Arutelu:Okupatsioon

Teise riigi lühiajaline liidendamine oma riigi külge. Vt: Riik.

See ei pea paika. Okupatsioon ei ole liidendamine. Andres 23:28, 2 Sep 2004 (UTC)

Peale selle on okupeeritud riikide loend väga meelevaldne ja lausa eksitav. Kas Kashmiri ja Kuriili saari saab ikka lugeda okupeeritud riikideks? Kas Iraagis on ikka (veel) rahvusvahelise õiguse kohaselt okupatsioon kui seal on ametis vähemalt formaalselt vabade valimiste tulemusel kogunenud parlamendi poolt ametisse nimetatud valitsus? Ja viriseda võiks veelgi... idee on hea, aga siin on vaja pikemaid selgitusi ja täpsemaid määratlusi, ka mõningate alade väljajätmist nimestikust. -- Sacerdos79 20. juuni 2006, kell 07.19 (UTC)
Kohati peaks rääkima siiski okupeeritud aladest, mitte riikidest. Teiseks tuleks ära mainida, millised okupatsioonid on üldtunnustatud ja millised vaieldavad. Näiteks Põhja-Küprose kohaliku elanikkonna meelest ei ole mingit okupatsiooni. -- Sacerdos79 20. juuni 2006, kell 07.22 (UTC)
Artiklis Iraak on öeldud, et Iraak on USA okupatsiooni all. Palun kirjuta sinna, kuidas Sinu meelest on õige.
Selles artiklis võiks loetleda ka varasemaid okupatsioone. Andres 20. juuni 2006, kell 07.29 (UTC)
Iraagi korrigeerimine tuleb hoolikalt läbi mõelda, sest meil on veel artikkel pealkirja all Iraagi okupatsioon (2003-2006), mis tuleb siis ka korda teha (sisu on seal enam-vähem õige, aga pealkiri ekslik ja lõppjäreldused puuduvad). Pean veidi mõtlema ja natuke kirjandust lugema, et sõnastusega mitte eksida – vaatan, kas jõuan enne ärasõitu korda teha. -- Toomas 20. juuni 2006, kell 07.37 (UTC)

Nii Haagi kui ka Genfi konventsioonile tuleb viidata nii, et lugeja satuks nendest kõnelevatele artiklitele. Andres 20. juuni 2006, kell 23.21 (UTC)

M2rgin siinjuures, et tuleks v2ltida linkimist Viini, Haagi, Genfi konventsioonidele, kuna nendes linnades on s6lmitud kymneid konventsioone. Tavaliselt paneb kontekst paika, millist konventsiooni m6eldakse, aga entsyklopeedias ei saa seda lugejalt eeldada.Isegi humanitaar6iguse-alastele 1949. aasta Genfi konventsioonidele eelnesid 1864. aastal, 1899. aastal ja 1929. aastal Genfis s6lmitud humanitaar6igusealased konventsioonid.--193.40.5.245 21. juuni 2006, kell 09.43 (UTC)
Ei tule mitte vältida, vaid tuleb töötada välja nomenklatuur, mis võimaldab üheselt linkida. "Viini konventsioon" jne jääksid täpsustuslehekülgedeks. Andres 21. juuni 2006, kell 09.47 (UTC)
See ei ole küll suur probleem, sest nende artiklite alla tulevad täpsustusleheküljed, kuid muidugi on märksa parem on linkida juba konkreetsel aastal sõlmitud konkreetse konventsiooni artiklile. Kuni puudub ülevaade, millised need täpselt on ja kuidas need pealkirjastada, on link üldisele, edasisuunavale lehele ka abiks. Üritan nende täpsustuslehekülgedega ühel hetkel ka tegelema hakata, aga mitte enne juuli teist poolt. Igal juhul on märkus asjakohane ja arvesse võetud. -- Toomas 21. juuni 2006, kell 09.49 (UTC)
Link täpsustuslehele oleks ka praegu abiks, sest siis on hiljem hõlpsalt võimalik linki täpsustada. Muidu ta lihtsalt ununeb. Andres 21. juuni 2006, kell 09.52 (UTC)
Selles artiklis on need juba olemas. Tegin peale Sinu esimest märkust ära... -- Toomas 21. juuni 2006, kell 09.55 (UTC)
Vabadussõja ajal olid ka Läti ja Venemaa osad okupeeritud Eesti poolt.--Christopher Robin 21. juuni 2006, kell 10.03 (UTC)
Vajuta neli korda ~ . Andres 21. juuni 2006, kell 09.52 (UTC)

"Vaidlustatud okupatsioon" on tõesti kahemõtteline, aga "lubatud okupatsioon" ei tee asja selgemaks. Andres 21. juuni 2006, kell 12.04 (UTC)


Haagi konventsioonide kohaselt tohtinud okupeeriv riik dikteerida valitsuse koosseisu ega muuta valitsuskorda. Genfi konventsioon keelab ka kollaboratsioonilise valitsusvahetuse okupatsiooni olukorras.

Mina ei leidnud seda konventsioonitekstidest. --193.40.5.245 24. juuni 2006, kell 18.41 (UTC)


Miks on okupatsiooni mõistest ära võetud osa, et okupatsiooni teostatakse sõjaväega vms? Praegusel hetkel on definitsioon sama, mis anneksioonil --Kinks 25. juuni 2006, kell 18.47 (UTC)

Ei ole ju sama:
Anneksioon ehk annekteerimine ehk anastamine ehk anastus on võõra riigi kogu territooriumi või selle osa ühepoolne (ilma selle riigi nõusolekuta toimuv) liidendamine oma riigi külge. Annekteerimisele eelneb tavaliselt okupatsioon.
Okupatsioon on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine.
Milles probleem?

--193.40.5.245 25. juuni 2006, kell 19.16 (UTC)

Praeguse definitsiooni järgi on anneksioon okupatsiooni erijuht. Tänapäeva rahvusvahelises õiguses see nii ei ole.
Kas piisaks, kui anneksiooni all märkida, et see on vastuolus rahvusvahelise õigusega? --193.40.5.245 26. juuni 2006, kell 18.47 (UTC)
Ei piisaks. Andres 26. juuni 2006, kell 22.25 (UTC)
Kuidas siis olukord tänapäeva rahvusvahelises õiguses on? --193.40.5.245 4. september 2006, kell 17:41 (UTC)
Küllap Sa tead ise paremini. Andres 4. september 2006, kell 19:47 (UTC)
Okupatsiooni mõiste on küll vanem kui tänapäeva rahvusvaheline õigus, nii et tuleb eristada selle sõna eri tähendusi.
Okupatsioon eeeldab minu teada relvajõudude kasutamist (see ei pruugi kehtida mõne teise keele sarnase sõna puhul). Peale selle, okupeerida võidakse ka osa mõne riigi territooriumist. Andres 26. juuni 2006, kell 17.38 (UTC)
Kas sul on esimese väite tõestuseks mingi allikas?
de:Okkupation. Võin küll seda valesti tõlgendada. Andres 26. juuni 2006, kell 22.25 (UTC)
Territoorium tähendab lihtsalt maa-ala, mitte seda kindlat maa-ala, mis konkreetse riigi määratleb ning seetõttu on ilmne et võidakse okupeerida ka osa riigi territooriumist.
--193.40.5.245 26. juuni 2006, kell 18.47 (UTC)
Selline sõnastus ei ole ühemõtteline. Andres 26. juuni 2006, kell 22.25 (UTC)

Parandaks artiklit, aga ei suuda aru saada, mis veel valesti on. Kas küsimus on selles, millises seoses on omavahel mõisted "anneksioon" ja "okupatsioon." --193.40.5.245 4. september 2006, kell 20:13 (UTC)

Võtsin vaidlustuse maha. Andres 4. september 2006, kell 20:27 (UTC)