Arutelu:Majaomanikkude Koda

MAJAOMANIKKUDE KOJA SEADUS.

RT 1935, 11, 98.

1. peatükk.

Koja eesmärk ja ülesanded.

§ 1. Linnade administratiiv-piires asuvate majade ja maade omanikkude esinduseks ja nende huvide kaitseks luuakse Majaomanikkude Koda, mis töötab avalik-õiguslikul alusel.

§ 2. Oma ülesannete teostamisel arendab koda maksvate seaduste ja määruste piires järgmist tegevust:

1) selgitab majade ja maade seisukorda, puudusi ja tarvidusi;

2) teatab valitsus- ning omavalitsusasutistele oma soove ning teeb ettepanekuid majade ja maade olukorra parandamiseks ja avaldab vastavate asutuste ettepanekul või koja enese algatusel arvamusi majadesse ja maadesse puutuvate seaduste ning määruste kavade kohta;

3) võtab osa oma esindajate kaudu riigi-, omavalitsus- krediidi- ja teiste asutuste tegevusest, kus säärane esindus nähtud ette;

4) aitab kaasa majade ja maade krediidi korraldamisele;

5) uurib igasuguseid majadesse ja maadesse putuvaid küsimusi;

6) annab välja trükitooteid;

7) korraldab loenguid, kõnesid ja näitusi ning avab muuseume, raamatukogusid ja lugemistube;

8) kutsub ellu,valitseb ja peab ülal ome eesmärgile vastavaid asutusi;

9) aitab kaasa majade ning maade omanduse kui ka kasutamise alal teotsevate ühistegelikkude ja seltskondlikkude organisatsioonide tegevuse ratsionaliseerimisele ja ühtlustamisele.

§ 3. Koja tegevuse piirkonnaks on kogu Vabariigi maa-ala. Koja asukoht on Tallinnas.

§ 4. Kojal on juriidilise isiku õigused ja temal on oma pitsat, mille kuju kinnitab Vabariigi Valitsus.

Koja ja ta organite kirjavahetus riigi- ja omavalitsusorganitega on vaba tempelmaksust.

§ 5. Koja organitesse kuuluvad ja koja teenistuses seisvad isikud vastutavad oma tegevuse alal ühistel alustel riigiteenijatega.

2. peatükk.

Koja liikmed ja nende valimine.

§ 6. Kojal on 40 kuni 60 liiget, kes valitakse § 16 ja 17 ettenähtud korras 5 aastaks, kusjuures iga linn moodustab iseseisva valimisringkonna. Vabariigi Valitsuse poolt antud koja valimiste juhatuskirjaga (§ 17) võidakse ühendada väkelinnu üheks valimisringkonnaks.

Koja liikmete tegeliku arvu, kui ka igale valimisringkonnale langeva koja liikmete arvu määrab koja valimiste juhatuskiri.

§ 7. Valimisõigus on igal täisealisel Eesti kodanikul, samuti igal Eestis asuval juriidilisel isikul, arvatud välja riik ja omavalitsused, kes omab maja või maa linna administratiivpiires ning maksab sellelt majalt või maalt vastava omavalitsuse heaks kinnisvaramaksu või on seadusega vabastatud tähendatud maksust. Maja või maa kruntrendile või eluaegsele kasutamisele andmisel valimisõigus läheb kasutajale.

§ 8. Kui eelmises (7) paragrahvis tähendatud alustel maja või maa on mitme isiku omandus, siis teostab valimisõigust see isik, kelle teised selleks esitavad.

Kui samadel alustel (§ 7) maja või maa kuulub hooldamise või estkostmise all olevale isikule, siis teostab valimisõigust hooldaja või eestkostja.

§ 9. Valijale kuuluv häältearv määratakse koja valimiste juhatuskirjaga.

§ 10. Juriidiline isik teostab oma valimisõigust juhatuse või muu seadusliku esinduse liikme kaudu, keda volitanud selleks juhatus või muu seaduslik esindus.

§ 11. Hääletamine teise isiku esindajana on peale § 8 ja 10 ettenähtud juhtude keelatud.

§ 12. Valimisõigust ei ole isikuil:

1) kes jäetud ilma hääleõigusest kohaliku omavalitsuse valimistel;

2) kes tunnustatud maksujõuetuks.

RT 1935, 15, 140 VI.

§ 13. Valimisõiguse teostamisest ei või võtta osa isikud, kes hääletamise ajal hoitakse kinni kas seadusjõusse astunud kohtuotsuse põhjal või kohtuvõimude poolt mõnes süüteos vastutusele võtmise pärast.

§ 14. Valimisest ei võta osa isikud, kes kandmata valijate nimekirja (§ 19).

§ 15. Valida võidakse füüsilisi isikuid, kes omavad valimisõigust või teostavad seda § 8 põhjal teiste volitusel ja on kantud valijate nimekirja (§ 19).

§ 16. Valimisi toimetatakse salajaselt ja otseselt.

§ 17. Koja valimiste kord määratakse Vabariigi Valitsuse poolt antud koja valimiste juhatuskirjaga.

§ 18. Kohalikud riigi- ja omavalitsussutused annavad koja valimisasutustele koja valimiste juhatuskirjas (§ 17) ettenähtud abi.

§ 19. Valimiste toimetamiseks peab koja juhatus valimisõiguslikkude isikute nimekirju.

§ 20. Koja valimistega seotud kulud kannab koda ise.

§ 21. Valimised kuuluvad Siseministri kinnitamisele.

§ 22. Koja liikmed ei saa tasu.

3. peatükk.

Koja organid.

§ 23. Koja organiteks on:

1) koja koosolek;

2) juhatus;

3) revisjonikomisjon.

Koja koosolek.

§ 24. Koja koosolek on koja korraldavaks organiks ja koosneb koja liikmeist.

§ 25. Koja koosoleku võimkonda kuulub:

1) koja esimehe ja koja juhatuse liikmete ning revisjonikomisjoni liikmete ja nende kandidaatide valimine ja ametist tagandamine;

2) koja tegevuskava kinnitamine, aasta-eelarve ja -aruande vastuvõtmine;

3) koja kohalikude osakondade asutamise otsustamine;

4) kojale kinnisvarade omandamise, nende võõrandamise ja pantimise otsustamine;

5) koja heaks võetavate maksumäärade määramine § 37 ja 38 ettenähtud alustel;

6) kodukorra vastuvõtmine ja juhatusele ning revisjonikomisjonidele juhtnööride andmine;

7) toimkondade moodustamine koja koosoleku poolt määratavate ülesannete täitmiseks;

Koja koosoleku otsused eelmise lõike p. 1, 2, 4 ja 5 ettenähtud aladel astuvad jõusse pärast nende kinnitamist Siseministri poolt.

§ 26. Koja koosoleku kokkukutsumine ja asjaajamise kord määratakse kodukorras. Koja koosoleku poolt vastuvõetud koja kodukorra kinnitab Vabariigi Valitsus Siseministri ettepanekul. Kodukord hakkab maksma avaldamisega Riigi Teatajas.

§ 27. Koja koosolekuid peetakse vähemalt kord aastas.

Koja koosolek on otsusvõimeline, kui on koos vähemalt 1/3 liikmeist.

§ 28. Koja koosoleku juhatajaks on koja esimees, kelle hooleks on ka korrapidamine koosolekul.

Korrapidamisel on juhatajal, peale koja kodukorras ettenähtud abinõude, õigus kõrvaldada koosolekult koja üksikuid liikmeid ning, kui see ei anna tagajärgi, lõpetada koosolek. Juhataja on kohustatud lõpetama koosoleku, kui seda nõuab Siseminister.

§ 29. Koja esimehel on õigus panna seisma Siseministri kinnitamisele mittekuuluvad koja koosoleku otsused, kui ta leiab, et tähendatud otsused on vastuolus seadustega või kahjulikud koja huvidele, ning esitada küsimus koja juhatusele otsustamiseks. Koja juhatus otsustab, kas anda asi koja koosolekule uueks otsustamiseks või võtta täitmisele koja koosoleku otsus.

Koja juhatus.

§ 30. Koja juhatus on koja täidesaatvaks organiks ning koosneb esimehest ja vähemalt neljast liikmest, kes valitakse koja liikmete seast koja volituste kestuse ajaks.

Koja esimehe ja koja juhatuse liikmed kinnitab ametisse Siseminister.

Koja juhatus valib juhatuse liikmete seast koja esimehe asetäitja, kes täidab esimehe ülesandeid esimehe äraolekul või juhul, kui ta lahkub ametist või langeb välja koja liikmete seast, kuni uue esimehe valimiseni ning ametisse kinnitamiseni.

§ 31. Kui Siseminister ei kinnita ametisse koja esimeest või koja juhatuse liikmeid, võetakse ette uued või täiendavad valimised hiljemalt ühe kuu jooksul, arvates Siseministri otsuse kättesaamise päevast. Kui ka teiskordsete valimiste tagajärjel ei teostu koja esimehe või koja juhatuse liikmete ametikohtade täitmine, siis Siseminister nimetab koja esimehe või koja juhatuse liikmed koja liikmete seast.

Siseministril on õigus tarbekorral määrata koja esimehe või koja juhatuse liikme vabale kohale koja liikmete seast asetäitja kuni koja esimehe või koja juhatuse liikme ametisse kinnitamiseni või nimetamiseni.

§ 32. Koja esimehe ülesandeks on, peale muude käesolevas seaduses ning koja kodukorras ettenähtud ülesannete:

1) koja esindamine;

2) koja ja ta organite tegevuse juhtimine ning ühtlustamine;

3) koja kantseleilise asjaajamise korraldamine;

4) koja kantseleijõudude ametisse määramine ja ametist vabastamine;

5) järelevalve.

§ 33. Koja esimehel on õigus panna seisma koja juhatuse otsused, kui ta leiab, et need on vastuolus seadustega või on kahjulikud koja huvidele. Ei ole juhatus nõus otsuse seismapanemisega, esitatakse küsimus Siseministrile otsustamseks. Siseminister otsustab, kas anda asi koja juhatusele uueks otsustamisks või määrata juhatuse otsus täitmisele.

§ 34. Juhatuse ülesandeks on koja asjaajamise korraldamine ning koja tegevusse puutuvate ülesannete ja küsimuste lahendamine, kuivõrd need pole arvatud koja esimehe ja koja koosoleku võimkonda, koja koosoleku otsuste täitmine, koja varade ning summade valitsemise korraldamine.

§ 35. Juhatuse kohused ja õigused ning juhatuse liikmete tagandamise alused ja kord, samuti juhatuse asjaajamise kord määratakse lähemalt kodukorraga.

Samuti määratake kodukorraga ka koja toimkonnad ja muud asutused kui ka nende ülesanded.

Revisjonikomisjon.

§ 36. Revisjonikomisjoni kuulub vähemalt 3 liiget, kes valitakse koja aasta koosoleku poolt koja liikmete hulgast üheks aastaks. Samas korras valitakse revisjonikomisjoni liikmetele kaks kandidaati, kes astuvad väljalangenud liikmete asemele saadud häältearvu järjekorras.

§ 37. Revisjonikomisjoni ülesandeks on koja asjaajamise, aasta-eelarvete, kavade ja aruannete revideerimine kodukorras määratud alustel. Kodukorraga määratakse lähemalt ka revisjonikomisjoni liikmete õigused ja kohused ning revisjonikomisjoni liikme tagandamise alused ja kord.

4. peatükk.

Koja kohalikud osakonnad.

§ 38. Koda võib asutada kohalikke osakondi üksikuis linnades.

§ 39. Kohalikkude osakondade ülesanded, organisatsioon ja asjaajamise kord määratakse koja kodukorraga.

Kohalikud osakonnad töötavad koja esimehe järelevalvel, täidavad koja esimehe ning koja juhatuse korraldusi asjus, mis pole eraldatud koja iseseisvasse võimkonda, ja esitavad koja juhatusele jooksvaid ja perioodilisi aruandeid oma tegevusest.

§ 40. Kohaliku osakonna likvideerimine otsustatakse koja koosoleku poolt 2/3 häälteenamusega.

5. peatükk.

Koja tuluallikad ja majapidamine.

§ 41. Kojal on järgmised tuluallikad:

1) tulud koja ettevõtetest;

2) kojale antavad toetused;

3) koja heaks võetavad maksud;

4) annetised.

§ 42. Koja heaks võetakse maksu koja koosoleku poolt kindlaksmääratud suuruses linna administratiivpiires asuvatelt kinnisvaradelt, mis kuuluvad maksustamisele kinnisvaramaksuga linnaomavalitsuse heaks. Maksu ülemmäär ei või ületada 2% kinnisvaramaksust, mis võetakse linna või alevi heaks koja maksukohuslasele kuuluvalt kinnisvaralt.

Maksu ei võeta rendi alusel kasutatavale maa-alale püstitatud hoonetelt.

RT 1937, 18, 143.

§ 43. Kojal on õigus võtta tema poolt antavailt tunnistustelt, teatistelt ja teistelt dokumentidelt, samuti ekspertiiside ja muude talituste eest tasu kodukorras määratud normides.

§ 44. Kõik valitavad ametid kojas on tasuta ametid. Koja koosolekul on õigus määrata eriüleandeid täitvaile kojaliikmeile kas alalist või ühekordset tasu koja eelarves ettenähtud suuruses. Koja organite ametisikute ja koja huvides tehtavad sõidukulud tasutakse koja koosoleku poolt vastuvõetud ja Siseministri poolt kinnitatud alustel.

6. peatükk.

Järelevalve.

§ 45. Majaomanikkude Koda teotseb Siseministri järelevalve all.

Siseminister võib nõuda koja juhatuselt jooksvaid ettekandeid ja aruandeid koja tegevuse kohta.

Vabariigi Valitsuse otsusel Siseminister võib saata laiali koja või panna seisma koja tegevuse määratud ajaks. Koja asjajamise kohta vaheajal annab Vabariigi Valitsus erimääruse.

Koja laialisaatmisel koja uued valimised viiakse lõpule kuue kuu jooksul, arvates laialisaatmise päevast.

7. peatükk.

Lõpp- ja elluviimiseeskirjad.

§ 46. Siseministril on õigus anda määrusi ja juhtnööre käesoleva seaduse teostamiseks.

§ 47―48. Välja jäetud. SK I 1938, 3, 9 § 8.