Karl Ipsberg

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Karl Ipsberg (3. jaanuaril 1870 Suure-Kambja vald – 27. juunil 1943 Vjatka vangilaager, Kirovi oblast) oli eesti majandustegelane, ehitusinsener ja poliitik, mitme valitsuse liige.

Sisukord

[redigeeri] Hariduskäik

  • Kambja kihelkonnakool
  • 1888 Tartu reaalkool
  • 1897 Riia Polütehniline Instituut, ehitusinseneri diplom

[redigeeri] Teenistuskäik

  • 1898–1911 töötas Venemaal RjazaniUurali ja Taga-Baikali raudtee ehitustööde juhatajana ning Smolenski raudteepiirkonna ülemana
  • 1911-1913 oli "Estonia" teatrihoone ja Tallinna Krediidipanga hoone ehitustööde vastutav juhataja
  • 1913 asutas ehitustehnilise kontori ja tegutses kuni 1917 mitme Tallinna tehase projekteerija ning ehitajana
  • alates 16. august 1918 Eesti Tehnika Seltsi Tehniliste Erikursuste juhataja. Seetõttu loetakse Karl Ipsbergi Tallinna Tehnikaülikooli esimeseks rektoriks
  • 1918–1919 Eesti raudteede ülem
  • 19211924 teedeminister
  • 1928 uute Eesti raudteede ehitustööde juhataja

[redigeeri] Ühiskondlik tegevus

  • Korporatsioon Vironia asutaja ja auvilistlane.
  • Eesti Tehnika Seltsi asutaja 1917 ja juhatuse liige; tegutses eestikeelse insenerikooli asutamise nimel, kuulus 1917–1918 ka kooli programmi ja õppekavade koostamise komisjoni.
  • 1920 ekspert Tartu rahukonverentsil
  • Asutava Kogu ning I ja II Riigikogu liige
  • Eesti Inseneride Ühingu ja Insenerikoja aktiivne tegevliige Tehnilise Hariduse Edendamise Seltsi esimees 1930-ndail aastail. Toetas tehnikakõrgkooli rajamist Tallinna

[redigeeri] Tunnustused

  • Püha Stanislavi 3. klassi orden
  • Püha Anna 1. klassi orden
  • Soome Valge Roosi Ordu suurrist

[redigeeri] Vangistamine ja surm

Karl Ipsberg küüditati 14. juunil 1941. Ta suri 27. juunil 1943 Vjatka vangilaagris.

[redigeeri] Teosed

  • Tehniline haridus vaeslapsena oma kodus (artikkel). – Päevaleht 8. november 1933; uustrükk – Tallinna Tehnikaülikooli aastaraamat 2000, Tallinn 2001, lk. 287–288
  • Katkendeid mälestustest (18991919: Hiina piiril, Venemaal ja Eestis). Eessõna: Küllo Arjakas. – Looming 1990, nr. 10, lk. 1382–97