Maateaduste mõisteid (A)
Sellele leheküljele on koondatud lingid maateaduslikele artiklitele, mille pealkirjad algavad A-tähega.
aabasoo | laiade älveste ja kitsaste rabapeenardega siirdesoo | ||
aa-laava | teravaservaline ja ebaühtlase pinnaga laava | ||
Aaleni lade | Kesk-Juura ladestiku kõige alumine lade | ||
aas | lühiajaliselt üleujutatav rohumaa | ||
aastaaeg | aasta alljaotis, mida iseloomustavad teatud ilmastikuolud ja neist tulenevad fenoloogilised nähtused | ||
aastarõngas | puittaime aastast juurdekasvu näitav tüverõngas | ||
Abbé refraktomeeter | mineraalide ja vääriskivide murdumisnäitaja määramiseks mõeldud instrument | ||
ablatsioon (glatsioloogia) | protsessid, mille tagajärjel lume ja jää kogus liustikus väheneb | ||
ablatsioon (meteoriitika) | meteoori pinnakihi aurustumine atmosfääri ülakihtides | ||
ablatsioonimoreen | |||
abrasiivsed kivimid | |||
abrasioon (geoloogia) | |||
abrasiooniline kulutus | |||
abrasiooninõlv | |||
abrasioonitasandik | |||
absoluutne ajaarvamine | |||
absoluutne kronoloogia | |||
absoluutne kõrgus | enamasti kõrgus merepinnast | ||
absoluutne niiskus | |||
absoluutne sügavus | |||
absoluutne vanus | |||
abüssaal | |||
abüssaalisete | |||
abüssaalitasandik | |||
abüssaalne kivim | |||
abüssaalpelagiaal | |||
abüssaalsus | |||
ACF diagramm | kolmnurkne diagramm moondekivimite mineraalse koostise kujutamiseks | ||
Adavere lade | |||
adhesioon | |||
adulaar | leelispäevakivide hulka kuuluv mineraal | ||
adulaariläige | |||
advektsioon (geoloogia) | |||
advektsioon (meteoroloogia) | |||
aegkond | geokronoloogilise skaala hierarhias eoonist järgmine väiksem üksus | ||
aeglased muutused | |||
aeratsioonivöö | |||
aerofoto | õhust (reeglina lennukilt) tehtud foto Maa pinnast | ||
aerogeoloogia | |||
aeromagnetiline kaardistus | õhust (reeglina lennukist) magnetomeetriga teostaud Maa magnetvälja mõõtmised | ||
aeromagnetiline kaart | |||
aeromagnetiline uuring | |||
aerosool | pihus ehk dispersne süsteem, kus vedelik on pihustatud gaasis | ||
afaniitne struktuur | kivimi struktuur, mille korral ei ole kivimit moodustavad mineraaliterad palja silmaga eristatavad | ||
afebium | |||
AFM diagramm | moondunud savikivimi koostist näitav kolmnurkne diagramm | ||
afootne vöönd | maailmamere kiht, kus valguse puudumisel ei ela fotosünteesivaid organisme | ||
aglomeraat (geoloogia) | valdavalt ümardunud klastidega püroklastiline sete, mille keskmine terasuurus ületab 64 mm | ||
aglutinaat | |||
agregaat (mineraloogia) | |||
agregaatne tekstuur | |||
agroklimatoloogia | |||
agrometeoroloogia | |||
ahelsilikaadid | |||
aherainemägi | |||
aherkivim | |||
ahhaat | peitkristalliline poolläbipaistev kvartsi erim | ||
A-horisont | enim humifitseerunud orgaanilist ainet sisaldav mullahorisont | ||
aineringe | |||
ajaarvestuse meetod | |||
ajajärk | vananenud üksus geokronoloogilises ajaarvamises | ||
ajalooline geoloogia | geoloogia osa, mis uurib Maa ja tema elustiku arengut läbi geoloogilise aja | ||
ajastik | geokronoloogilise skaala hierarhias ajastust järgmine väiksem üksus | ||
ajastu (geoloogia) | geokronoloogilise skaala hierarhias aegkonnast järgmine väiksem üksus | ||
ajujää | |||
ajurand | |||
ajutine veevool | |||
ajuvesi | tugevate püsituulte põhjustatud ajutine merepinnataseme tõus | ||
AKF diagramm | kolmnurkne diagramm moondekivimite mineraalse koostise kujutamiseks | ||
A-kiht | akondriit | ||
akretsioon (geoloogia) | |||
akritarhid | |||
