Vikipeedia:Sissejuhatus

Tere tulemast vabasse entsüklopeediasse Vikipeedia!

Vikipeedia on entsüklopeedia, mida ühiselt kirjutavad paljud vabatahtlikud ning mille sisu on vaba: see ei ole mitte ainult tasuta saadaval, vaid on ka nii praegu kui ka edaspidi vabalt levitatav ja reprodutseeritav. Sellise vabaduse tagavad GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimused, mille all kõik Vikipeedias leiduv materjal on avaldatud. Loe lähemalt artiklist GFDL.

Eestikeelne nimi "Vikipeedia" tuleneb inglisekeelsest nimest Wikipedia, mis on saadud kahe sõna, wiki (havai keeles 'kiire') ja 'entsüklopeedia', liitmisel. Viki on veebisait, kus igaüks, kellel on internetiühendusega arvuti, võib oma brauseris muuta, korrigeerida ning täiustada kõiki artikleid, lihtsalt vajutades redigeeri linki.

Vikipeedia on olemas üle kahesajas keeles, millest umbes 130 on aktiivsed (täielik nimekiri asub siin). Esimene, ingliskeelne versioon, sai alguse 2001. aasta jaanuaris, ning nüüdseks on seal juba üle miljoni artikli.

Käesolev, 2003. aasta detsembris loodud eestikeelne Vikipeedia oli 2006. aasta 1. juuni seisuga 18 166 artikliga suuruselt 31. kohal, olles näiteks otse leedukeelse versiooni järel ja horvaadikeelse ees. Praegu on meil kokku 26 168 artiklit - võrdluseks on Eesti Entsüklopeedia kõikides köidetes kokku umbes 70 000 märksõna.

Loe Vikipeediast lähemalt...

Sisukord

[redigeeri] Nõrkused ja tugevad küljed

Vikipeedia suurimad nõrkused ning tugevad küljed tekivad põhjusel, et see on avatud kõigile, siin on suur hulk kaastöötajaid ja artikleid kirjutatakse konsensuse põhjal, järgides reegleid ja kokkuleppeid.

  • Vikipeedia on avatud suurele hulgale kirjutajatele - seega on ta vähem haavatav kallutatusele ja ühepoolsusele, teda on väga raske tsenseerida ning ta on suuresti rohkem avatud värskele informatsioonile, kuid see on avatum vandaalidele ning kontrollimata info lisamisele.
  • Vikipeediat kirjutatakse konsensuse põhjal - seega kõige lõpuks on enamustes artiklites kirjeldatud õiglaselt kõiki levinud vaateid, ning on võimalik saavutada erapooletu hoiak ka vastuolulistel teemadel, kuid konsensuseni jõudmine võtab rohkem aega kui tavaliselt, ning seda tihti takistavad äärmuslike vaadetega toimetajad.

Peamised tugevad küljed: (ehk Miks Vikipeedia on suurepärane)

  • Kuna siin on palju aktiivseid kirjutajaid ja toimetajaid ja seda paljudes keeltes, pakub Vikipeedia tihti paremat ligipääsu ning infomahtu teemade juures, millest muidu on vähe kirjutatud, või mille materjali juurde ei pääse ligi.
  • Vikipeedia valmistab tihti eeskujulikud entsüklopeediaartiklid uudistes olevate teemade kohta tundide või päevade jooksul pärast nende toimumist.
  • Vikipeedia on väheseid kohti, mis üldse proovivadki anda neutraalset, objektiivset, entsüklopeedilist kirjeldust populaarkultuurist.
  • Paljude lääne kirjatööde lääne-keskne kallutatus on Vikipeedias tunduvalt vähendatud.
  • Võrreldes enamuste teiste veebipõhiste allikatega, võimaldab Vikipeedia avatud lähenemine tunduvalt suurendada võimalust, et ükskõik milline faktiviga või eksitav lause parandatakse suhteliselt ruttu ära.
  • Ei ole olemas ühte kesket kohta, millele saaks panna tsensuuri, ja järelikult tsensuuri mingi kindla grupi poolt, piiramist ainult ametlikult väljastatud infole, või teatud vaatepunkti, kas siis ametliku või mitteametliku, peale surumist on raske saavutada ning see peaaegu alati mingi aja jooksul ebaõnnestub.
  • Tugeva kontrastina paljude teiste veebis leiduvate allikatega, informatsioon Vikipeediast kunagi lihtsalt ei "haihtu", "kao" ning seda ei kustutata.

Peamised nõrkused: (ehk Miks Vikipeedia ei ole nii suurepärane)

  • Vikipeedia radikaalne avatus tähendab seda, et iga suvaline artikkel võib igal suvalisel ajahetkel olla halvas seisundis, näiteks suurte redigeerimiste või vastuolulise ümberkirjutamise keskel, või hiljuti vandaliseeritud.
  • Vikipeedias toimub täielik toimetajatevaheliste vaidluste lahendamise protsess, mis annab arutelule aega lahti seletamiseks ja põhjalikult lahendamiseks, kuid see võimaldab kuudepikkusi vaidlusi, enne kui madalakvaliteetne või vastuoluline tekst eemaldatakse.
  • Kuigi otsest vandalismi tavaliselt märgatakse ja eemaldatakse kiiresti, on Vikipeedia nõrk külg pigem peidetud vandalism ja vaatepunktide levitamine kui tavalises informatsiooniallikas.
  • Ei ole olemas süsteemset protsessi kindlustamaks, et "ilmselgelt tähtsate" teemade kohta kirjutataks, seega võib Vikipeedias olla ootamatuid väljajätmisi ning puuduvaid artikleid.
  • Artiklid võivad olla poolikud selliselt, mis ei ole tavaline tugevamini kontrollitud infoallikale, näiteks võib mõni külg olla väga hästi kirjeldatud ning teised lühidalt või üldse mitte.
  • Paljud kaastöötajad ei pea võtmereeglitest täielikult kinni või lisavad informatsiooni ilma tsiteeritavate allikateta.

[redigeeri] Toimetajatele

Kuigi muudatuste tegemiseks pole vaja sisse logida, on see siiski soovitatav, sest see hõlbustab osalejate vahelist suhtlemist. Leheküljel Logi sisse saate valida kasutajanime ja parooli, mis annab Teile võimaluse luua oma kasutajakonto. Loomulikult võite ka kohe alustada ning asuda mis tahes artiklit redigeerima või kirjutama. Tehke julgelt parandusi. Kui Te ei taha artiklit parandama hakata, kuid soovite lisada oma mõtteid, küsimusi või kommentaare, siis seda võite teha artikli aruteluleheküljel. Ärge kartke oma arvamust avaldada. Kui olete meiesarnane inimene, olete varsti viimaste muutuste leheküljest sõltuvuses.

Vikipeedia artiklid peaksid olema elavad ja loetavad ka inimesele, kes käsitletavast teemast midagi ei tea. Kindla eriala spetsiifiliste terminite selgitused peaksid olema lahti seletatud nii lihtsalt kui võimalik aga lugejat ei maksa ka alahinnata. Palju annavad juurde teemakohased fotod ja joonised. Huumori vastu artiklites ei ole meil midagi, sest see teeb Vikipeedia nauditavamaks ja loetavamaks. Kindlasti ei tohi kogu Vikipeediat võtta naljana, sest sellest peab saama usaldusväärne entsüklopeediline allikas.

Senised Vikipeedias osalejad on välja töötanud mõned reeglid ning kutsuvad ka uustulnukaid üles neid arvesse võtma.

  • Me austame teisi kaasautoreid. Lahkarvamuste korral artikli sisu või sõnastuse osas püüame mitte ilmaasjata vaielda vaid viisaka ja mõistliku aruteluga jõuda konsensuseni, mis annaks edasi kõik olulised faktid.
  • Me taotleme, et artiklid oleksid võimalikult neutraalsed: neis ei tohiks olla eelarvamuslikke seisukohti ning jutlustamist, isegi kui tegemist on vaidlusaluste teemadega.
  • Me ei paiguta Vikipeediasse autoriõigustega kaitstud materjale ilma autori (autoriõiguste omaniku) loata. Kõik Vikipeedia materjalid peavad olema avaldatud GNU vaba dokumentatsiooni litsentsi või sellega ühilduvate litsentside alusel.

Palun lugege ka detailsemat eestikeelse Vikipeedia reeglite lehekülge. Lisaks soovitame tutvuda ka inglisekeelse Wikipedia Wikipedia policy ning Avoiding common mistakes lehekülgedega, sest ka eesti Vikipeedias lähtume seal toodud põhimõtetest.

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid