Kasutaja arutelu:Ats
Tere tulemast Vikipeediasse, Ats!
Parandused, mis Sa artiklisse "Jumalad" tegid, loeti tervikuna ebakohasteks, hinnati ainult linkide Animism ja Mütoloogia lisamist. Kindlasti on seal ka teisi väärtuslikke parandusi, seetõttu paigutasin artikli Sinu variandi aruteluleheküljele Arutelu:Jumalad, et soovijad saaksid Sinu ideid tekstis kasutada. Sul on võimalik tollelsamal aruteluleheküljel oma parandusi kaitsta ja küsida, miks need tagasi lükati. Õigupoolest oleks juba pidanud seda põhjendama. Kui ma mahti saan, püüan seda teha.
Ära lase ennast heidutada, proovi uuesti (nii artiklis "Jumalad" kui ka teistes artiklites). Soovitan teha parandusi ühekaupa, siis on rohkem šansse, et need läbi lähevad ja siis on ka tõenäolisem, et neid arutatakse, kui nad vastuvõetavad ei tundu. Proovi ka oma parandusi aruteluleheküljel põhjendada, siis on lootust, et leitakse kõigile vastuvõetav sõnastus. Sul on eeldusi saada Vikipeedias heaks tegijaks. Jõudu tööle! Andres 06:01, 4 Jan 2005 (UTC)
Et ind ei jahtu, on tubli. Mis selle innuga peale on hakatud, ma juba arvustasin (Arutelu:Jumalad). Järgnevalt natuke näpunäiteid.
- Enne olemasoleva artikli ymbertegemist peatu hetkeks. Yldse on kasulik visandada plaanitavad muudatused kõigepealt mujal valmis (abiks on Notepad, Wordpad jms), olgu või tehniliste probleemide puhuks (on väga paha tunne, kui oled tykk aega pikka teksti ilusaks viimistlenud ja siis server või võrk mingil põhjusel maha kukub). See annab aga ka võimaluse vaadata kõrvuti varasemat ja enda tehtud teksti ja mõelda: mille poolest on minu oma parem?
- Kas vanas tekstis on kirjavigu, mille ma olen ära parandanud?
- Kas vanas tekstis on faktivigu?
- Kas ma lisan tekstile mõne uue fakti, mida seal siiani mainitud pole ja mis on antud teema juures huvitav, ilmestav või oluline?
- Kas ma sõnastan kohmakat sõnastust sujuvamaks, kergemini mõistetavaks, täpsemaks?
- Kas ma korrastan teksti ymber, nii et see systeemsem, loogilisem, selle yksikosad on nyyd paremini leitavad, asjatud kordused on välja roogitud, see vastab paremini teistes samalaadsetes artiklites juba edukalt rakendatud mallidele?
- Ega ma ometigi vigu juurde tee?
- Kokkuvõttes: kas minu muudatused annavad midagi juurde või võtavad ära?
- Alustuseks on lihtsam kirjutada lyhikesi artikleid konkreetsetest asjadest. Loetleda jalgpallimeeskonna liikmeid, kirjutada mitmest allikast kokku kellegi eluloolisi fakte või mõne linna kohta käivat statistikat, kirjeldada raamatu tegelasi ja syndmuskohti. Need on asjad, mida on kergem esitada selgelt, mis on vähem vaieldavad ja kergemini kontrollitavad. Juba tehniliste mõistetega võib asi olla raskem, enamikul erialadel on ekspertidel erinevaid seisukohti sellistegi mõistete kasutamisel, mida võhik igati enesestmõistetavaks peab. Kõige valulisemad ja verisemad on lahingud aladel, millest igayks arvab end midagi teadvat: igapäevaelu pisiasjad, yldmõisted ("ühiskond", "riik", "elu", "sport", "ajaleht", "mägi", "juust"), teoloogia, filosoofia, pedagoogika, kokandus jms.
- Kui sa ei ole milleski kindel, kontrolli. See puudutab nii õigekirja kui faktoloogiat. Võõrkeeltes on oht sõnu valesti kasutada suurem, aga ka oma emakeeles võib teinekord tobedalt eksida; kõiki keele sõnu ei tunne keegi, erialaterminitest rääkimata, vahel veab aga ka mälu alt.
- Kui sa kontrollisid, aga ikka veel päris kindel ei ole, või kui sa ei saanud millestki aru või ei saa hetkel kontrollida, aga ka sel juhul, kui sa arvad, et mingi asja võiks artiklisse lisada, ent ei tea täpselt, kuhu - kirjuta sellest artikli arutellu. Kysi inimestelt. Enamasti keegi vastab. (Aga meid on siin vähem kui nt inglise Vikis, nii et varu kannatust.)
- Sama kehtib ka artikli kohta, mida keegi teine parasjagu redigeerib. On ysna häiriv, kui sa nikerdad tykk aega tööd teha ja siis on keegi teine minut varem tekstis yht koma liigutanud - uuesti otsast peale, kaht versiooni võrdlema... Enamik inimesi paneb pikema töö puhul teksti pisikese hoiatava märkuse (umbes nagu "HEI! Oota natuke" Ma JUST PRAEGU kirjutan siia, kannata kymme minutit!"), aga ohu märk on seegi, kui teksti on viimase viie minuti jooksul kymme korda muudetud - siis on targem tekst mujal valmis kirjutada, salvestada ja enne artiklisse kopeerimist natuke oodata.
- Kui sa esined alal, millel sa ei ole spetsialist, arvesta, et tõenäoliselt keegi teine on. Ja ta võib sinuga nõus olla, aga ei pruugi; iga inimest, kes mingit asja on aastaid õppinud, võib võhiku pahaaimamatu jutt meeleheitele ajada. Me keegi ei tea, kui lollid me oleme, kuni keegi teine selle meile selgeks teeb (ja kui me oleme piisavalt põikpäised, jääbki see meil teada saamata - seda selgemaks saab see aga ymberkaudsetele).
- Mida selgemini ja täpsemalt sa väljendud, seda parem. Hea keel ja selged mõtted on alati abiks, samuti asjalikkus - kui mõte pääseb uitama, las uitab mõnes teemaga paremini sobivas artiklis. ("Eiffeli torn, see on suur nagu elevant. Aga elevant, vaat' see on yks selline huvitav loom...")
- Kindlasti oli midagi veel, aga ma olen selle ära unustanud.
- Kasulik on sirvida võõrkeelseid Vikipeediaid, eriti suuremaid neist (nt ingliskeelne); isegi kui sa ei oska keelt, näed sa ära, milline peaks yks hea artikkel välja nägema - kui paksult on seal linke, kald- ja paksu kirja, millised on loendid, kui tihti on pilte, kui palju arve jne.
- Kasu on eesti Viki sirvimisest, ehkki siin on ymbertöötamist vajavaid artikleid sama palju kui eeskujuks kõlbulikke; enamsti saab need siiski kergelt ära tunda.
- Kasu on ka sellest, kui näed natuke vaeva ja otsid yles mõne sellise kasutaja kunagised kaastööd, kes on Vikipeediast välja aetud. Neid on eesti variandis õnneks väga vähe (eks mujal ole rohkem) ja seda pole kunagi ilmaasjata tehtud. Tavaliselt pyyti selliste puhul kõigepealt pikka aega aeglaselt ja rahulikult rääkida, mis ta tegevusel viga oli. Ja sellest on hea õppida. --Oop 20:41, 4 Jan 2005 (UTC)
Ole kena ja kirjuta oma kommentaaridele alla. Nende autorit on kyll niigi võimalik tuvastada, aga eeldada nende tohutut väärtust, nii et inimesed viitsivad iga reakese järele nuuskima hakata, on ka liig. --Oop 07:17, 1 Feb 2005 (UTC)
Kategooriaid oma kasutajalehele ei panda. Siim 18:29, 25 Apr 2005 (UTC)
Sa meenutad mulle kahtlaselt üht tänaseks Vikipeediast pagendatud isikut. Kas me saame ikka kindlad olla, et sa pole Leoni reinkarnatsioon. Siim 16:54, 13 mai 2005 (UTC)
- Leon on surnud Ats 17:01, 13 mai 2005 (UTC)
Heh, see oli nyyd kyll vale vastus... Kui Ats ei oleks Leoni reinkarnatsioon, siis oleks ta siiralt vastanud: "Kes see veel on?" ;) --Lulu 17:27, 13 mai 2005 (UTC)
- Jah, see Atsi vastus tegi mu kahtluse peaaegu et veendumuseks. Siim 17:31, 13 mai 2005 (UTC)
Ka Ats ei karda surma (Sokrates), see ongi mõtleja saatus! Ats 17:33, 13 mai 2005 (UTC)
- Mäletatavasti pidas ka Leon ennast suureks mõtlejaks. Siim 17:38, 13 mai 2005 (UTC)
- Mida peaksime nüüd tegema? Kas Vikipeediast pagendatul on õigus uue kasutajana tagasi tulla? Taivo 18:03, 13 mai 2005 (UTC)
-
-
- Minu arvates tuleb Ats aastaks pagendada, sest pagendatul ei ole õigust uue nimega tagasi tulla. Andres 18:07, 13 mai 2005 (UTC)
-
Ei ole vastu. Reeglite rikkumine on tõsine asi. Loodetavasti tunneme ta järgmine kord lyhema aja jooksul ära... Viis kuud (jaanuarist maini) on liig mis liig... --Lulu 18:12, 13 mai 2005 (UTC)
Nojah ma tean, et sa tead, et ma tean! Ma pean endale siis käitumisjuhendiks võtma, et üle 1 korra ühtegi parandust ei tee. Ei ole minu pädevus (saan aru, et ületasin täna oma pädevuse piire) Ats 18:15, 13 mai 2005 (UTC)
- Ära muretse, küll me su ilma selletagi ära tunneme. Siim 18:31, 13 mai 2005 (UTC)
Valitseja võib halastada, ori mitte kunagi! Põhimõtteliselt on mu töö tehtud - see koht mille ma kunagi tühjana nägin on täidetud ja heades kätes (Lulu, jt on asja üle võtnud). Teaduse käsitlustes olen Ülo Vooglad (Respublika viskas ta välja) järgija Ats 18:33, 13 mai 2005 (UTC)
EGO EIMI Ats 18:43, 13 mai 2005 (UTC)
Väga hea möte ehk tsitaat.:"Valitseja võib halastada, ori mitte kunagi! " Tohib ma kasutan seda enda kirjutistes?--VanemTao 9. november 2006, kell 19:38 (UTC)
Riputasin sulle lingid lehekyljele,et lihtsam oleks juurdepääs.Vabandan et ise tegin enda algatusel ,kuid nii on lihtsam materjalile ligi pääseda.Kui selline versioon ei sobi sinu lehekylje kujundusse ja struktuuri viska see köik lihtsalt minema . --VanemTao 9. detsember 2006, kell 02:19 (UTC)
- tänan, väga tore! Siinsed teabemahud aina kasvavad ja töötlemine võtab aega. On mugav kui lingid käepärast on. Mul on Tiibeti buddhismi kohta 339 lk sk k teksti koos 300 "graafilise pildiga". Kõik arvad, et religiooni teemadel on igaüks pädev sõna võtma (mind visati ikka mitu korda välja) siis sul on selline valdkond mida ainult L. Mäll ja M. Kalda on võimelised täpsustama. Loodame, et lugejad aja jooksul keelt siluvad (koma tuleb kohe peale sõna jms)--Ats 9. detsember 2006, kell 04:14 (UTC)
Palun!
Uurisin sinu teemade nimekirja ja leidsin et vast see lingihulk tuleks kasuks. Sinu diaposooon on liiga lai mulle tundub hölmates nii Kristluse kui muud usundid koos Indiaga.See Indiast kirjutamine alates Veedadest pihta kuni Hinduismi tekkimiseni selle perioodi lahti kijutamine vötab juba pool elu enstyklopeediale omases vormis ,Mis veel hinduismiga teha.Sellepärast kirjutasin abiks selle Shiva, Sa ei jöua seda materjali mitte iial läbi vötta. isegi kuj sind oleks mitu yhes isikus. Mina igatahes ei jöua enam korralikult yle vaadata mis kirjutan rääkimata öigekirjast ja terminite kontrollist , Mötlesin algul et teen hulga teemasid ja siis asub rahvas julgelt kirjutama.Kuu ajaga pole kedagi juurde lisandunud ei usu et olukord siis muutuks ka aastapärast.Kogu siinne seltskond on pidevalt sama uusi virtuaal-narodnikuid ei paista juurde lisanduvat.Sina enda teemade otsas lähed pensionile siit.Mina samuti.Mulle endale hakkab tunduma et peaks vist hakkama tegema vähem ja kvaliteetsemalt selle asemele et suurelt ahmida nagu algul.Selline jutt seoses linkidega, Edu ja usinust,--VanemTao 9. detsember 2006, kell 04:54 (UTC)
[redigeeri] Budism
Lähtuda tuleb eesti ortograafiast, mitte fanaatikute lobast. Enne kui teisaldusi teed, aruta need teistega läbi. --Metsavend 11. detsember 2006, kell 19:49 (UTC)
-Eesti ortograafias võõrsõnade kasutamine on Ariste-Masingu ja veel mõne mehe kokkulepe. Mina pooldan võõrsõnadel originaalkeele lähedust. Paabel, vedad, katehhees, buddhism, kibbuts. --Ats 11. detsember 2006, kell 20:22 (UTC)
- Sa võid neid pooldada, aga mitte teistele peale suruda. Vikipeedia lähtub kirjakeele normist. --Metsavend 11. detsember 2006, kell 21:27 (UTC)