Kõivo Madis
Läteq: Wikipedia
Kõivo Madis (Madis Kõiv) (sündü 5. joulukuu pääväl 1929 Tarton) om füüsik, kiränik ja filosuuf. Timä vanõmbaq olliq oppajaq. Latsõn om tä muuhulgan elänüq imä sugulaisi puul Põlva kihlkunnan Tännäsilmän. Om kirotanuq võrokeelitsit näütemänge, juttõ ja mälehtüisiraamadu.
Sisukõrd |
[toimõndaq] Haridus
- 1936-1944 oppõ Valga koolin.
- 1948 lõpõt' Tarto I Keskkooli.
- 1948-1953 oppõ Tarto ülikooli matõmaatiga-luudustiidüskunnan füüsikat.
- 1961 sai füüsiga-matõmaatigakandidaadi kraadi
[toimõndaq] Tüükotussõq ja muuq kohustusõq
- 1953-1961 TPI füüsigakatiidri oppaja
- 1961-1991 oll' TA Füüsiga Instituudin tiidrü, vanõmbtiidrü ja juht'va tiidü kotusõ pääl.
- Om olnuq Analüütilidse Filosoofia Seldsi seminäri juhõndaja.
- 1994 oll' Tarto ülikooli vapo kunstõ prohvõsri.
[toimõndaq] Tiidüstüü
Om uurnu väljo kvantteooriat ja tsibipudinidõ füüsikat (deuteeriumi müümolõkuli luumisõ resonantsmehhanismi idee, korgõmbidõ spinnega pudinidõ teooria kausaalsusõ uurmisõ meetod), om ao, ruumi ja välä vaihõlidsõ sümmeetriä perrä tulõtanuq stringiteooria alosvõrrandi.
[toimõndaq] Looming
[toimõndaq] Kirändüs
Edimädseq ilokirändüstekstiq kirot' Madis 1960. aastagidõ kesken. Edimäne trükün ilmunu teos om "Küüni täitmine", miä om kirotõt katõ pääle Runneli Handoga. Vahingu Vainoga katõpääle om kirotõt romaan "Endspiel: Laskumine orgu". Proosaloomingu süämes om sari "Studia memoriae" (1994-1999). Viil om Madis avaldanuq lühiproosat aokir'on, latsijuttõ, mälehtüisi, esseid ni artiklit filosoofiast, kunstist ja kirändüsest. Aastagil 1982-2001 lavastõdi Eesti tiatriin 16 timä kirotõt näütemängo ja raadiotiatrin kolm kullõmistükkü. Timä näütemänge vai noidõ juppõ om ümbre pant inglüse, s'aksa, vinne ja soomõ kiilde, lühiproosat vinne kiilde.
Võro kiilt om Kõivo Madis tarvitanuq pall'odõn teossin. Pikembäq võrokeelidseq teossõq ommaq näütemängoq "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl" (kirotõt katõpääle Lõhmussõ Aivoga) ja "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga" ni mälehtüisiraamat "Kähri ker'ko man Pekril".
[toimõndaq] Filmikunst
Kõivo Madis om Keedussõ Sulõviga katõpääle kirotanuq kats filmistsenaariummi:
- "Georgica", resissüür Keedussõ Sulev, Q Film, 1998,
- "Somnambuul", resissüür Keedussõ Sulev, F-Seitse, 2003.
[toimõndaq] Maalikunst
Kõivo Madissõ maalõst om tett mito vällänäütüst.
[toimõndaq] Teossõq
[toimõndaq] Näütemängoq
- "Küüni täitmine: Irvemäng kolmes vaatuses kolmeteistkümnele tegelasele." Looming, 1978, nr. 4 (katõpääle Runneli Handoga, var'onimi Jaanus Andreus Nooremb). Raamado kujol: Tarto: Ilmamaa, 1998. Lavastõt 1999, lavastaja Lensmendi Tõnu.
- "Faehlmann. Keskpäev. Õhtuselgus: Näidend stseenides." Talin, Eesti Raamat, 1984. Katõpääle Vahingu Vainoga. Lavastatõt 1982 Vanemuisõn, lavastaja Hermaküla Evald.
- "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl", Talliin, Eesti Raamat, 1987, katõpääle Lõhmussõ Aivoga. Lavastõt 1993 Talliina Riikligu Konsõrvatooriumi lavakunstikatiidri diplomilavastusõn, lavastaja Normeti Ingo; televers'uun 1994.
- "Castrozza". Lavastõt 1991 Vanõmuisõn, lavastaja Lumiste Jüri.
- "Kokkusaamine". Lavastõt 1991 Eesti Draamatiatrin, lavastaja Pedaja Priit. Raamado kujol: M. Kõiv, "Kolm näitemängu", Talliin, Eesti Draamatiatri, 1997.
- "Tagasitulek isa juurde". Lavastõt 1993 Eesti Draamatiatrin, lavastaja Pedaja Priit. Raamado kujol: M. Kõiv, "Kolm näitemängu", Talliin, Eesti Draamatiatri, 1997.
- "Filosoofipäev". Lavastõt 1994 Eesti Draamatiatrin, lavastaja Pedaja Priit. Raamado kujol: M. Kõiv, "Kolm näitemängu", Talliin, Eesti Draamatiatri, 1997.
- "Nii nad tapsid..." Katõpääle Reinla Astridiga Hellati Henn-Kaarli jutusõ "De mortuis..." ainil. Lavastõt 1994 Endlan, lavastaja Adlassõ Raivo.
- "Tali". Lutsu Oskari perrä. Lavastõt 1996 Vanemuisõn, lavastaja Adlassõ Raivo.
- "Peiarite õhtunäitus". Lavastus 1997 Eesti Muusigaakadeemiä Korgõmb Lavakunstikuul/Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
- "Stseene saja-aastasest sõjast". Lavastõt 1998 Eesti Draamatiatrin, lavastaja Mikiveri Mikk.
- "Kuradieliksiir". Hoffmani Ernst Theodor Amadeusi perrä. Lavastus 1998, Eesti Muusigaakadeemiä Korgõmb Lavakunstikuul/Eesti Draamatiatri, lavastaja Pedaja Priit.
- "Omavahelisi jutuajamisi tädi Elliga". Lavastus 1998 Vanemuisõn, lavastaja Mäeotsa Ain.
- "Kui me Moonsundi Vasseliga keerka pähkleid kauplesime, siis keegi ei tahtnud osta". Lavastõt 1999 Eesti Draamateatrin, lavastaja Pedaja Priit.
- "Sunströmi Ida sajandilõpp". Kõivo Madissõ ainil lavastanuq Pedaja Priit, 1999 Eesti Draamatiatrin.
- "Võlumägi". Manni Thomassõ perrä. Lavastõt 2001 Talliina Liinatiatrin, lavastaja Rohumaa Jaanus.
- "Finis nihili: 20 stseeni proloogi ja epiloogiga". Lavastõt 2002 Eesti Draamatiatrin, lavastaja Pedaja Priit.
[toimõndaq] Proosa
- "Endspiel: laskumine orgu". Talliin, Eesti Raamat, 1988. Katõpääle Vahingu Vainogaq.
- "Rännuaastad. Studia Memoriae I", Talliin, Õllu, 1994
- "Kolm tamme. Studia Memoriae III", Talliin, Õllu, 1995
- "Aken", Talliin, Õllu, 1996.
- "Kalad ja raamatud. Studia Memoriae IV", Talliin, Õllu 1998
- "Kähri ker'ko man Pekril. Studia Memoriae II", Võro, Võro Instituut, 1999
- "Attika apooria, Elea tragöödia", Tarto, EYS Veljesto kirjastus, 2000
- "Keemiline pulm: Autobiographia cryptika", Tarto, Akkon, 2002
- "Päev", Tarto, Akkon, 2004
[toimõndaq] Tunnustusõq
- 1997 ja 1998 Eesti Vabariigi kultuuri aastagapreemiä
- 1998 Tarto Kultuurkapitali aastagapreemiä
- 2002 Eesti Rahvuskultuuri Fondi tenopreemiä
- 1999 Tarto Ülikooli audoktor
- 1999 Eesti Muusigaakadeemiä audoktor
- 1994 riigivapi IV klassi ordõn
[toimõndaq] Välislingiq
- Kõivo Madissõ kotsilõ saa lukõq Võro kirändüse kodolehe päält.