Maania

Selles artiklis on juttu meeleoluhäirest psühhiaatria mõistes; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Maania (täpsustus)


Maania ehk maniakaalne episood ehk mania [man'iia] (ladina keeles mania) on meeleoluhäire, mida iseloomustab patsiendi ebaadekvaatselt rõõmus, energiline olek, suur tegutsemistahe ja initsiatiivikus.

Meeleolu on kõrgenenud sõltumata olukorrast, ning võib varieeruda lihtsalt heast tujust eufoorilisuseni. Sageli kaasneb meeleolutõusuga kõnetulv, suurenenud tegutsemistung, vähenenud unevajadus. Väheneb kriitikameel iseenda tegemiste suhtes — enesehinnang on tõusnud, vahel suurusmõtete tasemele.

Mõnedel juhtudel tekib halvustav suhtumine teistesse ning kerge ärritatavus.

Kuigi kirjelduse järgi on ehk tegemist positiivse omadusega on tegemist haigusega. Maania puhul võtab inimene liigseid riske, näiteks kihutab autoga ohtlikke manöövreid tehes, kulutades mõtlematult raha, ning muutuda teistele ohtlikuks.

Tulenevalt suurenenud energiatulvast ning kõrgenenud enesehinnagust võivad maaniaga patsiendid mõnel juhul olla kergesti, partnereid valimata armuvad. Maniakaalne isik suudab kiirelt luua suhteid, kuid ei suuda neid pikaajaliselt hoida. Suureneb sugutung, mida rahuldatakse tihti valimatult ning ka inimese haigusvaba perioodi eelistusi silmas pidades ebaloomulikul viisil.

Mõnel juhul kaasneb maniaga psühhootiliste sümptomite teke. Sellistel patsientidel võib kõne- ja mõtlemise tempo muutuda nii kiireks, et neist ei ole võimalik aru saada. Söömise, joomise ja unevajaduse eiramine võib tekitada eluohtlikke seisundeid. Võivad esineda tagakiusamis- või näiteks religioosse sisuga suurusmõtteid.

Kui maniakaalsele episoodile järgneb depressioon või teine maniakaalne episood, on definitsiooni kohaselt tegemist bipolaarse meeleoluhäirega.

Maniakaalseid patsiente tuleb äärmuslikel juhtudel sundhospitaliseerida. Üldjuhul ei saa maniakaalne patsient ise oma seisundist aru ning samuti teda ümbritsevatel inimestel võib esialgu jääda mulje kui tegusast inimesest, kellega paljud läbi ei saa.