Impeachment
Vajab toimetamist |
Impeachment [imp'iitšmönt] (< inglise keel) on üldises õiguses legislatiivorgani ametniku vastu algatatud kriminaalmenetlus.
[redigeeri] Suurbritannia
Suurbritannias tegutseb impeachmenti-menetluses House of Commons prokuröri ning House of Lords kohtunikuna. Suurbritannias on süüdimõistmise korral määratud trahve, vangistust ning isegi surmanuhtlust.
[redigeeri] USA
USA föderaalvalitsuse puhul algatab menetluse Esindajatekoda ning kohtunikuna tegutseb Senat. USAs on kõige karmim karistus ametist eemaldamine.
Andrew Johnson oli esimene USA president, kelle suhtes impeachment algatati. 1868. aastal esitati talle süüdistus selle eest, et ta püüdis seadusevastaselt eemaldada ametist toonast sõjasekretäri Edwin M. Stantonit, et ta sundis üht kindralit Kongressi väljaantud õigusakti rikkuma ning lugupidamatusega Kongressi suhtes. Johnson mõisteti õigeks ühehäälelise häälteenamusega. 1974. aastal algatas Esindajatekoda kolmel alusel impeachmenti Richard M. Nixoni suhtes, kuid viimane astus enne menetluse algust tagasi. Detsembris 1998 esitas Esindajatekoda süüdistuse Bill Clintoni suhtes. Clintonit süüdistati valetunnistuste andmises ning õigusemõistmise takistamises, mis puudutas tema suhte uurimist Valge Maja praktikandi Monica Lewinskyga. Istungil hääletas Senat süütuksmõistmise poolt. Valetunnistuste andmise osas langesid hääled 55-45 ja õigusemõistmise takistamise osas 50-50. Süüdimõistmiseks oleks olnud vaja 67 häält.