Narva Jaani kirik

Kõige suurejoonelisemad uued kirikuhooned ehitati 17. sajandi Narva, mida Rootsi võim püüdis teadlikult kujundada Tallinnaga konkureerivaks linnaks. Narva sai 1641- 52 keskaegsele Maarja kirikule lisaks uue Jaani kiriku, mille kavandas Tallinnas Jakob ja Magnus Gabriel De la Gardie tellimusi täitnud Zacharias Hoffman vanem. 1659. aastal sai kirik kannatada suures linnatulekahjus, kuid Zacharias Hoffman noorem taastas selle juba 1662. aastaks. Tegemist oli ristkülikukujulie põhiplaaniga kolmelöövilise kodakirikuga, millel puudus eraldi väljatoodud koori- ja tornimaht. Ülimalt kompaktse kirikuruumi ristvõlvislik ja aknad olid teravkaarsed. Võlvitugedeks kasutatud ümarpiilarid meenutasid gootikat, vaid selle vahega, et neil olid kõrged plokkbaasid, mille vormi propageeriti juba 16. sajandi arhitektuuritrakataatides. Seega esindas kirik tüüpilist järelgootikat ning oli arhitektuurseks paralleeliks pisut varem valminud Rootsi Faluni ja Kuramaale Kuldigasse rajatud Katariina kirikule. Kõigi nende eeskujuks oli Hendrick de Keyseri kavandatud kirikud Amsterdamis. Ka Joseph Furttenbachi kirikuarhitektuuri raamatus peeti luteti kirikule sobivaimaks ruumivormiks eraldi koorita saalkirikut. Kirik hävis 1944. aasta pommitamises ega pole taastatud.