Budistlikud sümbolid
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Kõige enam on vast tuntud 8 õpetuse sümbol.
Budismis on oluline koht sümboolikal. Paljud budistlikud sümbolid on seotud nende rahvaste kultuuriga, kes järgivad Buddha õpetust. Samuti võib Hinduismis kohata mõnda budistlikku sümbolit ja vastupidi.
Ajalooline Buddha kasutas oma loengutes sellist sümboolset kujundit nagu Bhavatšakra ("olemise ratas"), budistlikus mütoloogias ümbersündide alguseta ahel (sansaara).
Esimesed arheoloogilised tõendid selle kohta pärinevad III saj. eKr. kuningas Ašoka (273 - 232 eKr.) valitsemisajast, kes tegi Buddha õpetuse populaarseks nii Indias kui väljaspool ja lasi raiuda budismi tähised kivisammastess,e mida püstitati impeeriumis hulgaliselt.
II sajandil hakkasid budistid ehitama suuri kloostreid kaljudesse, mõningad neist koobaskloostritest on säilinud siiani. Sel perioodil oli üks põhilisi ja populaarsemaid budistliku kujunduse elementidest sümbolina stuupa.
Stuupa on ka kosmoloogilise maailmapidli mudeliks budismis. Stuupa sisse maeti Buddha peale surma, stuupadesse maetakse tänapäevani budistlikus kõrghierarhias asunud budiste ja pühakuid.
Esimesed Budda kujutisega bareljeefid ja kujud ilmusid alles I sajandil eKr.
VI sajandil massiliseks muutunud tantrate kultus tõi kaasa isikliku omapärase sümboolika ja lähenemise budismile. Siin mängis suurt osa tantrate praktiseerijate puhul ka neile omane visualiseerimine ehk kujustamine, millele tantrismis rõhku pannakse. Selle sümbolite rikkuse on endas säilitanud enamuses Tiibeti budism ja samuti šintoism Jaapanis.
[redigeeri] Buddha sümbolid
Gautama Budda suhtus vastumeelselt sellesse, kui inimesed püüdsid teda austada ja jumalikustada. Esimeste levinud Budda sümbolitena kasutati kaheksa kodaraga ratast nii nimetatud Seadmuse-ratast (Dharma ratas), bodhipuud , Buddha jalajälgi, trooni, kerjakaussi ehk potti ja lõvi.
Kaheksa kodaraga ratast nimetatakse Dharmatshakraks ehk Dharma rattaks, see sümboliseerib Buddha poolt uue õpetuse ehk Seadmuse liikuma ja levima panekut. Legend räägib, et Brahma laskus taevastest alla meie maailma ja ilmus Buddha ette, paludes teda kõigile elusolendeile, kes kannatavad siin maailmas kuulutada enda õpetust, mis võimaldaks neil vabaneda sansaara köidikutest ja seostest. Selle märgiks annetas ta Buddhale Dharmaratta ehk Seadmuseratta, mis sümboliseerib uut Dharmat või Seadmust ning milleni jõudis Buddha Gautama enda selles ja viimases kehastuses.
Dharmaratas
Dharmaratta kaheksa kodarat sümboliseerivad Buddha Kaheksat Õilsat tõde ja kolmeharuline märk Triskele keskmes tähistab Buddhat, Dharmat ja Sanghat. Need on kolm baaselementi budismis.
Buddha kui Õpetaja, Dharma budismi õpetused, seadused, reeglid ja juhised millest õpetus koosneb ja Sangha tähendab munklust. Seega kolm põhikomponenti ehk kolm vaala, millele budism toetub, seda väljendab sümbolina Dharmaratas.
Algselt tähistab ratas (Chakravatin Tshakravirtinit Valitseja Ratastel) ja oli kasutusel vaid kuningliku suguvõsa sümbolina, kuningas Ashoka aegadest III saj. eKr. võeti ta tarvitusele tähistamaks budismis Seadmuse Ratast.
Bodhi puu
Bodhipuu all istudes ja mediteerides saavutas Budda Valgustatuse.
Legend räägib: Peale kuut aastat ringirändamist jõudis Buddha Naranjara jõe kaldal asuvasse metsasalusse, mis asub tänapäeval Bodhgaya lähedal. Istudes maha bodhipuu alla süüvis ta kaua kestvasse mõtlusse, mille tulemusena mõistis enda ja kõigi asjade olemust ning seoseid.
Budda kerjakauss ehk pott.
Legend kõlab: Kui Gautama oli bodhipuu vilusse mediteerima asunud õöttis ta vastu otsuse, et enne kui ei ole saavutanud kõigi asjade olemuse mõistmist ja Valgustatust ei lahku siit, eesmärgi saavutamine oli Buddha jaoks seega elu ja surma küsimus.
Enne kui Sidharta oli end ette valmistanud raskeks sisemiseks teekonnaks ilmus talle ka toitja Sujata, kes ohverdas üksikule erakule kausitäie riisi, mida Buddha mõtlusperioodil tagasihoidlikult tarbis, et endal elu sees hoida. Kui riis otsa lõppes, viskas Buddha kausi Naranja jõkke selle märgiks et tõelisel Dharma järgijal ei tohi olla mitte mingit materiaalset omandit.
Nii sai kerjakauss munkluse ja munkade eluviisi sümboliks.
Kerjakauss on reaalse eksisteerinud Gautama Budda sümbol, kes loobus kõigest maisest segavast, Valgustatuse saavutamise nimel. Pott ehk kauss, tekstid, raamatud ja riided on munga ainukene varandus siin ilmas mida ta võib põhimõtteliselt omada.
Kerjakauss kui sümbol on ka juhiseks, suuna-näitajaks kuis Buddha Õpetust järgima asunud kodanik peab elama enda elu siin ilmas ilma raha ja kindla koduta. Algselt oli Sangha, Buddah järgijate munkade kollektiiv linna lähedal võsas Jetavanas või nagu Teemantsuutras kirjutatakse (Sravastis Dzeta metsas Anathapindada pargis) salus elutsemas. See linnatagune tühermaa anti Budda järgijatele elamiseks ja asumiseks kohaliku valitseja poolt. Alles hiljem moodustus sellest Buddha järgivast seltskonnast klooster (vihaara) kui adminstratiivne, materiaalne, organisatoorne institutsioon, mis hakkas korraldama enamus munkade elu-olu.
Algselt olid mungad kodutud hulkurid, kellel oli probleeme nii söögi kui majandamisega. India Buddha aegadel oli kodutuid ja hulkureid, fakiire ja joogisid, sadhusid ning baabasid sama pungil täis nagu tänapäeval.
Sellest ajast on pärit budismis see sümboolne mõiste kerjamine. Aasias on kerjamine väga populaarne elatusvorm, pigem omapärane sotisiaalse abi vahend, mis on eksisteerinud läbi aegade.
Mõnigates Hinajaana kloostites käivad mungad ka tänapäeval endale lähedases külas või linnas süüa kerjamas.
[redigeeri] 8 õpetuse sümbolit

Veel nimetatakse neid hea ende ja önne sümboliteks.( Tiib. bkra shis rtags brgyad) sanskrit.'Ashtamangala,'
Igaüht neist sümbolitest seostatakse Budda füüslise vormi ehk kehaga.
1. Merikarp -(Skt. shankha; Tiib. dung dkar)
Merikarp sümboliseerib vöimu iseseisvust, söltumatust. Buddha kaelal on kujutatud alati kolme joont, nii thankadel kui skulptuuridel on see kujund olemas. Need tähistavad Buddha sügavat ja kölavat häält mis kuulutas Dharmat kuulajatele. Seda seostatakse merikarbiga mis väljendub Buddha hääletoonis ja sönumis. Füüsilisel tasandil täihistab see köri, kus hääl tekitatakse.
Tänapäeval on merikarbil puht rituaalne funktsioon budismis ,kus tema heli annab märku kloostris templisse kogunemisel ,tal on oma kindel koht rituaalides koos teiste pillidega ja kasutatakse merikarpi ka templis altaril veemahutina.
2.Lootos -(Skt. padma; Tiib. pad ma):
Vanas Egiptuses lootosevörse (sesen) oli ümberkehastumise ja taassünni sümboliks .Igal öhtul päikeseloojangul lootosevörse sulgub ja poeb vette peitu ning hommikul avaneb taas vee kohal täies ilus. uues päevas nagu uues elus.Lootose sellisest käitumisest lähtuvalt pidasid egiptlased teda taaskehastumise sümboliks .Lootoseöie südamest olevat sündinud ja taevavölvile kerkinud päike maailma esimese päeva hommikul jumal Ra, India vesiroos on (Nymphaea lotos). ehk vesiliilia tegelik lootos aga ( Nelumbo).
3.Dharmaratas -(Skt. chakra; Tiib. 'khor lo)
4.Päevavari -(Skt. chattra; Tib. gdugs)
5.Löputu sölm -(Skt. shrivatsa; Tib. dpal be'u)
6.Kuldkalade paar -(Skt. suvarnamatsya; Tib. gser nya)
7.Vöiduvimpel -(Skt. dhvaja; Tib. rgyal mtshan)
8.Aarde-vaas -(Skt. nidhana kumbha; Tib. gter gyi bum pa)


Nii Aasias kui ka Euroopas on svastika alati olnud maagiline sümbol.
Kõige vanem jälg svastikast on pärit neoliitikumist. Svastikat on leitud Trooja varemetest. Indias ilmub see märk IV saj. e. Kr., Hiinas V saj.p.Kr. , VI saj. jõuab svastika koos budismiga, kes tegi ta oma sümboliks, juba Jaapanisse.
Svastika on läbi aegade Indias kasutusel olnud nii hinduistide kui budistide poolt päikese sümbolina ja hea önne märgina .Suurem osa Aasia kontinendist peab svastikat tänapäeval budismi sümboliks. Algselt on svastikat seostatud päikese jumalustega ja tähistab kahte erinevat maailma loovat protsessi.
[redigeeri] Välislingid
- India lootos (Nelumbo nucifera)
- Varajane budistlik kunst Indias
- Budistlikud sümbolid (inglise keeles)
- GENERAL BUDDHIST SYMBOLS (inglise keeles)
- SINGING BOWLS (inglise keeles)