Lõunaeesti keel
Lõunaeesti keel ehk lõunaeesti keeled (lõunaeesti keeles lõunaeesti kiil, lõunaeesti keele(q)) on Eesti piirkondlik keel ehk regionaalkeel või keelterühm, mis kuulub läänemeresoome keelte hulka. Lõunaeesti keeled on võru, mulgi, tartu ja setu keel.
Teiste käsitluste järgi on lõunaeesti keel eesti keele lõunaeesti murderühm. mille hulka kuuluvad Võru, Mulgi ja Tartu murre ning Setu murre või Setu murrak.
Sisukord |
[redigeeri] Keele nimetamisest
Terminit lõunaeesti keel kasutatakse eelkõige keele- ja kirjandusteaduses, kultuuriloos ning ametlikumas kontekstis (nt keele riiklikes arendusprogrammides) lõunaeesti keelte koondnimetusena või lõunaeesti kirjakeeltest rääkides. Traditsioonilises murdeteaduses räägitakse lõunaeesti murretest. Keele kõnelejad ise kasutavad enamasti konkreetseid keelenimetusi: võru, setu, tartu ja mulgi keel. Samasugune kasutus on levinud ka eesti üldkeeles (nt meedias).
Lõunaeesti keelt on (peamiselt 1990. aastate algul) nimetatud ka ugandi (lõunaeesti keeles uandi), ugala või võru-setu (võro-seto) keeleks. Nimetus ugandi põhineb Ugandi muinasmaakonna nimel ja sellega on tähistatud eelkõige selle muinasmaakonna alal asuvaid tartu ja võru keelt või nende kirjakeeli. Nimetus ugala on saadud muinasmaakondade Ugandi ja Sakala nimetuste ühendamisel, et hõlmata ka mulgi keelt. Liitnimetus võru-setu rõhutab võru ja setu keelelist ühtsust. Muinasmaakondade nimedel põhinevad keelenimetused ega ka liitnimi võru-setu pole laiemat kasutust leidnud.
[redigeeri] Ajalugu
Kuni 19. sajandini olid kirjakeelena kasutusel peaaegu võrdselt põhjaeesti (tallinna) keel ning lõunaeesti (tartu) keel. Lõunaeesti keeles ilmus esimesena 1686. aastal "Wastne Testament" (Uus Testament), kuid kogu Piibel ilmus hiljem tervikuna siiski põhjaeesti keeles. Ühtse eesti kirjakeelena jäi lõpuks kasutusele põhjaeesti keel, mistõttu lõunaeesti keel ja lõunaeesti kirjakeel jäid tahaplaanile.
[redigeeri] Tänapäev
Tänapäeval on lõunaeesti keele kõige elujõulisemaks ja enim arendatavaks osaks võru keel, millel on oma kirjakeel, kirjandus ja meedia ning mida õpetatakse ka võru keeleala koolides ja Tartu Ülikoolis. Võru keele kaitseks, arendamiseks ja uurimiseks on loodud eraldi riiklik institutsioon Võru Instituut. Vähem on tegeldud setu ja mulgi keele arendamisega. Ainus lõuneesti keel, mille arendamiseks pole tekkinud ühiskondlikku liikumist, on tartu keel.
Aastast 2000 on lõunaeesti keele kaitse ja arendamise projekte toetanud kultuuriministeeriumi haldusalasse loodud riiklik programm "Lõunaeesti keel ja kultuur".
[redigeeri] Keelenäide lõunaeesti (tartu) kirjakeelest: Meie Esä (Meieisapalve)
Meie Esä taiwan: pühendetüs saagu sino nimi. Sino riik tulgu. Sino tahtmine sündigu kui taiwan, niida ka maa pääl. Meie päiwälikku leibä anna meile täämbä. Nink anna meile andis meie süü, niida kui ka meie andis anname omile süidläisile. Nink ärä saada meid mitte kiusatuse sisse; enge pästä meid ärä kurjast: Sest sino perralt om riik, nink wägi, nink awwustus igäwätses ajas. Aamen.