Iisrael
Vajab toimetamist |
|
|||
![]() |
|||
Riigikeeled | heebrea ja araabia | ||
Pealinn | Jeruusalemm | ||
President | Moshe Katsav | ||
Peaminister | Ehud Olmert | ||
Pindala | 20 770 km² | ||
Rahvaarv (2003) Rahvastiku tihedus |
6 700 000 286 in/km² |
||
Iseseisvus | 14. mai 1948 | ||
Rahaühik | uus seekel (ILS) | ||
Ajavöönd | maailmaaeg +2/+3 | ||
Riigihümn | Hatikvah (Lootus) | ||
Üladomeen | .il | ||
Maakood | 972 |
Iisrael on riik Lähis-Idas. Tema piirinaabriteks on Jordaania, Süüria, Liibanon ja Egiptus ning tulevikus ilmselt ka praegune piiratud autonoomiaga Palestiina.
[redigeeri] Ajalugu
Iisraeli rahva ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk, mille alguseks loetakse Aabrami (Aabrahami) elu ja tegevust umbes 2000 eKr. Samast ajast algab ka Iisraeli usundi eellugu. Iisraeli kuningriik tekib 1000 a eKr, ühtse riigi valitsejad on Saul, Taavet ja Saalomon. Juuda suguharu esiletõus algab peale ühtse kuningriigi lagunemist 928 eKr. Judaism, religioose kombestikuna, kujunes välja peale Babüloonia vangipõlve. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist hajalas said nad 1948 aastal oma rahvuslikuks koduks iseseisva Iisraeli riigi.
Juudid on traditsiooniliselt pidanud judaismi kultuuriks, millel on oma ajalugu, keel (heebrea keel), esivanemate kodumaa - Iisrael. Igas linnas on sünagoog, mis on filosoofia, eetika ja religioosse praktika keskus. Rabid on judaismi nimetanud arenevaks religioosseks tsivilisatsiooniks.
[redigeeri] Riigi struktuurid
[redigeeri] Vaata ka
- Antisemitism
- Araabia-Iisraeli konflikt
- Aškenazi juudid
- Haganah
- Heebrea keel
- Iisraellased
- Irgun
- Jidiš
- Juuda
- Juudi autonoomne oblast
- Juudi keel
- Juudi kirjandus
- Juudi muusika
- Juudi sõda
- Juudi usk
- Sefaradi juudid