Kartulimardikas
Vajab toimetamist |
Kartulimardikas ehk koloraado mardikas (Leptinotarsa decemlineata) on mardikaline. Ta on umbes 10 mm pikk, erekollast/oranži värvi, mida katavad pruunid triibud.
Kartulimardikas toodi Euroopasse 1877. aastal. Tol korral suudeti tema levik tõkestada. I ja II maailmasõja ajal aga nõrgenes kontroll ja vähenes tõrje ning kartulimardikas tungis edasi Euroopa aladel.
Eestis leiti kartulimardikas esmakordselt 1965. aastal Pärnumaal.
[redigeeri] Kartulimardika areng
Kartulimardikas võib korraga muneda kuni 800 muna kuni kolm korda aastas (Eestis üks kord aastas). Ta muneb harilikult kartulitaimede lehtedele. Munad kooruvad 11-12 päeva pärast. Vastsed ronivad taime latva ja söövad pealmised (nooremad) lehed auklikeks ja sälgustavad leheservad.
Vastsed lähevad nukkuma mulda.