Arvuti

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Arvuti on seade, mida kasutatakse informatsiooni töötlemiseks vastavalt etteantud reeglitele.

Läbi aastate on sõna arvuti tähendanud erinevaid asju, varem nimetati arvutiks taskuarvutit. Praegust tähendust asendasid enne sõnad raal ja laensõna kompuuter.

Tänapäeva arvuti koosneb riistvarast ja suuremal või vähemal määral lisaseadmetest, et inimesel oleks võimalik arvutit töötamiseks kasutada.

[redigeeri] Ajalugu

Arvutite ajaloo hulka võib lugeda eelajaloolisi arvutuspulki ning muid mehhanisseritud vahendeid kuid tänapäevase digitaalarvuti juured on pärit aastast 1937, kui Claude Elwood Shannon töötas välja digitaalse elektroonika alused. Esimesteks elektronarvutiteks peetakse 1944 briti salateenistuste loodud Colossust ning 1946 Ameerika Ühendriikides valminud ENIAC, mis erinevalt Colossusest oli üldotstarbeline arvuti. Selle ajastu arvutid olid valdavalt elektronlampidel, ebatöökindlad, gabariitidelt suure (hõlmasid enda alla terveid korruseid ja maju) ning tarbisid elektrit suurusjärkudes, mida andsid terved elektrijaamad. Samas olid olemas ma elektromehaanilised arvutid, näiteks Bomba, mida kasutati Saksa sõjaväe šifreerimismasina Enigma koodi murdmiseks.

1950-ndatel võeti kasutusele transistorid ning arvutid muutusid kõikides näitajates paremaks. 1970-ndatel koos integraallülituste tulekuga muutus võimalikuks personaalarvutite teke.

[redigeeri] Vaata ka: