Laam

Suuremad laamad ja nende nimed.
Suurenda
Suuremad laamad ja nende nimed.

Laam on litosfääri osa, mis piirneb seismiliselt aktiivsete vöönditega.

Litosfäär on Maa kõva ja tahke kivist koorik. See koorik ei ole ühtne, vaid on Maa siseenergia ja sellest tuleneva vahevöö ainese aeglase liikumise tõttu pragunenud mitmekümneks tükiks, mis üksteise suhtes liikudes põhjustavad muuhulgas ka maavärinaid ja vulkaanipurskeid. Need litosfääri tükid ongi laamad. Laamad koosnevad ookeanilisest ja mandrilisest maakoorest. Mõned laamad koosnevad mõlemast maakooretüübist, mõned aga ainult ühest. Laamadevahelised seismiliselt aktiivsed vööndid jaotatakse kolmeks: divergentsi vöönd, konvergentsi vöönd ja transformne murrang.

Laamade liikumist uuriva teadusharu nimi on geotektoonika. Teooria, mis selgitab laamade olemust ja nende liikumist on laamtektoonika.

Maa on Päikesesüsteemi ainus liikuvaid laamu omav planeet.

Eesti asub laamadevahelistest piiridest kaugel, mistõttu ei esine siin tugevaid maavärinaid ega ka vulkaanipurskeid.

Eestikeelse termini "laam" pakkus välja Herbert Viiding.