Apostel

Apostlid olid kristluses juudid, kelle Jeesus Kristus "läkitas" (nagu ütleb kreeka sõna (apostolos)), et nad kuulutaksid kristlust nii juutidele kui ka paganatele üle maailma.

Sisukord

[redigeeri] Kaksteist apostlit

Markuse (3:16–19) ja Matteuse evangeeliumi (10:2–4) järgi olid Jeesuse Kristuse poolt tema teenimise alguses välja valitud kaksteist apostlit:

  • Siimon Peetrus
  • Andreas
  • Sebedeuse pojad Jaakobus ja Johannes
  • Filippus
  • Bartolomeus
  • Matteus (keda mõnikord samastatakse Sebedeuse poja Leeviga)
  • Toomas ehk Didymos 'kaksik'
  • Jaakobus Alfeuse poeg
  • Taddeus (mõnes Matteuse evangeeliumi käsikirjas on ta nimi Lebbaios)
  • Siimon Kananaios (Luuka evangeeliumis ja Apostlite tegude raamatus hüütakse teda seloot Siimonaks)
  • Juudas Iskariot

Luuka evangeeliumis (6:13–16) jäetakse välja Taddeus, kuid tuuakse ära Juudas Jaakobuse poeg. Mõnedes Matteuse evangeeliumi salmi 10:3 vanades ladina tõlgetes hüütakse Taddeust seloot Juudaks.

Erinevalt sünoptilistest evangeeliumidest puudub Johannese evangeeliumis apostlite nimekiri ning ka nende arvu ei mainita. Seal mainitakse järgmisi apostleid: Andreas, Peetrus, Filippus, Naatanael, Toomas, Juudas ("mitte Juudas Iskariot"), Juudas Iskariot, "armastatud jünger" (tavaliselt arvatakse, et see oli Johannes ise) ja Sebedeuse poegi (Jaakobust ja Johannest).

[redigeeri] Kaheteistkümnes apostel

Kuidas Juudas Iskariot oli enne Jeesuse Kristuse ülestõusmist Kristuse ära andnud ning end üles poonud, jäi apostleid järele üksteist. Apostlite tegude raamatu (1:23–26 järgi heideti Kristuse taevamineku ja nelipühi vahel kaheteistkümnenda apostli valimisels liisku. Liisk langes Mattiasele.

[redigeeri] Seitsekümmend apostlit

[redigeeri] Teised apostlid

Ka Paulus nimetab end apostliks (näiteks Pauluse kiri roomlastele 1:1 ja teised kirjad). Konkreetsemalt nimetas ta end paganate apostliks (Pauluse kiri roomlastele 11:13). Ka mõningaid oma kaaslasi nimetas ta apostliteks ((Pauluse kiri roomlastele 16:7).

Artikkel on pooleli