Andres Jüriado

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Andres Jüriado (13. mai 1938 Luunja vald4. veebruar 2003 New York) oli Vabadusraadio–Raadio Vaba Euroopa (RFE–RL) kauaaegne kaastöötaja.

Lapsena põgenes perega Punaarmee eest Läände. Pärast põgenikelaagris elamist Saksamaal rändas perekond edasi USA-sse.

Tänu Jüriado abile ilmus ajalehes New York Times olulisi kirjutisi Eestis nõukogude ajal toimuva ülekohtu üle. Ta andis organisatsiooni United Baltic Appeal – Baltic Appeal to the United Nations’i (BATUN) kaudu panuse sellele, et ÜRO-s arutati inimõiguste rikkumisi Balti riikides. Oli BATUN-i üks peamisi aktiviste ja 32 aastat selle juhatuse liige.

Osales AABS-i (Balti Uurimuste Edendamise Ühing) organiseerimisel, olles 1967—1968 üheks eestlaste esindajaks selle asutavas toimkonnas.

Mõned aastad pärast raamatukoguteaduse magistrikraadi saamist Columbia ülkooli juures palgati Jüriado Vabadusraadio eestikeelsesse toimetusse ja töötas RFE–RL-i juures ligi 15 aastat.


Hellar Grabbi kirjutas tema nekroloogis:

"Andrese teadmised olid laialdased nii humanitaar- kui ühiskonnateadustes, millega kaasus terav intellektuaalne uudishimu maailmaprobleemide ja eesti küsimuste vastu ning põhjalik Ameerika sise- ja välispoliitika tundmine. Mees oli nagu loodud Vabadusraadio eestikeelsete saadete New Yorgi toimetaja ja korrespondendi kohale, kuhu ta kutsuti sovetoloog Jaan Pennari poolt... Ta tundis väga hästi kirjandust, eriti draamakirjandust ja teatrit... Kui helistasin pärast Andrese surma Rootsi ta endisele ülemusele, RFE–RL-i eesti saadete juhatajaks olnud Aleksander Terrasele, et sõbra lahkumist kurta, ütles Terras jutu lõpul: „Ta oli väga hea ajakirjanik!“ Kui ilmub Eesti ajakirjanduse biograafiline leksikon, siis leiab Andres Jüriado selles kindlasti oma koha."