Richard Wagner

Wilhelm Richard Wagner
Wilhelm Richard Wagner

Wilhelm Richard Wagner [v'ilhelm r'ihhard v'aagner] (22. mai 1813 Leipzig13. veebruar 1883 Venezia) oli kuulus saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele.

Sisukord

[redigeeri] Elulugu

[redigeeri] Looming

[redigeeri] Esimene loominguperiood (1833–1842)

Esimene loominguperiood algas 18331834. Selle jooksul kirjutas Richard Wagner oma esimese ooperi Haldjas. Teoses ei ole veel isikupära, palju on Carl Maria von Weberi mõjutusi.

1834 avaldas Richard Wagner artikli "Saksa ooper", kus kritiseeris teravalt saksa ooperit ja isegi Weberit, nimetades tema teoseid elukaugeteks ja butafoorseteks. Wagner leidis, et tänu Ludwig van Beethovenile ja Wolfgang Amadeus Mozartile on olemas saksa instrumentaalmuusika, kuid puudub saksa rahvuslik ooper. Ta kiitis itaalia laulukunsti ja lauljaid. Sakslastel olevat kõik alles algstaadiumis.

1836 sai Wagner valmis koomilise ooperi Armastuse keeld (William Shakespeare'i komöödia järgi). Lavastas ja dirigeeris ise, menu oli väike.

1839 kirjutas Wagner ooperi Rienzi. Ta kirjutas ise ka libreto. Selles suurejoonelises teoses jäljendab helilooja Prantsuse suurt ooperit.

[redigeeri] Teine loominguperiood (1842–1854)

Teine loominguperiood oli nii-öelda reformieelne periood. Wagner ütles lahti eeskujudest, püüdes saksa ooperile leida originaalset teed. Ta oli veendumusel, et libreto ja ooperi muusika peavad olema kirjutatud ühe isiku poolt.

1841. aastal valmis ooper Lendav hollandlane. See jõudis Dresdenis lavale 1843 ning Wagner töötas selle ümber 1853.

1842. aastal etendus Dresdenis ooper Rienzi.

1845 etendus 1844. aastal valmis saanud ooper Tannhäuser.

1849 avaldas raamatu Kunst ja revolutsioon mis kirjutab muusikutest.

1850 lavastas Ferenc Liszt Weimaris Wagneri ooperi Lohengrin. Libreto sai valmis 1845, partituur 1848. 1850. aastal ilmus ka artikkel, milles Wagner nõustus Robert Schumanni väidetega, mille põhiideeks oli "Mõistus eksib, tunded mitte iialgi".

1851 avaldas Wagner ooperireformile pühendatud raamatu Ooper ja draama.

[redigeeri] Kolmas loominguperiood (1854–1882)

1859 valmis reformooper Tristan ja Isolde.

1861 kanti ooper Tannhäuser ette Pariisi laval. Balletinumber tuli aga kohmakalt välja. Et Pariisis peeti korralikuks ooperiks seda, kus on efektne ballett, siis jagunes rahvas kahte leeri: "Elagu Wagner!" ja "Maha Wagner!".

1862 andis Wagner kontserte Peterburis ja Moskvas, kus tal oli suur menu.

1869 valmis klassikalise ooperivormiga koomiline ooper Nürnbergi meisterlauljad.

Suurim avantüür muusikaajaloos on Wagneri loodud ooperitetraloogia Nibelungide sõrmus.

1882. aastal sai valmis usulis-müstilise süžeega ooper Parsifal.

[redigeeri] Tegevus poliitikas

1847 liikus Richard Wagner revolutsiooni ringkondades. Oli anarhismi rajaja Mihhail Bakunini sõber. Ta esines miitingutel ning oli ühtse Saksamaa tuline pooldaja. Teda tuntakse ka Adolf Hitleri lemmikheliloojana.

[redigeeri] Tänapäev

Tänapäevalgi toimuvad Bayreuthis Wagneri muusikafestivalid (Bayreuthi festivalid). Alguses jätkas traditsiooni Wagneri lesk, Liszti tütar Cosima. Praegune kunstiline juht on Richard Wagneri kaheksakümnendates aastates lapselaps Wolfgang Wagner.

Samal ajal püütakse maha pesta Richard Wagneri Hitleri-sõbralikkuse mainet.

[redigeeri] Kirjandus

  • Karl Leichter. Suurmeeste elulood: Richard Wagner – uute kunsti-ideaalide taotleja. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus, Tartu 1934.
  • Johannes Jürisson. Heliloojad-romantikud – konspekt muusikakoolidele, Tallinn 1967.
  • Johannes Jürisson. Muusikud polemiseerivad. Pro et contra Wagner, Kirjastus "Eesti raamat", Tallinn 1972.

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: