Meä kiil
Läteq: Wikipedia
Meä kiil (meänkieli) | |
Kõnõldas | Roodsin |
Kõnõlõjit | 40 000 - 70 000 |
Ammõtlinõ kiil | Roodsi ammõtlinõ vähämbüskiil |
Keeletiidüsline rühmitüs | |
Kiilkund | uurali |
Keelerühmäq | soomõ-ugri õdagumeresoomõ |
Keelekoodiq | |
ISO 639-1 | - |
ISO 639-2 | fiu |
SIL | FIT |
Meä kiil vai tornio-oro soomõ kiil (meä keelen meänkieli, roodsi keelen tornedalfinska) om õdagumeresoomõ kiil, midä kõnõldas Roodsin, põhilidsõlt Tornio jõõst õdagu puul. Keeletiidüsligult peetäs meä kiilt inämbüisi soomõ keele peräpõh'ala murdidõ hulka kuuluvas, a Roodsin om meä keelel ammõtligu vähämbüskeele staatus. Meä kiilt kõnõlõs 40 000-70 000 inemist.
[toimõndaq] Esiqeräliidsi keelejuuni
Meä keelen pruugitas peräsilben pall'o h-hellü (nt yhtheen, kielheen, tulthiin 'ütte, kiilde, tuldi'), olõ-i ütenkäänüst ja viisikäänüst (instruktiiv), om pall'o roodsi lainõ, nt blandathaan sprookit 'keeleq siätäseq ärq'.
[toimõndaq] Meä keele sõnno
- ilimanaikunen = ilma as'anda
- kahveli = kahvli
- kläppi = lats
- knapsu = naasõlik miis
[toimõndaq] Välislingiq
- Birger Winsa: Meän kieli ja torniolaaksolaisitten kakskielisyys, Virittäjä 1993
- Meänkieli ennen ja nyt
- Meä keele kursus
Uurali keeleq |
akkalasaami | eenedsi | eesti | ersä | handi | inarisaami | ingerikar'ala | juradsi | kamassi | kar'ala | kemisaami | kildinisaami | koltasaami | komi | komipermjaki | kveeni | liivi | luulajasaami | lõunaeesti | lõunasaami | lüüdi | mansi | mari | matori | merja | metserä | meä | moksa | muroma | mäemari | neenedsi | nganassaani | niidümari | piitimesaami | soomõ | sölkupi | tur'asaami | udmurdi | ungari | uumajasaami | vad'a | vepsä | võro |