Arhangelsk
Arhangelsk
[ ] vene Архангельск
{{{omakeelne_nimi_2}}} {{{3}}}
{{{4}}} {{{omakeelne_nimi_3}}} {{{5}}}
{{{6}}} {{{omakeelne_nimi_4}}} {{{7}}}
{{{8}}} {{{omakeelne_nimi_5}}} {{{9}}}
{{{10}}} |
Arhangelski vapp
Pindala: 294,4 km²
sealhulgas maad {{{sh maad}}} km²
Elanikke: 351 600 (2005)
|
Arhangelsk on linn Põhja-Venemaal Põhja-Dvinaa jõe deltas, Arhangelski oblasti ja selle Primorski rajooni keskus.
Keskmine temperatuur on jaanuaris -13 °C, juulis 17 °C. Sademeid on 529 mm aastas.
[redigeeri] Ajalugu
Pomooride küla oli jõesuudmes juba 12. sajandist alates. Peaingel (vene keeles архангель) Miikaeli kloostrit nimetatakse esmakordselt 1419, ehkki see on legendide põhjal märgatavalt vanem. Elav kauplemine inglise ja hollandi kaupmeestega algas 16. sajandi keskel. Pärast lüüasaamist Liivi sõjas hakkas Ivan Julm kartma, et Rootsi võib rünnata ka kloostri ümbruse kaupmehi, ja 4. märtsil 1583 andis välja ukaasi, milles käskis ehitada nende jaoks kindluse. Järgmisel aastal see ehitatigi Pur-niemi ('tuisuneem', vrd soome pyryniemi) neemele ning 1584 on Arhangelski kui linnalise asula sünniaasta. Kiiresti ehitati korralik sadam ja 1587 sunniti 130 peret lähedastest piirkondadest linna elama asuma.
Arhangelskist sai poolteiseks sajandiks Venemaa ainus meresadam. Arhangelski tähtsus hakkas langema 18. sajandil, kui Peterburi asutamise tõttu keskendus merekaubandus Läänemerele.