Saare-Lääne piiskopkond

Saare-Lääne piiskopkond oli katoliku kiriku piiskopkond ja ühtlasi riik, mille territooriumid asusid Läänemaal, Saaremaal ja Hiiumaal.

Saare-Lääne piiskopkonna pindala oli 7600 km2. Ta oli väikseim ja nõrgim Eesti alal asunud riikidest. Teda nõrgestas seegi, et osaliselt olid tema valdused läbisegi Liivi ordu valdustega. Piiskopkonna keskuseks oli Haapsalu, kus asusid piiskopilinnus ja toomkirik. Olulisteks linnusteks olid veel Lihula piiskopilinnus (poolitatud Liivi orduga) ja Kuressaare piiskopilinnus.

Piiskopkond loodi 1228. aastal Riia peapiiskopi poolt Läänemaast, Saare- ja Hiiumaast ning väiksematest saartest. Esimeks piiskopiks määras ta senise Dünamünde (praegune Daugavgrīva) tsistertslaste kloostri abti Gottfriedi. Piiskopi esimene residents asus Lihulas.

Vaimulikku järelvalvet teostas piiskop sinodi ja visitatsioonide abil, ilmaliku võimu teostamisel abistas piiskoppi nõuandva organina toomkapiitel, mille tähtsaimaks eesõiguseks oli piiskopi valimine. Piiskopi kandidaadi kinnitas paavst, kes aga ei pruukinud arvestada toomkapiitli valikut. Majandusküsimusis oli piiskopi tähtsaimaks abiliseks toompraost, sõjaliste küsimustega tegelesid Saaremaa ja Läänemaa stiftifoogt, kellele allusid lossifoogtid.

Piiskopkonna maavaldused olid suuremalt jaolt läänistatud piiskopi vasallidele, kelle olulisimaks kohustuseks oli teenistus piiskopi sõjaväes. Saare-Lääne piiskopkonnas oli vasallidel väga suur iseseisvus. Vasallide enamik olid rahvuselt sakslased.

Kiriklikult allus Saare-Lääne piiskop Riia peapiiskopile ja selle vahendusel Rooma paavstile, ilmalikult oli ta aga Saksa-Rooma keisri vasall ning kuulus seega (pigem nimeliselt kui tegelikult) ka Saksa riigivürstide hulka.

1559. aastal ostis piiskopkonna Taani kuningas Frederik II ning kinkis selle oma vennale hertsog Magnusele.

[redigeeri] Vaata ka



Vana-Liivimaa
Riia peapiiskopkondKuramaa piiskopkondSaare-Lääne piiskopkondTartu piiskopkondLiivi ordu
Mõõgavendade orduTaani valdused
{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}
Teised keeled