Pääsküla
Pääsküla on ajalooliselt tuntud küla Tallinnast 12 km kaugusel kagu suunas samanimelise jõe (Pääsküla_jõgi) ääres kohas kus seda ületab Tallinnasse suunduv edelasuunaline tee (mis praegu on tuntud kui Pärnu maantee).
[redigeeri] Pääsküla ajalugu
Ajaloolistest allikatest mainitakse esmakordselt Pääsküla, kui küla Taani hindamisraamatus juba 1241 aastal. See viitab küla väga pikale ajaloole, mis on arvatavasti tublisti üle tuhande aasta. Arheoloogilisi uuringuid on Pääskülas vististi tehtud, kuid nende tulemused ei ole laiemalt teada.
Ajaloolistest ehitistest on säilinud vaid mitte väga vana üle jõe viiv võlviga kivisild.
Muud ehitised on kas hävinud või oluliselt ümber ehitatud. Siiski võis veel paar aastakümmet tagasi näha nii mõneski majas või majapidamishoones palkseina juppe või paest ja põllukivist laotud osi. Nüüdseks on needki suures osas kaetud või lammutatud.
Vanade ehitiste kaitset Nõmme linnaosa valitsus ei ole Pääskülas praktiliselt suutnud rakendada. Kivisild on arhitektuurimälestisena siiski kaitse alla võetud.
[redigeeri] Pääsküla asum
Praegu administratiivselt Tallinna linna Nõmme linnaosa koosseisu kuuluv Pääsküla on arvatavasti elanike arvult suurim asum Nõmmel. Põhjuseks on see, et siin paikneb palju suuri korter-elamuid.
Vanem osa Pääskülast, mis on tuntud kui Vana-Pääsküla, ongi tõepoolest see osa asumist, mis on varem olnud küla. See osa Pääskülast asub Pääsküla jõe vahetus läheduses.
Uuem osa asumist ulatub peamiselt kirde suunas kuni Nõmmeni. Kagusuunalist laienemist takistab Pääsküla_raba. Kuid vahepealsed asumid kannavad siiski omaette nimetusi - Kivimäe ja Hiiu.
Ajalooliselt tekkis siiski Esimese maailmasõja eel kõigepelt hoopiski omaette asumina Peetri suvituslinn, mis praeguseks on vaadeldav Pääsküla laienemisena põhjapoolses suunas. Just selle lähedusse rajati I. MS ajal ka Peetri-nimeline raudteerongide peatus, millest hiljem kujunes välja Pääsküla raudteejaam koos depooga.
Lisaks on jõe kaldale tekkinud ka Laagriks kutsutav asula, mis sisuliselt on Pääsküla loodesuunalise laienemise tulemus. Oma nime on see asum saanud seal I. MS ajal asunud sõjaväelaagri järgi. Algselt on Laagri asula olnud siiki põllumajandusega seotud ja administratiivselt kuulub senini Harju maakonna Saue valla koosseisu.
[redigeeri] Pääsküla nimi
Ühe versiooni järgi on nimi tulnud sellest, et tegemist on jõest ülepääsemise kohaga. Algselt oli arvatavasti tegemist vaid koolmekohaga, kus teekonnalised Tallinnasse minnes või sealt tulles jõge ületasid jõest "läbi" minnes, ja nii edasi pääsesid - siit (Üle- või Läbi)Pääs(u)küla).
Teise versiooni järgi tuleneb nimi sellest, et sinna jõunud rändurid lugesid ennast pääsenuks Nõmme metsades arvatavasti peamiselt keskajal tegutsenud röövlite käest (pääsemise küla ehk lühemalt pääs(u)küla).
Kolmanda versiooni järgi on nimi tulnud maakohtades üldtuntud ja Eestis rahvuslinnuks peetava linnu - pääsukese järgi (Pääsu(kese)küla).
Versioonide kõlalise sarnasuse tõttu on võimalik ka kõikide nende nime lähtevariantide omavaheline kombineerimine kuni üldkasutatava nimekuju Pääsküla moodustumiseni.