Vikiõpikud etwikibooks https://et.wikibooks.org/wiki/Esileht MediaWiki 1.39.0-wmf.16 first-letter Meedia Eri Arutelu Kasutaja Kasutaja arutelu Vikiõpikud Vikiõpikute arutelu Fail Faili arutelu MediaWiki MediaWiki arutelu Mall Malli arutelu Juhend Juhendi arutelu Kategooria Kategooria arutelu TimedText TimedText talk Moodul Mooduli arutelu Tööriist Tööriista arutelu Tööriista määratlus Tööriista määratluse arutelu Esileht 0 2 8734 8663 2015-12-18T19:42:25Z Jäälind 1590 Lehekülg asendatud tekstiga '{{:Vikiõpikud:Esileht}}' wikitext text/x-wiki {{:Vikiõpikud:Esileht}} lx7glvkz1apql4i0ehzm79aox1r4wlx CSS 0 3 8523 8388 2015-10-03T20:18:49Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {{Infotehnoloogia}} '''CSS''' on keel '''veebilehtede kujundamiseks'''. Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt elementaarseid teadmisi [[HTML]]-ist. ==Sisukord== <div class="references" | style="-moz-column-count:2; -webkit-column-count:2; column-count:2;"> ===Põhitõed=== * [[CSS/Sissejuhatus|Sissejuhatus]] {{Staadium lühidalt|50%|13. okt. 2006}} * [[CSS/Sidumine HTML-iga|CSS-i ja HTML-i sidumine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Keele struktuur|Keele struktuur]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Ühikud|Ühikud]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Valikuline selekteerimine|Valikuline selekteerimine]] {{Staadium lühidalt|75%|26 okt. 2005}} - klassid ja ID-d * [[CSS/Pseudoklassid ja pseudoelemendid|Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} ===CSS-i parameetrid teemade kaupa=== * [[CSS/Fontide sättimine|Fontide sättimine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Teksti paigutamine|Teksti paigutamine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid|Servad, veerised ja polstrid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Positsioneerimine|Positsioneerimine]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Taustad|Taustad]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - taustapildid ja nende paigutus. * [[CSS/Loendid|Loendid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - järjestatud ja järjestamata loendid. * [[CSS/Raamide imitatsioonid|Raamide imitatsioonid]] {{Staadium lühidalt|100%|21 okt. 2005}} - overflow. * [[CSS/Objektide tüübid|Objektide tüübid]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} - display, float * [[CSS/Printimine|Printimine]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} - @page, page-breaks, orphans, widows ===Spetsiifilisemalt=== * [[CSS/Lehekülje paigutamine ekraani keskele|Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] {{Staadium lühidalt|50%|17 juuni 2005}} * [[CSS/Paigutused|CSS-i põhised paigutused]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Float|Float]] - {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} a'la [http://css.maxdesign.com.au/floatutorial float-tutorial] * [[CSS/Pildiasendustehnikad|Pildiasendustehnikad]] {{Staadium lühidalt|75%|21 okt. 2005}} - kuidas asendada tekste pildiga * [[CSS/Häkid|CSS-i Häkid]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Menüüde ehitamine|Menüüde ehitamine]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} - a'la [http://css.maxdesign.com.au/listamatic Listamatic] * [[CSS/Meediaspetsiifilised stiilid|Meediaspetsiifilised stiilid]] {{Staadium lühidalt|75%|21 okt. 2005}} * [[CSS/Valideerimine|Valideerimine]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} ===Ekstra=== * [[CSS/Selektorid|Selektorid]] {{Staadium lühidalt|50%|26 okt. 2005}} - kõik CSS1, CSS2 ja CSS3 selektorid * Loendurid ja content-creation, jutumärgid (counter-reset, counter-increment, content, quotes, :before, after) * Table-model (display: table, table-cell ...) * Kahesuunaline tekst (direction, unicode-bidi) * Brauserispetsiifilised stiilid? * CSS ja XML (XSL) ==Lisad== * [[CSS/Parameetrite indeks|Parameetrite indeks]] - kõik CSS-i parameetrid ehk inglise keeles ''properties'', tähestiku järjekorras. </div> ==Välislingid== ===Eestikeelsed materjalid=== * [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/index.php veebi ABC] - Kaido Kikkase kirjutatud algaja veebisepa abimees. GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga. * [http://www.interneti.info/ Kodulehe tegemine. Õpetused, vahendid (HTML, XHTML, CSS)] ===Inglisekeelsed materjalid=== * [http://www.alistapart.com/ A List Apart] - veebiajakiri inimestele kes teevad veebilehti, ajakirja fookus on suunatud veebistandardite rakendamise eelistele ja tehnikatele. * [http://www.meyerweb.com/eric/css/edge/ CSS Edge] - Eric Meyer'i isiklik eksperimentaallehekülg CSS-i võimaluste katsetamiseks. * [http://www.csszengarden.com/ CSS Zen Garden] - lehekülg, mis demonstreerib CSS-i võimalusi. * [http://css-discuss.incutio.com/ CSS-discuss wiki] - inglisekeelne CSS-i wiki. * [http://www.htmldog.com/ HTML dog] - HTML-i ja CSS-i õpetused, artiklid ning uudised. * [http://nanobox.chipx86.com/browser_support.php Web browser standards support] - ülevaade sellest, kuidas on olukord standardite toega brauserites Internet Explorer, Firefox ja Opera. * [http://phpforms.net/tutorial/tutorial.html PHP Tutorial] ===W3C dokumendid ja vahendid=== * [http://www.w3.org/TR/CSS21/ W3C CSS 2.1 spetsifikatsioon] * [http://jigsaw.w3.org/css-validator/ CSS-i validaator] {{+}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS| ]] [[de:Websiteentwicklung: CSS]] [[en:CSS Programming]] [[fr:Le langage CSS]] [[gl:CSS]] [[id:Pemrograman CSS]] [[it:CSS]] [[he:CSS]] [[nl:Cascading Style Sheets]] [[ja:CSS]] [[pl:CSS]] n02x45w2061xkgdqdv3y9uyjruvaofn CSS/Sidumine HTML-iga 0 5 8328 7578 2015-10-02T19:33:35Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Sidumine HTML-iga]] pealkirja [[CSS/Sidumine HTML-iga]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki HTML faili sidumiseks CSS-ga on 3 võimalust: paigutada stiilid HTML-i päisesse, linkida eraldi stiilifail ning kirjutada stiilid iga vastava HTML elemendi sisse. Neid kõiki võimalusi me järgnevalt ka vaatame. Lisaks vaatame ka stiililehtede sidumist <code>@import</code> käsuga. ==Stiilid HTML-i päises== Olgu meil alustuseks üks lihtne HTML dokument: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Selline lehekülg on küll kenasti struktureeritud (nagu üks korralik lehekülg olema peabki), aga välimus on sellel must-valge ja igav. Et lisada natuke värvi sellesse lehte, muudame CSS-i abiga pealkirja punaseks: <pre> h1 { color: red } </pre> Sisestame selle koodi oma HTML dokumenti spetsiaalsete <code>style</code>-elementide vahele järgmiselt: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> <style type="text/css"> h1 { color: red } </style> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Selles dokumendis ütleb '''style'''-element ja tema sisu, et: * tegemist on CSS-keelse stiilikirjeldusega ning * kõigi <code>h1</code> elementide tekstivärvus selles dokumendis on punane. Et laiendada värvigammat veelgi enam lisame stiile veel: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> <style type="text/css"> h1 { color: red } p { background-color: green; font-style: italic } </style> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Selles näites märgib lisatud rida, et elemedi <code>p</code>: * taust on roheline ja * tekst on kursiivis (kaldkirjas). ==Lingitud stiililehed== Veelgi parem kui stiilide paigutamine <code>style</code>-elemetide vahele on nende hoidmine hoopis eraldi failis. Selleks loome eraldi tekstifaili, millele paneme nimeks näiteks <code>juku.css</code>, ning kirjutame sellesse oma stiilid: <pre> h1 { color: red } p { background-color: green; font-style: italic } </pre> '''NB!''' faili kirjutatakse vaid stiilide kirjeldused, ümbritsevaid <code>style</code>-elemente nagu HTML-is sinna ei kirjutata. HTML-ist eemaldatud style-osa asemele paneme aga järgmise rea: <pre> <link rel="stylesheet" href="juku.css" type="text/css" /> </pre> See märgib, et selle HTML dokumendiga on ühendatud stiilileht, mis asub failis "juku.css", stiililehe tüüp on CSS formaadis tekst. HTML näeb meil seejärel välja selline: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <title>Juku kodulehekülg</title> <link rel="stylesheet" href="juku.css" type="text/css" /> </head> <body> <h1>Teretulemast Juku kodukale</h1> <p>Tere, mina olen Juku. Mul on suur rõõm tervitada teid kõiki minu suurepärasel koduleheküljel, mida ma olen otsustanud rikastada CSS-iga.</p> </body> </html> </pre> Tungivalt soovitatav on eelistada sellist HTML-iga linkimise tehnikat eelpool kirjeldatud CSS-i paigutamisele HTML-i sisse. Linkimise eelisteks on: * võimalus kasutada ühte CSS-i faili mitmes HTML dokumendis, * muutes kujundust ühes CSS-i failis muutuvad korraga kõik sellega seotud HTML dokumendid, * väheneb veebilehekülje maht, sest stiilid tuleb alla laadida vaid esimese lehekülje külastamisel, ülejäänute puhul kasutatakse juba olemasolevat faili. ==Reasisesed stiilid== Reasisesed ehk inglise keeles ''inline'' stiilid, kirjutatakse vastava HTML elemendi sisse, kasutades selleks atribuuti <code>style</code>. Näiteks, et muuta tekst pealkirjas roheliseks ning kursiiviks võiksime kirjutada nõnda: <pre> <h1 style="color: green; font-style: italic">Juku kodukas</h1> </pre> Reasiseste stiilide kasutamist praktikas tuleks pigem vältida. Miks? Aga sellepärast, et sellisena kaotavad nad oma mõtte, milleks on hoida lahus dokumendi struktuur (HTML) ning kujundus (CSS). Kui me soovime määrata, et kõik pealkirjad oleksid kursiivis, siis peaksime reasiseste stiilide puhul kirjutame stiilimäärangu näiteks iga <code>h1</code> elemendi sisse, mis võib olla aga suur hulk tööd, kui meil on rohkem pealkirju kui üks. Eraldiseisvasse stiililehte võiksime aga kirjutada vaid üheainsa rea, mis muudab kõigis selle stiililehega seotud dokumentides pealkirjad just sellisteks nagu meil tarvis. Tegelikult ei tule ka ühe pealkirja puhul selline asi kõne alla, sest sellisel juhul on meile hindamatuks abiks elementidele [[CSS:Valikuline_selekteerimine#Klassid_ja_ID-d|klasside ja ID-de määramine]], misläbi saame määrata näiteks mõne konkreetse pealkirja kuju. ==Stiililehtede @importimine== Kui meie stiililehed kasvavad väga suureks, muutub kõigi stiilide hoidmine ühes failis tülikaks ning siis on arukas tegu jagada see suur fail mitme väiksema faili vahel. Näiteks paigutada ühte faili menüü ning teise sisuosa kujundus ja siis importida menüü kujundust sisaldav fail sisukujunduse faili alguses: <pre> @import url("stiilid/menyy.css"); @import url("stiilid/menyylisa.css"); h1,h2,h3 { color: blue } p { font-style: italic } ... </pre> Nii lihtne see ongi. Tuleb vaid meeles pidada, et <code>@import</code> käsud peavad asuma CSS-i alguses, enne kõike muud. Lisaks tuleb meeles pidada, et iga <code>@import</code> käsk pikendab stiililehe allalaadimise aega, sest brauser peab pöörduma iga faili hankimiseks ikka uuesti ja uuesti serveri poole. Võimaluse korral tuleks stiililehtede importimisest loobuda või siis kasutada seda vaid lehekülje loomise faasis ning töösse minevas versioonis lihtsalt kõik stiililehed üheksainsaks failiks kokku ühendada. Kuna stiililehtede importimine on vanades brauserites halvasti toetatud, siis kasutatakse CSS-i <code>@import</code> käsku ka kui üht nn. [[CSS:Häkid|CSS-i häkki]]. {{Navigatsioon|CSS|Sissejuhatus|Keele struktuur}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] i0hx1me4pe3jn6geonblt3w52hkqbif Fail:Red.png 6 7 1351 2004-07-27T08:39:30Z Nene~etwikibooks 1 Algusjärgus teksti ikoon wikitext text/x-wiki Algusjärgus teksti ikoon cp9m9an4xh58q3635wemb42rd5e5g8m Vikiõpikud:Upload log 4 8 1352 2004-12-17T12:26:50Z Paullepp~etwikibooks 6 uploaded "Excel01.jpg": Kuvaripilt wikitext text/x-wiki <ul><li>12:26, 17 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded "[[:Pilt:Excel01.jpg|Excel01.jpg]]" <em>(Kuvaripilt)</em></li> <li>16:00, 16 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded "[[:Pilt:Sourceberg.jpg|Sourceberg.jpg]]" <em>(Vikipeediast)</em></li> <li>15:59, 16 Dec 2004 [[Kasutaja:Paullepp|Paullepp]] uploaded "[[:Pilt:Wiki.png|Wiki.png]]" <em>(Vikipeedia logo)</em></li> <li>10:21, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Alustame_ie.png|HTML_Alustame_ie.png]]" <em>(Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga)</em></li> <li>10:19, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Alustame_notepad_2.png|HTML_Alustame_notepad_2.png]]" <em>(HTML-faili loomine Notepad-iga (2))</em></li> <li>10:18, 13 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Alustame_notepad_1.png|HTML_Alustame_notepad_1.png]]" <em>(HTML-faili loomine Notepad-iga)</em></li> <li>21:49, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_ASCII.png|HTML_ASCII.png]]"</li> <li>21:15, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-9.png|HTML_iso-8859-9.png]]"</li> <li>21:13, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-8.png|HTML_iso-8859-8.png]]"</li> <li>21:12, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-7.png|HTML_iso-8859-7.png]]"</li> <li>21:10, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-6.png|HTML_iso-8859-6.png]]"</li> <li>21:08, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-5.png|HTML_iso-8859-5.png]]"</li> <li>21:07, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-4.png|HTML_iso-8859-4.png]]"</li> <li>21:06, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-3.png|HTML_iso-8859-3.png]]"</li> <li>21:06, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-2.png|HTML_iso-8859-2.png]]"</li> <li>21:05, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-15.png|HTML_iso-8859-15.png]]"</li> <li>21:01, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-14.png|HTML_iso-8859-14.png]]"</li> <li>21:00, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-13.png|HTML_iso-8859-13.png]]"</li> <li>20:59, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-11.png|HTML_iso-8859-11.png]]"</li> <li>20:46, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-10.png|HTML_iso-8859-10.png]]"</li> <li>20:44, 9 Dec 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_iso-8859-1.png|HTML_iso-8859-1.png]]"</li> <li>20:02, 22 Nov 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_menyyd_rollover.png|CSS_menyyd_rollover.png]]" <em>(Rollover menüü CSS-i abiga)</em></li> <li>19:24, 22 Nov 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_menyyd_lilledega.png|CSS_menyyd_lilledega.png]]" <em>(Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst.)</em></li> <li>07:33, 14 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png]]"</li> <li>13:31, 13 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_b.png]]" <em>(overflow: scroll; ja overflow: auto;)</em></li> <li>13:31, 13 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_a.png|CSS_Raamide_imitatsioonid_overflow_a.png]]" <em>(overflow: visible; ning overflow: hidden;)</em></li> <li>21:10, 11 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png|CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png]]" <em>(Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>08:16, 11 Oct 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png|CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png]]" <em>(Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt)</em></li> <li>20:26, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png]]" <em>(Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>20:25, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png]]" <em>(Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>20:23, 4 Sep 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png|CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png]]" <em>(Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>10:24, 27 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Pseudoelemendid_first-letter_float.png|CSS_Pseudoelemendid_first-letter_float.png]]" <em>(esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.)</em></li> <li>10:22, 27 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Pseudoelemendid_first-letter.png|CSS_Pseudoelemendid_first-letter.png]]" <em>(pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist.)</em></li> <li>13:44, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_siksakk_tulemus.png|CSS_Taustad_siksakk_tulemus.png]]" <em>(Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>13:43, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_siksakk.png|CSS_Taustad_siksakk.png]]" <em>(Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>13:42, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_loss_tulemus.png|CSS_Taustad_loss_tulemus.png]]" <em>(Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>13:41, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_loss.png|CSS_Taustad_loss.png]]" <em>(Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>13:17, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_hoiatusriba_tulemus.png|CSS_Taustad_hoiatusriba_tulemus.png]]" <em>(Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>13:03, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_Taustad_vesipilt_tulemus.png|CSS_Taustad_vesipilt_tulemus.png]]" <em>(Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>12:04, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_siksakk_tulemus.png|HTML_Taustad_siksakk_tulemus.png]]" <em>(Siksakilise taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist.)</em></li> <li>12:03, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_siksakk.png|HTML_Taustad_siksakk.png]]" <em>(Siksakk taustapilt. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>11:57, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_loss_tulemus.png|HTML_Taustad_loss_tulemus.png]]" <em>(Lossiservakujulise taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist.)</em></li> <li>11:55, 25 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Taustad_loss.png|HTML_Taustad_loss.png]]" <em>(Taustapilt lossiservakujulise sikksakiga. Loodud Gimpiga.)</em></li> <li>12:54, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabeli_läbimise_üldskeem.jpg|HTML_Tabeli_läbimise_üldskeem.jpg]]" <em>(Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:49, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_tabeli_sees.jpg|HTML_Tabel_tabeli_sees.jpg]]" <em>(Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:47, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_rowspan.jpg|HTML_Tabel_rowspan.jpg]]" <em>(rowspan (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:44, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_korvpallurite_andmed.jpg|HTML_Tabel_korvpallurite_andmed.jpg]]" <em>(Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>12:42, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Tabel_colspan.jpg|HTML_Tabel_colspan.jpg]]" <em>(colspan (autor Kaido Kikkas))</em></li> <li>11:53, 24 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:HTML_Kataloogid_veebiserveris.jpg|HTML_Kataloogid_veebiserveris.jpg]]" <em>(Kataloogid veebiserveris)</em></li> <li>19:21, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_solid.png|CSS_border-style_solid.png]]" <em>(CSS border-style: solid)</em></li> <li>19:20, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_ridge.png|CSS_border-style_ridge.png]]" <em>(CSS border-style: ridge)</em></li> <li>19:19, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_outset.png|CSS_border-style_outset.png]]" <em>(CSS border-style: outset)</em></li> <li>19:18, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_inset.png|CSS_border-style_inset.png]]" <em>(CSS border-style: inset)</em></li> <li>19:17, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_groove.png|CSS_border-style_groove.png]]" <em>(CSS border-style: groove)</em></li> <li>19:16, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_double.png|CSS_border-style_double.png]]" <em>(CSS border-style: double)</em></li> <li>19:15, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_dotted.png|CSS_border-style_dotted.png]]" <em>(CSS border-style: dotted)</em></li> <li>19:13, 15 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_border-style_dashed.png|CSS_border-style_dashed.png]]" <em>(CSS border-style: dashed)</em></li> <li>17:50, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_kasti_mudel.png|CSS_kasti_mudel.png]]" <em>(Joonis CSS-is kasutatavate servade veeriste ja polstrite kohta.)</em></li> <li>14:50, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png|CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png]]" <em>(Peatüki lõpuks valminud kujunduse ekraanipilt.)</em></li> <li>11:37, 13 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:CSS_varvide_tabel.png|CSS_varvide_tabel.png]]" <em>(Tabel CSS-is kasutatavate värvide nimede ja väärtustega)</em></li> <li>18:57, 1 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Css_font_family_generic_names.png|Css_font_family_generic_names.png]]" <em>(CSS fontide perekonnad)</em></li> <li>18:02, 1 Aug 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Css_font_family_generic_names.png|Css_font_family_generic_names.png]]" <em>(CSS fontide perekonnad)</em></li> <li>08:44, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Green.png|Green.png]]" <em>(Valmis teksti ikoon)</em></li> <li>08:43, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Yellow.png|Yellow.png]]" <em>(Arendusjärgus teksti ikoon)</em></li> <li>08:39, 27 Jul 2004 [[Kasutaja:Nene|Nene]] uploaded "[[:Pilt:Red.png|Red.png]]" <em>(Algusjärgus teksti ikoon)</em></li> </ul> hcdtmkx8rbyotsuqi290rhdsvyztn18 Fail:Yellow.png 6 9 1353 2004-07-27T08:43:30Z Nene~etwikibooks 1 Arendusjärgus teksti ikoon wikitext text/x-wiki Arendusjärgus teksti ikoon fwytuoo8zbbga6a2fhq9a6q160ypuwb Fail:Green.png 6 10 1354 2004-07-27T08:44:39Z Nene~etwikibooks 1 Valmis teksti ikoon wikitext text/x-wiki Valmis teksti ikoon hndltu2ojw0drkjz2h005ru8iha18dn Juhend:Kuidas artiklit redigeerida 12 11 6265 5776 2009-12-14T13:51:37Z Pikne 473 wikitext text/x-wiki '''Vikipeedia kasutamisjuhend''' Kui te soovite olemasolevat lehekülge muuta, klõpsake lehekülje all olevale lingile "Redigeeri seda artiklit". See avab akna, mis sisaldab vastava lehekülje kodeeritud teksti. Te võite seda muuta ja täiendada. Kui olete lõpetanud, klõpsake nupule "Näita eelvaadet", kontrollige, ja kui kõik on nii, nagu soovite, vajutage nupule "Salvesta". All olevad tabelid näitavad, kuidas saab teksti kujundada. Paremal pool on koodid, vasakul pool on tulemus. <h2>Pealkirjad, listid, read</h2> <table border=1> <tr> <td> Pealkirjad: == Uus osa == === Uus alaosa === ==== Uus alaosa ==== </td><td><pre> == Uus osa == === Uus alaosa === ==== Uus alaosa ==== </pre></td></tr> <tr><td> <p>Teksti alustamine uuelt realt ei tekita uut lõiku.</p> <p>Aga tühja vahereaga<p> saab lõigud eraldada.</p></td> <td><pre>Teksti alustamine uuelt realt ei tekita uut lõiku. Aga tühja vahereaga saab lõigud eraldada.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Selle koodiga<br> saate uuest reast alustada.</td> <td><pre>Selle koodiga<br> saate uuest reast alustada.</pre></td></tr> <tr> <td> * Listid on mõnusad: ** Nendega saab teksti struktureerida ** Nii on ilusam</td> <td><pre>* Listid on mõnusad: ** Nendega saab teksti struktureerida ** Nii on ilusam</pre></td> </tr> <tr> <td> # Nummerdatud loendid on ka praktilised: # Selged ## Ilusad</td> <td><pre># Nummerdatud loendid on ka praktilised: # Selged ## Ilusad</pre></td> </tr> <tr> <td> ; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone ; Selgitatav sõna : sõna selgitus</td> <td><pre>; Definitsioonide loendid : loendid, mis sisaldavad definitsioone ; Selgitatav sõna : sõna selgitus</pre></td> </tr> <tr><td valign="center"> * Erinevat tüüpi *# liste saab nüüd ka *#* lihtsalt segada </td> <td><pre> * Erinevat tüüpi *# liste saab nüüd ka *#* lihtsalt segada</pre></td> </tr> <tr> <td> :Taandread võivad ::alata :::erinevalt kauguselt</td> <td><pre>:Taandread võivad ::alata :::erinevalt kauguselt</pre></td> </tr> <tr valign=top> <td> Kui rida algab tühikuga, siis ta jääb täpselt selliseks, nagu ta on sisestatud; mitteproportsionaalses fondis;</td> <td><pre> Kui rida algab tühikuga, siis ta jääb täpselt selliseks, nagu ta on sisestatud; mitteproportsionaalses fondis;</pre></td> </tr> <tr valign=top><td><center>Tekst võib olla rea keskel.</center></td> <td><pre><center>Tekst võib olla rea keskel.</center></pre></td> </tr> <tr> <td>Eraldusjoon: ülalpool ---- allpool.</td> <td><pre>Eraldusjoon: ülalpool ---- allpool.</pre></td> </tr> </table> <h2>Lingid</h2> <table border=1> <tr valign=top><td>Link: [[HomePage]].<br> Et luua uus lehekülg, looge kõigepealt link sellele leheküljele, seejärel klõpsake sellele lingile.</td> <td><pre>Link: [[HomePage]].</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Sama link, aga teise nimega: [[HomePage|Menu]].<br> </td> <td><pre>Sama link, aga teise nimega: [[HomePage|Menu]]</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas.<br> Võite selle luua, klõpsates punasele lingile.<br> </td> <td><pre>Lehekülg [[Krevettide suguelu Ukrainas]] ei ole veel olemas.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Ümbersuunamine teisele artiklile:<br> kirjutage lähteartikli esimesele reale järgmine tekst (topeltnurksulgudes sihtartikli nimi).</td> <td><pre>#REDIRECT [[Eesti]]</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Välislink: [http://www.nupedia.com Nupedia]</td> <td><pre>Välislink: [http://www.nupedia.com Nupedia]</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.nupedia.com.<br> </td> <td><pre>Võib ka panna lihtsalt internetiaadressi: http://www.nupedia.com.</pre></td> </tr> </table> <h2>Tüpograafia</h2> <table border=1> <tr valign=top><td>''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''.<br> <td><pre>''Kaldkiri'', '''Rasvased tähed''', '''''Rasvane kaldkiri'''''.</pre></td> </tr> <tr> <td><font size=+1 color=red>Punased ja suured tähed</font><br> <td><pre><font size=+2 color=red>Punased ja suured tähed</font></pre></td> </tr> <tr valign=top> <td>Kirjutusmasina tähed <tt>tehnilise teksti</tt> jaoks.</td> <td><pre>Kirjutusmasina tähed <tt>tehnilise teksti</tt> jaoks.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Võite sõnu <strike>läbi kriipsutada</strike><br> või <u>alla kriipsutada</u>.</td> <td><pre>Võite sõnu <strike>läbi kriipsutada</strike> või <u>alla kriipsutada</u>.</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Klaviatuuril puududa võivad tähed<br> &Agrave; &Aacute; &Acirc; &Atilde; &Auml; &Aring; &AElig; <br> &Ccedil; &Egrave; &Eacute; &Ecirc; &Euml; &Igrave; &Iacute; <br> &Icirc; &Iuml; &Ntilde; &Ograve; &Oacute; &Ocirc; &Otilde; <br> &Ouml; &Oslash; &Ugrave; &Uacute; &Ucirc; &Uuml; &szlig; <br> &agrave; &aacute; &acirc; &atilde; &auml; &aring; &aelig; <br> &ccedil; &egrave; &eacute; &ecirc; &euml; &igrave; &iacute; <br> &icirc; &iuml; &ntilde; &ograve; &oacute; &ocirc; &otilde; <br> &ouml; &oslash; &ugrave; &uacute; &ucirc; &uuml; &yuml; </td> <td><pre> &amp;Agrave; &amp;Aacute; &amp;Acirc; &amp;Atilde; &amp;Auml; &amp;Aring; &amp;AElig; &amp;Ccedil; &amp;Egrave; &amp;Eacute; &amp;Ecirc; &amp;Euml; &amp;Igrave; &amp;Iacute; &amp;Icirc; &amp;Iuml; &amp;Ntilde; &amp;Ograve; &amp;Oacute; &amp;Ocirc; &amp;Otilde; &amp;Ouml; &amp;Oslash; &amp;Ugrave; &amp;Uacute; &amp;Ucirc; &amp;Uuml; &amp;szlig; &amp;agrave; &amp;aacute; &amp;acirc; &amp;atilde; &amp;auml; &amp;aring; &amp;aelig; &amp;ccedil; &amp;egrave; &amp;eacute; &amp;ecirc; &amp;euml; &amp;igrave; &amp;iacute; &amp;icirc; &amp;iuml; &amp;ntilde; &amp;ograve; &amp;oacute; &amp;ocirc; &amp;otilde; &amp;ouml; &amp;oslash; &amp;ugrave; &amp;uacute; &amp;ucirc; &amp;uuml; &amp;yuml;</pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Kirjavahemärgid: &iquest; &iexcl; &laquo; &raquo; &sect; &para;<br> &dagger; &Dagger; &bull; </td> <td><pre>&amp;iquest; &amp;iexcl; &amp;laquo; &amp;raquo; &amp;sect; &amp;para; &amp;dagger; &amp;Dagger; &amp;bull; </pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Muid imelikke märke: &trade; &copy; &reg; &cent; &euro; &yen; &pound; &curren; </td> <td><pre>&amp;trade; &amp;copy; &amp;reg; &amp;cent; &amp;euro; &amp;yen; &amp;pound; &amp;curren; </pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Allindeks: x<sub>2</sub> Ülaindeks: x<sup>2</sup></td> <td><pre>Allindeks: x<sub>2</sub> Ülaindeks: x<sup>2</sup></pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Kreeka tähed: &alpha; &beta; &gamma; &delta; &epsilon; &zeta; &eta;<br> &theta; &iota; &kappa; &lambda; &mu; &nu; &xi; <br> &pi; &rho; &sigma; &sigmaf; &tau; &upsilon; &phi;<br> &chi; &psi; &omega; <br> &Gamma; &Delta; &Theta; &Lambda; &Xi; &Pi; &Sigma; <br> &Phi; &Psi; &Omega; </td> <td><pre>&amp;alpha; &amp;beta; &amp;gamma; &amp;delta; &amp;epsilon; &amp;zeta; &amp;eta; &amp;theta; &amp;iota; &amp;kappa; &amp;lambda; &amp;mu; &amp;nu; &amp;xi; &amp;pi; &amp;rho; &amp;sigma; &amp;sigmaf; &amp;tau; &amp;upsilon; &amp;phi; &amp;chi; &amp;psi; &amp;omega; &amp;Gamma; &amp;Delta; &amp;Theta; &amp;Lambda; &amp;Xi; &amp;Pi; &amp;Sigma; &amp;Phi; &amp;Psi; &amp;Omega; </pre></td> </tr> <tr valign=top><td>Matemaatilisi sümboleid:<br> &int; &sum; &prod; &radic; &plusmn; &infin; <br> &asymp; &prop; &equiv; &ne; &lt; &gt; &le; &ge; &rarr; <br> &times; &middot; &divide; &part; &prime; &Prime; &nabla; <br> &permil; &deg; &there4; &alefsym;<br> &oslash; &isin; &ni; &cap; &cup; &sub; &sup; &sube; &supe;<br> &not; &and; &or; &exist; &forall; &rArr; &hArr; </td> <td valign=center><pre>&amp;int; &amp;sum; &amp;prod; &amp;radic; &amp;plusmn; &amp;infin; &amp;asymp; &amp;prop; &amp;equiv; &amp;ne; &amp;lt; &amp;gt; &amp;le; &amp;ge; &amp;rarr; &amp;times; &amp;middot; &amp;divide; &amp;part; &amp;prime; &amp;Prime; &amp;nabla; &amp;permil; &amp;deg; &amp;amp;there4; &amp;alefsym; &amp;oslash; &amp;isin; &amp;ni; &amp;cap; &amp;cup; &amp;sub; &amp;sup; &amp;sube; &amp;supe; &amp;not; &amp;and; &amp;or; &amp;exist; &amp;forall; &amp;rArr; &amp;hArr;</pre></td> </tr> </table> <h2>Tabelid</h2> <table border=1> <caption>Tabel</caption> <tr> <th>Esimene pealkiri</th> <th>Teine pealkiri</th> <th>Kolmas pealkiri</th> </tr> <tr> <td>Üleval vasakul</td> <td>Üleval keskel</td> <td rowspan=2>Paremal pool</td> </tr> <tr> <td>All vasakul</td> <td>All keskel</td> </tr> <tr> <td colspan=3 align=center>Alumine rida</td> </tr> </table> <pre><table border=1> <caption>Tabel</caption> <tr> <th>Esimene pealkiri</th> <th>Teine pealkiri</th> <th>Kolmas pealkiri</th> </tr> <tr> <td>Üleval vasakul</td> <td>Üleval keskel</td> <td rowspan=2>Paremal pool</td> </tr> <tr> <td>Alla vasakul</td> <td>All keskel</td> </tr> <tr> <td colspan=3 align=center>Alumine rida</td> </tr> </table></pre> [[Kategooria:Vikiõpikud]] [[en:Help:Editing]] 55cukumndz0hzkacgs7az9fgnu0ynps CSS/Keele struktuur 0 14 8549 8332 2015-10-05T11:55:37Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ==Lihtsad stiilid== Kõige lihtsamal juhul määratakse stiilid järgneva konstruktsiooniga: <pre> ELEMENT { PARAMEETER: VÄÄRTUS } </pre> kus * '''ELEMENT''' on suvaline HTML-i element, * '''PARAMEETER''' on suvaline CSS-i parameeter ja * '''VÄÄRTUS''' on üks võimalikest antud parameetri väärtustest. Näiteks parameetri <code>[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]</code> väärtuseks võib muuhulgas olla kas <code>red</code>, <code>blue</code> või <code>green</code>. Seega võime anda elementidele <code>h1</code>, <code>h2</code>, <code>h3</code>, <code>h4</code> ja <code>h5</code> näiteks järgmised <code>color</code> väärtused: <pre> h1 { color: red } h2 { color: blue } h3 { color: blue } h4 { color: green } h5 { color: green } </pre> Selle tulemusena näidatakse: * <code>h1</code> teksti punasena, * <code>h2</code> ja <code>h3</code> teksti sinisena ning * <code>h4</code> ja <code>h5</code> teksti rohelisena. ==Stiilid mitmele elemendile korraga== Kuna nii <code>h2</code> ja <code>h3</code> kui ka <code>h4</code> ja <code>h5</code> on täpselt sama stiiliga, siis võime need deklaratsioonid kokku võtta, eraldades elemendid komaga: <pre> h1 { color: red } h2, h3 { color: blue } h4, h5 { color: green } </pre> See deklaratsioon on täiesti samaväärne eelnenuga. Järgnevalt lisame uue parameetri <code>[[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]]</code>. See võib omada väärtusi <code>none<code>, <code>underline</code>, <code>overline</code>, <code>line-through</code> või <code>blink</code>. Lisame mõningad <code>text-decoration</code> parameetrid oma stiilidele: <pre> h1 { color: red } h1 { text-decoration: underline } h2, h3 { color: blue } h2, h3 { text-decoration: line-through } h4, h5 { color: green } h4 { text-decoration: overline } h5 { text-decoration: none } </pre> Selle stiililehe rakendamise tulemus on, et: * <code>h1</code> on punane ja allajoonitud, * <code>h2</code> ja <code>h3</code> on sinised ning läbijoonitud, * <code>h4</code> on roheline ja ülajoonitud ning * <code>h5</code> on roheline ja ilma jooneta. Ka siinkohal saame oma stiililehte lihtsustada, koondades ühe elemendi kohta käivad parameetrid looksulgude sisse ja eraldades semikooloniga: <pre> h1 { color: red; text-decoration: underline } h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through } h4, h5 { color: green } h4 { text-decoration: overline } h5 { text-decoration: none } </pre> võib ka nii: <pre> h1 { color: red; text-decoration: underline } h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through } h4 { color: green; text-decoration: overline } h5 { color: green; text-decoration: none } </pre> Samuti võib loetavuse parandamise huvides lisada tühikuid ja reavahetusi, et liigendada teksti just nii nagu tarvis: <pre> h1 { color: red; text-decoration: underline; } h2, h3 { color: blue; text-decoration: line-through; } h4 { color: green; text-decoration: overline; } h5 { color: green; text-decoration: none; } </pre> Tasub tähele panna, et viimases näites on semikoolonid paigutatud iga parameetri järele, mitte üksnes nende vahele. Viimase parameetri järel olev semikoolon on küll valikuline, kuid pigem võib selline praktika pigem kasulikuks osutuda, sest niiviisi ei teki probleeme sellest, et lisades deklaratsioonile uue parameetri unustatakse lisada semikoolon eelmise parameetri ja uue vahele. ==Vaikimisi väärtused== Kõigil HTML-i elementidel on juba eelnevalt defineeritud vaikimisi stiilid. <code>strong</code> element on alati rasvane, <code>a</code> element alla joonitud, <code>h1</code> suur ja rasvane. Näiteks parameeter <code>[[CSS/Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]]</code> on elemendil <code>em</code> vaikimisi <code>italic</code>. Kui me soovime, et element <code>em</code> oleks kaldkirjas võime me talle kirjutada järgmise stiili: <pre> em { font-style: italic; } </pre> Üldjuhul me seda aga ei tee, sest <code>em</code> on alati kaldkirjas. Pigem muudame me <code>em</code>-i parameetrit <code>font-style</code> siis, kui soovime, et ta kindlasti kaldkirjas poleks. ==Kaskaadimine== Mis aga juhtub siis, kui me teeme sellise stiililehe: <pre> p { text-decoration: underline } p, em { text-decoration: overline } h1, p { text-decoration: line-through } </pre> Siinkohal avaldub CSS-i kaskaaduv iseloom. Brauser liigub läbi meie CSS-faili ülevalt alla ning kui ta kohtab samal elemendil sama omadust uuesti, siis ta lihtsalt jätab meelde viimase. Seda protsessi võib ette kujutada järgnevalt: # rida: element <code>p</code> on alla joonitud, # rida: element <code>p</code> on ülajoonitud, element <code>em</code> on ülajoonitud, # rida: element <code>p</code> on läbikriipsutatud, element <code>em</code> on ülajoonitud, element <code>h1</code> on läbikriipsutatud. Kaskaadumine on CSS-i üks peamisi omadusi, mille abil võib saavutada suurepäraseid tulemusi. Kaskaadimise teema leiab käsitlemist ka mitmetes järgnevates peatükkides. ==Kommentaarid== Kommentaarid kirjutatakse CSS-is märkide <code>/*</code> ja <code>*/</code> vahele: <pre> /* See on üks üsna pikk kommentaar, mis võiks kirjeldada näiteks seda et järgnev stiil muudab kõik paragrahvid läbijoonituks, kuid ei pane teksti kursiivi. */ p { text-decoration: line-through; /* color: red; */ } </pre> Kommentaare kasutatakse selleks et lisada koodi kirjeldavat teksti või märkusi. Samuti on kommentaarid kasulikud selleks, et osa koodist "välja kommenteerida" ehk kehtetuks muuta, nagu on eelmises näites tehtud parameetriga <code>[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]</code>. {{Navigatsioon|CSS|Sidumine HTML-iga|Ühikud}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] adlqc4wzzdrbyvu5ig99vqymc76bpvo HTML 0 15 8511 8402 2015-10-03T20:16:01Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {{Infotehnoloogia}} Veebilehe tegemiseks kasutatakse HTML-keelt (''Hypertext Markup Language'' - hüperteksti märkimiskeel). HTML ei ole programmeerimiskeel ja veebi tegemine ei eelda programmeerimisoskust, ehkki see võib aidata asja kiiremini selgeks saada (ja ka vastupidi - HTML-i omandamine võib olla heaks eelduseks programmeerimise õppimisele). ==Sisukord== {{Staadiumid}} <div class="references" | style="-moz-column-count:2; -webkit-column-count:2; column-count:2;"> ===Põhitõed=== * [[HTML/Alustame|Alustame]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} * [[HTML/Lihtsa lehekülje loomine|Lihtsa lehekülje loomine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} * [[HTML/Viited|Viited]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} - <code>a</code> * [[HTML/Pildid|Pildid]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}} - <code>img</code> ===HTML-i elemendid teemade kaupa=== ====Lihtne teksti märgendamine==== * [[HTML/Tekstilõigud ja reavahetused|Tekstilõigud ja reavahetused]] {{Staadium lühidalt|75%|28 jaan. 2006}} - <code>p</code>, <code>br</code> ja <code>pre</code> * [[HTML/Pealkirjad ja eraldusjooned|Pealkirjad ja eraldusjooned]] {{Staadium lühidalt|75%|26 jaan. 2006}} - <code>h1</code>, <code>h2</code>, <code>h3</code>, <code>h4</code>, <code>h5</code> <code>h6</code> ja <code>hr</code> * [[HTML/Nimekirjad ja loendid|Nimekirjad ja loendid]] {{Staadium lühidalt|100%|27 jaan. 2006}} - <code>ol</code>, <code>ul</code> ja <code>li</code> * [[HTML/Teksti rõhutamine|Teksti rõhutamine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>em</code> ja <code>strong</code> ====Keerukamad tekstimärgendid==== * [[HTML/Tsiteerimine|Tsiteerimine]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>blockquote</code>, <code>q</code> ja <code>cite</code> * [[HTML/Lühendid|Lühendid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>abbr</code> ja <code>acronym</code> *[[HTML/Definitsioonid|Definitsioonid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>dfn</code>, <code>dl</code>, <code>dt</code> ja <code>dd</code> *[[HTML/Üla- ja alaindeksid|Üla- ja alaindeksid]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>sup</code> ja <code>sub</code> *[[HTML/Koodinäited|Koodinäited]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>code</code>, <code>kbd</code> ja <code>samp</code> *[[HTML/Muutujad|Muutujad]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>var</code> *[[HTML/Muudatused dokumendis|Muudatused dokumendis]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>ins</code> ja <code>del</code> *[[HTML/Kontaktinfo|Kontaktinfo]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>address</code> *[[HTML/Rasvane- ja kaldkiri|Rasvane- ja kaldkiri]] {{Staadium lühidalt|100%|26 jaan. 2006}} - <code>b</code> ja <code>i</code> *[[HTML/Neutraalsed elemendid|Neutraalsed elemendid]] {{Staadium lühidalt|50%|7 veebr. 2006}} - <code>div</code> ja <code>span</code>; juhuks kui muu enam ei aita ====Keerukamad elemendid==== * [[HTML/Tabelid|Tabelid]] {{Staadium lühidalt|25%|26 jaan. 2005}} * [[HTML/Vormid|Vormid]] {{Staadium lühidalt|00%|22 okt. 2005}} ====Süntaktilised elemendid==== * [[HTML/DOCTYPE seletus|DOCTYPE seletus]] {{Staadium lühidalt|75%|25 veebr. 2006}} * [[HTML/Doctype|Doctype]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}} * [[HTML/Metainfo|Metainfo]] {{Staadium lühidalt|50%|28 jaan. 2006}} * [[HTML/Tehnilised detailid|Tehnilised detailid]] {{Staadium lühidalt|50%|26 jaan. 2006}} ===Mitmesugust=== * [[HTML/Ajalugu|Ajalugu]] {{Staadium lühidalt|100%|22 okt. 2005}} * [[HTML/Kodeering|Kodeering]] {{Staadium lühidalt|75%|22 okt. 2005}} * [[HTML/Valideerimine|Valideerimine]] {{Staadium lühidalt|00%|22 okt. 2005}} * [[HTML/Pisipiltide kasutamine|Pisipiltide kasutamine]] {{Staadium lühidalt|75%|23 okt. 2005}} * [[HTML/Elementide indeks|Elementide indeks]] </div> ==Välisviited== * [http://www.w3.org/TR/html4/ W3C HTML 4.01 spetsifikatsioon] * [http://www.w3.org/TR/xhtml1/ W3C XHTML 1.0 spetsifikatsioon] * [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/index.php Veebi ABC] - Kaido Kikkase kirjutatud algaja veebisepa abimees. Sealt kopeeritud tekst moodustab olulise osa käesolevast õpetusest. * [http://www.interneti.info/ Kodulehe tegemine. Õpetused, vahendid (HTML, XHTML, CSS)] {{+}} [[Category:Tarkvara]] [[cs:HTML]] q8gexv7opzhdt8662z9mjwihwjzyqsh CSS/Parameetrite indeks 0 16 8386 8382 2015-10-02T19:51:20Z Jäälind 1590 Artiklilehtede nimetuse muutus wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {{TähestikTOC |align=center |alajaotused= }} ==B== * [[CSS/Taustad#Lühidefinitsioon: background|background]] * [[CSS/Taustad#Kinnitus: background-attachment|background-attachment]] * [[CSS/Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]] * [[CSS/Taustad#Taustapilt: background-image|background-image]] * [[CSS/Taustad#Asend: background-position|background-position]] * [[CSS/Taustad#Paanimine: background-repeat|background-repeat]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-bottom]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-bottom-color]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-bottom-style]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-bottom-width]] * border-collapse * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-color]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-left]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-left-color]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-left-style]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-left-width]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-right]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-right-color]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-right-style]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-right-width]] * border-spacing * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-style]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Lühendatud parameeter: border|border-top]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva värv: border-color|border-top-color]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva kuju: border-style|border-top-style]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-top-width]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Serva paksus: border-width|border-width]] * [[CSS/Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|bottom]] ==C== * clear * clip * [[CSS/Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]] * content * counter-incremet * counter-reset * cursor ==D== * direction * display ==E== * empty-cells ==F== * float * [[CSS/Fontide sättimine#Ehk lühendatult: font|font]] * [[CSS/Fontide sättimine#Teksti font: font-family|font-family]] * [[CSS/Fontide sättimine#Teksti suurus: font-size|font-size]] * [[CSS/Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]] * [[CSS/Fontide sättimine#Trükitähtedega tekst: font-variant|font-variant]] * [[CSS/Fontide sättimine#Rasvane tekst: font-weight|font-weight]] ==H== * [[CSS/Positsioneerimine#Laius ja kõrgus: width ja height|height]] ==L== * [[CSS/Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|left]] * letter-spacing * [[CSS/Teksti paigutamine#Reakõrgus: line-height|line-height]] * [[CSS/Loendid#Lühendatult: list-style|list-style]] * [[CSS/Loendid#Pilt: list-style-image|list-style-image]] * [[CSS/Loendid#Taandrida: list-style-position|list-style-position]] * [[CSS/Loendid#Sümbol: list-style-type|list-style-type]] ==M== * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-bottom]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-left]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-right]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Veerised: margin|margin-top]] * [[CSS/Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|max-height]] * [[CSS/Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|max-width]] * [[CSS/Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|min-height]] * [[CSS/Positsioneerimine#Miinimum-_ja_maksimumlaiused_ning_-k.C3.B5rgused|min-width]] ==O== * orphans * outline * outline-color * outline-style * outline-width * [[CSS/Raamide imitatsioonid#Ülevoolamine: overflow|overflow]] ==P== * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-bottom]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-left]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-right]] * [[CSS/Servad, veerised ja polstrid#Polstrid: padding|padding-top]] * page-break-after * page-break-before * page-break-inside * [[CSS/Positsioneerimine#Positsioneerimisskeem: position|position]] ==Q== * quotes ==R== * [[CSS/Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|right]] ==T== * table-layout * [[CSS/Teksti paigutamine#Joondamine: text-align|text-align]] * [[CSS/Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]] * [[CSS/Teksti paigutamine#Taandrida: text-indent|text-indent]] * [[CSS/Fontide sättimine#Suur ja väiketähed: text-transform|text-transform]] * [[CSS/Positsioneerimine#Asukoht: left, right, top ja bottom|top]] ==U== * unicode-bidi ==V== * vertical-align * visibility ==W== * white-space * widows * [[CSS/Positsioneerimine#Laius ja kõrgus: width ja height|width]] * word-spacing ==Z== * z-index [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] ciqdd1i20ohn01o9suzh0k7l9m10300 CSS/Fontide sättimine 0 19 9496 9481 2017-06-24T12:07:29Z 62.65.58.38 Eemaldatud muudatus 9481, mille tegi [[Special:Contributions/160.160.197.179|160.160.197.179]] ([[User talk:160.160.197.179|arutelu]]) wikitext text/x-wiki ==Kaldkirjas tekst: font-style== Väärtus: '''normal''' | '''italic''' | '''oblique''' | '''inherit''' Atribuut '''font-style''' määrab ära kas tekst on tavalises või kaldkirjas ehk kursiivis. Põhimõtteliselt pole mingit vahet, kas kasutada 'italic' või 'oblique'. Enamik brausereid näitavad neid täpselt ühte moodi ning isegi W3C spetsifikatsioon ei tee neil olulist vahet. Seega jääb maitse asjaks, kumba keegi kasutab. <pre> body { font-style: italic } em { font-style: normal } </pre> Ülalolevas näites on kogu dokumendi sisu kaldkirjas ning elemendi 'em' sisu, mis on vaikimisi kursiivis, on seekord püstine. ==Rasvane tekst: font-weight== Väärtus: '''normal''' | '''bold''' | '''bolder''' | '''lighter''' | '''100''' | '''200''' | '''300''' | '''400''' | '''500''' | '''600''' | '''700''' | '''800''' | '''900''' | '''inherit''' Atribuut '''font-weight''' määrab ära teksti rasvasuse ehk raskuse. Harilikult kasutatakse väärtusi 'normal' ja 'bold', sest ülejäänuid tõlgendavad erinevad brauserid üsna erinevalt või ei tõlgenda üldse. W3C järgi vastab väärtusele '400' väärtus 'normal' ning väärtusele '700' väärtus 'bold'. 'bolder' muudab teksti ühe astme võrra rasvasemaks ning 'lighter' astme võrra vähem rasvaseks. <pre> p { font-weight: bold } strong { font-weight: normal } </pre> Näites muudetakse iga paragrahvi tekst rasvaseks, aga elemendi 'strong' sisu, mis vaikimisi on rasvane, seatakse tavaliseks. ==Trükitähtedega tekst: font-variant== Väärtus: '''normal''' | '''small-caps''' | '''inherit''' Atribuudi '''font-variant''' väärtus 'small-caps' muudab tekstis väiketähed samasugusteks suurtähtedega ainukese vahega, et nood on natukene väiksemad. <pre> h1 { font-variant: small-caps } em { font-style: italic; font-variant: small-caps } </pre> Näites on kõik pealkirjad 'h1' kirjutatud trükitähtedega ning kõik pealkirjades olevad 'em' elemendid kaldkirjas ning suurte tähtedega. ==Teksti suurus: font-size== Väärtus: '''xx-small''' | '''x-small''' | '''small''' | '''medium''' | '''large''' | '''x-large''' | '''xx-large''' | '''smaller''' | '''larger''' | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Teksti suurust määrab parameeter '''font-size'''. Suurust võib määrata nii absoluutselt kui suhteliselt. Põhiliselt määratakse suurus kasutades väärtusi 'xx-small' kuni 'xx-large', kus 'xx-small' on kõige väiksem, 'medium' keskmine ning 'xx-large' kõige suurem font. <pre> h1 { font-size: xx-large } h2 { font-size: x-large } h3 { font-size: large } p { font-size: medium } em { font-size: small } h4 { font-size: x-small } h5 { font-size: xx-small } </pre> Tasub tähele panna, et mitmed brauserid on seadistatud sedasi, et liiga väikseks teksti muuta ei saa. Nii võivad näiteks eelnenud näites elementide 'h4' ja 'h5' fondid olla kuvatud täpselt ühesuurustena. Suhteliselt saab määrata suurust väärtustega 'smaller' ja 'larger'. Esimene muudab teksti väiksemaks, teine suuremaks. <pre> h1 { font-size: large } strong { font-size: larger } </pre> Näites on elemendi 'h1' font seatud astme võrra suuremaks kui keskmine, kui aga element 'strong' peaks asuma 'h1' sees, siis näidatakse seda teksti veel astme võrra suuremalt, ehk siis võrdselt väärtusega 'x-large'. Samuti võib määrata fondi suurust kasutades pikkusühikuid või protsente: <pre> p { font-size: 12pt } h1 { font-size: 32px } pre { font-size: 1.5em } h2 { font-size: 5cm } code { font-size: 50% } </pre> Näites on elementide: * 'p' font 12 punkti kõrgune, * 'h1' font 32 ekraani pikseli kõrgune, * 'pre' font poolteist korda suurem kui tavaliselt, * 'h2' font viie sentimeetri kõrgune ja * 'code' font poole väiksem kui harilikult. ==Teksti font: font-family== Väärtus: '''&lt;fondiperekonna-nimi&gt;''' , '''&lt;üldperekonna-nimi&gt;''' | '''inherit''' Atribuut '''font-family''' määrab teksti fondi. Väärtus '''<fondiperekonna-nimi>''' võib olla suvalise fondi nimi nagu näiteks "Times New Roman", "Lucidia Sans" või "Verdana". Kui kasutaja arvutis font puudub, otsitakse sellenimelist fonti veebiserverist (uutes brauserites). Alternatiivid eristatakse komadega. Kindlasti tuleks viimase alternatiivina nimetada ka fondi üldperekonna nimi. Väärtus '''<üldperekonna-nimi>''' võib olla üks viiest fontide üldperekonna nimest: * 'serif' - šerifitega font, näiteks "Times New Roman" või "New Century Schoolbook". * 'sans-serif' - ilma šerifitega font, näiteks "Verdana" või "Arial". * 'cursive' - käsikirjas või kursiivis font, näiteks "Lucida Calligraphy" ja mitmed teised kalligraafilised fondid. * 'fantasy' - siia kuuluvad mitmesugused erikujulised fondid, näiteks "Comic Sans MS" või "Minu enda tehtud font". * 'monospace' - võrdsete tähevahedega font, näiteks "Courier New". Graafiliselt võivad vastavad fontide perekonnad välja näha järgnevalt: [[Pilt:css_font_family_generic_names.png|CSS fontide perekonnad]] Järgneb koodinäide: <pre> body { font-family: Verdana, Helvetica, sans-serif } h1,h2,h3 { font-family: "Mechanical works", fantasy } pre { font-family: monospace } </pre> Näites määratakse levinud praktika kohaselt kogu dokumendi fondiks sans-serif font "Verdana", pealkirjade jaoks fantasy font "Mechanical works" ning eelvormindatud teksti fondiks monospace. ==Ehk lühendatult: font== väärtus: [[#Fondi märkimine lühendatud kujul|&lt;fondi-parameetrid-lühendatult&gt;]] | [[#Süsteemsed fondid|&lt;süsteemne-font&gt;]] | '''inherit''' Atribuuti '''font''' kasutatakse peamiselt fondiga seotud parameetrite ülesmärkimiseks lühendatud kujul ent selle kaudu saab kasutada ka klientarvuti operatsioonisüsteemis määratud fonte. ===Fondi märkimine lühendatud kujul=== Väärtus: [[#Kaldkirjas tekst: font-style|&lt;font-style&gt;]] [[#Trükitähtedega tekst: font-variant|&lt;font-variant&gt;]] [[#Rasvane tekst: font-weight|&lt;font-weight&gt;]] [[#Teksti suurus: font-size|&lt;font-size&gt;]] / [[CSS:Teksti_paigutamine#Reakõrgus: line-height|&lt;line-height&gt;]] [[#Teksti font: font-family|&lt;font-family&gt;]] Fontide lühendatud kujul ülesmärkimisel tuleb järgida ülaltoodud järjekorda. Kui mõni parameeter on seadistamata, siis kasutatakse sellel vaikimisi väärtusi. <pre> h1 { font: italic bold x-large sans-serif } h2 { font: normal small-caps "Verdana", sans-serif } h3 { font: 12px/3px "Lucida Handwriting", cursive } </pre> ===Süsteemsed fondid=== Väärtus: '''caption''' | '''icon''' | '''menu''' | '''message-box''' | '''small-caption''' | '''status-bar''' Süsteemsete fontide idee on võimaldada lehekülje disainimisel lähtuda iga kasutaja süsteemsetest iseärasustest. Näiteks kui kasutaja A arvutis on akna tiitliriba fondiks rasvane 12 pikseli suurune Arial ning kasutaja B arvutis 25 pikseliline "Madise oma font", siis järgnev stiil määrab, et kasutajad A ja B näevad oma arvutis pealkirju 'h1' just selliselt nagu näeb välja nende akende tiitliriba font. <pre> h1 { font: caption } </pre> Tegelikkuses on aga brauserite toetus sellele võimalusele olematu ning reaalselt me seda kasutada ei saa. ==Teksti värv: color== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&lt;värv&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''color''' määrb teksti värvi. <pre> body { color: black } em { color: red } strong { color: #ff3 } </pre> Näites on elemendi 'body' tekst must, 'em' tekst punane ning 'strong' tekst kollane. Täpsemalt võib erinevate värvide määramise kohta lugeda [[CSS:Ühikud#Värvid|ühikute peatükist]]. ==Suur ja väiketähed: text-transform== Väärtus: '''none''' | '''uppercase''' | '''lowercase''' | '''capitalize''' | '''inherit''' Atribuuti '''text-transform''' kasutatakse selleks, et muuta kõik tähed SUURTÄHTEDEKS 'uppercase', väiketähtedeks 'lowercase' või et muuta suureks Iga Sõna Esimene Täht 'capitalize'. Väärtus 'none' märgib, et teksti ei muudeta. <pre> h1 { text-transform: uppercase } em { text-transform: capitalize } </pre> Teksti suurtähtedeks muutmisega tasub olla ettevaatlik. Esiteks on suurtähtedes kirjutatud teksti raskem lugeda ja teiseks tuntakse arvutimaailmas sellist kirjastiili kui karjumist, mida ei taunita. Suuremate tekstilõikude puhul sobib tõenäoliselt paremini parameeter 'font-variant'. Mõistagi sõltub kõik konkreetsest olukorrast - lasteaialastele mõeldud teksti puhul on suurtähed ainumõeldav lahendus. ==Dekoreerimine: text-decoration== Väärtus: '''none''' | '''underline''' | '''overline''' | '''line-through''' | '''blink''' | '''inherit''' Atribuuti text-decoration kasutatakse tekstile mitmesuguste dekoratsioonide tekitamiseks, peamiselt alla- ja läbijoonimiseks. Väärtus 'none' märgib, et dekoratsioonid puuduvad. * '''underline''' - joonib teksti alla * '''overline''' - tekitab teksti kohale joone * '''line-through''' - kriipsutab teksti läbi * '''blink''' - paneb teksti vilkuma <pre> h1 { text-decoration: overline } a { text-decoration: none } del { text-decoration: line-through } </pre> Näites on pealkiri 'h1' ülajoonitud, linkidelt on allajoonimine eemaldatud ning eemaldatud tekst 'del' on läbikriipsutatud. Üldiselt pole eriti soovitatav linkidelt allajoonimist ära kaotada, kuigi see on levinud praktika, sest sellised ebastandartse välimusega lingid võivad kasutajates segadust tekitada. Kui alljoon ikkagi eemaldada, siis linkide värvust muu tekstiga sarnaseks muuta ei tohiks - soovitavalt peaksid lingid olema sinist värvi. Kindlasti ei tohiks aga kasutada allajoonimist mitte millegi muu kui linkide puhul, sest inimesed seostavad veebis allajoonitud teksti automaatselt lingiga. Teksti rõhutamiseks sobib märksa paremini näiteks teksti rasvaseks tegemine. Väärtusi 'underline', 'overline', 'line-through' ja 'blink' võib omavahel kombineerida: <pre> a { text-decoration: underline overline } em { text-decoration: underline line-through overline blink } </pre> Näites on elemendil 'a' joon nii teksti peal kui all ning elemendil 'em' on rakendatud kõik efektid. {{Navigatsioon|CSS|Pseudoklassid ja pseudoelemendid|Teksti paigutamine}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 3xip1uuen4t8ndjpi70vqcvpfs5cn5b CSS/Teksti paigutamine 0 21 8344 5953 2015-10-02T19:37:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Teksti paigutamine]] pealkirja [[CSS/Teksti paigutamine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Taandrida: text-indent== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Atribuuti '''text-indent''' kasutatakse taandridade tekitamiseks. Null suvalist ühikut võrdub mõistagi taandrea puudumisega. Parim on taandrea jaoks kasutada teksti suurusega seotud ühikuid 'em' ja 'ex', sellisel juhul jääb taane alati proportsionaalseks fondi suurusega. <pre> p { text-indent: 4em } </pre> Kuna arvutiekraanilt on inimesel teksti raskem lugeda kui paberilt, siis kasutatakse üldlevinud praktika kohaselt lõikude eristamiseks taandridade asemel tühja ruumi nende vahel. Trükkimiseks mõeldud materjalide puhul on taandread aga igati õigustatud, sest erinevalt veebipinnast paber maksab. '''Rasvane kiri'''==Joondamine: text-align== Väärtus: '''left''' | '''right''' | '''center''' | '''justify''' | '''inherit''' Atribuuti '''text-align''' kasutatakse teksti joondamiseks vasakule 'left', paremale 'right', keskele 'center' ning ühtlaselt 'justify'. <pre> p { text-align: justify } </pre> ==Reakõrgus: line-height== Väärtus: '''normal''' | [[CSS:Ühikud#Arvud|&lt;arv&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''line-height''' määrab reakõrguse. Kui reakõrgus on väiksem kui fondi suurus, siis üksteise all olevad read osaliselt kattuvad. Reakõrguse võib määrata kasutades pikkusühikut või protsenti. Pikkusühikutest on sobivaim em. Täpselt sama tulemuse kui em-i kasutamine annab ilma ühikuta antud arv. Järgnevad deklaratsioonid on võrdväärsed: <pre> p { line-height: 1.5em } p { line-height: 1.5 } p { line-height: 150% } </pre> Väärtus 'normal' on reakõrgus mida konkreetne brauser kasutab vaikimisi, harilikult võrdub see väärtusega '1.2'. ==Taustavärv: background-color== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&lt;värv&gt;]] | '''transparent''' | '''inherit''' Atribuut '''background-color''' määrab taustavärvi. Kui väärtuseks on 'transparent', siis on taust läbipaistev. Kui väärtuseks on värv, siis on taust kaetud selle värviga. Vaikimisi on kõigi elementide taust läbipaistev. <pre> body { background-color: #fff } em { background-color: #bac } </pre> Ala, mille taustavärv hõlmab sõltub paljuski elemendist, millele see määratakse. Tekstisiseste elementide nagu 'em', 'strong' ja 'a' puhul värvitakse ära vaid see osa, mis jääb selle teksti taha. blokitasandi elementide nagu 'p', 'h1' ja 'pre' puhul täidab värv kogu tekstibloki, hõlmates ekraani servast servani. Näiteks elemendile 'body' taustavärvi määramine muudab kogu lehekülje tausta. Teksti ja taustavärvi valimisel tasub silmas pidada, et värvid oleksid kontrastsed. Näiteks tumedad või mustad tähed heledal või kergelt kreemjal taustal või vastupidi. Näiteks järgnev värvivalik pole just kuigi hea: <pre> body { color: #a00; background-color: 0a0; } </pre> Sest hoolimata sellest, et värvid on esmapilgul täiesti erinevad (punane ja roheline), on nad täpselt ühe heledusega ning seetõttu võib juhtuda, et puna-rohe värvipimedusega isikud näevad teksti asemel täiesti tühja lehte.</pre> {{Navigatsioon|CSS|Fontide sättimine|Servad, veerised ja polstrid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] a9wpdc7qa3f5l2uwl1brvwppphdt18z CSS:Brauserite võrdlustabel 0 22 5795 3174 2008-09-03T19:51:18Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ ''See lehekülg peaks rändama prügikasti. Palju parem ja täpsem info on kenasti saadaval [http://nanobox.chipx86.com/browser_support.php ühel inglisekeelsel leheküljel].'' * '''CSS2''' - brauseri tõlgendus vastab täpselt W3C CSS 2.1 standardile * '''CSS1''' - brauseri tõlgendus vastab täpselt W3C CSS 1 standardile * '''pv''' - (pisiviga) kõik pole päris nii nagu spetsifikatsioonis, aga ebakõlad on tühise tähtsusega. * '''o''' - (osaline) märgib, et brauser ei saa aru atribuudi kõigist võimalikest väärtustest. * '''v''' - (vigane) märgib, et brauser tõlgendab seda atribuuti või mõnda tema väärtust valesti. * '''X''' - märgib, et brauser ei saa sellest atribuudist aru. * '''?''' - märgib, et vastava lahtri jaoks andmed puuduvad. <table border=1> <caption>Brauserite võrdlustabel</caption> <tr> <th>parameeter</th> <th>IE 6.0</th> <th>Mozilla</th> <th>Opera</th> <th>Konquerer</th> <th>Safari</th> </tr> <tr> <td>[[#background-color|background-color]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#color|color]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font|font]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS1</td> <td>CSS1</td> <td>CSS1</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-family|font-family]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-size|font-size]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2 v</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-style|font-style]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-variant|font-variant]]</td> <td>CSS1</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#font-weight|font-weight]]</td> <td>CSS1 pv</td> <td>CSS2 pv</td> <td>CSS2 pv</td> <td>CSS2 pv</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#line-height|line-height]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-align|text-align]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-decoration|text-decoration]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2 o</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-indent|text-indent]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> <tr> <td>[[#text-transform|text-transform]]</td> <td>?</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>CSS2</td> <td>?</td> </tr> </table> ==[[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti värv: color|color]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Ehk lühendatult: font|font]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Ükski brauser ei toeta süsteemseid fonte iseloomustavaid väärtusi 'caption', 'icon', 'menu', 'message-box', 'small-caption' ja 'status-bar'. Lisaks kõik need vead, mis atribuutide 'font-family', 'font-size', 'font-style', 'font-variant', 'font-weight' ja 'line-height' puhul. ==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti font: font-family|font-family]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. ==[[CSS:Fontide sättimine#Teksti suurus: font-size|font-size]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Kui DOCTYPE-i mitte määrata, siis on vaikimisi fondi suurus 'small'. '''Opera''' - Kui DOCTYPE-i mitte määrata, siis on vaikimisi fondi suurus 'small'. 'smaller' ja 'larger' ei muuda fondi suurust päris täpselt. Näiteks: <pre> <p style="font-size: xx-large"> tekst1<br /> <span style="font-size: smaller">tekst2</span> <span style="font-size: x-small">tekst3</span> </p> </pre> siin peaksid olema nii 'tekst2' kui 'tekst3' ühesugused ('x-small'), aga Opera näitab sõna 'tekst2' suuremana kui 'tekst3'. ==[[CSS:Fontide sättimine#Kaldkirjas tekst: font-style|font-style]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. ==[[CSS:Fontide sättimine#Trükitähtedega tekst: font-variant|font-variant]]== '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. ==[[CSS:Fontide sättimine#Rasvane tekst: font-weight|font-weight]]== Arvulisi väärtusi '100' kuni '900' tõlgendavad praktiliselt kõik kliendid erinevalt. '''IE 6.0''' - puudub väärtus '''inherit'''. Väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' on natuke rasvasem ning '700' kuni '900' on päris rasvased. Väärtus 'bolder' muudab fonti 300 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' 300 ühiku võrra vähem rasvaseks. '''Mozilla''' - väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab fondi 200 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' 100 ühiku võrra vähem rasvaseks. '''Opera''' - väärtused '100' kuni '400' on hariliku fondiga, '500' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab fondi 100 ühiku võrra rasvasemaks ning 'lighter' muudab rasvase fondi mitterasvaseks. '''Konqueror''' - väärtused '100' kuni '500' on hariliku fondiga, '600' kuni '900' rasvase fondiga. Väärtus 'bolder' muudab alati rasvaseks ning 'lighter' mitterasvaseks. ==[[CSS:Teksti paigutamine#Reakõrgus: line-height|line-height]]== ==[[CSS:Teksti paigutamine#Joondamine: text-align|text-align]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Dekoreerimine: text-decoration|text-decoration]]== '''Konqueror''' - väärtus 'blink' ei tööta, aga see pole ka tarvilik ==[[CSS:Teksti paigutamine#Taandrida: text-indent|text-indent]]== ==[[CSS:Fontide sättimine#Suur ja väiketähed: text-transform|text-transform]]== [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] tiwhqmx2bkecx794h0nmcuci3qdtvx1 Fail:Css font family generic names.png 6 23 1367 28 2004-08-01T18:08:59Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki ==CSS fontide perekonnad== Pildil on näha üks võimalikest viisidest, kuidas brauser võib tõlgendada fontide üldperekondade nimesid. * Ekraanipilt, võetud brauserist Opera 7.51 4c041dhqz4qi9ln63xx1qxh36ws90cu CSS/Ühikud 0 24 8336 6580 2015-10-02T19:36:31Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Ühikud]] pealkirja [[CSS/Ühikud]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Arvud== Arv võib olla nii positiivne kui negatiivne ja ka kümnendmurd (komakohta tähistatakse punktiga). Arvud on osa mõõtühikutest ning samuti kasutatakse neid mõningate parameetrite väärtustena. ==Pikkusühikud== Pikkused tähistatakse CSS-is [[#Arvud|arvuga]], millele järgneb mõõtühik. Mõõtühikud jaotatakse suhtelisteks ja absoluutseteks. ===Suhtelised pikkusühikud=== * '''px''' - ekraanipiksel * '''em''' - fondi suurus * '''ex''' - tähe 'x' kõrgus Antud pikkusühikud sobivad hästi pikkuste määramiseks ekraanil. Pikselid 'px' sobivad hästi kasutamiseks koos rastergraafikaga, näiteks sättimiseks tekstiblokki sama laiaks kui taustapilt. Teksti suurusega seotud ühikud nagu 'em' sobivad sinna, kus mõõtmed peavad olema proportsionaalsed tekstiga. Eriti oluline on arvestades seda, et enamik brausereid pakuvad võimalust teksti suurust vastavalt soovile muuta. Nii näiteks jääb taandrida, mille suuruseks '2em' ka siis, kui fonti suurendada 5 korda, ikka kahe tähepikkuse laiuseks samas, kui mõõduga '20px' määratud taane kahaneb vaevumärgatavaks. <pre> p { width: 400px } p { text-indent: 3em } p { font-size: 2.5em } </pre> ===Absoluutsed pikkusühikud=== * '''mm''' - millimeeter * '''cm''' - sentimeeter * '''in''' - toll (ingl. k. ''inch'') = 2.54cm * '''pt''' - punkt = 1/72 tolli * '''pc''' - pica = 12 punkti Absoluutseid ühikuid on mõistlik kasutada vaid seal, kus võib nende peale kindel olla. Näiteks kasutada punkti 'pt' trükkimiseks mõeldud kujunduses teksti fondi suuruse ja reavahe määramisel ning millimeetrit 'mm' ja sentimeetrit 'cm' piltide suuruse määramisel. <pre> p { font-size: 12pt } body { margin: 2cm } </pre> ==Protsendid== Protsentidega saab määrata mitmeid suhtelisi mõõte. Näiteks muuta fondi suurust kahekordseks, vähendada tekstibloki laiust kolmandiku võrra. Formaat on põhimõtteliselt sama, mis pikkuste puhul: [[#Arvud|arv]], millele järgneb protsendimärk '%'. <pre> a { font-size: 150% } p { width: 75% } </pre> ==URI-d== '''URI = URL + URN''' URI (Uniform Resource Identifier) on põhimõtteliselt suvalise ressursi (näiteks faili) täisaadress, mis koosneb URL-ist (Uniform Resource Location) ja URN-ist (Uniform Resource Name). CSS-is tõlgitakse kõik osalised ja suhtelised aadressid läbi funktsiooni 'url()' absoluutseteks URI-deks: <pre> body { background-image: url("../taust.jpg") } p { background-image: url("http://www.myimages.com/images/024.png") } </pre> ==Värvid== Värve võib CSS-is esitada värvinimena või punase, rohelise ja sinise kombinatsioonina kas siis kümnend- või kuueteistkümnendsüsteemis või protsendina. CSSis kasutatakse aditiivset (kiirgav) RGB värvisüsteemi, erinevalt trükis kasutatavast substraktiivsest (peegeldav) CMYK systeemist. ===Värvinimed=== Seitsmeteistkümne põhivärvi jaoks on olemas vastavad inglisekeelsed nimed, mida saab koodis kasutada. [[Pilt:CSS_varvide_tabel.png]] ===Värvid funktsioonina=== Värvuse võib esitada kasutades funktsiooni <pre> rgb(red, green, blue) </pre> kus 'red' tähistab punase, 'green' rohelise ja 'blue' sinise värvi hulka. Hulk märgitakse kas täisarvuna vahemikus 0 kuni 255 <pre> p { color: rgb(255, 0, 0) } em { color: rgb(255, 0, 255) } h1 { color: rgb(127, 127, 127) } </pre> või protsendina <pre> p { color: rgb(100%, 0, 0) } em { color: rgb(100%, 0, 100%) } h1 { color: rgb(50%, 50%, 50%) } </pre> Näidetes on elemendi 'p' värviks punane, 'em' värviks violetne ning 'h1' värviks hall. ===Värvid kuueteistkümnendsüsteemis=== Kõige sagedamini esitatakse värve kuueteistkümnendsüsteemi arvudena. Põhimõtteliselt on see sama mis 'rgb()' funktsiooni kasutamine, aga kirjutatuna lühemalt. Kuueteistkümnendsüsteemi arvud esitatakse järgneval kujul: <pre> #RRGGBB </pre> Kus 'RR' tähistab punase, 'GG' rohelise ja 'BB' sinise värvi hulka 16-nd süsteemis vahemikus '00' kuni 'FF', mis on samaväärne kümnendsüsteemi vahemikuga 0 kuni 255. Iga 16-nd süsteemi arvu ette kirjutatakse trellid '#'. Arvud võib kirjutada nii suurte kui võikeste tähtedega. <pre> p { color: #FF0000 } em { color: #ff00ff } h1 { color: #7f7f7f } </pre> Kuueteistkümnendsüsteemi arve võib märkida ka lühendatult, kasutades vaid kolme numbrit. <pre> #RGB </pre> Sellisel juhul tähistab iga number tegelikult kahte sedasama numbrit. Järgnev näide on võrdväärne eelnevatega: <pre> p { color: #F00 } em { color: #f0f } h1 { color: #7f7f7f } </pre> Selliselt kujul on värve hea kasutada juba näiteks seetõttu, et enamik graafikaprogramme pakub võimalust sellises formaadis värvikoode lihtsalt kopeerida ja muuta. {{Navigatsioon|CSS|Keele struktuur|Valikuline selekteerimine}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 6vuoc650bal5rg32eco100pbna3rry3 Fail:CSS varvide tabel.png 6 26 1370 61 2004-08-13T11:46:07Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki '''Tabel CSS-is kasutatavate värvide nimede ja väärtustega.''' Pilt loodud kasutades HTML-i ja CSS-i. Ekraanipilt võetud Opera brauserist, redigeeritud Gimp-iga. CSS: <pre> tr > td { color: #fff } tr > td + td { color: #000 } td { padding: 0.5em; margin: 0em; font-family: monospace; white-space: pre; font-weight: bold; } </pre> HTML: <pre> <table cellspacing="0"> <tr><td style="background-color:#800000">maroon #800000</td> <td style="background-color:#ff0000">red #ff0000</td></tr> <tr><td style="background-color:#808000">olive #808000</td> <td style="background-color:#ffff00">yellow #ffff00</td></tr> <tr><td style="background-color:#008000">green #008000</td> <td style="background-color:#00ff00">lime #00ff00</td></tr> <tr><td style="background-color:#008080">teal #008080</td> <td style="background-color:#00ffff">aque #00ffff</td></tr> <tr><td style="background-color:#000080">navy #000080</td> <td style="background-color:#0000ff">blue #0000ff</td></tr> <tr><td style="background-color:#800080">purple #800080</td> <td style="background-color:#ff00ff">fuchsia #ff00ff</td></tr> <tr><td style="background-color:#000000">black #000000</td> <td style="background-color:#ffffff">white #ffffff</td></tr> <tr><td style="background-color:#808080">gray #808080</td> <td style="background-color:#c0c0c0">silver #c0c0c0</td></tr> <tr><td style="background-color:#ffa500">orange #ffa500</td><td></td></tr> </table> </pre> 23wzns1523z93xn825gucdaaxbvkw0h Fail:CSS valikuline selekteerimine loplik.png 6 28 1372 66 2004-08-13T14:53:24Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki Peatüki lõpuks valminud kujundus. Ekraanipilt võetud brauserist Opera, redigeeritud Gimp-iga. HTML-i ja CSS-i kood asub peatükis [[CSS Valikuline selekteerimine]]. 6kj91w3uinfoajwbebn7piyug2vgbqv CSS/Valikuline selekteerimine 0 29 8338 6236 2015-10-02T19:36:40Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Valikuline selekteerimine]] pealkirja [[CSS/Valikuline selekteerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Tihtipeale jääb väheseks üksnes võimalusest omistada stiile HTML-i elemendi nime järgi, näiteks muuta mõni konkreetne pealkiri allajoonituks või teha ühe lõigu piires kõik rõhutatud sõnad punaseks. Selleks ja veel palju enamaks on CSS-is mitmesugused selektorid. ==Kõigi elementide selekteerimine== Sümbol <code>*</code> (tärn) selekteerib kõik elemendid. Esmapilgul võib tunduda, et selle effekt on täpselt sama, mis kasutades <code>body</code> elementi, kuid neil kahel on siiski selgelt tuntav vahe. Mille poolest erinevad üksteisest näiteks järgnevad deklaratsioonid: * { color: green } body { color: green } Mõlemad muudavad kogu teksti roheliseks, aga erinevus seisneb selles, et määrates värvi elemendile <code>body</code>, kandub see edasi kõigile temas sisalduvatele elementidele, välja arvatud nendele, millele on atribuut <code>color</code> juba eelnevalt määratud. Seega muutub roheliseks kõik ülejäänud tekst peale linkide, sest neile on juba antud sinine värv. Kasutades tärni (<code>*</code>) muutub aga roheliseks kogu tekst, sealhulgas ka lingid. Põhimõtteliselt on tärn samaväärne sellega, kui me kirjutaksime kõik html-i elemendid ja eraldaksime nad komadega: a, abbr, acronym, ... , var { ... } ==Alamelementide selekteerimine== Selguse huvides kasutame järgmist HTML-i koodinäidet: <pre> <body> <h1>Lorem ipsum <em>dolor</em></h1> <p>Lorem ipsum dolor <strong>sit amet</strong>, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut <em>enim</em> ad minim veniam, quis nostrud <a href="#">exercitation <em>ullamco</em> laboris</a> nisi ut aliquip ex ea <a href="#">commodo</a> consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla <em>pariatur</em>. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui <em>officia</em> deserunt mollit anim id est laborum</p> </body> </pre> Sooviksime, et kõik <code>em</code> elemendid, mis on pealkirjades oleksid hariliku kaldkirja asemel hoopis allajoonitud, aga linkide (<code>a</code>) sees olevad <code>em</code> id oleksid nii üla- kui alajoonitud, kõik ülejäänud oleksid kaldkirjas nagu ikka. Sellisel puhul aitab meid võimalus selekteerida alamelemente ehk siis elemente, mis asuvad teise elemendi sees. Süntaks on järgmine: E F { ... } Taoline selektor valib kõik elemendid <code>F</code>, mis asuvad elemendi <code>E</code> sees või viimases sisalduva elemendi sees jne jne. Seega võime koostada järgmise stiililehe: <pre> h1 em { text-decoration: underline; font-variant: normal; } a em { text-decoration: underline overline; font-variant: normal; } </pre> Selle sama võib kirjutada ka järgmiselt: <pre> h1 em, a em { font-variant: normal } h1 em { text-decoration: underline } a em { text-decoration: underline overline } </pre> Pange tähele, et korraga on eraldatud <code>h1 em</code> ja <code>a em</code>, kuna koma on väga madala prioriteediga selektor ning võetakse arvesse kõige viimasena (samamoodi nagu matemaatikas liitmistehe tehekse alles peale korrutamisi, jagamisi ja astendamisi). Järgnev näide ei tee seda, mida ta näib tegevat: h1 em,strong { color: blue } Selle asemel et muuta siniseks pealkirjas resideeruvad <code>em</code> ja <code>strong</code> elemendid, muudetakse siniseks vaid pealkirjades asuvad <code>em</code>-id ning <code>strong</code>-id tehakse kõik siniseks. Järglaste selektorit võib kasutada ka mitu korda järjest. Näiteks, et selekteerida <code>em</code> elemendid, mis asuvad lõikude sees: p a em { ... } võib pikendada seda seda selektorit veelgi: html body p a em { ... } Selektoris võib elemendi asemel kasutada ka tärni (<code>*</code>), mille koha peale sobib suvaline element. Näiteks, et selekteerida kõik rõhutused, mis asuvad lõigu piires mõne teise elemendi sees: p * em { ... } Või selekteerida ''kõik'' elemendid, mis asuvad lõigus mõne teise elemendi sees: p * * { ... } ==Klassid ja ID-d== HTML lubab määrata igale elemendile klassi (parameeter <code>class</code>) ja / või identifikaatori (parameeter <code>id</code>). Klassi ja identifikaatori peamine erinevus seisneb selles, et ID peab olema lehekülje piires unikaalne, ehk siis <code>id</code> väärtust, mis määratud ühele elemendile, ei saa enam anda teisele. Ühte klassi võib samas aga kuuluda piiramatu arv elemente. Lisaks võib üks element kuuluda korraga mitmesse klassi. Klassid ja ID-d annavad võimaluse lisada HTML-ile semantilist (tähenduslikku) infot. Päris kindlasti vajavad aga klassi ja / või ID määramist elemendid <code>div</code> ja <code>span</code>, millel muidu puudub igasugune semantiline tähendus. Olgu meil näiteks selline HTML-i lõik: <pre> <div id="peatykk-1" class="peatykk"> <h1>Lorem ipsum <em>dolor</em></h1> <p>Lorem ipsum dolor <strong>sit amet</strong>, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut <em>enim</em> ad minim veniam, quis nostrud <a href="#peatykk_2" class="siselink">exercitation</a> ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea <a href="#">commodo</a> consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla <em>pariatur</em>.</p> <p>Excepteur sint <span class="laul">juhheirassa, huhhei</span> qui <em>officia</em> deserunt mollit anim id est laborum</p> </div> <div id="peatykk-2" class="peatykk"> <h1>At vero eos et accusamus</h1> <p>At vero eos et accusamus et iusto odio dignissimos ducimus qui blanditiis <a href="peatykk_1" class="siselink">praesentium</a> voluptatum deleniti atque corrupti quos dolores et quas molestias excepturi <em>sint occaecati cupiditate</em> non provident, similique sunt in culpa qui. <strong class="hoiatus">Officia deserunt mollitia attencione!</strong> Id est laborum et dolorum fuga. Et harum quidem rerum facilis est et expedita distinctio.</p> <p class="laul">Kes hommikuti külas käib,<br /> see asjatult ei longi,<br /> sest teavad kõik - param-paraa -<br /> et selleks hommik ongi.</p> </div> </pre> ===Klassid=== Klasside selekteerimiseks kirjutatakse elemendi nime järele punkt <code>.</code>, peale mida kirjutatakse klassi nimi. Süntaks järgmine: element.klassinimi { ... } Seda teades võime kirjutada stiilid eelmises HTML-i näites toodud klasside jaoks: <pre> div.peatykk { border-bottom: double thin gray } a.siselink { text-decoration: underline overline } span.laul, p.laul { font-style: italic } strong.hoiatus { background-color: red; text-transform: uppercase; } </pre> Kuna tegelikult sooviksime kõigi klassi <code>laul</code> kuuluvate elemntide teksti kirjutada kursiivis, siis võime kasutada kõikide elementide selektorit <code>*</code>: *.laul { font-style: italic } Selles konstruktsioonis võime ka tärni ära jätta ning kirjutada lihtsalt: .laul { font-style: italic } See on täiesti samaväärne koos-tärniga variandiga. ===Identifikaatorid=== Identifikaatorite selekteerimiseks kirjutatakse elemendi nime järele sümbol <code>#</code> (trellid), mille järel omakorda identifikaatori nimi. element#identifikaator { ... } Seega võime kirjutada stiilid meie HTML-i näites olevatele ID-dele: div#peatykk-1 { background-color: #ccd } div#peatykk-2 { background-color: #dcc } Analoogselt klassidega võime kasutades tärni (<code>*</code>) valida suvalise elemendi, millele vastav ID on seatud: *#peatykk-1 { background-color: #ccd } Või kirjutada sama ilma tärnita: #peatykk-1 { background-color: #ccd } Tihtipeale ongi mugav kasutada just viimati toodud süntaksi, sest nagunii omab seda ID-d vaid üks element, mille tüüp on üldjuhul teada ega muutu. ==!important== Teinekord on tarvis, et mõni stiil oleks kõrgema prioriteediga kui teised. Olgu meil üks suur pikk dokument, mis on jaotatud <code>div</code> elemente kasutades alamosadeks: sissejuhatus, sisuosa, kokkuvõte ja lisad. Me soovime värvida igas dokumendi osas olevad pealkirjad erineva värviga ning kirjutame seega nõnda: #sisu h2, #sisu h3 { color: green } #sissejuhatus h2, #sissejuhatus h3 { color: blue } #kokkuvote h2, #sissejuhatus h3 { color: brown } #lisad h2, #lisad h3 { color: black } Kuid mõningad osad meie dokumendist on alles kirjutamisel ning seetõttu me lisame igale pooleliolevale sektsioonile klassi <code>pooleli</code>. Kuna me soovime lugejaid selgelt informeerida, millised osad tekstist on alles toimetamisel, muudame nende sektsioonide teksti punaseks: .pooleli { color: red } Kuid oh häda - sedasi tehes muutub punaseks vaid tekst ning pealkirjad jäävad endiselt seda värvi, mis nad olid ülalpool määratud. Isegi kui me kirjutame nõnda: .pooleli, .pooleli h2, .pooleli h3 { color: red } Või, kui me oleme nõus, et ka lingid, mis on poolelioleva teksti sees, samuti punaseks muutuvad, siis saame kirjutada veelgi lühemalt: .pooleli * { color: red } Tuleb tunnistada, et reaalses elus on situatsioonid, kus meil on tarvis veebilehe kujundamisel <code>!important</code> käsku kasutada, niisama harvad kui Eesti maavärinad. Märksa olulisemat rolli mängib <code>!important</code> aga kasutajapoolsetes stiililehtedes, kus see on praktiliselt ainus võimalus määramaks stiile, mida veebilehe autorid üle kirjutade ei saa. ==Selektorite kombineerimine== Klasse ja ID-sid saab kenasti kasutada koos ning kombineerida neid teiste selektoritega. Näiteks võime täpsustada, et ID <code>peatykk-1</code> peab kuuluma klassi <code>peatykk</code>: div.peatykk#peatykk-1 { ... } Võib määrata, et kõigi esimeses peatükis olevate linkide taustavärv oleks roheline: div#peatykk-1 a { background-color: green } ning siselinkide oma kollane: div#peatykk-1 a.siselink { background-color: yellow } Lõpetuseks võib kõik need näited kokku klapitada, lisada väikseid täiendusi ning saada sellise stiilile: <pre> body { font-family: sans-serif; padding: 0em; } div.peatykk { padding: 1em; margin: 0em; } div.peatykk h1 { border-bottom: double thick gray } div#peatykk-1 { background-color: #ccd } div#peatykk-2 { background-color: #dcc } a.siselink { text-decoration: underline overline } div.peatykk a { background-color: yellow } .laul { font-style: italic } strong.hoiatus { background-color: red; text-transform: uppercase; } </pre> mis annab meie lehele umbes sellise välimuse: [[Pilt:CSS_valikuline_selekteerimine_loplik.png]] {{Navigatsioon|CSS|Ühikud|Pseudoklassid ja pseudoelemendid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] gqjykd1cxfinnrm7r0kff6chroo3wci Fail:CSS kasti mudel.png 6 30 1374 71 2004-08-13T18:00:23Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki Joonis CSS-is kasutatavate servade, veeriste ja polstrite kohta. Pilt on valmistatud kasutades HTML-i ja CSS-i. Ekraanipilt on võetud brauserist Opera, töödeldud Gimpiga. HTML: <pre> <div id="veeris"> Veeris / Margin <div id="serv"> Serv / Border <div id="polster"> Polster / Padding <div id="sisu"> Sisu </div> </div> </div> </div> <ul> <li><span></span> - läbipaistev ala</li> <li><span></span> - serva värv (border-color)</li> <li><span></span> - taustavärv (background-color)</li> </ul> </pre> CSS: <pre> body { padding: 2em; font-size: large; font-weight: bold; font-family: sans-serif; } div { padding: 1.5em; padding-top: 0em; line-height: 1.5em; text-align: center} #veeris { border: dashed 2px black; width: 300px } #serv { background: green } #polster { background: yellow } #sisu { border: dashed 2px black; padding-top: 1.5em;} ul { margin-left: 0em; padding-left: 0em; list-style-type: none} li { padding-left: 0.6em; margin-bottom: 0.2em; } li span { background: white; padding-left: 3em; border: solid 1px black } li+li span { background: green } li+li+li span { background: yellow } </pre> sibluglcico5z2me4yxjqdkl3udzssm CSS/Servad, veerised ja polstrid 0 31 8346 5949 2015-10-02T19:37:26Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Servad, veerised ja polstrid]] pealkirja [[CSS/Servad, veerised ja polstrid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki [[Pilt:CSS_kasti_mudel.png]] Igat objekti ümbritsevad polster, serv ja veeris. Objektiks võib olla täht, sõna, lõik, pilt, kasvõi kogu dokument. * '''padding''' - '''polster''' on ala, mis jääb objekti enda ja tema serva vahele. Veeris on sama värvi kui objekti taustavärv. * '''border''' - '''serv''' on joon, mis ümbritseb objekti. Serval võib olla eraldi määratud värv, kuju ja paksus. * '''margin''' - '''veeris''' on ala, mis eraldab objekti teistest tema kõrval, ees ja järel asuvatest objektidest. Veeris on sama värvi kui objekti ümbritseva elemendi taust - täpsemalt öeldes, veeris on läbipaistev. Polster, serv ja veeris võivad olla elemendi neljal küljel täiesti erinevad või puududa hoopis. Vaikimisi puuduvadki need paljudel elementidel. ==Polstrid: padding== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''padding''' võib omada nelja erisugust süntaksit: <pre> padding: <kõik-küljed>; padding: <ülal-all> <paremal-vasakul>; padding: <ülal> <paremal-vasakul> <all>; padding: <ülal> <paremal> <all> <vasakul>; </pre> * Esimene muudab polstri nii ülal, all, vasakul kui paremal ühesuuruseks. * Teine annab ülemise ja alumise polstri väärtuseks <ülal-all> ning parema ja pahema väärtuseks <paremal-vasakul>. * Kolmandas määratakse esiteks ülemise, siis parema ja pahema ning viimaks alumise polstri laius. * Neljandas antakse igale küljele eraldi väärtus. Näiteks: <pre> p { padding: 3em } p { padding: 5px 10px } p { padding: 1em 2em 0em } p { padding: 10% 5% 15% 5% } </pre> * Esimene muudab kõik polstrid kolme tähekõrguse laiuseks. * Teine muudab ülemise ja alumine polstri viie ning parema ja vasaku kümne pikseli paksuseks. * Kolmas määrab ülemisele väärtuseks '1em', külgedele '2em' ning alumisele '0em'. * Neljas annab igale küljele eraldi väärtuse: üleval 10%, paremal 5%, all 15% ja vasakul 5% elemendi laiusest (määratud atribuudiga 'width'). Lisaks parameetrile 'padding' saab polstri määramiseks kasutada ka atribuute '''padding-top''', '''padding-right''', '''padding-bottom''' ja '''padding-left''', mis siis vastavalt määravad ülemise, parema, alumise ja vasakpoolse polstri. Neid on mugav kasutada, kui on vaja määrata polster üksnes ühele küljele või määrata mõnele küljele erinev polster ülejäänutest. <pre> p { padding: 4em; padding-left: 1em; } </pre> Näites muudetakse alustuseks kõikide külgede polster '4em' paksuseks ning seejärel seatakse vasaku polstri laiuseks '1em'. ==Veerised: margin== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''auto''' | '''inherit''' Veeriste puhul on pea kõik analoogne polstritega. Atribuudi 'margin' väärtus võib olla neljas eri vormis: <pre> margin: <kõik-küljed>; margin: <ülal-all> <paremal-vasakul>; margin: <ülal> <paremal-vasakul> <all>; margin: <ülal> <paremal> <all> <vasakul>; </pre> Näiteks: <pre> p { margin: 3em } p { margin: 5px 10px } p { margin: 1em 2em 0em } p { margin: 10% 5% 15% 5% } </pre> Samuti saab kasutada ka eraldi parameetreid kõigi külgede jaoks: '''margin-top''', '''margin-right''', '''margin-bottom''' ja '''margin-left'''. <pre> p { margin-top: 3em; margin-bottom: 2em; } </pre> ===Automaatsed veerised=== Väärtus 'auto' tähendab, et kogu vaba ruum sellel küljel täidetakse automaatselt veerisega. Et 'auto' toimiks, peab elemendile olema määratud laius (atribuut 'width'). Kui vasakule ja paremale küljele määratakse väärtus 'auto', siis täidetakse kummalgi pool pool olev vaba ruum võrdselt, mille tulemusena joondatakse element horisontaalselt keskele. Kui anda väärtus 'auto' vasakule küljele, siis paigutub element paremale. p { width: 200px; margin: 1em auto; } ===Veeriste kattumine=== Meil on tarvis, et iga esimese taseme pealkirja ja temale järgneva teksti vahel oleks 30 pikseli jagu vahet ning eelneva tekstiga oleks vahe 60 pikselit. Iga lõigu vahel peaks aga tühja ruumi olema 10 pikseli jagu. Seega me teeme sellise stiililehe: <pre> p { margin-top: 10px; margin-bottom: 10px; } h1 { margin-top: 30px; margin-bottom: 20px; } </pre> Kui palju jääb nende stiilide kohaselt üksteisele järgnevate lõikude vahele? Näib, et kuna ühe 'p' alumine veeris on 10px ja järgmise ülemine veeris samuti 10px, siis kokku tuleb vaheks 20px. Tegelikult on aga vahe vaid 10px, sest kui veerised vertikaalsuunas kohtuvad, siis nad kattuvad ning vahe jääb suurema veerise paksuseks. Niiviisi pole ka 'h1' ja 'p' vahekaugus 20px + 10px = 30px vaid hoopis max( 20px, 10px ) = 20px. Kattumises seisnebki veerise ja polstri üks põhilisi erinevusi: veerised on tekstiblokkide eraldamiseks, polstrid on tekstibloki siseseks kasutamiseks. ==Servad== ===Serva kuju: border-style=== Väärtus: '''none''' | '''hidden''' | '''solid''' | '''dotted''' | '''dashed''' | '''double''' | '''groove''' | '''ridge''' | '''inset''' | '''outset''' | '''inherit''' Atribuut '''border-style''' määrab serva kuju. Väärtuseks võib olla üks võtmesõnadest: * '''none''' - serv puudub, samaväärne serva paksuse sättimisega nulliks. * '''hidden''' - sama mis 'none', aga kasutades koos atribuudiga 'border-collapse', annab erineva tulemuse. * [[Pilt:CSS_border-style_solid.png]] '''solid''' - ühtlane joon. * [[Pilt:CSS_border-style_dotted.png]] '''dotted''' - punktjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_dashed.png]] '''dashed''' - punktiirjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_double.png]] '''double''' - topeltjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_groove.png]] '''groove''' - väljapoole surutud joon. * [[Pilt:CSS_border-style_ridge.png]] '''ridge''' - sissepoole surutud joon. * [[Pilt:CSS_border-style_inset.png]] '''inset''' - sissepoole surutud ala piirjoon. * [[Pilt:CSS_border-style_outset.png]] '''outset''' - väljapoole surutud ala piirjoon. Vaikimisi on serva stiiliks 'none' ning paksuse ja / või värvi määramisest hoolimata ei muutu serv nähtavaks. Lihtsa joone nähtavale toomiseks tuleb määrata serva stiiliks vähemalt 'solid'. Süntaks sama, mis atribuutidel 'margin' ja 'padding': <pre> border-style: <kõik-küljed>; border-style: <ülal-all> <paremal-vasakul>; border-style: <ülal> <paremal-vasakul> <all>; border-style: <ülal> <paremal> <all> <vasakul>; </pre> Näiteks: <pre> p { border-style: solid } em { border-style: dashed dotted } a { solid none solid double } </pre> Samuti on ka atribuudid iga külje jaoks: '''border-top-style''', '''border-right-style''', '''border-bottom-style''' ja '''border-left-style'''. <pre> pre { border-style: solid; border-left-style: none; } </pre> ===Serva paksus: border-width=== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | '''thin''' | '''medium''' | '''thick''' | '''inherit''' Atribuut '''border-width''' määrab serva paksuse. Paksus võib olla määratud konkreetse mõõduga, nagu näiteks: <pre> a { border-width: 1px } </pre> või hoopis võtmesõnaga: * '''thin''' - õhuke serv * '''medium''' - harilik serv (see väärtus on kasutusel vaikimisi) * '''thick''' - paks serv Võtmesõnade arvulised väärtused on brauserispetsiifilised ega vasta kindlale pikkusühikule. <pre> p { border-width: thick } </pre> Parameeter 'border-width' toimib samamoodi nagu 'border-style': <pre> p { border-width: 1px } p { border-width: 2px 0px } p { border-width: thin thin medium } p { border-width: thin 0px thin thick } </pre> Lisaks on olemas ka atribuudid iga konkreetse serva jaoks: '''border-top-width''', '''border-rigth-width''', '''border-bottom-width''', '''border-left-width'''. <pre> p { border-width: 1px; border-bottom-width: 2px; } </pre> ===Serva värv: border-color=== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Värvid|&lt;värv&gt;]] | '''transparent''' | '''inherit''' Atribuut '''border-color''' määrab serva värvuse. Väärtus 'transparent' teeb serva läbipaistvaks ehk siis sama värvi mis objekti taustavärv. Kui Servale värvi mitte määrata, siis kasutatakse objekti tekstivärvi (määratud atribuudiga 'color'). Süntaks on üldjoontes sama, mis eelnevatel: <pre> p { border-color: #ff5080 } p { border-color: #fff #000 } p { border-color: #f00 #0f0 #00f } p { border-color: red green blue transparent } </pre> Samuti on ka atribuudid iga serva jaoks: '''border-top-color''', '''border-rigth-color''', '''border-bottom-color''', '''border-left-color'''. <pre> em { border-color: blue; border-left-color: #fac; border-right-color: #0cc; } </pre> ===Lühendatud parameeter: border=== Väärtus: [[#Serva kuju: border-style|&lt;border-style&gt;]] | [[#Serva paksus: border-width|&lt;border-width&gt;]] | [[#Serva värv: border-color|&lt;border-color&gt;]] | '''inherit''' Atribuut '''border''' ja tema velled '''border-top''', '''border-rigth''', '''border-bottom''' ja '''border-left''' annavad võimaluse määrata korraga serva kuju, paksuse ja värvi. Atribuut 'border' määrab need omadused korraga kõigi külgede jaoks, ülejäänud parameetrid määravad need vaid vastava külje kohta. <pre> p { border: solid thin red } </pre> Selles näites määratakse kõik servad ühtlaseks, õhukeseks ja punaseks. <pre> em { color: red; border-left: dashed; } </pre> Siin näites määratakse vasak serv hariliku paksusega punktiirjooneks, mis on sama värvi kui elemendi tekstivärv; antud juhul punane. <pre> h1 { border-bottom-style: solid; border-bottom: #ccc 5px; } </pre> Selles näites aga pealkirja 'h1' alla joont ei teki, ehkki alguses on määratud stiiliks 'solid', mis peaks ju joone nähtavale tooma. Kuid atribuut 'border-bottom' kirjutab üle kõik kolm serva omadust ning nende tarbeks mida mainitud pole, kasutab vaikimisi väärtusi mitte neid, mis on juba varem sellele servale määratud. {{Navigatsioon|CSS|Teksti paigutamine|Positsioneerimine}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 565406wp6s1bpqrj3tn3aor3mwisoge Fail:CSS border-style dashed.png 6 32 1376 2004-08-15T19:13:34Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: dashed wikitext text/x-wiki CSS border-style: dashed 6s2wo8015xfmd44ds492ryigajap6ns Fail:CSS border-style dotted.png 6 33 1377 2004-08-15T19:15:11Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: dotted wikitext text/x-wiki CSS border-style: dotted kiacz0bhkxlpm5xopdants5uwowq2hs Fail:CSS border-style double.png 6 34 1378 2004-08-15T19:16:15Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: double wikitext text/x-wiki CSS border-style: double 8sj0gw54cffzr1fbr5shhtooc7ebnsl Fail:CSS border-style groove.png 6 35 1379 2004-08-15T19:17:35Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: groove wikitext text/x-wiki CSS border-style: groove ni06pfni5kgvkcpmgny6ju2421pj5ik Fail:CSS border-style inset.png 6 36 1380 2004-08-15T19:18:30Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: inset wikitext text/x-wiki CSS border-style: inset dykpjf8z59axrcnhhosa50ls36sjrd9 Fail:CSS border-style outset.png 6 37 1381 2004-08-15T19:19:23Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: outset wikitext text/x-wiki CSS border-style: outset tifx2bdwr21t4il159nmeow42c8kb7f Fail:CSS border-style ridge.png 6 38 1382 2004-08-15T19:20:19Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: ridge wikitext text/x-wiki CSS border-style: ridge 5k1yqc53tv4hjwacgfugzllbz9m0r35 Fail:CSS border-style solid.png 6 39 1383 2004-08-15T19:21:34Z Nene~etwikibooks 1 CSS border-style: solid wikitext text/x-wiki CSS border-style: solid f6auwkou2wfjptbvmbd9ahlg8cknpr3 CSS/Pseudoklassid ja pseudoelemendid 0 40 8340 5948 2015-10-02T19:36:50Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] pealkirja [[CSS/Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Viis peamist pseudoklassi== Pseudoklassid võimaldavad lisada erinevaid efekte mingitele selektoritele või nende osadele. Pseudoklassid on tõenäoliselt kõige populaarsem CSS-i kasutusvaldkond, mida tunnevad ka need, kes muidu oma leheküldel absoluutselt CSS-i abi ei kasuta. Pseudoklassi üldkuju on järgmine: <pre> selektor:pseudoklass { ... } </pre> Pseudoklasse on viis: * '''link''' - külastamata link * '''visited''' - külastatud link * '''hover''' - element kursori ülelibistamise ajal * '''active''' - element hiirevajutuse ajal * '''focus''' - element on valitud (näiteks vormielement, mis ootab teksti sisestamist) Näiteks võime omistada elemendi 'a' pseudoklassidele järgmised stiilid: <pre> a:link { color: blue } a:visited { color: gray } a:hover { color: red } a:active { color: purple } </pre> Sellisel juhul on külastamata lingid sinised ja külastatud hallid. Kui hiirekursoriga üle lingi libistada, siis muutub see punaseks, kui hiire esimene klahv lingil olles alla vajutada, siis muutub värv violetseks. ==Järjekord loeb!== Järgnevalt väärib meie tähelepanu asjaolu, et pseudoklasside deklareerimise '''järjekord on oluline'''. Kui eelpool toodud järjekorda muuta, siis hakkab lehekülg töötama teistviisi: <pre> a:link { color: blue } a:active { color: purple } a:hover { color: red } a:visited { color: gray } </pre> Sellise järjestuse puhul on tulemuseks see, et külastamata lingid on endiselt sinised ja lingist kursoriga üle käies muutub see punaseks, aga hiire klahvi vajutamise peale ei juhtu midagi. Hoopis imelik on aga lugu külastatud linkidega, sest need on ja jäävad halliks ükskõik kui palju sa ka nende peal kursorit ei liigutaks ega klikiks. Mõnikord on selline linkide käitumine just see, mida sa soovid, aga enamasti siiski mitte. Seega järjekord on tähtis, aga miks just selline, ja miks käituvad elemendid toodud järjestuste puhul just nõnda? Põhjus on selles, et element võib üheaegselt kuuluda mitmesse erinevasse pseudoklassi. Näiteks võib link olla üheaegselt külastamata ning kursori all. Kuna pseudoklasside "kaalud" on võrdsed, siis jääb sellises olukorras peale see pseudoklass, mis on deklareeritud viimasena. Vaadeldes viimast näidet näeme nüüd, et link ei muutunud violetseks (purple) kordagi seetõttu, et alati kui lingi peale vajutati asus hiir lingi kohal ning 'hover'-iga määratud stiil kirjutas 'active'-stiili üle. Samuti, kui link oli juba külastatud, siis varjutas see nii 'hover' kui 'active' staatuse, sest oli deklareeritud viimasena. Seega tasub meeles pidada järjekord 'link', 'visited', 'hover' ja 'active', ehk lühendatult LVHA, ehk mnemooniliselt "LoVe, HA!". Klasside 'link' ja 'visited' omavaheline järjekord pole tegelikult oluline, sest link ei saa üheaegselt olla külastatud ja külastamata, aga on lihtsalt loogilisem kirjeldada külastamata link enne. Pseudoklass 'focus' võiks asuda aga kõige lõpus - kui muidugi soovitakse, et näiteks tekstikast oleks teksti sisestamise ajal punase taustaga hoolimata sellest, kas kursor on selle kohal või mitte. ==Pseudoklasside kombineerimine== Pseudoklasse võib ka omavahel kombineerida määramaks täpselt mis juhtub, kui element kuulub korraga mitmesse klassi. <pre> a { text-decoration: none; font-size: large; font-weight: bold } a:link { color: green } a:link:hover { color: olive } a:link:hover:active { color: #0f0 } a:visited { color: red } a:visited:hover { color: purple } a:visited:hover:active { color: #ff0 } </pre> Siin määratakse esmalt, et kõik lingid, hoolimata olekust, on allajoonimata, suured ja rasvased. Järgmised deklaratsioonid määravad, et kui link on külastamata, siis on ta sinine, kursori all oliivikarva ja klikkimise ajal neoonroheline. Külastatud lingid on punased, kursori all violetsed ning klikkimise ajal erk-kollased. ==Pseudoklasside määramine mitte-linkidele== CSS lubab määrata pseudoklasse 'hover', 'active' ja 'focus' kõigile elementidele (mitte ainult linkidele). Kahjuks ei toeta mitmed laialt levinud brauserid (eeskätt Microsoft Internet Explorer) seda võimalust. 'focus'-t muidugi lingile määrata ei saagi, aga see selleks. Näiteks võib määrata, et tekstilõik muutub hiirega üle libistades kontrastsemaks, klikkides aga negatiivseks: <pre> p { color: #222; background-color: #ddd; } p:hover { color: #000; background-color: #fff; } p:active { color: #fff; background-color: #000; } </pre> NB! Efekti nägemiseks kasuta mõnda uuemat brauserit näiteks perekondadest Mozilla, Opera, Konqueror või Safari. ==Pseudoelemendid: esimene rida ja esimene täht== CSS annab võimaluse määrata eraldi stiil tekstilõigu esimesele reale ja / või tähele. Selleks saab kasutada pseudoelemente '''first-line''' ja '''first-letter''': <pre> p:first-line { font-variant: small-caps } p:first-letter { font-size: xx-large } </pre> Näites määratakse, et esimene on kirjutatud trükitähtedega ning esimene täht on ülejäänutest märgatavalt suurem (oletades, et elemendi 'p' kirjusuurus on 'medium'). Stiili rakendamise tulemus võib olla umbes selline: [[Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter.png]] Tihtipeale soovitakse aga, et esimene täht oleks nn ''Drop Cap''. Selleks puhuks sobib suurepäraselt parameeter '''float''': <pre> p:first-letter { font-size: xx-large; float: left; } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Pseudoelemendid first-letter float.png]] Ka pseudoelementide puhul tegelikult järjekord oluline pole, sest pseudoelemendid on erineva kaaluga ning kui tekst kuulub korraga mitmesse pseudoelementi, siis saab määravaks spetsiifilisem element. Kahjuks ei kehti see aga Microsoft Internet Exploreri puhul, mis tõlgendab neid võrdse kaaluga olevateks ning arvestab seda, mis määratud viimasena. Näiteks järgmine stiilileht ei anna IE-ga vaadates soovitavat tulemust: <pre> div:first-letter { color: blue; font-size: xx-large; } div:first-line { color: red } </pre> Siin on elemendi esimene rida punane ning esimene täht suur ja samuti punane. Õnneks on sellele probleemile väga lihtne lahendus - kirjeldada kõigepealt 'first-line' ja alles siis 'first-letter': <pre> div:first-line { color: red } div:first-letter { color: blue; font-size: xx-large; } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Valikuline selekteerimine|Fontide sättimine}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 7f459l3bskk6zmn2deutq5swr62f9y9 CSS/Taustad 0 41 8352 5952 2015-10-02T19:37:44Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Taustad]] pealkirja [[CSS/Taustad]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Tausta defineerimiseks on järgmised võimalused: ==Taustapilt: background-image== Väärtus: [[CSS:Ühikud#URI-d|&lt;URI&gt;]] | '''none''' | '''inherit''' Atribuut '''background-image''' määrab taustaks kasutatava pildi. Vaikimisi paanitakse pilti niimitu korda, kui on tarvis kogu tausta katmiseks. Kui pilt on läbipaistev (näiteks gif või png formaadis), siis on läbipaistvad alad taustaga ühte värvi (määratud atribuudiga [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|background-color]]). Väärtus 'none' määrab, et taustapilt puudub (muidugi võib ka kogu parameetri ära jätta). Sedaviisi on lihtne luua mitmesuguseid mustreid kasutades pilte, mis üksteise kõrvale paigutades ühte sulavad. Mõningaid selliseid pilte on väga kerge ise luua (näiteks mitmesugused triibulised või ruudulised taustad), samas mitmete keerukamate jaoks on tarvis juba meistrikätt ja / või vastavat programmi. <pre> body { background-image: url("ruudud.png") } h1 { background-image: url("triibud.png") } </pre> Kuigi taustamustrid on toredad, tuleb nendega olla ettevaatlik, et mitte muuta teksti loetamatuks. ==Paanimine: background-repeat== Väärtus: '''repeat''' | '''repeat-x''' | '''repeat-y''' | '''no-repeat''' | '''inherit''' Atribuut '''background-repeat''' määrab, kas ja millisel moel taustapilti korratakse. Väärtustel on järgmine tähendus: * '''repeat''' - pilti paanitakse nii horisontaal- kui vertikaalsuunas (see väärtus on kasutusel vaikimisi) * '''repeat-x''' - pilti paanitakse horisontaalsuunas ehk x-telge pidi * '''repeat-y''' - pilti paanitakse vertikaalsuunas ehk y-telge pidi * '''no-repeat''' - pilti ei paanita Atribuudi 'background-repeat' abiga saab luua mitmeid kenasid veeriseid. olgu meil näiteks sellised pildid: * [[Pilt:CSS Taustad siksakk.png]] - 'siksakk.png' * [[Pilt:CSS Taustad loss.png]] - 'loss.png' Nendega võime teha kaks erinevat stiililehte. Esimesel juhul kasutades 'repeat-y': <pre> body { background-image: url("siksakk.png"); background-repeat: repeat-y; padding-left: 100px; /* jätame pildi laiuse jagu ruumi */ } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad siksakk tulemus.png]] Teisel juhul kasutades 'repeat-x': <pre> body { background-image: url("loss.png"); background-repeat: repeat-x; padding-top: 25px; /* jätame pildi kõrguse jagu ruumi */ } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad loss tulemus.png]] ==Asend: background-position== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | '''left''' | '''center''' | '''right''' || [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | '''top''' | '''center''' | '''bottom''' | '''inherit''' Atribuut '''background-position''' määrab taustapildi asendi (vertikaal- ja horisontaalpositsiooni). Enamasti määratakse asend kahe võtmesõna kombinatsioonina: * '''top left''' või '''left top'''- ülal vasakul (0% 0%) * '''top center''', '''center top''' või '''top''' - ülal keskel (50% 0%) * '''top right''' või '''right top''' - ülal paremal (100% 0%) * '''center left''' või '''left center''' või '''left''' - keskel vasakul (0% 50%) * '''center center''' või '''center''' - lehe keskel (50% 50%) * '''center right''', '''right center''' või '''right''' - keskel paremal (100% 50%) * '''bottom left''' või '''left bottom''' - all vasakul (0% 100%) * '''bottom center''', '''center bottom''' või '''bottom'''- all keskel (50% 100%) * '''bottom right''' või '''right bottom''' - all paremal (100% 100%) Kuid võib määrata ka kasutades protsente - '''x% y%'''. Väärtus '0% 0%' tähendab, et pildi ülemine vasak nurk asub tausta ülemises vasakus nurgas. Väärtus '100% 100%' tähistab, et pildi alumine parem nurk asub tausta alumises paremas nurgas. Väärtus '10% 30%' tähistab, et punkt pildil asukohaga 10% vasakult ja 30% ülevalt, asetatakse taustal punkti asukohaga 10% vasakult ja 30% ülevalt. Kui on antud vaid üks väärtus, siis on teine automaatselt 50%. Määrates asukoha kasutades mõõtühikuid (näiteks '''Xpx Ypx''') paigutatakse pildi ülemine vasak nurk X ühiku kaugusele tausta vasakust servast ning Y ühiku kaugusele tausta ülaservast. Puuduv väärtus asendatakse 50%-ga. Näiteks võime paigutada teksti taha vesipildi, mis asuks teksti keskel: <pre> body { background-image: url("vesipilt.png"); background-repeat: no-repeat; background-position: center; } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad vesipilt tulemus.png]] Või kasutades koos paanimisega: <pre> body { background-image: url("hoiatusriba.png"); background-repeat: repeat-y; background-position: right; padding-right: 55px; } </pre> Tulemus: [[Pilt:CSS Taustad hoiatusriba tulemus.png]] ==Kinnitus: background-attachment== Väärtus: '''fixed''' | '''scroll''' | '''inherit''' Atribuut '''background-attachment''' määrab, kas taust on "kinni kleebitud" või liigub lehekülje kerimisel kaasa. Väärtuse 'fixed' puhul taust ei liigu 'scroll' puhul liigub. Vaikimisi on väärtuseks 'scroll'. Näiteks järgnev kood tekitab lehekülje vasakule servale graafilise veerise, mis lehekülje kerimisel paigale jääb: <pre> body { background-image: url("stars.png"); background-repeat: repeat-y; background-position: left; background-attachment: fixed; } </pre> Tausta fikseerimine toimub ainult peaakna või -vaate suhtes. See tähendab, et näiteks leheküljel olevale kerimisribaga kastil ei liigu taustavärv kui kogu lehekülge kerida, ega ka siis kui kerida vaid konkreetse elemendi sisu. ==Lühidefinitsioon: background== Väärtus: [[CSS:Teksti paigutamine#Taustavärv: background-color|&lt;background-color&gt;]]| [[#Taustapilt: background-image|&lt;background-image&gt;]] | [[#Paanimine: background-repeat|&lt;background-repeat&gt;]] | [[#Asend: background-position|&lt;background-position&gt;]] | [[#Kinnitus: background-attachment|&lt;background-attachment&gt;]] | '''inherit''' Lühidefinitsioon kõigi taustaparameetrite koos defineerimiseks. Näide: <pre> body { background: #00ffcc url(taust.gif) no-repeat fixed top left } </pre> Lühidefinitsiooni on mugav kasutada ka näiteks üksnes taustavärvi või pildi määramiseks: <pre> h1 { background: blue } p { background: url("lilled.png") } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Positsioneerimine|Loendid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 790zr2g80xm3syt49ku8sczfr0mzlaa CSS/Loendid 0 42 8354 5937 2015-10-02T19:38:12Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Loendid]] pealkirja [[CSS/Loendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki HTMLi pakutavatele võimalustele loendite tegemiseks lisab CSS veel mõned. ==Sümbol: list-style-type== Väärtus: '''disc''' | '''circle''' | '''square''' | '''decimal''' | '''decimal-leading-zero''' | '''lower-roman''' | '''upper-roman''' | '''lower-greek''' | '''lower-alpha''' | '''upper-alpha''' | '''lower-latin''' | '''upper-latin''' | '''armenian''' | '''georgian''' | '''none''' | '''inherit''' Atribuut '''list-style-type''' täiendab oluliselt HTMLi loendimärgivalikut, lisades juurde ka näiteks armeenia ja gruusia keelele vastavad märkimisviisid. Kasutada on kujundid: * '''disc''' - seest täis ring * '''circle''' - seest tühi ring * '''square''' - ruut numbrid: * '''decimal''' - araabia number * '''decimal-leading-zero''' - juhtnulliga araabia number (01, 02, 03 jne) * '''lower-roman''' - väike rooma number (i, ii, iii, iv, v, jne) * '''upper-roman''' - suur rooma number (I, II, III, IV, V, jne) * '''armenian''' - armeenia number * '''georgian''' - gruusia number ja tähed: * '''lower-alpha''' - väiketäht (a, b, c, d, jne) * '''upper-alpha''' - suurtäht (A, B, C, D, jne) * '''lower-latin''' - ladina väiketäht (rangelt ladina tähestik, täpitähti jne pole) * '''upper-latin''' - ladina suurtäht * '''lower-greek''' - kreeka väiketäht (α, β, γ, jne) või kui tarvis võib märgid hoopistükkis välja lülitada: * '''none''' - puudub Enamik nendest väärtustest ei tohiks küsimusi tekitada, ainukestena ehk 'armenian' ja 'georgian', mis jäägu lugejale endale katsetada proovida - tulemused peaksid olema vähemalt huvitavad. Näide: <pre> ul { list-style-type: lower-roman } </pre> ==Pilt: list-style-image== Väärtus: [[CSS:Ühikud#URI-d|&lt;URI&gt;]] | '''none''' | '''inherit''' Atribuut '''list-style-image''' võimaldab defineerida graafilise loenditähise (sisuliselt pildi). Kui väärtuseks on 'none', siis näidatakse parameetriga 'list-style-type' määratud sümbolit. Samuti näidatakse viimast juhul, kui vastavat pildifaili ei suudeta serverist leida. Näide: <pre> ul { list-style-image: url("jubin.png"); list-style-type: circle; } </pre> NB! Kuna graafika võib olla eri põhjustel kättesaamatu, tuleb alati lisada varuvariandina ka 'list-style-type'-atribuut! ==Taandrida: list-style-position== Väärtus: '''inside''' | '''outside''' | '''inherit''' Atribuut '''list-style-position''' määrab, kas loend on taandega või ilma (s.t. esimene rida ümbritsevast tekstist paremale nihutatud). * '''inside''' - taandega * '''outside''' - ilma taandeta Vaikimisi on elemendid 'ol' ja 'ul' ilma taandeta ('outside'). Näide: <pre> ol { list-style-position: inside } </pre> ==Lühendatult: list-style== Väärtus: [[#Sümbol: list-style-type|&lt;list-style-type&gt;]] | [[#Pilt: list-style-image|&lt;list-style-image&gt;]] | [[#Taandrida: list-style-position|&lt;list-style-position&gt;]] | '''inherit''' Atribuuti '''list-style''' kasutatakse loendi kõigi kolme omaduse üheaegseks määramiseks: <pre> ul { list-style: url("pildid/kala.png") disc inside } ol { list-style: upper-roman outside } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Taustad|Raamide imitatsioonid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 1lndjcmvm3oljgzyqbs0zsbvpypyzf9 HTML/Ajalugu 0 43 8300 5798 2015-10-02T16:30:44Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Ajalugu]] pealkirja [[HTML/Ajalugu]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Märkus: käesolev alapeatükk on mõnevõrra tehniline ja rohkem mõeldud suuremate eelteadmistega lugejale. Arvutimaailmas vähem kodus olev lugeja võib aga selle alapeatüki vahele jätta ja siirduda kohe veebitegemise põhitõdede juurde järgmises peatükis. ==Algus== Vajadus luua standardseid dokumente, kus sisu ja vorm oleks üksteisest eraldatud, on märksa vanem kui veeb - samu põhimõtteid rakendati ka paberdokumentatsiooni ettevalmistamisel. Nii loodi 70. aastatel '''SGML''' - ''Standardized Generalized Markup Language'' - millest loodeti üldkasutatavat standardit igasuguse dokumentatsiooni koostamiseks. See osutuks aga suuremahuliseks ning üpris keerukaks ja kohmakaks süsteemiks ning enamik dokumente koostati muul viisil (nagu TeX või PostScript). See sai ka üheks veebi leiutamise ajendiks - luua standardne dokumendiesitusviis, mis oleks samas ka lihtsalt õpitav ja arusaadav. Nii tuletatigi SGMList '''HTML''' - ''HyperText Markup Language''. ==Versioonid== Esialgne HTML võimaldas kasutada lihtsaid tekstivorminguid (lõik, reavahetus, nimistud), linke ja lihtsat graafikat. HTMLi versiooni 1.0 ametlikult ei eksisteeri, kuna alguses kasutasid erinevad grupid erinevaid tõlgendusi. 1993 aasta lõpus järgnes otsingute periood (HTML 1.1, HTML+), mil mitmed osapooled pakkusid välja uusi tehnikaid, millest suur osa jäi piisava toetuse puudumisel kõrvale (kuid mitmed neist leidsid oma koha hilisemates versioonides. Kokkuleppele jõutud materjali põhjal aga loodi HTML 2.0. '''Versioon 2.0''' aastast 1994 oli esimene laialdaselt heakskiidetud standard, mis võimaldas lisaks eelnevale kasutada ka sisestusvorme (eeldasid töötlustarkvara olemasolu serveris). '''Versioon 3.2''' aastast 1996 - järgmine suurem standard (aasta varem ilmunud 3.0 jagas HTML+ saatust - palju uuendusi põhjustas lahkarvamusi ja standard ei leidnudki lõplikku heakskiitu), mis tõi laia kasutusse raamidega (''frame'') lehed, samuti tabelid ning HTMLi-väliste vahenditega loodud valmisprogrammid (''applet''). Tagantjärgi peetakse ebaõnnestunud uuenduseks 'font'-märgendit, mis oli mõeldud teksti välimuse määratlemiseks, kuid oli liiga jäik ja rikkus pealegi sisu ja vormi lahususe põhimõtet. Alternatiivina pakuti välja stiililehed ([[CSS]] ehk ''Cascading Style Sheets'') - ehkki ka nende puhul võttis ühisele arusaamisele jõudmine aega, tagasid nad siiski lehe loetavuse ka juhul, kui stiilimääranguid mingil põhjusel kasutada ei saanud. Märkida võib ka asjaolu, et lõigumärgend 'p' muutus alles siin paarismärgendiks - eelnev standard sätestas selle üksikuna. '''Versioon 4.0/4.01''' aastast 1998 - viimane klassikalise HTMLi versioonidest. Olulise muudatusena viidi kogu esituskuju määramisega tegelev osa (kirjastiilid, värvid jne) märgenditest välja (neid saab kasutada, kuid see on ebasoovitav) - stiililehed leidsid oma koha põhistandardis. Ka laiendati väliste objektide (eri programmeerimiskeeltes loodud skriptid jms) lisamise mehhanismi. Viimase suure muutusena oli erinevate keelte parema toetuse lisamine - seni oli HTML olnud üsna ladina tähestiku keskne. ==XHTML== 2000. aastast pärineb teine laialt kasutatav SGMLi tuletis - '''XML''' ehk ''Extensible Markup Language''. Kui HTMLi eesmärgiks oli võrgudokumentide loomine võimalikult lihtsal viisil (ja seetõttu keskendus sageli rohkem nende ekraanivälimusele kui struktuurile), siis XML lähtub suuremal määral SGMLi algsest eesmärgist - luua hea struktuuriga dokumente. XML on tänaseks leidnud kindla koha failiformaatides (näiteks OpenOffice.org-i dokumendid põhinevad XMLil, ka Microsoft kavatsevat oma tulevased dokumendiformaadid sellele rajada). Muuhulgas eristab XMLi HTMList ka võimalus ise märgendeid luua. HTMLi ja XMLi "kokkusulatamisel" 2001. aastal saadi '''XHTML''', mis käesoleva materjali kirjutamise ajal on W3C ametlikuks soovituseks. XHTMLi eripäraks varasemate versioonidega võrreldes on mõnevõrra suurem rangus - kõik märgendid on paaris, nõutav on väiketähtede kasutamine märgendites (XML on tõstutundlik) jne. Põhimõtteks on saavutada ühilduvus XMLiga, samal ajal täites ka HTML 4.01 nõudeid - seega on tegu mitte otseselt uue HTMLi versiooniga, vaid HTML 4.01 "uuestikirjutamisega" läbi XMLi reeglistiku. ==Mõned tähtsamad muutused HTMLi ajaloo jooksul== * Varajane HTML kasutas nii paaris- kui üksikmärgendeid, viimased standardid kasutavad üksnes paarismärgendeid (mõnel juhul saab kasutada lühivorme). * Varasemates versioonides (2.0, 3.2) soovitati märgendid kirjutada suurtähtedega (klassikaline HTML oli tõstutundetu, kuid nii olid märgendid muust tekstist paremini eristuvad), 4.0-s muutus soovitus vastupidiseks ning XHTMLis peab kasutama väiketähti. * Varasemates versioonides võis lisaparameetrite argumente kirjutada nii jutumärkidega kui ilma (lubatud olid nii ''&lt;p align=center&gt;'' kui ''&lt;p align="center"&gt;''), XHTML muutis jutumärgid kohustuslikuks. * Dokumendi tüübidefinitsiooni (DTD - ''Document Type Definition'') tähtsus on kasvanud - ehkki see võeti kasutusele päris algusest, ei lisatud seda enamikule lehtedele. Nüüdseks on ka see kohustuslik. ==Viited== * [http://www.w3.org/History/19921103-hypertext/hypertext/WWW/TheProject.html Esimene teadaolev veebilehekülg] [[Kategooria:HTML]] fb02zudyffgnqbjjqfe78efq3cqmwy2 HTML/Alustame 0 44 8524 8512 2015-10-03T20:19:14Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8512, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki ==Natuke terminoloogiast== Veebilehel on lühidalt öeldes kaks peamist koostisosa - sisu ja struktuur. Sisu all mõistame materjali, mida soovime lugejale esitada (tekst, pildid, helid), struktuuri all aga selle materjali ülesehitust - lõigud, pealkirjad, tabelid jne. Veebilehe struktuur antakse edasi HTML-i märgendite abil. '''Märgendid''' (inglise keeles ''tag'') kirjutatakse <code>&lt;</code> (väiksem-kui) ja <code>&gt;</code> (suurem-kui) märkide vahele ning kasutatakse tüüpiliselt näiteks nii: Siin on üks '''&lt;strong&gt;'''eriti tähtis'''&lt;/strong&gt;''' asi - "eriti tähtis" on paksus kirjas. Märgendeid kasutatakse reeglina paarikaupa - märgistatava tekstilõigu alguses ja lõpus. Lõppmärgend erineb algusmärgendist kaldkriipsu poolest märgendi alguses. Seega ülalolevas näites on <code>&lt;strong&gt;</code> algusmärgend ja <code>&lt;/strong&gt;</code> lõpumärgend. Algus ja lõpumärgend koos nende vahel asetseva tekstiga moodustavad '''elemendi'''. Seega eelmises näites on meil <code>strong</code>-element, mis tervikuna on selline: <code>&lt;strong&gt;eriti tähtis&lt;/strong&gt;</code>. Lisaks algus- ja lõpumärgendile kuuluvad HTML-i elementide juurde ka '''atribuudid''' ning nende '''väärtused'''. Näiteks: Siin on üks &lt;strong '''title="vahva kirjeldus"'''&gt;eriti tähtis&lt;/strong&gt; asi. Siin on <code>title</code> on atribuut ning tema väärtuseks on <code>vahva kirjeldus</code>. Nagu näha, siis on atribuut seotud oma väärtusega võrdusmärgi abil. Atribuudi väärtus peab aga alati olema jutumärkide vahel (alternatiivina võib kasutada ka ülakomasid - <code>'</code>). Peamised terminid selged, võime asuda oma esimese veebilehe koodi kallale. ==HTML-Dokument vanasti== HTML-dokumendil on mõned kohustuslikud märgendid, mis määravad dokumendi piirid ja põhilise jaotuse. Esmalt tuleb määrata "algus ja ots" ehk dokumendi piirid. Varem oli asi hoopis lihtne: <pre> <HTML> <HEAD> <TITLE>Minu esimene veebileht</TITLE> </HEAD> <BODY> <H1>Pealkiri</H1> <P>Üks rida teksti...</P> </BODY> </HTML> </pre> Dokumendi alguses ja lõpus asuvad '''HTML'''-märgendid ning vahepealne jaguneb "peaks" ehk päiseks ('''HEAD''') ja "kehaks" ehk põhiosaks ('''BODY'''). Päis on mõeldud dokumenti iseloomustava info jaoks, selle sisse aga paigutatakse omaette '''TITLE'''-märgendite vahele dokumendi pealkiri (ilmub harilikult veebilehitseja tiitliribal). Kehaosas asub kogu ülejäänud tekst. ==HTML-Dokument tänapäeval== Seoses XMLi nõuetega XHTMLis on siin asi mõnevõrra keerulisem - XML vajab lisaks veel infot lehekülje kodeeringu ja muu sarnase kohta. Nii on sama pilt XHTMLis selline: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <title>Minu esimene veebileht</title> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /> </head> <body> <h1>Pealkiri</h1> <p>Üks rida teksti...</p> </body> </html> </pre> Kahtlemata näib see algajale keeruline, kuid üldiselt võib selle algosa lahtiseletamise jätta hiljemaks ja kasutada sellist dokumendipäist mõnda aega lihtsalt pimesi - aeg luua esimene veebileht. ==Esimese veebilehe loomine== Ava oma lemmik '''tekstiredaktor''' ja kopeeri ülaltoodud näites olev tekst sinna täht-tähelt ümber. Võid muidugi ka käsitsi kirjutada, aga kopeerides saab lihtsalt rutem. Kui ''tekstiredaktor'' on sinu jaoks ebaselge termin, siis vali üks lihtne programm, millega saab harilikku tekstifaili kirjutada. Windowsi kasutajatele sobib selleks hästi '''Notepad''', aga kindlasti mitte Word. Linuxi kasutajatel on reeglina palju mitmesuguseid tekstiredaktoreid: Vi, Emacs, pico, nano, Kate... - kõik need sobivad suurepäraselt. Seejärel salvesta fail, andes talle nime, mille lõpus on ".html", näiteks "esimene.html". Notepadi puhul vali "File" -> "Save As...". * Faili nimeks kirjuta "esimene.html", * faili tüübiks määra "All files", * faili kodeeringuks pane "ANSI" ning kliki "Save". [[Pilt:HTML_Alustame_Notepad_Save_As.png|frame|center|Notepad'iga HTML faili salvestamine]] Kui fail salvestatud, siis ava see oma veebibrauseris, näiteks tehes topeltkliki faili ikoonil või valides brauseri menüüst "File" -> "Open..." ning otsides üles vastava faili. Kui kirjutasid faili täpselt selle teksti, mis näites toodud, siis avaneb brauseris üks suhteliselt tühi lehekülg lühikese igava tekstiga "dokumendi sisu". Kui vaatad brauseri tiitelribale (programmiakna kõige ülemisele ribale, mille paremas otsas on "X" nupp), siis seisab seal uhke tekst "Minu esimene veebileht". [[Pilt:HTML_Alustame_ie.png|frame|center|Veebilehe kuvamine MS Internet Explorer'iga]] Järgnev peatükk räägib sellest, mida on võimalik kirjutada <code>&lt;body&gt;</code> ja <code>&lt;/body&gt;</code> vahele. {{Navigatsioon algus|HTML|Lihtsa lehekülje loomine}} [[Kategooria:HTML]] comto9uk11qpzoj8c0z7dhmw4uunauq HTML/Tehnilised detailid 0 45 8298 7014 2015-10-02T16:30:34Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Tehnilised detailid]] pealkirja [[HTML/Tehnilised detailid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Täpitähed ja muud sümbolid== Uuemad brauserid saavad küll aru näiteks Windowsis kirjutatud ja täpitähti sisaldavast leheküljest, kuid mõnes muus süsteemis (näiteks Unixi terminalilt) kirjutamisel võib tekkida probleeme - töökoha klaviatuuril võivad täpitähed lihtsalt puududa. Sel juhul tuleb asendada erisümbolid (paraku on anglofiilist arvutile meie jaoks omased täpitähed ikkagi vaid erimärgid!) neid esindavate koodidega. Seda tehakse kahel võimalikul moel: * Sümbol "&amp;", numbritähis "#", vastava tähemärgi kood (näit. 64 - @), semikoolon * Sümbol "&amp;", "alusmärk" (näiteks "a"), "efektikood" (näiteks "uml"), semikoolon Teise meetodi korral saadakse märk mingist standardsest tähest, millele lisatakse mingi täiendav osa (täpid, kriips vms). Eesti tähtede puhul vajatakse lisaefektina täppe (''uml'' - tuleneb saksa ''Umlaut''-ist, kuna saksa keel on ilmselt maailma tuntuim täpitähti kasutav keel), ja lainelist joont ehk tildet (''tilde''), seega kirjutatakse neid nii: * õ - &amp;otilde; või &amp;#245; * ä - &amp;auml; või &amp;#228; * ö - &amp;ouml; või &amp;#246; * ü - &amp;uuml; või &amp;#252; * š - &amp;#154; * ž - &amp;#158; Suurtähed kirjutatakse analoogiliselt: * Õ - &amp;Otilde; või &amp;#213; * Ä - &amp;Auml; või &amp;#196; * Ö - &amp;Ouml; või &amp;#214; * Ü - &amp;Uuml; või &amp;#220; * Š - &amp;#138; * Ž - &amp;#142; Päris kindlasti tuleb erisümboleid kasutada aga siis kui soovime kirjutada märke, mis on HTML-is erisümboli staatuses: * &amp; - &amp;amp; (''ampersand'') * &lt; - &amp;lt; (''less then'') * &gt; - &amp;gt; (''grater then'') ==Märgendite põimimine== NB! Siinkohal oleks ilmselt sobiv mainida veel üht asjaolu, mis XHTMLi tulekuga rangemaks läks. Nimelt ei ole seal lubatud põimitud märgendipaare, nagu näiteks <pre> <em>Niimoodi <strong>küll</em></strong> ei tohi seda kirjutada. </pre> Seega erinevate märgendipaaride kasutamisel peab üks paar asuma tervikuna teise sees, mitte aga vaheliti. Sama lause sellisel kujul <pre> <em>Niimoodi <strong>küll</strong></em> on korrektne seda kirjutada. </pre> on aga korrektne. Ja veel üheks soovituseks on jätta tühikud väljapoole vormindamismärgendeid, mitte nende sisse - vastasel juhul võib mõni veebilehitseja neid ignoreerida. Seega mitte <pre> Niimoodi<strong> küll </strong>ei tohi seda kirjutada. </pre> vaid hoopis nii: <pre> Niimoodi <strong>küll</strong> on korrektne seda kirjutada. </pre> ==Kommentaarid== Kommentaari all mõeldakse teksti, mille eesmärgiks on selgituste andmine veebilehe eri osade kohta. Kommentaar on nähtav ainuüksi veebilehe koodis, brauseriga lehe vaatamisel teda näha ei ole. HTML-is ja ka XML-is on kommentaari üldkuju selline: <pre> <!-- see on kommentaar --> </pre> ==CDATA== ===Eksiarvamus=== Levinud on arvamus, et XML-is on kommentaaride kuju järgmine: <pre> <![CDATA[seda teksti pole näha]]> </pre> ===Tegelik kasutusvaldkond=== Tegelikult tähendab CDATA (''Character Data'') hoopis teksti, mida XML-i parser ei töötle. Tekst alates märgendist "<![CDATA[" ja lõpetades märgendiga "]]>" võib sisalda kõiksuguseid XML-i erisümboleid, mis tavalisel kujul koodi paigutatuna võiksid vigu tekitada. Näiteks kui soovime oma veebilehel esitada ühte HTML-i koodinäidet, siis oleks loogiline ümbritseda see lihtsalt 'pre'-dega: <pre> &lt;pre&gt; <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /> <title>Pealkiri</title> </head> <body> </body> </html> &lt;/pre&gt; </pre> Kuid see oleks ääretult vigane, sest brauserid leiaksid 'pre'-de vahelt hulga elemente, mis asuvad kardinaalselt vales kohas ja suure tõenäosusega poleks lehekülje vaatamisel näha mitte kui midagi. Just selliste probleemide vältimiseks on XML-is CDATA. Korraliku XML-dokumendi puhul pole meil tarvis teha muud kui lisada sellise kahtlase teksti algusesse ja lõppu CDATA märgendid: <pre> &lt;pre&gt;<![CDATA <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html> <head> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /> <title>Pealkiri</title> </head> <body> </body> </html> ]]>&lt;/pre&gt; </pre> Nüüd ei proovi brauser enam tõlgendada ühtki html-i elementi, mis 'pre'-de vahele jääb ja me saame oma kena koodinäite ilma olulisi muudatusi sisse viiata oma veebilehele lisada. ===See ei tööta!=== Kahjuks on aga hetkel olukord brauserite vallas selline, et antud meetod ei tööta. Vaid paar brauserit (Mozilla ja Opera) oskavad sellist koodi õigesti tõlgendada ja sedagi vaid siis, kui meie veebilehekülg serveeritakse serveri poolt kui application/xhtml+xml. Kõigil teistel juhtudel aga CDATA sisse jäävat teksti ei näidata üldse (sellest ka ekslik arvamus samaväärsusest kommentaariga) või siis näidatakse hoopis vigaselt (mõnede vanade brauserite puhul, mis üldse CDATA-st teadlikud pole). Seega ei jää meil ikkagi muud võimalust kui kasutada edasi vana-head '<' ja '>' asemdamist '&amp;lt;' ja '&amp;gt;'-ga: <pre> &lt;pre&gt; &amp;lt;!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"&amp;gt; &amp;lt;html&amp;gt; &amp;lt;head&amp;gt; &amp;lt;meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=utf-8" /&amp;gt; &amp;lt;title&amp;gt;Pealkiri&amp;lt;/title&amp;gt; &amp;lt;/head&amp;gt; &amp;lt;body&amp;gt; &amp;lt;/body&amp;gt; &amp;lt;/html&amp;gt; &lt;/pre&gt; </pre> ==HTML-Dokument tänapäeval== Seoses XMLi nõuetega XHTMLis on siin asi mõnevõrra keerulisem - XML vajab lisaks veel infot lehekülje kodeeringu ja muu sarnase kohta. Nii on sama pilt XHTMLis selline: <pre> <?xml version="1.0" encoding="iso-8859-1"?> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <title>pealkiri</title> </head> <body> dokumendi sisu </body> </html> </pre> Kahtlemata näib see algajale keeruline, kuid üldiselt võib selle algosa lahtiseletamise jätta hiljemaks ja kasutada sellist dokumendipäist mõnda aega lihtsalt pimesi. Kommentaariks siiski niipalju, et: * rida (?xml ...) näitab, et tegu on XMLiga ühilduva dokumendiga, mis kasutab iso-8859-1 kodeeringut. Et maailmas on väga palju eri keeli ja kirjaviise, siis on eri keelte tähestike jaoks kasutusel erinevad kodeeringud - näiteks vajab eesti keel õ-tähte, tšehhi keel č-tähte, vene ja vietnami keel hoopis erinevaid jne. [[HTML:ISO 8859-1|ISO-8859-1]] on ladina tähestiku [[HTML:Kodeering|kodeering]], millesse võimaldavad salvestada paljud programmid, teiste hulgas Notepad. * rida (!DOCTYPE ...) näitab kasutatavat [[HTML:Doctype|dokumenditüüpi]] (XHTML 1.0 Strict) ning selle kohta käiva info asukohta võrgus. * rida (html...) on endise lihtsa HTML-märgendi edasiarendus, sisaldades keelemääranguid nii XMLi kui HTMLi vormis (et - eesti keel) ning jällegi võrguviidet vastavale standardile. Nagu näeme, on ka märgendite kirjaviis erinev - vanas versioonis kasutati suurtähti, uues väiketähti. Välja arvatud DOCTYPE, mis kirjutatakse ''alati'' suurte tähtedega. ==HTML-Dokument praktikas== Tegelikkuses on aga nii, et kõik ei toimi sugugi nõnda nagu standardid ette näevad, ja nii tekib mõnel brauseril probleeme, kui nad kohtavad dokumendi alguses XML-i deklaratsiooni. Kahjuks on selline probleem hetkel kõige levinumal veebilehitsejal - Microsoft Internet Explorer-il (IE). Õnneks pole XML-i deklaratsiooni lisamine kohustuslik ning me võime ta rahumeeli ära jätta. Sellega ühes läheb küll kaduma ka informatsioon selle kohta, millist kodeeringut dokument kasutab. Kuid vastav informatsioon on võimalik edasi anda ka sobivat 'meta'-elementi kasutades. Seega oleks soovituslik baasdokument järgmine: <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <title>Minu esimene veebileht</title> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=iso-8859-1" /> </head> <body> dokumendi sisu </body> </html> </pre> [[Kategooria:HTML]] r5bsxn045pouwrp49q3450kmqrcnxoy HTML/Viited 0 46 8526 8514 2015-10-03T20:19:31Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8514, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki Järgnevalt tuleb juttu veebi ühest põhiomadusest - eri lehtede ühendamisest viidete abil. ==Alguseks== Meie senitehtud töö on tegelikult sarnane mistahes tekstitöötlusprogrammis loodud dokumendiga - sisestame teksti ning kujundame seda vastavalt oma vajadustele. Nüüd aga lisame oma dokumendile selle, mis tegelikult veebi nii populaarseks on teinud - ühendused teistele lehekülgedele. Viidete lisamise eelduseks on muidugi asjaolu, et me teame nende taga peituvate dokumentide sisu ja see on mingisuguseks täienduseks meie lehel öeldule. Väga veider on vaadata lehte, kus on kõrvuti ühendused Valgesse majja ja Playboy kodulehele - kui veel arvestada, et harilikult on sellise lehekülje enda sisu nullilähedane, siis puudub sellisel üllitisel tegelikul igasugune otstarve. ==Absoluutaadress== Absoluutadressiga viite all mõtleme viidet mõnda teise Interneti-arvutisse. Sellise viite lihtsaim üldkuju on järgmine: <pre> <a href="soovitud URL">Viite tekst</a> </pre> Näide: <pre> <a href="http://www.ttu.ee/users/jyri/">Jüri lehekülg</a> </pre> Absoluutne URL koosneb seega WWW-dokumendi tunnusest (<code>http://</code>), arvuti aadressist (<code>www.ttu.ee</code>) ja kataloogidest, mida mööda dokumendini jõuda (<code>/users/jyri</code>). Uuem standard näeb üldiselt ette ka viidete kirjeldamise '''title'''-parameetriga - see aitab nii tavalise veebilehitseja kasutajat (hiirekursori viimisel viite tekstile kuvatakse kursori juures vastav kirjeldus) kui alternatiivsete meetoditega (näiteks pimeda inimese ekraanilugeja) veebi lugevat inimest. Niisiis on viisakas kirjutada nii: <pre> <a href="http://www.ttu.ee/users/jyri/" title="Jüri Juurika kodulehekülg">Jüri lehekülg</a> </pre> Siin on veel üks asjaolu, mida tuleks arvestada. Enamikus veebiserverites on igal kasutajal võimalik luua oma kataloogi alla kindlaksmääratud nimega alamkataloog, kuhu paigutada oma veebilehed (nimega "public_html", "html.docs" vms). Väljaspool seda kataloogi asetsevad leheküljefailid ei ole lugejale kättesaadavad. Veebikataloogi enda nime aga URL-i ei lisata. Näitena toodud kasutajakataloogis <code>/users/jyri/</code> on veebilehtede jaoks tegelikult veel kolmas alamkataloog "public_html", mida aga URL-i ei lisata, samuti ei määrata ka dokumendi nime (URL lõpeb katalooginimega ja kaldkriipsuga) - eeldatakse, et "public_html" kataloog sisaldab dokumenti nimega "index.html" (kõige tavalisem vaikimisi dokumendi nimi, sõltub veebiserveri häälestusest). Sellise nimega dokumendi puudumisel annab server lugejale veateate (''"404 File Not Found"''). ==Suhtaadress== Suhtelise aadressiga viite all mõtleme viidet samas arvutis asetsevale dokumendile. Suhtelise (ja ka absoluutse) aadressi õigeks kasutamiseks peame teadma kataloogide struktuuri ja failide asukohta sihtkohaks olevas arvutis. Veebiserverites on peaaegu eranditult puukujuline kataloogistik - s.t. on olemas peakataloog, millest hargnevad "puuokstena" alamkataloogid, nendest omakorda nende alamkataloogid jne. Olgu toodud näitena järgnev joonis: [[Pilt:HTML Kataloogid veebiserveris.jpg]] Joonisel on toodud tüüpilise Unixi-põhise veebiserveri kolme kasutaja kodukataloogid, nendes asuvad veebikataloogid ja veebilehefailid. Kui nüüd nii Jüri, Mari kui Ats hakkavad endale kodulehti tegema, loovad nad esimeseks leheks automaatselt tuvastatava lehekülje - enamasti nimega "index.html". Jüri on loonud oma kataloogi kaks lehekülge - "index.html" (avalehekülg) ja "teine.html". Kui Jüri soovib nüüd viidata oma ühelt lehelt teisele lehele, lisab ta näiteks "index.html"-ile sellise viite: <pre> <a href="teine.html" title="Jüri teine leht">Minu teine lehekülg</a> </pre> Kuna leheküljed asuvad ühes ja samas kataloogis, piisab URL-iks vaid failinimest. Kui Mari tahab lisada oma lehele viite Jüri koduleheküljele, kirjutab ta sellise viite: <pre> <a href="../jyri/" title="Minu sõbra Jüri kodukas">Jüri kodulehekülg</a> </pre> Kuna URLi ei lisata veebikataloogi nime ("public_html") ja antud juhul ka mitte soovitava faili nime (otsitav on "index.html"), siis piisab vaid katalooginimest ("jyri"). Selleni jõudmiseks tuleb aga teha kataloogipuus samm tagasi (kataloogi "users") ja siis alles astuda Jüri kataloogi. Tagasisammu märgitakse kahe punktiga (".."). Täpselt samasuguse tulemuse aga annaks ka kogu Jüri kataloogile eelneva kataloogistiku lisamine URLi - seega saaks ka nii: <pre> <a href="/users/jyri/" title="Minu sõbra Jüri kodukas">Jüri kodulehekülg</a> </pre> Siin tähistab esimene kaldkriips peakataloogi. Kui aga Mari soovib viidata Jüri teisele leheküljele, peab ta lisama ka failinime (kuid jällegi jätab välja "public_html"-i!): <pre> <a href="/users/jyri/teine.html" title="Jüri tegi teise lehe ka">Jüri teine lehekülg</a> </pre> ==Siseviited== Siseviite all mõistame sama dokumendi piires toimivat viidet. Siseviited on eriti heaks abiliseks pikkade ja keerulise sisuga dokumentide korral (teadusartiklid jms.). Ka on pikema dokumendi puhul heaks tooniks lisada dokumendi algusesse siseviidetest koosnev sisukord, millelt saab "hüpata" otse huvipakkuvale lõigule. Muidugi on siinkohas mõistlik tuletada meelde ka soovitust mitte panna ühte faili ülearu pikki tekste - kuid kui vahel on seda siiski vaja teha, siis kasutame siseviiteid. Siseviite määramiseks tuleb ära märkida nii viide ise kui ka koht dokumendis, kuhu viidatakse. Näiteks soovib Mari panna oma retseptikogu Internetti kõigile lugeda. Retsepte on aga palju ja seepärast tuleks iga retsepti pealkiri tähistada ID-ga, millele me saame hiljem viidata. Näiteks seljanka retsepti pealkirjale lisada <code>id</code> atribuut väärtusega "Seljanka": <pre> <h2 id="Seljanka">Seljanka</h2> </pre> Dokumendi algusesse aga tuleks teha sisukord, mis võiks olla näiteks selline: <pre> <ol> <li><a href="#Bubert">Bubert</a></li> <li><a href="#Kotletid">Kotletid</a></li> <li><a href="#Seljanka">Seljanka</a></li> <li><a href="#Vahvlid">Vahvlid</a></li> </ol> </pre> Siseviide on seega viide nimega märgitud kohale samas dokumendis. Nime ette käib sümbol "#" (nn. trellid). Kui nüüd Jüri sooviks oma lehelt viidata ühele retseptile Mari kokaraamatus (olgu selle faili nimeks toidud.html), peaks tema viide nägema välja nii: <pre> <a href="/users/mari/toidud.html#Tort">Mari fantastilise tordi retsept</a> </pre> ==E-postiviited== Siiani tegime oma lehekülge n.ö. ühes suunas - meie teeme ja teised loevad. Kui aga soovime saada teada oma lugejate arvamust või muud tagasisidet, on lihtsaimaks võimaluseks lisada oma lehele elektronpostiviide. See on analoogiline tavalise viitega, kuid teisele lehele viimise asemel käivitab lugeja arvutis brauseriga määratud E-postiprogrammi (Outlook, Evolution, Pegasus, Pine vms.). Selle meetodi kasutamine eeldab meie lugejailt E-postiprogrammi olemasolu ja brauseri vastavat häälestust - seega ei garanteeri leheküljele pandud viide lugejale reaalset võimalust meile teadet saata (kuid annab vähemalt teada meie aadressi, kuhu seda hiljem läkitada). Kindla teateedastusmeetodina tuleb kasutada sisestusvorme (nende kasutamine eeldab mingis programmeerimiskeeles loodud täiendavate käivitusskriptide olemasolu, seepärast on need käesolevast materjalist välja jäetud). E-postiviide lisatakse leheküljele nii: <pre> <a href="mailto:jyri@marvin.ttu.ee">Jüri Juurikas - jyri@marvin.cc.ttu.ee</a> </pre> Seega asendatakse E-postiviites hüpertekstilehekülje tunnus (<code>http://</code>) postitunnusega (<code>mailto:</code>) ning URL adressaadi E-aadressiga, muus osas on viide sama. Selle materjali varasemas versioonis leidus soovitus kirjutada E-aadress lisaks viitele endale ka viite teksti - kui lugeja soovib seda endale üles kirjutada või meelde jätta, ei pea ta hakkama viidet ennast "torkima". See põhimõte ei ole iseendast valeks muutunud, kuid paraku on suure osa inimeste rumalus olukorda mõneti karmistanud. Jutt on muidugi spämmist ehk rämpspostist. Raskema kategooria spämmilevitajad kasutavad aadresside kogumiseks veebi otsimootoritega samal põhimõttel toimivaid otsiroboteid - kui kuskil veebilehel leidub meiliaadressi meenutav tekstilõik (tüüpiliselt siis <code>mingitekst@mingitekst</code>), salvestatakse see roboti poolt automaatselt andmebaasi. Kui tegu on reaalselt töötava veebiaadressiga, hakatakse sinna varsti saatma üleskutseid osta Viagrat, pornolehti ja vanu pükse - loomulikult aadressiomanikult selleks luba küsimata. Probleemi saab lahendada mitmeti: * vältida meiliaadresside panekut veebi - kõige kindlam, kuid vahel see vajadus siiski tekib * asendada @-sümbol mingi muu tekstiga - levinud on moodus <code>jyri(at)marvin.cc.ttu.ee</code> . * Lisada aadressi mingi selgelt üleliigne tekst, mille mõistuslik inimene oskab aadressist enne kasutamist eemaldada, loll robot aga lisab andmebaasi kasutuskõlbmatu aadressi - näiteks <code>jyri@VISKASEEVÄLJA!.marvin.cc.ttu.ee</code> . [[Kategooria:HTML]] dlkkrcbmj1rimzq1tgodep3kkx4co0l Fail:HTML Kataloogid veebiserveris.jpg 6 47 1391 97 2004-08-24T16:26:53Z Nene~etwikibooks 1 lisasin allika wikitext text/x-wiki Kataloogid veebiserveris Allikas: [http://www.kakupesa.net/kakk/veebiABC/p353.php Kaido Kikkase "Veebi ABC"]. 27r56cqj378bfas2hz1x5idzvqkp18c HTML/Pildid 0 48 8527 8515 2015-10-03T20:19:40Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8515, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki Pildiküllane lehekülg on sageli ilus ja informatiivne. Oskamatu graafikakasutus seevastu võib tulemuseks anda tõelise "Kört-Pärtli särgi", mis näeb kole välja ja kust midagi üles leida ülimalt keeruline. Järgnevalt mõned näpunäited veebigraafikast. ==Pane pilt ja pea aru== Veebilehte ei kujuta paljud tänapäeval enam ilma graafikata ettegi. Loomulikult annab oskuslikult valitud ja paigutatud pildimaterjal lehele palju juurde, samas aga meenutagem kaht asja. Esiteks - esimesed veebilehed olid hoopis ilma graafikata ning sisaldasid ainult teksti ja viiteid, ka praegu koostatakse nii mõnedki leheküljed samadel alustel. Teiseks - on palju kasutajaid, kes kas siis tehnilistel (nõrgem arvuti, tekstikuvar, aeglane modemiühendus, tekstibrauser jne) või isiklikel (nägemispuue) põhjustel ei saa graafiliselt esitatud infot kasutada. Seda arvestades tuleks graafika lisamisel järgida põhimõtet "nii palju kui vajalik, nii vähe kui võimalik". Macromedia Flashil põhinevate veebilehtede lai levik on kogu probleemile andnud veel hoopiski uue mõõtme - täiesti Flashi-põhise lehe jaoks tuleb harilikult luua eraldi HTMLis alternatiivversioon. Tervenisti graafiliste lehekülgede lugejaid kummitavad järgmised probleemid, millest tihtipeale autoril aimu pole: * tekstibrauseri (näiteks Lynx) kasutajad jäävad pahatihti üldse "ukse taha". lehekülje laadimine lugeja arvutisse võib olla nii aeglane, et too vihaga ühenduse katkestab ja mujale paremat materjali otsima läheb. * Brauserist sõltuvad leheküljed ("Best viewed with") vihastavad paljusid potentsiaalseid lugejaid, kellel mingil põhjusel vastavat brauserit pole (suurim patune on selles kahtlemata MS Internet Explorer). * Suurte piltide paigutamine oma WWW-süsteemi avaleheküljele (ja eriti selle algusesse) tekitab paljudel aeglasema ühendusega lugejatel soovi vajutada "Stop"-nuppu ja minna kuhugi mujale. * Üldkasutatava ja pikemat lugemist eeldava lehekülje (otsimissüsteem, tähtis infoleht) uputamine karjuva graafikaga on kuritegu lugejate nägemiselundite vastu. Kui mingil põhjusel on ikkagi tarvis luua sedasorti lehekülg, peaks tegija mõtlema ka alternatiivlehekülje loomisele. See sisaldagu kas ainult teksti (s.h. põhilehekülje tähtsamate piltide sõnalisi kirjeldusi) või minimaalselt graafikat. ==Lihtgraafika== Tavalise pildi paigutamine veebilehele toimub kõige lihtsamal kujul selliselt (jällegi XHTMLi lühikujul): <pre> <img src="pildifaili nimi" /> </pre> Siiski on siin hulk parameetreid praktiliselt kohustuslikud. Kõige rohkem räägitud on neist ilmselt '''alt''' - pilti lühidalt kirjeldav alternatiivtekst, mida näeme tekstibrauseris (sisutu teksti [IMAGE] asemel) või ka graafilises veebilehitsejas, kui viime hiirekursori pildile. <pre> <img src="foto.jpg" alt="Foto - mina, vanaema ja meie kass." /> </pre> On ka juhuseid, kus kirjeldamisel ei ole mõtet - näiteks lõigu algust märkivate graafiliste sümbolite (pallikesed, tärnid jms) puhul. "Siin on sinine muna"-sarnane kirjeldus ei ole eriti informeeriv. Sellisel juhul tuleks alt-parameeter ikkagi lisada, vältimaks "[IMAGE]"-märget, kuid jätta kas tühjaks (''alt=""'') või panna kirjelduseks näiteks tärn vms. Teiseks abistavaks parameetriks alt-i kõrval on '''longdesc''' - viide tekstifailile, kus asub pikem tekstiline kirjeldus pildi kohta. Rangelt võttes on see hädavajalik vaid ülisuurt infomahtu kandvate piltide juures, kuid puuetega kasutajate ligipääsunõuded (millel on suur võimalus muutuda lähiajal kohustuslikuks standardiks!) sätestavad ka selle parameetri praktiliselt kohustuslikuna. Niisiis: <pre> <img src="foto.jpg" alt="Foto - mina, vanaema ja meie kass." longdesc="fotokirjeldus.txt" /> </pre> Veel on mõistlik uurida välja meie kasutatav pildi mõõtmed pikselites ehk ekraanipunktides (seda saab teha nii veebilehitseja kui enamiku graafikaprogrammide abil) ja anda pildimärgendile parameetriteks ka pildi kõrgus ja laius - sellega vähendame kasutaja brauseri töökoormust ja tulemuseks on pildi kiirem laadimine. Niisiis: <pre> <img src="foto.jpg" alt="Foto - mina, vanaema ja meie kass." longdesc="fotokirjeldus.txt" width="200" height="140" /> </pre> ==Graafikaformaatidest ja pildifailidest== Veebis saab selle kirjatüki kirjutamise ajal kasutada kolme liiki graafikafaile - '''GIF'''-, '''JPEG'''- ja '''PNG'''-tüüpi (tegelikult on ka neljas - Microsofti BMP, mis aga on oma suure mahu tõttu veebi sobimatu). Jämedalt eristatuna on esimene teisest veidi parema kvaliteediga ja võimaldab oma uuemas, 89. aasta modifikatsioonis salvestada ka animatsiooni (vt. täpsemalt allpool), teine aga pastelsema väljanägemise ning väiksema mahuga. PNG on GIF-i sarnane puhaste värvitoonidega formaat, mis aga lubab suuremat värvitoonide arvu. PNG puhul on väikeseks miinuseks vähesem levik kahe esimesega võrreldes - ehkki tänased veebilehitsejad saavad üldiselt kõik ka selle formaadiga hakkama. Seepärast on - jällegi laias laastus - võimalik soovitada GIF-i joonistatud graafika ja väikeste fotode jaoks, JPEG-d aga suurte piltide ja fotode tarvis. Veebipoolseid ettekirjutusi kummagi formaadi kasutamiseks aga ei ole. Ilmselt vahetab millalgi tulevikus PNG GIF-i välja - seda enam, et GIF-i puhul on juba aastaid õhus kohtuvaidlus õiguste üle sellele failiformaadile. Kõik mainitud formaadid võimaldavad kasutada lisaefekte, millest tuntumad on läbipaistev taust (''transparency'') ja kihtesitus (''interlaced GIF'', ''progressive JPEG'' - pilt laetakse kihtidena, algne udune kujutis teravustub kiht-kihilt; võimaldab saada pildi sisust aimu varakult ja soovi korral suure pildi laadimine katkestada). GIF 89 -standard laseb luua ka animatsioone - ühte GIF-faili salvestatakse multifilmina rida erinevaid kaadreid ning GIF-i laadimine käivitab animatsiooni. Lehekülge looma hakates on ilmselt tarvis koguda endale vajaminev graafikamaterjal ning see siis oma veebikataloogi kopeerida. Kui tegu pole just paari-kolme pildiga, oleks otstarbekas luua veebikataloogi alla omaette alamkataloog graafika jaoks - suurtes, sadu pilte sisaldavates süsteemides võiks veel ka graafika ära sorteerida - fotod ühte, taustad teise, joonised kolmandasse, muu pudi-padi neljandasse "kasti". Sellisel juhul tuleb muidugi lisada katalooginimed ka graafikamärgendisse (lühiduse mõttes oleme jätnud suurema osa parameetritest siin kirjutamata, kuid see ei tähenda, et neid ei tuleks lisada!): <pre> <img src="graafika/fotod/mari.jpg" alt= "Mari pilt" /> </pre> Nagu viidete puhul, saab ka graafika korral kasutada nii lähi- kui kaugviiteid. Näiteks kui Mari kirjutab oma kodulehele eespooltoodud graafikamärgendi (eeldades, et ta on loonud public_html alla alamkataloogid graafika ja fotod), siis Jüri, kes sooviks panna Mari pilti ka enda lehele, peab sinna lisama sellise rea: <pre> <img src="/users/mari/graafika/fotod/mari.jpg" alt="Minu pruudi pilt" /> </pre> Kui aga Mari pilti tahab oma lehele panna näiteks teises linnas õppiv vend Volli, peab ta kas 1) kopeerima pildifaili mari.jpg oma arvutisse ja kasutama tavalist pildimärgendit, või 2) kasutama kaugviidet Mari pildile. Teise variandi korral näeks Volli lehe graafikamärgend välja selline: <pre> <img src="http://www.ttu.ee/users/mari/fotod/mari.jpg" alt= "Minu õe pilt" /> </pre> Tõsi, kaugviiteid tasub kasutada vaid juhul, kui viidatav arvuti ei asu väga kaugel (vastasel juhul võib pildi lugemine võtta mõttetult palju aega) või pildi omanik ei luba mingil põhjusel seda teistel endale kopeerida. ==Graafilised viited== Graafikat saab kasutada ka viidete tegemiseks kas siis viite teksti asemel või koos sellega. Selleks tuleb lihtsalt kombineerida graafika- ja viitemärgendid. Näiteks juba meil vaadeldud viide Jüri leheküljelt Mari lehele: <pre> <a href="/users/mari/" title="Mari koduleht">Mari lehekülg</a> </pre> Mari pildile viitamine aga käis nii (jällegi jättes osa parameetreid kirjutamata): <pre> <img src="/users/mari/fotod/mari.jpg" alt="Mari pilt" /> </pre> Nüüd paneme need kaks kokku: <pre> <a href="/users/mari/" title="Mari koduleht"><img src="/users/mari/fotod/ mari.jpg" alt="Mari pilt" />Mari kodulehekülg</a> </pre> Tulemuseks on viide tekstiga "Mari kodulehekülg", mille ees on samuti viitena toimiv Mari foto. Veel ühe märkusena võib lisada võimaluse eemaldada pildi ümbert sinna vaikimisi pandav viidet tähistav raamjoon - selleks tuleb stiilifaili lisada järgnev deklaratsioon: <pre> a img { border: none } </pre> Aga võib luua ka sellise stiili, et alles hiirega pildi peale minnes ilmub joon nähtavale (külastamata linkidele sinine, külastatud linkidele violetne): <pre> a img { border: solid white } a:hover img { border: solid blue } a:visited:hover img { border: solid purple } </pre> ==Mida teha suurte piltidega?== Kui ennist sai mainitud, et suurte piltide panemine pealeheküljele on halb mõte, siis tuleks nüüd vaadata, mida suurte piltidega teha tuleks. Lihtne variant on teha lehele vastavasse kohta lihtsalt viide: <pre> <a href="pildifaili nimi" title="Minu sünnipäevapilt">Siin on suur pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)</a> </pre> Nagu näeme, on pildi kirjeldusele lisatud ka pildi suurus - enamik kasutajaid oskab siis hinnata, kas pilt pakub huvi ja kas on aega selle lugemist ära oodata. Selle variandi miinuseks on asjaolu, et kasutaja, kes valib viite ja vaatab pilti, peab kasutama tagasiminemiseks brauseri tagurdusmehhanismi (mida mõnel vanal brauseril ei ole). Veidi soliidsem variant oleks teha eraldi lehekülg, mis sisaldab ainult pilti ja viidet tagasi alglehele. Seega on esilehel viide: <pre> <a href="fotoleht.html" title="Minu sünnipäevapilt">Siin on suur pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)</a> </pre> ja pildilehel ''fotoleht.html'' pildi all viide tagasi (oletagem, et algleht on index.html): <pre> <a href="index.html" title="Tagasi">Tagasi esilehele</a> </pre> Ehk kõige soliidsem variant, mis nõuab küll veidi tööd graafikaga, on teha suurest pildist vähendatud koopia (inglise keeles kasutatakse terminit thumbnail - "pöidlaküüs") ja panna see graafilise viitena esilehele: <pre> <a href="fotoleht.html" title="Minu sünnipäevapilt"><img src="v_foto.gif" alt= "pildilink suurele pildile">Suur pilt minu sünnipäevapeost (555 kB)</a> </pre> Selline lahendus annab kasutajale aimu suurest pildist nii viite teksti kui ka väikese pildi kaudu. ==Paar sõna animatsioonidest ja multimeediast== Veebianimatsiooni lihtsaim vorm on animeeritud GIF-fail - multifilmisarnane kaadrite kogum. Sel juhul ei erine tema märgendid tavalise graafika omadest. Teised animatsiooniliigid ja muu multimeedia eeldavad reeglina veebilehitsejale lisaks paigaldatud vastavat tarkvara (''plugin''). Sellisena jääb see teema meie õppematerjali käsitletavast osast välja. Lihtsakoeliste "liikuvate piltide" lisamine leheküljele annab küll mõningase uudsena näiva efekti esmakordsel lugemisel, pideval lehekülje külastamisel aga muutuvad animatsioonid pahatihti häirivaks (ekstreemse näitena on teada juhuseid, kus need kutsusid epilepsiahaigel esile haigushoo). Seega oleks ehk asjakohane soovitus - maksimaalselt üks animatsioon lehekülje kohta. [[Kategooria:HTML]] k5wb2xf9wcf47nzwoo6ebfbkiyqhzvi HTML/Tabelid 0 49 8288 7013 2015-10-02T16:29:43Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Tabelid]] pealkirja [[HTML/Tabelid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Tabelite kasutusvõimalus on HTMLis olemas juba pikka aega. Lisaks oma algsele otstarbele - esitada tabelikujul infot - said tabelimärgendid endale peagi ka teise otstarbe, millest samuti allpool juttu tuleb. ==Üldpõhimõtted== Tabelimärgendite esmaseks kasutusalaks oli muidugi mõista tabelkujul info kuvamine. Samas on HTMLi üks peamisi puudusi olnud ekraanielementide paigutusvõimaluste piiratus - nii leidsidki kavalad veebisepad lahenduse tabelielementide kasutamises. Kogu ekraanipilt kujundati nähtamatu tabelina ning kõik lehe elemendid paigutati selle lahtritesse. Ehkki see ei ole kaugeltki parim lahendus, ei ole isegi [[CSS]]i kasutuselevõtt suutnud tabelite kasutamist kujundusvõttena lõplikult kõrvale tõrjuda. Pikka aega oli probleemiks ka puuetega veebikasutajate raske ligipääs tabelikujul infole, tänased ekraanilugejad on seda küll lugema õppinud, kuid ikkagi ei ole tabelipõhine lehekülg kuigi hea variant - kui on võimalik seda vältida, siis tulekski nii teha. Lihtsal kujul luuakse tabel nii: <pre> <table> <caption>Tabeli pealkiri</caption> (pealkiri tabeli ülaservas) <tr> (rea algus) <th>1. veeru pealkiri</th> (veergude pealkirjad) <th>2. veeru pealkiri</th> ... </tr> <tr> <td> Lahter </td> (lahter) ... </tr> (rea lõpp) <tr> (uus rida) ... </tr> </table> </pre> Tähelepanuks: ehkki tabeli (''caption'') ja veergude (''th'') pealkirjad ei ole rangelt kohustuslikud, oleks neid reaalsete tabelite puhul (mitte tabeli kasutamisel lehe kujundamiseks nagu eespool mainitud) alati mõistlik kasutada - see suurendab muuhulgas ka lehe ligipääsetavust puuetega kasutajatele, samuti mitmesuguste alternatiivseadmete pruukijatele. Märkus: nagu eespool nimistute juures, tasub ka tabelite HTML-i kirjutamisel kasutada treppimist - see hõlbustab märgatavalt tabeli koodis orienteerumist. Seega sisestatakse tabeli väärtused üldiselt ridupidi: [[Pilt:HTML Tabeli läbimise üldskeem.jpg]] Näiteks osa korvpallimeeskonna andmeid sisaldavast tabelist (allpool on toodud ka tulemus): <pre> <table border="1"> <caption>Kükametsa Kalevi meeskond</caption> <tr> <th>Nimi</th> <th>Pikkus</th> <th>Kaal </th> <th>Jalanumber</th> </tr> <tr> <td>Ants</td> <td>185</td> <td>88</td> <td>43</td> </tr> <tr> <td>Kalle</td> <td>194</td> <td>94</td> <td>44</td> </tr> <tr> <td>Mikk</td> <td>177</td> <td>78</td> <td>42</td> </tr> </table> </pre> [[Pilt:HTML Tabel korvpallurite andmed.jpg]] Pealkirjadena võib defineerida ka ridade alguslahtreid. Näiteks nii: <pre> <table border="1"> <tr> <th>Nimi:</th> <td>Jüri Jurakas</td> </tr> <tr> <th>Telefon:</th> <td>610 2030</td> </tr> <tr> <th>Mobiil:</th> <td>050 12 345</td> </tr> </table> </pre> Veel üks märkus: tühja lahtri jätmiseks tabelisse ei piisa reeglina konstruktsioonist ''&lt;td&gt;&lt;/td&gt;'' - kui tabelis kasutatakse vahejooni, jääb ära ka lahtri piirjoon ning tulemus ei näe ilus välja (v.a. erijuhud, mil see võib olla taotluslik). Piirjoonega tühi lahter saavutatakse spetsiaalse tühikumärgi kasutamisega (vt. ka erisümbolite teemat eespool): ''&lt;td&gt; &lt;/td&gt;'' ==Eri suurusega lahtrid== Vahel on vaja tabelisse paigutada ka infot, mis võtab enda alla mitu lahtrit. Selleks kasutatakse lahtrimärgendis rowspan- ja colspan-parameetreid. Näiteks võime eelmise näite baasil saada sellised kujud: <pre> <table border="1"> <tr> <th rowspan="2">Jüri Jurakas</th> <td>610 2030</td> </tr> <tr> <td>050 12 345</td> </tr> </table> </pre> [[Pilt:HTML Tabel rowspan.jpg]] <pre> <table border="1"> <tr> <th colspan="2">Jüri Jurakas</th> </tr> <tr> <td>610 2030</td> <td>050 12 345</td> </tr> </table> </pre> [[Pilt:HTML Tabel colspan.jpg]] ==Tabel kui konteiner - muud märgendid tabeli sees== Selles alapunktis toodud põhimõtted ongi muuhulgas aluseks ka tabelimärgendite kasutamisele lehekülgede kujundamisel - praktika, mis CSS-i arenguga loodetavasti pikapeale taandub. Vahel aga on vaja ka "päris" tabelisse muud lisada, seepärast vaatleme neid tehnikaid ka siin (lõppude lõpuks on tegemist standardiga tunnustatud võtetega). Üldiselt on tabeli lahtrites lubatud kasutada kõiki standardseid märgendeid, kaasa arvatud tabelid (tabel tabelis). Järgmises näites on toodud suur tabel, mille lahtrid sisaldavad kõiki seniõpitud tähtsamaid märgendeid: <pre> <table border="1"> <caption>üks suur ja segane tabel</caption> <tr> <td> <p>Tekstilõik</p> <p>Teine tekstilõik</p> </td> <td> <p><a href="http://www.neti.ee" title="Neti">Viide neti.ee'le</a></p> </td> </tr> <tr> <td> <p>Siin on pilt:</p> <p><img src="julla.png" alt="" longdesc="" width="60" height="40"></p> </td> <td>Siin on teine tabel: <table border="1"> <tr> <td>1</td> <td>2</td> </tr> <tr> <td>3</td> <td>4</td> </tr> </table> </td> </tr> <tr> <td>Siin on järjestamata nimekiri: <ul> <li>luik</li> <li>haug</li> <li>vähk</li> </ul> </td> <td>Siin on järjestatud nimekiri: <ol> <li>luik</li> <li>haug</li> <li>vähk</li> </ol> </td> </tr> </table> </pre> Tulemus näeb välja nii: [[Pilt:HTML Tabel tabeli sees.jpg]] ==Teeme ruumi== Tabel on oma tavakujul üsna tihedalt kokkusurutud, vahel on aga tarvis jätta "hingamisruumi" nii lahtrite sisse kui ka nende vahele. Selleks kasutatakse '''cellpadding'''- ja '''cellspacing'''-parameetreid. Järgnev näide illustreerib võimalust jätta vaba ruumi lahtri sisu ja serva vahele: <pre> <p>Tavaline tabel:</p> <table border="1"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> <p><em>cellpadding=15</em>-parameetriga:</p> <table border="1" cellpadding="15"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> </pre> Tulemus näeb välja nii: ''PILT'' Samalaadne on võimalus jätta vahesid lahtrite vahele: <pre> <p>Tavaline tabel:</p> <table border="1"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> <p><em>cellspacing=15</em>-parameetriga:</p> <table border="1" cellspacing="10"> <tr> <td>Esimene</td> <td>rida</td> </tr> <tr> <td>Teine</td> <td>rida</td> </tr> </table> </pre> Tulemus on selline: ''PILT '' ==Veel...== Siin peatükis tuleb kirjeldada veel järgnevaid elemente: * <code>thead</code> * <code>tfoot</code> * <code>tbody</code> * <code>col</code> * <code>colgroup</code> Ja järgmisi atribuute: * <code>&lt;table summary=""</code> * <code>&lt;col span=""</code> * <code>&lt;col width=""</code> * <code>&lt;td headers=""</code> * <code>&lt;td scope=""</code> * <code>&lt;td abbr=""</code> * <code>&lt;td axis=""</code> [[Kategooria:HTML]] bt8c8r4jccww8jaxnd1ysfpx9906fi0 Fail:HTML Tabel colspan.jpg 6 50 1394 2004-08-24T12:42:15Z Nene~etwikibooks 1 colspan (autor Kaido Kikkas) wikitext text/x-wiki colspan (autor Kaido Kikkas) r56oc4ig8rv8ujzo29l5gi7ij5gr3lv Fail:HTML Tabel korvpallurite andmed.jpg 6 51 1395 2004-08-24T12:43:59Z Nene~etwikibooks 1 Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas) wikitext text/x-wiki Korvpallurite andmed (autor Kaido Kikkas) 7hamgojh4vl02awhyycz79da73u1p19 Fail:HTML Tabel rowspan.jpg 6 52 1396 2004-08-24T12:47:28Z Nene~etwikibooks 1 rowspan (autor Kaido Kikkas) wikitext text/x-wiki rowspan (autor Kaido Kikkas) 405iwcwc1neern0a0qamv0pt14sqksu Fail:HTML Tabel tabeli sees.jpg 6 53 1397 2004-08-24T12:49:39Z Nene~etwikibooks 1 Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas) wikitext text/x-wiki Tabel teabeli sees (autor Kaido Kikkas) gahj4low8nhh1y90z18szlrze4xq48w Fail:HTML Tabeli läbimise üldskeem.jpg 6 54 1398 2004-08-24T12:54:52Z Nene~etwikibooks 1 Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas) wikitext text/x-wiki Tabeli läbimise üldskeem (autor Kaido Kikkas) 253r8rcuvide1ko40ilrskw1w26qf7u HTML/Metainfo 0 55 8296 7004 2015-10-02T16:30:25Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Metainfo]] pealkirja [[HTML/Metainfo]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Senine töö oli kõik suunatud otseselt n.ö. tarbija suunas - lõime leheküljele sisu ning korraldasime selle esitamist. Lisaks on aga olemas grupp märgendeid, mis küll väljapoole ei paista, kuid millel on suur tähtsus näiteks otsimootorite ja kataloogide jaoks - eriti oluliseks muutub see neile, kelle jaoks on tähtis maksimaalselt välja paista (kaupmehed, reklaamijad jne). See teave asub reeglina eraldi märgenditena lehekülje päises ehk head-osas. Üldmärgendiks on '''meta''', millel on omakorda mitmeid parameetreid. Alati on märgendis olemas parameeter ''content="mingi_väärtus"'', sellele aga eelneb konkreetse info tüübi määrang. Järgnevalt mõned näited. ==Name== '''name''' on mõeldud dokumendi sisu kirjeldamiseks. Võimalikud väärtused on: * '''author''' - dokumendi autor * '''description''' - lühikirjeldus (reeglina 1-2 lauset) * '''keywords''' - võtmesõnad (ca 5-10) * '''generator''' - lehe loomisel kasutatud tarkvara (kui on tegu automaatselt genereeritud veebilehega) * '''date''' - loomiskuupäev * '''revised''' - viimaste muudatuste tegemise aeg ja/või muutja nimi * '''robots''' - käsud otsingumootorite indekseerimisrobotitele. Variandid: ** '''all''' - lubab indekseerimist ning viidete järgimist ** '''index''' - lubab indekseerimist ** '''nofollow''' - keelab viidete järgimise ** '''noindex''' - keelab indekseerimise. Näiteid 'name'-parameetri kohta (NB! Kasutatakse jällegi XHTML lühikuju): <pre> <meta name="keywords" content="arvuti, PC, kuvar, kõvaketas, mälu" /> <meta name="author" content="Jüri Juurikas" /> <meta name="description" content="Jüri Juurika arvutipood" /> <meta name="generator" content="1st Page 2000 v3" /> <meta name="date" content="2003-05-05T09:45:32+00:00" /> <meta name="revised" content="Jüri Juurikas, 05/05/03" /> <meta name="robots" content="all" /> </pre> ==http-equiv== '''http-equiv''' on mõeldud mitmesuguste erijuhtude kirjeldamiseks veebilehe päises. Mõned võimalikud väärtused (lisaks on veel mitmeid spetsiifilisi) on: * '''content-type''' - määrab dokumendi tüübi ja kasutatava märgitabeli * '''expires''' - määrab dokumendi kehtivusaja, peale mille lõppu teda enam ei näidata * '''refresh''' - sätestab kas lehe pideva uuestilaadimise mingi aja tagant (kasulik pidevalt uuendava teabe nagu näiteks börsiinfo kuvamisel!) või ümbersuunamise teisele aadressile (tüüpiline "Me oleme kolinud!"-lehtedel) Näiteid: <pre> <meta http-equiv="content-type" content="text/html; charset=iso-8859-1"> <meta http-equiv="expires" content="Tue, 24 Jun 2003 21:00:00 GMT"> <meta http-equiv="refresh" content="5" /> <meta http-equiv="refresh" content="5;url=http://www.uuskoht.ee/" /> </pre> Nagu juba öeldud, eksisteerib lisaks siintoodutele veel teisigi meta-märgendi kasutusvõimalusi, kuid nende kasutus jääb üldiselt juba edasijõudnud veebimeistrite töömaale. [[Kategooria:HTML]] 2y56pm5lpsma3t4stwg5gnqd8ckyt6q Fail:HTML Taustad loss.png 6 57 1401 109 2004-08-25T13:47:52Z Nene~etwikibooks 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' wikitext text/x-wiki ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ga7wrv2v720qm3oojeb9q3zue8ep4h1 Fail:HTML Taustad loss tulemus.png 6 58 1402 110 2004-08-25T13:49:11Z Nene~etwikibooks 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' wikitext text/x-wiki ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ga7wrv2v720qm3oojeb9q3zue8ep4h1 Fail:HTML Taustad siksakk.png 6 59 1403 111 2004-08-25T13:50:25Z Nene~etwikibooks 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' wikitext text/x-wiki ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ga7wrv2v720qm3oojeb9q3zue8ep4h1 Fail:HTML Taustad siksakk tulemus.png 6 60 1404 112 2004-08-25T13:51:34Z Nene~etwikibooks 1 ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' wikitext text/x-wiki ''Pilt sai üles laetud vale nimega - kuulub kustutamisele.'' ga7wrv2v720qm3oojeb9q3zue8ep4h1 Fail:CSS Taustad vesipilt tulemus.png 6 61 1405 2004-08-25T13:03:31Z Nene~etwikibooks 1 Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Vesipildi tekstilõigu taustal positsioneerituna keskele rakendamise tulemus. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. 4auo7ej8a246kwalerkww08nqhzb0c3 Fail:CSS Taustad hoiatusriba tulemus.png 6 62 1406 2004-08-25T13:17:20Z Nene~etwikibooks 1 Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Taustapildi rakendamine koos asukoga määramisega ja paanimisega. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. iojjrnc4i185w1ypacyrqk1uge51xdb Fail:CSS Taustad loss.png 6 63 1407 2004-08-25T13:41:02Z Nene~etwikibooks 1 Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga. wikitext text/x-wiki Lossikujuline sikk-sakk muster. Loodud Gimpiga. eu7qz5agh31j364lj29feldahkll8jl Fail:CSS Taustad loss tulemus.png 6 64 1408 2004-08-25T13:42:33Z Nene~etwikibooks 1 Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Lossikujulise sikksakkmustri rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. 87xal5lrgl19ig46tafkhkew6imibc9 Fail:CSS Taustad siksakk.png 6 65 1409 2004-08-25T13:43:44Z Nene~etwikibooks 1 Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga. wikitext text/x-wiki Sikksakkmuster. Loodud Gimpiga. k7zp7a7iyggq7q98t8gm1nrwy70llw3 Fail:CSS Taustad siksakk tulemus.png 6 66 1410 2004-08-25T13:44:55Z Nene~etwikibooks 1 Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Sisksakk taustapildi rakendamise tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. 7d706hsesdahgzlkcyqkuah3yqyzdam Fail:CSS Pseudoelemendid first-letter.png 6 68 1412 2004-08-27T10:22:28Z Nene~etwikibooks 1 pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. wikitext text/x-wiki pseudoelementide first-line ja first-letter rakendamise tulemus. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. nlpkaygkuoma4j89q2fnmo2z7xln569 Fail:CSS Pseudoelemendid first-letter float.png 6 69 1413 2004-08-27T10:24:01Z Nene~etwikibooks 1 esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. wikitext text/x-wiki esimesele tähele float parameetri määramise tulemus: Drop Cap effekt. Ekraanipilt Mozilla Firefox brauserist. hbebo3r1r44j3jxq7aiqvwq6lgob5rd HTML/Pisipiltide kasutamine 0 70 8308 7011 2015-10-02T16:31:19Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Pisipiltide kasutamine]] pealkirja [[HTML/Pisipiltide kasutamine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Milleks pisipildid?== Tihtipeale on veebilehekülgi tehes vaja hoida ja näidata fotosid. Kuna fotod on üldreeglina mahukad, siis ei soovitata üle 2-3 suure pildi ühele lehele panna. Esiteks on probleemiks aeglus ja seda seetõttu, et suured fotod tuleb läbi interneti oma arvutisse saada ning see võtab aega. Ka võtab aega nende piltide suurendamine või vähendamine veebisirvijas endas ning vähemvõimekates arvutites on üsna ebameeldiv sellisel juhul suuri fotosi vaadata. Et hoida kokku ressursse tehakse fotodest '''pisipildid''' (thumbnails), mis ei ole sama kvaliteediga, mis orginaalid, kuid siiski suudavad anda edasi selle, mida see foto kujutab. ==Erinevad lahendused== Fotod on eri mõõtudes, mõned on püstformaadis, teised laiformaadis, võimalik ka panoraamvaade. Pisipiltide tegemisel tuleb neid arvestada ning mitte venitamisega moonutada pilti. Võimalikud lahendused mis ei venita fotot pisipildil: # Pisipildiks tehakse mingi osa fotost. Näiteks silm, puu, auto vms. #* + iga kasutaja saab pisut omapära piltidesse pannna #* + sobib väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated #* ? erinevaid mõõtesuhteid omavad pisipildid raskendavad veebikujunduse tegemist #* ? mõni oluline detail võib välja jääda kuna ei näe kogu pilti #* - ei ole automatiseeritav #* - ei näe kogu pilti # Pisipildiks tehakse automaatselt mingi osa pildist. Näiteks maksimaalne ruudukujuline osa pildist #* + automatiseeritav #* + sobib väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated #* + kuna kõik pidid on sama mõõtmega siis veebikujundust on sellevõrra kergem teha #* ? automatiseeritud pildid võivad tulla ebamugavatest kohtadest #* ? mõni oluline detail võib välja jääda kuna ei näe kogu pilti #* - ei näe kogu pilti # Piltides hoitakse suhet ühe mõõtme järgi. Näiteks pisipildi kõrgus on on igal pildil üks, laius aga püst ja laiformaadi piltidel erinev. #* + automatiseeritav #* + sobib kui kõik pildid omavad samat mõõdusuhet. Näiteks kõik pildid on püstformadis #* + näha kogu pilti #* ? kui kõik pidid on sama mõõtmega siis veebikujundust on kerge teha, kui erimõõtmelised sisi tulemus ei ole ilus #* ? võimalik et ei sobi väga suure kõrgus-laiussuhtega piltide puhul, nagu panoraamvaated #* - pisipiltide suurus on erinev püst ja laiformaadi puhul #* - ei sobi kui on erinevate laiussuhetega fotod # Piltides hoitakse suhet mõlema mõõtme järgi. Vähendatakse pilti senikaua kuni pilt mahub etteantud ritküliku või ruudu sisse. #* + automatiseeritav #* + näha kogu pilti #* + veebikujundust on kerge teha #* + sobib erinevate laiussuhetega piltide korral #* ? panoraamfotode korral on tulemus enamasti liiga väike [[Kategooria:HTML]] qh1emeisughnt9h42n8xgyr4qmsxng8 CSS/Häkid 0 71 8370 6849 2015-10-02T19:40:09Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Häkid]] pealkirja [[CSS/Häkid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==@import hack== Väga vanad brauserid nagu näiteks Netscape 4 ja IE4, mis mõistavad CSS-i vaid äärmiselt piiratud määral võivad näidata lehekülge liialt valesti. Kasutades stiililehe HTML-iga sidumiseks '<link>' asemel '@import' käsku saame peita NS4 eest kõik või enamiku stiile. <pre> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="lihtne.css" /> <style type="text/css"> @import "keerukas.css"; </style> </pre> Toodud näite puhul, leiavad vanad IE4 ja NS4 üles vaid faili 'lihtne.css', keerukamaid stiilimääranguid sisaldav 'keerukas.css' on kättesaadav vaid targematele brauseritele, mis @import käsku mõistavad. Selliselt imporditud stiililehtedele võib mugavalt määrata ka meedia: <pre> <style type="text/css" media="print"> @import "print.css"; </style> </pre> ===media="all"=== Netscape 4 eest (ent arvatavasti mitte IE4 eest) saab stiililehed peita määrates meediaks '''all'': <pre> <link rel="stylesheet" type="text/css" href="stiilid.css" media="all" /> </pre> ==IE Box-model hack== IE5 (ka IE6, kui korralik doctype pole määratud) tõlgendab CSS-i box-model'it valesti. Reeglite järgi on nii, et mingi bloki laius koos tema serve, polstri ja veerisega võrdub: * margin + border + padding + width + padding + border + margin IE5 aga tõlgendab seda asja valesti ning tema arvates peab kogu sellise bloki laius olema: * margin + width + margin Sisu laius, mis peaks olema määratud width-atribuudiga on IE5-s aga: * width - 2 x padding - 2 x border Õnneks saab sellest veast jagu sellise häkiga: Olgu meil alguses selline korralikus brauseris töötav css: Kood: <pre> div { margin: 30px; border: 5px; padding: 45px; width:300px; } </pre> Standardeid arvestav brauseris on siinkohal sisu laius 300px ning kogu krempli laius: * 30 + 5 + 45 + 300 + 45 + 5 + 30 = 460 IE5 aga arvutab sisu laiuse: * 300 - 5 - 5 - 45 - 45 = 200 ning kogu asja laiuse: * 30 + 300 + 30 = 360 Kui me tahaksime muuta asja sobivaks IE5-le, siis me peaksime suurendama width atribuuti borderite ja paddingute paksuse võrra, seega: * 5 + 45 + 300 + 45 + 5 = 400. Et nüüd asi ka teistes brauserites töötaks, siis kirjutame nõnda: <pre> div { margin: 30px; border: 5px; padding: 45px; width:400px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width:300px; } </pre> Siin näites on alguses kõik nii nagu IE5-le sobiv, aga siis järgneb voice-family parameeter mille järel olevast escape'itud jutumärgist '\"' IE5 aru ei saa ning näeb deklaratsiooni lõppu '}' ning lõpetab siinkohal selle deklaratsiooni läbimise. Ülejäänud brauserid aga mõistavad, et see '\"' pole mitte stringi lõpp vaid stringis sisalduv sümbol '"' ning jätkavad. Järgnev voice-family: inherit; seab selle parameetri taas vaikimisi olekusse ning seejärel olev width: 300px; ütleb teistele brauseritele, et tegelikult pole laius mitte 400px vaid hoopis 300px. ==IE Star Hack== IE versioonid < 7 arvavad, et element <code>html</code> on veel mingi elemendi sees. Seda viga on võimalik ära kasutada selleks, et määrata spetsiaalselt IE6 ja vanemate jaoks erinevaid stiile. <pre> p {color:green} * html p {color:red} </pre> Toodud koodi puhul näitab IE6 tekstilõike punasena, ülejäänud brauserid (sh IE7) aga rohelisena. ==Viited== * [http://css-discuss.incutio.com/?page=CssHack CSSHack] - css-discuss wiki * [http://www.tantek.com/CSS/Examples/boxmodelhack.html Box Model Hack] Tantek Çelik * [http://www.digital-web.com/articles/keep_css_simple/ Keep CSS Simple] Peter-Paul Koch {{Navigatsioon|CSS|Pildiasendustehnikad|Menüüde ehitamine}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 3kmhqi3mg7tx3p7vl5wt9tw8evwuksa CSS/Positsioneerimine 0 72 8350 5944 2015-10-02T19:37:35Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Positsioneerimine]] pealkirja [[CSS/Positsioneerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Positsioneerimisskeem: position== Väärtus: '''static''' | '''relative''' | '''absolute''' | '''fixed''' | '''inherit''' Atribuut '''position''' määrab millise algoritmi järgi objekti asukoht arvutatakse. Teisisõnu määrab see parameeter teatud positsioneerimisskeemi. Vaikimisi on veebilehe tekst ekraanil samas järjekorras kui selle lehe HTML-failis. Pealkirjad, lõigud, loendid ja muud järgnevad üksteisele muutmata järjestuses ning üldiselt ongi see just see, mida me soovime. Mõnikord aga sooviksime objektide asukohta muuta: paigutada osa tekstist kitsasse tulpa peateksti kõrval, kergitada mõni sõna teistest kõrgemale jmt. Selleks tarbeks pakub CSS meile lisaks harilikule positsioneerimisele (vaikimisi kasutatav väärtus '''static''') ka kolme erilist positsioneerimistehnikat: * '''relative''' - suhteline positsioneerimine. Objekti nihutatakse tema esialgse asukoha suhtes. * '''absolute''' - absoluutne positsioneerimine. Objekt asetatakse dokumendis kindlale kohale, näiteks ülevale paremasse nurka või dokumendi keskele. * '''fixed''' - "kleebitud" positsioon. Sama, mis eelmine, aga fikseeritud objekt ei liigu lehekülje kerimisel kaasa. Kõigi nimetatud kolme väärtuse puhul kasutatakse asukoha määramiseks atribuute [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|left]], [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|right]], [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|top]] ja [[#Asukoht: left, right, top ja bottom|bottom]], millest järgnevalt lähemalt. ==Asukoht: left, right, top ja bottom== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''auto''' | '''inherit''' Parameetrid '''left''', '''right''', '''top''' ja '''bottom''' määravad objekti asukoha. Need parameetrid omavad toimet vaid juhul kui parameetri 'position' väärtus ''pole'' 'static'. Asukoha määramisel on aluseks milline positsioneerimisskeem on valitud: * Suhtelise positsioneerimise puhul määrab 'top', kui palju liigutatakse objekti allapoole tema esialgsest positsioonist, 'bottom' määrab kui palju liigutatakse ülespoole, 'left' kui palju paremale ning 'right' kui palju vasakule. * Absoluutse positsioneerimise puhul määrab 'top', kui kaugel asub objekti ülaserv (veerise ehk 'margin'-i välimine piir) dokumendi ülaservast, 'bottom' määrab kauguse alumisest servast, 'left' vasakust ning 'right' paremast * Kui aga element, millele on määratud absoluutne positsioneering, asub sellise elemendi sees, millele on antud suhteline positsioneering, siis arvutatakse elemendi positsioon selle konteinerelemendi suhtes. Seega näiteks 'left' määrab kauguse konteineri vasakust servast ning 'top' kauguse ülaservast. * 'fixed' puhul kehtib üldiselt sama, mis absoluutse positsioneerimis puhul, aga objekti asukoht arvutatakse alati brauseri akna suhtes (mitte kunagi suhteliselt positsioneeritud konteineri suhtes) ega liigu dokumenti kerides kaasa. Näitena võiksime võtta sellise HTML-i: <pre> <div> <p>Irure dolor in reprehenderit in voluptate velit cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum</p> <p class="nr">135</p> </div> <div> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis</p> <p class="nr">136</p> </div> </pre> Kombineerides suhtelist ja absoluutset positsioneerimist võime saavutada kujunduse, kus antud järjekorranumber (klass 'nr') asub muu tekstiga kõrvuti. <pre> div { background: #ccbc2d; width: 300px; padding-right: 50px; position: relative; } div p.nr { position: absolute; width: 50px; top: 0; right: 0; font-weight: bold; color: #802000; } </pre> [[Pilt:CSS_Positsioneerimine_suhteline_positsioneerimine.png]] Väärtustena võib kasutada nii positiivseid kui negatiivseid pikkuseid, mis teeb võimalikuks kirjutada üht ja sama asja mitmel eri moel. Järgnevad deklaratsioonid on võrdväärsed (element 'em' liigutatakse ühe tähepikkuse jagu paremale): <pre> em { position: relative; left: 1em; } em { position: relative; right: -1em; } </pre> ''(Väärtus 'auto' vajab seletamist.)'' ==Laius ja kõrgus: width ja height== Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] | '''auto''' | '''inherit''' Parameetrid '''width''' ja '''height''' määravad vastavalt kui lai ja kõrge on elemendi sisu ehk, kui lai ja kõrge on element ''ilma'' servade, veeriste ja polstriteta. <pre> p { width: 400px; height: 300px; margin: 20px; border: 5px solid red; padding: 15px; } </pre> Vaadeldes eelnenud näidet, proovige vastata järgnevatele küsimustele: # Kui kaugel on üksteisest parem ja vasak serv (servasid kaasa arvamata)? # Kui kaugel on üksteisest ülemine ja alumine veeris (veeriseid kaasa arvamata)? # Kui lai ja kõrge on element 'p' ''koos'' kõigi oma polstrite, servade ja veeristega? # Kui lai ja kõrge on element 'p' ''ilma'' polstrite, servade ja veeristeta? Õiged vastused on: # Vasaku polstri laius + sisu laius + parema polstri laius: 15px + 400px + 15px = 430px. # Üleminese serva paksus + ülemise polstri paksus + sisu kõrgus + alumise polstri paksus + alumise serva paksus: 5px + 15px + 300px + 15px + 5px = 340px. # Laius: 20px + 5px + 15px + 400px + 15px + 5px + 20px = 480px. <br />Kõrgus: 20px + 5px + 15px + 300px + 15px + 5px + 20px = 380px. # Sisu laius = 'width' = 400px. <br />Sisu kõrgus = 'height' = 300px. Mõneti võib näida imelik, et kasti laiust mõõdetakse tema sisu laiuse järgi ja mitte servast servani, kuid nii juba kord CSS töötab. Kahjuks pidasid sellist käitumist imelikuks ka Microsoft Internet Explorer 5 loojad ning leidsid, et märksa parem oleks, kui atribuudid 'width' ja 'height' määraksid ära vahemaa servast servani - nii tehtigi. Kuid see läks vastuollu kõigi teiste brauseritega, mille arendajad tegid nii nagu W3C spetsifikatsioon ette nägi. Nüüdseks on Microsoft selle vea oma brauseri kuuendas versioonis kõrvaldanud, kuid eelmises püsib see siiski. Õnneks on selle vastu olemas rohi nimega '''the box model hack''' (loe selle kohta vastavast peatükist). Kui me seame tekstilõigule väiksema laiuse kui tal algselt on, siis tehakse lõik küll kitsamaks ent kuna tekst on tarvis siiski obketi sisse ära paigutada, siis muutub lõik pikemaks. Näiteks alguses on meie lõik selline: <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. </pre> ning pärast laiuse vähendamist (''width: 50%;'') selline: <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Duis aute irure dolor in reprehenderit in voluptate velit esse cillum dolore eu fugiat nulla pariatur. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum. </pre> See on täiesti korralik ja mõistlik käitumine tolle lõigu poolt ja ette heita pole midagi. Kui me nüüd aga määrame kõrguse, mis on väiksem kui tema praegune kõrgus (''height: 7em;''), siis võiks arvata, et osa teksti läheb kaduma: <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea </pre> Tegelikult jääb aga näha kogu tekst, kuid kuna kõrgus on fikseeritud, siis tegelikult kõrgus ka selliseks saab, aga tekst lihtsalt voolab üle alumise serva ja kui sellele fikseeritud kõrgusega lõigule järgneks veel üks, siis kataks ülevalguv tekst kõik mis talle järgneb. Reeglina mitte just eriti meeldiv tulemus, ülevoolamist aitab meil õnneks väga hästi kontrollida parameeter 'overflow' (loe selle kohta eraldi peatükist). '''NB!''' MS Internet Explorer tõlgendab seda valesti ja ei tekita sellist ülevoolamist vaid suurendab hoopis kõrgust. ==Miinimum- ja maksimumlaiused ning -kõrgused== Kohe alguses tuleb ära öelda, et siin peatükis kirjeldatud parameetrid pole toetatud MS Internet Exploreri poolt. Sellegipoolest võib neid kasutada, et pakkuda teiste brauserite kasutajatele lisamugavusi. ===min-width ja max-width=== Parameeter: '''min-width''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''inherit''' Vaikimisi: '''0''' Parameeter: '''max-width''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''none''' | '''inherit''' Vaikimisi: '''none''' Kui meie teksti laius muutub vastavalt brauseriakna laiusele, siis on see üldjuhul hea asi, aga kui ekraan on suur või isegi väga suur, siis võivad read venida liialt pikaks ja kogu tekst muutub raskesti loetavaks. Seepärast oleks hea kui me saaksime määrata, et teksti laius võib varieeruda vaid kindlas vahemikus. Parameeter '''min-width''' määrab ära kui minimaalse laiuse ning '''max-width''' maksimaalse võimaliku laiuse. Vaikimisi on miinimumlaius 0 ning maksimumlaiuseks 'none', mis tähendab, et maksimumile pole piirangut seatud. ===min-height ja max-height=== Parameeter: '''min-height''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''inherit''' Vaikimisi: '''0''' Parameeter: '''max-height''' Väärtus: [[CSS:Ühikud#Pikkusühikud|&lt;pikkus&gt;]] | [[CSS:Ühikud#Protsendid|&lt;protsent&gt;]] '''none''' | '''inherit''' Vaikimisi: '''none''' Kui laiuse puhul osutub kasulikumaks maksimumlaiuse määramise võimalus, siis kõrguse puhul osutub selleks hoopis miinimumkõrgus. Kujutame ette näiteks sellist kujundust, kus iga peatüki vasakul küljel asub kujunduselemendina väike rosett suurusega 150x200 pikselit. CSS-is on see üles tähendatud nõnda, et peatüki vasakut polstrit on suurendatud 150 pikseli võrra ning ülemisse vasakusse nurka on asetatud taustapilt, millel on paanimine keelatud (no-repeat). Seni kuni kõik peatükid on kõrgemad kui 200 pikselit näeb kõik kena välja, aga kui mõni peatükk osutub antud mõõdust lühemaks, siis lõigatakse meie kena rosett teksti lõppemisega ühelt joonelt lihtsalt pooleks ning see ei näeks just eriti kaunis välja. Seega oleks siin hea, kui me määraksime peatükkidele miinimumkõrguse, millest väiksemaks enam peatükk ei muutu. Parameeter '''min-height''' määrab minimaalse kõrguse ning '''max-height''' maksimaalse kõrguse. Vaikimisi on 'min-height' 0 ning 'max-height' 'none' (piirang puudub). {{Navigatsioon|CSS|Servad, veerised ja polstrid|Taustad}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] hrh8gcro28pf0gajo25jorl1fkmzrug CSS/Paigutused 0 73 8364 5941 2015-10-02T19:39:16Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Paigutused]] pealkirja [[CSS/Paigutused]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki See peatükk vaatleb mitmeid enimlevinud sisupaigutusi veebis ning õpetab, kuidas neid saavutada CSS-iga. ==Dokumendi üldine struktuur== Enne, kui üldse hakatagi mõtlema CSS-i kirjutamisele ja kujundusele, tuleb paika panna dokumendi üldine struktuur. HTML-i loomisel ei tohiks teha mingeid eeldusi selle kohta, milline hakkab olema kujundus - veelgi enam - ideaalsel juhul ei nõua kujunduse muutmine mitte ainumastki muudatust HTML-is. Lihtsaimal juhul koosneb veebileht ühetainsast HTML-failist. Alguses lehekülje pealkiri, siis natuke juttu, veel mõned pealkirjad ja veel veidi juttu. Kõik see jookseb ka kujunduslikus plaanis kenasti ühe ühise nivoona ülevalt alla kuni tekst lõpeb. Veebiajastu koidikul paljud lehed just nõnda lihtsad olidki, ent tänapäeval on sellised lehed pigem harulduseks saanud. Liigume edasi millegi reaalsema juurde... Lihtsal juhul koosneb üks tänapäevane lehekülg sisust ning menüüst, viimane võimaldab navigatsiooni erinevate sisuosade vahel. Tõenäoliselt peame menüü eraldi identifitseerima, et saaksime seda eraldi ülejäänud tekstist kujundada. Kasulikuks võib osutuda ka sisuosa vastav tähistamine. Näiteks nõnda (selles ja järgnevates näidetes on toodud vaid dokumendi body osa): <pre> <div id="menyy"> <ul> <li><a href="foo.html">Foobarbaz</a></li> <li><a href="bar.html">Barbazfoo</a></li> <li><a href="baz.html">Bazfoobar</a></li> </ul> </div> <div id="sisu"> <h1>Lorem ipsum</h1> <p>Nunc tempor. Nulla nec pede. Sed vitae dolor. Aenean diam. Phasellus mi nunc, vestibulum ut, convallis in, tempus vitae, nulla. Fusce nunc. Vestibulum pharetra porta neque.</p> <p>Duis nonummy laoreet ante. Nulla viverra est vel nulla. Nunc sed metus nec tortor scelerisque posuere. Nulla sit amet sapien eget pede porttitor aliquam. Aliquam eget urna in ligula faucibus sodales. Fusce eros nisl, ornare vel, porta eget, volutpat vitae, sem. Morbi vestibulum nulla et sem.</p> </div> </pre> Kena, aga mis siis kui menüü osas pole mitte kolm vaid kolmkümmend linki? CSS-iga võime muidugi menüü asukohta muuta, aga need kasutajad, kelle brauser CSS-i ei toeta? Kas nad peaksid igal leheküljel enne tükk aega kerima, kuni jõuavad viimaks sisuni? Ning need kasutajad kes ei näe? Kas nad peaksid kuulama kuidas iga lehe alguses neile kogu menüü ette loetakse? Ei! Kindlasti ei pea nad seda tegema. Nad võivad teie lehelt niisama kergesti lahkuda, kui nad sinna tulid. Ja häda sulle, kui nende seas oli nii mõnigi potensiaalne klient. On sellele probleemile lahendus? Loodetavasti on see küsimus lugeja poolt juba ette vastuse leidnud: me paigutame menüü dokumendi lõppu. Nii lihtne see ongi. Ja kui peaks olema kaks menüüd, siis paigutame ka nad mõlemad dokumendi lõppu. Tegelikult kehtib lihtne ja üldine reegel: '''me korraldame oma dokumendi sisu tähtsuse järjekorras'''. Kui meil on näiteks uudisteleht, kus on viimaste uudiste nimekiri, menüü erinevate uudiste kategooriatega, viited teistele uudiste-lehekülgedele ning uudis ise, siis milline peaks olema järjekord? Kõigepealt kindlasti konkreetne uudis (avalehel päevauudis ja muudel kusagilt menüüst valitud uudis), siis viimaste uudiste nimekiri, siis uudised kategooriate kaupa ning lõpetuseks (kõige igavam ja vähem huvipakkuv) teised uudistelehed. Umbes nõnda: <pre> <div id="uudis"> <h1>Peaminister lendas nagu tuvi!</h1> <p>Täna võisime kõik nautida kuidas meie kallis peaminister võttis viimaks selga tiivad ja bla bla bla bla bla bla bla bla bla blaaa blabalbal blaa blab blaa bla bla blaaahh.</p> </div> <div id="viimased_uudised"> <h6>Viimased uudised</h6> <ul> <li><a href="peaminister.html">Peaministrer lendab</a></li> <li><a href="nato.html">Õhuväebaas tuleb Narvasse</a></li> <li><a href="seks.html">Üleriigiline seksiskandaal</a></li> </ul> </div> <div id="kategooriad"> <h6>Kategooriatena:</h6> <ul> <li><a href="eesti.html">Kodumaised</a></li> <li><a href="euro.html">Euroopa Liit</a></li> <li><a href="maailm.html">Muu maailm</a></li> <li><a href="imelik.html">Imelikud uudised</a></li> </ul> </div> <div id="teised_lehed"> <h6>Teised uudistelehed</h6> <ul> <li><a href="http://www.epl.ee">Eesti Päevaleht</a></li> <li><a href="http://www.postimees.ee">Postimees</a></li> </ul> </div> </pre> Vastust küsimusele, miks me kasutasime kuuenda astme pealkirju ('h6'), tuleb otsida asjaolust, et HTML-is puudub võimalus märkimaks ilma järguta pealkirja. Kuna me haruharva jõuame situatsioonini, kus kuuenda astme pealkirja tarvis läheb, siis saab seda üsna ohutult kasutada kui üldist pealkirja. Antud jutt on muidugi vaid põhjendus meie teole, mitte mingi sulakuld. Ent nüüd, kus lehekülje struktuur peaks olema paigas, võime asuda CSS-i kallale. ==Kahe tulbaga paigutus== Alustuseks teeme lihtsa lehekülje, kus menüü asub vasakpoolses kitsamas tulbas ning sisu parempoolses tulbas, mille laius venib vastavalt brauseri akna suurusele. Aluseks võtame HTML-i, mis toodud peatüki alguses, ent nüüd on menüü pärast sisuosa: <pre> <div id="sisu"> <h1>Lorem ipsum</h1> <p>Nunc tempor. Nulla nec pede. Sed vitae dolor. Aenean diam. Phasellus mi nunc, vestibulum ut, convallis in, tempus vitae, nulla. Fusce nunc. Vestibulum pharetra porta neque.</p> <p>Duis nonummy laoreet ante. Nulla viverra est vel nulla. Nunc sed metus nec tortor scelerisque posuere. Nulla sit amet sapien eget pede porttitor aliquam. Aliquam eget urna in ligula faucibus sodales. Fusce eros nisl, ornare vel, porta eget, volutpat vitae, sem. Morbi vestibulum nulla et sem.</p> </div> <div id="menyy"> <ul> <li><a href="foo.html">Foobarbaz</a></li> <li><a href="bar.html">Barbazfoo</a></li> <li><a href="baz.html">Bazfoobar</a></li> </ul> </div> </pre> Kohe tekib mõte kasutada absoluutset positsioneerimist ning tõsta seeläbi menüü oma kohale, et menüü piirid oleks selgemini tajutavad, siis lisame ajutiselt punase joone: <pre> #menyy { position: absolute; left: 0; top: 0; border: 1px solid red; } </pre> [[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_A.png]] Kuid menüü katab nüüd ära osa meie teksti. Pole viga, võime sisu vasakule küljele ruumi juurde tekitada. Et oleks kindel palju menüü ruumi tahab, siis fikseerime selle laiuse: <pre> #sisu { margin-left: 16em; } #menyy { width: 15em; } </pre> [[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_B.png]] Üldiselt ongi meil käes paigutus, mida soovisime. Nüüd jääb veel lisada natuke CSS-i põmitud fantaasiat ja me saame juba täiesti kasutatava kujunduse: <pre> body { color: #242; background: #eee url("triibud.png") repeat-y 7.7em; font-family: Verdana, Arial, sans-serif; } #menyy { position: absolute; left: 0; top: 4.5em; width: 9em; } #sisu { margin-left: 10em; } #menyy ul { list-style-type: square; color: #7a3; margin-left: 1.5em; padding-left: 0; } #menyy ul a { color: #7a3; font-weight: bold; text-decoration: none; } #menyy ul a:hover { text-decoration: underline; } </pre> [[Pilt:CSS_Paigutused_Kaks_tulpa_C.png]] {{Navigatsioon|CSS|Lehekülje paigutamine ekraani keskele|Float}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] o8hm8yo39sekfw9d5zt84o9wm103nbo Fail:CSS Paigutused Kaks tulpa A.png 6 74 1418 2004-09-04T20:23:43Z Nene~etwikibooks 1 Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Kahe tulbaga paigutus, esimene visand. Ekraanipilt Opera brauserist. 1ezyq4nt8dakss9hlvrpqa95r912ain Fail:CSS Paigutused Kaks tulpa B.png 6 75 1419 2004-09-04T20:25:01Z Nene~etwikibooks 1 Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Kahe tulbaga paigutus, teine visand. Ekraanipilt Opera brauserist. fcygkg6556s2jrahlqdtxggl6t2lsak Fail:CSS Paigutused Kaks tulpa C.png 6 76 1420 2004-09-04T20:26:13Z Nene~etwikibooks 1 Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Kahe tulbaga paigutus, kujundatud tulemus. Ekraanipilt Opera brauserist. 0tqmnm0qh0zcgrtr9w74prlubbr83d9 CSS/Valideerimine 0 77 8400 8378 2015-10-03T18:32:51Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ''See peatükk peaks rääkima sellest, miks CSS-i valideerimine vajalik on, mis on selle head küljed ja tagasilöögid. Kena, kui saaksid kirjeldatud kõik Validaatori erinevad veateated.'' ==Välislingid== * [http://jigsaw.w3.org/css-validator/ CSS-i validaator] {{Navigatsioon|CSS|Meediaspetsiifilised stiilid|Selektorid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] qp207lkvtrlv54nbaei7pld20jhdyj5 CSS/Menüüde ehitamine 0 78 8374 5939 2015-10-02T19:49:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Menüüde ehitamine]] pealkirja [[CSS/Menüüde ehitamine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Enamik lehekülgi sisaldab endas mingisugust sorti menüüd, kuhu on koondatud olulisimad leheküljel navigeerimist võimaldavad lingid. Menüüd võivad olla nii horisontaalsed kui vertikaalsed, nii ühe- kui mitmetasandilised, neid võib olla vaid üks aga ka päris hulgem. Paljud "vana-kooli-lehed" paigutavad iga menüüelemendi eraldi tabelilahtrisse, samamoodi nagu tehakse ka kogu ülejäänud lehega. Tihtipeale asendatakse tekst tabelilahtrites piltidega ning igale pildile lisatakse eriline ''roll-over'' effekt - skript, mis vahetab esialgse pildi teise vastu, kui hiirekursor satub pildi peale, ning taastab esialgse pildi, kui kursor selle kohalt lahkub. Täiesti samaväärse efekti võib aga saavutada vaid oskuslikult CSS-i kasutades. Tegelikult taandub igasugune menüü oma põhiolemuselt üheks lihtsaks (järjestamata) loendiks, sest sisult on ju tegemist vaid ühe lihtsa linkide nimekirjaga. Lisaks võime oma loandile lisada ka pealkirja ja kapseldada selle ühe unikaalse id-ga div-i sisse. Näiteks nõnda: <pre> <div id="menyy"> <h1>Menüü</h1> <ul> <li><a href="link1.html">Link 1</a></li> <li><a href="link2.html">Link 2</a></li> <li><a href="link3.html">Link 3</a></li> <li><a href="link4.html">Link 4</a></li> </ul> </div> </pre> Välimus, mille me niiviisi saavutame pole arvatavasti see, mida ihkaksime, aga CSS-i abiga võime oma menüü välimust tundmatuseni muuta. Esimesena häirivad meid need mustad mummud, mis on vaikimisi iga loendi elemendi ees. Ringid võiksime asendada näiteks ruutudega, või mis veelgi parem, piltidega: <pre> #menyy ul { list-style-image: url("lilleke.png") } </pre> [[Pilt:CSS_menyyd_lilledega.png]] Võime aga kaotada need pildid/sümbolid sealt ka üleüldse: <pre> #menyy ul { list-style-type: none } </pre> ''(vahepealne osa vajab kirjutamist)'' Lõpptulemus: [[Pilt:CSS_menyyd_rollover.png]] CSS: <pre> #menyy { border: 2px solid #6c502c; border-bottom: none; font-family: Verdana, Arial, sans-serif; width: 160px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width: 150px; } #menyy h1 { color: #453520; padding: 2px 5px; margin: 0; font-size: larger; font-variant: small-caps; background-color: #e88e19; text-align: center; width: 156px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width: 146px; } #menyy ul { list-style-type: none; padding: 0; margin: 0; border-top: 2px solid #6c502c; } #menyy a { color: #6c502c; font-weight: bold; text-decoration: none; background-color: #e2c6a2; border-bottom: 2px solid #6c502c; display: block; padding: 2px 5px; width: 156px; voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; width: 146px; } #menyy a:hover { background-color: #6c502c; color: #e2c6a2; } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Häkid|Meediaspetsiifilised stiilid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] rw2ip4bh3ixq6e6yqo31xa82w6sqnbu Fail:CSS Pildiasendustehnikad eriline pealkiri.png 6 79 1423 2004-10-11T08:16:56Z Nene~etwikibooks 1 Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt wikitext text/x-wiki Teksti asendamiseks näitena kasutatav pilt 05xvpohj3v7g2cqh1tl7zcc8fc0k6wc CSS/Pildiasendustehnikad 0 80 8368 5943 2015-10-02T19:40:00Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Pildiasendustehnikad]] pealkirja [[CSS/Pildiasendustehnikad]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Teinekord ei piisa meil CSS-i poolt pakutavatest fondi sättimise vahenditest. Näiteks soovime me kasutada pealkirjana mingit erilise kujuga kalligraafilist kirja nagu näiteks järgmine tekst "Eriline pealkiri": [[Pilt:CSS_Pildiasendustehnikad_eriline_pealkiri.png]] Kui me määraksime oma pealkirjale CSS-ga sellise fondi, siis töötaks meie arvutis kõik kenasti, aga oleks naiivne loota, et ka kõigi meie lehekülje külastajate arvutisse see font installeeritud on (tegelikult ei saa me kindlad olla üheski konkreetses fondis). Üks võimalus oleks märkida atribuudi 'font-family' parameetriks fondifaili aadressi: <pre> h1#eriline { font-family: url("http://www.allthefonts.com/specialfont.ttf") } </pre> Aga '''seda ei peeta heaks tooniks''', ja lisaks võivad fondifailid olla suhteliselt suured. Ja veelkord: selline kasutajale pealesunnitud fontide allalaadimine on äärmiselt taunimisväärne tegevus ning ainukeseks mõeldavaks variandiks jääb teksti asendamine pildiga - pealegi ei pruugi me ju kasutada lihtsalt mingit fonti vaid hoopis näiteks mõnda fotot tekstiga või 3D programmiga renderdatud tähti, misiganes. Üheks variandiks, mis esimesena pähe kargab on panna pealkirja asemele 'img' element: <pre> <img src="eriline_pealkiri.png" alt="eriline pealki" /> </pre> Aga sellega me rikume struktuuri ja kujunduse lahus hoidmise põhimõtet, sest sedasi tehes me lisame leheküljele pildi, mis tegelikult omab vaid kujunduslikku tähtsust ning ühtlasi ei saa me enam lehekülje kujundust muuta ilma et viiksime sisse muutusi HTML-i. Seda me aga teha ei soovi. Õnneks on loodud mitmeid tehnikaid, mis võimaldavad HTML-i elemendi sisuks oleva teksti asendada pildiga. Ükski nendest tehnikatest pole ideaalne, ning juhul kui olete idealist, siis need võtted teile tõenäoliselt ei sobi, aga kuna me elame nagunii vigaste brauserite ja kohutavalt ebastandartsete veebilehtede maailmas, siis on need tehnikad siiski üsna süütud. ==FIR== Fahrner Image Replacement (FIR) on oma nime saanud selle meetodi looja Todd Fahrner'i järgi. Tehnika seisneb selles, et asendatava HTML-i elemendi sisse lisatakse üks ekstra 'span' element: <pre> <h1 id="eriline"><span>Eriline pealkiri</span></h1> </pre> Seejärel seatakse elemendi taustaks meie soovitud pilt ning seatakse elemendi kõrgus võrdseks pildi kõrgusega. Lisaks peidetakse 'span' sees asuv tekst. <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* pildi suurus */ height: 59px; } h1#eriline span { display: none } </pre> ===Plussid=== * Kui kasutaja on CSS välja lülitatud või ta kasutab brauserit, mis CSS-i ei toeta, siis näeb ta harilikku pealkirja. Kui CSS on lubatud, näidatakse hariliku pealkirja asemel pilti. * Lihtsus. ===Miinused=== * Ei tööta paljudes ekraanilugejates (ing. k. ''screenreader'' - vaegnägijatele mõeldud programm, mis loeb arvutiekraanilt teksti valjult ette). Sellel teemal on kirjutanud pikalt Joe Clark "A List Apart'i" artiklis [http://www.alistapart.com/articles/fir/ Facts and Opinion About Fahrner Image Replacement]. * Ei tööta siis kui kasutaja on piltide näitamise välja lülitanud, aga CSS on sisse lülitatud. Paljud kasutajad, kelle internetiühendus on aeglane või kes maksavad iga edastatud baidi pealt kasutavad aga tihti võimalust pilte mitte alla laadida, küll aga CSS-i. * Lisab HTML koodi mittesemantilist müra 'span' elemendi näol. ==LIR== Leahy/Langridge Image Replacement (LIR) on tehnika, mille mõtlesid üksteisest sõltumatult ja praktiliselt üheagselt välja Seamus Leahy ja Stuart Langridge. Selle võtte eesmärk oli vabaneda FIR-i vajadusest kasutada mittesemantilist 'span' elementi. Meetodi idee on äärmiselt lihtne: selle asemel, et peita tekst 'span'-i nähtamatuks muutmisega, seatakse elemendi kõrgus nulliks, pildi jaoks aga tehakse ruumi ülemise või alumise polstri suuruse määramisega. <pre> <h1 id="eriline">Eriline pealkiri</h1> </pre> <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* teksti peitmine */ height: 0; overflow: hidden; /* pildi suurus */ padding-top: 59px; } </pre> See meetod töötab kenasti kõigis uuemates brauserites, ent IE5 vigase box-modeli tõlgenduse tõttu ei ilmu seal midagi nähtavale. Õnneks aitab meid vastav [[CSS:Häkid|häkk]], mida kasutades meie kood omandab alljärgneva kuju ja hakkab ka IE5-s kenasti tööle. <pre> h1#eriline { background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; padding-top: 59px; overflow: hidden; /* Väärtus IE5-le */ height: 59px; /* IE box-model hack */ voice-family: "\"}\""; voice-family:inherit; /* Väärtus teistele brauseritele */ height: 0; } </pre> ===Plussid=== * CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja. * Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud. * Puudub vajadus mittesementilise 'span' elemendi järgi. ===Miinused=== * Ei tööta juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud. * Vajab mõne olulise brauseriga (IE5) töötamiseks häkki. ==text-indent meetod== Selle meetodi autoriks on Mike Rundle. Üldpõhimõte on sama FIR-il, aga kõrguse nullimise asemel kasutatakse siin teksti taandamist nii kaugele, et see kaob vaateväljast. <pre> <h1 id="eriline">Eriline pealkiri</h1> </pre> <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* teksti peitmine */ text-indent: -9000px; /* pildi suurus */ height: 59px; } </pre> Ka siin tekib probleem IE5-ga, mis koos teksti negatiivse taandamisega liigutab kaasa ka taustapildi. Üheks võimaluseks on paigutada see element absoluutselt positsioneeritud konteineri sisse, aga mõistagi pole see variant kaugeltki alati vastuvõetav. Teine võimalus oleks ära jätta 'no-repeat' ning taandada teksti mingi arvu pildipikkuste jagu ja ühtlasi fikseerida ka elemendi laius. Näiteks nõnda: <pre> h1#eriline { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: repeat-x; /* selle võib ka üldse ära jätta */ /* teksti peitmine -10x560px */ text-indent: -5600px; /* pildi suurus */ height: 59px; width: 560px; } </pre> ===Plussid=== * CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja. * Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud. * Puudub vajadus mittesementilise 'span' elemendi järgi. * Lõplik lahendus on pigem kompromiss brauserite vahel, kui tõeline häkk. ===Miinused=== * Ei tööta juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud. ==Katmise meetod== See tehnika püüab vältida kõigis eelnevates sisalduvat puudust, ning tulla vastu neile kasutajatele, kes on oma brauseril pildid välja lülitanud. Idee seisneb selles, et koodile lisatakse üks tühi 'span' element, millele määratakse taust, ning läbi absoluutse positsioneerimise kaetakse sellega tekst (absoluutselt positsioneeritud elemendid asuvad teadagi "kõrgemal" kui muud elemendid). Kui mingil põhjusel pilti ei laeta, siis jääb 'span'-i läbipaistvuse tõttu nähtavale harilik pealkiri, pildi laadimisel aga kaetakse see. <pre> <h1 id="eriline"><span></span>Eriline pealkiri</h1> </pre> <pre> h1#eriline { /* pildi suurus */ width: 560px; height: 59px; /* väärtuse 'relative' läbi hakkab selle elemendi sees absoluutne positsioneerimine toimuma selle elemendi suhtes */ position: relative; } h1#eriline span { /* taustapilt */ background-image: url("eriline_pealkiri.png"); background-repeat: no-repeat; /* positsioneerimine */ position: absolute; left: 0; top: 0; /* pildi suurus */ width: 560px; height: 59px; } </pre> ===Plussid=== * CSS-i toetuse puudumisel näeb kasutaja harilikku pealkirja. * Ekraanilugemistarkvara (''screenreader'') loeb teksti ette hoolimata sellest, et silma eest on ta peidetud. * Lõplik lahendus on pigem kompromiss brauserite vahel, kui tõeline häkk. * Töötab juhul, kui CSS on sisse lülitatud, aga pildid välja lülitatud. ===Miinused=== * Lisab HTML koodi mittesemantilist müra 'span' elemendi näol. ==Kokkuvõte== Pildiasendustehnikaid ja nende variatsioone on veel palju-palju rohkem kui siin kirjeldatud, aga kõigil neil on vähemalt üks arvestatav viga ning halvemal juhul rohkem. Kindlasti ei tasuks kasutada FIR-i, mis on küll kõige vanem ja ka kõige lihtsam, kuid sisaldab liialt palju puudusi. Järgnevalt, kui oleme FIR-i kõrvale jätnud tuleb meil kaaluda, kas meile on olulisem, et meie koodis poleks mittesemantilisi tühjasid 'span' elemente või see, et meie lehekülge saaksid kasutada ka aeglase modemiühendusega kliendid, kes on brauseril piltide allalaadimise keelanud. Kui otsustame esimese valiku kasuks, siis on meil valida LIR-i ning text-indent meetodi vahel, kui aga kaldume teisele poolele, siis jääb meile katmise võimalus. See valik pole kerge ning mõnel juhul võime valida hoopis taolistest tehnikatest loobumise, aga see valik jääb igaühe enda teha, seni kuni näiteks brauserid ei hakka toetama hetkel loomisel olevat standardit CSS 3, aga see aeg on mägede taga. {{Navigatsioon|CSS|Float|Häkid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 1emv6we2eq3csmse0ixgidojsf4ije5 CSS/Raamide imitatsioonid 0 81 8356 5946 2015-10-02T19:38:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Raamide imitatsioonid]] pealkirja [[CSS/Raamide imitatsioonid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Raamide head ja vead== Väga paljudel veebilehtedel on kasutuses raamid (ing. k. ''frames''), mis kujutavad endast konteinereid, mille sees asub teine, pea täiesti iseseisev lehekülg. Raamidele saab anda nimed ning linkidele on võimalik määrata atribuudiga 'target' millises raamis viidatud lehekülg avatakse. Sellisel kombel on üsna lihtne konstrueerida lehekülgi, mis koosnevad muutumatust osast (logo, menüü jms) ning muutuvast osast, milleks on raam. Veebilooja elu muutub seeläbi lihtsamaks, sest ta peab looma vaid ühe faili, mis sisaldab menüüd, logo ja raami, ning siis võib ta teha lugematu hulga faile, mis on mõeldud avamiseks raami sees. Seeläbi pääseb lehe looja kas siis a) tüütust korduva koodi kopeerimisest või b) keerukast dünaamilise lehekülje programmeerimisest. Seepärast on raamide kasutamine väga populaarne. Kuid raamid tekitavad ka üksjagu probleeme. Esiteks pole raamid toetatud kõigi brauserite poolt, õieti on nad praktiliselt kõigis tänapäeval kasutuses olevates brauserites toetatud, ent paljudel juhtudel muudavad raamid lehekülje raskesti kasutatavaks, et mitte öelda kasutamiskõlbmatuks. Näiteks raamidega lehe avamisel võib selline brauser küsida, kas soovid näha raami "sisu" või raami "menüü"? Halvemal juhul pakutakse valida raamide "parem" ja "vasak" või veel halvemal juhul "foo" ja "bar" vahel. Kui kasutaja valib "sisu", siis näeb ta lehel olevat teksti, aga ei tea midagi sellest, et kusagil teises raamis peaks olema hulk linke. Kui aga valitakse menüü, siis nähakse linkide loetelu, aga nägemata jääb esileht, kus võivad olla näiteks firma puhul päeva parimad pakkumised. Teiseks ei armasta raamisid ka need kasutajad, kes vaatavad veebi läbi raamidega ilma probleemideta toime tulevate brauserite. Nende jaoks on ebamugav, et nad ei saa harjunud kombel kasutada brauseri kerimisriba vaid peavad kasutama raami(de) kerimisriba(sid). Paljuski on see juba maitse küsimus aga suuresti tingitud ka sellest, et raame kasutatakse tihtipeale seal, kuhu nad ei sobi. ==Raamid CSS-ga, kas paremad raamid?== CSS annab meile võimaluse luua väljanägemiselt raamide sarnase funktsionaalsusega objekte. Näiteks määratakse lehekülje sisuosale kindel kõrgus ning juhul kui tekst ületab määratud kõrguse tekitatakse servale kerimisriba: <pre> div#sisu { height: 400px; overflow: auto; } </pre> Välimuselt saavutatakse sama efekt, mis raamide kasutamisel, aga lehekülg jääb kasutatavaks ka siis, kui brauser CSS-i ei toeta, sest siis kuvatakse lihtsalt kogu tekst tema täies pikkuses. Seega ei teki ühegi brauseriga lehekülje kasutamisel selliseid probleeme nagu raamide puhul. ===Millal kasutada?=== Peamiselt tekib vajadus selliste "raamide" järele siis, kui meil on tarvis, et tekst jääks teatud kindlatesse raamidesse (loogiline, kas pole). Näiteks kui meie veebileht esitab koodinäiteid, mille puhul reeglina reamurdmist ei kasutata, siis soovime end ehk relvastada olukorra vastu, kus mõni üksik pikk koodirida venitab meie lehe inetult kümme korda laiemaks. Selleks puhuks pole vaja muud, kui määrata näiteks elemendile 'pre' maksimaalne laius ning sellest üleminekul nõuda horisontaalse kerimisriba tekkimist. ==Ülevoolamine: overflow== Väärtus: '''visible''' | '''hidden''' | '''scroll''' | '''auto''' | '''inherit''' Parameeter '''overflow''' määrab, mis juhtub kasti sisuga, kui see on suurem kui kasti fikseeritud mõõtmed. Kasti sisu all peame reeglina silmas teksti, aga see võib olla ka näiteks pilt või mõni muu objekt. Kasti suuruse saame fikseerida parameetritega 'width' ja 'height'. Väärtustel on järgmine tähendus: '''visible''' - tekst voolab üle kasti piirjoonte. See väärtus on kasutusel vaikimisi. '''NB!''' MS Internet Explorer tõlgendab seda väärtust valesti ning hoopis suurendab kasti proportsioone, et mahutada kogu sisu. Õnneks määrame harilikult fikseeritud suurusega kastidel overflow-le mõne muu väärtuse. '''hidden''' - tekst, mis peaks üle servade voolama, peidetakse. [[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow a.png]] '''scroll''' - kastile lisatakse horisontaalne ja vertikaalne kerimisriba. Kui sisu ei mahu kasti ära, siis saab seda nähtavale tuua üles-alla/paremale-vasakule kerides. '''auto''' - nagu 'scroll', aga horisontaalne ja/või vertikaalne kerimisriba paigutatakse vastavalt vajadusele. [[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png]] {{Navigatsioon|CSS|Loendid|Objektide tüübid}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] f3csq7vykqqksvs09i9o4k1m2vu1z6a Fail:CSS Positsioneerimine suhteline positsioneerimine.png 6 82 1426 2004-10-11T21:10:31Z Nene~etwikibooks 1 Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. wikitext text/x-wiki Näide suhtelise positsioneerimise kohta. Ekraanipilt võetud Opera brauserist. elsnghdcarkgur25266yorkng027wq0 Fail:CSS Raamide imitatsioonid overflow a.png 6 83 1427 153 2004-10-13T13:36:54Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki overflow: visible; ning overflow: hidden; Ekraanipilt võetud Mozilla brauserist, koos pildiga: [[Pilt:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png]] Piltide loomiseks kasutatud kood: CSS: <pre> body { font: xx-small Verdana, sans-serif } p { margin: 0.5em 0.5em; text-indent: 1.5em } div { height: 108px; border: solid 1px #336633; width: 300px; background: #99cc66; margin: 1em 0; } #visible { overflow: visible } #hidden { overflow: hidden; margin-top: 12em } #scroll { overflow: scroll } #auto { overflow: auto } </pre> HTML: <pre> <div id="visibe"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> <div id="hidden"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> <div id="scroll"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> <div id="auto"> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adipiscing elit. Quisque tellus arcu, porttitor a, commodo eu, congue in, nibh. Integer quis lectus. Vestibulum et ipsum. Nullam sit amet mauris. Nulla faucibus porttitor tellus. Donec condimentum dolor in eros. Vivamus neque mauris, sodales sit amet, imperdiet vitae, scelerisque ac, velit. Maecenas hendrerit tempus sapien. In porttitor, lacus sit amet hendrerit ornare, lorem mauris ultrices felis, eu adipiscing augue lorem ut nisl. Vestibulum turpis. Quisque bibendum ante quis est. Vestibulum aliquam molestie eros. Phasellus dignissim diam et nisl. Nulla facilisi. Sed sed magna. Ut dolor. Praesent tempor leo vitae risus. In hac habitasse platea dictumst. Aenean sed sem eu erat volutpat consectetuer. Mauris vel wisi venenatis purus dignissim laoreet.</p> </div> </pre> m2g99u3xqbg35yvtohjw1x6og6xcuz7 Fail:CSS Raamide imitatsioonid overflow b.png 6 84 1428 2004-10-13T13:31:46Z Nene~etwikibooks 1 overflow: scroll; ja overflow: auto; wikitext text/x-wiki overflow: scroll; ja overflow: auto; 0y5wil5zmu26pt95unmxb4mdbly18o1 CSS/Meediaspetsiifilised stiilid 0 85 8376 5938 2015-10-02T19:49:41Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Meediaspetsiifilised stiilid]] pealkirja [[CSS/Meediaspetsiifilised stiilid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Erinevad meediad kasutvad erinevaid väljendusvorme. Presentatsioonis, mida näidatakse suurele seinale, kasutatakse suurt rasvast teksti ning tugevat kontrasti. Veebilehel püüeldakse mahedate värvide ning kasutatakse reeglina mõnda ekraanilt kergesti loetavat sans-serif fonti. Trükitud materjalides seevastu kirjutatakse paberi ja tindi kokkuhoiu pärast võimalikult tihedalt ning väikeselt, kasutades peamiselt musta värvi valgel taustal ning tüüpilisi serifitega trükifonte. CSS pole mõeldud üksnes veebilehtede ning ekraanil kuvamise tarbeks, ehkki see on ta peamine sihtkoht. CSS-ga saab samavõrd hästi disainida ka trükiseid ja esitlusi ning isegi kõnesüntesaatori tonaalsust. Näiteks ühe tüüpiline veebileht koos oma kujundusega pole reeglina just kõige sobivam materjal printimiseks: lillelised taustad, gradiendid, kahkjasrohekas tekst jms. See ei lähe kohe mitte. Õnneks pakub CSS meile võimaluse määrata, milliseid stiile millise meedia puhul kasutada ning me võime oma veebilehe koodis öelda, et sel juhul kui see dokument läheb printerisse, siis kasuta hoopis ühte teist stiililehte, mis on meil kohandatud täpselt printimise tarbeks. ==Meediatüüpide määratlemine== Meediatüübi määratlemiseks on mitmeid mooduseid: * Meedia määratlemine '''HTML-dokumendis stiililehe linkimisel'''. Selle meetodi eeliseks on, et vastavad stiililehed laetakse alla alles siis kui nende järgi on vajadus. Näiteks prinditava meedia stiilidega CSS-fail laetakse alla alles siis, kui dokumenti printima hakatakse. <pre> <link rel="stylesheet" type="text/css" media="screen" href="foo.css" /> <link rel="stylesheet" type="text/css" media="print, handheld" href="bar.css" /> <link rel="stylesheet" type="text/css" media="projection" href="foobar.css" /> </pre> * Meedia määratlemine importimisel '''@import'''-konstruktsiooniga. <pre> @import url("foo.css") print; </pre> * Meedia määratlemine '''@media'''-konstruktsiooniga. Vastavale meediale spetsiifilised stiilid kirjutatakse vastava @media-bloki sisse. <pre> @media print { body {font-family: "Times New Roman", sans-serif } a {color: black; font-style: italic } } </pre> ==Meediatüübid== * '''all''' - Kõik meediatüübid. * '''braille''' - Kombitavat pimedate kirja (braille) genereerivad seadmed. * '''embossed''' - Pimedate kirja lehekülgede kaupa trükkivad seadmed. * '''handheld''' - Kaasaskantavad, tüüpiliselt väikse ekraaniga ning aeglase ühendusega, seadmed (pihuarvutid, mobiiltelefonid). * '''print''' - Trükitav materjal, lehekülgede kaupa esitatav. * '''projection''' - Esitlused, presentatsioonid. * '''screen''' - Peamiselt värvilised arvutiekraanid. * '''speech''' - Kõnesüntesaatorid. * '''tty''' - Ettemääratud suurusega sümboliruudustikud nagu terminalide ning teletaibi ekraanid. Idee poolest peaks see meediatüüp kehtima selliste brauserite nagu lynx puhul. * '''tv''' - Teleritüüpi seadmed (madal resolutsioon, värvid, piiratud kerimisvõimalused, heli). {{Navigatsioon|CSS|Menüüde ehitamine|Valideerimine}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 63xjcsqa81wxsi1yp4jo3k6em7wmw6o CSS/Float 0 86 8366 5796 2015-10-02T19:39:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Float]] pealkirja [[CSS/Float]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ''(Selle peatüki sisu vajab veel kirjutamist.)'' {{Navigatsioon|CSS|Paigutused|Pildiasendustehnikad}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] ede5zbjhtq9bk594tvukbff1n4hrjev Fail:CSS menyyd lilledega.png 6 87 1431 2004-11-22T19:24:12Z Nene~etwikibooks 1 Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst. wikitext text/x-wiki Ekraanipilt lilledega kaunistatud menüüst. 8ua22yjbrg4igrshtjjt21dy7sp49sk Fail:CSS menyyd rollover.png 6 88 1432 2004-11-22T20:02:58Z Nene~etwikibooks 1 Rollover menüü CSS-i abiga wikitext text/x-wiki Rollover menüü CSS-i abiga gqlo66lk4wtt0tta619eopuu24b1cut HTML/Doctype 0 89 8294 6392 2015-10-02T16:30:15Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Doctype]] pealkirja [[HTML/Doctype]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==HTML 4.01== HTML 4.01 on viimane HTML-i spetsifikatsioon. HTML-i edasise arendamisega enam ei tegeleta ning soovitav on üleminek XHTML-ile. Paljudesse süsteemidesse on HTML aga väga tihedalt sisse põimitud ning sel puhul on mugavam kasutada HTML 4.01 deklaratsioone kui hakata kogu süsteemi ümber ehitama. ===HTML 4.01 Strict=== <pre> <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd"> </pre> See dokumenditüüp on, nagu nimigi ütleb, kõige rangem HTML 4.01 DTD. Kõik kujundamiseks mõeldud spetsiaalsed atribuudid selles puuduvad ning kujundus tuleks luua üksnes stiililehtede abiga. ===HTML 4.01 Transitional=== <pre> <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd"> </pre> See dokumenditüüp on kõige lõdvema reeglistikuga HTML-i dokumenditüüpidest. Mõeldud üleminekuks valideeruvale/standadsele HTML-ile. Siin on lubatud kõik levinud lehekülje välimust määravad elemendid ja atribuudid. ===HTML 4.01 Frameset=== <pre> <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Frameset//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/frameset.dtd"> </pre> Seda dokumenditüüpi tuleks kasutada vaid juhul, kui kasutatakse lehekülje osadeks jagamiseks raame (''frames''). ==XHTML 1.0== ===XHTML 1.0 Strict=== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> </pre> Sama, mis HTML 4.01 Strict. ===XHTML 1.0 Transitional=== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd"> </pre> Sama, mis HTML 4.01 Transitional. See dokumenditüüp on kõige lõdvema reeglistikuga XHTML-i dokumenditüüpidest. Mõeldud üleminekuks HTML-ist XHTML-ile. Siin on lubatud kõik levinud lehekülje välimust määravad elemendid ja atribuudid. ===XHTML 1.0 Frameset=== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Frameset//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-frameset.dtd"> </pre> Sama, mis HTML 4.01 Frameset. ==XHTML 1.1== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.1//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml11/DTD/xhtml11.dtd"> </pre> See dokumenditüüp on HTML 1.0-i edasiarendus - modulaarne XHTML. Siin on erineva funktsiooniga elemendid jagatud erinevatesse moodulitesse (näiteks on seal teksti, hüperteksti, linkide ja loendite moodulid). Dokumente XHTML 1.1 ja järgnevas XHTML Basic formaadis ''tuleb'' edastada kui "application/xhtml+xml", mitte kui "text/html". See tähendab, et brauser peab sellist tüüpi faili käsitlema kui ranget xml-i, mis tähendab, et iga väiksemagi vea puhul dokumenti ei kuvata. Sellest pole muidugi häda - me oleme võimelised looma täiesti korrektset html-i, aga suur probleem on selles, et kõige levinum brauser MS IE ei mõista "application/xhtml+xml"-mime-tüüpi üleüldse veebilehena näidata ning seega pole vähemalt hetkel eriti praktiline XHTML 1.1 või XHTML Basic dokumenditüüpi kasutada. ==XHTML Basic== <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML Basic 1.0//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml-basic/xhtml-basic10.dtd"> </pre> XHTML Basic on minimaalne komplekt XHTML-i vahendeid (elemente ja parameetreid). Keerukamad konstruktsioonid nagu näiteks teisi tabeleid sisaldavad tabelid ja ''inline'' stiilid pole lubatud. Dokumenditüüp on mõeldud eelkõige mitmete väiksemate riistvaraliste võimalustega aparaatidele (pihuarvutid, mobiiltelefonid) veebi kättesaadavaks tegemiseks. [[Kategooria:HTML]] jchfn4vjff8y67bpu4896500h01m31e Fail:HTML iso-8859-1.png 6 90 1434 2004-12-09T20:44:34Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-10.png 6 91 1435 2004-12-09T20:46:54Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-11.png 6 92 1436 2004-12-09T20:59:35Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-13.png 6 93 1437 2004-12-09T21:00:07Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-14.png 6 94 1438 2004-12-09T21:01:48Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-15.png 6 95 1439 2004-12-09T21:05:24Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-2.png 6 96 1440 2004-12-09T21:06:14Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-3.png 6 97 1441 2004-12-09T21:06:43Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-4.png 6 98 1442 2004-12-09T21:07:24Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-5.png 6 99 1443 2004-12-09T21:08:04Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-6.png 6 100 1444 2004-12-09T21:10:41Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-7.png 6 101 1445 2004-12-09T21:12:14Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-8.png 6 102 1446 2004-12-09T21:13:06Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML iso-8859-9.png 6 103 1447 2004-12-09T21:15:03Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:HTML ASCII.png 6 104 1448 2004-12-09T21:49:43Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 HTML/Kodeering 0 105 8302 6999 2015-10-02T16:30:54Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Kodeering]] pealkirja [[HTML/Kodeering]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Kõige suuremat segadust külvab HTML-i loomise juures kasutatav tähestik ehk kodeering; inglise keeles ''encoding'' või ''character set''. ==Mis asi see kodeering siis ikkagi on?== Alustuseks ei tee paha meelde tuletada mõningaid arvutialaseid baasteadmisi. Ühte tähemärki on arvutis juba ammust aega üles märgitud ühe baidiga. Üks bait koosneb kaheksast bitist ja seega saab bait omada 256 erinevat väärtust, näiteks arvud 0 kuni 255 või arvud -127 kuni 128. Seega saame me ühe baidiga märkida üles maksimaalselt 256 erinevat tähte. Kodeering polegi mitte midagi muud keerukamat, kui üks teatav standard, mis määrab, millisele baidile milline täht vastab. Näiteks väärtusele 65 vastab A, väärtusele 66 vastab B jne. Näib lihtne, aga keerukaks muudab asjalood tõik, et erinevaid kodeeringustandardeid on päris priske ports ning mitte üheski neist ei vasta iga bait mõnele konkreetsele kirjamärgile ning mis kõige hullem: 256 tähte on lootusetult vähe, et üles märkida kõik maailmas kasutatavad sümbolid (isegi kui hieroglüüfid välja jätta). Järgnevalt vaatleme lähemalt mitmesuguseid tuntumaid kodeeringuid. ==ASCII== Kuna arvutid hakkasid arenema ja laiemalt levima kõigepealt just ingliskeelses maailmas, siis on ka arusaadav, et esimestes kasutusele võetud kodeeringutes olid peaasjalikult esindatud inglise keele tähestik, numbrid ja kirjavahemärgid. '''ASCII''' (''American Standard Code for Information Interchange'') on rangelt seitsmebitine koodistik (väärtused 0..127), kus pole küll ruumi ühelegi mitte-inglise sümbolile, kuid see-eest nende peale, mis seal on, võib alati kindel olla. * Esimesed 32 kohta ASCII kooditabelis omavad mitmesuguseid eritähendusi nagu näiteks reavahetus ja süsteemi kellahelin. * Kohtadel 48 kuni 57 on numbrid 0 kuni 9. * Kohtadel 65 kuni 90 on suurtähed A..Z. * Kohtadel 97 kuni 122 on väiketähed a..z. * Ülejäänud positsioonidel asuvad kirjavahemärgid. <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">ASCII</th><tr><th></th><th>x0</th><th>x1</th><th>x2</th><th>x3</th><th>x4</th><th>x5</th><th>x6</th><th>x7</th><th>x8</th><th>x9</th><th>xA</th><th>xB</th><th>xC</th><th>xD</th><th>xE</th><th>xF</th> <tr><th>0x</th><td style="text-decoration:underline" title="Null">NUL<td style="text-decoration:underline" title="Start of Heading">SOH<td style="text-decoration:underline" title="Start of Text">STX<td style="text-decoration:underline" title="End of Text">ETX<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission">EOT<td style="text-decoration:underline" title="Enquiry">ENQ<td style="text-decoration:underline" title="Acknowledge">ACK<td style="text-decoration:underline" title="Bell">BEL<td style="text-decoration:underline" title="Backspace">BS<td style="text-decoration:underline" title="Horizontal Tab">TAB<td style="text-decoration:underline" title="Line Feed">LF<td style="text-decoration:underline" title="Vertical Tab">VT<td style="text-decoration:underline" title="Form Feed">FF<td style="text-decoration:underline" title="Carriage Return">CR<td style="text-decoration:underline" title="Shift Out">SO<td style="text-decoration:underline" title="Shift In">SI <tr><th>1x</th><td style="text-decoration:underline" title="Data Link Escape">DLE<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 1">DC1<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 2">DC2<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 3">DC3<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 4">DC4<td style="text-decoration:underline" title="Negative Acknowledge">NAK<td style="text-decoration:underline" title="Synchronous Idle">SYN<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission Block">ETB<td style="text-decoration:underline" title="Cancel">CAN<td style="text-decoration:underline" title="End of Medium">EM<td style="text-decoration:underline" title="Substitute">SUB<td style="text-decoration:underline" title="Escape">ESC<td style="text-decoration:underline" title="File Separator">FS<td style="text-decoration:underline" title="Group Separator">GS<td style="text-decoration:underline" title="Record Separator">RS<td style="text-decoration:underline" title="Unit Separator">US <tr><th>2x</th><td style="text-decoration:underline" title="Space Character">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x</th><td>0<td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x</th><td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x</th><td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x</th><td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x</th><td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td>}<td>~<td style="text-decoration:underline" title="Delete">DEL </table> ==ISO 8859 perekond== Kõik selle perekonna kodeeringud täiendavad standardset ASCII tähestikku võttes kasutusse ka kaheksanda biti ja määrates seega tähenduse ülejäänud 128-le väärtusele (kohad 128 kuni 255). Eestikeelses tekstis läheb lisaks ASCII-s määratud sümbolitele tarvis veel 12 tähemärki (Õ, Ä, Ö, Ü, Š, Ž, õ, ä, ö, ü, š ja ž). Eesti keele vajadused rahuldavad neli ISO-8859 kodeeringut: [[HTML:ISO 8859-4|ISO 8859-4]], [[HTML:ISO 8859-10|ISO 8859-10]], [[HTML:ISO 8859-13|ISO 8859-13]], [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]]. Viimane neist, '''ISO 8859-15 on Eest riigi poolt sätestatud kui ametlik eesti keele ISO 8859 kodeering'''. Ehkki sobilikud tuleb ka nende hulgast valida üks kodeering ja selle juurde jääda, sest kuigi täpitähed asuvad samadel positsioonidel, siis tähed Š, Ž, š ja ž on alati erinevates kohtades. Mõned nendest ülejäänud ISO-8859 kodeeringutest on üsna lähedal eesti keele vajadustele ning esmapilgul võib tunduda, et vastav kodeering sobib. Kodeeringutes [[HTML:ISO 8859-1|ISO 8859-1]], [[HTML:ISO 8859-9|ISO 8859-9]] ja [[HTML:ISO 8859-14|ISO 8859-14]] on olemas kõik täpitähed, aga puuduvad susisevad häälikud (Š, Ž, š ja ž). Kodeeringutes [[HTML:ISO 8859-2|ISO 8859-2]] ja [[HTML:ISO 8859-6|ISO 8859-16]] on olemas kõik vajaminevad tähed peale Õ ja õ. ===ISO 8859 perekonna kooditabelid=== * [[HTML:ISO 8859-1|ISO 8859-1]] ehk ''Latin 1'' * [[HTML:ISO 8859-2|ISO 8859-2]] ehk ''Latin 2'' * [[HTML:ISO 8859-3|ISO 8859-3]] ehk ''Latin 3'' ehk ''Lõuna Euroopa'' * [[HTML:ISO 8859-4|ISO 8859-4]] ehk ''Latin 4'' ehk ''Põhja Euroopa'' * [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] ehk ''Kirillitsa'' * [[HTML:ISO 8859-6|ISO 8859-6]] ehk ''Araabia'' * [[HTML:ISO 8859-7|ISO 8859-7]] ehk ''Kreeka'' * [[HTML:ISO 8859-8|ISO 8859-8]] ehk ''Heebrea'' * [[HTML:ISO 8859-9|ISO 8859-9]] ehk ''Latin 5'' ehk ''Türgi'' * [[HTML:ISO 8859-10|ISO 8859-10]] ehk ''Latin 6'' * [[HTML:ISO 8859-11|ISO 8859-11]] ehk ''Tai'' * [[HTML:ISO 8859-13|ISO 8859-13]] ehk ''Latin 7'' ehk ''Balti segu'' * [[HTML:ISO 8859-14|ISO 8859-14]] ehk ''Latin 8'' ehk ''Keldi'' * [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] ehk ''Latin 9'' ehk ''Latin 0'' * [[HTML:ISO 8859-16|ISO 8859-16]] ehk ''Latin 10'' ehk ''Kagu Euroopa'' Nimekirjast puudub ISO 8859-12, mida ei eksisteerigi. Antud number oli ajutiselt korraga kasutusel kahe erineva kooditabeli ettepaneku poolt. ===Näited kodeeringute segamisest=== Järgnevalt toome paar näidet selle kohta, mis võib juhtuda näiteks siis, kui HTML dokumendi kodeering valesti määrata. Olgu meil üks eestikeelne luuletus, mis on salvestatud [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] kodeeringus ja näeb sama kodeeringuga vaadates välja järgmine: ''Igav liiv ja tühi väli,''<br /> ''taevas pilvine;''<br /> ''jõuan tulles metsa äärde,''<br /> ''tuleb nõmmetee.'' ''Pedak heleroheline,''<br /> ''kask kuldkollane!''<br /> ''Nõmm on sügisele''<br /> ''langend kaenlasse.'' Vaadates sama teksti aga venekeelsele tähestikule mõeldud [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeeringuga on täpitähed asendunud aga kirillitsa märkidega: ''Igav liiv ja tќhi vфli,''<br /> ''taevas pilvine;''<br /> ''jѕuan tulles metsa ффrde,''<br /> ''tuleb nѕmmetee.'' ''Pedak heleroheline,''<br /> ''kask kuldkollane!''<br /> ''Nѕmm on sќgisele''<br /> ''langend kaenlasse.'' Ning vastupidi. Kirjutades venekeelse luuletuse [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeeringus: ''Я вас любил: любовь еще, быть может,''<br /> ''В душе моей угасла не совсем;''<br /> ''Но пусть она вас больше не тревожит;''<br /> ''Я не хочу печалить вас ничем.'' ''Я вас любил безмолвно, безнадежно,''<br /> ''То робостью, то ревностью томим;''<br /> ''Явас любил так искренно, так нежно,''<br /> ''Как дай вам бог любимой быть другим.'' ja avades selle [[HTML:ISO 8859-15|ISO 8859-15]] kodeeringuga, on tulemus täiesti loetamatu: ''Ï ÒÐá ÛîÑØÛ: ÛîÑÞÒì ÕéÕ, Ñëâì ÜÞÖÕâ,''<br /> ''² ÔãèÕ ÜÞÕÙ ãÓÐáÛÐ ÝÕ áÞÒáÕÜ;''<br /> ''œÞ ßãáâì ÞÝÐ ÒÐá ÑÞÛìèÕ ÝÕ âàÕÒÞÖØâ;''<br /> ''Ï ÝÕ åÞçã ßÕçÐÛØâì ÒÐá ÝØçÕÜ.'' ''Ï ÒÐá ÛîÑØÛ ÑÕ×ÜÞÛÒÝÞ, ÑÕ×ÝÐÔÕÖÝÞ,''<br /> ''ÂÞ àÞÑÞáâìî, âÞ àÕÒÝÞáâìî âÞÜØÜ;''<br /> ''ÏÒÐá ÛîÑØÛ âÐÚ ØáÚàÕÝÝÞ, âÐÚ ÝÕÖÝÞ,''<br /> ''ºÐÚ ÔÐÙ ÒÐÜ ÑÞÓ ÛîÑØÜÞÙ Ñëâì ÔàãÓØÜ.'' ==Kodeeringud kirillitsa tarbeks== Spetsiifilisematest kooditabelitest on Eestis kindlasti põhjust rääkida nendest, mida tarvitatakse kirillitsa kirjapanekuks. Ehkki ka eelmises peatükis tutvustatud [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] kodeering on mõeldud kirillitsa tarbeks on sellest oluliselt populaarsemad KOI8-R, KOI8-U ja Windows-1251. Vene keeles on lühendi KOI8 tähendus Код Обмена Информацией, 8 бит. Erinevalt ISO 8859-5 ja Windows-1251 koodistikust on KOI8 puhul kirillitsa tähed järjestatud võimalikult lähedaselt ladina alfabeedile. Sellise järjestuse eeliseks on, et kui eemaldada viimane bitt, siis muutub kirillitsas kirjutatud tekst arusaadavaks ASCII terminali ekraanil. Näiteks fraasist "Русский Текст" saab fraas "rUSSKIJ tEKST". ===Kirillitsat kasutavad kooditabelid=== * [[HTML:ISO 8859-5|ISO 8859-5]] (vähekasutatud ja puudustega) * [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]] - vene ja bulgaaria keel * [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]] - ukraina keel * [[HTML:Windows-1251|Windows-1251]] - ungari keel ==Unicode== Kõik eelpoolkirjeldatud kodeeringud kannatavad ühe tõsise puuduse all - neid kasutades pole vähimatki võimalust kirjutada ühel leheküljel kahes vähegi erineva tähestikuga keeles - isegi niivõrd triviaalset asja, nagu eesti-vene sõnaraamat, on täiesti võimatu koostada. Appi tuleb internatsionaliseerijate kõige suurem sõber - unicode. '''Unicode''' on tõsiselt ambitsioonikas projekt, mille eesmärk on ühte kodeeringusse paigutada kõik maailmas kasutatavad või kasutusel olnud sümbolid. Seal on ruumi kirillitsale ja ruunidele, hieroglüüfidele ja rooma numbritele ja palju palju enam. Teoreetiliselt mahutab unicode-i tähestik 2<sup>20</sup> + 2<sup>16</sup> erinevat sümbolit, mida peaks olema piisavalt (täpselt 1&nbsp;114&nbsp;112 ehk veidi üle miljoni). Hetkel on kasutuses veidi üle 96&nbsp;000 märgi ning unicode on maailma kõige täielikum kodeering. Unicode-i kirjapanekuks on kasutusel mitmesuguseid kaardistusi, tuntud kui UTF (''Unicode Transformation Format''). Nende seas on UTF-32, UTF-16, UTF-8 ja UTF-7, kusjuures numbrid näitavad, kui mitu bitti on minimaalselt tarvis ühe tähemärgi kirjapanekuks. UTF-32 puhul kasutatakse iga sümboli jaoks 32 bitti ehk 4 baiti, ülejäänute puhul on sümboli kirjapanekuks vajalike baitide arv erinev. Hoolimata mitmetest tehnilistest raskustest on unicode saavutanud domineeriva positsiooni operatsioonisüsteemides. Microsoft Windows NT ning selle järglased Windows 2000 ja Windows XP kasutavad laialdaselt UTF-16 kodeeringut. UNIX-i laadsed operatsioonisüsteemid nagu GNU/Linux, BSD ja Mac OS X kasutavad mitmekeelse teksti tarbeks UTF-8 kodeeringut. Veebis omab unicode erilist tähtsust, sest kõik moodsad brauserid kasutavad sisemiselt unicode-i ning on seega (vastavate fontide olemasolul) võimelised kuvama lehekülgi kõigis maailma keeltes. XML-i ja XHTML-i vaikimisi kodeeringuks on määratud UTF-8 ning unicode-i kasutamist soovitab ka W3C. Ka käesolev lehekülg ja kogu Wikibooks-i ja Wikipedia leheküljestikud kasutavad unicode-i. * [[HTML:UTF-7|UTF-7]] * [[HTML:UTF-8|UTF-8]] * [[HTML:UTF-16|UTF-16]] * [[HTML:UTF-32|UTF-32]] [[Kategooria:HTML]] jawklnqgygvvjhm7bas1zynf3ms848m HTML:ISO 8859-1 0 107 5830 1451 2008-09-04T16:58:20Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin-1'''. Seda standardit valitsevad kõige segasemad lood. Nimelt on ametlikus ISO-8859-1 standardis puudu mitmed sümbolid, mis millegipärast ''jäid sinna kandmata'' - eesti keele jaoks on sealt puudu Š, Ž, š ja ž. Microsoft on aga loonud sellest kodeeringust oma versiooni, mis püüab tühjad kohad sobivate sümbolitega täita. Ka Apple on loonud oma versiooni, mis aga mitte ainult ei täienda vaid paigutab praktiliselt kõik sümbolid ümber. <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-1 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan=2 colspan=16 style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93;<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan=2 colspan=16 style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline">NBSP <td>&#161; <td>&#162; <td>&#163; <td>&#164; <td>&#165; <td>&#166; <td>&#167; <td>&#168; <td>&#169; <td>ª <td>&#171; <td>&#172; <td style="text-decoration:underline">SHY <td>® <td>&#175; <tr> <th>Bx <td>° <td>&#177; <td>² <td>³ <td>&#180; <td>&#181; <td>&#182; <td>&#183; <td>&#184; <td>¹ <td>º <td>&#187; <td>¼ <td>½ <td>¾ <td>&#191; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>Þ<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>þ<td>ÿ </table> ==Windows-1252== <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">Windows-1252 (CP1252)</th><tr><th></th><th>x0</th><th>x1</th><th>x2</th><th>x3</th><th>x4</th><th>x5</th><th>x6</th><th>x7</th><th>x8</th><th>x9</th><th>xA</th><th>xB</th><th>xC</th><th>xD</th><th>xE</th><th>xF</th> <tr><th>0x</th><td style="text-decoration:underline" title="Null">NUL<td style="text-decoration:underline" title="Start of Heading">SOH<td style="text-decoration:underline" title="Start of Text">STX<td style="text-decoration:underline" title="End of Text">ETX<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission">EOT<td style="text-decoration:underline" title="Enquiry">ENQ<td style="text-decoration:underline" title="Acknowledge">ACK<td style="text-decoration:underline" title="Bell">BEL<td style="text-decoration:underline" title="Backspace">BS<td style="text-decoration:underline" title="Horizontal Tab">TAB<td style="text-decoration:underline" title="Line Feed">LF<td style="text-decoration:underline" title="Vertical Tab">VT<td style="text-decoration:underline" title="Form Feed">FF<td style="text-decoration:underline" title="Carriage Return">CR<td style="text-decoration:underline" title="Shift Out">SO<td style="text-decoration:underline" title="Shift In">SI <tr><th>1x</th><td style="text-decoration:underline" title="Data Link Escape">DLE<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 1">DC1<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 2">DC2<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 3">DC3<td style="text-decoration:underline" title="Device Control 4">DC4<td style="text-decoration:underline" title="Negative Acknowledge">NAK<td style="text-decoration:underline" title="Synchronous Idle">SYN<td style="text-decoration:underline" title="End of Transmission Block">ETB<td style="text-decoration:underline" title="Cancel">CAN<td style="text-decoration:underline" title="End of Medium">EM<td style="text-decoration:underline" title="Substitute">SUB<td style="text-decoration:underline" title="Escape">ESC<td style="text-decoration:underline" title="File Separator">FS<td style="text-decoration:underline" title="Group Separator">GS<td style="text-decoration:underline" title="Record Separator">RS<td style="text-decoration:underline" title="Unit Separator">US <tr><th>2x</th><td style="text-decoration:underline" title="Space Character">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x</th><td>0<td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x</th><td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x</th><td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x</th><td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x</th><td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td>}<td>~<td style="text-decoration:underline" title="Delete">DEL <tr style="background-color:#FF7"><th>8x<td>&euro;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&sbquo;<td>&fnof;<td>&bdquo;<td>&hellip;<td>&#8224;<td>&#8225;<td>&#710;<td>&#8240;<td>&#352;<td>&le;<td>&OElig;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&#381;<td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr style="background-color:#FF7"><th>9x <td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&lsquo;<td>&rsquo;<td>&ldquo;<td>&rdquo;<td>&bull;<td>&ndash;<td>&mdash;<td>&tilde;<td>&trade;<td>&#353;<td>&ge;<td>&oelig;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&#382;<td>&Yuml; <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline" title="Non-Breaking Space">NBSP <td>&#161; <td>&#162; <td>&#163; <td>&#164; <td>&#165; <td>&#166; <td>&#167; <td>&#168; <td>&#169; <td>ª <td>&#171; <td>&#172; <td style="text-decoration: underline">SHY <td>® <td>&#175; <tr> <th>Bx <td>° <td>&#177; <td>² <td>³ <td>&#180; <td>&#181; <td>&#182; <td>&#183; <td>&#184; <td>¹ <td>º <td>&#187; <td>¼ <td>½ <td>¾ <td>&#191; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>Þ<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>þ<td>ÿ </table> ==MacRoman== <table border=1 style="text-align:center"><tr><th colspan=17 style="background-color:#FCB">MacRoman</th> <tr><th></th><th>x0</th><th>x1</th><th>x2</th><th>x3</th><th>x4</th><th>x5</th><th>x6</th><th>x7</th><th>x8</th><th>x9</th><th>xA</th><th>xB</th><th>xC</th><th>xD</th><th>xE</th><th>xF</th> <tr style="background-color:#CFC"><th>0x</th><td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td style="text-decoration:underline; background-color: #fff;">TAB<td style="text-decoration:underline; background-color: #fff;">LF<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td style="text-decoration:underline; background-color: #fff;">CR<td>&nbsp;<td>&nbsp; <tr style="background-color:#CFC"><th>1x</th><td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp;<td>&nbsp; <tr><th>2x</th><td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x</th><td>0<td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x</th><td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x</th><td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x</th><td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th style="background-color:#CFC">7x</th><td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td>}<td>~<td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr style="background-color:#FFC"><th>8x <td>Ä<td>Å<td>Ç<td>É<td>Ñ<td>Ö<td>Ü<td>á<td>à<td>â<td>ä<td>ã<td>å<td>ç<td>é<td>è <tr style="background-color:#FFC"><th>9x <td>ê<td>ë<td>í<td>ì<td>î<td>ï<td>ñ<td>ó<td>ò<td>ô<td>ö<td>õ<td>ú<td>ù<td>û<td>ü <tr style="background-color:#FFC"><th>Ax</th> <td>&dagger;<td>°<td style="background-color: #fff;">¢<td style="background-color: #fff;">£<td>§<td>&bull;<td>¶<td>ß<td>®<td style="background-color: #fff;">©<td>&trade;<td>´<td>¨<td>&ne;<td>Æ<td>Ø <tr style="background-color:#FFC"><th>Bx</th> <td>&infin;<td style="background-color: #fff;">±<td>&le;<td>&ge;<td>¥<td style="background-color: #fff;">µ<td>&part;<td>&sum;<td>&prod;<td>&pi;<td>&int;<td>ª<td>º<td>&Omega;<td>æ<td>ø <tr style="background-color:#FFC"><th>Cx</th> <td>¿<td>¡<td>¬<td>&radic;<td>&fnof;<td>&asymp;<td>&#8710;<td>«<td>»<td>&hellip;<td style="text-decoration:underline;">NBSP<td>À<td>Ã<td>Õ<td>&OElig;<td>&oelig; <tr style="background-color:#FFC"><th>Dx</th> <td>&ndash;<td>&mdash;<td>&ldquo;<td>&rdquo;<td>&lsquo;<td>&rsquo;<td>÷<td>&loz;<td>ÿ<td>&Yuml;<td>&frasl;<td>&euro;<td>&lsaquo;<td>&rsaquo;<td>&#64257;<td>&#64258; <tr style="background-color:#FFC"><th>Ex</th> <td>&Dagger;<td>·<td>&sbquo;<td>&bdquo;<td>&permil;<td>Â<td>Ê<td>Á<td>Ë<td>È<td>Í<td>Î<td>Ï<td>Ì<td>Ó<td>Ô <tr style="background-color:#FFC"><th>Fx</th> <td><td>Ò<td>Ú<td>Û<td>Ù<td>&#305;<td>&circ;<td>&tilde;<td>¯<td>&#728;<td>&#729;<td>&#730;<td>¸<td>&#733;<td>&#731;<td>&#711; </table> [[Kategooria:HTML]] qocfbgs0znobzqfw1q128202zw2wiy4 HTML:ISO 8859-2 0 108 6989 1452 2013-10-06T19:44:02Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 2'''. Mõeldud järgmiste Ida Euroopa keelte jaoks: bosnia, horvaatia, tsehhi, ungari, poola, rumeenia, serbia (ladina tähestiku puhul), serbia-horvaadi, slovaki, sloveenia, ülem-serbia ja alam-serbia keel. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-2 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#728;<td>&#321;<td>¤<td>&#317;<td>&#346;<td>§<td>¨<td>&#352;<td>&#350;<td>&#356;<td>&#377;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#381;<td>&#379; <tr><th>Bx<td>°<td>&#261;<td>&#731;<td>&#322;<td>´<td>&#318;<td>&#347;<td>&#711;<td>¸<td>&#353;<td>&#351;<td>&#357;<td>&#378;<td>&#733;<td>&#382;<td>&#380; <tr><th>Cx<td>&#340;<td>Á<td>Â<td>&#258;<td>Ä<td>&#313;<td>&#262;<td>Ç<td>&#268;<td>É<td>&#280;<td>Ë<td>&#282;<td>Í<td>Î<td>&#270; <tr><th>Dx<td>&#272;<td>&#323;<td>&#327;<td>Ó<td>Ô<td>&#336;<td>Ö<td>×<td>&#344;<td>&#366;<td>Ú<td>&#368;<td>Ü<td>Ý<td>&#354;<td>ß <tr><th>Ex<td>&#341;<td>á<td>â<td>&#259;<td>ä<td>&#314;<td>&#263;<td>ç<td>&#269;<td>é<td>&#281;<td>ë<td>&#283;<td>í<td>î<td>&#271; <tr><th>Fx<td>&#273;<td>&#324;<td>&#328;<td>ó<td>ô<td>&#337;<td>ö<td>÷<td>&#345;<td>&#367;<td>ú<td>&#369;<td>ü<td>ý<td>&#355;<td>&#729; </table> [[Kategooria:HTML]] 79y4pvdgwjwued0betzfzul08vf273b HTML:ISO 8859-3 0 109 6990 1453 2013-10-06T19:44:11Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 3''' või '''Lõuna Euroopa'''. Mõeldud katmaks türgi, malteesi ja esperanto keele vajadusi. Hilisem standard ISO-8859-9 on türgi keele jaoks siiski sobilikum. Kodeering omab aga suuremat populaarsust esperanto kasutajate hulgas. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-3 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline">NBSP <td>&#294; <td>&#728; <td>&#163; <td>&#164; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#292; <td>&#167; <td>&#168; <td>&#304; <td>&#350; <td>&#286; <td>&#308; <td style="text-decoration:underline">SHY <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#379; <tr><th>Bx <td>&#176; <td>&#295; <td>&#178; <td>&#179; <td>&#180; <td>&#181; <td>&#293; <td>&#183; <td>&#184; <td>&#305; <td>&#351; <td>&#287; <td>&#309; <td>&#189; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#380; <tr><th>Cx</th><td>&#192;</td><td>&#193;</td><td>&#194;</td> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#196;</td><td>&#266;</td><td>&#264;</td><td>&#199;</td><td>&#200;</td><td>&#201;</td><td>&#202;</td><td>&#203;</td><td>&#204;</td><td>&#205;</td><td>&#206;</td><td>&#207;</td></tr> <tr><th>Dx</th> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#209;</td><td>&#210;</td><td>&#211;</td><td>&#212;</td><td>&#288;</td><td>&#214;</td><td>&#215;</td><td>&#284;</td><td>&#217;</td><td>&#218;</td><td>&#219;</td><td>&#220;</td><td>&#364;</td><td>&#348;</td><td>&#223;</td></tr> <tr><th>Ex</th><td>&#224;</td><td>&#225;</td><td>&#226;</td> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#228;</td><td>&#267;</td><td>&#265;</td><td>&#231;</td><td>&#232;</td><td>&#233;</td><td>&#234;</td><td>&#235;</td><td>&#236;</td><td>&#237;</td><td>&#238;</td><td>&#239;</td></tr> <tr><th>Fx</th> <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#241;</td><td>&#242;</td><td>&#243;</td><td>&#244;</td><td>&#289;</td><td>&#246;</td><td>&#247;</td><td>&#285;</td><td>&#249;</td><td>&#250;</td><td>&#251;</td><td>&#252;</td><td>&#365;</td><td>&#349;</td><td>&#729;</td></tr> </table> [[Kategooria:HTML]] luoxs09im20cr1phg6nn3g1b9mkwzja HTML:ISO 8859-4 0 110 6991 1454 2013-10-06T19:44:13Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 4''' või '''Põhja Euroopa'''. Mõeldud Eesti, Läti, Leedu, gröönimaa ja saami keelte tähestike katmiseks. Hilisem standard ISO-8859-10 on selle kodeeringu osatähtsust vähendanud. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-4 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#312;<td>&#342;<td>¤<td>&#296;<td>&#315;<td>§<td>¨<td>&#352;<td>&#274;<td>&#290;<td>&#358;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#381;<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>&#261;<td>&#731;<td>&#343;<td>´<td>&#297;<td>&#316;<td>&#711;<td>¸<td>&#353;<td>&#275;<td>&#291;<td>&#359;<td>&#330;<td>&#382;<td>&#331; <tr><th>Cx<td>&#256;<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>&#302;<td>&#268;<td>É<td>&#280;<td>Ë<td>&#278;<td>Í<td>Î<td>&#298; <tr><th>Dx<td>Ð<td>&#325;<td>&#332;<td>&#310;<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>&#370;<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>&#360;<td>&#362;<td>ß <tr><th>Ex<td>&#257;<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>&#303;<td>&#269;<td>é<td>&#281;<td>ë<td>&#279;<td>í<td>î<td>&#299; <tr><th>Fx<td>&#273;<td>&#326;<td>&#333;<td>&#311;<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>&#371;<td>ú<td>û<td>ü<td>&#361;<td>&#363;<td>&#729;</table> [[Kategooria:HTML]] lskn9eykmdix0ow01gygyaqy2b9e4xm HTML:ISO 8859-5 0 111 6992 1455 2013-10-06T19:44:15Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Kirillitsa'''. Mõeldud kirillitsat kasutavate keelte tarbeks, näiteks vene, ukraina ja valgevene keel. Kodeering pole aga kuigi laialt levinud ning pigem kasutatakse [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]] ja [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]], ja ka [[HTML:Windows-1251|Windows-1251]] kodeeringut. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-5 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline"><small>SP</small><td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#1025;<td>&#1026;<td>&#1027;<td>&#1028;<td>&#1029;<td>&#1030;<td>&#1031;<td>&#1032;<td>&#1033;<td>&#1034;<td>&#1035;<td>&#1036;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#1038;<td>&#1039; <tr><th>Bx<td>&#1040;<td>&#1041;<td>&#1042;<td>&#1043;<td>&#1044;<td>&#1045;<td>&#1046;<td>&#1047;<td>&#1048;<td>&#1049;<td>&#1050;<td>&#1051;<td>&#1052;<td>&#1053;<td>&#1054;<td>&#1055; <tr><th>Cx<td>&#1056;<td>&#1057;<td>&#1058;<td>&#1059;<td>&#1060;<td>&#1061;<td>&#1062;<td>&#1063;<td>&#1064;<td>&#1065;<td>&#1066;<td>&#1067;<td>&#1068;<td>&#1069;<td>&#1070;<td>&#1071; <tr><th>Dx<td>&#1072;<td>&#1073;<td>&#1074;<td>&#1075;<td>&#1076;<td>&#1077;<td>&#1078;<td>&#1079;<td>&#1080;<td>&#1081;<td>&#1082;<td>&#1083;<td>&#1084;<td>&#1085;<td>&#1086;<td>&#1087; <tr><th>Ex<td>&#1088;<td>&#1089;<td>&#1090;<td>&#1091;<td>&#1092;<td>&#1093;<td>&#1094;<td>&#1095;<td>&#1096;<td>&#1097;<td>&#1098;<td>&#1099;<td>&#1100;<td>&#1101;<td>&#1102;<td>&#1103; <tr><th>Fx<td>&#8470;<td>&#1105;<td>&#1106;<td>&#1107;<td>&#1108;<td>&#1109;<td>&#1110;<td>&#1111;<td>&#1112;<td>&#1113;<td>&#1114;<td>&#1115;<td>&#1116;<td>§<td>&#1118;<td>&#1119;</table> [[Kategooria:HTML]] 993errr5onwqrtwjirtlp5kp7mn6atp HTML:ISO 8859-6 0 112 6993 1456 2013-10-06T19:44:18Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Araabia'''. Mõeldud katma araabia tähestikku kasutavate keelte vajadusi, kuid sellest puuduvad mitmed olulised märgid ning seepärast pole see kunagi erilist populaarsust võitnud. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-6 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax <td style="text-decoration:underline">NBSP <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>¤ <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1548; <td style="text-decoration:underline">SHY <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr><th>Bx <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1563; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1567; <tr><th>Cx <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#1569; <td>&#1570; <td>&#1571; <td>&#1572; <td>&#1573; <td>&#1574; <td>&#1575; <td>&#1576; <td>&#1577; <td>&#1578; <td>&#1579; <td>&#1580; <td>&#1581; <td>&#1582; <td>&#1583; <tr><th>Dx <td>&#1584; <td>&#1585; <td>&#1586; <td>&#1587; <td>&#1588; <td>&#1589; <td>&#1590; <td>&#1591; <td>&#1592; <td>&#1593; <td>&#1594; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <tr><th>Ex <td>&#1600; <td>&#1601; <td>&#1602; <td>&#1603; <td>&#1604; <td>&#1605; <td>&#1606; <td>&#1607; <td>&#1608; <td>&#1609; <td>&#1610; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1611; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1612; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1613; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1614; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1615; <tr><th>Fx <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1616; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1617; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#1618; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; </table> [[Kategooria:HTML]] nb2qd8mcs3tp89icfbhb8yxw2ivcu80 HTML:ISO 8859-7 0 113 6994 1457 2013-10-06T19:44:20Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Kreeka'''. Mõeldud tänapäevase kreeka keele ning ka matemaatiliste sümbolite ülestähendamiseks. <table border="1" style="text-align:center"> <tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-7 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#8216;<td>&#8217;<td>£<td>&#x20AC;<td>&#x20AF;<td>¦<td>§<td>¨<td>©<td>&#890;<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#894;<td>&#8213; <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>&#900;<td>&#901;<td>&#902;<td>·<td>&#904;<td>&#905;<td>&#906;<td>»<td>&#908;<td>½<td>&#910;<td>&#911; <tr><th>Cx<td>&#912;<td>&#913;<td>&#914;<td>&#915;<td>&#916;<td>&#917;<td>&#918;<td>&#919;<td>&#920;<td>&#921;<td>&#922;<td>&#923;<td>&#924;<td>&#925;<td>&#926;<td>&#927; <tr><th>Dx <td>&#928; <td>&#929; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#931; <td>&#932; <td>&#933; <td>&#934; <td>&#935; <td>&#936; <td>&#937; <td>&#938; <td>&#939; <td>&#940; <td>&#941; <td>&#942; <td>&#943; <tr><th>Ex<td>&#944;<td>&#945;<td>&#946;<td>&#947;<td>&#948;<td>&#949;<td>&#950;<td>&#951;<td>&#952;<td>&#953;<td>&#954;<td>&#955;<td>&#956;<td>&#957;<td>&#958;<td>&#959; <tr><th>Fx<td>&#960;<td>&#961;<td>&#962;<td>&#963;<td>&#964;<td>&#965;<td>&#966;<td>&#967;<td>&#968;<td>&#969;<td>&#970;<td>&#971;<td>&#972;<td>&#973;<td>&#974;<td>&#975;</table> [[Kategooria:HTML]] gloq6y8hcu14v3d3h7zlieinerboef8 HTML:ISO 8859-8 0 114 6995 1458 2013-10-06T19:44:23Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Heebrea'''. Sisaldab kõiki heebrea tähti (üksnes konsonandid, vokaale tähistavad lisamärgid puuduvad). Kuna heebrea keeles kirjutatakse paremalt vasakule, siis eksisteerib kaks variatsiooni sellest kodeeringust: visuaalne ja loogiline. Visuaalse puhul (tähistatud lihtsalt ISO-8859-8) pannaksegi suunas paremalt vasakule, loogilise puhul (tähistatakse ISO-8859-8-i) kirjutatakse aga tekst vasakult paremale ning veebibrauseri hooleks jääb tekst korralikult paremalt vasakule suunas joonistada. Tänapäeval kasutatakse üha enam loogilist varianti. <table border="1" style="text-align:center"> <tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-8 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#65533;<td>¢<td>£<td>¤<td>¥<td>¦<td>§<td>¨<td>©<td>×<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>´<td>µ<td>¶<td>·<td>¸<td>¹<td>÷<td>»<td>¼<td>½<td>¾<td>&#1455; <tr><th>Cx<td>&#1456;<td>&#1457;<td>&#1458;<td>&#1459;<td>&#1460;<td>&#1461;<td>&#1462;<td>&#1463;<td>&#1464;<td>&#1465;<td>&#1466;<td>&#1467;<td>&#1468;<td>&#1469;<td>&#1470;<td>&#1471; <tr><th>Dx<td>&#1472;<td>&#1473;<td>&#1474;<td>&#1475;<td>&#1476;<td>&#1477;<td>&#1478;<td>&#1479;<td>&#1480;<td>&#1481;<td>&#1482;<td>&#1483;<td>&#1484;<td>&#1485;<td>&#1486;<td>&#1487; <tr><th>Ex<td>&#1488;<td>&#1489;<td>&#1490;<td>&#1491;<td>&#1492;<td>&#1493;<td>&#1494;<td>&#1495;<td>&#1496;<td>&#1497;<td>&#1498;<td>&#1499;<td>&#1500;<td>&#1501;<td>&#1502;<td>&#1503; <tr><th>Fx<td>&#1504;<td>&#1505;<td>&#1506;<td>&#1507;<td>&#1508;<td>&#1509;<td>&#1510;<td>&#1511;<td>&#1512;<td>&#1513;<td>&#1514;<td>&#1515;<td>&#1516;<td>&#1517;<td>&#1518;<td>&#1519;</table> [[Kategooria:HTML]] flety3ecl7ma0jtggethh37rn5iibmn HTML:ISO 8859-9 0 115 6996 1459 2013-10-06T19:44:25Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 5''' või '''Türgi'''. Mõeldud katmaks türgi keele vajadusi paremini, kui seda tegi ISO-8859-3 kodeering. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-9 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>¡<td>¢<td>£<td>¤<td>¥<td>¦<td>§<td>¨<td>©<td>ª<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>´<td>µ<td>¶<td>·<td>¸<td>¹<td>º<td>»<td>¼<td>½<td>¾<td>¿ <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>&#286;<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>&#304;<td>&#350;<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>&#287;<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>&#305;<td>&#351;<td>ÿ</table> [[Kategooria:HTML]] i3ijx8c9los4nagjsn4cfvs9b35mg05 HTML:ISO 8859-10 0 116 5831 1460 2008-09-04T16:58:42Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 6'''. Mõeldud katma põhjamaade keeli ning olema kasulikum kui ISO-8859-4 kodeering. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-10 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#274;<td>&#290;<td>&#298;<td>&#296;<td>&#310;<td>§<td>&#315;<td>&#272;<td>&#352;<td>&#358;<td>&#381;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#362;<td>&#330; <tr><th>Bx<td>°<td>&#261;<td>&#275;<td>&#291;<td>&#299;<td>&#297;<td>&#311;<td>·<td>&#316;<td>&#273;<td>&#353;<td>&#359;<td>&#382;<td>&#362;<td>&#363;<td>&#331; <tr><th>Cx<td>&#256;<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>&#302;<td>&#268;<td>É<td>&#280;<td>Ë<td>&#278;<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>&#325;<td>&#332;<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>&#360;<td>Ø<td>&#370;<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>Þ<td>ß <tr><th>Ex<td>&#257;<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>&#303;<td>&#269;<td>é<td>&#281;<td>ë<td>&#279;<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>&#326;<td>&#333;<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>&#361;<td>ø<td>&#371;<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>þ<td>&#312;</table> [[Kategooria:HTML]] bnj5ycv8jht9bzarlulwmk16y3ho59b HTML:ISO 8859-11 0 117 6984 6983 2013-10-06T19:43:47Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Tai'''. Katab kõik tai keeles kasutatavad tähed. Standard on praktiliselt identne Tai rahvusliku standardiga TIS-620, üksnes baidi 160 väärtus on ISO-8859-11 puhul NBSP (murdmatu tühik), TIS-620 jätab aga selle väärtuse defineerimata. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-11 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#3585;<td>&#3586;<td>&#3587;<td>&#3588;<td>&#3589;<td>&#3590;<td>&#3591;<td>&#3592;<td>&#3593;<td>&#3594;<td>&#3595;<td>&#3596;<td>&#3597;<td>&#3598;<td>&#3599; <tr><th>Bx<td>&#3600;<td>&#3601;<td>&#3602;<td>&#3603;<td>&#3604;<td>&#3605;<td>&#3606;<td>&#3607;<td>&#3608;<td>&#3609;<td>&#3610;<td>&#3611;<td>&#3612;<td>&#3613;<td>&#3614;<td>&#3615; <tr><th>Cx<td>&#3616;<td>&#3617;<td>&#3618;<td>&#3619;<td>&#3620;<td>&#3621;<td>&#3622;<td>&#3623;<td>&#3624;<td>&#3625;<td>&#3626;<td>&#3627;<td>&#3628;<td>&#3629;<td>&#3630;<td> &#3631; <tr><th>Dx <td>&#3632; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3633; <td>&#3634; <td>&#3635; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3636; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3637; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3638; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3639; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3640; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3641; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3642; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td>&#3647; <tr><th>Ex <td>&#3648; <td>&#3649; <td>&#3650; <td>&#3651; <td>&#3652; <td>&#3653; <td>&#3654; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3655; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3656; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3657; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3658; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3659; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3660; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3661; <td style="background-color:#CFF">&nbsp;&#3662; <td>&#3663; <tr><th>Fx <td>&#3664; <td>&#3665; <td>&#3666; <td>&#3667; <td>&#3668; <td>&#3669; <td>&#3670; <td>&#3671; <td>&#3672; <td>&#3673; <td>&#3674; <td>&#3675; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; <td style="background-color:#CFC">&nbsp; </table> [[Kategooria:HTML]] pxtc2f1foupbg3zfizao3mqxr8hp1aa HTML:ISO 8859-13 0 118 6985 6982 2013-10-06T19:43:50Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 7''' või '''Balti segu''' (''Baltic Rim'' ?). Mõeldud balti keelte tähestike katmiseks: läti, leedu ja mitmed väljasurnud keeled. Sellesse standardisse on lisatud mitmeid märke, mis puuduvad varasemates ISO-8859-4 ja ISO-8859-10 kodeeringutes. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-13 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#8221;<td>¢<td>£<td>¤<td>&#8222;<td>¦<td>§<td>Ø<td>©<td>&#342;<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>Æ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>&#8220;<td>µ<td>¶<td>·<td>ø<td>¹<td>&#343;<td>»<td>¼<td>½<td>¾<td>æ <tr><th>Cx<td>&#260;<td>&#302;<td>&#256;<td>&#262;<td>Ä<td>Å<td>&#280;<td>&#274;<td>&#268;<td>É<td>&#377;<td>&#278;<td>&#290;<td>&#310;<td>&#298;<td>&#315; <tr><th>Dx<td>&#352;<td>&#323;<td>&#325;<td>Ó<td>&#332;<td>Õ<td>Ö<td>×<td>&#370;<td>&#321;<td>&#346;<td>&#362;<td>Ü<td>&#379;<td>&#381;<td>ß <tr><th>Ex<td>&#261;<td>&#303;<td>&#257;<td>&#263;<td>ä<td>å<td>&#281;<td>&#275;<td>&#269;<td>é<td>&#378;<td>&#279;<td>&#291;<td>&#311;<td>&#299;<td>&#316; <tr><th>Fx<td>&#353;<td>&#324;<td>&#326;<td>ó<td>&#333;<td>õ<td>ö<td>÷<td>&#371;<td>&#322;<td>&#347;<td>&#363;<td>ü<td>&#380;<td>&#382;<td>&#8217;</table> [[Kategooria:HTML]] d2y2tx75me2cgtzr30i2v3z9hlj6hu4 HTML:ISO 8859-14 0 119 6986 6981 2013-10-06T19:43:52Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 8''' või '''Keldi'''. Mõeldud katmaks keldi keelti: ''gaelic'', ''welsh'' ja bretooni keel. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-14 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#7682;<td>&#7683;<td>£<td>&#266;<td>&#267;<td>&#7690;<td>§<td>&#7808;<td>©<td>&#7810;<td>&#7691;<td>&#7922;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>&#376; <tr><th>Bx<td>&#7710;<td>&#7711;<td>&#288;<td>&#289;<td>&#7744;<td>&#7745;<td>¶<td>&#7766;<td>&#7809;<td>&#7767;<td>&#7811;<td>&#7776;<td>&#7923;<td>&#7812;<td>&#7813;<td>&#7777; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>&#372;<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>&#7786;<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>&#374;<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>&#373;<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>&#7787;<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>&#375;<td>ÿ</table> [[Kategooria:HTML]] ha57mgi6zxcu4micr0dwtd2oqvkz9lu HTML:ISO 8859-15 0 120 6987 6980 2013-10-06T19:43:54Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin 9''' ja mitteametlikult kui '''Latin 0''', aga mitte kunagi kui '''Latin-15'''. Mõeldud inglise, prantsuse, saksa, hispaania ja portugali (ning teiste Lääne Euroopa keelte) tähestike kodeerimiseks. See erineb ISO-8859-1 standardist vaid kaheksa märgi poolest. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-15 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>¡<td>¢<td>£<td>&#8364;<td>¥<td>&#352;<td>§<td>&#353;<td>©<td>ª<td>«<td>¬<td style="text-decoration:underline">SHY<td>®<td>¯ <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>²<td>³<td>&#381;<td>µ<td>¶<td>·<td>&#382;<td>¹<td>º<td>»<td>&OElig;<td>&oelig;<td>&#376;<td>¿ <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>Ã<td>Ä<td>Å<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>Ñ<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>Õ<td>Ö<td>×<td>Ø<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>Ý<td>þ<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>ã<td>ä<td>å<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>ð<td>ñ<td>ò<td>ó<td>ô<td>õ<td>ö<td>÷<td>ø<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>ý<td>Þ<td>ÿ</table> [[Kategooria:HTML]] f8sh7p8b5uen8o0x49m9yalwtbct8vs HTML:ISO 8859-16 0 121 6988 1465 2013-10-06T19:43:58Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Tuntud ka kui '''Latin-10''' või '''Kagu Euroopa'''. Mõeldud katmaks albaania, horvaatia, ungari, itaalia, poola, rumeenia ja sloveenia, aga ka soome, prantsuse, saksamaa ja iiri ''gaelic'' keele tähestikke. Erineb teistest ISO-8859 perekonna kodeeringutest selle poolest, et selles on vähe sümboleid ning see-eest võimalikult palju tähti. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">ISO/IEC 8859-16 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>&#93<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>9x <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline">NBSP<td>&#260;<td>&#261;<td>&#321;<td>&#8364;<td>&#8222;<td>&#352;<td>§<td>&#353;<td>©<td>&#536;<td>«<td>&#377;<td style="text-decoration:underline">SHY<td>&#378; <td>&#379; <tr><th>Bx<td>°<td>±<td>&#268;<td>&#322;<td>&#381;<td>&#8221;<td>¶<td>·<td>&#382;<td>&#269;<td>&#537;<td>»<td>&#338;<td>&#339;<td>&#376;<td>&#380; <tr><th>Cx<td>À<td>Á<td>Â<td>&#258;<td>Ä<td>&#262;<td>Æ<td>Ç<td>È<td>É<td>Ê<td>Ë<td>Ì<td>Í<td>Î<td>Ï <tr><th>Dx<td>Ð<td>&#323;<td>Ò<td>Ó<td>Ô<td>&#336;<td>Ö<td>&#346;<td>&#368;<td>Ù<td>Ú<td>Û<td>Ü<td>&#280;<td>&#538;<td>ß <tr><th>Ex<td>à<td>á<td>â<td>&#259;<td>ä<td>&#263;<td>æ<td>ç<td>è<td>é<td>ê<td>ë<td>ì<td>í<td>î<td>ï <tr><th>Fx<td>&#273;<td>&#324;<td>ò<td>ó<td>ô<td>&#337;<td>ö<td>&#347;<td>&#369;<td>ù<td>ú<td>û<td>ü<td>&#281;<td>&#539;<td>ÿ</table> [[Kategooria:HTML]] 8gwcosu4bze2i876j13c8g5l9ir2zl3 HTML:KOI8-R 0 122 6997 1466 2013-10-06T19:44:27Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Mõeldud katmaks vene keele vajadusi, ent sobib ka bulgaaria keelele. Samasse perekonda kuulub ka [[HTML:KOI8-U|KOI8-U]] kodeering, mis on mõeldud ukraina keelele. <table border="1" style="text-align:center;"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">KOI8-R <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td>&#x2500;<td>&#x2502;<td>&#x250c;<td>&#x2510;<td>&#x2514;<td>&#x2518;<td>&#x251c;<td>&#x2524;<td>&#x252c;<td>&#x2534;<td>&#x253c;<td>&#x2580;<td>&#x2584;<td>&#x2588;<td>&#x258c;<td>&#x2590; <tr><th>9x<td>&#x2591;<td>&#x2592;<td>&#x2593;<td>&#x2320;<td>&#x25a0;<td>&#x2219;<td>&#x221a;<td>&#x2248;<td>&#x2264;<td>&#x2265;<td style="text-decoration:underline"><small>NBSP</small><td>&#x2321;<td>&#x00b0;<td>&#x00b2;<td>&#x00b7;<td>&#x00f7; <tr><th>Ax<td>&#x2550;<td>&#x2551;<td>&#x2552;<td>&#x0451;<td>&#x2553;<td>&#x2554;<td>&#x2555;<td>&#x2556;<td>&#x2557;<td>&#x2558;<td>&#x2559;<td>&#x255a;<td>&#x255b;<td>&#x255c;<td>&#x255d;<td>&#x255e; <tr><th>Bx<td>&#x255f;<td>&#x2560;<td>&#x2561;<td>&#x0401;<td>&#x2562;<td>&#x2563;<td>&#x2564;<td>&#x2565;<td>&#x2566;<td>&#x2567;<td>&#x2568;<td>&#x2569;<td>&#x256a;<td>&#x256b;<td>&#x256c;<td>&#x00a9; <tr><th>Cx<td>&#x044e;<td>&#x0430;<td>&#x0431;<td>&#x0446;<td>&#x0434;<td>&#x0435;<td>&#x0444;<td>&#x0433;<td>&#x0445;<td>&#x0438;<td>&#x0439;<td>&#x043a;<td>&#x043b;<td>&#x043c;<td>&#x043d;<td>&#x043e; <tr><th>Dx<td>&#x043f;<td>&#x044f;<td>&#x0440;<td>&#x0441;<td>&#x0442;<td>&#x0443;<td>&#x0436;<td>&#x0432;<td>&#x044c;<td>&#x044b;<td>&#x0437;<td>&#x0448;<td>&#x044d;<td>&#x0449;<td>&#x0447;<td>&#x044a; <tr><th>Ex<td>&#x042e;<td>&#x0410;<td>&#x0411;<td>&#x0426;<td>&#x0414;<td>&#x0415;<td>&#x0424;<td>&#x0413;<td>&#x0425;<td>&#x0418;<td>&#x0419;<td>&#x041a;<td>&#x041b;<td>&#x041c;<td>&#x041d;<td>&#x041e; <tr><th>Fx<td>&#x041f;<td>&#x042f;<td>&#x0420;<td>&#x0421;<td>&#x0422;<td>&#x0423;<td>&#x0416;<td>&#x0412;<td>&#x042c;<td>&#x042b;<td>&#x0417;<td>&#x0428;<td>&#x042d;<td>&#x0429;<td>&#x0427;<td>&#x042a;</table> [[Kategooria:HTML]] iea9jss59wgric8gjmv65iudqox2ayc HTML:KOI8-U 0 123 6998 1467 2013-10-06T19:44:29Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Mõeldud ungari keele vajaduste katmiseks. Samasse perekonda kuulub veel [[HTML:KOI8-R|KOI8-R]], mis sobib vene ja bulgaaria keele jaoks. <table border="1" style="text-align:center;"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">KOI8-U <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''kasutamata'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td>[<td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td>&#x2500;<td>&#x2502;<td>&#x250c;<td>&#x2510;<td>&#x2514;<td>&#x2518;<td>&#x251c;<td>&#x2524;<td>&#x252c;<td>&#x2534;<td>&#x253c;<td>&#x2580;<td>&#x2584;<td>&#x2588;<td>&#x258c;<td>&#x2590; <tr><th>9x<td>&#x2591;<td>&#x2592;<td>&#x2593;<td>&#x2320;<td>&#x25a0;<td>&#x2219;<td>&#x221a;<td>&#x2248;<td>&#x2264;<td>&#x2265;<td style="text-decoration:underline"><small>NBSP</small><td>&#x2321;<td>&#x00b0;<td>&#x00b2;<td>&#x00b7;<td>&#x00f7; <tr><th>Ax<td>&#x2550;<td>&#x2551;<td>&#x2552;<td>&#x0451;<td>&#x0454;<td>&#x2554;<td>&#x0456;<td>&#x0457;<td>&#x2557;<td>&#x2558;<td>&#x2559;<td>&#x255a;<td>&#x255b;<td>&#x0491;<td>&#x255d;<td>&#x255e; <tr><th>Bx<td>&#x255f;<td>&#x2560;<td>&#x2561;<td>&#x0401;<td>&#x0404;<td>&#x2563;<td>&#x0406;<td>&#x0407;<td>&#x2566;<td>&#x2567;<td>&#x2568;<td>&#x2569;<td>&#x256a;<td>&#x0490;<td>&#x256c;<td>&#x00A9; <tr><th>Cx<td>&#x044e;<td>&#x0430;<td>&#x0431;<td>&#x0446;<td>&#x0434;<td>&#x0435;<td>&#x0444;<td>&#x0433;<td>&#x0445;<td>&#x0438;<td>&#x0439;<td>&#x043a;<td>&#x043b;<td>&#x043c;<td>&#x043d;<td>&#x043e; <tr><th>Dx<td>&#x043f;<td>&#x044f;<td>&#x0440;<td>&#x0441;<td>&#x0442;<td>&#x0443;<td>&#x0436;<td>&#x0432;<td>&#x044c;<td>&#x044b;<td>&#x0437;<td>&#x0448;<td>&#x044d;<td>&#x0449;<td>&#x0447;<td>&#x044a; <tr><th>Ex<td>&#x042e;<td>&#x0410;<td>&#x0411;<td>&#x0426;<td>&#x0414;<td>&#x0415;<td>&#x0424;<td>&#x0413;<td>&#x0425;<td>&#x0418;<td>&#x0419;<td>&#x041a;<td>&#x041b;<td>&#x041c;<td>&#x041d;<td>&#x041e; <tr><th>Fx<td>&#x041f;<td>&#x042f;<td>&#x0420;<td>&#x0421;<td>&#x0422;<td>&#x0423;<td>&#x0416;<td>&#x0412;<td>&#x042c;<td>&#x042b;<td>&#x0417;<td>&#x0428;<td>&#x042d;<td>&#x0429;<td>&#x0427;<td>&#x042a;</table> [[Kategooria:HTML]] pc7u53jhqbcbrsgpd17zdvm26v7130e HTML:Windows-1251 0 124 7021 1468 2013-10-06T19:45:15Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Microsofti loodud kodeering kirillitsa tarbeks. <table border="1" style="text-align:center"><tr><th colspan="17" style="background-color:#FCB">Windows-1251 <tr><th><th>x0<th>x1<th>x2<th>x3<th>x4<th>x5<th>x6<th>x7<th>x8<th>x9<th>xA<th>xB<th>xC<th>xD<th>xE<th>xF <tr><th>0x<td rowspan="2" colspan="16" style="background-color:#CFC;valign:middle;text-align:center">''unused'' <tr><th>1x <tr><th>2x<td style="text-decoration:underline">SP<td>!