Austraalia

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist
Austraalia Liit
Commonwealth of Australia
Austraalia lipp Austraalia vapp
Austraalia lipp Austraalia vapp
Riigikeel inglise
Pealinn Canberra
Kuninganna Elizabeth II
Kindralkuberner Michael Jeffrey
Peaminister John Howard
Pindala 7 682 557 km²
Rahvaarv (2006)
Rahvastiku tihedus
20 264 082
2,6 in/km²
Iseseisvus 1. jaanuar 1901
Rahaühik Austraalia dollar (AUD)
Ajavöönd maailmaaeg +8 kuni +11
Riigihümn Advance Australia Fair
Üladomeen .au
Maakood 61

Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.

Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared.


Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Rannajoon

Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit.

Austraalia kaart
Suurenda
Austraalia kaart

[redigeeri] Pinnamood

Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).

[redigeeri] Veestik

Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel.

[redigeeri] Kliima

Austraalia kliima
Suurenda
Austraalia kliima

Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.

Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.


[redigeeri] Rahvastik

Rahvastikukasv
Suurenda
Rahvastikukasv

Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa, 7% aasia päritolu ja 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt.

[redigeeri] Majandus

Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat.


[redigeeri] Välismajandus

[redigeeri] Eksport

Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljardit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljardit USA dollarit), kuld (2,664 miljardit USA dollarit) ja alumiiniumimaak (2,298 miljardit USA dollarit). 2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses.

Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus-Meremaa (6,7%) ja India (5%).

[redigeeri] Import

Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutitehnika (2,495 miljardit USA dollarit), ravimid (1,753 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljardit USA dollarit). 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses.

Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%).

[redigeeri] Energeetika

[redigeeri] Mäetööstus

Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisekogutoodandust ja üle poole ekspordi väärtusest.

[redigeeri] Relvajõud

Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed Ameerika Ühendriikidega. Austraalial on kaitsealased lepped Filipiinide, Brunei ja Taiga.

[redigeeri] Kultuur

Sidney ooperiteater
Suurenda
Sidney ooperiteater

[redigeeri] Turism

Uluru
Suurenda
Uluru

Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru (Ayers Rock) ja Kakadu-rahvuspark.

[redigeeri] Välislingid


Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Austraalia osariigid ja territooriumid
Austraalia pealinna ala - Lõuna-Austraalia - Lääne-Austraalia - Põhjaterritoorium - Queensland - Tasmaania - Uus-Lõuna-Wales - Victoria
{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}



Rahvaste Ühendus
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu