Halljänes
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
http://www.tfg.tartu.ee/loomad/Imetajad/LEPEUR2.htm
Vajab toimetamist |
Loomad | |
Halljänes | |
Taksonoomia | |
Riik | Loomad Animalia |
Hõimkond | Keelikloomad Chordata |
Alamhõimkond | Selgroogsed Vertebrata |
Klass | Imetajad Mammalia |
Selts | Jäneselised Lagomorpha |
Sugukond | Jäneslased Leporidae |
Perekond | Jänes Lepus |
Liik | Halljänes Lepus europaeus |
Alamliik | |
|
Halljänes (Lepus europaeus) on üks kahest Eestis esinevast jäneseliigist. Rahvapärased nimetused: haavikuemand ja kikk-kõrv.
Arvukus Eestis on ligikaudu 40 000 isendit.
Sisukord |
[redigeeri] Elupaik ja -viis
Ta on päritolult stepiloom. Eestis asustab ta avamaastikke (peamiselt põlde ja heinamaid) ning metsaservi. Aktiivne on hommiku- ja õhtuhämaruses, sageli ka päeval. Paigatruud loomad, kes ei liigu reeglina eriti laialt ringi. Ööbimiskohaks on tal lihtne maasse kraabitud lohk.
[redigeeri] Erinevus valgejänesest
Ta on valgejänesest suurem. Halljänese karvastik on pealtpoolt pruunikashall, kõhupoolt valge. Talvekarv on helehall. Valgejänesest eristavad teda veel pikemad kõrvad ja pikem pealtpoolt musta värvi saba.
[redigeeri] Toitumine
Halljänes toitub ainult taimedest: valdavalt kõrrelistest ja liblikõielistest. Talveperioodil kasutab toiduks ka puude ja põõsaste oksi ning koort. Ta sööb ära ka 90-95% ühe korra soolestikku läbinud toidust. Tänu sellele suudab ta toidust omastada enamiku toitainetest ja energiast.
[redigeeri] Sigimine
Sigima hakkavad halljänesed aasta vanuselt. Halljänesed sigivad 2-3 korda aastas. Esimene pesakond on reeglina seejuures väiksem kui järgnevad. Eestis on keskmiseks pesakonna suuruseks 3 poega. Tiinus kestab neil 40-44 päeva.
[redigeeri] Areng
Pojad on sündides karvadega kaetud ja nägijad. Poegi imetatakse kuu aega, pärast seda saavad pojad iseseisvateks. Eluiga on keskmiselt 6 aastat, ulatudes rekordiliselt 13 aastani.
[redigeeri] Koht ökosüsteemis
Halljänesel on palju vaenlasi. Teda ohustavad enamus keskmisi ja suurkiskjaid ja suuremad röövlinnud. Poegadele on ohtlikud rongad ja varesed.
[redigeeri] Ohustatus ja kaitse
Tugev mõju halljäneste arvukusele on ka inimesel: nii põllumajanduses kasutatavate mürkide kui ka põllutöömasinate tõttu - jänesepoegi hukkub põllutööde ajal masinatele ette jäädes.
Halljänes on tavaline jahiloom, kellele peetakse jahti hagija, hurda või urukoeraga 1. oktoobrist 31. jaanuarini. Tarastatud aiandis võib neid maakonna keskkonnaameti loaga küttida aastaringselt.