<td>"<td>#<td>$<td>%<td>&amp;<td>'<td>(<td>)<td>*<td>+<td>,<td>-<td>.<td>/ <tr><th>3x<td> 0 <td>1<td>2<td>3<td>4<td>5<td>6<td>7<td>8<td>9<td>:<td>;<td>&lt;<td>=<td>><td>? <tr><th>4x<td>@<td>A<td>B<td>C<td>D<td>E<td>F<td>G<td>H<td>I<td>J<td>K<td>L<td>M<td>N<td>O <tr><th>5x<td>P<td>Q<td>R<td>S<td>T<td>U<td>V<td>W<td>X<td>Y<td>Z<td><nowiki>[</nowiki><td>\<td>]<td>^<td>_ <tr><th>6x<td>`<td>a<td>b<td>c<td>d<td>e<td>f<td>g<td>h<td>i<td>j<td>k<td>l<td>m<td>n<td>o <tr><th>7x<td>p<td>q<td>r<td>s<td>t<td>u<td>v<td>w<td>x<td>y<td>z<td>{<td>|<td><nowiki>}</nowiki><td>~<td style="background-color:#CFC"> <tr><th>8x<td>&#x0402;<td>&#x0403;<td>&#x201A;<td>&#x0453;<td>&#x201E;<td>&#x2026;<td>&#x2020;<td>&#x2021;<td>&#x20AC;<td>&#x2030;<td>&#x0409;<td>&#x2039;<td>&#x040A;<td>&#x040C;<td>&#x040B;<td>&#x040F; <tr><th>9x<td>&#x0452;<td>&#x2018;<td>&#x2019;<td>&#x201C;<td>&#x201D;<td>&#x2022;<td>&#x2013;<td>&#x2014;<td style="background-color:#CFC">&nbsp;<td>&#x2122;<td>&#x0459;<td>&#x203A;<td>&#x045A;<td>&#x045C;<td>&#x045B;<td>&#x045F; <tr><th>Ax<td style="text-decoration:underline"><small>NBSP</small><td>&#x040E;<td>&#x045E;<td>&#x0408;<td>&#x00A4;<td>&#x0490;<td>&#x00A6;<td>&#x00A7;<td>&#x0401;<td>&#x00A9;<td>&#x0404;<td>&#x00AB;<td>&#x00AC;<td style="text-decoration:underline"><small>SHY</small><td>&#x00AE;<td>&#x0407; <tr><th>Bx<td>&#x00B0;<td>&#x00B1;<td>&#x0406;<td>&#x0456;<td>&#x0491;<td>&#x00B5;<td>&#x00B6;<td>&#x00B7;<td>&#x0451;<td>&#x2116;<td>&#x0454;<td>&#x00BB;<td>&#x0458;<td>&#x0405;<td>&#x0455;<td>&#x0457; <tr><th>Cx<td>&#x0410;<td>&#x0411;<td>&#x0412;<td>&#x0413;<td>&#x0414;<td>&#x0415;<td>&#x0416;<td>&#x0417;<td>&#x0418;<td>&#x0419;<td>&#x041A;<td>&#x041B;<td>&#x041C;<td>&#x041D;<td>&#x041E;<td>&#x041F; <tr><th>Dx<td>&#x0420;<td>&#x0421;<td>&#x0422;<td>&#x0423;<td>&#x0424;<td>&#x0425;<td>&#x0426;<td>&#x0427;<td>&#x0428;<td>&#x0429;<td>&#x042A;<td>&#x042B;<td>&#x042C;<td>&#x042D;<td>&#x042E;<td>&#x042F; <tr><th>Ex<td>&#x0430;<td>&#x0431;<td>&#x0432;<td>&#x0433;<td>&#x0434;<td>&#x0435;<td>&#x0436;<td>&#x0437;<td>&#x0438;<td>&#x0439;<td>&#x043A;<td>&#x043B;<td>&#x043C;<td>&#x043D;<td>&#x043E;<td>&#x043F; <tr><th>Fx<td>&#x0440;<td>&#x0441;<td>&#x0442;<td>&#x0443;<td>&#x0444;<td>&#x0445;<td>&#x0446;<td>&#x0447;<td>&#x0448;<td>&#x0449;<td>&#x044A;<td>&#x044B;<td>&#x044C;<td>&#x044D;<td>&#x044E;<td>&#x044F;</table> [[Kategooria:HTML]] 8b3q2cj8kejmba47ihtxqq4n0sq0nux HTML/Lihtsa lehekülje loomine 0 125 8525 8513 2015-10-03T20:19:23Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8513, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki Peale seda, kui oled [[HTML:Alustame|eelmises peatükis]] saanud rõõmu tunda oma esimesest veebilehest, soovid kindlasti seda üksjagu täiendada, sest olgem ausad - ühel tublil veebilehel leidub palju rohkem kui lihtsalt tekst "dokumendi sisu" - seal on pealkirjad, lingid, pildid ja muudki, mida me kohe järgnevalt ka vaatame. Järgnevates näidetes käsitletakse üksnes seda, mis jääb HTML-dokumendi märgendite <code><body></code> ja <code></body></code> vahele. Kasuta eelmises peatükis toodud baasdokumenti ning eksperimenteeri sellega lisades kehaosasse järgnevaid näiteid. ==Alustame pealkirjast== HTML-is on kuus erineva taseme pealkirja. Esimese taseme pealkiri on <code>h1</code>, teise taseme oma <code>h2</code> jne kuni kõige madalama taseme pealkirjani <code>h6</code>. Täht "h" tuleneb inglisekeelsest sõnast ''heading'' - pealkiri. Siin on üks suur ja oluline pealkiri: <pre> <h1>Suur ja oluline pealkiri</h1> </pre> ning siin on üks madalama taseme pealkiri: <pre> <h2>Alapealkiri</h2> </pre> ==Lisame teksti== Tekst kirjutatakse reeglina lõikude kaupa. Raamatutes algab uus lõik taandreast, veebis taandridu enamasti ei kasutata ja lõikude vahele jäetakse rea jagu tühja ruumi. Lõiku tähistab element <code>p</code> (''paragraph''). <pre> <p>See on esimene lõik.</p> <p>See on teine, natukene pikem lõik.</p> <p>See on kolmas lõik, mis sisaldab klassikalist teksti: "Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat."</p> </pre> ==Rõhutame olulist== Teksti rõhutamiseks on element <code>em</code> (''emphasis''): <pre> <p>Peeter ja Tanel olid <em>erilised marakratid</em>.</p> </pre> Tugevaks rõhutamiseks on element <code>strong</code> (''strong emphasis''): <pre> <p>Esimese veebilehitseja looja on <strong>Tim Berners Lee</strong>.</p> </pre> ==Lisame pilte== Piltide lisamiseks on element <code>img</code> (''image'' - pilt), mille juures tuleb määrata pildifaili aadress <code>src</code> (''source'' - allikas) ning alternatiivtekst <code>alt</code> juhuks, kui piltide näitemine pole võimalik. Kuna element <code>img</code> ei sisalda mingit teksti, siis selleks, et poleks tarvis kirjutada pikalt: <pre> <img src="kass.jpg" alt="minu ja minu kass"></img> </pre> on mugavam ja otstarbekam kasutada lühendatud kirjaviisi: <pre> <img src="kass.jpg" alt="minu ja minu kass" /> </pre> ==Lingime teisi lehekülgi== Lingid on need, mis teevad veebist selle, mis ta on - üheainsa hiirevajutusega võid jõuda teisele poole maailma ning sama kiiresti tagasi. Lingi jaoks on märgend <code>a</code> (''anchor'' - ankur). Lisaks on tarvis määrata, millisele veebilehele me viitame, lisades vastava lehe täieliku aadressi. Näiteks link Tartu Ülikooli lehele: <pre> <p>Eesti suurim kõrgkool on <a href="http://www.ut.ee">Tartu Ülikool</a>.</p> </pre> Linkidega võib viidata ka omaenda veebilehe alamlehekülgedele. Kui teed veel ühe HTML-faili ja salvestad ta samasse kataloogi praegusega, siis võid sellele viidata järgneva lingiga: <pre> <p>Vaata ka minu tehtud <a href="teine.html">teist lehekülge</a>!</p> </pre> Muidugi eeldusel, et teise faili nimi on "teine.html". ==Mitmesugused loendid== Mitmesuguste andmete jaoks nagu: *sisukorrad, *nimekirjad, *jms, on hea kasutada loendeid. #Nummerdamata loendite jaoks on element <code>ul</code> (''unordered list'') ja #Nummerdatud loendite jaoks <code>ol</code> (''ordered list''). #Loendi elemendid märgitakse elemendiga <code>li</code> (''list item''). <pre> <h1>Sisukord</h1> <ul> <li>Sissejuhatus</li> <li>Pealkiri 1</li> <li>Pealkiri 2</li> <li>Kokkuvõte</li> </ul> </pre> <pre> <h1>Kümnevõistluse tulemused</h1> <ol> <li>Mihkel Murakas</li> <li>Karl Kopter</li> <li>Toomas Muru</li> <li>Peeter Saar</li> </ol> </pre> ==Kirjutame luuletuse== Arvatavasti oled märganud, et reavahetused ei avalda lehekülje välimusele brauseris vähimatki mõju. Üldiselt pole sellest lugu, aga mis siis, kui me tahame kirjutada midagi, kus revahetused esinevad ühe lõigu sees - näiteks luuletust? Reavahetuse tekitamiseks saame kasutada elementi <code>br</code> (''break''): <pre> <p>Igav liiv ja tühi väli,<br /> taevas pilvine;<br /> jõuan tulles metsa äärde,<br /> tuleb nõmmetee.</p> <p>Pedak heleroheline,<br /> kask kuldkollane!<br /> Nõmm on sügisele<br /> langenud kaenlasse.</p> </pre> {{Navigatsioon|HTML|Alustame|Tekstilõigud ja reavahetused}} [[Kategooria:HTML]] 13q0l7seca3rnckz9ykaxnmtgtk1p7y Fail:HTML Alustame notepad 1.png 6 126 1470 2004-12-13T10:18:57Z Nene~etwikibooks 1 HTML-faili loomine Notepad-iga wikitext text/x-wiki HTML-faili loomine Notepad-iga 0j2v323esmbe6sniv9h2hwuazvgd4sg Fail:HTML Alustame notepad 2.png 6 127 1471 2004-12-13T10:19:46Z Nene~etwikibooks 1 HTML-faili loomine Notepad-iga (2) wikitext text/x-wiki HTML-faili loomine Notepad-iga (2) sl4svxr9ak317ct3bpbnpy806bnmrm3 Fail:HTML Alustame ie.png 6 128 1472 2004-12-13T10:21:10Z Nene~etwikibooks 1 Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga wikitext text/x-wiki Esimese veebilehe kuvamine MS Internet Exploreriga fvkca03jqltlxyjdh81v1r4m89zjzpd Fail:Wiki.png 6 129 8107 6581 2015-07-14T14:28:42Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki Vikiõpikute logo sez3bmi4eh216o0166vsb30t9cbez23 Fail:Excel01.jpg 6 132 6194 1476 2009-06-14T17:57:59Z 88.196.37.117 wikitext text/x-wiki [[[Pilt:http://www.example.com Lingi nimi]][[Meedia:Näidis.ogg]]]Kuvaripilt 3kzdqktpndzynvh02syi3sr28x0897z Kategooria:Tarkvara 14 133 1477 2004-12-17T12:48:10Z Paullepp~etwikibooks 6 cat. wikitext text/x-wiki [[Category:Arvutid ja internet]] b17con9zme8rx195i2p7hosaeb3ouui Kategooria:Arvutid ja internet 14 134 5664 1478 2008-08-25T18:29:14Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki Raamatukogu [[Kategooria:Vikiõpikud]] 2thgqd7ty1vlbpmjfhirc19uqd549n0 Mall:Täienda 10 137 5768 5747 2008-09-03T18:50:40Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki {| cellspacing="2" cellpadding="3" style="width:100%;border:solid #999 1px;background:#F8F8F8;margin:0.5em auto;clear:both" |style="width:40%;text-align:right"| |<b>Täienda seda artiklit!</b> |} <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> ral6dv5soi98vonum4a1zk7htilij5f Kategooria:Erileheküljed 14 139 1483 2004-12-19T22:20:37Z Paullepp~etwikibooks 6 wikitext text/x-wiki Erileheküljed mt0hrm4f2vpqobpxzwcmpxptrqpdewy CSS/Objektide tüübid 0 1060 8358 5940 2015-10-02T19:38:40Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Objektide tüübid]] pealkirja [[CSS/Objektide tüübid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki '''(See peatükk nõuab tõsist täiendamist.)''' ==display== Väärtus: '''inline''' | '''block''' | '''list-item''' | '''run-in''' | '''inline-block''' | '''none''' | '''table''' | '''inline-table''' | '''table-row-group''' | '''table-column''' | '''table-column-group''' | '''table-header-group''' | '''table-footer-group''' | '''table-row''' | '''table-cell''' | '''and table-caption''' | '''inherit''' * '''inline''' - reasisene element (reasiseseid kaste võib tekkida mitu). * '''block''' - blokitasandi element. * '''list-item''' - loendi element. * '''run-in''' - vastavalt kontekstile tekib kas blokk- või inline-element. * '''inline-block''' - sama, mis 'inline', aga tekib vaid üks reasisene kast. * '''none''' - element ei genereeri üldse blokki - muutub olematuks. * '''table''' , '''inline-table''' , '''table-row-group''' , '''table-column''' , '''table-column-group''' , '''table-header-group''' , '''table-footer-group''' , '''table-row''' , '''table-cell''' , '''and table-caption''' - määravad käitumise vastavate tabelielementide kohaselt. '''(Vaata lisaks CSS-i tabelimudelit käsitlevat peatükki.)''' ==Ujutamine: float== Väärtus: '''left''' | '''right''' | '''none''' | '''inherit''' * '''left''' - element ujutatakse vasakusse serva. * '''right''' - element ujutatakse paremasse serva. * '''none''' - elementi ei ujutata. ==clear== Väärtus: '''none''' | '''left''' | '''right''' | '''both''' | '''inherit''' ==Kihtide järjestus: z-index== Väärtus: '''auto''' | '''<täisarv>''' | '''inherit''' {{Navigatsioon|CSS|Raamide imitatsioonid|Printimine}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 7gjwwi1ft6botqwua32hgsluvec6zpo CSS/Printimine 0 1061 8360 5945 2015-10-02T19:38:56Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Printimine]] pealkirja [[CSS/Printimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ''(See peatükk vajab veel tublisti täiendamist.)'' ==Lehekülje omadused: @page== veeriste sättimine: margin, margin-right, margin-bottom, margin-left, margin-top. <pre> @page { margin-left: 2cm; margin-right: 3cm; } </pre> ==Reavahetused== ===page-break-before ja page-break-after=== Väärtus: '''auto''' | '''always''' | '''avoid''' | '''left''' | '''right''' | '''inherit''' ===page-break-inside=== Väärtus: '''auto''' | '''avoid''' | '''inherit''' ==Reavahetused elementide sees== ===Orvud: orphans=== Väärtus: '''<täisarv>''' | '''inherit''' Atribuut 'orphans' määrab minimaalse ridade arvu paragrahvist, mida lehe alumisele servale jätta. Vaikimisi väärtus on 2. ===Lesed: widows=== Väärtus: '''<täisarv>''' | '''inherit''' Atribuut 'widows' määrab minimaalse arvu ridasid paragrahvist, mida lehe ülemisele servale jätta. Vaikimisi väärtus on 2. {{Navigatsioon|CSS|Objektide tüübid|Lehekülje paigutamine ekraani keskele}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 4jcdntq8ovqgx8wv7dcamnnxqye1fsg HTML Alustame 0 1071 8626 2415 2015-10-18T16:47:36Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Alustame]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Alustame]] iaapkidfh8a2x8bo2agytce8r2k03ze HTML Lihtsa lehekülje loomine 0 1072 8628 2416 2015-10-18T16:47:40Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Lihtsa lehekülje loomine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Lihtsa lehekülje loomine]] qwwda1soty6960hbze4iiekqqf3ielj HTML Viited 0 1074 8632 2418 2015-10-18T16:47:50Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Viited]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Viited]] ha66bjb0fdspsheq9k0yvxir038qodn HTML Pildid 0 1075 8630 2419 2015-10-18T16:47:45Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Pildid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Pildid]] b7u6o6ldkrcq8pja67fljshd8mv4yer HTML Tabelid 0 1076 8631 2420 2015-10-18T16:47:47Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Tabelid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Tabelid]] 1wynxemp7y3n39tjegf8njl2akqjuzl HTML Ajalugu 0 1077 8625 2421 2015-10-18T16:47:34Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Ajalugu]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Ajalugu]] fkm1flypj4ztk1pnyey48bn5s7u9r0d HTML Doctype 0 1078 8627 2422 2015-10-18T16:47:38Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Doctype]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Doctype]] m3mty0v3hz0sw5khxbchc9yjviz59tz HTML Metainfo 0 1080 8629 2424 2015-10-18T16:47:43Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Metainfo]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Metainfo]] q2tohuem8kfkylvrn7prpmocsgzyzmq HTML ISO 8859-1 0 1082 2426 2004-12-27T17:04:36Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-1 moved to HTML:ISO 8859-1 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-1]] hecgowtuchxliw3ddz5ewv75usczat3 HTML ISO 8859-2 0 1083 2427 2004-12-27T17:04:53Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-2 moved to HTML:ISO 8859-2 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-2]] jq7v7u2563qxerbgcy8hq584gbumxp6 HTML ISO 8859-3 0 1084 2428 2004-12-27T17:05:23Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-3 moved to HTML:ISO 8859-3 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-3]] 9un6aryon8a43s1977v878k5mstzknb HTML ISO 8859-4 0 1085 2429 2004-12-27T17:05:41Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-4 moved to HTML:ISO 8859-4 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-4]] 24fjloynzrfl7ha0lcu85uoo83vecge HTML ISO 8859-5 0 1086 2430 2004-12-27T17:06:00Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-5 moved to HTML:ISO 8859-5 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-5]] ect28g0ay0yw3yixsmgos4zt8ffhe7y HTML ISO 8859-6 0 1087 2431 2004-12-27T17:06:16Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-6 moved to HTML:ISO 8859-6 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-6]] kd8uqjkiu21he5wmifdxegndn4yupa0 HTML ISO 8859-7 0 1088 2432 2004-12-27T17:06:32Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-7 moved to HTML:ISO 8859-7 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-7]] kaqk6z74ou3g135738aot2s0homhqnn HTML ISO 8859-8 0 1089 2433 2004-12-27T17:06:45Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-8 moved to HTML:ISO 8859-8 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-8]] elactl2105ybynfiz3axpwebn2dgs2c HTML ISO 8859-9 0 1090 2434 2004-12-27T17:07:07Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-9 moved to HTML:ISO 8859-9 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-9]] o8gr58iyo8mbt9pwusw3gyx9tfophro HTML ISO 8859-10 0 1091 2435 2004-12-27T17:07:24Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-10 moved to HTML:ISO 8859-10 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-10]] ljskj7npdnbz0tyyjw5u58usmveazeb HTML ISO 8859-11 0 1092 2436 2004-12-27T17:07:39Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-11 moved to HTML:ISO 8859-11 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-11]] q7rzufds61waqx8q7cqkgkplgcjv17p HTML ISO 8859-13 0 1093 2437 2004-12-27T17:07:55Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-13 moved to HTML:ISO 8859-13 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-13]] jdrwsrjvw1m7x1rr2dqfs75zsf8o79a HTML ISO 8859-14 0 1094 2438 2004-12-27T17:08:14Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-14 moved to HTML:ISO 8859-14 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-14]] c4lyx3sse947fu5st9en6ea8yghvyh1 HTML ISO 8859-15 0 1095 2439 2004-12-27T17:08:34Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-15 moved to HTML:ISO 8859-15 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-15]] ozbl8p9dqvarm1uvls2mn5pjr1l9r3d HTML ISO 8859-16 0 1096 2440 2004-12-27T17:08:46Z Nene~etwikibooks 1 HTML ISO 8859-16 moved to HTML:ISO 8859-16 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:ISO 8859-16]] pjle7wmgqlw9z9kg954ywkmp3wjuf7a HTML KOI8-R 0 1097 2441 2004-12-27T17:09:06Z Nene~etwikibooks 1 HTML KOI8-R moved to HTML:KOI8-R wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:KOI8-R]] betujinw53tdaf5wcu15qrcoa10bnjd HTML KOI8-U 0 1098 2442 2004-12-27T17:09:24Z Nene~etwikibooks 1 HTML KOI8-U moved to HTML:KOI8-U wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:KOI8-U]] r8gjc6tsb7bv7eq93khyssq6gwogt4m HTML Windows-1251 0 1099 2443 2004-12-27T17:09:48Z Nene~etwikibooks 1 HTML Windows-1251 moved to HTML:Windows-1251 wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML:Windows-1251]] 1zdezbv06ln5mle3xal98ugtya1n88v CSS Sidumine HTML-iga 0 1100 8619 2444 2015-10-18T16:47:21Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Sidumine HTML-iga]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Sidumine HTML-iga]] p417qm9tcduw5pe9n02ukailipufnq2 CSS Keele struktuur 0 1102 8607 2446 2015-10-18T16:46:55Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Keele struktuur]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Keele struktuur]] ghle98361of5sejfe3qunqafpnoun7d CSS Ühikud 0 1103 8623 2447 2015-10-18T16:47:30Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Ühikud]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Ühikud]] jmdolxnhbs3ixus610w5s32um1qg56s CSS Valikuline selekteerimine 0 1104 8622 2448 2015-10-18T16:47:28Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Valikuline selekteerimine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Valikuline selekteerimine]] 6qoular3jbou3nhodd4dwoejs6sjzuc CSS Servad, veerised ja polstrid 0 1108 8618 2452 2015-10-18T16:47:19Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Servad, veerised ja polstrid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Servad, veerised ja polstrid]] 5bkz4nb51rqg6w5i2kab13y8fdmg54n CSS Positsioneerimine 0 1109 8615 2453 2015-10-18T16:47:13Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Positsioneerimine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Positsioneerimine]] kt2lb4oz7cjce0zehx26wzitxpz52d4 CSS Taustad 0 1110 8620 2454 2015-10-18T16:47:24Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Taustad]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Taustad]] k19hxt83mo7jthuuprtizmuus129kvv CSS Loendid 0 1111 8608 2455 2015-10-18T16:46:58Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Loendid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Loendid]] 04xxniy7zmo6qo506oz8xk5dj9a2zpn CSS Raamide imitatsioonid 0 1112 8617 2456 2015-10-18T16:47:17Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Raamide imitatsioonid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Raamide imitatsioonid]] jiyiub55dy7p6i4xgfv3l2t251kpzkw CSS Objektide tüübid 0 1113 8611 2457 2015-10-18T16:47:04Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Objektide tüübid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Objektide tüübid]] pay64ejzn4esv1borio9rash90klj35 CSS Printimine 0 1114 8616 2458 2015-10-18T16:47:15Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Printimine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Printimine]] ok80tah9cpz7xv4iksk4wkxzra3kc41 CSS Paigutused 0 1115 8612 2459 2015-10-18T16:47:06Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Paigutused]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Paigutused]] czp9rzaahfaey8btom25mpj8xzpbt7e CSS Float 0 1116 8547 2460 2015-10-05T11:52:58Z Jäälind 1590 Ümbersuunamine lehele [[CSS/Float]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Float]] grssdh25uqo8e4njk16e6jjy3ana4xt CSS Pildiasendustehnikad 0 1117 8614 2461 2015-10-18T16:47:10Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Pildiasendustehnikad]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Pildiasendustehnikad]] q4el8jq0kqbf5dma56oiqha6t9xfpuv CSS Häkid 0 1118 8606 2462 2015-10-18T16:46:53Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Häkid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Häkid]] pkg3bf8lcsox0s8i049t5wc0eihkrlc CSS Menüüde ehitamine 0 1119 8610 2463 2015-10-18T16:47:02Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Menüüde ehitamine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Menüüde ehitamine]] caf0axyfkf4nb1oj92vyhl4csxchx0s CSS Meediaspetsiifilised stiilid 0 1120 8609 2464 2015-10-18T16:47:00Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Meediaspetsiifilised stiilid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Meediaspetsiifilised stiilid]] jkylq4g5rgwyi442bfxi2mfja2akxtu CSS Valideerimine 0 1121 8621 2465 2015-10-18T16:47:26Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Valideerimine]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Valideerimine]] 5lifp433b162nh8abe2qgaeogca72c6 CSS Parameetrite indeks 0 1122 8613 2466 2015-10-18T16:47:08Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[CSS/Parameetrite indeks]] wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Parameetrite indeks]] bdioaa266vr9l7b8ohja7t0qu40gk9h CSS Brauserite võrdlustabel 0 1124 2468 2004-12-27T17:26:54Z Nene~etwikibooks 1 CSS Brauserite võrdlustabel moved to CSS:Brauserite võrdlustabel wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[CSS:Brauserite võrdlustabel]] 9ebcnxsn8g86r4dn8wacs51q9apd9c2 PHP 0 1127 8424 8413 2015-10-03T19:00:15Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Infotehnoloogia}} ==Sissejuhatus== Vabast entsüklopeediast Vikipeedia. PHP (inglise keelne rekursiivne lühend PHP Hypertext Preprocessor 'PHP Hüperteksti preprotsessor') on programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt serveripoolsetes lahendustes dünaamiliste veebilehtede loomisel. PHP toetab objektorienteeritud programmeerimist, andmebaasidega suhtlemist ning läbi erinevate moodulite veel väga palju erinevaid protokolle ja rakendusi. Avatud lähtekood ning võimalus lihtsalt siduda PHP koodi HTML-iga on teinud PHP-st väga populaarse vahendi dünaamiliste lehekülgede loomisel. Eriti populaarne on kombinatsioon Apache (veebiserver) + PHP + MySQL (andmebaas). ===Põhitõed=== * [[PHP/Süntaks|Süntaks]] * [[PHP/Andmetüübid|Andmetüübid]] {{Staadium lühidalt|25%|17 nov. 2008}} * [[PHP/Muutujad|Muutujad]] * [[PHP/Konstandid|Konstandid]] * [[PHP/Operaatorid|Operaatorid]] * [[PHP/Lausendid|Lausendid]] {{Staadium lühidalt|25%|17 nov. 2008}} * [[PHP/Funktsioonid|Funktsioonid]] * [[PHP/Objektid|Objektid ja klassid]] * [[PHP/Viidad|Viidad]] ===PHP funktsioonid=== * [[PHP/Funktsioonide_loend|Tähestikuliselt järjestatud]] {{Staadium lühidalt|25%|17 nov. 2008}} * [[PHP/Funktsioonid_teema|Temaatiliselt järjestatud]] ===Näited ja lahendused=== Näide: Vanaema ülesanded <source lang="php"> <?php //autor: Dynamite110 at hotmail.com //stringi loomine ja väljastamine ekraanil $str = 'Vanaemal oli palju tööd teha.'.'&lt;BR&gt;'; echo $str; //teeme tööde nimekirjast massiivi //ja loeme palju massiivis element on $tood = array( 'kudumine', 'söögi tegemine', 'koristamine', 'kõplamine', 'karja ajamine'); $elemente = count($tood); //töötleme läbi kõik massiivis leiduvad elemendid //ja koostame elementide põhjal lause mille väljastame ekraanil foreach ($tood as $id=>$nimi){ if($id == 0){ echo 'Vanaema tööde hulka kuuluvad: '.$tood[$id].', '; } elseif($id == ($elemente-2)){ echo $tood[$id].' '; } elseif($id == ($elemente-1)){ echo 'ja '.$tood[$id].'.'.'&lt;BR&gt;'; } else{ echo $tood[$id].', '; } } //genereerime suvalise elemendi //mis on piiratud massiivi pikkusega //seejärel väljastame tulemuse ekraanil $suvaline = rand(0, $elemente-1); printf ('Vanaema tegeleb hetkel: %s', str_replace('mine', 'misega',$tood[$suvaline])); ?> </source> Väljund:<BR> Vanaemal oli palju tööd teha.<BR> Vanaema tööde hulka kuuluvad: kudumine, söögi tegemine, koristamine, kõplamine ja karja ajamine.<BR> Vanaema tegeleb hetkel: koristamisega ==Välislingid== * [http://www.php.net/ PHP kodulehekülg] ja manuaal. * [http://php.center.ee/ PHP Center] - hulk [http://php.center.ee/opetused.php?1 õpetusi] ja [http://php.center.ee/manuaal.php funktsioonide kirjeldusi] eesti keeles pluss skriptikogu. * [http://www.php.ee/ php.ee] - PHP eestikeelsed õpetused ja foorum. [[Category:Tarkvara]] [[Category:Programmeerimiskeel PHP| ]] [[fr:Programmation_PHP]] [[en:Programming:PHP]] [[es:Programación:PHP]] [[nl:Programmeren in PHP]] [[pl:Programowanie:PHP]] 830eaxd9k9f9dwe3j3b5nelj45yvxa7 PHP/Funktsioonide loend 0 1128 17001 8414 2019-05-24T07:30:37Z 91.146.64.205 /* B */ wikitext text/x-wiki {{TähestikTOC |align=center |alajaotused= }} ==A== * abs – absoluutne väärtus * acos – arkuskoosinus * acosh – vastupidine kõverjoone koosinus * addcslashes – lisab stringi teatud osade ette tagurpidi kaldkriipsu * addslashes – lisab stringis teatud sümbolite ette kaldkriipsu * apache_child_terminate – pärast selle funktsiooni väljakutsumist lõpetatakse teatud apache protsess * apache_lookup_uri – viib läbi URI osalise väljakutsumise ja väljastab selle kohta teada saadud informatsiooni * apache_note – paneb paika ja loeb apache teateid * apache_setenv – paigaldab apache subprocess_env väärtuse * array – tekitab massiivi * array_change_key_case – väljastab massiivi ning selle strigi võtmed suur- ja väiketähtedena * array_chunk – tükeldab massiivi osadeks * array_count_values – loeb massiivi väärtusi * array_diff – selgitab välja massiivide erinevused * array_fill – täidab massiivi väärtustega * array_filter – filtreerib massiivi elemente kasutades tagasikutse funktsiooni * array_flip – vahetab massiivi väärtusi ja võtmeid * array_intersect – selgitab välja massiivi ühisosad * array_keys – väljastab kõik massiivi võtmed * array_key_exists – kontrollib, kas massiiv sisaldab võtit või indeksit * array_map – kasutab massiivi elementide peal tagasikutse funktsiooni * array_merge – liidab kaks või enam massiivi kokku * array_merge_recursive – ühendab kaks või enam massiivi rekursiivselt * array_multisort – sorteerib paljusid või mitmemõõtmelisi massiive * array_pad – suurendab väärtuse abiga massiivi kindlaksmääratud pikkusele * array_pop – väljastab massiivi viimase elemendi * array_push – lisab ühe või mitu elementi massiivi lõppu * array_rand – kuvab elemente suvalises järjestuses * array_reduce – vähendab korduvalt, kasutades tagasikutse funktsiooni, massiivi väärtuseks * array_reverse – väljastab massiivi vastupidises järjekorras elementidega * array_search – otsib massiivist väärtuse ning selle leidmise korral väljastab võtme * array_shift – väljastab massiivi algusest elemendi * array_slice – väljastab ühe osa massiivist * array_splice – eemaldab massiivi ühe osa ja asendab selle mingi teise osaga * array_sum – väljastab massiivi väärtuste summa * array_unique – eemaldab massiivist sarnased väärtused * array_unshift – lisab array algusesse ühe või enam elementi * array_values – väljastab massiivi kõik väärtused * array_walk – kasutab massiivi igal elemendil kasutajafunktsiooni * arsort – sordib massiivi tähestikule vastupidisesse järjekorda ja säilitab võtme asukoha väärtusele vastavalt * ascii2ebcdic – stringijada tõlgitud koodist ASCII koodi EBCDIC * asin – arkussiinus * asinh – vastupidine kõverjoone siinus * asort – sordib massiivi tähestikulisse järjekorda ja säilitab võtme asukoha väärtusele vastavalt * aspell_check – kontrollib üle sõna * aspell_check_raw – kontrollib sõna samamoodi nagu see üle antakse * aspell_new – loeb sisse uue sõnaraamatu * aspell_suggest – pakub välja erinevaid võimalikke kirjutusviise * assert – kontrollib, kas mõni tingimus või küsimus on FALSE * assert_options – paneb või võtab assert valikuid * atan – arkustangens * atan2 – arkustangens kahest väärtusest * atanh – vastupidine kõverjoone tangens ==B== * base64_decode – dekodeerib andmeid kasutades MIME base64 * base64_encode – kodeerib andmeid kasutades MIME base64 * basename – väljastab faili nime tervikust asukohateest * base_convert - konverdib väärtusi erinevate numbrisüsteemide baaside vahemikus * bcadd – lisab kaks suvalise täpsusega numbrit * bccomp – võrdleb kahte suvalise täpsusega numbrit * bcdiv – jagab kahte suvalise täpsusega numbrit * bcmod – kahe suvalise täpsusega arvu mooduli leidmine * bcmul – korrutab kahte suvalise täpsusega arvu * bcpow – astme leidmine suvalise täpsusega * bcsqrt – suvalise täpsusega ruutjuur * bcsub – lahutab kahte arvu suvalise täpsusega * bin2hex – muudab kahend-andmed kuueteistkümnendik-andmeteks * bindec – muudab kahendiku kümnendikuks * bind_textdomain_codeset – määrab ära märkide kodeerimise, kusjuures väljastatakse teade DOMAIN teadete kataloogist * break – katkestab for, while või switch funktsiooni töö * bzclose – sulgeb bzip2 faili pointeri * bzcompress – pakib stringi bzip2 kodeeritud andmeteks * bzdecompress – pakib bzip2 kodeeritud andmed lahti * bzerrno – väljastab bzip2 vea numbri * bzerror – väljastab massiivina bzip2 vea numbri ja vea kirjelduse * bzerrstr – väljastab bzip2 veateate * bzflush – puhverdatud andmete kirjutama sundmine * bzopen – avab bzip2 pakitud faili * bzread – loeb kahendandmeid bzip2 pakitud failist * bzwrite – kirjutab bzip2 faili ==C== *call_user_func – kasutaja poolt defineeritud funktsiooni väljakutsumine *call_user_func_array – kasutaja poolt defineeritud parameetritega massiivi poolt määratud funktsiooni väljaskutsumine *call_user_method kutsub – välja kasutaja poolt defineeritud kindla objekti meetodi *call_user_method_array – parameetritega massiivi poolt määratud kasutaja meetodi väljakutsumine *cal_days_in_month – väljastab kalendrile määratud aasta päevade arvu kuus *ccvs_add – lisab andmeid toimingusse *ccvs_auth – teostab toimingul krediidi autoriseerimise testi *ccvs_command – teostab käsku, mis on omapärane ühele protokollile ja see ei ole saadaval üldises CCVS APIs *ccvs_count – otsib välja, kui palju toiminguid antud tüübile on süsteemis salvestatud *ccvs_delete – kustutab toimingu *ccvs_done – lõpetab CCVS töö ja teostab puhastust *ccvs_init – käivitab kasutamiseks CCVSi *ccvs_lookup – otsib andmebaasist üles erilist tüüpi osa *ccvs_new – tekitab uue, tühja toimingu *ccvs_report – tagastab informatsiooni ja olukorda taustal toimuvate käskude ja protsesside kohta *ccvs_return – krediitkaardil olevate ressursside ülekandmine müüjalt kliendile *ccvs_reverse – teostab juba ära toimunud autorisatsioonil täielikku ümberpööramist *ccvs_sale – krediitkaardilt ressursside ülekandmine kliendilt müüjale *ccvs_status – kontrollib müügiarve olukorda *ccvs_textvalue – eelmise funktsiooni väljakutsele teksti tagastusväärtuse saamine *ccvs_void teostab lõpetatud toimingul täielikku ümberpääramist *ceil funktsioonide ülespoole ümardamine *chdir kataloogi vahetamine *checkdate kontrollib Gregooriuse kuupäeva ja kellaaja kehtivust *checkdnsrr kontrollib DNS-sissekandeid, et kas seal esineb sarnasust ühe määratud interneti hosti nimega või IP aadressiga *chgrp vahetab faili kuuluvust gruppi *chmod muudab faili õiguseid *chop eemaldab tükikud ja tabulaatorid stringi lõpust *chown vahetab faili omanikku *chr tagastab spetsiifilise ehk erilise märgi *chroot vahetab root kataloogi *chunk_split tükeldab stringi sarnasteks osadeks *class_exists kontrollib, kas class on defineeritud *clearstatcache puhastab vahemälu *closedir kataloogi sulgemine *closelog sulgeb ühenduse süsteemi loggeriga *com COM klassid *compact tekitab massiivi koos muutujatega ning nende väärtustega *com_addref suurendab komponentide loendurit *com_get väljastab COM komponendi omaduse väärtuse *com_invoke kutsub välja COM komponendi meetodi *com_isenum kutsub välja, võtab kasutusele IEnumVariant *com_load teeb COM komponendile uue viite *com_load_typelib loeb sisse Typelib *com_propget väljastab COM komponendi omaduse väärtuse *com_propput omistab ühele COM komponendi omadusele väärtuse *com_propset omistab ühele COM komponendi omadusele väärtuse *com_release vähendab komponentide loendurit *com_set määrab COM komponendi omadusele väärtuse *connection_aborted väljastab TRUE, kui client ühendus lõpetatud sai *connection_status väljastab ühenduse seisundi bitiala *connection_timeout väljastab TRUE, kui skripti tegevuse aeg on lõppenud *constant tagastab konstandi väärtuse *convert_cyr_string muudab stringe ümber ühest cyrillic kodeeringust teise *copy kopeerib faili *cos koosinus *cosh vastupidine kõverjoone koosinus *count loetleb elemendid muutujas *count_chars väljastab informatsiooni stringis kasutatud sümbolite kohta *cpdf_add_annotation lisab märkmed *cpdf_add_outline lisab käesolevale lehele bookmarki *cpdf_arc joonistab kaare *cpdf_begin_text alustab teksti osa tegemisega *cpdf_circle joonistab ringi *cpdf_clip kärbib kõiki pilte, joonistusi käesoleva asukohateeni *cpdf_close sulgeb PDF dokumendi *cpdf_closepath sulgeb asukohatee *cpdf_closepath_fill_stroke sulgeb, täidab ja joonistab käesoleva asukohatee *cpdf_closepath_stroke sulgeb asukohatee ja joonistab mööda seda joone *cpdf_continue_text väljastab teksti järgmisel real *cpdf_curveto joonistab kurvi *cpdf_end_text lõpetab teksti osa *cpdf_fill täidab käesoleva asukohatee *cpdf_fill_stroke täidab ja sulgeb käesoleva asukohatee *cpdf_finalize lõpetab dokumendi *cpdf_finalize_page lõpetab lehe *cpdf_global_set_document_limits määrab piirangud kõigile PDF dokumentidele *cpdf_import_jpeg avab JPEG pildi *cpdf_lineto joonistab joone *cpdf_moveto määrab käesoleva asukoha *cpdf_newpath alustab uut asukohateed *cpdf_open avab uue PDF dokumendi *cpdf_output_buffer väljastab PDF dokumendi mälu puhvrist *cpdf_page_init alustab uue lehega *cpdf_place_inline_image paneb lehele pildi *cpdf_rect joonistab ristküliku *cpdf_restore taastab eelnevalt salvestatud keskkonna *cpdf_rlineto joonistab joone *cpdf_rmoveto määrab suhtelise käesoleva asukoha *cpdf_rotate teeb kindlaks pöördenurga *cpdf_rotate_text määrab teksti pöördenurga *cpdf_save salvestab käesoleva keskkonna *cpdf_save_to_file salvestab PDF dokumendi faili *cpdf_scale teeb kindlaks suurenduse *cpdf_setdash katkendlik joon *cpdf_setflat teeb kindlaks tasasuse *cpdf_setgray paneb nn hallile väärtusele joonistuse ja täitmise värvi *cpdf_setgray_fill paneb täitevärvi hallile väärtusele *cpdf_setgray_stroke määrab joonistamise värvi halliks väärtuseks *cpdf_setlinecap teeb kindlaks joone lõpu väärtuse *cpdf_setlinejoin teeb kindlaks joonte omavaheliste ühenduste väärtuse *cpdf_setlinewidth määrab joone laiuse *cpdf_setmiterlimit määrab terava nurga väärtuse *cpdf_setrgbcolor määrab joonistus- ja täitevärvi RGB väärtuseks *cpdf_setrgbcolor_fill määrab täitevärviks RGB väärtuse *cpdf_setrgbcolor_stroke määrab joonistusvärvi RGB värvi väärtuseks *cpdf_set_action_url paneb paika lingi *cpdf_set_char_spacing määrab tähevahe *cpdf_set_creator määrab PDF dokumendi algatuse ala *cpdf_set_current_page paneb paika käesoleva lehe *cpdf_set_font valib käesoleva fondi stiili ja suuruse *cpdf_set_font_directories määrab nimekirja, mida kasutatakse väliste fontide kasutamisel *cpdf_set_font_map_file määrab väliste fontide kasutamise juures ära fondi-faili nime korrastuse, tõlgendamise *cpdf_set_horiz_scaling määrab horisontaalse teistiulatuse *cpdf_set_keywords määrab PDF dokumendi märksõna-ala *cpdf_set_leading määrab teksti ridade vahe *cpdf_set_page_animation määrab lehtedevahelise kestuse, vältuse *cpdf_set_subject määrab PDF dokumendi teema ala *cpdf_set_text_matrix määrab teksti maatriksi *cpdf_set_text_pos määrab teksti asukoha *pdf_set_text_rendering määrab ära, kuidas tekst edasi antakse *cpdf_set_text_rise määrab teksti vertikaalse tõusu *cpdf_set_title määrab PDF dokumendi tiitli ehk pealkirja ala *cpdf_set_viewer_preferences määrab, kuidas lehte brauseris näidata *cpdf_set_word_spacing määrab sõnade vahe *cpdf_show väljastab teksti käesolevast asukohast *cpdf_show_xy väljastab teksti määratud asukohast *cpdf_stringwidth väljastab stringi laiuse käesolevas fondis *cpdf_stroke joonistab joone mööda rada *cpdf_text väljastab teksti koos parameetritega *cpdf_translate määrab koordinaadisüsteemi alguse koha *crack_check kontrollib määratud parooli *crack_closedict sulgeb CrackLib sõnaraamatu *crack_getlastmessage väljastab viimase kontrolli teate *crack_opendict avab CrackLib sõnaraamatu *crc32 arvutab stringi polünomiaalse CRC32 väärtuse *create_function tekitab anonüümse, ajutise, lambda stiilis funktsiooni *crypt ühesuunaline stringi krüpteerimine *ctype_alnum kontrollib tekstis olevaid märke *ctype_alpha kontrollib tekstis olevaid märke *ctype_cntrl kontrollib kontrollmärke *ctype_digit kontrollib numbreid *ctype_lower kontrollib väiketähti *ctype_print kontrollib prinditavaid märke *ctype_upper kontrollib suurtähti *ctype_xdigit kontrollib märke, mis esinevad kui kuueteistkümnendik numbrid *curl_close sulgeb CURL sessiooni *curl_errno väljastab täisarvu, mis sisaldab viimase errori numbrit *curl_error väljastab stringi, mis sisaldab käesoleva sessiooni viimast errorit *curl_exec teostab CURL sessiooni *curl_getinfo informatsiooni saamine erilise ülekande suhtes *curl_init CURL sessiooni käivitamine *curl_version väljastab käesoleva CURL versiooni *current väljastab massiivi käesoleva elemendi *cybercash_base64_decode base64 dekodeeritud andmed Cybercashi jaoks *cybercash_base64_encode base64 kodeeritud andmed Cybercashi jaoks *cybercash_decr Cybercash lahtikodeering *cybercash_encr Cybercash kodeering *cybermut_creerformulairecm tekitab HTML formulari maksmiseks, tasumiseks *cybermut_creerreponsecm tekitab kinnituse, et makse on sooritatud *cybermut_testmac kontrollib, et kinnitamise teates poleks valeandmeid petmiseks *cyrus_authenticate Cyrus IMAP serveri usaldatavus *cyrus_bind seob tagasikutseid Cyrus IMAP serveriga *cyrus_close sulgeb ühenduse cyrus serveriga *cyrus_connect loome ühenduse Cyrus IMAP serveriga *cyrus_query saada Cyrus IMAP serverile päring *cyrus_unbind lahtisidumine ==D== *date kohaliku aja/kuupäeva moodustamine *dbase_add_record lisab kirje dbase andmebaasi *dbase_close sulgeb dbase andmebaasi *dbase_delete_record kustutab kirje dbase andmebaasist *dbase_get_record loeb kirje dbase andmebaasist *dbase_numfields leiab, palju välju dbase andmebaasis on *dbase_numrecords leiab, kui palju kirjeid dbase andmebaasis on *dbase_open avab dbase andmebaasi *dbase_pack pakib dbase andmebaasi *define defineerib konstandi *defined Kontrollib, kas sisestatud konstant eksisteerib *die funktsiooni exit() alias *diskfreespace Väljastab, palju on vaba ruumi sinu kõvakettal *doubleval Võtab 2x väärtuse ==E== *echo väljastab ühe või enama arvu stringe *end Paneb pointeri array viimase elemendi juurde *ereg_replace asendab tavalise väljastuse *error_log saadab veateate *error_reporting määrab ära, kuidas PHP veateateid näitama peaks *eval tõlgendab stringi PHP koodina *exit väljastab teate ja lõpetab praeguse skripti *explode stringiga teise stringi lõikumine ==F== *fclose suleb avatud faili *filesize näitab faili suurust *floor ümardab murrud *fopen Avab faili või URLi *ftp_cdup läheb tagasi peakausta *ftp_chdir vahetab kaustu FTP serveris *ftp_connect loob FTP ühenduse *ftp_delete kustutab faili FTP serverist *ftp_get laeb alla faili FTP serverist *ftp_login FTP ühendusele sisse logimiseks *ftp_pwd väljastab hetke kausta nime *function_exists Tagastab _TRUE kui funktsioon on defineeritud ==G== *getcwd võtab kausta kus hetkel töötatakse *getdate annab informatsiooni aja kohta *getimagesize tagastab pildi suurused *get_defined_constants tagastab ühendatud jada kõikide konstantide ja nende väärtustega *get_defined_functions tagastab jada kõikide defineeritud funktsioonidega *get_defined_vars tagastab kõikide defineeritud muutujatega jada *get_extension_funcs tagastab mooduli kõikide funktsioonide nimedega jada *get_loaded_extensions tagastab kõikide kompileeritud ja sisseloetud moodulite nimedega jada ==H== *htmlentities konverteerib kõik vastavad HTML märgid HTML-ile sobilikuks *htmlspecialchars konverteerib spetsiaalsed märgid HTML-ile sobilikuks ==I== *ignore_user_abort kui klient sulgeb brauseri, siis skript töötab/ei tööta edasi. *implode jada elementide liitmine stringiga *in_array tulemus on tõene, kui väärtus esineb jada *isset kontrollib kas muutuja on määratud või ei *is_array kontrollib, kas määraja on massiiv *is_bool kontrollib kas muutuja on boolean tüüpi *is_int kontrollib kas muutuja on täisarv *is_string kontrollib kas muutuja on string ==J== *join liidab stringiga massiivi elemendid stringiks ==K== *key väljastab assotsiatiivse massiivi võtme *ksort sordib massiivi tähestikulisse järjekorda võtme järgi ==L== *list määrab muutujad jadana ==M== *md5 kalkuleerib stringi md5-hash'i *md5_file kalkuleerib antud failinimele vastava faili sisu md5-hash'i *mime_content_type väljastab faili MIME sisutüübi *mkdir loob kataloogi *mysql_affected_rows Kui palju ridasid mõjutati eelmise MySql operatsiooniga. *mysql_close Sulgeb Mysql ühenduse *mysql_connect Avab ühenduse MySQL serveriga *mysql_create_db Teeb MySQL andemabaasi *mysql_drop_db Kustutab MySQL andmebaasi *mysql_errno Tuleb numbriline väärtus, mis oli viga eelmise MySQL operatsioonil *mysql_error Tuleb tekstina mis oli viga eelmisel MySQL operatsioonil *mysql_field_name väljastab konkreetse välja nime päringust *mysql_get_client_info MySQL kliendi info *mysql_get_host_info MySQL host'i info *mysql_get_proto_info MySQL protokolli info *mysql_get_server_info MySQL serveri info *mysql_num_fields loendab veergude arvu päringust *mysql_num_rows Tagastab päringu tulemuste arvu *mysql_result tagastab andmed MySQL result set-ist ==N== *natcasesort sordib massiivi kasutades tõstutundetut "loomuliku järjekorra" algoritmi *natsort sordib massiivi kasutades "loomuliku järjekorra" algoritmi *next liigutab edasi ühevõrra massiivi osutit e. pointrit *nl2br sisestab HTML reavahetused enne igat uut rida stringis ==O== *ord Tagastab tähemärgi ASCII väärtuse ==P== *pg_affected_rows Tagastab mõjutatud kirjete arvu *pg_cancel_query Katkestab asünkroonse päringu *phpinfo väljastab täpse info php kohta *phpversion Saab teada sinu php versiooni. *pi Võtab pi väärtuse *pos väljasta käesolev element jadast *preg_replace sooritab regulaarse avalduse otsingu ja asenduse *prev liigutab osutit e. pointrit ühe elemendi võrra tagasi *print väljastab stringi *printf väljastab vormindatud stringi ==R== *range loob massiivi, mis sisaldab elementide vahemikku *rawurldecode Dekodeerib URL-kodeeritud stringi *rename vahetab faili nime *reset paneb massiivi osuti (e. pointri) massiivi algusesse *restore_error_handler taastab eelmise veateate funktsiooni *rmdir Kustutab katalooge (directoris) *round ümardab arvu teatud kohani! *rsort sordib massiivi tähestikulisele järjekorrale vastupidiselt ==S== *session_destroy Hävitab kõik andmed, mis on sessiooni registeeritud *session_register kindlate muutujate registreerimine kindlasse sessiooni *session_start eelnevalt registreeritud sessioonist andmete lugemine *session_unregister deregistreerib käesolevast sessioonist saadud muutuja *session_unset Teeb vabaks kõik sessiooni muutujad *sin siinus *sizeof leiab elementide arvu muutujas *sleep viivitab ja viib täide *sort sordib massiivi *split tükeldab stringi massiiviks, kasutades regulaaravaldist *sqrt ruutjuur *srand Suvalise numbri generaator *stripslashes eemaldab stringis teatud sümbolite eest kaldkriipsud, mis lisati funktsiooniga addslashes() *strlen hangib stringi pikkuse *strrchr leiab stringis sümboli viimase esinemise *strstr leiab stringi esimese esinemise stringis *strtolower muudab stringis kõik tähed väiketähtedeks *strtoupper muudab stringis kõik tähed suurtähtedeks *strtr tõlgib stringis teatud sümbolid *str_repeat kordab stringi *substr toob välja osa stringist *substr_count loeb kokku substringide esinemiste arvu *substr_replace asendab teksti stringi teatud osa ulatuses ==T== *tan tangens *time ütleb meile UNIX aja ==U== *ucfirst teeb stringi esimese tähe suurtäheks *ucwords teeb stringi iga sõna esimese tähe suurtäheks *uksort sordib massiivi võtmete järgi kasutades kasutaja poolt defineeritud võrdlusfunktsiooni *unlink Kustutab faili *user_error tekitab kasutaja-tasandil error/warning/notice teate *usleep lükkab tegevust edasi mikrosekundite võrra *usort sordib massiivi väärtuste järgi kasutades kasutaja poolt defineeritud võrdlusfunktsiooni ==V== *vprintf väljastab vormindatud stringi *vsprintf tagastab vormindatud stringi ==W== *wordwrap lõigub ühe stringi sinupoolt antud tähtede arvuni kasutades stringi lõpetamise meetodit [[Kategooria:Programmeerimiskeel PHP]] 1nf72iflylaaw636uedlsgr3t0zdmxl Fail:Kassa010 xls.jpg 6 1152 2496 2005-01-03T19:33:49Z Paullepp~etwikibooks 6 Microsoft Excel:Kassa010 wikitext text/x-wiki Microsoft Excel:Kassa010 3n101xd5kx1ttpash7771rjbsc4t94w BSD 0 1156 8602 6650 2015-10-17T16:32:56Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]] pealkirja [[BSD]] alla: Soov arutelulehel wikitext text/x-wiki '''BSD''', ehk siis lahtikirjutatuna '''''Berkeley Software Distribution''''', on [[Unixi-laadne]], otseselt [[UNIX]]-ist põlvnev tänapäeva [[vabavara]]line [[operatsioonisüsteem]]. BSD arendamist alustati [[1970. aastad|1970-ndatel]] [[California ülikool]]is, [[Berkeley]]s, sealt tuleneb ka tema omapärane nimi. BSD pere operatsioonisüsteemid on laialdaselt kasutusel ka tänapäeval, levinumad neist on [[NetBSD|NetBSD]], [[FreeBSD|FreeBSD]] ja [[OpenBSD|OpenBSD]]. ==Vikiõpiku ülesehitus== Käesolev vikiõpik on jagatud järgmisteks loogilisteks osadeks: * Sissejuhatus: BSD ajalugu, ideoloogia, litsents * UNIX süsteemide tutvustus: tuum, kest, lihtsamad tegemised käsureal * Süsteemi ülesehitus: tuum, baassüsteem, pkgsrc * Süsteemi paigaldamine: NetBSD ja FreeSBIE * Süsteemi uuendamine: uuendamine kasutades CVS süsteemi * Kolmandate poolte tarkvara: pkgsrc, paigaldamine, uuendamine, audit * Süsteemi turvalisus: audit, eripärased võimalused * Viited lisamaterjalidele: spetsiifilised artiklid, kasulikumad viidad, dokumentatsioon Iga osa kõigist sektsioonidest on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'ist ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks. ==Suunitlus== ''BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX'' WikiRaamat on mõeldud kasutamiseks nii koolides kui ka iseseisvaks lugemiseks kõigile UNIX huvilistele: firmade IT spetsialistidele ja arvutientusiastidele. Raamat peaks olema võimalikult huvitav ja sõbralik ka UNIX vallas algajatele. BSD pere operatsioonisüsteemid on kasutajasõbralikud ja mugavad, saagu ka see raamat loodud sarnasel ideoloogial põhinevaks. == Tulevik == ''BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX'' WikiRaamatu tulevik on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada siis on nad alati teretulnud seda tegema. [[Kategooria:Arvutid ja internet]] 6bssc3lyeiakrodfu8jddmyr8rcw8zd Microsoft Small Business Server 2003 0 1157 7995 7992 2015-07-02T20:41:10Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{MSBS2003}} Käesoleva raamatu algne versioon on Peeter Parderi kursuse lõputöö, mida võib täiustada. Tänapäeva väikefirmade edu võti peitub oma toodete ja/või teenuste müügis, klientidega suhtemises, uute kontaktide leidmises, konkurentide tegevuse jälgimises, oma ettevõtte töö kordineerimises ja toodete arendamises. Kõigi nende ülesannete edukaks täitmiseks vajatakse lihtsat, funktsionaalset ja mugavat tehnoloogiat, mis ei oleks liialt kallis kuid suudaks võistelda suurfirmade, korporatsionidega, kellel on pahatihti võimalus kasutada rohkem rahalisi vahendeid ja inimressursse kui seda saavad endale lubada 15 - 30 töötajaga väikeettevõtted. ''Microsoft Windows Small Business Server 2003'' (edaspidi SBS) on ärikriitiline lahendus, mille Microsoft on välja töötanud just firmadele, kellel ei ole ressursse või vajadus palgata IT meeskonda. SBS on ühtne, suhteliselt mugav ja odav viis lahendamaks väikefirmade arvutivõrgu administreerimise ja infosüsteemi loomise vajadused. Windows Small Business Server 2003 lubab ettevõtetel keskenduda oma äritegevuse edendamisele mitte IT probleemide tavaliselt kulukale lahendamisele. Käesolev teos on kirjutatud eesmärgiga selgitamaks kuidas Microsoft Windows Small Business Server 2003 abil võib luua väikefirmale stabiilse ja funktsionaalse IT infrastruktuuri, kirjeldada tänapäevaseid arvutivõrke ning nende planeerimise, loomise ja haldamisega seotud probleeme. = Raamatust = Windows Small Business Server 2003 WikiRaamat on jagatud nelja loogilisse sektsiooni: * Sissejuhatav osa * Süsteemi installeerimine * Süsteemi seadistamine * Süsteemi administreerimine Iga osa neljast seksioonist on kirjutatud eeldusega, et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'is ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks. Artiklid teemal Windows Small Business Server 2003 on mõeldud eelkõige inimestele, keda huvitavad Microsoft Windows perekonna võrguoperatsioonisüsteemid ja kes soovivad neid kasutada ärirakendustes. Käesolev teos peaks olema abiks väikefirma juhtidele või IT-spetsialistidele tutvustamaks kes soovivad saada ülevaadet Windows Small Business Server paketi võimalustest ja tehnilistest lahendustest. [[Kategooria:Arvutid ja internet]] 23rd2gtfmshtvcdpm7oe0helxic7kbw Microsoft Small Business Server 2003:Sissejuhatus 0 1159 7993 7170 2015-07-02T20:31:09Z Jäälind 1590 Mall {{MSBS2003}} wikitext text/x-wiki {{MSBS2003}} = Arvutivõrgud ja Windows Server 2003 = Microsoft Windows Small Business Server 2003 baseerub [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_2003 Microsoft Windows Server 2003 ] võrguoperatsioonisüsteemidel. Microsoft Windows Server 2003 on [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft link Microsofti] viimase põlvkonna võrguoperatsioonisüsteemide pere toode, mis on ärikriitiliste teenuste pakkumiseks suurfirmades ja korporatsioonides. Kuna SBS on lihtsalt Microsoft Windows Server 2003 natukene piiratud varjant, on tegemist mugavdatud versiooniga suunatud just väikefirmadele. Põhiliseks erinevuseks SBS ja Microsoft Windows Server 2003 vahel on kliendi arvutivõrgu suurus. Selleks et osata valida Microsofti võrguoperatsioonide vahel tuleb kõigepealt selgeks teha mis on arvuti võrk ja kuidas ta töötab ja kuidas on tema abil võimalik muuta väikefirma töö effektiivsemaks: [http://en.wikipedia.org/wiki/Sharepoint dokumendihaldus tsentraalseks], kohalik ja mugav [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_Exchange_Server elektroonilise posti] süsteem, interneti ühenduse jagamine ja arvutite hooldus ning turvamine. == Mis on arvutivõrk? == Inimesed kasutavad pidevalt oma igapäevases elus pangaautomaate, seejuures enesele teadvustamata et iga kord kui nad sooritavad mingi tehingu, olgu see siis sularaha välja võtmine või määratud maksete sooritamine, kasutavad nad panga poolt välja töötatud arvutivõrku. Arvutivõrk selle kõige lihtsamas mõistes on hulk arvuteid ja arvutivõrgu seadmeid, mis saavad omavahel vahetada informatsiooni. Nende vaheliseks ühendusteeks on tavaliselt arvutivõrgukaabel, telefoniliin või spetsiaalne raadiosidekanal. Ka internet on ise tavaline arvutivõrk mis koosneb üle maailma asetsevatest arvutitest. [http://en.wikipedia.org/wiki/Internet Internet] Pangaautomaat kasutab spetsiifilist tarkvara, et küsida pangast kas kliendi arvel on piisavalt ressursse et sooritada tema poolt soovitud tehingut. Ka rahvusvahelised telefonikõned töötavad kasutades selleks vastavat tarkvara ja riistvara mis otsustab kuhu saata kliendi kõne ja kui palju selle eest teenustasu küsida.<br> Mainitud operatsioone sooritatakse iga päev inimeste poolt üle maailma kelledest enamusel pole kahtlemata aimugi kuidas tegelikult toimivad arvutivõrgud. Aga kasutavad nad arvutivõrke sellegi poolest. == Arvutivõrgu tähtsamad komponendid == Arvutivõrgu moodustavad serverid, klientarvutid, tööjaamad, arvutivõrguseadmed ja meedium mis ühendab omavahel erienvad arvutivõrgu komponendid. === Serverid === [http://en.wikipedia.org/wiki/Server Server] on arvuti mis pakub teenuseid, sellise kokkuvõtte võib teha kõige lihtsamas kontekstis. Keerulisus aga tuleb sisse kui inimesed ajavad segi füüsilise kasti ja tegeliku teenuse.<br> Iga arvuti või seade arvutivõrgus võib olla server kindlale teenusele. Server ei vaja isegi mitte tavamõistes arvutit et anda teenust. Näiteks prindiserver ei pruugi olla midagi enamat kui seade mille üks ots on ühendatud printeriga ja teine arvutivõrguga. Seadmel on väike elektrooniline aju, mille ainukeseks funktsiooniks on suhtlemine tööjaama arvutiga mis soovib printida ja printeri enaga millele vastav ülesanne edastatakse. SBS on lahenduste kogum ühes füüsilises arvutis, mille eesmärgiks on koondada ärikriitilised teenused ühte kohta ja teha nad üle arvutivõrgu kättesaadavaks kõigile autoriseeritud klientarvutitele. Nende teenuste eesmärk on rahuldada väikefirma vajadusi infotehnoloogilisel tasandil: elektrooniline post, printerinte jagamise teenused, firma sisevõrgu veeb jne. Lisaks teenintavatele funkstioonidele on koondatud ka administreerivad ja turvalahendused. === Klientarvutid === Klientarvuti on <u>seade arvutivõrgus mis kasutab serveri poolt pakutavaid teenuseid</u>, kui ta on loomulikult osa arvutivõrgust kus on olemas server. <br>Klientarvutit ei tohi segamini ajada tavalise koduarvutiga kus lapsed mängivad arvutimänge, teevad oma koolitöid ja mille abil surfatakse internetis. Koduarvuteid oleks korrektsem nimetada küll personaalarvutiteks, [http://en.wikipedia.org/wiki/Personal_computer PC-deks]. <br>[http://en.wikipedia.org/wiki/Workstation Tööjaamadeks] omakorda nimetatakse võimsaid arvutisüsteeme mis ei pruugi küll erineda oma välimuselt tavalistest koduarvutitest kuid on palju võimsamad ja kallimad. Klientarvutid on tavaliselt üksikud arvutivõrgu komponendid mis ei serveeri teistele arvutivõrgu komponentidele oma ressursse, vaid kasutavad serveri poolt pakutavaid lahendusi. Klienid kasutavad printimisteenust, loevad elektronposti, kasutavad keskset dokumendihaldussüsteemi ja ühenduvad internetti kasutades selleks serveri poolt pakutud võrgulahendust. Klientarvutid ei ole tavaliselt sama võimsad kui server, kuid iseseisvate arvutivõrgukomponentidena on täisfunktsionaalsed ja professionaalsed töövahendid. === Klientarvutite ja serverite erinevused === Väikefirmades on klientarvutite ja serverite vaheliseks erinevuseks üsna tihti ainult operatsioonisüsteem. Kuna puudub vajadus ülivõimsate serverisüsteemide jaoks mille ülesanne on teenindada suurt hulka tööjaamu siis võib väiksemates võrkudes kasutata serverite riistvarana ka tavalisi lauaarvuteid. Serverites kasutatakse operatsioonisüsteemina tavaliselt Microsoft Windows Server 2000 ja 2003 pere tooteid või Linux/BSD rakendusi. Selles osas on määravaks tihtipeale lihtsalt isiklik maitse. Tööjaamades on üldlevinud operatsioonisüsteemiks Windows 2000 ja XP. Kui väikefirma on otsustanud oma IT infrastruktuuris riistvaralise lahendusena kasutada HP/Compaq tooteid, näiteks HP Evo DC5100 MT seeria lauaarvuteid, siis võib ühest sellisest arvutisüsteemist edukalt luua ka võrguserveri riistvaralise platformi. HP Evo DC5100 MT - lisa siia alla url * Protsessor: Intel Celeron D330 2.6 GHz * Kõvaketas: 40 GB S-ATA, 7200rpm * Mälu: 256 MB, laiendatav kuni 4096 MB * Võrgukaart: Integreeritud * CD/DVD seade: CD Sellist arvutisüsteemi võib väga edukalt kasutada nii SBS serverina kui ka tavalise tööjaamana. Serverisse tuleks '''vajadusel''' lisada teine võrgukaart, rohkem mälu, kõvakettamassiivi kuid väikefirma vajadused on ka standardse varustuse juures rahuldatud. === Servereid ja kliente ühendav meedium === Arvutivõrgu komponendid on omavahel ühendatud üle spetsiaalse võrgu meediumi, füüsilise ühendusega komponentide vahel. Meediumi hulka kuuluvad näiteks võrgukaardid, arvutivõrgukaablid, swichid, hubid, traadita interneti lüüsid. Arvutivõrgu meedium, olles vahend arvutivõrgu komponentide ühendamiseks, peab olema stabiilne ja turvaline, kuna IT infrastruktuur ja selle täisfunktsionaalne töö on sõltuv meediumist. Halvasti planeeritud või teostatud arvutivõrgu projekteerimine ja paigaldamine võib pikemas perspektiivis saada suureks takistuseks võrgu töös ja laiendatavuses. Selle pärast ongi soovitatav kasutada kvaliteetseid võrguseadmeid ja vajadusel proffesionaalseid arvutivõrgu spetsialiste kes oskavad välja töötada parima lahenduse konkreetse väikefirma tarvis. === Võrguseadmed, meediumid === Arvutivõrkude projekteerimise ja ehitamise juures tuleb kindlasti olla kursis olemasolevate riistvaraliste ja tehnoloogiliste lahendustega, nende võimaluste, vigade, eeliste ja hinnaga. Erineva funktsionaalsuse ja suurusega arvutivõrgud vajavad oma optimaalsemaks tööks [http://en.wikipedia.org/wiki/Computer_networking_device spetsiifilisi seadmeid], millega SBS administraator peaks kursis olema. ==== Võrgukaardid ==== [[file:usb-pcmcia.jpg|thumb|PCMCIA ja USB kaardid]] [[file:Network_card.jpg|thumb|tavaline võrgukaart]] Kõige esimeseks komponendiks arvuti ja arvutivõrgu vahel on [http://en.wikipedia.org/wiki/Network_interface_card võrgukaart]. Võrgukaart (mõnikord nimetatud ka võrguadapteriks, võrguliideseks, NIC'ks jne) on osa arvuti riistvarast, mille eesmärk on võimaldada arvutite omavahelist suhtlemist üle arvutivõrgu. Kuigi enamasti on võrgukaart eraldi seisev, eraldi lisatud, komponent arvuti emaplaadil (ISA, PCI võrgukaardid) siis uuematel [http://en.wikipedia.org/wiki/Motherboard emaplaatidel] on võrgukaart juba integreeritud, seega eraldi võrgukaardi lisamisega vaeva ei ole, kui just see spetsiifiline arvuti ei vaja rohkem kui ühte võrguliidest. Tüüpiliselt on võrgukaardil spetsiaalne otsik, kuhu külge ühendatakse võrgukaabel, seda loomulikult füüsilist meediumit kasutavate arvutivõrkude puhul. Traadita võrkude korral võib, aga ei pruugi, olla võrgukaardi küljes signaali sugevuse parandamiseks antenn. ==== Meedium ==== Erinevates arvutivõrgu struktuurides kasutatakse erinevaid võrgumeediume: kohalikes arvutivõrkudes keerupaarvõrgud või koksiaalvõrgud, suuremat kiirust ja vahemaid nõudvates võrkudes fiiberoptilised võrgud, mobiilsetes ja raskemini ligipääsetavates kohtades raadiointerneti võrgud. ===== Keerupaarvõrgud ===== Enimlevinud keerupaarvõrgu standard on [http://en.wikipedia.org/wiki/Cat5 cat5]. cat5 puhul on tegemist füüsilise kaabelvõrguga kus võrgumeediumi moodustab omavahel [http://en.wikipedia.org/wiki/Twisted_pair keeratud]vaskkiududest kaabel. Tegemist on ühe odavama ja mugavaima lahendusega kohtvõrkude ehitamisel. cat5 puhul on andmeedastuskiirused 10/100/1000 Mb/s, ainukeseks suuremaks piiravaks teguriks on maksimaalne kaabli pikkus, soovitatavalt mitte üle 150 meetri. [[media:cat5.jpg|Pilt: cat5]] ===== Koaksiaalvõrgud ===== Koaksiaalvõrkude puhul on tegemist kunagi äärmiselt populaarse kuid praeguseks cat5e poolt väljatõrjutava füüsilise võrgumeediumiga. Koaksiaalvõrke kasutavad veel aktiivselt kaabeltelevisiooni pakkujad, kes seda meediumit kasutavad ka internetiteenuse osutamiseks. Koaksiaalvõrkude ehitamine ja haldamine on väike- ja kesmise suurusega firamade vaatevinklist kulukam ja ebamugavam kui keerupaarvõrkude kasutamine, kuigi koaksiaalvõrgu kaabel suudab kvaliteetset signaali edastada pikema distantsi taha kui keerupaarkaabel. [[media:koaksiaal.jpg|Pilt: Koaksiaalkaabel kooritult ja otsikuga]] ===== Fiiberoptilised võrgud ===== Fiiberoptiline meedium on kõige kallim ja samas võimsaim viis informatsiooni edastamiseks arvutivõrkudes. Fiiberoptikaga on omavahel ühendatud linnade, riikide ja kontinentide vahelised arvutivõrgud. Eeliseks võrreldes teiste võrgumeediumitega on: * informatsiooni vähene kadu pikematel distantsidel * suur andmeedastusmaht (kuni 3 TB/S) * immuunsus elektromagnetilistele mõjudele * suhteliselt kerge kaal * signaali edastamiseks kulub vähe energiat Fiiberoptilisi lahendusi ei kasutata väiksemate võrkude rajamisel eelkõige tema kõrge hinna pärast, eelistatakse keerupaar või koaksiaalvõrke. [[media:fiiberoptiline.jpg|Pilt: Fiiberoptiline kaabel]] ===== Traadita võrgud ===== Traadita kohtvõrgud ehk [http://en.wikipedia.org/wiki/WLAN WLAN'id] kasutavad andmeedastuseks raadiosignaale: ühenduse viimane osa mis jõuab kasutaja arvutisse on üle traadita side, ühenduse enda selgroog baseerub tavaliselt kaabelvõrgu meediumil. Traadita võrgu suurimateks miinusteks on andmeedastus kiirus ja turvalisus, suurimateks plussideks mobiilsus, mugavus ja võrgu paindlikus. Enimlevinud standard on hetkel [http://en.wikipedia.org/wiki/802.11b 802.11b]. ====Hub==== Hub on võrgukeskseade, inglise keeles tähendab ta naba ehk võrgunaba (keskpunkt). Hub asub võrgu keskpunktis, ning tema külge ühendatakse kõik arvutid. Hubi tööpõhimõte on lihtne, kõik info mis siseneb ühte porti korratakse ülejäänud portidele. Hubi kiirus on kas 10 Mb/s või 100 Mb/s, uuemad hubid toetavad samaaegselt ka mõlemat kiirust. Hub’itud võrk on jagatud ressurs, see tähendab, et arvutitel on seal 10 või 100 Mb/s kasutada omavahel. Kõigile arvutitele või seadmetele jagatakse võrdne kiirus. [[media:hub.jpg|TRENDneti 4-pordiga USB Hub]] ====Switch==== Switch on Hub'iga väga sarnane seade. Vahe seisneb selles, et switch teab milline arvuti asub millise pordi taga ja saadab info ainult vajalikku porti. Sellega seoses saab iga arvuti suhelda kiirusel 10 või 100 Mb/s. Kui 10 Mb/s võrgus 10 arvutit ja nad kõik kasutavad võrku aktiivselt, siis igale ühele neist jääb ainult 10 Mb/s. [[media:switch.jpg|Pilt: TRENDnet 9-pordine 10/100/1000Mbps Switch]] ====Ruuter==== [http://en.wikipedia.org/wiki/Router Ruuteriga]on tegemist jällegi võrgu keskseadmega, aga juba vähe keerulisemaga. Tavaliselt on routeri ülesandeks ühendada erinevaid võrke. Router on niipalju tark, et oskab vaadata ka selle info sisse, mis teda läbib ja vastavalt selle teha etteantud otsuseid. Eesti keelne vaste oleks ruuter või marsruuter. [[media:ruuter.jpg|TRENDneti VPN tulemüür/ruuter]] ====Access Point==== AP (Access Point) on jällegi üks võrgu keskseade, aga seekord on tegemist traadita andmesidega. AP on selline asi, millel on küljes tavaliselt 1 port kuhu saab ühendada kaabliga oma tavalise traadiga võrgu ja siis on tal sees raadiokaart antenniga. AP külge ühenduvad kõik wireless võrgukaardid sinu võrgus. Kaks traadita kaarti on võimalik panna omavahel suhtlema ka ilma AP-ta. [[media:AccessPoint.jpg|TRENDneti Wireless AP]] === Eriotstarbelised seadmed === Võrguprinteri eeliseks on tavalise printeri ees kokkuhoid. Kasulikum on osta üks printer kui osta iga arvuti jaoks eraldi printer. Võrguprinterid on printerid, mis on iseseisva liidesega ühendatud otse LAN'i ning mille poole iga klient kohtvõrgus saab pöörduda. Sama skeemi järgi toimivad ka skännerid ja faxid. == Arvutivõrkude loogiline ülesehitus == Microsoft Windows pere operatsioonisüsteemid kasutavad kahte tüüpi loogilisi lahendusi arvutivõrkude grupeerimiseks: "workgroup" ja "domain". "Workgroup" on [http://en.wikipedia.org/wiki/Peer-to-peer "peer-to-peer"] tüüpi võrgusüsteem, [http://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Server_domain "domain"] on tsentraalse administreerimis ja ülesehitusloogikaga võrgusüsteem. Microsofti serveri domeene ei tohi segi ajada [http://en.wikipedia.org/wiki/Domain_Name_System DNS domeeninime] süsteemiga! === "Peer-to-Peer" võrgusüsteem === Kui arvutivõrgu ressursid on asetatud võrku eraldi seisvatesse tööjaamadesse ja juurdepääs nendele ressurssidele ei ole tsentraalselt administreeritud ja kordineeritud, nimetatakse seda võrgsüsteemi „peert-to-peer“ arvutivõrguks. Selliseid võrke kasutatakse Microsoft Windows 3.11, 95, 98, ja XP Home operatsioonisüsteemide puhul. Microsoft Windows maailmas nimetatakse taolist loogilist grupeeringut "workgroupiks". Sellises olukorras on kõigil mõnda kindlasse nn. töögruppi kuuluval arvutil enda kohalik kasutajate andmebaas mille kaudu määratakse juurdepääsuõigusi näiteks selle konkreetse arvuti failidele ja kataloogidele. Kui väikefirma arvutivõrgus on vajalik ühel kasutajal pääseda ligi mitmes eri klientarvutis asuvatele dokumentidele, ja samas keelata teistel neile juurdepääsu, siis tuleb kõigis neis tööjaamades luua seesama kasutaja, anda talle parool ja määrata õigused. Kui kasutaja soovib oma parooli muuta, siis tuleb seda teha jälle kõigis arvutites, eraldi. Väiksemate võrkude puhul võib see skeem töötada aga kui firmas on juba üle 20 tööjaama siis muutub selline arhailine ja tükeldatud süsteem üsna tülikaks. Microsoft ise soovitab workgroup tüüpi võrkudest loobuda juba 10 arvutiga võrgu puhul. [[Pilt:Peertopeer.PNG|376px|centre]] <center>'''Workgroup tüüpi arvutivõrk'''</center> === Tsentraalse ülesehitusega võrgusüsteem === Windows Small Business Server 2003 abil luuakse server/klient arvutivõrk – server on keskseks administreerimis ja kordineerimisliideseks mille kaudu käib arvutivõrgu ressursside jagamine ja nendele juurdepääsu autoriseerimine. Selle loogilise lahenduse kaudu on võimalik kasutajaid luua, nende paroole ja õigusi muuta kõigis serveriga ühenduses olevates arvutites korraga. Tsentraliseeritud võrgusüsteemis ei kasutata loogiliseks grupeerimiseks enam "workgroup" tüüpi lahendust vaid kõik klientarvutid ja kasutajad autoriseeritakse "domeeni". Domeen selles mõistes on lihtsalt loogiline grupeering mingite võrguressursside jagamiseks ja autoriseerimise tsentraliseerimiseks, kindlasti ei tohi seda Microsofti domeeni segamini ajada DNS süsteemiga! [[Pilt:servu v6rk.png|376px|centre]] <center>'''Tsentraalne domeeni tüüpi arvutivõrk'''</center> == Tüüpilisemad arvutivõrgud == === Kodused arvutivõrgud === Kodused arvutivõrgud on kõige lihtsamat tüüpi arvutivõrgud, mis koosnevad modemist, switchist, hubist, sillast, ühest või enamast arvutist ja olemasolul lisaseadmetest nagu printer või skänner. Enimlevinud on ühe arvutiga ja võrguseadmega kodused arvutivõrgud. Kui kodus on rohkem kui üks arvuti, kasutatakse nendevahelise ühenduse loomiseks odavamaid switche või hube, võrguressursside jagamiseks on saadaval lai valik just kodukasutajale mõeldud ruutereid. <br> Enamasti avalikes internetipunktides kasutatav raadioside võrgumeedium, 802.11b on enim levinud standard, muutub üha populaarsemaks ka koduste arvutikasutajate seas. Traadita internet annab just sülearvuti kasutajatele suurema liikumisvabaduse, seda nii kodus kui ka tööl. [[Pilt:Koduv6rk3.png|376px|centre|kahe arvutiga koduvõrk]] === Väikefirma arvutivõrgud === Väikefirmade arvutivõrgud on tavaliselt ehitatud keerupaarmeediumile või harvematel juhtudel ka traadita interneti lahendusele. Enamjaolt sellistes väiksemates võrkudes keerulisi lahendusi ei kohta ja erinevad nad tavalistest kodustest võrkudest ainult oma suuruse poolest - seal on kasutusel lihtsalt rohkem arvuteid. Rohkem kui 10 arvutiga väikefirmade võrgud, olenevalt loomulikult IT alasest vajadusest, võivad endas juba sisaldada ka lihtsamaid võrguservereid. Just sellistele ja natukene suurematele võrkudele ongi Microsoft suunanud oma SBS paketi. 2 joonist. 1 p2p väike firma võrk koos silla/modem - switch - arvutid -printer skeemiga ja natukene suurem sild/modem - tulemüür/ruuter - server - switch - arvutid ja printer vms pi === Keskmise suurusega arvutivõrgud === Keskmise suurusega firmad, käsitleme selles kontekstis firma IT ja võrgulahenduste vajaduse hulka, nõuavad keerukamaid lahendusi oma arvuti- ja infotehnoloogiliste probleemide lahendamiseks. Firma või asutuse võrk ei pruugi enam paikneda ühes füüsilises majas koos vaid võib olla üle linna või harukontoritena isegi üle riigi laiendatud. Selliste vajaduste rahuldamiseks kasutatakse koos erinevaid võrgulahendusi: võrgumeediumid, serverisüsteemid ja üldine arvutivõrgu arhitektuur võib nõuda juba professionaalset IT meeskonda. SBS lahenduste rakendamine nendes oludes on võimalik kuid ei pruugi ennast alati õigustada, kõik oleneb siiski otseselt firma IT alastest vajadustest. Keskmise suurusega firmade arvutivõrgu suurus klientide koha pealt võib ulatuda 50-75 tööjaamani. Siinkohal ka paar joonist millised võiksid välja näha tüüpilised keskmise suurusega firma arvutivõrgud. === Suurfirmade arvutivõrgud === Suurfirma arvutivõrgus, kus on minimaalselt 50-75 arvutit ja firma võrk võib laieneda linna, riigi või isegi kontinentide piirides, on SBS kasutamine mõeldav ainult väiksemates harukontorites kus kohalik IT infrastruktuur ei ole lülitatud firma üldisesse suurde arvutivõrku. Enamalt jaolt on selliste asutuste IT alased vajadused siiski tunduvalt suuremad kui seda on SBS funktsionaalsus. Suurfirmade arvutivõrgud sisaldavad eraldi faili-, veebi-, ftp-, varundus- ja prindiservereid ning kasutatakse mitmeid erinevaid võrguoperatsioonisüsteeme. Sellisesse infrastruktuuri saab kõige edukamalt integreerida Microsoft Windows Server 2003 Enterprise paketti kuuluvaid tooteid. petsile 1 ilus suur joonis nuputamiseks ;) Elu on lill! = Väikefirma arvutivõrgu planeerimine = Enne IT infrastruktuuri planeerimist arvutivõrgu ehitamist ja kallite tarkvaralitsentside ostmist tuleb välja selgitada firma vajadused. Hoolikas planeerimine aitab säästa rahalisi ressursse ja vähendada vea tekkimise võimalusi. IT infrastruktuuri arhitektuurilistel lahendustel tuleb silmas pidada ka edaspidist laiendamisvõimalust ja kogu süsteemi paindlikust. == Vajaduste selgitamine == Määrates kindlaks arvutivõrgu täpsed võimalused on võimalik luua optimaalseim lahendus: kalli ja uue tehnoloogia asemel võiks enamus tänapäeva firmasid kasutada hoopis säästlikumaid ja produktiivsemaid lahendusi. Planeerimisel tuleks silmas pidada järgmisi punkte: * tsentraalne kasutajate administreerimine * interneti, veebi, elektroonilise posti juurdepääsu võimaldamine * tsentraalne andmete ladustamine ja jagamine * vajadus andmebaasisüsteemi järele * tsentraalne varundussüsteem * võrguressursside ja võrguseadmete jagamine * kaugtöö võimalused * intraneti vajadus Tuleb selgeks teha, kas firmale on tähtsam stabiilsus ja turvalisus või soovitakse kasutada väga spetsiifilisi ja mõndasid ebastabiilsemaid lahendusi. Sellisel juhul, kui otsustatakse viimase kasuks, peaks juba arvestama võimalike probleemidega kogu infrasüsteemi stabiilses töös. == Internetiühenduse valimine == Internetiühenduse valimiseks väikefirma arvutivõrgu tarvis tuleks hoolega uurida tegelikke vajadusi ja võimalusi lähtudes vaatevinklist, et vähim millega edukalt hakkama saab on ka parim lahendus. Taas kord tuleb arvestada edaspidiste vajadustega ja võimalustega. === Ribalaiuse vajaduste määramine === Üldjuhul võib ribalaiuse valimisel lähtuda järgmisest skeemist, kus on arvestatud arvutivõrgu kasutajate hulka kindlal ajahetkel. Download/Upload kiirus Kasutajate hulk 256/128 Kbps 1–10 512/256 Kbps 10–20 768/384 Kbps 15–30 1024/512 Kbps 20–40 1536/768 Kbps 30–60 Kui firmal on vajadus võimaldada oma töötajatele ka kaugtööd üle VPN protokolli tuleks arvestada ühenduse üleslaadimiskoormuse tõusuga umbes 128 Kbps kasutaja kohta. Väikefirmadele on veebi ja mailiteenuse osas otstarbekaim kasutada mõne webhostingu firma teenust, kuid kui on vajadus oma veebi või FTP serveri järele, tuleks ribalaiust tunduvalt suurendada. == Võrgutüübi valimine == Väga tähtis samm arvutivõrgu planeerimisel on füüsilise võrgutüübi valik. Selle valimisel tuleb arvestada arvutite füüsilise asetusega ja ühenduse kiiruse vajadusega. Kui kogu arvutivõrk on kontsentreeritud ühte kindlasse kohta ja võrgu elemendid, eelkõige klientarvutid, ei asetse teineteisest väga kaugel, on kõige otstarbekam kasutada keerupaarkaablile baseeruvat võrku. Kui tegemist on hajutatud arvutivõrguga ja/või süsteemis on palju mobiilseid kasutajaid, tuleks kaaluda traadita interneti lahenduste rakendamist. Üldjuhul on kaablil baseeruvad võrgud siiski võimsamad ja statsionaarsemate töökohtadega firmas otstarbekamad. == Riistvara valimine == Arvutiriistvara valikul tuleb lähtuda võrgutüübist ja kasutajate hulgast. Üldjuhul saab väiksemate arvutivõrkude riistvarana kasutada odavaid seadmeid. Väiksemat tüüpi võrgud ei vaja kalleid ja samas võimsaid switche, ruutereid, riistvaralisi tulemüüre või isegi kallemaid võrgukaarte. Riistvara valik võrgutehnika osas on varieeruv olenevalt firma vajadustest ja üldist malli kõigi väikeettevõtete jaoks luua ei saa. === Serveri riistvara valimine === Serveri riistvara valimisel tuleb lähtuda kindlasti edaspidisest laiendamisvõimalusest. Kord soetatud serveri süsteem peaks kindlasti olema kergelt ja odavalt uuendatav, ning vastupidav. Ei ole otstarbekas kohe alguses hakata kokku hoidma ja osta oma riistvara kõige odavama pakkumise teinud tarnijalt, pigem kaaluda kvaliteetsema riistvara soetamist, mis kestab kauem ja on usaldusväärsem. Olenevalt sellest, kui suurt koormust peab tulevane server kandma, tuleb valida ka serverarvuti. SBS 2003 nõuded riistvarale erinevates situatsioonides ja töökoormuse korral on järgmised: [[Pilt:Serveri riistvara valimine.PNG]] === Klientarvuti riistvara ja tarkvara valimine === Klientarvuti riistvara ja tarkvara valimisel tuleb arvestada, mis tööd selle konkreetse süsteemiga tegema hakatakse. Tavalisi kontoritöö programme nagu WORD ja EXCEL võib väga edukalt jooksutada ka vanemal riistvaral, samas kui proffessionaalsed graafikaprogrammid vajavad uusi võimsaid arvutisüsteeme. SBS 2003 serveriga arvutivõrgus töötavad kõige edukamalt Windows 2000 ja XP pere süsteemid. Käesolev tabel näitab ära minimaalsed nõuded nendele operatsioonisüsteemidele: [[Pilt:arvutivalimine.PNG]] == Turvalisuse planeerimine == Väikefirma arvutivõrgu turvalisus ei ole mitte vähem kriitiline kui seda on suurfirmade puhul. SBS 2003 võimaldab kasutada väga laia valikut viirusekaitse tarkvara ja tarkvaralisi tulemüüri süsteeme. Kui väikefirmal ei ole võimalik majanduslikel kaalutlustel soetada kallist viirusetõrje ja tulemüürtarkvara, võib tulemüürina väga edukalt ja odavalt rakendada Linux/BSD võimalusi ja vabavaralisi viirusekaitse programme. SBS 2003 arvutivõrgus on siiski eeldatud kommertslike viirusekaitse ja tulemüüri süsteemide kasutamine, väga kulukaks ei tohiks ka selle tarkvara soetamine kujuneda, sest paljud tarkvarafirmad teevad väikeettevõtetele soodustusi. Kui väikefirmas on turvalisus ülimalt tähtis ja tõukab tagaplaanile isegi kasutamismugavuse, tuleks Microsoft Windows toodetele otsida alternatiivi mujalt. [[Kategooria:Arvutid ja internet]] r9eck63wb2semaypvj9ypgy6vc5vm0t Fail:P2p.PNG 6 1162 2506 2005-05-16T21:31:03Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Servu võrk.png 6 1163 2507 2005-05-16T21:32:06Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Peertopeer.PNG 6 1164 2508 2005-05-16T21:56:05Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Servu v6rk.png 6 1165 2509 2005-05-16T22:03:41Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Python 0 1166 8316 8113 2015-10-02T16:43:08Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Infotehnoloogia}} [http://www.python.org Python] on [http://en.wikipedia.org/wiki/Interpreter_%28computer_software%29 interpreteeritud] interaktiivne, [http://en.wikipedia.org/wiki/Object_oriented objektorienteeritud] [http://en.wikipedia.org/wiki/Programming_language programmeerimiskeel]. Tihti võrreldatakse seda [http://en.wikipedia.org/wiki/Tcl Tcl'ga], [http://en.wikipedia.org/wiki/Perl Perl'ga], [http://en.wikipedia.org/wiki/Scheme_programming_language Scheme'ga] või [http://en.wikipedia.org/wiki/Java_programming_language Java'ga]. Kuigi Python võib algajale programmeerijale olla palju lihtsam kui eelmainitud keeled. Python ühendab endas märkimisväärset võimsust väga selge süntaksiga. Just selge süntaks ja kiirus millega on võimalik luua uut tarkvara või modifitseerida vana muudavad Pythoni iga päevaga üha polulaarsemaks. Python on väga paindlik keel ja tema interpretaator jookseb enamustel [http://en.wikipedia.org/wiki/Unix-like UNIX-laadsetel] [http://en.wikipedia.org/wiki/Operating_system operatsioonisüsteemidel], [http://en.wikipedia.org/wiki/Microsoft_windows Microsoft Windowsil], [http://en.wikipedia.org/wiki/OS/2 OS-2'l],[http://en.wikipedia.org/wiki/Apple_Macintosh Mac'il] ja paljudel teistel tarkvaralistel platvormidel.<br> Pythoni arendatakse kui [http://en.wikipedia.org/wiki/Open_source OpenSource] projekti ja tema arengut kordineerib [http://en.wikipedia.org/wiki/Python_Software_Foundation Python Software Foundation]. Viimasteks väljalaseteks on hetkel Python 2.6.5 ja Python 3.1.2 (13. aprill 2010). Pythonit kasutatakse veebi, serveritarkvara, harvemini tööjaamade rakendustarkvara programmeerimiseks ja ta on ka väga populaarne ülikoolides erinevate uurimustööprogrammide loomisel. Pythonit soovitatakse ka algajatele programmeerijatele oma lihtsuse, võimsuse, laiendatavuse ja loogilisuse pärast. ---- = WikiRaamatust = Kuidas on käesolev teos üles ehitatud, mida ta endast üldse kujutab ja mis informatsiooni sisaldab? Kes võiksid olla inimesed kes seda lugema hakkavad ja mida nad sealt otsivad, mis eesmärki peaks raamat publiku jaoks täitma? Milline tulevik ootab seda WikiRaamatut, edaspidine areng, muudatused? == Sisukord == Käesolev WikiRaamat on jagatud järgmisteks loogilisteks osadeks: * <b>[[Python:Esimene_Peatykk|Esimene peatükk]]</b> <br><i>Miks valida programmeerimise õppimiseks just Python, kuidas on organiseeritud Python WikiRaamat, millise metoodika abil WikiRaamat programmeerimist õpetab, Pythoni ajaloost, filosoofiast, keele omapäradest ja võimalustest ning kasutatavusest([http://en.wikipedia.org/wiki/Blender_%28software%29 Blender]).</i> * <b>[[Python:Teine_Peatykk|Teine peatükk]]</b> <br><i>Pythoni paigaldamine Microsoft Windows keskkonnas, Windows keskkona kohandamine, esimese Python programmi kirjutamine, Pythoni interpretaatori ja IDE kasutamise tutvustus. [http://spe.pycs.net/ Stani's Python Editor], tema võimalused ja kasutamine.</i> * <b>[[Python:Kolmas_Peatykk|Kolmas peatükk]]</b> <br> <i>Python keele süntaks. Tüübid, muutjad, esimesed iseseisvad ülesanded.<i> * Neljas peatükk: * Viies peatükk: * Kuues peatükk: * Seitsmes peatükk: Iga osa mainitud peatükist on kirjutatud eeldusega et lugeja on tutvunud eelneva tekstiga või on seal kirjas olevaga juba varasemalt kokku puutunud. Kogu raamatu kestel viidatakse lisamaterjalidele Wikipedia.org'is ja ka mujal internetis, soovitatav on viidatud materjalidega kursis olla, vastasel juhul võib jääda nii mõnigi asi segaseks. == Suunitlus == Python WikiRaamat on mõeldud eelkõige inimestele, kes on huvitatud Python programmeerimiskeelest või soovivad astuda esimesi samme programmeerimise võimalusterohkel teel. See WikiRaamat õpetab programmeerimist lihtsa metoodiga abil, mis paneb rõhku loogikale ja interaktiivsusele. Programmeerimise õppimine, eriti veel Pythonis, ei tohiks olla küll kuidagi igav ja hirmutav ning selle teose eesmärk ongi äratada noortes arvutientusiastides huvi programmeerimise ja Pythoni vastu. == Tulevik == Python WikiRaamatu tulevik on tema lugejate kätes. Wiki idee on ikkagi paljude inimeste kaasamiseks üldisse loovasse protsessi, sellele loodab ka see teos. Kui lugejad leiavad tekstis vigu, soovivad materjale täiendada või peatükke lisada, siis on nad alati teretulnud seda tegema. Eriti loodab Pythoni WikiRaamat noortele ja vanadele entusiastidele, kes alles õpivad Python keelt või soovivad kaasa lüüa selle võimsa ja mugava keele kasutamise propageerimises ja õpetamises. Loodetavasti õnnestub ka Eesti koole veenda Python keele kasusele võtmises programmeerimise võlude tutvustamisel vananenud keelte [http://en.wikipedia.org/wiki/BASIC_programming_language BASIC] ja [http://en.wikipedia.org/wiki/Pascal_programming_language Pascal] asemel. == Tähtsamad viidad == * [http://www.python.org Pythoni ametlik lehekülg] * [http://www.ibiblio.org/obp/thinkCSpy/ How to Think Like a Computer Scientist: Learning with Python] * [http://mindview.net/Books/TIPython/ Thinking in Python] * [http://www.awaretek.com/tutorials.html Erinevad Python õpetused] * [https://courses.cs.ut.ee/all/MTAT.03.100/2012_fall/uploads/opik/00_eessona.html Programmeerimise algkursus (Tartu ülikooli õpik)] * [http://www.physic.ut.ee/~kkannike/valitud_viidad/programmeerimine.html Kristjan Kannikese kodulehekülg] * [http://en.wikipedia.org/wiki/Python_programming_language Wikipedia Python] [[Kategooria:Programmeerimine]] [[de:Python-Programmierung]] [[es:Python]] [[fr:Programmation Python]] [[it:Linguaggio Python]] [[nl:Programmeren in Python]] [[pl:Python]] [[pt:Python]] [[fi:Python]] g7y7y8bfb0qu8ppmguctqrdc2jizhbh Fail:Terminalv6rk.png 6 1169 2513 2005-05-19T22:53:54Z Kabeliwaim 12 terminalvõrk wikitext text/x-wiki terminalvõrk rcea408xpoueywn76gxrdzlnor40v14 Fail:Koduv6rk.png 6 1170 2514 2005-05-19T22:55:53Z Kabeliwaim 12 kodukasutaja võrk wikitext text/x-wiki kodukasutaja võrk 3gv3p8du7madf11tzsm1rfcjejan0my Fail:Usb-pcmcia.jpg 6 1171 2515 2005-05-21T19:05:55Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Cat5.jpg 6 1173 2517 2005-05-21T19:20:15Z Kabeliwaim 12 cat5 wikitext text/x-wiki cat5 io0vbz8nuvn3nflrw87fr5wph4mznvz Fail:Koaksiaal.jpg 6 1174 2518 2005-05-21T19:26:34Z Kabeliwaim 12 koaksiaal kaabel otsikuta ja otsikuga wikitext text/x-wiki koaksiaal kaabel otsikuta ja otsikuga 9fuvxgfcp10inqyuw31ac8y40069eir Fail:Fiiberoptiline.jpg 6 1175 2519 2005-05-21T19:54:12Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Hub.jpg 6 1176 2520 2005-05-21T20:06:18Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Switch.jpg 6 1177 2521 2005-05-21T20:13:30Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Ruuter.jpg 6 1178 2522 2005-05-21T20:44:25Z Kabeliwaim 12 TRENDnet TW100-BRV304 Cable/DSL Advanced VPN Firewall Router wikitext text/x-wiki TRENDnet TW100-BRV304 Cable/DSL Advanced VPN Firewall Router lpkgffeemqdls0rc6z381vglhc41v09 Fail:AccessPoint.jpg 6 1179 2523 2005-05-21T20:54:19Z Kabeliwaim 12 TRENDnet TEW-410APBplus 54Mbps 802.11g Wireless Access Point + Bridge wikitext text/x-wiki TRENDnet TEW-410APBplus 54Mbps 802.11g Wireless Access Point + Bridge 96juo66thb1hxda2ce4dm3cysuuo3ic Fail:Koduv6rk2.png 6 1181 2525 2005-05-21T21:43:10Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Koduv6rk3.png 6 1182 2526 2005-05-21T22:05:34Z Kabeliwaim 12 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Serveri riistvara valimine.PNG 6 1185 2529 2005-06-01T13:14:44Z Kabeliwaim 12 Serveri riistvara valimine wikitext text/x-wiki Serveri riistvara valimine bcrd8sk5cdwla8m3fa0vlzcrmrvtavx Fail:Arvutivalimine.PNG 6 1186 2530 2005-06-01T13:55:58Z Kabeliwaim 12 arvuti valimine wikitext text/x-wiki arvuti valimine 7rle9wk0d2vbud9tyys55mmpu0b4y6g Microsoft Small Business Server 2003:Seadistamine 0 1187 7994 7039 2015-07-02T20:31:15Z Jäälind 1590 Mall {{MSBS2003}} wikitext text/x-wiki {{MSBS2003}} == Windows Small Business Server 2003 esialgne seadistamine == Kui sbs esialgne paigaldusprotsess on edukalt lõppenud, antakse administraatorile võimalus süsteemi oma vajaduste järgi häälestada. Spetsiaalne interaktiivne nimekiri ülesannetest, mis peaksid kogu häälestusprotsessi tegema oluliselt lihtsamaks, käivitub esmasel sisselogimisel. Selle aplikatsiooni nimi on To Do List. === To Do List === Peale serverioperatsioonisüsteemi paigaldamist avaneb (või kui iseenesest ei avane tuleb ise välja otsida) To Do List. Käivitada saab teda Start > Server Management > To Do List. To Do List on Windows Small Business Server 2003 poolt installatsiooni käigus vastavalt võrguoperatsioonisüsteemi paigaldaja valikutest genereeritud nimekiri ülesannetest, mis soovituslik läbida Sbs seadistamisel. To Do List sisaldab endas interaktiivseid viitasid erinevatele serveri konfiguratsiooni viisarditele nende tähtsuse järjekorras. Kui administraator mingil põhjusel otsustab To Do List soovituste asemel ise käsitsi teenuseid seadistada, võib tekkida olukord kus teenused, mis on eelnevalt sõltuvad mingi teenuse seadistusest, lihtsalt ei tööta. Läbinud edukalt kõik elemendid, mis To Do List aknas asetsevad, peaks täisfunktsionaalne võrguoperatsioonisüsteem olema töövalmis. ==== Security Best Practices ==== Esimene element To Do List nimekirjas on Security Best Practices. Security Best Practices eesmärk on tutvustada sbs administraatorile võimalikult lihtsat, loogilist, turvalist viisi süsteemi häälestamiseks, tuues välja tähtsamad ülesanded arvutivõrgu turvalisust silmas pidades. Kirjeldatakse tähtsamaid aspekte ja võimalusi arvutivõrkude turvamisel, tegemist on üldiselt kirjeldava osaga, mille peaks siiski hoolega läbi lugema. ==== Connect to the Internet ==== Teine element To Do List nimekirjas on Connect To The Internet viisard. Viisardi käivitamiseks tuleb klikata Start nuppu Connect To The Internet kõrval. Käivituma peaks Configure E-Mail and Internet Connection Wizard ==== Configure Remote Access ==== ==== Activate Your Server ==== [[Kategooria:Arvutid ja internet]] 76ftnz2q2r6jca7asm1xpusorbwhf00 HTML/Vormid 0 1615 8290 7020 2015-10-02T16:29:53Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Vormid]] pealkirja [[HTML/Vormid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki *FORM - vorm **BUTTON - nupp **FIELDSET - vormi kontrollgrupp ***LEGEND **INPUT - vormi sisendväli **LABEL - vormi sisendvälja märgistus **SELECT - valiku valija ***OPTGROUP - ****OPTION - **TEXTAREA - mitmerealine teksti sisendväli Lihtne vorm &lt;FORM action="http://SinuDomeen.ee/kaut/Kuhu_fail.htm" method="post"&gt; &lt;P&gt; &lt;LABEL for="Eesnimi"&gt;eesnimi: &lt;/LABEL&gt; &lt;INPUT type="text" id="eesnimi"&gt;&lt;BR&gt; &lt;LABEL for="Perekonnanimi"&gt;Perekonnanimi: &lt;/LABEL&gt; &lt;INPUT type="text" id="perenimi"&gt;&lt;BR&gt; &lt;LABEL for="ekiri"&gt;ekiri: &lt;/LABEL&gt; &lt;INPUT type="text" id="ekiri"&gt;&lt;BR&gt; &lt;INPUT type="radio" name="sugu" value="Mees"&gt; Mees&lt;BR&gt; &lt;INPUT type="radio" name="sugu" value="Naine"&gt; Naine&lt;BR&gt; &lt;INPUT type="submit" value="Saada"&gt; &lt;INPUT type="reset"&gt; &lt;/P&gt; &lt;/FORM&gt; == FORM == süntakaks <br> < FORM action method enctype accept name onsubmit onreset ><br> ''vormi sisu '' <br> </form><br><br> *action = URI - määrab, kuhu vorm läheb *method = get|post - määrab, millist HTTP meetodit kasutatakse andmete edastamiseks *enctype = content-type - kasutatakse koos INPUT elemendiga, type="file" *accept-charset = charset list - *accept = content-type-list [CI] *name = cdata [CI] - annab elemendile nime, mida saab kasutada CSSis või skriptides == INPUT == <INPUT * '''type''' - ''%InputType - TEXT'' -- millist tüüpi sisestust on vaja -- * '''name''' - ''CDATA - #IMPLIED'' -- vormi osa -- * '''value''' - ''CDATA - #IMPLIED'' * '''checked''' - ''(checked) - #IMPLIED'' -- radio ja valiku ruutudele -- * '''disabled''' - ''(disabled) - #IMPLIED'' -- -- * '''readonly''' - ''(readonly) - #IMPLIED'' -- tekstidele ja salasõnadele -- * '''size''' - ''CDATA - #IMPLIED'' -- sõltuv välja tüübist -- * '''maxlength''' - ''NUMBER - #IMPLIED'' -- maksimaalne tähtede arv teksti tüübil -- * '''src''' - ''%URI; - #IMPLIED'' -- piltidega väljadel-- * '''alt''' - ''CDATA - #IMPLIED'' -- lühikirjeldus -- * '''usemap''' - ''%URI; - #IMPLIED'' * '''ismap''' - ''(ismap) - #IMPLIED'' * '''tabindex''' - ''NUMBER - #IMPLIED'' -- asetuse järjekorranumber-- * '''accesskey''' - ''%Character; - #IMPLIED'' * '''onfocus''' - ''%Script; - #IMPLIED'' -- elemendi fookusse tulemisel -- * '''onblur''' - ''%Script; - #IMPLIED'' -- elemendi fookuse kaotamisel -- * '''onselect''' - ''%Script; - #IMPLIED'' -- teksti selekteerimisel -- * '''onchange''' - ''%Script; - #IMPLIED'' -- elemendi väärtuse muutmisel -- * '''accept''' - ''%ContentTypes; - #IMPLIED'' > === Atribuudud === *'''type''' = text|password|checkbox|radio|submit|reset|file|hidden|image|button [CI] See atribuut määrab, mis tüüpi scontrol luuakse. Vaikimisi väärtus on "text" *'''name''' = nimi *'''value''' = vaikeväärtus *'''size ''' = annab lehitsejale teada välja laiuse pikselites, va "text" ja "password", kus on tähelaius *'''maxlength ''' = "text" või "password" korral maksimaalne tähtede arv, mida saab sisestada; vaikeväärtus on piiramatu *'''checked ''' "radio" või "checkbox" tõeväärtuse ''(boolean)'' atribuut, näitab et numm on sees. Lehitseja võib ignoreerida. src = "image" tüübi puhul määrab pildi asukoha (URLi), kasutatakse nuppude dekoreerimisel Mujal defineeritavad atribuudid *'''id ''', '''class ''' (document-wide identifiers) *'''lang ''' (language information), *'''dir ''' (text direction) *'''title ''' (element title) *'''style ''' (inline style information) *'''alt ''' (alternate text) *'''align ''' (alignment) *'''accept ''' (legal content types for a server) *'''readonly ''' (read-only input controls) *'''disabled ''' (disabled input controls) *'''tabindex ''' (tabbing navigation) *'''accesskey ''' (access keys) *usemap (client-side image maps) *ismap (server-side image maps) *onfocus, onblur, onselect, onchange, onclick, ondblclick, onmousedown, onmouseup, *onmouseover, onmousemove, onmouseout, onkeypress, onkeydown, onkeyup (intrinsic events) === INPUTi control tüübid === *'''text ''' ühe realine teksti sisestamiseks *'''password ''' nagu 'text', aga varjatud tähtedega *'''checkbox ''' – valiku kastid *'''radio''' – valiku mullid *'''submit ''' – loob vormi lõpetamise/sisestamise nupu *'''image ''' – loob graafilise nupu, millele klõpsates tulevad kaasa ka x- ja y-koordinaadid *'''reset ''' – loob taastus nupu *'''button ''' loob nupu *'''hidden ''' varjatud control (ei kuvata, ei saa lehitsejast sisestada) *'''file ''' – tekitab faili valimise control'i == BUTTON == &lt;BUTTON * '''name''' CDATA #IMPLIED -- controli nimi * '''value''' CDATA #IMPLIED -- sent to server when submitted -- * '''type''' (button|submit|reset) -- nupu tüüp, vaikimisi ''submit'' * '''disabled''' (disabled) #IMPLIED -- võimatu väärtu -- * '''tabindex''' NUMBER #IMPLIED -- järjekorranumber -- * '''accesskey''' %Character; #IMPLIED -- -- * '''onfocus''' %Script; #IMPLIED -- element saabus fookusesse -- * '''onblur''' %Script; #IMPLIED -- element kaotas fookuse -- &gt; &lt;/BUTTON&gt; [[Kategooria:HTML]] eif0wtzu776d6855g1y2nqoclq1hzfl PHP/Andmetüübid 0 1635 8427 8420 2015-10-03T19:00:34Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/andmetüübid]] pealkirja [[PHP/Andmetüübid]] alla wikitext text/x-wiki PHP-s on kaheksa andmetüüpi: * tõeväärtus * täisarv * ujukomaarv * sõne * massiiv * objekt * resurss * null ==sõne== Sõne (string) on suvaline märgijada (tekst). Sõne saab luua kolmel viisil: * ülakomade abil * jutumärkide abil * heredoc süntaksi abil ===ülakomade abil=== Kergeim viis sõne loomiseks on kasutada ülakomasid (' märk). Kasutades ülakomasi asendatakse sõnes ära ainult langjoonega tähistatud ülakomad. Langjoone ette teise langjoone panemine tühistab esimese langjoone mõju. <source lang="php"> <?php echo 'ab ' cd<br>'; //Annab veateate </source> <source lang="php"> echo 'ab \' cd<br>'; //Väljastab: ab ' cd </source> <source lang="php"> echo 'ab \\' cd<br>'; //Annab uuesti veateate </source> <source lang="php"> echo 'ab \\ cd<br>'; //Väljastab: ab \ cd </source> <source lang="php"> echo 'ab \\\\ cd<br>'; //Väljastab: ab \\ cd ?> </source> Ülakomade puhul on ainsad sõnes asendatavad süntaksid \' ja \\. <nowiki><?php echo 'olen sõne'; echo 'sõne võib olla mitme- realine'; // kui soovida ülakomades omakorda ülakoma kasutada, // tuleb kasutada põgemist alltoodud viisil: echo 'olen\'d ikke, siin pole midagi keerulist'; // väljastab: ülakomades ei saa kasutada erimärke nagu \n või \t echo 'ülakomades ei saa kasutada erimärke nagu \n või \t'; // väljastab: samuti ei ole ülakomades võimalik kasutada $muutujaid echo 'samuti ei ole ülakomades võimalik kasutada $muutujaid'; ?></nowiki> ===jutumärkide abil=== Luues sõne jutumärkide (") abil on võimalik kasutada järgnevaid erimärke: <table border="1"> <tr> <td>\n</td> <td>reavahetus</td> </tr> <tr> <td>\r</td> <td>tagasijooks</td> </tr> <tr> <td>\t</td> <td>tabeldus</td> </tr> <tr> <td>\\</td> <td>\ (kaldkriips)</td> </tr> <tr> <td>\$</td> <td>dollari-märk</td> </tr> <tr> <td>\"</td> <td>jutumärk</td> </tr> <tr> <td>\[0-7]{1,3}</td> <td>regulaaravaldisele vastav märk kaheksandkujul</td> </tr> <tr> <td>\x[0-9A-Fa-f]{1,2}</td> <td>regulaaravaldisele vastav märk kuueteistkümnendkujul</td> </tr> </table> (TODO: ühenda need kaks tabelit.) <table border=0 cellpadding=4 style="border:1px solid black;"> <tr><td>\n</td><td>linefeed (LF või ASCII kood: 0x0A (10) )</td></tr> <tr><td>\r</td><td>carriage return (CR või ASCII kood: 0x0D (13) in ASCII)</td></tr> <tr><td>\t</td><td>horisontaalne tabulatsioon (HT või ASCII kood: 0x09 (9))</td></tr> <tr><td>\v</td><td>vertikaalne tabulatsioon (VT või ASCII kood: 0x0B (11)) (alates PHP 5.2.5)</td></tr> <tr><td>\f</td><td>form feed (FF või ASCII kood: 0x0C (12)) (alates PHP 5.2.5)</td></tr> <tr><td>\\</td><td>langjoon</td></tr> <tr><td>\$</td><td>dollari märk</td></tr> <tr><td>\"</td><td>jutumärgid</td></tr> <tr><td>\[0-7]{1,3}</td><td>Regulaaravaldisele vastav sõne järjekorranumbriga kaheksandsüsteemis</td></tr> <tr><td>\x[0-9A-Fa-f]{1,2}</td><td>Regulaaravaldisele vastav sõne järjekorranumbriga 16nd-süsteemis</td></tr> </table> Juhul, kui sõnes on dollarimärk, hakkab PHP otsima ahnelt dollarimärgi tagant muutuja nimeks sobivat sõne, mille asendab vastavanimelise muutuja väärtusega, kui see eksisteerib. <source lang="php"> <?php $muutuja = 'rebane'; $s6ne = "Suur punane $muutuja hüppas üle koera"; echo $s6ne; /* Väljastab: Suur punane rebane hüppas üle koera */ $s6ne2 = "Suur punane $muutuja2 hüppas üle koera"; echo $s6ne2; /* Väljastab ahne otsimise tõttu: Suur punane hüppas üle koera */ ?> </source> [[Kategooria:Programmeerimiskeel PHP]] dkd9wtac1cqw3ty9shbsgmz4ohsr5mk HTML/Valideerimine 0 1645 8304 7018 2015-10-02T16:31:05Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Valideerimine]] pealkirja [[HTML/Valideerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Järgnevalt on toodud üks reaalne näide koodist, mis osade brauseritega nagu IE ja Firefox töötab, kuid teistega nagu Opera, ei toimi. <pre> <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd"> <html xmlns="http://www.w3.org/1999/xhtml" xml:lang="et" lang="et"> <head> <meta http-equiv="Content-Type" content="text/html; charset=iso-8859-15" /> <meta name="generator" content="ise tehtud :)" /> <meta name="author" content="Kaido Kikkas" /> <meta name="classification" content="õppematerjal" /> <meta name="description" content="VeebiABC - juhend algajale veebitegijale" /> <meta name="keywords" content="Veeb, WWW, HTML, XHTML, CSS, veebidisain, veebigraafika, Internet" /> <title>VeebiABC</title> <link rel="stylesheet" href="veebiABC.css" type="text/css" /> </head> <body> <h1><span class="sinine">V</span>eebi<span class="sinine">ABC</span><h1> <h2>algaja veebisepa abimees</h2> <h3>Kaido Kikkas</h3> <hr width="25%" align="left" noshade="noshade" /> <p>VeebiABC valmimist toetas:</p> <p><img src="eitsa.gif" alt="Eesti Infotehnoloogia Sihtasutus" longdesc="Materjal on valminud Eesti Infotehnoloogia Sihtasutuse granti toel" /></p> <h3>Sisukord</h3> <p><a href="saateks.php" title="Saateks">Saateks</a></p> <p><a href="saateks.php#1" title="Sissejuhatus">Sissejuhatus</a></p> <p><a href="p1.php" title="Internetist üldisemalt">1. Internetist üldisemalt</a></p> <p style="margin-left: 5%"><a href="p1.php#1" title="Mis ta siis on">1.1. Mis ta siis on?</a></p> <p style="margin-left: 5%"><a href="p12.php" title="Aadressid">1.2. Aadressid</a></p> <p style="margin-left: 5%"><a href="p13.php" title="Interneti peamised teenused">1.3. Interneti peamised teenused</a></p> <p style="margin-left: 10%"><a href="p13.php#1" title="E-post">1.3.1. E-post</a></p> <hr align="left" width="20%" noshade="noshade" /> <p> Copyright &copy; 2003-2006 Kaido Kikkas.<br /> Käesoleva dokumendi paljundamine, edasiandmine ja/või muutmine on <br /> sätestatud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsentsiga (versioon 1.2 või uuem).<br /> <a href="http://www.gnu.org/licenses/fdl.html" title="Litsents">Litsentsi ingliskeelne täistekst</a></p> <p>Viimati muudetud 13. märtsil 2006</p> </body> </html> </pre> Salvesta ülaltoodud kood faili ning vaata erinevate brauseritega. Koodis on täpselt üks viga. Kus kohas see on? Polnud just eriti lihtne, või mis? * [http://validator.w3.org W3C validaator] [[Kategooria:HTML]] 6xfotjydwkwv9muerhjuarjqcmotrbk Mall:Staadiumid 10 1671 18210 8930 2021-02-10T03:17:17Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki <div style="border: 1px solid #339966; margin-bottom: 1em;"> <div style="border:1px solid #339966; background-color:#339966; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white"><div class="center">'''Vikiõpiku arengustaadiumid'''</div></div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div class="center">[[Pilt:00%.svg]]Vähene tekst • [[Pilt:25%.png]]Osaline tekst • [[Pilt:50%.png]]Kasvav tekst • [[Pilt:75%.png]]Kogukas tekst • [[Pilt:100%.svg]]Põhjalik tekst <br /> [[Pilt:Star icon containing star icon.svg|15px|raamita|link=Vikiõpikud:Põhjalik artikkel]][[Vikiõpikud:Põhjalik artikkel|Hea artikkel]]</div> </div></div> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 00h5mjfwzc0v22hlybqi37ko8bqukpo Mall:Staadium 10 1672 5976 5975 2008-11-17T11:27:56Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki [[Pilt:{{{1}}}.png|Arendusstaadium: {{{1}}} (seisuga {{{2}}})]]<small>[[Juhend:Arendusstaadiumid|?]]</small> <noinclude> ==Kasutamine== <nowiki>{{Staadium|<arendusstaadium protsentides>|<märke lisamise kuupäev>}}</nowiki> Näide <nowiki>{{Staadium|25%|17 nov. 2008}}</nowiki> Tulemus: {{Staadium|25%|17 nov. 2008}} Arendusstaadium protsentides peaks olema 00%, 25%, 50%, 75% või 100%. [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> oaiqgipix58r728xfe03592902b6y40 Mall:Staadium lühidalt 10 1673 5863 5862 2008-10-03T10:15:48Z Nene~etwikibooks 1 Tühistasin oma muudatuse - paistab, et leht, mida ma vaatasin oli lihtslt cachetud ega uuenenud wikitext text/x-wiki [[Pilt:{{{1}}}.png|Arendusstaadium: {{{1}}} (seisuga {{{2}}})]]<!-- Arendusstaadium: {{{1}}} peaks olema 25%, 50%, 75% või 100%; {{{2}}} peaks olema nagu kuupäev Jan 10, 2005 --><noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> ku19gthfbsrtc2i20h6d0c5yi7opn65 Mall:Raamaturiiulid 10 1674 6547 6281 2011-09-02T17:35:06Z Andrus Kallastu 239 /* Programmeerimine */ wikitext text/x-wiki ===[[:Category:Arvutid ja internet|Arvutid ja internet]]=== * [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} * [[Microsoft Excel]] {{Staadium lühidalt|25%|21 okt. 2005}} * [[Microsoft Small Business Server 2003]] {{Staadium lühidalt|50%|21 okt. 2005}} * [[Veebilehtede käideldavus]] {{Staadium lühidalt|00%|13 okt. 2005}} * [[Veebilehtede loomine]] {{Staadium lühidalt|00%|13 okt. 2006}} * [[Sotsiaalne tarkvara]] * [[Wikimedia Commons]] {{Staadium lühidalt|75%|6. mai 2009}} ====[[:Kategooria:Programmeerimine|Programmeerimine]]==== * [[CSS]] {{Staadium lühidalt|75%|13 okt. 2006}} * [[HTML]] {{Staadium lühidalt|75%|13 okt. 2006}} * [[Max/Msp/Jitter]] * [[PHP]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} * [[Python]] {{Staadium lühidalt|00%|21 okt. 2005}} * [[Programmeerimiskeel C]] {{Staadium lühidalt|50%|25 september. 2007}} * [[Programmeerimiskeel Java]] {{Staadium lühidalt|00%|25 september. 2007}} * [[Visual Basic 2005]] {{Staadium lühidalt|50%|13 okt. 2006}} {{Staadium lühidalt|00%|25 september. 2007}} ===Matemaatika=== * [[:Category:Arvutus|Arvutus]] {{Staadium lühidalt|00%|28 apr. 2006}} * [[Matemaatika:Kordamine_eksamiks|Kordamine eksamiks]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} ===Astronoomia=== * [[Maaväline elu]] [[Pilt:green.png|Praktiliselt valmis tekst]] ===Geograafia=== * [[Geograafia:Kordamine eksamiks|Kordamine eksamiks]] {{Staadium lühidalt|00%|25. august 2008}} ===[[Tee ise]]=== * [[Raamatuköide]] {{Staadium lühidalt|25%|25. august 2009}} <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> ohmdw7fe87jx52yiygnl3uwaf66wam4 Vikiõpikud:Kogukonnavärav 4 1677 8479 8135 2015-10-03T19:21:53Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Värviriba}} ==How can we improve Wikimedia grants to support you better?== ''My apologies for posting this message in English. Please help translate it if you can.'' Hello, The Wikimedia Foundation would like your feedback about how we can '''[[m:Grants:IdeaLab/Reimagining WMF grants|reimagine Wikimedia Foundation grants]]''', to better support people and ideas in your Wikimedia project. Ways to participate: *Respond to questions on [[m:Grants talk:IdeaLab/Reimagining WMF grants|the discussion page of the idea]]. *Join a [[m:Grants:IdeaLab/Events#Upcoming_events|small group conversation]]. *Learn more about [[m:Grants:IdeaLab/Reimagining WMF grants/Consultation|this consultation]]. Feedback is welcome in any language. With thanks, [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]], [[m:Community Resources|Community Resources]], Wikimedia Foundation. ([[m:Grants:IdeaLab/Reimagining WMF grants/ProjectTargets|''Opt-out Instructions'']]) <small>This message was sent by [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]] through [[m:User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]].</small> 19. august 2015, kell 03:38 (EEST) j2oqwp77av676ersh2kcvtu1jl10ufp Vikiõpikud:Kuidas artiklit redigeerida 4 1679 3195 2005-10-26T14:40:37Z Nene~etwikibooks 1 Wikibooks:Kuidas artiklit redigeerida moved to Juhend:Kuidas artiklit redigeerida: muudatus nimeruumis wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Juhend:Kuidas artiklit redigeerida]] 7imq7f12l8hpmvu4dq1o3zh2ymnvwgu CSS/Selektorid 0 1680 8401 8380 2015-10-03T18:33:28Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ Allolev tabel annab ülevaate kõigist CSS1, CSS2 ja CSS3 selektoritest. Viimane tulp "CSS-i versioon" näitab seda, millises CSS-i versioonis vastav selektor esmakordselt defineeriti. {| border=1 cellpadding=3 |+ '''CSS-i selektorid''' ! Muster ! Tähendus ! CSS-i versioon |- | <code>*</code> | kõik elemendid | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E</code> | element tüübist <code>E</code> | CSS1 |- | <code>E[foo]</code> | element <code>E</code>, millele on määratud atribuut <code>foo</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E[foo="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus on täpselt võrde väärtusega "<code>bar</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E[foo~="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtuseks on rida tühikuga eraldatud väärtusi, milledest üks on täpselt võrdne väärtusega "<code>bar</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E[foo^="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus algab sõnega "<code>bar</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E[foo$="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus lõpeb sõnega "<code>bar</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E[foo*="bar"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>foo</code> väärtus sisaldab alamsõnet "<code>bar</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E[hreflang&#124;="et"]</code> | element <code>E</code>, mille atribuudi <code>hreflang</code> väärtuseks on rida sidekriipsuga eraldatud väärtusi, millest esimene (vasakpoolseim) on võrdne väärtusega "<code>et</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:root</code> | element <code>E</code>, mis on dokumendu juurelemendiks | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-child(n)</code> | element <code>E</code>, oma vanema n-is laps | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-last-child(n)</code> | element <code>E</code>, oma vanema n-is laps, alustades loendamist viimasest | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-of-type(n)</code> | element <code>E</code>, n-is <code>E</code>-tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:nth-last-of-type(n)</code> | element <code>E</code>, n-is <code>E</code>-tüüpi element, alustades loendamist viimasest | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:first-child</code> | element <code>E</code>, oma vanema esimene laps | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:last-child</code> | element <code>E</code>, oma vanema viimane laps | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:first-of-type</code> | element <code>E</code>, esimene <code>E</code> tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:last-of-type</code> | element <code>E</code>, viimane <code>E</code> tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:only-child</code> | element <code>E</code>, oma vanema ainus laps | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:only-of-type</code> | element <code>E</code>, ainuke <code>E</code> tüüpi element | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:empty</code> | element <code>E</code>, millel pole ühtki last (ei sisalda ka teksti) | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:link</code> | hüperlingiks olev element <code>E</code>, mis on veel külastamata. | CSS1 |- | <code>E:visited</code> | hüperlingiks olev element <code>E</code>, mis on külastatud. | CSS1 |- | <code>E:active</code> | element <code>E</code>, mis on aktiveeritud kasutaja poolt (näiteks hiirekursoriga elemendi peale vajutamise ajal) | CSS1 |- | <code>E:hover</code> | element <code>E</code>, mida kasutaja "kompab"? (näiteks hiirekursoriga elemendi peale olles) | CSS1 |- | <code>E:focus</code> | element <code>E</code>, mis parajasti omab fookust (näiteks tekstikast, mis aktsepteerib sisendit klaviatuurilt) | CSS1 |- | <code>E:target</code> | element <code>E</code>, mis dokumendile viitava URI sihtmärgiks | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:lang(fr)</code> | element <code>E</code> keeles "<code>fr</code>" | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E:enabled</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mille kasutamine on lubatud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:disabled</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mille kasutamine pole võimalik | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:checked</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mis on valitud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:indeterminate</code> | kasutajaliidese element <code>E</code>, mis pole valitud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E:contains("foo")</code> | element <code>E</code>, milles sisalduvas tekstis sisaldub alamsõne "<code>foo</code>" | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E::first-line</code> | elemendi <code>E</code>, esimene renderdatud rida | CSS1 |- | <code>E::first-letter</code> | elemendi <code>E</code>, esimene renderdatud täht | CSS1 |- | <code>E::selection</code> | see osa elemendist <code>E</code>, mis on parajasti kasutaja poolt selekteeritud | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E::before</code> | genereeritud sisu enne elementi <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E::after</code> | genereeritud sisu peale elementi <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E.foo</code> | element <code>E</code>, mille klass on "<code>foo</code>" | CSS1 |- | <code>E#foo</code> | element <code>E</code>, mille ID on "<code>foo</code>" | CSS1 |- | <code>E:not(s)</code> | element <code>E</code>, mis ei osutu valituks lihtsa selektoriga s | bgcolor=#FFCC00|CSS3 |- | <code>E F</code> | element <code>F</code>, mis on elemendi <code>E</code> järglane | CSS1 |- | <code>E > F</code> | element <code>F</code>, mis on elemendi <code>E</code> laps | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E + F</code> | element <code>F</code>, millele vahetult eelneb element <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |- | <code>E ~ F</code> | element <code>F</code>, millele eelneb element <code>E</code> | bgcolor=#CCFF00|CSS2 |} ==Välislingid== ===Õpetused=== *[http://css.maxdesign.com.au/selectutorial/ Selectutorial] - CSS 1 ja 2 selektorite seletused. *[http://www.456bereastreet.com/archive/200601/css_3_selectors_explained/ CSS 3 selectors explained] - CSS 3 selektorite seletused. ===W3C dokumendid=== *[http://www.w3.org/TR/1999/REC-CSS1-19990111.html#class-as-selector CSS1 selektorid] *[http://www.w3.org/TR/2004/CR-CSS21-20040225/selector.html CSS2.1 selektorid] *[http://www.w3.org/TR/2001/CR-css3-selectors-20011113/ CSS3 selektorite moodul] {{Navigatsioon|CSS|Valideerimine|}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 65ey3pu4hggw1dv8cctn1d2zdpjc865 Mall:Navigatsioon 10 1681 8569 8398 2015-10-08T17:09:37Z Jäälind 1590 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Adeliine|Adeliine]]. wikitext text/x-wiki <div style="background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em"> <p stype="margin:0"><span style="color:#aaa">Raamat:</span> {{{1}}}</p> <p style="float:left;margin:0">[[{{{1}}}:{{{2}}}|<< {{{2}}}]]</p> <p style="float:right;margin:0">[[{{{1}}}:{{{3}}}|{{{3}}} >>]]</p> <p style="text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em">[[{{{1}}}|Sisukord]]</p> </div> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> hyoqopdri62qzau4a17e9hao7s5e9ga Mall:Navigatsioon algus 10 1683 5772 5754 2008-09-03T18:54:40Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki <div style="background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em"> <p stype="margin:0"><span style="color:#aaa">Raamat:</span> {{{1}}}</p> <p style="float:right;margin:0">[[{{{1}}}:{{{2}}}|{{{2}}} >>]]</p> <p style="text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em">[[{{{1}}}|Sisukord]]</p> </div> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 1ufi5qa0r3bffwb414cp7lpcst1j01r Mall:Navigatsioon lõpp 10 1684 5773 5755 2008-09-03T18:54:54Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki <div style="background-color:#f8f8f8;border:1px solid #aaa;padding:0.5em"> <p stype="margin:0"><span style="color:#aaa">Raamat:</span> {{{1}}}</p> <p style="float:left;margin:0">[[{{{1}}}:{{{2}}}|<< {{{2}}}]]</p> <p style="text-align:center;margin:0;padding-bottom:0.5em">[[{{{1}}}|Sisukord]]</p> </div> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> fjat8jwrp3f2op6ugczvpwuozl0xucs C algajatele 0 1724 7204 7188 2014-03-21T03:38:32Z John Vandenberg 1485 use subpage syntax wikitext text/x-wiki __NOTOC__ Selle wikiraamatu eesmärgiks on olla abimaterjaliks algajatele informaatikatudengitele ning teistele C programmeerimiskeelt õppida soovijatele. Tutvustatakse põhimõisteid ning tuuakse rohkelt näiteid reaalsete programmeerimisülesannete näol. ==Õpetused== Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt tugevat soovi programeerimist õppida. Iga peatüki nime järel asub sümbol, mis tähistab selle valmimisjärku: <table style="float: left; padding-right: 1em; margin-right: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 100%;> <tr><td width="170" valign="middle" bgcolor="#CCCCCC" style="padding-right: 1em;padding-left: 1em;"><p align="left"> ===Kuidas alustada=== * [[/Sissejuhatus|Sissejuhatus]] ===Põhitõed=== * [[/kommentaarid|Kommentaarid]] * [[/muutujad|Muutujad]] * [[/tingimuslaused|Tingimuslaused]] * [[/osutaja|Osutajad]] * [[/funktsioonid|Funktsioonid]] <td valign="middle" style="padding-left: 1em;padding-right: 1em; border: #cccccc solid 3px"> {{Staadiumid}} ==Hello World== Kõigi programmeerimiskeelte õppimisel on esimeseks sammuks teha võimalikult lihtne programm, mis midagi silmaga nähtavat teeb. Järgnev koodijupp kuvab ekraanile teate <tt>Tere maailm!</tt> ning lõpetab seejärel töö. #include <stdio.h> int main(void) { printf("Tere maailm!"); getchar(); return 0; } Mida need erinevad read seal tähendavad? *Kõigepealt <tt>#include <stdio.h></tt>, lisame teegi mis sisaldeb funktsioone konsooli teadete kuvamise ja lugemise kohta. *Järgmisena <tt>int main(void) {</tt>. Selle deklareerime meie programmi kui reaalarvulise muutuja, mis lõpetab oma töö kui on saanud endale väärtuse. *void mis asetseb main'i sulgudes tähistab ära, et üleantavaid parameetreid meie programm ei kasuta. Void'i kirjutamine pole vajalik. *<tt>return 0;</tt>'iga omistatakse main'ile väärtus, enne seda tuleb kirja panna kõik see, mis programm enne töö lõpetamist peab ära tegema. *Printf(); on funktsioon mis kuvab stringi konsooli. *String on tähemärkide jada mis on antud jutumärkide vahel *getchar() on funktsioon mis tagastab klahvivajutuse, antud juhul kasutatakse seda, et konsooli ei suletaks enne, kui oleme teksti jõudnud ekraanilt lugeda ja klahvivajutuse teostanud. *NB: Pane muide tähele semikoolonit - C-keeles peab iga rida semikooloniga lõppema, muidu tekib üks suur segadus ja programm ei tööta. Antud juhul, peab programm ennem töö lõpetamist konsooli kuvama stringi "Tere maailm!". ==Välislingid== *[http://www.bloodshed.net/devcpp.html Bloodshed Dev-C++] *[http://chscite.sourceforge.net ChScite] *[http://www.softintegration.com/download/ Ch Standard Edition]. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] epcpwtys9taw3ueqcxmdc2nde8ahl20 WCAG 1.0 0 1727 8139 7048 2015-09-05T14:33:44Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst= |Sisukord= }} {{sisukord paremale}} ==Prioriteet 1== Veebiarendaja peab selle prioriteedi nõudmised täitma. Vastasel juhul on osadele kasutajatele võimatu leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine on eeldus selleks, et teatud kasutajate grupid saaksid üleüldse veebidokumente kasutada. ===Üldine=== * Paku teksti-ekvivalent igale mitte-teksti elemendile * Veendu, et kogu informatsioon, mida edastatakse värviga on saadaval ka ilma värvita * Märgista keelelised muutused dokumendi tekstis ja teksti-ekvivalentides * Organiseeri dokumendid nõnda, et nad oleksid loetavad ka ilma stiililehtedeta * Ensure that equivalents for dynamic content are updated when the dynamic content changes * Seni kuni kasutaja agendid ei luba kasutajatel kontrollida vilkumist, väldi ekraani vilkumise põhjustamist * Kasuta võimalikult selget ja lihtsat keelt, mis antud lehekülje sisu puhul kohane ===Ning kui sa kasutad pilte ja pildikaarte (''image-maps'')=== * Paku pildikaardi iga aktiivse regiooni puhul lisaks ka samaväärseid teksti-linke * Kasuta serveripoolsete kliendikaartide asemel kliendipoolseid pildikaarte. Välja arvatud juhul, kui regioone pole võimalik määrata olemasolevate geomeetriliste kujunditega. ===Ning kui sa kasutad tabeleid=== * Märgista andmetabelites ridade ja veergude päised * Kasuta märgendikeelt, et siduda andmelahtrid ja päiselahtrid andmetabelites, kus on kaks või rohkem taset rea või veerupäiseid ===Ning kui sa kasutad raame (''frames'')=== * Määra igale raamile pealkiri, et hõlbustada raamide identifitseerimist ja navigeerimist ===Ning kui sa kasutad applette ja skripte=== * Veendu, et leheküljed on kasutatavad, kui skriptid, appletid ja muud programmeeritavad objektid on väljalülitatud või pole saadaval. Kui see pole võimalik, siis paku ekvivalentset infot alternatiivsel käideldaval leheküljel. ===Ning kui sa kasutad multimeediat=== * Seni kuni kasutaja agendid ei suuda automaatselt ette lugeda visuaalse klipi teksti-ekvivalenti, paku helilist kirjeldust olulisest infost multimeedia-esitluse visuaalses klipis * Sünkroniseeri iga ajal-baseeruva multimeedia-esituse (näiteks filmi või animatsiooni) ekvivalentsed alternatiivid (näiteks subtiitrid või audio-kirjeldused) esitluse endaga. ===Ning kui kõik muu ebaõnnestub=== * Kui ka pärast suurimaid pingutusi ei õnnestu sul luua käideldavat lehekülge, siis tee kättesaadavaks link alternatiivsele leheküljele, mis kasutab W3C tehnoloogiaid, on käideldav, omab ekvivalentset informatsiooni (või funktsionaalsust), ning mida uuendatakse sama tihti kui mittekäideldavat (originaalset) lehekülge. ==Prioriteet 2== Veebiarendaja '''peaks''' rahuldama selle prioriteedi nõudmised. Vastasel juhul on osadele kasutajatele raske leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine eemaldab olulised tõkked, mis takistavad veebilehtedele ligipääsemist. ===Üldine=== * Veendu, et tausta ja esiplaani värvide kombinatsioonid pakuvad piisavalt kontrasti, kui veebilehte vaatab kasutaja, kellel on värvide tajumise puue, või kui lehte vaadatakse mustvalgel ekraanil [Priority 2 for images, Priority 3 for text] * Kui leidub sobiv märgendkeel, siis kasuta info edastamiseks pigem seda kui pilte * Loo dokumente, mis valideeruvad avaldatud formaalsete grammatikate vastu * Kasuta stiililehti, et kontrollida paigutust ja kujundust * Kasuta võimaluse korral absoluutsete mõõtühikute asemel suhtelisi. Seda nii märgendkeele atribuutides kui stiililehtede atribuutide väärtustes. * Kasuta pealkirja-elemente märkimaks dokumendi struktuuri. Kasuta neid kooskõlas spetsifikatsiooniga. * Märgenda loendid ja loendi elemendid korrektselt * Märgenda tsiteerimised. Ära kasuta tsiteerimiselemente saavutamaks kujunduslikke effekte nagu näiteks lõigu taandamine. * Veendu, et dünaamiline sisu on ligipääsetav. Kui seda pole võimalik teha, siis paku alternatiivne esitus või lehekülg. * Väldi lehekülje sisu vilkumist. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust vilkumise kontrollimiseks.) * Ära loo perioodiliselt automaatselt värskenduvaid lehekülgi. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust värskendamise peatamiseks.) * Ära kasuta märgendkeelt lehekülgedevaheliseks ümbersuunamiseks. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust automaatse ümbersuunamise peatamiseks, konfigureeri parem oma server nõnda, et see teostaks ümbersuunamisi.) * Ära tekita uusi aknaid ilma kasutajat eelnevalt informeerimata. (Seni, kuni kasutaja agendid ei paku kasutajatele võimalust uute akande loomist välja lülitada, ära tekita pop-up aknaid või vii fookust teise aknasse kasutajat eelnevalt informeerimata.) * Kasuta W3C tehnoloogiaid, kui need on saadaval ning ülesandeks sobilikud. (Kasuta tehnoloogiate uusimaid versioone, kui need on toetatud.) * Väldi W3C tehnoloogiate ''deprecated'' featuure * Jaga suured infoblokid hallatavamateks gruppideks seal kus loomulik ja sobilik * Identifitseeri selgelt iga lingi sihtmärk * Paku meta-andmeid, et lisada semantilist informatsiooni lehtedele ja saitidele * Paku informatsiooni leheküljestiku üldise struktuuri kohta. (Näiteks sisukaart või sisukord.) * Kasuta navigatsioonimehhanisme konsistentsel moel ===Ning kui sa kasutad tabeleid=== * Ära kasuta tabeleid paigutuseks, kui tabel pole lineariseeritud kujul arusaadav. (Kui sul ei õnnestu tabelitest loobuda, siis paku alternatiivset tabelivaba lehekülge.) * Kui kasutatad paigutuseks tabelit, siis ära kasuta struktuuri lisavaid märgendeid visuaalse formaatimise eesmärgil ===Ning kui sa kasutad raame=== * Kirjelda raamide eesmärke, kui raamide pealkirjad ei paku piisavalt infot mõistmaks, kuidas raamid omavahel seotud on ===Ning kui sa kasutad vorme=== * !!! Until user agents support explicit associations between labels and form controls, for all form controls with implicitly associated labels, ensure that the label is properly positioned. * Loo otsesed seosed vormi elementide ja neid kirjeldavate siltide vahele ===Ning kui sa kasutad skripte ja applette=== * Veendu, et sündmuste haldurid on sisestusvahendist sõltumatud * Väldi objektide liikumist lehekülgedel. (Seni kuni kasutaja-agendid ei paku kasutajatele võimalust liikumisi seisata.) * Tee programmeeritud objektid otseselt kättesaadavateks või kompatiibliks assisteerivate tehnoloogiatega [Priority 1 if functionality is important and not presented elsewhere, otherwise Priority 2.] * Veendu, et igat element, millel on oma liides, saab opereerida sõltumata kasutatavast seadmest * Määra loogilised sündmuste haldurid seadmest sõltuvate sündmuste haldurite asemel ==Prioriteet 3== Veebiarendaja '''võib''' rahuldada ka selle prioriteedi nõudmised. Vastasel juhul on osadele kasutajatele mõneti raske leheküljel asuvale infole ligi pääseda. Selle prioriteedi rahuldamine parandab ligiüääsetavust veebilehtedele. ===Üldine=== * Defineeri iga lühendi ja akronüümi tähendus seal, kus see esmakordselt dokumendis esineb. * Määra dokumendi primaarne keel * Loo loogiline liikumisjärjekord läbi linkide, vormi elementide ja objektide * Paku klaviatuuri kiirkäsklusi oluliste linkide tarbeks. Ka nendele linkidele, mis asuvad kliendipoolsetes ''image-map''-des; vormi kontroll-elementidele ning vormi kontrollelementide gruppidele. * Ära paiguta linke üksteise kõrvale ilma vahet jätmata. Eralda lingid vähemalt ühe prinditava sümboliga. (Seni, kuni kasutaja-agendid (ja assisteerivad tehnoloogiad) ei renderda kõrvutiasuvaid linke selgelt eristuvatena.) * Paku infot, nii et kasutajad võiksid saada dokumente vastavalt oma eelistustele. (Näiteks keel, Content-type, jne.) * Kasuta navigatsiooniribasid, et navigatsioon selgelt eristada ning pakkuda kasutajatele ligipääsu sellele. * Grupeeri seotud lingid. Anna grupile nimi, ning seni, kuni kasutaja-agendid ise abi ei paku, paku võimalust grupist mööduda. * Kui pakud otsingut, siis paku seda erinevale oskustasemele ja eelistustele * Paiguta eristav info pealkirjade, lõikude, loendite jms algusesse * Paku infot dokumentide kollektsioonide kohta. (Näiteks mitmeleheküljelise dokumentide puhul.) * Paku võimalust jätta vahele mitme-realine ASCII kunsti blokk * Täienda teksti graafika ja auditoorse presentatsiooniga seal, kus see abistab lehekülje sisust arusaamisel. * Loo kujundus, mis on ühtlane üle terve lehekülgede grupi ===Ning kui sa kasutad pilte ja pildikaarte=== * Paku pildikaardi iga aktiivse regiooni puhul lisaks ka samaväärseid teksti-linke. (Kuni kasutaja-agendid ei renderda automaatselt teksti-ekvivalente pildikaartide linkidele.) ===Ning kui sa kasutad tabeleid=== * Loo tabelitele kokkuvõtted (''summary'') * Paku tabeli päiste siltidele lühendeid * ??? Until user agents (including assistive technologies) render side-by-side text correctly, provide a linear text alternative (on the current page or some other) for all tables that lay out text in parallel, word-wrapped columns. ===Ning kui sa kasutad vorme=== * !!! Until user agents handle empty controls correctly, include default, place-holding characters in edit boxes and text areas. ==Välislingid== * [http://www.w3.org/TR/WAI-WEBCONTENT/ Web Content Accessibility Guidelines 1.0] [[Kategooria:Arvutid ja internet]] j3bt2xejmr4vnstipclsh15c8v112ml Veebilehtede käideldavus 0 1728 7042 3325 2013-10-07T04:34:37Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki ==Paku teksti-ekvivalent igale mitte-teksti elemendile== Mitte-teksti elementide hulka kuuluvad: pildid, piltide regioonid (''image map''), animatsioonid, appletid ja muud programmeeritavad objektid, ASCII-kunst, raamid, skriptid, helid ja audiofailid, video heli ning video. Kasuta <code>alt</code> atribuuti piltidel ja <code>image</code>-tüüpi <code>input</code>-elementidel: <img src="triinu.jpg" alt="Foto lepatriinust" /> <input type="image" src="otsi.png" alt="Otsi" /> Kui kasutad pilte, millel on vaid kujunduslik tähtsus, siis kasuta nende puhul tühja <code>alt</code>-teksti: <img src="alumine-vasak-nurk.gif" alt="" /> Kui lühikesest teksti-ekvivalendist ei piisa, et pildi funktsiooni või rolli edasi anda, siis kasuta <code>longdesc</code> atribuuti viitamaks failile, mis pakub täpsemat infot: <img src="kasum99.gif" alt="Kasumi graafik 1999. aasta lõikes" longdesc="kasum99.html" /> Eeltoodud näite puhul võiks <code>kasum99.html</code> sisaldada näiteks järgnevat teksti: <blockquote>Graafik, mis näitab kuidas jaotus kasum 1999. aasta jooksul. Jaanuaris oli kasum 25 000 krooni, veebruaris langes see 2000 võrra, ...</blockquote> Seni kuni vaid vähesed brauserid toetavad <code>longdesc</code> atribuuti, paku eraldi link, mis pikemale kirjeldusele viitab: <img src="kasum99.gif" alt="Kasumi graafik 1999. aasta lõikes" longdesc="kasum99.html" /> <a href="kasum99.html" title="Kirjeldus 1999. aasta kasumi graafikule">[K]</a> Kui kasutad elementi <code>object</code>, paiguta teksti-ekvivalent selle sisse. Näiteks, selleks et näidata infot tabeli kujul, kui pilti graafikust pole võimalik näidata: <pre> <object data="kasum99.gif" type="image/gif"> <table summary="Kasumi tabel 1999. aasta lõikes"> <caption>1999. aasta kasum</caption> <thead> <tr><th>Kuu</th><th>Kasum</th></tr> </thead> <tbody> <tr><th>Jaanuar</th> <td>20 000 EEK</td></tr> <tr><th>Veebruar</th> <td>19 000 EEK</td></tr> <tr><th>Märts</th> <td>19 500 EEK</td></tr> <tr><th>Aprill</th> <td>19 600 EEK</td></tr> <tr><th>Mai</th> <td>12 100 EEK</td></tr> <tr><th>Juuni</th> <td>13 000 EEK</td></tr> <tr><th>Juuli</th> <td>13 100 EEK</td></tr> <tr><th>August</th> <td>13 000 EEK</td></tr> <tr><th>September</th><td>12 900 EEK</td></tr> <tr><th>Oktoober</th> <td>11 500 EEK</td></tr> <tr><th>November</th> <td>11 700 EEK</td></tr> <tr><th>Detsember</th><td>12 300 EEK</td></tr> </tbody> </table> </object> </pre> ==Märgista keelelised muutused dokumendi tekstis ja teksti-ekvivalentides== Kasuta <code>lang</code> (või XHTML-i puhul <code>xml:lang</code>) atribuuti märkimaks üles keelelisi muutusi dokumendis: <pre> <html lang="et"> <head> <title>Mitmekeelne dokument</title> </head> <body> <p>See dokument sisaldab teksti mitmes keeles.</p> <p lang="en">Everwhere I went in France the bakeries had signs up saying <em lang="fr">PAIN</em>, but despite that the bakers seemed quite happy.</p> <p lang="fr">En janvier, toutes les boutiques de Londres affichent des panneaux <span lang="en">SALE</span>, mais en fait ces magasins sont bien propres!</p> </body> </html> </pre> ==Standardid== * [[WCAG 1.0|Web Content Accessibility Guidelines 1.0]] [[Kategooria:Arvutid ja internet]] 6zmmk2j2f9l89rqv84nfnd2iz0fpred HTML/Tsiteerimine 0 1769 8532 8520 2015-10-03T20:20:24Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8520, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki ==Blokk-tsitaadid== Veebitekstides on tsiteerimine üks sagedasemaid tegevusi. Levinud praktika on kopeerida oma lehele lõik mõnelt teiselt lehelt ning selle ees või järel mainida aadress, kuskohast tsitaat pärineb. Selliste tsitaatide jaoks on element '''blockquote''' (blokk-tsitaat): <pre> <p><a href="http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu">Vikipeedia</a> andmetel on Pärnus alla 50 tuhande elaniku:</p> <blockquote> <p>Pärnus elas seisuga 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 43 528 inimest, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 45 700 inimest.</p> </blockquote> </pre> Enamik brausereid kuvavad <code>blockquote</code> märgenditega ümbritsetud lõiku taandatuna. Ülaltoodud kood näeb sinu brauseris hetkel välja järgmine: <blockquote> [[:w:Pärnu|Vikipeedia]] andmetel on Pärnus alla 50 tuhande elaniku: <blockquote>Pärnus elas seisuga 2005. aasta 1. jaanuari seisuga 43 528 inimest, 2000. aasta rahvaloenduse andmetel 45 700 inimest.</blockquote> </blockquote> ==Reasisesed tsitaadid== Lisaks blokk-tsitaadile on olemas ka element reasiseste tsiteeringute tarbeks: '''q''' (lühend sõnast ''quote''). Ideaalis peaks see toimima nõnda, et <code>q</code>-dest ümbritsetud tekst pannakse automaatselt jutumärkidesse: Piibel ütleb: <q>Sa ei tohi abielu rikkuda!</q> Võimalik kuvamine: <blockquote>Piibel ütleb: "Sa ei tohi abielu rikkuda!"</blockquote> Reaalsuses on aga nõnda, et vaid vähesed brauserid lisavad need jutumärgid, veelgi vähem on neid, mis oskavad lisada jutumärgid vastavalt kasutuses olevale keelele. Seega on praktikas targem ümbritseda reasisesed tsitaadid käsitsi sobilike jutumärkidega ning hoiduda <code>q</code> kasutamisest. ==Tsitaadi allikale viitamine== Tegelikult on tsiteeritava allika märkimiseks <code>blockquote</code> elemendil spetsiaalne atribuut '''cite''', ent hetkel ei toeta seda praktiliselt ükski brauser. Ideaalis võiksime ülaltoodud tsitaadi siduda tema allikaga järgnevalt: <pre> <blockquote cite="http://et.wikipedia.org/wiki/Pärnu"> </pre> Praktikas pole aga suurt vahet, kas määrame selle atribuudi või mitte - selle väärtust näeksid vaid need, kes lähtekoodi uuriksid. Märksa praktilisem on kasutada allika määratlemiseks harilikku linki (<code>a</code>). Kuid küllalt tihti tuleb ette ka olukordi, kus me tsiteerime allikat, mis ei asu veebis ja millele me URL-ga viidata ei saa. Näiteks, kui tsiteerime mõnda raamatut. Tsiteeritavale allikale viitamiseks on element '''cite'''. Pane tähele, et <code>blockquote</code> elemendil on samanimeline ja samatähenduslik atribuut, mis erineb vaid selle poolest, et tema väärtuseks peab olema URL - ka <code>cite</code> elemendi sisuks võib olla URL, ent enamasti sooviksime sellisel juhul kasutada juba linki. Siinkohal võib tekkida aga küsimus, milleks meil üldse on tarvis mingit raamatu nime <code>cite</code> märgenditega ümbritseda? Kas ei piisaks üksnes jutumärkidest: <pre> <p>"Kevade" algab nõnda:</p> <blockquote> <p>Kui Arno isaga koolimajja jõudis, olid tunnid juba alanud.</p> </blockquote> </pre> Tõepoolest, eesti keeles on kombeks esitada teoste nimed jutumärkides, seevastu inglise keeles esitatakse need kaldkirjas - ning enamik brausereid kuvavad <code>cite</code> elemendi sisu just kaldkirjas. Seega, kui me tegeleme inglisekeelsete tekstidega, on <code>cite</code> kasutamine igati kohane: <pre> <p>A famous quote from <cite>Alice in wonderland</cite>:</p> <blockquote> <p>'In that direction,' the Cat said, waving its right paw round, 'lives a Hatter: and in that direction,' waving the other paw, 'lives a March Hare. Visit either you like: they're both mad.'</p> <p>'But I don't want to go among mad people,' Alice remarked.</p> <p>'Oh, you can't help that,' said the Cat: 'we're all mad here. I'm mad. You're mad.'</p> </blockquote> </pre> Tulemus: <blockquote> A famous quote from <cite>Alice in wonderland</cite>: <blockquote><p>'In that direction,' the Cat said, waving its right paw round, 'lives a Hatter: and in that direction,' waving the other paw, 'lives a March Hare. Visit either you like: they're both mad.'</p> <p>'But I don't want to go among mad people,' Alice remarked.</p> <p>'Oh, you can't help that,' said the Cat: 'we're all mad here. I'm mad. You're mad.'</p> </blockquote> </blockquote> Võib vaielda, kas <code>cite</code> elementi tuleks kasutada ka näiteks eestikeelsetes tekstides. Ühelt poolt on pealkirjade kuvamine kaldkirjas ebasoovitav, mistõttu peaksime kasutama stiililehte kaldkirja eemaldamiseks - kuid CSS-i toetuseta brauserid kuvaksid need ikkagi kaldkirjas. Lisaks jääb õhku veel küsimus, kas kirjutada <code>cite</code> märgendid sisse- või väljapoole jutumärke? [[Kategooria:HTML]] n02nogk45kq2khqafqldr39hlbdnqyq HTML/Lühendid 0 1770 8533 8521 2015-10-03T20:20:32Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8521, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki HTML-is on lühendite üles märkimiseks kaks elementi: * '''abbr''' - lühend (''abbreviation'') * '''acronym''' - akronüüm Mõlema kasutamine on analoogne - lühendi selgitus antakse <code>title</code> atribuudi kaudu: <abbr title="Eesti Televisioon">ETV</abbr> ==Lühendite ja akronüümide erinevused== Kuid mis vahe nendel on? Misasi üldse on akronüüm? * Selgub, et '''akronüüm''' on lühend, mis on moodustatud mõne pikema nimetuse algtähtedest (näiteks laser - '''''L'''ight '''A'''mplification by '''S'''timulated '''E'''mission of '''R'''adiation'') või sõnade osadest (näiteks radar - '''''Ra'''dio '''D'''etection '''a'''nd '''R'''anging''). Nagu näidetestki näha, siis on akronüümide peamine omapära see, et lugemisel hääldatakse nad välja sõnana (öeldakse "laser", mitte "ell-aa-ess-ee-err"). Tihtipeale nimetatakse akronüümideks ka selliseid lühendeid nagu HTML ja DNA - rangelt võttes on tegu aga initsialismidega. * '''Initsialism''' on lühend, mis on moodustatud esitähtedest ning seda hääldatakse, erinevalt akronüümist, tähthaaval. Tuntud initsialismid on näiteks USA ('''''U'''nited '''S'''tates of '''A'''merica''), RTF ('''''R'''itch '''T'''ext '''F'''ormat'') ja MIT ('''''M'''assachusetts '''I'''nstitute of '''T'''echnology''). * '''Lühend''' on aga lühendatud vorm sõnast või sõnadest. Kõik initsialismid ja akronüümid on samuti lühendid (ent mitte vastupidi). Mõned lühendid on sellised, mida me kasutame ka kõnes - näiteks info (informatsioon). Teised on jällegi sellised, mida me kirjutame pea alati lühendina, aga välja hääldame pikalt - näiteks Hr (härra), Pr (proua), Prl (preili), e. (ehk), cm (sentimeeter), kg (kilogramm), jne (ja nii edasi). Kolmandaks on veel lühendeid, mis on moodustatud ühe keele sõnadest, välja öeldakse aga teises keeles - etc tuleneb ladinakeelsest fraasist ''"et cetera"'', kuid lauset lugedes öeldakse selle asemel hoopis "ja nii edasi". Kui ülalolev jutt veel piisavalt segane ei tundunud, siis tuleb juurde lisada, et on lühendeid, mida osad inimesed hääldavad sõnana, teised aga tähthaaval - näiteks ametlikus kõnepruugis öeldakse USA kenasti tähthaaval "uu-ess-aa", mitteametlikult on see paljude suus aga lihtsalt "usa". Siis on veel lühendeid, mida osaliselt hääldatakse tähthaaval, osaliselt aga sõnana (CD-ROM hääldatakse kas "tsii-dii-romm" või eestipärasemalt "tsee-dee-romm"). Kokkuvõttes võib aga öelda, et lihtsaim ja mõistlikuim variant on kasutada kõigi lühendite ülesmärkimiseks <code>abbr</code> elementi - loobudes täiesti üritusest akronüüme eraldi tähistada. ==Brauseritugi== Kuid sellega ei lõpe veel meie hädad, sest juhtumisi toetab maailma levinuim brauser IE6 (Microsoft Internet Explorer 6) vaid <code>acronym</code> elementi - ignoreerides <code>abbr</code>-i täielikult. Kõige lihtsam lahendus oleks kasutada kõigi lühendite märgistamiseks hoopis elementi <code>acronym</code> - sest sellest saavad aru ka kõik need brauserid, kes <code>abbr</code> elementi tunnevad, ning kasutaja jaoks pole tegelikult mingit vahet, kui harilik lühend on tähistatud hoopis akronüümina. Ent lisaks visuaalsetele brauseritele, mis saavad <code>abbr</code> või <code>acronym</code> <code>title</code>-atribuudi sisu kuvada väljahüppava abitekstina, või audio-brauseritele, mis võivad selle lihtsalt välja öelda, on veel terve rida tekstipõhiseid brausereid, millest ükski ei oma vahendeid <code>title</code>-atribuutide sisu vaatamiseks. Lisaks sellele pole lühendite seletused kättesaadavad ka juhul, kui veebileht on välja prinditud, sest me ei saa ju puust paberi kohal enam hiirekursorit vibutada. Üheks lahenduseks oleks lisada lühendite nimekiri dokumendi lõppu, ning viidata sellele hariliku dokumendisisese lingiga. Sealjuures saame lingile lisada ka <code>title</code>-atriuudi, mida ka IE rõõmsalt tunnistab, et sõna aga ikkagi lühendina üles märkida, siis võib lingi mähkida veel lisaks ka <code>abbr</code> sisse: <pre> <p><abbr title="Eesti Televisioon"><a title="Eesti Televisioon" href="#abbr-etv">ETV</a></abbr> kõrgem organ on 9-liikmeline Ringhäälingunõukogu, mille nimetab Riigikogu.</p> <h2>Kasutatud lühendite seletused</h2> <dl> <dt id="abbr-etv">ETV</dt> <dd>Eesti televisioon</dd> <dt id="abbr-skp">SKP</dt> <dd>Sisetoodangu koguprodukt</dd> </dl> </pre> ==Millal kasutada?== Esiteks tekib meil küsimus: '''milliseid lühendeid on üldse mõtet üles märkida?''' Paljud tuntud lühendid nagu radar, laser ja info on muutunud niivõrd harilikeks, et meile tihtipeale ei tule pähegi, et tegu on lühenditega. Sellisel juhul pole selgituse järele tõesti vajadust. Siis on hulk lühendeid, mis on meie kirjapildis niivõrd levinud, et igaüks, kes vähegi keelt tunneb, peab kindlasti tundma ka neid lühendeid (näiteks nr, tk, kg, cm, jms, jne). Kui oled kindel, et tegu on tõesti üldtuntud lühendiga, siis pole ülesmärkimine tarvilik. Kuid kõik sellised lühendid, mille puhul ei saa eeldada, et kõik seda keelt rääkivad isikud seda mõistaksid, tuleks võimaluse korral seletusega varustada. Näiteks kui veebileht analüüsib süviti HTML-i elemente <code>abbr</code> ja <code>acronym</code>, siis on kerge eeldada, et seda lehekülge vaevalt et hakkab lugema keegi, kes lühendi HTML tähendust ei mõista - kuid veebis ei saa me kunagi kindlad olla, kes meie lehekülge loeb ja millised on tema eelteadmised, sest võib ju olla, et külastaja on meie lehele sattunud hoopis seetõttu, et tunneb filoloogina huvi akronüümide vastu, ent HTML-ist pole tal aimugi. Siit jõuame aga teise küsimuseni: '''mitu korda tuleks ühte lühendit üles märkida?''' On ju selge, et kui "HTML" esineb igas kolmandas lauses 60 lehekülje pikkuses tekstis, siis on iga esinemise seletusega varustamine kaunis suur vaev. Üldiselt soovitatakse alati üles märkida lühend siis, kui ta esmakordselt meie tekstis esineb, samamoodi nagu me trükimeedias kasutaks sulgusid: ETV (Eesti Televisioon) on üks vaadatumaid telekanaleid Eestis. Kuid jällegi ei saa me kindlad olla, et meie veebilehte loetakse kenasti algusest lõpuni. Tegelikult on märksa tõenäolisem, et külastajad hüppavad lehel kiiresti selle koha juurde, mis neid huvitab, mistõttu võib kergesti vahele jääda see osa, kus lühendit seletati. Ega siin mingeid raudseid reegleid polegi - tuleb juhenduda lihtsalt oma sisetundest. Näiteks võib iga suurema sektsiooni alguses kõik lühendid uuesti ära kirjeldada. Igal juhul tasub alati teha viga selles suunas, et lühendeid saab üles märgitud liiga palju, kui et liiga vähe. ==Lisalugemist== * [http://www.alistapart.com/articles/hattrick The Accessibility Hat Trick: Getting Abbreviations Right] * [http://larsholst.info/blog/2003/09/28/abbreviations-acronyms-initialisms/ Abbreviations, Acronyms, Initialisms] * Vikipeedia artiklid: [http://en.wikipedia.org/wiki/Acronym_and_initialism Acronym and initialism] ning [http://en.wikipedia.org/wiki/Abbreviation Abbreviation] [[Kategooria:HTML]] tfjf60j6x9px8inoy8d9f8cirk6ust9 HTML/Teksti rõhutamine 0 1772 8531 8519 2015-10-03T20:20:15Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8519, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki Kõige sagedamini on erinevates tekstides kiri esile tõstetud selleks, et seda rõhutada. Teksti rõhutamiseks on HTML-is kaks elementi: * '''em''' - rõhutus (''emphasis''), tavaliselt kaldkiri * '''strong''' - tugev rõhutus (''strong emphasis''), harilikult rasvane kiri Võib tekkida küsimus, millal kasutada harilikku rõhutust ja millal tugevat rõhutust. Üks variant on proovida lauset valjusti välja öelda - need fraasid, mida sooviksime kuulutada kõuehäälel, peaksid olema märgendatud <code>strong</code>-i kasutades; ülejäänud olulisemate silpide puhul võiks piirduda <code>em</code> elemendiga: &lt;strong&gt;Suur teadaanne!&lt;/strong&gt; Uduvere väiksesse kauplusesse on saabunud müügile &lt;em&gt;suurem kogus&lt;/em&gt; nahktaldadega saapaid. Brauseris võib see välja näha järgneval kujul: <blockquote>'''Suur teadaanne!''' Uduvere väiksesse kauplusesse on saabunud müügile ''suurem kogus'' nahktaldadega saapaid.</blockquote> Enamasti siiski sellist suurt karjumist meie lehel ei esine. Kuid sellegipoolest soovime tihti mõningaid olulisi fraase tugevasti rõhutada, et need lehekülje külastajale paremini silma hakkaksid. Näiteks füüsikaalasel lehel võib leiduda järgnev tekst: &lt;strong&gt;Newtoni esimene seadus&lt;/strong&gt; ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga. <blockquote>'''Newtoni esimene seadus''' ehk inertsiseadus väidab, et keha liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate jõudude resultant võrdub nulliga.</blockquote> <code>em</code> elementi läheb aga sageli tarvis juhul, kui soovime mõnd sõna või fraasi anda edasi erilise intonatsiooniga: Tema &lt;em&gt;tarkus&lt;/em&gt; paistis kõigile juba kaugelt ära. <blockquote>Tema ''tarkus'' paistis kõigile juba kaugelt ära.</blockquote> [[Kategooria:HTML]] komgq0vhcqo4lch9x1k42gnaiq8mzqu HTML/Tekstilõigud ja reavahetused 0 1773 8528 8516 2015-10-03T20:19:49Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8516, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki ==Kaduma läinud reavahetused ja tühikud== Tavalist, ilma mingite lisailustustega teksti võib veebilehele sisuliselt kirjutada ilma mingeid märgendeid lisamata - enamik veebilehitsejaid suudab seda mõista (muidugi tähendab selline toimine vilistamist kõigi standardite peale). Tuleb aga silmas pidada, et lehekülje lugemisel ei arvestata ühtegi sisestamisel ''Enter''-klahviga tehtud reavahetust - seda selleks, et kindlustada teksti paindlik kujundamine brauseris (lugemisakna suurendamisel või vähendamisel paigutub aknas olev tekst vastavalt akna uutele mõõtudele automaatselt ringi). Lisaks reavahetustele ei näidata ka tühikuid päris nii nagu lähtekoodis. Mitu kõrvutiasuvat tühikut loetakse alati üheks (on ka üks erand, millest tuleb juttu allpool). Ka HTML-is olevad reavahetused loetakse tühikuteks. Näiteks, kui kirjutame HTML-faili järgmise teksti: <pre> Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud. Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel. </pre> Kuid kui vaatame seda brauseris, siis on kõik meie taandread kaduma läinud, ning kaks väikest tekstilõiku on sulandunud üheks pikaks lõiguks: <blockquote style="max-width: 35em">Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud. Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</blockquote> ==Tekstilõigud== HTML-is tähistatakse uut lõiku '''p'''-elemendiga (''paragraph''). Iga lõigu algusesse kirjutatakse <code>&lt;p&gt;</code> ja lõppu <code>&lt;/p&gt;</code>: <pre> <p>Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.</p> <p>Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</p> </pre> Kui raamatutes ja käsikirjas alustatakse uut lõiku taandreaga, siis arvutiekraanilt loetava teksti puhul eristatakse lõigud suurema reavahega: <blockquote style="max-width: 35em"><p>Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.</p> <p>Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</p></blockquote> Selliselt vormistatud teksti on ekraanilt märksa mugavam lugeda kui sellist, kus on kasutatud taandridu - ent mis siis, kui me ikkagi sooviks lõike eraldada taandreaga? Sellisel puhul tulevad meile appi stiililehed, mis lubavad mugavalt määrata, kuidas üks või teine HTML-i element brauseris välja peab nägema. Näiteks järgnev stiilideklaratsioon määrab, et kõik HTML-faili tekstilõigud peavad algama taandreaga ning mitte kasutama tühja ruumi enda ees ja järel: p { text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0; } <blockquote style="max-width: 35em"><p style="text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0;">Juku ja Mari mängisid õues palli. Nad olid sellest mängust nii hõivatud, et ei märganudki, et väljas oli juba pimedaks läinud.</p> <p style="text-indent: 2em; margin-top: 0; margin-bottom: 0;">Oli saabunud õhtu, ja paljud öösel elutsevad loomadki olid hakanud oma sügavatest urgudest maapinnale ronima. Ent Juku ja Mari ei märganud seda veel.</p></blockquote> Stiililehtede kasutamise kohta leiad lisainfot vikiraamatukogu [[CSS|CSS-i raamatust]]. ==Reavahetused== Kui soovime tekstis kasutada kindlaksmääratud reavahetust, tuleb see panna paika '''br'''-elemendiga (tuleneb sõnast ''break'' - murdekoht, katkestus). Näiteks: <pre> Kogu see lause paistab brauseri suures aknas lugedes ühe pika lausena kuni siiani,<br /> see tekst aga on uuel real. </pre> Siin näeme jällegi üht olulist muutust, mille XHTML on kaasa toonud. Varasemas HTMLis piisas katkestuse tegemiseks üksikust <code>br</code>-märgendist, nüüd aga on kõik märgendid paaris. Et aga selle ja veel mõne teise tühja märgendipaari kasutamisel tööd kokku hoida, on loodud alternatiivne esitus ehk lühikuju: <pre> <br></br> => <br /> </pre> Tähelepanu - kaldkriipsu ees on tühik! See säästab vanemaid brausereid, mis XHTMLi ei tunne, "lolliks minemisest" - tühik võimaldab neil järgnevat kaldkriipsu ignoreerida ja tõlgendada märgendit veidi vigase, kuid siiski loetava "vana HTML-i" märgendina. Kuid '''ettevaatust!''' Reavahetuste kasutamisega tasub olla konservatiivne. Enamikel juhtudel tuleks kasutada teisti HTML-i elemente, millele saab stiililehtedega määrata teistsuguse välimuse, kui see neil vaikimisi on. Õigupoolest on vaid paar üldtuntud juhtu, kus reavahetuse kasutamine õigustatud on: * luuletused ja * aadressid. Näiteks: <pre> <p>Haapsalu 90550,<br /> Tallinna mnt. 8-12,<br /> Juhan Juurikas.</p> </pre> ==Eelvormindatud tekst== Vahel tuleb siiski tekst esitada fikseeritud kujul - näiteks arvutiprogrammi kood või mõni moodsam luuletus. Siis on kõige käepärasem kasutada '''pre''' - märgendipaari (''preformatted'' ehk eelvormindatud), mille vahel olev tekst kuvatakse täpselt selliselt, nagu ta on sisestatud. Enamasti näitavad veebilehitsejad <code>pre</code>-teksti teistsuguses kirjastiilis kui tavalist teksti - levinuim on Courier-font. Enamiku luuletuste puhul pole tarvis enamat, kui lihtsalt reavahetusi õigetes kohtades - sellisel juhul tuleks kasutada <code>br</code> elementi. Kui aga oluline on ka see, kui palju tühja ruumi sõnade vahele jäetakse jms, siis on vast sobilikum <code>pre</code>: <pre> <h1>Artur Alliksaar</h1> <h2>Käidi ja külvati varjude seemneid, sest valgus hakkas võrsuma</h2> &lt;pre&gt;Saad korra rüübata, kui algab lahtumine. Käest puruks kukub kilgendav kristall. Saad vaevalt süttida, kui algab jahtumine, ja uhmjat udu ujub pahinal. Hing kaugust kirgab veel, kui algab ahtumine ja piksed pimenevad kahinal. See, mis meid ligindab, on lahkumine. Öö. Uni. Õli vaikib tahi all. Et elujõud on ulmamahtumine, ei enam meelde tulegi vist tal...&lt;/pre&gt; </pre> [[Kategooria:HTML]] 4bs1rizrxb6hnpumhxl26q81un2t9pq HTML/Pealkirjad ja eraldusjooned 0 1774 8529 8517 2015-10-03T20:19:58Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8517, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki ==Pealkirjad== Pealkirja-elemente on HTML-is 6, kõik eri suuruse ja stiiliga. Üldkuju on selline: <pre> <hx>Pealkiri</hx> </pre> <var>x</var> tähistab siin numbrit ühest kuueni - <code>h1</code> on suurim ja <code>h6</code> väikseim pealkiri (või teisisõnu: <code>h1</code> on esimese astme ja <code>h6</code> madalaima astme pealkiri). Pealkirjad paigutatakse automaatselt omaette reale, reavahetussümboleid ei pea siin kasutama. Tasub meelde jätta, et <code>h1</code> elementi kasutatakse ainult suurte lehekülgede avapealkirjas - kaks <code>h1</code> pealkirja mõjuvad ühel ja samal lehel liigse karjumisena. Teisalt aga tuleks arvesse võtta dokumendi loogilist struktuuri ja mitte hüpata alapealkirjade kasutamisel vahepealsetest üle, kasutades näiteks suure <code>h1</code> pealkirja järel alapealkirjas <code>h4</code> elementi (loogiline oleks <code>h2</code>; muuhulgas teeb selle reegli ignoreerimine lehe halvemini loetavaks ka ekraanilugejat kasutavatele puuetega inimestele). Näitlik pealkirjade kasutamine: <pre> <h1>Aadu arvutiäri</h1> <h2>Tere tulemast!</h2> <p>...siin on avatekst, tervitus vms...</p> <h3>Arvutid</h3> <p>...tekst...</p> <p>...........</p> <p>...........</p> <h3>Tarkvara</h3> <p>...tekst...</p> <p>...........</p> <p>...........</p> </pre> Ülalolev kood näeb brauseris vaadates välja selline: [[Pilt:HTML_Pealkirjad.png]] ==Eraldusjooned== Teinekord on tarvis tekitada tekstilõikude vahele pikem paus, milleks pealkiri ei sobi. Tuttav peaks olema ilukirjanduses kasutatav "kolme tärniga eraldamine": <pre> Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adi- piscing elit. Proun vel elit nec erat rutrum dictum. Etiam hendrerit purus convallis leo. Pellentesque nibh. Nam scelerisque rhoncus sem. Nulla tristique tincidunt wisi. Quisque pretium aliquam purus. Morbi cursus erat. * * * Pellentesque sed eros et eros adipiscing tempus. Etiam a metus vitae nunc tempor feugiat. Vestibulum ante ipsum primis in faucibus orci luctus et ultri- ces posuere cubilia Curae; Fusce interdum massa at sapien. </pre> Sellisel juhul pole aga õige kasutada pealkirja, mille sisuks on kolm tärni: <code>&lt;h2&gt;* * *&lt;/h2&gt;</code> - tegu pole ju pealkirjaga. Samuti pole päris õige ka kolme tärni sisaldava lõigu tegemine, sest tegu pole ka tekstiga. Selliste pauside tekitamiseks on HTML-is olemas element '''hr''' (''horisontal rule'' - horisontaalne joon). Ning tõepoolest, nagu nimigi ütleb, annab <code>hr</code> kasutamine enamikes brauserites tulemuseks horisontaalse eraldusjoone, mis ulatub ühest ekraaniservast teise. Ent sellest vaikimisi kasutatavast välimusest ei tasu ennast heidutada lasta - stiililehtede abil võib selle joone asendada täpselt sellise graafikaga nagu tarvis. Ülaltoodud näite puhul oleks <code>hr</code> kasutamine järgnev: <pre> <p>Lorem ipsum dolor sit amet, consectetuer adi- piscing elit. Proun vel elit nec erat rutrum dictum. Etiam hendrerit purus convallis leo. Pellentesque nibh. Nam scelerisque rhoncus sem.</p> <p>Nulla tristique tincidunt wisi. Quisque pretium aliquam purus. Morbi cursus erat.</p> <hr /> <p>Pellentesque sed eros et eros adipiscing tempus. Etiam a metus vitae nunc tempor feugiat. Vestibulum ante ipsum primis in faucibus orci luctus et ultri- ces posuere cubilia Curae; Fusce interdum massa at sapien.</p> </pre> ==Sagedased vead== * Tihtipeale kasutatakse pealkirja-elemente, et teksti suurust muuta. Selline lähenemine on väär ja pealkirja-elemente tuleb kasutada loogiliselt, sisule vastavalt - tähtsamad pealkirjad kõrgeima astmega (<code>h1</code>), ning alampealkirjad järjest väiksema astmega (<code>h2,h3,h4...</code>). Dokumendi välimust tuleb muuta siiski CSSi abil. [[Kategooria:HTML]] mq6kzvt19cvpxf8lxpva5evbfbpbjnf HTML/Nimekirjad ja loendid 0 1776 8530 8518 2015-10-03T20:20:07Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8518, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki HTML võimaldab teha järjestamata ja järjestatud loendeid. ==Järjestamata loendid== Järjestamata loend luuakse '''ul'''-elemendiga (''unordered list''), loendi iga element tähistatakse '''li'''-ga (''list item''). Näiteks nii: <pre> <ul> <li>Kapsad</li> <li>Kaalikad</li> <li>Porgandid</li> </ul> </pre> Eriti suuremate veebilehtede koostamisel on mõistlik kasutada programmeerimisest laenatud võtet - treppimist (vt. eelmine näide) ehk tühikute kasutamist erinevate struktuuride paremaks esiletoomiseks . Ehkki HTML ei arvesta tühikuid rea ees ja lehe väljund <code>li</code> ette löödud tühikutest ei muutu, on sellist HTML-koodi palju kergem lugeda (seda eriti pikkade lehtede puhul) ja ka hallata. ==Järjestatud loendid== Järjestatud loendi ('''ol''' - ''ordered list'') tegemine on igati samalaadne: <pre> <ol> <li>Esimene</li> <li>Teine</li> <li>Kolmas</li> </ol> </pre> Erinevuseks järjestamata loendist on see, et loendi kuvamisel paigutatakse loendi elementide ette kasvavas järjekorras numbrid. ==Millal kasutada loendeid?== Loendite kasutamine näib lihtne, lausa elementaarne. Ometigi kasutatakse veebis loendeid märksa vähem kui ehk võiks. Küsimus on selles, et alati ei osata loendit ära tunda. Vaatleme mõningaid näiteid. ===Tekstisisestest loenditest vabanemine=== <pre> <p>Meie veebilehelt võite leida pilte minu kassist, õpetusi kasside pildistamiseks ja nimekirja minu lemmik-kassitõegudest.</p> </pre> Paljudel veebilehtedel leidub sedasorti tekstisiseseid loendeid. Põhimõtteliselt pole nendel midagi häda, aga kui soovime oma teksti muuta võimalikult loetavaks ja ligitõmbavaks, siis ei tasu peljata selliste nimekirjade eraldi loenditena üles märkimist. Pealegi ei maksa veebilehel "paber" mitte sentigi, mistõttu pole tugevat põhjust, miks me ei võiks kirjutada eelneva hoopis nii: <pre> <p>Meie veebilehelt võite leida:</p> <ul> <li>pilte minu kassist,</li> <li>õpetusi kasside pildistamiseks ja</li> <li>nimekirja minu lemmik-kassitõegudest.</li> </ul> </pre> ===Menüüsüsteemid=== Järgnevalt kujutagem endale ette üht vertikaalset navigatsiooni (või menüü) riba. Paljud autorid märgivad oma menüü üles nõnda: <pre> <a href="index.html">Avaleht</a><br /> <a href="img.html">Minu pildid</a><br /> <a href="bio.html">Minu elulugu</a><br /> <a href="cnt.html">Kontaktandmed</a> </pre> Oma olemuselt on ju tegu ikkagi ühe järjestamata loendiga. Seega loogilisem HTML oleks järgnev: <pre> <ul> <li><a href="index.html">Avaleht</a></li> <li><a href="img.html">Minu pildid</a></li> <li><a href="bio.html">Minu elulugu</a></li> <li><a href="cnt.html">Kontaktandmed</a></li> </ul> </pre> Võibolla ei meeldi autorile, et brauser kuvab vaikimisi iga <code>li</code> ette mummukese? Kuid mitte miski ei keela ju kirjutada sobilikku stiililehte, mis ebameeldivad mummud kõrvaldab: <pre> ul li { list-style-type:none; } </pre> Lisaks sellele, et sellist menüüd on väga lihtne CSS-i abil muuta, on loendina üles märkimisel veel ka see eelis, et näiteks ekraanilugemistarkvara kasutavad isikud kuulevad alustuseks "neljast elemendist koosnev järjestamata loend" ja võivad seejärel otsustada kogu selle menüü vahele jätta - menüülinkide reavahetustega eemaldamisel sellist võimalust aga pole. ===Kommentaarid veebilehel=== Järgnevalt kujutame endale ette ühte tüüpilist blogi, kus sissekande lõpus on rida kommentaare. Ka nende kommentaaride puhul on tegemist loendiga - konkreetselt järjestatud loendiga, sest üks kommentaar järgneb teisele ning see järjekord on oluline. Seega loend... aga mis siis, kui kommentaare on vaid üksainus? Kas me sellisel juhul enam tohime loendit kasutada? Sellest pole aga probleemi - loendis võib olla kasvõi üksainus element - loend on ta ikkagi, lihtsalt loendamine lõpeb arvu 1 juures: <pre> <h2>Kommentaarid</h2> <ol> <li> <p><strong>Mari</strong> lausus:</p> <p>Olen 100% nõus!</p> </li> </ol> </pre> ==Veel loendeid== Lisaks järjestatud ja järjestamata loenditele on HTML-is veel ka [[HTML:Definitsioonid|definitsioonide loendid]], millest räägib eraldi peatükk. [[Kategooria:HTML]] kmv7lx5bfwwe27mt9bitsqd0b96tyss HTML/Üla- ja alaindeksid 0 1778 8274 7022 2015-10-02T16:28:23Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Üla- ja alaindeksid]] pealkirja [[HTML/Üla- ja alaindeksid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Indeksite esitamiseks (nihkega üles või alla) on märgendid '''sup''' (''superscript'' - ülemine indeks) ja '''sub''' (''subscript'' - alumine indeks). Üla ja alaindekseid läheb tihti tarvis keemiliste või matemaatiliste valemite esitamisel, samuti on mõnes keeles (nagu näiteks prantsuse) üla- ja alaindeksitel oluline roll. <pre> H&lt;sub&gt;2&lt;/sub&gt;O E = mc&lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt; &lt;span lang="fr"&gt;M&lt;sup&gt;lle&lt;/sup&gt; Dupont&lt;/span&gt; </pre> <blockquote> <p>H<sub>2</sub>O</p> <p>E = mc<sup>2</sup></p> <p><span lang="fr">M<sup>lle</sup> Dupont</span></p> </blockquote> Keerukamate valemite esitamiseks tuleks kindlasti kasutada kas MathML-i või pilte, aga kui tekstis on tarvis mainida vaid mõnda paaritähelist valemit, siis on viimatinimetatud vahendite kasutamine liigne vaev. Näiteks MathML-is näeks mc<sup>2</sup> välja järgmine: <pre> &lt;math xmlns="http://www.w3.org/1998/Math/MathML"&gt; &lt;mrow&gt; &lt;mi&gt;m&lt;/mi&gt; &lt;msup&gt; &lt;mi&gt;c&lt;/mi&gt; &lt;mn&gt;2&lt;/mn&gt; &lt;/msup&gt; &lt;/mrow&gt; &lt;/math&gt; </pre> [[Kategooria:HTML]] slcngo4lt1fva2gwog6uqoxgyki5oa0 HTML/Rasvane- ja kaldkiri 0 1779 8284 7012 2015-10-02T16:29:18Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri]] pealkirja [[HTML/Rasvane- ja kaldkiri]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Lisaks paljudele struktuursetele elementidele nagu näiteks <code>em</code>, <code>strong</code>, <code>dfn</code> ja <code>cite</code>, mis enamasti annavad tulemuseks kas rasvase- või kaldkirja, on HTML-is ka kaks spetsiaalset elementi märkimaks, et nende sisu peab olema kas kald- või rasvases kirjas: * '''i''' - kaldkiri (''italics'') * '''b''' - rasvane kiri (''bold'') Kuid nende kasutamisel tuleb olla ettevaatlik, sest nad ei kanna endas pea mingit struktuurset informatsiooni, ning enamasti leidub mõni sobilikum element, mida kasutada nende asemel. Mõnede ekspertide hinnangul ei tohiks <code>i</code> ja <code>b</code> elemente üleüldse kasutada ja need tuleks lausa HTML-i standardist eemaldada. Meie siinkohal niivõrd äärmuslikuks ei lähe. Muidugi, eks kõik me taha ju lihtsalt hakkama saada, ning on õite lihtne mõelda selles laadis: "Ma tahan, et see tekst oleks kaldkirjas - seega kasutan <code>i</code> elementi." Esmalt tuleks aga hoopistükkis mõelda, ''miks'' me soovime, et üks või teine tekstiosa oleks rasvases kirjas või kursiivis. Vaatlemegi järgnevalt enamlevinud juhtumeid. ==Vaja läheb kaldkirja== <table border=1> <tr> <th>Põhjus kaldkirja kasutamiseks</th> <th>Näide</th> <th>Semantiline HTML-i element</th> </tr> <tr> <td>Rõhutatud tekst</td> <td>Ma olen ''tõesti'' pahane!</td> <td><code>em</code></td> </tr> <tr> <td>Teose tsiteerimine inglisekeelses tekstis</td> <td>Jared Diamond’s <cite>Guns, germs, and steel</cite></td> <td><code>cite</code></td> </tr> <tr> <td>Matemaatilised muutujad</td> <td><var>E</var> = <var>m</var><var>c</var><sup>2</sup></td> <td><code>var</code></td> </tr> <tr> <td>Teksti sees defineeritud terminid</td> <td>''Täisarv'' on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.</td> <td><code>dfn</code></td> </tr> <tr> <td>Taksonoomilised nimed</td> <td>''Homo sapiens sapiens''</td> <td><code>span lang="la"</code></td> </tr> <tr> <td>Tekstid teistes keeltes</td> <td>See on ''de facto'' standard.</td> <td><code>span lang="??"</code></td> </tr> </table> Kaks viimast juhtu on sellised, kus mõningate ekspertide arvates on <code>span</code> asemel parem kasutada <code>i</code> elementi, sest niiviisi jääb tekst, mis peab kaldkirjas olema, kaldkirja ka siis, kui brauser stiililehti ei toeta - või mis veelgi olulisem, kui brauser ei toeta kaldkirja (nagu paljud tekstipõhised brauserid), siis näitab ta <code>i</code> elementi ikkagi muust tekstist eristuvana. Kui aga tekst peab olema kaldkirjas näiteks seetõttu, et tegu on pealkirjaga, sissejuhatava lõiguga või lihtsalt seetõttu, et disainer nõnda otsustas, siis tuleks vajalikele HTML-i elementidele määrata kaldkiri stiililehega. ==Vaja läheb rasvast kirja== <table border=1> <tr> <th>Põhjus rasvase kirja kasutamiseks</th> <th>Näide</th> <th>Semantiline HTML-i element</th> </tr> <tr> <td>Tugevalt rõhutatud tekst</td> <td>Ma pole mitte ärritunud vaid '''vihane!'''</td> <td><code>strong</code></td> </tr> <tr> <td>Teksti sees defineeritud terminid</td> <td>'''Täisarv''' on arv, mis on esitatav naturaalarvude vahena.</td> <td><code>dfn</code></td> </tr> <tr> <td>Pealkirjad</td> <td>'''Sissejuhatus'''</td> <td><code>h1</code>, <code>h2</code>, <code>h3</code>, <code>h4</code>, <code>h5</code>, <code>h6</code></td> </tr> <tr> <td>Tabelilahtrite päised</td> <td><table border=1><tr><th>nimi</th><th>vanus</th></tr><tr><td>Juku</td><td>16</td></tr></table></td> <td><code>th</code></td> </tr> </table> Kui aga tekst peab olema rasvane lihtsalt seetõttu, et disainer nõnda otsustas, siis tuleks vajalikele HTML-i elementidele määrata rasvane kiri stiililehega. ==Lisalugemist== * Matthew Thomas [http://mpt.net.nz/archive/2004/05/02/b-and-i When semantic markup goes bad] - <code>b</code> ja <code>i</code> kasutamisest. [[Kategooria:HTML]] 1b5d2x2socovnf9fr7dyscpqr98dhoj HTML/Koodinäited 0 1780 8276 7001 2015-10-02T16:28:33Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Koodinäited]] pealkirja [[HTML/Koodinäited]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Tüüpiliselt on veebis arvutikoodi esitamiseks kasutatud <code>pre</code> elementi, mis tagab meile eelvormindatud teksti: <pre> &lt;pre&gt; for (int i=0; i&amp;lt;max; i++){ print i; } &lt;/pre&gt; </pre> Kuid HTML sisaldab ka elemente, mis on mõeldud just lähtekoodi jms tarbeks: * '''code''' - programmitekst. Näiteks regulaaravaldis <code>&lt;code&gt;/^[a-z]+.[0-9]{2-8}/i&lt;/code&gt;</code>, funktsiooni nimi <code>&lt;code&gt;preg_replace()&lt;/code&gt;</code> või ka pikem koodilõik <code>&lt;code&gt;body { font-family: Verdana, Arial, Tahoma, sans-serif; color: white; background: url(/img/pat.png) repeat-x #f8c; }&lt;/code&gt;</code>. * '''kbd''' - (''keyboard'') kasutaja sisestatav tekst. Selleks võib olla näidistekst, mis kirjutatakse mõnda sisend-kasti <code>&lt;kbd&gt;Leopold Lill&lt;/kbd&gt;</code>, käsureale kirjutatav käsk <code>&lt;kbd&gt;ping 127.0.0.1&lt;/kbd&gt;</code> või ka lihtsalt klaviatuutil vajutatav klahv või nende kombinatsioon <code>&lt;kbd&gt;Ctrl&lt;/kbd&gt;+&lt;kbd&gt;Alt&lt;/kbd&gt;+&lt;kbd&gt;Delete&lt;/kbd&gt;</code>. * '''samp''' - (''sample'') programmi vms näidisväljund. Näiteks võib elektronkella manuaalis olla kirjas: <code>Kui ekraanile ilmub &lt;samp&gt;--:--&lt;/samp&gt; vajavad kella patareid kohest vahetamist.</code> Märksa tüüpilisem on selle elemendi kasutamine aga juhul, kui on tarvis demonstreerida mõne käsurealt töötava programmi väljundit - näiteks võib hädasolev isik kirjutada <code>Mida tähendab veateade &lt;samp&gt;NameError: name 'close' is not defined&lt;/samp&gt;?</code> Peamine erinevus <code>pre</code> elemendist on see, et neid saab kasutada ka muu teksti sees - nagu oli juba näha ka ülaltoodud näidetest. Kuid erinevalt <code>pre</code>-st ei loeta <code>code</code>, <code>kbd</code> ja <code>sample</code> sees sisalduvaid mitmekordseid tühikuid oluliseks. Näiteks kirjutades järgneva koodi: <pre> Et saada tekst ekraani keskele, lisa koodi algusesse rida tühikuid: <code>print " Tekst";</code> </pre> Brauseris kuvatakse seda aga topelt-tühikuid arvestamata: <blockquote>Et saada tekst ekraani keskele, lisa koodi algusesse rida tühikuid: <code>print " Tekst";</code></blockquote> Sellisel juhul on kindluse mõttes vast parem kasutada <code>pre</code> elementi. Kuid seejuures võime ikkagi lisada ka <code>code</code> märgendid, et tähistada teksti kui programmikoodi. Võime aga minna veelgi kaugemale ja kirjutada sellise jutu: <pre> <p>Salvestame faili "hello.sh" järgneva koodijupi:</p> &lt;pre&gt;<code> #!/usr/bin/bash echo "Hello, world!"; </code>&lt;/pre&gt; <p>Seejärel anname failile käivitamisõigused (<kbd>chmod +x hello.sh</kbd>), ning paneme oma tuliuue skripti käsurealt käima:</p> &lt;pre&gt;<samp>bash $ </samp><kbd>./hello.sh</kbd> <samp>Hello, world! bash $</samp> &lt;/pre&gt; </pre> Tulemus: <blockquote> <p>Salvestame faili "hello.sh" järgneva koodijupi:</p> <pre>#!/usr/bin/bash echo "Hello, world!";</pre> <p>Seejärel anname failile käivitamisõigused (<code>chmod +x hello.sh</code>), ning paneme oma tuliuue skripti käsurealt käima:</p> <pre>bash $ ./hello.sh Hello, world! bash $</pre> </blockquote> [[Kategooria:HTML]] 9m1i5d23w96gdb14pgcq4d6zh86lslp HTML/Muutujad 0 1781 8278 7006 2015-10-02T16:28:42Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Muutujad]] pealkirja [[HTML/Muutujad]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Teaduslikes ja ka muudes tekstides on kombeks muutujanimed kirjutada kaldkirjas või mõnel muul ülejäänud tekstist eristuval moel. Muutujate ülesmärkimiseks on igati sobilik element '''var''' (''variable'' - muutuja). Näiteks: Kiirust tähistab &lt;var&gt;v&lt;/var&gt;. <blockquote>Kiirust tähistab <var style="font-family:Georgia, serif">v</var>.</blockquote> [[Kategooria:HTML]] 07g5mjhg4l0grttfrmnxos59dhw2fmm HTML/Definitsioonid 0 1782 8534 8522 2015-10-03T20:20:40Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8522, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki ==Reasisesed definitsioonid== Teinekord soovime tekstis anda mõne termini definitsiooni. Me kas siis eeldame, et vastav termin on lugeja jaoks suure tõenäosusega uus, või siis soovime määratleda, mida me selle termini all antud juhul silmas peame. Defineeritava sõna või väljendi ülesmärkimiseks on element '''dfn'''. Näiteks võime anda definitsiooni ratsionaalarvudele: <pre> <p><dfn>Ratsionaalarvud</dfn> on need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu <var>m</var> ja <var>n</var> jagatise <var>m</var>/<var>n</var> kujul ehk murruna.</p> </pre> Brauserid kuvavad <code>dfn</code> sisu enamasti kas kald- või rasvases kirjas. Näiteks järgnevalt: <blockquote>'''Ratsionaalarvud''' on need reaalarvud, mida saab esitada kahe täisarvu <var style="font-family:Georgia,serif">m</var> ja <var style="font-family:Georgia,serif">n</var> jagatise <var style="font-family:Georgia,serif">m</var>/<var style="font-family:Georgia,serif">n</var> kujul ehk murruna.</blockquote> ==Definitsioonide loendid== Lisaks definitsioonide esitamisele teksti sees võivad meil olla ka terved '''definitsioonide loendid''', umbes nagu sõnaraamatutes: * '''dl''' - definitsioonide loend, milles omakorda sisalduvad: ** '''dt''' - defineeritav termin ja ** '''dd''' - definitsioon ise. Enamasti koosneb definitsiooniloend defineeritavate terminite ja neid seletavate definitsioonide paaridest: <pre> <dl> <dt>Porgand</dt> <dd>punane söödav juurikas</dd> <dt>Kapsas</dt> <dd>peakujuline köögivili<dd> </dl> </pre> Kuid nii termineid <code>dt</code> kui definitsioone <code>dd</code> võib esineda ka mitu tükki järjest. Sellisel juhul võib ühele terminile vastata mitu definitsiooni, ja vastupidi, ja isegi nõnda, et mitmele ühetähenduslikule terminile on mitu seletust: <pre> <dl> <dt>Porgand</dt> <dd>punane söödav juurikas</dd> <dd>lumememme nina</dd> <dt>Kapsas</dt> <dt>Kapsapea</dt> <dd>peakujuline köögivili</dd> <dd>köögiviljakujuline pea</dd> </dl> </pre> Tulemus näeb veebilehitsejas välja nii: <blockquote> ;Porgand :punane söödav juurikas :lumememme nina ;Kapsas ;Kapsapea :peakujuline köögivili :köögiviljakujuline pea </blockquote> ==Lisalugemist== * [http://www.cs.tut.fi/~jkorpela/def.html Definition: a definition and an analysis] [[Kategooria:HTML]] dft3n1j4sx62thf91tpn77byf0euh2h HTML/Muudatused dokumendis 0 1783 8280 7005 2015-10-02T16:28:54Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Muudatused dokumendis]] pealkirja [[HTML/Muudatused dokumendis]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Lisatud ja eemaldatud sisu== Mõnikord on meil tarvis selgelt näidata, et dokumendis on toimunud muudatused - midagi on eemaldatud, midagi on lisatud. Selleks puhuks on kaks elementi: * '''ins''' - lisatud sisu (''inserted content'') * '''del''' - eemaldatud sisu (''deleted content'') Need elemendid on HTML-is mõneti ebatavalised, sest võivad esineda nii bloki-tasandi elementidena kui ka reasiseselt. Mõlemad järgnevad näited on korrektsed: <pre> <p>Poola lillkapsa hind on täna <del>15</del><ins>10</ins> krooni kilo.</p> </pre> <pre> <ins> <h1>Viimased arengusuunad</h1> <p>Meile hiljuti saabunud teadete kohaselt on Jaapanis välja aretatud uus liik porikärbseid, kes toituvad küll lihtsast porist, aga toodavad kõige puhtamat mett.</p> </ins> </pre> Enamasti kuvavad brauserid <code>del</code> sisu mahakriipsutatud tekstina. <code>ins</code> elementi aga tihtipeale muust tekstist ei eristatagi - seetõttu tuleb antud elementide kasutamisel kindlasti määrata stiililehes, kuidas nad välja peaksid nägema. ==Muudatuste põhjuste ülesmärkimine== Tihtipeale on oluline ka info, miks ja millal märgistatud muudatused dokumenti sisse viidi. Nende andmete jaoks saame kasutada kahte atribuuti: * '''datetime''' väärtus määrab muudatuste sisseviimise kuupäeva ja kellaaja. * '''cite''' väärtus määrab URL-i, kustkohast me võime leida lisainfot muudatuste põhjuste kohta. <code>datetime</code> väärtus peab olema formaadis: <code>YYYY-MM-DDThh:mm:ssTZD</code>, kus: * '''YYYY''' on aasta, * '''MM''' on kuu (01=Jaanuar jne), * '''DD''' on päev (01 kuni 31), * '''T''' on kuupäeva ja kellaaja eraldusmärk, mis kirjutataksegi lihtsalt "T", * '''hh''' on tund (00 kuni 23), * '''mm''' on minut (00 kuni 59), * '''ss''' on sekund (00 kuni 59) ja * '''TZD''' määrab ajavööndi (''Time Zone Designator'') Ajavöönd võib olla üks järgnevatest: * '''Z''' - tähistab UTC ajavööndit (Greenwitchi aeg), * '''+hh:mm''' - näitab kui mitu tundi <code>hh</code> ja minutit <code>mm</code> on aeg ees UTC ajast, * '''-hh:mm''' - näitab kui mitu tundi <code>hh</code> ja minutit <code>mm</code> on aeg maas UTC ajast. Eesti ajavöönd on talvel +02:00 ja suveajal +03:00. Seega 15. veebruar 2003 kell 12:50:05 eesti aja järgi oleks <code>2003-02-15T12:50:05+02:00</code>. Kuna me tihtipeale ei oska sekundi pealt öelda, millal muudatus sisse viidi, siis võib sekundid, minutid ja ka tunnid asendada <code>00</code>-ga - näiteks <code>2003-02-15T12:00:00+02:00</code> või koguni <code>2003-02-15T00:00:00Z</code>. Oluline on, et ühtegi <code>detetime</code> atribuudi väärtuse ose ei tohi ära jätta. Kuna nii <code>cite</code> kui <code>datetime</code> atribuudid pole brauserite poolt pea üldse toetatud, siis võib olla kasu veel ka <code>title</code> elemendi kasutamisest: <pre> <del datetime="2003-02-15T12:00:00+02:00" cite="http://www.example.com/juhan/kommentaarid.html" title="Eemaldatud 15. veebruaril 2003 tänu Juhan Juurika kommentaarile"> <p>Meie osakonnas antud hetkel selle probleemiga ei tegeleta.</p> </del> <ins datetime="2003-02-15T12:00:00+02:00" cite="http://www.example.com/juhan/kommentaarid.html" title="Lisatud 15. veebruaril 2003 tänu Juhan Juurika kommentaarile"> <p>P versus NP probleemiga on hiljaaegu asunud meie osakonnas tegelema A. L. Murakas.</p> </ins> </pre> [[Kategooria:HTML]] 6s640cjpmu4d0bc8lan6mtj6hb9d3yx HTML/Kontaktinfo 0 1784 8282 7000 2015-10-02T16:29:08Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Kontaktinfo]] pealkirja [[HTML/Kontaktinfo]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Küllap olete sattunud veebilehtedele, mille alumises servas on andmed lehekülje autorite või omanikega kontakteerumiseks. HTML sisaldab taolise kontaktinfo pakkumiseks koguni eraldi elementi '''address'''. <code>address</code> kasutamine on sarnane <code>p</code> elemendiga selles osas, et tekst kirjutatakse otse märgendite vahele (<code>address</code> sisse omakorda <code>p</code>-de või muude blokitasandi elementide lisamine pole lubatud): <pre> <address>Lisainfo Juhani muusikapoe kohta:<br /> Telefon: 55382606, E-post: juhan@example.com<br /> Aadress: Kamlati põik 6, Tõrva 15722</address> </pre> Mitmed brauserid kuvavad <code>address</code> sisu kaldkirjas - praktikas on küllap mõistlik määrata sellele CSS failis konkreetne kujundus. ==Hoidu väärkasutusest!== Tihtipeale arvatakse, et <code>address</code> on mõeldud lihtsalt kõiksuguste aadresside ülesmärkimiseks. Näib, et kui sul on pikk nimekiri aadressidest, siis sa võiksid kirjutada nõnda: <pre> <h1>Vigane näide <code>address</code> kasutamisest</h1> <h2>Villavabrik</h2> <address>Rauavilja 8, Tallinn 15029</address> <h2>Pagaritöökoda</h2> <address>Lai 28-15, Tapa 40223</address> <h2>Pandimaja</h2> <address>Karja 7a, Pärnu 77512</address> </pre> Harilikke aadresse oleks parem üles märkida pigem kuidagi nõnda: <pre> <h1>Näide aaddresside ülesmärkimisest</h1> <h2>Villavabrik</h2> <p class="address">Rauavilja 8, Tallinn 15029</p> <h2>Pagaritöökoda</h2> <p class="address">Lai 28-15, Tapa 40223</p> <h2>Pandimaja</h2> <p class="address">Karja 7a, Pärnu 77512</p> </pre> [[Kategooria:HTML]] do62uwaiolc7zczuuhsdxulpk7ceh71 HTML/Elementide indeks 0 1785 8310 6295 2015-10-02T16:31:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Elementide indeks]] pealkirja [[HTML/Elementide indeks]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki __NOTOC__ ==A== * [[HTML:Viited|a]] * [[HTML:Lühendid|abbr]] * [[HTML:Lühendid|acronym]] * [[HTML:Kontaktinfo|address]] * applet ==B== * [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|b]] * base * bdo * [[HTML:Tsiteerimine#Blokk-tsitaadid|blockquote]] * body * [[HTML:Tekstilõigud_ja_reavahetused#Reavahetused|br]] * button ==C== * caption * [[HTML:Tsiteerimine#Tsitaadi allikale viitamine|cite]] * [[HTML:Koodinäited|code]] * col * colgroup ==D== * [[HTML:Definitsioonid|dd]] * del * [[HTML:Definitsioonid|dfn]] * div * [[HTML:Definitsioonid|dl]] * [[HTML:Definitsioonid|dt]] ==H== * [[HTML:Pealkirjad|h1]] * [[HTML:Pealkirjad|h2]] * [[HTML:Pealkirjad|h3]] * [[HTML:Pealkirjad|h4]] * [[HTML:Pealkirjad|h5]] * [[HTML:Pealkirjad|h6]] ==I== * [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri|i]] * [[HTML:Pildid|img]] * input * [[HTML:Muudatused dokumendis|ins]] ==K== * [[HTML:Koodinäited|kbd]] ==L== * label * legend * [[HTML:Nimekirjad ja loendid|li]] * link ==M== * meta ==N== * noscript ==O== * object * [[HTML:Nimekirjad ja loendid|ol]] * optgroup * option ==P== * [[HTML:Tekstilõigud_ja_reavahetused#Tekstil.C3.B5igud|p]] * param * [[HTML:Tekstilõigud ja reavahetused#Eelvormindatud tekst|pre]] ==Q== * [[HTML:Tsiteerimine#Reasisesed tsitaadid|q]] ==S== * [[HTML:Koodinäited|samp]] * script * select * span * [[HTML:Teksti rõhutamine|strong]] * style * [[HTML:Üla- ja alaindeksid|sub]] * [[HTML:Üla- ja alaindeksid|sup]] ==T== * table * tbody * td * textarea * tfoot * th * thead * title * tr ==U== * [[HTML:Nimekirjad ja loendid|ul]] ==V== * [[HTML:Muutujad|var]] [[Kategooria:HTML]] kb0g1u011xp2ok2zn3zphcuecz9ms2b HTML:Pealkirjad 0 1787 8624 3616 2015-10-18T16:47:32Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[HTML/Pealkirjad ja eraldusjooned]] wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Pealkirjad ja eraldusjooned]] 8oshkws5mxnqn7oe7lhzksvemwut2m5 HTML/Neutraalsed elemendid 0 1788 8286 7007 2015-10-02T16:29:34Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Neutraalsed elemendid]] pealkirja [[HTML/Neutraalsed elemendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Kui muu enam ei aita== HTML pakub elemente paljudeks puhkudeks, aga sugugi mitte kõigiks elujuhtumiteks. Aega-ajalt satume probleemi ette, kus sobilikku elementi lihtsalt pole. Sellised situatsioonil jaotuvad laias laastus kaheks: * Esimesel juhul puudub meile vajalik piisavalt spetsiifiline element, küll on aga olemas üldisema tähendusega element. Näiteks pole HTML-is eraldi elementi veateadete jaoks - küll aga on olemas elemendid teksti rõhutamiseks, ning mis muu see veateade ikka on, kui üks rõhutatud tekst, mis kindlasti peab ümbritsevast selgesti esile tõusma. Sellisel juhul saame kasutada näiteks elementi <code>strong</code> ning lisada sellele <code>error</code>-nimelise klassi: <code>&lt;strong class="error"&gt;Sisestatud parool on vigane!&lt;/strong&gt;</code>. * Teisel juhul puudub meil aga ka üldisema tähendusega element, mida võiksime klassi abil spetsiifilisemaks muuta. Siis tulevadki appi elemendid '''div''' ja '''span''', mis mingit eeldefineeritud tähendust ei omagi. Samuti ei eristu nende sisu vaikimisi mitte millegi poolest neid ümbritsevast tekstist. <code>div</code> ja <code>span</code> on semantiliselt samaväärsed, erinevus on vaid see, et: **<code>span</code> on reatasandi element ning **<code>div</code> on blokitasandi element. Näiteks puudub HTML-is eraldi element sissejuhatuse ülesmärkimiseks. Seega võime kasutada <code>div</code> koos klassiga <code>intro</code>, et sulgeda selle sisse sissejuhatus: <pre> <div class="intro"> <h2>Sissejuhatus</h2> <p>Esimene lõik...</p> <p>Teine lõik...</p> </div> </pre> ==Divitis ja classitis== <code>div</code> ja <code>span</code> elementide kasutamisega tuleb olla ettevaatlik, et mitte langeda ''divitis'' nimelise haiguse küüsi. nn ''divitis'' avaldub selles, et <code>div<code> ja/või <code>span</code> elemente kasutatakse ohjeldamatutes kogustes ning suuresti seal, kus oleks võimalik kasutada ka muid elemente. ''Divitis'' tuleb harilikult koos ''classitis'' nimelise haigusega, mis viitab massilisele klassinimede kasutamisele. Tüüpiline ''divitis/classitis'' näeb välja umbes selline: <pre> <div class="suur-pealkiri">Tooted</div> <div class="toodete-nimekiri"> <div class="toode"> <div class="pealkiri">AC-82</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mudel:</span> AC-82e2</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Kaal:</span> 12Kg</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mõõtmed:</span> 320x180x50mm</div> </div> <div class="toode"> <div class="pealkiri">AC-84</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mudel:</span> AC-84e6</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Kaal:</span> 10Kg</div> <div class="toote-omadus"><span class="tiitel">Mõõtmed:</span> 300x200x50mm</div> </div> </div> </pre> Klassid <code>pealkiri</code> ja <code>suur-pealkiri</code> oleks mõistlik asendada <code>h1</code> ja <code>h2</code> elementidega. Toodete nimekiri ei kujuta endast midagi muud, kui ühte järjestamata loendit: seega <code>ul</code> ja <code>li</code>. Toote omadused aga moodustavad silt-väärtus paarid, mistõttu oleks sobilik kasutada definitsioonide loendit. Lõpptulemus võiks olla järgnev: <pre> <h1>Tooted</h1> <ul> <li> <h2>AC-82</h2> <dl> <dt>Mudel:</dt> <dd>AC-82e2</dd> <dt>Kaal:</dt> <dd>12Kg</dd> <dt>Mõõtmed:</dt> <dd>320x180x50mm</dd> </dl> </li> <li> <h2>AC-84</h2> <dl> <dt>Mudel:</dt> <dd>AC-84e6</dd> <dt>Kaal:</dt> <dd>10Kg</dd> <dt>Mõõtmed:</dt> <dd>300x200x50mm</dd> </dl> </li> </ul> </pre> [[Kategooria:HTML]] 0mp3ah209dgnhfthhz921ahrsjrsa4a Fail:HTML Alustame Notepad Save As.png 6 1789 3627 3626 2006-02-09T14:52:32Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki HTML-faili salvestamine Notepad'iga. Asendamaks vanu faile [[Media:HTML_Alustame_notepad_1.png]] ja [[Media:HTML_Alustame_notepad_2.png]] gs9qloh1or7196uckhralwq06dw8a2e HTML/DOCTYPE seletus 0 1790 8292 5858 2015-10-02T16:30:06Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:DOCTYPE seletus]] pealkirja [[HTML/DOCTYPE seletus]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki HTML-i DOCTYPE deklaratsioon on vast üks kõige krüptilisema välimusega HTML dokumendi osi. Pole just palju neid veebimeistreid, kes oskaksid selle oma HTML failile lisada ilma, et peaksid kusagilt järele vaatama. Antud peatüki eesmärk on seletada DOCTYPE deklaratsiooni ülesehituse detaile ning seeläbi ehk muuta too korrektse HTML faili kohustuslik osa arusaadavamaks ning ehk lausa meeldejäetavaks. Vaatleme DOCTYPE'i osade kaupa. ==Deklaratsiooni algus ja lõpp== Dokumenditüübi deklaratsiooni alguses on <code><!DOCTYPE</code> ning lõpus <code>></code>: '''<!DOCTYPE''' ... '''>''' Esimene asi, mis DOCTYPE deklaratsiooni puhul silma hakkab on see, et ta ei vasta XHTML-i reeglitele. "Elemendi" alguses on hüüumärk (!), "DOCTYPE" on kirjutatud suurte tähtedega ning pole ei sulgevat elementi <code></!DOCTYPE></code> ega ka kaldkriipsu elemendi lõpus: <code><!DOCTYPE ... /></code>. Pole ka ime, sest dokumenditüübid pärinevad varasemast ajast kui XHTML ja XML, nimelt on nad osa SGML-ist (Standard Generalized Markup Language). Ka HTML on defineeritud kui SGML-i reeglitele vastav keel. XHTML on defineeritud küll kui XML keel, aga XML on jällegi SGML-i reeglite alamhulk. Järgnevalt vaatame, mida kirjutatakse DOCTYPE deklaratsiooni sisse. ==Deklaratsiooni sisu== <code><!DOCTYPE</code> ja <code>></code> vahele jääv osa on kirjeldatav järgmiselt: <!DOCTYPE '''Juurelement''' '''Kättesaadavus''' "..." "'''URI'''" > ===Juurelement=== Juurelement on see element, milles sisaldavad kõik antud dokumenditüübi ülejäänud elemendid. XHTML-i puhul on juurelemendiks "html" (väikeste tähtedega). HTML-i puhul pole tähesuurus oluline, võib kirjutada nii "HTML", "html" kui ka "Html" või veel midagi muud. Meelde tasub jätta, et väikeste tähtedega "'''html'''" on alati korrektne: <!DOCTYPE html ... > ===Kättesaadavus=== Kättesaadavus märgib, millist sorti identifikaator on järgnevate jutumärkide vahel. Võimalikke väärtusi on kaks: * '''PUBLIC''' - märgib, et tegu on avaliku identifikaatoriga ([[HTML:DOCTYPE seletus#Formal Public Identifier (FPI)|FPI]]), mida vaatleme allpool täpsemalt. * '''SYSTEM''' - märgib, et tegu on süsteemse identifikaatoriga, nagu näiteks failisüsteemi aadress, veebiaadress või mõni muu URI. Kuna me HTML-i puhul viitame me pea alati avalikult kättesaadavatele dokumenditüüpide definitsioonidele, siis kasutame alati siinkohal PUBLIC: <!DOCTYPE html PUBLIC "..." ... > ===URI=== URI (''Uniform Resource Identifier'') on lihtsalt aadress, mis viitab dokumenditüübi definitsiooni asukohale. URI kirjutatakse jutumärkide vahele. Näiteks HTML 4.01 standardis kirjeldatud dokumenditüüpide definitsioonid on leitavad järgmistelt aadressidelt. http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd http://www.w3.org/TR/html4/frameset.dtd Külastades ülaltoodud linke saad näha vastavaid SGML keelseid definitsioone. '''NB!''' URI lisamine DOCTYPE-le on valikuline, aga tungivalt soovituslik, sest ilma selleta võivad osad brauserid kasutada ''standards mode'' režiimi asemel ''quirks mode'' režiimi. <!DOCTYPE html PUBLIC "..." "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd"> ==Formal Public Identifier (FPI)== '''FPI''' (''Formal Public Identifier'' - otsetõlkes "formaalne avalik identifikaator") on unikaalne nimi, mis määratakse igale dokumenditüübile. See ongi see keerukas osa DOCTYPE elemendist. Näiteks HTML 4.01 standardis on kirjeldatud järgmised kolm FPI-d: -//W3C//DTD HTML 4.01//EN -//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN -//W3C//DTD HTML 4.01 Frameset//EN XHTML 1.0 puhul on see praktiliselt sama, ainult et Strict versiooni puhul on "Strict" FPI-sse sisse kirjutatud: -//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN -//W3C//DTD XHTML 1.0 Transitional//EN -//W3C//DTD XHTML 1.0 Frameset//EN Järgnevalt seletame FPI-de ülesehitust. "Registreeritus//Organisatsioon//Tüüp Kirjeldus//Keel" ===Registreeritus=== <code>'''+'''</code> siinkohal märgib, et tegu on ISO (International Organization for Standardization) poolt registreeritud organisatsiooniga. <code>'''-'''</code> märgib, et organisatsioon pole ISO poolt registreeritud. Näiteks IETF (Internet Engineering Task Force) ning and W3C (World Wide Web Consortium) pole registreeritud organisatsioonid. ===Organisatsioon=== DTD avaldanud organisatsiooni ametlik tunnus (''OwnerID''). Näiteks "W3C" või "IETF": ===Tüüp=== Tüüp (''Public Text Class'') määrab, millist tüüpi objektiga on tegu. Kuna HTML-i puhul viitame me alati dokumenditüübi definitsioonile, siis on tüübiks alati "'''DTD'''". ===Kirjeldus=== Kirjeldus (''Public Text Description'') on viidatava materjali üldtuntud nimi. Näiteks "HTML 4.01 Strict" või "XHTML 1.0 Transitional". ===Keel=== Määrab, millises (inim-)keeles viidatav dokument on kirjutatud. W3C standardid on alati kirjutatud inglise keeles, seega "EN". ==Näitlik DOCTYPE-i kirjutamine== Seege võime järgi proovida iseseisvalt ühe DOCTYPE deklaratsiooni kirjutamist. Kuna kogu käesoleva wikiraamatu jooksul on kasutatud XHTML 1.0 Strict dokumenditüüpi, siis proovimegi kirjutada sellele vastava DOCTYPE deklaratsiooni. * Kõige algusesse käib teadagi <code><!DOCTYPE</code> <!DOCTYPE * Järgneb juurelemendi nimetus, milleks XHTML-is on <code>html</code> <!DOCTYPE html * Kuna viitame avalikule standardile, siis muidugimõista võtmesõna <code>PUBLIC</code> <!DOCTYPE html PUBLIC * Alustame FPI kirjutamist jutumärgi lisamisega <!DOCTYPE html PUBLIC " * W3C pole ISO poolt tunnustatud standardiorganisatsioon, seega miinusmärk <!DOCTYPE html PUBLIC "- * Lisame organisatsiooni nime, mis on eraldusmärkide "//" vahel <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C// * Tegemist on XHTML 1.0 Strict DokumendiTüübi Definitsiooniga, seega "DTD XHTML 1.0 Strict" <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict * FPI lõppu lisame veel ühe eraldusmärgi ning inglise keele tähise <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN * Veel üks jutumärk ning FPI on valmis <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" * Nüüd jääb vaid lisada ka sobilik URL, mis on vaat et raskemgi veel, kui FPI koostamine, aga teeme proovi. * W3C veebisaiti teavad vast kõik. Seal asuvad ka meile vajalikud DTD-d. Seega alustame domeenist www.w3.org (loomulikult koos http ja muu vajalikuga) <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/ * Kõik W3C tehnilised soovitused (''Technical Recommendations'') asuvad kataloogis "TR" <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/ * Järgnevalt sõltub, millise HTML-i või XHTML-i versiooniga meil tegu on. Näiteks HTML 4.01 perekond on kataloogis "html4", XHTML 1.0 kataloogis "xhtml1" ning XHTML 1.1 kataloogis "xhtml11". Küllaltki lihtne meeles pidada, eksole. Seega: <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/ * Kui meil oleks nüüd tegemist HTML 4.01-ga, siis järgnevalt polekski muud, kui lisada vastav DTD failinimi: Strict puhul "strict.dtd", Transitional puhul "loose.dtd" ning Frameset puhul "frameset.dtd". XHTML-i puhul peame aga kõigepealt laskuma "DTD" kataloogi. <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/ * Ning nüüd siis lisame failinime, mis on kujul "xhtml1-{variant}.dtd", kus {variant} asemel on kas "strict", "transitional" või "frameset". Seega XHTML 1.0 Strict puhul: <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd * Ning koos sulgeva jutumärgi ja nurksuluga ongi meie DOCTYPE valmis <!DOCTYPE html PUBLIC "-//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN" "http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-strict.dtd"> ==Harjutused== Proovi nüüd iseseisvalt järgmisi harjutusi: # Kirjuta XHTML-i DOCTYPE jättes jutumärkide vahele käivad osad (FPI ja URI) välja. # Kirjuta HTML 4.01 Transitional dokumenditüübi FPI. # Milline erinevus on XHTML 1.0 Strict ja HTML 4.01 Strict FPI-del? # Mis aadressil asuvad World Wide Web Consortium'i tehnilised soovitused? # Kirjuta XHTML 1.0 Transitional DTD faili aadress. # Kirjuta HTML 4.01 Strict DOCTYPE deklaratsioon. # Modifitseeri eelmist, et sellest saaks HTML 4.01 Transitional DOCTYPE deklaratsioon. ==Lahendused== ===1.=== <!DOCTYPE html PUBLIC "" ""> ===2.=== -//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN ===3.=== HTML-i puhul jäetakse kirjutamata sõna "Stirct": -//W3C//DTD HTML 4.01//EN -//W3C//DTD XHTML 1.0 Strict//EN ===4.=== http://www.w3.org/TR/ ===5.=== http://www.w3.org/TR/xhtml1/DTD/xhtml1-transitional.dtd ===6.=== <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/strict.dtd"> ===7.=== <!DOCTYPE HTML PUBLIC "-//W3C//DTD HTML 4.01 Transitional//EN" "http://www.w3.org/TR/html4/loose.dtd"> ==Viited== * [http://xml.coverpages.org/fpiRoadtrip.html Formal Public Identifier RoadTrip] [[Kategooria:HTML]] o06fpah7b72n3j7qs7lxxzf0nm9ernh Visual Basic 2005 0 1849 10857 10856 2017-09-21T08:46:06Z Вадзім Медзяноўскі 1966 /* Form procedure */ wikitext text/x-wiki {{Infotehnoloogia}} __NOTOC__<!-- <table style="float: left; margin-right: 2em; margin-bottom: 0.5em; width: 295px; border: #99B3FF solid 3px"> <tr><td><center>'''Lisavalikud'''</center><p> ---- ----</p></td></tr> <tr><td>Kui siin on jäänud midagi ebaselgeks, on tekkinud tunne mida tuleks täiendada, sooviks veel näha või mis näiteid tuleks tuua, siis anna teada.<p align="center">[[Visual Basic 2005/Teha|Tuleb teha!]]</p></td></tr> <tr><td>Siia on kogutud vabavara koodijuppe mida saab uurida ja kautada.<p align="center">[[Visual Basic 2005/Koodipank|Sisene koodipanka]]</p></td></tr> </table>--> Järgnevad õpetused eeldavad vähemalt tugevat soovi programmeerimist õppida. Iga peatüki nime järel asub sümbol, mis tähistab selle valmimisjärku: <table style="float: left; padding-right: 1em; margin-right: 1em; margin-bottom: 0.5em; width: 100%;> <tr><td width="170" valign="middle" bgcolor="#CCCCCC" style="padding-right: 1em;padding-left: 1em;"><p align="left"> ===Kuidas alustada=== * [[Visual Basic 2005/Sissejuhatus|Sissejuhatus]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Puust_ja_punaselt|Puust ja punaselt]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} ===Põhitõed=== * [[Visual Basic 2005/Andmetüübid|Andmetüübid]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Funktsioonid|Funktsioonid]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Muutujad|Muutujad]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Kommentaarid|Kommentaarid]] {{Staadium lühidalt|100%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Operaatorid|Operaatorid]] {{Staadium lühidalt|75%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Konstandid|Konstandid]] {{Staadium lühidalt|25%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Tingimuslaused|Tingimuslaused]] {{Staadium lühidalt|50%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Väldi|Mida tuleks vältida]]{{Staadium lühidalt|25%|19 apr. 2006}} ===Edasijõudnule=== * [[Visual Basic 2005/API|Windows'i API]] {{Staadium lühidalt|25%|19 apr. 2006}} * [[Visual Basic 2005/Massiivid|Massiivid]] {{Staadium lühidalt|25%|19 apr. 2006}} ===Lisa=== * [[Visual Basic 2005/Näited|Näited]] {{Staadium lühidalt|50%|29 apr. 2006}} <!-- * [[Visual Basic 2005/Näited|Harjutused]] {{Staadium lühidalt|0%|29 apr. 2006}} ==Iseseisev harjutus== #[[VB 8:Harjutus 1|Harjutus 1]] #[[VB 8:Harjutus 2|Harjutus 2]] #[[VB 8:Harjutus 3|Harjutus 3]] --> <td valign="middle" style="padding-left: 1em;padding-right: 1em; border: #cccccc solid 3px"> {{Staadiumid}} ===Hello World=== Kõigi programmeerimiskeelte õppimisel on esimeseks sammuks teha võimalikult lihtne programm, mis midagi silmaga nähtavat teeb. Järgnev koodijupp kuvab ekraanile teate <tt>Tere maailm!</tt>, ootab kasutaja nupuvajutust ning lõpetab seejärel töö. <source lang="vbnet"> Module Module1 Sub Main Console.WriteLine("Tere maailm") 'kommentaar Console.ReadLine() End Sub End Module </source> Mida need erinevad read seal tähendavad? Kõigepealt programmi kood on kirjutatud moodulisse. Esimene rida ütleb ära, et siit algab moodul nimega <tt>"Module1"</tt> ja viimane rida lõpetab selle. Järgmisena <tt>Sub Main()</tt>. Kui on tegemist konsoolipõhise mooduliga, siis käivitatakse esimese makrona makro nimega ''Main()''. Selle käsuga algab programmi see osa, mis midagi teeb. Selle ja <tt>{{v|s|End Sub}}</tt> vahele jääb kõik see, mis programm enne töö lõpetamist peab ära tegema. Antud juhul jääb sinna vahele <tt>Console.WriteLine({{v|p|"Tere maailm!"}})</tt>, mis on siis käsk trükkida ekraanile jutumärkides olev sõnapaar. Järgmine rida <tt>Console.ReadLine()</tt> ootab kasutajapoolset nupuvajutust. Ilma selle reata lõpeks programmi töö enne kui sa jõuaksid teate läbi lugeda. Pane muide tähele Visual Basic ei nõua rea lõpetamiseks sisestada semikoolonit. == Form procedure == <source lang="vbnet">Private Sub CommandButton1_Click() Image1.Visible= True End Sub</source> ==Välislingid== *[http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/vb/download/ Visual Basic 2005 Express (tasuta väljalase) internetipõhine installerimine] *[http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/support/install/ Visual Basic 2005 Express (tasuta väljalase) cd-pilt ehk .iso fail]<br> [[Kategooria:Visual Basic| ]] [[de:Visual Basic .NET]] [[en:Visual Basic .NET]] s3lioccc4ic7poc2y74j5fy0d6u06gi Visual Basic 2005/Operaatorid 0 1850 18211 8470 2021-02-10T03:17:59Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki ==Operaatorid== Visual Basic 2005'le on sisse ehitatud palju operaatoreid, millega saame andmeid mõjutada. Operaator täidab funktsiooni ühel või mitmel alusel operandide vahel. Näiteks me liidame kaks arvväärtusmuutujat operaatoriga "+" ja salvestame saadud väärtuse operaatoriga "=" kolmandasse muutujasse järgnevalt: üldarv x + üldarv y = üldarv z. Kahte muutujat (x, y) kutsutakse operandideks. VB 2005 on palju erinevaid tüüpe operande ja järgnevalt on nad kirja pandud oma funktsioonitähtsuselt. ===Aritmeetilised Operaatorid=== Aritmeetilisi operaatoreid kasutatakse aritmeetikalistes ülesannetes mille arvutatakse numbrilisi väärtuseid. Allpool asetsev tabel iseloomustab neid. <table id="table11" title="Arithmeetilised Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="Maroon"> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Operaator</b></span></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Kasutamine</b></span></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>^</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Astendamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>-</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"><b> Negatsioon</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>*</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Korrutamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>/</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Jagamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>\</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Jagatise täisosa eraldamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>Mod</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Jagatise jäägi eraldamine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>+</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Liitmine</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>-</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Lahutamine</b></td> </tr> </table> ====Näide==== See näide iseloomustab, kuidas saab andmeid siduda ja andmeid väärtustada. Sub Main() Dim a As String = "Konstandi pii ligikaudne väärtus on " Dim b As String = ", millest täisosa on " Dim c As String = " ja murdosa " Const pii As Double = Math.PI Dim täisosa As Integer = pi Dim murdosa As Double = pii Mod 1 Dim Teade As String = a & pii & b & täisosa & c & murdosa & "." Console.WriteLine(Teade) Console.Read() End Sub või Sub Main() Dim Teade As String = "Konstandi pii ligikaudne väärtus on {1}," & _ "millest täisosa on {2} ja murdosa {3}." Const pi As Double = Math.PI Dim murdosa As Double = pii Mod 1 Dim täisosa As Integer = pii Console.WriteLine(Teade, vbNewLine, pii, täisosa, murdosa) Console.Read() End Sub NB: Konsooli ilmuks teade: "Konstandi pii ligikaudne väärtus on 3,14159265358979, millest täisosa on 3 ja murdosa 0,14159265358979." ===Aheldamise operaatorid ehk sidujad=== Aheldamise operaatorid ühendavad mitu sõnet üheks. <table id="table11" title="Aritmeetilised operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="#000000""> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Operaator</b></span></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Kasutamine</b></span></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>&amp;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b>Sõne siduja</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>+</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Sõne siduja</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>{}</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Sõne asendaja, C analoog.</b></td> </tr> </table> ====Näide==== See näide näitab, kuidas on võimalik sõnesid ja arve omavahel siduda Sub Main() Dim a As String = "Eile olin " Dim b As String = ", aga täna olen " Dim c As Integer = 18 Dim Teade As String = a & c & b & c + 1 & "." Console.WriteLine(Teade) Console.Read() End Sub Konsooli tuleb teade: "Eile olin 18, aga täna olen 19." ====Näide 2==== See näide näitab, kuidas on võimalik sõnes olevaid muutujaid asendada. Sub Main() Dim a As String = "Eile olin {1}, aga täna olen {2}.{0}" Dim c As Integer = 18 Console.Write(a, vbNewLine, c, c + 1) Console.Read() End Sub Seletus: Sõnes olev {0} asendatakse esimese muutujaga, mis talle järgneb. Sealjuures tähistab {} sulgudes sees olev number mitmenda talle järgneva muutujaga tuleb ennast asendada. Kusjuures pole tähtis, mitu korda ja kas üldse kasutatakse kõiki muutujaid. Veidi suurem vahe on näitega 1 see, et nüüd kasutatakse reavahetuseks konstanti vbNewLine. Asendusmuutujaks vormistatakse ala, mis järgneb sõnele ja on komaga eraldatud talle eelnevatest asendusmuutujatest. 'NB: Konsooli tuleb teade: "Eile olin 18, aga täna olen 19." ===Võrdeoperaatorid=== Võrdeoperaatorite abil võrreldakse võrratuse operande ja tagastatakse loogiline väärtus, mis võib olla ka tõene või väär. Seda sümboliseerib tabel allpool: <table id="table11" title="Võrde Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="Maroon"> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Operaator</b></span></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Kasutamine</b></span></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>=</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Võrdväärsus (mitte vähem ega rohkem)</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&lt;&gt;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Ebavõrdsus (vähem kui või rohkem kui) </b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&lt;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>vähem kui</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&gt;</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>rohkem kui</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&lt;=</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>vähem kui või võrdväärne</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>&gt;=</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>rohkem kui või võrdväärne</b></td> </tr> </table> ===Loogilised ja bitioperaatorid=== Loogilised operaatorid võrdlevad kahendväärtuseid ja tagastavad kahendväärtuse (tõene või väär). Lühidalt: loogilised operaatorid on väärtusedhoidjad, mis võivad tagastada sündmuse või tehte kohta tema loogilise tehte väärtuse, kas tõene või väär. Järgnev tabel iseloomustab neid. <table id="table11" title="Loogikalised Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width="80%"> <tr bgcolor="Maroon"> <td width="13%" bgcolor="#000000"> <p align="center"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Operaator</b></span></p> </td> <td width="83%" bgcolor="#000000"><span style="color:#FFFFFF;"><b>Kasutamine</b></span></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; "> <b>Not</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; "><b> Negatsioon [ Mitte ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>And</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Konjunktsioon (sidesõna) [ Ja ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>AndAlso</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Konjunktsioon (sidesõna) [ JaVeel ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Or</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Disjunktsioon (katkendlikkus) [ Või ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>OrElse</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Disjunktsioon (katkendlikkus) [ VõiVeel ]</b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>XOr</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>Disjunktsioon (katkendlikkus) [ XVeel]</b></td> </tr> </table> [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] rkhafk1f9q5zozuqei8pnbswtvowudc Visual Basic 2005/Kommentaarid 0 1851 18212 8469 2021-02-10T03:18:26Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki ===Kommentaarid=== Lisaks muule on seal näites veel kaks olulist asja: kommentaarid. Visual Basic 2005 ei toeta kaherealiseid kommentaare. Mitmerealised kommentaarid on vajalikud ainult suuremat sorti selgitava teksti jaoks, lihtsama, paarisõnalise kommentaari jaoks piisab sinna ette <tt><span style="color:green;">'</span></tt> panekust. Need on nö Visual Basic stiilis kommentaarid. Kuigi kommentaaride jaoks on ka käsk <tt><span style="color:green;">rem</span></tt> siis <tt><span style="color:green;">'</span></tt> on lühem ja võtab vähem ruumi. (Muide täht asub eesti klaviatuuri puhul tähe Ä kõrval.) <span style="color:blue;">Function</span> ring_c(<span style="color:blue;">ByVal</span> r <span style="color:blue;">as Long</span>) <span style="color:green;">'Funktsioon tagab ümberringjoone pikkuse, kui r tähistab ümberringjoone raadiust.</span> ring_c = 2 * r * Math.PI <span style="color:green;">'Valem on : C=2rπ</span> <span style="color:blue;">End Function</span> Programmi täitmisel ignoreeritakse kommentaare. Kõik kommentaarid on algselt seadistatud kuvatud olema rohelisena. Mitmerealised kommentaarid saadakse, kui pannakse iga rea ette kommentaari tähis. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] jh5prilstzbb20gi0k5c5wvluv1sp1p Visual Basic 2005/Andmetüübid 0 1852 18216 18215 2021-02-10T03:19:10Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki ==Andmetüübid== </p> <p></p> <table id="table11" title="Arithmeetilised Operaatorid" cellspacing="4" cellpadding="4" bordercolor="#3399FF" border="1" width=80%> <tr bgcolor="#000000""> <td width="71" bgcolor="#000000"> <p align="center"><b><span style="color:#FFFFFF;">Andmetüüp</span></b></p> </td> <td width="107" bgcolor="#000000" align="center"><b> <span style="color:#FFFFFF;">Suurus Baitides</span></b></td> <td width="264" bgcolor="#000000" align="center"><b> <span style="color:#FFFFFF;">Kirjeldus</span></b></td> <td width="131" bgcolor="#000000" align="center"><b> <span style="color:#FFFFFF;">Tüüp</span></b></td> </tr> {{Kasutaja:M2s17/tyyp|[[Visual Basic 2005:andmetüübid:byte|Byte]]|1|8-bitine täisarv|System.byte}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|[[Visual Basic 2005:andmetüübid:char|Char]]|2|16-bitised Unicode&#39;i sümbolid|System.char}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Integer|4|32-bitine täisarv|System.Int32}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Double|8|64-bit liikuva komakohaga muutuja|System.Double}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Long|8|64-bitine täisarv|System.Int64}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Short|2|16-bitine täisarv|System.Int16}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Single|4|32-bitine liikuva komakohaga muutuja|System.Single}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|String|Muutuv|mittenumbriline tüüp / sümbolirida|System.String}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Date|8|ajaväärtus|System.Date}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Boolean|2|mittenumbriline tüüp / tõene või väär|System.Boolean}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Object|4|mittenumbriline tüüp / objekt|System.Object}} {{Kasutaja:M2s17/tyyp|Decimal|16|128-bitine liikuva komakohaga muutuja|System.Demical}} <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" colspan="4" bgcolor="#000000"> <b><span style="color:#FFFFFF;">Mitte sisseehitatud tüüp</span></b></td> </tr> <tr> <td bordercolor="#FFFFFF" align="center" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31"> <b>IntPtr</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="107" align="center"> <b>platvormist olenev</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="264" align="center"> <b>Integer mille suurus sõltub protsessori bitisüsteemist millel ta asetseb, seega on ta kas 32- või 64-bitine</b></td> <td bordercolor="#FFFFFF" style="border: 1px solid #3399FF; " height="31" width="131" align="center"> <b>System.IntPtr</b></td> </tr> </table> NB: Liikuva komakohaga muutuja on tuntud ka kui ujuvkomakohaga muutuja. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] noo1ui7qopjqw805t0248ylzcvijcdq Visual Basic 2005/Muutujad 0 1853 8468 8441 2015-10-03T19:10:16Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ==Muutujad== Muutuja on mälupesa kuhu saab andmeid ajutiselt tõsta. Muutujatele võib anda erinevaid andmeid hoida. Muutujad jagunevad oma andmekandmisvõime alusel tüüpidesse. Toome kõigepealt näite ja siis selgitame seda: {{v|s|Sub}} Main() {{v|s|Dim}} muutuja {{v|s|As Long}} = 7 Console.WriteLine({{v|p|"Muutuja väärtus on"}} & muutuja) Console.ReadLine() {{v|s|End Sub}} Rida <tt>Dim muutuja As Long = 7</tt> tähendab muutuja deklareerimist, tüübiga <tt>Long</tt> ja arvväärtusega 7. Edaspidi teab programm, et kui sa kirjutad muutuja, siis sa mõtled numbrit 7 ning järgmine rida juba teebki seda. Viitab muutujale, ekraanile aga trükitakse <tt>Muutuja väärtus on 7</tt>. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] 6533oy8lf2cct0pitm4bmt41h7es7b1 Visual Basic 2005/Tingimuslaused 0 1854 8472 8451 2015-10-03T19:11:02Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ==Tingimused== Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult teatud tingimustel ===If...then...else=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if..else lauset. <pre> Module Module1 Sub Main() Dim kuubi_ruumala Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) If a1 > a2 Then 'kui esimene küljepikkus on suurem 'tingimus on tõene, a1 oli suurem kuubi_ruumala = a1 ^ 3 Else 'tingimus on väär, a2 oli suurem kuubi_ruumala = a2 ^ 3 End If Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & kuubi_ruumala & " ühikut.")'väljasta tulemus Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ===IIf=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if lauset. <pre> Module Module1 Sub Main() Dim kuubi_ruumala Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) kuubi_ruumala = IIf(a1 > a2, a1 ^ 3, a2 ^ 3) Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & kuubi_ruumala & " ühikut.") Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ,kuid võimalik on ka <pre> Module Module1 Sub Main() Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & IIf(a1 > a2, a1 ^ 3, a2 ^ 3) & " ühikut.") Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ===select...case=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse case lause plokki. <pre> Module Module1 Sub Main() Dim kuubi_ruumala Console.WriteLine("Esimese kuubi küljepikkus ? ") Dim a1 As Long = Val(Console.ReadLine) Console.WriteLine("Teise kuubi küljepikkus ? ") Dim a2 As Long = Val(Console.ReadLine) Select Case a1 Case Is > a2 kuubi_ruumala = a1 ^ 3 Case Else kuubi_ruumala = a2 ^ 3 End Select Console.WriteLine("Suurema kuubi ruumala on " & kuubi_ruumala & " ühikut.") Console.ReadLine() End Sub End Module </pre> ==Vaste puhul täidetav vahetus== ===Switch=== ===Choose=== ==Tingimuse põhjal täidetav kordus== Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult seni kui mingi tingimus on täidetud või täitmata jäätud ja korduvalt.Kui kõige alguses õpiti kuidas kuvada teadet Tere Maailm, tekib vahel vajadus taolist protseduuri korrata. ===for...next=== Kui me teame enne protseduuri, mitu korda tuleks mingit osa täita, on mugav kasutada For... next kordust. NT: Tuleks kuvada ekraanile teadet "Tere maailm" 10 korda Sub Main() Dim i For i = 1 To 10 'step 1 Console.WriteLine("Tere Maailm") Next i Console.ReadLine() End Sub Kommentaarina on lisatud step 1, see on osa mis määrab ära i täitmissuuna. Kui teda ei ole lisatud on tema vaikeväärtuseks step 1 ehk pärast igat next i kordust kasvab i väärtus 1 võrra. Kui i väärtus saab 10 lõpetatakse kordus. Kordusest saab väljuda ka käsuga Exit For, kuid eesmärgipäraselt ei tohiks seda vaja minna. NT2: Tuleks kuvada ekraanile teadet "Tere maailm" korduvalt (a la kinnine sulg) Sub Main() Dim i For i = 1 To 10 step -1 Console.WriteLine("Tere Maailm") Next i End Sub Samalaadne oleks kui algtingimus on For i = 10 to 1, sest i väärtus kasvab vales suunas, ega rahulda tingimust ilma lisa tingimuseta. ===for each...next=== Selle tingimusega käiakse läbi mingit hulka, ja seega ta on piiratud umbkaudselt kuid kindlalt hulga mahtuvusega. Sub Main() Dim kollektsioon As New Collection Dim muutuja As String Dim Teade As String = "Tere Maailm" Dim i As Long For i = 1 To 10 kollektsioon.Add(Teade) Next i For Each muutuja In kollektsioon Console.WriteLine(muutuja) Next muutuja Console.ReadLine() End Sub NB: Siin tuleb tähelepanu pöörata pisiasjadele. Kui deklareerida kollektsiooni siis võtmesõna new on hädavajalik, sest me soovime luua uut mitte refereerida sellele väärtust. Ennem kollektsiooni kasutamist peab ta omama väärtust, ja tähtis on teada, et kollektsiooni uurimine lõpeb pärast tema läbikäimist, kus iga hetkeväärtus refereeritakse muutuja muutujasse. Seega pole otseselt tähtis kas me üldse kasutame muutujasse refereeritud väärtus või mitte, esmaselt on paika pandud, et kollektsioon käiakse läbi. Kuna andsime kollektsiooni 10 väärtust käib ta läbi 10 korda. Seega täidaks sama funktsiooni Console.WriteLine(muutuja) asemel ka Console.WriteLine("Tere Maailm"), kui ka Console.WriteLine(Teade). ===do...loop=== Tegemist on kinnise kordusega, st. kordusest on vaja väljumiseks mingit tingimust. Tingimusi saab lisada Do ja Loop päisele ja tingimusteks on while [kuni järgnev tingimus on täidetud] ja until [kuni järgnev tingimus saab täidetud], ning nad võivad esineda ka protseduuri täitmise ajal lisades If'ile väljumistingimuse. NT: Tuleks kuvada ekraanile teadet "Tere maailm" korduvalt (a la kinnine sulg) Sub Main() Do Console.WriteLine("Tere Maailm") Loop End Sub NT2: Tuleks kuvada ekraanile teadet "Tere maailm" 10 korda ====While==== Enne Sub Main() Dim i As Long = 0 Do While i < 10 i += 1 Console.WriteLine("Tere" & i) Loop Console.ReadLine() End Sub Pärast Sub Main() Dim i As Long = 0 Do i += 1 Console.WriteLine("Tere" & i) Loop While i < 10 Console.ReadLine() End Sub NB: i+=1 on sama mis i=i+1 NB: Enne ja pärast vahe on see, et kui esimesel juhul oleks i väärtus enne kordusesse asumist 10 või suurem jäetakse kogu kordus vahele, teisel juhul käidaks aga sisu 1 kord läbi. ====Until==== Enne Sub Main() Dim i As Long = 0 Do While i > 10 i += 1 Console.WriteLine("Tere Maailm") Loop Console.ReadLine() End Sub Pärast Sub Main() Dim i As Long = 0 Do i += 1 Console.WriteLine("Tere Maailm") Loop While i > 10 Console.ReadLine() End Sub NB: Samalaadne whilega, aga tingimuse sisu on ümberpööratud. ====Error meetod==== <pre> Sub Main() On Error GoTo vealahend Dim i As Long = 0 Dim muutuja As Integer Do i += 1 Console.WriteLine("Tere Maailm") muutuja = Math.Sqrt(9 - i) Loop vealahend: Console.ReadLine() End Sub </pre> Ennem mainitakse ära mis peaks tehtama kui esineb viga. Antud juhul kui esineb viga jätkatakse sildi vealahend: asukohast. ====Sisemine tingimus==== Sub Main() Dim i As Long = 0 Do i += 1 Console.WriteLine("Tere Maailm") if i=10 then exit do Loop Console.ReadLine() End Sub ===while=== Sub Main() Dim i As Long = 0 While i > 10 = False i += 1 Console.WriteLine("Tere Maailm") End While Console.ReadLine() End Sub NB:Tingimusi saab kirjutada ka tingimus ja võrrelda seda olukorra vastavusega ehk "i > 10 = False" on sama mis "i < 10". Samas 2 kordne eitus muutub jaatuseks seega võiks kirjutada ka i < 10 = False = False mis oleks samuti sobilik. Samas kui loogika kursus on läbimata võib teha vahel sisse mõne vea Nt: Sub Main() Dim i As Long = 0 While i > Not 10 = False i += 1 Console.WriteLine("Tere Maailm") End While Console.ReadLine() End Sub Nüüd ei ole 2 kordne [bitibäärtuslik] eitus, vaid eitatakse 1 kord i suuremaks olemis 10'st - selle tulemusena sobivad tingimusse kõik arvud st. a'la kinnine sulg. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] 6nv2pcpj2y2dwiutaymr4un0560gx0f Fail:2 monitoriline pilt VB 2005'est.PNG 6 1857 3771 2006-04-20T17:32:49Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Visual Basic 2005/Konstandid 0 1858 8471 8449 2015-10-03T19:10:48Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ==Omadeklareeritud Konstandid== Võimalik on deklareerida kindla muutumatu suurusega konstanti, mida koodi jooksul oleks mugav kasutada. Luues tuleb konstandile kohe väärtus anda. Konstandid sarnanevad muutujatega ja omavad samaväärset kasutusviisi, kuid on kuid on kindla väärtusega mida muuta ei saa programmi jooksul. Const konstandi_nimi [As konstandi_tüüp] = konstandi väärtus_väärtus Kusjuures konstandile ei saa otseselt omistata muutuja väärtust. <!--Pikk loetelu--> [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] 61g2vpww8qpe1wt6wqqssncj5y3udxg Visual Basic 2005/Näited 0 1859 8550 8461 2015-10-06T11:27:36Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki #[[Visual Basic 2005/Näited/Kasutajanime tagastamine|Kasutajanime tagastamine (API funktsioon)]] #[[Visual Basic 2005/Näited/Faktoriaali arvutamine|Faktoriaali arvutamine]] #[[Visual Basic 2005/Näited/Hüpotenuusi arvutamine|Hüpotenuusi arvutamine]] [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] qcy6h88joldppks0utg9ey1w8xqwtxy Kategooria:Arvutus 14 1860 3791 3788 2006-04-28T04:01:18Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki [[category:Matemaatika]] ihyfx168y6hvj7glyvt0rv7ohh5plah Matemaatiline analüüs 0 1861 17326 7957 2020-01-14T16:23:43Z 89.235.239.189 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst=See matemaatika teadusharu katab enda alla diffenrentseerimise ja integreerimise, läbi lõpmatute seeriate. |Sisukord=<b>[[Matemaatiline analüüs]]:</b> [[#Mis on diferentseerimine?|Sissejuhatus diferentseerimisse]] • [[Matemaatiline analüüs/Puuduolevad teemad|Puuduolevad teemad]] }} == Missioon == Selle raamatu eesmärgiks hõlbustada arvutuste õppimist emakeeles. Palun täiendage seal, kus peate seda vajalikuks. == Mis on diferentseerimine? == Diferentseerimine on tuletise leidmise operatsioon. ===Tõusu definitsioon=== ==== Maksimum ja miinimum ==== ==Tuletise definitsioon== === Näide === [[Pilt:y=2*3x^2.PNG|thumb|right|290px|Funktsioon y = 2*3x^2]] Joonesta kõver mis on defineeritud funktsiooniga <math> y=3x^2 </math> ja vali sellel punkt. Me valisime selleks punktiks koha, kus x=4; ''Mis on selle punkti tõus?'' Seda võib lahendada ka "ebaratsionaalselt", <u>kasutamata</u> diferentseerimist, nagu järgneb, kasutades kalkulaatorit ja väikeseid vahesid all- ja ülalpool antud punktist.: Kui x=3,999 ,siis y=47,976003 Kui x=4,001 ,siis y=48,024003 Kahe erineva x-i väärtuse vahe on Dx=0,002 Kahe erineva y-i väärtuse vahe on Dy=0,048 ja koefitsient Dy/Dx= kalle = 24 mis on trigomeetriline tangens alfa;, kus alfa("α"); on nurk horisontaalini tangensi joonelt, punktilt kus joonisel x=4 Nüüd <u>kasutades</u> diferentseerimise reegleid (nähtaval allapool) lahendamaks seda probleemi uuesti, funktsiooni <math> y=3x^2 </math> tuletist (ehk ka tõusu), saab kohe määrata olenemata kõvera punktist, arvutades y'=6x. Meie x on 4, niisiis y'=dy/dx=6 korda 4 = 24. Selleks aga ei läinud vaja kalkulaatorit! <center> <math>f'(x_0) = \lim_{\Delta x \to 0}\left[\frac{f(x_0+\Delta x)-f(x_0)}{\Delta x}\right]</math> </center> See on tuletise definitsioon. Funktsiooni f tuletiseks punktis x<sub>0</sub> nimetatakse funktsiooni muudu ja selle argumendi muudu suhte piirväärtust lähenemisel nullile. Võimalik, et järgnev vajab parandamist :Visuaalne selgitus sellele valemile oleks, et puutuja tõus võrdub lõikaja tõusu piirväärtusega, kui punktide vahe (<math>\Delta x</math>) läheneb nullile. <!--Inglise keeles oleks:"The slope of the tangent line is the limit of the slope of a secant line when the difference of the points (Δx) tends to zero."--> <!-- Siit edasi puudub kahjuks sisu, oled oodatud seda täiendama ===Tuletise notatsiooni mõistmine=== ===Ülesanded=== ==Diferentseerimisreeglid== ===Konstantse funktsiooni tuletis=== ===Lineaarfunktsiooni tuletis=== ===Konstantide liitmise ja lahutamise reeglid=== ===Konstandi reegel=== ===Liitmise ja lahutamise reeglid=== ===Astendaja reegel=== ===Polünoomide derivaadid=== ==== Kaudne diferentseerimine ==== ==== Müügisissetuleku näide ==== ===Kasutus=== --> [[category:Arvutus]] [[Category:Arvutus]] [[en:calculus]] eyu7rgft4opqtub11wache1oxgwqnfb Fail:Y=2*3x^2.PNG 6 1865 3813 2006-04-28T08:22:37Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Visual Basic 2005:andmetüübid:byte 0 1867 18745 7065 2022-02-22T02:26:05Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki ==== Byte ==== 8 bitine, hoiab endas täisarvu väärtuses 0 kuni 255. Deklareerimine: <span style="color:blue;">Dim</span> Minu_Byte_väärtus <span style="color:blue;">As</span> Byte [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] 0arktsw816lbqwjfycm942xzuje50f0 Visual Basic 2005:andmetüübid:char 0 1868 18744 7066 2022-02-22T02:26:02Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki ==== Char ==== 16 bitine (2 baidine), hoiab endas üht unicode sümbolit vahemikus 0 kuni 65,535. Deklareerimine: <span style="color:blue;">Dim</span> Minu_Byte_väärtus <span style="color:blue;">As</span> Char [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] ew6pcxoi65aggublr4ktj3sxu5fzlta Matemaatika:Kordamine eksamiks 0 1869 5849 3848 2008-09-04T17:16:37Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki Selle raamatu mõte on võimalikult interaktiivses matemaatika kiirõppe võimaluse pakkumises, õpilastele kes on kogu kooliaasta mööda lasknud, aga tahaks siiski eksamid hästi sooritada. *[[Matemaatika:Kordamine_eksamiks:Põhikool|Põhikool]] {{Staadium lühidalt|00%|29 apr. 2006}} *[[Matemaatika:Kordamine_eksamiks:Gümnaasium|Gümnaasium]] {{Staadium lühidalt|25%|29 apr. 2006}} [[Kategooria:Matemaatika|Kordamine eksamiks]] j7gxq0yrfrsuvxdv1ob5f7uxdsbrgt3 Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks 0 1870 7927 7921 2015-06-25T20:54:35Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Gümnaasium |Alatekst=Gümnaasiumi kordamismaterjalid }} {{Staadiumid}} ---- *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Logaritm- ja eksponentfunktsioonid|Logaritm- ja eksponentfunktsioonid]]{{Staadium lühidalt|50%|17 nov. 2008}} *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika|Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika]]{{Staadium lühidalt|50%|17 nov. 2008}} *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria tasandil|Geomeetria tasandil]]{{Staadium lühidalt|25%|17 nov. 2008}} *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria ruumis|Geomeetria ruumis]]{{Staadium lühidalt|25%|30 apr. 2006}} *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Trigonomeetrilised funktsioonid|Trigonomeetrilised funktsioonid]]{{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Vektor tasandil|Vektor tasandil]]{{Staadium lühidalt|00%|30 apr. 2006}} [[Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks]] 6zn9qp2ksqmglwcamzcqm4s8u1n28fk Fail:Kolmnurk.PNG 6 1877 3852 2006-04-30T05:56:39Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Fail:Kolmnurk v.PNG 6 1879 3854 2006-04-30T06:13:55Z M2s17 26 ise tehtud wikitext text/x-wiki ise tehtud inmvmrw5mhnoqqp7eezzrj3cg5optet Fail:Ruut.PNG 6 1880 3858 2006-04-30T06:42:00Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Fail:Tkolmnurk.PNG 6 1881 3860 2006-04-30T07:43:20Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Fail:Romb.PNG 6 1882 3863 2006-04-30T08:25:01Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Fail:Ring.PNG 6 1883 3864 2006-04-30T08:35:43Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Fail:Ristkülik.PNG 6 1884 3868 2006-04-30T09:04:49Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Visual Basic 2005/Puust ja punaselt 0 1892 8465 8435 2015-10-03T19:09:48Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki [[Pilt:VB2005alg.JPG|thumb|right|290px|Pilt 1]] [[Pilt:VB2005alg2.JPG|thumb|right|290px|Pilt 2]] ==Sissejuhatus== Vahel läheb vaja esmast abi, ennem kui geniaalsus tõeliselt väljenduma võib hakata. Siia on kirja pandud seletuselaadse iseloomuga õpetused, mis võiks isegi algaja näo punastama panna, kui õppejõudu sellega tülitada, samas mis võiks olla kui stopper ja ise ei pruugi sellele suuta vastust leida. ==Kuidas käivitada koode== #Käivitada programm #Avada uus projekt #*Vajutades klahvikombinatsiooni "Ctrl" + "N" #*Klikkides "Projekt" esilehelt #*Valides menüüst File->New Project #Võtke konsooli projekt pilt 1 #Teile avaneb koodimoodul #Kirjutage [http://et.wikibooks.org/wiki/Visual_Basic_2005#Hello_World Tere Maailm!] kood #Käivitage kood #*Vajutades "F5" #*Klikkides rohelist kolmnurka #*Valides menüüst Debug->Start Debugging #Avanema peaks pilt number 2 #Vajutage "Enter" #Muutke sisestatud koodi teksti #Käivitage uuesti :Kui jõudsite niikaugele olete omandanud kõige algelisema omaduse programmeerimiseks - iseseisvalt suutnud täita loodud raamistikus käske. '''Nüüd võite proovida juba uusi koode.''' ==Kuidas luua graafilist liidest oma programmile== [[Pilt:Tava.JPG|thumb|right|290px|Esmapilk Graafilisele liidesele]] [[Pilt:VB2005tava+.JPG|thumb|right|290px|Pärast objektide lisamist]] [[Pilt:VB2005tava+autogen.JPG|thumb|right|290px|Automaatselt genereeritud pärast topetpõksi]] [[Pilt:VB2005tava+autogen+.JPG|thumb|right|290px|Automaatselt genereeritakse abi täitmise ajal]] Meeltetuletuseks, see on vaid lühijuhend kuidas alustada graafilist OOP [objekt orienteeritud programmeerimine] programmeerimist, seega ei oma endas kunsti kuidas Kasutajaliidest luua ehk "Skin"´'e tekitada ja rakendada. Loome näidisprogrammi Pööra_mind * Valime uue graafilise projekti projekti * Esmalt tõstke vormile objektelementide kogumikust 1 label ja 1 textbox * Sooritades topeltplõksu textbox'il avatakse vormisisene koodimoodul, kus on automaatselt lisatud kood, mis käivitub iga kord kui textbox'is tekst muutub. * Vormil olevatele objektideele pääseme ligi läbi vormi objekti. Aktiivse vormi objekt on ME. Igale järgnevale objektile pääseb ligi lisades "." vahele. Kuna me ei muutnud taxtbox'i ega label'i ligipääsu nimesid, siis pääseb nendele tavaväärtuste kaudu. Tähele tasuks panna, et kui on alustatud alamobjekti või mõne tema atribuudi poole pöördumisega proovitakse abistada võimalike variantidega. Kui mingil põhjusel ei leidu loetelus soovitavat objekti on ta juured pärit mujalt või püüad juurdepääsu vale nime kaudu. * Lõpuks peaks kood nägema välja järgmine: Public Class Form1 Private Sub TextBox1_TextChanged(ByVal sender As System.Object, _ ByVal e As System.EventArgs) Handles TextBox1.TextChanged Me.Label1.Text = StrReverse(Me.TextBox1.Text) End Sub End Class NB: Kuigi võib ise kirjutada Stringi ümberpööramise funktsiooni, võib kasutada ka olemasolevat süsteemifunktsiooni. Koodiseletuseks on ainsa isekirjutatud reaga öeldud järgmist - Võta vormilt objekt Label1 ja määra tema atribuudi tekst1 uueks väärtuseks vormil oleva textbox1'e atribuudi text'i stringi ümberpööratud väärtus. * Kui kõik vastas eelnevale on aeg käivitada programm. [[Pilt:VB2005tava+autogen+tulem.JPG|thumb|left|290px|Programm tööhoos]] * Soovi korral võib sellest luua *.exe fail mida on võimalik kasutada ilma VB 8 käivitamata. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] 5wkeo9a22tpzasfmqfmtssrjluohkk5 Visual Basic 2005:Koodipank 0 1893 3910 3908 2006-05-01T17:38:43Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki Siia on kokku kogutud vabavarapõhiseid Visual Basic 2005'e koode, mida võib kasutada nii õppimiseks kui täiendamiseks. [[category:Visual Basic 2005:Koodipank]] nogmxss8huvv8lmjow3tdhn1ukpswxw Visual Basic 2005/Näited/Kasutajanime tagastamine 0 1894 18214 8551 2021-02-10T03:18:50Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki ===[[VB 8:Kasutajanime tagastamine]]=== Järgnevalt on näidatud, kuidas saab olemasolevaid andmeid [[Visual Basic 2005:API|API]] funktsiooniteekides käija toomas. <tt> <span style="color:blue;">Module</span> Module1 <span style="color:blue;">Declare Function</span> too_kasutajanimi_ära <span style="color:blue;">Lib</span> <span style="color:red;">"advapi32.dll"</span> <span style="color:blue;">Alias</span> <span style="color:red;">"GetUserNameA"</span> _ (<span style="color:blue;">ByVal</span> Kasutajanime_puhvrimuutuja <span style="color:blue;">As String</span>, <span style="color:blue;">ByRef</span> Väljastatav_pikkus <span style="color:blue;">As Integer</span>) <span style="color:blue;">As Integer</span> <span style="color:blue;">Sub</span> Main() <span style="color:blue;">Dim</span> puhver <span style="color:blue;">As String</span> = <span style="color:blue;">New String</span>(<span style="color:blue;">CChar</span>(<span style="color:red;">" "</span>), 25) <span style="color:blue;">Dim</span> tagasta_väärtus <span style="color:blue;">As Integer</span> = too_kasutajanimi_ära(puhver, 25) <span style="color:blue;">Dim</span> kasutajanimi <span style="color:blue;">As String</span> = Strings.Left(puhver, InStr(puhver, Chr(0)) – 1) Console.WriteLine(<span style="color:red;">"Sa oled hetkel sisse logitud kasutajaga "</span> & kasutajanimi & <span style="color:red;">"."</span>) Console.ReadLine() <span style="color:blue;">End Sub</span> <span style="color:blue;">End Module</span> </tt> [[category:Visual Basic 2005:Koodipank]] 6uyfmhgmb6xnq7fkpehbdec2kb2zrls Kategooria:Visual Basic 2005:Koodipank 14 1895 7080 3912 2013-10-07T04:52:42Z Estopedist1 1151 kat wikitext text/x-wiki Koodipank, koodid esitatud tähestiku järjekorras. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] ql9973lbgzhtivdab6rbmx7vmyw2njc Visual Basic 2005/Näited/Faktoriaali arvutamine 0 1896 18213 8553 2021-02-10T03:18:35Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki <tt> <span style="color:blue;">Module</span> Module1 <span style="color:blue;">Dim</span> väärtus <span style="color:blue;">As Double</span> = 1 <span style="color:blue;">Sub</span> Main() MsgBox(<span style="color:red;">"Selle arvu faktoriaal on "</span> & faktoriaal(InputBox(<span style="color:red;">"Sisesta faktoriaali alus."</span>)) & <span style="color:red;">"."</span>) <span style="color:blue;">End Sub</span> <span style="color:blue;">Function</span> faktoriaal(<span style="color:blue;">ByVal</span> a) <span style="color:blue;">As Double</span> <span style="color:blue;">If</span> a > 1 <span style="color:blue;">Then</span> faktoriaal(a – 1) : väärtus *= a : faktoriaal = väärtus <span style="color:blue;">End Function</span> <span style="color:blue;">End Module</span> </tt> [[Category:Visual Basic 2005:Koodipank]] 4uvyoqie3z50c5buzivkm8z31spa4dv CSS/Lehekülje paigutamine ekraani keskele 0 1897 8362 5936 2015-10-02T19:39:06Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] pealkirja [[CSS/Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki Levinud praktikaks veebilehtede loomisel on lehe paigutamine veebilehitseja aknas keskele. ==Vana-kooli lahendus== CSS-i eelseks lahenduseks oli kasutada tabelit ja <code>center</code> elementi: <pre> <html> <head> <title>Keskele joondatud leht</title> </head> <body> <center> <table width="750"> <tr><td>Lehekülje sisu</td></tr> </table> </center> </body> </html> </pre> Kuid <code>center</code> element on aga uuematest HTML-i standarditest eemaldatud, nagu kõik teised puhtalt kujunduslikku ülesannet täitvad elemendid ja atribuudid. Kuna kujundamiseks on mõeldud CSS siis, kuidas saavutada sama effekt CSS-ga? ==Lahendus CSS-is== Kindlasti torkab paljudele pähe, et CSS-is on atribuut <code>text-align</code>, mis joondab elemendi sees oleva teksti keskele, kas lahendus ei peaks olema mitte selline HTML: <pre> <html> <head> <title>Keskele joondatud leht</title> </head> <body> <div id="sisu">Lehekülje sisu</div> </body> </html> </pre> Koos järgneva CSS-ga: <pre> body { text-align:center; } #sisu { width: 750px; border: solid green; /* et muuta blokk nähtavaks */ } </pre> Ning tõesti... kasutades vanemaid IE versioone, selline lahendus töötabki, kuid teistes brauserites mitte. <code>text-align</code> on nimelt mõeldud vaid teksti keskele joondamiseks, kuid blokk-elementidele see mõju ei avalda. Korrektne on kasutada hoopis veerise väärtust <code>auto</code>, määrates selle vasakule ja paremale veerisele: <pre> #sisu { margin-left: auto; margin-right: auto; } </pre> või lihtsalt: <pre> #sisu { margin: 0 auto } </pre> Jah, see toimib kenasti, kuid õnnetuseks ei mõista seda vanemad IE versioonid. ==Lõpplahendus== Lõpplahenduseks on kombineerida mõlemad tehnikad: <pre> body { text-align: center; /* IE jaoks */ } #sisu { text-align: left; /* seame teksti-joonduse tagasi normaalseks */ margin: 0 auto; /* moodsamate brauserite jaoks */ width: 750px; border: solid green; } </pre> {{Navigatsioon|CSS|Printimine|Paigutused}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] g187tvpz60ryx81lks6wu22k5ulhq2u Rakett 0 2008 7883 7882 2015-06-24T07:03:03Z Jäälind 1590 /* Tööjuhend */ wikitext text/x-wiki {{Tee ise |Alatekst=Vileraketi tegemine }} {{Ohtlik}} ==Vahendite loetelu== *Raudtoru (läbimõõt 5-8mm; pikkus 5cm; paksus 1mm; soovitatavalt kergest metallist (alumiinium)) *Peen püssirohi *Paber *Süüterohi ==Tööprotsess== *Võta raudtoru ja tao selle esimene ots koonuseks, et valgus sealt läbi ei paista. *VERSIOON 1: pane tekkinud tops poolenisti püssirohtu täis ja torka tagant sisse süütenöör. Siis pane paberitropp tagant veel sisse, et püssirohi välja ei tuleks ja torka valmis rakett kuskile naela otsa, aga hästi kergelt, et rakett ikka ära saaks lennata. [Joon.1] *VERSIOON 2: pane tekkinud tops poolenisti püssirohtu täis ja pane tagant tropp ette, et püssirohi välja ei pudeneks ja torka see kuskile naela otsa, aga nii, et raketi kaldenurk jääks 20 ja 50 kraadi vahele ning pane raketi alla teeküünal. [Joon.2] [[Pilt:rakett1.png]][[Pilt:rakett2.png]] ==Hoiatus== NB! Rakett võib minna üleni nii kuumaks, et sulatab alumiiniumkesta ära, sealjuures tõuseb raketi temperatuur 600 kraadi juurde ja välistatud pole ka uue raketikesta tegemine. MITTE SUUNATA RAKETTI KERGESTI SÜTTIVATE ESEMETE VÕI AINETE POOLE!! [[Kategooria:Tee ise]] gfv644dhoqb3cuzaahs3d7khn7sk7c0 Fail:Rakett1.png 6 2009 4090 2006-08-03T09:07:07Z Xarro~etwikibooks 35 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Rakett2.png 6 2010 4091 2006-08-03T09:12:48Z Xarro~etwikibooks 35 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Amb.png 6 2012 4094 2006-08-03T09:38:53Z Xarro~etwikibooks 35 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Visual Basic 2005/Funktsioonid 0 2013 8467 8439 2015-10-03T19:10:07Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ==Kontseptsioon== Funktsioon algab käsureaga Function funktsiooni_nimi(parameetrid) ja lõppeb käsureaga End Function. Nende kahe käsurea vahel tuleb funktsioonile omistada väärtus. Nt: {{v|s|Function}} ring_c({{v|s|ByVal}} r {{v|s|as Long}}) ring_c = 2 * r * Math.PI {{v|s|End Function}} ==Kasutusviis== Funktsioone kutsutakse välja nende nime järgi ja nad võivad kutsuda välja teisi funktsioone, iseennast ja alamprogramme. Näide: {{v|s|Sub}} Main() Console.WriteLine({{v|p|"Sisesta ringjoone raadius."}}) Console.WriteLine({{v|p|"Ringjoone pikkus on "}} & ring_c(val(Console.ReadLine)) & {{v|p|"."}}) Console.ReadLine() {{v|s|End Sub}} {{v|s|Function}} ring_c({{v|s|ByVal}} r {{v|s|as Long}}) ring_c = 2 * r * Math.PI {{v|s|End Function}} Esimese reaga kuvatakse konsooli lause "Sisesta ringjoone raadius.". Siis oodatakse kuni kasutaja sisestab väärtuse, sest ''Console.WriteLine'' vajab mida kuvada, ning enne tuleb leida ''Console.ReadLine'' kasutaja sisestus. Aga enne kui kuvatakse vastus, võetakse kasutaja sisestus ja kutsutakse funktsioon mis tagab sisestusest arvväärtuse ''val(Console.ReadLine)'' ja saadetakse see arvväärtus funktsiooni ''ring_c'' mis tagastab ümberringjoone. Nüüd on ''Console.WriteLine'' jaoks tagastatud vajalik ja konsooli kuvatakse vastus. Viimane rida ''Console.ReadLine()'' ootab kasutajalt programmi sulgemist. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] bdgmhfriil409t9mtcy416vaqczwzgw Fail:Tava.JPG 6 2085 4191 2006-09-05T16:43:17Z M2s17 26 Esmapilt mille taoline avaneb kui avada GUI Projekt. Ise loodud. wikitext text/x-wiki Esmapilt mille taoline avaneb kui avada GUI Projekt. Ise loodud. 6nooehyvnth3ba6c4dqzbae2dc6ar92 Fail:VB2005tava+.JPG 6 2086 4194 2006-09-05T17:41:26Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:VB2005tava+autogen.JPG 6 2087 4195 2006-09-05T17:42:59Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:VB2005tava+autogen+.JPG 6 2088 4196 2006-09-05T17:45:33Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:VB2005tava+autogen+tulem.JPG 6 2089 4197 2006-09-05T17:47:19Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:VB2005alg.JPG 6 2090 4199 2006-09-05T17:54:23Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:VB2005alg2.JPG 6 2091 4200 2006-09-05T18:00:01Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Visual Basic 2005/Väldi 0 2092 8453 7063 2015-10-03T19:07:09Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:Väldi]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Väldi]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki =Sissejuhatus= Efektiivne programmeerimine olenemata keelest, milles programm kirjutatud on, peaks omama kindlat ja struktureeritud ülesehitust. Kood peaks olema organiseeritud osade kaupa ja peaks minimaalselt kasutama enesele vajalikke ressursse ja samas saavutama optimaalseima tulemuse. Kui taoline tehnika on omandatud, on võimalik esinevate vigade arvu minimiseerida ja neid kergemini leida. See peaks kiirendama kogu programmeerimise protsessi ja muutma programmeerimise nauditavamaks. =Üldised soovitused= *Deklareeritud muutujatele tuleb määrata andmetüüp, selle saab muuta kohustuslikuks käsuga Option Explicit, mis lisatakse mooduli ülaossa. *Kasuta muutujate ja makrode nimedena sisutähendusliku informatsiooni *Ära lühenda nimesid kui nende täispikk tähendus on mõistetavam *Püüa vältida globaalse skoobiga muutujate deklareerimist *Kasuta Debug [nt: .Print ; .Assert] objekti koodiväärtuste kontrollimiseks *Loo ja proovi teste *Kõigepealt pane programm tööle nagu vaja ja alles siis hakka optimeerima *Kui muutujas kasutatakse piiratud väärtusega diskreetseid väärtuseid kasuta enum tüübi deklaratsiooni *Võimalusel kasuta süsteemikutseid, see võimaldab programmil aega säästa *Väldi GoTo käsklauset, see muudab koodi lugemise raskeks *Pikkade elseif lausete puhul kasuta Select...case loend if lauset *Püüa vältida loogiliste tehete eituseid, substantsi eituseid ja pikki tingimusi, sest keerulised loogikalised tingimused lihtsalt võivad sisu koodi ülevaatajale nö. ära krüpteerida. ==Loogilised operatsioonid== Olles juba harjunud koodi kirjutama, parandama ja dokumenteerima on arvatavasti välja kujunenud oma stiil kuidas teatud operatsioone läbi viia. Lahendusi on alati palju, kuid optimaalseid on 1. Tihti ei ole aega kõiki valemeid läbi proovida, seega tasuks oma stiilipõhiline koodiülesehitus optimeerida. ===Näide=== Meil on tavaline bitisuurune loogika väärtuse tüüpi otsustaja, mille ülesandeks on kas kuvada lisaandmeid või mitte. Vaja on kirjutada vaid kood mis vahetaks olemasoleva väärtuse ümber kui nuppu vajutatakse. (Siin järgnevas tekstis tuleks tekst "keskmiselt x-y sekundiga" asendada tekstiga "keskmiselt z sekundiga", kus z on see keskmine arv; või siis "vahemikus x-y sekundit", kuid selle näite puhul pole täpne vahemik oluline, samuti piisaks vaid ühest-kahest kohast peale koma.) If kuvan = True Then kuvan = False Else kuvan = True 5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,843-16,094 sekundiga kuvan = IIf(kuvan, False, True) 5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 32,719-34,203 sekundiga kuvan = kuvan = False 5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,686-15,796 sekundiga kuvan = Not kuvan 5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,609-15,781 sekundiga kuvan += 1 5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,594-15,891 sekundiga kuvan -= True 5 miljonilise kordusega tsükli testi läbis keskmiselt 15,750-15,828 sekundiga Kõik eeltoodud variandid saaksid sellega hakkama, seega pole ainult tähtis kas kood on hästi üles ehitatud ja dokumenteeritud - suurt tähtsust omab ka millest kood koosneb ja kui kergesti on see teistele omandatav. Tähtis on ka kiirus ja nagu näha vaid üks pakutud 6 variandist oli märgatavalt aeglasem kui teised. Kood millega testiti oli järgmine: <pre> Dim i, j, a, b For j = 1 To 3 a = Now.Minute * 60 + Now.Second + Now.Millisecond / 1000 For i = 1 To 50000000 'valem testimiseks Next i b = Now.Minute * 60 + Now.Second + Now.Millisecond / 1000 Debug.Print("Katse " & j & ": " & b - a) Application.DoEvents() Next j </pre> Järeldus antud ülesande variantidele on: Katselise tulemuse järgi pean parimaks booleani väärtuse ümberpööramisvalemiks sisu ümberpööramist [valem 4], mis on ka kergesti mõistetav ja koodikokkuhoidlik. == Tüübid Integer ja Long == Juba VB6'ga leiti, et kui programm kasutab numbrimääramise tüübina Long'i jookseb programm kiiremini kui samad arvud deklareerituna integerina. Meeldetuletuseks veel, kui jäetakse andmed piiritlemata, ehk tüüp andmata, on nende andmetüübiks Variant. Kasutage: Dim I as Long mitte: Dim I as Integer Lisaks, on tähitis võtta teadmiseks asjaolu, et kiirus on vaja määrata pärast publitseerimist, et ta vastaks lõpptulemusele, aga mitte vahepealsele kooditestimise järgule. Ainuke põhjus miks veel kasutada Integer suurust on, kui anda argumente refereeritud funktsioonidele mida ise muuta ei saa. Sest teame, et refereeritud funktsioonide argumendid peavad olema samast tüübist. ==Koodiridade pikkus== On palju müüte koodiridade pikkusest. Leidub inimesi kes isegi selle põhjal hindavad, kui tasemel programmeerija on. Samas ka on veidi vähem võhikud vastupidisel arvamusel - mida lühemalt pannakse kood kirja ja saavutatakse eesmärk, seda parem on koodi kirjutaja. Tegelikult aga parim kood saavutatakse hoopis hästiloetava koodiga. ===Näide=== Kirjutada vähima ridade arvuga järgmist ülesannet täitev kood: Ülesanne: Võtta C kettalt tekst failist C:\Kuupäev.txt kuupäev, mis on antud kujul pp.kk.aaaa ja leida mis nädalapäevaga oli tegemist. Vastus anda C:\Vastus.txt faili, kujul nt: "Antud kuupäev 04.02.1944 oli reede.". Arvestada tuleb liigaastatega. Teada on, et 01.01.1900 oli esmaspäev ja sellest vanemate kuupäevadega ei pea arvestama. *Nt: 1 võimalik lahendus: Meeldetuletuseks, järgnev kood on kirja pandud 1 koodireaga! <pre> Sub main() My.Computer.FileSystem.WriteAllText("C:\Vastus.txt", "Antud kuupäev " & Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 1, 2)) & "." & Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 4, 2)) & "." & Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 7, 4)) & " oli " & CStr(Choose((356 * (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 7, 4)) - 1900) + Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 1, 2)) + Val(CStr(Choose(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 4, 2), "0", "31", "59", "90", "120", "151", "181", "212", "242", "273", "303", "334"))) + (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 7, 4)) - 1900) / 4 - (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 7, 4)) - 1900) Mod 4 - IIf((Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 7, 4)) - 1900) > 400, 3 / 4 * ((Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 7, 4)) - 1900) / 400 - (Val(Mid(My.Computer.FileSystem.ReadAllText("C:\Kuupäev.txt"), 7, 4)) - 1900) Mod 400), 0)) Mod 7, "esmaspäev", "teisipäev", "kolmapäev", "neljapäev", "reede", "laupäev", "pühapäev")) & ".", True) End Sub </pre> Järgmiste failide sisu: *Kuupäev.txt: 14.02.1987 *Vastus.txt: Antud kuupäev 14.2.1987 oli neljapäev. '''Meeldetuletuseks:''' 1 realine kood ei saa sisaldada endas Try...Catch veapüüdmist, mis oleks vajalik, kui näiteks dokumenti, kust lugeda püütakse ei eksisteeri. Taoline 1 reaga kogu vajaliku 1 korraga kirjapanemine, on tunduvalt raskem teostada, kuid ka tingib järgnevatelt inimestelt üsna head koodilugemisoskust, et aru saada mida on kirja pandud. See on hea näide, seletamaks ka miks tuleb dokumenteerida. Muuseas tuletan meelde, et VB 2005'ga on võimalik kirja panna asju, mida teistes keeltes annab järgi teha. Olgu eelnev otsene näide sellest. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] 27ncnbp61l3kvvg1rcs1ny8vhsbhe8o Visual Basic 2005/API 0 2093 10842 10841 2017-09-13T10:50:04Z 193.40.12.10 /* Sissejuhatus */ wikitext text/x-wiki ==Sissejuhatus== API ehk ''Windows Application Programming Interface'' kujutab endast süsteemilähedat teekide kogu, mille abil on võimalik muuta oma programm võimsamaks ja tõsta tema funktsionaalsust. ==Mis ikkagi on API?== API (''Application Programming Interface'') on ette määratletud Windowsi funktsioonid, millega võimaldatakse kontrollida välimust ja käitumisviise, mis esinevad ükskõik millisel Windowsi elemendil. Iga kasutaja tegevus käivitab mitu API funktsiooni, öeldes Windowsile, mis on juhtunud. Ehk API abiga on võimalik Windowsis kõike korda saata, muutes ka klassikalise Basic'u tõsiseltvõetavaks programmeerimisvahendiks. Teised keeled võimaldavad kasutada automatiseeritud kutsungeid või kergemat ligipääsu API'le. Ka seda teed on läinud Basic, kuid hoopis teist moodi. Basic on täielikult peitnud API, muutes keeleloome kergeks. Iga kord, kui kasutatakse mingit koodi, tõlgitakse VB ümber API funktsioonidesse ja saadetakse Windowsile. Kõigi nähtuste ilmingul kutsutavad koodid on käivitatud Windowsi ja protseduuri funktsiooniandmevahetusest. Seega kasutades nupu klõpsimise ilmingul tõstetavat koodi, ei pea vaevama ennast, kuidas seda tehti, ning saab pühenduda tähelepanuga koodile, mis järgneb pärast ilmingut. ==Mida on lisatud== VB 8 on läinud teed, kus kasutajad peaksid praktikas vähem API kutsungeid tarvitama. Loodud on objekt My mille kaudu saab palju ära teha. ==Lingid== [http://www.geocities.com/siliconvalley/lab/1632/apitutor.html Silicon Valley sissejuhatus] [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] sn2v501pbwzupb987ais8ufcdai924p Füüsika:Konspekt 1 0 2094 16995 8542 2019-05-04T11:17:09Z Texvc2LaTeXBot 2203 Replacing deprecated latex syntax [[mw:Extension:Math/Roadmap]] wikitext text/x-wiki {{Põhikool |Alatekst=Füüsika materjalid }} {{Sisukord paremale}} ==Pea meeles== ==Newtoni 3 põhiseadust== '''Newtoni seadused''' on kolm fundamentaalset '''füüsikalist loodusseadust''', mis panevad aluse '''klassikalisele mehaanikale'''. *'''Newtoni esimene seadus''' ehk '''inertsiseadus''' väidab, et '''keha''' liigub ühtlaselt sirgjooneliselt või seisab paigal, kui talle mõjuvate '''jõudude''' resultant võrdub nulliga. *'''Newtoni teine seadus''' väidab, et kehale mõjuv resultantjõud on võrdne keha '''mass'''i ja kiirenduse korrutisega. *'''Newtoni kolmas seadus''' väidab, et kaks keha mõjutavad teineteist jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised. '''Newtoni seadused kehtivad piisava täpsusega vaid valguse kiirusest olulisemalt aeglasemalt liikuvate kehade korral.''' Vastasel korral tuleb kasutada '''Albert Einsteini relatiivsusteooriat'''. ==Doppleri efekt== '''Doppleri efekt''' seisneb selles, et '''lainepikkuse''' muutus on võrdeline '''laineallika kiirusega vaatleja''' suhtes. Doppleri efekti võib kogeda näiteks kui '''rong''' mööda sõidab. Rongi poolt tekitatava '''heli''' '''helikõrgus''' ehk '''sagedus''' tõuseb kui rong sõidab meie suunas. Meist möödudes aga helikõrgus langeb kiiresti. ==Lorenzi jõud== Lorentzi jõuks nimetatakse magnetväljas liikuvale laengule mõjuvat jõudu. Lorentzi jõu suunda saab määrata '''vasaku käe reegliga'''. ==Vasaku käe reegel== Vasaku käe reegel ütleb, et kui juhis liiguvad negatiivse laenguga osakesed, siis tuleb vasak käsi asetada nii, et väljasirutatud sõrmed näitavad kiirusvektori suunale vastupidist suunda. ==Pascali seadus== Pascali seaduse ehk hüdrostaatika põhiseaduse kohaselt: kandub rõhk vedelikus edasi igas suunas ühtlaselt. ==Gravitatsiooniline punanihe== Gravitatsiooniline punanihe on efekt, mis seisneb selles, et gravitatsioonivälja olemasolul kiirgavad samad protsessid madalama sageduse ja suurema lainepikkusega (punasemat) kiirgust kui gravitatsioonivälja puudumisel. Et gravitatsiooniline punanihe on võrdeline keha massiga ja pöördvõrdeline tema raadiusega, on efekt tunduvalt suurem mustade aukude läheduses. ==Nihe== Nihkevektor ehk nihe on vektoriaalne füüsikaline suurus, vektor keha algasukohast keha lõppasukohta. Tähis <math>\vec{s}</math>. Nihke pikkus ja teepikkus pole tavaliselt võrdsed. Näiteks kui jooksja jookseb linnast A linna B, siis tema nihkevektoriks on <math>\overrightarrow{AB}</math>. Kui ta jookseks edasi linna C, siis oleks tema nihkevektoriks <math>\overrightarrow{AC}</math>. <!--*******************************************************--> <!--Kuisa valemeid ei sisesta, siis siit edasi äratäienda.--> <!--*******************************************************--> ==Valemid== <math>\vec{F}=-\gamma*\frac{M*m}{r^3}*\vec{r}</math><br /> <math>\vec{F}=-\gamma*\frac{d*\vec{p}}{dt}</math><br /> <math>\begin{matrix}pV^\gamma=const\end{matrix}</math><br /> ==Ülesanded== ===Ülesanne 2=== *'''Antud:''' <math>\begin{matrix} v_1=60 \frac{km}{h}; v_2=110 \frac{km}{h}; v_3=90 \frac{km}{h}; \end{matrix}</math> <math>\begin{matrix} s_1=\frac{s*10}{100}=10\%; s_2=\frac{s*20}{100}=20\%; s_3=s-s_1-s_2=\frac{s*70}{100}=70\%; \end{matrix}</math> *'''Leida:''' <math>\begin{matrix} \Delta v \end{matrix}</math> *'''Lahendus:''' <math>\begin{matrix} \Delta v=s_1*v_1+s_2*v_2+s_3*v_3 \end{matrix}</math> <math>\begin{matrix} \Delta v=10\%*60 \frac{km}{h};+20\%*110 \frac{km}{h}+70\%*90 \frac{km}{h}=91 \frac{km}{h}=91 \frac{1000 m}{3600 s} \end{matrix}</math> <math>\begin{matrix} \Delta v=91 \frac{1000 m}{3600 s}=\frac{910}{36}\frac{m}{s}=25,2(7)\frac{m}{s} \end{matrix}</math> , kuna arvul on 2 kehtivat numbrit, siis:<br> <math>\begin{matrix} \Delta v=25\frac{m}{s} \end{matrix}</math> *'''Kontroll:''' 1) Ühikud, korras<br> 2) Erijuhud puuduvad *Vastus:''' "Auto keskmine kiirus kogu sõidu ajal on <math>\begin{matrix}25\frac{m}{s}\end{matrix}</math>." ===Ülesanne 13=== *'''Antud:''' <math>\begin{matrix} t_1= 4,0 s; v_0=0; \end{matrix}</math> *'''Leida:''' <math>\begin{matrix} t_7=? \end{matrix}</math> *'''Lahendus:''' <math>\begin{matrix} v_7=6*a*t \\a=1/16 \end{matrix}</math> *'''Kontroll:''' *'''Vastus:''' ===Ülesanne 21=== ===Ülesanne 30=== ===Ülesanne 41=== *'''Antud:''' <math>\begin{matrix} x= 1,0 t^3; \\y= 2,0 t; \\t= 0,80 s; \end{matrix}</math> *'''Leida:''' <math>\begin{matrix} v_{xy}=? a_{xy}=? \end{matrix}</math> *'''Lahendus:''' <math>\begin{matrix} v_x= 1,92 m/s; \\v_y= 2 m/s; \\a_x= 6 t; \\a_y= 0; \\v_{xy}= \sqrt{(1,92 m/s)^2+(2 m/s)^2}= 2,77 \frac{m}{s}; \\a_{xy}= \sqrt{6t} \frac{m}{s^2}= 4,8 \frac{m}{s^2} \end{matrix}</math> *'''Kontroll:''' *'''Vastus:''' ===Ülesanne 48=== *'''Antud:''' <math>\begin{matrix} S= A+Bt-Ct^3; \\r= 50 m; \\A= 10 m; \\B= 10 \frac{m}{s}; \\C= 0,50 \frac{m}{s^2}; \\t= 5,0 s; \end{matrix}</math> *'''Leida:''' <math>\begin{matrix} v=? a_{k}=? \end{matrix}</math> *'''Lahendus:''' <math>\begin{matrix} v=\frac{S'}{t'}=B-2*c*t; \\a_{k}=\sqrt{(a_{\tau})^2+(a_{n})^2}=\sqrt{(\frac{\Delta v}{\Delta t})^2+(\frac{v^2}{R})^2}; \end{matrix}</math> <math>\begin{matrix} v=10-2*0,5*5,0=5,0 \frac{m}{s}; \\a_{k}=\sqrt{(-2*0,50)^2+(\frac{25}{50})^2}=\sqrt{1,25}=1,1180=1,1 \frac{m}{s^2}; \end{matrix}</math> *'''Kontroll:''' *'''Vastus:''' ===Ülesanne 53=== ===Ülesanne 60=== ===Ülesanne 72=== ===Ülesanne 81=== ===Ülesanne 84=== ===Ülesanne 86=== ==Vaata ka== *[http://en.wikipedia.org/wiki/Isaac_Newton en:Newton] *[[w:Füüsika]] *[[w:Kategooria:Füüsika]] *[http://www.obs.ee/~jaak/ Jaak'u õppematerjalid] [[Kategooria:Konspektid]] [[Kategooria:Füüsika]] [[Kategooria:Põhikool]] gyxisb7dmoq5qi6aenhnggxj8n4e8uh Matemaatika:Määramata integraal 0 2097 6043 5848 2008-11-29T14:02:14Z 80.235.57.89 Parandasin vea viiendas valemis, kus oli x^a (nüüd on a^x wikitext text/x-wiki :::<math>\int x\, \mathrm{d}x=x+C</math> :::<math>\int x^\alpha\, \mathrm{d}x=\frac{x^\alpha+1}{\alpha+1}+C</math>(α ≠ -1) :::<math>\int \frac{1}{x}\, \mathrm{d}x=ln|x|+C</math> :::<math>\int x^e\, \mathrm{d}x=e+C</math> :::<math>\int a^x\, \mathrm{d}x=\frac{a^x}{ln(a)}+C</math> :::<math>\int sin(x)\, \mathrm{d}x=-cos(x)+C</math> :::<math>\int cos(x)\, \mathrm{d}x=sin(x)+C</math> :::<math>\int \frac{1}{cos^2(x)}\, \mathrm{d}x=tan(x)+C</math> :::<math>\int \frac{1}{sin^2(x)}\, \mathrm{d}x=-cot(x)+C</math> :::<math>\int \frac{1}{\sqrt{1-x^2}}\, \mathrm{d}x=arcsin(x)+C=-arccos(x)+C</math> :::<math>\int \frac{1}{1-x^2}\, \mathrm{d}x=arctan(x)+C</math> :::<math>\int \frac{1}{x^2}\, \mathrm{d}x=-\frac{1}{x}+C</math> :::<math>\int \frac{1}{2\sqrt{x}}\, \mathrm{d}x=\sqrt{x}+C</math> :::<math>\int a*f(x)\, \mathrm{d}x=a\int f(x)\, \mathrm{d}x</math> :::<math>\int [f(x)+g(x)]\, \mathrm{d}x=\int f(x)\, \mathrm{d}x+\int g(x)\, \mathrm{d}x</math> :::<math>\int f(a*x+b)\, \mathrm{d}x=\frac{1}{a}*f(a*x+b)+C</math> :::<math>\int\, \mathrm{d}(cos(x))=cos(x)+C</math> :::<math>\int \frac{u+v}{x}\, \mathrm{d}x=\int \frac{u}{x}\, \mathrm{d}x+\int \frac{v}{x}\, \mathrm{d}x</math> [[Kategooria:Matemaatika|Määramata integraal]] 00ziojlvvdtnkaj8j4x3j28974tfj8d Matemaatika:Valemid 0 2098 7337 7333 2015-02-07T06:05:40Z 146.255.183.235 /* Valemid */ wikitext text/x-wiki <!--==Lingid== http://staff.ttu.ee/~pallasl/taiendusope/--> ==Valemid== *[[Matemaatika:Funktsiooni tuletis|Funktsiooni tuletis]] *[[Matemaatika:Määramata integraal|Määramata integraal]] [[Kategooria:Konspektid]] [[Kategooria:Matemaatika|Valemid]] 1hc48h9lswxx835dsyiqap4fem34d9k Matemaatika:Funktsiooni tuletis 0 2099 12913 5847 2018-05-12T20:34:34Z 90.191.126.190 /* Logaritmiline diferentseerimine */ wikitext text/x-wiki =Diferentseerimine= ==Valemid== <math>\begin{matrix} x'=1 \\(x^2)'=2x \\(x^\alpha)'=\alpha x^{\alpha-1} \\(\sqrt{x})'=\frac{1}{2\sqrt{x}} \\(\frac{1}{x})'=-\frac{1}{x^2} \\(e^x)'=e^x \\(ln(x))'=\frac{1}{x} \\(log_ax)'=\frac{1}{xln(a)} \end{matrix}</math><math>\begin{matrix} (a)'=0 \\(a*u)'=a*(u)' \\(u+v)'=u'+v' \\(u-v)'=u'-v' \\(u*v)'=u'*v+u*v' \\(\frac{u}{v})'=\frac{u'*v-u*v'}{v^2} \\(a^x)'=a^xln(a) \end{matrix}</math><math>\begin{matrix} (sin(x))'=cos(x) \\(cos(x))'=-sin(x) \\(tan(x))'=\frac{1}{cos^2(x)} \\(cot(x))'=\frac{1}{sin^2(x)} \\(arcsin(x))'=\frac{1}{\sqrt{1-x^2}} \\(arccos(x))'=-\frac{1}{\sqrt{1-x^2}} \\(arctan(x))'=\frac{1}{1+x^2} \\(arccottan(x))'=-\frac{1}{1+x^2} \end{matrix}</math> ==Meeldetuletuseks== Tähemärk a on konstant, mis on kindla ühe arvväärtusega element. Arv e=~2,71828182845905...<br> <math>\begin{matrix} ln(a*b)=ln(a)+ln(b) \\ln(\frac{a}{b})=ln(a)-ln(b) \\ln(a^b)=b*ln(a) \end{matrix}</math> :<math> e=\lim_{x \to \infty} (1+\frac{1}{x})^x </math> =Logaritmiline diferentseerimine= *korrutan mõlemad pooled naturaallogaritmiga läbi *diferentseerin x järgi *avaldan tuletise *asendan y tema algväärtusega ==Ülesanne 1== <math>\begin{matrix}y=x^x\end{matrix}</math>,leida y' <math>\begin{matrix}y=x^x|ln \\ln(y)=x*ln(x)|\frac{d}{dx} \\\frac{1}{y}*y'=1*ln(x)+x*\frac{1}{x} \\y'=y(ln(x)+1)=x^x(ln(x)+1) \end{matrix}</math> ==Ülesanne 2== <math>\begin{matrix}y=x^{x^x}\end{matrix}</math>,leida y' <math>\begin{matrix}y=x^{x^x}|ln \\ln(y)=x^x*ln(x)|ln \\ln(ln(y))=x*ln(x)+ln(ln(x))|\frac{d}{dx} \\\frac{1}{ln(y)}*\frac{1}{y}*y'=1*ln(x)+x*\frac{1}{x}+\frac{1}{ln(x)}*\frac{1}{x} \\y'=y*ln(y)*(ln(x)+1+\frac{1}{x*ln(x)}) \\y'=x^{x^x}*x^x*ln(x)*(ln(x)+1+\frac{1}{x*ln(x)}) \end{matrix}</math> [[Kategooria:Matemaatika|Funktsiooni tuletis]] 69kqk9svnkaj60hhb9n9hxyo7ef0zvz Kategooria:Konspektid 14 2101 5750 4262 2008-09-03T18:32:54Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki Vaata linke allpool. [[Kategooria:Vikiõpikud]] 3yb888h93at4sxjff0jcuz621cvr3x4 Matemaatika:Põhikool/Kordamine eksamiks 0 2102 8111 7899 2015-07-14T14:33:40Z Jäälind 1590 +Kategooria wikitext text/x-wiki {{Põhikool |Alatekst=Põhikooli matemaatikaeksami kordamismaterjalid }} ==Põhikooli matemaatika lõpueksami ülesanded 2005. a== ===Pane tähele === Vaja on lahendada kuus ülesannet 1, 2, 3 ja 4 ning omal valikul kaks ülesannet 5.-8. Kuue ülesande lahendamise eest on võimalik saada kuni 40 punkti. Lahendamiseks on aega 180 min. Ülesannete juures olevaid jooniseid tuleb vajaduse kohaselt täiendada ning kujundid tähistada. Jooniste ülekandmine lahenduste lehele ei ole tarvilik. Ülesannete lahendusi tuleb selgitada. === Hindamine === *36-40 punkti, hinne "5"; *28-35 punkti, hinne "4"; *20-27 punkti, hinne "3"; *10-19 punkti, hinne "2"; *0-19 punkti, hinne "1". == Variant A == === Ülesanne 1. (6p.) === Lihtsusta avaldis ja arvuta seejärel selle täpne väärtus, kui c = -2: <math>\begin{matrix} 1/c+1*(3c+1/c-1+c). \end{matrix}</math> <!-- võib ka <math>\begin{matrix} \frac{1}{c+1}*(3*c+\frac{1}{c}-1+c). \end{matrix}</math> --> Näide matemaatika keelest: <math>\frac{q}{b} = \frac{b}{c} \to q \cdot c=b \cdot b=b^2</math> Ülesanne: Lihtsusta avaldis matemaatika keeles. === Ülesanne 2. (6p.) === Lahenda võrrandisüsteem ja kontrolli lahendit kirjalikult: <math> \left\{ \begin{matrix} 3(y+2)=3-2x; \\4x+5y=-7; \end{matrix} \right.\, </math> === Ülesanne 3. (6p.)=== Ruudukujulise plekitahvli ühest äärest lõigatakse ära 8 dm laiune riba, kusjuures järelejäänud plekitahvli pindala on 209 ruutdm. Arvuta esialgse plekitahvli serva pikkus. === Ülesanne 4. (6p.)=== Õpilasgrupp sooritas matka lähtekohast sihtkohta ja tagasi, millest graafik kujutab ainult minekut sihtkohta koos ühe puhkepeatusega (vt joonist). 1.Leia graafiku abiga *a) lähte-ja sihtkoha vaheline kaugus; *b) kui palju aega kulus lähtekohast sihtkohta jõudmiseks (puhkeaeg kaasa arvatud); *c) kui suur oli grupi keskmine kiirus liikumisel lähtekohast sihtkohta (puhkeaeg kaasa arvatud). 2. Täienda ise joonist graafikuga, mis kujutab sihtkohal veedetud aega ning tagasitulekut lähtekohta, kui on teada, et grupp väljus sihtkohast kell 14.00, liikus 1 tunniga 3 km, peatus siis 30 minutit ning jõudis lähtekohta tagasi kell 17.00. === Ülesanne 5. (8p.) === Korteriomanik planeerib korteri remondikuludeks 35 500 kr., millest tal endal on olemas 15 000 kr. Puuduv summa laenatakse sõbralt tähtajaga 2 aastat. Laenu eest maksab korteriomanik sõbrale intresse 4% laenusummast iga aasta kohta. Leppe kohaselt lisatakse intressid laenusumale selle tagastamisel pärast laenutähtaja möödumist. Arvuta: *1) kui palju läheb remont intressidega kokku tegelikult maksma; *2) mitu protsenti kogu kuludest moodustavad intressid. Vastus ümarda kümnendikeni. === Ülesanne 6. (8p.) === Koonuse telglõige on võrdhaarne kolmnurk (vt joonist), mille haar on 6 dm ja alus 4 dm. Arvuta koonuse: *1) külgpindala täpne väärtus ja ligikaudne kümnendikeni ümardatud väärtus; *2) põhja pindala täpne väärtus; *3) kõrguse täpne väärtus; *4) ruumala täpne väärtus ja ligikaudne kümnendikeni ümardatud väärtus; *5) telglõike alusnurga tangensi täpne väärtus. === Ülesanne 7. (8p.) === Eramurajooniks eraldatud maa-ala on kujult rööpkülik (vt joonist). Rööpküliku kaks külge on 150 m ja 350 m ning nende vahelise nurga a siinus on 0,7 (sin a = 0,7). Maast 2/5 läheb haljastuse ja teede alla. Ülejäänud osale tuleb suurim võimalik arv eramukrunte, igaüks pindalaga keskmiselt 800 ruutm. Kruntidest veel üle jäänud maale rajatakse laste mängukohad. Avruta, kui suur on laste mängukohtade alla jääva maa pindala. V:450 ruutm === Ülesanne 8. (8p.) === On antud ruutfunktsioon <math>\begin{matrix} y=x^2-2x.