J.M.K.E.
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
J.M.K.E. on eesti punk-ansambel.
Sisukord |
[redigeeri] Koosseis
- Villu Tamme (laul, kitarr; alates 1986)
- Reimo Va (basskitarr; alates 2002)
- Andres Aru (trummid; alates 1996)
- Tirts (taustvokaal; alates 2002)
- Promille Promille (vokaal, taustvokaal; alates 2002)
[redigeeri] Endised liikmed
- Mati Pors (laul; 1986)
- Tarvo Hanno Varres (basskitarr; 1986–1987)
- Venno Vanamölder (trummid; 1986–1989)
- Tõnu Trubetsky (laul; 1986–1987)
- Lembit Krull (basskitarr; 1987–1993, 2000)
- Ardo Põder (trummid; 1989–1996)
- Sten Šeripov (basskitarr; 1993–2002)
[redigeeri] Ajalugu
J.M.K.E. sünnipäevaks loetakse 18. jaanuari 1986, kui soojendati Vinnis Turisti koosseisus Mati Pors (laul), Villu Tamme (kitarr), Tarvo Hanno Varres (basskitarr), Venno Vanamölder (trummid). Bändi koosseis oli tegelikult teistsugune, aga mõned liikmed ei saanud esinemisest osa võtta ja bassikäigud õpetati Tarvo Hanno Varresele, kes pidi tegelikult olema helitehnik, selgeks sama päeva hommikul. Sama aasta kevadel hakkas laulma juba Villu Tamme, aeg-ajalt esinesid külalissolistidena bändiga ka Ivo Uukkivi (Munk) Velikije Lukist ja sel ajal saatebändita olnud Tõnu Trubetsky, kellega esineti nime all Vürst Trubetsky & J.M.K.E. (1986–1988 13 kontserti). Vürst Trubetsky ja J.M.K.E. on välja andnud ka albumi "Rotipüüdja" (Kaljukotkas 2000).
J.M.K.E. mängis nii Eesti esimesel suuremal punkfestivalil Jaanika-Paanika (1987) kui ka edaspidi. Samal aastal sai J.M.K.E. ka ametliku esinemisloa ehk tarifikatsiooni. Seoses perestroika-maaniaga esines bänd laialt üle Eesti ja ka NSVL-s, tõustes sellega Nõukogude Eesti ajakirjanduse tähelepanu keskmesse. Intervjuu Villu Tammega jõudis ajakirja "Noorus" lehtedele ja tema pilt sama ajakirja kaanele. Bändi võib näha ka ringvaates "Nõukogude Eesti nr. 20 / 87".
Neisse aastatesse 1989-1990 jääb ilmselt J.M.K.E. kuulsuse aeg. Villu jäi silma Joose Berglundi nimelisele soomlasele, kes asutas isikliku plaadifirma ja stantsis J.M.K.E. "Tere perestroika" vinüüli. See singel viis J.M.K.E. esimese Eesti bändina välisriigi edetabelitesse, olles Soomes aasta müüduimate singlite esikolmikus. 1989. aasta novembris valmis ka esimene suur plaat - LP "Kylmälle Maalle" Stupido Twins'i kaubamärgi all. Villule sai Eesti Levimuusikute Klubi Muusik auhind, "Levijaagup". Seejuures oli ajalehe "Muusik" aastaküsitlusel nii J.M.K.E. bändide arvstuses, Villu Tamme muusikutest kui ka "Kylmälle Maalle" albumitest teisel kohal, meeslauljate pingereas oli Villu Tamme kolmas ja laulude pingereas järgnesid Tõnis Mäe "Koidule" J.M.K.E. "Külmale Maale", "Internatsid" ja "Tbilisi Tänavad".
1990. aastal toimus lõplik koosseisumuutus, trummar Venno Vanamöldri kohale istus Ardo Põder, Nähvitsa asemele oli juba varem asunud Lembit Krull. Koosseis: Villu Tamme (laul, kitarr), Lembit Krull (bass), Ardo Põder (trummid) Toimus ka suurem Kesk-Euroopa turnee.
1991.-1992. bänd tuuritas. Seejuures tehti 1992. aasta lõpul ring peale Skandinaaviale. Enne seda, 1991. aastal, ilmus Soomes veel EP "Savist saar". Eesti iseseisvuse alguses (20. august 1991.a.) ülistati sarnaselt kõigi teiste "vabaduslaulikutega" vähe aega veel ka Villut, kuid unustati siis peagi. Näiteks ajalehe "Muusik" 1992. aasta parima ansambli valimisel ei mainitud J.M.K.E.-d enam kordagi (Peamised auhinnad võitis too aasta Onu Bella!).
Aastal 1993 ilmus J.M.K.E. teine täispikk plaat - "Gringode kultuur", mis viis J.M.K.E. ka oma eesmärgi saavutanud ja igapäevaellu sukeldunud masside meelest tagasi underground'i hulka. Aastatel 1994-1996 tegutses J.M.K.E edasi ja tänu oma nimele hakkasid tema tegemised ka rohkem silma, kui ülejäänud Eesti punkbändide omad. Samas oli ja on vist veel praegugi J.M.K.E. kuulsam Soomes kui oma kodumaal. 1995. aastal ilmutas Stupido Twins nende versioonid kõiksugustest vene revolutsiooni- ja muudest lauludest plaadina "Sputniks In Pectopah". Bändis oli selleks ajaks toimunud ka muudatus - nimelt asendas Sten Šeripov Lembit Krulli.
J.M.K.E. koosseis: Villu Tamme (laul, kitarr), Sten Šeripov (bass), Ardo Põder (trummid).
1995. aasta suvel tegi J.M.K.E. muusikat Mati Undi lavastatud Eesti Draamateatri suvelavastuses "Suveöö unenägu", millest alates on Villu juustevärviks roheline.
1996. aasta juulis ilmus järjekordne, järjekorranumbrilt neljas, kauamängiv - "Jäneste invasioon". Samuti peeti sellel aastal J.M.K.E. 10. sünnipäeva ja Eestis ilmus kassett "Rumal nali", mis sisaldab "23 keskmise, sita ja väga sita saundiga hitti".
Aastal 1997 sai J.M.K.E. sai sedavõrd suureks, et ilmus Saksa plaadifirma Tug Records'i all nende esimene kogumikalbum nimega "Totally Estoned - The Best Of J.M.K.E.".
Bändi põhitrummariks kujunenes juba alates 1994. aastast vaheldumisi Ardo Põdraga trumme mänginud Andres "Mõmmi" Aru. Et mitmel viimasel kontserdil on bassi mänginud taas Lembit Krull, võiks J.M.K.E.-d praegusel hetkel kutsuda viieliikmeliseks: Villu Tamme (laul, kitarr), Sten Šeripov / Lembit Krull (bass), Andres Aru / Ardo Põder (trummid).
1999. aasta algul ilmus uuesti "Külmale maale" kassetiversioon (Georg Scherer Systems) ning aastal 2000, peale 4-aastast vaikust, uus album pealkirjaga "Õhtumaa viimased tunnid".
[redigeeri] Albumid
- "Külmale maale" (1989)
- "Gringode kultuur" (1993)
- "Sputniks in Pectopah" (1995)
- "Rumal nali 1986–1989" (1996)
- "Jäneste invasioon" (1996)
- "Totally Estoned – The Best of J.M.K.E." (1997)
- "Õhtumaa viimased tunnid" (2000)
- "Ainult planeet" (2002)
- "Mälestusi Eesti NSV-st" (2006)