Arutelu:Rahvuslus

Väga armas nali, aga entsüklopeediaartiklina ei kõlba mitte. Kustutada? --Ker 22:20, 15 Apr 2005 (UTC)


Artikli pealkiri peaks olema "Rahvuslus". Selle sünonüüm ei ole mitte "natsism", vaid "natsionalism". Lõpus oleva essee võib tõsta aruteluleheküljele. Andres 05:04, 16 Apr 2005 (UTC)

Ma lugesin tglt just enne kirjutamist mingit ajaleheartiklit, kus rõhutas rahvuslikkuse vajalikkust ja läks sellega natuke kummaliselt kaugele ...aga miks mitte, alati võib kustutada ka; võib ka ümber tõsta :)--Tvali 12:03, 16 Apr 2005 (UTC)
Jah, -lik on mõttetu sõnalõpp, mis osutab sarnasusele millegiga ja ei pea entsüklopeediaartikli algvormis olema. Natsism on lihtsalt natsionalismi lühem vorm. Parandan esimese, jätan teise neile, kes seda vajalikuks peavad. Essee artikli lõpus määratleb skaala ja kergendab tähenduse mõistmist.--Tvali 14:12, 16 Apr 2005 (UTC)
Ei ole nõus. "Rahvuslikkus" ja "rahvuslus" on erinevad mõisted. Natsism ei tähenda mitte natsionalismi, vaid natsionaalsotsialismi. Andres 20:14, 16 Apr 2005 (UTC)

Nixdorfile -- rahvuslus ja marurahvuslus ei ole sünonüümid, aga see artikkel räägib praegu mõlemast, nii et võib jätta. Marurahvuslus on lihtsalt rahvusluse äärmuslik vorm. Ma just uurisin natuke ku klux klani kodukaid ja üldiselt paistab, et tegu on igas mõttes lihtsalt rahvuslusega väga tõsiselt üle pingutamisega (ehk siis, tavaline rahvuslane arvab näiteks, et maatasa tuleks teha ainult rahvad, mis tunduvad otseselt ohtlikud, nagu eesti rahvuslaste puhul venemaa, aga marurahvuslane teeb hea meelega kõik muud rahvad igaks juhuks maatasa, sellal kui nt. kosmopolitist kasutab argumentatsiooni, mis vaatleb eri rahvaste üldist tausta ja ei eelda, et üks rahvus peab kindlasti säilima või hävima – rahvuslus on ikkagi igal juhul ühe rahvuse eelistamine ja rahvuslase jaoks on näiteks täiesti normaalne argument mõne teise rahva toetuseks, et tegemist on sugulasrahvaga, sellal kui nt. kosmopoliidi jaoks ei oma selline mitte mingisugust tähendust). Rahvuslaste endi jaoks on ehk igasuguseid üliolulisi nüansivahesid, aga kuni pole pikki artikleid, võib lühidalt kõik ühes kohas kokku võtta :)--Tvali 14:33, 16 Apr 2005 (UTC)

Ei ole nõus. Rahvuslus ei tähenda, et mingi rahvas tuleks maatasa teha. Andres 20:14, 16 Apr 2005 (UTC)
See, et artikkel räägib mõlemast ei ole mingi argument. Suunata võib siis kui tegemist on sünonüümidega või kui on kindel, et marurahvuslusest artiklit ei tule. Siim 14:41, 16 Apr 2005 (UTC)
Kui tuleb, võib ju suunamise maha võtta.--Tvali 14:47, 16 Apr 2005 (UTC)
Kuidas see artikkel üldse tulla saaks kui on tehtud suunamine? Uued kasutajad ei oska sellele lehele minnagi, sest nad suunatakse sealt minema ja kui oskavadki, siis arvavad, et ju see on Vikipeedia ametlik seisukoht, et rahvuslus ja marurahvuslus on sünonüümid ja neid tuleb koos käsitleda. Kordan veelkord, et selliseid suunamisi ei tohi teha. Siim 14:54, 16 Apr 2005 (UTC)
Ok, saan aru.--Tvali 15:01, 16 Apr 2005 (UTC)
Kusjuures, rahvusluse ja marurahvusluse erinevuse kõige lühem sõnastus, kui arvestada nende sõnade praktilise kasutusega, on vist see, et marurahvuslane on teisest rahvusest rahvuslane :)--Tvali 14:47, 16 Apr 2005 (UTC)

Rahvuslikkus ja rahvuslus on eri asjad, esimeselt teisele ei tohi suunata! Andres 20:17, 16 Apr 2005 (UTC)

[redigeeri] Täpsustused mõistetesse

Ennetades võimalikest ümberredigeerimisest tulenevaid segadusi selgitaksin need mõisted eraldi lahti:

Rahvuslus ja natsionalism on sünonüümid - täpselt nagu kukulind ja kägu. See, et sõna natsionalism on näivalt halvatähenduslikum, tuleneb hoopis sellest, et sõna rahvuslus on eestikeelsena rahvusvahelises kirjasõnas täiesti tundmatu, eestlased väikerahvana kalduvad aga rahvuslust - seega siis ka natsionalismi - pigem positiivselt väärustama.

Šovinismi all mõistetakse suurrahva (enamusrahvuse) agressiivselt allutavat natsionalismi.

Palun tee katset. Praeguse seisuga on meil eraldi artikkel natsionalism, kus taolised selgitused on olemas. On olemas arvamus, et "rahvuslus" on pigem kultuuriline kui ideoloogiline mõiste. Seetõttu nähtavasti ongi eraldi artiklid.
Allakirjutamiseks vajuta neli korda ~ . Andres 8. jaanuar 2006, kell 22.44 (UTC)

Nipp selles ongi, et rahvus ja natsioon on sünonüümid. Seepärast pole taoline vahetegemine võimalik.

Siia juurde üks koomiline nüanss eesti rahvuskultuuriga tegelevatest asutustest: Tartus tegutsev Eesti Rahva Muuseum (nime eeskujuks ilmselt Suomen Kansallismuseo) tõlgib eesti keele kehvapoolse normeerimise aegadest saati oma ametlikku nimetust eksitaval moel Estonian National Museum. Korrektne tõlge oleks Estonian Peoples Museum. Seega esitab rahvakultuuriga (etnoloogia) tegelev muuseum end rahvusmuuseumina. Tegelikult täidab rahvusmuuseumi rolli pigem Tallinnas asuv Eesti Ajaloomuuseum.

Sõna "rahvus" tähendab eesti keeles eelkõige teatud tunnustega etnost ja vastavat etnilist kuuluvust. 'Natsiooni' (riigiterviku) mõttes kasutatakse seda sõna ainult teatud püsiühendites nagu "rahvusraamatukogu", "rahvuslik kogutoodang".
Vahetegemise võimatus ei ole mulle veenev. "Rahvus" ja "natsioon" ei ole igas tähenduses sünonüümid. Ja kui ka oleks, ei pruugiks tuletised ikkagi sünonüümid olla. Andres 9. jaanuar 2006, kell 00.44 (UTC)

Ei lase end ümber veenda ega hakka ka edasi vaidlema. Teaduslike mõistete normeerimine ei toimu tõesti mitte Wikipedias. Et aga rahvuslus ja natsionalism on 100% kattuvad sünonüümid, pean otstarbekaks nende kahe artikli ühendamist ühele leheküljele. Wildgans 9. jaanuar 2006, kell 00.50 (UTC)

Tegelikult olen nõus, et need on sünonüümid (kuigi sõnad on eesti keeles erineva konnotatsiooniga). Samas on olemas seisukoht, et need sõnad tähistavad eri asju. Kuid Sinu argumendid ei ole veenvad. Minu meelest on täiesti võimalik, et juba selle konnotatsioonierinevuse tõttu tuleks teha eri artiklid. Peale selle tundub, et sõnal "natsionalism" on niikuinii mitu tähendust: see võib tähendada nii rahvuste objektiivse olemasolu tunnistamist, nende olemasolu soovimist kui ka eri rahvuste erinevat väärtustamist. Andres 9. jaanuar 2006, kell 00.58 (UTC)

Häda selles ongi, et vulgaarse käsitluse tulemusena on termini natsionalism eestipärase vastel nii mõnegi inimese arvates tekkinud konnotatiivsed erinevused. Selle põhjuseks on asjaolu, et eesti etnoloogia, mis taoliste mõistete ja terminitega peaks süvitsi tegelema, pole õigupoolest tänaseni jalule saanud. Lahti rääkida, miks see nii on, läheks pikale, tuliseks ning meie imepisikese rahva võimalusi arvestades ka ülemäära valuliseks. Seepärast on üldiseks heaks tooniks kujunenud rahvateaduse (etnoloogia) hetkeseisust rääkides probleemidest möödavaatamine. Wildgans 9. jaanuar 2006, kell 01.10 (UTC)

Miski ei takista Sul asju Vikipeedias avamast. Andres 9. jaanuar 2006, kell 01.12 (UTC)
Eeldusel, et Sa ei esita lihtsalt isiklikku arvamust. Andres 9. jaanuar 2006, kell 01.13 (UTC)
Eri keelte sõnade tähenduste vahel ei pruugi olla täpseid vasteid.
Kas eri artiklid peavad olema, see on omaette küsimus. Arvan, et nende sõnade kasutamist on niiviisi võimalik paremini selgitada. Andres 20. juuni 2006, kell 13.08 (UTC)