Arutelu:Globaalne soojenemine

Ma ei tea, kellel õigus on, aga esituslaad ei ole minu meelest erapooletu. Lugejat veenvaid argumente niikuinii ei ole esitatud (see vajaks suuremat põhjalikkust ja konkreetsust), seega ei ole siin palju rohkem kui deklaratsioon, et enamik uurijaid eksib. Andres 18:39, 9 Sep 2004 (UTC)

Ma tean, et esituslaad ei ole erapooletu, aga seda teemat on minu arvates kogu aeg erapoolikult käsitletud. Pidevalt on tehtud glob. soojenemise ajupesu ja antud mõista, et need kes selles kahelda julgevad on pehmelt öeldes väga kõvapäised inimesed. Üritasin siin näidata, et ka teistmoodi on võimalik mõtelda. Kui keegi oskab esituslaadi neutraalsemaks muuta siis palun väga.
Mismoodi need veenvad argumendid välja peaks nägema? Siim 18:57, 9 Sep 2004 (UTC)
Artikkel tahab natuke kohendamist, kuid tegelikult on Siimul õigus - globaalse soojenemise teooriaga seotud eri tahud vajavad tutvustamist. - Urmas 19:17, 9 Sep 2004 (UTC)
Minu meelest asjalik artikkel. Osa Kahtlused esimese lõigu seest võiks koristada ära lause Seega tundub, et vaielda pole midagi.. See on muudab artikli stiili pealetükkivaks --Kirju 19:27, 9 Sep 2004 (UTC)
Olen sellega nõus, et tuleb esitada erinevaid seisukohti. Selles artiklis on ühe poole seisukohtade kohta ainult öeldud, et need on kahtlased.
Ma pean silmas seda, et öeldud on liiga vähe, et lugeja saaks veenduda, et enamusel ei ole õigus. Väga võimalik, et veenvaid argumente ei olegi võimalik esitada, sest asi on liiga keeruline ja segane. Aga ikkagi võiks ju öelda, mis on kummagi poole argumendid ja mida nad teineteise argumentide kohta ütlevad. Andres 19:42, 9 Sep 2004 (UTC)
Ma püüan siis ise seda artiklit erapooletumaks, põhjalikumaks ja konkreetsemaks muuta, aga täna ma enam ei suuda. Andres 19:52, 9 Sep 2004 (UTC)

Panen siia materjali, mida ma ei taha veel artiklisse panna, sest ta ei sobi praegu sinna. Katsun edasi materjali koguda. (Leian, et Sissejuhatus on täiesti erapoolik. Seal öeldakse muuhulgas, et globaalse soojenemise teooria on vastuoluline, aga artiklist ei selgu, milles see vastuolulisus seisneb. Ma jätaksin kogu sissejuhatuse artiklist välja.)

Tavaliselt peetakse globaalsest soojenemisest rääkides silmas inimese poolt põhjustatud globaalset soojenemist. Globaalse soojenemise teooria väidab, et inimmõjud, peamiselt süsinikdioksiidi emissioon, on alates 19. sajandi lõpust kasvuhooneefekti suurendanud ja sellega viinud temperatuuri tõusuni ning kui kasvuhoonegaaside inimestepoolne emissioon jätkub, siis temperatuur tõuseb ka tulevikus. Temperatuuri tõusuga koos muutuvad ka sademete hulk ja jaotus, pilvisus ja muud kliimakomponendid. Globaalne soojenemine on kõneaineks alates 1980. aastatest.

Viimase saja aasta jooksul on temperatuur tõusnud umbes 0,4...0,8°C võrra. Pole teada, kui suur osa sellest tuleneb inimmõjudest. 1995. aasta IPCC aruandes oli öeldud, et "tõendite balanss" lubab oletada märgatavat inimmõju globaalsele kliimale. 2001. aasta aruandes oli öeldud: "On olemas uued ja tugevamad tõendid, et suurem osa viimase 50 aasta jooksul täheldatud soojenemisest on pandav inimtegevuse arvele."

