Jäähoki

Jäähoki on meeskondlik sportmäng, mida mängitakse jäisel väljakul kahe uiskudel liikuva võistkonna vahel.

Sisukord

[redigeeri] Ajalugu

Jäähoki juured ulatuvad Kanadasse 1853. aastasse, mil peeti esimene hokivõistlus. Esimesed võistlusmäärused koostasid 1879 Montrealis McGilli ülikoolis kaks üliõpilast W.F. Robertson ja R.F. Smith.

1894 võisteldi Põhja-Ameerikas esimest korda Stanley karikale (algselt Dominion Hockey Challenge Cup). Hiljem sai sellest elukutseliste ihaldatuim rändkarikas.

Euroopasse jõudis jäähoki 1900-ndatel aastatel.

1908 loodi Rahvusvaheline Jäähokiföderatsioon IIHF (International Ice Hockey Federation). 1920 ühinesid sellega ka Kanada ja USA. Praegu on IIHF-ga liitunud 55 riiki.

1910 toimusid esimesed Euroopa meistrivõistlused jäähokis. Võitis Inglismaa. Hiljem on IIHF arvestanud neid maailmameistrivõistlustena, ehkki 1914. aastani osalesid ainult Euroopa riigid.

1917 loodi Põhja-Ameerikas Rahvuslik Jäähoki Liiga (National Hockey League, NHL).

Esimest korda oli jäähoki olümpiaala Antverpeni suveolümpiamängudel 1920. Võitis Kanada. Aastatel 1920–1968 toimunud olümpiamängude jäähokivõistlusi loetakse ka maalimameistrivõistlusteks. 1980, 1984 ja 1988 toimunud olümpiamängude hokiturniiri ei loeta maailmameistrivõistlusteks, kuigi neil aastail ei peetud ka eraldi MM-i.

1930 toimusid esimesed ametlikud maailmameistrivõistlused jäähokis.

1990 toimusid Kanadas Ottawas esimesed naiste maailmameistrivõistlused jäähokis. 2003. aastal jäi Hiinas toimuma pidanud MM SARS-i tõttu ära. Seni on kõik maailmameistritiitlid võitnud Kanada naiskond. Esimest korda toimusid olümpiamängudel naiste jäähokivõistlused Naganos 1998. Võitis USA.

[redigeeri] Jäähoki Eestis

Eestis mängiti varem põhiliselt jääpalli, aga alates 1933. aastast mindi üle hokile, mis ei vajanud nii suurt väljakut ega nii palju mängijaid. Eesti Talvespordi Liidu koosseisus moodustati hokitoimkond. Eesti NSV-s toimus tegevus Eesti NSV Jäähokiföderatsioonina.

Eesti Jäähokiföderatsiooni tegevus taastati Eesti Talvespordi Liidu õigusjärglasena 28. detsembril 1990. Üldkoosoleku otsusega muudeti 17. augustil 2001 nime. Uus nimi on Eesti Jäähoki Liit. Rahvusvahelises Jäähokiföderatsioonis taastati liikmelisus 7. mail 1992.

