Laiuse ordulinnus

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist
Vaade müüridele.
Suurenda
Vaade müüridele.
Üks tornidest koos müüriga.
Suurenda
Üks tornidest koos müüriga.
Üksik säilinud sein.
Suurenda
Üksik säilinud sein.
Teise torni jäänused (torne oli kokku kolm).
Suurenda
Teise torni jäänused (torne oli kokku kolm).

Laiuse ordulinnus asub Jõgevalt kümmekond kilomeetrit kirde suunas, Laiusevälja külas.

Linnuse vanimaks osaks on hilisema ringmüüri edelanurgas paiknenud maakividest ja tellistest majalinnus, mis ehitati arvatavasti 14. sajandi alguses. Esmakordselt mainitakse seda aastal 1406. Peatselt lisandus majalinnusele ringmüürkastell. Sissepääs linnusesse asus müüri kagupoolses osas. 15. sajandi alguses ehitati linnus ümber. Uus värav murti müüri lääneseina, rajati väravahoone ja eeslinnus. Sama sajandi keskpaigas lisati linnuse loode-, kirde ja kagunurka ümartornid. Müüride kõrgemaks ja paksemaks ehitamist jätkati ka edaspidi.

Liivi sõja alguses 1558 aastal langes Laiuse Vene vägede kätte, kes selle 1559 purustasid. Linnus oli hiljem siiski veel kasutusel nii Poola staarostkonna kui ka 1622. aastast alates Rootsi lossilääni keskusena. Vahetult peale rootslaste kätte sattumist annetati Laiuse lään Henrik Klasson Flemingule. Põhjasõja ajal, pärast Narva lahingut (1700-1701), oli Rootsi kuningas Karl XII oma vägedega Laiusel talvekorteris. Edasise sõjategevuse käigus purustati linnus lõplikult ja on sestpeale varemetes.