Narva

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Narva

Narva lipp
Narva vapp
Pindala: 84,5 km²
Elanikke: 68 445 (1.01.2006)

Narva on linn Ida-Viru maakonnas Narva jõe alamjooksul. Narva on suuruselt Eesti kolmas linn Tallinna ja Tartu järel ning suurem kui 50 km kaugusel asuv maakonnakeskus Jõhvi. Ta on Eesti linnadest idapoolseim.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Narva aladel ja selle ümbruses on elatud juba kiviajal. Narva asula tekkis ilmselt muinaseestlaste linnuse kohale, mille lähedale ehitasid hiljem oma linnuse taanlased.

Novgorodi kroonika teatas aastal 1172, et Novgorodis asus kaubaõu Nerveski või Nerovski konets (Nerevi õu). Vene ajaloolase Nikolai Karamzini sõnul on selle linnaosa ja kaubaõue nimi tuletatud kas Narva jõest või selle ääres olnud kauplemiskohast või kaupmeeste peatuskohast. Narva ajalugu põhjalikult uurinud Arnold Süvalep kinnitab, et selline nime ülekandumine võis tekkida ainult tihedate kontaktide tagajärjel.

Narvia 8 adramaaga küla märgiti esmakordselt Taani hindamisraamatus 1241.

Novgorodlaste ja karjalaste ühisvägi laastas 1253 maa-alad lääne pool Narva jõge. Juba järgmine rüüsteretk üle Narva jõe Põhja-Eestisse toimus 1255.

Taanlased rajasid Narva linnuse 1256, esialgu küll üle Narva jõe, tänapäevase linnuse vastas.

Jaanuaris 1268 tuli mitu vene vürsti oma vägedega (30 000 meest) üle Narva jõe, läksid Narvast mööda Rakvere alla ja sattusid oletatavasti Olgina koobastesse väe eest varjunud inimestele. Venelased juhtisid koopasse jõe veed. Kes välja tuli, see tapeti, ülejäänud uppusid. 18. veebruaril toimus Kihola jõel verine lahing venelaste sama väe ja sakslaste-eestlaste vahel. Venelased said lüüa. Novgorodi vürst Dovmont rüüstas tagasiteel Virumaad.

1277 kinnitasid ürikud, et Taani kuninga esindaja Eylard von Oberge nimetas end Eesti, Narva ja Tallinna komandandiks (capitaneus per Estoniam, Narwiam atque Revaliam). Narva ajaloo asjatundjad on välja tulnud mõttekäiguga, et Narva võis olla Eesti alal ainuke linn, mis ei ole tekkinud linnuse ümber, vaid välja arenenud külast.

1294. aastal põletas Novgorodi vürsti väesalk Narva. 1. aprillil 1342 põletasid venelased Narva teist korda, tungides missa ajal lossi ja tappes kõik linlased. Linn taastati kiiresti, sest juba 25. juulil 1345 omistas Taani kuningas Valdemar IV Atterdag Narvale Lüübeki linnaõigused, kuid oletatakse, et Narva sai linnaõigused juba kuningas Valdemar III ajal.

Esimesed kirjalikud teated kiriku kohta Narvas pärinevad 1346. aastast.

Liivi ordu võimuperioodil, mis algas 1347, moodustati Narva foogtkond. Samal aastal alustas Liivi ordu Narva linnuse tugevdamist. 1367. aastal põletasid venelased Narva kolmandat korda maha.

Alates 1380. aastatest hakkas linn kiiresti kasvama. Majad ehitati korrapärste tänavaliinide äärde.

Narva lahing 1558
Suurenda
Narva lahing 1558

1558. aasta algul alustas Moskva Suurvürstiriik Liivi sõda. Kahe väega rünnati Eestit: üks Vastseliina kaudu ja teine tungis üle Narva jõe. Narvast mindi esialgu mööda ja 25. jaanuaril rünnati Jõhvi kihelkonda. 1. aprillil alustas Ivangrodi linnus Narva pommitamist. 11. mail puhkes Narvas suur tulekahju. Venelased kasutasid segaduse ära ja vallutasid linna, kuid linnust vallutada ei suutnud. Linnuse kaitsjatega saavutati kokkulepe ja neid lubati vabalt lahkuda.

Järgmisel aastakümnel muutus Narva tähtsaks kaubalinnaks. 1559. aasta suvel andis Vene tsaar oma kaupmeestele korralduse tuua kaubakontor Viiburist üle Narva. Samal aastal alustasid kaubavahetust Narva kaudu Lüübeki kaupmehed. Inglise kaupmehed jõudsid siia 1560.

Venelaste järjekordne rüüsteretk Narva toimus 1570. Asula rööviti paljaks ja põletati, selle elanikud hävitati. 1573 korraldasid venelased suure sõjakäigu Narva kaudu Eestisse, vallutades Paide linnuse. Pärast seda läks 16 tuhande meheline sõjavägi vallutama Läänemaad, sai aga Koluvere lahingus rootslastelt lüüa. 6. septembril 1581 vallutasid rootslased Narva.

17. sajandi teisel poolel hakati Rootsi kuninga korraldusel Narva linna välja ehitama esinduslinnaks. Linna väljaehitamise üheks põhjuseks oli asjaolu, et Rootsi soovis selle muuta oma teiseks pealinnaks. Rootsil olid suured vallutatud alad Ingeri- ja Vadjamaal, millede valitsemine kaugelt teiselt poolt Läänemerd asuvast Stockholmist oli ebamugav. Rootsi teist pealinna Narvast tollal küll ei saanud, küll aga suursuguse barokse vanalinna.

Narva lahing 1700
Suurenda
Narva lahing 1700

Üsna Põhjasõja algul, 30. novembril 1700 toimunud Narva lahingus saavutasid arvulises vähemuses olnud Rootsi väed Vene vägede üle hiilgava võidu. Siiski võitis Põhjasõja Venemaa ning Narva nagu kogu Eesti läks Venemaa koosseisu.

Narva kuulus Peterburi kubermangu, kuid säilitas om rae ja allus kohtuasjus Eestimaa Ülemmaakohtule.

Eesti Vabariigi ajal asus Narvas 1. jalaväerügement. Haldusreformiga sai Narva 1. mail 1938 teise astme linnaks.

1944. aastal oli Narva 6 kuud rindelinn. Suurem osa Narva hoonetest, sealhulgas ajalooline vanalinn sai kannatada Nõukogude pommirünnakute ja suurtükitule tagajärjel. Huvitav on sealjuures märkida, et olulisi vägesid ega lahinguid linnas ei olnud, need toimusid Narva jõel kas linnas ülal- või siis allpool. Peamiselt purustasid linna Nõukogude õhurünnakud tühjaksevakueeritud linnale (pms. 6. märtsi õhurünnak), samuti mitmete hoonete õhkimine taganevate Saksa vägede poolt. Tulemuseks oli aga asjaolu, et praktriliselt kogu unikaalne vanalinn oli varemeis.

Kuigi vanalinna oli võimalik taastada ning enamuse majade ja kirikute müürid olid püsti, otsustas uus võim kõik maatasa teha. Alates 1950 ndate aastate algusest varemed õhiti ja suure osa vanalinna asemele ehitati tänapäevased korterelamud. Kirikud lammutati ehitusmaterjaliks. Viimase kiriku seinad lammutati 1978. Narva toomkiriku kividest ehitati Narva raudteejaam. Üldise lõhkumise käigus lasti õhku ka Aleksandri kiriku kellatorn, mis oli lahingutes terveks jäänud.

Narva raekoda
Suurenda
Narva raekoda

Õnneks säilis ja taastati Narva raekoda ning seda tänu tollaste muinsuskaitsjate kavalusele - nimelt söödeti tollastele punavõimuritele ette, et seal olla novembris 1918 Eesti Töörahva Kommuun välja kuulutatud, mistõttu vajab see kui revolutsioonimälestis säilitamist. Tegelikult ei omanud Töörahva Kommuun raekojaga mingit sidet, vaid pidas oma kihutuskoosolekuid hoopis Aleksandri kirikus.

Pärast Teist maailmasõda asustati linn peamiselt migrantidega. Endised narvalased, kes pärast sõda soovisid Narva tagasi tulla, ei saanud Narvas elamispinda. Tänapäeval on Narva elanikest eestlasi vaid 5%.

Narva jõe paremkaldal asuv Jaanilinn eraldati Narvast ja liideti Vene NFSV-ga 1945.

[redigeeri] Haridus

Narva Hermanni linnus
Suurenda
Narva Hermanni linnus

[redigeeri] Kultuur

[redigeeri] Tööstus

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:


Ida-Viru maakonna omavalitsused
Ida-Virumaa vapp

Alajõe vald - Aseri vald - Avinurme vald - Iisaku vald - Illuka vald - Jõhvi vald - Kiviõli linn - Kohtla vald - Kohtla-Järve linn - Kohtla-Nõmme vald - Lohusuu vald - Lüganuse vald - Maidla vald - Mäetaguse vald - Narva linn - Narva-Jõesuu linn - Püssi linn - Sillamäe linn - Sonda vald - Toila vald - Tudulinna vald - Vaivara vald

{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}