Antisemitism

Vajab toimetamist
Selles artiklis ei viidata kasutatud allikatele! Palun aita artiklisse viiteid lisada.

Antisemitism on juutide vihkamine või eelarvamused juutide suhtes.

Ajalooliselt on antisemitism avaldunud mitmel viisil.

  • Religioosne antisemitism ehk anti-judaism avaldus kuni 19. sajandini eelkõige religioosse sallimatuse vormis, peamiselt kristliku või islami taustaga maades. Judaism oli neis maades suurim vähemusreligioon ning seetõttu sattusid juudid sageli religioossetest ajenditest tulenevate rünnakute alla.
  • Rassiline antisemitism kui ksenofoobia või rassismi vorm sai valdavaks alates 19. sajandi teisest poolest. Usust sõltumatult hakati juute pidama rassiliselt võõraks grupiks ning neid tõrjuma. Koos rassilise antisemitismi esilekerkimisega tekkisid mitmesugused vandenõuteooriad juutide salajaste plaanide kohta maailma valitsemiseks jne. Üks tuntumaid antisemiitlikke teoseid on "Siioni tarkade protokollid".

Adolf Hitleri juhitud Saksamaal (19331945) oli antisemitism riigi ametlik poliitika, mille käigus toimus juutide massiline tagakiusamine ja füüsiline hävitamine (holokaust).

[redigeeri] Tagakiusamine

Antud loendis on riigid ja piirkonnad, kust on juute erinevatel aegadel välja aetud või täielikult riigist minema aetud. Lahkujad kuulusid enamuses Sefaradi juutide (Lääne-Euroopa piirkonnas) hõimkonda, kes olid pärit Kesk-Aasiast. Venemaal oli enamikus tegemist aškenazi juutidega. Kuid peale 1400-1600 aastaid võtsid Euroopas just ülekaalu idast põhiliselt Venemaalt, Leedu suurvürstiriigist ja teistest piirkonna riikidest väljarännanud aškenazi juudid.

[redigeeri] Välislingid