Toompea loss

See artikkel vajab toimetamist
Toompea ordulinnus
Suurenda
Toompea ordulinnus

Toompea loss ehk Väike linnus on Tallinnas Toompeal asuv hoonetekompleks, kus asub praegu Eesti Vabariigi parlament. Loss on erinevaist ajastuist pärit kogum eriilmelisi ja -otstarbelisi ehitisi.

Sisukord

[redigeeri] Ordulinnus

Muistsete eestlaste ilmselt kogu Toompea mäge hõlmanud linnusepaiga edelanurka alustasid esimese kivilinnuse rajamist taanlased. Oletatavasti ehitasid nad juba 1220. aastatel ümmarguse paekivist vahitorni, mille vundament on osaliselt säilinud.

Tõsiste rajatistega tegi algust Mõõgavendade Ordu, kelle valduses oli Toompea 12291237. Sel ajal valmis järsakupealsel kastell, mille kagunurgas kõrgus vahitorn. Kastelli kaitses ülejäänud Toompea poolt kaitsekraav. Linnust nimatati castrum minus'eks (väikeseks linnuseks) erinevalt Toompea ülejäänud kaitserajatistest, mis kandsid nime castrum magnus (suur linnus).

Taanlased jagasid kastelli müüriga kaheks, jättes selle lõunapoolse osa eeshooviks ning rajades põhjapoolsesse hoovi asehalduri omakorda müüriga piiratud residentsi. Õuedevahelises müüris asuva värava kõrval kõrgus torn. 14. sajandi algul laiendati linnust eeshoovide ja müüridega ida suunas. Seal asus ka linnust all-linnaga ühendav värav.

Jüriöö ülestõusu järel läks Toompea Liivi ordu valdusesse. 13501360 rajas ordu kastelli asemele konvendihoone. Selle kõrgus ulatus 20 meetrini, seinte paksus oli kuni 2,6 m. 1370. aastatel täiendati linnust lõunapoolse eeshooviga, mille nurkades kaks torni: edelasse sihvakas Pikk Hermann (14201430, nüüd 45,6 meetrit kõrge) ja kagus alt nelinurkne, ülevalt kaheksatahuline Stür den Kerl (tõrju vaenlast). Linnuse kirdenurka ehitati ümar suurtükitorn Pilsticher (Nooleteritaja) ja nüüdseks oma ülakorrused kaotanud Landskorne (Maakroon). Täiustati ka ida- ja lõunasuunalisi kaitserajatisi. Kaevati vallikraav. Väikest ja suurt linnust ühendav värav varustati tõstesillaga.

Vastu kastelli läänemüüri paiknes väikest sisehoovi ümbritsevate ristikäikudega konvendihoone, mille kompaktsest mahust eendus läänes dansker ning kagunurka kroonis võimas nelinurkne kaitsetorn.

Algselt oli kastellil kolm väravat. Need on tänaseni nähtavad, kuid nüüd suletud väljapääsud läänes ja põhjas (ühendus Suure linnusega) ning hilisemates ümberehitustes lammutatud peavärav idamüüri lõunaotsas. Kastelli piiras põhjast ja idast sügav, kuid kuiv kraav.

1561 läks Toompea Rootsi valdusesse. Rootslased ehitasid Pika Hermani kõrvale läänemüüri äärde Riigisaalihoone. Konvendihoonet kõrgendati korruse võrra ja muudeti selle ruumide planeeringut. 17. sajandi vältel ümberehitustööd jätkusid, kuid linnus oli oma sõjalise tähtsuse kaotanud, seda enam, et uute kaitserajatistena ehitati 1696 Ingeri ja Rootsi bastion.

Põhjasõja järel seisis linnus tühjana, kuni 17671773 rekonstrueeriti selle idatiib kubermanguvalitsuse esindushooneks (arhitekt J. Schulz). Ümberkujundused jätkusid ka 19. ja 20. sajandil. Konvendihoonesse toodi vangla, mis 1917. aastal revolutsiooni käigus maha põletati.

19201922 ehitati konvendihoone kohale Riigikogu hoone.

[redigeeri] Riigisaal

Riigisaal rajati 15831590 (arhitektid A. Poliensis, H. von Aken) vastu kastelli läänemüüri Pika Hermanni ning konvendihoone vahele. Suure saali valgustamiseks raiuti lääne kaitsemüüri kolm kõrget akent, mis alates 1999 on taas õhtuvalgusele avatud. Läänemüüri taha järsaku kohale eendub trompeetri rõdu. Kahekordne renessanss-stiilis esinduslik hoone oli hoovi poolt kolmeosaline: eenduvale saaliosale liitusid otstes kõrvalruumid. Kahepoolne paraadtrepp oli kaunistatud kuulidel seisvate püramiidjate obeliskidega. Juba varem hävinenud Riigisaali viimased jäänused lammutati pärast Riigikogu hoone valmimist.

[redigeeri] Kubermanguvalitsuse hoone

Eestimaa kubermanguvalitsuse tarbeks rajati lammutatud idamüüri vundamendile uus hoone. Ruumi tegemiseks ning ehitusmaterjalide hankimiseks lammutati kastelli idamüüri lõik, Väikese linnuse peavärav, kagutorn Stür den Kerl ja Riigisaal. Ühtlasi täideti kaitsekraav Väikese linnuse ja Toompea eeshoovi vahel. Hilisbarokne paleelik fassaad on üldjoontes säilinud praeguseni. Plaanilahenduses domineerib põhikorrusel läbi hoone ulatuv Valge saal, millele avanevad väljakupoolsel küljel kummagi tiiva ruumide anfilaadid ja hoovi pool dubleeriv koridor. Algne varauusklassitsistlik sisekujundus hävines 1930ndate ümberehitustes.

[redigeeri] Riigikogu hoone

Riigikogu hoone
Suurenda
Riigikogu hoone

Riigikogu hoone (arhitektid Eugen Habermann ja Herbert Johanson) kerkis 1920–1922 endise konvendihoone varemeile. Kuigi varemed lammutati, jälgib uue hoone põhiplaan konvendihoone oma, sisaldades sisehoovi ja viiteid ristikäikudele. Uusbarokses laadis ekspressionistlikku hoonet on viimasel ajal hakatud väärtustama sõdadevahelise aja eesti arhitektuuri tippsaavutusena, aga kaasaegsetele oli see lihtsalt vastuvõetamatult arusaamatu ehitis.

[redigeeri] Lõunatiib

Lõunatiib rajati 1935 (arhitekt Alar Kotli) siseministeeriumi tarvis endise kameraalhoone (1793) kohale. Sellega seoses kujundati lossi lõunakülje rustikaalne paekivifassaad ümber samas võtmes lossi idakülje paleeliku stiiliga ning laiendati Kuberneri aeda lääne suunas kuni klindiastanguni. Lisaks kerkisid sel ajal lossi põhjamüüri veerde mõned vähem silmapaistvad utilitaarsed hooned.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled