1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused
1938. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlused olid III maailmameistrivõistlused jalgpallis, mis toimusid 4. juunist 19. juunini Prantsusmaal.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Sõja ootuses Euroopas võõrustas kolmandat MM-finaalturniiri Prantsusmaa. Kuna 1934. aastal oli Mussolini finaalturniiri kasutanud natsiideede propagandaks ja sama tegi ka Hitler kaks aastat hiljem Berliini olümpiamängudega, oli FIFA-l 1938. aasta MM-i korraldaja valikul tõsiselt mõtlemisainet.
Argentina esitas oma kandidatuuri põhjendusega, et nemad sobiksid nii eurooplastele kui ameeriklastele. FIFA-l oli aga veel liiga selgelt meeles 1930. aasta MM, kus osales vaid 13 koondist ja neist ainult 4 Euroopast. Pealegi oli FIFA kasvanud lühikese ajaga 57-liikmeliseks, kusjuures enamuse moodustasid Euroopa riigid.
Just seetõttu otsustati kolmas MM-finaalturniir korraldada Euroopas. Berliinis toimunud FIFA kongressil 1936. aastal langes valik 15. augustil Prantsusmaale ning see oli omamoodi austusavaldus Jules Rimet'le, kes MM-i ideega aastaid tagasi oli lagedale tulnud.
Lõuna-Ameerikast oli seekord kohal vaid Brasiilia, sest MM-ist ilma jäänud Argentina ja Uruguay loobusid. See-eest olid esimest korda esindatud Aasia jalgpallurid Hollandi India näol.
Osavõtuks registreerus 15. veebruariks 1937 37 meeskonda, esimest korda olid tiitlikaitsja Itaalia ja korraldaja Prantsusmaa valikmängudest vabastatud.
Valikturniirist loobujaid oli 8, 27 koondist loositi 14. mail valikmängudeks gruppidesse ja paaridesse. Kodusõjast haaratud Hispaania ei osalenud valikturniiril.
MM-finaalturniirile pääses valikmängude kaudu küll 16 riiki, kuid Prantsusmaale tuli neid üks vähem, kuna Austria oli vahepeal Saksamaa poolt okupeeritud. Seega pidi üks koondis avaringis vaba olema ning 5. märtsil Pariisis toimetatud loosimisel vedas Rootsil.
Turniiri korraldus oli sama mis neli aastat tagasi Itaalias: taas mängiti olümpiasüsteemis. MM-i mängud peeti üheksas linnas: Antibes'is, Bordeaux's, Le Havre'is, Lille'is, Marseilles's, Pariisis, Reims'is, Strasbourg'is ja Toulouse'is.
[redigeeri] Mängukohad
Linn | Staadion |
---|---|
Antibes | Stade du Fort Carrée |
Bordeaux | Parc de Lescure |
Le Havre | Stade de la Cavée Verte |
Lille | Stade Victor Boucquey |
Marseilles | Stade Vélodrome |
Pariis | Parc des Princes |
Pariis | Stade Olympique de Colombes |
Reims | Stade Vélodrome Municipale |
Strasbourg | Stade de la Meinau |
Toulouse | Stade Chapou |
[redigeeri] Mängud
[redigeeri] Kaheksandikfinaalid
Saksamaa - Šveits 1:1 lisaaeg
9. juuni Pariis (kordusmäng)
Šveits - Saksamaa 4:2
5. juuni Le Havre
Tšehhoslovakkia - Holland 3:0 lisaaeg
5. juuni Reims
Ungari - Hollandi India 6:0
5. juuni Lyon
Rootsi - Austria
Mängu ei peetud, sest finaalturniirile pääsenud Austria oli Saksamaa poolt okupeeritud ega eksisteerinud iseseisva riigina. Rootsi sai mänguta veerandfinaali.
5. juuni Toulouse
Kuuba - Rumeenia 3:3 lisaaeg
9. juuni Toulouse (kordusmäng)
Kuuba - Rumeenia 2:1
5. juuni Marseille
Itaalia - Norra 2:1 lisaaeg
5. juuni Pariis
Prantsusmaa - Belgia 3:1
5. juuni Strasbourg
Brasiilia - Poola 6:5 lisaaeg
[redigeeri] Veerandfinaalid
12. juuni Lille
Ungari - Šveits 2:0
12. juuni Antibes
Rootsi - Kuuba 8:0
12. juuni Pariis
Itaalia - Prantsusmaa 3:1
12. juuni Bordeaux
Brasiilia - Tšehhoslovakkia 1:1 lisaaeg
14. juuni Bordeaux (kordusmäng)
Brasiilia - Tšehhoslovakkia 2:1
[redigeeri] Poolfinaalid
16. juuni Pariis
Ungari - Rootsi 5:1
16. juuni Marseille
Itaalia - Brasiilia 2:1
[redigeeri] Pronksimäng
Väravad:
0:1 Sven Jonasson 13 min.
0:2 Arne Nyberg 23 min.
1:2 Romeu 42 min.
2:2 Leónidas 52 min.
3:2 Leónidas 70 min.
4:2 Peracio 80 min.
[redigeeri] Finaal
1:0 - Gino Colaussi 6 min.
1:1 - Pal Titkos 8 min.
2:1 - Silvio Piola 16 min.
3:1 - Gino Colaussi 35 min.
3:2 - György Sárosi 70 min.
4:2 - Silvio Piola 82 min.
[redigeeri] Edukaimad väravalööjad
8 - Leonidas da Silva (Brasiilia)
7 - Gyula Zsengeller (Ungari)
5 - Silvio Piola (Itaalia)
4 - György Sárosi (Ungari)
4 - Gino Colaussi (Itaalia)
4 - Gustav Wetterström (Rootsi)
4 - Ernst Willimowski (Poola)
[redigeeri] Välislingid
Jalgpalli maailmameistrivõistlused |
Uruguay 1930 | Itaalia 1934 | Prantsusmaa 1938 | Brasiilia 1950 | Šveits 1954 | Rootsi 1958 | Tšiili 1962 | Inglismaa 1966 | Mehhiko 1970 | Saksa Liitvabariik 1974 | Argentina 1978 | Hispaania 1982 | Mehhiko 1986 | Itaalia 1990 | USA 1994 | Prantsusmaa 1998 | Lõuna-Korea/Jaapan 2002 | Saksamaa 2006 | Lõuna-Aafrika 2010 | Lõuna-Ameerika 2014 |
Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused |
Hiina 1991 | Rootsi 1995 | USA 1999 | USA 2003 | Hiina 2007 |
Rahvusvaheline jalgpall |
FIFA - Jalgpalli maailmameistrivõistlused - Naiste jalgpalli maailmameistrivõistlused - FIFA edetabel - FIFA aasta jalgpallur |