Emotsioon
Igapäevases kõnepruugis mõistetakse emotsiooni all tundmuslikku hingeseisundit.
Psühholoogia prototüüpilise definitsiooni kohaselt on kolm emotsiooni peamist omadust järgmised:
- Emotsioon tekib, kui inimene hindab olukorda enda jaoks oluliseks;
- Emotsioonid on mitmetahulised, kogu keha haaravad protsessid, millega kaasnevad muutused nii inimese füsioloogias, subjektiivses kogemuses kui ka käitumuslikus väljenduses;
- Emotsioone on võimalik kirjeldada kas laiaulatuslike mõõtmete (nt. üldised positiivsed või negatiivsed emotsioonid) või üksikute spetsiifiliste kategooriate (nt. rõõm, kurbus, viha) kaudu.
[redigeeri] Emotsioonide liigid
- meeleolu - pikemat või lühemat aega kestev emotsionaalne seisund. Annab pikema aja jooksul mõju teistele psüühilistele protsessidele;
- afekt - lühiajaline tormiliselt kulgev emotsionaalne reaktsioon, mis mõjutab inimest tervikuna;
- kirg - sügav, tugev, pikaajaline seisund, mis on suunatud mingi vajaduse rahuldamiseks;
- stress - emotsionaalne pingeseisund, mis tekib välis-ja sisekeskkonna ulatuslikul muutumisel, nn. üldine kohanemissündroom;
- frustratsioon - psüühiline pingeseisund , mis tekib tegevuse sunnitud katkestamisel enne eesmärgi saavutamist, perspektiivituse tunnetamisel;
- ärevus - iseloomulik ootuse ja ebamäärasuse elamused ja abitus- ning hirmutunne.
[redigeeri] Emotsioonide füsioloogilised alused
Emotsioonide kandjaks on neid läbi elav inimene ja seetõttu on tundmused alati subjektiivsed. Emotsioonides on 2 komponenti:
- emotsiooni väljendus;
- väljendust põhjustav sisemine tunne.
Emotsioonis on alati:
- kehaline komponent;
- hinnanguline suhtumine.
Emotsioon avaldub:
- kehalised muutused, näoilme;
- tunne, subjektiivne läbielamine.
Oma emotsioonide väljendamist peetakse tervislikuks ja kasulikuks.