Muusikaline parameeter

Muusikaliseks parameetriks nimetatakse muusikalist objekti iseloomustavat parameetrit.
Muusikaliseks objektiks võib olla üksik heli või paljudest helidest koosnev struktuur.
Üksiku muusikalise heli parameetriteks on näiteks helikõrgus, heli kestus, helitugevus, artikulatsioon, paiknemine registriruumis ja tämber.
Helistruktuuri parameetriteks on näiteks helikõrguslik ulatus ehk ambitus, helistruktuuri kestus, nobedus, helikogus (helide hulga suurus muusikalise struktuuri määratud osas), kronomeetriline tihedus (üksikute helide või kooskõlade kõlama hakkamiste arv teatud ajaühikus), domineeriv artikulatsiooniviis muusikalise struktuuri määratud osas, faktuuritüüp, vormi seisund jne. (VL 1981:60,465; Stephan 1968:1529; Thompson 1994:168; Pousseur 1957:68; Brindle 1966:110).
Parameetrid on jaotatud kahte suurde ossa: primaarsed ja komplekssed. Primaarse parameetriga määratud rühma elementide omadused on otseselt mõõdetavad või võrdlemise tulemusena hinnatavad. Kompleksses parameetris liitub mitu primaarset parameetrit. Seetõttu nõuab komplekssete parameetritega määratud rühma omaduste hindamine kõigepealt hinnanguid igas kompleksses parameetris sisalduvas primaarses parameetris eraldi ning alles seejärel summeerituna kompleksses parameetris. Primaarsed parameetrid on paigutatud nelja heli põhiomaduse valdkonda: helikõrgus, heli kestus, helitugevus, tämber. Komplekssed parameetrid on otstarbeka klassifikatsiooni puudumise tõttu süstematiseerimata.
Vaata ka seriaalne meetod.
Sisukord |
[redigeeri] PRIMAARSED PARAMEETRID
[redigeeri] Helikõrguse valdkond
- võrdtempereeritud kromaatika (oktaav on jaotatud kaheteistkümneks võrdseks pooltooniks): täiskromaatika (kaksteistheliread), hüpokromaatika (vähem kui 12-helilised read), hüperkromaatika (enam kui 12-helilised read, samad helid korduvad);
- mikrointervallika: bütsantsi Mórion (16,9 centi), syntoni komma (21,5 centi), võrdtempereeritud helirea kuuendiktoon (33,3 centi), 31-astmelise helirea viiendiktoon (38,7 centi), võrdtempereeritud helirea viiendiktoon (40,0 centi), väike diees (41,1 centi), võrdtempereeritud helirea veerandtoon (50,0 centi), india shruti (54,5 centi), 19-astmelise helirea kolmandiktoon (63,8 centi), võrdtempereeritud helirea kolmandiktoon (66,6) centi;
- mürad;
- mürale lähenevad kombineeritud kõlad (prepareeritud klaveri kõlad, multifonid puhkpillidel);
- glissando-struktuurid, milles täpne helikõrgus jääb fikseerimata;
- playback-meetod, milles on loobutud üldiselt seriaalselt struktureeritud ja tüpologiseeritud registripiirkondade ja liikumissuundade sisesest detailide täpsest fikseerimisest,
- meloodiline kontuur (karakteerse liikumissuunaga meloodiline kontuur on äratuntav ka kontuuride väljavenitamise tõttu radikaalselt muudetud intervallika puhul (Gieseler 1975:40, Frisius 1998:1342).
- register: madal registripiirkond – keskmised registripiirkonnad - kõrge registripiirkond
[redigeeri] Helikestuse valdkond
jaotus
- kvadraatne: kuuekümneneljandikupõhine, kolmekümnekahendikupõhine, kuueteistkümnendikupõhine, kaheksandikupõhine, neljandiknoodipõhine, poolnoodipõhine, täisnoodipõhine;
- mittekvadraatne: triooli, kvintoolid, sekstooli, septooli jne. kuuekümneneljandiku, kolmekümnekahendiku, kuueteistkümnendiku, kaheksandiku, neljandiknoodi, poolnoodi, täisnoodi põhised ühikud;
- ajapunkt: takt sõltumata taktimõõdust jaotatakse n ajapunktiks ning määratletakse seejärel rea abil, milline ajapunkt aktiveerida.
- mitte-meetriline ajakujundus (Gieseler 1975:63)
taktimõõt
- 1/64, 2/64, 3/64, 4/64, 5/64, 6/64; 1/32, 2/32, 3/32, 4/32, 5/32, 6/32; 1/16, 2/16, 3/16, 4/16, 5/16, 6/16; 1/8, 2/8, 3/8, 4/8, 5/8, 6/8; 1/4, 2/4, 3/4, 4/4, 5/4, 6/4; 1/2, 2/2, 3/2, 4/2, 5/2, 6/2; 1/1, 2/1, 3/1, 4/1, 5/1, 6/1
artikulatsioon
- üldkehtivad: legatissimo, legato, non legato, portato, tenuto, staccato, staccatissimo, marcato, marcatissimo, sforzato;
- keelpillidel: détaché, spiccato, sautillé/jeté, martelé, saltando ordinario, saltando col legno
[redigeeri] Helitugevuse valdkond
helitugevus
- heli puudumine
- heli olemasolu: helitugevuse skaala astmed ppppp, pppp, ppp, pp, p, meno p, mp, mf, piu f, f, ff, fff, ffff
[redigeeri] Tämbri valdkond
heliallikas
- akustiline instrument (inimhääl, puupuhkpill, vaskpuhkpill, keelpill, näppepill, klahvpill, lõõtspill, löökpill);
- elektrooniline aparaat;
- konkreetne objekt (pott, pann, kahvel, nuga, lusikas, tass, klaas, laud jne.)
tämber
- suletud, suletud-tume, hele, avatud-hele, suletud-hele, avatud-tume, tume, avatud (Bartolozzi 1982:17)
mänguvõtted keelpillidel
- arco: tratto, battuto, ordinario, ricochet, col legno legato, col legno battuto, sul tasto, sul ponticello, flautato, col punta d’arco/Spitze, am Frosch; sordino: senza sordino, con sordino; pizzicato: mano sinistro, mano destro, sul tasto, sul punticello, alla chitarra, al mandolino, à la Bartók, glissando-pizzicato, flageolett-pizzicato, pizzicato fluido;
- flageoletid: normaalne flageolett, kunstlik flageolett;
- vibrato: vibrato ordinario, senza vibrato/non vibrato, vibrato molto;
- häälestuse muutmine;
- lisaefektid: koputada sõrmega/sõrmeküünega keelte/korpuse pihta, koputada puust/vildist/kummist/meltallist/plastikust esemega keelte/korpuse pihta, plektrumi või löökpillinuiade kasutamine (Gieseler 1975:66; Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:81)
mänguvõtted klahvpillidel
- klaver
- klaviatuur: ordinario, glissando valgetel/mustadel klahvidel, cluster, cluster-glissando, resonantshelid;
- keeled: näppides, battuto, glissando, flageoletid, summutamine sõrmega, mäng erinevast materjalist nuiadega (vilt, puu, plastik, metall);
- prepareerimine: a) metallpoldid, kruvid, mutrid, mündid; kummiribad ja kummikiilud; kõva plastik; puutikud, puukiilud; vildiribad, vildikiilud; paber -- asetada keelte vahele, alla, peale kõvasti/lõdvalt kinnitatuna; b) blokeeritud klahvid;
- pedaal: con pedale, senza pedale, tre corde, una corda (Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:100).
- cembalo -klaviatuur: ordinario, glissandi, cluster, registrid (standard 8', 4', lauto), ilma registreid sisse lülitamata, erinevates häälestustes ühtaegu (kahemanuaalne cembalo)( Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:102)
- orel -klaviatuur: ordinario, glissando, cluster, clustertremolo, tumm (õhuta) mäng; -õhk: registrid pooleldi sees (mehaaniline orel), orel äkitselt välja/sisse lülitada (Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:104)
- akordeon
- klaviatuur: ordinario,
- korpus: koputused;
- lõõts: õhu ebareeglipärane pealeandmine, "lõõtsutamine", vibrato, aktsendid, perkussiivsed efektid, mäng ilma õhuta, ülijärsud dünaamilised kontrastid, heli ülijärsk alustamine/lõpetamine (Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:106)
mänguvõtted löökpillidel
- instrumendi materjal: metall, puu, nahk, klaas, kivi, muu materjal;
- mänguvahend
- nui: erineva kõvadusega metall, puu, plastik, kumm, nahk, vilt;
- haamer: metall, puu, kumm;
- pulk: puu, metall;
- hari: metallist jazzhari;
- muu: kontrabassipoogen
- löögi/puutekoha asukoht: keskkoht-serv (Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:113)
mänguvõtted näppepillidel
- harf -käega, sõrmega, sõrmeküünega näppides, rebides, sõrmeküüneflageolett secco või étouffé, près de la table, sons xylophoniques, glissando, glissando près de la table, kiire/aeglane vibrato, triller, tremolo, ühe käega 4-häälsed akordid, koputused korpuse pihta;
- lisavahendid: plektrum, vasar (vilt, kumm, puu, metall), häälestusvõti, metallitükk, pliiats;
- pedaalid: mikrointervallid peadaali poolikus asendis, pedaalitriller, pedaaliglissando;
- prepareerimine: paber keelte vahele (cembalo/lauto efekt) (Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:94)
- kitarr/lauto - sõrme või küünega näppides, pizzicato, flageolett, tremolo, tambora, vibrato (Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:96-97)
mänguvõtted puhkpillidel
- hingamine ja huuled koostoimes: ordinario, ülepuhumine, flatterzunge, multifonid, huulikusse laulmine/puhumine/kõnelemine/karjumine/naermine, ainult huulikusse puhumine, otse torusse puhumine, huultetremolo, mikrointervallid huulte pinge muutmise abil, ülemheliglissando, erinevad vibratod, erinevatesse instrumendi osadesse puhumine, võõraste objektide kasutamine huulikuna;
- keel: keelelöök (perkussiivne või pizzicatoefekt), lihtne, topelt või kolmikkeelelöök, Flatterzunge;
- sordiinid: senza sordino, con sordino (materjalid metall, puu, plastik, kartong, riie) (Gieseler 1975:66, Gieseler-Lombardi-Weyer 1985:54-78)
inimhääl: bel canto, Sprechgesang, kõne, sosin, nutt, naer, hüüe, karje, hüsteeriline karje, ohe, mõmin, mörin, vile, hingamine, laksutamine, nasaliseerimine, vokaalse tausta kasutamine, mittevokaalse tausta kasutamine, foneemid ja foneemide kombinatsioonid
elektroonilised tämbrid
[redigeeri] KOMPLEKSSED PARAMEETRID
eredus, säravus
heliklassilise koostise muutumise kiirus
helipinna kvaliteet: sile-kare
helisündmus: verbaalselt määratletav - abstraktne
helitugevuse muutumise tüüp: järk-järguline - äkiline
horisontaalliini suund: tõusev, paigalpüsiv, langev
häältejuhtimine: paralleelne, ristuv
faktuur: punkti jõuväljas - joone jõuväljas, lihtne-kompleksne, läbipaistev – läbipaistmatu, hõre - tihe
kajavus: kajavuse puudumine (stuudio), vähene kaja (väike tuba), kekmine kaja (koridor, vannituba), suur kaja (saal, kirik)
karakter: kerge, lõbus, ülemeelik, bravuurne, tormakas, äge, metsik, ärritunud, vihane, tige, raevunud, kurb, masendunud, melanhoolne, nostalgiline, pehme, asjalik, täpne, kuiv, terav
kronomeetriline tihedus
kuuldavus
liikumine: pingestav (kiire liikumine; kasvav impulsiivsus; rangelt meetriline pulss; ebaregulaarne, hakitud rütm) – lõdvestav (aeglane liikumine; kahanev impulsiivsus; määramatu meetriline pulss; tasane, sujuv rütm) (Brindle 1986:110).
