Agvan Doržijev

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Agvan Doržijev (Агван Доржиев 1853 - 1938) oli rahvuselt burjaat ja munk kes omandas budistliku kõrghariduse Drepongi kloostris Tiibetis.

Sisukord

[redigeeri] Sünd

Burjaat Agvan Lobsang Doržijev sündis 1854. aastal Tunkinskis. Ema nimeks oli Dolgor ja isa Dorzo, isa teine nimi oli Jeshi. Juba seitsme aastaselt asus Doržijev õppima vana-mongoli ja tiibeti kirja ning keelt ja lugemist samas Tunkinski orus asuvas Atsagatski datsanis.

[redigeeri] Mungatõotused

Choinzon Iroltujev Dordzijevi öpetaja.jpg
Suurenda
Choinzon Iroltujev Dordzijevi öpetaja.jpg

Ubashaka tõotuse andis Doržijev 14-aastaselt Urgaas (Ulan-Bator Mongoolia). Tiibetisse läks Agvan õppima 18-aastaselt ja täieliku mungatõotuse andis 21-aastaselt, mis tähendab et temast sai gelong. Toimus see Drepungi kloostris Lhasa lähedal.

[redigeeri] Drepong

Drepungi saabus ta 1876. ja lõpetas selle 1888. aastal. Oma lõpueksami tegi tiitlile lha-ramba , millest kaugemale pole enam kuhugi minna, kuna lha ramba on kõige kõrgem aste hierarhias. Eksamikomisjonis osalesid tavaliselt kõigi kolme kloostri Sera, Gandani ja Drepungi parimad antud ala spetsialistid ja toimus see Lhasa suurel kogunemisel. Ülihea tulemuse eest anti talle tsanniid hambo nimetus, mis vastab professorile.

Agvan Doržijevi teene oli Kalachakra kui kultuse populariseerijana kuna ta mitte ainult teoreetiliselt ei selgitanud vaid demonstreeris ka praktiliselt selle tantra rituaalset külge Euroopale .

[redigeeri] Ideoloogia transport

Budistliku ideoloogia transportimise eest lääne kristlikku kultuuriruumi võib Agvan Doržijevit vabalt nimetada Burjaatias sündinud Atisha kehastuseks, kelle mõju lääne kultuurile ja mõtlemisele on suurem, kui 11 sajandil Tiibetisse vantsinud pensionärist Vikramashila klootriülemal, ja Peterburi templi ehituse organiseerimine, selle ehitamine siin võib tõmmata paralleele Doržijevi ja Guru Rinpochega, kes ehitas 6. sajandil Samje kloostri.

Doržijevi demonstratsioonesinemine, lamaistliku rituaali läbiviimine Pariisis pani müstika järgi januneva Euroopa kõrgklassi publiku ägama kuni transini välja. Tänu tiibeti budismi eksootilisele välimusele ja värvikusele mõjus see juugendi-vaimustuses Euroopale lausa jumaliku kultuurisüstina – sellest ka Doržijevi mõju ja populaarsus tolle ajastu masside hulgas.

1892. aastal saabus Doržijev esimest korda Peterburi, kus tutvus E. E. Uhtomskiga, kelle pool elas ka ülikooli õppima saabunud Karl Tõnisson, kelle isa oli suur sõber majaperemehega juba noorusaegadest.

Tõnisson raamatukogus
Suurenda
Tõnisson raamatukogus

[redigeeri] Bolševike tapatalgud

Peale 1930. aastate bolševike tapatalguid budistide kallal loodi Nõukogude Liidus täielik info-vaakum teemal Sankt-Peterburi datsan, Agvan Doržijev, Venemaa budismi ajalugu ja nii edasi. Tapeti ka mitmeid tipp orientaliste, tibetolooge, sinolooge, mongoliste ja teisi ida uurijaid. Agvan Doržijev suhtles aastaid Eestimaalt pärit oleva budisti ja munga Karlis Tõnissoniga, kes kuulutati peale surma Birmas Ranguunis bodhisatvaks. Eesti budism on ajalooliselt kokku seotud Burjaatiaga ja selle budistlike traditsioonidega.

Mõned orientalistid Läänes väidavad, et aastal 1885 värbas vene impeeriumi sõjaväeline luure Doržijevi enda teenistusse. [viide?] Teiste uurijate andmeil pole see tõenäoline, kuna Doržijev viibis sel ajal Tiibetis ja saabus tagasi Vene impeeriumi aladele alles aastal 1892. Alles seejärel oli teda võimalik hakata värbama kuid selleks ajaks oli ta juba 48 aastane väljakujunenud isiksuse ja arusaamadega budalane. Sellist munka oli võimalik värvata ainult ühel sala-agentuuril maailmas ning selleks oli vaid Potala.[viide?]

[redigeeri] Lobsang Thubten Gyatso

1894. aastal võttis Thubten Gyatso valitsusohjad enda kätte ja sellest hetkest alates hakkasid Potalas puhuma uued tuuled. Kindlasti mõjus ka see, et 13. dalai-laama seljataga seisis burjaat Agvan Lobsang Doržijev. Ta oli 13. dalai-laama mentor ja õpetaja filosoofias samuti oli ta ta noorele dalai-laamale treeningpartneriks (Tsen-shabs) vaidluskunstis ehk tsorris.

[redigeeri] Filosoof Vladimir Solovjov

Filosoof Vladimir Solovjov oli mures et asiaadid varem või hiljem saavad lääne maailma enda valdusse. Selle mõtte istutas talle pähe Pariisis juhuslik kokku puude hiina kindraliga kes vadistas perfektset prantuse keelt ja selgitas Solovjovile ,kuis asiaadid lasevad eurooplastel teha ära raske töö tehnoloogia ja teaduse arengu valdkonnas et siis hiljem neid samu euroopa teaduse ja mötlemise vilju ära kasutada selleks et endale allutada kogu lääne maailm ja tsivilisatsioon.

Solovjovis hiinlase sönad tekitasid eluaegse foobia ja kartuse ida ees ,mis tema arvates pidi kauges tulevikus valitsema kogu lääne maailma. Tsingish khaan oli esimene pan-mongolismi poliitika ellu rakendaja siis on loomulik et nood kes korra on selle tee juba läbinud (pean silmas mongoleid) on vöimelised seda rada taas läbima ,

Aasias on levinud arusaam , see kes omab möju Mongooliale , vöib roolida poliitikat Aasias ja sealt edasi maailma poliitka juhtimiseks on vaid yks samm.

Jaapani söjard Tanaka kuulsad sönad kölavad : " Selleks et vallutada Hiina peame enda valdusse köigepealt saama Mandzuuria ja Mongoolia ,et endale allutada maailm peame enne alistama Hiina"

Tundub et need mötted kehtivad ka tänapäeval.

[redigeeri] Impeeriumi pealinn

1898 külastas Dorzijev Vene impeeriumi pealinna ja ka Pranstusmaad Saabus ta Sankt-Peterburgi kaaskonnaga ,kuhu kuulusid mongolid , burjaadid ,lisaks möned tiibetlased,Seda saabunud seltskonda loetakse nagu esimeseks Tiibeti saatkonnaks kes Vene tsaari valitsusega asus pidama läbirääkimisi omavahelistest diplomaatilistest suhetest , Nii on see kirjas ajaloos. Tegelikult oli see seltskond budalasi kes oli luurele saabunud Euroopasse eesmärgiga alustada laiemat ideoloogilist kaubavahetust Venemaal ja Euroopas ,Tähendas see eksootiliste kylaliste saabumine Lhasast et Potala oli välja saatnud esimese luureryhma ,kes pidi andma hinnagu kuidas ja mil määral oleks selles kristlikus lääne kultuuri-ruumis vöimalik tutvustada rahvastele Budda Öpetust, Mis vördub uue ideloogia ekspansiooni vöimaluste prognoosi ja perspektiivi planeerimisega 13 Dalai ja tema lähedaste poolt. Kes olid need lähedased Dalaile ,ikka nood samad Drepungi ja Sera proffessorid kes Dozijevile nii tarkust kui ka paberi selle kohta välja andsid.

Muidugi sorteeris Agvan poliitilist pinnast Venemaa pealinnas kus kylvas ka kohe mulda esimese seemne nimelt budausu templi ehituse vajadustest Sankt Peterburgi.

Miks see ei olnud siis ametlik visiit ,nagu paljud ajaloolased väidavad? Kui teine kord aastal 1901 saabus Dorzijev Peterburgi oli tal kaasas ka kiri 13 Dalailt tsaar Nikolai II le siis juba sellest imelisest uudisest pasundasid köik Venemaa ajalehed .

[redigeeri] Euroopasse

Tsaari pealinnast Peterburist kihutas Dorzijev Euroopasse demonstreeris Pariisis publikule kuidas näeb välja lamaistlik teenistus, Euroopas oli juba tekkinud suur huvi selle kauge ja mystilise kuningriigi kohta seal Aasia sydames. Dorzijevi Euroopa reisi kohta ilmus suur artikkel ajalehes Petersburgskiie Vedomosti ,kus selle yles korjas röemsalt Inglise Salateenistus ,kes koheselt asus välja selgitama Dorzijevi plaane ja kavatsusi Tiibeti tuleviku osas ,nad asusid kaardistama tema laia tutvus ringkonda nii Euroopas kui Venemaal , ja muidugi pyydsid nad välja selgitada neid ringkondi Aasias keda Dorzijev vöis pyyda ära kasutada enda eesmärkide saavutamiseks.

Jaapanlane Ekai Kawaguchi annab Londonisse teada et venemaalt pärit burjaadi laama ja öpetlane omab äärmiselt suurt möju noorele Dalaile ja esitab enda hypoteesi selle kohta et Dorzijev olla värvatud Vene Salaluure poolt agendiks aastal 1885 .


1899. aastal võeti Agvan Dorzijev Imperaatorliku Geograafia Ühingu korrespondentliikmeks. Võib-olla oli see moment alguseks koostööle salapolitseiga , sest ka Tsõbikov läks Tiibetisse kui nuhk luurates Venemaa kasuks ja teda saatis sinna Geograafia Yhing , maksis tema söidu Lhasasse kinni sama Geograafia Ühing.

Lisaks kuulusid köik Vene kuulsad maadeuurijad , kes olid kõik sõjaväelased, samuti Geograafia Yhingu liikmete hulka, loomulik et selline väliselt syytu teadusliku fassaadiga organisatsioon vöis vabalt vahendada Tsaari Venemaa salapolitsei ja söjaväe luure erinevaid ylesandeid Kuid siiani pole leitud veel yhtki paberit ,mis töestaks seda versiooni et budist Agvan Dorzijev värvati Tsaari Venemaal sala-agendiks.

Sire Charles Bell's ja Edmund Candler väidavad enda et Dorzijev oli suur 13 Dalaiga manipuleerija ,intrigaator ja provakaator mis puutus just Aasia poliitikasse ja vene luure poolsesse panusesse Tiibeti suhetesse Inglismaaga.

[redigeeri] Inglise okupatsioon Tiibetis

1904 aastal kihutab 28 aastane Dalai inglise okupantide eest varju Mongooliasse . Ta kohtub ametlikus korras Vene ministriga Pokotiloffiga , vastuvötul osaleb ka Agvan Dorzijev ,kes peale seda kihutab Dalai kirjadega Peterburgi tsaari juurde .Dalai palub kaitset ja abi tsaarilt inglaste okupatsiooni vastu ,

Romanovid , kes just kaotasid söja Jaapanile ei soovi konflikti inglastega , ja keelduvad viisakalt sekkumast Inglise Tiibeti suhetesse.

Samal ajal istub vaene troonita 13 Dalai Urgaas ja ootab vastust Sankt Peterburist

Paralleelselt hargnevad syndmused Urgaas intriigide suunas , kohalik Jetsun Dambaa ehk nii öelda Mongoolia Dalai loob ohtralt sisepingeid ,sest 13 Dalai on väga populaarne mongolite hulgas isegi enam austatud kui kohalik usupealik ja see tekitab kadedust

Tyli isakeste vahel tekkis troonide körgusest , kui Dalai ja Jetsun Dambaa pidid istuma koos yhes ruumis.Nimelt Jetsun Damba leidis et troonid peaksid olema yhe körgused

kuna mölemad neist on valitsejad ja eks tal oli öigus sest Dalai oli tema juures maapaos ja Jetsun Damba troon oli esialgu veel möne aasta jooksul kyllaltki normaalselt kasutatav

[redigeeri] Burjaatia rahutused

1905 hakkavad Burjaatias rahutused , kuna tsaarivöim aastaid oli pyydnud burjaate vene kiriku ryppe meelitada.Selleks kasutati erinevaid vötteid pyyti piirata budistlike kloostrite ja munkade arvu ,takistades mongoleid ja tiibetlasi kes saabusid öpetama Burjaatiasse , vöimude poolt tehti aktiivset propagandat burjaatidele et nood astuksid vene öigeusku . budalastest burjaadid olid massiliselt nöus usku vahetama sest neile anti usuvahetuse eest materiaalset kompensatsiooni,

1905 , aastal 13 Dalai istub Urgaas aina edasi ,,, ,tol aastal kohtus muuseas akadeemik Stsherbatski 13 Dalaiga Gandani kloostris , kus pikalt vestles auväärsega tekkinud poliitilisest situatsioonist Tiibetist , mis sundis Dalaid nii pikalt istuma Mongoolias maapaos.

samal aastal asus Agvan Dorzijev elama Sankt Peterburgi ,seoses enda tegvuste ja asjaajamistega mille eesmärgiks oli budismi levitamine Euroopas ja templi ehitus pealinna.

1907 . lahkuvad inglased Tiibetist jättes maha enda ametiposti ja esindajad .

[redigeeri] Tsanniid Tsore

1907 rajab Agvan Dorzijev Kalmökkiasse budistliku öppeasutuse Tsanniid Tsore mis rajati samasse maakonda kust oli pärit Dzaa laama nimelt Maloderbetskii Loa saamine kohalikult kubernerilt Astrahanis tundus peaaegu et vöimatu algul ,kuid tänu sellele et 13 Dalai asus isiklikult huvi tundma asja vastu kas ja kuidas ehitus edeneb . see Potala isiklik vahele sekkumine lahendas ka muud probleemid ja ehitus valmis kiirelt.Kalmökid kutsusid seda öppe asutust " Duhhovnaja Akademia " ja Agvan Dorzijev määrati selle haridus templi juhtijaks (Tsorin-hambo )

Kogu asja eestvedajaks kalmökkide poolt oli seesama Menkedzujev keda Dzaa laama tutvustas juba Lhasas Agvan Dorzijevile .

Veidi aja pärast rajati yks sama kategooria öppeasutis veel lisaks see ehitati Sanzyr Ikitsohurovskii ulussi , igatahes näitab see kuidagi järsult töusnud huvi Astrahani ääres asuvates steppides budhistliku filosoofia vastu .

Eks kõik see tegevus toimus muidugi Potala teadmisel ja kordineerimisel , olgem nyyd ausad ja objektiivsed,Dalai saatis mitu koormat rituaal esemeid kohale asutiste tarvis , Dorzijev ise varustas neid rajatud öppeasutisi budistliku kirjandusega alates Gandzurist ja Dandzurist kuni muu vajaliku kirjavarani välja. Kalmökid said veel suure hunniku erinevaid burhaane Lhasast vöib öelda et Astrahani äärseid stepi-budiste soositi kövasti tol ajajärgul Potalas.

Dorzijev oli arukas ja perspektiivi tundega budist. Ta andis sel hetkel kalmökkidele ja teistele budistidele nii palju kui vöimalik öpetuse varamust , teadmisega et hiljem tulevikus kalmökid ja teised budalased toetavad tema tegemisi ja toimetusi sama aktiivselt ,Nii kujunes ka välja,Kalmökkidest Tundutov ,kellel ainukesena oli Euroopas Dalai kuldne pitsat mis kindlustas vaba sissepääsu Potalasse igal ajal. Toosama Tundutov ajas koos Uhtomski ja Padmajeviga templi paberi majandust ametlikul tasemel valtsusega, Kalmökid annetasid hiljem suurel hulgal raha nii Sankt-Peterburgi templi ehituseks , majandamiseks kui ka laamade ylapidamiseks kes templi juures elasid Ja mitte ainult kalmökid , vaid samuti burjaadid , tuvalased , mongolid ja teised budalased nii Peterburist kui mujalt, Tolleaegsed idauurijad ja muu haritlaste ja kulturitegelaste seltskond oli abiks tegemistes ja suhete loomisel. 1907 . alustati Peterburi budistliku templi rajamise paberite vormistamist. Asja algataja ja idee autor oli Agvan Dorzijev. Tolle aegne Hambo lama Burjaatias oli Tserempilov.

[redigeeri] 13. Dalai laama Mongoolias

1908. aastal reisib 13 Dalai Mongooliast Pekingi lähedal asuvasse Utan-shani kloostrisse ja Dorzijev saabub taas SanktPeterburgi paluma koostööd ja abi inglaste vöimutsemise vastu Tiibetis, millest talle kahjuks taas keeldutakse, kuid Budistliku templi rajamisse pealinna suhtutakse veel positiivselt


16. märtsil ostab Dorzijev 18 000 rubla eest kodanik Issajevilt maatüki Staraja Derevnjas .See asukoha valik ei olnud mitte sugugu juhuslik. linnast eemal ,veekogu körval

[redigeeri] Budistlik tempel SanktPeterburis

15 . aprillil kinnitatakse valitsuse poolt otsus ja arhitektuurne plaan templi ehituseks. Sel puhul avaldasid rahulolematust ning protesti kristlikud ajalehed ja Vene öigeusu kiriku tegelased , Eriti ägedalt astusid ylesse ajalehed ...«Гроза», «Колокол», «Речь», «Земщина» Praktiliselt algasid ehitustööd Dorzijevi ostetud maatykil juba 15 aprillil ... 13 . mail saadi templi vundamendiga valmis , kusjuures tuleb pidevalt arvestada sellega et kogu ehitusprotsess peab ju rangelt alluma astroloogias maha märgitud momentidele ja tähtaegadele, enda pöhistruktuurilt on tempel symboolselt mandala ja Peterburi tempel on pystitatud Kalachakra auks , mis tähendab et kogu ehitus ja ehitus protsess allub esimesest hetkest peale sellele jumalusele kellele eluaset ehitatakse templi ehitus toimub ikka körgusse , kusjuures jagatakse kogu ehitis 3 tasapinda , mis symboliseerib budistliku kosmoloogiat ,Kui uurida Boroboduris asuvat stuupat siis sama printsiip mis seal , on suures osas ka templite symboolikas .

Templi ehitusel töötas terve hulk meistreid ja kunstnike Burjaatiast, Aeg ajalt tekkis raskusi rahadega, Miks? Kuna Dalai oli Tiibetist jooksus inglise okupantide eest ja asus ise Urgaas siis Potala bodhisatval rahakoti kasutamine oli selle vörra raskendatud ja see möjutas ka ehituse tempot.Löpuks vedas Agvan Gorzijev isiklikult Lhasast raha kohale koos Dalai poolt kaasa antud rituaal riistade ja haruldaste tekstidega,

[redigeeri] Imperaator Nikolai II

17 . juunil andis enda kirjaliku ja ametlikult avaldatud nöusoleku pealinna templi ehituseks ka löpuks imperaator Nikolai II ,kuigi tsaaril löi ninast vere välja selline samm ,kuid seoses poliitilise pinevuse kasvuga Aasias , pluss kogu burjaadi , kalmökki ja mongoolia budalaste poliitilis.majanduslikule massaazile , oli pöhjuseks miks muidu poliitiliselt lyhinägelik tsaar nöustus budalaste templi ehitusega Peterburis.

[redigeeri] Budistid Venemaa pealinnas

1910 oli Sankt-Peterburi linnas ametlikult kirjas 184 budalast neist 163 meest ja 21 naist.

[redigeeri] Romanovite juubel

1913 . 21 veebruaris toimus pooleli ehitatavas Piiteri datsanis teenistus. mis oli pyhendatud Romanovite dynastia 300 aastase troonil istumise .juubeli auks . Sel samal suurel tekstide lugemisel koos Dorzijeviga osales ka Dashi Dorzi Itegilov ,kes peale surma maa alla maeti ja möned aastad tagasi burjaadi laamade poolt maa seest välja kaevati ja suure kisa kära ja pasuna puhumisega Ivolgaa datsani suurde templisse veeti . kus auväärne asub siiani usulistele imetleda ja kummardada.

Kogu riik pidutses Romanovite 300 aastasel juubelil ja nutis röömust et feodaali pere on neid mitusada aastat röhunud ja ekspluateerinud. Nii mulle öpetati koolis kommunistide poolt . , alates Mongoolia steppidest , läbi Burjaatia , Tuva ja Kalmökkia lugesid lamaiidid koos kristlaste ,muhameedlaste ,muu usuliste ja uskmatutega karjas tänusönu ja kiidulaulu tsaaripere heaolu ja kestvuse nimel.

