Angerja vasallilinnus
Angerja vasallilinnus asub Rapla maakonna põhjaservas Kohila vallas Angerjal. See on üks vanimaid kiviehitisi Raplamaal, kuid säilinud on vaid 12 m³ kive.
[redigeeri] Välimus
Hoone on ristkülikukujuline kahe meetri paksuste välisseintega kahekordne paekivist ehitis, mille all asusid keldrid. Kindlustatud eluruumid asusid hoone keskel, seda osa peetakse vanimaks ehitusjärguks. Linnuse alt minevat rahvasuu järgi salakäik Salutaguse mõisa alla.
Kaitseelemendid ei Angerja linnuses ei domineeri, pigem oli see ajastule omaselt tugevasti kindlustatud eluhoone. Linnuse kaitsesüsteemi kuulus veetõke, mille moodustasid ühelt poolt Angerja oja ning teisalt sügav vallikraav.
Tänaseks on sellest säilinud kõrged müüriosad. Väikelinnusest on säilinud soklikorrus (osalt küll kinnivarisenuna) ning suur osa põhikorruse paksudest müüridest.
Linnus on arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud.
[redigeeri] Ajalugu
Angerja linnus rajati 14. ja 15. sajandil. Hiljem on seda korduvalt ümber ehitatud ja kohandatud. Aastatel 1451–1455 kuulus linnus Saksa ordule, kes läänistas mõisa Brun Wetbergile. 16. sajandi alguses kuulus linnus Tallinna bürgermeistrile J. Viantile ja Helmi Üpruse arvates sai maja just sel perioodil lõpliku ilme. Toonase ümberehituse stiil matkib Tallinna meistreid.
Arvatakse, et linnus hävis Liivi sõjas.
Aastal 1963 leiti vasallilinnusest 200 meetrit kirde pool hõbeaare, mis sisaldas 12 hoburaudsõlge, käevõru, kaelavõru ja muud. Leid dateeriti 13. sajandi algupoolde.
Aastal 1986 leiti samast päästekaevamistel väikese, 3,7×3,5 meetri suuruse maja ase. Sellel oli tambitud savist põrand ja nurgas raudkividest laotud ahju jäänused. Männipalkidest maja oli ära põlenud arvatavasti 13. sajandil. Samal ajal hävis tõenäoliselt kogu muinasküla, mille kultuurkiht on jälgitav 3 hektari suurusel alal.