Tuttvart

Tuttvart
Tuttvart
Taksonoomia
Riik: Loomad Animalia
Hõimkond: Keelikloomad Chordata
Klass: Linnud Aves
Selts: Hanelised Anseriformes
Sugukond: Partlased Anatidae
Perekond: Vart Aythya
Liik Tuttvart fuligula
Aythya fuligula

Tuttvart (Aythya fuligula) on keskmise suurusega sukelpart.

Sisukord

[redigeeri] Välimus

Hundsulestikus isaslinnul on pea ja kael mustad ning metalliläikelised. Peas on tal madal tutt, mille järgi part ongi oma nime saanud. Tutt liibub isasel aga tihti nii tihedalt vastu kukalt, et seda pole võimalik eristada. Isaslinnud sulgivad juulis.

Emased on partidele tüüpiliselt tumepruunid.

[redigeeri] Levik

Tuttvart on levinud Euraasia põhja- ja parasvöötmelises osas. Põhja-Ameerikas võib teda kohata suhteliselt harva.

Eestis on tuttvardi levialaks Lääne-Eesti saared, Põhja-Eesti rannik ning Emajõe jõgikond. Tuttvart on Eesti arvukamaid sukelparte. Lisaks paiksetele lindudele, kes viibivad siin aprillist novembrini, on palju ka läbirändajaid. Üksikud tuttvardid veedavad Eestis ka talve.

Pilt:Tuttvardipaar.jpg
Tuttvardipaar Muhu põhjarannikul

[redigeeri] Toitumine

Madalas vees otsivad tuttvardid põhjamudast selgrootuid. Nad söövad ka veepõhjas kasvavaid taimi, eriti nende hapramaid osi.

[redigeeri] Pesitsemine

Tuttvart teeb pesa maapinnale kõrreliste puhmastest. Selle vooderdab ta kuivanud kulu ja udusulgedega. Pessa muneb emane tavaliselt 7-11 muna. Mõnikord muneb mitu tuttvarti samasse pessa. Munad on valkjas-oliivipruunid ning rohekas-sinakamad kui rohukoskla omad.

Tuttvardid pesitsevad harilikult tihedate kogumikena, sest nii on iga üksiku isendi võimalus röövlooma või -linnu ohvriks langeda väiksem. Pesa tegemisel otsitakse naerukajakate kaitset, et pääseda suuremate kajakate rüüstetegevuse eest. Isased seltsivad sulgimise ajal juulis punapea-vartidega.

Pojad hakkavad kooruma juuni lõpus, lahkudes enamasti merele. Tuttvardipojad muutuvad lennuvõimeliseks alles augustis.

[redigeeri] Kaitse

Tuttvart ei kuulu looduskaitse alla. Talle peetakse augustist novembrini jahti.


[redigeeri] Kirjandus

  • Haide-Ene Rebassoo. Laidude raamat. Tallinn 1972, lk 61.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: