Jahve

See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Jehoova. Lisainfot artikli arutelust

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Jahve (See Kes on, olemise algpõhjus, Igavesti Olemasolev; Püsiv; Eluandja. Olema = hájah;) on Iisraeli Jumala nimi Vanas Testamendis. Iisraeli Jumala nimi esineb Vanas Testamendis 7000 korda. Lühivormid: „Jahu", „Jo", „Ja", „Jeho". Võrdle El.

Kuna heebrea kiri on konsonantkiri, siis vokaalide häälduses ei olda päris kindlad. Juudid ei tohtinud Jumala nime välja öelda ja lugesid selle koha peal Adonai mis eesti keeles keeles tõlgime Issand. Hiljem, kui hakati lugemise hõlbustamiseks lisama vokaalimärke lisati ka kirjapildile YHWH. Sõnale lisati Elohim vokaalimärgid , millest hiljem tuli väärkuju Jehoova.

Tegelik hääldus on Jahve. Respektist juutluse vastu kasutavad mitteteaduslikud piiblitõlked Jahve asemel sõna Issand.

Jumal ütles iisraellastele, et Tema nimi on Jahve, mis tähendab "Ma olen", või veel täpsemas tõlkes "Ma olen see, kes ma olen" (2 Moosese 3:13-15). (Nimekuju jehovah = igavesti olev, igavene mina, mina olen kõik). Eksodus 3:14 "Mina olen olemine" kõlab juba filosoofiliselt.


[redigeeri] Tekst

Kui Jumal rääkis Moosesega põleva põõsa seest, küsis Mooses temalt: "Vaata, kui ma lähen iisraellaste juurde ja ütlen neile: "Teie vanemate Jumal on mind läkitanud teie juurde," aga nemad küsivad minult: "Mis ta nimi on?" mis ma siis pean neile vastama?" Ja Jumal ütles Moosesele: "Ma olen see, kes ma olen!" Ja ta jatkas: "Ütle Iisraeli lastele nõnda: "Mina olen on mind läkitanud teie juurde!" (2 Mo 3:14-14)