Budistlik terminoloogia

Budistlik terminoloogia


ADHARMA Ebaõiglus, pahelisus, DHARMA vastand.

AVIDYĀ Teadmatus, mis sünnib valedest aistingutest. Vastandiks on VIDYĀ, teadmine.

ĀKĀŚA algaine

AKŚARA Ülim Jumalus, “Hävimatu”, alati täiuslik.

ĀNANDAMAYA-KOŚA meelepete, ilming sellest, mis on kujutu.

ARŪPA Kehatu, vormitu, vastand RŪPAle

ARHAT (ARAHAT, ARHAN),

brahmodya (termin pärineb brahmanismist) – rituaalne dispuut

Brahmacharya Askeetlik eluviis, jumalale pühendatud elu


bodhicitta (byang chub kyi sems) - soov vabaneda sansaara kytkeist (virgumismeel)


Devajnāñad Kõrgemat liiki jumalikud olendid, kes valdavad jumalikku teadmist.




Lokajaata (lokāyata). Igas usulise ja mõttelise pluralismi plahvatuses tekib ka oma hedonistide koolkond, kes kuulutavad, et mida rohkem naudinguid, seda parem ja inimene ei kanna mingit moraalset vastutust. Neid on mõnikord nimetatud ka materialistideks, sest koolkonna nimetus tähendab sõna-sõnalt ‘maailmaõpetust’.(Herkel,A)

mahakaruna (snying rje chen po) - suur kaastunne

mahamaitri (byams pa chen po) - tähendab soovi, et kõik olendid oleksid õnnelikud.

Prajñāpāramitā ehk “Ületava mõistmise” tekstid on üldise arvamuse kohaselt kõige vanemad mahajaana tekstid. Esimesed neist on tekkinud -1. sajandil, hilisemad 5. sajandil. Neid teatakse üle neljakümne nimetuse. See on tohutu mahukas kirjandus.(Linnart Mäll)

Saankhja (sāmkhya) koolkonna nimetus tähendab otseses tõlkes ‘loendamist’, mis viitab süstematisatsiooni katsetele. Selle looja Kapila elas enne Buddhat (-7 saj.), aga filosoofilise süsteemina kujunes see õpetus välja hiljem. Vastanditena esinevad siin puruša, kui ideaalne alge ja praakriti (prākrti) kui materiaalne alge. Nad arendasid välja kolme loomuomaduse (guna) teooria, milleks on pimedus (tamas), vägi (rajas) ja vaimne loov alge (sattva).(Herkel,A)

Tipitaka suutrate kogusse kuuluv Brahmajālasutta käsitleb budistliku propaganda vaatevinklist kõiki teisi tollel ajal teada olevaid õpetusi; kokku mainitakse selles tekstis tervelt 62 õpetust. Neid nimetatakse ‘vaadeteks’, sanskriti k. drsti verbist ‘vaatama’ (drs). Brahmajālasutta algab upanišadidest pärinevate õpetuste kriitikaga, mis kuulutavad, et mina (ātman) ja maailm on igavesed. Budism esindab teatavasti minatuse arusaama, eeskätt selles mõttes, et mina, ego kui enesekesksus tuleb ületada, tuleb püüelda kõrgemate vaimsete tasandite poole. Ātman, mis mujal on vaadeldav igavese hinge kui absoluudina, kuulutatakse millekski illusioonitaoliseks, mitteeksisteerivaks.(Herkel,A )

Vt ka Brahmanism, Upanišadid

[redigeeri] Välislingid