Jumalateenistus

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Jumalateenistus (liturgia) on religioosne kombetalitus (rituaal), mille käigus suheldakse kõrgema(te) vaimse(te) jõu(dude)ga.

  • Kristluses on jumalateenistus kindla korra järgi läbi viidud riitus, mis sisaldab pühakirja lugemist, palveid jmt.

Jumalateenistuse raamistik, protestantismis:

Ordinaarium

Kyrie

Gloria

Credo

Sanctus + Benedictus

Agnus dei

Pater Noster

Introitus. Pihitalitus.

Jumalateenistusel on muutumatud ja muutuvad osad. Jumalateenistuse raamistiku moodustab ordinaarium oma osadega: Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus+Benedictus, Agnus Dei, seadmissõnad, Pater Noster, tervitused. Kõigile neile ladinakeelsetele Jumalateenistuse osadele anti ka eestikeelne tähendus. Proprium ehk Jumalateenistuse muutuvate osade hulka kuuluvad: Piiblitekstid, jutlus, koraalid, algussalmid, armulauapalve.

Jumalateenistuse osad. Jumalateenistuse kord on kirjas Agendas, mis on õpetajale käsiraamatuks Jumalateenistuse läbiviimiseks. Hetkel EELK-s kasutatav Agenda, mis on trükitud 1979.aastal Stockholmis.

~Alguslaul, algussalmid – sarnased. Koguduse laul – mõtted suunatud Jumalateenistusele, algussalmid valitakse Psalmidest, mis lõppevad väikese kiitusega – Gloria Patri. Introitus – algussalmid, mis Agendas on märgitud koori osaks, loeb tegelikult õpetaja näoga altari poole. See palve osa on kombineeritud Piiblist.

~Protsessioon – vaimulike, leerilaste rongkäik, (ka matuse rongkäik).

Palvepäeval loetakse 10 käsku. ~Patutunnistus ~Absolutsioon.

Armulaud on seotud üldpihil käimisega.

katoliku kiriku jumalateenistus, vt: Missa.

mošee - sünagoog