Gustav V

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist
Gustaf V
Suurenda
Gustaf V

Gustav V (16. juuni 1858 Stockholm29. oktoober 1950) oli Rootsi kuningas 8. detsembrist 1907 kuni surmani.

Ta on kõige kauem elanud, kõige pikem ja kõige kauem valitsenud Rootsi kuningas.

1929. aastal külastas ta Eestit.

Gustaf V oli Oskar II ja tema naise Sophia vanim poeg. Ta sündis Drottningholmi palees ja sai sündides Värmlandi hertsogiks.

Ta abiellus 20. septembril 1881 Badeni printsessi Victoriaga, kes oli Rootsi kuninganna Sofia lapselaps. See abielu oli vajalik trooninõudlejate ringi kitsendamiseks, sest Victoria pärines Holstein-Gottorpi dünastiast, mis vahel end Vasa dünastiaks nimetas. Pärast oma venna surma sai Victoria Rootsi kuningate Adolf Frederiki, Gustav III ja Gustav IV pärijaks. Ka Gustav V ise pärines Vasade dünastiast nii ema Sophia kui ka vanaema Josephine kaudu.

Gustav V oli kolm last:

Gustav V oli viimane Rootsi kuningas, kes otseselt poliitikasse sekkus. See juhtus 1914. aastal väitlustes kaitse-eelarve üle. Ta oli konservatiivne mees, kes oli vastu demokraatlikele liikumistele ja tööliste õiguste suurendamisele. Ta oli ka viimane Rootsi kuningas, kes oli sõjaväe ülemjuhataja (aastatel 19071939).

Ta pooldas mõlema maailmasõja ajal sakslasi, ehkki Rootsi jäi kummaski sõjas ametlikult neutraalseks. Natsionaalsotsialistide toetajaks peetakse ka tema poega Gustav Adolfit. Peaminister Per Albin Hansson on rääkinud, et kuningas ähvardas tagasi astuda, kui Rootsi ei täida natsionaalsotsialistide valitsetud Saksamaa palvet lubada oma armeel liikuda mööda raudteed läbi Rootsi Põhja-Norrast Põhja-Soome juunis 1941.

[redigeeri] Tunnustused ja aunimetused

Vabadusrist
III/1

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis:
Eelnev:
Oskar II
Rootsi kuningas
19071950
Järgnev:
Gustav VI Adolf