Pantšen-laama
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Pantšen-laama (tähendab körgelt haritud pandit) ka kasutatakse tema poole pöördumisel tiitlit Pantšen Erdeni ,mis omistati aastal 1713.
Nii Pantšen-laama kui Dalai on Gelukpa koolkonna hierarhia tipud mölemad on ka Tiibeti adminstratiivsed juhid. Dalai-laama asus Potalas ja Pantšen-laama elas Tashilhunpo (Bkra-shis Lhung-po) kloostris Shigatses (Gzhis-ka rtse). Mõlemad körged laamad on Budda Amitabhast lähtuvad bodhisatva Avalokiteshvara kehastused . Pantšen-laamade traditsioon sai alguse Tashilunpo kloostriylema Lobsang Choekyi Gyaltsen'i eluajal .kes oli kuulsa V Dalai-laama (1617–1682) mentor ja öpetaja.
Lobsang Gyatso (1617–1682) kuulutas enda haritud öpetaja III Pantšen-laamaks ja kahele eelnevale kloostrylemale omistati Pantšeni nimetus ja tiitel juba posthuumselt .
Lobsang Choekyi Gyaltsen kirjutas raamatu Shambala teekonna kohta oli loomulikult suur Kaalatshakra huviline ja tantra praktiseerija .Tema soovitusel ja eestvedamisel rajas V Dalai-laama Potala körvale saladusliku Draakoni templi. III Pantšen kui öpetaja ja guru koostas ka symboolse keele-vormi kuis edasi anda V Dalai laama mystilisi nägemusi ,mis pandi kokku eraldi raamatuks ,koos sinna juurde käiva praktikaid kirjeldavate teksti ja omapäraste illustratsioonidega mustal taustal.
[redigeeri] Pantšen-laamade loetelu
nimi | elas | Tiibeti keelne /Wylie | PRC transkriptsioon | inglise keelne variant | |
---|---|---|---|---|---|
1. | Khedrup Je | 1385–1438¹ | Mkhas-grub Rje,་ Mkhas-grub Dge-legs Dpal-bzang-po |
Kaichub Gêlêg Baisangbo | Khädrup Je, Khedrup Gelek Pelsang, Kedrup Geleg Pelzang, Khedup Gelek Palsang, Khedrup Gelek Pal Sangpo |
2. | Sönam Choklang | 1438–1505¹ | Bsod-nams Phyogs-glang,་ Bsod-nams Phyogs-kyi Glang-po |
Soinam Qoilang, Soinam Qoigyi Langbo |
Sonam Choglang, Soenam Choklang |
3. | Ensapa Lobsang Döndrup | 1505–1568¹ | Dben-sa-pa Blo-bzang Don-grub |
Wênsaba Lobsang Toinchub | Gyalwa Ensapa, Ensapa Lozang Döndrup, Ensapa Losang Dhodrub |
4. | Lobsang Chökyi Gyaltsen | 1570–1662 | Blo-bzang Chos-kyi Rgyal-mtshan |
Lobsang Qoigyi Gyaicain | Losang Chökyi Gyältsän, Lozang Chökyi Gyeltsen, Lobsang Choekyi Gyaltsen, Lobsang Choegyal, Lobsang Chökyi Gyaltsen |
5. | Lobsang Yeshe | 1663–1737 | Blo-bzang Ye-shes |
Lobsang Yêxê | Lobsang Yeshi, Losang Yeshe |
6. | Lobsang Palden Yeshe | 1738–1780 | Blo-bzang Gpal-ldan Ye-shes |
Lobsang Baidain Yêxê | Palden Yeshe, Palden Yeshi |
7. | Palden Tenpai Nyima | 1782–1853 | Gpal-ldan Bstan-pa'i Nyi-ma |
Dainbai Nyima | Tänpä Nyima, Tenpé Nyima, Tempai Nyima, Tenpey Nyima |
8. | Tenpai Wangchuk | 1855?–1882 | Bstan-pa'i Dbang-phyug |
Dainbai Wangqug | Tänpä Wangchug, Tenpé Wangchuk, Tempai Wangchuk, Tenpey Wangchuk |
9. | Thubten Chökyi Nyima | 1883–1937 | Thub-bstan Chos-kyi Nyi-ma |
Tubdain Qoigyi Nyima | Choekyi Nyima, Thubtän Chökyi Nyima |
10. | Lobsang Trinley Lhündrub Chökyi Gyaltsen | 1938–1989² | Blo-bzang Phrin-las Lhun-grub Chos-kyi Rgyal-mtshan |
Lobsang Chinlai Lhünchub Qoigyi Gyaicain | Choekyi Gyaltsen, Chökyi Gyeltsen, Choekyi Gyaltse, Trinley Choekyi Gyaltsen, Lozang Trinlä Lhündrup Chökyi Gyältsän |
11. | Gedhun Choekyi Nyima / Qoigyijabu² | 1989– / 1990– | Dge-'dun Chos-kyi Nyi-ma / Chos-kyi Rgyal-po |
Gêdün Qoigyi Nyima / Qoigyijabu | Gendün Chökyi Nyima, Gendhun Choekyi Nyima / Choekyi Gyalpo, Chökyi Gyälbo, Gyaincain Norbu, Gyaltsen Norbu |