Depressioon
Siin räägitakse psühholoogia ja psühhiaatria mõistest; teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Depressioon (täpsustus).
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Depressioon on meeleoluhäire, mida iseloomustab ennekõike alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ning energia vähenemine. Nendega kaasneb sageli kiire väsimine, isegi pärast väikest pingutust ja vähenenud aktiivsus. Lisaks nendele esinevad sageli nn "lisasümptomid":
- tähelepanu ja keskendumisvõime alanemine
- enesehinnangu alanemine
- süü- ja väärtusetusetunne
- pessimism tuleviku suhtes
- unehäired
- söömishäired
- enesevigastus- või suitsiidimõtted või -teod.
- lühimälu häired
Depressiooniga kaasnevate neurohormonaalsete muutuste tõttu alaneb immuunsüsteemi vastupanuvõime haigustele. Eristatakse depressiooni somaatilisi (kehalisi) ja psühholoogilisi sümptomeid:
Sisukord |
[redigeeri] Depressiooni kehalised sümptomid
- Unehäired
- Söögiisu muutus, söömishäired
- Sugutungi kadumine
- Väsimus ja energia kadumine
- Võimetus tunda rõõmu (anhedoonia)
[redigeeri] Depressiooni psühholoogilised sümptomid
- Kurvameelsus ja meeleheide, ärrituvus
- Madal enesehinnang
- Apaatia, huvipuudus
- Suhtlusprobleemid
- Süütunne
- Negatiivne mõtlemine
- Enesetapumõtted
Vahel kasutatakse depressiooni mõistet ka meeleolu hetkelise, kerge alanemise kohta. Sellist kasutust tuleks vältida. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele.
Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust.
[redigeeri] Depressiooni tüübid
Depressioon on keerukas haigus ja inimestel on erinevad sümptomid, mitte üksnes halb enesetunne. Eelkõige tuleb mõista probleemi iseloomu, see vähendab hirmutunnet ja segasust.
[redigeeri] Kliiniline depressioon
Psühholoogiline depressioon on emotsionaalne reaktsioon kaotustele ja pettumustele. Neid võivad vallandada psühholoogilised või emotsionaalsed sündmused.
Bioloogiline depressiooni tekitab sageli füüsiline (füsioloogiline) muutus organismis. See on kiire kuluga: "Ma ei saa aru, miks ma ennast nii halvasti tunnen... Kõik on ju korras..." Psühholoogiliste sümptomitega kaasnevad füüsilised sümptomid, mida põhjustab keemiline väärtalitlus närvi- ja hormonaalsüsteemis.
Sesoonse depressiooni kutsub esile päikesevalguse vähenemine. Päikesevalguse mõjul toimuvad hüpofüüsis muutused, mis muudavad mõnel inimesel aju keemilist tasakaalu, nii et neid tabab päikesevalguse vähenedes ränk bioloogiline depressioon. Sügismasenduse vähendamiseks on hakatud määrama valgusravi: patsient istub talvisel ajal iga päev 1-2 tundi eredas valguses. Lisaks soovitatakse sügismasenduse all vaevlejatel iga päev vähemalt tund aega õues olla. Ka uuem farmakoteraapia sisaldab spetsiaalseid vahendeid sesoonse depressiooni raviks.
Segatüüpi depressiooni vallandab mingi kindel sündmus, kuid inimesel ilmnevad nii emotsionaalsed kui ka füüsilised sümptomid.
Düstüümia on pidevalt kergelt alanenud meeleolu, mis ei vasta kerge depressiooni kirjeldusele.
[redigeeri] Põhjused
Umbes 5% täiskasvanuist kannatab sügava masenduse all, 10–15%-l on kerge depressioon. Depressioon vaevab kogu elanikkonnast iga viiendat inimest, ravi saab neist iga kolmas; iga viieteistkümnes vajab haiglaravi. Naiste haigestumus on suurem kui meestel. Eestis on depressioon spetsialistide hinnangul aladiagnoositud - inimestel puudub haigusteadlikkus, paljud usuvad, et suudavad ise haigusega toime tulla, puudub meditsiiniline kindlustus, asutakse kaugel kvalifitseeritud arstiabist, abi otsimast takistab häbi.
[redigeeri] Pärilikkus
Riskitegur on pärilikkus. Haiguse võivad vallandada järsud muutused nagu elukoha vahetus ja sotsiaalse võrgustiku puudumine, samuti pikaaegne haigus. On leitud, et depressiooni haigestumine on tõenäolisem, kui suguvõsas on esinenud depressioon, enesetapud, söömishäired või alkoholism.
Depressioonile on vastuvõtlikumad paindumatud, raskeloomulised inimesed. Meeleoluhäired on seotud teatud normaalse isiksuse joontega ning patoloogiliste joontega (isiksushäired).
[redigeeri] Psühhosotsiaalsed tegurid
Minapsühholoog Heinz Kohut rõhutab isiksushäiretega seotud haavatavust. Depressiooni taustal on sageli turvalise täiskasvanuta kasvanud laps, kel pole olnud võimalust saada positiivset tagasisidet enesest ega ka ümbritsevast maailmast. Järsud elumuutused nagu töötus, haigused, üksindus ja sotsiaalse toetuse puudumine.
[redigeeri] Ravi
- Järgneb ravimeetodite tutvustus, mis ei ole arstlik nõuanne ja mille lugemine ei saa asendada arsti konsultatsiooni. Vikipeedia ei vastuta iseravimise tagajärgede eest.
Depressiooni ravitakse psühhofarmakoteraapia ehk ravimitega - antidepressantidega, psühhoteraapiaga ning raskematel juhtudel ka elekterkrampraviga.
![]() |
---|