Heino Eller

Heino Eller (7. märts 1887 Tartu16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest.

Sisukord

[redigeeri] Hariduskäik

Aastal 1907 lõpetas ta Tartu reaalkooli. Hiljem asus õppima Peterburi konservatooriumi, kus 19071908 õppis viiulit, hiljem aastatel 19131915 ja 19191920 kompositsiooni ja muusikateooriat.

19201940 õpetas Tartu Kõrgemas Muusikakoolis kompositsiooni ja muusikateooriat.

Tartus asutas ta nn Tartu koolkonna, kuhu kuulusid Alred Karindi, Eduard Oja, Olav Roots ja Eduard Tubin.

1940. aastal alustas õpetajategevust Tallina Riiklikus Konservatooriumis, kus õpetas elu lõpuni.

Tema nime kannab alates 1971. aastast Tartu Muusikakool.

Tallinnas asub tema mälestussammas, skulptor Aime Kuulbusch.

Alates 1998. aastast annab Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum temanimelist preemiat.

[redigeeri] Helilooming

Ta on loonud mitmeid sümfoonilise teoseid.

[redigeeri] Sümfoonilised teosed

  • 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt)
  • 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
  • 1953 "5 pala keelpilliorkestrile"

[redigeeri] Tunnustused

1948 ja 1965 ENSV riiklik preemia

  • 1953 ENSV teeneline kunstitegelane
  • 1967 NSVL rahvakunstnik

1965 ja 1970 Lenini orden

[redigeeri] Vaata ka

Teised keeled