Kasutaja:Tom/Haridus

Haridus on:

  1. stabiilne teadmiste ja oskuste süsteem mõtestatud ja viljakaks eluks ja/või tööks (/tegevuseks mingis valdkonnas);
  2. peamiselt intellektuaalne ettevalmistus/valmisolek eluks ja/või tööks (/tegevuseks mingis valdkonnas);
  3. kultuuris saavutatud teadmiste ja oskuste (1.) ettevalmistuseks (2.) kujundamise süsteem.

Puudutab eelkõige intellekti -- teadmisi, intellektuaalseid oskusi, hoiakuid, harjumusi... Kehaliste (liikumis-/liigutus-) oskuste, vilumuste, ... omandamist nimetatakse treenimiseks; moraalsete... omandamist kasvatuseks.

Teiselt poolt puudutab kultuuris saavutatu kvintessentsi, fundamentaalseid (laialt aktsepteeritud) intellektuaalseid väärtusi.

Haridus omandatakse? tekstide vahendusel. Hariduse sisu kujundatakse spetsiaalsete (õppe)tekstide ettevalmistamise ja kultuuris käibivate tekstide valiku kaudu. Tekstide läbitöötamise tulemusena moodustab subjekt antud teksti(de) mõistmiseks/genereerimiseks? vajaliku koodi/reegli. Siit tuleneb ka hariduse ideoloogiline mõõde -- tekstide valiku ja ettevalmistamise kaudu püütakse kujundada "koodide" süsteemi tegelikkuse mõtestamiseks.

Sisukord

[redigeeri] Hariduse liigitus

[redigeeri] Formaalne ja informaalne haridus

Formaalne haridus 
institutsionaliseeritud haridus (õppekavadega struktureeritud, õppematerjalidega ja õpetajatega tagatud, koolisüsteemi kaudu korraldatud, dokumentaalselt tõendatud)
Informaalne haridus 
institutsionaliseerimata teadmised ja oskused (kodus, suhtluses, lugemuses, ... omandatav?)

[redigeeri] Haridustasemed

Tasemete kaupa liigitus puudutab eelkõige formaalset haridust.

[redigeeri] Formaalsed tasemed

Eestis liigitatakse formaalne haridus tasemete kaupa järgmiselt:

Alusharidus 
teadmiste ja oskuste (/pädevuste?) süsteem, mida eeldab ja millele tugineb õpingute alustamine koolis (-> kooliküpsus) (või: süstemaatilise õppimise alustamine); omandatakse kodus, lasteaias ja/või kooli ettevalmistusklassides
Algharidus 
Põhiharidus 
Keskharidus 
Kõrgharidus 

Kõrghariduses omakorda eristatakse

Diplomi- ehk bakalaureuseharidust
Kraadiharidust (magistri- ja doktorikraad)

[redigeeri] Informaalsed tasemed

n. rahva (üldine) haridustase -- iseloomustab rahva (üldist) valmisolekut (kaasaegses maailmas) elu ja tööga (edukalt) toime tulla

[redigeeri] Üld- ja eriharidus

Üldharidus 
mõtestatud ja viljakaks eluks vajalike pädevuste süsteem
Eriharidus 
pädevuste süsteem mõtestatud ja viljakaks tegevuseks (/tööks?) mingis (spetsiifilises) valdkonnas

[redigeeri] Erialane, ametialane ja kutsealane haridus

Hariduse liigitamine erialaseks, kutsealaseks ja ametialaseks puudutab eelkõige eriharidust.

Eriala 
spetsiifilisi teadmisi [ja oskusi (/pädevusi)?] eeldav tunnetusvaldkond (n. matemaatika, agronoomia, toiduainete tehnoloogia, inglise keel, pedagoogika, meditsiin, ajakirjandus ...); laiem ja kitsam eriala
Erialane haridus 
pädevuste süsteem mõtestatud ja viljakaks tegevuseks mingis (spetsiifilises) tunnetusvaldkonnas (n. juriidiline, majanduslik, meditsiiniline, filoloogiline ... haridus)
Kutse(ala?) 
spetsiifilisi pädevusi eeldav tegevusvaldkond (n. õpetaja, jurist, insener, arst, teadlane, ajakirjanik ...; kutse-eetika, kutseühing/-liit, kutsetunnistus) (aga kutsekool? -- justkui mingite "lihtsamate" kutsete jaoks?; kutsumus?); väljendab teatud rollisuhet ümbritsevasse, spetsiifilisi suhteid teiste inimestega, teatud (moraalsete?) õiguste ja kohustuste võrgustikku, kehastab? teatud aateid
Kutsealane haridus 
pädevuste süsteem spetsiifilises valdkonnas (institutsioonis, rollistruktuuris?) töötamiseks (n. õpetaja-, juristi-, inseneri-, arsti- ... -haridus)
Amet(iala?) 
spetsiifilisi otsustuspädevusi eeldav töö (n. direktor, osakonnajuhataja, meister, koristaja, algklassiõpetaja, teadur, peaspetsialist, uudistereporter ...; ametühing,...?)
Ametialane haridus 
otsustuspädevuste süsteem teatud ametikohal töötamiseks (n. juhiharidus...?)

[Vrd. meditsiin kui eriala, arstikutse, perearsti amet; või neurokirurgia kui eriala, kirurgi kutse?, kliiniku juhataja amet]

[redigeeri] Akadeemiline ja rakendusharidus

Hariduse liigitamine akadeemiliseks ja rakenduslikuks peegeldab teoreetilise ja praktilise vastandust.

Akadeemiline haridus 
domineerivalt teoreetilise suunitlusega haridus; pädevuste süsteem, mida eeldab tegevus mingis teoreetilises valdkonnas
Rakendusharidus 
domineerivalt praktilise suunitlusega haridus; pädevuste süsteem, mida eeldab praktiline tegevus (/töö?) mingis (spetsiifilises) valdkonnas

[redigeeri] Humanitaar- ja reaalharidus

Hariduse liigitamine humanitaar- ja reaalhariduseks puudutab eelkõige akadeemilist haridust ja põhineb teaduste liigitamisel humanitaar- ja reaalteadusteks.

Humanitaarharidus 
humanitaarteaduste alane haridus
Reaalharidus 
reaalteaduste alane haridus

[redigeeri] Huviharidus?

[redigeeri] Täiendharidus

[redigeeri] Täiskasvanuharidus

[redigeeri] Vabaharidus

[redigeeri] Alternatiivharidus

[redigeeri] Elitaarne ja egalitaarne haridus

[redigeeri] Seotud mõisted

Haritus 
isiku valmisolek mõtestatud ja viljakaks eluks ja/või tööks

(Või: Hariduse "omamine", evimine; täisväärtuslikuks (/kvaliteetseks) eluks ja tööks vajalike teadmiste ja oskuste (/pädevuste) valdamine)

Harimine 
isiku valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) süsteemi kujundamine
Harimatus 
valmisoleku (vajalike teadmiste ja oskuste) puudumine mõtestatud/viljakaks eluks/tööks/toimetulekuks (kas üldiselt või mingis valdkonnas, mingil erialal, ametis või kutsealal)
Hariduse omandamine? 
valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) süsteemi omandamine (/interioriseerimine/kujunemine) viljakaks eluks
Hariduse omamine? 
valmisolekute süsteemi evimine mõtestatud/viljakaks eluks/tööks
Hariduse kvaliteet 
omandatud teadmiste ja oskuste (valmisoleku(te)) vastavus vajalikule (kuidas vajalikku määratleda?)
Hariduse kvantiteet? 
Hariduse kättesaadavus? 
Hariduse sisu 
Hariduse vorm? 
Haridustee 
Haridusprobleemid 
Hariduspoliitika 
Haridust tõendav dokument? 
dokument, mis tõendab teatud valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) omamist/kontrollitust

(Või: ... teatud õppekava läbimist; ... teatud eksamite sooritamist)

Haritlane 
Ühiskonna intellektuaalse pärandi märkimisväärses ulatuses omandanud (/interioriseerinud?) ja seda edasi (k)andev/ edendav? isik
Haritlaskond 
Haridustegelane 
Haridussüsteem 
ühiskonnas väärtustatud valmisolekute (/teadmiste ja oskuste) kujundamise institutsionaalne süsteem
Haridusministeerium 
valitsusasutus, mis viib ellu valitsuse hariduspoliitikat (seaduste väljatöötamise ning teiste normide/direktiivide kehtestamise kaudu)
Hariduse korraldus (hariduskorraldus) 
Haridusametnik 
Haridusasutus 
Sotsialisatsioon 
Inkulturatsioon 
Indoktrinatsioon 

[redigeeri] Haridusteadused

Haridusteadused 
Pedagoogika 
Andragoogika 
Haridussotsioloogia 
Haridusteooria 
Haridusfilosoofia 
Hariduse ajalugu 

...

[redigeeri] Kasvatus

Kasvatus 
(kultuuris fikseerunud?) moraalinormide, käitumisharjumuste, väärtushoiakute ja -hinnangute süsteemi interiorisatsioon
Kasvamine 
Kasvatamine 
Kasvataja 
Kasvandik 

[redigeeri] Treening

Treening (trenn) 
Treenimine 
Treener 

[redigeeri] Areng

Areng 
iseorganiseeruva süsteemi üleminek kvalitatiivselt kõrgemale toimimistasemele.
Isiksuse areng 
Lapse areng 
Vaimne/intellektuaalne areng 
Kehaline areng 
Sotsiaalne areng 
Moraalne areng 

[redigeeri] Õpe

Õppimine 
psühholoogia: uue käitumise? omandamine; üldiselt: uue teadmise või oskuse (/kultuurisisu, /pädevuse?) omandamine (jäljendamine/matkimine, uurimine, arusaamine/mõistmine, meeldejätmine, harjutamine, kordamine/meenutamine) (vrd. kohanemine/adapteerumine) (eng. learning, studying)
Õpetamine 
(demonstreerimine/ettenäitamine/eeskuju, seletamine/selgitamine, ülesannete andmine, kontrollimine, parandamine/korrigeerimine, kinnistamine) (eng. teaching, instruction)
Õpe 
protsess (ja/või nähtus?) ...; õppimise ja õpetamise ühtsus;
Õppeprotsess 
Õppetöö? 
Väljaõpe 
Kaugõpe 
Õpetaja 
Õpetlane 
Professor 
Pedagoog 
Andragoog 
Õpilane 
Õppija 
Õppur 
Üliõpilane ;
Õppeasutus 
Õpetus 
Õpik 
Õppekava 
Õppekorraldus 
Õppeaine 
Õppevahend 
Õppematerjal 
Õpetlik 
Õpetatud ... 

[redigeeri] Kool

Kool 
õpetaja ja õpilase rollisuhetel põhinev institutsioon; õppeasutus/organisatsioon; õppeks ettenähtud hoone
Koolitus 
Koolisüsteem 
Koolikorraldus 

Sõim, lasteaed, alg-, põhi- ja keskkool, gümnaasium, kolledž, kõrgkool, ülikool, akadeemia, instituut, kutsekool

[redigeeri] Muu

Tervis, informeeritus/teadlikkus, kogemus?

Pädevus

Teadmine

Oskus

Vilumus

Harjumus

Väärtus

Norm

Tegevus

Tunnetus

Töö

Looming

Käitumine

Professionaal 
Spetsialist