Eesti Üliõpilaste Selts

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Eesti Üliõpilaste Selts on 1870. aastal asutatud üliõpilasorganisatsioon. EÜS tegutses 1870-1940 Tartus. 1940. aastal, pärast Eesti okupeerimist Nõukogude Liidu poolt, suleti kõik üliõpilasorganisatsioonid. EÜS jätkas tegevust põranda all. Alates 1945. aastast tegutses EÜS avalikult paguluses (Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Inglismaal, Kanadas, USAs ja Argentinas). 1988. aastal taastati Eesti Üliõpilaste Selts Tartus.

Eesti Üliõpilaste Seltsi nimetus inglise keeles on Estonian Students Society, saksa keeles Verein Studierender Esten ja ladina keeles Societas Studiosorum Estonorum.

[redigeeri] Ajalugu

 Vaata artiklit Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu

7. aprill 1870 esimene "Kalevipoja õhtu".

1873 muudeti EÜS sõpruskonnast eestseisuse ja kindla liikmestaatusega ühinguks. Seltsi nimeks võeti "Vironia".

1881 üritati asutada korporatsiooni "Vironia".

1883 registreeris Tartu Ülikooli rektor Eesti Üliõpilaste Seltsi. Seltsi värvideks võeti sinine, must ja valge, kuid värve avalikult ei kantud.

1884 pühitseti Otepääl sini-must-valge lipp.

1890 üritati korporatsiooni Fraternitas Viliensis asutamist.

1902 valmis EÜSi maja (Tartu, Tõnissoni tänav 1).

1907 asutasid EÜSist lahkunud liikmed korporatsioonid Fraternitas Estica ja 1909 Sakala.

1918 otsustati EÜSi koosolekul minna in corpore Vabadussõtta.

1920 asutasid EÜSist lahkunud liikmed seltsi EYS Veljesto.

19401988 tegutses EÜS Eestis põranda all. Eestist lahkunud liikmed muudustasid aga koondisi mitmel pool üle maakera: Rootsis, Saksamaal, Austraalias, Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas, Argentinas

1950 asutati Vanematekogu – iga 5 aasta järel Rootsi, USA ja Kanada vahel roteeruv koordineeriv organ.

1. detsembril 1988 taasasutati Eesti Üliõpilaste Selts Tartus EÜS Sodalicium poolt.

1991 tagastas Tartu Ülikool de facto EÜSi käsutuses olnud EÜSi maja de jure.

[redigeeri] Põhimõtted

  1. Et ennast ühise korralduse alusel igakülgselt elule ette valmistada, üksteist teaduslikus töös, ilmavaate loomises ja iseloomu kasvatuses vastastikku äratada ja toetada, ühiskondliku hariduse omandamiseks võimalust muretseda, kehvemate ainelise toetuse eest hoolitseda, on eesti soost üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsiks ühinenud.
  2. Oma tähtsamaks ülesandeks loeb Selts aidata kaasa sellele, et eesti üliõpilastest kasvaksid karske eluviisiga ja selge ilmavaatega kodanikud.
  3. Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise arenemisega on meie saatus lahutamatult ühendatud. Selts peab oma kohuseks õppida tundma igakülgselt kõiki Eesti kultuurielu avaldusi, ühiskondlikku ja majanduslikku olukorda ja kõiki rahvas peituvaid jõude.
  4. Vaimse arengu mõjuvaks teguriks on tõsine teaduslik töö. Seepärast nõuab Selts, et iga Seltsi liige kui üliõpilane sõna täies mõttes paneks kõige suuremat rõhku niihästi oma valitud õppeaine omandamisele kui ka tutvumisele teiste teadusharudega.
  5. Kirjandus, kunst ja muusika kui vaimliste ja hingeliste võimete igakülgse arenemise tähtsamad tegurid peavad leidma elavat tähelepanu.
  6. Teadusliku töö ja kunstipüüete kõrval on Seltsi liikmetel tähtsamaks kohuseks hoolt kanda oma tervise eest, spordile ja kehaharjutustele rõhku pannes.
  7. Üksikute teadus-, kirjandus- ja kunstiharude lähemaks tundmaõppimiseks, niisama ka eriülesannete teostamiseks on soovitav, et üksikud Seltsi liikmed osakondadeks ühineksid.
  8. Selts tahab oma jõude rakendada Eesti rahva ja riigi igakülgse kultuurilise, eriti vaimse ja majandusliku edenemise teenistusse.
  9. Oma otstarvete teostamisel püüab Selts, truuks jäädes oma põhimõtetele, võimalust mööda läbikäimisesse astuda teiste Eesti üliõpilasorganisatsioonidega.
  10. Et Seltsi liikmeid kindlamalt köita ühiste ettevõtete ja püüete külge, Seltsi elu huvitavamaks, elavamaks ning kodusemaks teha, püüab Selts oma liikmete vahel äratada ja edendada täielist vastastikust lugupidamist ja usaldust, mille juures püütakse aru saada üksteise seisukohast ja ilmavaatest ning eemale hoida igasugusest survest.
  11. Pahatahtlikud avaldused Seltsi üldisest elust kui ka igasuguste Seltsi üksikuid liikmeid ja vilistlasi diskrediteerivate teadete laialilaotamine, mis nende ausat nime rikkuda võivad, on keelatud. Märkus: See määrus on maksev ka nende kohta, kes Seltsist mõnesugustel põhjustel peavad eemale jääma.
  12. Seltsi liikmete teguviis ja käitumine olgu aumehelik. Kõigi vastu, kellega elus on kokkupuutumist, tuleb avaldada inimlikku sallivust ja nendest arusaamist. Oma ilmavaate kaitsmises ja eesmärkide taotlemises, kus Selts nõuab julget ja kindlat ülesastumist, peavad Seltsi liikmed tarvitama ainult kultuurilisi abinõusid.
  13. Iga Seltsi liige peab Seltsi põhimõtteid püüdma täita parima arusaamise ja kindla tahtega, niisama kõigis asjus alistuma kodukorra määrustele.
  14. Selts ja ta liikmed seisavad iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi ideaali eest ning nad on ka valmis ja kohustatud võitlema iseseisva ja demokraatliku Eesti Vabariigi olemasolu eest.