2005
2005. aasta
Sajandid: 20. sajand - 21. sajand - 22. sajand
Aastakümned: 1950. aastad 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad - 2000. aastad - 2010. aastad 2020. aastad 2030. aastad 2040. aastad 2050. aastad
Aastad: 2000 2001 2002 2003 2004 - 2005 - 2006 2007 2008 2009 2010
Jaanuar Veebruar Märts Aprill Mai Juuni Juuli August September Oktoober November Detsember
Sisukord |
[redigeeri] Vasted teistes kalendrites
- Juudi kalender: 5767, 5768
- Hinduistlik kalender: 5106, 5107
- Islami kalender: 1425, 1426
- Iraani kalender: 1383, 1384
- Sirvikalender: 10218
[redigeeri] Sündmused maailmas
- 2005 – avastati taevakeha, millele esialgu pandi koodnimi Xena, 2006. aastal aga nimetati kreeka tülijumalanna järgi Eriseks.
- 20. jaanuar – George W. Bush alustas teist ametiaega USA presidendina.
- 30. jaanuar – Iraagis toimusid esimesed vabad parlamendivalimised.
- 10. veebruar – Põhja-Korea teatas ametlikult, et omab tuumarelva.
- 17.–27. veebruar – toimusid suusaalade maailmameistrivõistlused Saksamaal, Oberstdorfis.
- 2. aprill – suri paavst Johannes Paulus II.
- 19. aprill – konklaavil valiti paavstiks Joseph Ratzinger, kes võttis nimeks Benedictus XVI.
- 21. mai – Kiievis peeti 50. Eurovisiooni lauluvõistlus.
- 29. mai – Prantsusmaa valijad hääletasid Euroopa Põhiseaduse Leppe vastu.
- 1. juuni – Hollandi valijad hääletasid Euroopa Põhiseaduse Leppe vastu.
- 7. juuli – Londonis toimusid pommiplahvatused metroos ja bussis.
- 22. juuli – Londonis metroojaamas tapsid politseinikud brasiilia päritolu elektriku Jean Charles de Menezesi, kelle puhul nad kahtlustasid, et too võib-olla terrorist. Hiljem küll selgus, et mees oli süütu.
- 29. august – Louisiana, Mississippi ja Alabama osariike ründas orkaan Katrina. Enim sai kannatada New Orleans. Tormi ja sellele järgnenud üleujutuste tõttu hukkus piirkonnas vähemalt 1417 inimest.
- 12. september – Gaza sektorist lahkus viimane Iisraeli sõdur. Sellega jõudis lõpule piirkonna üleminek palestiinlastele.
- 27. oktoober – Prantsusmaal said elektrilöögist surma kaks politseinike eest põgenenud ja elektrijaamast varju otsinud noorukit. See sündmus sai ajendiks rassirahutustele algul Pariisi eeslinnades, hiljem aga ka juba mujal Prantsusmaal.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 9. jaanuar – 2005. aasta jaanuaritorm: torm tekitas üleujutuse Lääne-Eesti saartel ning Lääne-Eesti rannikul, sealhulgas Pärnus ja Haapsalus.
- 2. veebruar – Tallinna Toomkirikus pühitseti ametisse EELK peapiiskop Andres Põder.
- 18. mai – kirjutati alla Eesti-Vene piirilepingule.
[redigeeri] Sündinud
- ...
[redigeeri] Surnud
Pikem nimekiri leheküljel Surnud 2005
- 8. jaanuar – Aksella Luts, eesti filmitegija
- 9. jaanuar – Leo Urge, eesti jurist
- 21. jaanuar – Kaljo Raid, eesti helilooja
- 3. veebruar – Ernst Mayr, evolutsioonibioloog
- 3. veebruar – Sirje Kuusk, eesti ajakirjanik
- 3. veebruar – Zurab Žvania, Gruusia poliitik
- 10. veebruar – Arthur Miller, USA näitekirjanik
- 27. veebruar – Heino Gustavson, eesti ajaloolane
- 8. märts – Aslan Mashadov, tšetseeni iseseisvuslaste juht
- 25. märts – Riho Laanemäe, Eesti diplomaat
- 26. märts – James Callaghan, Suurbritannia poliitik
- 28. märts – Aivo Lõhmus, eesti kirjanik
- 31. märts – Rein Tuus, eesti laulja
- 2. aprill – Johannes Paulus II, Rooma paavst
- 5. aprill – Saul Bellow, kirjanik
- 6. aprill – Rainier III, Monaco vürst
- 9. aprill – Andrea Dworkin, USA feminist
- 16. aprill – Herbert Kuurme, EELK vaimulik
- 20. aprill – Ea Jansen, eesti ajaloolane
- 24. aprill – Ezer Weizman, Iisraeli poliitik
- 24. veebruar – Arkadi Vainer, Vene kirjanik
- 30. aprill – Kaarel Kilvet, eesti näitleja, lavastaja ja laulja
- 12. mai – Monica Zetterlund, rootsi laulja ja näitleja
- 17. mai – Eduard Vääri, eesti keeleteadlane
- 20. mai – Paul Ricœur, prantsuse filosoof
- 21. mai – Olav Neuland, eesti filmirežissöör
- 31. mai – Viktor Maamägi, eesti ajaloolane
- 4. juuni – Helju-Liidia Tauk, eesti muusik
- 10. juuni – Helle Mustonen, eesti laulja
- 11. juuni – Rolf Uusväli, eesti orelikunstnik
- 11. juuni – Vasco Gonçalves, portugali poliitik
- 13. juuni – Álvaro Cunhal, portugali poliitik
- 25. juuni – Olga Lauristin, eesti kommunistlik revolutsionäär
- 6. juuli – Claude Simon, prantsuse kirjanik
- 17. juuli – Edward Heath, Suurbritannia poliitik
- 25. juuli – Jaakko Kaurinkoski, Soome diplomaat
- 31. juuli – Wim Duisenburg, Hollandi pankur ja poliitik
- 1. august – Fahd, Saudi Araabia kuningas
- 3. august – Ruth Peramets-Püss, eesti telediktor ja saatejuht
- 6. august – Gunnar Kilgas, eesti näitleja ja lavastaja
- 6. august – Robin Cook, Suurbritannia poliitik
- 16. august – vend Roger, Taizé kloostri asutaja
- 16. august – Aleksandr Gomelski, Vene korvpallitreener
- 22. august – Mati Unt, eesti kirjanik ja lavastaja
- 24. august – Rosa Parks, kodanikuõiguste eest võitleja USA-s
- 27. august – Aleksander Rjabov, Eesti klarnetimängija
- 31. august – Jaan Kiivit juunior, eesti kirikutegelane
- 18. september – Michael Park, Markko Märtini kaardilugeja
- 20. september – Simon Wiesenthal, sõjakurjategijate jälitaja
- 26. september – Ain Sarv, eesti pärimusmuusika propageerija
- 7. oktoober – Arnold Keyserling, Austria filosoof
- 14. oktoober – Oleg Lundström, vene džässmuusik
- 18. oktoober – Aleksandr Jakovlev, Nõukogude poliitik
- 18. oktoober – Märt Tiru, Eesti sõjaväelane
- 20. oktoober – Liis Bender, eesti näitleja
- 24. oktoober – Rosa Parks, kodanikuõiguste eest võitleja USA-s
- 3. november – Aenne Burda, Saksa kirjastaja
- 3. november – Otto Lācis, Vene ajakirjanik
- 5. november – John Fowles, inglise kirjanik
- 17. detsember – Haljand Udam, eesti tõlkija ja entsüklopedist
[redigeeri] Nobeli auhinnad
- füüsika – Roy J. Glauber, John L. Hall, Theodor W. Hänsch
- keemia – Robert Grubbs, Richard Schrock ja Yves Chauvin
- meditsiin – Barry J. Marshall, J. Robin Warren
- kirjandus – Harold Pinter
- rahu – Rahvusvaheline Aatomienergiaagentuur (IAEA) ja Mohammed el-Baradei
- majandus – Robert Aumann, Thomas Schelling