Viimase 50 aasta jooksul on Maa pind soojenenud umbes 0,3°C võrra. Selle põhjuseks võib olla nii kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni looduslik muutumine Maa atmosfääris kui selle muutumine inimtegevuse tagajärjel. Viimaste uurimuste põhjal hinnatakse viimast kliimamudelite andmetel tõenäolisemaks, kuid uurijatel puudub üksmeel nii tegelike temperatuurimuutuste ulatuses kui ka nende põhjustes.

==Globaalse soojenemise teooria pooldajate ja vastaste seisukohad==

Mõned teooria pooldajad lihtsalt usuvad, et temperatuur on tõusnud. Teised pooldavad Kyōto kliimaprotokolliga ettenähtud meetmeid kliima mõjutamise vähendamiseks. Kolmandate arvates on keskkonnaoht nii suur, et arenenud tööstusriigid peavad kiiresti vähendama süsinikdioksiidi emissiooni hoolimata suurest koormast nende majandusele, mille see kaasa toob.

Globaalse soojenemise teooria vastased esindavad erinevaid seisukohti. Mõned küll möönavad inimtegevuse osa globaalses soojenemises, kuid ei pea seda määravaks. Teised viitavad sellele, et globaalne temperatuur on aegade vältel täiesti looduslikel põhjustel väga suures ulatuses kõikunud. Peale selle väidavad teooria vastased, et temperatuuri tegelikku trendi pole võimalik kindlaks teha, sest temperatuuri on hakatud registreerima alles 1860. aasta paiku. Mõned nimetavad ka globaalse temperatuuri muutumise looduslikke põhjusi, milleks on vulkanism ja Päikese aktiivsus. Andres 21:54, 9 Sep 2004 (UTC)

See materjal on mõeldud praeguse artikli esimese lõigu ja Sissejuhatuse vahele. Aga ta pole küllalt viimistletud. Õigupoolest paigutatakse kõnealuse globaalse soojenemise algus erinevatesse ajahetkedesse: tööstusliku pöörde algus, 1860. aasta paiku (temperatuuri tegistreerimise algus), 100 aastat tagasi, 50 asstat tagasi. See aga läheb võib-olla vastuollu väitega, et globaalse soojenemise teooria pooldajad räägivad efektist, mis hakkas ilmnema alates 19. sajandi lõpust.

Ülevaade pooldajate ja vastaste seisukohtade varieerumisest ei ole kuigi hästi koostatud ja sel kujul teda nähtavasti sisse panna ei saa.

Selles tekstis võib olla ka minu asjatundmatusest tulenevaid vigu.

Kardetavasti ei ole mul lähemal ajal võimalik asjaga edasi tegelda. Võtsin selle ette ainult sellepärast, et mul jäi mulje, et keegi ei ole valmis asja erapooletumaks muutma ega konkretiseerima. Samuti ei taha ma jääda kritiseerijaks, kes ise midagi ei tee. Praeguseks kirjutatud lõigud sellele asjale muidugi kuigi palju kaasa ei aita.

Selgituseks oma seisukoha kohta ütlen, et minu meelest ei saa artiklit alustada eeldusel, et lugejad on ajupestud ning nüüd tuleb nende aju teistpidi loputada. Parem on alustada eeldusel, et nad mitte midagi ei tea.

Ja edasi: ehitada artiklit üles selgitusena, et levinud teooria on vastuoluline, saab minu meelest ainult sel juhul, kui veenvalt näidatakse, et see tõesti nii on. Kui seda ei tehta, siis jääb ainult deklaratsioon, et asi ei ole nii, nagu arvatakse. Ma ei väida, et sellist veenvat argumenti on antud juhul võimalik esitada.

Alajaotus "Teooria" on minu meelest hästi kirjutatud. Ma kahtleksin ainult, kas võib öelda, et see on üldlevinud teooria, kui sellel on nimeksid oponente. Peale selle jääb mulje, nagu enamik teadlasi usuksid seda raudkindlalt. Mul on küll jäänud mulje, et asjatundjate seas peetakse seda lihtsalt tõenäoliseks ja ollakse teadlikud tõendite mitteühemõttelisusest. Aga ma võin muidugi eksida.

