Gert Helbemäe
Gert Helbemäe (10. november 1913 Tallinn – 15. juuli 1974) oli eesti kirjanik.
Sisukord |
[redigeeri] Elukäik
Gert Helbemäe õppis Tallinna Prantsuse Lütseumis. Töötas ajalehereporterina, raamatukoguametniku ja toimetajana. Aastal 1944 põgenes Saksamaale, kust siirdus 1947. aastal Inglismaale. Oli aastast 1960 ajalehe Eesti Hääl toimetaja.
[redigeeri] Looming
Gert Helbemäe romaanide tegevuskoht on Eesti ja Tallinn, ajaline perspektiiv ulatub keskajast kaasajani. Kirjutusviisis domineerib psühholoogiline realism.
[redigeeri] Teosed
- "Lumikellukeste sünd" (1940)
- "Vana Toomas" (1944)
- "Elamata elu" (romaan, 1952)
- "Kägu odraokkaga" (romaan, 1953)
- "Sellest mustast mungast" (1957–1958; 1998)
- "Õekesed" (1955 ja 1994)
- "Ohvrilaev" (1960)
- "Ainult ajutiseks" (1964)
- "Pagejad" (1971)
- "Vaikija" (novellikogu, 1947)
- "Üleliigne inimene" (näidend, 1972)
- "Öö nõiapoes" (2002)