Linoolhape ja α-linoleenhape

Vitamiin F on kunstlikult valmistatud segu kahest polüküllastamata rasvhappest- linoolhape ja α-linoleenhape. Kuna inimorganism ei sünteesi ise linoolhapet (LA) ja α-linoleenhapet (ALA), siis peab ta neid saama toiduga. Vitamiin F on antikeratoosne vitamiin.

Kuna nad on vedelad polüküllastamata rasvhapped ehk PUFA-d, siis alluvad nad kergesti oksüdeerumisele.

Sisukord

[redigeeri] Saamine ja biofunktsioonid

LA ja ALA satuvad seedekulglasse põhiliselt taimsete produktidega. Nad imenduvad peensoolest ja transporditakse külomikronites maksa. Sealt edasi mujale organismi. Nad on mõlemad eelühendiks veelgi pikemaahelaliste PUFA-de sünteesil ja teatud kogus neist kasutub β-oksüdatsioonis energeetilisteks eesmärkideks.

  • Toiduga saadud asendamatust LA-st (n-6 rasvhape) sünteesitakse inimorganismis terve rida pikemaid n-6 PUFA-sid, nagu γ-linoleenhape (GLA), dihomo-γ-linoleenhape (DGLA) ja arahhidoonhape (AA).

Need on vajalikud nii mitmesuguste lipiidide ehituses kui ka eelühenditena võimsate bioregulaatorite, nt prostaglandiinide ja leukotrieenide sünteesiks.

  • Toiduga saadud asendamatust ALA-st (n-3 rasvhape) sünteesitakse inimorganismis rida pikemaid n-3 PUFA-sid, nagu eikosapenaeenhape (EPA), dokosapenaeenhape (DPA), dokosaheksaeenhape (DHA).

Ka nemad on vajalikud mitmete lipiidide ehituses:

  • DPA esineb rohkesti just närvikoes ja on oluline närvikoe normaalseks arenguks/funktsioneerimiseks.
  • DHA on vajalik inimese ajukoe ja silma võrkkesta funktsioneerimiseks.
  • Mõningal määral võib inimorganism neid rasvhappeid (nt EPA ja DPA) kasutada ka võimsate bioregulaatorite sünteesiks.

Põhiallikad:

  • n-6 puhul taimeõlid (linoolhape) ja loomsed produktid (arahhidoonhape)
  • n-3 puhul sojaõli, rapsiõli (α- linoleenhape), merekalad ja kalaõlid (EPA ja DHA)
  • vitamiin F rikkad on ka maisiõli ja pähklid

[redigeeri] Defitsiit

Normaalsel toitumisel LA ja ALA defitsiiti ei teki. Seetõttu ei ole ka kõik defitsiidi tunnused hästi tuntud. On aga teada, et pikemaahelaliste PUFA-de teatud vaegus põhjustab:

  • probleeme närvikoe normaalses arengus
  • oluliselt suuremat riski südame- ja veresoonkonna haiguste tekkeks ja arenguks
  • suurenend riski neurodegeneratiivsete haiguste tekkeks
  • reumatoidartriiti
  • psoriaasi
  • ekseemi
  • võimalikku allergiate teket
  • nahahaavandeid
  • suurenend riski sapipõie häirete tekkeks ja arenguks.

[redigeeri] Manustamine

Vitamiin F ööpaevase vajaduse hindamiseks peab teadma, et: ööpäevas peaks 70 kg kaaluv inimene tarbima 60-90g lipiide. Sobivaim vahekord oleks: 33% ploüküllastamata, 33% monoküllastamata ja 33% küllastatud lipiide. Võttes aluseks polüküllastamata lipiidide protsendi ja LA ning ALA osakaalu selles, saab ööpäevaseks vajaduseks 0,1-0,2 g/kehakaalu kg kohta.


Polüküllastamata rasvhapete (PUFA-de) megadooside kestev ja meelevaldne kasutamine põhjustab mitmeid kahjulikke toimeid, seda ülemäärase oksüdatiivse stressi tekitamise ja organismi antioksüdatiivse potentsiaali tarbetu raiskamise kaudu.

[redigeeri] Vaata ka