Liikumine
Selles artiklis on jutt mehhaanilisest liikumisest; sõna "liikumine" teiste tähenduste kohta vaadake lehekülge Liikumine (täpsustus)
Liikumine ehk mehhaaniline liikumine on füüsikas (mehhaanikas) kehade või osakeste ümberpaiknemine ehk nihkumine ruumis ehk kohavahetus ehk asukoha muutumine ajas (aja jooksul) teatava kiirusega.
Tänapäeva füüsikas võetakse asukoha mõõtmisel aluseks kindel vaatleja kindlas taustsüsteemis (koordinaadistikus koos kellaga aja mõõtmiseks) ning liikumist vaadeldakse ainult sääraselt fikseeritud taustsüsteemi suhtes. Sellega järgitakse relatiivsusprintsiipi, millest tuleneb, et ei ole olemas absoluutset liikumist.
Liikumist on hõlbus määratleda funktsiooni abil, mis kirjeldab keha asukoha sõltuvust ajast. Selle funktsiooni esimene tuletis aja järgi on kiirus, teine tuletis aja järgi on kiirendus. Kui liikumise kiirus ei muutu ei absoluutväärtuse ega suuna poolest, siis on tegemist ühtlase sirgjoonelise liikumisega. Ühtlase sirgjoonelise liikumise kiirendus on null. Kui kiiruse absoluutväärtus või suund aja jooksul muutub, siis on tegemist kiirendusega liikumisega. Kiirendusega liikumise puhul on kiirendus nullist erinev. Kiirendusega liikumise näited on vaba langemine] ja ühtlane või ebaühtlane ringliikumine.
Kuni 19. sajandi lõpuni olid Isaac Newtoni poolt teoses aksioomide või postulaatidena sõnastatud Loodusfilosoofia printsiibid sõnastatud liikumisseadused füüsika aluseks. Nendel seadustel põhinevat mehhaanikat nimetatakse tänapäeval klassikaliseks mehhaanikaks ehk Newtoni mehhaanikaks. Klassikalisel mehhaanikal põhinevad liikuvate kehade trajektooride ja jõudude arvutused olid väga edukad, kuni füüsikutel tekkis võimalus mõõta ja vaadelda väga kiireid füüsikalisi nähtusi.
Väga suurte kiiruste puhul ei anna klassikalise füüsikal põhinevad arvutused enam õigeid tulemusi. Selle asemel kasutatakse Albert Einsteini relatiivsusteooriat. Väikeste kiiruste puhul jääb relatiivsusteooria ja klassikalise füüsika vaheline erinevus mõõtmisvea piiresse, mistõttu kasutatakse Newtoni mehhaanikat, mille arvutused on lihtsamad.
Valguse kiirusest palju väiksemate kiiruste korral võib liikuva keha massi ja pikkust lugeda konstantseks. Valguse kiiruse lähedaste kehade (näiteks elektronide) liikumist kirjeldab erirelatiivsusteooria. Mass ja pikkus muutuvad Lorentzi teisenduste järgi.
Nõuab täiendamist ja täpsustamist
[redigeeri] Vaata ka
- Browni liikumine
- Galilei teisendused
- Kepleri seadused
- Kinemaatika
- Kulgliikumine
- Liikumisvõrrand
- Molekulaardünaamika
- Newtoni seadused
- Nutatsioon
- Pretsessioon
- Pöörlemine
- Retrograadne liikumine
- Teepikkus
- Trajektoor
- Vabadusaste