Postimees

See artikkel räägib ajalehest; kirjade kojukandja kohta vaata artiklit Kirjakandja


Postimees on eesti ajaleht, mille asutas Tartus 1886. aastal Karl August Hermann.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Aastal 1891 sai sellest esimene eesti päevaleht.

Lehe kauane peatoimetaja enne Teist Maailmasõda oli Jaan Tõnisson.

Pärast Teise maailmasõja jõudmist Eesti aladele väljaandmine ajutiselt katkes, leht jätkas ilmumist 13. juulil 1941. Toimetajateks olid A. Oinas ja Karl August Hindrey.

Aastatel 19481990 kandis leht nime Edasi.

Nimi "Postimees" taastati 1990. aastal.

[redigeeri] Tänapäev

Postimees ilmub praegu Tallinnas. Toimetus asub Maakri tänaval ja lisalehe Tartu Postimees toimetus Tartus Gildi tänaval.

Postimehe peatoimetaja on alates 2005. aastast Merit Kopli. Talle eelnesid peatoimetajana Mart Kadastik (kohusetäitja), Tarmu Tammerk, Urmas Klaas, Marko Mihkelson ja Vahur Kalmre.

Postimehe ainuomanik on Eesti Meedia Group, mille suuromanik on Norra firma Schibsted. Postimeest trükitakse Kroonpressi trükikojas. Tiraaž 63000 kuni 64000 eksemplari.

[redigeeri] Kirjandus

  • “Postimees 1857-1907: 50-aastase kestuse mälestuseks” (juubelialbum; sisu: Anton Jürgenstein, "Postimehe" ajalugu; August Kitzberg, "Postimehe" kaastöölised). Postimees, Tartu 1909, 260 lk.
  • Epp Lauk, “Jaan Tõnissoni ajakirjanduslikust tegevusest” – Keel ja Kirjandus 1994, nr. 3, lk. 133–144
  • Krista Aru, „Eesti ajakirjanduselu ümberkorraldamise katsed XIX sajandi lõpul” – Keel ja Kirjandus 1997, nr. 2, lk. 95–105
  • Krista Aru, „Jaan Tõnisson tahtis Postimeest ja sai Postimehe“ – Akadeemia 1997, nr. 2, lk. 227–244
  • Krista Aru, „Jaan Tõnisson vajas Postimeest ja Postimees vajas Jaan Tõnisoni“ – Eesti Kirjandusmuuseumi aastaraamat, Tartu 1998, lk. 13–61 (lisatud lk. 62–105 valik Jaan Tõnissoni artikleid)
  • Krista Aru, „Jaan Tõnissoni telefonikorraldus ja mis sellele järgnes“ – Tuna 2006, nr. 1, lk. 116–128.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled