Vald
Vald on mitmes riigis omavalitsus- ja/või haldusüksus.
Sisukord |
[redigeeri] Eesti
[redigeeri] Valla ajaloolisest tähendusest
Eestis ja teistel soome-ugri aladel tähendas skandinaavia laensõna 'vald' muinasajal ilmselt kas kellegi poolt rohkem või vähem vägivaldselt kehtestatud võimu ja võimuala või mingi kohaliku autoriteedi mõjupiirkonda (sellest ajast pärineb ilmselt ka sõna 'vald' seotus võimu ja mõjuga, näiteks liitsõnades meelevald, vägivald, surmavald jne). Ilmselt ei olnud tegu otseselt kindla valitsuspiirkonnaga või haldusüksusega, nagu selleks oli kihelkond.
17. sajandil hakati vallaks nimetama ühe valla juurde kuuluvaid pärisoriste talupoegade majapidamisi ehk ühe mõisa võimkonda, inimesi ja maid. 18. sajandil hakkas see tähendama aga ka lihtsalt talupoegade kogukonda. Olukord muutus pärast pärisorjuse kaotamist 1816 Eestimaal ja 1819 Liivimaal, mille järel hakati valdu moodustama kohalike omavalitsusüksustena, enamasti mõisakogukondade kaupa. 1866. aasta vallareformiga said vallad mõisast sõltumatuks, talupojad said ise endale vallavalitsuse (volikogu) valida. Valimised olid kuni 1917. aastani siiski seisuslikud: peremehed valisid kaks, sulasrahvas ühe kolmandiku volikogust. Peale Veebruarirevolutsiooni muutuid valimised aga demokraatlikeks, valitud kogu hakati kutsuma nõukoguks, need nimetati uuesti volikogudeks 1926. aastal.
Esimese Eesti vabariigi ajal, osaliselt juba varemgi, vähendati valdade arvu tunduvalt, et suurendada nende elujõulisust ja efektiivsust, 1939. aastaks oli Eestis veidi üle 200 valla. Vallad säilisid Eestis 1950. aastani, mil senine halduskorraldus asendati nõukogulikuga, 1945–1950 eksisteerisid valdade allüksustena külanõukogud.
[redigeeri] Eesti vallad tänapäeval
Valdu hakati taastama alates 1990. aastast, mil kolme aasta jooksul viidi läbi põhjalik haldusreform. Senised külanõukogud nimetati ümber valdadeks ning neid hakati peagi ka liitma. Samuti loodi maavaldade kõrvale alevvallad, nendeks said alevid, mis ei saanud toona linnaks. Mõne aja pärast hakkasid tekkima ka linnade ja maavaldade ühisomavalitsused, mis tähendas seda, et valla territooriumisse võisid hakata kuuluma ka linnad.
Et valdade suurus, rahvastik ja elujõulisus on Eesti lõikes väga varieeruv, on püütud puhuti läbi viia põhjalikumaid haldusreforme, et omavalitsuste süsteemi tasakaalustada. Need valitsusepoolsed katsed on lõppenud edutult, kuid kohalikul tasandil on väga paljud mitmed vallad, linnad ja alevid üksteisega liitunud ning moodustanud tugevamaid omavalitsusüksusi. Tõeline pretsedent loodi aga 2005. aastal, mil Tapa vallaks ühinesid Lehtse ja Saksi vald ning Tapa linn ning senised Järvamaa alla kuulunud Lehtse valla alad liideti Lääne-Virumaaga.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti valdade loend
- 1. aprillil 1939 asutatud valdade nimekiri
- Eesti haldusjaotus
[redigeeri] Bhutan
Bhutanis on vald (gewog; dzongkha keeles 'blokk') 2. järgu haldusüksus ringkonna (dzongkhag) ja küla vahel.
Bhutan on jaotatud 201 vallaks. Valla keskmine pindala on 230 km².
Vallad loodi Bhutani detsentraliseerimise programmi käigus, mida kuningas Jigme Singye Wangchuk 1980. aastal järgis.
Alates 1991. aastast on vallad ametlikud haldusüksused. Iga valda hakkas valitsema gup (vallavanem). Vallavanema valimisel osaleb üks esindaja igast majapidamisest.
[redigeeri] Vaata ka
- Bhutani haldusjaotus