Tuhnik

Tuhnik (Orycteropus afer) on Aafrika imetajaliik.

Sisukord

[redigeeri] Süstemaatika

Tuhnik on ainuke praegu elav liik tuhniku (Orycteropus) perekonnast, tuhniklaste (Orycteropodidae) sugukonnast ja toruhambuliste (Tubulidentata) seltsist.

Liiki kirjeldas 1766 Peter Simon Pallas.

Mõnikord arvatakse Lõuna-Aafrika ja Kesk-Aafrika tuhnikud eri liikideks.

[redigeeri] Kehaehitus

Tuhnikud on kohmakad loomad. Neil on paks keha, kõver selg, tugevad lühikesed ja jässakad jalad, esijalgadel vägevad peitlisarnased küünised kaevamiseks, kängurut meenutav jämeda tüvega ja otsast teravnev saba, üsna paks kael, pikk kõhn pea, torukujulised, hästi suured ja väga liikuvad eesli moodi püstised kõrvad, longus silmalaud, pikad ripsmed, väike suu, mida ümbritsevad harjased, ja pikk, torujassea moodi kärss.

Täiskasvanud tuhniku pikkus on 150 kuni 180 (teistel andmetel 230) cm, sealhulgas 60-sentimeetrine saba. Keele pikkus on 30 cm.

Täiskasvanud tuhnikul on hambad veel ainult lõualuu tagumises osas. Tal on 20 hammast. Nad on mandunud torujateks moodustisteks ning juuri ega vaapa neil ei ole. Hambad kasvavad kiiresti. Tuhniku hambad on ainulaadsed ning põhiliselt nende pärast ta paigutataksegi omaette seltsi.

Kasuka värvus varieerub läikivmustast liivakollaseni. Karvad on jäigad ja hõredad või puuduvad peaaegu üldse.

[redigeeri] Levik

Tuhnik on levinud Mustas Aafrikas avatud rohtlates, põõsastikes ja metsades. Õigupoolest ulatub tema levila Egiptuse lõunaosast kuni Hea Lootuse neemeni.

[redigeeri] Eluviis

Tuhnik on põhiliselt öise ja üksildase eluviisiga.

Ta elab urus, kus ta veedab päevad. Ta suudab oma küünistega kiiresti urgu kaevata.

Küüniste abil kaevab ta öösel sipelga- ja termiidipesad lahti (termiidipesade puhul tuleb kaevata savikatet) ning haarab putukaid läbi avause oma pika kleepuva keelega lakkudes. Ta leiab pesad üles tänu heale kuulmisele ja haistmisele. Saba kasutab ta mulla ülesviskamiseks kaevamise ajal.

Mõnikord sööb ta ka teisi putukaid, hiiri ja teatud metsikut kurki.

Tuhnik on arg loom, ent kui tal pole võimalik põgeneda ega kaevuda, kaitseb ta end küüniste abil või õlgade või sabaga lüües.

[redigeeri] Paljunemine

Emasloom sünnitab ühe või mõnikord kaks poega. Kuuekuuselt suudavad järglased ise endale urgu kaevata.

[redigeeri] Looduskaitse

Tuhnik on vähem ohustatud liik.

[redigeeri] Sarnasused

Tuhnik meenutab Ameerika sipelgaõgijaid, kuid pole nendega lähedalt suguluses. Sipelgaõgijatel hambaid ei ole.


[redigeeri] Välislingid