Ningmapa koolkond
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Nyingma on vanim Tiibeti budismi koolkond, mis kuulub vadžrajaana budismi traditsiooni. Kolm hilisemat koolkonda on Kagyu, Sakya ja Gelug. Nyingma tähendab tõlkes 'vana' ning tihti räägitaksegi ka vana tõlgenduse koolkonnast, kuna Nyingma tugines varaseimatel budistlike tekstide tiibetikeelsetel tõlgetel. Nyingma koolkonna kohta järgijate kollektiivi tähenduses kasutatakse ka sõna Nyingmapa.
Nyingma koolkond kuulub nn punasemütsiliste hulka koos Kagyu ja Sakya sektidega, kuna Gelug on nn kollasemütsliste sekt. Nimetus tuleneb laamade traditsioonilise tseremoniaalse peakatte värvist. Traditsiooniliselt oli budistlike munkade peakate Indias olnud kollane, kuid usulistes ja poliitilistes vaidlustes mittebudalastega asendas kollast aja jooksul punane kui võitluse värv. Punased mütsid sai traditsiooniliseks ka Tiibetis. Gelugi koolkonna rajaja Zongkapa (Tsong-Khe-pa) soovis pöörduda tagasi algse usulise puhtuse ja ranguse juurde ning võttis taas kasutusele kollased peakatted.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Tiibetis oli muistsetest aegadest levinud kohalik traditsiooniline usund bön. Kuningas Trisong Detseni (valitsusaeg 755-797) kutsel tulid u. 760. aastal Tiibetisse Vikramašila kloostri eestseisja Šāntarakšita ning Guru Rinpotše Padmasambhava (tiibeti k. Gur-ru Rin-po-che Pad-ma ‘byung-gnas). Kuningas lasi tõlkida sanskriti keelest tiibeti keelde tähtsamad budistlikud tekstid. Padmasambhava tegeles peamiselt tantra tõlkimisega, Šāntarakšita aga suutra-õpetuste tõlkimisega. Need kaks asutasid ka esimese budistliku kloostri Tiibetis – Samye. 25 esimest õpilast olid kuningas Trisong Detsen, Namkhai Nyingpo, Nub Chen Sangye Yeshe, Gyalwa Choyang, Karchen Khandro printsess Yeshe Tsogyal, Palgyi Yeshe, Palgyi Senge, tõlkija Vairotsana, Nyak Jnanakumara, Gyalmo Yudra Nyingpo, Nanam Dorje Dudjom, Yeshe Yang, Sokpo Lhapal, Nanam Zhang Yeshe De, Palgyi Wangchuk, Denma Tsémang, Kawa Paltsek, Shupu Palgyi Senge, Dré Gyalwe Lodro, Drokben Khyenchung Lotsawa, Otren Palgyi Wangchuk, Ma Rinchen Chok, Lhalung Palgyi Dorje, Langdro Konchog Jungné ja Lasum Gyalwa Changchup.
8.—11. sajandil oli Nyingma Tiibetis ainus budistlik koolkond, elades kuningas Langdarma valitsusajal läbi mõningat mõõnaperioodi. Alates 11. sajandist juurdus Tiibetis ka uue tõlgenduse ehk Sarma traditsioon ning Nyingmapa hakkas end grupina eristama.
Võrreldes kolme teise koolkonnaga on Nyingma seisnud eemal poliitilistest protsessidest ning suhteliselt vähem tähtsustanud munklust. Nyingma koolkonnal ei olnud varem üht juhtivat administratiivset autoriteeti; vajadus selle järgi tekkis Tiibeti eksiilvalitsusel [[India]s. Alates 2003 on kõrgeim usujuht Mindrolling Trichen Rinpoche (Trichen Jurme Kunzang Wangyal, sünd 1930).
Kaheks tähtsamaks Nyingma õpetlaseks peetakse Longcheni ja Miphami.
Longchen Rabjam (1308-1363) oli üks kahest Nyingma koolkonna gurust, kellele omistati kun kyeni tiitel. Tema sulest pärineb mitmeid teoseid Nyingma seadmuse kohta: "Seitse varamut" (Dzö dün), "Lõdvestumise kolm tsüklit" (Ngalso Korsum), Loomuliku vabanemise kolm tsüklit" (Rangdröl Korsum) ja kolm "Sisimat olemust" (Yangtig Namsum). Tema koondas ka dzogcheni (Suure Täiuse) filosoofia tekstikogusse "Neljakordne Südameloomus" (Nyingthig Yabzhi).
Mipham Jamyang Gyatso (1846–1912) oli Ida-Tiibetist pärit õpetlane ja mõttetark, keda tema tarkuse tõttu peeti tarkuse bodhisattva Manjushri emanatsiooniks. Tema koostas põhjaliku ülevaate suutratest ja vadžrajaana traditsioonist nii nagu Nyingma koolkond seda mõistab. Tema tööd aitasid suuresti kaasa Nyingma traditsiooni tugevnemisele.
Nimekaid Nyingma õpetlasi ja vaimulikke uuemal ajal: Tema Pühadus Thinley Norbu Rinpoche, Tema Pühadus Kyabje Dudjom Rinpoche, Tema Pühadus Dilgo Khyentse Rinpoche, Tulku Urgyen Rinpoche, Tema Pühadus Penor (Pema Norbu) Rinpoche, Chogyal Namkhai Norbu, Khyentse Norbu, Chagdud Tulku Rinpoche, Tarthang Tulku ja Sogyal Rinpoche.
[redigeeri] Õpetus
Nyingma koolkond tunneb tantristlike õpetuste 6 tasandit: kriya, carya ehk ubhaya, yogatantra, mahayoga, anuyoga ja atiyoga ehk dzogchen.
Nyingma õpetuse traditsioon jaguneb kaheks oluliseks osaks - kama ja terma.
Kama tähendab õpetuse pärimust, mis antakse edasi vahetult gurult õpilasele.
Terma tähendab peidetud aaret. Guru Padmasambhava peitis Langdarma valitsuse ajal tagakiusamise eest põgenedes Tiibetist lahkudes ära suure hulga tekste ja müstilisi esemeid. Need jagatakse materiaalseteks termadeks, mida on võimalik leida näiteks varjatud kaljukoobastest, ning vaimseteks, mis ilmuvad otsija teadvusesse. Koolkonnas on olemas niinimetatud tertönid ehk terma meistrid, kellest esimene oli Sangye Lama (1000–1080) ja hilisematest nimekamad nt Jamyang Khyentse, Jamgon Kongtrul, Chokgyur Lingpa. Tertönid tegelevad kogu elu termade otsimisega.
Kõrgeima teadmiste taseme ja õppeprogrammiga kloostreid kutsutakse emakloostriteks ehk troonikloostriteks (ma-gon) ja neid on kuus. Varem olid need Dorje Drag, Mindrolling, Palri, Kathok, Palyul ja Dzogchen, nüüd on Dorje Drag, Mindroling, Shechen, Dzogchen, Kathok või Dodrubchen ja Palyul. Olulise tähendusega Nyingma jaoks on ka Tiibeti esimene klooster Samye.
Väiksemaid gompaa tüüpi kloostreid nimetati bu-gon ehk pojad. Järgmine Nyingma kloostrite klass oli yang-gon.
[redigeeri] Terminoloogia
- lõunapoolne traditsioon (lho gter)
- põhjapoolne traditsioon (byang-gter)
- Guru Rinpoche Padmasambhava (Gur-ru Rin-po-che Pad-ma ‘byung-gnas)
- Mayaguhyagarbha Tantra (sGyu-‘phrul gsang-ba snying-po, sGyu-‘phrul dra-ba)
- sõiduk (sanskriti keeles yana, (tiibeti k. Thegpa)
- väike sõiduk (sanskriti k. hīnayāna, tiibeti k. theg pa dman pa)
- suur sõiduk (sanskriti k. mahāyāna, tiibeti k. theg pa chen po)
- tantra (tiibeti k. rgyud)
- suutra (tiibeti k. mdo)
- vadžra (tiibeti k. rdo rje)
- salajane mantra (tiibeti k. gsang sngags, sanskriti k. guhya-mantra)
- uued tantrad (tiibeti k. gsar rgyud)
- vanad tantrad (tiibeti k. rnying rgyud)
- sanskriti k. mahāyoga, tiibeti k. rnal 'byor chen po'i rgyud,
- sanskriti k. anuyoga tantra, tiibeti k. rjes su rnal 'byor rgyud,
- sanskriti k. atiyoga-tantra, tiibeti k. shin tu rnal 'byor rgyud,
- lõunapoolne aare (tiibeti k. lho gter)
- õpetus (sanskriti k. mārga, tiibeti k. lam)
- sanskriti k. nirvāna, tiibeti k. myang 'das
- Sakya (tiibeti k. sa skya)
- Kagyü (tiibeti k. bka' brgyud)
- Gelug (tiibeti k. dge lugs)
- sanskriti k. anātman, tiibeti k. bdag med
- sanskriti k. punya, tiibeti k. bsod nams
- kõrgemad õpetused (sanskriti k. abhidharma., tiibeti k. mngon chos
- ettekirjutused, reeglid (sanskriti k vinaya, tiibeti k. 'dul ba)
- sanskriti k. praj?āpāramitā (tiibeti k. pha rol tu phyin pa'i mdo)
- sanskriti k. śūnyatā (tiibeti k. stong pa nyid
- kaastunne (sanskriti k. karunā, tiibeti k. thugs rje,)
- bodhisattva (tiibeti k. byang chub sems dpa')
- Ma?juśrī (tiibeti k. 'jam dpal),
- Amitābha (tiibeti k. od dpag med)
- Aksobhya (tiibeti k. mi bskyod pa)
- Cittamātra (tiibeti k. sems tsam)
- Yogācāra (rnal 'byor spyod pa)
- Mādhyamaka (tiibeti k. dbu ma)
- Svātantrika (tiibeti k. rang rgyud pa)
- Sautrāntika-Mādhyamaka (tiibeti k. mdo sde spyod pa'i dbu ma)
- Yogācāra-Mādhyamaka (tiibeti k. rnal 'byor spyod pa'i dbu ma)
- Prāsangika (tiibeti k. thal 'gyur pa)