Lohu mõis
Lohu mõis on Raplamaal Kohila vallas asuv mõis. Ajalooliselt kuulus ta Harjumaale Hageri kihelkonda.
Ruila ordumõisa keskaegsele veskikohale rajas Hans von Maydell 1620. aastatel eraldiseisva mõisa (saksa keeles Loal). 1637. aastal mõisa omandanud von Ullrichid püstitasid 1730–40ndatel aastatel kõrgel soklil asunud barokse peahoone, mis hiljem jäi valitsejamajaks. Mõningatel andmetel on vana peahoone püstitatud juba 17. sajandi lõpus.
Aastal 1779 ostis mõisa Otto Wilhelm von Krusenstern, kes ehitas uue kahekorruselise barokse mõisahoone, mis paikneb erandlikult tagaküljega vastu maanteed. Mõisa teise korruse saali kaunistavad Christian Gottlieb Welte 1791. aasta maalingud, mis hiljem kaeti 19. sajandi alguse Don Quijote teemaliste haruldaste pilttapeetidega, mis asuvad kaasajal restaureerituna Eesti Ajaloomuuseumis.
Hiljem läks mõis von Baranoffide omandusse, kelle ajal ehitati mõisahoone 19. sajandi lõpul ümber neogooti stiilis, lisades ohtralt kaunistusi. Rikkalik neogooti dekoor lisati tollal ka hulgale kõrvalhoonetele, piirdeaedadele ja isegi jõesaarekesi ühendavatele sildadele, mis ehiti fiaalidega. Üks sildadest on restaureeritud. Väravaava kaunistati teravatipuliste obeliskidega.
Kogu mõisakompleks paikneb ajaloolise Tallinn–Rapla maantee ning Keila jõe vahelisel kitsal alal. Mõisa majandushooned paiknesid enamikus peahoonest lõuna pool maantee ja jüe vahelisel kitsal alal. Kaasaegne maantee Lohu mõisa (ega Kohilat) ei läbi, vaid kulgeb õgvendatuna pool kilomeetrit ida pool.
1970–80ndatel aastatel kuulus mõis tehasele Desintegraator. Sel ajal teda osaliselt restaureertiti. 1990. aastatel siirdus mõis eravaldusse ning restaureerimist jätkati.