Läänemaa

See artikkel on ajaloolisest Läänemaast; praeguse Läänemaa kohta vaata artiklit Lääne maakond


Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist


Läänemaa (lad. Maritima, Rotalia, saksa Wiek) on ajalooline maakond Eestis.

13. sajandil kuulusid Läänemaa muinaskihelkondade hulka Hanila kihelkond, Cozzo, Corbe, Lihula kihelkond, Ridala kihelkond, Sontagana. Kummatigi ei moodustanud nimetatud alad tollal arvatavasti veel ühtset ja kindla keskusega maakonda - piirkondlikud keskused olid muinasajal nii Ridalas, Lihulas kui ka Soontaganal. Ühtsele maakonnale pandi esimene kindlam alus 13. sajandi esimesel poolel seoses Saare-Lääne piiskopkonna asutamisega. 1279 piiskopkonna uueks keskuseks püstitatud Haapsalu linnus sai hiljem ka Läänemaa pealinnaks.

Maakonda kuulus 1946. aastani ka Hiiumaa.

Läänemaa maakond oma ajaloolistes piirides likvideeriti 1950, kui senised maakonnad jagati rajoonideks. Kaasaegne Läänemaa hõlmab ajaloolisest Läänemaast vaid keskmise osa - selle lõunapoolne ala Mihkli ja Varbla ümbruses kuulub kaasaegse Pärnumaa koosseisu, idapoolsed alad Märjamaa ja Vigala ümbruses moodustavad poole kaasaegsest Raplamaast ning Hiiumaa on omaette maakond.

Sisukord

[redigeeri] Läänemaa kihelkonnad 20. sajandi algul

  • Noarootsi
  • Lääne-Nigula
  • Ridala
  • Martna
  • Kullamaa
  • Märjamaa
  • Vigala
  • Kirbla
  • Lihula
  • Karuse
  • Hanila
  • Varbla


[redigeeri] Vaata ka

[redigeeri] Kirjandust

  • Paul Ariste. Cozzo. – Keel ja Kirjandus 1960, nr 8, lk 479–481
  • Enn Tarvel. Läänemaa seitse kihelkonda. – Keel ja Kirjandus 1971, nr 5, lk 292–298

[redigeeri] Välislingid


Eesti Vabariigi maakonnad kahe maailmasõja vahelisel ajal
Harjumaa - Järvamaa - Läänemaa - Petserimaa - Pärnumaa - Saaremaa - Tartumaa - Valgamaa - Viljandimaa - Virumaa - Võrumaa
{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}
Teised keeled