Arutelu:Rootsi aeg
Siin peaks täpselt läbi mõtlema, mis selle infoga teha. Võib-olla saab selle pealkirja all ka mingit otseselt ajaloosse puutuvat teavet anda. Andres 10:07, 21 Sep 2004 (UTC)
Esimesed eestikeelsed trükised olid täiesti suvalise kirjapildiga. Seal on neid kummalisi kohti veel, aga see on juba naljakas. Mäletate, vanasti olid viirused, mis kukutasid kõik tähed yksteise otsa hunnikusse? Vot just see mulle silme ette tuligi, ainult et ilusas gooti kirjas. --Oop 21:43, 11 Jan 2005 (UTC)
Talurahva olukord muutus eriti raskeks siis, kui halva ilma tõttu vili ikaldus. Vihmase suvega mädanes põldudel hein, mida talvel loomadele toiduks anda, ning teravili kasvas vaevaliselt. Nii oli käes näljahäda. See on tänapäeval kah nii. Mis see Rootsi aega puutub või kus on informatiivsus? Hea tahtmise juures võiks lõigu tõsta ju põllumajandusse, kui sinna tuleks absats Argumendid põllumajanduse permanentse toetamise ja põllumeheelu raskuse poolt. --Oop 21:56, 11 Jan 2005 (UTC)
Näljahäda, katk jms võiks asetuda yleeuroopalisse konteksti. Praegune kirjeldus on kyll selline, et "Näljahäda oli nii Eestis kui Rootsis, aga rootslased, raisad, tahtsid ise syya. Pursuid!". Paraku piisab mulle selle toimetamisest, ymber kirjutada ja täiendada ei jaksa. --Oop 22:03, 11 Jan 2005 (UTC)
Seoses Rootsi ajaga oli veel see probleem, et üks ajaloolane laitis maha Rootsi aja kui Eesti ajaloo periodiseeringu osa. Selle asemel tuuakse tänapäeval välja Eesti varauusaeg, mis hõlmab ka 18. sajandi. Ka nimetus "Rootsi aeg" olevat eksitav ja ebamäärane. Seetõttu tekib küsimus, kas selle pealkirja all rääkida ainult Rootsi aja mõistest või esitada ka Rootsi aja ajalugu. Mina isiklikult arvan, et võiks ikka anda vähemalt ülevaate ajaloost. Andres 01:38, 12 Jan 2005 (UTC)
Anonüümne kirjutaja pidas siinset sisu väga vigaseks, eriti seda, mis puudutab Liivimaa majandusreglementi. Andres 7. detsember 2005, kell 16.47 (UTC)
[redigeeri] Aitab tarvitada küll
Pole sel kirjutisel häda kedagi. Vaateid Rootsi ajale on erinevad ning lõpliku tõe monopoli pole ka ühelgi ajaloolasel. Selge on see, et Rootsi aja positiivsed tulemused on erinevatel poliitilistel põhjustel ja erinevate huvigruppide poolt ilmselgelt üle tähtsustatud. Õigupoolest samahästi kui läbi uurimata on muutused etniliste gruppide ümberkujunemisel ning rootsi kolonisatsioonipoliitika. Rootsi võimu saavutuste hulka võib lugeda ühelt poolt eesti ja läti etnose väljakujunemisele alusepanekut, teisalt aga liivi etnose ilmselt sihiteadlikku väljasuretamist ning assimileerimist eestlaste (nn. lõunaeesti murrak) ja lätlaste hulka. Ilmselt alahinnatud on rootsi kolonisatsiooni mahtu Lääne- ja Harjumaal ning vähemal määral ka Saaremaal, kuid sellele andsid võimsa tagasilöögi Vene tsaarivõimud XVIII sajandil ning Saksamaa ja Rootsi vahelisel kokkuleppel toimunud eestirootslaste evakueerimine 1943-1944.
Millises Võnnus see piiblikonverents oli? Andres 17. oktoober 2006, kell 19:14 (UTC)