Nāgārdžuna
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
[redigeeri] Nagardzuna
Tema elu kohta on vähe konkreetseid detaile kuid legende selle eest hulgaliselt. Sündis väidetavalt Löuna Indias linnas Nagarjunakonda(నాగార్జునకొండ) Guntur-i maakonnas Andhra Pradesh-is brahmaani perekonnas , Hinduismi kirjakeele traditsiooniks oli sanskrit , körgkastis sündinud intellektuaal Nagardzuna saanud hariduse vastavalt pere traditsioonile asus ka enda kirjatöid vormistama samas keeles vördluseks tol ajal budistide hulgas enam kasutusel olnud traditsionaalse pali keelega . Olles hinuduist vahetas ta hiljem maailmavaadet ja läks yle budismi.
Nagardzuna oli budismi filosoofidest üks esimesi kes enda kirjatööd kirjutas sanskritis Suurema osa elust veetis ta klootri-ylikoolides kus tal oli kohutavalt suur hulk järgijaid ja öpilasi möned tema kirjutatud tekstid arvatakse tegelikult kuuluvat tema öpilastele ja austajatele.
Kuulus Taranatha ,kes üksipulgi ja detailselt pani kirja Budismi ajaloo virises ja vingus kövasti et kirjatööd mis tunduvad olevat nii öelda " Nagardzuna öpilaste " poolt kirjutatud on , yks suur peavalu ja probleem hiljem tulevikus budismi filosoofiale
Nāgārdžuna-st ja tema kesktee-filosoofiast on esmalt rääkinud Eestis orientalist ja tölkija Linnart Mäll.
Kunstis on propageerinud rahvale Nāgārdžuna ideid Tõnis Vint 70.ndatel ja Leonhard Lapin .
Śūnyatā, शून्यता (Sanskrit) ehk Suññatā (Pāli) on termin mille vaste inglise keeles on "Emptiness" vöi "Voidness" seega eesti keeli ,,,,tyhjus.
Author | Title | Publisher | Notes |
---|---|---|---|
Lindtner, C | Nagarjuniana | Motilal, 1987 [1982] | Sisaldab Sanskriti vöi Tiibeti tekste ja tölkeid
Shunyatasaptati, Vaidalyaprakarana, Vyavaharasiddhi , Yuktisastika, Catuhstava ning Bodhicittavivarana. Bodhisambharaka.Sanskriti ja Tiibeti tekstid on Vigrahavyavartani-lt. In addition a table of source sutras is given for the Sutrasamuccaya. |
Komito, D R | Nagarjuna's "70 Stanzat" | Snow Lion, 1987 | Shunyatasaptati tölge koos Tiibetikeelsete kommentaaridega |
Bhattacharya, Johnston and Kunst | Nagardzuna dialektiline meetod | Motilal, 1978 | A superb translation of the Vigrahavyavartani |
Kawamura, L | Golden Zephyr | Dharma, 1975 | Suhrlekkha tölge koos Tibetikeelsete kommentaaridega |
Jamieson, R.C. | Nagarjuna' värsid Suurele Söidukile and the Heart of Dependent Origination | D.K., 2001 | Translation and edited Tibetan of the Mahayanavimsika and the Pratityasamutpadahrdayakarika, including work on texts from the cave temple at Dunhuang, Gansu, China |
Gautama Buddha õpetuses on tühjus absoluutne tõde ja absoluutne olemasolu. Subjekt ja objekt, mõistus ja vorm moodustavad temas ühtse terviku. Tühjus pole olematus, vaid kogu elu ning kõikide asjade tõeline allikas, kõikide asjade põhiolemus.
Lao-Zi on tühjust võrrelnud suure tühja anumaga, mis lubab endasse mahutada lõputu hulga uusi asju.
Tühjuse tunne valdab sind siis, kui sa oled saavutanud midagi sellist, millega sa rahul oled, mis valmistab sulle suurimat naudingut.16
Tühjus on nagu igavik, nagu teine, ajaga paralleelne dimensioon, kus puudub kronoloogia. Kõik, mida me teeme ja tunnetame, kuulub siia maailma, teisel pool on aga tühjus.17
Inimese meeles esineb tühjus üksindusena. See ei ole mitte füüsiline üksiolemine, hüljatud olek, vaid meeleseisund, mis on vaba eritlevast mõtlemisest, ebateadvuse sümbolitest ja arhetüüpidest. Üksindus on kirgedest, tunnetest, mõtlemisest ja kujutelmadest vaba seisund.
Tühjus on sarnane unenägudeta unele: inimene ei tunne ega mäleta midagi, aeg kaob vahelt ära.18
Üksindus on olemasolu kõigi ilmingute tühjusloomuse tajumine, mineviku, oleviku ja tuleviku tühjenemine ühte hetke – seeläbi hetke ning igaviku kokkusulamise tundmine – sõnaga – igavene elu.
Üksindus on meie puhas meel.
[redigeeri] Välislingid
- Online version of the Mula madhyamaka karika with Sanskrit and English Translated by Stephen Batchelor