Peale selle tuleks globaalse soojenemise teooria pooldajate argumendid esitada eraldi, mitte sissejuhatusena vastaste argumentidele. Mulle tundub, et see on diskrediteeriv võte. Võib-olla tuleks alustada hoopis sellest, mis laadi materjalile on asja üle otsustamisel üldse võimalik toetuda ja siis rääkida sellest, mis toetab globaalse soojenemise teooriat ja mis mitte.

Mulle tuli seoses selle teemaga meelde, et kui umbes 30 aastat tagasi oli Eestis mitu lumeta talve järjest, siis hakati rahva seas rääkima, et kosmoselennud on kliima paigast nihutanud. Andres Tarand kirjutas tookord Horisondis pikalt sellest, kuidas fluktuatsioonid on nii suured, et mingeid järeldusi trendi muutumise kohta teha ei saa. Andres 07:07, 10 Sep 2004 (UTC)

Minu arvates kõlbab see tekst küll. Tahaks siiski märkida, et sa oled mu artiklit natuke valesti mõistnud. Ma ei tahtnud väita, et enamus teadlasi on eksiarvamusel, kuigi see vist lõppkokkuvõttes kukkus nii välja. Ma arvan, et ühed räägivad aiast ja teised aiaaugust. Kas ma mitte sada ei maininudki sissejuhatuses. Teooria pooldajad räägivad lühikesest ajavahemikust ja keegi ei eitagi, et temperatuur on viimase sajandi jooksul tõusnud ning eriti kiire on tõus olnud 70-ndatest. Kahtlejad väidavad lihtsalt seda, et ei tohi teha ennatlikke järeldusi nii lühikese ajavahemiku põhjal. Kõik saavad aru ka sellest, et me ei tunne piisavalt hästi temperatuuri muutumise põhjusi ning tagajärgi. Mind on koguaeg ärritanud selline täiesti ühepoolne ja minu arvates isegi lapsikult lihtsustatud käsitlus, et CO2 kontsentratsiooni tõus on üksüheses seoses temp. tõusuga, et see protsess on pöördumatu, kui kohe midagi radikaalset ette ei võeta jne. Vaid väga vähe teadlasi kahtleb selles, et me elame jääaegade vahelisel perioodil ning praegune ajutine soojenemine asendub peagi jahenemisega. Siim 07:58, 10 Sep 2004 (UTC)
Ma arvan, et ma saan Su taotlustest aru küll. Jutt on ainult sellest, kuidas artikkel peaks olema üles ehitatud ja millist tooni kasutada. Andres 09:25, 10 Sep 2004 (UTC)
Selle teema käsitlemisel üheksal juhul kümnest on tekst veel erapoolikum. Mina vähemalt üritan välja tuua mõlema poole seisukohti. Kavatsen selle teema juurde varsti tagasi pöörduda ja siis juba palju põhjalikumalt, kuid ma kardan, et ma ei suuda seda teha erapooletult, vähemalt mitte nii nagu Andres seda mõistab.Siim 11:02, 16 Sep 2004 (UTC)
Seda ei saagi Sinult nõuda, et Sa täiesti erapooletult kirjutaksid, aga me püüdleme selle poole, et me (koos kirjutades) saaksime võimalikult erapooletu teksti. See ei tähenda, et tuleks midagi kirjutamata jätta. Panin selle märkuse algusesse selleks, et lugeja teaks, et me ei pea seda teksti piisavalt erapooletuks, ja et meil endal see meelest äta ei läheks, et selle nimel tuleb veel pingutada. Andres 11:09, 16 Sep 2004 (UTC)

Võibolla võiks selle artikli alguses olla sarnane mall. Siis lugejad teavad, et see on artikkel mille sisu suhtes ollakse eri meelt. Selle malli nimi võiks olla näiteks "Vastuoluline teema" Siim 15:35, 6 Oct 2004 (UTC)


Võtsin alljärgneva teksti praegu välja. Seda tuleb veel kohendada, täiendada ja viimistleda. Siim 11:57, 7 Oct 2004 (UTC)


Soojenemise pooldajad tuginevad asjaolule, et vaieldamatult on Maa keskmine temperatuur viimase 30 aasta jooksul tõusnud. Samuti on suurenenud süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris. Kindlaks on tehtud ka süsinikdioksiidi ning teiste niinimetatud kasvuhoonegaaside atmosfääri soojendav mõju. Selleks, et inimkond saaks ennast päästa, tuleb tarvitusele võtta radikaalsed meetmed kasvuhoonegaaside emissiooni piiramiseks. Vastasel korral sulavad liustikud Antarktisel ja Gröönimaal ning merepinna tase tõuseb mitmekümne meetri võrra.

Kahtlejad väidavad, et inimese mõju pole kaugeltki nii suur, kui seda üritatakse kujutada. Põhiliselt tuuakse näiteid minevikust. Maakera kliima on pidevas muutumises ning see, et külmemad perioodid vahelduvad soojematega, on asjade loomulik käik. Instrumentaalseid mõõtmisi on teostatud kõigest viimase paarisaja aasta jooksul, see on aga hetk võrreldes Maa geoloogilise ajaloo pikkusega. On kindlaks tehtud, et atmosfääri süsihappegaasi kontsentratsioon on kõikunud väga suurtes piirides ning väike muutus viimase saja aasta jooksul ei kujuta mingit saatuslikku ohtu meie planeedile ega selle elustikule. Palju liike sureb loomulikult välja, kuid suuri liikide väljasuremisi on Maa ajaloos ennegi ette tulnud. See on looduse loomulik ringkäik. Pealegi on liikide väljasuremine põhjustatud põhiliselt nende elupaikade hävitamisest. Süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu ja temperatuuri muutuse juures tundub olevat tehtud klassikaline viga. Nimelt on segi aetud põhjus ja tagajärg. Atmosfääri soojenedes soojenevad ka ookeanid, mis seovad endaga palju suuremaid süsinikdioksiidi koguseid kui atmosfäär. Temperatuuri tõustes teatavasti gaaside lahustuvus vedelikes halveneb ning süsinikdioksiid vabaneb atmosfääri. Seda kinnitavad ka paleoklimatoloogilised uuringud. Alati on süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõus järgnenud temperatuuri tõusule, mitte vastupidi.

See, kuidas Maa reageerib temperatuuri tõusule, on siiani ebaselge, igatahes näivad eksisteerivat mingid mehhanismid, mille abil temperatuuri reguleeritakse. Kuidas muidu seletada jääaegade vaheldumist soojemate perioodidega. Ilmselt tuleb vastust taaskord otsida ookeanidest.

See, kas ja kuidas kasvuhoonegaaside kontsentratsiooni tõus mõjutab globaalset kliimat, on ebaselge ja vaieldav küsimus. Üsna kindlalt võib, aga väita, et mandriliustike täielik sulamine ja maailmameretaseme suur tõus ei ole lähemal ajal kuigi tõenäoline. Siim 11:57, 7 Oct 2004 (UTC)


Globaalne soojenemine on teema, mis on ammu väljunud vaid teadlaste huviorbiidist. Sellest räägitakse tihti meedias ja vaevalt leidub täiskasvanud inimest, kes globaalsest soojenemisest midagi poleks kuulnud. Teema on vastuoluline ja teadlaste seas ei ole üksmeelt soojenemise põhjuste osas.

Üldlevinud teooria kohaselt põhjustavad globaalset soojenemist inimese poolt atmosfääri paisatavad kasvuhoonegaasid. Neist tähtsamad on veeaur ja süsinikdioksiid. Väidetavalt pani soojenemisele alguse tööstusrevolutsioon. Sealt alanud fossiilsete kütuste põletamine vabastas atmosfääri tohutus koguses süsinikdioksiidi, mida peetakse kasvuhooneefekti tugevnemise peasüüdlaseks.

Sellel teoorial on palju nimekaid oponente, kes väidavad, et inimese panust globaalses soojenemises hinnatakse üle. Järgnevalt on ära toodud erinevate osapoolte argumente oma teooria kaitseks.

Sisukord

[redigeeri] Globaalse soojenemise teooria pooldajad

Globaalse soojenemise teooria pooldajad esitavad argumendina põhiliselt atmosfääri süsinikdioksiidi kontsentratsiooni tõusu. Süsinikdioksiid käitub nn. kasvuhoonegaasi ehk infrapunast kiirgust neelava gaasina. See tähendab seda, et ta on nagu filter, mis laseb läbi lühilainelise elektromagnetkiirguse, ent takistab oluliselt Maa pinnalt peegeldunud pikalainelise kiirguse levimist maailmaruumi. Seega Maa atmosfäär soojeneb pidevalt. Efekt võimendub, seda enam mida suuremaks muutub süsinikdioksiidi kontsentratsioon atmosfääris.

Teooria pooldajad väidavad järgmist:

  • 20. sajandi algusest on globaalne keskmine temperatuur tõusnud 0,6°C.
  • Nii kiiret soojenemist pole olnud viimase 500 aasta jooksul.
  • Seitse kümnest 20 sajandi soojemast aastast olid 1990-ndatel.
  • Liustikud sulavad kiirelt.
  • Viimase saja aasta jooksul on merepinna tase tõusnud rohkem kui eelneva 3000 aasta jooksul.
  • On täheldatud muutusi taimede ja loomade levikuareaalides, mis on nende reaktsioon muutunud kliimale.

Kõiges selles on peasüüdlane inimene, kes reostab atmosfääri süsinikdioksiidiga.

Globaalne soojenemine toob kaasa järgnevad tagajärjed:

  • Merepinna taseme kiirem tõus.
  • Paljude liikide elupaikade häving.
  • Ekstreemsed ilmastikunähtused võimenduvad. (tihedamini esinevad põuad ja üleujutused, rohkem torme.)
  • Sagenevad kõrgest temperatuurist tulenevad haigused. Näiteks suurem infarktide arv.
  • Haigused nagu koolera ja malaaria laiendavad oma areaali.

Usutakse, et inimene saab seda ära hoida õige tegutsemisega. Deviisiks on, et ükskõik milline tegevus on parem kui tegevusetus.


[redigeeri] Globaalse soojenemise teooria vastased

Teooria vastased jaotuvad laias laastus kahte leeri: on teadlasi, kes eitavad soojenemist või vähemalt osutavad suurtele vigadele selle määramises. Enamik skeptikuist siiski tunnistab soojenemist, kuid ei usu, et selle peapõhjuseks on inimtegevus.

[redigeeri] Soojenemise eitajad

On teadlasi, näiteks Ross McKitrick ja Christopher Essex, kes kahtlevad ka selles, kas atmosfäär üldse soojeneb. Samuti üritavad nad tõestada, et laialt kasutatav mõiste globaalne keskmine temperatuur ei oma füüsikalist sisu. Samuti kahtlevad nad kliima mudeldamise võimalikkuses. Järgnevalt on lühidalt kirjeldatud nende seisukohti:

[redigeeri] Globaalne keskmine temperatuur

Väidetavalt on keskmine temperatuur Maa pinnal +15°C. Tekib küsimus, et kuidas see on määratud. Temperatuure on Maa pinnal lõputu hulk, nad moodustavad temperatuurivälja. Seda välja ei ole võimalik taandada ühele numbrile, mis peaks kogu välja iseloomustama. Temperatuur on süsteemile omane suurus, mis ei sõltu selle süsteemi massist ehk teisisõnu, temperatuurid ei ole liidetavad. Seega ei oma aritmeetiline keskmine mitte mingit füüsikalist sisu.

Keskmise temperatuuri (kui ta eksisteeriks), määramisel on palju raskusi. Esiteks mõõdetakse temperatuure vaid Maa pinnal ja tehakse sellest järeldusi kogu atmosfääri kohta. Temperatuure mõõdetakse ilmajaamades, mis ei ole ühtlaselt jaotunud. Nende võrk on tihedam Euroopas ja Põhja-Ameerikas, märksa hõredam aga lõunapoolkeral ja ookeanide pinnal. Kolmandaks suureks probleemiks on see, et nii ilmajaamade asukohad kui ka nende arv muutuvad pidevalt. 1970-ndatel, viimase globaalse soojenemise algusajal (globaalse temperatuuri graafiku järgi), oli ilmajaamade arv maailmas ligikaudu 15 000. Tänaseks on see number kokku kuivanud ligikaudu 5000-le. Iga inimene, kes statistikat on õppinud peaks aru saama, et me ei saa jätkata sama graafikut kui meil on niivõrd erinevad lähteandmed. Kuna sulgemise peapõhjuseks on rahapuudus, võib arvata, et tegevuse on lõpetanud eeskätt need ilmajaamad, mis asuvad eemal linnadest või asuvad kõrgemal merepinnast ehk millede ülalpidamine on kulukam. Seega nende sulgemine peaks keskmist temperatuuri (ehkki teda pole olemas) tõstma. Kui me kõrvutame kahte graafikut: esiteks Maa keskmise temperatuuri tõusu ja teiseks ilmajaamade arvu muutumist ajas näeme üksteise peaaegu täpset peegelpilti. Ilmajaamade vähenedes on keskmine temperatuur pidevalt tõusnud.

Siiski ei ole mainitud teadlased teinud konkreetset uuringut, et tuua välja need konkreetsed ilmajaamad, mis on suletud ja üritada arvutada sellest tulenenud viga keskmise temperatuuri määramisel.


[redigeeri] Mudelitest

Arvutiajastu alguses usuti naiivselt, et arvutid on selleks vahendiks, mis lõplikult lahendavad kõik looduse saladused. Oli pime usk mudelitesse, mis pidid andma vastuse väga erinevatele küsimustele. Tegelikult on ükskõik kui keerukas mudel siiski looduse väga jäme üldistus.

IPCC hindab oma raportis tuleviku kliimat. see tähendab, et nad ennustavad milline võiks olla näiteks globaalne keskmine temperatuur saja aasta pärast. Tulemuseks ei saa nad ühte numbrit, vaid palju erinevaid väärtusi, mis võivad üksteisest suuresti erineda. Need numbrid ei olegi mitte midagi muud kui erinevate mudelitega saadud väärtused.

Tegelikult on hakatud aru saama, et kliima kohta ei ole võimalik mingit usaldusväärset arvutimudelit koostadagi. Meil ei ole kuskilt võtta selliseid arvutusvõimsusi ega ka lähteandmeid. Ilma- ja kliimaennustamine on kaks ise asja ega ole võrreldavad. Enamvähem usaldusväärselt suudetakse ilma ennustada neljaks päevaks. Seega tundub olevat naeruväärne rääkida järgneva 100 aasta kliima ennustamisest. Millegipärast on inimestel siiski naiivne arvamus, et kui panna kokku palju valesid tulemusi ja võtta neist keskmine saame enamvähem õige vastuse. Just seda IPCC teebki ennustades tuleviku kliimat.

[redigeeri] Mõõdukam skeptitsism

Tugev enamus teadlasi on siiski mõõdukamal seisukohal. Tänapäeval enamasti ei kahelda selles, et kliima on viimase 100 ja eriti kiirelt viimase 30 aasta jooksul soojenenud. Vähemalt Eestis on see kindlasti nii. Küsimus on selles, mis seda põhjustab ja kui kaua temperatuuri kasv jätkub? Paljusid teadlasi ärritab selle probleemi ühekülgne käsitlus. Kliimasüsteemi mõistmine eeldab paljude komponentide koosmõju arvestamist. Seos ei ole nii ühene, et mida rohkem on atmosfääris süsinikdioksiidi, seda soojem on kliima ja vastupidi. Kliimat mõjutavaist tegureist on täpsemalt kirjutatud artiklis kliimamuutus.

Ka mudelite vastu ei tunta siiski nii laialdast vastumeelsust, ehkki nende täpsus jätab soovida ja erinevate mudelite ennustused erinevad üksteisest olulisel määral on siin siiski märgata edasiminekut. Ka ilmaennustamise mudelid olid algul väga algelised, kuid on tänapäeval siiski laialdaselt kasutusel. Ilmselt ei suuda me kunagi koostada mudelit, mis ennustaks ilma 100 aasta pärast kindlale kuupäevale, kuid loodetavasti on võimalik koostada usaldatav mudel, mis ennustaks 100 aasta pärast valitsevaid klimaatilisi tingimusi.