Shanghai
Shanghai (上海 ; pinyin'is shàng hǎi) [šaŋh`ai] on Hiina suurim linn. Ta asub Jangtse jõe deltas. Geograafilised koordinaadid on 31,23°N ja 121,47°E.
Elanike arv on 2004. aasta andmetel 13,3 miljonit, linnastus 14,0 miljonit.
[redigeeri] Nimi
Shanghai nimi tähendab hiina keeles 'mere ääres'. Hiina keeles kasutatakse ka lühendnimesid "Hù" (滬 või 沪) ja Shēn (申).
[redigeeri] Haldus
Shanghai on Hiina 1. järgu haldusüksus, üks neljast provintsiga võrdsustatud linnast. Ametlikult "keskalluvusega linn" (shi). Lisaks Shanghaile ja tema linnastule kuulub sellesse provintsi terve hulk teisi linnu. Provintsi pindalaks on 6200 km² ning elanikke 16 740 000 (2000).
[redigeeri] Ajalugu
Shanghai linnake asutati 11. sajandil kalastusasulana Jangtse jõe suudmealale. Sellisena säilis see aastasadu kuni 18. sajandil kasvas Shanghai suuremaks ja tähtsamaks, olles puuvilla kasvatamise piirkonna keskusi. Alles 1842. aastal hakkas Shanghai tõusma suurimaks linnaks Hiinas.
Kui oopiumisõda oli läbi, sundis Suurbritannia Hiinat avama mereäärseid linnu väliskaubandusele, neid hakati kutsuma “lepingusadamateks”. Tähtsaim neist oli Shanghai. Linna tähtsamad osad kasvasid, kui see jagati praktiliselt Briti ja Prantsuse mõjupiirkondadeks. Paljude aastakümnete jooksul valitseti neid täielikult välismaalaste poolt, kes nautisid ekstraterritoriaalseid mõnusid – vabadust Hiina karmidest seadustest.
Selline võõramaine kontroll tükikesel Hiinast kutsus esile vastupanu tavaliste hiinlaste poolt. Üheks ilminguks oli Hiina Kommunistliku Partei asutamine 1921. aastal, mil peeti saladuskatte all esimene partei koosolek Prantsuse-Shanghai osas. Aastal 1927 võtsid natsionalistid, kelle eesotsas oli kindral Chiang Kai-Shek, koostöös kommunistidega kontrolli linna üle ja kuulutasid selle natsionalistide (kuomintangide) võimu alla kuuluvaks.
1937. aastal okupeeriti Shanghai jaapanlaste poolt. Kui Jaapan sai 1945. aastal II maailmasõja lõpus lüüa, andsid lääne võimud Shanghai Hiina natsionalistliku parlamendi kontrolli alla. Võõramaalaste valitsusaeg Shanghais oli läbi. Kodusõja lõpul, mais 1949, Rahva Vabastamise Armee marssis Shanghaisse.
Vana ennekommunistlik Shanghai oli tugevasti kihistunud: kõrgklassi rikkus ja sädelus vastandus karmile madalklassi vaesusele. Paljud välismaised shanghailased elasid nagu kuningad, nagu võivad seda tõestada nende praegugi olemasolevad häärberid. Tulemuseks on Shanghai ületamatult rikkalik ja mitmekülgne arihtektuuripärand. Paljud vanad ehitised koristatakse nüüd kahjuks Shanghai arenedes eest.
Suurem osa Shanghai elanikest oli siiski vaene – 1937. aastal korjati linna tänavatelt 20 000 laipa, inimesed olid surnud külma ja nälja tõttu. Mõnedes tekstiilitšehhides olid lapsed aheldatud oma masinate külge. Prostitutsioon oli peamine tegevusharu.
Kommunistide võiduga 1949. aastal muutus ka Shanghai. Oopiumilaboreid suleti ning sõltlasi võõrutati nende harjumustest, prostituutidele anti meditsiinilist abi ja õpetati uusi ameteid. Halvemas seisus vaesteagulid koristati järk-järgult ära. Korea sõja ajal 1950-ndatel koliti paljud Shanghai vabrikud linna sisse, et vältida võimalikke rünnakuid. Võõramaalased lahkusid, tehased ja ettevõtted riigistati järk-järgult.
Shanghai sai palju mõjutusi vasakpoolsest Kultuurirevolutsioonist (1966-1979), aga Deng Xiaopingi võimule tagasitulekuga 1978. aastal alustas Shanghai tagasimarssi muutumaks rahvusvaheliseks äri- ja majanduskeskuseks. Arengu tempo kiirenes tohutult 1991. aastal, mil hakati muutma linna mainet ja seeläbi suurendama turistide arvu, muutudes niiviisi “Hiina pärliks”. Viimastel aastatel on turistide voog Shanghaisse järjest kasvanud – põhjuseks võib olla linna läänelikkus ja avatud elukeskkond, mida teistes Hiina linnades vanade kultuuritavade tõttu vähem võib märgata.
Hiina RV provintsid ja keskalluvusega linnad |
Anhui - Fujian - Gansu - Guangdong - Guizhou - Hainan - Hebei - Heilongjiang - Henan - Hubei - Hunan - Jiangsu - Jiangxi - Jilin - Liaoning - Qinghai - Shaanxi - Shandong - Shanxi - Sichuan - Zhejiang - Yunnan Chongqing - Peking - Shanghai - Tianjin |