Lüganuse kihelkond
Lüganuse kihelkond on eesti ajalooline kihelkond ajaloolisel Virumaal.
13. sajandi alguses oli Lüganuse kihelkonna alal Askälä muinaskihelkond, mis oli osa ajaloolisest Viru maakonnast.
Askälä muinaskihelkond laius tänapäeva Lüganuse ja Maidla valla territooriumil, osaliselt hõlmas veel Sonda, Kohtla ja Kohtla-Nõmme valla territooriumi, ulatudes kohati üle Pada jõe. Lüganuse kihelkonda kuulus enne 15. sajandit ka praegune Viru–Nigula ümbrus.
Askälä muinaskihelkonnas oli mitu linnust: Alulinn, Purtse Taramägi ja Purtse Tarakallas. Nendest keskne linnus oli tõenäoliselt Purtse Tarakallas. Ajaloolased on avaldanud arvamust, et ka praeguse Lügansue kihelkonnakiriku asemel võis olla eestlaste muinaslinnus.
Kirikukihelkonnana moodustati Lüganuse kihelkond (Lygenus Kirspel) 13. sajandil. Lüganuse kirikut, mille kaitsepühak on Ristija Johannes, ehk rahva keeles Lüganuse Jaani kirikut on esmakordselt mainitud 1373. Pärimuse järgi arvatakse kiriku ehitamise ajaks 1240–1260. Juba Taani hindamisraamatus, mis on koostatud 1219 kuni 1230 on märge, et Lüganuse taludel on oma pastor.
16. sajandi alguspoolel ehitati Johann von Taube poolt Purtse kindluselamu, mida tunti nimede Isenheim või Alt-Isenheim all. Kindluselamu oletatav ehitusaeg on 1533 kuni 1565. aastani.
15. sajandil liideti Lüganuse kirikukihelkond halduslikult Alutaguse kihelkonnaga ja läks Narva lääni koosseisu.
15.–18. sajandil muudeti mitu korda kihelkonna piire. Koguduste kasvu tõttu ja rahva liikumissuundi arvestades loodi uusi kirikukihelkondi (Rakvere kihelkond, Iisaku kihelkond). Ära anti Pada jõe tagune ala koos Viru–Nigula külaga, osa lõunapoolseid alasid Viru–Jaagupi kihelkonnale. Lüganuse kihelkonnaga liideti Maumi kirikukihelkonna idapoolsed mereäärsed alad. Viru-Nigula kirikukihelkond kandis sellel ajal veel Maumi kirikukihelkonna nime.
Kirikukihelkonnana eksisteeris Lüganuse kihelkond 1917. aastani. Eesti Vabariigi ajal jätkas kihelkond tööd kuni 1925. aastani, mil kirikukihelkonnad likvideeriti.
Aastatel 1788–1795 oli Lüganuse pastoriks Otto Wilhelm Masing.
Endise Lüganuse kirikukihelkonna alal tegutseb EELK Lüganuse Jaani kogudus, mis hõlmab Kiviõli ja Püssi linna, Lüganuse, Maidla ja Sonda valla ning osaliselt Aseri ja Kohtla–Nõmme valla.
[redigeeri] Lüganuse kihelkonnas 19. sajandi algul eksisteerinud mõisavallad
Sellesse valdade ajalooperioodi jääb perekonnanimede (perenimede) panemine.
- Aa vald (Gemeinde Haakhof)
- Erra vald (Gemeinde Erras)
- Lüganuse pastoraat – liideti 1866 Erra vallaga
- Maidla-Rääsa vald (Gemeinde Wrangelstein (Maydel)-Räsa) – aastast 1866 Maidla vald
- Püssi-Purtse vald (Gemeinde Isenhof-Alt-Isenhof) – aastast 1866 Püssi vald
- Saka vald (Gemeinde Sackhof)
[redigeeri] Lüganuse kihelkonna vallad alates 1866
- Erra vald (Erras)
- Püssi vald (Isenhof) – 1939 vallareformiga nimetati Lüganuse vallaks ja liideti Erra, Kalvi ning Maidla vallale kuulunud maid
- Aa vald (Haakhof) – liideti 1891 Püssi vallaga
- Maidla vald (Wrangelstein või Maydel) – liideti 1892 Erra vallaga
- Saka vald (Sackhof) – liideti 1892 Järve vallaga Jõhvi kihelkonna kooseisu
[redigeeri] Lüganuse kihelkonna vallad alates 1917
- Maidla vald – moodustai Erra Püssi ja Saka valla osadest