Kommunism

Artiklid teemal
Marksism
Sotsioloogia ja antropoloogia
Kodanlus
Klassiteadvus
Kaupade fetišism
Kommunism
Hegemoonia
Riigita kommunism
Ekspluateerimine
Inimloomus marksismis
Proletariaat
Tootmissuhted
Alatarbimine
Majandusteadus
Marksistlik ökonoomika
Väärtusseadus
Tootmisvahendid
Tootmisviis
Tootlikud jõud
Lisaväärtus
Ajalugu
Kapitalistlik tootmine
Klassivõitlus
Proletariaadi diktatuur
Maailmarevolutsioon
Algeline kapitali akumulatsioon
Proletariaadi revolutsioon
Filosoofia
Marksistlik filosoofia
Ajalooline materialism
Dialektiline materialism
Guevarism
Maoism
Marksistlik humanism
Strukturaalne marksism
Trotskism
Lääne marksism
Tuntud marksiste
Karl Marx
Friedrich Engels
Rosa Luxemburg
Vladimir Lenin
Lev Trotski
Antonio Gramsci
Mao Zedong
Georg Lukacs
Cornelius Castoriadis
Louis Althusser
Frankfurdi koolkond
Praxise koolkond
Antonio Negri

redigeeri

"Kommunism" kui termin võib tähendada kas: (1) teatud sotsiaalset ja majanduslikku ühiskonnakorraldust, (2) ideoloogiat või teooriat, mis toetab, põhjendab ja arendab selle ühiskonna loomise ideed, või ka (3) poliitilist liikumist või režiimi, mis soovib seda ühiskonnakorraldust rakendada.

Sisukord

[redigeeri] Sõna tähendused

[redigeeri] Kommunistlik ühiskonnakorraldus

[redigeeri] Teoorias

Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine".

[redigeeri] Praktikas

"Kommunism", "kommunistlik riik" ja "kommunistlik režiim" on läänemaailmas laialdaselt kasutatavad terminid kommunistliku partei võimu all olevate riikide ja neis valitseva korra kohta.

Nendes riikides eelistati selle asemel kasutada väljendeid "sotsialism" ja "sotsialistlik riik", sest vastavalt teooriale pidi sotsialism olema alles üleminekuaste kommunismile.

[redigeeri] Kommunistlik ideoloogia

Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. Kommunist on inimene, kes toetab kommunismi ideoloogiat. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin, rõhutades "kommunismi õppimise" vajadust.

[redigeeri] Kommunistlik liikumine

Kommunism kui poliitiline liikumine on osa laiemast, sotsialistlikust liikumisest. Selles tähenduses kasutas seda mõistet näiteks Lenin oma teoses ""Pahempoolsuse" lastehaigus kommunismis". Kommunistid erinevad sotsialistidest näiteks selle poolest, et nad pooldavad kapitalistlikult ühiskonnalt kommunistlikusse ideaalühiskonda üleminekut revolutsioonilisel teel. 21. sajandi sotsiaaldemokraatial ei ole enam kommunistidega kuigi palju ühiseid vaateid, ehkki Karl Marx, Friedrich Engels jt on mõlema liikumise jaoks autoriteetid.

[redigeeri] Kommunismi kuriteod

Lähemalt artiklis Kommunismi kuriteod

Kõige tuntumaks on sõna 'kommunism' teinud Nõukogude Liidus 19171991 valitsenud režiim, mis hukutas kümneid miljoneid inimesi (peamiselt enne Teise maailmasõja lõppu 1945).

19171991 Nõukogude Liidus toimunu ja tema poolt naaberriikides kordasaadetu on 20. sajandi üks suurimaid inimsusevastaseid kuritegusid, mis on kommunismi mainet väga tugevalt blameerinud kogu maailmas.

[redigeeri] Sõna ajalugu

Sõnad "kommunism" ja "kommunist" tulid kasutusele Prantsusmaal pärast 1830. aasta revolutsiooni. Tavakeelde jõudsid nad 1840ndatel. Aastal 1840 korraldati Pariisis esimene communist banquet. Terminit kasutati ka utoopilise sotsialisti Étienne Cabet' toetajate nimetamisel. Sõna 'kommunism' tuleb prantsuse keelest, kus seda võib tõlkida nii kommuun, omavalitsuslik küla ehk kogukond kui ka communauté, ühisomand. Hiljem marksistid kasutasid seda sõna nii, et selles sisaldusid mõlemad elemendid. Sõna 'kommunism' tuli kasutusele Inglismaal prantsuse kommunistidest maapagulaste kaudu ja sel oli võitluslik tähendus vastandina rahumeelsele mõistele 'sotsialism'. Seepärast kasutasid Karl Marx ja Friedrich Engels seda sõna 'kommunism' Kommunistliku partei manifestis.

[redigeeri] Kommunismi voolud

Kommunism on aja jooksul omandanud mitmeid eri vorme, mis konkretiseerivad, sageli aga ka hälbivad teatud määral algsest õpetusest, näiteks on mitmelpool tekkinud rahvuskommunism, mis teoorias peaks olema kommunismi internatsionalistlikule põhimõttele risti vastupidine.

Suuremad kommunismi voolud on:

[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Välislingid