Organism
![]() |
Selle artikli sisu on vaidlustatud! Loe kriitikameelega! Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saad artikli arutelust. |
Organism (pärineb ladinakeelselt sõnast organismus) on rakkude kogum, mis mõjutavad üksteist selliselt, et nende funktsioon on enam-vähem stabiilne terviklikkus ja rakkude kogumikul on eluomadused. Organismid jagunevad prokarüootideks ja eukarüootideks. Prokarüoodid liigitatakse omakorda bakteriteks ja arhebakteriteks ehk arhedeks. Eukarüoodid jagunevad laias laastus seene-, taime- ja loomariigiks.
Sisukord |
[redigeeri] Organismi struktuur ja elu organiseerituse tasemed
Organismide ehituse algüksus on rakk. Raku arvu järgi eristatakse ainurakseid (1 rakk) ja hulkrakseid (2 rakku või rohkem) organisme. Alamad hulkraksed koosnevad väheeristunud rakkudest, kõrgematel organismidel eristuvad rakud mingisugusteks kudedeks, millest omakorda moodustuvad organid ehk elundid, elunditest aga elundkonnad. Keskkondlik organisatsioon organismidel on: populatsioon < kooslus < ökosüsteem < biosfäär.
[redigeeri] Organismide tunnusjooned
- liikumine
- toitumine
- hingamine
- paljunemine
- reageerimine välisärritustele
[redigeeri] Organismide talitluslikud omadused
- metabolism ehk ainevahetus
- eneseuuendamine ja ontogenees
- sigimine
- pärilikkus
- reaktiivsus
Loomulikult pole need tunnused universaalsed. Paljud organismid on liikumisvõimetud (ehkki taimede kasvu võib ka liikumiseks lugeda)ja ei vasta otseselt neid ümbritsevale keskkonnale. Mõned mikroorganismid (teatud bakterid) ei suuda iseseisvalt hingata. Suur hulk organisme on ka paljunemisvõimetud, ehkki nende liik on paljunemisvõimeline.
[redigeeri] Organismide klassifitseerimine
- teaduslik klassifikatsioon
- ladinakeelne nomenklatuur (ladinakeelsed täisnimetused)
- liigid
- alamliigid
[redigeeri] Organismide eluiga
Organismide eluiga on riigiti ja liigiti väga erinev. Mõned loomad elavad ainult 1 päeva, kuid mõned taimed võivad elada tuhandeid aastaid.