Kuramaa
See artikkel räägib ajaloolisest piirkonnast; rajooni kohta vaata artiklit Kurzeme rajoon
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Kuramaa (läti Kurzeme, saksa Kurland) on nii Läti kui ka Vana-Liivimaa läänepoolseim ajalooline piirkond.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvastik
Tähtsamad linnad on Liepāja, Ventspils ja Jelgava.
Kuramaa äärmisse põhjaossa jäävad liivlaste viimased asualad.
Kuramaa põlisasukateks olid kuršid ja/ehk kurelased ning Kuramaa liivlased – neist esimene oli balti rahvas, viimane soome-ugri rahvas.
Mitmed uurijad (nt Edgar Valter Saks) on Kura poolsaarel elavaid liivlasi lugenud ka omaette hõimuks ehk kuralasteks.
[redigeeri] Ajalugu
Kuramaa allutati Mõõgavendade ordule lõplikult ajavahemikul 1230. aastast (põhjaosa) 1267. aastani (lõunaosa). Vana-Liivimaa päevil oli Kuramaa jagatud ordu ja Kuramaa piiskopkonna vahel. Viimasele kuulus muuhulgas ka Ruhnu saar.
1561 moodustati Kuramaa hertsogiriik, mis oli välispoliitiliselt järgnevad sajandid tihedalt seotud Poola-Leedu ehk Rzeczpospolitaga. Hertsogiriigi esimene pealinn oli Kuldīga, kuid peagi viidi pealinn üle Jelgavasse.
Kolmanda Poola jagamisega 1795 läks piirkond Venemaa koosseisu (Kuramaa kubermang) enam-vähem samadl õiguslikel tingimustel, nagu varem oli Venemaa allutanud Eestimaa ja Liivimaa provintsid (st kehtima jäi Balti aadlike ülemvõim, nn Balti erikord).
1817 kaotati pärisorjus.
Esimeses maailmasõjas oli Kuramaa 1915.–1917. aastal mitmete veriste lahingute tallermaa. Sõja käigus kaotas Kuramaa ka suure osa oma rahvastikust, paljus evaukeerimise tõttu. Alates Läti Vabariigi väljakuulutamisest 1918. aastal kuulub Kuramaa Läti koosseisu.
1944.–1945. aastal sai kuulsaks nn Kuramaa kott ehk katel, kus suurearvulised Saksa väeüksused pidasid ümberpiiratuna vastu kuni Saksamaa kapituleerumiseni 8. mail 1945.