Aserbaidžaan
|
|||||||
![]() |
|||||||
Ametlik keel | aserbaidžaani ehk aseri keel | ||||||
Pealinn | Bakuu | ||||||
President | İlham Әliyev | ||||||
Peaminister | Artur Rasi-zadə | ||||||
Pindala | 86 600 km² | ||||||
Rahvaarv Rahvastiku tihedus |
7 830 764
|
||||||
Iseseisvus   |
taastas iseseisvuse 30. augustil 1991 |
||||||
Valuuta | manat (AZM) | ||||||
Ajavöönd | Maailmaaeg +5 (DST +6) | ||||||
Hümn | Aserbaidžaani Vabariigi riigihümn | ||||||
üladoomen | .az | ||||||
maakood | 994 |
Aserbaidžaani Vabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjast Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunast Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodest Gruusiaga ja läänest Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.
Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Aserbaidžaani Vabariik on ajaloolise Aserbaidžaani põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale 19. sajandi alguses. Lõuna-Aserbaidžaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks – Lääne-Aserbaidžaaniks (pärsia keeles Āzarbāyjān-e Gharbī) ja Ida-Aserbaidžaaniks (pärsia Āzarbāyjān-e Sharqī).
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Parlament
Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis (Milli Məclis) on 125 saadikut, kes valitakse 5 aastaks.
[redigeeri] President
Prseident İlham Әliyev (meil tuntud venepärane nimekuju Ilham Alijev) on ametis 31. oktoobrist 2003. Aserbaidžaani presidendi valib rahvas 5 aastaks.
[redigeeri] Valitsus
[redigeeri] Haldusjaotus
Administratiivne jaotus:
- 59 rajooni (rayon),
- 11 linna (şəhər),
- Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Naxçıvan Muxtar Respublikası).
Regioonid
- Nahhitševan (Naxçıvan)
- Mägi-Karabahh (aseri Dağlıq Qarabağ; armeenia Artshahh (Lernajin Gharabagh))
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Suure osa territooriumist hõlmab Kura-Araksi madalik, millest enamik asub allapoole maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani Suur-Kaukasus, läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspiasse ulatuval Abşeroni poolsaarel.
- Madalaim punkt: Kaspia mere tase -28 m
- Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4 485 m
[redigeeri] Kliima
Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26° С ja mägialadel 5° С. Jaanuaris vastavalt 3° C ja –10° C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.
![]() |
![]() |
Gəncə kliimadiagramm | Lənkərani kliimadiagramm |
[redigeeri] Loodusvarad
Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Rahvastik
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Vaata ka
[redigeeri] Välislingid
- President of the Republic of Azerbaijan
- Baku Today
- State Statistical Committee of the Azerbaijan Republic
- Who is Who in Azerbaijan
- United Nations Office in Azerbaijan with a country report
- Library of Congress Portals on the World - Azerbaijan
- Aserbaidžaani vapp, Geraldika.ru poolt
- Aserbaidžaani riigipead ja valitsusjuhid 1918-1922, 1990-
Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) | ![]() |
---|---|
Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Türkmenistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa |