Vulkaan

Vulkaan on looduslik lõhe või lõõr, mille kaudu vedelas ja tahkes olekus vulkaaniline materjal maapinnale tungib. Vulkaaniks peetakse ka pinnavormi, mis on tekkinud vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal.
Sisukord |
[redigeeri] Sissejuhatus
Termin "vulkaan" tuleb Rooma jumala Vulcanuse nimest: tema sepikoja ääs olevat olnud Vulcano vulkaani kraater. See legend pärineb vanakreeka mütoloogiast, kus Vulcanuse asemel oli Hephaistos.
Kõrgeim vulkaan Maal on Llullailaco Tšiili ja Argentina piiril. Kui arvestada ka veealust osa, on kõrgeimaks Hawaii saarel asuv Mauna Loa, mis koos veealuse osaga on ligikaudu 9000 meetri kõrgune. Džomolungma on jalamilt mõõdetuna umbes poole madalam.
Maal on ligikaudu 2500 teadaolevat vulkaani, neist tegevvulkaane umbes 850 (tegevaks loetakse vulkaan, mis on pursanud ajaloolisel ajal).
Koos vulkaanidega võivad esineda ka solfataarid, fumaroolid, geisrid jne. Hoolimata nime sarnasusest ei ole mudavulkaanid vulkanismiga otseselt seotud.
[redigeeri] Vulkaanide klassifikatsioon ja vulkaaniehitised
Tavaliselt jaotatakse vulkaanid lõhe- ja lõõrvulkaanideks. Viimane jaotatakse omakorda kiht- ja kilpvulkaanideks ning šlakikoonusteks.
Vulkaane võib klassifitseerida ka asukoha ehk tekketingimuste alusel:
- Ookeani riftivööndite vulkaanid
- Kuuma täpi vulkaanid
- Subduktsioonivööndite vulkaanid
- Mandrisiseste riftivööndite vulkaanid
[redigeeri] Pursketüübid ja -produktid
magma- ehk tardkivimid liigitatakse ränisisalduse (SiO2) alusel:
- Ultraaluselised (SiO2 35-40%)
- Aluselised (SiO2 40-52%)
- Keskmised (SiO2 52-65%)
- Happelised (SiO2 65-80%)
Aluselise magma temperatuur on keskmiselt 900–1200°C, happelisel magmal aga keskmiselt 700–800°C.
Magma viskoossus on otseses seoses tema ränisisaldusega. Räni katioon seostub nelja hapniku aniooniga moodustades nn räni tetraeedreid, mis omakorda üksteistega tippepidi liitudes moodustavad suuremaid kobaraid. Suurenenud sisehõõrde tõttu on happeline magma tuhandeid kordi viskoossem aluselisest. Ränirikka laava suurema viskoossuse põhjustajaks on ka tema madalam temperatuur kraatrist väljumise hetkel.
Et vedelast basaldist on gaasil lihtne välja pääseda, ei kaasne seda tüüpi vulkanismiga reeglina plahvatuslikke purskeid. Tüüpilised basaltse laava pursked esinevad ookeanide riftivööndites, näiteks Islandi saarel (ookeani riftivöönd ei pea olema tingimata vee all). Happelisest magmast on rõhu vähenedes tekkinud gaasil magma suure viskoossuse tõttu väga raske välja pääseda. Selline vulkanismitüüp kaasneb subduktsioonivöönditega. Näideteks on Väikesed Antillid ja Indoneesia, samuti suurem osa Vaikse ookeani tulerõngast. Taolised plahvatuslikku tüüpi vulkaanid võivad põhjustada suuri katastroofe, näiteks Pelée vulkaani purse Martinique'i saarel 1902. aastal, mil lõõmpilves hävis saare keskus Saint-Pierre ja hukkus üle 30 000 inimese. Samasse klassi kuuluvad ka ajaloolisel ajal enim ohvreid nõudnud vulkaanid Tambora ja Krakatau.
Ohtlikud on siiski ka aluselise basaldi pursked, sest laavavoolud katavad laialdasi alasid ja hävitavad kõik oma teele sattuva. 1783. aastal kattis Laki lõhevulkaani purse 565 ruutkilomeetrise ala, mis koos kaasnähtustega põhjustas Islandil rahvusliku katastroofi.
[redigeeri] Vulkaanide kasulikkus
Hoolimata vulkaanide ohtlikkusest elab nende vahetus läheduses palju inimesi. Enamasti on põhjuseks viljakas muld, mida väetab vulkaaniline tuhk.
Vulkaanide poolt maapinnale toodud Maa siseenergiat on hakatud kasutama elektri tootmiseks ja kütteks. Näiteks Islandil moodustab geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust.
[redigeeri] Vulkaanide tähtsus
Maa ürgatmosfäär ja hüdrosfäär on mõlemad vulkaanilist päritolu, seega võib üsna kindlalt väita, et elu planeedil Maa poleks hakanud arenema ilma vulkanismita.
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- http://volcano.und.nodak.edu/vw.html
- http://volcanoes.usgs.gov/
- http://www.geology.sdsu.edu/how_volcanoes_work/
[redigeeri] Kirjandus
- Rast, H. 1988. Vulkaanid ja vulkanism. Tallinn, 247 lk.
- Sigurdsson, H. 2000. ''Encyclopedia of volcanoes. San Diego, 1417 lk. ISBN 012643140X