Valjala maalinn

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.eestigiid.ee/?SCat=56&CatID=0&ItemID=1402
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist
Valjala maalinna jäänused
Suurenda
Valjala maalinna jäänused

Valjala maalinn (castrum Waldja) oli valmis hiljemalt 1227. aasta talveks, mil siin alistuti Eesti viimase punktina ristirüütlitele. Ringvall-linnus asub Valjala alevikust umbes 700 meetrit ja kirikust 900 meetrit kagu pool. Henriku Liivimaa kroonika järgi oli see tugevaim saarlaste linnus.

Sisukord

[redigeeri] Välimus

Põhiplaanilt ümarovaalne, välisnõlva kõrgus 5-8 m (topograafilistel kaartidel 10 m), kalle 25-28 kraadi; väline läbimõõt kagu-loode suunas 110 m ja edela-kirde suunas 120 m. Õue pindala on 3600 ruutmeetrit.

Linnus rajati looduslikule kühmule. Õue loodeservas paikneb üle 5 meetri sügavune kaev, mille põhjast on leitud leivalasn ja rookatuse tegemise hammaslabidas. Rahvasuu kinnitusel läheb maalinna kaevust maa-alune tunnel kiriku juurde.

12.-13. sajandil kaitses linnust lisaks veel puidust kindlustis.

[redigeeri] Vallid

Kuna valli lääneosa on ülejäänust kõrgem, võib arvata, et siin asus üks linnuse sissepääsudest. Praeguseni säilinud kõrged vallid on siiski inimeste kätetöö. Väljastpoolt on vallide kõrgus 5-8, seest 3-6 m. Valli sisenõlva ja harja katab lahtine paeklibu, mis on tekkinud muldvallile laotud paekivivallist. Valli harja laius on 3–7 meetrit.

Linnuse jalamit ümbritseb lai nõgu, mis ilmselt ongi tekkinud mulla võtmisel valli muldkeha jaoks. Muldvalli peale oli laotud paekivi vall, mis tänapäevaks on laiali varisenud.

[redigeeri] Siin tehtud töid

1860. aastatel võttis esimesed uurimistööd ette Jean Baptiste Holzmayer ja sattus vallisisesele kivimüüridega ruumile, mida kasutati nähtavasti hoiupaigana.

Arheoloogilisi kaevamisi viisid Valjalas esmakordselt läbi 1895. aastal Moskva arheoloog Sergei K. Bogojavlenski ja mõisnik Stackelberg.

Juhuleiuna on siit saadud hõbetaušeeringuga ilustatud ja lohkudega mõõga käepide.

1962.-1964. aastal toimunud kolmandatel kaevamistel täpsustati valli konstruktsioone, avastati hoonealuseid ja ahjupõhi. Lahti kaevati 5,34 m sügavune kaev, kust saadi 15 leidu, nende hulgas puust labidas, kirves, kasetohust vakk ja muud. Leiud kuuluvad 12.-13. sajandisse.

[redigeeri] Ümbrus

Linnuse lähedal on Ristimägi, kus 13. sajandil olevat paganaid ristitud ja Lillimägi, kus veel paarsada aastat tagasi huntidele uusaastaööl liha jagati. 19. sajandi viimasel veerandil sündinud inimeste suus on Tuggimägi muutunud Tokimäeks.

[redigeeri] Tänapäev

Tänapäeval korraldatakse Valjala maalinnal iga aasta jaanipäeva paiku jaaniõhtu koos jaanitulega, siin toimub iga kolme aasta pärast Valjala laulupäev.