Kasutaja arutelu:Ahsoous/arhiiv1

Sisukord

[redigeeri] Kuupäevaartiklitest

Oleksin nüüd nõus niisuguste reeglitega kuupäeva- ja aasta-artiklites:

  1. Kasutame eraldajana tühikute vahel olevat mõttekriipsu.
  2. Sündmuse kirjeldus peab olema täislause, mis algab üldjuhul väikese tähega ja lõpeb punktiga. Vajaduse korral võib lauseid lisada.
  3. Isiku kirjeldus piirdub üldjuhul rahvuse või riigi ja tegevusalaga (sünni- või surmadaatumit ei lisa; ei märgi ka näiteks, et tegemist oli presidendiga, ega ammugi mitte presidentuuri aega; see on selleks, et tabelit mitte liiga kirjuks ajada, vastav info on nii ehk teisiti artiklis), punkti lõpus ei ole (sest tegu pole lausega).
  4. Kuupäeva kirjutame alguses nimetavas käändes.

Näited:

Kui oled nende reeglitega nõus, siis fikseerime need Vikipeedia reeglites. Tundub, et teisi see eriti ei huvita, võib-olla ainult Siimu. Andres 08:30, 1 Dec 2004 (UTC)

Punktidega 1,2,4 täiesti nõus, samas punkti 3 juures arvan, et presidendi ameti peaks vist siiski ära märkima, poliitiku puhul on see ju suurim saavutus, valitsemisaastad on muidugi iseasi, samas arvestades seda, et paljude isikute puhul pikemad artiklid puuduvad, siis on võibolla mõtet need siiski (kasvõi ajutiselt) ära tuua. Sünni- või surmadaatumit ei ole tõesti mõtet lisada, samas kui isiku kohta näiteks puudub artikkel ja lugeja tunneb huvi... kas siis minna seda teed, et juhul kui näiteks tead inimese eludaatumeid ning eluala, võiks teha üherealise artikli? (iseenesest see on ju jama) - Ahsoous 09:39, 1 Dec 2004 (UTC)
Kui märkida lihtsalt "president", siis tekib küsimus, kas ta on praegu president, järgmine loomulik samm on presidentuuri aja märkimine.
Mul on lihtsalt tunne, et sellistes loendites ei tohi liiga palju andmeid olla, muidu on pilt ebaülevaatlik ja väsitav.
Noh, võib-olla lühiartiklid ei olegi nii halvad. Lihtsam on täiendada olemasolevat artiklit kui alustada uut. Andres 10:09, 1 Dec 2004 (UTC)

Andres 10:09, 1 Dec 2004 (UTC)

Nu jah, miks mitte, tegelikult saaks ju ka presidendi puhul märkida elukutseks poliitik ning kohe teha ka lühiartikkel kuhu märkida ka ta võimulolekuaastad, aga vb panna see küsimus üldisesse arutellu. - Ahsoous
Pane siis Üldisesse arutellu. Andres 13:47, 1 Dec 2004 (UTC)

Arvan, et täielikumad nimekirjad mingil kuupäeval või aastal sündinute ja surnute kohta peaksid olema eraldi artiklites; kuupäeva- ja aasta-artiklites (välja arvatud kaugemast minevikust rääkivad artiklid) peaksid olema ainult tuntud nimed. Mina valin neid selle järgi, kas nad on mulle tuttavad. Mis mulle aga üldse selge ei ole, on see, kuidas valida sündmusi kuupäevaartiklitesse. Atvan, et me peaksime sinna panema ikkagi kõige tähtsamaid sündmusi, mitte kurioosseid või juhuslikult valituid. Aga kuidas neid valida? Andres 08:30, 1 Dec 2004 (UTC)

Põhimõtteliselt nõus, isegi üritan panna nimekirja ainult olulisi asju või tegijaid (samas tunnistan end süüdi Saharas lume sajamise loos - tundus lihtsalt huvitav, kuigi põhimõtteliselt absoluutselt kasutu fakt). Valikukriteeriumite paikapanek nii inimeste kui sündmuste puhul on päris raske töö - erinevatele inimestele on olulised erinevad asjad ja tuntud eri isikud. - Ahsoous
Arvan, et isikute puhul ei ole mõtet olulisust kaaluda, tuntus on minu meelest tähtsam kui olulisus. Saab ju teha ka pikad nimekirjad spetsiaalsetesse artiklitesse.
Sündmuste kirjeldused aga võtavad vähem ruumi, seetõttu ei saa neid kuigi palju olla. Arvan, et enne tuleks koostada aastaartiklid, kus saab tähtsamad sündmused välja tuua (püüdsin seda teha 1904. aasta esimeste kuudega: kõige tähtsama panin aasta-artiklisse, ülejäänu artiklitesse Jaanuar 1904 ja Veebruar 1904). Võib ju koostada ka eraldi artikli stuulis "Sündmused 21. veebruaril", kuhu võib palju rohkem sisse panna.
Toda lumesadu tuleks Vikipeedias mainida küll, aga peab lihtsalt mõtlema, kuhu see panna. Andres 10:09, 1 Dec 2004 (UTC)
Sündmustega on muidugi nii ja naa, olulisematest asjadest tuleks ehk nii või teisiti lausa eriartiklid teha, üldiselt olen nõus sellega, et mida pikem artikkel, seda viletsam on teda lugeda ja raskem temast ülevaadet saada, nii et selline süsteem et kuskil oleks asjad hästi lühidalt ning asjast huvitatu saaks siis pikka teksti lugeda on tegelikult päris mõistlik. Samas praegu on need kuupäevade ja aastate kohta käivad artiklid veel suhteliselt lühikesed ning ilmselt pole nende lugemisega ka esialgu probleeme, aga ilmselt oleks mõistlik kohe sisestamise järel hakata infot eri artiklitesse dubleerima, hiljem on endal lihtsam. - Ahsoous
Jah, sündmustest tuleks teha eriartiklid või paigutada nende kirjeldus mõnda artiklisse. Mina aga mõtlen eeskätt seda, et sündmuste eriartiklis oleks rohkem sündmusi. Põhiartiklis tuleks esitada ainult väga tähtsad ja kuulsad sündmused. Andres 17:06, 3 Jan 2005 (UTC)
ütleks nii et vanemate aegadega pole suurt muret (elu oli aeglasem ja eks juba ka mälus ära sorteeritud), probleemid hakkavad peale 20. sajandiga... inglisekeelses on päevade osas see probleem lahendatud sellega et seal on jaotus Selected anniversaries vb õnnestuks ka siin midagi taolist orgunnida (muide neid vaadates leidsin ka artikli 30. veebruari en:February_30 kohta, muide päris hästi kirjutatud). Aastate osas on ilmselt täiesti mõistlik juhul kui põhiartikkel üle hakkab ajama teha artiklid stiiilis 'sündmused 1973', samas muidugi võib ju ka samamoodi talitada ka kuupäevaartiklitega. Nende puhul on sellise jaotamise mõte vb isegi suurem sest aastas päevi on tunduvalt vähem kui aastaid, samas aga olulised päevad jaotuvad kuupäevadele ühtlasemalt kui aastate lõikes ja vanade sündmuste kohta saab küll mingisuguse täpsusega aasta kindlaks teha kuupäeva enamasti mitte, näiteks mina küll ei usu, et on võimalik väita, et 1. jaanuaril 404 toimus Roomas viimane gladiaatorite võitlus.... - Ahsoous 18:31, 3 Jan 2005 (UTC)
Aastate puhul tuleb teha kuuartiklid, kus saab sündmusi kuupäevade kaupa kirjeldada. Nähtavasti tulevad lõpuks ka artiklid konkreetsete päevade kohta. Kaugema mineviku puhul võib kõik aasta-artiklisse mahutada.
Arvan, et kuupäevaartiklis peaksidki olema valitud aastapäevad, spetsiaalsel leheküljel võib sündmusi valimatumalt esitada.
Tuleb kontrollida, kas viimane gladiaatorite võitlus on kuupäevaliselt teada. Minu meelest võib see vabalt nii olla. Andres 19:55, 3 Jan 2005 (UTC)
võimalik et kuupäev klapib, aga see on nii ehk naa oletuslik, kuskilt tuletatud või välja rehkendatud, põhimõtteliselt pole see isegi oluline, see on tõenäoliselt lihtsalt nii kokku lepitud nagu näiteks kasvõi Shakespeare'i sünnipäevgi.
Arvan, et on võimalik välja uurida, kas see on ikka kindlalt teada. Gladiaatorite võitlused ju keelustati; võib-olla on see viimane gladiaatorite võitlus, mis legaalselt peeti, aga pole hästi mõeldav, et neid saadi illegaalselt pidada. Andres 06:12, 4 Jan 2005 (UTC)
Ilmselt oleks mõtet kokku leppida kui palju sündmusi, sünnipäevi ja muud jätta kuupäevaartiklisse, no nii ligikaudu - ja a) minna seda teed mis on inglise või saksa vikis ja teha sisuliselt kaks artiklit üks lühike template, mis linkida otse avalehele ja teine pikk jätta endiseks - või b) siis teha erinevad artiklid 'sündinud ...' jne. Igaljuhul tekib valikuprobleem... mulle isiklikult meeldib see esimene rohkem, aga seda on vist raskem teostada, kuid too tundub olema mugavam kasutada - Ahsoous 22:47, 3 Jan 2005 (UTC)

Katsetan siis: Niipalju kui saan aru saaks pöörduda kuupäeva artikli poole koodiga

{{Valitud_päevad_{{CURRENTDAY}}._{{CURRENTMONTHNAME}}}}

Täna on 3. jaanuar 2006

Tänasel päeval ajaloos:

  • 1920 – lõppes Eesti Vabadussõja sõjategevus. Jõustus 31. detsembril 1919 sõlmitud vaherahu. Selle tähistamiseks helistatakse kirikukelli ja peetakse vaikusehetke.

Tänasel päeval on sündinud:

- ja tundub, et töötab - Ahsoous 23:39, 3 Jan 2005 (UTC)

Ma ei saanud enne asjale päris pihta. Jah, meil on tarvis kolm tasandit: esilehe jaols väga lühike loetelu sündmustest (mille seas võivad olla ka sünnid-surmad), mis on korralike artiklitega kaetud; kuupäevaartiklisse ülevaatlik loetelu kuulsamatest ja tähtsamatest sündidest ning kõige tuntumatest isikutest, kes on sel kuupäeval sündinud või surnud; spetsiaalsetele lehekülgedele pikemad loetelud, kus on ka vähemtähtsad sündmused ja vähemtuntud isikud. Andres 06:12, 4 Jan 2005 (UTC)
Jah, "Valitud päevad" on hea. Tõsi küll, me ei saa seda enne kasutama hakata, kui meil vastavad artiklid on olemas.
ilmselt võiks selle siis kasutusele võtta, kui miski kuu-paari jagu päevi ette valmis teha ilmselt sellesse artiklikesse pole mõtet üle paari kolme sündmuse ja mõne sünnipäevalise (vb otsida välja näiteks juubilare) ning paari olulisema tähtpäeva sisse panna - Ahsoous
Nõus. Aga peavad olema ka artiklid, millele viidatakse, muidu pole asjal mõtet. Andres 19:04, 4 Jan 2005 (UTC)
Arvan, et kuupäevaartiklitele praegu suurust ette anda pole mõttekas. Arvan, et kui me sündmuste, sündinute ja surmade alla paneme ainult need sündmused ja isikud, mis/kes on meile tuttavad, siis ta liiga suureks ei lähe. Seevastu pühasid ja tähtpäevi võib minu meelest sinna panna piiramatult. Andres 06:55, 4 Jan 2005 (UTC)
praegu pole ilmselt põhjust seda veel karta... aga kui lehele on mitusada kirjet tekkinud võiks teda jupitama hakata küll (tundub et kuupäeva artiklitest kõige pikem ongi 1. jaanuar) muud ei saa sellele ligilähedalegi ning imho vähemalt sedapidi jaotamistega vist aega on... - Ahsoous 18:45, 4 Jan 2005 (UTC)
Asi on selles, et enamik kuupäevaartiklid on koostatud teadliku valikuga. Juurde lisada oleks palju, aga pole mõtet vähetuntud sündmusi ja isikuid sinna toppida. Andres 19:04, 4 Jan 2005 (UTC)

[redigeeri] Kategooriate arutelu

Kategooriate arutelu on peale Kategooriate portaali arutelulehekülje toimunud ka leheküljel Kategooriad ja Üldine arutelu ning peale selle veel üksikute artiklite arutelulehekülgedel. Teen ettepaneku luua artikkel Vikipeedia:Kategooriate reeglid ning koondada seni kokkulepitud reeglid sinna ja arutada neid sealsel aruteluleheküljel. Andres 17:28, 17 Feb 2005 (UTC)

[redigeeri] Mumbai

Kui Indias nimetatakse linna "Mumbai", siis nimetatakse seda nii ka eesti keeles, sõltumata vaatamata sellele, kuidas linna ühel või teisel ajahetkel (kolonistide poolt) nimetati. See on reegel, mis kehtib kogu geograafilises ruumis. Jättes Kiplingist rääkivas artiklis Mumbai Bombayks, tuleb vääramatult rääkida Revalist, Revelist, Jurjevist, Derptist, Oberpahlenist, Fellinist, Wesenbergist. - Urmas 12:15, 23 Mar 2005 (UTC)

Kohanimede puhul kehtib põhimõte "üks koht, üks nimi". Ainsa erandi moodustavad eksonüümid (Riia, Peterburi, Pihkva jms). Geograafina saan kohanimesid järjekindlalt keelereeglitele vastavaks parandama. - Urmas 13:42, 23 Mar 2005 (UTC)

Just selles asi ongi, et nad - geograafia ja ajalugu - ei ole siin lahus. Jah, tänapäeval on meil võimalik öelda, mis on ühe või teise koha ametlik nimi - 21., 20. ja ka 19. sajandil. Kuid kui me läheme ajas veel enam tagasi muutub asi 'ametlikke nimekujusid' järgides absurdiks. Rõhutan - me peame kõikide maade, rahvaste ja ajaetappide puhul kasutama samu, ühetaolisi reegleid. Mitte ühtesid reegleid erinevate sajandite kohta ning erinevaid reegleid inglaste, sakslaste, poolakate kohta.

Eesti kohanimedest ma juba rääkisin - keskajast rääkides jõuame saksa ja alamsaksa nimevormideni, muinasajast rääkides oleme aga suisa hädas. Me EI TEA muinasaja kohta, millised olid tolleaegsed nimekujud. Kuidas nimetati Tallinna enne taanlaste tulekut? Kas peaksime kasutama alamsaksa nimesid Jüriöö ülestõusust rääkides? Kuidas nimetada Sõjamäe lahingut? Mis aastast sai alamsaksa keele asemel Eesti alal ametlikuks saksa keel? Kas üldse oli sellist asja nagu "ametlik keel"? Ei maksa ka unustada, et Nõukogude Liidus oli ametlikuks keeleks (samasugune üleriiklik keel nagu on Indias siiani inglise keel, ehkki kohalikud osariikide omad on täiesti osariikide piires kasutuses) vene keel ja seega peaksime aastani, kui vene keeles võeti 1980-1990ndate vahetusel kasutusele ametlikuna Таллинн, kirjutama Eesti NSV pealinna kohta Tallin. Ja Eesti nimesid ei saa pidada erandiks - meil tuleb lähtuda ühetaolisuse põhimõttest. See viimane näide on olemuselt Mumbai juhtumile eriti sarnane. Kui Eesti näited ei kõlba, võin tuua samasuguse hulga näiteid näiteks Läti kohta.

Peaksime kasutama Leedu kohta, kuni ühtse riigi moodustamiseni leedukeelseid nimesid, suurvürstiriigis olnud ajal ja alal valgevenekeelseid (kuni 19. sajandi alguseni oli see keel riigi ametlik keel) ja sealt edasi I ilmasõjani venekeelseid ning aastast 1918 leedukeelseid (Vilniuse kohta aga poolakeelset). Poolas kisub asi sama jaburaks - alguses poola, siis ladina, alamsaksa ja saksa, siis poola ja saksa, siis vene ja saksa, siis poola ja saksa. - Urmas 07:59, 24 Mar 2005 (UTC)

PS Kohanimede asjus võiks geograafe usaldada - nad on siiski vähemalt teataval määral antud vallas spetsialistid. - Urmas 07:59, 24 Mar 2005 (UTC)

[redigeeri] piltidest ja commonsist

vaatan et kopeerid pilte inglise vikist siia eesti vikisse aeg ajalt. Kas sulle on tuttav Commons? Osad pildid mida arvatavasti kasutaksid kõik vikid oleks parem sinna kopeerida ja sealt linkida. Selle plussidest ja miinustest sai siis mõni aeg tagasi ka arutletud: Kasutaja_arutelu:Egon#pildid commonsist vs. koopia eesti vikisse. Kui aega siis ehk tutvuksid sellega. --TarmoK 13:04, 5 Apr 2005 (UTC)

Üldjuhul ma kontrollin enne kui pildi üles laadin, kas see hakkab ilma seda tegemata tööle, kui mitte, siis alles teen seda (tean väga hästi, et commonsi kasutamisel ja mittekasutamisel - mõlemil variandil on oma plussid ja miinused) - Ahsoous 13:15, 5 Apr 2005 (UTC)
Mõte oli siis et parem oleks pilte sinna kopeerida, nii on see ka teistel kasutatav (pluss mitte unustades kuidas kogu see Viki maailm on üles ehitatud (riistvara aspektid)). Viki on globaalne projekt ja me võime ka muid vikisid aidata areneda samas kui teeme siin "tööd". --TarmoK 13:29, 5 Apr 2005 (UTC)
Põhimõtteliselt nõus, aga lugu on ka selles, et Commonsisse võiks ikka pildi üles laadida isik, kes valdab pildi enda kohta on rohkem infot, kui seda, et pilt on põhimõtteliselt kasutamiseks vaba... - Ahsoous 13:38, 5 Apr 2005 (UTC)
Selles on sul muidugi õigus, kuid nii commons kui ka eesti viki on tegelikult sama väärsed, erinevus on ehk vaid keeles, kuid sellestki on seal jutt käimas et teha see mitme keelseks. Kui panna commonsisse kõik info mis on inglise vikis (või teises vikis kust see on kopeeritud) siis loetakse et asi on ok. Tegelikult teeb ju selline ühtne paik lihtsamaks ka nende õiguste kontrollimise. Teisalt see kes selle pildi on teise vikisse üles laadinud, ei ole ehk teadlik commonsist või sai pilt üles laetud kui commonsit ei olnud veel. ...eks see ole maitse asi, olen lihtsalt pro Commons ja püüan seda ideed siin lihtsalt levitada :o) --TarmoK 14:02, 5 Apr 2005 (UTC)

Kui kopeerid neid pilte inglise (või muust) vikist siis on hea ka kopeerida ka copyright info + kes selle sinna on pannud. See et pilt on seal praegu ei tähenda et see on ka hiljem. Lihtsalt viide et sealt sai kopeeritud ei piisa ju, kes tahes võib sinna panna pilte ja see ei tähenda et selle autoriõigustega on asjad korras (mis viiks meid jälle commonsi tähtsuse jutule, aga ei hakka seda uuesti rääkima) --TarmoK 08:12, 20 mai 2005 (UTC)

Kui sa nüüd seda vapi üleslaadimist mõtled, siis ega ma seda polekski siia muidu laadima hakanud kui see commonsis olemas oleks olnud ja juriidilist teksti nagu This image depicts a seal, an emblem, a coat of arms or a crest. It may be ineligible for copyright or in the public domain. In other cases, it is believed that these images may be exhibited on Wikipedia under the fair use provision of United States copyright law. ma parem tõlkima ei hakkagi. - Ahsoous 08:16, 20 mai 2005 (UTC)
sellest tekstist veel - tore oleks kui meil siin kuskil ka mõni jurist oleks kes sellised tekstid suudaks adekvaatselt eesti keelde panna, et see siis miskitmoodi malliga pildi juurde panna.
Pidasin jah silmas. Commonsisse üleslaadimine on ju sama "vaev" kui siia laadimine. Ja seal on need mallid olemas mis ka inglise vikis kasutusel, nii et lihtsalt pilt sinna ja inglise vikist pildi juurest tekst (redigeerimis aknast) kaasa + üleslaadja nimi --TarmoK 08:22, 20 mai 2005 (UTC)
vat see et see oleks sama vaev oleks tore küll, miskipärast aga minul ei ole siiani õnnestunud commonsisse ühtegi asja üles laadida, ei oska arvatagi milles asi on... nii et kui viitsid siis laadi see sinna üles ning võtame teema arutlusest maha - Ahsoous 08:28, 20 mai 2005 (UTC)
Seal see olemas nüüd. Kustutame siinse ära?
Milles sul probleem tekib kui proovid sinna üleslaadida? --TarmoK 09:41, 20 mai 2005 (UTC)
Loomulikult võib siis siit ära kustutada - probleemi algpõhjust ei oska ma küll pakkuda - lihtsalt ei lase ja kõik, miski kala, üritan sellele isegi juba mõnda aega pihta saada, küll kunagi selgub... - Ahsoous

[redigeeri] Kalendrite mallid

Ole hea lisa malli arutelusse ka link allikale kui kopeerid teisest vikist (näiteks Mall:30PäevaKalenderAlgusReedel puhul). Niimoodi on lihtsam seda mõista ja ehk ka täiendada ja kohandada, ... rääkimata kasutusjuhendi kirjutamisest :o). --TarmoK 07:15, 19 Apr 2005 (UTC)

a) vaatsin, et kustutasid vana versiooni aprillikalendrist ära, pole hullu, kuigi jätsin selle esialgu meelega alles b) esialgu ei kavatsenud ma veel mitte midagi sellest (aprillikalendrist) kirjutada, mõtlesin seda veel kohendada... et kui enda arvates lõpliku versioonini jõuan, siis üritan vb ka kasutusjuhendi kirja panna... - Ahsoous 07:24, 19 Apr 2005 (UTC)
Kustutasin ära, kuna mõistsin redigeerimis kommentaarist et see oli jäetud vaid võrdluseks/"meeldetuletuseks" vanast, ja nagu muudatuse kommentaari kirjutasin seda saab näha kenasti ka ajaloo alt. Vabandused kui olin selle kallal liiga kiiresti ja sul oli veel seal midagi pooleli,jäi mulje et "tööd olid lõpetatud" --TarmoK 07:51, 19 Apr 2005 (UTC)
asi oli selles, et kartsin miski käki kokku keerata ... ja muide see, et ajaloo alt kättesaadav on, ei pruugi alati nii olla, serveri ruumi säästmise nimel aeg-ajalt tühjendatakse ajalugu täiesti ära... nii et jätsin igaksjuhuks... nüüd vist nii enam-vähem peaks asi korras olema - Ahsoous 09:14, 19 Apr 2005 (UTC)
Selles server puhastamise koha pealt on sul jah õigus ... kõikse kindlam koht arvatavasti on panna arutelu lehele a la "vana versioon" pealkirja alla, seal peaks ta püsima :o)
Tead sa seda nõksu mallide tegemisel, et ükskõik mis lehekülge võib mallina kasutada? kui vaid kutsud artiklit laineliste sulgude vahel. Et sedasi võib teha oma lehe alla alalehe (näiteks: Kasutaja:Ahsoous/testMall) kus on siis (tulevase) malli kood ja teisel lehel saab seda proovida, kutsudes "malli" {{Kasutaja:Ahsoous/testMall}} (siin üks näide: Kasutaja:TarmoK/tmplTest)
Lubad viriseda? :o) ..näeksin hea meelega linki sinna inglise viki mallille, oleks huvitav uurida --TarmoK 09:38, 19 Apr 2005 (UTC)
muide mallide sellist linkimist ei ole uurind ja sellele teisele küsimusele arvan, et vastuse (praeguseks juba) said, asi selles, et mul siin miskipärast salvestusprotsess ei taha täna eriti nigu töötada - aegajalt seda ju vikis juhtub :( - Ahsoous 10:03, 19 Apr 2005 (UTC)

[redigeeri] tärn vs tühik kategooria sorteerimisel

Tere! mis arvad kui kasutaks neis aastate kategooriates "peaartiklites" tärni (*) asemel tühikut ( )? Et siis näiteks 2005 aasta artiklis 2005 aasta kategooria oleks kirjutatud

[[Kategooria:2005| 2005]] vs [[Kategooria:2005|*2005]]

Minu arust tulevad need kategooria lehed sedasi vähe kenamad. Olen kasutanud seda 1850ndate artiklites näite jaoks: Kategooria:1850. aastad --TarmoK 08:21, 9 May 2005 (UTC)

  • ei nu miks ka mitte, näeb vist parem välja jah... --Ahsoous 08:36, 9 May 2005 (UTC)



...samas aga hakkas mind painama hoopis küsimus eKr aastate sorteerimise koha pealt

paneks need esmalt ühte kategooriasse (liiga vähe neid et hakata oma süsteemi tegema(?)) ja siis võiks vaadata mis nendega edasi teha, praegu raske variante pakkuda --TarmoK 4 juuli 2005 13:26 (UTC)

Tänan heade sõnade eest. Igatahes oled Sina siin teinud head tööd. Andres 06:09, 11 juuli 2005 (UTC)


Niisiis tegelt on olemas suhtkoht lihtne meetod pildile piirjoon ümber vedada. Võrdle:

a) [[Pilt:Finland_flag_300.png|200px|right]]


b)<div class="tright" style="width: 200px; border-style: solid; border-color: black; border-width: 1px">[[Pilt:Finland_flag_300.png|200px]]</div>

[redigeeri] Linkspam

Arvan, et välismaalaste poolt tehtud turismiinfo lingid võib julgelt ära kustutada. SAma kehtib ka inglise vikist kopeeritud linkide kohta. Andres 03:03, 13 august 2005 (UTC)

[redigeeri] Maade haldusüksuste mallid

Maade haldusüksuste mallide jaoks võiks olla omaette mall (Mall:GEO eeskujul). Saaks vähem parandamist. - Urmas 10:50, 17 august 2005 (UTC)

kas see lõik on ajendatud sellest et lisasin paari malli rea <br clear=all>. Põhjus, miks ma seda tegin on tingitud html-renderdamise eripärast - nimelt kui kuskil eelnevalt näiteks on mingi pikem tabel märgenditega align=right või ka align=left siis juhul kui nüüd hiljem tekstis on miski laiem tabel nagu näiteks need haldusjaotuste mallid joondusega align=center või ka üldse ilma joonduseta siis võib juhtuda, et need tabelid hakkavad üksteist katma ning tekst pole enam loetav (siinkohal meenuvad nii mõnedki Andrese kurtmised, et tabel varjab teksti ära või miskit taolist - ilmselt nii mõnedki korrad on ka nende algpõhjus selles tabeli joonduse eripäras). Kuid kuna malli lisamisel ilmselt paljud ei pruugi üldse aru saada, millest selline jama tekkida võib, siis on lihtsalt mõtekas see reake lisada. - Ahsoous 14:27, 17 august 2005 (UTC)
Olen ka sama asja juba mõnda aega mõelnud, kuid see selleks ... Peaks võtma ühe malli ja tegema selle selliseks mida saab võtta aluseks (värvid, suurus, paiknemine jne). Lihtsalt kommentaariks: Mall:GEO on koodi poolest suht vigane (sulgemata tabel jne.), kuid kui selline väljanägemine saab poolehoiu siis saab selle korda teha --TarmoK 11:06, 17 august 2005 (UTC)
Muide mulle hakkas meeldima selline Uncyclopedia mall nagu [1] veel pullim on sealtsamast pärinev [2], kuigi tolle viimanega on imho juba liiale mindud, samas teostus on vägev - Ahsoous 14:27, 17 august 2005 (UTC)



ehk peaks eesti keeles kasutama tegelikult siis väljendit "vapi pitser" ? kui ma nüüd väga mööda ei pane oma heraldika tundmisega siis väljend "The Great Seal of USA" ja siit ka kõik muud Sealid mis seal kasutusel on peaks minema nagu tegelikult kilbi alla ?! või kuidas ? aga kuna see asi pole minu ampluaa siis ma pikemalt ei vaidle ;-)))

--makruss 19:08, 18 august 2005 (UTC)

ma siin rääksiin mõne sõbraga ja saatsin ka meili sinna heraldikanõukogusse (vastust veel pole) ning leidsime et eesti wikis peaks lähtuma eesti keele reeglitest. kui meie kutsume seda elukat riigi vapiks siis tegelikult kama2 kuidas jänkid seda kutsuvad - kasvõi bambuuchaks- meie moodi on ta ikka kas asutuse või riigivapp ning pitsat on see elukas mida dokumentide alla lajatatakse kuna olen ka Toompeal ja Välisminnis tipa leiba sõõnud siis arvan et midagi on ikka kõrva taha jäänud - aga olen valmis ära ootama nende heraldikute debati ... --makruss 17:00, 19 august 2005 (UTC)

[redigeeri] 16. sajand

Õnnitlused sajandi lõpu puhul. ;-) Peep 28. august 2005, kell 15.54 (UTC)

[redigeeri] Kuupäeva sündmuste kokkuvõtted

Seoses esilehe ümbertegemise kavadega on plaan hakata tegema kuupäeva sündmuste kokkuvõtteid. Sa oled millegi sellisega juba tegelenud ning oled meist kuupäevandusega Vikipeedias ilmselt üldse kõige rohkem ametis olnud. Küsiks Sinu arvamust ka selles osas. Diskussioon on hetkel leheküljel Kasutaja arutelu:Boy/Esileht. --Boy 11. september 2005, kell 22.25 (UTC)


Tegin seal Boy arutelu lehel ettepaneku milliste nimede alla neid "päeva mallide" lehekülgi teha (leidub väheke enne Kujundus lõiku). Hea oleks kuulda ka sinu arvamust, kui aega leidub. (Boy-le, nagu aru sain sobivad kõik variandid) --TarmoK 30. september 2005, kell 16.45 (UTC)

nu vastasin seal-Ahsoous 1. oktoober 2005, kell 00.21 (UTC)

[redigeeri] Kohamääruste järjekord

Vaatasin EE 12. köidet. Seal on küll järjekindlalt maakond enne valda. Andres 12. oktoober 2005, kell 06.48 (UTC)

14. köites on aga vastupidi - Ahsoous 12. oktoober 2005, kell 07.23 (UTC)
Uurisin asja veel. EE 14. köites ja ka mõnes varasemas köites, mida ma sirvisin, on isikute sünni- ja surmakuupäevad märgitud selles stiilis, mida Sa eelistad. Nähtavasti võib tõesti niimoodi teha. Ma ei hakka selliseid asju enam parandama.
Kohtade puhul on esimeses lauses alustatud suuremast kohast. Arvan, et vahe on selles, et biograafiates on kohamäärangud väljaspool lauset, muudel juhtudel (sealhulgas elavate inimeste sünnikohad stiilis, mida meie kasutame) määrused lauses. Olen kuulnud, et väliseestlased kasutavad viimasel juhul riiginime lõpus, ning see on mulle tundunud võõrastav. Olen seda pidanud võõürmõjuks, aga võib ka olla, et kodueestlased on võõrmõju all. Ennesõjaaegses "Eesti Entsüklopeedias" ei ole minu mulje järgi stiil ühtne. Mõned näited:
  • alev Aisne'i departemangus Prantsusmaal
  • koht Somme'i departemangus Põhja-Prantsusmaal
  • küla Prantsusmaal Aisne'i departemangus
  • Vienne'i jõe parempoolne lisajõgi Kesk-Prantsusmaal
  • linn Prantsusmaal, Saône-et-Loire'i departemangus
  • koht Prantsusmaal, Dordogne'i departemangus
  • Moray lahe põhjapoolseim sopp Šotimaal
  • vald Põhja-Võrumaal, Kanepi kihelkonnas
  • küla Pärnumaal, Pornuse vallas

Nähtavasti on juhul, kui suurem piirkond on eespool, koma vahel.

