Stendal
Stendal
[ ] saksa Stendal
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Stendali vapp
Pindala: 82,3 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 37 400 (2005)
|
Stendal on linn Saksamaal Saksi-Anhalti liidumaal, Stendali kreisi keskus. Ta asub 125 km Berliinist läänes ja 175 km Hannoverist idas. 1949–1990 kuulus ta Saksa DV-sse.
Stendali küla on esmamainitud Steinedali külana 1022. aastal. Albrecht Karu andis talle 1160 Magdeburgi linnaõigused.
14. sajandist alates kuulus Hansa Liitu. Hansalinnana oli ta väga jõukas ja seda näitavad tänini säilinud võimsad kirikud, raekoda ja kaks linnaväravat. Need on ka linna tähtsaimad arhitektuurilised vaatamisväärsused. 13. sajandil asutati linnas meresõitjate gild, ehkki Stendal asub merest küllalt kaugel. Gild korraldas kaubareise Põhja- ja Läänemerel.
1518 astus Stendal Hansa Liidust välja koos Berliini, Brandenburgi, Oderi-äärse Frankfurdi ja Salzwedeliga. 1539 pöördus linn katoliiklusest luterlusse.
1640 sai Stendal garnisonilinnaks ja jäi selleks 1994. aastani, mil linnast lahkusid Vene sõjaväe viimased üksused.
1682 tabas linna katkuepideemia, milles suri 1205 inimest, neist 537 last.
Arvatavasti on kõige kuulsam Stendali elanik Johann Joachim Winckelmann (1717–1768), saksa klassikalise arheoloogia ja uuema kunstiteaduse rajaja. Tema järgi võttis Marie Henri Beyle endale varjunimeks Stendhal. Stendalis on alates 1955. aastast Winckelmanni majamuuseum.
1849 rajati läbi linna Magdeburgi–Wittenberge raudteeliin. 1936 rajati lennujaam.
Linnas on veel Altmargi teater, mis on eeskätt laste- ja noorsooteater, ja tuletõrjemuuseum.
Linnanõukogus on 40 kohta, millest 13 kuulub kristlikele demokraatidele, 11 Saksa Vasakparteile ja 8 Sotsiaaldemokraatlikule Parteile.