Ruhnu tuletorn
Ruhnu tuletorn pandi püsti 1877. aastal vana puust tuletorni asemel, uus kokkumonteeritav raudtuletorn valmistati Le Havre’is Prantsusmaal.
Punaseks värvitud laternaruumi ja rõduga majakas seisab Håubjärre mäel Ruhnu saare idaosas. Selle geograafilised koordinaadid on . Tuletorni kõrgus on 39,5 meetrit, merepinnast 65 meetrit.
Majakas kujutab endast nelja välimise toega (tugipiilariga) terassilindrit, mille sisemuses viib üles keerdtrepp.
Juba 1643 oli Ruhnus algselised puidust tuletornid. 1820 aastal oli Ruhnus Habjerrel 8-tahuline 79 jala kõrgune puittuletorn.
Armas Luige viitab raamatus "Eesti tuletornid" Mellini "Liivimaa atlasele", kus on esimene Ruhnu tuletorn näidatud madalal saare läänerannikul, kus oli ruhnlaste purjelaevade ankrukoht ja talveks laevade maale tõmbamise slipp.
Raudtuletorni näol on tegemist tolleaegse ühe odavama mudeliga. Läänemere piirkonnas on see tänapäeval ainus säilinud seda tüüpi majakas. Esimese maailmasõja ajal lasti tuletorni latern lõhkelaenguga õhku, kuid 1937. aastal taastati tornitipp peaaegu endisel kujul. Paigaldati uus sisseseade, kuid laternaaluses ruumis on esialgne mehhanism tänaseni töökorras.
[redigeeri] Tule omadused
Tuletorn töötab pimedal ajal läbi aasta.
Tuletorni tipus põleb valge tuli järgmise tsükliga: 3 sekundit valge ja 1 sekund pime.
Tule sektor ei ole piiratud (360°).
[redigeeri] Muinsukaitse all olevad hooned
- Ruhnu tuletorn, 1877
- Ruhnu tuletorni ülevaataja elamu, 20. sajand
- Ruhnu tuletorni ülevaataja kelder, 20. sajand
- Ruhnu tuletorni ülevaataja hobusetall, 20. sajand
- Ruhnu tuletorni ülevaataja kaev, 20. sajand
[redigeeri] Välislingid
- Ruhnu tuletorn Veeteede Ameti Navigatsioonimärkide registris
- Kultuurimälestiste riiklik register: Ruhnu tuletorn
- Fakte Ruhnu majaka ajaloost
- Ruhnu tuletorn Eesti Posti postmargil