Maasilinn
See artikkel vajab keelelist või sõnastuslikku toimetamist |
Maasilinna linnus on ordulinnus (nimetatud ka Maasi ordulossiks ja Maasi kindluseks) Saaremaal Orissaare vallas Maasi külas.
Varemed asuvad Orissaare–Leisi maantee 4. kilomeetrilt 500 m põhja pool.
Sisukord |
[redigeeri] Välimus
Maasilinnas tegemist niinimetatud laiendatud elutorn—tüüpi peahoonega, mis on ümbritsetud ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga, mille loode–, kirde– ja kagukülje vastas on paiknenud ülejäänud hooned.
Peahoone (46,9 x 12,2 m) on rajatud kahes etapis. Läänepoolne, 20,8 m pikkune kahe piilariga osa, millele on hiljem lisatud 26,1 m pikkune juurdeehitis, on vanem. Selles asuvad mantelkorsten ja hüpokaustahi. Seinte paksus kõigub 2,1 - 3 m vahel. Mõlemad pooled on olnud kolmekorruselised. Tänaseks on neist säilinud 7,5 - 8 m kõrgune osa, hõlmates kunagise linnuse esimest ja osaliselt ka teist korrust. Peahoone on ümbritsetud avara, ebakorrapärase nelinurkse ringmüüriga. Müür on varustatud poolümarguste eenduvate pealt lahtiste suurtükitornide — basteidega, hiljem ka muldkindlustustega.
Ka ülejäänud ehitised on rajatud mitmes etapis, ringmüüri loode-, kirde- ja kagukülje vastu. Viimased suuremad ehitustööd toimusid nähtavasti pärast linnuse esimest purustamist 1566. aastal. Väljast oli kogu linnus vallikraaviga ümbritsetud. Sellega olid ühendatud kolm suurt linnusest lõuna pool paiknevat kalatiiki.
[redigeeri] Ajalugu
Pärast Jüriöö ülestõusu lõpliku mahasurumist rajati ordumeister Burchard von Dreilebeni poolt 1345. aastal foogtkonna keskuseks saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele. Algne linnus oli puust, kuna laastatud maa ei võimaldanud laiaulatuslike tööde läbiviimist. Kivist linnus ehitati Goswin von Herike valitsusajal, kuid täielikult sai linnus valmis järgnevail sajandeil. Linnuse ehitus oli karistuseks saarlastele, millest ka selle saksakeelne nimetus "Soneburg" (trahvi– ehk karistuslinnus).
Suuri ümberehitusi linnuses teostati 1518 toonase foogti Tonys Ubelackeri poolt, kelle eestvedamisel ehitati tõenäoliselt osa eeslinnusest. Eeslinnuse nurkades asuvad bastioni tornid ja ruumid suurtükkide jaoks on aga veel hilisemat päritolu, sellele viitavad kohalt leitud raidkunsti detailid, mis on renessansi ajastule vastavate vormidega ja viimased ehituslikud täiendused võiksid pärineda 16. sajandi keskelt.
Maasilinnus jäi samanimelise foogtkonna keskusena ordu kätte 1564. aastani, mil viimane foogt Heinrich Lüdinghausen–Wulf andis linnuse koos juurdekuuluvate maadega Taanile üle.
Taanlased purustasid 1566. aastal Maasilinna. Üsna pea linnus taastati, kuid 1568. ja 1575. aastal vallutasid linnuse rootslased ja mõlemal korral sai sellest nende tugipunkt Saaremaal. Et vältida selle kordumist, lasti linnus 1576. aastal Taani kuninga Frederik II käsul õhku. Sellest ajast on linnus varemetes seisnud.
Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus. Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus. Senini oli näha vaid küngas ning mõni müürijupp, nüüd aga on märgata, et seal oli suur ehitis.
Tänapäeval korraldatakse varemete ümbruses erinevaid üritusi, kaasa arvatud etendusi.
[redigeeri] Vaata ka
- Eesti linnuste loend
- Maasilinna vrakk