Raasiku vald

Vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Raasiku vald



Raasiku valla lipp


Raasiku valla vapp


Pindala: 158 km²
Elanikke: 4528 (1.01.2006)
Keskus: Aruküla


Raasiku vald on vald Harju maakonnas Tallinnast kagusuunal.

Raasiku vald piirneb põhjast Jõelähtme, idast Anija, lõunast Kose ja läänest Rae vallaga.

Põhimaanteena läbib valda Jüri -Aruküla - Raasiku - Jägala tee. Valla põhjaserva läbib Tallinn -Tapa raudtee.

Sisukord

[redigeeri] Asustus

[redigeeri] Alevikud

Raasiku vallavalitsushoone Arukülas
Suurenda
Raasiku vallavalitsushoone Arukülas

Aruküla - Raasiku

[redigeeri] Külad

Härma - Igavere - Järsi - Kalesi - Kiviloo - Kulli - Kurgla - Mallavere - Peningi - Perila - Pikavere - Rätla - Tõhelgi

[redigeeri] Loodus

Raasiku valla sümboliks on saanud Arukülas levinud harilik mänd
Suurenda
Raasiku valla sümboliks on saanud Arukülas levinud harilik mänd

Raasiku valla pinnamood on Põhja-Eesti lavamaale iseloomulikult tasane. Valdavalt moreentasandikud ja lamedad moreenkattega kõrgustikud. Rohkelt on väikevoore Raasiku - Perila -Kiviloo joonel.

Metsad on liigirikkad segametsad. Raasiku raudteejaama juures kasvavad Eestimaa jämedamad pajud. Arukülas kasvab suur männik, mis on Arukülale ja tervele Raasiku vallale sümboliks ning seetõttu on ka valla sümboolikal kujutatud mändi.

Esineb madalsoid, haruldane on vaid rabaturbast koosnev Peningi raba. Rae valla piiril madalsoos, Paraspõllu looduskaitsealal kasvavad käpaliste liigid.

Künnimaadel on levinumad põllumajandustegevuseks sobivad saviliiv- ja liivmullad. Valda läbib oma lisaharudega Jõelähtme jõe keskjooks.

[redigeeri] Ajalugu

Esimesi viiteid Raasiku valla alade kohta on Taani hindamisraamatus 1241. aastast. Samuti on hulgaliselt leitud ja märgistatud muinasaja lõpu kultusekive ja asulakohti.

Aastal 1933 on Raasikult leitud noorema pronksiaja sirp, mis on ainulaadne leid Läänemere piirkonnas. Juba varasel rauaajal oli asustus Raasiku - Perila - Kiviloo - Pikavere väikevoortel, millest saigi Harju-Jaani kihelkonna tuumik. Kui taanlased 1219.a Tallinnas maabusid, toimus oletatavasti otsustav lahing harjulaste-revalaste ja taanlaste vahel just Peningi-Raasiku ümbruses.

Vanema mõisana on teada Kiviloo piiskopimõis 1322. aastast. Linnuseks kujunenud mõis hävis Liivi sõja ajal. Linnuse asupaik koos 1905. aastal ehitatud mõisahoonega moodustavad ühtse ansambli tänapäevalgi.

Harju- Jaani kihelkond kujunes 13. sajandil. Kirikut mainitakse 1322. aastal. Tänane kirikuhoone ehitati 1863. aastal. Kohalikud vallad tekkisid 19. sajandi I poolel. 1938. aastal oli Kihelkonnas kolm valda: Peningi, Raasiku, Anija. Ka suuuremate alevike Raasiku ja Aruküla algusajad ulatuvad 13. sajandisse.

Rahvakoolidest on andmeid aastast 1695. Kultuurielu elavneb alles 19.saj. lõpul. Laulu- ja pasunakoor alustavad kiriku juures 1904.a. Harju-Jaani kihelkonnaga ja Raasiku vallaga on seotud üldtuntud mehed: helilooja Gustav Ernesaks - mälestusmärk Perilas, botaanik G. Vilbaste, kunstnik A. Jegorov, sportlased E. Veetõusme, V. Suurkuusk, H. Puuste, riigitegelased K. Eenpalu, A. Tarand, vabadussõja kangelane J. Lepp - mälestuskivi Peningil. 1941.aasta karmides lahingutes hukkunuid meenutab O. Kangilaski ja J. Raudsepa loodud kaunis mälestusmärk Pikavere - Perila - Kiviloo teeristil. Raasiku vald taasasutati 12. märtsil 1992. aastal .

[redigeeri] Haridus- ja kultuurielu

Raasiku vallas on neli kooli: Aruküla Põhikool, Raasiku Põhikool ja Pikavere Põhikool ning Vaba Waldorfkool; kaks lasteaeda: Aruküla ja Raasiku lasteaed; kolm raamatukogu: Arukülas, Raasikul ja Pikaveres ja kaks rahvamaja: Arukülas ning Raasikul. Kunstilist haridust annab soovijatele Aruküla Huvialakool. Sidet minevikuga on alal hoidnud tegelemine rahvakultuuriga. Järjepidevalt on vallas tegutsenud koorid, näiteringid ja tantsurühmad. Neist parimad on kogu aeg osa võtnud vabariiklikest laulu- ja tantsupidudest. Kõigile on meeldinud kalendritähtpäevadega seotud üritused jaanipäeval ning jõulude ajal ning ülevallalised laste tantsupäev, külade päev jm.

[redigeeri] Vaatamisväärsed

  • Aruküla hiidrahn
  • Kiviloo Nõiakivi (3 m kõrge).
  • Harju-Jaani kirik (valminud 1863)
  • Harju-Jaani pastoraat
  • Aruküla mõisahoone (1820ndad, muudetud 19. sajandi lõpul)
  • Kiviloo mõisahoone (20. sajandi algus) ja piiskopilinnuse varemed
  • Peningi mõisahoone varemed (18. sajandi lõpp, peale 1905.a. põletamist taastatud, 1990ndatest taas varemeis)
  • Raasiku jaama historitsistlik veetorn (1870, tuntuks saanud Hardi Volmeri filmist "Minu Leninid")

[redigeeri] Välislingid


Harju maakonna omavalitsused
Harjumaa vapp

Aegviidu alevvald - Anija vald - Harku vald - Jõelähtme vald - Keila linn - Keila vald - Kernu vald - Kiili vald - Kose vald - Kuusalu vald - Kõue vald - Loksa linn - Maardu linn - Nissi vald - Padise vald - Paldiski linn - Raasiku vald - Rae vald - Saku vald - Saue linn - Saue vald - Tallinna linn - Vasalemma vald - Viimsi vald

{{{päis2}}}
{{{üksused2}}}