Maakond
Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Maakond on 1. järgu haldusüksus Eestis. Samuti kasutatakse sõna "maakond" ka mitme muu maa haldusüksuste ja muude piirkondade kohta.
Muinas-Eestis kujutas maakond endast kihelkondade liitu või ühest kihelkonnast koosnev väikemaakonda.
Sisukord |
[redigeeri] Maakond kui tõlkevaste
Maakond on tõlkevaste mitme riigi erineva taseme haldusüksustele.
[redigeeri] Ameerika Ühendriigid
[redigeeri] Hiina RV
Hiina haldusjaotuses on maakonnad (县 (xian (xiàn)) 3. järgu haldusüksused autonoomsete maakondade, maakonna õigustega linnade, lipkondade, autonoomsete lipkondade ja allringkondade kõrval. Mandri-Hiina 2861 3. järgu haldusüksusest on 1467 maakonnad.
[redigeeri] Itaalia
[redigeeri] Leedu
[redigeeri] Moldova
[redigeeri] Norra
Vaata artiklit Norra haldusjaotus
Norras on maakond (fylke, vanapõhja sõnast fylki) 1. järgu haldusüksus.
Norra on jaotatud 19 maakonnaks.
[redigeeri] Ajalugu
Maakonna nimetus fylke oli Norras algselt käibel varajassel keskajal. Kuningas Sverre (Sverre Sigurdsson) võttis 12. sajandi lõpul kasutusele nimetuse syssel, mis käibis 1307. aastani.
Aastal 1308. tulid kasutusele läänid (len). 19. veebruaril 1662 nimetati läänid ümber ning võeti kasutusele nimetus amt. 1. jaanuarist 1919 kannavad nad nimetust fylke.
[redigeeri] Poola
[redigeeri] Slovakkia
[redigeeri] Soome
Soomes ei ole maakond (maakunta) haldusüksus. Maakond on kultuuripiirkond ja ühte maakonda kuuluvad omavalitsused moodustavad omavalitsuste liidu. Soomes on 20 maakonda.