Kasari jõgi

Vajab toimetamist


Kasari jõgi
Jõe lähe Hagudi külast 10 km loode pool
Suubub Matsalu lahte
Valgla riigid Eesti
Valgla pindala 3210 km²
Pikkus 112 km
Jõe lang 0,15 m/km
Jõe vooluhulk 23-28 m²/sek
Parempoolsed lisajõed Ellamaa oja, Urevere oja, Luiste jõgi, Kiisaoja, Liivi jõgi ja Rannamõisa jõgi
Vasakpoolsed lisajõed Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala jõgi, Allika jõgi, Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi

Kasari jõgi on Lääne-Eesti veerohkeim jõgi. Kogu Eestis on veerohkemad vaid Narva, Pärnu ja Suur Emajõgi. Jõgi algab Kohila alevist läänes ja suubub Matsalu lahte.

Kasari jõe pikkus on 112 kilomeetrit (koos veerohkeima haru Vigala jõega 121 kilomeetrit), jõgikonna suurus umbes 3400 ruutkilomeetrit (koos deltaga liitunud Rannamõisa jõgikonnaga). Aasta keskmine vooluhulk suudmes jääb emamasti 25...30 kuupmeetrini sekundis.

Suurimad lisajõed on paremalt poolt Ellamaa ja Urevere oja, Luiste, Kiisaoja, Liivi ja Rannamõisa jõgi (suubub deltasse) ning vasakult Vardi jõgi, Konnaveski oja, Pühaoja, Vigala, Allika ja Vanamõisa jõgi, Penijõgi ja Tuudi jõgi. Suur põhjapoolne suudmeharu on tuntud ka Rõude jõena. Kesk- ja ülemjooks kuni Vigala jõega ühinemiseni on tuntud ka Teenuse jõena.

Tuntud on Kasari jõgikonna aladel üleujutused (Kasari luht). Suurte üleujutuste tõttu on Kasari jõe alamjooksule ehitatud pikk raudbetoonsild (valmimisel maailma pikim 307 m, ehitatud 1905, arhitektuurimälestis).

Hüdroloog August Loopmann pidas Kasari jõgikonna peajõeks hoopis Vigala jõge, millel on ühinedes Teenusega umbes kaks korda suurem vooluhulk.

Teised keeled