Arutelu:Arhed
Selline mõiste nagu arhebakter ei kõlba. Ma tean, et see on laialt levinud ja Võõrsõnade leksikonis sees jne, kuid ikkagi ei kõlba. Selgitan: Eluslooduse süstemaatika kõrgeim aste on domeen. On olemas kolm domeeni, need on arhed, bakterid ja eukarüoodid. Nagu näha ei kuulu bakterid ja arhed isegi mitte samasse domeeni. Seega õige oleks Arhed Siim 15:05, 3 Sep 2004 (UTC)
- Võib panna küll "Arhed". Peaasi, et oleks ümbersuunamine teiste nimetuste alt. Aga iseenesest ei tähenda nime ebakorrektsus, et teda ei võiks kasutada. See on tavaline, et kui saame uusi teadmisi, siis sekgub, et vanad nimetus ei olnud õigupoolest kohane. Aga see ei tähenda automaatselt, et sellest tuleks loobuma. Loobumine kestab võib-olla terve põlvkonna, ja võib juhtuda et ei loobutagi, vaid jäetakse traditsioonilise nimetuse juurde. Andres 15:56, 3 Sep 2004 (UTC)
- Muide, meil on siin ka Sinivetikad, kes on tegelikult bakterid. Andres 16:05, 3 Sep 2004 (UTC)
Kui olla aga täiesti eestipärased peaks olema nimi Ürgid naine 16:31, 3 Sep 2004 (UTC)
- See viimane Ürgid. "Arhed" on minu meelest ka keeleliselt lonkav, aga jäägu see... 16:39, 3 Sep 2004 (UTC)
Kes selle välja pakkus? Mina eelistan versiooni Arhed, sest nii ütlevad TÜ bioloogia õppejõud. Pean neid sel alal Eestis autoriteetideks. Loomulikult võib ka ürgide alt teha suunamise. Mulle isiklikult ei meeldi ürgid see kõlab nagu ürdid ja võib tekitada segadust. Siim 16:43, 3 Sep 2004 (UTC)
- Selle artikli teine välislink viib artiklini, kus on öeldud: ürge on varem kutsutud ka arhebakteriteks ehk arheateks. Autorid on Tanel Tenson (doktor molekulaarbioloogia erialal, Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vanemteadur) ja Veljo Kisand (doktor hüdrobioloogia erialal järeldoktor Oldenburgi ülikooli merekeemia ja -bioloogia instituudis Saksamaal, kuid TÜ-s ka loenguid pidanud).
- Bioloogid ei ole ka omavahel kokku leppinud, aga nähtavasti tõesti tuleb eelistada seda nimetust, mida kasutavad TÜ bioloogid. (Tõsi küll, ka Tenson ja Kisand on TÜ bioloogid. Ma ei leia ka midagi imelikku, kui bioloogid mõlemat nimetust kasutaksid. Nimetus "arhead" esineb kirjanduses samuti, nii et seegi tuleks ära tuua. Veljo Kisand on ise seda oma loengutes kasutanud. Arvatavasti ütlesid eesti bioloogid algul "arhead".) Ma panin praegu kõik rööpkujud rasvaseks, aga arvatavasti tuleb diferentseerida siiski nii, et "arhed" ja "ürgid" rasvaseks (viimane ei ole vananenud nimetus ega ole uuema jaotusega vastuolus), teiste kohta võib öelda, et need on varem kasutusel olnud vananenud nimetused, ja kirjutada nad kursiivis. Arvan, siiski, et kõik need nimetused peaksid esimeses lõigus sees olema. Leidsin veel nimetuse "ürgbakterid", mis samuti tuleb fikseerida. Ma pean kõigi nimetuste fikseerimist oluliseks sellepärast, et lugeja peab jõudma artikli juurde selle nimekuju juurest, mida ta juhtus kohtama, ja teisest küljest peaks ta olema ette valmistatud hiljem aru saama, et teise nime taga peitub sama mõiste. Sellele artiklile tuleks igatahes teha ümbersuunamised kõigi nimetuste alt nii ainsuse kui ka mitmuse vormis. Andres 04:26, 4 Sep 2004 (UTC)
Kui ma õigesti aru saan, siis domeenide kontseptsioon kuulub Carl Woesele. On ju mõeldav, et leidub biolooge, kes sellega ei mõustu. Aga igatahes päris nii ei tohiks olla, et artiklis arhesid kord nimetatakse bakteriteks, kord öeldakse, et nad ei ole bakterid. Tuleb selgelt välja tuua vana kontseptsioon ja uus kontseptsioon. Võib-olla tõesti võiks esimene lõik olla neutraalne, teises lõigus rääkida domeenidest ja kolmandas varasematest arusaamadest. Andres 04:26, 4 Sep 2004 (UTC)