Arutelu:Muusikakirjanduse loend
Kirjanduse loendites ja loeteludes oleks hea (kui muidugi on teada) ära märkida ka ISBN number. Kui kirjutada ISBN 1234567890 (näiteks), siis muutub see automaatselt Viki-siseseks lingiks, mille kaudu jõuab raamatukogude ja raamatukaupluste andmebaasidesse, kust omakorda on võimalik vastavat raamatut tellida. Lihtne, aga kasulik. --Lulu 18. aprill 2006, kell 19.17 (UTC)
- Ma ei saa aru, mis selle lehekülje mõte on. Andres 18. aprill 2006, kell 19.30 (UTC)
-
- Ma ka ei saa aru, mis mõte on paljudel loenditel, aga see selleks. --Lulu 18. aprill 2006, kell 19.39 (UTC)
-
-
- Siia on kopeeritud kirjanduse loend artiklist Seriaalne meetod. Ta sisaldab muuhulgas artikleid muusikaentsüklopeediast ja võõrsõnade leksikoni. Eraldi ei ole sellisel loendil mõtet, ja muusikakirjandust niimoodi ära loetleda pole vist võimalik. Kui loetleda, siis pigem kindlate märksõnade all. Muidu on meil loendi kirjed ju eeskätt lingid, millele võib olla lisatud ka muud teavet. Andres 18. aprill 2006, kell 20.26 (UTC)
-
-
- Noh ja siis, et kopeeritud. Tulevad järgmised artiklid, ja sealt alt tuleb samuti kirjandust juurde. Mitte et ma sellist praktikat õigustaksin. Minu meelest on paljud loendid meil siin Vikipeedias mõttetud. Näiteks Asulate loend, Ingliskeelne kirjandus jne. Iialgi pole võimalik neid kõiki "ära loendada". Vähe puuduks, et meil oleks Inimeste loend. Mis puutub sellesse, et loendite kirjed on enamasti lingid olemasolevatele või potentsiaalsetele artiklitele, siis võib ju siin teha ka kõik pealkirjad linkideks ja hakata järk-järgult nende taha artikleid kirjutama, sisukokkuvõtteid, annotatsioone jne. Nagu meil mitmete raamatute kohta juba artikleid tehtud ongi. ---- Ytlen veel kord: minu meelest ei ole ei seda loendit ega ka väga paljusid teisi loendeid yldse vaja. Imestama pani mind ainult see, et Sa, Andres, just selle loendi tekkimise puhul arusaamatust avaldama hakkasid. --Lulu 18. aprill 2006, kell 21.19 (UTC)
-
- Loendid ei pea olema täielikud. Miks mul see täielikkuseargument siin esile kerkis, seda ma ei tea. Andres 18. aprill 2006, kell 22.28 (UTC)
Huvitav arvamusteavaldus!
1. Vikipeedia infoväärtus võiks ju tõusta ka teadustekstidele omase viiteaparatuuri kasutamise kaudu. Nii tekib selge vahe kirjutaja/toimetaja vaba teksti ning tsitaadi vahele.
2. Elame siiski veel maailmas, kus kogu info pole netis. Nii et viitamine paberkandjal materjalidele on jätkuvalt aktuaalne. Samas, näiteks muusika valdkonnas on ka muusikakirjandusel kui niisugusel valdkonna kui terviku arenguloo seisukohalt oma koht.
3. Tekitasin kirjanduse loetelule omaette lehekülje, kuna juba praegu sattusin probleemi ette, et kahes artiklis on tarve viidata samadele paberkandjal materjalidele. Miks mitte koguda kogu ainevalla trükised kokku samale lehele?
4. Võimalused omakorda vajadusel ka paberpublikatsioonide usaldusväärsust vms. kommenteerida oleksid suurepärased.
Parimate soovidega Andrus Kallastu 18. aprill 2006, kell 21.33 (UTC)
- Kirjandusele viitamine on OK. Aga mulle tundub, et ühe artikli kasutatud kirjandus on informatiivsem kui paljude oma kokku. Samuti on viite ülesleidmine keerulisem, kui viiteid on väga palju ja nad on hoopis teisel leheküljel. Sellest, et mitmes artiklis viidatakse samale trükiallikale, pole ju midagi.
- Linkide all pidasin silmas siselinke. Teistes loendites on loendatava objekti juures viide vikipeedia artiklile, milles seda objekti käsitletakse. Seega on loendid natuke sisukorra moodi. Muidugi on põhimõtteliselt võimalik kirjutada ka artikkel igast muusikaalasest publikatsioonist, kuid tundub, et siin pole selle peale mõeldud.
- Kui Sulle tundub, et selline nimekiri on kasulik, las ta siis olla. Aga palun ära mingil juhul jäta ära artiklite lõpus olevaid kirjanduse loetelusid. Andres 18. aprill 2006, kell 22.28 (UTC)
-
- Arvan, et ülesleidmine pole iseenesest probleem. Mahukaid lehekülgi saab ju tükeldada jne. Olulisem küsimus näib olevat mitmesuguste loendite mõttekus-mõttetus. Sellesse võiks ka ilmselt suhtuda rahulikult, kuna Vikipeedia projekt pandi ju käima tagasihoidliku eesmärgiga koondada sellesse inimkonna kogu teadaolev informatsioon (lõpuks miks mitte ka Inimeste loend?). Küll kõik need erinevad listid ära mahuvad, need on ju suure mängu juures vaid piisk meres. Lihtsalt Vikipeedia Sihtasutusel tuleb kogu aeg tehnikat juurde osta. Nimekirja kasulikkuse suhtes ei oska öelda, eks seda tuleb veel toimetada. Artiklite lõpust kustutasin loomulikult nimekirjad maha, sai ruumi juurde. Head ööd, Andrus Kallastu 18. aprill 2006, kell 22.37 (UTC)
-
-
- Hea küll. Aga kirjanduse nimekirjad panen tagasi. Kui artikkel on liiga pikk, on võimalik seda niiviisi struktureerida, et alajaotuse põhjalikum esitus jääb spetsiaalsema sisuga artiklisse. Andres 18. aprill 2006, kell 23.01 (UTC)
-
OK Andrus Kallastu 19. aprill 2006, kell 07.14 (UTC)