LSD

Postmargitaolised  paberitükikesed, millele on LSD doosid peale tilgutatud.
Suurenda
Postmargitaolised paberitükikesed, millele on LSD doosid peale tilgutatud.

LSD ehk lüsergiinhappe dietüülamiid on sünteetiline A-klassi kuuluv hallutsinogeen.

LSD rahvapärased nimed on näiteks "paber", "L", "plaaster", "pilt", "unenägu", "acid", "hape".

LSD oli suur trend hipiajastul. Uimastit tarvitatakse suu kaudu, mõjuperiood (trip) kestab 8 - 12 tundi. Mõju on väga intensiivne, kasutajal võib tekkida "kehast väljumise tunne", ta võib näha mitmesuguseid hallutsinatsioone. LSD tarvitajal tõuseb vererõhk ja kehatemperatuur, kiireneb pulss ja hingamissagedus. Tavaliselt laienevad pupillid, tugevnevad refleksid ja väheneb koordinatsioonitaju. Uimasti tarvitajat võib iseloomustada ka hajevil olek, letargia, uimasus, ebakindlad liigutused ja üle keha värisemine.

LSD sünteesis esimest korda 1938. aastal Baselis Sandoze laboratooriumis šveitslasest keemik Dr. Albert Hofmann.