Küüslauk
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Küüslauk | |
![]() |
|
Taksonoomia | |
Riik: | Taimed Plantae |
Hõimkond: | Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass: | Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts: | [[]] ' |
Sugukond: | Liilialised Liliaceae |
Perekond: | Laugud ' |
Liik | Küüslauk Allium sativum |
Allium sativum |
Küüslauk (Allium sativum) on 20-60 cm kõrguseks kasvav lauk, väidetavalt Indiast pärit. Looduslikke vorme leidub tänapäevalgi Põhja-Indias ja Altai mäestiku ning Pamiiri piirkonnas.
Küüslaugu auks peetakse iga aasta septembris Hispaanias pidu. Peol sepitsetakse talle kiidulaule ja värsse ning paremaid autasustatakse.
Eestis kasvatatakse kahe vormina – suviküüslaugu sibulad jäävad küll väiksemaks, kuid tunduvad toorena süües üpris mahedad, taliküüslaugu sibulad kasvavad enamasti küll suuremaks, kuid on veidi kibedamad. Küüslaugu maitse – mahedamast kuni eriti teravani – sõltub osaliselt ka sellest, kui ruttu teda pärast peenralt koristamist süüakse. Noor ja värske on reeglina mahedam ja mahlasem.
Kasutatakse maitse- ja ravimtaimena. Toiduainetele lisamine parandab nende säilimist.
Sisukord |
[redigeeri] Rahvapäraseid nimetusi
Küüslauku nimetatakse haisvaks roosiks.
Eestis kannab ta rahvapäraseid nimesid nagu kiblok, tõusurohi, piusa, purokese jne.
[redigeeri] Koostis
Küüslaugus leidub 0,3% väävlit sisaldavat lõhnata ainet alliini, mis mugula peenestamisel laguneb ensüümide toimel kiiresti allitsiiniks, mis annabki küüslaugule tema spetsiifilise lõhna. Lisaks sellele sisaldab peaaegu 100 väävliühendit (0,1% kogumassist) ehk sulfiidi (millest koosnev õli on kergelt lenduv) ja igal neist on oma raviomadused. Tänu küüslaugus sisalduvatele ainetele (allitsiin, saponiinid, flavonoidid, ajojeen, alliktsiin, terpeenid), mikro- ja makroelementidele (kaalium, kaltsium, magneesium, raud, vask, mangaan, seleen, jood jmt), eeterlikele õlidele ja muudele ühenditele on küüslauk peaaegu universaalne ravivahend. See aine on väga tugeva bakteritsiidse toimega ja kergelt lenduv antibiootikum. Peale selle sisaldab küüslauk fütosteriine, kuni 10% mitmesuguseid vitamiine (C-vitamiini on sibulas kuni 0,028% ja lehtedes kuni 0,08%).
Sisaldab kuni 8% valke.
Toitainete sisalduselt (süsivesikud, tärklis jne) hinnatakse küüslauku suhteliselt märkimisväärseks – 1 g annab ligikaudu 1 kcal energiat.
[redigeeri] Küüslauk ravimina
1550. aastaga eKr dateeritud vanaegiptuse papüürus toob ära 22 retsepti, milles on kasutatud küüslauku.
Eestlaste rahvameditsiinis tuntakse küüslauku enesetunde parandaja, südame tugevdaja, vererõhu korrastaja ning sooleperistaltika parandajana. Neid omadusi ei ole teaduslik meditsiin ümber lükanud vaid üksnes kinnitanud.
Küüslaugus leiduvad mikroelemendid seleen ja germaanium suurendavad südamelihase jõudlust. Lenduv fütontsiid allitsiin ja mikroelemendid stimuleerivad immuunsüsteemi tegevust ning mõjuvad hormonaalsüsteemi korrastavalt. Küüslaugul on antibakteriaalse mõju kõrval ka kasvajatevastane toime. Küüslauk omastatakse kiirelt ja ta püsib organismis suhteliselt kaua, mistõttu piisab raviefekti saavutamiseks 1-2 küünest päevas.
Vere kõrge kolesteroolisisalduse puhul soovitatakse süüa 2-3 küünt päevas ja seda eelistatult toorena. Küüslauk säilitab enamuse oma tervistavad omadused ka kuumutamisel.
Küüslauk on hea ka gripiprofülaktikaks, kuid siin aitab ta üksnes toorelt tarbimise korral, sest vajalikud fütontsiidid lagunevad kuumutamisel. Küüslauk on tõhus vahend ka hüpertoonia ravil.
Küüslaugu kui vähivastase vahendiga tegelevad teadlased väga aktiivselt. Katsed on näidanud, et pidev küüslaugu söömine hoiab ära veresoonte lupjumise ja soodustab põie-, neeru- ja sapiliiva ning sapikivide lagunemist, puhastab verd kahjulikest ainevahetusjääkidest ja võibolla just oma tasakaalustava toime tõttu aitabki ta organismil vähkkasvajate vastu võidelda.
[redigeeri] Mütoloogia
Mõne allika põhjal sobib küüslauk vampiiride eemalepeletamiseks.