Juuru kirik
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Juuru Mihkli kirik on Juuru kihelkonna kirik asukohaga Juurus, Rapla maakonnas. Seal tegutseb EELK Juuru Mihkli kogudus.
Sisukord |
[redigeeri] Ajalugu
Praeguse Juuru Mihkli kiriku asukohal oli kunagi muistsete eestlaste matusepaik. Muistendi järgi asunud kirikumäel püha hiis, millel kasvanud puude kokkukeerdunud juurte järgi saanudki Juuru oma nime.
Esimene puukirik ehitati Taani hindamisraamatu andmetel 1238. aastal. See kirik aga hävis.
1287. aastal mainitakse Tallinna naistsistertslaste Mihkli kloostrile kuulunud maavaldusi Juuru kihelkonnas.
[redigeeri] Kivikirik
Umbes 1300. aastal valmis tornita ning ühelööviline ja võlvideta kivihoone, mille põhiplaanist on säilinud kolme teravkaare idaaknaga kooriruumi nelinurkne osa. Sellist kirikutüüpi seostatakse tsistertslaste orduga.
Juuru esimene kivikirik pühitseti algselt Pühale Jürile. Nüüdne kirik on pühitsetud Miikaelile. Mihkel on peaingel Miikaeli rahvapärane nimekuju.
[redigeeri] 15. sajand
15. sajandi alguses ehitati idaseina põhjalõiku rikkaliku ehisraamistikuga sakramendinišš. Valmis kooriruumi hilisgootikas võlvlagi, mida ehib eriti madalalt algav ja väga kõrgele ulatuv ristvõlv. Pikihoone aga jäi võlvimata.
1498. aastal pühitses Tallinna piiskop Nicolaus Rottendorf ümberehitatud kiriku.
[redigeeri] 19. sajand
1847. aastal lisati keskaegsele kirikuhoonele neogooti (?pseudogooti) stiilis 42,4 meetri kõrgune läänetorn. Torn sai aga pikselöögi 1964. kevadel, tules hävinud kiiver taastati juba 1965. aastal.
[redigeeri] Kiriku ümberehitus 1893-1895
Umbes 1893-1895 aastal teostati arhitekt Ervin Bernhardti juhtimisel kirikuhoone põhjalik ümberehitus.
Keskaegne pikihoone lõunaeeskojaga ja käärkamber lammutati. Rajatud läänetorni ja vana kooriruumi vahele ehitati kiriku uus ristikujuline põhikorpus, lisati käärkamber, koori põhjaaken, ristnurksed tugipiilarid.
Tornialune peaportaal sai Ingliste mõisahärra von Staali annetusena uued uksed, uksepealmikku katab omapärane nikerdreljeef Ristilööduga keskel.
Värvilist valgust jagavad kooriruumi kaks apostleid Peetrust ja Johannest kujutavat vitraažakent, teine teiselpool altariseina. Vitraažidki valmisid mõisnike kingitusena.
Stiililt pääses valitsema neogootika. Uus hoone pühitseti 27. augustil 1895.
[redigeeri] Remont 1936 aastal
1936 oli kirikuhoones suurem remont. Sisseõnnistas piiskop H. B. Rahamägi.
[redigeeri] Kiriku kalmistu
Kirikuaia lõunaväravas asub päikesekell, millega moodustab kirik koos pastoraadiga (18. sajand) ühtse ansambli.
Kirikuaia väravaehitis on arvatavasti 18. sajandist.
Sellest ajast on säilinud viis kivist rõngasristi. Kaks neist pärinevad 17. sajandist ja kannavad eestikeelseid raidkirju, kuulunud ilmselt eesti vabatalupoegadele. Ühel on tekst "Sihn maggab Paia Jost üx auwus vannamees kes ellas Waggaste hincka ussko sees Anno 1687".
Kirikuaias asuvad endise aadelkonna ja kirikuõpetajate matusepaigad. Teiste hulgas on siin Mahtra sõja aegse mõisaomaniku Constantin v. Helffreichi hauda tähistav suur malmist rist ja esimese Vene riigist pärit ümbermaailmasõitja admiral Adam Johann von Krusensterni suguvõsa matusepaik.
[redigeeri] Kiriku vaatamisväärsused
Unikaalsena on praeguseks tornijalamile müüritud lokkis habeme ja krooni või mütsiga skulptuurpea, mis traditsiooni järgi paiknes ilmselt peaportaali kohal.
Barokkaltar pärineb aastast 1736. aastast. Altarit kroonivad skulptuurid (Kristus, Peetrus ja Paulus) on Quirinus Rabe töö. Altariseina on valmistanud tisler Johann Siimsen.
Altarimaali "Kolgata" (1852) (?1862) autoriks on Carl Sigismund Walther.
Krutsifiks lõunapoolse ristlöövi võlvil (u 1730), mille algne asukoht oli ilmselt võidukaarepalgil, on stiilianalüüsi alusel omistatud Johann Valentin Rabele.
Kiriku interjööris väärib tähelepanu Christiann Ackermanni töökojas valminud puuskulptuuridega ja reljeefidega kantsel koos kõlakatusega (1695). Kantsel toetub käsulaudu hoidvale Moosesele, kõlakatusel on kujutatud ülestõusnud Kristust inglitega, rinnatisel figureerivad neli evangelisti.
Rahvajutu järgi olevat kantsel varem kuulunud Padise kloostrikirikule ja pärast Põhjasõda Juurusse üle toodud.
Juuru kiriku omanäolisemaks detailiks on koori idaakende vitraažid (1895). See oli Maidla mõisniku parun Berend von Maydelli ja Pirgu mõisapreili Cäcilie von Wetter-Rosenthali annetus.
Samast ajast on pärit ka kantsli trepirinnatise reljeefid: "Kristuse sünd" ja "Ülestõusmine" on koopiad Tallinna Püha Vaimu kiriku kantslitrepilt, kolmas kujutab uut Juuru kirikut ja inglit, kes hoiab kätel vana, keskaegset kirikut.
Vasest laelühter on 17. sajandist, tornis pronkskell 16. sajandist.
[redigeeri] Orel
1849 valmis Carl August Tantoni käe all kiriku orel.
1897 ehitas Tallinna orelimeister Jakob Saarmann uue, 2 manuaali ja 17 registriga oreli, kasutades osaliselt vana pilli detaile. Uus orel õnnisti sisse 27. juulil 1897 aastal, esinesid kohalik koor ja orelikunstnik Reinike.
2001. aasta suvel orelit korrastati ja pilli mängitavus paranes oluliselt.
Lõplikult remonditud orel peaks üle antama veel 2006. aasta oktoobrikuus.
[redigeeri] Kirikuraamat
Vanimad dokumendid aastast 1627 on hoiul Juuru kiriku arhiivifondis (Ajalooarhiiv). Säilinud on ka kirikuraamat, mis on alustatud aastal 1644.