meetrum: püsiv - ebapüsiv,
meloodia: sile - kare
müra - helikõrguse olemasolu
nobedus
polüfooniline tihedus
seisund: staatiline - protsessiivne
stiil: gregoriaanika, Notre Dame, madrigal, barokk, klassitsism, romantism, impressionism, ekspressionism, uus-asjalikkus, neoklassitsism, kollektiivne ekspressionism, püäntillism, minimalism, uus-lihtsus, neoromantism
sünkopeeritus
tempo: aeglane - kiire
tonaalsus - mittetonaalsus
toopika (heli asukoht ruumis): ees, taga, üleval, all, paremal, vasakul
vorm: etapiline - äkiline, pingestatud - lõdvestatud
[redigeeri] Kirjandus
Barlow 1980: artikkel Bus Journey to Parametron, milles kirjeldatakse L.A.Hiller'i ja L.M.Isaacsoni arvutiprogrammi, Feedback Papers 1980, No. 21-23, tõlge saksa keelde Bussreise nach Parametron, Neuland I, 1980
Bartolozzi, Bruno 1982: New sounds for woodwind. Translated and edited by Reginald Smith Brindle. Second edition. First edition published 1967. London, New York, Toronto: Oxford University Press
Beiche, Michael 1983: Grundgestalt. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
Beiche, Michael 1984: Reihe, Zwölftonreihe. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
Beiche, Michael 1985: Zwölftonmusik. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
Blumröder, Christoph von 1982: Parameter. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag [1]
Blumröder, Christoph von 1984: Gruppe, Gruppenkomposition. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
Blumröder, Christoph von 1985: Serielle Musik. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
Brindle, Reginald Smith 1986: Serial Composition. First published 1966, 9th impression. Oxford, New York: Oxford University Press
Burghauser, Jarmil - Špelda, Antonin 1971: Akustische Grundlagen der Orchestrierens. Handbuch für Komponisten, Dirigenten und Tonmeister. Deutsch von Adolf Langer. Regensburg: Gustav Bosse Verlag
Castrén, Marcus 1991: Sarjallisuus. Klang - uusin musiikki, toim. Lauri Otonkoski, Jyväskylä: Gaudeamus, 52-72
Cope, David H. 1976: New Directions in Music, Glossary of Terms: s.v. "parameter", Dubuque, Iowa
Cope, David H. 1977: New Music Composition. New York, London: Schirmer Books, A Division of Macmillan Publishing Co., Inc.
Eggebrecht, Hans Heinrich 1972: Punktuelle Musik. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
Eimert, Herbert 1952: Lehrbuch der Zwölftontechnik. Wiesbaden: Breitkopf & Härtel
Eimert, H.; Humpert, H.U. 1973: Das Lexikon der elektronischen Musik. Regensburg, s.v. "Parameter"
Flebel, Reinhard 1978: Musik für zwei Klaviere seit 1950 als Spiegel der Kompositionstechnik. Herrenberg: Musikverlag Döring GmbH MD 07 12
Frisius, Rudolf 1998: Serielle Musik. Die Musik in Geschichte und Gegenwart 1988. Allgemeine Enzyklopädie der Musik, begründet von Friedrich Blume. 2., neuarbeitete Ausgabe. Sachteil Bd.8. Gemeinschaftsausgabe der Verlage Bärenreiter (Kassel, Basel, London, New York, Prag) und J.B.Metzler (Stuttgart, Weimar)
Frobenius, Wolf 1978: Momentum, instans, Augenblick. Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag
Gieseler, Walter; Lombardi, Luca; Weyer, Rolf-Dieter 1985: Instrumentation in der Musik des 20.Jahrhunderts: Akustik,Instrumente,Zusammenwirken. Celle: Moeck Verlag
Gieseler, Walter 1975: Komposition im 20.Jahrhundert. Celle: Moeck Verlag
Grabócz, Márta 1993: La musique contemporaine finlandaise: conception gestuelle de la macrostructure Saariaho et Lindberg. Les Cahiers du CIREM (Centre International de Recherches en Esthétique Musicale) No.26-27 “Musique et geste”. Tours: Publications de l’Université de Tours, 155-168
Griffiths, Paul 1980: Serialism. The New Grove Dictionary of Music and Musicians 1980, edited by Stanley Sadie. London: Macmillan Publishers Limited
Heininen, Paavo 1992: Sävellyksen opetus. Sävellys ja musiikinteoria 2/1992. Sibelius-Akatemian sävellyksen ja musiikinteorian osaston julkaisu. Helsinki. http://www.siba.fi/SMT/SMT922/292Heininen.html
Heininen, Paavo 1998: Sarjallisuus. Sävellys ja musiikinteoria 2/1998. Sibelius-Akatemian sävellyksen ja musiikinteorian osaston julkaisu. Helsinki.
Hämeenniemi, Eero 1982: ABO - Johdatus uuden musiikin teoriaan. Sibelius-Akatemian koulutusjulkaisusarja 1. Helsinki: Offset OY
Häusler, J. 1969: Musik im 20. Jahrhundert. Bremen
Jelinek, Hanns 1952: Anleitung zur Zwölftonkomposition I ja II. Wien: Universal-Edition A.G.
Kallastu, Andrus 1999: Seriaalne meetod, Sibelius-Akatemia proseminaritöö, juhendaja prof.dr.Marcus Castrén
Krenek, Ernst 1940: Studies in Counterpoint, Based on the Twelwe-Tone Technique. New York: G.Schirmer, Inc.
Lewinski, Wolf-Eberhard von 1958: Giselher Klebe. Die Reihe IV. Wien: Universal Edition A.G., 89-97
Ligeti, György 1958: Pierre Boulez, Die Reihe IV. Wien: Universal Edition A.G., 38-63
Otonkoski, Lauri 1991: Sanastoa. Klang - uusin musiikki. Toim. Lauri Otonkoski. Jyväskylä: Gaudeamus.
Perle, George 1962: Serial Composition and Atonality, An Introduction to the Music of Schoenberg, Berg and Webern. 5th Edition 1981. Berkeley, Los Angeles, London: University of California Press
Perle, George; Lansky, Paul 1980: Twelve-note composition. The New Grove Dictionary of Music and Musicians 1980, edited by Stanley Sadie. London: Macmillan Publishers Limited
Pohjannoro, Hannu 1995: Opus 13 - György Kurtágin 12 Mikroludia jousikvartetille, Sibelius-Akatemian sävellyksen ja musiikinteorian koulutusohjelman säveltäjän suuntautumisvaihtoehton tutkielma. Helsinki
Pousseur, Henry 1957: Zur Methodik. Die Reihe III. Wien: Universal Edition, 46-87
Reith, D. 1981: Formalisierte Musik kogumikus Reflexionen über Musik heute, v.a W.Gruhn. Mainz
Siegele, U. 1972: Entwurf einer Musikgeschichte der sechziger Jahre, in: Die Musik der sechziger Jahre, Veröff. d. Inst. für Neue Musik und Musikerziehung Darmstadt XII. Mainz
Stephan, Rudolf 1968: Zwölftonmusik und Serielle Musik. Die Musik in Geschichte und Gegenwart, seit 1949. Enzyklopädie. Hsg. F.Blume. Bd. XIV. Kassel, Basel: Bärenreiter
Stockhausen 1970: Tsiteeritud faksimile põhjal: Kirchmeyer, H. ja Schmidt, H.W., Aufbruch der jungen Musik, Die Garbe IV, Köln 1970, 148f. Viide pärineb Blumröder 1985: Handwörterbuch der musikalischen Terminologie, seit 1971. Hsg. Hans Heinrich Eggebrecht. Stuttgart: Franz Steiner Verlag, s.v. "Serielle Musik", s.6
Thompson, Jan 1994: Matematiikan käsikirja. Toim. Jan Thompson, avustanut Thomas Martinson. 2.,täydennetty ja korjattu painos. Juva: WSOY:n graafiset laitokset, © Wahlström & Widstrand 1991, Kustannusosakeyhitö TAMMI ja Suomen Teknologiatieto Oy 1994
VL 1981: Kleis,R. - Silvet,J. - Vääri,E.: Võõrsõnade leksikon. Toim. V.Põlma ja E.Raiet. 4.trükk. Tallinn: Valgus
Xenakis, Iannis 1992: Formalized Music: thought and mathematics in composition. Revised Edition. Additional material compiled and edited by Sharon Kanach. Harmonologia Series No.6. Pendragon Press