\end{matrix}</math> *1.Arvuta selle funktsiooni nullkohad. *2. Täida selle funktsiooni väärtuste tabel ja joonesta kõrvalolevale joonisele funktsiooni graafik. *3. Leia arvutamise teel, kas punktid a(-0,9;2,61) ja B(1,2;-0,93) asetsevad antud funktsiooni graafikul. *4. Arvuta muutuja x väärtused, mille korral y=2. Vastused ümarda sajandikeni. [[Kategooria:Matemaatika|Kordamine eksamiks/Põhikool]] [[Kategooria:Põhikool]] l0tzfpormgj58r434favdn4w9jd5w99 Veebilehtede loomine 0 2109 7043 6649 2013-10-07T04:34:39Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki __NOTOC__ [[Pilt:Suurendusklaas.jpg|frame|See õpik räägib sellest, mis on veebilehe sees.]] Selle õpiku eesmärk on koondada endasse nii [[HTML]]-i kui [[CSS]]-i algõpetus, ehk siis teadmised, mis on vajalikud alustamaks veebilehtede meisterdamist. Siin vikis olemasolevad HTML-i ja CSS-i õpetused on hetkel liialt detailsed ja kalduvad rohkem manuaali kui õpetuse poole. {{Staadiumid}} ==Sisukord== ===Osa 1=== * [[Veebilehtede loomine/Mis on veebileht|Mis on veebileht?]] {{Staadium lühidalt|100%|14 okt. 2006}} Iga veebileht on tegelikult HTML fail. Iga internetis leiduva lehekülje koodi on võimalik vabalt vaadata kasutades ''view source'' funktsiooni. * [[Veebilehtede loomine/Maailma lihtsaim veebileht|Maailma lihtsaim veebileht.]] {{Staadium lühidalt|75%|14 okt. 2006}} Õpetatakse kuidas salvestada tekstifail sisuga "Minu esimene veebileht", panna laiendiks .html ja avada see brauseris. Kuna sellise lehe näol pole tegemist korrektse HTML'ga, siis tutvustame elementi <code>title</code> ja lisame oma lehele ka pealkirja ning vaatame, kuidas see ilmub brauseri tiitelribale. * [[Veebilehtede loomine/Lihtne tekstipõhine lehekülg|Lihtne tekstipõhine lehekülg.]] {{Staadium lühidalt|25%|18 okt. 2006}} Võtame ette ühe lihtsa teksti, kus on pealkiri, paar alampealkirja, tekstilõigud ja tibake rõhutatud teksti ning vaatame, kuidas see HTML-is kirja panna. Õpime, et HTML-i renderdamisel ei arvestata reavahetusi ega topelt-tühikuid. Õpime kasutama elemente h1..h6, p, em ja strong. * [[Veebilehtede loomine/Lingid - veebi alustala|Lingid - veebi alustala.]] {{Staadium lühidalt|25%|18 okt. 2006}} Räägime sellest, kuidas linkide abil luua lehtede vahele ühendusi. Alustuseks lingid samas kataloogis olevatele lehtedele, siis alam- ja ülemkataloogid ning viimaks lingid laia veebi suvalistele lehtedele. * [[Veebilehtede loomine/Veebilehe struktuur|Veebilehe struktuur.]] Avaldame kiivalt hoitud saladuse, et eeskujulik HTML leht peab sisaldama ka html, head ja body elemente. See peatükk on eelduseks sellele, et me saame järgmises peatükis õppida HTML-i ja CSS-i sidumist. * [[Veebilehtede loomine/Natuke värvi sellesse halli maailma|Natuke värvi sellesse halli maailma!]] Esmatutvus CSS-iga. Õpime CSS-i sidumist style ning link elemendi abil. Kujundame pealkirjad värvilistena. Õpime CSS-i atribuudi color lihtsama variandi, kus väärtusteks on võtmesõnad. * [[Veebilehtede loomine/Elementaarne tüpograafia|Elementaarne tüpograafia.]] Õpime mitmeid teksti-kujundamise võimalusi CSS-is: text-align, font-weight, font-style, font-size. Ühtlasi õpime ka deklaratsioone grupeerima ning kogu lehele omaduste määramiseks kasutama body selektorit. * [[Veebilehtede loomine/Kokkuvõte|Kokkuvõte.]] Proovime seni omandatut kasutades koostada ühe väikese leheküljestiku. Kasutame kõigil failidel ühist stiililehte. ===Osa 2: Minek internetti=== * Serveriruumi leidmine. * Ülevaade Eesti tasuta hostingupakkujatest. * FTP: Lehekülje laadimine serverisse. ===Osa 3: Veel HTML'i baasteadmisi=== * Pildid * Listid ja nende kujundamine. * Erisümbolid <, > ja &. pre kasutamine. * Täpitähtede probleem. Sissejuhatus kodeeringutesse. * Korrektsuse kontroll - koodi valideerimine. DOCTYPE määramine. ===Osa 4: box model=== * Sissejuhatus veeriste (''margin'') kasutamisse. Reavahetuste kasutamine vaid siis kui tarvis. Õpetus sellest, kuidas eraldada lõigud taandridadega. * Mäng servajoontega. Pealkirja allajoonimise näide. * Polstrid (''padding'') ja nende seos taustavärvi ja -pildiga. * Kokkuvõte CSS-i kasti-mudelist. ===Osa 5: klassid ja ID-d=== * Klasside määramine HTML'is ja selekteerimine CSS-is. * Sama ID-de kohta. (Millal klass? Millal ID?) * Neutraalsed elemendid div ja span. [[Kategooria:Arvutid ja internet]] s5ixapj9yyxqzzlzo999phhbe0frk65 Fail:Suurendusklaas.jpg 6 2110 4326 2006-10-02T09:22:29Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Veebilehtede loomine/Mis on veebileht 0 2111 8883 8882 2016-08-18T23:05:33Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8882, mille tegi [[Special:Contributions/195.135.212.45|195.135.212.45]] ([[User talk:195.135.212.45|arutelu]]) wikitext text/x-wiki Enne, kui asume õppima seda, kuidas veebilehti luua, oleks paslik selgust saada selles, mis asi see veebileht üldse on? Ehk mida me konkreetselt mõtleme, kui räägime veebilehest? ==Veebileht== Arvatavasti on lugejal olemas oma isiklik arusaam sellest, mida üks veebileht endast kujutab. Nagu nimigi ütleb, on veebi leheküljed on justkui raamatu leheküljed. Peamine asi, mis neid paberist raamatu lehtedest eristab on see, et lehekülgedel on lingid, millele vajutades pääseb teistele lehekülgedele ning seal linkidele klikkides omakorda järgmistele jne. Lõppude-lõpuks on ju ka seesama õpetus siin üks veebileht ning lugeja, keda on hakanud huvitama, kuidas ise veebilehti teha, on kindlasti enne siia lehele jõudmist juba ise paljusid-paljusid lehekülgi külastanud. Oot-oot, aga kuidas see külastamine täpselt toimub? Me ei saa ju lihtsalt niisama keset metsa veebilehti külastada, midagi on meil selleks tarvis - mingit vahendit, millega saaksime selles veebilehtede maailmas ringi sõita. ==Brauser ehk veebilehitseja== Veebilehtede vaatamiseks on tarvis spetsiaalset programmi, mida kutsutakse veebilehitsejaks ehk inglisepäraselt brauseriks. Windowsi kasutajate seas on kindlasti tuntuimaks veebilehitsejaks [[w:Internet Explorer|Internet Explorer]], Mac'i kasutajatel on operatsioonisüsteemiga kaasas [[w:Safari|Safari]]. Alljärgnevalt on ära toodud mõnede tuntumate brauserite ekraanipildid. <gallery> Pilt:Internet_Explorer_6.png|Microsoft Windows'iga kaasa tulev [[w:Internet Explorer|Internet Explorer]] Pilt:Mozilla_Firefox.png|Avatud lähtekoodiga [[w:Mozilla Firefox|Mozilla Firefox]] Pilt:Opera_Browser.png|Norrakate vabavaraline [[w:Opera|Opera]] Pilt:Safari.png|Mac'i ametlik brauser [[w:Safari|Safari]] Pilt:Konqueror.png|KDE vaikimisi brauser [[w:Konqueror|Konqueror]] Pilt:Lynx.png|Tekstipõhine [[w:Lynx|Lynx]] Pilt:OmniWeb.png|Tasuline [[w:OmniWeb|OmniWeb]] </gallery> Kõigil nendel erinevatel programmidel on üks ühine ja äärmiselt oluline oskus - oskus näidata veebilehti. Kuid olgugi, et ühte veebilehte saab vaadata paljude erinevate brauseritega, ei näe lehekülg erinevates brauserites sugugi täpselt ühesugune välja. (Eriti hästi teavad seda need, kes on külastanud veebilehti pihuarvuti või mobiiltelefoniga, või kasutanud hoopis tekstipõhist brauserit nagu ülaltoodud Lynx.) Seega pole veebileht mitte mingi staatiline pilt, mis läbi traadi sinu arvutisse rändab, vaid hoopis mingi isemoodi informatsioon, mille põhjal brauser vastavalt oma võimetele veebilehe ekraanile kuvab. Mis isevärki info see selline siis on? ==Veebilehtede keel== Iga veebileht on tegelikult kirja pandud spetsiaalses keeles, mis ütleb brauserile, milline see lehekülg peaks välja nägema. Brauser vaatab seda kirjeldust ning kuvab selle alusel ekraanile vastava veebilehe. Seega pea kogu veebilehtede loomise kunst taandub oskusele kõneleda veebilehtede keelt. Tegelikkuses läheb ühe veebilehe koostamiseks tarvis ka teisi oskusi, näiteks kirjutamise oskus, et koostada veebilehel olev tekst ning graafilise disaini oskused andmaks leheküljele kauni väljanägemise, kuid kõigist neist oskustest pole veebilehtede loomisel vähimat kasu, kui me ei oska neid realiseerida brauseritele arusaadavas keeles - veebilehtede keeles. Veebilehtede loomisel kasutatavaid keeli on tegelikult mitu, kuid peamine keel, mis on kõige aluseks ja mida kõik leheküljed kasutavad, on '''HTML''' - inglise keeles ''Hypertext Markup Language'', eesti keeles oleks see otsetõlkes "hüperteksti ülesmärkimise keel", kuid seda tuleks pigem tõlgendada kui "veebilehtede kirjutamise keel", mida ta oma olemuselt tegelikkuses on. ==Veebilehtede lähtekoodi vaatamine== [[Pilt:Suurendusklaas.jpg|thumb|Mis peitub veebilehe sees?]] Selleks, et saada aimu, milline see veebilehtede keel siis ikkagi välja näeb, on lihtsaim moodus uurida mõne olemasoleva veebilehe üleskirjutust tema algses keeles. (Edaspidi nimetame seda selle lehekülje '''lähtekoodiks'''.) Kuidas me seda teeme? Üks veebi võrratutest omadustest on see, et me saame vaadata iga lehekülje lähtekoodi, kui me seda vaid soovime (muidugi tingimusel, et me kõigepealt pääseme brauseriga tollele lehele). Igas tuntumas veebilehitsejas on see funktsioon lausa sisse ehitatud. Harilikult tuleb selleks programmi menüüst valida ''View source'', ''Vaata lähteteksti'' või midagi sarnast. * Näiteks kasutades Internet Explorer'it tuleb peamenüüst valida ''View'' -> ''Source''. Eesti keelse Windows'i puhul ''Vaade'' -> ''Lähtetekst''. * Kasutades aga Mozilla Firefox'i: ''View'' -> ''Page source''. Esmakordselt veebilehtede keelega kokku puutudes võib see tunduda äraütlemata keeruline ja arusaamatu. See on täiesti loomulik, sest nõndaviisi tunneme me alati kui puutume kokku mõne võõra keelega. Näiteks kohtudes mõne Aafrika suguharuga võib nende keel tunduda kohutavalt keerukas ja arusaamatu, kuid olles toda keelt natukene õppinud, selgub hoopis, et tegu on märgatavalt lihtsama keelega, kui su armas emakeel. Samamoodi on ka veebilehtede keelega, ja ma võin lubada, et HTML-i õppimine on palju-palju lihtsam, kui mistahes Aafrika suguharu keele omandamine. ==Küsimused== # Mis vahe on brauseril ja veebilehitsejal? # Mis on peamine keel, milles veebilehti kirjutatakse? # Mis on veebilehe lähtekood? ==Ülesanded== # Millist brauserit kasutad sina veebilehtede külastamiseks? # Uuri, milliseid veebilehitsejaid on sinu arvutisse veel installeeritud. Mille poolest need brauserid üksteisest erinevad? # Kas sinu arvutis on veebilehitsejad [http://www.mozilla.com/firefox/ Firefox] ja [http://www.opera.com Opera]? Kui ei, siis külasta vastavaid kodulehti ning installeeri endale need kaks küllaltki omanäolist brauserit. # Mine leheküljele http://www.example.com ning vaata selle küllaltki lihtsa lehe lähtekoodi. Leia lähtekoodist järgmine rida: <pre><TITLE>Example Web Page</TITLE></pre> # Kus kohas näitab brauser <code>&lt;TITLE&gt;</code> ja <code>&lt;/TITLE&gt;</code> vahel olevat teksti? # Vaata ka mitmete teiste lehtede lähtekoodi (näiteks http://www.google.ee, http://www.neti.ee). Kas suudad nende lehtede lähtekoodist leida samalaadse rea? [[Kategooria:Arvutid ja internet]] d7ybhi07xnzfwdlsg3ykscb6yusbdyq Fail:Opera Browser.png 6 2112 4335 2006-10-05T15:15:15Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Internet Explorer 6.png 6 2113 4336 2006-10-05T15:15:48Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Mozilla Firefox.png 6 2114 4337 2006-10-05T15:16:26Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Safari.png 6 2115 4338 2006-10-05T15:17:03Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Konqueror.png 6 2118 4347 2006-10-06T14:55:41Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Lynx.png 6 2119 4348 2006-10-06T14:56:17Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:OmniWeb.png 6 2120 4349 2006-10-06T14:56:42Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Visual Basic 2005/Näited/Hüpotenuusi arvutamine 0 2121 8555 7079 2015-10-06T11:28:24Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[VB 8:Hüpotenuusi arvutamine]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Näited/Hüpotenuusi arvutamine]] alla: Linkimise lihtsustamine wikitext text/x-wiki <pre> Sub Main() Console.WriteLine("See programm arvutab täisnurkse kolmnurga hüpotenuusi.") Console.Write("Sisesta külg a: ") Dim a As String = Console.ReadLine() Console.Write("Sisesta külg b: ") Dim b As String = Console.ReadLine() If Val(a) = 0 Or Val(b) = 0 Then Console.WriteLine("Tegemist on punktmassi, mitte kolmnurgaga.") Console.Read() Exit Sub End If Dim c = Math.Sqrt(Val(a) ^ 2 + Val(b) ^ 2) Console.WriteLine("Kolmnurga hüpotenuusi moodul on " & c & ".") Console.Read() End Sub </pre> [[Kategooria:Programmeerimine‎]] 3hrq6dtroc2zdz6ib2n12omfr5kgu7j Visual Basic 2005/Massiivid 0 2122 8459 7059 2015-10-03T19:07:28Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:Massiivid]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Massiivid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki ==Mis on massiiv== Peale üksikute muutujate leidub ka, muutujate kogum, mida kutsutakse massiiviks (vaata ka kollektsioon). Massiivil on alati olemas tüüp, ja ta saab sisaldada ainult seda tüüpi elemente, millena ta on deklareeritud. ==Massiivi suurus== Massiivi suuruse määravad ära tema dimensioonid. Deklareeritud muutujale antakse dimensioonina kindel arv, kindla tüübiga elemente. Ühe dimensiooniga muutuja kujutab endast rida, kahega maatriksit ja kolmega 3d ruumi. VB 2005'ga on võimalik deklareerida ka massiiv massiive. Massiivi suuruse määrab ära deklareeritud tüübi korrutis, kõikide dimensioonide korrutisega. Näide: Dim a(10) As Long Deklareeritud on massiiv a(), mille suurus on 11 longi suurust. Esimene massiivi a() väärtus on a(0)=0, teine a(1)=0, kolmas a(2)=0 jne. Dim a(10, 10, 10) As Long Deklareeritud on massiiv a(), mille suurus on 1331 longi suurust. Esimene massiivi a() väärtus on a(0,0,0)=0, teine a(0,0,1)=0, kolmas a(0,0,2)=0 ... kaheteistkümnes a(0,1,0)=0 jne. Dim a() As Long Deklareeritud on massiiv a(), millele on määratud tüüp, kuid pole antud suurust, a kasutamiseks tuleb sellele liita mõni rida massiiv. Dim a(,,) As Long Deklareeritud on massiiv a(), millele on määratud tüüp, kuid pole antud suurust, a kasutamiseks tuleb sellele liita mõni kuup massiiv. Dim a()()() As Long Deklareeritud on massiiv massiive a(), millele on määratud tüüp, kuid pole antud suurust, a kasutamiseks tuleb sellele liita mõni massiiv massiive. ==Massiivi suuruse muutmine== Basic on teinud massiivide muutmise ja seal leiduvate andmete leidmise, töötlemise kergeks. Kui soovime olemasoleva massiivi väärtustemahtu suurendada, siis võime kasutada: <pre> 1) ReDim Preserve a(a.GetLength(0)) 2) Array.Resize(a, a.GetLength(0) + 1) </pre> ==Väärtustamine== Kui soovime määrata massiivi 8 elemendile anda väärtus seitse siis: Esmalt loome massiivi a 8 stringiga. <pre> Dim a(7) as String a.SetValue("seitse", 7) 'või a(7) = "seitse" </pre> Samas võime teostada väärtustamise ka juba deklareerimise ajal: <pre> Dim a() As String = {"", "", "", "", "", "", "", "seitse"} </pre> ==Kasutusviis== ===Eri tüübid=== Kui ennist sa mainitud, et massiivil on üks tüüp ja kõik tema elemendid on sama tüüpi, siis kui oleks vaja panna ühte massiivi siiski erinevaid võiks käituda järgnevalt: <pre> Dim õpilane(3) As Object õpilane(0) = "Peet Nugis" õpilane(1) = "16372 Kopli tänav" õpilane(2) = 20 õpilane(3) = #3/11/1986# </pre> ja antud andmeid võib pärast kasutada otse või anda need üle muutujatele, korrektne oleks anda andmetele ka õige formaat: <pre> Dim nimi As String = CStr(õpilane(0)) Dim elukoht As String = CStr(õpilane(1)) Dim ainepunkte As Integer = CInt(õpilane(2)) Dim sünniaasta As Date = CDate(õpilane(3)) </pre> ===Kiirväärtustamine=== Kui tahame luua muutuja olemasolevast tekstist, kus väärtuste eraldamiseks on kasutatud ", ", siis: <pre> Dim tekst As String = "v_1, v_2, v_3, v_4, jne" Dim sõnad() As String = Split(tekst, ", ") </pre> sellega samaväärne oleks olnud <pre> Dim sõnad(4) As String sõnad(0)="v_1" sõnad(1)="v_2" sõnad(2)="v_3" sõnad(3)="v_4" sõnad(4)="jne" </pre> Massiivi kiirväärtustamie pöördoperatsioon oleks: <pre> Dim tekst As String = "v_1, v_2, v_3, v_4, jne" Dim sõnad() As String = Split(tekst, ", ") Dim tekst2 As String = Join(sõnad, ", ") </pre> Kus tekst = tekst2 = "v_1, v_2, v_3, v_4, jne" [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] 3wh2r1y3mazi68u2pfg83z4axqog6qk Veebilehtede loomine/Maailma lihtsaim veebileht 0 2123 7046 4483 2013-10-07T04:34:47Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Kuid aitab lobast, aeg luua esimene veebileht. Et asja mitte keerukaks ajada, seame eesmärgiks luua maailma kõige lihtsam lehekülg. ==Vahendid== Nii nagu puussepp ei torma paljaste kätega plangu kallale, vaid otsib välja oma sae, höövli ja teised riistad, nii vaatame meiegi enne veebilehe loomise kallale asumist järele, kas meil on olemas tarvilikud tööriistad. Arvutimaailmas on tööriistadeks muidugi programmid. Seega, milliseid programme me vajame? ===Tekstiredaktor=== <p style="float:right; width: 37%; padding-left:1%; border-left: 1px solid gray; margin-left:3%"><small>UNIX'i laadsetes operatsioonisüsteemides (Mac OS X, Linux, BSD) on reeglina olemas konsoolipõhised tekstiredaktorid nagu vi, pico ja emacs. Graafilistest tekstiredaktoritest on levinumad Mac OS X'i TextEdit, KDE keskkonna KWrite ja Kate ning Gnome keskkonna gedit. Käesolev peatükk kasutab näitliku tekstiredaktorina Notepad'i, kuid õpetus on üldjoontes rakendatav ka teiste graafiliste redaktorite puhul.</small></p> Nagu eelnevast peatükist juba aimata võis, pole veebileht midagi muud, kui üks lihtne tekstifail. Täpselt nagu need failid, millel on <code>.txt</code> laiend, ainult et HTML keelsetel veebilehtedel on <code>.html</code> laiend. Tekstiredaktoriks nimetame aga programmi, millega me saame selliseid tavalisi tekstifaile kirjutada. Igas Windows'iga arvutis on selliseks programmiks '''Notepad'''. '''NB!''' Päris kindlasti ei sobi tekstiredaktorina kasutamiseks MS Word ega OpenOffice Writer või mõni muu sarnane programm. Sellised programmid salvestavad lisaks tekstile faili veel hulga informatsiooni lehekülje paigutuse, teksti suuruse jms kohta, kuid meil on tarvis vaid teksti ilma igasuguste lisanditeta. ===Brauser=== Peale seda, kui oleme veebilehe valmis teinud, on meil tarvis programmi, mille abil seda vaadata. Selleks sobib meile suvaline veebilehitseja: Internet Explorer, Firefox, Opera, Safari või mis iganes meil parajasti käepärast on. Nüüd, kus vahendid on olemas, võime alustada. ==Esimene lehekülg== Avame tekstiredaktori ja kirjutame sinna teksti, mis meie lihtsamast-lihtsamal veebilehel võiks ilutseda. Näiteks nõnda: Minu esimene veebileht. [[Pilt:HTML_Alustame_Notepad_Save_As.png|thumb|Notepad'iga HTML faili salvestamine]] Seejärel salvesta fail, andes talle nime, mille lõpus on ".html", näiteks "esimene.html". Notepadis vali "File" -> "Save As...". * Faili nimeks kirjuta "esimene.html", * faili tüübiks määra "All files", * faili kodeeringuks pane "ANSI" ning kliki "Save". (Salvestamise protsess on näitlikustatud ka juuresoleval pildil.) Kui fail salvestatud, siis ava see oma veebibrauseris, näiteks tehes topeltkliki faili ikoonil või valides brauseri menüüst "File" -> "Open..." ning otsides üles vastava faili. Kui kõik läks õnnelikult, siis avaneb brauseri aknas veebileht, mille sisuks on see tekst, mille sa faili kirjutasid. ==Natuke terminoloogiast== Veebilehel on lühidalt öeldes kaks peamist koostisosa - sisu ja struktuur. Sisu all mõistame materjali, mida soovime lugejale esitada (tekst, pildid, helid), struktuuri all aga selle materjali ülesehitust - lõigud, pealkirjad, tabelid jne. Veebilehe struktuur antakse edasi HTML-i märgendite abil. '''Märgendid''' kirjutatakse "<code>&lt;</code>" (väiksem-kui) ja "<code>&gt;</code>" (suurem-kui) märkide vahele ning kasutatakse tüüpiliselt nõndaviisi: Siin on üks '''&lt;strong&gt;'''eriti tähtis'''&lt;/strong&gt;''' asi - "eriti tähtis" on paksus kirjas. Märgendeid kasutatakse reeglina paarikaupa - märgistatava tekstilõigu alguses ja lõpus. Lõppmärgend erineb algusmärgendist kaldkriipsu poolest märgendi alguses. Seega ülalolevas näites on <code>&lt;strong&gt;</code> algusmärgend ja <code>&lt;/strong&gt;</code> lõpumärgend. Algus ja lõpumärgend koos nende vahel asetseva tekstiga moodustavad '''elemendi'''. Seega eelmises näites on meil <code>strong</code>-element, mis tervikuna on selline: <code>&lt;strong&gt;eriti tähtis&lt;/strong&gt;</code>. Lisaks algus- ja lõpumärgendile kuuluvad HTML-i elementide juurde ka '''atribuudid''' ning nende '''väärtused'''. Näiteks: Siin on üks &lt;strong '''title="vahva kirjeldus"'''&gt;eriti tähtis&lt;/strong&gt; asi. Siin on <code>title</code> on atribuut ning tema väärtuseks on <code>vahva kirjeldus</code>. Nagu näha, siis on atribuut seotud oma väärtusega võrdusmärgi abil. Atribuudi väärtus peab aga alati olema jutumärkide vahel (alternatiivina võib kasutada ka ülakomasid - <code>'</code>). Kuid meie esimesel veebilehel pole kasutatud veel ainsatki märgendit, atribuutidest rääkimata. Selle vea parandame kohe, lisades oma leheküljele iga HTML faili kohustusliku osa - pealkirja. ==Lehekülje pealkiri== [[Pilt:HTML_Alustame_ie.png|thumb|Veebilehe kuvamine MS Internet Explorer'iga - üksjagu iganenud screenshot]] Just pealkiri on see osa, mis on iga veebilehe juures kohustuslik. Kui vaatad brauseri tiitelribale (programmiakna kõige ülemisele ribale, mille paremas otsas on "X" nupp), siis seisab seal tekst "Untitled document". Tõepoolest, brauser lausa kaebab, et sellel lehel puudub pealkiri. Egas siis midagi - lisame oma lehele ka pealkirja. Avame uuesti Notepad'iga oma HTML faili ning lisame selle algusesse kaks märgendit <code><title></code> ja <code></title></code>, ning nende vahele oma pealkirja: <title>Maailma lihtsaim lehekülg</title> Minu esimene veebileht. Kui me oma lehekülje nüüd uuesti brauseris avame, ilutseb tiitelribal uhke tekst "Maailma lihtsaim lehekülg". Nüüd võime lugeda oma lehekülje valminuks. [[Kategooria:Arvutid ja internet]] 7dqd2zsfzynfd8hkbjmmcaka0w7e3am CSS/Sissejuhatus 0 2124 8399 8326 2015-10-03T18:30:06Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki CSS on keel '''kujundamiseks''', peamiselt veebilehekülgede kujundamiseks. Täpsemalt öeldes on tegu keelega, milles kirjeldatakse kujundust. CSS-iga saab muuta teksti või mõne muu elemendi värvust, kuju, tausta, asukohta, käitumist, praktiliselt kõike. CSS võimaldab hoida üksteisest lahus dokumendi struktuuri ja kujunduse. Niiviisi võib kogu kujunduse koondada ühtseks tervikuks, ning piisab vaid ühest väikesest muudatusest CSS-failis, et korraga muutuks suure hulga dokumentide välimus. Lühend CSS tuleneb inglisekeelsest terminist ''Cascading Style Sheets'', mis eesti keelde tõlgituna oleks "kaskaaduvad stiililehed" või "astmelised stiililehed". Tavaliselt räägitakse kas CSS-ist, stiililehtedest või lihtsalt stiilidest. Stiililehtede kasutamist veebilehekülgede kujundamisel soovitab ka W3C (''World Wide Web Consortsium'') - organisatsioon, mille eesmärgiks interneti arendamine ning veebistandardite väljatöötamine. ==CSS-i plussid== Kui sa kahtled, kas CSS on ikka see, mida sa vajad, siis võivad abiks olla järgnevad punktid, mis räägivad CSS-i kasuks. * '''Sisu ja vorm on selgelt eraldatud''' - disainerid ja programmeerijad saavad töötada ilma et nad üksteist oma tööga segaksid. Kogu lehe disaini võib muuta ilma, et läheks tarvis ainsatki muudatust HTML'is või programmitekstis. * '''Väheneb lehekülgede suurus''' - paigutades kogu kujunduse kohta käiva info ühte CSS-i faili, tuleb kasutajal kujundus alla laadida vaid esimesel korral, ülejäänud lehekülgede puhul kasutatakse juba varem allalaetud stiililehte. Brauserid, mis stiile ei näita, ei pea neid üleüldse alla laadima. * '''Suureneb arusaadavus''' - CSS-ist on märksa kergem aru saada kui vastavast HTML-is kirjutatud kujundusest, ühtlasi muutub paremini loetavaks ka HTML, kui sealt on kujunduse info eemaldatud. * '''CSS on tulevik''' - varem või hiljem loobutakse HTML-i kasutamisest lehekülgede kujundamiseks ning minnakse üle puhtalt CSS-i põhistele lahendustele. See protsess on juba alanud. {{Navigatsioon|CSS||Sidumine HTML-iga}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel CSS]] 7fem0ireplzirxbqfjkz8xjec4tgvzj Visual Basic 2005/Sissejuhatus 0 2126 8464 8433 2015-10-03T19:09:28Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ==Sissejuhatus== Selle wikiraamatu eesmärgiks on olla abimaterjaliks algajatele informaatikatudengitele ning teistele Visual Basic programmeerimiskeelt õppida soovijatele. Tutvustatakse põhimõisteid ning tuuakse rohkelt näiteid reaalsete programmeerimisülesannete näol.[[Pilt:Tava.JPG|thumb|right|290px|Esmapilk Graafilisele liidesele]] Visual Basic 2005 a'la VB 8 on objektorienteeritud programmeerimiskeel. Paljud kujutavad ette endale, et klassikaline Basic on ehituselt lihtne, kus koodi on kerge üles ehitada. Arvatakse, et kuigi temaga saab palju teha, on ta tegevusvaldkond piiratud. See kõik ei ole vale, tõepoolest - selles peitub osake tõtt, samas VB 8 ei ole enam klassikaline Basic. Basic on tuntud kui keel, milles on võimalik lahendada ülesandeid ilma laskumata detailidesse selles osas, kuidas süsteem on ehitatud, kuidas andmeid talletatakse, kuidas toimub mälujagamine jne. See iseloomustab ka VB 8, aga lisaga, et see kõik on vajadusel siiski võimalik. Kuna selles keeles on tavaproblemaatika vähendatud miinimumini, saab keskenduda probleemi lahendamisele. See on põhjus miks, leidub tema eelkäijate märgatavalt suures kogumikes koode internetis, miks suurfirmad eelistavad .asp veebilehti, miks ei leidu programmeerijaid, kes sellest keelest pole midagi kuulnud. Ümberlükkamatult omab Basic ühte suurimat aktiivset kasutajate hulka maailmas. Kui kohalikel inimestel meeldib uhkeldada oma oskustega, pole harv näht, kui mainitakse oma inglise keele oskuseks 'fluent', omades mitte lähedalegi sarnaseid oskuseid. Sarnane hooplemine kehtib ka osade Basic programmeerijate seas. Basic on nõnda lihtne, et isegi algaja saaks sellega midagi korda saata ja kui ta on sellega hakkama saanud, peab ta ennast juba programmeerijaks. Tihti leidub juhuseid kus sellega piirdutaksegi, mis jätab mõne teise keele harrastaja neile altkulmu vaatama. Basic sobib hästi algajatele kellel puudub eelnev programmeerimise kogemus, kuid sarnaselt teistele keeltele, peab õppijal olema kannatust tuhnida help-failides ja soov hea lugemuse saavutamiseks, kui on soov saada programmeerimises tõeliselt osavaks. Kuigi Basic laadseid raamatuid võib leida mujaltki, peaks see olema üks esimesi Emakeelseid materjale just Visual Basic 2005 kohta. ==Kuvaripilt== *'''Nimeriba:''' WindowsApplication1 - Microsoft Visual Basic 2005 Express Edition '' *'''Menüüriba:''' ( File | Edit | View | Project | Debug | Data | Tools | Window | Community |Help ) sisaldab grupeeritult erinevaid käske. *'''Nupuriba:''' ehk kiirvalik on valik menüükäskudest, mida saab lisada, eemaldada ja ise luua. *'''Töövahendite kast:''' vasakul asuv aken kus on loetelu objektidest mida saad lisada. *'''Disainimise kast:''' vasakult teine kast, kus saab visuaalse külje üles ehitada. NB: Pildil on näidatud mis juhtub kui asi pange läheb *'''Kaasatud objektide kast:''' Paremal üleval, sisaldab endas kõiki faile mis on projektiga kaasatud. *'''Sätestuse kast''' asub paremal lehe alaosas, valitud objektide andmeid saab sealt muuta *'''Olekuriba''' asub kuvaripildi alaosas, kus andmete sisestamisel, kopeerimisel, salvestamisel jne. ilmub selgitav tekst. Valmisolek on tähistatud "Ready". [[Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005]] omu8pkwshx75dv5pwn8wq3m07vp1gc4 C algajatele/Sissejuhatus 0 2127 7190 7174 2014-03-21T03:36:29Z John Vandenberg 1485 John Vandenberg teisaldas lehekülje [[C：Sissejuhatus]] pealkirja [[C algajatele/Sissejuhatus]] alla: use subpage syntax wikitext text/x-wiki ==Intro== C keeleperekond on Java kõrval üks levinumaid programmeerimiskeeli maailmas. C loodi algselt Bell'i laboratoorses õppeinstituudis. C on üks vanemaid keeli, millest vanemad mis siiani kasutuses on Fortran, Lisp ja Basic. C on avaldanud suurt mõju teiste keelte täiustumisele, sest seal puudusid piirangud. C oli juba tollal võimalik uusi tüüpe defineerida, seega polnud ta limiteeritud võimalustega mis teegid talle olid komplikeerijale lisatud. Erinevalt PL1 mis kasutas ainult protseduure, omas loodud C uut protseduuri erijuhtu, ehk funktsiooni, kus nime kaudu oli võimalik edastada väärtuseparameeter. C uuem vend on C++ mis omab tugevat objektorienteeritud keele tuge. Et keelt õppida, on kõigepealt vaja kahte programmi - üht koodi kirjutamiseks ning teist programmi masinkeelde tõlkimiseks ehk kompileerimiseks. Erinevate operatsioonisüsteemide puhul esinevad erinevused, seega tookski nad eraldi välja: ==Käivitamine Linuxis== Linux on ehitatud C'ga ja omab selle täielikku tuge. Ka on selle instruktsioonid olemas lihtsasti kättesaadavad. Et kirja panna C kood, võib kasutada suvalist tekstiredaktorit, kuid kasutaja mugavust silmas pidades oleks mugav, kui kasutatakse C'le iseloomuliku koodi toneerimist ja liigendamist, üks selliseid programme on Scite. Kui kood on kirja pandud .c laiendvormiga faili, siis selle käivitamiseks tuleb enne ümber kompilleerida. Selleks minna terminalis samasse kausta kus fail asetseb ja kirjutada sisse rida: gcc -o sobiliknimi minukood.c mis tekitab käivitatava faili sobiliknimi sinu kirjutatud koodist minukood.c. See juhtub muidugi, kui koodis ei esinenud vigasid. Nüüd on võimalik käivitada programm sobiliknimi järgnevalt: ./sobiliknimi Veel lisaks kui on vaja midagi C kohta leida, võib alati esitada päringu terminali. Näiteks kui tahate kasutada koosinuse funktsiooni, aga ei tea mis teek tuleks lisada, või mis osa tuleks lisada käivitatava faili loomiseks käsurea lõppu esitage päring: man cos ==Käivitamine Windowsis== Kõige mugavam on algajatele vast [http://www.bloodshed.net/devcpp.html Bloodshed Dev-C++] kasutamine. Sellel on sisseehitatud kompilaator, nii et kui oled koodi ära kirjutanud, valid menüüst "Compile and Run" ja ongi korras. Teine, pea sama mugav variant on [http://chscite.sourceforge.net ChScite] + [http://www.softintegration.com/download/ Ch Standard Edition]. Täpsemad kasutamisjuhised leiad programmide kodulehelt, vähemalt seni kuni neid siia pole kirja pandud. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] l0vzvyu9d4bkd0tqdiygd3t4568w833 C algajatele/kommentaarid 0 2128 7200 7186 2014-03-21T03:37:44Z John Vandenberg 1485 John Vandenberg teisaldas lehekülje [[C：kommentaarid]] pealkirja [[C algajatele/kommentaarid]] alla: use subpage syntax wikitext text/x-wiki ===Kommentaarid=== Lisaks muule on seal näites veel kaks olulist asja: kommentaarid. Programmi algul on kaherealine kommentaar, mille alguses on <tt>/*</tt> ja lõpus <tt>*/</tt>. Mitmerealised kommentaarid on vajalikud ainult suuremat sorti selgitava teksti jaoks, lihtsama, paarisõnalise kommentaari jaoks piisab sinna ette <tt>//</tt> panekust. Need on nö C++ stiilis kommentaarid. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] r3jawhmq3ei6yqmvhavbh3jdi94woao C algajatele/muutujad 0 2129 9137 7194 2017-04-16T06:24:29Z 2001:7D0:83E2:9E80:A9A2:A2D1:8EA8:DE3E /* Muutujad */ wikitext text/x-wiki ==Muutujad== Sammu võrra keerukamaks minnes jõuame muutujateni. Toome kõigepealt näite ja siis selgitame seda: #include <stdio.h> int main() { int muutuja; muutuja = 7; printf("Muutuja v22rtus on %d\n", muutuja); return 0; } Rida <tt>int muutuja;</tt> tähendab muutuja deklareerimist. Sa nö tutvustad programmile, et keegi tuli lisaks. Tulija nimeks on antud juhul <tt>muutuja</tt> ja tüübiks <tt>int</tt>, ehk siis lihtsalt (täisarvuline) number. Muutujatüüpe on veel, aga sellest hiljem. Real <tt>muutuja = 7;</tt> annad sa muutujale väärtuse. Edaspidi teab programm, et kui sa kirjutad muutuja, siis sa mõtled numbrit 7 ning järgmine rida juba teebki seda. Viitab muutujale, ekraanile aga trükitakse <tt>Muutuja v22rtus on 7</tt>. Kusjuures meeletuletuseks, printf() funktsioon toob ekraanile stringi. Ennem ekraanile kuvamist on vaja aga stringi lisada meie muutuja. Selleks lisame stringi sisse muutuja tüübi tähise, mis täisarvulise numberväärtuse puhul on d (või i) ja lisame selle ette %-märgi. Veel on vaja tähistada, kust ta selle vääruse saab. Niisiis lisame stringi järele koma ja paneme muutuja sinna kirja. Nüüd vahetatakse stringis olev jupp "%d" (või "%i") ära muutujale omistatud väärusega. Stringi lõpus olev paomärk <tt>/n<tt> viib kursori järgmisele reale peale stringi ekraanile väljastamist. Veel paomärke: \a hoiatus, genereerib helisignaali<BR> \b backspace, samm tagasi koos kustutamisega<BR> \n new-line, reavahetus<BR> \r carriage return, väljastamisjärje toomine rea algusesse<BR> \t tabulaator<BR> \v vertikaalne tabulaator<BR> \' apostroof<BR> \" jutumärgid stringi sisse<BR> \\ backslash, tagurpidine kaldkriips<BR> Teades eelnevat, kui sooviksime ekraanile kuvada tulemuse: <tt>Muutuja v22rtus on 7, mille ruut on 49</tt>, siis võime printf() funktsiooni rida täiendada järgnevalt. printf("Muutuja v22rtus on %d, mille XOR kahega on %d\n", muutuja, muutuja^2); [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] lzvwm3y1mqudky47b3ndn558qzu9067 C algajatele/tingimuslaused 0 2130 7202 7184 2014-03-21T03:37:58Z John Vandenberg 1485 John Vandenberg teisaldas lehekülje [[C：tingimuslaused]] pealkirja [[C algajatele/tingimuslaused]] alla: use subpage syntax wikitext text/x-wiki ==Tingimused== Programmeerimisel on üldjuhul vaja, et käske täidetaks ainult siis või seni kui mingi tingimus on täidetud. ===If..else=== See programm küsib kasutajalt kahe kuubi küljepikkused, arvutab ja kuvab seejärel suurema kuubi ruumala. Et aru saada kumb küljepikkus suurem on, kasutatakse if..else lauset. #include <stdio.h> #include <math.h> int main() { int a1, a2, kuubi_ruumala; //andmete sisestus printf("Esimese kuubi kyljepikkus? "); scanf("%d", &a1); printf(" Teise kuubi kyljepikkus? "); scanf("%d", &a2); if (a1 > a2) { //kui esimene küljepikkus on suurem kuubi_ruumala = pow(a1, 3); //tõsta a1 kuupi } else { kuubi_ruumala = pow(a2, 3); //muul juhul tõsta a2 kuupi } //väljasta tulemus printf("Suurema kuubi ruumala on %d yhikut\n", kuubi_ruumala); getchar(); return 0; } ===Do..While=== See programm teostab liitmistehteid. Kasutajalt küsitakse mitu liitmistehet on vaja teha, seejärel küsitakse vastav arv kordi liidetavat ning lõpuks väljastatakse vastus. #include <stdio.h> int main() { int i=0, mitu, vahevastus, liidetav; //andmete sisestus printf("Mitu arvu liita kavatsed? "); scanf("%d", &mitu); //tsükkel do { printf("Liidetav? "); scanf("%d", &liidetav); vahevastus = vahevastus + liidetav; ++i; } while (i<mitu); //vastuse väljastamine printf("Vastus on %d\n", vahevastus); getchar(); return 0; } ===While=== Programm teeb põhimõtteliselt sama mis eelmine, aga kasutab <tt>while</tt> ehk järelkontrolliga tsüklit ülesande täitmiseks. #include <stdio.h> int main() { int i=0, mitu, vahevastus, liidetav; //andmete sisestus printf("Mitu arvu liita kavatsed? "); scanf("%d", &mitu); //tsükkel while (i<mitu) { printf("Liidetav? "); scanf("%d", &liidetav); vahevastus = vahevastus + liidetav; ++i; } //vastuse väljastamine printf("Vastus on %d\n", vahevastus); getchar(); return 0; } ===For=== Taaskord sama ülesande pisut erinev lahendus. #include <stdio.h> int main() { int i, mitu, vahevastus, liidetav; //andmete sisestus printf("Mitu arvu liita kavatsed? "); scanf("%d", &mitu); //tsükkel for (i=0; i<mitu; ++i) { printf("Liidetav? "); scanf("%d", &liidetav); vahevastus = vahevastus + liidetav; } //vastuse väljastamine printf("Vastus on %d\n", vahevastus); getchar(); return 0; } [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] 9vgan2a5vcr6va4x8tkjo1sg37jud2m Veebilehtede loomine/Lihtne tekstipõhine lehekülg 0 2135 7044 4485 2013-10-07T04:34:42Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki Peale seda, kui oled [[../Maailma lihtsaim veebileht|eelmises peatükis]] saanud rõõmu tunda oma esimesest veebilehest, soovid kindlasti seda üksjagu täiendada, sest olgem ausad - ühel tublil veebilehel leidub palju rohkem kui lihtsalt tekst "dokumendi sisu" - seal on pealkirjad, lingid, pildid ja muudki, mida me kohe järgnevalt ka vaatame. ==Alustame pealkirjast== HTML-is on kuus erineva taseme pealkirja. Esimese taseme pealkiri on <code>h1</code>, teise taseme oma <code>h2</code> jne kuni kõige madalama taseme pealkirjani <code>h6</code>. Täht "h" tuleneb inglisekeelsest sõnast ''heading'' - pealkiri. Siin on üks suur ja oluline pealkiri: <pre> <h1>Suur ja oluline pealkiri</h1> </pre> ning siin on üks madalama taseme pealkiri: <pre> <h2>Alapealkiri</h2> </pre> ==Lisame teksti== Tekst kirjutatakse reeglina lõikude kaupa. Raamatutes algab uus lõik taandreast, veebis taandridu enamasti ei kasutata ja lõikude vahele jäetakse rea jagu tühja ruumi. Lõiku tähistab element <code>p</code> (''paragraph''). <pre> <p>See on esimene lõik.</p> <p>See on teine, natukene pikem lõik.</p> <p>See on kolmas lõik, mis sisaldab klassikalist teksti: "Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat."</p> </pre> ==Rõhutame olulist== Teksti rõhutamiseks on element <code>em</code> (''emphasis''): <pre> <p>Peeter ja Tanel olid <em>erilised marakratid</em>.</p> </pre> Tugevaks rõhutamiseks on element <code>strong</code> (''strong emphasis''): <pre> <p>Esimese veebilehitseja looja on <strong>Tim Berners Lee</strong>.</p> </pre> [[Kategooria:Arvutid ja internet]] lvof1376x3u01varg6nvz7umt8ls313 Veebilehtede loomine/Lingid - veebi alustala 0 2136 7045 4479 2013-10-07T04:34:45Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki ==Lingime teisi lehekülgi== Lingid on need, mis teevad veebist selle, mis ta on - üheainsa hiirevajutusega võid jõuda teisele poole maailma ning sama kiiresti tagasi. Lingi jaoks on märgend <code>a</code> (''anchor'' - ankur). Lisaks on tarvis määrata, millisele veebilehele me viitame, lisades vastava lehe täieliku aadressi. Näiteks link Tartu Ülikooli lehele: <pre> <p>Eesti suurim kõrgkool on <a href="http://www.ut.ee">Tartu Ülikool</a>.</p> </pre> Linkidega võib viidata ka omaenda veebilehe alamlehekülgedele. Kui teed veel ühe HTML-faili ja salvestad ta samasse kataloogi praegusega, siis võid sellele viidata järgneva lingiga: <pre> <p>Vaata ka minu tehtud <a href="teine.html">teist lehekülge</a>!</p> </pre> Muidugi eeldusel, et teise faili nimi on "teine.html". ==TODO== * Osa teksti saab üle võtta siit: [[HTML:Viited]] [[Kategooria:Arvutid ja internet]] rndh0jusqhgxdia5xt7kc6ha36kkd3o Fail:HTML Pealkirjad.png 6 2195 4582 2006-12-04T16:45:56Z Nene~etwikibooks 1 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 C algajatele/osutaja 0 2196 7196 7182 2014-03-21T03:37:21Z John Vandenberg 1485 John Vandenberg teisaldas lehekülje [[C：osutaja]] pealkirja [[C algajatele/osutaja]] alla: use subpage syntax wikitext text/x-wiki <tt>Osutaja<tt> on mälu aadressile viitav muutuja. Kõigepealt väike näide, siis seletus: ''' #include <stdio.h> int main() { int i, *j; i=12345; j=&i; printf("muutuja i v22rtus on: %d\nosutaja j v22rtus on: %d\n\n", i, *j); char *k="67890", *l; l=&k[0]+2; printf("osutaja k v22rtus on: %s\nosutaja l v22rtus on: %s\n", k, l); return 0; } * <tt>int i, *j;<tt> deklareerib täisarvtüüpi muutuja <tt>i<tt> ning täisarvtüüpi mäluväljale osutava muutuja <tt>*j<tt>.<BR> * <tt>i=12345;<tt> paneb muutuja <tt>i<tt> väärtuseks numbri 12345.<BR> * <tt>j=&i;<tt> paneb osutaja <tt>j<tt> väärtuseks mäluvälja <tt>i<tt> aadressi. Märk <tt>&<tt> annab muutuja või osutaja enda aadressi<BR> * <tt>printf<tt> koos oma argumentidega kuvab ekraanile muutujate <tt>i<tt> ja <tt>j<tt> väärtused. NB! Pane tähele, kuidas on osutaja j funktsiooni printf argumendiks pandud.<BR> * <tt>char *k="67890", *l;<tt> deklareerib osutaja <tt>*k<tt> mille algväärtustab stringiga "67890" ja osutaja <tt>*l<tt> mis viitab <tt>char<tt> tüüpi mäluväljale.<BR> * <tt>l=&k[0]+2;<tt> annab viitajale <tt>l<tt> stringi <tt>k<tt> esimesest tähemärgist 2 märgi võrra edasi asetseva tähemärgi aadressi. Seega saab <tt>l<tt> endale tähemärgi 8 aadressi ning sellega hakkab ta viitama stringile "890", kuna iga string lõppeb stringilõputähisega <tt>\0<tt>.<BR> * <tt>printf<tt> väljastab jällegi osutajate väärtused, kuid siinkohal tuleks jällegi tähelepanu juhtida viitade kasutamise viisile.<BR> * <tt>return 0;<tt> lõpetab programmi töö ja tagastab juhtimisjärje operatsioonisüsteemile ning 0-ga ütleb ta et ühtegi viga programmi töös ei esinenud või et programm lõpetas töö edukalt. Kui <tt>main<tt> funktsioon tagastab mingi nullist erineva numbri, siis see ütleb operatsioonisüsteemile, et programmi töös tekkis viga. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] 4ld8pbj9kuq0c4v2lkwelxr4rtw2slz C algajatele/funktsioonid 0 2197 7198 7180 2014-03-21T03:37:33Z John Vandenberg 1485 John Vandenberg teisaldas lehekülje [[C：funktsioonid]] pealkirja [[C algajatele/funktsioonid]] alla: use subpage syntax wikitext text/x-wiki Kõigepealt üks lihtne näide ning seejärel seletus: #include <stdio.h> int arvuta_pindala(int x, int y); int main() { int a, b, pindala; printf("Sisestage ristkyliku kylgede pikkused (t2isarvud ja tyhik vahele): "); scanf("%i %i", &a, &b); pindala = arvuta_pindala(a, b); printf("Ristkyliku %i * %i pindala on: %i\n", a, b, pindala); return 0; } int arvuta_pindala(int x, int y){ int z; z = x * y; return z; } * <tt>int arvuta_pindala(int x, int y);<tt> - see rida on funktsiooni deklaratsioon. Kõik funktsioonid C-s peavad olema enne <tt>main<tt> funktsiooni deklareeritud. <tt>int<tt> enne <tt>arvuta_pindala<tt>t tähistab funktsiooni väljundtüüpi. Sulgudes on aga sisendargumentide tüübid ja muutujad. * <tt>pindala = arvuta_pindala(a, b);<tt> - siin kutsume välja funktsiooni <tt>arvuta_pindala<tt> andes talle argumentideks ristküliku külgede pikkused <tt>a<tt> ja <tt>b<tt>. Funktsioon arvutab ja tagastab ristküliku pindala. Järgmiseks funktsioon ise: int arvuta_pindala(int x, int y){ int z; z = x * y; return z; } * Funktsioon algab sama moodi nagu oli tema deklaratsioon, kuid ei lõppe semikooloniga vaid algab ja lõppeb { ja } märkidega nagu main funktsioongi. * Funktsioon kasutab lisamuutujat <tt>z<tt>, salvestamaks ristküliku pindala. * <tt>return z;<tt> tagastab funktsiooni tehte tulemuse, mis annab <tt>main<tt> funktisoonis väärtuse muutujale <tt>pindala<tt>. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] m35of0li7sfsxnv6w1g83736s4i32os Html 0 2198 4593 2007-01-25T19:04:16Z Da3rX 33 Redirecting to [[HTML]] wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[HTML]] nlqbt92k4slz3z9aregw49317fens27 Mall:V 10 2200 5769 5748 2008-09-03T18:50:57Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki <span style="color: #{{#switch:{{{1|s}}}| #default={{{1}}}| m=000000| v=FFFFFF| r=008000| p=880000| k=FFFF00| hr=00FF00| hs=00FFFF| ro=FF00FF| p=FF0000| s=0000FF| l=800080| h=808080| sr=008080 }};">{{{2|?}}}</span> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 517l5j1xvdudy9pu10bwnlurr9bep7r Igapäeva-tüpograafia 0 2201 7886 5803 2015-06-24T07:26:32Z Jäälind 1590 Kuna on vähe infot, viidud kogu juhend ühe artikli alla wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst=Tekstiõpetuse juhend |Sisukord=<b>[[Igapäeva-tüpograafia]]:</b> Fondid / shriftid / kirjastiilid • Lõigud ja muud tekstiblokid • Side-, mõtte- ja muud kriipsud{{Staadium lühidalt|25%|24. juuni 2015}} • Jutumärgid ja ülakomad{{Staadium lühidalt|25%|24. juuni 2015}} }} '''Tüpograafia''' ehk (trüki)tekstikunst tegeleb tähtede ja tekstiga – erinevate tähekujude disainimisega, teksti paigutamisega, joondamisega ja palju muu sinna juurde kuuluvaga, pea-eesmärgiga muuta tekst paremini loetavaks ja esteetiliselt nauditavamaks. '''Igapäeva-tüpograafia''' all mõistame aga sedasorti tüpograafiat, mida igaüks meist võiks oma igapäevaselt kirjutatavas tekstis arvesse võtta. Kui varasematel aegadel polnud tavakodanikul suurt mingit asja trükitud tekstide maale, siis nüüdseks on juba pikemat aega iga kodaniku käsutuses tüpograafiliselt küllaltki võimekas tehnoloogia – arvuti. Kuid suuremad võimalused tähendavad ka suuremat vastutust. Vastutust vähemasti igapäevastest elementaarsetest tüpograafilistest reeglitest kinni pidamise osas. Just seda elementaarsete oskuste lünka üritabki täita käesolev õpetus. ==Side-, mõtte- ja muud kriipsud== Tekstis kasutatakse sõnade vahel peamiselt kahte liiki jooni: sidekriips ja mõttekriips. Lisaks on veel numbrite juures kasutatav miinusmärk. Arvutiklaviatuurilt leiame aga vaid sidekriipsu. ==Jutumärgid ja ülakomad== Eesti keeles kasutatavad jutumärgid soovitatava eelistuse järjekorras: * „…“ – Saksapärased jutumärgid. * «…» – Prantsuspärased jutumärgid. * “…” – Inglisepärased jutumärgid. * "…" – kirjutusmasina stiilis jutumärgid; tegelikult tollimärgid. ==Välislingid== * [http://lemill.net/content/tupograafia/view LeMill – Tüpograafia] * [http://www.cirkus.ee/typo Digitaalne tüpograafia – Heiko Unt] * [http://en.wikipedia.org/wiki/Quotation_mark%2C_non-English_usage Jutumärkide kasutus mitmetes erinevates keeltes] [[Kategooria:Tüpograafia]] 8gsfua51z35y6fvlzp720mqjmgj29yi Maavälised olendid 0 2207 4689 4684 2007-05-04T19:12:17Z Nene~etwikibooks 1 Redirecting to [[Maaväline elu]] wikitext text/x-wiki #redirect [[Maaväline elu]] bm3ud15regsg7n9td884fj4wxyz29v7 Maaväline elu 0 2208 18221 8049 2021-03-03T11:37:06Z Ehitaja 2119 wikitext text/x-wiki __NOTOC__ {{+}} {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst=See raamat jutustab lühidalt maaväliste olendite otsimisest. |Sisukord=<b>[[Maaväline elu]]:</b> [[#Sissejuhatus|Sissejuhatus]] • [[#Ajalooline taust|Ajalooline taust]] • [[#Drake valem|Drake valem]] • [[#SETI otsingud|SETI otsingud]] • [[#Inimese saadetud sõnumid|Inimese saadetud sõnumid]] • [[#Fermi paradoks|Fermi paradoks]] • [[#Uued planeedid|Uued planeedid]] • [[#Otsingud meie endi päikesesüsteemist|Otsingud meie endi päikesesüsteemist]] • [[#Teisi otsingusuundi|Teisi otsingusuundi]] • [[#Äkki meil on juba olnud kontakte maaväliste olenditega?|Äkki meil on juba olnud kontakte maaväliste olenditega?]] • [[#Antud temaatika massikultuuris|Antud temaatika massikultuuris]] • [[#Elu ja tema vormid|Elu ja tema vormid]] • [[#Kokkuvõte|Kokkuvõte]] }} ==Sissejuhatus== Läbi aegade on inimene otsinud oma elu mõtet, saamaks aru, mis on tema ülesanne, roll ja suhe maailmaga. Selle küsimusega on tihedalt seotud ka maavälise elu otsing. Just see seos on taganud teemale suure populaarsuse, kui see ühiskonnas taas pinnale on kerkinud. Praegu on üks sellistest hetkedest. Teadlased arvavad nüüdseks, et elu leidmine kusagil mujal meie universumis on vägagi tõenäoline &mdash; me ei ole üksi. Sellisele järeldusele jõudmiseks on peamiselt kaasa aidanud maailmapildi areng, mis on pannud meid ühele miljarditest võimalikest planeetidest, pöörlema ühele tavalisele tähesüsteemile, mis paikneb ühes tüüpilises galaktikas, mille sarnaseid on miljardeid. Ning kuigi me hetkel veel ei tea üheksat osa kümnest universumis, siis teadaolev on suures plaanis kõikjal ühesuguse koostise ja jaotusega. Suurim hüpe universumi suuruse mõistmises toimus alles 1925. aastal, kui Edwin Hubble tõestas, et mõned arvatud udukogud meie galaktikas on tegelikult hoopis teised kauged galaktikad. Seega tekibki hetkel pigem küsimus, kuidas on võimalik, et mujal ei oleks samamoodi elu arenenud, kui me nõnda tüüpilised oleme ja „ürgsuppe“, kus õiged osakesed kokku sattuda saaks, on palju. Arusaamine maailmast pole aga loomulikult alati selline olnud. ==Ajalooline taust== Loodusrahvad ja muistsed tsivilisatsioonid ei arutlenud antud teemal või kadusid inimestega võrreldavate, kuid eri maailmadest pärinevad olendid mahuka ja mitmekihilise üleloomulike jumalate, deemonite, maailmaloojate, hingede ja muude olendite vahele. Nii mitmelgi sellisel olendil või tema tegude kirjeldustes tundub olevat iseloomulikke jooni just maavälistele mõistuslikele olenditele, mis on viinud mitmesuguste antiikastronautide ja „vanemate“ rassi teooriate tekkele. Lihtsamaid maaväliseid organisme poleks nad olnudki võimelised eristama, nende jaoks oli nende enda maailm täis tundmatut. Seletati pigem ellujäämiseks vajalikku ja argipäevast kui sügavaid abstraktseid konstruktsioone. Nende hinnang loomislugudes inimeste maa-ala suurusele oli tibatilluke võrreldes hetke lõputu universumiga. Sellest võib järeldada, et palju kokkupuuteid teiste suurte hõimude või rahvastega polnud, muidu poleks nad sellele maalapile, mis tavaliselt pakuti Maa suuruseks, mahtunud. Samuti jäi see vahest väikeseks teise algega inimestesarnaste olendite loomiseks. Maailmapildist kinnihoidmise tõttu ei otsitud maavälist elu. Kreeka esiletõusmise ajal muutus, kui ilmusid Thales ja atomistid, kes arvasid, et lõputus universumis peab leiduma ka lõputu hulk eluga täidetud maailmasid. Need mõtted jäid varju pärast Aristotelese maailmakäsitluse avaldamist, kus maa oli keskel ja kuu taga algas algaine eeter, milles ei saanud enam midagi eksisteerida. 1214. aastal väitis Pariisi piiskop Étienne Tempier Jumala kõikvõimsuse kaitseks, et Jumal võinuks luua siiski mitu maailma, aga ta ei teinud nii. 15. sajandil arvas kardinal Nicholas Cusa, et Päikesel ja Kuul on elanikud varsti. Teleskoobi leiutamise järel hakkasid laiemalt levima teooriad elanike olemasolust päikesesüsteemi teistel kehadel ja kosmilisest pluralismist. Nendel teemadel arutlesid ka selleaegsed suurkujud, näiteks Imanuel Kant, Benjamin Fraklin ja Henry More, kes kõik uskusid maavälistesse olenditesse. Vaatlused teleskoopidega tundusid andvat mitmesuguseid märke elutegevusest teistel taevakehadel. Näiteks 1822. aastal arvas Franz von Gruithuisen nägevat kuul põllumajanduse jälgi, samuti Veenusel tulesid, mida pidas metsapõletamiseks. 1877 aastal nägi Giovanni Schiaparelli optilist illusiooni, mida pidas Marsi kanaliteks ning muutuvaid täppe nendes põllupidamiseks. See tõi kaasa mitmekümne aasta pikkuse laialdase uskumise elusse Marsil. Ka 1920. aastate Eesti kooliraamatutes oli kirjas, et Marsi piirkondade muutused on põhjustatud sealse taimkatte vahetumisest. Suuremad teleskoobid ja lõpuks kosmosereisid lükkasid selle teooria ümber, kuid 1938. aasta ameeriklaste sügavat uskumist maavälistesse olenditesse näitab kindlalt kuulus paanika, mis järgnes, kui uudissaate vormis edastati H. G. Wellsi „Maailmade sõda“, mis rääkis vaenulike marslaste maandumisest maale. Budismis olid juba algselt hingede maad teistel taevakehadel. Judaismi pühakiri Talmut ütleb, et on vähemalt veel 18000 teist maad. Küsimusele, kas need on samasugused või hingelised, pole aga vastust. Selle põhjal arvab aga keskaegne kirjutis „Sefer HaB’rit”, et eksisteerivad küll maavälised olendid, aga nad erinevad samapalju meist nagu vee ja maismaa loomad omavahel ning et neil ei ole ka vaba tahet. Islami Koraan räägib Jumalast kui maailmade valitsejast, kes on loonud maa ja taevad ning mõlemasse elusolendeid paigutanud. Samuti ütleb, kui Jumal tahab võib ta nad kõik kokku tuua, mida võib võtta kui kontakti asumist. ==Drake valem== Maaväliste tsivilisatsioonide arvu teoreetiliseks hindamiseks kasutatakse Drake’i võrrandit. Frank Drake oli ka esimene, kes püüdis 1960 aastal lähimatelt tähtedelt raadiosignaale vastu võtta, asutades hiljem ka SETI. Päikesesüsteemi enda planeete oldi aga uuritud juba kohe peale raadioaparaatide ilmumist. Siis paluti häirevabaks vastuvõtuks kõigil raadioaparatuur välja lülitada. Drake võrrand ise koosneb, aga 7-st liikmest, mille korrutamise tulemuseks oleks tsivilisatsioonide arv meie galaktikas, kellega on võimalik ühenduse loomine. Liikmed on: # tähede arv, mis tekivad aasta jooksul meie galaktikas, # protsent neist millel on planeedid, # keskmine planeetide arv päikesesüsteemides, mis võimaldavad elu teket, # protsent neist, kus ka tegelikult tekkib elu, # protsent eelnevast, mis jõuavad intelligentse eluni, # protsent eelnevast, kes tahavad ja on võimelised kommunikatsiooniks, # arvatav eluaeg sellisel tsivilisatsioonidel kauaks ollakse võimelised tähesüsteemide vaheliseks kommunikatsiooniks. See on koosneb seega väga raskesti paikapandavatest tundmatute jadast, mille eri liikmete kasutust on kritiseeritud. Seega on tulemused kõikunud tänapäevasest 0,0000001-st, Drake enda arvestatud 50-st kuni 5000-ni. ==Seti otsingud== Ebakindla teooria kõrval asuti aga juba 1961. aastal tegelema praktilise töö SETI-ga, mis koondab mitmeid erinevaid üritusi leida kosmosest tulevaid raadiosignaale, mida saaks tõlgendada intelligentsete olendite saadetuks. Tuntum neist on SETI@home, mis kasutab üle interneti miljonite projektiga liitunud arvutite töötlemisressursi leidmaks tõendeid võimalikest raadioülekannetest, signaalidest mida Puerto Ricas asuv Arecibo raadioteleskoop on püüdnud. See suudab teava katta 30% ulatuses ning seti projektide tüüpilisest 1 – 10 GHz-sest 9 miljardi kanali suurusest otsimisvahemikust, katab see ainult nö veeaugu 1420 – 1720 MHz, mis vastab vesiniku aatomi ja hüdroksüüli (OH) molekuli väljastatavale raadiolainetele. Seti pole siiamaani leidnud mitte ühtegi tõendit intelligentsete raadioülekannete olemasolust kosmoses, kuid loomulikult on mõeldud mismoodi esimese kontakti korral tegutseda. Kõigepealt kontrollitakse laiapõhjalise komitee poolt üle, et see pole eksitus ja siis avaldab ÜRO peasekretär selle kogu maailmale. Kuivõrd kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon on meie raadio signaalide emiteerimist niikuinii märganud, siis vastatakse hetkel veel kokkulepimata tekstiga, mis tutvustab meid kui inimkonda tervikuna. ==Inimese saadetud sõnumid== Areciboga saadeti 1974-ndal aastal teele ka esimene spetsiaalne sõnum päikesesüsteemivälistele olenditele. See koosnes 0 ja 1-lisest koodist, mis universaalset matemaatikat kasutades annab kokku pildi, kus on sümboliteks taaskord universaalsed füüsika/keemia/geomeetria kujutised mõndadest universumi algtõdedest ning meie asukohta ja meid iseloomustavad suurused. Samas on levivad ka kõik meie poolt toodetud raadiosignaalid kosmosesse, nii et tegelikult on inimkond aktiivne olnud raadiolainete levialas pea sada aastat ja vastavalt siis kattes ligikaudu saja valgusaastase raadiusega sfääri. Enne raadioaparatuuri leiutamist on üritatud kontakti võtta, eelkõige meie planeedisüsteemi siseselt, kus varasemal ajal arvati nähtavat elutegevuse jälgi, valgussignaalide ja maapinnale joonistatu või pinnamoodustiste kaudu. Ka neljal kosmosesondil, mis kõik on praeguseks meie päikesesüsteemist väljunud, on Arecipo sõnumi ülesehituse põhimõtetega sarnanev sõnum maavälistele olenditele. Kahel Pioneeril on alumiiniumist plaat joonistega ning Voyageridel gramafooniplaadi moodi kasutatav kuldplaat, kust loeb nõnda välja eri keeltes tervitusi, muusikat ja pilte maailmast. Sondid püüdlevad erinevate lähimate tähtede poole,millest ikka veel 1,7 valgusaasta kaugusele lõpuks jäädes kulub neil umbes 40000 aastat. Kui hetkel kasutatakse staatilisi sõnumeid, siis tulevikus hakatakse arvatavasti kasutama algoritmilisi lahendusi, kus matemaatika ja loogika elementide peale on ülesehitatud arvutiprogrammi meenutav interaktiivne sõnum, kust saab saaja seda jooksutades enda küsimustele vastuseid ja tagasisidet viisil nagu inimene seda annaks, ilma piki aastaid ootamata, mis iga ühendusseannsi vahele kulub tähtedevahelisel signaaliedastusel. Üles on kerkinud, aga kahtlused kas sõnumid tundmatutele eluvormidele on ikka ohutud, sest ei saa kuidagimoodi kindel olla, et kõikvõimalikud vastuvõtjad oleks heatahtlikud ega ole ka võimalik kindlustada, et isegi heatahtliku tsivilisatsiooniga kontakt ei too endaga kaasa tõsiseid tagasilööke. ==Fermi paradoks== Vastuolu võimaliku suure arvu potentsiaalsete tsivilisatsioonide olemasolu ja täieliku tõendite puudumise vahel nende olemasolust on viinud Fermi paradoksi sõnastamiseni. See küsib lihtsamas versioonis, et kus nad siis ometigi on? On kaks võimalust, kas neid ole olegi vastupidiselt arvatule või on, aga me ei saa nendega ühendust eri põhjustel. Esimesel juhul on võimalik, et intelligente elu hävitab enda, teised või teeb seda varasel arengu etapil mõni looduskatastroof. Samuti on ka võimalik, et universumis toimuvad sagedased gamma-kiirgus puhangud steriliseerivad regulaarselt suure osa universumist. On viidatud ka sellele, et elu tekkeni maal viinud tingimused võivad olla väga haruldased, sest see nõuab väga täpseid tingimusi või suurt juhust, et nõnda keeruline struktuur molekulidest kokku saab, mis suudab end taastoota. Kui nad on olemas, siis nad ei pruugi ju lihtsalt tahta ühendust võtta või on meie otsingutes vigu. Näiteks ei otsi raadiosignaale piisavalt põhjalikult, hetkel otsitakse ainult lihtsaid selgeid korrapärasid, aga nad võivad kasutada tihedat signaali pakkimist. Samuti jälgitakse hetkel põhiliselt päikesesarnaseid tähti, nad võivad aga just mujal olla. SETI aga ei olegi oma tänase vastuvõtuvarustusega, mis küll parim maailmas, võimeline näiteks meie võrdse arengutasemega tsivilisatsioonide signaale, näiteks meie enda televisiooni, vastu võtma rohkem kui 0,3 valgusaasta kauguselt, loodetakse tugevatele ja/või kindlalt suunatud signaalidele peale, mida edastaks mõni selgelt kõrgemalt arenenud tsivilisatsioon. Nende jaoks võib, aga raadiolainete kasutamine olla mööduv vaheetapp arengus ja tunduda sama hea kommunikatsioonivahendina nagu indiaanlaste suitsusignaalid praegusel ajal. Meie endigi tehnika liigub järjest kõrgema sageduse ja laiema spektri peale, mille leviala on väiksem, mille tõttu on ka meid raskem märgata, kui analoogtelevisooni ajastul. Arvatakse ka, et just meie väikse arenguastme tõttu ei kaasata meid suurte kõrg-kosmosetsivilisatsioonide ühendusse. Samamoodi nagu inimene ei suhtle eriti sipelgatega. Või hoitakse meid tahtlikult loomaaia looma taoliselt isoleeritult. Kuid suuremal arengutasemel võime ka meie lõpuks võib-olla tõdeda nagu teisedki tsivilisatsioonid, et erinevatest kohtadest pärit olendid võivad liiga erinevate, et suhtlusel oleks mõtet või et eri tsivilisatsioonid on universumis liialt suurte vahedega ruumis ja/või ajas, otsustav väike tsivilisatsiooni keskmine eluiga, kui valguskiirus on tõesti piirkiiruseks. ==Uued planeedid== Pidevalt uusi poolt-argumente elu tekke võimalusele mujal, lisandub astronoomia uusimalt leiualalt, päikesesüsteemi väliste planeetide otsingult. Esimesed kinnitust leidnud planeedileiud tehti 1988/89 aastal, hetkel on neid leitud aga juba üle 227-e. Enamik küll on Jupiteri sarnased gaasihiiglased, mida on kergem leida tänu enim kasutatavale meetodile, tähe positsiooni muutusele, mis on põhjustatud planeetide gravitatsioonist pöörlemisel. Leidude sekka mahub see-eest igasuguseid planeete: 12,5 miljardi aasta vanuseid, atmosfääriga, maasarnaste parameetritega, 10 tunniga ümber päikese pöörlevaid ligi 1600-kraadise temperatuuriga, räni ja hapnikku välja purskavaid surevaid hiidplaneete kui ka mitme planeediga tähesüsteeme. Selle aasta (2007) 21-sel veebruaril jälgiti esmakordselt planeeti otse, läbi spektrianalüüsi. See võib kunagi kaasa aidata maavälise elu otsingutele, sest organismid mõjutavad oma elutegevusega atmosfääri koostist. Lähim leitud planeet asub maast 10,4 valgusaasta kaugusel. Leidude seas on ka mõni planeedi massiga moodustis, mis ei ole ühenduses ühegi tähega ja mis paikneb tähtedevahelises ruumis. Inglise keeles Planemos-el võib ka endal olla planeete, kuid ta sees erinevalt tähest ei toimu tuumareaktsioone. Kuivõrd valgust tüüpiliselt eriti sinna süsteemi ei saabu, siis ei teki seal ka suure tõenäosusega elu. ==Otsingud meie endi päikesesüsteemist== Kuid elu mikroorganismide tasemel otsitakse kümnete miljardite kroonide eest ka meie endi planeedisüsteemist edasi. Erinevalt 19. sajandist enam laiemalt intelligentset elu siit ei arvata leitavat. Maapealsetest väga vaenulikest tingimustest leitud erinevad organismid panevad oletama, et on tarvis ainult süsinikpõhist orgaanilist keemiat, vett ja energia allikat ja elu võib tekkida. Marss on sarnaseim planeet maale, mis tänu oma väiksemale suurusele võis jahtuda kiiremini ja võimaldada isegi varem elu kui maa. Kui varajane Marss võis olla samuti vesine planeet, siis hetkel on maapind seal kuiv ja külm. Kuid maapinna all võib leiduda oaase elule, sest seal on samalaadsed tingimused kui Antarktikas, kus kivide sees ja jääga kaetud järvekestest on leitud elu. Jupiteri kuu Euroopa on kaetud jääga, samuti on seal kindlalt süsinikku. Küsimus on ainult, kas kuu sisemus on kuum või mitte, sest paksust jääkorrast ei tule piisavalt päikesevalgust läbi, et käivitada keemilisi protsesse. Sarnaste omadustega kuusid on päiksesüsteemis mõni veel (Callisto, Ganymede jne). Saturni kuu Titaan on ainult poole väiksem Marsist. Seal on paks atmosfäär, mis meenutab maad 4 miljardit aastat tagasi, ennem kui taimed hakkasid hapnikku tootma. Nagu ikka saadakse sellistest „ajamasinastest“ teadmisi ka iseenda ja maa arengu kohta, samuti nagu ka võib-olla kunagi maavälist elu uurides. Komeedid võivad oma sisemuses peita elu, sest tõenäoliselt on just nemad ka need, kes on planeete orgaanilise materjaliga nagu süsinik varustanud. Orgaanilist materjali, praeguseks kuni 13 aatomilises struktuuris, on leitud ka tähtedevahelistes gaasipilvedes. ==Teisi otsingusuundi== Üheks tõenäoliseks viisiks tähtedevaheliseks kommunikatsiooniks on veel laserühendused. Nende suur eelis seisneb selles, et need ei haju tähtedevahelistes tolmupilvedes, negatiivsele poolele läheb aga, et need peavad olema täpselt suunatud ning ka sagedusala on väike, nii et neid on raske leida. Kui selline kiir on meile samas otse suunatud, siis võib ta tunduda kuni tuhandeid korda heledamana kui mõni täht taevas. Seti raames on mõnevõrra ka alates 1980-ndatest selliseid signaale otsitud, kuid vähe ja tulemusteta. Uute projektidega selle eest aga tegeletakse ja soovitakse terve taevas läbi uurida. On otsitud ka gamma-kiirguse pikki jälgi, mida peaks maha jätma tuumaenergiat kasutavad kosmosesõidukid. 1983 otsiti kõik tähed 20 valgusaasta raadiuses läbi, et leida triitiumi jälgi, mis on sagedusega 1516 MHz nö „vee-augu keskel“ ja mis on võimalik kõrvalprodukt maaväliste olendite tuumareaktsioonidest. Sõidukeid, mis on tulnud otsima elu on ka otse otsitud maa ja kuu orbiitidelt. On arvutatud, et kui sõiduaeg pole tähtis, on see energiat säästvam, kui elekromagneetiliste lainete saatmine. Samuti nagu algoritmiline raadiosõnum, on ka sellel viisil eelis, et tänu hilisemale väiksemale vahemaale, saab sellise kosmosesondi tehisintelligents kiiremini suheleda ja edastada kogu informatsiooni, mida selle teinud olend tahab. Sond võib olla ka ise-paljunev, tehes oma koopiaid teiste taevakehade materjalist ja ta suudab leida ka vähearenenud elu, kes ei suuda tähtede tähtedevahelist kommunikatsiooni teostada. Selline sond võiks isegi ainult 10%-sel valguskiirusel lennates, mida teoreetilised meetodid pakuvad, terve Linnutee galaktika läbi uurida ainult poole miljoni aastaga. Päikesepurjedega, heelium-3 või antiaine mootoriga suured mitmekümne tuhandelise elanikkonnaga põlvkondade viisi reisivad kosmoselaevad võivad terve meie galaktika 200-300 miljardit tähesüsteemi asustada 5 kuni 50 miljoni aastaga, kui lõpuks saavutatakse ligikaudu 10 korda suurem arengutase kui praegu ja on kasutada juba terve meie planeedisüsteemi varud. Fermi tuletas oma paradoksi just tänu viimasele arutelule, sest võrreldes tähe keskmise elueaga on terve galaktika koloniseerimiseks kuluv aeg väike ning galaktikas leidub palju meie tähesüsteemist mitu korda vanemaid tähti. ==Äkki meil on juba olnud kontakte maaväliste olenditega?== On muidugi ka neid, kes arvavad, et meil on olnud juba kontakte maaväliste olenditega. Arvatakse nägevat teistel planeetidel ja kuudel erinevaid ülisuuri struktuure, nagu Marsi nägu, püramiidid, hammasratast kuul, saturni kuul Iapetusel suurt müüri jne. Antiik-astronautide teooriad otsivad kosmosekülaliste kirjeldusi vanadest kirjalikest allikatest, kunstitöödest ja arheoloogiast. Näiteks üritatakse leida vastust, kas püramiide, lihavõtte saare kujusid, bagdadi nö patarei jne olid ikka võimelised selleaegsed inimesed ilmavahelesegamata ise ehitama. Samuti analüüsitakse tekste, näiteks vana testamenti, kus jumal tõuseb müra ja suitsu saatel metallsfääri sees õhku või siis India tekste, kus toimuvad õhulahingud, kus kasutatakse pomme ja muud. Arvatakse ka, et maavälised olendid, ufode ja humanoidide näol külastavad ka hetkel aktiivselt maakera ning toimetavad siin. Jälgivad, röövivad inimesi ja teevad nendega katseid, röövivad lehmi või üldse on okupeerinud juba maa ja valitsevad seda, lihtsalt teatud ringkonnad lihtsalt varjavad seda. Samuti kahtlustatakse viljaringe nende sõnumina, nagu näiteks ilmus ka Arecipo sõnumile vastus ühe sellise näol. Kõike eelnenut loetakse teadlaste ringkondades, aga pseudoteadusteks. ==Antud temaatika massikultuuris== Loomulikult on maaväliste olendite temaatika saanud suureks osaks tänapäeva massikultuurist. Inimeste arv, kes usuvad nende olemasolusse on ju nõnda suur. Tulnukaid kujutatakse seal tavaliselt kas selgelt vaenulikuna meie suhtes, kes püüavad meid hävitada või orjastada, maakera koloniseerimiseks või ressurside kasutamiseks (X-files, Alieni filmid, Independence day jne) või siis mittesekkuvate, omaette olema olenditena (E.T., ALF, Kolmas kivi päikeselt jne). Selgelt vähemuses on Superman-i või Doctor Who sarnased olendid, kes abistaks meid meie praeguse arengutaseme juures igapäevaasjades. Kaugele tulevikku vaatavad teosed kujutavad meid universumis reisivate vaatlejatena, kelle suhe on tavaliselt neutraalne teiste olenditega, esineb ka mõnevõrra vaenlasi, selgeid sõpru on neist kahest aga märksa vähem. ==Elu ja tema vormid== Keda siis üldse üritatakse leida? Elu tunnused on vaidlusalune teema, aga üldjuhul on need: # organismil on keemiliselt püsiv sisekeskkond, # organism kasutab energiat,mida saab muutes aineid, # organism kasvab, # kohastub keskkonnaga, # reageerib stiimulile, # paljuneb. Ei pea olema suure fantaasiaga, et kujutada ette maavälist organismi, kes nendele tingimustele ei vasta. Sarnaselt otsitakse ka eelkõige elu, mis sarnaneb meie omaga, on süsiniku-vesi põhine ja maaga sarnastes tingimustes arenenud, ehk mis on teatud kaugusel tähest ja maa liiki planeedil, kus saab olla vedelat vett. Arvatakse, et ka räni(mis võimaldaks kõrgemat temperatuuri taluvust,päiksele lähemal olekut) või lämmastik-fosfori põhjal oleks saanud elu areneda. Kuid vee või süsiniku asemel võib olla ka ammoniaak, mis võimaldaks külmemates tingimustes elu, nagu Saturni Titanil. Ehk võimalik elutsoon on suuresti teadmata ning spekulatiivne ja võib vabalt tegelikult terve universumi enda alla hõlmata. Eriti arvestades, et elu kandjatena kaalutakse veel paljusid keemilisi ühendeid, kui võib eksteerida ka väga erinevaid eksootilisi eluvorme nagu tähtedevaheliste tolmupilvede organiseeritud elu või nukleonelu ning tehiselu. Välimus ja olemus võivad neil samasuures ulatuses kõikuda nagu algained. Arvatakse siiski, et mõni tunnus on neil korduvam, näiteks lennuvõime, fotosüntees, nägemine või jäsemed, ehk asjad mis on maal eri teid pidi korduvalt väljaarenenud. ==Kokkuvõte== Uusimad teadusavastused suurendavad maavälise elu olemasolu võimalikkuse tõenäosust, selletõttu on ka teadlaskond kaldumas kosmose pluralismi idee poole. Pidevalt kerkib uusi projekte, mis peaks parandama senist suurte aukudega otsimist. Tehnika kiire areng võimaldab järjest kiiremalt ja täpsemalt elu märke otsida. Antud suund on elujõulise ja positiivse suhtumisega, kas ja millal tuleb üks suurim uudis inimese ajaloos näitab täiesti teadmatus kauguses tulevik. [[Kategooria:Maaväline elu| Maaväline elu]] mihw71302tgh9hzwdu7g2p836fwl3v5 Programmeerimiskeel C 0 2242 8317 6118 2015-10-02T16:43:19Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Infotehnoloogia}} <div style="text-align: center;"> ''Vikiraamatud esitlevad:''<br /><big><big><big>'''Programmeerimiskeel C'''</big></big></big> '''[[Programmeerimiskeel C/Sisukord|Sisukord]]''' </div> __NOTOC__ <!--{{SideBox|If you have questions related to C, ask at the [[/Q&A/]]. }} {{Print version}} --> {{Kasutaja:M2s17/seis}} {{:Programmeerimiskeel C/Sisukord}} [[en:Programming:C]] [[de:C-Programmierung]] [[es:Programación en C]] [[fr:Programmation C]] [[gl:Programación en C]] [[it:Linguaggio C]] [[he:שפת C]] [[nl:Programmeren in C]] [[ja:C言語]] [[pl:C]] [[pt:Programar em C]] [[fi:C]] [[sv:Programmering i ANSI-C]] kzu32ona6ktfoy1a5ku3hg5c4k55wxn Programmeerimiskeel C/Sisukord 0 2243 13156 8784 2018-06-06T12:26:53Z CommonsDelinker 47 Replacing Crystal_Clear_app_my_documents.png with [[File:Crystal_Project_My_documents.png]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:Duplicate|Duplicate]]: Exact or scaled-down duplicate: [[:c::File:Crystal Project My documents.pn wikitext text/x-wiki = [[C algajatele]] = ==Sisuülevaade== ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Eesmärk|Eesmärk]]=== Eesmärk, vajadus, sisu ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|2}} [[Programmeerimiskeel C/Kompileerimine|Kompileerimine]]=== Tähendus, selle osad ja kompileerimine kompilaatoritega: GCC, Bloodshed Dev C++, Visual C++ 2005 Express ==={{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Stiil|Struktuur ja stiil]]=== Seletus, liigendamine, reavahed, kommentaarid, nimede valik, viited ==Sisu== ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Keelereeglid|Põhilised keelereeglid]]=== keelereeglid, koodi ülesehitus, funktsiooni ülesehitus ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Seletus|Muutujad, -klassifikatsioon, -mälu]]=== muutujad ja nende jaotus/iseloomustus ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Muutujad|Muutujate deklareerimine]]=== muutujate deklareerimine, väärtustamine, nimede keelereeglid ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Operaatorid|Operaatorite tabel]]=== operaatorite kirjeldus ja näited risttabelis ==={{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/IO|Standartne sisend-väljund]]=== funktsioonid, nende kasutamise kirjeldus ja eriatribuudid ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Keelestruktuurid|Põhilised keelestruktuurid]]=== tsüklid ehk silmused, voo jaotusvalik(ud), voo suunamine ja valikuline väärtustamine ==={{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Massiivid|Massiivid]]=== staatiline massiiv, deklareerimine, väärtustamine, stringid ==={{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Viidad|Viidad]]=== Mis on, põhilised kasutusalad ==={{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Harjutused|Harjutused]]=== Sissejuhatus, muutujad = C edasijõudnule = {{:Algoritmid ja andmestruktuurid - programmeerimiskeel C/Sisukord}} = C Välislingid ja viited = ===[[Image:Crystal Clear app kpackage.png|32px]] '''Tarkvara:'''=== :[en][http://www.bloodshed.net/devcpp.html Bloodshed Dev-C/C++ kompilaator] :[en][http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/downloads/default.aspx Visual C/C++ 2005 Express (tasuta väljalase) internetipõhine installerimine] :[en][http://msdn.microsoft.com/vstudio/express/downloads/default.aspx Visual C# 2005 Express (tasuta väljalase) internetipõhine installerimine] :[en][http://chscite.sourceforge.net Scite koodiredaktor] ===[[Image:Crystal_Clear_app_kaddressbook.png|32px]] '''Käsiraamat:'''=== :[en][http://www.gnu.org/software/libc/manual/html_node/index.html GNU C käsiraamat] :[en][http://www.gnu.org/software/libc/manual/html_mono/libc.html GNU C käsiraamat ühe failina] ===[[Image:Crystal Project My documents.png|32px]] '''C juhendusmaterjal:''' === :[en][http://computer.howstuffworks.com/c.htm howstuffworks tutorial] :[en][http://www.cplusplus.com/doc/tutorial/ cplusplus tutorial] :[en][http://www.cprogramming.com/tutorial.html cprogramming tutorial] :[en][http://www.cs.cf.ac.uk/Dave/C/CE.html cs.cf.ac.uk/Dave/C] :[en][http://www.its.strath.ac.uk/courses/c/ its.strath.ac.uk/courses/c/] :[fi][http://www.teli.stadia.fi/~silander/ohjelmointi/ teli.stadia.fi/~silander/ohjelmointi/] :[fi][http://www.ohjelmointiputka.net/opas.php?tunnus=cohj_1 ohjelmointiputka.net/] ===[[Image:Crystal Clear mimetype document2.png|32px]] '''C Raamatud (.pdf)''' === :[en]Herbert S. Wilf -[http://www.math.upenn.edu/~wilf/AlgoComp.pdf "Algorithms and Complexity"] ===[[Image:Crystal Clear mimetype source c.png|32px]] '''C eriteegid''' === :[en][http://curl.haxx.se url-st lugemise teek] === Soovitatav kirjandus === #Mark Allen Weiss “Data structures and algorithm analysis in C++”, 2006, Addison-Wesley Pub Co, ISBN 0321397339. #Adam Drozdek “Data structures and algorithms in C++”, 2001, Brooks/Cole, ISBN 0534375979. #Robert Sedgewick “Algorithms in C. Fundamentals, data structures sorting, searching”, 1997, Addison-Wesley Pub Co, ISBN 0201314525. #Robert Sedgewick “Algorithms in C++. Fundamentals, data structures sorting, searching”, 1998, Addison-Wesley Pub Co, ISBN 0201350882. ===[[Image:Crystal Clear filesystem folder html.png|32px]] '''Lisaks''' === :[en][http://www.eskimo.com/~scs/C-faq/top.html Korduvad Esitatud Küsimused ja Vastused] :[et][http://lambda.ee/images/a/ab/Loogikasissejuhatus_raamat.html Loogika sissejuhatus] 26457r9wfwf3cu9jy9k32jz9flxdif1 Programmeerimiskeel C/Keelereeglid 0 2244 6915 5104 2013-09-13T08:19:06Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki ==Keelereeglid== '''Kiirülevaade peamistest reeglitest:''' # C programm kirjutatakse väiketähtedes #* erandiks on konstantid #* erandiks on defineeritud makrode nimed # C ei nõua koodi treppimist, vaid on vaba kujundusega #* Koodi küljendamata jättes on teda raske lugeda #* Oskust koodi küljendada peab valdama iga elukutseline programmeerija # Lausendi/koodisegmendi lõppu kirjeldab semikoolon (;) # Suur- ja väiketähti eristatakse! '''Lisaks:''' :C programmis on vajalik, et struktuur või kasutatav funktsioon, selle prototüüp oleksid kompilleerija poolt enne sisse loetud, kui seda on vaja kasutada. Siin on vaid erandiks rekrusiivsed funktsioonid ja struktuurid mis viitavad iseendale. '''Näide enesele viitavast struktuurist:''' :Omadeklareeritud struktuur omab viita sturktuurile, mida pole veel deklareeritud. Kompilleerija on võimeline seda kompilleerima, kuna viida puhul ei deklareerita otsest väärtust mälus. <source lang="c"> struct P2is{ struct Sisu *pSisu; struct P2is *pViitJ2rgmisele; }; </source> ==C kood omab järgnevat ülessehitust:== === '''Kommentaar''' === Kommentaarid on sisukirjeldused, tarkvarale mida püüti realiseerida, kui ka ääremärkused ja seletused. Kommentaarid jagunevad kaheks: *ühe realine **Kommentaari tähis on // *mitme realine **Kommentaari algus tähis on /* **Kommentaari lõpu tähis on */ - nt: Osa või täis nimetus, kes kirjutas, millal kirjutati ja mida kirjutas; nt: <source lang="c"> /******************************************************************************* * Nimi: Harjutus ülessanne 1 * Autor: Margus Martsepp * Kuupäev: 22.05.07 22:34 * Tööpõhimõte: * Koosta algoritm ja kirjuta programm, mis teostab konverteerimise Eesti * kroonidest eurodeks ning vastupidi täpsusega kaks kohta peale koma * (näiteks Y EUR = xxx.xx EEK, yy EEK= xx.xx EUR). *******************************************************************************/</source> === '''Teegid''' === - päisesse lisatakse funktsioonide prototüübid; nt: <source lang="c"> /* preprotsessori korraldus, mis lisab koodi päisesse teegis sisalduvad funktsiooni kirjeldavad protatüüpid*/ #include <stdlib.h> //standard funktsioonid #include <string.h> //sisaldab sõne/stringi manipuleerimiseks funktsioone #include <stdio.h> //sisaldab sisend&väljund funktsioone #include <math.h> //sisaldab matemaatika funktsioone #include <conio.h> //sisaldab tüübikinnitus funktsioone </source> === '''Defieeringud''' === Defineeringud võimaldavad kasutada preprotsessorit loomaks tuntud tüübile alias. Ennem kompilleerimist asendatakse defineeringud konstantidega, mida nad defineerisid. *võimaldavad koodikokkuhoidu *võimaldavad kiiresti muuta teatud tüüpi väärtuseid **massiivi ulatus **kindlad väärtused nt: hinnad <source lang="c">// preprotsessori korraldus, mis asendab enne koodi kompilleerimist kõik pii'd 3.14...'ga #define pii 3,1415926535897932384626433832795 #define JA && #define V6I || #define ON == //järgmistel ridadel on kirjeldatud funktsioonid, kasutades if-funktsiooni lühikest varianti #define MIN(a,b) ((a)>(b)?(b):(a)) #define MAX(a,b) ((a)<(b)?(b):(a)) </source> '''Lisaks:''' *defineerida võib makrosid, mis kompilleeritakse vaid teatud tingimustel nt: kui tegemist on Win_32 keskonnaga === '''Struktuurid''' === - omadeklareeritud struktuurid ja tüübid <source lang="c"> typedef String *char; struct V2rvid { int Punane; int Roheline; int Sinine; }; typedef RGB V2rvid; </source> === '''Globaalsed muutujad''' === Vaid deklareerimise asukoht, teeb neist globaalsed muutujad. Väärtused on ligipääsetavad kõigis funktsioonides. <source lang="c"> RGB v2rv1; </source> === '''Prototüübid''' === Prototüüp on funktsioonide parameetrite tüüpide kirjeldus. '''Näide mõnes prototüübist:''' <source lang="c"> int taida_massiiv(KAUP *, int *); int kuva(KAUP *, int); int sordi(KAUP *, int); int kuva2(KAUP *, int); int kuvax(KAUP *, int); void vaheta(KAUP *, KAUP *); </source> === '''Peafunktsioon''' === - kordineerib funktsioonide tööd, tema sees deklareeritakse lokaalsed muutujad, mida läbi parameetrite antuna saab jagada teiste funktsioonidega. Andmeid võib funktsioonidaga jagada väärtusparameetrite ('''ByVal'''[ue]) või viidaparameetrite ('''ByRef'''[erence])kaudu. # '''ByRef''' puhul antakse viit mälu kohale kus asub muutuja väärtus, ning pärast väärtuse muutmist funktsioonis on tema väärtus muudetud jäädavalt # '''ByVal''' puhul antakse üle koopia mälus olnud väärtusest, ning fuktsiooni kestel väärtust muutes ei muudeta algset väärtust === '''Funktsioonid''' === '''Funktsioonid''' - algandmete põhjal tagastatakse väärtus või teostatakse tegevus. Andmete analüüsimiseks võivad funktsioonid deklareerida lokaalsed muutujad (mille väärtust hoitakse mälus kuni funktsiooni lõpuni) või dünaamilised muutujad, mis jääksid mittekoristamisel mällu ka pärast peaprogrammi lõppu. == Funktsiooni ülesehitus == Programeerimiskeel C on funktsioonipõhine. Igale korduvale ülessandele on võimalik algandmete(parameetrite) põhjal leida lahend. Kõik funktsioonid omavad järgnevat ülesehitust: <source lang="c"> funktsiooni_poolt_tagastatava_vastuse_andmetüüp funktsiooni_nimi(parameetri_tüüp parameeter){ funktsiooni_sisu; return tagastatav_funktsiooni_väärtus; } </source> Alati käivitatakse esimesena pea funktsioon "main". Peafunktsiooni poolt tagastatakse kombe kohaselt veakood, mis on täisarvu tüüpi (tüübitunusega - int), ning mis on 0 kui programmis ei esinenud vigasid. Kui funktsioonil puuduvad parameetrid, täidetakse parameetrite sulgud võtmesõnaga "void" või jäetakse sulud tühjaks. Seega võiks peafunktsioon välja näha: <source lang="c"> int main(void){ funktsiooni_sisu; return 0; } </source> == Funktsioonide vaheline andmevahetus== '''Funktsioonide vahel toimub andmevahetus läbi:''' * parameetrite(andmed muutujates) * funktsiooni nime(tagastatakse käsuga "return funktsiooni_tüübile_vastav_muutuja_väärtus") * alternatiivse mälu(nt: andmed failis mis asub kõvakettal) * globaalsete muutujate [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] t1as672vgsribigr415cu1nbpdyo5zs Programmeerimiskeel C/Seletus 0 2245 17051 6922 2019-07-01T09:59:21Z 217.159.142.25 /* Andmetüübid */ Ümber töötatud wikitext text/x-wiki Et andmeid töödelda, peavad andmed olema mälus. '''Andmeid on kahte laadi:''' * väärtusparameeter * viidaparameeter Andmed on mälus 2'nd koodis, ning vastavalt andmetüübile on eraldatud vastav arv bitte. Läbi vormingu kuvatakse kasutajale imitatsioon, nagu oleks tegemist arvude, tekstiga või suvalise sisuga. ==Muutujad== Muutuja on koht mälus, kus saab väärtuseid hoida. Muutujale mälu reserveerimis protsessi nimetatakse '''deklareerimiseks'''. Muutujaid iseloomustab paindlikus, tüüp&struktuur, kogus, skoop ja väärtus. ===Skoop=== muutuja eluiga/ligipääs, mis on kas # lokaalne - piirdub deklareeritud fuktsiooni eluajaga ja deklareeritakse funktsiooni sees. # globaalne - piirdub programmi eluajaga, ning on ligipääsetav igast funktsioonist ja deklareeritakse funktsiooni väljas. '''Lisaks''' C++ toob veel erinevad skoope juurde, nagu üleklassiline, korduse sisene jne. ===Kogus=== Koguse alusel jaotuvad andmed # muutuja - andmetüübist ja arhidektuurist sõltuvalt teatud bittid, kuhu salvestatakse väärtused # dimensioone omavad muutujad ehk massiivid - kogumik muutujaid. Massiivid omavad ühte kindlat andmetüüpi ja andes dimensioonile järjekorranumbri ehk indeksi, pääsetakse ligi andmetele, mis on eraldatud mäluväljale kirjutatud. Massiivi, mis omab ühte dimensiooni nimetatakse vektoriks ja kahte dimensiooni maatriksiks. ===Andmetüübid=== Lihtsad andmetüübid on: # tähemärk <source lang="c">( char )</source> # täisarv <source lang="c">( int, short, long, long long )</source> # ujukomaarv <source lang="c">( float, double, long double)</source> Tähemärgid ja täisarvud on kas märgiga (signed) või märgita (unsigned). Vaikimisi on nad märgiga. Olgu öeldud, et tähemärki on võimalik salvestada ka täisarve. Lihtsad andmetüübid võimaldavad kirjeldada kombineeritud andmetüüpe. Viimasteks on: # Massiivid # Kirjed # Ühendid Kombineeritud andmetüübid võivad põhineda ka juba kirjeldatud kombineeritud andmetüüpidel. Teksti (sõne e. stringi) hoidmiseks kasutatakse tähemärkide massiivi. Eraldi vastavat andmetüüpi ei ole. Kirjed on ühest või enamast väljast koosnevad andmekogumid. Ühendid on erinevad kirjetest sellega, et nende mälukasutus vastab ainult suurimalt väljale. Võtmesõnaga '''typedef''' saab anda igale andmetüübile uue nime. ==== Näited ==== <source lang="c"> /* Täisarvu tüüpi muutuja */ int t2isarv; /* Algväärtustatud lühike täisarv */ short lyhike_t2isarv = 42; /* Algväärtusega lühike märgita täisarv */ unsigned short lyhike_m2rgita_t2isarv = 65535; /* Ujukoma arv */ float ujukomaarv; /* Algväärtustatud topelttäpsusega ujukomaarv */ double pii = 3.14159285; /* Pikkade t2isarvude massiiv 100-st elemendist */ long massiiv[100]; /* Algväärtustatud tähtede massiiv kuni 250 tähemärgi hoidmiseks */ unsigned char string[250] = "String"; /* Uus andmetüüp nimi, mis on massiiv sajast märgita tähemärgist */ typedef unsigned char nimi[100]; /* Isikut kirjeldav struktuur */ struct isik { nimi eesnimi; nimi perenimi; float pikkus; /* meetrites */ unsigned int vanus; /* sekundites */ char sugu; }; /* ja massiiv 12 isiku andmete salvestamiseks */ struct isik isikud[12]; /* Ühendi kirjeldamine */ union yhend { char c; short s; int i; long l; float f; double d; }; /* Ühendi muutuja loomine. See muutuja võtab sama palju mälu kui väli d. */ union yhend yhendi_n2ide; </source> ===Väärtus=== Väärtuse alusel jaotuvad muutujad: # konstantideks - programmi kestel muutumatu väärtust andmed (võtmesõna "const" on deklareerimisel muutuja tüübi ees). Konstandi deklareerimisel tuleb ta väärtustada. Konstandid on koodi kirjutatud arvud, tekst(kiri mis asetseb jutumärkide vahel), tähemärk(märk mis paikneb apostroofide vahel). #:<source lang="c">const double pii=3.14;</source> #:'''Lisaks:''' #:*Konstandid on ka erimärgid (nagu: <tt>\t</tt> - tabulatsion; <tt>\n</tt> - reavahetus). #:*Kõik muutujad mida saab konstantidena märkida, tuleks seda teha # Muutujateks - programmi kestel oma väärtusi hoidev mälu. Muutujatele on iseloomulike programmi kestel om väärtust muuta, kui nad seda ei tee, tuleks nad deklareerida kui konstatnidena. Nenede algväärtustamine on võimalik, kuid see pole kohustuslik. #:<source lang="c">double ostud_summa_kokku=0.0;</source> ===Paindlikus=== Paindlikuse alusel jagunevad andmed staatilisteks ja dünaamilisteks andmeteks: # Staatilised on kõik andmed, millele on kompileerimise hetkeks teada andmete skoop ja mälu eraldatakse. Staatilise mälu vabastamise peale skoobi lõppu ehk prügikoristuse eest hoolitseb programm ise. # Dünaamilised on andmed, millele pole kompileerimise hetkeks teada andmete skoop ja muutujatele eraldatakse mälu programmi käigus. Dünaamiliste andmete puhul tuleb organiseerida ise mälu prügikoristus. Dünaamiliseks nimetatakse ka enesepoole pöörduvaid ehk rekrusiivseid funktsioone. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] 92husgvzssq5ph5o1bmfjnw3j4isqi5 Programmeerimiskeel C/Operaatorid 0 2246 7273 6924 2014-09-06T19:48:06Z JackPotte 646 wikitext text/x-wiki ==Operaatorite tabel== {| cellspacing=5 !Operaatorid!!Kirjeldus!!Näide kasutusest!!Assotatiivsus |- !colspan=3 align=center|Postfiks - a la järelliite operaatorid |rowspan=5 style="border-left:1px solid gray"|Vasakult paremale |- |<tt>()</tt>||funktsiooni kutsuv operaator||<tt>vaheta (x, y)</tt> |- |<tt>[]</tt>||massiivi indeks operaator||<tt>mas [i]</tt> |- |<tt>.</tt>||liikme juurdepääsu operaator<br>''objektile klassi/ühendi tüübis<br> või selle viitele''||<tt>obj.liige</tt> |- |<tt>-></tt>||liikme juurdepääsu operaator<br>''viide objektile klassi/ühendi tüübis''||<tt>viit->liige</tt> |- |<br> |- !colspan=3 align=center|Unaarsed Operaatorid |rowspan=11 style="border-left:1px solid gray"|Paremalt vasakule |- |<tt>!</tt>||loogikalise eituse operaator||<tt>!eof_j6utud</tt> |- |<tt>~</tt>||bitikaupa eituse operaator||<tt>~mask</tt> |- |<tt>+ -</tt> |unaarne liitmis/lahutamis operaator||<tt>-num</tt> |- |<tt>++ --</tt>||post-suurendamis/vähendamis operaator||<tt>num++</tt> |- |<tt>++ --</tt>||pre-suurendamis/vähendamis operaator||<tt>++num</tt> |- |<tt>&</tt>||aadresseeriv (väärtus viidaks) operaator||<tt>&andmed</tt> |- |<tt>*</tt>||väärtusel suunav operaator||<tt>*viit</tt> |- |<tt>'''sizeof'''</tt>||sizeof operaator ''avaldistele''||<tt>'''sizeof''' 123</tt> |- |<tt>'''sizeof'''()</tt>||sizeof operaator ''tüüpidele''||<tt>'''sizeof''' ('''int''')</tt> |- |<tt>(''tüüp'')</tt>||vormingutüüpi määrav operaator||<tt>('''float''')i</tt> |- |<br> |- !colspan=3 align=center|Kordistavad Operaatorid |rowspan=2|Vasakult paremale |- |<tt>* / %</tt>||korrutamine, jagamine ja jäägi operaatorid||<tt>celsius_vahe * 9 / 5</tt> |- |<br> |- !colspan=3 align=center|Suurendavad Operaatorid |rowspan=2|Vasakult paremale |- |<tt>+ -</tt>||liitmise ja lahutamise operaatorid||<tt>l6pp - algus + 1</tt> |- |<br> |- !colspan=3 align=center|Bitkupa Operaatorid |rowspan=6 style="border-left:1px solid gray"|Vasakult paremale |- |<tt><<</tt>||vasakule nihke operaator||<tt>bitid << nihke_pikkus</tt> |- |<tt>>></tt>||paremale nihke operaator||<tt>bitid >> nihke_pikkus</tt> |- |<tt>&</tt>||bitikaupa (and)ja operaator||<tt>bitid & kustutav_mask</tt> |- |<tt>^</tt>||bitikaupa (xor)välistavvõi operaator||<tt>bitid ^ ymberp88rav_mask</tt> |- ||<tt>|</tt>|||bitikaupa (or)või operaator||<tt>bitid | m22ra_mask</tt> |- |<br> |- !colspan=3 align=center|Relatsioonilise väärtuslikuse Operaatorid |rowspan=2|Vasakult paremale |- |<tt>< > <= >=</tt>||vähem-kui, rohkem-kui, vähem-kui või<br>võrdne, rohkem-kui või võrdne <br>operaatorid||<tt>i < num_elemente</tt> |- |<br> |- !colspan=3 align=center|Relatsioonilise võrdväärtuslikuse Operaatorid |rowspan=2|Vasakult paremale |- |<tt>== !=</tt>||võrdne, mitte võrdne||<tt>valik != 'n'</tt> |- |<br> |- !colspan=3 align=center|Loogika Operaatorid |rowspan=3|Vasakult paremale |- |<tt>&&</tt>|| ja operaator ||<tt>arr != 0 && arr->len != 0</tt> |- |<tt><nowiki>||</nowiki></tt>|| või operaator ||<tt><nowiki>arr == 0 || arr->len == 0</nowiki></tt> |- !colspan=3 align=center|Väärtust Määravad Operaatorid |rowspan=3 style="border-left:1px solid gray"|Paremalt vasakule |- |<tt>=</tt>||väärtuse loovutus operaator||<tt>i = 0</tt> |- |<tt>+= -= *= /= <br><nowiki>%= &= |= ^=</nowiki> <br><nowiki><<= >>=</nowiki></tt> |lühendatud väärtustavad tehte operaatorid<br>''(''<tt>''muutuja'' op= ''väärtus'';</tt>'' on sama mis<br>''<tt>''muutuja'' = ''muutuja'' op ''väärtus;''</tt>'')''||<tt>num /= 10</tt> |- |} ===Operaatorite tabel märkused=== *Korduste sees, on vahe kas kirjutada pre- või post- suurendamist/vähendamist! Esimesel juhul vähendataks/suurendataks muutuja väärtust kohe, teisel juhul vähendatakse/suurendatakse muutuja väärtust alles eimesel ületäitmisel. *Väärtustamine(=) ja võrdlemine(==) omavad erinevat operaatorit! Ehk tingimuse: <pre>if(opilene->hinne=0){j22bistuma(opilane);}else{l6petas(opilane);}</pre> puhul ei pärita kas hinne on 0, vaid väärtustatakse tingimuses 0'ga, pärast mida muutuks tingimus tõesesks ja kõik õpilased jäetakse istuma! [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[en:C_Programming/Reference_Tables#Table_of_Operators]] [[fr:Programmation C/Opérateurs]] [[pl:C/Operatory]] luojmei0u9f633l22gc8pkv9v42yc1t Programmeerimiskeel C/Muutujad 0 2247 18218 18217 2021-02-24T20:50:22Z SiimT 2463 wikitext text/x-wiki ==Muutujad== Muutujad on nimed, mille kaudu viitame teatud kohale mälus, mis hoiab väärtuseid. Olles kui väärus, oleks muutuja <tt>i</tt>, mis oleks arvväärtustatud <tt>4</tt>'ga kasutatav tehetes, ning <tt>i+1</tt> annaks väärtuseks <tt>5</tt>. Muutuja loomiseks on vaja eraldada mälu, kus hakatakse hoidma muutuja väärtuseid. Protseduuri, mis kirjeldab funktsioonis vajatud muutujate arvukust, nimetusi ja mäluvajadust - nimetatakse deklareerimiseks. Kõik muutujad tuleb deklareerida ja omavad kindlat tüüp. ==Muutujate deklareerimine, algväärtustamine ja väärtustamine== Meeldetuletuseks: koodisegmendi lõppu tähistatakse semikooloniga ";" :<source lang="c">int mingi_t2isarvv22rtus;</source> *deklareeritakse muutuja nimega <tt>mingi_t2isarvv22rtus</tt> mis on täisarvu tüüpi. :<source lang="c">int num1,num2,num3;</source> *deklareeritakse 3 muutujat ühes koodisegmendis, mis on kõik täisarvutüüpi :<source lang="c">int mingi_t2isarvv22rtus=7;</source> *deklareeritakse täisarvutüüpi muutuja mis algväärtustatakse numbriga 7. :<source lang="c">mingi_t2isarvv22rtus=7;</source> *(ennem deklareeritud) muutuja väärtustatakse arvuga 7. :<source lang="c">num1=num2;</source> *muutuja num1 väärtuseks saab muutuja num2 väärtus, juhul kui tal seda pole ilmneb viga. :<source lang="c">num1=num2=num3=7;</source> *muutuja num3 väärtuseks saab 7, muutuja num2 väärtuseks saab muutuja num3 väärtus ja muutuja num1 väärtuseks saab num2 väärtus ==Muutujatele nimede määramine== Peamised reeglid mida meeles pidada on: # Muutja võib alata ladinatähestiku suur-, väiketähega või "_" # Muutuja võib sisaldada numbreid, kuid mitte esimese tähena # Tühikud ei ole muutuja sees lubatud # Keele võtmesõnad ei saa olla muutujad # Suur ja väiketähtedel tehakse vahet ==Muutuja üleväärtustamine== Kui on deklareeritud muutuja ja ta on väärtustatud, võib olemasolevat väärtust kasutada uue väärtuse leidmiseks. '''Näide, mis demonstreerib liitmis & lahutamistehteid, kasutades olemasoleva muutuja väärtust:''' <source lang="c"> #include<stdio.h> int main(void){ int a=32; //a=32 a+=a++-++a; //a=34 a-=-a+++23; //a=46 a+=++a; //a=94 printf("a=%d",a); //Ekraanile kuvatakse "a=94" getchar(); getchar(); } </source> [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[de:C-Programmierung: Variablen und Konstanten]] [[en:C Programming/Variables]] [[fi:C/Muuttujat]] [[fr:Programmation C/Bases du langage]] [[it:C/Variabili, operatori e costanti/Variabili]] [[ja:C言語 変数]] [[pl:C/Zmienne]] [[pt:Programar em C/Variáveis]] nzlizd0nl8xod47f5nymwqjcrkats6v Programmeerimiskeel C/IO 0 2248 6916 5123 2013-09-13T08:19:12Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki ==Vajalik teek== stdio.h = Funktsioonid = == Ekraan == printf ja scanf parameetriteks on vorming ja muutujate loend: :<source lang="c">printf("vorming", muutuja1, muutuja2, ...);</source> :<source lang="c">scanf("vorming", &muutuja1, &muutuja2,...);</source> :<source lang="c">puts("väljastatav tekst");</source> == Fail == fprintf ja fscanf parameetriteks on viit failile, vorming ja muutujate loend: :<source lang="c">fprintf(faili_viit, "vorming", muutuja1, muutuja2, ...);</source> :<source lang="c">fscanf(faili_viit, "vorming", &muutuja1, &muutuja2,...);</source> :<source lang="c">fputs("Väljastatav tekst", faili_viit);</source> == String == Ka stringi on võimalik lugeda, kui sisestust: :<source lang="c">sscanf(string, "vorming", &muutuja1, &muutuja2,...);</source> = Eriatribuutide kirjeldused = == Vorming == Vorming - väljastatav tekst, mis võib sisaldada teksti, erimärke ja kuvatavate muutujate tüüpi, ning laadi. ==Muutujate vormingu elemendid== :%c - tähemärk (char) :%s - tähemärkide massiiv (char[suurus]) ehk tekstistring (*char) :%d - täisarv (int) :%ld – pikk täisarv (long) :%f - murdarv (float) :%lf – pikk murdarv (double) lisaks on parameetid: :miinusmärk pärast protsendimärki - joondamine vasakule :täisarvul arv enne tüübitunnuse tähti - kuvatava väljundvälja laius :murdarvul arv.teine_arv enne tüübitunnuse tähti - kuvatava väljundvälja laius ja komakohtade arv lisaks vorming: :%x - väärtus kuueteistkümnendsüsteemis :%o - väärtus kaheksandsüsteemis ==Konstant vormingu elemendid== :\n - reavahetus :\t - tabulatsioon ==Lisaks== (f)scanf() puhul, kui loetakse tähemärkväärtuseid, siis muutuja ette ampersanti ei käi! [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[en:C_Programming/Simple_Input_and_Output]] 85ab0bjqfpflmm2w79gkzrbgzhqoc7v Programmeerimiskeel C/Keelestruktuurid 0 2249 6928 5054 2013-09-13T08:20:17Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki =Korduvad tegevused (tsükkel, silmus)= Korduseid täidetakse, kuni kordustingimus on tõene. Kordusest saab väljuda segmendiga <tt>break;</tt>. Programmeerimiskeeles C on 3 tsükli laadi. Sümboolselt i on iteratsiooni märk ja kasutatakse korduses tavaliselt muutujana. Tavaline väljumistingimus on <tt>i<mitu</tt>. ==for tsükkel== Üldkuju: :<source lang="c">for(i_alg; tingimus; i_muutus_igal_läbikäikul){sisu;}</source> Korduste arv on eelnevalt teada. Kasutusele on võetud tsüklimuutujaga kordus. #Täidetakse iteratsioonimuutuja(te) algväärtustamisavaldis(ed), mis tavaliselt on <tt>i=0;</tt> ; #Kuni tingimus on tõene (mitte arv 0), täidetakse segmenti <tt>sisu;</tt>, mis tavaliselt on <tt>i<mitu;</tt>. #Pärast iga tsükli läbikäimist täidetakse avaldis(ed) i_muutus_igal_läbikäikul, mis tavaliselt on <tt>i++;</tt>. ==while tsükkel== Üldkuju: :<source lang="c">while(tingimus){sisu;}</source> Korduste arv selgub programmi töö käigus. Eelkontrolliga kordus. Segmenti <tt>sisu;</tt> täidetakse kuni tingimus on tõene, kui üldse. ==do while tsükkel== Üldkuju: :<source lang="c">do{sisu;}while(tingimus);</source> Korduste arv selgub programmi töö käigus. Järelkontrolliga kordus. Segmenti <tt>sisu;</tt> täidetakse vähemalt üks kord. Segmenti <tt>sisu;</tt> täidetakse kuni tingimus on tõene ==Lisaks== ===<tt>break;</tt>=== Koodisegment <tt>break;</tt> võimaldab kordusest väljuda olles tsükli sees. ===<tt>continue;</tt>=== Koodisegment <tt>continue;</tt> võimaldab vool jätkata koheselt tsükli algusest. ===Erand pre - suurendamisel/vähendamisel=== Pre - suurendamisel/vähendamisel täidetakse avaldis(ed) i_muutus_igal_läbikäikul enne tsükli algust, mis näeks tavaliselt välja <tt>++i<tt>. ===Tühi operaator=== <tt>Tühi operaator</tt> tähendab, et sisu osa puudub, ning tegevus toimub tingimuses. Seda saab rakendada mõne triviaalse juhtumi lahendamisel, nt: sõne/stringi pikkuse leidmisel. ===<tt>DO-LOOP</tt> analoogia=== While kordust kasutatakse ka, kui BASIC'ust tuntud DO-LOOP'ina, selle normaalkuju näeks välja: :<source lang="c">while(1){sisu_mis_sisaldab_väljumist;}</source> Väljumiseks kasutatakse koodisegmenti <tt>break;</tt> =Valikud= ==Ühene ja kahene valik== Kui <tt>tingimus</tt> on tõene (pole arv 0), täidetakse <tt>tegevus1</tt>, kui mitte täidetakse <tt>tegevus2<tt>. Pöördtingimuse tühjaks jätmine on sama, mis selle ära jätmine. :<source lang="c">if(tingimus){tegevus1;}</source> :<source lang="c">if(tingimus){tegevus1;}else{tegevus2;}</source> ==Väärtustav kahene valiktingimus a la (iif)== Tegemist on valikuga, mis väärtustab tingimuse alusel. Normaalkuju oleks :<source lang="c">muutuja=(tingimus)?(kui_tõene):(kui_väär);</source> '''Lisaks:''' Seda kasutatakse mõne triviaalse juhu lahendamisel, näiteks maksimumi ja miinimumi leidmisel: <source lang="c"> MAX = (a > b) ? a : b; MIN = (a < b) ? a : b;</source> ==Mitmikvalik== ===Switch=== Valikuid käiakse läbi kuni sobivas valikus jõutakse käsuni <tt>break;</tt>, kui ükski valik ei sobinud, täidetakse valik <tt>default</tt>. Näiteks tavaliselt näeb mitmik tingimus välja: <source lang="c"> switch(tingimus){ case valik_1: tegevus1; break; case valik_2: tegevus2; break; case valik_3: tegevus3; break; default: tegevus4 break; } </source> '''Meelespea:''' *Kui sobivas valikus täidetakse tegevus(ed), ning puudub segment <tt>break;</tt> jätkatakse sobivate valikute läbikäimist. *Default valik pole kohustuslik *Tingimused ja valikud peaksid olema täisarvu tüüpi **Tähemärgid on ka täisarvutüüpi! Neid tuleks korduses märkida nt: <tt>case('M'):</tt>, meeles tuleb pidada, et apostroof(') ei ole jutumärk(") ja suurtel ja väikestel tähtedel tehakse vahet. ===Mitmik if=== Kuigi parema loetavuse annab arvatavasti switch, on ka if'lausetega võimaliks simureeri switchi. Nüüd ei pea me break'i kasutama, ning see võimalab näiteks breaki kasutada kordusest väljumisel. <source lang="c"> if(k==0){ }else if(k==1){ //sisu }else if(k==2){ //sisu }else if((k<6 && k>3)|| k==666 || k--==34){ //sisu }else if(k==2){ //sisu }else{ //sisu } </source> Selle võimaluse suurimad plussid muutuvad irooniliselt tema miinusteks, kuid leidub olukordi kus tõepoolest ehk oleks ratsionaalne seda varianti kasutada. '''Meelespea:''' *koodisegmendiga break; saab kasutada, näiteks väljumiseks tsüklist *iga else if võib sisaldada täiesti uut tingimust *tingimused võivad olla ka keerulised algoritmid *tingimused ei pea olema sama muutujaga *tingimused võivad muuta läbikäimisel väärtusi **NT: näites tähendakse see, kui k=3, siis esimese tingimusel <tt>k==2</tt> olek vastus väär, kuid <tt>k--=34</tt> vähendab k väärtust ja teisel tingimusel <tt>k==2</tt> olek vastus tõene! (See teeb koodi raskest loetavaks) *Viimane <tt>}else{</tt> tingimus täidetakse, kui eelnevalt olid kõik võimalused väärad, põhimõtteliselt on sama mis <tt>default</tt> '''swich''''i puhul =Voo järje oma suva järgi muutmine kasutades goto koodisegmenti= Tegemist on väga lihtsa ja traditsioonilise voo jaotus mehhanismiga, mida välditakse, kuna ta võib muuta koodi lugemise ülikeeruliseks. Goto ütleb millise goto lipiku juurest jätkata. '''Üldkuju:''' <source lang="c"> goto lipik_1; //sisu; lipik_1: //sisu; </source> Kui seda ülde reaalselt kasutatakse, siis olles tingimuses, mis märgib viga ja juhendab voo vigade tingimusplokki. =Lisaks= * Kui korduse või tingimuse sisu on 1 koodisegmendine, pole vaja teda ümbritseda "{" ja "}" märkidega. * C++'is on võimalik deklareerida muutuja skoop ka korduse siseselt! See aga tähendab, et korduse standardmuutuja i deklareerimine ülefunktsioonilise skoopiga on halb komme. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[en:C_Programming/Control]] [[de:C-Programmierung: Kontrollstrukturen]] [[pl:C/Instrukcje sterujące]] [[fi:C/Ohjausrakenteet]] pdywggkuk9j1s41bqdn84wzh775onyp Fail:C kood spiraal.PNG 6 2254 4819 2007-06-04T18:29:52Z M2s17 26 Ise tehtud wikitext text/x-wiki Ise tehtud 2wiz3moi4ivoja7ppf18j9tcfrn7xy6 Fail:C kood vaheta.PNG 6 2255 4822 2007-06-04T19:12:31Z M2s17 26 ise tehtud wikitext text/x-wiki ise tehtud inmvmrw5mhnoqqp7eezzrj3cg5optet Algoritmid ja andmestruktuurid - programmeerimiskeel C/Sortimine 0 2256 7857 5680 2015-06-21T20:46:34Z Jäälind 1590 Effektiivne -> efektiivne wikitext text/x-wiki =Sortimine= Sortimisalgoritm puhul tuleb arvestada, et: *sorditava elementide hulk mõjutab algoritmi valikut *minimeerida tuleb võrdluste arv (kuna need on arvutuslikult kallid) *minimeerida tuleb väärtustamiste arv (muutub esmajärguliseks, kui tegemist on suurte struktuuridega) *leida lahendus olukorrale, kui tuleb: **lisada 1 element sorditud hulka ja jääda sorditud (võimalikult vähekulukalt) **kustutada 1 element sorditud hulka ja jääda sorditud (võimalikult vähekulukalt) **tuleb sortida/seada elemendid täpselt vastupidi ==Valikuga sortimine (Selection sort)== '''Valikuga sortimine''' on sortimis algoritm, täpsemalt on tegu võrdlus teel korduva minimaalse/maksimaalse elemendi sortimisega. Ta omab '''Θ(''n''<sup>2</sup>) efektiivsusfaktor'''it, olles nõnda ebaefektiivne suurte hulkade korral, ning üldjuhul annab tulemuslikult halvemaid või sarnaseid tulemusi, kui samalaadne '''vahelepanemisega sortimine'''. '''Valikuga sortimist''' loetakse üheks lihtsaimaks sortimsalgoritmiks, ning teatud olukordades võib ta olla efektiivseim, kui mõni keerulisem algoritm. '''Algoritmi tööpõhimõte on:''' # Leia miinimum väärtus loetelust # Vaheta see väätusega esimesel positsioonil # Korda kahte esimest tegevust (võttes ületäitumisel järgmise elemendi) '''Näide kuidas sortimise algoritm töötab viie elemendi korral:''' <pre> 31 25 12 22 11 //võrdlen 4 korda, vahetan 3 korda 11 25 12 22 31 //võrdlen 3 korda, vahetan 3 korda 11 12 25 22 31 //võrdlen 2 korda, vahetan 3 korda 11 12 22 25 31 //võrdlen 1 korra, vahetan 3 korda //Θ(n*2) </pre> '''Näide teisele poole sortimisest:''' <pre> 31 25 12 22 11 //võrdlen 4 korda 31 25 12 22 11 //võrdlen 3 korda 31 25 22 12 11 //võrdlen 2 korda, vahetan 3 korda 31 25 22 12 11 //võrdlen 1 korra //Θ(n*2) </pre> ===Analüüs=== '''Valikuga sortimist''' pole raske analüüsida, kuna tema efektiivsus ei sõltu sorditavatest andmetest. Esimese elemendi leidmiseks tuleb uurida läbi kõik ''n'' elementi (selleks kulub ''n'' - 1 võrdlust) ja siis leitud elemendi vahetamisega elemendiga, mis asub esimesel positsioonil. Järgmise elemendi leidmiseks, tuleb läbi uurida järgi jäänud ''n'' - 1 elementi ja nõnda edasi, mis teeb kokku (''n'' - 1) + (''n'' - 2) + ... + 2 + 1 = Θ(''n''<sup>2</sup>) võrdlust. Iga võrdlemisprotseduuri lõpus toimub vahetamine, mis teeb kokku ''n'' - 1 vahetust (kuna vimane element on juba paigas). ===Implementatsioon=== <source lang="c"> void selection(int *array, int length){ int max, i, temp; while(length > 0) { max = 0; for(i = 1; i < length; i++) if(array[i] > array[max]) max = i; temp = array[length-1]; array[length-1] = array[max]; array[max] = temp; length--; } } </source> ==Vahelepanemisega sortimine (Insertion sort)== '''NB:''' :<tt>Antud sortimine on mõeldud eeskätt viitavale loetelule, kus elemendi lisamiseks tuleb vahetada väiksemalt elemendilt viit endale (ja/või temale) ja luua viit suuremale/võrdsele elemendile (ja/või temalt). Lihtmassiivide puhul (kus elemendid ei viita teineteisele) tuleks iga vahelepanemisega palju elemente nihutada ja algoritm oleks tunduvalt ebaefektiivsem!</tt> '''Vahelepanemisega sortimine''' on sortimis algoritm, täpsemalt on tegu võrdlus sortimisega, mis ehitatakse ühe sisestuse haaval. Ta omab keskmiselt '''Θ(''n''<sup>2</sup>/4) efektiivsusfaktor'''it, olles nõnda ebaefektiivne suurte hulkade korral, kuid omab mitmeid eeliseid: * Lihtne implementeerida * Efektiivne (üsna) väikeste andmehulkade puhul * Efektiivne andmehulkade puhul mis on juba osaliselt sorditud * Efektiivseim nn. lihtsatest '''Θ(''n''<sup>2</sup>) efektiivsusfaktor'''it omavatest algoritmidest * Kindel (ei vaheta relatsioonilist järjekorda mida omavad elemendid võrdsete võtmetega) * igale-antud-kohale tüüpi algoritm, (nõuab fikseeritud suurusega vahemäluala(buffrit) O(1)) * Online tüüpi algoritm, sortida saab siis, kui andmeid saadakse '''Algoritmi tööpõhimõte on:''' # Kustuta elemendi viidad # Võta järgmine element # Kustuta järgmise elemendi viidad # Sobita (lisa ette, vahel või järele) vastavalt sortimisvõtmele eraldatud elemendiga # Kustuta järgmise elemendi viidad # Sobita (lisa ette, vahel või järele) vastavalt sortimisvõtmele nn. uute sorditud loetellu # Korda kahte viimast tegevust '''Näide kuidas sortimise algoritm töötab viie elemendi korral(->sümboliseeerib ühepoolset viitamist):''' <pre> 31->25->12->22->11 //kustutan 1 viida 31 25->12->22->11 //kustutan 1 viida, võrdlen 1 korra, loon 1 viida 25->31 12->22->11 //kustutan 1 viida, võrdlen 2 korda, loon 1 viida 12->25->31 22->11 //kustutan 1 viida, võrdlen 2 korda, loon 2 viita 12->22->25->31 11 //kustutan 1 viida, võrdlen 4 korda, loon 1 viida 11->12->22->25->31 //Θ(n*1,8) </pre> '''Näide teisele poole sortimisest:''' <pre> 31->25->12->22->11 //kustutan 1 viida 31 25->12->22->11 //kustutan 1 viida, võrdlen 1 korra, loon 1 viida 31->25 12->22->11 //kustutan 1 viida, võrdlen 2 korda, loon 1 viida 31->25->12 22->11 //kustutan 1 viida, võrdlen 1 korra, loon 2 viita 31->25->22->12 11 //kustutan 1 viida, võrdlen 1 korra, loon 1 viida 31->25->22->12->11 //Θ(n) </pre> ===Analüüs=== Parimal juhul, kui andmed on juba sorditud, on implementasitoonil sortimise efektiivväärtus: Θ(''n''): iga iteratsiooni (tsükli ületäitumise) korral, võrreldakse ainult 1 kord (seda viimase elemndiga), nõnda kogu andmehulga korral. See on muide kiirsordi kõige ebameeldivaim juhtum. Kui andmed on peaaegu sorditud, annab algoritm märgatavalat paremaid tulemusi kui kiirsortimine. Kõige ebameeldivaim juhtum oleks, kui andmed oleksid sorditud tagurpidi, kuna iga element peab otsima kõik sorditud andmed läbi, et leida endale koht. Antud juhul oleks oleks algoritmi efektiivsusfaktor Θ(''n''<sup>2</sup>), mis neelkord näitab algoritmi ebapraktilisust suurte andmekoguste korral. Siiski, on vahelepanemisega sortimise sisemine kordus väga kiire, mis teeb ta <u>üheks kiiremaks sortimis algoritmiks väheste elementidega</u>, tüüpiliselt 10 või umbes nõndapalju. '''Lisaks:''' :Üks universaalne sortimisprotseduur oleks: sortida keeruka sortimisalgoritmiga algselt andmed ära ja lõpetada vahelepanemisega sortimisega. ===Implementatsioon=== <source lang="c"> void insertSort(int a[], size_t length) { int i, j, value; for(i = 1; i < length; i++) { value = a[i]; for (j = i - 1; j >= 0 && a[j] > value; j--) { a[j + 1] = a[j]; } a[j + 1] = value; } } </source> ==Mullisortimine (Bubble sort)== '''Mullisortimine''' on sortimis algoritm, täpsemalt on tegu elementide võrdlusega järgmise elemendiga sortimisega. Ta omab Θ(n-n<sup>2</sup>) efektiivsusfaktorit, olles nõnda ebaefektiivne suurte hulkade korral. Algoritm on efektiivne, kui algandmed on sorditud või on, kui sortimata algandmed on õige väärtuse läheduses. '''Algoritmi tööpõhimõte on:''' # Võrdle elementi ja talle järgnevat, kui 1 (või 2 - sortides teistpidi) on suurem, vaheta # Kui elementide läbikäimisel väärtust muudeti, korda tegevust (võttes järgmise elemendi) '''Näide kuidas sortimise algoritm töötab viie elemendi korral:''' <pre> 31 25 12 22 11 //võrdlen 4 korda, vahetan 12 korda 25 12 22 11 31 //võrdlen 3 korda, vahetan 9 korda 12 22 11 25 31 //võrdlen 2 korda, vahetan 3 korda 12 11 22 25 31 //võrdlen 1 korra, vahetan 3 korda 11 12 22 25 31 //Θ(n*2) </pre> '''Näide teisele poole sortimisest:''' <pre> 31 25 12 22 11 //võrdlen 4 korda, vahetasin 3 korda 31 25 22 12 11 //võrdlen 3 korda //Θ(n*1,4) </pre> ===Implementatsioon=== <source lang="c"> void bubbleSort( int* array, int size){ bool swaped; int temp; for(int i = 1; i < size; i++) { swaped = false; //lipp on kontrolliks kas andmed on juba sorditud for( int j = 0; j < size - i; j++) { if(array[j] > array[j+1]) { temp = array[j]; array[j] = array[j+1]; array[j+1] = temp; swaped = true; } } if(!swaped){ break; //kui andmed on sorditud peata tsükkel } } } </source> Teine, kirjapildilt pisut lühem võimalus: <source lang="c"> void bubbleSort( int* array, int size){ int temp; for(int i = 0; i < size - 1; i++) for( int j = i + 1; j < size; j++) if(array[i] > array[j]) { temp = array[i]; array[i] = array[j]; array[j] = temp; } } </source> ==Shelli sortimine (Shell sort)== ==Mestimis sortimine (Merge sort)== ==Kiirsortimine (Quick sort)== ==Jaotamisega sortimine (Radix distribution sort)== [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] mok2apcy5gyw5fim3gybsg6x978dtkz Algoritmid ja andmestruktuurid - programmeerimiskeel C 0 2257 5790 4840 2008-09-03T19:45:17Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki <div style="text-align: center;"> ''Vikiraamatud esitlevad:''<br /><big><big><big>'''Algoritmid ja andmestruktuurid'''</big></big></big><br>'''programmeerimiskeeles C''' '''[[Algoritmid ja andmestruktuurid - programmeerimiskeel C/Sisukord|Sisukord]]''' </div> __NOTOC__ <!--{{SideBox|If you have questions related to C, ask at the [[/Q&A/]]. }} {{Print version}} --> {{:Algoritmid ja andmestruktuurid - programmeerimiskeel C/Sisukord}} 4yr6fl3oc1bl0uw01oy340rutiv66we Algoritmid ja andmestruktuurid - programmeerimiskeel C/Sisukord 0 2258 8785 5678 2016-01-07T14:01:41Z 2001:BB8:2002:F00:20F:FEFF:FED1:6DF4 /* {{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} Sortimine */ wikitext text/x-wiki ==Algoritmid ja andmestruktuurid:== ==={{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Algoritmid ja andmestruktuurid - programmeerimiskeel C/Sortimine|Sortimine]]=== valikuga, vahelepanemisega, mulli sortimine [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] r1xkngd2itlp8up8c4c226195dxlsid Mall:Sisu 10 2260 5864 5762 2008-10-03T10:19:59Z Nene~etwikibooks 1 Sama lugu selle malliga -- noinclude osa lõhkus ära Programmeerimiskeel C artikli wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} |#default=[[Image:Crystal Clear action edit add.png|16px]] |1=[[Image:Crystal Clear action edit remove.png|16px]] |2=[[Image:Crystal Clear action edit add.png|16px]] |3=[[Image:Crystal Clear action apply.png|18px]] }}<noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> l0fvucvldfqz78b8qkebgtuf52d3d6u Mall:Kirjakeel 10 2261 5865 5758 2008-10-03T10:21:05Z Nene~etwikibooks 1 Sama jama, see mall lõhkus ära Programmeerimiskeel C artikli wikitext text/x-wiki {{#switch:{{{1}}} |#default=[[Image:Arrowyellow.png|16px]] |1=[[Image:Arrowred.png|16px]] |2=[[Image:Arrowyellow.png|16px]] |3=[[Image:Blue Glass Arrow.svg|16px]] }}<noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 535p5tv4nwcyzowbxqh5o6ej13fcnke Programmeerimiskeel C/Kompilleerimine 0 2262 6469 6467 2011-02-24T15:12:34Z 90.190.69.78 http://www.eki.ee/dict/qs/index.cgi?Q=kompileerima&F=M wikitext text/x-wiki #REDIRECT [[Programmeerimiskeel C/Kompileerimine]] 30368bvievugeztsgvvqtl20yv5prcl Programmeerimiskeel C/Massiivid 0 2263 6926 5023 2013-09-13T08:20:10Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki =Massiivid= ==Staatiline massiiv== Staatilisel kujul on '''massiiv''' on terviklik mäluala, millele eraldatakse mälu programmi käivitamise hetkel, mis sisaldab '''samatüübilisi''' andmeelemente. '''Massiivi nimi''' on programmis samaväärne '''massiivi algusaadressiga''' (esimese elemendi aadressiga). '''Indeks määrab andmeelemendi massiivis''', ehk näitab kohta, mis asub: : <tt>massiivi_algusaadress + sizeof(massiivi_andmeelemendi_bitiline_suurus)*indeks</tt>. '''Lisaks:''' *Massiivi indeks käib nime ees või järgi ümbritsetuna kandiliste sulgudega *Massiivi esimene '''indeks EI OLE''' 1, vaid on 0. *Massiivi parameetrina üle andes, ei anta teda väärtusparameetrina vaid viidaparameetrina, ehk antakse '''viit''' massiivi esimese elemendi algusele. ==Staatilist massiivi deklareerimine ja väärtustamine== ===Massiivi deklareerimine ja väärtustamine=== Ühemõõtmelise massiivi ehk '''vektori deklareerimise üldkuju''' + näide: :<source lang="c">andmetüüp massiivi_nimi[elementide_arv];</source> :<source lang="c">int T2isArvud[6];</source> Deklareeritud massiivi elementide väärtustamine: :<source lang="c">T2isArvud[0]=7;T2isArvud[1]=324;T2isArvud[2]=244;// jne.</source> ===Massiivi deklareerimine algväärtustamisega=== Väärtused loendina looksulgudes, eraldajaks koma. Üldkuju ja (2)näidet: :<source lang="c">andmetüüp massiivi_nimi[elementide_arv]={väärtus_1,väärtus_2,väärtus_jne,väärtus_n-1,väärtus_n};</source> :<source lang="c">int raha[8]={1,2,5,10,25,50,100,500};</source> :<source lang="c">int s6na[7]={'Y','L','I','K','O','O','L','\0'};</source> '''Lisaks:''' *Algväärtustamise puhul pole vaja määrata maksimaalset indeksit, kuid sellel juhul valitakse selleks algväärtustamiseks vaja läinud elementide arv. *'''Tähemärkide massiivi''' ehk '''tekstistringi''' on võimalik mitut moodi realiseerida. Programmeerimiskeeles C on valitud selleks lahendus : ::Teksti pikkust pole otseselt määratud, vaid see sõltub teksit lõpetavast tähemärgist '\0'. ::Teksti pikkuse teada saamiseks tuleb otseselt läbi proovida kas järgmine tähemärk lõpetab teksti või mitte - seda teostab funktsioon <tt>strlen();</tt> mis asub <tt>string.h</tt> teegis. ===Mitmemõõtmelised massiivid, deklareerimine, väärtustamine=== Oma olemuselt on mitmemõõtmelised massiivid on massiivide mis omavad mitut dimensiooni. Ehk lihtsalt ühe väärtuse saamiseks vaja täpsustada nii palju indekseid kui on dimensioone. Näiteks 2-dimensioonilise muutja, ehk maatriksi puhul lisandub üks indeks: :<source lang="c">andmetüüp massiivi_nimi[elementide_arv][elementide_arv];</source> :<source lang="c">int T2isArvud[6][6];</source> Deklareeritud massiivi elementide väärtustamine: :<source lang="c">T2isArvud[0][0]=7;T2isArvud[0][1]=324;T2isArvud[0][2]=244;// jne.</source> '''Lisaks:''' *Mälus on tegemist ikkagi väärtuste loenditega, ning näiteks maatriks m[2][2][2] kuvatakse stiilis: <source lang="c">m[0][0][0], m[0][0][1], m[0][0][2], m[0][1][0], m[0][1][1], m[0][1][2], m[0][2][0], m[0][2][1], m[0][2][2], m[1][0][0], m[1][0][1], m[1][0][2], m[1][1][0], m[1][1][1], m[1][1][2], m[1][2][0], m[1][2][1], m[1][2][2], m[2][0][0], m[2][0][1], m[2][0][2], m[2][1][0], m[2][1][1], m[2][1][2], m[2][2][0], m[2][2][1], m[2][2][2]</source> ::-See jada on eelkõige välja toodud näitamaks, et dimensioonide kasvades tekib palju väärtusi ja suurte dimensiooni indeksite puhul ei pruugi leiduda piisavalt mälu, kuhu terve massiiv mahuks! Et võimalikult effektiivselt mälu hallata, tuleks mälu eraldada '''dünaamiliselt'''(vt. dünaamiline mäluhaldus, ... mis pole mõeldud C algajatele). *Mitme dimensioonilise massiivi jaoks ei lähe vaja mitme dimensioonilist massiivi(!) vaja läheb vaid: mitme dimensioonilise massiivi indekseid, ühedimensioonilist massiivi ja lisaloogikat. ===Massiivi väärtuse läbikäimine=== Massiivid võimaldavad väärtuste poole pöördumist indeksite kaudu, ning suurendades indeksit on võimalik käia läbi kõik mälu elemendid '''tsüklis'''. Näites kasutame massiivi täitmiseks for-tsüklit, sest deklareeritud massiivi maksimaalne indeks on teada, ning indeksi suurendamine on juba triviaalne juhtum: <source lang="c"> //teek sisaldab funktsiooni printf() kirjeldust #include <stdio.h> int main(void){ int m[5], i; for (i=0; i<5; i++){ //massiivi indeksid käiakse läbi m[i] = i; //massiivi element väärtustatakse i'ga mis iga kord suureneb } for (i=0; i<5; i++){ //massiivi indeksid käiakse läbi //ekraanile kuvatakse massiivi sisu printf("m[%d] = %d\n", i, m[i]); } // Windowsi keskkonnas, kui kavatsed käivitada programmi mitte CMD realt, // kommenteeri järgmine koodisegmendi rida välja. //getchar();getchar(); } </source> Ning programmi käivitades peaks ilmuma terminali/käsureale: <table width="100%" style="background:#000000; color:#FFFFFF;"> <tr><td><tt>m[0] = 0</tt></td></tr> <tr><td><tt>m[1] = 1</tt></td></tr> <tr><td><tt>m[2] = 2</tt></td></tr> <tr><td><tt>m[3] = 3</tt></td></tr> <tr><td><tt>m[4] = 4</tt></td></tr> </table> ==Massiivi üleandmine parameeterviidana teisele funktsioonile== # antakse üle kogu massiiv ([[Kasutaja:M2s17/Programmeerimiskeel_C_kood#Spiraal|näide]]) #:Siin tuleb tähele panna, et antakse üle kogu massiiv viidana, st. muutuste tegemisel peab arvestama, et muudetakse massiivi olevaid väärtuseid jäädavalt, mitte ainult funktsiooni piires. # antakse üle paar massiivi väärtust ([[Kasutaja:M2s17/Programmeerimiskeel_C_kood#Vaheta|näide]]) #:Lisade muutuja ette ampersandimärgi(&), loetakse muutujat kui viita selle väärtuse algusele. #:Lisades indekseeritud massiivi ette ampersandimärgi(&), loetakse seda kui viita sellele elemendile. '''Lisaks:''' *Nagu näidetest näha on defineeritud konstante, mis määravad massiivi ulatuse. See on vajalik, et mitte sassi ajada mälusolevaid dimensioone, ainult põhidimensioon võib jääda kaudselt määratuks. *Koodisegment '''<tt>while(rida-->0){</tt>''', tähendab: alustatakse kordust, mis kestab kuni rida ei ole enam suurem kui 0, samas pärast igat korda muutuja rida vähendab oma väärtust 1 võrra. ==Lisaks== ===Kõrvaldeiagonaal ja peadiagonaal=== *Peadiagonaal kujutab endast diagonaali, kus massiivi indeksid on võrdsed: *Kõrvaldiagonaal kujutab endast diagonaali, mis on peadiagonaaliga risti. '''Näide 2 dimensioonilise maatriksi puhul:''' <source lang="c"> double M[ ][ ]; M[0][0],M[0][1],M[0][2],M[0][3], M[1][0],M[1][1],M[1][2],M[1][3], M[2][0],M[2][1],M[2][2],M[2][3], M[3][0],M[3][1],M[3][2],M[3][3] {M[0][0],M[1][1],M[2][2],M[3][3]} -- peadiagonaal {M[3][0],M[2][1],M[1][2],M[0][3]} -- kõrvaldiagonaal </source> ===Sõne a la string vs tähemärkide massiiv=== Siin tuleb tähele panna, et kuigi tegemist on sünonüümidega, et programmeerimiskeeles C's ühel juhul on mõeldakse cahr tüüpi viit ja teisel juhul tähemärkide massiivi. Näide, kus n on tähemärkide massiiv ja m on viit tähemärkide massiivile. <source lang="c"> #include<stdio.h> #include <string.h> int main(){ //deklareerimine char *m; char n[20]; //väärtustamine m="tere"; strcpy(n,"tere"); //kuvamine printf("%s\n",m); printf("%s\n",n); getchar(); getchar(); } </source> '''Tähele tuleks panna:''' # isegi pärast viida deklareerimist, ei näita ta ühelegi mälu aadressile # viita saab väärtustada nagu stringi: Ning kui seda tehakse, siis sellega luuakse sõne pikkune mäluväli, kuhu väärtus pannakse. Pärast loodud muutuja väärtustamist lisatakse viit antud konstant muutuja esimese tähemärgi algusesse. # kuna massiivid antakse üle viidaparameetritena ja nende ette ei pea & märkima [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[en:C_Programming/Arrays]] [[de:C-Programmierung: Arrays und Strings]] [[it:Linguaggio C/Vettori e puntatori/Vettori]] [[pl:C/Napisy]] [[fi:C/Taulukot]] fvoaquej6eoogomyx1o3limp499bbbi Fail:Komp.PNG 6 2264 4982 2007-06-09T12:19:44Z M2s17 26 ise tehtud wikitext text/x-wiki ise tehtud inmvmrw5mhnoqqp7eezzrj3cg5optet Programmeerimiskeel C/Harjutused 0 2265 6917 5015 2013-09-13T08:19:13Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki Programmeerimist ei õpita raamatust, vaid õpitakse proovides ja lahendades reaalseid ülessandeid. Vahest ehk kõige paremini õpetavabki oma loodud vigane kood, mis saab pärast mõttetööd iseseisvalt lahendatud. = Sissejuhatus = See osa veel ei eelda otsest koodikirjutamise oskust, kuid tegemist on protseduuride/teadmistega mida peab valdama iga C programmeerija. == Harjutus 1 == * Loo kaust kuhu salvestada fail * Lisa sinna kausta fail <tt>tere.c</tt>, mille sisu on <source lang="c"> #include <stdio.h> int main(void) { printf("Tere maailm!"); return 0; } </source> * Kompilleeri & käivita see fail == Harjutus 2 == * Küljenda antud koodilõik vastavalt C stiilile (selle hulgas kirjuta kommentaarid) <source lang="c"> #include <stdlib.h> #define XXX printf("\n");getchar();getchar();return 0 int main(void){int ex=3,nr=0,i=0,t=0,p=0;printf("Sisesta palju täisarve soovid sisestada: ");scanf("%d", &nr); while(ex!=0 && ex!=1 && i!=nr){i++;printf("Sisesta täisarv: ");scanf("%d", &ex);switch(ex % 2){case 0: t++; break; case 1: p++; break;default: ex=1; break;}} printf("Sisestasi %d paaris ja %d paaritut arvu.",t,p); XXX;} </source> == Harjutus 3 == * Küljenda antud koodilõik vastavalt C stiilile (selle hulgas kirjuta kommentaarid ja prototüübid) <source lang="c">#include <stdio.h> #include <stdlib.h> #include <string.h> #define XXX printf("\n");getchar();getchar();return 0 #define VIGA printf("- Programmi töös ilmnes viga! -"); #define maxkirjed 20 typedef struct kaup{char nimetus[25];double hind;} KAUP; int main(void){KAUP kirje[maxkirjed];int pole=0,i=0;if(taida_massiiv(kirje,&i)!=pole){if(i!=pole){kuva(kirje,i); sordi(kirje,i);kuva2(kirje,i);}else{VIGA}}else{VIGA}XXX;} int taida_massiiv(KAUP *kirje, int *j){FILE *andmed, *fopen();char andmefail[]="andmed.txt";int kkk;int i=0; if ((andmed = fopen(andmefail, "r")) == NULL){printf("Andmefaili andmete laadimisel ilmes viga!\n");kkk=0; }else{while(!feof(andmed) || i==maxkirjed){fscanf(andmed,"%s", kirje[i].nimetus);fscanf(andmed,"%lf", &kirje[i].hind);i+=1;}kkk=1;}*j=i-1;int fclose(FILE *andmed);return kkk;} int kuva(KAUP *arvuti, int i){int j;double x;for(j=1;j<i;j++){printf("\nSee pakkumine on eelmisest "); x=arvuti[j-1].hind-arvuti[j].hind;if(x>0){printf("soodsam %6.2lf EEKi",x);}else{printf(" kallim %6.2lf EEKi",-x);}}} int sordi(KAUP *kirje, int i){int pass, counter,k=i;while(k--){for (pass = 0; pass < i-1;pass++){ if(kirje[pass].hind>kirje[pass+1].hind){vaheta(&kirje[pass],&kirje[pass+1]);}else{}}}} int kuva2(KAUP *arvuti, int i){printf("\n\nParim pakkumine tehti ");printf("arvutiga %s hinnaga %6.2lf EEK.", arvuti[0].nimetus, arvuti[0].hind);printf("\nParimuselt 2 pakkumine tehti "); printf("arvutiga %s hinnaga %6.2lf EEK.", arvuti[1].nimetus, arvuti[1].hind);} void vaheta (KAUP *v1, KAUP *v2){KAUP temp;temp= *v1;*v1 = *v2;*v2 = temp;}</source> = Muutujad = == Nimetamine == # Kas muutuja nimi võib alata numbriga? # Kas muutuja nimi võib alata tüpograafilise sümboliga (nagu #, *, _)? # Too mõni näide C muutja nimest mis ''ei'' oleks sobilik. Miks see ei ole sobilik? == Andmetüübid == # Nimeta vähemalt 3 andmetüüpi C's ## Kui palju sinu arvutil, igaüks neist mälu nõuab? # Kas võime kasutada andmetüüpide nimetusi (nagu 'int', 'float') muutjate nimedena? == Väärtustamine == # Kuidas sa deklareeriksid ja väärtustaksid muutujale 3.14, kui muutuja nimi on pii? # Too näide, kas on võimalik väärtustada ''int'' tüüpi väärtus otse tüübile ''double''? ## Kas vastupidine on võimalik? == Refereerimine == # Sul on vaja muutuja "pi1" väärtusega väärtustada muutuja "pi2"? ## Milline oleks sellele korrektne koodisegment? ## Mida see tähendaks tagurpidi? Kas tegemist on lubatud/korrektse C koodisegmendiga? (isegi, kui see annab õige vastuse)? ## Mis oleks, kui sooviksid väärtustada muutuja "pi2" konstantse väärtusega (nagu 3.1415) ##: '''a'''. Milline näeks korrektne koodisegment välja? ##: '''b'''. Kas tagurpidi oleks tegemist lubatud või mitte lubatud C koodisegmendiga? [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[en:C_Programming/Beginning_exercises]] p8zta7h4im2zv2prjjl28bni5vg66vs Programmeerimiskeel C/Stiil 0 2266 18161 6921 2021-02-02T13:21:25Z 101.50.83.111 Fix redirected URL to correct one. wikitext text/x-wiki =C struktuur ja stiil= See osa tutvustab põhitõdesid effektiivse koodistruktuuri kirjutamisel Programmeerimisekeeles C. Kirja on pandu põhitõed liigendamisest, kommentaaridest, ja teistest elementidest, mis muudavad C koodi paremini loetavaks. Selle lugemiseks pole vajalik omada eelteadmisi Programmeerimisekeelest C. Uustulnukad võivad kirjutada oma koodi oma suva järgi, sest lõppudelõpuks on kompillaatori asi koodi tõlkida - see on vale. Hästi disainitud koodi on kogenud programeeriatel kergem lugeda ja redigeerida. Kui luuakse tarkvara, siis tihti mitte ainult effektiivset, vaid esmalt dünaamilist(muudatusi on kerge implementeerida) ja arusaadavat. [[en:C Programming/Structure and style]] ==Sissejuhatus== Järgnevad kaks koodiblokki on pärast preprotsessori läbikäimist võrdväärsed: Mõlemad sisaldavad täpselt sama koodi, ning pärast kompilleerimist, saab neist täpselt sama programm. Siisiki ühel puhul on eiratud pea kõiki C struktuuri ja stiili reegleid. Tegemist on võrdlemisi lühikese programmiga, kuid ta annab ülevaate milline vahe võiks olla oma suva järgi küljendatud koodil, ning antud reeglite põhjal kirjutatud koodi, kui seda loeb elukutseline programmeerija '''Reegleid eirates:''' <source lang="c"> #include <stdlib.h> #include <time.h> int juhuslikArv(void){return rand()%80 + 1;} int main(void){int i, j;int massiiv[N];srand(time(0));for(i=0;i<20;i++){massiiv[i]=0;}for(i=0;i<20;i++){massiiv[i]= juhuslikArv();j=i;while(j--){if(massiiv[i]==massiiv[j]){i--;}}}printf("Keno loto numbrid on %d",massiiv[0]); for(i=1;i<20;i++){printf(",%d",massiiv[i]);}printf("\n");getchar();getchar();return 0;} </source> '''Reegleid jälrgides''' <source lang="c"> /* Nimi: Harjutus ülessanne 5 Autor: Margus Martsepp Kuupäev: 23.05.07 02:20 Tööpõhimõte: Koostatud programm, mis pakub välja numbrid osalemaks Keno Lotos. Numbrid on vahemikus vahemikus 1-80, ning ei kordu. Väljastatakse 20 numbrit. */ //teegid #include <stdlib.h> #include <time.h> //defineeringud #define XXX printf("\n");getchar();getchar();return 0 #define MAXgenS 80 //tagatatavate numbrite ülempiirang #define N 20 //tagastatavate numbrite arv //prototüüp int juhuslikArv(void); //prefunktsioon int main(void){ int i,j; int massiiv[N]; srand(time(0)) ; for(i=0;i<N;i++){//massiivi initsialiseerimine massiiv[i]=0; } for(i=0;i<N;i++){//massiivi väärtustamine massiiv[i]=juhuslikArv(); j=i; while(j--){//kordus, mis tagab, et arvud ei korduks if(massiiv[i]==massiiv[j]){i--;} } } printf("Keno loto numbrid on %d",massiiv[0]); for(i=1;i<N;i++){ printf(",%d",massiiv[i]); } XXX;//MS windowsi IDE keskonnas kompilleerides, et programm ei sulguks liiga varakult } //teised funktsioonid int juhuslikArv(void){ // funktsioon tagastab suvalise täisarvu vahemikus 1-MAXgenS return rand()%MAXgenS + 1; } </source> '''Teises koodiplokis on kasutatud:''' *'''liigendamist''' ja '''rea vahesid''', mis märgatavalt koodi loetavust; ilma igasuguse koodi effektiivsuse erinevuseta. *'''kommentaare''', mis annavad mõista mida on teha üritatud / tehtud. *'''prototüübe''', mis aitavad mõista nii arvutil kui ka inimesel, mis funktsioone ja selle parameetreid on kasutatud ülessande lahendamiseks (ülikiire moodus ülevaate saamiseks). *'''Konstandid''' võimaldavad muuta koodi parameetreid kiiresti ja mugavalt. Üle pingutades võivad nad hoopis muuta koodi lugemise keeruliseks. '''Lisaks:''' * Ka '''muutujate nimetused''' mängivad suurt rolli koodist arusaamisel, kuigi ta otseselt reegel ei ole, tuleks nimetada muutujad arusaadavalt. * Osad koodiredaktorid juba vaikeväärtustena võimaldavad koodikirjutamist/redigerimist lihtsustada (NT: koodivõtmesõnade värvimine, struktuuride/funktsioonide pakkumine, liigendamine "{" ja "}" märkide põhjal, koodilühendid, veapakkujad jne.) Järgnevalt seletataksegi need täpsemalt lahti. Tuleks tähele panna, et siin kasutatud kood '''on vaid''' küljendamise eesmärgil, ning selle sisust '''ei pea veel aru saama'''. == Liigendamine == '''Reeglid:''' * iga funktsiooni tüüp algab rea vasakust servast * <tt>"{"</tt> on viimane märk reas ** järgmine rida algab ühe "tabulatsiooni" või 4 tühiku vahega võrreldes eelmisest reast eespool * <tt>"}"</tt> on esimene märk reas ** kui talle ei järgne "else", siis järgnev koodisegment algab uuelt realt ** ta algab ühe "tabulatsiooni" või 4 tühiku vahega võrreldes eelmisest reast tagapool * <tt>";"</tt> lõpetab rea **Erandiks on tingimused nt: for korduses '''Seega:''' <source lang="c"> #include <stdio.h> int main(){int i=0;printf("Tere Maailm!");for(i=0;i<1;i++){printf("\n");break;}return(0);} </source> - saab: <source lang="c"> #include <stdio.h> int main(){ int i=0; printf("Tere Maailm!"); for(i=0;i<1;i++){ printf("\n"); break; } return(0); } </source> '''Lisaks''' :Paljud koodiredaktorid liigendavad ainult "enteri" vajutuse peale juba, kuigi tihti pole protses täisautomaatne, aitab see märgatavalt kaasa. == Reavahed == Kood jaotub osadeks ja nende osade vahele on sobilik panna ka tühikud. Korrektne oleks ka kommenteerida iga osa (nt: mis tehakse, mida deklareeritakse, mis kogumikuga on tegemist jne.). Koodist: <source lang="c"> #include <stdio.h> int main(){ int i=0; printf("Tere Maailm!"); for(i=0;i<1;i++){ printf("\n"); break; } return(0); } </source> - saab: <source lang="c"> #include <stdio.h> int main(){ int i=0; printf("Tere Maailm!"); for(i=0;i<1;i++){ printf("\n"); break; } return(0); } </source> == Kommentaarid == Kommentaarid, jagunevad oma ülessannetelt mitmeks. Koodi tuleks võtta kui tehnilist ettekannet, kus kommentaarid on seletav tekst. === Üherealised === Üherealised kommentaarid märgivad koodibloki algust, ning peamiselt kirjeldavad muutujate ja kordajate kasutusviise. '''Märgistus:''' :<tt>//</tt> - tähistab üherealise kommentaari algust reas :* Kuni koodirea lõpuni on tegemist kommentaariga Koodist: <source lang="c"> #include <stdio.h> int main(){ int i=0; printf("Tere Maailm!"); for(i=0;i<1;i++){ printf("\n"); break; } return(0); } </source> - saab: <source lang="c"> //vajalikud teegid #include <stdio.h> //peafunktsioon int main(){ //deklareerin muutujad int i=0; //universaalne tsükli kordaja printf("Tere Maailm!"); //tsüklel, mis väljastab reavahetusi ekraanile for(i=0;i<1;i++){ printf("\n"); break; //pärast esimest reavahetuse väljutakse } //väljun programmist return(0); } </source> === Mitmerealised === Võimalus pikemalt kirjeldada, mida programm/funktsioon teeb. Pole harv juhus, kui korraliku kommentaari kirjutamisele kulub rohkem aega, kui pärst seda kulub programmi/funktsiooni koostamisele. Mis veelkord näitab, kui vajalik on neid kirjutada. Koodi tähtsamad kommentaarid ümbriteksetakse tärni(*) kastiga, mille parem pool on avatud. '''Märgistus:''' :<tt>/*</tt> - tähistab mitmerealise kommentaari algust :<tt>*/</tt> - tähistab mitmerealise kommentaari lõppu :* kõik koodisegmendid ja tekst, mis vahele jääb on kommentaar Kood: <source lang="c"> //vajalikud teegid #include <stdio.h> //peafunktsioon int main(){ //deklareerin muutujad int i=0; //universaalne tsükli kordaja printf("Tere Maailm!"); //tsükel, mis väljastab reavahetusi ekraanile for(i=0;i<1;i++){ printf("\n"); break; //pärast esimest reavahetuse väljutakse } //väljun programmist return(0); } </source> - pärast: <source lang="c"> /******************************************************************************* * * Nimi: Näiteülessane 1 (n2ide_1.c) * Autor: Margus Martsepp * Kuupäev: 10.06.07 19:37 * Tööpõhimõte: * Tuua näide ühest lihtsast funktsioonist, mis lõpuks saab korralikult * küljendatud. * Funktsioon kuvab ekraanile stringi "Tere Maailm", läbib korduse, millest * kuvatakse ekraanile reavahetus. Pärast seda lõpetab programm oma töö. * *******************************************************************************/ //vajalikud teegid #include <stdio.h> //peafunktsioon int main(){ //deklareerin muutujad int i=0; //universaalne tsükli kordaja printf("Tere Maailm!"); //tsükel, mis väljastab reavahetusi ekraanile for(i=0;i<1;i++){ printf("\n"); break; //pärast esimest reavahetuse väljutakse } //väljun programmist return(0); }</source> == Prototüübid == == Konstandid == == Muutuja nimetused == Kuigi nüüd omavad muutujad kommentaare oma kasutusviisidest, siis siiski oleks soovitatav nimetada muutujad ja massiivid võimalikult nende kasutusala järgi. '''Näiteks:''' <source lang="c"> int g; //Eksami hinne 1-10 palli skaalal int z; //Eksami katse, arv mis sümboliseerib, mitu korda on seda eksamit tehtud </source> '''- võiks soovitatavalt olla:''' <source lang="c"> int eksam_hinne; //Eksami hinne 1-10 palli skaalal int eksam_katse; //Eksami katse, arv mis sümboliseerib, mitu korda on seda eksamit tehtud </source> == Ülessanded == *[[Programmeerimiskeel_C/Harjutused#Harjutus_2|Harjutus 1]] *[[Programmeerimiskeel_C/Harjutused#Harjutus_3|Harjutus 2]] == Viited == *[http://www.cs.wisc.edu/~ghost/doc/AFPL/6.01/C-style.htm Aladdin's C coding guidelines] - (en:) Juhend *[https://www.mycplus.com/category/tutorials/programming-styles/ C/C++ Programming Styles] (en:) GNU ja Linux'i Koodikirjutamise stiil [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[en:C_Programming/Structure_and_style]] gnn9t2zitez81uyv7ci8qsrs7wc0ef4 Programmeerimiskeel C/Print 0 2268 6923 5083 2013-09-13T08:20:03Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki <div style="text-align: center;"> ''Vikiraamatud esitlevad:''<br /><big><big><big><big>'''Programmeerimiskeel C'''</big></big></big></big> </div> __NOTOC__ =Sisukord= #Sissejuhatus ##{{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Kompilleerimine|Kompilleerimine]] ##:Tähendus, selle osad ja kompilleerimine kompillaatoritega: GCC, Bloodshed Dev C++, Visual C++ 2005 Express ##{{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Stiil|Struktuur ja stiil]] ##:Seletus #Sisu ##{{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Keelereeglid|Põhilised keelereeglid]] ##:keelereeglid, koodi järjekord, funktsiooni ülessehitus ##{{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Seletus|Muutujad, -klassifikatsioon, -mälu]] ##:muutujad ja nende jaotus/iseloomustus, kommentaarid, eeskujulik kood ##{{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Muutujad|Muutujate deklareerimine]] ##:muutujate -deklareerimine, -väärtustamine, -nimede keelereeglid ##{{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Operaatorid|Operaatorite tabel]] ##:operaatite kirjeldus ja näited risttabelis ##{{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/IO|Standartne sisend-väljund]] ##:funktsioonid, nende kasutamise kirjeldus ja eriatribuudid ##{{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Keelestruktuurid|Põhilised keelestruktuurid]] ##:tsüklid a la silmused ja voo jaotus valik(ud) ##{{sisu|3}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Massiivid|Massiivid]] ##:staatiline massiiv, deklareerimine, väärtustamine, stringid ##{{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel C/Harjutused|Harjutused]] ##:Sissejuhatus ##Lisa: ##:Koodinäited {{:Programmeerimiskeel C/Kompilleerimine}} {{:Programmeerimiskeel C/Stiil}} {{:Programmeerimiskeel C/Keelereeglid}} {{:Programmeerimiskeel C/Seletus}} {{:Programmeerimiskeel C/Muutujad}} {{:Programmeerimiskeel C/Operaatorid}} {{:Programmeerimiskeel C/IO}} {{:Programmeerimiskeel C/Keelestruktuurid}} {{:Programmeerimiskeel C/Harjutused}} {{Kasutaja:M2s17/Programmeerimiskeel C kood}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] 61qmbt48o8yhiw2fusxll4mn87kf8g4 Programmeerimiskeel C/Eesmärk 0 2269 6918 5119 2013-09-13T08:19:16Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki Eesmärgiks on koostada adekvaatse sisuga konspekti laadne õpik, mis oleks põhjalik, sisaldades ka arvukalt erandeid, ning sama olles võimalikult lühike ja konkreetne. Sisu on koostatud vastavalt TTÜ ainekavas olevate ainete Informaatika ja Informaatika 2 läbimiseks vaja läinud teadmistest programmeerimiskeeles C, mis hinnanguliselt moodustas 50% hindest. Lisaks peaks antud raamat andma tugeva põhja teistele ainetele, nagu programmeerimine ja algoritmid ja andmestruktuurid. == Vajadus == Kuivõrd Eesti keelseid programmeerimisele suunatud raamatuid on vähe, ning konspekte täidetakse vahest aru saamatagi, kas kõik sai õigest kirja, on tegemist kohaga kust peaks saama kontrollida. See veelkord näitab, et antud õpiku sisu peab olema adekvaatne. Juhul, kui keegi kavatseb viia sisse paranduse, tuleb enne olla täiesti kindel, et parandatakse õigeti. == Sisu == Sisu peaks valmis saades sisaldama vähemalt 99% koguses teoreetilisi teadmisi, et selle omandanud isik, kes teemat valdab, saaks nimetada ennas kogenud C programmeerijaks. Sisu valmimisest annavad tedvustust tingmärgid teemade ees. Hetkel võivad osad teemad kogu mahus veel puududa. [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] ecsm3xsy9cwrknaqqmr9fal0pfa999c Programmeerimiskeel C/Viidad 0 2270 6920 5142 2013-09-13T08:19:42Z Jafeluv 634 cat wikitext text/x-wiki ==Sissejuhatus== [[Image:Zeiger.PNG|thumb|180px|Viit ''a'' viitab muutujale ''b''. Pange tähele, et ''b'' talletab väärtust, samas kui ''a'' talletab ''b'' aadressi mälus (1462)]] '''Viidad''' on asukoha määrajad mälus, mille abil on võimalik leida antud viidaga seoses olevaid väärtusi. Viida väärtusele pääseb ligi viitamisoperaatoriga [<tt>*</tt>]. Viidad võivad hoida igasuguseid andmetüüpe, ka funktsioone ja oma deklareeritud tüüpe. Meeldetuletuseks, et mälus hoitavad väärtused jagunevad '''väärtusteks''' ja '''viitadeks'''. '''C omavad viidad kolme praktilist kasutusala:''' # Dünaamiliste andmestruktuuride loomeprotsessis # Väärtuste ülekandmist ühest funktsioonist teise # Võimaldavad alternatiivse ligipääsu andmetele '''Viitade kohta on neli fundamentaalset põhitõde, mida peab teadma:''' * Kuidas viitasid deklareerida * Kuidas viitasid määrata väärtustama, ning kuidas seda vahetada * Kuidas viitasid panna viitama viidale ja kuidas neid väärtustada * Kuidas viidad on seoses massiividega '''Lisaks:''' * Arvuti töötab viitadega kiiremini, seega viitad kasutamine muudab ka programmi effektiivsemaks. ===Deklareerimine=== Viitasid deklareeritakse samamoodi, kui muutujaid, mis hoiavad väärtuseid, vahega et muutuja nimetuse ette käib tärn (tuntud ka kui korrutusmärk '*'). Viit peab omama sama tüüpi, mis väärtusele ta viitama peab. ====Näited viitade deklareerimisest==== <source lang="c"> //Järgnevalt mõned näited viitade deklareerimise konstruktsioonidest, koos kommentaaridega int i; // täisarv muutuja 'i' int *p; // viit 'p' täisarvulisele väärtusele int a[]; // täisarvu tüüpi massiiv 'a' int f(); // funktsioon 'f', mis tagastab täisarvu tüüpi muutuja väärtuse int **pp; // viit 'pp' viidale, mis viitab täisarvule int (*pa)[]; // viit 'pa' täisarvu tüüpi massiivile int (*pf)(); // viit 'pf' funktsioonile, mis tagastab täisarvu tüüpi väärtuse int *ap[]; // massiiv 'ap' viitasid, mis viitavad täisarvu tüüpi väärtusele int *fp(); // funktsioon 'fp', mis tagastab viida täisarvu tüüpi väärtusele int ***ppp; // viit 'ppp', mis viitab viidale, mis viitab viidale, mis viitab täisarvu tüüpi väärtusele int (**ppa)[]; // viit 'ppa', mis viitab viidale, mis viitab täisarvu tüüpi massiivile int (**ppf)(); // viit 'ppf', mis viitab funktsioonile, mis tagastab täisarvu tüüpi väärtuse int *(*pap)[]; // viit 'pap', mis viitab viitade massiivile, mis viitavad täisarvu tüüpi väärtusele int *(*pfp)(); // viit 'pfp', mis viitab funktsioonile, mis tagastab viida, mis viitab täisarvu tüüpi väärtusele int **app[]; // massiiv viitasid 'app', mis viitavad täisarvu tüüpi väärtusele int (*apa[])[];// massiiv viitasid 'apa', mis viitavad täisarvu tüüpi massiividele int (*apf[])();// massiiv viitasid 'apf', mis viitavad funktsioonile, mis tagastab täisarvu tüüpi väärtuse int ***fpp(); // funktsioon 'fpp', mis tagastab viida, mis viitab viidale, mis viitab viidale, mis viitab täisarvu tüüpi väärtusele int (*fpa())[];// funktsioon 'fpa', mis tagastab viida, mis viitab täisarvu tüüpi massiivile int (*fpf())();// funktsioon 'fpf', mis tagastab viida, mis viitab funktsioonile, mis tagastab täisarvu tüüpi väärtuse </source> ===Väärtustama panemine=== [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[en:C_Programming/Pointers_and_arrays]] [[de:C-Programmierung: Zeiger]] [[it:C/Vettori e puntatori/Interscambiabilità tra puntatori e vettori]] [[pl:C/Wskaźniki]] tm5p3f5b7evwdhu0760dx58eq07sr0n Sotsiaalne tarkvara 0 2279 8017 7988 2015-07-03T18:22:39Z Jäälind 1590 /* Ajaveebid e blogid */ wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst=Tutvustus ja näpunäited |Sisukord= }} {{sisukord paremale}} Sotsiaalne tarkvara on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab inimestevahelist e-suhtlust. Sellise suhtluse eesmärgiks on tavaliselt ideede või mingi materjali jagamine, samuti ühine elektrooniliste materjalide loomine. Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud mõningaid enamlevinud sotsiaalse tarkvara gruppe ja põhjalikumalt tööd konkreetsete programmidega. ===Mõisted=== folksonomy - torrent- ==Ajaveebid e blogid== Ajaveeb (inglise keeles ''blog'', tuletatud sõnadest ''web log'') on tihti uuenev isiklik veebisait, mis sisaldab päeviku tüüpi kommentaare, aga samuti viiteid teistele artiklitele. Teemade valik on väga lai, see sõltub kirjutaja huvidest.Vaatajale kuvatakse esimesena ajaliselt kõige värskem sissekanne. Eesti keeles kasutatakse toorlaenuna ka sõna ''blog'' ja sellest tuletatud tegusõna ''blogima''. Ajaveebide sisu ja kasutatav tarkvara varieerub suuresti, samas on kõikidel ajaveebidel ka ühiseid jooni: *Peamine on sisuala, kus artiklid on esitatud kronoloogiliselt, kõige värskem kõige tipus. *Sageli on artiklid organiseeritud kategooriatena. *Vanemate artiklite arhiiv. *Võimalus kommenteerimiseks. *Lingiloend teistele saitidele, inglise keeles ''blogroll''. *Üks või mitu uudistevoogu (feeds) nagu RSS, Atom või RDF failid. '''Mõisted''' Blogroll - '''Programmid''' [[WordPress]] Blogger ==Koostöövahendid materjalide loomiseks== Veebirakendus [[Google Docs & Spreadsheets]] võimaldab: *koostada ja/või üleslaadida dokumente ja arvutustabeleid igast Internetiühendusega arvutist; *kasutada lihtsat WYSIWYG editori dokumentide vormindamiseks; *kutsuda teisi oma dokumente vaatama ja redigeerima; *redigeerida kaastöötajatega samaaegselt dokumente või arvutustabeleid; *vestelda teiste dokumendi redigeerijatega reaalajas; *näha ja taastada oma dokumendi eelnevaid versioone; *publitseerida oma dokumente veebilehtedena või dokumendina ajaveebi; *alla laadida oma dokumente erinevates vormingutes; *lisada oma dokument e-kirja manusena. ==Meedia jagamise vahendid== Kaasaegne tehnoloogia on loonud igaühele võimaluse sisutootmiseks. Sageli soovitakse oma loomingut (fotod, videod, esitlused, podcastid, jms) jagada pere, sõprade või ka lihtsalt asjast huvitatud kaaskodanikega. '''Programmid''' Fotode jagamiseks [[Flickr]] Videode jagamiseks: [[Youtube]] Slaidide jagamiseks: [[Slideshare]] ==Sotsiaalsed järjehoidjad== Sotsiaalsed järjehoidjad on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab lisada järjehoidjaid kasutaja personaalsesse lingikogusse, võtmesõnu kasutades neid linke süstematiseerida, näha teiste poolt salvestatud linke ja otsida nii enda kui kõikide teiste kasutajate poolt salvestatud linkide hulgast. Sama mõistet käsitletakse eesti keeles ka kui: 1) ''Sotsiaalsed soovituskeskkonnad'' Kaugkoolituse web 2.0 tehnoloogiad (http://kaugkoolitus.wordpress.com/monitooring-ja-toetus/) 2) ''…võrgu-järjehoidjate (bookmarks/favorites) ühiskasutuse süsteem'' [L] del.icio.us jpm (http://www.kakupesa.net/kakk/sotstark1.html) '''Programmid''' [[Delicious]] '''Loe lisaks''' Sotsiaalsed järjehoidjad ja märksõnad http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalsed-jarjehoidjad-ja-marksonad ==Sõnumside== Sõnumside ehk kiirsuhtlus võimaldab kahel või enamal inimesel suhelda teksti põhiselt Interneti vahendusel reaalajas. Sõnumside kasutamiseks peab olema installeeritud vastav programm. Programmi vahendusel on võimalik lisada sõpru ja tuttavaid oma kontaktnimekirjadesse. Juhul kui need sõbrad ja tuttavad on samuti programmi sisse loginud, kuvatakse ekraanil nende nimed ja nimel klõpsates on hõlbus alustada suhtlust. Nende programmide vahendusel on võimalik sõpradele ka faile edastada. '''Programmid''' [[Windows Live Messenger]] Yahoo!Messenger Skype ==Virtuaalsed suhtluskeskkonnad== avatar - graafiline esindaja ==Wikid== Wiki ehk viki on veebisait, mis võimaldab külastajatel sisu lisada, kustutada ja muuta. Mõnikord ei nõuta selleks isegi registreerimist. Maailmas tuntuim viki on Wikipedia. Termin viki võib tähistada ka nn. viki-mootorit st. tarkvara mida kasutatakse viki veebisaitide loomiseks. Üheks tuntumaks wiki tarkvaraks on MediaWiki. Kuigi Wiki on mõeldud kollektiivseks tööks, tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et mitu kasutajat ei saa samaaegselt ühte teksti redigeerida. Niisugustel puhkudel sobib paremini Google Docs&Spreadsheet. [[Mediawiki]] [[w:PbWiki]] Wetpaint '''Loe lisaks''' Kaido Kikkas Wiki-Wiki! http://www.ekspress.ee/viewdoc/F2706520193DF308C225727B0049F395 =Loe lisaks sotsiaalse tarkvara kohta= '''Eesti keeles''' Hans Põldoja Sotsiaalse tarkvara kasutamisvõimalused õppematerjalide loomisel http://www.slideshare.net/hanspoldoja/sotsiaalse-tarkvara-kasutusvimalused-ppematerjalide-loomisel/ Kaido Kikkas Ajaveebid, vikid ja e-õpe http://www.slideshare.net/UncleOwl/ajaveebid-wikid-ja-epe/ Sotsiaalne tarkvara ja identiteedivargused http://www.arvutikaitse.ee/?p=505 Sotsiaalne tarkvara http://portaal.e-uni.ee/uudiskiri/tooleht/sotsiaalne-tarkvara '''Inglise keeles''' Clay Shirky Writings About the Internet http://www.shirky.com/writings/group_politics.html Social software http://en.wikipedia.org/wiki/Social_software Joe Gregorio Stigmergy and the World-Wide Web http://bitworking.org/news/Stigmergy Tools for Collaborative Writing http://learning.instructure.com/2014/02/tools-for-collaborative-writing/ [[Kategooria:Tarkvara]] h538jovx2md8z3d26mb3d45amrwypte Flickr 0 2281 8004 5696 2015-07-02T21:03:51Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst= |Sisukord= }} {{sisukord paremale}} Flickr (http://www.flickr.com)on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab kasutajal oma fotosid salvestada, otsida, korraldada ja teistega jagada. F-s salvestatud fotosid on võimalik kuvada ka teistel veebilehel, blogides kuvamist hõlbustab spetsiaalne nupp. On olemas nii tasuta kui tasuline versioon, viimane võimaldab rohkem pilte üles laadida ja moodustada enam kui kolm albumit (sets). Et paljud Flickri omadused võimaldavad koostööd ja suhtlust teiste kasutajatega, kuulub F sotsiaalse tarkvara hulka. Koostööd on võimalik mitmel erineval viisil: * fotode jagamine perele, sõpradele või kogu maailmale; * nimekirja koostamine nendest fotograafidest, kelle töid tahetakse jälgida; * fotode kommenteerimine; * huvigruppide moodustamine. F on avatud standardiga tarkvaraga (open platform), mis võimaldab kõigil soovijatel lisada programmile täiendavaid funktsionaalsusi. ===Mõisted=== Fotovoog (Photostream) - Kõik ühe kasutaja fotod kuvatuna alates kõige värskemast. Silt (Tag) - Märksõna, mis omistatakse fotole selle hilisemaks leidmiseks või grupeerimiseks. Album (Set) - Grupp fotosid, mille kasutaja on pannud kokku hõlpsamaks vaatamiseks. ===Konto loomine=== Alustuseks on vaja luua endale konto (http://www.flickr.com) "Sign up now". Kuna F kuulub Yahoole, läheb konto loomiseks vaja kasutaja Yahoo ID-d. Kui Yahoo ID-d veel ei ole, saab selle teha konto loomise käigus, mis võtab aega vaid mõne minuti. F-i tasuta konto (basic account) võimaldab üles laadida 20MB fotosid kuus, kuvada 200 fotot ja luua kolm albumit (sets). On olemas ka tasuline konto, kus väikese tasu eest saab palju enam salvestusruumi ja õiguse moodustada piiramatu arvu albumeid. ===Fotode üleslaadimine=== Fotode üleslaadimiseks arvutist F-i on mitmeid erinevaid võimalusi. Link '''Upload Photos''' esilehe paremal ülaservas võimaldab korraga üleslaadida kuni kuus fotot, määrates neile kohe ka võtmesõnad ja privaatsussätted (kõigile kuuele sarnased). {|cellpadding="20" cellspacing="0" border="0" |[[Image:Fl_fotode_yleslaadimine.jpg|Fotode üleslaadimine F-sse]] Joonis 1. Dialoogiaken fotode üleslaadimiseks |valign="top" | '''A''' - otsi foto oma arvutist ülesse '''B''' - sisesta võtmesõnad '''C''' - otsusta, kes võib fotot näha '''D''' - kuva rohkem privaatsussätteid '''E''' - laadi fotod üles (olenevalt piltide suurusest ja Internetiühenduse kiirusest, võib see veidi aega võtta) |} Üleslaaditud fotodele on võimalik lisada pealkirju ja kirjeldusi. Loomulikult saab neid hiljem muuta ja puuduvat infot lisada. Vaikimisi privaatsussätted on võimalik (kes näeb fotosid, saab kommenteerida, lisada märkmeid ja märksõnu) oma fotodele kehtestada aadressil http://www.flickr.com/profile_photoconf.gne. Link '''Flag your photo''' (lehe all paremas servas) võimaldab hõlpsati muuta foto avalikkusele mittekättesaadavaks ja vastupidi, samuti muuta fotole omistatud turvafiltreid. Turvafiltritega ((Safe, Moderate, Restricted) määratakse foto sündsuse tase, ehk kellel oleks paslik fotsid vaadata. Üleslaaditud fotod suurust muudetakse järgmiselt: igast fotost moodustatakse pisipilt suurusega 75*75 pikslit ja 100-, 240-, 500-, ning 1024-piksline (pikim külg) versioon. Erinevate suuruste kuvamiseks ja allalaadimiseks on lehel link '''All Sizes'''. Tasuta konto omanik ei näe ega saa alla laadida oma originaalsuuruses fotosid {|cellpadding="20" cellspacing="0" border="0" |[[Image:Fl_naide_yleslaaditud_fotost350.jpg|Näide üleslaaditud fotost]] Joonis 2. Näide üleslaaditud fototst |valign="top" | '''A''' - Foto pealkiri (Title) '''B''' - Töövahendid: teksti lisamine foto peale, grupile saatmine, albumisse lisamine, blogisse saatmine, kõikide suuruste kuvamine, printimise tellimine, pööramine, kustutamine. '''C''' - Kirjeldus (Describtion) '''D''' - Märksõnad (Tags) '''E''' - Täiendav info pildi kohta |} Suurema hulga fotode üleslaadimiseks on loodud spetsiaalsed rakendused. Need programmid tuleb alla laadida (http://www.flickr.com/tools/) ja oma arvutisse installeerida. Fotosid võib lisada ka e-maili vahendusel (http://www.flickr.com/account/uploadbyemail/), mis sisuliselt võimaldab saata foto F-isse otse mobiiltelefonist. ===Fotode korraldamine=== ====Võtmesõnad==== Kõik üleslaaditud fotod on leitavad lingi alt '''Your Photos'''. Fotode süstematiseerimiseks võib neile lisada võtmesõnu või koostada neist albumeid. Võtmesõnad (tags) on kasutaja poolt vabalt valitud sõnad, mis iseloomustavad fotot ja hõlbustavad selle leidmist. Klõpsates võtmesõnale, kuvatakse kõiki fotosid, mis antud kasutaja selle sõnaga on märgistatud. Klõpsates võtmesõna ees olevale gloobusele, kuvatakse kõiki fotosid, mida F kasutajad selle sõnaga märgistanud on. ====Organizr==== Fotode täpsemaks korraldamiseks on olemas töövahend '''Organizr''', mis käivitatkse lingilt Organize. Et antud vahendiga töötada, peab eelnevalt arvutis olema installeeritud Macromedia Flash Player. {| |[[Pilt:Fl_organizr_320.jpg|Organizr]] Joonis 3. Organizr ekraanipilt |Organizr võimaldab kuvada kõiki kasutaja fotosid või otsida ja kuvada neid kindlate tunnuste alusel: võtmesõnad, pealkirjad, kirjeldused, pildistamise ja üleslaadimise kuupäevad, privaatsussätted. |} Selle vahendiga on võimalik ka moodustada ja muuta albumeid ning määrata pildistamise asukoht kaardil. {|cellpadding="20" cellspacing="30" |valign="bottom"|[[Pilt:Fl_albumi_naide350.jpg|Albumi näide]] Joonis 4. Albumi näide |[[Pilt:Fl_foto_asukoht_kaardil220.jpg|Foto asukoht kaardil]] Joonis 5. Foto asukoht kaardil |} ===Fotode jagamine=== Kasutaja määrab, kellel on õigus fotosid näha, kommenteerida ja lisada märksõnu. Selleks on järgmised võimalused: 1) kasutaja ise; 2) kasutaja perekond ja/või sõbrad; 3) Flickri kasutajad; 4) kõik soovijad. Lihtsaim viis oma fotode jagamiseks on spetsiaalse Flickri aadressi moodustamine kujul http://www.flickr.com/photos/'''kasutaja_valitud_sona'''/. Niisugust aadressi on kerge meelde jätta ja sõpradele edastada. Aadressi moodustamiseks ava link http://www.flickr.com/profile_url.gne. Arvestada tuleb sellega, et valitud sõna ei saa hiljem muuta. Flickris olevaid fotosid on mugav kuvada oma blogis, kasutades selleks pildi kohal olevat nuppu '''Blog This'''. Enne tuleb loomulikult sisestada vajalik info oma blogi kohta. Flickris olevate piltide kuvamiseks mõnel teisel veebilehel tuleb moodustada nn '''Flickri märk''' (Flickr badge) aadressil http://www.flickr.com/badge.gne. Kopeerides saadud koodi soovitud veebilehele kuvatakse sellel veebilehel Flickris salvestatud pilte vastaval kasutaja poolt seatud kriteeriumidele. Flickris olevatest fotodest saab moodustada ka fotoalbumi mõnele teisele veebilehele, programmi leiad aadressilt http://webdev.yuan.cc. Tehnilist tugi sellele pakub Flickri grupp aadressil http://www.flickr.com/groups/flickr_tools/. Võimalik on ka tellida uudisvoog mõne kasutaja mingi märksõna jälgmiseks. Kui oma fotosid lubatakse teatud tingimustel ka teistel kasutada, tuleb need vastavalt märgistada. Vaata http://www.flickr.com/creativecommons ===Huvitavaid võimalusi=== ====Märkmed (Notes)==== Mõnikord on vajadus kirjeldada mõnda pildi osa eraldi. Selleks on Flickril olemas vahend Notes, mis võimaldab lisada teksti pildile. Nii on võimalik grupipildile lisada kõikide inimeste nimed või kirjeldada mõnd paika kaardil. Vaata näiteks http://www.flickr.com/photos/tags/memorymap/. ====Memry==== Kuna Flickri rakendusliides võimaldab ligipääsu salvestatud fotodele, on asjahuvilised loonud erinevaid rakndusi fotode kuvamiseks. Neist üks on memoriin-tüüpi mäng Memry (http://www.pimpampum.net/memry/enter.php,). ====Seotud võtmesõnad==== Kasutaja sisetatud võtmesõnale kuvatakse lisaks 50 selle võtmesõnaga seotud võtmesõna. Klõpsates neist mõnele, kuvataks omakorda selle võtmesõnaga seotud võtmesõnad. http://www.airtightinteractive.com/projects/related_tag_browser/app/. ====Fotode varundamine==== Flickris salvestatud fotode varundamiseks on programm FlickrBackup, mida saad alla laadida aadressilt http://www.sourceforge.net/projects/flickrbackup. Tagavarakoopiate tegemine on vajalik eriti siis, kui fotosid laaditakse üles otse telefonist. ===Loe lisaks=== Paul Bausch, Jim Bumgardner Flickr Hacks Publisher: O'Reilly Pub Date: February 2006 [[Kategooria:Internet]] 2wo7e5v3ggx7fdzsam500f3fg6rueit Fail:Fl fotode yleslaadimine.jpg 6 2282 5185 2007-07-13T09:12:42Z Mm~etwikibooks 62 wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Fail:Fl organizr 320.jpg 6 2283 5197 2007-07-14T07:28:22Z Mm~etwikibooks 62 Fotode korraldmaise vahend Flickris wikitext text/x-wiki Fotode korraldmaise vahend Flickris hutxb0dxyq466pwyi1a5gouxad4m0wp Fail:Fl naide yleslaaditud fotost350.jpg 6 2284 5212 2007-07-15T08:37:03Z Mm~etwikibooks 62 Flickrisse salvestatud foto näide wikitext text/x-wiki Flickrisse salvestatud foto näide c60a40kyhj73560s6l83f8mzffnqhvv Fail:Fl albumi naide350.jpg 6 2285 5222 2007-07-15T10:07:53Z Mm~etwikibooks 62 Albumi näide Flickris wikitext text/x-wiki Albumi näide Flickris kuxuglh1n8xj3gmb39pmuazulrae0hv Fail:Fl foto asukoht kaardil220.jpg 6 2286 5230 2007-07-15T10:45:38Z Mm~etwikibooks 62 Foto asukoht kaardil wikitext text/x-wiki Foto asukoht kaardil elbkrxeqv9c9gumlh5k6fdx7qjo0rtw Delicious 0 2287 8006 8005 2015-07-02T21:10:43Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst= |Sisukord= }} {{sisukord paremale}} Delicious (http://delicious.com/) on veebipõhine tarkvara, mis võimaldab moodustada kasutaja veebilinkide online kogumiku, silte kasutades neid linke süstematiseerida, näha teiste poolt salvestatud linke ja otsida nii enda kui kõikide teiste poolt salvestatud linkide hulgast. ===Mõisted=== Bundle – Bundles are a way to arrange previously-used tags into groups. Cloud – Collaborative filtering - Keyword - Linkback - Tag – Tag cloud - A list of tags where size reflects popularity. ===Konto loomine=== {|cellpadding="0" cellspacing="30" |valign="top" |Konto loomine koosneb kolmest sammust: 1) isikuandmete sisestamine; 2) nuppude lisamine; 3) lühijuhend nuppude kohta. |[[Pilt:Del_konto_loomine_350.jpg]] '''Joonis 1'''. Delicious-e konto moodustamine |} Nuppude lisamisel tuleb arvestada erinevate brauserite nõuetega. '''Firefox''' – installeeritakse lisandprogrammid (add-ons). Veebileht, kust lisandprogrammid alla laaditakse, peab eelnevalt olema lubatud. Valida ''Tools – Options… - Security.'' Käsunupp '''Exceptions''' avab dialoogiakna, kust määratakse lubatud veebiaadressid. '''Internet Explorer''' – nuppude installeerimisel peab kasutaja olema administraatori õigustes, sest installeerimise käigus kirjutatakse kausta ''Program Files''. Seda aga limiteeritud õigustega kasutaja teha ei saa. Õpetus nuppude installeerimiseks http://Delicious.com/help/video/iebuttons '''Opera''' – nuppusid lisada ei saa. Küll aga saab lisada vastavad lingid lingiribale. Need tuleb Delicious veebilehlt oma brauseri lingiribale lohistada. Samuti tuleb toimida ka teiste brauserite puhul, kui nuppe installeerida ei saa või ei soovita. Ilma linke ja nuppe installeerimata on võimalik uusi linke sisestada aadressilt '''http://Delicious.com/post/'''<nowiki/>''' ===Ekraanipilt=== Sisselogimata kasutaja näeb aadressil [http://Delicious.com http://Delicious.com/] nimekirja hetke kõige populaarsematest linkidest. Neile linkidele on lisatud nimekirjad samateemalistest populaarsetest linkidest (vt hall riba lingi all). Sisseloginud kasutajale kuvatakse: {|cellpadding="0" cellspacing="30" |'''A'''- kasutajanimi '''B'''- lingiriba (your bookmarks, your network, subscriptions, links for you, post) '''C'''- kõige populaarsemad (popular)lingid '''D'''- viimati salvestatud lingid (recent) '''E'''- sisseloginud kasutaja nimi '''F'''- sätted (settings) '''G'''- välja logimine '''I'''- info asukoha kohta (breadcrumb) '''J'''- otsingukast '''K'''- salvestatud lingid '''L'''- kasutaja lingirühmad (clouds) |valign="top"|[[Pilt:Del_ekraanipilt.jpg]] '''Joonis 2.''' Delicious-e ekraanipilt |} ===Järjehoidjate lisamine=== Mugavaim vahend linkide lisamiseks on registreerimise käigus installeeritud nupud.Kui oled avanud veebilehe, millele aadressi soovid salvestada, klõpsa nuppu '''TAG''' või '''post to Delicious''', olenevalt sellest, mis tüüpi nupud installeerisid.Täida ära veebivorm ja klõpsa Save. {|cellspacing="30" |valign="top"|'''A'''- Veebiaadress (url) täidetakse automaatselt '''B'''- Kirjeldus (description) täidetakse automaatselt '''C'''- Märkmed (notes) – kasutaja sisestab oma märkmed '''D'''- Sildid (tags) – silte võib lisada kuitahes palju, sildid eraldatakse tühikuga '''E'''- Salvesta link ka teistele (your network) '''F'''- Ära kuva linki (do not share) linki teistele. |valign="top"|[[Pilt:Del_salvestamise_vorm.jpg]] '''Joonis 3. '''Vorm järjehoidja salvestamiseks |} Selleks, et linke teistele mitte kuvada (F), tuleb eelnevalt märgistada kontrollruut '''allow private savings of bookmarks''' ''(Settings-Bookmarks-private saving)''. Salvestamise tulemusena on nüüd linkide loetalus uus kirje: {|cellspacing="30" |valign="top"|'''A'''- kirjeldus, sellel klõpsates avatakse veebileht '''B'''- lingi redigeerimine '''C'''- lingi kustutamine '''D'''- märkmed, kasutaja lühikirjeldus '''E'''- sildid, klõpsates sildil kuvataksed teised sama sildiga märgistatud veebilehed |valign="top"|[[Pilt:Del_salvestatud_link.JPG]] '''Joonis 4. '''Salvestatud järjehoidja |} ===Juhiseid siltide lisamiseks=== *Silt peab olema unikaalne, kuid kergesti meeldejääv. *Sildid on kõigile nähtavad, kui salvestamisel ei määrata teisiti. *Silt on ühesõnaline. *Erinevad sildid eraldatakse tühikuga. *Side- ja alakriipsu võib kasutada liitsõnalise sildi moodustamiseks *Tihti on otstarbekam kasutada kaht eraldi silti kui kasutada sildisõnu kokkukirjutatult. Näiteks lisa Lahemaa rahvuspargi veebilehele sildid „eesti” ja „loodus”, mitte eesti_loodus. *Kirjamärkide kasutamisel ei ole mõtet, need loetakse sildi osaks. *Suuri ja väikesi tähti eristamiseks kasutada ei saa, WinXP=winxp *Kasuta samu silte, mida ennem sind on kasutatud. Lingi salvestamisel kuvatakse mõned sildid, mida on selle lingi salvestamisel kasutatud. *Kogukonnas töötamisel leppige kokku, kuidas sildistada ressursse, mida soovitakse omavahel jagada. *Silt ei ole igavene. Silte saab alati muuta kasutades linki ''edit''. Kõike ühesuguseid silte saab korraga muuta ''Settings-Tags-rename''. *Sõpradele salvestamiseks kirjuta sildikasti for:kasutajanimi ===Siltide grupeerimine=== Sarnase temaatikaga silte on otstarbekas grupeerida (bundle). Üks silt võib kuuluda mitmesse erinevasse gruppi. Grupeerimiseks: ''Settings-Tags-bundle tags ''või link all paremal '''Tag options''' ''Bundle tags.'' {| |'''A'''- olemasolevad grupid '''B'''- loodav või redigeeritav grupp '''C'''- sildid grupis '''D'''- silt mõnes teises grupis '''E'''- silt redigeeritavas grupis '''F'''- uue grupi moodustamine '''G'''- olemasoleva grupi ümbernimetamine '''I'''- grupi kustutamine |[[Pilt:Del_bundle_moodustamine.jpg]] '''Joonis 5.''' Siltide grupeerimine |} ===Linkide otsimine=== Delicious-e avalehel kuvatakse kõige värskemad populaarsed lingid. Lehe paremas servas kuvatakse juhuslikult valitud populaarseid silte (tags to watch) ja nendega märgistatud linke. Lingid '''popular''' ja '''recent''' lehe ülaservas viitavad vastavalt kõige populaarsemate ja kõige värskemate linkide lehele. Nende lehtede paremas servas kuvatakse populaarseid silte, mis seotud kuvatavate linkidega. {|cellspacing="30" |[[Pilt:Del_pilv.jpg]] '''Joonis 7.''' Märksõnade pilv |valign="top"|Populaarsemaid silte kuvatakse ka pilvena (http://Delicious.com/tag/), mida populaarsem silt, seda suurema kirjaga see kuvatakse. Punase kirjaga kuvatakse pilves neid silte, mis on sarnased sisseloginud kasutaja omadega. |} Kui tuntakse huvi mõne kindla sildi vastu, tuleb sisestada aadress kujul http://Delicious.com/tag/[sildi_nimi]. Otsitava sildi nimetuse võib sisestada ka kastikesse, mis kuvatakse lehe '''Delicious.com / tag /''' pealkirja osana. Analoogne võimalus leida kõige populaarsemaid veebilehti on: http://Delicious.com/popular/[sildi_nimi]. Linkide otsimiseks on loodud hulgaliselt erinevaid rakendusi, vt http://Delicious.com/help/thirdpartytools#ways_to_discover_links Igal kasutajal on oma linkide lehekülg: Delicious.com/mmattisen Igal sildil on oma linkide lehekülg: Delicious.com/tag/melt_tampere_LO Mõne kindla kasutaja mingi kindla sildiga märistatud linkide kuvamiseks: http://Delicious.com/mmattisen/social Kahe sildiga märgistatud linkide leidmiseks: http://Delicious.com/tags/windows+varundamine http://Delicious.com/mmattisen/windows+varundamine [[Kategooria:Internet]] lncmhblztxczggelpb3j0w8y1b7kzjp Fail:Del konto loomine 350.jpg 6 2288 5267 2007-07-18T19:29:11Z Mm~etwikibooks 62 Konto loomine del.icio.us-es wikitext text/x-wiki Konto loomine del.icio.us-es at0wrm6q3oicmr1ffpf2rc0oqr2iedq Fail:Del ekraanipilt.jpg 6 2289 5280 2007-07-19T09:20:25Z Mm~etwikibooks 62 Del.icio.us ekraanipilt wikitext text/x-wiki Del.icio.us ekraanipilt m7mhajm2t0rdt4pdyr63utzsj7i58sx Fail:Del salvestamise vorm.jpg 6 2291 5288 2007-07-23T07:15:26Z Mm~etwikibooks 62 Vorm järjehoidjate salvestamiseks del-is wikitext text/x-wiki Vorm järjehoidjate salvestamiseks del-is i8uqz77qypo98xssnr8u9v7i6t5e1do Fail:Del salvestatud link.JPG 6 2292 5300 2007-07-23T08:43:24Z Mm~etwikibooks 62 Del.icio.us-es salvestatud link wikitext text/x-wiki Del.icio.us-es salvestatud link 444s415ctjo9oeamjxq5d0mfanrgp8j Google Docs & Spreadsheets 0 2294 8002 5697 2015-07-02T20:56:47Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst= |Sisukord= }} {{sisukord paremale}} Google Docs & Spreadsheets on veebipõhine tekstitöötluse ja tabelarvutuse programm, mis võimaldab dokumente ja arvutustabeleid koostada ja redigeerida igast Internetiühendusega arvutist üksinda või samaegselt koos kaaslastega. ===Spreadsheet ekraanipilt=== {|cellspacing="20" |valign="top"|'''A'''- salvestatud faili nimi '''B'''- viimase salvestamise aeg '''C'''- sakid:redigeerimiesks (Edit), sorteerimiseks (Sort), valemite sisestamiseks (Formulas) versioonide kuvamiseks (Revisions) '''D'''- tabeli arutelu '''E'''- tabeli jagamine '''F'''- tabeli publitseerimine '''G'''- nupuriba tabeli redigeerimiseks '''J'''- uue lehe lisamine |[[Pilt:Google_docs_ekraanipilt.jpg]] |} ===Nõuded dokumentidele=== ====Tekstidokumendid==== *Dokumendi suurus - kuni 500K, lisaks 2MB manustatud pildile *Lubatud failiformaadid **HTML **lihttekst(.txt) **MS Word **.rtf **Open Office (.odt) ====Arvutustabelid==== *Igas tabelis võib olla kuni **10000 rida või **256 veergu või **100000 lahtrit või **40 arvutustabelit *Igal kasutajal võib olla kuni 1000 arvutustabelit *Korraga võib olla avatud kuni 11 arvutustabelit *Importida saab kuni 1 MB faile, xls, csv,ods, txt, tsv, tsb vormingus ===Dokumendi sidumine kalendriga=== *Share *Create event with collaborators, Create event with viewers or Create event with everyone olenevalt sinu eelistustest ja sellest, kuidas dokument on jagatud. Kui dokument ei ole jagatud, siis neid valikuid ei kuvata. ===Välislingid=== *[http://digitark.elion.ee/?p=485 Kui sa Office`t osta ei raatsi, kirjuta dokumendid valmis internetis] [[Kategooria:Internet]] j9sxdehwy4beq0gvw85zt4t9wpnyiio Fail:Google docs ekraanipilt.jpg 6 2295 5319 2007-07-23T16:56:14Z Mm~etwikibooks 62 Spreadsheet ekraanipilt wikitext text/x-wiki Spreadsheet ekraanipilt m1zkzxaoru5inm0u2yavt0fitln991r Fail:Del bundle moodustamine.jpg 6 2297 5347 2007-07-24T10:10:03Z Mm~etwikibooks 62 Grupi moodustamine siltidest del.icio.us-es wikitext text/x-wiki Grupi moodustamine siltidest del.icio.us-es e1zg4rs6x0slqrsauemum1jkjcwkowu Fail:Del pilv.jpg 6 2298 5377 2007-07-30T11:06:07Z Mm~etwikibooks 62 del_järjehoidjad pilvena wikitext text/x-wiki del_järjehoidjad pilvena km6vgc1xp9j9ulwfiypbn9gf94aww89 WordPress 0 2304 8015 7986 2015-07-03T18:21:51Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Wordpress]] pealkirja [[WordPress]] alla wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel=Wordpress.com |Alatekst=Wordpress.com veebikeskkonnas veebilehe loomine |Sisukord= }} [[w:Wordpress|Wordpress.com]] on populaarne tasuta ajaveebikeskkond. ==Konto loomine== {|border="0" |[[Pilt:WP.jpg|600px|vasakul|Wordpressi avalehe kuva]] '''Joonis 1.''' Konto loomine Wordpressis, esimene samm |valign="top" | Ava veebileht http://wordpress.com/ klõpsa ''Create Website''. |} Täida kuvatavad vormid: {|cellpadding="20" cellspacing="0" border="0" |[[Image:WPreg.jpg|600px|vasakul|Kasutajakonto loomine]] '''Joonis 2.''' Konto loomine Wordpressis, teine samm |valign="top" | * Sisesta veebiaadress, kuhu leht tekitada (Site adress) **Liigu järgmisele lehele *Sisesta enda email, kasutajanimi (username) ja parool (password) **Liigu järgmisele lehele. *Vali soovi korral domeen, mida rentida (lisatasu eest). Kui ei soovi domeeni tellida, liigu edasi, klikkides ''No, thanks'' nupule. *Vali teema, mida veebileht kasutab ning kliki sellel. *Vali tase, kõige vasakpoolsem on tasuta. Vajuta nupul. *Veebileht on valmis. |} Nüüd võibki kohe teha esimese postituse või hoopis muuta oma ajaveebi väljanägemist. Edaspidi on võimalik sisse logida Wordpressi kodulehelt http://wordpress.com või kirjutades brauseri aadressireale http://domeeni_nimi.wordpress.com/wp-login.php. Sinu kasutajanimi ja parool saadeti mailiaadressile, mille sisestasid konto loomise käigus. ==Sissekanded ajaveebi== Pärast sisselogimist tekkib ekraaniülaosasse menüüriba valikutega: My Account, My Dashboards, New Post. Uue postituse tegemiseks klõpsata lingil New Post. Kuvatakse tekstiredaktor koos nupuribaga, millel vajalikud töövahendid teksti vormindamiseks ja linkide sisestamiseks. Wordpressi tarkvara võib installeerida ka oma serverisse. [[Kategooria:Internet]] [[Kategooria:Tarkvara]] s1dwd3z652rjz0nyt5530ylpg08kw6x Programmeerimiskeel Java 0 2310 8318 5791 2015-10-02T16:43:35Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Infotehnoloogia}} <div style="text-align: center;"> ''Vikiraamatud esitlevad:''<br /><big><big><big>'''Programmeerimiskeel Java'''</big></big></big> '''[[Programmeerimiskeel Java/Sisukord|Sisukord]]''' </div> __NOTOC__ {{:Programmeerimiskeel Java/Sisukord}} [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java]] [[en:Java Programming]] [[de:Java]] [[de:Java Standard|Deutsch J.SE]] [[es:Programación en Java]] [[fr:Programmation Java]] [[hu:Java Programozás]] [[nl:Programmeren in Java]] [[ru: Java]] e77xx5sbsy158spel4jnyhrfj9j9blq Programmeerimiskeel Java/Sisukord 0 2311 13157 7077 2018-06-06T12:27:15Z CommonsDelinker 47 Replacing Crystal_Clear_app_my_documents.png with [[File:Crystal_Project_My_documents.png]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:Duplicate|Duplicate]]: Exact or scaled-down duplicate: [[:c::File:Crystal Project My documents.pn wikitext text/x-wiki = Üld = === {{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel Java/Primaarsed andmetüübid|Andmetüübid]] === täisarvud, murdarvud, muud elemendid, negatiivse arvu mõiste, murdarvude täpsuse säilitamine pärast korrutamist, kontroll kas sõne on tühi, kontroll kas sõne sisu on võrdne teise sõne sisuga. === {{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel Java/Meetodid|Meetodid]] === Meetodi definitioon ja tüüpiline lausestus, meetodid mis tagastavad muutujate sisu, meetodid mis ei tagasta midagi, meetodid mis tagastavad vigasid neid väljakutsunud meetoditesse, meetodite parameetrite ületäidetavus, mis vahe on klassi elemendi meetoditel ja klassi meetoditel(ehk globaal funktsioonidel), mida tähendab static võtmesõna, kuidas deklareerida ja algväärtustada oma klassi tüüpi muutujaid, kuidas kasutada uut klassi elementi ehitav meetodit ja kuidas seda toimib selle parameetrite ületäidetavus. === {{sisu|2}}{{kirjakeel|3}} [[Programmeerimiskeel_Java/Võtmesõnad|Võtmesõnad]] === = Java välislingid ja viited = ===[[Image:Crystal Clear app kpackage.png|32px]] '''Tarkvara:'''=== * [http://www.eclipse.org/downloads/ Java IDE Eclipse] * [http://msdn2.microsoft.com/en-us/express/aa975050.aspx Visual J# MS IDE] ===[[Image:Crystal Project My documents.png|32px]] '''Java juhendusmaterjal:''' === ==== Lihtsam sõnastus ==== * [http://www.java2s.com/ java2s] * [http://chortle.ccsu.edu/CS151/cs151java.html Bradley Kjell] ==== Täpsem sõnastus ==== * [http://mindview.net/Books David Eckel] ===[[Image:Crystal_Clear_app_kaddressbook.png|32px]] '''Käsiraamat:'''=== * [http://java.sun.com/reference/docs/ Sun'i tehniliste Java käsiraamatute üldleht] * [http://java.sun.com/j2se/1.5.0/docs/api/ Sun'i Java teekide ja teegifunktsioonide kataloog] ===[[Image:Crystal Clear mimetype document2.png|32px]] '''Java Raamatud ''' === * [http://math.hws.edu/eck/cs124/downloads/javanotes5-linked.pdf (pdf) David J. Eck] * [http://math.hws.edu/javanotes/ (web) David J. Eck] * [http://java.sun.com/developer/onlineTraining/Programming/JDCBook/ Advanced Programming for the Java 2 Platform] * [http://www.informit.com/library/library.aspx?b=STY_Java2_24hours&rl=1 Teach Yourself Java 2 in 24 Hours] * [http://javaa.com/ 1000 Java tips] == Kursuse Kodulehe viited == * [http://lambda.ee/index.php/Programmeerimise_p%C3%B5hikursus] [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java‎]] 4abpsjt9vvvwjipj9bj7le18sxpsuuk Programmeerimiskeel Java/Primaarsed andmetüübid 0 2313 7076 6324 2013-10-07T04:47:49Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki <source lang="java" > //Täisarvud byte //1 bait'i pisike täisarv -128 ~ 127 short //2 bait'i lühike täisarv -32768 ~ 32767 int //4 bait'i täisarv -2147483648 ~ 2147483647 long //8 bait'i pikk täisarv -9223372036854775808 ~ 9223372036854775807 math.BigInteger//x bait'i konstrueeritav x ~ y //Murdarvud float //4 bait'i väike murdarv 2^-126 ~ (2-2^-23)2^127 double //8 bait'i murdarv 2^-1022 ~ (2-2^-52)2^1023 math.BigDecimal//x bait'i konstrueeritav x ~ y //Muu void //- bait'i null operaator Pole parameetreid(väärtuseid) boolean //1/8 bait'i kahendväärtus false ~ true char //2 bait'i tähtmärk Unicode 0 ~ 65535 String //4 bait-4GB sõne iga element unicode 0 ~ 65535 </source> NB: Lihttüüpidele on märgitud * lõppu. Vahel läheb Javas vaja anda tüüp üle deklareeritud element muutujana, mitte lihtsalt deklareeritud muutujana, selleks on olemas pakend tüübid. NT: Kui kui on: tähemärkmuutuja on tema tüübiks (lihttüüp) '''char''', kui on tähemärkmuutuja element, on tema tüübiks '''Character klass''' (meeldetuletuseks, elemendi loomiseks peab kasutama võtmesõna '''new'''). == Andmetüübi muutmine (Vermimine) == === Ahenev === Kui lihttüüp aheneb väiksemaks tüübiks on vaja kasutada tüübi vermismist, osas informatsiooni läheb paratamatult kaotsi ja tekkivad vead tuleb kinni püüda. === Laienev === Kui lihttüüp laieneb suuremaks tüübiks pole vaja kasutada tüübi vermimist, seda tehakse automaatselt.(Ainus viga mis võib tekkida - pole uue tüübi jaoks mälu eraldada) === Sõneks muutuv === Lihttüübid laienevad sõneks juhul kui neid sõnele otsa liita või kui neid selleks vormida. == Täiendavalt == === Sõne pikkus === Kuna sõne iga tähemärgi suurus on 2 bait'i ja sõne pikkus on salvestatud 4 bait'ina (2147483647 (positiivset) väärtust) sõne algusesse, siis 32bit'ine arvuti ei suudaks maksimaalsele sõnele mälu adreseerida, sest see oleks 4GB+4bait'i. === Arvuteooria negatiivse arvu mõiste === {|align=right border="1px" |arv |esitledud kujul |- | -128 |11111111 |- |... |... |- | -3 |10000010 |- | -2 |10000001 |- | -1 |10000000 |- |0 |00000000 |- |1 |00000001 |- |2 |00000010 |- |3 |00000011 |- |... |... |- |127 |01111111 |} Tihti teatakse, et andmeid salvestatakse arvutis binaarkoodis, kuid kuidas, on võibolla mõnele jäänud müstikaks. Kui meil on Javas byte tüüpi muutuja a, siis kui tema väärtused on: Jah, esimene bitt tähistab muutuja a negatiivsuse olemasolu. Põhjus, miks ta on pandud andmetüübi lõppu ja miks 0 tähistab positiivsust, on et teda saaks teistesse tüüpidesse vahetada ja seda ilma eriliste komplikatsioonideta. Analoogiliselt positiivsetele arvudele võivad muutuja a väärtused olla negatiivsed arvud: Tähele võiks panna, et Javas puudub arv -0(mis eksisteerib näiteks [[Programmeerimiskeel C]]'s), seega minimaalseima tüübi arvu absoluutväärtus tekitaks vea! Ja veel enam, pika täisarvu puhul, kui soovitakse negatiivet arvu(või sellest positiivset) tuleb 1 bitt'i asemel vahetada 64 bitt'i. === Kuidas liita murdarve täpsust kaotamata === Et seda saavutada, peab olema 2 BigDecimal objekti eksemplari. Siis võib kasutada klassi ehitatud meetodit .multiply(BigDecimal), mis parameetrina võtab teise BigDecimal objekti eksemplari ja tagastab uue BigDecimal väärtuse. <source lang="java"> BigDecimal bd1 = new BigDecimal(12345.67d); BigDecimal bd2 = new BigDecimal(12345.63d); BigDecimal tulem = bd1.multiply(bd2); System.out.println("2 pika murdarvu korrutis on: " + tulem.doubleValue()); </source> === Kuidas kontrollida, kas sõne on tühi === Eeldades, et sõne muutuja ei ole olematu, on parim viis kontrollida sõne pikkust. <source lang="java"> String sõne = ""; if (sõne.length() == 0) { System.out.println("Olen tühi"); } </source> Võib kasutada ka .trim() funktsiooni, et ennnem esmalt eemaldada sõnele eelnev/järgnev tühemik. Alates Java 6 versioonist, saab kasutada String'i klassi funktsiooni .isEmpty(). Funktsioon ei eemaldada sõnele eelnev/järgnev tühemike. === Kuidas kontrollida, kas sõne sisu vastab teise sõne sisule === On teada, et == operaator Javas kontrollib vaid primaartüüpide väärtuseid, kõikil ülejäänud juhtudel kontrollitakse mäluaadresside kokkulangevust. String klassist võib leida meetodi .equals(), millega saab kontrollida, kas tekst on kokkulangev. Et kontrollida kas sisu on kokkulangev, tuleb sõnest esmalt likvideerida suur/väiketähtede komplikatsioon, selleks võib kasutada kas .toLowerCase() või .toUpperCase() meetodeid. <source lang="java"> String sõne1 = "eriline"; String sõne2 = "EriLine"; if (sõne1.toLowerCase.equals(sõne2.toLowerCase)) { System.out.println("Sõnede sisud on võrdsed"); } </source> === Koodi vahetamise märgid === Tähemärgid sõnes või tähemärgis, mis järgnevad '''\''' omavad kompilaatorile erilist tähendust ja neid kutsutakse - koodi vahetamise märkideks. Järgnevalt on ära toodud Java koodivahetus märgid {|width="100%" |tabulatsioon <pre>\t</pre> |tagasisamm <pre>\b</pre> |uue rea algus <pre>\n</pre> |reavahetus <pre>\r</pre> |- |lehevahetus <pre>\f</pre> |ülakoma (jutumärk ') <pre>\'</pre> |kahekordsed jutumärgid (") <pre>\"</pre> |kurakaldkriips (\-märk) <pre>\\</pre> |} === JVM === Võib tunduda täiesti uskumatu, kuid 2 bait muutujat liites teostatakse 32-bitt'ilist arvu aritmeetikat, ning Java Virtual Machine'is on byte'ed, short'id ja int'id kõik 4 bait'i(32 bitt'i) pikad. [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java‎]] fnql0zw9vufw5td477610lr8g7zc8cs Programmeerimiskeel Java/Meetodid 0 2314 7075 6773 2013-10-07T04:47:45Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki == Meetodi Definitioon == Meetod on objekti operatsioon. Objekt on üks eksemplar klassist. Kui me defineerime klassi, siis defineerime klassi liikmes muutujad ja meetodid. Igale meetodile tuleb anda nimi, defineerida tema sisendparameetrid ja määrata mis tüüpi väärtus ta tagastama hakkab. Tuleb ka määrata meetodi juurdepääsu aste, tuntud ka kui meetodi nähtavuse all(en:visibility), Javas on neid kolm: '''private''', '''package''' või '''public'''. Tüüpiline meetodi lausestus oleks: <source lang=java> /** Kirjeldus klassist, mis tehakse, milleks meetodit kasutatakse */ class MinuKlass{ /** Kirjeldus meetodist, mis tehakse, milleks meetodit kasutatakse * @param p1: Esimene parameeteri kirjeldus * @param p2: Teine parameeteri kirjeldus * @returns : Kirjeldus mida meetod tagastab * TT : Tagastatav tüüp * PT1 : Parameetri tüüp 1 * PT2 : Parameetri tüüp 2 */ public TT MeetodiNimi( PT1 p1, PT2 p2 ) throws ErandjuhtumiNimetus { TT TagastatavMuutuja; /* Tegevus, mille käigus TagastatavMuutuja omandab väärtuse */ return TagastatavMuutuja; } //teised meetodid, alamklassid ja loetelud } </source> Saab deklareerida,et meetod ei tagasta väärtus. Selleks kasutatakse Javas '''void''' võtmesõna. Näide: <source lang=java> /** Kirjeldus meetodist, mis tehakse, milleks meetodit kasutatakse */ private void MeetodiNimi( String param1, String param2 ){ /* Tegevus */ return; } </source> Kui meetod ei tagasta parameetreid, ei pea lõppu lisama tühja '''return''''i, kuid teda saab kasutada antud meetodist väljumiseks tegevuse kestel. Antud juhul võite meetodi eest leida juurdepääsu astme private, selle juurdepääsu astme annaks kompilaator automaatselt, kui see oleks jäänud märkimata. == Mis vahe on klassi elemendi meetoditel ja klassi meetoditel (st. mida tähendab static)== Klassi meetodid on meetodid mis on deklareeritud '''static''' võtmesõnaga. Nende meetodite kasutamiseks, ei lähe vaja deklareerida klassi elementi. Klassi meetodid saavad vaid opereerida vaid oma klassi liimetega(mis on ka deklareeritud '''static''' võtmesõnaga) ja ei ole teadlikud oms klassi elementide liimetest ja nende väärtustest. Sama klassi elemendi meetodeid ei saa kutsuda välja klassi meetodist, kui see on võimalik, kui see kutsutakse klassi meetodi seest klassi elemendi poolt. Klassi elemendi meetodid vajavad, et klassi element eksisteeriks enne, kui neid kutsutakse. Selle saab luua '''new''' võtmesõnaga. Elemendi meetodid opereerivad kindlatel klassi elementidel(ja elemendid võivad omada erinevaid väärtuseid). Elemendi meetodeid ei deklareerita '''static''' võtmesõnaga. == Meetodi parameetrite ületäidetavus == Me võime samas klassis defineerida kaks või enam meetodit, mis omavad sama nime. Samas klassis defineeritud sama nime jagavad meetodid peavad erinema üksteisest, kas parameetrite arvukuse ja/või -tüübidega. Java terminoloogias kutsutakse seda meetodi parameetrite ületäidetavuseks(en:method overloading). Java ei nõua eraldi võtmesõna meetoditele mis jagavad sama nime samas klassis. == Uut klassi elementi ehitav meetod == On olemas spetsiaalne klassi ehitav meetod, mis täidetakse, kui element sellele klassi luuakse. Tähelepanu, et elemendi saab luua Javas võtmesõnaga '''new'''. Kui klassi elementi või selle elemendi meetodeid ja muutujaid on vaja kasutada pikemal perioodil, kui hetk, millal elemnt loodi, tuleb ta väärtus anda muutujale. Muutuja tüüp peab olema klassi tüüp '''või''' tüüp millest klassi tüüp on pärinenud. Uut klassi elementi ehitav meetod omab parameetritega ületäidetavuse võimalust. Uut klassi elementi ehitav meetod omab sama nimetust, mis klass. Juba muutujat deklareerides on tihti võimalik uus objekt algväärtustada, mitte lihttüüpide puhul tähendab see, et elementi ehitavale meetodile antakse parameetreid, mille põhjal objekt omandab staatuse muutuse ja on väärtustatud. Uut klassi elementi ehitav meetod aga ei pea tingimata saama parameetreid, ta võib seada objektili kindla staatuse või ise pärida endale endmed staatuse omandamiseks. <source lang="java"> public class MinuKlass { private String liikmesMuutuja; /** * Uut MinuKlass elementi ehitav meetod, talle ei ole antud parameetreid */ public MinuKlass() { liikmesMuutuja = "Tere Inimene"; } /** * Uut MinuKlass elementi ehitav meetod, talle antakse 1 parameeter */ public MinuKlass( String param1 ) { liikmesMuutuja = "Tere " + param1; } public String Väljund() { return liikmesMuutuja; } } </source> Antud juhul, on 2 MinuKlass'i klassi elementi ehitavat meetodit, millest vaid üks leiab kasutust, ning see sõltub kas talle antakse argumentidks sõne või ei anta midagi. <source lang="java"> { ... /* Muutuja obj1 deklaratsioon tüübina MinuKlass, * ning algväärtustamine uue MinuKlass tüüpi elemendiga. * * Antud juhul ei anta parameetreid ja "new MinuKlass()" * käivitatakse uut MinuKlass elementi ehitav meetod, * mis ei nõudund parameetreid, st. privaatmuutuja * liikmesMuutuja saab väärtuseks "Tere Inimene"; */ MinuKlass obj1 = new MinuKlass(); /* Muutuja obj2 deklaratsioon tüübina MinuKlass, * ning algväärtustamine uue MinuKlass tüüpi elemendiga. * * Antud juhul ei antakse parameeter ja "new MinuKlass()" * käivitatakse uut MinuKlass elementi ehitav meetod, * mis soovis sõne argumenti, st. privaatmuutuja * liikmesMuutuja saab väärtuseks "Tere Loom"; */ MinuKlass obj2 = new MinuKlass("Loom"); ... }</source> [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java‎]] b2zo3how2j3nj2vyheuimazsbvr3a5q Kategooria:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad 14 2315 5527 5523 2007-09-26T20:03:03Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java]] i6p6vvsi3pz48mrecmxf5h0u4c3tyeu Kategooria:Programmeerimiskeel Java 14 2316 5517 5515 2007-09-26T19:24:19Z 88.196.33.146 wikitext text/x-wiki k [[Kategooria:Programmeerimine]] 6kq5ihi7d8i8n8wtch1jjwao9i49szr Kategooria:Programmeerimine 14 2317 5668 5518 2008-08-25T18:40:32Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Arvutid ja internet]] bi4gojxz4h3k0txf0ft629tyoq3420k Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/private 0 2318 5532 5531 2007-09-26T20:07:43Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki == [[Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/private|private]] == === lausestus === <noinclude> [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad]] [[en:Java_Programming/Keywords/private]] </noinclude> m1arf9li3m93czleegqwdks1joh9y84 Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/public 0 2319 5533 5524 2007-09-26T20:08:13Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki == [[Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/public|public]] == === lausestus === <noinclude> [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad]] [[en:Java_Programming/Keywords/public]] </noinclude> dx6e909kun5dmsxgf6eb1pp2fkgq0oa Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad 0 2320 5542 5528 2007-09-26T20:34:55Z M2s17 26 wikitext text/x-wiki {{:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/int}} {{:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/long}} {{:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/private}} {{:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/public}} == Lisaks == [[Mall:Java:vs|Java võtmesõna]] mall, mugavamaks viitamiseks === Lausestus === <pre> {{Java:vs|<võtmesõna>}} </pre> === Näide === <pre> {{Java:vs|int}} </pre> Tulemus: {{Java:vs|int}} [[kategooria:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad]] 3i3sqt3c8x8m8xy4a598psc45tktjg9 Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/int 0 2321 5539 5537 2007-09-26T20:18:38Z M2s17 26 /* lausestus */ wikitext text/x-wiki == [[Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/int|int]] == === lausestus === <source lang="java"> int <muutuja-nimi> = <täisarv-väärtus>; </source> === näide === <source lang="java"> int loendur_i = 10; </source> <noinclude> [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad]] [[en:Java_Programming/Keywords/int]] </noinclude> k129gbh2ff33x1kv606i06p0rtudv1r Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/long 0 2322 5540 5538 2007-09-26T20:19:19Z M2s17 26 /* lausestus */ wikitext text/x-wiki == [[Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/long|long]] == === lausestus === <source lang="java"> long <muutuja-nimi> = <täisarv-väärtus>; </source> === näide === <source lang="java"> long loendur_i = 10l; </source> <noinclude> [[Kategooria:Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad]] [[en:Java_Programming/Keywords/long]] </noinclude> tnsrpuj8vg6dd6lscft9vha7pi496d9 Mall:Java:vs 10 2323 5757 5732 2008-09-03T18:45:32Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki <code><font style="color:DodgerBlue4; text-decoration: none; font-weight: bold;">[[Programmeerimiskeel Java/Võtmesõnad/{{{1}}}|{{{1}}}]]</font></code> <noinclude> [[en:Template:Java:kw]] </noinclude> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> o027873w8zjra2o7y1o2iqb4y7i7hdc Mall:Delete 10 2325 5547 2007-09-28T09:39:55Z Jorunn 63 Ümbersuunamine lehele [[Mall:Kustutada]] wikitext text/x-wiki #redirect [[Mall:Kustutada]] bofzami8qjhkvcocizy7v9xa31m3xhx Mall:Kustutada 10 2326 8659 8131 2015-10-28T15:32:29Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artiklile on tehtud kustutusettepanek.<br /> |Selgitus =Oled oodatud avaldama oma arvamust arutelulehel {{{päevi}}} päeva jooksul alates malli lisamisest. Mall lisati {{{kuupäev}}}. See mall ei tähenda artikli kohest kustutamist.{{#if: 1 | <br />Põhjus: {{{1}}}| }} |Kategooriad =[[Kategooria:Kustutamisettepanek]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]] Malli kasutamisel lisa kindlasti argumendid päevi ja kuupäev, kus päev näitab vastuargumentide lisamisele mõeldud tähtaega ning kuupäev hetke (päev, kuu ja aasta), mil mall lisati. </noinclude> lq8ks30t2s9oamnisdhbgmcps3jx5ke Kategooria:Kustutada 14 2327 7356 6263 2015-03-01T13:46:14Z Dexbot 1646 Bot: removing existed iw links in Wikidata wikitext text/x-wiki Kategooria loetleb kustutamiseks esitatud artikleid ja pilte. Selleks, et artikkel või pilt siia nimekirja satuks, on soovitatav lisada artikli algusesse või pildi vaatlemise leheküljele '''<nowiki>{{kustutada}}</nowiki>'''. [[Kategooria:Vikiõpikud]] i7xwuh8pioq3nye1g48rrdvcdoa9305 Vikiõpikud:Nospam 4 2328 5559 5558 2007-10-04T16:15:40Z Drini 69 Kaitses lehekülje "[[Wikibooks:Nospam]]" [edit=sysop:move=sysop] [cascading] wikitext text/x-wiki == Pages locked from recreation == * {{:*}} * {{:MediaWiki Talk :Ipb cant unblock}} * {{:MediaWiki Talk :Ipb cant unblock/}} * {{:MediaWiki Talk :Ipb cant unblock/index.php}} * {{:MediaWiki Talk :Ipb cant unblock/w/index.php}} * {{:MediaWiki Talk :Ipb cant unblock/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki Talk :Ipb cant unblock/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki Talk :Ipb cant unblock/w/w/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/wiki/MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/wiki/MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/w/w/w/index.php}} * {{:Talk:Main Page/}} * {{:Talk:Main Page/index.php}} * {{:Talk:Main Page/w/index.php}} * {{:Talk:Main Page/w/w/index.php}} * {{:Talk:Main Page/w/w/w/index.php}} * {{:Talk:Main Page/w/w/w/w/index.php}} * {{:Main Page/index.php}} * {{:Main Page/w/index.php}} * {{:Main Page/w/w/index.php}} * {{:Main Page/w/w/w/index.php}} * {{:Main Page/w/w/w/w/index.php}} * {{:Talk:Main Page/w/index.php?title=Main Page/w/index.php}} * {{:index.php}} * {{:W/index.php}} * {{:W/w/index.php}} * {{:W/w/w/index.php}} * {{:W/w/w/w/index.php}} * {{:W/w/w/w/w/w/index.php}} <!-- wiktionaries are case sensitive, but it won't hurt on other wikis, so again: --> * {{:w/index.php}} * {{:w/w/index.php}} * {{:w/w/w/index.php}} * {{:w/w/w/w/index.php}} * {{:w/w/w/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid/}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid/w/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb expiry invalid/w/w/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/w/w/w/w/index.php}} * {{:MediaWiki talk:Ipb already blocked/wiki/MediaWiki talk:Ipb already blocked/w/w/index.php}} * {{:Talk:index.php}} * {{:Talk:w/index.php}} * {{:Talk:w/w/index.php}} * {{:Talk:w/w/w/index.php}} * {{:Talk:w/w/w/w/index.php}} * {{:Talk:W/index.php}} * {{:Talk:W/w/index.php}} * {{:Talk:W/w/w/index.php}} * {{:Talk:W/w/w/w/index.php}} 2sripoyw9u61ubahcke3e34mnbrnuyd Mall:Style/IPA 10 2338 5766 5745 2008-09-03T18:50:07Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki <span style="font-size:{{{size|110%}}};line-height:1.25em; font-family: {{{font-family|'Lucida Sans Unicode', 'Arial Unicode MS', Gentium, GentiumAlt, tahoma, Code2000, 'Doulos SIL', Gentium, 'TITUS Cyberbit Basic', 'Lucida Grande', 'DejaVu Sans', 'Bitstream Vera Sans', 'Bitstream Cyberbit', Arial, sans-serif}}};" dir="{{{dir|ltr}}}" >{{{IPA|/jidiʃ lɛbt/}}}</span> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> 8q5562e1fnkrq9ehc6udqug0lnyxj4y Mall:Style/yid 10 2339 5767 5746 2008-09-03T18:50:21Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki <span style="font-size:{{{size|12pt}}};line-height:1.25em; font-family: {{{font-family|'Times New Roman'}}};" dir="{{{dir|rtl}}}" >{{{yid|ײִדיש לעבט}}}</span> <noinclude> [[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> r4xjsengt0jyg5kpu7svihy6hpws4uh Väävlirakett 0 2354 9483 7884 2017-06-20T12:23:24Z 2001:7D0:88C7:F880:BCDE:7192:2CB6:160 /* Vahendite loetelu */ wikitext text/x-wiki {{Tee ise |Alatekst=Väävliraketi tegemine }} {{Ohtlik}} ==Vahendite loetelu== *Tikuväävel *Foolium *Paber *Bensiini või muu põleva vedelikuga immutatud pael *Traat (jämedus 1mm) ==Tööprotsess== [[Pilt:RAKETT.jpeg|right]] *Lõika tikul pea otsast ära. *Keera paberist 2cm pikkune ja 2mm jämedune toru. *Keera paberitoru ots kahekorra ja lükka tikupea sisse nii, et puitosa pole näha, (keera teist pidi). *Rulli paberikesta ümber 3 kihi võrra fooliumit ja keera sellel samamoodi ots kahekorra. *kui sa õieti tegid, peaks tahapoole jääma ka väike auk, kust hiljem gaasid välja lähevad. *Torka raketi tagant sisse immutatud pael, pikkus võiks sel olla vähemalt meeter, sest bensiin põleb suht kiiresti. *ja lõpuks tagant sisse pista ka traat, traadi teise otsa võib torgata ka maa sisse, sest traat koos raketiga ei lenda. [[Kategooria:Tee ise]] sr4t5zai1d2x94olzhzg56y8mixp7vq Fail:RAKETT.jpeg 6 2356 5622 2008-05-10T19:49:10Z Jaan513 137 Vikipeediast üle toodud. ''Vikisõnaraamatust kasutaja Saarlane12 poolt üles laaditud väävliraketi skeem'' wikitext text/x-wiki Vikipeediast üle toodud. ''Vikisõnaraamatust kasutaja Saarlane12 poolt üles laaditud väävliraketi skeem'' h3vl50o5illhy8ltegxa0yfl31a3sk2 Tee ise 0 2367 7874 7868 2015-06-22T07:07:40Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Tee ise |Alatekst=Juhendid meisterdamiseks }} ==Vaata ka== [[w:Tee ise|Tee ise]] [[en:Do-It-Yourself]] [[es:Bricolaje]] [[Kategooria:Tee ise|Tee ise]] mhmagiqcim8higgf6xq3dq5cjoo0g2w Raamatuköide 0 2368 9497 9484 2017-06-24T12:08:54Z 62.65.58.38 taastatud seisuga 6.06.2015 wikitext text/x-wiki {{Tee ise |Alatekst=Raamatuköite tegemine koduste vahenditega }} ==Liimköide== ===Vahendite loetelu=== # Pakk lahtisi paberilehti (näiteks koopiad) # Vaibanuga (vajadusel) # Metalljoonlaud (vajadusel) # Vineertahvel (vajadusel) # Moment-liim (NB! Ei kõlba PVA või muu nö puidu- või paberiliim!) # Maalriteip (vajadusel) # Pabeririba, ca 2 cm laiem, kui raamatu selja paksus ===Tööprotsess=== Paberipaki üks serv peab olema tasane. Selleks # lõika paberipaki serv vaibanoaga tasaseks (vajadusel) # löö paberipaki serv vastu lauda tasaseks # aseta paberipakk lauale nii, et tasaseks löödud serv jääb ca 5 mm üle lauaserva # aseta paberipakile raskuseks paksem raamat vms ese # kata sirgeks löödud serv ühtlaselt Moment-liimiga ja lase veidi kuivada # paksema köite puhul (300 ja enam lehekülge) tõmba lisatugevduseks ülevalt alla üle liimipinna 3-5 aknateibi riba # kata liimitud pind veelkord Moment-liimiga ja liimi peale pabeririba. # liimi kaane ja selja külge kinni pabeririba servad # lase kuivada ==Vaata ka== *[[Tee ise]] ==Välislingid== [http://et.wikipedia.org/wiki/Tee_ise Tee ise] [[Kategooria:Tee ise]] 9n31xeglfsjfjmo2888fekni3kbtif6 Geograafia:Kordamine eksamiks 0 2369 7922 6802 2015-06-25T20:41:57Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Gümnaasium |Alatekst=Gümnaasiumi kordamismaterjalid }} See õpik on mõeldud konspektina, mis aitab valmistuda geograafia riigieksamiks. Aluseks oli algselt võetud 2007. aasta riigieksamikogumik, aga see ei tähenda, et siinse täiendamisel sellest rangelt kinni peab pidama. ==Üldmaateadus== #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Kaardiõpetus|Kaardiõpetus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Litosfäär|Litosfäär]]{{Staadium lühidalt|75%|23.11.09}} #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Pedosfäär|Pedosfäär]]{{Staadium lühidalt|25%|23.11.09}} #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Atmosfäär|Atmosfäär]]{{Staadium lühidalt|25%|23.11.09}} #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Hüdrosfäär|Hüdrosfäär]]{{Staadium lühidalt|25%|23.11.09}} #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud|Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud]]{{Staadium lühidalt|25%|11.10.2012}} ==Maailma ühiskonnageograafia== #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Ühiskonna areng ja globaliseerumine|Ühiskonna areng ja globaliseerumine]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Rahvastik ja asustus|Rahvastik ja asustus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Põllumajandus ja toiduainetööstus|Põllumajandus ja toiduainetööstus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Kalandus|Kalandus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Metsamajandus|Metsamajandus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Energiamajandus|Energiamajandus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Tööstus|Tööstus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Teenindus|Teenindus]] #[[Geograafia:Kordamine eksamiks/Kaart|Kaart]] [[Kategooria:Geograafia]] p7v756y1cph7hdz3mtk8z5vt2dcb4a2 Geograafia:Kordamine eksamiks/Litosfäär 0 2370 6812 6809 2012-10-13T20:43:06Z Sally006 777 wikitext text/x-wiki ==Maa siseehitus== [[Pilt:Jordens inre-numbers.svg|right|200px]] [[Pilt:Mandriline ja ookeaniline maakoor.jpg|right|200px]] #'''Sisetuum''' on tahke, koosneb peamiselt niklist ja rauast, ulatub umbes 5100 kuni 6378 kilomeetri sügavusele. #'''Välistuum''' koosneb samuti peamiselt niklist ja rauast, kuid on vedelas olekus, ulatub umbes 2900 kuni 5100 kilomeetri sügavusele. Vedela metalli pöörisvoolud välistuumas tekitavad Maa magnetvälja. #'''Alumine vahevöö''' on tahke, koosneb peamiselt ränist, ulatub umbes 900 kuni 2900 kilomeetri sügavusele. #'''[[w:Astenosfäär|Astenosfäär]]''' on vedelas olekus mõnesaja kilomeetri paksune kiht. See on vahevöö kivimite ülessulamise ehk basaltse magma tekke piirkond. #'''Ülemine vahevöö''' ulatub umbes 10 kuni 200 kilomeetri sügavusele. #'''[[w:Maakoor|Maakoor]]''' on Maa kõige pealmine kiht, see jaguneb '''mandriliseks''' ja '''ookeaniliseks maakooreks'''. #*'''[[w:Mandriline maakoor|Mandriline maakoor]]''' moodustab mandreid, koosneb sette- ja moondekivimitest ja tardkivimist graniidist. Mandriline maakoor on paksem kui ookeaniline, umbes 40 km paks. Mandrilise maakoore vanust hinnatakse olevat 4 miljardit aastat. #*'''[[w:Ookeaniline maakoor|Ookeaniline maakoor]]''' moodustab maailmamere põhja, koosneb basaltse magma tardumisel tekkinud kivimitest, millel lasuvad süvamere setted. Ookeaniline maakoor on noor (u 180 mln a) ja õhuke (u 11 km) ning uueneb pidevalt. *'''[[w:Litosfäär|Litosfäär]] = ülemine vahevöö + maakoor'''. '''Ülemine vahevöö''' on plastilises olekus. Vahevöö ülaosa koosneb väga tugevatest kivimitest. '''Maakoor''' koos tugevatest tahketest kivimitest koosneva vahevöö ülaosaga moodustavad litosfääri. Litosfäär hõlmab Maa ülemise kihi 50...300 kilomeetri sügavuseni. Litosfääri alumiseks pinnaks on astenosfääri ülemine pind. Litosfääri koostises on hapnikku, räni, rauda, magneesiumi, kaltsiumi, alumiiniumi, kaaliumi, naatriumi. ==Laamade liikumine== *'''Laam''' on litosfääri plokk, mis triivib astenosfääril. *'''Kurrutus''' tekib laamade põrkumisel, tekivad '''kurdmäestikud''' (nt Himaalaja, Alpid). *'''Murrang''' tekib murranguplokkide erisuunalisel liikumisel: ülang, alang, küljetsi; tekivad '''pangasmäestikud''' (nt Draakonimäestik). *'''Kurdpangasmäestik''' tekib, kui kurrud lõhutakse murrangute tõttu pangasteks (nt Altai, Vogeesid). ==Vulkaanid== *'''Vulkanism''' tähendab rõhu all oleva magma jõudmist maapinnale maakoorelõhede kaudu. Vulkanismi esineb laamade piirialadel (ühe laama serv sukeldub teise alla või laamad eemalduvad üksteisest) ja "kuumade täppide" piirkondades. *'''Vulkaan''' on koonusekujuline mägi, mille sees on lõõrilaadne lõhe või nende süsteem, mida mööda magma purustatud kivide ja gaaside massid tõusevad maapinnale. *'''Kihtvulkaan''' **koonusekujuline **tekib suure viskoossusega, vaevaliselt voolavast magmast **ränist ja gaasidest rikastunud **laavavoolud on lühikesed ja harvad, laava tardub kiiresti **magma tardub sageli juba lõõris, tekivad laavakorgid **plahvatuslikud pursked, õhku paiskuvad gaasipilved, purustatud kivimitükid, tuhk, laavatilgad **esinevad mandritel, laamade vahevöösse vajumise piirkondades **nt Vaikse ookeani tulerõngas, Vahemere piirkond, Kilimanjaro, Etna, Vesuuv *'''Kilpvulkaan''' **on vulkaan, mille koonuse moodustavad tardunud laavavoolud. **räni ja gaaside vaene **tekkinud vulkaanilõõrist pärit vulkaanilise materjali kuhjumisel maapinnal. **Kõik ookeanilised vulkaanid *'''Aktiivsed vulkaanid''' on pidevalt või mõne(kümne) aastase vahega tegutsevad. Nt. Saint Helens *'''Kustunud vulkaanid''' on inimajaloo vältel mitte pursanud. *'''Suikuvad vulkaanid''' on ajutise purskerahu seisundis olevad. *'''Vulkaanipursetega kaasnevad nähtused ja mõju keskkonnale, inimesele''' **Laavavoolud **Vulkaaniline gaas **Vulkaaniline tuhk **Lõõmpilved - ohtlik nähtus - pilv, mis on tekkinud gaasidest ja hõõguva vulkaanilise tuha segust. **Vulkaanilised mudavoolud - Lahaarid, mis tekivad sulavate lume ja liustike vete segunemisel vulkaanilise materjaliga vulkaani tipus. **Maavärinad **Geisrid **Tsunami **Kliimamuutus ==Maavärinad== *'''Maavärinad''' on maapinna vibratsioon ja nihked, mis tekivad kivimitesse kogunenud pinge järsul vabanemisel. Maavärinaid esineb laamade piirialadel, vulkaanilise tegevuse piirkondades. *'''Maavärina kolle (fookus)''' on koht kus algab kivimite rebestumine. *'''Maavärina kese (epitsenter)''' on maavärina keskmes, kolde kohal maapinnal olev paik. *'''Maavärinate esinemispiirkonnad:''' **Esineb peamiselt laamade piirialadel, ka vulkaanilise tegevuse piirkondades. *'''Richteri skaala''' on logaritmiline skaala, mida kasutatakse maavärina võimsuse hindamiseks. *'''Mercalli skaala''' on maavärina tekitatud purustuste visuaalsel hindamisel põhinev skaala, mille lõi 1883. aastal itaalia geoloog Giuseppe Mercalli. ==Kivimid== *'''Mineraal''' on looduslik tahke lihtaine või keemiline ühend, millel on kindel kristallstruktuur. Mineraalid tekivad looduses nii gaaside kui vedelike kristalliseerumisel (nt grafiit, teemant). *'''Kivim''' on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. *'''Maak''' on majanduslikku huvi pakkuv metalle või nende ühendeid sisaldav kivim või mineraal. *'''Tardkivimid''' on kivimid, mis tekivad magma tardumisel maakoores või maapinnal. *'''Settekivimid''' on geoloogilised kehad, mis on tekkinud füüsikalise ja keemilise murenemise saaduste, vulkaaniliste produktide ja organismide jäänuste ladestumisel ning kivistumisel. *'''Moondekivimid''' on tekkinud teistest kivimitest sügaval maakoores seal valitsevate tohutute rõhkude ja temperatuuride toimel. *'''Maavarade kaevandamisega seotud probleemid''' **Keskkonnaprobleemid: ***Muldade hävimine, põhjavee taseme alanemine, tuuleerosioon, pinnase reostumine, õhusaaste, maapinna sissevarisemine (langatuslehtrid), maapinna soostumine, teiste loodusvarade hävitamine jne. **Sotsiaalsed probleemid: ***Ühekülgne tööhõive, soolised disproportsioonid, tervishoiuprobleemid, struktuurne tööpuudus (tuleneb tööjõu nõudmise ja pakkumise erinevusest : tööjõuturul on üheaegselt palju töötuid ja vabu töökohti. Põhjus – tööjõu vähene liikuvus, peale kaevanduste sulgemist jäävad inimesed paigale. Ühiskonna vajadused ja nõudmised tööjõu järele ei lange kokku reaalse tööjõu haridustasemega, demograafilise struktuuriga, geograafilise paiknemisega jne.) ==Maalihked== *'''Nõlvaprotsessid''' nimetatakse kivimmaterjali liikumist nõlval raskusjõu mõjul. *Kiired nõlvaprotsessid: **'''Varisemine''' on kivimite langemine, hüplemine või veeremine vabalt nõlva jalami suunda. **'''Libisemine''' on tervete settekehade või kivimiplokkide liikumine mööda kindlat lihkepinda. *Aeglased nõlvaprotsessid: **'''Voolamine''' on vedeliku liikumine, kui vedelikku ümbritseb liikumatu tahke, vedel või gaasiline keskkond. **'''Nihkumine''' on nõlvaprotsessidest kõige aeglasem ja selle toimumiseks ei piisa ainult gravitatsioonijõust. *'''Inimtegevus, mille tõttu võib tekkida mäenõlval maalihe:''' **Puude mahavõtmine nõlval. **Ehitise rajamine nõlval. **Autotee ehitamine nõlvale. **kaldaäärse jõesängi süvendamine. [[Kategooria:Geograafia]] 667pgv4zecta38lquvf3xo5iz1cdgya Kategooria:Matemaatika 14 2371 5660 2008-08-25T18:27:28Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Vikiõpikud]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vikiõpikud]] 5qss65puk09rbcd9eh0x05sg4tfahbs Kategooria:Astronoomia 14 2372 5661 2008-08-25T18:27:52Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Vikiõpikud]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vikiõpikud]] 5qss65puk09rbcd9eh0x05sg4tfahbs Kategooria:Vikiõpikud 14 2373 5786 5662 2008-09-03T19:37:42Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki See on Vikiraamatukogu projekti peamine kategooria, milles sisalduvad vikiõpikud. [[Kategooria:!JuurKategooria]] fsga2im8m0csljk3u0k4kww37gh9hlf Kategooria:Geograafia 14 2374 5663 2008-08-25T18:28:48Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Vikiõpikud]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vikiõpikud]] 5qss65puk09rbcd9eh0x05sg4tfahbs Kategooria:Füüsika 14 2375 5667 2008-08-25T18:39:02Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Vikiõpikud]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vikiõpikud]] 5qss65puk09rbcd9eh0x05sg4tfahbs Geograafia:Kordamine eksamiks/Pedosfäär 0 2376 8692 6807 2015-12-04T10:07:35Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki ==Murenemine== *'''Murenemine''' '''[[Murenemine]]''' on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. *'''Murend''' '''[[Murend]]''' on materjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus. '''KIVIM > MUREND > SETE > SETTEKIVIM''' *'''Füüsikaline murenemine ehk rabenemine''' *'''Keemiline murenemine ehk porsumine''' *'''Murenemise tähtsus looduses:''' **... *'''Murenemise mõju inimtegevusele:''' **... ==Mullatekketegurid== *'''Muld''' ===Passiivsed mullatekketegurid=== *reljeef,aeg,lähtekivim ===Aktiivsed mullatekketegurid=== *... ==Mullaprotsessid== *'''Leetumine''' *'''Kamardumine''' *'''Soostumine''' *'''Gleistumine''' *'''Sooldumine''' *'''Sekundaarne sooldumine''' *'''Humifitseerumine''' *'''Huumus''' *'''Mullaprofiil''' *'''Mullahorisont''' ==Maailma mullad== ===Tundra=== *'''Kliima''' *'''Veerežiim''' *'''Mullaprotsessid''' *'''Maaharimine''' *'''Mullatüüp''' ===Okasmets=== *'''Kliima''' *'''Veerežiim''' *'''Mullaprotsessid''' *'''Maaharimine''' *'''Mullatüüp''' ===Rohtla=== *'''Kliima''' *'''Veerežiim''' *'''Mullaprotsessid''' *'''Maaharimine''' *'''Mullatüüp''' ===Kõrb, poolkõrb=== *'''Kliima''' *'''Veerežiim''' *'''Mullaprotsessid''' *'''Maaharimine''' *'''Mullatüüp''' ===Vihmamets=== *'''Kliima''' *'''Veerežiim''' *'''Mullaprotsessid''' *'''Maaharimine''' *'''Mullatüüp''' ==Mulla viljakuse vähenemine ja mulla hävimine== *'''Mulla hävimise tegurid''' **'''Erosioon''' **'''Kõrbestumine''' **'''Sekundaarne sooldumine''' **'''Hapestumine''' **'''Keemiline reostumine''' **'''Raskemetallid mullas''' *'''Mulla hävimise põhjused:''' **... *'''Mulla tähtsus''' *'''Mulla tähtsus looduses''' *'''Mulla tähtsus inimesele''' [[Kategooria:Geograafia]] n4s0mwei7vtabo46ux4b1sgy50xggp1 Geograafia:Kordamine eksamiks/Atmosfäär 0 2377 5671 2008-08-25T19:52:22Z Adeliine 268 Uus lehekülg: ==Atmosfääri koostis ja ehitus== *'''Õhk''' *'''Troposfäär''' *'''Tropopaus''' *'''Stratosfäär''' *'''Mesosfäär''' *'''Termosfäär''' ==Maa kiirgusbilanss== *'''Kiirgusbila... wikitext text/x-wiki ==Atmosfääri koostis ja ehitus== *'''Õhk''' *'''Troposfäär''' *'''Tropopaus''' *'''Stratosfäär''' *'''Mesosfäär''' *'''Termosfäär''' ==Maa kiirgusbilanss== *'''Kiirgusbilanss''' on maa aluspinnas neeldunud ja sealt lahkunud kiirgusvoogude vahe. '''KIIRGUSBILANSS = NEELDUNUD KIIRGUS &ndash; LAHKUNUD KIIRGUS''' ==Üldine õhuringlus== *'''Mussoon''' *'''Passaat''' *'''Tsüklon''' *'''Antitsüklon''' *'''Front''' **'''Külm front''' **'''Soe front''' ==Kliimategurid== ==Kliima mõju teistele looduskomponentidele ja inimtegevusele== ==Inimtegevuse mõju atmosfääri koostisele== *'''Kasvuhoonegaas''' *'''Kasvuhooneefekt''' *'''Osoonikiht ja selle hõrenemine''' *'''Happesademed''' *'''Sudu''' [[Kategooria:Geograafia]] lx5t9pl90grbvowu8g9skschvkw2fpl Geograafia:Kordamine eksamiks/Hüdrosfäär 0 2378 6808 5672 2012-10-13T12:13:24Z Sally006 777 wikitext text/x-wiki *'''Veerežiim''' '''Veerežiim''' ehk '''hüdroloogiline režiim''' on vee hulga ja veetaseme ajaline muutumine (tavaliselt aasta jooksul) vooluveekogudes ja veekogudes, soodes ja põhjaveekihtides. Veerežiim oleneb kliimast ja selle elementide (õhutemperatuuri, sademete jt) aastaajalisest muutumisest. Veerežiimi iseloomustamiseks saab kasutada vooluhulga muutumist aasta jooksul. ==Maailmameri== *'''Maailmameri''' *'''Maailmamere regionaalsed erinevused (veetemperatuur, soolsus), nende põhjused''' '''Maailmamere veetemperatuur''' '''Maailmamere soolsus''' '''Põhjused''' *'''Hoovused''' '''Hoovus''' on suure koguse vee (harilikult merevee) horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirusega liikumine, mis on põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsuse- või temperatuurierinevustest. *'''Rannaprotsessid''' **'''Rannavall''' **'''Järskrannik''' **'''Laugrannik''' *'''Inimtegevuse mõju rannikutele''' *'''Maailmamamere reostumise põhjused''' *'''Maailmamamere reostumise mõju vee-elustikule, keskkonnale, inimesele, majandustegevusele''' ==Siseveed== *'''Liustikud''' *'''Põhjavesi''' **'''Infiltratsioon ja seda mõjutavad tegurid''' **'''Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused ja tagajärjed''' *'''Jõed''' **'''Jõgede äravoolu mõjutavad tegurid, veedefitsiidi ja üleujutuste põhjused, tagajärjed ja majanduslik mõju''' **'''Valgla''' '''Valgla''' ehk '''äravooluala on maa-ala, millelt vesi sellesse veekogusse voolab. Jõe valgla toimib nagu lehter: kõikjalt valglast voolab vesi sellesse jõkke kokku. Jõe igal lisajõel on oma valgla, mis kuulub emajõe valgla koosseisu. Valglaid lahutavat piiri nimetatakse veelahkmeks ehk veelahkmejooneks. Veelahkmejoon on tihti piiriks kahe riigi vahel, kui piir kulgeb piki mäestikke. Valgla jaguneb maapealseks ja maa-aluseks valglaks. Valglast rääkides peetakse tavaliselt silmas maapealset valglat, sest maa-alust valglat on enamasti raske kindlaks teha. Maakera maismaast 32% kuulub Atlandi ookeani valglasse, 15% Põhja-Jäämere valglasse, 13% Vaikse ookeani ja 13% India ookeani valglasse. Antarktikat, mis moodustab maismaast 8%, ei ole sinna hulka arvatud. *'''Järved''' '''Järved''' on *'''Sood''' [[Kategooria: Geograafia]] l6jfdoiobi8jf2kbbln58x0b7225lfx Juhend:Sisukord 12 2380 8651 8648 2015-10-21T11:23:10Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {| style="width: 100%;" | style="width: 70%;" | [[File:Twemoji 1f4e3.svg|left|46px|link=]] Siit lehelt leiad '''juhised ja õpetused''' Vikiõpikute kasutamiseks. '''Vikiõpikud''' on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiõpikutes kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia. |[[File:HelpPage IconPack-06.png|51px|right|link=]] |<div class="inputbox-hidecheckboxes"> <inputbox> type=fulltext width=40 namespaces=Juhend**,Vikiõpikud** searchbuttonlabel=Otsi juhendit bgcolor=#ffffff break=no placeholder=Selle otsinguga leiab ainult juhendeid. </inputbox> </div> |} <!-- ---------------------------------- KIIRVIITED ------------------------------------- --> <div style="margin:1.5em auto;width:780px;max-width:780px"> {|border="0" cellspacing="2" cellpadding="10" width="100%" style="background:transparent;font-size:1.2em;line-height:normal" |-valign="top" |style="background:#990000;color:#FFF;width:25%"| '''[[Vikiõpikud:Lugejale|<span style="color:#FFF;border-bottom: 1px dotted">Juhend lugejale</span>]]'''<br /> <br /> Kuidas kasutada Vikiõpikuid lugejana |style="background:#339966;color:#FFF;width:25%"| '''[[Vikiõpikud:Sissejuhatus|<span style="color:#FFF;border-bottom: 1px dotted">Täispikk juhend</span>]]'''<br /> <br /> Põhjalik ja täielik juhend |style="background:#006699;color:#FFF;width:25%"| '''[[Vikiõpikud:Üldine arutelu|<span style="color:#FFF;border-bottom: 1px dotted">Küsi abi</span>]]'''<br /> <br /> Küsija suu pihta ei lööda! |style="background:#990000;color:#FFF;width:25%"| '''[[Vikiõpikud:Hääletused|<span style="color:#FFF;border-bottom: 1px dotted">Hääletused</span>]]'''<br /> <br /> Avalda oma arvamust |} </div> <br /> <!-- ---------------------------------- LOE VÕI OTSI ARTIKLIT ------------------------------------- --> <div style="width:47%; vertical-align:top; float:left; margin: 10px;"> <div style="border: 1px solid #990000; margin-bottom: 1em;"> <div style="border:1px solid #990000; background-color:#990000; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white; ">'''Loe või otsi artiklit'''</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Kõige tähtsamad küsimused leiad lehelt '''[[Vikiõpikud:KKK]]'''. Artikli otsimiseks kasuta üleval paremal asuvat otsingukasti, kuhu sisse sisesta otsitav sõna ja vajuta ''enter''. Vaata kindlasti ka [[Vikiõpikud:Üldine lahtiütlus|üldist lahtiütlust]]. Kuigi me anname endast parima, ei pruugi siin leiduv info olla täielikult tõene. Kasuta materjale põhimõttel ''usalda, aga kontrolli''. </div></div> </div> <!-- ---------------------------------- TEATA VEAST ------------------------------------- --> <div style="border: 1px solid #339966; margin-bottom: 1em;"> <div style="border:1px solid #339966; background-color:#339966; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white">'''Teata veast'''</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Kui märkad artiklis viga, mida on kerge parandada, ära kõhkle tegutsemast. Vajuta ''muuda'' ning tee artiklisse parandus(ed). Kui Sul on teine arvamus asjast, ent Sa ei tea, kas Su arvamus on õige, kirjuta oma teadmine artikli arutelulehele, kus teised Vikiõpikute kasutajad selle üle vaatavad ja vajadusel artiklit parandavad. Samuti saad sa kontakteeruda konkreetsete kasutajatega. Lähemalt loe lehelt [[Vikiõpikud:Kontakteeru meiega]]. </div></div> <!-- ---------------------------------- KÜSIMUSI ------------------------------------- --> <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white">'''Oled jännis?'''</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Kui oled omadega kimpus, saad abi, vaadates [[Vikiõpikud:KKK|KKK lehekülge]] või küsides seda [[Vikiõpikud:Üldine arutelu|Üldisest arutelust]]. Kui soovid kiiret vastust saada, esita küsimus [[w:Vikipeedia:Üldine arutelu|Vikipeedia üldisesse arutellu]], kus on rohkem kaastöölisi. </div></div> <!-- ---------------------------------- REEGLID ------------------------------------- --> <div style="border: 1px solid #990000; margin-bottom: 1em;"> <div style="border:1px solid #990000; background-color:#990000; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white; ">'''Reeglid'''</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Vikiõpikutel on omad [[Vikiõpikud:Põhimõtted|põhimõtted]] ja reeglid. Palun järgi neid.<br />Sisu kustutamise kohta leiad info lehelt [[Vikiõpikud:Kustutamine]]. Mallide juhend on lehel [[Vikiõpikud:Mallid]]. </div></div> </div> <!-- ---------------------------------- MUUDA ARTIKLIT ------------------------------------- --> </div> <div style="width:47%; float:left; vertical-align:top; background-color:#ffffff; margin:10px; border: 1px solid #006699"> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white;">'''Muuda artiklit'''</div> <div style=" padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Vikiõpikutesse panustamine on üsnagi lihtne: Jälgi soovitusi [[Vikiõpikud:Muutmine|muutmisjuhendi lehelt]] ning täida neid. Kui oled esmakordselt vabatahtliku rollis, võta aega juhenditega tutvumiseks. Täispika juhendi leiad lehelt [[Vikiõpikud:Sissejuhatus|Täispikk juhend]]. Oled kõiki artikleid oodatud looma, arendama või täpsustama! </div></div> <!-- ---------------------------------- UUS ARTIKKEL ------------------------------------- --> <div style="width:47%; float:left; vertical-align:top; background-color:#ffffff; margin:10px; border: 1px solid #990000"> <div style="border:1px solid #990000; background-color:#990000; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white;">'''Loo uus artikkel'''</div><div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Uue artikli loomisel arvesta [[Vikiõpikud:Muutmine|muutmisjuhendi]] soovitustega ning võta eeskuju teistest artiklitest. Pildi või mõne muu faili saad üles laadida [https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:UploadWizard Üleslaadimisviisardi] kaudu. Eeltoodud lehel on välja toodud pikem juhend failide üleslaadimise kohta. </div></div> <!-- ---------------------------------- VIITED ------------------------------------- --> <div style="width:47%; float:left; vertical-align:top; background-color:#ffffff; margin:10px; border: 1px solid #339966"> <div style="border:1px solid #339966; background-color:#339966; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; font-weight:bold; color:white;">'''Viited'''</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em; -moz-column-count:2; -webkit-column-count:2; column-count:2;"> *Lugejale **[[Vikiõpikud:Lugejale|Lühijuhend]] **[[Vikiõpikud:Sisukord|Leia õpik]] **[[Vikiõpikud:KKK|KKK lehekülg]] **[[Vikiõpikud:Üldine lahtiütlus|Üldine lahtiütlus]] **[[Vikiõpikud:Kontakteeru meiega|Kontakteeru meiega]] *Kaastöölisele **[[Vikiõpikud:Sissejuhatus|Täispikk juhend]] **[[Vikiõpikud:KKK|KKK lehekülg]] **[[Vikiõpikud:Kontakteeru meiega|Kontakteeru meiega]] **[[Vikiõpikud:Mallid|Mallid]] **[[Vikiõpikud:Muutmine|Muutmisjuhend]] **[[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid|Mõisted]] **[[:w:Vikipeedia:Piltide autoriõiguse märgendid|Piltide autoriõiguste märgendid]] **[[Vikiõpikud:Põhimõtted|Põhimõtted]] **[https://commons.wikimedia.org/wiki/Special:UploadWizard Üleslaadimisviisard] *Administraatorile **[[Vikiõpikud:Kustutamine|Sisu kustutamine ja kaitsmine]] </div> </div> </div> [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] r9ngtyd50fu54gti1riu2zeq5lin5t0 Kategooria:Programmeerimiskeel C 14 2381 5679 2008-08-26T09:04:56Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Programmeerimine]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Programmeerimine]] aztsjy2zkerqfs9gmhviax7q2egyzr4 Kategooria:Internet 14 2382 5695 2008-08-26T17:34:54Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Arvutid ja internet]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Arvutid ja internet]] bi4gojxz4h3k0txf0ft629tyoq3420k Fail:Mandriline ja ookeaniline maakoor.jpg 6 2385 5709 2008-08-31T00:18:10Z Adeliine 268 http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Erdkruste.jpg wikitext text/x-wiki http://commons.wikimedia.org/wiki/Image:Erdkruste.jpg adoeg9cou0glcyv60d6oeilbbry9ioz Kategooria:Mallid 14 2386 6872 6264 2013-03-16T10:56:11Z VolkovBot 401 r2.7.2) (Robot: lisatud af, az, bg, bs, ca, da, de, eo, es, fi, fr, gl, he, hu, hy, ia, id, is, it, ja, ka, ku, la, lt, ml, ne, no, pl, ro, ru, sq, sr, sv, tr wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vikiõpikud]] [[af:Kategorie:Sjablone]] [[az:Kateqoriya:Şablonlar]] [[bg:Категория:Шаблони]] [[bs:Kategorija:Šabloni]] [[ca:Categoria:Plantilles]] [[da:Kategori:Skabeloner]] [[de:Kategorie:Vorlage]] [[en:Category:Templates]] [[eo:Kategorio:Vikilibroj:Ŝablonoj]] [[es:Categoría:Plantillas]] [[fi:Luokka:Mallineet]] [[fr:Catégorie:Modèles]] [[gl:Categoría:Marcadores]] [[he:קטגוריה:תבניות]] [[hu:Kategória:Sablonok]] [[hy:Կատեգորիա:Կաղապարներ]] [[ia:Categoria:Patronos]] [[id:Kategori:Templat]] [[is:Flokkur:Snið]] [[it:Categoria:Template]] [[ja:カテゴリ:ウィキブックスのテンプレート]] [[ka:კატეგორია:თარგები]] [[ku:Kategorî:Şablon]] [[la:Categoria:Formulae]] [[lt:Kategorija:Šablonai]] [[ml:വർഗ്ഗം:ഫലകങ്ങൾ]] [[ne:श्रेणी:Templates]] [[no:Kategori:Maler]] [[pl:Kategoria:Szablony]] [[ro:Categorie:Formate Wikipedia]] [[ru:Категория:Викиучебник:Шаблоны]] [[sq:Kategoria:Stampa]] [[sr:Категорија:Шаблони]] [[sv:Kategori:Mallar]] [[tr:Kategori:Şablonlar]] 0511qnoot03bdjujsk4x86sl094lrac Kategooria:!JuurKategooria 14 2388 5787 2008-09-03T19:38:03Z Adeliine 268 Uus lehekülg: See kategooria koondab põhikategooriaid. wikitext text/x-wiki See kategooria koondab põhikategooriaid. s3fjxfxcrspfowctj6frc97kbuh02x0 Kategooria:Programmeerimiskeel CSS 14 2389 5794 2008-09-03T19:49:41Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Programmeerimine]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Programmeerimine]] aztsjy2zkerqfs9gmhviax7q2egyzr4 Kategooria:HTML 14 2390 5800 2008-09-03T19:53:41Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Tarkvara]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tarkvara]] 4xwz3dt5hxkzriyfmwd04vjkmksnc4t Kategooria:Tüpograafia 14 2391 6969 5804 2013-10-06T19:29:55Z Estopedist1 1151 wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Kunst]] m3rh5pbfne8jl0ee019xhfe5wn1v7rs Kategooria:Maaväline elu 14 2392 5808 2008-09-04T15:29:50Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Astronoomia]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Astronoomia]] o5ibzxxdtdb0nd26gbt3k8df2py95nc Kategooria:Tee ise 14 2393 5833 2008-09-04T17:00:42Z Adeliine 268 Uus lehekülg: [[Kategooria:Vikiõpikud]] wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vikiõpikud]] 5qss65puk09rbcd9eh0x05sg4tfahbs Konspektid:Matemaatika:Valemid:Määramata integraal 0 2397 5843 2008-09-04T17:09:56Z Adeliine 268 Lehekülg "[[Konspektid:Matemaatika:Valemid:Määramata integraal]]" teisaldatud pealkirja "[[Matemaatika:Määramata integraal]]" alla wikitext text/x-wiki #redirect [[Matemaatika:Määramata integraal]] 75130uzuf83g9g55v3qbycqkv0fh1q0 Matemaatika:Kordamine eksamiks:Põhikool 0 2399 7930 5852 2015-06-26T13:19:31Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Matemaatika:Põhikool/Kordamine eksamiks]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Põhikool/Kordamine eksamiks]] 17kwbm96vnfvizdyf5mp8elsvatyh6f Matemaatika:Kordamine eksamiks:Gümnaasium 0 2401 7929 5857 2015-06-26T13:19:29Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks]] 6nyyc7nstai7gkfwqoctuw29ssf3rhl Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Logaritm- ja eksponentfunktsioonid 0 2432 9130 9129 2017-03-22T13:26:27Z Natalygp1979 1918 /* Leia x */ wikitext text/x-wiki ==Valemid== :<math>a^c=b \Leftrightarrow c=log_ab; a>0; a \neq 1; b>0</math> :<math> \begin{matrix} a^{log_{a^b}}=b\\ log_a1=0\\ log_aa=1 \end{matrix} </math> :<math>log_bc=\frac{log_ac}{log_ab}</math> :<math> \begin{matrix} log_a{b^n}=nlog_ab \end{matrix} </math>, kui b>0 :<math> \begin{matrix} log_a(bc)=log_ab+log_ac \end{matrix} </math>, kui b>0 ja c>0 :<math>log_a{\frac{b}{c}}=log_ab-log_ac</math>, kui b>0 ja c>0 ==Näited== Arvuti pahavara "Dx2" dubleerib ennast 7 sekundi tagant. Mitme minuti pärast on pahavara "Dx2" ennast üle miljoni suutnud paljundada, kui neid on arvutis juba 2 tükki? Vastus anda kümnendkohta täpsusega. <math>2^x>1000000</math> <math>a^b=c\Rightarrow b=log_ac\Rightarrow b=\frac{log_{10}c}{log_{10}a}</math> <math>x>\frac{log_{10}1000000}{log_{10}2} \Rightarrow x>\frac{6}{0,30102999566} \Rightarrow x>19,931568569324</math> x * 7 sekundit = aeg aeg = 19,931568569324 * 7 sekundit =~ 139,5 sekundit = 2,3 minutit Vastus: Pahavara on ennast suutnud paljundada 2,3 minuti jooksul üle miljoni. ==Ülesanded== ===Leia x === :1) <math>3^x=\frac{1}{81}</math> :2) <math>10^x=81</math> :3) <math>\log_x 27=3</math> :4) <math>\ln x=-2 \ln3</math> :5) <math>2^x=5\cdot3^x</math> [[Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks]] 4ax19b9aslr7tyo2nirqk0sp77io3zh Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika 0 2433 17570 16996 2020-06-23T08:41:32Z 82.131.119.54 /* Näited */ wikitext text/x-wiki ==Valemid== ===Kombinatoorika valemid=== :<math>V_n^m=n*(n-1)*(n-2)*\ldots*(n-m+1)=\frac{n!}{(n-m)!}</math> :<math>C_n^m=\frac{V_n^m}{P_m}=\frac{n!}{m!(n-m)!}</math> :<math>\begin{matrix} n!=n(n-1)*(n-2)*...*2*1 \end{matrix}</math> :<math>C_n^m=C_n^{n-m}</math> :<math>\begin{matrix} 0!=1 \\ 1!=1 \\ P_n=n! \end{matrix}</math> ===Bernoulli valem=== <math>P(X=k)=P_{n,k}=C_n^kp^kq^{n-k}</math>, kus :n -katsete arv, :k -sündmuste esiletuleku arv, :p -sündmuste esiletuleku tõenäosus ühel katsel :q=1-p ===Aritmeetiline keskmine=== <math>\bar x=\frac{x_1f_1+x_2f_2+\ldots+x_mf_m}{n}</math>, kus f<sub>1</sub>+f<sub>1</sub>+...f<sub>n</sub>=n ===Dispersioon=== <math>\sigma^2=\frac{(x_1-\bar x)^2f_1+(x_2-\bar x)^2f_2+\ldots+(x_m-\bar x)^2f_m}{n}</math> ===Standardhälve=== <math>\sigma=\sqrt{\sigma^2}</math> ==Näited== Peeter hakkab viskama vabaviskeid, tal on antud 10 viset. Tõenäosus, et Peeter sisse viskab on 42%. Leidke tõeonäosus, et Peeter tabab 8 viset kümnest. <math>P(X=k)=P_{n,k}=C_n^kp^kq^{n-k}</math> Asendame ülesande tingimustest :n=10 :k=8 :p=0,42 :q=0,58 :<math>C_{10}^8=\frac{10!}{2!*8!}=\frac{10*9*8!}{2*8!}=\frac{10*9}{2}=45</math> <math>P(X=8)=P_{10,8}=C_{10}^8*0,42^8*0,58^{10-8}=0,0146575985921745408 \approx 1,466\%</math> Vastus: Tõenäosus, et Peeter tabab 10'st viskest 8 on 1,466%. ==Ülesanded== #Peetri klassis on 32 õpilast. Leia tõenäosus, et Peeter võib sõpra Jaani koolis kohata, kui täna tuli kooli 17 õpilast ja Peeter. #Peetril on 3 erivärvilist vildikat - sinine, punane ja roheline. Leia tõenäosus, et Peeter joonistas pildi sinise vildikaga, kui enne joonistamist laenas Jaan temalt ühe vildika. #Milline on Jaapani matemaatikaristsõna "Sudoku" erinevate lauakombinatsioonide arv? [[Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks]] i27i856hx0vp1y0o24wd8d596ejmh2n Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria tasandil 0 2434 7910 7026 2015-06-25T20:40:07Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Geomeetria tasandil]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria tasandil]] alla wikitext text/x-wiki ==Valemid== ===Ruut=== [[Pilt:Ruut.PNG|thumb|right|270px|Ruut]] :<math>\begin{matrix} d=a\sqrt2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=a^2 \end{matrix}</math> ===Kolmnurk=== [[Pilt:Kolmnurk.PNG|thumb|right|270px|Kolmnurk]] :<math>S=\frac{b*h}{2}=\frac{a*b*sin\gamma}{2}</math> :<math>S=\sqrt{p(p-a)(p-b)(p-c)},</math> kus <math>p=\frac1 2(a+b+c)</math> :<math>\left.\begin{matrix} a^2=b^2+c^2-2bc*cos\alpha \\ b^2=a^2+c^2-2ac*cos\beta\\ c^2=a^2+b^2-2ab*cos\gamma \end{matrix}\right\} </math>[http://et.wikipedia.org/wiki/Koosinusteoreem Koosinusteoreem] :<math>\frac{a}{sin\alpha}=\frac{b}{sin\beta}=\frac{c}{sin\gamma}=2R </math>[http://et.wikipedia.org/wiki/Siinusteoreem Siinusteoreem] :<math>\begin{matrix} \alpha+\beta+\gamma=180^0 \\ \mbox{R - } \ddot{u} \mbox{mberringjoone raadius} \end{matrix}</math> ===Täisnurkne kolmnurk=== [[Pilt:Tkolmnurk.PNG|thumb|right|270px|Täisnurkne kolmnurk]] <math>a^2+b^2=c^2\Rightarrow c=\sqrt{a^2+b^2}</math> [http://et.wikipedia.org/wiki/Pythagorase_teoreem Pythagorase teoreem] <math>S=\frac{ab}{2}=\frac{ch}{2}</math> <math>sin\alpha=\frac{a}{c}=cos\beta</math> <math>cos\alpha=\frac{b}{c}=sin\beta</math> <math>tan\alpha=\frac{a}{b}</math> <math>\begin{matrix} \alpha+\beta=90^0 \\a^2=f*c; & sin(90^0-\alpha)=cos\alpha \\ b^2=g*c; & cos(90^0-\alpha)=sin\alpha \\ h^2=f*g; & tan(90^0-\alpha)=\frac{1}{tan\alpha}\end{matrix}</math> ===Ringjoon, ring, sektor=== [[Pilt:Ring.PNG|thumb|right|270px|Ring]] :<math>\begin{matrix} C=2*\pi*r=\pi*d \end{matrix}</math>, C on ümberringjoone pikkus :<math>S=\pi*r^2=\frac{\pi*d^2}{4}</math>, S on täispindala :<math>S_s=\frac{\pi*r^2}{2\pi}*x=\frac{x*r^2}{2}=\frac{l*r}{2}</math>, S<sub>s</sub> on sektori pinda :<math>l=\frac{2*\pi*r}{2\pi}*x=x*r</math>, l on sektori kaare pikkus ===Ristkülik=== [[Pilt:Ristkülik.PNG|thumb|right|270px|Ristkülik]] :<math>\begin{matrix} d=\sqrt{a^2+b^2} \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=a*b \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} P=2(a+b) \end{matrix}</math> ===Romb=== [[Pilt:Romb.PNG|thumb|right|270px|Romb]] :<math>\begin{matrix} S = a*h \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=a^2sin\alpha \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=\frac{1}{2}d_1d_2 \end{matrix}</math> ==Näited== #Rombi ümber asetseb minimaalse suurusega ring. Leia mitu korda on romb ringist väiksem, kui antud on rombi lühem diagonaal ja alus. <math>h=\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}</math> <math>S_{romb}=a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}</math> <math>d_1=\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}</math> <math>r=\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}</math> <math>S_{ring}=\pi*{\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}}^2</math> <math>x=\frac{S_{ring}}{S_{romb}}\Rightarrow x=\frac{\pi*{\frac{\frac{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2}}{2}}^2}{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}\Rightarrow x= \pi*\frac{4a^2*\frac{d_2^2-\frac{a^2}{4}}{d_2^2}}{a*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}} \Rightarrow </math> <math>\Rightarrow x=4\pi a\frac{(d_2^2-\frac{a^2}{4})*\sqrt{d_2^2-\frac{a^2}{4}}}{d_2^{2}} \Rightarrow </math> <math>\Rightarrow x=(4\pi a-\frac{\pi a^3}{d_2^2})\sqrt{d_2^2+\frac{a^2}{4}}</math> Vastus: Romb on ringist <math>(4\pi a-\frac{\pi a^3}{d_2^2})\sqrt{d_2^2+\frac{a^2}{4}}</math> korda väiksem. [[Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks]] tg7ye3qm4ve3fx95ndw3yjwq4p7uqzm Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria ruumis 0 2435 8565 8564 2015-10-08T16:51:19Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki ==Valemid== ===Risttahukas=== [[Pilt:Cuboid.base.png|thumb|right|100px|Risttahukas]] :<math>\begin{matrix} S=2(ab+ac+bc) \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=abc \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} d=\sqrt{a^2+b^2+c^2} \end{matrix}</math> ===Kuup=== [[Pilt:Cube-with-blender.png|thumb|right|100px|Kuup]] :<math>\begin{matrix} S=6a^2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=a^3 \end{matrix}</math> ===Püst- ja kaldprisma=== [[Pilt:Schrägbild eines Prismas.svg|thumb|right|100px|Prisma]] ===Silinder=== :<math>\begin{matrix} S=S_k+2Sp=2 \pi r(h+r) \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=S_ph=\pi r^2h \end{matrix}</math> ===Koonus=== :<math>\begin{matrix} m^2=r^2+h^2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} S=S_k+S_p=\pi r(m+r) \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=\frac{1}{3}S_ph=\frac{1}{3}\pi r^2h \end{matrix}</math> ===Sfäär ja kera=== [[Pilt:Sphere wireframe 10deg 6r black.svg|thumb|right|100px|Kera]] :<math>\begin{matrix} S=4\pi R^2 \end{matrix}</math> :<math>\begin{matrix} V=\frac{4}{3}\pi R^3 \end{matrix}</math> ==Näited== *Sfääri sisse on moodustatud maksimaalne kuup. Leia kera ruumala, kui kuubi serv a=2 cm. <math>R=\frac{a}{2}\sqrt{3}</math> <math>V=\frac{4}{3}\pi R^3\Rightarrow V=\frac{4}{3}\pi{\frac{a}{2}\sqrt{3}}^3\Rightarrow V=2\sqrt{3}\pi a </math> <math>V=2\sqrt{3}\pi 2 \Rightarrow V=4\sqrt{3}\pi</math> Vastus: Ruumala pindala on <math>4\sqrt{3}\pi</math> cm. [[Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks]] cmrxebzk1d08xfezdtt10im02p76nrh Mall:TähestikTOC 10 2438 5979 2008-11-17T11:43:37Z Adeliine 268 Uus lehekülg: <table class="toc" summary="Contents" align="{{{align|}}}"><tr> <td align="center"><span style="{{#if:{{{mitmerealine|default}}}| {{#if:{{{nobreak|break line}}}| display:table-cell;ve... wikitext text/x-wiki <table class="toc" summary="Contents" align="{{{align|}}}"><tr> <td align="center"><span style="{{#if:{{{mitmerealine|default}}}| {{#if:{{{nobreak|break line}}}| display:table-cell;vertical-align:middle;padding-right:1em; | display:inline; }} | display:block; }} font-weight:bold;">{{#if:{{{mitmerealine|default}}}|Sisukord:|Sisukord}}</span><span style="{{#if:{{{mitmerealine|default}}}| {{#if:{{{nobreak|break line}}}| display:table-cell; | display:inline; }} | display:block; }}"><span style="{{#if:{{{mitmerealine|default}}}| display:inline;padding-left:1em; | display:block; }}"> {{#if:{{{numbrid|show link}}}| [[#{{{prefixLink|}}}0–9|{{{prefixDesc|}}}0–9]] | }} {{{a|[[#{{{prefixLink|}}}A|{{{prefixDesc|}}}A]]}}} {{{b|[[#{{{prefixLink|}}}B|{{{prefixDesc|}}}B]]}}} {{{c|[[#{{{prefixLink|}}}C|{{{prefixDesc|}}}C]]}}} {{{d|[[#{{{prefixLink|}}}D|{{{prefixDesc|}}}D]]}}} {{{e|[[#{{{prefixLink|}}}E|{{{prefixDesc|}}}E]]}}} {{{f|[[#{{{prefixLink|}}}F|{{{prefixDesc|}}}F]]}}} {{{g|[[#{{{prefixLink|}}}G|{{{prefixDesc|}}}G]]}}} {{{h|[[#{{{prefixLink|}}}H|{{{prefixDesc|}}}H]]}}} {{{i|[[#{{{prefixLink|}}}I|{{{prefixDesc|}}}I]]}}} {{{j|[[#{{{prefixLink|}}}J|{{{prefixDesc|}}}J]]}}} {{{k|[[#{{{prefixLink|}}}K|{{{prefixDesc|}}}K]]}}} {{{l|[[#{{{prefixLink|}}}L|{{{prefixDesc|}}}L]]}}} {{{m|[[#{{{prefixLink|}}}M|{{{prefixDesc|}}}M]]}}} {{{n|[[#{{{prefixLink|}}}N|{{{prefixDesc|}}}N]]}}} {{{o|[[#{{{prefixLink|}}}O|{{{prefixDesc|}}}O]]}}} {{{p|[[#{{{prefixLink|}}}P|{{{prefixDesc|}}}P]]}}} {{{q|[[#{{{prefixLink|}}}Q|{{{prefixDesc|}}}Q]]}}} {{{r|[[#{{{prefixLink|}}}R|{{{prefixDesc|}}}R]]}}} {{{s|[[#{{{prefixLink|}}}S|{{{prefixDesc|}}}S]]}}} {{{t|[[#{{{prefixLink|}}}T|{{{prefixDesc|}}}T]]}}} {{{u|[[#{{{prefixLink|}}}U|{{{prefixDesc|}}}U]]}}} {{{v|[[#{{{prefixLink|}}}V|{{{prefixDesc|}}}V]]}}} {{{w|[[#{{{prefixLink|}}}W|{{{prefixDesc|}}}W]]}}} {{{x|[[#{{{prefixLink|}}}X|{{{prefixDesc|}}}X]]}}} {{{y|[[#{{{prefixLink|}}}Y|{{{prefixDesc|}}}Y]]}}} {{{z|[[#{{{prefixLink|}}}Z|{{{prefixDesc|}}}Z]]}}}</span>{{#if:{{{alajaotused|show links}}}|<span style="{{#if:{{{mitmerealine|default}}}| display:inline;padding-left:1em; | display:block; }}"> {{#if:{{{mitmerealine|default}}}| {{#if:{{{nobreak|break line}}}| <br/> | — }} | }} {{#if:{{{algusesse|show link}}}| [[#sisukord|Algusesse]] | }} {{#if:{{{alajaotus1|}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}|—|}} [[#{{{alajaotus1}}}|{{{alajaotus1}}}]] | }} {{#if:{{{alajaotus2|}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}{{{alajaotus1|}}}|—|}} [[#{{{alajaotus2}}}|{{{alajaotus2}}}]] | }} {{#if:{{{alajaotus3|}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}{{{alajaotus1|}}}{{{alajaotus2|}}}|—|}} [[#{{{alajaotus3}}}|{{{alajaotus3}}}]] | }} {{#if:{{{alajaotus4|}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}{{{alajaotus1|}}}{{{alajaotus2|}}}{{{alajaotus3|}}}|—|}} [[#{{{alajaotus4}}}|{{{alajaotus4}}}]] | }} {{#if:{{{alajaotus5|}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}{{{alajaotus1|}}}{{{alajaotus2|}}}{{{alajaotus3|}}}{{{alajaotus4|}}}|—|}} [[#{{{alajaotus5}}}|{{{alajaotus5}}}]] | }} {{#if:{{{vaataka|show link}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}{{{alajaotus1|}}}{{{alajaotus2|}}}{{{alajaotus3|}}}{{{alajaotus4|}}}{{{alajaotus5|}}}|—|}} [[#Vaata ka|Vaata&nbsp;ka]] | }} {{#if:{{{viited|show link}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}{{{alajaotus1|}}}{{{alajaotus2|}}}{{{alajaotus3|}}}{{{alajaotus4|}}}{{{alajaotus5|}}}{{{vaataka|show link}}}|—|}} [[#Viited|Viited]] | }} {{#if:{{{välislingid|show link}}}| {{#if:{{{algusesse|show link}}}{{{alajaotus1|}}}{{{alajaotus2|}}}{{{alajaotus3|}}}{{{alajaotus4|}}}{{{alajaotus5|}}}{{{vaataka|show link}}}{{{viited|show link}}}|—|}} [[#Välislingid|Välislingid]] | }} </span>| }}</span></td></tr></table> {{#if:{{{notoc|hide TOC}}}|__NOTOC__|}} mwf47s4cz1pkgg21v6b67js0lh7ujcq PHP:funktsioonid alfabeet 0 2439 8634 5981 2015-10-18T16:47:54Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[PHP/Funktsioonide loend]] wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Funktsioonide loend]] 0bqo3r6qyr607ojh0qmulsrj2q1knq1 Wikimedia Commons 0 2463 7984 7049 2015-07-02T20:09:04Z Jäälind 1590 Teema ühtlustamine wikitext text/x-wiki {{Ajakohasta}} {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst=Juhend loomingu lisamisest Wikimedia Commonsisse |Sisukord= }} {{sisukord paremale}} == Mis on Wikimedia Commons? == '''''Wikimedia Commons''''' ( http://commons.wikimedia.org/ ) on ''Wikimedia Foundation'''i ( http://wikimediafoundation.org/ ) poolt hallatav veebisait. ''Wikimedia Foundation'' on mittetulunduslik organisatsioon, mis haldab Vikipeediat. Wikimedia Commons on meediafailide varamu, mida igaüks võib kasutada mistahes otstarbel ning mida igaüks võib ka täiendada. Commonsi kogukond on mitmekeelne. Commonsisse kogutakse üksnes vaba sisu litsentside all või ''public domain'''is olevat materjali. Commons asutati 2004. aasta septembris ning 2009. aasta märtsi seisuga on seal üle 4&nbsp;000&nbsp;000 meediafaili. * Vaata ka: Wikimedia Commonsit tutvustavat slaidiseanssi ( http://www.slideshare.net/raunator/wikimedia-commonsi-tutvustus ) == Mis teeb selle eriliseks? == Järgnevalt on toodud mõningad omadused, mis teevad Wikimedia Commons'i unikaalseks: * Kogu sisu on kasutatav vaba sisu litsentside all, mis lubavad ka ärilist kasutamist ning muudatuste tegemist. * Otstarve: Wikimedia Commons keskendub failidele, mis on laimalt kasutatavad. Seega ei sobi sinna näiteks udused fotod kellegi kinganinadest. * Kogukond keskendub meediafailide täpsele kirjeldamisele. * Paljukeelne kogukond teeb hõlpsamas sisu leidmise ka inglise keelt mitte osates. * Kõrgekvaliteedilised vektorgraafika failid lippudest, vappidest ning joonistest. * Avatuse põhimõte — igaühel on võimalik anda oma panus kas pilte ja teisi meediafaile lisades või siis struktuuri korrastades ning failide kirjeldusi parandades. == Wikimedia Commons kogu Wikimedia varamuna == Tavaliselt saab mingis kindlas vikis kasutada üksnes neid pilte, mis on sinna eelnevalt üles laetud. Kuid Wikimedia Commosis olevaid faile saab kasutada koheselt kõigis Wikimedia vikides. == Mis on vaba sisu? == [[Pilt:Definition of Free Cultural Works logo notext.svg|right|120px|Vabade kultuuriteoste definitsiooni logo]] '''Vabade kultuuriteoste definitsioon''' ( http://freedomdefined.org/Definition ) seab litsentsidele järgmised tingimused, et nende all avaldatut võiks nimetada „vabaks sisuks“: * vabadus teost kasutada mistahes otstarbel ning esitada mistahes viisil * vabadus teost uurida ning saadud teavet rakendada * vabadus teose koopiaid levitada * vabadus levitada tuletatud teoseid Üksnes kolme piirangut peetakse lubatavaks:: * autoritele viitamist * vabaduste edasikandumist (“''copyleft''” või “''share-alike''” nõuet) * vabaduste kaitsmist (näiteks võib teoste levitamisel olla nõutud lähtetekstide lisamine). == Millised litsentsid on vabad? == Teosed, mis on ''public domain'''is — kas siis autoriõiguste lõppemise tõttu või seetõttu, et autor on oma õigused loovutanud —, loetakse samuti vabadeks kultuuriteosteks. Kuigi ''public domain'' pole iseenesest kasutuslitsentsi liik. Tavalisemad litsentsid, mida kasutakse teoste vabaks andmiseks, on ''Free Software Foundation'''i poolt loodud GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents (GFDL) ning ''Creative Commons''i loodud ''Attribution'' (CC-BY) ja ''Attribution ShareAlike'' (CC-BY-SA) litsentsid. == Mis on viki? == Tuleks vahet teha vahendil, milliga midagi luuakse, ning saadud tulemusel. Nii nagu sa saad kasutada tekstiredaktorit teksti loomiseks. Niisamuti saad sa ka kasutada viki-tarkvara viki loomiseks. Järgnevalt peetakse sõna "'''viki'''" all silmas just kasutajate poolt loodud sisu. == Mis on MediaWiki? == [[Pilt:Mediawiki.png|135px|right]] '''''MediaWiki''''' ( http://www.mediawiki.org/ ) on viki-tarkvara, mida kasutavad Vikipeedia ning Wikimedia Commons. See tarkvara võimaldab kasutajakontode loomist ja haldamist, viki-teksti teisendamisist HTML vormingusse, artiklite eri redaksioonide talletamist ning palju muudki. Seega on üsna suur osa Wikimedia Commons'ile kaastöö tegemisel õpitu kasutatav ka Vikipeediate redigeerimisel või mistahes teise MediaWiki tarkvara kasutava viki redigeerimisel. == Wikimedia vikide struktuur == MediaWiki annab mitmeid eri võimalusi viki struktuuri loomisel. Ühtegi vaikimisi nõutavat struktuuri ei ole — mis aga teeb sisus orienteerumise väga keerukaks. Seega loovad MediaWiki't kasutavad saidid tihti omaenda struktuuri. == Nimeruumid == MediaWiki leheküljed on jaotatud nimeruumidesse. Vaikimsi loodakse leheküljed põhi-nimeruumi, millel pole eraldi eesliidet. Kõigil teistel nimeruumidel on oma kindel eesliide, mis on lehekülje nimest eraldatud kooloniga (''':'''). Nimeruumid aitavad sisu eesmärgi järgi rühmitada. Ning osa nimeruume annavad lehekülgedele kindlad omadused. [[Pilt:Wikimedia commons, nimeruum.png|300px]] Sellelt lehekülje pealkirjast tehtud kuvatõmmiselt on näha, et see lehekülg on ''File''-nimeruumis ning et lehekülje nimi on "''Example.svg''". Enamikes vikides, kus põhiosa sisust on teksti kujul, kasutatakse kõige rohkem põhi-nimeruumi. Wikimedia Commonsis on enim kasutatud nimeruumiks File-nimeruum. Faili lehekülg sisaldab viidet failile ning metaandmeid faili kohta. Struktuuri loomiseks kasutatakse tavaliselt Malli ja Kategooria nimeruumi. === Mall === Mallid (leheküljed Mall-nimeruumis) võimaldavad ühe ja sama info lisamist teistele lehekülgedele — näiteks litsentsi või autori kohta. Kui seda infot on vaja hiljem muuta (näiteks autor muudab oma kontaktandmeid), siis piisab Malli muutmisest ning sama info uuendatakse automaatselt ka kõigil lehtedel mis seda malli kasutavad. Malle võib kasutada ka mingi info ühtsel kujul esitamiseks ehk nagu vormulare. [[Pilt:Wikimedia commons, malli kasutamine.png]] Neil lehtedel on näha malli lisamine leheküljele. Wikimedia Commonsis kasutatakse malle erinevateks otstarveteks. Üheks neist on litsentsi-mallid, näitamaks millised litsentse millised meedifailid kasutavad. Iga faili leht peab sisaldama vähemalt ühte litsentsi-malli. === Kategooria === Kategooriaid (lehekülgi Category nimeruumis) saab kasutada lehekülgede rühmitamiseks. See võimaldab meediafailide loendi käsitsi täiendamise asemel kasutada automaatselt uuenduvaid kategooria lehekülgi. [[Pilt:Wikimedia commons, kategooriad.png|border|837px]] Neil ekraanitõmmistel on näha kategooria lisamine leheküljele. Wikimedia Commonsis kasutatakse kategooriaid failide sorteerimiseks teema ning litsentsi järgi. Igale faili leheküljele tuleks lisada vähemalt üks kirjeldav kategooria. Need kategooriad hõlbustavad failde leidmist ning saidil navigeerimist. == Sisse logimine/konto loomine == Kui sa oled endale juba loonud konto mõnes teises Wikimedia projektis — nagu näiteks võrokeelses Vikipeedias või ingliskeelses ''Wiktionary'''s — siis saad seda sama kontot kasutada ka Wikimedia Commonsisse sisselogimiseks. Lingi sisselegomislehele leiad Commonsisi veebilehe ülaservast. [[File:MediaWiki-Login-link.png|336px]] Kui sul pole varasemast oma kontot, siis saad sealt edasi ka registreerimislehele. [[Pilt:MediaWiki-Login-mask.png|443px]] Peale konto loomist saad muuta kasutaja eelistuste (''my preferences'') alt keskkonna keele eestikeelseks. * Vaata ka ingliskeelset konto loomise juhendit ( http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:First_steps/Account ). == Esimese faili üles laadimine == Lingi üleslaadimislehele leiad vasakpoolsest navigeerimismenüüst. [[Pilt:Commons, lae fail.png|154px]] Ülevaade üleslaadimislehest: [[Pilt:Faili üleslaadimine - Wikimedia Commons.png|887px]] Iga valja nime juures on küsimärgiga ikoon, millele klikkides kuvatakse abiinfo selle välja kohta. * Vaata ka ingliskeelset üleslaadimise lühijuhist ( http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:First_steps/Upload_form ). == Lühidalt failiformaatidest == Wikimedia Commons kasutab failiformaate, mis pole patentidega kaitstud. Pildifailidest on lubatud '''JPEG''', '''SVG''', '''PNG''', '''XCF''' ja '''TIFF''' failitüübid. * JPEG failitüüpi kasuta fotode puhul. JPEG formaat kasutab faili suuruse vähendamseks kadudega pakkimist ning seda suurima kvaliteedi sätte kasutamise korral. * GIF on kadudeta, kuni 256 eri värvitooni võimaldav formaat, mida Commonsis kasutatakse eelkõige animatsioonide salvestamiseks. * PNG ja SVG formaati on soovitav kasutada jooniste ja diagrammide salvestamiseks. PNG formaati on sobiv kasutada ka skänneeritud piltide ning kvaliteedi-kaduteta fotode salvestamiseks. * SVG on XMLi-põhine [[w:vektorgraafika|vektorgraafika]] formaat. Seega on võimalik SVG faile suurendada niiet ei teki teralisuse efekti. SVG formaat on eelistatud diagrammide, kaartide ja lippude puhul. SVG failis olevat teksti (kaardi legend, digrammi selgitused jms.) on lihtne tõlkida teistesse keeltesse. * TIFF formaadis faile ei kuvata Commonsis, see formaat on Commonsis mõeldud üksnes arhiveerimis otstarbeks. TIFF formaadis võid salvestada näiteks originaalskänneeringu vanast fotost, mida tuleks veel restaureerida. Helifailidest on lubatud '''OGG''' ning '''MIDI''' failitüübid. Videofailidest on lubatud '''OGG''' falitüüp koos '''Theora''' koodekiga. Skänneeritud tekstidokumentide salvestamiseks on soovitav kasutada '''DjVU''' formaati. * Vaata ka ingliskelset juhendit http://commons.wikimedia.org/wiki/Commons:File_types == Kasutatud materjalid == * Käesolev tekst põhineb suures osas '''Brianna Jane Laugher''''i ja '''Adam Hyde'''' poolt kirjutatud Wikimedia Commonsi juhendil, mis on avaldatud GFDL/GPL kaksiklitsentsi all: http://en.flossmanuals.net/wikimediacommons * Käesoleva juhendi vabalt täiendatav viki vorgmingus tekst asub Vikiraamatukogus aadressil http://et.wikibooks.org/wiki/Wikimedia_Commons * Pildid: ** Vabade kultuuriteoste definitsiooni logo ( http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Definition_of_Free_Cultural_Works_logo_notext.svg ) on avaldatud Marc Falzon'i poolt ''public domain'''is ** MediaWiki logo ( http://et.wikibooks.org/wiki/Pilt:Mediawiki.png ) on avaldatud ''public domain'''is ** http://et.wikibooks.org/wiki/Pilt:MediaWiki-Login-link.png ja http://et.wikibooks.org/wiki/Pilt:MediaWiki-Login-mask.png on avaldatud Daniel Arnold'i poolt GFDL-i all [[Kategooria:Vikiõpikud]] eju3ccpb4plzhqlevwsnifdy3lwoalp Mall:Softredirect 10 2478 8656 8573 2015-10-22T21:02:46Z Gangleri 22 improuved to [[:{{{1}}}|{{{2|{{{1}}}}}}]] using [[m:Soft redirect]]|soft redirect - added BiDi safety - LANG="en" dir="ltr" wikitext text/x-wiki [[Image:Redirectltr.png|#REDIRECT ]]<span class="redirectText" id="softredirect">[[:{{{1}}}|{{{2|{{{1}}}}}}]]</span><br /><span style="font-size:85%; padding-left:52px;" LANG="en" dir="ltr" >This page is a [[m:Soft redirect|soft redirect]].</span> 1ck76o1bo02hg51p6ohu2xow0xkifnl PHP/Operaatorid 0 2496 8431 8416 2015-10-03T19:00:51Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/operaatorid]] pealkirja [[PHP/Operaatorid]] alla wikitext text/x-wiki Operaatorid on vajalikud muutujate väärtuse muutmiseks ja võrdlemiseks. Operaatorid on enamasti sümbolid. == Omistamine == Omistamist kasutatakse näiteks uue muutuja loomisel. Omistamise operaatoriks on võrdusmärk =. <source lang="php"> <?php $minuMuutuja= "Tere Maailm"; ?> </source> == Aritmeetikaoperaatorid == <table border="1" width="420"> <caption>Aritmeetikaoperaatorid</caption> <tr> <th>Operaator</th> <th>Nimi</th> <th>Näide</th> <th>Tulemus</th> </tr> <tr> <td>+</td> <td>Liitmine</td> <td>5+4</td> <td>9</td> </tr> <tr> <td>-</td> <td>Lahutamine</td> <td>5-4</td> <td>1</td> </tr> <tr> <td>*</td> <td>Korrutamine</td> <td>5*4</td> <td>20</td> </tr> <tr> <td>/</td> <td>Jagamine</td> <td>5/4</td> <td>1,25</td> </tr> <tr> <td>%</td> <td>Jääk</td> <td>5%4</td> <td>1</td> </tr> </table><br /> ==Ühendamise operaator== Javascriptis on selleks pluss (+), aga PHP-s on selleks punkt (.) allolevas näites ühendatakse parem pool vasakuga. <source lang="php"> <?php $uusMuutuja = 'Tere'.'Maailm'; echo $uusMuutuja; //brauseri aknas kuvatakse TereMaailm ?> </source> Arvestada tuleb seda ükskõik, mis andmetüübiga muutuja on muudetakse see tekstiks. Seda illustreerib alumine näide. <source lang="php"> <?php $uusMuutuja = 5.8; $teineMuutuja = 3.5; $tulem = $uusMuutuja.$teineMuutuja; echo $tulem . '<br />'; //annab tagasi 5.83.5 echo getType($tulem); //annab tagasi väärtuse string ?> </source> ==Ühendatud määramisoperaatorid== PHP-s on ainult üks õige määramise operaator: võrdusmärk. Ja reeglina kasutab operaator operande, kuid ei muuda nende väärtust, kuid need operaatorid rikuvad seda reeglit. Need operaatorid koosnevad tavaliseslt ühest aritmeetilisest operaatorist, millele järgneb võrdusmärk. Nende operaatorite eesmärk on kiirendada koodi kirjutamist ja muuta kood loetavamaks. Ühendatud määramisoperaatorid on välja toodud allolevas tabelis. <table border="1" width="420"> <caption>Mõned määramis operaatorid</caption> <tr> <th>Operaator</th> <th>Näide</th> <th>On sama kui</th> </tr> <tr> <td>+=</td> <td>$x += 5</td> <td>$x = $x + 5</td> </tr> <tr> <td>-=</td> <td>$x -= 5</td> <td>$x = $x - 5</td> </tr> <tr> <td>/=</td> <td>$x /= 5</td> <td>$x = $x / 5</td> </tr> <tr> <td>*=</td> <td>$x *= 5</td> <td>$x = $x * 5</td> </tr> <tr> <td>%=</td> <td>$x %= 5</td> <td>$x = $x % 5</td> </tr> <tr> <td>.=</td> <td>$x .= 'test'</td> <td>$x = $x . 'test'</td> </tr> </table> [[Kategooria:Programmeerimiskeel PHP]] auz0i0ckdk4ay6186xkxeu0vkophbz4 PHP/Muutujad 0 2497 8429 8418 2015-10-03T19:00:43Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/muutujad]] pealkirja [[PHP/Muutujad]] alla wikitext text/x-wiki Muutuja algab PHP-s alati $-märgiga, millele järgneb muutuja nimetus. Muutuja nimi on suur- ja väiketähetundlik. st. et muutuja '''$mina''' ja '''$Mina''' on erinevad muutujad! Muutuja nime osa võib alata tähe või allkriipsuga, millele võib järgneda suvaline arv tähti, numbreid, allkriipse. <source lang="php"> $var - OK $Var - OK $2var - VIGA, algab numbriga $_2var - OK $päev - OK, kuna ä jääb lubatud tähekoodide vahemikku: chr(127) - chr(255) </source> ==Muutujatega seotud funktsioonid== '''gettype()''' - Tagastab muutuja väärtuse tüübi '''empty()''' - tagastab TRUE (tõene) väärtuse, kui muutuja on deklareerimata või omab tühi-väärtust (null, 0, tühi string) '''is_null()''' - tagastab TRUE, kui muutuja on deklareerimata või omab väärtust NULL. '''isSet()''' - tagastab TRUE, kui muutuja on deklareeritud. Allpool tabel, mis juhul mingi funktsioon mis väärtuse annab: <table border="1" cellspacing="0"> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">&nbsp;</th> <th bgcolor="#E0E0E0"> gettype() </th> <th bgcolor="#E0E0E0"> empty() </th> <th bgcolor="#E0E0E0"> is_null() </th> <th bgcolor="#E0E0E0"> isset() </th> <th bgcolor="#E0E0E0"> (boolean) </th> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="";</th> <td>string</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x=null;</th> <td>NULL</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> <td>false</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">var $x; (väärtustamata)</th> <td>NULL</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> <td>false</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x=array();</th> <td>array</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x=false;</th> <td>boolean</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x=15;</th> <td>integer</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x=1;</th> <td>integer</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x=0;</th> <td>integer</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x=-1;</th> <td>integer</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="15";</th> <td>string</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="1";</th> <td>string</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="0";</th> <td>string</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>false</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="-1";</th> <td>string</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="foo";</th> <td>string</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="true";</th> <td>string</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> <tr> <th bgcolor="#E0E0E0">$x="false";</th> <td>string</td> <td>false</td> <td>false</td> <td>'''true'''</td> <td>'''true'''</td> </tr> </table> [[Kategooria:Programmeerimiskeel PHP]] 6vqgew2hj37vp6ncxpqbrsguc5b0gel PHP/Süntaks 0 2498 8425 8422 2015-10-03T19:00:26Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/süntaks]] pealkirja [[PHP/Süntaks]] alla wikitext text/x-wiki PHP süntaks on põhiliselt laenatud keeltest C, Java ja Perl. ==Kommentaarid== Kommentaarid programmeerija aitamiseks kirjutatakse PHP-s samamoodi nagu keeltes C++ ja Java. Kompileerija neid ei loe. <source lang="php"> /* See on üks väga pikk kommentaar, mis ulatub üle mitme rea. */ // See on lühike üherealine kommentaar. Ehk C++ stiilis kommentaar. # See on ka lühike üherealine kommentaar. (Mitte lubatud C/C++ jne.) </source> ==echo() funktsioon== echo() on funktsioon, mis lubab PHP programmeerijal kirjutada väljundit, tavaliselt, et kirjutada teksti veebilehele: <source lang="php"> echo("Tere!"); </source> Väljund: Tere! ==Muutujad== Muutujad sisaldavad informatsiooni. Muutuja väärtuseks võib olla arv, tekst (string), tabel või objekt. PHP-s on kõigi muutujate ees $: <source lang="php"> $minuMuutuja = "Tere!"; $minuArv = 32; echo($minuMuutuja); </source> Väljund: tere ==Matemaatika== Matemaatilised tehted on tähtis osa programmeerimisest: <source lang="php"> $a = 3; $b = 4; echo($a + $b); // väljund: 7 echo($b - $a); // väljund: 1 echo($a - $b); // väljund: -1 echo($a * $b); // väljund: 12 echo(12 / 6); // väljund: 2 echo(6 / 12); // väljund: 0.5 echo(6 / 0); // VIGA # Ühe võrra tõstmine: $a++; // see operatsioon muudab $a väärtust ennast echo($a); // väljund: 4 # Ühe võrra langetamine: $a++; echo($a); // väljund: 3 # Mitme tehte järjestikune arvutamine: echo(4 + 3 * 2); // väljund: 10 echo((4 + 3) * 2); // väljund: 14 </source> ==Silmused== Silmused lubavad programmeerijal teha korduvaid asju. Järgnev silmus loob muutuja $i ning mängib läbi koodi 16 korda, iga kord on $i ühe võrra suurem: <source lang="php"> for( $i = 0 ; $i < 16 ; $i++ ) </source> ==Funktsioonid== Funktsioonid on suured kooditekstid (mida ise kirjutada iga kord on tüütav) või välised kooditekstid (mida ise kirjutada pole võimalik). Nende ees ei ole $ märki: <source lang="php"> function tere($s) { // siin loome uue funktsiooni 'tere' for($i=1; $i < $s; $i++) { // paneme argumendi $s selle silmuse piiriks echo("Tere"); // Tere kirjutatakse $s korda } } </source> [[Kategooria:Programmeerimiskeel PHP]] r4wse52yuke4r5sct7drb2us1e8wx5q Otsimootorid 0 2505 7041 6245 2013-10-07T04:30:26Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki == Ajalugu == 1990ndal aastal loodi esimene [[otsimootor]] ja tema nimi oli “Archie”. Kuna siis puudus veel [[World Wide Web]], nagu me seda praegu tunneme, siis jagati faile läbi ftp serverite. Kuni tänaseni on erinevad [[otsimootorid]] erinevatel aegadel olnud erineva mõjuvõimu ja kasutajate hulgaga, turuliidreid on sageli hukutanud vead juhtimissüsteemis ja valede strateegiliste valikute tegemine. Nimekamatest otsimootoritest läbi meie lähiajaloo võiks välja tuua sellised nimed nagu Excite, AltaVista, Look Smart ja Lycos. Tänase seisuga on nad aga oma tähtsuse minetanud, kui me räägime otsimootoritest siis tuleb enamikule meist silme ette [[www.google.ee]], eestlastele kindlasti ka [[www.neti.ee.]]. Ja pole ka midagi imestada, google on turuliider üle maailma, välja arvatud venemaal ja hiinas, kus vastavateks liidriteks on Yandex, ning Baidu. == Kuidas otsimootorid töötavad == [[Otsimootorid]] on saanud osaks meie igapäevaelust. Me kasutame neid kõikvõimaliku informatsiooni leidmiseks [[internetist]]. Et [[otsimootorid]] saaksid töötada kiirelt ja effektiivselt, salvestavad nad kogu leitud informatsiooni oma serveritesse, see tagab kasutajale kiirete otsingutlemuste esitamise. [[Otsimootorid]] koguvad informatsiooni veebist otsirobotite kaudu. Otsirobotid e. ämblikud liiguvad ühelt lehelt teisele linkide kaudu, kogutud informatsioon veebilehelt edastatakse otsimootorile, mis selle hiljem salvestab. == mille järgi pannakse paika otsingutulemuste järjerkord == Saadud informatsioon töödeldakse otsimootori poolt, seejärel antakse veebilehele hinnang. Mida kõrgemalt hindab otsimootor sinu veebilehte, seda kõrgemal kohal asub veebileht otsingutulemuste lehel. Et kindlustada kvaliteetsed otsingutulemused, siis hindamise kriteeriumeid muutuvad pidevalt ja otsimootorid neid täielikult ei avalda. Et saada rohkem aimu sellest kuidas oma lehte otsingutulemustes "kergitada" loe [http://www.google.com/support/webmasters/bin/answer.py?hl=en&answer=35769] või [http://www.interneti-turundus.ee/] [[Kategooria:Arvutid ja internet]] eg8pzlhd9h4jyxladvcngbm1w10ey3g Vikiõpikud:Community Portal 4 2508 6269 2009-12-14T13:54:50Z Pikne 473 teisaldas lehekülje [[Vikiõpikud:Community Portal]] pealkirja [[Vikiõpikud:Kogukonnavärav]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Vikiõpikud:Kogukonnavärav]] g9u7tbvklr9niy83631y4to18cuc1io MediaWiki:Sitesupport-url 8 2622 6858 6786 2013-02-07T01:35:22Z Pgehres (WMF) 909 Updating sidebar link to use subst:CONTENTLANGUAGE wikitext text/x-wiki //donate.wikimedia.org/wiki/Special:FundraiserRedirector?utm_source=donate&utm_medium=sidebar&utm_campaign=C13_et.wikibooks.org&uselang=et lwo1vg2wudes3nj4j4bdb0pj0abzr15 Geograafia:Kordamine eksamiks/Kaardiõpetus 0 2633 7289 6972 2014-10-10T14:00:07Z Adeliine 268 wikitext text/x-wiki '''KAARDIÕPETUS''' teab järgmisi geograafilisi objekte ja oskab need märkida kontuurkaardile: *Mered ja lahed: [[:w:Läänemeri]], [[:w:Põhjameri]], [[:w:Barentsi meri]], [[:w:Vahemeri]], [[:w:Must meri]], [[:w:Punane meri]], [[:w:Kariibi meri]], [[:w:Jaapani meri]], [[:w:Mehhiko laht]], [[:w:Guinea laht]], [[:w:Pärsia laht]], [[:w:Hudsoni laht]]; *Kanalid: [[:w:Panama kanal]], [[:w:Suessi kanal]], [[:w:Kieli kanal]]; *Väinad: [[:w:Taani väinad]], [[:w:Inglise kanal]] e. La Manche, [[:w:Gibraltari väin]], [[:w:Bosporus]], [[:w:Dardanellid]], [[:w:Beringi väin]], [[:w:Magalhaesi väin]]; *Saared ja saarestikud: [[:w:Suurbritannia saar]], [[:w:Iiri saar]], [[:w:Island]], [[:w:Kreeta]], [[:w:Küpros]], [[:w:Sitsiilia]], [[:w:Sardiinia]], [[:w:Korsika]], [[:w:Gröönimaa]], [[:w:Kuuba]], [[:w:Madagaskar]], [[:w:Sri Lanka]], [[:w:Sumatra]], [[:w:Jaava]], [[:w:Kalimantan]], [[:w:Uus-Guinea]], [[:w:Jaapan]], [[:w:Uus-Meremaa]]; *Poolsaared: [[:w:Skandinaavia poolsaar]], [[:w:Jüüti poolsaar]], [[:w:Apenniini poolsaar]], [[:w:Pürenee poolsaar]], [[:w:Balkani poolsaar]], [[:w:Araabia poolsaar]], [[:w:Hindustani poolsaar]], [[:w:Indo-Hiina poolsaar]], [[:w:Korea poolsaar]], [[:w:Labradori poolsaar]]; *Mäestikud: [[:w:Skandinaavia mäestik]], [[:w:Alpid]], [[:w:Apenniinid]], [[:w:Püreneed]], [[:w:Uural]], [[:w:Kaukasus]], [[:w:Himaalaja]], [[:w:Kordiljeerid]], [[:w:Apalatšid]], [[:w:Andid]], [[:w:Kaljumäestik]], [[:w:Suur Veelahkmeahelik]], [[:w:Atlase mäed]]; *Mägismaad: [[:w:Tiibeti mägismaa]], [[:w:Brasiilia mägismaa]], [[:w:Etioopia mägismaa]]; *Tasandikud: [[:w:Ida-Euroopa lauskmaa]], [[:w:Lääne-Siberi lauskmaa]], [[:w:Induse madalik]], [[:w:Gangese madalik]], [[:w:Kaspia alamik]], [[:w:Suur-Hiina tasandik]], [[:w:Mississippi madalik]], [[:w:Suurtasandik]], [[:w:Kesktasandik]], [[:w:Amazonase madalik]], [[:w:Kesk-Siberi kiltmaa]], [[:w:Mehhiko kiltmaa]], [[:w:Ida-Aafrika kiltmaa]], [[:w:Sahara kiltmaa]]; *Jõed: [[:w:Rein]], [[:w:Doonau]], [[:w:Volga]], [[:w:Jangtse]], [[:w:Huanghe]], [[:w:Indus]], [[:w:Ganges]], [[:w:Mississippi]], [[:w:Amazonas]], [[:w:Niilus]], [[:w:Kongo jõgi]]; *Järved: [[:w:Saimaa järvistu]], [[:w:Vänern]], [[:w:Laadoga]], [[:w:Kaspia]], [[:w:Araal]], [[:w:Baikal]], [[:w:Suur Järvistu]], [[:w:Victoria järv]], [[:w:Tanganjika]]; *Riigid: **kõik [[:w:Euroopa]] riigid ja pealinnad; **Aasias: [[:w:Türgi]], [[:w:Jaapan]], [[:w:Hiina]], [[:w:Venemaa]], [[:w:Mongoolia]], [[:w:India]], [[:w:Bangladesh]], [[:w:Indoneesia]], [[:w:Tai]], [[:w:Pakistan]], [[:w:Afganistan]], [[:w:Iraan]], [[:w:Iraak]], [[:w:Saudi-Araabia]], [[:w:Iisrael]]; **Ameerikas: [[:w:Kanada]], [[:w:USA]], [[:w:Mehhiko]], [[:w:Brasiilia]], [[:w:Argentina]], [[:w:Tšiili]], [[:w:Peruu]], [[:w:Boliivia]]; **Aafrikas: [[:w:Egiptus]], [[:w:Liibüa]], [[:w:Alžeeria]], [[:w:Maroko]], [[:w:Sudaan]], [[:w:Tansaania]], [[:w:Kenya]], [[:w:Kongo DV]], [[:w:LAV]]. **[[:w:Austraalia]], [[:w:Uus-Meremaa]]. [[Kategooria:Geograafia]] od9adzbp6rwy587mzcttv4gt6j117hs Programmeerimiskeel C/Kompileerimine 0 2642 17050 7573 2019-07-01T07:53:06Z 217.159.142.25 /* Mitme faili kompileerimine üheks käititatavaks failiks */ Käskude, seletuste ja muu teksti parandamine wikitext text/x-wiki [[Pilt:Komp.PNG|right]] =Kompileerimine= Kompileerimine on tõlgendav protsess. Protsess, mis C koodi tõlgib masinkoodi, mis on binaarkeeles ja arusaadav arvutitele. Kuigi portsess on keerulisem, annab see põhimõtte kompileerimisest. Et kompilaator ei peaks iga kord kogu koodi kompileerima, tõlgitakse see esmalt "objekti failiks" (.o - faililaiend)(standard ja oma kirjutatud #include direktiivid on juba .o faililaiendis ja neid ei pea ümber kompileerima). Kui kõik objektifailid on loodud, kogub "viitur" kõik failid kokku ja loob lõpuks käivitatava faili. See tähendab, et kui muudetakse vaid koodifaili, on vaja see vaid uuesti kompileerida ja rakendus üle viidata. Ilma detailidesse laskumata jaguneb kompileerimisprotsess: ==Preprotsessor== Selles staadiumis töödeldakse "preprotsessori direktiive". Need sisaldavad #''define'''ne, #''include'''de, makrosid ja #pragma kompilaatori sätestusi. Preprotsessori lõpuks saadakse teksti ''string''. ==Süntaksi kontrollimine== See aste kindlustab, et kirjutatud on korrektne kood ja otsustab sellest programmi saamise. ==Objekti Kood== Kompilaator tagastab masinkoodi, mis on samaväärne kirjutatud koodiga ja millest pärast viitamist saab lõplik programm. See osa kontrollib, kas koodi sisu on korrektne, et seejärel luua käivitatav fail. ==Viitamine== Linkimine ühendab eraldi seisvad objekti koodid üheks terviklikuks programmiks, lisades viidatud teegid ja koodi lõplikule käivitatava faili formaadile. ==Kompileerimis staadiumi peatamis võtmed== : '''-E''' peatab koodi pärast preprotsessorit. Kõik preprotsessori direktiivid on asendatud tavalise koodiga. Saad täispikka koodi. : '''-S''' Peatab peale kompileerimist. Saad assambler koodi : '''-c''' peatab assembleri faasis, kuid jätab linkimise vahele. Saad objekti koodi =Erinevad kompileerijad= Erinevaid kompileerijaid on palju, seega lühidalt - tavaliselt kasutatakse Unix tüüpi masinatel terminali põhist kompileerimist ja MS Windows'il Kasutaja Liidese Põhist(IDE) süsteemi, mis võimaldab teksti redigeerida/koodi kompileerida/loodud programmi käivitada. ==GCC (Unix, Linux, Solaris (jne.))== ===Lihtkompileerimine=== # Kui oled valmis kirjutanud koodi, salvesta see ".c" faililaiendisse (selleks võid kasutada koodiredaktorit nt: Scite) # Ava terminal ja liigu kausta, kus fail salvestatud on # Kompileeri kood käsuga #:<pre>gcc -o pogramm kood.c</pre> # Kui programmi kompileerimisel ei esinenud vigasid, saad antud programmi käivitada käsuga #:<pre>./programm</pre> '''Lisaks:''' :'''cd ..''' - viib 1 kataloogi võrra juurkaustale lähemale :'''cd Desktop''' - sisene kataloogi Desktop :'''ls''' - kuva elemendid antud kataloogis ===Mitme faili kompileerimine üheks käitatavaks failiks=== *Sama, mis oleks lihtsa kompileerimise puhul, vahega et kompileerides lisad teise kodifaili ka *:<pre>gcc -o pogramm kood_1.c kood_2.c</pre> '''2 võimalus:''' *Kompileeri lähtekoodi failid objektifailideks *:<pre>gcc -c -o kood_1.o kood_1.c</pre> *:<pre>gcc -c -o kood_2.o kood_2.c</pre> *Lingi objektifailidest käivitatav fail *:<pre>gcc -o pogramm kood_1.o kood_2.o</pre> ===Abi/Manuaali otsimine=== Kui sa tahad otsida manuaalist kuidas mingi funktsioon töötab, või mis lisa lipukesi läheb antud teegil kompileeridas vaja, on süsteemi juba alamsüsteemina sisse ehitatud manuaalid. Kui sa tahad otsid kindlat teemat, kirjuta terminali vastavalt: *'''Üldkuju:''' *:<pre>man teema</pre> *'''Näide:''' *:<pre>man printf</pre> Otsida võid ka teemasid mis sisaldavad teatud sõna: *'''Üldkuju:''' *:<pre>man -k teemas_sisalduv_sõna</pre> *'''Näide:''' *:<pre>man -k math.h</pre> ==Bloodshed Dev-C++== '''NB: Bloodshed Dev-C++ kompilaator on saadaval ka eesti keelsena ja on tasuta tarkvara.''' # Salvesta kood faililaiendiga ".c", mitte "cpp" mida pakutakse # Vajuta funktsiooni klahvi "f9" või vali menüüst "Execute" -> "Compile&Run" ==Microsoft Visual Studio/Express C++ 2005== Tegemist on küll C++ kompilaatoriga, kuid pärast veidikes modifitseerimist saad kasutada ainult Programmeerimiskeelt C. Selleks tuleb: # Vali uue projekti alustamisel, <tt>Win32 console application</tt>. Sealt <tt>Console application</tt> ja <tt>Empty project</tt> # Lisage iga cpp-faili algusesse lause #pragma warning(disable : 4996). # Ülejääd seadistus peaks paigas olema, kuid kui esineb tõrkeid, tuleks kontrollida kas: ## Active solution configuration oleks Debug ## Linker – Debugging – Generate debugging info oleks jah ## C/C++ - General – Debug information format peab olema Program database for edit and continue /ZI '''Kompileerimise kohta:''' # Kui kood on kirjutatud, salvestad projekt ".cpp" faililaiendiga. # funktsiooni klahv "f5" käivitab kompileerimise ja käivitab loodud programmi # funktsiooni klahv "f9" seab peatuspunkte # funktsiooni klahv "f8"' ga on võimalik projekt sammhaaval läbi käia # funktsiooni klahv "f1"' ga on võimalik avada manuaal =Ülessanded= * [[Programmeerimiskeel_C/Harjutused#Harjutus_1|Harjutus]] [[Kategooria:Programmeerimiskeel C]] [[de:C-Programmierung: Kompilierung]] [[en:C Programming/Compiling]] [[es:Programación en C/Compilar un programa]] [[fr:Programmation C-C++/Modularité et compilation]] [[it:C/Compilatore e precompilatore/Compilatore]] [[pt:Programar em C/Utilizando um compilador]] 5wrwx8rmiyuanukdz4yoxwtzpxjokq1 Max/MSP/Jitter 0 2696 8314 7031 2015-10-02T16:42:45Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Infotehnoloogia}} '''Max/Msp/Jitter''' ehk '''Max''' on kolmest seotud objektide süsteemist koosnev visuaalse programmeerimise keskkond, milles *Max võimaldab luua visuaalseid programme (''patch''-e) ning programmi ehituslikke komponente (objekte), *Msp kujutab enesest kogumit Max-i objekte, mis võimaldavad audio- ja signaalitöötlust (''audio and signal processing'') ning *Jitter kogumit Max-i objekte video, graafika ja andmemaatriksite (''matrix data'') töötlemiseks. Programmeerimiskeskkonna loomise ja arendamise ajaloo kohta vt täpsemalt Vikipeeedia artikkel [http://et.wikipedia.org/wiki/Max/MSP/Jitter Max/MSP/Jitter]. Max/Msp/Jitter-i kasutamisõpetuse aluseks on [http://cycling74.com/docs/max5/vignettes/intro/docintro.html Max 5 dokumentatsioon]. ==Max/Msp/Jitter-i objektide alfabeetiline loend== Siin on alfabeetiliselt loetletud visuaalse programmeerimise süsteemi [[Max/Msp/Jitter]] objekte. Msp objektide tunnuseks on tilde (~) märk pärast objekti nimetust. Jitteri objekti tunnuseks on tähekombinatsioon "jit." enne objekti nimetust. {{tähed}} ==#== [[-]] - [[!-]] - [[!/]] - [[!/~]] - [[!-~]] - [[!=]] - [[!=~]] - [[%(Max/Msp/Jitter)|%]] - [[%~]] - [[&]] - [[&&]] - [[*]] - [[*~]] - [[/]] - [[/~]] - [[|]] - [[||]] - [[-~]] - [[+]] - [[+~]] - [[<]] - [[<~]] - [[<<]] - [[<=]] - [[<=~]] - [[==]] - [[==~]] - [[>]] - [[>~]] - [[>=]] - [[>=~]] - [[>>]] – [[2d.wave~]] ==A== [[abs]] - [[abs~]] - [[absolutepath]] - [[accum]] - [[acos]] - [[acos~]] - [[acosh]] - [[acosh~]] - [[active]] - [[adc~]] - [[adoutput~]] - [[adsr~]] - [[adstatus]] – [[allpass~]] - [[anal]] - [[append]] - [[asin]] - [[asin~]] - [[asinh]] - [[asinh~]] - [[atan]] – [[atan~]] - [[atan2]] - [[atan2~]] - [[atanh]] - [[atanh~]] - [[atodb]] - [[atodb~]] - [[atoi]] - [[autopattr]] - [[average~]] - [[avg~]] ==B== [[bag]] - [[bangbang]] - [[begin~]] - [[bendin]] - [[bendout]] - [[bgcolor]] - [[biquad~]] - [[bitand~]] - [[bitnot~]] - [[bitor~]] - [[bitshift~]] - [[bitxor~]] - [[bline]] - [[bline]] - [[bondo]] - [[borax]] - [[bpatcher]] - [[bucket]] - [[buddy]] - [[buffer~]] - [[buffir~]] – [[Max/Msp/Jitter:button|button]] ==C== [[capture]] - [[capture~]] - [[cartopol]] - [[cartopol~]] - [[cascade~]] - [[change]] - [[change~]] - [[click~]] - [[clip]] - [[clocker]] - [[closebang]] - [[coll]] - [[colorpicker]] - [[comb~]] - [[comment]] - [[conformpath]] - [[cos(Max/Msp/Jitter)|cos]] - [[cos~]] - [[cosh]] - [[cosh~]] - [[cosx~]] - [[count~]] - [[count~]] - [[counter]] - [[cpuclock]] - [[ctlin]] - [[ctlout]] - [[curve~]] - [[cycle]] – [[cycle~]] ==D== [[dac~]] - [[date]] - [[dbtoa]] - [[dbtoa~]] - [[decide]] - [[decode]] - [[defer]] - [[deferlow]] - [[degrade~]] - [[delay]] - [[delay~]] - [[delta~]] - [[deltaclip~]] - [[detonate]] - [[dial]] - [[dialog]] - [[downsamp~]] - [[dropfile]] - [[drunk]] - [[dspstate~]] - [[dsptime~]] ==E== [[edge~]] - [[expr]] - [[ezadc~]] - [[ezdac~]] ==F== [[fbinshift~]] - [[fffb~]] - [[fft~]] - [[fftin~]] - [[fftinfo~]] - [[fftout~]] - [[filedate]] - [[filein]] - [[filepath]] - [[filewatch]] - [[filtercoeff~]] - [[filtergraph~]] - [[float]] - [[flonum]] - [[flush]] - [[folder]] - [[follow]] - [[fontlist]] - [[forward]] - [[fpic]] - [[frameaccum~]] - [[framedelta~]] - [[freqshift~]] - [[fromsymbol]] - [[fswap]] - [[ftom]] - [[ftom~]] - [[funbuff]] - [[function]] - [[funnel]] ==G== [[gain~]] - [[gate]] - [[gate~]] - [[gestalt]] - [[gizmo~]] - [[grab]] - [[groove~]] - [[gswitch]] - [[gswitch2]] ==H== [[hi]] - [[hilbert~]] - [[hint]] - [[histo]] - [[hostcontrol~]] - [[hostphasor~]] - [[hostsync~]] - [[hover]] ==I== [[if]] - [[ifft~]] - [[imovie]] - [[in(Max/Msp/Jitter)|in]] – [[in~]] - [[incdec]] - [[index~]] - [[info~]] - [[int]] - [[ioscbank~]] - [[itable]] - [[iter]] - [[itoa]] ==J== [[jit.3m]] - [[jit.alphablend]] - [[jit.altern]] - [[jit.ameba]] - [[jit.argb2ayuv]] - [[jit.argb2grgb]] - [[jit.argb2uyvy]] - [[jit.avc]] - [[jit.avg4]] - [[jit.ayuv2argb]] - [[jit.ayuv2luma]] - [[jit.ayuv2uyvy]] - [[jit.bfg]] - [[jit.brass]] - [[jit.brcosa]] - [[jit.brcosa]] - [[jit.broadcast]] - [[jit.bsort]] - [[jit.buffer~]] - [[jit.catch~]] - [[jit.cellblock]] - [[jit.cellblock]] - [[jit.change]] - [[jit.charmap]] - [[jit.chromakey]] - [[jit.clip]] - [[jit.coerce]] - [[jit.colorspace]] - [[jit.concat]] - [[jit.convolve]] - [[jit.conway]] - [[jit.cycle]] - [[jit.demultiplex]] - [[jit.desktop]] - [[jit.desktop]] - [[jit.dimmap]] - [[jit.displays]] - [[jit.dx.grab]] - [[jit.dx.videoout]] - [[jit.eclipse]] - [[jit.expr]] - [[jit.fastblur]] - [[jit.fft]] - [[jit.fill]] - [[jit.findbounds]] - [[jit.fluoride]] - [[jit.fprint]] - [[jit.fpsgui]] - [[jit.freeframe]] - [[jit.gencoord]] - [[jit.gl.graph]] - [[jit.gl.gridshape]] - [[jit.gl.handle]] - [[jit.gl.imageunit]] - [[jit.gl.isosurf]] - [[jit.gl.mesh]] - [[jit.gl.model]] - [[jit.gl.multiple]] - [[jit.gl.nurbs]] - [[jit.gl.plato]] - [[jit.gl.render]] - [[jit.gl.shader]] - [[jit.gl.sketch]] - [[jit.gl.slab]] - [[jit.gl.text2d]] - [[jit.gl.text3d]] - [[jit.gl.texture]] - [[jit.gl.videoplane]] - [[jit.gl.volume]] - [[jit.glop]] - [[jit.glue]] - [[jit.gradient]] - [[jit.graph]] - [[jit.grgb2argb]] - [[jit.hatch]] - [[jit.histogram]] - [[jit.hsl2rgb]] - [[jit.hue]] - [[jit.iter]] - [[jit.keyscreen]] - [[jit.la.determinant]] - [[jit.la.diagproduct]] - [[jit.la.inverse]] - [[jit.la.mult]] - [[jit.la.trace]] - [[jit.la.uppertri]] - [[jit.lcd]] - [[jit.linden]] - [[jit.luma2ayuv]] - [[jit.luma2uyvy]] - [[jit.lumakey]] - [[jit.map]] - [[jit.matrix]] - [[jit.matrixinfo]] - [[jit.matrixset]] - [[jit.multiplex]] - [[jit.mxform2d]] - [[jit.net.recv]] - [[jit.net.send]] - [[jit.noise]] - [[jit.normalize]] - [[jit.op]] - [[jit.openexr]] - [[jit.p.bounds]] - [[jit.p.shiva]] - [[jit.p.vishnu]] - [[jit.pack]] - [[jit.peek~]] - [[jit.plot]] - [[jit.plume]] - [[jit.plur]] - [[jit.poke~]] - [[jit.print]] - [[jit.pwindow]] - [[jit.qball]] - [[jit.qfaker]] - [[jit.qt.broadcast]] - [[jit.qt.broadcast]] - [[jit.qt.effect]] - [[jit.qt.effect]] - [[jit.qt.grab]] - [[jit.qt.grab]] - [[jit.qt.movie]] - [[jit.qt.movie]] - [[jit.qt.record]] - [[jit.qt.videoout]] - [[jit.qt.videoout]] - [[jit.release~]] - [[jit.repos]] - [[jit.resamp]] - [[jit.reverse]] - [[jit.rgb2hsl]] - [[jit.rgb2luma]] - [[jit.robcross]] - [[jit.rota]] - [[jit.roy]] - [[jit.rubix]] - [[jit.scalebias]] - [[jit.scanoffset]] - [[jit.scanslide]] - [[jit.scanwrap]] - [[jit.scissors]] - [[jit.scope]] - [[jit.shade]] - [[jit.slide]] - [[jit.sobel]] - [[jit.spill]] - [[jit.split]] - [[jit.sprinkle]] - [[jit.str.fromsymbol]] - [[jit.str.op]] - [[jit.str.regexp]] - [[jit.str.tosymbol]] - [[jit.streak]] - [[jit.submatrix]] - [[jit.textfile]] - [[jit.thin]] - [[jit.tiffany]] - [[jit.traffic]] - [[jit.transpose]] - [[jit.turtle]] - [[jit.uldl]] - [[jit.unpack]] - [[jit.uyvy2argb]] - [[jit.uyvy2ayuv]] - [[jit.uyvy2luma]] - [[jit.vcr]] - [[jit.wake]] - [[jit.window]] - [[jit.xfade]] - [[js]] - [[jsui]] - [[jweb]] ==K== [[key]] - [[keyup]] - [[kink~]] - [[kslider]] ==L== [[lcd]] - [[led]] - [[levelmeter~]] - [[line]] - [[line~]] - [[linedrive]] - [[loadbang]] - [[loadmess]] - [[log~]] - [[lookup~]] - [[lores~]] ==M== [[makenote]] - [[match]] - [[matrix~]] - [[matrixctrl]] - [[maximum]] - [[maximum~]] - [[maximum~]] - [[mean]] - [[mean]] - [[menubar]] - [[meter~]] - [[metro]] - [[midiflush]] - [[midiformat]] - [[midiin]] - [[midiinfo]] - [[midiout]] - [[midiparse]] - [[minimum]] - [[minimum~]] - [[minimum~]] - [[minmax~]] - [[minmax~]] - [[modifiers]] - [[mousefilter]] - [[mousestate]] - [[movie]] - [[mstosamps~]] - [[mtof]] - [[mtof~]] - [[mtr]] - [[multislider]] - [[mute~]] - [[mxj]] ==N== [[next]] - [[noise~]] - [[normalize~]] - [[notein]] - [[noteout]] - [[nslider]] - [[number (MAX/MSP/Jitter)|number]] - [[number~]] - [[numkey]] ==O== [[offer]] - [[omx.4band~]] - [[omx.5band~]] - [[omx.comp~]] - [[omx.peaklim~]] - [[onebang]] - [[onepole~]] - [[opendialog]] - [[oscbank~]] - [[out]] - [[out~]] - [[overdrive~]] ==P== [[pack]] - [[pak]] - [[panel]] - [[pass~]] - [[past]] - [[patcher]] - [[patcherargs]] - [[pattr]] - [[pattrhub]] - [[pattrstorage]] - [[pcontrol]] - [[peak]] - [[peakamp~]] - [[peakamp~]] - [[peek~]] - [[pfft~]] - [[pgmin]] - [[pgmout]] - [[phaseshift~]] - [[phasewrap~]] - [[phasor~]] - [[pictctrl]] - [[pictslider]] - [[pink~]] - [[pipe]] - [[play~]] - [[playbar]] - [[plugconfig]] – [[plugconfig]] – [[plugin~]] - [[plugin~]] - [[plugmidiin]] - [[plugmidiin]] - [[plugmidiout]] - [[plugmidiout]] - [[plugmod]] - [[plugmod]] - [[plugmorph]] - [[plugmorph]] - [[plugmultiparam]] - [[plugmultiparam]] - [[plugout~]] - [[plugout~]] - [[plugphasor~]] - [[plugphasor~]] - [[plugreceive~]] - [[plugreceive~]] - [[plugsend~]] - [[plugsend~]] - [[plugstore]] – [[plugsync~]] - [[plugsync~]] - [[poke~]] - [[poltocar]] - [[poltocar~]] - [[poly]] - [[poly~]] - [[polyin]] - [[polyout]] - [[pong~]] - [[pow]] - [[pow~]] - [[pp]] - [[pptempo]] – [[pptime]] - [[prepend]] - [[preset]] - [[print]] - [[prob]] - [[pvar]] ==Q== [[qlist]] - [[qmetro]] - [[quickthresh]] ==R== [[radiogroup]] - [[rand~]] - [[rate~]] - [[receive~]] - [[record~]] - [[rect~]] - [[regexp]] - [[relativepath]] - [[reson~]] - [[rewire~]] - [[round~]] - [[route]] - [[router]] - [[rslider]] - [[rtin]] ==S== [[sah~]] - [[sampstoms~]] - [[savedialog]] - [[saw~]] - [[scale]] - [[scope~]] - [[screensize]] - [[select]] - [[selector~]] - [[send]] - [[send~]] - [[seq]] - [[seq~]] - [[serial]] - [[sfinfo~]] - [[sflist~]] - [[sfplay~]] - [[sfrecord~]] - [[sig~]] - [[sin(Max/Msp/Jitter)|sin]] - [[sinh]] - [[sinh~]] - [[sinx~]] - [[slide~]] - [[slider]] - [[snapshot~]] - [[snapshot~]] - [[spectroscope~]] - [[speedlim]] - [[spell]] - [[spigot~]] - [[spike~]] - [[split(Max/Msp/Jitter)|split]] - [[spray]] - [[sprintf]] - [[sqrt]] - [[sqrt~]] - [[standalone]] - [[stripnote]] - [[strippath]] - [[stutter~]] - [[substitute]] - [[suckah]] - [[suspend]] - [[sustain]] - [[svf~]] - [[swap]] - [[swatch]] - [[switch(Max/Msp/Jitter)|switch]] - [[sxformat]] - [[sync~]] - [[sysexin]] ==T== [[tab]] - [[table]] - [[Max/Msp/Jitter:tan|tan]] - [[tanh]] - [[tanh~]] - [[tanx~]] - [[tapin~]] - [[tapout~]] - [[techno~]] - [[teeth~]] - [[Max/Msp/Jitter:tempo|tempo]] - [[text]] - [[textbutton]] - [[textedit]] - [[thispatcher]] - [[thispoly~]] - [[thresh]] - [[thresh~]] - [[timer]] - [[Max/Msp/Jitter:togedge|togedge]] - [[Max/Msp/Jitter:toggle|toggle]] - [[tosymbol]] - [[touchin]] - [[touchout]] - [[train~]] - [[transport(Max/Msp/Jitter)|transport]] - [[trapezoid~]] - [[tri~]] - [[triangle~]] - [[trigger]] - [[trough]] - [[trunc~]] ==U== [[ubutton]] - [[udpreceive]] - [[udpsend]] - [[umenu]] - [[universal]] - [[unpack]] - [[urn]] - [[uzi]] ==V== [[value]] - [[vdp]] - [[vectral~]] - [[vexpr]] - [[vst~]] ==W== [[wave~]] - [[waveform~]] - [[when]] ==X== [[xbendin]] - [[xbendout]] - [[xnotein]] - [[xnoteout]] ==Y== ==Z== [[zerox~]] - [[zigzag~]] - [[zl]] - [[zmap]] - [[zplane~]] =Max/Msp/Jitteri standardsõnumite loend= Standardsõnum on Max/Msp/Jitteri operatsioonikäsk, mis kirjutatakse [[Max/Msp/Jitter:message|message]] objekti. - [[;#SM createinport <portname> <drivername>]] - [[;#SM createoutport <portname> <drivername>]] - [[;#SM deleteinport <portname> <drivername>]] - [[;#SM deleteoutport <portname> <drivername>]] - [[;#SM driver latency <time> <portname>]] - [[;#SM driver loadbank <filename> <portname>]] - [[;#SM driver loadbank 0 <portname>]] - [[;#SM driver reverb <1/0> <portname>]] - [[;#SM inportinfo <portname> <receive name>]] - [[;#SM outportinfo <portname> <receive name>]] - [[about]] - [[altivec]] - [[buildcollective]] - [[checkpreempt]] - [[clean]] - [[closefile]] - [[cpulimit]] - [[cursor]] - [[db.exportmetadata]] - [[db.importmetadata]] - [[db.reset]] - [[debug]] - [[enablepathcache]] - [[enablerefresh]] - [[externs]] - [[fileformat]] - [[filetype]] - [[fixwidthratio]] - [[getdefaultpatcherheight]] - [[getdefaultpatcherwidth]] - [[getenablepathcache]] - [[getenablerefresh]] - [[geteventinterval]] - [[getfixwidthratio]] - [[getpollthrottle]] - [[getqueuethrottle]] - [[getrefreshrate]] - [[getruntime]] - [[getsleep]] - [[getslop]] - [[getsysqelemthrottle]] - [[getsystem]] - [[getversion]] - [[glattribpush]] - [[glerrorcheck]] - [[hidecursor]] - [[hidemenubar]] - [[html_ref]] - [[htmlref]] - [[inremap]] - [[interval]] - [[iovs]] - [[javaload]] - [[launch_browser]] - [[launchbrowser]] - [[maxcharheightforsubpixelantialiasing]] - [[maxinwmenu]] - [[menubar]] - [[midi]] - [[midilist]] - [[nativetextrendering]] - [[nosplash]] - [[notypeinfo]] - [[objectfile]] - [[open]] - [[openfile]] - [[optimize]] - [[outremap]] - [[parallel]] - [[parallelthreads]] - [[parallelthresh]] - [[paths]] - [[pollthrottle]] - [[portabbrev]] - [[portenable]] - [[portoffset]] - [[postversion]] - [[preempt]] - [[pupdate]] - [[queuethrottle]] - [[quit]] - [[refresh]] - [[refreshrate]] - [[runtime]] - [[sendapppath]] - [[sendinterval]] - [[set]] - [[setdefaultpatcherheight]] - [[setdefaultpatcherwidth]] - [[setdriver]] - [[seteventinterval]] - [[setmirrortoconsole]] - [[setpollthrottle]] - [[setqueuethrottle]] - [[setsleep]] - [[setslop]] - [[setsysqelemthrottle]] - [[showcursor]] - [[showmenubar]] - [[sigvs]] - [[size]] - [[spigot_cache]] - [[spigot_cachesize]] - [[spigot_getcache]] - [[spigot_getcachesize]] - [[spigot_locatecache]] - [[spigot_purgecache]] - [[sr]] - [[start]] - [[status]] - [[stop]] - [[system]] - [[takeover]] - [[timecode]] - [[useslowbutcompletesearching]] - [[wclose]] ==Välislingid== *[http://cycling74.com Max/Msp/Jitter-i koduleht] [[Kategooria:Max/MSP/Jitter]] k9xiu8gea0qepfpsq832ezqkvy0fitc Mall:Tähed 10 2697 6549 2011-09-02T17:47:19Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '__NOTOC__ <center><hr align="center" size="4" width="75%">'''[[##|#]] [[#A|A]] [[#B|B]] [[#C|C]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#...' wikitext text/x-wiki __NOTOC__ <center><hr align="center" size="4" width="75%">'''[[##|#]] [[#A|A]] [[#B|B]] [[#C|C]] [[#D|D]] [[#E|E]] [[#F|F]] [[#G|G]] [[#H|H]] [[#I|I]] [[#J|J]] [[#K|K]] [[#L|L]] [[#M|M]] [[#N|N]] [[#O|O]] [[#P|P]] [[#Q|Q]] [[#R|R]] [[#S|S]] [[#Š|Š]] [[#Z|Z]] [[#Ž|Ž]] [[#T|T]] [[#U|U]] [[#V|V]] [[#W|W]] [[#Õ|Õ]] [[#Ä|Ä]] [[#Ö|Ö]] [[#Ü|Ü]] [[#X|X]] [[#Y|Y]]'''<hr align="center" size="4" width="75%"></center><noinclude>[[Kategooria:Mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 2t50wo3qlbi4lz9taqe2gkt0uvlq6ik Max/Msp/Jitter:button 0 2698 7033 6552 2013-10-07T04:24:38Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki '''Button''' (eesti keeles '''nupp''') on [[Max/Msp/Jitter]]i tarkvarapaketi objekt, mis vilgub (''flash'') sõnumi sisenemisel (sõnumi genereerimise kohta vt. [[Max/Msp/Jitter:message]]) ning saadab välja impulsse (''bang''). Buttonit kasutatakse uute sõnumite ja protsesside päästikuna. Button võtab sõnumi vastu sisendi (''inlet'') kaudu ning väljastab väljundi (''outlet'') kaudu impulsi (''bang''). Button toimib sellele klõpsamisel. ==Välislink== *[http://cycling74.com/docs/max5/refpages/max-ref/button.html button] [[Kategooria:Max/MSP/Jitter]] dkg25l5z2iwcolbmmgna9xlj29h7sij Max/Msp/Jitter:togedge 0 2699 7035 6554 2013-10-07T04:24:43Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki '''Togedge''' on [[Max/Msp/Jitter]]i tarkvarapaketti kuuluva [[Max]]i objekt, mis vahendab üleminekut nullilt mittenullile ja vastupidi. Togedge saadab vasakpoolsest väljundist (''outlet'') nullilt ühele lülitamise impulsse (''bang'') ning parempoolsest väljundist ühelt nullile lülitamise impulsse. ==Välislink== *[http://cycling74.com/docs/max5/refpages/max-ref/togedge.html togedge] [[Kategooria:Max/MSP/Jitter]] 4atil7kixwcmyyykd4pvr5dze2c5iqo Max/Msp/Jitter:toggle 0 2700 7036 6555 2013-10-07T04:24:45Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki '''Toggle''' on [[Max/Msp/Jitter]]i tarkvarapaketti kuuluva [[Max]]i objekt, mis lülitab sisse ja välja (1 ja 0). Kui toggle on sisse lülitatud, saadab ta väljundisse 1, kui välja lülitatud, siis 0. Toggle lülitab sisse ükskõik milline nullist erinev arv. Toggle lülitab välja 0. Impulss (''bang'') muudab toggle olekut. ==Välislink== *[http://cycling74.com/docs/max5/refpages/max-ref/toggle.html toggle] [[Kategooria:Max/MSP/Jitter]] 1xe8jsexyk5e6ucpzw2ngcdhk2gwu8b Max/Msp/Jitter:message 0 2701 7034 6557 2013-10-07T04:24:40Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki '''Message''' (eesti keeles 'sõnum') on [[Max/Msp/Jitter]]i objekt, millesse kirjutatud standardsõnum näitab ja saadab edasi käske teatud argumentide teatud moel käsitlemiseks. Sõnumi saatmise võib käivitada ''[[bang]]'' või ''message'' objektile klõpsamine. Komaga eraldatud sõnumid saadetakse kindlas järjekorras. Dollarimärgiga varustatud argument vastab loendi teatud elemendile. Semikooloni märgiga varustatud sõnum edastatakse muutumatu tekstina. ==Välislink== *[http://cycling74.com/docs/max5/refpages/max-ref/message.html message] [[Kategooria:Max/MSP/Jitter]] 3yxbw9lers2o1zhtz23f7v17kn4gj6a Max/Msp/Jitter 0 2708 6568 2011-09-16T14:55:37Z Andrus Kallastu 239 teisaldas lehekülje [[Max/Msp/Jitter]] pealkirja [[Max/MSP/Jitter]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Max/MSP/Jitter]] iz5tptqlnbplqn7o4rthmp8bco9to7b Mall:Bot 10 2734 6604 2011-11-22T20:09:55Z Wikitanvir 665 'Creating widely used bot template as it does not exist on this wiki. Feel free to translate this template in your local language or redirect it to the relative template if that already exists in a different name' wikitext text/x-wiki {| align="center" class="plainlinks" style="padding: 8px; border: 2px solid #000; width: 80%; text-align: justify;" |- valign="center" | [[File:Crystal Clear action run.svg|90px|left|link=]] || '''This user account is a [[m:en:Wikipedia:Bots|bot]], operated by [[User:{{{1}}}|{{{1}}}]] ([[User talk:{{{1}}}|talk]]).'''