Peale piduliku teenistust pidasid nii Agvan Dorzijev kui Pandido Hambo lama Dashi Dorzi Itegilov köned , kes loomulikult tänasid vöimu loa eest pystitada pealinna budausu peakorter templi näol.samuti esinesid ida uurijad isegi maadeuurija Kozlov vöttis söna.Kylalisi oli palju ja erinevaid, kohal oli ka parun Ungern von Sternberg . ja palju teisi usupooldajaid , usulisi ja niisama huvilisi.

Ega nood budausulised ja usupooldajad ei tulnud selle pealegi et neilt tshekistid hiljem selle kiidulaulu ja ylistuste laulmise eest seal templi avamisel seitse nahka nende seljast vötavad , kusjuures kalmökkide käsi käis äärmiselt kurvalt neil hävitati peaaegu enamus rahvusest ja just tänu sellele aktiivsele osalemisele Peterburi datasani rajamisel ja Agvan Dorzijevi toetamise eest tema tegevuses. .

Seda tsaaripere ylistamise tervistamise seika höörusid hiljem tshekistid budalastele ette aastakymneid nii Burjaatias ,Mongoolias kui Kalmökkias ja tapsid neid armutult syydistades lamaiite et nood aidanud budistliku nöiduse ja maagiaga tsaariperel töölisi ja talupoegi röhuda.

[redigeeri] Parun Ungern von Sternberg Peterburi templis

1913 , aasta algus viibis Peterburis ka Ungern von Sternberg , kes peale Romanovite perele pyhendatud pillerkaari söitis hiljem edasi Eestisse sugulaste juurde , puhkusele ...pöhjuseks kuna lahkus ajutiselt tegev-teenistusest..

1913 sölmiti kolmikleping Hiina , Tiibeti ja Briti esindajate vahel , kus Tiibet tunnistas Hiina ylemvöimu aga Hiina omakorda Tiibeti iseseisvust. Dorzijevil olevat suur osa olnud selle projekti tiibetipoolse versiooni koostamisel.

1913 ,Saatis Jebtsundamba hutuktu VIII suure pataka raha Dorzijevile templi jaoks .

1914 . 2 mail kinnitab Nikolai II ametlikult Peterburi templi munkade koosseisu , mis esialgu koosneb 9. st mungast ja neist 5 peavad olema kindlalt gelongid seliine oli valitseja poolne otsus ,kuigi Agvan Lobsang oleks tegelikult soovinud suuremat laamade kosseisu templile.

Tsaaripoolne otsus oli et see asutis peab eelköige funktsioneerima kui tempel ja lihtne pyhakoda , mitte aga kloostri-asutisena ,kes hakkab enda ymbere masse koguma ja buda munkade arvu paisumine muutuks peagi segavaks kristliku pealinna elus.

Igatahes olid lamaiidid vöidukalt budausu templi Venemaa pealinna yles ehitanud set see oli nende eesmärk , kusjuuures neilt ei nöutud samaväärset vastu teenet Lhasas näiteks nöue rajada esimene Vene Öigeusu katedraal kuhugi Lhasa servale .

selles ideoloogilises söjas ,,, see etapp oli igatahes Kapilavastust pärit kuningapoja järgijatel raudselt vöidetud.

aastal 2006. kui budalastest kubiseb juba ameerika ja austraalia , tiibetlased hulguvad mööda maailma ringi ja aeg ajalt potsatab isegi Eestimaale mingi alamööduline Rimpotshe supi ja madratsi eest tarkust jagama , nii et Shambala väravad aina lähenevad , kui asjale läheneda Dorzijevlikult.


Peagi saabusid Peterburi templisse kolm laamat Taga Baikalist , Burjaatiast ja 4 Kalmökkiast lisaks on ametlikult juba sellest hetkest munkade nimekirja märgitud ka Odratsi talust pärit bodhisatva Karl Tönisson. tundub et templi rajamise hetkest peale hoolitses Dorzijev pidevalt et Vahindra ka ametlikult ja avalikult templi kylge liidetaks.

seda suhtumist DharmaDhutasse väljendab Dorzijev selgelt avades Karlise ees paljud vägevad uksed , nii impeeriumi pealinnas Peterburis , kui Kalmökkia , Burjaatia ja Mongoolia steppides ,kuni Lhasani välja.

Millegi pärast ei julge sellest Vahindra suhetest Agvan Lobsangiga mainida ei Gerodnik Gennadi ega ka Dorzjevi usinad uurijad Venemaal ,kuigi nende käest on käinud läbi hulk pabereid ja pitsateid lisaks ka kindlasti mingi osa nende oma vahelisest kirjavahetusest..

[redigeeri] Peterburi Kalchakra tempel

1915 . 10 augustil avati Peterburi Kalchakra tempel ametlikult ja löplikult , See tähendab et köik rituaalid olid sooritatud selleks ajaks ja tempel vöis alustada enda funktsiooni kui Kalachakra asupaik seega oli Shambala jaoks yks lisa kordinaat maha märgitud ja see asus Venemaa tolle aegses pealinnas .

Toimus suur ametlik tseremoonia kuhu olid kogunenud kohutavad massid alates igasugu körgetest kylalistest kuni kerjusteni välja.

