Tiibeti budismi ajalugu

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist
 Buddha silmad
Suurenda
Buddha silmad
Vaas dharmale
Suurenda
Vaas dharmale

Sisukord

[redigeeri] Tiibeti budismi ajalugu

Kolme suure Dharma Kuniga ajastu.

Tiibeti budismi alguseks loetakse tavaliselt kuningas Songtsan Gampo (629-650) valitsemis aega. Sündis aastal 617. Songtsen Gampoga algab pihta ajastu, mida kutsutakse Tiibeti budismis kolme suure dharma kuniga ajastuks.

Palden Lhamo Tiibeti kaitsejumalus
Suurenda
Palden Lhamo Tiibeti kaitsejumalus

Tiibetlased väidavad et tema ajal ehitati esimesed üksikud väikesed budausu templid juba. Põhjuseks oli see, et suhtlus India kloostrite ja tiibetlaste vahel algas intensiivselt ja aktiivselt just tema valitsusajal. Ta tsentraliseeris Tiibetis võimu, alustas sellega tema isa Yarlungide suguvõsa 32. troonipärija, Songtsen Gampo oli kuningapoeg number 33. Abiellus kahe budistist printsessiga, kes omasid suurt möju kuninga maailmavaatele. Aastal 649 sai Tiibet ühendatud. Saatis minister Thomi Sambhota Indiasse ülesandega luua tiibetlaste jaoks tähestik ja kiri. Samuti ehitati tol ajal Jokhangi tempel Lhasasse.

Järgmine suur Dharma kuningas oli Trisong Detsen (755-797) samuti Yarlungide soost 37. kuningas. 792. aastal kuulutas ta budismi riigiusuks. Ta rajas Samje kloostri, mis valmis aastal 765. Aastal 779 vana bö-usund muutus ametlikult teisejärguliseks.

[redigeeri] Tiibeti budismi koolkonnad

[redigeeri] Nyingma koolkond

 Vaata artiklit Nyingma koolkond

[redigeeri] Kagyu koolkond

Shangpa Kagyu asutati Khyungpo Nyaljor-i poolt (978-1079.

 Vaata artiklit Kagyu koolkond

Gartšen Rinpotše

[redigeeri] Sakja koolkond

 Vaata artiklit Sakja koolkond

Sakja koolkonna traditsioon algab 11. sajandil. Khon Konchok Gyalpo (992–1072) rajas Sakja kloostri 1073. aastal, õppis lhotsava Drokmi käe all.

Sakja koolkonna õppeprogramm (mille läbimine ja omandamine võtab aega umbes 15 aastat), koos vastavate india panditite teostega, mis iga teema juures aluseks võetud.

I Praj~naapaaramitaa (ületav mõistmine, budistliku tee alused)

  1. Maitreya "Abhisamayaala.mkaara"
  2. Maitreya "Mahaayaanasuutrala.mkaara"
  3. Maitreya "Dharmadharmataavibha.nga"
  4. Maitreya "Madhyaantavibha.nga"
  5. Maitreya "Uttaratantrashaastra"
  6. Shaantideva "Bodhisattvacaryaavataara"

II Vinaya (käitumisjuhised, eetika)

  1. "Pratimok.sasuutra"
  2. Gu.naprabha "Vinayasuutra"

III Maadhyamaka (kesktee filosoofia, dialektika)

  1. Naagaarjuna "Mulamadhyamakakarikaa"
  2. Candrakiirti "Madhyamakavatara"
  3. Aaryadeva "Catu.hshataka"

IV Abhidharma (metafüüsika, teoreetiline psühholoogia)

  1. Vasubandhu "Abhidharmakosha"
  2. Asa.nga "Abhidharmasamuccaya"

V Praamaa.nika (loogika, epistemoloogia, keeleteooria)

  1. Dignaaga "Pramanasamuccaya"
  2. Dharmakiirti "Pramaa.navarttika"
  3. Dharmakiirti "Pramaa.navishcaya"
  4. Sa-skya Pandita "Tsad ma rigs gter"

VI Kolm tõotust

  1. Sa-skya Pandita "Sdom gsum rab dbye"

[redigeeri] Geluugpa koolkond

 Vaata artiklit Geluugpa koolkond
 Tsongkhapa
Suurenda
Tsongkhapa
 Geluugi koolkond
Suurenda
Geluugi koolkond

Gelugi koolkonna rajaja oli Tsongkhapa dGe-lugs-pa koolkonna rajamine.

Tsong-kha-pa Blo-bzang-grags-pa (1357-1419) tegevus Kesk-Tiibetis. sMon-lam-i festivali traditsiooni algatamine Lhasas 1409 a. Mingi keisri Yung-lo (1403-1424) kutse Hiinasse 1408 a. dGa’-ldani kloostri rajamine 1409 a.

dGe-lugs-pa koolkonna ja kloostriorganisatsiooni kujunemine.Drepungi ‘Bras-spungs-i (1416 a) ja Se-ra kloostri (1419 a) rajamine. dGe-lugs-pa koolkonna õpetus.

Gelugi koolkonna õppeprogramm on üldiselt sarnane sakja omale.

Dalai laamade institutsioon.

VI Dalai laama Tsangjang Gjatso (1683-1706)

[redigeeri] Tiibeti kanooniline traditsioon

Tiibeti kanooniline traditsioon. Varajane tõlkeperiood 7.-9. saj. Teise tõlkeperioodi algus 11.-12. saj. Tiibeti tõlkekollektsioonide kataloogimine 13-14 saj. Esimesed kanoonilised kollektsioonid sNar-thang-i kloostris 13 saj.

1320 a tekstide esmakordne klassifitseerimine bKa’-‘gyur-iks - Buddha õpetusteks -- ning bsTan-‘gyur-iks - õpetlaste kommentaarideks ja traktaatideks.

Mingi dünastia esimene bKa’-‘gyur-i trükiväljaanne (nn Yung-lo väljaanne) Pekingis 1410 a. Esimene bsTan-‘gyur-i trükitud väljaanne (Pekingi väljaanne) 1724 a. 1621 a Li-thangi, 1683 a K’ang-hsi, 1729-1733 a sDe-dge, 1753-1773 a, 1908-1937 a Urga väljaanded.

Mandžu kaanoni koostamine 1773-1790 a.

Mongoli kirjalik traditsioon. Varajane tõlkeperiood 13.-14. saj. Uus tõlkeperiood 16. saj. 1623. a. bKa’-‘gyur-i tõlkimine. 17. saj. tõlgete revideerimine ja trükiväljaande valmistamine. Mongoli trükitud bsTan-‘gyur 1740 a.

Uiguuri kirjalik traditsioon. 6.-7. saj. tõlked, kommentaarid 7.-8. saj. Hsi-hsia kirjalik traditsioon. U 1190. a. tõlgete kanoonilise kogu trükkimine (keisrinna Luo väljaanne). U 1302 a Yüani väljaanne - mahajaana tekstide kogu.

Lõplikult klassifitseeriti Tiibeti budistlikud tekstid XI sajandil, mis on ka uue koolkonna tõlgete teene.

Sonam Tsemo (bsod-nams rtse-mo, 1142-1182) Buton Rinpoche (bu-ston rin-po-che, 1290-1364) Nemad panid aluse tantra tekstide nelik systeemile, krija-tantra (bya-ba'i rgyud, Tsaryijatantra (spyod-pa'i rgyud), yogatantra (rnal-'byor rgyud), anuttarayogatantra (rnal-'byor bla-na-med-pa'i rgyud)

Igayks neist tantaratest jaotatakse omaette alakategooriateks. Nad tähistavad tekstide jaotust neljaks suureks klassiks.

[redigeeri] Välislingid