Riigivolikogu
Riigivolikogu oli 1938. aasta põhiseaduse kohase kahekojalise Riigikogu 80-liikmeline esimene koda, mis valiti rahva poolt viieks aastaks. Rakendati enamusvalimist: igast valimisringkonnast valiti üks saadik.
Oma raadiokõnes 31. detsembril 1934 ütles Riigivanem Konstantin Päts, iseloomustades põhimõtteid, millel tulevane rahvaesindus pidi tuginema: "Meie tahame anda niisuguse demokraatliku asutuse, mis tema rahvast väärt oleks, nii nagu Inglismaal, kus tuntakse austust ja lugupidamist parlamendi vastu. Meie tulevane Eesti riigi parlament ei pea olema niisugune, millest karikatuuri-ainet saada, vaid tõsine ja väärtuslik rahva esinduskogu, mille kohta keegi ei saa midagi halba ega naeruvääristavat öelda."
Riigivolikogu liikmeks võis valida iga hääleõiguslikku Eesti kodanikku, kes oli vähemalt kakskümmend viis aastat vana ja kes oli vähemalt ühe aasta kestel enne valimisi elanud Eesti Vabariigi maa-alal.
Riigivolikogu I koosseis valiti 24. ja 25. veebruaril 1938. Valitsuse poolt moodustatud ja Konstantin Pätsi poolt toetatud Põhiseaduse Elluviimise Rahvarinde kandidaadid said 54 saadikukohta, kommunistid ja nende toetajad 26 kohta. Hiljem läksid veel 10 opositsiooni saadikut Rahvarindesse üle.
I Riigivolikogu liikmete volitused algasid 7. aprillil 1938 ning Riigivolikogu I koosseis tuli kokku oma esimesele istungjärgule 21. aprillil 1938. Riigivolikogu esimese koosoleku avas Riigivolikogu vanim liige Ernst Särgava.
Enne oma kohuste täitmisele asumist andsid Riigivolikogu liikmed järgmise pühaliku tõotuse:
Asudes Riigivolikogu liikme kohuste täitmisele olen teadlik, et kannan selles ülesandes vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees ning pühalikult tõotan ustavaks jääda Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu Eesti Vabariigi ja Eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele.
Riigivolikogu liikmed said istungjärkude aja eest kuutasu 180 krooni, korteriraha 40 krooni kuus läbi aasta ja tasuta sõidu riigiraudteel ja -laevadel. Riigivolikogu juhatuse liikmed said lisatasu 70 krooni kuus läbi aasta. Riigivolikogu esimees sai tasu ühistel alustel ministritega (500 krooni kuus ja sõiduraha 100 krooni kuus).
Viimane Riigivolikogu istungjärk lõpetati Vabariigi Presidendi otsusega 19. aprillist 1940.
Viimne elusolev I Riigivolikogu liige oli Mihkel Hansen, kes suri 20. novembril 2004.
Riigivolikogu liikme lühend on rvkl.
[redigeeri] Riigivolikogu 1. koosseisu juhatus
- Riigivolikogu esimees – Jüri Uluots (21. aprillist 1938 kuni 12. oktoobrini 1939; Otto Pukk (alates 17. oktoobrist 1939)
- Riigivolikogu I abiesimees – Ado Anderkopp (alates 21. aprillist 1938
- Riigivolikogu II abiesimees – Otto Pukk (21. aprillist 1938 kuni 17. oktoobrini 1939; Rudolf Penno (alates 17. oktoobrist 1939)
[redigeeri] Riigivolikogu 1. koosseisu liikmete nimekiri
- Aleksander Aben (9. valimisringkond, kuni 26. augustini 1939)
- Ado Anderkopp (1. valimisringkond)
- Eduard Arnover (25. valimisringkond)
- Kaarel Eenpalu (79. valimisringkond)
- Oskar Gustavson (38. valimisringkond)
- Ernst Haabpiht (49. valimisringkond)
- Mihkel Hansen (64. valimisringkond)
- Voldemar Jaanus (74. valimisringkond, alates 10. veebruarist 1940)
- Kristjan-Eduard Jalak (46. valimisringkond)
- Karl-Arnold Jalakas (12. valimisringkond)
- Leopold Johanson (8. valimisringkond)
- Aleksander Jõeäär (9. valimisringkond), alates 17. oktoobrist 1939)
- August Jürima (Järvamaalt) (20. valimisringkond)
- August Jürima (Tartumaalt) (48. valimisringkond)
- Mihkel Jüris (16. valimisringkond)
- Karl Jürison (7. valimisringkond)
- Juhan Kaarlimäe (35. valimisringkond)
- Valter-Gerhard Kadarik (15. valimisringkond)
- Nigul Kaliste (28. valimisringkond)
- Jakob Kalle (17. valimisringkond)
- Alo Karineel (77. valimisringkond)
- Oskar Kask (32. valimisringkond)
- Artur Kasterpalu (26. valimisringkond)
- Karl Kaups (23. valimisringkond)
- Albert Kendra (76. valimisringkond)
- Tõnis Kint (62. valimisringkond)
- Jaan Kokk (56. valimisringkond)
- Evald Konno (59. valimisringkond)
- Hugo Kukke (72. valimisringkond)
- Kustav Kurg (18. valimisringkond)
- Oskar Köster (69. valimisringkond)
- August Laur (60. valimisringkond)
- Elmar-Aleksander Lehtmets (73. valimisringkond)
- Jüri Looväli (37. valimisringkond)
- Oskar Lõvi (6. valimisringkond)
- Märt Martinson (63. valimisringkond)
- Louis Metslang (2. valimisringkond)
- August Miljan (19. valimisringkond)
- Jaan Murro (80. valimisringkond)
- August Mälk (41. valimisringkond)
- Johannes Nyman (5. valimisringkond)
- Ants Oidermaa (34. valimisringkond)
- Georgi Orlov (30. valimisringkond)
- Aleksander Ossipov (66. valimisringkond)
- Karl-Eduard Pajos (70. valimisringkond)
- Eduard Peedosk (78. valimisringkond)
- Rudolf Penno (67. valimisringkond)
- Johannes Perens (42. valimisringkond)
- Ants Piip (44. valimisringkond)
- Juhan Piirimaa (71. valimisringkond)
- Otto Pukk (40. valimisringkond)
- Karl Puusemp (75. valimisringkond)
- Jaan Põdra (61. valimisringkond)
- Viktor Päts (36. valimisringkond)
- Aleksander Rei (39. valimisringkond)
- Mihkel Reimann (22. valimisringkond)
- Eduard Riismann (10. valimisringkond)
- Rudolf Riives (53. valimisringkond)
- Karl Roomet (47. valimisringkond)
- Ado Roosiorg (24. valimisringkond)
- Vladimir Roslavlev (29. valimisringkond)
- Neeme Ruus (4. valimisringkond)
- Mart Rõigas (55. valimisringkond)
- Aleksander Saar (27. valimisringkond)
- Karl Selter (74. valimisringkond), kuni 29. novembrini 1939)
- Oskar Suursööt (14. valimisringkond)
- Märt Sõrra (50. valimisringkond)
- Ernst Särgava (11. valimisringkond)
- Järvo Tandre (3. valimisringkond)
- Arnold Tartu (68. valimisringkond)
- Henn Treial (52. valimisringkond)
- Aleksis Tsänk (31. valimisringkond)
- Artur Tupits (54. valimisringkond)
- Jaan Tõnisson (45. valimisringkond)
- Jüri Uluots (51. valimisringkond)
- Maksim Unt (33. valimisringkond)
- Juhan Uuemaa (57. valimisringkond)
- Leonhard Vahter (65. valimisringkond)
- Jaan Vain (43. valimisringkond)
- Värdi Velner (58. valimisringkond)
- Nikolai Viitak (21. valimisringkond)
- Julius Voolaid (13. valimisringkond)