Cornelius
See artikkel räägib paavstist; teiste Corneliuse-nimeliste isikute kohta vaata artiklit Cornelius (täpsustus)
Cornelius oli Rooma paavst märtsist või aprillist 251 kuni surmani juunis 253.
Cornelius oli pärit Roomast ja põlvnes legendi järgi mõjukast patriitsisuguvõsast.
Sügisel 249 andis Rooma keiser Decius (249–251) ikalduse ja näljahäda tõttu välja edikti, mis nägi ette ohvritalituste pidamist paganlikele jumalatele. Et paljud kristlased keeldusid keisri soovi täitmast, algas nende tagakiusamine ja paavst Fabianus (236–250) oli üks esimesi üleriigilise kristlaste tagakiusamise ohvreid.
Et paavsti surma järel oli peamine paavstikandidaat preester Mooses vangis, valitses kirikut järgmised 14 kuud kolleegium, mida juhtis preester Novatianus. Alles Deciuse surma järel oli võimalik valida uus paavst.
Et Mooses oli selleks ajaks surnud, lootis seni kirikut juhtinud Novatianus saada ise valituks, kuid valiti hoopis preester Cornelius. Novatianus ei leppinud sellega ja ta pühitseti teise piiskopi poolt paavstiks veidi hiljem, millega algas teine kirikulõhe katoliikluses.
Corneliuse ja Novatianuse vahel püsis erimeelsus tagakiusamise ajal usust taganenud kristlaste taaslubamises missale, millele "puhaste" kirikut sooviv Novatianus oli vastu.
Vältimaks anarhiat, oli mõlema jaoks kõige tähtsam leida tunnustus. Cornelius saavutas täieliku tunnustuse alles siis, kui kaks mõjukat piiskoppi, Kartaago piiskop Cyprianus ja Aleksandria piiskop Dionysius asusid teda toetama, mille järel pani Cornelius Novatianuse kirikuvande alla. 251. aasta sügisel peeti Corneliuse eesistumisel sinod, milles tunnustati usust taganenud kristlaste tagasivõtmist kirikusse pärast patukahetsust. Ehkki Cornelius sai Cyprianusega suhteliselt hästi läbi, pälvis ta suhtlemisel opositsioonilise piiskopiga Cyprianuse hukkamõistu.
252. aasta juunis alustas keiser Gallus (251–253) kristlaste tagakiusamist, paavst vahistati ja saadeti Centumcellæsse Rooma lähedal, kus ta sai kätte Cyprianuse saadetud kirja, kes manitses teda kannatustes vastu pidama. Legendi järgi suri Cornelius märtrina, kuid teda ei mainita varasemates märtrite nimekirjades. Ka tema üle peetud kohtuprotsessi toimumine on vaieldav.
Katoliku kirikus on Püha Corneliuse mälestuspäev 16. septembril.
Corneliuse atribuutidena kujutatakse kolmikristi ja kõverat sarve. Ta on koduloomade ja karja kaitsepühak. Tema poole suunatud palved aitavad kõrvavalu, langetõve, palaviku ja närvihaiguste vastu.
Tema järglaseks sai Lucius I.
Eelnev: Fabianus |
Rooma paavst 251–253 |
Järgnev: Lucius I |
[redigeeri] Kirjandus
- "Pühakuteraamat. Nende elulood, ikonograafilised embleemid". Koostanud Kristi Tarand.
- J. N. D. Kelly. "Dictionary of the Popes".