Narva Aleksandri Suurkirik

Narva Aleksandri Suurkirik (varasem ja praegugi mõnikord kasutatav nimetus: Narva Aleksandri kirik) on kirik Narvas, praegune EELK Narva linna kirik. Seda kasutab EELK Narva Aleksandri kogudus.

Suurkiriku aadress on Kiriku 9.

Kui president Lennart Meri 19. septembril 2000 omistas kirikule Suurkiriku nimetuse, hakati Narva Aleksandri kirikuks nimetama koguduse jumalateenistusteks kasutatavat hoonet Kreenholmi 22, mis on kirikuna kasutusel alates 1962. aastast.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu, arhitektuur ja sisustus

[redigeeri] Ettevalmistused

Novembris 1879 otsustati Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirikut ehitama. Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile.

Arhitektiks kutsuti Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius, kes oli projekteerinud ka Tallinna Kaarli kiriku. 21. juunil 1881 asetati kirikule nurgakivi. Omavaheliste lahkhelide tõttu võttis ehituskulud enda kanda Kreenholmi Manufaktuuri omanik Ludwig Knoop (184 000 rubla). Et Kreenholmis töötas tol ajal 5000 luterlasest töölist, pidi kirik suutma kõik töölised korraga ära mahutama. Kirikus olevat olnud 2500 (teistel andmetel 1600) istekohta ja ülejäänutele seisukohad.

[redigeeri] Ehitamine

Müüritööd tegi meister Luka Tuzov Kroonlinnast. Sisetööd toimused meister Jemeljan Volkovi juhendamisel.

[redigeeri] Pühitsemine

Et 1. märtsil 1881 hukkus terroristi pommist Venemaa keiser Aleksander II, anti 20. oktoobril 1883 Narva rae ja Eestimaa konsistooriumi ühisotsusega nii kirikule kui ka kogudusele Aleksander II nimi. Kirik pühitseti 9. juunil (vana kalendri järgi 28. mail) 1884.

[redigeeri] Endine sisustus

[redigeeri] Orel

Orel valmistati Walkeri tehases Saksamaal ja valmis 1886. Orelil oli 30 registrit.

[redigeeri] Kroonlühtrid

4 suurt ja 7 väiksemat kroonlühtrit olid K. Winkleri tööd.

[redigeeri] Altarimaalid

Kolmest altarimaalist keskmine, mis kujutas ristilöömist, oli Eduard von Gebhardti maalitud ning selle kinkis kogudusele Kreenholmi direktor J. Prowe.

[redigeeri] Skulptuurid

Kirikus oli ka kaks Berliinis valmistatud kipskoopiat Bertel Thorvaldseni skulptuuridestPeetrus ja Paulus.

[redigeeri] Arhitektuur

Kirik on hisoritsistlikus stiilis. eklektiliselt on ühendatud neoromaani ja neoklassitsistlikke elemente.

Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m. Kellatorni kõrgus on mõõdetud 60,75 m.

[redigeeri] Kirikukell

Kirikukell valati 1900 Gatšinas ja paigaldati samal aastal. Nii kellal kui ka kuppelvõlvi tipus on säilinud Eestimaa kubermangu vapp.

800 kg kaaluv kell restaureeriti Aleksei Kolpakovi töökojas ja pühitseti 29. mail 2004. Esialgu paikneb kell tornis ajutisel puittarindil. Pärast torni restaureerimist seatakse see varasemale kohale.

[redigeeri] Eesti Töörahva Kommuun

18. jaanuaril 1919 vabastas eesti ja soome vabatahtlike salk Narva Eesti Töörahva Kommuuni võimu alt. Põgenenud Töörahva Kommuuuni lipud jäid maha Aleksandri kirikusse. 8. ja 29. märtsi ning 25. aprilli pommitamisega muudeti Joaoru varemeteks. Ainsana jäi purustusteta kirik.

[redigeeri] Kiriku purustamine Teises maailmasõjas

Narva pommitamise ajal 6. märtsil 1944 tuli kiriku kuplist tuli üks mürsk sisse ja purustati tornikiiver. Sama aasta 24. juulil lasti arusaamatutel põhjustel õhku ka säilinud torn.

[redigeeri] Kiriku taastamine

Aleksandri kogudus, mis oli ainus Narvas säilinud luterlik kogudus, hakkas kirikut taastama ja kirik töötas kuni 2. septembrini 1962, mil see koguduselt ära võeti. Kogudusele anti asemele kunagise Zinovjevi malmitöökoja barakk. Kirikusse paigutati kaubastu ladu. 1989. aasta alguses tekkis küll kava muuta kirik kontserdisaaliks, kuid tegudeni ei jõutud.

21. detsembril 1990 tagastati kirik kogudusele. Esimene jumalateenistus taastatud kirikus peeti 8. juulil 1994.

19. septembril 2000 omistas president Lennart Meri kirikule Suurkiriku nimetuse.

Detsembris 2003 ütles koguduse õpetaja Villu Jürjo BNS-ile, et tema hinnangul kulub kiriku renoveerimiseks 80–90 miljonit krooni. 2004. aasta riigieelarve nägi kiriku taastamiseks ette kaks miljonit krooni.

2004. aasta suvel lavastas Roman Baskin kirikus Frederico Fellini filmi "Orkestriproov" stsenaariumi alusel näidendi "Orkestriproov". Esietendus oli 9. juulil.

21. oktoober 2004. avati kirikus kaheksa Dolores Hoffmanni valmistatud vitraaži, mis on kaitseks paigutatud klaaspaketti ja raamitud lahiseraamidesse. Vitraažidel on kujutatud Neitsi Maarjat (seotud kirjas pealdist võib lugeda nii "MARIA" kui ka "NARVA"), Õnnistegijat, Ristija Johannest, nelja evangelisti ja peaingel Miikaeli. Ümmargused vitraažid on lahendatud ikoonilaadselt.