Kadrioru loss
Kadrioru loss on Tallinnas Kadrioru pargis asuv barokkstiilis loss.
[redigeeri] Ajalugu
Kadrioru loss rajati 18. sajandi alguses Peeter I korraldusel Niccolò Michetti kavandi järgi. Michetti planeeris pargi ja lossi kolmeosalisena Itaalia villade eeskujul.
Aastal 1921 asus lossi Tallinna Eesti Muuseum, mis reorganiseeriti 1928 Eesti Kunstimuuseumiks.
Aastal 1929 võeti Kadrioru loss kasutusele Eesti riigivanema (alates 1938. aastast presidendi) residentsina. Hoone restaureeriti 1933–1934. Arhitekt Aleksander Vladovsky projekti järgi ehitati juurde banketisaal ning arhitekt Olev Siinmaa kavandite järgi kujundati mõned ruumid ümber rahvusromantilises stiilis.
Alates 1946. aastast on loss jälle Eesti Kunstimuuseumi käsutuses.
22. juulil 2000 avati renoveeritud Kadrioru lossis Eesti Kunstimuuseumi filiaal Väliskunsti Muuseum.
[redigeeri] Lossipark
Koos lossiga rajatud park oli algselt ligi saja hektari suurune. Tema keskosa on plaanis taastada itaalia-prantsuse regulaarpargi kujul. 18. sajandi eeskujudel on renoveeritud lossitagune Lilleaed, korrastamisel on fassaadipoolne Alumine aed.