Ellen Niit
See artikkel on kirjaniku kohta, keeleteadlase kohta vaata Ellen Niit (teadlane).
Ellen Niit (kodanikunimega Ellen Kross; sündinud 13. juulil 1928 Tallinnas) on eesti kirjanik ja tõlkija.
Ta lõpetas 1952. aastal Tartu Riiklikus Ülikoolis eesti filoloogia.
Ta on kirjutanud peamiselt luuletusi.
Sisukord |
[redigeeri] Looming
[redigeeri] Luulekogud
- "Maa on täis leidmist" (1960)
- "Linnuvoolija (1970)
[redigeeri] Värssraamatud
- "Rongisõit" (1957)
- "Karud saavad aru" (1967)
- "Lahtiste uste päev" (1970)
- "Suur maalritöö" (1971)
[redigeeri] Proosaraamatud
- "Pille-Riini lood" (1963
- "Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" (1967)
- "Triinu ja Taavi jutud" (1970)
Ta on avaldanud ka mitmeid luuletõlkeid.
[redigeeri] Isiklikku
Ta on abiellus kirjanik Jaan Krossiga.
Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas
[redigeeri] Kirjandus
- "Ellen Niit". Kirjandusnimestik. Koostanud Anu Kehman ja Tiia Suls. Eesti Lasteraamatukogu, Tallinn 1991 (lk. 6–17 Ellen Niidu autobiograafia "Inimesi, paiku, suundumusi mu varasest lapsepõlvest")
- Intervjuu Ellen Niiduga (üles kirjutanud Livia Viitol) – Keel ja Kirjandus 1998, nr. 7, lk. 492–496
- Reet Made, “Lapsepõlvest tuleme kõik”. Sild, Tallinn 2001, lk. 65–72
[redigeeri] Välislingid
- Sirje Kiin, “Turvaema Ellen Niit”, (Sirp 17. 7. 1998)
- Ott Arder, Paekaldal luulehaugi püüdmas” (koondkogu “Paekivi laul” arvustus)“ (PM 20. 9. 1998)
- Piret Kruuspere, "Maailma pidevuse valgus” (lasteluule koondkogu “Ühel viivul vikervalgel” arvustus) (EPL – Arkaadia 20. 11. 1999, lk. 9)
- Reet Krusten, “Lasteluule kodu- ja käsiraamat” (lasteluule koondkogu “Ühel viivul vikervalgel” arvustus) (Sirp 26. 11. 1999, lk. 6)
- Jaanus Kulli, "Ellen Niit – abikaasa, elektrik ja kirjanik” (intervjuu) (SL Õhtuleht 11. 1. 2003)