Saksa Riik

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Saksa Riik
Deutsches Reich
Lipud Vapid

18711919

1939
Riigikeel saksa
Pealinn Berliin
Riigipea Keiser jne.
Pindala ?
Rahvaarv ?
Iseseisvus 18. jaanuar 1871
Rahaühik Saksa riigimark
Riigihümn Das Lied der Deutschen

Saksa Riik (saksa Deutsches Reich; 1871 - 1943) oli impeerium Kesk-Euroopas.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

18. jaanuaril 1871 kuulutati Saksa Riik Versailles's välja ja selle esimeseks keisriks krooniti Preisi kuningas Wilhelm I.

Aastatel 18841885 sai alguse Saksamaa koloniaalekspansioon, mille raames vallutati teiste suurriikide poolt veel koloniseerimata piirkondi Aafrikas ja Okeaanias. 1898. aastal omandati ka valdus Hiina aladel – Jiaozhou lahe piirkond keskusega Qingdaos.

Kolonialismi etapil tekkis Saksa Riigil huvi raudteeühenduse rajamiseks Pärsia lahe sadamatega, mis oleks võimaldanud tal hankida kiiremini toorainet ja pidada ühendust oma ülemerekolooniatega. Alates 1888. aastast tehti BerliinIstanbulBagdad–Basra raudteeliini rajamiseks aktiivselt koostööd Türgi valitsusega. Nii-nimetatud Bagdadi raudteed ei jõutudki enne I maailmasõda lõpuni valmis ehitada. Selle rajamine põhjustas pingeid suhetes Suurbritannia, Prantsusmaa ja Venemaaga ning kujunes üheks sõja puhkemise kaudseks põhjuseks.

[redigeeri] I maailmasõda

Peamine artikkel: Esimene maailmasõda

Saksamaa esialgsele edule järgnes sõjategevuse aluseks olnud Schlieffeni plaani nurjumine ja pikale veninud positsioonisõda. Sõja venimine ja Euroopas laiemalt levinud revolutsioonilised meeleolud tõid kaasa vasakjõudude aktiveerumise ka Saksamaal. Sõjavastase suuna esindajate seas andsid tooni sotsiaaldemokraadid eesotsas Karl Liebknechti, Rosa Luxemburgi ja Clara Zetkiniga. Kieli mässuga algas 3. novembril 1918 Novembrirevolutsioon.

[redigeeri] Novembrirevolutsioon

Peamine artikkel: Novembrirevolutsioon

Novembrirevolutsiooniga kukutati Saksamaal monarhia ning kuulutati välja vabariik. 11. novembril 1918 kirjutasid Antant ja Saksa Riik alla Compiègne'i vaherahule. Seejärel sai Saksamaa valitsus asuda siseriiklike probleemide lahendamisele. 1919. aasta alguses likvideeriti sotsialistide poolt välja kuulutatud Müncheni Nõukogude Vabariik ja Bremeni Nõukogude Vabariik.

28. juunil 1919 sõlmiti Saksa Riigile kahjulik Versailles' rahu.

[redigeeri] Weimari vabariik

Peamine artikkel: Weimari vabariik

Augustis 1919 kehtestati Saksamaal Weimari vabariik.

1932 valiti uuesti presidendiks Paul von Hindenburg.

[redigeeri] Kolmas Riik

Peamine artikkel: Kolmas Riik

30. jaanuaril 1933 nimetati riigikantsleriks Adolf Hitler.

23. augustil 1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksa Riik mittekallaletungilepingu. Saksa Riigi kallaletungiga Poolale 1. septembril 1939 algas Teine maailmasõda.

[redigeeri] II maailmasõda

Peamine artikkel: Teine maailmasõda

3. septembril 1939 kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia küll Saksa Riigile sõja, kuid jäid algul passiivseks ("Kummaline sõda"). Saksa Riik okupeeris 1938 - 41 14 riiki, sealhulgas Taani, Norra, Prantsusmaa, Belgia, Hollandi, Kreeka, Jugoslaavia, Läti ning Eesti.

2. veebruaril 1943 lõppes Stalingradi lahing, mis oli II maailmasõja pöördepunkt. Okupeeritud riikides tugevnes vastupanuliikumine. Saksamaal aktiviseerus natsismivastaste rühmade tegevus.

26. juunil 1943 nimetati Saksa Riik ümber Suursaksa Riigiks (Großdeutsches Reich).

  See artikkel on pooleli.
Saksa Riigi väljakuulutamine Versailles's. Bismarck seisab maali keskel valges mundris.
Suurenda
Saksa Riigi väljakuulutamine Versailles's. Bismarck seisab maali keskel valges mundris.

[redigeeri] Riigipead

Deutscher Kaiser, König von Preußen usw.

Vollzugsrat der Arbeiter- und Soldatenräte Groß-Berlins

Zentralrat der deutschen sozialistischen Republik

Verfassungsgebende Deutsche Nationalversammlung

Reichspräsident

Stellvertreter des Reichspräsidenten

Reichspräsident

Führer und Reichskanzler

Der Führer