<br />It is not a [[m:en:Wikipedia:Sock puppetry|sock-puppet]], but rather an automated or semi-automated account for making repetitive edits that would be extremely tedious to do manually.<br />''Administrators: if this bot is malfunctioning or causing harm, please [{{fullurl:Special:Blockip|wpBlockAddress={{PAGENAMEE}}&wpBlockExpiry=indefinite&wpAnonOnly=0&wpEnableAutoblock=0&wpCreateAccount=0&wpBlockReason=Bot%20malfunctioning:%20}} block it].'' |}<noinclude> == Documentation == * Replace "Example" with your bot's username. {| class="wikitable" width="100%" |- ! width="150px" | Code ! Result |- | <code><nowiki>{{Bot|Example}}</nowiki></code> | {{Bot|Example}} |}</noinclude> if4ebu16c46qmqztdy0yaokehbekb5m Geograafia:Kordamine eksamiks/Ühiskonna areng ja globaliseerumine 0 2844 6975 6790 2013-10-06T19:35:59Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki === Ühiskonna areng ja globaliseerumine === 34. iseloomustab agraar-, industriaal- ja infoühiskonna majandust ja selle ruumilist korraldust; 35. teab riikide arengutaset iseloomustavaid näitajaid, võrdleb riike arengutaseme põhjal ja analüüsib erineva arengutaseme põhjusi; 36. teab maailma jagunemist arenenud ja arengumaadeks/Põhjaks ja Lõunaks ning selgitab erinevuste kujunemise põhjusi; 37. iseloomustab ja võrdleb kaartide ning statistiliste andmete abil riike, sealhulgas Eestit; 38. analüüsib kaartide ja teiste infoallikate abil etteantud riigi majanduse arengu eeldusi ja struktuuri; 39. iseloomustab rahvusvaheliste firmade osa kaasaegses maailmamajanduses ja toob näiteid rahvusvahelistest firmadest; 40. teab peamisi majandusorganisatsioone (WTO, Maailmapank, EL, NAFTA, ASEAN, OPEC) nende tegevusvaldkondi ja rolli maailmamajanduses, teab EL liikmesriike; 41. selgitab globaliseerumise olemust ja toob näiteid selle mõjust arenenud ja arengumaadele; Mõisted: '''Globaliseerumine''' '''Globaliseerumine''' on vajalik: [[Kategooria:Geograafia]] 5jp7qfslmz32z3qe1c39crmjqmda5a1 Geograafia:Kordamine eksamiks/Kalandus 0 2845 6973 6792 2013-10-06T19:35:55Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki 57. teab maailma tähtsamaid kalapüügipiirkondi ja põhjendab nende kalarikkust; 58. iseloomustab kalanduse vorme: rannikupüük, ookeanipüük, kalakasvatus ja toob näiteid riikidest, kus need vormid on tüüpilised; 59. analüüsib muutusi maailma kalanduses ning selgitab muutuste peamisi põhjusi; teab suuremate püügimahtudega riike; 60. selgitab kalavarude vähenemise põhjusi ja toob näiteid kalandusega seotud keskkonnaprobleemidest; Mõisted: [[Kategooria:Geograafia]] f51ewn1xgd66x57ujggfybmbxctlcw7 Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Vektor tasandil 0 2846 7918 7030 2015-06-25T20:40:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Vektor tasandil]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Vektor tasandil]] alla wikitext text/x-wiki '''Vektor tasandil''' Vektori mõiste. Vektorite summa, vahe ja korrutis arvuga geomeetriliselt. Kahe vektori skalaarkorrutis. Punkti ristkoordinaadid tasandil. Lõigu projektsioonid koordinaattelgedel. Ristuvad ühikvektorid. Vektori koordinaadid. Tehted vektoritega koordinaatkujul. Joone võrrandi mõiste. Sirge võrrandi erikujud. Kahe sirge vastastikused asendid tasandil. Sirgete vaheline nurk. Ringjoone võrrand. Parabooli võrrand. Joonte lõikumisülesanne. [[Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks]] mbd0xt7xcslkglv59d8q5u6sv42scme Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Trigonomeetrilised funktsioonid 0 2847 7914 7028 2015-06-25T20:40:10Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Trigonomeetrilised funktsioonid]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Trigonomeetrilised funktsioonid]] alla wikitext text/x-wiki '''Trigonomeetrilised funktsioonid''' '''Trigonomeetrilised funktsioonid''' on elementaarfunktsioonid siinus, koosinus, tangens, kootangens, seekans ja kooseekans, mille argument on geomeetriliselt tõlgendatav ühikringjoone kaarepikkusena või vastava kesknurgana. Üldisemalt nimetatakse trigonomeetrilisteks funktsioonideks kõiki selliseid funktsioone, mille argument on tõlgendatav nurgana. [[Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks]] 88fej5o6k3b7u1z57a00av0g1d8cdib Geograafia:Kordamine eksamiks/Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud 0 2848 6974 6810 2013-10-06T19:35:57Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki '''Maa kui süsteem''' / '''Keskkonna ja inimtegevuse vastasmõjud''' 34. Oskab iseloomustada Maa sfääre (atmosfäär, hüdrosfäär, litosfäär, pedosfäär, biosfäär) kui süsteeme ja toob näiteid nendevahelistest seostest; '''Atmosfäär''' - maad ümbritsev õhukiht, ülapiir ulatub 1000-1200km kõrgusele. Temperatuuri ja keemilisekoostise järgi jaotatakse alasfäärideks. '''Hüdrosfäär''' - hõlmab keemiliselt sidumata vee, tahkes, vedelas ja gaasilises olekus- maailmamere, järvede,jõgede, soode, mulla-, põhja-, atmosfääri- ja liustikuvee. Vee liikumine hüdrosfääris moodustab veeringe,millega seotult kulgevad ka teised aineringed. Ilma veeta poleks eeldusi taimestiku, loomastiku ega muldade tekkeks. Väga ebaühtlase paksusega sfäär. '''Litosfäär''' - maakoor ja vahevöö ülemine tahke osa. Paksus umbes 50-200 km. Maakoor tekib ja hävib, on pidevas muutumises, toimub kivimite ringe. Ained satuvad atmosfääri vulkaanipursetel, mineraalained jõuavad liikuva vee abil pedosfääri, veekogudesse. '''Pedosfäär''' - mullastik koos elustiku ja mineraalse osaga. Üks nooremaid Maa sfääre, on täielikult biosfääri osa. Pedosfääri ulatus on mõnest cm kuni 10 meetrini. Muld tekib, areneb ja hävib. Mikroobid, seened ja taimedsünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Ained liiguvad vee abilmullakihtides. '''Biosfäär''' - Maa sfäär, kus elavad organismid. Biosfääri oluliseim omadus on produktiivsus- orgaanilise ainetootmise võime. 32. Oskab tuua näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta. Näited inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta: 33. oskab tuua näiteid ja analüüsida looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil. 35. oskab tuua näiteid inimtegevuse ja Maa sfääride vastastikuse mõju kohta; 36. oskab selgitada skeemi abil lämmastiku- ja süsinikuringet; 37. oskab tuua näiteid ja analüüsida looduse ja ühiskonna vastasmõjusid kohalikul, regionaalsel ja globaalsel tasandil. 38. oskab põhjendada ühiskonna jätkusuutliku ja säästva arengu vajadust. [[Kategooria:Geograafia]] 4hef9n12lilgr4x0qr3901v2mshw90q Geograafia:Kordamine eksamiks/Energiamajandus 0 2849 6971 6811 2013-10-06T19:35:50Z Estopedist1 1151 kat using [[Project:AWB|AWB]] wikitext text/x-wiki ==Energiamajandus== *'''Energiamajanduse mõiste''' '''Energiamajandus''' on *'''Energiaressursid, nende eelised ja puudused''' '''Energiaressursid''' jagatakse kahte rühma: *''' Taastuvad energiaressursid''' - biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia, tuuleenergia, geotermaalenergia *''' Taastumatud energiaressursid''' - fossiilsed kütused = nafta, maagaas, kivi- ja pruunsüsi, turvas *'''Taastuvad energiaressursid''' '''Biokütus''' '''Hüdroenergia''' '''Päikeseenergia''' '''Tuuleenergia''' '''Geotermaalenergia''' [[Kategooria:Geograafia]] 6rb2eyyw7ti61vi8z27nad6ts0cwmm0 Murenemine 0 2850 17167 17166 2019-10-02T17:29:19Z Minorax 2239 Eemaldatud muudatus 17166, mille tegi [[Special:Contributions/146.255.183.37|146.255.183.37]] ([[User talk:146.255.183.37|arutelu]]) wikitext text/x-wiki '''Murenemine''' on protsesside kogum, mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Murenemise all peetakse silmas nii keemilist murenemist ehk porsumist kui ka füüsikalist murenemist ehk rabenemist. Mõnikord eristatakse ka bioloogilist murenemist; et elutegevuse tagajärjel toimuvat murenemist saab edukalt jaotada rabenemise ja porsumise vahel, pole selline kolmikjaotus enamasti põhjendatud. Porsumine ja rabenemine ei ole selgelt eraldatavad, vaid need protsessid on enamasti omavahel tihedalt põimunud. Murenemine ei hõlma murenenud materjali liikumist, vaid ainult selle murenemist kohapeal. Füüsikalist murenemist tekitavad näiteks tuuleihe, mille korral tuule poolt kantud liivaterad kivimeid kulutavad, ja kaljuprakku voolanud vesi, mis külmudes paisub ja sellega kaljut lõhub. Keemiline murenemine toimub valdavalt mitmesuguseid ioone ja lahustunud ühendeid sisaldava põhjavee, aga ka näiteks vihmavee abil. Karstumine on tüüpiline keemilise murenemise näide, mille puhul veega reageerinud süsinikdioksiid on moodustanud süsihappe, mis omakorda reageerib lubjakivis sisalduva kaltsiumkarbonaadiga. Murenemine kuulub eksogeensete protsesside hulka: energia selleks tuleb Päikeselt. Füüsikaliselt murenenud materjal (näiteks liivaterad) kanduvad voolava veega, tuulega jms murenemispaigast eemale ja settivad kuskil mujal setetena. Setetest saab aja jooksul settekivim, mis omakorda võib moondudes muutuda moondekivimiks ja üles sulades saada magmaks, mis lõpuks kristalliseerub tardkivimina. Seega on murenemine üks osa kivimite ringest. Kivimite paljandumisel maapinnal hakkab murenemistsükkel jälle otsast peale. Mureneda saavad ükskõik mis tüüpi kivimid, kuid algselt on nad kõik olnud tardkivimid. Üks levinumaid tardkivimeid on graniit, mis koosneb põhiliselt kvartsist ja päevakivist ning mitmesugustest muudest silikaatsetest mineraalidest. Kvarts ei allu hästi keemilisele murenemisele ja seetõttu jääb ta alles pudeda sette – liivana, mis üksnes ümardub. Ülejäänud mineraalid, peamiselt päevakivid, murenevad aga mitmesugusteks savimineraalideks (illiit, smektiit, kaoliniit jne), mis murenemispaigast eemale liikudes ja hiljem kuhjudes moodustavad sette nimega savi. See seletabki, miks on liiv ja savi planeedil Maa nii levinud setted. [[Kategooria:Geograafia]] ivv8pvr1huh5wrwnkr3s1dm6ri8ru8h Murend 0 2851 7696 7695 2015-06-13T12:30:39Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 7695, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) wikitext text/x-wiki '''Murend''' on materjal, mis tekib tard-, moonde- ja settekivimite murenemise käigus. Murendite hulka kuuluvad kivimite ja mineraalide killud, sekundaarsed mineraalid, kolloid- ja vesilahused. Sõltuvalt kivimite koostisest ja murenemise tingimustest tekivad erinevad murendmaterjalid, mis võivad olla väga erineva peensusastmega. Füüsikalise murenemise korral koosneb murend peaaegu muutumata kivimitest ja primaarsetest mineraalidest. Keemilise murenemise korral koosneb murendmaterjal sekundaarsetest ja primaarsetest jääkmineraalidest, kolloid- ja vesilahustest. [[Kategooria:Geograafia]] 828srkylc83xtnnlmtjtiyjtmpm17bp Kategooria:Kunst 14 2943 6970 2013-10-06T19:30:20Z Estopedist1 1151 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Vikiõpikud]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Vikiõpikud]] 5qss65puk09rbcd9eh0x05sg4tfahbs Kategooria:Gümnaasiumi matemaatika kordamine eksamiks 14 2944 7024 2013-10-07T04:20:22Z Estopedist1 1151 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Matemaatika]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Matemaatika]] oxjcqw3j91cngpiazqwpgjiwmc81ihc Kategooria:Max/MSP/Jitter 14 2945 7032 2013-10-07T04:24:33Z Estopedist1 1151 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Tarkvara]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Tarkvara]] 4xwz3dt5hxkzriyfmwd04vjkmksnc4t Kategooria:Programmeerimiskeel PHP 14 2946 7051 2013-10-07T04:40:47Z Estopedist1 1151 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Programmeerimine]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Programmeerimine]] aztsjy2zkerqfs9gmhviax7q2egyzr4 Kategooria:Programmeerimiskeel Visual Basic 2005 14 2947 7058 2013-10-07T04:45:53Z Estopedist1 1151 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Programmeerimine]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Programmeerimine]] aztsjy2zkerqfs9gmhviax7q2egyzr4 MediaWiki:Licenses 8 3019 7251 2014-06-30T20:41:38Z SPQRobin 198 Uus lehekülg: 'Placeholder text to enable uploading after [[gerrit:136520]]. Please put license options here as explained on [[mw:Manual:Image administration#Licensing|MediaWiki.org]] (see c...' wikitext text/x-wiki Placeholder text to enable uploading after [[gerrit:136520]]. Please put license options here as explained on [[mw:Manual:Image administration#Licensing|MediaWiki.org]] (see [[commons:MediaWiki:Licenses|Commons]] as an example). 8jf978rhcclur4am416hwuy5u3z7set Vikiõpikud:Sisukord 4 3115 18222 16649 2021-03-21T13:46:15Z Pikne 473 wikitext text/x-wiki <div style="-moz-column-width: 18em; -webkit-column-width: 18em; column-width: 18em; -moz-column-count:2; -webkit-column-count:2; column-count:2; margin-bottom: 10px"> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[Vikiõpikud:Lugejale|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Vaata lühidalt, kuidas kasutada Vikiõpikuid</span>]]</div> ====[[Infotehnoloogia]]==== * [[Pilt:Star icon containing star icon.svg|20px|raamita|link=Vikiõpikud:Põhjalik artikkel]][[CSS]] {{Staadium lühidalt|75%|2. oktoober 2015}} * [[Pilt:Star icon containing star icon.svg|20px|raamita|link=Vikiõpikud:Põhjalik artikkel]][[HTML]] {{Staadium lühidalt|75%|3. oktoober 2015}} * [[Max/MSP/Jitter]] {{Staadium lühidalt|00%|3. oktoober 2015}} * [[PHP]] {{Staadium lühidalt|25%|8. oktoober 2015}} * [[Python]] {{Staadium lühidalt|00%|8. oktoober 2015}} * [[Programmeerimiskeel C]] {{Staadium lühidalt|75%|3. oktoober 2015}} * [[Programmeerimiskeel Java]] {{Staadium lühidalt|00%|3. oktoober 2015}} * [[Visual Basic 2005]] {{Staadium lühidalt|50%|3. oktoober 2015}} ====Veebikeskkonnad==== *[[Delicious]]{{Staadium lühidalt|00%|3. juuli 2015}} *[[Flickr]]{{Staadium lühidalt|00%|3. juuli 2015}} *[[Google Docs & Spreadsheets]] {{Staadium lühidalt|00%|2. juuli 2015}} *[[Microsoft Small Business Server 2003]] {{Staadium lühidalt|50%|2. juuli 2015}} *[[Sotsiaalne tarkvara]]{{Staadium lühidalt|25%|2. juuli 2015}} *[[Wikimedia Commons]]{{Staadium lühidalt|25%|2. juuli 2015}} *[[WordPress]]{{Staadium lühidalt|50%|28. juuni 2015}} ====Matemaatika==== *[[Matemaatiline analüüs]]{{Staadium lühidalt|00%|28. juuni 2015}} ====Muusika==== *[[Helisüntees]] *[[Muusikaajalugu]] *[[Muusika kompositsiooniõpetus]] *[[Muusikamatemaatika]] ====[[Põhikool]]==== *[[Füüsika:Konspekt 1]]{{Staadium lühidalt|25%|25. juuni 2015}} *[[Matemaatika:Põhikool/Kordamine eksamiks]]{{Staadium lühidalt|00%|25. juuni 2015}} ====[[Gümnaasium]]==== *[[Geograafia:Kordamine eksamiks|Geograafia:Kordamine riigieksamiks]]{{Staadium lühidalt|25%|28. juuni 2015}} *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks|Matemaatika:Kordamine riigieksamiks]]{{Staadium lühidalt|25%|28. juuni 2015}} *[[Keemia]]{{Staadium lühidalt|25%|27. november 2015}} ====[[Tee ise]]==== *[[Raamatuköide]]{{Staadium lühidalt|100%|22. juuni 2015}} *[[Rakett]]{{Staadium lühidalt|100%|22. juuni 2015}} *[[Väävlirakett]]{{Staadium lühidalt|100%|22. juuni 2015}} *[[Märgruumi ehitamine]]{{Staadium lühidalt|25%|7. november 2018}} ====[[Ellujäämine]]==== *[[Ellujäämine looduses]] *[[Ellujäämine okupatsiooni tingimustes]] ====Muu==== *[[Sõrmistiku puhastamine|Arvutiklaviatuuri puhastamine]]{{Staadium lühidalt|75%|28. detsember 2015}} *[[Igapäeva-tüpograafia]]{{Staadium lühidalt|25%|28. juuni 2015}} *[[Pilt:Star icon containing star icon.svg|20px|raamita|link=Vikiõpikud:Põhjalik artikkel]][[Maaväline elu]]{{Staadium lühidalt|100%|28. juuni 2015}} </div> {{Staadiumid}} __NOTOC__ __NOEDITSECTION__ 23mpv5dbt35d9zvnqh78wvoeyrnprma Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04.2015 4 3117 7542 7537 2015-04-18T17:58:41Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04 (2015)]] pealkirja [[Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04.2015]] alla wikitext text/x-wiki Veebilehe tegemiseks kasutatakse HTML-keelt (''Hypertext Markup Language'' - hüperteksti märkimiskeel). HTML ei ole programmeerimiskeel ja veebi tegemine ei eelda programmeerimisoskust, ehkki see võib aidata asja kiiremini selgeks saada (ja ka vastupidi - HTML-i omandamine võib olla heaks eelduseks programmeerimise õppimisele). '''[[HTML|Loe edasi...]]''' 0clduht8kdc7k359qlm71xp78whitif Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid 2015 4 3118 7546 7545 2015-04-18T18:00:35Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki == Aprill 2015 == {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04.2015}} {{Puhasta}} == Mai 2015 == {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/05.2015}} {{Puhasta}} == Juuni 2015 == {{:Vikiõpikud:VEsiletõstetud artiklid/06.2015}} {{Puhasta}} == Juuli 2015 == {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/07.2015}} {{Puhasta}} == August 2015 == {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/08.2015}} {{Puhasta}} == September 2015 == {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/09.2015}} {{Puhasta}} == Oktoober 2015 == {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/10.2015}} {{Puhasta}} == November 2015 == {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/11.2015}} {{Puhasta}} == Detsember 2015 == {{:Vikiõpikud/Esiletõstetud artiklid/12.2015}} {{Puhasta}} __NOTOC__ 9ywodmlpmfagqnnpggd5iig32eeb9rj Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04 (2015) 4 3119 7543 2015-04-18T17:58:41Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04 (2015)]] pealkirja [[Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04.2015]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Vikiõpikud:Esiletõstetud artiklid/04.2015]] 5j6agv1mqheolvulf0r0spbw56z73ix Mall:Puhasta 10 3120 7547 2015-04-18T18:00:54Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<div style="clear:both"></div><noinclude>{{dokumentatsioon}}</noinclude>' wikitext text/x-wiki <div style="clear:both"></div><noinclude>{{dokumentatsioon}}</noinclude> 9yaxvrch117kgj9uelprwl3fo7povxx Mall:See artikkel 10 3125 7733 7682 2015-06-14T10:26:46Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {| |[[Pilt:Disambig gray.svg|link=|25px]] |&nbsp;''See artikkel {{{1}}}'' {{#if:{{{2|}}}|{{{2}}}}} |} <noinclude>[[Kategooria:Täpsustuse ja ümbersuunamise mallid|{{PAGENAME}}]]</noinclude> 0z8420svrd910age72xajmfxsy91ldh Vikiõpikud:Põhimõtted 4 3126 8484 8230 2015-10-03T19:34:09Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sissejuhatus1}} {{Sissejuhatus2|NR=6}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Põhimõtted | Alatekst= }} Wikimedial on viis tähtsat põhimõtet (vt [[m:Foundation issues|Wikimedia põhimõtted]]) - [[w:neutraalsus|neutraalsus]], teksti vaba muutmise võimalus, [[w:viki-protsess|viki-protsess]], koostöötavad ja sõbralikud vabatahtlikud, ning [[w:vaba litsents|vaba lintsents]]. Tulemaks Vikiõpikute keskkonnas paremini toime, on soovitatav järgida järgmisi põhimõtteid. *'''Ole tähelepanelik, märka vigu ning võimalusel paranda need.''' *'''Viisakus, heatahtlikkus ja austus on kindel edutee.''' Käitu viisakalt ning austusväärselt ka kasutajatega, kellega Sa samal meelel pole. *'''Kirjuta neutraalselt.''' Kogu Wikimedia põhineb ka neutraalsusel, seega kirjuta erapooletult. *'''Pea kinni autoriõigustest.''' Vikiõpikute sisu on [[w:GNU Vaba Dokumentatsiooni Litsents|GNU Vaba Dokumetnatsiooni Lintsntsi]] all, iga kaastöö peab olema selle litsentsiga kooskõlas. *'''Lisa muudatustele seletus.''' Selle järgi saavad teised kasutajad lihtsamini ning kiiremini aru saada Sinu tehtud muudatustest. *'''Ära ''spämmi'' '''. Kasuta eelvaatenuppu. Nii jääb artikli või lehekülje ajalugu puhtam. *'''Ära takerdu reeglitesse.''' Kui Sa ei tea, kuidas informatsiooni artiklisse lisada, tee seda, nagu õigeks arvad. Keegi teine kasutaja kontrollib selle üle ning vajadusel parandab. {{-}} |} [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] mrkl0nmb3qhry8m9dm6r9pfj7kjdt4i Mall:Sisukord paremale 10 3127 7592 2015-06-12T14:13:28Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{| cellspacing="0" cellpadding="0" style="clear: right; margin-bottom: .5em; float: right; padding: .5em 0 .8em 1.4em; background: none; width: auto;" {{#if:{{{limit|}}}|class="t...' wikitext text/x-wiki {| cellspacing="0" cellpadding="0" style="clear: right; margin-bottom: .5em; float: right; padding: .5em 0 .8em 1.4em; background: none; width: auto;" {{#if:{{{limit|}}}|class="toclimit-{{{limit}}}"}} | __TOC__ |}<noinclude> '''Kasutamine:''' <code><nowiki>{{Sisukord paremale}}</nowiki></code> '''Tähelepanu!''' Seda malli kasutades tekib alati sisukord (see tähendab, et sisukord tekib ka kui alapealkirju on alla nelja). [[Kategooria:Vormindamise mallid|{{PAGENAME}}]] </noinclude> koiywqrp595opzi9ebn8c0k9l5ahgly Mall:Toimeta 10 3133 7806 7800 2015-06-14T13:42:47Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artikkel vajab toimetamist. |Selgitus =Oled oodatud seda [{{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|action=edit}} parandama]. |Kategooriad =[[Kategooria:Toimetamist ootavad]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> 982380us60oflv3izfp9vtus3bfp39k Mall:Keeletoimeta 10 3134 7812 7789 2015-06-14T13:43:49Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artikkel vajab keeletoimetamist. |Selgitus =Oled oodatud seda [{{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|action=edit}} parandama]. |Kategooriad =[[Kategooria:Keeletoimetamist ootavad]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> n6zd8vk2ranh7f805b2b2fn7e8h20nn Mall:Tõlkida 10 3135 7805 7799 2015-06-14T13:42:40Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artikkel vajab tõlkimist. |Selgitus =Oled oodatud seda [{{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|action=edit}} tegema]. |Kategooriad =[[Kategooria:Tõlkimist ootavad]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> kiat6wpvj3b6r0j4fw2vob4c9gir4d5 Mall:Pooleli 10 3136 7807 7801 2015-06-14T13:42:57Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artikkel on pooleli. |Selgitus =Oled oodatud seda [{{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|action=edit}} jätkama]. |Kategooriad =[[Kategooria:Täiendamist ootavad]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> a5j94p02ewj66kbxuj3ynseyii5w6b8 Mall:Ajakohasta 10 3137 7813 7788 2015-06-14T13:43:54Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artikkel vajab uuendamist. |Selgitus =Oled oodatud seda [{{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|action=edit}} uuendama]. |Kategooriad =[[Kategooria:Uuendamist ootavad]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> keb9iy2b4my4ms9uihqkqk13jn0kh31 Mall:Oodake 10 3138 7808 7802 2015-06-14T13:43:04Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Palun oota muutmisega! |Selgitus =Muutmine on pooleli. Viimase muudatuse aeg: {{#time:j. F Y, H.i|{{REVISIONTIMESTAMP}}}}. |Kategooriad =[[Kategooria:Oodake]] |Taust =#F44336 |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> l9mf1gyr3oxfmvpjc00b6whr34gj4px Mall:Vaidlustatud 10 3139 7804 7798 2015-06-14T13:42:33Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artikli õigsus on vaidlustatud. |Selgitus =Vaidlustamise põhjused leiad artikli arutelust. |Kategooriad =[[Kategooria:Vaidlustatud]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> phyqaruy82b1b8b9jlffeubldovpm3r Mall:KustutadaOK 10 3140 7811 7791 2015-06-14T13:43:27Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artikkel on mõeldud kustutamisele. |Selgitus =Vastavalt kustutusettepanekul otsustatule, ootab artikkel administraatorit, kes selle kustutaks. |Kategooriad =[[Kategooria:Kustutamist ootavad]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> e180fynpdmfonjn489lyu7pbphasljj Mall:Mahakirjutatud 10 3141 7809 7803 2015-06-14T13:43:13Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =[[Pilt:Nuvola apps important.svg|80px|left]]Võimalik autoriõiguste rikkumine!<br/> |Selgitus =Kui on olemas/saadud luba teksti kasutamiseks litsentsi [[creativecommons:by-sa/3.0/deed.et|CC BY-SA 3.0]] tingimustel, siis edasta aadressile permissions-et@wikimedia.org kiri, milles autor kinnitab, et on nõus teksti kasutamisega selle litsentsi tingimustel.<br />Võimalikuks lahenduseks on ka teksti ümbersõnastamine, sest faktid ei ole autoriõigustega kaitstud. |Kategooriad =[[Kategooria:Autoriõiguse rikkumise kahtlusega artiklid]] |Taust =#FFFFF8 |Piir =#FF0000 }}<div style="margin: 0px auto 0.5em auto; width:80%; background-color:#efefef; padding: 0.4em 0px; font-size:90%;"> &nbsp; Teksti allikas: {{{allikas|}}} </div> <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> o8gizuyxzo6pquwze7d1ycc6eblhdn2 Mall:Lisapildid 10 3142 7810 7792 2015-06-14T13:43:21Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teade |Teade =Artiklis puuduvad pildid. |Selgitus =Palun aita [{{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|action=edit}} artiklit täiendada], lisades sobivaid pilte [[Commons:Esileht|Wikimedia Commonsist]] või [[meta:List of Wikipedias|teistest Vikipeediatest]]. |Kategooriad =[[Kategooria:Piltide lisamist ootavad]] |Taust =#F2F5FD |Piir =#C7D0F8 }} <noinclude>[[Kategooria:Toimetamise mallid]]</noinclude> 1mzk1jk1bas80a7on4evngyzwyiz3mr Vikiõpikud:Kasutajad 4 3144 7688 7630 2015-06-13T10:50:19Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Värviriba}} '''Vikiõpikutel ei ole keskset toimetuskolleegiumi ega vastutavat toimetajat, seda kirjutavad, hooldavad ja suures osas ka juhivad [[w:vabatahtlik|vabatahtlikud]].''' Need paljud vabatahtlikud on erineva vanuse, haridustaseme, ameti ja erialaga inimesed, kes enamasti tegutsevad Vikiõpikuds anonüümselt, peitudes kasutajanime või IP-aadressi taha. Neid nimetatakse Vikiõpikutes kasutajateks, redigeerijateks või kaastöölisteks. Igaüks võib olla Vikiõpikute kaastööline, ka Sina! Lihtsalt vajuta linki "Muuda" artikli päises. Kaastöö ja redigeerimise kohta loe lähemalt [[Juhend:Sisukord|siit]]. Kuidas Vikiõpikutega kaastöölistega ühendust võtta, loe [[Vikiõpikud:Kontakteeru meiega|siit]]. Redigeerijate anonüümsusest ja suurest varieerumisest tulenevatest Vikiõpikute tugevatest ja nõrkadest külgedest loe [[Vikiõpikud:Sissejuhatus|siit]]. Vabatahtlikud täiendavad Vikiõpikut ja kirjutavad õpikuid koostööna, üksteisega suheldakse arutelulehtedel. Kes on konkreetse artikli juures töötanud ja seda täiendanud, võid näha artikli ajaloost, kui vajutad artikli päises lipikule "ajalugu". Kõigi lehekülgede viimaseid muudatusi, lehekülgede loomisi ja kustutamisi näeb [[Eri:Viimased muudatused|Viimastest muudatustest]]. Eestikeelses Vikiõpikutes on hetkel '''{{NUMBEROFUSERS}}''' registreeritud kasutajat. Automaatset nimekirja vaata [[Eri:Kasutajate loend|siit]]. Väga suur osa neist ei ole siiski aktiivsed kaastöölised. [[Eri:Teguskasutajad|Nimekiri kasutajatest]], kes on viimase 30 päeva jooksul muudatusi teinud. Registreeritud kasutajad saavad luua ennast tutvustava [[w:Vikiõpikud:Kasutajalehekülg|kasutajalehe]]. Kasutajad jagatakse tehniliste õiguste alusel rühmadesse: *Kasutajad – kõik registreeritud kasutajad *[[Vikiõpikud:Automaatselt kinnitatud kasutajad|Automaatselt kinnitatud kasutajad]] – kasutajad, kelle konto on vähemalt 4 päeva vana, saavad teisaldada lehekülgi uue nime alla ja üles laadida pilte *[[Vikiõpikud:Administraatorid|Administraatorid]] – saavad kustutada ja kaitsta lehekülgi, blokeerida anonüümseid ja registreeritud kasutajaid, administraatoriõigused antakse pärast kogukonna hääletust *Bürokraadid – saavad anda kasutajale administraatori, bürokraadi või roboti õigused *Robotid – arvutiprogrammid, mis teevad automaatseid või poolautomaatseid muudatusi *[[m:Stewards/et|Stjuuardid]] – saavad muuta kõikide kasutajate kõiki õigusi igas Wikimedia vikis (globaalne kasutajarühm) [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] eo9i2zjhik469d35fa6qocje7kmrl5l Vikiõpikud:Üldine arutelu 4 3145 8568 8559 2015-10-08T17:05:45Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> Sellele leheküljele võite kirjutada arvamusi, kommentaare, ettepanekuid ja küsimusi, mis ei sobi ühegi konkreetse artikli aruteluleheküljele. Teated (nagu Visual Editori uudised) tuleb kirjutada lehele [[Vikiõpikud:Teated|Teated]]. </div></div> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> [[Eri:Kõik_pealkirjad_eesliitega/Vikiõpikud:Üldine_arutelu/Arhiiv|<span style="color:white;">Arhiiv</span>]] • [[Vikiõpikud:Teated|<span style="color:white;">Teated</span>]] • [[Vikiõpikud:Hääletused|<span style="color:white;">Hääletused</span>]] • [{{fullurl:{{ns:4}}:Üldine arutelu|action=edit&section=new&preloadtitle=Kirjuta&nbsp;siia&nbsp;uue&nbsp;teema&nbsp;pealkiri}} <span style="color:white;">Alusta uut teemat]'''</span></div> </div> __NEWSECTIONLINK__ {{Üldise arutelu arhiiv}} {{Sisukord paremale}} ==Projekti nimi== Arvan, et projekti nimi võiks olla "Vikiõpikud", muidu läheb Vikitekstidega segi. [[Kasutaja:Andres|Andres]] 9. juuni 2006, kell 09.21 (UTC) : Minu poolest sobiks. Õpikud oleks tegelikult ka täpsem, sest siin ju ongi vaid õpikud. Inglisekeelne ''wikibooks'' on vist tuletatud sõnast ''text-book'', mis ju tähendabki õpikut. Ühtlasi on see lühem ja suupärasem. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 8. august 2006, kell 14:13 (UTC) Kas keeleõpikud tuleks/saaks teha nii, et sõnad oleksid lingitud Vikisõnaraamatusse? : Saab ikka. Kõiki sõnu muidugi pole mõtet linkida. Vaata näiteid [http://en.wikibooks.org/wiki/Wikibooks:Languages_bookshelf inglisekeelsest wikibooks'ist]. Muidugi... siin eestikeelses versioonis on see rohkem nagu pseudo-probleem, sest pole veel ühtegi natukegi valmis keeleõpikut. [[Kasutaja:Nene|Nene]] 8. august 2006, kell 14:13 (UTC) : Mul oli üsna ähmane plaan eesti keele kui võõrkeele õpikuga ja arvestades eesti keele eripära ma kujutasin ette, et iga sõna (või vähemalt iga uus sõnavorm või iga uus sõna) võiks olla link selle sõna artikli juurde, kus on ära toodud tema kõik muutevormid ja tõlge erinevatesse keeltesse. Wikibooks'ist ma samasuguseid näiteid ei leidnud. :: Ma mõtlen, et see projekti nime eestikeelne vaste ei ole ikkagi hea. Ise pakuksin välja Vikiraamatukogu. -- [[Kasutaja:Ahsoous|Ahsoous]] ([[Kasutaja arutelu:Ahsoous|arutelu]]) 12. detsember 2012, kell 03:02 (EET) == Märgend vs. elemendid. == Ma arvan, et peaks lahti seletama erinevuse märgendite ja elementide vahel. --[[Kasutaja:71.102.88.66|71.102.88.66]] 12. veebruar 2007, kell 21:12 (UTC) :Võimalik, aga kuidas see esilehte puudutab? [[Kasutaja:Nene|Nene]] 9. märts 2007, kell 11:13 (UTC) == Administraatoriks saamine == '''ET''' Tere,<br /> Soovin hakata eestikeelsete Vikiõpikute administraatoriks, et edendada seda ning muuta kasutajasõbralikumaks. Olge head ning kirjutage oma arvamus siia alla.<br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 13. juuni 2015, kell 13:25 (EEST)<br /> '''EN''' Hi,<br /> I'd like to become estonian Wikibooks administrator, because I'd like to improve it and make it more user-friendly. You are welcome to write your opinion about becoming Administrator.<br /> [[Kasutaja:Postituvi|Postituvi]] ([[Kasutaja arutelu:Postituvi|arutelu]]) 13. juuni 2015, kell 13:25 (EEST) :'''Closing''' [[Kasutaja:Billinghurst|Billinghurst]] ([[Kasutaja arutelu:Billinghurst|arutelu]]) 21. juuni 2015, kell 14:30 (EEST) (steward) '''ET''' Tere,<br /> Soovin jätkata Vikiõpikute parandamist ja paremuse poole muutmist. Kuigi mul oli planeeritud tulevased toimetused suvel lõpetada, tekkis mulle piisavalt palju ülesandeid, mille tõttu jäi see unarusse. Nüüd sooviks veel kolmeks kuuks administraatoriõigused saada, et lõpetada suvel alustatu.<br /> '''EN''' Hi,<br /> I'd like to get again the administrator rights.<br /> [[Eri:Kaastöö/Postituvi|<font color="#FF8C00">'''P'''</font>]][[Kasutaja:Postituvi|<font color="#1E90FF">'''ostituvi'''</font>]] 27. september 2015, kell 17:43 (EEST) aop01s3wggfnfx5nbhkd6iey9eletwy Vikiõpikud:Kontakteeru meiega 4 3146 18276 18275 2021-08-22T17:19:12Z WikiBayer 2169 Tühistati kasutaja [[Special:Contributions/46.235.69.102|46.235.69.102]] ([[User talk:46.235.69.102|arutelu]]) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi [[User:Jäälind|Jäälind]]. wikitext text/x-wiki {{Sissejuhatus1}} {{Sissejuhatus2|NR=8}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Kontakt | Alatekst= }} Vikiõpikute projekti hooldavad, kirjutavad ja juhivad vabatahtlikud. Järgnevalt kirjeldatakse erinevaid viise, kuidas kontakteeruda vabatahtlikega. *Artikli sisu või selle muudatuse vaidlustamiseks tõstatage küsimus, faktiviga vms. artikli arutelulehel. Arutelulehel allkirjastage enda tekst nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). *Üldisemad küsimused või kommentaarid kirjutage [[Vikiõpikud:Üldine arutelu|üldisesse arutellu]] vajutades linki '''"Lisa teema"'''. Kindlasti allkirjastage tekst. *Kasutajaga saate kõigile nähtavalt suhelda läbi kasutaja aruteluleheküljel. *Privaatselt saate teise kasutajaga suhelda, saates talle emaili. Selleks liikuge kasutaja lehele ning klõpsake lingil '''"Saada sellele kasutajale e-kiri"''', mis asub lehekülje vasakus ääres "Tööriistade" jaotises. E-kirja saatmise funktsioon toimib ainult sisse loginud kasutajatele, kes on kinnitanud oma eposti aadressi. Kui oled blokeeritud põhjuseta, järgi redigeerimise katsel ilmuvaid juhiseid või saada e-kiri aadressile '''info-et@wikimedia.org'''. Leides, et Teie või kellegi teise loomingut (tekste, pilte) on Vikiõpikutes kasutatud omaniku loata, andke sellest teada vastava artikli või pildi arutelulehel. Lisaks lisage artiklisse mall '''<nowiki>{{mahakirjutatud|allikas=</nowiki>'''''allikas'''''}}''', kus ''allikas'' asemele kirjutage allika, milles autoriõigustega kaitstud materjal on algselt avaldatud, internetilehekülgede puhul URL-aadressi. Tarkvaralistest vigadest saate teatada eestikeelse Vikipeedia lehel [[w:Vikipeedia:Teated programmivigadest|Teated programmivigadest]]. Kõikvõimalike päringute, kaebuste, lubade ja muu sellise tarvis on Wikimedial olemas ka [[:w:Vikipeedia:OTRS|OTRS]]-süsteem (vaata [[:meta:OTRS]]). Saadetud e-kirju näevad ainult OTRS-vabatahtlikud, mistõttu on OTRS arutelulehtedest konfidentsiaalsem. Eestikeelsete küsimuste või eestikeelse Vikiõpikudga seotud küsimuste jaoks on olemas kaks meiliaadressi: * '''info-et@wikimedia.org''' on mõeldud üldiste küsimuste, kaebuste jms jaoks; * '''permissions-et@wikimedia.org''' on mõeldud piltide ja teksti autorsuse kinnitamiseks. {{-}} |} [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] r2fvcibpzcotrwequ2inuzsh0u2fdt3 Vikiõpikud:Teated/Arhiiv 1 4 3148 7842 7841 2015-06-21T14:53:33Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Teadete arhiiv}} ==Betawiki: better support for your language in MediaWiki == Dear community. I am writing to you to promote a special wiki called [http://nike.users.idler.fi/betawiki Betawiki]. This wiki facilitates the localisation (l10n) of the MediaWiki interface. You may have changed many messages here to use your language in the interface, but if you would log in to for example the English language Wiktionary, you would not be able to use the interface as well translated as here. Infact, of the 1792 messages in the core of MediaWiki, 883 messages have been translated. Betawiki also supports the translation of messages of about 80 extensions, with almost 1000 messages. If you wish to contribute to better support of your language in MediaWiki, as well as for many MediaWiki extensions, please visit [http://nike.users.idler.fi/betawiki/Translating:Intro Betawiki], [http://nike.users.idler.fi/dev/?title=Special:Userlogin&type=signup&uselang=en create an account] and [http://nike.users.idler.fi/betawiki/Betawiki:Rights request translator priviledges]. You can see the current status of localisation of your language on [[meta:Localization_statistics|meta]] and do not forget to get in touch with others that may already be [http://nike.users.idler.fi/betawiki/Translating:Languages working on your language on Betawiki]. If you have any further questions, [http://nike.users.idler.fi/betawiki/User_talk:Siebrand please let me know on my talk page on Betawiki]. We will try and assist you as much as possible, for example by importing all messages from a local wiki for you to start with, if you so desire. You can also find us on the Freenode [[w:en:Internet Relay Chat|IRC]] network in the channel #mediawiki-i18n where we would be happy to help you get started. Thank you very much for your attention and I do hope to see some of you on [http://nike.users.idler.fi/betawiki/Etusivu Betawiki] soon! Cheers! [http://nike.users.idler.fi/betawiki/User:Siebrand Siebrand@Betawiki] 25. september 2007, kell 08:21 (UTC) == 2010 Fundraising Is Almost Here == [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|left]] Hello Wikimedians, My name is Sam Chapman and I am working for the Wikimedia Foundation during the 2010 Fundraiser. My job is to be the liaison between your community and the Foundation. This year's fundraiser is intended to be a collaborative and global effort; we recognize that banner messages which may perform well in the United States don't necessarily translate well, or appeal to international audiences. <Br> I'm contacting you as I am currently looking for translators who are willing to contribute to this project by helping translate and localize messages into different languages and suggesting messages that would appeal to your readers on the Fundraising Meta Page. We've started the setup on [http://meta.wikimedia.org/wiki/Fundraising_2010 meta] for both [http://meta.wikimedia.org/wiki/Fundraising_2010/Messages banner submission], [http://meta.wikimedia.org/wiki/Fundraising_2010/Banner_testing statistical analysis], and [http://meta.wikimedia.org/wiki/Fundraising_2010/Committee grouping volunteers together].<br>Use the talk pages on meta, talk to your local communities, talk to others, talk to us, and add your feedback to the proposed messages as well! I look forward to working with you during this year's fundraiser. If someone could translate this message I would really appreciate it so that everyone is able to understand our goals and contribute to this year's campaign.<br> [[m:User:Schapman|Sam Chapman]] 21. oktoober 2010, kell 08:05 (EEST) <!-- EdwardsBot 0022 --> == Announcing Wikipedia 1.19 beta == Wikimedia Foundation is getting ready to push out 1.19 to all the WMF-hosted wikis. As we finish wrapping up our code review, you can test the new version ''right now'' on [http://beta.wmflabs.org/ beta.wmflabs.org]. For more information, please read the [https://svn.wikimedia.org/viewvc/mediawiki/trunk/phase3/RELEASE-NOTES-1.19?view=markup release notes] or the [[mw:MediaWiki_1.19|start of the final announcement]]. The following are the areas that you will probably be most interested in: * [https://bugzilla.wikimedia.org/show_bug.cgi?id=33711#c2 Faster loading of javascript files makes dependency tracking more important.] * New common*.css files usable by skins instead of having to copy piles of generic styles from MonoBook or Vector's css. * The default user signature now contains a talk link in addition to the user link. * Searching blocked usernames in block log is now clearer. * Better timezone recognition in user preferences. * Improved diff readability for colorblind people. * The interwiki links table can now be accessed also when the interwiki cache is used (used in the API and the Interwiki extension). * More gender support (for instance in logs and user lists). * Language converter improved, e.g. it now works depending on the page content language. * Time and number-formatting magic words also now depend on the page content language. * Bidirectional support further improved after 1.18. Report any [http://labs.wikimedia.beta.wmflabs.org/wiki/Problem_reports problems] on the labs beta wiki and we'll work to address them before they software is released to the production wikis. '''Note''' that this cluster does have SUL but it is not integrated with SUL in production, so you'll need to create another account. You should avoid using the same password as you use here. — [[m:Global message delivery|Global message delivery]] 15. jaanuar 2012, kell 02:07 (EET) <!-- EdwardsBot 0145 --> == MediaWiki 1.19 == (Apologies if this message isn't in your language.) The Wikimedia Foundation is planning to upgrade MediaWiki (the software powering this wiki) to its latest version this month. You can help to test it before it is enabled, to avoid disruption and breakage. More information is available [[:mw:MediaWiki 1.19/Deployment announcement|in the full announcement]]. Thank you for your understanding. [[:m:user:guillom|Guillaume Paumier]], via the [[:m:Global message delivery|Global message delivery system]] <small>([[:m:Distribution list/Global message delivery|wrong page? You can fix it.]])</small>. 12. veebruar 2012, kell 16:58 (EET) <!-- EdwardsBot 0154 --> == Update on IPv6 == [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|right]] (Apologies if this message isn't in your language. Please consider translating it, as well as '''[[m:Special:MyLanguage/IPv6 initiative/2012 IPv6 Day announcement|the full version of this announcement on Meta]]''') The Wikimedia Foundation is planning to do limited testing of IPv6 on June 2-3. If there are not too many problems, we may fully enable IPv6 on [http://www.worldipv6day.org/ World IPv6 day] (June 6), and keep it enabled. What this means for your project: *At least on June 2-3, 2012, you may see a small number of edits from IPv6 addresses, which are in the form "<code>2001:0db8:85a3:0000:0000:8a2e:0370:7334</code>". See e.g. [[w:en:IPv6 address]]. These addresses should behave like any other IP address: You can leave messages on their talk pages; you can track their contributions; you can block them. (See [[m:Special:MyLanguage/IPv6 initiative/2012 IPv6 Day announcement|the full version of this announcement]] for notes on range blocks.) *In the mid term, some user scripts and tools will need to be adapted for IPv6. *We suspect that IPv6 usage is going to be very low initially, meaning that abuse should be manageable, and we will assist in the monitoring of the situation. Read [[m:Special:MyLanguage/IPv6 initiative/2012 IPv6 Day announcement|the full version of this announcement]] on how to test the behavior of IPv6 with various tools and how to leave bug reports, and to find a fuller analysis of the implications of the IPv6 migration. --[[m:User:Eloquence|Erik Möller, VP of Engineering and Product Development, Wikimedia Foundation]] 2. juuni 2012, kell 03:54 (EEST) <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> <!-- EdwardsBot 0201 --> == 2011 Picture of the Year competition == <small>[[:commons:Commons:Picture of the Year/2011/Translations/mk|{{#language:mk}}]] • [[:commons:Commons:Picture of the Year/2011/Translations/no|{{#language:no}}]] • [[:commons:Commons:Picture of the Year/2011/Translations/pl|{{#language:pl}}]]</small> Dear Wikimedians, Wikimedia Commons is happy to announce that the ''2011 Picture of the Year competition'' is now open. We are interested in your opinion as to which images qualify to be the ''Picture of the Year 2011''. Any user registered at Commons or a Wikimedia wiki SUL-related to Commons [//toolserver.org/~pathoschild/accounteligibility/?user=&wiki=&event=24 with more than 75 edits before 1 April 2012 (UTC)] is welcome to vote and, of course everyone is welcome to view! Detailed information about the contest can be found [[:commons:Commons:Picture of the Year/2011/Introduction|at the introductory page]]. About 600 of the best of Wikimedia Common's photos, animations, movies and graphics were chosen &ndash;by the international Wikimedia Commons community&ndash; out of 12 million files during ''2011'' and are now called ''Featured Pictures''. From professional animal and plant shots to breathtaking panoramas and skylines, restorations of historically relevant images, images portraying the world's best architecture, maps, emblems, diagrams created with the most modern technology, and impressive human portraits, Commons ''Features Pictures'' of all flavors. For your convenience, we have sorted the images [[:commons:Commons:Picture of the Year/2011/Galleries|into topic categories]]. We regret that you receive this message in English; we intended to use banners to notify you in your native language but there was both, human and technical resistance. See you on Commons! --[[:commons:Commons:Picture of the Year/2011/Committee|Picture of the Year 2011 Committee]] 5. juuni 2012, kell 21:14 (EEST) <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> <!-- EdwardsBot 0205 --> == Mobile view as default view coming soon == [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|right]] ''(Apologies if this message isn't in your language. Please consider translating it, as well as the [[m:Special:MyLanguage/Mobile Projects/Mobile Gateway/Mobile homepage formatting|instructions on Meta]])'' The mobile view of this project and others will soon become the default view on mobile devices (except tablets). Some language versions of these projects currently show no content on the mobile home page, and it is a good time to do a little formatting so users get a mobile-friendly view, or to add to existing mobile content if some already exists. If you are an administrator, please consider helping with this change. There are [[m:Mobile Projects/Mobile Gateway/Mobile homepage formatting|instructions]] which are being translated. The proposed date of switching the default view is July 5. To contact the mobile team, email <tt>mobile-feedback-l[[File:At_sign.svg|17px|link=]]lists.wikimedia.org</tt>. --[[m:User:Pchang|Phil Inje Chang, Product Manager, Mobile, Wikimedia Foundation]] 29. juuni 2012, kell 07:47 (EEST) <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> <!-- EdwardsBot 0217 --> == Help decide about more than $10 million of Wikimedia donations in the coming year == [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|right]] ''(Apologies if this message isn't in your language. Please consider translating it)'' Hi, As many of you are aware, the Wikimedia Board of Trustees recently initiated important changes in the way that money is being distributed within the Wikimedia movement. As part of this, a new community-led "[[m:Funds_Dissemination_Committee/Framework_for_the_Creation_and_Initial_Operation_of_the_FDC|Funds Dissemination Committee]]" (FDC) is currently being set up. Already in 2012-13, its recommendations will guide the decisions about the distribution of over 10 million US dollars among the Foundation, chapters and other [[m:Funds_Dissemination_Committee/Framework_for_the_Creation_and_Initial_Operation_of_the_FDC#Eligible_fund-seeking_entities|eligible entities]]. Now, seven capable, knowledgeable and trustworthy community members are sought to volunteer on the initial Funds Dissemination Committee. It is expected to take up its work in September. In addition, a community member is sought to be the [[m:Funds_Dissemination_Committee/Framework_for_the_Creation_and_Initial_Operation_of_the_FDC#FDC_Ombudsperson|Ombudsperson]] for the FDC process. If you are interested in joining the committee, read the [[m:Funds Dissemination Committee/Call for Volunteers|call for volunteers]]. Nominations are planned to close on August 15. --[[m:User:ASengupta_(WMF)|Anasuya Sengupta]], Director of Global Learning and Grantmaking, Wikimedia Foundation 19. juuli 2012, kell 23:02 (EEST) <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> <!-- EdwardsBot 0223 --> == Request for Comment: Legal Fees Assistance Program == [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|right]] ''I apologize for addressing you in English. I would be grateful if you could translate this message into your language.'' The Wikimedia Foundation is conducting a [[:m:Request_for_comment/Legal_Fees_Assistance_Program|request for comment]] on a [[:m:Legal_and_Community_Advocacy/Legal_Fees_Assistance_Program|proposed program]] that could provide legal assistance to users in specific support roles who are named in a legal complaint as a defendant because of those roles. We wanted to be sure that your community was aware of this discussion and would have a chance to participate in [[:m:Request_for_comment/Legal_Fees_Assistance_Program|that discussion]]. If this page is not the best place to publicize this request for comment, please help spread the word to those who may be interested in participating. (If you'd like to help translating the "request for comment", program policy or other pages into your language and don't know how the translation system works, please come by my user talk page at [[:m:User talk:Mdennis (WMF)]]. I'll be happy to assist or to connect you with a volunteer who can assist.) Thank you! --[[:m:User:Mdennis (WMF)|Mdennis (WMF)]]6. september 2012, kell 04:53 (EEST) <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> <!-- EdwardsBot 0245 --> == Wikidata is getting close to a first roll-out == [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|right]] (Apologies if this message isn't in your language.) As some of you might already have heard Wikimedia Deutschland is working on a new Wikimedia project. It is called [[m:Wikidata]]. The goal of Wikidata is to become a central data repository for the Wikipedias, its sister projects and the world. In the future it will hold data like the number of inhabitants of a country, the date of birth of a famous person or the length of a river. These can then be used in all Wikimedia projects and outside of them. The project is divided into three phases and "we are getting close to roll-out the first phase". The phases are: # language links in the Wikipedias (making it possible to store the links between the language editions of an article just once in Wikidata instead of in each linked article) # infoboxes (making it possible to store the data that is currently in infoboxes in one central place and share the data) # lists (making it possible to create lists and similar things based on queries to Wikidata so they update automatically when new data is added or modified) It'd be great if you could join us, test the [http://wikidata-test.wikimedia.de demo version], provide feedback and take part in the development of Wikidata. You can find all the relevant information including an [[m:Wikidata/FAQ|FAQ]] and sign-up links for our on-wiki newsletter on [[m:Wikidata|the Wikidata page on Meta]]. For further discussions please use [[m:Talk:Wikidata|this talk page]] (if you are uncomfortable writing in English you can also write in your native language there) or point [[m:User_talk:Lydia Pintscher (WMDE)|me]] to the place where your discussion is happening so I can answer there. --[[m:User:Lydia Pintscher (WMDE)|Lydia Pintscher]] 10. september 2012, kell 16:16 (EEST) <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> <!-- EdwardsBot 0248 --> == Upcoming software changes - please report any problems == [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|right]] <div dir=ltr> ''(Apologies if this message isn't in your language. Please consider translating it)'' All Wikimedia wikis - including this one - will soon be upgraded with new and possibly disruptive code. This process starts today and finishes on October 24 (see the [[mw:MediaWiki_1.21/Roadmap|upgrade schedule]] & [[mw:MediaWiki 1.21/wmf2|code details]]). Please watch for problems with: * revision diffs * templates * CSS and JavaScript pages (like user scripts) * bots * PDF export * images, video, and sound, especially scaling sizes * the CologneBlue skin If you notice any problems, please [[mw:How to report a bug|report problems]] at [[mw:Bugzilla|our defect tracker site]]. You can test for possible problems at [https://test2.wikipedia.org test2.wikipedia.org] and [https://mediawiki.org/ mediawiki.org], which have already been updated. Thanks! With your help we can find problems fast and get them fixed faster. [[mw:User:Sharihareswara (WMF)|Sumana Harihareswara, Wikimedia Foundation Engineering Community Manager]] ([[mw:User talk:Sharihareswara (WMF)|talk]]) 16. oktoober 2012, kell 05:51 (EEST) P.S.: For the regular, smaller MediaWiki updates every two weeks, please [[mw:MediaWiki_1.21/Roadmap|watch this schedule]]. <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> </div> <!-- EdwardsBot 0278 --> == Fundraising localization: volunteers from outside the USA needed == ''Please translate for your local community'' Hello All, The Wikimedia Foundation's Fundraising team have begun our 'User Experience' project, with the goal of understanding the donation experience in different countries outside the USA and enhancing the localization of our donation pages. I am searching for volunteers to spend 30 minutes on a Skype chat with me, reviewing their own country's donation pages. It will be done on a 'usability' format (I will ask you to read the text and go through the donation flow) and will be asking your feedback in the meanwhile. The only pre-requisite is for the volunteer to actually live in the country and to have access to at least one donation method that we offer for that country (mainly credit/debit card, but also real-time banking like IDEAL, E-wallets, etc...) so we can do a live test and see if the donation goes through. ''All volunteers will be reimbursed of the donations that eventually succeed'' (and they will be low amounts, like 1-2 dollars) By helping us you are actually helping thousands of people to support our mission of free knowledge across the world. Please sing up and help us with our 'User Experience' project! :) If you are interested (or know of anyone who could be) please email ppena@wikimedia.org. All countries needed (excepting USA)! Thanks!<br /> [[wmf:User:Ppena|Pats Pena]]<br /> Global Fundraising Operations Manager, Wikimedia Foundation Sent using [[m:Global message delivery|Global message delivery]], 17. oktoober 2012, kell 19:56 (EEST) <!-- EdwardsBot 0280 --> == Be a Wikimedia fundraising "User Experience" volunteer! == Thank you to everyone who volunteered last year on the Wikimedia fundraising 'User Experience' project. We have talked to many different people in different countries and their feedback has helped us immensely in restructuring our pages. If you haven't heard of it yet, the 'User Experience' project has the goal of understanding the donation experience in different countries (outside the USA) and enhancing the localization of our donation pages. I am (still) searching for volunteers to spend some time on a Skype chat with me, reviewing their own country's donation pages. It will be done on a 'usability' format (I will ask you to read the text and go through the donation flow) and will be asking your feedback in the meanwhile. The only pre-requisite is for the volunteer to actually live in the country and to have access to at least one donation method that we offer for that country (mainly credit/debit card, but also real time banking like IDEAL, E-wallets, etc...) so we can do a live test and see if the donation goes through. **All volunteers will be reimbursed of the donations that eventually succeed (and they will be very low amounts, like 1-2 dollars)** By helping us you are actually helping thousands of people to support our mission of free knowledge across the world. If you are interested (or know of anyone who could be) please email ppena@wikimedia.org. All countries needed (excepting USA)!! Thanks! [[m:User:Ppena (WMF)|Pats Pena]]<br/> Global Fundraising Operations Manager, Wikimedia Foundation : Sent using [[m:Global message delivery|Global message delivery]], 8. jaanuar 2013, kell 22:49 (EET) <!-- EdwardsBot 331 --> == Wikimedia sites to move to primary data center in Ashburn, Virginia. Read-only mode expected. == (Apologies if this message isn't in your language.) Next week, the Wikimedia Foundation will transition its main technical operations to a new data center in Ashburn, Virginia, USA. This is intended to improve the technical performance and reliability of all Wikimedia sites, including this wiki. There will be some times when the site will be in read-only mode, and there may be full outages; the current target windows for the migration are January 22nd, 23rd and 24th, 2013, from 17:00 to 01:00 UTC (see [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?msg=Wikimedia+data+center+migration&iso=20130122T17&ah=8 other timezones] on timeanddate.com). More information is available [https://blog.wikimedia.org/2013/01/19/wikimedia-sites-move-to-primary-data-center-in-ashburn-virginia/ in the full announcement]. If you would like to stay informed of future technical upgrades, consider [[m:Tech/Ambassadors|becoming a Tech ambassador]] and [https://lists.wikimedia.org/mailman/listinfo/wikitech-ambassadors joining the ambassadors mailing list]. You will be able to help your fellow Wikimedians have a voice in technical discussions and be notified of important decisions. Thank you for your help and your understanding. [[:m:user:guillom|Guillaume Paumier]], via the [[:m:Global message delivery|Global message delivery system]] <small>([[:m:Distribution list/Global message delivery|wrong page? You can fix it.]])</small>. 19. jaanuar 2013, kell 17:13 (EET) <!-- EdwardsBot 0338 --> == Picture of the Year voting round 1 open == Dear Wikimedians, Wikimedia Commons is happy to announce that the 2012 Picture of the Year competition is now open. We're interested in your opinion as to which images qualify to be the Picture of the Year for 2012. Voting is open to established Wikimedia users who meet the following criteria: :# Users must have an account, at any Wikimedia project, which was registered '''before Tue, 01 Jan 2013 00:00:00 +0000''' [UTC]. :# This user account must have more than '''75 edits''' on '''any single''' Wikimedia project '''before Tue, 01 Jan 2013 00:00:00 +0000''' [UTC]. Please check your account eligibility at the [//toolserver.org/~pathoschild/accounteligibility/?user=&wiki=&event=27 POTY 2012 Contest Eligibility tool]. :# Users must vote with an account meeting the above requirements either on Commons or another SUL-related Wikimedia project (for other Wikimedia projects, the account must be attached to the user's Commons account through [[meta:Help:Unified login|SUL]]). Hundreds of images that have been rated Featured Pictures by the international Wikimedia Commons community in the past year are all entered in this competition. From professional animal and plant shots to breathtaking panoramas and skylines, restorations of historically relevant images, images portraying the world's best architecture, maps, emblems, diagrams created with the most modern technology, and impressive human portraits, Commons features pictures of all flavors. For your convenience, we have sorted the images into topic categories. Two rounds of voting will be held: In the first round, you can vote for as many images as you like. The first round category winners and the top ten overall will then make it to the final. In the final round, when a limited number of images are left, you must decide on the one image that you want to become the Picture of the Year. To see the candidate images just go to [[commons:Commons:Picture_of_the_Year/2012|the POTY 2012 page on Wikimedia Commons]]. Wikimedia Commons celebrates our featured images of 2012 with this contest. Your votes decide the Picture of the Year, so remember to vote in the first round by '''January 30, 2013'''. Thanks,<br /> the Wikimedia Commons Picture of the Year committee<br /> <small>This message was delivered based on [[:m:Distribution list/Global message delivery]]. Translation fetched from: [[:commons:Commons:Picture of the Year/2012/Translations/Village Pump/en]] -- [[Kasutaja:Rillke|Rillke]] ([[Kasutaja arutelu:Rillke|arutelu]]) 23. jaanuar 2013, kell 01:47 (EET)</small> == Help turn ideas into grants in the new IdeaLab == <div class="mw-content-ltr"> [[File:Wikimedia_Foundation_RGB_logo_with_text.svg|80px|right]] ''I apologize if this message is not in your language. Please help translate it.'' *Do you have an idea for a project to improve this community or website? *Do you think you could complete your idea if only you had some funding? *Do you want to help other people turn their ideas into project plans or grant proposals? Please join us in the [[m:Grants:IdeaLab|IdeaLab]], an incubator for project ideas and Individual Engagement Grant proposals. The Wikimedia Foundation is seeking new ideas and proposals for Individual Engagement Grants. These grants fund individuals or small groups to complete projects that help improve this community. If interested, please submit a completed proposal by February 15, 2013. Please visit https://meta.wikimedia.org/wiki/Grants:IEG for more information. Thanks! --[[m:User:Sbouterse (WMF)|Siko Bouterse, Head of Individual Engagement Grants, Wikimedia Foundation]] 30. jaanuar 2013, kell 22:20 (EET) <small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Correct it here]].)</small> </div> <!-- EdwardsBot 0344 --> == Convert complex templates to Lua to make them faster and more powerful == <small>(Please consider translating this message for the benefit of your fellow Wikimedians)</small> Greetings. As you might have seen on the [https://blog.wikimedia.org/2013/03/11/lua-templates-faster-more-flexible-pages/ Wikimedia tech blog] or the [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-ambassadors/2013-March/000171.html tech ambassadors list], a new functionality called "Lua" is being enabled on all Wikimedia sites today. [[mw:Lua|Lua]] is a scripting language that enables you to write faster and more powerful MediaWiki templates. If you have questions about how to convert existing templates to Lua (or how to create new ones), we'll be holding two support sessions on IRC next week: [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?hour=02&min=00&sec=0&day=20&month=03&year=2013 one on Wednesday] (for Oceania, Asia & America) and [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?hour=18&min=00&sec=0&day=22&month=03&year=2013 one on Friday] (for Europe, Africa & America); see [[m:IRC office hours]] for the details. If you can't make it, you can also get help at [[mw:Talk:Lua scripting]]. If you'd like to learn about this kind of events earlier in advance, consider becoming a [[m:Tech/Ambassadors|Tech ambassador]] by subscribing to the [https://lists.wikimedia.org/mailman/listinfo/wikitech-ambassadors mailing list]. You will also be able to help your fellow Wikimedians have a voice in technical discussions and be notified of important decisions. [[:m:user:guillom|Guillaume Paumier]], via the [[:m:Global message delivery|Global message delivery system]]. 13. märts 2013, kell 21:14 (EET) <small>([[:m:Distribution list/Global message delivery|wrong page? You can fix it.]])</small> <!-- EdwardsBot 0379 --> == [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders|Request for comment on inactive administrators]] == <small>(Please consider translating this message for the benefit of your fellow Wikimedians. Please also consider translating [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Summary|the proposal]].)</small> <small>[[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message|Read this message in English]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/ast|Lleer esti mensaxe n'asturianu]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/bn|বাংলায় এই বার্তাটি পড়ুন]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/ca|Llegiu aquest missatge en català]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/da|Læs denne besked på dansk]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/de|Lies diese Nachricht auf Deutsch]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/egl|Leś cal mesag' chè in Emiliàn]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/es|Leer este mensaje en español]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/fi|Lue tämä viesti suomeksi]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/fr|Lire ce message en français]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/gl|Ler esta mensaxe en galego]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/hi|हिन्दी]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/hr|Pročitajte ovu poruku na hrvatskom]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/id|Baca pesan ini dalam Bahasa Indonesia]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/it|Leggi questo messaggio in italiano]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/kn|ಈ ಸಂದೇಶವನ್ನು ಕನ್ನಡದಲ್ಲಿ ಓದಿ]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/mt|Aqra dan il-messaġġ bil-Malti]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/nb|norsk (bokmål)]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/nl|Lees dit bericht in het Nederlands]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/pl|Przeczytaj tę wiadomość po polsku]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/ro|Citiți acest mesaj în română]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/ru|Прочитать это сообщение на русском]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/so|Farriintaan ku aqri Af-Soomaali]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/sr|Pročitaj ovu poruku na srpskom (Прочитај ову поруку на српском)]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/th|อ่านข้อความนี้ในภาษาไทย]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/uk|Прочитати це повідомлення українською мовою]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/vi|Đọc thông báo bằng tiếng Việt]] / [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message/zh|使用中文阅读本信息。]]</small> Hello! There is [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders|a new request for comment]] on Meta-Wiki concerning the removal of administrative rights from long-term inactive Wikimedians. Generally, this proposal from stewards would apply to wikis without an administrators' review process. We are also compiling a [[m:Talk:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders|list of projects]] with procedures for removing inactive administrators on the talk page of the request for comment. Feel free to add your project(s) to the list if you have a policy on administrator inactivity. All input is appreciated. The discussion may close as soon as 21 May 2013 (2013-05-21), but this will be extended if needed. Thanks, [[m:User:Billinghurst|Billinghurst]] <small>(thanks to all the [[m:Requests for comment/Activity levels of advanced administrative rights holders/Global message|translators]]!)</small> 24. aprill 2013, kell 07:35 (EEST) :<small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]] (Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|You can fix it]].)</small> <!-- EdwardsBot 0430 --> == [en] Change to wiki account system and account renaming == <div class="mw-content-ltr"> Some accounts will soon be renamed due to a technical change that the developer team at Wikimedia are making. [[m:Single User Login finalisation announcement|More details on Meta]]. <small>(Distributed via [[m:global message delivery|global message delivery]] 30. aprill 2013, kell 06:32 (EEST). Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Correct it here]].)</small> </div> <!-- EdwardsBot 0437 --> == [en] Change to section edit links == <div class="mw-content-ltr"> The default position of the "edit" link in page section headers is going to change soon. The "edit" link will be positioned adjacent to the page header text rather than floating opposite it. Section edit links will be to the immediate right of section titles, instead of on the far right. If you're an editor of one of the wikis which already implemented this change, nothing will substantially change for you; however, scripts and gadgets depending on the previous implementation of section edit links will have to be adjusted to continue working; however, nothing else should break even if they are not updated in time. [[m:Change to section edit links|Detailed information and a timeline]] is available on meta. Ideas to do this all the way to 2009 at least. It is often difficult to track which of several potential section edit links on the far right is associated with the correct section, and many readers and anonymous or new editors may even be failing to notice section edit links at all, since they read section titles, which are far away from the links. <small>(Distributed via [[m:global message delivery|global message delivery]] 30. aprill 2013, kell 21:22 (EEST). Wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Correct it here]].)</small> </div> <!-- EdwardsBot 0438 --> == Tech newsletter: Subscribe to receive the next editions == <div style="width:auto; padding: 1em; background:#fdf6e3;" class="plainlinks" ><big>Latest '''[[m:Tech/News|<span style="color:#268bd2;">Tech news</span>]]''' from the Wikimedia technical community.</big> ''Please inform other users about these changes.''</div> <div style="width:auto; padding: 1em; border: 2px solid #fdf6e3;" class="plainlinks" > ;Recent software changes: ''(Not all changes will affect you.)'' * The latest version of MediaWiki (version [[mw:MediaWiki 1.22/wmf4|1.22/wmf4]]) was added to non-Wikipedia wikis on May 13, and to the English Wikipedia (with a Wikidata software update) on May 20. It will be updated on all other Wikipedia sites on May 22. [https://gerrit.wikimedia.org/r/gitweb?p=operations/mediawiki-config.git;a=commitdiff;h=ed976cf0c14fa3632fd10d9300bb646bfd6fe751;hp=c6c7bb1e5caaddf7325de9eef0e7bf85bcf5cc35] [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2013-May/069458.html] * A software update will perhaps result in temporary issues with images. Please [[m:Tech/Ambassadors|report any problems]] you notice. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2013-May/069458.html] * MediaWiki recognizes links in twelve new [[:w:en:URI scheme|schemes]]. Users can now link to [[:w:en:SSH|SSH]], [[:w:en:XMPP|XMPP]] and [[:w:en:Bitcoin|Bitcoin]] directly from wikicode. [https://gerrit.wikimedia.org/r/gitweb?p=mediawiki/core.git;a=commitdiff;h=a89d623302b5027dbb2d06941a22372948757685] * VisualEditor was added to [[bugzilla:48430|all content namespaces]] on mediawiki.org on May 20. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2013-May/069458.html] * A new extension ("TemplateData") was added to all Wikipedia sites on May 20. It will allow a future version of VisualEditor to [[bugzilla:44444|edit templates]]. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2013-May/069458.html] * New sites: [[:voy:el:|Greek Wikivoyage]] and [[:wikt:vec:|Venetian Wiktionary]] joined the Wikimedia family last week; the total number of project wikis is now 794. [https://gerrit.wikimedia.org/r/gitweb?p=operations/mediawiki-config.git;a=commit;h=5d7536b403730bb502580e21243f923c3b79da0e] [https://gerrit.wikimedia.org/r/gitweb?p=operations/mediawiki-config.git;a=commit;h=43c9eebdfc976333be5c890439ba1fae3bef46f7] * The logo of 18 Wikipedias was changed to [[w:en:Wikipedia:Wikipedia_logos#The_May_2010_logo|version 2.0]] in a [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikimedia-l/2013-May/125999.html third group of updates]. [https://gerrit.wikimedia.org/r/gitweb?p=operations/mediawiki-config.git;a=commitdiff;h=4688adbe467440eea318eecf04839fdd9ffa0565] * The [[:commons:Special:UploadWizard|UploadWizard]] on Commons now shows links to the old upload form in 55 languages ([[:bugzilla:33513|bug 33513]]). [https://gerrit.wikimedia.org/r/gitweb?p=operations/mediawiki-config.git;a=commit;h=4197fa18a22660296d0e5b84820d5ebb4cef46d4] ;Future software changes: * The next version of MediaWiki (version 1.22/wmf5) will be added to Wikimedia sites starting on May 27. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2013-May/069458.html] * An updated version of [[mw:Echo (Notifications)|Notifications]], with new features and fewer bugs, will be added to the English Wikipedia on May 23. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2013-May/069458.html] * The [[m:Special:MyLanguage/Single User Login finalisation announcement|final version]] of the "single user login" (which allows people to use the same username on different Wikimedia wikis) is moved to August 2013. The software will [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-ambassadors/2013-April/000217.html automatically rename] some usernames. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-ambassadors/2013-May/000233.html] * A [[m:Special:MyLanguage/Flow|new discussion system]] for MediaWiki, called "Flow", is under development. Wikimedia designers need your help to inform other users, [http://unicorn.wmflabs.org/flow/ test the prototype] and discuss the interface. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2013-May/069433.html]. * The Wikimedia Foundation is hiring people to act as links between software developers and users for VisualEditor. [http://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-ambassadors/2013-May/000245.html] </div> <div style="font-size:90%; font-style:italic; background:#fdf6e3; padding:1em;">'''[[m:Tech/News|Tech news]]''' prepared by [[m:Tech/Ambassadors|tech ambassadors]] and posted by [[m:Global message delivery|Global message delivery]] • [[m:Tech/News#contribute|Contribute]] • [[m:Tech/News/2013/21|Translate]] • [[m:Tech|Get help]] • [[m:Talk:Tech/News|Give feedback]] • [[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|Unsubscribe]] • 20. mai 2013, kell 23:30 (EEST) </div> <div style="float:left; background:#eee8d5; border: .2em solid #dc322f; border-left: .7em solid #dc322f; padding: 1em; "><span style="color:#dc322f;font-weight:bold;">Important note:</span> This is the first edition of the [[m:Tech/News|Tech News]] weekly summaries, which help you monitor recent software changes likely to impact you and your fellow Wikimedians. '''If you want to continue to receive the next issues every week''', please '''[[m:Global message delivery/Targets/Tech ambassadors|subscribe to the newsletter]]'''. You can subscribe your personal talk page and a community page like this one. The newsletter can be [[m:Tech/News/2013/21|translated into your language]]. You can also [[m:Tech/Ambassadors|become a tech ambassador]], [[m:Tech/News|help us write the next newsletter]] and [[m:Talk:Tech/News|tell us what to improve]]. Your feedback is greatly appreciated. [[m:user:guillom|guillom]] 20. mai 2013, kell 23:30 (EEST)</div> <!-- EdwardsBot 0455 --> == Trademark discussion == Hi, apologies for posting this in English, but I wanted to alert your community to a discussion on Meta about potential changes to the Wikimedia Trademark Policy. Please translate this statement if you can. We hope that you will all participate in the discussion; we also welcome translations of the legal team’s statement into as many languages as possible and encourage you to voice your thoughts there. Please see the [[:m:Trademark practices discussion|Trademark practices discussion (on Meta-Wiki)]] for more information. Thank you! --[[:m:User:Mdennis_(WMF)|Mdennis (WMF)]] ([[:m:User talk:Mdennis_(WMF)|talk]]) <!-- EdwardsBot 0473 --> == [[:m:Requests_for_comment/X!'s_Edit_Counter|X!'s Edit Counter]] == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <small>(Sorry for writing in English. You can [[:m:Special:MyLanguage/Requests_for_comment/X!%27s_Edit_Counter/Summary|translate the proposal]].)</small> Should [[tools:~tparis/pcount|X!'s edit counter]] retain the opt-in requirement? Your input is strongly encouraged. [[:m:Requests_for_comment/X!'s_Edit_Counter|Voice your input here]].——[[:m:w:User:Cyberpower678|<span style="color:green;font-family:Neuropol">cyberpower]] [[:m:w:User talk:Cyberpower678|<sup style="color:purple;font-family:arnprior">Chat]]<sub style="margin-left:-4.4ex;color:purple;font-family:arnprior">Automation</sub> 23. juuni 2013, kell 07:23 (EEST) :<small>Distributed via [[:m:Global message delivery|Global message delivery]]. (Wrong page? [[:m:Distribution list/Global message delivery|Fix here]].)</small> </div> <!-- EdwardsBot 0505 --> == Universal Language Selector will be enabled on 2013-07-09 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> On July 9, 2013, [[mw:Universal Language Selector|Universal Language Selector]] (ULS) will be enabled on this wiki. The ULS provides a flexible way to configure and deliver language settings like interface language, fonts, and input methods (keyboard mappings). Making it available here is the last phase of making ULS available on all Wikimedia wikis. Please read the announcement on [[m:Announcement Universal Language Selector|Meta-Wiki]] for more information. [[m:User_talk:Siebrand|Siebrand]] 4. juuli 2013, kell 15:23 (EEST) <small>(via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]).</small> </div> <!-- EdwardsBot 0515 --> == Pywikipedia is migrating to git == Hello, Sorry for English but It's very important for bot operators so I hope someone translates this. [[mw:PWB|Pywikipedia]] is migrating to Git so after July 26, SVN checkouts won't be updated If you're using Pywikipedia you have to switch to git, otherwise you will use out-dated framework and your bot might not work properly. There is a [[mw:Manual:Pywikipediabot/Gerrit|manual]] for doing that and a [https://blog.wikimedia.org/2013/07/23/pywikipediabot-moving-to-git-on-july-26/ blog post] explaining about this change in non-technical language. If you have question feel free to ask in [[mw:Manual talk:Pywikipediabot/Gerrit]], [https://lists.wikimedia.org/mailman/listinfo/pywikipedia-l mailing list], or in the [irc://irc.freenode.net/#pywikipediabot IRC channel]. Best [[mw:User:Ladsgroup|Amir]] <small>(via [[m:Global message delivery|Global message delivery]]).</small> 23. juuli 2013, kell 16:09 (EEST) <!-- EdwardsBot 0534 --> == HTTPS for users with an account == Greetings. Starting on August 21 (tomorrow), all users with an account will be using [[m:w:en:HTTPS|HTTPS]] to access Wikimedia sites. HTTPS brings better security and improves your privacy. More information is available at [[m:HTTPS]]. If HTTPS causes problems for you, tell us [https://bugzilla.wikimedia.org on bugzilla], [[m:IRC|on IRC]] (in the <code>#wikimedia-operations</code> channel) or [[m:Talk:HTTPS|on meta]]. If you can't use the other methods, you can also send an e-mail to <code>https@wikimedia.org</code>. [[m:User:Greg (WMF)|Greg Grossmeier]] <small>(via the [[m:Global message delivery|Global message delivery]] system)</small>. 20. august 2013, kell 22:01 (EEST) <small>(wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|You can fix it.]])</small> <!-- EdwardsBot 0560 --> == [[:m:Community Logo/Request for consultation|Request for consultation on community logo]] == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:Wikimedia Community Logo.svg|thumb|Request for consultation on this community logo]] First, I’d like to apologize for the English. If you can, please help to translate this for other members of your community. The legal team at the Wikimedia Foundation would greatly appreciate your input on the best way to manage the "community logo" (pictured here) to best balance protection of the projects with community support. Accordingly, they have created a “request for consultation” on Meta where they set out briefly some of the issues to be considered and the options that they perceive. [[:m:Community Logo/Request for consultation|Your input would be invaluable]] in helping guide them in how best to serve our mission. Thank you! --[[m:User:Mdennis|Mdennis]] ([[m:User talk:Mdennis|talk]]) <small>(via the [[m:Global message delivery|Global message delivery]] system)</small>. 24. september 2013, kell 05:21 (EEST) <small>(wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|You can fix it.]])</small> </div> <!-- EdwardsBot 0590 --> == [[mw:Echo|Notifications]] == [[File:Notifications-Flyout-Screenshot-08-10-2013-Cropped.png|thumb|300px|Notifications inform you of new activity that affects you -- and let you take quick action.]] ''(This message is in English, please translate as needed)'' Greetings! [[mw:Echo|Notifications]] will inform users about new activity that affects them on this wiki in a unified way: for example, this new tool will let you know when you have new talk page messages, edit reverts, mentions or links -- and is designed to augment (rather than replace) the watchlist. The Wikimedia Foundation's editor engagement team developed this tool (code-named 'Echo') earlier this year, to help users contribute more productively to MediaWiki projects. We're now getting ready to bring Notifications to almost all other Wikimedia sites, and are aiming for a 22 October deployment, as outlined in [[mw:Echo/Release_Plan_2013|this release plan]]. It is important that notifications is translated for all of the languages we serve. There are three major points of translation needed to be either done or checked: *[https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special%3AMessageGroupStats&x=D&group=ext-echo#sortable:3=desc Echo on translatewiki for user interface] - you must have an account on translatewiki to translate *[https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special%3AMessageGroupStats&x=D&group=ext-thanks#sortable:3=desc Thanks on translatewiki for user interface] - you must have an account on translatewiki to translate *[[mw:Help:Notifications|Notifications help on mediawiki.org]]. This page can be hosted after translation on mediawiki.org or we can localize it to this Wikipedia. You do not have to have an account to translate on mediawiki, but single-user login will create it for you there if you follow the link. :*[[mw:Echo/Release Plan 2013#Checklist|Checklist]] Please let us know if you have any questions, suggestions or comments about this new tool. For more information, visit [[mw:Echo_(Notifications)|this project hub]] and [[mw:Help:Notifications|this help page]]. [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 4. oktoober 2013, kell 21:29 (EEST) :<small>(via the [[m:Global message delivery|Global message delivery]] system) (wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|You can fix it.]])</small> <!-- EdwardsBot 0597 --> == Speak up about the trademark registration of the Community logo. == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hi all, Please join the consultation about the Community logo that represents Meta-Wiki: [[:m:Community Logo/Request for consultation]]. This community consultation was commenced on September 24. The following day, two individuals filed a legal opposition against the registration of the Community logo. The question is whether the Wikimedia Foundation should seek a collective membership mark with respect to this logo or abandon its registration and protection of the trademark. We want to make sure that everyone get a chance to speak up so that we can get clear direction from the community. We would therefore really appreciate the community's help in translating this announcement from English so that everyone is able to understand it. Thanks, [[m:User:Geoffbrigham|Geoff]] & [[m:User:YWelinder (WMF)|Yana]] 8. oktoober 2013, kell 23:02 (EEST) </div> <!-- EdwardsBot 0601 --> == Introducting Beta Features == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> ''(Apologies for writing in English. Please translate if necessary)'' We would like to let you know about [[mw:About_Beta_Features|Beta Features]], a new program from the Wikimedia Foundation that lets you try out new features before they are released for everyone. Think of it as a digital laboratory where community members can preview upcoming software and give feedback to help improve them. This special preference page lets designers and engineers experiment with new features on a broad scale, but in a way that's not disruptive. Beta Features is now ready for testing on [[mw:Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|MediaWiki.org]]. It will also be released on Wikimedia Commons and MetaWiki this Thursday, 7 November. Based on test results, the plan is to release it on all wikis worldwide on 21 November, 2013. Here are the first features you can test this week: * [[mw:Multimedia/About_Media_Viewer|Media Viewer]] — view images in large size or full screen * [[mw:VisualEditor/Beta_Features/Formulae|VisualEditor Formulæ]] (for wikis with [[mw:VisualEditor|VisualEditor]]) — edit algebra or equations on your pages * [[mw:Typography_Update|Typography Refresh]] — make text more readable (coming Thursday) Would you like to try out Beta Features now? After you log in on MediaWiki.org, a small 'Beta' link will appear next to your 'Preferences'. Click on it to see features you can test, check the ones you want, then click 'Save'. Learn more on the [[mw:About_Beta_Features|Beta Features page]]. After you've tested Beta Features, please let the developers know what you think on [[mw:Talk:About_Beta_Features|this discussion page]] -- or report any bugs [http://wmbug.com/new?product=MediaWiki%20extensions&component=BetaFeatures here on Bugzilla]. You're also welcome to join [[m:IRC_office_hours#Upcoming_office_hours|this IRC office hours chat]] on Friday, 8 November at 18:30 UTC. Beta Features was developed by the Wikimedia Foundation's Design, Multimedia and VisualEditor teams. Along with other developers, they will be adding new features to this experimental program every few weeks. They are very grateful to all the community members who helped create this project — and look forward to many more productive collaborations in the future. Enjoy, and don't forget to let developers know what you think! [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 5. november 2013, kell 21:50 (EET) :<small>Distributed via [[m:Global message delivery|Global message delivery]] (wrong page? [[m:Distribution list/Global message delivery|Correct it here]])</small>, 5. november 2013, kell 21:50 (EET) </div> <!-- EdwardsBot 0622 --> == Call for comments on draft trademark policy == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hi all, The Wikimedia legal team invites you to participate in the development of the new Wikimedia trademark policy. The [[:wmf:Trademark policy|current trademark policy]] was introduced in 2009 to protect the [[:wmf:Wikimedia trademarks|Wikimedia marks]]. We are now updating this policy to better balance permissive use of the marks with the legal requirements for preserving them for the community. The new draft trademark policy is ready for your review [[:m:Trademark policy|here]], and we encourage you to discuss it [[:m:Talk:Trademark policy|here]]. We would appreciate if someone would translate this message into your language so more members of your community can contribute to the conversation. Thanks, <br /> [[:m:User:YWelinder (WMF)|Yana]] & [[:m:User:Geoffbrigham|Geoff]] </div> <!-- EdwardsBot 0657 --> == Request for comment on Commons: Should Wikimedia support MP4 video? == ''I apologize for this message being only in English. Please translate it if needed to help your community.'' The Wikimedia Foundation's [[mw:Multimedia|multimedia team]] seeks community guidance on a proposal to support the [[w:MP4|MP4 video format]]. This digital video standard is used widely around the world to record, edit and watch videos on mobile phones, desktop computers and home video devices. It is also known as [[w:MP4|H.264/MPEG-4 or AVC]]. Supporting the MP4 format would make it much easier for our users to view and contribute video on Wikipedia and Wikimedia projects -- and video files could be offered in dual formats on our sites, so we could continue to support current open formats (WebM and Ogg Theora). However, MP4 is a patent-encumbered format, and using a proprietary format would be a departure from our current practice of only supporting open formats on our sites -- even though the licenses appear to have acceptable legal terms, with only a small fee required. We would appreciate your guidance on whether or not to support MP4. Our Request for Comments presents views both in favor and against MP4 support, based on opinions we’ve heard in our discussions with community and team members. [[commons:Commons:Requests for comment/MP4 Video|Please join this RfC -- and share your advice]]. All users are welcome to participate, whether you are active on Commons, Wikipedia, other Wikimedia project -- or any site that uses content from our free media repository. You are also welcome to join tomorrow's [[m:IRC_office_hours#Upcoming_office_hours|Office hours chat on IRC]], this Thursday, January 16, at 19:00 UTC, if you would like to discuss this project with our team and other community members. We look forward to a constructive discussion with you, so we can make a more informed decision together on this important topic. [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 16. jaanuar 2014, kell 08:46 (EET) <!-- Message sent by User:Keegan (WMF)@metawiki using the list at http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/MP4_notice_targets&oldid=7105580 --> == Universal Language Selector will be enabled by default again on this wiki by 21 February 2014 == <div class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> On January 21 2014 the MediaWiki extension [[mw:Universal Language Selector|Universal Language Selector]] (ULS) was [[mw:Universal Language Selector/Announcement Jan2014|disabled]] on this wiki. A new preference was added for logged-in users to turn on ULS. This was done to prevent slow loading of pages due to ULS webfonts, a behaviour that had been observed by the Wikimedia Technical Operations team on some wikis. We are now ready to enable ULS again. The temporary preference to enable ULS will be removed. A [[commons:File:ULS-font-checkbox.png|new checkbox]] has been added to the Language Panel to enable/disable font delivery. This will be unchecked by default for this wiki, but can be selected at any time by the users to enable webfonts. This is an interim solution while we improve the feature of webfonts delivery. You can read the [[mw:Universal Language Selector/Announcement Feb2014|announcement]] and the [[mw:Universal Language Selector/Upcoming Development Plan|development plan]] for more information. Apologies for writing this message only in English. Thank you. [[m:User_talk:Runab WMF|Runa]] </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Runab WMF@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/ULS_Reenable_2014&oldid=7490703". --> == Amendment to the Terms of Use == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello all, Please join a discussion about a [[:m:Terms of use/Paid contributions amendment|proposed amendment]] to the [[wmf:Terms of Use|Wikimedia Terms of Use]] regarding undisclosed paid editing and we encourage you to voice your thoughts there. Please translate this statement if you can, and we welcome you to translate the proposed amendment and introduction. Please see [[:m:Terms of use/Paid contributions amendment|the discussion on Meta Wiki]] for more information. Thank you! [[:m:User:Slaporte (WMF)|Slaporte (WMF)]] 22. veebruar 2014, kell 00:00 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Jalexander@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=7499312". --> == Call for project ideas: funding is available for community experiments == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:IEG_key_blue.png|100px|right]] ''I apologize if this message is not in your language. Please help translate it.'' Do you have an idea for a project that could improve your community? [[m:Grants:IEG|Individual Engagement Grants]] from the Wikimedia Foundation help support individuals and small teams to organize experiments for 6 months. You can get funding to try out your idea for online community organizing, outreach, tool-building, or research to help make {{SITENAME}} better. In March, we’re looking for new project proposals. Examples of past Individual Engagement Grant projects: *[[m:Grants:IEG/Build_an_effective_method_of_publicity_in_PRChina|Organizing social media for Chinese Wikipedia]] ($350 for materials) *[[m:Grants:IEG/Visual_editor-_gadgets_compatibility|Improving gadgets for Visual Editor]] ($4500 for developers) *[[m:Grants:IEG/The_Wikipedia_Library|Coordinating access to reliable sources for Wikipedians]] ($7500 for project management, consultants and materials) *[[m:Grants:IEG/Elaborate_Wikisource_strategic_vision|Building community and strategy for Wikisource]] (€10000 for organizing and travel) '''[[m:Grants:IEG#ieg-applying|Proposals]] are due by 31 March 2014.''' There are a number of ways to [[m:Grants:IEG|get involved]]! Hope to have your participation, --[[m:User:Sbouterse (WMF)|Siko Bouterse, Head of Individual Engagement Grants, Wikimedia Foundation]] 28. veebruar 2014, kell 21:44 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:AKoval (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=IEG/MassMessageList&oldid=7675744". --> == Soovin Kommentaarid: <code>c:</code> link eesliide Wikimedia Commons == Tõlgitud Google - palun paranda vigu! Täname! On rist-wiki arutelu käimas, kas <code>c:</code> peaks olema võimalik kogu maailmas kui [[:m:Help:Interwiki linking|interwiki]] eesliide lingid [[:commons:Main Page|Wikimedia Commons]]. Kuna teie wiki on [[Special:PrefixIndex/C:|6 lehekülge]], mille pealkirjad algavad "C:", peavad nad ümber, kui see ettepanek saavutab konsensuse alusel. Palun võta hetk, et osaleda [[:m:Requests for comment/Wikimedia Commons interwiki prefix#2014 RfC|arutelu]]. Aitäh. [[Kasutaja:Scott|Scott]] ([[Kasutaja arutelu:Scott|arutelu]]) 9. märts 2014, kell 17:33 (EET) ([[:meta:User:Scott]]) == Proposed optional changes to Terms of Use amendment == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Hello all, in response to some community comments in the discussion on the amendment to the Terms of Use on undisclosed paid editing, we have prepared two optional changes. Please [[m:Terms_of_use/Paid_contributions_amendment#Optional_changes|read about these optional changes on Meta wiki]] and share your comments. If you can (and this is a non english project), please translate this announcement. Thanks! [[m:User:Slaporte (WMF)|Slaporte (WMF)]] 13. märts 2014, kell 23:56 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Jalexander@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=7592057". --> == Changes to the default site typography coming soon == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> This week, the typography on Wikimedia sites will be updated for all readers and editors who use the default "Vector" skin. This change will involve new serif fonts for some headings, small tweaks to body content fonts, text size, text color, and spacing between elements. The schedule is: * '''April 1st''': non-Wikipedia projects will see this change live * '''April 3rd''': Wikipedias will see this change live This change is very similar to the "Typography Update" Beta Feature that has been available on Wikimedia projects since November 2013. After several rounds of testing and with feedback from the community, this Beta Feature will be disabled and successful aspects enabled in the default site appearance. Users who are logged in may still choose to use another skin, or alter their [[Special:MyPage/vector.css|personal CSS]], if they prefer a different appearance. Local [[MediaWiki:Common.css|common CSS]] styles will also apply as normal, for issues with local styles and scripts that impact all users. For more information: * [[mw:Typography refresh|Summary of changes and FAQ]] * [[mw:Talk:Typography refresh|Discussion page]] for feedback or questions * [https://blog.wikimedia.org/2014/03/27/typography-refresh/ Post] on blog.wikimedia.org -- [[m:User:Steven (WMF)|Steven Walling]] (Product Manager) on behalf of the Wikimedia Foundation's [[mw:Design|User Experience Design]] team </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Steven (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=7990801". --> == Media Viewer == <br> <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Greetings, my apologies for writing in English. I wanted to let you know that [[mw:Multimedia/About Media Viewer|Media Viewer]] will be released to this wiki in the coming weeks. Media Viewer allows readers of Wikimedia projects to have an enhanced view of files without having to visit the file page, but with more detail than a thumbnail. You can try Media Viewer out now by turning it on in your [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|Beta Features]]. If you do not enjoy Media Viewer or if it interferes with your work after it is turned on you will be able to disable Media Viewer as well in your [[Special:Preferences#mw-prefsection-rendering|preferences]]. I invite you to [[mw:Talk:Multimedia/About Media Viewer|share what you think]] about Media Viewer and how it can be made better in the future. Thank you for your time. - [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] 24. mai 2014, kell 00:29 (EEST) <small>--This message was sent using [[m:MassMessage|MassMessage]]. Was there an error? [[m:Talk:MassMessage|Report it!]]</small> </div> </br> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/MassMessage/Multimedia/Media_Viewer&oldid=8631315". --> == Using only [[commons:Special:MyLanguage/Commons:Upload Wizard|UploadWizard]] for uploads == [[Image:Commons-logo.svg|right|220px|alt=Wikimedia Commons logo]] <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Hello! Sorry for writing in English. It was noted that on this wiki upload is not fully functional for users, who will experience a very difficult and/or [[wmf:Resolution:Licensing policy|illegal]] uploading. In fact, the [[MediaWiki:Licenses|licenses/copyright tags dropdown]] is empty, making it hard or impossible to comply with copyright requirements during upload itself. Presumably, you don't have interest nor energies to have [[commons:Category:Licensing templates|hundreds templates]] with the [[mw:Multimedia/Media Viewer/Template compatibility|now required HTML]], even less a local [[m:EDP|EDP]]. I propose to have * '''[[Special:Upload|local "{{int:upload}}"]] [[commons:Commons:Turning off local uploads|restricted]]''' to the "{{int:group-sysop}}" group (for emergency uploads) and * the '''sidebar point to [[commons:Special:UploadWizard]]''', so that you can avoid local maintenance and all users can have a functioning, easy upload interface [[translatewiki:Special:Translate/ext-uploadwizard|in their own language]]. All registered users can upload on Commons and [[Special:ListFiles|existing files]] will not be affected. All this will get done around 2014-07-03. # If you disagree with the proposal, just [[m:User:Nemo bis/Unused local uploads|remove your wiki from the list]]. Remember also to create [[MediaWiki:Licenses]] locally with any content (see a [[s:fr:MediaWiki:Licenses|simple example]]), or uploads will be soon disabled anyway by MediaWiki itself (starting in [[mw:MediaWiki_1.24/Roadmap|version 1.24wmf11]]). # To make the UploadWizard even better, please tell your experience and ideas on [[commons:Commons:Upload Wizard feedback]]. [[m:User:Nemo_bis|Nemo]] 19. juuni 2014, kell 16:09 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Nemo bis@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Nemo_bis/Unused_local_uploads&oldid=8940453". --> == Media Viewer is now live on this wiki == <br> <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:Media_Viewer_Desktop_-_Large_Image_Opaque_Info.png|thumb|Media Viewer lets you see images in larger size]] Greetings— and sorry for writing in English, please translate if it will help your community, The Wikimedia Foundation's [[mw:Multimedia|Multimedia team]] is happy to announce that [[mw:Multimedia/About Media Viewer|Media Viewer]] was just released on this site today. Media Viewer displays images in larger size when you click on their thumbnails, to provide a better viewing experience. Users can now view images faster and more clearly, without having to jump to separate pages — and its user interface is more intuitive, offering easy access to full-resolution images and information, with links to the file repository for editing. The tool has been tested extensively across all Wikimedia wikis over the past six months as a [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|Beta Feature]] and has been [[mw:Multimedia/Media_Viewer/Release_Plan#Timeline|released]] to the largest Wikipedias, all language Wikisources, and the English Wikivoyage already. If you do not like this feature, you can easily turn it off by clicking on "Disable Media Viewer" at the bottom of the screen, pulling up the information panel (or in your [[Special:Preferences#mw-prefsection-rendering|your preferences]]) whether you have an account or not. Learn more [[mw:Help:Multimedia/Media_Viewer#How_can_I_turn_off_this_feature.3F|in this Media Viewer Help page]]. Please let us know if you have any questions or comments about Media Viewer. You are invited to [[mw:Talk:Multimedia/About_Media_Viewer|share your feedback in this discussion on MediaWiki.org]] in any language, to help improve this feature. You are also welcome to [https://www.surveymonkey.com/s/media-viewer-1-all?c=announce-all take this quick survey in English], [https://www.surveymonkey.com/s/media-viewer-1-fr en français], [https://www.surveymonkey.com/s/media-viewer-1-es o español]. We hope you enjoy Media Viewer. Many thanks to all the community members who helped make it possible. - [[mw:User:Fabrice Florin (WMF)|Fabrice Florin (WMF)]] ([[m:User talk:Fabrice Florin (WMF)|talk]]) 20. juuni 2014, kell 00:54 (EEST) <small>--This message was sent using [[m:MassMessage|MassMessage]]. Was there an error? [[m:Talk:MassMessage|Report it!]]</small> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/MassMessage/Multimedia/Media_Viewer&oldid=8631315". --> == Letter petitioning WMF to reverse recent decisions == The Wikimedia Foundation recently created a new feature, "superprotect" status. The purpose is to prevent pages from being edited by elected administrators -- but permitting WMF staff to edit them. It has been put to use in only one case: to protect the deployment of the Media Viewer software on German Wikipedia, in defiance of a clear decision of that community to disable the feature by default, unless users decide to enable it. If you oppose these actions, please add your name to this letter. If you know non-Wikimedians who support our vision for the free sharing of knowledge, and would like to add their names to the list, please ask them to sign an identical version of the letter on change.org. * [[:m:Letter to Wikimedia Foundation: Superprotect and Media Viewer|Letter to Wikimedia Foundation: Superprotect and Media Viewer]] * [http://www.change.org/p/lila-tretikov-remove-new-superprotect-status-and-permit-wikipedia-communities-to-enact-current-software-decisions-uninhibited Letter on change.org] -- [[:m:User:JurgenNL|JurgenNL]] ([[:m:User talk:JurgenNL|talk]]) 21. august 2014, kell 20:35 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:JurgenNL@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=9313374". --> == Process ideas for software development == <div class=”mw-content-ltr”> ’’My apologies for writing in English.’’ Hello, I am notifying you that a brainstorming session has been [[:m:Community Engagement (Product)/Process ideas|started on Meta]] to help the Wikimedia Foundation increase and better affect community participation in software development across all wiki projects. Basically, how can you be more involved in helping to create features on Wikimedia projects? We are inviting all interested users to voice their ideas on how communities can be more involved and informed in the product development process at the Wikimedia Foundation. It would be very appreciated if you could translate this message to help inform your local communities as well. I and the rest of [[:m:Community Engagement (Product)|my team]] welcome you to participate. We hope to see you on Meta. Kind regards, -- [[m:User:Rdicerb (WMF)|Rdicerb (WMF)]] [[m:User talk:Rdicerb (WMF)|talk]] 22. august 2014, kell 01:15 (EEST) <small>--This message was sent using [[m:MassMessage|MassMessage]]. Was there an error? [[m:Talk:MassMessage|Report it!]]</small> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=9313374". --> == Grants to improve your project == :''Apologies for English. Please help translate this message.'' Greetings! The [[:m:Grants:IEG|Individual Engagement Grants program]] is accepting proposals for funding new experiments from September 1st to 30th. Your idea could improve Wikimedia projects with a new tool or gadget, a better process to support community-building on your wiki, research on an important issue, or something else we haven't thought of yet. Whether you need $200 or $30,000 USD, Individual Engagement Grants can cover your own project development time in addition to hiring others to help you. *'''[[:m:Grants:IEG#ieg-apply|Submit your proposal]]''' *'''Get help''': In [[:m:Grants:IdeaLab|IdeaLab]] or an upcoming [[:m:Grants:IdeaLab/Events#Upcoming_events|Hangout session]] [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 2. september 2014, kell 19:51 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:PEarley (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:PEarley_(WMF)/Sandbox&oldid=9730503". --> == Meta RfCs on two new global groups == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Hello all, There are currently requests for comment open on meta to create two new global groups. The first is a group for members of the OTRS permissions queue, which would grant them autopatrolled rights on all wikis except those who opt-out. That proposal can be found at [[m:Requests for comment/Creation of a global OTRS-permissions user group]]. The second is a group for Wikimedia Commons admins and OTRS agents to view deleted file pages through the 'viewdeletedfile' right on all wikis except those who opt-out. The second proposal can be found at [[m:Requests for comment/Global file deletion review]]. We would like to hear what you think on both proposals. Both are in English; if you wanted to translate them into your native language that would also be appreciated. It is possible for individual projects to opt-out, so that users in those groups do not have any additional rights on those projects. To do this please start a local discussion, and if there is consensus you can request to opt-out of either or both at [[m:Stewards' noticeboard]]. Thanks and regards, [[m:User:Ajraddatz|Ajraddatz]] ([[m:User talk:Ajraddatz|talk]]) 26. oktoober 2014, kell 20:04 (EET)</div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Ajraddatz@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=10024331". --> == Global AbuseFilter == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Hello, [[mw:Special:MyLanguage/Extension:AbuseFilter|AbuseFilter]] is a MediaWiki extension used to detect likely abusive behavior patterns, like pattern vandalism and spam. In 2013, [[m:Special:Mylanguage/Global AbuseFilter|Global AbuseFilters]] were enabled on a limited set of wikis including Meta-Wiki, MediaWiki.org, Wikispecies and (in early 2014) all the "[https://noc.wikimedia.org/conf/highlight.php?file=small.dblist small wikis]". Recently, global abuse filters were enabled on "[https://noc.wikimedia.org/conf/highlight.php?file=medium.dblist medium sized wikis]" as well. These filters are currently managed by stewards on Meta-Wiki and have shown to be very effective in preventing mass spam attacks across Wikimedia projects. However, there is currently no policy on how the global AbuseFilters will be managed although there are proposals. There is an ongoing [[m:Requests for comment/Global AbuseFilter|request for comment]] on policy governing the use of the global AbuseFilters. In the meantime, specific wikis can opt out of using the global AbuseFilter. These wikis can simply add a request to [[m:Global AbuseFilter/Opt-out wikis|this list]] on Meta-Wiki. More details can be found on [[m:Special:Mylanguage/Global AbuseFilter/2014 announcement|this page]] at Meta-Wiki. If you have any questions, feel free to ask on [[m:Talk:Global AbuseFilter|m:Talk:Global AbuseFilter]]. Thanks, [[m:User:PiRSquared17|PiRSquared17]], [[m:User:Glaisher|Glaisher]]</div> — 14. november 2014, kell 19:34 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Glaisher@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_AbuseFilter/2014_announcement_distribution_list&oldid=10495115". --> == VisualEditor coming to this wiki as a Beta Feature == <div dir="ltr" class="me-content-ltr" lang="en"> [[File:VE_as_BetaFeature.png|right|350px]] ''Hello. Please excuse the English. I would be grateful if you translated this message!'' '''[[:mw:VE|VisualEditor]], a rich-text editor for MediaWiki, will soon be available on this wiki as a [[:mw:Beta Features|Beta Feature]]'''. The estimated date of activation is Wednesday, 26 November. To access it, you will need to visit the {{int:Prefs-betafeatures}} [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures page] after the deployment and tick the box next to "{{int:Visualeditor-preference-core-label}}". (If you have enabled the "{{int:Betafeatures-auto-enroll}}" option, VisualEditor will be automatically available for you.) There will also be a "{{int:Visualeditor-preference-language-label}}" that you can enable if you need it. Then, you just have to click on "{{int:Vector-view-edit}}" to start VisualEditor, or on "{{int:Visualeditor-ca-editsource}}" to edit using wikitext markup. You can even begin to edit pages with VisualEditor and then switch to the wikitext editor simply by clicking on its tab at any point, and you can keep your changes when doing so. [[:mw:Help:VisualEditor/VE as Beta Feature|A guide was just published at mediawiki.org]] so that you can '''learn how to support your community with this transition''': please read and translate it if you can! You will find all the information about the next steps there. Please report any suggestions or issues at [[:mw:VisualEditor/Feedback|the main feedback page]]. You will also receive the next issues of the multilingual monthly newsletter here on this page: if you want it delivered elsewhere, for example at your personal talk page, please add the relevant page [[:m:VisualEditor/Newsletter|here]]. Thanks for your attention and happy editing, [[:m:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]] 21. november 2014, kell 20:12 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Sister_projects&oldid=10598554". --> == VisualEditor coming to this wiki as a Beta Feature (errata) == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="it" dir="ltr"> ''Please notice the correct direct link to access {{int:Prefs-betafeatures}} [[:Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|is this one]]. Thanks for your understanding! [[:m:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]] 21. november 2014, kell 20:35 (EET)'' </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Sister_projects&oldid=10598554". --> == VisualEditor News #10—2014 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <div style="margin:0.5em;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}width:230px;border:1px solid #AAA;padding:0.5em"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200x70px|center|frameless|alt=VisualEditor]] [[File:VisualEditor table editing add and remove columns.png|230x230px|center|frameless|alt=Screenshot showing how to add or remove columns from a table]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size:90%;"> Basic table editing is now available in VisualEditor. You can add and remove rows and columns from tables at the click of a button. [[:mw:VisualEditor/User guide|The user guide]] has more information about how to use VisualEditor. </div> </div> Since the last newsletter, the [[mw:VisualEditor|Editing Team]] has fixed many bugs and worked on table editing and performance. Their weekly status reports are posted [[mw:VisualEditor/status|on mediawiki.org]]. Upcoming plans are posted at the [[mw:VisualEditor/Roadmap|VisualEditor roadmap]]. '''VisualEditor was deployed to several hundred remaining wikis''' as an opt-in [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|beta feature]] at the end of November, except for most Wiktionaries (which depend heavily upon templates) and all Wikisources (which await integration with [[mw:Extension:Proofread Page|ProofreadPage]]). === Recent improvements === Basic support for '''editing tables''' is now available. You can add and delete tables, add and remove rows and columns, set or remove a caption for a table, and merge cells together. To change the contents of a cell, double-click inside it. More features will be added in the coming months. In addition, VisualEditor now ignores broken, invalid <code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">rowspan</code> and <code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">colspan</code> elements, instead of trying to repair them. You can now use '''find and replace''' in VisualEditor, reachable through the tool menu or by pressing <kbd><code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">^ Ctrl</code></kbd>+<kbd><code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">F</code></kbd> or <kbd><code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">⌘ Cmd</code></kbd>+<kbd><code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">F</code></kbd>. You can now create and edit simple <code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><nowiki><blockquote></nowiki></code> paragraphs for quoting and indenting content. This changes a "{{Int:Visualeditor-formatdropdown-format-paragraph}}" into a "{{Int:Visualeditor-formatdropdown-format-blockquote}}". Some '''new keyboard sequences''' can be used to format content. At the start of the line, typing "<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">* </code>" will make the line a bullet list; "<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">1.</code>" or "<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">#</code>" will make it a numbered list; "<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">==</code>" will make it a section heading; "<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">: </code>" will make it a blockquote. If you didn't mean to use these tools, you can press undo to undo the formatting change. There are also two other keyboard sequences: "<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><nowiki>[[</nowiki></code>" for opening the link tool, and "<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><nowiki>{{</nowiki></code>" for opening the template tool, to help experienced editors. The existing standard keyboard shortcuts, like <kbd><code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">^ Ctrl</code></kbd>+<code class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">K</code> to open the link editor, still work. If you add a category that has been redirected, then VisualEditor now adds its target. Categories without description pages show up as red. You can again create and edit '''galleries''' as wikitext code. === Looking ahead === The current VisualEditor design will be replaced with a '''new theme''' designed by the [[mw:Design|User Experience group]]. The new theme will be visible for desktop systems at mediawiki.org in late December and on other sites in early January. (You can see a developer preview of [[toollabs:oojs-ui/oojs-ui/demos/index.html#widgets-apex-vector-ltr|the old "Apex" theme]] and [[toollabs:oojs-ui/oojs-ui/demos/index.html#widgets-mediawiki-vector-ltr|the new "MediaWiki" one]] which will replace it.) The Editing team [[mw:Cite-from-id|plans to add '''auto-fill features''']] '''for citations''' in January. Planned changes to the media search dialog will make choosing between possible images easier. === Let's work together === * Share your ideas and ask questions at [[mw:VisualEditor/Feedback|mw:VisualEditor/Feedback]]. * Translations of the [[mw:Help:VisualEditor/User_guide|user guide]] for most languages are outdated. Only Ukrainian, Portuguese, Spanish, French, and Dutch translations are nearly current. Please help [https://www.mediawiki.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Help%3AVisualEditor%2FUser+guide&language=&action=page&filter= complete the current translations] for users who speak your language. * Talk to the Editing team during the [[:m:IRC office hours|office hours]] via [[:en:IRC|IRC]]. The next session is on Wednesday, 7 January 2015 at [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?hour=22&min=00&sec=0&day=7&month=1&year=2015 22:00 UTC]. * File requests for language-appropriate "{{Int:visualeditor-annotationbutton-bold-tooltip}}" and "{{Int:visualeditor-annotationbutton-italic-tooltip}}" icons for the character formatting menu [https://phabricator.wikimedia.org/maniphest/task/create/?projects=PHID-PROJ-dafezmpv6huxg3taml24 in Phabricator]. * The design research team wants to see how real editors work. Please [https://jfe.qualtrics.com/form/SV_6R04ammTX8uoJFP sign up for their research program]. * If you would like to help with translations of this newsletter, please subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. Subscribe or unsubscribe at [[:m:VisualEditor/Newsletter|Meta]]. Thank you! — <span class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[:m:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]]</span> </div> 26. detsember 2014, kell 20:59 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=10823356". --> b01rk2jii3l41n1fl9k9kwo3y4vprn1 Mall:Üldise arutelu arhiiv 10 3149 7848 7652 2015-06-21T15:16:49Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" align=right style="text-align:center; background:#F2F5FD; border:1px solid #C7D0F8; font-size:95%; -moz-border-radius:1em; -webkit-border-radius:1em;border-radius:1em;" ! align=center |'''[[Vikiõpikud:Üldine arutelu|Üldise arutelu arhiiv]]<br><small>Arhiivid puuduvad</small>''' |}<noinclude> [[Kategooria:Üldine arutelu]] </noinclude> 89btmbni5hoc7he51hzdjb646j45gmv Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid 4 3150 8544 8543 2015-10-05T11:47:55Z Jäälind 1590 /* M */ lingi parandamine wikitext text/x-wiki {{Värviriba}} Siin on loetletud Eesti Vikiõpikutes kasutatavaid mõisteid koos seletustega. {{pooleli}} {{TähestikTOC |align=center |välislingid= |algusesse= |viited= |}} ==A== ;Administraator :Vikiõpikud administraator on kasutaja, kes saab kustutada lehekülgi, panna neid redigeerimiskaitse alla, blokeerida IP-aadresse ja kasutajakontosid. ;Ajalugu :Kõik lehekülje versioonid alates lehekülje loomisest kuni vaatamise hetkeni. ;Alamlehekülg :Teise leheküljega seotud (talle alluv) lehekülg pealkirjaga ''Põhilehe pealkiri/Alamlehe pealkiri''. Kasutusel peamiselt nimeruumides "Kasutaja:", "Mall:" ja "Vikiõpikud:". ;Arhiiv :Arutelulehe alamleht, kuhu on viidud osa arutelust, kui aruteluleht on liiga pikaks muutunud. ;Artikkel :Entsüklopeedilise sisuga lehekülg Vikiõpikutes. Kõik artiklid on leheküljed, kuid kõik leheküljed ei pruugi olla artiklid. ;Arutelulehekülg :Teise lehekülje (nt artikli) juures olev lisalehekülg, kus toimub arutelu vastava artikli või lehekülje üle. ==B== ;Banner, ka bänner :[[Vikiõpikud:Mallid|Mall]], mis sisaldab infot artikli hooldamise, täiendamise ja toimetamise kohta. Banner võib olla seotud mõne [[Vikiprojekt]]iga, näidates, et artikkel kuulub selle projekti haldusalasse. ;Bot :Programm, mis automaatselt või poolautomaatselt redigeerib või loob Vikiõpikute lehekülgi. ;Bürokraat :Vikiõpikud administraator, kes saab anda teistele kasutajatele administraatori õigusi. ==G== ;GFDL ehk GNU FDL :[[w:GNU FDL|GNU Free Documentation License]]. Üks kahest litsentsist, mille all on avaldatud kõigi Vikiõpikud artiklite tekstid. Teine litsents on [[w:CC-by-SA|CC-by-SA]] 3.0. ==I== ;Infokast, ka infoboks või infobox :Ühtselt vormistatud infotabel mingi teemaga seotud artiklites. ;Interwikilink ehk intervikilink ehk interviki :Link võõrkeelsesse Wikipediasse või Vikiõpikud sõsarprojekti. ;Isiklik rünnak :Ühe kasutaja poolt teise kasutaja aadressil tehtud solvava või ähvardava sisuga avaldus või märkus või teise kasutaja isikuandmete avaldamine. Isiklikud rünnakud on Vikiõpikutes keelatud ja süüdlane võidakse blokeerida. ==J== ;Jälgimisloend :Sisseloginud kasutajatele nähtav lehekülg, kus on loetletud viimased muudatused kasutaja "jälgitavatel" lehekülgedel ning vastavatel arutelulehekülgedel. Jälgimisloendisse saab lehekülge lisada, vajutades soovitava lehekülje päises asuval tähekesel. Samal viisil saab lehte jälgimisloendist eemaldada. Vaikimisi lisatakse jälgimisloendisse kasutaja enda loodud leheküljed (seda sätet saab eelistustes muuta). ==K== ;Kaastööline :Vaata '''[[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Redigeerija|Redigeerija]]''' ;Kahekordne ümbersuunamine :Ümbersuunamine, mis viib teisele ümbersuunamisleheküljele. Kahekordne ümbersuunamine võib tekkida, kui teisaldatud leheküljele oli tehtud ümbersuunamisi. Kahekordsed ümbersuunamised pole Vikiõpikutes lubatud, kuid need lahenduvad automaatselt boti abil. ;Kasutaja :Kasutaja on isik, kes loeb, kirjutab või toimetab Vikiõpikute artikleid või muid lehekülgi. Kui kasutajal on kasutajakonto, kuulub ta registreeritud kasutajate hulka. Teisel juhul on ta anonüümne kasutaja ning kui ta lehekülgi muudab, läheb logidesse kirja ta IP-aadress. ;Kasutajakonto :Kasutajakonto registreerimine annab kasutajanime ning lisaõigusi ja -võimalusi Vikiõpikud lugemisel ja täiendamisel. ;Kategooria :Lehekülgede grupp, mille tarkvara moodustab automaatselt vastavalt lehekülgedele lisatud kategooria-märgetele. ;Katkine link :Vaata '''[[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Punane link|Punane link]]''' ;Keelelink :Vaata '''[[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Interwikilink|interwikilink]]''' ;Kogukonnavärav :Lehekülg, mis koondab olulist infot kaastöö kohta Vikiõpikutes ja abimaterjale uutele kasutajatele. [[Vikiõpikud:Kogukonnavärav|Kogukonnavärava]] link asub [[Esileht|Esilehel]] tervituskasti all. ==L== ;Lehekülg : ;Liivakast :Lehekülg, kus saab vabalt katsetada Vikiõpikud artiklite redigeerimist, et mitte risustada päris artikleid ja nende ajalugu. ==M== ;Mall :''Vaata [[Vikiõpikud:Mallid]]'' ;Mergist :Kasutaja, kes arvab, et väikesemahulised artiklid tuleks liita suuremate üldteemadega ja enne uue artikli loomist tuleks kaaluda, kas uus informatsioon ei sobi mõnda juba olemasolevasse artiklisse. ==N== ;Nimeruum :Lehekülgede klassifitseerimise viis. ==P== ;P :Esineb [[Eri:Viimased muudatused|Viimaste muudatuste]] lehel ja [[Vikiõpikud:Lehekülje ajalugu|lehekülje muudatuste ajaloos]], tähistab [[Vikiõpikud:Pisiparandus|pisiparandust]]. ;Punane link :Siselink, mis viitab veel mitte-eksisteerivale leheküljele, on tavaliselt <font color="#BA0000">punane</font>. ''Vaata [[Vikiõpikud:Lingid]]'' ==R== ;Redigeerija :Igaüks, kes kirjutab või redigeerib artikleid Vikiõpikuds. Vaata ka '''[[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Kasutaja|kasutaja]]''' ;Redigeerimiskonflikt :Redigeerimiskonflikti teade ilmub ekraanile siis, kui redigeerid lehekülge ja tahad muudatusi salvestada, kuid keegi teine on vahepeal jõudnud oma muudatused salvestada (avas redigeerimiskasti pärast sind ja salvestas enne sind). Sinu muudatusi ei salvestata siis kohe, kuid näidatakse sinu muudatuste eelvaadet ja antakse võimalus liita need artiklisse uuesti. Mitte ajada segamini redigeerimissõjaga. ;Redigeerimissõda :Kaks või enam osapoolt teevad artiklisse korduvalt muudatusi, mis vastavad nende enda vaadetele, kustutades teise osapoole tehtud muudatused. Redigeerimissõda võib olla arutelulehel lahenduseta jäänud vaidluse tulemus. Redigeerimissõjad on keelatud ja võivad kaasa tuua osalenud kasutajate blokeerimise. ;Registreeritud kasutaja :Vikiõpikute kasutaja, kellel on kasutajakonto. ;Resümee :Kokkuvõte tehtud muudatustest, mis kirjutatakse "Resümee:"-kasti redigeerimiskasti all. ==S== ;Sinine link :Siselink, mis viitab olemasolevale artiklile või leheküljele, on tavaliselt <font color="#002BB8">sinine</font>. Juhul, kui oled sinise lingi taga olevat lehekülge hiljuti külastanud, on see link violetne. ;Siselink :Link, mis viib teisele Vikiõpikute artiklile või leheküljele. ;Sysop :Vaata '''[[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Administraator|administraator]]''' ==T== ;Taxobox või taksoboks või taksonitabel :Artiklis paremal olev infokast looma- ja taimeliikide ja teiste taksonite jaoks. ;Teisaldamine :Lehekülje pealkirja ja asukoha muutmine. Teisaldamisnupp asub lehekülje päises (võib olla peitunud rippmenüüsse). Teisaldamise õigus on registreeritud kasutajatel. ;Tunnustäht :Tunnustähed on virtuaalsed auhinnad, mida antakse kaastöölistele tähelepanuväärse panuse eest eesti Vikiõpikutesse. Tunnustähti võib välja anda iga registreeritud kasutaja. Kasutada saab palju erineva kujundusega tunnustähti, olenevalt tunnustähe omistamise põhjusest. ''Suur valik tunnustähti [[:w:en:Wikipedia:Barnstars|ingliskeelses Wikipedias]].'' ;Täpsustuslehekülg :Lehekülg, millel on loetletud sama sõna eri tähendusi koos linkidega lehekülgedele nende tähenduste kohta. ==U== ;U :Esineb Viimaste muudatuste lehel, tähistab uut lehekülge. ==V== ;Vandaal :Vandalismi toime panev registreeritud või anonüümne kasutaja. ;Vandalism :Sihipärane tegevus rikkumaks artiklite kvaliteeti. Vandalism võib tähendada teksti, linkide, viidete jm sisu kustutamist (ka kasutajalehtedel), artiklite sodimist (ebaviisaka, seosetu, äärmiselt kallutatud, ebaentsüklopeedilise vms sisu lisamist), kirjavigade ja valede ümbersuunamiste tekitamist jms, mis võib lugejat eksitada. Vandalismiks ei loeta uute ja vähekogenud kasutajate headest kavatsustest lähtuvat, kuid teadmatuse tõttu puudulikku tegevust. ;Viimased muudatused : ;Vikindamine : ;Vikiprojekt : ;Vikiõpikud : ;Vikisõnaraamat : ;Vikitekstid : ;Vikitsitaadid : ;Välislink :Link veebilehele, mis ei ole [[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Wikimedia|Wikimedia]] haldusalas. Teised linkide liigid on [[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Siselink|siselink]] ja [[Vikiõpikud:Vikiõpikute mõisteid#Interwikilink|interwikilink]]. ==W== ;Wikimedia : [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed|{{PAGENAME}}]] 1o9876tseus8d0e2n44xnoya6wss91x Vikiõpikud:Muutmine 4 3152 16988 8649 2019-04-04T15:35:27Z CommonsDelinker 47 Replacing Wikipedesketch1.png with [[File:Wikipedesketch.png]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: [[:c:COM:FR#FR6|Criterion 6]] (maintenance or bug fix)). wikitext text/x-wiki {{Sissejuhatus1}} {{Sissejuhatus2|NR=5}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Muutmisjuhend | Alatekst= }} {| align="right" | __TOC__ |} Vikiõpikute muutmine on üsnagi lihtne. Allolevalt on toodud soovitused, et saaksite kiiremini süsteemi selgeks. Artikli muutmiseks klõpsake lingile ''"Muuda"''. Link ''"Muuda lähteteksti"'' viib artikli vikikoodi lehele. Teksti muutmise lõpetanud, lisa palun lühike kokkuvõte tehtud muudatustest, et teistel oleks neid lihtsam jälgida. Vaatamaks, kuidas lehekülg peale muudatuste lisamist välja näeb, klõpsake lingile ''"Näita eelvaadet"''. Salvestamaks muudatusi, klikkige lingil ''"Salvesta"'', millega avaldate muudatused kõigile Vikiõpikute kasutajatele. Igal artiklil on oma arutelulehekülg, kus on võimalik kommenteerida artiklit ja tehtud muudatusi. Lisades arutelulehele teksti, allkirjastage see nelja tildega (<nowiki>~~~~</nowiki>). ==Struktuur== Artiklite peatükkide lehtede pealkirjad võiksid kujuneda järgmiselt: *Raamatu pealkiri/Peatüki pealkiri Kui artikkel pole liiga pikk, on soovitatav see koondada ühele leheküljele lihtsustamaks lugemist. Mitmel leheküljel olevale artiklile on soovitatav lisada sisukord avaleheküljele (Raamatu pealkiri). ==Pisiparandused== Pisiparanduseks loetakse muudatust, mis ei muuda sisu ega fakte, vaid ainult näpuvigasid, vormistust või liigendust. Muutes kasvõi ühtainsat sõna, millega muutub artikli mõte, ei ole pisiparandus. Pisiparandust saavad märkida ainult registreeritud kasutajad. ==Lehekülje loomine== Uue lehekülje loomiseks kirjutage otsingukasti loodava lehekülje nimi. Tulemustel kuvatakse punane link soovitud nimega, klikkige sellele. Avaneb muutmiskast, millega saate luua sisu. Salvestades avaldate lehekülje. ==Vormistamine== Palun koostage artikkel järgmises järjekorras: *Pealkirjamall ([[Mall:Sisukord]]) *Ohuteated (nagu [[Mall:Ohtlik]]) *Põhitekst *Vaata ka (nummerdamata täpploend siselinkidega) *Viited (nummerdatud loend) *Välislingid (nummerdamata loend) *Kategooria (näiteks ''<nowiki>[[</nowiki>Kategooria:Infotehnoloogia<nowiki>]]</nowiki>'') Alaosad "Ohuteated", "Vaata ka", "Viited" ja "Välislingid" ning mallid võivad artiklist puududa. ==Teksti peitmine== Teksti peitmiseks peab tekstile lisama järgmised märgid, kus peidetud teksti asemel on peita soovitav tekst: <nowiki><!-- peidetud tekst --></nowiki>. Tulemuseks: <!-- see tekst on peidetud -->. ==Piltide kasutamine== Kõikidele artiklitele on soovitatav lisada seletavaid pilte, et lihtsustada lugemist. Artiklitesse saab laadida ainult Commonsisse või eestikeelsesse Vikiõpikute projekti üles laetud pilte. Pildi lihtsüntaksiga <tt><nowiki>[[Pilt:Näide.png|pisi|Pildiallkiri]]</nowiki></tt> lisatakse pilt artikli paremasse serva. Pildi parameetrid on eraldatud püstkriipsuga. Pildifaili nimi eristab suuri ja väikeseid tähti ning võib sisaldada tühikut. Loomaks galeriid, kasutage järgmist koodi: :<tt><nowiki><gallery></nowiki> :<nowiki>Näide1.png|Pildiallkiri</nowiki> :<nowiki>Näide2.png|Teine pildiallkiri</nowiki> :<nowiki>Näide3.png</nowiki> :<tt><nowiki></gallery></nowiki></tt> Pilte saab üles laadida läbi [[c:Special:UploadWizard|üles laadimisviisardi]]. Laadides pildi Vikiõpiku projekti, ei saa seda teistes ega muukeelsetes projektides kasutada. Pildi lisamise kood on kokkuvõtlikult järgmine: :'''<tt><nowiki>[[Pilt:{pildi_nimi}|{tüüp}|{ääris}|{paigutus}|{suurus}|{allkiri}]]</nowiki></tt>''' Ainult '''<tt><nowiki>[[Pilt:{pildi_nimi}]]</nowiki></tt>''' on kohustuslik. Enamiku piltide artiklile lisamise kood peaks olema järgmine: '''<tt><nowiki>[[Pilt:{pildi_nimi}|pisi|pilti selgitav allkiri]]</nowiki><tt>''' (ja pildi suurus jäetakse määramata). Ülejäänud parameetreid võib lisada vajadusel. Lisatavate parameetrite järjekord pole oluline. ; Tüüp: '<tt>pisi</tt>' (=''thumb''), '<tt>raam</tt>' (=''frame''), '<tt>raamita</tt>' (=''frameless''). Määrab, kuidas pilti näidatakse (vaata näiteid). ; Ääris: '<tt>ääris</tt>' (=''border''). Paneb pildile äärise ümber. Pole tarvis tüübiparameetriga "pisi" või "raam", mis on niikuinii äärisega. ; Paigutus: '<tt>paremal</tt>' (=''right''), '<tt>vasakul</tt>' (=''left''), '<tt>keskel</tt>' (=''center'') või '<tt>tühi</tt>' (=''none''). Määrab pildi paigutuse teksti suhtes. Vaikeväärtus on "paremal". ; Suurus: '<tt>{laius}px</tt>', '<tt>{laius}x{kõrgus}px</tt>' või '<tt>x{kõrgus}px</tt>' määrab pildi suuruse antud laiusest ja kõrgusest mitte suuremaks, pildi külgede suhe säilib; <tt>'püsti'</tt> (=''upright'') kuvab püstasendis pildi muudest pisipiltidest kitsamalt. Üldjuhul tuleks pisipildi mõõdud määramata jätta ja kasutada vaikesuuruses pilte. Märkus: Pole vahet, kas pilt on siinses Vikiõpikuds või [[Wikimedia Commons]]is. Mõlemal juhul tuleks koodi alguses kasutada nimeruuminime "<tt>Pilt:</tt>". {| class="wikitable" style="width:56em; table-layout:fixed" |- ! Kood ja selgitused ! Tulemus |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|Pildiallkiri]]</pre> * Pilt artikli illustreerimiseks; klõps pildil avab suuremate mõõtmetega pildi. * <tt>pisi</tt> vaikimisi määratav laius on 220 px; registreerunud kasutajad saavad seda väärtust eelistustes oma äranägemise järgi muuta. * <tt>pisi</tt> vaikimisi määratav paigutus on "paremal" | [[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|Pildiallkiri]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|püsti|Pildiallkiri]]</pre> * Lisaparameetriga "püsti" on pilt vaikelaiusest 0,8 korda kitsam. Kasuta, kui on tarvis, et püstasendis pilt ei võtaks muude piltidega võrreldes enda alla sobimatult palju leheruumi. Parameetri vaiketegurit saab muuta (nt "püsti=0.5"). | [[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|püsti|Pildiallkiri]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|100px|Pildiallkiri]]</pre> * Pildi laius on 100 px, lugeja eelistusi eiratakse. | [[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|100px|Pildiallkiri]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|tühi|Pildiallkiri]]</pre> * Lisaparameetriga "tühi" on pilt pisipildi vaikelaiusega 220 px ja raamiga, aga paigutatud vasakule, mitte paremale, ning pildi kõrval pole teksti. | [[Pilt:Wikipedesketch.png|pisi|tühi|Pildiallkiri]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | width=50% | <pre>[[Pilt:Wikipedesketch.png|raam|Pildiallkiri]]</pre> * Pilt originaalsuuruses (siin näites 229 × 233 px) ja raamiga. | [[Pilt:Wikipedesketch.png|raam|Pildiallkiri]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Pilt:Wiki.png|50px|keskel|Pildiallkiri]]</pre> * Pilt on määratud suurusega, joondatud keskele ning ilma raami ja pildi all nähtava pildiallkirjata. * Otstarbekas piltide kasutamisel näiteks mallides. * Pildiallkirja näeb nii siiski, kui liigutada kursor pildi kohale. | [[Pilt:wiki.png|50px|keskel|Pildiallkiri]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Pilt:Wiki.png|50px|ääris|vasakul]]</pre> * Pildi ümber on ääris, pilt on joondatud vasakule, määratud suurusega ja ilma pildi all nähtava pildiallkirjata. | [[Pilt:wiki.png|50px|ääris|vasakul]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Pilt:Wiki.png|50px|paremal|link=w:Vikiõpikud]]</pre> * Pilt on määratud suurusega, joondatud paremale ja ilma pildi all nähtava pildiallkirjata ning pilt on lingitud muule leheküljele kui pildi kirjelduslehekülg (antud näite puhul lehele [[w:Vikiõpikud]]). | [[Pilt:Wiki.png|50px|paremal|link=w:Vikiõpikud]] See tekst järgneb lehekülje koodis pildisüntaksile. Siin näites on näha, kuidas see tekst pildi suhtes paigutub. |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[:Pilt:Wiki.png|Viide pildi leheküljele]]</pre> * Link pildileheküljele (NB! koolon enne <tt>Pilt</tt>-i). | [[:Pilt:Wiki.png|Viide pildi leheküljele]] |- style="vertical-align:top;" | <pre>[[Media:Wiki.png|Lingi tekst]]</pre> * Link originaalfaili juurde (näiteks täissuuruses pildi juurde). | [[Media:Wiki.png|Lingi tekst]] |} ==Kategooriad== Kategooriatega on võimalik luua automaatseid artiklite loendeid rühmitamaks sisu. Kategooria lisamiseks lisage lehekülje viimasele reale <nowiki>[[Kategooria:Kategooria nimi]]</nowiki>. Kategoorialingile klõpsates avaneb kategoorialehekülg, millele saab lisada teksti. Selle all on automaatselt genereeritud osa. Uue kategoorialehe loomiseks lisage artiklile kategooriamärge. Vaadake teksti lugejavaatest, klõpsake kategoorialehe lingile. Kui link on sinine, on kategooria olemas, punase värvusega kategooriat ei eksisteeri. Lisage kategoorialehele soovitud tekst ja lisage ülemkategooria märked, keelelingid. Salvestage leht. Linkimaks kategooriale lisage sõna Kategooria ette koolon (<nowiki>[[:Kategooria:Kategooria nimi]]</nowiki>) Kui soovite, et kategooriat vaikimisi ei näidataks, lisage kategoorialehele märge <nowiki>__PEIDETUDKAT__</nowiki>. Peidetud kategooriaid on siiski võimalik vaadata. ==Tabelid== Tabeleid saab teha kas standardsete HTMLi siltidega või kasutades vikisüntaksit: {| |-valign="top" | <pre>{| class="wikitable" |+ Tabel 1 ! P1 ! P2 ! P3 |- | Lahter 1*1 | Lahter 2*1 | Lahter 3*1 |- | Lahter 1*2 | Lahter 2*2 | Lahter 3*2 |- | Lahter 1*3 | Lahter 2*3 | Lahter 3*3 |}</pre> | style="padding-left:20px" | {| class="wikitable" |+ Tabel 1 ! P1 ! P2 ! P3 |- | Lahter 1*1 | Lahter 2*1 | Lahter 3*1 |- | Lahter 1*2 | Lahter 2*2 | Lahter 3*2 |- | Lahter 1*3 | Lahter 2*3 | Lahter 3*3 |} |} ==Spikker== Allolev material on toodud eestikeelse Vikipeedia juhendilehelt [[:w:Juhend:Spikker|Juhend:Spikker]]. {| align="right" style="background:transparent; border-bottom:1px 1px 0px 0px #a3b1bf solid;" |} <!--COMMENT MARKUP. Displays:Edit mode only.--> {|align="center" style="width:100%; border:2px #a3b1bf solid; background:#f5faff; text-align:left;" |colspan="3" align="center" style="background:#cee0f2; text-align:center;" | <big>Spikker</big> |-<!--TULPADE PÄISED--> | width="25%" style="background:#cee0f2; padding:0.3em; text-align:center;"|'''Kirjeldus''' | style="background:#cee0f2; padding:0.3em; text-align:center;"|'''Lähtetekst''' | width="25%" style="background:#cee0f2; padding:0.3em; text-align:center;"|'''Tulemus''' |-<!--ESIMENE RIDA, ESIMENE TULP--> |Kaldkiri |<!--TEINE TULP--> <tt><nowiki>''kaldkiri''</nowiki></tt> |<!--KOLMAS TULP--> ''kaldkiri'' |-<!--HORISONTAALJOON--> |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |-<!--TEINE RIDA, ESIMENE TULP--> |Rasvane kiri | <tt><nowiki>'''rasvane kiri'''</nowiki></tt> | '''rasvane kiri''' |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Rasvane kaldkiri | <tt><nowiki>'''''rasvane kaldkiri'''''</nowiki></tt> | '''''rasvane kaldkiri''''' |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- ||Siselingid<br /> <div style="padding: 0em .5em; font-size:0.9em;">''(teisele Vikipeedia lehele)''</div> | <tt><nowiki>[[Lehekülje pealkiri]]</nowiki></tt><br /> <tt><nowiki>[[Lehekülje pealkiri|Teise nimega]]</nowiki></tt> | [[Lehekülje pealkiri]]<br /> [[Lehekülje pealkiri|Teise nimega]] |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Välislingid<br /> <div style="padding: 0em .5em; font-size:0.9em;">''(muule veebilehele)''</div> | <tt><nowiki>[http://www.example.org Näidatav tekst]</nowiki></tt><br /> <tt><nowiki>[http://www.example.org]</nowiki></tt><br /> <tt><nowiki>http://www.example.org</nowiki></tt> | [http://www.example.org Näidatav tekst]<br /> [http://www.example.org]<br /> http://www.example.org |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Ümbersuunamine teisele leheküljele | <tt><nowiki>#suuna[[Sihtartikli nimi]]</nowiki></tt> | [[Pilt:Redirect arrow without text.svg|30px]][[Sihtartikli nimi]] |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |rowspan="3"|Allmärkused/Viited <div style="padding: 0em .5em; font-size:0.9em;">''Nummerdatakse automaatselt.''</div> |<div style="margin-left:2em; font-size:0.9em;">''Et tekitada allmärkust või viidet, kasuta sellist vormistust:''</div> <tt><nowiki>Viidatav tekst.<ref name="test">[http://www.example.org Lingi tekst], lisatekst.</ref></nowiki></tt> |rowspan="2"|Viidatav tekst.<ref name="test">[http://www.example.org Lingi tekst], lisatekst.</ref> |- |<div style="margin-left:2em; font-size:0.9em;">''Et viidata samale allikale, kasuta märksõna:''</div> <tt><nowiki>Viidatav tekst.<ref name="test" /></nowiki></tt> |- |<div style="margin-left:2em; font-size:0.9em;">''Et näidata allmärkusi või viiteid, lisa järgnev rida alajaotusesse "Viited".''</div> <tt>{{tl|Viited}}</tt> |<br/><references /><br/> |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Pealkirjad<ref name="firstline">''Töötab ainult ridade päris alguses.''</ref><br /> <div style="padding: 0em .5em; font-size:0.9em;">''Kui artiklis on vähemalt neli pealkirja, moodustatakse sisukord automaatselt.''</div> | <tt><nowiki>== Tase 1 ==</nowiki></tt><br /> <tt><nowiki>=== Tase 2 ===</nowiki></tt><br /> <tt><nowiki>==== Tase 3 ====</nowiki></tt> | <div style="font-size: 1.5em; font-family: Georgia,Times,serif; margin-top: 1em; margin-bottom: 0.25em; line-height: 1.3; padding: 0; border-bottom: 1px solid #AAAAAA;">Pealkiri</div> <div style="font-size: 1.17em; font-weight: bold; margin-top: 0.3em; margin-bottom: 0; line-height: 1.6; padding-top: 0.5em; padding-bottom: 0;">Alampealkiri</div> <div style="font-size: 100%; font-weight: bold; margin-top: 0.3em; margin-bottom: 0; line-height: 1.6; padding-top: 0.5em; padding-bottom: 0;">Alam-alampealkiri</div> |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Nummerdamata loend<ref name="firstline" /> <div style="padding: 0em .5em; font-size:0.9em;">''Empty lines between list items discouraged, (see numbered lists).''</div> | <tt>* Üks</tt><br /> <tt>* Kaks</tt><br /> <tt>** Kaks punkt üks</tt><br /> <tt>* Kolm</tt> | * Üks * Kaks ** Kaks punkt üks * Kolm |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Nummerdatud loend<ref name="firstline" /> <div style="padding: 0em .5em; font-size:0.9em;">''Tühi rida loendi elementide vahel alustab nummerdamist uuesti esimesest.''</div> | <tt># Üks</tt><br /> <tt># Kaks</tt><br /> <tt>## Kaks punkt üks</tt><br /> <tt># Kolm</tt><br /> | # Üks # Kaks ## Kaks punkt üks # Kolm |- | colspan="3" | |- |Loend<ref name="firstline" /><div style="padding: 0em .5em; font-size:0.9em;">''Tühi rida loendi elementide vahel alustab nummerdamist uuesti esimesest.''</div> |*Üks <nowiki>*#</nowiki> Üks punkt üks <nowiki>*#*</nowiki> Üks punkt üks punkt üks | * Üks *# Üks punkt üks *#* Üks punkt üks punkt üks |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Raamiga ja automaatselt määratud suurusega pilt | <tt><nowiki>[[Pilt:Wiki.png|pisi|Pildi kirjeldus]]</nowiki></tt> | [[Pilt:Wiki.png|pisi|Pildi kirjeldus]] |- | colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Märke |&#x26;trade; &#x26;copy; &#x26;reg; &#x26;cent; &#x26;euro; &#x26;yen; &#x26;pound; &#x26;curren;  |&#x2122; &#xA9; &#xAE; &#xA2; &#x20AC; &#xA5; &#xA3; &#xA4; |- |-<!--ARUTELULEHED--> | colspan="3" style="background:#E6F2FF; padding: 0.2em; font-family: sans-serif; font-size: 0.9em; text-align:center;" | Arutelulehed |- |Allkiri | <tt><nowiki>~~~~</nowiki></tt> | [[Eri:Mypage|Kasutajanimi]] {{CURRENTTIME}}, <br /> {{CURRENTDAY}} {{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}} (UTC) |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2;"| |- |Teksti taane<ref name="firstline" /> | <tt><nowiki>ilma taandeta</nowiki></tt><br/> <tt><nowiki>:ühekordne taane</nowiki></tt><br/> <tt><nowiki>::kahekordne taane</nowiki></tt><br/> <tt><nowiki>:::kolmekordne taane</nowiki></tt> | ilma taandeta<br/> :ühekordne taane ::kahekordne taane :::kolmekordne taane |- |colspan="3" style="border-top:1px solid #cee0f2; font-size:0.9em;"|<references/> |} <div align="center" style="margin: 1em;"> [[#top|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Tagasi ülesse</span>]]</div> {{-}} |} [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] gj4wbn3880q3v6m7jrrg1ryhnujr6d1 Mall:Värviriba 10 3154 8572 8475 2015-10-13T14:12:25Z 90.190.59.154 [[Kasutaja arutelu:Postituvi|jälle paigast]] wikitext text/x-wiki <div style="width:33%; float:left; height:4px; background:{{{c1|#303F9F}}};"> </div> <div style="width:34%; float:left; height:4px; background:{{{c2|#3F51B5}}};"> </div> <div style="width:33%; float:left; height:4px; background:{{{c3|#448AFF}}};"> </div><br />[[Kategooria:Värviriba]] 2jowyjxek18g015btoi3alnpgvenj0z Mall:Documentation 10 3158 7707 2015-06-13T15:08:07Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{{tracked|T39744}} {{TemplateBox |1=target |1d=The target page of the "button". For external links, however, it is recommended using the named parameter target. Please use named...' wikitext text/x-wiki {{tracked|T39744}} {{TemplateBox |1=target |1d=The target page of the "button". For external links, however, it is recommended using the named parameter target. Please use named parameters if it is an external link because they often contain <code><nowiki>=</nowiki></code> which would confuse the parser. |1def= |1stat=required |1aliases=1 |3=text |3d=Text (caption) the button should carry. Either you specify text or an icon. |3def= |3stat=required |3aliases=2 |5=external |5d=Is this an external link? If it is, set to yes or aye, or whatever you like, except nothing. |5def= |5stat=optional |5aliases=3 |7=iconPrimary |7d=A jquery UI icon class for the primary icon (in LTR languages on the left side of the button label/text). E.g. ''ui-icon-gear''[http://api.jqueryui.com/theming/icons/] |7def= |7stat=optional- |7aliases=4 |9=iconSecondary |9d=A jquery UI icon class for the secondary icon (in LTR languages on the right side of the button label/text). E.g. ''ui-icon-triangle-1-s'' |9def= |9stat=optional- |9aliases=5 |11=class |11d=Add classes like <code> ui-button-green ui-button-large</code> |11def= |11stat=optional- |13=id |13d=Unique id to be used as the button's ID-Attribute. Useful for JavaScript-binding and CSS-styling. |13def= |13stat=optional- |name=Clickable button |desc=Provides a button with hover effects. |namespace=all |usergroup=all |placement= |usage-notes= ---- :<code><nowiki>{{Clickable button|FAQ|Frequently asked questions}}</nowiki></code> → ::: {{Clickable button|FAQ|Frequently asked questions}} ---- : <code><nowiki>{{Clickable button|target={{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|withJS=MediaWiki:VisualFileChange.js}}|text=This page with '''VisualFileChange'''|external=true}}</nowiki></code> → ::: {{Clickable button|target={{fullurl:{{FULLPAGENAME}}|withJS=MediaWiki:VisualFileChange.js}}|text=This page with '''VisualFileChange'''|external=true}} ---- : <code><nowiki>{{Clickable button|:en:Wikipedia:Manual of Style/Layout|'''Wikipedia's manual of Style'''|class=ui-button-green ui-button-large}}</nowiki></code> → ::: {{Clickable button|:en:Wikipedia:Manual of Style/Layout|'''Wikipedia's manual of Style'''|class=ui-button-green ui-button-large}} ---- : <code><nowiki>{{Clickable button|:en:Wikipedia:Twinkle/Preferences|'''Twinkle preferences'''|iconPrimary=ui-icon-wrench|class=ui-button-blue ui-button-large}}</nowiki></code> → ::: {{Clickable button|:en:Wikipedia:Twinkle/Preferences|'''Twinkle preferences'''|iconPrimary=ui-icon-wrench|class=ui-button-blue ui-button-large}} ---- : <code><nowiki>{{Clickable button|target={{fullurl:Special:Random/User talk|action=edit&section=new&preloadtitle=I+love+your+work+because}}|text=Do something good|iconSecondary=ui-icon-heart|external=true|class=ui-button-red}}</nowiki></code> → ::: {{Clickable button|target={{fullurl:Special:Random/User talk|action=edit&section=new&preloadtitle=I+love+your+work+because}}|text=Do something good|iconSecondary=ui-icon-heart|external=true|class=ui-button-red}} |type=formatting |example= |i18n-method=- |i18n-desc= |seealso= * {{tl|button}} (works without JS enabled) * {{tl|Clickable button 2}} (import from de.wikipedia) * {{tl|key press}} |setscats= |lines=1 |shorthand= |relieson= * [https://gerrit.wikimedia.org/r/gitweb?p=mediawiki/core.git;a=tree;f=resources/jquery.ui jquery.ui.button] }} == Test suite/ Unit tests == <table> <tr><td>Icon only</td><td>{{Clickable button|iconPrimary=ui-icon-help}}</td><td>{{Clickable button|iconSecondary=ui-icon-help}}</td><td>{{Clickable button|iconSecondary=ui-icon-help|iconPrimary=ui-icon-info}}</td></tr> <tr><td>Icon text</td><td>{{Clickable button|iconPrimary=ui-icon-help|text=Abc}}</td><td>{{Clickable button|iconSecondary=ui-icon-help|text=Abc}}</td><td>{{Clickable button|iconSecondary=ui-icon-help|iconPrimary=ui-icon-info|text=Abc}}</td></tr> <tr><td>Text only, links</td><td>{{Clickable button|text=Abc}}</td><td>{{Clickable button|text=Abc|target=Main Page}}</td><td>{{Clickable button|text=Abc|target=//commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page|external=1}}</td></tr> <tr><td>Colors</td><td>{{Clickable button|text=Abc|class=ui-button-green}}</td><td>{{Clickable button|text=Abc|class=ui-button-red}}</td><td>{{Clickable button|text=Abc|class=ui-button-blue}}</td></tr> </table> <includeonly> <!-- Interwikis go on Wikidata, please add only Categories here --> [[Category:Formatting templates]] </includeonly> dkvzczy60s0it3njc741sr211jslg9h Mall:Nupp/iconclass 10 3159 7712 2015-06-13T15:13:52Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{{#if:{{{3|}}} |<!-- a text was specified -->{{#if:{{{1|}}} |<!-- a primary icon was specified -->{{#if:{{{2|}}} |<!-- a secondary icon was specified --> ui-button-text...' wikitext text/x-wiki {{#if:{{{3|}}} |<!-- a text was specified -->{{#if:{{{1|}}} |<!-- a primary icon was specified -->{{#if:{{{2|}}} |<!-- a secondary icon was specified --> ui-button-text-icons |<!-- no secondary icon was specified --> ui-button-text-icon-primary }} |<!-- no primary icon specified --> {{#if:{{{2|}}} |<!-- a secondary icon was specified --> ui-button-text-icon-secondary |<!-- no secondary icon was specified --> ui-button-text-only }} }} |<!-- no text was specified -->{{#if:{{{1|}}} |<!-- a primary icon was specified -->{{#if:{{{2|}}} |<!-- a secondary icon was specified --> ui-button-icons-only |<!-- no secondary icon was specified --> ui-button-icon-only }} |<!-- no primary icon specified --> {{#if:{{{2|}}} |<!-- a secondary icon was specified --> ui-button-icon-only |<!-- no secondary icon was specified --> error }} }} }} lhcosganbcjza7n61x8xc8wjmog8aka Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/06 4 3160 8145 8058 2015-09-06T11:42:07Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Mall:Esiletõstetud õpik/06]] pealkirja [[Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/06]] alla ümbersuunamist maha jätmata wikitext text/x-wiki [[File:Cimage.jpg|140px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">C programmis on vajalik, et struktuur või kasutatav funktsioon, selle prototüüp oleksid kompilleerija poolt enne sisse loetud, kui seda on vaja kasutada. Siin on vaid erandiks rekrusiivsed funktsioonid ja struktuurid mis viitavad iseendale. [[Programmeerimiskeel C|'''Programmeerimiskeel C''']]</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[Programmeerimiskeel C|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> 5l79ssf9gsq0updt9h7s4t8jdqep2kl Kategooria:Tõlkimist ootavad 14 3164 7741 7738 2015-06-14T11:12:22Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{tõlkida}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] gmz4dmacus7vl7njp106ix8sfprtavt Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid 14 3165 7781 7739 2015-06-14T13:04:05Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki Kategooria artiklite jaoks mis vajavad tähelepanu: sisu on vaidlustatud, vajab toimetamist, kuulub kustutamisele jne) [[kategooria:Vikiõpikud]] [[Kategooria:Peidetud kategooriad]] lc9bv6fle5981vldmwfrv9ctye4ogpz Kategooria:Oodake 14 3166 7740 2015-06-14T11:12:09Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{oodake}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{oodake}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] asbthpls32ko30jxxbg31phu1wjflpb Kategooria:Vaidlustatud 14 3167 7742 2015-06-14T11:12:49Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{vaidlustatud}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{vaidlustatud}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] 1fok2wl0xr8dgmugkc29yf84ago6pdv Kategooria:Kustutamisettepanek 14 3168 7743 2015-06-14T11:13:21Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{vaidlustatud}}</nowiki> ja tehtud kustutamisettepanek, mis pole veel lõplikult...' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{vaidlustatud}}</nowiki> ja tehtud kustutamisettepanek, mis pole veel lõplikult heaks kiidetud. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] alzl9lyyvw8ijczj44jud4rq3d7oty1 Kategooria:Kustutamist ootavad 14 3169 7744 2015-06-14T11:14:07Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{kustutadaOK}}</nowiki> ja mis on kustutamiseks. Kategooria:Tähelepanu ootav...' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{kustutadaOK}}</nowiki> ja mis on kustutamiseks. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] aur1yd71eou56zr6tq2rc0ciwok2f86 Kategooria:Autoriõiguse rikkumise kahtlusega artiklid 14 3170 7745 2015-06-14T11:14:31Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{mahakirjutatud}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{mahakirjutatud}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] n3dfu1j6utqbkn81x6a3r3z5m9vrjfn Kategooria:Toimetamist ootavad 14 3171 7746 2015-06-14T11:15:49Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{toimeta}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{toimeta}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] jwl5s6gsk7az6uy1myiwwl8ikjjaysm Kategooria:Keeletoimetamist ootavad 14 3172 7750 2015-06-14T11:18:38Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{keeletoimeta}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{keeletoimeta}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] iz17uxyderrrd9snoqnokv7asm2hz5s Kategooria:Uuendamist ootavad 14 3173 7757 2015-06-14T12:29:45Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{ajakohasta}}</nowiki> ja mis on kustutamiseks. Kategooria:Tähelepanu ootava...' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{ajakohasta}}</nowiki> ja mis on kustutamiseks. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] 53vyhcn6cz78yqs3rtgdrab3p9h8tw1 Kategooria:Piltide lisamist ootavad 14 3174 7773 2015-06-14T12:55:49Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{lisapildid}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{lisapildid}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] ked5ruaha6i43xko9gre53fh9utkq2x Kategooria:Peidetud kategooriad 14 3175 7775 7774 2015-06-14T12:58:58Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki Peidetud kategooriaid märgistab [[:en:Help:Magic word|magic word]] '''<nowiki>__HIDDENCAT__</nowiki>''' või '''<nowiki>__PEIDETUDKAT__</nowiki>'''. [[Kategooria:Vikiõpikud]] gnt2nb3ym7t7ung5u8gzhoiqyzmxj8v Kategooria:Täiendamist ootavad 14 3176 7780 2015-06-14T13:02:55Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{pooleli}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ Siin kategoorias kuvatakse kõik artiklid, milledele on lisatud märkus <nowiki>{{pooleli}}</nowiki>. [[Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid]] ivqcntvrpo4d942j7yrpwenrxhdjaj9 Mall:Teade 10 3177 7786 7785 2015-06-14T13:17:58Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {| style="margin: auto; width:80%; background:{{{Taust}}}; border:1px solid {{{Piir}}}; font-size:75%; -moz-border-radius:1em; -webkit-border-radius:1em;border-radius:1em;" |style="vertical-align:middle;text-align:center;padding:1px;" class="hp-welkom"| <span style="color:#333333;font-size:2.4em;line-height:100%;" class="hp-welkom-1">{{{Teade}}}</span> <span style="color:#333333;font-size:1.0em;line-height:100%;" class="hp-welkom-1">{{{Selgitus}}}</span> |} <includeonly>{{{Kategooriad}}}</includeonly> <noinclude> [[Kategooria:Toimetamise mallid]] {{Teade/doc}}</noinclude> bge3mcfanz7b74ug14erngcvr6a30aj Mall:Teade/doc 10 3178 7787 2015-06-14T13:24:43Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: 'Malli Teade kasutatakse märkuste lisamiseks vajalikes mallides nagu ajakohasta, toimeta jne.<br /> Teade - hoiatussõnum<br /> Selgitus - täpsustav tekst<br /> Kategooriad - mi...' wikitext text/x-wiki Malli Teade kasutatakse märkuste lisamiseks vajalikes mallides nagu ajakohasta, toimeta jne.<br /> Teade - hoiatussõnum<br /> Selgitus - täpsustav tekst<br /> Kategooriad - mis kategooria teade lisab<br /> Taust - taustavärv<br /> Piir - tabeli ümbrise värv Kasuta: <nowiki>{{Teade |Teade = |Selgitus = |Kategooriad = |Taust = |Piir = }}</nowiki> qo0r0awr3p7g9pfxfel1nif34g3rk4e Kategooria:Toimetamise mallid 14 3179 7815 2015-06-14T13:44:34Z Jäälind 1590 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Kategooria:Vikiõpikute abilehed 14 3180 7818 2015-06-14T13:45:35Z Jäälind 1590 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Mall:Col-begin 10 3181 7823 2015-06-14T14:43:46Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{| cellspacing="0" cellpadding="0" class="{{{class|}}} multicol" style="background:{{{bgColor|transparent}}}; width:{{{width|100%}}};"' wikitext text/x-wiki {| cellspacing="0" cellpadding="0" class="{{{class|}}} multicol" style="background:{{{bgColor|transparent}}}; width:{{{width|100%}}};" 45u6tgubp740avopi6j07ksc5hdns6b Mall:Col-break 10 3182 7824 2015-06-14T14:44:17Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<p></p> | width="{{{width|}}}" align="{{{align|left}}}" valign="{{{valign|top}}}" {{#if: {{{gap|}}} | style="padding-left:{{{gap}}};" }}|' wikitext text/x-wiki <p></p> | width="{{{width|}}}" align="{{{align|left}}}" valign="{{{valign|top}}}" {{#if: {{{gap|}}} | style="padding-left:{{{gap}}};" }}| ifjgi1kkpoayt9mz4eut6myjeqtypuu MediaWiki:Sidebar 8 3183 7838 7836 2015-06-21T12:06:10Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki * navigation ** mainpage|mainpage ** generaldiscussion-url|generaldiscussion ** recentchanges-url|recentchanges ** randompage-url|randompage ** helppage|help ** sitesupport-url|sitesupport ** Vikiõpikud:Kontakteeru meiega|contact bdahlqjy6yg6eec3vn371ekgfu50a3u MediaWiki:Generaldiscussion 8 3184 7833 2015-06-21T12:02:45Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: 'Üldine arutelu' wikitext text/x-wiki Üldine arutelu fyj5m25l346rly6iyuwy1n24uksjojn MediaWiki:Generaldiscussion-url 8 3185 7834 2015-06-21T12:03:54Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: 'Vikiõpikud:Üldine arutelu' wikitext text/x-wiki Vikiõpikud:Üldine arutelu qzm5568mpywhyfjxqqyxydakso5p3b2 MediaWiki:Contact 8 3186 7835 2015-06-21T12:04:20Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: 'Kontakt' wikitext text/x-wiki Kontakt jre8g1tsqpb0dnr9kfbkvx9ptimblye MediaWiki:Helppage 8 3187 7837 2015-06-21T12:05:53Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: 'Juhend:Sisukord' wikitext text/x-wiki Juhend:Sisukord 3guxrhsyn57wenryrhpkv8e0t6zhe9j Mall:Teadete arhiiv 10 3188 8793 7843 2016-01-22T12:50:43Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {| class="infobox" align=right style="text-align:center; background:#F2F5FD; border:1px solid #C7D0F8; font-size:95%; -moz-border-radius:1em; -webkit-border-radius:1em;border-radius:1em;" ! align=center |'''[[Eri:PrefixIndex/Vikiõpikud:Teated/Arhiiv|Teadete arhiiv]]''' |}<noinclude> [[Kategooria:Teated]] </noinclude> pys7ryqbolqj81jrb74cwx29vd3p00g Vikiõpikud:Teated 4 3189 18768 18767 2022-06-03T22:56:49Z MediaWiki message delivery 1453 /* Revisions to the Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement Guidelines */ uus alaosa wikitext text/x-wiki {| cellspacing="0" cellpadding="0" align="center" style="width:100%; border:2px #a3b1bf solid;" |- | colspan="3" style="background:#f5faff; padding:0px 8px; border-bottom:1px #a3b1bf solid;" | Siia leheküljele kogutakse teated. |-style="background:#cee0f2; text-align:center;" | [[Eri:PrefixIndex/Vikiõpikud:Teated/Arhiiv|Arhiiv]] | style="float:right; white-space:nowrap; padding-right:0.5em;" |<inputbox> bgcolor=transparent type=fulltext prefix=Vikipeedia:Teated width=20 break=no searchbuttonlabel=Otsi teadetest</inputbox> |<big><span class="plainlinks" style="white-space:nowrap">'''[{{fullurl:{{ns:4}}:Teated|action=edit&section=new&preloadtitle=Kirjuta&nbsp;siia&nbsp;uue&nbsp;teema&nbsp;pealkiri}} Alusta uut teemat]'''<span></big> |} __NEWSECTIONLINK__ {{Sisukord paremale}} == VisualEditor News #6—2015 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <div style="margin:0.5em;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}border:1px solid #AAA;padding:0.5em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200x70px|center|alt=The visual editor]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> A new, simpler system for editing will offer a single Edit button. Once the page has opened, you can switch back and forth between visual and wikitext editing. [[File:VisualEditor single edit tab preference dialog.png|alt=Screenshot showing a pop-up dialog for switching from the wikitext editor to the visual editor|centre|frameless|230x230px]]<br> If you prefer having separate edit buttons, then you can set that option in your preferences, either in a pop-up dialog the next time you open the visual editor, or by going to [[Special:Preferences]] and choosing the setting that you want: <br><br>[[File:VisualEditor single edit tab in preferences 2015-12-18.png|alt=Screenshot showing a drop-down menu in Special:Preferences|centre|frameless|230x230px]] The current plan is for the default setting to have the Edit button open the editing environment you used most recently. <br><br>You can read and help translate [[:mw:VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor. </div></div> ''[[m:VisualEditor/Newsletter/2015/December|Read this in another language]] • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' Since the last newsletter, the [[mw:VisualEditor|visual editor team]] has fixed many bugs and expanded the mathematics formula tool. Their workboard is available [[phab:project/board/483/|in Phabricator]]. Their [[mediawikiwiki:VisualEditor/Current_priorities|current priorities]] are improving support for languages such as Japanese and Arabic, and providing rich-media tools for formulæ, charts, galleries and uploading. === Recent improvements === You can '''switch from the wikitext editor to the visual editor''' after you start editing. The '''LaTeX mathematics formula editor''' has been significantly expanded. ([[phab:T118616|T118616)]] You can see the formula as you change the LaTeX code. You can click buttons to insert the correct LaTeX code for many symbols. === Future changes === The '''single edit tab''' project will combine the "{{int:vector-view-edit}}" and "{{int:visualeditor-ca-editsource}}" tabs into a single "{{int:vector-view-edit}}" tab, like the system already used on the mobile website. ([[phab:T102398|T102398]], [[phab:T58337|T58337]]) Initially, the "{{int:vector-view-edit}}" tab will open whichever editing environment you used last time. Your last editing choice will be stored as a cookie for logged-out users and as an account preference for logged-in editors. Logged-in editors will be able to set a default editor in the {{int:prefs-editing}} tab of [[Special:Preferences]] in the drop-down menu about "{{int:visualeditor-preference-tabs}}". The visual editor will be offered to all editors at the following Wikipedias in early 2016: [[w:am:|Amharic]], [[w:bug:|Buginese]], [[w:cdo:|Min Dong]], [[w:cr:|Cree]], [[w:gv:|Manx]], [[w:hak:|Hakka]], [[w:hy:|Armenian]], [[w:ka:|Georgian]], [[w:pnt:|Pontic]], [[w:sh:|Serbo-Croatian]], [[w:ti:|Tigrinya]], [[w:xmf:|Mingrelian]], [[w:za:|Zhuang]], and [[w:zh-min-nan:|Min Nan]]. ([[phab:T116523|T116523]]) Please post your comments and the language(s) that you tested at [[:mw:Topic:St8y4ni42d0vr9cv|the feedback thread on mediawiki.org]]. The developers would like to know how well it works. Please tell them what kind of computer, web browser, and keyboard you are using. In 2016, the '''feedback pages''' for the visual editor on many Wikipedias will be redirected to mediawiki.org. ([[phab:T92661|T92661]]) === Testing opportunities === * Please try the new system for the '''single edit tab''' on [https://test2.wikipedia.org test2.wikipedia.org]. You can edit while logged out to see how it works for logged-out editors, or you can create a separate account to be able to set your account's preferences. <mark>Please share your thoughts about the single edit tab system at [[mediawikiwiki:Topic:Suspcq0bf5nd3gsd|the feedback topic on mediawiki.org]] or [https://jfe.qualtrics.com/form/SV_6R04ammTX8uoJFP sign up for formal user research]</mark> (type "single edit tab" in the question about other areas you're interested in). The new system has not been finalized, and your feedback can affect the outcome. The team particularly wants your thoughts about the options in Special:Preferences. The current choices in Special:Preferences are: ** {{int:visualeditor-preference-tabs-remember-last}}, ** {{int:visualeditor-preference-tabs-prefer-ve}}, ** {{int:visualeditor-preference-tabs-prefer-wt}}, and ** {{int:visualeditor-preference-tabs-multi-tab}}. (This is the current state for people already using the visual editor. None of these options will be visible if you have disabled the visual editor in your preferences at that wiki.) * <mark>Can you read and type in Korean or Japanese?</mark> Language engineer [[mw:User:DChan (WMF)|David Chan]] needs people who know which tools people use to type in some languages. If you speak Japanese or Korean, you can help him test support for these languages. Please see the instructions at [[mw:VisualEditor/IME Testing#What to test|What to test]] if you can help, and report it on Phabricator ([[phab:T110654|Korean]] - [[phab:T109818|Japanese]]) or on Wikipedia ([[:ko:위키백과:시각편집기/IME|Korean]] - [[:ja:Wikipedia:ビジュアルエディター/フィードバック/IME|Japanese]]). If you aren't reading this in your favorite language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. {{int:Feedback-thanks-title}} </div> [[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]], 25. detsember 2015, kell 02:06 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=15165847". --> == Wikimania 2016 Scholarships - Deadline soon! == :{{int:Please-translate}} A reminder - applications for scholarships for Wikimania 2016 in Esino Lario, Italy, are closing soon! Please get your applications in by January 9th. To apply, visit the page below: :*[https://wikimania2016.wikimedia.org/wiki/Scholarships Wikimania 2016 Scholarships] [[User:PEarley (WMF)|Patrick Earley (WMF)]] via [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 5. jaanuar 2016, kell 03:49 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:PEarley (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:PEarley_(WMF)/Mass_Message_-_large&oldid=15209973". --> == 2016 WMF Strategy consultation == :{{int:Please-translate}} Hello, all. The Wikimedia Foundation (WMF) has launched a consultation to help create and prioritize WMF strategy beginning July 2016 and for the 12 to 24 months thereafter. This consultation will be open, on Meta, from 18 January to 26 February, after which the Foundation will also use these ideas to help inform its Annual Plan. (More on our timeline can be found on that Meta page.) Your input is welcome (and greatly desired) at the Meta discussion, [[:m:2016 Strategy/Community consultation|2016 Strategy/Community consultation]]. Apologies for English, where this is posted on a non-English project. We thought it was more important to get the consultation translated as much as possible, and good headway has been made there in some languages. There is still much to do, however! We created [[:m:2016 Strategy/Translations]] to try to help coordinate what needs translation and what progress is being made. :) If you have questions, please reach out to me on my talk page or on the strategy consultation's talk page or by email to mdennis@wikimedia.org. I hope you'll join us! [[:m:User:Mdennis (WMF)|Maggie Dennis]] via [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 18. jaanuar 2016, kell 21:07 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Mdennis (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:PEarley_(WMF)/Mass_Message_-_large&oldid=15253743". --> == VisualEditor News #1—2016 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[:m:VisualEditor/Newsletter/2016/February|Read this in another language]] • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="margin:0.5em;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}border:1px solid #AAA;padding:0.5em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200x70px|center|alt=The visual editor]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> Among experienced editors, the visual editor's table editing is one of the most popular features. [[File:VisualEditor table menu move column.png|alt=Screenshot showing a pop-up menu for column operations in a table|centre|frameless|230x230px]] If you select the top of a column or the end of a row, you can quickly insert and remove columns and rows. Now, you can also rearrange columns and rows. Click "Move before" or "Move after" to swap the column or row with its neighbor. You can read and help translate [[:mw:VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor.</div></div> Since the last newsletter, the [[:mw:VisualEditor/Portal|VisualEditor Team]] has fixed many bugs. Their workboard is available [[phab:project/board/483/|in Phabricator]]. Their [[:mw:VisualEditor/Current_priorities|current priorities]] are improving support for Japanese, Korean, Arabic, Indic, and Han scripts, and improving the single edit tab interface. === Recent changes === You can '''switch from the wikitext editor to the visual editor''' after you start editing. This function is available to nearly all editors at most wikis except the Wiktionaries and Wikisources. Many local '''feedback pages''' for the visual editor have been redirected to [[:mw:VisualEditor/Feedback]]. You can now re-arrange columns and rows in '''tables''', as well as copying a row, column or any other selection of cells and pasting it in a new location. The '''formula editor''' has two options: you can choose "Quick edit" to see and change only the LaTeX code, or "Edit" to use the full tool. The full tool offers immediate preview and an extensive list of symbols. === Future changes === The '''[[:mw:VisualEditor/Single edit tab|single edit tab]]''' project will combine the "{{int:vector-view-edit}}" and "{{int:visualeditor-ca-editsource}}" tabs into a single "{{int:vector-view-edit}}" tab. This is similar to the system already used on the mobile website. ([[phab:T102398|T102398]]) Initially, the "{{int:vector-view-edit}}" tab will open whichever editing environment you used last time. Your last editing choice will be stored as an account preference for logged-in editors, and as a cookie for logged-out users. Logged-in editors will have these options in the {{int:prefs-editing}} tab of [[Special:Preferences]]: * {{int:visualeditor-preference-tabs-remember-last}}, * {{int:visualeditor-preference-tabs-prefer-ve}}, * {{int:visualeditor-preference-tabs-prefer-wt}}, and * {{int:visualeditor-preference-tabs-multi-tab}}. (This is the state for people using the visual editor now.) The visual editor uses the same search engine as [[Special:Search]] to find links and files. This search will get better at detecting typos and spelling mistakes soon. These improvements to search will appear in the visual editor as well. The visual editor will be offered to all editors at most [[:mw:VisualEditor/Rollouts|"Phase 6" Wikipedias]] during the next few months. This will affect the following languages, amongst others: [[:w:ja: |'''Japanese''']], [[:w:ko:|'''Korean''']], [[:w:ur: |'''Urdu''']], [[:w:fa: |'''Persian''']], [[:w:ar: |'''Arabic''']], [[:w:ta: |'''Tamil''']], [[:w:mr: |'''Marathi''']], [[:w:ml: |'''Malayalam''']], [[:w:hi: |'''Hindi''']], [[:w:bn: |'''Bengali''']], [[:w:as: |'''Assamese''']], [[:w:th: |'''Thai''']], [[:w:arc: |'''Aramaic''']]. === Let's work together === * Please try out the newest version of the '''[[:mw:VisualEditor/Single edit tab|single edit tab]]''' on [[test2wiki:Special:Random|test2.wikipedia.org]]. You may need to restore the default preferences (at the bottom of [[test2wiki:Special:Preferences]]) to see the initial prompt for options. Were you able to find a preference setting that will work for your own editing? Did you see [[:c:File:VisualEditor single edit tab preference dialog.png|the large preferences dialog box]] when you started editing an article there? * <mark>Can you read and type in Korean, Arabic, Japanese, Indic, or Han scripts?</mark> Does typing in these languages feels natural in the visual editor? Language engineer [[:mw:User:DChan (WMF)|David Chan]] needs to know. Please see the instructions at [[:mw:VisualEditor/IME Testing#What to test]] if you can help. Please post your comments and the language(s) that you tested at [[:mw:Topic:St8y4ni42d0vr9cv|the feedback thread on mediawiki.org]]. * Learn how to improve the "automagical" [[:mw:citoid|citoid]] referencing system in the visual editor, by creating [[:en:Zotero|Zotero]] translators for popular sources in your language! Join the [https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2016-February/084840.html Tech Talk about "Automated citations in Wikipedia: Citoid and the technology behind it"] with Sebastian Karcher on 29 February 2016. If you aren't reading this in your favorite language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. {{int:Feedback-thanks-title}} </div> [[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]], 26. veebruar 2016, kell 22:21 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=15385167". --> == Wikimania 2016 scholarships == Dear Wikimedians, As every year, Wikimedia Polska Association is accepting scholarship requests for this year’s Wikimania, to be held at the Italian town of Esino Lario, June 22-28. The scholarship encompasses travel expenses, accomodation, insurance and the possible conference fee. Please submit your requests by email to wikimania@wikimedia.pl from March 14, 00:00:01 (CET) by March 27, 23:59:59 (CET). Up to two international scholarships will be funded. The scholarship request, submitted in English or Polish, ought to contain: * short description of your activity within the Wikimedia movement, your real name, your global username or local usernames, Wikimedia activity outside project editing (including local chapter activity), prior input into the Wikimedia conferences, especially international ones; * information about your desired participation in the conference: planned or submitted lectures or other activities during Wikimania or its associated events; * information about your forecast activity in pre- and post-conference activities, with the justification for participating in these non-core conference activities; * declaration of your command of English sufficient to actively participate in the conference; * information about the international airport closest to your place of residence; * declaration of being 18 years or older; in case of younger applicants, 16-18, a scan of a parent’s or legal guardian’s consent to the participation in the conference; * the information on citizenship(s) held; * agreement to provide and process your personal data (name, address, bank account details, passport number) if the scholarship is granted. '''Please, do not provide these personal details in the application itself, apart from your real name.''' On the behalf of the Scholarship Commitee, [[Kasutaja:Wpedzich|Wpedzich]] ([[Kasutaja arutelu:Wpedzich|arutelu]]) 13. märts 2016, kell 22:14 (EET) == Open Call for Individual Engagement Grants == [[File:IEG barnstar 2.png|right|100px]] {{int:Please-translate}}: Greetings! The '''[[m:Special:MyLanguage/IEG|Individual Engagement Grants (IEG) program]] is accepting proposals''' until April 12th to fund new tools, research, outreach efforts, and other experiments that enhance the work of Wikimedia volunteers. Whether you need a small or large amount of funds (up to $30,000 USD), IEGs can support you and your team’s project development time in addition to project expenses such as materials, travel, and rental space. *[[m:Special:MyLanguage/Grants:IEG#ieg-apply|'''Submit''' a grant request]] or [[m:Special:MyLanguage/Grants:IdeaLab|'''draft''' your proposal]] in IdeaLab *[[m:Special:MyLanguage/Grants:IdeaLab/Events#Upcoming_events|'''Get help''' with your proposal]] in an upcoming Hangout session *[[m:Special:MyLanguage/Grants:IEG#ieg-engaging|'''Learn from examples''' of completed Individual Engagement Grants]] With thanks, [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]] 31. märts 2016, kell 18:47 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:I JethroBT (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:I_JethroBT_(WMF)/IEG_2015_Targets&oldid=15490024". --> == Server switch 2016 == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] will be testing its newest data center in Dallas. This will make sure Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. To make sure everything is working, the Wikimedia Technology department needs to conduct a planned test. This test will show whether they can reliably switch from one data center to the other. It requires many teams to prepare for the test and to be available to fix any unexpected problems. They will switch all traffic to the new data center on '''Tuesday, 19 April'''.<br/> On '''Thursday, 21 April''', they will switch back to the primary data center. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop during those two switches. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for approximately 15 to 30 minutes on Tuesday, 19 April and Thursday, 21 April, starting at 14:00 UTC (15:00 BST, 16:00 CEST, 10:00 EDT, 07:00 PDT). If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. *There will be a code freeze for the week of 18 April. No non-essential code deployments will take place. This test was originally planned to take place on March 22. April 19th and 21st are the new dates. You can [[wikitech:Switch Datacenter#Schedule for Q3 FY2015-2016 rollout|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. They will post any changes on that schedule. There will be more notifications about this. '''Please share this information with your community.''' /[[m:User:Whatamidoing (WMF)|User:Whatamidoing (WMF)]] ([[m:User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) 18. aprill 2016, kell 00:07 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Tech/Server_switch_2016/Delivery_list&oldid=15533827". --> == Compact Language Links enabled in this wiki today == {{int:Please-translate}} <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:Compact-language-links-list.png|thumb|Screenshot of Compact Language Links interlanguage list]] [[:mw:Universal_Language_Selector/Compact_Language_Links|Compact Language Links]] has been available as a beta-feature on all Wikimedia wikis since 2014. With compact language links enabled, users are shown a much shorter list of languages on the interlanguage link section of an article (see image). Based on several factors, this shorter list of languages is expected to be more relevant for them and valuable for finding similar content in a language known to them. More information about compact language links can be found in [[:mw:Universal_Language_Selector/Compact_Language_Links|the documentation]]. From today onwards, compact language links has been enabled as the default listing of interlanguage links on this wiki. Using the button at the bottom, you will be able to see a longer list of all the languages the article has been written in. The setting for this compact list can be changed by using the checkbox under ''User Preferences -> Appearance -> Languages'' The compact language links feature has been tested extensively by the Wikimedia Language team, which developed it. However, in case there are any problems or other feedback please let us know on the [[:mw:Talk:Universal_Language_Selector/Compact_Language_Links|project talk page]] or on this discussion thread. It is to be noted that on some wikis the presence of an existing older gadget that was used for a similar purpose may cause an interference for compact language list. We would like to bring this to the attention of the admins of this wiki. Full details are on [[phab:T131455|this phabricator ticket]] (in English). Due to the large scale enablement of this feature, we have had to use [[:m:Global_message_delivery|MassMessage]] for this announcement and as a result it is only written in English. We will really appreciate if this message can be translated for other users of this wiki. Thank you. On behalf of the Wikimedia Language team: [[:mw:User:Runab_WMF|Runa Bhattacharjee (WMF)]] ([[mw:User talk:Runab_WMF|talk]]) 24. juuni 2016, kell 10:04 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Runab WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/ULS_Compact_Links/24_June&oldid=15720673". --> == Editing News #2—2016 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[m:Special:MyLanguage/VisualEditor/Newsletter/2016/June|Read this in another language]] • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="float:right;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}margin-left:1em;border-style:solid;border-width:1px;padding:1em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200px|center|alt=VisualEditor]]'''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> It's quick and easy to insert a references list. [[File:VisualEditor References List Insert Menu-en.png|alt=Screenshot showing a dropdown menu with many items|center|frameless|150px]] Place the cursor where you want to display the references list (usually at the bottom of the page). Open the "{{int:visualeditor-toolbar-insert}}" menu and click the "{{int:cite-ve-dialogbutton-referenceslist-tooltip}}" icon (three books). If you are using several groups of references, which is relatively rare, you will have the opportunity to specify the group. If you do that, then only the references that belong to the specified group will be displayed in this list of references. Finally, click "{{int:visualeditor-dialog-action-insert}}" in the dialog to insert the {{int:cite-ve-dialogbutton-referenceslist-tooltip}}. This list will change as you add more footnotes to the page. You can read and help translate [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor.</div></div> Since the last newsletter, the [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor|VisualEditor Team]] has fixed many bugs. Their workboard is available [[phab:project/board/483/|in Phabricator]]. Their [[:mw:VisualEditor/Current_priorities|current priorities]] are improving support for Arabic and Indic scripts, and adapting the visual editor to the needs of the Wikivoyages and Wikisources. === Recent changes === The visual editor is now available to all users at most [[Wikivoyage:|Wikivoyages]]. It was also enabled for all contributors at the French Wikinews. The '''[[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/Single edit tab|single edit tab]]''' feature combines the "{{int:vector-view-edit}}" and "{{int:visualeditor-ca-editsource}}" tabs into a single "{{int:vector-view-edit}}" tab. It has been deployed to several Wikipedias, including Hungarian, Polish, English and Japanese Wikipedias, as well as to all Wikivoyages. At these wikis, you can change your settings for this feature in the "{{int:prefs-editing}}" tab of [[Special:Preferences]]. The team is now reviewing the feedback and considering ways to improve the design before rolling it out to more people. === Future changes === The "{{int:Savearticle}}" button will say "{{int:Publishpage}}". This will affect both the visual and wikitext editing systems. More [[M:Editing/Publish|information is available on Meta]]. The visual editor will be offered to all editors at the remaining [[:mw:VisualEditor/Rollouts|"Phase 6" Wikipedias]] during the next few months. The developers want to know whether typing in your language feels natural in the visual editor. Please post your comments and the language(s) that you tested at [[:mw:Topic:St8y4ni42d0vr9cv|the feedback thread on mediawiki.org]]. This will affect several languages, including: [[:w:ar: |'''Arabic''']], [[:w:hi: |'''Hindi''']], [[:w:th: |'''Thai''']], [[:w:ta: |'''Tamil''']], [[:w:mr: |'''Marathi''']], [[:w:ml: |'''Malayalam''']], [[:w:ur: |'''Urdu''']], [[:w:fa: |'''Persian''']], [[:w:bn: |'''Bengali''']], [[:w:as: |'''Assamese''']], [[:w:arc: |'''Aramaic''']] and others. The team is working with the volunteer developers who power Wikisource to provide the visual editor there, for opt-in testing right now and eventually for all users. ([[phab:T138966|T138966]]) The team is working on a modern wikitext editor. It will look like the visual editor, and be able to use the citoid service and other modern tools. This new editing system may become available as a Beta Feature on desktop devices around September 2016. You can read about this project in a [[mediawikiwiki:Special:MyLanguage/VisualEditor/Roadmap/Update_2016-06-23|general status update on the Wikimedia mailing list]]. === Let's work together === * Do you teach new editors how to use the visual editor? Did you help [[:mw:Citoid/Enabling Citoid on your wiki|set up the Citoid automatic reference feature for your wiki]]? Have you written or imported [[:mw:Special:MyLanguage/Help:TemplateData|TemplateData]] for your most important citation templates? <mark>Would you be willing to help new editors and small communities with the visual editor? Please sign up for the new [[:mw:Help:VisualEditor/Community Taskforce|'''VisualEditor Community Taskforce''']].</mark> * Learn how to improve the "automagical" [[:mw:citoid|citoid]] referencing system in the visual editor, by creating [[w:en:Zotero|Zotero]] translators for popular sources in your language! Watch the [[Mw:Citoid/Zotero's Tech Talk|Tech Talk by Sebastian Karcher]] for more information. If you aren't reading this in your preferred language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. {{int:Feedback-thanks-title}} </div> [[:m:User:Elitre (WMF)]], 3. juuli 2016, kell 20:20 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=15741003". --> == Open call for Project Grants == [[File:IEG barnstar 2.png|right|100px]] {{int:Please-translate}}: :Greetings! The '''[[m:Special:MyLanguage/Grants:Project|Project Grants program]] is accepting proposals''' from July 1st to August 2nd to fund new tools, research, offline outreach (including editathon series, workshops, etc), online organizing (including contests), and other experiments that enhance the work of Wikimedia volunteers. :Whether you need a small or large amount of funds, Project Grants can support you and your team’s project development time in addition to project expenses such as materials, travel, and rental space. :*[[m:Special:MyLanguage/Grants:Project/Apply|'''Submit''' a grant request]] or [[m:Special:MyLanguage/Grants:IdeaLab|'''draft''' your proposal]] in IdeaLab :*[[m:Special:MyLanguage/Grants:IdeaLab/Events#Upcoming_events|'''Get help with your proposal''']] in an upcoming Hangout session :*'''Learn from examples''' of completed [[m:Special:MyLanguage/Grants:IEG#ieg-engaging|Individual Engagement Grants]] or [[m:Special:MyLanguage/Grants:PEG/Requests#Grants_funded_by_the_WMF_in_FY_2015.E2.80.9316|Project and Event Grants]] :Also accepting candidates to [[m:Special:MyLanguage/Grants:Project/Quarterly/Committee|join the Project Grants Committee through July 15.]] :With thanks, [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]] 5. juuli 2016, kell 18:25 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:I JethroBT (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:I_JethroBT_(WMF)/IEG_2015_Targets&oldid=15504704". --> == Save/Publish == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> The [[:mw:Editing|Editing]] team is planning to change the name of the [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special:Translations&namespace=8&message=Savearticle “<bdi>{{int:Savearticle}}</bdi>”] button to [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special:Translations&namespace=8&message=Publishpage “'''<bdi>{{int:Publishpage}}</bdi>'''”] and [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special:Translations&namespace=8&message=Publishchanges “'''<bdi>{{int:Publishchanges}}</bdi>'''”]. “<bdi>{{int:Publishpage}}</bdi>” will be used when you create a new page. “<bdi>{{int:Publishchanges}}</bdi>” will be used when you change an existing page. The names will be consistent in all editing environments.[https://phabricator.wikimedia.org/T131132][https://phabricator.wikimedia.org/T139033] This change will probably happen during the week of 30 August 2016. The change will be announced in [[:m:Special:MyLanguage/Tech/News|Tech News]] when it happens. If you are fluent in a language other than English, please check the status of translations at translatewiki.net for [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special:Translations&namespace=8&message=Publishpage “'''<bdi>{{int:Publishpage}}</bdi>'''”] and [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special:Translations&namespace=8&message=Publishchanges “'''<bdi>{{int:Publishchanges}}</bdi>'''”]. The main reason for this change is to avoid confusion for new editors. Repeated user research studies with new editors have shown that some new editors believed that [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special:Translations&namespace=8&message=Savearticle “<bdi>{{int:Savearticle}}</bdi>”] would save a private copy of a new page in their accounts, rather than permanently publishing their changes on the web. It is important for this part of the user interface to be clear, since it is difficult to remove public information after it is published. We believe that the confusion caused by the “<bdi>{{int:Savearticle}}</bdi>” button increases the workload for experienced editors, who have to clean up the information that people unintentionally disclose, and report it to the functionaries and stewards to suppress it. Clarifying what the button does will reduce this problem. Beyond that, the goal is to make all the wikis and languages more consistent, and some wikis made this change many years ago. The [[:m:Legal|Legal team]] at the Wikimedia Foundation supports this change. Making the edit interface easier to understand will make it easier to handle licensing and privacy questions that may arise. Any help pages or other basic documentation about how to edit pages will also need to be updated, on-wiki and elsewhere. On wiki pages, you can use the wikitext codes <code><nowiki>{{int:Publishpage}}</nowiki></code> and <code><nowiki>{{int:Publishchanges}}</nowiki></code> to display the new labels in the user's preferred language. For the language settings in [[Special:Preferences|your account preferences]], these wikitext codes produce “<bdi>{{int:Publishpage}}</bdi>” and “<bdi>{{int:Publishchanges}}</bdi>”. Please share this news with community members who teach new editors and with others who may be interested. </div> [[m:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[m:User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) 9. august 2016, kell 21:02 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=15790914". --> == RevisionSlider == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="et" dir="ltr"> Alates 13. septembrist on sinu vikis [[mw:Special:MyLanguage/Beta Features|beetafunktsioonina]] saadaval [[mw:Special:MyLanguage/Extension:RevisionSlider|RevisionSlider]]'i laiendus. RevisionSlider lisab redaktsioonide leheküljele liugurvaate, mis võimaldab hõlpsamini liikuda erinevate redaktsioonide vahel. See funktsioon täidab ühe [[m:WMDE Technical Wishes|saksa kogukonna tehniliste soovide nimekirjas]] esitatud soovi. Kõik on oodatud seda funktsiooni proovima ja me loodame, et see on toeks teie toimetustöös! </div> [[user:Birgit Müller (WMDE)|Birgit Müller (WMDE)]] 12. september 2016, kell 17:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Birgit Müller (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_1&oldid=15903628". --> == Grants to improve your project == ''{{int:Please-translate}}:'' Greetings! The [[:m:Grants:Project|Project Grants program]] is currently accepting proposals for funding. There is just over a week left to submit before the October 11 deadline. If you have ideas for software, offline outreach, research, online community organizing, or other projects that enhance the work of Wikimedia volunteers, start your proposal today! Please encourage others who have great ideas to apply as well. Support is available if you want help turning your idea into a grant request. *'''[[:m:Grants:Project/Apply|Submit a grant request]]''' *'''Get help''': In [[:m:Grants:IdeaLab|IdeaLab]] or an upcoming [[:m:Grants:Project#Upcoming_events|Hangout session]] *'''Learn from examples''' of completed [[:m:Grants:IEG#ieg-engaging|Individual Engagement Grants]] or [[:m:Grants:PEG/Requests#Grants_funded_by_the_WMF_in_FY_2015.E2.80.9316|Project and Event Grants]] [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]] ([[m:User talk:I JethroBT (WMF)|talk]]) 30. september 2016, kell 23:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:I JethroBT (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:I_JethroBT_(WMF)/IEG_2015_Targets&oldid=15939807". --> == Creative Commons 4.0 == Hello! I'm writing from the Wikimedia Foundation to invite you to give your feedback on a proposed move from CC BY-SA 3.0 to a CC BY-SA 4.0 license across all Wikimedia projects. The consultation will run from October 5 to November 8, and we hope to receive a wide range of viewpoints and opinions. Please, if you are interested, [[meta:Special:MyLanguage/Terms of use/Creative Commons 4.0|take part in the discussion on Meta-Wiki]]. ''Apologies that this message is only in English. [[meta:Special:MyLanguage/Terms of use/Creative Commons 4.0/MassMessage|This message can be read and translated in more languages here]].'' [[User:JSutherland (WMF)|Joe Sutherland]] ([[User talk:JSutherland (WMF)|talk]]) 6. oktoober 2016, kell 04:35 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:JSutherland (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:JSutherland_(WMF)/MassMessage/1&oldid=15962252". --> == Editing News #3—2016 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[:m:Special:MyLanguage/VisualEditor/Newsletter/2016/October|Read this in another language]] • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="float:right;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}margin-left:1em;border-style:solid;border-width:1px;padding:1em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200px|center|alt=VisualEditor]]'''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> Did you know that you can easily re-arrange columns and rows in the visual editor? [[File:VisualEditor table editing menu.png|alt=Screenshot showing a dropdown menu with options for editing the table structure|center|frameless|232x232px]] Select a cell in the column or row that you want to move. Click the arrow at the start of that row or column to open the dropdown menu (shown). Choose either "Move before" or "Move after" to move the column, or "Move above" or "Move below" to move the row. You can read and help translate [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor. </div></div> Since the last newsletter, the [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor|VisualEditor Team]] has mainly worked on a new wikitext editor. They have also released some small features and the new map editing tool. Their workboard is available [[phab:project/board/483/|in Phabricator]]. You can find links to the list of work finished each week at [[:mw:VisualEditor/Weekly triage meetings|mw:VisualEditor/Weekly triage meetings]]. Their [[:mw:VisualEditor/Current_priorities|current priorities]] are fixing bugs, releasing the 2017 wikitext editor as a [[mediawikiwiki:Beta_Features|beta feature]], and improving language support. === Recent changes === *You can now set text as small or big.[https://phabricator.wikimedia.org/T53613] *Invisible templates have been shown as a puzzle icon. Now, the name of the invisible template is displayed next to the puzzle icon.[https://phabricator.wikimedia.org/T141861] A similar feature will display the first part of hidden HTML comments.[https://phabricator.wikimedia.org/T147089] *Categories are displayed at the bottom of each page. If you click on the categories, the dialog for editing categories will open.[https://phabricator.wikimedia.org/T145267] *At many wikis, you can now add [[mediawikiwiki:Maps|maps]] to pages. Go to the Insert menu and choose the "Maps" item. The Discovery department is adding more features to this area, like geoshapes. You can read more at mediawiki.org.[https://www.mediawiki.org/wiki/Wikimedia_Discovery#Maps] *The "Save" button now says "Save page" when you create a page, and "Save changes" when you change an existing page.[https://phabricator.wikimedia.org/T139033] In the future, the "{{int:Savearticle}}" button will say "{{int:Publishpage}}". This will affect both the visual and wikitext editing systems. More [[:m:Editing/Publish|information is available on Meta]]. *Image galleries now use a visual mode for editing. You can see thumbnails of the images, add new files, remove unwanted images, rearrange the images by dragging and dropping, and add captions for each image. Use the "Options" tab to set the gallery's display mode, image sizes, and add a title for the gallery.[https://phabricator.wikimedia.org/T45037] === Future changes === The visual editor will be offered to all editors at the remaining 10 [[:mw:VisualEditor/Rollouts|"Phase 6" Wikipedias]] during the next month. The developers want to know whether typing in your language feels natural in the visual editor. Please post your comments and the language(s) that you tested at [[:mw:Topic:St8y4ni42d0vr9cv|the feedback thread on mediawiki.org]]. This will affect several languages, including [[:w:th:|'''Thai''']], [[:w:my:|'''Burmese''']] and [[:w:arc:|'''Aramaic''']]. The team is working on a modern wikitext editor. The [[Mw:2017 wikitext editor|2017 wikitext editor]] will look like the visual editor and be able to use the citoid service and other modern tools. This new editing system may become available as a Beta Feature on desktop devices in October 2016. You can read about this project in a [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/Roadmap/Update_2016-06-23|general status update on the Wikimedia mailing list]]. === Let's work together === * Do you teach new editors how to use the visual editor? Did you help [[:mw:Citoid/Enabling Citoid on your wiki|set up the Citoid automatic reference feature for your wiki]]? Have you written or imported [[:mw:Special:MyLanguage/Help:TemplateData|TemplateData]] for your most important citation templates? <mark>Would you be willing to help new editors and small communities with the visual editor? Please sign up for the new [[:mw:Help:VisualEditor/Community Taskforce|'''VisualEditor Community Taskforce''']].</mark> *If you aren't reading this in your preferred language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. {{int:Feedback-thanks-title}} —[[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]] </div> 15. oktoober 2016, kell 20:50 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=15960088". --> == Password reset == ''I apologise that this message is in English. [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Security%2FPassword+reset&language=&action=page&filter= {{int:Centralnotice-shared-help-translate}}]'' We are having a problem with attackers taking over wiki accounts with privileged user rights (for example, admins, bureaucrats, oversighters, checkusers). It appears that this may be because of weak or reused passwords. Community members are working along with members of multiple teams at the Wikimedia Foundation to address this issue. In the meantime, we ask that everyone takes a look at the passwords they have chosen for their wiki accounts. If you know that you've chosen a weak password, or if you've chosen a password that you are using somewhere else, please change those passwords. Select strong passwords – eight or more characters long, and containing letters, numbers, and punctuation. [[m:User:JSutherland (WMF)|Joe Sutherland]] ([[m:User talk:JSutherland (WMF)|{{int:Talkpagelinktext}}]]) / [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 14. november 2016, kell 01:59 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:JSutherland (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:JSutherland_(WMF)/MassMessage/1&oldid=16060701". --> == Adding to the above section (Password reset) == Please accept my apologies - that first line should read "[https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Security%2FPassword+reset&language=&action=page&filter= Help with translations!]". [[m:User:JSutherland (WMF)|Joe Sutherland (WMF)]] ([[m:User talk:JSutherland (WMF)|talk]]) / [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 14. november 2016, kell 02:11 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:JSutherland (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:JSutherland_(WMF)/MassMessage/1&oldid=16060701". --> == New way to edit wikitext == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Summary''': There's a new opt-in Beta Feature of a [[:mw:2017 wikitext editor|wikitext mode for the visual editor]]. Please [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|go try it out]]. We in the Wikimedia Foundation's Editing department are responsible for making editing better for all our editors, new and experienced alike. We've been slowly improving [[:mw:VisualEditor|the visual editor]] based on feedback, user tests, and feature requests. However, that doesn't work for all our user needs: whether you need to edit a wikitext talk page, create a template, or fix some broken reference syntax, sometimes you need to use wikitext, and many experienced editors prefer it. Consequently, we've planned a "wikitext mode" for the visual editor for a long time. It provides as much of the visual editor's features as possible, for those times that you need or want wikitext. It has the same user interface as the visual editor, including the same toolbar across the top with the same buttons. It provides access to the [[:mw:citoid|citoid service]] for formatting citations, integrated search options for inserting images, and the ability to add new templates in a simple dialog. Like in the visual editor, if you paste in formatted text copied from another page, then formatting (such as bolding) will automatically be converted into wikitext. All wikis now have access to this mode as a [[:mw:Beta Features|Beta Feature]]. When enabled, it replaces your existing [[:mw:Editor|wikitext editor]] everywhere. If you don't like it, you can reverse this at any time by turning off the Beta Feature in your preferences. We don't want to surprise anyone, so it's strictly an ''opt-in-only'' Beta Feature. It won't switch on automatically for anyone, even if you have previously checked the box to "{{Int:Betafeatures-auto-enroll}}". The new wikitext edit mode is based on the visual editor, so it requires JavaScript (as does the [[:mw:Extension:WikiEditor|current wikitext editor]]). It doesn't work with gadgets that have only been designed for the older one (and ''vice versa''), so some users will miss gadgets they find important. We're happy to [[:mw:VisualEditor/Gadgets|work with gadget authors to help them update their code to work]] with both editors. We're not planning to get rid of the current main wikitext editor on desktop in the foreseeable future. We're also not going to remove the existing ability to edit plain wikitext without JavaScript. Finally, though it should go without saying, if you prefer to continue using the current wikitext editor, then you may so do. This is an early version, and we'd love to know what you think so we can make it better. Please leave feedback about the new mode [[:mw:2017 wikitext editor/Feedback|on the feedback page]]. You may write comments in any language. Thank you. </div> [[:mw:User:Jdforrester (WMF)|James Forrester]] (Product Manager, Editing department, Wikimedia Foundation) --14. detsember 2016, kell 21:31 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=15942009". --> == Review of initial updates on Wikimedia movement strategy process == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> ''Note: Apologies for cross-posting and sending in English. [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Initial announcements review|Message is available for translation on Meta-Wiki]].'' The Wikimedia movement is beginning a movement-wide strategy discussion, a process which will run throughout 2017. For 15 years, Wikimedians have worked together to build the largest free knowledge resource in human history. During this time, we've grown from a small group of editors to a diverse network of editors, developers, affiliates, readers, donors, and partners. Today, we are more than a group of websites. We are a movement rooted in values and a powerful vision: all knowledge for all people. As a movement, we have an opportunity to decide where we go from here. This movement strategy discussion will focus on the future of our movement: where we want to go together, and what we want to achieve. We hope to design an inclusive process that makes space for everyone: editors, community leaders, affiliates, developers, readers, donors, technology platforms, institutional partners, and people we have yet to reach. There will be multiple ways to participate including on-wiki, in private spaces, and in-person meetings. You are warmly invited to join and make your voice heard. The immediate goal is to have a strategic direction by Wikimania 2017 to help frame a discussion on how we work together toward that strategic direction. Regular updates are being sent to the [[mail:Wikimedia-l|Wikimedia-l mailing list]], and posted [[m:Strategy/Wikimedia_movement/2017/Updates|on Meta-Wiki]]. Beginning with this message, monthly reviews of these updates will be sent to this page as well. [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Signup|Sign up]] to receive future announcements and monthly highlights of strategy updates on your user talk page. Here is a review of the updates that have been sent so far: * [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/15 December 2016 - Update 1 on Wikimedia movement strategy process|Update 1 on Wikimedia movement strategy process]] (15 December 2016) ** Introduction to process and information about budget spending resolution to support it * [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/23 December 2016 - Update 2 on Wikimedia movement strategy process|Update 2 on Wikimedia movement strategy process]] (23 December 2016) ** Start of search for Lead Architect for movement strategy process * [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/8 January 2017 - Update 3 on Wikimedia movement strategy process|Update 3 on Wikimedia movement strategy process]] (8 January 2017) ** Plans for strategy sessions at upcoming Wikimedia Conference 2017 * [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/11 January 2017 - Update 4 on Wikimedia movement strategy process|Update 4 on Wikimedia movement strategy process]] (11 January 2017) ** Introduction of williamsworks * [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/2 February 2017 - Update 5 on Wikimedia movement strategy process|Update 5 on Wikimedia movement strategy process]] (2 February 2017) ** The core movement strategy team, team tracks being developed, introduction of the Community Process Steering Committee, discussions at WikiIndaba conference 2017 and the Wikimedia movement affiliates executive directors gathering in Switzerland * [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/10 February 2017 - Update 6 on Wikimedia movement strategy process|Update 6 on Wikimedia movement strategy process]] (10 February 2017) ** Tracks A & B process prototypes and providing feedback, updates on development of all four Tracks More information about the movement strategy is available on the [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017|Meta-Wiki 2017 Wikimedia movement strategy portal]]. ''Posted by [[m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] on behalf of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation|Wikimedia Foundation]], 15. veebruar 2017, kell 22:31 (EET) • [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Initial announcements review|{{int:please-translate}}]] • [[m:Talk:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates|Get help]]'' </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=16297862". --> == Overview #2 of updates on Wikimedia movement strategy process == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> ''Note: Apologies for cross-posting and sending in English. [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Overview 2 of updates on Wikimedia movement strategy process|This message is available for translation on Meta-Wiki]].'' As we mentioned last month, the Wikimedia movement is beginning a movement-wide strategy discussion, a process which will run throughout 2017. This movement strategy discussion will focus on the future of our movement: where we want to go together, and what we want to achieve. Regular updates are being sent to the [[mail:Wikimedia-l|Wikimedia-l mailing list]], and posted [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia_movement/2017/Updates|on Meta-Wiki]]. Each month, we are sending overviews of these updates to this page as well. [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Signup|Sign up]] to receive future announcements and monthly highlights of strategy updates on your user talk page. Here is a overview of the updates that have been sent since our message last month: * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/16 February 2017 - Update 7 on Wikimedia movement strategy process|Update 7 on Wikimedia movement strategy process]] (16 February 2017) ** Development of documentation for Tracks A & B * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/24 February 2017 - Update 8 on Wikimedia movement strategy process|Update 8 on Wikimedia movement strategy process]] (24 February 2017) ** Introduction of Track Leads for all four audience tracks * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/2 March 2017 - Update 9 on Wikimedia movement strategy process|Update 9 on Wikimedia movement strategy process]] (2 March 2017) ** Seeking feedback on documents being used to help facilitate upcoming community discussions More information about the movement strategy is available on the [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017|Meta-Wiki 2017 Wikimedia movement strategy portal]]. ''Posted by [[m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] on behalf of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation|Wikimedia Foundation]], 9. märts 2017, kell 21:43 (EET) • [[m:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Overview 2 of updates on Wikimedia movement strategy process|{{int:please-translate}}]] • [[m:Talk:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates|Get help]]'' </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=16350625". --> == We invite you to join the movement strategy conversation (now through April 15) == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> : ''This message, "[[mailarchive:wikimediaannounce-l/2017-March/001383.html|We invite you to join the movement strategy conversation (now through April 15)]]", was sent through multiple channels by [[m:User:GVarnum-WMF|Gregory Varnum]] on 15 and 16 of March 2017 to village pumps, affiliate talk pages, movement mailing lists, and MassMessage groups. A similar message was sent by [[m:User:Nicole_Ebber_(WMDE)|Nicole Ebber]] to organized groups and their mailing lists on 15 of March 2017. This version of the message is available for translation and documentation purposes'' Dear Wikimedians/Wikipedians: Today we are starting a broad discussion to define Wikimedia's future role in the world and develop a collaborative strategy to fulfill that role. You are warmly invited to join the conversation. There are many ways to participate, by joining an existing conversation or starting your own: [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia_movement/2017/Track_A|Track A (organized groups)]]: Discussions with your affiliate, committee or other organized group (these are groups that support the Wikimedia movement). Track B (individual contributors): [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia_movement/2017/Cycle_1|On Meta]] or your [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia_movement/2017/Participate|local language or project wiki]]. This is the first of three conversations, and it will run between now and April 15. The purpose of cycle 1 is to discuss the future of the movement and generate major themes around potential directions. What do we want to build or achieve together over the next 15 years? We welcome you, as we create this conversation together, and look forward to broad and diverse participation from all parts of our movement. * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia_movement/2017|Find out more about the movement strategy process]] * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia_movement/2017/Toolkit/Discussion_Coordinator_Role|Learn more about volunteering to be a Discussion Coordinator]] Sincerely, Nicole Ebber (Track A Lead), Jaime Anstee (Track B Lead), & the [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia_movement/2017/People|engagement support teams]]</div></div> 18. märts 2017, kell 07:10 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Strategy/Wikimedia_movement/2017/Updates/Global_message_delivery&oldid=16453957". --> == [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Start of the 2017 Wikimedia Foundation Board of Trustees elections|Start of the 2017 Wikimedia Foundation Board of Trustees elections]] == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> ''Please accept our apologies for cross-posting this message. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Start of the 2017 Wikimedia Foundation Board of Trustees elections|This message is available for translation on Meta-Wiki]].'' [[File:Wikimedia-logo black.svg|right|150px|link=m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017]] On behalf of the Wikimedia Foundation Elections Committee, I am pleased to announce that self-nominations are being accepted for the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2017/Board_of_Trustees/Call_for_candidates|2017 Wikimedia Foundation Board of Trustees Elections]]. The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board of Trustees|Board of Trustees]] (Board) is the decision-making body that is ultimately responsible for the long-term sustainability of the Wikimedia Foundation, so we value wide input into its selection. More information about this role can be found [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Board of Trustees|on Meta-Wiki]]. Please read the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Board of Trustees/Call for candidates|letter from the Board of Trustees calling for candidates]]. '''The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Board of Trustees/Candidates|candidacy submission phase]] will last from April 7 (00:00 UTC) to April 20 (23:59 UTC).''' '''We will also be accepting questions to ask the candidates from April 7 to April 20. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Board of Trustees/Questions|You can submit your questions on Meta-Wiki]].''' Once the questions submission period has ended on April 20, the Elections Committee will then collate the questions for the candidates to respond to beginning on April 21. The goal of this process is to fill the '''three community-selected seats''' on the Wikimedia Foundation Board of Trustees. The election results will be used by the Board itself to select its new members. The full schedule for the Board elections is as follows. All dates are '''inclusive''', that is, from the beginning of the first day (UTC) to the end of the last. * April 7 (00:00 UTC) – April 20 (23:59 UTC) – '''Board nominations''' * April 7 – April 20 – '''Board candidates questions submission period''' * April 21 – April 30 – '''Board candidates answer questions''' * May 1 – May 14 – '''Board voting period''' * May 15–19 – '''Board vote checking''' * May 20 – '''Board result announcement goal''' In addition to the Board elections, we will also soon be holding elections for the following roles: * '''Funds Dissemination Committee (FDC)''' ** There are five positions being filled. More information about this election will be available [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee|on Meta-Wiki]]. * '''Funds Dissemination Committee Ombudsperson (Ombuds)''' ** One position is being filled. More information about this election will be available [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee Ombudsperson|on Meta-Wiki]]. Please note that this year the Board of Trustees elections will be held before the FDC and Ombuds elections. Candidates who are not elected to the Board are explicitly permitted and encouraged to submit themselves as candidates to the FDC or Ombuds positions after the results of the Board elections are announced. More information on this year's elections can be found [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017|on Meta-Wiki]]. Any questions related to the election can be posted on the [[m:Talk:Wikimedia Foundation elections/2017|election talk page on Meta-Wiki]], or sent to the election committee's mailing list, <tt dir="ltr" style="white-space:nowrap;font-size:12px;line-height:1.5">board-elections[[File:At sign.svg|15x15px|middle|link=|alt=(at)]]wikimedia.org</tt>. On behalf of the Election Committee,<br /> [[m:User:KTC|Katie Chan]], Chair, [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections committee|Wikimedia Foundation Elections Committee]]<br /> [[m:User:JSutherland (WMF)|Joe Sutherland]], Community Advocate, Wikimedia Foundation ''Posted by [[m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] on behalf of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections committee|Wikimedia Foundation Elections Committee]], 7. aprill 2017, kell 06:37 (EEST) • [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Start of the 2017 Wikimedia Foundation Board of Trustees elections|{{int:please-translate}}]] • [[m:Talk:Wikimedia Foundation elections/2017|Get help]]''</div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=16441214". --> == Read-only mode for 20 to 30 minutes on 19 April and 3 May == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch 2017|Read this message in another language]] • {{int:please-translate}} The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] will be testing its secondary data center in Dallas. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. To make sure everything is working, the Wikimedia Technology department needs to conduct a planned test. This test will show whether they can reliably switch from one data center to the other. It requires many teams to prepare for the test and to be available to fix any unexpected problems. They will switch all traffic to the secondary data center on '''Wednesday, 19 April 2017'''. On '''Wednesday, 3 May 2017''', they will switch back to the primary data center. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop during those two switches. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for approximately 20 to 30 minutes on Wednesday, 19 April and Wednesday, 3 May. The test will start at [https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20170419T14 14:00 UTC] (15:00 BST, 16:00 CEST, 10:00 EDT, 07:00 PDT, 23:00 JST, and in New Zealand at 02:00 NZST on Thursday 20 April and Thursday 4 May). *If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. *There will be code freezes for the weeks of 17 April 2017 and 1 May 2017. Non-essential code deployments will not happen. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch Datacenter#Schedule for 2017 switch|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. There will be more notifications about this. '''Please share this information with your community.''' /<span dir=ltr>[[m:User:Whatamidoing (WMF)|User:Whatamidoing (WMF)]] ([[m:User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]])</span> </div></div>[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 11. aprill 2017, kell 20:33 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=16545942". --> == [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/341?setlang={{CONTENTLANG}} Voting has begun in 2017 Wikimedia Foundation Board of Trustees elections] == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[File:Wikimedia-logo black.svg|{{#switch:{{CONTENTLANG}}|ar=left|he=left|right}}|125px|link=m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Board voting has begun]]''This is a message from the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections committee|Wikimedia Foundation Elections Committee]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Board voting has begun|Translations]] are available.'' [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/341?setlang={{CONTENTLANG}}&uselang={{CONTENTLANG}} Voting has begun] for [[m:Wikimedia Foundation elections/2017#Requirements|eligible voters]] in the 2017 elections for the ''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Board of Trustees|Wikimedia Foundation Board of Trustees]]''. The [[m:Wikimedia Foundation Board of Trustees|Wikimedia Foundation Board of Trustees]] is the ultimate governing authority of the Wikimedia Foundation, a 501(c)(3) non-profit organization registered in the United States. The Wikimedia Foundation manages many diverse projects such as Wikipedia and Commons. The voting phase lasts from 00:00 UTC May 1 to 23:59 UTC May 14. '''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/341?setlang={{CONTENTLANG}}&uselang={{CONTENTLANG}} Click here to vote].''' More information on the candidates and the elections can be found on the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Board of Trustees|2017 Board of Trustees election page]] on Meta-Wiki. On behalf of the Elections Committee,<br/> [[m:User:KTC|Katie Chan]], Chair, [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections committee|Wikimedia Foundation Elections Committee]]<br/> [[m:User:JSutherland (WMF)|Joe Sutherland]], Community Advocate, Wikimedia Foundation ''Posted by the [[m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] • [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Board voting has begun|Translate]] • [[m:Talk:Wikimedia Foundation elections/2017|Get help]]</div> 3. mai 2017, kell 22:15 (EEST)'' <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=16683836". --> == Beta Feature Two Column Edit Conflict View == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> From May 9, the [[mw:Special:MyLanguage/Help:Two_Column_Edit_Conflict_View|Two Column Edit Conflict View]] will be available as a [[mw:Special:MyLanguage/Beta Features|beta feature]] on all wikis. The Two Column Edit Conflict View is a new interface for the edit conflict resolution page. It highlights differences between the editor's and the conflicting changes to make it easy to copy and paste pieces of the text and resolve the conflict. The feature fulfils a request for a more user-friendly edit conflict resolution from the [[m:WMDE Technical Wishes|German Community’s Technical Wishlist]]. Everyone is invited to test the feature and we hope that it will serve you well! </div> [[m:user: Birgit Müller (WMDE)|Birgit Müller (WMDE)]] 8. mai 2017, kell 17:29 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Birgit Müller (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_1&oldid=16712210". --> == Editing News #1—2017 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[:m:Special:MyLanguage/VisualEditor/Newsletter/2017/May|Read this in another language]] • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="float:right;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}margin-left:1em;border-style:solid;border-width:1px;padding:1em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200px|center|alt=VisualEditor]]'''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> Did you know that you can review your changes visually? [[File:VisualEditor visual diff tool - visual diff.png|alt=Screenshot showing some changes to an article. Most changes are highlighted with text formatting.|center|frameless|245x245px]]When you are finished editing the page, type your edit summary and then choose "{{Int:visualeditor-savedialog-label-review}}". In visual mode, you will see additions, removals, new links, and formatting highlighted. Other changes, such as changing the size of an image, are described in notes on the side. [[File:VisualEditor visual diff tool - toggle button.png|alt=Toggle button showing visual and wikitext options; visual option is selected.|center|frameless|220x220px]] Click the toggle button to switch between visual and wikitext diffs. [[File:VisualEditor visual diff tool - wikitext diff.png|alt=Screenshot showing the same changes, in the two-column wikitext diff display.|center|frameless|245x245px]] The wikitext diff is the same diff tool that is used in the wikitext editors and in the page history. You can read and help translate [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor. </div></div> Since the last newsletter, the [[:mw:VisualEditor|VisualEditor Team]] has spent most of their time supporting [[:mediawikiwiki:2017_wikitext_editor|the 2017 wikitext editor mode]] which is available inside the visual editor as a Beta Feature, and adding [[:mediawikiwiki:VisualEditor/Diffs|the new visual diff tool]]. Their workboard is available [[:phab:project/board/483/|in Phabricator]]. You can find links to the work finished each week at [[:mw:VisualEditor/Weekly triage meetings|mw:VisualEditor/Weekly triage meetings]]. Their [[:mw:VisualEditor/Current_priorities|current priorities]] are fixing bugs, supporting the 2017 wikitext editor as a [[:mw:Beta Features|beta feature]], and improving the visual diff tool. === Recent changes === *A '''new wikitext editing mode''' is available as a Beta Feature on desktop devices. The [[:mw:2017 wikitext editor|2017 wikitext editor]] has the same toolbar as the visual editor and can use the citoid service and other modern tools. Go to [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures]] to enable the {{Int:Visualeditor-preference-newwikitexteditor-label}}. * A new '''[[:mediawikiwiki:VisualEditor/Diffs|visual diff tool]]''' is available in VisualEditor's visual mode. You can toggle between wikitext and visual diffs. More features will be added to this later. In the future, this tool may be integrated into other MediaWiki components. [https://phabricator.wikimedia.org/T143350] * The team have added [[:mediawikiwiki:Editing/Projects/Columns_for_references|multi-column support for lists of footnotes]]. The <code><nowiki><references /></nowiki></code> block can automatically display long lists of references in columns on wide screens. This makes footnotes easier to read. You can [https://phabricator.wikimedia.org/maniphest/task/edit/form/1/?projects=Cite,VisualEditor,Wikimedia-Site-requests&title=Convert%20reference%20lists%20over%20to%20`responsive`%20on%20XXwiki&priority=10&parent=159895 '''request multi-column support'''] for your wiki. [https://phabricator.wikimedia.org/T33597] * You can now use your web browser's function to switch typing direction in the new wikitext mode. This is particularly helpful for RTL language users like Urdu or Hebrew who have to write JavaScript or CSS. You can use Command+Shift+X or Control+Shift+X to trigger this. [https://phabricator.wikimedia.org/T153356] * The way to switch between the visual editing mode and the wikitext editing mode is now consistent. There is a drop-down menu that shows the two options. This is now the same in desktop and mobile web editing, and inside things that embed editing, such as Flow. [https://phabricator.wikimedia.org/T116417] * The {{Int:visualeditor-categories-tool}} item has been moved to the top of the {{Int:visualeditor-pagemenu-tooltip}} menu (from clicking on the "hamburger" icon) for quicker access. [https://phabricator.wikimedia.org/T74399] There is also now a "Templates used on this page" feature there. [https://phabricator.wikimedia.org/T149009] * You can now create <code><nowiki><chem></nowiki></code> tags (sometimes used as <code><nowiki><ce></nowiki></code>) for chemical formulas inside the visual editor. [https://phabricator.wikimedia.org/T153365] * Tables can be set as collapsed or un-collapsed. [https://phabricator.wikimedia.org/T157989] * The {{Int:visualeditor-specialcharacter-button-tooltip}} menu now includes characters for Canadian Aboriginal Syllabics and angle quotation marks (‹› and ⟨⟩) . The team thanks the volunteer developer, [[:S:en:User:Tpt|Tpt]]. [https://phabricator.wikimedia.org/T108626] * A bug caused some section edit conflicts to blank the rest of the page. This has been fixed. The team are sorry for the disruption. [https://phabricator.wikimedia.org/T154217] * There is a new keyboard shortcut for citations: <code>Control</code>+<code>Shift</code>+<code>K</code> on a PC, or <code>Command</code>+<code>Shift</code>+<code>K</code> on a Mac. It is based on the keyboard shortcut for making links, which is <code>Control</code>+<code>K</code> or <code>Command</code>+<code>K</code> respectively. [https://phabricator.wikimedia.org/T99299] === Future changes === * The team is working on a syntax highlighting tool. It will highlight matching pairs of <code><nowiki><ref></nowiki></code> tags and other types of wikitext syntax. You will be able to turn it on and off. It will first become available in VisualEditor's built-in wikitext mode, maybe late in 2017. [https://phabricator.wikimedia.org/T101246] * The kind of button used to {{Int:Showpreview}}, {{Int:showdiff}}, and finish an edit will change in all WMF-supported wikitext editors. The new buttons will use [[Mw:OOjs UI|OOjs UI]]. The buttons will be larger, brighter, and easier to read. The labels will remain the same. You can test the new button by editing a page and adding <code>&ooui=1</code> to the end of the URL, like this: https://www.mediawiki.org/wiki/Project:Sandbox?action=edit&ooui=1 The old appearance will no longer be possible, even with local CSS changes. [https://phabricator.wikimedia.org/T162849] * The [[:mediawikiwiki:File:Edit_toolbar_-_2.png|outdated 2006 wikitext editor]] will be removed later this year. It is used by approximately 0.03% of active editors. See [[:mw:Editor|a list of editing tools on mediawiki.org]] if you are uncertain which one you use. [https://phabricator.wikimedia.org/T30856] *If you aren't reading this in your preferred language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. {{int:Feedback-thanks-title}} —[[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]] </div> 12. mai 2017, kell 21:06 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=16160401". --> == RevisionSlider == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[mw:Special:MyLanguage/Extension:RevisionSlider|RevisionSlider]] will be available as a default feature for all users on all wikis from May 17. The RevisionSlider adds a slider view to the diff page so that you can easily move between revisions. The slider view is collapsed by default, and will load by clicking on it. It can also be turned off entirely in the user preferences. RevisionSlider has been a default feature on German, Arabic and Hebrew Wikipedia for 6 months and a beta feature on all wikis for 8 months. The feature fulfills a wish from the [[m:WMDE Technical Wishes|German Community’s Technical Wishlist]]. Thanks to everyone who tested RevisionSlider and gave valuable feedback to improve the feature! We hope that RevisionSlider will continue to serve you well in your work. </div> [[m:user:Birgit Müller (WMDE)|Birgit Müller (WMDE)]] 16. mai 2017, kell 17:39 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Birgit Müller (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_1&oldid=16763498". --> == [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Cycle 2|Join the next cycle of Wikimedia movement strategy discussions (underway until June 12)]] == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> :''[[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Cycle 2 discussions launch|Message is available for translation on Meta-Wiki]]'' [[File:Wikimedia-logo.svg|{{#switch:{{CONTENTLANG}}|ar=left|he=left|right}}|150px]] The Wikimedia movement strategy core team and working groups have completed reviewing the more than 1800 thematic statements we received from the first discussion. They have identified [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Cycle 2|5 themes that were consistent across all the conversations]] - each with their own set of sub-themes. These are not the final themes, just an initial working draft of the core concepts. You are invited to [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Participate|join the online and offline discussions taking place]] on these 5 themes. This round of discussions will take place between now and June 12th. You can discuss as many as you like; we ask you to participate in the ones that are most (or least) important to you. Here are the five themes, each has a page on Meta-Wiki with more information about the theme and how to participate in that theme's discussion: * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Cycle 2/Healthy, Inclusive Communities|Healthy, Inclusive Communities]] * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Cycle 2/The Augmented Age|The Augmented Age]] * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Cycle 2/A Truly Global Movement|A Truly Global Movement]] * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Cycle 2/The Most Respected Source of Knowledge|The Most Respected Source of Knowledge]] * [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Cycle 2/Engaging in the Knowledge Ecosystem|Engaging in the Knowledge Ecosystem]] On the [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Participate|movement strategy portal on Meta-Wiki]], you can find more information about each of these themes, their discussions, and how to participate. ''Posted by [[m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] on behalf of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation|Wikimedia Foundation]] • [[m:Special:MyLanguage/Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates/Cycle 2 discussions launch|{{int:please-translate}}]] • [[m:Talk:Strategy/Wikimedia movement/2017/Updates|Get help]]''</div> 17. mai 2017, kell 00:09 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Strategy/Wikimedia_movement/2017/Updates/Global_message_delivery&oldid=16773425". --> == [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Start of the 2017 Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee elections|Start of the 2017 Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee elections]] == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[File:Wikimedia-logo black.svg|{{#switch:{{CONTENTLANG}}|ar=left|he=left|right}}|125px|link=m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Start of the 2017 Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee elections]] :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Start of the 2017 Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee elections|Translations of this message are available on Meta-Wiki]].'' On behalf of the Wikimedia Foundation Elections Committee, we are pleased to announce that self-nominations are being accepted for the [[m:Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee/Call for candidates|2017 Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee]] and [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee Ombudsperson|Funds Dissemination Committee Ombudsperson]] elections. Please read the letter from the Wikimedia Foundation calling for candidates at [[m:Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee/Call for candidates|on the 2017 Wikimedia Foundation elections portal]]. ''Funds Dissemination Committee''<br /> The Funds Dissemination Committee (FDC) makes recommendations about how to allocate Wikimedia movement funds to eligible entities. There are five positions being filled. More information about this role can be found at [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee|the FDC elections page]]. ''Funds Dissemination Committee Ombudsperson''<br /> The Funds Dissemination Committee Ombudsperson receives complaints and feedback about the FDC process, investigates complaints at the request of the Board of Trustees, and summarizes the investigations and feedback for the Board of Trustees on an annual basis. One position is being filled. More information about this role can be found at [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee Ombudsperson|the FDC Ombudsperson elections page]]. '''The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee/Candidates|candidacy submission phase]] will last until May 28 (23:59 UTC).''' '''We will also be accepting questions to ask the candidates until May 28. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Funds Dissemination Committee/Questions|You can submit your questions on Meta-Wiki]].''' Once the questions submission period has ended on May 28, the Elections Committee will then collate the questions for the candidates to respond to. The goal of this process is to fill the '''five community-selected seats''' on the Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee and the '''community-selected ombudsperson'''. The election results will be used by the Board itself to make the appointments. The full schedule for the FDC elections is as follows. All dates are '''inclusive''', that is, from the beginning of the first day (UTC) to the end of the last. * May 15 (00:00 UTC) – May 28 (23:59 UTC) – '''Nominations''' * May 15 – May 28 – '''Candidates questions submission period''' * May 29 – June 2 – '''Candidates answer questions''' * June 3 – June 11 – '''Voting period''' * June 12–14 – '''Vote checking''' * June 15 – '''Goal date for announcing election results''' More information on this year's elections can be found at [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017|the 2017 Wikimedia Foundation elections portal]]. Please feel free to post a note about the election on your project's village pump. Any questions related to the election can be posted on [[m:Talk:Wikimedia Foundation elections/2017|the talk page on Meta-Wiki]], or sent to the election committee's mailing list, <tt dir="ltr" style="white-space:nowrap;font-size:12px;line-height:1.5">board-elections[[File:At sign.svg|15x15px|middle|link=|alt=(at)]]wikimedia.org</tt>. On behalf of the Election Committee,<br /> [[m:User:KTC|Katie Chan]], Chair, [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections committee|Wikimedia Foundation Elections Committee]]<br /> [[m:User:JSutherland (WMF)|Joe Sutherland]], Community Advocate, Wikimedia Foundation ''Posted by the [[m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] • [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2017/Updates/Start of the 2017 Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee elections|Translate]] • [[m:Talk:Wikimedia Foundation elections/2017|Get help]]''</div> 24. mai 2017, kell 00:05 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=16804695". --> == Accessible editing buttons == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">The MediaWiki developers have been slowly improving the accessibility of the user interface. The next step in this transition will change the appearance of some buttons and may break some outdated (non-updated or unmaintained) user scripts and gadgets. You can see and use the [https://www.mediawiki.org/wiki/Project:Sandbox?action=submit&ooui=0 old] and [https://www.mediawiki.org/wiki/Project:Sandbox?action=submit&ooui=1 new] versions now. Most editors will only notice that some buttons are slightly larger and have different colors. <gallery mode="nolines" caption="Comparison of old and new styles" heights="240" widths="572"> File:MediaWiki edit page buttons accessibility change 2017, before.png|Buttons before the change File:MediaWiki edit page buttons accessibility change 2017, after.png|Buttons after the change </gallery> However, this change also affects some user scripts and gadgets. Unfortunately, some of them may not work well in the new system. <mark>If you maintain any user scripts or gadgets that are used for editing, please see '''[[:mw:Contributors/Projects/Accessible editing buttons]]''' for information on how to test and fix your scripts. Outdated scripts can be tested and fixed now.</mark> This change will probably reach this wiki on '''Tuesday, 1 August 2017'''. Please leave a note at [[:mw:Talk:Contributors/Projects/Accessible editing buttons]] if you need help.</div> --[[m:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[m:User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) 27. juuli 2017, kell 19:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Whatamidoing_(WMF)/Sandbox&oldid=17043399". --> == New print to pdf feature for mobile web readers == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''New print to pdf feature for mobile web readers''' The Readers web team will be deploying a new feature this week to make it [[mw:Reading/Web/Projects/Mobile_PDFs|easier to download PDF versions of articles on the mobile website]]. Providing better offline functionality was one of the highlighted areas from [[m:New_Readers/Offline|the research done by the New Readers team in Mexico, Nigeria, and India]]. The teams created a prototype for mobile PDFs which was evaluated by user research and community feedback. The [[m:New_Readers/Offline#Concept_testing_for_mobile_web|prototype evaluation]] received positive feedback and results, so development continued. For the initial deployment, the feature will be available to Google Chrome browsers on Android. Support for other mobile browsers to come in the future. For Chrome, the feature will use the native Android print functionality. Users can choose to download a webpage as a PDF. [[mw:Reading/Web/Projects/Print_Styles#Mobile_Printing|Mobile print styles]] will be used for these PDFs to ensure optimal readability for smaller screens. The feature is available starting Wednesday, Nov 15. For more information, see [[mw:Reading/Web/Projects/Mobile_PDFs|the project page on MediaWiki.org]]. {{Int:Feedback-thanks-title}} </div> [[m:User:CKoerner (WMF)|CKoerner (WMF)]] ([[m:User talk:CKoerner (WMF)|talk]]) 21. november 2017, kell 00:07 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:CKoerner (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:CKoerner_(WMF)/Mobile_PDF_distribution_list&oldid=17448927". --> == Editing News #1—2018 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[m:VisualEditor/Newsletter/2018/February|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="float:right;width:270px;margin-left:1em;border-style:solid;border-width:1px;padding:1em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200px|center]] '''Did you know?'''<div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> Did you know that you can now use the [[mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/Diffs|visual diff tool]] on any page? [[File:Wikitext diff paragraph move correcting vandalism 2018.png|alt=Screenshot showing some changes, in the two-column wikitext diff display|center|frameless|250px]] Sometimes, it is hard to see important changes in a wikitext diff. This screenshot of a wikitext diff (click to enlarge) shows that the paragraphs have been rearranged, but it does not highlight the removal of a word or the addition of a new sentence. If you [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|enable the Beta Feature]] for "{{Int:visualeditor-preference-visualdiffpage-label}}", you will have a new option. It will give you a new box at the top of every diff page. This box will let you choose either diff system on any edit. [[File:VisualEditor visual diff tool - toggle button.png|alt=Toggle button showing visual and wikitext options; visual option is selected|center|frameless|200px]] Click the toggle button to switch between visual and wikitext diffs. In the visual diff, additions, removals, new links, and formatting changes will be highlighted. Other changes, such as changing the size of an image, are described in notes on the side. [[File:Visual diff paragraph move correcting vandalism 2018.png|alt=Screenshot showing the same changes to an article. Most changes are highlighted with text formatting.|center|frameless|250px]] This screenshot shows the same edit as the wikitext diff. The visual diff highlights the removal of one word and the addition of a new sentence. You can read and help translate [[mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor. </div></div> Since [[m:VisualEditor/Newsletter/2017/May|the last newsletter]], the [[mw:Editing|Editing Team]] has spent most of their time supporting [[mw:2017 wikitext editor|the 2017 wikitext editor mode]], which is available inside the visual editor as a Beta Feature, and improving [[mw:VisualEditor/Diffs|the visual diff tool]]. Their work board is available [[phab:project/view/3236/|in Phabricator]]. You can find links to the work finished each week at [[mw:VisualEditor/Weekly triage meetings]]. Their [[mw:Editing team/Current priorities|current priorities]] are fixing bugs, supporting the 2017 wikitext editor, and improving the visual diff tool. ===Recent changes=== *The '''[[mw:2017 wikitext editor|2017 wikitext editor]]''' is [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|available as a Beta Feature]] on desktop devices. It has the same toolbar as the visual editor and can use the citoid service and other modern tools. The team have been comparing the performance of different editing environments. They have studied how long it takes to open the page and start typing. The study uses data for more than one million edits during December and January. Some changes have been made to improve the speed of the 2017 wikitext editor and the visual editor. Recently, the 2017 wikitext editor opened fastest for most edits, and the 2010 WikiEditor was fastest for some edits. More information will be posted at [[mw:Contributors/Projects/Editing performance]]. *The '''[[mw:VisualEditor/Diffs|visual diff tool]]''' was developed for the visual editor. It is now available to all users of the visual editor and the 2017 wikitext editor. When you review your changes, you can toggle between wikitext and visual diffs. You can also [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|enable the new Beta Feature]] for "Visual diffs". The Beta Feature lets you use the visual diff tool to view other people's edits on page histories and [[Special:RecentChanges]]. [https://phabricator.wikimedia.org/T167508] *[[mw:Special:MyLanguage/Extension:CodeMirror|'''Wikitext syntax highlighting''']] is available as a Beta Feature for both [[mw:2017 wikitext editor|the 2017 wikitext editor]] and the 2010 wikitext editor. [https://phabricator.wikimedia.org/T101246] *The [[mw:Citoid|citoid service]] automatically translates URLs, DOIs, ISBNs, and PubMed id numbers into wikitext citation templates. It is very popular and useful to editors, although it can be a bit tricky to set up. <mark>Your wiki can have this service. Please [[mw:Special:MyLanguage/Citoid/Enabling Citoid on your wiki|read the instructions]]. You can [[phab:T127354|ask the team to help you enable citoid at your wiki]]</mark>. ===Let's work together=== *The team will talk about editing tools at an upcoming [[m:Wikimedia Foundation metrics and activities meetings|Wikimedia Foundation metrics and activities meeting]]. *Wikibooks, Wikiversity, and other communities may have the visual editor made available by default to contributors. If your community wants this, then please contact [[mw:User talk:Deskana (WMF)|Dan Garry]]. *The <code><nowiki><references /></nowiki></code> block can [[mw:Special:MyLanguage/Contributors/Projects/Columns for references|automatically display long lists of references in columns]] on wide screens. This makes footnotes easier to read. You can [https://phabricator.wikimedia.org/maniphest/task/edit/form/1/?projects=Cite,VisualEditor,Wikimedia-Site-requests&title=Convert%20reference%20lists%20over%20to%20`responsive`%20on%20XXwiki&priority=10&parent=159895 '''request multi-column support'''] for your wiki. [https://phabricator.wikimedia.org/T33597] *If you aren't reading this in your preferred language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly. We will notify you when the next issue is ready for translation. {{Int:Feedback-thanks-title}} —[[mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]] </div> 2. märts 2018, kell 22:56 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=17790200". --> == AdvancedSearch == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> From May 8, [[mw:Special:MyLanguage/Help:Extension:AdvancedSearch|AdvancedSearch]] will be available as a [[mw:Special:MyLanguage/Beta Features|beta feature]] in your wiki. The feature enhances the [[Special:Search|search page]] through an advanced parameters form and aims to make [[m:WMDE_Technical_Wishes/AdvancedSearch/Functional_scope|existing search options]] more visible and accessible for everyone. AdvancedSearch is a project by [[m:WMDE Technical Wishes/AdvancedSearch|WMDE Technical Wishes]]. Everyone is invited to test the feature and we hope that it will serve you well in your work! </div> [[m:User:Birgit Müller (WMDE)|Birgit Müller (WMDE)]] 7. mai 2018, kell 17:44 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Birgit Müller (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_1&oldid=17995466". --> == Global preferences are available == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Global preferences are now available, you can set them by visiting your new [[Special:GlobalPreferences|global preferences page]]. Visit [[mw:Help:Extension:GlobalPreferences|mediawiki.org for information on how to use them]] and [[mw:Help talk:Extension:GlobalPreferences|leave feedback]]. -- [[User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) </div> 10. juuli 2018, kell 22:19 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=17968247". --> == Consultation on the creation of a separate user group for editing sitewide CSS/JS == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''({{int:please-translate}})'' Hi all, I'm preparing a change in who can edit sitewide CSS/JS pages. (These are pages like <code dir="ltr">MediaWiki:Common.css</code> and <code dir="ltr">MediaWiki:Vector.js</code> which are executed in the browser of all readers and editors.) Currently all administrators are able to edit these pages, which poses a serious and unnecessary security risk. Soon, a dedicated, smaller user group will take over this task. Your community will be able to decide who belongs in this group, so this should mean very little change for you. You can find out more and provide feedback at [[m:Special:MyLanguage/Creation of separate user group for editing sitewide CSS/JS|the consultation page on Meta]]. If you are involved in maintaining CSS/JS code, or policymaking around adminship requests, please give it a look! Thanks! <br/><span dir="ltr">[[m:User:Tgr|Tgr]] ([[m:User talk:Tgr|talk]]) 12. juuli 2018, kell 11:45 (EEST) <small>(via [[m:Special:MyLanguage/Global_message_delivery|global message delivery]])</small></span> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tgr@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Nonechnical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=18199925". --> == New user group for editing sitewide CSS/JS == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''({{int:please-translate}})'' Hi all! To improve the security of our readers and editors, permission handling for CSS/JS pages has changed. (These are pages like <code dir="ltr">MediaWiki:Common.css</code> and <code dir="ltr">MediaWiki:Vector.js</code> which contain code that is executed in the browsers of users of the site.) A new user group, <code dir="ltr">[[m:Special:MyLanguage/Interface administrators|interface-admin]]</code>, has been created. Starting four weeks from now, only members of this group will be able edit CSS/JS pages that they do not own (that is, any page ending with <code dir="ltr">.css</code> or <code dir="ltr">.js</code> that is either in the <code dir="ltr">MediaWiki:</code> namespace or is another user's user subpage). You can learn more about the motivation behind the change [[m:Special:MyLanguage/Creation of separate user group for editing sitewide CSS/JS|here]]. Please add users who need to edit CSS/JS to the new group (this can be done the same way new administrators are added, by stewards or local bureaucrats). This is a dangerous permission; a malicious user or a hacker taking over the account of a careless interface-admin can abuse it in far worse ways than admin permissions could be abused. Please only assign it to users who need it, who are trusted by the community, and who follow common basic password and computer security practices (use strong passwords, do not reuse passwords, use two-factor authentication if possible, do not install software of questionable origin on your machine, use antivirus software if that's a standard thing in your environment). Thanks! <br/><span dir="ltr">[[m:User:Tgr|Tgr]] ([[m:User talk:Tgr|talk]]) 30. juuli 2018, kell 16:08 (EEST) <small>(via [[m:Special:MyLanguage/Global_message_delivery|global message delivery]])</small></span> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tgr@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=17968247". --> == Editing of sitewide CSS/JS is only possible for interface administrators from now == ''({{int:please-translate}})'' <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Hi all, as [[m:Special:MyLanguage/Creation of separate user group for editing sitewide CSS/JS/announcement 2|announced previously]], permission handling for CSS/JS pages has changed: only members of the <code>[[m:Special:MyLanguage/Interface administrators|interface-admin]]</code> ({{int:group-interface-admin}}) group, and a few highly privileged global groups such as stewards, can edit CSS/JS pages that they do not own (that is, any page ending with .css or .js that is either in the MediaWiki: namespace or is another user's user subpage). This is done to improve the security of readers and editors of Wikimedia projects. More information is available at [[m:Special:MyLanguage/Creation of separate user group for editing sitewide CSS/JS|Creation of separate user group for editing sitewide CSS/JS]]. If you encounter any unexpected problems, please contact me or file a bug. Thanks!