Arutelu:Eesti NSV järglasriik

Ei mäleta kyll, et keegi oleks tollal tõsimeeli rääkinud tulevasest riigist, mis oleks ENSV järglane, kuid mitte EW järglane. Kas keegi oskab viidata mingit konkreetset faktilist alust, mis selle artikli olemasolu õigustaks? --Oop 29. august 2006, kell 11:49 (UTC)

Pole selge, kust niisugune väljend on võetud. Võimalik, et esialgu mõeldi tõesti ainult Eesti NSV järglasriigile. Selline riik oleks tekkinud näiteks siis, kui Eesti NSV oleks Nõukogude Liidust välja astunud. Aga põhimõtteliselt ei pruugi üks ka teist välistada. Taasiseseisvunud Eesti valitsus ja parlament olid ju Eesti NSV

Venemaa silmis igatahes on praegune Eesti Vabariik Eesti NSV järglasriik, mitte aga varasema

Andres 29. august 2006, kell 12:39 (UTC)

Kas siis peaks selle teisaldama 3 eesti vabariik alla vä.Kas või vaadatke Vahtre Eesti Ajalugu! [[Kasutaja:Harri|Harri]] 29. august 2006, kell 13:18 (UTC)

Aga samas kui ma selle teema lisasin Eesti Vabariigi alla miks siis te seda ära ei kustutanud?Ja raamatust TEINE EESTI saate lugeda ka vaidlustest kas iseseisvuda või taastada(täpsemalt Eesti riigi taastamispeatüki pealt). [[Kasutaja:Harri|Harri]] 29. august 2006, kell 13:33 (UTC)

Minu arvates on selle artikli pealkiri valesti püstitatud ja sisu segane. Mingi osa sellest võiks sisalduda artiklis, mis kirjeldab iseseisvumisprotsessi. --193.40.5.245 29. august 2006, kell 13:58 (UTC)


Minu meelest on Eesti Vabariik küll Eesti NSV järglasriik. Need normatiivaktid, mis kehtisid Eesti NSV, kehtisid või kehtivad ka Eesti Vabariigis, kui nad pole tühistatud või uutega asendatud. Eesti NSV Ülemnõukogu sai Eesti Vabariigi Ülemnõukoguks, sama ka valitsusjuhiga jne. Tõsi küll, näiteks Eesti NSV (nimeliselt Eesti Vabariigi) nimel sõlmitud leppeid Jeltsiniga on Eestis hiljem vaidlustatud. Andres 29. august 2006, kell 20:45 (UTC)

Juriidilises mõttes ei loeta Eesti Vabariiki Eesti NSV järglaseks. Erandina sellest jäid Eesti NSV õigusaktid kehtima (aga vt PSRS §2 [1], kuna vastasel juhul oleks tekkinud inimeste igapäevaelus kohutav segadus: näiteks poleks olnud enam selge, kellele asjad kuuluvad. Erandiks sellest on jällegi omandireform, mis osaliselt taastas endised omandisuhted. Kogu olukord on üpriski keerukas ja eritahuline. Aga kui ühe lausega kokku võtta, siis on Taivol küll õigus, kui ta kirjutab et Eesti NSV-l pole järglasriiki ja artikkel tuleks kustutada. --193.40.5.245 29. august 2006, kell 20:55 (UTC)
Võib-olla küll, et pealkirjas olev väljend ei ole õige. Siis tuleb kasutada mingit muud väljendit.
Peale selle, mõiste võib olemas olla ka siis, kui asja ennast ei ole, ja mõistest tuleb sel juhul ikkagi kirjutada.
Edasi, see, mida juriidiliselt võib-olla pole, võib ikkagi olla olemas poliitiliselt.
Kui kustutada, siis tuleb sisu, niivõrd kui see õige on, kuskile mujale üle viia. Andres 29. august 2006, kell 22:21 (UTC)
Põhimõtteliselt olen sinuga nõus; häda artikliga on see et mina näiteks ei saa aru, mida see autor täpselt tahab öelda. Näiteks: mis tähenduses on esimeses lauses kasutatud sõna "müütiline"? Mulle tundub ka, et viimases lauses "ringkonnad" tähendabki ainult Nõmme valitsust, kindlalt ei tea. Arutelus antud viited on ebapiisava täpsusega, selleks et neist mingit kasu oleks. --193.40.5.245 29. august 2006, kell 22:27 (UTC)
Jah, jutt on tõesti segane. Andres 29. august 2006, kell 22:37 (UTC)
Selle tulemusena pole praegu siit midagi üle tuua. Kolmanda lause saaks põhimõtteliselt surada "Eesti" artiklisse ajaloo alla.--193.40.5.245 29. august 2006, kell 22:41 (UTC)

Ei kasutata väljendit "kolmas Eesti Vabariik", vaid "kolmas vabariik" ja "Kolmas Vabariik". Peale selle, arvan, et mõiste sisu pole täpselt sama mis Eesti NSV järglasriigi puhul. Kolmas vabariik oleks olnud uus riik, mis oleks tekkinud kokkuleppel Nõukogude Liiduga ja millel poleks olnud järjepidevust varasema Eesti Vabariigiga. Selle kodanikkond oleks moodustunud Eesti NSV elanikkonnast. Andres 30. august 2006, kell 12:42 (UTC)


Eesti NSV järglasriik on mõiste, mida praeguse Eesti Vabariigi kohta kasutavad need, kes leiavad, et 1991. aastal ei toimunud 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi taasiseseisvumine vaid loodi uus riik, millel puudub eelkäijaga õigusjärglus. Kui eksiilvalitsuse juht peaminister presidendi ülesannetes Heinrich Mark andis volitused üle 1992. aastal vastuvõetud põhiseaduse järgi valitud Riigikogule, ei nõustunud sellega eksiilvalitsuse liige minister Mihkel Mathiesen, kes moodustas 15. septembril (teistel andmetel 8. oktoobril) 1992 uue valitsuse, mis sai hüüdnimeks Nõmme valitsus ning peab ennast 1918. aastal loodud Eesti Vabariigi õigusjärgluse ainsaks seaduslikuks kandjaks. -- 195.80.96.210 12. oktoober 2006, kell 08:12 (UTC)

[redigeeri] http://www.okupatsioon.ee/trykised/eesti.html

Esimene vaidlus puudutas lõppeesmärki: kas tahame taastada vana vabariiki või kuulutame välja täiesti uue, mida selle tähtsaim eestvõitleja Edgar Savisaar nimetas “kolmandaks vabariigiks”. Ta nõudis demokraatliku parlamendi valimist, selle kuulutamist Asutavaks Koguks ning 1940. aastal poolelijäänu jätkamise asemel “uut riiki uutes oludes ja uute ideaalidega”. ERSP nõudmise, et demokraatlik Eesti peab olema väljaspool N. Liitu, lükkas Savisaar tagasi ja väitis, et “Rahvarinne piirdub vähemaga”. Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse eitajate põhjendused oli enne seda, 1989. aasta suvel, “teaduslikult” kokku võtnud Rahvarinde tegelane, jurist Indrek Koolmeister. Ta salgas sisuliselt maha N. Liidu agressiooni, okupatsiooni ja põlisrahva enesemääramise õiguse, kuid sellega koos ka väga suure tüki rahvusvahelist õigust. Eesti Vabariiki polevat enam olemas ei faktiliselt ega juriidiliselt, see olevat endine riik. Nüüd polevat enam oluline, kas ENSV moodustati vastavalt rahva tahtele või mitte. Riik olevat N. Liit, kuid üha enam omandavat riigi tunnuseid ka ENSV, kusjuures edasise asjakäigu määravat tegelik elu (mitte rahvas oma enesemäära-misõigust teostades). Omariikluse aade olevat realiseeritav mitte juriidiliste hinnangute alusel, vaid “parlamentaarsete sammude” kaudu. “Märgid” pidavat näitama, et N. Liit oma täielikes piirides ja ENSV sellega liitunud riigi staatuses leiavad “lähitulevikus” senisest laialdasemat rahvusvahelist tunnustust.

Uue riigi väljakuulutamine oleks juriidiliselt tähendanud sidemete lõhkumist meie minevikuga ning kaudset omaksvõttu, et Nõukogude okupatsioon ja ENSV (ehk “teine vabariik” E.Savisaare terminoloogias) olid kooskõlas eesti rahva tahtega. Isegi kõige paremal juhul oleks see tähendanud N. Liidust väljaastumist, mille-ga oleksid võinud kaasneda mitmed majanduslikult rängad tagajärjed, näiteks kohustus maksta hüvitust N. Liidu omandi eest ja tasuda oma osa N. Liidu hiigelsuurest välisvõlast. Kahtlane, kas oleksime lahti saanud võõrvägedest. Oleksime seotuks jäänud Venemaaga, oleksime mõttetuks tunnistanud pool sajandit välismaal meie eest peetud võitlust ning reetnud läänemaailma mitte-tunnustamispoliitika. Niisugust lahendust taotles N. Liit, samuti nagu veel tänapäevalgi taotleb Venemaa.