Eesti kloostrid
See artikkel vajab toimetamist |
Eesti alal on tegutsenud paljude ordude kloostreid: tsistertslaste, frantsiskaanide, dominiiklaste, birgitiinide, augustiinide, jesuiitide ja klarissiinide kloostrid. Eestis pole tegutsenud: benediktlasted, begiinid, karmeliidid ja kaputsiinid . Kaheksa Meeskloostri kõrval oli ka viis naiskloostrit, millest Pirita ja Tallinna Mihkli klooster olid kõige olulisemad.
Sisukord |
[redigeeri] Tsistertslased
Esimestena jõudsid Eesti alale tsistertslased, arvatavasti juba enne 13. saj. algust. Tsistertslased rajasid Eestisse kaks kloostrit, 1228. aastal Kärkna ja 1317. aastal Padise kloostri. Kärkna jääb praegusele Tartumaale, Padise Harjumaale. Kärkna kloostri hävitasid venelased Liivi sõja alguses 1558. aastal.
Ka Padise klooster hävis 1559. aastal sõjas. Õige pea pärast seda läks Eestimaa katoliikliku Saksa ordu valdusest luterliku Rootsi võimu alla, Liivimaa jäi esialgu katoliikliku Poola valdusesse. 17. sajandil langes ka Liivimaa rootslaste kätte. Katoliiklus keelustati, katoliiklane olemise eest võidi karistada surmanuhtlusega.
Tsistertslaste nunnakloostrid olid Tallinnas, Tartus ja Lihulas. Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud.
[redigeeri] Frantsiskaanid
Mõnevõrra hiljem on teateid frantsiskaanide kloostrist Tartus, enamik nende kloostreist on aga asutatud alles 15. sajandil. Eestis on frantsisklasi esmakordselt 1241. a. Alates 13. saj. teisest poolest asutati ka oma kloostreid. Eestis olid frantsisklastel kloostrid Tartus, Rakveres ja Viljandis.
[redigeeri] Dominiiklased
Esimesed dominiiklased tulid siia õige varakult koos Taani kuninga väega. Dominikaanlased tegelesid kõikjal misjoniga, seega on arusaadav, et nende ordu oli üks esimesi, mis alustas tegevust ka Eestis. Tallinnasse asusid dominiiklased 1229. a., Tartusse 1300. a., mõnevõrra hiljem ka Narva. Dominiiklased tundsid hästi eesti keelt ning olid seetõttu maarahva ja linnaeestlaste seas populaarsed.
Kerjusmungaordude – dominiiklaste ja frantsiskaanide – kloostrid rajati eranditult linnadesse ning kuna nende sihtgrupiks olid ennekõike linna vaesed, siis pidid ka kloostrid paiknema linnaservas keset vaestekvartaleid, nende kirikud olid suured jutlusruumid, altariliturgia kõrval sai just kerjusmunkade juures tavaks pidada pikki jutlusi ning teha seda kohalikus keeles – Tallinnas ka eesti keeles.
[redigeeri] Augustiinlased ja Birgitiinid
Ainsaks augustiinlaste ja birgitiinide kloostriks Eestis oli Püha Birgittale ja Neitsi Maarjale pühendatud segaklooster (nunnad ja mungad koos) Pirital. Klooster tegutses 1407-1577. aastani, mil hävitati venelaste poolt (Liivi sõda). Pirita kloostri emakloostriks ja eeskujuks oli Vadstena klooster Rootsis. Balthasar Russowi sõnade järgi olnud Pirita kloostril oluline koht ka eestlaste usuelus.
[redigeeri] Jesuiidid
Eestis tegutsesid jesuiidid Poola võimu aluses Tartus ajavahemikus 1583-1625 (vaheajaga 1600-1603, mil Tartu oli rootslaste valduses). Aastail 1583-1600 ja 16011-1625 tegutses Tartus jesuiitide gümnaasium, aastail 1585-1600 ja 1615-1625 tõlkide seminar. Jesuiitide kavatsuse kohaselt pidi Tartust saama keskus, kust katoliku usku levitataks ka Venemaale ning kuni Indiani välja. Tänapäeval ongi jesuiitide põhitegevuseks misjonitöö ja hariduse andmine.
Jesuiidid panid aluse lõunaeestikeelsele kiriklikule kirjandusele ning ilmselt ka lõunaeesti kirjakeelele. 1585–1623 andsid jesuiidid välja vähemalt kolm lõunaeestikeelset raamatut, millest on tänaseni säilinud üks.
[redigeeri] Eesti kloostrid
Dominiiklaste klooster - Kuimetsa kloostrimõis - Kärkna klooster - Naistsisterlaste Mihkli klooster - Pirita Klooster - Püha Katariina Klooster - Padise klooster - Pühtitsa Jumalaema Uinumise Nunnaklooster - Tallinna Mihkli klooster - Viljandi klooster
[redigeeri] Tegutsevad kloostrid
- Dominikaani Vendade Ordu Klooster Tallinnas
- Halastuse Misjonäride Ordu Klooster Tallinnas
- Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes
- Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Narvas
- Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Klooster Tartus
- Pühima Päästja Püha Birgitta Ordu Klooster Pirital
- Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster