Uus-Meremaa

Vajab toimetamist


Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Uus-Meremaa
inglise New Zealand
maoori Aotearoa
Uus-Meremaa lipp Uus-Meremaa vapp
Uus-Meremaa lipp Uus-Meremaa vapp
Pilt:LocationNewZealand.png
Keeled inglise ja maoori
Pealinn Wellington
Riigipea Elizabeth II
Kindralkuberner Dame Sian Elias (kt)
Peaminister Helen Clark
Pindala 268 680 km²
Rahvaarv (2003)
Rahvastiku tihedus
3 951 307
14,7 in./km²
Iseseisvus 26. september 1907
Rahaühik dollar (NZD)
Ajavöönd maailmaaeg +12
Hümnid God Defend New Zealand
God Save The Queen
Üladomeen .nz
Maakood 64

Uus-Meremaa on riik Okeaania edelaosas. Austraaliast lahutab teda Tasmani meri.

Uus-Meremaa paikneb põhiosas kahel saarel, milleks on Põhjasaar ja Lõunasaar. Väiksemad on nendega võrreldes tühise pindalaga. Põhjasaare lõunakaldal asuv Wellington on maailma lõunapoolseim pealinn.

Uus-Meremaad kohta kasutatakse ka maoorikeelset nime Aotearoa ('Pika Valge Pilve Maa').

Uus-Meremaa valdustesse kuuluvad ka Cooki saared ja Niue mis on iseseisvad, aga ainult vaba assotsiatsioonina; Tokelau; ja Rossi Sõltuvuses (Uus-Meremaa territoriaalsed nõuded Antartikas).

Uus-Meremaa, Havai ja Lihavõtte saared moodustavad antropoloogide sõnul Polüneesia Kolmnurga.

Uus-Meremaa on märkimisväärne just tema geograafilise eraldatuse tõttu, olles eraldatud Austraaliast loodesse Tasmani mere poolt, üle 2000 kilomeetri (1250 miili). Lähimad naabrid põhjas on Uus-Kaledoonia, Fidži ja Tonga.

[redigeeri] Ajalugu

Main article: Uus-Meremaa ajalugu

Polüneesia meresõitjad saabusid Uus-Meremaale 11. ja 13. sajandi vahel ning lõid maoori kultuuri. Uus-Meremaa maoorikeelne nimi Aotearoa tõlgitakse tavaliselt kui “pika valge pilve maa” , legendi järgi sai ta oma nime kui avastajad saarele lähenedes horisondil vastava kujuga pilve nägid. Sobivus Chathami saarega, mis asus maismaast idas, tekitas Moriori rahva; lingvistiline tõendusmaterjal, konkreetselt novaatorulus mida unikaalselt jagasid Moriori ja Maori keeled, näitab et nad kolisid sealt Uus-Meremaale. Enamus Uus-Meremaast jagati hõimude territooriumiteks mida nimetati “rohedeks”, mida kontrollisid “hapū-d” (peasuguharud). Maoorid kohanesid nende troopikale põhinevale kultuurile süües kohalikke mereande. Nad jahtisid ka suuri lennuvõimetuid linde moasid, mis peagi välja surid. Nad näitasid suurt nupukust kohanedes nende troopilise põllumajandus tehnologiaga selles mõõdukas kliimas, edukalt klutiveerides tarot, magusat kartulit, pudelkõrvitsaid ja palju muid teisi taimi mida nad Polüneesiast kaasa tõid; usutakse et kumara kasvas kaugel lõunas kui seda on Banksi poolsaare lõuna saartel. Kui oli väga kerge kasvatada neid taimi põhjas, siis olid need sooja kliima taimed olid ebapraktilised lõunas Lõunasaarel. Ometi, sisepiirkondne vahetus ja ekspluateerimine nende mõnede toidu taimedega kohalikust loodusest oli piisav. Nad tutvusid ka muude taimdega nagu mooruspuu ja ‘aute’, mida kasutati korp riiete valmistamiseks kergete ülapuride ja isiklike ehete jaoks.

Esimesed teadaolevad eurooplased tõi Uus-Meremaale Abel Tasman, kes seilas mööda läänerannikut Lõuna ja Põhja saartel 1642. Ta nimetas seda “riigistatud maaks”, uskudes et see on üks osa maismaast mida Jacob Le Maire nägi Tšiili rannikul aastal 1616. “Riigistatud maa” ilmusid Tasmani esimestel kaartidel Uus-Meremaast, kuid see muudeti Hollandi kaardistajate poolt “Nova Zeelandia”-ks, Hollandi maakonna Zeeland järgi, see juhtus mõni aeg pärast seda kui Hendrik Brouwer tõestas aastal 1643 et eeldatav Lõuna Ameerika maa on hoopis saar. Ladina pärane “Nova Zeelandia” muutus Hollandi pärasemaks, “Nieuw Zeelandia”. Kapten James Cook nimetas järgnevalt selle saarestiku “Uus-Meremaaks”, kuigi Maori nimetatud Põhja ja Lõuna saarteks (Aehei No Mouwe ja Tovy Poenamu) lükkati tagasi ja kolme põhi saart hakkati nimetama Põhi, Keskmine ja Lõuna, kui Keskmine saar nimetati hiljem ümber Lõuna saareks ja varasem Lõuna saarest sai Stewarti saar. Cook alustas oma ulatuslike vaatlus saartest 1769, viies selle Europpa vaalapüügi ekspeditsiooniks ja lõpuks tähenduslikule Euroopaliku koloniseerimiseks. 1780ndate algusest oli Maori rahval kokkupuuteid Europpa meremeestega ja vaalapüüdjatega. Musketide ettevõtluskaubandus iwide (Mari suurimad igapäevased sotsiaalsed rühmad) ja Euroopa külaliste vahel lõi põneva jõu tasakaalu Maori hõimude vahel ja seal oli ajutine kuid pingeline suguharu sisene sõjatanner, tuntuid kui Muskettide Sõjana, mis lõppes ainult siis kui kõik Maorid olid nõnda relvastatud.


Allakirjutamine  Waitangi rahulepingule
Suurenda
Allakirjutamine Waitangi rahulepingule

Tundes muret Maoride ärakasutamist Eurooplaste poolt, määras Briti Koloniaale Kantselei James Busby kui Briti resident Uus-Meremaal aastast 1832. 1834 veenas Busby Uus-Meremaa Ühinenud Hõimude Liitu valida endale lipp ja kuulutada välja iseseisvus, mis lõpuks viis Uus-Meremaa Isesivus Deklaratsioonini. Selline väljakuulutamine ei vaigistanud Kiriku Misjonäride Ühiskonna hirme, kes jätkasid musta tööd Briti anneksiooniks. Prantsusmaa suurenev huvi selle regiooni vastu viis Britid lõpuks Jaanuaris 1840 Kuningliku Teadeande kaudu teatama Uus-Meremaa liidendamisest. Legaliseerimaks Briti anneksiooni oli teelesaadetud 1839 aastal Leitnant Kuberner William Hobson, ta viis läbi rutakalt Waitangi Vaherahu läbirääkimised. Vaherahu sõlmiti veebruaris ja viimastel aastatel on seda peetud kui dokumendiks mis rajas Uus-Meremaa. Maori tõlke versioonis oli neile lubatud alles jätta “ tino rangatiratanga” kui vastu tasuks loovutatakse “kawanatanga” mida Inglaste versioon nimetas suveräänsuseks, tänapäeval aga vaieldakse tegeliku tähenduste üle. Vaidlused maavalduste müügi kohta ja suveräänsuse üle põhjustasid Uus-Meremaa Maade Sõja, mis leidis aset aastatel 1845 kuni 1975. 1975 Waitangi Rahuleping akt asutas Waitangi Tribunali, mis oli täis laetud kasvanud Waitangi Rahuleppe tingimuste rikkumistega. Mõned Maori hõimud ja Moriori ei allkirjastanud kunagi seda rahuleppet.

ajal
Suurenda
ajal

Uus-Meremaa oli administeeritud Lõuna Walesi koloonia osana ja sellest sai eraldi koloonia Novembris 1840. Esimeseks pealinnaks oli Okiato või vana Russell Saarte lahes, kuid peagi kolis see Auklandi. Euroopa asusustus kuges veel aeglasemalt kui keegi osata oskas ja peagi oli uusasunike enam kui Maorisid. Omavalitsused oli eraldatud uusasunike populatsioonile aastal 1852. Tekkisid poliitilised mured seoses kulla leidmisega aastal 1861 kesk Otagos millest Lõuna saared tahtsid luua eraldi koloonia, nii siis 1865 aastal viidi pealinn rohkem keskele ehk Wellingtoni. Uus-Meremaa osales Põhiseaduse Konventsioonil Sydneys märtsis 1891 koos Austraalia kolooniatega. See oli määratlemaks potentsiaalset konsitutsiooni esitatud Austraalia fõdreatsioonidele kõikde Austraalia kolooniates. Uus-Meremaa loobus mõttest liituda Austraaliaga fõderatasioonina peale seda konvensiooni.

