Leedu

Leedu Vabariik
Lietuvos Respublika

Leedu lipp
Leedu vapp
Leedu lipp Leedu vapp
Pilt:LocationLithuania.png
Riigikeel leedu keel
Pealinn Vilnius
President Valdas Adamkus
Peaminister Gediminas Kirkilas
Pindala 65 200 km²
Rahvaarv (2006)
Rahvastiku tihedus
3 403 200
52,2 in/km²
Iseseisvus
 - väljakuulutamine
 - tunnustamine
Vene keisririigist
16. veebruar 1918
12. juuli 1920
Rahaühik Leedu litt
Ajavöönd maailmaaeg +1
Riigihümn Lietuva, tėvyne mūsų
Üladomeen .lt
Maakood 370

Leedu on riik loodusgeograafilise Euroopa keskmes Läänemere kagurannal. Ta on lõunapoolseim Balti riikidest. Piirneb Läti, Valgevene, Poola ja Venemaa Kaliningradi oblastiga.

Sisukord

[redigeeri] Loodus

[redigeeri] Pinnamood

Leedu kõrgeim punkt on Juozapinė mägi (293,6 m merepinnast). Kõrguselt järgmine tipp on Kruopinė (293,4 m).

 Vaata artiklit Leedu jõgede loend
 Vaata artiklit Leedu järvede loend

[redigeeri] Rahvastik

Leedus elas 2001. aasta rahvaloenduse andmetel 3 483 972 inimest, neist mehi 1 629 148 ja naisi 1 854 824.

[redigeeri] Rahvuslik koosseis

2001. aasta rahvaloenduse andmetel oli leedulasi 2 907 293 (83,45%), poolakaid 234 989 (6,74%), venelasi 219 789 (6,31%), valgevenelasi 42 866 (1,23%) ja ukrainlasi 22488 (0,65%).

[redigeeri] Iive

Leedu rahvaarv on alates 1992. aastast vähenenud negatiivse loomuliku iibe ja väljarände tõttu.

aasta elussünde surmajuhte loomulik iive
1994 42376 46486 –4110
1995 41195 45306 –4111
1996 39066 42896 –3830
1997 37812 41143 –3331
1998 37019 40757 –3738
1999 36415 40003 –3588
2000 34149 38919 –4770
2001 31546 40399 –8853
2002 30014 41072 –11058
2003 30598 40990 –10392
2004 30419 41340 –10921
2005 30467 43744 –13307

[redigeeri] Asulad

 Vaata artiklit Leedu linnade loend

[redigeeri] Ajalugu

[redigeeri] Leedu Suurvürstiriik

 Vaata artiklit Leedu Suurvürstiriik

[redigeeri] Liit Poolaga

14471492 ja 15011569 olid Leedu ja Poola personaalunioonis. Lublini uniooniga (1569) liitusid Leedu ja Poola üheks riigiks: Rzeczpospolitaks. Leedu säilitas oma haldus- ja kohtuorganid, sõjaväe ning riigikassa. Võim kuulus Poola-Leedu ühisele seimile. III Leedu statuut 1588 vormistas šlahta seisusena. Pärast Bresti uniooni (1596) edenes katoliiklus.

Vene-Poola sõja ajal 16541667 hõivasid Venemaa väed suure osa Valgevenest, kuid Andrussovo vaherahuga 1667 jäi maa Rzeczpospolitale. 17051709 toimusid Leedu aladel mitmed Põhjasõja lahingud. Sõjad Venemaa ja Rootsiga 16. sajandi keskpaigast 18. sajandi alguseni kurnasid Leedut. Teravnesid klassi- ja rahvuslikud vastuolud. Leedu šlahta poolastus 17. ja 18. sajandil tunduvalt. Sõdades kannatanud majandus elavnes 18. sajandi II poolel, hakkasid tekkima varakapitalistlikud suhted. Leedut haaras ka Poolas Tadeusz Kościuszko juhtimisel 24. märtsil 1794 puhkenud ülestõus.

[redigeeri] Venemaa keisririik

Rzeczpospolita jagamisega 17721795 läksid endise Leedu suurvürstiriigi alad Venemaa valdusse, välja arvatud Sūduva ja osa Podlaasiast (need liideti Venemaaga vastavalt 1815 ja 1807) ning Saksa Ordule ja hiljem Preisimaale kuulunud Klaipėda (Memeli) ala. 1796 moodustati Leedu kubermang, mis hiljem jaotati Vilniuse ja Kaunase kubermanguks.

1820. aastail, eriti pärast 1830.–1831. aasta Novembriülestõusu lämmatamist tugevnes tsarismi poliitiline surve: likvideeriti üliõpilaste salaseltsid "Filomaadid" ja "Filaretid", 1832 suleti Vilniuse Ülikool. 1863 Poolas puhkenud tsarismivastane Jaanuariülestõus haaras ka Leedu alasid (seda juhtisid Zygmunt Sierakowski, Antanas Mackevičius ja Kastuś Kalinoŭski). Pärast ülestõusnute lüüasaamist Biržai juures 7.9. mail 1864 lämmatati ülestõus Vilniuse kindralkuberneri Mihhail Muravjovi juhtimisel. 18641904 oli keelatud leedukeelsete raamatute trükkimine ladina tähestikus, leedu keel oli koolides ja ametiasutustes keelatud. Preisi valitsus saksastas Klaipėda ala, kus 1872 keelati koolides leedu keele kasutamine.

