August Annist
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
August Annist (aastani 1936 August Anni) (28. jaanuar 1899 Võisiku vald – 6. aprill 1972 Tallinn) oli eesti kirjandus- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija.
- Õppis 1919–1923 Tartu Ülikoolis ning 1924–1927 stipendiaadina Helsingi, Bonni ja Pariisi ülikoolis.
- 1929–1945 oli ta Tartu ülikooli õppejõud.
- 1931–1940 toimetas raamatuseeriat "Elav Teadus".
- 1945–1951 oli Valga ja Harku vangilaagris.
- 1958–1971 töötas Keele ja Kirjanduse Instituudis rahvaluulesektori teadurina.
August Annist on eesti keelde tõlkinud eeposed Kalevala, Ilias ja Odüsseia.
Sisukord |
[redigeeri] Isiklikku
Kunstiteadlane Mirjam Peil on August Annisti tütar.
[redigeeri] Teosed
- (koos Albert Kivikaga) "Nimed marmortahvlil" (Kivika samanimelise romaani dramatiseering). K./Ü. Tarvik, Tallinn 1939
- ”Eesti populaarteaduslik kirjandus: kuidas see on arenenud ja mida pakub see praegu” (kaasautorid Jaan Roos ja Johannes Käis). Sari Elav teadus nr. 101/102, EKS, Tartu 1940
- (varjunimega Jaan Siiras): “Viro neuvosto-kurimuksessa. Piirteitä Viron tapahtumista ja kehityksestä bolševikkivallan aikana vv. 1939-41”. Autori käsikirjast soome keelde tõlkinud Eemil Arvi Saarimaa. Porvoo; Helsinki: Söderström, 1942; eesti keeles on katkend teosest (pealkirjaga “Eesti sovettide möllus”) ilmunud ajakirjas Kullervo 1991, nr. 2
- „"Kalevala" kui kunstiteos”. Tartu Eesti Kirjastus 1944 (trükiladu hävitati, säilinud on vaid mõned eksemplarid); ilmus ka soome keeles Porvoos 1944; uustrükk: Eesti Raamat, Tallinn 1969
- “Lauluema Mari: kangelaslugu vanast orjaajast”. Rahvapärimustest põiminud August Annist, illustreerinud Vive Tolli, Eesti Raamat, Tallinn 1966
- “Friedrich Reinhold Kreutzwaldi muinasjuttude algupära ja kunstiline laad”. Eesti Raamat, Tallinn 1966
- “Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood: perekonnaballaade vanast orjaajast”. Rahvapärimustest põiminud August Annist, kunstiliselt kujundanud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1970
- “Elu ja luule” (valik artikleid ja mälestusi). Koostanud ja eessõna: Heino Puhvel. Saatesõna “August Annisti kirjanduslik esseistika”: Harald Peep. Eesti Raamat, Tallinn 1987 (sisaldab ka lk. 278-318 Ruth Mirovi koostatud Annisti bibliograafia)
- “Udres-Kudres, Päeva poeg: rahvalegende ja mälestusi vanast orjaajast”. Illustreerinud Vive Tolli. Eesti Raamat, Tallinn 1990
- “Friedrich Reinhold Kreutzwaldi "Kalevipoeg"”. Toimetaja ja eessõna autor Ülo Tedre. Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti Keele Sihtasutus, Tallinn 2005, 910 lk. (Varem ilmunud 3 köites: I Kalevipoeg eesti rahvaluules 1934, II “Kalevipoja” saamislugu 1936 ja III Kalevipoeg kui kunstiteos 1944)
[redigeeri] Kirjandus
- Ülo Tedre, “Sada aastat August Annistit” – Keel ja Kirjandus 1999, nr. 1, lk. 1–5
- Marin Laak, “August Annist 100” – “VVV: Veljesto IX koguteos”. Toimetanud Aare Pilv. EÜSi "Veljesto" kirjastus, Tartu 1999, lk. 95–98
- Pille Kippar, “August Annisti vangla-aastad” – Tallinna Pedagoogikaülikooli Toimetised. A, Humaniora; 19. Eesti kultuur 1940. aastate teisel poolel, Tallinn 2001, lk. 84–106
- Ruth Mirov, “Sõnast sõnasse” (valik artikleid ja retsensioone). Eesti Kirjandusmuuseum ja Eesti keele Sihtasutus, Tallinn-Tartu 2002 (artiklid Annisti kolmest regivärsilisest poeemist ja tema A. A. Laanessaare nime all ilmunud luulest)
- Sirje Olesk, “Professor ja teised ehk Gustav Suits ja August Annist” (nooreestlaste ja orbiitlaste poleemikast 1920-1930ndatel) – Looming (ajakiri) Looming 2004/7, lk. 1071–1086
[redigeeri] Välislingid
- Oskar Kruus, "August Annisti missioon" (Sirp 29. 1. 1999)
- Aado Lintrop,“August Annisti raamat-Kalevipoeg” (EPL 15. 4. 2005)