Hinajaana

[redigeeri] Hinajaana

Budismi lõunapoolne vool. theravada ajalooliselt vanem koolkond ,Tunnistab Pali kaanonit

480. enne Kr. kui Buddha suri tulid 500 öpetatud munka kokku nende hulgas ka Ananda ja lugesid yles enamus Gautama könesid ja loenguid mida ta 45 aasta jooksul oli pidanud.Vörreldi neid öpetusi ja lepiti kokku ka riitustes ja tseremooniates mida peab sanghas säilitama ja läbi viima.

Nöudeks sai et enamus öpetus-sönu ja tekste peab pähe öppima . Neid nimetatakse öpetus-sönadeks vöi tekstideks. Klassikaline theravaada kirjandus koosneb kolmest korvist. Tipitaka

Vinaya Pitaka

Sutta Pitaka

Abhidhamma Pitaka

Sellest ajast pärineb tekstides klassikaline algus ,"Evam me sutam" — "Nii olen ma kuulnud. Kuna need mungad olid isiklikult kuulnud Sidhartat seda rääkimas.

Tolle aja tekstid olid köik palmilehtedele kirjutatud . Teenekate munkade töö tulemusena pandi köik kirja ja klassifitseeriti kogu Budda poolt pakutud teosreetiline materjal

Mahajaana, põhjapoolne suund).Vastuolud budismis said alguse mõni sajand peale Buddha surma, kui edumeelne munk Mahadeva nõudis budistlike tekstide vabamat interpretatasiooni . Nii tekkis lõhe Theravaada ja Mahasanghika vahel, mis sai Mahajaana koolkonna aluseks.



[redigeeri] Välislingid