Einar Laigna

Einar Laigna (sündis 8. juulil 1937 Tallinnas) on Eesti vaimulik ja ohvitser, radikaalse traditsionalismi propageerija.

Einar Laigna
Suurenda
Einar Laigna

Sisukord

[redigeeri] Elukäik

Einar Laigna lõpetas 1957 Tallinna Polütehnikumi. Ta töötas metallitöölise ja tööõpetuse õpetajana. Töö kõrvalt luges ta teoloogilist ja filosoofilist kirjandust.

Aastal 1972 lõpetas ta EELK Usuteaduse Instituudi. Ta oli EELK Märjamaa Maarja koguduse õpetaja.

Aastatel 19781980 õppis ta katoliku kiriku põrandaaluses vaimulikus seminaris. 1980. aasta suvel pühitseti ta katoliku kiriku idariituse preestriks. ja oli 5 aastat misjonär Armeenias.

Aastal 1992 õppis ta Vatikanis. Ta on uurinud hilist Rooma impeeriumi, keskaja kultuuri ja kirikuajalugu.

Einar Laigna kandideeris 1992. aasta Riigikogu valimistel Roheliste nimekirjas.

Sõjaväelasena töötas Einar Laigna algul Kaitseliidus, hiljem Kaitsejõudude Peastaabis. Aastatel 19941997 oli ta Kaitsejõudude Peastaabi tagalaülem. Seejärel asus ta tööle Kaitseväe juhataja nõunikuna ja peainspektorina, kellena töötas 1. novembrini 2005. Aastal 1995 sai ta kapteni auastme ja 2000 majori auastme. 31. detsembril 2005 läks ta tegevteenistusest erru kolonelleitnandi auastmes.

Oli üks Eesti Humanitaarinstituudi asutajaid aastal 1988 (hiljem lahkus kolleegiumist). Ta õpetas seal keskaja ajalugu.

Ta on lugenud kultuuriloo loenguid Tallinna Ülikoolis, EBSis ja Tallinna Mustpeade Majas. Ta on esinenud ka üksikloengutega ning arvukates raadiosaadetes.

[redigeeri] Vaated

Einar Laigna järgi on religioon harmoniseerumine universumi korraga, mis pärineb universumivälisest allikast. Kultuur põhineb religioonil.

Kultuuri mõisteline edasiandmine toimib ainult eliidi puhul. Rahva hulgas säilitab seda kõige paremini rituaal. Traditsioon põhineb esivanemate autoriteedil, mitte ratsionaalsetel seletustel.

Arvamuste pluralism ja demokraatia on iseloomulik kultuuri allakäigule. Kõrgkultuur fikseerub lõplikesse vaidlustamatutesse formuleeringutesse, mis väljendavad tõde. Selle poliitiline väljendus on monarhia. Euroopa kultuuri kõrgaeg oli 13. sajand.

Korra ja kultuuri kaitsmiseks on vältimatu segadusekolded vägivallaga lämmatada. Seetõttu on rahva kaitsetahe kultuuri säilimiseks hädavajalik.

Kultuuri peab kehastama tugev riik impeerium. Niisugune impeerium sünnib Euroopa Liidust.

Inimese ja rahva identiteedi loob allumine sellele vaieldamatule, mis kogu rahvast ühendab. Eestlastel see puudub.

Laigna ülalnimetatud vaadete pärast on tema vastu ja demokraatia nimel välja astunud Ain Kaalep.

[redigeeri] Isiklikku

Einar Laigna oli 1960. aastatel Eesti esimene kulturist, kes treenis välismaiste treeningmeetodite järgi.

Einar Laigna valmistab mõõku oma koduses töökojas Pääskülas. Tema valmistatud mõõku on kingitud väljapaistvatele sõjaväelastele, samuti organisatsioonidele ja asutustele (näiteks viitseadmiral Tarmo Kõuts, major Benno Leesik, Tori sõjaväelaste kirik, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutused ja veteranide klubi Wiking). Juunis 2006 esitleti (osalt tema enda valmistatud) mõõku ja teraskiivreid tema kollektsioonist näitusel Mauritiuse Instituudi ruumides.

Mitu aastat puhkas ta regulaarselt benediktlaste kloostris.

[redigeeri] Tunnustused

  • Kotkaristi IV klass (veebruar 1997)
  • Mälestusmedal "10 aastat taastatud kaitseväge" (2003)

[redigeeri] Kirjutised

  • Kuldne kroon Eesti lipul : intervjuuderaamat : Uku Masing, Gunnar Aarma, Elmar Salumaa, Ilmar Soomere, Vigala Sass, Einar Laigna / [intervjueerinud ja koostanud I. Luhaäär]. – Tallinn : Olion, 1992. – ISBN 5460001838.

[redigeeri] Välislingid

[redigeeri] Einar Laigna artiklid

[redigeeri] Artiklid Einar Laignast

[redigeeri] Pildid