[redigeeri] Maailmameistrivõistlused

Aasta Kuld Hõbe Pronks Koht
1910 Suurbritannia Saksamaa Belgia Les Avants
1911 Böömimaa Saksamaa Belgia Berliin
1913 Belgia Böömimaa Saksamaa München
1914 Böömimaa Saksamaa Belgia Berliin
1920 Kanada USA Tšehhoslovakkia Antwerpen (OM)
1924 Kanada USA Suurbritannia Chamonix (OM)
1928 Kanada Rootsi Šveits St. Moritz (OM)
1930 Kanada Saksamaa Šveits Chamonix
1931 Kanada USA Austria Krynica
1932 Kanada USA Saksamaa Lake Placid (OM)
1933 USA Kanada Tšehhoslovakkia Praha
1934 Kanada USA Saksamaa Milano
1935 Kanada Šveits Suurbritannia Davos
1936 Suurbritannia Kanada USA Garmisch-Partenkirchen (OM)
1937 Kanada Suurbritannia Šveits London
1938 Kanada Suurbritannia Tšehhoslovakkia Praha
1939 Kanada USA Šveits Zürich, Basel
1947 Tšehhoslovakkia Rootsi Austria Praha
1948 Kanada Tšehhoslovakkia Šveits St. Moritz (OM)
1949 Tšehhoslovakkia Kanada USA Stockholm
1950 Kanada USA Šveits London
1951 Kanada Rootsi Šveits Pariis
1952 Kanada USA Rootsi Oslo (OM)
1953 Rootsi Saksa FV Šveits Zürich, Basel
1954 Nõukogude Liit Kanada Rootsi Stockholm
1955 Kanada Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Krefeld, Dortmund, Köln
1956 Nõukogude Liit USA Kanada Cortina d'Ampezzo (OM)
1957 Rootsi Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Moskva
1958 Kanada Nõukogude Liit Rootsi Oslo
1959 Kanada Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Praha, Bratislava
1960 USA Kanada Nõukogude Liit Squaw Valley (OM)
1961 Kanada Tšehhoslovakkia Nõukogude Liit Genf, Lausanne
1962 Rootsi Kanada USA Colorado Springs, Denver
1963 Nõukogude Liit Rootsi Tšehhoslovakkia Stockholm
1964 Nõukogude Liit Rootsi Tšehhoslovakkia Innsbruck (OM)
1965 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Rootsi Tampere
1966 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Kanada Ljubljana
1967 Nõukogude Liit Rootsi Kanada Viin
1968 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Kanada Grenoble (OM)
1969 Nõukogude Liit Rootsi Tšehhoslovakkia Stockholm
1970 Nõukogude Liit Rootsi Tšehhoslovakkia Stockholm
1971 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Rootsi Bern, Genf
1972 Tšehhoslovakkia Nõukogude Liit Rootsi Praha
1973 Nõukogude Liit Rootsi Tšehhoslovakkia Moskva
1974 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Rootsi Helsingi
1975 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Rootsi München, Düsseldorf
1976 Tšehhoslovakkia Nõukogude Liit Rootsi Katowice
1977 Tšehhoslovakkia Rootsi Nõukogude Liit Viin
1978 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Kanada Praha
1979 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Rootsi Moskva
1981 Nõukogude Liit Rootsi Tšehhoslovakkia Göteborg, Stockholm
1982 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Kanada Helsingi, Tampere
1983 Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Kanada Düsseldorf, Dortmund, München
1985 Tšehhoslovakkia Kanada Nõukogude Liit Praha
1986 Nõukogude Liit Rootsi Kanada Moskva
1987 Rootsi Nõukogude Liit Tšehhoslovakkia Viin
1989 Nõukogude Liit Kanada Tšehhoslovakkia Stockholm, Södertälje
1990 Nõukogude Liit Rootsi Tšehhoslovakkia Bern, Fribourg
1991 Rootsi Kanada Nõukogude Liit Turu, Helsingi, Tampere
1992 Rootsi Soome Tšehhoslovakkia Praha, Bratislava
1993 Venemaa Rootsi Tšehhi Dortmund, München
1994 Kanada Soome Rootsi Praha, Bratislava
1995 Soome Rootsi Kanada Bolzano, Canazei, Milano
1996 Tšehhi Kanada USA Viin
1997 Kanada Rootsi Tšehhi Helsinki, Turu, Tampere
1998 Rootsi Soome Tšehhi Zürich, Basel
1999 Tšehhi Soome Rootsi Oslo, Lillehammer, Hamar
2000 Tšehhi Slovakkia Soome Peterburi
2001 Tšehhi Soome Rootsi Köln, Hannover, Nürnberg
2002 Slovakkia Venemaa Rootsi Göteborg, Karlstad, Jönköping
2003 Kanada Rootsi Slovakkia Helsingi, Turu, Tampere
2004 Kanada Rootsi USA Praha, Ostrava
2005 Tšehhi Kanada Venemaa Innsbruck, Viin
2006 Rootsi Tšehhi Soome Riia

[redigeeri] Välislingid

Artikliga seotud multimeediafaile Wikimedia Commonsis: