‘Abdullāh (Jordaania)
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Abdullah ibn Hussein (Abdullah I) (1882 Meka – 20. juuli 1951) oli esimene Jordaania kuningas.
Abdullah oli Hedžazi kuninga Hussein ibn Ali poeg ja Iraagi kuninga Faisal I vend. Ta sündis Mekas ja sai hariduse Istanbulis. 1912–1914 esindas ta Osmanite riigi seadusandlikus kogus Mekat, kuid Esimese Maailmasõja ajal asus brittide poolele. 1916–1918 tegi ta koostööd Inglise agendi T.E. Lawrence´iga ja etendas juhtivat osa araabia ülestõusus Osmanite riigi vastu, juhtides Türgi garnisonide purustamiseks korraldatud sissireide.
Pärast Osmanite riigi kokkuvarisemist sai Abdullah 1921 Briti mandaatmaa Transjordaania (tänapäeva Jordaania) emiiriks ja mandaadi lakkamisel 25. mail 1946 kuningaks.
Mais 1948 ründas Abdullah äsja moodustatud Iisraeli ja hõivas suured maa-alad. Pärast tulevahetuse lõpetamist 1949 säilitas ta Läänekalda (araabia Palestiina) piirkonna ja nimetas riigi ümber Jordaania Hašemiitide Kuningriigiks.
Abdullah' mõrvas 1951 Palestiina araabia fanaatik.
Abdullah'l oli kaks poega Talal ja Nayef ning kolm tütart Hayd, Munera ja Maqbouleh. Jordaania trooni päris vanem poeg Talal.
Eelnev: - |
Jordaania kuningas 1946–1951 |
Järgnev: Talal |