Põltsamaa ordulinnus
Põltsamaa ordulinnus (saksa keeles Oberpahlen) rajati arvatavasti 1272. aastal Liivi ordu poolt Põltsamaa jõe kaldale foogtkonnakeskuseks.
Algul ehitati suur paest ja maakivist kastellitaoline ringmüür, millele kaevati ümber täiendavat kaitset pakkuv jõeveega täidetud vallikraav; müüri loode- ja kaguküljel eendus danskeritaoline väravaehitus. Müüri kirdenurka ehitati 14. sajandil konvendihoone. Teisel korrusel asusid kapiitlisaal, refektoorium ja dormitooriumid, ja läänenurgas kabel. Kolmas korrus oli kaitsekorrus ning ehitati lõplikult välja alles 18. sajandil. Säilinud on kitsas ja järsk tellistest müüritrepp konvendihoone tornis. Kogu ringmüüri sisekülg on olnud hoonetega ääristatud. 15. sajandil kõrgendati ringmüüri, rajati uus kitsekäik umbes meetrit vanast kõrgemale. Müüris olid suured laskeavad ning müüri nurki tugevdasid tornid, mille välismüür oli kivist, sisesein puust. 16. sajandi algupoolel ehitati kaguküljele suurtükitorn.
Liivi sõjas kannatada saanud ja sõjalise tähtsuse minetanud linnus annetati 1623 Gustav II Adolfi poolt kindralfeldmarssal Hermann von Wrangelile, 1720 sai lossi omanikuks Venemaa riiginõunik Heinrich von Fick ning 1750 sai lossi endale Ficki väimees Johann Woldemar von Lauw kes muutis lossi suurejooneliseks rokokoostiilis paleeks.
Loss purustati 1941.