Valge Lootos
![]() |
Võimalik autoriõiguste rikkumine. Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsi tingimustel, siis märgi see artikli arutelulehele. Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Valge Lootos ehk Valge Lootose ühing (hiina keeles 白蓮教 (Bailianjiao)) oli Hiina müstiline koolkond ja salaühing, mille õpetuses olid ühitatud taoismi ja budismi elemendid koos maniluse sugemetega.
Selle rajas 1133 Suzhoust pärit Mao Ziyuan Lõuna-Songi dünastia ajal.
Valge Lootose ühingu liikmed olid eelkõige vaesed talupojad, kuid nende seas oli ka näiteks voorimehi, burlakke ja väikekaupmehi.
Nad olid ranged taimetoitlased. Nad keeldusid maksude maksmisest ja teoorjusest.
Näljahädasid, üleujutusi ja muid suuri õnnetusi tõlgendas Valge Lootos märkidena koolkonna poolt eriti austatava buda Amitabha taastulekust.
[redigeeri] 14. sajand
14. sajandi alustasid Valge Lootose ühingusse kuuluvad Punased Turbanid mässu rikaste maaomanike ning võõramaise Yuani dünastia vastu. Tegu oli hulga omavahel lõdvalt seotud ning omavahel tülitsevate jõukudega, kes röövides, tappes ja rüüstates mööda Hiinat ringi liikusid.
Mässulistega liitus vaesunud ja orvuks jäänud taluperepoeg Zhu Yuanzhang, kes peagi sai liikumise juhiks ning rajas 1368 keiser Hongwu nime all Mingi dünastia. Tema asumine troonile häälestas kogu Valge Lootose ühingu tema vastu, sest taoismi põhimõtteks on mitte kunagi ise võimu kasutada ega võimul olla. Koolkond keelati ja suruti põranda alla. Sellest ajast jäi ta Hiinas keelatuks ning oli üks võimude poolt läbi aegade kõige vihatumaid koolkondi ja liikumisi Hiinas ja kogu Aasias. Valge Lootose“ ülestõus 1796. Mandžude-vastane talupoegade ja budistide vastuhakk. Tingis: rahvastikukasv, valitsejate kaugenemine rahvast. Tulemus: Mandžude keskvõim nõrgenes.
[redigeeri] 18. ja 19. sajandi ülestõusud, mis baseerusid Valge Lootose ideedele
Neljasaja aasta jooksul oli Valge Lootos praktiliselt põranda alla surutud. Qingi dünastia keisri Qianlongi valitsemisaja lõpupoole muutus Hiina talupoegade olukord väga raskeks, sest nappis haritavat maad, koormised kasvasid, vaskraha devalveerus hõbeda suhtes ning maa koondus väheste suurmaaomanike kätte, mistõttu väiketalupoegadest said maatöölised. Puhkes mitu Valge Lootose ideedel põhinevat talupoegade ülestõusu, sealhulgas Wan Luni ülestõus 1774. Liikumine suruti maha alles 1803.
Juba 1811 puhkesid aga uued rahutused, mida juhtis Valgest Lootosest välja kasvanud Tianlijiao (taevaseaduse koolkond) ning mida salaja toetasid ka uue keisri Jiaqingi säästupoliitikaga rahulolematud õukonnaametnikud. Aastal 1813 tungisid vandenõulased Keelatud linna ning oleksid keisri äärepealt tapnud. Keisri pojal Daoguangil õnnestus isa viimasel hetkel päästa.
Ka arvukad järgnevad ülestõusud, mis Hiinat 19. sajandil vapustasid, olid ühel või teisel määral mõjutatud Valge Lootose ideedest. Nende seas oli [1851]] puhkenud rahutused Shandongis, Henanis, Anhuis ja Jiangsus (taipingide ülestõus) ning bokserite ülestõus (1900).
Qing-ide dünastia (1644-1911) sattus raske löögi alla Valge Lootose poolt ja need pyydsid sala-taolasi hävitada ,kuid Valge Lootos kadus sygavale pöranda alla ja sponsoreeris nii ideoloogiliselt kui materiaalselt Hiina kodanliku revolutsiooni ,mis paiskas Hiina viimase imperatrissi troonilt .
Imperatriss Cixi-l (or Tz'u-hsi samuti Hsiao-ch'in) oli kaks isiklikku Valge Lootose sekti taolast kes aitasid ta nooruses troonile peale Hsien-feng (Xianfeng) surma , enne oli iludus yks tuhandest imperaatori liignaistest .
Aastate pärast sai taolastel körini sellest eunuhhide armeest kes Keelatud linnas valitsesid tegelikult ,kuna imperatriss Tz'u-hsi oli juba vana ja juhmivöitu ,
Tänu nende taolaste imelistele tarkustele ja teadmistele olevat imperatriss ka 60 aastaselt näinud välja nagu 20. Neist taolastest ja imelisest imperatrissist kirjutab pikalt tolle aegne Briti Impeeriumi saadik enda mälestuses