Siddhārtha Gautama
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |

Siddhārtha Gautama (hiljem nimetatud Buddha, Buddha Gautama, Buddha Šākjamuni; traditsioonilise dateeringu järgi 563–483 eKr) oli budismi rajaja.
Ta sündis praeguse Nepali alal Lumbinīs Kapilavastu lähedal väikest kuningriiki valitsenud Šākja suguvõsa printsina. Nooruses elas Siddhārtha õukondlikus luksuses. Alles kolmekümnendates eluaastates sai ta esimest korda inimlike kannatuste tunnistajaks, nähes rauka, haiget ja surnut. Saades innustust ja inspiratsiooni ühelt erakult ja joogilt , kes oli hüljanud maised kiindumused ja saavutanud hingelise rahu, ütles Siddharta lahti luksuslikust printsielust, et otsida vaimset virgumist, ülimat teadmist olemasolu loomusest, millega käib kaasas vabanemine kõigist kannatustest. Pärast pikka aega kestnud meditatsiooni Põhja-Indias Varanasi lähedal tänapäeva Bodh Gayas jõudiski ta virgumisele, ning sai buddhaks ehk "virgunuks".
Saanud virgunuks, hakkas Buddha kuulutama enda Öpetust kuis vabaneda sansaaras kannatustest . Buddha õpetus ehk dharma algas "nelja õilsa tõe" ja "kesktee" (vt budism) kuulutamisega. Väikesele askeetide rühmale avaldas ta India linna Varanasi lähedal asuvas Sarnathi Hirvepargis "neli õilsat tõde". Buddha õpetas kasvavat budistlikku munkade hulka umbes 45 aastat, kuni oma surmani 80-aastaselt.