Arutelu:Jaapan
Kaug-Idas Aasia maailmajaost idasse jääv saarekeisririik
Kas Jaapan ei kuulugi Aasia maailmajakku? Mida tähendab "saarekeisririik"? Siim 11:15, 16 Apr 2005 (UTC)
Keiserliku perekonna liikmetest saab üksikasjalikumalt kirjutada igale isikule pühendatud artiklis. Siia ei mahu nii üksikasjalik esitus ära. Andres 29. oktoober 2006, kell 21:55 (UTC)
Parem?
- Jah, pisut parem. Selles artiklis siin peaks olema mingi kokkuvõte. Ma ei ole kindel, kas peaks olema eraldi artikkel keiserlikust perekonnast, aga iga keiserliku perekonna liikme kohta peaks olema eraldi artikkel, millele saab teha lingi. Mõne kohta on see artikkel ka juba olemas.
- Arutelulehel allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 30. oktoober 2006, kell 13:01 (UTC)
Ott 30. oktoober 2006, kell 15:44 (UTC)Tegin kuidagi ära.
Tabelis on öeldud, et Jaapan iseseisvus umbes 660 eKr. Kelle võimu all ta siis enne seda oli? Andres 6. november 2006, kell 19:28 (UTC)
Pigem on jutt keisririigi asutamisest.
-
- Teen ettepaneku see lahter välja jätta või ümber nimetada. Andres 7. november 2006, kell 08:51 (UTC)
- Kalasöömise iseloomustamiseks ei piisa sellest, kui yteldakse, et kalu pyytakse niipalju ja imporditakse naapalju. Tuleks lisada ka ekspordiandmed.
Energeetikalõiguga seoses palun meeles pidada, et eesti keeles eraldatakse tuhanded väiksematest numbritest tyhikuga, komakohad täisarvudest aga komadega. Mitte punktidega. --Oop 6. november 2006, kell 20:54 (UTC)
Eestlased on nii meeste kui naiste sumos vähemalt Euroopa tasemel arvestatavad tegijad, meie mehed jagasid 1998. aasta maailmameistivõistlustel Tokyos USA-ga kolmandat kohta. Võitsid ootuspäraselt jaapanlased ja teise koha said soomlased. Judot on Eestis harrastatud aastakümneid ja 2000. aasta Sidney olümpiamängudelt tõi Indrek Pertelson ära hõbemedali.
- Välja tõstetud. Andres 7. november 2006, kell 16:11 (UTC)
Kui on juba piisavalt julgust võetud, kaob ka esinemiskartus.
- Välja tõstetud. Andres 7. november 2006, kell 16:12 (UTC)
[redigeeri] Välja tõstetud
Järgnev on selgitusteta välja jäetud. Andres 7. november 2006, kell 16:35 (UTC)
- Jah, kui ei anta aega selgitust kirjutada. - Urmas 7. november 2006, kell 16:37 (UTC)
Aastaaegade tekst ei puutu kindlasti mitte loodusteadustesse, tegemist on ilukirjandusliku kirjeldusega. Loodusgeograafiliselt vale osa kustutasin. - Urmas 7. november 2006, kell 16:37 (UTC)
[redigeeri] Aastaajad
Kevadel (haru) õitsevad ploomid ja metsikud kirsid (sakura). Kirsiõite ilu nautimine on jaapanlaste seas väga populaarne ajaviide, nende õitsemise ajal võib iga päev ilmateadetest kuulda, millises piirkonnas kirsid parajasti õitsevad. Jaapanlased sõidavad kirsiõisi vaatama perekondade ja sõprade seltsis ja peavad kirsipuude all väikseid pidusid. See komme, mida nimetatakse hanami, meenutab suuresti eestlaste jaanipäeva tähistamist.
Suvi (natsu). Juuni algusest kuni juuli keskpaigani on ilmad kuumad ja niisked, sajab palju vihma. See periood, mida nimetatakse tsuyu, on väga kasulik riisipõldudele. Parim osa suvest kestab vihmaperioodi lõpust juuli keskel kuni septembri keskpaigani. Kui Hokkaidō välja arvata, siis on ilmad sel ajal palavad ja suhteliselt niisked, kuigi vihma enam vägai palju ei saja. Taifuunid on sagedasemad augusti teisel poolel ja septembris.
Sügise (aki) lähenedes temperatuur langeb ning ilm muutub selgeks ja jahedaks. See on väga ilus aastaaeg, loodusesse ilmuvad kaunid sügisvärvid ja nagu kevadel imetleti kirsiõisi, käiakse sügisel vaatamas leekivpunaseid vahtralehti.
Talvel (fuyu) on Jaapani põhja- ja lääneosas ohtralt lund ja peetakse lumepidusid. Kõige kuulsamad on Hokkaido pealinna Sapporo lumefestivalid, kus üle kogu maailma kokku tulnud kunstnikud ehitavad fantastilisi lumelinnu.