Aastal 1893 sai Uus-Meremaast esimene rahvus maailmas kes andis naisele valimis õiguse, siiski said naised osaleda valimistel alles aastal 1919.

Uus-Meremaa sai iseseisvaks valitsusalaks 26. septembril 1907. Täielik iseseisvus eraldati Suurbritannia parlamendi poolt 1931 Westminsteri kujuga. Kuju võeti omaks Uus-Meremaa parlamendi poolt alles 1947. alates sellest ajast on Uus-Meremaa olnud suveräärne konsitutsiooniline monarhia Rahvuste Liidus.


Uus-Meremaa oli üks esimesi, koos Prantsusmaa, Inglismaa, Austraalia ja Kanada, kes liitus Liitlasvägedega Teises Maailmasõjas kui kuulutati sõda Saksamaale 3. septembril 1939 peale seda kui saklased olid tunginud Poola. Uus-Meremaa sõjavägi võitles Põhja Aafrikas, Kreekas, Kreetal, Itaalias ja Vaiksel Ookeanil. Uus-Meremaa merevägi ja ka lennuvägi võtsid niisamuti osa.

1951 Austraalia, Uus-Meremaa ja USA sõlmisid ametliku ANZUS leppe mis kuulutas nad välja liitlasteks. 1985 aastal Uus-Meremaa kuulutas iseend tuuma vabaks tsooniks. Selle tulemusena ei saanud USA sõjalaeva siseneda Uus-Meremaa vettesse ilma deklareerimata et neil oleks pardal tuuma lõhkepeasid või tuuma kütust. Selline asi oli vastuolus USA poliitikaga kuna nende laevad olid automaatselt Uus-Meremaal seadusega keelustatud. Usa kaktestas oma seotuse ANZUS leppega ja oma kohutustest Uus-Meremaa vastu.

== Geograafia ==
Main article: Uus-Meremaa geograafia
Sateliit foto Uus-Meremaast
Suurenda
Sateliit foto Uus-Meremaast

. Taupo järv ja Ruapehu mägi on nähtavad Põhja saare keskel . Lõuna Albid ja nende tekitatud vihma pilved on selgelt nähtavad Lõuna saarel.

Uus-Meremaa koosneb kahest põhiliselt saarest ( nimetatakse Põhja ja Lõuna saareks, “Te-Ika-a-Maui” ja “Te Wai Pounamu” Maori keels) ja arvukatest väiksematest saartest. Kogu maa-ala suurus, 268,680 ruutkilomeetrid (103,738 ruutmiili), on natukene vähem kui seda on Itaalial ja Jaapanil, ning on veidike rohkem kui Inglismaal. Riigil on mahukad merelised allikad, olles maailmas suureselt seitsmes Kinnine Majanduslik Tsoon, kattes üle nelja milljoni ruutkilomeetri, mis on 15 korda suurem kui maismaa ala.

Lõuna saar on suurim maa mass ja see jagunenud pikku pidi mööda tema Lõuna Alpe, kõrgeim tipp on Aoraki/Cooki mäel, mis asub 3754 meetri kõrgusel. Seal on 18 tippu mis asuvad kõrgemal kui 3000 meetrit. Põhja saar on vähem mägisem kui seda on Lõunas, kuid seal asub vulkaan. Kõrgeim Põhja Saare mägi Ruapehu mägi (2797 m) on aktiivne koonus vulkaan. Draamataline jah vahelduv maastik on populaaren koht televisiooni programmidele ja filmidele, näiteks "Sõrmuste Isand, Triloogia” ja “Viimane Samurai”

Aoraki/ Cooki mägi o kõrgeim mägi Uus-Meremaal
Suurenda
Aoraki/ Cooki mägi o kõrgeim mägi Uus-Meremaal

Kliima üle terve riigi on tasane, enamasti mõõdukas kliima kus temperatuurid kukkuvad harva alla 0°C ega tõuse ka üle 30°C. Ilmastik muutub Uus-Meremaa Lääne rannikust märjast ja jahedast kuivaks ning mandri ilmaks Mackenzi nõolt sisemaal Cantenburys ja muutub peaaegu troopiliseks Põhja Auklandi Peninsulas. Üks peamisest linnadest on Christchurh kõige kuivem kus langeb taevast alla kõigest 640 mm vett aasta kohta. Aukland kus on niiskeim ilm, langeb alla peaaegu kaks korda rohkem vihma.

== Majandus ==
Main article: Uus-Meremaa majandus
Auckland, riigi majanduslik pealinn, tagaplaanil on Sky Tower
Suurenda
Auckland, riigi majanduslik pealinn, tagaplaanil on Sky Tower

Uus-Meremaal on modernselt arenenud majandus mille SKT on ligikaudu 101 688 miljard dollarit (seisuga 2005).

Riigil on elatustase, SKT elaniku kohta on ligikaudu $26,400 (suhtelised arvud Australia $31,900 aj USA $41,800). Elu standardid on mõõdetud ka mitmetes muudes kujudes, kaasaarvatud Inimese Arengu Indeks (2005 aastal 19ndal kohal) ja Ökonoomia 2005 aasta ülemaailselt 15-ndal kohal.

Kolmanda astme sektor tööstuses on ka suurim sektor terves riigi majanduses moodustades ligikaudu 67.6 % SKT-st, millele järgnevad teine tööstus sektor 27.8 % ja esmane tööstus sektor 4.7 % (aastal 2005)

Uus-Meremaa on riik mis toetub suuremas osas kaubandusele, enamjaolt põllumajanduslikele toodangutele millest peaaegu 20% ekportidakse riigist välja (võrdluseks Inglismaal 21% , Soomes 49% ja Belgias 83%). See teeb Uus-Meremaast iseäranis haavatavaks tarbeesemete hinna langusele maailma majanduslanguse puhul. Põhilised ekspordi tööstusharud on põllumajandus, aiandus, kalastamine ja metsandus mis moodustavad umbes pool riigi ekspordist. Riigi põhilised ekspordi partnerid on Austraalia 22.4%, USA 11.3%, Jaapan 11.2%, Hiina 9.7%, Saksamaa 5.2% (2004). See on draamatiline muutus pärast 1965 aastat kui Inglismaa sai Uus-Meremaa ekspordist üle poole.

Traditsiooniliselt Uus Meremaal nauditi kõrget elutaset tänu stabiilsele toodete ekspordile, mis baaseruvad mitte kõige vähem tugevale sõprussuhtele Inglismaaga. Aastal 1973 ühines Inlgismaa Euroopa Liiduga ning hakkas kinni pidama oma kauplemis poliitikast ja samal ajal ka teistele fakoritele nagu õli kriis mis oli osaliselt põhjustatud Uus-Meremaa majanduse elujõulisusest. See viis väga tõsise majandusliku kriisini mille jooksul langes Uus-Meremaa elamis tase madalamale kui seda oli Austraalias ja Lääne-Euroopas.

[redigeeri] Kultuur

Main article: Uus-Meremaa kultuur
Pilt:NapierBagpipePractice.jpg
Ehe torupilli bändi harjutamine, Napier.

Kaasaegne Uus-Meremaal on mitmekülgne kultuur mida on mõjutanud Inglise, Šoti, Iiri ja Maori kultuurid, seal hulgas on mõjutatud Maoridest erinev Polüneesia kultuur (kaasa arvatud Samoa, Tonga, Cooki saarte Maori, Tahiti ja ka Havai); samuti Lõuna Aasia ( India ), Kagu Aasia (Filipiinid, Malaisia, Kamodža ja Vietnami) ja Ida Aasia (Hiina, Korea ja Jaapani) kulturidest. Kuigi põhiline rahvaränne oli Inlgismaalt, oli ka palju rahvast Šotimaalt koos varasemate Briti asustajatega ja ka koos oma kultuuri elemetidega. Öeldakse et Uus-Meremaal on on rohkem torupilli bände kui seda on Šotimaal. Kultuurilised lülid Uus-Meremaa ja Inglismaa säilitasid tavapärase keele, tänu püsivale rahvarändele Inglismaalt ja sellele faktile et paljud noored Uus-Meremaalased veetsid aega Inglismaal saamaks oma “ülemerelisi kogemusi”.


Rahvaste Ühendus
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu