Saksi-Coburg-Gotha dünastia

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Saksi-Coburg-Gotha dünastia on dünastia Euroopas, mis valitses Belgiat alates 1830. aastast ning Suurbritanniat ja selle dominioone alates 1901. aastast. Samast dünastiast pärinevad ka Portugali kuningad aastail 1853-1910 ning Bulgaaria tsaarid 1887-1946.

Sisukord

[redigeeri] Saksi-Coburg-Gotha hertsogid

Saksi-Coburg-Gotha hertsogkond (tänapäeval osad Baierimaast ja Tüüringist) sai alguse Saksi-Coburgi ja Saksi-Gotha personaalunioonist 1826. aastal. Kui viimane Saksi-Gotha-Altenburgi hertsog suri järglasteta, sai tema väimees Saksi-Coburg-Saalfeldi hertsog Ernst I ka Gotha valitsejaks. Kuigi ühe valitseja all, jäid hertsogkonnad sisuliselt iseseisvateks. Hertsogkond kaotati 1920. aastal. Saksi-Coburgist sai osa Baierimaast ja Saksi-Gotha koos muude väiksemate maa-aladega moodustas uue Tüüringi liidumaa Weimari vabariigis.

Hertsog Ernst I von Sachsen-Coburg-Gotha
Suurenda
Hertsog Ernst I von Sachsen-Coburg-Gotha

[redigeeri] Belgia kuningad

Belgias on suguvõsa esindajad alates 1920. aastast mitteametlikult kandnud kolmekeelset perekonnanime "van België", "de Belgique" ja "von Belgien". Troonile saades saab ametlikuks perekonnanimeks der Belgen - des Belges.

[redigeeri] Suurbritannia kuningad ja kuningannad

1917 muutis kuningas George V suguvõsa nimeks "Windsor". Alates kuninganna Elizabeth II abielust Prints Philipiga, kannavad nende järeltulijad ametlikult nime "Windsor-Mountbatten".


[redigeeri] Portugali kuningad

Portugali valitsejateks said Saksi-Coburg-Gothad, kui Ernst I nõbu abiellus Bragança dünastiast Portugali kuninganna Maria IIga. Tavaliselt loetakse ka viimaseid nelja Portugali kuningat Bragançadeks või Bragança-Wettiniteks (Saksi-Coburg-Gotha on Wettini dünastia üks haru).


[redigeeri] Bulgaaria tsaarid

Bulgaaria tsaar Ferdinand
Suurenda
Bulgaaria tsaar Ferdinand