Muḩammad

Muḩammad (محمد araabia keeles) (eesti keeles ka Muhammad, Muhamed, Mohammed; täisnimi Abu al-Qasim Muhammad Ibn Abd Allah Ibn Abd al-Muttalib Ibn Hashim; umbes 570 Meka8. juuni 632 Mediina) oli islamiusu prohvet ja mõningate Araabia hõimude ühendaja.

Muslimid lisavad pärast tema nime suulist või kirjalikku mainimist alati "rahu olgu tema peal" (teine tõlge: "Jumal õnnistagu teda ja andku talle rahu" või sallalahu aleyhi wasallam (ﷺ; lühend SAW).

Sisukord

[redigeeri] Muhammadi tõeline elu ja islami traditsioon

Kõik Muhammadi elu kohta on saadud araabia autoritelt, kes on selle kirja pannud sajandeid peale Muhammadi surma. Seetõttu pole need andmed kuigi usaldusväärsed, eriti seetõttu, et varasemates teadetes pole prohveti elu kuigi täpselt fikseeritud, kuid mida aeg edasi, seda täpsemaks ja kanoonilisemaks tema elulookirjeldused muutusid. Tavaliselt on Muhammadi elulugu kujutades tehtud kompromiss, usaldades enamikku islamiajaloolaste poolt kirja pandud faktoloogiat, kuid püüdes seda tõlgendada võimalikult kriitiliselt.

[redigeeri] Muhammadi noorusaeg

Muhammad Ibn Abd Allah sündis Mekas umbes 570. aastal ja kuulus Kuraiši hõimu Hašimi linnaaraablaste sugukonda. Muhammadi isa suri kohe peale poisi sündi, ema 10 aasta pärast. Muhammadi kasvatas üles tema onu Abu Talib. Muhammadist sai onu eeskujul kaupmees. 595. aastal abiellus ta jõuka lese Hadidžaga.

[redigeeri] Ilmutuse saamine

610. aastal sai Muhammad Mekas esimese Koraani ilmutuse ja hakkab seda kahe aasta pärast rahvale kuulutama.

[redigeeri] Meka vastasseis

Kuna Muhammadi jutlused vastutasid araablaste paganlikke tavasid ning õõnestasid Meka ülikkonna huve, tekkis tal vastuolu Meka võimudega. 622. aastal suundub prohvet Mediinasse (nn hidžra), kus asutas koguduse, millesse ei kuulutud mitte päritolu vaid usu põhjal.

[redigeeri] Muhammadi poliitika ja islami võit

Muhammadist sai Mediina valitseja, kes rakendas oma vastaste vastu ka relvajõudu. 624-630 peetud võitlusega alistas Muhammad Meka ning muutis selle islami usukeskuseks; seejärel allutas ta enamiku beduiini hõime pannes aluse Kalifaadile.

Muhammadi järglaseks sai tema ustav järgija, endine kaupmees Abū Bakr, kellest sai esimene kaliif.

[redigeeri] Kirjandus

  • Harri Holma ja Vassili Barthold, "Muhamed ja islam". Tõlkinud Friedebert Tuglas. Sari Suurmeeste elulood, nr. 3, EKS, Tartu 1933
  • Essad Bey, "Muhamed" (elulugu). Saksa keelest tõlkinud Leo Metsar. Eesti Raamat, Tallinn 2000
  • "Muhamedi tarkuseraamat". Kokku kogunud ja tõlkinud Allama Sir Abdullah al-Suhrawardy. Eessõna: Mahatma Gandhi. Inglise keelest tõlkinud Ingrid Järv. Ersen, Tallinn 2004