Montana Freemen
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Montana Freemen - (eesti keeles Montana Vabadmehed) on religioosselt meelestatud grupp isikuid Jordani linnas Montanas USAs kes lähtudes mõnedest Ameerika valitsuse poolt vastuvõetud aktidest mis on vastuolus USA konstitutsiooniga on keeldunud tunnistamast administratsiooni legaalsust.
[redigeeri] Ideoloogia
See ja teised analoogilised patriootliku alatooniga liikumised on olnud USAs suhtelislt populaarsed alates Ameerika Ühendriikide loomise protsessidest 1700ndatel aastatel. Erinevad grupid on hakanud vastu nii riigistamisele üldiselt kui ka riigi ja tema üksikute instantside vastu. Paljud politoloogid ja teised kodanikud on leidnud sellistest ideoloogiatest ideed mida on järgitud tänapäevani. Põhikonseptsioon on siiski, et ajaloo jooksul on riik muutunud repressiv organiks mis on vastuolus riigi kontspetsiooniga ehk kodanikud on muutunud vahenditeks kes eksiteerivad riigi jaoks mitte, et riik peab olema kodanike jaoks.
Enamus sellisest poliitikast lähtuvatest ühendustest lähtuvad oma tegevuses Kreeka-Rooma õiguslikust alusest, et iga seadus on kehtiv seni kuni see kuulutatakse kehtetuks selle isikute grupi poolt kelle jaoks või huvide kaitseks on seadus vastu võetud. Sealt tulenevalt on võetud aluseks Magna Carta mis oli õiguslik leping Kuninga ja Rahva vahel. Kuna kumbki pool ei ole seda lepingut kehtetuks kuulutanud siis kehtib see tänase päevani. Kuna sellised patriootilised liikumised (eriti Ameerikas - kuid ka Inglismaal ja Prantsusmaal) loevad ennast lepingu õigusjärglasteks siis kehtib nende jaoks leping edasi. Sellise juriidilise tõlgenduse alusel on USA tunnistanud ennast Briti Impeeriumi järglaseks Põhja-Ameerika kontinendi osas ja seega on Magna Charta kehtiv mõlemapoolselt. Samuti on MagnaCharta olnud USA konstitutsiooni eeskujuks ning enamus MagnaCharta põhimõtetest leiab kajastamist ka seal. Põhipunktid mille alusel käib võitlus on
1. Enesemääramine - igal isikul on õigus määrata oma kuuluvus nii religiooni, grupi kuuluvuse (right to assosiate) kui ka poliitiliste veendumuste alusel.
2. Inimväärikus - ühtegi isikut ei tohi diskrimineerida punkt1 toodud kuuluvuste alusel.
3. Iseseisvus - kui valitseja või valitsus muutub oma kodanike suhtes repressiivseks siis on kodanike aukohus selline valitsus asendada - A. Poliitiliste vahenditega aka valimised. B. Juriidiliste vahenditega aka kohtud. (USA kohtuseaduses on kirjas, et valitsus kollektiivselt ei vastuta ühegi asja eest ainult isikut on võimalik kohtus alla anda - mis on vastuolus konstitutsiooniga) ja C. Militaarsete vahenditega aka relvastatud riigipööre - mis eeldab suure hulga isikute rahulolematust istuva valitsusega.
[redigeeri] Vastasseis valitsusega
Ameerika Ühendriikide Konstitutsioon määrab, et ainult USA Valitsusel on õigus välja anda ja emiteerida maksevahendeid USA pinnal. Seda saab muuta ainult rahvahääletusel. Sellest lähtuvalt Ameerika Ühendriikide Kongressi otsus 23. detsembrist 1913 vastu võetud Föderaalreservi seadust mida kutsutakse Owen-Glass Actiks ja millelele andis seaduse jõu president Woodrow Wilsoni allkiri on Konstititutsiooni vastane ja seega õigustühine. Sealt tulenevalt on Valitsuse tegevus maksude kogumise osas ning igatsorti võlakirjade väljaandmise osas mitte legaalsed kuna tegelikult trükib raha ja väljastab võlakirju mitte USA valitsus aga erapankade konsortsium mida tuntakse Föderaalreservi nime all.
Nende rahulolematus USA valitsusega viis selleni, et aastatel 1970 kuini 1996 ignoreerisid nemad osaliselt ja mõnedes aspektides ka täielikul valitsusstruktuure. Kasutati omavahel väljaantud tšekke ning muid võlakirju ning elati bartertehingute põhimõttel. Kuid alates 1992 aastast hakkas valitsus neile survet avaldama, et nad loobuksid oma tegevusest sest nende maksupoliitika tõed mida valitsus ei suutnud ümberlükata jõudsid massidesse ning valitsuse maksupoliitika oleks järgmise 20 aasta jooksul tabanud täielik krahh sellise arengu juures. Vastavalt USA Iseseivusdeklaratsioonile on maksude kogumine vabatahtlik kuid seda seni kuni sa ISE nõustud makse maksma - kui oled juba korra maksmist alustanud ei saa sa sellest enam keelduda. Samuti alustasid Montana Vabamehed enneolematut aktsiooni USA riigivõla tagasimaksmiseks Föderaalreservile. Kasutades kõrgeltharitud finansistide juhatust panid nad võlakohustuse trustile UNITED STATES OF AMERICA ning oleks aastaks 2009 maksnud ära võla ja plaani alusel viinud USA sellisesse seisu, et aastaks 2020 oleks kadunud maksude vajadus. Kuna tegevus oli seadslik siis vaitsus ei saanud seda tegevust takistada. Valitsusepoolne surve algas peale seda kui püüti parandada valitsus asutuste tööd ning anti kohtusse isikuid valitsusest kes olid korrumpeerunud ja kasutasid muid ebaseaduslikke võtteid. Vastaseis kulmineerus 25.märtsil 1996a. kui FBI ja BATF agendid püüdsid vallutada rantsot kus asusid liikumise juhid. Kuna liikumisest võtsid osa paljud endised eriväelased ja isegi valitsusringkondades kodus olev USA Armee Colonel James "Bo" Gritz endine erivägede juht siis lõppes rünnak täieliku fiaskoga. Algas 81 päeva kestav piiramine mis lõppes alles Juunis 1996. Peale pikka piiramist andsid liikumise juhid ennast vabatahtlikult Valitsusjõudude käsutusse, et saabuval kohtuistungil edendada oma liikumise ideid ka teistesse osariikidesse. Kuna USA valitsusel on tihedad "sidemed" meediaga siis kohtuprotsess on praktiliselt meedias kajastamata. Informatsiooni on levitanud vabadusse jäänud liikmed kasutades alternatiivseid meedia kanaleid - Emailid, kohalikud raadiod, HAM raadiod ning ise väljaantud raamatute abil. Vaatamata valitsuse katsetele antud kohtuasja summutada on antud ideed levinud ka juba mitmetesse teistesse osariikidesse ning Maksuametil on tekkinud juba teatud piirkondades tõsised raskused. Kuna paljud liikumise toetajad kes on ise juba makse maksnud kuid ei registreeri enam oma lapsi ning see on saanud juba probleemiks.
[redigeeri] Välislingid
Kodanikud ja Vabadus
Patrick Shannoni vaatenurk
Vabameeste Tutvustus
Kohtukäsitluse tutvustus
IsikuVabaduseVõrgustiku koduleht
Tuntuim liikumise toetaja Colonel Bo Gritz