Jeanne d'Arc
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Jeanne d'Arc [žann dark] (ka: Orléansi neitsi [orle'aani n'eitsi]; 5. jaanuar või 6. jaanuar 1412 Domrémy (praegu Domrémy-la-Pucelle) – 30. mai 1431 Rouen) oli prantsuse rahvuskangelane.
Sisukord |
[redigeeri] Lapsepõlv
Jeanne d'Arc sündis Jacques d'Arci ja Isabelle Romée tütrena Domrémy külas, mis tollal kuulus Bari hertsogkonda, hiljem läks Lotringi alla ja nimetati Domrèmy-la-Pucelle'iks.
Tema vanemad olid talupojad, kellel oli 20 hektarit maad, sellest viiendik põldu, viiendik metsa ja ülejäänu karjamaa. Isa kogus lisaks külas makse ja oli linnavahtide ülem. Jeanne'il oli kaks venda ja kaks õde.
Piirkond, kus nad elasid, oli jäänud Prantsuse kuningale ustavaks, ehkki oli ümbritsetud Burgundia maadega. Sellepärast korraldati sinna aeg-ajalt rüüsteretki ja ühel neist põletati Domrémy maha.
Enda sõnul nägi ta esimest korda ilmutust 1424 aastal, kui talle olevat ilmunud Püha Katariina ja öelnud, et ta peab ajama inglased Prantsusmaalt välja ja tooma dofääni Reimsist kroonimisele Pariisi. Hilisemates ilmutustes kordasid seda ka Püha Miikael ja Antiookia Püha Margareeta.
[redigeeri] Tõus sõjaväe juhiks
Ta püüdis kohtuda Prantsuse sõjaväe juhtkonnaga, kuid esialgu lükati tema soov tagasi. Alles siis, kui ta oli õigesti ennustanud 12. veebruaril 1429 toimunud Heeringate lahingu tulemuse (Prantsuse ja Šotimaa väeüksused said lüüa mitu korda väiksemalt inglaste väelt ja loovutasid Orléansi), võeti teda kuulda.
Ta juhatas Saja-aastases sõjas mitmes edukas lahingus Prantsusmaa väeüksusi.
[redigeeri] Surm
Süüdistatuna ketserluses põletati ta tuleriidal.
[redigeeri] Pühak
1920. aastal kuulutati Jeanne d'Arc katoliku kiriku pühakuks.
[redigeeri] Kirjandus
- Frieda Dreverk (kirjanikunimega Reed Morn), “Jeanne d'Arc: Prantsusmaa rahvuskangelane”. Sari Suurmeeste elulood, nr. 27, EKS, Tartu 1935
- Friedrich Schiller, „Orleans'i neitsi“ (tragöödia 5 vaatuses proloogiga). Saksa keelest tõlkinud Arnold Tulik, järelsõna: Villem Alttoa. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn 1959
- Fanny de Sivers, „Surra, kui oled veel noor. Karjatüdruk, kes päästis Prantsusmaa“ – Vikerkaar 1988, nr. 5
- Arthur Honegger, „Jeanne d'Arc tuleriidal“ (oratooriumi libreto Paul Claudeli poeemi põhjal). Tõlkinud Heli Mattisen, eessõna: Milena Cernohorska. Eesti Kontsert, Tallinn 1992
- Harri Jänes, “Orleans'i neitsi hallutsinatsioonid” (Jeanne d'Arci haigusloost) – Kodutohter 2000, nr. 3, lk. 30–31
- Michel Lamy, “Jeanne d'Arc: müüt ja tegelikkus”. Prantsuse keelest tõlkinud Urmas Rattus. Värsid tõlkinud Enn Vetemaa. Tänapäev, Tallinn 2002, 432 lk.