6. mai
<<< - mai - >>> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | 2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 |
8 | 9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 |
15 | 16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 |
22 | 23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 |
29 | 30 | 31 | ||||
Kalender - 2006 - Aasta päevad |
6. mai on Gregoriuse kalendri 126. (liigaastal 127.) päev. Juliuse kalendri järgi 23. aprill (1901–2099).
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused
[redigeeri] Eestis
- 1935 – Kaunases algas Balti riikide välisministrite II konverents, kus ilmnesid lahknevused Leedu, Eesti ning Läti poliitikas.
- 1936 – algas 25. mail lõppev teine vabadussõjalaste protsess sõjaringkohtus. Kohtu all oli 154 inimest, kes olevat osalenud 8. detsembril mässukava koostamisel. Peategelastele mõisteti 20 aastat sunnitööd.
- 1944 – algas 1927. ja 1928. aastal sündinud noormeeste värbamine Saksamaa lennuväe abiteenistusse.
- 1946 – NSV Liidu Relvajõudude Kindralstaabi otsusega saadeti laiali Eesti Kaardiväe Tallinna Laskekorpus. Kuni 1956. aastani teenis enamik Eesti kutsealustest siiski Eesti pinnal, kas 22. Kaardiväe Eesti Üksikus laskurbrigaadis või 118. Kaardiväe Eesti laskurdiviisis.
- 1976 – Pandi nurgakivi Pirita Olümpiapurjespordikeskusele.
- 1994 – Venemaa välisminister Andrei Kozõrev ja Rootsi peaminister Carl Bildt arutasid põhjalikult Eesti-Vene suhteid.
[redigeeri] Maailmas
- 1527 – Bourboni hertsogi Charlesi väed hakkasid mässama: nad surmasid hertsogi ja rüüstasid Roomat, tappes umbes 4000 inimest.
- 1576 – Prantsusmaal lõppes Viies ususõda.
- 1626 – Peter Minuit ostis indiaanlastelt Manhattani saare.
- 1757 – Preisimaa kuningas Friedrich II lõi Prahas Saksa-Rooma keisririigi vägesid.
- 1839 – Briti alamkojas otsustati peatada Jamaica põhiseadus sealsete orjade emantsipeerumisest tingitud mässude tõttu.
- 1877 – Suurbritannia saatis Venemaale noodi, hoiatades toda Suessi kanali blokeerimise või Egiptuse okupeerimise katse pärast.
- 1882 – Ameerika Ühendriigid keelustasid kümneks aastaks hiinlaste immigratsiooni.
- 1913 – Tšernogooria kuningas loovutas Shokederi Keskriikidele, kuni moodustati Albaania valitsus.
- 1932 – Venemaa immigrant tappis Prantsusmaa presidendi Paul Doumer'.
- 1937 – Sakamaa dirižaabel Hindenburg plahvatas Lakehursti (New Jersey) kohal ja põles ära. Hukkus 36 õhusõitjat.
- 1941 – Jossif Stalinist sai Vjatšeslav Molotovi järel Nõukogude peaminister.
- 1942 – USA-Filipiinide väed alistusid Corregidori saarel (Manila laht) Jaapani vägedele.
- 1954 – Roger Bannister purustas nelja minuti piiri miilijooksus.
- 1964 – Lõuna-Aafrika Vabariik tegi otsuse bantu seaduste paranduste kohta.
- 1976 – Põhja-Itaaliat tabas maavärin, milles hukkus vähemalt 900 inimest.
- 1978 – ÜRO Julgeoekunõukogu mõistis hukka Lõuna-Aafrika Vabariigi Angoola-invasiooni ja nõudis vägede väljaviimist.
- 1989 – Hiina üliõpilased saatsid valitsusele ja kommunistlikule parteile uue üleskutse alustada dialoogi demokraatia kehtestamise ja korruptsiooni lõpetamise teemal.
- 1990 – Pakistanis India piiri lähedal reisirongis lõhkes pomm, mis tappis 12 inimest, vigastatuid oli 41.
- 1991 – Jugoslaavia armee seadis end lahinguvalmis, kui Horvaadi protestijad ründasid Splitis sõdureid.
- 1993 – kosmosesüstik Columbia ja selle 7-liikmeline meeskond maandusid California kõrbes pärast 10-päevast uurimismissiooni.
- 1994 – Elizabeth II ja François Mitterrand avasid La Manche'i tunneli.
- 1995 – 54 riigi juhid osalesid Londonis St. Paul katedraalis Teise maailmasõja 50. aastapäeva puhusel jumalateenistusel.
- 1999 – Šotimaal valiti üle 300 aasta parlament ja Walesis valiti assamblee.
[redigeeri] Sündinud
- 1758 – Maximilien Robespierre, prantsuse revolutsionäär
- 1758 – André Masséna, Prantsusmaa marssal
- 1856 – Sigmund Freud, austria neuroloog, psühhoanalüüsi looja
- 1861 – Rabindranath Tagore, bengali poeet, Nobeli kirjandusauhind 1913
- 1868 – Gaston Leroux, prantsuse ajakirjanik ja kirjanik
- 1880 – Ernst Ludwig Kirchner, saksa maalikunstnik
- 1895 – Rudolph Valentino, itaalia päritolu ameerika näitleja
- 1902 – Max Ophüls, saksa filmirežissöör
- 1915 – Orson Welles, ameerika filmirežissöör
- 1920 – Kamisese Mara, Fidži esimene peaminister ja hilisem president
- 1930 – Endel Vooremaa, eesti jääpurjetaja
- 1931 – Ülo Tonts, eesti kirjandusteadlane
- 1939 – Tea Vellerind, eesti metallikunstnik
- 1943 – Aino Siimon, eesti majandusteadlane
- 1945 – Bob Seger, ameerika muusik
- 1946 – Ralf R. Parve, eesti humorist
- 1947 – Martha Nussbaum, ameerika filosoof
- 1948 – Meelis Arumeel, eesti majandustegelane
- 1953 – Anthony Charles Lynton "Tony" Blair, briti peaminister
- 1953 – Peeter Tammoja, eesti majandustegelane
- 1954 – Ain Lutsepp, eesti näitleja
- 1959 – Illar Hallaste, eesti poliitik
- 1960 – Anne Parillaud, prantsuse näitleja
- 1960 – Aleksei Lotman, eesti bioloog
- 1961 – George Clooney, ameerika näitleja
- 1964 – Dana Hill, ameerika näitleja
- 1969 – Annely Köster, eesti kultuuritegelane
- 1970 – Piret Tanilov, eesti teleajakirjanik
- 1972 – Martin Brodeur, kanada jäähokimängija
- 1978 – Riitta Liisa Lassila, soome murdmaasuusataja
- 1979 – Gerd Kanter, Eesti kettaheitja
[redigeeri] Surnud
- 1859 – Alexander von Humboldt, saksa loodusuurija
- 1862 – Henry David Thoreau, USA kirjanik ja filosoof
- 1877 – Johan Ludvig Runeberg, soome rahvaluuletaja, soome hümni sõnade autor
- 1910 – Edward VII, Ühendkuningriigi kuningas ja India imperaator
- 1919 – L. Frank Baum, ameerika kirjanik
- 1949 – Maurice Maeterlinck, belgia poeet, Nobeli kirjandusauhind 1911
- 1987 – William Casey, Luure Keskagentuuri direktor
- 1992 – Marlene Dietrich, saksa näitleja ja laulja
- 2002 – Wilhelmus Simon Petrus "Pim" Fortuijn, hollandi poliitik
[redigeeri] Ilmarekordid
- Tallinna soojarekord 27,7 kraadi (1938)
- Tartu soojarekord 27,3 kraadi (1906)
- Tallinna külmarekord –3,7 kraadi (1942)
- Tartu külmarekord –4,3 kraadi (1965)
[redigeeri] Pühad:
- Õigeusu kirikus õiglase Iiobi ja vaga Mihhei mälestuspäev.
Vaata ka: 5. mai ~ 7. mai ~ Aasta päevad