Liivi ordu

Liivi ordu vapp
Liivi ordu vapp

Liivi ordu ehk Liivimaa ordu, eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal (ladina Domus Sanctae Mariae Theotonicorum in Livonia, alamsaksa Dutscher orden to Lyffland) oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 12371562.

Sisukord

[redigeeri] Moodustamine

Liivi ordu loodi 1237. aastal, kui Saksa orduga liideti peale 1236. aastal Saule lahingus hävitava kaotuse osaliseks saanud Mõõgavendade ordu. 1237–1459 allus Liivi ordu Saksa ordu kõrgmeistrile, kes asus Ida-Preisimaal Marienburgis (praegune Malbork Poolas). Tegeliku sõltumatuse saavutas Liivi ordu alates 1459. aastast, lõplikult iseseisvus pärast Saksa ordu sekulariseerimist 1525. aastal.

[redigeeri] Valdused

Liivi orduriik oli Vana-Liivimaa suurim riik ja võimsaim sõjaline jõud. Kokku oli tema pindala umbes 55 000 km²; alates 1347. aastast, mil Liivi ordu valdusse läks üle Eestimaa hertsogkond kasvas pindala 67 000 km²-ni. Eestis kuulusid ordule Sakala, Järvamaa, Nurmekund, Alempois, Mõhu, Harjumaa, Virumaa ja Vaiga põhjaosa. Ordul oli valdusi ka Lääne-, Saare- ja Hiiumaal. Ordu nõrkuseks oli see, et tema valdused paiknesid laialipaisatuna suurel maa-alal vaheldumisi piiskoppide valdustega. See muutis raskeks oma valduste kaitsmise.

Orduriigi pealinnaks oli 1481. aastani Riia ordulinnus, seejärel asus ordumeister Võnnusse.

Ordu ala jagunes foogtkondadeks ja komtuurkondadeks. Esialgu peeti komtuure foogtidest tähtsamaiks, kuid ajapikku see vahe kadus. Ordu alal oli 15 komtuurkonda, neist 5 Eestis olid Viljandi, Pärnu, Lihula, Kursi ja Tallinna ning foogtkonnad Eesti alal mida oli kaheksa olid Paide, Toolse, Narva, Vasknarva, Põltsamaa, Karksi, Pöide ja Maasilinn. Foogtidest oli Eesti alal tähtsaim Paide foogt. Komtuuridele ja foogtidele allusid ordumõisad oma valitsejatega.

[redigeeri] Liikmeskond

Tähtsaim isik Liivi ordus oli ordumeister, kes allus Saksa ordu kõrgmeistrile Marienburgis. Liikmeskond pärines enamasti Saksamaalt. Eristati kolme seisust:

  • Rüütelvennad
  • Preestervennad
  • Poolvennad

[redigeeri] Ordumeistrid

Liivi ordu juhiks oli ordumeister ehk maameister. Ordumeistri valis komtuuridest ja foogtidest koosnev ordukapiitel ja kinnitas 1525. aastani Saksa ordu kõrgmeister.

Ordumeistri järel tähtsuselt teine mees ordus oli maamarssal, kes resideeris alul Võnnus, siis Siguldas.

Ordumeistrit aitasid ordut juhtida 5-6 käsknikust koosnev nõukogu.

[redigeeri] Rüütelvennad

Rüütelvennad olid Liivi ordu sisehierarhias tähtsamad. Nende vormiriietuseks oli Saksa ordu valge mantel musta ristiga. 14. sajandil kuulus Liivi ordusse 200-300 rüütelvenda. Koos sõjasulaste ja vasallidega moodustasid rüütelvennad ordu sõjaväe. 14. sajandi lõpul hakati kasutama ka palgasõdureid.

[redigeeri] Preestervennad

Preestervennad olid vaimulikud, kes sooritasid ordus kiriklikke talitusi. Ka nemad kandsid Saksa ordu musta ristiga valget mantlit.

[redigeeri] Poolvennad

Poolvendadeks nimetati ordu heaks töötavaid teenijaid ja käsitöölisi. Poolvennad kandsid halli rüüd.

[redigeeri] Vaata ka



Vana-Liivimaa
Riia peapiiskopkondKuramaa piiskopkondSaare-Lääne piiskopkondTartu piiskopkondLiivi ordu
Mõõgavendade orduTaani valdused
{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}