Inemine

Läteq: Wikipedia

Inemiseq
Inemiseq

Inemine tulõ iho poolõst muidõ luud-asjo sekkä arvata, tuuperäst et timä iho om maapäälitsist ehk maitsist asjost võetu ja kui timä koolõs, sõs saa iho jälq mullas. Inemiseq mõistvaq mõtõldaq, kõnõldaq ja katõ jala pääl kävvü.

[toimõndaq] Inemise iho

Inemise iho om suurõst hulgast mitmõsugutsist jagodõst kokko säet. Kõigil jagodõl om uma esieräline tallitus. Mõnõq jaoq ommaq kõvaq, nii luuq, tõsõq jälq pehmeq, nii liha ja sisekond, mõni jago om vetel, nii veri.

Kõgõkõvõmbaq jaoq ehk luuq ommaq ütes värgis kokko pant, miä üte maja puuvärgi sarnatsõs võimiq arvada ja miä iholõ kujo ja kindmüse and. S'oosinanõ luuvärgi om kõigilt puult lihaga ja nahaga katõt, nii et kui hambaq arvamata jätämiq, ütski luu pal'as ei olõq. Liha sais luiõ pääl suurõmbin ehk vähämbin kimbokõisin, miä mitmõnäolidseq ommaq ja musklides kutsutasõq.

Iho tühjen ruumõn, miä luist ja lihast saavaq var'atus, lövvämi kõgõ hõrnõmbaq iho jaoq, nii kui ai, süä, ja soolikoq. Kõik iho jaoq saavaq umma toitu verest, miä lugõmada pall'o suuni läbi ihon juusk ja kõiki paiko küünüs, ent liigutamisõ jovvu saavaq nemäq väikeisist niidikeisist, miä aiust ja sälgroodso säsüst tulõvaq ja närves nimitetäseq. Liha vaihõl lövvüs siin ja sääl rasva ja väläst puult om iho nahaga katõt.

Suurõmbaq iho jaoq ommaq pää, kihä, käeq ja jalaq. Pää sisen om ai, pää külen nägemise, kuulmisõ, haisutundmisõ ja maitsmisõ riistaq. Kihä sisen saisvaq süä, täü ehk kops ja muu sisekond.

Kihä om sisest puult rõivastõt, nii kui voodõrdõt, pehmide, niiskide nahkoga ja üte risti saisva, osast hintitse, osast lihatsõ vahesaina läbi, minkal vaheliha ehk vahenahk nimi, kattõ jakko jaet. Päälmädsen jaon ehk rõnnakooban ommaq süä ja täü, alomatsõn jaon ehk kõtukooban siidmise riistaq.

[toimõndaq] Kirändüs

  • Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.
Tõisin keelin