Ehituses ja asjajamises osalenud Ida Instituudi töötajad ja paljud teised olid samuti avamisel , ,,akadeemik Radlov ,Oldenburg ,Stsherbatskii, Rudnev , Kotvich , Stahl , Uhtomskii ( Tönissoni korteri peremees oli kah templi avamisel ), Shneider , Stahl-Goldstein, maade-uurija Kozlov jne. Kogu see ida Instituudi teadlaste jöuk aitas kaasa budalastele templi ehituses väga lihtsal pöhjusel , kuna tegu oli budismi ja Aasiat uuriva seltskonnaga kellel avanes löppude löpuks elus nii magus vöimalus osaleda ja uurida köike ,mis seotud templi ehituse , ritaalidega siin samas kohapeal Venemaa pealinnas .Lisaks ka elavate budalastega suhtlus andis palju , nii keelte kui kommete tundma öppimisel.Kohapeal asusid laamad ja muud kylalised budsimi poolelt , nad köik olid väärtuslik info allikas teadlaste jaoks ilma et nood oleks pidanud loksuma kuude viisi kuhugi kaugesse Aasiasse et seda jupp haaval koguda..

Dorzijev ytleb välja mötte budistliku kiriku reformimise vajadusest ,kuna vana Potala Geluugilik mötlemismudel takistab uute ideede . teadmiste teket ja ja levikut . See oli idee mis paljudele budistidele ei meeldinud , sest see tähendanuks kohapealse religioosse vömu ja systeemi strukturaalset ymberehitust paljud vanadest vöimul olevatest laamadest oleksid kaotanud enda positsiooni hierarhias seega vaenlasi oli Agvan Dorzijevil kohalike kloostrite juhtkonna hulgas arvuliselt ,Seda mitte ainult Burjaatias vaid ka Kalmökkias ja Mongoolias.

Agvani kasuks reformi ideede levitamisel rääkis see et tal oli 13 Dalai seljataga ja see sundis paljusid kloostreid enda otsest reaktsiooni maha suruma , sest Lhasa oli lamaiitide jaoks körgeim instants ja Potalaga vöi tema saadikuga avalikult södima hakata oleks tähendanud hierarhilist enesetappu.

Sellise projekti esitamisel geluugis tavalise munga puhul oleks see muidugi tähendanud kiiret karjääri löppu kuid .Agvan vöis endale seda lubada tänu tema positsioonile Potalas,

[redigeeri] Baltimaade budausu peapiiskopi DharmaDhuta alias vend Vahindra

1917. suveks söidab Agvan Dorzijev Peterburist Burjaatiasse jättes enda asendajaks nyydseks juba tshekistide poolt ymber nimetatud revolutsioonilise linna Kalachakra templisse tulevase Balti PeaPiiskopi DharmaDhuta ,, alias vend Vahindra .

Söidu pöhjuseks on Ajutise Valitsuse ametlik otsus usuvabaduse ja usu teenistuse seadusest ja tema reisi eesmärk Tamtshinski datsan kuhu kogunes kokku terve Burjaatia lamaiitide ladvik arutama budismi tuleviku perspektiivi Venemaal ja Aasias.

Kuna Venemaal oli tsaar kukutatud siis oli burjaatidel ja mongolitel mure mis saab neist ja paljudel tekkis lootus et vast on vöimalik ka yhine iseseisev riik lamaiitide jaoks pysti ajada, et mitte enam Venemaast söltuda .

Dorzijev viis kaasa kongressile ettepaneku projekti et kuulutada Petrogradi Kalatshakra datsan burjaadi ,mongoli ja kalmöki budalaste omandiks .ja idee koos programmiga Mongooliaga yhinemiseks. See oli ka teemaks kunagi aastaid tagasi kohtumisel Erden-Dzuu kloostris Mongoolias kus osales ka Dzaa laama ja kuhu millegi pärast samal ajal sattus ka Pöltsamaalt pärit Karl Tönisson.

[redigeeri] Kalmõkkia

1917. aasta suvel oli parun Ungern taas tagasi burjaatia ja mongoolia steppides.Piiteri datasanis on segased ajad sest laamadele on saadetud mitu kirjaliku ähvardust panna templile ja budistidele pomm alla , mis pyhiks revolutsioonilise Petrogradi vanast lamaistlikust saastast puhtaks. Sellise suhtumise löid need seltsimehed ateistid kelle vöimule tulekut olevat Dagbajevi väidete kohaselt Agvan Dorzijev nii tormiliselt tervitanud.

Kevadel asuvad kohapeal tegutsenud laamad lahkuma pealinnast . kuna olukord on poliitilises möttes keeruline hinnad kosmilised, Agvan Dorzihev aga pyhendub aina enam ja enam hysteeriliselt reformide ellu viimisele.

Asutatakse Burjaadi Kalmökki komitee mis saab nimeks "Burjaadi kalmökki oma-riikluse rajamise keskorgan ( centralnyi organ po delam gosudarstvennogo stroitelstvo v Burjatii i Kalmykii " Piiteri datsanist kuulus organisatsiooni ka S. Z . Zigzitov , kuulus teadlane mongolist ylikoolis loenuid pidav Baradiijn ja paljud teised pealinnas elavad budistid.Köik algas ilusalt kuid enda poolse korrektuuri töi kaasa budistide tuleviku suhtes Suur Sotsialistlik Oktoobri Revolutsioon , Nagu alati ajaloos köige ilusama momendi keerasid bolshevikud ikka ja jälle p-sse.

Rulliti lahti koheselt loosung " Võim töölistele ja talupoegadele" kuna Agvan Dorzijev ja temaga Petrogradis elavad mungad ei olnud ei töölised ega talupojad siis olid nad järelikult tööliste ja talupoegade vaenlased, Nii suhtus Lenin koos enda parteiga haritlastesse , kultuuritegelastesse , religiooni ja kultuse teenritesse yhesönaga budistid hakkasid pögenema revolutsioonilisest pealinnast

[redigeeri] Dorzijevi arreteerimine tšekistide poolt

1918. aasta suvel sõitis Dorzijev Kalmökkiasse kus osales (Tsoira Tsanniid ) eksamikomisjonis hinnates noorte kalmöki laamade oskusi ja teadmisi filosoofias .

Kohalikud kloostrid korjasid samal ajal hunniku raha ja vääris-esemeid annetuseks kokku ,et toetada Petrogradis asuvat Vene impeeriumi Kalchakra templit .

Selle rahakohvriga arreteeriti Dorzijev Saraatovi lähedal Urbahi raudteejaamas koos kahe kalmöki laamaga kui nad olid teel Moskvasse , tshekaa poolt Syydistatuna selles et kavatsesid Venemaalt emigreeruda , raha ja väärtasjad aga endaga kaasa välismaale vedada.

Esialgu otsustas tshekistide kari et Agvan kui uue ausa varas ja pettur peab saama körgeima karistusmäära nimelt mahalaskmise .

Kuid tänu Peterburi orientalistide ebainimlikele jöupingutustele Oldenburg , Vladimirtsov , Kotvin ,kes anusid ja palusid bolshevike meeleheitlikult Dorzijevi elu pärast selgitades tshekistidele , et tegu on körgelt haritud mungaga ,kes ei hooli rahast ega maistest väärtusest ja kasutades ära erineval tasandil tutvusi puna valitsuses j andes isegi altkäemaksu önnestus neil Dorzijev koos kalmökkidega siiski vabastada . Laamad kyll vabastati kuid raha , mis Petrogradi templi ja munkade jaoks oli kogutud selle vötsid ahned tshekistid endale.

[redigeeri] Peterburi templi paljaks varastamine bolshevike poolt

1919. riisuti Peterburi datsan väärisesemetest paljaks ja enamus sisustust lõhuti revolutiooniliste puna-armeelaste poolt. Samal suvel kihutab Dorzijev taas Astrahani steppides asuvaisse kloostritesse ,kus jagab enda kirjutatud teksti ehk pigem vöiks seda nimetada manifestiks ,kus annab teada uutest saabuvatest reformidest budismis ja palub et kohalik vöim ei laastaks ega ryystaks kloostreid kuna nood on äärmiselt vajalikud hariduse ja kultuuri keskused kohaliku rahva arengu ja kultuuri säilivuse huvides..Kuna tol ajal vaheldus vöim iga paari päeva tagant oli ka suuri raskusi erinevate bandedega kokku leppida et leida kaitset röövimiste ja tapmiste vastu.Siit saab möistetavaks Agvan Dorzijevi humaanne pyydlus kaitsta kultuuri ja vaimseid väärtusi tollel rahvale raskel ajal. Kui tähelepanelikult järgida seda arengu skeemi Dorzijevi tegevuste kylje pealt saab selgeks et enam AGvan ei räägi uutest piirkondadest ka rahvastest kellele budismi viia ja propageerida, ta räägib sellest kuidas seda sama budismi säilitada,Arvan et kui ta 1917 tervitas punaste revolutsiooni nagu mainib enda eessönas Dagbajev siis juba aastal 1919 ta pölgas nii revolutsiooni kui selle tegijaid.

Kalmõkkiast sõitis Agvan edasi Aasiasse.

[redigeeri] Karl Tõnisson Peterburi datsani eestseisjaks

1920. aastal määras Doržijev enda ametliku käskkirjaga vend Vahindra ehk Karl Tõnissoni Peterburi datsani eestseisjaks. Ise kihutab auväärne Bakuusse, kus toimus Ida rahvaste kongress, kus otsustati taotleda autonoomiat kalmõkkidele, burjaatidele ja mongolitele.

[redigeeri] Manba datsan

1921 taastas Agvan Atsagatski kloostris tohtrite õppeasutuse (manba datsan), mis oli asutatud 19. sajandil.

Aastaks 1926 oli see budistlik asutis koos haiglaga yks paremaid Burjaat-Mongoolias ,,,, Ametlik nimetus ,,Atsagatskii arshan, Hiljem saabus Leningradist kohale YleLiidulise eksperimentaal meditsiini instituut kes töi kaasa terve pilve teadlasi ja meedikuid kes uurisid kohaliku Tiibeti ravimis kunsti eesmärgil et lääne meditsiini otstarbeks kohandada kloostrites kasutusel olevaid töövötteid ja tarkust mida öppiti kohalikelt tohter laamdadelt ( emtshii- tohter laama )

Olukord oli talutav kuni 1932 aastal areteeriti tshekistide poolt suur hulk arshanis tegutsevast rahvast ,,Yks emtshiidest Zodbojev oli ainuke kel önnestus pögeneda ,too lidus Leningradi templisse kus tohderdas inimesi kuni 1937 aastani.

Sellised olid tunded ja suhe Dorzijevil enda lapsepölve kloostrisse ,mis nyyd Ulan-Ude linnanöukogu otsusega poolt suleti.

[redigeeri] Maadeuurija Kozlov

1923 saadab Agvan Dorzijev koos maadeuurija Kozlovi ekspeditsiooniga Tiibetisse öppima 10 noort laamat . Neist kolm hukkusid Ulan Batori lähedal kommunistide käe läbi kuid ylejäänud 7 jöudsid Tiibetisse Köik need "seitse budistliku vaprat " omandasid hea hariduse ja said kuulsateks laamadeks enda elu jooksul , kuid tagasi kodumaale neil ei önnestunud enam kunagi tagasi tulla.

1933 , novembris sureb 13 . Dalai . sellest hetkest peale suleti paljud budistlike templite uksed nöukogude Venemaal ja Mongoolias kymneteks aastateks

1935 asuti jälitama ja vanglatesse toppime köiki ellu jäänud budalasi yle nöukogude Venemaa , Mongoolia , kalmökkia , Tuva . Burjaatia kusjuures esimesena langes löögi alla Piiteri datsan , mis hiljem 1938 .suleti .kuna budalased visati sealt välja Selle kampaania käigus läksid viimased laamad kes eelmistest kommunistide poolt organiseeritud usuvastastest progrommidest puutumata olid jäänud nii pyssi ette kui okastraadi taha laagrisse. Nii hävitati kalmökkidel ,tuvalastel ,burjaatidel , mongolitel nende rahvuskultuur ja vaimsust teeniv -intelligents löplikult.

[redigeeri] Progrommid budistide vastu

1936, hakkavad yle NSV Liidu progrommid budistlike templite ja kloostrite vastu , nood mis ei olnud veel punaste poolt suletud vöi löhutud- Vöimudel oli eesmärk sulgeda viimased kultuse kohad ja tema teenrid budistlikud laamad vangilaagrisse , et nad sotsialismi ylesehitust ja vöitu segaks. ,

1936 . 15. augustil Ulan-Ude Linnanöukogu otsusega suletakse Atsagat-Shelutajevskii datsan Burjaatias . Selle kloostriga oli Agvani elus seotud köik mälestused tema lapsepölvest , siin öppis ta enda öpetaja Iroltujevi käe all esimesed tähed selgeks nii mongoli , kui tiibeti keele osas , samuti ka lugema ,

Iroltujevist sai hiljem Hambo lama , kes kogu elu aitas kaasa enda öpilase arengule ja kujunemisele budistist haritlaseks , filosoofiks ja mungaks öpetajaks. .Sama Iroltujev suunas Dorzijevi Lhasasse Drepung Gomangi kus too omandas köik ,mida Lhasa ja Potala olid tol ajal vöimelised hariduse osas yldse pakkuma.

[redigeeri] Bolševikud budiste tapmas

1937 . aasta sygist peetakse SanktPeterburi templi jaoks köige traagilisemaks ,ja sama laienes kogu Venemaa budismi ja budistide kohta.

Öösel murdsid Leningradi tshekistid templisse sisse viies kaasa köik inimesed , kes sel hetkel templi territooriumil viibisid. viibisid , alates munkadest kuni usulisteni välja . Arreteeritud veeti tshekaase ja "troika " ehk kolmest mörvar-tshekistist koosnev kohus otsustas kähku nende saatuse , köik templis kinni vöetud inimesed lasti maha.Nende hulgas ka kuulus mongolist Baradijn.

1937 . jaanuaris söidab vana munk Agvan Dorzijev Petrogradist tagasi Burjaatias asuvasse Atsagatski kloostrisse.

[redigeeri] Dorzijevi arest

13 . ndal novembril areteeritakse 85 aastane Agvan Lobsang Dorzijev tshekistide poolt Tunkinski orus asuvas kloostri majas kus ta tavaliselt peatus enda kylaskäikudel Vana haige munk viiakse Ulan-Udes asuvasse vanglasse

[redigeeri] Surm vanglas

1938. aasta Agvan Lobsang Dorzijev sureb 29 jaanuaril Ulen -Ude vanglas .

Dorzijev käis Venemaaa ja Tiibeti vahet enda elu jooksul 12 korda

[redigeeri] Peterburi datsani sulgemine

Agvan Lobsang Dorzijevi surm andis kommunistidele vöimaluse löplikult arveid klaarida pealinnas asuva budistliku templiga ,mis kantakse sellest hetkest kohaliku Leningradi linna munitsipaal-fondi ja templi sisustus tassitakse tshekistide poolt Kaasani kirikusse kus kristlased välja visati seal asutatud Ateismi muuseumi fondidesse . See köik toimus aprillis ja 15 . juunist antakse budistlik tempel linna kehakultuurlaste kasutusse, Sellega löpeb SanktPeterburi budistliku templi esimene periood.

[redigeeri] Välislingid

Tibet's part in the 'great game Agvan Dorjiev *[1]

The Shambhala missionary Agvan Dorjiev *[2]

Medical Faculties of Buryat Buddhist Monasteries by Natalia Bolsokhoeva*[3]

Special Kalachakra Places *[4]

Huvitav artikkel Mannerheimist ja Dalaist Русский офицер у Далай-ламы *[5]


Буддизм в России. История.*[6]

Открытие барельефа Агвана Доржиева *[7]

Найдена переписка Далай-ламы XIII с Советской Россией*[8]

Итигелов, Даша-Доржо*[9]

Xамбо-лама, бурят.-тибет. традиц. ученый *[10]

СИБИРЯК – ЭТО ЗВУЧИТ ГОРДО *[11]

Юбилейные Доржиевские чтения -Буддийская традиция. История и современность*[12]

Краткая биографическая справка Агвана Доржиева*[13]

История Санкт-Петербугского буддийского монастыря-Дацан Гунзэчойнэй *[14]