aktiivne horisont | |||
aktiivne mandrinõlv | |||
aktinoliit | |||
aktinomeetria | |||
aktsessoorne mineraal | kivimi koostises esinev mineraal, mis esineb kivimis juhuslikult või nii väikses koguses, et teda ei kasutata kivimi nimetamisel ja klassifitseerimisel | ||
aktualism | printsiip, mille kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud | ||
akumulatsioon (glatsioloogia) | |||
akvamariin | |||
akvatoorium | |||
Akvitaania lade | |||
alabaster | peeneteraline sageli poolläbipaistev kipsi erim | ||
alakülg | |||
alamik | |||
alamlade | |||
alanduslehter | |||
alanev murenemine | |||
alang | |||
alaskiit | suure päevakivisisaldusega happeline süvakivim | ||
alass | |||
albeedo | pinnalt hajunud ja sellele langenud valguse intensiivsuse suhe | ||
albiidi seadus | |||
Albi lade | |||
albiidistumine | |||
albiit | plagioklasside hulka kuuluv naatriumirikas päevakivi | ||
albiit-epidoot-amfiboliitne faatsies | |||
albitiit | |||
aldiskivimid | |||
aleksandriit | |||
aleuriit | savist jämedama, kuid liivast peenema terasuurusega purdsete | ||
aleuroliit | valdavalt aleuriidist koosnev settekivim | ||
aleuroliit-savikivim | |||
alfa-kvarts | |||
alfaosake | |||
Alissovi kliimaklassifikatsioon | |||
alkalitroofsus | |||
Alkemade joon | |||
Allerød (kliima) | |||
alliitne murenemine | |||
allikalubi | |||
allikas | |||
allikasoo | |||
allmaaveevool | |||
allofaan | amorfne savimineraal | ||
allogeen | |||
allogeenne mineraal | |||
allohtoonsus | |||
allokeemilisus | |||
allokromaatsus | |||
allotigeenne komponent | |||
allotigeenne mineraal | |||
allotroopia | mõnede keemiliste elementide omadus esineda mitmel eri kujul | ||
alluuvium | purdsetteist koosnev vooluvee poolt setitatud sete | ||
almandiin | |||
alpiinne vöönd | |||
alpi kurrutus | |||
alpiaas | |||
alumiinium | metalliline keemiline element järjenumbriga 13 | ||
alumosilikaadid | |||
aluniidistumine | |||
aluniit | |||
aluseline kivim | tardkivim, mille ränidioksiidisisaldus jääb vahemikku 45...52% | ||
aluseline laava | |||
aluskivim | |||
aluskord | tard- ja moondekivimeist koosnev pealiskorra alune kivimkeha | ||
aluspind | |||
aluspõhi | pealiskorra settekivimeist ja aluskorra kristalseist kivimeist koosnev kiht, millel lasub pinnakate | ||
aluspõhjageoloogia | |||
alvar | |||
Alvin | |||
amalgaam | |||
amasoniit | |||
amblügoniit | |||
Ameerika Ühendriikide Geoloogiateenistus | |||
ametüst | violetne kvartsi erim | ||
amfiboliidifaatsies | |||
amfiboliit | sätendav tume moondekivim | ||
amfiboolid | silikaatsed lintstruktuuriga kivimit moodustavad mineraalid | ||
amfiteaterorg | |||
amfoteersus | |||
ammoniidid | |||
amorfsus | |||
amosiit | |||
Anadõri kilp | |||
analtsiin | |||
analüsaator (polarisatsioonimikroskoop) | polaroid või Nicoli prisma, mida kasutatakse valguse polariseerimiseks polarisatsioonimikroskoobis | ||
anataas | |||
anateksis | kivimite osaline sulamine | ||
andalusiit | |||
andesiin | plagioklasside hulka kuuluv päevakivi | ||
andesiit | keskmise koostisega vulkaaniline kivim | ||
andradiit | |||
aneroidbaromeeter | |||
anglesiit | |||
Angliani jäätumine | |||
anhüdriit | |||
anioon | negatiivse elektrilaenguga ioon | ||
anisotroopne mineraal | |||
ankeriit | |||
anomaalia | |||
anortiit | |||
anortoklass | |||
anortosiit | |||
Antarktika | maailmajagu, mis hõlmab Antarktise mandri ja seda ümbritsevad saared Lõuna-Jäämeres | ||
antekliis | suure ulatusega, kumer platvormse aluskorra struktuur | ||
antetsedentne veekogumisala | |||
Antiani soojenemine | |||
antigoriit | |||
antiklinaal | kihtide kurd, milles kihid on kõige kõrgemal kurru keskosas | ||
antiklinaalne kuppel | |||
antiklinaalne püünis | |||
antiklinoorium | |||
antimon | poolmetallide hulka kuuluv keemiline element järjenumbriga 51 | ||
antipertiit | |||
antipood | punkt, mis asetseb diametraalselt Maa vastasküljel | ||
antitsüklon | |||
antofülliit | |||
antraksoliit | |||
antraksüloon | |||
antratsiit | |||
antropogeenne protsess | |||
Antsülusjärv | |||
apalatši kurrutus | |||
apatiit | |||
apatši pisar | |||
apiniidid | |||
apliit | |||
apliit-pegmatiitne soon | |||
apofüüs | |||
Apti lade | |||
Araabia-Nuubia kilp | |||
aragoniit | |||
arealoogia | |||
areniit | |||
argentiit | |||
argilliit | |||
argoonimeetod | |||
Arhaikum | vanim eoon kestusega Maa sünnimomendist kuni 2500 Ma tagasi | ||
arheotsüaadid | |||
ariidne kliima | |||
arkoos | päevakivirikas punakat värvi liivakivi | ||
Arktika | põhjapoolust ümbritsevate alade üldnimetus; arktilisse kliimavöötmesse jääv ala | ||
arktiline kliimastaadium | |||
arktiline kliimavööde | kliimavööde, kus juuli keskmine õhutemperatuur ei ületa 10°C | ||
arseen | keemiline element; arseenist koosnev trigonaalne mineraal | ||
arsenopüriit | valkjashall rombilise süngoonia mineraal; peamine arseeni maak | ||
art | |||
arteesia | |||
arteesia allikas | |||
arteesia bassein | |||
arteesia vesi | |||
arumets | |||
aruniit | niidukooslustega asustatud parasniiske või kuiv ala | ||
asbest (mineraal) | kiulise ehitusega mineraalide grupp | ||
asendumine (mineraloogia) | |||
asendusmoone | |||
asfaltiit | musta värvi looduslik bituumen | ||
asoikum | |||
assimilatsioon (geoloogia) | |||
astang | |||
astenosfäär | litosfääri all olev poolvedel kiht | ||
asterism | |||
asteroid | Päikesesüsteemi väikeplaneet, mille orbiit on reeglina Marsi ja Jupiteri orbiitide vahel | ||
astmeline murrang | |||
astrobleem | meteoriidi- või komeedilöögist tekkinud kraatri jäänuk | ||
astrogeoloogia | |||
asuriit | sinist värvi monokliinne mineraal | ||
atlantiline kliimastaadium | |||
atmosfäär | Maad ümbritsev gaasikiht | ||
atmosfääriaken | |||
atmosfäärifront | |||
atmosfäärist pärit põhjavesi | |||
atmosfäärirõhk | |||
atoll | üle merepinna ulatuv korallrahu, mille keskel on laguun | ||
atmosfääri temperatuurigradient | |||
atsonaalne muld | väljakujunemata horisontidega muld | ||
Atterburgi piirid | |||
augiit | pürokseenide hulka kuuluv tume mineraal | ||
aulakogeen | |||
auramisudu | udu, mis tekib veekogude kohale, kui selle kohal olev õhk on veest jahedam | ||
auripigment | kollast värvi monokliinne mineraal | ||
aurumine | vedeliku või tahkise aurustumine keemistemperatuurist madalamal temperatuuril | ||
Austraalis | |||
australiidid | |||
autigeenne komponent | mineraal, kivim vms. komponent, mis on moodustunud tema praeguses asukohas | ||
autigeenne mineraal | mineraal, mis on moodustunud tema praeguses asukohas | ||
autigeensus | |||
autigenees | |||
autoradiograafia | |||
avamusala | kihi avamusala on ala, millel pinnakatte puudumisel paljanduks vastav kiht | ||
avanturiin | sätendav kvartsi erim |
Maateaduslike teadusharude mõistete loendid | |
Geofüüsika | Geokeemia | Geomorfoloogia | Hüdroloogia | Kristallograafia | Meteoroloogia | Mineraloogia | Mullateadus | Paleogeograafia | Paleontoloogia | Petroloogia | Sedimentoloogia | Stratigraafia | Struktuurigeoloogia |