Lohusalu


Lohusalu

Elanikke: 221 (2000)

Lohusalu
Asukoht

Lohusalu on küla Harju maakonnas Keila vallas Lohusalu poolsaarel.

Geograafilised koordinaadid on 59° 23' 39 (59,3942°) põhjalaiust ja 24° 11' 51 (24,1975°) idapikkust.

Lohusalu piirneb kagust Laulasmaaga, sealhulgas Heliküla suvilapiirkonnaga.

Kagu-loodesuunaline poolsaar on tekkinud moreensaarest, mis on maismaaga liitunud. Asustus oli poolsaarel juba siis, kui ta oli saar. Poolsaare keskel on aluspõhjakõrgendik Lohusalu Põllumägi (23 m), millel asuvad mõned majad. Ülejäänud osa külast asub mäe kõrval.

Poolsaar lõpeb Lohusalu neemega, mille moodustab endine saar (kõrge veetaseme korral maismaast äralõigatud Nabe mägi ehk Nabe saar, millel on palju kaevikuid. Nabe mäel on asunud pelgupaik, mis on arheoloogiamälestis.

Poolsaarest edela poole jääb Lahepere laht, kirde poole Lohusalu laht. Lohusalu lahe ääres on väga hea liivarand ja suplemiskoht, Lahepere lahe ääres on tagasihoidlikum rand ja vähem sobiv suplemiskoht. Mõlemas rannas ning ka metsa all on palju rändrahne.

Lohusalu maastik on väga mitmekesine, kuid eriti iseloomulik on männimets, mille all kasvavad mustikad. Rannal kasvab rohkesti merihumurit ja kuldlehist kibuvitsa, samuti randmaltsa, liiv-merisinepit, harilikku kukemarja, odalehist maltsa ja liiv-vareskaera ning pisut rand-ogamaltsa ja merikapsast. Kasvab ka humallutsern, sirplutsern, harilik kikkapuu ja nõmm-liivatee.

Küla põhiline elatusallikas on kalapüük. Siin asus kalurikolhoos "Nord", millest 1972 sai Kirovi-nimelise kalurikolhoosi "Nordi" osakond. Lohusalus on kalasadam ja suitsutustsehh. Püütakse lesta.

Lohusalus asus Nõukogude Liidu piirivalvekordon.

Lohusalu Puhke- ja Konverentsikeskus (suvitus- ja konverentsikeskus) asub Lohusalu lahe ranna lähedal. Konverentsikeskuses peetakse teadusüritusi ja majanduskonverentse ning erakondade nõupidamisi. Seal on peetud ka EestiVene riikidevahelisi läbirääkimisi ja Eesti Vabariigi valitsuse istungeid. Koverentsisaal mahutab 200 inimest. Kunagi asusid sellel kohal mõisnike suvilad. Varem kuulus see Lohusalu pansionaadi nime all Eesti NSV Ministrite Nõukogu Asjadevalitsusele. Pansionaadi juures olevates suvilates ja pansionaadis puhkasid Asjadevalitsuse ja mõnede teiste valitsusasutuste töötajad. Kahekorruselises kortermajas üüriti suvitamiseks kortereid teenekatele inimestele (näiteks Paul Keres ja Jaan Talts. Suvilaid hakati kasutama 1960. aastatel. Üks kahekorruseline hoone oli varem olemas (vahepeal piirivalve poolt kasutatud, nüüdseks hävinud), juurde ehitati neli nelja korteriga suvilat, pansionaat koos katlamajaga ja kortermaja.

Lohusallu on rajatud ka palju erasuvilaid. Inimesed on suvitamiseks ostnud ka talumaju (sealhulgas Vive Tolli ning viimasel ajal on Lohusallu elama asunud ka Tallinnas töötavad inimesed (näiteks Rein Lang). Käib hoogne kinnisvaraarendus.

Küla lähedal asub meremärgina (reeperina) tuntud graniitrahn.

Lohusalu lähedal meres Lohusalu lahes on 11 m sügavuses reisilaeva "Josif Stalin" vrakk, mille juurde saab sukelduda. Sukeldumiskohad on ka värviliste vetikatega kaetud paeastangud Nabe saare lähedal Lohusalu lahes 4–9 m sügavusel ja Lohusalu madal, vahelduva pinnareljeefiga pae- ja liivaastang 6–10 m sügavusel Lohusalu lahes.

Lohusalu lähedal 42 m sügavuses on ka üle saja aasta tagasi uppunud auriku "Fennia" vrakk. Laev vedas Tallinna tolle aja kõige moodsamat fotovarustust, kuid jäi tormi kätte.

Lohusalus asub kauplus, jahisadam ja sadama juures restoran ning trahter.

Lohusalus on Lohusalu Lasteaed-Algkool (45 õpilast). Seal harrastatakse siidimaali.

Sadamas on mere kohale ehitatud tantsulava. Seal saab üürida veesõidukeid. Jahisadamale omistati 2002. aastal sinilipp. Seda külastas 2002. aastal 404 alust. Sadama sügavus sildumisel on 2,6 meetrit. Poikinnitus. Külaliskai ääres on 10 kohta. Sadamas asub piiripunkt ja Tallinna Jahtklubi.

Lohusalu läbib mööda mereranda Keila-Joalt Klooga-Rannani kulgev rahvusvaheline matkarada Lohusalu õpperada ehk Eurorada (avatud 17. juunil 1995). Lohusalu matkarada kuulub rahvusvahelise rannikuraja E9 juurde, mis algab Portugalist ja jätkub Karjalas.


Bussiühendus on Tallinna (34 km) ja Keilaga. Lohusalus asuvad peatused "Lohusalu sadam", "Lohusalu" ja "Pansionaat".


Küla on esimest korda mainitud 1480 (Loensal).

Harri Otsa on 1982 kirjutanud Lohusalu laulud häälele ja instrumentaalansamblile.

[redigeeri] Välislingid