Otto Strandman
See artikkel on eesti poliitikust Otto Strandmanist; rootsi skulptori kohta vaata artiklit Otto Strandman (skulptor).
Otto August Strandman VR III/1 (30. november 1875 Virumaa, Undla vald, Vandu küla – 5. veebruar 1941 Kadrina) oli Eesti poliitik ja diplomaat. Oli 8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister, 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 riigivanem.
Tema isa oli õpetaja Hans Strandman, ema neiupõlvenimi oli Apfelbaum.
Õppis Tallinna Aleksandri ja Peterburi 5. ja 7. gümnaasiumis, lõpetas eksternina Tallinna kubermangugümnaasiumi. Seejärel töötas kolm aastat Riigipanga Tallinna kontoris.
Õppis 1899–1901 Peterburi Ülikooli ja 1901–1903 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas.
Osales 1905. a revolutsioonis, 1905–1909 elas seetõttu pagulasena Šveitsis, Soomes ja teistes Euroopa riikides.
1918 oli Saksa okupatsioonivõimude poolt vangistatud.
Oli Eesti delegaat Rahvasteliidu Assamblee 9. istungil 1928.
Strandmani saadikuajal Poolas käis novembris 1928 Varssavis eridelegatsioon eesotsas kindralite Johan Laidoneri ja Paul Lillega.
Riigivanemana käis 1930 visiidil Poolas.
1938 oli Strandman Alalise Rahvusvahelise Kohtu rahvuslik kohtunik.
Laskis end 5. veebruaril 1941 maha, kui NKVD ametnikud tulid teda vangistama.
Strandman kuulus Tööerakonda.
Karjäär
- 1903–1905 advokaat Narvas ja Tallinnas
- 1904–1905 Tallinna linnavolikogu liige
- 1909–1917 vandeadvokaat Tallinnas
- 1917 Tallinna ringkonnakohtu prokurör
- 1917 Tallinna linnavolikogu liige
- 1917–1919 Maanõukogu liige
- 1917–1918 Maanõukogu esimees
- 1918 Ajutise Valitsuse kohtuminister
- 1918–1919 Ajutise Valitsuse põllutööminister
- 1919–1920 Asutava Kogu liige
- 8. maist 1919 18. novembrini 1919 Eesti Vabariigi peaminister ja sõjaminister
- 1920–1934/1937 I-V Riigikogu liige
- 28. oktoober 1920 – 25. jaanuar 1921 välisminister ja kohtuminister
- 1921 I Riigikogu esimees
- 1924 välisminister, hiljem rahaminister
- 1927-1929 Eesti saadik Poolas, Tšehhoslovakkias ja Rumeenias
- 9. juulist 1929 12. veebruarini 1931 Eesti Vabariigi riigivanem
- 1933–1939 Eesti saadik Prantsusmaal, Belgias ja Vatikanis
Otto Strandman oli Estonia Seltsi, Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse ja teiste seltskondlike ühingute juhtorganite liige.
[redigeeri] Teenetemärgid
- Vabadusristi III liigi 1. järk (14. detsember 1920)
- Kotkaristi teenetemärgi I klass (6. juuni 1930)
- Eesti Punase Risti teeetemärgi II klass (7. veebruar 1929)
- 1928 Tartu Ülikooli õigusteaduse audoktor
Isiklikku
Otto Strandmani abikaasa oli Lydia Strandman (Lydia Hindrikson, 24. august 1889 – 29. juuli 1934). Nad abiellusid 20. veebruaril 1908; neil sündis kolm last.
Kirjandus
- Heikki Tuulik, Jaak Valge, "Otto Strandman 1875-1941". Looming 1989, nr. 7, lk. 963-973
- Jaak Valge, "Eesti üleminek uuele majanduspoliitikale ja Otto Strandmani osa selles". Eesti TA Toimetised, 1991, nr. 1
- Eduard Leppik, "Otto Strandmani genealoogia", Imavere 2005
Välislingid:
http://www.president.ee/est/riigipead/OttoStrandman.html (algvariandi allikas; foto)
Eelnev: Konstantin Päts |
Eesti peaminister 1919 |
Järgnev: Jaan Tõnisson |
Eelnev: August Rei |
Eesti riigivanem 1929-1931 |
Järgnev: Konstantin Päts |
Eesti Vabariigi riigivanemad ja peaministrid | ![]() |
---|---|
Peaministrid (1918-1920) |
|
Päts | Strandman | Tõnisson | Birk | Tõnisson | Piip | | |
Riigivanemad (1920-1934) Piip | Päts | Kukk | Päts | Akel | Jaakson | Teemant | Tõnisson | Rei | Strandman | Päts | Teemant | Einbund | Päts | Tõnisson | Päts |
|
Peaministrid (1934-1940, 1944) |
|
Eksiilvalitsuse peaministri kohusetäitjad (1944-1992) |
|
Peaministrid (1990-) (Savisaar) |(Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | Kallas | Parts | Ansip | |