Leedu
|
|||||
![]() |
|||||
Riigikeel | leedu keel | ||||
Pealinn | Vilnius | ||||
President | Valdas Adamkus | ||||
Peaminister | Gediminas Kirkilas | ||||
Pindala | 65 200 km² | ||||
Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus |
3 403 200 52,2 in/km² |
||||
Iseseisvus - väljakuulutamine - tunnustamine |
Vene keisririigist 16. veebruar 1918 12. juuli 1920 |
||||
Rahaühik | Leedu litt | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +1 | ||||
Riigihümn | Lietuva, tėvyne mūsų | ||||
Üladomeen | .lt | ||||
Maakood | 370 |
Leedu on riik loodusgeograafilise Euroopa keskmes Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Pinnamood
Leedu kõrgeim punkt on Juozapinė mägi (293,6 m merepinnast). Kõrguselt järgmine tipp on Kruopinė (293,4 m).
Vaata artiklit Leedu jõgede loend
Vaata artiklit Leedu järvede loend
[redigeeri] Rahvastik
Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824.
[redigeeri] Rahvuslik koosseis
2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%).
[redigeeri] Iive
Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.
aasta | elussünde | surmajuhte | loomulik iive |
1994 | 42376 | 46486 | –4110 |
1995 | 41195 | 45306 | –4111 |
1996 | 39066 | 42896 | –3830 |
1997 | 37812 | 41143 | –3331 |
1998 | 37019 | 40757 | –3738 |
1999 | 36415 | 40003 | –3588 |
2000 | 34149 | 38919 | –4770 |
2001 | 31546 | 40399 | –8853 |
2002 | 30014 | 41072 | –11058 |
2003 | 30598 | 40990 | –10392 |
2004 | 30419 | 41340 | –10921 |
2005 | 30467 | 43744 | –13307 |
[redigeeri] Asulad
Vaata artiklit Leedu linnade loend
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Leedu Suurvürstiriik
Vaata artiklit Leedu Suurvürstiriik
[redigeeri] Liit Poolaga
1447–1492 ja 1501–1569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks: Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes katoliiklus.
Vene-Poola sõja ajal 1654–1667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 1705–1709 toimusid Leedu aladel mitmed Põhjasõja lahingud. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid klassi- ja rahvuslikud vastuolud. Leedu šlahta poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18. sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.
[redigeeri] Venemaa keisririik
Rzeczpospolita jagamisega 1772–1795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad Venemaa valdusse, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaaga vastavalt 1815 ja 1807) ning Saksa Ordule ja hiljem Preisimaale kuulunud Klaipėda (Memeli) ala. 1796 moodustati Leedu kubermang, mis hiljem jaotati Vilniuse ja Kaunase kubermanguks.
1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Novembriülestõusu lämmatamist tugevnes tsarismi poliitiline surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid", 1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus haaras ka Leedu alasid (seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski). Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.–9. mail 1864 lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 1864–1904 oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872 keelati koolides leedu keele kasutamine.
1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. Aastatel 1905–1906 toimus Leedus palju streike, relvastatud kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.
Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid septembris 1917 Saksa okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16. veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil 1918 kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918. 8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus; seda juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril 1918 tunnustas Vene SFNV valitsus Leedu NSV iseseisvust. Novembrist 1918 jaanuarini 1919 hõivas Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi Valgevene pealinnaks. Veebruariks 1919 oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse kontrolli all. 18.–20. veebruaril 1919 toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu ja Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919 valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus (esimees Vincas Kapsukas). Veebruaris-augustis 1919 hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st, sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. Aprillis 1920 algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%). 9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti.
[redigeeri] Leedu Vabariik
Kuulutati välja 16. veebruar 1918.
[redigeeri] Leedu NSV
Vaata artiklit Leedu NSV
[redigeeri] Leedu Vabariik
[redigeeri] Riik
[redigeeri] Haldusjaotus
Halduslikult jaguneb Leedu kümneks maakonnaks (apskritis) ja need omakorda rajoonideks (rajonas), linnadeks (miestas) ja omavalitsusteks (savivaldybė).
- Alytuse maakond
- Kaunase maakond
- Klaipėda maakond
- Marijampolė maakond
- Panevėžysi maakond
- Šiauliai maakond
- Tauragė maakond
- Telšiai maakond
- Utena maakond
- Vilniuse maakond
[redigeeri] Valimised
- 1992. aasta Leedu parlamendivalimised
- 1996. aasta Leedu parlamendivalimised
- 2000. aasta Leedu parlamendivalimised
- 2004. aasta Leedu parlamendivalimised
[redigeeri] Valitsused
Enne põhiseadusliku korra taastamist:
- Kazimira Prunskienė valitsus
- Albertas Šimėnase valitsus
- Gediminas Vagnoriuse esimene valitsus
- Aleksandras Abišala valitsus
Põhiseaduslikud:
- Bronislovas Lubyse valitsus
- Adolfas Šleževičiuse valitsus
- Laurynas Mindaugas Stankevičiuse valitsus
- Gediminas Vagnoriuse teine valitsus
- Gediminas Vagnoriuse kolmas valitsus
- Rolandas Paksase esimene valitsus
- Andrius Kubiliuse valitsus
- Rolandas Paksase teine valitsus
- Algirdas Brazauskase esimene valitsus
- Algirdas Brazauskase teine valitsus
- Gediminas Kirkilase valitsus
[redigeeri] Majandus
[redigeeri] Eksport
Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja Valgevenesse).
[redigeeri] Import
[redigeeri] Religioon
Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.
[redigeeri] Vaata ka
- Väike-Leedu, Žemaitija, Aukštaitija, Dzūkija, Sūduva
- Leedu NSV, Leedu-Valgevene NSV, Kesk-Leedu
- 2004. aasta Leedu parlamendivalimised
Euroopa Liit (EL) | ![]() |
---|---|
Austria | Belgia | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari |
Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) | ![]() |
---|---|
Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari |