Hadrianus VI

Hadrianus VI
Ilmalik nimi Adriaan Florenszoon Boeyens
Valitsemisaja algus 9. jaanuar 1522
Valitsemisaja lõpp 14. september 1523
Eelkäija Leo X
Järeltulija Clemens VII
Sünnikuupäev 2. märts 1459
Sünnikoht Utrecht
Surmakuupäev 14. september 1523
Surmakoht Rooma

Hadrianus VI, tuntud ka Utrechti Adriaani nime all (Adriaan Florenszoon Boeyens, teised nimekujud Adriaan Florisz Boeyens, Adriaan Florisz d'Edel või Adrian Florensz Dedal, 2. märts 145914. september 1523), oli Rooma paavst 1522–1523. Enne paavstiks saamist oli ta Saksa-Rooma keisri Karl V olulisemaid õpetajaid. Hadrianus VI on siiani ka ainus Madalmaadest pärit olev paavst.

Hadrianus VI püüdis oma eelkäijate poliitikast tunduvalt eristuda, vastandades end renessanssiaegsele lodevusele ja priiskamisele, propageerides vagadust, kasinust ja jumalakartlikkust. Tema lähikondlastele see mõistagi ei meeldinud ja nii püüti tema reformikatseid igati torpedeerida. Hadrianus ei harjunudki oma uue eluga Roomas ning suri juba aasta peale paavstiks valimist.

Adriaan Florenszoon Boeyens sündis 2. märtsil 1459 Utrechtis puussepa Florentius Dedeli (Florensz Boeyens) pojana. Ta sai esimesed haridusalased algteadmised oma emalt, õppis seejärel Zwolles ühe vaimuliku vennaskonna juures ja astus 1478 Leuweni ülikooli, kus ta õppis filosoofiat, teoloogiat ja õigusteadust. 1491 nimetati ta doktoriks, hiljem sai temast professor, rektor ja 1497 Leuweni ülikooli kantsler. Ta pidas loenguid Petrus Lombarduse sententsidest, tema kaks olulisemat tööd olid kommentaarid Petrus Lombarduse sententsidele ja Quaestiones quodlibeticae. Adriaan Boeyens oli Leuwenis asuva Püha Peetruse kiriku dekaan. 1507 (mitte 1506) määras keiser Maximilian I ta oma pojapoja Karli tuutoriks. Hiljem nimetati ta Madalmaade regendi Margarethe kantsleriks ja 1515 asus ta Hispaaniasse. Fernando V surma järel oli ta 1516-1517 koos kardinal Ximenesiga Hispaania regent. 18. augustil 1516 nimetati ta Tortosa piiskopiks, samal ajal sai temast Aragoni ja Navarra inkvisiitor. 1. juulil 1517 pühitseti ta Leo X poolt Carlos I palvel kardinaliks. Ta oli esimene hollandlane, kuigi mitte esimene madalmaalane, kes pühitseti kardinaliks. 1518 määrati kardinal Boeyens Kastiilia ja Leoni inkvisiitoriks. 1520-1522 oli ta seoses Karl V viibimisega Saksamaal Hispaania asekuningas.

Hadrianus VI valiti paavstiks 9. jaanuaril 1522, kui ta viibis Hispaanias. 27. detsembril 1521- 9. jaanuaril 1522 toimunud konklaavil osales 39 kardinali. Nende valiku määras arvatavasti Karl V valimine keisriks ja reformatsiooni puhkemine Saksamaal.

Hadrianus VI on viimane paavst, kes valimise ajal puudus konklaavilt, viimati puudus konklaavilt enne teda Urbanus VI. Hadrianus VI saabus Rooma alles 29. augustil 1522 ja krooniti 31. augustil. Ta jättis paavstina muutmata oma ristinime, mida viimati tegi (kui mitte arvestada Julius II võimalikku valikut) Johannes XVIII.

Benedictus XVI valimisega tõstatus probleem Hadrianus VI päritolust. Utrechti piiskopkond läänistati Burgundiale, kuid abielude sõlmimise kaudu läks see 15. sajandi lõpus Habsburgide valdusesse. Rahvuselt oli Hadrianus VI hollandlane, kuid ta oli aastakümneid Hispaania teenistuses (nii saaks talle omakorda omistada Hispaania "kodakondsust"). Alles Carlos I valimisega keisriks on ta kindlalt seotud Püha Rooma Keisririigiga.


Oma askeetlike eluviiside, kuuria reformiplaanide ja päritolu tõttu jäi Hadrianus VI roomlastele võõraks. Leidmata poolehoidu kardinalide hulgas kasutas ta oma lähedaste nõunikena Hispaania ja Madalmaade vaimulikke. Hadrianus VI tuli võimulesaamisel hakata kohe tegelema usurahutustega Saksamaal. Kardinalina oli ta Lutheri vaated hukka mõistnud ja soovis Lutheri kuulutamist ketseriks.Teda esindas 1522 toimunud Nürnbergi riigipäeval Teramo piiskop Francesco Chieregati. Türklaste tagasilöömiseks kutsus Hadrianus VI nende vastu ristisõjale, kuid keiser oli seotud sõjaga Prantsusmaa kuninga vastu. Ristisõja pidamiseks soovis Hadrianus VI sõlmida kristlike valitsejate vahel 3-aastase rahu ja pidas edutult läbirääkimisi nii keisri kui Prantsusmaa kuninga õukonnaga. Kui Hadrianus VI lasi arreteerida Francois I liitlase kardinal Francesco Soderini, peatas kuningas kümniste saatmise Rooma. Vastuoludest hoolimata sõlmis Hadrianus VI 3. augustil 1523 liidu keisriga, Austriaga, Inglismaaga, Milanoga ja Itaalia väikeriikidega.


14. aprillil 1523 avaldas Hadrianus VI kirja Eximiae devotionis, millega kinnitas Portugali kuninga João III rüütliordu administraatoriks.


Hadrianus VI kanoniseeris 31. mail 1523 Firenze Antoniuse ja samal aastal Meisseni Benno.


Hadrianus VI pühitses oma ainsal konsistooriumil 10. septembril 1523 kardinaliks Willem van Enckenvoirti.


Hadrianus VI suri 64-aastaselt ristiülendamispühal 14. septembril 1523 Roomas.

Eelnev:
Leo X
Paavst
15221523
Järgnev:
Clemens VII