Sierra Nevada (USA)
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Sierra Nevada (inglise keeles ka The Sierra, The Sierras; hispaania keeles 'lumine mäestik') on ida-Californias ja osalt Nevadas asuv mäestik.
Sierra Nevada kulgeb põhja-lõuna sihis. Läänenõlv on lauge, idanõlv järsk.
Sierra Nevada kõrgeim punkt on Mount Whitney (4421 m). Mäestiku pindala on 489 km².
[redigeeri] Geograafia
Sierra Nevada kulgeb 650 kilomeetri pikkuselt Fredonyeri kurust põhjas Tehachapi kuruni lõunas. Lääne poole jääb Keskorg poolt ja ida poole Suur nõgu.
Lääne-idasuunalises ristlõikes on Sierra Nevada erikülgse kolmnurga kujuline: läänenõlv on laugjas, idanõlv moodustab järsu astangu. Nõnda jääb mäestiku hari selle idapoolsesse otsa.
Lääne suunas voolavad jõed jõuavad välja Vaiksesse ookeani. Itta voolavad jõed jäävad pidama Suurde nõkku, jõudmata ookeani. Mitmed väiksemad jõed ja Owensi jõgi suunatakse ümber Los Angelese linna (vaata Los Angelese veejuhe), mistõttu mõned idasse voolavad jõed jõuavad ka Vaikse ookeanini.
Sierra Nevadas on mitmeid märkimisväärseid geograafilisi objekte:
- Tahoe järv on suur, selge mageveega järv Sierra Nevada põhjapoolses osas 1897 meetri kõrgusel pindalaga 489 ruutkilomeetrit. Tahoe järv asetseb suuremalt jaolt Sierra Nevada ning sellest hargneva Carsoni mäeaheliku vahel.
- Hetch Hetchy org, Yosemite'i org ja Kings Canyon on ilusad kanjonid Sierra Nevada läänepoolsel küljel.
- Yosemite'i rahvuspark sisaldab hämmastavaid looduslikke graniitskulptuure, näiteks kupleid.
- Mount Whitney (4421 m) on kõrgeim punkt USA põhiterritooriumil.
- Teatud kõrgusel Sierra Nevada lääneküljel on kitsas riba, kus kasvavad hiidsekvoiad, mis on kõige suuremad puud maailmas.
Lõuna suunas Sierra Nevada mägede kõrgus kasvab. Seetõttu on Sierra Nevada lõunaosa tuntud ka High Sierra nime all. Seda piirkonda iseloomustavad maalilised kontrastid. Kõrgeim koht Tahoe järve lähedal on ümaralt 2,700 meetrit, kuid tipp Yosemite rahvuspargi juures Sierra Nevada lõunaosas on 4,000 meetrit ja kogu mäestik saavutab oma maksimaalse kõrguse Mount Whitney juures, mis on ühtlasi ka kõige kõrgem punkt kogu Sierra Nevadas. Mount Whitneyst lõuna pool kahaneb mäestiku kõrgus kiiresti.
25 miljonit aastat tagasi Sierra Nevada hakkas kõrgenema ja kalduma lääne poole. Jõed hakkasid süvendama kanjoneid mõlemale mäestiku küljele. Maa kliima jahenes ja jääaeg algas umbes 2,5 millionit aastat tagasi. Liustikud lõikasid välja omanäolisi U-kujulisi kanjoneid üle kogu Sierra Nevada. Jõgede ja liustike erosiooni kombinatsioon tõi nähtavale graniidist allmaailma, mis oli enne maetud, jättes ainult jäänukid settekivimitest osade Sierra Nevada tippude otsa.
Sierra Nevada kõrgenemine jätkub ka tänapäeval, eriti selle idaküljel. Kõrgenemine põhjustab väga suuri maavärinaid, näiteks nagu Lone Pine maavärin 1872. aastal.