<br /> [[m:User:Tgr|Tgr]] ([[m:User talk:Tgr|talk]]) 27. august 2018, kell 15:39 (EEST) <small>(via [[m:Special:MyLanguage/Global_message_delivery|global message delivery]])</small> </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tgr@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18258712". --> == Read-only mode for up to an hour on 12 September and 10 October == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch 2018|Read this message in another language]] • {{int:please-translate}} The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] will be testing its secondary data centre. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. To make sure everything is working, the Wikimedia Technology department needs to do a planned test. This test will show if they can reliably switch from one data centre to the other. It requires many teams to prepare for the test and to be available to fix any unexpected problems. They will switch all traffic to the secondary data center on '''Wednesday, 12 September 2018'''. On '''Wednesday, 10 October 2018''', they will switch back to the primary data center. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop when we switch. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for up to an hour on Wednesday, 12 September and Wednesday, 10 October. The test will start at [https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20170503T14 14:00 UTC] (15:00 BST, 16:00 CEST, 10:00 EDT, 07:00 PDT, 23:00 JST, and in New Zealand at 02:00 NZST on Thursday 13 September and Thursday 11 October). *If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. *There will be code freezes for the weeks of 10 September 2018 and 8 October 2018. Non-essential code deployments will not happen. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch Datacenter#Schedule for 2018 switch|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. There will be more notifications about this. '''Please share this information with your community.''' /<span dir=ltr>[[m:User:Johan (WMF)|User:Johan(WMF)]] ([[m:User talk:Johan (WMF)|talk]])</span> </div></div> 6. september 2018, kell 16:33 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18333489". --> == The GFDL license on Commons == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> This has been posted here because your wiki allows local file uploads. {{int:please-translate}}. Commons [[c:Commons:Village pump/Proposals/Archive/2018/08#No longer allow GFDL for some new uploads|will no longer allow]] uploads of photos, paintings, drawings, audio and video that use the GFDL [[c:Commons:Licensing|license]] and no other license. This starts after 14 October. Textbooks, manuals and logos, diagrams and screenshots from GFDL software manuals that only use the GFDL license are still allowed. Files licensed with both GFDL and an accepted license like Creative Commons BY-SA are still allowed. There is no time limit to move files from other projects to Commons. The licensing date is all that counts. It doesn't matter when the file was uploaded or created. Every wiki that allows local uploads should check if bots, scripts and templates that are used to move files to Commons need to be updated. Also update your local policy documentation if needed. The decision to allow files that only have a GFDL license, or not allow them, is a decision all wikis can make for themselves. Your wiki can decide to continue allowing the files that Commons will no longer allow after 14 October. If your wiki decides to continue to allow files after 14 October that Commons will no longer allow those files should not be moved to Commons. — [[User:Alexis Jazz|Alexis Jazz]], <small>distributed by [[User:Johan (WMF)|Johan]] using [[m:Special:MyLanguage/MassMessage|MassMessage]]</small> </div></div> 20. september 2018, kell 21:11 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Alexis_Jazz/GFDL_MassMessage/Distribution&oldid=18392882". --> == The Community Wishlist Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> The Community Wishlist Survey. {{Int:Please-translate}}. Hey everyone, The Community Wishlist Survey is the process when the Wikimedia communities decide what the Wikimedia Foundation [[m:Community Tech|Community Tech]] should work on over the next year. The Community Tech team is focused on tools for experienced Wikimedia editors. You can post technical proposals from now until 11 November. The communities will vote on the proposals between 16 November and 30 November. You can read more on the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2019|wishlist survey page]]. <span dir=ltr>/[[m:User:Johan (WMF)|User:Johan (WMF)]]</span></div></div> 30. oktoober 2018, kell 13:05 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18458512". --> == Editing News #2—2018 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[metawiki:VisualEditor/Newsletter/2018/October|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="float:right;width:270px;margin-left:1em;border-style:solid;border-width:1px;padding:1em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200px|center]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> Did you know that you can use the visual editor on a mobile device? [[File:Mobile editing watchlist star editing pencil.png|alt=Screenshot showing the location of the pencil icon|center|frameless|250px]] Tap on the pencil icon to start editing. The page will probably open in the wikitext editor. You will see another pencil icon in the toolbar. Tap on that pencil icon to the switch between visual editing and wikitext editing. [[File:Visual editing mobile switch wikitext.png|alt=Toolbar with menu opened|center|frameless|250px]] Remember to publish your changes when you're done. You can read and help translate [[mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor.</div></div> Since the last newsletter, the [[mw:Editing|Editing Team]] has wrapped up most of their work on the [[mw:2017 wikitext editor|2017 wikitext editor]] and [[mw:VisualEditor/Diffs|the visual diff tool]]. The team has begun investigating the needs of editors who use mobile devices. Their work board is available [[phab:project/view/3236/|in Phabricator]]. Their [[mw:Wikimedia Audiences/2018-19 Q2 Goals#Contributors|current priorities]] are fixing bugs and improving mobile editing. === Recent changes === *The Editing team has published an [[mw:Mobile editing using the visual editor report|initial report about mobile editing]]. *The Editing team has begun a design study of visual editing on the mobile website. New editors have trouble doing basic tasks on a smartphone, such as adding links to Wikipedia articles. You can [[c:File:Visual Editor Heuristic - Results.pdf|read the report]]. *The Reading team is working on a [[mw:Reading/Web/Advanced mobile contributions|separate mobile-based contributions project]]. *The 2006 wikitext editor is [[mw:Contributors/Projects/Removal of the 2006 wikitext editor|no longer supported]]. If you used [[:File:Edit toolbar - 2.png|that toolbar]], then you will no longer see any toolbar. You may choose another editing tool in your [[Special:Preferences#mw-prefsection-editing|editing preferences]], [[Special:Preferences#mw-prefsection-gadgets|local gadgets]], or [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|beta features]]. *The Editing team described the history and status of [[mw:Extension:VisualEditor|VisualEditor]] in [[m:Wikimedia monthly activities meetings/2018-03|this recorded public presentation]] (starting at 29 minutes, 30 seconds). *The Language team released [[mw:Content translation/V2|a new version of Content Translation]] (CX2) last month, on [[foundationsite:2018/09/30/international-translation-day/|International Translation Day]]. It integrates the visual editor to support templates, tables, and images. It also produces better wikitext when the translated article is published. [https://wikimediafoundation.org/2018/09/30/content-translation-version-two/] === Let's work together === * The Editing team wants to improve visual editing on the mobile website. <mark>Please read [[mw:Visual-based mobile editing/Ideas/October 2018|their ideas]] and tell the team what you think would help editors who use the mobile site.</mark> *The [[m:Community Wishlist Survey 2019|Community Wishlist Survey]] begins next week. *If you aren't reading this in your preferred language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly. We will notify you when the next issue is ready for translation. {{int:Feedback-thanks-title}} —[[mw:User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[mw:User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) </div> 2. november 2018, kell 16:17 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=17790200". --> == Change coming to how certain templates will appear on the mobile web == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> '''Change coming to how certain templates will appear on the mobile web''' {{int:please-translate}} [[File:Page_issues_-_mobile_banner_example.jpg|thumb|Example of improvements]] Hello, In a few weeks the Readers web team will be changing how some templates look on the mobile web site. We will make these templates more noticeable when viewing the article. We ask for your help in updating any templates that don't look correct. What kind of templates? Specifically templates that notify readers and contributors about issues with the content of an article – the text and information in the article. Examples like [[wikidata:Q5962027|Template:Unreferenced]] or [[Wikidata:Q5619503|Template:More citations needed]]. Right now these notifications are hidden behind a link under the title of an article. We will format templates like these (mostly those that use Template:Ambox or message box templates in general) to show a short summary under the page title. You can tap on the "Learn more" link to get more information. For template editors we have [[mw:Recommendations_for_mobile_friendly_articles_on_Wikimedia_wikis#Making_page_issues_(ambox_templates)_mobile_friendly|some recommendations on how to make templates that are mobile-friendly]] and also further [[mw:Reading/Web/Projects/Mobile_Page_Issues|documentation on our work so far]]. If you have questions about formatting templates for mobile, [[mw:Talk:Reading/Web/Projects/Mobile_Page_Issues|please leave a note on the project talk page]] or [https://phabricator.wikimedia.org/maniphest/task/edit/form/1/?projects=Readers-Web-Backlog file a task in Phabricator] and we will help you. {{Int:Feedback-thanks-title}} </div> [[m:User:CKoerner (WMF)|CKoerner (WMF)]] ([[m:User talk:CKoerner (WMF)|talk]]) 13. november 2018, kell 21:34 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:CKoerner (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18543269". --> == Community Wishlist Survey vote == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> The Community Wishlist Survey. {{Int:Please-translate}}. Hey everyone, The Community Wishlist Survey is the process when the Wikimedia communities decide what the Wikimedia Foundation [[m:Community Tech|Community Tech]] should work on over the next year. The Community Tech team is focused on tools for experienced Wikimedia editors. The communities have now posted a long list of technical proposals. You can vote on the proposals from now until 30 November. You can read more on the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2019|wishlist survey page]]. <span dir=ltr>/[[m:User:Johan (WMF)|User:Johan (WMF)]]</span></div></div> 22. november 2018, kell 20:13 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18543269". --> == Advanced Search == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[m:WMDE_Technical_Wishes/AdvancedSearch|Advanced Search]] will become a default feature on your wiki on November 28. This new interface allows you to perform specialized searches on the [[Special:Search|search page]], even if you don’t know any [[mw:Special:MyLanguage/Help:CirrusSearch|search syntax]]. Advanced Search originates from the [[m:WMDE_Technical_Wishes|German Community’s Technical Wishes project]]. It's already a default feature on German, Arabic, Farsi and Hungarian Wikipedia. Besides, more than 40.000 users across all wikis have tested the beta version. Feedback is welcome on the [[mw:Help talk:Extension:AdvancedSearch|central feedback page]].</div> [[m:User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] ([[m:User talk:Johanna Strodt (WMDE)|talk]]) 26. november 2018, kell 12:57 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_1&oldid=17995466". --> == New Wikimedia password policy and requirements == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> {{int:please-translate}} The Wikimedia Foundation security team is implementing a new [[m:Password policy|password policy and requirements]]. [[mw:Wikimedia_Security_Team/Password_strengthening_2019|You can learn more about the project on MediaWiki.org]]. These new requirements will apply to new accounts and privileged accounts. New accounts will be required to create a password with a minimum length of 8 characters. Privileged accounts will be prompted to update their password to one that is at least 10 characters in length. These changes are planned to be in effect on December 13th. If you think your work or tools will be affected by this change, please let us know on [[mw:Talk:Wikimedia_Security_Team/Password_strengthening_2019|the talk page]]. {{Int:Feedback-thanks-title}} </div> [[m:User:CKoerner (WMF)|CKoerner (WMF)]] ([[m:User talk:CKoerner (WMF)|talk]]) 6. detsember 2018, kell 22:02 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:CKoerner (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18639017". --> == Invitation from Wiki Loves Love 2019 == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {{int:please-translate}} [[File:WLL Subtitled Logo (transparent).svg|right|frameless]] Love is an important subject for humanity and it is expressed in different cultures and regions in different ways across the world through different gestures, ceremonies, festivals and to document expression of this rich and beautiful emotion, we need your help so we can share and spread the depth of cultures that each region has, the best of how people of that region, celebrate love. [[:c:Commons:Wiki Loves Love|Wiki Loves Love (WLL)]] is an international photography competition of Wikimedia Commons with the subject love testimonials happening in the month of February. The primary goal of the competition is to document love testimonials through human cultural diversity such as monuments, ceremonies, snapshot of tender gesture, and miscellaneous objects used as symbol of love; to illustrate articles in the worldwide free encyclopedia Wikipedia, and other Wikimedia Foundation (WMF) projects. The theme of 2019 iteration is '''''Celebrations, Festivals, Ceremonies and rituals of love.''''' Sign up your affiliate or individually at [[:c:Commons:Wiki Loves Love 2019/Participants|Participants]] page. To know more about the contest, check out our [[:c:Commons:Wiki Loves Love 2019|Commons Page]] and [[:c:Commons:Wiki Loves Love 2018/FAQ|FAQs]] There are several prizes to grab. Hope to see you spreading love this February with Wiki Loves Love! Kind regards, [[:c:Commons:Wiki Loves Love 2018/International Team|Wiki Loves Love Team]] Imagine... the sum of all love! </div> --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 27. detsember 2018, kell 12:12 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Tiven2240@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18639017". --> == FileExporter beta feature == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:Logo for the beta feature FileExporter.svg|thumb|Coming soon: the beta feature [[m:WMDE_Technical_Wishes/Move_files_to_Commons|FileExporter]]]] A new beta feature will soon be released on all wikis: The [[m:WMDE_Technical_Wishes/Move_files_to_Commons|FileExporter]]. It allows exports of files from a local wiki to Wikimedia Commons, including their file history and page history. Which files can be exported is defined by each wiki's community: '''Please check your wiki's [[m:WMDE_Technical_Wishes/Move_files_to_Commons/Configuration file documentation|configuration file]]''' if you want to use this feature. The FileExporter has already been a beta feature on [https://www.mediawiki.org mediawiki.org], [https://meta.wikimedia.org meta.wikimedia], deWP, faWP, arWP, koWP and on [https://wikisource.org wikisource.org]. After some functionality was added, it's now becoming a beta feature on all wikis. Deployment is planned for January 16. More information can be found [[m:WMDE_Technical_Wishes/Move_files_to_Commons|on the project page]]. As always, feedback is highly appreciated. If you want to test the FileExporter, please activate it in your [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|user preferences]]. The best place for feedback is the [[mw:Help_talk:Extension:FileImporter|central talk page]]. Thank you from Wikimedia Deutschland's [[m:WMDE Technical Wishes|Technical Wishes project]]. </div> [[User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] 14. jaanuar 2019, kell 11:41 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=18782700". --> == No editing for 30 minutes on 17 January == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">You will '''not be able to edit''' the wikis for up to 30 minutes on '''[https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20190117T07 17 January 07:00 UTC]'''. This is because of a database problem that has to be fixed immediately. You can still read the wikis. Some wikis are not affected. They don't get this message. You can see which wikis are '''not''' affected [[:m:User:Johan (WMF)/201901ReadOnlyPage|on this page]]. Most wikis are affected. The time you can not edit might be shorter than 30 minutes. /[[User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]</div> 16. jaanuar 2019, kell 20:38 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/201901ReadOnly/Targets1&oldid=18789228". --> == Talk to us about talking == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:OOjs_UI_icon_speechBubbles-rtl.svg|alt="icon depicting two speech Bubbles"|frameless|right|120px]] The Wikimedia Foundation is planning a [[mw:Talk pages consultation 2019|global consultation about communication]]. The goal is to bring Wikimedians and wiki-minded people together to improve tools for communication. We want all contributors to be able to talk to each other on the wikis, whatever their experience, their skills or their devices. We are looking for input from as many different parts of the Wikimedia community as possible. It will come from multiple projects, in multiple languages, and with multiple perspectives. We are currently planning the consultation. We need your help. '''We need volunteers to help talk to their communities or user groups.''' You can help by hosting a discussion at your wiki. Here's what to do: # First, [[mw:Talk pages consultation 2019/Participant group sign-up|sign up your group here.]] # Next, create a page (or a section on a Village pump, or an e-mail thread – whatever is natural for your group) to collect information from other people in your group. This is not a vote or decision-making discussion: we are just collecting feedback. # Then ask people what they think about communication processes. We want to hear stories and other information about how people communicate with each other on and off wiki. Please consider asking these five questions: ## When you want to discuss a topic with your community, what tools work for you, and what problems block you? ## What about talk pages works for newcomers, and what blocks them? ## What do others struggle with in your community about talk pages? ## What do you wish you could do on talk pages, but can't due to the technical limitations? ## What are the important aspects of a "wiki discussion"? # Finally, please go to [[mw:Talk:Talk pages consultation 2019|Talk pages consultation 2019 on Mediawiki.org]] and report what you learned from your group. Please include links if the discussion is available to the public. '''You can also help build the list of the many different ways people talk to each other.''' Not all groups active on wikis or around wikis use the same way to discuss things: it can happen on wiki, on social networks, through external tools... Tell us [[mw:Talk pages consultation 2019/Tools in use|how your group communicates]]. You can read more about [[mw:Talk pages consultation 2019|the overall process]] on mediawiki.org. If you have questions or ideas, you can [[mw:Talk:Talk pages consultation 2019|leave feedback about the consultation process]] in the language you prefer. Thank you! We're looking forward to talking with you. </div> [[user:Trizek (WMF)|Trizek (WMF)]] 21. veebruar 2019, kell 17:01 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18639017". --> == Read-only mode for up to 30 minutes on 11 April == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">You will '''not be able to edit''' most Wikimedia wikis for up to 30 minutes on '''[https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20190411T05 11 April 05:00 UTC]'''. This is because of a hardware problem. You can still read the wikis. You [[phab:T220080|can see which wikis are affected]]. The time you can not edit might be shorter than 30 minutes. /[[User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]</div></div></div> 8. aprill 2019, kell 13:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18979889". --> == Wikimedia Foundation Medium-Term Plan feedback request == {{int:please-translate}} <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">The Wikimedia Foundation has published a [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Medium-term_plan_2019|Medium-Term Plan proposal]] covering the next 3–5 years. We want your feedback! Please leave all comments and questions, in any language, on [[m:Talk:Wikimedia_Foundation_Medium-term_plan_2019|the talk page]], by April 20. {{Int:Feedback-thanks-title}} [[m:User:Quiddity (WMF)|Quiddity (WMF)]] ([[m:User talk:Quiddity (WMF)|talk]]) 12. aprill 2019, kell 20:35 (EEST)</div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=18998727". --> == Editing News #1—July 2019 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[m:VisualEditor/Newsletter/2019/July|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="float:right;width:270px;margin-left:1em;border-style:solid;border-width:1px;padding:1em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200px|center]] <big>'''Did you know?'''</big> <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> Did you know that you can use the visual editor on a mobile device? Every article has a pencil icon at the top. Tap on the pencil icon [[File:OOjs UI icon edit-ltr.svg|frameless|16x16px]] to start editing. '''<big>Edit Cards</big>''' [[File:EditCards-v.20.png|alt=Toolbar with menu opened|center|frameless|250px]] This is what the new '''Edit Cards for editing links''' in the mobile visual editor look like. You can try the prototype here: '''[[mw:Topic:V394zwrigth8ii7c|📲 Try Edit Cards]].''' </div></div> Welcome back to the [[mw:Editing|Editing]] newsletter. Since [[m:VisualEditor/Newsletter/2018/October|the last newsletter]], the team has released two new features for the [[mw:VisualEditor on mobile|mobile visual editor]] and has started developing three more. All of this work is part of the team's goal to [[m:Wikimedia Foundation Annual Plan/2018-2019/Audiences#Outcome 3: Mobile Contribution|make editing on mobile web simpler]]. Before talking about the team's recent releases, we have a question for you: <strong>Are you willing to try a new way to add and change links?</strong> If you are interested, we would value your input! You can try this new link tool in the mobile visual editor on a separate wiki. <em>Follow these instructions and share your experience:</em> <strong>[[mw:Topic:V394zwrigth8ii7c|📲 Try Edit Cards]].</strong> === Recent releases === The mobile visual editor is a simpler editing tool, for smartphones and tablets using the [[mw:Reading/Web/Mobile#About|mobile site]]. The Editing team recently launched two new features to improve the mobile visual editor: # [[mw:VisualEditor on mobile/Section editing|Section editing]] #* The purpose is to help contributors focus on their edits. #* The team studied this with an A/B test. [[mw:VisualEditor on mobile/Section editing#16 June 2019|This test showed]] that contributors who could use section editing were '''1% more likely to publish''' the edits they started than people with only full-page editing. # [[mw:VisualEditor on mobile#March 1, 2019|Loading overlay]] #* The purpose is to smooth the transition between reading and editing. Section editing and the new loading overlay are '''now available to everyone''' using the mobile visual editor. === New and active projects === This is a list of our most active projects. [[mw:Help:Watching pages|Watch]] these pages to learn about project updates and to share your input on new designs, prototypes and research findings. *[[mw:VisualEditor on mobile/Edit cards|Edit cards]]: This is a clearer way to add and edit links, citations, images, templates, etc. in articles. You can try this feature now. <em>Go here to see how:</em> [[mw:Topic:V394zwrigth8ii7c|📲 <em>Try Edit Cards</em>]]. *[[mw:VisualEditor on mobile/Toolbar refresh|Mobile toolbar refresh]]: This project will learn if contributors are more successful when the editing tools are easier to recognize. *[[mw:VisualEditor on mobile/VE mobile default|Mobile visual editor availability]]: This A/B test asks: ''Are newer contributors more successful if they use the mobile visual editor?'' We are collaborating with [[mw:VisualEditor on mobile/VE mobile default#26 June 2019 %E2%80%93 Participating wikis and test start date|20 Wikipedias]] to answer this question. *[[mw:VisualEditor on mobile/Usability improvements|Usability improvements]]: This project will make the mobile visual editor easier to use. The goal is to let contributors stay focused on editing and to feel more confident in the editing tools. === Looking ahead === * '''Wikimania:''' Several members of the Editing Team will be attending [[wmania:|Wikimania]] in August 2019. They will lead a session about mobile editing in the [[wmania:2019:Community Growth/Visual editing on mobile: An accessible editor for all|Community Growth space]]. Talk to the team about how editing can be improved. * '''Talk Pages:''' In the coming months, the Editing Team will begin [[mw:Talk pages consultation 2019|improving talk pages]] and communication on the wikis. === Learning more === The [[mw:VisualEditor on mobile|VisualEditor on mobile]] is a good place to learn more about the projects we are working on. The team wants to talk with you about anything related to editing. If you have something to say or ask, please leave a message at [[mw:Talk:VisualEditor on mobile|Talk:VisualEditor on mobile]]. [[user:PPelberg (WMF)|PPelberg (WMF)]] ([[mw:user_talk:PPelberg (WMF)|talk]]) & [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[mw:user_talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) </div> 23. juuli 2019, kell 21:32 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=19175117". --> == Update on the consultation about office actions == Hello all, Last month, the Wikimedia Foundation's Trust & Safety team [[:en:Wikipedia:Village_pump_(policy)/Archive_152#Announcement_of_forthcoming_temporary_and_partial_ban_tool_consultation|announced]] a future consultation about partial and/or temporary [[m:Special:MyLanguage/office actions|office actions]]. We want to let you know that the '''draft version''' of this consultation has now been [[:m:Office_actions/Community_consultation_on_partial_and_temporary_office_actions/draft|posted on Meta]]. This is a '''draft'''. It is not intended to be the consultation itself, which will be posted on Meta likely in early September. Please do not treat this draft as a consultation. Instead, we ask your assistance in forming the final language for the consultation. For that end, we would like your input over the next couple of weeks about what questions the consultation should ask about partial and temporary Foundation office action bans and how it should be formatted. '''[[:m:Talk:Office_actions/Community_consultation_on_partial_and_temporary_office_actions/draft|Please post it on the draft talk page]]'''. Our goal is to provide space for the community to discuss all the aspects of these office actions that need to be discussed, and we want to ensure with your feedback that the consultation is presented in the best way to encourage frank and constructive conversation. Please visit [[:m:Office_actions/Community_consultation_on_partial_and_temporary_office_actions/draft|the consultation draft on Meta-wiki]] and leave your comments on the draft’s talk page about what the consultation should look like and what questions it should ask. Thank you for your input! -- The [[m:Special:MyLanguage/Trust and Safety|Trust & Safety team]] 16. august 2019, kell 11:03 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Non-Technical_Village_Pumps_distribution_list&oldid=19175143". --> == New tools and IP masking == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Hey everyone, The Wikimedia Foundation wants to work on two things that affect how we patrol changes and handle vandalism and harassment. We want to make the tools that are used to handle bad edits better. We also want to get better privacy for unregistered users so their IP addresses are no longer shown to everyone in the world. We would not hide IP addresses until we have better tools for patrolling. We have an idea of what tools ''could'' be working better and how a more limited access to IP addresses would change things, but we need to hear from more wikis. You can read more about the project [[m:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|on Meta]] and [[m:Talk:IP Editing: Privacy Enhancement and Abuse Mitigation|post comments and feedback]]. Now is when we need to hear from you to be able to give you better tools to handle vandalism, spam and harassment. You can post in your language if you can't write in English. [[User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]]</div></div></div> 21. august 2019, kell 17:18 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Tools_and_IP_message/Distribution&oldid=19315232". --> == The consultation on partial and temporary Foundation bans just started == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <div class="plainlinks"> Hello, In a [[:en:Wikipedia:Community_response_to_the_Wikimedia_Foundation%27s_ban_of_Fram/Official_statements#Board_statement|recent statement]], the Wikimedia Foundation Board of Trustees [[:en:Wikipedia:Community_response_to_the_Wikimedia_Foundation%27s_ban_of_Fram/Official_statements#Board_statement|requested that staff hold a consultation]] to "re-evaluat[e] or add community input to the two new office action policy tools (temporary and partial Foundation bans)". Accordingly, the Foundation's Trust & Safety team invites all Wikimedians [[:m:Office actions/Community consultation on partial and temporary office actions/09 2019|to join this consultation and give their feedback]] from 30 September to 30 October. How can you help? * Suggest how partial and temporary Foundation bans should be used, if they should (eg: On all projects, or only on a subset); * Give ideas about how partial and temporary Foundation bans should ideally implemented, if they should be; and/or * Propose changes to the existing Office Actions policy on partial and temporary bans. We offer our thanks in advance for your contributions, and we hope to get as much input as possible from community members during this consultation! </div> </div>-- [[user:Kbrown (WMF)|Kbrown (WMF)]] 30. september 2019, kell 20:13 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=19302497". --> == Feedback wanted on Desktop Improvements project == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> {{Int:Please-translate}} {{int:Hello}}. The Readers Web team at the WMF will work on some [[mw:Special:MyLanguage/Reading/Web/Desktop Improvements|improvements to the desktop interface]] over the next couple of years. The goal is to increase usability without removing any functionality. We have been inspired by changes made by volunteers, but that currently only exist as local gadgets and user scripts, prototypes, and volunteer-led skins. We would like to begin the process of bringing some of these changes into the default experience on all Wikimedia projects. We are currently in the research stage of this project and are looking for ideas for improvements, as well as feedback on our current ideas and mockups. So far, we have performed interviews with community members at Wikimania. We have gathered lists of previous volunteer and WMF work in this area. We are examining possible technical approaches for such changes. We would like individual feedback on the following: * Identifying focus areas for the project we have not yet discovered * Expanding the list of existing gadgets and user scripts that are related to providing a better desktop experience. If you can think of some of these from your wiki, please let us know * Feedback on the ideas and mockups we have collected so far We would also like to gather a list of wikis that would be interested in being test wikis for this project - these wikis would be the first to receive the updates once we’re ready to start building. When giving feedback, please consider the following goals of the project: * Make it easier for readers to focus on the content * Provide easier access to everyday actions (e.g. search, language switching, editing) * Put things in logical and useful places * Increase consistency in the interface with other platforms - mobile web and the apps * Eliminate clutter * Plan for future growth As well as the following constraints: * Not touching the content - no work will be done in terms of styling templates or to the structure of page contents themselves * Not removing any functionality - things might move around, but all navigational items and other functionality currently available by default will remain * No drastic changes to the layout - we're taking an evolutionary approach to the changes and want the site to continue feeling familiar to readers and editors Please give all feedback (in any language) at [[mw:Talk:Reading/Web/Desktop Improvements|mw:Talk:Reading/Web/Desktop Improvements]] After this round of feedback, we plan on building a prototype of suggested changes based on the feedback we receive. You’ll hear from us again asking for feedback on this prototype. {{Int:Feedback-thanks-title}} [[mw:User:Quiddity (WMF)|Quiddity (WMF)]] ([[mw:User talk:Quiddity (WMF)|talk]]) </div> 16. oktoober 2019, kell 09:53 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Quiddity_(WMF)/Global_message_delivery_split_1&oldid=19462889". --> == Editing News #2 – Mobile editing and talk pages == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <em>[[m:VisualEditor/Newsletter/2019/October|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</em> Inside this newsletter, the [[mw:Editing|Editing team]] talks about their work on the [[mw:Mobile visual editor|mobile visual editor]], on [[mw:Talk pages project|the new talk pages project]], and at [[wikimania:|Wikimania 2019]]. === Help === <strong>What talk page interactions do you remember?</strong> Is it a story about how someone helped you to learn something new? Is it a story about how someone helped you get involved in a group? Something else? Whatever your story is, we want to hear it! Please tell us a story about how you used a talk page. <mark>Please share a link to a memorable discussion, or describe it on the <strong>[[mw:Topic:V8d91yh8gcg404dj|talk page for this project]]</strong>.</mark> The team wants your examples. These examples will help everyone develop a shared understanding of what this project should support and encourage. === Talk pages project === The [[mw:Talk pages consultation 2019|Talk Pages Consultation]] was a global consultation to define better tools for wiki communication. From February through June 2019, more than 500 volunteers on 20 wikis, across 15 languages and multiple projects, came together with members of the Foundation to create a product direction for a set of discussion tools. The [[mw:Talk pages consultation 2019/Phase 2 report|Phase 2 Report]] of the Talk Page Consultation was published in August. It summarizes the product direction the team has started to work on, which you can read more about here: [[mw:Talk pages project|Talk Page Project project page]]. The team needs and wants your help at this early stage. They are starting to develop the first idea. Please add your name to the [[mw:Talk pages project#Getting involved|<strong>"Getting involved"</strong>]] section of the project page, if you would like to hear about opportunities to participate. === Mobile visual editor === The Editing team is trying to make it simpler to edit on mobile devices. The team is changing the [[mw:VisualEditor on mobile|visual editor on mobile]]. If you have something to say about editing on a mobile device, please leave a message at [[mw:Talk:VisualEditor on mobile|Talk:VisualEditor on mobile]]. ==== [[mw:VisualEditor on mobile/Edit cards|Edit Cards]] ==== [[File:Edit Cards-before-v3-comparison.png|thumb|486x486px|What happens when you click on a link. The new Edit Card is bigger and has more options for editing links.]] * On 3 September, the Editing team released [[:File:Edit Cards comparison v2 and v3.png|version 3 of Edit Cards]]. Anyone could use the new version in the mobile visual editor. * There is an [[:File:Edit Cards comparison v2 and v3.png|updated design]] on the Edit Card for adding and modifying links. There is also a new, [[mw:VisualEditor on mobile/Edit cards#2 September 2019 - v3 deployment timing|combined workflow for editing a link's display text and target]]. * Feedback: You can try the new Edit Cards by opening the mobile visual editor on a smartphone. Please post your feedback on the [[:mw:Topic:V5rg0cqmikpubmjj|Edit cards talk page]]. ==== [[mw:VisualEditor on mobile/Toolbar refresh|Toolbar]] ==== [[File:Toolbar-comparison-v1.png|thumb|486px|The editing toolbar is changing in the mobile visual editor. The old system had two different toolbars. Now, all the buttons are together. [[mw:Topic:V79x6zm8n6i4nb56|Tell the team what you think about the new toolbar]].]] * In September, the Editing team updated the mobile visual editor's editing toolbar. Anyone could see these changes in the mobile visual editor. ** <em>One toolbar:</em> All of the editing tools are located in one toolbar. Previously, the toolbar changed when you clicked on different things. **<em>New navigation:</em> The buttons for moving forward and backward in the edit flow have changed. **<em>Seamless switching:</em> an [[phab:T228159|improved workflow]] for switching between the visual and wikitext modes. * Feedback: You can try the refreshed toolbar by opening the mobile VisualEditor on a smartphone. Please post your feedback on the [[mw:Topic:V79x6zm8n6i4nb56|Toolbar feedback talk page]]. === Wikimania === The Editing Team attended [[wmania:2019:Program|Wikimania 2019]] in Sweden. They led a session on [[wmania:2019:Community Growth/Visual editing on mobile: An accessible editor for all|the mobile visual editor]] and a session on [[wmania:2019:Community Growth/After Flow: A new direction for improving talk pages|the new talk pages project]]. They tested [[mw:VisualEditor on mobile/Toolbar refresh#v1 prototype|two]] new [[mw:VisualEditor on mobile/Edit cards#v3 prototype|features]] in the mobile visual editor with contributors. You can read more about what the team did and learned in [[mw:VisualEditor on mobile#Wikimania Stockholm: Overview|the team's report on Wikimania 2019]]. === Looking ahead === * <strong>Talk Pages Project:</strong> The team is thinking about the first set of proposed changes. The team will be working with a few communities to pilot those changes. The best way to stay informed is by adding your username to the list on the project page: [[mw:Talk pages project#Getting involved|<strong>Getting involved</strong>]]. * <strong>Testing the mobile visual editor as the default:</strong> The Editing team plans to post results before the end of the calendar year. The best way to stay informed is by adding the project page to your watchlist: [[mw:VisualEditor on mobile/VE mobile default|<strong>VisualEditor as mobile default project page</strong>]]. * <strong>Measuring the impact of Edit Cards:</strong> This study asks whether the project helped editors add links and citations. The Editing team hopes to share results in November. The best way to stay informed is by adding the project page to your watchlist: [[mw:VisualEditor on mobile/Edit cards|<strong>Edit Cards project page</strong>]]. – [[User:PPelberg (WMF)|PPelberg (WMF)]] ([[mw:User talk:PPelberg (WMF)|talk]]) & [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[mw:User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) </div> 29. oktoober 2019, kell 13:13 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/VE_201910/6&oldid=19500852". --> == Movement Learning and Leadership Development Project == Hello The Wikimedia Foundation’s Community Development team is seeking to learn more about the way volunteers learn and develop into the many different roles that exist in the movement. Our goal is to build a movement informed framework that provides shared clarity and outlines accessible pathways on how to grow and develop skills within the movement. To this end, we are looking to speak with you, our community to learn about your journey as a Wikimedia volunteer. Whether you joined yesterday or have been here from the very start, we want to hear about the many ways volunteers join and contribute to our movement. To learn more about the project, [[:m:special:MyLanguage/Movement Learning and Leadership Development Project|please visit the Meta page]]. If you are interested in participating in the project, please complete [https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLSegM07N1FK_s0VUECM61AlWOthwdn5zQOlVsa2vaKcx13BwZg/viewform?usp=sf_link this simple Google form]. Although we may not be able to speak to everyone who expresses interest, we encourage you to complete this short form if you are interested in participating! -- [[user:LMiranda (WMF)|LMiranda (WMF)]] ([[user talk:LMiranda (WMF)|talk]]) 22. jaanuar 2020, kell 21:00 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Trizek_(WMF)/sandbox/temp_MassMessage_list&oldid=19738989". --> == Additional interface for edit conflicts on talk pages == ''Sorry, for writing this text in English. If you could help to translate it, it would be appreciated.'' You might know the new interface for edit conflicts (currently a beta feature). Now, Wikimedia Germany is designing an additional interface to solve edit conflicts on talk pages. This interface is shown to you when you write on a discussion page and another person writes a discussion post in the same line and saves it before you do. With this additional editing conflict interface you can adjust the order of the comments and edit your comment. We are inviting everyone to have a look at [[m:WMDE Technical Wishes/Edit Conflicts#Edit conflicts on talk pages|the planned feature]]. Let us know what you think on our [[mw:Help talk:Two Column Edit Conflict View|central feedback page]]! -- For the Technical Wishes Team: [[m:User:Max Klemm (WMDE)|Max Klemm (WMDE)]] 26. veebruar 2020, kell 16:14 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Max Klemm (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=19845780". --> == Editing news 2020 #1 – Discussion tools == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <em>[[m:VisualEditor/Newsletter/2020/April|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</em> [[File:TalkPages-Reply-v1.0.png|thumb|300px|alt=Screenshot showing what the Reply tool looks like|This early version of the Reply tool automatically signs and indents comments.]] The [[mw:Editing|Editing team]] has been working on [[mw:Talk pages project|the talk pages project]]. The goal of the talk pages project is to help contributors communicate on wiki more easily. This project is the result of the [[mw:Talk pages consultation 2019|Talk pages consultation 2019]]. [[File:TalkPages-Reply-v2.0.png|thumb|300px|alt=Reply tool improved with edit tool buttons|In a future update, the team plans to test a tool for easily linking to another user's name, a rich-text editing option, and other tools.]] The team is building a [[mw:Talk pages project/replying|new tool for replying]] to comments now. This early version can sign and indent comments automatically. <strong>Please [[mw:Talk pages project/replying/prototype testing#Reply%20version%201.0|test the new Reply tool]].</strong> *On 31 March 2020, the new {{Int:discussiontools-replylink}} tool was offered as a [[mw:Beta Feature|Beta Feature]] editors at four Wikipedias: [[w:ar:Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|Arabic]], [[w:nl:Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|Dutch]], [[w:fr:Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|French]], and [[w:hu:Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|Hungarian]]. If your community also wants early access to the new tool, contact [[User:Whatamidoing (WMF)]]. *The team is planning some upcoming changes. <strong>Please [[mw:Talk pages project/replying#Version%202.0|review the proposed design]] and share your thoughts on the talk page.</strong> The team will test features such as: **an easy way to mention another editor ("pinging"), **a rich-text visual editing option, and **other features identified through user testing or recommended by editors. To hear more about Editing Team updates, please add your name to the [[mw:Talk pages project#Get involved|<strong>"Get involved"</strong>]] section of the project page. You can also watch [[File:MediaWiki Vector skin blue star watchlist icon.svg|frameless|16px]] these pages: [[mw:Talk pages project|the main project page]], [[mw:Talk pages project/Updates|Updates]], [[mw:Talk pages project/replying|Replying]], and [[mw:Talk pages project/replying/prototype testing|User testing]]. – [[user:PPelberg (WMF)|PPelberg (WMF)]] ([[mw:User talk:PPelberg (WMF)|talk]]) & [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[mw:User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) </div> 8. aprill 2020, kell 22:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Quiddity_(WMF)/sandbox3&oldid=19967063". --> == Editing news 2020 #2 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <em>[[m:Special:MyLanguage/VisualEditor/Newsletter/2020/June|Read this in another language]] • [[m:Special:MyLanguage/VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</em> [[File:TalkPages-Reply-v2.0.png|alt=Mockup of the new reply feature, showing new editing tools|thumb|400x400px|The new features include a toolbar. [[mw:Talk:Talk pages project/replying|What do you think should be in the toolbar?]]]] This issue of the [[mw:Special:MyLanguage/Editing|Editing]] newsletter includes information the [[mw:Special:MyLanguage/Talk pages project|Talk pages project]], an effort to help contributors communicate on wiki more easily. * [[mw:Special:MyLanguage/Talk pages project/replying|<strong>Reply tool</strong>]]: This is available as a Beta Feature at the four partner wikis (Arabic, Dutch, French, and Hungarian Wikipedias). The Beta Feature is called "{{int:discussiontools-preference-label}}". The Beta Feature will get [[mw:Special:MyLanguage/Talk pages project/replying#Version%202.0|new features]] soon. The new features include writing comments in a new visual editing mode and pinging other users by typing <code>@</code>. You can [[mw:Special:MyLanguage/Talk pages project/replying/prototype testing#Reply%20tool%20version%202.0|test the new features]] on the [[mw:Special:MyLanguage/Beta Cluster|Beta Cluster]] now. Some other wikis will have a chance to try the Beta Feature in the coming months. * [[mw:Special:MyLanguage/New requirements for user signatures|<strong>New requirements for user signatures</strong>]]: Soon, users will not be able to save invalid custom signatures in [[Special:Preferences]]. This will reduce signature spoofing, prevent page corruption, and make new talk page tools more reliable. Most editors will not be affected. * [[mw:Special:MyLanguage/Talk pages project/New discussion|<strong>New discussion tool</strong>]]: The Editing team is beginning work on a simpler process for starting new discussions. You can [[mw:Special:MyLanguage/Talk pages project/New discussion#Design|see the initial design on the project page]]. * [[m:Special:MyLanguage/Research:Usage of talk pages|<strong>Research on the use of talk pages</strong>]]: The Editing team worked with the [[mw:Special:MyLanguage/Wikimedia Research|Wikimedia research team]] to study how talk pages help editors improve articles. We learned that new editors who use talk pages make more edits to the main namespace than new editors who don't use talk pages. – [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) </div> 17. juuni 2020, kell 23:36 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Trizek_(WMF)/sandbox/temp_MassMessage_list&oldid=20184676". --> == Feedback on movement names == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {{int:Hello}}. Apologies if you are not reading this message in your native language. {{int:please-translate}} if necessary. {{Int:Feedback-thanks-title}} There are a lot of conversations happening about the future of our movement names. We hope that you are part of these discussions and that your community is represented. Since 16 June, the Foundation Brand Team has been running a [https://wikimedia.qualtrics.com/jfe/form/SV_9G2dN7P0T7gPqpD survey] in 7 languages about [[m:Special:MyLanguage/Communications/Wikimedia brands/2030 movement brand project/Naming convention proposals|3 naming options]]. There are also community members sharing concerns about renaming in a [[m:Special:MyLanguage/Community open letter on renaming|Community Open Letter]]. Our goal in this call for feedback is to hear from across the community, so we encourage you to participate in the survey, the open letter, or both. The survey will go through 7 July in all timezones. Input from the survey and discussions will be analyzed and published on Meta-Wiki. Thanks for thinking about the future of the movement, --[[:m:Talk:Communications/Wikimedia brands/2030 movement brand project|The Brand Project team]], 2. juuli 2020, kell 22:52 (EEST) ''Note: The survey is conducted via a third-party service, which may subject it to additional terms. For more information on privacy and data-handling, see the [[foundation:Special:MyLanguage/Naming Convention Proposals Movement Feedback Survey Privacy Statement|survey privacy statement]].'' </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Elitre_(WMF)/All_wikis_June_2020&oldid=20238848". --> == Editing news 2020 #3 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <em>[[m:VisualEditor/Newsletter/2020/July|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</em> [[File:50M@2x.png|thumb|alt=A gold star with a blue ribbon, and the text 50m|More than <strong>50 million edits</strong> have been made using the visual editor on desktop.|400px]] Seven years ago this month, the [[mw:Editing team|Editing team]] offered the visual editor to most Wikipedia editors. Since then, editors have achieved many milestones: * More than <strong>50 million edits</strong> have been made using the visual editor on desktop. * More than <strong>2 million new articles</strong> have been created in the visual editor. More than 600,000 of these new articles were created during 2019. * The visual editor is <strong>increasingly popular</strong>. The proportion of all edits made using the visual editor has increased every year since its introduction. * In 2019, <strong>35% of the edits by newcomers</strong> (logged-in editors with ≤99 edits) used the visual editor. This percentage has <strong>increased every year</strong>. * Almost <strong>5 million edits on the mobile site</strong> have been made with the visual editor. Most of these edits have been made since the Editing team started improving the [[mw:Mobile visual editor|mobile visual editor]] in 2018. * On 17 November 2019, the [https://discuss-space.wmflabs.org/t/first-edit-made-to-wikipedia-from-outer-space/2254 <strong>first edit from outer space</strong>] was made in the mobile visual editor. 🚀 👩‍🚀 * Editors have made more than <strong>7 million edits in the 2017 wikitext editor</strong>, including starting <strong>600,000 new articles</strong> in it. The [[mw:2017 wikitext editor|2017 wikitext editor]] is VisualEditor's built-in wikitext mode. You can [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|enable it in your preferences]]. [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) </div> 9. juuli 2020, kell 15:55 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=20232673". --> == Announcing a new wiki project! Welcome, Abstract Wikipedia == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hi all, It is my honor to introduce Abstract Wikipedia, a new project that has been unanimously approved by the Wikimedia Foundation Board of Trustees. Abstract Wikipedia proposes a new way to generate baseline encyclopedic content in a multilingual fashion, allowing more contributors and more readers to share more knowledge in more languages. It is an approach that aims to make cross-lingual cooperation easier on our projects, increase the sustainability of our movement through expanding access to participation, improve the user experience for readers of all languages, and innovate in free knowledge by connecting some of the strengths of our movement to create something new. This is our first new project in over seven years. Abstract Wikipedia was submitted as a project proposal by Denny Vrandečić in May 2020 <ref>[[m:Special:MyLanguage/Abstract Wikipedia|Abstract Wikipedia]]</ref> after years of preparation and research, leading to a detailed plan and lively discussions in the Wikimedia communities. We know that the energy and the creativity of the community often runs up against language barriers, and information that is available in one language may not make it to other language Wikipedias. Abstract Wikipedia intends to look and feel like a Wikipedia, but build on the powerful, language-independent conceptual models of Wikidata, with the goal of letting volunteers create and maintain Wikipedia articles across our polyglot Wikimedia world. The project will allow volunteers to assemble the fundamentals of an article using words and entities from Wikidata. Because Wikidata uses conceptual models that are meant to be universal across languages, it should be possible to use and extend these building blocks of knowledge to create models for articles that also have universal value. Using code, volunteers will be able to translate these abstract “articles” into their own languages. If successful, this could eventually allow everyone to read about any topic in Wikidata in their own language. As you can imagine, this work will require a lot of software development, and a lot of cooperation among Wikimedians. In order to make this effort possible, Denny will join the Foundation as a staff member in July and lead this initiative. You may know Denny as the creator of Wikidata, a long-time community member, a former staff member at Wikimedia Deutschland, and a former Trustee at the Wikimedia Foundation <ref>[[m:User:Denny|User:Denny]]</ref>. We are very excited that Denny will bring his skills and expertise to work on this project alongside the Foundation’s product, technology, and community liaison teams. It is important to acknowledge that this is an experimental project, and that every Wikipedia community has different needs. This project may offer some communities great advantages. Other communities may engage less. Every language Wikipedia community will be free to choose and moderate whether or how they would use content from this project. We are excited that this new wiki-project has the possibility to advance knowledge equity through increased access to knowledge. It also invites us to consider and engage with critical questions about how and by whom knowledge is constructed. We look forward to working in cooperation with the communities to think through these important questions. There is much to do as we begin designing a plan for Abstract Wikipedia in close collaboration with our communities. I encourage you to get involved by going to the project page and joining the new mailing list <ref>[[mail:abstract-wikipedia|Abstract Wikipedia mailing list]]</ref>. We recognize that Abstract Wikipedia is ambitious, but we also recognize its potential. We invite you all to join us on a new, unexplored path. Yours, Katherine Maher (Executive Director, Wikimedia Foundation) <references/> </div> <small>Sent by [[:m:User:Elitre (WMF)]] 9. juuli 2020, kell 22:56 (EEST) - '''[[:m:Special:MyLanguage/Abstract Wikipedia/July 2020 announcement]]''' </small> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Elitre_(WMF)/All_wikis_June_2020&oldid=20265886". --> == Technical Wishes: FileExporter and FileImporter become default features on all Wikis == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> The [[m:WMDE_Technical_Wishes/Move_files_to_Commons|FileExporter and FileImporter]] will become a default features on all wikis until August 7, 2020. They are planned to help you to move files from your local wiki to Wikimedia Commons easier while keeping all original file information (Description, Source, Date, Author, View History) intact. Additionally, the move is documented in the files view history. How does it work? Step 1: If you are an auto-confirmed user, you will see a link "Move file to Wikimedia Commons" on the local file page. Step 2: When you click on this link, the FileImporter checks if the file can in fact be moved to Wikimedia Commons. These checks are performed based on the wiki's [[m:WMDE_Technical_Wishes/Move_files_to_Commons/Configuration_file_documentation|configuration file]] which is created and maintained by each local wiki community. Step 3: If the file is compatible with Wikimedia Commons, you will be taken to an import page, at which you can update or add information regarding the file, such as the description. You can also add the 'Now Commons' template to the file on the local wiki by clicking the corresponding check box in the import form. Admins can delete the file from the local wiki by enabling the corresponding checkbox. By clicking on the 'Import' button at the end of the page, the file is imported to Wikimedia Commons. If you want to know more about the [[m:WMDE_Technical_Wishes/Move_files_to_Commons|FileImporter extension]] or the [[m:WMDE_Technical_Wishes|Technical Wishes Project]], follow the links. --For the Technical Wishes Team: </div>[[User:Max Klemm (WMDE)|Max Klemm (WMDE)]] 6. august 2020, kell 12:13 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Max Klemm (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=20343133". --> == Important: maintenance operation on September 1st == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch 2020|Read this message in another language]] • [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch 2020|{{int:please-translate}}]] The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] will be testing its secondary data centre. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. To make sure everything is working, the Wikimedia Technology department needs to do a planned test. This test will show if they can reliably switch from one data centre to the other. It requires many teams to prepare for the test and to be available to fix any unexpected problems. They will switch all traffic to the secondary data centre on '''Tuesday, September 1st 2020'''. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop while the switch is made. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for up to an hour on Tuesday, September 1st. The test will start at [https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20200901T14 14:00 UTC] (15:00 BST, 16:00 CEST, 10:00 EDT, 19:30 IST, 07:00 PDT, 23:00 JST, and in New Zealand at 02:00 NZST on Wednesday September 2). *If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. *There will be code freezes for the week of September 1st, 2020. Non-essential code deployments will not happen. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch Datacenter#Schedule for 2018 switch|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. There will be more notifications about this. '''Please share this information with your community.''' </div></div> <span dir=ltr>[[m:User:Trizek (WMF)|Trizek (WMF)]] ([[m:User talk:Trizek (WMF)|talk]])</span> 26. august 2020, kell 16:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=20384955". --> == Invitation to participate in the conversation == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''{{int:Hello}}. Apologies for cross-posting, and that you may not be reading this message in your native language: translations of the following announcement may be available on '''[[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Draft review/Invitation (long version)|Meta]]'''. {{int:please-translate}}. {{Int:Feedback-thanks-title}}'' We are excited to share '''[[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Draft review|a draft of the Universal Code of Conduct]]''', which the Wikimedia Foundation Board of Trustees called for earlier this year, for your review and feedback. The discussion will be open until October 6, 2020. The UCoC Drafting Committee wants to learn which parts of the draft would present challenges for you or your work. What is missing from this draft? What do you like, and what could be improved? Please join the conversation and share this invitation with others who may be interested to join, too. To reduce language barriers during the process, you are welcomed to translate this message and the [[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Draft review|Universal Code of Conduct/Draft review]]. You and your community may choose to provide your opinions/feedback using your local languages. To learn more about the UCoC project, see the [[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]] page, and the [[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/FAQ|FAQ]], on Meta. Thanks in advance for your attention and contributions, [[:m:Talk:Trust_and_Safety|The Trust and Safety team at Wikimedia Foundation]], 10. september 2020, kell 20:55 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Universal_Code_of_Conduct/Draft_review/Invitation_(long_version)/List&oldid=20440292". --> == Wiki of functions naming contest == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> {{int:Please-translate}} {{int:Hello}}. Please help pick a name for the new Wikimedia wiki project. This project will be a wiki where the community can work together on a library of [[m:Special:MyLanguage/Abstract_Wikipedia/Wiki_of_functions_naming_contest#function|functions]]. The community can create new functions, read about them, discuss them, and share them. Some of these functions will be used to help create language-independent Wikipedia articles that can be displayed in any language, as part of the Abstract Wikipedia project. But functions will also be usable in many other situations. There will be two rounds of voting, each followed by legal review of candidates, with voting beginning on 29 September and 27 October. Our goal is to have a final project name selected on 8 December. If you would like to participate, then '''[[m:Special:MyLanguage/Abstract Wikipedia/Wiki of functions naming contest|please learn more and vote now]]''' at meta-wiki. {{Int:Feedback-thanks-title}} --[[m:User:Quiddity (WMF)|Quiddity (WMF)]]</div> 30. september 2020, kell 00:25 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Quiddity_(WMF)/Global_message_delivery_split_6&oldid=20492312". --> == Call for feedback about Wikimedia Foundation Bylaws changes and Board candidate rubric == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> {{int:Hello}}. Apologies if you are not reading this message in your native language. {{Int:Please-translate}}. Today the Wikimedia Foundation Board of Trustees starts two calls for feedback. One is about changes to the Bylaws mainly to increase the Board size from 10 to 16 members. The other one is about a trustee candidate rubric to introduce new, more effective ways to evaluate new Board candidates. The Board welcomes your comments through 26 October. For more details, [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board noticeboard/October 2020 - Call for feedback about Bylaws changes and Board candidate rubric|check the full announcement]]. {{Int:Feedback-thanks-title}} [[m:User:Qgil-WMF|Qgil-WMF]] ([[m:User talk:Qgil-WMF|talk]]) 7. oktoober 2020, kell 20:09 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Elitre_(WMF)/Board2&oldid=20519857". --> == Important: maintenance operation on October 27 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch 2020|Read this message in another language]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Tech%2FServer+switch+2020&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}] The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] tests the switch between its first and secondary data centers. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. To make sure everything is working, the Wikimedia Technology department needs to do a planned test. This test will show if they can reliably switch from one data centre to the other. It requires many teams to prepare for the test and to be available to fix any unexpected problems. They will switch all traffic back to the primary data center on '''Tuesday, October 27 2020'''. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop while the switch is made. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for up to an hour on Tuesday, October 27. The test will start at [https://zonestamp.toolforge.org/1603807200 14:00 UTC] (14:00 WET, 15:00 CET, 10:00 EDT, 19:30 IST, 07:00 PDT, 23:00 JST, and in New Zealand at 03:00 NZDT on Wednesday October 28). *If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. *There will be code freezes for the week of October 26, 2020. Non-essential code deployments will not happen. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch_Datacenter#Schedule_for_2020_switch|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. There will be more notifications about this. A banner will be displayed on all wikis 30 minutes before this operation happens. '''Please share this information with your community.'''</div></div> -- <span dir=ltr>[[m:User:Trizek (WMF)|Trizek (WMF)]] ([[m:User talk:Trizek (WMF)|talk]])</span> 21. oktoober 2020, kell 20:10 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=20519839". --> == Wiki of functions naming contest - Round 2 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> {{int:Hello}}. Reminder: Please help to choose the name for the new Wikimedia wiki project - the library of functions. The finalist vote starts today. The finalists for the name are: <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Wikicode, Wikicodex, Wikifunctions, Wikifusion, Wikilambda, Wikimedia Functions</span>. If you would like to participate, then '''[[m:Special:MyLanguage/Abstract Wikipedia/Wiki of functions naming contest/Names|please learn more and vote now]]''' at Meta-wiki. {{Int:Feedback-thanks-title}} --[[m:User:Quiddity (WMF)|Quiddity (WMF)]] </div> 6. november 2020, kell 00:10 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=20564572". --> == Update to ICU Unicode library == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> Starting on November 16, we will migrate the servers running the MediaWiki application servers to a new release of the ICU Unicode library ([[w:International Components for Unicode]]) (from version 57 to 63). This unblocks some future work on upgrading the servers to a new Operating System release and will also allow the use of improved internationalisation in the future (as wikis will then be able to use features introduced by the new ICU release such as new collation definitions, and allows us to use a more recent version of Unicode in MediaWiki). This migration will cause some unavoidable temporary user-visible impact: The sorting of some category pages will be distorted – all pages which have been updated with the new software version will use the new sorting while untouched pages still use the old sorting. As such, we need to run a maintenance script to update the sorting for old entries. The distortions may last from a few hours (on medium-sized wikis), up to a day (on the largest wikis), and a few days on English Wikipedia. The start-time will depend upon when the migration script reaches each wiki. [https://phabricator.wikimedia.org/T264991#6609917 This affects 149 wikis] (including eight out of the ten biggest Wikipedias). The detailed list and the task for the technical implementation is at [[phab:T264991|T264991]]. Thank you. </div> </div> <span dir="ltr">[[user:Trizek (WMF)|Trizek (WMF)]]</span> 16. november 2020, kell 16:53 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Trizek (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Trizek_(WMF)/sandbox/temp_MassMessage_list&oldid=20669657". --> == [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021/Invitation|Community Wishlist Survey 2021]] == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:Magic Wand Icon 229981 Color Flipped.svg|thumb|48px]] The '''[[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021|2021 Community Wishlist Survey]]''' is now open! This survey is the process where communities decide what the [[m:Community Tech|Community Tech]] team should work on over the next year. We encourage everyone to submit proposals until the deadline on '''{{#time:j xg|2020-11-30|{{PAGELANGUAGE}}}}''', or comment on other proposals to help make them better. The communities will vote on the proposals between {{#time:j xg|2020-12-08|{{PAGELANGUAGE}}}} and {{#time:j xg|2020-12-21|{{PAGELANGUAGE}}}}. The Community Tech team is focused on tools for experienced Wikimedia editors. You can write proposals in any language, and we will translate them for you. Thank you, and we look forward to seeing your proposals! </div> <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">[[m:user:SGrabarczuk (WMF)|SGrabarczuk (WMF)]]</span> 20. november 2020, kell 20:09 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:SGrabarczuk (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:SGrabarczuk_(WMF)/sandbox/1&oldid=20689939". --> == Wikidata descriptions changes to be included more often in Recent Changes and Watchlist == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''Sorry for sending this message in English. Translations are available on [[m:Special:MyLanguage/Announcements/Announcement Wikidata descriptions in watchlist|this page]]. Feel free to translate it in more languages!'' As you may know, you can include changes coming from Wikidata in your Watchlist and Recent Changes ([[Special:Preferences#mw-prefsection-watchlist|in your preferences]]). Until now, this feature didn’t always include changes made on Wikidata descriptions due to the way Wikidata tracks the data used in a given article. Starting on December 3rd, the Watchlist and Recent Changes will include changes on the descriptions of Wikidata Items that are used in the pages that you watch. This will only include descriptions in the language of your wiki to make sure that you’re only seeing changes that are relevant to your wiki. This improvement was requested by many users from different projects. We hope that it can help you monitor the changes on Wikidata descriptions that affect your wiki and participate in the effort of improving the data quality on Wikidata for all Wikimedia wikis and beyond. Note: if you didn’t use the Wikidata watchlist integration feature for a long time, feel free to give it another chance! The feature has been improved since the beginning and the content it displays is more precise and useful than at the beginning of the feature in 2015. If you encounter any issue or want to provide feedback, feel free to use [[Phab:T191831|this Phabricator ticket]]. Thanks! [[:d:User:Lea Lacroix (WMDE)|Lea Lacroix (WMDE)]] 30. november 2020, kell 16:39 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Lea Lacroix (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Lea_Lacroix_(WMDE)/wikis&oldid=20728482". --> == 2020 Coolest Tool Award Ceremony on December 11th == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello all, The ceremony of the 2020 [[m:Coolest_Tool_Award|Wikimedia Coolest Tool Award]] will take place virtually on Friday, December 11th, at 17:00 GMT. This award is highlighting tools that have been nominated by contributors to the Wikimedia projects, and the ceremony will be a nice moment to show appreciation to the tools developers and maybe discover new tools! You will find more information [[m:Coolest_Tool_Award|here]] about the livestream and the discussions channels. Thanks for your attention, [[:d:User:Lea Lacroix (WMDE)|Lea Lacroix (WMDE)]] 7. detsember 2020, kell 12:55 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Lea Lacroix (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=20734978". --> == Community Wishlist Survey 2021 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:Magic Wand Icon 229981 Color Flipped.svg|thumb|48px]] '''We invite all registered users to vote on the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021|2021 Community Wishlist Survey]]. You can vote from now until {{#time:j xg|2020-12-21|en}} for as many different wishes as you want.''' In the Survey, wishes for new and improved tools for experienced editors are collected. After the voting, we will do our best to grant your wishes. We will start with the most popular ones. We, the [[m:Special:MyLanguage/Community Tech|Community Tech]], are one of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation|Wikimedia Foundation]] teams. We create and improve editing and wiki moderation tools. What we work on is decided based on results of the Community Wishlist Survey. Once a year, you can submit wishes. After two weeks, you can vote on the ones that you're most interested in. Next, we choose wishes from the survey to work on. Some of the wishes may be granted by volunteer developers or other teams. '''[[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021/Tracking|You can view and vote all proposals here.]]''' We are waiting for your votes. Thank you! </div> [[user:SGrabarczuk (WMF)|SGrabarczuk (WMF)]] 15. detsember 2020, kell 02:51 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:SGrabarczuk (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:SGrabarczuk_(WMF)/sandbox/1&oldid=20689939". --> == Moving Wikimania 2021 to a Virtual Event == <div class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:Wikimania_logo_with_text_2.svg|right|alt=Wikimania's logo.|75px]] ''{{int:Hello}}. Apologies if you are not reading this message in your native language. {{Int:Please-translate}}. {{Int:Feedback-thanks-title}}'' [[:m:Wikimania 2021|Wikimania will be a virtual event this year]], and hosted by a wide group of community members. Whenever the next in-person large gathering is possible again, [[:m:ESEAP Hub|the ESEAP Core Organizing Team]] will be in charge of it. Stay tuned for more information about how ''you'' can get involved in the planning process and other aspects of the event. [https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikimedia-l/2021-January/096141.html Please read the longer version of this announcement on wikimedia-l]. ''ESEAP Core Organizing Team, Wikimania Steering Committee, Wikimedia Foundation Events Team'', 27. jaanuar 2021, kell 17:15 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Elitre_(WMF)/Wikimania21&oldid=21014617". --> == Project Grant Open Call == This is the announcement for the [[m:Grants:Project|Project Grants program]] open call that started on January 11, with the submission deadline of February 10, 2021.<br> This first open call will be focussed on Community Organizing proposals. A second open call focused on research and software proposals is scheduled from February 15 with a submission deadline of March 16, 2021.<br> For the Round 1 open call, we invite you to propose grant applications that fall under community development and organizing (offline and online) categories. Project Grant funds are available to support individuals, groups, and organizations to implement new experiments and proven ideas, from organizing a better process on your wiki, coordinating a campaign or editathon series to providing other support for community building. We offer the following resources to help you plan your project and complete a grant proposal:<br> * Weekly proposals clinics via Zoom during the Open Call. Join us for [[m:Grants:Project|#Upcoming_Proposal_Clinics|real-time discussions]] with Program Officers and select thematic experts and get live feedback about your Project Grants proposal. We’ll answer questions and help you make your proposal better. We also offer these support pages to help you build your proposal: * [[m:Grants:Project/Tutorial|Video tutorials]] for writing a strong application<br> * General [[m:Grants:Project/Plan|planning page]] for Project Grants <br> * [[m:Grants:Project/Learn|Program guidelines and criteria]]<br> Program officers are also available to offer individualized proposal support upon request. Contact us if you would like feedback or more information.<br> We are excited to see your grant ideas that will support our community and make an impact on the future of Wikimedia projects. Put your idea into motion, and [[m:Grants:Project/Apply|submit your proposal]] by February 10, 2021!<br> Please feel free to get in touch with questions about getting started with your grant application, or about serving on the Project Grants Committee. Contact us at projectgrants{{at}}wikimedia.org. Please help us translate this message to your local language. [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 28. jaanuar 2021, kell 10:00 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:RSharma (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=20808431". --> == Wikifunctions logo contest == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="et" dir="ltr"> {{Int:Hello}}. Palun aidake valida uue Wikifunktsioonide wiki logo kujunduskontseptsioon. Hääletamine algab täna ja on avatud 2 nädalat. Kui soovite osaleda, siis '''[[m:Special:MyLanguage/Abstract Wikipedia/Wikifunctions logo concept/Vote|palun lugege lisateavet ja hääletage kohe]]''' Meta-Wikis. {{Int:Feedback-thanks-title}} --[[m:User:Quiddity (WMF)|Quiddity (WMF)]]</div> 2. märts 2021, kell 03:45 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=21087740". --> == Универсальный Кодекс Поведения == <div lang="ru" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> === Вторая фаза Универсального Кодекса Поведения === [[:wmf:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|Универсальный кодекс поведения (УКП)]] обеспечивает универсальную основу приемлемого поведения для всего движения Викимедиа и всех его проектов. В настоящее время проект находится на фазе 2, где намечаются четкие пути правоприменения. Вы можете прочитать больше о проекте на [[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|странице самого проекта]]. ==== Редакционный Комитет: Прием заявок ==== Фонд Викимедиа набирает добровольцев для подключения их к комитету по разработке процесса, чтобы сделать кодекс применимым. Добровольцы в комитете будут посвящать от 2 до 6 часов в неделю с конца апреля по июль и снова в октябре и ноябре. Важно, чтобы комитет был разнообразным и инклюзивным, и имел широкий спектр опыта, включая как опытных пользователей, так и новичков, а также тех, кто получил или ответил на них, также тех, кто был ложно обвинен в преследовании. Чтобы подать заявку и узнать больше об этом процессе, см. [[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee|страницу редакционного комитета]]. ==== Общественные консультации 2021 года: Уведомление и набор добровольцев/переводчиков ==== С 5 апреля по 5 мая 2021 года во многих проектах Викимедиа будут вестись дискуссии о том, как обеспечить соблюдение УКП. Мы ищем добровольцев для перевода ключевых материалов, а также для проведения консультаций на их родных языках или проектах с использованием предложенных [[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/2021 consultations/Discussion|ключевых вопросов]]. Если вы заинтересованы в добровольном участии в любой из этих ролей, пожалуйста, [[:m:Talk:Universal Code of Conduct/2021 consultations|свяжитесь с нами]] на любом языке, который вам наиболее удобен. Подробнее об этой работе и других обсуждениях, читайте в разделе [[:m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/2021 consultations|УКП/Консультации 2021]]. -- [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] ([[User talk:Xeno (WMF)|обсуждение]]) </div> 5. aprill 2021, kell 23:24 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:MNadzikiewicz_(WMF)/Russian_announcement&oldid=21301475". --> == Line numbering coming soon to all wikis == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:Technical_Wishes_–_Line_numbering_-_2010_wikitext_editor.png|thumb|Example]] From April 15, you can enable line numbering in some wikitext editors - for now in the template namespace, coming to more namespaces soon. This will make it easier to detect line breaks and to refer to a particular line in discussions. These numbers will be shown if you enable the syntax highlighting feature ([[mw:Special:MyLanguage/Extension:CodeMirror|CodeMirror extension]]), which is supported in the [[mw:Special:MyLanguage/Extension:WikiEditor|2010]] and [[mw:Special:MyLanguage/2017 wikitext editor|2017]] wikitext editors. More information can be found on [[m:WMDE Technical Wishes/Line Numbering|this project page]]. Everyone is invited to test the feature, and to give feedback [[m:talk:WMDE Technical Wishes/Line Numbering|on this talk page]]. </div> -- [[m:User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] 12. aprill 2021, kell 18:08 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=21329014". --> == Suggested Values == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> From April 29, it will be possible to suggest values for parameters in templates. Suggested values can be added to [[mw:Special:MyLanguage/Help:TemplateData|TemplateData]] and will then be shown as a drop-down list in [[mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide|VisualEditor]]. This allows template users to quickly select an appropriate value. This way, it prevents potential errors and reduces the effort needed to fill the template with values. It will still be possible to fill in values other than the suggested ones. More information, including the supported parameter types and how to create suggested values: [[mw:Help:TemplateData#suggestedvalues|[1]]] [[m:WMDE_Technical_Wishes/Suggested_values_for_template_parameters|[2]]]. Everyone is invited to test the feature, and to give feedback [[m:Talk:WMDE Technical Wishes/Suggested values for template parameters|on this talk page]]. </div> [[m:User:Timur Vorkul (WMDE)|Timur Vorkul (WMDE)]] 22. aprill 2021, kell 17:08 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Timur Vorkul (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=21361904". --> == Universal Code of Conduct News – Issue 1 == <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Universal Code of Conduct News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 1, June 2021'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Universal Code of Conduct/Newsletter/1|Read the full newsletter]]</span> ---- Welcome to the first issue of [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct News]]! This newsletter will help Wikimedians stay involved with the development of the new code, and will distribute relevant news, research, and upcoming events related to the UCoC. Please note, this is the first issue of UCoC Newsletter which is delivered to all subscribers and projects as an announcement of the initiative. If you want the future issues delivered to your talk page, village pumps, or any specific pages you find appropriate, you need to [[m:Global message delivery/Targets/UCoC Newsletter Subscription|subscribe here]]. You can help us by translating the newsletter issues in your languages to spread the news and create awareness of the new conduct to keep our beloved community safe for all of us. Please [[m:Universal Code of Conduct/Newsletter/Participate|add your name here]] if you want to be informed of the draft issue to translate beforehand. Your participation is valued and appreciated. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> * '''Affiliate consultations''' – Wikimedia affiliates of all sizes and types were invited to participate in the UCoC affiliate consultation throughout March and April 2021. ([[m:Universal Code of Conduct/Newsletter/1#sec1|continue reading]]) * '''2021 key consultations''' – The Wikimedia Foundation held enforcement key questions consultations in April and May 2021 to request input about UCoC enforcement from the broader Wikimedia community. ([[m:Universal Code of Conduct/Newsletter/1#sec2|continue reading]]) * '''Roundtable discussions''' – The UCoC facilitation team hosted two 90-minute-long public roundtable discussions in May 2021 to discuss UCoC key enforcement questions. More conversations are scheduled. ([[m:Universal Code of Conduct/Newsletter/1#sec3|continue reading]]) * '''Phase 2 drafting committee''' – The drafting committee for the phase 2 of the UCoC started their work on 12 May 2021. Read more about their work. ([[m:Universal Code of Conduct/Newsletter/1#sec4|continue reading]]) * '''Diff blogs''' – The UCoC facilitators wrote several blog posts based on interesting findings and insights from each community during local project consultation that took place in the 1st quarter of 2021. ([[m:Universal Code of Conduct/Newsletter/1#sec5|continue reading]])</div> --[[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 12. juuni 2021, kell 02:06 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:SOyeyele (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:SOyeyele_(WMF)/Announcements/Other_languages&oldid=21578291". --> == Wikimania 2021: Individual Program Submissions == [[File:Wikimania logo with text 2.svg|right|200px]] Dear all, Wikimania 2021 will be [[:wikimania:2021:Save the date and the Core Organizing Team|hosted virtually]] for the first time in the event's 15-year history. Since there is no in-person host, the event is being organized by a diverse group of Wikimedia volunteers that form the [[:wikimania:2021:Organizers|Core Organizing Team]] (COT) for Wikimania 2021. '''Event Program''' - Individuals or a group of individuals can submit their session proposals to be a part of the program. There will be translation support for sessions provided in a number of languages. See more information [[:wikimania:2021:Submissions/Guidelines#Language Accessibility|here]]. Below are some links to guide you through; * [[:wikimania:2021:Submissions|Program Submissions]] * [[:wikimania:2021:Submissions/Guidelines|Session Submission Guidelines]] * [[:wikimania:2021:FAQ|FAQ]] Please note that the deadline for submission is 18th June 2021. '''Announcements'''- To keep up to date with the developments around Wikimania, the COT sends out weekly updates. You can view them in the Announcement section [[:wikimania:2021:Announcements|here]]. '''Office Hour''' - If you are left with questions, the COT will be hosting some office hours (in multiple languages), in multiple time-zones, to answer any programming questions that you might have. Details can be found [[:wikimania:2021:Organizers#Office hours schedule|here.]] Best regards, [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 16. juuni 2021, kell 07:18 (EEST) On behalf of Wikimania 2021 Core Organizing Team <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Bodhisattwa@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=21597568". --> == Editing news 2021 #2 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <em>[[m:Special:MyLanguage/VisualEditor/Newsletter/2021/June|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</em> [[File:Reply Tool A-B test comment completion.png|alt=Junior contributors comment completion rate across all participating Wikipedias|thumb|296x296px|When newcomers had the Reply tool and tried to post on a talk page, they were more successful at posting a comment. ([https://wikimedia-research.github.io/Reply-tools-analysis-2021/ Source])]] Earlier this year, the Editing team ran a large study of [[mw:Talk pages project/Replying|the Reply Tool]]. The main goal was to find out whether the Reply Tool helped [[mw:Talk pages project/Glossary|newer editors]] communicate on wiki. The second goal was to see whether the comments that newer editors made using the tool needed to be reverted more frequently than comments newer editors made with the existing wikitext page editor. The key results were: * Newer editors who had automatic ("default on") access to the Reply tool were [https://wikimedia-research.github.io/Reply-tools-analysis-2021/ more likely] to post a comment on a talk page. * The comments that newer editors made with the Reply Tool were also [https://wikimedia-research.github.io/Reply-tools-analysis-2021/ less likely] to be reverted than the comments that newer editors made with page editing. These results give the Editing team confidence that the tool is helpful. <strong>Looking ahead</strong> The team is planning to make the Reply tool available to everyone as an opt-out preference in the coming months. This has already happened at the Arabic, Czech, and Hungarian Wikipedias. The next step is to [[phab:T280599|resolve a technical challenge]]. Then, they will deploy the Reply tool first to the [[phab:T267379|Wikipedias that participated in the study]]. After that, they will deploy it, in stages, to the other Wikipedias and all WMF-hosted wikis. You can turn on "{{int:discussiontools-preference-label}}" [[Special:Preferences#mw-prefsection-betafeatures|in Beta Features]] now. After you get the Reply tool, you can change your preferences at any time in [[Special:Preferences#mw-prefsection-editing-discussion]]. –[[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] ([[User talk:Whatamidoing (WMF)|talk]]) </div> 24. juuni 2021, kell 17:14 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=21624491". --> == Server switch == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch 2020|Read this message in another language]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Tech%2FServer+switch+2020&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}] The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] tests the switch between its first and secondary data centers. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. To make sure everything is working, the Wikimedia Technology department needs to do a planned test. This test will show if they can reliably switch from one data centre to the other. It requires many teams to prepare for the test and to be available to fix any unexpected problems. <!-- They will switch all traffic back to the primary data center on '''Tuesday, October 27 2020'''. --> Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop while the switch is made. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for up to an hour on Tuesday, 29 June 2021. The test will start at [https://zonestamp.toolforge.org/1624975200 14:00 UTC] (07:00 PDT, 10:00 EDT, 15:00 WEST/BST, 16:00 CEST, 19:30 IST, 23:00 JST, and in New Zealand at 02:00 NZST on Wednesday 30 June). *If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. *There will be code freezes for the week of June 28. Non-essential code deployments will not happen. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch_Datacenter#Schedule_for_2021_switch|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. There will be more notifications about this. A banner will be displayed on all wikis 30 minutes before this operation happens. '''Please share this information with your community.'''</div></div> [[user:SGrabarczuk (WMF)|SGrabarczuk (WMF)]] 27. juuni 2021, kell 04:19 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:SGrabarczuk (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=21463754". --> == 2021 Board of Trustees election == The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2021|2021 Board of Trustees election]] opens 4 August 2021. Candidates from the community were asked to submit their candidacy. After a three week long call for candidates, there are [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2021/Candidates#Candidate Table|20 candidates for the 2021 election]]. The Wikimedia movement has the opportunity to vote for the selection of community-and-affiliate trustees. The Board is expected to select the four most voted candidates to serve as trustees. Voting closes 17 August 2021. The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board of Trustees|Wikimedia Foundation Board of Trustees]] oversees the Wikimedia Foundation's operations. The Board wants to improve their competences and diversity as a team. They have shared the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2021/Candidates#Skills|areas of expertise]] that they are currently missing and hope to cover with new trustees. How can you get involved? * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2021/Candidates#Candidate%20Table|Learn more about candidates]]. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2021#Campaign%20Activities|Organize campaign activities]]. * [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2021/Voting|Vote]]. Read the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2021/2021-07-02/2021 Confirmed Candidates|full announcement]]. Best, On behalf of the Elections Committee [[Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)|MNadzikiewicz (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:MNadzikiewicz (WMF)|arutelu]]) 3. juuli 2021, kell 14:00 (EEST) == Call for Candidates for the Movement Charter Drafting Committee == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Movement Strategy announces [[:m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee|the Call for Candidates for the Movement Charter Drafting Committee]]. The Call opens August 2, 2021 and closes September 1, 2021. The Committee is expected to represent [[:m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Diversity_and_Expertise_Matrices|diversity in the Movement]]. Diversity includes gender, language, geography, and experience. This comprises participation in projects, affiliates, and the Wikimedia Foundation. English fluency is not required to become a member. If needed, translation and interpretation support is provided. Members will receive an allowance to offset participation costs. It is US$100 every two months. We are looking for people who have some of the following [[:m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee#Role_Requirements|skills]]: * Know how to write collaboratively. (demonstrated experience is a plus) * Are ready to find compromises. * Focus on inclusion and diversity. * Have knowledge of community consultations. * Have intercultural communication experience. * Have governance or organization experience in non-profits or communities. * Have experience negotiating with different parties. The Committee is expected to start with 15 people. If there are 20 or more candidates, a mixed election and selection process will happen. If there are 19 or fewer candidates, then the process of selection without election takes place. Will you help move Wikimedia forward in this important role? Submit your candidacy [[:m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee#Candidate_Statements|here]]. Please contact strategy2030[[File:At sign.svg|16x16px|link=|(_AT_)]]wikimedia.org with questions. </div> [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 3. august 2021, kell 03:12 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Xeno_(WMF)/Delivery/Wikibooks&oldid=21828257". --> == Universal Code of Conduct - Enforcement draft guidelines review == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="content"/>The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Drafting_committee#Phase_2|Universal Code of Conduct Phase 2 drafting committee]] would like comments about the '''[[:m:Universal Code of Conduct/Enforcement draft guidelines review|enforcement draft guidelines]]''' for the [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]] (UCoC). This review period is planned for 17 August 2021 through 17 October 2021. These guidelines are not final but you can help move the progress forward. The committee will revise the guidelines based upon community input. Comments can be shared in any language on the [[m:Talk:Universal Code of Conduct/Enforcement draft guidelines review|draft review talk page]] and [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Discussions|multiple other venues]]. Community members are encouraged to organize conversations in their communities. There are planned live discussions about the UCoC enforcement draft guidelines: :[[wmania:2021:Submissions/Universal_Code_of_Conduct_Roundtable|Wikimania 2021 session]] (recorded 16 August) :[[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/2021_consultations/Roundtable_discussions#Conversation hours|Conversation hours]] - 24 August, 31 August, 7 September @ 03:00 UTC & 14:00 UTC :[[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/2021_consultations/Roundtable_discussions|Roundtable calls]] - 18 September @ 03:00 UTC & 15:00 UTC Summaries of discussions will be posted every two weeks [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee/Digests|here]]. Please let me know if you have any questions.<section end="content"/> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 18. august 2021, kell 01:09 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Xeno_(WMF)/Delivery/Wikibooks&oldid=21895034". --> == Wikimedia Foundation Board of Trustees election has come to an end == Thank you for participating in the [[:meta:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2021|2021 Wikimedia Foundation Board of Trustees election]]! Voting closed August 31 at 23:59. The official data, including the four most voted candidates, will be announced as soon as the [[:meta:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections_committee|Elections Committee]] completes their review of the ballots. The official announcement of the new trustees appointed will happen later, once the selected candidates have been confirmed by the Board. 6,946 community members from 216 wiki projects have voted. This makes 10.2% global participation, 1.1% higher than in the last Board elections. In 2017, 5167 people from 202 wiki projects cast their vote. A full analysis is planned to be published in a few days when the confirmed results are announced. In the meantime, you can check the [[:meta:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2021/Stats|data produced during the election]]. Diversity was an important goal with these elections. Messages about the Board election were translated into 61 languages. This outreach worked well. There were 70 communities with eligible voters voting in this election for the first time. With your help, next year’s Board of Trustees election will be even better. 1. september 2021, kell 23:59 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Xeno_(WMF)/Delivery/Wikibooks&oldid=21895034". --> == The 2022 Community Wishlist Survey will happen in January == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hello everyone, We hope all of you are as well and safe as possible during these trying times! We wanted to share some news about a change to the Community Wishlist Survey 2022. We would like to hear your opinions as well. Summary: <div style="font-style:italic;"> We will be running the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey|Community Wishlist Survey]] 2022 in January 2022. We need more time to work on the 2021 wishes. We also need time to prepare some changes to the Wishlist 2022. In the meantime, you can use a [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey/Sandbox|dedicated sandbox to leave early ideas for the 2022 wishes]]. </div> === Proposing and wish-fulfillment will happen during the same year === In the past, the [[m:Special:MyLanguage/Community Tech|Community Tech]] team has run the Community Wishlist Survey for the following year in November of the prior year. For example, we ran the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021|Wishlist for 2021]] in November 2020. That worked well a few years ago. At that time, we used to start working on the Wishlist soon after the results of the voting were published. However, in 2021, there was a delay between the voting and the time when we could start working on the new wishes. Until July 2021, we were working on wishes from the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2020|Wishlist for 2020]]. We hope having the Wishlist 2022 in January 2022 will be more intuitive. This will also give us time to fulfill more wishes from the 2021 Wishlist. === Encouraging wider participation from historically excluded communities === We are thinking how to make the Wishlist easier to participate in. We want to support more translations, and encourage under-resourced communities to be more active. We would like to have some time to make these changes. === A new space to talk to us about priorities and wishes not granted yet === We will have gone 365 days without a Wishlist. We encourage you to approach us. We hope to hear from you in the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Community Wishlist Survey|talk page]], but we also hope to see you at our bi-monthly Talk to Us meetings! These will be hosted at two different times friendly to time zones around the globe. We will begin our first meeting '''September 15th at 23:00 UTC'''. More details about the agenda and format coming soon! === Brainstorm and draft proposals before the proposal phase === If you have early ideas for wishes, you can use the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey/Sandbox|new Community Wishlist Survey sandbox]]. This way, you will not forget about these before January 2022. You will be able to come back and refine your ideas. Remember, edits in the sandbox don't count as wishes! === Feedback === * What should we do to improve the Wishlist pages? * How would you like to use our new [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey/Sandbox|sandbox?]] * What, if any, risks do you foresee in our decision to change the date of the Wishlist 2022? * What will help more people participate in the Wishlist 2022? Answer on the [[m:Special:MyLanguage/Talk:Community Wishlist Survey|talk page]] (in any language you prefer) or at our Talk to Us meetings. </div> [[user:SGrabarczuk (WMF)|SGrabarczuk (WMF)]] ([[user talk:SGrabarczuk (WMF)|talk]]) 7. september 2021, kell 03:23 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:SGrabarczuk (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=21980442". --> == Server switch == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"><div class="plainlinks"> [[:m:Special:MyLanguage/Tech/Server switch|Read this message in another language]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Tech%2FServer+switch&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}] The [[foundation:|Wikimedia Foundation]] tests the switch between its first and secondary data centers. This will make sure that Wikipedia and the other Wikimedia wikis can stay online even after a disaster. To make sure everything is working, the Wikimedia Technology department needs to do a planned test. This test will show if they can reliably switch from one data centre to the other. It requires many teams to prepare for the test and to be available to fix any unexpected problems. They will switch all traffic back to the primary data center on '''Tuesday, 14 September 2021'''. Unfortunately, because of some limitations in [[mw:Manual:What is MediaWiki?|MediaWiki]], all editing must stop while the switch is made. We apologize for this disruption, and we are working to minimize it in the future. '''You will be able to read, but not edit, all wikis for a short period of time.''' *You will not be able to edit for up to an hour on Tuesday, 14 September 2021. The test will start at [https://zonestamp.toolforge.org/1631628049 14:00 UTC] (07:00 PDT, 10:00 EDT, 15:00 WEST/BST, 16:00 CEST, 19:30 IST, 23:00 JST, and in New Zealand at 02:00 NZST on Wednesday, 15 September). *If you try to edit or save during these times, you will see an error message. We hope that no edits will be lost during these minutes, but we can't guarantee it. If you see the error message, then please wait until everything is back to normal. Then you should be able to save your edit. But, we recommend that you make a copy of your changes first, just in case. ''Other effects'': *Background jobs will be slower and some may be dropped. Red links might not be updated as quickly as normal. If you create an article that is already linked somewhere else, the link will stay red longer than usual. Some long-running scripts will have to be stopped. * We expect the code deployments to happen as any other week. However, some case-by-case code freezes could punctually happen if the operation require them afterwards. This project may be postponed if necessary. You can [[wikitech:Switch_Datacenter|read the schedule at wikitech.wikimedia.org]]. Any changes will be announced in the schedule. There will be more notifications about this. A banner will be displayed on all wikis 30 minutes before this operation happens. '''Please share this information with your community.'''</div></div> [[user:SGrabarczuk (WMF)|SGrabarczuk (WMF)]] ([[user talk:SGrabarczuk (WMF)|<span class="signature-talk">{{int:Talkpagelinktext}}</span>]]) 11. september 2021, kell 03:45 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:SGrabarczuk (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=21980442". --> == Talk to the Community Tech == [[File:Magic Wand Icon 229981 Color Flipped.svg|{{dir|{{pagelang}}|left|right}}|frameless|50px]] [[:m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey/Updates/2021-09 Talk to Us|Read this message in another language]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Community_Wishlist_Survey/Updates/2021-09_Talk_to_Us&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}] Hello! As we have [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey/Updates|recently announced]], we, the team working on the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey|Community Wishlist Survey]], would like to invite you to an online meeting with us. It will take place on [https://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20210915T2300 '''September 15th, 23:00 UTC'''] on Zoom, and will last an hour. [https://wikimedia.zoom.us/j/89828615390 '''Click here to join''']. '''Agenda''' * [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021/Status report 1#Prioritization Process|How we prioritize the wishes to be granted]] * [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey/Updates|Why we decided to change the date]] from November 2021 to January 2022 * Update on the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021/Warn when linking to disambiguation pages|disambiguation]] and the [[m:Special:MyLanguage/Community Wishlist Survey 2021/Real Time Preview for Wikitext|real-time preview]] wishes * Questions and answers '''Format''' The meeting will not be recorded or streamed. Notes without attribution will be taken and published on Meta-Wiki. The presentation (first three points in the agenda) will be given in English. We can answer questions asked in English, French, Polish, and Spanish. If you would like to ask questions in advance, add them [[m:Talk:Community Wishlist Survey|on the Community Wishlist Survey talk page]] or send to sgrabarczuk@wikimedia.org. [[m:Special:MyLanguage/User:NRodriguez (WMF)|Natalia Rodriguez]] (the [[m:Special:MyLanguage/Community Tech|Community Tech]] manager) will be hosting this meeting. '''Invitation link''' * [https://wikimedia.zoom.us/j/89828615390 Join online] * Meeting ID: 898 2861 5390 * One tap mobile ** +16465588656,,89828615390# US (New York) ** +16699006833,,89828615390# US (San Jose) * [https://wikimedia.zoom.us/u/kctR45AI8o Dial by your location] See you! [[User:SGrabarczuk (WMF)|SGrabarczuk (WMF)]] ([[User talk:SGrabarczuk (WMF)|<span class="signature-talk">{{int:Talkpagelinktext}}</span>]]) 11. september 2021, kell 06:03 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:SGrabarczuk (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=21980442". --> == Voting for the election for the members for the Movement Charter drafting committee is now open == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content"/> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/MCDC Voter Email short 12-10-2021|{{int:otherlanguages}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Movement Charter/Drafting Committee/MCDC Voter Email short 12-10-2021}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]''</div> Voting for the election for the members for the Movement Charter drafting committee is now open. In total, 70 Wikimedians from around the world are running for 7 seats in these elections. '''Voting is open from October 12 to October 24, 2021.''' The committee will consist of 15 members in total: The online communities vote for 7 members, 6 members will be selected by the Wikimedia affiliates through a parallel process, and 2 members will be appointed by the Wikimedia Foundation. The plan is to assemble the committee by November 1, 2021. Learn about each candidate to inform your vote in the language that you prefer: <https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Candidates> Learn about the Drafting Committee: <https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee> We are piloting a voting advice application for this election. Click yourself through the tool and you will see which candidate is closest to you! Check at <https://mcdc-election-compass.toolforge.org/> Read the full announcement: <https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Elections> '''Go vote at SecurePoll on:''' <https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Elections> Best, Movement Strategy & Governance Team, Wikimedia Foundation <section end="announcement-content"/> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 13. oktoober 2021, kell 19:35 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Xeno_(WMF)/Delivery/Wikibooks&oldid=22184228". --> == Meet the new Movement Charter Drafting Committee members == <section begin="announcement-content"/> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Elections/Results/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Movement Charter/Drafting Committee/Elections/Results/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Movement Charter Drafting Committee election and selection processes are complete. * The [[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Elections/Results|election results have been published]]. 1018 participants voted to elect seven members to the committee: '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Richard_Knipel_(Pharos)|Richard Knipel (Pharos)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Anne_Clin_(Risker)|Anne Clin (Risker)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Alice_Wiegand_(lyzzy)|Alice Wiegand (Lyzzy)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Micha%C5%82_Buczy%C5%84ski_(Aegis_Maelstrom)|Michał Buczyński (Aegis Maelstrom)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Richard_(Nosebagbear)|Richard (Nosebagbear)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Ravan_J_Al-Taie_(Ravan)|Ravan J Al-Taie (Ravan)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Ciell_(Ciell)|Ciell (Ciell)]]'''. * The [[m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Candidates#Affiliate-chosen_members|affiliate process]] has selected six members: '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Anass_Sedrati_(Anass_Sedrati)|Anass Sedrati (Anass Sedrati)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#%C3%89rica_Azzellini_(EricaAzzellini)|Érica Azzellini (EricaAzzellini)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Jamie_Li-Yun_Lin_(Li-Yun_Lin)|Jamie Li-Yun Lin (Li-Yun Lin)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Georges_Fodouop_(Geugeor)|Georges Fodouop (Geugeor)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Manavpreet_Kaur_(Manavpreet_Kaur)|Manavpreet Kaur (Manavpreet Kaur)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee/Candidates#Pepe_Flores_(Padaguan)|Pepe Flores (Padaguan)]]'''. * The Wikimedia Foundation has [[m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Candidates#Wikimedia_Foundation-chosen_members|appointed]] two members: '''[[m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Candidates#Runa_Bhattacharjee_(Runab_WMF)|Runa Bhattacharjee (Runab WMF)]]''', '''[[m:Special:MyLanguage/Movement_Charter/Drafting_Committee/Candidates#Jorge_Vargas_(JVargas_(WMF))|Jorge Vargas (JVargas (WMF))]]'''. The committee will convene soon to start its work. The committee can appoint up to three more members to bridge diversity and expertise gaps. If you are interested in engaging with [[m:Special:MyLanguage/Movement Charter|Movement Charter]] drafting process, follow the updates [[m:Special:MyLanguage/Movement Charter/Drafting Committee|on Meta]] and join the [https://t.me/joinchat/U-4hhWtndBjhzmSf Telegram group]. With thanks from the Movement Strategy and Governance team<section end="announcement-content"/> 5. november 2021, kell 17:53 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:MNadzikiewicz_(WMF)/Delivery&oldid=22300322". --> == Upcoming Call for Feedback about the Board of Trustees elections == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content /> :''You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board of Trustees/Call for feedback:2022 Board of Trustees election/Upcoming Call for Feedback about the Board of Trustees elections|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation Board of Trustees/Call for feedback:2022 Board of Trustees election/Upcoming Call for Feedback about the Board of Trustees elections}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Board of Trustees is preparing a call for feedback about the upcoming Board Elections, from January 7 - February 10, 2022. While details will be finalized the week before the call, we have confirmed at least two questions that will be asked during this call for feedback: * What is the best way to ensure fair representation of emerging communities among the Board? * What involvement should candidates have during the election? While additional questions may be added, the Movement Strategy and Governance team wants to provide time for community members and affiliates to consider and prepare ideas on the confirmed questions before the call opens. We apologize for not having a complete list of questions at this time. The list of questions should only grow by one or two questions. The intention is to not overwhelm the community with requests, but provide notice and welcome feedback on these important questions. '''Do you want to help organize local conversation during this Call?''' Contact the [[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance|Movement Strategy and Governance team]] on Meta, on [https://t.me/wmboardgovernancechat Telegram], or via email at msg[[File:At sign.svg|16x16px|link=|(_AT_)]]wikimedia.org. Reach out if you have any questions or concerns. The Movement Strategy and Governance team will be minimally staffed until January 3. Please excuse any delayed response during this time. We also recognize some community members and affiliates are offline during the December holidays. We apologize if our message has reached you while you are on holiday. Best, Movement Strategy and Governance<section end="announcement-content" /> </div> {{int:thank-you}} [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 27. detsember 2021, kell 19:41 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery/Wikibooks&oldid=22502672". --> == Call for Feedback about the Board of Trustees elections is now open == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" />:''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board of Trustees/Call for feedback: Board of Trustees elections/Call for Feedback about the Board of Trustees elections is now open/Short|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board of Trustees/Call for feedback: Board of Trustees elections/Call for Feedback about the Board of Trustees elections is now open/Short|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation Board of Trustees/Call for feedback: Board of Trustees elections/Call for Feedback about the Board of Trustees elections is now open/Short}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Call for Feedback: Board of Trustees elections is now open and will close on 7 February 2022. With this Call for Feedback, the Movement Strategy and Governance team is taking a different approach. This approach incorporates community feedback from 2021. Instead of leading with proposals, the Call is framed around key questions from the Board of Trustees. The key questions came from the feedback about the 2021 Board of Trustees election. The intention is to inspire collective conversation and collaborative proposal development about these key questions. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board of Trustees/Call for feedback: Board of Trustees elections|Join the conversation.]] Best, Movement Strategy and Governance<section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 15. jaanuar 2022, kell 02:18 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery/Wikibooks&oldid=22610022". --> == Movement Strategy and Governance News – Issue 5 == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="ucoc-newsletter"/> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/5/Global message|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Movement Strategy and Governance/Newsletter/5/Global message}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 5, January 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/5|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the fifth issue of Movement Strategy and Governance News (formerly known as Universal Code of Conduct News)! This revamped newsletter distributes relevant news and events about the Movement Charter, Universal Code of Conduct, Movement Strategy Implementation grants, Board elections and other relevant MSG topics. This Newsletter will be distributed quarterly, while more frequent Updates will also be delivered weekly or bi-weekly to subscribers. Please remember to subscribe [[:m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive these updates. <div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> *'''Call for Feedback about the Board elections''' - We invite you to give your feedback on the upcoming WMF Board of Trustees election. This call for feedback went live on 10th January 2022 and will be concluded on 16th February 2022. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/5#Call for Feedback about the Board elections|continue reading]]) *'''Universal Code of Conduct Ratification''' - In 2021, the WMF asked communities about how to enforce the Universal Code of Conduct policy text. The revised draft of the enforcement guidelines should be ready for community vote in March. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/5#Universal Code of Conduct Ratification|continue reading]]) *'''Movement Strategy Implementation Grants''' - As we continue to review several interesting proposals, we encourage and welcome more proposals and ideas that target a specific initiative from the Movement Strategy recommendations. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/5#Movement Strategy Implementation Grants|continue reading]]) *'''The New Direction for the Newsletter''' - As the UCoC Newsletter transitions into MSG Newsletter, join the facilitation team in envisioning and deciding on the new directions for this newsletter. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/5#The New Direction for the Newsletter|continue reading]]) *'''Diff Blogs''' - Check out the most recent publications about MSG on Wikimedia Diff. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/5#Diff Blogs|continue reading]])</div><section end="ucoc-newsletter"/> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 29. jaanuar 2022, kell 04:51 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery/Wikibooks&oldid=22703939". --> === Updates on the Universal Code of Conduct Enforcement Guidelines Review === Hello, I have an update on the vote on the enforcement guidelines that was mentioned above. [[Kasutaja:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] ([[Kasutaja arutelu:Xeno (WMF)|arutelu]]) 4. veebruar 2022, kell 03:53 (EET) ---- <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/2022-02-02 Announcement/Short|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/2022-02-02 Announcement/Short|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/2022-02-02 Announcement/Short}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello everyone, The '''[[m:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines|Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement Guidelines]]''' were published 24 January 2022 as a proposed way to apply the [[m:Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]] across the movement. Comments about the guidelines can be shared here or [[m:Talk:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines|the Meta-wiki talk page]]. There will be conversations on Zoom on 4 February 2022 at 15:00 UTC, 25 February 2022 at 12:00 UTC, and 4 March 2022 at 15:00 UTC. '''[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Conversations|Join the UCoC project team and drafting committee members to discuss the guidelines and voting process]].''' The [[m:Universal Code of Conduct/Project#Timeline|timeline is available on Meta-wiki]]. The voting period is March 7 to 21. '''[[m:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voting|See the voting information page for more details]].''' Thank you to everyone who has participated so far. Sincerely, Movement Strategy and Governance<br/> Wikimedia Foundation<section end="announcement-content" /> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Leadership Development Task Force: Your feedback is appreciated</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" />:''[[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Task Force/Call for Feedback Announcement|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Task Force/Call for Feedback Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Leadership Development Task Force/Call for Feedback Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Community Development team at the Wikimedia Foundation is supporting the creation of a global, community-driven Leadership Development Task Force. The purpose of the task force is to advise leadership development work. The team is looking for feedback about the responsibilities of the Leadership Development Task Force. This Meta page shares the proposal for a [[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Task Force|Leadership Development Task Force]] and how [[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Task Force/Participate|you can help.]] Feedback on the proposal will be collected from 7 to 25 February 2022.<section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 9. veebruar 2022, kell 03:13 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery/Wikibooks&oldid=22796589". --> == Wiki Loves Folklore is extended till 15th March == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">{{int:please-translate}} [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|frameless|180px]] Greetings from Wiki Loves Folklore International Team, We are pleased to inform you that [[:c:Commons:Wiki Loves Folklore|Wiki Loves Folklore]] an international photographic contest on Wikimedia Commons has been extended till the '''15th of March 2022'''. The scope of the contest is focused on folk culture of different regions on categories, such as, but not limited to, folk festivals, folk dances, folk music, folk activities, etc. We would like to have your immense participation in the photographic contest to document your local Folk culture on Wikipedia. You can also help with the [[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022/Translations|translation]] of project pages and share a word in your local language. Best wishes, '''International Team'''<br /> '''Wiki Loves Folklore''' [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 22. veebruar 2022, kell 06:50 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Rockpeterson@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=22754428". --> == Coming soon == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> === Several improvements around templates === Hello, from March 9, several improvements around templates will become available on your wiki: * Fundamental improvements of the [[Mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide#Editing templates|VisualEditor template dialog]] ([[m:WMDE Technical Wishes/VisualEditor template dialog improvements|1]], [[m:WMDE Technical Wishes/Removing a template from a page using the VisualEditor|2]]), * Improvements to make it easier to put a template on a page ([[m:WMDE Technical Wishes/Finding and inserting templates|3]]) (for the template dialogs in [[Mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide#Editing templates|VisualEditor]], [[Mw:Special:MyLanguage/Extension:WikiEditor#/media/File:VectorEditorBasic-en.png|2010 Wikitext]] and [[Mw:Special:MyLanguage/2017 wikitext editor|New Wikitext Mode]]), * and improvements in the syntax highlighting extension [[Mw:Special:MyLanguage/Extension:CodeMirror|CodeMirror]] ([[m:WMDE Technical Wishes/Improved Color Scheme of Syntax Highlighting|4]], [[m:WMDE Technical Wishes/Bracket Matching|5]]) (which is available on wikis with writing direction left-to-right). All these changes are part of the “[[m:WMDE Technical Wishes/Templates|Templates]]” project by [[m:WMDE Technical Wishes|WMDE Technical Wishes]]. We hope they will help you in your work, and we would love to hear your feedback on the talk pages of these projects. </div> - [[m:User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] 28. veebruar 2022, kell 14:38 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=22907463". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Remember to Participate in the UCoC Conversations and Ratification Vote!</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voting/Announcement|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voting/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voting/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello everyone, A [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Voting|'''vote in SecurePoll from 7 to 21 March 2022''']] is scheduled as part of the ratification process for the Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement guidelines. Eligible voters are invited to answer a poll question and share comments. [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Voter_information|Read voter information and eligibility details.]] During the poll, voters will be asked if they support the enforcement of the Universal Code of Conduct based on the proposed guidelines. The [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]] (UCoC) provides a baseline of acceptable behavior for the entire movement. The [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines|revised enforcement guidelines]] were published 24 January 2022 as a proposed way to apply the policy across the movement. A [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_Board_noticeboard/January_2022_-_Board_of_Trustees_on_Community_ratification_of_enforcement_guidelines_of_UCoC|Wikimedia Foundation Board statement]] calls for a [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Voting|ratification process]] where eligible voters will have an opportunity to support or oppose the adoption of the UCoC Enforcement guidelines in a vote. Wikimedians are invited to [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Voter_information/Volunteer|translate and share important information]]. For more information about the UCoC, please see the [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Project|project page]] and [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/FAQ|frequently asked questions]] on Meta-wiki. There are events scheduled to learn more and discuss: * A [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Conversations/Panel_Q&A|community panel]] recorded on 18 February 2022 shares perspectives from small- and medium-sized community participants. * The [[m:Movement Strategy and Governance|Movement Strategy and Governance]] (MSG) team is hosting Conversation Hours on 4 March 2022 at 15:00 UTC. Please [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Conversations|'''sign-up''']] to interact with the project team and the drafting committee about the updated enforcement guidelines and the ratification process. See the [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/2022_conversation_hour_summaries|Conversation Hour summaries]] for notes from 4 February 2022 and 25 February 2022. You can comment on Meta-wiki talk pages in any language. You may also contact either team by email: msg[[File:At sign.svg|16x16px|link=|(_AT_)]]wikimedia.org or ucocproject[[File:At sign.svg|16x16px|link=|(_AT_)]]wikimedia.org Sincerely, Movement Strategy and Governance <br /> Wikimedia Foundation <br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 2. märts 2022, kell 04:17 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=22916674". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Universal Code of Conduct Enforcement guidelines ratification voting open from 7 to 21 March 2022</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Vote|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]] :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Vote|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Vote}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello everyone, The ratification voting process for the [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines|revised enforcement guidelines]] of the [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]] (UCoC) is now open! '''[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voting|Voting commenced on SecurePoll]]''' on 7 March 2022 and will conclude on 21 March 2022. Please [[m:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voter information|read more on the voter information and eligibility details]]. The Universal Code of Conduct (UCoC) provides a baseline of acceptable behavior for the entire movement. The revised enforcement guidelines were published 24 January 2022 as a proposed way to apply the policy across the movement. You can [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Project|read more about the UCoC project]]. You can also comment on Meta-wiki talk pages in any language. You may also contact the team by email: ucocproject[[File:At sign.svg|16x16px|link=|(_AT_)]]wikimedia.org Sincerely, Movement Strategy and Governance Wikimedia Foundation<section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 8. märts 2022, kell 02:52 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=22962850". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Invitation to Hubs event: Global Conversation on 2022-03-12 at 13:00 UTC</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" />Hello! The Movement Strategy and Governance team of the Wikimedia Foundation would like to invite you to the next event about "Regional and Thematic Hubs". The Wikimedia Movement is in the process of understanding what Regional and Thematic Hubs should be. Our workshop in November was a good start ([[m:Special:MyLanguage/Hubs/Documentation/27 November Workshop|read the report]]), but we're not finished yet. Over the last weeks we conducted about 16 interviews with groups working on establishing a Hub in their context ([[m:Special:MyLanguage/Hubs/Dialogue|see Hubs Dialogue]]). These interviews informed a report that will serve as a foundation for discussion on March 12. The report is planned to be published on March 9. The event will take place on March 12, 13:00 to 16:00 UTC on Zoom. Interpretation will be provided in French, Spanish, Arabic, Russian, and Portuguese. Registration is open, and will close on March 10. Anyone interested in the topic is invited to join us. '''[[m:Special:MyLanguage/Hubs/Global Conversations March 12, 2022|More information on the event on Meta-wiki]]'''. Best regards, [[m:User:KVaidla (WMF)|Kaarel Vaidla]]<br />Movement Strategy <section end="announcement-content" /> </div> 10. märts 2022, kell 03:31 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=22974079". --> == Wiki Loves Folklore 2022 ends tomorrow == [[File:Wiki Loves Folklore Logo.svg|right|frameless|180px]] International photographic contest [[:c:Commons:Wiki Loves Folklore 2022| Wiki Loves Folklore 2022]] ends on 15th March 2022 23:59:59 UTC. This is the last chance of the year to upload images about local folk culture, festival, cuisine, costume, folklore etc on Wikimedia Commons. Watch out our social media handles for regular updates and declaration of Winners. ([https://www.facebook.com/WikiLovesFolklore/ Facebook] , [https://twitter.com/WikiFolklore Twitter ] , [https://www.instagram.com/wikilovesfolklore/ Instagram]) The writing competition Feminism and Folklore will run till 31st of March 2022 23:59:59 UTC. Write about your local folk tradition, women, folk festivals, folk dances, folk music, folk activities, folk games, folk cuisine, folk wear, folklore, and tradition, including ballads, folktales, fairy tales, legends, traditional song and dance, folk plays, games, seasonal events, calendar customs, folk arts, folk religion, mythology etc. on your local Wikipedia. Check if your [[:m:Feminism and Folklore 2022/Project Page|local Wikipedia is participating]] A special competition called '''Wiki Loves Falles''' is organised in Spain and the world during 15th March 2022 till 15th April 2022 to document local folk culture and [[:en:Falles|Falles]] in Valencia, Spain. Learn more about it on [[:ca:Viquiprojecte:Falles 2022|Catalan Wikipedia project page]]. We look forward for your immense co-operation. Thanks Wiki Loves Folklore international Team [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 14. märts 2022, kell 16:40 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Rockpeterson@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=22754428". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Leadership Development Working Group: Apply to join! (14 March to 10 April 2022)</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Working Group/Participate/Announcement|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Working Group/Participate/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Leadership Development Working Group/Participate/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello everyone, Thank you to everyone who participated in the feedback period for the [[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Working Group|Leadership Development Working Group]] initiative. A [[m:Special:MyLanguage/Leadership Development Working Group/Participate#5. Summary of Call for Feedback|summary of the feedback]] can be found on Meta-wiki. This feedback will be shared with the working group to inform their work. The application period to join the Working Group is now open and will close on April 10, 2022. Please [[m:Special:MyLanguage/Leadership_Development_Working_Group/Purpose_and_Structure#3._How_is_the_working_group_formed_and_structured?|review the information about the working group]], share with community members who might be interested, and '''[[m:Special:MyLanguage/Leadership_Development_Working_Group/Participate#1._How_to_participate|apply if you are interested]]'''. Thank you, From the Community Development team<br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 18. märts 2022, kell 04:20 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=22974079". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Universal Code of Conduct Enforcement guidelines ratification voting is now closed</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Vote/Closing message|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Vote/Closing message|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Vote/Closing message}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Greetings, The ratification voting process for the [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines|revised enforcement guidelines]] of the [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct|Universal Code of Conduct]] (UCoC) came to a close on 21 March 2022. Over {{#expr:2300}} Wikimedians voted across different regions of our movement. Thank you to everyone who participated in this process! The scrutinizing group is now reviewing the vote for accuracy, so please allow up to two weeks for them to finish their work. The final results from the voting process will be announced [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voting/Results|here]], along with the relevant statistics and a summary of comments as soon as they are available. Please check out [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Voter information|the voter information page]] to learn about the next steps. You can comment on the project talk page [[m:Talk:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines|on Meta-wiki]] in any language. You may also contact the UCoC project team by email: ucocproject[[File:At sign.svg|16x16px|link=|(_AT_)]]wikimedia.org Best regards, Movement Strategy and Governance<br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 30. märts 2022, kell 04:53 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23079949". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Movement Strategy and Governance News – Issue 6</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="msg-newsletter"/> <div style = "line-height: 1.2"> <span style="font-size:200%;">'''Movement Strategy and Governance News'''</span><br> <span style="font-size:120%; color:#404040;">'''Issue 6, April 2022'''</span><span style="font-size:120%; float:right;">[[m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6|'''Read the full newsletter''']]</span> ---- Welcome to the sixth issue of Movement Strategy and Governance News! This revamped newsletter distributes relevant news and events about the Movement Charter, Universal Code of Conduct, Movement Strategy Implementation grants, Board of trustees elections and other relevant MSG topics. This Newsletter will be distributed quarterly, while the more frequent Updates will also be delivered weekly. Please remember to subscribe [[m:Special:MyLanguage/Global message delivery/Targets/MSG Newsletter Subscription|here]] if you would like to receive future issues of this newsletter. </div><div style="margin-top:3px; padding:10px 10px 10px 20px; background:#fffff; border:2px solid #808080; border-radius:4px; font-size:100%;"> *'''Leadership Development -''' A Working Group is Forming! - The application to join the Leadership Development Working Group closed on April 10th, 2022, and up to 12 community members will be selected to participate in the working group. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A1|continue reading]]) *'''Universal Code of Conduct Ratification Results are out! -''' The global decision process on the enforcement of the UCoC via SecurePoll was held from 7 to 21 March. Over 2,300 eligible voters from at least 128 different home projects submitted their opinions and comments. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A2|continue reading]]) *'''Movement Discussions on Hubs -''' The Global Conversation event on Regional and Thematic Hubs was held on Saturday, March 12, and was attended by 84 diverse Wikimedians from across the movement. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A3|continue reading]]) *'''Movement Strategy Grants Remain Open! -''' Since the start of the year, six proposals with a total value of about $80,000 USD have been approved. Do you have a movement strategy project idea? Reach out to us! ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A4|continue reading]]) *'''The Movement Charter Drafting Committee is All Set! -''' The Committee of fifteen members which was elected in October 2021, has agreed on the essential values and methods for its work, and has started to create the outline of the Movement Charter draft. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A5|continue reading]]) *'''Introducing Movement Strategy Weekly -''' Contribute and Subscribe! - The MSG team have just launched the updates portal, which is connected to the various Movement Strategy pages on Meta-wiki. Subscriber to get up-to-date news about the various ongoing projects. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A6|continue reading]]) *'''Diff Blogs -''' Check out the most recent publications about Movement Strategy on Wikimedia Diff. ([[:m:Special:MyLanguage/Movement Strategy and Governance/Newsletter/6#A7|continue reading]]) </div><section end="msg-newsletter"/> </div> Also, a draft of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/draft|'''2022-23 Wikimedia Foundation Annual Plan''']] has been published. Input is being sought on-wiki and during [[:m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/Conversations|'''several conversations''' with Wikimedia Foundation CEO Maryana Iskander]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Annual Plan/2022-2023/Conversations/Announcement|See full announcement on Meta-wiki]]. [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 22. aprill 2022, kell 04:45 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23184989". --> == Coming soon: Improvements for templates == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <!--T:11--> [[File:Overview of changes in the VisualEditor template dialog by WMDE Technical Wishes.webm|thumb|Fundamental changes in the template dialog.]] Hello, more changes around templates are coming to your wiki soon: The [[mw:Special:MyLanguage/Help:VisualEditor/User guide#Editing templates|'''template dialog''' in VisualEditor]] and in the [[mw:Special:MyLanguage/2017 wikitext editor|2017 Wikitext Editor]] (beta) will be '''improved fundamentally''': This should help users understand better what the template expects, how to navigate the template, and how to add parameters. * [[metawiki:WMDE Technical Wishes/VisualEditor template dialog improvements|project page]], [[metawiki:Talk:WMDE Technical Wishes/VisualEditor template dialog improvements|talk page]] In '''syntax highlighting''' ([[mw:Special:MyLanguage/Extension:CodeMirror|CodeMirror]] extension), you can activate a '''colorblind-friendly''' color scheme with a user setting. * [[metawiki:WMDE Technical Wishes/Improved Color Scheme of Syntax Highlighting#Color-blind_mode|project page]], [[metawiki:Talk:WMDE Technical Wishes/Improved Color Scheme of Syntax Highlighting|talk page]] Deployment is planned for May 10. This is the last set of improvements from [[m:WMDE Technical Wishes|WMDE Technical Wishes']] focus area “[[m:WMDE Technical Wishes/Templates|Templates]]”. We would love to hear your feedback on our talk pages! </div> -- [[m:User:Johanna Strodt (WMDE)|Johanna Strodt (WMDE)]] 29. aprill 2022, kell 14:13 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johanna Strodt (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=WMDE_Technical_Wishes/Technical_Wishes_News_list_all_village_pumps&oldid=23222263". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Editing news 2022 #1</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="message"/><i>[[metawiki:VisualEditor/Newsletter/2022/April|Read this in another language]] • [[m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]</i> [[File:Junior Contributor New Topic Tool Completion Rate.png|thumb|New editors were more successful with this new tool.]] The [[mw:Special:MyLanguage/Help:DiscussionTools#New discussion tool|New topic tool]] helps editors create new ==Sections== on discussion pages. New editors are more successful with this new tool. You can [[mw:Talk pages project/New topic#21 April 2022|read the report]]. Soon, the Editing team will offer this to all editors at the 20 Wikipedias that participated in the test. You will be able to turn it off at [[Special:Preferences#mw-prefsection-editing-discussion]].<section end="message"/> </div> [[User:Whatamidoing (WMF)|Whatamidoing (WMF)]] 2. mai 2022, kell 21:55 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Quiddity (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Global_message_delivery/Targets/VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=22019984". --> == 2022 Board of Trustees Call for Candidates == <section begin="announcement-content" /> :''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|You can find this message translated into additional languages on Meta-wiki.]]'' :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Wikimedia Foundation elections/2022/Announcement/Call for Candidates/Short}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' The Board of Trustees seeks candidates for the 2022 Board of Trustees election. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia_Foundation_elections/2022/Announcement/Call_for_Candidates|'''Read more on Meta-wiki.''']] The [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022|2022 Board of Trustees election]] is here! Please consider submitting your candidacy to serve on the Board of Trustees. The Wikimedia Foundation Board of Trustees oversees the Wikimedia Foundation's operations. Community-and-affiliate selected trustees and Board-appointed trustees make up the Board of Trustees. Each trustee serves a three year term. The Wikimedia community has the opportunity to vote for community-and-affiliate selected trustees. The Wikimedia community will vote to fill two seats on the Board in 2022. This is an opportunity to improve the representation, diversity, and expertise of the Board as a team. ;Who are potential candidates? Are you a potential candidate? Find out more on the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/2022/Apply to be a Candidate|Apply to be a Candidate page]]. Thank you for your support, Movement Strategy and Governance on behalf of the Elections Committee and the Board of Trustees<br /><section end="announcement-content" /> 10. mai 2022, kell 13:39 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MNadzikiewicz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> == <span lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Revisions to the Universal Code of Conduct (UCoC) Enforcement Guidelines</span> == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <section begin="announcement-content" /> :''<div class="plainlinks">[[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement|{{int:interlanguage-link-mul}}]] • [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-{{urlencode:Universal Code of Conduct/Enforcement guidelines/Revision discussions/Announcement}}&language=&action=page&filter= {{int:please-translate}}]</div>'' Hello all, We'd like to provide an update on the work on the Enforcement Guidelines for the Universal Code of Conduct. After the conclusion of the community vote on the guidelines in March, the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Community Affairs Committee|Community Affairs committee (CAC)]] of the Board [https://lists.wikimedia.org/hyperkitty/list/wikimedia-l@lists.wikimedia.org/thread/JAYQN3NYKCHQHONMUONYTI6WRKZFQNSC/ asked that several areas of the guidelines be reviewed for improvements] before the Board does its final review. These areas were identified based on community discussions and comments provided during the vote. The CAC also requested review of the controversial Note in 3.1 of the UCoC itself. Once more, a big thank you to all who voted, especially to all who left constructive feedback and comments! The project team is working with the Board to establish a timeline for this work, and will communicate this next month. Members of the two prior [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee|UCoC Drafting Committees]] have generously offered their time to help shape improvements to the Guidelines. You can read more about them and their work [[m:Special:MyLanguage/Universal Code of Conduct/Drafting committee#Revisions_Committee|here]], as well as read [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Drafting_committee/Phase_2_meeting_summaries#2022|summaries of their weekly meetings in 2022]]. Wikimedians have provided many valuable comments together with the vote and in other conversations. Given the size and diversity of the Wikimedia community, there are even more voices out there who can give ideas on how to improve the enforcement guidelines and add even more valuable ideas to the process. To help the Revisions committee identify improvements, input on several questions for the committee’s review is requested. Visit the Meta-wiki pages ([[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Enforcement_guidelines/Revision_discussions|Enforcement Guidelines revision discussions]], [[m:Special:MyLanguage/Universal_Code_of_Conduct/Policy text/Revision_discussions|Policy text revision discussions]]) to get your ideas to the Committee - it is very important that viewpoints are heard from different communities before the Committee begins drafting revision proposals. On behalf of the UCoC project team <br /><section end="announcement-content" /> </div> [[User:Xeno (WMF)|Xeno (WMF)]] 4. juuni 2022, kell 01:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Xeno (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Movement_Strategy_and_Governance/Delivery&oldid=23215441". --> kwl2j8biv4kawiey0rs0yjhd5822n5g MediaWiki:Recentchangestext 8 3190 8693 8643 2015-12-06T20:59:08Z Jäälind 1590 Lehekülg asendatud tekstiga '{{Vikiõpikud:Recentchangestext}}' wikitext text/x-wiki {{Vikiõpikud:Recentchangestext}} 3s2wexkp5evxco6704pevtvcak9rn5a MediaWiki:Sp-contributions-footer 8 3191 17332 7853 2020-01-24T23:21:36Z ~riley 1097 [[:File:User-info.svg]] is licensed as CC-BY-SA 3.0 and requires attribution. Removing null link as uncontroversial maintenance. Change was [[:meta:Special:Diff/19683979|requested]]. Revert if controversial. wikitext text/x-wiki <table id="sp-contributions-footer" style="width:100%; background:#F2F5FD; border:1px solid #C7D0F8; font-size:107%; -moz-border-radius:1em; -webkit-border-radius:1em;border-radius:1em;"> <tr> <td class="mbox-image">[[File:User-info.svg|40px|Kasutajateave]]</td> <td class="mbox-text" style="font-size: 90%; text-align:center;"> [[Kasutaja:$1|$1]]: [[Special:Prefixindex/User:$1/|Alamlehed]]&nbsp;'''·''' [{{fullurl:Special:ListUsers|limit=1&username={{urlencode:$1}}}} Kasutajaõigused]&nbsp;'''·''' [//tools.wmflabs.org/xtools-ec/?user={{urlencode:$1}}&project=et.wikibooks.org&uselang=et Redigeerimiste arv]&nbsp;'''·''' [//tools.wmflabs.org/xtools/pages/?user={{urlencode:$1}}&project=et.wikibooks.org&namespace=0&redirects=noredirects&uselang=et Loodud artiklid]&nbsp;'''·''' [[Eri:CentralAuth/$1|Ühendkonto]]&nbsp;<span style="font-size:90%">([//tools.wmflabs.org/quentinv57-tools/tools/sulinfo.php?username={{urlencode:$1}}&showinactivity=1 SUL])</span>&nbsp;'''·''' [{{fullurl:toollabs:guc|user={{urlencode:$1}}&blocks=true}} Globaalne kaastöö] </td> </tr> </table> cjyuk1fqfjm7g9fc1bgu2zoq6apz840 Mall:Sisukord 10 3193 7864 7863 2015-06-22T06:58:55Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki <div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;margin-bottom:{{{margin-bottom|50px}}};"> <div style="padding:10px 40px;background:gray;color:#6cc8f3;font-size:300%;"> '''{{{Tiitel}}}'''<br/><span style="font-size:40%;color:white;" class="plainlinks">{{{Alatekst}}}</span> </div><br/> <div style="font-size:120%;text-align:center;">{{#if:{{{Sisukord}}} |{{{Sisukord}}} }}</div> </div> 178jt5m2p532uqq2qi9hhy38om14lym Mall:Tee ise 10 3195 7871 7870 2015-06-22T07:06:43Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst={{{Alatekst}}} |Sisukord=<b>[[Tee ise]]:</b> [[Raamatuköide]]{{Staadium lühidalt|100%|22. juuni 2015}} • [[Rakett]]{{Staadium lühidalt|100%|22. juuni 2015}} • [[Väävlirakett]]{{Staadium lühidalt|100%|22. juuni 2015}} }} gcqi638b233zdu7odzf6vpgvx70kx55 Mall:Ohtlik 10 3196 8245 7885 2015-10-02T03:44:35Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki <div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;"> <div style="background:gray;color:#6cc8f3;font-size:300%;"> [[Pilt:Berisping.png|50px|link=|raamita|vasakul]]'''HOIATUS!''' <span style="font-size:40%;color:white;" class="plainlinks">Veenduge tegevuse ohutuses!</span> </div> cn0olv0898egyuaeb38e7lfp3xgiccc Mall:Põhikool 10 3197 7896 7891 2015-06-25T20:27:41Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst={{{Alatekst}}} |Sisukord=<b>[[Põhikool]]:</b> [[Füüsika:Konspekt 1|Füüsika konspekt 1]]{{Staadium lühidalt|25%|25. juuni 2015}} • [[Matemaatika:Põhikool/Kordamine eksamiks|Matemaatika: Kordamine põhikoolieksamiks]]{{Staadium lühidalt|00%|22. juuni 2015}} }} 4g3zls0d0jomydtozgr16ou17qt4wm2 Matemaatika:Kordamine eksamiks/Põhikool 0 3198 7893 2015-06-25T20:26:16Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Põhikool]] pealkirja [[Matemaatika:Põhikool/Kordamine eksamiks]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Põhikool/Kordamine eksamiks]] 17kwbm96vnfvizdyf5mp8elsvatyh6f Põhikool 0 3200 8109 7897 2015-07-14T14:33:17Z Jäälind 1590 +Kategooria wikitext text/x-wiki {{Põhikool |Alatekst=Põhikooli kordamismaterjalid }} [[Kategooria:Põhikool]] dr91mh0ivrqqnigr3q1m5hp1fozpprs Mall:Gümnaasium 10 3202 8676 7920 2015-11-26T20:00:27Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst={{{Alatekst}}} |Sisukord=<b>[[Gümnaasium]]:</b> [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks|Kordamine matemaatika riigieksamiks]]{{Staadium lühidalt|25%|25. juuni 2015}} • [[Geograafia:Kordamine eksamiks|Geograafia:Kordamine eksamiks]]{{Staadium lühidalt|25%|22. juuni 2015}} • [[Keemia|Keemia]]{{Staadium lühidalt|00%|26. november 2015}} }} 3a9q30ph8qnkbpvadpap1184ph9mfzw Gümnaasium 0 3203 7905 2015-06-25T20:38:13Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{{Gümnaasium |Alatekst=Gümnaasiumi kordamismaterjalid }}' wikitext text/x-wiki {{Gümnaasium |Alatekst=Gümnaasiumi kordamismaterjalid }} lc16npsg9gihspuhn6yemqit6iz7qg7 Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium 0 3204 7907 2015-06-25T20:40:05Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks]] 6nyyc7nstai7gkfwqoctuw29ssf3rhl Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Geomeetria ruumis 0 3205 7909 2015-06-25T20:40:07Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Geomeetria ruumis]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria ruumis]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria ruumis]] jr12lzqu6g252kmupbrbxyxh0271bom Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Geomeetria tasandil 0 3206 7911 2015-06-25T20:40:09Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Geomeetria tasandil]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria tasandil]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Geomeetria tasandil]] jrwz60hrwqytxropr6z6tkltdb54bsg Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Logaritm- ja eksponentfunktsioonid 0 3207 7913 2015-06-25T20:40:10Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Logaritm- ja eksponentfunktsioonid]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Logaritm- ja eksponentfunktsioonid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Logaritm- ja eksponentfunktsioonid]] pdpe57gu08iyzaaz91snnr7yr502296 Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Trigonomeetrilised funktsioonid 0 3208 7915 2015-06-25T20:40:10Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Trigonomeetrilised funktsioonid]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Trigonomeetrilised funktsioonid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Trigonomeetrilised funktsioonid]] 0u5hvndx7bs8jnpm0fx19iv0hy6v0g0 Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika 0 3209 7917 2015-06-25T20:40:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Tõenäosusteooria ja kirjeldav statistika]] 0mp3dhcmag6dlu610b1gry042kel2l9 Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Vektor tasandil 0 3210 7919 2015-06-25T20:40:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Matemaatika:Kordamine eksamiks/Gümnaasium/Vektor tasandil]] pealkirja [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Vektor tasandil]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks/Vektor tasandil]] hycbnl8dsrkchewh0fzb66ig24de6di MediaWiki:Sitenotice 8 3211 8024 7926 2015-07-05T16:15:03Z Jäälind 1590 Eemaldatud sisu wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Kategooria:Katkiste pildilinkidega leheküljed 14 3212 7928 2015-06-25T20:57:50Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__PEIDETUDKAT__ [[Kategooria:Toimetamist ootavad]]' wikitext text/x-wiki __PEIDETUDKAT__ [[Kategooria:Toimetamist ootavad]] k1fbpv50eu0d7ujgddwqla7t8ej3tdl Matemaatiline analüüs/Puuduolevad teemad 0 3215 8108 7955 2015-07-14T14:32:39Z Jäälind 1590 +Kategooria "Arvutus" wikitext text/x-wiki == Sisu == ===[[Matemaatiline analüüs:Sissejuhatus|Sissejuhatus]]=== ===[[Matemaatiline analüüs:Diferentseerimine_(sisu)|Diferentseerimine]]=== ''Üldine'' *[[Matemaatiline analüüs:Diferentseerimine|Diferentseerimine]] - Sissejuhatus (vaata ka [[Matemaatiline analüüs#Mis on diferentseerimine?]]) *[[Matemaatiline analüüs:Diferentseerimise_reeglid|Veel diferentseerimise reegleid]] - Veel reegleid diferentseerimiseks *[[Matemaatiline analüüs:Kaudne_diferentseerimine|Kaudne diferentseerimine]] *[[Matemaatiline analüüs:Diferentseerimine:Harjutused|Harjutused]] ''Derivaatide Rakendus'' *[[Matemaatiline analüüs:Newton'i_Meetod|Newton'i Meetod]] *[[Matemaatiline analüüs:Kinematika|Kinemaatika]] *[[Matemaatiline analüüs:Optimisatsioon|Optimisatsioon]] ''Tähtsad Teoreemid'' *[[Matemaatiline analüüs:Rolle'i Teoreem|Rolle'i Teoreem]] ===[[Matemaatiline analüüs:Integreerimine_(sisu)|Integreerimine]]=== *[[Matemaatiline analüüs:Integreerimine|Integreerimine]] [[Kategooria:Arvutus]] no88w5vshl9oti52ghjeq2885rrphu3 Del.icio.us 0 3216 7960 2015-06-28T18:16:28Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Del.icio.us]] pealkirja [[Delicious]] alla: Teenuse nimi muutunud wikitext text/x-wiki #suuna [[Delicious]] mcdl1g0ozx8ty2wkmngnabz8eu54pve Fail:WP.jpg 6 3218 7971 2015-06-28T19:39:44Z Jäälind 1590 Wordpress.com avalehe kuva wikitext text/x-wiki Wordpress.com avalehe kuva iv2p7c3ijjsed8pjdxwk2ziw2q78v94 Fail:WPreg.jpg 6 3219 7976 2015-06-28T20:03:54Z Jäälind 1590 Wordpress.com registreerimiskuva wikitext text/x-wiki Wordpress.com registreerimiskuva puytpqg1xh4cm9d6n2t3b3ajiqj00h8 Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/07 4 3220 8497 8144 2015-10-03T19:53:42Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki [[File:Backlit keyboard.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Lühend CSS tuleneb inglisekeelsest terminist Cascading Style Sheets, mis eesti keelde tõlgituna oleks "kaskaaduvad stiililehed" või "astmelised stiililehed". Tavaliselt räägitakse kas CSS-ist, stiililehtedest või lihtsalt stiilidest.</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[CSS|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> 55lknsz3rze173iihi37eudx3wn9vqb Mall:MSBS2003 10 3221 7996 7991 2015-07-02T20:41:36Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst=Juhend väikefirmale stabiilse ja funktsionaalse IT-taristu loomiseks |Sisukord=<b>[[Microsoft Small Business Server 2003]]:</b> [[Microsoft Small Business Server 2003:Sissejuhatus|Sissejuhatus]] · <noinclude>[[Microsoft Small Business Server 2003:Installeerimine|Installeerimine]] · </noinclude>[[Microsoft Small Business Server 2003:Seadistamine|Seadistamine]]<noinclude> · [[Microsoft Small Business Server 2003:Administreerimine|Administreerimine]]</noinclude> }} aob5firdqafydiqu7osybgex1wbbgxx MediaWiki:Common.css 8 3229 8718 8715 2015-12-08T04:39:57Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8715, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) css text/css /* Siin olevat CSS-i kasutavad kõik kujundused. */ body.page-Esileht #t-cite, body.page-Esileht #lastmod, body.page-Esileht h1.firstHeading { display: none !important; } /* BEGIN Main Page carousel code */ .jcarousel { position: relative; overflow: hidden; } .jcarousel-wrapper { max-width: 1125px; margin: 0; position: relative; } .jcarousel .jcarousel-list { width: 20000em; position: relative; margin: 0; padding: 0; } .jcarousel .jcarousel-item { float: left; } .jcarousel-item img { display: block; max-width: 100%; height: auto !important; } .jcarousel-control-prev, .jcarousel-control-next { position: absolute; top: 45%; width: 30px; height: 30px; text-align: center; background: #fff; color: #fff; text-decoration: none; text-shadow: 0 0 1px #000; font: 24px/27px Arial, sans-serif; -webkit-border-radius: 30px; -moz-border-radius: 30px; border-radius: 30px; -webkit-box-shadow: 0 0 2px #999; -moz-box-shadow: 0 0 2px #999; box-shadow: 0 0 2px #999; } .jcarousel-control-prev { left: -15px; } .jcarousel-control-next { right: -15px; } .jcarousel-control-prev:hover span, .jcarousel-control-next:hover span { display: block; } .jcarousel-control-prev.inactive, .jcarousel-control-next.inactive { opacity: .5; cursor: default; } .jcarousel-pagination { position: absolute; bottom: 10px; left: 15px; } .jcarousel-pagination a { text-decoration: none; display: inline-block; font-size: 11px; line-height: 14px; min-width: 14px; background: #fff; color: #4E443C; border-radius: 14px; padding: 3px; text-align: center; margin-right: 2px; opacity: .75; } .jcarousel-pagination a.active { background: #4E443C; color: #fff; opacity: 1; text-shadow: 0 -1px 0 rgba(0, 0, 0, 0.75); } /* END Main Page carousel code */ cd49ihxxw87n1gbvxqxznba4hovwfxw Mall:Ikoon 10 3230 8046 8042 2015-07-06T01:38:23Z Jäälind 1590 Eestindamine. Mall võetud lehelt [https://simple.wikipedia.org/wiki/Template:Icon] wikitext text/x-wiki <indicator name="{{{name|top}}}-icon">[[Pilt:{{{pilt|Symbol support vote.svg}}}|{{{suurus|16px}}}|{{{tekst|}}}|link={{{link|}}}]]</indicator> s70kuo4o3ahwlehyz4lt1sv8zwod4ba Mall:+ 10 3231 8932 8535 2016-10-11T20:03:06Z CommonsDelinker 47 Replacing Bra.svg with [[File:Star_icon_containing_star_icon.svg]] (by [[commons:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:commons:COM:FR|File renamed]]: this is not a bra). wikitext text/x-wiki {{Ikoon | pilt = Star icon containing star icon.svg | suurus = 16px | tekst = See on hea artikkel | link = Vikiõpikud:Hea artikkel }}<includeonly>[[Kategooria:Hea artikkel|{{PAGENAME}}]]</includeonly> ecb470fyaqc7eezxgrqsehlbnwb72p0 Juhend:Põhimõtted 12 3242 8097 2015-07-14T14:26:08Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Juhend:Põhimõtted]] ümbersuunamise [[Vikiõpikud:Põhimõtted]] asemele wikitext text/x-wiki #suuna [[Vikiõpikud:Põhimõtted]] 4eg3zks1brncsuo84nhmof7jx71nh6o Kategooria:Põhikool 14 3247 8112 2015-07-14T14:33:49Z Jäälind 1590 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/08 4 3250 8501 8143 2015-10-03T19:58:27Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki [[File:Backlit keyboard.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Eriti suuremate veebilehtede koostamisel on mõistlik kasutada programmeerimisest laenatud võtet - treppimist (vt. eelmine näide) ehk tühikute kasutamist erinevate struktuuride paremaks esiletoomiseks .</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[HTML|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> q211jwtn40nf3u3b5cmurlk2e51ol8a Mall:FlowMention 10 3251 8128 2015-08-03T23:31:49Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki @[[Kasutaja:{{{1|Example}}}|{{{2|{{{1|Example}}}}}}]] 0iltmyv2t1fgckf6xnwigwiy8za2t7w Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/09 4 3252 8141 8138 2015-09-05T14:38:55Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Mall:Esiletõstetud õpik/09]] pealkirja [[Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/09]] alla wikitext text/x-wiki [[File:Cimage.jpg|140px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">C programmis on vajalik, et struktuur või kasutatav funktsioon, selle prototüüp oleksid kompilleerija poolt enne sisse loetud, kui seda on vaja kasutada. Siin on vaid erandiks rekrusiivsed funktsioonid ja struktuurid mis viitavad iseendale. [[Programmeerimiskeel C|'''Programmeerimiskeel C''']]</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[Programmeerimiskeel C|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> 5l79ssf9gsq0updt9h7s4t8jdqep2kl Mall:Sissejuhatus1 10 3263 8172 2015-09-28T14:10:25Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__NOEDITSECTION__ __NOTOC__ <div style="max-width: 1100px; margin:auto;"> {|style="width: 100%; border-collapse: collapse; border: 1px solid black; {{box-shadow|2px|2px|2px}}" |-...' wikitext text/x-wiki __NOEDITSECTION__ __NOTOC__ <div style="max-width: 1100px; margin:auto;"> {|style="width: 100%; border-collapse: collapse; border: 1px solid black; {{box-shadow|2px|2px|2px}}" |- style="vertical-align:top;" |style="width: 22em; padding: 0; border-right: 1px solid #c9c9c9; vertical-align: top;" | rir0eqg4j1oghgoyzvjvatvb5gwbg2r Mall:Sissejuhatus3 10 3264 8173 2015-09-28T14:23:34Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<div class="help-intro-sidetab {{#if:{{{aktiivne|}}}|help-intro-sidetab-active}}" style="min-height: 5em; height: auto !important; height: 5em; {{#if:{{{aktiivne|}}}|border-left...' wikitext text/x-wiki <div class="help-intro-sidetab {{#if:{{{aktiivne|}}}|help-intro-sidetab-active}}" style="min-height: 5em; height: auto !important; height: 5em; {{#if:{{{aktiivne|}}}|border-left: 1em solid #3366bb; padding: 0.6em 1em 0.6em 1em;|padding: 0.6em 1em 0.6em 2em;}}"> [[{{{link|Juhend:Sisukord}}}|<span class="help-intro-sidetab-title" style="font-size: 1.5em; font-weight: bold;">{{{pealkiri|Pealkiri siia}}}</span>]]<br /> <span class="help-intro-sidetab-subtitle">{{{alapealkiri|Alapeakiri siia}}}</span> </div> 40bfwm9i9m7a55ia99ul9gsim2vrao7 Mall:Sissejuhatus2 10 3265 8222 8218 2015-09-30T20:47:26Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki <br /> {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|1|true}} | link = Juhend:Sisukord | pealkiri = Juhend | alapealkiri = Kokkuvõttev juhend }} {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|2|true}} | link = Vikiõpikud:Sissejuhatus | pealkiri = Sissejuhatus | alapealkiri = }} {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|3|true}} | link = Vikiõpikud:KKK | pealkiri = KKK | alapealkiri = Enim küsitud küsimused }} {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|4|true}} | link = Vikiõpikud:Mallid | pealkiri = Mallid | alapealkiri = Enimkasutatavad mallid }} {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|5|true}} | link = Vikiõpikud:Muutmine | pealkiri = Muutmisjuhend | alapealkiri = Spikker }} {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|6|true}} | link = Vikiõpikud:Põhimõtted | pealkiri = Põhimõtted | alapealkiri = }} {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|7|true}} | link = Vikiõpikud:Kustutamine | pealkiri = Sisu kustutamine | alapealkiri = Ja sisu kaitsmine }} {{Sissejuhatus3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|8|true}} | link = Vikiõpikud:Kontakteeru meiega | pealkiri = Kontakteeru meiega | alapealkiri = }} <br /> i4x6cp34xkj7xk2d617t348irz5kyjp Mall:- 10 3266 8175 2015-09-28T14:43:24Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<div style="clear:{{{1|both}}};"></div>' wikitext text/x-wiki <div style="clear:{{{1|both}}};"></div> 1bm4vibzye73dcmpilgpeckfnd048mv Vikiõpikud:Sissejuhatus 4 3267 8671 8227 2015-11-15T20:19:49Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sissejuhatus1}} {{Sissejuhatus2|NR=2}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Sissejuhatus | Alatekst= }} [[Pilt:Wikibooks-logo.svg|170px|paremal]] <big>'''Tere tulemast Vikiõpikutesse!'''</big> Vikiõpikud on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiõpikutes kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia. Esimene Vikiõpikute projekt avati ingliskeelsena 10. juulil 2003. Ilmselt on eestikeelse projekti avakuupäevaks 27. juuni 2004<ref>[https://et.wikibooks.org/w/index.php?title=Esileht&oldid=1 Ilmselt esimene leht Vikiõpikutes]</ref>. Seisuga juuli 2015 oli eestikeelses Vikiõpikutes 200 artiklit ja 1 aktiivne kasutaja, kes tegi 30 päeva jooksul 29 muudatust. Miljoni inimese kohta arendas seda projekti 0,8 inimest.<ref>[https://stats.wikimedia.org/wikibooks/EN/SummaryET.htm stats.wikimedia.org]</ref> Arvestades eeltoodud infot, oleme väga õnnelikud, kui Sinagi panustad Vikiõpikute arenemisesse. Viited: <references /> {{-}} |} [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] dd446nxzxt6xbg8c3ndy1wean2ju6mc Vikiõpikud:Üldine lahtiütlus 4 3268 8183 2015-09-28T17:32:44Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: ''''Vikiõpikud ei saa tagada siin leiduvate andmete paikapidavust.''' Need võivad olla äsja muudetud, vandaalide poolt laastatud või ümber tehtud kellegi poolt, kelle arvamus...' wikitext text/x-wiki '''Vikiõpikud ei saa tagada siin leiduvate andmete paikapidavust.''' Need võivad olla äsja muudetud, vandaalide poolt laastatud või ümber tehtud kellegi poolt, kelle arvamus ei vasta selle eriala üldtunnustatud teadmistele. '''Vikiõpikute artiklid on enam-jaolt küll kvaliteetsed, kuid enne õpetuste järgimist tasuks veenduda tegevuse ohutuses ja õigsuses.''' [[Kategooria:Vikiõpikud]] gxlyqnija9gre71ovsfazvveofst9vt Vikiõpikud:KKK 4 3269 8228 8214 2015-09-30T20:50:39Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sissejuhatus1}} {{Sissejuhatus2|NR=3}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Enim küsitud küsimused | Alatekst= }} Püüame siia aegamööda koguda enim küsitud küsimused. Vähese huvi tõttu pole hetkel küsimusi. {{-}} |} [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] i2vp61u5k8cn74rdgnxzmlel8v4d8l6 Mall:Tiitel 10 3270 8235 8197 2015-10-01T19:35:03Z Jäälind 1590 Värvimuutus wikitext text/x-wiki <div style="font-family:Helvetica,Arial,sans-serif;margin-bottom:{{{margin-bottom|50px}}};"> <div style="padding:10px 40px;background:#3366bb;color:white;font-size:300%;"> '''{{{Tiitel}}}'''<br/><span style="font-size:40%;color:white;" class="plainlinks">{{{Alatekst}}}</span> </div><br/> </div> n6ajd1ende19t7hstt68b6mpn2fveef Vikiõpikud:Vandalism 4 3271 8209 8204 2015-09-30T20:20:50Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sissejuhatus1}} {{Sissejuhatus2|NR=6}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Vandalism | Alatekst= }} Juhend on koostamisel. {{-}} |} rzrtwz11lgzixpdy7u2huovyhekxthk Vikiõpikud:Kustutamine 4 3272 8231 8221 2015-09-30T20:51:10Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{Sissejuhatus1}} {{Sissejuhatus2|NR=7}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Sisu kustutamine ja kaitsmine | Alatekst= }} Vikiõpikute artikleid on võimalik küll kustutada ent ainult järgnevatel põhjustel: * Artikkel või muu materjal [[w:Creative Commons|ei vasta litsentsitingimustele]]. * Artikli materjal kuulub selgelt mõnda Vikimeedia sõsarprojekti või Vikipeediasse (näiteks sõnade tõlked kuuluvad Vikisõnaraamatusse). * Artikkel on aegunud ja lühike. Artikli kustutamisettepaneku saab teha lisades artikli esimesele reale koodi <nowiki>{{kustutada|päevi= |kuupäev=~~~~~}}</nowiki> ning aruteluleheküljele põhjuse. Vandalismi tagajärjel või kogemata loodud artiklid võib kustutada aruteluta ja kustutamismärkuseta. Jõudes otsusele kustutada artikkel, asendatab administraator malli <nowiki>{{kustutada|päevi= |kuupäev=~~~~~}}</nowiki> malliga <nowiki>{{kustutadaOK}}</nowiki>, mis näitab, et artikli kustutamine on lubatud. Mall <nowiki>{{kustutada}}</nowiki> ei anna õigust artikli kustutamiseks. Enne artikli kustutamist tuleb vaadata tööriistakastist "lingid siia" alt, missugustes artiklites leiduvad viidad kustutamisele minevale artiklile. Kui samanimelist artiklit ei ole plaanis uuesti looma hakata, siis tuleb kõrvaldada (parandada) või ümber suunata '''kõik''' "lingid siia" nimekirjas loetletud viited. Vastasel korral muutuvad need teistes artiklites "punaseks", nagu oleks sellise pealkirjaga artikkel ikka veel plaanis. ==Kaitsmine== Administraatoritel on võimalus "kaitsta" (ehk "lukustada") lehti nii, et neid saavad redigeerida kas ainult registreerunud kasutajad (poolkaitstud) või ainult administraatorid (täielikult kaitstud). Seda võimalust tuleks kasutada minimaalselt. {{-}} |} [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] tg1dt28tcoffhsa6iak2t8w5e0lf6po Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/10 4 3273 8498 8232 2015-10-03T19:53:58Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki [[File:Backlit keyboard.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Lühend CSS tuleneb inglisekeelsest terminist Cascading Style Sheets, mis eesti keelde tõlgituna oleks "kaskaaduvad stiililehed" või "astmelised stiililehed". Tavaliselt räägitakse kas CSS-ist, stiililehtedest või lihtsalt stiilidest.</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[CSS|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> 55lknsz3rze173iihi37eudx3wn9vqb Kategooria:Värviriba 14 3274 8546 8234 2015-10-05T11:49:50Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki __HIDDENCAT__ 2twjmejn56ditxo46hqinfh52nh6flb HTML:Alustame 0 3277 8249 2015-10-02T16:26:17Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Alustame]] pealkirja [[HTML/Alustame]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Alustame]] iaapkidfh8a2x8bo2agytce8r2k03ze HTML:Lihtsa lehekülje loomine 0 3279 8253 2015-10-02T16:26:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Lihtsa lehekülje loomine]] pealkirja [[HTML/Lihtsa lehekülje loomine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Lihtsa lehekülje loomine]] qwwda1soty6960hbze4iiekqqf3ielj HTML:Viited 0 3280 8255 2015-10-02T16:26:40Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Viited]] pealkirja [[HTML/Viited]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Viited]] ha66bjb0fdspsheq9k0yvxir038qodn HTML:Pildid 0 3282 8259 2015-10-02T16:26:49Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Pildid]] pealkirja [[HTML/Pildid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Pildid]] b7u6o6ldkrcq8pja67fljshd8mv4yer HTML:Tekstilõigud ja reavahetused 0 3283 8261 2015-10-02T16:26:58Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Tekstilõigud ja reavahetused]] pealkirja [[HTML/Tekstilõigud ja reavahetused]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Tekstilõigud ja reavahetused]] ehxyvmll5zjz4albmm0qf49ucp3oun2 HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned 0 3284 8263 2015-10-02T16:27:09Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Pealkirjad ja eraldusjooned]] pealkirja [[HTML/Pealkirjad ja eraldusjooned]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Pealkirjad ja eraldusjooned]] 8oshkws5mxnqn7oe7lhzksvemwut2m5 HTML:Nimekirjad ja loendid 0 3285 8265 2015-10-02T16:27:32Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Nimekirjad ja loendid]] pealkirja [[HTML/Nimekirjad ja loendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Nimekirjad ja loendid]] h5li653r93hj70w74op4ubdktxud365 HTML:Teksti rõhutamine 0 3286 8267 2015-10-02T16:27:42Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Teksti rõhutamine]] pealkirja [[HTML/Teksti rõhutamine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Teksti rõhutamine]] 3fhgtxkwu23j77n9h88c2d89h14j6ys HTML:Tsiteerimine 0 3287 8269 2015-10-02T16:27:52Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Tsiteerimine]] pealkirja [[HTML/Tsiteerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Tsiteerimine]] kce0axktabp5q16gnntirwply289to7 HTML:Lühendid 0 3288 8271 2015-10-02T16:28:02Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Lühendid]] pealkirja [[HTML/Lühendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Lühendid]] jmoj0nn5ngrk6bvamnchiybtdew411t HTML:Definitsioonid 0 3289 8273 2015-10-02T16:28:13Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Definitsioonid]] pealkirja [[HTML/Definitsioonid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Definitsioonid]] tdsjal5pvfpr9uqu822bxh3urb82o6m HTML:Üla- ja alaindeksid 0 3290 8275 2015-10-02T16:28:23Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Üla- ja alaindeksid]] pealkirja [[HTML/Üla- ja alaindeksid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Üla- ja alaindeksid]] icypevx0u84g64o0cjmbnz1ztswj9hw HTML:Koodinäited 0 3291 8277 2015-10-02T16:28:33Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Koodinäited]] pealkirja [[HTML/Koodinäited]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Koodinäited]] qbhjmyrbnvrnaayznvbnty4g9cet5qd HTML:Muutujad 0 3292 8279 2015-10-02T16:28:42Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Muutujad]] pealkirja [[HTML/Muutujad]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Muutujad]] nymfbtgqmrzawbub8456lof43b1wkcz HTML:Muudatused dokumendis 0 3293 8281 2015-10-02T16:28:54Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Muudatused dokumendis]] pealkirja [[HTML/Muudatused dokumendis]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Muudatused dokumendis]] km1864aftrx5ma8l6jwvwcbvx77dnk3 HTML:Kontaktinfo 0 3294 8283 2015-10-02T16:29:08Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Kontaktinfo]] pealkirja [[HTML/Kontaktinfo]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Kontaktinfo]] 1cetttdjhe9a5kkwwrbeezwjfi2v5h9 HTML:Rasvane- ja kaldkiri 0 3295 8285 2015-10-02T16:29:18Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Rasvane- ja kaldkiri]] pealkirja [[HTML/Rasvane- ja kaldkiri]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Rasvane- ja kaldkiri]] 6k8zw7mgdfwe13eupz7da7np0hx8ysz HTML:Neutraalsed elemendid 0 3296 8287 2015-10-02T16:29:34Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Neutraalsed elemendid]] pealkirja [[HTML/Neutraalsed elemendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Neutraalsed elemendid]] g2w471d33cx0sgpn7bgr3f9zbtn1qti HTML:Tabelid 0 3297 8289 2015-10-02T16:29:43Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Tabelid]] pealkirja [[HTML/Tabelid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Tabelid]] 1wynxemp7y3n39tjegf8njl2akqjuzl HTML:Vormid 0 3298 8291 2015-10-02T16:29:53Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Vormid]] pealkirja [[HTML/Vormid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Vormid]] trc4x0bvervo137hwnbham11c0a11ns HTML:DOCTYPE seletus 0 3299 8293 2015-10-02T16:30:06Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:DOCTYPE seletus]] pealkirja [[HTML/DOCTYPE seletus]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/DOCTYPE seletus]] b14te9tv068uyynn1ttkz46w8mlm2x3 HTML:Doctype 0 3300 8295 2015-10-02T16:30:15Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Doctype]] pealkirja [[HTML/Doctype]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Doctype]] m3mty0v3hz0sw5khxbchc9yjviz59tz HTML:Metainfo 0 3301 8297 2015-10-02T16:30:25Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Metainfo]] pealkirja [[HTML/Metainfo]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Metainfo]] q2tohuem8kfkylvrn7prpmocsgzyzmq HTML:Tehnilised detailid 0 3302 8299 2015-10-02T16:30:35Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Tehnilised detailid]] pealkirja [[HTML/Tehnilised detailid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Tehnilised detailid]] j9aa596wzrue87bdzar2bhbozp24cht HTML:Ajalugu 0 3303 8301 2015-10-02T16:30:44Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Ajalugu]] pealkirja [[HTML/Ajalugu]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Ajalugu]] fkm1flypj4ztk1pnyey48bn5s7u9r0d HTML:Kodeering 0 3304 8303 2015-10-02T16:30:54Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Kodeering]] pealkirja [[HTML/Kodeering]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Kodeering]] qk1nkz4m068vscm49h1o7d9w3nmgkfn HTML:Valideerimine 0 3305 8305 2015-10-02T16:31:05Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Valideerimine]] pealkirja [[HTML/Valideerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Valideerimine]] 0359zpo2xmntjk9ym3h75py41u75wo7 HTML:Pisipiltide kasutamine 0 3307 8309 2015-10-02T16:31:19Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Pisipiltide kasutamine]] pealkirja [[HTML/Pisipiltide kasutamine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Pisipiltide kasutamine]] rvn62nrkp4ii25w159lto71mfahv92a HTML:Elementide indeks 0 3308 8311 2015-10-02T16:31:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[HTML:Elementide indeks]] pealkirja [[HTML/Elementide indeks]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[HTML/Elementide indeks]] 4cmb531k4l7iz8iaeubmpp467l8tpw2 Mall:Infotehnoloogia 10 3309 8312 2015-10-02T16:41:44Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst={{{Alatekst|}}} |Sisukord=<b>[[Infotehnoloogia]]:</b> [[CSS|CSS]] • [[HTML|HMTL]] • [[Max/MSP/Jitter|Max/MSP/Jitter]] • PHP...' wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst={{{Alatekst|}}} |Sisukord=<b>[[Infotehnoloogia]]:</b> [[CSS|CSS]] • [[HTML|HMTL]] • [[Max/MSP/Jitter|Max/MSP/Jitter]] • [[PHP|PHP]] • [[Python|Python]] • [[Programmeerimiskeel C|Programmeerimiskeel C]] • [[Programmeerimiskeel Java|Programmeerimiskeel Java]] • [[Visual Basic 2005|Visual Basic 2005]] }} 4cmrwdjoa1pdyt7p5cqdipnwlosxc3l Infotehnoloogia 0 3310 8320 2015-10-02T16:44:11Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{{Infotehnoloogia}}' wikitext text/x-wiki {{Infotehnoloogia}} gkpy5ri4997o6qfzu6xold6nzctg9ff CSS:Sissejuhatus 0 3313 8327 2015-10-02T19:33:23Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Sissejuhatus]] pealkirja [[CSS/Sissejuhatus]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Sissejuhatus]] oxkut2vplfl0c8utl7w5jfbtu18k14b CSS:Sidumine HTML-iga 0 3314 8329 2015-10-02T19:33:35Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Sidumine HTML-iga]] pealkirja [[CSS/Sidumine HTML-iga]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Sidumine HTML-iga]] p417qm9tcduw5pe9n02ukailipufnq2 CSS:Keele struktuur 0 3316 8333 2015-10-02T19:33:46Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Keele struktuur]] pealkirja [[CSS/Keele struktuur]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Keele struktuur]] ghle98361of5sejfe3qunqafpnoun7d CSS:Ühikud 0 3318 8337 2015-10-02T19:36:31Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Ühikud]] pealkirja [[CSS/Ühikud]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Ühikud]] jmdolxnhbs3ixus610w5s32um1qg56s CSS:Valikuline selekteerimine 0 3319 8339 2015-10-02T19:36:41Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Valikuline selekteerimine]] pealkirja [[CSS/Valikuline selekteerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Valikuline selekteerimine]] 6qoular3jbou3nhodd4dwoejs6sjzuc CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid 0 3320 8341 2015-10-02T19:36:50Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] pealkirja [[CSS/Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Pseudoklassid ja pseudoelemendid]] dxnki4ahmtaydvg98gu6ip6n0q69bm2 CSS:Fontide sättimine 0 3321 8343 2015-10-02T19:37:01Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Fontide sättimine]] pealkirja [[CSS/Fontide sättimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Fontide sättimine]] 9t5pqwxwj8suf8otnp77ax6nbgp16iu CSS:Teksti paigutamine 0 3322 8345 2015-10-02T19:37:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Teksti paigutamine]] pealkirja [[CSS/Teksti paigutamine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Teksti paigutamine]] sp1fog1qrwmzg6llu5kqb7h98mk3fys CSS:Servad, veerised ja polstrid 0 3323 8347 2015-10-02T19:37:26Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Servad, veerised ja polstrid]] pealkirja [[CSS/Servad, veerised ja polstrid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Servad, veerised ja polstrid]] 5bkz4nb51rqg6w5i2kab13y8fdmg54n CSS:Positsioneerimine 0 3325 8351 2015-10-02T19:37:35Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Positsioneerimine]] pealkirja [[CSS/Positsioneerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Positsioneerimine]] kt2lb4oz7cjce0zehx26wzitxpz52d4 CSS:Taustad 0 3326 8353 2015-10-02T19:37:44Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Taustad]] pealkirja [[CSS/Taustad]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Taustad]] k19hxt83mo7jthuuprtizmuus129kvv CSS:Loendid 0 3327 8355 2015-10-02T19:38:12Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Loendid]] pealkirja [[CSS/Loendid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Loendid]] 04xxniy7zmo6qo506oz8xk5dj9a2zpn CSS:Raamide imitatsioonid 0 3328 8357 2015-10-02T19:38:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Raamide imitatsioonid]] pealkirja [[CSS/Raamide imitatsioonid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Raamide imitatsioonid]] jiyiub55dy7p6i4xgfv3l2t251kpzkw CSS:Objektide tüübid 0 3329 8359 2015-10-02T19:38:40Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Objektide tüübid]] pealkirja [[CSS/Objektide tüübid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Objektide tüübid]] pay64ejzn4esv1borio9rash90klj35 CSS:Printimine 0 3330 8361 2015-10-02T19:38:56Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Printimine]] pealkirja [[CSS/Printimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Printimine]] ok80tah9cpz7xv4iksk4wkxzra3kc41 CSS:Lehekülje paigutamine ekraani keskele 0 3331 8363 2015-10-02T19:39:06Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] pealkirja [[CSS/Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Lehekülje paigutamine ekraani keskele]] lp0b4pycwjh2q83jjlccq0s61u5hpqz CSS:Paigutused 0 3332 8365 2015-10-02T19:39:16Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Paigutused]] pealkirja [[CSS/Paigutused]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Paigutused]] czp9rzaahfaey8btom25mpj8xzpbt7e CSS:Pildiasendustehnikad 0 3334 8369 2015-10-02T19:40:00Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Pildiasendustehnikad]] pealkirja [[CSS/Pildiasendustehnikad]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Pildiasendustehnikad]] q4el8jq0kqbf5dma56oiqha6t9xfpuv CSS:Häkid 0 3335 8371 2015-10-02T19:40:09Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Häkid]] pealkirja [[CSS/Häkid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Häkid]] pkg3bf8lcsox0s8i049t5wc0eihkrlc CSS:Menüüde ehitamine 0 3337 8375 2015-10-02T19:49:29Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Menüüde ehitamine]] pealkirja [[CSS/Menüüde ehitamine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Menüüde ehitamine]] caf0axyfkf4nb1oj92vyhl4csxchx0s CSS:Meediaspetsiifilised stiilid 0 3338 8377 2015-10-02T19:49:41Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Meediaspetsiifilised stiilid]] pealkirja [[CSS/Meediaspetsiifilised stiilid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Meediaspetsiifilised stiilid]] jkylq4g5rgwyi442bfxi2mfja2akxtu CSS:Valideerimine 0 3339 8379 2015-10-02T19:49:52Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Valideerimine]] pealkirja [[CSS/Valideerimine]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Valideerimine]] 5lifp433b162nh8abe2qgaeogca72c6 CSS:Selektorid 0 3340 8381 2015-10-02T19:50:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Selektorid]] pealkirja [[CSS/Selektorid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Selektorid]] 5jyx236w21jojb1zzbgr9na7fmcswwz CSS:Parameetrite indeks 0 3341 8383 2015-10-02T19:50:21Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[CSS:Parameetrite indeks]] pealkirja [[CSS/Parameetrite indeks]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[CSS/Parameetrite indeks]] bdioaa266vr9l7b8ohja7t0qu40gk9h Mall:LQT Moved thread stub converted to Flow 10 3343 8389 2015-10-02T19:57:58Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki This post by {{{author}}} was moved on {{{date}}}. You can find it at [[{{{title}}}]]. e5j16chw2130kmdotptl65jvxa6lw5w Mall:LQT page converted to Flow 10 3344 8390 2015-10-02T19:57:58Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki Previous page history was archived for backup purposes at <span class='flow-link-to-archive'>[[{{{archive}}}]]</span> on {{#time: Y-m-d|{{{date}}}}}. njhr9sbh7lx81p2xfwikn7amdd3n1zn Mall:Archive for converted LQT page 10 3345 8391 2015-10-02T19:57:58Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki This page is an archived LiquidThreads page. '''Do not edit the contents of this page'''. Please direct any additional comments to the [[{{{from}}}|current talk page]]. nigyidinm7czjt0s9dq851dwhckapia Mall:LQT post imported with supressed user 10 3346 8392 2015-10-02T19:57:58Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki This revision was imported from LiquidThreads with a suppressed user. It has been reassigned to the current user. 1pswkbcu7hauadd98nklgf3pku080ee Mall:LQT post imported with different signature user 10 3347 8393 2015-10-02T19:57:58Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki ''This post was posted by [[User:{{{authorUser}}}|{{{authorUser}}}]], but signed as [[User:{{{signatureUser}}}|{{{signatureUser}}}]].'' gr9xg2oo9p9alcaf8usi587bcmsi65s Mall:Wikitext talk page converted to Flow 10 3348 8394 2015-10-02T19:57:58Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki Previous discussion was archived at <span class='flow-link-to-archive'>[[{{{archive}}}]]</span> on {{#time: Y-m-d|{{{date}}}}}. ccusakfp9y2sl227h5sbt4ok1ptcsxi Mall:Archive for converted wikitext talk page 10 3349 8395 2015-10-02T19:57:58Z Flow talk page manager 1739 /* Automatically created by Flow */ wikitext text/x-wiki This page is an archive. '''Do not edit the contents of this page'''. Please direct any additional comments to the [[{{{from|{{TALKSPACE}}:{{BASEPAGENAME}}}}}|current talk page]]. hd1xxik7k0u7gcb9oq9ddgh20zmhpy4 Mall:Lugejale1 10 3350 8404 2015-10-03T18:42:26Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '__NOEDITSECTION__ __NOTOC__ <div style="max-width: 1100px; margin:auto;"> {|style="width: 100%; border-collapse: collapse; border: 1px solid black; {{box-shadow|2px|2px|2px}}" |-...' wikitext text/x-wiki __NOEDITSECTION__ __NOTOC__ <div style="max-width: 1100px; margin:auto;"> {|style="width: 100%; border-collapse: collapse; border: 1px solid black; {{box-shadow|2px|2px|2px}}" |- style="vertical-align:top;" |style="width: 22em; padding: 0; border-right: 1px solid #c9c9c9; vertical-align: top;" | rir0eqg4j1oghgoyzvjvatvb5gwbg2r Mall:Lugejale2 10 3351 8407 8405 2015-10-03T18:45:29Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki <br /> {{Lugejale3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|1|true}} | link = Juhend:Sisukord | pealkiri = Juhend | alapealkiri = Kokkuvõttev juhend }} {{Lugejale3 | aktiivne = {{#ifeq:{{{NR}}}|1|true}} | link = Vikiõpikud:Lugejale | pealkiri = Sissejuhatus | alapealkiri = }} <br /> t3iglssxg4wkn9evwwfnr14586pumea Mall:Lugejale3 10 3352 8406 2015-10-03T18:43:36Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<div class="help-intro-sidetab {{#if:{{{aktiivne|}}}|help-intro-sidetab-active}}" style="min-height: 5em; height: auto !important; height: 5em; {{#if:{{{aktiivne|}}}|border-left...' wikitext text/x-wiki <div class="help-intro-sidetab {{#if:{{{aktiivne|}}}|help-intro-sidetab-active}}" style="min-height: 5em; height: auto !important; height: 5em; {{#if:{{{aktiivne|}}}|border-left: 1em solid #3366bb; padding: 0.6em 1em 0.6em 1em;|padding: 0.6em 1em 0.6em 2em;}}"> [[{{{link|Juhend:Sisukord}}}|<span class="help-intro-sidetab-title" style="font-size: 1.5em; font-weight: bold;">{{{pealkiri|Pealkiri siia}}}</span>]]<br /> <span class="help-intro-sidetab-subtitle">{{{alapealkiri|Alapeakiri siia}}}</span> </div> 40bfwm9i9m7a55ia99ul9gsim2vrao7 Vikiõpikud:Lugejale 4 3353 8408 2015-10-03T18:51:39Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '{{Lugejale1}} {{Lugejale2|NR=2}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Tere tulemast Vikiõpikutesse | Alatekst= }} [[Pilt:Wikibooks-logo.svg|170px|paremal]] <big>'''Tere t...' wikitext text/x-wiki {{Lugejale1}} {{Lugejale2|NR=2}} |style="padding: 2em;" | {{Tiitel | Tiitel=Tere tulemast Vikiõpikutesse | Alatekst= }} [[Pilt:Wikibooks-logo.svg|170px|paremal]] <big>'''Tere tulemast Vikiõpikutesse!'''</big> Vikiõpikud on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiõpikutes kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia. ==Kuidas kasutada Vikiõpikuid== *Vali avalehelt välja soovitav artikkel ning klikkige sellele. *Kui kuvatav artikkel on pikk, kuvatakse avalehel ainult sisukord. Lühikese artikli korral terve tekst. *Sisukorrast saate edasi liikuda peatükkidele. *Peatükilehelt sisukorralehele tagasi liikumiseks peate liikuma lehe algusesse üleval, kus pealkirja all on viide "< Raamat". Sealt saate järgmisele peatükilehele liikuda. Kindlasti vaata ka põhijuhendit, millele asub viide ülal. '''Head Vikiõpikute kasutamist!''' {{-}} |} [[Kategooria:Vikiõpikute abilehed]] 1j8nctft16h068wrfnete7ff5q6py7z PHP:Funktsioonide loend 0 3354 8415 2015-10-03T18:58:35Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP:Funktsioonide loend]] pealkirja [[PHP/Funktsioonide loend]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Funktsioonide loend]] 0bqo3r6qyr607ojh0qmulsrj2q1knq1 PHP:operaatorid 0 3355 8636 8417 2015-10-18T16:47:58Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[PHP/Operaatorid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Operaatorid]] ri8mibqrk5zmtc8x5jmx0x0xc2fhkt7 PHP:muutujad 0 3356 8635 8419 2015-10-18T16:47:56Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[PHP/Muutujad]] wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Muutujad]] cgdz15ptkerizq8m91mw5ztqs7inhd0 PHP:andmetüübid 0 3357 8633 8421 2015-10-18T16:47:52Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[PHP/Andmetüübid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Andmetüübid]] odmt5ya0n7xax3fd588ok9f2dw7ngeq PHP:süntaks 0 3358 8637 8423 2015-10-18T16:48:00Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[PHP/Süntaks]] wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Süntaks]] 3nnimhi1kd0u59jk8k2c2j3rzvarqzs PHP/süntaks 0 3359 8426 2015-10-03T19:00:26Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/süntaks]] pealkirja [[PHP/Süntaks]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Süntaks]] 3nnimhi1kd0u59jk8k2c2j3rzvarqzs PHP/andmetüübid 0 3360 8428 2015-10-03T19:00:34Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/andmetüübid]] pealkirja [[PHP/Andmetüübid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Andmetüübid]] odmt5ya0n7xax3fd588ok9f2dw7ngeq PHP/muutujad 0 3361 8430 2015-10-03T19:00:43Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/muutujad]] pealkirja [[PHP/Muutujad]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Muutujad]] cgdz15ptkerizq8m91mw5ztqs7inhd0 PHP/operaatorid 0 3362 8432 2015-10-03T19:00:51Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[PHP/operaatorid]] pealkirja [[PHP/Operaatorid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[PHP/Operaatorid]] ri8mibqrk5zmtc8x5jmx0x0xc2fhkt7 Visual Basic 2005:Sissejuhatus 0 3363 8434 2015-10-03T19:05:01Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:Sissejuhatus]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Sissejuhatus]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Sissejuhatus]] 21fek4l1byzs4g7ngbd9w5ft7wvb0mb Visual Basic 2005:Puust ja punaselt 0 3364 8436 2015-10-03T19:05:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:Puust ja punaselt]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Puust ja punaselt]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Puust ja punaselt]] j303vcy2vqd95hg9kp0mxfr1xxjdguk Visual Basic 2005:andmetüübid 0 3365 8438 2015-10-03T19:05:21Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:andmetüübid]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Andmetüübid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Andmetüübid]] tkhyfg22hvatfbdmoja4kyhth91uzw8 Visual Basic 2005:funktsioonid 0 3366 8440 2015-10-03T19:05:30Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:funktsioonid]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Funktsioonid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Funktsioonid]] 3arkd4x5y21arimdukw6ckgkqie4exj Visual Basic 2005:muutujad 0 3367 8442 2015-10-03T19:05:40Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:muutujad]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Muutujad]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Muutujad]] m1qpa9wsgv3bm45t8fwnrtpwmwfcxrf Visual Basic 2005:kommentaarid 0 3369 8446 2015-10-03T19:06:00Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:kommentaarid]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Kommentaarid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Kommentaarid]] d2eg50q0phqiojkq7objldr68ou40eb Visual Basic 2005:operaatorid 0 3370 8448 2015-10-03T19:06:11Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:operaatorid]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Operaatorid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Operaatorid]] bfly2rfslmvx638kdg61xx602qgedxd Visual Basic 2005:konstandid 0 3371 8450 2015-10-03T19:06:43Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:konstandid]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Konstandid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Konstandid]] tpdow3cpagzchfkvo9c8a6uexjl1umv Visual Basic 2005:tingimuslaused 0 3372 8452 2015-10-03T19:06:53Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:tingimuslaused]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Tingimuslaused]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Tingimuslaused]] c86593zq02nxlnm5ovwat2wgnsc2m1f Visual Basic 2005:Väldi 0 3373 8454 2015-10-03T19:07:09Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:Väldi]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Väldi]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Väldi]] 366ejcinnko6m5gt9f1i36myjf5tleq Visual Basic 2005:API 0 3375 8458 2015-10-03T19:07:19Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:API]] pealkirja [[Visual Basic 2005/API]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/API]] jchstnirmdnp262xxtac1va21r8gyoi Visual Basic 2005:Massiivid 0 3376 8460 2015-10-03T19:07:28Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:Massiivid]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Massiivid]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Massiivid]] nozgskulddsv2efrgukzmvo258t9pqf Visual Basic 2005:Näited 0 3377 8462 2015-10-03T19:07:42Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Visual Basic 2005:Näited]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Näited]] alla: Muudatusega lihtsustub artikli sisukorralehele liikumine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Näited]] 6zkynmea0426cfy2yy5axt9x9frjlel Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/01 4 3378 8490 2015-10-03T19:44:31Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '[[File:Summer Solstice Sunrise over Stonehenge 2005.jpg|160px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Suuri...' wikitext text/x-wiki [[File:Summer Solstice Sunrise over Stonehenge 2005.jpg|160px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Suurim hüpe universumi suuruse mõistmises toimus alles 1925. aastal, kui Edwin Hubble tõestas, et mõned arvatud udukogud meie galaktikas on tegelikult hoopis teised kauged galaktikad. Seega tekibki hetkel pigem küsimus, kuidas on võimalik, et mujal ei oleks samamoodi elu arenenud, kui me nõnda tüüpilised oleme ja „ürgsuppe“, kus õiged osakesed kokku sattuda saaks, on palju. </div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[Maaväline elu|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> aahaooje5hsd473c9nt9mjrr57xlyyg Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/03 4 3379 8491 2015-10-03T19:44:45Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '[[File:Summer Solstice Sunrise over Stonehenge 2005.jpg|160px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Suuri...' wikitext text/x-wiki [[File:Summer Solstice Sunrise over Stonehenge 2005.jpg|160px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Suurim hüpe universumi suuruse mõistmises toimus alles 1925. aastal, kui Edwin Hubble tõestas, et mõned arvatud udukogud meie galaktikas on tegelikult hoopis teised kauged galaktikad. Seega tekibki hetkel pigem küsimus, kuidas on võimalik, et mujal ei oleks samamoodi elu arenenud, kui me nõnda tüüpilised oleme ja „ürgsuppe“, kus õiged osakesed kokku sattuda saaks, on palju. </div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[Maaväline elu|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> aahaooje5hsd473c9nt9mjrr57xlyyg Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/05 4 3380 8492 2015-10-03T19:44:52Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '[[File:Summer Solstice Sunrise over Stonehenge 2005.jpg|160px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Suuri...' wikitext text/x-wiki [[File:Summer Solstice Sunrise over Stonehenge 2005.jpg|160px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Suurim hüpe universumi suuruse mõistmises toimus alles 1925. aastal, kui Edwin Hubble tõestas, et mõned arvatud udukogud meie galaktikas on tegelikult hoopis teised kauged galaktikad. Seega tekibki hetkel pigem küsimus, kuidas on võimalik, et mujal ei oleks samamoodi elu arenenud, kui me nõnda tüüpilised oleme ja „ürgsuppe“, kus õiged osakesed kokku sattuda saaks, on palju. </div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[Maaväline elu|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> aahaooje5hsd473c9nt9mjrr57xlyyg Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik 4 3381 8493 2015-10-03T19:47:38Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: 'Siin lehel on välja toodud esiletõstetud artiklid, mida reklaamitakse avalehel igakuiselt. ==Jaanuar== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/01}} ==Veebruar== {{:Vikiõpikud:Esi...' wikitext text/x-wiki Siin lehel on välja toodud esiletõstetud artiklid, mida reklaamitakse avalehel igakuiselt. ==Jaanuar== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/01}} ==Veebruar== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/02}} ==Märts== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/03}} ==Aprill== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/04}} ==Mai== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/05}} ==Juuni== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/06}} ==Juuli== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/07}} ==August== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/08}} ==September== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/09}} ==Oktoober== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/10}} ==November== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/11}} ==Detsember== {{:Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/12}} ru93bq9x91ts8s13i7x2frrr4vi6wkr Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/02 4 3382 8494 2015-10-03T19:48:36Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '[[File:Cimage.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">C programmis on vajalik, et struktuur või...' wikitext text/x-wiki [[File:Cimage.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">C programmis on vajalik, et struktuur või kasutatav funktsioon, selle prototüüp oleksid kompilleerija poolt enne sisse loetud, kui seda on vaja kasutada. Siin on vaid erandiks rekrusiivsed funktsioonid ja struktuurid mis viitavad iseendale.</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[Programmeerimiskeel C|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> qblrtmtrwmbemawsc8vtb5i38g916yy Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/04 4 3383 8502 8495 2015-10-03T19:59:12Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki [[File:Backlit keyboard.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Eriti suuremate veebilehtede koostamisel on mõistlik kasutada programmeerimisest laenatud võtet - treppimist (vt. eelmine näide) ehk tühikute kasutamist erinevate struktuuride paremaks esiletoomiseks .</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[HTML|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> q211jwtn40nf3u3b5cmurlk2e51ol8a Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/11 4 3384 8500 8496 2015-10-03T19:58:12Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki [[File:Backlit keyboard.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Eriti suuremate veebilehtede koostamisel on mõistlik kasutada programmeerimisest laenatud võtet - treppimist (vt. eelmine näide) ehk tühikute kasutamist erinevate struktuuride paremaks esiletoomiseks .</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[HTML|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> q211jwtn40nf3u3b5cmurlk2e51ol8a Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/12 4 3385 8499 2015-10-03T19:54:07Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '[[File:Backlit keyboard.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Lühend CSS tuleneb inglisekeelse...' wikitext text/x-wiki [[File:Backlit keyboard.jpg|150px|right]] <div style="margin-left: 0.3em; padding-right: 0.6em; line-height: 1.5; color: #000; font-size: 1.3em">Lühend CSS tuleneb inglisekeelsest terminist Cascading Style Sheets, mis eesti keelde tõlgituna oleks "kaskaaduvad stiililehed" või "astmelised stiililehed". Tavaliselt räägitakse kas CSS-ist, stiililehtedest või lihtsalt stiilidest.</div> <div align="center" style="margin: 1em;"> [[CSS|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Loe edasi</span>]]</div> 55lknsz3rze173iihi37eudx3wn9vqb Vikiõpikud:Hea artikkel 4 3386 8536 8510 2015-10-03T20:21:51Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Vikiõpikud:Põhjalik artikkel]] pealkirja [[Vikiõpikud:Hea artikkel]] alla wikitext text/x-wiki Heaks artikliks loetakse artiklit, mis on põhjalik ning täpne. Häid artikleid tähistab tärn artikli pealkirja kõrval. sjw8keeqe47uqggun2guwhdr5m9m4fd Vikiõpikud:Põhjalik artikkel 4 3387 8537 2015-10-03T20:21:51Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[Vikiõpikud:Põhjalik artikkel]] pealkirja [[Vikiõpikud:Hea artikkel]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Vikiõpikud:Hea artikkel]] fp8fkhps9zfnepgptfjljc2qe1m2mza Kategooria:Hea artikkel 14 3388 8538 2015-10-03T20:22:21Z Jäälind 1590 Alustatud tühja leheküljega wikitext text/x-wiki phoiac9h4m842xq45sp7s6u21eteeq1 MediaWiki:Deletereason-dropdown 8 3389 8779 8728 2016-01-06T17:03:38Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki * Harilikud kustutamise põhjused ** Rämpspostitus/Vandalism/Pole sobilik ** Autoriõiguse rikkumine ** Autori palve ** Katkine ümbersuunamine/Sisu puudub ** Vastuvõetud kustutamisettepanek ss6y9lhv0acv61tpy8p63rsm4sk55by VB 8:Kasutajanime tagastamine 0 3390 8552 2015-10-06T11:28:02Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[VB 8:Kasutajanime tagastamine]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Näited/Kasutajanime tagastamine]] alla: Linkimise lihtsustamine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Näited/Kasutajanime tagastamine]] 4v5cgwpzno3sxyxwh8koekzj8cl7tnq VB 8:Faktoriaali arvutamine 0 3391 8554 2015-10-06T11:28:14Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[VB 8:Faktoriaali arvutamine]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Näited/Faktoriaali arvutamine]] alla: Linkimise lihtsustamine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Näited/Faktoriaali arvutamine]] cbupat25mma9cfrv937y03prwqno0nx VB 8:Hüpotenuusi arvutamine 0 3392 8556 2015-10-06T11:28:24Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[VB 8:Hüpotenuusi arvutamine]] pealkirja [[Visual Basic 2005/Näited/Hüpotenuusi arvutamine]] alla: Linkimise lihtsustamine wikitext text/x-wiki #suuna [[Visual Basic 2005/Näited/Hüpotenuusi arvutamine]] 36jkdrc6duvs3r6j16frvpfey9vz7e3 Vikiõpikud:Hääletused 4 3393 8560 2015-10-07T19:48:50Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div align="center" style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font...' wikitext text/x-wiki <div style="border: 1px solid #006699; margin-bottom: 1em;"> <div align="center" style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> Hääletamiseks klõpsa lingil "muuda" vastava hääletuse pealkirja juures.</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em 1em;"> '''Hääletuste reeglid''' * Hääletamise aeg: 2 nädalat, kui ei ole teisiti kokku lepitud * Arvesse lähevad vaid enne hääletuse algust registreerunud kasutajate hääled * Igal kasutajal on üks hääl, mis on kas '''poolt''', '''vastu''' või '''erapooletu''' * Häält on võimalik muuta hääletuse toimumise ajal, esmalt läbi kriipsutades vana hääl (<code><nowiki><strike></nowiki>''vana hääl''<nowiki></strike></nowiki></code>) ja lisades uus hääl vana häälele järgnevale reale, soovitav on lisada ka väike selgitus </div></div> <div style="border:1px solid #006699; background-color:#006699; padding:0.2em 0.5em 0.2em 0.5em; font-size:110%; color:white; "> Käimasolevad hääletused:</div></div> <div style="float:right;clear:right;border:solid #ddd 2px; margin-top:10px; margin-left:5px; background-color:white; padding:5px; font-size:0.9em; line-height:1em;" class="plainlinks">[{{SERVER}}{{localurl:Vikipeedia:Hääletused|action=purge}} värskenda]</div> 8bvy0q5i1287hj339ab740wf5kko5oq MediaWiki:Common.js 8 3402 8601 8598 2015-10-17T15:49:21Z Jäälind 1590 Eemaldatud muudatus 8598, mille tegi [[Special:Contributions/Postituvi|Postituvi]] ([[User talk:Postituvi|arutelu]]) javascript text/javascript /* Siinne JavaScript laaditakse igale kasutajatele igal laaditud leheküljel. */ // BEGIN Main Page carousel code /*! jCarousel - v0.3.1 - 2014-04-26 http://sorgalla.com/jcarousel Copyright (c) 2014 Jan Sorgalla; Licensed MIT Permission is hereby granted, free of charge, to any person obtaining a copy of this software and associated documentation files (the "Software"), to deal in the Software without restriction, including without limitation the rights to use, copy, modify, merge, publish, distribute, sublicense, and/or sell copies of the Software, and to permit persons to whom the Software is furnished to do so, subject to the following conditions: The above copyright notice and this permission notice shall be included in all copies or substantial portions of the Software. */ (function(t){"use strict";var i=t.jCarousel={};i.version="0.3.1";var s=/^([+\-]=)?(.+)$/;i.parseTarget=function(t){var i=!1,e="object"!=typeof t?s.exec(t):null;return e?(t=parseInt(e[2],10)||0,e[1]&&(i=!0,"-="===e[1]&&(t*=-1))):"object"!=typeof t&&(t=parseInt(t,10)||0),{target:t,relative:i}},i.detectCarousel=function(t){for(var i;t.length>0;){if(i=t.filter("[data-jcarousel]"),i.length>0)return i;if(i=t.find("[data-jcarousel]"),i.length>0)return i;t=t.parent()}return null},i.base=function(s){return{version:i.version,_options:{},_element:null,_carousel:null,_init:t.noop,_create:t.noop,_destroy:t.noop,_reload:t.noop,create:function(){return this._element.attr("data-"+s.toLowerCase(),!0).data(s,this),!1===this._trigger("create")?this:(this._create(),this._trigger("createend"),this)},destroy:function(){return!1===this._trigger("destroy")?this:(this._destroy(),this._trigger("destroyend"),this._element.removeData(s).removeAttr("data-"+s.toLowerCase()),this)},reload:function(t){return!1===this._trigger("reload")?this:(t&&this.options(t),this._reload(),this._trigger("reloadend"),this)},element:function(){return this._element},options:function(i,s){if(0===arguments.length)return t.extend({},this._options);if("string"==typeof i){if(s===void 0)return this._options[i]===void 0?null:this._options[i];this._options[i]=s}else this._options=t.extend({},this._options,i);return this},carousel:function(){return this._carousel||(this._carousel=i.detectCarousel(this.options("carousel")||this._element),this._carousel||t.error('Could not detect carousel for plugin "'+s+'"')),this._carousel},_trigger:function(i,e,r){var n,o=!1;return r=[this].concat(r||[]),(e||this._element).each(function(){n=t.Event((s+":"+i).toLowerCase()),t(this).trigger(n,r),n.isDefaultPrevented()&&(o=!0)}),!o}}},i.plugin=function(s,e){var r=t[s]=function(i,s){this._element=t(i),this.options(s),this._init(),this.create()};return r.fn=r.prototype=t.extend({},i.base(s),e),t.fn[s]=function(i){var e=Array.prototype.slice.call(arguments,1),n=this;return"string"==typeof i?this.each(function(){var r=t(this).data(s);if(!r)return t.error("Cannot call methods on "+s+" prior to initialization; "+'attempted to call method "'+i+'"');if(!t.isFunction(r[i])||"_"===i.charAt(0))return t.error('No such method "'+i+'" for '+s+" instance");var o=r[i].apply(r,e);return o!==r&&o!==void 0?(n=o,!1):void 0}):this.each(function(){var e=t(this).data(s);e instanceof r?e.reload(i):new r(this,i)}),n},r}})(jQuery),function(t,i){"use strict";var s=function(t){return parseFloat(t)||0};t.jCarousel.plugin("jcarousel",{animating:!1,tail:0,inTail:!1,resizeTimer:null,lt:null,vertical:!1,rtl:!1,circular:!1,underflow:!1,relative:!1,_options:{list:function(){return this.element().children().eq(0)},items:function(){return this.list().children()},animation:400,transitions:!1,wrap:null,vertical:null,rtl:null,center:!1},_list:null,_items:null,_target:null,_first:null,_last:null,_visible:null,_fullyvisible:null,_init:function(){var t=this;return this.onWindowResize=function(){t.resizeTimer&&clearTimeout(t.resizeTimer),t.resizeTimer=setTimeout(function(){t.reload()},100)},this},_create:function(){this._reload(),t(i).on("resize.jcarousel",this.onWindowResize)},_destroy:function(){t(i).off("resize.jcarousel",this.onWindowResize)},_reload:function(){this.vertical=this.options("vertical"),null==this.vertical&&(this.vertical=this.list().height()>this.list().width()),this.rtl=this.options("rtl"),null==this.rtl&&(this.rtl=function(i){if("rtl"===(""+i.attr("dir")).toLowerCase())return!0;var s=!1;return i.parents("[dir]").each(function(){return/rtl/i.test(t(this).attr("dir"))?(s=!0,!1):void 0}),s}(this._element)),this.lt=this.vertical?"top":"left",this.relative="relative"===this.list().css("position"),this._list=null,this._items=null;var i=this._target&&this.index(this._target)>=0?this._target:this.closest();this.circular="circular"===this.options("wrap"),this.underflow=!1;var s={left:0,top:0};return i.length>0&&(this._prepare(i),this.list().find("[data-jcarousel-clone]").remove(),this._items=null,this.underflow=this._fullyvisible.length>=this.items().length,this.circular=this.circular&&!this.underflow,s[this.lt]=this._position(i)+"px"),this.move(s),this},list:function(){if(null===this._list){var i=this.options("list");this._list=t.isFunction(i)?i.call(this):this._element.find(i)}return this._list},items:function(){if(null===this._items){var i=this.options("items");this._items=(t.isFunction(i)?i.call(this):this.list().find(i)).not("[data-jcarousel-clone]")}return this._items},index:function(t){return this.items().index(t)},closest:function(){var i,e=this,r=this.list().position()[this.lt],n=t(),o=!1,l=this.vertical?"bottom":this.rtl&&!this.relative?"left":"right";return this.rtl&&this.relative&&!this.vertical&&(r+=this.list().width()-this.clipping()),this.items().each(function(){if(n=t(this),o)return!1;var a=e.dimension(n);if(r+=a,r>=0){if(i=a-s(n.css("margin-"+l)),!(0>=Math.abs(r)-a+i/2))return!1;o=!0}}),n},target:function(){return this._target},first:function(){return this._first},last:function(){return this._last},visible:function(){return this._visible},fullyvisible:function(){return this._fullyvisible},hasNext:function(){if(!1===this._trigger("hasnext"))return!0;var t=this.options("wrap"),i=this.items().length-1;return i>=0&&!this.underflow&&(t&&"first"!==t||i>this.index(this._last)||this.tail&&!this.inTail)?!0:!1},hasPrev:function(){if(!1===this._trigger("hasprev"))return!0;var t=this.options("wrap");return this.items().length>0&&!this.underflow&&(t&&"last"!==t||this.index(this._first)>0||this.tail&&this.inTail)?!0:!1},clipping:function(){return this._element["inner"+(this.vertical?"Height":"Width")]()},dimension:function(t){return t["outer"+(this.vertical?"Height":"Width")](!0)},scroll:function(i,s,e){if(this.animating)return this;if(!1===this._trigger("scroll",null,[i,s]))return this;t.isFunction(s)&&(e=s,s=!0);var r=t.jCarousel.parseTarget(i);if(r.relative){var n,o,l,a,h,u,c,f,d=this.items().length-1,_=Math.abs(r.target),p=this.options("wrap");if(r.target>0){var g=this.index(this._last);if(g>=d&&this.tail)this.inTail?"both"===p||"last"===p?this._scroll(0,s,e):t.isFunction(e)&&e.call(this,!1):this._scrollTail(s,e);else if(n=this.index(this._target),this.underflow&&n===d&&("circular"===p||"both"===p||"last"===p)||!this.underflow&&g===d&&("both"===p||"last"===p))this._scroll(0,s,e);else if(l=n+_,this.circular&&l>d){for(f=d,h=this.items().get(-1);l>f++;)h=this.items().eq(0),u=this._visible.index(h)>=0,u&&h.after(h.clone(!0).attr("data-jcarousel-clone",!0)),this.list().append(h),u||(c={},c[this.lt]=this.dimension(h),this.moveBy(c)),this._items=null;this._scroll(h,s,e)}else this._scroll(Math.min(l,d),s,e)}else if(this.inTail)this._scroll(Math.max(this.index(this._first)-_+1,0),s,e);else if(o=this.index(this._first),n=this.index(this._target),a=this.underflow?n:o,l=a-_,0>=a&&(this.underflow&&"circular"===p||"both"===p||"first"===p))this._scroll(d,s,e);else if(this.circular&&0>l){for(f=l,h=this.items().get(0);0>f++;){h=this.items().eq(-1),u=this._visible.index(h)>=0,u&&h.after(h.clone(!0).attr("data-jcarousel-clone",!0)),this.list().prepend(h),this._items=null;var v=this.dimension(h);c={},c[this.lt]=-v,this.moveBy(c)}this._scroll(h,s,e)}else this._scroll(Math.max(l,0),s,e)}else this._scroll(r.target,s,e);return this._trigger("scrollend"),this},moveBy:function(t,i){var e=this.list().position(),r=1,n=0;return this.rtl&&!this.vertical&&(r=-1,this.relative&&(n=this.list().width()-this.clipping())),t.left&&(t.left=e.left+n+s(t.left)*r+"px"),t.top&&(t.top=e.top+n+s(t.top)*r+"px"),this.move(t,i)},move:function(i,s){s=s||{};var e=this.options("transitions"),r=!!e,n=!!e.transforms,o=!!e.transforms3d,l=s.duration||0,a=this.list();if(!r&&l>0)return a.animate(i,s),void 0;var h=s.complete||t.noop,u={};if(r){var c=a.css(["transitionDuration","transitionTimingFunction","transitionProperty"]),f=h;h=function(){t(this).css(c),f.call(this)},u={transitionDuration:(l>0?l/1e3:0)+"s",transitionTimingFunction:e.easing||s.easing,transitionProperty:l>0?function(){return n||o?"all":i.left?"left":"top"}():"none",transform:"none"}}o?u.transform="translate3d("+(i.left||0)+","+(i.top||0)+",0)":n?u.transform="translate("+(i.left||0)+","+(i.top||0)+")":t.extend(u,i),r&&l>0&&a.one("transitionend webkitTransitionEnd oTransitionEnd otransitionend MSTransitionEnd",h),a.css(u),0>=l&&a.each(function(){h.call(this)})},_scroll:function(i,s,e){if(this.animating)return t.isFunction(e)&&e.call(this,!1),this;if("object"!=typeof i?i=this.items().eq(i):i.jquery===void 0&&(i=t(i)),0===i.length)return t.isFunction(e)&&e.call(this,!1),this;this.inTail=!1,this._prepare(i);var r=this._position(i),n=this.list().position()[this.lt];if(r===n)return t.isFunction(e)&&e.call(this,!1),this;var o={};return o[this.lt]=r+"px",this._animate(o,s,e),this},_scrollTail:function(i,s){if(this.animating||!this.tail)return t.isFunction(s)&&s.call(this,!1),this;var e=this.list().position()[this.lt];this.rtl&&this.relative&&!this.vertical&&(e+=this.list().width()-this.clipping()),this.rtl&&!this.vertical?e+=this.tail:e-=this.tail,this.inTail=!0;var r={};return r[this.lt]=e+"px",this._update({target:this._target.next(),fullyvisible:this._fullyvisible.slice(1).add(this._visible.last())}),this._animate(r,i,s),this},_animate:function(i,s,e){if(e=e||t.noop,!1===this._trigger("animate"))return e.call(this,!1),this;this.animating=!0;var r=this.options("animation"),n=t.proxy(function(){this.animating=!1;var t=this.list().find("[data-jcarousel-clone]");t.length>0&&(t.remove(),this._reload()),this._trigger("animateend"),e.call(this,!0)},this),o="object"==typeof r?t.extend({},r):{duration:r},l=o.complete||t.noop;return s===!1?o.duration=0:t.fx.speeds[o.duration]!==void 0&&(o.duration=t.fx.speeds[o.duration]),o.complete=function(){n(),l.call(this)},this.move(i,o),this},_prepare:function(i){var e,r,n,o,l=this.index(i),a=l,h=this.dimension(i),u=this.clipping(),c=this.vertical?"bottom":this.rtl?"left":"right",f=this.options("center"),d={target:i,first:i,last:i,visible:i,fullyvisible:u>=h?i:t()};if(f&&(h/=2,u/=2),u>h)for(;;){if(e=this.items().eq(++a),0===e.length){if(!this.circular)break;if(e=this.items().eq(0),i.get(0)===e.get(0))break;if(r=this._visible.index(e)>=0,r&&e.after(e.clone(!0).attr("data-jcarousel-clone",!0)),this.list().append(e),!r){var _={};_[this.lt]=this.dimension(e),this.moveBy(_)}this._items=null}if(o=this.dimension(e),0===o)break;if(h+=o,d.last=e,d.visible=d.visible.add(e),n=s(e.css("margin-"+c)),u>=h-n&&(d.fullyvisible=d.fullyvisible.add(e)),h>=u)break}if(!this.circular&&!f&&u>h)for(a=l;;){if(0>--a)break;if(e=this.items().eq(a),0===e.length)break;if(o=this.dimension(e),0===o)break;if(h+=o,d.first=e,d.visible=d.visible.add(e),n=s(e.css("margin-"+c)),u>=h-n&&(d.fullyvisible=d.fullyvisible.add(e)),h>=u)break}return this._update(d),this.tail=0,f||"circular"===this.options("wrap")||"custom"===this.options("wrap")||this.index(d.last)!==this.items().length-1||(h-=s(d.last.css("margin-"+c)),h>u&&(this.tail=h-u)),this},_position:function(t){var i=this._first,s=i.position()[this.lt],e=this.options("center"),r=e?this.clipping()/2-this.dimension(i)/2:0;return this.rtl&&!this.vertical?(s-=this.relative?this.list().width()-this.dimension(i):this.clipping()-this.dimension(i),s+=r):s-=r,!e&&(this.index(t)>this.index(i)||this.inTail)&&this.tail?(s=this.rtl&&!this.vertical?s-this.tail:s+this.tail,this.inTail=!0):this.inTail=!1,-s},_update:function(i){var s,e=this,r={target:this._target||t(),first:this._first||t(),last:this._last||t(),visible:this._visible||t(),fullyvisible:this._fullyvisible||t()},n=this.index(i.first||r.first)<this.index(r.first),o=function(s){var o=[],l=[];i[s].each(function(){0>r[s].index(this)&&o.push(this)}),r[s].each(function(){0>i[s].index(this)&&l.push(this)}),n?o=o.reverse():l=l.reverse(),e._trigger(s+"in",t(o)),e._trigger(s+"out",t(l)),e["_"+s]=i[s]};for(s in i)o(s);return this}})}(jQuery,window),function(t){"use strict";t.jcarousel.fn.scrollIntoView=function(i,s,e){var r,n=t.jCarousel.parseTarget(i),o=this.index(this._fullyvisible.first()),l=this.index(this._fullyvisible.last());if(r=n.relative?0>n.target?Math.max(0,o+n.target):l+n.target:"object"!=typeof n.target?n.target:this.index(n.target),o>r)return this.scroll(r,s,e);if(r>=o&&l>=r)return t.isFunction(e)&&e.call(this,!1),this;for(var a,h=this.items(),u=this.clipping(),c=this.vertical?"bottom":this.rtl?"left":"right",f=0;;){if(a=h.eq(r),0===a.length)break;if(f+=this.dimension(a),f>=u){var d=parseFloat(a.css("margin-"+c))||0;f-d!==u&&r++;break}if(0>=r)break;r--}return this.scroll(r,s,e)}}(jQuery),function(t){"use strict";t.jCarousel.plugin("jcarouselControl",{_options:{target:"+=1",event:"click",method:"scroll"},_active:null,_init:function(){this.onDestroy=t.proxy(function(){this._destroy(),this.carousel().one("jcarousel:createend",t.proxy(this._create,this))},this),this.onReload=t.proxy(this._reload,this),this.onEvent=t.proxy(function(i){i.preventDefault();var s=this.options("method");t.isFunction(s)?s.call(this):this.carousel().jcarousel(this.options("method"),this.options("target"))},this)},_create:function(){this.carousel().one("jcarousel:destroy",this.onDestroy).on("jcarousel:reloadend jcarousel:scrollend",this.onReload),this._element.on(this.options("event")+".jcarouselcontrol",this.onEvent),this._reload()},_destroy:function(){this._element.off(".jcarouselcontrol",this.onEvent),this.carousel().off("jcarousel:destroy",this.onDestroy).off("jcarousel:reloadend jcarousel:scrollend",this.onReload)},_reload:function(){var i,s=t.jCarousel.parseTarget(this.options("target")),e=this.carousel();if(s.relative)i=e.jcarousel(s.target>0?"hasNext":"hasPrev");else{var r="object"!=typeof s.target?e.jcarousel("items").eq(s.target):s.target;i=e.jcarousel("target").index(r)>=0}return this._active!==i&&(this._trigger(i?"active":"inactive"),this._active=i),this}})}(jQuery),function(t){"use strict";t.jCarousel.plugin("jcarouselPagination",{_options:{perPage:null,item:function(t){return'<a href="#'+t+'">'+t+"</a>"},event:"click",method:"scroll"},_carouselItems:null,_pages:{},_items:{},_currentPage:null,_init:function(){this.onDestroy=t.proxy(function(){this._destroy(),this.carousel().one("jcarousel:createend",t.proxy(this._create,this))},this),this.onReload=t.proxy(this._reload,this),this.onScroll=t.proxy(this._update,this)},_create:function(){this.carousel().one("jcarousel:destroy",this.onDestroy).on("jcarousel:reloadend",this.onReload).on("jcarousel:scrollend",this.onScroll),this._reload()},_destroy:function(){this._clear(),this.carousel().off("jcarousel:destroy",this.onDestroy).off("jcarousel:reloadend",this.onReload).off("jcarousel:scrollend",this.onScroll),this._carouselItems=null},_reload:function(){var i=this.options("perPage");if(this._pages={},this._items={},t.isFunction(i)&&(i=i.call(this)),null==i)this._pages=this._calculatePages();else for(var s,e=parseInt(i,10)||0,r=this._getCarouselItems(),n=1,o=0;;){if(s=r.eq(o++),0===s.length)break;this._pages[n]=this._pages[n]?this._pages[n].add(s):s,0===o%e&&n++}this._clear();var l=this,a=this.carousel().data("jcarousel"),h=this._element,u=this.options("item"),c=this._getCarouselItems().length;t.each(this._pages,function(i,s){var e=l._items[i]=t(u.call(l,i,s));e.on(l.options("event")+".jcarouselpagination",t.proxy(function(){var t=s.eq(0);if(a.circular){var e=a.index(a.target()),r=a.index(t);parseFloat(i)>parseFloat(l._currentPage)?e>r&&(t="+="+(c-e+r)):r>e&&(t="-="+(e+(c-r)))}a[this.options("method")](t)},l)),h.append(e)}),this._update()},_update:function(){var i,s=this.carousel().jcarousel("target");t.each(this._pages,function(t,e){return e.each(function(){return s.is(this)?(i=t,!1):void 0}),i?!1:void 0}),this._currentPage!==i&&(this._trigger("inactive",this._items[this._currentPage]),this._trigger("active",this._items[i])),this._currentPage=i},items:function(){return this._items},reloadCarouselItems:function(){return this._carouselItems=null,this},_clear:function(){this._element.empty(),this._currentPage=null},_calculatePages:function(){for(var t,i=this.carousel().data("jcarousel"),s=this._getCarouselItems(),e=i.clipping(),r=0,n=0,o=1,l={};;){if(t=s.eq(n++),0===t.length)break;l[o]=l[o]?l[o].add(t):t,r+=i.dimension(t),r>=e&&(o++,r=0)}return l},_getCarouselItems:function(){return this._carouselItems||(this._carouselItems=this.carousel().jcarousel("items")),this._carouselItems}})}(jQuery),function(t){"use strict";t.jCarousel.plugin("jcarouselAutoscroll",{_options:{target:"+=1",interval:3e3,autostart:!0},_timer:null,_init:function(){this.onDestroy=t.proxy(function(){this._destroy(),this.carousel().one("jcarousel:createend",t.proxy(this._create,this))},this),this.onAnimateEnd=t.proxy(this.start,this)},_create:function(){this.carousel().one("jcarousel:destroy",this.onDestroy),this.options("autostart")&&this.start()},_destroy:function(){this.stop(),this.carousel().off("jcarousel:destroy",this.onDestroy)},start:function(){return this.stop(),this.carousel().one("jcarousel:animateend",this.onAnimateEnd),this._timer=setTimeout(t.proxy(function(){this.carousel().jcarousel("scroll",this.options("target"))},this),this.options("interval")),this},stop:function(){return this._timer&&(this._timer=clearTimeout(this._timer)),this.carousel().off("jcarousel:animateend",this.onAnimateEnd),this}})}(jQuery); $(function() { $('.jcarousel') .on('jcarousel:create jcarousel:reload', function() { var element = $(this), width = element.innerWidth(); // This shows 1 item at a time. // Divide `width` to the number of items you want to display, // eg. `width = width / 3` to display 3 items at a time. element.jcarousel('items').css('width', width + 'px'); }) .jcarousel({ // Configuration goes here wrap: 'both', animation: 1200, center: true }) .jcarouselAutoscroll({ interval: 10000, target: '+=1', autostart: true }); $('.jcarousel-control-prev') .on('jcarouselcontrol:active', function() { $(this).removeClass('inactive'); }) .on('jcarouselcontrol:inactive', function() { $(this).addClass('inactive'); }) .jcarouselControl({ target: '-=1' }); $('.jcarousel-control-next') .on('jcarouselcontrol:active', function() { $(this).removeClass('inactive'); }) .on('jcarouselcontrol:inactive', function() { $(this).addClass('inactive'); }) .jcarouselControl({ target: '+=1' }); $('.jcarousel-pagination') .on('jcarouselpagination:active', 'a', function() { $(this).addClass('active'); }) .on('jcarouselpagination:inactive', 'a', function() { $(this).removeClass('active'); }) .jcarouselPagination(); }); // END Main Page carousel code ffql3nhcn80rgubzte6c1pvi6il2ctv BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX 0 3403 8603 2015-10-17T16:32:56Z Jäälind 1590 Postituvi teisaldas lehekülje [[BSD: Tänapäeva vabavaraline UNIX]] pealkirja [[BSD]] alla: Soov arutelulehel wikitext text/x-wiki #suuna [[BSD]] i4dfi6es6q029ekf89rsrm7c7a3uoim Keemia 0 3406 8957 8803 2016-12-28T17:05:25Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki <div style="margin:1.5em auto;width:780px;max-width:780px"> {|border="0" cellspacing="2" cellpadding="10" width="100%" style="background:transparent;font-size:1.2em;line-height:normal" |-valign="top" |style="background:#EE3A51;color:#FFF;width:33%"| '''<span style="color:#FFF;border-bottom:">Keemia 10</span>'''<br /> <br /> See õpik võtab kokku 10. klassis vajaminevad keemiateadmised |style="background:#F15C33;color:#FFF;width:34%"| '''<span style="color:#FFF;border-bottom:">Info</span>'''<br /> <br /> Oled oodatud artiklit täiendama! |style="background:#1A94D2;color:#FFF;width:33%"| '''[[Gümnaasium|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Gümnaasium</span>]]'''<br /> <br /> *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks|<span style="color:#FFF;">Kordamine matemaatikaeksamiks</span>]] *[[Geograafia:Kordamine eksamiks|<span style="color:#FFF;">Kordamine geograafiaeksamiks</span>]] *[[Keemia|<span style="color:#FFF;">Keemia 10. klassile</span>]] |} </div> <div style="margin:1.5em auto;width:780px;max-width:780px"> <div style="margin:2px 1em;float:right;margin-right:0">[[File:Fire breathing 2 Luc Viatour.jpg|440px]]</div> <div style="font-size:1.8em;line-height:normal;font-family:Gillsans,Arial,sans-serif;color:#666">Keemia on teadus ainete koostisest, ehitusest ja omadustest ning muundumise seadustest.<br /> <br />Käesolev õpik selgitab lühidalt osasid 10. klassi keemiateemasid.</div> </div> <noinclude><div style="margin:3em auto;max-width:780px"> </noinclude>{|border="0" cellspacing="2" cellpadding="14" width="100%" |-valign="top" |style="background:orange;padding:1em;width:25%;color:#FFF" colspan="4"| <center><big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''<span style="color:black; border-bottom:">Sisukord</span>'''</big></center> |-valign="top" |style="background:#AFB42B;padding:1em;width:25%;color:#FFF"| <big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia/Aatomi ehitus|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Aatomi ehitus</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|00%|26.11.15}} |style="background:#689F38;padding:1em;width:25%;color:#FFF"| <big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia/Keemiline side|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Keemiline side</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|00%|26.11.15}} |-style="text-align:left;" valign="top" |style="background:#4CAF50;padding:1em;width:25%;color:#FFF"|<big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia/Aineklassid|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Aineklassid</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|00%|26.11.15}} |style="background:#8BC34A;padding:1em;width:25%;color:#FFF"|<big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia/Elektrolüüdid|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Elektrolüüdid</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|00%|26.11.15}} |-style="text-align: left;" valign="top" |style="background:#FBC02D;padding:1em;width:25%;color:#FFF"|<big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia/Metallid|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Metallid</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|100%|27. november 2015}} Mõisted, keemilised ja füüsikalised omadused, elektrolüüs, sulamid |style="background:#29C;padding:1em;width:25%;color:#FFF"|<big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Lisandub...</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|00%|26.11.15}} |-style="text-align: left;" valign="top" |style="background:#45A;padding:1em;width:25%;color:#FFF"|<big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Lisandub...</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|00%|26.11.15}} |style="background:#45A;padding:1em;width:25%;color:#FFF"|<big style="font-size:1.2em;line-height:normal">'''[[Keemia|<span style="color:#FFF;border-bottom: 1px">Lisandub...</span>]]'''</big> |style="background:#EEE;padding:1em;color:#555"|{{Staadium lühidalt|00%|26.11.15}} |} </div> [[Kategooria:Keemia]] tjeex1qeifk2wnle0cjjn05xdi02pci Kategooria:Keemia 14 3407 8682 2015-11-27T05:11:50Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '[[Kategooria:Gümnaasium]]' wikitext text/x-wiki [[Kategooria:Gümnaasium]] 85d2sg9l67sg1jeclw03nonj92ptyci Keemia/Metallid 0 3408 17156 13163 2019-09-16T11:17:31Z 193.40.61.14 /* Mõisted */ wikitext text/x-wiki <indicator name="link-icon">[[Pilt:Wikipedia-logo-et.png|32px|link=w:Metallid]]</indicator> <div style="margin:1.5em auto;width:780px;max-width:780px"> {|border="0" cellspacing="2" cellpadding="10" width="100%" style="background:transparent;font-size:1.2em;line-height:normal" |-valign="top" |style="background:#EE3A51;color:#FFF;width:25%"| '''[[Keemia|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Keemia 10</span>]]'''<br /> <br /> See õpik võtab kokku 10. klassis vajaminevad keemiateadmised |style="background:#F15C33;color:#FFF;width:25%"| '''<span style="color:#FFF;border-bottom:">Info</span>'''<br /> <br /> Artikli osa "Metallid" on lõpetatud. |style="background:#1A94D2;color:#FFF;width:25%"| '''[[Gümnaasium|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Gümnaasium</span>]]'''<br /> <br /> *[[Matemaatika:Gümnaasium/Kordamine eksamiks|<span style="color:#FFF;">Kordamine matemaatikaeksamiks</span>]] *[[Geograafia:Kordamine eksamiks|<span style="color:#FFF;">Kordamine geograafiaeksamiks</span>]] *[[Keemia|<span style="color:#FFF;">Keemia 10. klassile</span>]] |style="background:#4355A5;color:#FFF;width:25%;"| <center>'''[[Keemia|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Vaata sisukorda</span>]]'''</center><br /><center>'''[[w:Keemia|<span style="color:#FFF;border-bottom:">Vaata Vikipeedia artiklit</span>]]'''</center> |} Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja mis tahkes olekus moodustavad niinimetatud metallilise võre, mis annab neile iseloomuliku metallilise läike, hea elektrijuhtivuse ning soojusjuhtivuse ja on ka enamikus hästi sepistatavad. ==Mõisted== '''Redutseerija''' – aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes)<br /> '''Oksüdeerija''' – aine, mille osakesed liidavad elektrone (ise redutseerides)<br /> '''Redutseerimine''' – elektronide liitumine redoksreaktsioonis, elemendi o-a. vähenemine<br /> '''Oksüdeerumine''' – elektronide loovutamine redoksreatsioonis, elemendi o-a. suurenemine<br /> '''Redoksreaktsioon''' – keemiline reaktsioon, mille käigus aatom (või ioon) liidab või loovutab elektrone, kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus<br /> '''Leelismetallid''' – IA rühma metall, aktiivne<br /> '''Leelismuldmetallid''' – IIA (al Ca) rühma metall, mille oksiidid annaksid veega reageerides tugevaid aluseid, aktiivne<br /> '''Elektrolüüs''' – elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgnev redoksreaktsioon<br /> '''Aluminotermia''' – lihtainete (enamasti metallid) saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel<br /> '''Särdamine''' – mitteoksiidse maagi põletamine oksiidseks<br /> '''Karbotermia''' – metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril<br /> '''Maagi rikastamine''' - maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust<br /> '''Korrosioon''' – metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel<br /> ==Metallide füüsikalised omadused== *Elektri-, soojusjuhtivus *Plastilisus *Metalne läige Erinevad omadused *Tihedus (kerg- või raskmetall, piir 5 g/cm3) *Sulamis- ja keemistemperatuur (kergemini elavhõbe, raskeimalt volfram) *Kõvadus (tugevaim kroom, pehmeimad K,Na,Li) *Värvus *Magnetiseeritavus ==Metallide siseehitus== Aatomi väliskihil 1-3 elektroni, raadius võrreldes mittemetalliga suhteliselt suur. Aatomid loovutavad tavaliselt elektrone, seetõttu ühendites positiivsed laengud. ==Reaktsioonivõrrandid metallidega== Reaktsioonid metallidega on redoksreaktsioonid, kus metall käitub enamasti redutseerijana *Reageerimine mittemetalliga<br /> 3Fe+2O<sub>2</sub> t→Fe<sub>3</sub>O<sub>4</sub> *Reageerimine veega<br /> Väga aktiivsed (IA,IIA al Ca) reageerivad toatemperatuuril →leelis+H<sub>2</sub><br /> Keskmiselt aktiivsed metallid reageerivad veeauruga kõrgel temperatuuril -> oksiid+H<sub>2</sub><br /> Zn+H<sub>2</sub>O t→ZnO+H<sub>2</sub><br /> Väheaktiivsed metallid ei reageeri vee ega veeauruga. *Reageerimine hapetega<br /> Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas hapnikust vasakul asuvad metallid, parempoolsed ei reageeri (v.a. HNO<sub>3</sub>)<br /> 2Al+6HCl→2AlCl<sub>3</sub>+3H<sub>2</sub><br /> Konsentreeritud väävelhappe (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) ja konsentreeritud või lahjendatud lämmastikhappe (HNO<sub>3</sub>) puhul ei ole oluline metalli asukoht pingereas, sest oksüdeerijaks on happe anioon.<br /> *Reageerimine sooladega Toimub kui sool on vees lahustuv ja reageeriv metall on aktiivsem kui soola koostises olev metall.<br /> Kui reageerivaks metalliks on väga aktiivne metal, reageerib see kõigepealt soolalahuses oleva veega ning seejärel tekkinud leelis reageerib soola endaga.<br /> Li+Cu(NO<sub>3</sub>)<sup>2+</sup>+ H<sub>2</sub>O→H<sub>2</sub>+Cu(OH)<sub>2</sub>+LiNO<sub>3</sub> ==Korrosioon== Korrosioon on metallide lagunemine keskkonna toimel.<br /> Liigid *Keemiline korrosioon (metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga) *Elektrokeemiline korrosioon (metalli kokkupuutel elektrolüüdilahusega) Kuidas kaitsta metalli *Korrosioonikindlate sulamite kasutamine *Korrosioonikindlate metallide kasutamine *Mittemetalsete kaitsekatete kasutamine *Korrosiooniinhibiitorite evitamine *Protektorkaitse ==Metallide saamine maagist== Maak on kivim või mineraal, mis on lihtaine saamisel tooraineks.<br /> Töötlemise etapid: #Rikastamine (eraldatakse kõrvalained) #Särdamine (oksiidiks tegemine) 2PbS+3O<sub>2</sub> #Redutseerimine #*Karbotermia (süsinikuga) Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub>+3CO #*Aluminotermia (alumiiniumiga) Cr2O<sub>3</sub>+2Al #*Vesinikuga CuO+H<sub>2</sub> #*Elektrolüüs ===Elektrolüüs=== *Sulandites<br /> NaCl→Na<sup>+</sup>+Cl<sup>-</sup><br /> katood: Na<sup>+</sup>+1e→Na<sup>0</sup><br /> anood: Cl<sup>-</sup>-1e->2Cl<sup>-</sup>-2e→Cl<sub>2</sub><sup>0</sup><br /> *Vesilahustes<br /> Katood<br /> **Väheaktiivse metalli puhul redutseerub vastav ion ja tekib puhas metall. **Aktiivsed metallid ei redutseeru vaid redutseerub vesi.<br /> 2H<sub>2</sub>O+2e→2OH<sup>-</sup>+H<sub>2</sub><br /> Anood **Lihtaniooni puhul toimub oksüdeerumine ja tekib lihtaine. **Püsivate hapnikhapete anioodid ei oksüdeeru, vaid oksüdeerub vesi.<br /> 2H<sub>2</sub>O-4e→4H<sup>+</sup>+O<sub>2</sub> ==Sulamid== Sulam on mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, mis saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel. Sulamid on enamasti odavamad ja paremate omadustega kui puhtad metallid.<br /> Proov väärismetallisulamil näitab väärismetallisisaldust sulamis promillides. Kuld prooviga 583 näitab, et sulamis on 58,3% puhast kulda. ===Tähtsaimad sulamid=== <div class="references" | style="-moz-column-count:2; -webkit-column-count:2; column-count:2;"> *Malm<br /> Raud+Süsinik (vähemalt 2%)<br /> Masina raamistik, vann, torud<br /> Raske, poorne, habras, raskesti töödeldav *Pronks<br /> Vask+Tina<br /> Relvad, skulptuurid<br /> Punakas, tugev, elektri ja soojusjuht, töödeldav *Messing e valgevask<br /> Vask+Tsink<br /> Masinaosad, mündid, santehnilised osad<br /> tugev, raske *Teras<br /> Raud+Süsinik (alla 2%)<br /> Tööriistad, mööbel, raudteerööpad, raudbetoon<br /> Tugev, kõva, plastne *Melhhior<br /> Vask+Nikkel<br /> Ehted, lusikad, kelladetailid<br /> Läikiv, dekoratiivne *Duralumiinium<br /> Vask+Magneesium+Mangaan<br /> Lennukikered, rattaraamid<br /> Kerge, vastupidav, tugev <div><div> [[Kategooria:Keemia]] brz8tbwtwmh2mo44d1uonob47cwh06j Metallid 0 3409 8686 2015-11-27T12:29:58Z Jäälind 1590 Ümbersuunamine lehele [[Keemia/Metallid]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Keemia/Metallid]] tcieovdop9mi9nlmntk2rxhn6c1js7x Vikiõpikud:Recentchangestext 4 3410 17157 8695 2019-09-29T07:00:16Z DannyS712 2178 -" - [[Eri:Kaastöö/newbies|Uute kasutajate kaastöö]]" wikitext text/x-wiki {{Värviriba}} {|width="100%" style="border: 0px solid #dfdfdf; font-size:90%;margin-bottom:20px;" class="plainlinks" |- style="vertical-align:top;" | style="text-align:right;" | '''Eestikeelsed Wikimedia projektid:''' |align="left"| [[w:|Vikipeedia]]&nbsp;-&nbsp;[[wikt:|Vikisõnastik]]&nbsp;-&nbsp;[[s:|Vikitekstid]]&nbsp;-&nbsp;[[q:|Vikitsitaadid]]&nbsp;-&nbsp;[[n:|Vikiuudised]] |- style="vertical-align:top;" | style="text-align:right;" | '''Aktuaalne:''' | style="text-align:left;" | [[Vikiõpikud:Üldine arutelu|Üldine arutelu]] - [[Vikiõpikud:Hääletused|Hääletused]] - [[w:Vikipeedia:Võistlused|Võistlused]] - [//et.wikimedia.org/wiki/Esileht MTÜ Wikimedia Eesti] |- style="vertical-align:top;" | style="text-align:right;" | '''Jälgimine:''' | style="text-align:left;" | <div style="float:right;margin-right:0.3em;">[//et.wikibooks.org/w/index.php?title=MediaWiki:Recentchangestext&action=edit <small>m</small>]</div>[[Eri:Uued leheküljed|Uued artiklid]] - [[Eri:Uued failid|Uued failid]] - [[:Kategooria:Tähelepanu ootavad artiklid|Tähelepanu ootavad artiklid]] |} </div> lm8zkaqy4ufzpakbd48v8fganxv2zxi Mall:IdeaLab/Link/Graphic/Main/1 10 3411 8696 2015-12-07T19:54:27Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<div style="position:relative;margin:1em 0;background:#{{{highlight color|{{IEG/Color/Light blue}}}}};padding-{{{text-align|{{dir|{{CURRENTCONTENTLANGUAGE}}|right|left}}}}}:15px;...' wikitext text/x-wiki <div style="position:relative;margin:1em 0;background:#{{{highlight color|{{IEG/Color/Light blue}}}}};padding-{{{text-align|{{dir|{{CURRENTCONTENTLANGUAGE}}|right|left}}}}}:15px;height:6.25em"> <div style="background:#{{{color|F9A01B}}};height:100%;vertical-align:middle"> [[{{{image|File:IEG 2.png}}}|80x80px|{{{text-align|{{dir|{{CURRENTCONTENTLANGUAGE}}|right|left}}}}}|link={{{link|Special:MyLanguage/Grants:IdeaLab/Ideas}}}]] <div style="padding:1em 0;line-height:normal"> {{IEG/Stacked link | top wikilink = {{{link|:Category:IdeaLab}}} | bottom wikilink = {{{link|:Category:IdeaLab}}} | top text = {{{top text|top text}}} | bottom text ={{{bottom text|bottom text}}} | text-align = {{{text-align|{{dir|{{CURRENTCONTENTLANGUAGE}}|right|left}}}}} | top color = {{{top color|FFF}}} | bottom color = {{{bottom color|FFF}}} | line color = {{{line color|FFF}}} | line = {{{line|1px dotted}}} | top font-size = {{{top font-size|2em}}} | bottom font-size = {{{bottom font-size|1.25em}}} }} </div> {{clear}} </div> </div><noinclude> [[Category:IdeaLab templates‎{{#translation:}}|Link/Graphic/Main/1]] </noinclude> jblfc5fem4cznzkc195so2z55seoc71 Mall:IdeaLab/Link/Graphic/Main/Two 10 3412 8701 8698 2015-12-07T20:05:19Z Jäälind 1590 wikitext text/x-wiki {{IdeaLab/Link/Graphic/Main/1 | link = Juhend:Sissejuhatus | image = File:IEG 2.png | top text = Juhend | bottom text = | text-align = left | highlight color = ADC2E4 | color = cd6601 | top color = FFF | bottom color = FFF | line color = FFF | line = 1px dotted | top font-size = 2em | bottom font-size = 1.25em }} {{IdeaLab/Link/Graphic/Main/1 | link = Vikipeedia:Portaalid | image = File:IEG 3.png | top text = Portaalid | bottom text = | text-align = left | highlight color = ADC2E4 | color = cd6601 | top color = FFF | bottom color = FFF | line color = FFF | line = 1px dotted | top font-size = 2em | bottom font-size = 1.25em }}__NOTOC__ __NOEDITSECTION__ 4r582ofm4ene28sy7lgs3viotjui6pc Mall:IEG/Stacked link 10 3413 8699 2015-12-07T19:56:22Z Jäälind 1590 Uus lehekülg: '<div style="display:inline;vertical-align:top;text-align:{{#if: {{{text-align|}}} | {{{text-align|}}} | center }}"><!-- -->{{#if: {{{image|<noinclude>File:Example.svg</noinclude...' wikitext text/x-wiki <div style="display:inline;vertical-align:top;text-align:{{#if: {{{text-align|}}} | {{{text-align|}}} | center }}"><!-- -->{{#if: {{{image|<noinclude>File:Example.svg</noinclude>}}} | <div style="margin:0 auto;vertical-align:baseline">{{#if: {{{image size|<noinclude>100x100px</noinclude>}}} | {{#if: {{{image link|<noinclude>Help:Images#Display image, link it to another page or website</noinclude>}}} | [[{{{image|<noinclude>File:Example.svg</noinclude>}}}|{{{image size|<noinclude>100x100px</noinclude>}}}|baseline|link={{{image link|<noinclude>Help:Images#Display image, link it to another page or website</noinclude>}}}]] | [[{{{image|<noinclude>File:Example.svg</noinclude>}}}|{{{image size|<noinclude>100x100px</noinclude>}}}|baseline]] }} | {{#if: {{{image link|<noinclude>Help:Images#Display image, link it to another page or website</noinclude>}}} | [[{{{image|<noinclude>File:Example.svg</noinclude>}}}|baseline|link={{{image link|<noinclude>Help:Images#Display image, link it to another page or website</noinclude>}}}]] | [[{{{image|<noinclude>File:Example.svg</noinclude>}}}|baseline]] }} }}</div> |}}<!-- -->{{#if: {{{top text|<noinclude>top text</noinclude>}}} | <div style="margin:0 auto;font-size:{{#if: {{{top font-size|}}} | {{{top font-size|}}} | large }}">{{#if: {{{top wikilink|<noinclude>Help::Link</noinclude>}}} | [[{{{top wikilink|<noinclude>Help:Link</noinclude>}}}|<span style="color:#{{#if: {{{top color|}}} | {{{top color|}}} | AAF }};border-bottom:{{#if: {{{line|}}} | {{{line|}}} | 1px dotted }} {{#if: {{{line color|}}} | <nowiki />#{{{line color|}}} | }}">{{{top text|<noinclude>top text</noinclude>}}}</span>]] | <span style="color:#{{#if: {{{top color|}}} | {{{top color|}}} | 000 }}">{{{top text|<noinclude>top text</noinclude>}}}</span> }}</div> |}}<!-- -->{{#if: {{{bottom text|<noinclude>bottom text</noinclude>}}} | <div style="margin:0 auto;font-size:{{#if: {{{bottom font-size|}}} | {{{bottom font-size|}}} | small }}">{{#if: {{{bottom wikilink|<noinclude>Help:Help</noinclude>}}} | [[{{{bottom wikilink|<noinclude>Help:Help</noinclude>}}}|<span style="color:#{{#if: {{{bottom color|}}} | {{{bottom color|}}} | AAF }};border-bottom:{{#if: {{{line|}}} | {{{line|}}} | 1px dotted }} {{#if: {{{line color|}}} | <nowiki />#{{{line color|}}} | }}">{{{bottom text|<noinclude>bottom text</noinclude>}}}</span>]] | <span style="color:#{{#if: {{{bottom color|}}} | {{{bottom color}}} | 000 }}">{{{bottom text|<noinclude>bottom text</noinclude>}}}</span> }}</div> |}}<!-- --></div><noinclude>{{documentation}}</noinclude> od3h6g76pdwjzg81fri6ohon2rwp887 Mall:Clear 10 3414 18431 8700 2022-01-13T22:17:58Z Samuele2002 1924 [[Special:LintErrors]] wikitext text/x-wiki <div style="clear: {{{1|both}}};"></div> hni3bdvc5dagzpsslaio5isuni18kdh Vikiõpikud:Esileht0 4 3426 18225 18209 2021-03-21T13:55:49Z Pikne 473 wikitext text/x-wiki <templatestyles src="Vikiõpikud:Esileht/minerva.css" /> <div style="width:33%; float:left; height:4px; background:{{{c1|#303F9F}}};"> </div> <div style="width:34%; float:left; height:4px; background:{{{c2|#3F51B5}}};"> </div> <div style="width:33%; float:left; height:4px; background:{{{c3|#448AFF}}};"> </div><br />__NOTOC__ __NOEDITSECTION__ <div style="max-width:1040px;" class="mw-content"><!--------------------------------------Päis-----------------------------------------> {| style="border-spacing: 0; border-collapse: collapse; width: 100%; margin: 1.7em 0 1em" | style="padding: .4em 1.6em 1em;" | <span style="font-size: 220%; color: #484848">Vikiõpikud</span><br/><span style="color: #666666;"> [[Special:Statistics|{{NUMBEROFARTICLES}}]] õpikulehekülge, mida saad alati täiendada, ootavad Sind!</span> | style="width:20%;padding:0.5em;" | | style="width:15%;padding:0.5em;" | [[Juhend:Sisukord|<span class="mw-ui-button mw-ui-progressive">Juhend</span>]] |}{{{Teade|}}} </div> {| border="0" cellspacing="0" cellpadding="0" style="margin:1em 0; background:transparent; width:100%;" |- |valign="top" style="width:60%;" |<div style="border:1px solid {{{värv1|#fad67d}}};"> <!-----------------------------------Sisukord-------------------------------------> <div class="bg-orange" style="border-bottom:1px solid {{{värv1|#fad67d}}}; background:{{{värv1|#fad67d}}}; padding:0.2em 0.5em; font-size:125%; font-weight:bold; color: {{{tekst1|black}}};">Õpikud</div> <div id="main-page-picture" style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> {{:Vikiõpikud:Sisukord}} </div> </div><br /> | &nbsp; |style="padding:0 0.5em;"| |style="width:50%; vertical-align:top;" | {{{Teade2|}}} <div style="border:1px solid {{{värv2|#BBFA7C}}};"> <div style="background:{{{värv2|#BBFA7C}}}; border-bottom:1px solid {{{värv2|#BBFA7C}}}; padding:0.2em 0.5em; font-size:125%; font-weight:bold; color: {{{tekst2|black}}};">Esiletõstetud õpik</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> {{Vikiõpikud:Esiletõstetud õpik/{{HETKEKUU}}}}</div></div><br /> <!-------------------------Vikiõpikutest----------------------------------> <div style=" border:1px solid {{{värv3|#abd5f5}}}; vertical-align:top; "> <div style="background:{{{värv3|#abd5f5}}}; border-bottom:1px solid {{{värv3|#abd5f5}}}; padding:0.2em 0.5em; font-size:125%; font-weight:bold; color: {{{tekst3|black}}};">Vikiõpikutest</div> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> Tere tulemast Vikiõpikutesse!</br>Vikiõpikud on projekt, mille eesmärgiks on kollektiivne õpikute ja muude sama laadi raamatute kirjutamine. Kogu tekst ja muud materjalid Vikiõpikutes kuuluvad GNU Vaba Dokumentatsiooni litsentsi alla, mis tähendab, et siinolevat teksti võib igaüks vabalt muuta, levitada, müüa jne, kuid keegi ei saa seda teksti kuulutada enda omandiks või mõne muu litsentsi alla viia. </div></div><br /> <!----------------------------------------Löö kaasa-------------------------------------------> <div style="border:1px solid {{{värv3|#abd5f5}}}; vertical-align:top; "> <div style="background:{{{värv3|#abd5f5}}}; border-bottom:1px solid {{{värv3|#abd5f5}}}; padding:0.2em 0.5em; font-size:125%; font-weight:bold; color: {{{tekst3|black}}};">Löö kaasa!</div> <div id="main-page-content" style="padding:0.4em 1em 0.3em;">Oled oodatud looma oma õpiku ning täiendama olemasolevaid. [[Juhend:Sisukord|Enne kirjutamist kontrolli oma teadmised üle siin]]. </div> </div> |} <div class="center"><div style="margin-top:50px; clear:both; padding-top:15px; border-top:3px double #fad67d; color:#222; line-height:120%; width:80%;"> <div style="background: white; width:45px; margin:0 auto; margin-top: -40px;">[[File:Wikimedia-logo.svg|45px|center|link=]]</div> <div class="plainlinks" style=" color:#222; font-size:120%; text-align:center; margin-bottom:20px; padding-top:10px;">Vikiõpikud on osa '''[[:m:Wikimedia movement|Wikimedia]]''' perekonnast.</div> {| class="plainlinks" align="center" cellpadding="2" width="95%" style="background-color:transparent" |- valign="top" | [[Fail:Wikipedia-logo.png|20px|Vikipeedia]] '''[[w:|Vikipeedia]]''' – Entsüklopeedia | [[Fail:Wiktionary-logo.svg|20px|Vikisõnastik]] '''[[:et:wikt:|Vikisõnastik]]''' – Sõnastik | [[Fail:Wikisource-logo.svg|20px|Vikitekstid]] '''[[:et:s:|Vikitekstid]]''' – Alliktekstid |- | [[Fail:Wikiquote-logo.svg|20px|Vikitsitaadid]] '''[[:et:q:|Vikitsitaadid]]''' – Tsitaadid | [[Fail:Wikinews-logo.svg|20px|Vikiuudised]] '''[[:et:n:|Vikiuudised]]''' – Uudised | [[Fail:Wikiversity-logo.svg|20px|Wikiversity]] [http://beta.wikiversity.org/wiki/Esileht?uselang=et '''Vikiülikool'''] – Õpikeskkond |- | [[Fail:Wikivoyage-logo.svg|20px|Wikivoyage]] [[:et:voy:|'''Vikireisid''']] – ''Reisijuht'' | [[Fail:Wikispecies-logo.svg|20px|Wikispecies]] [{{fullurl:species:|uselang=et}} '''Wikispecies'''] – Elusolendite nimistu | [[Fail:Commons-logo.svg|20px|Commons]] '''[[c:Esileht|Commons]]''' – Meediafailivaramu |- | [[Fail:Incubator-logo.svg|20px|Inkubaator]] '''[[incubator:Incubator:Main Page/et|Inkubaator]]''' – Katsekeskkond | [[Fail:Wikimedia Community Logo.svg|20px|Metaviki]] [[m:Main Page/et|'''Metaviki''']] – Koordinatsioon | [[Fail:MediaWiki-logo.svg|20px|MediaWiki]] [[mw:|'''MediaWiki''']] – Tarkvara |- | colspan="6" style="font-size:0.9em;" | |}</div><noinclude> </noinclude> [{{fullurl:{{NAMESPACE}}:{{PAGENAMEE}}|action=purge}} Kuvatud andmed võivad olla vananenud, uuenda neid.] </div> pphc0akshf787tjznwezfz2ofwz3ocj Vikiõpikud:Esileht 4 3427 18208 8766 2021-02-10T03:14:29Z Minorax 2239 obs tag wikitext text/x-wiki {{#switch: {{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}} | 23. detsember {{CURRENTYEAR}}={{Vikiõpikud:Esileht0 |Teade=<div id="mf-picture-picture" style="padding:0.4em 1em 0.3em; font-size: 220%; color: #C5A436;"><div class="center">Häid jõule!</div></div></div> </div><br /> |Teade2=<div style="border:0px solid #992114;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> [[Pilt:Berliner Weihnachtsmarkt - Alexanderplatz.JPG|400px|keskel]] </div></div><br /> |värv1=#C5A436 |tekst1=black |värv2=#992114 |tekst2=white |värv3=#992114 |tekst3=white }} | 24. detsember {{CURRENTYEAR}}={{Vikiõpikud:Esileht0 |Teade=<div id="mf-picture-picture" style="padding:0.4em 1em 0.3em; font-size: 220%; color: #C5A436;"><div class="center">Häid jõule!</div></div></div> </div><br /> |Teade2=<div style="border:0px solid #992114;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> [[Pilt:Berliner Weihnachtsmarkt - Alexanderplatz.JPG|400px|keskel]] </div></div><br /> |värv1=#C5A436 |tekst1=black |värv2=#992114 |tekst2=white |värv3=#992114 |tekst3=white }} | 25. detsember {{CURRENTYEAR}}={{Vikiõpikud:Esileht0 |Teade=<div id="mf-picture-picture" style="padding:0.4em 1em 0.3em; font-size: 220%; color: #C5A436;"><div class="center">Häid jõule!</div></div></div> </div><br /> |Teade2=<div style="border:0px solid #992114;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> [[Pilt:Berliner Weihnachtsmarkt - Alexanderplatz.JPG|400px|keskel]] </div></div><br /> |värv1=#C5A436 |tekst1=black |värv2=#992114 |tekst2=white |värv3=#992114 |tekst3=white }} | 26. detsember {{CURRENTYEAR}}={{Vikiõpikud:Esileht0 |Teade=<div id="mf-picture-picture" style="padding:0.4em 1em 0.3em; font-size: 220%; color: #C5A436;"><div class="center">Häid jõule!</div></div></div> </div><br /> |Teade2=<div style="border:0px solid #992114;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> [[Pilt:Berliner Weihnachtsmarkt - Alexanderplatz.JPG|400px|keskel]] </div></div><br /> |värv1=#C5A436 |tekst1=black |värv2=#992114 |tekst2=white |värv3=#992114 |tekst3=white }} | 27. detsember {{CURRENTYEAR}}={{Vikiõpikud:Esileht0 |Teade=<div id="mf-picture-picture" style="padding:0.4em 1em 0.3em; font-size: 220%; color: #C5A436;"><div class="center">Häid jõule!</div></div></div> </div><br /> |Teade2=<div style="border:0px solid #992114;"> <div style="padding:0.4em 1em 0.3em;"> [[Pilt:Berliner Weihnachtsmarkt - Alexanderplatz.JPG|400px|keskel]] </div></div><br /> |värv1=#C5A436 |tekst1=black |värv2=#992114 |tekst2=white |värv3=#992114 |tekst3=white }} | {{:Vikiõpikud:Esileht0}} }} eyryzxst01h9vn0aik4ryb9ku3evf8b Sõrmistiku puhastamine 0 3433 9565 8880 2017-07-09T14:52:38Z Marcus Cyron 125 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:FR|File renamed]]: [[File:Emaldamine.JPG]] → [[File:Nupu eemaldamine Delli sõrmistikult.jpg]] [[c:COM:FR#reasons|File renaming criterion #2]]: To change from a meaningless or ambiguous name to a name that describes what the ima... wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst=See raamat annab juhiseid klaviatuuri puhastamiseks |Sisukord= }} [[Pilt:Computer keyboad slanted angle dec07.jpg|pisi|Määrdunud klaviatuur, mis vajaks puhastamist.]] '''Sõrmistiku puhastamine''' on [[arvuti]] [[sõrmistik]]ult selle kasutamise käigus sellele ladestunud ainete eemaldamine. Puhastamine on oluline kuna sõrmistiku määrdumine võib tingida [[sõrmis]]e kinnijäämise ja samuti võib sõrmistik kaetud olla ohtlikult suure hulga bakteritega (näiteks [[soolekepike]]sed, ''[[Coliforms]]'' ja ''[[Staphylococcus aureus]]''), millega kokkupuutumine võib põhjustada haigestumist<ref name="Klaviatuuri ohtlikus">[http://www.dailymail.co.uk/health/article-563110/How-keyboard-FIVE-TIMES-dirtier-toilet-seat--qwerty-tummy.html How your computer keyboard is FIVE TIMES dirtier than your toilet seat - and could even give you 'qwerty tummy']</ref>. Sõrmistikule elava ökosüsteemi energiaallikaks on toidukübemed ja [[tolm]], mis koosneb suuresti inimnaha tükikestest. Sellest vabanemiseks soovitatakse klaviatuuri eest hoolitseda vähemasti kord nädalas ja korralikult puhastada iga kahe kuu tagant.<ref name="Puhastamise soovitus">[http://www.helpwithpcs.com/maintenance/cleaning-keyboard.htm Cleaning your keyboard - How to clean your computer keyboard]</ref> == Puhastamise viisid == Sõrmistikku saab puhastada koduste vahenditega kodustes tingimustes. Samuti saab seda teha lasta paarisaja krooni eest hoolduses. === Kiire puhastamine === Kiire puhastamisega välditakse suurema prahi kogunemist sõrmiste alla. Seda tehakse väljalülitatud toitega. Lõpuks kontrollitakse, kas kõik sõrmistiku funktsioonid töötavad. === Põhjalik puhastamine === Põhjalikul puhastamisel lähtutakse hooldusjuhendist ja kasutatakse puhastusvahendit. ====Puhastusvahendid==== ===== Suruõhk ===== [[Pilt:Canned-air.jpg|pisi|left|Suruõhupurk]] [[Suruõhk|Suruõhuga]] saab sõrmistikku puhastada tolmust ja prahist nii klahvide ümbert kui ka alt. Purgis sisalduvate ainete tõttu peaks seda kasutama ainult hästi ventileeritud ruumis. Kahjulikud lisandid võivad kutsuda esile mürgistuse. Kogu sõrmiste alla kogunenud prahti ei ole võimalik suruõhu abil kätte saada, kui just sõrmiseid välja ei võeta. Suruõhuga puhastamine tekitab suure temperatuuri kõikumise, mis peaks haigustekitajatele halvasti mõjuma. Suruõhu eelis on vedelikega kokkupuutumise vältimine, mis vähendab lühise tekkimise tõenäosust töötaval sõrmistikul, ehkki enne puhastamist tuleks toide välja lülitada. ===== Cyber Clean ===== Cyber clean on plastiliinisarnane puhastusmass, mida saab edukalt kasutada klaviatuuri puhastamisel. Väidetavalt suudab see füüsiliselt eemaldada 100% lähedaselt kõik kahjulikud osakesed.<ref name="Cyber Clean">[http://www.cyberclean.net/index.php?page=home&language=german/page.php Cyber Clean:home]</ref> Aga kogu klahvide alla kogunenud prahti ei saa sellega siiski eemaldada. Suureks eeliseks on ka vedelike kõrvale jätmine, mis vähendab lühise tekkimise tõenäosust töötaval klaviatuuril, ehkki enne puhastamistoimingut on soovitatav toide välja lülitada. Klahvide alla kogunenud kogu prahti ei ole võimalik selle meetodiga kätte saada, et sedasi kogu praht eemaldada, tuleks klahvid välja võtta. === Lapp === [[pilt:Microfibre cloth.jpg|pisi|175px|left|Puhastuslapp]] Lappe on erinevaid. On saadaval erinevate puhastusainetega niisutatud lappe. Samas sobivas suurepäraselt ka kergelt veega niisutatud riidest lapid. Aga kogu klahvide alla kogunenud prahti ei saa siiski eemaldada. Klahvide pind on võimalik kleepuvatest ainetest kergesti puhastada. Klahvide alla kogunenud kogu prahti ei ole võimalik selle meetodiga kätte saada, et sedasi kogu praht eemaldada tuleks klahvid välja võtta. === Hari === [[pilt:LUX brush.jpg|pisi|175px|LUX hari]] Harju on välimuselt erinevaid, kuid tööpõhimõte on neil sama. Klaviatuuri puhastamiseks sobivad hästi väiksemad harjad, millega on kerge manööverdada klahvide vahel. Harjaga on võimalik kätte saada väga suur osa klaviatuuri klahvide vahelisest prahist. Klahvide alla kogunenud kogu prahti ei ole võimalik selle meetodiga kätte saada. Et sedasi kogu praht eemaldada, tuleks klahvid välja võtta. === Vatitikk === [[pilt:Wattenstaafje.JPG|pisi|175px|left|Vatitikk]] Vatitikku saab kasutada, et puhastada klahvide vahesid ja muid väikseid detaile. Klahvide alla kogunenud kogu prahti ei ole võimalik selle meetodiga kätte saada. Et sedasi kogu praht eemaldada, tuleks klahvid välja võtta. === Vedelik === [[Vedelik|Vedelikku]] saab kasutada määrdunud pindade puhastava lahustina, selleks sobivad nii soe vesi kui ka spetsiaalsed kontoritarvetepoest saadavad vahendid. Klahvide alla kogunenud kogu prahti ei ole võimalik selle meetodiga kätte saada. Et sedasi kogu praht eemaldada, tuleks klahvid välja võtta. === Klahvide eemaldamine === [[pilt:Nupu eemaldamine Delli sõrmistikult.jpg|pisi|Klahvide emaldamine]] Klahvide eemaldamist on kõige lihtsam ja hõlpsam teha membraan-klahvlüliti tüüpi ehk kõige tavapärasema lauaarvuti klaviatuuriga, sest siis on lülitivigastamise oht väike. Klahvi kättesaamiseks tuleb klahvi serva alla rakendada ülespoolset survet, et see eemaldada klaviatuurist. Enne klahvide eemaldamist on soovitav üles märkida klahvide astus, et hõlbustada nende hilisemat tagasi asetamist. Klahve eemaldades tuleb tagada kõigi ohutus, järelikult tuleks väikesed esemed, nagu klahvid, hoida lastele ja loomadele kättesaamatus kohas, et vältida õnnetusi. Pärast klahvide eemaldamist on võimalik klaviatuuri kogunenud prahti palju hõlpsamini eemaldada. Enne klahvide tagasi asetamist saab neid ka pesta, et tagada parem hügieen. === Tolmuimeja === [[pilt:Keyboard vacuum.jpg|pisi|150px|left|Klaviatuurile mõeldud tolmuimeja]] [[Tolmuimeja|Tolmuimejat]], mis on spetsiaalsed klaviatuuride puhastamiseks mõeldud, on mugav kasutada, kuid teised tolmuimejad peaksid ka sellega hakkama saama. Tolmuimejaga peaks saama klahvide aluse prahi peaaegu täielikult kätte. Selle vahendi puuduseks võib pidada vahendi hinda ja kasutusmugavust ning spetsiaalse klaviatuuritolmuimeja suhteliselt vähest rakendust. === Käed === Kätega on võimalik palju korda saata. Kõik eelpool esitatud vahendid vajavad ka käte rakendamist. Klaviatuuri ümber keerates ja seda selles asendis koputades vabastab lahtise prahi klaviatuurist. Ehkki sedasi ei saa klaviatuur täielikult puhtaks, on see üks kiire viis klaviatuuri tööea pikendamiseks. Klahvide alla kogunenud kogu prahti ei ole võimalik selle meetodiga kätte saada. Et sedasi kogu praht eemaldada tuleks klahvid siiski välja võtta. === Masinpesu === Masinaid nagu nõudepesumasinad ja pesumasinad on kasutatud tulemuslikult klaviatuuri puhastamisel, kui on kasutatud pehmeid režiime, vältimaks kahjustusi. Selle meetodi puuduseks võib pidada, et enne klaviatuuri kasutusele võttu peab ootama selle täielikku kuivamist, et vältida klaviatuuri läbipõlemist. Klahve saab ka masinpesuga puhastada, kui tagada nende mittekadumine vett läbilaskva kotikesega, millesse eemaldatud klahvid paigutada. Teisest küljest saab klaviatuur väga puhtaks vähese omapoolse pingutusega. Samas on see meetod seotud omapoolse suure riskiga, sest klaviatuurid ei ole tavaliselt mõeldud masinpesuks ja sellest tulenevalt võib selle meetodiga puhastades tulemuseks saada ilusa või kriimustatud ja puhta mittetöötava klaviatuuri või täiesti töökorras klaviatuuri. == Ise klaviatuuri puhastamine == Ise membraan-klahvlüliti tüüpi klaviatuuri puhastades peaks kõigepealt varuma aega, et klaviatuur korralikult puhtaks saaks, sest pooliku töö jätkamine tähendab tavaliselt töö otsast alustamist. Seejärel tuleks hankida järgmised puhastusvahendid: vatitikud, puhastusvedelik elektroonikale või puhas alkohol, suruõhk, lapp ja kruvikeeraja. # Lülita arvuti välja ning ühenda elektrivõrgust lahti. Ühenda lahti klaviatuuri juhe, et seda oleks kergem liigutada ja ringi tõsta. Veendu, et puhastamise ümbruses oleks piisavalt valgust. # Alusta puhastamist, raputades klaviatuuri tagurpidi asendis. Sellega vabaneb lahtine tolm ja mustus. Selline meetod on eriti efektiivne lauaarvuti klaviatuuride puhul, kuna need on suuremad ning tavaliselt on neil rohkem ruumi klahvide vahel. # Kasuta suruõhku klahvide vahel, et vabaneda lahtisest prahist. Sülearvutite puhul kasuta suruõhku võimalikult klahvide lähedal. Kasuta suruõhku sellise nurga all, et praht tuleks lahti ning eemalduks. Kui puhuda suunaga otse alla, tekib risk lükata kogunenud praht rohkem klaviatuuri sisse kui sellest eemale. # Kasuta puhastusvedelikuga kokku tehtud vatitikke klahvide vahel. Selline variant võib olla parim sülearvutite klaviatuuride puhastamisel, kuna neid on keerulisem lahti võtta ning parandada. # Eemalda tavalise (lauaarvuti) klaviatuuri klahvid, et puhastada kõiki osasid põhjalikult. Enne eemaldamist on soovitatav kirjutada üles klahvide järjekord, et hiljem kokku pannes oleks kergem klahve õigele kohale asetada. Mõningaid klahve, nagu näiteks tühik ja ''shift''-klahv, võib olla raske eemaldada. Nende eemaldamiseks võib vaja minna kruvikeerajat, et avaldada klahvidele lisasurvet ning seega neid hõlpsamalt kätte saada. # Oota, kuni klahvid on täielikult kuivanud enne, kui hakkad neid tagasi panema. Seda tuleb jälgida ka juhtudel, kui kasutada puhastusvedelikku või alkoholi.<ref name="Ise klaviatuuri puhastamine">[http://www.ehow.com/how_2248033_clean-keyboard.html How to Clean a Keyboard]</ref> Sellist põhjalikku puhastusmeetodit on soovitatav teha kuni paar korda aastas. == Teised klaviatuuritehnoloogiad == [[Pilt:Foldable keyboard.jpg|pisi|Painduv klaviatuur]] Rakendades alternatiivseid tehnoloogiad, saab kergendada nii puhastamise protsessi kui ka vähendada selle vajadust. === Painduvad klaviatuurid === [[Sõrmistik#Painduvad sõrmistikud|Painduvad klaviatuurid]] on tehtud pehmest plastikust või silikoonist, mida saab kokku rullida või voltida ning seetõttu kergesti transportida.<ref name="Painduv klaviatuur">[http://www.ocia.net/reviews/atkeyboard/page1.shtml Air Touch Flexible Keyboard]</ref> Painduva klaviatuuri silikoonist ümbris kaitseb seda mitmete erinevate ainete eest. Näiteks, kui klaviatuuri ümbruses on vedelikke, on silikoonümbris väga hea kaitse pritsmete ning laialivalgunud vedelike eest. Ka tööstuslikes piirkondades, kus klaviatuure on vaja kaitsta plastikust ümbristega, võib asendada tavalised klaviatuurid painduvatega. Need on kasutajasõbralikumad, kuna painduvad klaviatuurid on pehmemad ja mugavamad kasutada kui plastikust ümbrisega klaviatuurid. Kui need lähevad mustaks, võib neid kergelt niiske lapiga puhtaks pühkida.<ref name="Painduva klaviatuuri omadused"> [http://www.wisegeek.com/what-is-a-flexible-keyboard.htm What is a Flexible Keyboard?]</ref> Samuti saab veekindlaid isendeid puhastada vette panduna ning isegi kohe pärast masinpesu kasutada. Puuduseks võib pidada raskendatud iseremontimise võimalust. === Projektsioonsõrmistik === [[pilt:ProjectionKeyboard 2.jpg|pisi|150px|left|Projektsioonsõrmistik]] [[Sõrmistik#Projektsioonsõrmistik|Projektsioonsõrmistiku]] puhul projekteeritakse klaviatuuri klahvide asetus tasapinnale, seepärast ei kogune mustus klaviatuuri, kuna klaviatuur tavapärases füüsilises vormis puudub. Tasapinna puhastus on kindlasti vähem aeganõudev ja ka kergemini teostatav. Samas on võimalik klaviatuur ka kerge vaevaga puhtamale pinnale viia. Käideldavuse vähenemine mehaanilise kulumise tagajärjel peaks olema olematu, kuid tarkvaralised probleemid võivad siiski esineda. Puuduseks võib pidada raskendatud iseremontimise võimalust. === Kaitsekile === Kaitsekile on vastupidav kile, mis takistab mustuse kogunemist klaviatuuri pinnale ja selle jõudmist klaviatuuri sisemusse. Lisaks on kiled kaetud bakteritevastase kattega. Kiled on piisavalt õhukesed, seega nad ei takista töötamist. Nende põhiliseks puudujäägiks on sobivus ainult ühesuguse asetusega klaviatuurile, sest neil on klaviatuurile vastavad vaod, millega on takistatud kile paigalt liikumine. Kilesid on kerge puhastada, kuna nad ei sisalda elektroonikat, mispärast on neid võimalik kohe pärast pesu kasutada. Kaitsekilet saab rakendada ka personaalseks kasutuseks üldkasutuses olevatele klaviatuuridele, et vältida üldkasutusest kasutajale ülekanduvaid haiguspuhanguid, sest sedasi ei ole kasutaja töötades otseühenduses määrdunud pinnaga. === Hologrammklaviatuur === [[Hologramm|Hologramm]]klaviatuuri puhul projekteeritakse klahviatuuri kujutis õhku, seega puudub igasugune võimalus kasutajal puutuda kokku nii mustuse kui ka teistest kasutajatest tulenevate haigustekitajatega. Klahvivajutus registreeritakse erinevate anduritega ja signaal edastatakse keskseadmele. Selle tehnoloogia puuduseks võib pidada hinda, sest see koosneb mitmetest sensoritest ja on ka alles arendamisjärgus. Samas on see kindlasti kõige turvalisem kasutada, kuna puutepind puudub täielikult. Käideldavuse vähenemine mehaanilise kulumise tagajärjel peaks olema olematu, kuid tarkvaralised probleemid võivad siiski esineda. Puuduseks võib pidada raskendatud iseremontimise võimalust. === Ekraanklaviatuur === [[pilt:Apple iPad Event03.jpg|pisi|Apple iPad ekraanklaviatuur]] [[Kuvar|Ekraan]]klaviatuur on klaviatuur, mis ei vaja otsest füüsilist klaviatuuri, et teostada trükkimisfunktsiooni. Tavapäraselt on kasutajaliidesel olemas sisseehitatud ekraanklaviatuur, et hõlbustada puudega kasutajate arvutikasutust. Kuna füüsilist klaviatuuri ei ole, siis ei saa sinna koguneda ka mustus, kuid selle tehnoloogia puuduseks võib pidada muu füüsilise sisendseadme vajalikust. Nimelt kasutatakse ekraanklaviatuuri nii puute- kui ka vajutustundlike ekraanidega seadmete puhul. Harilikult kasutatakse lauaarvutitel ekraanklaviatuuri kasutamiseks hiirt, mis ei pruugi olla puhas. Virtuaalses keskkonnas ei ohusta klaviatuuri mehaaniline kulumine, kuid tarkvaralised probleemid võivad siiski esineda. === Soovitused === Klaviatuuri tuleks kasutada puhaste kätega: pesta käsi nii enne klaviatuuri kasutust kui ka kasutamise vaheajal. Klaviatuuri juures pole soovitatav ka süüa ega juua. === Soovitud lõpptulemus === [[pilt:Cherry keyboard 105 keys.jpg|thumb|300px|Puhas klaviatuur]] Klaviatuuri soovitud lõpptulemus võiks olla puhta välimusega klaviatuur, mis sarnaneb alles poest ostetuga ja töötab laitmatult ning selle taga on mugav ja muretu tööd teha. Lisaks pakub ühe eseme tükkideks kiskumine ja siis selle töökorda seadmine alati meeldivat eneseteostamise võimalust. == Viited == <references /> [[Kategooria:Sõrmistik]] 9un11dsjug6eztxirvaj5gcp00fe6we Vikiõpikud:Teated/Arhiiv 2 4 3440 9413 8791 2017-06-01T17:08:07Z CommonsDelinker 47 Replacing Wmf_logo_vert_pms.svg with [[File:Wikimedia_Foundation_logo_-_vertical_(2012-2016).svg]] (by [[:c:User:CommonsDelinker|CommonsDelinker]] because: [[:c:COM:FR|File renamed]]: Name that is less ambiguous, more harmonious with other Wikimedia Found wikitext text/x-wiki {{Teadete arhiiv}} == VisualEditor News #1—2015 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> [[File:VisualEditor-logo.svg|300px|right|frameless|alt=VisualEditor]] Since the last newsletter, the [[mw:VisualEditor|Editing Team]] has fixed many bugs and worked on VisualEditor's appearance, the coming Citoid reference service, and support for languages with complex input requirements. Status reports are posted [[mw:VisualEditor/status|on mediawiki.org]]. Upcoming plans are posted at the [[mw:VisualEditor/Roadmap|VisualEditor roadmap]]. The Wikimedia Foundation has named [[:mw:Wikimedia_Engineering/2014-15_Goals#Top_departmental_priorities_for_Q3_.28January-March_2015.29|its top priorities for this quarter]] (January to March). The first priority is making VisualEditor ready for deployment by default to all new users and logged-out users at the remaining large Wikipedias. You can help identify these requirements. <mark>There will be weekly '''triage meetings '''which''' will be open to volunteers''' beginning Wednesday, 11 February 2015 at [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20150211T12&p1=224&ah=1 12:00 (noon) PST] (20:00 UTC). </mark> Tell Vice President of Engineering [[:foundation:User:Damon_Sicore_(WMF)|Damon Sicore]], Product Manager [[:mw:User:Jdforrester_(WMF)|James Forrester]] and other team members which bugs and features are most important to you. The decisions made at these meetings will determine what work is necessary for this quarter's goal of making VisualEditor ready for deployment to new users. The presence of volunteers who enjoy contributing MediaWiki code is particularly appreciated. Information about how to join the meeting will be posted at [[:mw:Talk:VisualEditor/Portal|mw:Talk:VisualEditor/Portal]] shortly before the meeting begins. Due to some breaking changes in MobileFrontend and VisualEditor, VisualEditor was not working correctly on the mobile site for a couple of days in early January. The teams apologize for the problem. === Recent improvements === The''' new design for VisualEditor''' aligns with MediaWiki's [[mw:Frontend standards group|Front-End Standards]] as led by the Design team. Several new versions of the [[mw:OOjs UI|OOjs UI]] library have also been released, and these also affect the appearance of VisualEditor and other MediaWiki software extensions. Most changes were minor, like changing the text size and the amount of white space in some windows. Buttons are consistently color-coded to indicate whether the action: * starts a new task, like opening the {{int:visualeditor-toolbar-savedialog}} dialog: <span style="background-color: #015ccc; color:white"> blue </span>, * takes a constructive action, like inserting a citation: <span style="background-color: #008c6d; color:white"> green </span>, * might remove or lose your work, like removing a link: <span style="background-color: #a7170f; color:white"> red </span>, or * is neutral, like opening a link in a new browser window: <span style="color: 757575"> gray </span>. The '''TemplateData editor''' has been completely re-written to use a different design based on the same OOjs UI system as VisualEditor. ([https://phabricator.wikimedia.org/T67815 T67815], [https://phabricator.wikimedia.org/T73746 T73746].) This change fixed a couple of existing bugs and improved usability. ([https://phabricator.wikimedia.org/T73077 T73077], [https://phabricator.wikimedia.org/T73078 T73078].) '''Search and replace''' in long documents is now faster. It does not highlight every occurrence if there are more than 100 on-screen at once.([https://phabricator.wikimedia.org/T78234 T78234].) Editors at the Hebrew and Russian Wikipedia requested the ability to use VisualEditor in the "Article Incubator" or drafts namespace. ([https://phabricator.wikimedia.org/T86688 T86688], [https://phabricator.wikimedia.org/T87027 T87027].) If your community would like '''VisualEditor enabled on another namespace''' on your wiki, then you can file a request in Phabricator. Please include a link to a community discussion about the requested change. === Looking ahead === The Editing team will soon add '''auto-fill features''' '''for citations'''. The '''[[mw:Citoid|Citoid service]]''' takes a [[w:URL|URL]] or [[w:en: Digital object identifier|DOI]] for a reliable source, and returns a pre-filled, pre-formatted bibliographic citation. After creating it, you will be able to change or add information to the citation, in the same way that you edit any other pre-existing citation in VisualEditor. Support for ISBNs, PMIDs, and other identifiers is planned. Later, editors will be able to contribute to the Citoid service's definitions for each website, to improve precision and reduce the need for manual corrections. We will need editors to help test the '''new design of the special character inserter''', especially if you speak Welsh, Breton, or another language that uses diacritics or special characters extensively. The new version should be available for testing next week. Please contact [[:en:User:Whatamidoing (WMF)|User:Whatamidoing (WMF)]] if you would like to be notified when the new version is available. After the special character tool is completed, VisualEditor will be deployed to all users at [[:mw:VisualEditor/Rollouts|Phase 5 Wikipedias]]. This will affect about 50 mid-size and smaller Wikipedias, including '''Afrikaans, Azerbaijani, Breton, Kyrgyz, Macedonian, Mongolian, Tatar, and Welsh'''. The date for this change has not been determined. === Let's work together === *Share your ideas and ask questions at [[mw:VisualEditor/Feedback|mw:VisualEditor/Feedback]]. *Please help [https://www.mediawiki.org/w/index.php?title=Special:Translate&group=page-Help%3AVisualEditor%2FUser+guide&language=&action=page&filter= complete translations of the user guide] for users who speak your language. *Join the weekly bug triage meetings beginning Wednesday, 11 February 2015 at [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20150211T12&p1=224&ah=1 12:00 (noon) PST] (20:00 UTC); information about how to join the meeting will be posted at [[mw:Talk:VisualEditor/Portal]] shortly before the meeting begins, and you can also contact [[mw:User:Jdforrester (WMF)|James F.]] to learn more about this initiative. *Talk to the Editing team during the [[:m:IRC office hours|office hours]] via [[:en:IRC|IRC]]. The next session is on Thursday, 19 February 2015 at [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?hour=19&min=00&sec=0&day=19&month=2&year=2015 19:00 UTC]. *Subscribe or unsubscribe at [[:m:VisualEditor/Newsletter|Meta]]. If you would like to help with translations of this newsletter, please subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. Thank you! — <span class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[:m:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]]</span> </div> 5. veebruar 2015, kell 20:30 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=10839689". --> == Wikidata is coming == (Sorry for writing in English. It'd be great if someone could translate this where necessary.) Hi everyone :) I am Wikidata's product manager. I wanted to reach out to you about Wikidata support for Wikibooks. Wikidata is storing structured data for Wikimedia projects (and others). These are for example things like the date of birth of a famous author or the height of a mountain. We are giving access to this data to all Wikimedia projects step by step. It is now Wikibooks' turn. As a first step you will be able to maintain your interwiki links on Wikidata. This means you no longer have to store them in the article text of each language. Instead they are stored just once on Wikidata together with all the other projects. (You will still be able to store them in the article text if you really want to but then they overwrite the links coming from Wikidata. Sometimes that is useful.) This first step should happen on February 24th. In the next step you will get access to all the other data on Wikidata. I do not have a date for that yet. I am looking forward to having you join the Wikidata family! If you have any questions please don't hesitate to reach out to me. There is a special page for you on Wikidata that will hopefully help you and is a good place to ask questions: [[d:Wikidata:Wikibooks]]. Cheers [[d:Lydia Pintscher (WMDE)|Lydia Pintscher (WMDE)]] 6. veebruar 2015, kell 21:41 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Lydia Pintscher (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Lydia_Pintscher_(WMDE)/Distribution_List&oldid=11182355". --> == Wikidata support for interwiki links is here == Hey everyone :) (Sorry for writing in English. It'd be great if someone could translate where appropriate.) As previously announced we have enabled interwiki links via [[d:|Wikidata]] for Wikibooks last night. This means from now on you no longer have to maintain the links in the wikitext but can maintain them together with the links for Wikipedia, Commons, Wikivoyage, Wikisource, Wikinews and Wikiquote on Wikidata. You will still be able to keep them locally though if you want to. Local interwiki links will overwrite the ones from Wikidata. If you don't want any interwiki links from Wikidata on a particular page you can use the magic word <nowiki>{{noexternallanglinks}}</nowiki>. You do not yet have access to the other data on Wikidata like the date of birth of an author. That will come in a future deployment. I will let you know when I have a date for it. If you have any questions [[d:Wikidata:Wikibooks]] is a good first step. That is also a good place for any issues or bugs you encounter. I'm very happy to welcome you all to Wikidata! I hope it will become a great help for Wikibooks. Cheers Lydia -- [[d:User:Lydia Pintscher (WMDE)|Lydia Pintscher (WMDE)]] 25. veebruar 2015, kell 09:58 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Lydia Pintscher (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Lydia_Pintscher_(WMDE)/Distribution_List&oldid=11205771". --> == [Global proposal] m.{{SITENAME}}.org: {{int:group-all}} {{int:right-edit}} == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:Mediawiki-mobile-smartphone.png|thumb|MediaWiki mobile]] Hi, this message is to let you know that, on domains like {{CONTENTLANGUAGE}}.'''m'''.wikipedia.org, '''unregistered users cannot edit'''. At the Wikimedia Forum, where global configuration changes are normally discussed, a few dozens users [[m:Wikimedia Forum#Proposal: restore normal editing permissions on all mobile sites|propose to restore normal editing permissions on all mobile sites]]. Please read and comment! Thanks and sorry for writing in English, [[m:User:Nemo_bis|Nemo]] 2. märts 2015, kell 00:32 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Nemo bis@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=11428885". --> == Inspire Campaign: Improving diversity, improving content == This March, we’re organizing an Inspire Campaign to encourage and support new ideas for improving gender diversity on Wikimedia projects. Less than 20% of Wikimedia contributors are women, and many important topics are still missing in our content. We invite all Wikimedians to participate. If you have an idea that could help address this problem, please get involved today! The campaign runs until March 31. All proposals are welcome - research projects, technical solutions, community organizing and outreach initiatives, or something completely new! Funding is available from the Wikimedia Foundation for projects that need financial support. Constructive, positive feedback on ideas is appreciated, and collaboration is encouraged - your skills and experience may help bring someone else’s project to life. Join us at the Inspire Campaign and help this project better represent the world’s knowledge! :*[[:m:Grants:IdeaLab/Inspire|Inspire Campaign main page]] ''(Sorry for the English - please translate this message!)'' [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 4. märts 2015, kell 22:01 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:PEarley (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:PEarley_(WMF)/Inspire_Mass_Message&oldid=11457822". --> == SUL finalization update == <div class="mw-content-ltr"> Hi all,apologies for writing in English, please read [[m:Single_User_Login_finalisation_announcement/Schema_announcement|this page]] for important information and an update involving [[m:Help:Unified login|SUL finalization]], scheduled to take place in one month. Thanks. [[m:User:Keegan (WMF)|Keegan (WMF)]] ([[m:User talk:Keegan (WMF)|talk]]) 13. märts 2015, kell 21:45 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Keegan_(WMF)/Everyone_but_meta_and_de&oldid=11538208". --> == Stewards confirmation rules == Hello, I made [[:m:Requests_for_comment/Confirmation_of_stewards|a proposal on Meta]] to change the rules for the steward confirmations. Currently consensus to remove is required for a steward to lose his status, however I think it's fairer to the community if every steward needed the consensus to keep. As this is an issue that affects all WMF wikis, I'm sending this notification to let people know & be able to participate. Best regards, --<small>[[User:MF-Warburg|MF-W]]</small> 10. aprill 2015, kell 19:12 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MF-Warburg@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=11737694". --> == VisualEditor News #2—2015 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <div style="margin:0.5em;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}border:1px solid #AAA;padding:0.5em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200x70px|center|alt=VisualEditor]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> With [[:mw:Citoid|Citoid]] in VisualEditor, you click the 'book with bookmark' icon and paste in the URL for a reliable source: [[File:Citoid in VisualEditor Screen Shot 2015-04-02.png|alt=Screenshot of Citoid's first dialog|centre|frameless|230x230px]] Citoid looks up the source for you and returns the citation results. Click the green "Insert" button to accept its results and add them to the article: [[File:Citoid results in VisualEditor Screen Shot 2015-04-02.png|alt=Screenshot of Citoid's initial results|centre|frameless|230x230px]] After inserting the citation, you can change it. Select the reference, and click the "Edit" button in the context menu to make changes. [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/User guide|The user guide]] has more information about how to use VisualEditor. </div></div> Since the last newsletter, the [[:mw:VisualEditor|Editing Team]] has fixed many bugs and worked on VisualEditor's performance, the [[:mw:Citoid|Citoid]] reference service, and support for languages with complex input requirements. Status reports are posted [[:mw:VisualEditor/changelog|on Mediawiki.org]]. The worklist for April through June is available [[phab:project/sprint/board/1113/|in Phabricator]]. The weekly '''task triage meetings''' continue to be open to volunteers, each Wednesday at [http://www.timeanddate.com/worldclock/fixedtime.html?iso=20150401T11&p1=224&am=30 11:00 (noon) PDT] (18:00 UTC). You do not need to attend the meeting to nominate a bug for consideration as a Q4 blocker. Instead, go to Phabricator and "associate" the [[phab:tag/editing_department_2014_15_q4_blockers/|Editing team's Q4 blocker project]] with the bug. Learn how to join the meetings and how to nominate bugs at [[:mw:Talk:VisualEditor/Portal|mw:Talk:VisualEditor/Portal]]. === Recent improvements === VisualEditor is now substantially faster. In many cases, opening the page in VisualEditor is now faster than opening it in the wikitext editor. The new system has improved the code speed by 37% and [[:mw:RESTBase|network speed]] by almost 40%. The Editing team is slowly adding '''auto-fill features''' '''for citations'''. This is currently available only at the French, Italian, and English Wikipedias. The '''[[:mw:Citoid|Citoid service]]''' takes a [[:en:URL|URL]] or [[:en:Digital object identifier|DOI]] for a reliable source, and returns a pre-filled, pre-formatted bibliographic citation. After creating it, you will be able to change or add information to the citation, in the same way that you edit any other pre-existing citation in VisualEditor. Support for [[:en:ISBN|ISBNs]], [[:en:PubMed#PubMed_identifier|PMIDs]], and other identifiers is planned. Later, editors will be able to improve precision and reduce the need for manual corrections by contributing to the Citoid service's definitions for each website. Citoid requires good [[:mw:Special:MyLanguage/Help:TemplateData|TemplateData]] for your citation templates. If you would like to request this feature for your wiki, please post a request in the [[phab:tag/citoid/|Citoid project on Phabricator]]. Include links to the TemplateData for the most important citation templates on your wiki. The '''special character inserter''' has been improved, based upon feedback from active users. After this, VisualEditor was made available to all users of Wikipedias on the [[:mw:VisualEditor/Rollouts|Phase 5]] list on 30 March. This affected 53 mid-size and smaller Wikipedias, including '''Afrikaans''', '''Azerbaijani''', '''Breton''', '''Kyrgyz''', '''Macedonian''', '''Mongolian''', '''Tatar''', and''' Welsh'''. Work continues to support languages with complex requirements, such as Korean and Japanese. These languages use [[w:input method editor|input method editors]] ("IMEs”). Recent improvements to cursoring, backspace, and delete behavior will simplify typing in VisualEditor for these users. The design for the image selection process is now using a "masonry fit" model. Images in the search results are displayed at the same height but at variable widths, similar to bricks of different sizes in a masonry wall, or the [[:mw:Special:MyLanguage/Help:Images#Mode parameter|"packed" mode in image galleries]]. This style helps you find the right image by making it easier to see more details in images. You can now '''drag and drop categories''' to re-arrange their order of appearance ​on the page. The pop-up window that appears when you click on a reference, image, link, or other element, is called the "context menu". It now displays additional useful information, such as the destination of the link or the image's filename. The team has also added an explicit "Edit" button in the context menu, which helps new editors open the tool to change the item. '''Invisible templates are marked by a puzzle piece icon''' so they can be interacted with. Users also will be able to see and edit HTML anchors now in section headings. Users of the TemplateData GUI editor can now set a string as an optional text for the 'deprecated' property in addition to boolean value, which lets you tell users of the template what they should do instead. ([https://phabricator.wikimedia.org/T90734 T90734]) === Looking ahead === The special character inserter in VisualEditor will soon use the same special character list as the wikitext editor. Admins at each wiki will also have the option of creating a custom section for frequently used characters at the top of the list. Instructions for customizing the list will be posted [[:mw:VisualEditor/Special_characters|at mediawiki.org]]. The team is discussing a test of VisualEditor with new users at the English Wikipedia, to see whether they have met their goals of making VisualEditor suitable for those editors. The timing is unknown, but might be relatively soon. ([https://phabricator.wikimedia.org/T90666 T90666]) === Let's work together === * Share your ideas and ask questions at [https://www.mediawiki.org/w/index.php?title=VisualEditor/Feedback&lqt_method=talkpage_new_thread mw:VisualEditor/Feedback]. * Can you translate from English into any other language? Please check [https://translatewiki.net/w/i.php?title=Special%3AMessageGroupStats&x=D&group=ext-visualeditor-ve&suppressempty=1 this list] to see whether more interface translations are needed for your language. [[m:User talk:Elitre (WMF)|Contact us]] to get an account if you want to help! * The design research team wants to see how real editors work. Please [https://jfe.qualtrics.com/form/SV_6R04ammTX8uoJFP sign up for their research program]. * File requests for language-appropriate "{{Int:visualeditor-annotationbutton-bold-tooltip}}" and "{{Int:visualeditor-annotationbutton-italic-tooltip}}" icons for the character formatting menu [https://phabricator.wikimedia.org/maniphest/task/create/?projects=PHID-PROJ-dafezmpv6huxg3taml24 in Phabricator]. Subscribe, unsubscribe or change the page where this newsletter is delivered at [[:m:VisualEditor/Newsletter|Meta]]. If you aren't reading this in your favorite language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. Thank you! — <span class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]]</span> </div> 10. aprill 2015, kell 22:48 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Keegan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=11742174". --> == [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Call for candidates|Nominations are being accepted for 2015 Wikimedia Foundation elections]] == ''This is a message from the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Accepting nominations|Translations]] are available.'' [[File:Wikimedia Foundation logo - vertical (2012-2016).svg|100px|right]] Greetings, I am pleased to announce that nominations are now being accepted for the 2015 Wikimedia Foundation Elections. This year the Board and the FDC Staff are looking for a diverse set of candidates from regions and projects that are traditionally under-represented on the board and in the movement as well as candidates with experience in technology, product or finance. To this end they have [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Call for candidates|published letters]] describing what they think is needed and, recognizing that those who know the community the best are the community themselves, the election committee is [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015|accepting nominations]] for community members you think should run and will reach out to those nominated to provide them with information about the job and the election process. This year, elections are being held for the following roles: ''Board of Trustees''<br/> The Board of Trustees is the decision-making body that is ultimately responsible for the long term sustainability of the Foundation, so we value wide input into its selection. There are three positions being filled. More information about this role can be found at [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015|the board elections page]]. ''Funds Dissemination Committee (FDC)''<br/> The Funds Dissemination Committee (FDC) makes recommendations about how to allocate Wikimedia movement funds to eligible entities. There are five positions being filled. More information about this role can be found at [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC elections/2015|the FDC elections page]]. ''Funds Dissemination Committee (FDC) Ombud''<br/> The FDC Ombud receives complaints and feedback about the FDC process, investigates complaints at the request of the Board of Trustees, and summarizes the investigations and feedback for the Board of Trustees on an annual basis. One position is being filled. More information about this role can be found at [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC Ombudsperson elections/2015|the FDC Ombudsperson elections page]]. The candidacy submission phase lasts from 00:00 UTC April 20 to 23:59 UTC May 5 for the Board and from 00:00 UTCApril 20 to 23:59 UTC April 30 for the FDC and FDC Ombudsperson. This year, we are accepting both self-nominations and nominations of others. More information on this election and the nomination process can be found on [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015|the 2015 Wikimedia elections page on Meta-Wiki]]. Please feel free to post a note about the election on your project's village pump. Any questions related to the election can be posted on the talk page on Meta, or sent to the election committee's mailing list, board-elections -at- wikimedia.org On behalf of the Elections Committee,<br/> -Gregory Varnum ([[m:User:Varnent|User:Varnent]])<br/> Coordinator, [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]] ''Posted by the [[m:User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] on behalf of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]], 05:03, 21 April 2015 (UTC) • [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Accepting nominations|Translate]] • [[m:Talk:Wikimedia Foundation elections 2015|Get help]] <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Varnent@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=11918510". --> == [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/FDC voting has begun|Wikimedia Foundation Funds Dissemination Committee elections 2015]] == [[File:Wikimedia Foundation RGB logo with text.svg|right|75px|link=m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/FDC voting has begun]] ''This is a message from the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/FDC voting has begun|Translations]] are available.'' [[m:Special:SecurePoll/vote/336|Voting has begun]] for [[m:Wikimedia Foundation elections 2015#Requirements|eligible voters]] in the 2015 elections for the ''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC elections/2015|Funds Dissemination Committee]]'' (FDC) and ''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC Ombudsperson elections/2015|FDC Ombudsperson]]''. Questions and discussion with the candidates for the ''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC elections/2015/Questions|Funds Dissemination Committee]]'' (FDC) and ''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC Ombudsperson elections/2015/Questions|FDC Ombudsperson]]'' will continue during the voting. Nominations for the ''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015|Board of Trustees]]'' will be accepted until 23:59 UTC May 5. The ''[[m:Special:MyLanguage/Grants:APG/Funds Dissemination Committee|Funds Dissemination Committee]]'' (FDC) makes recommendations about how to allocate Wikimedia movement funds to eligible entities. There are five positions on the committee being filled. The ''[[m:Special:MyLanguage/Grants:APG/Funds Dissemination Committee/Ombudsperson role, expectations, and selection process|FDC Ombudsperson]]'' receives complaints and feedback about the FDC process, investigates complaints at the request of the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation Board of Trustees|Board of Trustees]], and summarizes the investigations and feedback for the Board of Trustees on an annual basis. One position is being filled. The voting phase lasts from 00:00 UTC May 3 to 23:59 UTC May 10. '''[[m:Special:SecurePoll/vote/336|Click here to vote]].''' Questions and discussion with the candidates will continue during that time. '''[[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC elections/2015/Questions|Click here to ask the FDC candidates a question]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC Ombudsperson elections/2015/Questions|Click here to ask the FDC Ombudsperson candidates a question]].''' More information on the candidates and the elections can be found on the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC elections/2015|2015 FDC election page]], the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/FDC Ombudsperson elections/2015|2015 FDC Ombudsperson election page]], and the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015|2015 Board election page]] on Meta-Wiki. On behalf of the Elections Committee,<br/> -Gregory Varnum ([[m:User:Varnent|User:Varnent]])<br/> Volunteer Coordinator, [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]] ''Posted by the [[m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] 03:45, 4 May 2015 (UTC) • [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/FDC voting has begun|Translate]] • [[m:Talk:Wikimedia Foundation elections 2015|Get help]] <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Varnent@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=12082785". --> == [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/339?setlang=et Wikimedia Foundation Board of Trustees elections 2015] == [[File:Wikimedia Foundation logo - vertical (2012-2016).svg|right|100px|link=metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Board voting has begun]] ''This is a message from the [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]]. [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Board voting has begun|Translations]] are available.'' [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/339?setlang=et Voting has begun] for [[metawiki:Wikimedia Foundation elections 2015#Requirements|eligible voters]] in the 2015 elections for the ''[[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015|Wikimedia Foundation Board of Trustees]]''. Questions and discussion with the candidates for the ''[[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015/Questions|Board]]'' will continue during the voting. The ''[[metawiki:Wikimedia Foundation Board of Trustees|Wikimedia Foundation Board of Trustees]]'' is the ultimate governing authority of the Wikimedia Foundation, a 501(c)(3) non-profit organization registered in the United States. The Wikimedia Foundation manages many diverse projects such as Wikipedia and Commons. The voting phase lasts from 00:00 UTC May 17 to 23:59 UTC May 31. '''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/339?setlang=et Click here to vote].''' More information on the candidates and the elections can be found on the [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015|2015 ''Board'' election page]] on Meta-Wiki. On behalf of the Elections Committee,<br/> -Gregory Varnum ([[metawiki:User:Varnent|User:Varnent]])<br/> Volunteer Coordinator, [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]] ''Posted by the [[metawiki:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] 17:20, 17 May 2015 (UTC) • [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Board voting has begun|Translate]] • [[metawiki:Talk:Wikimedia Foundation elections 2015|Get help]] <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Varnent@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=12206621". --> == [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/339?setlang=et Wikimedia Foundation Board of Trustees elections 2015] == [[File:Wikimedia Foundation logo - vertical (2012-2016).svg|right|100px|link=metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Board voting has begun]] ''This is a message from the [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]]. [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Board voting has begun|Translations]] are available.'' [https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/339?setlang=et Voting has begun] for [[metawiki:Wikimedia Foundation elections 2015#Requirements|eligible voters]] in the 2015 elections for the ''[[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015|Wikimedia Foundation Board of Trustees]]''. Questions and discussion with the candidates for the ''[[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015/Questions|Board]]'' will continue during the voting. The ''[[metawiki:Wikimedia Foundation Board of Trustees|Wikimedia Foundation Board of Trustees]]'' is the ultimate governing authority of the Wikimedia Foundation, a 501(c)(3) non-profit organization registered in the United States. The Wikimedia Foundation manages many diverse projects such as Wikipedia and Commons. The voting phase lasts from 00:00 UTC May 17 to 23:59 UTC May 31. '''[https://meta.wikimedia.org/wiki/Special:SecurePoll/vote/339?setlang=et Click here to vote].''' More information on the candidates and the elections can be found on the [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections/Board elections/2015|2015 ''Board'' election page]] on Meta-Wiki. On behalf of the Elections Committee,<br/> -Gregory Varnum ([[metawiki:User:Varnent|User:Varnent]])<br/> Volunteer Coordinator, [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/Committee|2015 Wikimedia Foundation Elections Committee]] ''Posted by the [[metawiki:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] 17:20, 17 May 2015 (UTC) • [[metawiki:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation elections 2015/MassMessages/Board voting has begun|Translate]] • [[metawiki:Talk:Wikimedia Foundation elections 2015|Get help]] <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Varnent@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=12206621". --> == Pywikibot compat will no longer be supported - Please migrate to pywikibot core == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <small>Sorry for English, I hope someone translates this.</small><br /> [[mw:Special:MyLanguage/Manual:Pywikibot|Pywikibot]] (then "Pywikipediabot") was started back in 2002. In 2007 a new branch (formerly known as "rewrite", now called "core") was started from scratch using the MediaWiki API. The developers of Pywikibot have decided to stop supporting the compat version of Pywikibot due to bad performance and architectural errors that make it hard to update, compared to core. If you are using pywikibot compat it is likely your code will break due to upcoming MediaWiki API changes (e.g. [[phab:T101524|T101524]]). It is highly recommended you migrate to the core framework. There is a [[mw:Manual:Pywikibot/Compat deprecation|migration guide]], and please [[mw:Special:MyLanguage/Manual:Pywikibot/Communication|contact us]] if you have any problem. There is an upcoming MediaWiki API breaking change that compat will not be updated for. If your bot's name is in [https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2015-June/081931.html this list], your bot will most likely break. Thank you,<br /> The Pywikibot development team, 19:30, 5 June 2015 (UTC) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Ladsgroup@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=12271740". --> == Pywikibot compat will no longer be supported - Please migrate to pywikibot core == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> <small>Sorry for English, I hope someone translates this.</small><br /> [[mw:Special:MyLanguage/Manual:Pywikibot|Pywikibot]] (then "Pywikipediabot") was started back in 2002. In 2007 a new branch (formerly known as "rewrite", now called "core") was started from scratch using the MediaWiki API. The developers of Pywikibot have decided to stop supporting the compat version of Pywikibot due to bad performance and architectural errors that make it hard to update, compared to core. If you are using pywikibot compat it is likely your code will break due to upcoming MediaWiki API changes (e.g. [[phab:T101524|T101524]]). It is highly recommended you migrate to the core framework. There is a [[mw:Manual:Pywikibot/Compat deprecation|migration guide]], and please [[mw:Special:MyLanguage/Manual:Pywikibot/Communication|contact us]] if you have any problem. There is an upcoming MediaWiki API breaking change that compat will not be updated for. If your bot's name is in [https://lists.wikimedia.org/pipermail/wikitech-l/2015-June/081931.html this list], your bot will most likely break. Thank you,<br /> The Pywikibot development team, 19:30, 5 June 2015 (UTC) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Ladsgroup@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=12271740". --> == Wikimania 2015 scholarships == Dear Wikimedians, Wikimedia Polska Association will fund up to two international scholarships to this year's Wikimania conference, to take place in Mexico City, on July 15-19, 2015, covering air fare, conference fee, accomodation and insurance. See [https://pl.wikimedia.org/wiki/Wikimania_2015/regulamin/en here] for information on how to apply for the scholarship, what the requirements are and how to contact us. Feel free to distribute this message to any relevant Wiki pages and mailing lists. On behalf of the WIkimedia Polska Scholarship Commitee, [[Kasutaja:Wpedzich|Wpedzich]] ([[Kasutaja arutelu:Wpedzich|arutelu]]) 24. veebruar 2015, kell 21:54 (EET) :Dear Wikimedians, Wikimedia Polska Association has made a decision to fund two more scholarships for this year’s Wikimania, to be hosted in Mexico City 15-19 July 2015. The procedure is identical to the one described [[:pl:chapter: Wikimania 2015/regulamin/en|here]], so if you have not applied, but meet the criteria and would like to attend WIkimedia’s biggest international event, please submit your application until April 23, midnight. Kind regards, [[Kasutaja:Wpedzich|Wpedzich]] ([[Kasutaja arutelu:Wpedzich|arutelu]]) 19. aprill 2015, kell 11:49 (EEST) [[Kategooria:Vikiõpikud]] == VisualEditor News #3—2015 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> <div style="margin:0.5em;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}border:1px solid #AAA;padding:0.5em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200x70px|center|alt=VisualEditor]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> When you click on a link to an article, you now see more information: <br><br> [[File:VisualEditor-context menu-link tool.png|alt=Screenshot showing the link tool's context menu|centre|frameless|230x230px]] <br> The link tool has been re-designed: <br><br> [[File:VisualEditor link tool 2015.png|alt=Screenshot of the link inspector|centre|frameless|230x230px]] <br> There are separate tabs for linking to internal and external pages. [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/User guide|The user guide]] has more information about how to use VisualEditor. </div></div> Since the last newsletter, the [[mw:VisualEditor|Editing Team]] has created new interfaces for the link and citation tools and fixed many bugs and changed some elements of the design. Some of these bugs affected users of VisualEditor on mobile devices. Status reports are posted [[mw:VisualEditor/changelog|on mediawiki.org]]. The worklist for April through June is available [[phab:project/sprint/board/1113/|in Phabricator]]. A [[m:Research:VisualEditor's_effect_on_newly_registered_editors/May_2015_study|test of VisualEditor's effect on new editors]] at the English Wikipedia has just completed the first phase. During this test, half of newly registered editors had VisualEditor automatically enabled, and half did not. The main goal of the study is to learn which group was more likely to save an edit and to make productive, unreverted edits. Initial [[m:Research:VisualEditor's_effect_on_newly_registered_editors/May_2015_study#Results|results will be posted at Meta]] later this month. === Recent improvements === '''Auto-fill features''' '''for citations''' are available at a few Wikipedias through the '''[[:mw:Citoid|citoid service]]'''. Citoid takes a [[:en:URL|URL]] or [[:en:Digital object identifier|DOI]] for a reliable source, and returns a pre-filled, pre-formatted bibliographic citation. If Citoid is enabled on your wiki, then the design of the citation workflow changed during May. All citations are now created inside a single tool. Inside that tool, choose the tab you want ({{int:citoid-citeFromIDDialog-mode-auto}}, {{int: citoid-citeFromIDDialog-mode-manual}}, or {{int:citoid-citeFromIDDialog-mode-reuse}}). The cite button is now labeled with the word "{{int:visualeditor-toolbar-cite-label}}" rather than a book icon, and the autofill citation dialog now has a more meaningful label, "{{Int:Citoid-citeFromIDDialog-lookup-button}}", for the submit button. The '''link tool''' has been redesigned based on feedback from Wikipedia editors and user testing. It now has two separate sections: one for links to articles and one for external links. When you select a link, its pop-up context menu shows the name of the linked page, a thumbnail image from the linked page, Wikidata's description, and appropriate icons for disambiguation pages, redirect pages and empty pages (where applicable). Search results have been reduced to the first five pages. Several bugs were fixed, including a dark highlight that appeared over the first match in the link inspector. ([[phab:T98085|T98085]]) The '''special character inserter''' in VisualEditor now uses the same special character list as the wikitext editor. Admins at each wiki can also create a custom section for frequently used characters at the top of the list. Please read the instructions for customizing the list [[mw:VisualEditor/Special_characters|at mediawiki.org]]. Also, there is now a tooltip to describing each character in the special character inserter. ([[phab:T70425|T70425]]) Several improvements have been made to '''templates'''. When you search for a template to insert, the list of results now contains descriptions of the templates. The parameter list inside the template dialog now remains open after inserting a parameter from the list, so that users don’t need to click on "{{Int:visualeditor-dialog-transclusion-add-param}}" each time they want to add another parameter. ([[phab:T95696|T95696]]) The team added a '''new property for TemplateData''', "{{int: templatedata-doc-param-example}}", for template parameters. This optional, translatable property will show up when there is text describing how to use that parameter. ([[phab:T53049|T53049]]) The '''design''' of the main toolbar and several other elements have changed slightly, to be consistent with the MediaWiki theme. In the Vector skin, individual items in the menu are separated visually by pale gray bars. Buttons and menus on the toolbar can now contain both an icon and a text label, rather than just one or the other. This new design feature is being used for the cite button on wikis where the Citoid service is enabled. The team has released a long-desired improvement to the handling of '''non-existent images'''. If a non-existent image is linked in an article, then it is now visible in VisualEditor and can be selected, edited, replaced, or removed. === Let's work together === * Share your ideas and ask questions at [https://www.mediawiki.org/w/index.php?title=VisualEditor/Feedback&lqt_method=talkpage_new_thread mw:VisualEditor/Feedback]. * The weekly task triage meetings continue to be open to volunteers, usually on Wednesday at 12:00 (noon) PDT (19:00 UTC). Learn how to join the meetings and how to nominate bugs at [[:mw:VisualEditor/Weekly triage meetings|mw:VisualEditor/Weekly triage meetings]]. You do not need to attend the meeting to nominate a bug for consideration as a Q4 blocker, though. Instead, go to Phabricator and "associate" the [[phab:tag/editing_department_2014_15_q4_blockers/|VisualEditor Q4 blocker project]] with the bug. * If your Wikivoyage, Wikibooks, Wikiversity, or other community wants to have VisualEditor made available by default to contributors, then please contact [[:m:User:Jdforrester (WMF)|James Forrester]]. * If you would like to request the Citoid automatic reference feature for your wiki, please post a request in the [[phab:tag/citoid/|Citoid project on Phabricator]]. Include links to the [[:mw:Help:TemplateData|TemplateData]] for the most important citation templates on your wiki. *The team is planning the second VisualEditor-related "translathon" for July. Please follow [https://phabricator.wikimedia.org/T91108 this task on Phabricator] for details and updates! Announcements will follow in due course. Subscribe, unsubscribe or change the page where this newsletter is delivered at [[:m:VisualEditor/Newsletter|Meta]]. If you aren't reading this in your favorite language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. Thank you! — <span class="mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr">[[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]]</span> </div>13. juuni 2015, kell 13:44 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "http://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=12206605". --> == HTTPS == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Apologies for writing in English. Hi everyone. Over the last few years, the Wikimedia Foundation has [http://blog.wikimedia.org/2013/08/01/future-https-wikimedia-projects/ been working] towards enabling [[m:Special:MyLanguage/HTTPS|HTTPS]] by default for all users, including unregistered ones, for better privacy and security for both readers and editors. This has taken a long time, as there were different aspects to take into account. Our servers haven't been ready to handle it. The Wikimedia Foundation has had to balance sometimes conflicting goals. [https://blog.wikimedia.org/2015/06/12/securing-wikimedia-sites-with-https/ Forced HTTPS] has just been implemented on all Wikimedia projects. Some of you might already be aware of this, as a few Wikipedia language versions were converted to HTTPS last week and the then affected communities were notified. Most of Wikimedia editors shouldn't be affected at all. If you edit as registered user, you've probably already had to log in through HTTPS. We'll keep an eye on this to make sure everything is working as it should. Do get in touch with [[:m:HTTPS#Help!|us]] if you have any problems after this change or contact me if you have any other questions. /[[:m:User:Johan (WMF)|Johan (WMF)]] </div> 20. juuni 2015, kell 01:00 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/HTTPS_global_message_delivery&oldid=12471979". --> == Proposal to create PNG thumbnails of static GIF images == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:(R)-3-phenyl-cyclohanone.gif|255px|thumb|The thumbnail of this gif is of really bad quality.]] [[File:(R)-3-phenyl-cyclohanone.png|255px|thumb|How a PNG thumb of this GIF would look like]] There is a [[w:c:Commons:Village_pump/Proposals#Create_PNG_thumbnails_of_static_GIF_images|proposal]] at the Commons Village Pump requesting feedback about the thumbnails of static GIF images: It states that static GIF files should have their thumbnails created in PNG. The advantages of PNG over GIF would be visible especially with GIF images using an alpha channel. (compare the thumbnails on the side) This change would affect all wikis, so if you support/oppose or want to give general feedback/concerns, please post them to the [[w:c:Commons:Village_pump/Proposals#Create_PNG_thumbnails_of_static_GIF_images|proposal page]]. Thank you. --[[w:c:User:McZusatz|McZusatz]] ([[w:c:User talk:McZusatz|talk]]) & [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 24. juuli 2015, kell 08:07 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:-revi@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=12485605". --> == What does a Healthy Community look like to you? == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> [[File:Community Health Cover art News portal.png|300px|right]] Hi, <br> The Community Engagement department at the Wikimedia Foundation has launched a new learning campaign. The WMF wants to record community impressions about what makes a healthy online community. Share your views and/or create a drawing and take a chance to win a Wikimania 2016 scholarship! Join the WMF as we begin a conversation about Community Health. Contribute a drawing or answer the questions [[meta:Grants:Evaluation/Community Health learning campaign|on the campaign's page.]] === Why get involved? === '''The world is changing. The way we relate to knowledge is transforming.''' As the next billion people come online, the Wikimedia movement is working to bring more users on the wiki projects. The way we interact and collaborate online are key to building sustainable projects. How accessible are Wikimedia projects to newcomers today? Are we helping each other learn? <br/> Share your views on this matter that affects us all! <br> '''We invite everyone to take part in this learning campaign. Wikimedia Foundation will distribute one Wikimania Scholarship 2016 among those participants who are eligible.''' === More information === * All participants must have a registered user of at least one month antiquity on any Wikimedia project before the starting date of the campaign. * <span style="border-bottom:1px dotted"> All eligible contributions must be done until '''August 23, 2015 at <nowiki>23:59</nowiki> UTC''' </span> * <big> Wiki link: '''[[meta:Grants:Evaluation/Community Health learning campaign|Community Health learning campaign]]''' </big> * URL https://meta.wikimedia.org/wiki/Grants:Evaluation/Community_Health_learning_campaign * Contact: [[meta:user:MCruz (WMF)|María Cruz]] / Twitter: {{@}}WikiEval #CommunityHealth / email: eval{{@}}wikimedia{{dot}}org <br> Happy editing! <br> <br> [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 1. august 2015, kell 02:42 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:MCruz (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=12909005". --> == VisualEditor News #4—2015 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[:m:Special:MyLanguage/VisualEditor/Newsletter/2015/August|Read this in another language]] • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="margin:0.5em;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}border:1px solid #AAA;padding:0.5em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200x70px|center|alt=VisualEditor]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> You can add quotations marks before and after a title or phrase with a single click. Select the relevant text. Find the correct quotations marks in the special character inserter tool (marked as Ω in the toolbar).<br><br> [[File:VisualEditor Special character inserter quotation 2.png|alt=Screenshot showing the special character tool, selected text, and the special character that will be inserted|centre|frameless|230px]] <br> Click the button. VisualEditor will add the quotation marks on either side of the text you selected.<br><br> [[File:VisualEditor Special character inserter quotation 3.png|alt=Screenshot showing the special character tool and the same text after the special character has been inserted|centre|frameless|230px]] <br> You can read and help translate [[:mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use VisualEditor. </div></div> Since the last newsletter, the [[mw:VisualEditor|Editing Team]] have been working on mobile phone support. They have fixed many bugs and improved language support. They post weekly status reports [[mw:VisualEditor/changelog|on mediawiki.org]]. Their workboard is available [[phab:project/board/483/|in Phabricator]]. Their [[mediawikiwiki:VisualEditor/Current_priorities|current priorities]] are improving language support and functionality on mobile devices. === Wikimania === The team attended Wikimania 2015 in Mexico City. There they participated in the Hackathon and met with individuals and groups of users. They also made several presentations about [[c:File:How_we_made_VisualEditor_faster.pdf|VisualEditor]] and the [[:c:File:Wikimania_2015_–_Editing_Department_–_Beyond_Editing.pdf|future of editing]]. Following Wikimania, we announced winners for the [https://translatewiki.net/wiki/Project:VisualEditor/2015_Translathon VisualEditor 2015 Translathon]. Our thanks and congratulations to users ''Halan-tul'', ''Renessaince'', ''<span lang="ne" dir="ltr">जनक राज भट्ट</span> (Janak Bhatta)'', ''Vahe Gharakhanyan'', ''Warrakkk'', and ''Eduardogobi''. For '''interface messages''' (translated at [https://translatewiki.net translatewiki.net]), we saw the initiative affecting 42 languages. The average progress in translations across all languages was 56.5% before the translathon, and 78.2% after ('''+21.7%'''). In particular, Sakha improved from 12.2% to 94.2%; Brazilian Portuguese went from 50.6% to 100%; Taraškievica went from 44.9% to 85.3%; Doteli went from 1.3% to 41.2%. Also, while 1.7% of the messages were outdated across all languages before the translathon, the percentage dropped to 0.8% afterwards (-0.9%). For '''documentation messages''' (on mediawiki.org), we saw the initiative affecting 24 languages. The average progress in translations across all languages was 26.6% before translathon, and 46.9% after ('''+20.3%'''). There were particularly notable achievements for three languages. Armenian improved from 1% to 99%; Swedish, from 21% to 99%, and Brazilian Portuguese, from 34% to 83%. Outdated translations across all languages were reduced from 8.4% before translathon to 4.8% afterwards (-3.6%). [https://translatewiki.net/wiki/Project:VisualEditor/2015_Translathon#Graphs_(interface_messages_only) We published some graphs] showing the effect of the event on the Translathon page. We thank the translators for participating and the translatewiki.net staff for facilitating this initiative. === Recent improvements === '''Auto-fill features for citations''' can be enabled on each Wikipedia. The tool uses the '''[[:mw:Citoid|citoid service]]''' to convert a [[:en:URL|URL]] or [[:en:Digital object identifier|DOI]] into a pre-filled, pre-formatted bibliographic citation. You can see an animated GIF of the quick, [[mediawikiwiki:Special:MyLanguage/VisualEditor/GIFs#Auto-citing_a_source|simple process at mediawiki.org]]. So far, about a dozen Wikipedias have enabled the auto-citation tool. To enable it for your wiki, follow the [[mediawikiwiki:Special:MyLanguage/Citoid/Enabling_Citoid_on_your_wiki|instructions at mediawiki.org]]. Your wiki can customize the first section of the '''special character inserter''' in VisualEditor. Please follow the [[mw:Special:MyLanguage/VisualEditor/Special_characters|instructions at mediawiki.org]] to put the characters you want at the top. In other changes, if you need to fill in a [[:mw:CAPTCHA|CAPTCHA]] and get it wrong, then you can click to get a new one to complete. VisualEditor can now display and edit [[mediawikiwiki:Extension:Graph|Vega-based graphs]]. If you use the Monobook skin, VisualEditor's appearance is now more consistent with other software. === Future changes === The team will be changing the '''appearance of selected links''' inside VisualEditor. The purpose is to make it easy to see whether your cursor is inside or outside the link. When you select a link, the link label (the words shown on the page) will be enclosed in a faint box. If you place your cursor inside the box, then your changes to the link label will be part of the link. If you place your cursor outside the box, then it will not. This will make it easy to know when new characters will be added to the link and when they will not. On the English Wikipedia, 10% of newly created accounts are now offered both the visual and the wikitext editors. A [[m:Research:VisualEditor's_effect_on_newly_registered_editors/May_2015_study|recent controlled trial]] showed no significant difference in survival or productivity for new users in the short term. New users with access to VisualEditor were very slightly less likely to produce results that needed reverting. You can learn more about this by watching a video of the [[mediawikiwiki:Wikimedia_Research/Showcase#July_2015|July 2015 Wikimedia Research Showcase]]. The proportion of new accounts with access to both editing environments will be gradually increased over time. Eventually all new users have the choice between the two editing environments. === Let's work together === * Share your ideas and ask questions at [[:mw:VisualEditor/Feedback|mw:VisualEditor/Feedback]]. This feedback page is now using [[mw:Flow|Flow]] instead of LiquidThreads. * <mark>Can you read and type in Korean or Japanese?</mark> Language engineer [[mw:User:DChan (WMF)|David Chan]] needs people who know which tools people use to type in some languages. If you speak Japanese or Korean, you can help him test support for these languages. Please see the instructions at [[mw:VisualEditor/IME Testing#What to test|mediawiki.org]] if you can help. * If your wiki would like '''VisualEditor enabled on another namespace''', you can file a request in Phabricator. Please include a link to a community discussion about the requested change. * Please file requests for language-appropriate "{{Int:visualeditor-annotationbutton-bold-tooltip}}" and "{{Int:visualeditor-annotationbutton-italic-tooltip}}" icons for the styling menu [https://phabricator.wikimedia.org/maniphest/task/create/?projects=PHID-PROJ-dafezmpv6huxg3taml24 in Phabricator]. * The design research team wants to see how real editors work. Please [https://jfe.qualtrics.com/form/SV_6R04ammTX8uoJFP sign up for their research program]. * The weekly task triage meetings continue to be open to volunteers, usually on Tuesdays at 12:00 (noon) PDT (19:00 UTC). Learn how to join the meetings and how to nominate bugs at [[:mw:VisualEditor/Weekly triage meetings|mw:VisualEditor/Weekly triage meetings]]. You do not need to attend the meeting to nominate a bug for consideration as a Q1 blocker, though. Instead, go to Phabricator and "associate" the main [[phab:project/profile/483/|VisualEditor project]] with the bug. If you aren't reading this in your favorite language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. Thank you! </div> —[[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]], 15. august 2015, kell 01:28 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=12980645". --> == Introducing the Wikimedia public policy site == Hi all, We are excited to introduce a new Wikimedia Public Policy site. The site includes resources and position statements on access, copyright, censorship, intermediary liability, and privacy. The site explains how good public policy supports the Wikimedia projects, editors, and mission. Visit the public policy portal: https://policy.wikimedia.org/ Please help translate the [[m:Public policy|statements on Meta Wiki]]. You can [http://blog.wikimedia.org/2015/09/02/new-wikimedia-public-policy-site/ read more on the Wikimedia blog]. Thanks, [[m:User:YWelinder (WMF)|Yana]] and [[m:User:Slaporte (WMF)|Stephen]] ([[m:User talk:Slaporte (WMF)|Talk]]) 2. september 2015, kell 21:12 (EEST) ''(Sent with the [[m:MassMessage#Global_message_delivery|Global message delivery system]])'' <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Slaporte (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Slaporte_(WMF)/Announcing_public_policy_site&oldid=13439030". --> == Open call for Individual Engagement Grants == ''My apologies for posting this message in English. Please help translate it if you can.'' Greetings! The '''[[m:IEG|Individual Engagement Grants program]] is accepting proposals''' until September 29th to fund new tools, community-building processes, and other experimental ideas that enhance the work of Wikimedia volunteers. Whether you need a small or large amount of funds (up to $30,000 USD), Individual Engagement Grants can support you and your team’s project development time in addition to project expenses such as materials, travel, and rental space. *[[m:Grants:IEG#ieg-apply|'''Submit''' a grant request]] *[[m:Grants:IdeaLab|'''Get help''' with your proposal in IdeaLab]] or [[m:Grants:IdeaLab/Events#Upcoming_events|an upcoming Hangout session]] *[[m:Grants:IEG#ieg-engaging|'''Learn from examples''' of completed Individual Engagement Grants]] Thanks, [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]], [[m:Community Resources|Community Resources]], Wikimedia Foundation. 4. september 2015, kell 23:52 (EEST) ([[m:User:I JethroBT (WMF)/IEG 2015 Targets|''Opt-out Instructions'']]) <small>This message was sent by [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]] ([[m:User talk:I JethroBT (WMF)|talk]]) through [[m:User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]].</small> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:I JethroBT (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:I_JethroBT_(WMF)/IEG_2015_Targets&oldid=13476366". --> == Wikidata data access is coming == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hi everyone, Many Wikimedia projects already have access to [[d:|Wikidata]] and make good use of it to improve their content. You already have access to the interwiki link part of Wikidata. I wanted to let you know that your project will be among the next to receive access to the actual data on Wikidata. It is currently scheduled for September 22nd. From then on you can use data from Wikidata either via the property parser function or Lua. I hope we'll be able to support you well with structured data. If you have questions please come to [[d:Wikidata:Wikibooks]]. Cheers [[:d:User:Lydia Pintscher (WMDE)|Lydia Pintscher (WMDE)]] 9. september 2015, kell 19:12 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Lydia Pintscher (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Lydia_Pintscher_(WMDE)/Distribution_List&oldid=13546514". --> == Wikidata data access is here == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> A while ago I announced that you'll be among the next projects to get access to Wikidata's data. This has now happened. You can access the data via a parser function (#property) and Lua. For more information and to ask questions please come to [[d:Wikidata:Wikibooks]]. I hope you'll be able to do great things with this and that it will make your life easier in the long-run. Cheers [[:d:User:Lydia Pintscher (WMDE)|Lydia Pintscher (WMDE)]] 22. september 2015, kell 18:48 (EEST) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Lydia Pintscher (WMDE)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Lydia_Pintscher_(WMDE)/Distribution_List&oldid=13750444". --> == Only one week left for Individual Engagement Grant proposals! == (Apologies for using English below, please help translate if you are able.) '''There is still one week left to submit [[m:IEG|Individual Engagement Grant]] (IEG) proposals''' before the September 29th deadline. If you have ideas for new tools, community-building processes, and other experimental projects that enhance the work of Wikimedia volunteers, start your proposal today! Please encourage others who have great ideas to apply as well. Support is available if you want help turning your idea into a grant request. *[[m:Grants:IEG#ieg-apply|'''Submit''' a grant request]] *[[m:Grants:IdeaLab|'''Get help''' with your proposal in IdeaLab]] *[[m:Grants:IEG#ieg-engaging|'''Learn from examples''' of completed Individual Engagement Grants]] [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]], [[m:Community Resources|Community Resources]] 23. september 2015, kell 00:01 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:I JethroBT (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:I_JethroBT_(WMF)/IEG_2015_Targets&oldid=13754911". --> == Reimagining WMF grants report == ''(My apologies for using English here, please help translate if you are able.)'' Last month, we asked for community feedback on [[m:Grants:IdeaLab/Reimagining WMF grants| a proposal to change the structure of WMF grant programs]]. Thanks to the 200+ people who participated! '''[[m:Grants:IdeaLab/Reimagining_WMF_grants/Outcomes| A report]]''' on what we learned and changed based on this consultation is now available. Come read about the findings and next steps as WMF’s Community Resources team begins to implement changes based on your feedback. Your questions and comments are welcome on [[m:Grants talk:IdeaLab/Reimagining WMF grants/Outcomes|the outcomes discussion page]]. With thanks, [[m:User:I JethroBT (WMF)|I JethroBT (WMF)]] 28. september 2015, kell 19:56 (EEST) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:I JethroBT (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Grants:IdeaLab/Reimagining_WMF_grants/ProjectTargets&oldid=13850666". --> == VisualEditor News #5—2015 == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> ''[[m:VisualEditor/Newsletter/2015/October|Read this in another language]] • [[:m:VisualEditor/Newsletter|Subscription list for this multilingual newsletter]]'' <div style="margin:0.5em;width:230px;{{#switch:ltr|rtl=float:left;margin-left:0;|#default=float:right;margin-right:0;}}border:1px solid #AAA;padding:0.5em;"> [[File:VisualEditor-logo.svg|200x70px|center|alt=VisualEditor]] '''Did you know?''' <div class="thumbcaption" style="font-size: 90%;"> You can use the visual editor on smartphones and tablets.<br><br>[[File:Switching edit modes to VisualEditor on Mobile web.png|alt=Screenshot showing the menu for switching from the wikitext editor to the visual editor|centre|frameless|230x230px]]<br> Click the pencil icon to open the editor for a page. Inside that, use the gear menu in the upper right corner to "{{int:mobile-frontend-editor-switch-visual-editor}}". The editing button will remember which editing environment you used last time, and give you the same one next time. The desktop site will be switching to a system similar to this one in the coming months. <br><br>You can read and help translate [[:mw:VisualEditor/User guide|the user guide]], which has more information about how to use the visual editor. </div></div> Since the last newsletter, the [[mw:VisualEditor|VisualEditor Team]] has fixed many bugs, added new features, and made some small design changes. They post weekly status reports [[mw:VisualEditor/changelog|on mediawiki.org]]. Their workboard is available [[phab:project/board/483/|in Phabricator]]. Their [[mediawikiwiki:VisualEditor/Current_priorities|current priorities]] are improving support for languages like Japanese and Arabic, making it easier to edit on mobile devices, and providing rich-media tools for formulæ, charts, galleries and uploading. === Recent improvements === '''Educational features:''' The first time ever you use the visual editor, it now draws your attention to the {{Int:visualeditor-annotationbutton-link-tooltip}} and {{Int:visualeditor-toolbar-cite-label}} tools. When you click on the tools, it explains why you should use them. ([[Phab:T108620|T108620]]) Alongside this, the welcome message for new users has been simplified to make editing more welcoming. ([[Phab:T112354|T112354]]) More in-software educational features are planned. '''Links:''' It is now easier to understand when you are adding text to a link and when you are typing plain text next to it. ([[Phab:T74108|T74108]], [[Phab:T91285|T91285]]) The editor now fully supports ISBN, PMID or RFC numbers. ([[Phab:T109498|T109498]], [[Phab:T110347|T110347]], [[Phab:T63558|T63558]]) These [[:en:Help:Magic_links|"magic links"]] use a custom link editing tool. '''Uploads:''' Registered editors can now '''upload images''' and other media to Commons while editing. Click the new tab in the "{{int:visualeditor-toolbar-insert}} {{int:visualeditor-dialogbutton-media-tooltip}}" tool. You will be guided through the process without having to leave your edit. At the end, the image will be inserted. This tool is limited to one file at a time, owned by the user, and licensed under Commons's standard license. For more complex situations, the tool links to more advanced upload tools. You can also drag the image into the editor. This will be available in the wikitext editor later. '''Mobile:''' Previously, the visual editor was available on the mobile Wikipedia site only on tablets. Now, editors can use it on all devices regardless of size if they wish. ([[Phab:T85630|T85630]]) Edit conflicts were previously broken on the mobile website. Edit conflicts can now be resolved in both wikitext and visual editors. ([[Phab:T111894|T111894]]) Sometimes templates and similar items could not be deleted on the mobile website. Selecting them caused the on-screen keyboard to hide with some browsers. Now there is a new "{{int:Visualeditor-contextitemwidget-label-remove}}" button, so that these things can be removed if the keyboard hides. ([[Phab:T62110|T62110]]) You can also edit table cells in mobile now. '''Rich editing tools:''' You can now add and edit '''sheet''' '''music''' in the visual editor. ([[Phab:T112925|T112925]]) There are separate tabs for advanced options, such as MIDI and Ogg audio files. ([[Phab:T114227|T114227]], [[Phab:T113354|T113354]]) When editing '''formulæ''' and other blocks, errors are shown as you edit. It is also possible to edit some types of '''graphs'''; adding new ones, and support for new types, will be coming. On the '''English Wikipedia''', the visual editor is now automatically available to anyone who creates an account. The preference switch was moved to the normal location, under [[Special:Preferences]]. === Future changes === You will soon be able to '''switch from the wikitext to the visual editor''' after you start editing. ([[phab:T49779|T49779]]) Previously, you could only switch from the visual editor to the wikitext editor. Bi-directional switching will make possible a '''single edit tab.''' ([[phab:T102398|T102398]]) This project will combine the "{{int:vector-view-edit}}" and "{{int:visualeditor-ca-editsource}}" tabs into a single "{{int:vector-view-edit}}" tab, similar to the system already used on the mobile website. The "{{int:vector-view-edit}}" tab will open whichever editing environment you used last time. === Let's work together === * Share your ideas and ask questions at [[:mw:VisualEditor/Feedback|VisualEditor/Feedback]]. This feedback page uses [[mw:Flow|Flow]] for discussions. * <mark>Can you read and type in Korean or Japanese?</mark> Language engineer [[mw:User:DChan (WMF)|David Chan]] needs people who know which tools people use to type in some languages. If you speak Japanese or Korean, you can help him test support for these languages. Please see the instructions at [[mw:VisualEditor/IME Testing#What to test|What to test]] if you can help, and report it on Phabricator ([[phab:T110654|Korean]] - [[phab:T109818|Japanese]]) or on Wikipedia ([[:ko:위키백과:시각편집기/IME|Korean]] - [[:ja:Wikipedia:ビジュアルエディター/フィードバック/IME|Japanese]]). * Local admins can [[mediawikiwiki:Citoid/Enabling_Citoid_on_your_wiki|set up the Citoid automatic reference feature for your wiki]]. If you need help, then please post a request in the [[phab:tag/citoid/|Citoid project on Phabricator]]. Include links to the [[:mw:Help:TemplateData|TemplateData]] for the most important citation templates on your wiki. * The weekly task triage meetings are open to volunteers. Learn how to join the meetings and how to nominate bugs at [[:mw:VisualEditor/Weekly triage meetings|mw:VisualEditor/Weekly triage meetings]]. You do not need to attend the meeting to nominate a bug for consideration, though. Instead, go to Phabricator and "associate" the main [[phab:project/profile/483/|VisualEditor project]] with the bug. If you aren't reading this in your favorite language, then please help us with translations! Subscribe to the [[mail:translators-l|Translators mailing list]] or [https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User_talk:Elitre_(WMF)&action=edit&section=new contact us] directly, so that we can notify you when the next issue is ready. Thank you! </div>—[[:mw:User:Elitre (WMF)|Elitre (WMF)]], 30. oktoober 2015, kell 20:18 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Elitre (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=VisualEditor/Newsletter/Wikis_with_VE&oldid=14334116". --> == Community Wishlist Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hi everyone! Apologies for posting in English. Translations are very welcome. The [[:m:Community Tech|Community Tech team]] at the Wikimedia Foundation is focused on building improved curation and moderation tools for experienced Wikimedia contributors. We're now starting a '''[[:m:2015 Community Wishlist Survey|Community Wishlist Survey]]''' to find the most useful projects that we can work on. For phase 1 of the survey, we're inviting all active contributors to submit brief proposals, explaining the project that you'd like us to work on, and why it's important. Phase 1 will last for 2 weeks. In phase 2, we'll ask you to vote on the proposals. Afterwards, we'll analyze the top 10 proposals and create a prioritized wishlist. While most of this process will be conducted in English, we're inviting people from any Wikimedia wiki to submit proposals. We'll also invite volunteer translators to help translate proposals into English. Your proposal should include: the problem that you want to solve, who would benefit, and a proposed solution, if you have one. You can submit your proposal on the Community Wishlist Survey page, using the entry field and the big blue button. We will be accepting proposals for 2 weeks, ending on November 23. We're looking forward to hearing your ideas! </div> <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr">Community Tech Team via [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 9. november 2015, kell 23:57 (EET)</div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Global_distribution&oldid=14554458". --> == Wikimania 2016 scholarships ambassadors needed == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> Hello! [[wm2016:|Wikimania 2016]] scholarships will soon be open; by the end of the week we'll form the committee and we need your help, see [[wm2016:Special:MyLanguage/Scholarship committee|Scholarship committee]] for details. If you want to carefully review nearly a thousand applications in January, you might be a perfect committee member. Otherwise, you can '''volunteer as "ambassador"''': you will observe all the committee activities, ensure that people from your language or project manage to apply for a scholarship, translate '''scholarship applications written in your language''' to English and so on. Ambassadors are allowed to ask for a scholarship, unlike committee members. [[wm2016:Scholarship committee|Wikimania 2016 scholarships subteam]] 10. november 2015, kell 12:48 (EET) </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Nemo bis@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=14347818". --> == Harassment consultation == {{int:Please-translate}} The Community Advocacy team the Wikimedia Foundation has opened a consultation on the topic of '''harassment''' on [[m:Harassment consultation 2015|Meta]]. The consultation period is intended to run for one month from today, November 16, and end on December 17. Please share your thoughts there on harassment-related issues facing our communities and potential solutions. (Note: this consultation is not intended to evaluate specific cases of harassment, but rather to discuss the problem of harassment itself.) ::*[[m:Harassment consultation 2015|Harassment consultation 2015]] :Regards, [[m:Community Advocacy|Community Advocacy, Wikimedia Foundation]] <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:PEarley (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:PEarley_(WMF)/Inspire_Mass_Message&oldid=14684364". --> == [[m:Special:MyLanguage/Free Bassel/MassMessages/2015 Free Bassel banner straw poll|Your input requested on the proposed #FreeBassel banner campaign]] == ''This is a message regarding the [[:m:Special:MyLanguage/Free Bassel/Banner|proposed 2015 Free Bassel banner]]. [[m:Special:MyLanguage/Free Bassel/MassMessages/2015 Free Bassel banner straw poll|Translations]] are available.'' Hi everyone, This is to inform all Wikimedia contributors that a [[:m:Special:MyLanguage/Free Bassel/Banner/Straw poll|straw poll seeking your involvement]] has just been started on Meta-Wiki. As some of your might be aware, a small group of Wikimedia volunteers have proposed a banner campaign informing Wikipedia readers about the urgent situation of our fellow Wikipedian, open source software developer and Creative Commons activist, [[:w:Bassel Khartabil|Bassel Khartabil]]. An exemplary [[:m:Special:MyLanguage/Free Bassel/Banner|banner]] and an [[:m:Special:MyLanguage/Free Bassel/Banner|explanatory page]] have now been prepared, and translated into about half a dozen languages by volunteer translators. We are seeking [[:m:Special:MyLanguage/Free Bassel/Banner/Straw poll|your involvement to decide]] if the global Wikimedia community approves starting a banner campaign asking Wikipedia readers to call on the Syrian government to release Bassel from prison. We understand that a campaign like this would be unprecedented in Wikipedia's history, which is why we're seeking the widest possible consensus among the community. Given Bassel's urgent situation and the resulting tight schedule, we ask everyone to [[:m:Special:MyLanguage/Free Bassel/Banner/Straw poll|get involved with the poll and the discussion]] to the widest possible extent, and to promote it among your communities as soon as possible. (Apologies for writing in English; please kindly [[m:Special:MyLanguage/Free Bassel/MassMessages/2015 Free Bassel banner straw poll|translate]] this message into your own language.) Thank you for your participation! ''Posted by the [[:m:Special:MyLanguage/User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] 21:47, 25 November 2015 (UTC) • [[m:Special:MyLanguage/Free Bassel/MassMessages/2015 Free Bassel banner straw poll|Translate]] • [[:m:Talk:Free Bassel/Banner|Get help]] <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Varnent@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=14758733". --> == Community Wishlist Survey == <div class="plainlinks mw-content-ltr" lang="en" dir="ltr"> Hi everyone! Apologies for posting this in English. Translations are very welcome. We're beginning the second part of the Community Tech team's '''[[:m:2015 Community Wishlist Survey/Voting|Community Wishlist Survey]]''', and we're inviting all active contributors to vote on the proposals that have been submitted. Thanks to you and other Wikimedia contributors, 111 proposals were submitted to the team. We've split the proposals into categories, and now it's time to vote! You can vote for any proposal listed on the pages, using the <nowiki>{{Support}}</nowiki> tag. Feel free to add comments pro or con, but only support votes will be counted. The voting period will be 2 weeks, ending on December 14. The proposals with the most support votes will be the team's top priority backlog to investigate and address. Thank you for participating, and we're looking forward to hearing what you think! Community Tech via </div> [[Kasutaja:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]] ([[Kasutaja arutelu:MediaWiki message delivery|arutelu]]) 1. detsember 2015, kell 16:38 (EET) <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:Johan (WMF)@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=User:Johan_(WMF)/Target_lists/Global_distribution&oldid=14913494". --> == [[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15|Get involved in Wikipedia 15!]] == <div lang="en" dir="ltr" class="mw-content-ltr"> ''This is a message from the [[m:Special:MyLanguage/Wikimedia Foundation|Wikimedia Foundation]]. [[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/MassMessages/Get involved|Translations]] are available.'' [[File:International-Space-Station wordmark blue.svg|right|200px]] As many of you know, January 15 is Wikipedia’s 15th Birthday! People around the world are getting involved in the celebration and have started adding their [[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/Events|events on Meta Page]]. While we are celebrating Wikipedia's birthday, we hope that all projects and affiliates will be able to utilize this celebration to raise awareness of our community's efforts. Haven’t started planning? Don’t worry, there’s lots of ways to get involved. Here are some ideas: * '''[[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/Events|Join/host an event]]'''. We already have more than 80, and hope to have many more. * '''[[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/Media|Talk to local press]]'''. In the past 15 years, Wikipedia has accomplished extraordinary things. We’ve made a [[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/15 years|handy summary]] of milestones and encourage you to add your own. More resources, including a [[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/Media#releases|press release template]] and [[m:Special:MyLanguage/Communications/Movement Communications Skills|resources on working with the media]], are also available. * '''[[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/Material|Design a Wikipedia 15 logo]]'''. In place of a single icon for Wikipedia 15, we’re making dozens. Add your own with something fun and representative of your community. Just use the visual guide so they share a common sensibility. * '''[[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15/Events/Package#birthdaywish|Share a message on social media]]'''. Tell the world what Wikipedia means to you, and add #wikipedia15 to the post. We might re-tweet or share your message! Everything is linked on the [[m:Special:MyLanguage/Wikipedia 15|Wikipedia 15 Meta page]]. You’ll find a set of ten data visualization works that you can show at your events, and a [[c:Category:Wikipedia15 Mark|list of all the Wikipedia 15 logos]] that community members have already designed. If you have any questions, please contact [[m:User:ZMcCune (WMF)|Zachary McCune]] or [[m:User:JSutherland (WMF)|Joe Sutherland]]. Thanks and Happy nearly Wikipedia 15!<br /> -The Wikimedia Foundation Communications team ''Posted by the [[m:User:MediaWiki message delivery|MediaWiki message delivery]], 18. detsember 2015, kell 22:58 (EET) • [[m:Wikipedia 15/MassMessages/Get involved|{{int:please-translate}}]] • [[m:Talk:Wikipedia 15|{{int:help}}]] </div> <!-- Sõnumi saatis Kasutaja:GVarnum-WMF@metawiki loendisse leheküljel "https://meta.wikimedia.org/w/index.php?title=Distribution_list/Global_message_delivery&oldid=15158198". --> 9dn63dotlzocv5ib73afyxbmhzg0004 Muusika kompositsiooniõpetus 0 3443 17007 17006 2019-05-25T08:53:00Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ''Siin toimub [https://et.wikipedia.org/wiki/Kompositsiooni%C3%B5petus muusika kompositsiooniõpetuse] õppekava ja õppevahendi väljatöötamine ning projektide infovahetus.'' '''[[Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile]]''' on digiõppevahend, mis sisustab [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2] esitatud muusika õppekava teema "omalooming". '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE|Muusika kompositsiooniõpetus. METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE]]''' ==Koostamisel õppevahendid== * [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND|Muusika kompositsiooniõpetuse käsiraamat. '''KOOSTAMISEL''']] * [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA (Andrus Kallastu)|Muusika kompositsiooniõpetus. NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA (Andrus Kallastu)]] * [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (kõik muud erialad peale heliloojate ja teoreetikute)|Muusika kompositsiooniõpetus. NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (kõik muud erialad peale heliloojate ja teoreetikute)]] * [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS| Muusika kompositsiooniõpetus. NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS]] ==Abimaterjal koostajale ja õpetajale== * [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEKAVA|Muusika kompositsiooniõpetus. ÕPPEKAVA]] * [[Muusika kompositsiooniõpetus/TAUSTKIRJANDUS|Muusika kompositsiooniõpetus. TAUSTKIRJANDUS]] * [[Muusika kompositsiooniõpetus/TARKVARA|Muusika kompositsiooniõpetus. TARKVARA]] * [[Muusika kompositsiooniõpetus/LIIVAKAST|Muusika kompositsiooniõpetus. LIIVAKAST tehniliste lahenduste katsetamiseks]] * .pdf-, meedia-, ja muud failid palun laadida materjalilattu, mis asub google draivis aadressil https://drive.google.com/drive/folders/0BzY5z6WLl9t-ZnZKWDFHb3Vad2s?usp=sharing ja tuua siia lehele link. Failide üleslaadimiseks tuleb brauserina kasutada Google Chrome'i ning olla sisse logitud oma Google'i kontole. * Publitseerimistegevuse planeerimine toimub lehel http://et.parnu.wikia.com/wiki/Muusika_kompositsiooniõpetus._Õppevahendi_publitseerimine * Lõimimine muusikaajalooga toimub lehel https://docs.google.com/spreadsheets/d/1LYjhnCMfe_AyLKb2BYeKro7x_AlTCIu4AzqwJMRgeww/edit?usp=sharing * Lõimimine üldainetega toimub lehel https://docs.google.com/spreadsheets/d/1Q4xElAZOtbufAlhb5SYmjTahEDSZKxBL5NzCwFrwwts/edit?usp=sharing ==Muud projektid== * Eksperimentaalsete muusikainstrumentide projekt: http://www.schoenberg.ee/index2.php/index.php?sitesig=SB&page=SB_030_Tegevus&subpage=SB_080_Eksperimentaalsete_muusikainstrumentide_projekt * Loomelabor: muusikalise loovuse suvekool noortele: http://kalender24.ee/2014/06/loomelabor-2014-muusikalise-loovuse-suvekool-noortele/ * Musalabor: http://musalabor.blogspot.com/ * QuerKlang Eesti: http://www.schoenberg.ee/index2.php/index.php?sitesig=SB&page=SB_030_Tegevus&subpage=SB_090_QuerKlang [[Kategooria:Muusika]] [[Kategooria:Muusika kompositsiooniõpetus]] fjsdg4mk5lcyvb01q7tul20qd6r7ff0 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEKAVA 0 3444 16989 8980 2019-04-06T06:53:08Z Pietadè 1464 ja ja → ja wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> [[Muusika kompositsiooniõpetus]] ''Siin lehel toimub muusika [https://et.wikipedia.org/wiki/Kompositsiooni%C3%B5petus kompositsiooniõpetuse] õppekava väljatöötamine.'' ==Üldosa== Õppekava: RÕK Valdkond: Muusika Kursuse nimetus: Muusika kompositsiooniõpetus. Komponeerimine helisündmustega. Eelduskursused: Puuduvad Lõiming Kunst :Muusika ja teiste kaunite kunstide arenguloo seosed; :Teos, autor, loomeprotsess, tõlgendamine. Eesti keel :Sõnavara rikastamine, korrektse eesti keele kasutamine kõnes ja kirjas; :sõnaraamatute, käsiraamatute ja interneti kasutamine praktilises tekstiloomes; :eesti keel ja rahvuslik muusika identiteedi osana, murdekeeled ja pärimusmuusika; :tekstide lugemine, analüüsimine, loov ja kriitiline mõtlemine; :tekst kui mõjutusvahend – meedia; :materjali kogumine, süstematiseerimine, arutlev kirjutamine, allikate refereerimine ja tsiteerimine, viitamine, loomevargus e plagiaat (referaatide, kokkuvõtete, arvamustekstide koostamine). Kirjandus :Kultuurilooline taust, folkloorne pärand ja selle kasutamine autoriloomingus, erinevate ajastute kirjandusteoste süžeede kasutamine muusikateostes; :kompositsioon kirjandusteoses ja muusikateoses, luuletekstid ja laulud, luule ja rütm, riim (alg- ja lõppriim); :mõisted draama, komöödia, tragöödia, miniatuur, modernism, postmodernism, realism, romantism; epohhid: :Vana-Kreeka müüdid, antiikkirjandus. :Keskaja kirjandus, piibel. :Renessanss. :Klassitsism – valgustuskirjandus. :Eesti rahvuskirjandus (sh ärkamisaeg). Ajalugu :Erinevate ajalooperioodide peegeldused muusikakultuuris, oluliste ajaloosündmuste kajastumine muusikateoste teemana; :muusika ajaloo mõjutajana (ühislaulmine ja laulev revolutsioon); :informatsiooni tõlgendamine. Ühiskonnaõpetus :kultuur ühiskonnaelu valdkonna, rahvusliku identiteedi kandja ja kujundajana, ühiskonna jätkusuutlikkuse tagajana; :muusika funktsioon ühiskonnas erinevatel epohhidel; :mitmekultuurilisus, religioosse mitmekesisuse avaldumine ja mõjud muusikas; :aktiivse kodaniku kujundamine; :muusika ja loomemajandus; :intellektuaalse omandi kaitse. Matemaatika :muusika kui süsteemi matemaatilised alused (näiteks helisageduste suhete süsteem, nootide vältuste süsteem, taktimõõdud, ette ära määratuse ja juhuse kasutamine kompositsiooniprotsessis); :seoste leidmine muusika ja matemaatika vahel; :enda püstitatud probleemile sobivaima lahenduse leidmine (muusikalised loovülesanded). Loodusained :Vaimne ja füüsiline keskkond kui tervik; :elusa ja eluta looduse kajastamine muusikateostes; :heli kui füüsikaline nähtus, heli omadused; :inimhääl kui bioloogiline nähtus, häälehügieen; :muusika teraapiline mõju; :säästev eluviis, varemloodu taaskasutamine; :erinevad rahvused ja kultuuriline mitmekesisus (kombed, traditsioonid), üleilmastumise mõjud nüüdismuusikas. Võõrkeeled :võõrkeelsete tekstide kasutamine muusikateostes; :muusika-alase võõrkeelse teabe leidmine ja kasutamine. Kehaline kasvatus :Õige hingamine ja rüht; :muusika ja kehalise liikumise seosed. Kursuse õppe-ja kasvatuseesmärgid. 1) väärtustab muusikat kui olulist osa inimkonna kultuurist; teadvustab ennast rahvuskultuuri kandjana; 2) osaleb muusikaelus ning kujundab valmisoleku elukestvaks muusikaharrastuseks; 3) mõistab ja väärtustab kooriliikumise ning laulupidude sotsiaal-poliitilist olemust ja muusikahariduslikku tähendust; 4) rakendab ning arendab musitseerimise kaudu oma teadmisi, muusikalisi võimeid ja oskusi; 5) valdab põhiteadmisi ajastute ja maade muusikast ning kultuuride arengust; 6) rakendab loovust muusikalises eneseväljenduses; 7) oskab muusikat kriitiliselt kuulata, analüüsida ja tõlgendada ning selle üle arutleda; 8) teadvustab ja järgib intellektuaalse omandiga kaasnevaid õigusi ja kohustusi; kasutab nüüdisaegseid infotehnoloogiavahendeid. Kursuse õppesisu Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng. Laulud vokaalsete võimete, esinemisoskuse ning kriitilise mõtlemise arendamiseks, muusikaloo illustreerimiseks ja tundeelu rikastamiseks. Pillimängu rakendamine ühismusitseerimisel. Muusika kuulamine ja muusikalugu. Muusika teke ja olemus. Muusika roll vanadel kultuurrahvastel. Muusika väljendusvahendid. Helilooja ning tema kaasaeg. Keskaeg. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Gregooriuse laul, missa, mitmehäälsuse ja noodikirja kujunemine, rüütlikultuur. Renessanss. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Polüfoonilise muusika areng, ilmalik laul ja seltskonnamuusika, instrumentaalmuusika, reformatsioon ja muutused kirikumuusikas. Barokk. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Õukonnamuusika, ooper, oratoorium, passioon, kontsert, prelüüd ja fuuga. Žanre tutvustatakse muusika kuulamise kaudu valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Claudio Monteverdi, Georg Friedrich Händel, Johann Sebastian Bach, Antonio Vivaldi. Klassitsism. Ajastu kultuurilooline taust ja muusika väljendusvahendid. Sonaaditsükkel, keelpillikvartett, sümfoonia, instrumentaalkontsert, reekviem, klassikaline sümfooniaorkester, ooperi areng. Žanre tutvustatakse muusika kuulamise kaudu valikuliselt järgmiste heliloojate loomingust: Franz Joseph Haydn, Wolfgang Amadeus Mozart, Ludwig van Beethoven. Kursuse õpitulemused Kursuse lõpus õpilane: 1) rakendab oma võimeid, muusikateadmisi ning -oskusi laulmises, pillimängus. 2) oskab muusikanäidete põhjal võrrelda romantismiajastu muusikat varasemate ajastute muusikaga ning oma arvamust argumenteeritult põhjendada; mõistab muusika rolli eri ajastuil; 3) oskab leida paikkonna, Eesti ja Euroopa muusikakultuuri seoseid; 4) oskab leida eesti pärimusmuusika (sh paikkonna) ja nüüdisaja folklooriilmingute seoseid ning erinevusi; 5) väljendab oma arvamust ja analüüsib muusikaüritusi, kus ta on käinud (võimaluse korral sidudes muusikaloo teemadega), rakendades omandatud teadmisi ning muusikasõnavara. Hindamisviis Õpitulemusi hinnates lähtutakse gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa ja teiste hindamist reguleerivate õigusaktide käsitlusest. Muusikaõpetuses annab hindamine tagasisidet õpilase võimekuse ja tema individuaalse arengu kohta, on lähtekoht järgneva õppe kujundamisele ning stimuleerib ja motiveerib õpilast parematele tulemustele ja enesearendusele. Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist muusikalistes tegevustes, arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi. Hindamine sisaldab kõiki muusikaõpetuse komponente: musitseerimist (laulmist, pillimängu, omaloomingut), muusika kuulamist ja muusikalugu, väljendusoskust kirjalikes ja suulistes aruteludes ning aktiivsust õppetöös ja –käikudel. Õpilase aktiivset osalemist koolikooris, silmapaistvat esinemist kooliüritustel ning kooli esindamist konkurssidel ja võistlustel arvestatakse õppetegevuse osana ning arvestatakse koondhindamisel. Õpitulemusi hinnatakse küll numbriliste hinnetega, kuid eriti loovülesannete puhul ning musitseerimisel kasutatakse ka suulist hinnangut. Õpitulemuste kontrollimise vormid peavad olema mitmekesised ning vastavuses õpitulemustega. Õpilane peab teadma, mida ja millal hinnatakse, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kursuse hinne moodustab kolmandiku kooliastme hindest. Hindamiskriteeriumid Teab ja tunneb – oskussõnavara, muusikat ja muusikalugu, muusikalist kirjaoskust; oskab –võrrelda muusikastiile, laulda, pilli mängida; hindab – nii enda kui ka kaasõpilaste osalemist ja saavutusi muusikalistes tegevustes; võtab aktiivselt osa – tunnist, muusikalistest tegevustest nii koolis kui ka väljaspool kooli (osalemine koorilaulus, õppekäikudel; kontsertide ja muusikaetenduste külastamine). Õppekirjandus Õppematerjalid Lisamaterjalid Lingid Õpik-Muusikaajalugu 1.GTR 1,Laulik gümnaasiumile, CD-d,DVD-d,internet,õppeprogrammid.Õpetaja konspektid. Vastutav ainekomisjon Kaunid kunstid. Kursuse väljund: Uurimistööks, osalemiseks olümpiaadidel. ==Kursuse kirjeldus== Õppeprotsessi suunad: * konkreetne -> abstraktne * süstemaatiline -> ajalooline ===Komponeerimine helisündmustega (INTUITIIVNE KOMPOSITSIOON)=== ''FANTAASIA'' Tase: Algkool Õppetöö maht: 35 tundi HELISÜNDMUS Helisündmuse tuvastamine, määratlemine ja modelleerimine. NOTATSIOONISÜSTEEMID PARTITUUR MUUSIKALISED PROTSESSID ===Komponeerimine muusikaliste parameetrite väärtustega (POLÜPARAMEETRILINE KOMPOSITSIOON)=== ''TEHNIKA'' Tase: Põhikool Õppetöö maht: 35 tundi Kursuse lühikirjeldus MUUSIKALINE OBJEKT :- paus :- heli / noot :- akord :- meloodia :- väli MUUSIKALINE PARAMEETER vt [https://et.wikipedia.org/wiki/Muusikaliste_parameetrite_loend Muusikaliste parameetrite loend] REEGLID - laad - rütmifiguurid ===Komponeerimine stiilireeglitega (AJALOOLINE KOMPOSITSIOON)=== ''KRIITIKA'' Tase: Keskkool Õppetöö maht: 35 tundi Kursuse lühikirjeldus CANTUS FIRMUSE PÕHINE KONTRAPUNKT PALESTRINA STIILIS KONTRAPUNKT BACHI STIILIS KONTRAPUNKT (fuuga) KLASSITSISTLIK STIIL (sonaat-allegro) ROMANTILINE STIIL (motiivilis-temaatilised metamorfoosid) NÜÜDISMUUSIKA STIILID :- laadilisus :- konstruktiivne intervall :- serialism :- heliloojate personaalsed stiilid ==VAATA KA== * [[MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS. METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE]] [[Kategooria:Muusika kompositsiooniõpetus]] f3zr6qtt1nc8i5kp15rkl4ao84nv83c Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND 0 3445 11497 11323 2018-01-26T00:25:30Z Andrus Kallastu 239 /* Parameetriline varieerimine */ wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}} {{CURRENTYEAR}}'''</div> =SISSEJUHATUS= ==Õppevahendi ülesehitus== Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on üles ehitatud teemade kaupa alfabeetiliselt. Teema on tuummõiste pluss tuummõistega seotud mõistete kimp. Õpetuse läbiviija (iseõppija, juhendaja, õpetaja) võib ise koostada õppeprotsessis läbitavate teemade järjekorra vastavalt õpilase varasemale kogemusele ja soovidele. Teemasid võib läbida nende juurde korduvalt naastes: madalamal astmel on mõttekas teemat võib-olla ainult kergelt "nuusutada" ning kõrgematel astmetel võib süveneda järjest põhjalikumalt. Õppevahendi teema koosneb: :A. mõiste, kompositsioonimeetodi või tööprotsessi kirjeldusest :B. kompositsioonimeetodi või tööprotsessi kirjeldusele vastavatest töölehtedest :C. muusikanäidetest :D. seotud valdkondade, mõistete ja teemade loendist :E. metoodilisest juhendist õpetajale ==Õppevahendi seos Drupali platvormil asuva Digiõppevaramuga== Drupali platvormil (http://htk.tlu.ee/oppevara) asuva digiõppevaramu sisukimbuga ühildamiseks palun tähistada õppevahendi konkreetne element tähisega, kas: ::TELL (SELGITUS) sisukimbu tekstiline osa (A4), mis sisaldab näiteks põhimõistete definitsioone, nähtuste, seoste ja protsesside selgitusi üldisel tasandil ::SHOW (NÄIDE) sisukimbu illustratiivne osa, mis sisaldab näiteks fotosid, videosid ja jooniseid mingi konkreetse elulise üksikjuhtumi kohta, mille abil selgitatakse näite varal TELL osas esitatud abstraktsemaid mõisteid, protseduure ja reegelid/seoseid ::ASK (HARJUTUS) sisukimbu interaktiivne osa, mis sisaldab vähemalt viit kasvava raskusastmega H5P (https://h5p.org/) abil enesekontrolliks koostatud interaktiivseid harjutusi ::DO (ÜLESANNE) ülesanne, mis on antud sooritamiseks väljaspool veebikeskkonda/sisukimpu (füüsilises õpikeskkonnas, kodus või õues) - sellega võib kaasneda detailsem tööjuhis, näiteks tööleht, kaart, vms. ==Muusika kompositsiooniõpetuse lõimimine teiste õppeainetega== Muusika kompositsiooniõpetus on mõeldud kasutamiseks integreerituna muusikaajaloo ning üldainete (matemaatika, füüsika, ajalugu, kirjandus jne) õppimise ja õpetamisega. Tegu on süstemaatilise, muusika mõistete keskse vaatega muusikale. Teemasid illustreerivad näited muusikaajaloost (heliteosed, muusikastiilid, heliloojate ning interpreetide elu ja tegevus). Sama teema juurde pöördutakse otsekui spiraali keerde mööda järjest sügavamal tasandil tagasi. Üldine põhimõte on, et õpilane kõigepealt komponeerib ise ja seejärel tutvub, kuidas meistrid on sarnase probleemi lahendanud. Kuna kogu materjal on ühtses andmebaasis, on õpetajal/õpilasel võimalik soovi korral valida ka ajalooline lähenemine, st vaadelda erinevaid kompositsioonilisi probleeme teatud ajaloolises kontekstis. =TEEMAD= ==Akord== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Akord]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Akord | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Akord | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Akordi komponeerimine | Projektülesanne: Akordi komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Aleatoorika== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Aleatoorika]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Aleatoorika | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Aleatoorika | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine aleatoorikaga | Projektülesanne: Komponeerimine aleatoorikaga]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Augmentatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Augmentatsioon]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Augmentatsioon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Augmentatsioon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Augmentatsiooni komponeerimine | Projektülesanne: Augmentatsiooni komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==''Cantus firmus''== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Cantus firmus]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Cantus firmus | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Cantus firmus | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Cantus firmuse komponeerimine | Projektülesanne: Cantus firmuse komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Diatoonika== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Diatoonika]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Diatoonika | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Diatoonika | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine diatoonikas | Projektülesanne: Komponeerimine diatoonikas]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Diminutsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Diminutsioon]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Diminutsioon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Diminutsioon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Diminutsiooni komponeerimine | Projektülesanne: Diminutsiooni komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Ellips== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Ellips (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Ellips | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Ellips | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Ellipsi komponeerimine | Projektülesanne: Ellipsi komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Enharmonism== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Enharmonism]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Enharmonism | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Enharmonism | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Enharmonism komponeerimine | Projektülesanne: Enharmonismi komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Faktuur== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Faktuur (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Faktuur | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Faktuur | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Faktuuri komponeerimine | Projektülesanne: Faktuuri komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Figuratsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Figuratsioon]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Figuratsioon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Figuratsioon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Figuratsiooni komponeerimine | Projektülesanne: Figuratsiooni komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Filmimuusika== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Filmimuusika]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Filmimuusika | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Filmimuusika | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Filmimuusika komponeerimine | Projektülesanne: Filmimuusika komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Fuuga== ===A: kirjeldus=== # Mõiste kirjeldus Vikipeedias [[w:Fuuga]]. Mõiste paremaks kirjeldamiseks palun teha parandusi artiklis. # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Fuuga | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Fuuga | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Fuuga komponeerimine | Projektülesanne: Fuuga komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Graafiline notatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Graafiline notatsioon]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Graafiline notatsioon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Graafiline notatsioon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine graafilise notatsiooni abil | Projektülesanne: Komponeerimine graafilise notatsiooni abil]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Harmoonia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Harmoonia (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Harmoonia | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Harmoonia | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Harmoniseerimine | Projektülesanne: Harmoniseerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Harmoonia värv== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [puudub: originaalkontseptsioon]]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Harmoonia värv | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Harmoonia värv | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Sama või erinevat värvi harmoonia komponeerimine | Projektülesanne: Sama või erinevat värvi harmoonia komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Heliklass== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Heliklass]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Heliklass | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Heliklass | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine heliklassidega | Projektülesanne: komponeerimine heliklassidega]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Helikõrgus== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Helikõrgus]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Helikõrgus | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Helikõrgus | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine helikõrgustega | Projektülesanne: Komponeerimine helikõrgustega]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Helirida== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Helirida]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Helirida | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Helirida | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Helirea komponeerimine | Projektülesanne: Helirea komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Helisüntees== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Helisüntees]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Helisüntees | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Helisüntees | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Heli sünteesimine | Projektülesanne: Heli sünteesimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Helivältus== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Helivältus]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:HELIV%C3%84LTUS_A.pdf. [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Helivältus | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Helivältus | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused # taktimõõt 2/4, kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:HELIV%C3%84LTUS_B001_taktimõõt_2_4,_vältused_1-2,_1_4,_1_8.pdf # taktimõõt 2/4, kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:HELIV%C3%84LTUS_B002_taktimõõt_2_4,_vältused_1_2,_1_4,_1_8,_1_16.pdf # taktimõõt 2/4, kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:HELIV%C3%84LTUS_B003_taktimõõt_2_4,_vältused_1_2,_1_4,_1_8,_1_16,_1_32.pdf # taktimõõt 2/4, kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:HELIV%C3%84LTUS_B004_taktimõõt_2_4,_vältused_1_2,_1_4,_1_8_ja_1_2,_1_4_punktiga.pdf # taktimõõt 2/4, kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:HELIV%C3%84LTUS_B005_taktimõõt_2_4,_vältused_1_2,_1_4,_1_8,_1_16_ja_1_2,_1_4,_1_8_punktiga.pdf # taktimõõt 2/4, kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga, 1/16 punktiga http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:HELIV%C3%84LTUS_B006_taktimõõt_2_4,_vältused_1_2,_1_4,_1_8,_1_16,_1_32_ja_1_2,_1_4,_1_8,_1_16_punktiga.pdf ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine helivältustega | Projektülesanne: Komponeerimine helivältustega]]. [DO] ===C. muusikanäited=== # Beethoven, Ludwig van. Viies sümfoonia. http://imslp.org/wiki/Symphony_No.5,_Op.67_(Beethoven,_Ludwig_van) # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== * Matemaatika: [[w:Jagamine|jagamine]], [[w:Jagatis|jagatis]], [[w:Harilik murd|murdarv]] * Muusika elementaarteooria: [[w:Taktimõõt|taktimõõt]] E. [[/Helivältus. Komponeerimine helivältustega/metoodiline juhend õpetajale | metoodiline juhend õpetajale]] ==Heterofoonia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Heterofoonia]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Heterofoonia | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Heterofoonia | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Heterofoonia komponeerimine | Projektülesanne: Heterofoonia komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Homofoonia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Homofoonia]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Homofoonia | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Homofoonia | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Homofoonia komponeerimine | Projektülesanne: Homofoonia komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Häältejuhtimine== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Häältejuhtimine]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Häältejuhtimine | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Häältejuhtimine | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Häältejuhtimise komponeerimine | Projektülesanne: Häältejuhtimise komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Hüpermeloodia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [puudub: originaalkontseptsioon]]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dWN4dm5MWEhvM1k/view?usp=sharing. Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha ettepanekuid arutelulehel. ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Hüpdermeloodia | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Hüpermeloodia | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Hüpermeloodia komponeerimine | Projektülesanne: Hüpermeloodia komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Imitatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Imitatsioon (muusika)]]. Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Imitatsioon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Imitatsioon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused # Imitatsiooni kasutades komponeeri ranges stiilis Kyrie http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:IMITATSIOON_B001_range_stiil_Kyrie_eleison.pdf # Imitatsiooni kasutades komponeeri ranges stiilis Kyrie http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:IMITATSIOON_B002_range_stiil_Kyrie_eleison.pdf # Vaba imitatsiooni kasutades komponeeri ranges stiilis Kyrie http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:IMITATSIOON_B003_range_stiili_alusel_vaba_imitatsioon_Kyrie_eleison.pdf ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Imitatsiooni komponeerimine | Projektülesanne: Imitatsiooni komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Interpolatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Interpolatsioon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Interpolatsioon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Interpolatsiooni komponeerimine | Projektülesanne: Interpolatsiooni komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Intervall== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Intervall (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Intervall | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Intervall | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine intervallidega | Projektülesanne: Komponeerimine intervallidega]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Inversioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Inversioon (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Inversioon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Inversioon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Inversiooni komponeerimine | Projektülesanne: Inversiooni komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Juhtmotiiv== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Juhtmotiiv | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Juhtmotiiv | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine juhtmotiividega | Projektülesanne: Komponeerimine juhtmotiividega]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Kaanon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Kaanon (muusika)]]. Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Kaanon | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Kaanon | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused # Kirjuta ranges stiilis kaanon, vahetaktide arv 0 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:KAANON_B001_range_stiil_3-häälne_vahetaktide_arv_0.pdf # Kirjuta ranges stiilis kaanon, vahetaktide arv 2 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:KAANON_B002_range_stiil_3-häälne_vahetaktide_arv_2.pdf # Kirjuta ranges stiilis kaanon, vahetaktide arv 4 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:KAANON_B003_range_stiil_3-häälne_vahetaktide_arv_4.pdf # Kirjuta ranges stiilis kaanon, vahetaktide arv 6 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:KAANON_B004_range_stiil_3-häälne_vahetaktide_arv_6.pdf # Kirjuta ranges stiilis kaanon, vahetaktide arv 8 http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:KAANON_B005_range_stiil_3-häälne_vahetaktide_arv_8.pdf ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/kaanoni komponeerimine | Projektülesanne: Kaanoni komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Kaksteisthelirida== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Kaksteisthelirida | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Kaksteisthelirida | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Kaksteisthelirea komponeerimine | Projektülesanne: Kakateisthelirea komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Karakter== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Karakter | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Karakter | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Karakteri komponeerimine | Projektülesanne: Karakteri komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Kontrapunkt== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Kontrapunkt]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Kontrapunkt | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Kontrapunkt | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Kontrapunkti komponeerimine | Projektülesanne: Kontrapunkti komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Kõlavärvimeloodia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Kõlavärvimeloodia]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Kõlavärvimeloodia | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Kõlavärvimeloodia | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Kõlavärvimeloodia komponeerimine | Projektülesanne: Kõlavärvimeloodia komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Liitkontrapunkt== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Liitkontrapunkt]]. Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Liitkontrapunkt | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Liitkontrapunkt | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused # Komponeeri kahehäälne ranges stiilis liitkontrapunkt http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:LIITKONTRAPUNKT_B001_range_stiil,_kahehäälsus,_vertikaalne.pdf ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Liitkontrapunkti komponeerimine | Projektülesanne: Liitkontrapunkti komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Meloodia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Meloodia]]. Mõiste paremaks kirjeldamiseks palun teha ettepanekuid artikli tekstis. # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Meloodia | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Meloodia | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Meloodia komponeerimine | Projektülesanne: Meloodia komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Mikropolüfoonia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Mikropolüfoonia]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Mikropolüfoonia | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Mikropolüfoonia | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Mikropolüfoonia komponeerimine | Projektülesanne: Mikropolüfoonia komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Mikrotonaalsus== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Mikrotonaalsus]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Mikrotonaalsus | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Mikrotonaalsus | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine mikrotonaalsuses | Projektülesanne: Komponeerimine mikrotonaalsuses]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Motiiv== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Motiiv (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Motiiv | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Motiiv | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Motiivi komponeerimine | Projektülesanne: Motiivi komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Multimeedium== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Multimeedium]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Multimeedium | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Multimeedium | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Multimeediumi komponeerimine | Projektülesanne: Multimeediumi komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikaline protsess== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ## joonis. [https://drive.google.com/file/d/1JsHtnLHwdI2TMYNioEUwJ6xo52Ndwjed/view?usp=sharing MUUSIKALINE PROTSESS. JOONIS 001. Protsessid erinevates valdkondades] ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Muusikaline protsess | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Muusikaline protsess | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Muusikalise protsessi komponeerimine | Projektülesanne: Muusikalise protsessi komponeerimine]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== # [[w:Muutumine]] ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikaline objekt== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # kompositsioonimeetodi kirjeldus http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:MUUSIKALISTE_OBJEKTIDE_LOEND_A.pdf Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha ettepanekuid arutelulehel. ===B: töölehed=== :Osa B1: teooriaülesanded [ASK] # [[/Kontrollülesanded/Muusikaline objekt | Kontrollülesanded]] [ASK] # [[/Valikvastustega testülesanded/Muusikaline objekt | Valikvastustega testülesanded]] [ASK]: :Osa B2: praktilised ülesanded [DO] ::Harjutused # Koosta muusikaliste objektide loend http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:MUUSIKALISTE_OBJEKTIDE_LOEND_B001.pdf ::Projektülesanded # [[/Projektülesanded/Komponeerimine muusikaliste objektidega | Projektülesanne: Komponeerimine muusikaliste objektidega]] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== # heliobjekt ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikaline parameeter== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Muusikaline parameeter]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus http://et.konsensus.wikia.com/wiki/Pilt:MUUSIKALISE_OBJEKTI_PARAMEETRILINE_ANAL%C3%9C%C3%9CS_A.pdf Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha ettepanekuid arutelulehel. ===B: töölehed=== # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikaline sündmus== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== # [[w:Muutumine]] ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikastiil== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Muusikastiil]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikažanr== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Muusikažanr]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikateater== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Muusikavorm== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Muusikavorm]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Müra== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Müra]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Neumad== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Neumad]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Numbernotatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Orkestratsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Orkestratsioon]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Ornament== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Ornament (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Ostinato== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Ostinato]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Parameetriline varieerimine== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [puudub: originaalkontseptsioon]]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus: '''Parameetriline varieerimine''' on sama muusikaliste parameetrite hulga piires muusikaliste parameetrite väärtusi muutes olemasolevast muusikalisest objektist uue muusikalise objekti tuletamine. ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Pentatoonika== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Pentatoonika]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Piirang== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Polüfoonia== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Polüfoonia]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Rotatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Rütm== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Rütm (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Seriaalne meetod== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Seriaalne meetod]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==''Talea'' ja ''color'' ehk isorütmika== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: ## Talea '''puudub'''. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] ## Color [[w:Color]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] ## Isorütmika [[w:Isorütmika]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Tiiskant== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Tuumsõna== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [puudub: originaalkontseptsioon]]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Tämber== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Tämber]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Variatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: '''puudub''']]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Variatsioonivorm== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Variatsioonivorm]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Verbaalne notatsioon== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Verbaalne notatsioon]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Visandpartituur== ===A: kirjeldus=== # Mõiste 'visand' määratlus Vikipeedias: [[w:Visand (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-XzlhY0ZfejNMT1k/view?usp=sharing Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha ettepanekuid arutelulehel. ===B: töölehed=== # [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001] [DO] :Projektülesanded # [[/Projektülesanne.Visandpartituur | Projektülesanne: Visandpartituur]] [DO] ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Vähikäik ehk retrograad== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Vähikäik (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus .pdf . [TELL + SHOW] ===B: töölehed=== ===C. muusikanäited=== ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== ==Väli== ===A: kirjeldus=== # Mõiste määratlus Vikipeedias: [[w:Väli (muusika)]]. Mõiste paremaks määratlemiseks palun teha parandusi Vikipeedia artiklis. [TELL + SHOW] # Kompositsioonimeetodi kirjeldus [[w:Väli (muusika)]]. Kompositsioonimeetodi paremaks kirjeldamiseks palun teha muudatusi Vikipeedia artiklis. ===B: töölehed=== # # # ===C. muusikanäited=== # # # ===D. seotud valdkonnad, mõisted, teemad=== ===E. metoodiline juhend õpetajale=== [[Kategooria:Muusika kompositsiooniõpetus]] jx1bixqocfw8h6nfwafuomp1guyrhp3 Muusika kompositsiooniõpetus/METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE 0 3446 17015 17014 2019-05-28T09:40:12Z Andrus Kallastu 239 /* EESMÄRK */ wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ''Siin lehel toimub üldhariduskoolide muusikaõpetajatele ning muusikakoolide teooriaõpetajatele suunatud muusika kompositsiooniõpetuse metoodikakursuse planeerimine.'' ==EESMÄRK== [[Muusika kompositsiooniõpetus]]e eesmärk on sisustada [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2] esitatud muusika õppekava teemat "omalooming". Üldhariduskoolide muusikaõpetajatele ja muusikakoolide teooriaõpetajatele suunatud metoodikakursuse eesmärk on tutvustada nii teoreetiliselt kui ka praktiliselt digiõppevahendit '''[[Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile]]'''. ==TOIMUMISE AEG== Toimumise konkreetne aeg ja koht määratakse doodle ajaplaneerija abil. ==MAHT== Tüüpiline kursus on ühepäevane, mahuga 4 (akadeemilist) tundi. Osalejate arv on vahemikus 6 - 12. ==SISU== * näidistund õpilastele (1 tund) * digiõppevahendi '''[[Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile]]''' tutvustus õpetajatele (2 tundi) * muusika kompositsiooniõpetuse töötuba õpetajatele (1 tund) ==VÄLISLINGID== * [https://docs.google.com/document/d/1wcQteXa5YzgITgrvn8sgo8abkVCcLjUEZhoSSJ9ODG4/edit Loovus muusikatunnis, muusikalise kompositsiooni loomise algtõed. Täienduskoolituskursus, korraldaja Georg Otsa nim. Tallinna Muusikakool] [[Kategooria:Muusika kompositsiooniõpetus]] juo83i1iazcv06viey6c8pbx1a14q9l Kategooria:Muusika kompositsiooniõpetus 14 3447 8815 2016-04-04T16:16:27Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '''Siia kategooriasse kuuluvad muusika kompositsiooniõpetuse õppekava ja õppevahendi failid.''' wikitext text/x-wiki ''Siia kategooriasse kuuluvad muusika kompositsiooniõpetuse õppekava ja õppevahendi failid.'' 2neeewz21rtkh0jjl4s90lg8bcrazgi MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS/MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS. ÕPPEVAHEND 0 3448 8916 8830 2016-08-29T11:39:15Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND]] t66f1jq4802lmx8g26atwh8bq67586k MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS/MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS. ÕPPEKAVA 0 3449 8915 8832 2016-08-29T11:39:13Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEKAVA]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEKAVA]] 7yn115nlscv3dubtir5bzqnsuojle7z MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS/MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS. METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE 0 3450 8914 8834 2016-08-29T11:39:11Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Muusika kompositsiooniõpetus/METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE]] 9v5ai1cbxiibgkc2dqzyxnlcd02p4cq Muusika kompositsiooniõpetus. ÕPPEKAVA 0 3460 8907 2016-08-26T15:40:45Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus. ÕPPEKAVA]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEKAVA]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEKAVA]] 7yn115nlscv3dubtir5bzqnsuojle7z Muusika kompositsiooniõpetus. ÕPPEVAHEND 0 3461 8909 2016-08-26T15:41:25Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus. ÕPPEVAHEND]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND]] t66f1jq4802lmx8g26atwh8bq67586k Muusika kompositsiooniõpetus. METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE 0 3462 8911 2016-08-26T15:42:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus. METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/METOODIKAKURSUS ÕPETAJATELE]] 9v5ai1cbxiibgkc2dqzyxnlcd02p4cq Muusikamatemaatika 0 3463 18259 18258 2021-07-04T09:09:22Z Andrus Kallastu 239 /* Muusikalise objekti matemaatilise mudeli kirjelduse struktuur */ wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Seisuga '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ''Siin toimub [[w:Muusikamatemaatika|Muusikamatemaatika]] käsiraamatu väljatöötamine.'' ''Projekti tegevuste planeerimine toimub lehel http://et.parnu.wikia.com/wiki/Muusikamatemaatika'' Muusikamatemaatika käsiraamatu eesmärk on kirjeldada, kuidas muusikalised struktuurid põhinevad matemaatilistel mudelitel ning kuidas matemaatilistele mudelitele tuginedes muusikalisi struktuure luua. Muusika ja matemaatika ühendamisel tuleb siiski mõista nende eripära: kui matemaatika eesmärk on üldistamine, siis muusika eesmärk on unikaalsus. ==Muusikamatemaatika teemad== Muusikamatemaatika teemadeks võivad olla näiteks :heli kui füüsikalise nähtuse matemaatiline modelleerimine, sealhulgas spektraalanalüüs ja helisüntees :heli ruumiakustiline modelleerimine :heli psühhoakustiline modelleerimine :heliridade ja häälestuse matemaatiline modelleerimine :muusikalise struktuuri matemaatiline modelleerimine, sealhulgas muusikaline hulgateooria :heliloomingu protsessi matemaatiline modelleerimine, sealhulgas algoritmiline komponeerimine :helilise analoogsignaali digitaliseerimine Muusika matemaatilised mudelid kuuluvad kolme valdkonda: :heliallikas ja matemaatika, mille puhul modelleeritakse muusikainstrumendi füüsikalisi omadusi; :heli ja matemaatika, mille puhul modelleeritakse heli füüsikalisi omadusi; :muusikaline struktuur ja matemaatika, mille puhul uuritakse muusika kompositsiooni- ja analüüsimudelite matemaatilist olemust, käsitledes heliteost reeglipärase või juhusliku protsessi tulemusena. ==Muusikalise objekti matemaatilise mudeli kirjelduse struktuur== Muusikalise objekti matemaatilise mudeli nimetus (versioon pp.kk.aaaa) # Sõnaline kirjeldus # Valem # Joonis # Simulatsioon # Rakendused # Seotud mõisted # Viited ==Muusikaliste objektide matemaatiliste mudelite tähestikuline loend== Muusikalisi objekte on loendatud näiteks Vikipeedia loendites [[w:Muusika mõisteid|Muusika mõisteid]], [[w:Nüüdismuusika mõisteid|Nüüdismuusika mõisteid]] ja [[w:Elektroonilise muusika mõisteid|Elektroonilise muusika mõisteid]]. ==Kirjandus== * https://drive.google.com/drive/folders/0BzY5z6WLl9t-NC1YWUdYd05QZzQ?usp=sharing ===Garet Loy. Musimatics=== http://www.musimathics.com/ :Sisukord: ::Volume I :::Foreword by Max Mathews xiii :::Preface xv :::About the Author xvi :::Acknowledgments xvii :::1 Music and Sound 1 :::1.1 Basic Properties of Sound 1 :::1.2 Waves 3 :::1.3 Summary 9 :::2 Representing Music 11 :::2.1 Notation 11 :::2.2 Tones, Notes, and Scores 12 :::2.3 Pitch 13 :::2.4 Scales 16 :::2.5 Interval Sonorities 18 :::2.6 Onset and Duration 26 :::2.7 Musical Loudness 27 :::2.8 Timbre 28 :::2.9 Summary 37 :::3 Musical Scales, Tuning, and Intonation 39 :::3.1 Equal-Tempered Intervals 39 :::3.2 Equal-Tempered Scale 40 :::3.3 Just Intervals and Scales 43 :::3.4 The Cent Scale 45 :::3.5 A Taxonomy of Scales 46 :::3.6 Do Scales Come from Timbre or Proportion? 47 :::3.7 Harmonic Proportion 48 :::3.8 Pythagorean Diatonic Scale 49 :::3.9 The Problem of Transposing Just Scales 51 :::3.10 Consonance of Intervals 56 :::3.11 The Powers of the Fifth and the Octave Do Not Form a Closed System 66 :::3.12 Designing Useful Scales Requires Compromise 67 :::3.13 Tempered Tuning Systems 68 :::3.14 Microtonality 72 :::3.15 Rule of 18 82 :::3.16 Deconstructing Tonal Harmony 85 :::3.17 Deconstructing the Octave 86 :::3.18 The Prospects for Alternative Tunings 93 :::3.19 Summary 93 :::3.20 Suggested Reading 95 :::4 Physical Basis of Sound 97 :::4.1 Distance 97 :::4.2 Dimension 97 :::4.3 Time 98 :::4.4 Mass 99 :::4.5 Density 100 :::4.6 Displacement 100 :::4.7 Speed 101 :::4.8 Velocity 102 :::4.9 Instantaneous Velocity 102 :::4.10 Acceleration 104 :::4.11 Relating Displacement,Velocity, Acceleration, and Time 106 :::4.12 Newton's Laws of Motion 108 :::4.13 Types of Force 109 :::4.14 Work and Energy 110 :::4.15 Internal and External Forces 112 :::4.16 The Work-Energy Theorem 112 :::4.17 Conservative and Nonconservative Forces 113 :::4.18 Power 114 :::4.19 Power of Vibrating Systems 114 :::4.20 Wave Propagation 116 :::4.21 Amplitude and Pressure 117 :::4.22 Intensity 118 :::4.23 Inverse Square Law 118 :::4.24 Measuring Sound Intensity 119 :::4.25 Summary 125 :::5 Geometrical Basis of Sound 129 :::5.1 Circular Motion and Simple Harmonic Motion 129 :::5.2 Rotational Motion 129 :::5.3 Projection of Circular Motion 136 :::5.4 Constructing a Sinusoid 139 :::5.5 Energy of Waveforms 143 :::5.6 Summary 147 :::6 Psychophysical Basis of Sound 149 :::6.1 Signaling Systems 149 :::6.2 The Ear 150 :::6.3 Psychoacoustics and Psychophysics 154 :::6.4 Pitch 156 :::6.5 Loudness 166 :::6.6 Frequency Domain Masking 171 :::6.7 Beats 173 :::6.8 Combination Tones 175 :::6.9 Critical Bands 176 :::6.10 Duration 182 :::6.11 Consonance and Dissonance 184 :::6.12 Localization 187 :::6.13 Externalization 191 :::6.14 Timbre 195 :::6.15 Summary 198 :::6.16 Suggested Reading 198 :::7 Introduction to Acoustics 199 :::7.1 Sound and Signal 199 :::7.2 A Simple Transmission Model 199 :::7.3 How Vibrations Travel in Air 200 :::7.4 Speed of Sound 202 :::7.5 Pressure Waves 207 :::7.6 Sound Radiation Models 208 :::7.7 Superposition and Interference 210 :::7.8 Reflection 210 :::7.9 Refraction 218 :::7.10 Absorption 221 :::7.11 Diffraction 222 :::7.12 Doppler Effect 228 :::7.13 Room Acoustics 233 :::7.14 Summary 238 :::7.15 Suggested Reading 238 :::8 Vibrating Systems 239 :::8.1 Simple Harmonic Motion Revisited 239 :::8.2 Frequency of Vibrating Systems 241 :::8.3 Some Simple Vibrating Systems 243 :::8.4 The Harmonic Oscillator 247 :::8.5 Modes of Vibration 249 :::8.6 A Taxonomy of Vibrating Systems 251 :::8.7 One-Dimensional Vibrating Systems 252 :::8.8 Two-Dimensional Vibrating Elements 266 :::8.9 Resonance (Continued) 270 :::8.10 Transiently Driven Vibrating Systems 278 :::8.11 Summary 282 :::8.12 Suggested Reading 283 :::9 Composition and Methodology 285 :::9.1 Guido's Method 285 :::9.2 Methodology and Composition 288 :::9.3 Musimat: A Simple Programming Language for Music 290 :::9.4 Program for Guido's Method 291 :::9.5 Other Music Representation Systems 292 :::9.6 Delegating Choice 293 :::9.7 Randomness 299 :::9.8 Chaos and Determinism 304 :::9.9 Combinatorics 306 :::9.10 Atonality 311 :::9.11 Composing Functions 317 :::9.12 Traversing and Manipulating Musical Materials 319 :::9.13 Stochastic Techniques 332 :::9.14 Probability 333 :::9.15 Information Theory and the Mathematics of Expectation 343 :::9.16 Music, Information, and Expectation 347 :::9.17 Form in Unpredictability 350 :::9.18 Monte Carlo Methods 360 :::9.19 Markov Chains 363 :::9.20 Causality and Composition 371 :::9.21 Learning 372 :::9.22 Music and Connectionism 376 :::9.23 Representing Musical Knowledge 390 :::9.24 Next-Generation Musikalische Würfelspiel 400 :::9.25 Calculating Beauty 406 :::Appendix A 409 :::A.1 Exponents 409 :::A.2 Logarithms 409 :::A.3 Series and Summations 410 :::A.4 About Trigonometry 411 :::A.5 Xeno's Paradox 414 :::A.6 Modulo Arithmetic and Congruence 414 :::A.7 Whence 0.161 in Sabine's Equation? 416 :::A.8 Excerpts from Pope John XXII's Bull Regarding Church Music 418 :::A.9 Greek Alphabet 419 :::Appendix B 421 :::B.1 Musimat 421 :::B.2 Music Datatypes in Musimat 439 :::B.3 Unicode (ASCII) Character Codes 450 :::B.4 Operator Associativity and Precedence in Musimat 450 :::Glossary 453 :::Notes 459 :::References 465 :::Equation Index 473 :::Subject Index ::Volume II :::Foreword by John Chowning :::Preface :::1 Digital Signals and Sampling :::1.1 Measuring the Ephemeral :::1.2 Analog-to-digital Conversion :::1.3 Aliasing :::1.4 Digital-to-analog Conversion :::1.5 Binary Numbers :::1.6 Synchronization :::1.7 Discretization :::1.8 Precision and Accuracy :::1.9 Quantization :::1.10 Noise and Distortion :::1.11 Information Density of Digital Audio :::1.12 Codecs :::1.13 Further Refinements :::1.14 Cultural Impact of Digital Audio :::1.15 Summary :::2 Musical Signals :::2.1 Why Imaginary Numbers? :::2.2 Operating with Imaginary Numbers :::2.3 Complex Numbers :::2.4 de Moivre's Theorem :::2.5 Euler's Formula :::2.6 Phasors :::2.7 Graphing Complex Signals :::2.8 Spectra of Complex Sampled Signals :::2.9 Multiplying Phasors :::2.10 Graphing Complex Spectra :::2.11 Analytic Signals :::2.12 Summary :::3 Spectral Analysis and Synthesis :::3.1 Introduction to the Fourier Transform :::3.2 Discrete Fourier Transform :::3.3 The DFT in Action :::3.4 The Inverse Discrete Fourier Transform :::3.5 Analyzing Real-world Signals :::3.6 Windowing :::3.7 Fast Fourier Transform :::3.8 Properties of the Discrete Fourier Transform :::3.9 A Practical Hilbert Transform :::3.10 Summary :::4 Convolution :::4.1 The Rolling Shutter Camera :::4.2 Defining Convolution :::4.3 Numerical Examples of Convolution :::4.4 Convolving Spectra :::4.5 Convolving Signals :::4.6 Convolution and the Fourier Transform :::4.7 Using the FFT for Convolution :::4.8 The Domain Symmetry between Signals and Spectra :::4.9 Convolution and Sampling Theory :::4.10 Convolution and Windowing :::4.11 Correlation Functions :::4.12 Summary :::4.13 Suggested Reading :::5 Filtering :::5.1 Tape Recorder as a Model of Filtering :::5.2 Introduction to Filtering :::5.3 A Simple Filter :::5.4 Finding the Frequency Response :::5.5 Linearity and Time Invariance of Filters :::5.6 FIR Filters :::5.7 IIR Filters :::5.8 Canonical Filter :::5.9 Time-Domain Behavior of Filters :::5.10 Filtering as Convolution :::5.11 The Z Transform :::5.12 The Z Transform of the General Difference Equation :::5.13 Filter Families :::5.14 Summary :::6 Resonance :::6.1 The Derivative :::6.2 Differential Equations :::6.3 Transient Vibrations :::6.4 Mathematics of Resonance :::6.5 Summary :::7 Wave Equation :::7.1 One-dimensional Wave Equation and String Motion :::7.2 An Example :::7.3 Modeling Vibration with Finite Difference Equations :::7.4 Striking Points, Plucking Points, and Spectra :::7.5 Summary :::8 Acoustical Systems :::8.1 Dissipation and Radiation :::8.2 Acoustical Current :::8.3 Linearity of Frictional Force :::8.4 Inertance, Inductive Reactance :::8.5 Compliance, Capacitive Reactance :::8.6 Reactance and Alternating Current :::8.7 Capacitive Reactance and Frequency :::8.8 Inductive Reactance and Frequency :::8.9 Combining Resistance, Reactance and Alternating Current :::8.10 Resistance and Alternating Current :::8.11 Capacitance and alternating current :::8.12 Acoustical Impedance :::8.13 Sound Propagation and Sound Transmission :::8.14 Input Impedance: Fingerprinting a Resonant System :::8.15 Scattering Junctions :::8.16 Summary :::8.17 Suggested Reading :::9 Sound Synthesis :::9.1 Forms of Synthesis :::9.2 A Graphical Patch Language for Synthesis :::9.3 Amplitude Modulation :::9.4 Frequency Modulation :::9.5 Vocal Synthesis :::9.6 Synthesizing Concert Hall Acoustics :::9.7 Physical Modeling :::9.8 Source Models and Receiver Models :::9.9 Summary :::10 Dynamic Spectra :::10.1 Gabor's Elementary Signal :::10.2 The Short-time Fourier Transform :::10.3 Phase Vocoder :::10.4 Improving on the Fourier Transform :::10.5 Summary :::10.6 Suggested Reading :::10.7 Foundations :::11 Epilogue :::Appendix :::A.1 About Algebra :::A.2 About Trigonometry :::A.3 Series and Summations :::A.4 Trigonometric Identities :::A.5 Modulo Arithmetic And Congruence :::A.6 Finite Difference Approximations :::A.7 Walsh-Hadamard Transform :::A.8 Sampling, Reconstruction, and the Sinc Function :::A.9 Fourier Shift Theorem :::A.10 Spectral Effects of Ring Modulation :::Glossary :::Equation Index :::Subject Index ===Dave Benson. Music, a mathematical offering=== :Sisukord ::Preface ix ::Introduction ix ::Books xii :::Acknowledgements xiii :::Chapter 1. Waves and harmonics 1 :::1.1. What is sound? 1 :::1.2. The human ear 3 :::1.3. Limitations of the ear 8 :::1.4. Why sine waves? 13 :::1.5. Harmonic motion 14 :::1.6. Vibrating strings 15 :::1.7. Sine waves and frequency spectrum 16 :::1.8. Trigonometric identities and beats 18 :::1.9. Superposition 21 :::1.10. Damped harmonic motion 23 :::1.11. Resonance 26 :::Chapter 2. Fourier theory 30 :::2.1. Introduction 31 :::2.2. Fourier coefficients 31 :::2.3. Even and odd functions 37 :::2.4. Conditions for convergence 39 :::2.5. The Gibbs phenomenon 43 :::2.6. Complex coefficients 47 :::2.7. Proof of Fej´er’s Theorem 48 :::2.8. Bessel functions 50 :::2.9. Properties of Bessel functions 54 :::2.10. Bessel’s equation and power series 55 :::2.11. Fourier series for FM feedback and planetary motion 60 :::2.12. Pulse streams 63 :::2.13. The Fourier transform 64 :::2.14. Proof of the inversion formula 68 :::2.15. Spectrum 70 :::2.16. The Poisson summation formula 72 :::2.17. The Dirac delta function 73 :::2.18. Convolution 77 :::2.19. Cepstrum 79 :::2.20. The Hilbert transform and instantaneous frequency 80 :::2.21. Wavelets 81 :::Chapter 3. A mathematician’s guide to the orchestra 83 :::3.1. Introduction 83 :::3.2. The wave equation for strings 85 :::3.3. Initial conditions 91 :::3.4. The bowed string 94 :::3.5. Wind instruments 99 :::3.6. The drum 103 :::3.7. Eigenvalues of the Laplace operator 109 :::3.8. The horn 113 :::3.9. Xylophones and tubular bells 114 :::3.10. The mbira 122 :::3.11. The gong 124 :::3.12. The bell 129 :::3.13. Acoustics 133 :::Chapter 4. Consonance and dissonance 136 :::4.1. Harmonics 136 :::4.2. Simple integer ratios 137 :::4.3. History of consonance and dissonance 139 :::4.4. Critical bandwidth 142 :::4.5. Complex tones 143 :::4.6. Artificial spectra 144 :::4.7. Combination tones 147 :::4.8. Musical paradoxes 150 :::Chapter 5. Scales and temperaments: the fivefold way 153 :::5.1. Introduction 154 :::5.2. Pythagorean scale 154 :::5.3. The cycle of fifths 155 :::5.4. Cents 157 :::5.5. Just intonation 159 :::5.6. Major and minor 160 :::5.7. The dominant seventh 161 :::5.8. Commas and schismas 162 :::5.9. Eitz’s notation 164 :::5.10. Examples of just scales 165 :::5.11. Classical harmony 173 :::5.12. Meantone scale 176 :::5.13. Irregular temperaments 181 :::5.14. Equal temperament 190 :::5.15. Historical remarks 193 :::Chapter 6. More scales and temperaments 200 :::6.1. Harry Partch’s 43 tone and other just scales 200 :::6.2. Continued fractions 204 :::6.3. Fifty-three tone scale 213 :::6.4. Other equal tempered scales 217 :::6.5. Thirty-one tone scale 219 :::6.6. The scales of Wendy Carlos 221 :::6.7. The Bohlen–Pierce scale 224 :::6.8. Unison vectors and periodicity blocks 227 :::6.9. Septimal harmony 232 :::Chapter 7. Digital music 235 :::7.1. Digital signals 235 :::7.2. Dithering 237 :::7.3. WAV and MP3 files 238 :::7.4. MIDI 241 :::7.5. Delta functions and sampling 242 :::7.6. Nyquist’s theorem 244 :::7.7. The z-transform 246 :::7.8. Digital filters 247 :::7.9. The discrete Fourier transform 250 :::7.10. The fast Fourier transform 253 :::Chapter 8. Synthesis 255 :::8.1. Introduction 255 :::8.2. Envelopes and LFOs 256 :::8.3. Additive Synthesis 258 :::8.4. Physical modeling 260 :::8.5. The Karplus–Strong algorithm 262 :::8.6. Filter analysis for the Karplus–Strong algorithm 264 :::8.7. Amplitude and frequency modulation 265 :::8.8. The Yamaha DX7 and FM synthesis 268 :::8.9. Feedback, or self-modulation 274 :::8.10. CSound 278 :::8.11. FM synthesis using CSound 284 :::8.12. Simple FM instruments 286 :::8.13. Further techniques in CSound 290 :::8.14. Other methods of synthesis 292 :::8.15. The phase vocoder 293 :::8.16. Chebyshev polynomials 293 :::Chapter 9. Symmetry in music 296 :::9.1. Symmetries 296 :::9.2. The harp of the Nzakara 307 :::9.3. Sets and groups 310 :::9.4. Change ringing 314 :::9.5. Cayley’s theorem 317 :::9.6. Clock arithmetic and octave equivalence 319 :::9.7. Generators 320 :::9.8. Tone rows 322 :::9.9. Cartesian products 324 :::9.10. Dihedral groups 325 :::9.11. Orbits and cosets 327 :::9.12. Normal subgroups and quotients 328 :::9.13. Burnside’s lemma 330 :::9.14. Pitch class sets 332 :::9.15. P´olya’s enumeration theorem 336 :::9.16. The Mathieu group M12 341 :::Appendix A. Answers to almost all exercises 344 :::Appendix B. Bessel functions 360 :::Appendix C. Complex numbers 369 :::Appendix D. Dictionary 372 :::Appendix E. Equal tempered scales 377 :::Appendix F. Frequency and MIDI chart 379 :::Appendix I. Intervals 380 :::Appendix J. Just, equal and meantone scales compared 383 :::Appendix L. Logarithms 385 :::Appendix M. Music theory 389 :::Appendix O. Online papers 396 :::Appendix P. Partial derivatives 443 :::Appendix R. Recordings 446 :::Appendix W. The wave equation 451 :::Green’s identities 452 :::Gauss’ formula 452 :::Green’s functions 454 :::Hilbert space 455 :::The Fredholm alternative 457 :::Solving Laplace’s equation 459 :::Conservation of energy 462 :::Uniqueness of solutions 463 :::Eigenvalues are nonnegative and real 463 :::Orthogonality :::Inverting the Laplace operator 464 :::Compact operators 466 :::The inverse of the Laplace operator is compact 467 :::Eigenvalue stripping 468 :::Solving the wave equation 469 :::Polyhedra and finite groups 470 :::An example 471 :::Bibliography 477 :::Index 493 ===John Fauvel, Raymond Floods, Robin Wilson (ed.). Music and Mathematics. From Pythagoras to Fractals=== http://www.ester.ee/record=b2448376*est :Sisukord: ::Part I: Music and mathematis through histroy ::Part II: The mathematics of musical sound ::Part III: Mathematical structure in music ::Part IV: The composer speaks (mikrotonaalsus ja fraktalid muusikas) ===Leon Harkleroad. The Math behind the Music=== http://www.ester.ee/record=b2198763*est :Sisukord: ::1 Mathematics and Music, a Duet ::2 Pitch: The Ground of Music ::3 Tuning Up ::4 How to Vary a Theme Mathematically ::5 Bells and Groups ::6 Music by Chance ::7 Pattern, Pattern, Pattern ::8 Sight Meets Sound ::9 How NOT to Mix Mathematics and M;usic Raammatu lisa: näidete CD ===David Wright. Mathematics and Music=== http://www.ester.ee/record=b2749919*est :Sisukord: ::1 Basic Mathematical and Musical Concepts ::2 Horizontal Structures ::3 Harmony and Related Numerolgy ::4 Ratios and Musical Intervals ::5 Logarithms and Musical Intervals ::6 Chromatic Scales ::7 Octave Idendification and Modular Arithmetic ::8 Algebraic Properties of the Integers ::9 The Integers as Intervals ::10 Timbre and Periodic Functions ::11 The Rational Numbers as Musical Intervals ::12 Tuning the Scale to Obtain Rational Intervals nsiayh74kfzohjx19atencol9fu46ru Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA (Andrus Kallastu) 0 3465 11430 11160 2018-01-23T16:55:46Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateor... wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ==Kursuse moodulid== ===Heliteose kui terviku visandamine=== * Heliteose sõnaline kirjeldus * Heliteose graafiline visand = heliobjektide paigutus ajas * Hüpermeloodia ===Heliobjekti tuvastamine, analüüs ja noteerimine=== * Heliobjekti tuvastamine ja sõnaline kirjeldamine * Heliobjekti parameetriline analüüs * Heliobjekti graafiline noteerimine * Heliobjekti noteerimine traditsioonilises noodikirjas ===Piirangud=== Näiteks: * harjutused, milles on kasutusel piiratud heliklassid või heliklasside suhted * harjutused ainult rütmile * harjutused ainult instrumentatsioonile ===Olek ja protsess=== A -> B nii sõnaline kui ka graafiline kirjeldamine ===Variatsioon=== * teema ja selle polüparameetriline analüüs * figuraalvariatsioon * metamorfoos ehk karaktervariatsioon * variatsioon polüparameetrilises ruumis ===Operatsioonid (kaksteistheli)reaga=== * (kaksteistheli)rea loomine ja analüüs * reakujud * segmenteerimine * tükeldamine ===Teksti ja muusika seosed=== * sõnateksti valimine ja analüüs * tuumsõna väljendamine muusikas (aaria) ==Näidiskursus: Otsakool 2016-2017 (Andrus Kallastu):== ===sügis 2016=== # 30.8.2016 Heliteose sõnaline kirjeldus # 6.9.2016 Helivälja kirjeldus # 13.9.2016 Helivälja kirjeldus # 20.9.2016 Helivälja kirjeldus # 27.9.2016 Helivälja kirjeldus # 4.10.2016 Helivälja kirjeldus # 11.10.2016 Muusikalise objekti parameetriline analüüs # 18.10.2016 Muusikalise objekti parameetriline analüüs # 25.10.2016 Muusikalise objekti parameetriline analüüs # 1.11.2016 Hüpermeloodia # 8.11.2016 Hüpermeloodia # 15.11.2016 Piirangud # 22.11.2016 Piirangud # 29.11.2016 Piirangud # 6.12.2016 Muusikaline protsess # 13.12.2016 Muusikaline protsess ===kevad 2017=== # 24.1.2017 Muusikaline protsess # 31.1.2017 Parameetriline varieerimine # 7.2.2017 Parameetriline varieerimine # 14.2.2017 Parameetriline varieerimine. Reflektiivne analüüs # 28.2.2017 Parameetriline varieerimine. Reflektiivne analüüs # 7.3.2017 # 14.3.2017 # 21.3.2017 # 28.3.2017 # 4.4.2017 # 11.4.2017 # 18.4.2017 # 25.4.2017 # 2.5.2017 # 9.5.2017 # 16.5.2017 # 23.5.2017 # 30.5.2017 0awz55wsgvfjt9supqpct5e9i0b6nin Muusika kompositsiooniõpetus/TAUSTKIRJANDUS 0 3466 8978 8977 2017-02-10T08:29:00Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ''Siin lehel toimub muusika kompositsiooniõpetuse taustkirjanduse loendi koostamine.'' <br>Muusika kompositsiooniõpetus <br>TAUSTKIRJANDUS <br>ehk põhilised tekstid, mida igal heliloomingut õppival inimesel oleks kasulik läbi töötada ==Loend== # Cope, David 1977. New Music Composition. Avalik kättesaadavus Eestis: puudub # Jeppesen, Knud 1930. Kontrapunkt. Avalik kättesaadavus Eestis: eesti keeles http://www.ester.ee/record=b2093643*est, inglise keeles http://www.ester.ee/record=b2241242*est, saksa keeles http://www.ester.ee/record=b1135725*est, soome keeles http://www.ester.ee/record=b1163285*est, taani keeles (algkeel) http://www.ester.ee/record=b2446167*est # Gieseler, Walter 1985. Instrumentation in der Musik des 20. Jahrhunderts. Avalik kättesaadavus Eestis: saksa keeles (algkeel) http://www.ester.ee/record=b4611388*est # Gieseler, Walter 1975. Komposition im 20. Jahrhundert. Avalik kättesaadavus Eestis: saksa keeles (algkeel) http://www.ester.ee/record=b3047662*est # Sciarrino, Salvatore 1998. Le figure della musica. Avalik kättesaadavus Eestis: puudub ==Muud loendid== * [https://et.wikipedia.org/wiki/Olulisemate_muusikateoreetiliste_tekstide_kronoloogiline_loend Olulisemate muusikateoreetiliste tekstide kronoloogiline loend] bf9jeyt9l25ogzdjrzeyg6zu6dkecmi Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Helivältus. Komponeerimine helivältustega/metoodiline juhend õpetajale 0 3469 9062 9061 2017-02-23T09:23:41Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Helivältus. Komponeerimine helivältustega Metoodiline juhend õpetajale Muusika kompositsiooniõpetuse teema "Helivältus. Komponeerimine helivältustega" eesmärk on tutvustada, selgitada ja kinnistada õpilases helivältuse enda ning sellega seonduvaid mõisteid ja termineid (näiteks meetrum, taktimõõt) ning rakendada neid rütmikompositsioonide loomisel. Teemat võib käsitleda kas koolitunnis või jätta see kas tervenisti või osaliselt õpilastele iseseisvaks läbitöötamiseks. Teema käsitlemine eeldab, et õpilasel on matemaatikast tuttavad vähemalt jagamise, jagatise ja murdarvu mõisted. Teema kirjeldavas osas tutvustatakse helivältuste süsteemi ja põhilisi helivältusi tähistavaid tänapäeva traditsioonilise noodikirja märke. Kuigi helivältuste kasutamist ja noteerimist illustreeritakse reaalsete partituurinäidete abil (Bach, Beethoven), ei ole käesoleva teema eesmärgiks ülevaate andmine helivältuste ajaloolisest või isikupärasest noteerimisest. Helivältuste noteerimine, st vastavad noodikirja märgid, on muusika ajaloo käigus mitmeid kordi muutunud. Sellest hoolimata on helivältuse põhimõte ise püsinud samana nii varasemate kui ka hilisemate sajandite muusikas. Teema paremaks mõistmiseks nii reaalses muusikas kui ka õpitud teooria kontrollimiseks ja selle rakenduspõhimõtete kinnistamiseks on toodud viis kasvava raskusastmega kontrollülesannet. Need sobivad õpilasele enesekontrolli testideks ja huvitavate reaalsete olukordade avastamiseks. Neid võib teha nii tunnis kui ka iseseisvalt kodus. Katsete arv ei ole piiratud. Oluline on, et õpilane jõuaks lõpuks õigete vastusteni. Esimene ülesanne võimaldab õpilasel otsida üles reaalses partituuris (Bach) helivältuse põhilisi esinemisvorme. Teises ülesandes pööratakse tähelepanu ühele helivältusega otseselt seotud olulisele aspektile, mille läbi helilooja vahendab oma kavatsusi ja interpreedil on võimalik neid nõuetekohaselt interpreteerida: nootide paigutus peab ka visuaalselt edasi andma helivältuste omavahelisi suhteid. Kolmandas ülesandes saab mälumängu vormis kinnistada heli- ja neile vastavate pauside vältuste sümboleid ning erinevaid noteerimise viise, mille puhul sisuline tulemus on siiski sama. Neljandas ülesandes küsitakse õpilaselt erinevate oluliste helivältuste sümbolite (fermaat, pidekaar, erinevad pausid, noodikorduse erikuju) toimimist orkestrimuusika partituuri (Beethoven) näitel. Viies näide tutvustab vokaalmuusika (Bach) näitel, kuidas helivältused võivad olla sisulises seoses sõnateksti mõttega. Kogu teemat kordab ja põhiprintsiipe kinnistab viimane, kolmest ülesandest koosnev automaatselt hinnatav valikvastustega test. Esimene ülesanne koosneb kaheksast küsimusest, mille vastuste hindmise põhimõte on: 8 õiget vastust „5”, 6-7 õiget vastust „4”, 4-5 õiget vastust „3”. Testi teise ülesandega kontrollitakse õpilaste teadmisi pauside hierarhias: 5 õiget vastust „5“, 4 õiget vastust „4“ jne. Kolmanda ülesandega testitakse õpilaste teadmisi helivältuse ning sellega seontuvatest mõistetest ja terminitest ning oskusi neid seostada: 5 õiget vastust „5“, 4 õiget vastust „4“ jne. Neid teste saab teha vaid ühe korra. Teema juurde kuulub ka kimp praktilisi ülesandeid, mida võib vastavalt õpilase tasemele ja huvidele vajadusel varieerida ja juurde formuleerida. Projektülesanne, rütmikompositsiooni loomine, nõuab rohkem aega. See võib jääda ka koduseks tööks ning sellega seotud tegevusi võib sooritada ka kombineeritult kodus ja klassiruumis. Projektülesanne ei ole kohustuslik, st õpetaja ja õpilased võivad ise valida, kas ülesanne teostada või mitte. ss951fpvw9vzp19n442tkk6ge7dukxr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon 0 3470 16425 16383 2018-10-11T17:39:23Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> https://vara.e-koolikott.ee/node/6947 https://e-koolikott.ee/material?id=20250 Rütmikompositsiooni loomine SUUR PROJEKTÜLESANNE. JUHEND ==I etapp: eeltööd== Leitakse mängijad, kes osalevad ja pillid, mida kasutatakse rütmikompositsiooni ettekandmisel. Rütmikompositsiooni võib luua intuitiivselt, kuid soovi korral võib eelnevalt kokku leppida ka rütmikompositsiooni struktuuride matemaatilistes eeldustes. Näiteks: * hulgad: rütmistruktuurid võivad koosneda ainult teatud vältussuhetest (näiteks ainult kvadraatsed või ainult mittekvadraatsed jaotused); * statistilised meetodid: rütmikompositsioon sisaldab protsessi, st vältussuhted muutuvad teatud statistilisele meetodile tuginedes (näiteks sujuv üleminek kvadraatsetelt mittekvadraatsetele vältussuhetele); * funktsioonid: vältussuhteid võib genereerida mõni matemaatiline funktsioon; * jadad või juhus: vältusi võib genereerida erinevate jadade või juhuslike arvude generaatori abil. ==II etapp: partituur== Partituuri võib luua paberi ja pliiatsi, aga ka arvuti abil. Partituuri võib luua üksi või rühmatööna. Partituuri loomine rühmatööna võib toimuda mõnel kollektiivloomingu meetodil. Näiteks maailmakohvik (inglise keeles ''world cafe'') on kaasamismeetod, mis võimaldab ühiselt otsida ja rakendada uusi ideid. Antud ülesande puhul võib kollektiivne partituur sündida järgmiselt: * rühma liikmed istuvad ümber laua või iga liige oma arvutis või nutiseadmes. * lepitakse kokku, et loodavas teoses on vähemalt sama palju lõike kui rühmas on liikmeid. * iga lõik vormistatakse erinevale partituuripaberile või arvutifaili. * esimese sammuna paneb igaüks paberile/faili kirja esimese idee ja saadab paberi/faili seejärel järgmisele rühma liikmele edasi. * järgmine liige paneb kirja paberil/failis oleva idee arenduse. * taas antakse paberid/failid järgmisele liikmele jne. Et töö oleks intensiivne, ei tohiks ükski samm kesta kauem kui 60 sekundit. * kui rühm tunneb, et on ennast ideedest tühjaks kirjutanud, pannakse lõigud ühiselt järjekorda. Kui vaja, siis teatud lõike korratakse. Partituuri loomine võib olla seotud mõne teemaga muusikaajaloost. Näiteks võib kasutada sama helivältuste valikut ja sarnased rütmimustreid nagu näiteks Beethoveni 5. sümfoonia esimeses osas, mõnes pop- või džässmuusika palas vms. Partituuri arvuti abil luues võib kasutada mõnda notatsiooniprogrammi või helide algoritmilist generaatorit. Vastava keskkonna olemasolul võib arvuti abil kollektiivlooming toimuda ka internetis, kus vahetulemused salvestatakse automaatselt ja falid avanevad järjest järgmise töörühma liikme ees (näiteks http://flat.io) ==III etapp: proovid== Et valmis rütmikompositsiooni proovid läheks tõhusalt, peab keegi rühma liikmetest olema ansambli muusikajuht (dirigent). Selles etapis võib toimuda ka lõimumine tantsukunsti (kehalise kasvatusega): kompositsiooni harjutamise käigus pööratakse tähepanu kehatunnetusele ja liikumisele. Huvi korral luuakse valmis rütmikompositsioonile ka koreograafia. ==IV etapp: esitus== Õpilased esitavad rütmikompositsiooni kas klassis või kontserdil, pöörates tähelepanu esituse mõjususele ja korrektsusele (partituurile vastavusele). Kui gruppe/partituure/esitusi on rohkem, võib korraldada ka heliloomingu minikonkursi, mille käigus valitakse põnevam lugu ja atraktiivsem esitus. Musitseerimine võib olla seotud ka tantsuga. Rütmikompositsiooni esitamise puhul kontserdil võib olla koostatud ka kavaleht. Kavalehe koostamine lõimub eesti keele ja kirjanduse ainega, kuna eeldab sõnalist eneseväljendust, keelelist korrektsust, oskussõnade tundmist ning nende õigekirja. ==V etapp: refleksioon== Õpilased hindavad ja kommenteerivad nii rütmikompositsiooni partituuri kui ka esitust. Refleksioon toimub vahetult pärast ettekannet ja/või heli-/videosalvestuse kuulamist-vaatamist. Analüüsitakse enda kogemusi kompositsiooni loomise ja prooviperioodist. Arutatakse, mis õnnestus ja mis ebaõnnestumis ning hinnatse kasutatud lahenduste plusse ja miinuseid. Arutelu salvestatakse järelkuulamiseks või -vaatamiseks. Refleksiooni käigus võivad õpilased teha ka ettepanekuid käesoleva projektülesande kirjelduse parandamiseks, täiendamiseks või täpsustamiseks. ==Selgitused== <br>Projekt arendab kultuuri- ja väärtuspädevust, sotsiaalset ja kodanikupädevust, enesemääratluspädevust, õpipädevust ning matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast pädevust. <br>Projekt lõimib läbivat teemat "Tehnoloogia ja innovatsioon". <br>Projekt lõimub matemaatika, muusikaajaloo, tantsukunsti (kehalise kasvatuse) ning eesti keele ja kirjandusega. Projekti sisu: Rütmikompositsiooni loomine ja esitamine Luua rütmikompositsioon, kasutades kõiki õpitud helivältusi. Õpilane loob kas üksi või rühma liikmena rütmikompositsiooni löökpillidele, konkreetsetele objektidele ja/või kehapillile ja esitab selle kas üksi või rühmas. Sõltuvalt õpilaste arvust võib töö toimuda kas individuaalselt, ühes või mitmes grupis. Projekti saab läbi viia nii klassiruumis kui ka koduse tööna. Töövorme võib kombineerida, näiteks osad etapid võivad jääda koduseks ülesandeks (näiteks partituuri loomine). Projekti üks eesmärke on see, et õpilased töötaks võimalikult iseennast ise juhtides. Õpetaja oleks pigem mentor, kelle poole pöördutakse konkreetse küsimusega. Projekti läbiviimist hinnatakse vastastikhindamise (õpilased) ja kujundava hindamise (õpetaja) meetoditega. Tulemuse dokumenteerimise ja parema hindamise eesmärgil nii proovid kui ka esitus võimaluse korral heli- ja/või videosalvestatakse. tbi4jamz33asmuxikz59h3gq6neefqi Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helivältus 0 3483 9491 9490 2017-06-21T07:33:21Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Muusika kompositsiooniõpetus Kontrollülesanded Helivältus # Leia helivältus. Antud on reaalse partituuri (Bach, Beethoven vms) pilt, millel on tähistatud erinevaid helivältusi. Õpilane leiab küsitud helivältusi (nii noote kui ka pause). # Lisa puuduv helivältus. Antud on partituuri pilt, milles on tühjad kohad. Õigele kohale tuleb lohistada õige helivältus (noot või paus). Ideid # pööratakse tähelepanu ühele helivältusega otseselt seotud olulisele aspektile, mille läbi helilooja vahendab oma kavatsusi ja interpreedil on võimalik neid nõuetekohaselt interpreteerida: nootide paigutus peab ka visuaalselt edasi andma helivältuste omavahelisi suhteid. # mälumängu vormis kinnistatakse heli- ja neile vastavate pauside vältuste sümboleid ning erinevaid noteerimise viise, mille puhul sisuline tulemus on siiski sama. # õpilaselt küsitakse erinevate oluliste helivältuste sümbolite (fermaat, pidekaar, erinevad pausid, noodikorduse erikuju) toimimist orkestrimuusika partituuri (Beethoven) näitel. # vokaalmuusika (Bach) näitel tutvustatakse, kuidas helivältused võivad olla sisulises seoses sõnateksti mõttega. im6dkdigffij1kh9ugivnv7hdufbpwr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Valikvastustega testülesanded/Helivältus 0 3484 9488 9112 2017-06-21T07:23:13Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Helivältus.Valikvastustega testülesanded]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Valikvastustega testülesanded/Helivältus]] alla wikitext text/x-wiki Muusika kompositsiooniõpetus Helivältus. Komponeerimine helivältustega Valikvastustega testülesanded ::ÜLESANNE NR 1 ::''Kirjuta õige mõiste.'' ::1) Missuguste arvude abil jaotatakse ühikvältuse jaotussuhteid ? - naturaalarvulise ::2) Milline on helivältuste kvadraatne jaotus? - üks kahele ::3) Milline on helivältuste mittekvadraatne jaotus? - kolmeks, viieks, seitsmeks jne ::4) Kuidas saavutada helivältuse pikendamist? - punkt, pidekaar, fermaat ::5) Mis asi on kordusvõte orkestripartituurides ? - noodikordus ::6) Kuidas numbriliselt väljendada veerandnooti ? - 1/4 ::7) Kuidas nimetatakse tervenooti ladina keeles? - semibrevis. ::8) Kui palju lippe on kuuekümneneljandiknoodil? - 3 ::ÜLESANNE NR 2 ::''Järjesta kvadraatses jaotuses pausid peale brevis-pausist (kõige pikem – 1 jne).'' ::1) kuueteistkümnendikpaus ::2) kaheksandikpaus ::3) poolpaus ::4) veerandpaus ::5) tervepaus :::Vastus: 1. tervepaus, 2. poolpaus, 3. veerandpaus, 4. kaheksandikpaus, 5. kuueteistkümnendikpaus ::ÜLESANNE NR 3 ::''Lõpeta laused oma sõnadega (sulgudes võimalikud vastusevariandid)'' ::1) Termin 'omalooming' tühistab noorte …… (kirjandusliku ja muusikalist (laulude loomine), ka tehnilise ala ja tantsu harrastuslikku iseseisvat ja algupärast tegevust / iseseisevat algupärast loomingut mingil harrastusalal) ::2) Termini 'kompositsioon' täpsustavad ja laiendavad sünonüümsed terminid on …... ('muusikaline kompositsioon', 'helilooming') ::3) Nimeta termini 'helivältus' kaht sünonüümset terminit …… ('noodivältus', 'noodi väärtus') ::4) Helivältus on muusikas heli …… (relatiivne kestus) ::5) Termin 'meetrum' ehk 'aktsentmeetrum' tähistavad muusikateoses …… (korrapäraste dünaamiliste rõhkude ehk aktsentide perioodilist kordumist) igzlk8w305bzfclbgwlx0zn4c9igno0 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/kontrollülesanded 0 3485 9495 9126 2017-06-23T08:23:40Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helivältus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helivältus]] m5h2zr0wq0rmjv1qovuryijykwkjmqt Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Helivältus.kontrollülesanded 0 3486 9494 9117 2017-06-23T08:23:38Z タチコマ robot 949 Robot: parandatud kahekordne ümbersuunamine leheküljele [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helivältus]] wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helivältus]] m5h2zr0wq0rmjv1qovuryijykwkjmqt Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile 0 3488 18247 17596 2021-07-03T08:19:04Z Andrus Kallastu 239 /* Joonised */ wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> '''Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile''' Muusika õppekava teema: omalooming<ref>[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkt 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punkt 2) omalooming;]</ref> Ilmsete vigade parandamine: '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/errata|ERRATA]]''' =Peatükkide loend e-koolikoti keskkonnas= '''Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile''' Katuskogumik https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18751 Juhend https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18647 Koostamis- ja aruteluleht Vikiõpikutes https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus_g%C3%BCmnaasiumile Õpetajaraamat https://sites.google.com/view/opetajaraamat/avaleht '''Elemendid''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 1. Partituur https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18787 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 2. Helivältus https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18788 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 3. Helikõrgus https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18789 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 4. Akord https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18790 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 5. Meloodia https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18791 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 6. Väli https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18792 '''Seosed''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 7. Rütm https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18793 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 8. Harmoonia https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18794 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 9. Faktuur https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18795 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 10. Variatsioon https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18796 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 11. Kontrapunkt https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18797 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 12. Tämber https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18798 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 13. Orkestratsioon https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18799 '''Kriitika''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 14. Muusikavorm + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18800 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 15. Muusikažanr https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18801 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 16. Muusikastiil https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18802 '''Süvenemine''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 17. Muusikamatemaatika + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18804 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 18. Muusikateater + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18805 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 19. Filmimuusika + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18806 '''LISAD''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. LISA. Generaatorite ja simulaatorite loend https://e-koolikott.ee/kogumik/26931-Muusika-kompositsiooniopetus-gumnaasiumile-LISA-Generaatorite-ja-simulaatorite-loend * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. LISA. Harjutuste loend https://e-koolikott.ee/kogumik/26916-Muusika-kompositsiooniopetus-LISA-Harjutuste-loend =Õppevahend= ==Elemendid== ===Partituur=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on partituur, noodikiri, noot, paus, helitugevus, dünaamika, karakter, visand ja transkriptsioon. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P partituur noodikiri noot paus helitugevus dünaamika karakter visand transkriptsioon ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Noot (väljaanne)|Partituur laiemas tähenduses]]''' on [[w:muusika|muusika]] kirjalik avaldumisvorm [[w:noodikiri|noodikirjas]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1921 https://e-koolikott.ee/material?id=13854 ## definitsioon +. '''[[w:Partituur|Partituur kitsamas tähenduses +]]''' [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Orkestratsioon -> Orkestratsioon] ## definitsioon. '''[[w:Noodikiri|Noodikiri]]''' on [[w:muusika|muusika]] ülesmärkimiseks kasutatav [[w:märgisüsteem|märgisüsteem]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1462#overlay-context=node/3 https://e-koolikott.ee/material?id=13657 ## definitsioon. '''[[w:Noot_(muusika)|Noot]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:heli|heli]] väikseima [[w:tähendus|tähendust]] omava [[w:Element (filosoofia)|elemendi]] ülesmärkimiseks kasutatav [[w:märk|märk]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1518#overlay-context=node/1359 https://e-koolikott.ee/material?id=13681 ## definitsioon. '''[[w:Paus_(muusika)|Paus]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], millega tähistatakse [[w:heli|heli]] puudumist ehk [[w:vaikus|vaikus]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1520#overlay-context=node/1518 https://e-koolikott.ee/material?id=13682 ## definitsioon. '''[[w:helitugevus|Helitugevus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üks heli [[w:Heli#Helitaju omadused|omadus]]test, mis on seotud [[w:psühhofüüsika|-> psühhofüüsika]] mõistega [[w:helivaljus|-> helivaljus]] ning [[w:füüsika|-> füüsika]] mõistega [[w:heliintensiivsus|-> heliintensiivsus]]. Helitugevust mõistetakse [[w:relatiivsus|relatiivse]] [[w:suurus|-> suurus]]ena ning seda tähistatakse [[w:noodikiri|noodikirjas]] helitugevuse astme [[w:märk|-> märg]]iga. Muusikakirjanduses leidub helitugevuse definitsioone, mille kohaselt helitugevus sõltub [[w:heliallikas|heliallika]] [[w:võnkumine|-> võnkumise]] [[w:amplituud|-> amplituud]]ist ning eri tugevusega heli tekitab [[w:muusik|muusik]] nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva [[w:jõud|-> jõu]] abil. https://vara.e-koolikott.ee/node/1521#overlay-context=node/1520 https://e-koolikott.ee/material?id=13683 ## definitsioon. '''[[w:Dünaamika|Dünaamika]]''' on muusikas õpetus [[w:muutumine|muutumisest]]. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses [[w:helitugevus (muusika)|helitugevusega]], kuid muutuda võib ka näiteks [[w:tempo|tempo]], [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]], [[w:artikulatsioon (muusika)|artikulatsioon]], [[w:karakter (muusika)|karakter]], [[w:tämber|tämber]], [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], [[w:muusikavorm|muusikavorm]] või [[w:kontuur (muusika)|kontuur]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/6062 https://e-koolikott.ee/material?id=18188 ## definitsioon. '''[[w:Karakter (muusika)|Karakter]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:esitus|esituse]] [[w:väljenduslaad|väljenduslaad]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1522#overlay-context=node/1521 https://e-koolikott.ee/material?id=13684 ## definitsioon. '''[[w:Visand (muusika)|Visand]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilooja|helilooja]] tegevuse kirjalik tulemus, millel puudub lõpetatud [[w:heliteos|heliteos]]e staatus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1815#overlay-context= https://e-koolikott.ee/material?id=13795 ## definitsioon +. '''[[w:Transkriptsioon (muusika)|Transkriptsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]] ümberkirjutus ühest [[w:noodikiri|noodikirja]] liigist teise, [[w:heliteos|heliteos]]e [[w:seade (muusika)|seade]] erinevasse [[w:instrumentatsioon|instrumentatsioon]]i või [[w:fonogramm|fonogramm]]il kõlava muusika üleskirjutus noodikirjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3691 https://e-koolikott.ee/material?id=14878 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''PARTITUUR. JOONIS 001. Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur, lk. 1'''. (Image Hotspots, [[Muusika kompositsiooniõpetus/Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur. Lk. 1 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1048#overlay-context=node/1050 https://e-koolikott.ee/material?id=13451 # joonis. '''[[w:Noodikirja märkide loend|NOODIKIRI. JOONIS 001. Noodikirja märkide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1865 https://e-koolikott.ee/material?id=13832 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]''' [[ VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1866 https://e-koolikott.ee/material?id=13833 # joonis. '''[https://www.google.com/logos/doodles/2017/fischinger/fischinger17.9.html?hl=et&fbclid=IwAR1hTlVhI2DYWTLa_PlT_P5NpDQcaUmLuwig3P6ATVpfFfIEg6MRq5xio7E PARTITUUR. JOONIS 899. Visandpartituuri simulaator]''' Filmilooja ja visuaalkunstniku Oskar Fischingeri ideedest inspireeritud lustakas Google'i animeeritud vigurlogo illustreerib helide maailma visuaalse modelleerimise üht võimalikku simulatsiooni. Kasutada mõtte käima tõmbamiseks enne visandpartituuri juurde asumist. (Seotud joonis: '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]''' [[ VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1866 https://e-koolikott.ee/material?id=13833) https://e-koolikott.ee/oppematerjal/27002-PARTITUUR-JOONIS-899-Visandpartituuri-simulaator =====Videod===== # video. '''PARTITUUR. VIDEO 001. Kuidas lugeda partituuri'''. (Julian Cianciolo. How to Read Sheet Music <nowiki>https://youtu.be/-3WuQxnA7Hg</nowiki>) https://vara.e-koolikott.ee/node/6948 https://e-koolikott.ee/material?id=20251 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Noot | Noot. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1359#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13632 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Paus | Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1361#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13633 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helitugevus | Helitugevus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1362#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13634 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Partituur. Väike projektülesanne. Koreomuusikalise seose graafiline noteerimine'''. 1. Klass jaguneb 3-liikmelisteks rühmadeks. Igas rühmas on üks liikuja, üks helitekitaja ja üks kirjapanija. 2. Liikuja teeb liigutuse ning helitekitaja tekitab üheaegselt tema liikumisele vastava heli. Kirjapanija leiab helile sobiva graafilise notatsiooni ja paneb selle paberile kirja. 3. Kirjutis antakse järgmisele rühmale, mis selle nii heli tekitades kui ka liikudes esitab. 4. Toimub arutelu, mille käigus kirjeldatakse tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6952 https://e-koolikott.ee/material?name=Partituur_Vaike_projektulesann&id=20314 # väike projektülesanne. '''Partituur. Väike projektülesanne. Väike visandpartituur'''. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heli. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-XzlhY0ZfejNMT1k/view?usp=sharing visandpartituuri meetodit], kirjuta umbes 5-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1895 https://e-koolikott.ee/material?id=13841 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Partituur. Suur projektülesanne. Suur visandpartituur'''. Kirjelda sõnadega vähemalt kahtteist erinevat heli enda ümbrusest. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-XzlhY0ZfejNMT1k/view?usp=sharing visandpartituuri meetodit], kirjuta umbes 1-3-minutiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3692 https://e-koolikott.ee/material?id=14879 https://e-koolikott.ee/material?id=14879 # suur projektülesanne +. '''Partituur. Suur projektülesanne. Helisalvestise transkriptsioon visandpartituurina +'''. Antud on helisalvestis. Kasutades kõiki olemasolevaid teadmisi, transkribeeri helisalvestis visandpartituurina. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3693 https://e-koolikott.ee/material?id=14880 ====TUNNIVIDEOD==== =====30.8.2017===== # näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2RWg2cVJHMEVrMGM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2amhfalZYR1hMdEk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist) # näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2QUJTdnZOVlNHNm8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2dEpubFdfcG5YVUE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist) =====6.9.2017===== # näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzVS1HVU5ScTZ5cWM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzRWhILWtBcXowdVk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0Qzd25kUWxDLWV0S2M/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzTzJUemJDQXlxLTg/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzdDhacU5lRVAzWFU/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AaG1wSHBnY3c0ZjA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B8PyFrPP3k-PV1pZbVlhb2JNN1U/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====13.9.2017===== # näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AaG1wSHBnY3c0ZjA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7Abi1zYUQxSTJBRUk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AejZQQmxDQ2prUEk/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7ARnZwTGdSVTc4alk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AS1NkSzllSFhvRmM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AWElWcDhhdENzQkU/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====20.9.2017===== # näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95ZDVUWWhFSU9LWU0/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95eU9KS3ZqbW5MbEE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95SnJyNHBIVEw5Wjg/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95OG1XeHFYejNhRVE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # arutelu. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bd0h5bE5GUkNQZm8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bYjFmVDdONUgwdUk/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bZmNldjNZSjd1eUE/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bZEtjd3l3cmI4Wlk/view?usp=sharing FAIL 4] (toormaterjal) ===Helivältus=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helivältus, punkt, pidekaar, fermaat, takt, löök, taktimõõt, aktsent ja tuplet (duool, triool, kvartool, kvintool, sekstool, septool) Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P helivältus punkt pidekaar fermaat takt löök taktimõõt aktsent tuplet duool triool kvartool kvintool sekstool septool ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Helivältus|Helivältus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] või [[w:vaikus|vaikuse]] [[w:suhe|suhteline]] [[w:kestus|kestus]]. Helivältust kirjeldatakse [[w:mõõtühik|-> mõõtühikuks]] oleva helivältuse, milleks tavaliselt on [[w:tervenoot|tervenoot]] või [[w:tervepaus|tervepaus]], [[w:korrutis|-> korrutis]]e või [[w:jagatis|-> jagatis]]ena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel [[w:punkt (muusika)|punkti]], [[w:noot (muusika)|noote]] ühendavat [[w:pidekaar|pidekaar]]t ning noodi või [[w:paus (muusika)|pausi]] kohale või alla kirjutatud [[w:fermaat|fermaat]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3 https://e-koolikott.ee/material?id=13037 ## definitsioon. '''[[w:Punkt (muusika)|Punkt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mis [[w:noot (muusika)|noodi]] või [[w:paus (muusika)|pausi]] järel pikendab noodi või pausiga määratud [[w:helivältus|helivältus]]t poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. https://vara.e-koolikott.ee/node/2056 https://e-koolikott.ee/material?id=13909 ## definitsioon. '''[[w:pidekaar|Pidekaar]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama [[w:helikõrgus|helikõrgusega]] [[w:noot (muusika)|noodi]] ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste [[w:summa|summaga]]. [[w:paus (muusika)|Pause]] pidekaarega ei ühendata. https://vara.e-koolikott.ee/node/2057 https://e-koolikott.ee/material?id=13910 ## definitsioon. '''[[w:Fermaat|Fermaat]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mis annab [[w:muusikateos|muusikateose]] [[w:esitaja|esitajale]] teosest ja [[w:muusikastiil|muusikastiilist]] sõltuva võimaluse [[w:noot (muusika)|noodi]] või [[W:paus (muusika)|pausi]]ga tähistatavat [[w:helivältus|helivältust]] pikendada. https://vara.e-koolikott.ee/node/2058 https://e-koolikott.ee/material?id=13911 # definitsioon. '''[[w:Takt|Takt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:absoluutsus|absoluutse]] või [[w:relatiivsus|suhtelise]] [[w:ajavahemik|-> ajavahemiku]] [[w:märk|-> tähis]]. Takti tähistamiseks [[w:partituur|partituur]]is võib kasutada [[w:taktimõõt|taktimõõdu]] ja [[w:taktijoon|taktijoone]] [[w:märk|-> märk]]e. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524 https://e-koolikott.ee/material?id=13685 ## definitsioon. '''[[w:Löök (muusika)|Löök]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:ajaühik|ajaühik]] [[w:helikestus|helikestus]]te või [[w:helivältus|helivältus]]te rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas [[w:helikestus|helikestuse]] abil (näiteks [[w:sekund|-> sekundites]]) või [[w:helivältus|helivältus]]e abil (löögi vältus võib olla näiteks [[w:veerandnoot|veerandnoot]]). https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526 https://e-koolikott.ee/material?id=13686 ## definitsioon. '''[[w:Taktimõõt|Taktimõõt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:takt (muusika)|takti]] [[w:löök (muusika)|löökideks]] jaotumise [[w:kirjeldus|kirjeldus]]. Taktimõõdu [[w:märk|tähis]] on [[w:harilik murd|-> harilik murd]], milles murru lugeja näitab, mitu [[w:löök (muusika)|lööki]] on [[w:takt|takt]]is ja murru nimetaja näitab, milline [[w:helivältus|helivältus]] vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527 https://e-koolikott.ee/material?id=13687 ## definitsioon. '''[[w:aktsent (muusika)|Aktsent]]''' on [[w:heli|heli]] rõhutamine muude helide [[w:suhe (filosoofia)|suhtes]]. Aktsendi võib tekitada näiteks ootamatult suur [[w:helitugevus|helitugevus]] ([[w:dünaamika (muusika)|dünaamiline]] aktsent), kontrastne [[w:helikõrgus|helikõrgus]] või heli pikenemine ([[w:agoogika|agoogiline]] aktsent). https://vara.e-koolikott.ee/node/2095 https://e-koolikott.ee/material?id=13933 # definitsioon +. '''''[[w:Tuplet|Tuplet +]]''''' on [[w:muusika|muusika]]s sama [[w:helivältus|helivältus]]e jaotuste aluseks olevate erinevate [[w:algarv|algarvuliste]] [[w:astendamine| -> astme aluste]] kordsete suhe. ''Tuplet''-i näited on ::::'''[[w:duool|duool]]''' - sama helivältus on jaotatud kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:triool|triool]]''' - sama helivältus on jaotatud kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:kvartool|kvartool]]''' - sama helivältus on jaotatud neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:kvintool|kvintool]]''' - sama helivältus on jaotatud viieks võrdseks helivältuseks näiteks elja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:sekstool|sekstool]]''' - sama helivältus on jaotatud kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:septool|septool]]''' - sama helivältus on jaotatud seitsmeks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa võrdse helivältuse vastu https://vara.e-koolikott.ee/node/1562#overlay-context=node/1561 https://e-koolikott.ee/material?id=13690 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/open?id=164E4RAedx6sz7ONKRfuHUJNmEGgspwhC HELIVÄLTUS. JOONIS 000 Lääne muusika helivältuste süsteem]''' # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rzk4cjZQOHY0YjA/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus]''' ([[HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1867 https://e-koolikott.ee/material?id=13834 # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1EWDMJ46Y1gNHbKfJhmce_jWZFgscaJEj/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel +]''' ([[HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/3696 https://e-koolikott.ee/material?id=16921 # joonis. '''[https://tarmoj.github.io/komp/generate_durations.html HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3929 https://e-koolikott.ee/material?id=14944 Tarmo Johannese loodud arvutiprogramm genereerib helivältuste järgnevuse. # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZmRFeVFvcTdoMFE/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 999. Tühi tööleht]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3697 https://e-koolikott.ee/material?id=14882 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus | Helivältus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1515 https://e-koolikott.ee/material?id=13678 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Paus | Helivältus. Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/907 https://e-koolikott.ee/material?id=13387 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Punkt | Helivältus. Punkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1113 https://e-koolikott.ee/material?id=13486 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Pidekaar | Helivältus. Pidekaar. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1114 https://e-koolikott.ee/material?id=13487 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Fermaat | Helivältus. Fermaat. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1116 https://e-koolikott.ee/material?id=13489 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Takt | Helivältus. Takt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1117 https://e-koolikott.ee/material?id=13490 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Löök | Helivältus. Löök. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1118 https://e-koolikott.ee/material?id=13491 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Taktimõõt | Helivältus. Taktimõõt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1125 https://e-koolikott.ee/material?id=13495 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Tuplet | Helivältus. Tuplet. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1420#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13646 =====Harjutused===== # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.1 Helivältus. Harjutus. Vali sobiv helivältuse märk]'''. Antud on helivältuse (noot või paus) nimetus. Vali sobiv helivältuse märk. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/recognize_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3698 https://e-koolikott.ee/material?id=14883 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.2 Helivältus. Harjutus. Kirjuta helivältuse nimetus]'''. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/1995 https://e-koolikott.ee/material?id=13879 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.3 Helivältus. Harjutus. Leia puuduv helivältus]'''. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Leia puuduv helivältus (noot või paus). [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/find_missing_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/1858 https://e-koolikott.ee/material?id=13826 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.4 Helivältus. Harjutus. Lisa taktijoon]'''. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijoon vastavalt taktimõõdule õigesse kohta [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/draw_barlines.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3702 https://e-koolikott.ee/material?id=14884 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.5 Helivältus. Harjutus. Määra taktimõõt]'''. Antud on takt ja helivältused. Määra taktimõõt.[https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/find_time.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3703 https://e-koolikott.ee/material?id=14885 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Helivältus'''. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1896 https://e-koolikott.ee/material?id=13842 # väike projektülesanne. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Taktimõõt'''. Rühmita enda loodud, sõbralt saadud või arvuti genereeritud (kasuta helivältuste generaatorit [https://tarmoj.github.io/komp/generate_durations.html HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator], https://vara.e-koolikott.ee/node/3929) helivältuste järgnevus vastavalt määratud taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3694 https://e-koolikott.ee/material?id=14881 # väike projektülesanne +. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Tuplet +'''. Kasutades tupleti mudelit ([https://drive.google.com/file/d/1Q7ccf0Sog5BQ7UHaiNq-7xpHF1GmvnVL/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel]), kirjuta vähemalt kolm erinevat tupletit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3695 https://e-koolikott.ee/material?id=16920 ====ÕPPEVIDEOD==== * TAKTIMÕÕT. [https://drive.google.com/drive/folders/1aMNY05Z3xlLs61yuyQMSm7Yx888qTD8Z?usp=sharing TAKTIMÕÕT. Proovivõte. Toormaterjal 8.11.2017] '''[[Muusika kompositsiooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]] ====TUNNIVIDEOD==== =====27.9.2017===== # näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDNklLUzFCV1Zia3c/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDRlBfX1k2WXpnVDQ/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDNDZXUFNFQUdXcUk/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDM3lJbERQWW5QVU0/view?usp=sharing FAIL 4] (toormaterjal) # näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDUEtQUjMyNm8ySjQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDQnRMczNkVXJrbE0/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDVHZNTnZzQWFPUzg/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund (valikkursus). 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B1BSjLnVVRJHRDNlLUtPbkdVN28/view?usp=sharing FAIL 1] =====4.10.2017===== # näidistund + ARUTELU. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAOWh5b09YdUQ5alE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAemNkc2xMM3ZSc1E/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtANkZiQW80djVteU0/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAcl95blczemZJcFE/view?usp=sharing FAIL 4] # näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xdExObVUyWXVUR28/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xanhLSDlaTzRlSlk/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xOVVVajJLcl9qSnc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xRUN1RFAzTnM4REk/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86ajZaR3NkcW5ocXc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86dkNwdUhNOUwxZkE/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86NDgtYWZ5b3B0ME0/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86WEhLaWVfSUtwb1k/view?usp=sharing FAIL 4] =====11.10.2017===== # näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0y4MZ-q5JwqbFFneDZmVmV1TWc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0y4MZ-q5JwqSWpMV1UzSDdtYzQ/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2U0xuQWFpblJIYTQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2c1JpMlNNZW5LelE/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2dHI1TG94R1gyV2M/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2SFN3Z1luN2oxaVE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2cDdDajZfWk1pRk0/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlVUk2cHRySWVzZ00/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlT3RLWDBMYUQwcGM/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlRDMtRnBOS28tQ3M/view?usp=sharing FAIL 3] =====18.10.2017===== # arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8Yb0VST2Y4eWFYZW8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YTDJnNFFFcThZVk0/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YRkl3T1lJQy1hSEU/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YU2twNVpQNkRvUkU/view?usp=sharing FAIL 2] # arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8Yc1ZmQzlQSVNaV00/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YSVA0QTkwSmt0TGM/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQYmpnS3NZUUdKU1E/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQcEgwcGJoVnRIX2c/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQb193ZkRQdmM5UU0/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQNEgxdFJSOV96UkU/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQTlY4N1JkRlEzUjQ/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQT3RhZGloQTViOWc/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund (valikkursus). 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcRnZvZHRpSE90cFE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVccVN2bkE0cVFRbm8/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcQjVDdHNoYmt1OFU/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcTTI0bUluRXV2OGM/view?usp=sharing FAIL 4] ===Helikõrgus=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on helikõrgus, alusheli, alteratsioon, tähtnimetus, silpnimetus, klaviatuur, noodijoonestik, abijoon, noodivõti, numbernotatsioon, enharmonism, heliklass ja oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P helikõrgus alusheli alteratsioon tähtnimetus silpnimetus klaviatuur noodijoonestik abijoon noodivõti numbernotatsioon enharmonism heliklass oktav kui helikõrguspiirkonna tähis ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Helikõrgus|Helikõrgus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] kokkuleppeline [[w:väärtus|väärtus]], mis on [[w:sõltuvus (metafüüsika)|sõltuvuses]] [[w:helisagedus|-> helisagedus]]est. [[w:Liitheli|-> Liitheli]] puhul võib helikõrgus olla [[w:subjektiivsus|subjektiivne]] [[w:tajuelamus|tajuelamus]], mida põhjustab [[w:osaheli|osaheli]]de [[w:kombinatsioon|kombinatsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528 https://e-koolikott.ee/material?id=16265 ## definitsioon. '''[[w:alusheli|Alusheli]]''' on [[w:diatoonika|diatoonilise]] [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i [[w:heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka [[w:tähtnotatsioon|tähtnotatsioon]]i eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (''Stammton'') on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530 https://e-koolikott.ee/material?id=16266 ## definitsioon. '''[[w:alteratsioon|Alteratsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:alusheli|alusheli]] kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:alteratsioonimärk|alteratsioonimärgi]] kirjutamisega [[w:noot (muusika)|noodi]] ette: [[w:dublbemoll|dublbemoll]] madaldab alusheli [[w:tervetoon|tervetoon]]i võrra, [[w:bemoll|bemoll]] madaldab alusheli [[w:pooltoon|pooltoon]]i võrra, [[w:diees|diees]] kõrgendab alusheli pooltooni võrra, [[w:dubldiees|dubldiees]] kõrgendab alusheli tervetooni võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1532#overlay-context=node/1531 https://e-koolikott.ee/material?id=16267 ## definitsioon. '''[[w:Tähtnimetus|Tähtnimetus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t tähistav [[w:ladina tähestik|ladina tähestik]]u [[w:täht (kiri)|täht]] või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste '[[w:alusheli|alusheli]]' (''Stammton'') nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. https://vara.e-koolikott.ee/node/1533#overlay-context=node/1532 https://e-koolikott.ee/material?id=16268 ## definitsioon. '''[[w:Silpnimetus|Silpnimetus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t tähistav [[w:solmisatsioon|absoluutse solmisatsioon]]i silp, millele on vajadusel lisatud [[w:alteratsioon|alteratsioon]]i tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele ''c'' solmisatsioonisilp ''do'', tähtnimetusele ''d'' solmisatsioonisilp ''re'' jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna '[[w:diees|diees]]', '[[w:dubldiees|dubldiees]]', '[[w:bemoll|bemoll]]' või '[[w:dublbemoll|dublbemoll]]'. https://vara.e-koolikott.ee/node/1534#overlay-context=node/1533 https://e-koolikott.ee/material?id=16269 ## definitsioon. '''[[w:Klaviatuur (muusika)|Klaviatuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:klahvpill|klahvpill]]i osa. [[w:Klahv|Klahv]]e vajutades tekib [[w:heli|heli]]. Klahvid on järjestatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e järjekorras: [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|vasak]]ul on "madalamad" (väiksema [[w:helisagedus|helisagedus]]ega) ning [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|parem]]al "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt [[w:valge|valge]]test ja [[w:must|must]]adest klahvidest. Valged klahvid vastavad [[w:alusheli|alusheli]]dele ja mustad klahvid alushelide [[w:alteratsioon|alteratsioon]]idele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad [[w:kromaatiline helirida|kromaatilise helirea]]. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud [[w:tsükkel|tsükliliselt]] 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on [[w:pooltoon|pooltoon]]. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on [[w:puhas oktav|puhas oktav]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1535#overlay-context=node/1534 https://e-koolikott.ee/material?id=16270 ## definitsioon. '''[[w:Noodijoonestik|Noodijoonestik]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest [[w:noodijoon|noodijoon]]est ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat [[w:alusheli|alusheli]]. Täpsele [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ele viitab noodijoonestiku alguses olev [[w:noodivõti|noodivõti]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535 https://e-koolikott.ee/material?id=16271 ## definitsioon. '''[[w:Abijoon|Abijoon]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mida kasutatakse [[w:noot (muusika)|noot]]ide märkimiseks väljaspool [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ku. https://vara.e-koolikott.ee/node/1537#overlay-context=node/1536 https://e-koolikott.ee/material?id=16272 ## definitsioon. '''[[w:Noodivõti|Noodivõti]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mis määrab teatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537 https://e-koolikott.ee/material?id=16273 ## definitsioon +. '''[[w:Numbernotatsioon|Numbernotatsioon +]]''' on [[w:noodikiri|noodikiri]], milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse [[w:number|numbreid]]. Numbriga võib tähistada näiteks: [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t, [[w:heliklass|heliklass]]i, [[w:intervall (muusika)|intervalli]], [[w:alusheli|alusheli]], [[w:akord|akord]]i, [[w:helirida|helirea]] [[w:aste (muusika)|astet]], [[w:aplikatuur|aplikatuur]]i, [[w:takt (muusika)|takti]], [[w:taktimõõt|taktimõõt]]u, [[w:tuplet|tuplet]]it, [[w:kestus|absoluutset kestust]], [[w:tempo|tempo]]t, [[w:helitugevus|helitugevus]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1556#overlay-context=node/1554 https://e-koolikott.ee/material?id=16289 ## definitsioon +. '''[[w:Enharmonism|Enharmonism +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud häälestus]]es erinimelise [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e samakõlalisus, näiteks ''cis'' (''do-diees'') ja ''des'' (''re-bemoll''). https://vara.e-koolikott.ee/node/1540#overlay-context=node/1538 https://e-koolikott.ee/material?id=16275 ## definitsioon +. '''[[w:Heliklass|Heliklass +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:hulk|hulk]] [[w:muusikaline heli|helisid]], mis asetsevad ühe või mitme [[w:oktav|oktav]]i kaugusel üksteisest. Näiteks kõik ''[[w:C (muusika)|C]]''-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik ''[[w:D (muusika)|D]]''-helid omaette heliklassi jne. [[w:Võrdtempereeritud häälestus|Võrdtempereeritud häälestus]]e puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad [[w:enharmonism|enharmooniliselt]] identsed [[w:muusikaline heli|helid]] samasse heliklassi. Nii näiteks ''[[w:Cis|Cis]]'' kuulub samasse heliklassi kui ''[[w:Des|Des]]'', ''[[w:His|His]]'' samasse kui ''[[w:Deses|Deses]]'' jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti [[w:numbernotatsioon|numbernotatsioon]]i, milles (enamasti) ''C'' = 0, ''Cis/Des'' = 1, ''D'' = 2, ''Dis/Es'' = 3, ''E'' = 4, ''F'' = 5, ''Fis/Ges'' = 6, ''G'' = 7, ''Gis/As'' = 8, ''A'' = 9, ''Ais/B'' = 10 (ka "A" või "T"), ''H'' = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1541 https://e-koolikott.ee/material?id=16276 ## definitsioon +. '''[[w:Oktav (helikõrguspiirkond)|Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis +]]'''. [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C<sub>2</sub> – H<sub>2</sub>), kontraoktav (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>), teine oktav (c<sup>2</sup> – h<sup>2</sup>), kolmas oktav (c<sup>3</sup> – h<sup>3</sup>), neljas oktav (c<sup>4</sup> – h<sup>4</sup>), viies oktav (c<sup>5</sup> – h<sup>5</sup>). https://vara.e-koolikott.ee/node/1542#overlay-context=node/1541 https://e-koolikott.ee/material?id=16277 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-bFcwSFlsaTNzODQ/view?usp=sharing HELIKÕRGUS. JOONIS 001]''' ([[HELIKÕRGUS. JOONIS 001 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1868 https://e-koolikott.ee/material?id=16423 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Z295SUdpRldRbjQ/view?usp=sharing HELIKÕRGUS. JOONIS 999. Tühi tööleht]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3704 https://e-koolikott.ee/material?id=16923 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus | Helikõrgus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1363#overlay-context=node/1378 https://e-koolikott.ee/material?id=16190 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alusheli | Helikõrgus. Alusheli. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1365#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16191 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alteratsioon | Helikõrgus. Alteratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1366#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16192 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Tähtnimetus | Helikõrgus. Tähtnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1367#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16193 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Silpnimetus | Helikõrgus. Silpnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1368#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16194 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Klaviatuur | Helikõrgus. Klaviatuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1369#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16195 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodijoonestik | Helikõrgus. Noodijoonestik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1370#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16196 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Abijoon | Helikõrgus. Abijoon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1371#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16197 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodivõti | Helikõrgus. Noodivõti. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1374#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16198 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Numbernotatsioon | Helikõrgus. Numbernotatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1375#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16199 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Enharmonism | Helikõrgus. Enharmonism. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1376#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16200 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Heliklass | Helikõrgus. Heliklass. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1377#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16201 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond | Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1378#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16202 =====Harjutused===== # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/996 https://e-koolikott.ee/material?id=13424 # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/998 https://e-koolikott.ee/material?id=13425 # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2043 https://e-koolikott.ee/material?id=16499 # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2045 https://e-koolikott.ee/material?id=16500 # harjutus +. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... +]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus numbernotatsioonis. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3684 https://e-koolikott.ee/material?id=16917 # harjutus +. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... +]]''' Antud on helikõrgus numbernotatsioonis. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3685 https://e-koolikott.ee/material?id=16918 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.5 Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/describe_note.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3705 https://e-koolikott.ee/material?id=16924 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.6 Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/describe_note.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3706 https://e-koolikott.ee/material?id=16925 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.7 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notename.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3707 https://e-koolikott.ee/material?id=16926 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.8 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_syllable.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3708 https://e-koolikott.ee/material?id=16927 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.9 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notation.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3709 https://e-koolikott.ee/material?id=16928 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.10 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_keyboard.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3710 https://e-koolikott.ee/material?id=16929 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.11 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notename.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3711 https://e-koolikott.ee/material?id=16930 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.12 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_syllable.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3712 https://e-koolikott.ee/material?id=16931 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.13 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notation.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3713 https://e-koolikott.ee/material?id=16932 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.14 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_keyboard.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3714 https://e-koolikott.ee/material?id=16933 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.15 Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Tähtnimetus]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/enharmonism.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3715 https://e-koolikott.ee/material?id=16934 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.16 Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Silpnimetus]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega ja noodijoonestikul. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/enharmonism.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3716 https://e-koolikott.ee/material?id=16935 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.17 Helikõrgus. Harjutus. Viiulivõtmest bassivõtmesse]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3873 https://e-koolikott.ee/material?id=17043 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.18 Helikõrgus. Harjutus. Bassivõtmest viiulivõtmesse]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3874 https://e-koolikott.ee/material?id=17044 # harjutus +. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.19 Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Viiulivõti +]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3927 https://e-koolikott.ee/material?id=17062 # harjutus +. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.20 Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Bassivõti +]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3928 https://e-koolikott.ee/material?id=17063 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Helikõrgus. Väike projektülesanne. Helikõrgus'''. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Ülesannet korrata seni, kuni uuesti huvitav hakkab. https://vara.e-koolikott.ee/node/1897 https://e-koolikott.ee/material?id=16443 ====TUNNIVIDEOD==== =====1.11.2017===== # näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVUzhtMFg3Z3V4b28/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVWjhqNC02ZUJ2RTg/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVaXZTdk15bnJWclU/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVLUpiRXlZaWEtcWs/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVZGc0NTRCYzVyRFU/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1J8pOlZ9kf79cpIVR_GzPTOEbbt30fNep/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1_yByDwZa-jehUhJw-T1LilAtvJMj4Lw-/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nOWE4NTZVZzZUZTQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nbWtlWlpyMjZVVmc/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nRm90MUhKbzJ3eFE/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3namxndVVlOXpBOW8/view?usp=sharing FAIL 4], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nbDdhSE9EemJCUVU/view?usp=sharing FAIL 5] =====8:11.2017===== # näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/16ZuI4VllxFUTBUs4nmQmxT_tJqXGWpa2/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/17-s05Iu5w6iEnpWVykffUglRUgiSQEVB/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1za1wuw9ynPiKBqvaBUwbc35rkrxfP-ZM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1Zhtacyv1ngnetOdiD11Yvrr4qq0hXpC9/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1pzFPF-I4LywnF_BuxmXJxM20_rtwNUIg/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1vGcWQjwTB2y66wuFQO0DGPgU0sMzWCdK/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-abLJqyvvd6UU3vvHw_GCIwI02axSwB2/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/14nCVMl3FLSDBU_SsAmSgMq5cdM3-EctI/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/11L1B9Tdn6ESa1sz6lyhNf0xmHqeOguB7/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1sydSz-BxU3EdSHBRNb0aERkENiTHizWm/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1zdM-Aoozt-cQpBk23QAxfhHUPepcNbog/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1ggCND_u2ulPnLliS_UDZ6YULit-VuZ6e/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1TfCMO_HAlhq9Gi35mgVV5gicGiaiTOhx/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/1XWe0-Cr2Yg5_wze6yu5pMKi5EOWOiK4y/view?usp=sharing FAIL 4] =====15.11.2017===== # näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1txp-gfpJbMlqnW5SN-mUvlHFEbYubG2n/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1sgwgqdDxMc8T3jn_Oy8ls-cahQrrH-yO/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-dAuvvl8RJyF2N3QuyJUNSyHdCKxBnet/view?usp=sharing FAIL] # näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1Vvaisu_t_5JGEnlnOR2qizGlhJryeKCL/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/14XtiQmWPmd04Gw9VxftZAY9mMlh42y0F/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1A1wO5hox1TxY2YBrrgEcKF_DFFFtLz_i/view?usp=sharing FAIL] # näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/15Nacj3zWd_zadC90-zuiwCeNfjXX_y06/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1FBC9c7Wbx_JZk23o6VMi_kWk-WZwJgJ0/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1bjd898HyhaIi_EA-Pnu3ElQWypP1Qf86/view?usp=sharing FAIL] # näidistund (valikkursus). 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1cv7fshrnbrCsKSjfNZClzlZdioC4ed0B/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1KP34zzvt2KcdPuJ5qd3RwstSrXCHiIH6/view?usp=sharing FAIL 2] ===Akord=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on akord, intervall, kolmkõla, septakord, transponeerimine, akordi pööre, akordi seis ja klaster. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P akord intervall kolmkõla septakord transponeerimine akordi pööre akordi seis klaster ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Akord|Akord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]]ide suhete abil. Kui akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes, siis näiteks [[w:kolmkõla|kolmkõla]] põhikuju ehitub kahest, [[w:septakord|septakord]]i põhikuju kolmest ja [[w:noonakord|noonakord]]i põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]], võivad moodustuda [[w:kvartakord|kvartakord]]id või [[w:kvintakord|kvintakord]]id. [[w:Sekund (muusika)|Sekunditest]] ja sekundist väiksematest [[w:mikrointervall|mikrointervall]]idest ehituvat akordi nimetatakse [[w:Klaster (muusika)|klastriks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16284 ## definitsioon. '''[[w:intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusikas]] kahe [[w:heli|heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te [[w:suhe (filosoofia)|suhe]]. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoon]]ides, [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|jagatis]]ena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16278 ## definitsioon. '''[[w:Kolmkõla|Kolmkõla]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kolmest erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kahe ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. https://vara.e-koolikott.ee/node/1544#overlay-context=node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16279 ## definitsioon. '''[[w:Septakord|Septakord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s neljast erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kolme ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on [[w:septim|septim]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1545#overlay-context=node/1544 https://e-koolikott.ee/material?id=16280 ## definitsioon +. '''[[w:Transponeerimine|Transponeerimine +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:nihe|-> nihe]] teatud [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1546#overlay-context=node/1545 https://e-koolikott.ee/material?id=16281 ## definitsioon +. '''[[w:Pööre (muusika)#Akordi pööre|Akordi pööre +]]''' tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. https://vara.e-koolikott.ee/node/1547#overlay-context=node/1546 https://e-koolikott.ee/material?id=16282 ## definitsioon +. '''[[w:Akordi seis|Akordi seis +]]''' on [[W:muusika|muusika]]s [[w:akordi heli|akordi heli]]de [[w:vertikaal|-> vertikaal]]ne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli [[w:intervall (muusika)|intervall]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1925 https://e-koolikott.ee/material?id=16454 ## definitsioon +. '''[[w:Klaster (muusika)|Klaster +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s piiramatust arvust [[w:heli|heli]]dest koosnev [[w:akord|akord]], mille kõigi kõrvutiasetsevate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]] on väiksem kui [[w:väike terts|väike terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1548#overlay-context=node/1547 https://e-koolikott.ee/material?id=16283 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-TDlySFU1VzN2SWs/view?usp=sharing AKORD. JOONIS 001]''' ([[AKORD. JOONIS 001 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1871 https://e-koolikott.ee/material?id=16425 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dlJHWm1YYTMycVk/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti]''' ([[INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1872 https://e-koolikott.ee/material?id=16426 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-MzE2SlVtcTRFX0U/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti]''' ([[INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1873 https://e-koolikott.ee/material?id=16427 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-YkxhanFmU0ZpSG8/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega]''' ([[INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1874 https://e-koolikott.ee/material?id=16428 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-N1dkYm1MLUJJSEk/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega]''' ([[INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1875 https://e-koolikott.ee/material?id=16429 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord | Akord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1410#overlay-context=node/1446 https://e-koolikott.ee/material?id=16223 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Intervall | Akord. Intervall. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1411#overlay-context=node/1446 https://e-koolikott.ee/material?id=16224 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Kolmkõla | Akord. Kolmkõla. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1412#overlay-context=node/1411 https://e-koolikott.ee/material?id=16225 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Septakord | Akord. Septakord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1413#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16226 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Transponeerimine | Akord. Transponeerimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1414#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16227 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Akordi pööre | Akord. Akordi pööre. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1415#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16228 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Klaster | Akord. Klaster. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1416#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16229 =====Harjutused===== # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.1 Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3717 https://e-koolikott.ee/material?id=16936 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.2 Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3718 https://e-koolikott.ee/material?id=16937 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.3 Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3719 https://e-koolikott.ee/material?id=16938 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.4 Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3720 https://e-koolikott.ee/material?id=16939 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.5 Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3721 https://e-koolikott.ee/material?id=16940 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.6 Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3722 https://e-koolikott.ee/material?id=16941 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.7 Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3723 https://e-koolikott.ee/material?id=16942 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.8 Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3724 https://e-koolikott.ee/material?id=16943 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Akord. Väike projektülesanne. Akord'''. Kirjuta vähemalt kolm akordi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 https://e-koolikott.ee/material?id=16444 # väike projektülesanne. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi transponeerimine'''. Antud on kolm akordi ja transpositsiooniintervall üles või alla. Transponeeri akordid antud intervalli võrra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3725 https://e-koolikott.ee/material?id=16944 # väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuvastamine +'''. Antud on muusikalõik. Koonda muusikalõigu helid akordiks. Taanda korduvad helid. Tuleta heliklassid. Tuvasta akord või akordid. Mängi akorde klaveril. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 https://e-koolikott.ee/material?id=17444 # väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi helide kombineerimine +'''. Antud on akord. Kirjuta akordi [[w:heliklass|heliklasside]] kõik [[w:permutatsioon|-> permutatsioonid]]. Vihje: akordi heliklasside erinevaid permutatsioone on kokku [[w:faktoriaal|-> faktoriaal]] akordi heliklasside arvust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6636 https://e-koolikott.ee/material?id=18731 # väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuletamine helireast +'''. Antud on [[w:helirida|helirida]]. Tuleta helirea helisid kasutades kõik teatud tüüpi akordid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6635 https://e-koolikott.ee/material?id=18730 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Akord. Suur projektülesanne. Akordide põhjal muusikalõigu loomine +'''. Tuginedes väikestele projektülesannetele '''Akord''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 ja '''Akordi tuvastamine''' https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 loo ülesande '''Akord''' raames loodud akordide põhjal ülesande '''Akordi tuvastamine''' aluseks olnud muusikalõigule sarnane muusikalõik. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4854 https://e-koolikott.ee/material?id=17445 ====TUNNIVIDEOD==== =====24.1.2018===== # arutelu. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1yDrRllQcq8mxAQ8SvuBv8AuD35hs7yTY/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1kgSpx2ByFJ2MGn1lVNZzLIqOYpXui70p/view?usp=sharing FAIL 2],[https://drive.google.com/file/d/1cRS_ti6zMoJUz9oEtTfyrCKxMPr3E6EA/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/1fQn_FtD8Du4EtzmvNbcQdOoLwT7t8tXA/view?usp=sharing FAIL 4], [https://drive.google.com/file/d/1BCwbaTbaYi43xZXiGK4pgxk9_xSg4j1X/view?usp=sharing FAIL 5],[https://drive.google.com/file/d/1QClcKqIS3sJsKSbqJK9_l3807XlgNmNN/view?usp=sharing FAIL 6] (toormaterjal) # näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1s4Vit0lFIqJnBPsMvowEu-8Qoibw-Kzm/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/15GvgnHpx91BEGE-fWEVIoZGPYE2toOjf/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1zz6IIcyS4B35dQHK1wiL4D8cVje28big/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1GSRUjobA4RjYo9ZR0yaNRX2TPZGDqcyw/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1qGeF7WM1UGnGdRur0gwjn2hARo3FpMhl/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) =====31.1.2018===== # näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1s7stb4cbuyhUn-Pr46gvvZWPgA53Lyjt/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1m8Yhh_RStlDbXcIexTtYAwMDjVpiJOjz/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/19_WQN4xnUCk3nZVsOKrayRyawrTzr1F9/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1K3H1Mog7SlUMnJfrGa42DEv0r238WaSZ/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # arutelu. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1DIN6IMQhSbfqMlj4l_l7GrrPZiEvQ0Yj/view?usp=sharing FAIL] # näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1p6aWHmO-79Yu-4117rY4KXndQWQIWUcp/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1EEuPCu-XMXNY7EKpVLlVJg5dImMV8pGD/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1Z0UWoT80z0cGSOamZeW6DUz1hHw-K6W7/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) =====14.2.2018===== # näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1GE5qfOcToN3cDJkYcwhziJ7vBfIwQc62/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1QdBbpkEkWPW7Ni9xZq79In3gkWBdQDqf/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1nwXNKuLlL4b6vLFvPFqV8g9z1o7JcT8a/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1kMhX6Aw25L91JpDHtpVQfa8VW9ZfzJuD/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1s72XiBkNGXJY_pE-wLt9DVIrbc-qof2U/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1jlGDglV6iVtE4Z4rcz0oRu0fuWH67COM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1l_5kx_wjyhzJSasAUJO6FZYBLuvPX7C2/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1XZnVzIIxVCsB6-4IAZ4C8kteICG7GPy0/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) =====28.3.2018===== # näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1LGFX4Q8Bfqtan--HPM0rTZinzMrQ3hqS/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gLN1fE2wWLWxcYwZpb8ZPfkDEiuwCnSa/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) ## arutelu. 28.3.2018 [https://drive.google.com/file/d/16jKZq8_sxS-OcBaYy3mA_j4GEZTzkg1S/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) ## arutelu. 28.3.2018 [https://drive.google.com/file/d/1c-oirU1A3L2N5s8WOBnNygIvAQqQ6617/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) # näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1SbOynCVlTZZtKFF-TLmX-xN_V_BaeCY6/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1eN7K_q05kbgFd57MGlGNhsoBHwdYer0p/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/14uoK26SsKJD0eGCiCPnh8AeNxh0AYEeF/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1uyH3NscaZHmIFku1uAU5MjE9oQZFOW8L/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====4.4.2018===== # arutelu. 4.4.2018 [https://drive.google.com/file/d/1ulL8h5ba51ld54wPxhMpX08tfMZdjpVy/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) # näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1A-Mjqi3duKLcnLZ95G1C62ikPqd50grd/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1JyMhUlOJXdaJxfCAT2QpYSuvnR909oQA/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1AtNTtZrgpLTcRkq05ucfb2wPGt7rYN_-/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1YqGkzX9i3c9e8z2zK-JfUI2nbX9LPbPh/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1q2eF-70Mz_YM-GA-B9Wv8BTn3Ms9CX9M/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1B7P_67jVhUgYeb7gvhow4EvRFXIpf5e4/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====11.4.2018===== # näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1GDqsD9VRuA6DFBj6tQUknyEvh2u4ZhkV/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1DfVJMFnxq2Ii3JDz4btI_DXDemQsFQNG/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1rvcwdNIomNMCUVyj6AnmliZHzsEXVDJA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1thOxbD5FhBv0DWlg0rm18RKJ0S3GDdiH/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/11BkCDkO7AFaO8rkRSlWLm4lxc1GR8f_L/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1BCr21BUcKu4BQOzG0V0FKh7rM34PKnkH/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1p9Rgy6ifBHYQ4y62Q6vAcWOk7Go3cVZL/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1ROzGlshUNITHk-NpZlBX635XIMFqLH1Q/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) =====2.5.2018===== # arutelu. 2.5.2018 [https://drive.google.com/file/d/1PmHW2HLDx2r5ddDTz6e9f0hN4W-z8g6E/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) # näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1casFhX_7TtzuuxszSeDagi1N1LFKMMwe/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1ubViy0tifK-v8iEWUOT6x-YsX6_oMrR4/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/13Ae9tvaqQnbcUNXyGtNshDBWF_c22wvu/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1GgUrhAdscuGggfzEztoYO_c-hkh_Tg_J/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) ===Meloodia=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on meloodia, kontuur ja hüpermeloodia. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P meloodia kontuur hüpermeloodia ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Meloodia|Meloodia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] tavaliselt [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] järgnevus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1550#overlay-context=node/1548 https://e-koolikott.ee/material?id=16285 ## definitsioon +. '''[[w:Kontuur (muusika)|Kontuur +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üksteisele järgnevate [[w:heli|helide]] (tavaliselt [[w:helikõrgus|helikõrguslikke]]) suhteid [[w:kujutis|kujutav]] [[w:Funktsioon (matemaatika)|-> funktsioon]] [[w:aeg|ajas]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1899 https://e-koolikott.ee/material?id=16445 ## definitsioon +. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dWN4dm5MWEhvM1k/view?usp=sharing Hüpermeloodia +]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:visand (muusika)|visandamise]] vahend, mille abil on võimalik kirjeldada kogu [[w:heliteos|heliteost]] läbivat olulisemate [[w:meloodia|meloodiate]] [[w:kogum|kogumit]] koos infoga teose [[w:harmoonia|harmoonia]], [[w:rütm|rütmi]], [[w:orkestratsioon|orkestratsiooni]] ja muude elementide, näiteks sõnateksti kohta. https://vara.e-koolikott.ee/node/1977 https://e-koolikott.ee/material?id=16480 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-S1EyUmNkOUdjb1U/view?usp=sharing MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs]''' ([[MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1876 https://e-koolikott.ee/material?id=16430 # joonis. '''[https://www.link.cs.cmu.edu/melody-generator/ MELOODIA. JOONIS 899. Meloodia generaator. Melisma]''' https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26928-MELOODIA-JOONIS-899-Meloodiageneraator-Melisma David Temperley ja Daniel Sleatori loodud Melisma on arvutiprogramm, mis genereerib originaalseid meloodiaid stohhastiliste (st osaliselt juhuslike) protsesside abil. Generaator võimaldab saada meloodiaid, kasutades valitud parameetreid. Meloodia on allalaaditav MIDI-failina. Pärast allalaadimist on seda võimalik kasutaja oma arvutis maha mängida või edasi töödelda. Melisma ei ole loodud suurepäraste hittide tootmiseks. Pigem on see mõeldud võimalusena katsetada teatavaid piiranguid, mis võivad mõjutada meloodiate konstrueerimist ja tajumist. =====Videod===== # video. '''MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat?''' (David Stewart: How to Write a Melody (Music Theory/Composition) <nowiki>https://youtu.be/ktq_gOZU2VU?list=RDZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat? Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3726 https://e-koolikott.ee/material?id=16945 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Meloodia | Meloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3727 https://e-koolikott.ee/material?id=16946 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Meloodia. Väike projektülesanne. Lühike meloodia'''. Tuginedes varasematele väikestele projektülesannetele '''Helivältus''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1896) ja '''Helikõrgus''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1897), kirjuta kuuest erinevast helist koosnev meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1901 https://e-koolikott.ee/material?id=16446 # väike projektülesanne +. '''Meloodia. Väike projektülesanne. Kontuur +'''. Tuginedes väiksele projektülesandele '''Lühike meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), selgita välja meloodia kontuur. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3728 https://e-koolikott.ee/material?id=16947 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3729 https://e-koolikott.ee/material?id=16948 # suur projektülesanne +. '''Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud meloodia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3730 https://e-koolikott.ee/material?id=16949 ===Väli=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on väli, helimass, müra ja aleatoorika. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P väli helimass müra aleatoorika ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Väli (muusika)|Väli]]''' on [[w:muusika|muusika]]s piiritletud [[w:helimass|helimass]]. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus ([[w:ambitus|ambitus]]) ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks [[w:muusikaline parameeter|muusikalisteks parameetriteks]] võivad olla näiteks [[w:Kontuur (muusika)|kontuur]]i tüüp, [[w:tämber|tämber]], [[w:helikõrgus|helikõrguslik]] või [[w:rütm|rütmiline]] koostis, [[w:faktuur|faktuur]], [[w:helitugevus|helitugevus]], [[w:suund|suund]], [[w:kiirus|kiirus]], [[w:laius|laius]], helikõrguslik või rütmiline tihedus, [[w:dünaamika|dünaamika]]. Välja võivad moodustada eri tüüpi muusikalised objektid: näiteks lühikesed või pikad, sirged, [[w:triller|trillerdavad]] või [[w:tremolo|tremoleerivad]] [[w:heli|helid]], [[w:meloodia|meloodiad]], [[w:akord|akordid]], [[w:klaster (muusika)|klastrid]], [[w:glissando|glissandod]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1554#overlay-context=node/1551 https://e-koolikott.ee/material?id=16287 ## definitsioon. '''[[w:Helimass|Helimass]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:muusikaline heli|tajutava helikõrgusega helidest]] ja/või [[w:müra|müra]]dest koosnev [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]]. Helimassi puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ed, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i omadused, [[w:tämber|tämber]], [[w:dünaamika|dünaamika]] või [[w:Kontuur (muusika)|kontuur]]. Helimassi kui [[w:psühhoakustika|psühhoakustilist]] nähtust võiks kirjeldada ka teljel '[[w:integratsioon|integratsioon]]-[[w:segregatsioon|segragatsioon]]', kus helimassi teke viitab suurenevale integratsioonile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1559#overlay-context=node/1558 https://e-koolikott.ee/material?id=16292 ## definitsioon +. '''[[w:Müra (muusika)|Müra +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]], mis tekib heliallika korrapäratul [[w:võnkumine|võnkumisel]]. Müra põhiomadused on [[w:helivältus|helivältus]], [[w:helitugevus|helitugevus]] ja [[w:tämber|tämber]], kuid puudub üheselt tajutav [[w:helikõrgus|helikõrgus]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1558#overlay-context=node/1557 https://e-koolikott.ee/material?id=16291 ## definitsioon +. '''[[w:Aleatoorika|Aleatoorika +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul [[w:heliteos|heliteos]]e kõik või üksikud [[w:struktuur (muusika)|struktuurid]] põhinevad [[w:juhus|juhus]]el. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. https://vara.e-koolikott.ee/node/1557#overlay-context=node/1556 https://e-koolikott.ee/material?id=16290 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-WmtwZWxrUWUzckU/view?usp=sharing ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika]''' ([[ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika|selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1877 https://e-koolikott.ee/material?id=16431 =====Videod===== # video. '''ALEATOORIKA. VIDEO 001. Angela Gesicki: Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika''' (''Music Composition: Chance Music'', <nowiki>https://youtu.be/1G3rBK65Tmw</nowiki> [[ALEATOORIKA. VIDEO 001. Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika / Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/5309#overlay-context=kunstiained https://e-koolikott.ee/material?id=15620 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Müra | Müra. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3637 https://e-koolikott.ee/material?id=16895 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Aleatoorika | Aleatoorika. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3638 https://e-koolikott.ee/material?id=16896 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Väli. Väike projektülesanne. Väli'''. Kirjuta kontrollitud aleatoorikat kasutades väli, milles leiduks vähemalt üks meloodia, üks akord või üks müra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1902 https://e-koolikott.ee/material?id=16447 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Väli. Suur projektülesanne. Väljakompositsioon +'''. Arendades edasi väikseid projektülesandeid '''Muusikaline objekt''' ja '''Väli''', sünteesida kogu klassi koostöös suurem väljakompositsioon. Kompositsiooni proovimine ja (avalik) esitamine. (Avalik) arutelu. https://vara.e-koolikott.ee/node/1903 https://e-koolikott.ee/material?id=16448 ====TUNNIVIDEOD==== =====9.5.2018===== # näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1Olz-dIWhNc0DvlXwlCA8gZrmcDyOXrhz/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1UoeKW8HGt46rudWd92mLYtC7hYmUIWpr/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-tcgJVVYZjGeS8YZgIX0N40YHsUHh-0Q/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1wvHJp0REtwh6xZrq4YVEs3lS3WaMyDfK/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1x8GVTIpE1DpPi1LRb-SWwvZAsXsTmp5s/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/18d3smRmn7Kyl07-4Xq1ALBVlom6ulwuL/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====16.5.2018===== # näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/13rPqwkkicERmdNmFiTFcLRbBVAPBdSU4/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/18cVr6w5GFEwvU5aHaCWattfon_xucr9F/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1W2mfT7BQrNvh19A3qkIaiwxmphNrqijr/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gLfJ6h2JxIoMaPSSUsCpASaEbIlYQK4h/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1tE3har1D0g3_l7W1v4Ndj772Jgy-qT16/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1zxEDzQM7ISRPWSgHi_6vqI-FxuvHqJ5Z/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) ==Seosed== ===Rütm=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on rütm, meetrum, sünkoop, tempo, ostinato, värsimõõt, modaalrütmika ja isorütmika. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P rütm meetrum sünkoop tempo ostinato värsimõõt modaalrütmika isorütmika ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Rütm|Rütm]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helivältus|helivältus]]te järgnevuse [[w:muster|muster]]. Rütm võib olla näiteks kaootiline (vaata [[w:kaos|-> kaos]]), vaba (vaata ''[[w:rubato|rubato]]''), modaalne (vaata [[w:modaalrütmika|modaalrütmika]]), mensuraalne ehk mõõdetud (vaata [[w:mensuraalnotatsioon|mensuraalnotatsioon]]), meetriline (vaata [[w:meetrum|meetrum]]) ehk aktsenteeritud (vaata [[w:aktsent (rõhk)|aktsent]]). https://vara.e-koolikott.ee/node/1561#overlay-context=node/1560 https://e-koolikott.ee/material?id=13689 ## definitsioon. '''[[w:Meetrum|Meetrum]]''' on [[w:muusika|muusika]]s rõhuliste ja rõhutute [[w:löök (muusika)|löökide]] suhe. https://vara.e-koolikott.ee/node/1563#overlay-context=node/1562 https://e-koolikott.ee/material?id=13691 ## definitsioon. '''[[w:Sünkoop|Sünkoop]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:meetrum|meetrum]]iga konfliktis [[w:rütm (muusika)|rütm]], mis tekib [[w:aktsent (muusika)|aktsendi]] nihkumisel rõhuliselt [[w:löök (muusika)|löögilt]] rõhutule. https://vara.e-koolikott.ee/node/1564#overlay-context=node/1563 https://e-koolikott.ee/material?id=13692 ## definitsioon. '''[[w:Tempo|Tempo]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:esitus|esituse]] [[w:kiirus|kiirus]]. Alates [[w:17. sajand|17. sajand]]ist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks [[w:largo|largo]], [[w:adagio|adagio]], [[w:andante|andante]], [[w:presto|presto]], [[w:allegro|allegro]]. Pärast [[w:metronoom|metronoom]]i patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "[[w:löök (muusika)|lööki]] minutis". https://vara.e-koolikott.ee/node/1565#overlay-context=node/1564 https://e-koolikott.ee/material?id=13693 ## definitsioon +. '''[[w:Ostinato|Ostinato +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s objekti omadus korduda muutumatuna (st "korduda ''ostinato''"). Muutumatult (ostinaatselt) korduda võib näiteks [[w:motiiv (muusika)|motiiv]], [[w:rütm (muusika)|rütm]], harmooniajärgnevus vms. https://vara.e-koolikott.ee/node/1566#overlay-context=node/1565 https://e-koolikott.ee/material?id=13694 ## definitsioon +. '''[[w:Värsimõõt|Värsimõõt +]]''' on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse [[w:värsijalg|värsijalaks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1567#overlay-context=node/1566 https://e-koolikott.ee/material?id=13695 ## definitsioon +. '''[[w:Modaalrütmika|Modaalrütmika +]]''' on [[w:keskaja muusika|keskaja muusika]] rütmikontseptsioon, mille kohaselt [[w:helivältus|helivältus]] on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk [[w:moodus (muusika)|mooduses]], mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. https://vara.e-koolikott.ee/node/1568#overlay-context=node/1567 https://e-koolikott.ee/material?id=13696 ## definitsioon +. '''[[w:Isorütmika|Isorütmika +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul samaks jääva korduva [[w:rütm (muusika)|rütmimustri]] (''talea'') sees [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ed vahelduvad (''color''). https://vara.e-koolikott.ee/node/3731 https://e-koolikott.ee/material?id=14886 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1E_VY19MpmuOMYJWZqErz4PRBUNOGh3ON/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 001. Agbadja ja selle variatsioonid]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1e-fVnj6XRSrflfzaFYprgBYnq6eC6oLV/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 002. Kaka (agbadja)]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1CVYnly86Yz5DXJtO-Nbb-nwurPiAQXmQ/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 003. Ansambel]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1QrlPEKJT3LI77mu9SWep0IkCOaYYKlaj/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 004. Gogbahoun]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1NQ5MfE_WA1g3NjWfL2uvPo1gDn7EgwXK/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 005. Zinli]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1tIYaueotW-WQuwgG-7yp5oVRSlRJpVJ_/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 006. Sakpata]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1AsLMDonXcIgLA9D9e5cYvDRhY_XhCwDE/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 007. Tchingounmey]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1wsXAOtV05tSHWT2v6DYkJqmJMFw91mQa/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 008. Houngan]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1KOw8VyurmjYHvwlBSgmu53d0zbG5P2Wq/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 009. Sakpata+zinli]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1MV-A3SKvo2Ro7vOtsqnw1VOdRwlyFisD/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 010. Teguepka]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1QXcAockTLLm9joA6HF2X0Mwx3X4QzSGn/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 011. Kokotako]''' =====Videod===== # video. '''RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 1, <nowiki>https://youtu.be/FK3Ux7GXAfs</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3855 https://e-koolikott.ee/material?id=14914 # video. '''RÜTM. VIDEO 002. Triool''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 2, <nowiki>https://youtu.be/faoi1rzhqJY</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 002. Triool. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3856 https://e-koolikott.ee/material?id=14915 # video. '''RÜTM. VIDEO 003. Punkteering''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 3, <nowiki>https://youtu.be/xyW5JBA_kVI</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 003. Punkteering. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3857 https://e-koolikott.ee/material?id=14916 # video. '''RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 4, <nowiki>https://youtu.be/jOZH4_b7Guw</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3858 https://e-koolikott.ee/material?id=14917 # video. '''RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 5, <nowiki>https://youtu.be/AOe6fB_JHY0</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3859 https://e-koolikott.ee/material?id=14918 # video. '''RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 6, <nowiki>https://youtu.be/B7mD_jz3V4k</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3860 https://e-koolikott.ee/material?id=14919 # video. '''RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 7, <nowiki>https://youtu.be/zGNWw-NbBP8</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3861 https://e-koolikott.ee/material?id=14920 # video. '''RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 8, <nowiki>https://youtu.be/MuqVdkF7zbw</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3862 https://e-koolikott.ee/material?id=14921 # video. '''RÜTM. VIDEO 009. Ostinato''' (Brian Gossard: Ostinato Explained! <nowiki>https://youtu.be/0VksrMqE_4c</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 009. Ostinato. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3863 https://e-koolikott.ee/material?id=14922 # video. '''RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt''' (Jack Stevenson: Rhythm Modes Explained <nowiki>https://youtu.be/zt1Dx0rPDEw</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3864 https://e-koolikott.ee/material?id=14923 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm | Rütm. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1419#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13645 https://e-koolikott.ee/material?id=13645 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Meetrum | Rütm. Meetrum. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1421#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13647 https://e-koolikott.ee/material?id=13647 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Sünkoop | Rütm. Sünkoop. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1449#overlay-context=node/1451 https://e-koolikott.ee/material?id=13649 https://e-koolikott.ee/material?id=13649 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Tempo | Rütm. Tempo. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1451#overlay-context=node/1449 https://e-koolikott.ee/material?id=13650 https://e-koolikott.ee/material?id=13650 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 001'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Q2MtN01BWWM1Qmc/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1904 https://e-koolikott.ee/material?id=13844 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 002'''. Antud taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZzVaV19BWkRMMWs/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1905 https://e-koolikott.ee/material?id=13845 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 003'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-by1ZMF91YS1zbTg/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1906 https://e-koolikott.ee/material?id=13846 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 004'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-X0hrWk1rQ19qUG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1907 https://e-koolikott.ee/material?id=13847 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 005'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioonm, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rm1QQndqcDlDeUE/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1908 https://e-koolikott.ee/material?id=13848 # väike projektülesanne +. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 006'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga, 1/16 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-RVBQY2duWG5vWG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1909 https://e-koolikott.ee/material?id=13849 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Rütm. Suur projektülesanne. Rütmikompositsioon +'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades rütmikompositsioon. Inspiratsiooni saamiseks võid kasutada juhendit '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon|Rütmikompositsiooni loomine]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6947 https://e-koolikott.ee/material?id=20250. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3733 https://e-koolikott.ee/material?id=14888 # suur projektülesanne +. '''Rütm. Suur projektülesanne. Rütmi transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud rütm noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3734 https://e-koolikott.ee/material?id=14889 ====TUNNIVIDEOD==== =====10.9.2018===== # arutelu [https://drive.google.com/file/d/1zG1FW4LAn2HibWdfMb6pz_gXOkNc0IG8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1jhnxLo4Gt_2W_vng20g4moaha7XVPQbv/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund [https://drive.google.com/file/d/118CfDmtTvItz5gBEQpAYq8ED3G07Jg6z/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1qMT8s3wRSqOfzoyrq5QD022N35NxySBF/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1HLoCC58b1QQcVbn_EZlUHYc09zp5wVGf/view?usp=sharingn FAIL 3] # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1g4UdDl9i53Z1kOEJq2ZyeJiZia2I9vU3/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1od7K73be7XoRAeBkm1Odcgzm-dBtUFwZ/view?usp=sharing FAIL 2] =====12.11.2018===== # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1CLiWFqS1pD9HghGbTfh8znTssgb3rv2b/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/11ZthO0o-rH_KUk-aapmFpSEAF0_tqeJL/view?usp=sharing FAIL 2] ## arutelu [https://drive.google.com/file/d/15GOxmcNshLibRqzvW5pdR5EduQJPRIJN/view?usp=sharing FAIL] # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1HelHUnkg9Ya-1MsEMFT6GZG8ufedTm4F/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gq6h2GMbPEA62dphRFDE_aAr_g7ttWWX/view?usp=sharing FAIL 2] =====19.11.2018===== # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1Da9xPBE48KPLmE-mOxf1H1eH8BlWxWhL/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1SCzeR5QRk0LCizl6hF1GuYIz1Jlu5QPi/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1V7zC4f447boeXX_jLXBgvGRLM_SGnTrF/view?usp=sharing FAIL 3] =====20.11.2018===== # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1X6uFJ2foYwhfW5HKpGYoAPJ7LF-B-vlC/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1PzyjTw2HoHAQdEy_Cmtr8vu8fF1Qbsxu/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1aVRgbfdjWGzA0dKl-sG-PY--GjzXJMI3/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1xfdEnCSevqqeMMp_j6y0gAJVd5DCgOZ8/view?usp=sharing FAIL 2] ===Harmoonia=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on harmoonia, helilaad, aste, helirida, mažoor ehk duur, minoor ehk moll, helistik, diatooniline helirida, diatoonika, kromaatika, pentatoonika, oktatoonika, funktsionaalharmoonia ja häältejuhtimine. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P harmoonia helilaad aste helirida mažoor ehk duur minoor ehk moll helistik diatooniline helirida diatoonika kromaatika pentatoonika oktatoonika funktsionaalharmoonia häältejuhtimine ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Harmoonia (muusika)|Harmoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:akord|akord]]ide ühendamine ja suhted. https://vara.e-koolikott.ee/node/1573#overlay-context=node/1568 https://e-koolikott.ee/material?id=16294 ## definitsioon. '''[[w:Helilaad|Helilaad]]''' ehk '''laad''' on [[w:muusika|muusika]]s erinevate [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te ning nendega seotud [[w:aste (muusika)|astmete]] [[w:funktsioon (muusika)|funktsioonide]] [[w:Abstraktsus|-> abstraktne]] [[w:süsteem|-> süsteem]], mille [[w:konkretiseering|konkretiseeringuks]] on [[w:heliride|helirida]]. Näiteks ''[[w:c (muusika)|c]]''-st üles ehitatud [[w:loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] konkretiseeringuks on [[w:Do-mažoor|Do-mažoor]] helirida. https://vara.e-koolikott.ee/node/1929 https://e-koolikott.ee/material?id=16457 ## definitsioon. '''[[w:aste (muusika)|Aste]]''' on [[w:diatooniline helirida|diatoonilise helirea]] [[w:heli|heli]] tähis alates [[w:põhiheli|põhihelist]]. Astet kujutatakse kas [[w:rooma numbrid|rooma numbri]] või [[w:solmisatsioon|relatiivse solmisatsiooni]] silbiga. https://vara.e-koolikott.ee/node/1575#overlay-context=node/1574 https://e-koolikott.ee/material?id=16296 ## definitsioon. '''[[w:Helirida|Helirida]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]]de [[w:helikõrgus|helikõrgus]]lik järjestus [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i piires. https://vara.e-koolikott.ee/node/1574#overlay-context=node/1568 https://e-koolikott.ee/material?id=16295 ## definitsioon. '''[[w:mažoor|Mažoor]]''' ehk '''duur''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:suur terts|suur terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1931 https://e-koolikott.ee/material?id=16458 ## definitsioon. '''[[w:minoor|Minoor]]''' ehk '''moll''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:väike terts|väike terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1932 https://e-koolikott.ee/material?id=16459 ## definitsioon. '''[[w:Helistik|Helistik]]''' on [[w:muusika|muusika]]s mistahes [[w:helikõrgus|helikõrgus]]elt ehitatud [[w:mažoor|mažoor]]- või [[w:minoor|minoor]]-[[w:helirida|helirida]]. Helistiku nimetus tuleneb [[w:toonika|toonika]]st. Helistiku tunnuseks [[w:noodikiri|noodikirjas]] on [[w:võtmemärk|võtmemärgid]], mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast [[w:noodivõti|noodivõti]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1576#overlay-context=node/1575 https://e-koolikott.ee/material?id=16297 ## definitsioon +. '''[[w:diatooniline helirida|Diatooniline helirida +]]''' on [[w:helirida|helirida]], mille kõik helid kuuluvad [[w:diatoonika|diatoonikasse]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1577#overlay-context=node/1576 https://e-koolikott.ee/material?id=16298 ## definitsioon +. '''[[w:Diatoonika|Diatoonika +]]''' on [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis moodustub ainult [[w:alusheli|alusheli]]dest. Diatoonilises helisüsteemis on [[w:oktav|oktav]] jagatud seitsmeks [[w:helikõrgus|helikõrgus]]eks. [[w:helistik|Helistik]]e, [[w:transponeerimine|transponeerimise]] ning [[w:duur-moll-süsteem|duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes [[w:helistik|helistik]]us oleva [[w:helilaad|helilaad]]i [[w:alteratsioon|altereerimata]] helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. https://vara.e-koolikott.ee/node/1923 https://e-koolikott.ee/material?id=16453 ## definitsioon +. '''[[w:kromaatika|Kromaatika +]]''' on [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 12 [[w:pooltoon|pooltoon]]ist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1978 https://e-koolikott.ee/material?id=16481 ## definitsioon +. '''[[w:Pentatoonika|Pentatoonika +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 5 helist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1979 https://e-koolikott.ee/material?id=16482 ## definitsioon +. '''[[w:Oktatoonika|Oktatoonika +]]''' on on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine kaheksast korrapäraselt vahelduvast [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[w:pooltoon|pool]]- ja [[w:tervetoon|tervetoon]]ist koosnev [[w:helisüsteem|helisüsteem]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1980 https://e-koolikott.ee/material?id=16483 ## definitsioon +. '''[[w:Funktsionaalharmoonia|Funktsionaalharmoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:funktsioon (muusika)|funktsioonidel]] põhinev [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]]. Funktsioon on [[w:muusika|muusika]]s [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]] mõiste, millega iseloomustatakse [[w:diatooniline helirida|diatoonilise helirea]] helide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse [[w:aste (muusika)|astmete]] abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse [[w:funktsionaalharmoonia|funktsionaalharmoonia]]ks. Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas: [[w:toonika|toonika]] funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata [[w:helistik|helistik]]. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; [[w:Dominant|dominandi]] funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine [[w:mediant|mediant]]) ja VII ([[w:juhttoon|juhttoon]]) aste; [[w:Subdominant|subdominandi]] funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine [[w:mediant|mediant]]) ja II ([[w:juhttoon|juhttoon]]) aste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1578 https://e-koolikott.ee/material?id=16299 ## definitsioon +. '''[[w:Häältejuhtimine|Häältejuhtimine +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:meloodia|meloodia]] liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine [[w:kvint|kvint]]ides või [[w:oktav|oktav]]ites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1579 https://e-koolikott.ee/material?id=16300 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://www.google.com/doodles/celebrating-johann-sebastian-bach HARMOONIA. JOONIS 899. Harmoonia simulaator. Bachi stiilis meloodia harmoniseerimine]''' https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26932-HARMOONIA-JOONIS-899-Harmoonia-simulaator-Bachi-stiilis-meloodia-harmoniseerimine =====Videod===== # video. '''HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs''' (<nowiki>https://youtu.be/uv8-n8BSBNU</nowiki>) [[HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1989 https://e-koolikott.ee/material?id=16486 # video. '''HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine''' (<nowiki>https://youtu.be/6kFeZQraG6I</nowiki>) [[HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3676 https://e-koolikott.ee/material?id=16911 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia | Harmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1422#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16230 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helirida | Harmoonia. Helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1423#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16231 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Aste | Harmoonia. Aste. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1424#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16232 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helistik | Harmoonia. Helistik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1425#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16233 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Diatooniline helirida | Harmoonia. Diatooniline helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1426#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16234 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Funktsionaalharmoonia | Harmoonia. Funktsionaalharmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1427#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16235 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Häältejuhtimine | Harmoonia. Häältejuhtimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1428#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16236 =====Harjutused===== # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.1 Harmoonia. Harjutus. Määra helistik]'''. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/recognize_key_signature.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3735 https://e-koolikott.ee/material?id=16950 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.2 Harmoonia. Harjutus. Kirjuta duur-helirea nimetus]'''. Antud on võtmemärgid. Kirjuta duur-helirea nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_key.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3736 https://e-koolikott.ee/material?id=16951 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.3 Harmoonia. Harjutus. Kirjuta moll-helirea nimetus]'''. Antud on võtmemärgid. Kirjuta moll-helirea nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_key.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3737 https://e-koolikott.ee/material?id=16952 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.4 Harmoonia. Harjutus. Ehita helirida antud noodist üles]'''. Kirjuta antud helist üles duur, moll jne üles. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_scale.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3738 https://e-koolikott.ee/material?id=16953 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Harmoonia. Väike projektülesanne. Harmoonia'''. Lähtudes olemasolevast väiksest projektülesandest '''Meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3740 https://e-koolikott.ee/material?id=16954 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Harmoonia. Suur projektülesanne. Meloodia harmoniseerimine'''. Tuginedes projektülesandele '''Meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3741 https://e-koolikott.ee/material?id=16955 # suur projektülesanne +. '''Harmoonia. Suur projektülesanne. Harmoonia transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud harmoonia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3742 https://e-koolikott.ee/material?id=16956 ====TUNNIVIDEOD==== =====26.11.2018===== # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1h1b4inJznx68tXGaVNhNrwa3RnWAeM3s/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/196-SGXcNf4GcrvxglkiI2xS5cJ8Mhre4/view?usp=sharing FAIL 2] ## arutelu [https://drive.google.com/file/d/1gz038af0-AO8hS4xuxZRGGscUcDOKnnr/view?usp=sharing FAIL] # näidistund [https://drive.google.com/file/d/1eMbU4DfXNB2FI1lUAZbwnTeHVxWYvApW/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/10SWKCmWigvDnxprCGG65i3-pU4dnCAHj/view?usp=sharing FAIL 2] ===Faktuur=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on faktuur, monofoonia, homofoonia, polüfoonia, heterofoonia ja mikropolüfoonia. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P faktuur monofoonia homofoonia polüfoonia heterofoonia mikropolüfoonia ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Faktuur|Faktuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üldmõiste, mida kasutatakse [[w:muusika struktuur|muusikalise struktuuri]] [[w:vertikaal|vertikaal]]se [[w:mõõde|mõõtme]] tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks [[w:Partii (muusika)|partiide]] ehk häälte, [[w:tämber|tämbrite]], [[w:rütm (muusika)|rütmide]], [[w:artikulatsioon (muusika)|artikulatsioonide]], [[w:dünaamika (muusika)|dünaamika]] või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse [[w:ühehäälsus|ühehäälset]] ([[w:monofoonia|monofoonia]]) ja [[w:mitmehäälsus|mitmehäälset]] faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: [[w:homofoonia|homofoonia]], [[w:polüfoonia|polüfoonia]] ja [[w:heterofoonia|heterofoonia]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1580 https://e-koolikott.ee/material?id=16301 ## definitsioon. '''[[w:monofoonia|Monofoonia]]''' ehk '''ühehäälsus''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:faktuur (muusikas)|faktuur]]itüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või [[w:saade ehk akompanement|saateta]] [[w:meloodia|meloodia]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1581#overlay-context=node/1580 https://e-koolikott.ee/material?id=16302 ## definitsioon. '''[[w:Homofoonia|Homofoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:mitmehäälsus|mitmehäälne]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], milles ühte domineerivat [[w:meloodia|meloodia]]t [[w:saade ehk akompanement|saadab]] muu muusikaline materjal. https://vara.e-koolikott.ee/node/1582#overlay-context=node/1581 https://e-koolikott.ee/material?id=16303 ## definitsioon. '''[[w:Polüfoonia|Polüfoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe iseseisva [[w:meloodia|meloodia]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Polüfoonia loomise kunsti, [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]it ja teooriat nimetatakse [[w:kontrapunkt|kontrapunkt]]iks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1583#overlay-context=node/1582 https://e-koolikott.ee/material?id=16304 ## definitsioon +. '''[[w:Heterofoonia|Heterofoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:mitmehäälsus|mitmehäälse]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tüüp, mille puhul kõlavad [[w:üheaegsus|üheaegselt]] sama [[w:meloodia|meloodia]] pisut erinevad variandid. https://vara.e-koolikott.ee/node/1584#overlay-context=node/1582 https://e-koolikott.ee/material?id=16305 ## definitsioon +. '''[[w:Mikropolüfoonia|Mikropolüfoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:György Ligeti|György Ligeti]] poolt välja arendatud maksimaalse [[w:helikõrgus|helikõrgus]]liku ja [[w:rütm|rütm]]ilise tihedusega [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tüüp. https://vara.e-koolikott.ee/node/1585#overlay-context=node/1584 https://e-koolikott.ee/material?id=16306 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-R1hNTGxTT0JyVkU/view?usp=sharing FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas]''' ([[FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1878 https://e-koolikott.ee/material?id=16432 =====Videod===== # video. '''FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega''' (Musical textures- a brief explanation for GCSE music <nowiki>https://youtu.be/_bzlIJ2-lMs</nowiki>) [[FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3677 https://e-koolikott.ee/material?id=16912 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur | Faktuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1430#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16238 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Monofoonia | Faktuur. Monofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1431#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16239 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Homofoonia | Faktuur. Homofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1432#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16240 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Polüfoonia | Faktuur. Polüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1433#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16241 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Heterofoonia | Faktuur. Heterofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1434#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16242 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Mikropolüfoonia | Faktuur. Mikropolüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1435#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16243 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Faktuur. Väike projektülesanne. Faktuurivisand'''. Loo vähemalt kolme erinevat muusikalist objekti siduv visandpartituur, milles on kasutatud vähemalt kahte erinevat faktuuritüüpi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3743 https://e-koolikott.ee/material?id=16957 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Faktuur. Suur projektülesanne. Faktuur'''. Kirjuta teatud faktuuris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3746 https://e-koolikott.ee/material?id=16960 ===Variatsioon=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on variatsioon, augmentatsioon, diminutsioon, inversioon, vähikäik ehk retrograad, interpolatsioon ja figuratsioon. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P variatsioon augmentatsioon diminutsioon inversioon vähikäik ehk retrograad interpolatsioon figuratsioon ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Variatsioon (muusika)|Variatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s uus [[w:objekt|objekt]], mis on mingi [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]i või [[w:reegel|reegli]] põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks ([[w:teema (muusika)|teemaks]]) võib olla näiteks [[w:meloodia|meloodia]], [[w:rütm|rütm]]ifiguur, [[w:harmoonia|harmoonia]]järgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada [[w:variatsioonivorm|variatsioonivorm]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/1591#overlay-context=node/1590 https://e-koolikott.ee/material?id=16312 ## definitsioon. '''[[w:Augmentatsioon|Augmentatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehniline]] operatsioon, mille tulemusel toimub [[w:helivältus|helivältus]]e pikenemine. Augmentatsioon on [[w:diminutsioon|diminutsioon]]i vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1592#overlay-context=node/1591 https://e-koolikott.ee/material?id=16313 ## definitsioon. '''[[w:Diminutsioon|Diminutsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehniline]] operatsioon, mille käigus toimub [[w:helivältus|helivältus]]e lühenemine. Diminutsioon on [[w:augmentatsioon|augmentatsioon]]i vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1593#overlay-context=node/1592 https://e-koolikott.ee/material?id=16314 ## definitsioon. '''[[w:Inversioon|Inversioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnika]], mille puhul toimub [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:peegeldus|peegeldus]] suhtes [[w:horisontaaltelg|horisontaalteljega]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1594#overlay-context=node/1593 https://e-koolikott.ee/material?id=16315 ## definitsioon. '''[[w:Vähikäik|Vähikäik ehk retrograad]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnika]], mille puhul toimub muusikalise materjali [[w:peegeldus|peegeldus]] suhtes [[w:vertikaaltelg|vertikaalteljega]]. Vähikäiku on võimalik kirjeldada [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i liigina, kus [[w:motiiv (muusika)|motiiv]]i või [[w:teema (muusika)|teema]] [[w:heli|heli]]d järgnevad tagantpoolt ettepoole. https://vara.e-koolikott.ee/node/1595#overlay-context=node/1594 https://e-koolikott.ee/material?id=16316 ## definitsioon +. '''[[w:Interpolatsioon|Interpolatsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. https://vara.e-koolikott.ee/node/1597#overlay-context=node/1596 https://e-koolikott.ee/material?id=16318 ## definitsioon +. '''[[w:Figuratsioon|Figuratsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:meetrum|meetrilisse]] struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, [[w:saade ehk akompanement|saate]]kujund või [[w:passaaž|passaaž]], mida kasutatakse [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka [[w:ornament (muusika)|ornamendiks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1596#overlay-context=node/1595 https://e-koolikott.ee/material?id=16317 ====SHOW==== =====Videod VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST===== # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon''' (<nowiki>https://youtu.be/4Uv-ZySBOHs</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3747 https://e-koolikott.ee/material?id=16961 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad''' (Clinic: Serialism (Tone Rows) - Inversion and Retrograde Inversion <nowiki>https://youtu.be/40dUwUZaj4I</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3749 https://e-koolikott.ee/material?id=16963 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon''' (Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) <nowiki>https://youtu.be/4IAZY7JdSHU</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1982 https://e-koolikott.ee/material?id=16485 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria''' (Andrew Huang: AMAZING MUSIC INVERSIONS <nowiki>https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1981 https://e-koolikott.ee/material?id=16484 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad''' (<nowiki>https://youtu.be/gQgZYJyYZ2w</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3752 https://e-koolikott.ee/material?id=16966 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon''' (Steven Armstrong: Figuration <nowiki>https://youtu.be/jjqBck58N9E</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3754 https://e-koolikott.ee/material?id=16968 '''VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST''' ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon | Variatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1438#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16246 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Augmentatsioon | Variatsioon. Augmentatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1439#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16247 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Diminutsioon | Variatsioon. Diminutsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1440#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16248 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Inversioon | Variatsioon. Inversioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1441#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16249 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad | Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1442#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16250 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Interpolatsioon | Variatsioon. Interpolatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1446#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16254 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Figuratsioon | Variatsioon. Figuratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1445#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16253 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Variatsioon. Väike projektülesanne. Meloodia variatsioon'''. Lähtudes väiksest projektülesandest '''Lühike meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), tuleta olemasolevast meloodiast uus meloodia, muutes meloodia helisid helikõrguse ja helivältuse parameetris. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3760 https://e-koolikott.ee/material?id=16974 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Variatsioon. Suur projektülesanne. Meloodia variatsioonid'''. Kirjuta olemasolevale meloodiale vähemalt viis variatsiooni, mille puhul on erinevates variatsioonides erineval moel varieeritud nii helikõrgusi kui ka helivältusi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3761 https://e-koolikott.ee/material?id=16975 ===Kontrapunkt=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on kontrapunkt, imitatsioon, kaanon, fuuga ja cantus firmus. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P kontrapunkt imitatsioon kaanon fuuga cantus firmus ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Kontrapunkt|Kontrapunkt]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kunst|kunst]], [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], [[w:printsiip|printsiip]], [[w:teooria|teooria]] ja [[w:õppeaine|õppeaine]], mille puhul käsitletakse [[w:tervik|tervik]]una [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat [[w:meloodia|meloodia]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1586#overlay-context=node/1585 https://e-koolikott.ee/material?id=16307 ## definitsioon. '''[[w:Imitatsioon|Imitatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul ühes [[w:hääl (muusika)|hääles]] leiduvat [[w:motiiv (muusika)|motiivi]] või [[w:teema (muusika)|teemat]] [[w:jäljendamine|jäljendatakse]] teises hääles. https://vara.e-koolikott.ee/node/1587#overlay-context=node/1586 https://e-koolikott.ee/material?id=16308 ## definitsioon +. '''[[w:Kaanon|Kaanon +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i realiseerimise [[w:juhis|juhis]] ja [[w:realisatsioon|realisatsioon]] ise. https://vara.e-koolikott.ee/node/1588#overlay-context=node/1587 https://e-koolikott.ee/material?id=16309 ## definitsioon +. '''[[w:Fuuga|Fuuga +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s 16.-18. sajandil [[w:kaanon (muusika)|kaanonist]] välja kasvanud [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioonil]] põhinev [[w:polüfoonia|polüfooniline]] [[w:printsiip|printsiip]], mille kohaselt toimub teemade korduv läbiviimine [[w:faktuur (muusika)|muusikalise faktuuri]] kõigis [[w:hääl (muusika)|häältes]]. Olgugi et igal konkreetsel fuugal ehk fuuga printsiibi alusel loodud [[w:heliteos|heliteos]]el on alati olemas ka mingi [[w:muusikavorm|muusikavorm]], ei saa me rääkida ühtsest ja standardsest fuuga vormist [[w:homofoonia|homofooniliste]] vormide puhul välja kujunenud tähenduses. Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda [[w:muusikažanr|žanrinimetust]] "fuuga", "[[w:fugett|fugett]]", "[[w:fugaato|fugaato]]", "[[w:ritšerkaar|ritšerkaar]]" või "[[w:invensioon|inventsioon]]". https://vara.e-koolikott.ee/node/1589#overlay-context=node/1588 https://e-koolikott.ee/material?id=16310 ## definitsioon +. '''''[[w:Cantus firmus|Cantus firmus +]]''''' on [[w:keskaja muusika|keskaja-]] ja [[w:renessanssmuusika|renessanssmuusika]]s enamasti varasemast muusikast [[w:laenamine (muusika)|laenatud]] [[w:meloodia|meloodia]], mida kasutati uue [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:heliteos|heliteos]]e alusena. ''Cantus firmus'' võis põhineda kas [[w:gregoriuse koraal|gregoriuse koraal]]il, varasemal vaimuliku või ilmaliku polüfoonilise teose [[w:partii (muusika)|partiil]] või olla [[w:helilooja|helilooja]] enda loodud. ''Cantus firmus'' kõlas enamasti [[w:tenor (partii)|tenoris]] ja pikemates [[w:helivältus|helivältus]]tes. https://vara.e-koolikott.ee/node/1590#overlay-context=node/1589 https://e-koolikott.ee/material?id=16311 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/11yttjR0e803K_ddytM_rolhuOzvS2zkW/view?usp=sharing KONTRAPUNKT. JOONIS 001. Gregoriuse koraalist saab ''cantus firmus'' +]''' (<nowiki> Gregoriuse koraal "Veni creator spiritus" https://youtu.be/Kphky63gK5I -> Nicolas de Grigny "Veni creator spiritus" https://youtu.be/5fkcyhsHCEc</nowiki>) https://vara.e-koolikott.ee/node/3663 https://e-koolikott.ee/material?id=16902 =====Videod===== # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk''' (Steven Jacks: Counterpoint -- Music Minute #8 <nowiki>https://youtu.be/TtPy1Ng7aK4</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3755 https://e-koolikott.ee/material?id=16969 # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit?''' (Adam Neely: Composing Canons!, vt <nowiki>https://youtu.be/OiG_5HcuJnc</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit? Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3674 https://e-koolikott.ee/material?id=16909 # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon''' (<nowiki>https://youtu.be/SLBsFDydmBA</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3675#overlay-context=node/3674 https://e-koolikott.ee/material?id=16910 # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm''' (Steven Jacks: Fugue Form -- Music Minute #20 <nowiki>https://youtu.be/srIN2-0Aphk</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3758 https://e-koolikott.ee/material?id=16972 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt | Kontrapunkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1436#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16244 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt. Imitatsioon | Kontrapunkt. Imitatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1437#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16245 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Kontrapunkt. Väike projektülesanne. Imitatsioon'''. Kirjuta vähemalt kahehäälne ja kahe takti pikkune kompositsioon, milles teises taktis sisse astuv teine hääl imiteeriks esimese hääle esimeses taktis olevat materjali ning esimene hääl moodustaks imitatsioonile teises taktis kontrapunkti. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3744 https://e-koolikott.ee/material?id=16958 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Kontrapunkt. Suur projektülesanne. Kaanon või fuuga +'''. Vali tekstikatkend. Kasutades kõiki õpitud helivältusi ja noteerides helikõrgused suhtelistena (madal, keskmine, kõrge), kirjuta neljahäälne kaanon või fuuga kõnekoorile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3745 https://e-koolikott.ee/material?id=16959 ===Tämber=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on tämber ehk kõlavärv, kõlavärvimeloodia, osahelid, helisüntees, süntesaator, mähisjoon, ADSR, formant ja vibraato. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P tämber ehk kõlavärv kõlavärvimeloodia osahelid helisüntees süntesaator mähisjoon ADSR formant vibraato ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Tämber|Tämber ehk kõlavärv]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:üldmõiste|üldmõiste]] [[w:muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] [[w:kogum|kogum]]ile, mille erinevate väärtuste korral [[w:kuulaja|kuulaja]] [[w:taju|taju]]b sama [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e, [[w:helitugevus|helitugevus]]e ja [[w:helivältus|helivältus]]ega [[w:heli|heli]]sid erinevalt. Igal [[w:muusikainstrument|muusikainstrumendil]] või [[w:inimhääl|inimhäälel]] on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks [[w:osaheli|osaheli]]de arv, osahelide omavahelised suhted, [[w:mähisjoon|mähisjoon]]e kuju, [[w:formant|formant]]ide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks [[w:vibrato|vibraato]], juhuslikud [[w:müra|müra]]d, [[w:interferents|interferents]]. Tämber on [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e, [[w:helitugevus|helitugevus]]e ja [[w:helikestus|helikestus]]e kõrval ka üks neljast [[w:heli|heli]] põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast ''Klangfarbe'' pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka [[w:sünesteesia|sünesteesia]] ideele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1600#overlay-context=node/1601 https://e-koolikott.ee/material?id=16319 ## definitsioon. '''[[w:Kõlavärvimeloodia|Kõlavärvimeloodia]] ''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]]de või [[w:meloodia|meloodia]]te järgnevus, milles on oluline [[w:tämber|tämbrite]] vaheldumine. https://vara.e-koolikott.ee/node/1601#overlay-context=node/1600 https://e-koolikott.ee/material?id=16320 ## definitsioon. '''[[w:Osaheli|Osahelid]]''' on harmoonilise [[w:liitheli|liitheli]] [[w:põhitoon|põhitoon]] koos [[w:ülemheli|ülemheli]]dega. Harmoonilise liitheli osahelide [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]ed suhtuvad üksteisesse nagu [[w:täisarv|täisarv]]ud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1602#overlay-context=node/1601 https://e-koolikott.ee/material?id=16321 ## definitsioon. '''[[w:Helisüntees|Helisüntees +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s elektroonilisest [[w:signaal|signaal]]ist [[w:heli|heli]] loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb [[w:süntesaator|süntesaator]]i töö. https://vara.e-koolikott.ee/node/1609#overlay-context=node/1608 https://e-koolikott.ee/material?id=16326 ## definitsioon. '''[[w:süntesaator|Süntesaator +]]''' on [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]], mille abil on võimalik luua [[w:elektrooniline signaal|elektroonilisest signaalist]] looduses eksisteeriva akustilise heli ([[w:muusikaline heli|muusikalise heli]], [[w:müra|müra]] või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb [[w:helisüntees|helisüntees]]il. https://vara.e-koolikott.ee/node/1610#overlay-context=node/1609 https://e-koolikott.ee/material?id=16327 ## definitsioon +. '''[[w:mähisjoon|Mähisjoon +]]''' on [[w:akustika|akustika]]s [[w:heli|heli]] võnkekõvera tippe läbiv [[w:kõverjoon|kõverjoon]]. Mähisjoont võib mõista ka [[w:võnkumine|võnkumise]] [[w:amplituud|amplituud]]i üldistusena. Mähisjoon võib olla [[w:aeg|aja]], [[w:ruum|ruum]]i, [[w:nurk|nurga]] või mõne muu [[w:muutuja|muutuja]] [[w:funktsioon|funktsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1603#overlay-context=node/1602 https://e-koolikott.ee/material?id=16322 ## definitsioon +. '''[[w:ADSR|ADSR +]]''' (''attack'' 'puhkemine', ''decay'' 'vaibumine', ''sustain'' 'kestmine', ''release'' 'katkemine') on [[w:heli|heli]] amplituudi ([[w:helitugevus|helitugevus]]e) kõvera [[w:mähisjoon|mähisjoon]]e mudel: heli puhkemise kestus (''attack time'') on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt (või algtasemelt) maksimumtasemeni; heli vaibumise kestus (''decay time'') on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks maksimumtasemest suhteliselt püsiva helitasemeni; heli püsimise helitase (''sustain level''); heli vaibumise kestus (''release time'') on aeg, mis kulub heli vaibumisele püsivalt helitasemelt nulltasemele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1605#overlay-context=node/1603 https://e-koolikott.ee/material?id=16323 ## definitsioon +. '''[[w:formant|Formant +]]''' on [[w:akustika|akustika]]s [[w:osaheli|osaheli]], mis on [[w:resonants|resonants]]i tõttu võimendunud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1606#overlay-context=node/1605 https://e-koolikott.ee/material?id=16324 ## definitsioon +. '''[[w:vibraato|Vibraato +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks. Vibraato tekib [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr ("extent of vibrato") ja helikõrguse muutumise kiirus ("rate of vibrato") – koosmõjus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1607#overlay-context=node/1606 https://e-koolikott.ee/material?id=16325 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1dQjFLEHL9fHgck6d2S-f7naFOOGg5yWf/view?usp=sharing TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel]''' [[TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3608#overlay-context= https://e-koolikott.ee/material?id=16890 =====Videod===== # video. '''TÄMBER. VIDEO 001. Tämber''' (On Cloud Sine: Timbre <nowiki>https://youtu.be/4toE__coJAE</nowiki>) [[TÄMBER. VIDEO 001. Tämber. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3764 https://e-koolikott.ee/material?id=16978 # video. '''TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber''' (Scott Laird: Where Music Meet Science Part 2: Timbre and Complex Waves <nowiki>https://youtu.be/nlv5bylQDsE</nowiki>) [[TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3766 https://e-koolikott.ee/material?id=16980 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber | Tämber. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3645 https://e-koolikott.ee/material?id=16897 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Kõlavärvimeloodia | Tämber. Kõlavärvimeloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3647 https://e-koolikott.ee/material?id=16899 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Osahelid | Tämber. Osahelid. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3648 https://e-koolikott.ee/material?id=16900 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Tämber. Väike projektülesanne. Kõlavärvimeloodia'''. Valige endi hulgast dirigent. Dirigent läheb ringi keskele ja ülejäänud seisavad näoga dirigendi suunas ringis ümber dirigendi. Valige laulmiseks üks või mitu kõigile mugavat helikõrgust. Laulavad need, kelle poole dirigent näitab. Kui dirigent lõpetab näitamise, laulmine vaikib. Püüdke alustada ja lõpetada laulmine võimalikult pehmelt ja märkamatult, otsekui "sisse ujudes" ja oma häält järgmisele lauljale otsekui edasi andes. Püüdke laulmise ajal varieerida laulmise tämbrit. Võimalusel salvestage improvisatsioon. Kirjeldage tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6637 https://e-koolikott.ee/material?id=18732 # väike projektülesanne +. '''Tämber. Väike projektülesanne. Tämbri elektrooniline muutmine +'''. Antud on helisalvestis. Kasutades mõnda helisünteesiprogrammi (näiteks Reaper, Voce Vista), muuda helisalvestise tämbrit. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ja programmide olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3768 https://e-koolikott.ee/material?id=16982 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Tämber. Suur projektülesanne. Helisüntees +'''. Sünteesi tämber. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ning vastava programmi (näiteks Max/MSP, Csound) või riistvaralise generaatori olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3770 https://e-koolikott.ee/material?id=16984 ===Orkestratsioon === ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on orkestratsioon, partituur kitsamas tähenduses, partii, partitsell, klaviir, muusikainstrument, sümfooniaorkester, pillirühmad (puupuhkpillid, vaskpuhkpillid, löökpillid, näppepillid, klahvpillid, lauljad (solistid ja koor), instrumentaalsolistid, elektroonilised muusikainstrumendid, keelpillid), pillid (flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarv, trompet, timpanid, viiul, vioola, tšello, kontrabass) ja transponeeriv muusikainstrument. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P orkestratsioon partituur kitsamas tähenduses partii partitsell klaviir muusikainstrument sümfooniaorkester pillirühm puupuhkpillid vaskpuhkpillid löökpillid näppepillid klahvpillid lauljad solist koor instrumentaalsolist elektrooniline muusikainstrument keelpillid flööt oboe klarnet fagott metsasarv trompet timpanid viiul vioola tšello kontrabass transponeeriv muusikainstrument ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Orkestratsioon|Orkestratsioon]]''' on [[w:heliteos|heliteos]]e [[w:seade (muusika)|seade]] [[w:orkester|orkestrile]] või [[w:ansambel (muusika)|ansamblile]]. Orkestratsiooni all peetakse tavaliselt silmas heliteose [[w:partii (muusika)|partiide]] jaotamist [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide vahel. Orkestratsiooni all võib mõista ka orkestriteose loomise teooriat. Orkestratsiooni [[w:looming|loomine]] on orkestreerimine. Algselt teistsugusele koosseisule loodud heliteose seadmise puhul tehakse vahet [[w:transkriptsioon|transkriptsioon]]il, mille puhul seadmisel püütakse võimalikult täpselt järgida algset heliteost ja [[w:arranžeering|arranžeering]]ul, mille puhul võivad algse heliteose olulised tunnused (näiteks [[w:vorm|vorm]], [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], [[w:harmoonia|harmoonia]]) orkestreerimise käigus märkimisväärselt muutuda. https://vara.e-koolikott.ee/node/3772 https://e-koolikott.ee/material?id=16986 ## definitsioon. '''[[w:Partituur|Partituur kitsamas tähenduses]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heliteos|heliteos]]e kõigi [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide [[w:partii (muusika)|partii]]de üksikasjaline üleskirjutus ülestikku asuvatel [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]el. https://vara.e-koolikott.ee/node/1523#overlay-context=node/1522 https://e-koolikott.ee/material?id=16263 ## definitsioon. '''[[w:Partii (muusika)|Partii]]''', varem ka '''hääl''', on [[w:ansamblimuusika|ansambli]]-, [[w:koorimuusika|koori]]- või [[w:orkestrimuusika|orkestrimuusika]]s ühe [[w:laulja|laulja]] või lauljate rühma ([[w:häälerühm|häälerühm]]a), ühe [[w:muusikainstrument|muusikainstrumendi]] või instrumentide rühma poolt esitatav [[w:muusikaline materjal|muusikaline materjal]] või selle väljakirjutus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3774 https://e-koolikott.ee/material?id=16988 ## definitsioon. '''[[w:Partitsell|Partitsell]]''' on [[w:partituur|partituur]]i erivorm, milles on esitatud kogu [[w:heliteos|heliteos]]es esinev [[w:muusikaline materjal|muusikaline materjal]] tihendatud kujul võimalikult vähestel [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]el. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse [[w:visand (muusika)|visand]]i või keeruka [[w:orkestriteos|orkestriteos]]e nö "laiendatud [[w:klaviir|klaviir]]ina", milles reaalselt mängitavale klaveripartiile on informatiivsetel eesmärkidel lisatud keeruka partituuri muid olulisi [[w:partii (muusika)|partii]]sid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3776 https://e-koolikott.ee/material?id=16990 ## definitsioon. '''[[w:Klaviir|Klaviir]]''' ehk '''klaverikoondis''' on [[w:orkestriteos|orkestriteos]]e [[w:transkriptsioon (muusika)|transkriptsioon]] [[w:klaver|klaver]]ile. Klaviir on üks [[w:partituur|partituur]]i erivorme. https://vara.e-koolikott.ee/node/3778 https://e-koolikott.ee/material?id=16992 ## definitsioon. '''[[w:Muusikainstrument|Muusikainstrument ehk pill]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] tekitamise vahend. https://vara.e-koolikott.ee/node/3780 https://e-koolikott.ee/material?id=16994 ## definitsioon +. '''[[w:Sümfooniaorkester|Sümfooniaorkester +]]''': ### pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris: #### '''[[w:puupuhkpillid|puupuhkpillid]]''' #### '''[[w:vaskpuhkpillid|vaskpuhkpillid]]''' #### '''[[w:löökpillid|löökpillid]]''' #### '''[[w:näppepillid|näppepillid]]''' #### '''[[w:klahvpillid|klahvpillid]]''' #### '''lauljad (solistid ja koor)''' #### '''instrumentaalsolistid''' #### '''[[w:elektroonilised muusikainstrumendid|elektroonilised muusikainstrumendid]]''' #### '''[[w:keelpillid|keelpillid]]''' ### pillide järjekord [[w:partituur|partituuris]] Beethoveni 5. sümfoonia I osa näitel: #### '''[[w:flööt|flööt]]''' #### '''[[w:oboe|oboe]]''' #### '''[[w:klarnet|klarnet]]''' #### '''[[w:fagott|fagott]]''' #### '''[[w:metsasarv|metsasarv]]''' #### '''[[w:trompet|trompet]]''' #### '''[[w:timpanid|timpanid]]''' #### '''[[w:viiul|viiul]]''' #### '''[[w:vioola|vioola]]''' #### '''[[w:tšello|tšello]]''' #### '''[[w:kontrabass|kontrabass]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3781 https://e-koolikott.ee/material?id=16995 ## definitsioon +. '''[[w:Transponeeriv muusikainstrument|Transponeeriv muusikainstrument +]]''' on [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]], mille kõlav [[w:helikõrgus|helikõrgus]] erineb [[w:noodikiri|noodikirjas]] fikseeritud helikõrgusest püsiva [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. Näiteks: ###'''[[w:pikoloflööt|pikoloflööt]]''' in Des kõlab kirjutatust [[w:väike noon|väike noon]] kõrgemal ###'''[[w:pikoloflööt|pikoloflööt]]''' in C kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] kõrgemal ###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in F kõlab kirjutatust [[w:puhas kvart|puhas kvart]] kõrgemal ###'''[[w:pikoloklarnet|pikoloklarnet]]''' in Es kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal ###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in Es kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal ###'''[[w:sopraniino|sopraniino]]''' kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal ###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in D kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] kõrgemal ###'''[[w:klarnet|klarnet]]''' in B kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal ###'''[[w:trompet|trompet]]''' in B kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal ###'''[[w:sopransaksofon|sopransaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal ###'''[[w:inglissarv|inglissarv]]''' kõlab kirjutatust [[w:puhas kvint|puhas kvint]] madalamal ###'''[[w:metsasarv|metsasarv]]''' in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust [[w:puhas kvint|puhas kvint]] madalamal, bassivõtmes kõlab kirjutatust [[puhas kvart]] kõrgemal ###'''[[w:altsaksofon|altsaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur sekst|suur sekst]] madalamal ###'''[[w:tšelesta|tšelesta]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:kontrafagott|kontrafagott]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:kitarr|kitarr]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:basskitarr|basskitarr]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:kontrabass|kontrabass]]''' bassivõtmes kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal, kuid viiulivõtmes seal, kus kirjutatud ###'''[[w:tenorsaksofon|tenorsaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur noon|suur noon]] madalamal ###'''[[w:bassklarnet|bassklarnet]]''' in B kõlab viiulivõtmes kirjutatust [[w:suur noon|suur noon]] madalamal https://vara.e-koolikott.ee/node/3784 https://e-koolikott.ee/material?id=16998 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-aW1iR0xTdnJKZVE/view?usp=sharing ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused]''' [[ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1879 https://e-koolikott.ee/material?id=16433 ====ASK==== =====Kontollülesanded===== # kontrollülesannne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris | Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3681 https://e-koolikott.ee/material?id=16914 # kontrollülesannne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris|Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6629 https://e-koolikott.ee/material?id=18710 # kontrollülesannne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument | Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3683 https://e-koolikott.ee/material?id=16916 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Orkestratsioon'''. Lähtudes projektülesandest '''Harmoonia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/3740), orkestreeri kuni kahe takti pikkune lõik kahesele sümfooniaorkestrile. Alusena kasuta joonist [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-aW1iR0xTdnJKZVE/view?usp=sharing ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused] https://vara.e-koolikott.ee/node/3787 https://e-koolikott.ee/material?id=17001 # väike projektülesanne. '''Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pilli võimaluste kaardistamine'''. Kaardista mõne pilli (sealhulgas inimhääle, inimkeha, ekperimentaalse muusikainstrumendi) võimalused. Loo visandpartituuri meetodit kasutades 1-3 minuti pikkune lugu sellele pillile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3789 https://e-koolikott.ee/material?id=17003 # väike projektülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris|Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris +]]''' Uuri erinevaid allikaid ja püüa reastada suure sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Kui leiad allika, milles on pakutud erinev järjekord, püüa leida argumente mõlema järjekorra kasuks. https://vara.e-koolikott.ee/node/3682 https://e-koolikott.ee/material?id=16915 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Orkestratsioon. Suur projektülesanne. Orkestreeritud loo kirjutamine +'''. Kirjuta enda lugu orkestrile või orkestreeri kellegi teise lugu. Teemasid süvenemiseks: ## idee ja kõlaline realisatsioon ## strateegiline planeerimine: koosseis, pillide funktsioonid, ökonoomsus, efektiivsus ## figuuride jaotumine pillide vahel ## harmoonia kontekst ## orkestripedaal ja ruumikaja ## troobid, segmendid, ornament, heterofoonia ## ''crescendo'' konstrueerimine ## "laine" konstrueerimine ## hübriidinstrumendi konstrueerimine, sealhulgas maskimine ::::https://vara.e-koolikott.ee/node/3790 https://e-koolikott.ee/material?id=17004 ====TUNNIVIDEOD==== =====5.11.2018===== # näidistund. 5.11.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1tfqrVIDC9FIXJhe5kVDmfjZg04fZsBPY/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1DZ5MbtqLYVnUgcexfHD3dxymjM8WFtkD/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1rM3b3TZds5c5o2QHExMsG1bCfbd3U_Sw/view?usp=sharing FAIL 3] ==Kriitika== ===Muusikavorm +=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikavorm, muusikaline struktuur, motiiv, fraas, lause, periood ja variatsioonivorm. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P muusikavorm muusikaline struktuur motiiv fraas lause periood variatsioonivorm ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Muusikavorm|Muusikavorm +]]''' on [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]] [[w:aeg|ajas]]. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada [[w:hetk|hetk]]es, sest muusikavorm kujuneb [[w:heliteos|heliteos]]e kui [[w:tervik|tervik]]u [[w:osa|osa]]de [[w:järgnevus|järgnevus]]es. Muusikavormi kujundavad [[w:kordus|kordus]] ja [[w:kontrast|kontrast]] või nende [[w:puudumine|puudumine]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3791 https://e-koolikott.ee/material?id=17005 ## definitsioon +. '''[[w:Muusikaline struktuur|Muusikaline struktuur +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:väljaspool aega|väljaspool aega]] (''outside time'', ''hors-temps'') paiknev muusikalise [[w:tervik|tervik]]u kõigi [[w:osa|osa]]de [[w:seos|seos]]te [[w:kogum|kogum]]. Muusikalise struktuuri võivad moodustada mistahes muusikaliste objektide seosed. Muusikalise struktuuri üks [[w:skeem|skeeme]] on [[w:partituur|partituur]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3792 https://e-koolikott.ee/material?id=17006 ## definitsioon +. '''[[w:Motiiv (muusika)|Motiiv +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s väikseim [[w:tähendus|tähendus]]t kandev [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1551#overlay-context=node/1550 https://e-koolikott.ee/material?id=16286 ## definitsioon +. '''[[w:Fraas (muusika)|Fraas +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:Motiiv (muusika)|motiividest]] koosnev [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. Fraas on tavaliselt tuvastatav [[w:tsesuur|tsesuur]]i abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad [[w:Lause (muusika)|lause]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3793 https://e-koolikott.ee/material?id=17007 ## definitsioon +. '''[[w:Lause (muusika)|Lause +]]''' on [[w:muusikavorm|muusikavorm]], mis koosneb tavaliselt [[w:fraas (muusika)|fraasist]], fraasi ([[w:variatsioon|varieeritud]]) [[w:kordus|kordus]]est ning summeerivast osast, mis [[w:tonaalsus|tonaalses]] muusikas lõpeb tavaliselt [[w:poolkadents|poolkadents]]iga. Laused moodustavad [[w:Periood (muusika)|perioodi]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3794 https://e-koolikott.ee/material?id=17008 ## definitsioon +. '''[[w:Periood (muusika)|Periood +]]''' on [[w:muusikavorm|muusikavorm]], mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest [[w:lause (muusika)|lausest]]. [[w:Tonaalsus|Tonaalses]] muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb [[w:poolkadents|poolkadents]]i ja viimane [[w:täiskadents|täiskadents]]iga. https://vara.e-koolikott.ee/node/3795 https://e-koolikott.ee/material?id=17009 ## definitsioon +. '''[[w:Variatsioonivorm|Variatsioonivorm ehk variatsioonid +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:variatsioon (muusika)|variatsioonil]] põhinev [[w:muusikavorm|muusikavorm]], milles muusikalist [[w:teema (muusika)|teemat]], näiteks [[w:meloodia|meloodia]]t, [[w:bassiliin|bassiliin]]i, [[w:harmooniline järgnevus|harmoonilist järgnevust]] või muud muusikalist objekti [[w:kordus|korratakse]] [[w:muutumine|muudetud]] kujul. https://vara.e-koolikott.ee/node/3796 https://e-koolikott.ee/material?id=17010 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[[w:Muusikavormide loend|MUUSIKAVORM. JOONIS 001. Muusikavormide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3797 https://e-koolikott.ee/material?id=17011 =====Videod===== # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas''' (Music Theory 1 - Video 24: Musical Form I - Motive, Phrase, Cadence.<nowiki>https://youtu.be/UYekEMmnK-Y</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3798 https://e-koolikott.ee/material?id=17012 # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood''' (Music Theory 1 - Video 25: Musical Form II - Period and Sentence <nowiki>https://youtu.be/ZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3799 https://e-koolikott.ee/material?id=17013 # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid''' (Music Theory Lesson - Theme and Variations <nowiki>https://youtu.be/raqOYw5kRdc?list=RDZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3800 https://e-koolikott.ee/material?id=17014 # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel''' (Chris Wright: Music Appreciation - The Fugue Explained <nowiki>https://youtu.be/95gLT7NzHAM</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3801 https://e-koolikott.ee/material?id=17015 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Motiiv | Motiiv. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3802 https://e-koolikott.ee/material?id=17016 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Fraas | Fraas. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3803 https://e-koolikott.ee/material?id=17017 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Lause | Lause. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3804 https://e-koolikott.ee/material?id=17018 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Periood | Periood. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3805 https://e-koolikott.ee/material?id=17019 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne +. '''Muusikavorm. Väike projektülesanne. Muusikavorm +'''. Kasutades joonist [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001], koosta tervikliku muusikalõigu (näiteks heliteose osa) vormiskeem. https://vara.e-koolikott.ee/node/3806 https://e-koolikott.ee/material?id=17020 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Muusikavorm. Suur projektülesanne. Lugu teatud vormis +'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades lugu teatud vormis (näiteks variatsioonivormis). Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3807 https://e-koolikott.ee/material?id=17021 ===Muusikažanr=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikažanr. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P muusikažanr ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Muusikažanr|Muusikažanr]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kokkulepe|kokkuleppeline]] [[w:kategooria|kategooria]], millesse [[w:konkreetsus|konkreetne]] [[w:heliteos|heliteos]] või [[w:esituspraktika|esituspraktika]] kuulub. Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või [[w: muusikaline kogemus|muusikalise kogemuse]] [[w:omadus|omadused]]. Puudub ühtne [[w:kriteerium|kriteerium]], kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks esituskoosseis, [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]], kõla, [[w:sõnatekst|sõnatekst]], funktsioon (muusika esitamise koht, aeg, otstarve, kontekst), [[w:muusikastiil|muusikastiil]], [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3808 https://e-koolikott.ee/material?id=17022 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[[w:Muusikažanrite loend|MUUSIKAŽANR. JOONIS 999. Muusikažanrite loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3809 https://e-koolikott.ee/material?id=17023 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== Kontrollülesanded kattuvad peatüki "Muusikastiil" kontrollülesannetega, vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#ASK_16 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Muusikažanr. Väike projektülesanne. Muusikažanr'''. Vali endale meeldiv lugu ja tuvasta, millisesse muusikažanrisse see kuulub. Miks? https://vara.e-koolikott.ee/node/3810 https://e-koolikott.ee/material?id=17024 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Muusikažanr. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikažanris +'''. Kirjuta teatud muusikažanris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3811 https://e-koolikott.ee/material?id=17025 ===Muusikastiil=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõiste on muusikastiil. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P muusikastiil ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Muusikastiil|Muusikastiil]]''' on [[w:muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] [[w:vaikeväärtus|vaikeväärtus]]te [[w:kogum|kogum]]. Muusikastiil võib olla iseloomulik teatavale [[w:ajastu|ajastu]]le, [[w:traditsioon|traditsioon]]ile, [[w:koolkond|koolkonnale]], [[w:helilooja|helilooja]]le, [[w:heliteos|heliteos]]ele või [[w:esituspraktika|esituspraktika]]le. https://vara.e-koolikott.ee/node/3812 https://e-koolikott.ee/material?id=17026 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. Suunavad küsimused]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3813 https://e-koolikott.ee/material?id=17027 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1k0XaZf-LxQZaZw1Hj_6nF-rypuItbjGO/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 002. Richard Wagneri muusika stiil]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3814 https://e-koolikott.ee/material?id=17028 # joonis. '''[http://tones.wolfram.com/. MUUSIKASTIIL. JOONIS 899. Muusikastiilide simulaator. WolframTones]''' https://e-koolikott.ee/oppematerjal/26930-MUUSIKASTIIL-JOONIS-899-Muusikastiilide-simulaator-WolframTones WolframTones põhineb Stephen Wolframi avastusel, et arvude universumis võivad isegi äärmiselt lihtsad reeglid anda tulemuseks süsteemi väga keeruka käitumise. See üllatav fakt leidis esimest korda kinnitust Wolframi 1980. aastate alguses ühemõõtmeliste rakuautomaatidena tuntud süsteemidega (Wolframi automaatidega) tehtud katsetes. WolframTonesi põhiidee on liikuda läbi rakuautomaadi genereeritud mustri ja muuta see muusikaks. # joonis. '''[[w:Muusikastiilide loend|MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3815 https://e-koolikott.ee/material?id=17029 =====Videod===== # video. '''MUUSIKASTIIL. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa David Garretti töötluses''' <nowiki>https://youtu.be/Z7oPHkqzPqA</nowiki> https://vara.e-koolikott.ee/node/3816 https://e-koolikott.ee/material?id=17030 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== ======Kontrollülesanded 1. Keskaeg kuni 18. sajand====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregoriuse laul: Veni creator spiritus]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3492#overlay-context=node/3493 https://e-koolikott.ee/material?id=16853 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3493 https://e-koolikott.ee/material?id=16854 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa (Kyrie)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3494#overlay-context=node/3495 https://e-koolikott.ee/material?id=16855 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli (Kyrie)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3501 https://e-koolikott.ee/material?id=16860 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus (Avamäng)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3495#overlay-context=node/3496 https://e-koolikott.ee/material?id=16856 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias (Halleluia)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3496#overlay-context=node/3497 https://e-koolikott.ee/material?id=16857 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3497#overlay-context=node/3498 https://e-koolikott.ee/material?id=16858 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm (avamäng)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3498 https://e-koolikott.ee/material?id=16859 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/2741 https://e-koolikott.ee/material?id=16662 ======Kontrollülesanded 2. 19. sajand LINK PUUDU====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3502#overlay-context=node/3503 https://e-koolikott.ee/material?id=16861 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3503#overlay-context=node/3504 https://e-koolikott.ee/material?id=16862 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24 | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3504#overlay-context=node/3505 https://e-koolikott.ee/material?id=16863 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3505#overlay-context=node/3507 https://e-koolikott.ee/material?id=16864 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja (Figaro kavantiin)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3507#overlay-context=node/3508 https://e-koolikott.ee/material?id=16865 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3508#overlay-context=node/3509 https://e-koolikott.ee/material?id=16866 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco (Orjade koor)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3509#overlay-context=node/3511 https://e-koolikott.ee/material?id=16867 '''YOUTUBE VIDEO EI MÄNGI, COPYRIGHTI PROBLEEM. TULEKS LEIDA MUU VERSIOON''' # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3511#overlay-context=node/3512 https://e-koolikott.ee/material?id=16869 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3512 https://e-koolikott.ee/material?id=16870 ======Kontrollülesanded 3. 20.sajand====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3513#overlay-context=node/3514 https://e-koolikott.ee/material?id=16871 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3514#overlay-context=node/3515 https://e-koolikott.ee/material?id=16872 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3515#overlay-context=node/3516 https://e-koolikott.ee/material?id=16873 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3516#overlay-context=node/3517 https://e-koolikott.ee/material?id=16874 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3517#overlay-context=node/3518 https://e-koolikott.ee/material?id=16875 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3518#overlay-context=node/3519 https://e-koolikott.ee/material?id=16876 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3519#overlay-context=node/3520 https://e-koolikott.ee/material?id=16877 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3520#overlay-context=node/3521 https://e-koolikott.ee/material?id=16878 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3521 https://e-koolikott.ee/material?id=16879 ======Kontrollülesanded 4. Džäss====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5266#overlay-context=node/5281 https://e-koolikott.ee/material?id=17557 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5267#overlay-context=node/5266 https://e-koolikott.ee/material?id=17558 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5268#overlay-context=node/5267 https://e-koolikott.ee/material?id=17559 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5269#overlay-context=node/5268 https://e-koolikott.ee/material?id=17560 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5270#overlay-context=node/5269 https://e-koolikott.ee/material?id=17561 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5265#overlay-context=node/5270 https://e-koolikott.ee/material?id=17556 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5271#overlay-context=node/5265 https://e-koolikott.ee/material?id=17562 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5272#overlay-context=node/5271 https://e-koolikott.ee/material?id=17563 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5273#overlay-context=node/5272 https://e-koolikott.ee/material?id=17564 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5274#overlay-context=node/5273 https://e-koolikott.ee/material?id=17565 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5275#overlay-context=node/5274 https://e-koolikott.ee/material?id=17566 ======Kontrollülesanded 5. Rock ja pop====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5276#overlay-context=node/5275 https://e-koolikott.ee/material?id=17567 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5280#overlay-context=node/5276 https://e-koolikott.ee/material?id=17571 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5277#overlay-context=node/5280 https://e-koolikott.ee/material?id=17568 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5278#overlay-context=node/5277 https://e-koolikott.ee/material?id=17569 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5279#overlay-context=node/5278 https://e-koolikott.ee/material?id=17570 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5281#overlay-context=node/5279 https://e-koolikott.ee/material?id=17572 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5282#overlay-context=node/5281 https://e-koolikott.ee/material?id=17573 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Muusikastiil. Väike projektülesanne. Muusikastiili artikkel Vikipeedias'''. Süvene põhjalikumalt mõnda muusikastiili (vt [[w:Muusikastiilide loend|MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend]]) ja kirjuta vähemalt 1800 tähemärgi pikkune tekst, mis täiendab vastavat Vikipeedia artiklit. Kui Vikipeedias puudub artikkel Sinu lemmikstiilist, palun loo uus artikkel. Tutvusta oma tööd ja selle tulemust sõpradele. https://vara.e-koolikott.ee/node/3788 https://e-koolikott.ee/material?id=17002 # väike projektülesanne +. '''Muusikastiil. Väike projektülesanne. Heliteose stiilimudel +'''. Antud on olemasoleva heliteose partituur ja salvestis. Kasutades abivahendina joonist [https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED] (https://vara.e-koolikott.ee/node/3813), koosta heliteose stiilimudel. Kirjuta stiilimudeli põhjal 1 takti pikkune muusikalõik antud stiilis. https://vara.e-koolikott.ee/node/3786 https://e-koolikott.ee/material?id=17000 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Muusikastiil. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikastiilis'''. Kirjuta teatud muusikastiilis lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3785 https://e-koolikott.ee/material?id=16999 ==Süvenemine== ===Muusikamatemaatika +=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletav põhimõiste on muusikamatemaatika. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P muusikamatemaatika ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Muusikamatemaatika|Muusikamatemaatika +]]''' on [[w:rakendusmatemaatika|rakendusmatemaatika]] haru, milles tegeldakse [[w:muusika|muusika]] [[w:helilooming|loomiseks]] ja [[w:muusikaanalüüs|analüüsimiseks]] vajalike [[w:matemaatiline mudel|matemaatiliste mudelite]] väljatöötamise ja uurimisega. https://vara.e-koolikott.ee/node/3783 https://e-koolikott.ee/material?id=16997 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1Vt8K49T_Xq4sbTsNhlISbyFDpB3vmW6N/view?usp=sharing ALEATOORIKA. JOONIS 002. JUHUSLIKE ARVUDE GENERAATOR. MELOODIA + HARMOONIA]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3782 https://e-koolikott.ee/material?id=16996 =====Videod===== # video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis''' (Complex sounds - sound theory <nowiki>https://youtu.be/vc-MrwZBxtg</nowiki>) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3779 https://e-koolikott.ee/material?id=16993 # video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus''' (Harmony 3: Just Intonation and Equal Temperament <nowiki>https://youtu.be/yS9dbH5qDV0</nowiki>) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3777 https://e-koolikott.ee/material?id=16991 # video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse''' (Music Theory: Set Theory, Part 1 <nowiki>https://youtu.be/49L3hOyOKCY?list=RDZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3775 https://e-koolikott.ee/material?id=16989 ====ASK puudu ja nii jääbki==== ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne +. '''Muusikamatemaatika. Väike projektülesanne. Muusikamatemaatika +'''. Loo muusikalise objekti matemaatiline mudel. Tuleta mudelit kasutades vähemalt üks konkreetne muusikaline objekt. Kirjelda tööprotsessi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3773 https://e-koolikott.ee/material?id=16987 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Muusikamatemaatika. Suur projektülesanne. Heliteose loomine +'''. Kirjuta lugu, kasutades vähemalt kahte muusikalise objekti matemaatilist mudelit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Teemasid süvenemiseks: ## liitheli spektraalne ülesehitus ja Fourier' rida ## häälestussüsteemid: puhas ja võrdtempereeritud häälestus ning geomeetrilised jadad ## helilaad ja selle matemaatiline mudel ## muusikaline hulgateooria kompositsioonilise ülesande teenistuses ## rütmi matemaatiline mudel ::https://vara.e-koolikott.ee/node/3771 https://e-koolikott.ee/material?id=16985 ====TUNNIVIDEOD==== =====5.11.2018===== # näidistund. 5.11.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium. [https://drive.google.com/file/d/1ZzrAh-10OOB5LuVLujCHC5ryGBHMXlsQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/17im045-0hgVzmQvJiP0WtuW6rNN9wHjM/view?usp=sharing FAIL 2] ===Muusikateater +=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletavad põhimõisted on muusikateater, libreto, stseen, retsitatiiv ja aaria. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P muusikateater libreto stseen retsitatiiv aaria ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Muusikateater|Muusikateater +]]''' on [[w:teater|teatri]] liik, milles kogu lavaline tegevus on seotud [[w:muusika|muusika]]ga. Muusikateatri žanrid on näiteks [[w:ooper|ooper]], [[w:operett|operett]], [[w:ballett|ballett]] ja [[w:muusikal|muusikal]]. Muusikateater on [[w:sõnateater|sõnateatri]], [[w:nukuteater|nukuteatri]] ja [[w:tantsuteater|tantsuteatri]] kõrval üks teatri neljast klassikalisest harust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3769 https://e-koolikott.ee/material?id=16983 ## definitsioon +. '''[[w:Libreto|Libreto +]]''' on [[w:ooper|ooper]]i, [[w:operett|opereti]], [[w:muusikal|muusikal]]i, [[w:oratoorium|oratoorium]]i, [[w:kantaat|kantaadi]] või muu muusika- või muusikateatriteose tekst. Laiendatud tähenduses nimetatakse libretoks ka [[w:ballett|balleti]] või [[w:pantomiim|pantomiim]]i [[w:stsenaarium|stsenaarium]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3767 https://e-koolikott.ee/material?id=16981 ## definitsioon +. '''[[w:stseen|Stseen +]]''' on [[w:lavastus|lavastus]]e või [[w:film|film]]i osa, mida iseloomustab ühtne tegevus, tegelaskond ja kujundus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3765 https://e-koolikott.ee/material?id=16979 ## definitsioon +. '''[[w:retsitatiiv|Retsitatiiv +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s tavaliselt [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] [[w:vokaalmuusika|vokaalmuusika]] [[w:muusikažanr|žanr]], mida iseloomustab [[w:kõne|kõne]] [[w:jäljendamine|jäljendamine]] muusikas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3763 https://e-koolikott.ee/material?id=16977 ## definitsioon +. '''[[w:aaria|Aaria +]]''' on [[w:muusikažanr|muusikažanr]], millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas [[w:saade (muusika)|saatega]] või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile. [[w:Ooper|Ooper]]is, [[w:oratoorium|oratoorium]]is, [[w:kantaat|kantaadis]] või muus [[w:vokaalmuusikažanr|vokaalmuusikažanr]]is võib aaria moodustada iseseisva osa. 17.-18. sajandil hakati aariaks nimetama ka vokaalmuusika mudelite järgi kirjutatud meloodilisi instrumentaalteoseid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3762 https://e-koolikott.ee/material?id=16976 ====SHOW puudu==== ====ASK puudu ja nii jääbki==== ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Muusikateater. Väike projektülesanne. Stseeni helide kirjeldus'''. Antud on stseeni sõnaline kirjeldus ja/või pilt. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid võiksid laval kõlada. https://vara.e-koolikott.ee/node/3759 https://e-koolikott.ee/material?id=16973 =====Suured projektülesanded===== # Suur projektülesanne +. '''Muusikateater. Suur projektülesanne. Muusika lavateosele'''. Loo lavateose muusika. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3757 https://e-koolikott.ee/material?id=16971 ===Filmimuusika +=== ====Kogumiku sissejuhatus==== Kogumikus käsitletav põhimõiste on filmimuusika. Kogumik vastab ühele peatükile õppevahendist "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile", mis sisustab riikliku õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursusel õpitu aitab kaasa muusika loomisele ja mõtestamisele. Kogumik koosneb definitsioonidest, joonistest ja videotest, kontrollülesannetest ja harjutustest ning väikestest ja suurtest projektülesannetest. Koostajad soovitavad alustada materjali läbimist projektülesannetest ning õppida mõisteid praktilise töö käigus. Õppevahend koosneb 19 kogumikust. DigiÕppeVaramu Tallinna Ülikool H5P filmimuusika ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Filmimuusika|Filmimuusika +]]''' ehk '''filmiheli''' on [[w:film|film]]i [[w:heliriba|heliriba]]. Filmimuusika võib koosneda kas konkreetse filmi jaoks komponeeritud või ka varem loodud muusikast, loodus- või tehiskeskkonna helidest, heliefektidest, filmi tegelaste kõnest ja muudest helidest. https://vara.e-koolikott.ee/node/3756 https://e-koolikott.ee/material?id=16970 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1b2vpB1s2ImjF6FuySFvFT2TQw7SOB6MX/view?usp=sharing FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3753 https://e-koolikott.ee/material?id=16967 =====Videod===== # video. '''FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini''' (On Cloud Sine: Introduction to Sound Design <nowiki>https://youtu.be/RutTvrXlMhY</nowiki>) [[FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3751 https://e-koolikott.ee/material?id=16965 ====ASK puudu ja nii jääbki==== ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Filmimuusika. Väike projektülesanne. Foto helide kirjeldus'''. Antud on foto. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid (muusika) fotol kõlavad. https://vara.e-koolikott.ee/node/3750 https://e-koolikott.ee/material?id=16964 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Filmimuusika. Suur projektülesanne. Filmi helindamine +'''. Osale filmimeeskonnas, helinda film. Kirjelda tulemust, kasutades filmimuusika mudelit (vt [https://drive.google.com/file/d/1b2vpB1s2ImjF6FuySFvFT2TQw7SOB6MX/view?usp=sharing FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL]) https://vara.e-koolikott.ee/node/3748 https://e-koolikott.ee/material?id=16962 =Juhend= ==Sissejuhatus== Digiõppevahend ja sellega seotud kursus "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile" sisustab [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2] esitatud muusika õppekava teema "omalooming". Kursusel luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursuse eesmärk on anda vahendid oma loo kirjutamiseks ja olemasoleva muusika paremaks mõistmiseks. Kursus on suunatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimestele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid kes alustavad muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Kursuse läbimise nominaalne kestus on 3 õppeaastat. Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest teemast. Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik käsitletavad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas. Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]. Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada: * ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada [https://et.wikibooks.org/wiki/Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM koostamislehe arutelulehel]; * tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM/Errata ERRATA]. ==Summary== This digital learning material and the corresponding course Musical composition cover the topic “creative work” of music curriculum as described in the subclause 2) of clause 2.1.2 in the Annex 6 “Art subjects” of the Estonian national curriculum for upper secondary schools. During the course, the learners will create different musical structures, learn to know different styles of music and composition techniques, and study main concepts of music. The course is aimed at the upper secondary school level of general education school, i.e. at learners who have fulfilled the national curriculum for basic school, but who start learning music theory from scratch. The course consists of 19 chapters and its standard period of study is three academic years. However, this course is not a musical creation course as the tasks are given by the teacher. Of course, the learners’ own initiative in proposing solutions to the tasks is very welcome, but this will be outside the scope of the musical composition course. The scope of the course ends there, where the learner is inspired to write their own piece of music. This opportunity is there starting from the first topic of the course. The course is neutral when it comes to music styles. Although most of the examples are taken from classical music, all the musical tools studied can be used in any kind of music. ==Краткое содержание== Данный цифровой учебный материал и связанный с этим курс «Преподавание музыкальной композиции для гимназии» представлен в приложении 6 Государственной программы обучения для гимназии. Предметная область «Искусство», раздел 2.1.2. Описание музыкального образования, раздел 2), и представляет собой тему музыкальной учебной программы, включая “собственное творение” (“свое творение”, “собственное творчество”, “самотворчество”). Во время курса создаются различные музыкальные структуры, знакомятся с музыкальными стилями и композиционными методами, а также осваиваются основные понятия музыки. Курс направлен на уровень гимназии общеобразовательной школы, то есть людям, которые хоть и прошли программу обучения основной школы, но начинают изучение теории музыки фактически с нуля. Курс состоит из 19-ти сборников и номинальный срок обучения 3 учебных года. Это не курс композиторского искусства, поскольку выполняются задания, данные преподавателем. Естественно, инициатива ученика в предложении своих решений приветствуется, но это уже вне рамок изучения композиции. Рубеж данного курса проходит там, где человек получает такого рода воодушевление, что начинает писать композицию самостоятельно. Возможность создания своей композиции появляется с первой же темы. Курс является нейтральным относительно стилей музыки. Хотя большинство примеров представлены из классики, все рассматриваемые музыкальные инструменты и навыки можно использовать в любой музыке. ==Kursuse sihtrühm== Kursus ja sellega seotud õppevahend on koostatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikaliste elementide kirjeldamisega ning iga uus asi toetub võimalikult eelmistele. Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt ja koostada ise individuaalse õppeprotsessi aegrida. Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise teemade läbimise järjekorra. Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on kasutatav ka lastemuusikakoolis solfedžotunnis ja heliloomingu või kompositsiooniõpetuse kursuse õppevahendina. ==Metoodilised ja didaktilised lähtekohad== Kursuse näidisjuhtumit ehk probleemsituatsiooni (''whole task'') kirjeldab küsimus "Ma tahan luua sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja [http://hz.imslp.info/files/imglnks/usimg/0/0c/IMSLP52624-PMLP01586-Beethoven_Werke_Breitkopf_Serie_1_No_5_Op_67.pdf Beethoveni 5. sümfoonia partituuris]"? Kursuse käigus läbitavaid muusikateooria mõisteid ei õpita tühikäigul, "teoreetiliselt", mõistete endi pärast. Antud kursuse raames õpitakse teooria mõisteid ainult selleks, et nendega kohe midagi praktilist teha. Sellest on tingitud ka muusikateooria mõistete suhteliselt piiratud arv. Näiteks, kui mõisted "noot", "paus" ja "partituur" on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, näiteks paigutatakse mõned noodid ja pausid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude muusikaliste objektidega. Sellele põhimõttele viitab ka kursuse nimetus "kompositsiooniõpetus", mitte aga näiteks "elementaarteooria", "muusikaanalüüs" või "vormianalüüs". Kujundlikult näitab kursus, et "see on kruvikeeraja ja see on kruvi. Õpetaja ütleb: keerake sinna kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine." Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õppevahendis tutvustatud muusika kompositsiooniõpetuse tööriistad kasutatavad mis tahes muusika loomiseks. Õppevahend ei ole täht-tähelt täitmiseks. Õpetaja võib vajadusel materjali kärpida või lisada. Kuna kursuse sooritamise põhiliseks tõendiks on õpilase loominguline portfoolio, võib õppimist alustada kohe projektülesannetest ja selgitada muusikateoreetilisi mõisteid alles vastustena töö käigus tekkinud küsimustele. Ideid selle kohta, kuidas muusika kompositsiooniõpetuse tund võiks olla üles ehitatud, pakuvad õpetajale LePlanneri keskkonnas teostatud näidistunnikavad ja õpistsenaariumid. ==Materjali liigendus== Kursus koosneb 19. kogumikust Kogumikud on liigendatud järgmiselt: 1. definitsioon Mõistete definitsioonid lähtuvad [https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedias] olevatest [[w:muusika mõisteid|muusika mõistete]] määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada, täiendada ja parandada. 2. joonis, video Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde saab korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised. Videod avavad [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]] ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetodeid]] protsessina. 3. kontrollülesanne ja harjutus * milline väide peab paika? * test * sõnaline harjutus * noodikirjas harjutus Kontrollülesannete põhiline sihtrühm on täiskasvanud iseõppija. Kontrollülesannete puhul peab õpilane suutma muusikateoreetilise mõiste määratlusest sisuliselt aru saada. Seetõttu on kontrollülesanded koostatud selliselt, et tõene info tuleb libainfo hulgast ära tunda. Harjutused on mõeldud eelkõige õpilase iseseisvaks treeninguks muusikateoreetiliste mõistete praktilisel kinnistamisel. 4. väike või suur projektülesanne Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio koosneb teatud kogusest testide ja harjutuste sooritustest, väikestest projektülesannetest ja vähemalt ühest suurest projektülesandest. Portfoolio miinimummaht sõltub õpetaja ja õpilaste võimekusest. Projektülesannete puhul on refleksiooni huvides soovitav tööprotsessi ja esituste dokumenteerimine näiteks audio- või videosalvesti abil. Ka audio-videodokumentatsioon võiks olla õpilase portfoolio osa. ==Näidisajakava== Kursus on jagatud nelja ossa: '''Elemendid''' (1. aasta). Elementide osas on lähenemine analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka väikeste projektülesannete fookus võimalikult ühel asjal, põhimõttel "üks asi korraga". Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel mingi omadus. '''Seosed''' (2. aasta). Seoste osas on lähenemine sünteetiline. Seoste osa algab rütmi teemaga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Osa võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega. '''Kriitika''' (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni osas kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad oma lugude kirjutamist. Kuna selles osas on põhirõhk muusikastiilil, muusikavormil ja muusikažanril, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist kompositsiooniõpetust, näiteks muusikalõigu kirjutamist ranges, barokk- või klassitsistlikus stiilis. '''Süvenemine''' eeldab põhjalikumat sissevaadet elementide, seoste ja kriitika teemadesse. Õpilased, kellel on sügavam huvi heliloomingu või muusika uurimise vastu, tegelevad individuaalse kava alusel loomingulise või uurimisprojektiga. Samuti võib selles osas toimuda põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondade, nagu matemaatika, füüsika, kirjanduse, teatri, filmi või multimeediumiga. Süvenemine võib toimuda paralleelselt elementide, seoste ja kriitika osaga. Mõnes gümnaasiumis annab selleks võimaluse valikainete süsteem. ===I aasta (G1): "Elemendid"=== '''Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Uusaegse helikeele kujunemine"''' '''I poolaasta''' # Partituur # Helivältus # Helikõrgus '''II poolaasta''' # Akord # Meloodia # Väli ===II aasta (G2): "Seosed"=== '''Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Rahvuslikkus muusikas".''' '''I poolaasta''' # Rütm # Harmoonia # Faktuur # Kontrapunkt '''II poolaasta''' # Variatsioon # Tämber # Orkestratsioon ===III aasta (G3): "Kriitika"=== '''Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Muusika 20. ja 21. sajandil"''' '''I poolaasta''' # Muusikavorm # Muusikažanr # Muusikastiil '''II poolaasta''' Varuaeg portfoolio lõpetamiseks. ===IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): "Süvenemine"=== # Muusikamatemaatika # Muusikateater # Filmimuusika ==Raskusastmed== Plussiga (+) on tähistatud süvendav teema. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse kursuse jooksul läbida. Kontrollülesannete ja harjutuste raskusastmed sõltuvad ülesande õige lahendamise kiirusest. Õpilase enesekontrolliks on harjutuse testkuju puhul näha ka harjutuse sooritamiseks kulunud aeg. ==Lõimimine== Nool (->) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimimine võib toimuda näiteks järgmiste õppeainetega: # muusikaajalugu # matemaatika # füüsika # ajalugu # psühholoogia # filosoofia ==Tehniliste vahendite kasutamine== Enamik kursuse projektülesannetest on sooritatavad paberi ja pliiatsiga. Arvuti ja muude tehniliste vahendite kasutamise vajadus on märgitud eraldi. Arvutit ja arvutiprogramme on vaja näiteks tämbri peatüki ülesannete sooritamiseks. Digikogumiku kasutamine eeldab digivahendi (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni) ja internetiühenduse olemasolu. ==Tagasiside== ===Õpetaja tagasiside õpilasele=== Koostajad soovitavad õpetaja tagasisidena õpilasele kasutada kujundavat hindamist kombinatsioonis kategooriatega 'arvestatud–mittearvestatud'. Kursuse sooritamise täpsed tingimused võib määrata õpetaja, kuid koostajad soovitavad määrata põhitingimuseks õpilase isikliku portfoolio olemasolu. Lisatingimuseks võib määrata ka näiteks # teatud arvu harjutuste veatu sooritamise teatud kontrollaja jooksul # kursusega seotud muusikateooria mõistete testi veatu sooritamise TAO keskkonnas ===Õpilase tegasiside kursusele=== Õppevahendi koostajad paluvad kursuse lõpus õpilasel täita tagasisidevorm https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScAXA5x-NLAcnqZopjximGChIRGDbIjaRiWS32Dh75ZvETd1Q/viewform Tagasisidevastustega tutvumiseks tuleb õpetajal saata e-mail Eesti Arnold Schönbergi Ühingu aadressile schoenberg@schoenberg.ee Eesti Arnold Schönbergi Ühing avab seejärel õpetajale ligipääsu vastustele. Tagasisidevorm: 1. ei ole test, milles on õiged või valed vastused. Täiesti aktsepteeritav on see, kui inimene ei oskagi küsimustele midagi vastata, st tema meelest ei ole ta mitte midagi õppinud, tal ei ole olnud võimalust või tahtmist omandatud teadmisi kasutada või ta ei taha muusika vallas midagi uut juurde õppida. 2. ei ole õppevahendi kvantitatiivse hindamise vahend. Seetõttu on tagasisidevormi küsimustes välditud liiga kitsast kategoriseerimist konkreetsete ülesannete või ülesandetüüpide kaupa. Koostajate eesmärk on näha puude taga metsa, saada aru, millise teadmise ja tunnetuse on õpilane ülesandeid lahendades tegelikult omandanud. ===Tagasiside õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks=== Õppevahendi koostamine toimub Wikibooksi keskkonnas lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]. Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada: * ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada [https://et.wikibooks.org/wiki/Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM koostamislehe arutelulehel]; * tähelepanekud ilmsete vigade kohta palun sisestada lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM/Errata ERRATA]. ==Õppevahendi kasutamine kutsehariduses== Õppevahendi kasutamisel kutsehariduses tuleks kõigepealt mõista seda seda, et Eestis on muusikaõpetuse seisukohast kutsehariduses neli erinevat taset: # mittemuusikutele suunatud muusikaõpetus tavalises kutsekoolis # muusikalistes keskerihariduses kõigile muudele erialade, välja arvatud heliloojate ja muusikateoreetikute tase # muusikalise keskhariduse tasemel õppivate heliloojate ja muusikateoreetikute tase ==Diferentseerimine erivajadustega õppijale== ===10 olulisemat mõistet=== ====Helivältus==== # definitsioon. '''[[w:Helivältus|Helivältus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] või [[w:vaikus|vaikuse]] [[w:suhe|suhteline]] [[w:kestus|kestus]]. Helivältust kirjeldatakse [[w:mõõtühik|-> mõõtühikuks]] oleva helivältuse, milleks tavaliselt on [[w:tervenoot|tervenoot]] või [[w:tervepaus|tervepaus]], [[w:korrutis|-> korrutis]]e või [[w:jagatis|-> jagatis]]ena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel [[w:punkt (muusika)|punkti]], [[w:noot (muusika)|noote]] ühendavat [[w:pidekaar|pidekaar]]t ning noodi või [[w:paus (muusika)|pausi]] kohale või alla kirjutatud [[w:fermaat|fermaat]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3 # definitsioon. '''[[w:Takt|Takt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:absoluutne kestus|absoluutse]] või [[w:suhteline kestus|suhtelise kestusega]] [[w:ajavahemik|-> ajavahemiku]] [[w:märk|-> tähis]]. Takti tähistamiseks [[w:partituur|partituur]]is võib kasutada [[w:taktimõõt|taktimõõdu]] ja [[w:taktijoon|taktijoone]] [[w:märk|-> märk]]e. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524 # definitsioon. '''[[w:Löök (muusika)|Löök]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:ajaühik|ajaühik]] [[w:helikestus|helikestus]]te või [[w:helivältus|helivältus]]te rühmitamiseks. [[w:Absoluutne kestus|Absoluutse kestusega]] lööke kirjeldatakse [[w:aja mõõtmine|-> aja mõõtmise]] abil (näiteks [[w:sekund|-> sekundites]]). [[w:Suhteline kestus|Suhtelise kestusega]] lööke kirjeldatakse [[w:helivältus|helivältus]]te abil: löök võib olla näiteks [[w:veerandnoot|veerandnoodi]], [[w:poolnoot|poolnoodi]] või [[w:kaheksandiknoot|kaheksandiknoodi]] pikkune. https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526 # definitsioon. '''[[w:Taktimõõt|Taktimõõt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:takt (muusika)|takti]] [[w:löök (muusika)|löökideks]] jaotumise [[w:kirjeldus|kirjeldus]]. Taktimõõdu [[w:märk|tähis]] on [[w:harilik murd|-> harilik murd]], milles murru lugeja näitab, mitu [[w:löök (muusika)|lööki]] on [[w:takt|takt]]is ja murru nimetaja näitab, milline [[w:helivältus|helivältus]] vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527 ====Helikõrgus==== # definitsioon. '''[[w:Helikõrgus|Helikõrgus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] kokkuleppeline [[w:väärtus|väärtus]], mis on [[w:sõltuvus (metafüüsika)|sõltuvuses]] [[w:helisagedus|-> helisagedus]]est. [[w:Liitheli|-> Liitheli]] puhul võib helikõrgus olla [[w:subjektiivsus|subjektiivne]] [[w:tajuelamus|tajuelamus]], mida põhjustab [[w:osaheli|osaheli]]de [[w:kombinatsioon|kombinatsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528 # definitsioon. '''[[w:alusheli|Alusheli]]''' on [[w:diatoonika|diatoonilise]] [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i [[w:heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka [[w:tähtnotatsioon|tähtnotatsioon]]i eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (''Stammton'') on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530 # definitsioon. '''[[w:Noodijoonestik|Noodijoonestik]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest [[w:noodijoon|noodijoon]]est ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat [[w:alusheli|alusheli]]. Täpsele [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ele viitab noodijoonestiku alguses olev [[w:noodivõti|noodivõti]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535 # definitsioon. '''[[w:Noodivõti|Noodivõti]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mis määrab teatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537 ====Akord==== # definitsioon. '''[[w:Akord|Akord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]]ide suhete abil. Kui akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes, siis näiteks [[w:kolmkõla|kolmkõla]] põhikuju ehitub kahest, [[w:septakord|septakord]]i põhikuju kolmest ja [[w:noonakord|noonakord]]i põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]], võivad moodustuda [[w:kvartakord|kvartakord]]id või [[w:kvintakord|kvintakord]]id. [[w:Sekund (muusika)|Sekunditest]] ja sekundist väiksematest [[w:mikrointervall|mikrointervall]]idest ehituvat akordi nimetatakse [[w:Klaster (muusika)|klastriks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543 # definitsioon. '''[[w:intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusikas]] kahe [[w:heli|heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te [[w:suhe (filosoofia)|suhe]]. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoon]]ides, [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|jagatis]]ena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543 =Arutelud= ==Täienduskoolitus 23.10.2018 Pärnu Koidula Gümnaasiumis== *[https://drive.google.com/file/d/1wfLe0rzVWqaSMYnLfvZlG5dTULOnb0bY/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_01] *[https://drive.google.com/file/d/1t2FfKxG0qWJ-Tlhm-PoIMp3fNJjKVHLs/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_02] *[https://drive.google.com/file/d/19g9s56yjTmGU32G2L8By-J5HPcPdx8hl/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_03] *[https://drive.google.com/file/d/1sr1GVH4nh3RlCKVsjR8I0ag1cLjuKczx/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_04] *[https://drive.google.com/file/d/1GYtrE812S7tH_BYGc328njTLFelJYdDU/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_05] *[https://drive.google.com/file/d/1OZoXOzVCABHa7JIICGBBZGNJu9qARSzJ/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_06] *[https://drive.google.com/file/d/1R5-UhNbsUyGJgrJuEUGz_Q8c-T0yFwDB/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_07] *[https://drive.google.com/file/d/1-MpFLyNjTIUByWoAVP8rZYsYzhyxYkcY/view?usp=sharing 181023_DIGIÕPPEVARAMU_KOOLITUS_PÄRNU_08] =Uurimused= *[https://drive.google.com/open?id=1iWN-NKf-EO_Euxes-uZ-4rt_o0UcsX2C Pruul, Tuuli 2019. GÜMNAASIUMIÕPILASTE OOTUSED JA ÕPETAJATE ARUSAAMAD ÕPILASTE HELILOOMINGUST MUUSIKATUNNIS. Magistritöö. Juhendaja Vaike Kiik-Salupere. Tallinna Ülikool: Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut, Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia: Muusikateaduse, interpretatsiooni- ja muusikapedagoogika ning kultuurikorralduse osakond] =Viited= {{Viited}} =Välislingid= *[https://www.youtube.com/channel/UCTUtqcDkzw7bisadh6AOx5w 12tone kanal] *[https://www.opus1.fi/ Opus 1. Soome Heliloojate Liidu kompositsiooniõpetuse õppevahend] gtn7z9halew3r6rcr8yofh79hhu5n6z Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanne/Helivältus.Komponeerimine helivältustega 0 3489 18429 9403 2022-01-13T22:01:29Z Samuele2002 1924 fix redirect wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon]] 0xubhh1see8xos4wa2ojgj00q2rfjd6 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Helivältus.Kontrollülesanded 0 3526 9487 2017-06-21T07:21:46Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Helivältus.Kontrollülesanded]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helivältus]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helivältus]] m5h2zr0wq0rmjv1qovuryijykwkjmqt Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Helivältus.Valikvastustega testülesanded 0 3527 9489 2017-06-21T07:23:13Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Helivältus.Valikvastustega testülesanded]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Valikvastustega testülesanded/Helivältus]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Valikvastustega testülesanded/Helivältus]] 1sb5rmz2ywe0rvnzzlrry9kfgmk3qgw Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Kontrollülesanded/Helikõrgus 0 3528 9492 2017-06-21T07:46:55Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: 'Muusika kompositsiooniõpetus Kontrollülesanded Helikõrgus # Antud on reaalse partituuri (Bach, Beethoven vms) pilt, millel on tähistatud erinevaid helikõrgusi. Õpilane l...' wikitext text/x-wiki Muusika kompositsiooniõpetus Kontrollülesanded Helikõrgus # Antud on reaalse partituuri (Bach, Beethoven vms) pilt, millel on tähistatud erinevaid helikõrgusi. Õpilane leiab küsitud helikõrgusi ja mängib neid klaviatuuril. 7eejaa75ufx9ock2zrznpvee71ukh65 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Valikvastustega testülesanded/Helikõrgus 0 3529 9493 2017-06-21T07:48:07Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: 'Muusika kompositsiooniõpetus Valikvastustega testülesanded Helikõrgus # Antud on helikõrguse tähtnimetus. Kirjuta noot noodikirjas. Mängi nooti klaviatuuril. # Antud on...' wikitext text/x-wiki Muusika kompositsiooniõpetus Valikvastustega testülesanded Helikõrgus # Antud on helikõrguse tähtnimetus. Kirjuta noot noodikirjas. Mängi nooti klaviatuuril. # Antud on helikõrguse silpnimetus. Kirjuta noot noodikirjas. Mängi nooti klaviatuuril # Antud on noot noodikirjas. Kirjuta helikõrguse tähtnimetus. Mängi nooti klaviatuuril. # Antud on noot noodikirjas. Kirjuta helikõrguse silpnimetus. Mängi nooti klaviatuuril. # Antud on noot klaviatuuril. Kirjuta helikõrguse tähtnimetus. Kirjuta noot noodikirjas. # Antud on noot klaviatuuril. Kirjuta helikõrguse silpnimetus. Kirjuta noot noodikirjas. qjcrsg1prwowl85mndbk0d36616qt0s Muusika kompositsiooniõpetus/LIIVAKAST 0 3530 9639 9638 2017-07-15T22:05:38Z Andrus Kallastu 239 /* Elemendi nähtamatuks/nähtavaks muutmine */ wikitext text/x-wiki Siin saab katsetada notatsioonitarkvara sobivust viki-tarkvaraga: * [http://lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/ Lily Pond] * [http://www.nilsliberg.se/ksp/easyabc/ ABC] =Lily Pond= ==Noodijoonestik== <score> \new StaffGroup << \new Staff \relative { c''2 c | c2 c } \new StaffGroup << \new Staff \relative { g'2 g | g2 g } \new StaffGroup \with { systemStartDelimiter = #'SystemStartSquare } << \new Staff \relative { e'2 e | e2 e } \new Staff \relative { c'2 c | c2 c } >> >> >> </score> <score> \new StaffGroup \relative c'' << \set StaffGroup.systemStartDelimiterHierarchy = #'(SystemStartSquare (SystemStartBrace (SystemStartBracket a (SystemStartSquare b) ) c ) d) \new Staff { c1 | c1 } \new Staff { c1 } \new Staff { c1 } \new Staff { c1 } \new Staff { c1 } >> </score> ==Helivältus== <score> \relative c'' { \time 4/2 c\breve | \override Staff.NoteHead.style = #'altdefault b\breve \override Staff.NoteHead.style = #'baroque b\breve \revert Staff.NoteHead.style a\breve } </score> <score> \relative { \time 8/1 c'\longa c\breve c1 c2 c4 c8 c16 c32 c64 c128 c128 } </score> <score> \relative { \time 8/1 \autoBeamOff c''\longa c\breve c1 c2 c4 c8 c16 c32 c64 c128 c128 } </score> <score> \relative { a' a a2 a a4 a a1 a } </score> ===Punktiga vältused=== <score> \relative { a'4 b c4. b8 a4. b4.. c8. } </score> <score> \relative c' { c4.. a16 r2 | \override Dots.dot-count = #4 c4.. a16 r2 | \override Dots.dot-count = #0 c4.. a16 r2 | \revert Dots.dot-count c4.. a16 r2 | } </score> ===Tupletid=== <score> \relative { a'2 \tuplet 3/2 { b4 4 4 } c4 c \tuplet 3/2 { b4 a g } } </score> <score> \relative { g'2 r8 \tuplet 3/2 8 { cis16 d e e f g g f e } } </score> <score> \relative { \tupletUp \tuplet 3/2 { c''8 d e } \tupletNeutral \tuplet 3/2 { c8 d e } \tupletDown \tuplet 3/2 { f,8 g a } \tupletNeutral \tuplet 3/2 { f8 g a } } </score> <score> \relative { \autoBeamOff c''4 \tuplet 5/4 { f8 e f \tuplet 3/2 { e[ f g] } } f4 } </score> <score> \relative c' { \time 2/4 \tupletSpan 4 \tuplet 3/2 { c8^"\\tupletSpan 4" c c c c c } \tupletSpan \default \tuplet 3/2 { c8^"\\tupletSpan \\default" c c c c c } \tuplet 3/2 4 { c8^"\\tuplet 3/2 4 {...}" c c c c c } } </score> <score> \layout { \context { \Voice % Permit line breaks within tuplets \remove "Forbid_line_break_engraver" % Allow beams to be broken at line breaks \override Beam.breakable = ##t } } \relative c'' { a8 \repeat unfold 5 { \tuplet 3/2 { c[ b a] } } % Insert a manual line break within a tuplet \tuplet 3/2 { c[ b \bar "" \break a] } \repeat unfold 5 { \tuplet 3/2 { c[ b a] } } c8 } </score> ===Helivältuste skaleerimine=== <score> \relative { \time 2/4 % Alter durations to triplets a'4*2/3 gis a % Normal durations a4 a % Double the duration of chord <a d>4*2 % Duration of quarter, appears like sixteenth b16*4 c4 } </score> <score> \relative { \time 2/4 % Normal durations <c'' a>4 c8 a % Scale music by *2/3 \scaleDurations 2/3 { <c a f>4. c8 a f } % Scale music by *2 \scaleDurations 2/1 { <c' a>4 c8 b } } </score> ===Sidekaar=== <score> \relative { \repeat volta 2 { c'' g <c e>2~ } \alternative { % First alternative: following note is tied normally { <c e>2. r4 } % Second alternative: following note has a repeated tie { <c e>2\repeatTie d4 c } } } </score> <score> \relative c' { <c e g>2~ <c e g> \override TieColumn.tie-configuration = #'((0.0 . 1) (-2.0 . 1) (-4.0 . 1)) <c e g>2~ <c e g> } </score> ===Sidekaar võtmemärkide vahetusega=== <score> \relative { \override Tie.layer = #-2 \override Staff.TimeSignature.layer = #-1 \override Staff.KeySignature.layer = #-1 \override Staff.TimeSignature.whiteout = ##t \override Staff.KeySignature.whiteout = ##t b'2 b~ \time 3/4 \key a \major b r4 } </score> ===Laissez vibrer=== <score> <c' f' g'>1\laissezVibrer </score> ===Arpedžo=== <score> \relative c' { \set tieWaitForNote = ##t \grace { c16[ ~ e ~ g] ~ } <c, e g>2 \repeat tremolo 8 { c32 ~ c' ~ } <c c,>1 e8 ~ c ~ a ~ f ~ <e' c a f>2 \tieUp c8 ~ a \tieDown \tieDotted g8 ~ c g2 } </score> ===Tremolo=== <score> \drums { \time 2/4 sn16 8 16 8 8:32 ~ 8 8 4:32 ~ 4 8 16 16 4 r4 } </score> ==Helikõrgus== <score vorbis="1"> \relative c' { f d f a d f e d cis a cis e a g f e } </score> <score> \transpose c g \relative c' { \key c \minor \time 4/4 c4 e8 e g4 g % (text after the % is just a comment) <c es g>2 <c es g> % angle brackets create chords es4 d( ces b) % parentheses create slurs a4. r8 r8 a8 ~ a4 % r creates rests; ~ creates ties e-- e-> e-. g\fermata % accents and other signs \bar "|." } </score> <score> \relative c' { e f <c e g>2 a'4( b c) c, d8 e f16 g a b c4. a8 e' f g, f r \autoBeamOff e d c b4 a g b-> c2.-> r4 \bar "|." } </score> ==Helikõrgus koos vältuste ja tekstiga== <score vorbis="1">\relative c'' { \time 4/4 \key c \major c4 g8 g a4 g r b^> c^> r \bar "|." } \addlyrics { Shave and a hair -- cut: two bits. }</score> ==Ambitus== <score vorbis="1"> \new Staff << \new Voice \with { \consists "Ambitus_engraver" } \relative c'' { \override Ambitus.X-offset = #2.0 \voiceOne c4 a d e f1 } \new Voice \with { \consists "Ambitus_engraver" } \relative c' { \voiceTwo es4 f g as b1 } >> </score> ==Võtmed== <score>\clef treble</score> <score>\clef bass</score> <score>\clef alto</score> <score>\clef tenor</score> ==Heliredel== <score lang="ABC"> X:1 M:C L:1/4 K:C C, D, E, F,|G, A, B, C|D E F G|A B c d| e f g a|b c' d' e'|f' g' a' b'|] </score> ==Klaver== <score> \new PianoStaff << \new Staff = "up" { <e' c'>8 \change Staff = "down" g8 fis g \change Staff = "up" <g'' c''>8 \change Staff = "down" e8 dis e \change Staff = "up" } \new Staff = "down" { \clef bass % keep staff alive s1 } >> </score> <score> \new PianoStaff << \new Staff = "up" { \voiceOne % Make space for fingering in the cross-staff voice \once\override DynamicLineSpanner.staff-padding = #4 e''2\p\< d''\> c''1\! } \new Staff = "down" << { \clef bass s4. e,8\rest g,2\rest c1 } \\ { c8\( g c' \change Staff = "up" e' g' b'-3 a' g'\) f'1 } >> >> </score> <score> \layout { \context { \PianoStaff \consists #Span_stem_engraver } } { \new PianoStaff << \new Staff { <b d'>4 r d'16\> e'8. g8 r\! e'8 f' g'4 e'2 } \new Staff { \clef bass \voiceOne \autoBeamOff \crossStaff { <e g>4 e, g16 a8. c8} d \autoBeamOn g8 f g4 c2 } >> } </score> <score> \new PianoStaff << \new Staff = "one" { \showStaffSwitch c'1 \change Staff = "two" b2 a } \new Staff = "two" { \clef bass s1*2 } >> </score> <score> music = { g8 b a c' b8 d' c'8 e' d'8 r f' g' a'2 } \autochange d' \music \autochange b \with { \clef soprano } \music \autochange d' \with { \clef alto } \with { \clef tenor } \music </score> <score> \new PianoStaff << \set PianoStaff.connectArpeggios = ##t \override PianoStaff.Arpeggio.stencil = #ly:arpeggio::brew-chord-bracket \new Staff { \relative c' { \key b \major \time 6/8 b8-.(\arpeggio fis'-.\> cis-. e-. gis-. b-.)\!\fermata^\laissezVibrer \bar "||" } } \new Staff { \relative c' { \clef bass \key b \major << { <a e cis>2.\arpeggio } \\ { <a, e a,>2. } >> } } >> </score> ==Noteerimine löökpillidele== <score> up = \drummode { crashcymbal4 hihat8 halfopenhihat hh hh hh openhihat } down = \drummode { bassdrum4 snare8 bd r bd sn4 } \new DrumStaff << \new DrumVoice { \voiceOne \up } \new DrumVoice { \voiceTwo \down } >> </score> <score> \drums { hihat4 hh bassdrum bd } </score> <score> \drums { \clef percussion { bd4 4 4 4 } \clef treble { hh4 4 4 4 } } </score> <score> \new DrumStaff << \drummode { bd4 sn4 bd4 sn4 << { \repeat unfold 16 hh16 } \\ { bd4 sn4 bd4 sn4 } >> } >> </score> <score> #(define mydrums '( (bassdrum default #f -1) (snare default #f 0) (hihat cross #f 1) (halfopenhihat cross "halfopen" 1) (pedalhihat xcircle "stopped" 2) (lowtom diamond #f 3))) up = \drummode { hh8 hh hhho hhho hhp4 hhp } down = \drummode { bd4 sn bd toml8 toml } \new DrumStaff << \set DrumStaff.drumStyleTable = #(alist->hash-table mydrums) \new DrumVoice { \voiceOne \up } \new DrumVoice { \voiceTwo \down } >> </score> ==Gregooriuse koraal== <score> \include "gregorian.ly" \score { << \new VaticanaVoice = "cantus" { \[ c'\melisma c' \flexa a \] \[ a \flexa \deminutum g\melismaEnd \] f \divisioMinima \[ f\melisma \pes a c' c' \pes d'\melismaEnd \] c' \divisioMinima \break \[ c'\melisma c' \flexa a \] \[ a \flexa \deminutum g\melismaEnd \] f \divisioMinima } \new Lyrics \lyricsto "cantus" { San- ctus, San- ctus, San- ctus } >> } </score> == Introduction == LilyPond est un logiciel libre de notation musicale, qui a la particularité d’utiliser une notation littérale pour indiquer les notes, signes d'articulation, dynamiques, etc<ref>[[w:LilyPond|Article Lilypond sur Wikipédia]].</ref>. C'est pourquoi il a été choisi pour être intégré dans le système wiki de WikiMedia pour permettre aux contributeurs de rédiger des "petits bouts" de partition musicale, destinés par exemple à l'illustration d'un article sur la musique<ref>[[meta:Music_markup/fr|Article "Music markup" sur Wikimédia (en français)]].</ref>. L'extension Lilypond, avec sa balise ''&lt;score>'', a été implémentée le 22 avril 2013<ref>[[meta:Music_markup|Article "Music markup" sur Wikimédia (en anglais)]].</ref>. On pourra trouver plus de détails sur cette implémentation dans le document [http://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Score Extension:Score sur MediaWiki] (en anglais). Le but de cette leçon est de faciliter l'apprentissage du ''code Lilypond'', et de permettre à tout un chacun de pouvoir éditer des exemples musicaux simples au départ, ou plus évolués, avec des paroles, des annotations diverses au dessus des portées, etc. <br /> == Syntaxe de base == === Code minimal === <source lang="text"> <score> { c'1 } </score> </source> donne : <score> { c'1 } </score> <br /> Nous pouvons voir que Lilypond ajoute par défaut une clef de sol, une mesure à 4/4, et place les barres de mesure de façon automatique aux endroits adéquats. Cependant il nous paraît plus rigoureux d'indiquer ces éléments de façon explicite, tout en ajoutant des retours à la ligne pour plus de lisibilité. Nous aurons alors le code suivant : <source lang="text"> <score> { \clef treble c'1 \bar "|." } </score> </source> qui donnera la partition suivante : <br /> <score> { \clef treble c'1 \bar "|." } </score> <br /> === Code de base === Pour nos exemples musicaux, nous utilisons le code : <source lang="text"> <score> { \clef treble a''1 \bar "|." } </score> </source> ou plutôt, de façon moins concise mais plus claire : <source lang="text"> <score> { \clef treble a'1 \bar "|." } </score> </source> qui permet d'obtenir le résultat suivant : <score> { \clef treble a'1 \bar "|." } </score> <br /> == Fonctions simples == === Anacrouse === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/displaying-rhythms#upbeats '''Syntaxe''' <source lang="text"> \partial durée </source> '''Code source''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \key g \major \time 3/4 \partial 4 g4 c8 d e fis g a b4 c'2 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \key g \major \time 3/4 \partial 4 g4 c8 d e fis g a b4 c'2 \bar "|." } </score> <br /> === Barres de mesures === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/bars '''Syntaxe''' <source lang="text"> \bar </source> {| class="wikitable" ! Code source !! Résultat |- | <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass c1 \bar "|" d \bar "." e \bar "||" f \bar ".|" g \bar ".." a \bar "|.|" b \bar "|." \clef treble c' \bar ";" d' \bar "!" e' \bar ".|:" f' \bar ":..:" g' \bar ":|.|:" a' \bar ":|.:" b' \bar ":.|.:" c'' \bar "[|:" d'' \bar ":|][|:" e'' \bar ":|]" f'' \bar ":|." \bar "|." } </score> </source> | <score vorbis="1"> { \clef bass c1 \bar "|" d \bar "." e \bar "||" f \bar ".|" g \bar ".." a \bar "|.|" b \bar "|." \clef treble c' \bar ";" d' \bar "!" e' \bar ".|:" f' \bar ":..:" g' \bar ":|.|:" a' \bar ":|.:" b' \bar ":.|.:" c'' \bar "[|:" d'' \bar ":|][|:" e'' \bar ":|]" f'' \bar ":|." \bar "|." } </score> |- |} <br /> === Doigtés === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/inside-the-staff#fingering-instructions '''Syntaxe''' <source lang="text"> note-chiffre_du_doigt </source> {| class="wikitable" ! Code source !! Résultat |- | <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass c4-5 a-3 f-1 c'-5 r1 \bar "|." } </score> </source> | <score vorbis="1"> { \clef bass c4-5 a-3 f-1 c'-5 r1 \bar "|." } </score> |- |} <br /> === Glyphes / Signes "spéciaux" === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/bars#index-musicglyph-1 http://www.lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/the-feta-font http://www.lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/bars#bar-and-bar-number-checks {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \musicglyph #"scripts.ufermata" </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass c \mark \markup { \musicglyph #"clefs.kievan.do" } <e g> \mark \markup { \musicglyph #"scripts.ufermata" } c1 \mark \markup { \musicglyph #"scripts.segno" } c1 \mark \markup { \musicglyph #"scripts.coda" } c1 \mark \markup { \musicglyph #"scripts.ufermata" } c1 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass c \mark \markup { \musicglyph #"clefs.kievan.do" } <e g> \mark \markup { \musicglyph #"scripts.ufermata" } c1 \mark \markup { \musicglyph #"scripts.segno" } c1 \mark \markup { \musicglyph #"scripts.coda" } c1 \mark \markup { \musicglyph #"scripts.ufermata" } c1 \bar "|." } </score> }} <br /> === Hampes & ligatures === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/learning/on-the-un_002dnestedness-of-brackets-and-ties http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/beams '''Syntaxe''' * Type de crochet Fonction * { … } Délimite un segment de musique séquentielle * < … > Délimite les notes d’un accord * << … >> Délimite des sections simultanées * ( … ) Marque le début et la fin d’une liaison * \( … \) Marque le début et la fin d’une liaison de phrasé * [ … ] Marque le début et la fin d’une ligature manuelle D’autres constructions permettent d’obtenir des lignes regroupant ou en travers des notes : les liaisons de prolongation indiquées par un tilde (~), les marques de nolet avec \times x/y { … }, ou encore les notes d’ornement avec \grace{ … }. <source lang="text"> \stemUp \stemDown \stemNeutral </source> <br /> {| class="wikitable" ! Code source !! Résultat |- | <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass g8\( a b[ c' b\) a] g4 a8[ ais] d[ ees r d] c16 b a8 \autoBeamOff a8 c b4 d8. c16 b4 | \autoBeamOn a8 c b4 d8. c16 b4 | \time 4/4 r4 r8[ g' a r] r8 g[ | a] r \bar "|." } </score> </source> | <score vorbis="1"> { \clef bass g8\( a b[ c' b\) a] g4 a8[ ais] d[ ees r d] c16 b a8 \autoBeamOff a8 c b4 d8. c16 b4 | \autoBeamOn a8 c b4 d8. c16 b4 | \time 4/4 r4 r8[ g' a r] r8 g[ | a] r \bar "|." } </score> |- |} <br /> {| class="wikitable" |- ! Code source !! Résultat |- | <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \stemUp g8\(^"Hampes vers le haut" a b[ c' b\) a] g4 \bar "|." } </score> </source> || <score vorbis="1"> { \clef bass \stemUp g8\(^"Hampes vers le haut" a b[ c' b\) a] g4 \bar "|." } </score> |- | <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \stemDown g8\(^"Hampes vers le bas" a b[ c' b\) a] g4 \bar "|." } </score> </source> || <score vorbis="1"> { \clef bass \stemDown g8\(^"Hampes vers le bas" a b[ c' b\) a] g4 \bar "|." } </score> |} <br /> === Improvisation === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/note-heads#index-improvisationOn-1 '''Syntaxe''' <source lang="text"> \improvisationOn </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \new Voice \with { \consists "Pitch_squash_engraver" } { e8 e g a a16( bes) a8 g \improvisationOn e8 ~ e2 ~ e8 f4 f8 ~ f2 \improvisationOff a16( bes) a8 g e } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \new Voice \with { \consists "Pitch_squash_engraver" } { e8 e g a a16( bes) a8 g \improvisationOn e8 ~ e2 ~ e8 f4 f8 ~ f2 \improvisationOff a16( bes) a8 g e } \bar "|." } </score> <br /> === Indication métronomique === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/displaying-rhythms#metronome-marks {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \tempo [durée note] = [tempo] </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \tempo 4 = 60 c2 d e4. d8 c2 \tempo 4 = 120 c2 d e4. d8 c2 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \tempo 4 = 60 c2 d e4. d8 c2 \tempo 4 = 120 c2 d e4. d8 c2 \bar "|." } </score> }} <br /> === Instruments MIDI === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/midi-instruments {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \set Staff.midiInstrument = #"glockenspiel" </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \set Staff.midiInstrument = #"acoustic bass" c, e, g, c \set Staff.midiInstrument = #"electric bass (pick)" c, e, g, c \set Staff.midiInstrument = #"acoustic grand" c, e, g, c \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \set Staff.midiInstrument = #"acoustic bass" c, e, g, c \set Staff.midiInstrument = #"electric bass (pick)" c, e, g, c \set Staff.midiInstrument = #"acoustic grand" c, e, g, c \bar "|." } </score> <br /> }} <br /> === Liaisons === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/expressive-marks-as-curves {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> Liaison d'articulation f4( ... a) Liaisons de phrasé c4\( ... d\) Autres liaisons \tieUp c\repeatTie c\laissezVibrer </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass f4( g a) a8 b( a4 g2 f4) <c e>2( <b d>2) \bar "||" c4\( d( e) f( e2) d\) \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass f4( g a) a8 b( a4 g2 f4) <c e>2( <b d>2) \bar "||" c4\( d( e) f( e2) d\) \bar "|." } </score> }} <br /> === Ligne rythmique === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/displaying-rhythms#showing-melody-rhythms '''Syntaxe''' <source lang="text"> \new RhythmicStaff </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> \new RhythmicStaff { \time 4/4 % juste pour les hampes vers le bas \stemDown c4 e8 f g2 r4 g g f g1 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> \new RhythmicStaff { \time 4/4 % juste pour les hampes vers le bas \stemDown c4 e8 f g2 r4 g g f g1 \bar "|." } </score> <br /> === Métrique === ''pour enlever le signe de mesure'' '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/modifying-context-plug_002dins.fr.html '''Syntaxe''' <source lang="text"> \new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score> { \new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" } \clef bass c4 d e d c4 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score> { \new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" } \clef bass c4 d e d c4 \bar "|." } </score> <br /> === Musique non mesurée === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/displaying-rhythms#unmetered-music '''Syntaxe''' <source lang="text"> \cadenzaOn </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass c4 d e d \cadenzaOn c4 c d16[ e f g a g f e d cis d e] f4 g4. \cadenzaOff \bar "|" d4 e d c } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass c4 d e d \cadenzaOn c4 c d16[ e f g a g f e d cis d e] f4 g4. \cadenzaOff \bar "|" d4 e d c } </score> <br /> === Paroles === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/common-notation-for-vocal-music#automatic-syllable-durations {{colonnes|nombre=2| '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \time 4/4 << \new Voice = "melodie" { a1 a4. a8 a2 \bar "|." } \new Lyrics \lyricsto "melodie" { Ce sont les mots } >> \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \time 4/4 << \new Voice = "melodie" { a1 a4. a8 a2 \bar "|." } \new Lyrics \lyricsto "melodie" { Ce sont les mots } >> \bar "|." } </score> <br /> '''Autre exemple''' <score> << \new Staff = "staff" { \new Voice = "melody" { \relative c'' { c4 c c c } } } \new Lyrics \with { alignAboveContext = "staff" } { \lyricsto "melody" { Here are the words } } >> </score> }} <br /> === Percussion (clef) === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/common-notation-for-percussion#basic-percussion-notation '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef percussion \time 4/4 c'8 c' \times 2/3{c'8 c' c' } c'8 c' \times 2/3{c'4 c'8 } c'8 c' \times 2/3{c'8 c'4 } c'8 c' \times 2/3{r4 c'8 } c'8 c' \times 2/3{r8 c' c' } c'8 c' \times 2/3{r8 c'4 } r8 c' \times 2/3{c'8 c' c' } r8 c' \times 2/3{c'4 c'8 } r8 c' \times 2/3{c'8 c'4 } r8 c' \times 2/3{r4 c'8 } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef percussion \time 4/4 c'8 c' \times 2/3{c'8 c' c' } c'8 c' \times 2/3{c'4 c'8 } c'8 c' \times 2/3{c'8 c'4 } c'8 c' \times 2/3{r4 c'8 } c'8 c' \times 2/3{r8 c' c' } c'8 c' \times 2/3{r8 c'4 } r8 c' \times 2/3{c'8 c' c' } r8 c' \times 2/3{c'4 c'8 } r8 c' \times 2/3{c'8 c'4 } r8 c' \times 2/3{r4 c'8 } \bar "|." } </score> <br /> === Percussion (écriture) === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/common-notation-for-percussion http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/percussion-notes {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \drums { ... } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> \drums { bd bd sn sn tommh tomml tomfl tomfh hhc hhc hhc hhc hh hh hh hh hhp hhp hhp hhp \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> \drums { bd bd sn sn tommh tomml tomfl tomfh hhc hhc hhc hhc hh hh hh hh hhp hhp hhp hhp \bar "|." } </score> <br /> }} <br /> === Portées multiples === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/common-notation-for-keyboards Il y a deux façons de faire : {{colonnes|nombre=2| '''Code 1''' <pre> <score vorbis="1"> { << \new Staff { \clef treble < e' c'' >1 } \new Staff { \clef bass < c g >1 } >> \bar "|." } </score> </pre> '''Résultat 1''' <score vorbis="1"> { << \new Staff { \clef treble < e' c'' >1 } \new Staff { \clef bass < c g >1 } >> \bar "|." } </score> '''Code 2''' <pre> <score vorbis="1"> { \new PianoStaff << \new Staff = "up" { \clef treble < e' c'' >1 } \new Staff = "down" { \clef bass < c g >1 } >> \bar "|." } </score> </pre> '''Résultat 2''' <score vorbis="1"> { \new PianoStaff << \new Staff = "up" { \clef treble < e' c'' >1 } \new Staff = "down" { \clef bass < c g >1 } >> \bar "|." } </score> }} <br /> === Répétitions de mesure === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/short-repeats#short-repeats '''Syntaxe''' <source lang="text"> \makePercent </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \repeat percent 2 { c4 d e f } \repeat percent 2 { c2 d } \repeat percent 2 { c1 } \bar "||" \break \clef treble \relative c'' { \set countPercentRepeats = ##t \repeat percent 4 { c1 } } } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \repeat percent 2 { c4 d e f } \repeat percent 2 { c2 d } \repeat percent 2 { c1 } \bar "||" \break \clef treble \relative c'' { \set countPercentRepeats = ##t \repeat percent 4 { c1 } } } </score> <br /> === Répétitions de motifs === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/long-repeats#written_002dout-repeats {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \repeat unfold nombre_de_fois { expression_musicale } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \repeat unfold 9 {c'8 d' e' g' a' } \repeat unfold 9 {c'8[ d' e' g' a'] } c' \bar "|." } </score> </source> }} '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \repeat unfold 9 {c'8 d' e' g' a' } \repeat unfold 9 {c'8[ d' e' g' a'] } c' \bar "|." } </score> <br /> === Répétitions de sections === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/long-repeats#normal-repeats {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \repeat volta nombre_de_fois expression_musicale </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \repeat volta 2 { c4 d e f } c2 d \repeat volta 2 { d4 e f g } \repeat volta 2 { c4 d e f | } \alternative { { c2 e | } { f2 g | } } c1 } </score> <score vorbis="1"> { \clef bass \partial 4 % required \repeat volta 4 { e4 | c2 e | % no \partial here g4 g g % no bar check here } % no \partial here g4 | a2 a | g1 | } </score> </source> }} '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \repeat volta 2 { c4 d e f } c2 d \repeat volta 2 { d4 e f g } \repeat volta 2 { c4 d e f | } \alternative { { c2 e | } { f2 g | } } c1 } </score> <score vorbis="1"> { \clef bass \partial 4 % required \repeat volta 4 { e4 | c2 e | % no \partial here g4 g g % no bar check here } % no \partial here g4 | a2 a | g1 | } </score> <br /> === Silences === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/writing-rests {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \rest \compressFullBarRests </source> '''Code''' <source lang="text"> <score > { \clef bass a4\rest d4\rest c4 c s c s2 c r2 r1 R1 \compressFullBarRests R1*2 R1*10 R1*15 } </score> </source> '''Résultat''' <score > { \clef bass a4\rest d4\rest c4 c s c s2 c r2 r1 R1 \compressFullBarRests R1*2 R1*10 R1*15 } </score> }} <br /> === Tablature === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/common-notation-for-fretted-strings#index-TabStaff-4 http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/common-notation-for-fretted-strings#default-tablatures {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \new TabStaff </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> << \relative c' { \clef bass a,8 a' <c e> a d,8 a' <d f> a } \new TabStaff \relative c' { a,8 a' <c e> a d,8 a' <d f> a } >> </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> << \relative c' { \clef bass a,8 a' <c e> a d,8 a' <d f> a } \new TabStaff \relative c' { a,8 a' <c e> a d,8 a' <d f> a } >> </score> }} '''Autre exemple''' <score> \new TabStaff { \tabFullNotation \time 3/4 c4-.^"Allegro" d( e) f4-.\f g a^\fermata \mark \default c8_.\<\( c16 c ~ c2\! c'2.\prall\) } </score> <br /> === Tempo (indications) === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/learning/simple-notation#tempo-marks '''Syntaxe''' <source lang="text"> \tempo </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \relative c'' { \time 3/4 \tempo "Andante" a4 a a \time 6/8 \tempo 4. = 96 a4. a \time 4/4 \tempo "Presto" 4 = 120 a4 a a a } r1 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \relative c'' { \time 3/4 \tempo "Andante" a4 a a \time 6/8 \tempo 4. = 96 a4. a \time 4/4 \tempo "Presto" 4 = 120 a4 a a a } r1 \bar "|." } </score> <br /> === Triolet === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/writing-rhythms#tuplets '''Syntaxe''' <source lang="text"> \times fraction { expression_musicale } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \times 2/3{ b8 c d } e8 f \times 2/3{ g4 a8 } b8 c \times 2/3{ d8 e4 } f8 g \times 2/3{ r4 a8 } b8 c \times 2/3{ r8 d e } f8 e \times 2/3{ r8 d4 } r8 c \times 2/3{ b8 a g } r8 f \times 2/3{ e4 d8 } r4 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \times 2/3{ b8 c d } e8 f \times 2/3{ g4 a8 } b8 c \times 2/3{ d8 e4 } f8 g \times 2/3{ r4 a8 } b8 c \times 2/3{ r8 d e } f8 e \times 2/3{ r8 d4 } r8 c \times 2/3{ b8 a g } r8 f \times 2/3{ e4 d8 } r4 \bar "|." } </score> <br /> == Fonctions avancées == === Accord : mode === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/chord-mode '''Syntaxe''' \chordmode '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \chordmode { c2 g f g c1 } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \chordmode { c2 g f g c1 } \bar "|." } </score> <br /> === Accords : notation === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/learning/combining-notes-into-chords http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/common-chord-modifiers {{colonnes|nombre=2| '''Code source''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \textLengthOn e''1_"(3ce)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } cis''_"(3ce)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { A \small \raise #1.0 { 7 } } } } c''?_"(7e)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { D m \small \raise #1.0 { 7 } } } } b'_"(3ce)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { G \small \raise #1.0 { 7 } } } } b'_"(7e)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { C \small \raise #1.0 { M7 } } } } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \textLengthOn e''1_"(3ce)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } cis''_"(3ce)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { A \small \raise #1.0 { 7 } } } } c''?_"(7e)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { D m \small \raise #1.0 { 7 } } } } b'_"(3ce)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { G \small \raise #1.0 { 7 } } } } b'_"(7e)"^\markup { \null \raise #1 { \bold { C \small \raise #1.0 { M7 } } } } \bar "|." } </score> }} <br /> === Attribut pour 'score' === '''Source''' https://www.mediawiki.org/wiki/Extension:Score '''Syntaxe''' <source lang="text"> <score raw="1" lang="lilypond"> </source> '''Explications''' Paramètre : raw Valeur : 0 (default), 1 Si on indique raw="1", le code de la partition est interprété pour produire une partition complète. Utilisez cette option si vous voulez créer des partitions plus complexes. Si le paramètre langage (lang) n’est pas "lilypond", cet attribut est ignoré. Donc il faut bien écrire : <source lang="text"> <score raw="1" lang="lilypond"> </source> <br /> === Basse chiffrée === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/figured-bass#entering-figured-bass {| class="wikitable" ! Code source !! Résultat |- | <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass << c2. \figures { <7! 6+ 4->4 <5++> <3--> } >> << \new Voice { \clef bass dis4 c d ais g fis} \new FiguredBass { \figuremode { < 6 >4 < 7\+ >8 < 6+ [_!] > < 6 >4 <6 5 [3+] > < _ >4 < 6 5/>4 } } >> r4 r2 << { \clef bass e4 d c b, e4 d c b, } \figures { \bassFigureExtendersOn <6 4>4 <6 3> <7 3> <7 3> \bassFigureExtendersOff <6 4>4 <6 3> <7 3> <7 3> } >> \bar "|." } </score> </source> | <score vorbis="1"> { \clef bass << c2. \figures { <7! 6+ 4->4 <5++> <3--> } >> << \new Voice { \clef bass dis4 c d ais g fis} \new FiguredBass { \figuremode { < 6 >4 < 7\+ >8 < 6+ [_!] > < 6 >4 <6 5 [3+] > < _ >4 < 6 5/>4 } } >> r4 r2 << { \clef bass e4 d c b, e4 d c b, } \figures { \bassFigureExtendersOn <6 4>4 <6 3> <7 3> <7 3> \bassFigureExtendersOff <6 4>4 <6 3> <7 3> <7 3> } >> \bar "|." } </score> |- |} <br /> === Découpage automatique des notes === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/notation/displaying-rhythms#automatic-note-splitting {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \new Voice \with { \remove "Note_heads_engraver" \consists "Completion_heads_engraver" \remove "Rest_engraver" \consists "Completion_rest_engraver" } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score > { \clef bass \new Voice \with { \remove "Note_heads_engraver" \consists "Completion_heads_engraver" \remove "Rest_engraver" \consists "Completion_rest_engraver" } c2. c8 d4 e f g a b c8 c2 b4 a g16 f4 e d c8. c2 r1*2 } </score> </source> '''Résultat''' <score > { \clef bass \new Voice \with { \remove "Note_heads_engraver" \consists "Completion_heads_engraver" \remove "Rest_engraver" \consists "Completion_rest_engraver" } c2. c8 d4 e f g a b c8 c2 b4 a g16 f4 e d c8. c2 r1*2 } </score> }} <br /> === Imitation par mouvement contraire === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/changing-multiple-pitches#inversion '''Syntaxe''' <source lang="text"> \inversion hauteur-pivot hauteur-arrivée expression_musicale </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \relative c' { c8 d e f g a b c } \inversion c' c' \relative c' { c8^"c'" d e f g a b c } \inversion c' e' \relative c' { c8^"e'" d e f g a b c } \inversion c' a' \relative c' { c8^"a'" d e f g a b c } \inversion c' c'' \relative c' { c8^"c''" d e f g a b c } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \relative c' { c8 d e f g a b c } \inversion c' c' \relative c' { c8^"c'" d e f g a b c } \inversion c' e' \relative c' { c8^"e'" d e f g a b c } \inversion c' a' \relative c' { c8^"a'" d e f g a b c } \inversion c' c'' \relative c' { c8^"c''" d e f g a b c } \bar "|." } </score> <br /> === Imitation par mouvement contraire (inversion modale) === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/changing-multiple-pitches#index-modalInversion-1 '''Syntaxe''' <source lang="text"> \modalInversion hauteur-pivot hauteur-arrivée gamme motif </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass { c8 d e f g a b c' } \modalInversion g g { c d e f g a b } { c8 d e f g a b c' } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass { c8 d e f g a b c' } \modalInversion g g { c d e f g a b } { c8 d e f g a b c' } \bar "|." } </score> <br /> === Imitation par mouvement rétrograde === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/changing-multiple-pitches#retrograde {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \retrograde </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \time 3/4 c4 d8 e f g a2 b4 \retrograde { c4 d8 e f g a2 b4 } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef bass \time 3/4 c4 d8 e f g a2 b4 \retrograde { c4 d8 e f g a2 b4 } \bar "|." } </score> }} <br /> === Instanciation explicite des voix === '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/learning/explicitly-instantiating-voices#index-shift_002c-commandes '''Syntaxe''' Les contextes Voice peuvent être déclarés manuellement dans un bloc << >> pour créer de la musique polyphonique, en utilisant \voiceOne… jusqu’à \voiceFour pour assigner des directions de hampes et un déplacement horizontal pour chaque partie. Cette méthode apporte de la clarté pour des partitions plus importantes puisqu’elle permet de bien séparer les voix et de leur affecter un nom plus parlant. En particulier, la construction << \\ >> que nous avons vue précédemment : '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \new Staff { \relative c' { << { e4 f g a } \\ { c,4 d e f } >> } } \new Staff << \new Voice = "1" { \voiceOne \relative c' { e4 f g a } } \new Voice = "2" { \voiceTwo \relative c' { c4 d e f } } >> \new Staff \relative c' { c16^( d e f << { g4 f e | d2 e) | } \new Voice { \voiceTwo r8 e4 d c8~ | << { c8 b16 a b8 g~ g2 | } \new Voice { \voiceThree s4 b c2 | } >> } >> } \new Staff \relative c' << % Initiate first voice \new Voice { \voiceOne c16^( d e f g4 f e | d2 e2) | } % Initiate second voice \new Voice { % Set stems, etc, down \voiceTwo s4 r8 e4 d c8 ~ | c8 b16 a b8 g ~ g2 | } % Initiate third voice \new Voice { % Set stems, etc, up \voiceThree s1 | s4 b4 c2 | } >> \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \new Staff { \relative c' { << { e4 f g a } \\ { c,4 d e f } >> } } \new Staff << \new Voice = "1" { \voiceOne \relative c' { e4 f g a } } \new Voice = "2" { \voiceTwo \relative c' { c4 d e f } } >> \new Staff \relative c' { c16^( d e f << { g4 f e | d2 e) | } \new Voice { \voiceTwo r8 e4 d c8~ | << { c8 b16 a b8 g~ g2 | } \new Voice { \voiceThree s4 b c2 | } >> } >> } \new Staff \relative c' << % Initiate first voice \new Voice { \voiceOne c16^( d e f g4 f e | d2 e2) | } % Initiate second voice \new Voice { % Set stems, etc, down \voiceTwo s4 r8 e4 d c8 ~ | c8 b16 a b8 g ~ g2 | } % Initiate third voice \new Voice { % Set stems, etc, up \voiceThree s1 | s4 b4 c2 | } >> \bar "|." } </score> <br /> === Texte === ==== Texte de base ==== '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/writing-text '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { a8^"pizz." g f e a4-"scherz." f a8^\markup { \italic pizz. } g f e a4_\markup { \tiny scherz. \bold molto } f a8^"pizz." g f e \textLengthOn a4_"scherzando" f } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> \relative c'' { a8^"pizz." g f e a4-"scherz." f a8^\markup { \italic pizz. } g f e a4_\markup { \tiny scherz. \bold molto } f a8^"pizz." g f e \textLengthOn a4_"scherzando" f } </score> <br /> ==== Alignement ==== '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/formatting-text#text-alignment {{colonnes|nombre=1| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \mark \markup { \null \translate #'(2 . 2) { ... } } ou a^\markup { \null \translate #'(-2 . 2) { ... } } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef bass \textLengthOn \mark \markup { \null \translate #'(20 . 2) { Basse en rondes } } d1^\markup { \null \translate #'(-1 . 2) { \note #"4" #1 = \note-by-number #1 #1 #1.5 } } e^\markup { \null \translate #'(-1 . 3) { \note #"4" #1 \note #"4" #-1 \note #"4" #0 \note #"8" #1 \note #"16" #1 \note #"32" #1 } } d^\markup { \raise #1 { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } g^\markup { \null \translate #'(-1 . 2) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } a^\markup { \null \translate #'(-1 . 3) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } b^\markup { \null \translate #'(-1 . 4) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } a^\markup { \null \translate #'(-2 . 2) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } g^\markup { \null \translate #'(-2 . 3) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } f^\markup { \null \translate #'(-2 . 4) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } e_\markup { \null \translate #'(-2 . -1) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } d_\markup { \null \translate #'(-2 . -2) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } c_\markup { \null \translate #'(-2 . -3) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } \mark \markup { \null \translate #'(1 . 1) { { D.C. } } } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <br /> <score vorbis="1"> { \clef bass \textLengthOn \mark \markup { \null \translate #'(20 . 2) { Basse en rondes } } d1^\markup { \null \translate #'(-1 . 2) { \note #"4" #1 = \note-by-number #1 #1 #1.5 } } e^\markup { \null \translate #'(-1 . 3) { \note #"4" #1 \note #"4" #-1 \note #"4" #0 \note #"8" #1 \note #"16" #1 \note #"32" #1 } } d^\markup { \raise #1 { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } g^\markup { \null \translate #'(-1 . 2) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } a^\markup { \null \translate #'(-1 . 3) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } b^\markup { \null \translate #'(-1 . 4) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } a^\markup { \null \translate #'(-2 . 2) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } g^\markup { \null \translate #'(-2 . 3) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } f^\markup { \null \translate #'(-2 . 4) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } e_\markup { \null \translate #'(-2 . -1) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } d_\markup { \null \translate #'(-2 . -2) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } c_\markup { \null \translate #'(-2 . -3) { \bold { C \small \raise #1.0 { 7 } } } } \mark \markup { \null \translate #'(1 . 1) { { D.C. } } } \bar "|." } </score> }} <br /> ==== Chiffres ==== '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/writing-text '''Code''' <source lang="text"> <score> { c'4^\markup { \null \raise #2 { \number 1 } } } </score> </source> '''Résultat''' <score> { c'4^\markup { \null \raise #2 { \number 1 } } } </score> <br /> ==== Justification ==== '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/align '''Syntaxe''' <source lang="text"> s_\markup { \fontsize #1.5 \override #'(line-width . 50) \justify-string #" ... " } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble s_\markup { \fontsize #1.5 \override #'(line-width . 50) \justify-string #" Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum " } \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble s_\markup { \fontsize #1.5 \override #'(line-width . 50) \justify-string #" Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipisicing elit, sed do eiusmod tempor incididunt ut labore et dolore magna aliqua. Ut enim ad minim veniam, quis nostrud exercitation ullamco laboris nisi ut aliquip ex ea commodo consequat. Excepteur sint occaecat cupidatat non proident, sunt in culpa qui officia deserunt mollit anim id est laborum " } \bar "|." } </score> <br /> ==== Mise en forme ==== '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/writing-text '''Voir aussi''' http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/formatting-text#page-wrapping-text {{colonnes|nombre=2| '''Syntaxe''' <source lang="text"> \textLengthOn c4^\markup { \null \raise #2 { \number 2 } } </source> '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> \relative c' { \textLengthOn c2^"Text1 " d2^"Text2" | e2^"Text3" f2^"Text4" | c4^\markup { \null \raise #2 { \number 2 } } } </score> </source> '''Résultat sans''' <score vorbis="1"> \relative c' { c2^"Text1 " d2^"Text2" | e2^"Text3" f2^"Text4" | } </score> '''Résultat avec''' <score vorbis="1"> \relative c' { \textLengthOn c2^"Text1 " d2^"Text2" | e2^"Text3" f2^"Text4" | c4^\markup { \null \raise #2 { \number 2 } } } </score> }} <br /> === Transposition === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/source/Documentation/notation/changing-multiple-pitches.fr.html#transpose '''Syntaxe''' \transpose note_de_départ note_d_arrivée { expression_musicale } {| class="wikitable" ! Code source !! Résultat |- | <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \transpose c c' { c8 d e f g a b c' } \transpose c d' { c8 d e f g a b c' } \transpose c g' { c8 d e f g a b c' } \transpose c c' { c8 d e f g a b c' } \bar "|." } </score> </source> | <score vorbis="1"> { \clef treble \transpose c c' { c8 d e f g a b c' } \transpose c d' { c8 d e f g a b c' } \transpose c g' { c8 d e f g a b c' } \transpose c c' { c8 d e f g a b c' } \bar "|." } </score> |- |} '''Autre exemple''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \transpose c c' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { C } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c f' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { F } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c bes { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Bb } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c ees' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Eb } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c aes { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Ab } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c des' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Db } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c ges { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Gb } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c b { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { B } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c e' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { E } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c a { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { A } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c d' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { D } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c g { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { G } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \bar "|." } </score> </source> <br /> <score vorbis="1"> { \clef treble \transpose c c' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { C } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c f' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { F } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c bes { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Bb } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c ees' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Eb } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c aes { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Ab } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c des' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Db } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c ges { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { Gb } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c b { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { B } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c e' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { E } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c a { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { A } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c d' { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { D } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \transpose c g { c8^\markup { \null \raise #1 \bold { G } } d e f g a b c' b a g f e d c4 } \bar "|." } </score> <br /> === Transposition sur un mode === '''Source''' http://lilypond.org/doc/v2.19/Documentation/source/Documentation/notation/changing-multiple-pitches#modal-transformations '''Syntaxe''' \modalTranspose hauteur-départ hauteur-arrivée { mode } { motif } ==== Sur une gamme "classique" ==== '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \modalTranspose c c' { c d e f g a b } { c8 d e f } \modalTranspose c d' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c e' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c f' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c g' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c a' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c b' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c c'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c d'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c e'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c f'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c g'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c c''' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c b'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c a'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c g'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c f'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c e'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c d'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c c'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c b' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c a' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c g' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c f' { c d e f g a b } { c b, a, g,~ } c'1 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \modalTranspose c c' { c d e f g a b } { c8 d e f } \modalTranspose c d' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c e' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c f' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c g' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c a' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c b' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c c'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c d'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c e'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c f'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c g'' { c d e f g a b } { c d e f } \modalTranspose c c''' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c b'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c a'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c g'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c f'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c e'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c d'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c c'' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c b' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c a' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c g' { c d e f g a b } { c b, a, g, } \modalTranspose c f' { c d e f g a b } { c b, a, g,~ } c'1 \bar "|." } </score> <br /> ==== Sur une gamme pentatonique ==== '''Code''' <source lang="text"> <score vorbis="1"> { \clef treble \modalTranspose c c' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c c'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c c''' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c c'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d' { c d e g a } { c8 d e } c'2 \bar "|." } </score> </source> '''Résultat''' <score vorbis="1"> { \clef treble \modalTranspose c c' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c c'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c c''' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c c'' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c a' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c g' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c e' { c d e g a } { c8 d e } \modalTranspose c d' { c d e g a } { c8 d e } c'2 \bar "|." } </score> <br /> == Fonctions non implémentées == === Succession de durées individuelles === Lorsque une note ou un accord est suivi d’une succession de durées individuelles, celles-ci adopteront la ou les dernières hauteurs mentionnées. ''(ne semble pas fonctionner)'' <br /> === Têtes de notes en forme de croix === \override NoteHead.style = #'cross ''(ne fonctionne pas)'' <br /> === Variables === ''NB. Les variables ne fonctionnent qu'avec l'option 'partition complète', c'est-à-dire avec la syntaxe &lt;score raw="1" lang="lilypond">.'' '''Source''' http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/techniques-specific-to-lyrics#working-with-lyrics-and-variables '''Code''' <source lang="text"> <score raw="1" lang="lilypond"> musicOne = \relative c'' { c4 b8. a16 g4. f8 e4 d c2 } verseOne = \lyricmode { Joy to the world, the Lord is come. } \score { << \new Voice = "one" { \time 2/4 \musicOne } \new Lyrics \lyricsto "one" { \verseOne } >> } </score> </source> '''Résultat''' <score raw="1" lang="lilypond"> musicOne = \relative c'' { c4 b8. a16 g4. f8 e4 d c2 } verseOne = \lyricmode { Joy to the world, the Lord is come. } \score { << \new Voice = "one" { \time 2/4 \musicOne } \new Lyrics \lyricsto "one" { \verseOne } >> } </score> <br /> == Notes & références == {{références}} <br /> == Ressources == * [http://www.lilypond.org/manuals.fr.html Documentation officielle de Lilypond] * [[b:Introduction_à_LilyPond|Introduction à LilyPond sur Wikilivres]] * [[commons:Musical_notation|Images et partitions sur WikiMedia Commons]] == Element attributes == {| class="wikitable" ! Attribute || Description |- | <code>lang="ABC"</code> || use ABC notation |- | <code>lang="lilypond"</code> || use LilyPond notation (default) |- | <code>midi="1"</code> || score image links to an automatically generated [[Musical Instrument Digital Interface|MIDI]] file |- | <code>vorbis="1"</code> || adds an audio player beneath the score image to play an automatically generated [[Ogg Vorbis]] file |- | <code>raw="1"</code> || the score code is interpreted as a complete LilyPond file to allow more complex scores (requires LilyPond notation) |- | <code>override_midi="…"</code> || replaces the automatically generated MIDI file by the given one |- | <code>override_ogg="…"</code> || replaces the automatically generated Ogg Vorbis file by the given one |} == Examples == '''Simple''' <pre> <score> {c' d' e' f' f' fes' eis' e'} </score> </pre> gives <score> {c' d' e' f' f' fes' eis' e'} </score> <br /> '''More elaborate''' <source lang="latex"> <score> \transpose c g \relative c' { \key c \minor \time 4/4 c4 e8 e g4 g % (text after the % is just a comment) <c es g>2 <c es g> % angle brackets create chords es4 d( ces b) % parentheses create slurs a4. r8 r8 a8 ~ a4 % r creates rests; ~ creates ties e-- e-> e-. g\fermata % accents and other signs \bar "|." } </score> </source> gives <score> \transpose c g \relative c'{ \key c \minor \time 4/4 c4 e8 e g4 g % (text after the % is just a comment) <c es g>2 <c es g> % angle brackets create chords es4 d( ces b) % parentheses create slurs a4. r8 r8 a8 ~ a4 % r creates rests; ~ creates ties e-- e-> e-. g\fermata % accents and other signs \bar "|." } % This is just a comment line </score> == Syntax == The score section must be surrounded by {{tag|score}}. The notes must be within a set of curly braces <code>{...}</code>. Comments in the markup start with a percentage sign <code>%</code> and end at the end of the line. === Pitch === To display a note, type the letter (<code>a b c</code> etc.) Separate each letter with a space. Sharps are formed with the suffix <code>is</code> (<code>ais bis cis dis eis fis gis</code>). Flats are formed with the suffix, except for E{{Music|flat}}, for which the notation is simply "es" (<code>aes bes ces des es fes ges</code>). If the code includes the line '\language "english"' then sharps and flats may be formed from the suffixes <code>s</code> and <code>f</code> (<code>fs bf</code>). Double sharps are formed with the suffix <code>isis</code> and double flats with <code>eses</code>. By default, each note name refers to the note below middle C. For example, '''<code>c</code>''' would be displayed as <score>\new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" }{c}</score> or <score>\new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" }{\clef bass c}</score>. Use the apostrophe (<code>'</code>) to go up an octave and a comma (<code>,</code>) to go an octave down. Middle C would be '''<code>c'</code>''' <score>\new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" }{ c'}</score>. <pre> <score> { a,, c, e, a, c e a c' e' a' c'' e'' a'' c''' e''' g''' \bar "||" aes'' bes'' gis'' dis'' } </score> </pre> <score> {a,, c, e, a, c e a c' %Middle C e' a' c'' e'' a'' c''' e''' g''' \bar "||" aes'' bes'' gis'' dis''} </score> A much easier way is to use relative coding. If you include <code>\relative</code> before the braces, each note will refer to the note closest to the previous one, and the first one will refer to the note closest to the one mentioned after the <code>\relative</code> tag. ("Closest" ignores sharps and flats.) Use <code>'</code> to go up an extra octave and <code>,</code> to go down. <pre> <score> \relative c' { e f <c e g>2 a'4( b c) c, d8 e f16 g a b c4. a8 e' f g, f r \autoBeamOff e d c b4 a g b-> c2.-> r4 \bar "|." } </score> </pre> <score> \relative c' { e f <c e g>2 a'4( b c) c, d8 e f16 g a b c4. a8 e' f g, f r \autoBeamOff e d c b4 a g b-> c2.-> r4 \bar "|." } </score> ==== Setting the key ==== By default there is no key signature (no sharps or flats). You can indicate the key with <code>\key g \major</code>, <code>\key c \minor</code>, or even a [[mode (music)|mode]] such as <code>\key c \dorian</code> or <code>\key c \mixolydian</code>. The key can be changed at any point. Keep in mind that even with a key signature, ''you must still include sharps (-is) and flats (-es) for each individual note name''. If you omit one, it will be considered a natural. For example, this is the key of C# major: <source lang="latex"> <score> \relative c' { \key cis \major \time 6/8 % Notes with -is suffixes indicating sharps cis8 dis eis fis gis ais % Notes without accidentals (naturals) b c d e f g } </score> </source> <score> \relative c' { \key cis \major \time 6/8 % Notes with -is suffixes indicating sharps cis8 dis eis fis gis ais % Notes without accidentals (naturals) b c d e f g } </score> === Rhythm === Note duration is indicated by a number following the pitch with no space between (<code>a4 b8</code>). Use the number 1 for a whole note (breve), 2 for a half note (semibreve), 4 for a quarter note (crotchet), 8 for an eighth note (quaver), and so on. If a note does not have an explicit duration, it will either default to a quarter note or use the duration of the note preceding it. Rests are indicated by using the letter <code>r</code> instead of a pitch. Dotted notes are formed simply by following the duration number with a period (<code>c4.</code>). [[Tuplet]]s are indicated using the <code>\times</code> command, for example <code>\times 2/3 {c8 c c}</code> gives a triplet of three eight-notes (quavers). <pre> <score> \relative c''{b1 b2 b4 b8 c r4 b4. r8 \times 2/3 {a8 g f}} </score> </pre> <score> \relative c''{b1 b2 b4 b8 c r4 b4. r8 \times 2/3 {a8 g f}} </score> ==== Setting the time signature ==== The default [[time signature]] is 4/4. To set another time signature, one may use the <code>\time</code> command. For example to set the time signature to cut-time one would use <code>\time 2/2</code> and waltz time would be <code>\time 3/4</code>. The time signature may be changed at almost any point. ==== Removing the time signature ==== For some music examples, removing the time signature may be desirable; the code <code>\remove "Time_signature_engraver"</code> can be used in that case: <pre> <score> { \new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" } <d' fis' a'>2 } </score> </pre> <score>{ \new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" } <d' fis' a'>2 }</score> ==== Pick up measure ==== The code <code>\partial 4</code> will create a pickup measure ([[anacrusis]]) of one quarter note, <code>\partial 4*2</code> would create a pickup measure of two quarter notes, etc. See an example in the Adding Lyrics section of this article. ==== Customizing beams ==== <score> \relative c'' { \time 3/4 r4. g8 a8 b8 } </score> The software occasionally combines beamed notes in places that are not desired or look awkward. To override the automatic beams, use <code>\noBeam</code> between the notes that would otherwise be beamed: <code>g a b \noBeam g</code>. To turn off beaming for many notes, use <code>\autoBeamOff</code> and then <code>\autoBeamOn</code>. <pre> <score> \relative c'' { \time 3/4 r4. g8 \noBeam a8 b8 } </score> </pre> <score> \relative c'' { \time 3/4 r4. g8 \noBeam a8 b8 } </score> To manually beam notes, use square brackets inserting the first one after the first note to be beamed: <code>a8 b[ c d e] f</code>. This would beam the notes b, c, d, and e, but leave the first and last notes without beams. <score> \relative c''{a8 b[ c d e] f}</score> === Adding lyrics === You can add lyrics to the score using <code>\addlyrics</code>. See the [http://www.lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/learning/aligning-lyrics-to-a-melody LilyPond Manual] for more information about how to align the lyrics to the score. <source lang="tex"> <score> \relative g' { \key g \major \time 3/4 \partial 4 d e d g fis2 d4 e d a' g2 d4 d' b g fis e c' b g a g2 \fermata \bar "|." } \addlyrics { Good mor -- ning to you, Good mor -- ning to you, Good mor -- ning dear chil -- dren, Good mor -- ning to all. } </score> </source> <score> \relative g' { \key g \major \time 3/4 \partial 4 d e d g fis2 d4 e d a' g2 d4 d' b g fis e c' b g a g2 \fermata \bar "|." } \addlyrics { Good mor -- ning to you, Good mor -- ning to you, Good mor -- ning dear chil -- dren, Good mor -- ning to all. } </score> === Adding chord names === Chord names can be added as a separate ChordNames staff as follows: <source lang="latex"> <score> << \new ChordNames \chordmode { \set chordChanges = ##t % Only display chord when there is a change (e.g., don't repeat the Am here) a4:m a4:m |% measure 1 - A7 would be a:7 g2 |% measure 2 } \new Staff \relative c''{ \key a \dorian \time 2/4 a8 a16 a a8 a16 a |% measure 1 b8 a g4 |% measure 2 } >> </score> </source> <score> << \new ChordNames \chordmode { \set chordChanges = ##t a4:m a4:m |% measure 1 g2 |% measure 2 } \new Staff \relative c''{ \key a \dorian \time 2/4 a8 a16 a a8 a16 a |% measure 1 b8 a g4 |% measure 2 } >> </score> Note: The letter '''<code>s</code>''' can be used in the ChordNames staff in place of '''<code>r</code>''' (the code for a rest) when there is no chord. An '''<code>r</code>''' will result in an explicit "No Chord" notation <score><<\new ChordNames \chordmode {r2} \new Staff \with { \remove "Time_signature_engraver" } \relative c''{c}>></score>, whereas the '''<code>s</code>''' will result in correct spacing, but no chord name notation will appear. === Accents and other symbols === There are a number of symbols to attach to notes, such as <code>\fermata</code>. There are also <code>{e-> f-- g-+ a-. b-^ c-_ d-|}</code> <pre> <score> \relative c' { e-> f-- g-+ a-. b-^ c-_ d-| e\fermata } </score> </pre> producing <score> \relative c' { e-> f-- g-+ a-. b-^ c-_ d-| e\fermata } </score> ===MIDI instruments=== [[MIDI]] instrument sounds can be assigned with <code>\set Staff.midiInstrument = #"''instrument''"</code> as documented in [http://lilypond.org/doc/v2.18/Documentation/notation/midi-instruments section 3.5.2] of LilyPond's ''Notation Reference''. Trial and error may be necessary: some instruments may not work unless the # is omitted, and some may not work with or without the #. {{markupv|title=From ''[[The Rite of Spring]]'' |markup=<source lang="tex"> <score vorbis="1"> \relative c'' { \set Staff.midiInstrument = #"bassoon" \clef treble \numericTimeSignature \time 4/4 \tempo "Lento" 4 = 50 \stemDown c4\fermata(_"solo ad lib." \grace { b16[( c] } b g e b' \times 2/3 { a8)\fermata } } </score> </source> |renders=<score vorbis="1"> \relative c'' { \set Staff.midiInstrument = #"bassoon" \clef treble \numericTimeSignature \time 4/4 \tempo "Lento" 4 = 50 \stemDown c4\fermata(_"solo ad lib." \grace { b16[( c] } b g e b' \times 2/3 { a8)\fermata } } </score> }} {{markupv |markup=<source lang="tex"> <score vorbis="1"> { \new PianoStaff << \new Staff \relative c'' { \set Staff.midiInstrument = #"violin" \clef treble \tempo 8 = 126 \time 3/16 r16 <d c a fis d>\f-| r16\fermata | \time 2/16 r <d c a fis d>-| \time 3/16 r <d c a fis d>8-| | r16 <d c a fis d>8-| | \time 2/8 <d c a fis>16-| <e c bes g>->-|[ <cis b aes f>-| <c a fis ees>-|] } \new Staff \relative c { \set Staff.midiInstrument = #"violin" \clef bass \time 3/16 d,16-| <bes'' ees,>-| r\fermata | \time 2/16 <d,, d,>-| <bes'' ees,>-| | \time 3/16 d16-| <ees cis>8-| | r16 <ees cis>8-| | \time 2/8 d16\sf-| <ees cis>-|->[ <d c>-| <d c>-|] } >> } </score> </source> |renders=<score vorbis="1"> { \new PianoStaff << \new Staff \relative c'' { \set Staff.midiInstrument = #"violin" \clef treble \tempo 8 = 126 \time 3/16 r16 <d c a fis d>\f-| r16\fermata | \time 2/16 r <d c a fis d>-| \time 3/16 r <d c a fis d>8-| | r16 <d c a fis d>8-| | \time 2/8 <d c a fis>16-| <e c bes g>->-|[ <cis b aes f>-| <c a fis ees>-|] } \new Staff \relative c { \set Staff.midiInstrument = #"violin" \clef bass \time 3/16 d,16-| <bes'' ees,>-| r\fermata | \time 2/16 <d,, d,>-| <bes'' ees,>-| | \time 3/16 d16-| <ees cis>8-| | r16 <ees cis>8-| | \time 2/8 d16\sf-| <ees cis>-|->[ <d c>-| <d c>-|] } >> } </score> }} ==Muusikanäited== <score> \header{ composer = "Johann Sebastian Bach (1685-1750)" title = "Invention 1" opus = "BWV 772" mutopiatitle = "Invention 1" mutopiacomposer = "BachJS" mutopiaopus = "BWV 772" mutopiainstrument = "Harpsichord, Piano" source = "Bach-Gesellschaft" style = "Baroque" copyright = "Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0" maintainer = "jeff covey" maintainerEmail = "jeff.covey@pobox.com" maintainerWeb = "http://pobox.com/~jeff.covey/" lastupdated = "2006/08/21" footer = "Mutopia-2008/06/15-40" tagline = \markup { \override #'(box-padding . 1.0) \override #'(baseline-skip . 2.7) \box \center-align { \small \line { Sheet music from \with-url #"http://www.MutopiaProject.org" \line { \teeny www. \hspace #-1.0 MutopiaProject \hspace #-1.0 \teeny .org \hspace #0.5 } • \hspace #0.5 \italic Free to download, with the \italic freedom to distribute, modify and perform. } \line { \small \line { Typeset using \with-url #"http://www.LilyPond.org" \line { \teeny www. \hspace #-1.0 LilyPond \hspace #-1.0 \teeny .org } by \maintainer \hspace #-1.0 . \hspace #0.5 Copyright © 2008. \hspace #0.5 Reference: \footer } } \line { \teeny \line { Licensed under the Creative Commons Attribution-ShareAlike 3.0 (Unported) License, for details see: \hspace #-0.5 \with-url #"http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0" http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0 } } } } } \version "2.11.46" voiceone = \relative c' { r16 c[ d e] f[ d e c] g'8[ c b^\prall c] | % 1 d16[ g, a b] c[ a b g] d'8[ g f^\prall g] | % 2 e16[ a g f] e[ g f a] g[ f e d] c[ e d f] | % 3 e[ d c b] a[ c b d] c[ b a g] fis[ a g b] | % 4 a8[ d,] c'8.[^\mordent d16] b[ a g fis] e[ g fis a] | % 5 g[ b a c] b[ d c e] d[ b32 c d16 g] b,8[^\prall a16 g] | % 6 g8 r r4 r16 g[ a b] c[ a b g] | % 7 fis8^\prall r r4 r16 a[ b c] d[ b c a] | % 8 b8 r r4 r16 d[ c b] a[ c b d] | % 9 c8 r r4 r16 e[ d c] b[ d cis e] | % 10 d8[ cis d e] f[ a, b! cis] | % 11 d[ fis, gis a] b[ c] d4 ~ | % 12 d16[ e, fis gis] a[ fis gis e] e'[ d c e] d[ c b d] | % 13 c[ a' gis b] a[ e f d] gis,[ f' e d] c8[ b16 a] | % 14 a16[ a' g f] e[ g f a] g2 ~ | % 15 g16[ e f g] a[ f g e] f2 ~ | % 16 f16[ g f e] d[ f e g] f2 ~ | % 17 f16[ d e f] g[ e f d] e2 ~ | % 18 e16[ c d e] f[ d e c] d[ e f g] a[ f g e] | % 19 f[ g a b] c[ a b g] c8[ g] e[ d16 c] | % 20 c[ bes a g] f[ a g bes] a[ b c e,] d[ c' f, b] | % 21 <c g e>1^\fermata\arpeggio | % 22 \bar "|." } voicetwo = \relative c { \clef "bass" r2 r16 c[ d e] f[ d e c] | % 1 g'8[ g,] r4 r16 g'[ a b] c[ a b g] | % 2 c8[ b c d] e[ g, a b] | % 3 c[ e, fis g] a[ b] c4 ~ | % 4 c16[ d, e fis] g[ e fis d] g8[ b, c d] | % 5 e[ fis g e] b8.[ c16] d8[ d,] | % 6 r16 g[ a b] c[ a b g] d'8[ g fis g] | % 7 a16[ d, e fis] g[ e fis d] a'8[ d c d] | % 8 g,16[ \clef "treble" g' f e] d[ f e g] f8[ e f d] | % 9 e16[ a g f] e[ g f a] g8[ f g e] | % 10 f16[ bes a g] f[ a g bes] a[ g f e] d[ f e g] | % 11 f[ e d c] b[ d c e] d[ c b a] gis[ b a c] | % 12 \clef "bass" b8[ e,] d'8.[^\mordent e16] c[ b a g!] fis[ a gis b] | % 13 a[ c b d] c[ e d f] e8[ a, e' e,] | % 14 a8[ a,] r4 r16 e''16[ d c] b[ d cis e] | % 15 d2 ~ d16[ a b c] d[ b c a] | % 16 b2 ~ b16[ d c b] a[ c b d] | % 17 c2 ~ c16[ g a bes] c[ a bes g] | % 18 a8[ bes a g] f[ d' c bes] | % 19 a[ f' e d] e16[ d, e f] g[ e f d] | % 20 e8[ c d e] f16[ d e f] g8[ g,] | % 21 <c c,>1\arpeggio_\fermata | % 22 \bar "|." } \score { \context PianoStaff << \set PianoStaff.connectArpeggios = ##t \context Staff = "one" << \voiceone >> \context Staff = "two" << \voicetwo >> >> \layout { } \midi { \context { \Score tempoWholesPerMinute = #(ly:make-moment 80 4) } } } </score> ==Elemendi nähtamatuks/nähtavaks muutmine== <score> { c4 d \hideNotes e4 f \unHideNotes g a \hideNotes b \unHideNotes c } </score> ==Elemendi värvimine== <score> { \override NoteHead.color = #red c4 c \override NoteHead.color = #(x11-color 'LimeGreen) d \override Stem.color = #blue e } </score> ==Sulud== <score> { c2 \parenthesize d c2 \parenthesize <c e g> c2 <c \parenthesize e g> } </score> =ABC= <score lang="ABC"> X:1 T:The Legacy Jig M:6/8 L:1/8 R:jig K:G GFG BAB | gfg gab | GFG BAB | d2A AFD | GFG BAB | gfg gab | age edB |1 dBA AFD :|2 dBA ABd |: efe edB | dBA ABd | efe edB | gdB ABd | efe edB | d2d def | gfe edB |1 dBA ABd :|2 dBA AFD |] </score> <score lang="ABC"> X:1 T:Speed the Plough M:4/4 C:Trad. K:G |:GABc dedB|dedB dedB|c2ec B2dB|c2A2 A2BA| GABc dedB|dedB dedB|c2ec B2dB|A2F2 G4:| |:g2gf gdBd|g2f2 e2d2|c2ec B2dB|c2A2 A2df| g2gf g2Bd|g2f2 e2d2|c2ec B2dB|A2F2 G4:| </score> ===Beethoven 7. sümfoonia, II osa=== <score lang="ABC"> %abc %%pageheight 11in %%staffwidth 7.667in %%stretchlast no %%leftmargin .5in %%scale 0.43 %%vocalfont Times-BoldItalic 13.0 X:1 T:SymphonyNo. 7 (2) M:2/4 C:Ludwig van Beethoven S:De Clarke R:March %abc2mtex: yes %%staves [(1 2) (3 4) (5 6) (7 8)] [(9 10) (11 12) 13] [14 15 16 17 18] L:1/8 Q:1/4=76 K:C %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:1 nm="Flute I" snm="Fl. I" stv=8 V:2 nm="Flute II" snm="Fl. II" V:3 nm="Oboe I" snm="Ob. I" V:4 nm="Oboe II" snm="Ob. II" V:5 nm="Clarinet I in A" snm="Cl. I" V:6 nm="Clarinet II in A" snm="Cl. II" V:7 clef=bass nm="Bassoon I" snm="Bsn. I" V:8 clef=bass nm="Bassoon II" snm="Bsn. II" V:9 nm="Horn I in E" snm="Cor. I" stv=5 V:10 nm="Horn II in E" snm="Cor. II" V:11 nm="Trumpet I in D" snm="Tr. I" V:12 nm="Trumpet II in D" snm="Tr. II" V:13 clef=bass nm="Timpani in A & E" snm="Tp." V:14 nm="Violin I" snm="Vl. I" stv=6 V:15 nm="Violin II" snm="Vl. II" V:16 clef=alto nm="Viola" snm="Vla." V:17 clef=bass nm="ViolonCello I" snm="VC. I" V:18 clef=bass nm="Double Bass" snm="DB" V:19 clef=bass nm="ViolonCello II" snm="VC. II" %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:1 % Flute I %%MIDI channel 1 %%MIDI program 73 % General MIDI Flute %%MIDI transpose 0 % page 1 K:C z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z2 ^g2 | z2 a2 |\ w: | | cresc. | e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) | e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) |\ w:ff | e'2 .e'.^f' | (.g'2 .g'2) | g'2 .g'.g' | g'2 z2 |\ g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f'2 .f'.^g' | (.a'2 .a'2) |\ e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) | e'2 .^f'.^g' | % page 4 a'2 z2 |\ z4 | z4 | ^f'2 .f'.^g' | (.a'2 .a'2) |\ w: | | dimin. | e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) | e'2 .^f'.^g' | a'2 z2 |\ w:sempre~dimin.| | | p | z4 | z4 | z4 ||\ K:A z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 =g'2- | =g'4- | w: p{< | % page 5 (=g'2 f'2- | f'2 e'2) |\ w: | * <{ | (d'2 c'2 | b2 ^d'2 | e'2) z2 | z4 |\ w:{> | * >} | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 6 z4 |\ z4 | e'4- | ((3e'=f'e' (3=g'f'a) | (=c'2 e'd' |\ w: | dolce~dimin. | | p | =c'2) z2 ||\ K:C f'3 f' |((3f'e').d' (3.c'.b.a| (g2 a).b | c'2- ((3c'd'e') | f'3 f' |(3.f'.e'.d' (3.c'.b.a| gz z2 |\ w:cresc. | f * * sf | z4 | z4 | z4 | z2 .e'.e' |\ w: | | | ff | (c'4 | b4) | {bc'}d'2- ((3d'c'b) | w:p~dolce | % page 7 (bc') c'2 |\ (c'3 d') |(^d'e').e'.e' |{=d'e'}f'2- ((3f'e'd')| (d'e') e'2 |\ (e'3 ^f' | e'2 ^d')z | (=d'3 e' | d'^c'=c') z |\ (c'4 | b2 c'2) | {bc'}d'2- ((3d'c'b) | (3.a(ab (3.c')(c'd'|\ (e'3) ^f' | e'2 ^d')z |((3=d'b^c' (3d'e'd')| (d'^c'=c') z |\ (c'4 | b2 c'2) | {bc'}d'2- ((3d'c'b) | a2 z2 |\ a2- ((3ab^c') |(^c'd') d'2 | d'2- ((3d'e'f')| % page 8 (f'e') e'2 |\ (3aaa ((3ab^c')|((3^c'd').d' d'2 | (3d'd'd' ((3d'e'f')|((3f'e').e' z2 |\ w:cresc. | | | dimin. | ((3e'f').f' z2 |\ ((3f'e').e' z2 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ ^g2 .g.a | b2 bc' | d'2 d'e' |\ w:p~cresc. | L:1/16 (f'2e'^d' e').e.^f.^g|\ abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| w:ff | c'bc'd' e'e^f^g |\ abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| a4 z4 |\ L:1/8 z4 | z4 |\ z4 ||\ K:A z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 (=g'2- | =g'4- | =g'2 f'2- | f'2 e'2 | w: p{< | | | * <} | d'2 c'2 | d'2 e'2 | c'4) |\ w:{> | | >} | (d'2 e'2 | c'4) |(d'2 e'2) |\ w:dimin. | a2 (.a.a) | (.a2 .a2) | a2 (.a.a) | (.a2 .a2) |\ w:pp | b2 .a.b ||\ w:ff | K:C =c' z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ b2 .a.b | c' z z2 | z4 | z2 z e' |\ w:ff | e'2 (.e'.e') | (.e'2 .e'2) | z4 | z4 |\ w:pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ e'2 (.e'.e') | w:pp | (.^d'2 .=d'2) | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |] %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:2 % Flute II %%MIDI channel 1 %%MIDI program 73 % General MIDI Flute %%MIDI transpose 0 % page 1 K:C z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .e.e | (.e2 .e2) |\ w:ff | e2 .e.^f | (.g2 .g2) | g2 .g.g | g2 z2 |\ g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | % page 4 a2 z2 |\ z4 | z4 | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ w: | | dimin. | e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | a2 z2 |\ w:sempre~dimin.| | | p | z4 | z4 | z4 ||\ K:A z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 e'2- | e'4- | w: p{< | % page 5 (e'2 d'2- | d'2 c'2) |\ w: | * <{ | (b2 a2 | g2 f2 | e2) z2 | z4 |\ w:{> | * >} | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 6 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 ||\ K:C z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z2 .e.e |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 8 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ L:1/16 abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| w:ff | c'bc'd' e'e^f^g |\ abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| a4 z4 |\ L:1/8 z4 | z4 |\ z4 ||\ K:A z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 (e'2- | e'4- | e'2 d'2- | d'2 c'2 | w: p{< | | | * <{ | f2 e2 | f2 g2 | a4) |\ w:{> | | >} | (f2 g2 | a4) |(f2 g2) |\ w:dimin. | a2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w:pp | d2 .=c.d ||\ w:ff | K:C e z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ d2 .c.d | e z z2 | z4 | b2 .a.b |\ w:ff | | | p | c'2 (.c'.c') | (.b2 .b2) | z4 | z4 |\ w:pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |] %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:3 % Oboe I %%MIDI channel 2 %%MIDI program 68 % General MIDI Oboe %%MIDI transpose 0 % page 1 K:C e4- | e4- |\ w: f{> | e2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z2 g2 | z2 b2 | w: cresc.| % page 3 z2 ^f2 | z2 a2 |\ z2 e2 | z2 e2 | z2 e2 | z2 e2 |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .e.e | (.e2 .e2) |\ w:ff | e2 .e.^f | (.g2 .g2) | g2 .g.g | g2 z2 |\ g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | % page 4 a2 z2 |\ =g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ w:dimin. | e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | a2 z2 |\ w:sempre~dimin. | | | p | e2 .^f.^g | a2 z2 | z4 ||\ K:A z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 =g2- | =g4- | w: p{< | % page 5 ( =g2 f)z | z4 |\ w: * <{ | z2 ( c'2 | b2 a2 | g2 ) z2 | z4 |\ w: {> | * >} | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | e4- | ( e2 fe) | e4- |\ w: cresc. | ( e2 (3gfe) | z4 | z4 | z4 |\ z4 | e4- | ( e2 fe) | w: | cresc. | % page 6 e4- |\ ( e2 (3gfe) | e4- | ((3e=fe (3=gfA) | (=c2 ed |\ w: | dimin. | | p | =c2) z2 ||\ K:C f3 f | ((3fe).d (3.c.B.A | (G2 A).B | c2- ((3cde) | f3 f | (3.f.e.d (3.c.B.A | Gz z2 |\ w:cresc. | f * * sf | z4 | z4 | z4 | z2 .e.e |\ w: | | | ff | (c4 | B4) | {Bc}d2- ((3dcB) | w:p~dolce | % page 7 (Bc) c2 |\ (c3 d) |(^de).e.e |{=de}f2- ((3fed) | (de) e2 |\ (e3 ^f | e2 ^d)z | (=d3 e | d^c=c) z |\ (c4 | B2 c2) | {Bc}d2- ((3dcB) | (3.A(AB (3.c)(cd |\ (e3) ^f | e2 ^d)z |((3=dB^c (3ded) | (d^c=c) z |\ (c4 | B2 c2) | {Bc}d2- ((3dcB) | A2 z2 |\ A2- ((3AB^c) |(^cd) d2 | d2- ((3def) | % page 8 (fe) e2 |\ (3AAA ((3AB^c) |((3^cd).d d2 | (3ddd ((3def) |((3fe).e z2 |\ w:cresc. | | | dimin. | ((3ef).f z2 |\ ((3fe).e z2 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 d2 .d.e |\ w: pp | f4- | f4- | f4- |\ w:cresc. | L:1/16 (f2e^d e).e.^f.^g|\ abc'b ac'ba | e^f^ga bcde | dBcd edcB | w:ff | cBcd ee^f^g |\ abc'b ac'ba | e^f^ga bcde | dBcd edcB | A4 z4 |\ L:1/8 e2 .^f.^g | a z z2 |\ w:p | z4 ||\ K:A z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 =g2- | =g4- | ( =g2 f)z | z4 | w: p{< | | * <{ | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ b2 .a.b ||\ w:ff | K:C =c' z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ b2 .a.b | c' z z2 | z4 | ^g2 .^f.g |\ w:ff | | | p | a2 (.a.a) | (.^g2 .g2) | z4 | z4 |\ w:pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ =g2 (.g.a) | w:pp | (.b2 .b2) | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ e2 .^f.^g | a2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp | z4 | e4- | e4- | e z z2 |] w: | f{> | >} | pp | %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:4 % Oboe II %%MIDI channel 2 %%MIDI program 68 % General MIDI Oboe %%MIDI transpose 0 % page 1 K:C c4- | c4- |\ w: f{> | c2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z2 e2 | z2 ^d2 | w: cresc.| % page 3 z2 =d2 | z2 =c2 |\ z2 c2 | z2 c2 | z2 B2 | z2 c2 |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .e.e | (.e2 .e2) |\ w:ff | e2 .e.^f | (.g2 .g2) | g2 .g.g | g2 z2 |\ G2 .G.A | (.B2 .B2) | ^F2 .F.^G | (.A2 .A2) |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | % page 4 a2 z2 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ e2 .e.e | e2 z2 | z4 ||\ K:A z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 e2- | e4- | % page 5 (e2 d) z | z4 |\ z2 (a2 | g2 f2 | e2) z2 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | (_B4 | =B4) | ( _B4 |\ w: cresc. | B4) | z4 | z4 | z4 |\ z4 | (_B4 | =B4) | w: | cresc. | % page 6 ( _B4 |\ B4) | z4 | z4 | z4 |\ z4 ||\ K:C z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z2 .e.e |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 8 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 d2 .d.e |\ w: pp | f4- | f4- | f4- |\ w:cresc. | L:1/16 (f2e^d e).E.^F.^G|\ ABcB AcBA | E^F^GA Bcde | dBcd edcB | w:ff | cBcd eE^F^G |\ ABcB AcBA | e^f^ga bcde | dBcd edcB | A4 z4 |\ L:1/8 e2 .e.e | e z z2 |\ w:p | z4 ||\ K:A z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 e2- | e4- | (e2 d) z | z4 | w: p{< | | * <{ | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ d2 .=c.d ||\ w:ff | K:C e z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ d2 .c.d | e z z2 | z4 | z4 |\ w:ff | | | | z4 | z4 | B2 (.B.B) | (.c2 .c2) |\ w: | | pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | d2 (.d.d) | (.^c2 .=c2) |\ w: | pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ e2 .e.e | e2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp z4 | c4- | c4- | c z z2 |] w: | f{> | >} | pp %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:5 % Clarinet I in A; play minor third lower than written %%MIDI channel 3 %%MIDI program 71 % General MIDI Clarinet %%MIDI transpose -3 % page 1 K:C c4- | c4- |\ w: f{> * c2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ g2 .g.g | (.g2 .g2) | g2 .g.g | (.g2 .g2) |\ w:ff g2 .g.a | (._b2 .b2) | _b2 .b.b | _b2 z2 |\ _b2 .b.c' | (.d'2 .d'2) | a2 .a.=b | (.c'2 .c'2) |\ g2 .g.g | (.g2 .g2) | g2 .a.=b | % page 4 c'2 z2 |\ _b2 .b.c' | (.d'2 .d'2) | a2 .a.=b | (.c'2 .c'2) |\ w:dimin. | g2 .g.g | (.g2 .g2) | g2 .a.=b | c'2 z2 |\ w:sempre~dimin. | | | p f2 .f.f | _e2 z2 | z2 g2- ||\ w: dolce (g2 =e2 | c2 e2) |\ (e2 d2- | d2 c2 | B2 c2 |\ w:* {< | d2 e2 | f2 g2 | f2 ec') |\ w: | <} {> | * * >} ( c'2 g2 | e2 g2 ) | w: * {< | % page 5 ( g2 a2- | a2 g2 ) |\ w: | * <{ ( f2 e2 | d2 ^f2 | g4 ) | c'3 c' |\ w: {> | * >} ((3c'b).a (3.g.^f.e | (d2 e).^f | g2- ((3gab) | c'3 c' |\ ((3c'ba (3g^fg) | g4- | ( g2 ag) | g4- |\ w: cresc. | ( g2 (3bag) | g4- | ((3gfe (3gfA) | (c2 d2 |\ w: | dimin. | | p | e2 (3f^fg) | g4- | ( g2 ag) | w:cresc. | % page 6 g4- |\ ( g2 (3bag) | z4 | z4 | z4 |\ z4 ||\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z2 .g.g |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 8 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ B2 .B.c | d2 d_e | f2 fg |\ w:cresc. | L:1/16 (_a2g^f g).G.=A.B |\ cd_ed cedc | GABc d_efg | fd_ef gfed | w:ff | _edef gGAB |\ cd_ed cedc | GABc d_efg | fd_ef gfed | c4 z4 |\ L:1/8 f2 .f.f | _ez z2 |\ w:p z2 g2- || (g2 =e2 | w: dolce | % page 10 c2 e2) |\ (e2 d2- | d2 c2 | B2 c2 |\ w:* {< | d2 e2 | f2 g2 | f2 ec') |\ w:<} {> | | * * >} ( c'2 g2 | e2 g2 ) | (g2 a2- | a2 g2 | w: * {< | | | * <{ | f2 e2 | f2 g2 | e4) |\ w:{> | | >} | (f2 g2 | e4) |(f2 g2) |\ w:dimin. | c2 (.c.c) | (.c2 .c2) | c2 (.c.c) | (.c2 .c2) |\ w:pp f2 ._e.f ||\ w:ff g z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ f2 ._e.f | g z z2 | z4 | z4 |\ w:ff | | | | z4 | z4 | g2 (.g.g) | (.g2 .g2) |\ w: | | pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | a2 (.a.b) | (.c'2 .c'2) |\ w: | pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ f2 .f.f | _e2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp z4 | c4- | c4- | c z z2 |] w: | f{> | >} | pp %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:6 % Clarinet II in A; play minor third lower than written %%MIDI channel 3 %%MIDI program 71 % General MIDI Clarinet %%MIDI transpose -3 % page 1 K:C G4- | G4- |\ w: f{> * G2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ G2 .G.G | (.G2 .G2) | G2 .G.G | (.G2 .G2) |\ w:ff G2 .G.A | (._B2 .B2) | _B2 .B.B | _B2 z2 |\ _B2 .B.c | (.d2 .d2) | A2 .A.=B | (.c2 .c2) |\ G2 .G.G | (.G2 .G2) | G2 .A.=B | % page 4 c2 z2 |\ _B2 .B.c | (.d2 .d2) | A2 .A.=B | (.c2 .c2) |\ w:dimin. | G2 .G.G | (.G2 .G2) | G2 .A.=B | c2 z2 |\ w:sempre~dimin. | | | p d2 .d.d | c2 z2 | z4 ||\ z4 | z4 |\ z2 F2- | F2 E2 | D2 E2 |\ F2 G2 | A2 B2 | d2 ce |\ ( e2 e2 | c2 e2 ) | % page 5 ( e2 f2- | f2 e2 ) |\ ( d2 c2 | B2 A2 | B4 ) | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | ( _d4 | =d4 ) | ( _d4 |\ w: cresc. | =d4 ) | _d3 _B | A2 (3zAF | (E2 B2 |\ w: | dimin. | c2 (3d^de) | ( _d4 | =d4 ) | w:cresc. | % page 6 ( _d4 |\ =d4 ) | z4 | z4 | z4 |\ z4 ||\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z2 .G.G |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 8 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ B2 .B.c | d2 d_e | f2 fg |\ w:cresc. | L:1/16 (_a2g^f g).G.=A.B |\ cd_ed cedc | GABc d_efg | fd_ef gfed | w:ff | _edef gGAB |\ cd_ed cedc | GABc d_efg | fd_ef gfed | c4 z4 |\ L:1/8 d2 .d.d | c z z2 |\ w:p z4 || z4 | % page 10 z4 |\ z2 F2- | F2 E2 | D2 E2 |\ w: {< F2 G2 | A2 B2 | d2 ce |\ w:<} {> | | * * >} | ( e2 e2 | c2 e2 ) | (e2 f2- | f2 e2 | w:* {< | | | * <} | A2 G2 | A2 B2 | c4) |\ w:{> | | >} | (A2 B2 | c4) |(A2 B2) |\ w:dimin. | c2 (.c.c) | (.c2 .c2) | c2 (.c.c) | (.c2 .c2) |\ w:pp d2 .c.d ||\ w:ff _e z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ d2 .c.d | _e z z2 | z4 | z4 |\ w:ff | | | | z4 | z4 | B2 (.B.B) | (.c2 .c2) |\ w: | | pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | d2 (.d.d) | (.c2 .c2) |\ w: | pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ d2 .d.d | c2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp z4 | G4- | G4- | G z z2 |] w: | f{> | >} | pp %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:7 % Bassoon I %%MIDI channel 4 %%MIDI program 70 % General MIDI Bassoon %%MIDI transpose -24 % page 1 K:C c'4- | c'4- |\ w: f{> * c'2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z2 e'2 | z2 ^f'2 | w: cresc. | % page 3 z2 d'2 | z2 e'2 |\ z2 e'2 | z2 e'2 | z2 d'2 | z2 c'2 |\ e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) | e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) |\ w:ff e'2 .e'.^f' | (.g'2 .g'2) | g'2 .g'.g' | g'2 z2 |\ g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) | e'2 .^f.^g | % page 4 a2 z2 |\ =g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ w:dimin. | e'2 .e'.e' | (.e'2 .e'2) | e2 .^f.^g | a2 z2 |\ w:sempre~dimin. | | | p d'2 .d'.d' | c'2 z2 | z2 e'2- ||\ w: dolce K:A (e'2 c'2 | a2 c'2) |\ (c'2 b2- | b2 a2 | g2 a2 |\ w:* {< | b2 c'2 | d'2 e'2 | d'2 c'e') |\ w: | <} {> | * * >} (e'4 | c'2 e'2) | w: {< | | % page 5 (e'2 f'2- | f'2 e'2) |\ w: | * <{ | (d'2 c'2 | b2 ^d'2 | e'2 g2) | (a4 |\ w: {> | * >} g4 | a4 | g4 | a4) |\ (g2 b2) | (_b4 | =b4) | (_b4 |\ w: cresc. | =b4) | _b2 e'2- | ((3e'd'c' (3e'd'f) | (a2 b2 |\ w: | dimin. | | p c'2 (3d'^d'e') | (_b4 | =b4) | w:cresc. | % page 6 (_b4 |\ =b4) | _b2 (e'2 | =f'2 a2 | =g2 b2 |\ w: | dimin. | | p =c'2) z2 ||\ K:C z4 | z4 | f'3 f' | ((3f'e').d' (3c'.b.a| (g2 bd') |(3.f'.e'.d' (3.c'.b.a | gz z2 |\ w:cresc. | f * * sf | z4 | z4 | z4 | z2 .e'.e' |\ w: | | | ff | (c'4 | b4) | {bc'}d'2- ((3d'c'b) | w:p~dolce | % page 7 (bc') c'2 |\ (c'3 d') |(^d'e').e'.e' |{=d'e'}f'2- ((3f'e'd')| (d'e') e'2 |\ (e'3 ^f' | e'2 ^d')z | (=d'3 e' | d'^c'=c') z |\ (c'4 | b2 c'2) | {bc'}d'2- ((3d'c'b) | (3.a(ab (3.c')(c'd'|\ (e'3) ^f' | e'2 ^d')z |((3=d'b^c' (3d'e'd')| (d'^c'=c') z |\ (c'4 | b2 c'2) | {bc'}d'2- ((3d'c'b) | a2 z2 |\ a2- ((3ab^c') |(^c'd') d'2 | d'2- ((3d'e'f')| % page 8 (f'e') e'2 |\ (3aaa ((3ab^c')|((3^c'd').d' d'2 | (3d'd'd' ((3d'e'f')|((3f'e').e' z2 |\ w:cresc. | | | dimin. | ((3e'f').f' z2 |\ ((3f'e').e' z2 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 d'2 .d'.e' |\ w: pp | f'4- | f'4 | f'4 |\ w:p~cresc. | L:1/16 (f'2e'^d' e').e.^f.^g|\ abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| w:ff | c'bc'd' e'e^f^g |\ abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| a4 z4 |\ L:1/8 d'2 .d'.d' | c' z z2 |\ w:p | z2 e'2- ||\ w: dolce K:A (e'2 c'2 | % page 10 a2 c'2) |\ (c'2 b2- | b2 a2 | g2 a2 |\ w:* {< | b2 c'2 | d'2 e'2 | d'2 c'e') |\ w:<} {> | | * * >} (e'4 | c'2 e'2) | (e'2 f'2- | f'2 e'2 | w: {=< | | | * <{ | d'2 c'2 | d'2 e'2 | c'4) |\ w:{> | | >} | (d'2 e'2 | c'4) |(d'2 e'2) |\ w:dimin. | a2 (.a.a) | (.a2 .a2) | a2 (.a.a) | (.a2 .a2) |\ w:pp d'2 .=c'.d' ||\ w:ff K:C .e' z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ d'2 .c'.d' | e' z z2 | z4 | z4 |\ w:ff | | | | z4 | z4 | z4 | z4 |\ c'2 (.c'.c') | (.c'2 .c'2) | z4 | z4 |\ w:pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ c'2 (.c'.c') | (.d'2 .c'2) | z4 | z4 |\ w:pp d'2 .d'.d' | c'2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp z4 | c'4- | c'4- | c' z z2 |] w: | f{> | >} | pp %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:8 % Bassoon II %%MIDI channel 4 %%MIDI program 70 % General MIDI Bassoon %%MIDI transpose -24 % page 1 K:C a4- | a4- |\ w: f{> * a2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z2 c'2 | z2 b2 | w: cresc. | % page 3 z2 b2 | z2 a2 |\ z2 a2 | z2 a2 | z2 b2 | z2 a2 |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .e.e | (.e2 .e2) |\ w:ff e2 .e.^f | (.g2 .g2) | g2 .g.g | g2 z2 |\ g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | % page 4 a2 z2 |\ =g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ w:dimin. | e2 .e.e | (.e2 .e2) | z4 | z4 |\ w:sempre~dimin. | b2 .b.b | a2 z2 | z4 ||\ K:A z4 | z4 |\ (z2 d2- | d2 c2 | B2 c2 |\ w: {< | d2 e2 | f2 g2 | b2 ac') |\ w: | <} {> | * * >} | (c'4 | a2 c'2) | w: {< | | % page 5 (c'2 d'2- | d'2 c'2) |\ w: | * <{ | (b2 a2 | g2 f2 | g2 e2) | (f4 |\ w: {> | * >} e4 | f4 | e4 | f4) |\ (e2 b2) | (_b4 | =b4) | (_b4 |\ w: cresc. | =b4) | _b2 c2 | d4 | (c2 e2 |\ w: | dimin. | | p a2 (3b^bc') | (_b4 | =b4) | w:cresc. | % page 6 (_b4 |\ =b4) | _b2 (b2 | a2 =f2 | e2 =f2 |\ w: | dimin. | | p e2) z2 ||\ K:C z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z2 .e'.e' |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 8 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 d'2 .d'.e' |\ w: pp | f'4- | f'4 | f'4 |\ w:p~cresc. | L:1/16 (f'2e'^d' e').e.^f.^g|\ abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| w:ff | c'bc'd' e'e^f^g |\ abc'b ac'ba | e^f^ga bc'd'e'| d'bc'd' e'd'c'b| a4 z4 |\ L:1/8 b2 .b.b | a z z2 |\ w:p | z4 ||\ K:A z4 | % page 10 z4 |\ (z2 d2- | d2 c2 | B2 c2 |\ w: {< | d2 e2 | f2 g2 | b2 ac') |\ w:<} {> | | * * >} | (c'4 | a2 c'2) | (c'2 d'2- | d'2 c'2 | w: {=< | | | * <{ | f2 e2 | f2 g2 | a4) |\ w:{> | | >} | (f2 g2 | a4) |(f2 g2) |\ w:dimin. | A2 (.A.A) | (.A2 .A2) | A2 (.A.A) | (.A2 .A2) |\ w:pp b2 .a.b ||\ w:ff K:C =c' z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ b2 .a.b | c' z z2 | z4 | z4 |\ w:ff | | | | z4 | z4 | z4 | z4 |\ a2 (.a.a) | (.g2 .g2) | z4 | z4 |\ w:pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ a2 (.a.a) | (.^g2 .a2) | z4 | z4 |\ w:pp b2 .b.b | a2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp z4 | a4- | a4- | a z z2 |] w: | f{> | >} | pp %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:9 % Horn I in E; down a minor 6th? %%MIDI channel 5 %%MIDI program 60 % General MIDI French Horn %%MIDI transpose -8 % page 1 K:C c4- | c4- |\ w: f{> * c2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z2 c2 | z2 f2 |\ w: | | cresc. | c2 .c.c | (.c2 .c2) | c2 .c.c | (.c2 .c2) |\ w:ff c2 .c.d | (._e2 .e2) | _e2 .e.e | _e2 z2 |\ _e2 .e.f | (.g2 .g2) | d2 .d.=e | (.f2 .f2) |\ c2 .c.c | (.c2 .c2) | c2 .d.e | % page 4 f2 z2 |\ _e2 .e.f | (.g2 .g2 ) | d2 .d.=e | (.f2 .f2 ) |\ w:dimin. | c2 .c.c | (.c2 .c2) | c2 .d.e | f2 z2 |\ w:sempre~dimin. | | | p | c2 .c.c | c2 z2 | z4 ||\ z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 5 z4 | z4 |\ z4 | g4 | c4- | c4- |\ w: | p | c4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | c4- | (c2 dc) | c4- |\ w: cresc. | (c2 (3edc) | c4 | d4 | c2 c2 |\ w: | dimin. | | * p c4 | c4- | (c2 dc) | w:cresc. | % page 6 c4- |\ (c2 (3edc) | c4 | f4 | _e2 e2 |\ w: | dimin. | | p _e4- ||\ _e4- | _e4- | _e4- | _e4 | w: | pp | | pp _e3 e | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | .G.G z2 |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 8 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z c3 |\ w: | | | cresc. | c2 .c.c | (.c2 .c2) | c2 .c.c | w:ff | (.c2 .c2) |\ c2 .c.c | (.c2 .c2) | c2 .d.e | f2 z2 |\ c2 .c.c | c z z2 |\ w:p | z4 ||z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ _e2 (.e.e) ||\ w:ff _e z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ _e2 .e.e | _e z z2 | z4 | z4 |\ w:ff | | | | z4 | z4 | z4 | z4 |\ c2 (.c.d) | (._e2 .e2) | z4 | z4 |\ w:pp | z4 | z4 | z4 | z4 |\ c2 (.c.c) | (.c2 .c2) | z4 | z4 |\ w:pp c2 .c.c | c2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp z4 | c4- | c4- | c z z2 |] w: | f{> | >} | pp %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:10 % Horn II in E; down a minor 6th? %%MIDI channel 5 %%MIDI program 60 % General MIDI French Horn %%MIDI transpose -8 % page 1 K:C C4- | C4- |\ w: f{> * C2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ w: >}pp z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z2 C2 | z2 f2 |\ w: | | cresc. | C2 .C.C | (.C2 .C2) | C2 .C.C | (.C2 .C2) |\ w:ff C2 .c.d | (._e2 .e2) | _e2 .e.e | _e2 z2 |\ _e2 .e.f | (.g2 .g2) | d2 .d.=e | (.f2 .f2) |\ C2 .C.C | (.C2 .C2) | C2 .d.e | % page 4 f2 z2 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ %w C2 .C.C | (.C2 .C2) | C2 z2 | z4 |\ w:sempre~dimin. | C2 .C.C | c2 z2 | z4 ||\ z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 5 z4 | z4 |\ z4 | G4 | C4- | C4- |\ w: | p | C4 | f3 f | ((3fe).d (3.c.B.A | (G2 A).B |\ c2- ((3cBc) | c4- | (c2 dc) | c4- |\ w: cresc. | (c2 (3edc) | z4 | z4 | z2 C2 |\ w: | | | p C4 | c4- | (c2 dc) | w:cresc. | % page 6 c4- |\ (c2 (3edc) | c2 C2 | z4 | z4 |\ w: | dimin. | z4 ||\ z4 | c2 z2 | z4 | c2 z2 | w: | pp | | pp z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | .G,.G, z2 |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 8 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z C3 |\ w: | | | cresc. | c2 .c.c | (.c2 .c2) | c2 .c.c | w:ff | (.c2 .c2) |\ c2 .c.c | (.c2 .c2) | c2 .d.e | f2 z2 |\ C2 .C.C | c z z2 |\ w:p | z4 ||z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ _e2 (.e.e) ||\ w:ff _e z z2 | % page 11 z4 | z4 |\ _e2 .e.e | _e z z2 | z4 | z4 |\ w:ff | | | | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | (.c2 .c2) | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ c2 (.c.c) | (.G2 .c2) | z4 | z4 |\ w:pp C2 .C.C | c2 z2 | z4 | z4 |\ w:pp z4 | C4- | C4- | C z z2 |] w: | f{> | >} | pp %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:11 % Trumpet I in D; play major second higher than written %%MIDI channel 6 %%MIDI program 56 % General MIDI Trumpet %%MIDI transpose +2 % page 1 K:C z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ G2 z2 | d2 z2 | d2 z2 | G2 z2 |\ w:ff G2 z2 | z2 d2 | z4 | d2 z2 |\ d2 z2 | z4 | d2 z2 | G2 z2 |\ G2 z2 | d2 G2 | d2 dd | % page 4 G2 z2 |\ d2 z2 | z4 | d2 z2 | G2 z2 |\ w:dimin. | G2 z2 | d2 G2 | d2 dd | G2 z2 |\ w: | p | | p z4 | z4 | z4 ||\ z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 G2- | G4- | w: p{< % page 5 G4- | G4- |\ w: | <} G4 | z4 | z4 | z4 |\ w:{>} z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 6 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 ||\ z4 | f2 z2 | z4 | f2 z2 | w: | pp | | pp z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | .d.d z2 |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ G2 z2 | z2 GG | G2 z2 | w:p | % page 8 z2 GG |\ Gz GG | Gz GG | Gz GG | GG z2 |\ w:cresc. | | | dimin. | GG z2 |\ GG z2 | z4 | w:pp | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z d3 |\ w: | | | cresc. | d2 .d.d | (.d2 .d2) | d2 .d.d | w:ff | (.d2 .d2) |\ d2 .d.d | (.d2 .d2) | d2 .d.d | G2 z2 |\ z4 | z4 |\ z4 ||z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 G2- | G4- | G4- | G4- | w: p{< | | | <} | G4 | z4 | z4 |\ w:{>} | z4 | z4 | z4 |\ z4 | G2 (.G.G) | G2 z2 | G2 (.G.G) |\ w: | pp | z4 ||\ d z z2 | w: f % page 11 z4 | z4 |\ z4 | d z z2 | z4 | z4 |\ w: | f | | | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |] %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:12 % Trumpet II in D; play major second higher than written %%MIDI channel 6 %%MIDI program 56 % General MIDI Trumpet %%MIDI transpose +2 % page 1 K:C z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ G,2 z2 | d2 z2 | d2 z2 | G,2 z2 |\ w:ff G,2 z2 | z2 d2 | z4 | d2 z2 |\ d2 z2 | z4 | d2 z2 | G,2 z2 |\ G,2 z2 | d2 G,2 | d2 dd | % page 4 G,2 z2 |\ d2 z2 | z4 | d2 z2 | G,2 z2 |\ w:dimin. | G,2 z2 | d2 G,2 | d2 dd | G,2 z2 |\ w: | p | | p z4 | z4 | z4 ||\ z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 G,2- | G,4- | w: p{< % page 5 G,4- | G,4- |\ w: | <} G,4 | z4 | z4 | z4 |\ w:{>} z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 6 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 ||\ z4 | f2 z2 | z4 | f2 z2 | w: | pp | | pp z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | .d.d z2 |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ G,2 z2 | z2 G,G, | G,2 z2 | w:p | % page 8 z2 G,G, |\ G,z G,G, | G,z G,G, | G,z G,G, | G,G, z2 |\ w:cresc. | | | dimin. | G,G, z2 |\ G,G, z2 | z4 | w:pp | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z d3 |\ w: | | | cresc. | d2 .d.d | (.d2 .d2) | d2 .d.d | w:ff | (.d2 .d2) |\ d2 .d.d | (.d2 .d2) | d2 .d.d | G,2 z2 |\ z4 | z4 |\ z4 ||z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z2 G,2- | G,4- | G,4- | G,4- | w: p{< | | | <} | G,4 | z4 | z4 |\ w:{>} | z4 | z4 | z4 |\ z4 | G,2 (.G,.G,) | G,2 z2 | G,2 (.G,.G,) |\ w: | pp | z4 ||\ d z z2 | w: f % page 11 z4 | z4 |\ z4 | d z z2 | z4 | z4 |\ w: | f | | | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |] %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:13 % Timpani in A and E %%MIDI channel 7 %%MIDI program 47 % General MIDI Timpani %%MIDI transpose -24 % page 1 K:C z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 3 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ A2 z2 | e2 z2 | e2 z2 | A2 z2 |\ w:ff A2 z2 | z2 e2 | z4 | e2 z2 |\ e2 z2 | z4 | e2 z2 | A2 z2 |\ A2 z2 | e2 A2 | e2 ee | % page 4 A2 z2 |\ e2 z2 | z4 | e2 z2 | A2 z2 |\ w:dimin. | A2 z2 | e2 A2 | e2 ee | A2 z2 |\ w: | p | | p z4 | z4 | z4 ||\ z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | % page 5 z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 6 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 ||\ z4 | e2 z2 | z4 | e2 z2 | w: | pp | | pp z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | .e.e z2 |\ w: | | | ff | z4 | z4 | z4 | % page 7 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ A2 z2 | z2 AA | A2 z2 | w:p | % page 8 z2 AA |\ Az AA | Az AA | Az AA | AA z2 |\ w:cresc. | | | dimin. | AA z2 |\ AA z2 | z4 | w:pp | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 9 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ L:1/16 z2 ee eeee |\ w: cresc. | L:1/8 e2 .e.e | e2 e2 | e2 .e.e | w:ff | e2 e2 |\ e2 .e.e | e2 e2 | e2 .e.e | A2 z2 |\ z4 | z4 |\ z4 ||z4 | % page 10 z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 |\ z4 | A2 AA | A2 z2 | A2 AA |\ w: | pp | z4 ||\ e z z2 | w: f % page 11 z4 | z4 |\ z4 | e z z2 | z4 | z4 |\ w: | f | | | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |] %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:14 % Violin I %%MIDI channel 8 %%MIDI program 40 % General MIDI Violin %%MIDI transpose 0 % page 1 K:C z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | % page 2 z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .e.e | (.e2 .e2) |\ w:p % cresc. poco a poco e2 .e.^f | (.g2 .g2) | g2 .g.g | g2 z2 |\ g2 .g.a | (.b2 .b2) | ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | a2 z2 |\ =g2 .g.a | (.b2 .b2) | w:f % page 3 ^f2 .f.^g | (.a2 .a2) |\ w: pi\`u~f | e2 .e.e | (.e2 .e2) | e2 .^f.^g | a2 z2 |\ c'4 | b4 | ({bc'}d'3 c'/b/) | (bc') c'2 |\ w:ff c'3 (c/d/) | (^de).e.e | {=de}(f3 e/d/) | (de) e2 |\ (e2 e'2 | ^d'4) | (=d'b/^c'/ d'e'/d'/)| (d'^c') =c'2 |\ (c'4 | b2 c'2) | ({bc'}d'3 c'/b/) | % page 4 .a(A/B/ .c)(c/d/ |\ (e2) e'2) | ^d'4 | (=d'b/^c'/ d'e'/d'/)| (d'^c') =c'2 |\ w:dimin. | (c'4 | b2 c'2) | ({bc'}d'3 c'/b/) | a2 z2 |\ w:sempre~dimin.| | | p ({Bc}d3 c/B/) | A2 z2 | z2 ((3edB) ||\ w: p K:A ((3ecA (3cAE) | ((3AEC (3cAE) |\ ((3cFD (3BFD) |((3BFD (3ACA) | ((3B,DG (3ACA |\ w:* * * {< | (3DFB (3cEc | (3FAd (3eGe) | ((3dGB (3Aca) |\ w: | * * <} {> | * * * * * >} ((3acA (3ec=G | (3c=GE (3ecG) | w:* * * {< | | % page 5 ((3ec=G (3Fde | (3fdF (3Ece |\ w: | * * * * * <} (3dBE) ((3EAc)| ((3BGE (3FA^d) | ((3eBG (3eBG | (3fBA (3fBA) |\ w:{> | * * * * * >} ((3eBG (3eBG | (3^dAF (3BAF) | ((3EGB (3GBe) | ((3fBA (3fBA) |\ ((3eBG (3eBG) | ((3e_B=G (3EGB | (3E^G=B (3eBG) | ((3e_B=G (3EGB |\ w: cresc. | (3E^G=B (3eBG)| ((3e_B=G (3EGB) | ((3F=BF) ((3FBd | (3cAE (3DGB) |\ w: | dimin. | | p ((3EAc (3d^de)| ((3e_B=G (3EGB | (3E^G=B (3eBG) | w:cresc. | % page 6 ((3e_B=G (3EGB |\ (3E^G=B (3eBG)| ((3e_B=G (3EGB | (3A=fA) ((3Adf | (3e=c=G (3=FBd)|\ w: | dimin. | | p ((3E=ce (3ce=g) ||\ K:C ((3Bdg (3Bdg)| ((3ceg (3ceg) | ((3Bdg (3Bdg) | ((3ceg (3ceg) | ((3Bdg (3Bdg)| z2 (3zz.a | (3.g.f.e (3.d.c.B |\ w:cresc. | f | * * * sf | (3.A.G.F (3.E.D.C | (3B,zz z2 | z2 .E.E | z4 |\ w: | | ff | L:1/16 z.c.A.c .e.c.A.c | E2 z2 z4 | z.B.^G.B .e.B.G.B | w:p | % page 7 E2 z2 z4 |\ z.c.=G.c .e.c.A.c | G,2 z2 z4 | z.d.B.d .g.d.B.d | G2 z2 z4 |\ z.G.E.G .c.E.C.^F|^F2 z2 z4 | z.A.^F.A .d.A.E.B | w: | sempre~p | E2 z2 z4 |\ z.c.A.c .e.c.A.c | E2 z2 z4 | z.B.E.B .e.B.E.d | [E2c2] z2 z4 |\ z.E.B,.E .B.E.C.^F|^F2 z2 z4 | z.^F.D.F .A.D.B,.E | E2 z2 z4 |\ z.c.A.c .e.c.A.c | E2 z2 z4 | z.B.E.B .e.B.E.d | [E2^c2]z2 z4 |\ z.^c.=G.c .e.c.G.e | F2 z2 z4 | z.F.D.F .B.F.D.d | % page 8 [E2^c2]z2 z4 |\ z.^c.G.c .e.c.G.e | f2 z2 z4 | z.F.D.F .B.F.D.d | ^c2 z2 z4 |\ w:cresc. | | | dimin. | z.F.D.F .B.F.D.^G|\ L:1/8 A2 .A.B | (.c2 .c2) | w:pp | B2 .B.^c | .d.=c.B.A |\ L:1/16 =GABA GAG^F | E^FGA B^c^de | eAB^c =dBed | =cBcd eE^F^G |\ w:sempre~pp | L:1/8 A2 z2 | z4 | z4 | z2 z ^f- |\ ^f e2 b- | b e2 b- | b a2 b |\ w:sempre~pp | L:1/16 .c'2.a2 .^g.g.a.b |\ a4 z4 | z4 z.^f.=g.a | L:1/8 gG c2- |\ c2 .c.d | (.e2 .e2) |\ L:1/16 Bcdc BdcB | ABcd e^f^ga |\ =GA_BA GBAG | =FGA_B \ L:1/8 ca- | a g2 g- | % page 9 g =f2 f |\ L:1/16 fdef dBcd | B^GAB GABc | def^g abc'^c' | d'e'e'e' e'e'e'e'|\ w: cresc. | L:1/8 [e2e'2] .[ee'].[ee']| (.[e2e'2] .[e2e'2])| [e2e'2] .[ee'].[ee'] | w:ff | (.[e2e'2] .[e2e'2]) |\ [e2e'2] .[ee'].[ee']| (.[e2e'2] .[e2e'2])| [e2e'2] .^f.^g | a2 z2 |\ L:1/16 dBcd edcB |\ w:p L:1/8 A2 z2 |\ z2 ((3edB) ||\ w: K:A ((3ecA (3cAE | % page 10 (3AEC (3cAE) |\ ((3cFD (3BFD) |((3BFD (3ACA) | ((3B,DG (3ACA) |\ w:* * * {< | ((3DFB (3cEc | (3FAd (3eGe) | ((3dGB (3Aca) |\ w:* * <} {> | | * * * * * >} ((3acA (3ec=G | (3c=GE (3ecG) | ((3ec=G (3Fde | (3fdF (3Ece) | w: | * * * {< | | * * * * * <} ((3dAF (3E=Gc| (3dAF (3EBe | (3cAE (3cAE |\ w:{> | | * * * * * >} (3dAF (3eBE | (3cAE (3cAE) | ((3dAF (3eBe) |\ w:dimin. A4- | A4- | A4- | A4 |\ w:pp | [DB]z [db]z ||\ w:ff K:C [e2c'2] z2 | % page 11 ^G2 .^F.G | A z z2 |\ w: p | [DB]z [db]z | [e2c'2] z2 | ^G2 .^F.G | z4 |\ w:ff | | p | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string z2 A2 | z2 E2 | z2 E2 | z2 A2 |\ w: p | z2 E2 | z2 E2 | D2 CD | E2 z2 |\ z2 C2 | z2 B2 | z2 E2 | z2 A2 |\ z2 C2 | D2 C2 | D2 DD | C2 z2 |\ z4 | z4 | D2 DD | C2 z2 |\ C2 \ %%MIDI program 40 % General MIDI Violin e2 | .^f.^g a2 | z4 | z4 |] w: | f{> * >} | %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:15 % Violin II %%MIDI channel 9 % separate from Violin I because of pizzicato section %%MIDI program 40 % General MIDI Violin %%MIDI transpose 0 % page 1 K:C z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ E2 .E.E | (.E2 .E2) | E2 .E.E | w:p % page 2 (.E2 .E2) |\ E2 .E.^F | (.G2 .G2) | G2 .G.G | G2 z2 |\ G2 .G.A | (.B2 .B2) | ^F2 .F.^G | (.A2 .A2) |\ E2 .E.E | (.E2 .E2) | E2 .^F.^G | A2 z2 | =G2 .G.A | (.B2 .B2) | ^F2 .F.^G | (.A2 .A2) |\ w:pp E2 .E.E | (.E2 .E2) | E2 .^F.^G | A2 z2 |\ (c4 | B4) | ({Bc}d3 c/B/) | (Bc) c2 |\ %w:cresc. poco a poco c3 (c/d/) | (^de).e.e | ({=de}f3 e/d/) | (de) e2 |\ (e4 | ^d4) | (=dB/^c/ de/d/) | (d^c) =c2 |\ (c4 | B2 c2) | ({Bc}d3 c/B/) | .A(A/B/ .c)(c/d/ |\ (e4) | ^d4) | w:f % page 3 (=dB/^c/ de/d/) | (d^c) =c2 |\ w: pi\`u~f | (c4 | B2 c2) | ({Bc}d3 c/B/) | A2 z2 |\ z (AcE) | z (BdE) | z (Bd^G) | z (ceA) |\ w:ff z (AcC) | z (ceE) | z (BdG) | z (ceG) |\ z (ceE) | z (^dbB) | z (B=dD) | z (^caA) |\ z (=ceE) | z (BeE) | z (BeE) | % page 4 z (ceE) |\ z (ceE) | z (^dbB) | z (B=dD) | z (^caA) |\ w:dimin. | z (=ceE) | z (BeE) | z (Be[Ed]) | [E2c2] z2 |\ w:s.~d. | | | p z4 | z4 | ({B,^C}D3 ^C/B,/) ||\ w:p K:A A,4- | A,4 |\ B,4- | (B,2 A,2 | G,2 A,2) |\ w:{=< | (A,2 =G,2 | A,2 B,2) | (B,2 A,[=G,=G]) |\ w: | <} {> | * * >} [=G,2=G2] [G,2-G2-] | [=G,4-=G4-] | w:* {< | | % page 5 [=G,=G][A,G] [A,2-F2-] | [A,2F2] A,2 |\ w: | * <} | (A,B,C)(C | G,B,)(B,A,) | (G,2 ([B,2-G2]) | [B,4A4]) |\ w:{> | * * * >} ([B,4G4] | [B,4A4]) | ([B,4G4] | [B,4A4]) |\ ([B,2G2] G,2) | (=G,4 | ^G,4) | (=G,4 |\ w: cresc. | ^G,4) | (=G,2 =G2 | F)(FDF) | (CE)(ED |\ w: | dimin. | | p C)(C (3D^DE)| (=G,4 | ^G,4) | w:cresc. | % page 6 (=G,4 |\ ^G,4) | (=G,2 =G2 | A)(A,=FA) | (F=G)(GB,) |\ w: | dimin. | | p (=C2 ([=G,2-E2]) ||\ K:C ([G,4-F4]) | [G,4E4]) | ([G,4-F4] | ([G,4-E4]) | [G,4F4]) | z2 (3zz.A | (3.G.F.E (3.D.C.B, |\ w:cresc. | f | * * * sf | (3.A,.G.F (3.E.D.C | (3B,zz z2 | z2 .B,.B, | z4 |\ w: | | ff | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string A,2 AA | ^G,2 ^G,2 | [B,2^G2] [B,G][B,G] | w:p | % page 7 [C2A2] [C2A2] |\ =G,2 G,[A,A] | [C2E2] [C2E2] | [B,2D2] [B,D][B,D] | [C2E2] z2 |\ [C2E2] [CE][C^F] | [B,2^F2] [B,2F2B2] | [A,2D2] [A,D][B,E] | [A,2E2] [A,2E2A2] |\ [C2A2] [CA]A, | ^G,z [CA]A, | [B,2^G2] AB | [CE] z z2 |\ [B,2E2] [B,E][C^F]| [B,2^F2] [B,2F2B2] | [A,2D2] [A,D][B,E] | [A,2E2] [A,2E2A2] |\ [C2A2] [CA]A, | ^G,z [CA]A, | [B,2^G2] AB | [C2E2] z2 |\ [C2E2] [CE][CE] | [D2F2] z2 | [D2F2] [DF][DF] | % page 8 [^C2E2] z2 |\ [^CE][CE][CE] z | [DF][DF][DF] z | [DF][DF][DF] z | z2 [^CE][^CE]|\ w:cresc. | | | dimin. | %%MIDI program 40 % General MIDI Violin z2 [DF]d |\ L:1/16 % gonna presume these next are not staccati =cded cdcB | ABcd e^f^ga | w:pp | ^ge^fg aba=g | ^ffga bB^c^d |\ L:1/8 e2 .e.^f | (.g2 .g2) | ^f2 .f.^g | .a.=f.ed- |\ w:sempre~pp | d c2 e- | e A2 e- | e d2 e | .^f.e \ L:1/16 .^dd.e.f |\ L:1/8 g2 z2 | z4 | z4 | z4 |\ L:1/16 z4 z.^c.d.e | d4 z4 | z4 zB=cd |\ efgf efed | cdef gabc' |\ L:1/8 ^f2 .f.^g | a2 a2- |\ a =g2 g- | g =f2 f |\ L:1/16 gGED ^CEAG | % page 9 FGAB ^cdef |\ % this next bit is quite awkward -- abc needs a notation for measured tremolos (& unmeasured) f[^G,F][G,F][G,F] [G,F][G,F][G,F][G,F] |\ w: cresc. | [^G,F][G,F][G,F][G,F] [G,F][G,F][G,F][G,F] |\ [^G,F][G,F][G,F][G,F] [G,F][G,F][G,F][G,F] |\ [^G,F]BBB BBed |\ L:1/8 [E2=c2] .[Ec].[Ec] |(.[E2B2] .[E2B2]) | [B2^g2] .[Bg].[Bg] | w:ff | (.[c2a2] .[c2a2]) |\ [c2a2] .[ca].[ca] | (.[d2b2] .[c2a2]) | [B2^g2] .[A^f].[Bg] | [c2a2] z2 |\ z4 | z4 |\ L:1/16 DB,^CD EDCB, ||\ w:p L:1/8 K:A A,4- | % page 10 A,4 |\ B,4- | (B,2 A,2 | G,2 A,2) |\ w:{=< | (A,2 =G,2 | A,2 B,2) | (B,2 A,[=G,=G]) |\ w:=<} {> | | * >} | [=G,2=G2] [G,2-G2-] | [=G,4-=G4-] | [=G,=G][A,G] [A,2-F2-] | [A,2F2] A,2 | w:* {< | | | * <} | (A,2 =G,2 | A,2 B,2) | (A,3 =G, |\ w:{> | | * >} A,2 B,2) |(A,3 =G, | A,2 B,2) |\ w:dimin. | (C4 | D4 | C4 | D4) |\ w:pp | D z [DB=g]z ||\ w:ff K:C [E2c2e2] z2 | % page 11 D2 .D.D | C z z2 |\ w: p | [DB]z [DBg]z | [E2c2e2] z2 | D2 .D.D | z4 |\ w:ff | | p | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string z2 A,2 | z2 E2 | z2 E2 | z2 A,2 |\ w: p | z2 C2 | z2 C2 | B,2 A,B, | C2 z2 |\ z2 C2 | z2 B,2 | z2 E2 | z2 A,2 |\ z2 A,2 | B,2 A,2 | B,2 B,B, | A,2 z2 |\ z4 | z4 | B,2 B,B, | A,2 z2 |\ %%MIDI program 40 % General MIDI Violin E2 .^F.^G | [A,2A2] z2 | z4 | z4 |] w: | f | %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:16 % Viola %%MIDI channel 11 %%MIDI program 41 % General MIDI Viola %%MIDI transpose -12 % page 1 K:C z4 | z4 |\ E2 .E.E | (.E2 .E2) | E2 .E.E | (.E2 .E2) |\ w:p E2 .E.[^FD] | (.[E2G2] .[E2G2]) | [D2G2] .[CG].[DG] | [E2G2] z2 |\ G2 .G.A | (.B2 .B2) | ^F2 .F.^G | (.A2 .A2) | E2 .E.E | (.E2 .E2) | E2 .[E^F].[E^G] | [E2A2] z2 |\ =G2 .G.A | (.B2 .B2) | ^F2 .F.^G | (.A2 .A2) |\ w:pp E2 .E.E | (.E2 .E2) | E2 .[E^F].[E^G] | [E2A2] z2 |\ (c4 | B4) | ({Bc}d3 c/B/) | w:p % page 2 (Bc) c2 |\ c3 (c/d/) | (^de).e.e | ({=de}f3 e/d/) | (de) e2 |\ (e4 | ^d4) | (=dB/^c/ de/d/) | (d^c) =c2 |\ (c4 | B2 c2) | ({Bc}d3 c/B/) | .A(A/B/ .c)(c/d/ | (e4) | ^d4) | (=dB/^c/ de/d/) | (d^c) =c2 |\ w:pp (c4 | B2 c2) | ({Bc}d3 c/B/) | A2 z2 |\ z (AcE) | z (^GBE) | z (^GBE) | z (AcE) |\ %w:cresc. poco a poco z (AcC) | z (=GcC) | z (BdG) | z (GcC) |\ z (ceE) | z (^fbB) | z (BdD) | z (eaA) |\ z (AeE) | z (BeE) | z (BeE) | z (ceA) |\ z (ceE) | z (^fbB) | w: f % page 3 z (BdD) | z (eaA) |\ w: pi\`u~f | z (AeE) | z (BeE) | z (BeE) | z (ceA) |\ (3z.A.c E2 | (3z.^G.B E2 | (3z.^G.B E2 | (3z.A.c E2 |\ w:ff (3z.A.c C2 | (3z.=G.c [C2G2] | (3z.B.d G2 | (3z.G.c C2 |\ (3z.G.c C2 | (3z.B.b B2 | (3z.B.d D2 | (3z.A.a A2 |\ (3z.A.c E2 | (3z.^G.B [E2A2] | (3z.^G.B E2 | % page 4 (3z.A.a (3AAB |\ (3c=Gc C2 | (3z.B.b B2 | (3z.B.d D2 | (3z.A.a A2 |\ w:dimin. | (3z.A.c E2 | (3z.^G.B [E2A2] | (3z.^G.e (3EEe | A2 z2 |\ w:s.~d. | | | p z4 | z4 | z4 ||\ K:A [C4-E4-] | [C4E4] |\ w: p | [D4-F4-] | ([D2F2] [CE]c) |([B2d2] [Ac][CE] |\ w: {=< [D2F2] E2 | F2 ^G2) | (G2 E)E |\ w: | <} {> | * * >} (E2 C2-) | C4- | w:* {< | | % page 5 (C2 D2- | D2 E2) |\ w: | * <} (FGAE) | (EGAF) | (E2 (e2) | f4) |\ w:{> | * * * >} (e4 | f4) | (e4 | (f4) |\ e2) E2- | E4- | E4- | E4- |\ w: cresc. | E4 | (E2 =G2 | F)(FDF) | (CE)(ED |\ w: | dimin. | | p C)(A (3B^Bc)| E4- | E4- | w:cresc. | % page 6 E4- |\ E4 | (E2 =G2 | A)(A=FA) | (E=G)(G=F) |\ w: | dimin. | | p (E2 =c2 ||\ K:C d4 | c4) | (d4 | (c4) | d4) | z4 | z2 (3zz.B |\ w:cresc. | | f | (3.A.G.F (3.E.D.c | (3.B.A.G (3.F.E.D | .Cz .E.E | z4 |\ w: | | * ff | L:1/16 % gonna presume staccati for these 16ths z8 | z.B.^G.B .e.B.G.B | E2 z2 z4 | w: | p | % page 7 z.c.A.c .e.c.A.c |\ E2 z2 z4 | z.e.c.e .=g.e.c.e | G2 z2 z4 | z.e.c.e .g.e.c.e |\ G2 z2 z4 | z.^f.^d.f .b.f.d.f | A2 z2 z4 | w: | sempre~p | z.^c.A.c .e.=c.A.c|\ E2 z2 z4 | z.B.^G.B .e.c.A.c | E2 z2 z4 | z.c.A.c .e.c.A.c |\ E2 z2 z4 | z.^f.^d.f .b.f.d.f | A2 z2 z4 | z.^c.A.c .e.=c.A.c|\ E2 z2 z4 | z.B.^G.B .e.c.A.c | E2 z2 z4 | z.e.^c.e .=g.e.c.e|\ G2 z2 z4 | z.=F.D.F .A.F.D.d |^G2 z2 z4 | % page 8 z.e.^c.e .=g.e.c.e|\ G2 z2 z4 | z.F.D.F .A.F.D.d |^G2 z2 z4 | z.e.^c.e .=g.e.c.G|\ w:cresc. | | | dimin. | ^G2 z2 z4 |\ L:1/8 z4 | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ L:1/16 cded cdcB | ABcd e^f^ga | w:pp ^ge^fg aba=g | ^ffga bB^c^d |\ L:1/8 e2 .e.^f | (.g2 .g2) | ^f2 .f.^g | .a.=f.e.d |\ w:sempre~pp | L:1/16 ^ccde AABc | .d2.=c2._B2.A2 | =BBcd GGAB |\ L:1/8 c2 z2 | z2 z e- | e d2 d- | d c2 c' |\ L:1/16 _Bcdc BdcB | A_Bcd efga |\ L:1/8 =B2 .B.^c | % page 9 (.d2 .d2) |\ L:1/16 % this next bit is quite awkward -- abc needs a notation for measured tremolos (& unmeasured) [Bd][Bd][Bd][Bd] [Bd][Bd][Bd][Bd] |\ w: cresc. | [Bd][Bd][Bd][Bd] [Bd][Bd][Bd][Bd] |\ [Bd][Bd][Bd][Bd] [Bd][Bd][Bd][Bd] |\ [Bd]BBB BBed |\ L:1/8 [E2c2] .[Ec].[Ec] |(.[E2B2] .[E2B2]) | [E2B2] .[EB].[EB] | w:ff | (.[E2c2] .[E2c2]) |\ [E2c2] .[Ec].[Ec] | (.[E2d2] .[E2c2]) | [E2B2] .[EA].[EB] | [E2c2] z2 |\ z4 | z4 |\ z4 ||\ K:A [C4-E4-] | w: p | % page 10 [C4E4] |\ [D4-F4-] | ([D2F2] [CE]c) |([B2d2] [Ac][CE]) |\ w: {=< ([D2F2] E2 | F2 ^G2) | (G2 E)E |\ w:<} {> | | =>} | (E2 C2-) | C4- | (C2 D2- | D2 E2) | w:{=< | | | * <} (F2 E2 | F2 ^G2) | (E4 |\ w:{> | | =>} | F2 ^G2) |(E4 | F2 ^G2) |\ w:dimin. | (E4 | A4 | =G4 | =F4) |\ w:pp | =G z [G=g]z ||\ w:ff K:C [C2c2] z2 | % page 11 B2 .B.B | A z z2 |\ w: p | G z [Gg] z | [C2c2] z2 | B2 .B.B | z4 |\ w:ff | | p | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string z2 A2 | z2 E2 | z2 E2 | z2 A2 |\ w: p | z2 A2 | z2 G2 | G2 GG | G2 z2 |\ z2 c2 | z2 B2 | z2 e2 | z2 A2 |\ z2 E2 | E2 E2 | E2 EE | E2 z2 |\ z4 | z4 | E2 EE | E2 ^F^G |\ A2 z2 |\ %%MIDI program 41 % General MIDI Viola A2 z2 | z4 | z4 |] w: f | %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:17 % ViolinCello I %%MIDI channel 12 %%MIDI program 42 % General MIDI Cello %%MIDI transpose -24 % page 1 K:C z4 | z4 |\ c2 .c.c | (.B2 .B2) | B2 .B.B | (.c2 .c2) |\ w:p c2 .c.c | (.c2 .c2) | B2 .A.B | c2 z2 |\ e2 .e.e | (.^d2 .d2) | =d2 .d.d | (.^c2 .=c2) | c2 .c.c | (.B2 .c2) | B2 .B.B | c2 z2 |\ e2 .e.e | (.^d2 .d2) | =d2 .d.d | (.^c2 .=c2) |\ w:pp c2 .c.c | (.B2 .c2) | B2 .B.B | c2 z2 |\ (c'4 | b4) | ({bc'}d'3 c'/b/) | w:p % page 2 (bc') c'2 |\ c'3 (c'/d'/) | (^d'e').e'.e' | ({=d'e'}f'3 e'/d'/) | (d'e') e'2 |\ (e'4 | ^d'4) | (=d'b/^c'/ d'e'/d'/)| (d'^c') =c'2 |\ (c'4 | b2 c'2) | ({bc'}d'3 c'/b/) | .a(a/b/ .c')(c'/d'/ | (e'4) | ^d'4) | (=d'b/^c'/ d'e'/d'/)| (d'^c') =c'2 |\ w:pp | (c'4 | b2 c'2) | ({bc'}d'3 c'/b/) | a2 z2 |\ z (ac'e) | z (^gbe) | z (^gbe) | z (ac'e) |\ %w:cresc. poco a poco z (ac'c) | z (=gc'c) | z (bd'g) | z (=gc'c) |\ z (c'e'e) | z (^fbB) | z (bd'd) | z (eaA) |\ z (ae'e) | z (be'e) | z (be'e) | z (c'e'a) |\ z (c'e'e) | z (^fbB) | w: f | % page 3 z (bd'd) | z (eaA) |\ w: pi\`u~f | z (ae'e) | z (be'e) | z (be'e) | z (c'e'a) |\ (3.A.a.c' A2 | (3.^G.^g.b G2 | (3.E.^g.b E2 | (3.A.a.c' A2 |\ w:ff (3.A.a.c' A2 | (3.=G.g.c' G2 | (3.G.b.d' G2 | (3.C.g.c' C2 |\ (3.C.g.c' C2 | (3.B.B.b B2 | (3.B.b.d' B2 | (3.A.A.a A2 |\ (3.A.a.c' A2 | (3.^G.^g.b A2 | (3.E.^g.b E2 | % page 4 (3.A.A.a (3.A.A.B |\ (3.c.=g.c' C2 | (3.B.B.b B2 | (3.B.b.d' B2 | (3.A.A.a A2 |\ w:dimin. | (3.A.a.c' A2 | (3.^G.^g.b A2 | (3.E.^g.e' (3.e.e.e | A2 z2 |\ w:s.d. | | | p | z4 | z4 | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 ^F^G ||\ K:A A2 aa | A2 aa |\ A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:* {< A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w: | <} {> | * * >} A2 aa | A2 aa | w:* {< % page 5 A2 aa | A2 aa |\ w: | * * <} FGAA | B2 bb | e2 e'e' | e2 e'e' |\ w:{> | * * >} e2 e'e' | e2 e'e' | e2 e'e' | e2 e'e' |\ e2 e'e' | c2 c'c' | d2 d'd' | c2 c'c' |\ w: cresc. | d2 d'd' | c2 c'c' | d2 d'd' | e2 e'e' |\ w: | dimin. | | p A2 aa | c2 c'c' | d2 d'd' | w:cresc. % page 6 c2 c'c' |\ d2 d'd' | c2 =cc | =F2 =ff | =G2 =gg |\ w: | dimin. | | p =c2 =c'c' ||\ K:C c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | z4 | z4 |\ w:cresc. | %%MIDI program 42 % General MIDI Cello z2 (3zz.c' | (3.b.a.g (3.f.e.d | (3.c.B.A .^G.G | z4 |\ w: f | | * * * ff | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 EE | E2 E2 | E2 EE | w:p | % page 7 E2 EE |\ E2 E^F | =G2 =G2 | G2 GG | G2 z2 |\ G2 GA | B2 B2 | ^F2 F^G | A2 A2 |\ E2 EE | E2 E2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ =G2 GA | B2 B2 | ^F2 F^G | A2 A2 |\ E2 EE | E2 E2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ A2 AA | A2 z2 | A2 AA | % page 8 A2 z2 |\ AAA z | AAA z | AAA z | z2 AA |\ w:cresc. | | | dimin. | z2 AA |\ z2 AA | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ %%MIDI program 42 % General MIDI Cello a2 .a.b | (.c'2 .c'2) | w:pp | b2 .b.^c | .d'.=c'.b.a |\ L:1/16 gaba gag^f | e^fga b^c'^d'e' | e'ab^c' =d'be'd' | =c'bc'd' e'e^f^g |\ w:sempre~pp | .a2.=g2.^f2.e2 | ^ffga ddef | L:1/8 g=fed- |\ d c2 g- | g c2 c' | z4 | z4 |\ d'2 .d'.e' | (.f'2 .f'2) |\ L:1/16 fegf egfe | % page 9 defg a=b^c'd' |\ % abc needs a notation for measured tremolos (& unmeasured) d'ddd dddd | dddd dddd | dddd dddd | dddd ddcB |\ w: cresc. | L:1/8 A2 .A.A | (.^G2 .G2) | E2 .E.E | w:ff | (.A2 .A2) |\ A2 .A.A | (.^G2 .A2) | E2 .e.e | A2 z2 |\ z4 | z4 |\ %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 ^F^G ||\ w:p | K:A A2 aa | % page 10 A2 aa |\ A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:* {< A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:<} {> | | * * >} A2 aa | A2 aa | A2 aa | A2 aa | w:* {< | | | * * <} A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:{> | | * >} A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:dimin. | %%MIDI program 42 % General MIDI Cello (a4 | =f4 | e4 | d4) |\ w:pp | =G z =g z ||\ w:ff K:C c2 z2 | % page 11 e2 .e.e | A z z2 |\ w: p | G z g z | c2 z2 | e2 .e.e | z4 |\ w:ff | | p | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string z2 A2 | z2 e2 | z2 e2 | z2 a2 |\ w: p | z2 a2 | z2 g2 | G2 GG | G2 z2 |\ z2 c'2 | z2 b2 | z2 e'2 | z2 a2 |\ z2 a2 | ^g2 a2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ z4 | z4 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ A2 z2 |\ %%MIDI program 42 % General MIDI Cello A2 z2 | z4 | z4 |] w: f | %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:18 % ViolinCello II & Double Bass %%MIDI channel 13 %%MIDI program 43 % General MIDI Contrabass %%MIDI transpose -36 % page 1 K:C z4 | z4 |\ A2 .A.A | (.^G2 .G2) | E2 .E.E | (.A2 .A2) |\ w:p A2 .A.A | (.=G2 .G2) | G2 .G.G | c2 z2 |\ c2 .c.c | (.B2 .B2) | B2 .B.B | (.A2 .A2) | A2 .A.A | (.^G2 .A2) | E2 .E.E | A2 z2 |\ c2 .c.c | (.B2 .B2) | B2 .B.B | (.A2 .A2) |\ w:pp A2 .A.A | (.^G2 .A2) | E2 .E.E | A2 z2 |\ z2 .A.A | .^Gz .^gz | z2 .E.E | w: pp % page 2 .Az .az |\ z2 AA | =Gz gz | z2 gg | cz c'z |\ z2 cc | Bz bz | z2 ee | Az az |\ z2 .A.A | .^Gz .Az | z2 EE | Az az | z2 cc | Bz bz | z2 ee | Az az |\ w: pp z2 AA | ^Gz Az | z2 EE | Az az |\ A2 za | ^G2 z^g | E2 ze | A2 za |\ %w:cresc. poco a poco A2 za | =G2 zg | G2 zg | c2 zc' |\ c2 zc' | B2 zb | B2 zb | A2 za |\ A2 za | ^G2 zA | E2 ze | A2 za |\ c2 zc' | B2 zb | w:f % page 3 B2 zb | A2 za |\ w: pi\`u~f | A2 za | ^G2 zA | E2 ze | A2 za |\ A2 (3z.A.a | ^G2 (3z.G.^g | E2 (3z.E.e | A2 (3z.A.a |\ w:ff A2 (3z.A.a | =G2 (3z.G.g | G2 (3z.G.g | c2 (3z.c.c' |\ c2 (3z.c.c' | B2 (3z.B.b | B2 (3z.B.b | A2 (3z.A.a |\ A2 (3z.A.a | ^G2 (3z.A.a | E2 (3z.E.e | % page 4 A2 (3z.A.B |\ c2 (3z.c.c' | B2 (3z.B.b | B2 (3z.B.b | A2 (3z.A.a |\ w:dimin. | A2 (3z.A.a | ^G2 (3z.A.a | E2 (3z.E.e | A2 z2 |\ w:s.~d. | | | p z4 | z4 | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 ^F^G ||\ K:A A2 aa | A2 aa |\ A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:* {< A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w: | <} {> | * * >} A2 aa | A2 aa | w:* {< % page 5 A2 aa | A2 aa |\ w: | * * <} FGAA | B2 bb | e2 e'e' | e2 e'e' |\ w:{> | * * >} e2 e'e' | e2 e'e' | e2 e'e' | e2 e'e' |\ e2 e'e' | c2 c'c' | d2 d'd' | c2 c'c' |\ w: cresc. | d2 d'd' | c2 c'c' | d2 d'd' | e2 e'e' |\ w: | dimin. | | p A2 aa | c2 c'c' | d2 d'd' | w:cresc. | % page 6 c2 c'c' |\ d2 d'd' | c2 =cc | =F2 =ff | =G2 =gg |\ w: | dimin. | | p =c2 =c'c' ||\ K:C c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | z4 | z4 |\ w:cresc. | %%MIDI program 43 % General MIDI Contrabass z2 (3zz.c' | (3.b.a.g (3.f.e.d | (3.c.B.A .^G.G | z4 |\ w: f | | * * * ff | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 EE | E2 E2 | E2 EE | w:p | % page 7 E2 EE |\ E2 E^F | =G2 =G2 | G2 GG | G2 z2 |\ G2 GA | B2 B2 | ^F2 F^G | A2 A2 |\ E2 EE | E2 E2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ =G2 GA | B2 B2 | ^F2 F^G | A2 A2 |\ E2 EE | E2 E2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ A2 AA | A2 z2 | A2 AA | % page 8 A2 z2 |\ AAA z | AAA z | AAA z | z2 AA |\ w:cresc. | | | dimin. | z2 AA |\ z2 AA | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ %%MIDI program 43 % General MIDI Contrabass a2 .a.b | (.c'2 .c'2) | w:pp | b2 .b.^c | .d'.=c'.b.a |\ L:1/16 gaba gag^f | e^fga b^c'^d'e' | e'ab^c' =d'be'd' | =c'bc'd' e'e^f^g |\ w:sempre~pp | .a2.=g2.^f2.e2 | ^ffga ddef | L:1/8 g=fed- |\ d c2 g- | g c2 c' | z4 | z4 |\ d'2 .d'.e' | (.f'2 .f'2) |\ L:1/16 fegf egfe | % page 9 defg a=b^c'd' |\ % abc needs a notation for measured tremolos (& unmeasured) d'ddd dddd | dddd dddd | dddd dddd | dddd ddcB |\ w: cresc. | L:1/8 A2 .A.A | (.^G2 .G2) | E2 .E.E | w:ff | (.A2 .A2) |\ A2 .A.A | (.^G2 .A2) | E2 .e.e | A2 z2 |\ z4 | z4 |\ %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 ^F^G ||\ w:p | K:A A2 aa | % page 10 A2 aa |\ A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:* {< A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:<} {> | | * * >} A2 aa | A2 aa | A2 aa | A2 aa | w:* {< | | | * * <} A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:{> | | * >} A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:dimin. | %%MIDI program 43 % General MIDI Contrabass (a4 | =f4 | e4 | d4) |\ w:pp | =G z =g z ||\ w:ff K:C c2 z2 | % page 11 e2 .e.e | A z z2 |\ w: p | G z g z | c2 z2 | e2 .e.e | z4 |\ w:ff | | p | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string z2 A2 | z2 e2 | z2 e2 | z2 a2 |\ w: p | z2 a2 | z2 g2 | G2 GG | G2 z2 |\ z2 c'2 | z2 b2 | z2 e'2 | z2 a2 |\ z2 a2 | ^g2 a2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ z4 | z4 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ A2 z2 |\ %%MIDI program 43 % General MIDI Contrabass A2 z2 | z4 | z4 |] w: f | %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% V:19 % ViolinCello II (for abc2midi) %%MIDI channel 12 %%MIDI program 42 % General MIDI Cello %%MIDI transpose -24 % page 1 K:C z4 | z4 |\ A2 .A.A | (.^G2 .G2) | E2 .E.E | (.A2 .A2) |\ w:p A2 .A.A | (.=G2 .G2) | G2 .G.G | c2 z2 |\ c2 .c.c | (.B2 .B2) | B2 .B.B | (.A2 .A2) | A2 .A.A | (.^G2 .A2) | E2 .E.E | A2 z2 |\ c2 .c.c | (.B2 .B2) | B2 .B.B | (.A2 .A2) |\ w:pp A2 .A.A | (.^G2 .A2) | E2 .E.E | A2 z2 |\ z2 .A.A | .^Gz .^gz | z2 .E.E | w: pp % page 2 .Az .az |\ z2 AA | =Gz gz | z2 gg | cz c'z |\ z2 cc | Bz bz | z2 ee | Az az |\ z2 .A.A | .^Gz .Az | z2 EE | Az az | z2 cc | Bz bz | z2 ee | Az az |\ w: pp z2 AA | ^Gz Az | z2 EE | Az az |\ A2 za | ^G2 z^g | E2 ze | A2 za |\ %w:cresc. poco a poco A2 za | =G2 zg | G2 zg | c2 zc' |\ c2 zc' | B2 zb | B2 zb | A2 za |\ A2 za | ^G2 zA | E2 ze | A2 za |\ c2 zc' | B2 zb | w:f % page 3 B2 zb | A2 za |\ w: pi\`u~f | A2 za | ^G2 zA | E2 ze | A2 za |\ A2 (3z.A.a | ^G2 (3z.G.^g | E2 (3z.E.e | A2 (3z.A.a |\ w:ff A2 (3z.A.a | =G2 (3z.G.g | G2 (3z.G.g | c2 (3z.c.c' |\ c2 (3z.c.c' | B2 (3z.B.b | B2 (3z.B.b | A2 (3z.A.a |\ A2 (3z.A.a | ^G2 (3z.A.a | E2 (3z.E.e | % page 4 A2 (3z.A.B |\ c2 (3z.c.c' | B2 (3z.B.b | B2 (3z.B.b | A2 (3z.A.a |\ w:dimin. | A2 (3z.A.a | ^G2 (3z.A.a | E2 (3z.E.e | A2 z2 |\ w:s.~d. | | | p z4 | z4 | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 ^F^G ||\ K:A A2 aa | A2 aa |\ A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:* {< A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w: | <} {> | * * >} A2 aa | A2 aa | w:* {< % page 5 A2 aa | A2 aa |\ w: | * * <} FGAA | B2 bb | e2 e'e' | e2 e'e' |\ w:{> | * * >} e2 e'e' | e2 e'e' | e2 e'e' | e2 e'e' |\ e2 e'e' | c2 c'c' | d2 d'd' | c2 c'c' |\ w: cresc. | d2 d'd' | c2 c'c' | d2 d'd' | e2 e'e' |\ w: | dimin. | | p A2 aa | c2 c'c' | d2 d'd' | w:cresc. | % page 6 c2 c'c' |\ d2 d'd' | c2 =cc | =F2 =ff | =G2 =gg |\ w: | dimin. | | p =c2 =c'c' ||\ K:C c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | c2 c'c' | z4 | z4 |\ w:cresc. | %%MIDI program 42 % General MIDI Cello z2 (3zz.c' | (3.b.a.g (3.f.e.d | (3.c.B.A .^G.G | z4 |\ w: f | | * * * ff | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 EE | E2 E2 | E2 EE | w:p | % page 7 E2 EE |\ E2 E^F | =G2 =G2 | G2 GG | G2 z2 |\ G2 GA | B2 B2 | ^F2 F^G | A2 A2 |\ E2 EE | E2 E2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ =G2 GA | B2 B2 | ^F2 F^G | A2 A2 |\ E2 EE | E2 E2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ A2 AA | A2 z2 | A2 AA | % page 8 A2 z2 |\ AAA z | AAA z | AAA z | z2 AA |\ w:cresc. | | | dimin. | z2 AA |\ z2 AA | z4 | z4 | z4 |\ z4 | z4 | z4 | z4 |\ %%MIDI program 42 % General MIDI Cello a2 .a.b | (.c'2 .c'2) | w:pp | b2 .b.^c | .d'.=c'.b.a |\ L:1/16 gaba gag^f | e^fga b^c'^d'e' | e'ab^c' =d'be'd' | =c'bc'd' e'e^f^g |\ w:sempre~pp | .a2.=g2.^f2.e2 | ^ffga ddef | L:1/8 g=fed- |\ d c2 g- | g c2 c' | z4 | z4 |\ d'2 .d'.e' | (.f'2 .f'2) |\ L:1/16 fegf egfe | % page 9 defg a=b^c'd' |\ % abc needs a notation for measured tremolos (& unmeasured) d'ddd dddd | dddd dddd | dddd dddd | dddd ddcB |\ w: cresc. | L:1/8 A2 .A.A | (.^G2 .G2) | E2 .E.E | w:ff | (.A2 .A2) |\ A2 .A.A | (.^G2 .A2) | E2 .e.e | A2 z2 |\ z4 | z4 |\ %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string E2 ^F^G ||\ w:p | K:A A2 aa | % page 10 A2 aa |\ A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:* {< A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:<} {> | | * * >} A2 aa | A2 aa | A2 aa | A2 aa | w:* {< | | | * * <} A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:{> | | * >} A2 aa | A2 aa | A2 aa |\ w:dimin. | %%MIDI program 42 % General MIDI Cello (a4 | =f4 | e4 | d4) |\ w:pp | =G z =g z ||\ w:ff K:C c2 z2 | % page 11 e2 .e.e | A z z2 |\ w: p | G z g z | c2 z2 | e2 .e.e | z4 |\ w:ff | | p | %%MIDI program 45 % General MIDI pizzicato string z2 A2 | z2 e2 | z2 e2 | z2 a2 |\ w: p | z2 a2 | z2 g2 | G2 GG | G2 z2 |\ z2 c'2 | z2 b2 | z2 e'2 | z2 a2 |\ z2 a2 | ^g2 a2 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ z4 | z4 | E2 ^F^G | A2 z2 |\ A2 z2 |\ %%MIDI program 42 % General MIDI Cello A2 z2 | z4 | z4 |] w: f | %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% </score> ===Motett=== <score lang="ABC"> X: 1 T:A Dieu comant/Adan se sont/Super te C:Adam de la Halle M:3/4 L:1/4 Q:1/4=90 K:F Lydian T:(uneven semi-breves) % %%MIDI program 1 71 bassoon %%MIDI program 2 74 flute %%MIDI program 3 73 piccolo V:1 clef=treble-8 middle=B, V:2 clef=treble-8 middle=B, V:3 clef=treble-8 middle=B, %%sysstaffsep 28.0pt %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% triplum %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% [V:1][K:C] C2 D | E2 ((3E/D/C/)| F2 E | D E F | w: A Dieu com-*** mant a- mou-re-tes, ((3:2:2E/DE) ((3E/D/C/) | B,2 D | E2 C | C2 ((3C/B,/A,/)| w: Car** je** m'en* vois Do- lans por** B,2 D | E2 ((3:2:2D/E) | F2 ((3E/D/C/)|((3:2:2D/E(3:2:2DC/) B, | C2 z | w: les dou- che- tes* Fors dou** pays*** d'Ar- tois ((3:2:2EF/) ((3:2:2E/D) C | D D E| F2 z | E2 F | G G F | w: Chi* est* si mus et des-trois; Pour che que li bour- %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% E2 z |((3E/D/C/) B, C| D E F |((3E/D/C/) ((3:2:2B,C/) ((3D/C/B,/)| w:geois Ont** es-té si four-me- nés** Qu'il* ne** A, B,2| C2 z | ((3:2:2D/CD) E | F2 z | w: quiert drois ne~lois. Gros** tour-nois F2 F |((3:2:2E/DC) B,| C B, C | D E F| w: Ont a- nu-** lé, con-tes et rois Jus-ti- E D C | B, C D| E2 z | C _B, A,| w: ches et pré-las, tant de fois Que main-te %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% G, A, G,| F,2 G,|_B,2 C |((3:2:2D/CD) E | F2 ((3F/E/D/)| w: be-le com-pain-gne Dont Ar- ras** me-hain-gne** ((3:2:2EF/) ((3:2:2F/D) C| D D E | F F D | E2 z |G2 F | w: Lais-* sant* a-mis et mai- sons et har-nois, Et fui- ((3:2:2E/DC) D |((3:2:2E/DE) ((3E/D/C/)| B,2 z |((3:2:2C/B,C) D | w: ent,** chà deus,** chà** trois, Sous-** pi- E2 ((3E/D/C/)| F2 E |((3:2:2D/CB,2)| C3 || w: rant en** terre es- tran-** ge %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% duplum %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% [V:2][K:C] (3:2:2F/ F ((3E/D/C/) B,|((3B,/A,/G,/) ((3:2:2A,B,/) (3:2:2C/ C |(3:2:2C/ C B, C |(3:2:2D/ D ((3E/D/C/) D| w: A-dan se** sont lo-** é* d'a-mours; Mais je m'en dois plus qui nus** bla- E2 z |(3:2:2D/ D E F | E2 ((3:2:2EF/)| G (3:2:2E/ C E | w: mer Con-ques à nul jour ne* poi loy-au-té F G2 |(3:2:2G/ G (3:2:2G/ G G | F ((3F/E/D/) (3:2:2E/ E| G G E |(3:2:2F/ F F ((3F/E/D/)| w:trou-ver. Je cui- dai au pre-miers A-** voir a-mi-e par loi-au-ment ouv-** E2 z |(3:2:2F/ G (3:2:2G/ G E |(3:2:2C/ C C ((3D/C/B,/)| A,2 z|(3D/ D/ D/ C D | w: rer. Mais gi peus-se lon- gu-e-ment ba-** er; Car quant je miex ai- %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% (3:2:2E/ E ((3E/D/C/) D |(3:2:2E/ E E ((3:2:2F/E)| D2 z |(3:2:2A,/ B, C D| w: mai, Plus me** con- vient maux en- du-* rer. Non-ques ce-le (3:2:2C/ D E D|(3:2:2F/ F E F | G2 z | C B, A,| w: que j'a-moi-e, Ne me vaut mon-strer San-lant où (3:2:2C/ C C (3:2:2C/ B,| A, E (3:2:2D/ D|(3:2:2F/ F F E | D2 z | w: je me dus- se con-for-ter Ne mer- chi es-pé-* rer. A, B, C | D E F |(3:2:2E/ D E ((3E/D/C/) | F2 z | w:Tout a-des m'é-toit paine a moi es- kié-** ver. %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% (3:2:2G/ G ((3F/E/D/) E |(3:2:2F/ F F G |((3:2:2D/C) B, ((3:2:2CD/)|(3:2:2G/ G F ((3F/E/D/)| C2 z | w: Trop mi don-** na à pen-ser Ains que* je le* peus-se ouv- li-** er, ((3:2:2ED/) (3:2:2E/ F G |(3:2:2G/ A (3:2:2G/ G (3:2:2E/ E| C F ((3:2:2GF/)|(3:2:2E/ D ((3:2:2EF/) ((3E/D/C/)| D2 z | w: Or* voi je bien sans dou- ter que loi-aus hom est per-* dus qui veut* a-** mer. (3:2:2E/ E E ((3:2:2F/G)|((3:2:2AF/) E ((3:2:2FE/)| D2 ((3:2:2ED/)| C2 z | w: Ne nus che m'es a- vis* ne s'en* doit mer-* ler; (3:2:2E/ C E G | F ((3E/D/C/) E |((3:2:2GA/) ((3G/F/E/) D | F3 || w: Fors chil qui bé- e A** ser- ver* de** quil- ler. %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% tenor %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% [V:3][K:F] F,2 F, | A,2 z | F,2 A,| G,2 F,| w:Super~te ~ ~ ~ ~ ~ ~ A,2 F, | G,2 z | A,2 C | C2 z | %%%% D2 C | C2 G, | B,2 A, | G,2 z | F,2 G,| A,3 | G,2 A,| F,2 G, | A,2 B, | G,2 z | %%%% A,2 B, | A,2 z | G,2 F, | F,2 G, | A,2 G, | F,2 z | G,2 G, | F,3 || %%%%%%% repeat F,2 F, | A,2 z | F,2 A,| G,2 F,| w:Super~te ~ ~ ~ ~ ~ ~ A,2 F, | G,2 z | A,2 C | C2 z | %%%% D2 C | C2 G, | B,2 A, | G,2 z | F,2 G,| A,3 | G,2 A,| F,2 G, | A,2 B, | G,2 z | %%%% A,2 B, | A,2 z | G,2 F, | F,2 G, | A,2 G, | F,2 z | G,2 G, | F,3 || X: 2 T:A Dieu comant/Adan se sont/Super te C:Adam de la Halle M:3/4 L:1/4 Q:1/4=90 K:F Lydian T:(even semi-breves) % %%MIDI program 1 71 bassoon %%MIDI program 2 74 flute %%MIDI program 3 73 piccolo V:1 clef=treble-8 middle=B, V:2 clef=treble-8 middle=B, V:3 clef=treble-8 middle=B, %%sysstaffsep 28.0pt %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% triplum %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% [V:1][K:C] C2 D | E2 (E/4D/4C/)| F2 E | D E F | w: A Dieu com-*** mant a- mou-re-tes, (E/D/E) (E/4D/4C/) | B,2 D | E2 C | C2 (C/4B,/4A,/)| w: Car** je** m'en* vois Do- lans por** B,2 D | E2 (D/E/) | F2 (E/4D/4C/)|(D/E/D/C/) B, | C2 z | w: les dou- che-tes* Fors dou** pays*** d'Ar- tois (E/F/) (E/D/) C | D D E| F2 z | E2 F | G G F | w: Chi* est* si mus et des-trois; Pour che que li bour- %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% E2 z |(E/4D/4C/) B, C| D E F |(E/4D/4C/) (B,/C/) (D/4C/4B,/)| w:geois Ont** es-té si four-me- nés** Qu'il* ne** A, B,2| C2 z | (D/C/D) E | F2 z | w:quiert drois ne~lois. Gros** tour- nois F2 F |(E/D/C) B,| C B, C | D E F| w:Ont a- nu-** lé, con-tes et rois Jus-ti- E D C | B, C D| E2 z | C _B, A,| w: ches et pré-las, tant de fois Que main-te %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% G, A, G,| F,2 G, | _B,2 C |(D/C/D) E | F2 (F/4E/4D/)| w: be-le com-pain-gne Dont Ar- ras** me-hain-gne** (E/F/) (F/D/) C| D D E | F F D | E2 z |G2 F | w: Lais-* sant* a-mis et mai- sons et har-nois, Et fui- (E/D/C) D |(E/D/E) (E/4D/4C/)| B,2 z |(C/B,/C) D | w: ent,** chà deus,** chà** trois, Sous-** pi- E2 (E/4D/4C/)| F2 E |(D/C/B,2)| C3 || w: rant en** terre es- tran-** ge %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% duplum %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% [V:2][K:C] F/ F/ (E/4D/4C/) B,|(B,/4A,/4G,/) (A,/B,/) C/ C/ | C/ C/ B, C | D/ D/ (E/4D/4C/) D| w: A-dan se** sont lo-** é* d'a- mours; Mais je m'en dois plus qui nus** bla- E2 z |D/ D/ E F | E2 (E/F/)| G E/ C/ E | w:mer Con-ques à nul jour ne* poi loy-au-té F G2 | G/ G/ G/ G/ G | F (F/4E/4D/) E/ E/| G G E | F/ F/ F (F/4E/4D/)| w:trou-ver. Je cui-dai au pre-miers A-** voir a- mi-e par loi-au-ment ouv-** E2 z | F/ G/ G/ G/ E |C/ C/ C (D/4C/4B,/)| A,2 z|D/4 D/4 D/ C D | w: rer. Mais gi peus-se lon-gu-e-ment ba-** er; Car quant je miex ai- %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% E/ E/ (E/4D/4C/) D | E/ E/ E (F/E/)| D2 z |A,/ B,/ C D| w: mai, Plus me** con- vient maux en- du-* rer. Non-ques ce-le C/ D/ E D | F/ F/ E F | G2 z | C B, A,| w: que j'a-moi-e, Ne me vaut mon-strer San-lant où C/ C/ C C/ B,/| A, E D/ D/ |F/ F/ F E | D2 z | w: je me dus-se con- for-ter Ne mer-chi es-pé-* rer. A, B, C | D E F | E/ D/ E (E/4D/4C/)| F2 z | w: Tout a-des m'é-toit paine a moi es-kié-** ver. %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% G/ G/ (F/4E/4D/) E |F/ F/ F G |(D/C/) B, (C/D/)|G/ G/ F (F/4E/4D/)| C2 z | w: Trop mi don-** na à pen-ser Ains que* je le* peus-se ouv-li-** er, (E/D/) E/ F/ G | G/ A/ G/ G/ E/ E/| C F (G/F/)| E/ D/ (E/F/) (E/4D/4C/)| D2 z | w: Or* voi je bien sans dou-ter que loi-aus hom est per-* dus qui veut* a-** mer. E/ E/ E (F/ G/)|(A/F/) E (F/E/)| D2 (E/D/)| C2 z | w:Ne nus che m'es a- vis* ne s'en* doit mer-* ler; E/ C/ E G | F (E/4D/4C/) E |(G/A/) (G/4F/4E/) D | F3 || w: Fors chil qui bé- e A** ser- ver* de** quil- ler. %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% tenor %%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%%% [V:3][K:F] F,2 F, | A,2 z | F,2 A,| G,2 F,| w:Super~te ~ ~ ~ ~ ~ ~ A,2 F, | G,2 z | A,2 C | C2 z | %%%% D2 C | C2 G, | B,2 A, | G,2 z | F,2 G,| A,3 | G,2 A,| F,2 G, | A,2 B, | G,2 z | %%%% A,2 B, | A,2 z | G,2 F, | F,2 G, | A,2 G, | F,2 z | G,2 G, | F,3 || %%%%%%% repeat F,2 F, | A,2 z | F,2 A,| G,2 F,| w:Super~te ~ ~ ~ ~ ~ ~ A,2 F, | G,2 z | A,2 C | C2 z | %%%% D2 C | C2 G, | B,2 A, | G,2 z | F,2 G,| A,3 | G,2 A,| F,2 G, | A,2 B, | G,2 z | %%%% A,2 B, | A,2 z | G,2 F, | F,2 G, | A,2 G, | F,2 z | G,2 G, | F,3 || %%newpage W:A Dieu commant amouretes, W: Car je m'en vois W:Dolans por les douchetes W:Fors dou pays d'Artois W:Chi est si mus et destrois; W:Pour che que li bourgeois W:Ont esté si fourmenés W:Qu'il ne quiert drois ne lois. W: Gros tournois W: Ont anulé, W: Contes et rois W:Justiches et prélas, tant de fois W:Que mainte bele compaingne W:Dont Arras mehaingne W:Laissant amis et maisons et harnois, W:Et fuient, chà deus, chà trois, W:Souspirant en terre estrange W: W:Adan se sont loé d'amours; W:Mais je m'en dois plus qui nus blamer W:Conques à nul jour W:Ne poi loyauté trouver. W:Je cuidai au premiers W:Avoir amie par loiaument ouvrer. W:Mais g'i peusse longuement baer; W:Car quant je miex aimai, W:Plus me convient maux endurer. W:Nonques cele que j'amoie, W: Ne me vaut monstrer W:Sanlant où je me dusse conforter W: Ne merchi espérer. W:Tout ades m'étoit paine a moi eskiéver. W:Trop mi donna à penser W:Ains que je le peusse ouvlier, W:Or voi je bien sans douter W:Que loiaus hom est perdus qui veut amer. W:Ne nus che m'es avis ne s'en doit merler; W: Fors chil qui bée W: A server de quiller. W: W:Super te </score> == See also == {{wikisourcehas|complementary help pages at|[[s:Help:Sheet music|Help:Sheet music]]}} * [[Wikipedia:Lyrics and poetry]] * [[Special:PagesWithProp/score]], pages where {{Tag|score}} is used * Pages with errors are shown in [[:Category:Pages with score rendering errors]] * For some of the history of attempts to add LilyPond support, see [[Wikipedia:GNU LilyPond support/historical proposal]] * [[Help:Music]] * {{tl|Music}} * [[s:de:Benutzer:Sinuhe20/Spielwiese|Sinuhe20/Spielwiese]] presents dozens of helpful examples, even for those who cannot read the German headings cb2lynlmetoslyrqkcbvawmzhuauf8p Muusika kompositsiooniõpetus/TARKVARA 0 3531 9642 9641 2017-07-15T22:51:24Z Andrus Kallastu 239 /* Musical Analysis */ wikitext text/x-wiki ==Python== Allikas: https://wiki.python.org/moin/PythonInMusic This page is divided in four sections: Music software written in Python, Music software supporting Python, Music programming in Python, and a category of unsorted (may still fit in the above) ===Music software written in Python=== ====Audio Players==== * Bluemindo - Bluemindo is a really simple but powerful audio player in Python/PyGTK, using Gstreamer. Bluemindo is a free (as in freedom) software, released under GPLv3, only. * cplay - a curses front-end for various audio players * edna - an MP3 server, edna allows you to access your MP3 collection from any networked computer. The web pages are dynamically constructed, adjusting to directory structure and the files in those directories. This is much nicer than using simple directory indexing. Rather than directly serving up an MP3, the software serves up a playlist. This gets passed to your player (e.g. WinAmp) which turns around with an HTTP request to stream the MP3. * Listen - Music management and playback for GNOME * MediaCore Audio/Podcast Player and CMS - Web based CMS for music management in video, audio and podcast form. All audio, video, and podcasts added to the system are playable from any browser. * MMA - Musical Midi Accompaniment. If you follow the above link you will find that Pymprovisator is no longer developed due to the fact that there is this similar, but more powerful GPL Python software. * Peyote - Peyote is an audio player with friendly MC-like interface. Peyote is designed specifically for work easy with cue sheets. * Pymprovisator - Pymprovisator is a program that emulates the program Band in a Box from PG Music. You can think in it like the electronic version of the books+CD from Jamey Aebersold. You set the basic parameters in a song: title, style, key, chords sequence,... and the program will generate a Midi file with the correct accompaniment. (dev suspended) * Pymps - Pymps is the PYthon Music Playing System - a web based mp3/ogg jukebox. It's written in Python and utilises the PostgreSQL database. * MusicPlayer - MusicPlayer is a high-quality music player implemented in Python, using FFmpeg and PortAudio. * Pymserv - PyMServ is a graphical client for mserv, a music server. It is written in Python using pygtk and gconf to store prefs. * Pytone - Pytone is a music jukebox written in Python with a curses based GUI. While providing advanced features like crossfading and multiple players, special emphasis is put on ease of use, turning PyTone into an ideal jukebox system for use at parties. * Quod Libet - Quod Libet is a GTK+-based audio player written in Python. It lets you make playlists based on regular expressions. It lets you display and edit any tags you want in the file. And it lets you do this for all the file formats it supports -- Ogg Vorbis, FLAC, MP3, Musepack, and MOD. * TheTurcanator - a small midi piano tutor for windows and mac. Includes CoreMIDI wrapper written in pyrex. * LinuxBand - LinuxBand is a GUI front-end for MMA (Musical MIDI Accompaniment). Type in the chords, choose the groove and LinuxBand will play a musical accompaniment for you. ====Audio Convertors==== * audio-convert-mod - audio-convert-mod is a simple audio file converter that supports many formats. At just a right-click, you can convert any amount of music files to WAV, MP3, AAC, Ogg and more. audio-convert-mod was designed with the same principles as fwbackups - keeping things simple. * SoundConverter - SoundConverter is a simple audio file converter for the GNOME desktop, using GStreamer for conversion. It can read anything GStreamer has support for, and writes to WAV, MP3, AAC, Ogg or FLAC files. * Python Audio Tools - Python audio tools are a collection of audio handling programs which work from the command line. These include programs for CD extraction, track conversion from one audio format to another, track renaming and retagging, track identification, CD burning from tracks, and more. Supports internationalized track filenames and metadata using Unicode. Works with high-definition, multi-channel audio as well as CD-quality. Track conversion uses multiple CPUs or CPU cores if available to greatly speed the transcoding process. Track metadata can be retrieved from FreeDB, MusicBrainz or compatible servers. Audio formats supported are: WAV, AIFF, FLAC, Apple Lossless, Shorten, WavPack, MP3, MP2, M4A, Ogg Vorbis, Ogg Speex, Ogg FLAC, & Sun AU ====Music Notation==== * Abjad - Abjad is a Python API for Formalized Score Control. Abjad is designed to help composers build up complex pieces of music notation in an iterative and incremental way. You can use Abjad to create a symbolic representation of all the notes, rests, staves, nested rhythms, beams, slurs and other notational elements in any score. Because Abjad wraps the powerful LilyPond music notation package, you can use Abjad to control extremely fine-grained typographic details of all elements of any score. * Frescobaldi - is a LilyPond music score editor written in Python using PyQt4 and PyKDE4. Clicking a button runs LilyPond on the current document and displays the PDF in a preview window. There are some nice editing tools and a powerful score wizard to quickly setup a template score. mingus - mingus is an advanced music theory and notation package for Python. It can be used to play around with music theory, to build editors, educational tools and other applications that need to process music. It can also be used to create sheet music with LilyPond and do automated musicological analysis. see also 'music21' below ====Musical Analysis==== * [http://web.mit.edu/music21/ music21] - a toolkit developed at MIT for computational musicology, music theory, and generative composition. Provides expandable objects and methods for most common theoretical problems. Supports music import via MusicXML, Humdrum/Kern, Musedata, ABC, and MIDI, output via MusicXML, Lilypond, and MIDI, and can easily integrate with notation editors (Finale, Sibelius, or MuseScore) and other audio and DAW software (via MIDI). pcsets - Pitch Class Sets are a mathematical model for analyzing and composing music. * PyOracle - Module for Audio Oracle and Factor Oracle Musical Analysis. ====Audio Analysis==== * Friture - Friture is a graphical program designed to do time-frequency analysis on audio input in real-time. It provides a set of visualization widgets to display audio data, such as a scope, a spectrum analyser, a rolling 2D spectrogram. * LibXtract - LibXtract is a simple, portable, lightweight library of audio feature extraction functions. The purpose of the library is to provide a relatively exhaustive set of feature extraction primatives that are designed to be 'cascaded' to create a extraction hierarchies. * Yaafe - Yet Another Audio Feature Extractor is a toolbox for audio analysis. Easy to use and efficient at extracting a large number of audio features simultaneously. WAV and MP3 files supported, or embedding in C++, Python or Matlab applications. * Aubio - Aubio is a tool designed for the extraction of annotations from audio signals. Its features include segmenting a sound file before each of its attacks, performing pitch detection, tapping the beat and producing midi streams from live audio. * LibROSA - A python module for audio and music analysis. It is easy to use, and implements many commonly used features for music analysis. ====Ear Training==== * GNU Solfege - GNU Solfege is a computer program written to help you practice ear training. It can be useful when practicing the simple and mechanical exercises. ====cSound==== * athenaCL - modular, polyphonic, poly-paradigm algorithmic music composition in an interactive command-line environment. The athenaCL system is an open-source, cross-platform, object-oriented composition tool written in Python; it can be scripted and embedded, includes integrated instrument libraries, post-tonal and microtonal pitch modeling tools, multiple-format graphical outputs, and musical output in Csound, MIDI, audio file, XML, and text formats. * Cabel - Visual way to create csound instruments. * Dex Tracker - Front end for csound that includes a tracker style score editor in a grid, text editor, cabel tested with Python 2.5. * Ounk is a Python audio scripting environment that uses Csound as it's engine. * Cecilia is a csound frontend that lets you create your own GUI (grapher, sliders, toggles, popup menus) using a simple syntax. Cecilia comes with a lots of original builtin modules for sound effects and synthesis. Previously written in tcl/tk, Cecilia was entirely rewritten with Python/wxPython and uses the Csound API for communicating between the interface and the audio engine. Version 4.02 beta is the current release. see also 'blue' below ====Audio (Visual) Programming Frameworks==== * Peace Synthesizer Framework - "Peace Synthesizer Framework" is Cross Platform Scriptable Real-Time Visualization & Sound. It has internal and external real-time scriptable visualization and sound generation and also support Nintendo system [Famicom] - like sound Emulation for 8-bits style chiptune music. * Hypersonic - Hypersonic is for building and manipulating sound processing pipelines. It is designed for real-time control. It includes objects for oscillators, filters, file-io, soundcard and memory operations. ===Music programming in Python=== ====Playing & creating sound==== * pydub - Pydub is a simple and easy high level interface based on ffmpeg and influenced by jquery. It manipulates audio, adding effects, id3 tags, slicing, concatenating audio tracks. Supports python 2.6, 2.7, 3.2, 3.3 * audiere - Audiere is a high-level audio API. It can play Ogg VorbisAU, MP3, FLACAS, uncompressed WAV, AIFF, MOD, S3M, XM, and ITAN files. For audio output, Audiere supports DirectSound or WinMM in Windows, OSS on Linux and Cygwin, and SGI AL on IRIX. audiolab - audiolab is a small Python package (now part of scikits) to import data from audio files to numpy arrays and export data from numpy arrays to audio files. It uses libsndfile from Erik Castro de Lopo for the underlying IO, which supports many different audio formats: http://www.mega-nerd.com/libsndfile/ * GStreamer Python Bindings - GStreamer is a big multimedia library, it is very simple to use it with these python bindings. Many applications rely on it (Exaile, Pitivi, Jokosher, Listen usw.). Online documentation can be found on http://pygstdocs.berlios.de/ improviser - Automatic music generation software. Experiments in musical content generation. * python-musical - Python library for music theory, synthesis, and playback. Contains a collection of audio wave generators and filters powered by numpy. Also contains a pythonic music theory library for handling notes, chords, scales. Can load, save, and playback audio. * LoopJam - Instant 1 click remixing of sample loops, able to boost your creativity and multiply your sample loop library. Remix audio loops on a slice level, apply up to 9 FX to individual slices or create countless versions using LJ's auto-remix feature (jam) which re-arranges the audio loop forming musical patterns. * Loris - Loris is an Open Source C++ class library implementing analysis, manipulation, and synthesis of digitized sounds using the Reassigned Bandwidth-Enhanced Additive Sound Model. Loris supports modified resynthesis and manipulations of the model data, such as time- and frequency-scale modification and sound morphing. Loris includes support and wrapper code for building extension modules for various scripting languages (Python, Tcl, Perl). * MusicKit - The MusicKit is an object-oriented software system for building music, sound, signal processing, and MIDI applications. It has been used in such diverse commercial applications as music sequencers, computer games, and document processors. Professors and students in academia have used the MusicKit in a host of areas, including music performance, scientific experiments, computer-aided instruction, and physical modeling. PyObjC is required to use this library in Python. * pyao - pyao provides Python bindings for libao, a cross-platform audio output library. It supports audio output on Linux (OSS, ALSA, PulseAudio, esd), MacOS X, Windows, *BSD and some more. There are ready-to-use packages in Debian/Ubuntu, and Audio output is as easy as: import ao; pcm = ao.AudioDevice("pulse"); pcm.play(data) * pyAudio - PyAudio provides Python bindings for PortAudio, the cross-platform audio I/O library. Using PyAudio, you can easily use Python to play and record audio on a variety of platforms. Seems to be a successor of fastaudio, a once popular binding for PortAudio * pyFluidSynth - Python bindings for FluidSynth, a MIDI synthesizer that uses SoundFont instruments. This module contains Python bindings for FluidSynth. FluidSynth is a software synthesizer for generating music. It works like a MIDI synthesizer. You load patches, set parameters, then send NOTEON and NOTEOFF events to play notes. Instruments are defined in SoundFonts, generally files with the extension SF2. FluidSynth can either be used to play audio itself, or you can call a function that returns chunks of audio data and output the data to the soundcard yourself. * Pygame - Pygame is a set of Python modules designed for writing games. It is written on top of the excellent SDL library. This allows you to create fully featured games and multimedia programs in the Python language. Pygame is highly portable and runs on nearly every platform and operating system. .ogg .wav .midi .mod .xm .mp3. Sound output. midi input and output. Load sounds into numeric and numpy arrays. * PyMedia - (Not updated since 2006) PyMedia is a Python module for the multimedia purposes. It provides rich and simple interface for the digital media manipulation( wav, mp3, ogg, avi, divx, dvd, cdda etc ). It includes parsing, demutiplexing, multiplexing, coding and decoding. It can be compiled for Windows, Linux and cygwin. * pyo - pyo is a Python module containing classes for a wide variety of audio signal processing types. With pyo, user will be able to include signal processing chains directly in Python scripts or projects, and to manipulate them in real time through the interpreter. Tools in pyo module offer primitives, like mathematical operations on audio signal, basic signal processing (filters, delays, synthesis generators, etc.), but also complex algorithms to create sound granulation and others creative audio manipulations. pyo supports OSC protocol (Open Sound Control), to ease communications between softwares, and MIDI protocol, for generating sound events and controlling process parameters. pyo allows creation of sophisticated signal processing chains with all the benefits of a mature, and wildly used, general programming language. * Zyne - Zyne is a Python modular synthesizer using pyo as its audio engine. Zyne comes with more than 10 builtin modules implementing different kind of synthesis engines and provides a simple API to create your own custom modules. Soundgrain - Soundgrain is a graphical interface where users can draw and edit trajectories to control granular sound synthesis modules. Soundgrain is written with Python and WxPython and uses pyo as its audio engine. * Pyper - (Not updated since early 2005) Pyper is a musical development environment. It allows you to write Python scripts that generates music in real-time. Pyper uses QuickTime Musical Instruments for synthesis. * pySonic - (Not updated since 2005) pySonic is a Python wrapper around the high performance, cross platform, but closed source, FMOD sound library. You get all the benefits of the FMOD library, but in a Pythonic, object oriented package. * PySndObj - The Sound Object Library is an object-oriented audio processing library. It provides objects for synthesis and processing of sound that can be used to build applications for computer-generated music. The core code, including soundfile and text input/output, is fully portable across several platforms. Platform-specific code includes realtime audio IO and MIDI input support for Linux (OSS,ALSA and Jack), Windows (MME and ASIO), MacOS X (CoreAudio, but no MIDI at moment), Silicon Graphics (Irix) machines and any Open Sound System-supported UNIX. The SndObj library also exists as Python module, aka PySndObj. The programming principles for Python SndObj programming are similar to the ones used in C++. It is also possible to use the Python interpreter for on-the-fly synthesis programming. * PySynth - A simple music synthesizer. * Snack - (last update: December 2005) The Snack Sound Toolkit is designed to be used with a scripting language such as Tcl/Tk or Python. Using Snack you can create powerful multi-platform audio applications with just a few lines of code. Snack has commands for basic sound handling, such as playback, recording, file and socket I/O. Snack also provides primitives for sound visualization, e.g. waveforms and spectrograms. It was developed mainly to handle digital recordings of speech (being developped at the KTH music&speech department), but is just as useful for general audio. Snack has also successfully been applied to other one-dimensional signals. The combination of Snack and a scripting language makes it possible to create sound tools and applications with a minimum of effort. This is due to the rapid development nature of scripting languages. As a bonus you get an application that is cross-platform from start. It is also easy to integrate Snack based applications with existing sound analysis software. * AudioLazy - Real-Time Expressive Digital Signal Processing (DSP) Package for Python, using any Python iterable as a [-1;1] range audio source. Has time-variant linear filters as well as LTI filters using Z-Transform equations like 1 - z ** -1, as well as analysis (ZCR / zero crossing rate, LPC / Linear Predictive Coding, AMDF, etc.), synthesis (table lookup, ADSR, etc.), ear modeling (Patterson-Holdsworth with gammatone filters and ERB models), and multiple implementation of common filters (lowpass, highpass, comb, resonator), among several other resources (e.g. Lagrange polynomial interpolation, simple converters among MIDI pitch / frequency / string). Works mainly with Stream instances for its signal outputs, a generator-like (lazy) iterable with elementwise/broadcast-style operators similar to the Numpy array operators. Integrated with Matplotlib for LTI filter plotting, although it doesn't require Matplotlib nor Numpy for computation, DSP or I/O. Emphasizes sample-based processing while keeping block-based processing easy to be done, this package can also be seen as a highly enhanced itertools. Pure Python, multiplatform, compatible with Python 2.7 and 3.2+, uses PyAudio for audio I/O (if needed). Can be used together with Scipy, Sympy, music21 and several other packages, none required for DSP computation based on Python iterables. * sounddevice - This module provides bindings for the PortAudio library (using CFFI) and a few convenience functions to play and record NumPy arrays containing audio signals. ===Community=== * PythonSound - The Python Sound Project aims to develop a productive community around Python, Csound and other synthesis engines as tools for algorithmic and computer assisted composition of electroacoustic music. ====Csound==== * CSound / CsoundAC - Csound is a sound and music synthesis system, providing facilities for composition and performance over a wide range of platforms and for any style of music. The Csound orchestra language features over 1200 unit generators (called "opcodes") covering nearly every sound synthesis method and that the user can combine into "instruments" of unlimited complexity and flexibility. Csound 5 allows Python code to be called from or directly embedded into Csound orchestras. Additionally, the csnd Python extension module wraps the Csound API so that Csound can be embedded into Python applications. CsoundAC (for "Csound Algorithmic Composition") is a GUI front end to Csound with Python scripting and a Python module providing tools for the algorithmic generation or manipulation of Csound scores. Csound on Sourceforge; Csound-Python and Csound (some brief tutorials on the OLPC Wiki) * Csound Routines - set of routines to manipulate and convert csound files * PMask - Python implementation of CMask, a stochastic event generator for Csound. MP3 stuff and Metadata editors * eyed3 - eyeD3 is a Python module and program for processing ID3 tags. Information about mp3 files (i.e bit rate, sample frequency, play time, etc.) is also provided. The formats supported are ID3 v1.0/v1.1 and v2.3/v2.4. * mutagen - Mutagen is a Python module to handle audio metadata. It supports ASF, FLAC, M4A, Monkey's Audio, MP3, Musepack, Ogg FLAC, Ogg Speex, Ogg Theora, Ogg Vorbis, True Audio, WavPack and OptimFROG audio files. All versions of ID3v2 are supported, and all standard ID3v2.4 frames are parsed. It can read Xing headers to accurately calculate the bitrate and length of MP3s. ID3 and APEv2 tags can be edited regardless of audio format. It can also manipulate Ogg streams on an individual packet/page level. * ID3.py - This module allows one to read and manipulate so-called ID3 informational tags on MP3 files through an object-oriented Python interface. id3reader.py - Id3reader.py is a Python module that reads ID3 metadata tags in MP3 files. It can read ID3v1, ID3v2.2, ID3v2.3, or ID3v2.4 tags. It does not write tags at all. * mpgedit - mpgedit is an MPEG 1 layer 1/2/3 (mp3), MPEG 2, and MPEG 2.5 audio file editor that is capable of processing both Constant Bit Rate (CBR) and Variable Bit Rate (VBR) encoded files. mpgedit can cut an input MPEG file into one or more output files, as well as join one or more input MPEG files into a single output file. Since no file decoding / encoding occurs during editing, there is no audio quality loss when editing with mpgedit. A Python development toolkit enables Python developers to utilize the core mpgedit API, providing access to mp3 file playback, editing and indexing functionality. * m3ute2 - m3ute2 is program for copying, moving, and otherwise organizing M3U playlists and directories. m3ute2 can also generate detailed reports about lists of files. * mmpython - MMPython is a Media Meta Data retrieval framework. It retrieves metadata from mp3, ogg, avi, jpg, tiff and other file formats. Among others it thereby parses ID3v2, ID3v1, EXIF, IPTC and Vorbis data into an object oriented struture. KaaMetadata Sucessor of MMPython. * PyID3 - pyid3 is a pure Python library for reading and writing id3 tags (version 1.0, 1.1, 2.3, 2.4, readonly support for 2.2). What makes this better than all the others? Testing! This library has been tested against some 200+ MB of just tags. * beets - music tag correction and cataloging tool. Consists of both a command-line interface for music manipulation and a library for building related tools. Can automatically correct tags using the MusicBrainz database. see also: PySonic for programmable MP3 playback ====MIDI Mania==== * pygame.midi - is a portmidi wrapper orginally based on the pyportmidi wrapper. Also pygame.music can play midi files. Can get input from midi devices and can output to midi devices. For osx, linux and windows. New with pygame 1.9.0. python -m pygame.examples.midi --output * pyMIDI - Provides object oriented programmatic manipulation of MIDI streams. Using this framework, you can read MIDI files from disk, build new MIDI streams, process, or filter preexisting streams, and write your changes back to disk. If you install this package on a Linux platform with alsalib, you can take advantage of the ALSA kernel sequencer, which provides low latency scheduling and receiving of MIDI events. SWIG is required to compile the ALSA extension sequencer extension. Although OS-X and Windows provide similar sequencer facilities, the current version of the API does not yet support them. Some buggs are remaining in this package (for example when trying to delete a track), it has not been updated since 2006. This package is by Giles Hall. A sourceforge download. * midi.py - (DEAD LINK) - Python MIDI classes: meaningful data structures that represent MIDI events and other objects. You can read MIDI files to create such objects, or generate a collection of objects and use them to write a MIDI file. * MIDI.py - This module offers functions: concatenate_scores(), grep(), merge_scores(), mix_scores(), midi2opus(), midi2score(), opus2midi(), opus2score(), play_score(), score2midi(), score2opus(), score2stats(), score_type(), segment(), timeshift() and to_millisecs(). Uses Python3. There is a call-compatible Lua module. * PMIDI - The PMIDI library allows the generation of short MIDI sequences in Python code.The interface allows a programmer to specify songs, instruments, measures, and notes. Playback is handled by the Windows MIDI stream API so proper playback timing is handled by the OS rather than by client code. The library is especially useful for generating earcons. * portmidizero - portmidizero is a simple ctypes wrapper for PortMidi in pure Python. * PyChoReLib - Python Chord Recognition Library. This is a library that implements the transformation from a list of notenames to a chord name. The system can be taught new chords by example: tell it that ['c', 'e', 'g'] is called a 'C' chord, and using its built-in music knowledge it immediately recognizes all major triads in all keys and all inversions/permutations. Comes with a real-time midi-input demo program (needs PyPortMidi). * PyMIDI - The MIDI module provides MIDI input parsers for Python. Package not updated since 2000. * PyPortMidi - PyPortMidi is a Python wrapper for PortMidi. PortMidi is a cross-platform C library for realtime MIDI control. Using PyPortMidi, you can send and receive MIDI data in realtime from Python. Besides using PyPortMidi to communicate to synthesizers and the like, it is possible to use PyPortMidi as a way to send MIDI messages between software packages on the same computer. PyPortMidi is now maintained at http://bitbucket.org/aalex/pyportmidi/ * PythonMIDI - The Python Midi package is a collection of classes handling Midi in and output in the Python programming language. * PySeq - Python bindings for ALSA using ctypes * milk - Superceding the older Nam, milk provides Python with classes representing key MIDI sequencer components: MIDI I/O, EventLists, Plugins and a realtime Flow class. The components can be freely interconnected in a fashion very similar to physical MIDI cabling, however the milk event system is not limited to MIDI events alone; you can define your own extensions should the need arise. Website says it is unpolished and unfinished. * pyrtmidi - rtmidi provides realtime MIDI input/output across Linux (ALSA), Macintosh OS X, SGI, and Windows (Multimedia Library) operating systems. It is very fast, has a clean and pythonic interface, and supports virtual ports, according to author Patrick Kidd. In fact it is a wrapper for Gary Scavone's rtmidi from here, rather than the address on this website: rtmidi-python - Another RtMidi wrapper. * winmidi.pyd - A demo? of a Python extension interfacing to the native windows midi libs that developed from earlier attempts. * win32midi - Some Python samples to demonstrate how to output MIDI stream on MS windows platform. Unlike previous links, these samples playback MIDI by directly calling the Win32 MIDI APIs without an intermediate portable library. It provides a simple player class for playing with MIDI sound using the synthesizer on the soundcard/onboard soundchip. A sample script is provided for testing it out. As it is still a work in progress, bugs are expected. * midiutil - A pure Python library for generating Midi files * Pyknon - Pyknon is a simple music library for Python hackers. With Pyknon you can generate Midi files quickly and reason about musical proprieties. * Desfonema Sequencer - A tracker minded MIDI sequencer for Linux (ALSA) written in Python/PyGTK * python-music-gen - Simple library to generate midi patterns from numbers. Useful for building generative music tools. * fluidsynth-gui - Graphical User Interface for FluidSynth, and an alternative to Qsynth. ===Other protocols=== * OSC.py - Python classes for OpenSoundControl library client functionality. The OSC homepage is at http://opensoundcontrol.org * Twisted-osc - OSC Library for Twisted, an event-driven Python framework. It could really be ported to a non-Twisted framework as well, but is currently in the process of possibly become an official part of Twisted. * aiosc - Minimalistic OSC communication module using asyncio. * pyalsaaudio - This package contains wrappers for accessing the ALSA API (The Advanced Linux Sound Architecture (ALSA) provides audio and MIDI functionality to the Linux operating system) from Python. It is fairly complete for PCM devices and Mixer access. pkaudio - pkaudio is a collection of Python-based modules for midi input, osc communication with supercollider, and pyqt functionality. PyJack - This is a Python C extension module which provides an interface to the Jack Audio Server. It is possible to access the Jack graph to perform port connections/disconnections, monitor graph change events, and to perform realtime audio capture and playback using Numeric Python arrays. This is released under the GPL. ===MAX/MSP & PureData=== * mxdublin - mxdublin is an object oriented framework to generate events in pd and max. pd, short for Pure Data, a graphical Computer Music System written by Miller S. Puckette. mxdublin is a real time Python user environment working within pd/max. It is designed to put logic into a sequence of events. Python has been chosen has the interface language to build and run sequencing objects. Has a prerequisites, the users needs to know a minimal of Python and pd/max. * net.loadbang.jython is a package which supports the Python scripting/programming language within MXJ for Max/MSP. We use the Jython interpreter, which allows Python and Java to interact, and gives Python access to the standard Java libraries (as well as any other Java code available to MXJ). OpenExposition - OpenExposition is a library aimed at automatic generation of user interfaces. The programmer only needs to specify what parts of the application need to be exposed to the user, and OpenExposition does the rest. At present, OpenExposition allows access to variables (either directly or through a pair of set/get methods), and class methods. It can construct the user interface graphically (using either the multi-platform FLTK library or Cocoa on Mac OS X), programatically (through Python), aurally (using the speech synthesis and recognition capabilities on Mac OS X), and by building MAX/MSP externals that can then be used in MAX/MSP. * Py/pyext - Python script objects is an object library providing a full integration of the Python scripting language into the PD (and in the future Max/MSP) real-time system. With the py object you can load Python modules and execute the functions therein. With pyext you can use Python classes to represent full-featured pd/Max message objects. Multithreading (detached methods) is supported for both objects. You can send messages to named objects or receive (with pyext) with Python methods. Purity is a Python library for Pure Data dynamic patching. The idea is to be able to harness the power of Pure Data for audio programming without having to use its graphical interface. Python's clear and intuitive syntax can be used with profit in order to create intricate patches with advanced string handling, graphical user interfaces and asynchronous network operations. Purity uses Twisted, an event-driven Python framework. ===Music software supporting Python=== ====Multitrack Studios==== * REAPER - "Audio Production Without Limits": REAPER is a professional digital audio workstation (DAW) for Windows, OS X and WINE. It comes with an uncrippled evaluation licence and supports advanced audio and MIDI recording, arranging and mixing. The support of several plugin formats (like VST, DX and AU) as well as the extremely flexible routing capabilities make it a powerful production suite. Since version 3.12 REAPER is scriptable with Python, allowing access to internal actions and parts of the API. * Ableton Live - Award-winning commercial music creation, production and performance platform for Mac OS and Windows. Live is far and away one of the most interesting and groundbreaking audio recording and sequencing tools to come along in the past five years. Live uses Python internally and an experimental API has been exposed at this site, and there is a discussion group here. * blue - blue is a Java program for use with Csound. It's interface is much like a digital multitrack, but differs in that there timelines within timelines (polyObjects). This allows for a compositional organization in time that seems to me to be very intuitive, informative, and flexible. soundObjects are the building blocks within blue's score timeline. soundObjects can be lists of notes, algorithmic generators, Python script code, csound instrument definitions, and whatever plugins that are developed for blue. these soundObjects may be text based, but they can be completely GUI based as well. * Jokosher - Jokosher is a simple yet powerful multi-track studio. With it you can create and record music, podcasts and more, all from an integrated simple environment. Jokosher is written in Python and uses the GNOME platform and the GTK widget set. The audio engine is powered by GStreamer, and we use Cairo for some of the graphics. * Jeskola Buzz Modular - Buzz is a modular audio host that saw the beginning of it's development in 1997 leading the way in open plugin-format hosting (pre-VST) and a unique spin on modular routing using modules called Machines in the form of Generators, Effects, Control machines. Buzz's implementation of Python comes through the use of the Control plugin called PyBuzz, a fully customizable and assignable meta-editor created by Leonard Ritter (creator of the Lunar audio library and the Linux modular host, Aldrin). A discussion group can be found here * PyDAW - PyDAW is a powerful pattern-based DAW and plugin suite for producing electronic music. The UI is written entirely in Python/PyQt, and the audio engine in C. ed7z3ws73aoshofokc5qombxu48cfeq Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Paus 0 3532 10273 10272 2017-08-24T15:32:08Z Andrus Kallastu 239 Eemaldatud muudatus 10272, mille tegi [[Special:Contributions/Andrus Kallastu|Andrus Kallastu]] ([[User talk:Andrus Kallastu|arutelu]]) wikitext text/x-wiki :Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust. :Paus on noodikirjas heli tähis. :Paus ei ole noodikirja märk. :Pause ühendatakse pidekaarega. :Pausil ei ole vältust. gkh8opx2g31cbcaq3oq1rut1lkkkn6c Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Punkt 0 3534 10948 10937 2017-09-29T11:05:27Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust kaks korda algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust kaks korda eelmise punktiga lisandunud vältusest. :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel lühendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt lühendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lühenenud vältusest. :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel lühendab noodi või pausiga määratud helivältust kaks korda algsest vältusest. Iga järgmine punkt lühendab helivältust kaks korda eelmise punktiga lühenenud vältusest. :Punkt noodikirjas ei tee midagi. :Punkt pausi vältust ei pikenda. :Punkt noodi järel tähendab, et nooti tuleb mängida stakaatos. e9shjhla4b56dqg5aqnzgbnp14ny0ok Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Noot 0 3535 11258 9914 2017-11-21T01:53:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Noot]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Noot]] alla wikitext text/x-wiki :Noot on noodikirjas heli väikseima tähendust omava elemendi ülesmärkimiseks kasutatav märk. :Noot on noodikirjas vaikust tähistav märk. :Noot on muusikute protestiavaldus loomade halva kohtlemise lõpetamiseks. :Noot on harjake klaverilt tolmu pühkimiseks. :Noot on kriipiva kõlaga heli. fzxsh94p7yhfdg2y0fotght88ttcomd MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS/Lisa puuduv helivältus 0 3536 10848 10847 2017-09-14T04:54:48Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Helivältus Harjutus "Lisa puuduv helivältus" Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Lisa puuduv helivältus (noot või paus). qaer1qqha5foxzcn2wza94d17vszlus Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Pidekaar 0 3537 9893 9892 2017-08-16T14:24:49Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Pidekaart kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse vähemalt kahe erineva helikõrgusega noodi ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse vähemalt kahe pausi ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse kahe partituurilehekülje ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse kahe pausi eraldamiseks. :Pidekaar ja sidekaar on üks ja seesama asi. lwagkcdn9co50qs04z6t5m44rykx9k7 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Fermaat 0 3538 13410 10944 2018-07-01T11:04:36Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Fermaat on noodikirja märk, mis annab muusikateose esitajale teosest ja muusikastiilist sõltuva võimaluse noodi või pausiga tähistatavat helivältust pikendada. :Fermaat ei tee mitte midagi. :Fermaat noodi või pausi all või peal pikendab heli või vaikust kindla vältuse võrra. :Fermaadiga noodi või pausi helivältus ei sõltu esitajast. :Fermaat on auk viiuli kõlakorpuses. :Fermaat kirjutatakse noodi või pausi järele. mvjn9v1yxlz4xayf89oy33jquvddo0z Muusika kompositsiooniõpetus/Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur. Lk. 1 0 3539 13401 13400 2018-07-01T09:09:44Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki https://vara.e-koolikott.ee/node/1048 ''Image Hotspot'''ide loend: # takt # taktijoon # taktimõõt # kaheksandiknoot # veerandnoot # poolnoot # fermaat # pidekaar # forte fortissimo ehk väga valjult # piano ehk vaikselt # c-moll helistiku võtmemärgid # viiulivõti # bassivõti # aldivõti # kaheksandikpaus # veerandpaus # tervetaktipaus # tempo ja karakteri tähis # tempo tähis arvulise väärtusena: 108 poolnooti minutis # flöödipartii tähis # oboepartii tähis # klarnetipartii tähis # fagotipartii tähis # metsasarvepartii tähis # trompetipartii tähis # timpanipartii tähis # esimese viiuli partii tähis # teise viiuli partii tähis # vioolapartii tähis # tšellopartii tähis # kontrabassipartii tähis # heliteose pealkiri # helilooja nimi # heliteose pühendus # Beethoveni kogutud teoste väljaande nimetus # heliteose seerianumber Beethoveni kogutud teoste väljaandes # Beethoveni heliteose ehk oopuse number # kirjastuse tähis # trükikoja tähis # esimese oktavi g ehk sol viiulivõtmes, mis B-klarneti puhul märgitakse suur sekund kõrgemale # esimese oktavi es ehk mi-bemoll viiulivõtmes, mis B-klarneti puhul märgitakse suur sekund kõrgemale # esimese oktavi f ehk fa viiulivõtmes, mis B-klarneti puhul märgitakse suur sekund kõrgemale # esimese oktavi d ehk re viiulivõtmes, mis B-klarneti puhul märgitakse suur sekund kõrgemale # esimese oktavi c ehk do bassivõtmes # väikse oktavi h ehk si-bekarr bassivõtmes # esimese oktavi g ehk sol viiulivõtmes # esimese oktavi es ehk mi-bemoll viiulivõtmes # esimese oktavi f ehk fa viiulivõtmes # esimese oktavi d ehk re viiulivõtmes # väikse oktavi g ehk sol aldivõtmes # väikse oktavi es ehk mi-bemoll aldivõtmes # väikse oktavi f ehk fa aldivõtmes # väikse oktavi d ehk re aldivõtmes # esimese oktavi as ehk la-bemoll aldivõtmes # esimese oktavi g ehk sol aldivõtmes # esimese oktavi d ehk re aldivõtmes # teise oktavi es ehk mi-bemoll viiulivõtmes # teise oktavi c ehk do viiulivõtmes # teise oktavi f ehk fa viiulivõtmes # teise oktavi d ehk re viiulivõtmes # suure oktavi g ehk sol bassivõtmes # suure oktavi es ehk mi-bemoll bassivõtmes # suure oktavi f ehk fa bassivõtmes # suure oktavi d ehk re bassivõtmes # suure oktavi g ehk sol bassivõtmes, mis kontrabassile kirjutatakse oktav kõrgemale # suure oktavi es ehk mi-bemoll bassivõtmes, mis kontrabassile kirjutatakse oktav kõrgemale # suure oktavi f ehk fa bassivõtmes, mis kontrabassile kirjutatakse oktav kõrgemale # suure oktavi d ehk re bassivõtmes, mis kontrabassile kirjutatakse oktav kõrgemale # mitme muusikainstrumendi või hääle noodistus koondatuna ühele noodijoonestikule # transponeeriva muusikainstrumendi tähis: in B puhul transponeeritakse kirjutatust suure sekundi võrra madalamale # transponeeriva muusikainstrumendi tähis: in Es puhul transponeeritakse kirjutatust suure seksti võrra madalamale l8qwgwrqbrm3ql19gmj4rlwimq6fvag Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Takt 0 3540 13428 13414 2018-07-01T13:02:14Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise ajavahemiku tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone märke. :Takt jäetakse tavaliselt tähistamata. :Takt on noodikirjas helikõrguse tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada noodimärki. :Takt on noodikirjas kõige madalama pilli tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada musta ruudu või kolmnurga kujulist märki. 