Vedelik
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Vedelik on üks neljast aine agregaatolekust. Tegemist on voolava ainega, mille kuju on tavaliselt piiritletud anuma kujuga, mida ta täidab. Tema ruumala on rangelt määratletud temperatuuri ja rõhuga. Vedelik avaldab survet nii anuma külgedele, kui ka tema sisse asetatud objektidele. Selline rõhk kandub üle igasse suunda, olenemata kaugusest ja suurendes sügavuses.
Vedeliku rõhku p saab arvutada valemi järgi p = ρ * g * z, kus
- ρ = vedeliku tihedus,
- g = gravitatsioonikonstant
- z = kaugus pinnast
Valemis ei ole arvestatud pinnale avaldatavat rõhku ega pinna ebakorrapärasusi.
Vedelikust saab aine keemistemperatuuril gaas ja külmumispunktis tahkis. Murdosalise destillatsiooni abil on võimalik eraldada kahte vedelikku, kui neil on erinev aurustumispunkt. Kokkukuuluvus kahe molekuli vahel vedelikus on ebapiisav, takistamaks ühel kahest vedelikust ära aurustumast.