Arutelu:Eestimaa Kommunistlik Partei

Arvan, et pealkiri võiks olla "Eestimaa Kommunistlik Partei". Andres 11. detsember 2005, kell 08.47 (UTC)


Tsitaadi allikas? Andres 12. juuli 2006, kell 16.21 (UTC)


Kas siia ei pandagi kirja ka Eestis hetkel elavaid tipp-kommuniste?

See oleks loomulik et endised partei funktsionääridest kommunistid nimeliselt ikka kirja pannakse , et järgnevad pölvkonnad neid ja nende teeneid ära ei unustaks.--VanemTao 28. november 2006, kell 06:13 (UTC)


Varasemast variandist:


EKP oli VSDTP, seejärel Kominterni allüksus. 1905. aasta revolutsiooni ajal oli VSDTP Eesti organisatsioonides paarsada kuni tuhatkond liiget ja aastal 1917 juba seitsme tuhande ringis. Erakonda juhtisid Viktor Kingissepp, Jaan Anvelt, Hans Pöögelmann ja teised.

Kuni 1920. aastate alguseni oli EKP-l märgatav toetajaskond. 1917. aasta lõpul saavutasid kommunistid Asutava Kogu valimistel umbes 40% häältest. Eesti iseseisvumine, Vabadussõda Nõukogude Venemaa vastu ja edukas maareform vähendasid tunduvalt EKP populaarsust rahva seas, sest EKP seadis eesmärgiks ühinemise Nõukogude Venemaaga. Osa kommuniste emigreerus Venemaale.

EKP asutamiskongressi aegu 1920. aasta sügisel oli selle liikmeskond pooletuhandene ning tõusis aastaks 1924 kahe tuhandeni.

Venemaalt saadud materiaalsel ja moraalsel toel korraldas EKP 1. detsembril 1924 relvastatud ülestõusu, mis samal päeval maha suruti.

J. Saar (Eduard Laaman?) iseloomustab tolleaegset Eestimaa Kommunistlikku parteid järgmiselt:

''Ühelt poolt nende isandate kirjaoskamatus, teiselt poolt määratu iseteadvus, mis iseennast ainukeseks Eesti rahva kutsutud ja seatud valitsejaks luges, kuna teisu inimestekski ei arvatud, – Riigikogus pidasid nad end kui kõrtsis üleval, – see igapäevane vastolu pakkus Riigikogu istangutel alalist nalja. Eesti kommunismi võrreldi üsna tabavalt halvasti lavastatud operettiga: Võõrsilt laenatud aine, mis võõraste olude kohaselt läbitöötatud; palgatud näitlejad ühes väikse hulga statistidega, kes end pea kommunistideks, pea iseseisvateks sotsialistideks riietudes näitelavale sisse ja välja käies rahvast peavad kujutama; põrandaalune etteütleja, keda publikumi silme eest hoolega varjata püütakse, kuid kelle häälekaja siiski ühtelugu kuulajate ruumi ulatab, –nagu ikka provintsi teatris, kus näitlejad põrmugi oma osa ei oska, vaid etteütlejat kuulatavad, et siis valepaatosega tema sõnu korrata; selle kõige juure reklaami lendlehekesed, mis kümnete tuhandelistest hulkadest kriiskaval toonil hooplevad, –nii nägigi välja see partei, kes Eesti ja kogu ilma lubas uueks muuta.

== EKP ajalugu 19251940 ==

1. detsembri ülestõusu mahasurumise järel EKP keelustati, juhtivad kommunistid vahistati ja mõisteti pikaks ajaks vangi. Osa kommuniste põgenes Nõukogude Liitu, kus neist 1938. aasta paiku paljud hukati kui kodanlikud natsionalistid.

Eesti kommunistid tegutsesid enne 1940. aastat Kommunistliku Internatsionaali juhistest lähtudes. Propagandat tehti illegaalselt. Propagandamaterjale veeti sisse näiteks salakaubana ja diplomaatilise postiga. Kasutati ka legaalseid (vari-)organisatsioone.

Andres 28. november 2006, kell 07:50 (UTC)




Pean silmas seda perioodi nimelt ,mitte seda eelmist ,mis sa siia välja panid.

Tuleks ikka rääkida selle perioodi inimestest, see on loogiline ja loomulik. Siin peaks ikka pikk nimekiri olema .

Mina ei püüdnudki vastata Sinu ettepanekule. Kas Sa pidasid silmas elusolevate EKP funktsionääride nimekirja koostamist? Arvan, et ei saa piirduda elusolevatega. Sel juhul tuleks hakata jälgima, kes sureb, ja sellel pole minu meelest mõtet. Andres 28. november 2006, kell 08:31 (UTC)

EKP ajalugu 1940–1991 NLKP allüksusena oli EKP eesmärgiks üles ehitada kommunistlik ühiskond. EKP Keskkomitee esimesed sekretärid olid sel ajal Karl Säre, Nikolai Karotamm, Ivan Käbin, Karl Vaino ja Vaino Väljas.

Eesti NSV-s valitses võõrvõimu teostav ainuparteisüsteem. EKP vastutas kõigi ettevõtete natsionaliseerimise, tuhandete inimeste küüditamise ja muusuguse represseerimise, talude kollektiviseerimise ja Eesti venestamise eest. Kuigi käsud nendeks operatsioonideks tulid Moskvast, jäi EKP hooleks plaanide väljatöötamine ja elluviimine.

Teise maailmasõja aegu kuulus EKP-sse ligikaudu üheksasada liiget, kellest 90% asus Venemaa tagalas. Partei lagunemise eel oli EKP liikmeid 100 tuhande ringis, mis oli umbes viieteistkümnendik Eesti elanikest. Eestlaste osakaal EKP liikmeskonnas oli Nõukogude Liidu ajal 40% ja 55% vahel. Poole sajandiga käis EKP liikmeskonnast läbi umbkaudu veerand miljonit eestlast.



--VanemTao 28. november 2006, kell 08:06 (UTC)

Kuna need lõigud, mis välja jäid, sisaldasid eelkõige tõestamata numbreid ja hinnanguid suvalises järjekorras ja vigadega, siis pidasin olulisemaks panna kirja asju, mis pole vaid nõuka aja propaganda väljamõeldis. Kui aega saan, kirjutan edasi--Kinks 28. november 2006, kell 08:20 (UTC)

Eesti kommunistid tegutsesid enne 1940. aastat Kommunistliku Internatsionaali juhistest lähtudes illegaalselt. Propagandamaterjale veeti sisse näiteks salakaubana ja diplomaatilise postiga. Kasutati ka legaalseid (vari-)organisatsioone.

Vist välja jäetud. Andres 1. detsember 2006, kell 21:27 (UTC)
Ei ole välja jäetud, lihtsalt umbmäärane "eesti kommunistid" on asendatud EKP-ga. Kuigi ka see pole täpsne, sest illegaalselt tegutsesid nad kuna kommunistid oli Eesti Vabariigis keelatud, mitte selle pärast, et Internatsionaal sellise käsu andis.--Kinks 1. detsember 2006, kell 23:37 (UTC)