Adam Jakobson
Adam Jakobson (1817–1857) oli eesti koolmeister ja haritlane, Carl Robert Jakobsoni isa.
Jakobson oli pärit Võrumaalt ning tegutses esialgu rätsepa ja Tartu Ülikooli teenistujana. Tema haridus oli napp, kuid ta täiendas end iseseisvalt, soovides saada koolmeistriks. Samas tegeles ta ka muusikaga. 1841 abiellus ta Elise Jegoroviga, kelle kaudu sai ta Torma kihelkonnas köstri- ja kihelkonnakoolikoolmeistri koha. Et ta huvitus muusikast, asus ta laialt laulmist propageerima, luues mitmehäälseid laulukoore. 1845. aastal loodi tema algatusel Torma pasunakoor, teda toetas rahaliselt seejuures estofiil dr. Georg Schultz-Bertram. Et Jakobson pühendas orkestrile palju aega, sai sellest peagi silmapaistev muusikute kollektiiv, mis äratas laia tähelepanu. Jakobson tegeles ka kirjandusega, andes välja oma muusikaliste saavutuste tutvustamiseks kaks broðüüri: 1856.aastal ilmus “Torma Mängokoor” ja 1857. aastal “Tallorahva süddamerõmust”.
Adamson kuulus ta ka Torma vennastekogudesse (hernhuutlaste hulka) ja tõusis seal juhtivaks tegelaseks. Tema algatusel ehitati kiriku kõrvale palvemaja.
Adamson tõusis Torma juhtivaks ja populaarseimaks avaliku elu tegelaseks, kuid paraku suri ta vaid 40-aastaselt.