Glasnost
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Glasnost (vene keeles гласность) ehk avalikustamine oli 1985. aastal Nõukogude Liidus Mihhail Gorbatšovi poolt ellu kutsutud avalikustamispoliitika.
Avalikustamine tähendas salastatuse vähendamist sovetlikus ühiskonnas ja kompartei kontrolli kärpimist ametliku ajakirjanduse üle. Tsensuur lõdvenes, kajastama hakati NSV Liidus (sh Balti liiduvabariikdes) juhtuvaid negatiivseid nähtusi, nagu katastroofid ja sotsiaalsed konfliktid, kuritegevuse tõeline ulatus, avaldati näotuid tõsiasju oma ajaloost, samuti näidati, kuidas inimesed välismaal tegelikult elavad. Massimeedia tähendus muutus, need polnud enam niivõrd propaganda-, kui teabevahendid. Vabanemine andis tunda eeskätt üleliidulises trükiajakirjanduses ja televisioonis, samal ajal viibis ajakirjanduse liberaliseerumine sovetiimpeeriumi provintsides.
Avalikustamisega kaasnes perestroika-poliitika, üha vähem kasutati sovetliku ühiskonna juhtimiseks administratiivmeetodeid ja laienes demokraatia. Lõdvenes ühiskonna ja riigi suletus, laienesid kontaktid muu maailmaga, aastal 1988 lõppes välisringhäälingu segamine.
Alul ei tähendanud avalikustamine veel täielikku sõnavabadust. Näiteks püüti maha vaikida Tšornobõli tuumaelektrijaama IV reaktori plahvatus ja sellest tuleneva saaste ulatus. Ent järk-järgult glasnost süvenes, kuni aastal 1990 likvideeriti Glavlit (tsensuuri teostav organ N. Liidus) . Suurima mõju saavutas glasnost vahetult enne Nõukogude Liidu lagunemist. Hiljem on 'glasnost' tähenduse kaotanud, selle on asendanud universaalsem ja kõigile mõistetav sõnavabadus, mis on kaasaja maailmas enamikes riikides iseenesestmõistetav.