Austraalia
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
|
|||||
![]() |
|||||
Riigikeel | inglise | ||||
Pealinn | Canberra | ||||
Kuninganna | Elizabeth II | ||||
Kindralkuberner | Michael Jeffrey | ||||
Peaminister | John Howard | ||||
Pindala | 7 682 557 km² | ||||
Rahvaarv (2006) Rahvastiku tihedus |
20 264 082 2,6 in/km² |
||||
Iseseisvus | 1. jaanuar 1901 | ||||
Rahaühik | Austraalia dollar (AUD) | ||||
Ajavöönd | maailmaaeg +8 kuni +11 | ||||
Riigihümn | Advance Australia Fair | ||||
Üladomeen | .au | ||||
Maakood | 61 |
Austraalia (ka Austraalia Liit) on föderatiivne riik Austraalia mandril ja seda ümbritsevatel saartel. Traditsiooniliselt loetakse teda kuuluvat Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on Kaug-Lõuna riik.
Austraalia on suuruselt kuues riik maailmas ja asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loode ning Indoneesiast lõuna pool. Riigi pindala hulka kuulub lisaks Austraalia kontinendile ka Tasmaania saar ning mitmed teised väikesaared.
Sisukord |
[redigeeri] Loodus
[redigeeri] Rannajoon
Rannajoone pikkus on 25 760 kilomeetrit.
[redigeeri] Pinnamood
Riigi madalaim punkt on Eyre'i järv, mille pind on 15 m merepinnast madalamal, ja kõrgeim punkt on Mount Kosciuszko (2229 m).
[redigeeri] Veestik
Austraalia pindalast ligikaudu 68 920 km² moodustavad veekogud. Enamik järvedest asub riigi kuivas ja tasase pinnamoega siseosas, kus nende pindala on sõltuvuses sademete hulgast eri aastatel.
[redigeeri] Kliima
Suurem osa Austraaliast asub troopilises kliimavöötmes: kliima on troopiliselt niiske Queenslandi põhjaosas ning troopiline mussoonkliima valitseb Lääne-Austraalia ja Põhjaterritooriumi põhjaosas ning Queenslandi loodeosas. Vahemerelisse kliimavöötmesse jäävad Lõuna-Austraalia lõunaosa, Lääne-Austraalia edelaosa ja Uus-Lõuna-Wales.Parasvöötmeline kliima valitseb Victoria lõunaosas ja Tasmaanias.
Sisemaal ning lääne- ja lõunaosas on äärmiselt kuiv ning suvel väga palav. Maa põhjaosas Arnhemi maa ja Cape Yorki poolsaare piirkonnas on kogu aasta palav, suvemussoonide ajal ka niiske. Mõõdukas kliima valitseb ainult ida- ja kaguosa 400 km laiusel rannikuribal ja edelaosas Perthi ümbruses.
[redigeeri] Rahvastik
Austraalia rahvastiku koosseis peegeldab maa sisserändeid: umbes 92% rahvastikust on euroopa, 7% aasia päritolu ja 2,4 % on pärismaalased. 85 % valgetest on kas briti või iiri päritolu, palju on ka sisserändajaid endistest Jugoslaavia maadest, näiteks Horvaatiast (800 000), aga ka Kreekast (600 000), Itaaliast (600 000) ja Poolast (200 000), kes moodustavad Austraalia vähemusrahvuse. Enim räägitud keel on austraalia inglise keel, mida räägib umbes 79% elanikest, vähemus räägib erinevaid hiina dialekte või itaalia keelt.
[redigeeri] Majandus
Austraalia majandus on segamajandus, mida iga aastaga järjest rohkem privatiseeritakse ehk erastatakse. 1980. aastatel hakkas Labor Party peaminister Bob Hawke' ja rahandusminister Paul Keatingu juhtimisel riigi majandust moderniseerima. Pärast sellele järgnenud majanduse kokku kukkumist on Austraalia suutnud sellest kiiresti üle saada ning 1990. aastatest alates on ta üks kõrgeimate majanduskasvu näitajatega OECD-riike. Töötuse määr on sellest ajast peale järsult langenud ning firmade konkurentsivõime suurenenud. 1996. aastast järgib Austraalia peaminister John Howardi juhtimisel liberaalselt majanduspoliitikat.
[redigeeri] Välismajandus
[redigeeri] Eksport
Peamiseks ekspordiartikliks on kivisüsi (6,451 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,367 miljardit USA dollarit). Järgnevad rauamaak (2,704 miljardit USA dollarit), kuld (2,664 miljardit USA dollarit) ja alumiiniumimaak (2,298 miljardit USA dollarit). 2005. aastal eksporditi kaupu kokku 103 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsamad ekspordipartnerid on 2005. aasta seisuga Jaapan (20,3%), Hiina (11,5%), Lõuna-Korea (7,9%), USA (6,7%), Uus-Meremaa (6,7%) ja India (5%).
[redigeeri] Import
Peamiseks impordiartikliks on autod (4,489 miljardit USA dollarit). Tähtsuselt teine on toornafta (3,977 miljardit USA dollarit). Järgnevad arvutitehnika (2,495 miljardit USA dollarit), ravimid (1,753 miljardit USA dollarit) ja elektrotehnika (1,231 miljardit USA dollarit). 2005. aastal imporditi kaupu kokku 119,6 miljardi USA dollari väärtuses.
Tähtsamad impordipartnerid on 2005. aasta seisuga USA (13,9%), Hiina (13,7%), Jaapan (11%), Singapur (5,6%) ja Saksamaa (5,6%).
[redigeeri] Energeetika
[redigeeri] Mäetööstus
Austraalia on üks maailma tähtsamaid mäetööstusmaid. Ta on maailmas esikohal kivisöe, kulla, boksiidi, vase ja rauamaagi väljaveo poolest. Maavarad annavad peaegu kümnendiku Austraalia sisekogutoodandust ja üle poole ekspordi väärtusest.
[redigeeri] Relvajõud
Kaitsepoliitikas on tähtsal kohal sidemed Ameerika Ühendriikidega. Austraalial on kaitsealased lepped Filipiinide, Brunei ja Taiga.
[redigeeri] Kultuur
[redigeeri] Turism
Alates 1970. aastatest on Austraalia turisminäitajad pidevalt tõusnud. 2003. aastal külastas riiki 4,35 miljonit turisti. Külastajate peamised sihtkohad on lisaks Sydneyle ka aborigeenide püha mägi Uluru (Ayers Rock) ja Kakadu-rahvuspark.
[redigeeri] Välislingid
Austraalia osariigid ja territooriumid |
Austraalia pealinna ala - Lõuna-Austraalia - Lääne-Austraalia - Põhjaterritoorium - Queensland - Tasmaania - Uus-Lõuna-Wales - Victoria |
{{{päis2}}}
|
{{{üksused2}}}
|
Rahvaste Ühendus | ![]() |
---|---|
Antigua ja Barbuda | Austraalia | Bahama | Bangladesh | Barbados | Belize | Botswana | Brunei | Dominica | Fidži | Gambia | Ghana | Grenada | Guyana | India | Jamaica | Kamerun | Kanada | Keenia | Kiribati | Küpros | Lesotho | Lõuna-Aafrika Vabariik | Malaisia | Malawi | Maldiivid | Malta | Mauritius | Mosambiik | Namiibia | Nauru | Nigeeria | Pakistan | Paapua Uus-Guinea | Saint Kitts ja Nevis | Saalomoni Saared | Saint Lucia | Saint Vincent ja Grenadiinid | Sambia | Samoa | Seišellid | Sierra Leone | Singapur | Sri Lanka | Suurbritannia | Svaasimaa | Tansaania | Tonga | Trinidad ja Tobago | Tuvalu | Uganda | Uus-Meremaa | Vanuatu |