Pühajärv

Warning sign Võimalik autoriõiguste rikkumine.
Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele.

Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud.

  Teksti allikas:

http://www.eestigiid.ee/?SCat=38&CatID=0&ItemID=886

Järvest Põhjakirde-lõunaedela suunas piklik järv Otepää linnast 3 km edela pool, 115 m kõrgusel merepinnast. Eestimaa kauneimaid järvi. Ta on 3,5 km pikkune ja 1,6 km laiune, kogupindala on 285,9 ha. Pühajärve suurim sügavus on 8,5 m (keskmine sügavus 4,3 m); kõige sügavam on järv läänekalda keskosa, Angunina poolsaare juures. Kaldajoon on väga liigestatud, 16,4 km pikkune (ümbermõõdu suhe on 2,74). Järve ümbruses vahelduvad kõrged moreenkuplid lamedate kühmude ja lavadega. Silmapaistvamad kõrgendikud on Nüpli mägi ida pool, Hobustemägi lõuna pool ja Kitsemägi lääne pool. Kõrgemad alad on enamasti kaetud metsaga, madalamad põllustatud. Pühajärve kaldad on enamasti järsud, kerkides järvepinnast kuni 7,7 m kõrgusele, enamasti liivased ja kruusased. Kaldavööde on enamasti kruusane või liivane, sügavamal katab põhja kuni 5,5 m paksune hallikasmusta muda kiht. On ka kivist põhja. Pühajärv on üsna hea läbivooluga (vesi vahetub 13 kuu jooksul). Järvel on neli suuremat sissevoolu: Neitsijärve kraav, Sulaoja, Nüpli oja ja Mülke oja; lisaks väiksemaid kraave ning kaldaallikaid (eriti järve idakaldal). Järve lõunasopist algab Väike-Emajõgi. Järve kaldail on rohkesti allikaid, neist tuntuim Armuallikas Poslovitsa rannakäärus. Pühajärve lõunatipust saab alguse Väike- Emajõgi Pühajärves on 5 saart: põhjaosas Sõsarsaared, keskosas Kloostrisaar, lõunas Suur- ja Väike- Lepasaar. Pühajärve vesi on rohekaskollane või kollakasroheline, suvel vähe läbipaistev (1-1,7 m), talvel suureneb läbipaistvus 5 meetrini. Vesi soojeneb ja seguneb suvel hästi ning on hapnikurikas, tõenäoliselt on talvel hapnikku vähem.

Taimestik Taimestik hõivas 1951. a. umbes 1/4 järvest ning oli erakordselt liigirikas (34 liiki). Fütoplanktonit on rohkesti. Ka zooplanktonit on palju; on leitud üht haruldast rullikulist (Bryocamptus minutus).

Kalastik Pühajärve kalafauna on õige liigirikas. Domineerib latikas, palju leidub linaskit, roosärge ja haugi. Esinevad särg, ahven, koha, luts, koger, angerjas ja kiisk. Olevat ka nurgu, säinast ja rünti. Järvest on saadud suuri, 87 cm pikkusi ja 5,78 kg raskusi kohasid. 19. sajandil oli hea vähijärv. Hilisemate vähikatkude tagajärjel kannatanud vähistik pole enam toibunud.


Linnustik Linnustik ei ole kuigi rikkalik. Iseloomulik haudelind on tuttpütt, pesitsevad veel vihitaja, sinikaelpart, ja kõrkja-roolind. Sagedased toitekülalised on hallhaigur, kalakajaks ja jõgitiir.


Legend 1)Pühajärve ümbruses olnud iidse ajal rohkesti tammemetsi. Üht neist kutsutud pühaks tammikuks.Järve siis veel ei olnud, ta tulnud kord suure mühinaga ja peatunud taevakõrguses,üsna püha tammiku kohal. Inimesed vaadanud teda ja öelnud: „ Kohiseb teine taevas nagu meie püha tammik maa peal.“. Kohe sadanud järv suure pahinaga püha tammiku kõrvale maha. Mahasadanud järve hakatud nimetama Pühajärveks. Saartega on seotud teine Pühajärve legend. Järv olevat tekkinud leinava ema pisaraist, kes nutnud taga oma sõjas langenud viit poega. Nende kalmukünkad olevat praegused järvesaared.

2)Meie esivanemad nimetasid pühaks kõike seda, mis oli puutumatu, tabu, mis oli kallim inimelustki. Muistsete eestlaste tuntuimad pühapaigad olid hiied ja neid oli Eestimaal sadu. Ja üks ilus hiis asus kunagi Otepää kõrgustiku suurima järve põhjakaldal, seal, kus teame nüüd olevat sinilipuga supelranda, kus toimuvad suured rahvapeod, mille hulgas leiab aset ka kurikuulus Beach Party. Küllap just tänu selle hiie olemasolule sai kaunis järv endale kauni nime – Pühajärv.

Teised keeled