Anna Politkovskaja
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Anna Stepanovna Politkovskaja (Анна Степановна Политковская; sünninimi Anna Mazepa; 30. august 1958 New York – 7. oktoober 2006 Moskva) oli Venemaa ajakirjanik, kes oli tuntud oma vastuseisu poolest Teisele Tšetšeenia sõjale ja opositsiooni poolest Putini administratsioonile.
Sisukord |
[redigeeri] Noorus
Anna Mazepa vanemad olid pärit Ukraina NSV-st. Tema sündimise ajal olid nad Ukraina NSV-d esindavad Nõukogude Liidu diplomaadid ÜRO juures.
Ta õppis Moskva Riiklikus Ülikoolis ajakirjandust. Ülikooli lõpetas ta 1980. Tema diplomitöö käsitles Marina Tsvetajeva loomingut.
[redigeeri] Tegevus ajakirjanikuna
Aastatel 1982–1993 töötas ta ajalehes Izvestija, ajalehes Vozdušnõi transport, loomingulises ühenduses ESKART ja kirjastuses Paritet.
Aastatel 1994–1999 oli ta ajalehes Obštšaja Gazeta vaatleja ja erakorraliste sündmuste osakonna juhataja.
Alates 1999. aastast töötas ta ajalehe Novaja Gazeta vaatlejana.
Ta avaldas mitu auhinnatud raamatut Tšetšeeniast ja president Putini režiimist; viimane raamat oli "Putin's Russia" ("Putini Venemaa").
Politkovskaja sai laialdast kiitust oma töö eest Tšetšeenias, kus ta sageli külastas haiglaid ja põgenikelaagreid, et usutleda vigastatud sõdureid ja niisamuti ka kannatavaid tsiviilelanikke. Tema uurimised viisid lõpuks selleni, et tal keelati ära Tšetšeenia haiglates käimine.
Ta kirjutas arvukaid Tšetšeenia sõja vastaseid artikleid, sealhulgas mitmeid selliseid, mis olid eriliselt suunatud venemeelse Tšetšeeni peaministri Ramzan Kadõrovi alluvuses teostatud kuritarvituste paljastamisele. Samuti kirjutas ajakirjanik kriitilise raamatu Putini presidendiameti pihta, eriti just tema Tšetšeenia-sõja ajamisest. Politkovskaja oli kroonikuks moslemi tsiviilisikute tapmistele, piinamistele, vägistamistele, inimröövidele ja kadumistele Vene sõjaväelaste ja julgeolekujõudude käte läbi.
Tema viimane publikatsioon ajalehes Novaja gazeta ("Карательный сговор") käsitles föderaaljõudude poolel võitlevate tšetšeeni salkade koosseisu ja tegevust.
5. oktoobril teatas Politkovskaja raadiojaamale Vabadus saates "Час прессы" rubriigis "Pik tšassa" telefoni teel, et kavatseb avaldada artikli inimeste piinamistest ja röövimistest Tšetšeenias. Ta ütles: "Praegu on minu töölaual kaks fotot – piinamised Kadõrovi piinakambrites täna ja eile. Need on inimesed, kelle kadõrovlased röövisid täiesti arusaamatul põhjusel, ohverdasid lihtsalt selleks, et organiseerida PR-i. Üks neist on venelane, teine tšetšeen. Asja esitati nii, nagu need oleksid võitlejad (боевики), kellega kadõrovlased Aleroi asula juures lahingut pidasid. See tuntud lugu, mis käis meie teleekraanidel, kui Kadõrov andis alistatud (поверженных) võitlejate taustal riiklike ja teiste kanalite telekaamerate ees intervjuusid. Aga tegelikult kõik need inimesed rööviti, koguti kokku ja tapeti." Artikkel pidi Novaja gazetas ilmuma 9. oktoobril. Ta pidi selle üle andma 7. või 8. oktoobril. Toimetus ei ole seda saanud. 9. oktoobril ilmub Novaja gazeta erinumber, mis kirjeldab üksikasjaliselt, millega Anna Politkovskaja on alates 2006. aasta algusest tegelnud.[1]
[redigeeri] Tegevus õiguskaitsjana
Politkovskaja abistas langenud sõdurite emasid kohtus ning toetas Nord-Osti pantvangikriisi ohvrite perede seaduslikke õigusi.
Ta uuris korruptsiooni kaitseministeeriumis ning Tšetšeenias paiknevate föderaalvägede ühendatud koondiste väejuhatuses.
Oktoobris 2002 osales ta Moskvas läbirääkimisel terroristidega Nord-Osti pantvangikriisi ajal ning viis pantvangidele vett.
Septembris 2004 Beslani pantvangikriisi ajal püüti teda teel Beslani lennukis mürgitada. Siis teatas Politkovskaja, et ta "kõrvaldati võitlusväljalt (устранили из поля), et ta ei saaks täide viia oma plaani olukorra reguleerimiseks.
Ta kritiseeris Venemaa võime. Raamatus "Putini Venemaa" kirjutas ta: "Mille eest ma nii väga vihkan Putinit? (За что я так не люблю Путина?) Vaat just selle eest. Kalkuse eest, mis on hullem kui kuritegu, tema küünilisuse eest, rassismi eest, tema vale eest, gaasi eest, mida ta kasutas Nord-Osti piiramise käigus, laste tapmise (избиение младенцев), mis kestis tema esimese presidendiametiaja kogu esimese aasta jooksul." Laste tapmise all pidas ta silmas laste hukkumist sõjategevuse ajal Tšetšeenias.
[redigeeri] Ähvardused ja salapärane mürgitusjuhtum
Aastal 2001 oli Politkovskaja pärast korduvaid e-postiga saadetud ähvardusi miilitsaohvitserilt, keda ta süüdistas tsiviilisikute vastu toime pandud kuritegudes, sunnitud põgenema Viini .
Ta sai tihti tapmisähvardusi.
2004. aasta Beslani koolipantvangikriisi ajal rabas Politkovskajat jalust salapärane mürgitamisjuhtum, peale seda kui oli joonud teed lennukil, olles ise teel Beslani, et aidata pidada läbirääkimisi pantvangivõtjatega. Tal võttis maad erakordselt halb enesetunne ja ta kaotas teadvuse ning koolini ei jõudnudki. Vastavalt Ajakirjanike Kaitsmise Komiteele (Committee to Protect Journalists) ei ole haigusjuhtumi põhjus selgunud.
Võttes 2005. aasta detsembris osa Viinis asetleidnud pressivabaduse konverentsist, mille organiseeris Reporters Without Borders (Piirideta Reporterid), ütles Politkovskaja: "Inimesed mõnikord maksavad oma eludega oma mõtete väljaütlemise eest. Mina ei ole ainukene, kes on ohus. Mul on näiteid, mis tõestavad seda."[2]
[redigeeri] Surm
Laupäeval, 7. oktoobril 2006 umbes kell 16.15 kohaliku aja järgi leidis naabrinaine Politkovskaja mahalastuna oma kortermaja (Lesnaja 8) liftist Moskva kesklinnas.
Esialgsed teated viitasid tellimusmõrvale. Korrakaitseorganite teatel tulistas umbes kell 16.10, kui Politkovskaja sisenes lifti, tumedate rõivastega pikemat kasvu tundmatu mees teda esialgsete teadete järgi üks kord rindu ning seejärel kolm korda pähe. Kurjategija oli teda oodanud lifti juures. Ajakirjanik oli tulnud autoga poest ning viinud osa kotte toiduainetega tuppa. Kurjategija ründas teda siis, kui ta oli ära toomas ülejäänud kotte.
Militsionäärid leidsid esialgsete teadete järgi liftist Makarovi püstoli ja neli hülssi. Ajaleht "Kommersant" teatas hiljem, et tegelikult kasutas kurjategija summutiga püstolit Iž (mistõttu naabrid laske ei kuulnud) ning tulistas kaks surmavat lasku südamepiirkonda, kolmanda õlga ning neljanda kontroll-lasuna pähe. Mahaviilitud seerianumbriga püstol jäi sündmuskohale. Ajalehe Gazeta andmetel aga kasutas kurjategija 9-millimeetriste padrunite jaoks kohandatud gaasipüstolit. Ajaleht Vremja novostei kordas sama versiooni ning lisas, et surnukeha kõrvalt leiti kaks 9-millimeetrist hülssi.
[redigeeri] Kuriteo uurimine
Peaprokuratuuri eriti tähtsate asjade valitsus algatas kriminaalasja "isiku tapmise kohta seoses ametitegevuse teostamisega või ühiskondliku kohuse täitmisega antud isiku poolt" (Venemaa Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi artikkel 105, teine osa, lõige б). RIA Novosti teatel võttis Venemaa prokurör Juri Tšaika uurimise isikliku kontrolli alla.
Uurijate käsutuses on turvakaamera lint, millelt aga kurjategija nägu näha ei ole. Siiski on koostatud fotorobot.[10]
Raadiojaamale Ehho Moskvõ teatas ajalehe Novaja gazeta peatoimetaja asetäitja, et ajalehe ajakirjanikud on alustanud sõltumatut uurimist. Neil olevat võimalik hankida rohkem informatsiooni kui uurimisorganitel ning neil olevat midagi juba teada. Ajalehe veebisaidil avaldatud pöördumises öeldakse, et asjasse on segatud kas Ramzan Kadõrov või isikud, kes soovivad, et kahtlus langeks Kadõrovile.[11]
8. oktoobril teatas raadiojaama Ehho Moskvõ peatoimetaja Dmitri Muratov, et üks Novaja gazeta omanikke Riigiduuma saadik Aleksandr Lebedev on väljapannud 25 miljoni rubla suuruse tasu informatsiooni eest Anna Politkovskaja tapmise tellijate ja täideviijate kohta.[12]
[redigeeri] Reaktsioon
[redigeeri] Meeleavaldused
7. oktoobri õhtul kogunesid Politkovskaja maja ette tema sugulased, sõbrad ja kolleegid. Sissepääsu juurde pandi valgeid ja punaseid nelke. Sissepääsu ees põlesid küünlad.
Raadio Vabadus teatel kogunes 8. oktoobril kell 12 kohaliku aja järgi Moskvasse Puškini väljakule Novopuškinski skväärile erinevatel hinnangutel umbes 1500 kuni üle 3000 inimese. Nad kandsid plakateid "Anna tappis inimsööjalik võim", "Kreml tappis sõnavabaduse", "Anna on Venemaa suur tütar". Tema portree juurde asetati lilli ning asfaldil süüdati mitukümmend küünalt. Miitingul osalesid teiste seas õiguskaitsjad Ljudmila Aleksejeva ja Lev Ponomarjov, üks Jabloko kuhte Sergei Mitrohhin, Jabloko õiguskaitsjate fraktsiooni kaasesimees Vladimir Borštšev, Natsionaalbolševistliku Partei juht Eduard Limonov, Venemaa Vabariikliku Partei juht Vladimir Rõžkov, Ühinenud Kodanikerinde juht Marina Litvinovitš, Nikita Belõhh ja Ülevenemaalise Kodanike Kongressi kaasesimees Georgi Satarov. Et sealsamas oli kell 14 plaanis miiting kodanike jälitamise vastu rahvustunnuse alusel, lehvisid rahva seas mõned Gruusia lipud ning paljudel kohalviibijatel olid riiete küljes märgid "Olen grusiin" või kollased tähed. 15 minutit enne miitingi algust olid noorsooliikumise Rossija molodaja aktivistid riputanud Puškini mälestussambale plakati: "Politkovskaja on vene Gongadze. Oranžid elukad, teie kannate veel vastutust tema surma eest." Enne miitingut võeti plakat maha ning Gazeta.ru andmetel pidas miilits kinni ühe selle ülesriputajatest. Viis minutit pärast miitingu algust trügis mitu noormeest miitinguliste hulka ja hakkas solvanguid hüüdma. Hüüetega "Fašism ei lähe läbi!" suruti neid militsionääride poole. Üks neist peeti kinni, kolm noormeest rabelesid militsionääride käest lahti ja põgenesid. Kaks militsionääri ajas neid taga, kuid ei saanud kätte.[13]
Peterburis kogunesid inimesed 8. oktoobril Troitskaja väljakule Solovetski kivi juurde.
RIA Novosti teatel kogunes 8. oktoobri õhtul Venemaa saatkonna juurde Helsingis üle tuhande inimese, kes tõid lilli ja küünlaid. Toimus miiting, millel Soome parlamendi liikmed ja ühiskondlike organisatsioonide esindajad nõudsid tapmise hoolikat uurimist. Miitingud toimusid ka Lahtis, Tamperes ja Turus. Euroopa Liidu eesistujamaa Soome välisministeeriumi avalduses kutsuti Euroopa Liidu nimel üles kuritegu uurima ning avaldati kaastunnet ajakirjaniku perekonnale ja sõpradele. Soome ajakirjanike liit tegi avalduse, milles nimetas seda tapmist hoobiks ajakirjanduse pihta.
[redigeeri] Üleskutsed
Moskvas ajakirjanike keskmajas kohtusid 8. oktoobril Venemaa juhtivate ajakirjandusväljaannete esindajad ning otsustasid seada hukkunud ajakirja üles UNESCO ajakirjandusvabaduse preemia kandidaadiks ning asutada Politkovskaja-nimelise preemia. Samuti tehti ettepanek kõigile venemaalastele mälestada Anna Politkovskajat üheksandal päeval 16. oktoobril: siduda kõigile autodele leinalindid ning kustutada kell 21 tubades valgus ja süüdata aknalaual küünal.[14]
[redigeeri] Arvamusavaldused
[redigeeri] Venemaal
Õiguskaitsja Ljudmila Aleksejeva on veendunud, et Politkovskaja tapmise põhjus on tema kutsealane tegevus: "Ta paljastas vägivalda ja kaitses selle vägivalla ohvreid." 8. oktoobri miitingul Moskvas ütles ta: "Meil tapetakse neid inimesi, kes räägivad tõtt, sest sellele, millest kirjutas Anja, polnud midagi vastu öelda."
Raadio Vabadus korrespondent Andrei Babitski teatas 7. oktoobri õhtul: "Anna Politkovskaja on väga palju kirjutanud otseselt Ramzan Kadõrovilt, sellest, mida ta tegi, ja sellest, milliseid metsikusi panid toime tema mehed Tšetšeenias. Ta joonistas pildi, mis on täiesti mittekokkulangev selle Tšetšeenia-kuvandiga, mida täna püüavad luua Kadõrov ja tema suhtekorraldusgrupp. (...) Tšetšeeni versioon tundub väga veenev. Ja ausalt öelda, kui isegi seda uuritakse, on mul raske öelda, millised on šansid leida süüdlasi. Mulle tundub, et Venemaa praeguses poliitilises olukorras on need šansid väga väikesed."[15]
Õiguskaitsekomitee "Гражданское содействие" esimees Svetlana Gannuškina teatas intervjuus raadiojaamale Ehho Moskvõ, et Anna Politkovskaja tapmine on seotud tema kutsetööga, kõige tõenäolisemalt Nord-Osti pantvangikriisi sõltumatu uurimisega.
Endine Nõukogude Liidu president Mihhail Gorbatšov, Novaja Gazeta aktsionär, ütles uudisteagentuurile Interfax, et see tapmine oli "võigas kuritegu."
Venemaa Ajakirjanike Liidu sekretär Igor Jakovenko: "See on see haruldane juhtum, kui ei ole mitte mingeid kahtlusi selles, et tapmine on seotud ajakirjaniku kutsetööga. (...) Politkovskaja on materjalide teravuse, kompromissituse, aususe, professionaalsuse poolest number üks Venemaa ajakirjanduses. Assendada ei ole teda absoluutselt mitte kellegagi. (...) Mul on niisugune tunne, et kui täna ajakirjanikud ei suuda ühineda selle tapmise sõltumatu uurimie ümber, siis Venemaa ajakirjandus kui professionaalne nähtus meie maal mõneks ajaks lihtsalt kaob. Meil on olnud viimase 15 aasta jooksul 246 kutseliste ajakirjanike tapmist, ja kordagi ei ole võim suutnud neid tapmisi normaalselt uurida. Sellepärast ei ole lootus mitte peaprokuratuuril, mis praegu just nagu asus asja uurima."[16]
Al Jazeera teatel ütles Novaja Gazeta toimetaja asetäitja Vitali Jaroševski: "Esimene asi, mis pähe tuleb, on see, et Anna tapeti tema elukutselise tegevuse eest. Me ei näe ühtegi teist motiivi sellele hirmsale kuritööle."[17]
Grigori Javlinski: Anna Politkovskaja oli number üks politilises ajakirjanduses, ta kirjutas kõike, mida mõtles, kõigest, mida nägi. (...) Tema materjalid avasid kõige selle olemust, mis toimub Venemaa poliitikas ja üldse Venemaa elus. Ta oli inimene, kes suutis teha salajase avalikuks. (...) Venemaa jäi peajagu lühemaks pärast seda, kui ta kaotas Anna Politkovskaja."[18]
8. oktoobril teatas Tšetšeeni Vabariigi peaminister Ramzan Kadõrov ITAR-TASS-ile: "Tahan alla kriipsutada, et vaatamata sellele, et Politkovskaja materjalidel Tšetšeenia kohta ei olnud alati objektiivne iseloom, on mul ajakirjanikust siiralt ja inimlikult kahju. (...) Kippuda ajakirjaniku elu kallale tähendab takistada sõnavabadust, mis on demokraatlikus ühiskonnas lubamatu. Juhtunu on tõsine ajend järele mõelda ning teha tõsised järeldused." Vastates ajakirjanike küsimusele "tšetšeeni jälje" kohta, ütles Kadõrov, et "teha oletusi ilma mingite aluste ega tõsiste tõestusteta tähendab arutleda kuulujuttude ja keelepeksu tasemel, ja see ei kaunista ajakirjandust ega poliitikuid."
Novaja gazeta saidil kirjutas Riigiduuma saadik Aleksandr Lebedev: "Anna Politkovskaja kuulus olemasoleva võimu järskude kriitikute hulka, ja kõige lihtsam on täna kahtlustada neid, keda ta kritiseeris. Ent on tarvis järele mõelda: kas see pole mitte tee, millele meid tõukavad mõrva tegelikud tellijad? Ja kas mitte nördimuslaine ajakirjaniku kriitika objektide vastu polegi see efekt, millega nad arvestasid?"[19]
Vladimir Lukin: "Meie võimude lihtsalt püha ja prioriteetne kohus on see tapmine avastada. Sest selle tapmise avastamatajäämine lasuks raske koormana võimude ja korrakaitseorganite õlul. (...) Meil on ju traditsion niisuguseid tamisi mitte avastada või leida otsesed täideviijad, aga väga paljude tapmiste tellijaid pole seniajani nimetatud. Ja see peab olema erand reeglitest, muidu me jõuame väga halbadesse aegadesse.[20]
Oma Globalrus.ru artiklis juhib Aleksandr Majorov tähelepanu sellele, et Politkovskaja mõrv, mis toimus täpselt Putini sünnipäeval, on ääretult ebasoodne Venemaa võimudele. Majorov ennustab oma arvamuses, et Lääne meedia hakkab kasutama seda võimalust süüdistamaks Moskvat ühe kõige ägedama Kremli-vastase meediaisiksuse surmas.[21]
Izvestija peatoimetaja Vladimir Mamontov ütles intervjuus RIA Novostile, et Politkovskaja kutsetööl ei ole temaga juhtunuga vähimatki seost.[22]
Ajaleht Novaja gazeta kirjutab erinumbris: "Oskas võluvalt naerda õnnestunud nalja üle ja nutta ebaõigluse üle. Kuid igasugust ebaõiglust tajus ta isikliku vaenlasena. Ja võitles sellega viimase võimaluseni. (...) Teda mürgitati, kui ta Beslani lendas. Ta rabeles välja. Ja kuigi ta pärast seda ei olnud enam terve, tegi talle kõige rohkem haiget südametunnitus. Paljud, isegi Novaja gazetale sümpatiseerijad, ütlesid mõnikord: "Noh, teie Politkovskaja on juba liig." Ei ole liig. Ta kirjutas alati tõtt. Teine asi, et see tõde oli sageli nii kohutav, et paljude teadvus keeldus seda vastu võtmast. Ja siit kaisereaktsioonina see "juba liig". Mõnikord isegi meil toimetuses. (...) Aga Novaja gazetas on viimastel aastatel tapetud kolm juhtivat ajakirjanikku. Igor Domnikov. (...) Juri Štšekotšihhin (...) Anja Politkovskaja... (...) Kuni on olemas Novaja gazeta, ei saa tema tapjad rahulikult magada.[23]
Liikumise "Inimõiguste eest" juht Lev Ponomarjov: "Ainus, mis me võime täna teha Anja mälestuseks, on öelda, et me käime tema järel. Asendada teda ei saa. (...) Ja need inimesed, kes õhutavad grusiinidevastast hüsteeriat, on needsamad inimesed, kes tulistasid Politkovskajat, üks ja seesama bande, üks ja seesama meie vaenlaste kamp. Me peame ütlema, et meid on palju, meid kõiki niikuinii maha ei lasta."[24]
Riigiduuma saadik Vladimir Rõžkov teatas raadiojaama Ehho Moskvõ otsesaates 7. oktoobril: "Ta tegeles Beslaniga, ta tegeles Nord-Ostiga, ta tegeles korruptsiooniga ja Tšetšeeniaga – siit tulebki otsida motiive." Samuti ütles ta, et tapmise avastamine on riigi auasi. "Kui seda kuritegu kõige lühema aja jooksul ei avastata, siis see räägib meie õiguskaitseorganite täielikust halvatusest ja avab tee uutele poliitilistele tapmistele. Kui kurjategijad, kes annavad niisuguseid tellimusi, näevad, et riik ei suuda neid uurida, siis nende tellimuste hind langeb ja tapetute arv suureneb.[25]
Fondi INDEM president Georgi Satarov: "(...) mis on Venemaal mõne viimase aasta jooksul toimunud. Seda protsessi võib nimetada Venemaa tšetšeniseerimiseks. See on, meetodeid, mida kasutasid algul võimud, hiljem võimud koos Kadõroviga Tšetšeenias, on hakatud üle kandma Venemaale. See on ilmnenud nii massilistes repressioonides, kodanike läbipeksmistes kui ka rahumeelse demonstratsiooni tulistamises Põhja-Kaukaasias väljaspool Tšetšeeniat kui ka nendes tapmistes. Ja see üldine absoluutselt ebaefektiivse, end tühjaks varastanud võimu, mis ei leia midagi muud kui mängida kõige madalamatel ksenofoobsetel instinktidel, kes laseb paljurahvuselisel maal käibele põlisrahvuse mõiste, foon – kõik see on kohutav sümptom. (...) Teisiti kui fašismiks ma ei saa seda nimetada. (...) Absoluutselt professionaalne töö: professionaalsed killerid jätavad alati relva maha. (...) kindlasti meelega demonstreeritakse professionaalse töö tunnuseid. See on, Anja tapmine on signaal kõigile mõttekaaslastele, see on signaal neile kõigile."[26]
Vitali Tretjakov ajalehest Moskovskije Novosti leidis, et Politkovskaja tapjaid tuleb otsida nende seast, keda ta oma kirjutistes paljastas.
[redigeeri] Välismaal
Euroopa Nõukogu peasekretär Terry Davis kutsus telefoniintervjuus RIA Novostile Venemaa võime üles asja igakülgselt uurima ning tapmise asjaolud võimalikult kiiresti välja selgitama. Ta ütles, et Politkovskaja oli erakordselt mehine ja otsustav ajakirjanik, kes näitas üles suurt julgust, külastades Tšetšeenia-taolisi kohti.[27]
Eesti Riigikogu väliskomisjoni aseesimees Marko Mihkelson ütles 9. oktoobril saates Terevisioon, et Politkovskaja mõrva praeguste võimu tingimustes ilmselt ei lahendata.
8. oktoobri saates "Olukorrast riigis" leidis Anvar Samost, et Anna Politkovskaja tapmine toob Venemaal kaasa ajakirjanike enesetsensuuri süvenemise ja vähendab veelgi ajakirjandusvabadust.
Arvo Pärt tegi 16. oktoobril avalduse, milles võrdles Politkovskaja surma Martin Luther Kingi surmaga ja pühendas kõik oma teoste ettekanded kontserdihooajal 2006/2007 Anna Politkovskaja mälestusele.
Ajakirjanike Kaitsmise Komitee esindaja Abi Wright ütles: "Ta oli kohkumatu ja julge reporter, kes korduvalt riskis oma eluga, et teatada uudiseid sellest piirkonnast. See on laastav areng ajakirjandusele Venemaal."
[redigeeri] Matused
Matused toimusid 10. oktoobril Trojekurovskoje kalmistul Moskva lääneosas. Matuseid aitas korraldada Moskva linn. Matustel osales üle 1000 inimese. Kohal oli ka USA suursaadik Venemaal William Burns. Ühtegi Venemaa juhtkonna esindajat matustele ei tulnud.
[redigeeri] Isiklikku
Anna Politkovskajal on poeg ja tütar.
[redigeeri] Tunnustused
- preemia "Venemaa kuldsulg" (Золотое перо России) reportaažiseeria eest Tšetšeeniast jaanuaris 2000
- Venemaa Föderatsiooni Ajakirjanike Liidu preemia "Hea tegu – hea süda" (Добрый поступок — доброе сердце)
- Ajakirjanike Liidu preemia korruptsioonivastase võitluse teemaliste materjalide eest
- diplom "Золотой гонг-2000" Tšetšeenia-teemaliste materjalide seeria eest
- veebruar 2003: OSCE preemia Tšetšeenia olukorra valgustamise eest
- Olof Palme auhind (2004)
[redigeeri] Viited
- ^ В субботу она должна была сдать очередной материал...Raadio Vabadus
- ^ Trois journalistes tués le jour de l’inauguration a` Bayeux du Mémorial des reporters' RSF.org (prantsuse keeles)
- ^ Убита Анна Политковская.Lenta.ru
- ^ Убийство Анны Политковской Lenta.ru
- ^ Политковскую убили не из "Макарова" Lenta.ru
- ^ Милиция располагает видеозаписью с изображением предполагаемого убийцы Политковской Lenta.ru
- ^ Chechen war reporter found dead. BBC News
- ^ Journalist Anna Politkovskaya murdered in Moscow. RIA Novosti
- ^ Journalist Critical of Chechen War Is Shot Dead. NYTimes.com
- ^ Юрий Чайка взял под личный контроль расследование убийства Политковской Lenta.ru
