Klooster
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Klooster (ladina sõnast claustrum, mis tähendab 'suletud paika') on kiriku, söögisaali (refektooriumi), raamatukogu, elukambrite ja mõnikord ka muude hoonete kompleks, kus inimesed elavad koos, harrastades oma jumalale keskendumiseks sobivat eluviisi.
Läänemaades on levinud eelkõige kristlikud (katoliku ja õigeusu) kloostrid.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Läänemaades

Kristlaste tagakiusamise aegadel põgenesid paljud monoteismi pooldajad Aafrika, Süüria, Egiptuse ja Väike-Aasia kõrbetesse ning mägedesse. Seal jäid nad elama üksi, muust maailmast eemaletõmbunult. Neid hakati nimetama eremiitideks (erakuteks) või munkadeks.
Pärast Milano edikti kasvas munkade arv. Nendesse piirkondadesse tekkisid terved kogukonnad, kus püüti üksteist askeesiga ületada. Tekkisid kloostrid oma ühiselureeglitega.
Ajapikku kujunesid kloostrid riigi olulisimateks haridus- ja kultuurikeskusteks.
Läänemaise kloostri põhiplaani eeskujuks on Sankt Galleni kloostri põhiplaan.
[redigeeri] Astmestus kloostris
-
- vend - meessoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus munkade kohta
- õde (õeke) - naissoost ordukaaslase nimetus katoliikluses, ka üldnimetus nunnade kohta
![]() |
---|
[redigeeri] Teemad
Athos - Kloostrite ajalugu - Eesti kloostrid - Cluny - kõrbeisad