Arutelu:Kaarel Eenpalu
See materjal tuleb artiklisse integreerida:
Kaarel Eenpalu (aastani 1935 Karl-August Einbund) (28. mai 1888 Vesneri vald – 27. jaanuar 1942 Kirovi oblast, Vjatlag) oli eesti riigitegelane ja jurist.
Õppis 1909–1914 Tartu Ülikoolis õigusteadust.
1911–1912 oli Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi korraldatavate näituste sekretär.
Osales 1915 Esimeses maailmasõjas, lõpetas 1917 Petrogradis Paul I sõjakooli. Võttis osa Vabadussõjast, formeeris 1917 Eesti suurtükiväebrigaadi 5. pataljoni ja 1918 2. suurtükiväepolgu 7. patarei ning oli nende mõlema ülem.
Valiti 1919 Rahvaerakonna liikmena Asutavasse Kogusse, läks 1923 üle Põllumeestekogudesse. Oli 1920–1926 (väikeste vaheaegadega) siseminister, 1926–1932 ja 1933–1934 Riigikogu esimees, juulist novembrini 1932 riigivanem ja 1938–1939 peaminister. Kujundas uue, autoritaarse sisepoliitilise kursi.
Pidas aastast 1925 Arukülas (Harjumaal) Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati peamiselt kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja.
Eenpalu agaral osavõtul algatati nimede eestistamine, kodude kaunistamise hoogtöö, võidupüha traditsioon ja muud, ta oli juhtivalt tegev põllumeeste organisatsioonides (koos A. Jürima, J. Hünersoni ja teistega), osales Põllumeeste Keskseltsi töös ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides.
Arreteeriti 24. juulil 1940 oma talus, suri vangilaagris.
[redigeeri] Isiklikku
Kaarel Eenpalu abikaasa oli Linda Eenpalu.
Tehtud. Andres 02:15, 6 Mar 2004 (UTC)
[redigeeri] Perekonnanimede muutmised.
RTL 1935, 17.
Siseminister otsustas 22. veebruaril 1935 Perekonnanimede korraldamise seaduse §§ 8 ja 13 (RT 91 - 1934) põhjal määrata Tallinnas Toompeal elutsevale Karl-August Einbund'ile ühes abikaasa Linda-Mariega ja laste Helmi-Aino, Virve, Tiiu-Hilja ning Mai-Linda senise perekonnanime asemele uueks perekonnanimeks "Eenpalu".
57 Abidirektor Osk. Angelus.
Kaarel Eenpalu on maetud Äksi surnuaeda.
Millal ta Vjatlagist ära toodi?
5. septembril 1939 seadis sisse tsensuuri.
Mis jutt see on? Eesti Vabariigi Põhiseadus (SK I 1938, 1, 1):
§ 15. Mõtete avaldamine sõnas, trükis, kirjas, pildis ja kujutises on vaba. Seda vabadust võib seadusega kitsendada riigi julgeoleku, avaliku korra, kõlbluse ja kodaniku hea nime kaitseks.
Trükitoodete tsensuuri ei ole.
Kes selle väärtusliku informatsiooni artiklisse üles pani, julgegu lisada ka 1939. aasta Riigi Teataja numbri ja artikli, mille järgi võiksin selle otsuse üles leida. Vastasel korral loen seda järjekordseks vasakpoolsete Tjoškade luuluks Eesti Vabariigi kohta.
- Arvan, et siin on ehk kasutatud vale terminit. Midagi pidi kirjutaja ju silmas pidama. Kuniks asi on ebaselge, võib selle lause välja jätta. Andres 9. juuni 2006, kell 14.41 (UTC)
1938. aasta kevadel olevat EÜS-is peaministri Eenpalu osavõtul toimunud tema poliitilise joone arutelu. Eenpalu olevat ülemäära politseiriikliku poliitika pärast mõneks ajaks EÜS-i vilistlaskogust välja arvatud.
Äkki võtaks kuulujutud maha?
- Arvan, et kui viited allikatele, siis võiks neid asju mainida. Praegusel kujul on parem välja jätta. Andres 9. juuni 2006, kell 14.41 (UTC)