Põhja-Euroopa
See artikkel vajab toimetamist |
Põhja-Euroopa on Euroopa põhjapoolne osa. Erinevatel aegadel on seda piirkonda defineeritud erisuguselt, kuid tänapäeval arvatakse üldiselt sinnakuuluvaks:
- Põhjamaad: Island, Norra, Rootsi, Soome, Taani; ka Ahvenamaa ning Fääri saared, mõnikord Karjala, Koola poolsaar, Gröönimaa ja Svalbard.
- Iirimaa, Suurbritannia, Mani saar ja Kanalisaared (vaata ka: Lääne-Euroopa)
- Baltimaad: Eesti, Läti ja Leedu (vaata ka: Ida-Euroopa)
- Mõnikord ka alad, mis piirnevad Läänemerega või Põhjamerega, nt. Loode-Venemaa, Põhja-Poola, Holland, Belgia, Luksemburg, Põhja-Saksamaa.
- Enne 19. sajandit kasutati termineid Põhjamaa või Põhi tähistamaks Põhja-Euroopat kuhu kuulusid Põhjamaad, Euroopasse kuuluv Venemaa, Baltimaad (sel ajal Liivimaa ja Kuramaa) ning Gröönimaa.
Varasematel aegadel, kui enamust Euroopat valitses Rooma Impeerium, peeti sellele alale mittelähedal olevaid maid Põhja-Euroopaks, sh. Saksamaa, Holland ja Austria. Mõndadeks kontekstides kasutatakse seda ka tänapäeval. Keskajal kasutati terminit (Utlima) Thule, et tähistada pool-müütilist paika kontinendi põhjapoolseimal alal.
Euroopa Liidus peetakse põhjagruppi kuuluvaks Taanit, Rootsit, Soomet, Saksamaad, Belgiat, Hollandit.
[redigeeri] Märkused
- Läänemerd ümbritsevatesse riikidesse kuuluvad peale Baltimaade ka Saksamaa, Poola ja Venemaa.
- Baltimaid peeti Külma sõja ja Vene Impeeriumi ajal osaks Ida-Euroopast, kuigi need rahvad ei ole slaavid ja Baltimaadel on palju ühist Põhjamaadega
- Skandinaavia on mitmetähenduslik mõiste, mis käsitleb mõndasid või kõiki Põhjamaid.