Taola

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist
Artikli neutraalsus on vaidlustatud!

Lisateavet vaidlustamise põhjuse kohta saab artikli arutelust.

Avalokita Taolas tehtud thanka
Suurenda
Avalokita Taolas tehtud thanka

Sisukord

[redigeeri] Taola

Taola ehk Eestimaa Budistlik Vennaskond oli Eestis aastatel 19821988 tegutsenud budistlik ühendus.

[redigeeri] bodhisatva Karl Tönisson

Budism Eestimaal sai alguse – Karl Tõnissonist (1882–1962) ja tema öpilasest Friedrich Voldemar Lustigist (1912–1989). Tõnisson oli rahva hulgas tuntud eksootilise ja koloriitse kujuna ning sai rahva seas hüüdnimeks Paljasjalgne Tõnisson (tuntud ka vend Vahindra nime all).

Karl Tönnisson Voldemar Lustig   Birma
Suurenda
Karl Tönnisson Voldemar Lustig Birma
Pangarehe stuupa ehitus .Vasakult. Jaan Arrak ,Jüri Arrak , Jaanus Tamm , Vello Väärtnöu
Suurenda
Pangarehe stuupa ehitus .Vasakult. Jaan Arrak ,Jüri Arrak , Jaanus Tamm , Vello Väärtnöu

[redigeeri] Eestima budistlik vennaskond

Järgmiseks sündmuseks eesti budismi ajaloos võib pidada Eestimaa Budistliku Vennaskonna rajamist Vello Väärtnõu poolt 1982. aastal Tallinnas. Vennaskonna esmane eesmärk oli rajada Nyingmapa koolkond ja traditsioon Eestisse.

Jüri Arrak  Eesti ja Baltimaade esimest stuupat   mis ehitati Pangarehele  krohvimas
Suurenda
Jüri Arrak Eesti ja Baltimaade esimest stuupat mis ehitati Pangarehele krohvimas

Väärtnõu sünd. 17.juulil 1951 aastal Saaremaal Kuressaares (Kingissepas)

Haridusteed alustas VV. Kingissepa Keskkooolis . Omal käel öppinud ,filosoofia keeled , ajalugu ,kunst jne. Kogu lugemus ja tegevus suunatud kitsalt budismile.

Huvialad budistlik ja taoistlik filosoofia , Hiina kunst , ningmapa ajalugu Eriliseks tähelepanu ja huvi objektiks hiina kirjandus , kunst samuti 12. saj. Jaapani Edo periood . Tõlkinud venekeelest Hiina kunsti käsitlevaid traktaate. Lemmik Hiina regioossel maastikul on taoismi müstiline salaühing koolkond " Valge lootos "

Peale kuulsat Samye-Lingis toimunud dispuuti, mis löppes hiinlaste lüüasaamisega , sai taoism endale aasta-sadadeks kaaslase punaMütsikeste koolkonna näol.

VV.-lt pärineb väide,et Ningmapa koolkond Hiinas on suurel määral möjutatud taoismist ehk mölemad koolkonnad on püüdnud pidevalt teineteist vormida

Nii taoistlik sala-koolkond "Valge lootos" kui Nyingma koolkond on teineteist vastastikku möjutanud aastasadade jooksul.

Taola balti jaamas  vasakult. Eve Pärnaste . Enn Jaanson , Natalie Väärtnöu , laama Dugarzab  Ivolgaa kloostrist Burjaatiast , Tönis Promet ,  Dorzi Ivolgast ,Arno Arrak , ja Jüri Saard
Suurenda
Taola balti jaamas vasakult. Eve Pärnaste . Enn Jaanson , Natalie Väärtnöu , laama Dugarzab Ivolgaa kloostrist Burjaatiast , Tönis Promet , Dorzi Ivolgast ,Arno Arrak , ja Jüri Saard

VV. asutas nöukogude okupatsiooni ajal ka Eestisse Astroloogia Seltsi , pidades kunstnik Jüri Arraku ateljees Tallinnas 1980-1982 loenguid astroloogiast.

[redigeeri] Eesti budism ja Burjaatia

Taolased Balti jaamas Burjaatia kylalisi saatmas..jpg
Suurenda
Taolased Balti jaamas Burjaatia kylalisi saatmas..jpg

Budistliku traditsiooni taastamise soov Eestis oli VV-l juba 1970. aastatel ,kuna Tönissoni poolt Eestisse toodud geluugi traditsioon oli kaotanud enda järgnevuse , Sellest ka , soov rajada Eestisse nyingmapa traditsioon (vana tölgenduste koolkond).

Kuna NSVL territooriumil Ningma koolkonna kloostreid polnud, oli ainus võimalus läheneda budismile gelugi poolsest servast ja nii löi VV kontakti Burjaatias asuva Ivolga kloostriga ,

Eestimaa Budistliku Vennaskonna (Taola) rajamine oli vaid osa plaanist, Sooviks oli ka rajada Eestisse Ningma klooster,kus oleks võimalus saada budistlikku haridust .

Perspektiivis oli saata inimesi tulevikus õppima ka Aasiasse, kust oleks tagasi Eestimaale saabunud õpetatud laamad ja budistlikud haritlased.

Traditsiooni kohaselt alustati esimese stuupa ehitamisega, mis VV. juhendamisel püstitati kunstnik Jüri Arraku suvekodusse Pangarehele. Ehituses osalesid kunstnik Jüri Arrak, Urve Arrak Jaan Arrak, samuti literaat Jaanus Tamm. Ülemise osa , mis sümboliseerib Brahma taevaid, tegi Vigala Sass ehk Aleksander Heintalu , kes on rahva hulgas tuntud ravitseja ja maausuline.

Aastaid reisis VV Burjaatia ja Eesti vahet , viibides Ivolgaa kloostris , öppis laamadelt keeli, filosoofiat köike mida ,vaja selleks et taastada budistlik traditsioon Eestimaal,

Kloostris suhtusid laamad möistvalt VV fanaatilisse vaimustusse Ningmapa koolkonna vastu ,seoses sellega sai endale hüüdnimeks "Guru Rinpoche" .

VV külastas korduvalt ka Burjaatias asuvat püha mäge Alhanaid.

[redigeeri] Budismi propageerimine kommunistide valvsa pilgu all

Taola Ivolgaas Tagumine rida: Väärtnöu , Arno Arrak , Tönis Promet ,Tiina Hallik ,Anu Rootalu
Suurenda
Taola Ivolgaas Tagumine rida: Väärtnöu , Arno Arrak , Tönis Promet ,Tiina Hallik ,Anu Rootalu

Kogu VV ja Taola poolne budismi propageeriv tegevus toimus karmides nöukogude korra tingimustes.

 Tark naisterahvas  usuline ja tölk Tiina Hallik   alias PunaPea Taola poolt ümber ehitatud  budistlikul partei-autol nimega    Stirlits   jpg
Suurenda
Tark naisterahvas usuline ja tölk Tiina Hallik alias PunaPea Taola poolt ümber ehitatud budistlikul partei-autol nimega Stirlits jpg

Vöimul olevad kommunistid ei lubanud ehitada ei kultuseobjekte ( stuupad, templid jne), Keelatud oli ka paljundada budismi alaseid raamatuid ,

Taola völuvad  nais-usupooldajad Marian Oti ja Tinna Hallik -
Suurenda
Taola völuvad nais-usupooldajad Marian Oti ja Tinna Hallik -

Seadusega oli keelatud igasugune religioosne propaganda.

Taolas tehtud Buddha .jpg
Suurenda
Taolas tehtud Buddha .jpg

VV. väidab, et vastavalt traditsioonile on Eesti budistidel olemas ka isiklik raevuka jumaluse kehastus, parun Roman Ungern von Sternbergi näol , millele lisas kinnitust tema eluloo uurimine kohapeal Burjaatias.

Ivolga klooster Burjaatias
Suurenda
Ivolga klooster Burjaatias

[redigeeri] Budistlik kirjandus

Taola tegevuse eesmärgiks oli budistliku mõttelaadi ja ideede propageerimine Eestis.

Budistlik Vennaskond tegeles budismi alase kirjanduse tõlkimisega (inglise, vene , saksa, soome keelest), paljundas ja levitas suurel hulgal budismi teemal tõlkeid Eestis ,

 Taola  Ivolga kloostris. Väärtnöu   Tiina Hallik ja Anu Rootalu
Suurenda
Taola Ivolga kloostris. Väärtnöu Tiina Hallik ja Anu Rootalu

Tõlgiti kümneid raamatuid, mida paljundati ning levitati sadades eksemplarides, Asutati tolle aja kohta suur raamatukogu, enamik budistlike tekste pärines Burjaatiast. Kogu rituaalne instrumentaarium oli samuti Ivolgaast toodud , kohapeal Eestis valmistati ainult palvetrummid enda tarbeks.

Läänest kirjanduse saamiseks kaasati välismaalt tuttavaid, kes tellimuse peale kohvritäite kaupa budistlikku kirjandust kohale tassisid , andes omapoolse panuse eesti budismi vundamendi ehitamisel.



Maaliti ja trükiti siidi-trükis tankasid , hadakke , tehti burhaane (budistlike skulptuure).

VV.pöhimöte on olnud läbi elu , budistlikuu öpetuse leviku jaoks tehtud töö eest ei tohi tasu vötta. Eestimaa esimene budistlik vennaskond asus Tallinnas Kadriorus ning sai rahva hulgas tuntuks Taola nime all , tegev-liikmeid kutsuti taolasteks , Väärtnõud kui juhti ja õpetajat VanemTaolaseks. Taolaste tagasihoidlik nimekiri: Arno Arrak, Jüri Saard ,Tõnis Promet ,Boris Saabas , Peep Paasian , Peeter Kaasik ,Eke-Pärt Nõmm ,Ants Luik, ja teised . Külastas Taolat rahvas üle kogu Eesti ning külaliste hulgas olid esindatud ka Venemaa ja isegi välimaalasi.

Kõik nood inimesed andsid enda poolse panuse Eesti budismi taastamisel ,rajamisel. Taola tegevust planeeris ,organiseeris ja kordineeris Vello Väärtnöu .

Taola tegutses ise-tootliku , ise-rahastava , ise-õppiva institutsioonina ,töötati katlakütjatena, mis oli Nõukogude Eestis intelligentsi hulgas laialt levinud nähtus

 Arno Arrak stuupa bumbad krohvimas 1983.
Suurenda
Arno Arrak stuupa bumbad krohvimas 1983.

Taolas liikus palju usupooldajaid ,näiteks möned neist kes tegelesid tõlkimisega:Tiina Hallik, Anu Rootalu, Enn Jaanson, Eve Pärnaste ,Jaan Nõmm ja teised. Taola oli kogu enda tegutsemise vältel populaarne koos käimise koht budalaste ja kultuuri-inimeste hulgas,


Soome kirjanik Harri Sirola kirjutas Taolast ja tema juhist artikleid Soome ajalehtedes . VV jutustatud lugudele mis pärit vanglas istumise aegadest vanglatest ja laagritest,neid kasutas Harri Sirola enda romaanis Kaksi kaupunkia .

Enda kirjutistes ajalehtedele mainib Sirola ,et Talinna vanglas Patareis pani Väärtnõu köik kongi kaaslased konspekte kirjutama ,lugedes neile loenguid budismist, kristlusest ja islamist ,selleks et inimesed tutvuksid maailma religioonidega . Samuti külvas ta retside hulgas huvi kultuuri ajaloo ja filosoofia kultuuri ajaloo kohta. Eriti populaarne oli vangide hulgas tiibeti astroloogia ja lood tiibeti folkoorist .

[redigeeri] Stuupad , kui vajalik element traditsiooni loomisel

 Taolased stuupa ehituse Jüri Saard ,Hans Luik ,Väärtnöu , Siim Jöesaar
Suurenda
Taolased stuupa ehituse Jüri Saard ,Hans Luik ,Väärtnöu , Siim Jöesaar


Intensiivne suhe oli Taolal ka Burjaatias asuva Ivolga kloostriga, kus taolased korduvalt käisid . Põhiliselt suheldi seal vanema põlvkonna laamadega, kes omakorda viibisid ka tihti vastu visiitidel Eestis. Ivolgasse veeti samuti Eestis (Taolas) valmistatud tankasid ja burhaane, mis olid seal väga hinnatud.

Taola poolt ehitatud esimesed stuupad Eestis. Tuuru kylas Haapsalus
Suurenda
Taola poolt ehitatud esimesed stuupad Eestis. Tuuru kylas Haapsalus

Võib öelda, et Burjaatia laamadel on hindamatu teene nii NSV Liidu kui ka Eesti budismi arengus. Ivolga kloostris kopeeriti käsikirju ,tekste ,pildistati kohutav hulk tankasid ja burhaane ,kuid kahjuks võeti see slaididest ja mikrofilmidest koosnev hinnaline materjal ära KGB poolt, nii et nende saatus ja asukoht on tänaseni teadmata.

1984–1985 aastal ehitas Taola kolm stuupat Siim Jõesaarele kuulunud talu maadele Tuuru külas.

Põhitegevuseks oli Taolas õppimine ja enese harimine. Budistlikku haridust jagas VV. , keelelist baasi aitas luua kuulus keelemees Pent Nurmekund, kes on Tartu Ülikooli orientalistika kabineti rajaja.

Erinevalt teistest tolle aja Tartu orientalistidest (Linnast Mäll , Maret Kark) ilmutas Nurmekund tolerantsust budalaste suhtes, õpetades neile nii tiibeti kui vana-mongoli keelt.


Lisaks Taolas toimuvatele keelte öpingutele käidi veel keeltekoolis lisa vötmas ( inglise, saksa,prantsuse ).

[redigeeri] Rajamata kloostrid

Kloostri rajamiseks osteti talu Läänemaale ja projekti tulevasele kloostrile tegi arhitekt Leonhard Lapin.

Kloostri ehitamine jäi hilisemate poliitiliste aktsioonide tõttu pooleli, samuti jäi pooleli ja välja andmata esimene eestikeelne tiibetikeele õpik, mis Taolas kokku pandi.

ERSP loomise ajal olid VV. Taolas aktiivselt abiks Tiina Hallik , Anu Rootalu samuti Eve Pärnaste, kes oli tol ajal veel budalane ning tegutses ka Taola sekretärina.

[redigeeri] Budistlik poliitika

1988. aaasta 21. jaanuaril kirjutasid Väärtnõu eestvõttel ja takka kihutamisel 14 inimest ettepanekule alla luua ERSP.

Vello Väärtnõu

Eke-Pärt Nõmme

Ärvi Orula

Eve Pärnaste

Heiki Ahonen

Erik Udam

Urmas Inno

Karin Inno

Endel Ratas

Mati Kiirend

Kalju Mätlik

Rein Arjukese

Mati Vilu

Arvo Pesti

[redigeeri] Kommunism lagunemas budistide haardes

Järgnes sensatsiooniline pressikonverents Moskvas, kus lääne maailm sai teada et kommunismi kants NSVL laguneb ja selle katalüsaatorina toimis Eestis tol ajal budalaste taolaste selstkond


30. jaanuaril 1988 organiseeris Väärtnõu Moskvasse akrediteeritud välismaa ajakirjanikele pressikonverentsi. Kohal olid New York Times'i , Washington Posti , Chicago Tribune'i jne lehtede esindajad, samuti USA telekompanii ABC jne .


ERSP eesmärgiks oli luua Eestis uus sõltumatu iseseisav rahvusriik. Idee ja ettepanek saavutas suurt tähelepanu nii Idas kui Läänes, leides laialdast äramärkimist ja kommenteerimisttolle aegses lääne meedias. New York Times'i esilehel informeerib Philip Taubman ERSP dokumendist, mis kutsub moodustama esimest sõltumatut poliitilist parteid Nõukogude Liidus.


Kuna Väärtnõul puudus ligipääs kohalikule pressile raadio , TV , ajalehed , kasutas ta oskuslikult selleks ära lääne pressi , et ideed vabadusest ja iseseisvusest Eestimaal inimesteni viia.

Seoses kommunistliku süsteemi lõhkumisega olid taolased pidevalt KGB valvsa silma all VV-lt viidi ära suur kogus tiibetikeelseid tekste, tankasid slaide ja käsikirju , isegi nöukogude miilitsat kasutati repressioonides Taola vastu .

Pressikonverentsi korraldamisega sai KGB-l mõõt täis ja sündmused arenesid edasi kiirelt. Taola oli korraldanud lendlehtede trükkimise ja levitamise enne Eesti Vabariigi 71. aastapäeva, samuti aastapäeva kaartide trükkimise.

6. veebruaril tegi KGB läbiotsimise Väärtnõu juures . tehti ettepanek emigreeruda ent VV keeldus. 13 veebruaril 1988 saadeti ta KGB poolt NSV Liidust välja.

[redigeeri] Yhiskondlik arvamus

Viimase aja kirjutised Eestis nõukogude lõpu perioodi elust ,räägivad Taolas inimeste varjumisest vöi budalaste peitumisest Nõukogude elu realiteedi koleduste eest.Huvitav mis annab selleks pöhjust Taola olemust ja ajalugu sel viisil tölgendada.

Poliitiline samm Taola poolt osutus õige aegseks ja konmministliku partei jaoks tapvaks.


Selle ajani võimatuna ja üle mõistuse ohtlikuna tundunud Eesti iseseisvuse idee muutus poole aasta pärast vastuvöetavaks massidele ja õige varsti ka ainuvõimalikuks.

Nii lõppes Eestimaa Budistliku Vennaskonna (Taola) aktiivne tegutsemise esimene periood 1988. Eestimaa pinnal.


Taola arhiiv , dokumendid ,paberid on kahjuks suuremalt osalt kaotsi läinud.

Väärtnõu pakkus peale väljasaatmist Taola tekste, tekstide tõlkeid, raamatuid, fotosid ja arhiivimaterjale Tartu Ülikooli Orientalistika kabineti töötajale (Maret Kark), säilitamaks seda kui osa Eesti budisimi ajaloost, kuid M.Kark keeldus, tuues pöhjuseks et Tartu ülikooli Orientalistika kabinet ei tunne selliste asjade vastu huvi.

Praeguseks on uus pölvkond Taolasi Eestis üles kasvanud ,kes jätkavad Taola traditsiooni, ja VV. juhtimisel .

Aastaid elas ja töötas VV Aasias Himaalajas, külastades kloostreid ning intervjueerides ja filmides sealseid õpetajaid . Neis Aasias reisitud aastate kohta on tekkinud suur hulk ajaloolist ja huvitavat materjali tiibeti budistide tegevuse kohta peale Tiibetist emigreerumist.

Praegu elab Väärtnõu Rootsis Stockholmis.

[redigeeri] Välislingid

Teised keeled