Tartu maakond
See artikkel räägib praegusest maakonnast; ajaloolisest maakonnast vaata artiklit Tartumaa.
Tartu maakond
Tartumaa {{{omakeelne_nimi_1}}} {{{1}}}
{{{2}}} {{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Pindala: 2992,74 km²
Elanikke: 148 112 (1.01.2006)
|
Tartu maakond ehk Tartumaa on 1. järgu haldusüksus Eestis. Ta hõlmab endise Tartu rajooni ala.
Maakond asub Ida- ja Lõuna-Eesti piiril Peipsi järve ja Võrtsjärve vahel. Ta piirneb põhjas Jõgeva, läänes Viljandi ning lõunas Põlva ja Valga maakonnaga. Maakonna idapiir Peipsi järves on ühtlasi riigipiir Venemaaga.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Enamik Tartu maakonna territooriumist asub Kagu-Eesti lavamaal, mida mitmes suunas läbistavad ürgorud, neist suurim Emajõe ürgorg.
Suuremalt jaolt on tegu tasase maaga, kus leidub vaid üksikuid mõhnastikke (Vooremägi, Selgise mäed), vallseljakuid (Vapramägi) ja otsamoreene (Pangodi, Kambja).
Tartumaa lääneosas asub Võrtsjärve nõgu, idas Peipsi-äärne madalik – soised ja hõredalt asustatud piirkonnad.
Põhjas ulatub Tartumaa Vooremaani, lõunas Otepää kõrgustikuni. Maakonna kõrgeim punkt on Otepää kõrgustikus asuv Ivaste Kaldemägi (190 m).
[redigeeri] Maastikud
Peipsi järve ääres ja Võrtsjärve nõos on soised madalikud, Kagu-Eesti lavamaal tasandikud ja ürgorud. Maakonna lõunaosa ulatub Otepää kõrgustikuni ning põhjaosa Vooremaa voorte ja järvedeni.
[redigeeri] Paljandid
Ürgorgude veerudel paljandub kohati Devoni punane liivakivi, mille paljandeid on ka Peipsi ääres (Kallastel) ja Võrtsjärve kaldal (Tamme paljand).
[redigeeri] Kliima
Tartu maakond kuulub Sise-Eesti mandrilise kliima piirkonda. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,4 kraadi, kõige külmem kuu on veebruar (keskmine temperatuur –6,6 kraadi), kõige soojem kuu juuli (17,3 kraadi).
[redigeeri] Veestik
Tartumaal on 42 üle 25 ruutkilomeetrise valgalaga jõge. Pikim jõgi on Eesti tuntuim jõgi Suur-Emajõgi (100 km), mis voolab läbi Tartu linna ja poolitab maakonna. Ajalooliselt on ta olnud tähtis kaubatee kui ainus täies pikkuses laevatatav jõgi Eestis. Teised pikemad jõed on Ahja jõgi (92 km), Elva jõgi (72 km) ja Amme jõgi (64 km).
Tartumaa suuremate jõgede langus on väike, kevadiste suurvete ajal leiavad seal aset ulatuslikud üleujutused.
Emajõe alamjooksul laiub Emajõe Suursoo.
Maakonnas on 58 järve ning 20 veehoidlat ja paisjärve. Teistel andmetel on looduslike ja tehisjärvede koguarv ligi 100. Osaliselt jäävad Tartumaa piiridesse Eesti suurimad järved Peipsi järv ja Võrtsjärv. Teised suuremad järved on Saadjärv (708 ha), Koosa järv (295 ha), Kallijärv (175,9 ha), Keeri järv(125,8 ha) ja Pangodi järv (115 ha).
[redigeeri] Mullad
Tartumaal on valdavad punakaspruunil moreenil kujunenud kamarleetmullad. Kõige viljakamad kamar-karbonaatmullad on Rannu, Nõo ja Tartu ümbruses.
[redigeeri] Maavarad
Tartu maakonnas leidub turvast, mis annab märkimisväärse osa ekspordist. 2004. aastal kaevandati maakonnas 97 000 tonni turvast (12,6% kogu Eesti toodangust). Varude suurus on üle 113 miljoni tonni. Leidub ka liiva ja kruusa (vähesel määral, peamiselt kohalikeks vajadusteks), savi, samuti järvelupja, järvemuda, mineraalvett ja teisi maavarasid.
[redigeeri] Maakasutus
Umbes 32% maakonna pindalast katab mets, kolmandik on põllumaa, ligi veerandi moodustavad sood.
[redigeeri] Metsad
Metsi on rohkem maakonna kirde-, kagu- ja edelaosas. Järvselja ürgmetsas kasvavad Eesti kõige kõrgemad puud. Puuliikidest on kõige levinum kask (44% puistute pindalast), järgnevad mänd (24%) ja kuusk (21%).
