Reuss
See artikkel räägib endistest vürstiriikidest; jõe kohta vaata artiklit Reussi jõgi
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Reuss (vanemas saksa keeles Reuß) on kahe endise Saksamaa vürstiriigi nimi, mis ühendati Tüüringi liidumaaga 1920. aastal.
Oma viimastel aastatel koosnesid vürstiriigid kahest osast, mida eraldasid Saksi-Weimar-Eisenachi osad. Lõunapoolne ja suurem osa, Oberland, piirnes Saksimaaga idast, Baieriga lõunast, Saksi-Meiningeni ja Schwarzburg-Rudolstadtiga läänest ja loodest Preisimaaga.
Teine osa, Unterland, Gera ümbruses piirnes idast ja läänest Saksi-Altenburgiga ja põhjast Preisimaaga.
Valitsev dünastia Reuss on teada 12. sajandini. Kõik tema meessoost liikmed kandsid nime Heinrich, seda Saksa keisri Heinrich VI auks.
Plaueni liin sellest suguvõsast jagunes umbes 1300. aastal seniori haruks (suri välja 1572) ja juniori haruks. Viimane hakkaski kasutama nimetust Reuss. See nimetus tulenes Heinrich Venelasest, kes peale Venemaa külastamist naitus ühe Galiitsia printsessiga.
See haru võttis vastu luteri usu ja jagunes 1564. aastal kolme liini:
- vanem Reuss
- keskmine Reuss (suri välja 1616)
- noorem Reuss
Vanem Reuss sai enda pealinnaks Greizi ja õigused enamuse Oberlandist. Noorem Reuss sai oma valdusesse Unterlandi ja pealinnaks Gera. Samuti ka osa Oberlandist.
Mõlemad, nii vanem kui ka noorem Reuss saavutasid 1673. aastal krahvi tiitli. Vanem Reuss sai 1778. aastal vürsti tiitli, noorem aga 1806. aastal.
Mõlemad liinid kuulusid 1815. aastal Saksa Liitu ja said ka 1871. aastal Saksa Keisririigi osaks.
Kaks territooriumi, mis said vabariikideks 1918. aastal ühinesid Reussi Rahvariigiks (4. aprill 1919).
See liit lagunes 1. mail 1920, kui moodustati Tüüringi liidumaa.