Eesti Nyingma ajalugu

See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist

Eesti Nyingma ajalugu

Annetus-Pyttid--vanTao.gif
Suurenda
Annetus-Pyttid--vanTao.gif

Eesti Nyingma

Aastatel 1983–1988 tegutses Eestimaal esimene Nyingma ühendus – Eestimaa Budistlik Vennaskond rajati Vello Väärtnõu poolt 1982. aastal Tallinnas. Vennaskonna loomise eesmärgiks oli rajada alus ningmapa koolkonna traditsioonile Eestis.

Taola poolne budismi propageeriv tegevus toimus karmides nöukoguse korra tingimustes. Seadus ei lubanud ehitada ei kultuse objekte ( stuupad . templid jne) Ametlikult oli keelatud igasugune religioosne propaganda. Eestimaa Budistlik Vennaskond tegeles budismialase kirjanduse tõlkimisega (inglise, vene , saksa, soome keelest), paljundas ja levitas tõlkeid. Maaliti ja trükiti siiditrükis tankasid , hadakke , tehti burhaane .

Draakoni-Pea-vanTao.gif
Suurenda
Draakoni-Pea-vanTao.gif

Kogu rituaalne instrumentaarium oli Ivolgaast toodud ,

Tõlgiti kümneid raamatuid, mida paljundati ning levitati , asutati tolle aja kohta märkimisväärne raamatukogu, enamik budistlike tiibetikeelseid tekste pärines Burjaatiast. Tollest ajast said alguse ka Ivolgaa kloostri laamade regulaarsed visiidid Eestisse.

Vaas-vanTao.gif
Suurenda
Vaas-vanTao.gif

Eestimaa budistlik vennaskond asus elas ja tegutses Tallinnas Kadriorus sai rahva hulgas tuntuks Taola nime all.

[[Taolas on osalenud Arno Arrak, Jüri Saard]] Tõnis Promet jne. Erinevatel perioodidel nöukogude ajal on Taolas elanud ka Boris Saabas , Peep Paasian , Peeter Kaasik ja teised , kes enda töö ja tegevusega on aidanud rajada budismi traditsiooni Eestimaale .

Buddha-smt.gif
Suurenda
Buddha-smt.gif

Taola ümber oli kogunenud palju usu-pooldajaid – Taola jagunes taolasteks ja usupooldajateks. Esimesed elasid Taolas ja tegutsesid selle pinnal, teised elasid enda kodudes.

Tõlkimisega tegelesid ka paljud usupooldajad: Tiina Hallik, Anu Rootalu, Enn Jaanson, Eve Pärnaste ja teised. Tegemistes oli abiks ka Ants Luik, hiljem lisandus Eke-Pärt Nõmm koos isa Jaan Nõmmega. Taola tegevuse eesmärk oli budistliku mõttelaadi ja ideede viimine rahva hulka.

Ivolga kloostri laamadel on hindamatu teene Eesti budismi arengus. 1984–1985 aastal ehitati Väärtnõu juhtimisel kolm stuupat Siim Jõesaare talu maadele Läänemaale, Haapsalu lähedale.

Budistlikku haridust jagas Vello Väärtnõu, keelelist baasi aitas arendada-kujundada kuulus keelemees Pent Nurmekund, .

Kloostri rajamiseks osteti ka talu Läänemaale, projekti tulevasele kloostrile tegi arhitekt Leonhard Lapin, . Kloostri ehitamine jäi hilisemate poliitiliste aktsioonide tõttu pooleli, samuti jäi välja andmata kokku pandud esimene eestikeelne tiibeti keele õpik.

Eestimaa Budistliku Vennaskonna teeneks saab lugeda esmase osa eesti iseseisvusvõitlusest, mida budalased tegid esimestena nõukogude ajal,

1988. 13 veebruaril 88 saadeti Vello Väärtnõu NSV Liidust välja

Aastaid elas ja töötas Väärtnöu ka Aasias Himaalajas, külastades kloostreid ning intervjueerides ja filmides sealseid õpetajaid ,millest on tekkinud suur hulk ajaloolist ja huvitavat materjali tiibeti budistide tegevuse kohta peale Tiibetist emigreerumist.

[redigeeri] Välislingid