[redigeeri] Looduskaitse
Vaatamata intensiivsele inimtegevusele on Tartumaal säilinud palju puutumatut loodust. Kaitsealad võtavad enda alla üle kümnendiku maakonna territooriumist.
[redigeeri] Kohalikud omavalitsused
Tartu maakonnas on 22 omavalitsusüksust.
[redigeeri] Linnad
[redigeeri] Vallad
Alatskivi vald - Haaslava vald - Kambja vald - Konguta vald - Laeva vald - Luunja vald - Meeksi vald - Mäksa vald - Nõo vald - Peipsiääre vald - Piirissaare vald - Puhja vald - Rannu vald - Rõngu vald - Tartu vald - Tähtvere vald - Vara vald - Võnnu vald - Ülenurme vald
[redigeeri] Rahvastik
Tartumaa on Eesti üks tihedamini asustatud piirkondi - maakonnas kokku on 2006. a seisuga asustustihedus keskmiselt 49,8 inimest km²-l, maapiirkondades 13,9. Ligi 90% maakonna elanikest on koondunud Tartu linna, Tartu lähiümbrusse ja Tartust edela poole Riia maantee äärde. Maakonna ida- ja loodeosas on inimesi väga vähe, sest seal paiknevad suured metsad ja sood.
72% maakonna elanikke elab linnades, 28% maa-asulates. Maarahvastik hakkas Tartumaal kahanema alates 1960. aastatest. Alates 1990. aastast on maakonna rahvaarv olnud üsna stabiilne, kuid kasvanud on Tartu linna elanike ja üldse linnarahva osatähtsus maakonna rahvaarvus. 2005. aastal sündis Tartumaal linnaperedesse 1 386 (78% sündidest) ja maaperedesse 386 (22%) last.
Loomulik iive oli negatiivne aastatel 1993-2004.
Rahvustest elas 2000. a seisuga Tartumaal kõige rohkem eestlasi - 82,7% (Tartu linnas 80%). Teisel kohal olid venelased (13,8%), seejärel soomlased (1%) ja ukrainlased (1%).
[redigeeri] Asulastik
Tartu maakonnas on 3 linna, 22 alevikku ja 304 küla.
[redigeeri] Linnad
[redigeeri] Alevikud
Alatskivi - Ilmatsalu - Kambja - Kasepää - Kolkja - Kureküla - Kõrveküla - Käärdi - Luunja - Lähte - Mehikoorma - Märja - Nõo - Puhja - Rannu - Roiu - Rõngu - Tõravere - Tõrvandi - Ulila - Varnja - Võnnu - Ülenurme
[redigeeri] Külad
Aadami - Aakaru - Aardla - Aardlapalu - Agali - Ahunapalu - Aiamaa - Alajõe - Alaküla - Alasoo - Altmäe - Annikoru - Aovere - Aravu - Aruaia - Arupää - Enno - Erala - Ervu - Etsaste - Haage - Haapsipea - Haaslava - Haava - Haavametsa - Hammaste - Härjanurme - Igavere - Igevere - Ignase - Illi - Ilmatsalu - Imste - Issaku - Ivaste - Jõepera - Jõusa - Järiste - Järvaküla - Järveküla - Järvselja - Kaagvere - Kaarlijärve - Kaarlimõisa - Kaatsi - Kabina - Kaimi - Kakumetsa - Kalme - Kammeri - Kandiküla - Kannu - Kapsta - Kardla - Kargaja - Karijärve - Kastli - Kastre - Kauda - Kavandu - Kavastu - Keeri - Keressaare - Kesklahe - Ketneri - Kikaste - Kikivere - Kipastu - Kirepi - Kitseküla - Kobilu - Kobratu - Kõdesi - Kodijärve - Koke - Kokora - Kolga - Konguta - Koopsi - Koosa - Koosalaane - Koruste - Kriimani - Kullaga - Kulli - Kuningvere - Kureküla - Kurelaane - Kurepalu - Kurista - Kusma - Kuusiku - Kõduküla - Kõivu - Kõivuküla - Kõnnu (Võnnu) - Kõrkküla - Kämara - Käo - Kärevere - Kärkna - Kääni - Kükitaja - Kukulinna - Külaaseme - Külitse - Laane - Laeva - Laguja - Lahe - Lahepera - Lalli - Lammiku - Lange - Lapetukme - Lembevere - Lemmatsi - Lepiku - Liispõllu - Linaleo - Lohkva - Lombi - Lossimäe - Luke - Läti (Ülenurme) - Lääniste - Madise - Majala - Maramaa - Matjama - Meeksi - Meerapalu - Meeri - Melliste - Meoma - Metsakivi - Metsalaane - Metsanuka - Metsanurga - Muri - Mustametsa - Mõisanurme - Mõra - Mäeküla - Mäeotsa - Mäeselja - Mäksa - Mäletjärve - Mälgi - Möllatsi - Naelavere - Nasja - Neemisküla - Nigula - Nina - Noorma - Nõela - Nõgiaru - Oomiste - Orgemäe - Paali - Padakõrve - Paju - Pajukurmu - Paluküla - Palumäe - Palupõhja - Pangodi - Papiaru - Parapalu - Passi - Peatskivi - Pihva - Piigandi - Piiri - Pilka - Pilpaküla - Poka - Poksi - Poole - Poriküla - Praaga - Puhtaleiva - Pulli - Pupastvere - Pusi - Põdra - Põldmaa - Põrgu - Põvvatu - Päiksi - Päkste - Pärsikivi - Pööritsa - Pühi - Raanitsa - Rahinge - Raigaste - Rannaküla - Rebase - Rehemetsa - Reola - Reolasoo - Ridaküla - Riidma - Riiviku - Ronisoo - Rookse - Rootsiküla - Rupsi - Rõhu - Rõka - Rõõmu - Rämsi - Räni - Saadjärve - Saare - Saare - Saburi - Salu - Sangla - Sarakuste - Sassi - Sava - Savastvere - Savikoja - Savimetsa - Savka - Selgise - Sikakurmu - Siniküla - Sipe - Sipelga - Sirgu - Sirgumetsa - Sirvaku - Soeküla - Soinaste - Soitsjärve - Sojamaa - Sookalduse - Soosilla - Sootaga - Sudaste - Sudemäe - Sulu - Suure-Kambja - Suure-Rakke - Särgla - Sääsekõrva - Sääsküla - Taabri - Talvikese - Tamme - Tammevaldma - Tammiste - Tammistu - Tamsa - Tatra - Teedla - Teilma - Terikeste - Tigase - Tila - Tilga - Toolamaa - Tooni - Torila - Toruküla - Tõruvere - Tõõraste - Tähemaa - Tähtvere - Tännassilma - Täsvere - Tüki - Uderna - Uhti - Undi - Uniküla - Unipiha - Utukolga - Uuta - Vahessaare - Vahi - Valguta - Vallapalu - Valmaotsa - Vana-Kastre - Vana-Kuuste - Vanaussaia - Vara - Vasula - Vedu - Vehendi - Veibri - Vellavere - Verevi - Veskimäe - Vesneri - Vihavu - Viidike - Viira - Vilussaare - Virtsu - Virulase - Visnapuu - Vissi - Voika - Vorbuse - Võibla - Võllinge - Võruküla - Võsivere - Võõpste - Väike-Rakke - Välgi - Väljaküla - Väägvere - Väänikvere - Õssu - Õvi - Äksi - Ätte
[redigeeri] Ajalugu
Ajaloolise Tartumaa kohta vaata artiklit Tartumaa.
[redigeeri] Majandus
01.08.2006 seisuga oli Äriregistris registreeritud Tartumaal 8014 äriühingut ja 1903 füüsilisest isikust ettevõtjat. 70% ettevõtlusest on registreeritud Tartu linnas. 2005. a seisuga oli 87,2% ettevõtetest vähem kui 10 töötajaga.
Tartumaa tähtsamad tööstusharud on puidu- ja mööblitööstus, klaasi ja klaaspakettide tootmine, toiduainete-, rõiva- ja jalatsitööstus. Kõige ühtlasemalt on maakonnas arenenud puidutööstus. Tartumaa trükikojad annavad u kolmandiku Eesti raamatutoodangu nimetustest ja trükiarvust. Tänu Tartus asuvatele kõrgkoolidele ja teadusasutustele on alates 2000. aastate algusest kiiresti kasvanud mitmed infotehnoloogia- ja biotehnoloogiafirmad. Tartumaa ekspordist andis 2003. a seisuga 21% puit ja puidutooted ning 20% mööbel, 8% rõivad ja 7% klaasitooted.
2005. aastal registreeriti Tartumaal töötutena kuus keskmiselt 1,7% tööealisest elanikkonnast (kogu Eesti vastav näitaja oli 3,1%). Töötuse määr oli aastal 2005. keskmiselt 4,5%. Tööjõust 4% oli hõivatud primaarsektoris, 34% sekundaar- ja 62% tertsiaarsektoris. Teeninduse ja kaubanduse töökohtade rohkuse tingib Tartu linna roll kogu Lõuna-Eestile ostude, teenuste ja kultuurielamuste pakkujana. Palju töökohti on avalikus sektoris, eeskätt hariduse ja meditsiini vallas. Maakonna suurim tööandja on SA Tartu Ülikooli Kliniikum u 3500 töötajaga.
[redigeeri] Vaata ka
- Tartumaa
- Tartu rajoon
- Tartu oblast
- Ugandi
[redigeeri] Välislingid
Eesti Vabariigi maakonnad |
Harju - Hiiu - Ida-Viru - Jõgeva - Järva - Lääne - Lääne-Viru - Põlva - Pärnu - Rapla - Saare - Tartu - Valga - Viljandi - Võru |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|