Biodiisel

Biodiisel on diiselmootorite kütusena kasutatav metüülester, mida valmistatakse taastuvatest looduslikest allikatest, eeskätt taimsetest õlidest.

Enamasti kasutatakse biodiisli valmistamiel baaskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene happekatalüüsitud õli esterifikatsioon metanooliga või õli muundamine rasvhapeteks ja seejärel alküülestriteks happe katalüüsil.

Tooraine (taimeõli või loomne rasv) filtreeritakse, lisatakse katalüsaatorit (enamasti naatrium- või kaaliumhüdroksiid), mis on protsessi kiirendamiseks segatud alkoholiga (enamasti metanool). Segu soojendatakse 60…70 kraadini ja segatakse 2…3 h. Selle aja jooksul reageerivad triglütseriidid ja moodustuvad metüülestrid (biodiisel) ning kõrvalsaadusena glütseriin. Segu lastakse 2…3 päeva seista. Glütseriin settib mahuti põhja, eraldatakse ja kogutakse kokku edasiseks käitlemiseks, biodiisel puhastatakse ja kogutakse mahutitesse. Metanooliaurud kogutakse kokku ja taaskasutatakse.

Biodiisli kütteväärtus ja tsetaanarv varieeruvad. Kütteväärtus on fossiilsest toormest diislikütusega võrreldes madalam kuid põlemisel eraldub vähem keskkonnaohtlikke aineid. Biodiisli kasutamine vähendab veidi auto võimsust ning eeldab tavalise diiselmootori mõnede osade (tihendid, kütusepump) välja vahetamist.

Maailmas valmistatakse u 80% biodiislist rapsiõlist. Sellisele biodiislile kehtib rahvusvaheline standard EN 14214.


[redigeeri] Välislingid