Pantšen-laama

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist
Tashilhunpo.JPG
Suurenda
Tashilhunpo.JPG

Pantšen-laama (tähendab körgelt haritud pandit) ka kasutatakse tema poole pöördumisel tiitlit Pantšen Erdeni ,mis omistati aastal 1713.

Nii Pantšen-laama kui Dalai on Gelukpa koolkonna hierarhia tipud mölemad on ka Tiibeti adminstratiivsed juhid. Dalai-laama asus Potalas ja Pantšen-laama elas Tashilhunpo (Bkra-shis Lhung-po) kloostris Shigatses (Gzhis-ka rtse). Mõlemad körged laamad on Budda Amitabhast lähtuvad bodhisatva Avalokiteshvara kehastused . Pantšen-laamade traditsioon sai alguse Tashilunpo kloostriylema Lobsang Choekyi Gyaltsen'i eluajal .kes oli kuulsa V Dalai-laama (1617–1682) mentor ja öpetaja.

Lobsang Gyatso (1617–1682) kuulutas enda haritud öpetaja III Pantšen-laamaks ja kahele eelnevale kloostrylemale omistati Pantšeni nimetus ja tiitel juba posthuumselt .

Lobsang Choekyi Gyaltsen kirjutas raamatu Shambala teekonna kohta oli loomulikult suur Kaalatshakra huviline ja tantra praktiseerija .Tema soovitusel ja eestvedamisel rajas V Dalai-laama Potala körvale saladusliku Draakoni templi. III Pantšen kui öpetaja ja guru koostas ka symboolse keele-vormi kuis edasi anda V Dalai laama mystilisi nägemusi ,mis pandi kokku eraldi raamatuks ,koos sinna juurde käiva praktikaid kirjeldavate teksti ja omapäraste illustratsioonidega mustal taustal.





Pantshen lama Mao.jpg
Suurenda
Pantshen lama Mao.jpg

[redigeeri] Pantšen-laamade loetelu

nimi elas Tiibeti keelne /Wylie PRC transkriptsioon inglise keelne variant
1. Khedrup Je 1385–1438¹
Mkhas-grub Rje,་

Mkhas-grub Dge-legs Dpal-bzang-po
Kaichub Gêlêg Baisangbo Khädrup Je, Khedrup Gelek Pelsang, Kedrup Geleg Pelzang, Khedup Gelek Palsang, Khedrup Gelek Pal Sangpo
2. Sönam Choklang 1438–1505¹
Bsod-nams Phyogs-glang,་

Bsod-nams Phyogs-kyi Glang-po
Soinam Qoilang,
Soinam Qoigyi Langbo
Sonam Choglang, Soenam Choklang
3. Ensapa Lobsang Döndrup 1505–1568¹
Dben-sa-pa Blo-bzang Don-grub
Wênsaba Lobsang Toinchub Gyalwa Ensapa, Ensapa Lozang Döndrup, Ensapa Losang Dhodrub
4. Lobsang Chökyi Gyaltsen 1570–1662
Blo-bzang Chos-kyi Rgyal-mtshan
Lobsang Qoigyi Gyaicain Losang Chökyi Gyältsän, Lozang Chökyi Gyeltsen, Lobsang Choekyi Gyaltsen, Lobsang Choegyal, Lobsang Chökyi Gyaltsen
5. Lobsang Yeshe 1663–1737
Blo-bzang Ye-shes
Lobsang Yêxê Lobsang Yeshi, Losang Yeshe
6. Lobsang Palden Yeshe 1738–1780
Blo-bzang Gpal-ldan Ye-shes
Lobsang Baidain Yêxê Palden Yeshe, Palden Yeshi
7. Palden Tenpai Nyima 1782–1853
Gpal-ldan Bstan-pa'i Nyi-ma
Dainbai Nyima Tänpä Nyima, Tenpé Nyima, Tempai Nyima, Tenpey Nyima
8. Tenpai Wangchuk 1855?–1882
Bstan-pa'i Dbang-phyug
Dainbai Wangqug Tänpä Wangchug, Tenpé Wangchuk, Tempai Wangchuk, Tenpey Wangchuk
9. Thubten Chökyi Nyima 1883–1937
Thub-bstan Chos-kyi Nyi-ma
Tubdain Qoigyi Nyima Choekyi Nyima, Thubtän Chökyi Nyima
10. Lobsang Trinley Lhündrub Chökyi Gyaltsen 1938–1989²

Blo-bzang Phrin-las Lhun-grub Chos-kyi Rgyal-mtshan
Lobsang Chinlai Lhünchub Qoigyi Gyaicain Choekyi Gyaltsen, Chökyi Gyeltsen, Choekyi Gyaltse, Trinley Choekyi Gyaltsen, Lozang Trinlä Lhündrup Chökyi Gyältsän
11. Gedhun Choekyi Nyima / Qoigyijabu² 1989– / 1990–
Dge-'dun Chos-kyi Nyi-ma /

Chos-kyi Rgyal-po
Gêdün Qoigyi Nyima / Qoigyijabu Gendün Chökyi Nyima, Gendhun Choekyi Nyima / Choekyi Gyalpo, Chökyi Gyälbo, Gyaincain Norbu, Gyaltsen Norbu
Pantshen lama Mao 0.jpg
Suurenda
Pantshen lama Mao 0.jpg


Ticket-Tashilhunpo-Verso.jpg
Suurenda
Ticket-Tashilhunpo-Verso.jpg


[redigeeri] Välislingid