Arutelu:Moraal

Minu meelest on see vale. Moraal on pigem midagi subjektiivset, aga mitte ühiskondlikus mõttes normatiivset või seaduslikku. Moraal on pigem midagi käibiva meelsuse sarnast, nagu näiteks sõnas "võitlusmoraal". Moraal võib olla kõrge või madal jne. --Kamma 13. märts 2006, kell 09.22 (UTC)

Tegemist on sama sõna kahe eri tähendusega. Peale selle tähendab "moraal" veel mingi loo õpetlikku iva. Andres 13. märts 2006, kell 10.05 (UTC)
Jälle need eri tähendused ilma igasuguste seosteta omavahel! Tähendus "võitlusmoraalis" väljendab minu silmis just moraali tähendust kõige täpsemalt, tegemist on meelsusega ja mitte seadusega. Muidu poleks mõtet rääkida moraali seadustest, moraalinormist jms -- kui moraal ise oleks mingi seadus või norm! Jutu moraal kui õpetlik iva väljendab ka just seda õiget meelsust, õpetlikkust, mida jutus edasi antakse. --Kamma 13. märts 2006, kell 10.24 (UTC)
Sinna ei ole midagi teha, et moraali all sageli mõistetakse just norme, seadusi jms. Sõna tähenduste omavahelist seost tuleb minu meelest vaadelda eelkõige ajalooliselt. Selle seose sünkrooniline tõlgendus kipub jääma subjektiivseks. Andres 13. märts 2006, kell 10.34 (UTC)
Enamasti ei mõisteta. Isegi vähesed leksikonid, mis mul praegu käepärast on, ei mõista. Isegi mitte nõukogudeaegsed. Subjektiivne või ajakirjanduslikku argoosse kuuluv on pigem tähendus normi või seaduse mõttes. Sellest lähtuvalt ei pea Vikipeedia ju ülevaadet andma, vaid ikka sõnade tähendustest arvestatavas teoreetilises või teaduslikus kontekstis. Muidu on tulemuseks slängisõnastik. --Kamma 13. märts 2006, kell 10.51 (UTC)
Palun tsiteeri. ENE 1. väljaanne: "...printsiipide ja normide kogum, mis reguleerib inimeste käitumist..."; teine tähendus: "inimeste tegelik käitumine moraalse kohuse täitmise seisukohast (mõnikord kasutatakse selles tähenduses terminit "kõlblus")".
Minu meelest on Vikipeedia lugeja seisukohast väga tähtis, et artiklis eksplitseeritaks selle sõna erinevaid kasutamisviise. Teisiti ei ole võimalik orienteeruda. Andres 13. märts 2006, kell 11.28 (UTC)
"... ühiskondliku teadvuse vorm, sotsiaalne institutsioon, mille funktsiooniks on reguleerida inimeste käitumist eranditult kõigis ühisk. elu valdkondades. Teistest inimtegevuse reguleerimise vormidest (õigus, riiklikud dekreedid, rahvatraditsioonid jne) erineb moraal oma nõudmiste põhjendamise ja teostamise viiside poolest. ... stiihiliselt kujunenud ... massilise eeskuju jõud, harjumused, tavad, avalik arvamus ... omandavad umbisikulise obligatoorse kuju" jne Filosofskii slovar" ehk "Filosoofia leksikon" 1985. Eraldi on artikkel "moraalinorm", mis puudutab vastavaid ettekirjutusi, reegleid, seadusi. "Kõlblus, käitumisnormid (! mitmus), mis määravad inimese suhtumise ühiskonnasse ja kaasinimestesse". Võõrsõnade leksikon 1979.
Moraal võib mõjuda nagu printsiibid ja normid, aga pole ise rangelt võttes ei printsiip ega norm. Need viimased on ainult ilustavad metafoorid. Jah, nad on tõesti levinud.
Meie vaidlus on jälle selline, mille tulemus on: tuleb kõik eksplitseerida, mis asjassepuutuv on. Tehkem siis nii. --Kamma 13. märts 2006, kell 12.34 (UTC)
Selles mõttes on moraal just physis ja mitte nomos, kui püüda asja klassikalistes mõistetes edasi anda. --Kamma 13. märts 2006, kell 12.36 (UTC)
Me vist rääkisime teineteisest mööda. Ma ei mõelnudki seda teisiti. Olen nõus, et rangelt võttes ei ole moraal printsiibid ega normid. Andres 13. märts 2006, kell 13.29 (UTC)