Elektrokardiograafia
Elektrokardiograafia on südamelihase talitluse korral keha pinnal avalduvate pingekõikumiste graafiline registreerimine. Elektrokardiogrammi (EKG) kujule avaldavad mõju rindkere seina paksus, naha elektriline takistus, südame asend.
Sisukord |
[redigeeri] EKG registreerimine
Kõige sagedamini kasutatakse 12-lülituselist EKG-d, millel eritatakse järgmisi lülitusi:
- Einthoveni standardlülitused (I, II, III) – I lülitusel on positiivne elektrood vasakul käel ja negatiivne elektrood paremal käel. Ta mõõdab elektrilist potensiaali kahe käe vahel. II lülitus koosneb vasakul jalal asuvast positiivsest elektroodist ja paremal käel asuvast negatiivsest elektroodist. III lülitusel on positiivne elektrood vasakul jalal ja negatiivne elektrood vasakul käel. Need bipolaarsed lülitused moodustavad Einthoveni kolmnurga.
- Goldbergi e unipolaarsed jäsemelülitused (aVR, aVL, aVF) – neis lülitustes on positiivsed elektroodid asetatud vasakule käele (aVL), paremale käele (aVR) ja vasakule jalale (aVF). Praktikas kasutatakse nende puhul samu elektroode, mis I, II ja III lülituse puhul.
- Wilsoni e unipolaarsed rinnalülitused – Wilsoni lülitused on V1-6 ja nad asetatakse kindlatele kohtadele üle rindkere. Nad aitavad elektrilisi nähtusi südames paremini määrata.
[redigeeri] EKG osad
[redigeeri] P-laine
P-laine on kodade kokkutõmbumise elektriline avaldus. Tema amplituud on normaalselt < 0,25 mV ja kestus < 0,11 sekundit. Positiivne lülitustes I, II, aVF ja V2-V6, negatiivne lülituses aVR.
[redigeeri] Muutused P-laines
P-laine puudub:
- sinuatriaalse blokaadi korral
- kodade laperduse korral
- kodade virvenduse korral
P-laine kuju muutused:
- bifaasiline P-laine kestusega >0,11 sek V1 ja III põhilülituses, aVL esineb mitraalstenoosi, intraatriaalse blokaadi, raske südamelihase puudulikkuse ja hüpotermia korral
- kõrge P-laine III, II põhilülituses, aVF-s ja V1 esineb kaasasündinud parema koja ülekoormusega südamerikete, kroonilise cor pulmonale korral
- negatiivne P-laine II ja III põhilülituses võib esineda koronaarsiinusest pärit rütmi korral
ja kui see on bifaasiline ning esineb V1-s koos P-aine laienemisega I ja II põhilülituses, on vasaku koja ülekoormuse tunnuseks.
[redigeeri] PQ-intervall
[redigeeri] Muutused PQ-intervallis
PQ-intervalli kestuse pikenemine:
- kestus kuni 0,21 sekundit viitab siinusbradükardiale
- pikenemine üle 0,21 sekundi esineb atrioventrikulaarsõlme kahjustuse korral. Müokardiidi korral on pikenemine lühiajaline.
PQ-intervalli kestuse lühenemine:
- adrenergiliste reaktsioonide korral
- kodadest lähtunud ekstrasüstolid
- parüksomaalne tahhükardia
[redigeeri] QRS-kompleks
QRS-kompleks on vasaku ja parema vatsakese kokkutõmbumise elektriline avaldus, kestab tavaliselt 0,08 sekundit ja koosneb kolmest osast:
- Q-laine näitab vatsakeste erutumise algust südame vaheseina piirkonnas. Amplituud < 1/4 R-sakist. Kestus alla 0,04 sekundi.
- R- ja S-lained näitavad südamelihase kokkutõmbumist.
[redigeeri] Muutused QRS-kompleksis
QRS-kompleksi kõrgevoltaažilisus:
- kõrge QRS-kompleks I põhilülituses ja vasakpoolsetes rinnalülitustes viitab vasaku vatsakese hüpertroofiale
- III põhilülituses ja parempoolsetes rinnalülitustes esinev kõrge QRS on parema vatsakese hüpertroofia tunnus
QRS.kompleksi madalavoltaažilisus:
- äge müokardiit
- primaarne südame amüloidoos
- endokardiaalne fibroelastoos
- müokardi puudulikkus
- ekstrakardiaalsed tegurid (rasvumine, müksödeem, sklerodermia, aneemiad, kopsuemfüseem)
QRS-kompleksi laienemine:
- intraventrikulaarne blokaad
- His'i kimbu parema või vasaku sääre blokaadid
- Wolff-Parkinson-White'i sündroomi korral
- medikamentide toime (novokaiinamiid, hinidiin)
Kõrge R-sakk V1-,V2-,V3-lülitustes:
- Wolff-Parkinson-White'i sündroomi A-tüübi korral
- vasaku vatsakese tagaseina infarkti koral
- parema vatsakese hüpertroofia
[redigeeri] Muutused S-sakis
Sügav S-sakk:
- I põhilülituses His'i kimbu parema sääre mittetäieliku blokaadi korral
- I põhilülituses ja samal ajal Q-sakk III põhilülituses viitab akuutsele cor pulmonalele
- V5-ja V6-lülituses esineb Hisi kimbu parema sääre blokaadi korral, parema vatsakese hüpertroofia korral
- V2- ja V2-lülituses vasaku vatsakese hüpertroofia korral ja His'i kimbu vasaku sääre mittetäieliku blokaadi korral
[redigeeri] T-laine
T-aine on vatsakeste repolarisatsiooni elektriline ilming. Tema aplituud jääb vahemikku 1/6-2/3R-st.
[redigeeri] Muutused T-laines
Kõrge T-sakk:
- bradükardia
- hüperkaleemia
- anteroseptaalne infarkt
- parema vatsakese hüpertroofia
- Wolff-Parkinson-White'i sündroom
Negatiivne T-sakk:
- I põhilülituses, aVL ja V4 koos kõrge R-sakiga viitavad vasaku vatsakese eesseina infarktile
- I põhilülituses, aVL ja V5-6 koos QRS-kompleksi deformatsiooni ja laienemisega esinevad kroonilise cor pulmonale korral
- III põhilülituses, II, V1-3 ST-segmendi depressiooniga esinevad ägeda cor pulmonale korral
- kõikides lülitustes koos voltaaži madaldumisega või selleta viitavad kroonilisele perikardiidile
[redigeeri] ST-segment
ST-segment viitab sellele, et erutusest on haaratud kogu vatsakeste müokard.
[redigeeri] Muutused ST-segmendis
ST-segmendi loogeline depressioon < 0,1 mV:
- vasaku vatsakese hüpertroofia
- parema vatsakese liigkoormus ja hüpertroofia
ST-segmendi künataoline depressioon:
- digitaalise toime
- subendokardiaalne infarkt
- Stenokardia
Horisontaalne ulatuslik ST-segmendi depressioon:
- subendokardiaalne infarkt
- angina pectoris
[redigeeri] QT-intervall
QT-intervalli mõõdetakse QRS-kompleksi algusest T-laine lõpuni. Normaalne QT-intervall kestab u 0,4 sekundit ja seda kasutatakse pika ning lühikese QT-sündroomi diagnoosimisel.
[redigeeri] Muutused QT-intervallis
Elektrilise süstoli pikenemine > 10% normist ST-segmendi arvel:
- spasmofiilia
- Krooniline nefriit
Elektrilise süstoli pikenemine T-laine arvel:
- äge müokardiit
- vasaku vatsakese hüpertroofia
- müokardi kahjustused