Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei

Selles artiklis ei viidata kasutatud allikatele! Palun aita artiklisse viiteid lisada.
|
Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (lühend: ERSP) oli esimene Kommunistlikust Parteist sõltumatu erakond Eestis pärast Nõukogude okupatsiooni algust.
ERSP programmiline eesmärk oli Eesti Vabariigi taastamine.
Erakond tegutses aastatel 1988–1995.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
[redigeeri] Ettepanek luua Eesti Rahvuslik Sõltumatuse Partei
1987. aasta 7. novembril Pärnus tuli Vello Väärtnõu välja Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei loomise ideega, kus ta ütles esimesena tol ajal avalikkuse ees välja mõtte, et Eestis on vaja luua rahvuslik partei ja võtta kommunistidelt võim.
Väärtnõu poolt välja töötatud esialgne programm sai ERSP loomise aluseks. See oli esimene kord NSV Liidu ajaloos pandi Moskva fakti ette ametliku opositsioonipartei loomise ideega.
Nii saab Eestimaa Budistliku Vennaskonna ehk Taola teeneks lugeda ka esmase poliitilise riskantse sammu tegemist Eesti iseseisvuse teel ja nimel.
ERSP loomise ja poliitilise tegevuse ajal olid aktiivselt abiks Tiina Hallik, Anu Rootalu samuti Eve Pärnaste, kes oli tol ajal Taola sekretär.
1988. aaasta 21. jaanuaril kirjutasid Väärtnõu eestvõttel ja takka kihutamisel 14 inimest ettepanekule alla luua ERSP.
- Vello Väärtnõu
- Eke-Pärt Nõmm
- Ärvi Orula
- Eve Pärnaste
- Heiki Ahonen
- Erik Udam
- Urmas Inno
- Karin Inno
- Endel Ratas
- Mati Kiirend
- Kalju Mätlik
- Rein Arjukese
- Mati Vilu
- Arvo Pesti
30. jaanuaril 1988 toimus Väärtnöu eestvedamisel pressikonverents Moskvas, kus läänemaailm sai teada et kommunismi kants NSVL laguneb ja selle katalüsaatorina toimis Eestis tol ajal budalaste taolaste selstkond.
Pressikonverentsil viibisid ka Eke Pärt Nömm ja Ärvi Orula.
Kohal olid New York Times'i, Washington Posti, Chicago Tribune'i ja teiste ajalehtede esindajad, samuti USA telekompanii ABC jne .
ERSP eesmärgiks oli luua uus NSV Liidust sõltumatu iseseisev Eesti rahvusriik.
Pressikonverentsil Moskvas avalikkusele tutvustatud ERSP ettepanek saavutas suurt tähelepanu nii Idas kui Läänes, leides laialdast äramärkimist ja kommenteerimist tolle aegses lääne meedias.
New York Times'i esilehel on intervjuu Vello Väärtnöuga kus Philip Taubman vestleb ERSP ettepaneku dokumendist, mis kutsub moodustama esimest sõltumatut poliitilist parteid Nõukogude Liidus.
Aktiivselt kirjutasid nöukogude aegsed ajalehed paskville Väärtnöu kohta tol ajal syydistades teda koostöös USA Luure KeskAgentuuriga .
Pressi osalus oli vajalik kuna Väärtnõul puudus ligipääs kohalikule pressile raadio , TV , ajalehed , siis kasutati selleks lääne pressi, meediat, et ideed vabadusest ja iseseisvusest inimesteni viia.
[redigeeri] Nöukogude vastase info levitamine ERSP loomise algul
Taola korraldas lendlehtede trükkimise ja massilise levitamise enne Eesti Vabariigi 71. aastapäeva tähistamist . Kogu Eestimaa visati täis lendlehti, mis kutsusid yles asuma eestlasi täitma enda kodaniku kohust astumaks vastu kommunistidelel ja nöukogude okupatsioonile.
Aitas ka usinalt kaasa paljudes kommunistide vastu vöitlemise informatsiooni levikul kaasa Vörust pärit sydikas ja kartmatu noor 17 aastane rahvuslane Ain Saar ,koos enda Vöru Noortekolonniga ,kes noil aegadel oli sensatsiooniline enda yritusega taastada Vabadussöjas langenute kalmistute taastamises. Ain Saare meeskond aitas ka Taolal lendlehti trykkida ja levitada , nad viskasid kogu Vörumaa kommunistide vastast agitatsiooni täis.
Rahvusvahelise pressikonverentsi korraldamisega sai KGB-l mõõt täis ja sündmused arenesid kiirelt edasi. 6. veebruaril tegi KGB läbiotsimise Väärtnõu juures ja juba 13. veebruaril 1988 saadeti ta KGB poolt NSV Liidust välja.
[redigeeri] ERSP ametlikustamine ja asutamine
21. jaanuaril 1988 avalikustati üleskutse "Ettepanek Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) loomiseks", millele oli alla kirjutanud 14 isikut. Nende seas oli mitu omaaegset dissidenti, kes olid korraldanud 23. augustil 1987 Hirvepargi miitingu ja kuulusid Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Gruppi (MRP-AEG). Aprillis 1988 alustas tööd ERSP korraldav toimkond, mis valmistas ette partei põhikirja.
ERSP asutamiskongress toimus 20. augustil 1988 Pilistveres.
ERSP põhieesmärk oli tagada tingimused eestlaste püsimajäämiseks rahvusena oma ajaloolisel kodumaal. Selleks peeti vajalikuks taastada Eesti Vabariik õigusliku järjepidevuse alusel. Tolleaegset Eestit käsitles ERSP okupeeritud ja annekteeritud riigina.
ERSP algatas 24. veebruaril 1989 koos Eesti Muinsuskaitse Seltsiga ning Eesti Kristliku Liiduga Eesti Kodanike Komiteede liikumise, mis tipnes Eesti Kongressi valimistega 24. veebruarist 1. märtsini 1990 ning kokkukutsumisega 12. märtsil 1990. Eesti Kongress oli Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike esinduskogu, mis nõudis Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamist õigusliku järjepidevuse alusel, olles seega ERSP tähtsaima eesmärgi kandjaks ning deklareerijaks. Eesti Kongressi 465 saadikukohast kuulus ERSP-le ligikaudu sada.
1992. aasta Riigikogu valimistel sai ERSP 10 saadikukohta ning moodustas valitsuskoalitsiooni koos Rahvusliku Koonderakonna ga Isamaa ning Mõõdukatega. ERSP-le kuulus uues valitsuses (Mart Laari esimene valitsus) siseministri portfell (Lagle Parek, hiljem Heiki Arike).
1995. aasta Riigikogu valimistel sai Isamaa ja ERSP liit 8 kohta, neist 2 kohta kuulusid ERSP-le. ERSP ühines 2. detsembril 1995 Rahvusliku Koonderakonnaga Isamaa. Parteide ühinemisel sündis Erakond Isamaaliit.