Dža-laama

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Dža-laama, ka Dambi Džamtsan-laama, Tušegun-laama, Luvsan Dambižantsan, jt nimekujusid (1862?-1922) oli Mongoolia budistlik usutegelane ning Hiina ülemvõimu vastu võitleja.

Teave selle isiku kohta on vähene ja vastuoluline. Arvatavasti oli ta rahvuselt kalmõkk või torguut. Tema sünninimeks nimeks on arvatud Amur Sanajev, pärast vaimuliku hariduse oamdamist kasutas ta vaimulikku nime Dambi Džamtsan. Budistliku vaimuliku laama tiitlit kandis Dža-laama ametlikul aastatel 1912-1914.

Ta sündis Volga lähedal Astrahani kubermangus Maloderbetski (Väike-Dörbeti) ulussis.

Dža-laama
Suurenda
Dža-laama

1867. aasta paiku kolis pere Mongooliasse. Tulevane Dža-laama asus õppima Dolon-hiidi, sealt edasi Erden Dzuusse, kust laamad suunasid andeka poisi Tiibetisse Drepungi kloostrisse. Lhasasse õppima saatis teda tema õpetaja. Lhasast olevat noormees käinud palverännakul Indias Buddha eluga seotud paikades, kust tagasi Drepungi saabudes tapnud ühe munkadest ja põgenenud nii kloostrist kui Lhasast. Seda on peetud rituaalmõrvaks, kuid on ka oletatud, et tegu oli tavalise tüliga, kus saatuslikuks sai tulevase vabadusvõitleja keevaline ja auahne loomus.

Lhasast põgenes Dambi Džamtsan Pekingisse, kus õppis erinevaid budistlikke distsipliine, legendide järgi ka mingeid müstilisi tantra praktikaid. 1890. aastal saabus ta tagasi Mongooliasse noorpõlve kloostrisse Erden Dzuusse.

Dharma-Dhodij Ivolgaast arvas, et Dža-laama tundis selliseid tantra praktikaid, mis tegidtemast surematu. Dharma-Dhodij ja Hambo Erdinejev kinnitasid, et Dža-laama oli väga heade teadmistega astroloog ja Munko laama rääkis temast kui väga osavast ja targast arstist. Paljud lood kirjeldavad kalmõki haritust ja erudeeritust budismi puutuvais küsimustes, lisaks osanud ta heal tasemel vene keelt. On väidetud, et Dža-laama oli dalai-laama lähedane sõber ja õpilane, kuid tõenäoliselt ei vasta see tõele. Lisaks liigub legende tema hüpnotisöörivõimete kohta.

20. sajandi algul tugevdas Hiina Välis-Mongoolias oma koloniaalsurvet. Kohalikud feodaalid kutsusid rahvast vastupanule ning pöördusid toetuse saamiseks abipalvega Venemaa poole. Toimusid väiksemad relvakokkupõrked Hiina vägede ja kohalike partisanide vahel. 1911. aasta kodanlik revolutsioon Hiinas andis Mongoolia vabadusvõitlusele uue tõuke. 1. detsembril 1911 kuulutas Mongoolia end Hiinast sõltumatuks riigiks, mille eesotsas oli khaan ja ülemvaimulik Bogdo-gegen (džebtsun-damba-hutuhta). Uut riiki tunnustas Venemaa ning saatis sinna toetuseks ka oma väeüksusi.

Dža-laama paremalt teine
Suurenda
Dža-laama paremalt teine

1912 alustas Dambi Džamtsan Mongoolia ja Kasahstani steppides vastuhakku Hiina ülemvõimule. Ta nimetas end legendaarse vabadusvõitleja Amursana järeltulijaks, hiljem tema taaskehastuseks. Ta võttis kontrolli alla valitsuse poolt määratud Kobdo piirkonna valitseja ning ähvardas Lääne-Mongoolias sõltumatu Oiraadi impeeriumi rajamisega. Kobdo ründamisel ilmutatud vapruse eest andis khaan Bogdo-gegen Dža-laamale tiitli dokšinnoeon-hutuhta, mis on üks kõrgemaid budistlikus hierarhias ning aunime bator (vägilane). Ise omistas laama endale tiitlit noin-hutuhta ning pidas end tähtsuselt riigi juhiga võrdseks. Ta kasutas võitluses verist terrorit, kuhu kuulusid nii röövretked, vangide piinamine kui tantristlikud rituaalmõrvad. Budistlikust seisukohast kindlustasid mõrtsukad tapetutele uue ja parema ümbersünni, võttes enda peale nende halva karma. Sellegipoolest mõistsid paljud laamad budismi sellise verise tõlgenduse hukka.

Dža-laama kogus arvestatava toetuse rahvamasside seas ning samuti küllalt arvestatava isikliku varanduse. Talle allus ligi 5000 ratsanikku; tema n-ö peakorter asus Mundžik-hure kloostri lähedal u 60 kilomeetri kaugusel Kobdost ja kujunes maa sisuliseks poliitiliseks keskuseks. Dža-laama võimu toetas inimeste ebausklik hirm tema üleloomulike võimete ees; tema valitsemismeetodites segunesid energia, praktiline taip ja äärmuslik julmus. See tõukas temast eemale näiteks kasahhid. 1914 katkestas tema rünnak Hiina vägedele Vene-Hiina läbirääkimised. Bogdo-gegen otsustas auahnest sõjapealikust vabaneda ning palus Vene võimudel ta arreteerida. Dža-laama tiitel tühistati, ta viidi kui Vene alam esmalt vanglasse Tomskis, seejärel asumisele Astrahanis, kuhu ta jäi 1918. aastani. Tema varandus ulatus üleskirjutamisel 250 000 rublani.

Pärast Venemaa oktoobrirevolutsiooni ilmus Dža-laama taas välja Lõuna-Mongoolias. Ta keeldus koostööst Mongoolia punase rahvavalitsusega ja talle alluvad 300 sõjameest tegelesid peamiselt karavanide röövimisega. Vangide tööjõuga rajas ta Šara-Hulussuni oaasi lähedal Tenpei-beišini kindluse ja 500 jurtast koosneva asula.

1921 vallutasid valitsusväed tormijooksuga kindluse, kuhu Dža-laama oli varjunud. Legendi järgi õnnestus Dambi Džamtsani tabamine 1922. aastal Mongoolia eriüksuslastel, kes olid ümber riietatud Tiibeti palveränduriteks. Laama hukati, tema pea toimetati Urgaasse, kust see sattus Petrogradi ja on siiani piirituses säilitatuna Antroploogia- ja etnograafiamuuseumi eksponaadiks.

Dža-laamat loetakse budistlikus traditsioonis Mahakala kehastuseks ja Shambala sõjameheks.

Raevukas jumalus kuuekäeline Mahakala
Suurenda
Raevukas jumalus kuuekäeline Mahakala

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Vaata ka

  • Mongoolia
  • Roman Ungern von Sternberg