Ott Arder
Ott Arder (26. veebruar 1950 Tallinn – 26. juuni 2004 Kassari) oli eesti luuletaja, lastekirjanik ja tõlkija.
Samuti oli ta mitmete populaarsete laulutekstide autor, kirjutas tekste tele- ja teatrilavastustele.
Ott Arder tegutses vabakutselise kirjanikuna.
Aastast 1990 oli ta Eesti Kirjanike Liidu liige.
Ott Arder leiti surnuna 26. juunil 2004 Kassari supelrannast.
Sisukord |
[redigeeri] Looming
Arder debüteeris 1973. aastal ajakirjas "Noorus" lühijutuga "Kodanik Arved Asi juhtum".
[redigeeri] Lasteraamatud ja luulekogud
- "Bumerang" (1980)
- "Üks kõiksus" (1982)
- "Koer poiss sõitis jänest" (1982)
- "Mine metsa" (1986)
- "Tasakaalukeeled" (1988)
- "Valge raamat" (1989)
- "Tähetolgus. Tähe(d) tolmus" (2001)
- "Metsapoolne" (2002)
- "Puupeatus" (2004)
- "Luule sünnib kus sünnib kui sünnib" (valikkogu, koostanud Leelo Tungal, 2006)
[redigeeri] Tõlked
- "Juko jutud" (Uluro Ado; 1978)
- "Fredmani epistlid & laulud" (Carl Michael Bellman; tõlgitud koos Mati Sirkeliga; 1993)
- "Viimane raamat. Poslednjaja kniga" (Viktor Krivulin; 1996)
- "Moskva-Petuški" (Venedikt Jerofejev; 2000)
- "Lasteraamat" (Kari Hotakainen; 2001)
- "Psühhopaadi märkmed" (ainult värsid; Venedikt Jerofejev; 2001)
- "Sinine pekk" (ainult värsid; Vladimir Sorokin; 2002)
- "Krestomaatia" (Raul Meel, Ilja Sundelevitš; 2003)
- "Vanad tädid enam ei mune" (I osa) (Mark Levengood, Unni Lindell; 2003)
[redigeeri] Laulutekstid lavastustele
- "Lumekuninganna"
- "Saabastega kass"