Hiina astroloogia
Hiina astroloogia (占星術, 星學, 七政四餘, 果老星宗) on Hiina astroloogiatraditsioon, mis põhineb Hiina kalendril, eriti 12-aastasel tsüklil ehk Hiina sodiaagil ja taevakehade liikumisel mööda Hiina tähtkujusid.
Vanim säilinud Hiina astroloogiaraamat on üks puitklotsidega trükitud almanahh, mis pärineb 8. sajandist pKr. Juba selle almanahhi ilmumise ajal ulatusid hiina astroloogia juured nii kaugesse aega, et olid peaaegu mineviku hägusse kadunud.
Vanas Hiina astroloogias põhines horoskoobiõpetus eeskätt kaheteistkümne maa-haru teoorial, milles on valitsevaks kaheteistkümne aasta pikkune tsükkel. Tsükkel algab roti aastaga ja aasta algab kuu loomisega.
Hiina astroloogias on kahtteist loomamärki, millest igaüks mõjutab ja märgistab üht kuuaastat ja sellel aastal sündinud inimeste iseloomuomadusi. Ühe legendi kohaselt pärinevad loomanimetused Buddha aegadest, kes nimetas aastad kõigi kaheteistkümne looma järgi, kes tulid temaga hüvasti jätma:
- Rott 16. veebruar 1996 – 2. veebruar 1997
- Härg 7. veebruar 1997 – 27. jaanuar 1998
- Tiiger 28. jaanuar 1998 – 15. veebruar 1999
- Küülik 16. veebruar 1999 – 4. veebruar 2000
- Draakon 5. veebruar 2000 – 23. jaanuar 2001
- Madu 24. jaanuar 2001 – 11. veebruar 2002
- Hobune 12. veebruar 2002 – 31. jaanuar 2003
- Lammas 1. veebruar 2003 – 21. jaanuar 2004
- Ahv 22. jaanuar 2004 – 8. veebruar 2005
- Kukk 9. veebruar 2005 – 28. jaanuar 2006
- Koer 29. jaanuar 2006 – 17. veebruar 2007
- Siga 18. veebruar 2007 – 6. veebruar 2008
Hiina astroloogia põhineb 10-aastasel päikese-kuu tsüklil, mis on vana Hiina põllumajanduskalendri aluseks. Need tsüklid on jagatud viieks elemendiks. Kogu süsteemi hoiavad ülal harmooniat ja tasakaalu kehastavad yin ja yang (naiselement ja meeselement).
Hiina astroloogia eri variante kasutatakse ka naaberaladel, nt Tiibetis. Eri traditsioonides loomade nimistu varieerub.
Artikkel vajab täiendamist ja täpsustamist