Anija mõis

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Anija mõis (saksa k. Hannijöggi, hiljem Annia), rüütlimõis Harju-Jaani kihelkonnas Harjumaal.

Anija mõisast on esmateated 1482. aastast, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Tõenäoliselt on mõis asutatud millalgi 1355. ja 1482. aasta vahelisel ajal. Zoegede kätte jäi mõis kuni 1671. aastani mil selle ostis Jakob Staël von Holstein. Peale ostu lasi uus omanik Anijale püstitada kahekorruselise kivist häärberi, kuid juba siis on seal märgitud ka vanema, tõenäoliselt keskajast pärineva mõisamaja varemete olemasolu. Arvatavasti just Anija mõisahoone sai 17. sajandi lõpul meie päevini säilinud Maardu, Palmse ja Aa mõisahoonete ehitamisel eeskujuks. Staël von Holsteinide aadliperekonnaga jäi Anija seotuks järgmiseks 170 aastaks, v.a lühike periood 1770ndatel, mil mõis oli panditud Maydellidele.

Praegune klassitsismisugemetega barokne kahekorruseline peahoone valmis mõisas ajavahemikul 1800-1802, mil mõisa omanikuks oli Matthias Staël von Holstein. 19. sajandi teisel on hoonet vasakult otsas köögiploki näol pikendatud, heimatsiilis veranda (praegu varemeis) lisati tagaküljele 20. sajandi alguse paiku. 18.-19. sajandist pärineb mõisas ka hulk kõrvalhooneid, sh kaaristuga ait (harvaesinevalt kahekorruseline) ning sisehooviga tall-tõllakuur-karjakastell (viimane on meieni säilinud osaliselt ja tugevalt ümberehitatud kujul).

1840. aastal panditi mõis Konstantin Peter von Ungern-Sternbergile, kes selle kolme aasta pärast ka endale päriseks ostis. 1858. aastal olid mõisas talurahvarahutused, mis on saanud tuntuks Eduard Vilde romaani "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" põhjal. Aasta peale 1905. aasta revolutsiooni müüsid Ungern-Sternbergid mõisa Wahlidele. Mõisa viimane maareformieelne omanik oli Marie (Mary) von Wahl. Wahlide omandusajal suurendati mõisa parki 2-3 korda ja istutati sinna mitmeid võõrpuuliike, mis on mõisapargi uhkuseks tänini.

Võõrandamise järel kolis 1924. aastal peahoonesse kool, mis tegutses seal kuni 1975. aastani. Nõukogude perioodil kasutas osasid ruume ka kolhoosikontor ning (alates 1975. aastast) sovhoosi osakonnakontor. Kool tegutses taasavatuna lisaks veel aastail 1990-2002. Praegu asuvad mõisahoones kohalik rahvamaja ja raamatukogu, hoone kuulub Anija vallale (koos aida, teenijatemaja ja pargiga).





[redigeeri] Välislingid