Kose

See artikkel on Kose valla keskasulast. Teiste samanimeliste asulate kohta vaata lehekülge Kose (täpsustus).


See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Kose

Elanikke: 2156 (01.03.2006)

Kose
Asukoht

Kose on alevik Harju maakonnas, Kose vallas.


Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Ürikutes on Koset (Cosius) esimest korda külana mainitud 1241. aastal Taani hindamisraamatus (Liber Census Daniae). Kose suuruseks hinnati 9 adramaad, mis jäi küll alla mitmele teisele tänapäeval Kose vallas paiknevale külale (Harmi 25, Kõue 19, Ravila 18, Kivivalla 15 ja Karla 14 adramaad). Taani hindamisraamat valmis küll 1241. aastal, aga seal leiduv oli kirja pandud 1219. ja 1220. aastal. Umbes samast ajast pärines ka Kose kirik.

Pirita jõe kiiresti voolavat vett kasutati ka vesiveski käimapanemiseks. 1346. aastast on teateid vesiveski kohta.

Seoses Jüriöö ülestõusuga (1343) ja Ordu karistusretkega 1344. aastal tehti arvatavasti Kose ja selle ümbrus, nagu muu Harjumaagi, inimestest lagedaks ja sajand hiljem mainiti Koset endiselt 9 adramaa suuruse külana, kus asusid kirik ja veski.

Esimest koolimaja hakati ehitama 1696. aastal.

Alevikuks kujunes 19. sajandi lõpus.

[redigeeri] Kose aardeleid

Eesti suurim teadaolev noorema rauaaja hõbeaare. Avastati 1982. Kokku 1716 münti 8.12. sajandist kogumassiga 1,9 kg.

Hõbemündid leidis Kose elanik Meelis Pärsik, kes oma koduõues kaablikraavi kaevas.

[redigeeri] Haridus

Kose Gümnaasiumi (endise Kose Keskooli) sünniajaks võib pidada 1923. aastat. 1938. aastal valmis uus algkoolihoone ja Kose kool sai endale isiklikud ruumid. 1956. aastal muudeti Kose kool Kose Keskkooliks. 1960. aastal kolis Kose Keskkool uude majja, millele tehti suurem juurdeehitus 1975. aastal. 1. jaanuaril 2003. aastal muudeti Kose Keskool Kose Gümnaasiumiks.

Alevikus asub 2001. aastal asutatud Kose Kunstikool.

Kose Muusikakool Pikk tn 8

Kose Teeninduskool (tegevuse lõpetanud)


[redigeeri] Ajakirjandus

Kose Teataja ilmub nii paberlehena, kui on kättesaadav ka internetis.

[redigeeri] Kultuur

[redigeeri] Kultuurielu algus

19. sajandi lõpul, kui Kosest hakkas kujunema alevik, hoogustus ka kultuurielu.

Esimesed andmed Kose kooride kohta on 1870. aastast, mil meeskoor esines pastor Hörschelmanni ametijuubeli puhul kirikus. Kose meeskoor võttis 1879. aastal osa teisest üldlaulupeost Tartus ja äratas üksikult esinedes tähelepanu.

1881. aastal asustati pasunakoor. Aastail 1881—1890 juhatas pasunakoori Uuemõisa kooli õpetaja Siim Oja. 1890. aastal asus pasunakoori juhtima talupoeg ja viiulimeister August Kristal, kes oskas mängida kõiki instrumente. 1892. aasta augustikuus asutati Kose Muusika Selts ja pasunakoor liitus sellega. Neil aastatel korraldati palju pidusid ja kontserte. 1896. aaastal telliti pasunakoorile Saksamaalt uued instrumendid. Samal aastal võeti osa ka üldlaulupeost Tallinnas.

Sseltsitegevus sai kannatada 1905. aastal, kui rahvas võttis revolutsioonist aktiivselt osa ja karistusalgad põletasid karskusseltsi maja maha ja mitmeid tegelasi karistati. Nii olid järgnevatel aastatel seltsid peaaegu varjusurmas.

[redigeeri] Kultuurielu tänapäeval

Kose Raamatukogu Aadress: Ravila mnt 12, Kose
Kose Raamatukogu alustas tegevust 1908. aasta märtsis.

Kose Pasunakoor, mis tegutseb juba 1881. aasta kevadest.

Rahvatantsurühm Kirilind tegutseb alates 1971. aasta sügisest. Alates 1973. aastast osa võtnud kõigist üldtantsupidudest. Saavutustest näiteks II koht Vabariiklikul naisrühmade võistutantsimisel 2000. aastal.

Kose Kammerkoor loodud 12. septembril 1989. aastal.

Kose Muusikakooli folkansambel "Pillipiigad" tegutseb alates 1987. aasta maikuust.

Kose Valla Naiskoor "Krõõt"

Kose lauluväljak

[redigeeri] Ettevõtlus

[redigeeri] Ettevõtluse ja seltsitegevuse algusaeg

Sajandivahetusel oli Kosel 4 seltsi: Kose Muusikaselts, Kose karskusselts Aade, Aleksandri (Triigi v.) valla Kooliselts ja Kose Põllumeeste Selts. Seltsidest olid kõige tegusam Kose Põllumeeste Selts, kes asutas 1909. aastal Kose Laenu-ja Hoiuühisuse ja 1911. aastal korraldas põllumajandusnäituse.

Laenu-ja Hoiuühisus kasvas kiiresti ja peagi tekkis vajadus pangamaja järele. Pangamaja valmis 1914. aasta sügisel ja seal leidis koha ka postkontor (postkontor tegutseb selles hoones tänase päevani). Maja kasutas ka Kose Haridusselts ja hiljem algkool. Laenu majade ehitamiseks said Kose Piimaühing, Kose Haridusselts ja teised ümberkaudsed asutused.

Pangamaja vastu kerkis Kose Piimaühingu tootmishoone, kus tänapäeval asub AS Kohuke. Piimaühing ise loodi aga juba 1911. aastal Põllumeeste Seltsi algatusel. Piimaühingu alguskuupäevaks loeti 9. novembrit, kui toimus esimene kooseolek, kus valiti juhatus ja juhatuse esimeheks sai kirikuõpetaja Harald Põld, kes väga ettevõtliku mehena oli tegev mitmete seltside juhatuses.

1918. aastal alustas Kosel arstiabi andmist dr. Jüri Kaupmees, kes saavutas rahva hulgas erakortse populaarsuse.

Pärast Eesti iseseisvumist hoogustus ka ehitustegevus ja ettevõtlus. 1922 aastal valmis seltsimaja. Alevikus alustsid tegevust mitmed kauplused ja bussijaam. Siiski oli alevik endiselt väike oma üksikute taludega ja ilma suuremate ettevõtetetta.

Tagasilöök saabus kui Punaarmee 1941. aastal Eestist taganedes süütas Kose suuremad majad. Kokku hävis 25 maja (näiteks Haridusseltsi maja, mille kohal asub tänapäeval Kose Gümnaaasium).

19501959, kui Kose oli samanimelise rajooni keskus kiirenes taas ehitustegevus. Näiteks alustati täitevkomitee hoone ehitusega, mis aga 1960. aastal valmides läks Kose Keskoolile, kuna Kose rajoon oli liidetud Harju rajooniga

[redigeeri] Suuremaid ettevõtteid

[redigeeri] Sport

Kosel tegutseb ujula.

Kose Spordikool (tegutseb 1. septembrist 1996)

Kose Maadlusklubi "Võimula"

Karateklubi "Daigo"

Kose Korvpalliklubi


  See artikkel on pooleli.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid