Pärlijõgi
|
||||||
---|---|---|---|---|---|---|
|
||||||
Jõe lähe | Trumulītise järv | |||||
Suubub | Mustjõkke | |||||
Valgla riigid | Läti, Eesti | |||||
Valgla pindala | 194 km² | |||||
Pikkus | 41 km | |||||
Jõe langus | 95,7 m | |||||
Jõe lang | 2,37 m/km | |||||
Parempoolsed lisajõed | Luutsniku oja, Plaagi oja, Huudva oja, Muhkametsa oja, Heedu kraav |
Pärlijõgi (läti keeles Pērļupīte) on jõgi Eesti kaguosas Võrumaal, Mustjõe keskjooksu suurim lisajõgi. Pärlijõgi voolab välja Trumulītise järvest Lätis ja suubub vasakult Mustjõkke 55,4 km kaugusel viimase suudmest.
Selle pikkus on 41 km ja valgala on 194 km². Jõe langus on 95,7 m ja lang on 2,37 m/km.
Oma nime Pärlijõgi on saanud seal veel 18. sajandil arvukalt elutsenud ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) järgi.
Esimesed 4 km Pärlijõgi voolab Aluksne kõrgustikul. Eestis ta voolab Haanja kõrgustikul 5-6 km ulatuses läbi Vanamõisa ehk Luhasoo soo. Edasi ta voolab sügavas järsuveerulises ürgorus. Mõõdukalt looklevad jõesängi osad vahelduvad tugevasti käänuliste omaga. Keskjooksul paljanduvad jõesängi põhjal kohati Ülem-Devoni paasaluspõhja lubjakivid ja dolomiidid.
Lammile on iseloomulikud kuivad aruniitud ja kohati niisked luhaniitud. Kesk- ja alamjooksul jõe ümber vahelduvad põllud ja metsad. Jõe kaldail asub mitu väiksemat küla: Vanamõisa (Rõuge), Mikita, Kõrgeperve, Saarlasõ, Rooksu, Hurda, Matsi, Kaugu, Heedu, Karaski, Sikalaane ja Sänna. Pärlijõel on 5 paisu.