Lõunaeesti kiil

Läteq: Wikipedia

Lõunaeesti kiil
Kõnõldas Eestin
Kõnõlõjit 80 000
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
SIL EST
Lõunaeesti (võro, seto, mulgi, tarto) kiil ja keelesaarõq (Lutsi, Leivu ja Kraasna)
Lõunaeesti (võro, seto, mulgi, tarto) kiil ja keelesaarõq (Lutsi, Leivu ja Kraasna)

Lõunaeesti kiil vai lõunaeesti keeleq om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil vai kiilirühm. Lõunaeesti keele lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti, vad'a, ja liivi kiil. Lõunaeesti keeleq ommaq võro, mulgi, tarto ja seto kiil. Naid kiili või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis.

Tõisi arvamiisi perrä om lõunaeesti kiil eesti keele lõunaeesti murdõrühm vai päämurrõq, mink ala käüväq võro, mulgi ja tarto murrõq ni seto murrõq vai murrak.

Sisukõrd

[toimõndaq] Keele nimetämisest

Terminit lõunaeesti kiil pruugitas innekõgõ keele- ja kirändustiidüsen, kultuuriluun ni ammõtligun kontekstin (nt keele riikliidsin arõndusprogrammõn) lõunaeesti kiili ütitses nimetüses vai lõunaeesti kiräkeelist kõnõldõn. Traditsioonilidsõn murdõtiidüsen kõnõldas lõunaeesti murdist. Keele kõnõlõjaq esiq pruukvaq inämbüisi ummi keelenimetüisi: võro, seto, tarto ja mulgi kiil. Samasugune pruukminõ om harilik ka eesti üldkeelen (nt meediän).

Lõunaeesti kiilt om (päämidselt 1990. aastidõ algusõn) nimetet ka uandi (ugandi), ugala vai võro-seto keeles. Nimetüs uandi om peri Ugandi muistidsõ maakunna nimest ja tuuga om tähüstet innekõgõ tuu muistidsõ maakunna maiõ pääl olõvit tarto ja võro kiilt vai naidõ kiräkiili. Nimetüs ugala om saad muistitsidõ maakundõ Ugandi ja Sakala nimetüisi kokko pandõn, et ka mulgi kiilt üten haardaq. Liitnimetüsega võro-seto om näüdät võro ja seto keelelist kokkokuulumist. Ei muistitsidõ maakundõ nimist peri keelenimeq ega ka liitnimi võro-seto olõ-i laembat pruukmist löüdnüq.

[toimõndaq] Aolugu

Kooniq 19. aastagasaani olliq pruugin kats pia võrdsõt kiräkiilt - põh'aeesti (talliina) kiil ni lõunaeesti (tarto) kiil. Lõunaeesti kiräkeelen ilmu 1686. aastal, inne põh'aeesti kiilt, Wastne Testament (Vahtsõnõ Testament), a terveq piibli ilmu perän tervehnä siski põh'aeesti keelen. Ütitses eesti kiräkeeles sai peräkõrd põh'aeesti kiil, minkperäst lõunaeesti kiil ja timä kiräkiil jäiq taadõplaanilõ.

[toimõndaq] Täämbäne päiv

Seo ilma aigo om lõunaeesti keele kõgõ jovvulidsõmb ja inämb edendet osa võro kiil, mil om uma kiräkiil, kirändüs ja meediä ni midä opatas ka võro keeleala koolõn ja Tarto Ülikoolin. Võro keele kaitsõs, edendämises ja uurmises om luud eräle riigiammõt Võro Instituut. Veidemb om tegeld seto ja mulgi keele arõndamisõga. Ainugõnõ lõuneesti kiil, mink edendämises olõ-i tegünüq ütiskundlist liikmist, om tarto kiil.

Aastagast 2000 om lõunaeesti keele kaitsõ ja arõndamisõ töid tugõnuq kultuuriministeeriumi ala luud riiklinõ programm "Lõunaeesti kiil ja kultuur".

[toimõndaq] Kaeq ka

[toimõndaq] Välislingiq


Uurali keeleq
akkalasaami | eenedsi | eesti | ersä | handi | inarisaami | ingerikar'ala | juradsi | kamassi | kar'ala | kemisaami | kildinisaami | koltasaami | komi | komipermjaki | kveeni | liivi | luulajasaami | lõunaeesti | lõunasaami | lüüdi | mansi | mari | matori | merja | metserä | meä | moksa | muroma | mäemari | neenedsi | nganassaani | niidümari | piitimesaami | soomõ | sölkupi | tur'asaami | udmurdi | ungari | uumajasaami | vad'a | vepsä | võro