Otto Tief
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Otto Tief VR /3 (14. august 1889 Rapla – 5. märts 1976 Ahja) oli Eesti Vabadussõja ajal sõjaväelane ja hiljem poliitik, viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse moodustaja Eestis enne taasiseseisvumist.
Sisukord |
[redigeeri] Haridus
- Esimese maailmasõja puhkemisel õppis ta Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, mis jäi sõjaväkke mobiliseerimise tõttu lõpetamata.
- 1916 lõpetas Peterburi inseneriväe kooli lipnikuna.
- 1921 lõpetas Tartu Ülikooli õigusteaduskonna.
[redigeeri] Teenistuskäik sõjaväes
- 1916 Vene sõjaväe koosseisus Riia rindel
- 1918 oli Vabadussõja alguses Piirivalve Valitsuse teenistuses
- 20. detsembril 1918 noorem ohvitser Kalevlaste Malevas, hiljem selle ülem, juhtis seda Landesveeri sõjas. Kalevlaste Maleva formeerimisel rügemendiks oli selle üksuse ülema abi. Vabadusristi II/3 kavaler.
- 1920 loobus tegevteenistusest kapteni auastmes
[redigeeri] Poliitiline tegevus
- 1917 valiti Eesti rahvusväeosade moodustamisel XII Armee Eesti Sõjaväelaste Täidesaatva Komitee ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee liikmeks
- 3. ja 5. Riigikogu koosseisu liige
- 1927 töö- ja hoolekandeminister
- 1928 kohtuminister
- 18. septembril 1944 moodustas viimase seadusliku Eesti Vabariigi Valitsuse Eestis enne taasiseseisvumist, nn Otto Tiefi valitsuse
[redigeeri] Otto Tiefi valitsus (18. september 1944 – 12. jaanuar 1953)
- Otto Tief – Peaministri asetäitja ja Siseminister
- Arnold Susi – Haridusminister
- Johannes Klesment (astus ametisse 13. jaanuaril 1945 – Kohtuminister
- Kaarel Liidak (suri 16. jaanuaril 1945 – Põllutööminister
- Hugo Pärtelpoeg (suri 29. aprillil 1951 – Rahaminister (!)
- Voldemar Sumberg – Sotsiaalminister
- Juhan Pikkov (suri 3. septembril 1947) – Teedeminister
- August Rei (astus ametisse 31. detsembril 1944, kuni 9. jaanuarini 1945 – Välisminister
- Juhan Kaarlimäe – minister
- Johannes Sikkar (alates 20. aprillist 1952 – minister
- Artur Terras (alates 20. aprillist 1952 – minister
- Valitsuse algkoossseis nimetati ametisse 18. septembril 1944 ja astus ametisse (välja arvatud August Rei, Johannes Klesment ja Rudolf Penno, kes ei viibinud Eestis) 20. septembril 1944, kuid vastav Riigisekretäri teadaanne on dateeritud 18. septembril 1944.
- Johan Holberg oli algul määratud Sõjaministriks, kuid ta keeldus ametisse astumast ja tema määramine tühistati.
- Rudolf Penno oli määratud Kaubandus-tööstusministriks (!), kuid ta ei astunud Vabariigi Valitsuse liikmena ametisse ja suri 25. novembril 1951.
- Hans Rebane nimetati ministriks 15. jaanuaril 1945, kuid määramine tühistati 24. juunil 1949.
- Artur Ekbaum ja Johannes Nyman nimetati ministriks oktoobris 1945, kuid määramine tühistati 24. juunil 1949, arvates 1. detsembrist 1949.
[redigeeri] Vangistamine
- 10. oktoobril 1944 vangistati
- 2.–3. juunil 1945 mõistis NSVL Ülemkohtu sõjakolleegiumi kohtuistung talle kümneaastase vangistuse. Vangis olles mõõtis ta välja Baikonuri kosmodroomi.
- alates 1965 elas Läti NSV-s Heinastes (Ainaži)
[redigeeri] Kirjandus
Eelnev: Jüri Uluots Eesti Vabariigi peaminister |
Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse juht 1944-1953 |
Järgnev: Johannes Sikkar |
Eesti Vabariigi riigivanemad ja peaministrid | ![]() |
---|---|
Peaministrid (1918-1920) |
|
Päts | Strandman | Tõnisson | Birk | Tõnisson | Piip | | |
Riigivanemad (1920-1934) Piip | Päts | Kukk | Päts | Akel | Jaakson | Teemant | Tõnisson | Rei | Strandman | Päts | Teemant | Einbund | Päts | Tõnisson | Päts |
|
Peaministrid (1934-1940, 1944) |
|
Eksiilvalitsuse peaministri kohusetäitjad (1944-1992) |
|
Peaministrid (1990-) (Savisaar) |(Vähi) | Laar | Tarand | Vähi | Siimann | Laar | Kallas | Parts | Ansip | |
Tief, Otto