Arutelu:Õige

Õige või tõene tähistab sellist, mis tuleneb otseselt muust, mis on õige. Teaduses on eeldusena õiged vastava teadusharu aksioomid, elus on eeldusena õiget raske leida, ent üldiselt arvestatakse üldises diskussioonis, et see on see, millega kõik diskussioonis osalejad nõustuvad või siis mõni kompromiss sellest (seljuhul on vaja, et diskussioonis osalejad oleksid kõik nõustunud kompromissi leidmise põhimõtetega ja seega saab aluslikult õigeks kompromiss). Teadus ja enamik religioone käsitlevad tegelikkust sellisena, et on olemas ka objektiivne tõde, mille saavutamist kõik muud tõed pürgivad (tegelikkuseks loetaksegi siis see objektiivne tõde).

Eetika on teadus, mis proovib leida teatavate aluste, üldiselt inimese vajaduste, põhjal õiget tegutsemist, milleks peab olema tegevus, mis rahuldab kõige paremini antud vajadused.

Kahendsüsteemis tähistab sõna "tõene" tihti arvu 1.

Tõesele vastandub väär.

Ei ole mõtet teha artiklit omadussõnast, välja arvatud erandjuhtudel. Selliseks erandiks on näiteks "tõene" ja "väär" kui tõeväärtused (sellega on seotud ka sõna "tõene" kasutamine kahendsüsteemis).

'Õige' ja 'tõene' on täiesti erinevad mõisted. Õige võib olla tegevus, otsus vms, tõene võib olla propositsioon, uskumus jne. Õigsus on korrektsus, normikohasus, ratsionaalsus vms, tõesus on kõige levimuma arusaama kohaselt vastavus tegelikkusele. Õigsuse erijuht on eetiline õigsus.

Eetika definitsioon, mis siin on esitatud, on väga vaieldav. Andres 08:00, 12 Mar 2005 (UTC)

Definitsioon on põhimõtteliselt Aristotelese definitsioon, mis määratleb kõgepealt mõiste "hüve" ja seejärel "eetika" kui teaduse, mis uurib, kuidas saavutada rohkem hüvesid. "Nikomachose eetika" algab põhimõtteliselt sellega.
Isegi kui seda definitsiooni saab kuidagi tagasi viia Aristotelese definitsioonile (kas saab, see on vaieldav), on see definitsioon ikkagi vaieldav, nagu Aristotelese definitsioongi. Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)
Matemaatikas "õige vastus" ja "tõene vastus" on üks ja sama.
See kokkulangemine ei ole olemuslik, sest ta tuleneb eeldusest, et õige on anda tõene vastus. Peale selle võib asi olla selles, et tänapäeva matemaatikas enamasti ei ole muud tõesuse kriteeriumi kui õige tuletatus aksioomidest. (Muide, Gödeli teoreem mittetäielikkusest ütleb, et on olemas tõene aritmeetika väide, mida ei saa aritmeetika aksioomidest tuletada.) Samuti võib sõna "õige" tulla üldkeelest, kus puudub sõna "tõene" ning selle asemel öeldakse sageli "õige". Filosoofias ja loogikas ei ole niisugune sõnatarvitus lubatav, sest see ei võimalda neil mõistetel vahet teha. Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)
Miks arvan, et sõnad "tõene" ja "väär" peaksid omama artikleid, on seetõttu, et esiteks tehakse nendega kahendloogika tehteid; teiseks on need seotud "tõestamisega".
Need sõnad peaksid minugi meelest olema artiklite pealkirjad, sest nad tähistavad mingeid objekte, nimelt tõeväärtusi, millega kahendloogika tehteid tehaksegi (tõsi küll, neid objekte võib tõlgendada ka teisiti). See, et need omadussõnad tähistavad omadusi, õigustab minu meelest ainult artikleid pealkirjadega "Tõesus" ja "Väärus", sest need on omaduste nimetused. Kui panna artikli pealkirjaks omadussõna, tuleb välja pigem sõnaraamat kui entsüklopeedia.
Tõesuse ja vääruse mõistel ei ole otsest seost tõestamisega. Tõestus Aristotelese mõttes annab küll alati tõese tulemi, tõestuse kohta tänapäeva matemaatikas saab seda öelda ainult siis, kui defineerida tõesust tõestamise kaudu. Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)
Eetika puhul tuleb tegelikult samamoodi tõestada, et miski on õige, nagu matemaatika puhul.
Kui eetikas üldse tõestamine on võimalik, siis vaevalt saab see olla nii range ja konklusiivne kui matemaatikas. Tõenduseks olgu märgitud, et matemaatikas on konsemsused palju laiapõhjalisemad kui eetikas. Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)
Mõtlen natuke selle üle, kas see on õige, et siin on see artikkel, vastan mõne päeva pärast täpsemalt, ent mulle tundub, et need sõnad hõlmavad palju informatsiooni, mida võiks kajastada :)
Kusjuures, omadussõnadel nagu nt. "punane" või "must" on tohutult palju tausta, samuti "suurem" ja "väiksem" seostuvad paljude teadusharudega ...kas on mingeid üldisi põhimõtteid ühes konkreetses kohas selle kohta, milliseid teemasid siin kajastada ja kui mitte, kas äkki ei peaks läbi vaidlema seda?
Küsimus ei ole teemades, vaid selles, millised pealkirjad artiklitele panna. Arvan, et "Must" ja "Punane" võiksid tõesti olla artiklite pealkirjad. "Suurema" ja "väiksema" puhul ma pole kindel, aga need võiksid ehk tõesti olla pealkirjad artiklitele, mis räägivad seostest "suurem" ja "väiksem" matemaatikas, võib-olla saaks nende pealkirjade alla ka mingi filosoofilise sisu. Arvan, et need küsimused tuleks lahendada igal üksikjuhtumil eraldi. Igatahes leian, et üldjuhul tuleks pealkirjades omadussõnade asemel neist moodustatud nimisõnalisi omaduste nimetusi või siis väljendeid, kus vastav omadussõna esineb täiendina. Kui sellele on vastuväiteid, siis tuleb need muidugi läbi väidelda (hoidun teadlikult sõnast "vaielda"). Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)
Põhimõtteliselt see, miks siin eetikat mainin, on see, et tegelikult on eetika matemaatikale väga sarnane teadus, hetkel küll võib-olla pisut põlu all. Näiteks selline kõige lihtsam eetika (üpris väljajätteline ja logisev küll), kus võtta kõige aluslikuma hüvena elu ja arvestada selle põhjal, on erinevad loogikakäigud, mis näitavad, kui palju surmasid millisele tegevusele järgneb. Eetika peaks olema oma arenenud kujul teadus, mis võimaldaks olukorrast arvutada välja tegevuse, mille tulemuseks on suurim võimalik hulk hüvesid.
See on üks võimalik eetikasüsteem, kuid mitte ainuke. Entsüklopeedias ei saa seisukohta võtta, milline eetikasüsteem on õige (kahtlen, kas saab siin rakendada tõesuse mõistet). Mina isiklikult kahtlen sügavalt niisuguse teaduse võimalikkuses, sest inimese horisont on alati piiratud ning tal ei õnnestu teada saada mingi teo kõiki tagajärgi. Peale selle ei ole sugugi ilmne, et elu on kõige aluslikum hüve. Teatud juhtudel inimesed ju eelistavad elule kas või näiteks au. Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)

Ok, arvan nii, et "õige", "tõene", "vale" ja "väär" tuleks maha võtta ja suunata ümber artiklile "tõesus", kus neist kõikidest räägib. Täiendan seda artiklit kahendloogika osas ise ja lisan selle arutelule ettepanekud eetika kohta, kui olen leidnud vastavad materjalid võrgust. Inglisekeelses variandis põhimõtteliselt ka nii on. Aga võiksid need maha võtta ise, kuna mul pole erilist ettekujutust, kuidas seda tegema peaks :)

Mina isiklikult arvan, et ei ole tarvis artiklit "õige". Seal võiks olla ümbersuunamine artiklile Õigsus. Pealkirja Vale all peaks peale lingi artiklile Valesus olema juttu valest kui valetamise tulemusest. Aga jah, tuleks siiski ka mainida, et "õige" ja "vale" on tavakeeles ka "tõese" ja "väära" sünonüümid.
Minu meelest peaks üldjuhul vastama igale mõistele eraldi artikkel. Kui me kõik ühte kohta paneme, siis ei pruugi lugeja vajalikku hõlpsasti üles leida. Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)

Samas selline lisa, et leidsin artiklid "tõesus" ja "valesus" ...ehk peaks ka need suunama? Artiklis "õigsus" saab sellest kõigest rääkida ...hirmpalju neid sõnu ikka :D

Jällegi, kui mõisted on erinevad, miks ei võiks siis olla erinevad artiklid? Andres 21:19, 12 Mar 2005 (UTC)

Teen ettepaneku teha siia ümbersuunamine artiklile Õigsus ning panna selle artikli sisu arutelulehele. Andres 21. juuni 2006, kell 19.32 (UTC)

Vaatasin, mis siia viitab, ning nägin, et neli viidet on Piibli mõistele "õige". Selle kohta tulekski siia artikkel kirjutada. Täpsustus võiks viia õigsuse juurde, kus võiks rääkida ka eetika mõistest 'õige' (right). Andres 21. juuni 2006, kell 19.36 (UTC)