1860. aastail algas streigiliikumine. 1900 tekkis uus partei Poola Kuningriigi ja Leedumaa Sotsiaaldemokraatia. Aastatel 19051906 toimus Leedus palju streike, relvastatud kokkupõrkeid politseiga ja talupoegade väljaastumisi. I maailmasõja ajal hoogustus Saksa vägede poolt 1915 okupeeritud Leedus revolutsiooniliikumine.

Leedu parempoolsed poliitikud moodustasid septembris 1917 Saksa okupatsioonivõimude toetusel oma võimuorgani, Leedu Nõukogu, mis võttis 16. veebruaril 1918 vastu Leedu riigi moodustamist käsitleva deklaratsiooni. Leedu Rahvusnõukogu kuulutas Mindaugas II 9. juulil 1918 kuningaks. Ta sai Saksa Keisririigi toetusel juriidiliselt võimul olla kuni 2. novembrini 1918. 8. detsembril 1918 moodustati Vilniuses Ajutine Revolutsiooniline Tööliste ja Talupoegade Valitsus; seda juhtis Vincas Kapsukas. 22. detsembril 1918 tunnustas Vene SFNV valitsus Leedu NSV iseseisvust. Novembrist 1918 jaanuarini 1919 hõivas Punaarmee koos kohalike partisanidega suurema osa maast. 1. jaanuaril 1919 kuulutati Smolenskis välja Valgevene NSV. 5. jaanuaril 1919 viidi valitsus Minski, mis jäigi Valgevene pealinnaks. Veebruariks 1919 oli Kesk- ja Ida-Leedu revolutsioonilise valitsuse kontrolli all. 18.20. veebruaril 1919 toimus Vilniuses Leedu nõukogude I kongress, mis kinnitas Leedu ja Valgevene ühinemise Leedu ja Valgevene NSV-ks. 27. veebruaril 1919 valiti Leedu ja Valgevene NSV ühine valitsus (esimees Vincas Kapsukas). Veebruaris-augustis 1919 hõivasid Poola väed osa Leedu ja Valgevene NSV-st, sealhulgas 21. aprillil Vilniuse. Aprillis 1920 algas Poola-Nõukogude sõda. Juulis 1920 hõivas Punaarmee Vilniuse ja selle ümbruskonna. Vene SFNV tunnustas 12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6% (poolakaid 54%, juute 41%). 9. oktoobril 1920 hõivasid Poola väed Vilniuse uuesti.

[redigeeri] Leedu Vabariik

Kuulutati välja 16. veebruar 1918.

[redigeeri] Leedu NSV

 Vaata artiklit Leedu NSV

[redigeeri] Leedu Vabariik

[redigeeri] Riik

[redigeeri] Haldusjaotus

Halduslikult jaguneb Leedu kümneks maakonnaks (apskritis) ja need omakorda rajoonideks (rajonas), linnadeks (miestas) ja omavalitsusteks (savivaldybė).

[redigeeri] Valimised


[redigeeri] Valitsused

Enne põhiseadusliku korra taastamist:

  • Kazimira Prunskienė valitsus
  • Albertas Šimėnase valitsus
  • Gediminas Vagnoriuse esimene valitsus
  • Aleksandras Abišala valitsus

Põhiseaduslikud:

  • Bronislovas Lubyse valitsus
  • Adolfas Šleževičiuse valitsus
  • Laurynas Mindaugas Stankevičiuse valitsus
  • Gediminas Vagnoriuse teine valitsus
  • Gediminas Vagnoriuse kolmas valitsus
  • Rolandas Paksase esimene valitsus
  • Andrius Kubiliuse valitsus
  • Rolandas Paksase teine valitsus
  • Algirdas Brazauskase esimene valitsus
  • Algirdas Brazauskase teine valitsus
  • Gediminas Kirkilase valitsus

[redigeeri] Majandus

[redigeeri] Eksport

Leedu ekspordis on olulisel kohal naftatöötlemissaadused (23%), kerge- (16%), masina- (11%) ja keemiatööstuse toodang (6%), puit ja puidutooted (5%) ning toiduained (5%; 2001. aasta seis). Lisaks veeti välja elektroonikatööstuse toodangut, autosid (Venemaale ja Valgevenesse).

[redigeeri] Import

[redigeeri] Religioon

Leedu on katoliiklik maa: katoliku kirikusse kuulub 80% elanikkonnast.

[redigeeri] Vaata ka


Euroopa Liit (EL) EU lipp

Austria | Belgia | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küpros | Leedu | Luksemburg | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rootsi | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Soome | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Ungari

Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) NATO lipp

Ameerika Ühendriigid | Belgia | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Island | Itaalia | Kanada | Kreeka | Leedu | Luksemburg | Läti | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Rumeenia | Saksamaa | Slovakkia | Sloveenia | Suurbritannia | Taani | Tšehhi | Türgi | Ungari