Mart Siimanni valitsus
See artikkel vajab toimetamist |
Eesti |
![]() See artikkel on osa seeriast: |
|
· redigeeri |
Mart Siimanni valitsus oli Eesti Vabariigi 34. valitsus 17. märts 1997 kuni 25. märts 1999 aastal, kestusega kaks aastat ja üks nädal. Mart Siimanni juhitud vähemusvalitsus loodi Koonderakonna ja Maarahva ühenduse valimisliidu baasil pärast Tiit Vähi valitsuse laguemist. Siimann sai Riigikogult valitsuse moodustamiseks 72 poolthäält, president Lennart Meri nimetas valitsuse ametisse.
[redigeeri] Ministrid
- Peaminister Mart Siimann Koonderakond
- Välisminister Toomas Hendrik Ilves 17. märts 1997 - 14. oktoober 1998 Talurahva Erakond
- Raul Mälk 14. oktoober 1998 - 25. märts 1999 parteitu
- Siseminister Riivo Sinijärv 17. märts 1997 - 29. aprill 1997 Koonderakond
- Robert Lepikson 5. mai 1997 - 28. jaanuar 1998 Koonderakond
- Olari Taal 29. jaanuar 1998 - 25. märts 1999 parteitu
- Kaitseminister Andrus Öövel Koonderakond
- Justiitsminister Paul Varul Koonderakond
- Sotsiaalminister Tiiu Aro Koonderakond
- Haridusminister Mait Klaassen parteitu
- Keskkonnaminister Villu Reiljan
- Teede- ja sideminister Raivo Vare parteitu
- Majandusminister Jaak Leimann parteitu
- Rahandusminister Mart Opmann Koonderakond
- Põllumajandusminister Andres Varik Maarahva Erakond
- Kultuuriminister Jaak Allik Koonderakond
- Minister Andra Veidemann Arengupartei
- Minister Peep Aru Koonderakond
[redigeeri] Ministrite vahetumise põhjused
Kõige enim vahetus selles valitsuses siseminister. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastas president Lennart Meri 29. aprillil, ehk pisut rohkem kui kuu töötanud siseminister Riivo Sinijärve. Samal ajal oli arutelul ka siseministeeriumi kantsleri Jaan Tootsi juhtum, kus teda süüdistati, et ta kasutab erasõitudeks erinevaid politseiameti autosid, kusjuures palgatud autojuht sai kantsler Tootsi korraldusel keskmisest tunduvalt kõrgemat palka. Siseministeeriumi teenistusalane juurdlus ei tuvastanud Tootsi tegevuses ebaseaduslikkust, mille peale valitsus peaministri algatusel andis Tootsi juhtumi uurida kaitseminister Andrus Ööveli juhtimisel moodustatud valitsuskomisjonile. Saladuslikuks jäänud põhjustel siseministri ametist vabastatud Riivo Sinijärv lubas siirduda diplomaatilisele tööle. Tema asemele määrati uueks siseministriks Robert Lepikson. 1997 aasta oktoobris oli Lepiksonil probleem kaitsepolitsei luubi alla sattunud infobüroo Ius Dicere omaniku Koit Pikaroga, kes väidetavalt võttis aasta tagasi lahkudes keskkriminaalpolitsei abidirektori kabinetist kaasa politseilisi materjale. Lepiksoni sõnul võivad selle eest vastutada tollane politseidirektor Ain Seppik ja tema esimene asetäitja Priit Männik. Peaminister Mart Siimanni ettepanekul vabastati jaanuaris 1998 aastal ametist siseminister Robert Lepikson ning nimetati uueks siseministriks Hoiupanga endise juht, parteitu Olari Taal. Lepiksonile heideti paljugi ette ja leiti, et enam ta poliitikasse tagasi ei tule. Viimaseks piisaks valitsuse karikas sai Lepiksoni artikkel Päevalehes, kus ta sarjas oma valitsuse välisministrit Toomas Hendrik Ilvest.
Ilves püsis välisministrina siiski kuni 1998 aasta oktoobrini, mil käis juba aktiivne uus valimiskampaania 1999. aasta Riigikogu valimisteks ja Ilves astus ise tagasi, et uue valimisliidu rajamisega tegeleda. Tema asemele tuli parteitu diplomaat Raul Mälk.
[redigeeri] Välislingid
Eelnev: Tiit Vähi valitsus |
Eesti Vabariigi valitsus 1997–1999 |
Järgnev: Mart Laari valitsus |