Igatahes oleks hea keelenõust küsida, mida nad soovitavad. Kindlasti tuleks eristada neid kahte juhtu, mida ma mainisin, ning küsida ka koma tarvitamise kohta. Andres 26. oktoober 2005, kell 07.21 (UTC)

[redigeeri] Käänamisest

Minu arutelust — Millise artikliga seoses? /Mardus 6. detsember 2005, kell 18.09 (UTC)

[redigeeri] KMP või mitte KMP

Tolle originaali juures on ju öeldud Public domain aga, et ma ei taha tõlkida juriidilist teksti siis jätsin selle tegemata

Seda küll et tõlkimine ei ole lihtne (sellisteks puhkudeks peaks mall olema), kuid niikaua kui eestikeelses vikis ei ole ära toodud kasutusõigust on iga pilt KMP. See et pilt on hetkel ingliskeelses vikis olemas ei tähenda et see on seal ka homme, sellepärast peab alati olema kasutusõiguse märge pildiga koos, viited ei piisa. Sellepärast panin selle KMP tagasi. --TarmoK 13. detsember 2005, kell 09.06 (UTC)

[redigeeri] Piltidest

Kasutaja arutelu:Metsavend#Piltidest -lehelt tegelt kui nüüd kristalselt aus olla, siis mustvalgeid fotosid pole mõtet jpg formaadis üldse salvestada - aga see on juba hoopis teine küsimus. - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 15.32 (UTC)

Mida sa siis soovitad kasutada? :o) --TarmoK 15. detsember 2005, kell 16.03 (UTC)
Asi on jpg formaadi eripärades (kadudega pakkimises) nii et veebi jaoks on .gif-gi enamasti nende jaoks (kvaliteedi mõttes) parem lahendus, samas tõsi küll faili suurus võib olla suurem kui jpg puhul... iseenda jaoks küll soovitaks tiff-i kasutada - Ahsoous 15. detsember 2005, kell 17.18 (UTC)
JPG on fotode puhul parem, kuna fotode puhul pole kaduvust märgata. GIF ei ole Vikipeedias just soovitatav formaat; eelistatum on PNG. TIFF on veebis näitamiseks liiga suuremahuline. -Mardus 17. juuni 2006, kell 15.37 (UTC)
mustvalgete (!) fotode jaoks ei pruugi jpg olla üldse kasutatav... (ja ega ma ei arvagi et tiffi peaks veebi üles riputatama) -Ahsoous 18. juuni 2006, kell 19.51 (UTC)

Kas sinu Andrus Värniku pilt on avalik omand? -Mardus 17. juuni 2006, kell 15.38 (UTC)

kui sa mõtled public domaini, siis vist mitte, sest eraldi märkuse puudumisel on vikisse üleslaetud asjad avaldatud gnu fdl-i all - Ahsoous 18. juuni 2006, kell 19.51 (UTC)

[redigeeri] Liigsekund

2005. aastale lisati liigsekund, kuid seda maailmaaja järgi, nii et Eesti aja järgi langeb see 2006. aastasse. Mõtlesin selle just jooksvate sündmuste alla panna. Andres 1. jaanuar 2006, kell 17.38 (UTC)

Ma tean seda väga hästi.... aga 2004 oli liigaasta ;) - Ahsoous 1. jaanuar 2006, kell 17.43 (UTC)
Jah, see on tore nali küll. Andres 1. jaanuar 2006, kell 17.59 (UTC)

[redigeeri] EOK pildid

Oled pildile Pilt:Zahkna hillar.jpg juurde kirjutanud, et EOK luba on olemas. Kas see kehtib kõikide nende saidil olevatele piltidele või said loa ainult konkreetsele pildidle? Kui sa nendega kirjavahetust pidasid võiks kirja ka kuidagi üles panna. Küsin seepärast, et mõtlen, et Kristina Šmiguni artiklile võiks vähe parema pildi panna. Näiteks selle --Boy 12. veebruar 2006, kell 11.07 (UTC)

Küsisin kõikide piltide kasutamise kohta vikipeedias. Vastus mille sain on Arutelu:Andrus Veerpalu - Ahsoous 12. veebruar 2006, kell 11.10 (UTC)==

Ei maksa uue inimese kallal haukuda. Toimetajatöö ongi teiste järelt koristada. Vikipeedias on juba kord niisugune. Pealegi pole Suursaadik sugugi kõige hullem, pealegi alles teist päeva tööl. Andres 8. märts 2006, kell 19.00 (UTC)

See viimane sõna tuli kuskilt alateadvusest. Andres 8. märts 2006, kell 19.01 (UTC)

[redigeeri] kritiseerimisest

Tead, ma olen sellega nõus, et las ta õpib... aga need laused, mis ta artiklite algusesse pani oli juba liiast... üritades inimesele nõu anda siis võtab ta kätte ja teatab, et 'Aidake otse. Otsustab Suursaadik ... eks ma siis vihastusin...- Ahsoous 8. märts 2006, kell 19.10 (UTC)
Palun vabandust! Ma ei märganud neid lauseid. See on arusaadav, miks Sa vihastusid. Olen nõus, et kui sellised asjad jätkuvad, tuleb midagi ette võtta. Andres 9. märts 2006, kell 07.53 (UTC)
paha lugu on see, et ausalt mulle ei meeldi parandada sehukesi asju nagu [[6.]] [[märts]] või [[-]]... ja teksti parandamiseni ma isegi ei jõua, sest pahatihti ma ei suuda lausetest olevatest sõnadest lauset ennast kokku panna ja isegi mitte mõttele pihta saada. Ilmselt tema jaoks on eesti keel tõesti võõrkeel, ja las ta tegutseb, ainuke asi, et tore oleks siiski kui ta üritaks aru saada, et ega me siis asjatult talle soovitusi ei jaga... - Ahsoous 9. märts 2006, kell 10.56 (UTC)
Arvan küll, et sellised asjad ta õpib ajapikku ära, tõepoolest, alles kaks päeva. Näiteks sellest ta on juba aru saanud, et "Vikipeedia:" ei ole vaja kirjutada. Selle lause mõttest, mis ta Sinu aadressil kirjutas, ma hästi aru ei saa. Ma ei ole kindel, kuidas seda tuleb tõlgendada. Aga Sa ju ei pea toimetamisega vaeva nägema, kui Sa ei taha. Küllap kamba peale saab ükskord ära toimetatud. Kui aga selgub, et tegemist on pahatahtlikkusega, siis muidugi tuleb blokeerida. Ja kui ta ei peaks suutma õppida, siis tuleb teha nii, nagu Urmas ütleb: lihtsalt tema parandused tagasi keerata. Minul on küll jäänud mulje, et tema artiklid, välja arvatud esimene, on üllatavalt korrektses keeles kirjutatud.

Andres 9. märts 2006, kell 19.41 (UTC)

väike täpsustus... selle lause kirjutas ta ka kaks korda sinu aadressil otse artiklitesse (vt näiteks [3] ... kas tead, mis see tähendab?... nu siis tuli juba mulle...
loodame, et õpib... ja kusjuures jääb mulje, et tegu ei ole mitte eesti keelt emakeelena rääkiva isikuga... - Ahsoous 9. märts 2006, kell 20.04 (UTC)
Minule suunatud lauset ei leidnud ka hiljem.
Loomulikult ei räägi ta eesti keelt. Ta parandas jälle tagasi selle Inglismaa ja Šotimaa kuningate loendi. Asi on vaieldav. Tahtsin kirjutada tema arutelulehele, et ta võiks oma teguviisi põhjendada, aga pärast Suwa märkust seal hakkasin kahtlema selle mõttekuses. Arvestades tema teguviisi tundub, et see "otsustab" võib tõesti tähendada, et ta ei taha asju arutada. Andres 9. märts 2006, kell 22.03 (UTC)
Aga ta pani ise oma teksti juurde toimeta-malli. See näitab, et ta ootab, et tema teksti parandatakse. Andres 9. märts 2006, kell 22.04 (UTC)

Suursaadik ei hakka kunagi eesti keelt õigesti kirjutama, sest ta on kurt. Andres 10. aprill 2006, kell 21.54 (UTC)

Kirjutamisoskus (elementaargrammatika) ja kuulmine on kaks ise asja. See et sinu jaoks inglise, vene ja mis iganes keeled võõrkeelteks on nagu tema jaoks on eesti keel ei tähenda veel seda, et sa kolme sõna nendes ei suudaks enamvähem õigesse järjekorda panna. Ahsoous 10. aprill 2006, kell 22.03 (UTC)
Ma arvan küll, et tema paremini ei suuda. Andres 10. aprill 2006, kell 22.18 (UTC)
Muide ma ütlen siinkohal välja, et minu arvates ei peaks teda blokeerima... vaid tuleks proovida talle selgeks teha, et ta üritaks endale natukenegi eesti keelest miskit selgeks teha... kasvõi ajalehti lugedes... ei saa eitada, et sisu tema tekstides on, aga kahjuks enamikel juhtudel on sellest arusaamine problemaatiline (ja siis saab veel sõimata kah, kuigi, ilmselt ta sedagi niimoodi ei mõtle, kui see kirja on pandud). -- Ahsoous 10. aprill 2006, kell 22.25 (UTC)
Arvan, et kui ta siiamaani pole õppinud korralikult kirjutama, siis ta ei tee seda ka nüüd. Mul on mulje, et tema tekstid tulevad tõlkimismasinast. See muidugi ei välista, et vähehaaval ta mõne asja omandab paremini. Kui Sa ütled, et Sina lihtsalt lähed ära, kuni Suursaadik ennast parandab, siis see on minu meelest sama hea kui nõuda tema blokeerimist. Teisest küljest, Suursaadik käitub põhimõtteliselt samamoodi nagu enamik kirjutajaid: jätab oma vigase teksti toimetamise teiste hooleks. Andres 11. aprill 2006, kell 00.38 (UTC)
Minu jaoks blokeerimine on viimane ja suhtkoht äärmuslik abinõu, aga mõningatel juhtudel ilmselt paraku ainus. Ja siinkohal jätan mina tõesti otsa lahti. Kui üldsus leiab, et on mõtet blokeerida, siis olgu nii, kui mitte, siis mitte. See, et ta toimetada ei suuda on minu arust suhtkoht väike probleem, aga see, et lausest arusaamiseks tuleb tekst kõigepealt võõrkeelde teisendada (ilmselt enamikel juhtudel inglise keelde ja seda masintõlke abil) ja ka siis ei pruugi aru saada, on hullem lugu. Samas äkki võib ta suuteline olla näiteks loendeid täiendama või miskit taolist. Ja üldiselt selliste inimeste integreerimine ühiskonda on vajalik, aga kas see siin viki kaudu teostatav on, ei oska mina tegelt arvata (Suwale). Meil kellelgi pole olnud sellist praktikat, äkki on see võimalik, aga võib ju olla, et ka teostamatu. (sain miskil momendil kuskilt aru, et ta tunneb kedagi vikipeedia adminidest(?), äkki oskab too Suursaadikule nati abiks olla?) - Ahsoous 11. aprill 2006, kell 05.41 (UTC)
Ehk oleks variant saada kokkuleppe et ta (sant rääkida teisest n.ö. seljataga aga mis teha) lisaks oma tööd aruteludesse ja sealt siis teised kopeerivad sobivad osad toimetades artiklisse. Halb oleks inimest lihtsalt sellepärast eemale ajada et ta ei suuda kirjutada nii hästi kui me siin sooviksime. Tegelikult on meil siin enamussel vanadelgi kasutajatel n.ö. "halbu harjumusi", mida peab jätkuvalt ümber tegema, nii et oleme me selles mõttes ju samasugused.
Blokeerimist peaks kasutama vaid siis kui kirjutaja järjekindlalt ja teadlikult ignoreerib siinseid tavasid, teisi kirjutajaid --TarmoK 11. aprill 2006, kell 06.59 (UTC)
kas kasutajaga Suursaadik ei saaks teha nii, et igakordsel sisselogimisel suunatakse ta kõigepealt kindlale lehele, niikaua kui sellel asjad korda saavad, st esimese järjekorras ta enda lehele, et las kirjutab, kes ta on ning mis tahaab, siis on võimalik inimesest aru saada, sest on olemas mingigi alginfo. Teisena võiks olal tema personaalne arutelu ja siis aalles poolikud-vigased-jne kirjutised?

Suwa 12. aprill 2006, kell 15.47 (UTC)

Ma arvan et sellist asja tarkvara lihtsalt ei võimalda ... - Ahsoous 12. aprill 2006, kell 17.25 (UTC)

[redigeeri] toimeta mall

Tere! mässasin nüüd väheke selle aja järgi kategoriseerimisega ja Commonsist nähtu põhjal tegin järgmised testi mallid: Mall:TestAjakat3 ja Mall:TestAjakat; kasutmise ja idee selgitust leiab Malli arutelu:TestAjakat3 -lehel. See lahendus järgib osaliselt sinu varasemat katsetust. Viitsid/on aega heita pilk peale ja avaldada arvamust, kas on liiga keeruline või muid kommentaare enne kui seda muutust edasi viia --TarmoK 27. juuni 2006, kell 19.19 (UTC)

ma ei usu et asi ülejõu käivaks osutuks... ainult et selgitused tuleks vist nati pikemalt lahti kirjutada... /kahjuks on mul praegu tsipa liige kiired ajad, et asjasse väga süvitsi minna, aga tundub, et asi võiks õnnestuda/ ... - Ahsoous 28. juuni 2006, kell 21.50 (UTC)

[redigeeri] Hayek

Püüdsin lihtsalt teha ümbersuunamised võimalikelt nimekujudelt. Kiirustasin sellepärast, et kui ma hakkan ootama, millal otsustatakse artikli pealkiri, siis läheb meelest ära nimekujudega tegelda. Siis aga mõtlesin, et artikli pealkiri võibki rippuma jääda, kui ma asja ette ei võta, ning muutsin pealkirja ära. Kui praegusele nimekujule vastuväiteid ei ole, siis ma võin ümbersuunamised ise ümber teha. Ma siis seekord ei kiirusta. Andres 14. juuli 2006, kell 20.02 (UTC)

mul vastuväiteid ei ole... lihtsalt nägid vaeva, tegid suunamised ära... ja pärast äkki tuleb siis neid muutma hakata... huvitav kas millalgi tekib ka miski vahend, et neid topeltümbersuunamisi kuidagi automaatselt korda saaks teha ... loota ju võiks ...;) - Ahsoous 14. juuli 2006, kell 20.08 (UTC)
Peaasi, et mõttetöö on tehtud:). Andres 14. juuli 2006, kell 20.16 (UTC)

[redigeeri] Välislingid

Ma eeldan, et märgin välislinkidele autorikaitse seisukohalt piisavalt infot juurde. kuid kui palju neid varem on pandud onlain-meediast? kas on mõttekas ajalehtede ja ajakirjade artiklite linkide lisamine? olen tavaliselt väga teemakohaseid artikleid muidu lisanud. avjoska 14. juuli 2006, kell 21.05 (UTC)

on jäänd selline mulje, et välislinke pannakse rohkem tunde järgi... loogiline oleks ju, et lisatakse tõesti artiklile miskit olulist infi andvaid aadresse, või siis arvestades, seda, et meil siin ilmselt info ilmub pahatihti suht suure viivitusega, siis ka nendele lehtedele, kus on arvata, et see nagu kiiremini kohale jõuab... autorikaitse seisukohalt on välislinkidest pahatihti väga vähe abi, sest internet on tahes-tahtmata väga kaootiline süsteem ja ega paari päeva möödudes ei pruugi muide ka siinses eestikeelses vikis enam endist teksti äragi tunda ;) ... aga jõudu tööle... - Ahsoous 14. juuli 2006, kell 21.30 (UTC)

[redigeeri] Kustutatud leheküljed

Olen täheldanud, et päris palju energiat saavad adminnid kulutada nende lehekülgede kustutamisele, mille sisu on "Meedia:Näidis.mp3". mulle tundub, et see on spämm, kuid ma ei mõista, mis sellise spämmi eesmärk on või... no ma ei oska küsidagi kohe. kas on jälgitud ka, millis(t)elt aadressi(de)lt seda sisestatakse (kas on blokeeringut arutatud)? vaevalt, et mitmel inimesel sama tühimõte pähe võib tulla... avjoska 14. september 2006, kell 17:38 (UTC)

usun, et enamik taolisi lehekülgi, ei ole mitte tekitatud suurest pahatahtlikusest vaid pigem algaja oskamatusest... ilmselt on ta sattunund miskile punasele lingile klikkides saanud puhta lehe, mida saab küll redigeerida, aga millega ta ei oska eriti miskit peale hakata ning siis vajutanud neid redigeerimiskasti kohal olevaid nuppe, aga lehelt välja ikka ei taipa pääseda ning siis on ta selle ära salvestanud. Arvan, et neid katsetajaid blokeerida pole erilist mõtet ning tuleb loota, et sedasi tegutsejaid jääb üha vähemaks, sedamööda kuidas Vikipeedia populaarsus tõuseb. Muidugist selleks et neid punaseid linke nii suhteliselt vähemaks jääks tuleb meil ikka väga palju tööd teha ;) - Ahsoous 14. september 2006, kell 17:58 (UTC)
See viimane lause... see lootus on küll tuuleveskitega võitlemine. ma näen ise endagi töö käigus, et iga uue artikliga tekib kindlasti ROHKEM punaseid linke juurde kui see uus siniseks tegi:) avjoska 14. september 2006, kell 18:02 (UTC)
no kui nii võtta siis selgubki tahes tahtmata, et mida rohkem kirja panna, seda rohkem asju on puudu (ja seda vist iga sellise tööga). Ma ise olen siin tõsiselt mõtelnd selle üle, et äkki oleks siiski põhjust hakata nupukesi tõsiselt treima, samas võib see osutuda kahe teraga mõõgaks ja ma tean, et meil on päris arvestatav hulk vastaseid sellisele käitumisele, samas äkki siis võiks loota, et äkki keegi võtab kätte ja hakkab täiendama... kui miskit on olemas on ju lihtsam juurde lisada... muidugi kui ei hakka... (: - Ahsoous 14. september 2006, kell 18:22 (UTC)
Ma pooldan nupukeste treimist. (Teha kas või nii, et võtta EE register ette ja iga asja kohta midagigi kirjutada. Kõige parem muidugi, kui iga asja kohta oleks kirjutatud rohkem kui EE-s; enamasti oleks sel juhul ikkagi tegemist meie mõistes alles nupukesega.) Kindlasti soodustab see kaastöö laekumist, sest täiendada on lihtsam kui alustada. Muide, kaastöö laekumisele aitavad minu kogemuse põhjal kaasa ka näiteks loendid, sest lihtsam on alustada artiklit, mille pealkirjale juba on link olemas. Andres 15. september 2006, kell 06:53 (UTC)