- ^ Следователи запросили данные о звонках Анны Политковской Lenta.ru
- ^ За информацию об убийцах Политковской назначено вознаграждение Lenta.ru
- ^ Москва почтила память Анны Политковской Raadio Vabadus
- ^ В Финляндии почтили память Анны Политковской Lenta.ru
- ^ Андрей Бабицкий: "Чеченская версия очень убедительна" — Andrei Babitski: "Tšetšeeni versioon väga veenev", Raadio Vabadus
- ^ Игорь Яковенко: "Надежда только на независимое расследование" — Igor Jakovenko: "Lootus on ainult sõltumatule uurimisele", Raadio Vabadus
- ^ http://english.aljazeera.net/NR/exeres/FB4A832C-35B7-42F5-A0D8-E931D54D33A8.htm
- ^ Григорий Явлинский: "Россия стала на голову ниже" — Grigori Javlinskii: "Venemaa jäi peajagu lühemaks", Raadio Vabadus
- ^ Рамзан Кадыров потрясен убийством Анны Политковской — Ramzan Kadõrov Anna Politkovskaja tapmisest vapustatud, Lenta.ru
- ^ Владимир Лукин: "Ужасно, что у нас убивают за взгляды" — Vladimir Lukin: "Hirmus, et meil tapetakse vaadete pärast", Raadio Vabadus
- ^ http://www.globalrus.ru/comments/783187/
- ^ Правозащитники связали убийство Политковской с расследованием "Норд-Оста" — Õiguskaitsjad seostasid Politkovskaja tapmise "Nord-Osti" uurimisega, lenta.ru
- ^ Аня Novaja gazeta
- ^ Лев Пономарев: "Мы должны идти за ней" — Lev Ponomarjov: "Me peame käima tema järel", Raadio Vabadus
- ^ http://www.press-attache.ru/Article.aspx/news/2960
- ^ Георгий Сатаров: "Новый шаг в чеченизации России" — Georgi Satarov: "Uus samm Venemaa tšetšeniseerumisel", Raadio Vabadus
- ^ Генсек Совета Европы надеется на всестороннее расследование убийства Политковской Lenta.ru
[redigeeri] Raamatud
- "Путешествие в ад. Чеченский дневник" ("Reis põrgusse". Tšetšeenia päevik")
- "Вторая чеченская" ("Teine Tšetšeenia [sõda]")
- "Putin's Russia" ("Putini Venemaa")
- A Dirty War: A Russian reporter in Chechnya (Räpane sõda: Vene reporter Tšetšeenias) (2003) ISBN 1860468977
- Putin's Russia (Putini Venemaa) (2004) ISBN 1843430509
eesti keeles
- "Teine Tšetšeenia sõda". Saatesõna: Thomas de Waali eessõna 2001. aastal inglise keeles ilmunud raamatule "Räpane sõda". Tõlkinud Jüri Ojamaa. Hotger, Tallinn 2004 ISBN 9985952626
[redigeeri] Välislingid
- Interfaxi lugu mõrvast (inglise keeles)
- Novaja Gazeta (vene keeles)
- Politkovskaja artiklid HRO veebisaidil (vene keeles)
- Politkovskaja teadete järgi mürgitatud teel pantvangi-läbirääkimistele - IFEX (inglise keeles)
- Lühike biograafia 2003. aasta Lettre Ulysses auhinnalt (inglise keeles)
- Anna Politkovskaja viimane intervjuu (vene keeles)
- Anna Politkovskaja viimane publikatsioon Novaja gazetas "Карательный сговор" (28. september 2006)