Aserbaidžaan

Aserbaidžaani Vabariik
Azərbaycan Respublikası
Aserbaidžaani lipp Aserbaidžaani vapp
Pilt:LocationAzerbaijan.png
Ametlik keel aserbaidžaani ehk aseri keel
Pealinn Bakuu
President İlham Әliyev
Peaminister Artur Rasi-zadə
Pindala 86 600 km²
Rahvaarv
Rahvastiku tihedus
7 830 764


90 in./km²

Iseseisvus
&nbsp
taastas iseseisvuse
30. augustil 1991
Valuuta manat (AZM)
Ajavöönd Maailmaaeg +5 (DST +6)
Hümn Aserbaidžaani Vabariigi riigihümn
üladoomen .az
maakood 994

Aserbaidžaani Vabariik on riik Taga-Kaukaasias Kaspia mere läänekaldal. Ta piirneb põhjast Venemaa (Dagestani Vabariigiga), lõunast Iraaniga (Lõuna-Aserbaidžaan), loodest Gruusiaga ja läänest Armeeniaga. Nahhitševani eksklaavil on lühike lõik ühispiiri ka Türgiga.

Praegune Aserbaidžaani Vabariik tekkis Nõukogude Liidu lagunemise järel 1991. aastal. Mägi-Karabahhi ümber Armeeniaga puhkenud sõjalise konflikti tulemusena kaotas Aserbaidžaan kontrolli 16% üle oma territooriumist (Mägi-Karabahh ja sellest läände ja lõunasse jäävad alad) ning sai 800 000 sõjapõgenikku okupeeritud aladelt.

Aserbaidžaan
Suurenda
Aserbaidžaan

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Aserbaidžaani Vabariik on ajaloolise Aserbaidžaani põhjaosa, mis läks Pärsialt Venemaale 19. sajandi alguses. Lõuna-Aserbaidžaan on jagatud kaheks Iraani provintsiks – Lääne-Aserbaidžaaniks (pärsia keeles Āzarbāyjān-e Gharbī) ja Ida-Aserbaidžaaniks (pärsia Āzarbāyjān-e Sharqī).

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Parlament

Aserbaidžaani ühekojalises parlamendis (Milli Məclis) on 125 saadikut, kes valitakse 5 aastaks.

[redigeeri] President

Prseident İlham Әliyev (meil tuntud venepärane nimekuju Ilham Alijev) on ametis 31. oktoobrist 2003. Aserbaidžaani presidendi valib rahvas 5 aastaks.

[redigeeri] Valitsus

[redigeeri] Haldusjaotus

Administratiivne jaotus:

  • 59 rajooni (rayon),
  • 11 linna (şəhər),
  • Nahhitševani Autonoomne Vabariik (Naxçıvan Muxtar Respublikası).

Regioonid

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Suure osa territooriumist hõlmab Kura-Araksi madalik, millest enamik asub allapoole maailmamere pinda. Põhjas ulatub Aserbaidžaani Suur-Kaukasus, läände jääb Karabahhi ahelik. Bakuu asub Kaspiasse ulatuval Abşeroni poolsaarel.

Madalaim punkt: Kaspia mere tase -28 m
Kõrgeim punkt: Bazardüzü mägi 4 485 m

[redigeeri] Kliima

Suurem osa Aserbaidžaanist asub lähistroopikas. Kliimaerinevused maa eri osade vahel ulatuvad valdavast kuivast lähistroopikast (ja niiskest lähistroopikast Lənkərani madalikul) tundrale iseloomuliku kliimani Suur-Kaukasuse kõrgematel aladel (kõrgusvööndilisus). Juulis on madalikel 26° С ja mägialadel 5° С. Jaanuaris vastavalt 3° C ja –10° C. Suvi on kuiv. Kura-Araksi madalikul sajab 200–300 mm (Bakuus alla 200 mm), Suur-Kaukasuse eelmäestikes 300–900 mm, mägialadel 900–1400 mm ja Lənkərani madalikul 1700 mm sademeid aastas.

Gəncə kliimadiagramm Lənkərani kliimadiagramm

[redigeeri] Loodusvarad

Aserbaidžaani peamisteks maavaradeks on nafta, maagaas, rauamaak, aluniit, püriit, polümetallilised maagid, barüüt, kivisool, mineraalvesi.

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Rahvastik

[redigeeri] Kultuur

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid


Sõltumatute Riikide Ühendus (SRÜ) SRÜ lipp

Armeenia | Aserbaidžaan | Gruusia | Kasahstan | Kõrgõzstan | Moldova | Tadžikistan | Türkmenistan | Ukraina | Usbekistan | Valgevene | Venemaa