Tõlgendamine
See artikkel vajab toimetamist |
- See artikkel on õiguse tõlgendamisest, muude tähenduste kohta vaata Tõlgendamine (täpsustus)
Tõlgendamine on tegevus, millega selgitatakse välja õigusakti, lepingu või muu õigusallika tegelik sisu ehk mõte.
Sisukord |
[redigeeri] Tõlgendamise vajalikkus
Tartu Ülikooli võrdleva õigusteaduse professor Raul Narits on tõlgendamise vajalikkust põhjendanud järgmiselt: "Enne abstraktse õigusnormi rakendamist konkreetsetele elulistele asjaoludele peab õiguse rakendaja endale selgeks tegema õigusnormi sisu ja mõtte. Õigusnormi looja võib eksida terminite valikus või kasutada formuleeringutes ebatäpseid termineid. Taoline olukord muudab õiguse tõlgendamise tema rakendamisel hädavajalikuks." Õigusakti keel on spetsiifiline formaliseeritud keel, kus igal mõistel on talle omane juriidiliselt eriline ja kindel tähendus. Seetõttu võivad sõnad ja terved lausekonstruktsioonid õigustekstis omada tavakeelest oluliselt erinevat tähendust.
"Klassikalise" tõlgenduskriteeriumide käsitluse autor Friedrich Carl von Savigny on öelnud tõlgendamise mõtte kohta, et seaduse tõlgendamise ülesanne on asetada ennast mõtetes seadusandja kohale ja korrata kunstlikult tema tegevust. Nii on tõlgendus seaduse sees oleva mõtte rekonstruktsioon.
[redigeeri] Tõlgendusvõtted
Von Savigny eristas nelja peamist tõlgendusvõtet: grammatiline, loogiline, süstemaatiline ja ajalooline tõlgendamine.
[redigeeri] Grammatiline tõlgendamine
Grammatiline tõlgendamine selgitab õigusakti sõnastust keeleliselt, määrates kindlaks sõnade ja lausete tähenduse. Suure tähendusega on keele üldmõistete ja juriidiliste mõistete eristamine. Grammatiline tõlgendamine võib hõlmata sõnaraamatute ja entsüklopeediate kasutamist, samuti sõnade ja fraaside vaheliste süntaktiliste seoste analüüsi.
[redigeeri] Loogiline tõlgendamine
Loogiline tõlgendamine kasutab õigusakti sisu kindlakstegemiseks formaalloogika reegleid.
[redigeeri] Süstemaatiline tõlgendamine
Süstemaatilisel tõlgendamisel võetakse mõistete tähenduse kindlakstegemisel arvesse kõiki asjassepuutuvaid õigusakte, mitte ainult seda, mida tõlgendatakse. Seaduses defineeritud mõistele võib olla tehtud täpsustusi ja kitsendusi mitmetes teistes seadustes.
[redigeeri] Ajalooline tõlgendamine
Ajalooline tõlgendamine selgitab välja õigusakti väljaandmise ajal valitsenud ning õigusakti loomiseni viinud tingimused, olukorrad ja põhjused. Siin saab kasutada õigusakti ettevalmistusmaterjale (nn travaux preparatoires, näiteks seaduseelnõude seletuskirjad, parlamendiarutelude stenogrammid).
[redigeeri] Teleoloogiline tõlgendamine
Teleoloogiline tõlgendamine püüab õigusakti mõtet tuvastada selle vastuvõtmise eesmärgi ja autorite kavatsuste kaudu. Siin kasutatakse ühe allikane õigusakti preambulit.
[redigeeri] Vaata ka
- Õigusloome
- Kohaldamine