1956
1956. aasta
Sajandid: 19. sajand - 20. sajand - 21. sajand
Aastakümned: 1900. aastad 1910. aastad 1920. aastad 1930. aastad 1940. aastad - 1950. aastad - 1960. aastad 1970. aastad 1980. aastad 1990. aastad 2000. aastad
Aastad: 1951 1952 1953 1954 1955 - 1956 - 1957 1958 1959 1960 1961
Sisukord |
[redigeeri] Sündmused maailmas
[redigeeri] Jaanuar
- 3. jaanuar – Avati Moskva-Pekingi raudteeliin.
- 26. jaanuar – Avati VII taliolümpiamängud Cortina d'Ampezzos, Itaalias.
- 26. jaanuar – Nõukogude Liit tagastas Soomele Porkkala.
- 26. jaanuar – Ühendkuningriigis keelati heroiin.
[redigeeri] Veebruar
- 14.–25. veebruar – Moskvas toimus NLKP XX kongress. Selle kongressiga öeldi avalikult lahti stalinistlikust terroripoliitikast.
- 15. veebruar – Urho Kaleva Kekkonen valiti Soome presidendiks.
- 25. veebruar – Nõukogude Liidu liider Nikita Hruštšov tegi NLKP XX kongressi kinnisel istungil ettekande Jossif Stalini kuritegudest ning nimetas toda türanniks.
[redigeeri] Märts
- 2. märts – Maroko kuulutas välja iseseisvuse Prantsusmaast.
- 5. märts – Nõukogude Liidus ei tähistatud enam pidulikult Jossif Stalini surmaaastapäeva.
- 5. märts – Stalini 3. surmaaastapäeval hakkasid rahvarahutused Gruusias, kus ei oldud rahul NLKP XX kongressil nende suure kaasmaalase aadressil toimunud "Venemaa poolse laimamisega". Gruusia rahvusdiviis keeldus oma rahvuskaaslaste vastu astumast ning nii saadeti korda looma internatsionaalsed väeosad.
- 18. märts – Seoses 5. märtsi sündmustega Gruusias otsustas NLKP Keskkomitee Poliitbüroo laiali saata rahvusdiviisid nii Gruusias, Armeenias ja Aserbaidžaanis aga ka Eestis, Lätis ja Leedus.
- 20. märts – Tuneesia iseseisvus Prantsusmaast.
- 23. märts – Pakistanist sai esimene islamistlik vabariik.
[redigeeri] Aprill
- 19. aprill – Monaco printsi Rainier III abiellus USA näitleja Grace Kellyga.
[redigeeri] Mai
- 24. mai – Luganos peeti esimene Eurovisiooni lauluvõistlus.
[redigeeri] Juuni
- 1. juuni – Nikita Hruštšov vabastas Vjatšeslav Molotovi NSV Liidu välisministri kohalt. Molotovi järglaseks sai Dmitri Šepilov.
- 10. juuni – Stockholmis avati Melbourne'i olümpiamängud. Rootsis peeti ratsutamisvõistlused, sest Austraaliasse oli hobuste sissevedamine keelatud.
- 12. juuni – Pariisis peeti I Euroopa jalgpalli meistermeeskondade karikaturniiri finaalmäng. Madridi Real võitis Stade Reimsi meeskonda 45 000 pealtvaataja ees peetud mängus tulemusega 4:3.
- 26.–28. juuni – Poznanis toimunud kommunismivastaste rahvarahutuste mahasurumine lõppes veriselt. Tapeti 44 inimest.
- 29. juuni – Marilyn Monroe abiellus näitekirjanik Arthur Milleriga.
- 30. juuni – NLKP Keskkomitee võttis vastu otsuse "Isikukultuse ja selle tagajärgede likvideerimise kohta".
[redigeeri] Juuli
- 16. juuli – NSVL Ülemnõukogu liidab Karjala-Soome NSV "viimase Ülemnõukogu palvel" Vene NFSV-ga Karjala ANSV-na.
- 26. juuli – Egiptuse president Gamal Abdel Nasser natsionaliseeris Suessi kanali.
[redigeeri] August
- 8. august – Belgias hukkus tules ja plahvatustes 263 kaevurit.
- 17. august – Saksamaa LV Ülemkohus keelustas Saksamaa Kommunistliku Partei (Kommunistische Partei Deutschlands).
- 21. august – New Yorgis esilinastus King Vidori "Sõda ja rahu" Lev Tolstoi samanimelise romaani järgi.
[redigeeri] September
- 5. september – Berliinis oli esiettekandel Sergei Prokofjevi klaverikontsert vasakule käele.
- 15. september – Regulaarreise alustas NSV Liidu esimene reaktiivreisilennuk TU-104.
[redigeeri] Oktoober
- 23. oktoober – Budapestis Sándor Petőfi mälestussamba juurde kogunes ligikaudu 200 000 inimest. Võeti maha Jossif Stalini kuju. Politsei avas meeleavaldajate pihta tule. Algas Ungari ülestõus.
- 24. oktoober – Imre Nagyst sai Ungari peaminister.
- 26. oktoober – Ungarisse viidi sisse Varssavi pakti väed.
- 29. oktoober – Algas Suessi kriis. Iisrael tungis Siinai poolsaarele. Suurbritannia ja Prantsusmaa esitasid Iisraelile ja Egiptusele ultimaatumi sõjategevuse koheseks lõpetamiseks. Egiptuse president Gamal Abdel Nasser lükkas selle aga tagasi, andes sedasi ettekäände sõjaliseks sekkumiseks.
- 29. oktoober – Vabalinn Tanger taasintegreeriti Marokoga.
- 31. oktoober – Suurbritannia ja Prantsusmaa alustasid Egiptuse lennuväljade ja muude objektide pommitamist.
- 31. oktoober – Ungaris likvideeriti üheparteisüsteem. Koheselt legaliseeris end Ungari Sotsialistlik Partei.
[redigeeri] November
- 4. november – Nõukogude armee väed tungisid Budapesti. Kukutati Imre Nagy valitsus ning Ungari uueks kommunistlikuks valitsusjuhiks sai János Kádár.
- 5. november – Suessi kriis: Suurbritannia ja Prantsusmaa dessantväed alustasid Egiptuse sadamalinna Port Saidi vallutamist.
- 6. november – Dwight Eisenhower valiti tagasi USA presidendiks.
- 7. november – Suessi kriis: ÜRO Peaassamblee nõudmisel lõpetasid Suurbritannia ja Prantsusmaa sõjategevuse Egiptuses.
- 14. november – Lõppes vägivald Ungaris. Kapituleerusid viimased ülestõusnud. Tapetud oli üle 25000 ungarlase. Hukkus ka 7000 nõukogude sõdurit. Algasid arreteerimised ja hukkamised. (Hukati ka Imre Nagy). Üle 100000 ungarlase põgenes välismaale.
- 16. november - blokeeriti Suessi kanal.
- 21. november - Suessi kriis: Port Saidi saabusid esimesed ÜRO rahuvalvejõud.
- 22. november – Algasid XVI nüüdisaegsed suveolümpiamängud Melbourne'is, Austraalias
- 23. november – Suessi kriis põhjustas Suurbritannias bensiini normeerimise.
[redigeeri] Detsember
- 2. detsember – Fidel Castro ja tema pooldajad (ms. Che Guevara, Raúl Castro, Camilo Cienfuegos) jõudsid Kuubale.
- 12. detsember – Jaapan sai ÜRO liikmeks.
- Ajakiri France Football valis esimest korda maailma parima jalgpalluri, kelleks osutus inglane Stanley Matthews.
[redigeeri] Sündmused Eestis
- 11. märts – Eesti Televisioonis valmis esimene uudistesaade "Aktuaalne kaamera".
[redigeeri] Sündinud
- 3. jaanuar – Mel Gibson, austraalia filminäitleja
- 21. jaanuar – Geena Davis, ameerika näitleja
- 31. jaanuar – John Lydon (ehk Johnny Rotten), briti laulja (Sex Pistols)
- 10. veebruar – Ants Juske, eesti kunstiteadlane ja -kriitik
- 26. veebruar – Milan Babić, jugoslaavia poliitik
- 18. märts – Ingemar Stenmark, rootsi mäesuusataja
- 21. märts – Ingrid Kristiansen, norra jooksja
- 22. märts – Lena Olin, rootsi näitleja
- 24. märts – Steve Ballmer, Microsofti juhte
- 27. märts – Thomas Wassberg, rootsi murdmaasuusataja
- 4. aprill – David E. Kelley, ameerika filmiprodutsent
- 12. aprill – Andy Garcia, ameerika näitleja
- 30. aprill – Lars von Trier, taani režissöör
- 4. mai – Ulrike Meyfarth, Saksamaa LV kõrgushüppaja
- 7. mai – Jan Peter Balkenende, Hollandi poliitik
- 17. mai – Sugar Ray Leonard, ameerika poksija
- 24. mai – Seam Kelly, iiri jalgrattur
- 29. mai – LaToya Jackson, ameerika laulja
- 6. juuni – Björn Borg, rootsi tennisist
- 10. juuni – Rolandas Paksas, leedu poliitik
- 9. juuli – Tom Hanks, ameerika näitleja
- 11. juuli – Sela Ward, ameerika näitleja
- 15. juuli – Joe Satriani, ameerika rockkitarrist
- 21. august – Kim Cattrall, kanada näitleja
- 25. august – Henri Toivonen, soome autorallisõitja
- 14. september – Kóstas Karamanlís, kreeka poliitik
- 23. september – Paolo Rossi, itaalia jalgpallur
- 29. september – Sebastian Coe, briti kergejõustiklane ja poliitik
- 1. oktoober – Andrus Ansip, eesti poliitik
- 4. oktoober – Hans van Breukelen, hollandi jalgpallur
- 18. oktoober – Martina Navrátilová, tšehhi päritolu USA tennisist
- 12. november – Jannes van der Wal, hollandi kabemaailmameister
- 20. november – Bo Derek, ameerika näitleja
- 7. detsember – Larry Bird, USA korvpallur
- 15. detsember – Indrek Hirv, eesti luuletaja ja kunstnik
- 23. detsember – Dave Murray, briti muusik (Iron Maiden)
- 23. detsember – Michele Alboreto, itaalia autovõidusõitja (Vormel 1)
[redigeeri] Surnud
- 18. jaanuar – Konstantin Päts, Eesti riigitegelane ja esimene president – represseeritud, Kalinini oblast, Buraševo psühiaatriahaigla
- 23. jaanuar – Alexander Korda (Sándor Laszlo Kellner) ungari päritoli briti filmirežissöör
- 31. jaanuar – Alan Alexander Milne, inglise kirjanik (Karupoeg Puhh)
- 4. veebruar – Savielly Tartakower, juudi päritolu poola/prantsuse maletaja
- 17. märts – Irène Joliot-Curie, prantsuse füüsik, Nobeli keemiaauhind 1935
- 25. märts – Robert Newton, inglise näitleja
- 23. mai – Gustav Suits, eesti luuletaja
- 14. august – Bertolt Brecht, saksa näitekirjanik
- 29. september – Anastasio Somoza García, Nicaragua president 1937–1956
- 25. oktoober – Risto Ryti, Soome president 1940–1944
- 14. detsember – Juho Kusti Paasikivi, Soome president 1946–1956