Giovanni Boccaccio
Giovanni Boccaccio [džov'anni bok'atšo] (16. juuni 1313 – 21. detsember 1375) oli itaalia kirjanik. Teda peetakse novelli kui kirjandusžanri rajajaks.
[redigeeri] Looming
Boccaccio looming algas 1330. aastate keskpaiku. Ta kirjutas nii luulet kui ka proosat. Oma peateose, klassikalise novellikogu "Dekameron" (Decamerone; 'kümmepäevak') kirjutas ta aastatel 1349–1353.
Boccaccio räägib oma novellides inimeste pattudest ja nõrkustest, ülistab armastust ja elurõõmu, imetleb teravat mõistust, pilkab rumalust ning jumalasulaste liiderlikkust ja silmakirjalikkust. Ükski novell ei puuduta otseselt ühiskondlikke, poliitilisi, religioosseid ega filosoofilisi teemasid. Boccaccio jutustab eraelulistest seikadest: armuihast, armukadedusest, abielurikkumisest jms.
Eesti keelde tõlkis "Dekameroni" Johannes Semper, teos on ilmunud 1957 (järelsõna: Aleksander Kurtna), 1993 (kahes köites) ja 2004 (kahes erinevas väljaandes).
[redigeeri] Boccaccio looming Eesti teatris
- "Dekameron" (Salong Teater; lavastaja Erki Aule; esietendus 6. novembril 2002)
- "Dekameron ehk Mea culpa" ("Ugala"; lavastaja Vagif Ibrahimoglu; esietendus 20. septembril 2003)