Pavel Bogovski
Pavel Bogovski (sündinud 10. märtsil 1919 Tartus) on eesti arstiteadlane ja akadeemik.
Bogovski isa oli arst ja ema halastajaõde. Tema lapsepõlv möödus Saaremaal, kus ta oli saksakeelses lasteaias. Kaheksa-aastaselt rääkis ta nii eesti, saksa kui ka vene keelt.
Aastatel 1937–1941 õppis ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Teise maailmasõja tõttu pidi ta emigreeruma Kasahhi NSV-i, kus 1943. aastal lõpetas Alma-Ata meditsiiniinstituudi. Peale lõpetamist mobiliseeriti ta sõjaväkke, kus Eesti Laskurkorpuse rivistuses oli vanemarst.
Hiljem jätkas tudeerimist Tartu Riikliku Ülikooli aspirantuuris A. Valdese juhendamisel. Tema erialaks oli patoloogiline anatoomia, mis päädis kandidaadiväitekirja kaitsmisega aastal 1949. Väitekirja teemaks oli "Vaegtoite ja glükosisüstete mõjust haava organisatsioonilise protsessi morfoloogiale (maksale)"
Aastast 1949 oli ta Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Instituudi direktor.
Aastal 1961 kaitses ta doktorikraadi.
Bogovski tähtsamad saavutused on seotud onkoloogia ja kantserogeensete ainete uurimisega. Samuti aitas ta kaasa eestikeelse meditsiiniterminoloogia arendamisele.