Hagia Sophia
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |

Hagia Sophia (hääldus: aja sofiia) Konstantinoopolis (praegune Istanbul), 535-37 a.pKr Kõigi ehitiste üle kõrgus Hagia Sophia katedraal, Konstantinoopoli kauneim ehitis ja Bütsantsi usuelu keskus. Püha Sophia = Püha Tarkus. Bütsantsi kirikuteenistus oli väga pidulik ning vajas avarat ruumi. Sellepärast eelistati bütsantsi sakraalarhitektuuris kupliga kaetud tsentraalehitist, kus protsessiooni, kirikliku rongkäigu ilu on mitmest küljest vaadeldav. Sellist kirikut olevat keiser Justinianus näinud öösel unes. Ta oli andnud tõotuse, et ehitab sellise kiriku. 527 p.Kr. andis keiser Justinianus korralduse Püha Sophia kiriku ehitamiseks. Laevadega veeti kohale tohututes kogustes punast porfüüri, valget ja kollast marmorit ning rohelist serpentiini. Kirikut, mis oli samas paigas juba kolmas, hakati ehitama 532. a ning ta sai valmis kuue aastaga. Maavärinaterohke piirkond, 21 a pärast vajus kuppel sisse, taastustööd kestsid 5 a. Nüüd pidas kirik vastu neli sajandit, enne kui uued maavärinad tingisid uusi ümberehitusi. Hagia Sophia ehitusmeistrid Anthemos Trallesest ja Isidoros Mileetosest ühendasid veelgi suurema ruumi saamiseks kaks põhimõtteliselt erinevat ehitisetüüpi basiilika ja tsentraalehitise kuppelbasiilikaks. Kiriku 77m pikkune kesklööv on kaetud kupli ja kahe poolkupliga. See suurendab ruumimõju ja annab kuplis asuvate akende kaudu ruumile hea valgustuse. Hoone konstruktsiooni põhitugedeks on neli võimsat piilarit, millele toetub kuppel. Piilar – tugev kandiline tugipost võlvide kandmiseks. Hagia Sophia katedraal on omalaadne ehitusmälestis kus Lääne ja Ida arhitektuuritraditsioonid ja kaunistusvõtted on saavutanud harmoonilise terviku. Kui türklased 1453. aastal vallutasid Konstantinoopoli, siis muudeti kirik mošeeks ja lisati minaretid, mis moonutasid hoone ilusa silueti. Mošee – islami kultusepaik rituaalse ühispalvuse pidamiseks, mis koosneb peamiselt täisnurksest võlvitud palvesaalist, Meka poole suunatud nišiga. Minarett – mošee juurde kuuluv torn, millest kuulutatakse palvuse algust.
Interjöör. Enamik mosaiike on kinnikaetud, üle krohvitud mosheeks tegemise käigus, sest islamis ei ole lubatud inimesefiguuri kujutada. Lagi oli kuldmosaiigiga kaetud, mis peegeldus kiriku poleeritud seintel. Marmorsambad olid nii õrna ja kaunist värvitooni, et ajaloolane Prokopios võrdles neid lilli täis aasaga. Kõikehaarav puhta ilu tunne. 987. a kuulutasid Kiievi vürsti Vladimiri saadikud: „Me ei teadnud, kas oleme taevas või maa peal”. Tänapäeval kuld tuhmunud, muuseum alates 1935. Kirikute sisemusi kaunistati mosaiikidega. Pühakute pildid paigutati alla, sinna kus seisis rahvahulk. Kuplil kujutati Kristust, apostleid ja prohveteid. Igal neljal kupli küljel ingleid. Seinu kaunistasid stseenid piibli ajaloost. Mosaiikidele iseloomulikud ranged näoilmed, fooniks kuld. Palju kasutati lillat.