Uus vasakpoolsus
Uus vasakpoolsus (New Left), on radikaalne noorsooliikumine arenenud kapitalistlikes riikides, mis lähtub anarhistide, Lev Trotski ja Herbert Marcuse vaateist ning mõnedest Che Guevara ja Mao Zedongi seisukohtadest. Tekkinud 1960. aastate algul, haaras uus vasakpoolsus laiu noorsoo- ja intelligentsikihte. Suuremale osale uute vasakpoolsete esindajatest oli iseloomulik kehtivate institutsioonide, autoriteetide ja eluväärtuste “totaalse eitamise” filosoofia. Nihilism, anarhism, stiihilisus, püüd minema heita kodanliku ühiskonna “mängureeglid” ning “välja astuda” tema sotsiaalmajanduslikust, poliitilisest ja kultuuristruktuurist – sellised olid uue vasakpoolsuse põhiseisukohad, mida liikumine ammutas Herbert Marcuse, Jean Paul Sartre’i, R. Debret’, Franz Omar Fanoni jt. vasakradikaalsete ideoloogide filosoofilistest töödest.
Eitades kapitalistliku tarbimisühiskonna poliitilist ja väärtussüsteemi, vastandus uus vasakpoolsus ühtlasi traditsioonilistele sotsialistlikele ja kommunistlikele parteidele kui “vanale vasakpoolsusele”, taunis parlamentaarseid ja demokraatlikke võitlusvahendeid, kasutas spontaanseid ja vägivallaaktsioone. Uue vasakpoolsuse järgi ei ole sotsialistlikus revolutsioonis peaosa tarbimisühiskonda integreeritud töölisklassil, vaid noortel ja ühiskonna outsaidereil: üliõpilased, töötud, humanitaarharitlaskond, rõhutud vähemikud; ning arengumaade vaestel.
Uue vasakpoolsuse ideoloogid John ja Margaret Rowntree väitsid, et noorus on omaette eksisteeriv ekspluateeritav klass, kelle kutsumuseks on radikaalne protest ja kodanliku võimu vastased aktsioonid. Uus vasakpoolsus oli Lääne üliõpilaskonna ning haritlaste teatava osa protestiliikumine kodanliku ühiskonna vastu, tema sotsiaalmajanduslike ja poliitiliste institutsioonide, elulaadi, kõlbeliste väärtuste ja ideaalide vastu. Koosnedes erinevatest, kireva poliitilise orientatsiooniga salkadest ja organisatsioonidest, sisaldas uus vasakpoolsus stiihilist ja spontaanset mässuvaimu, väljendas rahulolematust sotsiaalse tegelikkusega ning üritas tegelikkust praktiliselt muuta.
[redigeeri] Uue vasakpoolsuse ideolooge
- Mario Capanna
- Daniel Cohn-Bendit
- R. Debret
- Rudy Dutschke
- Franz Omar Fanon
- Alain Geismar
- Tom Hayden
- W. Lefévre
- Herbert Marcuse
- B. Rabehl
- Charles Alan Reich
- Mauro Rostagno
- John Rowntree
- Margaret Rowntree
- Jerry Rubin
- Jean Paul Sartre
- Jacques Sauvageot
- Mario Savio