Kaitsevall
Kaitsevall on kaitse eesmärgil rajatud vall.
Kunstlik vall kaitse eesmärgil rajati kindluste, losside kaitsemüüride ette. Liiva- või muldvall palkseintega või ilma ja vallikraav on olnud ajaloos üks olulisi kaitserajatisi sõjaajal vaenlaste rünnakute eest või rüüstajate eest rahuajal. Rajati ka kivivalle mis olid vastupidavamad.
Vanimad sidumata paeplaatidest kaitsevallid rajati eestis 10.-5. sajandil eKr Selliseis kaitsevalle leidus Asva, Kaali ja Ridala kindlustatud asulate ümber.
Viikingite ajast (9.-11. sajand) pärineb Lohu vanema kindluse kaitsevall. Varbola linnuse 580 m pikkune kaitsevall, millesse on laotud kümneid tuhandeid kantmeetreid paekive, kuulub juba 12. sajandisse.
Lõhavere linnamägi rajati 12. sajandi lõpus. Lõhavere linnus ümbritses 2,5 meetri kõrgune liivavall. Liivavall sise ja väliskülge kattis tugipostidega palksein. Valli harjale olid püstitatud puust kaitseehitised. Lõhavere linnamägi on Eestis üks paremini ja põhjalikumalt läbiuuritud linnuseid.
Tallinnas rajati esimesed muldkindlused 16. sajandi keskel. Esimese suurem rajati ehitati Tallinnas 16. sajandi alguses linna edelaküljele, Kiek in de Köki ette 15-18 meetri kõrgune Rondeel, mis ümbritseti vallikraaviga.