Empirism

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas: http://www.google.com/search?q=cache:TUSObxqbNWMJ:www.eau.ee/~luks/4loeng.pdf+vaidlus+tunnetusteoorias+j%C3%A4%C3%A4b+klassikaliseks+filosoofiliseks+probleemiks&hl=en&ct=clnk&cd=1&lr=lang_et&client=firefox-a

Leo Luks

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Empirist on inimene kes vastandub ratsionalismile (puhtmõistuslikud tõed) pidades teadmuse aluseks kogemust, eitades sünniga päritud ideid, seab kahtluse alla metafüüsika kui kõikehõlmava teaduste süsteemi mõttekuse.

Empiirikuid:

  • (Empirismi eelkäija) Francis Bacon (1561-1626) rõhutas induktsiooni olulisust kogemuses ja teaduslikku tunnetust segavate iidolite (filosoofia ideede) rolli. (Eristas empiirikut (nagu sipelgas) ja empiristi (tõeline empiirik) on nagu mesilane.)
  • John Locke (1632-1704): meil ei ole sünnipäraseid ideid. Mõistus on sündides puhas tahvel, kuhu kogemus kirjutab oma märgid. Locke'i järgi on seega kõik ideed pärit kogemusest.
  • Iiri filosoof George Berkeley (1685-1753) arendab Locke'i seisukohti, eitades kogemusvälist maailma: olla tähendab olla tajutuda.
  • Kolmas klassikaline empirist oli David Hume (1711-1776). Jäi skeptiliseks nii aine kui hinge olemasolu suhtes.

Probleem: ratsionalismi-empirismi vaidlus tunnetusteoorias jääb klassikaliseks filosoofiliseks probleemiks. Uusaegne teaduste areng võttis üle ratsionalismilt range deduktiivse mõtlemise ja empirismilt kogemuslikkuse (vaatlus, eksperiment).

  • Seda tüli üritas lahendada Immanuel Kant (1724-1804). Eesti keeles Prolegomena (Eesti Raamat, 1982) Kanti lähtekoht teadmusteoreetiline: enne filosofeerimist tehkem kindlaks meie tunnetusvõime piirid.