Hõbeakaatsia

Taksonoomia
Riik: taimed Plantae
Hõimkond: katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass: kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts: kaunviljalised Leguminosales
Sugukond: mimoosilised Mimosaceae
Perekond: akaatsia Acacia
Liik hõbeakaatsia dealbata
Acacia dealbata

Hõbeakaatsia, Acacia dealbata on mimoosiliste sugukonda akaatsia perekonda kuuluv puu või põõsas. Jaguneb kaheks alamliigiks, Acacia dealbata dealbata ja Acacia dealbata subalpina, mis annavad omavahel hübriide.

Sisukord

[redigeeri] Levik

Kasvab looduslikult Austraalias Uus-Lõuna-Walesis, Victorias ja Tasmaanias. Lisaks on teda introdutseeritud mitmele poole Kesk-Aasiasse, Indiasse, Lõuna-Euroopasse, USA-sse ja Brasiiliasse.

[redigeeri] Kirjeldus

Tüvi tavaliselt kuni 8 m, maksimaalselt 30 m kõrge, võra kuni 4 m lai. Koor pruun, heleda jahuja kirmega kaetud. Lehed (fülloodid) peened, kahelisulgjad, kuni12 cm pikad. Noored lehed sageli kollakate tippudega. Väikesed õied koondunid okste tippudes paiknevatesse kahvatukollastesse kobaratesse. Kaunad seemnete vahelt veidi kitsenenud, sinakad kuni (küpsenuna) purpurjad.

[redigeeri] Ökoloogia

Vajab kergeid muldi ja tuulevarjulist kasvukohta, samuti piisavalt niiskust. Külmakindel, kuid ei talu kestvat põuda. Erinevalt teistest akaatsiatest lasvab isegi soostunud aladel. Suhteliselt kiirekasvuline.

[redigeeri] Majanduslik tähtsus

Kultiveeritakse nii koores leiduvate (kuni 20% kuivkaalust) parkainete pärast, kui ka ilutaimena. Oluline on ka parfümeeriatööstuses kasutatava eeterliku õli tootmiseks (Euroopas oluline majanduslik tähtsus nt Prantsusmaal Riviera ümbruses). Lõuna-Prantsusmaalt eksporditakse ka mujale Euroopasse hõbeakaatsia oksi, tuntud mimoosiokste nime all. Samuti turustatakse neid mimoosidena Musta mere piirkonnas.

[redigeeri] Kultuuriline tähtsus

Vt. majanduslik tähtsus.