Vastlapäev
See artikkel vajab toimetamist |
Vastlapäev (ka lihaheitepäev, pudrupäev, liupäev ~ liugupäev) on kristlikus kirikukalendris ja eesti rahvakalendris tuhkapäevale eelnev päev ehk viimane päev enne ülestõusmispühadele eelnevat varakevadist seitsmenädalast suurt paastu. Vastlapäeva nimetus ongi pärit saksakeelsest (fasten) või rootsikeelsest sõnast (fastlag), mis tähistab paastu.
Kuna paastuajal olid keelatud lõbustused ja rammus toit, siis kasutati vastlapäeval juhust, et enne veel korralikult pidutseda ja süüa. Eestis on traditsiooniliseks vastlatoiduks herne- või oasupp ja seajalad, uuemal ajal ka vahukoorega vastlakuklid. Eesti vastlapäevakombestikku kuulub kelgutamine ja pikk vastlaliug ennustab järgnevaks suveks head linakasvu.
Paljud romaani rahvad tähistavad vastlapäeva karnevalidega. Anglosaksi traditsiooniks on vastlapäeval pannkookide söömine. Vene rahvatraditsioonis on pidustustele ja pannkookide söömisele pühendatud terve nädal - nn võinädal (масленица).
[redigeeri] Kuupäevad
Vastlapäev on liikuv tähtpäev. Vastlapäev on noorkuu teisipäev ajavahemikus 8. veebruarist 7. märtsini.
Vastlapäeva kuupäevad:
[redigeeri] Välislingid
- Vastlapäevast Eesti rahvakalendri tähtpäevade andmebaasis Berta