Eesti rahvakalender

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Eesti rahvakalendriks nimetatakse eestlaste pärimuslikku ajaarvestuse ja tähtpäevade süsteemi, millega seostuvad ka teatud uskumused, kombed, rahvalaulud jms. Rahvakalender on ajaloos muutnud ja erinevatest allikatest mõjutusi saanud.

Tavaliselt peetakse eesti rahvakalendrist rääkides silmas rahvakalendrit sellisena, nagu ta oli välja kujunenud ligikaudu 19. sajandi keskpaigaks. Võib aga ka väita, et tänapäeva eesti rahvakalendri hulka kuuluvad pigem sõbrapäev, volbripäev, halloween, kalurite päev jts kui taliharjapäev või karjalaskepäev.

Eestlaste muistsest kalendrist on suhteliselt vähe teada, sest kalendriteateid on kirja pandud alles 19. ja 20. sajandil. Varasemate kommete kohta leidub üksikuid andmeid visitatsiooni- ja nõiaprotsesside protokollides, reisikirjades ja kroonikates. Väga paljus on muinaseestlaste kalendrit puudutavad seisukohad hüpoteelised ja oletuslikud.

Eesti rahvakalendri vanimaks kihistuseks on aastaaegade ja loodusnähtuste rütmilisus ning sellega hiljem seondunud põlluharija tööd-tegemised. Suhteliselt uuema kihistusena on rahvakalendrisse sulandunud kirikukalendri pühad. Neist mitmed andsid muistsetele tähtpäevadele uue nime, kuid rahvapärimuses säilis sageli ka ristiusueelne kombestik.

On oletatud, et rahvakalendri varasem ajaarvestus põhines peamiselt kuukalendril ning aega arvestati kuuloomisest järgmise kuuloomiseni või noorkuust noorkuuni. Kalendrikuu sai eestlastele omaseks ilmselt alles eestikeelsete trükikalendrite mõjul. Lisaks Rooma kalendrist pärinevatele rahvusvahelistele kuunimestustele on Eestis olnud tarvitusel ka erinevad rahvapärased kuude nimetused.

Lisaks kuukalendrile oli ajaarvestusel abiks eriline mnemotehniline meetod - lugunädalad. See oli ligikaudne suuline kalender, mis arvestas nädalaid mingist tähtpäevast teise tähtpäevani. Näiteks "jõulust kuus nädalat küünlasse, küünlast üksteist jürisse, jürist kaheksa jaani, jaanist neli jaagupisse, jaagupist üheksa mihklisse, mihklist kuus marti, mardist kaks kadrisse, kadrist neli jõulu". Lisaks lugunädalatele loendati külvinädalaid: jaanipäevast (24. juuni) või jaagupipäevast (25. juuli) alates loendati kahanevalt tagasi 10-13 nädalat, mis määrasid ära eri põllu- ja aiaviljade külviaja.

Nädalas oli seitse päeva, kuid on oletatud, et varasemal ajal võisid kasutusel olla ka viiepäevased nädalad. Sellistele oletustele annab alust tõsiasi, et nädalapäevade nimetustest on reede ja laupäev laenulise päritoluga ning neljapäeva ja laupäeva ehk vastavalt viiepäevase ja seitsmepäevase nädala eelviimase või viimase päevaga seondub mõneti sarnaseid uskumusi ja kombeid.

Läbi aegade on rahvakalendri keskmes olnud suurte tööde alguse ja lõpu tähistamine, suuremate looduse üleminekute pühitsemine. Nii jagunes aasta kahte ossa: suviseks ajaks, mil tehti põllutöid ja kari käis väljas, ning talveajaks, mil loomad olid laudas ja põld lume all. Suvehooaega on tavaliselt peetud jüripäevast (23. aprill) mihklipäevani (29. september).

Aasta suurimad tähtpäevad olid talvine ja suvine pööripäev. Lisaks neile oli rahvakalendris veel kuni 80 erinevat tähtpäeva, millest aga osa tunti ainult piiratud paikkondades. Mõningate tähtpäevade vanus ulatub tõenäoliselt üle tuhande aasta, ristiusueelsed nimetused on aga säilinud ainult vähestel (jõulud, suvisted, künnipäev, karjalaskepäev). Aja jooksul püsisid rahva mälus kindlamalt need tähtpäevad, millega seostus rikkalikum usundiline pärimus ja kombestik.

20. sajandi teisel poolel hakati Eestis teatud määral tähistama Nõukogude võimu juurutatud ametialaseid tähtpäevi nagu ehitajate päev, kaevurite päev, kalurite päev jne. Eesti taasiseseisvumisega see komme praktiliselt hääbus. Samas võeti 20. sajandi lõpuaastatel angloameerika kultuurist üle valentinipäeva (Eestis ka sõbrapäev) ning halloweeni tähistamise komme. Uue sisu sai volbripäev 1. mail, mis on muutunud eeskätt tudengite ja noorte kevadpeoks.

Sisukord

[redigeeri] Tähtpäevad

[redigeeri] Jaanuar

[redigeeri] Veebruar

[redigeeri] Märts

[redigeeri] Aprill

[redigeeri] Mai

[redigeeri] Juuni

[redigeeri] Juuli

[redigeeri] August

[redigeeri] September

[redigeeri] Oktoober

[redigeeri] November

[redigeeri] Detsember

[redigeeri] Liikuvad pühad

  • Lihavõtted ehk munapühad ehk ülestõusmispühad algavad esimesel täiskuupühapäeval pärast kevadist pööripäeva, 22. märts...26. aprill
  • Vastlapäev ehk lihaheitepäev on noorkuu teisipäev, seitse nädalat enne lihavõtteid, päev enne tuhkapäeva, 3. veebruar...9. märts
  • Tuhkapäev on 40 nädala- ehk argipäeva enne ülestõusmispühi ehk üks päev pärast vastlapäeva
  • Urbepäev ehk palmipuudepüha on pühapäev nädal enne lihavõtteid
  • Suur neljapäev kuulub suurde nädalasse
  • Suur reede kuulub suurde nädalasse, 17. märts...20. aprill
  • Tuuleristipäev on kolm neljapäeva enne ristipäeva
  • Linnuristipäev on kaks neljapäeva enne ristipäeva
  • Leheristipäev on üks neljapäev enne suurt ristipäeva
  • Ristipäev ehk taevaminemispüha on 40. päeva pärast lihavõtteid, neljapäev
  • Suvistepühad ehk nelipühad on seitsmes pühapäev pärast lihavõtteid, 10. mai...14. juuni
  • Emadepäev on maikuu teine pühapäev
  • Isadepäev on novembrikuu teine pühapäev
  • Advent algab 1. detsember ja kestab neljandast pühapäevast, enne jõule, kuni jõululaupäevani

[redigeeri] Tudengipühad

  • Rebaseks löömine ehk rebaste ristimine ehk rebaste pidu - oktoober
  • Saja päeva ball - sada päeva enne lõpetamist
  • Tutipäev - sada päeva enne eksamite algust
  • Lõpupidu - juuni

[redigeeri] Välislingid

Eesti uuema rahvakalendri tähtpäevade andmebaas
Teatmebibliograafiat kalendrikommetest
Ülevaade rahvakalendrist Eesti Rahva Muuseumi veebilehel

[redigeeri] Vaata ka

  See artikkel on pooleli.