Organiseeritud kuritegevus
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Organiseeritud kuritegevus on kriminaalõiguse valdkonda kuuluv seaduserikkumine (kuritegu), mille toimepanijaks on illegaalsete toimingute sooritamise eesmärgil organiseeritud grupi liikmed ehk kurjategijad. Organiseeritud kuritegevus võib olla ka erinevate kuritegelike gruppide vaheline ja tegutseda üheaegselt mitmes riigis.
Eestis on organiseeritud kuritegevuse põhiline sissetuleku allikas uimastikaubandus, teisel kohal on prostitutsioon ning inimkaubandus, mis võib olla kuritegelike grupeeringutele kas kõrval- või ka põhitegevusalaks. Kuritegelikud ühendused tegutsevad paralleelselt mitmes valdkonnas – narkoäri on tihedalt seotud lõbumajade tegevusega, sest narkootikume levitatakse nii prostituutide kui ka nende klientide tarbeks; lõbumajade ja üksikult tegutsevate prostituutide tegevusele pakutakse teiste kurjategijate poolt "katust". Prostitutsiooniäril Eestis on otsene seos korruptsiooniga, rahapesuga, narkoäriga, väljapressimistega ja muu illegaalse majandusega. Prostitutsioon on eelkõige salaäri ja jääb selleks ka siis, kui see on seadustatud.
Organiseeritud kuritegevus on tegev ka erinevate kaupade salakaubandusega.
[redigeeri] Korruptsioon ja organiseeritud kuritegevus
Korruptsioon on sillaks majanduskuritegevuse ja organiseeritud kuritegevuse vahel ning võib sageli olla muude toimepandud kuritegude katteks. Johan Bäckman eristab oma Venemaa organiseeritud kuritegevust käsitlevas uuringus kahte organiseeritud kuritegevusele iseloomulikku korruptsiooni liiki: instrumentaalne ja endogeeniline. Instrumentaalne korruptsioon seisneb ametniku mõjutamises ühe või teise konkreetse teo sooritamiseks (altkäemaks tolliametnikule piiri ületamisel). Reeglina on sarnasel ametniku poolt oma ametiseisundi kuritarvitamisel omakasu eesmärgil ja teatud õigusvastase teo sooritamisel ühekordne iseloom. Eeltoodud koosseis kattub ka korruptiivse teo mõistega Eesti seaduses. Endogeeniline korruptsioon seisneb organiseeritud kuritegevuse varjatus, tulevikku suunatud lähenemises avaliku võimu otsustusprotsessidele. Eesti liitumine NATO ja Euroopa Liiduga muutis meie riigi muu hulgas märksa atraktiivsemaks ka organiseeritud kuritegevuse "valgekraelisele" osale. Nimetatud organisatsioonide kaudu avanesid suuremad võimalused mõjutada poliitikute ja ametnike kaudu globaalseid otsustusprotsesse ning pääseda ligi näiteks rahvusvahelistele investeeringutele ja laenurahadele. Organiseeritud kuritegevuse riskid on seotud ka poliitilise korruptsiooniga, mis võimaldab ligipääsu riigi juhtimisele.
[redigeeri] Seaduandlusest
ÜRO konventsioon "Organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisest" sätestab, et organiseeritud kuritegevuses saab ametlikult süüdistada vähemalt kuni neljaaastase vangistusega karistatavate kuritegude toimepanemiseks ühenduse loomist ja selles tegutsemist.
Tõsisem organiseeritud kuritegevuse vastane võitlus Eestis sai alguse 24. mail 1996, kui kriminaalkoodeksis jõustus kuritegeliku ühenduse mõiste ja karistused kuritegeliku ühenduse juhtimise ning sellesse kuulumise eest. 1997. 19. novembril võeti vastu muutused välisriigis toimunud või välisriigi kodaniku poolt toimepandud kuritegusid ja vastavate kuritegude uurimist reguleerivasse seadusandlusesse. 1998 28. jaanuaril võeti vastu alaealiste õigusrikkumistega seonduvad muudatused ja täiendused. Need muudatused ja parandused reguleerivad senisest paremini alaealistega seonduvaid küsimusi, kuna on oodata, et seoses kasvava noorte narkokuritegevusega hakkavad organiseeritud kuritegevuse protsessidel kohtualusteks olema ka alaealised. 1998. 13. mail võeti vastu täiendused ja muudatused uurimisasutuste uurimisalluvuses ja tehti muudatusi jälitustegevusse: seekordsed seadusemuutused ja -täiendused käsitlesid jälitustegevust kinnipidamiskohtades. Rahapesu tõkestamise seadus võeti Riigikogus vastu 25. novembril 1998. aastal ning jõustus 1999. aasta 1. juulil.