Purjetamine
Purjetamine on spordiala ja harrastus.
Purjetamiseks kasutatakse veesõidukeid, mille peamine jõuallikas on tuul. Tuule jõudu rakendatakse purjekale taglase abiga.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Veel liikumiseks on ajalooliselt kasutatud ühepuulootsikuid, ruhesid, haabjaid, kanuusid.
Ehituseks on kasutatud puitu, juuri, nahka, luid ning tänapäeval tehismaterjale.
Tuule kasutamist veesõiduki allatuult edasiviimiseks on kujutatud juba vanadel kunstiteostel.
[redigeeri] Sport
Purjetamine on üks vanimaid organiseeritud sportimisvõimalusi: esimene trükikirjanduses avaldatud võistlus toimus 1661 Inglismaal, esimene purjetamise selts moodustati 1720. Tänapäevane purjetamine sai võimalikuks alles siis, kui õpiti purjetama vastutuult ehk loovima.
Lõbusõit ja võistluspurjetamine on läbi aegade ikka käinud käsikäes. 22. juulil 1883 kirjutas "Pärnu Postimees", et 10. juulil 1883 oli Pärnu jõel suur paatidega võidupurjetamine, millest võisid osa võtta kõik, kellel oli paat.
Purjetajate klubid ja jahtide klassiliidud on Eestis moodustanud Eesti Jahtklubide Liidu.
Eesti avamerepurjetamise meistrivõistlusteks on Muhu väina regatt.
[redigeeri] Merematkamine
[redigeeri] Purjekate tüübid
Purjekaid eristatakse kere ja taglase järgi. Kahe kerega purjekat nimetatakse katamaraaniks, kolme kerega trimaraaniks. Ühe kerega purjekad:
- Ühe mastiga purjekad
- Luup - johtuvalt vöörstaagi kinnitusest jagatakse luup kas topi- või murdtaglastusega luubiks. Murdtaglastuse puhul on vöörstaak kinnitatud masti topist allapoole.
- Kat - ainult grootpurjega purjekas.
- Kahe mastiga purjekad
- Ketš - vööripoolne mast on pikem ahtripoolsest mastist. Lühemat masti nimetatakse besaanmastiks. Roolipost asub besaanmastist tagapool.
- Jaul - ainukeseks erinevuseks ketšist on rooliposti asumine eespool besaanmasti.
- Kuunar - kahe või enama mastiga purjekas, mille vööripoolne mast on lühem kui peamast.
[redigeeri] Purjetajad
Tuntumaid purjetajaid, treenereid, ehitajaid, mõõtjaid, kohtunikke Eestis ja ka väljamaal.