Neeruti mõis
Neeruti mõis on juugendstiilis peahoonega mõis Lääne-Virumaal Kadrina vallas. Ta paikneb Neeruti maastikukaitseala idapiiril.
Sisukord |
[redigeeri] Mõisa rajamine
Mõis oli olemas juba 1412 aastal ning oma nüüdse nime sai Nierothidelt (Nieroth), kellele mõisavaldused 16.-17. sajandil kuulusid. Mõis põetati venelaste poolt aga Põhjasõjas maha.
Kivist mõisahoone valmis taas 1878 aastal ja mõisa juurde rajati park ja allee.
[redigeeri] Park
Pargi suurus on 3 hektarid ja seda läbib Loobu jõgi. 20. sajandi algul alustas mõis ulatusliku metsapargi rajamist Neeruti mägedesse (väikesed piklikud mäed - oosid - vahelduvad väikeste järvedega).
[redigeeri] Arhitektuur
Hoone on ebasümmeetriline, teda kujundavad mansardkorrus, arvukad voluutjalt kumerduvad frontoonid ning lõunatiival muljet avaldav 30 meetri kõrgune vaaterõduga torn. Juugendstiilselt voolavajooneline on ka enamiku detailide (aknad, kaaravana kujundatud peasissekäik) kujundus ja oluline osa fassaadi pitskrohvornamendist.
Siseplaneering on valdavalt ebasümmeetriline, kesksemad ruumid on avar hall ja põigiti läbi hoone ulatuv saal; halli laes neorokokoolik sekotehnikas ornamentaalmaaling.
[redigeeri] Kõrvalhooned
Kõrvalhoonetest tähelepandavamad on klassitsistlikus stiilis ühekorruseline valitsejamaja ja ait (mõlemad ehitati 19. sajandi esimene veerand) ning neogooti stiilis teenijatemaja-pesuköök (19./20. sajandi vahetus).