470 (svertpaat)

470 klassiembleem
Suurenda
470 klassiembleem
470 svertpaat
Suurenda
470 svertpaat

470 on ühekereline ühtsusklassi svertpaat, millel on bermuudapurjestus ning millel lubatakse kasutada ühte trapetsit ja spinnakeri.

Paadi projekteeris prantslane André Cornu 1962. aastal glisseerivaks paadiks, mis on ehitatud klaaskiust. Aastal 1963 tutvustas autor 470-t Pariisi paadinäitusel (Salon Nautique de Paris), kus paat leidis hea vastuvõtu ning 470 kinnitati IYRU poolt rahvusvaheliseks svertpaadiklassiks 1969. aastast.

Paadil võisteldakse kahe inimesega, roolimees ja soodimees ning võistkonna sobivaks kogukaaluks loetakse 110 kuni 140 kg.

Nime on paat saanud kere üldpikkuse järgi, mis võrdub neljasaja seitsmekümne sentimeetriga (4,7 m).

Olümpiaklassiks purjetamises on 470 olnud 1976. aastast ning 1988. aasta olümpiaregatist alates võistlevad mehed ja naised eraldi medalitele.

[redigeeri] Mõõdud

üldpikkus (LOA) 4700 mm
veeliinipikkus (LWL) 4400 mm
suurim laius (B) 1690 mm
süvis 150 mm / 1066 mm
mass 120 kg
eespurje pindala 3,58 m²
suurpurje pindala 9,12 m²
purjede kogupind 12,7 m²
spinnakeri pindala 13 m²
masti pikkus 6805 mm
poomi pikkus 2650 mm
spinnakeripoomi pikkus 1900 mm

[redigeeri] Purjetajad

Eestlastest on selles paadiklassis olümpiamängude hõbe- ja pronksmedali võitnud Toomas ja Tõnu Tõniste.

[redigeeri] Välisviited

Rahvusvaheline 470 klassiliit
EST9 - Maria Veessaar ja Maiki Saaring
EST13 - Merili Randmaa ja Agnes Lill

Eesti Post 1998 postmark MM purjetamises klassis 470
Eesti Post 2002 eritempel EM olümpiajahiklassis 470