Tartu

Vajab toimetamist



Tartu
[ ]

{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}}
{{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}}
{{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}}
{{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}}

Tartu lipp
Tartu lipp
Tartu vapp
Tartu vapp

Pindala: 38,8 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 99 325 (1.01.2006)

Tartu asukoht

Tartu on Eesti suuruselt teine linn ning Lõuna-Eesti suurim linn. 2006. aasta 1. jaanuari seisuga on Tartus elab 99 882 registreeritud elanikku. Tartu on tuntud kui Eesti traditsiooniline intellektuaalse elu keskus — Tartus asub Eesti ainus klassikaline ülikool, 1632. aastal asutatud Tartu Ülikool ning Eesti vanim teater Vanemuine.

Tartus asub ka Riigikohus ning alates 2001. aastast Haridus- ja Teadusministeerium.

Tartul on läbi aegade olnud nimeks Tarbatu, Dorpat, Dorpt, Derpt, Jurjev.

Tartu Raekoja platsil asuva linna keskpunkti tähise koordinaadid on 58°22'49" N 26°43'21" E

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Põhiartikkel: Tartu ajalugu

Tartu tekkis tähtsate Põhja- ja Lõuna-Eestit ühendavate teede äärde - tegu oli ainsa paigaga, kus Võrtsjärve ning Peipsi vahel sai Emajõe äärde rajada aastaringselt kasutatava tee, st kus Emajõe kaldad ei olnud soised. Arvatavasti 6.-8. sajandi paiku rajati jõe lähedale looduslikult kaitstud künkale (Toomemäele) varaseim muinaslinnus ning selle lähikonda tekkis asula.

Tartut mainiti kirjalikult esimest korda 1030. aastal, mil piirkonna (ja tõenäolise linnuse ning asula)vallutas Kiievi-Vene riik ja rajati linn (kindlustatud koht) nimega Jurjev. 1061 - sossolid (arvatavalt sakalased)hävitasid Jurjevi ning liikusid sõjakäiguga kuni Pihkvani kus toimus nende ja venelaste vahel lahing kus Pihkva kroonikate andmeil langes nende poolel tuhat ning sossoleid (ugalasi? tartlasi? saarlasi?) lugematu hulk. Alates 11. sajandist kuni 13. sajandi alguseni oli Tartu (tollal käibinud nimekujus arvatavasti Tarbatu) Ugandi muinasmaakonna üks kahest keskusest Otepää kõrval.

Tartu (Tarbatu) muinaslinnuse vallutamine ristisõdijate poolt 1223.a. oli Eesti muistse vabadusvõitluse üks tähtsamaid sündmusi. Mahapõletatud linnuse asemele püstitati 1224.a. kivist piiskopilinnus (praeguse tähetorni kohal) ning Tartust sai järgnevaks enam kui kolmeks sajandiks piiskopkonna keskus. Linnaõigused sai Tartu 1262. Liivimaa sõja (1558-83) järel kuulus Tartu Poolale, alates 1620ndatest aastatest aga Rootsile. Linn sai tollastes sõdades tugevalt purustada.

Rootsi alluvuses alustas linnas 1632.a. tegevuust ülikool - Academia Gustaviana - mis sama sajandi lõpul jätkes tegevus Academia Gustavo-Carolina nime all kuni Põhjasõjani. 1802. aastal taasasutatuna on ülikool tegutsenud pidevalt kuni kaasajani.


2. veebruaril 1920 sõlmiti Tartus Eesti Vabariigi ja Venemaa vahel Tartu rahu, millega Venemaa tunnistas Eesti iseseisvust.

[redigeeri] Arhitektuur

Tartu sõdade- ja tulekahjuderohke ajalugu on jätnud tugeva jälje linna arhitektuuri. Kuigi keskajal oli Tartu pms kivist linn, pärineb sellest ajast tollasel kujul vaid üksainus ehitis - Jaani kirik - mis oma terrakotaskulptuuride rohkuse poolest on maailmas ainulaadne. Teisest keskaegest kirikust - Toomemäele püstitatud Tartu piiskopkonna keskuseks olevast toomkirikust - on alles suurejoonelised varemed. Ülejäänud keskaegsest linnast on alles vaid tühiseid müürifragmente hilisemate hoonete sees.

Tänane ajalooline kesklinn on praegu valdavalt klassitsistlik, ning on ehitatud 19. sajandi esimesel poolel kui linna hakati pärast 1775. aasta hiigeltulekahjut taastama. Ehitustegevust hoogustas ülikooli taasavamine 1802. aastal — endise Maarja kiriku kohale ehitati ülikooli peahoone (ehitati 1803 - 1809) ning aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati õppehooneid ja rajati park. Õppehoonete ansambli autoriks on ülikooli arhitekt J.W. Krause. Märkimisväärne on veel 18. sajandil ehitatud osalt barokne, osalt varaklassitsistlik raekoda (arhitekt J.H.B Walter). Sajandi esimesel kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linnaansambel, millel polnud vastet kogu Baltikumis. Paraku hävis kaks kolmandikku taastatud linnast II maailmasõjas taas.

Vanematest ehitistest on imekombel säilinud vähesed, unikaalseimad neist on u. 13.-14. sajandil ehitatud Jaani kirik ning 15. sajandil valminud Toomkiriku varemed Toomemäel. Mõlemad kirikud on gooti stiilis ning ehitatud telliskivist. Jaani kiriku muudab eriti väärtuslikuks rikkalik ehitusskulptuur.

Uuemast arhitektuurist on huvipakkuvamad 1932. aastal kuulsa soome arhitekti ja disaineri Alvar Aalto poolt loodud Villa Tammekann, 1938. aastal avatud turuhoone (arhitekt V. Tippel).

[redigeeri] Rahvastik

Tartu elanike arv ületas 100 000 piiri 1977. aastal. 2005. aastal langes arvestuslik elanike arv alla 100 000, kuigi loomulik iive linnas on positivne. Rahvastikuregistri andmeil elas 1. jaanuaril 2006 Tartus 99 882 inimest. Neist 79% on eestlased, 17% venelased ja 4% teiste rahvuste esindajad.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Tartu maakonna omavalitsused
Tartumaa vapp

Alatskivi vald - Elva linn - Haaslava vald - Kallaste linn - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu linn - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald

{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}