Hiiu maakond
Vajab toimetamist |
Hiiu maakond
Hiiumaa {{{omakeelne_nimi_1}}} {{{1}}}
{{{2}}} {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Pindala: 1023,26 km²
Elanikke: 10 222 (01.01.2006)
|
Hiiu maakond ehk Hiiumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Hõlmab endise Hiiumaa rajooni ala.
Sisukord |
[redigeeri] Üldandmed
Hiiu maakond asub Loode-Eestis ja hõlmab Hiiumaa saare ja seda ümbritsevad väikesaared ning laiud. Hiiu maakonna naabermaakondadeks on idas Lääne maakond ja lõunas Saare maakond.
[redigeeri] Kohalikud omavalitsused
Hiiu maakonnas on 5 omavalitsusüksust:
[redigeeri] Linn
[redigeeri] Vallad
Emmaste vald - Kõrgessaare vald - Käina vald - Pühalepa vald
[redigeeri] Loodus
Hiiu maakond hõlmab terve Hiiumaa ja Kassari saare ning väiksemad laiud. Laidudest suurim on Vohilaid. Hiiumaast kagus asuvad Hiiumaa laiud, mille hulka kuulub tegelikult ainult osa maakonna piiridesse jäävatest väikesaartest. Kõrgeim punkt on Tornimägi, 68 m.ü.m. Pikim jõgi on Luguse jõgi, 21 km. Suurim järv on Tihu Suurjärv, u 85 ha. Suurim soo on Pihla raba, u 3050 ha. Rannajoone kogupikkus on u 326 km. Kaitsealused looduse üksikobjektid Hiiumaal
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Demograafilised näitajad
Arvestuslikult seisuga 1. jaanuar 2006 Hiiu maakonnas oli 10 246 elanikku. Neist 48,1% oli mehed ning 51,9% oli naised. Sündimuse üldkordaja oli 9,3‰, suremuse üldkordaja 11,7‰ ja loomulik iive -2,4‰. 98,4% elanikest oli eestlased ja 1,0% venelased. Alaealisi (vanuses 0-14) oli 16,7%, tööealisi (vanuses 15-64) 67,6% ja pensioniealisi (65 ja vanemad) 15,6%. Töötuse määr oli 7,2%. Elanike tihedus oli 10 in/km².
[redigeeri] Asulastik
Hiiu maakonnas on 1 linn (Kärdla), 2 alevikku ja 182 küla.
[redigeeri] Alevikud
[redigeeri] Külad
Aadma - Ala - Allika - Aruküla - Emmaste - Esiküla - Hagaste - Haldi - Haldreka - Harju (Emmaste) - Harju (Pühalepa) - Hausma - Heigi - Heiste - Heistesoo - Hellamaa - Heltermaa - Hiiessaare - Hilleste - Hindu - Hirmuste - Härma - Hüti - Isabella - Jausa - Jõeküla - Jõeranna - Jõesuu - Kaasiku - Kabuna - Kaderna - Kaigutsi - Kalana - Kaleste - Kalgi - Kanapeeksi - Kassari - Kauste - Kerema - Kidaste - Kiduspe - Kiivera - Kitsa - Kleemu - Kodeste - Kogri - Koidma - Kolga - Kopa - Kukka - Kuri - Kuriste - Kurisu (Emmaste) - Kurisu (Kõrgessaare) - Kuusiku - Kõlunõmme - Kõmmusselja - Kõpu - Külaküla - Külama - Laartsa - Laasi - Laheküla - Lassi - Lauka - Leerimetsa - Lehtma - Leigri - Leisu - Lelu - Lepiku - Ligema - Lilbi - Linnumäe - Loja - Luguse - Luidja - Lõbembe - Lõpe - Malvaste - Mangu - Mardihansu - Meelste - Metsaküla - Metsalauka - Metsapere - Moka - Muda - Mudaste - Mäeküla - Mäeltse - Mägipe - Männamaa - Mänspe - Määvli - Napi - Nasva - Niidiküla - Nurste - Nõmba - Nõmme (Kõrgessaare) - Nõmme (Käina) - Nõmmerga - Ogandi - Ojaküla - Ole - Orjaku - Otste - Palade - Palli - Paluküla - Paope - Partsi - Pihla - Pilpaküla - Poama - Prassi - Prählamäe - Prähnu - Puliste - Puski - Putkaste - Pärna - Pärnselja - Pühalepa - Rannaküla - Reheselja - Reigi - Reikama - Riidaküla - Risti - Ristivälja - Rootsi - Sakla - Salinõmme - Sarve - Selja (Emmaste) - Selja (Käina) - Sepaste - Sigala - Sinima - Soonlepa - Suuremõisa - Suurepsi - Suureranna - Suuresadama - Sõru - Sääre - Sülluste - Taguküla - Tahkuna - Tammela - Tammistu - Tareste - Taterma - Tempa - Tiharu - Tilga - Tohvri - Tubala - Tärkma - Ulja - Undama - Utu - Vaemla - Vahtrepa - Valgu - Valipe - Vanamõisa - Viilupi - Viiri - Viita - Viitasoo - Vilima - Vilivalla - Villamaa - Villemi - Värssu - Õngu - Ühtri - Ülendi
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Ajalugu
Muinaajal oli Hiiumaa arvatavasti Saaremaa üsnagi hõredalt asustatud tagamaa. Põhjala ristisõdade ehk eesti muistse vabadusvõitluse järel 1228. aastal on Hiiumaad mainitud "tühjaks saareks" (lad k. insula deserta, que dicitur Dageida). Keskajal jagati Hiiumaa Mõõgavendade (hiljem Liivimaa) ordu ja Saare-Lääne piiskopkonna vahel. Ordule kuulus vaid saare väike idaosa, ülejäänud saar kuulus piiskopkonnale.
Saare (ja piirkonna) saksakeelne ajalooline nimi on Dagö, algselt tähendas see atvatavasti päevasaart (lad. k. Dageida).
Ordu alade (haldus)keskus pani aluse hilisemale Pühalepa kirikukihelkonnale ja Suuremõisa mõisale. Piiskopkonna alade põhjal tekkis Käina kihelkond. Hiljem eraldusid Reigi (1627.a., Pühalepa kihelkonnast) ja Emmaste (1866, Käina kihelkonnast) kirikukihelkonnad.
Hiljem kuulus ala halduslikult Läänemaa (Haapsalu kreisi) koosseisu. Preaegusele pealinnale Kärdlale pani aluse 1820-30ndatel aastatel asutatud Kärdla kalevivabrik (põletati maha taganevate punaste poolt 1941, varemed lammutati).
Hiiumaa kui omaette maakond loodi 1946. aastal, kui tema ala eraldati Läänemaast. 1950 moodustati viimasest omakorda Hiiumaa rajoon ja 1. jaanuarist 1990 uuesti Hiiu maakond.
[redigeeri] Ajakirjandus
Hiiumaal ilmus kaks maakonnalehte kuni aastani 2004, mil nad ühinesid: "Hiiu Leht" liitis endaga "Hiiumaa".
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
Eesti Vabariigi maakonnad |
Harju - Hiiu - Ida-Viru - Jõgeva - Järva - Lääne - Lääne-Viru - Põlva - Pärnu - Rapla - Saare - Tartu - Valga - Viljandi - Võru |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|