9mgatr2ijytxtuvxidfvp9pq8a82tcg Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Löök 0 3541 13425 13421 2018-07-01T12:49:43Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas helikestuse või helivältuse abil. :Löök on muusikas põhimõte helikõrguste rühmitamiseks. Absoluutseid lööke kirjeldatakse kõrgemate helide abil. Suhtelisi lööke kirjeldatakse pehmemate helide abil. :Löök on muusikas heli karakter. Keerulisi karaktereid mõõdetakse sentimeetrites. Lihtsamaid karaktereid mõõdetakse meetrites. k5qtgoaa1hgqd38cpiubnvav9f1fet1 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Taktimõõt 0 3542 9900 9899 2017-08-16T14:55:00Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. :Taktimõõt on noodikirjas heliteose nootideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on imaginaararv, milles reaalosa näitab, mitu nooti on heliteoses ja imaginaarosa näitab, millised noodid heliteoses kõlavad. :Taktimõõt on partituuris tempo kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles murru lugeja näitab, kui kiiresti tuleb mängida kõrgemaid noote ja murru nimetaja näitab, kui kiiresti tuleb mängida madalamaid noote. :Taktimõõt on heliteose karakteri kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, mis näitab, kas heliteost tuleb esitada mõõdukalt või kiiresti. l577yyj66aytp7iu5m59x2ucoq005vv Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. TEST 0 3543 10949 10943 2017-09-29T11:07:49Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust. :Paus on noodikirjas heli tähis. :Paus ei ole noodikirja märk. :Pause ühendatakse pidekaarega. :Pausil ei ole vältust. :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel pikendab noodi või pausiga määratud helivältust kaks korda algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust kaks korda eelmise punktiga lisandunud vältusest. :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel lühendab noodi või pausiga määratud helivältust poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt lühendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lühenenud vältusest. :Punkt on noodikirja märk, mis noodi või pausi järel lühendab noodi või pausiga määratud helivältust kaks korda algsest vältusest. Iga järgmine punkt lühendab helivältust kaks korda eelmise punktiga lühenenud vältusest. :Punkt noodikirjas ei tee midagi. :Punkt pausi vältust ei pikenda. :Punkt noodi järel tähendab, et nooti tuleb mängida stakaatos. :Pidekaart kasutatakse vähemalt kahe sama helikõrgusega noodi ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse vähemalt kahe erineva helikõrgusega noodi ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse vähemalt kahe pausi ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse kahe partituurilehekülje ühendamiseks. :Pidekaart kasutatakse kahe pausi eraldamiseks. :Pidekaar ja sidekaar on üks ja seesama asi. :Fermaat annab muusikateose esitajale teosest ja esitusstiilist sõltuva võimaluse noodi või pausi poolt tähistatavat helivältust pikendada. :Fermaat ei tee mitte midagi. :Fermaat noodi või pausi all või peal pikendab heli või vaikust kindla vältuse võrra. :Fermaadiga noodi või pausi tähistatav helivältus ei sõltu esitajast. :Fermaat on auk viiuli kõlakorpuses. :Fermaat kirjutatakse noodi või pausi järele. :Takt on noodikirjas absoluutse või suhtelise kestusega ajavahemiku tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada taktimõõdu ja taktijoone märke. :Takt jäetakse tavaliselt tähistamata. :Takt on noodikirjas helikõrguse tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada noodimärki. :Takt on noodikirjas kõige madalama pilli tähis. Takti tähistamiseks partituuris võib kasutada musta ruudu või kolmnurga kujulist märki. :Löök on muusikas ajaühik helikestuste või helivältuste rühmitamiseks. Absoluutse kestusega lööke kirjeldatakse aja mõõtmise abil (näiteks sekundites). Suhtelise kestusega lööke kirjeldatakse helivältuste abil. :Löök on muusikas põhimõte helikõrguste rühmitamiseks. Absoluutseid lööke kirjeldatakse kõrgemate helide abil. Suhtelisi lööke kirjeldatakse pehmemate helide abil. :Löök on muusikas heli karakter. Keerulisi karaktereid mõõdetakse sentimeetrites. Lihtsamaid karaktereid mõõdetakse meetrites. :Taktimõõt on noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles murru lugeja näitab, mitu lööki on taktis ja murru nimetaja näitab, milline helivältus vastab ühele löögile. :Taktimõõt on noodikirjas heliteose nootideks jaotumise kirjeldus. Taktimõõdu tähis on imaginaararv, milles reaalosa näitab, mitu nooti on heliteoses ja imaginaarosa näitab, millised noodid heliteoses kõlavad. :Taktimõõt on partituuris tempo kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, milles murru lugeja näitab, kui kiiresti tuleb mängida kõrgemaid noote ja murru nimetaja näitab, kui kiiresti tuleb mängida madalamaid noote. :Taktimõõt on heliteose karakteri kirjeldus. Taktimõõdu tähis on harilik murd, mis näitab, kas heliteost tuleb esitada mõõdukalt või kiiresti. f2u9dzwtcxhseogb9m9t2akukbc6v6v Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Komponeerimine helivältustega 0 3544 18428 9909 2022-01-13T22:01:21Z Samuele2002 1924 fix redirect wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon]] 0xubhh1see8xos4wa2ojgj00q2rfjd6 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Paus 0 3545 11260 9915 2017-11-21T01:53:49Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Paus]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Paus]] alla wikitext text/x-wiki :Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse heli puudumist ehk vaikust. :Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse eriti pikka heli. :Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse eriti lühikest heli. :Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse eriti madalat heli. :Paus on noodikirja märk, millega tähistatakse eriti kõrget heli. htixeboxra30op9e1lxlqjk6rrbe5wr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helitugevus 0 3546 13404 11262 2018-07-01T09:16:43Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud psühhofüüsika mõistega helivaljus ning füüsika mõistega heliintensiivsus. Helitugevust mõistetakse relatiivse suurusena ning seda tähistatakse noodikirjas helitugevuse astme märgiga. :Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud psühholoogia mõistega häbelikkus ja paleontoloogia mõistega väljasuremine. Helitugevust mõistetakse relatiivse suurusena ning seda tähistatakse noodikirjas suurema või väiksema ringjoonega. :Helitugevus on muusikas üks heli omadustest, mis on seotud pedagoogika mõistega hindamine ning filosoofia mõistega instrumentalism. Helitugevust mõistetakse relatiivse suurusena ning seda tähistatakse noodikirjas kreeka tähestiku tähega. 72hegag0koo3sljtaxiumjz8w7rwcvt Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus 0 3547 9946 9945 2017-08-18T08:11:00Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helisagedusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. :Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helivaljusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide puudumine. :Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses kontserdisaali kõrgusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab kontserdisaali akende paigutus. m1pwyjdrvq64upzaqmug1unaahv56ag Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Klaviatuur 0 3548 9947 2017-08-18T08:21:17Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning par...' wikitext text/x-wiki :Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on puhas oktav. :Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helitugevuse järjekorras: vasakul on "vaiksemad" (väiksema helitugevusega) ning paremal "kõvemad" (suurema helitugevusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alustugevustele ja mustad klahvid alustugevuste alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helitugevuste rea. Helitugevuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 13 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on üks hall klahv. 13-klahviliste tsüklite algustugevuste vahel on kõige tugevam heli. :Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helivältuse järjekorras: vasakul on "lühemad" (väiksema helivältusega) ning paremal "pikemad" (suurema helivältusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad kvadraatsetele ja mustad klahvid mittekvadraatsetele helivältustele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helivältuste rea. Helivältuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 11 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on kuueteistkümnendikvältus. 11-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on tervenoot. 19jzxt8od0puvrjxn2qhjvfjbz4diqn Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alusheli 0 3549 9955 2017-08-18T15:29:25Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleru...' wikitext text/x-wiki :Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. :Alusheli on kromaatilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. :Alusheli on enharmoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. t2w1vu5ohq6az4yt0hk3dve9yztobw7 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alteratsioon 0 3550 9983 2017-08-19T13:47:37Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alush...' wikitext text/x-wiki :Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra. :Alteratsioon on muusikas alusheli pikendamine või lühendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi kohale: pikk kriips pikendab alusheli tervenoodi võrra, lühike kriips pikendab alusheli poolnoodi võrra, väike punkt lühendab alusheli poolnoodi võrra, suur punkt lühendab alusheli tervenoodi võrra. :Alteratsioon on muusikas alusheli valjendamine või nõrgendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi alla: piano pianissimo nõrgendab alusheli väga palju, piano nõrgendab alusheli palju, forte tugevdab alusheli palju, forte fortissimo tugevdab alusheli väga palju. b2xrheu1tbdwg21d6h9q51uwan4ddt1 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Tähtnimetus 0 3551 16997 9984 2019-05-05T10:46:19Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. :Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused samad kui saksa süsteemis. :Tähtnimetus on muusikas helivältust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. :Tähtnimetus on muusikas helitugevust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. j1e17msr8auv7n5dkqn1gldloen1pq0 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Silpnimetus 0 3552 9985 2017-08-19T15:46:49Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetu...' wikitext text/x-wiki :Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. :Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav relatiivse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. :Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele õ solmisatsioonisilp dõ, tähtnimetusele ä solmisatsioonisilp dä jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. 57b8jbo8292v0cycb26jiwmoz2xejc4 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodijoonestik 0 3553 9987 2017-08-19T15:50:46Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodi...' wikitext text/x-wiki :Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. :Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb kuuest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja viiest noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. :Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse ülevalt alla: ülemine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. :Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat helivältust. Täpsele helivältusele viitab noodijoonestiku alguses olev taktimõõt. 2fox6lr76x4oya6lp9d8lzd02qesh1k Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Abijoon 0 3554 9988 2017-08-19T15:56:47Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks partituuri l...' wikitext text/x-wiki :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks partituuri lehekülje servale. :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse pauside märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse järje kaotanud mängija abistamiseks. :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks lauale. :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse partituuri kaanel muude joonte puudumisel. :Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks ilma noodivõtmeta. mlfdopd1flwli99kf81amdj3xciftde Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodivõti 0 3555 9989 2017-08-19T16:00:42Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. :Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helivältuse taktis. :Noodivõti on noodi...' wikitext text/x-wiki :Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. :Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helivältuse taktis. :Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helitugevuse kontserdisaalis. :Noodivõti on noodikirja märk, millega suletakse pillikohver pärast proovi. :Noodivõti ei ole noodikirja märk. p2bmukq3q6k7nxwva47f1m7jdkq82yr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Numbernotatsioon 0 3556 12641 9990 2018-03-16T16:04:52Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot, helitugevust. :Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada ainult tempot. :Numbernotatsioonis ei ole võimalik muusikat üles märkida. :Numbernotatsioon ei ole noodikiri. :Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga ei tähistata helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot ja helitugevust. swt52o3wf77exh9x71lp9r11rcbw2wx Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Enharmonism 0 3557 12642 9992 2018-03-17T19:14:59Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-bemoll). :Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse erikõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja dis (re-diees). :Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses samanimelise helikõrguse erikõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja cis (do-diees). :Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses samanimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks näiteks cis (do-diees) ja cis (do-diees). :Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja dis (re-diees). ij20uugy1yruhqtzwok8518oqbzhqjd Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Heliklass 0 3558 10304 9993 2017-08-24T19:15:29Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. :Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme kvindi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik Y-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. :Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 13 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Dis, B samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. jyntc07egm3t0gitopz81k23zajplko Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond 0 3559 9995 2017-08-19T16:23:22Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontr...' wikitext text/x-wiki :Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontraoktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). :Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on teine oktav (C2 – H2), esimene oktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). :Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helivältused jaotuvad taktidesse, mille nimetused pikemast alates on subkontratakt (C2 – H2), kontratakt (C1 - H1), suur takt (C - H), väike takt (c – h), esimene takt (c1 – h1), teine takt (c2 – h2), kolmas takt (c3 – h3), neljas takt (c4 – h4), viies takt (c5 – h5). :Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt helikõrgusi ei leidu. omqddcb2g56xmgunolpkhtkgbt9y2cn Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord 0 3560 9997 2017-08-19T16:27:29Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näite...' wikitext text/x-wiki :Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. :Akord on muusikas vähemalt ühe heli üheaegsus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustava heli intervallide suhete abil. Kui akordi heli on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi heli on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. :Akord on muusikas vähemalt kahe heli järgnevus. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide intervallide suhete abil. Kui akordi helid on tertsisuhtes, siis näiteks kolmkõla põhikuju ehitub kahest, septakordi põhikuju kolmest ja noonakordi põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on kvardisuhtes, võivad moodustuda kvartakordid või kvintakordid. Sekunditest ja sekundist väiksematest mikrointervallidest ehituvat akordi nimetatakse klastriks. :Akord on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. Akordi ei ole võimalik kirjeldada. mohzjyebg7we88qeci7fowmetxcdtkf Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Intervall 0 3561 10959 9999 2017-10-05T13:40:46Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste jagatisena. :Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste korrutisena. :Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkesageduste summana. :Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, tsentides või võnkeamplituudide suhtena. :Intervall on muusikas kahe heli helikõrguste suhe. Intervall esitatakse tervetoonides, pooltoonides, eurodes või võnkesageduste korrutisena. rav5hfyjck5osfu4tls134uoh7d7rne Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Kolmkõla 0 3562 10000 2017-08-19T16:40:36Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Kolmkõla on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina. :Kolmkõla on muusikas kahest erinevast heliklassi...' wikitext text/x-wiki :Kolmkõla on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina. :Kolmkõla on muusikas kahest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad ühe ülestikuse tertsina. :Kolmkõla on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse kvardina. :Kolmkõla on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. :Kolmkõla on muusikas kolmest samast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse oktavina. n5cqoyny5jhopprvxyphwrb3kn0zr88 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Septakord 0 3563 10001 2017-08-19T16:45:20Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Septakord on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuj...' wikitext text/x-wiki :Septakord on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse tertsina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on septim. :Septakord on muusikas kolmest erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kahe ülestikuse tertsina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on kvint. :Septakord on muusikas neljast erinevast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse kvardina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on deetsim. :Septakord on muusikas neljast samast heliklassist koosnev akord, mille põhikuju helid paiknevad kolme ülestikuse unisoonina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on unisoon. rfda73sht0jwk1sdc71162qxbxgngsr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Transponeerimine 0 3564 10003 2017-08-19T16:51:13Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Transponeerimine on muusikas helikõrguse nihutamine teatud intervalli võrra. :Transponeerimine on muusikas helivältuse nihutamine teatud intervalli võrra. :Transponeerimine...' wikitext text/x-wiki :Transponeerimine on muusikas helikõrguse nihutamine teatud intervalli võrra. :Transponeerimine on muusikas helivältuse nihutamine teatud intervalli võrra. :Transponeerimine on muusikas helitugevuse nihutamine teatud intervalli võrra. :Transponeerimine on muusikas helikõrguse identifitseerimine. :Transponeerimine on muusikas helikõrguse korrutamine teatud intervalliga. afskjwonpcvtf8z8qiofevqksmvpg8j Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Akordi pööre 0 3565 10004 2017-08-19T16:54:44Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. :Akordi pööre tekib a...' wikitext text/x-wiki :Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. :Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe septimi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. :Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe seksti võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. :Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe kvindi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. :Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe kvardi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. :Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe tertsi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. :Akordi pööre tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe sekundi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. 6iiglu08k49d60tfvbht3lem3903cm5 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Klaster 0 3566 10006 10005 2017-08-19T17:05:39Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike terts. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui suur terts. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui puhas kvart. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui suurendatud kvart. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui vähendatud kvint. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui puhas kvint. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike sekst. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui suur sekst. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui väike septim. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui suur septim. :Klaster on muusikas piiramatust arvust helidest koosnev akord, mille kõigi kõrvutiasetsevate helide intervall on väiksem kui oktav. j4bnrgib088url2y8cxkuzc9hvdqp2v Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Meloodia 0 3567 10008 10007 2017-08-19T17:11:04Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. :Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne vaibumine. :Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt kahehäälne vaibumine. :Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne vaibumine. :Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli tavaliselt kolmehäälne vaibumine. :Meloodia on muusikas vähemalt kahe heli üheaegsus. :Meloodia on muusikas vähemalt kolme heli üheaegsus. :Meloodia on muusikas vähemalt nelja heli üheaegsus. :Meloodia on muusikas vähemalt viie heli üheaegsus. :Meloodia on muusikas vähemalt kuue heli üheaegsus. kx6xnf75uxkl71nnzpvdjffwfvmi82r Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsiooni loomine 0 3568 10033 2017-08-19T19:55:44Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsiooni loomine]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon]] 0xubhh1see8xos4wa2ojgj00q2rfjd6 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm 0 3569 10039 10038 2017-08-19T22:08:10Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Rütm on muusikas helivältuste järgnevuse muster. :Rütm on muusikas helivältuste üheaegsus. :Rütm on muusikas helikõrguste üheaegsus. :Rütm on muusikas üksik helivältus. :Rütm on muusikas üksik heli. :Rütm on muusikas üksik noodikirja märk. gvbhvef6eg29ifrnbujajhpnb0ddksr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Tuplet 0 3570 12150 11590 2018-02-08T16:00:39Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Duool on sama helivältus jaotatuna kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu. :Duool on sama helivältus jaotatuna kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja või viie võrdse helivältuse vastu. :Duool on sama helivältus jaotatuna kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie või kuue võrdse helivältuse vastu. :Duool on sama helivältus jaotatuna kaheks võrdseks helivältuseks näiteks nelja või kuue võrdse helivältuse vastu. :Duool on sama helivältus jaotatuna kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või kaheksa võrdse helivältuse vastu. :Triool on sama helivältus jaotatuna kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu. :Triool on sama helivältus jaotatuna kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või kuue võrdse helivältuse vastu. :Triool on sama helivältus jaotatuna kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie, kuue või üheksa võrdse helivältuse vastu. :Triool on sama helivältus jaotatuna kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks viie, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu. :Triool on sama helivältus jaotatuna kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kuue või üheksa võrdse helivältuse vastu. :Kvartool on sama helivältus jaotatuna neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu. :Kvartool on sama helivältus jaotatuna neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, kolme, viie või kuue võrdse helivältuse vastu. :Kvartool on sama helivältus jaotatuna neljaks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu. :Kvartool on sama helivältus jaotatuna neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kahe või kaheksa võrdse helivältuse vastu. :Kvartool on sama helivältus jaotatuna neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, kuue või kaheksa võrdse helivältuse vastu. :Kvintool on sama helivältus jaotatuna viieks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu. :Kvintool on sama helivältus jaotatuna viieks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, viie või kümne võrdse helivältuse vastu. :Kvintool on sama helivältus jaotatuna viieks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja või viie võrdse helivältuse vastu. :Kvintool on sama helivältus jaotatuna viieks võrdseks helivältuseks näiteks kümne või viieteistkümne võrdse helivältuse vastu. :Kvintool on sama helivältus jaotatuna viieks võrdseks helivältuseks näiteks viie, kümne või viieteistkümne võrdse helivältuse vastu. :Sekstool on sama helivältus jaotatuna kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu. :Sekstool on sama helivältus jaotatuna kuueks võrdseks helivältuseks näiteks kahe või kolme võrdse helivältuse vastu. :Sekstool on sama helivältus jaotatuna kuueks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või kaheteistkümne helivältuse vastu. :Sekstool on sama helivältus jaotatuna kuueks võrdseks helivältuseks näiteks kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu. :Sekstool on sama helivältus jaotatuna kuueks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja või viie võrdse helivältuse vastu. 1vo9nkblk5lhyep08kcpavdnq5d6ir0 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Meetrum 0 3571 10054 2017-08-19T23:02:17Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe. :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute taktide suhe. :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute taktimõõtud...' wikitext text/x-wiki :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute löökide suhe. :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute taktide suhe. :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute taktimõõtude suhe. :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute akolaadide suhe. :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute pidekaarte suhe. :Meetrum on muusikas rõhuliste ja rõhutute muusikainstrumentide suhe. ono01qz3aa3zmk0otulwkedg4k2mqm6 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Sünkoop 0 3572 10055 2017-08-19T23:09:10Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Sünkoop on muusikas meetrumiga konfliktis rütm, mis tekib aktsendi nihkumisel rõhuliselt löögilt rõhutule. :Sünkoop on muusikas akordiga konfliktis heli, mis tekib helik...' wikitext text/x-wiki :Sünkoop on muusikas meetrumiga konfliktis rütm, mis tekib aktsendi nihkumisel rõhuliselt löögilt rõhutule. :Sünkoop on muusikas akordiga konfliktis heli, mis tekib helikõrguse nihkumisel konsoneerivalt dissoneerivale. :Sünkoop on muusikas taktimõõduga konfliktis motiiv, mis tekib helivältuse nihkumisel ülevalt alla. dvtlcstbzld3yamx4mjmm68eysv8wv6 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Tempo 0 3573 10056 2017-08-19T23:15:17Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Tempo on muusika esituse kiirus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerim...' wikitext text/x-wiki :Tempo on muusika esituse kiirus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". :Tempo on muusika esituse kiirendus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". :Tempo on muusika esituse aeglus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". :Tempo on muusika esituse valjus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". :Tempo on muusika esituse laulvus. Alates 17. sajandist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks largo, adagio, andante, presto, allegro. Pärast metronoomi patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "lööki minutis". d5kkxa217f0nuav5ld85vhqcb545u3d Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia 0 3574 13138 10064 2018-05-21T22:03:11Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Harmoonia on muusikas akordide ühendamine ja suhted. :Harmoonia on muusikas motiivide ühendamine ja suhted. :Harmoonia on muusikas pauside ühendamine ja suhted. :Harmoonia on muusikas karakterite ühendamine ja suhted. :Harmoonia on muusikas muusikainstrumentide ühendamine ja suhted. :Harmoonia on muusikas noodikirja märkide ühendamine ja suhted. 0ymhhmxn0dvp52iuq30fabhqb8sy05l Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helirida 0 3575 10065 2017-08-20T07:01:10Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Helirida on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires. :Helirida on muusikas pauside helivältuslik järjestus helisüsteemi piires. :Helirida on muusikas m...' wikitext text/x-wiki :Helirida on muusikas helide helikõrguslik järjestus helisüsteemi piires. :Helirida on muusikas pauside helivältuslik järjestus helisüsteemi piires. :Helirida on muusikas muusikainstrumentide helikõrguslik järjestus partituuris. :Helirida on muusikas noodikirja märkide suuruste järgi järjestus partituurilehel. :Helirida on muusikas helivältuste järjestus takti piires. 8w86q81kexxahz5wznr7tjr9cg1hxf3 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Aste 0 3576 11024 10075 2017-10-20T14:51:44Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Aste on diatoonilise helirea heli tähis alates põhihelist. Astet kujutatakse kas rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. :Aste on kromaatilise helirea heli tähis alates põhihelist. Astet kujutatakse kas rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. :Aste on pentatoonilise helirea heli tähis alates põhihelist. Astet kujutatakse kas rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. :Aste on oktatoonilise helirea heli tähis alates põhihelist. Astet kujutatakse kas rooma numbri või relatiivse solmisatsiooni silbiga. nxzot3bs5boyx86fpqaghl7xd2a8hs8 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helistik 0 3577 10074 2017-08-20T07:44:17Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud mažoor- või minoor-helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis k...' wikitext text/x-wiki :Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud mažoor- või minoor-helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. :Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud kromaatiline helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. :Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud pentatooniline helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. :Helistik on muusikas mistahes helikõrguselt ehitatud oktatooniline helirida. Helistiku nimetus tuleneb toonikast. Helistiku tunnuseks noodikirjas on võtmemärgid, mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast noodivõtit. 6rfz4gh7al8bknzszz5pljpmgk0vyq8 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Diatooniline helirida 0 3578 15381 10076 2018-08-20T14:00:38Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Diatooniline helirida]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Diatooniline helirida]] alla wikitext text/x-wiki :Diatooniline helirida on helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonika on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest. Diatoonilises helisüsteemis on oktav jagatud seitsmeks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. :Diatooniline helirida on helirida, mille kõik helid kuuluvad kromaatikasse. Kromaatika on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest ja nende alteratsioonidest. Kromaatilises helisüsteemis on oktav jagatud kaheteistkümneks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. :Diatooniline helirida on helirida, mille kõik helid kuuluvad diatoonikasse. Diatoonika on helisüsteem, mis moodustub ainult alushelidest. Diatoonilises helisüsteemis on oktav jagatud seitsmeks helikõrguseks. Helistike, transponeerimise ning duur-moll-süsteemi kasutuselevõtuga 12. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes helistikus oleva helilaadi altereerimata helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. 6tghpevwfvucgymx9ikqam7eq3v63m6 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Funktsionaalharmoonia 0 3579 10093 10079 2017-08-20T12:06:10Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Funktsionaalharmoonia on muusikas funktsioonidel põhinev harmoonia. Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse diatoonilise helirea helide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks. Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas: toonika funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; dominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste; subdominandi funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste. :Funktsionaalharmoonia on muusikas funktsioonidel põhinev harmoonia. Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse kromaatilise helirea helide suhteid. Kuna kromaatilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka kromaatilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks. Harmoonia funktsioonid kromaatilises helireas: toonika funktsioon on seotud kromaatilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; dominandi funktsioon on seotud eelkõige kromaatilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka kromaatilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste; subdominandi funktsioon on seotud eelkõige kromaatilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka kromaatilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste. :Funktsionaalharmoonia on muusikas funktsioonidel põhinev harmoonia. Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse pentatoonilise helirea helide suhteid. Kuna pentatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka pentatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks. Harmoonia funktsioonid pentatoonilises helireas: toonika funktsioon on seotud pentatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; dominandi funktsioon on seotud eelkõige pentatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka pentatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste; subdominandi funktsioon on seotud eelkõige pentatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka pentatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste. :Funktsionaalharmoonia on muusikas funktsioonidel põhinev harmoonia. Funktsioon on muusikas harmoonia mõiste, millega iseloomustatakse oktatoonilise helirea helide suhteid. Kuna oktatoonilise helirea helisid tähistatakse astmete abil, räägitakse vahel ka oktatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse funktsionaalharmooniaks. Harmoonia funktsioonid oktatoonilises helireas: toonika funktsioon on seotud oktatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata helistik. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; dominandi funktsioon on seotud eelkõige oktatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka oktatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine mediant) ja VII (juhttoon) aste; subdominandi funktsioon on seotud eelkõige oktatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka oktatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine mediant) ja II (juhttoon) aste. h8ab1273ys4neo3bxkmb5vt7debdouv Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Häältejuhtimine 0 3580 10080 2017-08-20T09:44:16Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine kvintides või okt...' wikitext text/x-wiki :Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine kvintides või oktavites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. :Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine tertsides või sekstides, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. :Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe meloodia liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine kvintides või oktavites, mis on klassikalises häältejuhtimises eelistatud. :Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe helivältuse liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine täisnootides või poolnootides, mis on klassikalises häältejuhtimises soovitatav. :Häältejuhtimine on muusikas vähemalt kahe helitugevuse liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine forte fortissimo või piano pianissimo, mis on klassikalises häältejuhtimises soovitatav. d01owveg3b3vexgiipwij199a2ini09 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur 0 3581 10081 2017-08-20T09:46:58Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Faktuur on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämb...' wikitext text/x-wiki :Faktuur on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse ühehäälset (monofoonia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoonia, polüfoonia ja heterofoonia. :Faktuur on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri horisontaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite üksteise järel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse ühehäälset (monofoonia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoonia, polüfoonia ja heterofoonia. :Faktuur on muusikas üldmõiste, mida kasutatakse muusikalise struktuuri vertikaalse mõõtme tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks partiide ehk häälte, tämbrite, rütmide, artikulatsioonide, dünaamika või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse ühehäälset (monofoobia) ja mitmehäälset faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: homofoobia, polüfoobia ja heterofoobia. 7e7nyvgr09nr6ndj5a7v6re5tj6m8tb Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Monofoonia 0 3582 10082 2017-08-20T09:50:16Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat. :Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüü...' wikitext text/x-wiki :Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta meloodiat. :Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saatega meloodiat. :Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saateta akordi. :Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või saatega akordi. :Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut helivältust või saateta pausi. :Monofoonia ehk ühehäälsus on muusikas faktuuritüüp, mille all mõistetakse kas üksikut pausi või saateta helivältust. 52i1ean22fkktyfn4jyclw45skyh23c Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Homofoonia 0 3583 10083 2017-08-20T09:53:32Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal. :Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte do...' wikitext text/x-wiki :Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat meloodiat saadab muu muusikaline materjal. :Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat pausi saadab muu muusikaline materjal. :Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat rütmi saadab muu muusikaline materjal. :Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat helitugevust saadab muu muusikaline materjal. :Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat takti saadab muu muusikaline materjal. :Homofoonia on muusikas mitmehäälne faktuur, milles ühte domineerivat tähemärki saadab muu muusikaline materjal. naqfz7tqnbvzr7yqfb3tpskhfhokkk0 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Polüfoonia 0 3584 10084 2017-08-20T09:56:33Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. :Polüfoonia on...' wikitext text/x-wiki :Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. :Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe sõltuva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. :Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva takti üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. :Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe sõltuva noodi üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontrapunktiks. :Polüfoonia on muusikas vähemalt kahe iseseisva meloodia üheaegsus. Polüfoonia loomise kunsti, kompositsioonimeetodit ja teooriat nimetatakse kontratantsuks. aj81n5r1sl41l6i8id8aqwvpe2xrtki Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Heterofoonia 0 3585 10085 2017-08-20T10:00:02Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid. :Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri...' wikitext text/x-wiki :Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama meloodia pisut erinevad variandid. :Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama akordi pisut erinevad variandid. :Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama helivältuse pisut erinevad variandid. :Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama pausi pisut erinevad variandid. :Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama takti pisut erinevad variandid. :Heterofoonia on muusikas mitmehäälse faktuuri tüüp, mille puhul kõlavad üheaegselt sama abijoone pisut erinevad variandid. ov0xq6hg1hxncroii1pghjqspoyn1lp Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Mikropolüfoonia 0 3586 11327 10086 2018-01-20T08:34:47Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Mikropolüfoonia on muusikas György Ligeti poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. :Mikropolüfoonia on muusikas Johann Sebastian Bachi poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. :Mikropolüfoonia on muusikas Wolfgang Amadeus Mozarti poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. :Mikropolüfoonia on muusikas Ludwig van Beethoveni poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. :Mikropolüfoonia on muusikas Gustav Mahleri poolt välja arendatud maksimaalse helikõrgusliku ja rütmilise tihedusega polüfoonilise faktuuri tüüp. szw4z5alb0ekp0ka1zi600hxqfgl7xn Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt 0 3587 10088 10087 2017-08-20T10:04:57Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat meloodiat. :Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat pausi. :Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat takti. :Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat abijoont. :Kontrapunkt on muusikas kunst, kompositsioonimeetod, printsiip, teooria ja õppeaine, mille puhul käsitletakse tervikuna polüfoonilise faktuuri vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat pidekaart. a1sg8gvcpcrtp5os5h96294n9o6m7gt Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt. Imitatsioon 0 3588 10089 2017-08-20T10:08:51Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles. :Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod...' wikitext text/x-wiki :Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat jäljendatakse teises hääles. :Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat ei jäljendata teises hääles. :Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat pikendatakse kaks korda. :Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat lühendatakse kaks korda. :Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat pikendatakse kolm korda. :Imitatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul ühes hääles leiduvat motiivi või teemat lühendatakse kolm korda. fo6sdk3djo755qde9h0l09quoln4j0c Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon 0 3589 11242 10100 2017-11-19T18:34:39Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Variatsioon on muusikas uus objekt, mis on mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada variatsioonivormi. :Variatsioon on muusikas perioodiliselt korduv objekt, mis mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal täpselt kopeerib olemasolevat objekti. Olemasolevaks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Objekti perioodilist kordumist nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada variatsioonivormi. :Variatsioon on muusikas staatiline objekt, mis on loodud mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal. Staatiliseks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Staatilise objekti loomist nimetatakse varieerimiseks. Kaks staatilist objekti võivad moodustada variatsioonivormi. :Variatsioon on muusikas uus objekt, mis on mingi kompositsioonimeetodi või reegli põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks (teemaks) võib olla näiteks meloodia, rütmifiguur, harmooniajärgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada saiavormi. dxjayay62zuef7bs0xwgb6q9diktbd6 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Augmentatsioon 0 3590 10101 2017-08-20T14:27:09Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse pikenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. :Augmentatsioon o...' wikitext text/x-wiki :Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse pikenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. :Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub helivältuse lühenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. :Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub heli kõrgenemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. :Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub heli madaldumine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. :Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub heli tugevnemine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. :Augmentatsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille tulemusel toimub heli vaibumine. Augmentatsioon on diminutsiooni vastandmõiste. axlfl9eji7rbw42xi7yvg53nggjlvdb Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Diminutsioon 0 3591 10103 10102 2017-08-20T14:30:00Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub helivältuse lühenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. :Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub helivältuse pikenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. :Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub heli kõrgenemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. :Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub heli madaldumine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. :Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub heli tugevnemine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste. :Diminutsioon on muusikas kompositsioonitehniline operatsioon, mille käigus toimub heli vaibumine. Diminutsioon on augmentatsiooni vastandmõiste rhor23nctu3m76g4fj19t63ut4u441z Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Inversioon 0 3592 10104 2017-08-20T14:32:17Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega. :Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toi...' wikitext text/x-wiki :Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes horisontaalteljega. :Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes vertikaalteljega. :Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes helivältusega. :Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes helitugevusega. :Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes taktimõõduga. :Inversioon on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub helikõrguse peegeldus suhtes tempoga. 733z6sdx4zw8hmgbr28j28qylql21qk Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad 0 3593 10107 10105 2017-08-20T14:47:24Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes vertikaalteljega. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad tagantpoolt ettepoole. :Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes horisontaalteljega. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad ülevalt alla. :Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes noodijoonestikuga. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad altpoolt üles. :Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes noodivõtmega. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid järgnevad eestpoolt tahapoole. :Vähikäik ehk retrograad on muusikas kompositsioonitehnika, mille puhul toimub muusikalise materjali peegeldus suhtes ajateljega. Vähikäiku on võimalik kirjeldada imitatsiooni liigina, kus motiivi või teema helid kõlavad korraga. lndni49205wxe36ec21skpqo4lk8b7k Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Figuratsioon 0 3594 10108 2017-08-20T14:52:20Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Figuratsioon on muusikas meetrilisse struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Meetrilisse struktuur...' wikitext text/x-wiki :Figuratsioon on muusikas meetrilisse struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. :Figuratsioon on muusikas meetrilise struktuuri välistest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri kuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. :Figuratsioon on muusikas tonaalsesse struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Tonaalsesse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. :Figuratsioon on muusikas tämbrisisestest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Tämbrisiseste helide hulka mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. :Figuratsioon on muusikas tämbrivälistest helidest koosnev kaunistus, saatekujund või passaaž, mida kasutatakse faktuuri tihendamiseks. Tämbriväliste helide hulka mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka ornamendiks. euno0vv6fdi0vxmrsx324xqqmk5g3ti Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Interpolatsioon 0 3595 10109 2017-08-20T14:56:36Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe...' wikitext text/x-wiki :Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. :Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali kohale. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms kohale jääva materjali lisamises. :Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali alla. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms alla jääva materjali lisamises. :Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali taha. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms taha jääva materjali lisamises. :Interpolatsioon on muusika kompositsioonimeetod, mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali ette. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms ette jääva materjali lisamises. mwr1wwv1vvkq5u9cfvyonjuup5zld15 Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM 0 3596 17444 17424 2020-04-28T14:56:57Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki ''Siin asuvad muusikaajaloo kursuste materjalid on hetkel uuendamata. Töö viimane seis on kättesaadav digiõppevahendite keskkonnas [https://e-koolikott.ee/kogumik/20042-Digioppevaramu-kunstide-valdkonna-materjalid e-koolikott].'' Kursused: * [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine|I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine]]. '''UUENDAMATA''' * [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas |II kursus. Rahvuslikkus muusikas]]. '''UUENDAMATA''' * [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika|III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika]]. '''UUENDAMATA''' Muusikaajalugu lõimub * Muusika kompositsiooniõpetusega, vt [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] c0r15t4iod2qu75kwty46vfb7jwd4f3 Muusika ajalugu 0 3597 10138 10137 2017-08-22T10:43:18Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki ''Siin lehel toimub muusika ajaloo õppevahendi koostamine.'' *[[Muusika ajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] p8o78v6jzbldlvx9ofbc2orf1md6oyz Muusika ajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM 0 3599 10186 2017-08-23T07:30:55Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika ajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] pealkirja [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] fls9ewfuhv25it6et8bfuwest9zmegh Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus 0 3602 10275 10274 2017-08-24T15:36:44Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse mõõtühikuks oleva helivältuse, milleks tavaliselt on tervenoot või tervepaus, korrutise või jagatisena. :Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse mõõtühikuks oleva helikõrguse, milleks tavaliselt on tervetoon või pooltoon, korrutise või jagatisena. :Helivältus on muusikas heli või vaikuse suhteline kestus. Helivältust kirjeldatakse mõõtühikuks oleva helitugevuse, milleks tavaliselt on tugev heli või vaikne heli, korrutise või jagatisena. 712irbsfdsq212tu3qfr17ah0y9pppg Muusikaajalugu 0 3603 12826 12792 2018-05-06T21:46:28Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki ''Siin toimub muusikaajaloo õpiku koostamine.'' * [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM|Muusikaajalugu]] ** [[Rütmimuusika ajalugu]] ***[[Rütmimuusika ajalugu/Jazzmuusika ajalugu 1890-1990|Jazzmuusika ajalugu 1890-1990]] ***[[Rütmimuusika ajalugu/Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990|Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990]] 6t8ancesigumuqnugz5o62a8xikf77o Helikõrgus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... 0 3604 10559 2017-09-04T00:54:22Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '1. do on tähtnimetusega ... *c d e f g a h 2. re on tähtnimetusega ... c *d e f g a h 3. mi on tähtnimetusega ... c d *e f g a h 4. fa on tähtnimetusega ... c d e *f g a h...' wikitext text/x-wiki 1. do on tähtnimetusega ... *c d e f g a h 2. re on tähtnimetusega ... c *d e f g a h 3. mi on tähtnimetusega ... c d *e f g a h 4. fa on tähtnimetusega ... c d e *f g a h 5. sol on tähtnimetusega ... c d e f *g a h 6. la on tähtnimetusega ... c d e f g *a h 7. si on tähtnimetusega ... c d e f g a *h ab5zx5v7bk2kb1idax6th9feiyjdc31 Helikõrgus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... 0 3605 10560 2017-09-04T00:55:33Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '1. c on silpnimetusega ... *do re mi fa sol la si 2. d on silpnimetusega ... do *re mi fa sol la si 3. e on silpnimetusega ... do re *mi fa sol la si 4. f on silpnimetusega .....' wikitext text/x-wiki 1. c on silpnimetusega ... *do re mi fa sol la si 2. d on silpnimetusega ... do *re mi fa sol la si 3. e on silpnimetusega ... do re *mi fa sol la si 4. f on silpnimetusega ... do re mi *fa sol la si 5. g on silpnimetusega ... do re mi fa *sol la si 6. a on silpnimetusega ... do re mi fa sol *la si 7. h on silpnimetusega ... do re mi fa sol la *si ik1gbv9s4usq1kn2wm7eyu1d081nj2p Helikõrgus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... 0 3606 10888 10886 2017-09-24T18:36:25Z Indrek Palu 1957 wikitext text/x-wiki 1. c on silpnimetusega ... <br>*do <br>re <br>mi <br>fa <br>sol <br>la <br>si 2. cis on silpnimetusega ... <br>*do-diees <br>re-diees <br>mi-diees <br>fa-diees <br>sol-diees <br>la-diees <br>si-diees 3. des on silpnimetusega ... <br>do-bemoll <br>*re-bemoll <br>mi-bemoll <br>fa-bemoll <br>sol-bemoll <br>la-bemoll <br>si-bemoll 4. d on silpnimetusega ... <br>do <br>*re <br>mi <br>fa <br>sol <br>la <br>si 5. dis on silpnimetusega ... <br>do-diees <br>*re-diees <br>mi-diees <br>fa-diees <br>sol-diees <br>la-diees <br>si-diees 6. es on silpnimetusega ... <br>do-bemoll <br>re-bemoll <br>*mi-bemoll <br>fa-bemoll <br>sol-bemoll <br>la-bemoll <br>si-bemoll 7. e on silpnimetusega ... <br>do <br>re <br>*mi <br>fa <br>sol <br>la <br>si 8. eis on silpnimetusega ... <br>do-diees <br>re-diees <br>*mi-diees <br>fa-diees <br>sol-diees <br>la-diees <br>si-diees 9. fes on silpnimetusega ... <br>do-bemoll <br>re-bemoll <br>mi-bemoll <br>*fa-bemoll <br>sol-bemoll <br>la-bemoll <br>si-bemoll 10. f on silpnimetusega ... <br>do <br>re <br>mi <br>*fa <br>sol <br>la <br>si 11. fis on silpnimetusega ... <br>do-diees <br>re-diees <br>mi-diees <br>*fa-diees <br>sol-diees <br>la-diees <br>si-diees 12. ges on silpnimetusega ... <br>do-bemoll <br>re-bemoll <br>mi-bemoll <br>fa-bemoll <br>*sol-bemoll <br>la-bemoll <br>si-bemoll 13. g on silpnimetusega ... <br>do <br>re <br>mi <br>fa <br>*sol <br>la <br>si 14. gis on silpnimetusega ... <br>do-diees <br>re-diees <br>mi-diees <br>fa-diees <br>*sol-diees <br>la-diees <br>si-diees 15. as on silpnimetusega ... <br>do-bemoll <br>re-bemoll <br>mi-bemoll <br>fa-bemoll <br>sol-bemoll <br>*la-bemoll <br>si-bemoll 16. a on silpnimetusega ... <br>do <br>re <br>mi <br>fa <br>sol <br>*la <br>si 17. ais on silpnimetusega ... <br>do-diees <br>re-diees <br>mi-diees <br>fa-diees <br>sol-diees <br>*la-diees <br>si-diees 18. b on silpnimetusega ... <br>do-bemoll <br>re-bemoll <br>mi-bemoll <br>fa-bemoll <br>sol-bemoll <br>la-bemoll <br>*si-bemoll 19. h on silpnimetusega ... <br>do <br>re <br>mi <br>fa <br>sol <br>la <br>*si 20. his on silpnimetusega ... <br>do-diees <br>re-diees <br>mi-diees <br>fa-diees <br>sol-diees <br>la-diees <br>*si-diees 21. ces on silpnimetusega ... <br>*do-bemoll <br>re-bemoll <br>mi-bemoll <br>fa-bemoll <br>sol-bemoll <br>la-bemoll <br>si-bemoll 3rixn3hm566caxra90nshzxy7nqzy7r VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 0 3607 10610 10569 2017-09-05T10:05:06Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # ajatelg # muude muusikaliste objektide telg # sellele tasandile märgi muusikalised objektid ajas 4jf5z3yk68kgqxidgdteryy0wip2vyn HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus 0 3608 10636 10635 2017-09-05T18:20:00Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki http://htk.tlu.ee/oppevara/node/1867 # [https://et.wikipedia.org/wiki/Heliv%C3%A4ltus#Kvadraatne_jaotus Kvadraatse jaotuse] korral on helivältused [[jagamine|suhtes]] üks kahele: näiteks 1 tervenoot = 2 poolnooti = 4 veerandnooti = 8 kaheksandiknooti jne. # '''[[w:Helivältus|Helivältus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] või [[w:vaikus|vaikuse]] [[w:suhe|suhteline]] [[w:kestus|kestus]]. Helivältust kirjeldatakse [[w:mõõtühik|-> mõõtühikuks]] oleva helivältuse, milleks tavaliselt on [[w:tervenoot|tervenoot]] või [[w:tervepaus|tervepaus]], [[w:korrutis|-> korrutis]]e või [[w:jagatis|-> jagatis]]ena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel [[w:punkt (muusika)|punkti]], [[w:noot (muusika)|noote]] ühendavat [[w:pidekaar|pidekaar]]t ning noodi või [[w:paus (muusika)|pausi]] kohale või alla kirjutatud [[w:fermaat|fermaat]]i. [[w:Punkt (muusika)|Punkt]] noodi või pausi järel pikendab nooti või pausi poole võrra algsest vältusest, iga järgmine punkt pikendab vältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud väärtusest. [[w:pidekaar|Pidekaart]] kasutatakse vähemalt kahe sama [[w:helikõrgus|helikõrgusega]] noodi ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide summaarne vältus võrdub ühendatud nootide vältuste [[w:summa|summaga]]. Pause pidekaarega ei ühendata. [[w:Fermaat|Fermaat]] annab muusikateose esitajale teosest ja esitusstiilist sõltuva võimaluse noodi või pausi vältust pikendada. # [[w:viiulivõti|viiulivõti]] # [[w:taktimõõt|taktimõõt]] neli neljandikku väljendatuna murdarvu kujul # [[w:taktimõõt|taktimõõt]] neli neljandikku väljendatuna ajaloolisel kujul # [[w:taktimõõt|taktimõõt]] kolm kahendikku # [[w:taktimõõt|taktimõõt]] kolm neljandikku # [[w:taktimõõt|taktimõõt]] kaks neljandikku # [[w:taktimõõt|taktimõõt]] kolm kaheksandikku # [[w:tervenoot|tervenoot]] # [[w:Tervetaktipaus|Tervetaktipaus]] on [[w:paus (muusika)|paus]], mis vältab ühe [[w:takt|takt]]i. Antud juhul langeb tervetaktipausi märk langeb kokku [[w:tervepaus|tervepaus]]i märgiga. # [[w:tervepaus|tervepaus]] # [[w:tervenoot|tervenoot]] [[w:punkt (muusika)|punktiga]] # [[w:tervepaus|tervepaus]] [[w:punkt (muusika)|punktiga]] # [[w:poolnoot|poolnoot]] # [[w:poolpaus|poolpaus]] # [[w:veerandnoot|veerandnoot]] # [[w:veerandpaus|veerandpaus]] # [[w:pidekaar|pidekaar]] # [[w:veerandnoot|veerandnoot]] [[w:punkt (muusika)|punktiga]] # [[w:veerandpaus|veerandpaus]] [[w:punkt (muusika)|punktiga]] # [[w:kaheksandiknoot|kaheksandiknoot]] # [[w:kaheksandikpaus|kaheksandikpaus]] # [[w:kaheksandiknoot|kaheksandiknoot]] [[w:punkt (muusika)|punktiga]] # [[w:kaheksandikpaus|kaheksandikpaus]] [[w:punkt (muusika)|punktiga]] # [[w:kuueteistkümnendiknoot|kuueteistkümnendiknoot]] # [[w:kuueteistkümnendikpaus|kuueteistkümnendikpaus]] # [[w:kuueteistkümnendiknoot|kuueteistkümnendiknoot]] [[w:punkt (muusika)|punktiga]] # [[w:kolmekümnekahendiknoot|kolmekümnekahendiknoot]] # [[w:kolmekümnekahendikpaus|kolmekümnekahendikpaus]] # [[w:kuuekümneneljandiknoot|kuuekümneneljandiknoot]] # [[w:kuuekümneneljandikpaus|kuuekümneneljandikpaus]] # [[w:fermaat|fermaat]] # [[w:kuuekümneneljandiknoot|kuuekümneneljandiknoodid]] noodikirja lühendamise märgi abil # [[w:takt|takti]] jaotumine helivältusteks, illustreerituna [[w:murdarv|murdarvude]] abil 2v7ygstrv4b0ca5jnbbivjxq4v85x7p HELIKÕRGUS. JOONIS 001 0 3609 10718 10716 2017-09-07T13:18:15Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Helikõrgus|Helikõrgus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] kokkuleppeline [[w:väärtus|väärtus]], mis on [[w:sõltuvus (metafüüsika)|sõltuvuses]] [[w:helisagedus|-> helisagedus]]est. [[w:Liitheli|-> Liitheli]] puhul võib helikõrgus olla [[w:subjektiivsus|subjektiivne]] [[w:tajuelamus|tajuelamus]], mida põhjustab [[w:osaheli|osaheli]]de [[w:kombinatsioon|kombinatsioon]]. # '''[[w:Klaviatuur (muusika)|Klaviatuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:klahvpill|klahvpill]]i osa. [[w:Klahv|Klahv]]e vajutades tekib [[w:heli|heli]]. Klahvid on järjestatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e järjekorras: [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|vasak]]ul on "madalamad" (väiksema [[w:helisagedus|helisagedus]]ega) ning [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|parem]]al "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt [[w:valge|valge]]test ja [[w:must|must]]adest klahvidest. Valged klahvid vastavad [[w:alusheli|alusheli]]dele ja mustad klahvid alushelide [[w:alteratsioon|alteratsioon]]idele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad [[w:kromaatiline helirida|kromaatilise helirea]]. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud [[w:tsükkel|tsükliliselt]] 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on [[w:pooltoon|pooltoon]]. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on [[w:puhas oktav|puhas oktav]]. # [[w:viiulivõti|viiulivõti]] # [[w:bassivõti|bassivõti]] # [[w:aldivõti|aldivõti]] # [[w:tenorivõti|tenorivõti]] # [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C<sub>2</sub> – H<sub>2</sub>), kontraoktav (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>), teine oktav (c<sup>2</sup> – h<sup>2</sup>), kolmas oktav (c<sup>3</sup> – h<sup>3</sup>), neljas oktav (c<sup>4</sup> – h<sup>4</sup>), viies oktav (c<sup>5</sup> – h<sup>5</sup>). # '''[[w:Enharmoonia|Enharmoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:enharmonism|enharmonism]]i [[w:võimalikkus|-> võimalikkus]]. # '''[[w:Heliklass|Heliklass]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:hulk|hulk]] [[w:muusikaline heli|helisid]], mis asetsevad ühe või mitme [[w:oktav|oktav]]i kaugusel üksteisest. Näiteks kõik ''[[w:C (muusika)|C]]''-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik ''[[w:D (muusika)|D]]''-helid omaette heliklassi jne. [[w:Võrdtempereeritud häälestus|Võrdtempereeritud häälestus]]e puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad [[w:enharmonism|enharmooniliselt]] identsed [[w:muusikaline heli|helid]] samasse heliklassi. Nii näiteks ''[[w:Cis|Cis]]'' kuulub samasse heliklassi kui ''[[w:Des|Des]]'', ''[[w:His|His]]'' samasse kui ''[[w:Deses|Deses]]'' jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti [[w:numbernotatsioon|numbernotatsioon]]i, milles (enamasti) ''C'' = 0, ''Cis/Des'' = 1, ''D'' = 2, ''Dis/Es'' = 3, ''E'' = 4, ''F'' = 5, ''Fis/Ges'' = 6, ''G'' = 7, ''Gis/As'' = 8, ''A'' = 9, ''Ais/B'' = 10 (ka "A" või "T"), ''H'' = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. # '''[[w:MIDI|MIDI]]''' (akronüüm ingliskeelsest fraasist '''''M'''usical '''I'''nstrument '''D'''igital '''I'''nterface''; ka '''MIDI-liides''') on [[1980]]. aastate alguses loodud ja [[1982]]. aastal määratletud [[w:andmevahetusprotokoll|andmevahetuse (-edastuse) protokoll (keel)]], mis võimaldab [[w:elektrooniline instrument|elektroonilistel instrumentidel]], [[arvuti]]tel ja teistel seadmetel (näiteks MIDI-t toetavad [[valgustusseadmed]] teatrites) omavahel suhelda, üksteist juhtida ja [[w:sünkronisatsioon|sünkroonida]]. # [[w:diees|diees]] # [[w:bekarr|bekarr]] # [[w:bemoll|bemoll]] # '''[[w:Enharmonism|Enharmonism]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud häälestus]]es erinimelise [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e samakõlalisus, näiteks ''cis'' (''do-diees'') ja ''des'' (''re-bemoll''). mwiqja24oe4tpqfz69oco4j4zpte2m7 AKORD. JOONIS 001 0 3610 10762 10761 2017-09-08T10:02:58Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Akord|Akord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]]ide suhete abil. Kui akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes, siis näiteks [[w:kolmkõla|kolmkõla]] põhikuju ehitub kahest, [[w:septakord|septakord]]i põhikuju kolmest ja [[w:noonakord|noonakord]]i põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]], võivad moodustuda [[w:kvartakord|kvartakord]]id või [[w:kvintakord|kvintakord]]id. [[w:Sekund (muusika)|Sekunditest]] ja sekundist väiksematest [[w:mikrointervall|mikrointervall]]idest ehituvat akordi nimetatakse [[w:Klaster (muusika)|klastriks]]. # '''[[w:Intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:muusikaline heli|muusikalise heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te vahe. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoonides]], [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|suhtena]]. # '''[[w:Kolmkõla|Kolmkõla]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kolmest erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kahe ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. # '''[[w:Septakord|Septakord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s neljast erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kolme ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on [[w:septim|septim]]. # '''[[w:Pööre (muusika)#Akordi pööre|Akordi pööre]]''' tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. # '''[[w:Klaster (muusika)|Klaster]]''' on [[w:muusika|muusika]]s piiramatust arvust [[w:heli|heli]]dest koosnev [[w:akord|akord]], mille kõigi kõrvutiasetsevate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]] on väiksem kui [[w:väike terts|väike terts]]. # '''[[w:Akordi seis|Akordi seis]]''' on [[W:muusika|muusika]]s [[w:akordi heli|akordi heli]]de [[w:vertikaal|-> vertikaal]]ne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli [[w:intervall (muusika)|intervall]]. # '''[[w:kromaatika|Kromaatika]]''' on [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 12 [[w:pooltoon|pooltoon]]ist. # '''[[w:Pentatoonika|Pentatoonika]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 5 helist. # '''[[w:Oktatoonika|Oktatoonika]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb vaheldumisi kaheksast [[w:pooltoon|pool]]- ja [[w:tervetoon|tervetoon]]ist. # '''[[w:Diatoonika|Diatoonika]]''' on [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis moodustub ainult [[w:alusheli|alusheli]]dest. Diatoonilises helisüsteemis on [[w:oktav|oktav]] jagatud seitsmeks [[w:helikõrgus|helikõrgus]]eks. [[w:helistik|Helistik]]e, [[w:transponeerimine|transponeerimise]] ning [[w:duur-moll-süsteem|duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes [[w:helistik|helistik]]us oleva [[w:helilaad|helilaad]]i [[w:alteratsioon|altereerimata]] helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. # '''[[w:mažoor|Mažoor]]''' ehk '''duur''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:suur terts|suur terts]]. # '''[[w:minoor|Minoor]]''' ehk '''moll''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:väike terts|väike terts]]. # akordi helid on [[w:Sekund (muusika)|sekundisuhtes]] # akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes # akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]] jvakdlvxhmnha22o6l39bwyfsusrp6z INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti 0 3611 10778 10774 2017-09-08T16:02:02Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:muusikaline heli|muusikalise heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te vahe. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoonides]], [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|suhtena]]. # [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C<sub>2</sub> – H<sub>2</sub>), kontraoktav (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>), teine oktav (c<sup>2</sup> – h<sup>2</sup>), kolmas oktav (c<sup>3</sup> – h<sup>3</sup>), neljas oktav (c<sup>4</sup> – h<sup>4</sup>), viies oktav (c<sup>5</sup> – h<sup>5</sup>). # [[w:viiulivõti|viiulivõti]] # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] nimetus # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] nimetuse lühend # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] tähis [[w:numbernotatsioon|numbernotatsioonis]] glqejew3f05stm1eyyb9slyivay3n27 INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti 0 3612 10779 10776 2017-09-08T16:02:43Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:muusikaline heli|muusikalise heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te vahe. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoonides]], [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|suhtena]]. # [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C<sub>2</sub> – H<sub>2</sub>), kontraoktav (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>), teine oktav (c<sup>2</sup> – h<sup>2</sup>), kolmas oktav (c<sup>3</sup> – h<sup>3</sup>), neljas oktav (c<sup>4</sup> – h<sup>4</sup>), viies oktav (c<sup>5</sup> – h<sup>5</sup>). # [[w:bassivõti|bassivõti]] # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] nimetus # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] nimetuse lühend # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] tähis [[w:numbernotatsioon|numbernotatsioonis]] 1vwftd17q8ubprnjm98vcst22as7l92 INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega 0 3613 10780 10775 2017-09-08T16:03:07Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:muusikaline heli|muusikalise heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te vahe. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoonides]], [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|suhtena]]. # [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C<sub>2</sub> – H<sub>2</sub>), kontraoktav (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>), teine oktav (c<sup>2</sup> – h<sup>2</sup>), kolmas oktav (c<sup>3</sup> – h<sup>3</sup>), neljas oktav (c<sup>4</sup> – h<sup>4</sup>), viies oktav (c<sup>5</sup> – h<sup>5</sup>). # '''[[w:Transponeerimine|Transponeerimine]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:nihe|-> nihe]] teatud [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. # [[w:viiulivõti|viiulivõti]] # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] nimetus # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] nimetuse lühend # [[w:intervall (muusika)|intervalli]] tähis [[w:numbernotatsioon|numbernotatsioonis]] q7y0tix873tvb6g4in432nja89if1eg INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega 0 3614 10777 10773 2017-09-08T15:59:02Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:muusikaline heli|muusikalise heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te vahe. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoonides]], [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|suhtena]]. # [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C<sub>2</sub> – H<sub>2</sub>), kontraoktav (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>), teine oktav (c<sup>2</sup> – h<sup>2</sup>), kolmas oktav (c<sup>3</sup> – h<sup>3</sup>), neljas oktav (c<sup>4</sup> – h<sup>4</sup>), viies oktav (c<sup>5</sup> – h<sup>5</sup>). # '''[[w:Transponeerimine|Transponeerimine]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:nihe|-> nihe]] teatud [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. # [[w:bassivõti|bassivõti]] dxtcxzfv2cg8eek43bwf85k5vkcbyyl MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs 0 3615 10788 10784 2017-09-08T16:14:42Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Meloodia|Meloodia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] tavaliselt [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] järgnevus. # '''[[w:Kontuur (muusika)|Kontuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üksteisele järgnevate [[w:heli|helide]] (tavaliselt [[w:helikõrgus|helikõrguslikke]]) suhteid kujutav [[w:Funktsioon (matemaatika)|-> funktsioon]] [[w:aeg|ajas]]. # '''[[w:Motiiv (muusika)|Motiiv]]''' on [[w:muusika|muusika]] väikseim [[w:tähendus|tähendus]]t kandev [[w:muusikavorm|vormiüksus]]. # '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dWN4dm5MWEhvM1k/view?usp=sharing Hüpermeloodia]''' on muusika visandamise vahend, mis kujutab enesest kogu heliteost läbivat olulisemate meloodialiinide kogumit koos infoga teose harmoonia, rütmika, instrumentatsiooni ja muude tahkude, näiteks sõnateksti kohta. 2k70wugseki3kewene6cbupiemq62z6 ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika 0 3616 10792 10790 2017-09-08T17:05:22Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # '''[[w:Aleatoorika|Aleatoorika]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul [[w:heliteos|heliteos]]e kõik või üksikud [[w:struktuur (muusika)|struktuurid]] põhinevad [[w:juhus|juhus]]el. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. joybowgaxrpvlsoe59r2nmrdwptzjkr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. TEST 0 3618 10894 10880 2017-09-25T00:18:39Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helisagedusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helivaljusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide puudumine. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses kontserdisaali kõrgusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab kontserdisaali akende paigutus. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. Alusheli on kromaatilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. Alusheli on enharmoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra. Alteratsioon on muusikas alusheli pikendamine või lühendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi kohale: pikk kriips pikendab alusheli tervenoodi võrra, lühike kriips pikendab alusheli poolnoodi võrra, väike punkt lühendab alusheli poolnoodi võrra, suur punkt lühendab alusheli tervenoodi võrra. Alteratsioon on muusikas alusheli valjendamine või nõrgendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi alla: piano pianissimo nõrgendab alusheli väga palju, piano nõrgendab alusheli palju, forte tugevdab alusheli palju, forte fortissimo tugevdab alusheli väga palju. Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused samad kui saksa süsteemis. Tähtnimetus on muusikas helivältust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. Tähtnimetus on muusikas helitugevust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav relatiivse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele õ solmisatsioonisilp dõ, tähtnimetusele ä solmisatsioonisilp dä jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on puhas oktav. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helitugevuse järjekorras: vasakul on "vaiksemad" (väiksema helitugevusega) ning paremal "kõvemad" (suurema helitugevusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alustugevustele ja mustad klahvid alustugevuste alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helitugevuste rea. Helitugevuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 13 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on üks hall klahv. 13-klahviliste tsüklite algustugevuste vahel on kõige tugevam heli. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helivältuse järjekorras: vasakul on "lühemad" (väiksema helivältusega) ning paremal "pikemad" (suurema helivältusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad kvadraatsetele ja mustad klahvid mittekvadraatsetele helivältustele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helivältuste rea. Helivältuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 11 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on kuueteistkümnendikvältus. 11-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on tervenoot. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb kuuest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja viiest noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse ülevalt alla: ülemine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat helivältust. Täpsele helivältusele viitab noodijoonestiku alguses olev taktimõõt. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks partituuri lehekülje servale. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse pauside märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse järje kaotanud mängija abistamiseks. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks lauale. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse partituuri kaanel muude joonte puudumisel. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks ilma noodivõtmeta. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helivältuse taktis. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helitugevuse kontserdisaalis. Noodivõti on noodikirja märk, millega suletakse pillikohver pärast proovi. Noodivõti ei ole noodikirja märk. oqpemdglvzmepvanvb4yu53z8vcfd1e Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. TEST+ 0 3619 10895 10883 2017-09-25T00:22:18Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helisagedusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide kombinatsioon. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses helivaljusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab osahelide puudumine. Helikõrgus on muusikas heli kokkuleppeline väärtus, mis on sõltuvuses kontserdisaali kõrgusest. Liitheli puhul võib helikõrgus olla subjektiivne tajuelamus, mida põhjustab kontserdisaali akende paigutus. Alusheli on diatoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. Alusheli on kromaatilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. Alusheli on enharmoonilise helisüsteemi heli, mida tähistatakse vana-kreeka tähtnotatsiooni eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. Alteratsioon on muusikas alusheli kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi ette: dublbemoll madaldab alusheli tervetooni võrra, bemoll madaldab alusheli pooltooni võrra, diees kõrgendab alusheli pooltooni võrra, dubldiees kõrgendab alusheli tervetooni võrra. Alteratsioon on muusikas alusheli pikendamine või lühendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi kohale: pikk kriips pikendab alusheli tervenoodi võrra, lühike kriips pikendab alusheli poolnoodi võrra, väike punkt lühendab alusheli poolnoodi võrra, suur punkt lühendab alusheli tervenoodi võrra. Alteratsioon on muusikas alusheli valjendamine või nõrgendamine. Alteratsiooni tähistatakse noodikirjas alteratsioonimärgi kirjutamisega noodi alla: piano pianissimo nõrgendab alusheli väga palju, piano nõrgendab alusheli palju, forte tugevdab alusheli palju, forte fortissimo tugevdab alusheli väga palju. Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. Tähtnimetus on muusikas helikõrgust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused samad kui saksa süsteemis. Tähtnimetus on muusikas helivältust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. Tähtnimetus on muusikas helitugevust tähistav ladina tähestiku täht või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste 'alusheli' (Stammton) nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav relatiivse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele c solmisatsioonisilp do, tähtnimetusele d solmisatsioonisilp re jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. Silpnimetus on muusikas helikõrgust tähistav absoluutse solmisatsiooni silp, millele on vajadusel lisatud alteratsiooni tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele õ solmisatsioonisilp dõ, tähtnimetusele ä solmisatsioonisilp dä jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna 'diees', 'dubldiees', 'bemoll' või 'dublbemoll'. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helikõrguse järjekorras: vasakul on "madalamad" (väiksema helisagedusega) ning paremal "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alushelidele ja mustad klahvid alushelide alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad kromaatilise helirea. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on pooltoon. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on puhas oktav. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helitugevuse järjekorras: vasakul on "vaiksemad" (väiksema helitugevusega) ning paremal "kõvemad" (suurema helitugevusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad alustugevustele ja mustad klahvid alustugevuste alteratsioonidele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helitugevuste rea. Helitugevuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 13 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on üks hall klahv. 13-klahviliste tsüklite algustugevuste vahel on kõige tugevam heli. Klaviatuur on muusikas klahvpilli osa. Klahve vajutades tekib heli. Klahvid on järjestatud helivältuse järjekorras: vasakul on "lühemad" (väiksema helivältusega) ning paremal "pikemad" (suurema helivältusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt valgetest ja mustadest klahvidest. Valged klahvid vastavad kvadraatsetele ja mustad klahvid mittekvadraatsetele helivältustele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad helivältuste rea. Helivältuste rida tähistavad klahvid on rühmitatud tsükliliselt 11 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on kuueteistkümnendikvältus. 11-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on tervenoot. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb kuuest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja viiest noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse ülevalt alla: ülemine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat alusheli. Täpsele helikõrgusele viitab noodijoonestiku alguses olev noodivõti. Noodijoonestik on noodikirjas vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest noodijoonest ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat helivältust. Täpsele helivältusele viitab noodijoonestiku alguses olev taktimõõt. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks partituuri lehekülje servale. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse pauside märkimiseks väljaspool noodijoonestikku. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse järje kaotanud mängija abistamiseks. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks lauale. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse partituuri kaanel muude joonte puudumisel. Abijoon on noodikirja märk, mida kasutatakse nootide märkimiseks ilma noodivõtmeta. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helikõrguse noodijoonestikul. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helivältuse taktis. Noodivõti on noodikirja märk, mis määrab teatud helitugevuse kontserdisaalis. Noodivõti on noodikirja märk, millega suletakse pillikohver pärast proovi. Noodivõti ei ole noodikirja märk. Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada näiteks: helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot, helitugevust. Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga võib tähistada ainult tempot. Numbernotatsioonis ei ole võimalik muusikat üles märkida. Numbernotatsioon ei ole noodikiri. Numbernotatsioon on noodikiri, milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse numbreid. Numbriga ei tähistata helikõrgust, heliklassi, intervalli, alusheli, akordi, helirea astet, aplikatuuri, takti, taktimõõtu, tupletit, absoluutset kestust, tempot ja helitugevust. Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-bemoll). Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse erikõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja dis (re-diees). Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses samanimelise helikõrguse erikõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja cis (do-diees). Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses samanimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks näiteks cis (do-diees) ja cis (do-diees). Enharmonism on muusikas kahe võrdtempereeritud häälestuses erinimelise helikõrguse samakõlalisus, näiteks cis (do-diees) ja des (re-diees). Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme kvindi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik Y-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Des, His samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. Heliklass on muusikas hulk helisid, mis asetsevad ühe või mitme oktavi kaugusel üksteisest. Näiteks kõik C-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik D-helid omaette heliklassi jne. Võrdtempereeritud häälestuse puhul on kokku 13 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad enharmooniliselt identsed helid samasse heliklassi. Nii näiteks Cis kuulub samasse heliklassi kui Dis, B samasse kui Deses jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti numbernotatsiooni, milles (enamasti) C = 0, Cis/Des = 1, D = 2, Dis/Es = 3, E = 4, F = 5, Fis/Ges = 6, G = 7, Gis/As = 8, A = 9, Ais/B = 10 (ka "A" või "T"), H = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C2 – H2), kontraoktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helikõrgused jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on teine oktav (C2 – H2), esimene oktav (C1 - H1), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c1 – h1), teine oktav (c2 – h2), kolmas oktav (c3 – h3), neljas oktav (c4 – h4), viies oktav (c5 – h5). Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt kasutatavad helivältused jaotuvad taktidesse, mille nimetused pikemast alates on subkontratakt (C2 – H2), kontratakt (C1 - H1), suur takt (C - H), väike takt (c – h), esimene takt (c1 – h1), teine takt (c2 – h2), kolmas takt (c3 – h3), neljas takt (c4 – h4), viies takt (c5 – h5). Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis. Muusikas tavaliselt helikõrgusi ei leidu. dwe2mxltyop7cey0ap9quk9617ak59h Helikõrgus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... 0 3620 10892 10889 2017-09-24T19:24:08Z Indrek Palu 1957 wikitext text/x-wiki 1. do on tähtnimetusega ... <br>*c <br>d <br>e <br>f <br>g <br>a <br>h 2. do-diees on tähtnimetusega ... <br>*cis <br>dis <br>eis <br>fis <br>gis <br>ais <br>his 3. re-bemoll on tähtnimetusega ... <br>ces <br>*des <br>es <br>fes <br>ges <br>as <br>b 4. re on tähtnimetusega ... <br>c <br>*d <br>e <br>f <br>g <br>a <br>h 5. re-diees on tähnimetusega ... <br>cis <br>*dis <br>eis <br>fis <br>gis <br>ais <br>his 6. mi-bemoll on tähtnimetusega ... <br>ces <br>des <br>*es <br>fes <br>ges <br>as <br>b 7. mi on tähtnimetusega ... <br>c <br>d <br>*e <br>f <br>g <br>a <br>h 8. mi-diees on tähnimetusega ... <br>cis <br>dis <br>*eis <br>fis <br>gis <br>ais <br>his 9. fa-bemoll on tähtnimetusega ... <br>ces <br>des <br>es <br>*fes <br>ges <br>as <br>b 10. fa on tähtnimetusega ... <br>c <br>d <br>e <br>*f <br>g <br>a <br>h 11. fa-diees on tähnimetusega ... <br>cis <br>dis <br>eis <br>*fis <br>gis <br>ais <br>his 12. sol-bemoll on tähtnimetusega ... <br>ces <br>des <br>es <br>fes <br>*ges <br>as <br>b 13. sol on tähtnimetusega ... <br>c <br>d <br>e <br>f <br>*g <br>a <br>h 14. sol-diees on tähnimetusega ... <br>cis <br>dis <br>eis <br>fis <br>*gis <br>ais <br>his 15. la-bemoll on tähtnimetusega ... <br>ces <br>des <br>es <br>fes <br>ges <br>*as <br>b 16. la on tähtnimetusega ... <br>c <br>d <br>e <br>f <br>g <br>*a <br>h 17. la-diees on tähnimetusega ... <br>cis <br>dis <br>eis <br>fis <br>gis <br>*ais <br>his 18. si-bemoll on tähtnimetusega ... <br>ces <br>des <br>es <br>fes <br>ges <br>as <br>*b 19. si on tähtnimetusega ... <br>c <br>d <br>e <br>f <br>g <br>a <br>*h 20. si-diees on tähnimetusega ... <br>cis <br>dis <br>eis <br>fis <br>gis <br>ais <br>*his 21. do-bemoll on tähtnimetusega ... <br>*ces <br>des <br>es <br>fes <br>ges <br>as <br>b scyxgne8rnck3uq7xdcmfuzfy9g9byt Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS 0 3622 16716 11154 2019-01-24T14:14:10Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS. 1 ÕPPEAASTA]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS]] alla wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> '''Muusika kompositsiooniõpetus kutsekeskharidusele''' Muusika õppekava teema: Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming 3fttioyc3h8llss5mqn0x7n1ih0ema7 Muusika kompositsiooniõpetus. NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA 0 3623 18430 11158 2022-01-13T22:06:49Z Samuele2002 1924 fix redirect wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA (Andrus Kallastu)]] 95ros1859eatdepxy3cpc1pkay4mnxy Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia 0 3624 15217 12596 2018-08-18T22:47:35Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 7:00-7:30 Määra heliteose ajastu. :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 7:30-8:00 Määra heliteose žanr. :sümfoonia :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 8:00-8:30 Määra heliteose stiil. :klassikalisromantiline :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism 6zkxx8m28dljb1stouq8kv1drrdawpr MUUSIKASTIIL. Määra heliteose muusikastiil, ajastu ja helilooja 0 3625 11215 2017-11-15T22:50:03Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[MUUSIKASTIIL. Määra heliteose muusikastiil, ajastu ja helilooja]] pealkirja [[MUUSIKASTIIL. Määra heliteose muusikastiil, ajastu ja helilooja. Beethoven: 5. sümfoonia]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[MUUSIKASTIIL. Määra heliteose muusikastiil, ajastu ja helilooja. Beethoven: 5. sümfoonia]] ofv9cxkrw96d6guf9twnfao7nnudanp Muusika kompositsiooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid 0 3627 11227 11223 2017-11-16T23:12:01Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositisooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]] alla wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> Pealeht: [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] Muusika kompositsiooniõpetus Õppevideode stsenaariumid Stsenaariumi näidisvorm Stseeni kaupa: # Mis on kaadris ja mis seal toimub (inimesed, tegevused, kas kaamera liigub, milline plaan) # Võttekoht (valguse ja heli tingimused) # Kestus # Muu # Tekst ==TAKTIMÕÕT== 1. stseen: # Mis kaadris toimub: Indrek loeb istudes definitsiooni ette, portreevõte, kaamera on staatiline # Kus võetakse üles: pilliruum (lambid + päevavalgus akendest, heli kajab) # Ajaline kestus: 10 sekundit # Muu: bändisärk? grimm? prompter? # Tekst: Taktimõõt on muusika noodikirjas takti löökideks jaotumise kirjeldus. 8s64c1xbtxp709qffbcecy4vdjgv68b Muusika kompositisooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid 0 3628 11228 2017-11-16T23:12:01Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositisooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]] klpdjees6pra5h6u0t4de6xa4wcbis8 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Tuplet 0 3629 11252 2017-11-19T19:14:39Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Tuplet]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Tuplet]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Tuplet]] 3tadhy37ivozd830ifnr2zzoadonqlh Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Noot 0 3630 11259 2017-11-21T01:53:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Noot]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Noot]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Noot]] 57m03mt3fuwsxexwh1g1lgi3g781xn2 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Paus 0 3631 11261 2017-11-21T01:53:49Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Paus]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Paus]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Paus]] btbt9lrwybkrt7heofui0et78jgt6u2 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Helitugevus 0 3632 11263 2017-11-21T01:54:26Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Muusikaline objekt. Helitugevus]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helitugevus]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helitugevus]] l41s2tahf4zoak4dzyqc5eqhprxd382 Helisüntees 0 3637 11337 11336 2018-01-20T10:02:34Z Andrus Kallastu 239 /* 3. Helispektri ülesehitus */ wikitext text/x-wiki '''HELISÜNTEES''' ==1. Elektroonilise heli alused== ===1.1 Heli salvestamine=== Elektroonilise helitöötluse üks põhitingimusi on jäädvustamise ja taasesitlemise võimalus. Alles sellel taustal on võimalik heli ka töödelda, teisendada või puhtalt elektrooniliselt genereerida. Heli kui akustiline nähtus ilmneb õhuvõngete või muude ainevõngete näol. Mikrofon muundab õhuvõnked elektrilisteks pingevõngeteks. Akustiline laine kujutatakse elektrilisteks võngeteks. Elektrilised võnked võib siis töödelda elektrooniliste abivahenditega või salvestada erinevate vahenditega (magnetlint, mehhaaniliselt nagu vinüülplaat). Sellel viisil käsitletakse laine kui sellisena ehk võrdselt, mida nimetatakse analoogiks. ===1.2 Analoog- ja digitaalprintsiip=== Kui aga helilaine, või täpsemalt öeldes, elektrilisteks võngeteks muundatud helilained mõõdetakse ja mõõdetud väärtused töödeldakse ja salvestatakse, siis ei saa enam rääkida analooghelist. Helilaine on siis kodeeritud numbriteks, mida esitatakse kahendsüsteemi järgi. Sellel juhul räägitakse digitaalhelist. Digitaalprintsiip üldises mõttes tähendab (akustiliste, optiliste jms) nähtuste kirjeldamine ja töötlemine kahendsüsteemi arvudes. Kui aga nätuste omadused kantakse otseselt üle elektrilisele pingele, siis on tegemist analoogprintsiibiga. ===1.3 Kahendsüsteem=== Kui lääne traditsiooni järgi tähistatakse numbreid kümnendsüsteemi ehk detsimaalsüsteemi järgi (ilmselt selletõttu, et inimestel on kümme sõrme, millega arvud võib kujutada), siis kaasaegses arvutitehnoloogias osutas otstarbekaks rakendada ainult kaks numbrit, 0 ja 1. Ainult kahe erineva pingetasandi kasutamine kujutamaks numbrit 0 ja 1 garanteerib maksimaalset signaali-müra-suhet ja välistab valdavalt tulemuse segamine elektromagneetilistest müradest. Kui kümnendsüsteemis esineb kümme numbrit (0-9), enne kui lisatakse järgmise numbrikohta, siis kahendsüsteemis tuleb järgmise koha juurdevõtmine juba kahe numbri pärast. Kahend- Kümnend- Kümnend- süsteem süsteem süsteem 0-ga algus 1-ga algus 0 0 1 1 1 2 10 2 3 11 3 4 100 4 5 101 5 6 110 6 7 111 7 8 1000 8 9 1001 9 10 1010 10 11 1011 11 12 1100 12 13 1101 13 14 1110 14 15 1111 15 16 Tabel 1.1. Kahendsüsteem ja Kümnendsüsteem ====1.3.1 Numbrite lugemisprintsiibid==== Eelolevas tabelis on näidatud kahend- ja kümnendsüsteemi võrdlus. Kümnendsüsteem on seal kahel viisil esitatud, alustades nulli ja ühega. Need kahte lugemisviisi tavaelus rakendatakse vastavalt olukorda, mis võib tuua ka segadusi. (Null kui number ei olnud tuntud vanadel roomlastel ja tuli euroopas kasutusele alles keskajal araablaste vahendusel). Näiteks olgu siin toodud muusika intervallid: intervallinimetused: priim sekund terts kvart kvint sekst septim oktav numbri tähendus 1 2 3 4 5 6 7 8 tegeliku diatooniliste astmete arv: 0 1 2 3 4 5 6 7 Tabel 1.2. Intervallid ja tegelikud astmed See näitab, et itaaliakeelsete intervallinimetuste numbrilist tähendus ei vasta tegeliku diatoonliste astmete arvule, priimiga tähistatagse kaks samakõrgusega heli, aga mõlemate helide astmelist vahemik on ju null, sekund tähendab „teine“, tegemist on aga ühe diatoonilise astmega jne. ====1.3.2 Kahendsüsteemi kohad==== Ühekohalised arvud on kahendsüsteemil ainult 2, 0 ja 1. Ühe- ja kahekohaliste kahendsüsteemi arvud on 4 (0, 1, 10, 11) ja ühe-, kahe- kolmekohalised numbrid on kokku 8 (vt. tabel 1). Kuni neljakohased arvud on kokku 16, kuni viiekohalised 32 kuni kuuekohalised 64 jne., ehk käitub valemi (1.1) järgi. Sellesama valemi (1.1) tuletatud arvrida leiab laialt rakendust arvutitehnoloogias, me kohtume teda ka MIDI standardis jne: 1 2 4 8 16 32 64 128 256 512 1024 2048 jne. Kuigi tihti esinevad nad ka ühe võrra väiksem, ehk lugedes nagu tabelis 1.1 näidatud nulliga alustades: 0 1 3 7 15 31 63 255 511 1023 2047 jne. (vt. Tabel 1.3) kohtade arv: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 11 12 numbrid (0-st): 1 3 7 15 31 63 127 255 511 1023 2047 numbrid (1-st) 2 4 8 16 32 64 128 256 512 1024 2048 Tabel 1.3. Kohtade arv ja kahendsüsteemi numbrid Arvutitehnoloogias nimetatakse ühe kahendsüsteemi numbrikoha bitiks, ühel bitil võib olla väärtus 0 või 1. Selle järgi nimetatakse ka nt. kuni kahekohalised kahendsüsteemi arvud kahebitisteks, kuni kolmekohalised kahendsüsteemi arvu kolmebitisteks jne. Arvudel, millel on vähem kohti kui peaks olema bitikohad, pannakse ette nullid, kahebitine arv 10 on kolmebitisena kirjutatud 010, neljabitisena aga 0010. ====1.3.3 Kahendarvude ja Kümnendarvude üksteise ümberarvutamine==== Kahendarvude ja kümnendarvude vahel saab ümber arvutada järgmiselt: a) kui on antud kümnendarv ja otsitud on vastav kahendarv, siis tuleb jagada kahega ja üles märkida jagamise naturaalarvu tulemust ja jääki (moodul). Kuna jagatakse kahega, jääb jääk alati 0 ja 1 vahele. Tulemust jagatakse uuesti kahega ja mägitakse üles uuesti tulemust ja jääki. Seda tehakse niikaua, kuni enam ei saa. Siis kirjutatakse tagurpidi ehk alt ülesse jäägid üles ja see annabki otsitud kahendarvu. Näide: Milline on 55 kirjeldatud kahendarvuna? 55 : 2 = 27 jääk 1 27 : 2 = 13 jääk 1 13 : 2 = 6 jääk 1 6 : 2 = 3 jääk 0 3 : 2 = 1 jääk 1 1 : 2 = 0 jääk 1 Tulemus (loetud alt ülesse): 110111 b) kui antud on kahendarv ja otsitud vastav kümnendarv, siis tuleb kahendarvukohtade juurde märkida tagant ettepoole 2-astmes n rida (1 2 4 8 16 ...) ja iga kahendarvu numbrikoha puhul neid omavahel korrutada. Kuna kahendarvu kohtadel on ainult null või üks, siis jäävad sisuliselt alles ainult need 2-astmes n rea numbrid, mille juures on üks. Arvutatud numbrid liidetakse kokku ja tulemuseks ongi otsitud kümnendarv. Näide: 1010011 1 0 1 0 0 1 1 64 32 16 8 4 2 1 64 0 16 0 0 2 1 koht-koha haaval korrutamine 64+0 +16+0 + 0 + 2 +1 = 83 kokkuliitmine ja tulemus on käes ===1.4 Heli digitaliseerimine ja taasesitlemine=== Nagu ülalpool öeldud, heli digitaliseerimisel kodeeritakse lainekuju numbrites kahendsüsteemi järgi ja taasesitletakse digitaalsete numbrite järgi uuesti voolupingeteks. Need elektroonilised üksused, mis seda ette võtavad, nimetatakse konverteriks. Eristatakse konverteerimissuunda: ADC, mis tähendab inglise keeles Analog-to-Digital-Converter ja DAC ehk Digital-to-Analog-Converter. Kui digitaliseeritakse heli (ADC puhul), siis mõõdetakse elektrilisi pingevõnkeid, mida saime kätte nt mikrofonilt või mingilt muult elektrooniliselt allikalt, ehk võetakse nn näidiseid ehk diskreete ehk sämpleid (ing sample). Kui toimub digitaalse heli taasesitlemine (DAC puhul), siis moodustatakse digitaalsete sämplite järgi elektrilisi pingevõnkeid, mida võimendatakse ja saadetakse kuularitele. Joonis 1.1. Heli digitaliseerimise ja taasesitluse ahel. Heli digitaliseerimisel peab arvestama inimese tajuvõimetage. Muusikaline parameeter helikõrgus vastab üldjuhul füüsikalisele parameetrile sagedus. Sagedus (f nagu ing frequency), mida tähistatakse hertsides (Hz), on defineeritud perioodikestuse (T nagu ing time) kaudu: (1.2) Ehk sagedus käitub perioodikestusega pöördvõrdeliselt. Mida suurem sagedus, seda väiksem on perioodikestus. Umbkaudu võib täheldada, et inimese sagedusalased tajupiirid on 20 Hz ja 20 000 Hz, ehk 20 kHz (kiloherts = 1 000 Hz), mis võivad olla tihti olla kitsamad (eriti ülemine piir), sõltuvalt inimese vanust, soost jms. Igal juhul peab digitaliseeritud heli katma kogu nimetatud sageduse ulatus, et garanteerida heli kvaliteeti. ====1.4.1 Nykvisti teoreem ja sämpleerimissagedus==== Et aga kujutada teatud laine sagedus, peab mõõtma vähemalt kaks korda ühe perioodi jooksul. Lihtsustatult võime ette kujutada, et tuleb mõõta vähemalt ühe laine „orgu“ ja „mäge“, et saaks seda lainet hiljem ka taasesitleda. Sellel viisil on meil piiratud kõige kõrgem mõõdetav sagedus. Sellekohaselt on sõnastatud niinimetatud Nykvisti teoreem. (1.3) Arvestades inimese ülemist sageduslikku tajupiiri, peab mõõtma sellest kaks korda rohkem, st vähemalt 40 000 korda sekundis. Kui palju kordi mõõdetakse sekundis, seda nimetatakse sämpleerimissageduseks (ing. sample rate) või diskreetimissageduseks. Sellega seoses on välja kujunenud sämpleerimissageduste standardid, nt 44 100 Hz ehk 44,1 kHz on audio-CD standard, kasutatakse aga ka 48 000 Hz ehk 48 kHz, mis omakorda läheb kokku video sämpleerimissagedustega. On aga ka kasutusel nimetatud sagedustest kahekordne: 88,2 kHz ja 96 kHz ja veelgi kõrgemaid sämpleerimissageduseid. ====1.4.2 Bit-rate==== Kui sämpleerimissagedus määrab resolutsioon horisontaalteljel, siis on aga vaja määrata, kuidas mõõta vertikaalteljel. Heli digitaliseerimisel tuleb määrata piir, kui suur tohib olla maksimaalne amplituud ehk maksimaalne helitugevus. Maksimaalse amplituudi ulatus mõõdetakse teatud resolutsiooniga, mida kirjeldatakse bit rate'i abil ja nimetatakse ka resolutsiooniks. Bittides number ütleb, kui palju mõõtmeühikuid kasutusele võetakse. Audio-CD standart on 16 bitti, milles iga sämpel ehk diskreet on 16-bittine arv. Järelikult mõõdetakse sellel puhul 65 536 mõõtmeühikutega resolutsiooni. On aga ka levinud 24-bittine ja isegi 32-bittine heli. ====1.4.3 Digitaalheli kvaliteet==== Mõlemad, nii sämpleerimissageduse kui ka bit-rate'i suurus määravad oluliselt helikvaliteeti. Sealjuures mida suurem neid on, seda parem on helikvaliteed. Vaadeldes nt vanemad standardid nagu sämpleerimissagedus 22 050 Hz, nagu vanadel helikaartidel oli, siis on helil sellise sämpleerimissagedusega kvaliteed halvem kui 44 100 Hz. Samas ka bit-rate'i puhul, ehk vanade helikaartide 8bittine heli on tunduvalt halvem kui 16bittine heli. Joonis 1.2. Heli digitaliseerimine ja taasesitlemine: Näidiste (ing samples) ehk diskreetide võtmine ja detailide kadu heli taasesitlemisel. ====1.4.4 Moonutuste vältimine==== Heli digitraliseerimis- ja taasesitlemisprotsessil võivad tekkida moonutused. Kui mõnelgi pillil tekkivad sagedused, mis on Nykvisti sagedusest kõrgem, siis nad esinevad selle võrra Nykvisti sageduse ümber peegeldatuna ja langevad kuulatavasse sagedusalasse: (1.4) Et seda vältida, filtreeritakse analoogselt välja kõik sagedused, mis on Nykvisti sagedusest kõrgem. Digitaalheli taasesitlemisel tekkivad sarnased probleemid. Kui esitada puhtalt digitaalsed numbrid järjest elektriliste pingesuurustena, siis tekkib trepikujuline laine. See tähendaks, et sellel lainel oleks ülemhelid ultrahelialal, mis omakorda võivad põhjustada moonutusi analoogses võimendussüsteemis, mispärast ka siin filtreeritakse kõiki sagedusi üle Nykvisti sageduse välja ja sellel viisil silutatakse trepikujulist lainet. Joonis 1.3. Alias-sageduste esinemine, kui digitaliseeritakse sagedused kõrgem kui Nykvist-sageuds. ==2. Üldine võnke- ja laineteooria== ===2.1 Võnge ja laine=== Füüsikaliselt eristatakse võnget ja lainet. Võnge on nähtus, mille all mõeldakse füüsikalise seisundi perioodilist muutumist. Selline võiks olla nt pendli liikumine vanadel seinakelladel, mehaaniline metronoom vms. Võnke tunnus on, et füüsikalise seisundi perioodilised muutused toimivad ühes kohas, st ümber fikseeritud punkti ja ei liigu edasi. Võib öelda, et nähtusel ei ole ruumilist dimensiooni1. Võnkel on sagedus f (Hz), perioodi kestus T (s) ja amplituud A, millega tähistatakse võnke intensiivsust ehk äärmist võnkediapasooni. Praktikas võib amplituudil olla erinevaid füüsikalisi suurusi vastavalt võnketüübile. Sagedus on: (2.1) Kui aga füüsikaliste seisundite perioodiline muutumine liigub ruumis edasi, siis räägitakse lainest. Üldiselt eristatakse kahte tüüpi laineid: 1) mehaanilised lained ja 2) elektromagnetilised lained. Esimesed põhinevad mehaaniliste kehade või molekulide perioodilisel liikumisel, teised aga elektriliste- ja magnetväljade omavahel põimitud perioodilistel muutustel. ===2.2 Siinuse trigonomeetrilised alused=== Siinus on kõige elementaarsem võnkevorm. Siinuse lainekuju saab matemaatiliselt kirjeldada siinusfunktsioonina. Siinusfunktsiooni tuletatakse ringist, mille raadiuse suurus on 1 (abstraktse ühikuna) (vt joonis 1). Kokkulepitud on raadiuse pööre vastu päeva ja osuti pöörde algus on ringi punktis 0 kraadi (“kell 3”). Pööret läbides muutub järkjärguliselt osuti nurk α, millele vastab kõigepealt ringi peal asuv punkt P. Igale pöördepositsioonile aga vastab lõik punktist P horisontaalteljeni, mida nimetataksegi siinuseks (sin). Kui nurk on 0°, siis ka selle vastav siinus on 0, vasakpöördega tõuseb siinus kuni osuti positsiooni väärtuseni 1 (90°). Edaspidi siinus väheneb kuni väärtuseni 0 (180°), väheneb kuni väärtuseni -1 (270°) ning tõuseb uuesti kuni väärtuseni 0 (360°). Sellega on läbitud täisring ja igas järgmises pöördes kordub kõik eelnev. Täisringi läbimist nimetatakse perioodiks. Osuti positsiooni määramiseks kasutatakse ühikut kraad (nagu eelpool näidatud), aga ka ringi ümbermõõtu. Kuna ringi raadius on 1 ja ümbermõõt on 2πr (π = 3,1415926...), siis on täisring täpselt 2korda π, poolring π ja veerandring π/2. Sedaviisi tähistatud nurk märgistatakse ühikuga radiaan (rad). Siinuse funktsioon x väärtusega on lõpmatu, seda nii positiivses kui ka negatiivses suunas. Seega on siinuse funktsioonil ka lõpmatu arv perioode. Iga periood on teisega võrdne, nii võib perioodiliselt leida samu asukohapunkte (kas kraadides või radiaanides). Sellist asukohta perioodis nimetatakse faasiks. Üksiku laine faas iseenesest ei ole helipraktikas tähtis, kuid kahe laine võrdlemiseks saab määrata nende faaside erinevus, mida nimetatakse faasinihkeks. Teiseks nurgafunktsiooniks on aga koosinus (cos), mille väärtused saame kätte, kui mõõdame lõigu pikkust punktist P ringi vertikaalse teljeni. Nii tekib siinusega põhimõtteliselt samakujuline laine, mis on aga siinusest 90° ehk π-kahendiku võrra vasakule nihkunud. Kui nihutame koosinust veelgi 90° võrra edasi, saame negatiivse siinuse (–sin x); sellest uuesti edasi nihutamine sama väärtuse võrra annab negatiivse koosinuse (–cos x). Sin x, cos x, -sin x ja -cos x kajastavad üht ja sama faasis nihkunud funktsiooni, koosinus on siinusest 90° võrra vasakule edasi nihkunud, -siinus on siinusest -180° vasakule edasi nihkunud ja – siinus on siinusest 270° vasakule edasi nihkunud. Joonis 2.1. Siinuse ja koosinuse tuletamine ringist. (2.2) (2.3) (2.4) (2.5) Siinuse funktsiooni tähistatakse matemaatikas f(x) = sin x. Siinuslaine kõrgust ehk amplituudi ja perioodipikkust võib muuta järgnevate tegurite abil: (2.6) Perioodipikkus on pöördvõrdeline sagedusega (ing frequency): F = 1/t (t =ing time), sageduse ühik on herts, lühendiga Hz (saksa füüsiku Heinrich Hertzi järgi, kes avastas elektromagnetilised lained). Tegur a määrab amplituudi ja tegur b sageduse (nt kui b on 2, siis muutub perioodipikkus poole väiksemaks ehk sagedus kaks korda suuremaks. Samu tegureid saab samal viisil loomulikult rakendada ka koosinusfunktsiooni puhul. ===2.3 Laine tüübid ja omadused=== Helilained on õhu või teiste aineosakeste võnkumisele baseeruvad mehaanilised lained. Helilained kuuluvad mehaaniliste lainete hulka. Mehaanilised lained on aga on ka veelained või lained, mida võib tekitada köie otsa liigutades. Elektromagnetiliste lainete hulka aga kuuluvad raadio-, soojus- (ehk infrapuna-), valgus-, röntgen- ja gammalained. Lained võivad liikuda ühes dimensioonis, näiteks kui liigutatakse köit. Ka raadiolainete liikumist antennijuhtmes võib käsitleda kui ühedimensioonilist liikumist. Laine võib liikuda ka kahemõõtmelises ruumis, nagu see on nähe veepinna lainete puhul. Kolmemõõtmelises ruumes aga võivad liikuda nii mehaanilised kui ka elektromagnetilised lained. Kui nüüd rääkida mehaanilistest lainetest, siis tuleb täheldada, et nende osakesed võnguvad ikkagi paigal. Osakesed on omavahel seotud ja annavad energiat edasi järgmisele osakesele. Ei toimu ainetransporti vaid antakse edasi ainult energiat. Kui võtame veepinna lained, siis vesi ei liigu edasi, vaid ainult võngub ülespoole-allapoole, ajalise nihkega erinevates kohtades. Nii tekibki visuaalne mulje, nagu vesi liiguks. Ka helilaine puhul ei liigu õhk ruumi ühest kohast teise, vaid võngub ühes kohas paigal. Lainetel on lisaks võnkeparameetritele ka liikumiskiirus v (s). Liikumiskiirusest ja sagedusest tuleneb lainepikkus λ (m). (2.7) (2.8) Tihti aga vaadeldakse lainete omadusi konstantsetel tingimustel, mille puhul on lainete liikumiskiirus konstantne. Nii on nt elektromagnetiliste lainete kiirus enamasti konstantne, nad liiguvad vaakumi valguskiirusega (299 792,458 km/s). Normaaltingimustel on helilaine liikumiskiirus õhus 343 m/s, mis võib aga varieeruda, sõltudes õhurõhust, -niiskusest, temperatuurist jms. Lainete konstantse liikumiskiiruse puhul on siis sagedus lainepikkusega pöördvõrdeline. Mida kõrgem on sagedus, seda lühem on lainepikkus. Madala sagedusega helidel on lainepikkus suurem kui kõrge sagedusega helidel. (2.9) ===2.4 Lainete paiknemine ruumis=== Lainete võnked võivad paikneda oma liikumissuuna suhtes kahel erineval viisil. Kui võngete telg on täisnurga võrra pööratud liikumistelje suhtes, siis räägitakse ristlainest ehk transversaallainest. Köiega tekitatud laine on ühemõõtmeline transversaallaine, veepinna lained on aga kahemõõtmelised transversaallained. Kolmemõõmeliste transversaallainete puhul aga tekib olukord, kus võnketelg võib omakorda asuda teatud nurga all ringist. Seda nimetatakse polarisatsiooniks. See tähendab, et kui laine võngub ainult ühel tasandil (nt horisontaalselt või vertikaalselt), siis on ta lineaarselt polariseeritud, võngub aga laine juhuslikus teljepositsioonis, siis on ta polariseerimata. Lisaks lineaarpolarisatsioonile on veel olemas nn tsirkulaarpolarisatsioon ehk pöördpolarisatsioon. Sellel juhul pöörleb laine ümber võnketelje täisringis. Joonis 2.2. Ristlaine ehk transversaallaine: a) Laine, mis kulgeb mööda x-telje, mis on vertikaalselt polariseeritud ja võngub y-teljel. b) Laine, mis kulgeb mööda x-telje, mis on horisontaalselt polariseeritud ja võngub z-teljel. Kui võnkumine toimib samal teljel kui lainete liikumise telg, siis räägitakse pikilainest ehk longitudinaallainest. Longitudinaallained võivad liikuda ühe-, kahe- ja kolmemõõtmeliselt, polariseerimine ei ole sel juhul võimalik. Joonis 2.3. Pikilaine ehk longitudinaallaine: Laine, mis kulgeb mööda x-telje ja selle võnketelg asub samuti x-teljel. Helilaine on longitudinaallaine. Seda võib ettekujutada nii, et ühel ajahetkel paiknevad ühes kohas õhumolekulid tihedamalt ja teises kohas hõredamalt, st et ühel kohal on õhu ülerõhk, teisel kohal õhu alarõhk. Järgmisel hetkel muutuvad tihedamad ja hõredamad kohad ja sel viisil liigub laine. ===2.5 Lainete liitmine=== Kui kaks eri lainet kohtuvad, siis toimub nende liitmine. Kui mängib mitu pilli, siis inimese kõrva ei jõua mitu helilainet vaid siiski ainult üks ― nimelt kõigi helinähtuste liitlaine ja alles inimese aju suudab erinevaid heliallikaid lahus hoida. Nii liituvad samasuguste, väga lähedaste sagedusega lained või ka erineva sagedusega lained. Juhul kui liituvad täpselt sama sagedusega lained, millel on veel sama amplituud, siis on liitlaine tulemuse jaoks oluline nende omavaheline faasinihe. Kui sama sageduse ja amplituudiga lained on samas faasis, siis on nende amplituud pärast liitumist kaks korda suurem. Kui aga kaks sama sageduse ja sama amplituudiga lainet liituvad täpselt 180 kraadilises faasinihkes, siis seisab iga positiivse “mäe” vastu üks samasugune negatiivne “org”. Liitumine annab kokku igas punktis nulli (0), lained kustutavad teineteist ehk heli mõttes tekib vaikus. Kui satub kokku kaks väikese sageduserinevusega lainet (lähtudes samast amplituudist), siis tekib tuiklemine. Ühes kohas nad saavad kokku peaaegu samas faasis ja liituvad kuni kahekordse amplituudini. Teises kohas aga seisab “mägi” otse vastu “orgu”, nii et heli kustub ja puhkeb amplituudis perioodiliselt. Perioodilise kõikumise sagedus vastab aga liidetavate sageduste vahele, nt kui ühe laine sagedus on 440, teise laine sagedus aga 443, siis on kõikumise sagedus 3 Hz, ehk heli kõigub 3 korda sekundis, mida võib veel kõrva järgi loendada. Joonis 2.3. Lainete liitumine ja tuiklemine ==3. Helispektri ülesehitus== ===3.1 Fourier’ teoreem=== Siinusheli on kõige lihtsam võnkevorm, mida akustilises reaalsuses aga tihtipeale ei esine. Siiski on aga võimalik igasuseid helisid kirjeldada kui teatud siinushelide kogumit, mille igal siinusoidaalkomponendil on oma sagedus, tugevus (ehk amplituud) ja faas. Seda väidet on püstitanud prantsuse füüsik Jean-Baptiste Joseph Fourier (1768-1830), kelle järgi nimetatakse seda ka Fourier’ teoreemiks. Tema uuris mh perioodiliste funktsioonide omadusi ja tõestas, et kõiki perioodilisi funktsioone saab kujutada siinusosadena. Siinusosa ehk sinusoid saab kujutada funktsioonina aja järgi , (3.1) milles t on aeg, a on amplituuditegur, b on sagedustegur, ω (omega) on ringsagedus (vahel ka nurksageduseks nimetatud) ja φ (phi) on faas. Eeldame, et siinuse argument on radiaanides, ehk võetakse arvesse ühikringi pikkus 2π ühe täisringi ehk 360° kohta. Ringsagedus (ehk nurksagedus) on seejärel 2π sekundi jooksul sooritatud võngete arv, mille ühikuks on radiaan sekundis (rad/s). Ringsagedus , (3.2) kusjuures ringsagduse rakendamine sinusoidi valemis on vaja korrektuuritegurina, milles f võib ette kujuta number 1 või konkreetse sagedusena. Vältimaks faasi φ tähistamast võib sinusoid esineda ka sama sagedusega siinuse ja kosiinuse summana , (3.3) milles A ja B on amplituuditegurid (mis võivad olla ka negatiivsed) ja b on sagedustegur nagu (3.1) juures. Valem (3.1) saab üle viia valemisse (3.3) trigonomeetria liitmisteoreemi järgi . (3.4) Rakendame trigonomeetria liitmisteoreemi sinosoidi valemile (3.1), määrates ja ja säilitame ka amplituudtegurit a. , (3.5a) viime sisse nurksulgude eel seisvat amplituuditegurit a: (3.5b) Saamejaamplituudteguri a juurde kirjutada: (3.5c) Amplituuditeguri a ja faasi φ saab nüüd kokku võtta A ja B-na , (3.6) millega on näidatud, et sinusoidi kirjeldus faasiga siinusfunktsioonina (3.1) saab üle viia siinuse ja koosinuse liitfunktsioonile (3.3). Kuna nüüd sama faasi siinus ja koosinus on omavahel nihutatud 90° võrra, kehtib Pythagorase teoreemi järgi . (3.7) Osahelide ehk sinusoidaalkomponentide tähistamiseks on levinud kaks süsteemi. Ühel juhul nimetatakse kõige madalamat sinusoidaakomponenti põhiheliks (ing fundamental) ja kõrgemad sinusoidid ülemhelideks (ing overtone), nummerdades neid järjest. Teisel juhul aga nummerdatakse kõiki sinusoidaalkomponendid kõige madalamast sinusoidist järjest, nimetades neid osahelideks (ing partial). Seega põhiheli on esimene osaheli, esimene ülemheli on teine osaheli, teine ülemheli on kolmas osaheli jne. Et segadust vältida eelistame siiski rääkida osahelidest ja arvestame sellega seotud numeratsiooniga. Kui teine osaheli omab esimese osaheli suhtes kahekordset sagedust, kolmas osaheli omab esimese osaheli suhtes kolmekordset sagedust, neljas osaheli omab esimese osaheli suhtes neljakordset sagedust jne., ehk osahelid on täisarvude kordsed, siis on tegemist harmooniliste osahelide ehk harmoonilistega (nt. 1. osaheli 100 Hz, 2. osaheli 200 Hz, 3. osaheli 300 Hz, 4. osaheli 400 Hz, 5. osaheli 500 Hz jne.). Selliste osahelistruktuuri puhul helikõrgus vastab esimesele osahelile ja helikõrgus on väga selgelt ära tunda. Muusikateooriast on meile tuntud nn ülemheli-või osahelirida, mis kirjeldab sama fenomeni noodikirja abil (vt. joonis 1). Joonis 3.1. Osahelirida Osahelisid saab tähistada diagrammina, kus x-teljel esineb sagedus ja y-teljel tugevus. Tihtipeale on esimene osaheli kõige tugevam osaheli, teised muutuvad järjest nõrgemaks, sulanduvad omavahel kokku ja inimese kõrv kuuleb neid nagu üht ja sama nähtust. Joonis 3.2. Harmooniliste osahelide sagedus-tugevusdiagramm (lineaarselt ja logarimiliselt) ===3.2 Sagedus ja Helikõrgus: Lineaarne ja logaritmiline süsteem=== Noodikirjaga tähistatud osahelirea ja sagedus-tugevusdiagrammi vahel näeme üht väga olulist erinevust. Kui intervallid noodikirjas lähevad järjest väiksemaks ning osahelide arv igas järgmises kõrgemas oktavis kahekordistub, näeme sagedus-tugevusdiagrammis ainult sageduse poolest samavõrdselt tõusvaid osahelisid. Siiski on tegemist ühe ja sama asjaga, mille erinevus seisneb ainult kirjeldamisviisis. Kuigi sageduse poolest on ülemhelisid diagrammis kujutatud lineaarselt, näitab noodikiri seda, mida meie kõrv kuuleb, ja seda nimelt logaritmilisele süsteemile läheneval viisil. Võtame 100 Hz, millest oktavi võrra kõrgem sagedus on 200 Hz, kahe oktavi kõrgem aga juba 400 Hz. See tähendab, et osahelide intervallsuhted on igas oktavis samad, aga nende sageduse erinevus on sagedusspektri igas kohas erinev (nt 200Hz:300 Hz on kvint, nende vahe on 100 Hz, oktavi võrra kõrgemal on see 400 Hz:600 Hz, kuid nende vahe on 200 Hz), nii et sageduste vahed ei kajasta otseselt intervalli, vaid intervalli määrab sagedussuhe! Lõpuks saab ka sagedusskaalat logaritmiliselt kujutada ja selline diagramm sarnaneb noodikirja abil tähistatud osahelireale. Mis on logaritm? Logartitm on juurutamise kõrval astendamise teine vastandoperatsioon. Arvu c logaritmiks alusel a (a > 0, a ei võrdu 1) nimetatakse arvu b, mille korral . (3.8) Logaritmi leidmist nimetatakse logaritmimiseks. Arvu c logaritmi alusel a märgitakse sümboliga logac, kus arvu a nimetatakse logaritmi aluseks ja arvu c logaritmitavaks. Logaritmimine on astendamise pöördtehe, kus astme ja astme aluse järgi leitakse astendaja2. (3.9) Kui logaritmil on alus a = 10, räägitakse kümnendlogaritmist. Enamasti alus 10 ei kirjutatat välja, erinevates publikatsioonides on kümnendlogaritm kirjutatud kas log ilma aluse kirjutamata või on kirjutatud lg. Kuna oktavi sagedussuhe on 2, tuleb muusikaliste intervallide arvutamiseks kasutada logaritm alusel 2. Tihti kalkulaatorid pakuvad ainult kümnendlogaritmi tehet, tuleb seda teisendada järgmiselt: (3.10) ===3.3 Helisüsteemi käsitluses eri häälestustes=== Lääne muusikas käibel olev helisüsteemi käsitletakse kahel viisil : 1) intervallid kirjeldatakse kui sagedussuhted fa/fb, tegemist on puhta häälestusega ehk inglise keeles just intonation (JI). Kuna puhta häälestuse puhul tekivad transponeerimisel ühilduvusprobleemid, on ajalooliselt otsitud erinevaid lahendusi, millest seni kõige edukam käsitlus on 2) tempereerimine. Tempereeritud häälestus tekib siis, kui jagatakse mõni suurema intervall võrdseteks osadeks niiviisi, et saadud intervallid on mõnedele puhta häälestuse intervallidele suurusest väga ligilähedased. Lääne muusika helisüsteemis jagatakse oktavit kaheteistkümneks võrdseks intervalliks ja sellistest pooltoonidest saab kombineerida kõik teised vajaminevad intervallid. Kuna intervallid on sagedussuhed, tuleb tempereeritud intervallide leidmiseks otsida arvjada, mille kõrvalolevate liikmete jagatis on alati sama. Sellist jada nimetatakse geomeetriliseks jadaks. Teisisõnu tähendab see, et alt ülesse tuleb antud heli sagedust korrutada alati sama teguriga q, et minna ühest helist teise. Seda protsessi tuleb teha täpselt 12 korda, et saavutada oktavi, mille sagedussuhe on 2. Olgu geomeetriline jada A, millel on 13 liiget a0, a2 ,..., a12, ja millel on suhe a12/a0 = 2, ja millel teguriks on q. Sealjuures liikmed a1 kuni a12 seisavad helikõrgused suhteliste sageduste eest ja q seisab pooltooni eest. Et a12 arvutada a0-st, tuleb korrutada a1 12 korda q-ga, mis tähendab q12. Sellest tuleneb, et q12 = 2 (3.11). Et teada saada, kui suur on pooltoon, tuleb valem (X) ümber pöörata q poole, mis on q = 12 juur 2-st (3.12). Tegur: q q q q q q q q q q q q Geom. Jada liikmed: a0 a1 a2 a3 a4 a5 a6 a7 a8 a9 a10 a11 a12 Joonis 3.10. Tempereeritud süsteem kujutatud geomeetrilise jada A-na, mille liikmed on a0, a1, ... a1 , ja millel on suhe a12/a0 = 2, ja mille teguriks on q. Et erineval viisil tuletatud intervallid omavahel võrrelda, kasutatakse tihti nn cent-süsteemi. Cent-süsteem põhineb tempereeritud häälestusel, mis teeb intervallide ettekujutamine lihtsamaks. On defineeritud, et tempereeritud pooltoon on 100 senti, tempereeritud täistoon 200 senti, tempereeritud väike terts 300 senti jne. Oktav on siis 1200 senti. Mittetempereeritud intervallid kirjeldatakse siis sent-väärtustega, mis ei ole 100-ga kordsed. Niiviisi saab ette kujutada, kas nt mingi puhta häälestuse intervall on mõne ligilähedasest tempereeritud intervallist suurem või väiksem ja saab hinnata, kui palju see intervall on sellest suurem või väiksem. Intervallisuurus sentides on defineeritud: . Kõige olulisemad vastuolud, mis tekivad puhta häälestuse intervallide vahel on Pythagorase koma, Didymose komma, väike dieesis ja suur dieesis. Pythagorase koma tekib, kui ehitatakse üksteise peale 12 puhta kvinti suhtega 3/2, siis tuleb välja, et ssaavutatud helikõrgus transponeeritud 7 oktavit alla, on umbes 23,46 senti kõrgem kui algne heli. Didymose koma (ka Syntoni koma) tekib, kui ehitatakse ükstise peale 4 puhta kvinti suhtega 3/2 (nt C-G-D-A-E), siis tuleb tõdeda, et saavutatud hekõrgus transponeeritud kahe oktavi võrra allapoole ei ole võrdne puhta häälestuse suure tertsiga 5/4, vaid umbes 21,51 senti võrra kõrgem. (suur terts, mis tekib neljast kvindist) (võrdleme suur terts 81/64 puhta häälestuse suur tertsiga 5/4) Väike dieesis on see intervall, kui ehitatakse kolm puhta häälestuse suurt tertsi 5/4 üksteise peale. Saavutatud helikõrgus on võrreldes oktaviga 2/1 umbes 41 senti madalam. Suur dieesis on see intervall, kui ehitatakse neli puhta häälestuse suurt tertsi 6/5 üksteise peale. Saavutatud helikõrgus on võrreldes oktaviga 2/1 umbes 63 senti kõrgem. ==4. Põhilainekujud== Liithelidest huvitavad meid eelkõige neid, mille osahelid käituvad täisarvuliste suhete järgi. Liidame neid kokku sinusoididest (vt valem 3.1), mille faas on 0 või miinusmärgiga vastandfaas või selle vastandfaas , (4.1) ja milles a on amplituuditegur ja b sagedustegur. On olemas teatud arv põhilainekujusid, mis moodustavad isegi laine väliskuju põhjal näha olevaid eri tüüpe. Näiteks kui osahelide tugevus järjest kahaneb proportsionaalselt nende sageduse kasvamisega, siis tekib nn saehamba (ing sawtooth) põhilainekuju: Joonis 4.1. Saehammas. Lainekuju ja sagedus-tugevusdiagramm Saehamba lainekujus omab 2. osaheli esimesega võrreldes kahekordse sageduse ja esimesest osahelist poole võrra väiksema tugevuse, 3. osaheli esimesega võrreldes kolmekordse sageduse ja esimesest osahelist kolmandiku võrra väiksema tugevuse jne. Seda nähtust võib ka matemaatiliselt väljendada:, kusjuures n tähistab osaheli järjestusnumbri: (4.2) kus n tähistab osahelide järjekorra numbrit (n olgu naturaalarvudest element ja suurem kui null). Sama asjaolu saab lihtsamini ka summavalemina väljendada, kus esineb summamärgi järelt ainult eelmise valemi üldliige (ehk tundmatu n-iga lõpposa): (4.3) Siinkirjeldatud saehamba põhilainekuju näol on tegemist nn laskuva saehambaga. Tõusev saehammas aga tekib, kui paarisosahelid ja paaritud osahelid on 180° võrra faasinihkes, mida matemaatiliselt tähistatakse vahelduvalt pluss- ja miinusmärgiga. Paarisarve väljendatakse siis avaldisega 2n ja paarituid arve avaldisega 2n-1. (4.4) või summana: (4.5) Saehambakujuline heli esineb eriti poogenkeelpillidel. Teine oluline põhilainekuju on nelinurklainekuju, mis tekib siis, kui jätame paarisosahelid välja. Joonis 4.2. Nelinurk. Lainekuju ja sagedus-tugevus-diagramm Selline laine moodustab nelinurga kuju, mispärast nimetatakse teda lühidalt ka nelinurgaks (ing square), aga ka impulsslaineks (ing impulse wave), mille matemaatiline valem on: (4.6) või summana: (4.7) Nelinukheli sarnaneb klarneti alumise registri helidega või kinniste orelivilede heliga. Mõlemate puhul on paarisosahelid nõrgad või puuduvad helispektris. Siinusheli on nii oma välise kuju kui ka kõlamulje poolest kõige lähedam põhilainekuju nimega kolmnurklaine (ing triangle wave) Esinevad ainult paaritud osahelid, nende tugevus kahaneb aga rohkem kui eelnevalt vaadeldud põhilainekujude puhul, nii et osahelide tugevus vastab tema järjekorranumbri ruudule retsiprookselt (1/n2). Joonis 4.3. Kolmnurk. Lainekuju ja sagedus-tugevusdiagramm Kolmnurga lainekuju koosinustest koosnev valem on: (4.8) või summana: (4.9) Näeme, et kolmnurga lainekuju puhul kahanevad siinuskomponentide amplituudid pöördvõrdeliselt ruudus sagedussuhtega ehk kahanevad kiiremini kui saehamba ja nelinurklaine puhul. Kolmnurklainet saab kirjeldada ka siinustega, millel aga esinevad vahelduvalt faasipeegeldusi ehk + ja - märgid: (4.10) või summana: (4.11) Põhilainekujud leiavad rakendust nn analoogsüntesaatorites, kus nad täidavad helitekitaja (ostsillaatori) rolli. ==5. Spektraal- ja sonogrammanalüüs Fourier’ kiirteisenduse abil== Elektrooniliselt või digitaalselt salvestatud heli esineb lainekuju vormis, mida on esitletud andmekandjal, mingil vahelülil ehk meediumil (ferromagnetiline, optiline, magnetoptiline vm). Lainekuju sellisena ei ole võimalik tajuda inimkõrva kaudu, vaid me kuuleme helilisi sündmusi eri sageduste ja pikemaajaliste grupeeringute kujul, nagu on rütmistruktuurid. Kui rütmistruktuuri on võimalik eristada ka helilainekuju järgi, siis sageduslikke tunnuseid sealt kätte ei saa. Räägitakse aja- ja sagedusdomeenist (ing time domain, frequency domain). Et sagedusdomeeni kätte saada on vajalik teha spektraalanalüüsi. Kõige levinum meetod on niinimetatud FFT-analüüs (ing Fast Fourier Tranform) ehk Fourier’ kiirteisendusanalüüs. On aga olemas ka nn wavelet analüüs. ===5.1 Spektraalanalüüs=== Spektriks nimetatakse sellist diagrammi, milles on näidatud sagedus (tavaliselt x-teljel) ja tugevus (tavaliselt y-teljel) (vt näidet 1). On võimalik esitada järjest teatud arv spektreid kolmemõõtmelise diagrammina või kahemõõtmelise tugevuse parameetrina värvi abil, mida nimetatakse siis spektrogrammiks või sonogrammiks (ing sonagram). Joonis 5.1. Spekter ===5.2 Spektrogramm (sonogramm)=== Sonogrammi ehk spektrogrammi x-teljel esitletakse ajalist kulgemist, milles on võimalik näha pikemaajalisi nähtusi ja rütmistruktuure. Y-telg kujutab sagedust, mida omakorda võib olla lineaarses või logaritmilises skaalas. Helitugevus aga väljendub defineeritud värvitoonides, need võivad olla vikerkaare värvide (või muus) järjestuses või hallastmetena. Hallastmestiku puhul on tavaliselt must kõige tugevam signaal (teatud sagedusel) ja valge kõige nõrgem, ent hallastme diapasooni saab enamasti ka reguleerida (nt arvutiprogrammis Audio Sculpt). Joonis 5.2. Sonogramm ehk spektrogramm ===5.3 Fourier' analüüsi parameetrid ja põhiprintsiip=== Fourier’ kiirteisenduse jaoks on vaja määrata vastavad analüüsiparameetrid. Et analüüsida helifaili, on vajalik jagada kogu faili väikesteks tükkideks, mida nimetatakse akendeks (ingl window). Akende suurus (ing window size) määratakse millisekundites või sämplides (NB. 44100 sämplit on 1 sekund, juhul kui sämpleerimissagedus on 44100 Hz). Kuna akende „lõikamine“ on helilaine suhtes juhuslik, siis võib helilaine katkestamine mitte just nullpunktis tuua sisse impulssitaolisi moonutusi (ingl click). Selle vältimiseks pannakse igale aknale n.ö fade-in ja fade-out. Nende fade’ide kuju määratakse nn aknatüübi kaudu (ing analysis window type), mille kuju tähistatakse teatud mõistetega – blackman, hamming, hann, Gaussi funktsioon (ingl gaussian) jms. Fade’ide tõttu aga tekivad analüüsis augud, kus ei ole midagi, mida analüüsida. Aukude vältimiseks tekitatakse rohkem aknaid kui tegelikult helifaili pikkusesse mahub, sellel viisil, et järgmine aken ei alga alles siis kui eelmine aken lõpeb, vaid see algab juba varem. Nüüd aknad haakuvad (ingl overlap), selle parameeter tähistatakse nn. akna sammuga (ing window step), mõõdetuna millisekundites või sämplites. Väärtus näitab seda ajavahemikku, millal algab järgmine aken. Et aknad ka haakuksid, peab akna samm olema akna suurusest väiksem. Kui sonogrammi horisontaalresolutsioon on määratud akna suuruse kaudu, siis jääb veel parameeter, mille kaudu on võimalik mõjutada ka vertikaalresolutsiooni. Terve sagedusdomeen, mis on nüüd piiratud Nyqvisti teoreemi järgi poole sämpleerimissagedusega (s.t et 44100 hertsi puhul kõige kõrgem esitatav sagedus on 22050 hertsi), jaotatakse võrdseteks ribadeks; ribade arv peab olema number kahest täisarvuline aste (21 22 23 24 25 26 jne, see on siis 2 4 8 16 32 jne). Ribade arv määratakse nn Fourier’ kiirteisenduse suurusega (ingl FFT size), mis on ribade arvust kaks korda suurem, ehk kui FFT suurus on 1024, siis ribade arv on 0 hertsi ja 22050 hertsi vahel 512. Riba laiust saab tähistada ka sagedusvahemikuna; antud näites on see 22050 Hz ja 512 riba puhul 43.07 Hz. Praktiliseks otstarbeks aga on vaja teada, millal kasutada missuguseid FFT parameetreid. Kõigepealt tuleb vaadelda akna suurust: mida suurem see on, seda madalam on ka kõige madalam analüüsitav sagedus. Võib tõdeda, et mida väiksem on akna suurus, seda täpsem on ajadomeeni resulutsioon. See aga toimub sagedusdomeeni arvel, kuna siis madalamaid sagedusi ei ole enam võimalik kujutada. Vastupidi aga, mida suurem on akna suurus, seda vähem täpne on ajadomeen, ajateljel kaovad kiired detailid. Kui aga valida väiksem aknasuurus, siis madalat registrit ei saa arvestada, kuid kiiremad detailid ajateljel on näha. Joonis 5.3. FFT parameetrite skeem ==6. Modulatsioon== Erinevad helisignaalid saab erineval viisil omavahel seostada. Kõige lihtsam viis on eelnevalt käsitletud lainete liitmine, mida võib kirjeldada kui funktsiooni fA ja fB liitmine, mille argumentideks on aeg t: (6.1) Lainete liitmine toimub siis, kui kahe või rohkema heliallikate lained sattuvad kokku, kas akustiliselt (nt kaks pilli mängivad samal ajal) või elektrooniliselt (nt analoogse helipuldi puhul). Erinevate akustiliste heliallikate lained liituvad õhus ja inimese kõrvuni jõub liitlaine. Alles aju kuulamiskeskus lahutab erinevaid heliallikaid analüütiliste võttete ja kuulamiskogemuste abil. Lainete liitmine ei kuulu aga nn modulatsioonide hulka. On aga veel võimalusi, kuidas helisignaale omavahel seostada sellel viisil, et kõrv ei suuda enam algseid heliallikaid lahus hoida. Just need võimalused huvituvad meid helisünteesi valdkonnas, et tekitada uusi helisid. Tehnikast, eriti raadiosidetehnikast on meil tuntud erinevaid modulatsiooniprintsiipe. Kuna üldine teooria lainete omadustest on universaalne, ehk ei sõltu oma kehtivuse poolest ei lainetüübist ega sagedusest, siis on ka võimalik raadioside tehnikast rakendatud modulatsiooniprintsiipe üle kanda helilainete käsitlemisel. Eristatakse nn amplituudmodulatsion (ingl amplitude modulation) ja sagedusmodulatsioon (ingl frequency modulation). Modulatsioon tähendab kõigepealt kahe laine põimimine. Raadiosidetehnika, kus on oluline informatsiooni ülekanne, eristatakse moduleeritav sagedus ehk kandesagedus (ingl carrier frequency) ja moduleeriv sagedus (ingl modulating frequency), millest viimane on ülekantav informatsioon (heli, pilt, digitaalsed andmed jms). Kui raadiosidetahnikas peab vastuvõtja moduleeritud signaal jällegi lahti võtta ehk kandesageduse eemaldada ja informatsiooni taastada (ehk moduleeritud signaal on ainult traadita ülekanne eesmärgiks loodud), siis helisünteesis on oluline moduleeritud laine ise. Raadiosidetehnikas on moduleeriv sagedus alati kandesagedusest oluliselt väiksem. Kõik modulatsioonid saab programmiga Max arvutis järgi ehitada, mis on järgnevalt näidetena ära toodud. ===6.1 Amplituudmodulatsioon=== Amplituudmodulatsiooni puhul on meil kandesagedus, mille amplituud moduleeritakse ehk muundatakse moduleeriva sageduse järgi. Moduleeritud signaali kuju kannab sii moduleerivat sagedust oma amplituudi ehk tugevuse mähisjoonena, ja seda kaks korda omavahel peegelpildis. On aga võimalik muuta ka modulatsiooni sügavust, st. kui sügavalt tungib moduleeriv sagedus kandesagedusse. Kui moduleeriv signaal jõuab oma suurima amplituudiga kandesageduse nullpunktini (sümmeetriliselt nii ülevalt kui ka alt tulles), siis on modulatsiooni sügavus 100%. Kui aga moduleeriva signaali jõuab suurima amplituudiga ainult poole kandesageduse tugevusest, siis on modulatsiooni sügavus 50% jne. Matemaatiliselt võib amplituudmodulatsiooni seletada kui kahe signaali korrutamine, kuigi moduleerival signaalil on kandesagedusest poole väiksem tugevus ja see on 0.5 võrra ülespoole lükatud, nii et moduleeriva signaali amplituudi miinimumid (ehk orud) puudutavad nulli. (6.2) Sealjuures tähistab fM(t) moduleeriva signaali funktsiooni ja fK(t) kandesageduse funktsiooni. Eeldades, et mõlemad signaalid on kirjeldatav siinusfunktsioodega, saame kirjutada: . (6.3) Sealjuures on tähistib aM moduleeriva sinusoidi amplituudtegurit, bM moduleeriva sinusoidi sagedustegurit, aK kandesageduse sinusoidi amplituudtegurit ja bK kandesagesue sagedustegurit. Näide 6.1 Amplituudmodulatsioon näidatud arvutiprogrammiga Max. Moduleeriv signaal 1), millel on siinuslaine sagedusega 3 Hz, muudetakse unipolaarseks (ühepoolseks) 1a), korrutades esimest 0.5-ga ja seejärel liitudes 0.5-ga. Kandesignaal 2), millel on siinuslaine sagedusega 30 Hz, korrutatakse moduleeriva signaali unipolaarse versiooniga, mille tulemus on amplituudmoduleeritud signaal 3). Moduleeritud signaali saab kujutada ka spektraalselt sagedus-tugevus-diagrammina. Eeldades, et nii kandesagedus on siinus, siis kandesageduse ümber tekivad nn kõrvalribad (ingl. sidebands), mis asuvad sagedustel: (6.4) Selline sageduslik käitumine saab seletada järgnevalt: Kõigepealt tuleb valemist 6.3 kandesageduse sinusoidi korrutada moduleeriva sinusoidi juures oleva summaga: (6.5) Saadud avaldises on jäänud veel korrutis , milles aK tuleb viia veel ettepoole. Tahapoole jäävat korrutist saab käsitleda trigonomeetrilise korrutusteoreemi abil: (6.6) mille juures olgu ja . (6.7) Võtame kokku ja korrutame nurksulgude eest seisvat avaldist: (6.8) Valemis 6.8 saavutame kolmest liidetavast koonevat summat, millest esimene liidetav on poole amplituudiga kandesagedusega sinusoid, teine ja kolmas liidetav on veerandi võrra vähenenud kõrvalribade sinusoidid. Tähelepanelik lugeja võib möönda, et siinkohal lahutame moduleerivast sagedusest kandesagedust. Kui sellel puhul satuks tulemus nö negatiivsete sageduste hulka, siis tuleb seda ikkagi võtta positiivse sagedusena, mis on siis sama, kui me lahutame moduleerivat sagedust kandesagedusest. Kui moduleerival signaalil on laiem spekter, siis iga selle spektri sagedus käitub ka valemi (6.4) järgi, nii tekivad kandesageduse ümber kaks peegelsümmeetrilist spektrit. Kui aga kandesagedus ise on liitlaine, siis käib see protsess iga liitlaine siinuskomponendi puhul, nii et helimaailmas väljendatuna, tekivad väga komplekssed helid. Amplituudmodulatsiooni käitumine sagedusdomeenist on kujutatud näites 6.3. Näide 6.3 Amplituudmodulatsioni käitumine sagedusdomeenil: a) Kandesagedus fK ja moduleervi sagedus fM, millest viimast vähendatakse amplituudis poole võrra ja muudetakse unipolaarseks signaaliks (kujutatud hallide joontega). Amplituudmodulatsiooni tulemus on algesest kandesagedusest veerandi võrra väiksemate amplituuditega sinusoidid sagedustega fK-fM ja fK+fM ning poole võrra vähenenud sinusoid kandesagedusel (kujutatud mustade joontega). b) Amplituudmodulatsioon juhul, kui moduleerivaks signaaliks on laiemaspektriline signaal. Tulemuseks on kandesageduse ümber kaks kõrvalriba, millest alumises kõrvalribas ilmub moduleeriv signaal sageduslikult inverteerituna. ===6.2 Ringmodulatsioon=== Kui amplituudmodulatsioonis tungib moduleeriv signaali mähisjoone ainult kuni kandesageduse nullteljeni, sümmeetriliselt ülevalt ja alt, siis ringmodulatsiooni puhul jõuab moduleerva signaali mähisjoon ka üle kandesageduse teljeni välja. Ka sellel puhul ilmub mähisjoon kaks korda, omavahel peegelpildis. Moduleeriva signaali nullpunktis ristuvad mähisjooned, tekivad kalataolised mustrid. Matemaatiliselt on ringmodulatsioon samamoodi kahe laine omavaheline korrutamine, ainult mitte poole võrra väiksema modulateeriva sageduse vaid selle täistugevusega: (6.9) Mis tähendab siinushelide puhul: (6.10) Sealjuures on aM moduleeriva sageduse amplituudtegur, bM moduleeriva sageduse sagedustegur, aK kandesageduse amplituudtegur ja bK kandesageduse sagedustegur. Kuna ringmodulatsiooni puhul on tegemist lihtsa korrutamisega, ei saa tegelikult öelda, kumb signaal on kandesignaal ja kumb on moduleeriv signaal. Nagu eelpool amplituudmodulatsiooni käsitlevas peatükis 6.1 öeldud, pärinevad need mõisted raadiotehnikast ja kuna seal signaali ülekantav sagedus on alati kõrgem kui ülekantava signaali sagedused, on kandesagedus alati moduleerivast sagedusest kõrgem. Sellisel viisil on ringmodulatsioon kujutatud näites 6.4. Näide 6.4 Amplituudmodulatsioon näidatud arvutiprogrammiga Max. Moduleeriv signaal 1), millel on siinuslaine sagedusega 3 Hz ja Kandesagedus 2), millel on siinuslaine sagedusega 30 Hz, korrutatakse moduleeriva signaaliga, mille tulemus on ringmoduleeritud signaal 3). Ka ringmodulatsiooni puhul liituvad ja lahutuvad kande- ja moduleeriva signaali sagedused nii nagu amplituudmodulatsiooni puhul valemis 6.4 öeldud. Seda saab samamoodi seletada liitmisteoreemiga (valem 6.6) mille puhul olgu vastavalt valemis 6.10 rakendatud ja , mille asenduse tulemus on: . (6.11) Siinkohal näeme ka, et kahe sinusoidi ringmodulatsiooni tulemusena ilmuvad kaks uut sinusoidi, mille amplituud on poole võrra väiksem kui algsetel sinusoididel, mida on näidatud spektrogrammina näites 6.5. Näide 6.5 Ringmodulatsiooni käitumine sagedusdomeenil: a) Kandesagedus fK ja moduleervi sagedus fM, (kujutatud hallide joontega). Ringmodulatsiooni tulemus on algesest kandesagedusest poole võrra väiksemate amplituuditega sinusoidid sagedustega fK-fM ja fK+fM (kujutatud mustade joontega). b) Ringmodulatsioon juhul, kui moduleerivaks signaaliks on laiemaspektriline signaal. Tulemuseks on kandesageduse ümber kaks kõrvalriba, millest alumises kõrvalribas ilmub moduleeriv signaal sageduslikult inverteerituna. Ringmodulatsioon oli elektronmuusika algusaastatel üks tähtsaim live-elektroonika vahend, kuna analoogtehnikas oli see väga lihtne teostada. Ringmodulatsiooni ja amplituudmodulatsiooni põhinevad mõlemad samal printsiipil, mõlema puhul signaalid korrutatakse omavahel. Sellest erinev on sagedusmodulatsioon, mida käsitletakse järgmises peatükis. ===6.3 Sagedusmodulatsioon=== Sagedusmodulatsiooni puhul mõjutab moduleeriv signaal kandesignaali sagedust, nii et kandesignaali sagedus kõigub moduleeriva sageduse järgi. Modulatsiooniindeks ehk modulatsiooni sügavus saab kirjeldada sagedusvahemikuna (Hz). Matemaatiliselt saab sagedusmodulatsiooni kirjeldada nõnda, et kandesignaali sagedustegurile bK liidetakse juurde moduleeriv sagedus. Sealjuures täidab moduleeriva signaali tugevustegur aM modulatsiooni sügavuse teguri rolli; sagesusmodulatsioon toimub kandesageduse juures ± aM hertsi ümber. (6.12) Sagedusmodulatsiooni protsess on kirjeldatud näites 6.6. Näide 6.6 Sagdeusmodulatsioon, näidatud arvutiprogrammiga Max. Moduleeriv signaal 1), millel on siinuslaine sagedusega 3 Hz, korrutatakse modulatsioonisügavusega, mis siinkohal on 20. Kandesignaal 2), millel on siinuslaine sagedusega 30 Hz, võetakse selle sageduse lihtsalt numbri ehk konstantse signaalina, millele liidetakse modulatsioonisügavusega korrutatud moduleerivat signaali 3). Sellest saadud signaal muutub niiviisi perioodiliselt ühe siinusgeneraatori sagedus ja ulemuseks on lainekuju 4). ==7. Analoogsünteesi põhimõtted== Niinimetatud analoogsüntees tekkis 60. aastatel, kui elektroonika transistori arenguga muutus aina rohkem paindlikumaks. Kujunesid välja sünteesi põhikomponendid nagu ostsillaatorid ehk generaatorid, filtrid, võimendid ja modulaatorid (sagedus ja ring/amplituudmodulatsioon). Lõpuks ka kondensaatoridioodi abil sai võimalikuks nimetatud komponendite parameetrite mõjutamist mitte ainult käsitsi nuppudega vaid ka elektroonilisel teel, nn tüürimispinge (ingl control voltage, lühend CV) abil, mille muutus (tavaliselt 0-5 V) mõjutas proportsionaalselt vastava komponendi parameetrit. Tekkisid süntesaatoris ja süntesaatorisüsteemid, mida sai tänu tüürimispinge vabalt konfigureerida, seda nii üksikute komponentide vabalt juhtmega ühendades (tänapäeva näide: Doepfer'i modulaarsüsteem A-100) kui ka maatriksite abil, kus sai komponendid ühendatud spetsiaalsete nõelatega (EMS Rehberg Synthi AKS-80). Tänapäeval on sellised analoogsüsteemid ka järgi tehtud digitaalse tarkvara näol. Kõik komponendid on võimalik MAX/MSPga arvutis järgi ehitada, mis on edaspidi näidetena ära toodud. ===7.1 Ostsillaatorid=== Peakomponendiks on ostsillaator või generaator, mis on võimalik tüürida voolupingega. Sellest tuleneb ka lühend VCO (ing. voltage controlled oscillator). Tüürimispinge mõjutab ostsillaatori sagedust. Ostsillaatoril võib olla erinevad põhilainekuju kui ka juhusfunktsioon (ing. random). Eraldi on veel nn LFO (ing. low frequency oscillator) ehk madalsageduste ostsillaator, mille ülesanne on toota sagesusi, mis asuvad kuulmislävest allapool, kuigi praktikas ulatuvad nad ikkagi kuuldavasse sagedusalasse. Sellise ostsillaatoriga tüüritakse peamiselt tavalist ostsillaatorit (VCO), et saavutada vibraato, kui mõjutatakse ostsillaatori sagedust (sagedusmodulatsioon) või tremolot, kui mõjutatakse lihtsalt ostsillaatorist tuleva signaali tugevust (amplituudmodulatsioon). Sellisel juhul on modulatsiooni kandesagedus kuuldavas sagedusalas, moduleeriv sagedus aga kuuldavast sagedusalast allpool. Tihti ka kasutatakse võimalust, et sellisest modulatsioonist LFOga üle minna mittekuuldavast sagedusalast kuuldavasse ja vastupidi. ===7.2 Võimendid=== VCA ehk ingl.k voltage controlled amplifier on võimendi, mille võimenduskraadi saab mõjutada tüürimispinge abil. Tugevuse mõjutamine tähendab vastava signaali matemaatilist korrutamist ainult positiivsete arvudega (või ainult negatiivste arvudega, mis aga toodab ühtlasi lähtesignaali vastandafaasis), laias laastus on tegemist amplituudmodulatsioniga. ===7.3 Filtrid=== Filtrid on komponendid, mis mõjutavad helisignaali sageduskoosseisu. Tüürimispingest kontrollitavaid filtreid nimetatakse VCF´iks ehk ingl.k voltage controlled filter. Filtrid jagunevad erinevateks tüüpideks, mida iseloomustatakse sageduslike omaduste põhjal. Järgnevalt esitatud filtritüüpe on võimalik ehitada MAX/MSPga biquad~ ja selle graafilise kontrollobjektiga filtergraph~. Madalpääs (lowpass) filter madalaid sagedusi läbilasev filter, kõrgemad sagedused summutatakse Kõrgpääs (highpass) filter kõrgeid sagedusi läbilasev filter, madalamad sagedused summutatakse Ribapääs (bandpass) filter laseb läbi teatud sageduste ala, muud sagedused summutatakse peaknotch filter tõstab või summutab ühe konkreetse sageuse juures Madaltasemefilter, lowshelf tõstab või summutab madalate sageduste ala Kõrgtasemefilter highshelf tõstab või summutab kõrgemate sageduste ala resonants (resonant) filter tõstab ühe konkreetse sageduse juures, muud summutatakse Näide 7.1 Kõige levinumad filtritüübid. a) Madalpääsfilter (lowpass filter), b) kõrgpääsfilter (highpass filter), c) ribapääsfilter (bandpass filter), d) ribalõikefilter (bandstop filter), e) võimendus/summutusfilter (peacknotch filter), näidatud siin võimendusfiltrina, f) resonantsfilter (resonant filter), g) madaltasemefilter (lowshelf filter), näidatud siin tõstetud madalsagedusalaga, h) kõrgtasemefilter (highshelf filter, näidatud siin langetatud kõrgsagedusalaga. Nimetatud filtritüübide omadused on võimalik mõjutada kolme parameetri abil: Cut-off frequency ehk piirdesagedus, gain ehk tugevus ning qualtity, tähistatud Qga, millega määratakse, kui kitsalt filtreeritakse või kui kiiresti langeb/tõuseb filtrikurv. Lowpass, highpass, lowshelf ja highshelf filtritüübide puhul esineb liiga kitsa Q-väärtusega lisaresonants. Filtrid on väga olulised komponendid analoogsetel sünteesisüsteemidel. Nende abil saab eriti ülemhelirohkete põhilainekujude (nagu saehammas ja nelinurk) helispektrid mõjutada ja spektraalsed alad välja filtreedida, mida sellel juhul nimetakas subtraktiivseks sünteesiks. Nimetatud filtrite (VCF) kolm parameetrit on võimalik kontrollpingega mõjutada. Sellel viisil saab moodustada ka kaasajooksvad filtrid, ehks filtri Cut-off frequency tõuseb ja laskub samaaegselt otsillatorsagedusega, mille tulemuseks on helikõrgusest sõltumatud spekraalsed omadused. ===7.4 Envelope=== Envelope'i all mõistetakse vahend, mille abil saab heli ajalist kontuuri mõjutada. Tihti puudub see helitugevuse parameetrit, kuigi envelope'i abil saab ka mõjutada mistahes parameeter. Nii on tuntud nn wah-wah-efect, kus liigutatakse filtri cut-off sageduse heli ajalise kontuurina. Envelope jaotatske erinevateks faasideks, enamsti on kasutusel viis erinvat faasi. Need on Attack ehk heli algus, järgneb Decay ehk väike laskuv faas, siis tuleb Sustain ehk heli stabiilne faas. Envelope'i lõpetab Release, ehk kustumise faas. Nimetatud faaside algustähtede järgi nimetakse seda skeemi ka ADSRiks. Envelope'i ADSR-faasid korrespondeeruvad süntesaatori klahvivahjutustegevusele. Kui vajutatakse klahvi, siis hakkab Attack, millel järgneb Decay. Niikaua kui klahv hoitakse all püsib heli Sustaini tasemel. Kui lastakse klahvi lahti, siis tuleb Release faas ehk heli kustumine. Näide 7.2 ADSR-tüüpi envelope ehk mähisjoon lõikudega Attack, Decay, Sustain ja Release. Sealjuures kirjeldatakse attack, decay ja release ajaparameetri, sustain aga nivoona, arvestades, et attack lõpeb maksimaalse helinivooga. Sustain käsitletakse määramata kestusena, nii kaua kui klahv jääb vajutatud. ==Kirjandus== Chowning, John; Bristow, David, 1986. FM Theory & Applications. By Musicians for Musicians. Tokyo: Yamaha Music Foundation. Cook, Perry R., 2002. Real Sound Synthesis for Interactive Applications. Natick, Mass.: A K Peters, Kallaste, Tõnu, 2002. Elementaarne MIDI. Viljandi Kultuurikollež. Miranda, Eduardo Reck, 1998. Computer Sound Synthesis for Electronic Musician. Oxford: Focal Press, Puckette, Miller, 2007. The Theory and Technique of Electronic Music. http://msp.ucsd.edu/techniques.htm Roads, Curtis et alii. The Computer Music Tutorial. Cambridge, Mass.: MIT Press, 1996 Sundberg, Johan. Õpetus muusikahelidest. Tallinn: Scripta Musicalia, 1995 Tutschku, Hans, 2001. Diphone Studio. Applications. Additive Analysis and Synthesis. Creating Sequences. Analysis of Resonance Models. IRCAM – Centre Pompidou, lk. 4-10 (pt. 1.3 Fourier Analysis of the Spectrum) m60nh09ulfg7kmrowes8g2g8zpkz212 TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel 0 3640 11426 11422 2018-01-23T11:02:20Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki # heli lainekuju graafiline kujutis: x = aeg, y = helitugevus # sama heli sonogramm (Voce Vista Video) # viiulivõti, tähistab esimese oktavi algust # bassivõti, tähistab väikese oktavi algust # klaviatuur # helisagedus hertsides # aeg sekundites # osahelide graafiline kujutis # helitugevuse kujutamine valgusspektri värvuste abil: Mida punasem, seda tugevam heli. Mida lillam, seda vaiksem heli. Must tähistab vaikust. bkfxn3f2zefd69yl8a94jad7ku4pouz TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammipildil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel 0 3641 11423 2018-01-23T10:50:31Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammipildil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel]] pealkirja [[TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel]] 1afz6ilqbia86wcytz244gp1f71yeio Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA 0 3642 11431 2018-01-23T16:55:46Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateor... wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (heliloojad ja muusikateoreetikud). 1 ÕPPEAASTA (Andrus Kallastu)]] 95ros1859eatdepxy3cpc1pkay4mnxy Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (kõik muud erialad peale heliloojate ja teoreetikute) 0 3643 11437 11435 2018-01-23T17:00:28Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (kõik muud erialad)]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ NÄIDISKURSUS. KUTSEERIHARIDUS (kõik muud erialad peale heliloojate ja teoreetikute)... wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> '''Muusika kompositsiooniõpetus kutseeriharidusele''' Kõik muud erialad peale heliloojate ja teoreetikute. 9zf12f077wimp70nb5vuzvtrjoj3amb MUUSIKA KOMPOSITSIOONIÕPETUS/Vali sobiv helivältuse märk 0 3645 11448 11447 2018-01-24T07:37:18Z Indrek Palu 1957 wikitext text/x-wiki /* Autogenerating Music Exercises for education program "Muusika Kompositsiooniõpetus" https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Commissioned by Estonian Ministry of Education and Research, Tallinn University, in the frame of Digital Learning Resources project DigiÕppeVaramu https://htk.tlu.ee/oppevara/ Copyright 2018, by Tarmo Johannes trmjhnns@gmail.com License: MIT Permission is hereby granted, free of charge, to any person obtaining a copy of this software and associated documentation files (the "Software"), to deal in the Software without restriction, including without limitation the rights to use, copy, modify, merge, publish, distribute, sublicense, and/or sell copies of the Software, and to permit persons to whom the Software is furnished to do so, subject to the following conditions: The above copyright notice and this permission notice shall be included in all copies or substantial portions of the Software. THE SOFTWARE IS PROVIDED "AS IS", WITHOUT WARRANTY OF ANY KIND, EXPRESS OR IMPLIED, INCLUDING BUT NOT LIMITED TO THE WARRANTIES OF MERCHANTABILITY, FITNESS FOR A PARTICULAR PURPOSE AND NONINFRINGEMENT. IN NO EVENT SHALL THE AUTHORS OR COPYRIGHT HOLDERS BE LIABLE FOR ANY CLAIM, DAMAGES OR OTHER LIABILITY, WHETHER IN AN ACTION OF CONTRACT, TORT OR OTHERWISE, ARISING FROM, OUT OF OR IN CONNECTION WITH THE SOFTWARE OR THE USE OR OTHER DEALINGS IN THE SOFTWARE. */ // Original exercise: 1.2.2 "Helivältus. Kirjuta helivältuse nimetus. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus" function nameDuration(containerNode, canvasClassName) { // variables var duration = -1; var answered = false; this.containerNode = containerNode===undefined ? document.body : containerNode; this.canvasClassName = canvasClassName === undefined ? "mainCanvas" : canvasClassName; // Create or set necessary HTML elements this.containerNode.getElementsByClassName("exerciseTitle")[0].innerHTML = "Määra helivältus"; this.containerNode.getElementsByClassName("description")[0].innerHTML = "Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Leia, mis vältus see on"; this.containerNode.getElementsByClassName("question")[0].innerHTML = "Mis vältus see on?"; var exercise = new MusicExercise(this.containerNode,this.canvasClassName, 100); // relatively narrow canvas var oldResponse = this.containerNode.getElementsByClassName("response")[0]; var response = document.createElement("select"); response.className = "response"; response.innerHTML ='<option value="0" selected>----</option>' + '<option value="2">Poolnoot/-paus</option>' + '<option value="1">Veerandnoot/-paus</option>' + '<option value="0.5">Kaheksandik</option>' + '<option value="0.25">Kuueteistkümnendik</option>'; if (oldResponse === null || oldResponse === undefined) { console.log("Creating new response element"); this.containerNode.getElementsByClassName("responseDiv")[0]. appendChild(response) } else { console.log("Replacing response element"); this.containerNode.getElementsByClassName("responseDiv")[0].replaceChild(response, oldResponse); } // set necessary methods in exercise exercise.time = ""; // no time signature exercise.generate = function() { var allowedDurations = [2, 1, 0.5, 0.25]; var tryThis = allowedDurations[Math.floor(Math.random()*allowedDurations.length)]; while (tryThis === duration) { // to avoid getting the same duration twice in a row //console.log("Got the same, retrying"); tryThis = allowedDurations[Math.floor(Math.random()*allowedDurations.length)]; } duration = tryThis; var flexDuration = (4/duration).toString(); var isRest = ( Math.random() >=0.5 ); // 50/50% if notr or rest console.log("show rest: ", isRest); // create VexFlow string of notes var parseString = " :"+flexDuration ; parseString += (isRest) ? " ##" : " B/4"; // add rest or note (B) console.log("Generated notes: ", parseString); exercise.notes = parseString; answered = false; // necessary to set a flag to check if the quetion has answered already in checkResponse } exercise.renew(); exercise.responseFunction = function() { if (answered) { alert('Sa oled juba vastanud. Vajuta "Uuenda"'); return; } exercise.attempts += 1; var feedback = ""; if (parseFloat(this.containerNode.getElementsByClassName("response")[0].value)===duration) { feedback = "Õige!" exercise.score += 1; } else { var durationString = ""; switch (duration) { case 2: durationString = "Poolnoot"; break; case 1: durationString = "Veerandnoot"; break; case 0.5: durationString = "Kaheksandik"; break; case 0.25: durationString = "Kuueteistkümnendik"; break; default: durationString = "?"; break; } feedback = "Vale! Õige oli: "+durationString; } this.containerNode.getElementsByClassName("attempts")[0].innerHTML = exercise.attempts; this.containerNode.getElementsByClassName("score")[0].innerHTML = exercise.score; this.containerNode.getElementsByClassName("feedback")[0].innerHTML = feedback; exercise.draw(); // redraw without rectangle answered = true; } return exercise; } 3jn3zxije9m9zeu6jfz2dfv0ib2ty7s Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Müra 0 3647 11562 11561 2018-01-27T13:22:42Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helikõrgus. :Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helikõrgus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helivältus. :Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helikõrgus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helitugevus. :Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapäratul võnkumisel. Müra põhiomadused on helikõrgus, helivältus ja helitugevus, kuid puudub üheselt tajutav tämber. :Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapärasel võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helikõrgus. :Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapärasel võnkumisel. Müra põhiomadused on helikõrgus, helitugevus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helivältus. :Müra on muusikas heli, mis tekib heliallika korrapärasel võnkumisel. Müra põhiomadused on helivältus, helikõrgus ja tämber, kuid puudub üheselt tajutav helitugevus. bdx2wfbnzckm5mcpdv9kk9uiyguswgr Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Aleatoorika 0 3648 11565 11564 2018-01-27T13:31:29Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad juhusel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. :Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad usul. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna võimatu. :Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad loovusel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna imelik. :Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad tahtel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna poolik. :Aleatoorika on muusika kompositsioonimeetod, mille puhul heliteose kõik või üksikud struktuurid põhinevad soovidel. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna roheline. 21nbps5ju9zjelopveb1r6x0ih40pzh Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber 0 3649 13501 11595 2018-07-07T08:29:53Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Tämber ehk kõlavärv on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille erinevate väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks osahelide arv, osahelide omavahelised suhted, mähisjoone kuju, formantide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud mürad, interferents. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast heli põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka sünesteesia ideele. :Tämber ehk kõlavärv on muusikas üldmõiste muusikaliste parameetrite kogumile, mille erinevate väärtuste korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid sarnaselt. Igal muusikainstrumendil või inimhäälel on sama tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks osahelide arv, osahelide omavahelised suhted, mähisjoone kuju, formantide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud mürad, interferents. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast heli põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka sünesteesia ideele. :Tämber ehk kõlavärv on muusikas üldmõiste muusikute kogumile, mille erineva koosseisu korral kuulaja tajub sama helikõrguse, helitugevuse ja helivältusega helisid erinevalt. Igal muusikul on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks rühmas osalejate arv, omavahelised suhted, iseloom, furunklite paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks vibraato, juhuslikud tülid, interferents. Tämber on helikõrguse, helitugevuse ja helikestuse kõrval ka üks neljast kogumi põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast Klangfarbe pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka simultaansuse ideele. bm8mtaadyns62rkbsns62j7i780xbqx Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Kõlavärvimeloodia 0 3650 15404 11597 2018-08-20T15:00:53Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kõlavärvimeloodia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Kõlavärvimeloodia]] alla wikitext text/x-wiki :Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline tämbrite vaheldumine. :Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline helikõrguste vaheldumine. :Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline helivältuste vaheldumine. :Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline helitugevuse vaheldumine. :Kõlavärvimeloodia on muusikas helide või meloodiate järgnevus, milles on oluline akordide vaheldumine. 1y5kl9w5uhs25wpdemy75ph0pnlbc6z Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Osahelid 0 3651 15406 12260 2018-08-20T15:01:41Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Osahelid]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Osahelid]] alla wikitext text/x-wiki :Osahelid on harmoonilise liitheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise liitheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. :Osahelid on harmoonilise lihtheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise lihtheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. :Osahelid on harmoonilise liitheli ülemtoon koos põhihelidega. Harmoonilise liitheli põhilide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. :Osahelid on harmoonilise lihtheli põhitoon koos alamhelidega. Harmoonilise lihtheli alamhelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu täisarvud. :Osahelid on harmoonilise lihtheli põhitoon koos ülemhelidega. Harmoonilise lihtheli osahelide võnkesagedused suhtuvad üksteisesse nagu imaginaararvud. 25502n8nc7drt8ilgf2h02fokocefx0 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Motiiv 0 3652 11656 2018-01-29T09:08:33Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Motiiv on muusikas väikseim tähendust kandev muusikavorm. :Motiiv on muusikas suurim tähendust kandev muusikavorm. :Motiiv on muusikas väikseim tähendusetu muusikavorm. :Mo...' wikitext text/x-wiki :Motiiv on muusikas väikseim tähendust kandev muusikavorm. :Motiiv on muusikas suurim tähendust kandev muusikavorm. :Motiiv on muusikas väikseim tähendusetu muusikavorm. :Motiiv on muusikas suurim tähendust kandev muusikažanr. :Motiiv on muusikas väikseim tähendust kandev muusikastiil. ol1379z9zoz8roam7fwwn6u1l81cadi Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Fraas 0 3653 11657 2018-01-29T09:52:37Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Fraas on muusikas motiividest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad lause...' wikitext text/x-wiki :Fraas on muusikas motiividest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad lause. :Fraas on muusikas lausetest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad motiivi. :Fraas on muusikas perioodidest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad sõna. :Fraas on muusikas nootidest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad motiivi. :Fraas on muusikas variatsioonidest koosnev muusikavorm. Fraas on tavaliselt tuvastatav tsesuuri abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad perioodi. mc6vlhcfewyfg4logmumltisdt798hx Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Lause 0 3654 11658 2018-01-29T09:56:42Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: ':Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused mo...' wikitext text/x-wiki :Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt fraasist, fraasi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad perioodi. :Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt motiivist, motiivi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad perioodi. :Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt perioodist, perioodi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt poolkadentsiga. Laused moodustavad fraasi. :Lause on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt akordist, akordi (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt hästi. Laused moodustavad jutu. :Lause on muusikastiil, mis koosneb tavaliselt algusest, alguse (varieeritud) kordusest ning summeerivast osast, mis tonaalses muusikas lõpeb tavaliselt. Laused moodustavad epohhi. l4vq81gx6425js4isu8ubion0so43wf Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Periood 0 3655 11660 11659 2018-01-29T09:59:29Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki :Periood on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest lausest. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. :Periood on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest fraasist. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane fraas lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. :Periood on muusikavorm, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest motiivist. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane motiiv lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. :Periood on muusikastiil, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest noodist. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane noot lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. :Periood on muusikažanr, mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest tantsust. Tonaalses muusikas perioodi eelviimane tants lõpeb poolkadentsi ja viimane täiskadentsiga. i3ne0aa5mc0gw3akcrx7xvo0yee3xeh Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris 0 3656 15302 15301 2018-08-19T00:10:51Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Uuri erinevaid allikaid ja püüa reastada suure sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Kui leiad allika, milles on pakutud erinev järjekord, püüa leida argumente mõlema järjekorra kasuks.  Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris: *pikoloflööt* *flööt* *oboe* *inglissarv* *klarnet* *bassklarnet* *kontrabassklarnet* *fagott* *kontrafagott* *sopransaksofon* *altsaksofon* *tenorsaksofon* *baritonsaksofon* *basssaksofon* *metsasarv* *trompet* *tenortromboon* *basstromboon* *tuuba* *timpanid* *löökpillid* *harf* *tšelesta* *klavessiin* *klaver* *orel* *elektroonika* *lauljad (solistid)* *lauljad (koor)* *soolopill* *I viiul* *II viiul* *vioola* *tšello* *kontrabass* fc9rrz5bsevh97w81mnx5tntzijcexb Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris 0 3657 15122 11736 2018-08-18T19:13:16Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[ORKESTRATSIOON. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]] alla wikitext text/x-wiki Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris: *puupuhkpillid* *vaskpuhkpillid* *löökpillid* *näppepillid* *klahvpillid* *lauljad* *soolopillid* *keelpillid* drjk8ksji3mi9qc7qp8lz0p1kyqm7ei ORKESTRATSIOON. Transponeeriv muusikainstrument. Milline väide peab paika? 0 3658 11744 11743 2018-01-30T13:55:52Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki 1. Pikoloflööt in Des kõlab kirjutatust *väike noon kõrgemal suur terts kõrgemal suur sekst kõrgemal väike terts madalamal väike sekund madalamal suurendatud kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur septim kõrgemal suur noon kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike sekund kõrgemal puhas kvart madalamal suur sekund madalamal väike septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike terts kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike sekst kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal 2. Pikoloflööt in C kõlab kirjutatust *puhas oktav kõrgemal suur noon kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur terts madalamal väike sekst kõrgemal suur deetsim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund kõrgemal puhas kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike terts madalamal väike terts kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur septim kõrgemal suur sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike noon kõrgemal väike sekund madalamal puhas kvart madalamal suur terts kõrgemal suurendatud kvart madalamal suurendatud kvart kõrgemal väike septim kõrgemal 3. Pikolotrompet in F kõlab kirjutatust *puhas kvart kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur sekund kõrgemal suur noon kõrgemal väike sekund madalamal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal suurendatud kvart kõrgemal suur sekst kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike terts madalamal väike septim kõrgemal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur terts madalamal väike noon kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur septim kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvart madalamal puhas kvint kõrgemal väike terts kõrgemal väike sekund kõrgemal 4. Pikoloklarnet in Es kõlab kirjutatust *väike terts kõrgemal väike noon kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal suur terts kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal puhas kvart kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas oktav kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike sekund kõrgemal väike septim kõrgemal puhas kvart madalamal suur noon kõrgemal suurendatud kvart madalamal väike terts madalamal suur sekund kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur septim kõrgemal väike sekund madalamal suur sekst kõrgemal 5. Pikolotrompet in Es kõlab kirjutatust *väike terts kõrgemal vähendatud kvint madalamal väike noon kõrgemal suur terts madalamal suur deetsim kõrgemal väike terts madalamal puhas kvart kõrgemal suur noon kõrgemal suur septim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike sekund madalamal suur sekund kõrgemal väike sekst kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal puhas kvart madalamal suur sekst kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike sekund kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur terts kõrgemal suur sekund madalamal väike septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal 6. Sopraniino kõlab kirjutatust *väike terts kõrgemal väike sekst kõrgemal väike septim kõrgemal suur terts kõrgemal väike sekund kõrgemal puhas oktav kõrgemal suur sekst kõrgemal väike sekund madalamal suurendatud kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur deetsim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur noon kõrgemal väike terts madalamal puhas kvint kõrgemal suur septim kõrgemal väike noon kõrgemal suur sekund madalamal vähendatud kvint madalamal puhas kvart madalamal suur sekund kõrgemal puhas kvart kõrgemal suur terts madalamal väike deetsim kõrgemal 7. Pikolotrompet in D kõlab kirjutatust *suur sekund kõrgemal suur sekund madalamal vähendatud kvint madalamal suurendatud kvart madalamal suur terts madalamal suur noon kõrgemal väike sekund madalamal suur terts kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur deetsim kõrgemal puhas kvart kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike terts madalamal väike sekst kõrgemal puhas kvart madalamal väike deetsim kõrgemal suur septim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suur sekst kõrgemal väike terts kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike sekund kõrgemal väike septim kõrgemal 8. Klarnet in B kõlab kirjutatust *suur sekund madalamal suur noon kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur sekund kõrgemal väike sekst kõrgemal suur terts kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal väike sekund kõrgemal suur terts madalamal puhas kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal väike septim kõrgemal suur septim kõrgemal väike deetsim kõrgemal suur sekst kõrgemal puhas kvint kõrgemal suurendatud kvart madalamal puhas kvart kõrgemal väike terts kõrgemal väike noon kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike terts madalamal 9. Trompet in B kõlab kirjutatust *suur sekund madalamal vähendatud kvint madalamal väike deetsim kõrgemal väike septim kõrgemal väike sekund madalamal suur septim kõrgemal suur terts kõrgemal väike terts madalamal puhas kvart kõrgemal väike noon kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal puhas kvint kõrgemal suurendatud kvart madalamal puhas kvart madalamal väike sekst kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur noon kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike terts kõrgemal suur terts madalamal suur sekst kõrgemal suur sekund kõrgemal 10. Sopransaksofon kõlab kirjutatust *suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund kõrgemal väike terts madalamal suur terts kõrgemal suur deetsim kõrgemal väike sekst kõrgemal väike sekund madalamal suurendatud kvart kõrgemal suur terts madalamal väike terts kõrgemal suur sekund kõrgemal väike septim kõrgemal suur septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suur noon kõrgemal suur sekst kõrgemal puhas kvart kõrgemal suurendatud kvart madalamal puhas oktav kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas kvart madalamal 11. Inglissarv kõlab kirjutatust *puhas kvint madalamal puhas kvart kõrgemal suur noon kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suurendatud kvart madalamal väike deetsim kõrgemal suur terts madalamal vähendatud kvint madalamal puhas kvart madalamal väike noon kõrgemal suur septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike terts kõrgemal väike sekund madalamal puhas oktav kõrgemal suur terts kõrgemal väike terts madalamal suur sekst kõrgemal väike sekst kõrgemal väike sekund kõrgemal suur sekund kõrgemal suur sekund madalamal suur deetsim kõrgemal väike septim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal 12. Metsasarv in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust *puhas kvint madalamal suur sekst kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur terts madalamal suurendatud kvart madalamal väike sekund madalamal puhas oktav kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas kvart kõrgemal väike sekund kõrgemal suur septim kõrgemal suur noon kõrgemal väike terts kõrgemal väike terts madalamal puhas kvart madalamal suurendatud kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal suur deetsim kõrgemal väike noon kõrgemal väike septim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal 13. Metsasarv in F bassivõtmes kõlab kirjutatust *puhas kvart kõrgemal väike terts kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur noon kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur sekst kõrgemal puhas kvart madalamal suur terts madalamal suur septim kõrgemal väike terts madalamal väike sekund kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike septim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike deetsim kõrgemal suur deetsim kõrgemal väike sekst kõrgemal väike noon kõrgemal suur sekund madalamal puhas oktav kõrgemal väike sekund madalamal 14. Altsaksofon kõlab kirjutatust *suur sekst madalamal suur sekund kõrgemal väike sekund kõrgemal suur sekund madalamal puhas kvart madalamal suur noon kõrgemal väike terts kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur terts kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike septim kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur septim kõrgemal väike sekst kõrgemal väike terts madalamal suur terts madalamal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal suur sekst kõrgemal väike deetsim kõrgemal puhas oktav kõrgemal 15. Tšelesta kõlab kirjutatust *puhas oktav madalamal; puhas oktav kõrgemal väike sekund madalamal väike deetsim kõrgemal suur sekund madalamal puhas kvart kõrgemal väike septim kõrgemal väike terts kõrgemal suur deetsim kõrgemal vähendatud kvint madalamal väike sekst kõrgemal väike terts madalamal suurendatud kvart madalamal suur terts madalamal suur sekst kõrgemal väike noon kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal suur terts kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur noon kõrgemal väike sekund kõrgemal suur sekund kõrgemal puhas kvint kõrgemal puhas kvart madalamal suur septim kõrgemal 16. Kontrafagott kõlab kirjutatust *puhas oktav madalamal väike sekund madalamal suur deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike sekund kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur sekst kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike terts kõrgemal väike terts madalamal väike deetsim kõrgemal puhas oktav kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suur septim kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvart madalamal väike septim kõrgemal puhas kvart kõrgemal suur noon kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur sekund kõrgemal 17. Kontrabass bassivõtmes kõlab kirjutatust *puhas oktav madalamal suur terts kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike noon kõrgemal väike terts kõrgemal suur noon kõrgemal puhas kvart madalamal väike sekund kõrgemal suur sekund kõrgemal suur septim kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur deetsim kõrgemal suur sekst kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike terts madalamal vähendatud kvint kõrgemal väike septim kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal 18. Kontrabass viiulivõtmes kõlab kirjutatust *puhas priim madalamal ehk seal, kus kirjutatud puhas kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur deetsim kõrgemal puhas kvint kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike sekst kõrgemal suur noon kõrgemal suur terts madalamal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart madalamal väike sekund kõrgemal väike terts madalamal suur sekund kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur septim kõrgemal suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal väike sekund madalamal väike terts kõrgemal suur sekst kõrgemal suur terts kõrgemal väike septim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike noon kõrgemal 19. Tenorsaksofon kõlab kirjutatust *suur noon madalamal suur sekst kõrgemal väike septim kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur sekund madalamal väike terts kõrgemal väike terts madalamal vähendatud kvint kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike sekund kõrgemal suur terts madalamal väike deetsim kõrgemal suur sekund kõrgemal suur septim kõrgemal väike noon kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal puhas kvint kõrgemal suur noon kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike sekst kõrgemal suur terts kõrgemal suur deetsim kõrgemal puhas kvart madalamal puhas kvart kõrgemal 20. Bassklarnet in B kõlab kirjutatust *suur noon madalamal suur deetsim kõrgemal väike sekund kõrgemal suur terts kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike terts madalamal suur noon kõrgemal puhas kvint kõrgemal puhas kvart madalamal väike septim kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike sekst kõrgemal väike deetsim kõrgemal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur sekund madalamal väike terts kõrgemal suur terts madalamal suur septim kõrgemal väike sekund madalamal väike noon kõrgemal suur sekst kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur sekund kõrgemal suurendatud kvart madalamal lz5k05e3y94w67kunqmxvc5m5c42wjw ORKESTRATSIOON. Transponeeriv muusikainstrument 0 3659 11740 2018-01-30T13:35:30Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[ORKESTRATSIOON. Transponeeriv muusikainstrument]] pealkirja [[ORKESTRATSIOON. Transponeeriv muusikainstrument. Milline väide peab paika?]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[ORKESTRATSIOON. Transponeeriv muusikainstrument. Milline väide peab paika?]] jy0pkp9yogj0kwlgfahu89c5xvjffbt Helikõrgus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... 0 3660 11745 2018-01-30T14:03:54Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '1. c on numbernotatsioonis ... <br>* 0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 2. cis on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>* 1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5...' wikitext text/x-wiki 1. c on numbernotatsioonis ... <br>* 0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 2. cis on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>* 1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 3. des on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>* 1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 4. d on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>* 2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 5. dis on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>* 3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 6. es on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>* 3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 7. e on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>* 4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 8. eis on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>* 5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 9. fes on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>* 4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 10. f on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>* 5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 11. fis on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>* 6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 12. ges on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>* 6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 13. g on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>* 7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 14. gis on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>* 8 <br>9 <br>10 <br>11 15. as on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>* 8 <br>9 <br>10 <br>11 16. a on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>* 9 <br>10 <br>11 17. ais on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>* 10 <br>11 18. b on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>* 10 <br>11 19. h on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>* 11 20. his on numbernotatsioonis ... <br>* 0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>11 21. ces on numbernotatsioonis ... <br>0 <br>1 <br>2 <br>3 <br>4 <br>5 <br>6 <br>7 <br>8 <br>9 <br>10 <br>* 11 8hduyfrmaa32b4mo3jfm4jtuortgx0u Helikõrgus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... 0 3661 11750 11749 2018-01-30T14:23:13Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki 0 on tähtnimetusega ... * his d b cis ces fes des es dis * c gis a ais f g ges h fis as eis e 1 on tähtnimetusega ... es h fis as d * cis a fes ges his c g b f * des e ces gis eis ais dis 2 on tähtnimetusega ... des h cis c ais fis f a es e ges b fes as gis * d his g eis dis ces 3 on tähtnimetusega ... fis f des eis * dis his c ces h ais ges b fes d e g gis * es cis as a 4 on tähtnimetusega ... ces des gis cis c as ais a f fis b * fes * e es g h eis dis ges his d 5 on tähtnimetusega ... fes g cis ces a e ais es des dis b c * eis d ges * f gis as h fis his 6 on tähtnimetusega ... gis c g ais cis e ces eis * ges b a as d fes des dis f h es his * fis 7 on tähtnimetusega ... fes ces dis his f h ges eis a des b gis fis d e c * g cis ais as es 8 on tähtnimetusega ... his * as b fis ces es f g eis cis c * gis fes ais e h dis des ges a d 9 on tähtnimetusega ... h g ais eis c cis fes es d ges b des e his dis as gis f * a fis ces 10 on tähtnimetusega ... g ces es c h eis his cis * b fis gis e fes d dis f as a * ais des ges 11 on tähtnimetusega ... fis eis des his es as fes g * ces * h e c gis ais b a cis dis f d ges hjqd03e5fjslvnudxkwr6iwaljyoqh9 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus 0 3662 15201 12588 2018-08-18T22:44:52Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 1:00-1:30 Määra heliteose ajastu. :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 1:30-2:00 Määra heliteose žanr. :hümn :rapsoodia :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poem :ballett :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 3:00-3:30 Määra heliteose stiil. :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism o3zpek73sxz0hlyqps9jvvmbjxcqh24 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes 0 3663 15203 12589 2018-08-18T22:45:24Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 6:00-6:30 Määra heliteose ajastu. :12. sajand :9. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 7:00-7:30 Määra heliteose žanr. :organum :hümn :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 8:00-8:30 Määra heliteose stiil. :ars antiqua :gregoriaanika :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism agbs0kw9byuyszwai9pccz0ubh7ys58 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie 0 3664 15205 12590 2018-08-18T22:45:48Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 5:00-5:30 Määra heliteose ajastu. :14. sajand :9. sajand :12. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 6:00-6:30 Määra heliteose žanr. :missa :hümn :organum :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 7:00-7:30 Määra heliteose stiil. :ars nova :gregoriaanika :ars antiqua :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism 3fa3vlhx5vay3pubfr4g407d9bxtb5d Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie 0 3665 15207 12591 2018-08-18T22:46:06Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 2:00-2:30 Määra heliteose ajastu. :16. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 2:30-3:00 Määra heliteose žanr. :missa :hümn :organum :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 3:00-3:30 Määra heliteose stiil. :hilisrenessanss :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism 51itrtyjwtytfq9lj8o6i9jste61yqo Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng 0 3666 15209 12592 2018-08-18T22:46:23Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 8:00-8:30 Määra heliteose ajastu. :17. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :18. sajand :19. sajand :20. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 9:00-9:30 Määra heliteose žanr. :ooper :hümn :organum :missa :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 10:00-10:30 Määra heliteose stiil. :varabarokk :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism sv6em8fyil0el6ir08d6uitheraeq9y Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia 0 3667 15211 12593 2018-08-18T22:46:40Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 2:00-2:30 Määra heliteose ajastu. :18. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 2:30-3:00 Määra heliteose žanr. :oratoorium :hümn :organum :missa :ooper :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 3:00-3:30 Määra heliteose stiil. :kõrgbarokk :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism 8hzpama7ow5lhk2stc11wpq1cfnhhod Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll 0 3668 15213 12594 2018-08-18T22:47:02Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 6:00-6:30 Määra heliteose ajastu. :18. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 7:00-7:30 Määra heliteose žanr. :tokaata ja fuuga :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 8:00-8:30 Määra heliteose stiil. :kõrgbarokk :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism 24wc9a6b3zjd9p9py8iytz95lakcxgw Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng 0 3669 15215 12595 2018-08-18T22:47:18Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 3:00-3:30 Määra heliteose ajastu. :18. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 3:30-4:00 Määra heliteose žanr. :ooper :hümn :organum :missa :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 4:00-4:30 Määra heliteose stiil. :klassitsism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism bpczdmo2eoudqqchbcq47cjg49htu6k Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas 0 3670 15219 12597 2018-08-18T22:47:51Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 4:30-5:00 Määra heliteose ajastu. :19. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 5:00-5:30 Määra heliteose žanr. :ballaad :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 5:30-6:00 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism hasfsdmfcqwfodk8euvibxbtu9lk73h Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd 0 3671 15221 12598 2018-08-18T22:48:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 4:00-4:30 Määra heliteose ajastu. :19. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 4:30-5:00 Määra heliteose žanr. :prelüüd :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 5:00-5:30 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism mtp7lphwfl7cc6rvbvr2iqrmle54qsm Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24 0 3672 15223 12599 2018-08-18T22:48:24Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 2:30-3:00 Määra heliteose ajastu. :19. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 3:00-3:30 Määra heliteose žanr. :karakterpala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 3:30-4:00 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism k1vierq2istx43u9byrlv388ib25g4q Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa 0 3673 15225 12600 2018-08-18T22:48:39Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 23:30-24:00 Määra heliteose ajastu. :19. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 24:00-24:30 Määra heliteose žanr. :klaverikontsert :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :pala :laul :rag 3. 24:30-25:00 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism osaytlie9xqokz18tc2or3844kiil4l Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin 0 3674 15227 12601 2018-08-18T22:48:58Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 3:30-4:00 Määra heliteose ajastu. :19. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 4:00-4:30 Määra heliteose žanr. :ooper :hümn :organum :missa :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 4:30-5:00 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism lu9p43av4xs5vcjl7qovj1tjy6uxzfa Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend 0 3675 15229 12602 2018-08-18T22:49:15Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 3:30-4:00 Määra heliteose ajastu. :19. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 4:00-4:30 Määra heliteose žanr. :ooper :hümn :organum :missa :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 4:30-5:00 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism opqkhifz9gis2gih8vcvcrb8r0irz2g Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor 0 3676 15231 12603 2018-08-18T22:49:32Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 8:00-8:30 Määra heliteose ajastu. :19. sajand :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 8:30-9:00 Määra heliteose žanr. :ooper :hümn :organum :missa :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 9:00-9:28 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism hyf03rzk74r0trvg6aha6wumiuu09wm Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa 0 3677 15233 12604 2018-08-18T22:49:49Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 19:00-19:30 Määra heliteose ajastu. :1890-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 19:30-20:00 Määra heliteose žanr. :sümfoonia :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 20:00-20:30 Määra heliteose stiil. :romantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism j5lqcdnkw9lqrbz3kiz37mkzi48omjj Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia 0 3678 15235 12605 2018-08-18T22:50:06Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 7:00-7:30 Määra heliteose ajastu. :1900-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 7:30-8:00 Määra heliteose žanr. :sümfooniline poem :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 8:00-8:30 Määra heliteose stiil. :rahvusromantiline :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism rdrmplaa2yqaqfen1r9sw1lov64fcss Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa 0 3679 15237 12606 2018-08-18T22:50:29Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 23:30-24:00 Määra heliteose ajastu. :1910-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 24:00-24:30 Määra heliteose žanr. :sümfoonia :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 24:30-25:00 Määra heliteose stiil. :hilisromantism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism jmaorjpas2aqf3pj3xtaanx1qd5q0b4 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna 0 3680 15239 12607 2018-08-18T22:50:48Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 10:30-11:00 Määra heliteose ajastu. :1890-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 11:00-11:30 Määra heliteose žanr. :sümfooniline poem :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 11:30-12:00 Määra heliteose stiil. :impressionism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism 70ujtc3zb5cgu02bq61j5wkbyxoihbb Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus 0 3681 15241 12608 2018-08-18T22:51:05Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 32:00-32:30 Määra heliteose ajastu. :1910-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 32:30-33:00 Määra heliteose žanr. :ballett :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 33:00-33:30 Määra heliteose stiil. :juugend :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :avangardism :konkreetne muusika :minimalism qb1z59ot868gsod6vvft4qw62d3pyli Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire 0 3682 15243 12609 2018-08-18T22:51:21Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 34:00-34:30 Määra heliteose ajastu. :1910-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 35:00-35:30 Määra heliteose žanr. :melodraama :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 36:00-36:30 Määra heliteose stiil. :juugend :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :avangardism :konkreetne muusika :minimalism s6pbj5x9yq7yetj1p8fnx2o0mdsvqpc Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue 0 3683 15245 12610 2018-08-18T22:51:38Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 15:30-16:00 Määra heliteose ajastu. :1920-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 16:00-16:30 Määra heliteose žanr. :rapsoodia :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :melodraama :klaverikontsert :pala :laul :rag 3. 16:30-17:00 Määra heliteose stiil. :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism j0f0gukhe2tedfxhr0vc99ib0ysnwgf Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa 0 3684 15247 12611 2018-08-18T22:51:59Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 26:00-26:30 Määra heliteose ajastu. :1950-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 26:30-27:00 Määra heliteose žanr. :sümfoonia :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :pala :laul :rag 3. 27:00-27:30 Määra heliteose stiil. :neoklassitsism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :konkreetne muusika :minimalism 6kv8blv1p92mooozv69jv16pvpay2rp Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge 0 3685 15249 12612 2018-08-18T22:52:15Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 12:00-12:30 Määra heliteose ajastu. :1950-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 12:30-13:00 Määra heliteose žanr. :elektroakustiline :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :pala :laul :rag 3. 13:00-13:30 Määra heliteose stiil. :konkreetne muusika :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :minimalism 1r76cw0hy4mqvkes3woussafhlvuemv Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid 0 3686 15251 12613 2018-08-18T22:52:32Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 13:00-13:30 Määra heliteose ajastu. :1960-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 13:30-14:00 Määra heliteose žanr. :ooper :hümn :organum :missa :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline :pala :laul :rag 3. 14:00-14:30 Määra heliteose stiil. :avangardism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism f5bi2wm5n2lhog6esdbyuh244cka9jj Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming 0 3687 15253 12614 2018-08-18T22:52:48Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 54:30-55:00 Määra heliteose ajastu. :1970-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad 2. 55:00-55:30 Määra heliteose žanr. :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline :pala :laul :rag 3. 55:30-56:00 Määra heliteose stiil. :minimalism :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika gxe7r71fpjjgt9p7gkyod8x2c2pffas VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria. Tõlge eesti keelde 0 3689 12097 2018-02-05T23:30:55Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '00:00 Tere! Siin Andrew Huang! 00:02 (plaks) 00:02 Paar kuud tagasi hakkasin tegelema asjaga, mida nimetan #MIDIFLIP (sellest kohe täpsemalt) 00:05 ja sellest sai isegi väike t...' wikitext text/x-wiki 00:00 Tere! Siin Andrew Huang! 00:02 (plaks) 00:02 Paar kuud tagasi hakkasin tegelema asjaga, mida nimetan #MIDIFLIP (sellest kohe täpsemalt) 00:05 ja sellest sai isegi väike trend 00:09 teiste muusikanohikute seas... ja mitte kellegi teise. 00:11 Idee on selles, et pöörad muusika tagurpidi, nii et madalatest nootidest saavad kõrged 00:14 ja kõrgetest madalad. 00:15 Esimene, mille tegin, oli Beethoveni „Für Elise". 00:18 Kasutasin esimest nooti omamoodi ankruna, mille ümbert kõik teised noodid ümber pööratakse. 00:23 Pärast selle video postitamist hakkasid paljud MIDIFLIPSe tegema 00:25 ja neid jagama. 00:26 Paar inimest tegid avatud lähtekoodiga MIDIFLIP-rakendusi 00:29 et inimesed, kellel pole muusikatarkvara 00:31 saaksid leida veebist midi faile ja neid ümber pöörata vaid mõne klikiga. 00:35 Ja siis rääkisid mõned mulle, et osas muusika- programmis on juba ümberpööramise nupp. 00:40 Sealhulgas Abeltonis, 00:41 mida mina kasutan. 00:42 Kuid ma ei saanud seda kasutada kuna programmis oli viga. 00:44 Kuid ma ei saanud seda kasutada kuna programmis oli viga. 00:45 Las ma näitan, mis juhtub. 00:46 Mul on mu MIDI fail avatud siin. 00:47 Ma valin selle. 00:48 Klikkan "Invert". 00:49 (klikk) 00:50 Ja siis mu püksid ja särk on kohad ära vahetanud. 00:53 Nii et see on natuke veider ja 00:55 ma olen saatnud tehnilisse abisse kirja, kuid vahepeal 00:57 võin ma lihtsalt 00:58 (klikk) 00:59 pöörata kõik tagasi. 01:02 NIISIIS. 01:02 Mõned lahedad asjad muusika pööramise kohta... 01:05 Nii kriiksuv... 01:07 Number 1. 01:08 Enamuse ajast 01:08 see kõlab ikkagi päris hästi 01:10 või vähemalt 01:11 on huvitav. 01:12 (kriiks) 01:13 Ma lihtsalt 01:14 ᕙ(⇀‸↼‶)ᕗ 01:14 põletan selle tooli ära! (ง ͠° ͟ل͜ ͡°)ง 01:16 Number 2. 01:16 Enamustest akordidest saavad teistsugust tüüpi akordid. 01:17 Enamustest akordidest saavad teistsugust tüüpi akordid. 01:19 Eriti majoorid ja minoorid - mis 01:20 Eriti majoorid ja minoorid - mis 01:21 on tüüpilised õnnelikud ja kurvad akordid - 01:24 vahetavad kohad. 01:25 Õnnelikest saavad kurvad 01:26 ja kurbadest saavad õnnelikud. 01:27 ( ͡° ͜ʖ ͡°) 01:28 ( ͠° ͟ل͜ ͡°) 01:29 Sellel on huvitavad tagajärjed. 01:30 Kuula ENNE ja PÄRAST varianti Beethoveni originaalpalast, mida ma kasutasin. 01:45 Pööratud variant kindlasti tundub erinev, 01:47 kuid neis mõlemas on majoorseid ja minoorseid akorde. 01:50 Nii et see pole päris nii drastiline kui ma nüüd teile näitan. 01:53 See on Vanessa Carltoni lugu "A thousand miles". 01:54 See on Vanessa Carltoni lugu "A thousand miles". 02:01 Kuulsid seda? 02:02 Need olid kõik rõõmsad akordid. 02:03 JA NIIMOODI KÕLAB SEE ÜMBERPÖÖRATULT. 02:04 Ma muutsin klaveri ka keelpillirühmaks, sest see on niimoodi lihtsalt täiuslik. 02:09 Naudi! 02:39 Olgu. 02:39 Kui see meeldis sulle, siis täisversiooni lingi leiad video kirjeldusest. 02:42 Ma panen sinna ka mõned teised lingid, mida teised on teinud 02:44 ja tahan ka jagada teiega mõningaid katkeid minu lemmikutest. 02:47 Nüüd kohe. 03:21 Nii et need on 03:22 päris 03:23 mõnusad. 03:23 EKSJU? 03:24 Paljud teist tahtsid kuulda ka tavalist versiooni 03:26 ja ka pööratud versiooni 03:28 samal ajal. 03:30 Eeee... 03:30 See kõlab väga halvasti. 03:31 Tavaliselt kuuled kahte akordi samal ajal, 03:33 mis ei tööta muusikas üldiselt väga hästi 03:33 mis ei tööta muusikas üldiselt väga hästi 03:35 KUID ( ͡° ͜ʖ ͡°) 03:36 Te tahtsite seda kuulda, nii et jätan selle tänaseks maiuspalaks. 03:38 Naudi! 04:01 ~Inversioon~ ~puudutatud esimest korda~ 04:04 / tõlge Tuuli Järmut: tuulijarmut@gmail.com / Eesti am2zxcfbsyozmz35s39sfpai128n8so Määra heliteose ajastu ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag” 0 3693 12548 2018-03-11T22:09:15Z Indrek Palu 1957 Uus lehekülg: '1. Määra heliteose ajastu :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sa...' wikitext text/x-wiki 1. Määra heliteose ajastu :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. Määra heliteose žanr. :rag :pala :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. Määra heliteose stiil. :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave s02y4ru9tn86sdd4k217krrjkxr6fev Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag” 0 3694 15255 12829 2018-08-18T22:53:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu. :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :rag :pala :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 61whz54zr62ka1zl2ys42xfuo3mbmis Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues” 0 3695 15257 12830 2018-08-18T22:53:24Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1920-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 1. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 2. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :chicago jazz :ragtime :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 4e8vtcs073zqc48bqd07dl5zjs1jdai Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train” 0 3696 15259 12832 2018-08-18T22:53:45Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1930-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :sving :ragtime :chicago jazz :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 7fvrsr9lckf3j2bbwpxy5218xgpdbii Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology” 0 3697 15261 12833 2018-08-18T22:54:02Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1940-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :bebop :ragtime :chicago jazz :sving :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism gio1f6lw5db9obvwge9w16vi4gm2kit Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What” 0 3698 15263 12834 2018-08-18T22:54:20Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1950-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :modaalne jazz :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 2qz8nt1dlq47zouja6k64or0dp1whyi Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things” 0 3699 15265 12835 2018-08-18T22:54:37Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1960-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :modaalne jazz :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism r91kpilw86t188bn853d72ryfr0i5xa Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz” 0 3700 15267 12836 2018-08-18T22:54:55Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1960-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :free-jazz :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism epo7my5uccx60zxlc7utz6vrw7b4u3u Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland” 0 3701 15269 12837 2018-08-18T22:55:18Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1970-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :jazz fusion :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 0zpbldvkf8qfds4atwax8zx2lj5whyw Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra 0 3702 15271 12838 2018-08-18T22:55:35Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1970-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :jazzrokk :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism dcg5b5l7rbx4c1ybvzgvj1c22stt2fb Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine 0 3703 15273 12839 2018-08-18T22:55:51Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1990-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :acid jazz :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism n2qy6i1s8yl10ch307isl0isleuf965 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion” 0 3704 15275 12840 2018-08-18T22:56:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :2010-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :pala :rag :laul :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :jazz fusion :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism acopuf0r2tbik47ex8fnmwx1jg0ijr3 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog” 0 3705 15277 12841 2018-08-18T22:56:25Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1950-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :rock’n’roll :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 5k5wddpzrgmr7kk3w7nquohvyuljm1c Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do” 0 3706 15279 12845 2018-08-18T22:56:42Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1960-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1970-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :pop :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 966diundahp0jj4l4qyforgxcscoqsj Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man” 0 3707 15281 12842 2018-08-18T22:57:03Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1970-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :heavy metal :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :punk :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism om72xvy6od7ke8j95z6ebzgnp79e6zg Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.” 0 3708 15283 12843 2018-08-18T22:57:21Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1970-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1980-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :punk :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :pop :indie :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism 42v8m3szpjedw8y7cgw5wh4b7rj8c0f Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man” 0 3709 15285 12844 2018-08-18T22:57:39Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1980-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :indie :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :post-punk :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism pbzd1ephbo48cbnx9ugkkq4694e5ra4 Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart” 0 3710 15287 12846 2018-08-18T22:57:55Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1980-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :post-punk :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :new wave :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism g9uupqr7peeo3wbmv3axh6c595lgzjj Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth” 0 3711 15289 12847 2018-08-18T22:58:11Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]] alla wikitext text/x-wiki Interaktsioonid 1. 0:30-1:00 Määra heliteose ajastu :1980-ndad :1890-ndad :1900-ndad :1910-ndad :1920-ndad :1930-ndad :1940-ndad :1950-ndad :1960-ndad :1970-ndad :1990-ndad :2000-ndad :2010-ndad :9. sajand :12. sajand :14. sajand :16. sajand :17. sajand :18. sajand :19. sajand 2. 1:00-1:30 Määra heliteose žanr. :laul :rag :pala :hümn :organum :missa :ooper :oratoorium :tokaata ja fuuga :sümfoonia :ballaad :prelüüd :karakterpala :sümfooniline poeem :ballett :rapsoodia :melodraama :klaverikontsert :kontsertdžäss ehk sümfooniline džäss :elektroakustiline 3. 1:30-2:00 Määra heliteose stiil. :new wave :ragtime :chicago jazz :sving :bebop :modaalne jazz :free-jazz :jazz fusion :jazzrokk :acid jazz :hard bop :rock’n’roll :heavy metal :punk :pop :indie :post-punk :gregoriaanika :ars antiqua :ars nova :hilisrenessanss :varabarokk :kõrgbarokk :klassitsism :klassikalisromantiline :romantism :rahvusromantiline :hilisromantism :impressionism :juugend :avangardism :neoklassitsism :konkreetne muusika :minimalism :eklektitsism d7g24pquhsxm3oc2gmlh0w9er7t6vwb Rütmimuusika ajalugu 0 3713 12795 12790 2018-05-06T14:26:44Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki [[Rütmimuusika ajalugu/Jazzmuusika ajalugu 1890-1990|Jazzmuusika ajalugu 1890-1990]] [[Rütmimuusika ajalugu/Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990|Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990]] f8gi36get13xau9vc9f3zhoi3nqin4l Rütmimuusika ajalugu/Jazzmuusika ajalugu 1890-1990 0 3714 12831 12827 2018-05-06T22:32:44Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Jazzmuusika stiilide mõistekaart https://cmapscloud.ihmc.us:443/rid=1SG0XLMFX-ZK9HTJ-ZJCHBL ==1890-1900== ===Ragtime=== [[w:Ragtime|Ragtime]]’i areng: ragtime-laulud, Texase bändzho-rag, vaskpilli- ja keelpillikoosseisude esitatud ragtime’id. „Klassikaline“ ragtime – peegeldab 19. Sajandi muusikat (Chopinist-Lisztist kuni marsside ja polkadeni), mis omakorda mustast rütmikäsitlusest ja dünaamilisest mängulaadist ümber töödeldud. Rütm dikteerib meloodia. Mehhaanilised player piano rullid. Kuulsaim esindaja tänapäeval (tänu 1973. A linastunud filmile [[w:The Sting Movie|„The Sting“ )]] [[w:Scott Joplin|Scott Joplin]]. https://www.youtube.com/watch?v=yCsFsUXFrUo Veel Joplini kõrval tegutsenud ragtime-pianiste: [[w:Tom Turpin|Tom Turpin]], [[w:Joseph Lamb|Joseph Lamb]], [[w:Louis Chauvin|Louis Chauvin]], [[w:May Aufderheide|May Aufderheide]] ja [[w:Eubie Blake|Eubie Blake]]. Blake’i 1973. aasta comeback, mis tegi noored uuesti ragi-teadlikeks. ==1900-1910== ===[[w:New Orleans jazz|New Orleans jazz]]=== [[w:Jelly Roll Morton|Jelly Roll Morton]] kui teadaolevalt esimene pianist, kes improviseeris antud teemadel, pannes aluse [[w:Music of New Orleans|New Orleansi]] traditsioonile. Esineja isik tähtsam kui helilooja poolt ette antud materjal. Soodne pinnas väljapaistvate jazzmuusikute tekkeks: prantsuse-hispaania linnakultuur, kaks musta kogukonda [[w:kreool|kreoolid]] ja „ameerika neegrid“ ja pidev kokkupuude Euroopa „tõsise“ ja kergema muusikaga. Kreoolidest esindajad: [[w:Alphonse Picou|Alphonse Picou]], [[w:Sidney Bechet|Sidney Bechet]], [[w:Barney Bigard|Barney Bigard]], [[w:Albert Nicholas|Albert Nicholas]], [[w:Buddie Petit|Buddy Petit]], [[w:Freddie Keppard|Freddie Keppard]], [[w:George Vitelle "Papa Jack" Laine|George Vitelle "Papa Jack" Laine]], [[w:Louis Nelson DeLisle|Louis Nelson DeLisle]] ja [[w:Kid Ory|Kid Ory]]. Vana puupuhkpillide traditsioon (eriti klarnet), mille sügav traditisioon pärines Prantsusmaalt. New Orleansi stiil: „Vaba kontrapunkt“, mida mängivad kolm pilli – kornet või trompet, tromboon ja klarnet. Rütmigrupp – bass (keel- või vaskpill), trummid, bändzho või kitarr ja vahel ka klaver. Varajased New Orleansi orkestrid olid endiselt lähedal Euroopa marsirütmile, kuid sisaldasid juba esimesi „hoti“ näiteid. Siitpeale hakatakse soundi, fraseerimist, atakki ja vibraatot individualiseerima. ==1910-1920== ===[[w:Dixieland|Dixieland]]=== Valgete jazzorkestrite võidukäik. „Papa“ Jack Laine kui valge jazzi isa. Sujuvamad meloodiad, harmoonia „puhtam“ ja kõlavärvid mitte nii äärmuslikud. Väiksem väljendus- jõud, kuid mõnikord parem mängutehnika. [[w:Original Dixieland Jazz Band|Original Dixieland Jazz Band]], [[w:New Orleans Rhythm Kings|New Orleans Rhythm Kings]] (klarnetist [[w:Leon Rappolo|Leon Rappolo]] ja trombonist [[w:Georg Brunis|Georg Brunis]]). 1917. aastast alates hakkab mõiste jazz üleüldist tuntust võitma. Oli tavaks lahterdada kogu New Orleansi valge jazz dixielandi alla, kuid kahe stiili piirjooned olid jätkuvalt ähmased. ==1920-1930== ===[[w:Chicago (jazzmuusika)|Chicago]]=== Kolm nähtust: New Orleansi periood Chicagos, [[w:Classic female blues|klassikaline blues]] ja [[w:chicago stiil|chicago stiil]]. Rütmisektsioonis asendusid tuuba kontrabassiga ja banjo kitarriga. 20. aastate algul kõik kuulsamad new orleansi salvestused. Fonograafi populaarsuse kasv. [[w:King Olive|King Oliver]], [[w:Louis Armstrong Hot Five ja Hot Seven|Louis Armstrong Hot Five ja Hot Seven]], [[w:Jelly Roll Morton Red Hot Peppers|Jelly Roll Morton Red Hot Peppers]], [[w:Johnny Dodds New Orleans Wanderers|Johnny Dodds New Orleans Wanderers]]... Kahekümnendad olid ka bluesi tippaeg – klassikaline periood. Kui 19. Sajandi keskpaigas kõlas blues valdavalt Lõuna maapiirkondades ilma kindla jazzbiidita ja tihti ei olnud vormiks ka 12-taktiline periood, mis iseloomustab bluesi tänapäeval. Tollane rändav bluesilaulik laulis bändzho või kitarri saatel laule, mida iseloomustasid venitatud „blue-noodid“ ning mida nüüd kutsutakse arhailiseks või maabluesiks. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid New Orleansis tegevust, siis bluesi ja tärkava jazzi vahel oli hulk erinevusi. Õigepea hakkas blues sulama jazzi peavoolu. Bluesi klassikalise perioodi suurimaks lauljaks oli [[w:Bessie Smith|Bessie Smith]]. Blues ei olnud algaastatel eraldiseisev jazziztiil, vaid ta on jätnud oma pitseri kõikidele jazzi vormidele ja kogu muusikaajaloole. Muusikal, mis oli koondunud Chicago mustanahaliste linnaossa South Side’i, puudus küll neworleansilik õnnelik ülevoolavus, kuid peegeldas seevastu suurlinna meeletut tempot ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevaid probleeme. South Side’i jazzielu hakkas paeluma ka valgeid asjaarmastajaid ja professionaale. Imiteerimine ebaõnnestus, kuid tekkis stiil, mida hakati kutsuma nimega chicago stiil. Meloodiajooniste üleküllus on peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad enamjaolt paralleelselt. Virtuoosist sai valitseja ning soolo osatähtsus hakkab siitpeale pidevalt kasvama. Paljud chicago stiilis salvestused koosnevad pea eranditult soolodest e. chorus’test. Tähtsust hakkab võitma saksofon. Kui lugeda klaveri-ragtime esimeseks, siis chicago stiili võib pidada jazzi teiseks „jahedaks„ stiiliks. Selle stiili suurkujuks on [[w:ix Beiderbecke|Bix Beiderbecke]]. ===[[w:Blues|Blues]]=== Bluesi areng algas lihtsate, arhailiste töölaulude ja [[w:field holler|field holler’itega]], mida mustad laulsid põllul või jõetammi ääres töötades. Bluesistroof koosneb kaheteistkümnest taktist, mis toetuvad põhiakordidele: toonikale, subdominandile ja dominandile. See [[w:12-taktiline bluus|12-taktiline akordistruktuur]] on (erandeid arvestamata) järjepidev – vanimatest bluesidest (sealtmaalt, kui need hakkavad vastama kindlale skeemile) kuni tänapäeva muusikute keerukate improvisatsioonideni, kus harmooniat on arendatud kõige rafineeritumalt, kuid tema põhifunktsioone häirimata. [[w:Blue note|Blue-noodid]] madal kolmas ja seitsmes aste (kui kasutada konventsionaalseid termineid). Need noodid kõlasid viitamata mazhoorile või minoorile, mis Euroopa muusikas tähendab teatud astmete madaldamist. Hiljem tõid be-bopi muusikud sisse madala viienda astme – kõigepealt minoorses bluesis ja seejärel igasuguses bluesmuusikas - , mis muutus samaväärseks kolmanda ja seitsmenda astme blue-nootidega. Sageli juhtub, et tavapärase toonika- või dominantakordi ja blue-noodi kokkulangemisel kõlab bassis mazhoorne ja kõrgemas hääles minoorne terts. See tekitab kareda kõla, mida võib võtta kahe harmooniasüsteemiomavahelise hõõrdumisena: akordistruktuur on pärit Euroopa ja meloodialiin oma blue-nootidega Aafrika muusikast. Bluesifolkloori kuulsate esitajate hulka kuuluvad [[w:Blind Lemon Jefferson|Blind Lemon Jefferson]], [[w:Big Bill Broonzy|Big Bill Broonzy]], [[w:Leadbelly|Leadbelly]], [[w:Robert Johnson|Robert Johnson]], [[w:Elmore James|Elmore James]], [[w:Blind Boy Fuller|Blind Boy Fuller]], [[w:Rev. Gary Davis|Rev. Gary Davis]], [[w:Bukka White|Bukka White]], [[w:Blind Willie Mctell|Blind Willie Mctell]], [[w:Big Joe Williams|Big Joe Williams]], [[w:Sonny Terry|Sonny Terry]], [[w:Brother John Sellers|Brother John Sellers]], [[w:John Lee Hooker|John Lee Hooker]] ja [[w:Lightnin’ Hopkins|Lightnin’ Hopkins]]. Enamik saatis end kitarril (silmapaistvad kitarristid olid näiteks Lonnie Johnson ja Lightnin’ Hopkins). Teised (näiteks Sonny Terry, Little Walter või Sonny Boy Williamson) kasutasid saateks suupilli. Sündis ka salvestusi koos jazzmuusikutega – [[w:Ray Charles|Ray Charles]]. Tänapäeval pole kadunud ükski vanadest bluesi vormidest – [[w:folkblues|folkblues]], [[w:countryblues|countryblues]], [[w:vanglablues|vanglablues]], [[w:Origins of the blues|arhailine blues]], [[w:Cajun music|cajunblues]]. Juurde tekkinud uusi: [[w:linnablues|linnablues]], [[w:jazzblues|jazzblues]], [[w:rhythm and blues|rhythm and blues]], [[w:soul blues|soul blues]], [[w:funkyblues|funkyblues]]. Regionaalsetest stiilidest tuntumad: [[w:|mississippi blues]] (räme, arhailine), [[w:texase blues|texase blues]] (liikuv, paindlik jazzi seostega) ja [[w:Idaranniku blues|Idaranniku blues]], nt. Floridast ja Tennessee’st (kus leidub valget country- ja hillbilly- folkloori). Viiekümnendate lõpus Inglismaal tõeline bluesiliikumine, mida juhtis Viinis sündinud, Prantsusmaal õppinud ja Inglismaale elama asunud kitarrist ja laulja [[w:Alexis Korner|Alexis Korner]] ning hiljem [[w:John Mayall|John Mayall]]. Kuuekümnendatel valgete tõus bluesimaastikul. [[w:Eric Clapto|Eric Clapton]] ja [[w:Rory Gallagher|Rory Gallagher]], aga ka Ameerika kitarristid [[w:Mike Bloomfield|Mike Bloomfield]] ja [[w:Johnny Winter|Johnny Winter]], suupillimängijad [[w:Paul Butterfield|Paul Butterfield]], [[w:Charlie Musselwhite|Charlie Musselwhite]] ja [[w:Paul Osher|Paul Osher]], kes õppisid Chicago South Side’i muusikutelt (eriti [[w:Muddy Waters|Muddy Watersilt]]), kitarrist [[w:Duane Allman|Duane Allman]], pianist-kitarrist [[w:Dr. John|Dr. John]], muusikud bluesrock ansamblist [[w:Canned Heat|Canned Heat]] jt. Ühendriikide muusikaringkonnad liitusid bluesikaravaniga alle siis, kui nägid, et [[w:Rolling Stones|Rolling Stones]], [[w:Led Zeppelin|Led Zeppelin]] ja John Mayall teenisid bluesiga palju raha. ==1930-1940== ===[[w:Swing|Swing]]=== Jazzi vanemaid stiile saab koondada pealkirja alla „two-beat jazz“. Kahekümnendate lõpuks oli kahe löögi stiilid ammendunud ning Harlemis ja veelgi enam Kansas Citys kujunes 1928-1929. Aasta paiku uus mängulaad. Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega – ümberasumisega Chicagost New Yorki. Sõna swing on jazzi võtmetermin ja seda kasutatakse kahes erinevas tähenduses. J.E.Berendt on võtnud kasutusele järgneva eristuse. Sõnavorm sving tähistab rütmielementi, mille vahendusel jazz saavutab samasuguse pinge nagu klassikaline muusika tänu oma vormistruktuurile. Sving on seotud aafrikaliku rütmitunnetusega, kuid sellele vaatamata – nagu tõestas Marshall Stearns – pole Aafrikas svingi. Sving tekkis siis, kui aafrikalikku rütmitunnetust hakati rakendama koos euroopalike korrapäraste meetrumitega. Sõnavorm swing tähistab kolmekümnendatel domineerivat jazzistiili. Tänu millele jazz saavutas oma suurima kaubandusliku menu (kuni [[w:fusion|fusioni]] tekkimiseni). Swingiajstu eritunnused: [[w:bigbänd|bigbändide]] väljakujunemine, [[w:Ostinato|„rifistiili“]] teke Kansas Citys (nt. [[w:Bennie Moten|Bennie Moteni]] ja hiljem [[w:Count Basie|Count Basie’]] orkestrites), valgete chicago stiil bigbändis. Erinevad stiilid said kokku [[w:Benny Goodman|Benny Goodmani]] orkestris: [[w:Fletcher Henderson|Fletcher Henderson]] new orleansi stiil läbi tema orkestriseadete, Kansas City rifitehnika ning valgete täpsus ja treenitus, mille läbi see jazzivool kaotas suure osa oma väljendusjõust. Teisalt võimaldas Goodmani orkestri kerge meloodilisus ja puhas intonatsioon jazzi laiemalt müüa.. Bigbändide arengu kõrval olid kolmekümnendad ka suurte solistide ajajärguks: tenorsaksofonistid [[w:Coleman Hawkins|Coleman Hawkins]] ja [[w:Chu Berry|Chu Berry]], klarnetist [[w:Benny Goodman|Benny Goodman]], trummarid [[w:Gene Krupa|Gene Krupa]], [[w:Cozy Cole|Cozy Cole]] ja [[w:Sid Catlett|Sid Catlett]], pianistid [[w:Fats Waller|Fats Waller]] ja [[w:Teddy Wilson|Teddy Wilson]], altsaksofonistid [[w:Benny Carter|Benny Carter]] ja [[w:Jonny Hodges|Jonny Hodges]], trompetistid [[w:Roy Eldridge|Roy Eldridge]], [[w:Bunny Berigan|Bunny Berigan]] ja [[w:Rex Stewart|Rex Stewart]] ning mitmed teised. ==1940-1950 ===[[w:Be-bop|Be-bop]]=== Kolmekümnendate lõpuks oli swingist saanud hiigelsuur äriettevõte. Sõnast swing sai vahend erinevate kaupade müümiseks, alates sigarettidest kuni naisterõivasteni, samal ajal kui muusika mugandus üldiste kaubanduslike nõudmistega ja koosnes tihti vaid lõputult korduvatest klišeedest. Rühm muusikuid, kellel oli midagi uut öelda, leidsid üksteist tänu tervele, kuigi mitte alati kavatsuslikule reaktsioonilainele valitseva swingimoe vastu. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades Harlemis (neist tähtsaim oli paik nimega Minton’s Playhouse), ja jällegi aastakümne alguses. Be-bop kujunes eri paikades ning eri muusikute peades ja pillidel sõltumatult. Minton’s sai keskpunktiks samamoodi nagu New Orleans nelikümmend aastat varem, ja nagu on absurdne Jelly Roll Mortoni väide, et tama leiutas jazzi, on absurdne ka väide, et keegi neljakümnendate muusikutest „avastas“ moodsa jazzi. Vähendatud kvindist sai be-bopi, või nagu varsti öeldi – bopi tähtsaim intervall. Varem oleks teda peetud eksituseks või vähemalt halavakõlaliseks, kuigi teda võidi kasutada läbivates akordides ja eriefektina, nagu tegid Duke Ellington ja pianist Willie „Lion“ Smith juba kahekümnendatel. Nüüd iseloomustas see tervet stiili, samal ajal kui varasemate jazzistiilide harmooniline põhi aina laienes. Tosina aasta pärast saab vähendatud kvint „blue-noodiks“, samavõrd igapäevaseks nagu määratlemata tertsid ja septimid traditsioonilises bluesis. Minton’s Playhouse’is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist [[w:Thelonious Mon|Thelonious Monk]], trummar [[w:Kenny Clarke|Kenny Clarke]], kitarrist [[w:Charlie Christian|Charlie Christian]], trompetist [[w:Dizzy Gillespie|Dizzy Gillespie]] ja altsaksofonist [[w:Charlie Parker|Charlie Parker]]. Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister, nagu Louis Armstrong oli traditsioonilise jazzi suurmeister. Igal instrumendil on oma be-bopi pioneer – trompetimängijatest on selleks [[w:Roy Eldridge|Roy Eldridge]], pianistidest [[w:Clyde Hart|Clyde Hart]], tenorsaksofonistidest [[w:Lester Young|Lester Young]], bassistidest [[w:Jimmy Blanton|Jimmy Blanton]], trummaritest [[w:Jo Jones|Jo Jones]] ja [[w:Dave Tough|Dave Tough]] ning kitarristidest [[w:Charlie Christian|Charlie Christian]]. Tolleaegsetele kuulajatele tundusid be-bopi helid kihutavate, närviliste fraasidena, mis muutusid vahest meloodiafragmentideks. Iga ebaoluline noot oli välja praagitud. Kõik oli ülimalt kontsentreeritud. Tegemist on omamoodi muusikalise kiirkirjaga ning seda peab kuulama samamoodi, nagu loetakse stenogrammi, kus tähendust kannavad paar kiirelt visandatud märki. Improvisatsioone raamib loo alguses ja lõpus unisoonis esitatav teema, mida mängivad kaks puhkpilli, kõige sagedamini trompet ja saksofon (arhetüüpideks on Dizzy Gillespie ja Charlie Parker). Ainuüksi unisooni kasutamine tõi muusikasse uue kõla ja hoiaku. Muusikapsühholoogiast on teada, et igal pool, kus võib kohata unisooni (alates Beethoveni „Oodist rõõmule“ või 9. Sümfoonia esimesest osast, ja beduiinide muusika ja araabia koorideni välja), püüab ta märku anda: kuulake, see on meie teadaanne. New Orleansi renessanss Avangardsest bopist jahmatatud jazzisõbrad ei teadnud tihti, mida sellest uuest muusikast arvata. Nad pöördusid otsustavalt tagasi jazzi põhivormide poole, nõudsid „lihtsat“ muusikat. Üle maailma võttis hoogu new orleansi renesanss, või nagu seda kutsuti – „revival“. Varsti viis aga tollane tagsipöördumine lihtsustatud ja klišeedest kubiseva „traditsioonilise“ jazzini, millele mustad muusikud selja pöörasid. Pärast II maailmasõda said traditsionalistliku liikumise peakorteriteks Pariisi Saint-German-des-Pres’ jazziklubid, eksistentsialismi kantsid. Üsna varsti hakkasid noored eksistentsialistid lähenema jazzi kaasaegsematele vormidele ja liikumise keskpunktiks sai Inglismaa. Seal korraldati dixielandi kontserte sama suure kommertsliku tulevärgi ja eduga nagu rock’n’rolli lauljate ülesastumisi. Tänapäeval, ja tegelikult juba alates free jazzi sünnist kuuekümnendatel, on new orleans ja be-bop üksteisele lähemale nihkunud. Selle kõrval, mis on tänapäeva muusikas kihutav, närviline ja fragmenteeritud, mõjub suurem osa neljakümnendate jazzist meie aja kuulajale peaaegu klassikalise täiusena. Be-bopi taassünd Seitsmekümnendate lõpus toimus be-bopi taassünd, mida keegi poleks veel paar aastat enne seda osanud ennustada. Terve põlvkond noori mängib seda muusikat ja üheksakümnendatel kuuleb seda rohkem kui kunagi varem. Nad ei varise kokku ega sure heroiini kätte nagu nende eelkäijad. See taassünd on toimunud enam kui kolmkümmend aastat pärast Charlie Parkeri (34-aastaselt) surma, nelikümmend viis aastat pärast Bud Powelli esimest kokkukukkumist ja kolmkümmend viis aastat pärast seda, kui bop-trompetist Fats Navarro kahekümne kuue aastaselt hinge heitis. ===New Orleansi renessanss=== Avangardsest bopist jahmatatud jazzisõbrad ei teadnud tihti, mida sellest uuest muusikast arvata. Nad pöördusid otsustavalt tagasi jazzi põhivormide poole, nõudsid „lihtsat“ muusikat. Üle maailma võttis hoogu new orleansi renesanss, või nagu seda kutsuti – „revival“. Varsti viis aga tollane tagsipöördumine lihtsustatud ja klišeedest kubiseva „traditsioonilise“ jazzini, millele mustad muusikud selja pöörasid. Pärast II maailmasõda said traditsionalistliku liikumise peakorteriteks Pariisi Saint-German-des-Pres’ jazziklubid, eksistentsialismi kantsid. Üsna varsti hakkasid noored eksistentsialistid lähenema jazzi kaasaegsematele vormidele ja liikumise keskpunktiks sai Inglismaa. Seal korraldati dixielandi kontserte sama suure kommertsliku tulevärgi ja eduga nagu rock’n’rolli lauljate ülesastumisi. Tänapäeval, ja tegelikult juba alates free jazzi sünnist kuuekümnendatel, on new orleans ja be-bop üksteisele lähemale nihkunud. Selle kõrval, mis on tänapäeva muusikas kihutav, närviline ja fragmenteeritud, mõjub suurem osa neljakümnendate jazzist meie aja kuulajale peaaegu klassikalise täiusena. ===Be-bopi taassünd=== Seitsmekümnendate lõpus toimus be-bopi taassünd, mida keegi poleks veel paar aastat enne seda osanud ennustada. Terve põlvkond noori mängib seda muusikat ja üheksakümnendatel kuuleb seda rohkem kui kunagi varem. Nad ei varise kokku ega sure heroiini kätte nagu nende eelkäijad. See taassünd on toimunud enam kui kolmkümmend aastat pärast Charlie Parkeri (34-aastaselt) surma, nelikümmend viis aastat pärast [[w:Bud Powell|Bud Powelli]] esimest kokkukukkumist ja kolmkümmend viis aastat pärast seda, kui bop-trompetist [[w:Fats Navarro|Fats Navarro]] kahekümne kuue aastaselt hinge heitis. ==1950-1960== ===[[w:Cool jazz|Cool jazz]] ja [[w:Hard bop|Hard bop]]=== Juba 30-ndate lõpus sillutasid teed cooli kontseptsioonile Lester Youngi saksofonisoolod Count Basie’ orkestris. Ka esimesed cool jazzi soolo näited pärinevad juba 40-ndate lõpust. Miles Davise soolod 1947. Aastast, koos Charlie Parkeriga (nt. „Chasin’ the Bird“)., ja John Lewise klaverisoolo Dizzy Gillespie’ Pariisi kontserdil 1948 salvestatud palas “’Round Midnight“. [[w:Miles Davis|Miles Davise]], [[w:John Lewis|John Lewise]] ja [[w:Tadd Dameron|Tadd Dameroniga]] saab alguse stiil, mida tuntakse cool jazzi nime all. Pianist [[w:Lennie Tristano|Lennie Tristano]] loob oma mängu ja sõnavõttudega cool jazzile teoreetilise aluse. Tristano kooli muusikuid: altsaksofonist [[w:Lee Konitz|Lee Konitz]], tenorsaksofonist [[w:Warne Marsh|Warne Marsh]] ja kitarrist [[w:Billy Bauer|Billy Bauer]]. Loetletud mehed olid suures osas süüdi, et võhikud hakkasid cool jazzi pidama külmaks, intellektuaalseks ja emotsioonivabaks muusikaks. Siiski ei maksa kahelda, et Tristano ja tema pillimehed improviseerisid märkimisväärse vabadusega, pöörtates enim tähelepanu lineaarsele improvisatsioonile. Tristano koolkonna mõju on tuntav läbi kogu moodsa jazzi ajaloo. 50-ndate uus jazz-klassitsism, mis ammutas inspiratsiooni muusikast, mida mängisid 30-ndatel Lester Young ja Count Basie. Klassitsismi vastasleeris seisis põlvkond noori muusikuid, kes esitasid puhast bop’i, mida rikastas harmoonia aluste parem tundmine ja instrumentide täiuslikum valdamine. Hard bop oli 50-ndate teise poole jazzis kõige dünaamilisem muusika, mida esindasid muuhulgas trummarite [[w:Max Roach|Max Roachi]] ja [[w:Art Blakey|Art Blakey]] ning pianist [[w:Horace Silver|Horace Silveri]] juhitud ansamblid ning trompetistid [[w:Clifford Brown|Clifford Brown]], [[w:Lee Morgan|Lee Morgan]] ja [[w:Donald Byrd|Donald Byrd]], tenorimehed [[w:Sonny Rollins|Sonny Rollins]], [[w:Hank Mobley|Hank Mobley]] ja teised, kõige lõpuks ka [[w:John Coltrane|John Coltrane]]. Hard bop lõi uue suuna ohverdamata vitaalsust. Olulisi novaatoreid hard bopis: trummarid [[w:Shelly Manne|Shelly Manne]] ja [[w:Elvin Jones|Elvin Jones]], pianist [[w:Horace Silver|Horace Silver]] ja tenorsaksofonist [[w:Sonny Rollins|Sonny Rollins]]. ==1960-1970== ===[[w:Free jazz|Free jazz]]=== Uuenduste loetelu: 1. Läbimurd „vaba tonaalsuse“ avatud ruumi. 2. Uus rütmikontseptsioon, mida iseloomustab taktimõõdu, löögi ja sümmeetria lagunemine. 3. Maailmamuusika tulvamine jazzi, mis avanes järsku kõikidele suurtele muusikakultuuridele Indiast Aafrikani ja Jaapanist Araabiani. 4. Rõhuasetus jazzi intensiivsusele, mis puudub vanemates stiilides. Jazz oli varemgi teistest Lääne muusika vormidest intensiivsuselt üle, kuid kunagi enne pole rõhutatud intensiivsust sellisel ekstaatilisel ja vahel isegi religioossel moel nagu free jazzis. 5. Muusikahelide laienemine müravaldkonda. 60-ndate alguses tungis jazz vaba tonaalsuse või isegi atonaalsuse maailma, mis akadeemilises muusikas oli toimunud juba nelikümmend või viiskümmend aastat varem. Taas oli kohta ühisimprovisatsioonil nagu oli seda New Orleansi perioodil. Siiski mõistetakse jazzis vaba tonaalsust põhimõtteliselt teisiti kui Euroopa akadeemilises muusikas. Tähtsal kohal on nn. „tonaalsed keskpunktid“, millele pöörati palju rohkem tähelepanu kui näiteks Euroopa seriaalses avangardmuusikas. See tähendab, et muusika allub üldisele gravitatsioonile dominandist toonikasse, kuid on muudes aspektides valdavalt „vaba“. Näiteks ei teadnud [[w:Ornette Coleman|Ornette Coleman]], et Euroopa muusikas kasutatakse vaba tonaalsust, enne kui ta kohtus 1959.-1960. aastal [[w:John Lewis|John Lewise]] ja [[w:Gunther Schuller|Gunther Schulleriga]]. Selleks ajaks oli ta välja töötanud oma muusikalise käsitluslaadi. Seega pole kahtlust, et sellised muusikud nagu Ornette Coleman, [[w:Archie Shepp|Archie Shepp]], [[w:Pharoah Sanders|Pharoah Sanders]] ja [[w:Albert Ayler|Albert Ayler]] on lähemal autentse bluesi „konkreetsele“ harmooniavabadusele kui Euroopa „abstraktsele“ intellektuaalsele atonaalsusele. Mitmeid aastaid võeti free jazzi vabadust kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud muusikasüsteemidest – rõhk on sõnadel „Euroopas kujunenud“. Vabanemine „valge kontinendi“ muusika vormidest ja harmooniast oli osa laiemast rassilisest, sotsiaalsest, kultuurilisest ja poliitilisest emantsipatsioonist. Free jazz purustas konventsionaalse jazzirütmi kaks tugisammast – taktimõõdu ja biidi. Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega, mis paisusid uskumatu intensiivsusega. Harmoonia ja rütmi uuendamise kõrval oli jazzile sama tähtis juurdepääs maailmamuusikale. Jazziajaloo esimese 60 aasta vältel oli tema paariliseks Euroopa musika: 1. Sajandivahetuse ragtime-pianistidele tähendas see 19. sajandi klaverimuusikat. 2. New Orleansi muusikute jaoks oli see prantsuse ooper, hispaania tsirkusemuusika ja Euroopa marsid. 3. [[w:Bix Beiderbecke|Bix Beiderbecke]] ja tema 20-ndate aastate Chicago kolleegid avastasid [[w:Claude Debussy|Debussy]]. 4. Swingiaja arranžeerijad õppisid orkestreerimisvõtteid hilisromantilistelt sümfoonikutelt. Kui areng möödus cool jazzist, olid jazzmuusikud kasutusele võtnud peaaegu kõik Euroopa muusika kasutuskõlblikud elemendis, [[w:barokk|barokist]] [[w:Karlheinz Stockhausen|Stockhausenini]]. See seletab ka innukaid uute partnerite otsinguid. Erilisteks huviobjektideks on olnud Araabia ja India kultuurid. Afroameeriklaste seas oli juba 40-ndatel märgata islami levikut. Kümned jazzmuusikud pöördusid islami usku ja võtsid endale vahel ka araabia nimed. Araabia muusikat kasutasid oma kompositsioonides nt: [[w:Yusef Lateef|Yusef Lateef]], Ornette Coleman, [[w:John Coltrane|John Coltrane]], [[w:Randy Weston|Randy Weston]], [[w:Herbie Mann|Herbie Mann]], [[w:Art Blakey|Art Blakey]], [[w:Roland Kirk|Roland Kirk]],[[w:Sahib Shihab|Sahib Shihab]] ja [[w:Don Cherry|Don Cherry]] USA-s ning [[w:Georg Gruntz|Georg Gruntz]] ja [[w:Jean-Luc Ponty|Jean-Luc Ponty]] Euroopas. Araabia muusikast veelgi suuremat huvi äratas pika klassikalise traditsiooniga india muusika. Eelkõige paelus jazzmuusikud india muusika rütmirikkus. India klassikaline muusika põhineb [[w:tala|tala’del]] ja [[w:raga|raga’del]]. Tala’d on väga erinevad rütmiseeriad ja –tsüklid 3 kuni 108 löögini. Tala’de rütmiliseks struktureerimiseks on palju võimalusi. 10-löögilise tala löökide jaotus võib võtta kui seeriat 2-3-2-3, või 3-3-4 või 3-4-3. Kontrastina rütmiliselt hästi defineeritud tala’le, on raga meloodijajada, kus põimuvad mitmed Euroopa muusikas erinevalt ketegoriseeritud elemendid: teema, helistik, meeleolu, fraas ja vorm, mille määratleb meloodia kulgemine. Raga võib näiteks seada nõude, et mingi kindel noot tohib kõlada alles siis, kui kõik raga teised noodid on kõlanud. On olemas raga’d, mida tohib mängida ainult hommikul, õhtul, täiskuuga või jumalale mõeldes. Eelkõige on raga’d laadid ja sellega nad vastavad moodsa jazzi suundumusega modaalsuse poole. Muusikaline avanemine müra suunas on seotud maailmamuusikaga kui ka intensiivsuse üldise kasvuga. Oma roll akadeemilisel elektronmuusika ringkondadel. See oli periood, kus pillimeeste „sõnavara“ suurenes tohutu kiirusega. Tollane free jazz tekitas tihti väärarusaama, et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Kui selle tunde põrmustavad John Coltrane’i hümnilaadselt religioosne innukus, Albert Aylery lustakas rahvapillimehe joon, [[w:Paul Bley|Paul Bley]] ja [[w:Ran Blake|Ran Blake’i]] intellektuaalne, kuid siiski naljalembeline jahedus, [[w:Sun Ra|Sun Ra]] kosmiline avarus ja [[w:Carla Bley|Carla Bley]] mõistuspärasus. ==1970-1980== ===[[w:Fusion|Fusion]]=== # Fusion või [[w:jazzrock|jazzrock]]: rocki rütmi ja elektroonikaga kombineeritud jazzimprovisatsioon. # Suund Euroopa romantilise kammermuusika poole, jazzi „estetiseerimine“. Soolo- või duoesinejad, sageli ilma rütmisektsioonita. Loobuti paljust, mida jazzis on oluliseks peetud: plahvatuslikust jõust, rohmakusest, äärmisest väljenduslikkusest, intensiivsusest, ekstaatilisusest ja julgusest olla „inetu“. # Uus free jazzi põlvkond. Vaba muusika läks põranda alla ehk nö. underground. # Swingi üllatav comeback. Äkitselt ilmus terve noorte muusikute põlvkond, kes tundus mängivat rocki või fusioni, kuid esitas tegelikult hoopis muusikat, mis sarnaneb swingiajastu suurkujude omale – eeskujuks tenorsaksofonist [[w:Ben Webster|Ben Webster]] ja [[w:Coleman Hawkin|Coleman Hawkins]] ning trompetistid [[w:Harry Edison|Harry Edison]] ja [[w:Buck Clayton|Buck Clayton]]. # Veelgi hämmastavam ja ulatuslikum bebopi comeback, mille käivitas saksofonist [[w:Dexter Gordon|Dexter Gordon]]. See oli bebopi kolmas laine, millele eelnesid 40-ndatel algne bebop ja 50-ndate teisel poolel hard bop. Nii nagu hard bop oli kasutusele võtnud cool jazzi kogemusi (eriti pikad meloodiafraasid), nii võttis ka 70-ndate uus bebop arvesse kõik, mis vahepeal toimunud. Uues bebopis oli alati tunda kahe juba lahkunud muusiku – [[w:Charles Mingus|Charles Minguse]] ja [[w:John Coltrane|John Coltrane]]’i – panus. Aga ka neid kelle mängulaad toetus free jazzi kogemusele, mis läbi sündis omamoodi „free bop“ – nt. trummar [[w:Barry Altschul|Barry Altschul]] ja saksofonistid [[w:Arthur Blythe|Arthur Blythe]], [[w:Oliver Lake|Oliver Lake]], [[w:Dewey Redman|Dewey Redman]] ja [[w:Julius Hemphill|Julius Hemphill]]. # Euroopa jazz leiab iseenda. Nagu [[w:AACM|AACM]]i mustad muusikud, kellele tulid meelde nende Aafrika juured, hakkasid Euroopa pillimehed esile tõstma oma päritolu. Juurte otsimine Euroopas ei olnud nii ühtne ja koherentne nagu musta muusika puhul. Otsingud hargnesid vähemalt kahes suunas: a.Identiteedi otsingud Euroopa kunstmuusika traditsioonist, toetudes tonaalses sfääris peamiselt romantilisele ja impressionistlikule muusikale ja free jazzi osas moodsale muusikale [[w:Anton Webern|Webernist]] [[w:Alban Berg|Bergi]] kaudu [[w:Karlheinz Stockhausen|Stockhauseni]], [[w:Pierre Boulez|Boulezi]] ja eriti [[w:Hanns Eisler|Eisleri]] ja [[w:Kurt Weill|Weillini]]. b. Juured ja stiimul leitakse Euroopa folkloorist, oma etnilisest muusikast või siis maailma folkloorist ja Euroopa-välistest muusikakultuuridest. Kujuneb välja uut tüüpi muusik, kes valdab ja integreerib jazzi, rocki ja erinevaid kultuure. Kerge liialdusega võib öelda, et 60-ndad oli Suurbritannias juba fusioni aastakümme, mida esindasid organist [[w:Graham Bond|Graham Bondi]] juhitud Graham Bond Organisation, Colosseum ja Cream, [[w:Soft Machine|Soft Machine]] ning [[w:John McLaughlin|John McLaughlin]], bassist [[w:Jack Bruce|Jack Bruce]], trummarid [[w:Ginger Baker|Ginger Baker]] ja [[w:Jon Hiseman|Jon Hiseman]] ning saksofonist [[w:Dick Heckstall-Smith|Dick Heckstall-Smith]]. Siiski oli [[w:Miles Davis|Miles Davis]] see, kes tõi oma 1970. aastal ilmunud plaadiga [[w:„Bitches Brew“|„Bitches Brew“]] kaasa fusionjazzi läbimurde, mis omakorda juhtus märkimisväärsel ajahetkel. 1970.aastal, rocki Götterdämmerungi’i ajal: surid [[w:Jimi Hendrix|Jimi Hendrix]], [[w:Janis Joplin|Janis Joplin]], [[w:Jim Morrison|Jim Morrison]] ja [[w:Duane Allman|Duane Allman]], [[w:biitlid|biitlid]] läksid laiali. ==1980-1990== ===[[w:Postmodernism (jazzmuusika)|Postmodernism]]=== 1. Äkitselt muutuvad kaasaegsele jazzmuusikule kättesaadavaks kõik jazzi rikkused, mis on pärit moodsa jazzi eelsest ajast. 2. Postmodernne jazz võrdsustab erinevad ja võrreldamatud stiilielemendid. Tihti kohtab postmodernses jazzis põhimõtet „harmoneerumatu harmoonia“. 3. Otsustavaks muutub tsiteerimise kunst. Valikuvabadus. Kuid tõelist vabadust saavad nautida vaid need,kes suudavad kõige pakutava seast valida: vaba meetrum või löögi järgi mängimine, vaba vorm või 32-taktiline standardvorm, vabatonaalsus või mažoorsed-minoorsed kolmkõlad, free jazz või maailmamuusika, bebop, minimalism, rock, New Orleansi jazz, trash rock, tango, hip-hop... ===[[w:Neoklassitsism (jazzmuusika)|Neoklassitsism]]=== Pilk suunatud aega pärast free jazzi. Free jazzi ja traditsioonilise mängulaadi kombinatsioon. Individuaalsus traditsiooni teenistuses. Inspiratsiooniallikaks [[w:Duke Ellington|Duke Ellington]]. Heli kui väljendusvahendi taasavastamine: urin ja „räpane tämber“. Erinevate jazzistiilide tsiteerimine. Eeskõnelejaks saksofonist [[w:David Murray|David Murray]] ===[[w:Klassitsism (jazzmuusika)|Klassitsism]]=== Pilk suunatud aega enne free jazzi. Eelistab tonaalsust ja biiti. Traditsioon individuaalsuse teenistuses. Sagedased viited [[w:Miles Davis|Miles Davisele]]. Rõhk liini puhtusel. Fraseerimine on olulisem kui sound. Erinevate meistrite tsiteerimine. Juhtfiguuriks trompetist [[w:Wynton Marsalis|Wynton Marsalis]]. ===[[w:Free funk|Free funk]]=== [[w:Ornette Coleman|Ornette Coleman]]. Free funki areng 80-ndatel jäi suures osas klassitsismi ja neoklassitsismi poolt mõjutamata. Free funk leiab selle, mida 70-ndate jazzrock kas eiras või lihtsalt unustas. Ta kasutas jazzrocki meloodiate ja rütmide vabastamiseks ja avardamiseks free jazzi käepäraseid vahendeid. Ja ka vastupidi – free funk kannab oma tantsuliste funk- ja rockirütmide sümmeetria, motoorse energia ja käegakatsutava füüsilisuse üle free jazzi. ===[[w:Maailmamuusika (jazzmuusika)|Maailmamuusika]]=== Maailmamuusika veelgi võimsam tulek kui 70-ndatel. Endiselt mahtumata ühtegi lahtrisse ning olles sünkreetiliste, elektriliste ja stiile lahustavate vormide katalüsaator. Seda integratsiooni jätkasid: nt. trummar [[w:Mark Nauseef|Mark Nauseef]], bassist [[w:David Friesen|David Friesen]], Euroopas elav oudimängija [[w:Rabih Abou-Khalil|Rabih Abou-Khalil]], saksofonist [[w:Charlie Mariano|Charlie Mariano]], rootsi löökpillimängija [[w:Bengt Berger|Bengt Berger]], trompetist [[w:Jon Hassell|Jon Hassell]], löökpillmängija [[w:Nana Vasconcelos|Nana Vasconcelos]] ja paljud teised. ===[[w:No wave|No wave]]=== No wave ja [[w:noise music|noise music]], müramuusika, arenesid kõrvuti maailmamuusikaga, olles sellest tublisti mõjutatud. No wave’ile vaadatakse kui nähtusele, mis hakkas free jazzi ning [[w:punk|punki]], [[w:ekperimentaalse rock|ekperimentaalse rocki]], [[w:minimalism (muusika)|minimalismi]], [[w:etnomuusika|etnomuusika]] ja teiste suundade omavahelise hõõrdumise tulemusel ühendama loendamatuid tendentse, mängulaade ja -võimalusi. Aina uute nimesiltide kiire siginemine: [[w:art rock|art rock]], [[w:punk jazz|punk jazz]], out music, fake jazz jne. Kõikidele erinevustele vaatamata ühendab neid stiile tõsiasi, et nende veider, ekstsentriline mäng teistest stiilidest pärit elementidega tahab välistada nende selget kategoriseerimist – nt. no wave sõdib kõikide lainete ja moodide vastu, kuigi on samas üsna moelembene. Väljapaistvamad no wave’i esindajad: Altsaksofonist ja helilooja [[w:John Zorn|John Zorn]], kitarristid [[w:Arto Lindsay|Arto Lindsay]], [[w:Fred Frith|Fred Frith]] ja [[w:Elliot Sharp|Elliot Sharp]], trummar [[w:David Moss|David Moss]], skrätšia [[w:Christian Marclay|Christian Marclay]], klahvpillimängija [[w:Wayne Horvitz|Wayne Horvitz]], bassist [[w:Bill Laswell|Bill Laswell]]. jsru2cyzepk7p5x2r4gqws1pyfp81fg Rütmimuusika ajalugu/Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990 0 3717 12849 12828 2018-05-07T06:59:17Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990 Pop-muusika stiilide mõistekaart https://cmapscloud.ihmc.us:443/rid=1SG0XLW83-FY45Y0-ZJCJ67 ==[[w:Rock'n'roll|Rock'n'roll]]== Rock'n'roll on muusikastiil, mis arenes välja gospelist ja rhythm and blues'ist 1940. aastatel USA-s ning muutus populaarseks 1950. aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rokkmuusika žanriks ja Bill Haleyt esimeseks rock'n'roll'i lauljaks. Alan Freed, kes oli ühe Clevelandi raadiojaama töötaja ja kelle toimetada oli õhtune klassikalise muusika programm, uuris ühe heliplaadikaupluse omaniku palvel valge noorsoo muusikalist maitset ning avastas, et noorukeid erutas just rhytm and blues, mida üldiselt peeti valgete kultuurile täiesti võõraks. Freed palus ülemustelt luba panna oma programmi lõppu erisaade rhytm and blues'ist. Saade sai pealkirja "Moondog's Rock and Roll Party" ja Freed edendas selles segu bluusist, kantrimuusikast ja rhythm and blues'ist. Sellega oli Alan Freedist – anarhistist, kes kasutas varjunime Moondog ('Kuukoer') – saanud uue žanri, rock'n'roll'i ristiisa. David Nœbel on öelnud: "Rock'n'roll on anarhistide vandenõu ameerika elulaadi hävitamiseks." Rock'n'roll'i artiste: '''Eestis''' Boogie Company Lucky Jeans Jolly Roger Nine Lives The Rockin' Guys Rock'n'Roll Band The Tramps Wild Cats '''Inglismaal''' Billy Fury Cliff Richard The Shadows Tommy Steele Marty Wilde Prantsusmaal Rock’n’Roll Gang '''Soomes''' Hurriganes Teddy & The Tigers '''USA-s''' Chuck Berry Bo Diddley Eddie Cochran Alan Dale Fats Domino Bill Haley & His Comets Buddy Holly & The Crickets Wanda Jackson Jerry Lee Lewis Elvis Presley Little Richard Gene Vincent & The Blue Caps ==[[w:Popmuusika|Pop]]== Popmuusika (< populaarne + muusika) on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega. Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid). Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommertsialiseerituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit. Musikoloogid peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid: püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole; rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte kunstilisel kvaliteedil; rõhk pigem salvestamisel, produtseerimisel ja tehnoloogial, mitte elaval esitusel; kalduvus peegeldada muusikas olemasolevaid trende, mitte uudset arengut; tantsuks sobiv rütm. Tüüpiline popmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega. Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid. Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat. Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt.) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult. Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The Beatles, The Rolling Stones ning ABBA, üksikesinejate seas Elton John, Michael Jackson ja Madonna. Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektropopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt. ==[[w:Heavy metal|Heavy metal]]== Heavy metal ehk metal on 1960. aastate lõpul ning 1970. aastate algul bluusist ja rokkmuusikast tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli okultistlike mõjutustega laulutekstid ja depressiivsete meloodiate kasutamine ning mille mängimisel pandi suuremat rõhku elektrikitarridele ja trummidele. Üheks esimeseks heavy metal'i bändiks peetakse sageli briti Black Sabbathit, esimeste seas olid ka Led Zeppelin ja Deep Purple. Heavy metal'i stiili tegi kuulsaks Metallica, mida peetakse praegugi kuulsaimaks metal'i bändiks. Aastate jooksul on stiil pidevalt arenenud ja laienenud ning hõlmab tänapäeval väga erinevaid alamstiile, mis võivad muusikaliselt olla üksteisest üsna erinevad. Esimesed alamstiilid olid hard rock, shock rock, progressiivne metal, glam metal, pop metal ja briti heavy metal'i uus laine (tihti tuntud akronüümina NWOBHM, new wave of British heavy metal). Hard rock'i tuntumad esitajad on AC/DC, Aerosmith ja Blue Öyster Cult. Progressiivse metal'i tuntumad on Rush, Uriah Heep, Queensrÿche ning tänapäeval Dream Theater. Glam'ist on tuntumad Twisted Sister, Mötley Crüe, Skid Row, Poison ja Cinderella; shock rock'ist Alice Cooper, Marilyn Manson, W.A.S.P. ja Kiss; pop metal'ist Guns N' Roses, Def Leppard, Van Halen, Whitesnake ja Europe. NWOBHM-i algatajad olid Motörhead, Iron Maiden, Saxon ja Angel Witch. Hard-n-heavy tuntumad on Scorpions, Ozzy Osbourne, Dio, Accept, Judas Priest ja Rainbow. Hard rock, varajane metal, progressiivne metal, shock rock, glam metal ja varajane punk (kuhu kuulusid Ramones, The Damned, Sex Pistols ja The Clash) olid stiilid, millest hakkasid arenema muud alamžanrid. ==[[w:Punk|Punk]]== Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Pungi harrastaja on punkar. Muusikas on punk tihedalt seotud punk-rock'iga. Pungi kui subkultuuri juured on avangardkunstis, püüdes maailma šokeerida. Mõistet "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA-s, tähistamaks briti roki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände, milliseid tekkis suuremates keskustes nagu seeni pärast vihma. Tihtipeale olid just need bändid oma rohmakavõitu pillikäsitlusega suunanäitajad uutele radadele, nagu psühhedeelne rokk. Üleriigilist kommertsedu nad ei saavutanud, kuid seda enam jäädvustasid nad end kohaliku muusikaelu annaalidesse. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema Ramones, Television, Blondie ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma DIY-ajakirjaga Punk Magazine. Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele flaiereid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!". Umbes samal ajal hakkasid trenditeadlikumad väikeplaadifirmad CBGB bände ja artiste "üles korjama". Patti Smith oli esimene, järgmine oli The Ramones. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: “soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele obstsöönsusele, millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, sõda, ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte soengutele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“ 4. jaanuaril 1977 ilmus Briti kommunistide ajalehes Morning Star Gene Chandleri usutlus “Pungi protest”, kus Sex Pistolsi liikmed kinnitasid: “Rokk on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele,” kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne tsivilisatsiooni tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. “Selle žanri kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud alternatiivi kui anarhiat,” kirjutas Chandler kommunistide ajalehes Morning Star. ==[[w:Indie rock|Indie rock]]== Indie rock on Suurbritanniast alguse saanud rokkmuusika alaliik, mis eksisteerib põhiliselt iseseisvatel põrandaalustel muusikalavadel. Indie rock on lühend sõnapaarist independent rock. See termin sobib kirjeldama nii indie-bändide do it yourself hoiakut kui ka väikese eelarvega plaadifirmasid, mis nende muusikat välja annavad. Paljud indie-plaadifirmad teevad küll koostööd suuremate plaadifirmadega, kuid otsuste tegemine on siiski autonoomne. Seetõttu on indie-ansamblitel vabadus katsetada ja arendada oma saundi, emotsioone ja sõnu, mis ei pea meeldima laiale kuulajaskonnale – isiklik maitse ja arvamus on kasumist tähtsamad – olgugi, et ka väiksemad plaadifirmad soovivad majanduslikult hakkama saada. Sonic Youth Indie rock'i juured ulatuvad ameerika ja briti 1980. aastate põrandaalusesse alternatiivrokki. Viimastel aastakümnetel on žanris toimunud mõned muutused. Indie rock sai iseseisvaks muusikastiiliks umbes sellel ajal, kui grungebändid – nagu Nirvana – tavakuulajani jõudsid ja kuulsaks said. Laiem kuulajaskond lihvis alternatiivroki ajapikku uueks tõsimeelseks hard rock'iks ning seega ka ettearvatavamaks ja testosteroonipõhisemaks. Indie rock oli vastupanuliikumine põhivoolustumise vastu; indie rock'ist sai mõiste, mis tähistas iseseisvaks jäänud bände ja muusikažanre. Žanrilisteks eelkäijateks võib pidada punk rock'i, post-punk'i, hardcore punk'i, shoegazing'ut, twee pop'i, garaažirokki ja muidugi alternatiivrokki. Indie rock on kitarripõhine muusika, mida viljelevad väikeste muusikafirmade alla kuuluvad bändid. Suurbritannias on alternatiivset muusikat silmas pidades kasutatud tavaliselt sõna indie ja mitte alternatiiv. Arcade Fire Olgugi, et indie rock jagab pungi põhimõtteid kaubanduslikkuse ja kommertsi koha pealt, ei olda nii konkreetsed selles suhtes, kas bänd müüb end või jääb iseseisvaks. Levinud on arvamus, et on võimatu indie-muusika erinevaid lähenemisviise rahvahulkadele meeldivaks teha ja põhjuseid selleks on umbes sama palju, kui on indie-bände. Siinjuures mõned tavalisemad: nende muusika on liiga pentsik, süütu ja veider; liiga tundeline ja melanhoolne; liiga tasane ja delikaatne; liiga unelev ja hüpnotiseeriv, liiga isiklik ja ennastpaljastavate laulusõnadega; liiga madalate tootmiskuludega; liiga keerukate meloodiate ja riffidega; liiga toores ja tahumatu; liialt inspireeritud paljudest esialgsetest indie-bändidest; liiga kaugete ja lõhestatud laulustruktuuridega; liialt inspireeritud ebapopulaarsetest või eksperimentaalsetest muusikastiilidest. The Postal Service Kuid hoolimata detailidest on indie rock'i muusika outsider'itele, mis on tehtud outsider'ite poolt – just nagu ka alternatiivrokk kunagi oli, kuid indie sisaldab vähem "ürgset maskuliinsust". Mitte et indie poleks kunagi võimas ja sügav: agressiivseid elemente leidub seal lihtsalt harva. 1990. aastate edenedes kujunes indie rock'il välja palju alaliike (indie pop, dream pop, noise rock, lo-fi, math rock, post-rock, space rock, sadcore ja emo sealhulgas), mis kõik tunduvad jäävat põrandaalusteks. Viimasel ajal on indie rock'ist saanud käibeväljend, mida kasutatakse selliste ansamblite kohta, kelle muusikastiil varieerub garage rock'ist psühhedeelse folkmuusikani. ==[[w:Post-punk|Post-punk]]== Post-punk on üks rockmuusika tüüpe, mis kasvas välja 70ndate punk-liikumisest. Selle stiili artistid hülgasid punk rocki traditsionaalid ja lihtsuse. Oldi inspireeritud „tee ise“ (DIY -do it yourself) liikumisest ja avangardmuusikast. See tõi kaasa rocki klišeede lõhkumise ja eksperimenteerimised free jazzy ja mitmete elektrooniliste muusika stiilidega nagu dub, funk ja disko. Ideesid ammutati kaasaegsest kunstist (multimeedia kasutamine), poliitikast (sisaldas kriitilisi teooriaid), kino ja kirjandus. Post-punki esindajaid: Siouxsie and Banshees, Wire, Public Image Ltd, The Pop Group, Cabaret Voltaire, Magazine, Pere Ubu, Gang of Four, Joy Division, Talking Heads, Throbbing gristle, The Slits, The Cure, The Fall ja Au Pairs. Lisada tuleks, et post-punk on tihedalt seotud selliste stiilide arenguga kui gooti rock, dark wave, uus-psühhedeelia, no wave ja industriaalmuusika. ==[[w:New wave|New wave]]== New wave on rockmuusika stiil, mis sai alguse 70ndate lõpust. Stiili tekke impulsiks tuleb pidada 70ndate keskpaiga punkrock’i. Veel mõjutusi näiteks glam rockist,power popist ja diskomuusikast. New wave eemaldus bluesi ja rock’n’roll’i tämbritest ja lõi seeläbi uue stiili, mis keskendus rohkem diskole ja elektroonsele muusikale. Ansamblite näiteid: Blondie, Talking Heads, Duran Duran. Hiljem on new wave’ist välja kasvanud dark wave ja sündipopp. 78ddnjekconzffu5zrgl3vg7s1ejj5b Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine 0 3718 17062 16512 2019-07-31T09:28:49Z Gbawden 2232 ([[c:GR|GR]]) [[c:COM:Duplicate|Duplicate]]: [[File:Kristlike kirikute areng 01.jpg]] → [[File:Kristlike kirikute areng.jpg]] Exact or scaled-down duplicate: [[c::File:Kristlike kirikute areng.jpg]] wikitext text/x-wiki I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine/MÕISTED]] =Muusika kuulamine ja muusikalugu. Helilooja ning tema kaasaeg= ==1) Muusika olemus ja päritolu (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # [[w:muusika|muusika]] # [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]] # [[w:hääl (muusikainstrument)|inimhääl]] # [[w:rütm|rütm]] # [[w:heli|heli]] # [[w:rituaal|rituaal]] # [[w:loodusrahvad|loodusrahvad]] # [[w:emotsioon|emotsioon]] # [[w:tants|tants]] ===TELL UUS VALMIS=== LIHTSALT INFOKS TELL VANA ::https://vara.e-koolikott.ee/node/73 Muusika teke ja olemus (tell) ====Muusika olemus==== '''[[w:Muusika|Muusika]]''' olemuse kohta on läbi ajaloo püütud anda erinevaid seletusi. Hoolimata püüdlustest muusikat üldiselt ja põhjalikult määratleda, puudub tänaseni ühene muusika definitsioon. Tihti on defineeritud vaid muusika eri aspekte: muusika kui ratsionaalne, arvudel põhinev [[w:teadus|teadus]], muusika kui tunnetel põhinev [[w:kunst|kunst]], muusika kui apolloonilise või dionüüsilise alge sümbioos, muusika kui puhas [[w:teooria|teooria]] või puhas [[w:praktika|praktika]]. Muusika mõiste ja piirid võivad nii kultuuri, ajalooperioodi kui ka sotsiaalse konteksti poolest erineda. Muusikat puudutavate arutelude suur hulk ja mitmekesisus viitab ühelt poolt hoiakute mitmekesisusele, kuid teiselt poolt näitab see ka seda, et arusaam muusika olemusest, määratlusest, iseloomust, vormist ja kontseptsioonist on pidevalt laienenud. Näiteks tänapäeva lääne kultuuris võiks küsida, kas orkestri häälestamine, [[w:John Cage|John Cage]]'i teos "4'33", kus ei kõla ühtegi heli või arvutiprogrammide poolt tekitatud lindude "laulu" meenutavad helid on muusika? Võimalik, et iga mõeldavat heli võib olenemata selle allikast või sotsiaalsest kontekstist lugeda muusika hulka kuuluvaks. ====Muusika päritolu==== Arheoloogilised leiud ja tänapäeva loodusrahvaste kultuuride uurimine viitavad sellele, et laulmine on varasem tegevus kui pillimäng. Seetõttu võibki vanimaks [[w:muusikainstrument|muusikainstrumendiks]] pidada inimese keha. Esimesed tehislikud muusikainstrumendid olid arvatavasti lihtsad looduslikud objektid, mida löödi või kraabiti. Väljakaevamised tänapäeva Saksamaa, Austria ja Sloveenia aladel on näidanud, et õõnsaid luid hakati muusikainstrumentidena kasutama umbes 40 000 aastat enne meie ajaarvamist. Maailma rahvaste keelte ja sõnade päritolu uurimine võib anda teavet muusika aegade jooksul muutunud rolli kohta. Muusika võis olla nii rituaalide kui ka meelelahutuse koostisosa. Näiteks [[w:ladina keel|ladinakeelse]] sõna ''canto'' (laulma) muud tähendused "loitsima", "nõiduma", "võlusõnu lugema", "ennustama", "hoiatama" viitavad muusika [[w:rituaal|rituaalsele]] rollile. Kõnelemise ja laulmise lähedase suhte kohta annab aga tunnistust see, et vanasti eestlased "ütlesid" laule. Paljudel maailma kultuuridel puudub muusika kui terviku jaoks üks sõna. Kuigi tundub, et kõigis kultuurides on olemas näiteks hällilaulud, armastuslaulud, sõjalaulud ja hümnid, arenes muusika kui ühtne kontseptsioon välja vaid maailma teatud kultuurides, sealhulgas näiteks Lääne-Euroopas. =====Huvitavaid teooriaid muusika päritolu kohta=====LISALUGEMINE (ACCORDION) Muusika päritolu kohta on erinevaid teooriaid. Näiteks * loodusuurija [[w:Charles Darwin|Charles Darwin]]iga (1871) seotud teooria kohaselt on muusika pärit loomade ja lindude häälitsustest, mida inimene on bioloogilise [[w:evolutsioon|evolutsiooni]] käigus edasi arendanud; * sotsioloog [[w:Herbert Spenser|Herbert Spenser]] ja helilooja [[w:Richard Wagner|Richard Wagner]] on leidnud, et muusika on pärit ülevast ja emotsionaalsest kõnelemisest; * majandusteadlane [[w:Karl Bücher|Karl Bücher]] (1896) lähtus tähelepanekust, et muusika rütm koos seda saatvate helidega võimaldab koostööd tegevate inimeste rühmal tegutseda efektiivsemalt ja jõulisemalt; * [[w:Carl Stumpf|Carl Stumpf]] (1911) väitis, et laulmist meenutavad helid võimaldavad tavalisest kõnest palju tõhusamat inimestevahelist kommunikatsiooni pikkade vahemaade taha; * [[w:Siegfried Frederick Nadel|Siegfried Frederick Nadel]] (1930) leidis, et muusika on tekkinud seoses vajadusega suhelda jumalate või muude kõrgemate jõududega; * [[w:Curt Sachs|Curt Sachs]] (1943) eristas muusika kahte päritolu: [[w:logogenees|logogenees]] (muusika lähtub kõneldud sõnast) ja [[w:patogenees (muusika)|patogenees]] (muusika on emotsionaalse väljenduse tulemus). Kuna mõnedes kultuurides tundub olevat esindatud ainult üks nendest, leiab Sachs, et muusikal on vähemalt kaks eraldi päritoluallikat. See omakorda selgitab, miks erinevates kultuurides "leiutatud" muusika võib olla erinev ning sellel võib olla täiesti erinev funktsioon. Selline lähenemine võib olla ka selgituseks maailma muusika määratule stiilikirevusele ja sellele, et muusikalised universaalid tegelikult puuduvad. * [[w:Steven Mithen|Steven Mithen]] on leidnud, et heliline kommunikatsioon jaguneb kaheks: kõneks ja muusikaks. * [[w:Aniruddh Patel|Aniruddh Patel]]i olulised uurimused muusika tunnetamise ja inimese aju arengu kohta näitavad, et nähtusel, mida me nimetame muusikaks, on inimese evolutsioonis oluline koht. Bioloogid, psühholoogid ja semiootikud on pooldanud Darwini vaadet muusikale kui kohanemisvõime arendajale, mis soodustab sobivust paaritumiseks ja eeldab olulisi omadusi nagu energilisus, paindlikkus ja innovaatilisus. Teatud loomaliikide poolt tekitatud helide analüüs näitab, et neis on tihti tavalised kommunikatiivsed helid koos kutsetega paaritumiseks ja "laulud". Selline kõne ja laulmise paralleelsus näitab, et muusika võib olla pärit kas keelega samast või veelgi varasemast ajast. Alates 1990ndatest, kui muusika päritolu uurimisega hakkasid tegelema ka muude valdkondade teadlased, nagu näiteks [[w:loomade kommunikatsioon|loomade kommunikatsioon]]i uurijad, [[w:psühholoogia|psühholoogid]], [[w:evolutsioonibioloogia|evolutsioonibioloogid]], [[w:füüsiline antropoloogia|füüsilised antropoloogid]] ja [[w:lingvistika|lingvistid]], on muusika põhilistest funktsioonidest tulenevalt püstitatud mitmeid hüpoteese ka selle päritolu kohta: * muusika areng virtuoossuse suunas võib olla seotud vajadusega paarilist efektiivsemalt juurde meelitada; * muusika on kehastunud energia; * muusika on ühiskonnas hakkamasaamiseks vajaliku paindlikkuse ja leidlikkuse suurendaja; * muusikal on seos emade häälitsemisega, mille eesmärk on luua side nii loote kui ka väikelapsega; * väikese ühiskonna terviklikkuse ja sidususe säilitamiseks on vaja arendada teatud helisid; * muusikana loodud helisid võib kasutada vaenlase hirmutamiseks. ====Lisalugemist==== Nettl, B. (2001/2014). 8. On the Origins of Music. Music. Oxford Music Online. https://doi.org/10.1093/gmo/9781561592630.article.40476, eestikeelne tõlge Vikipeedias https://et.wikipedia.org/wiki/Muusika#Muusika_p%C3%A4ritolu [05.07.2018]. Siitan, T. (1998). ''Õhtumaade muusikalugu I''. Tallinn: Avita. ===SHOW=== MUUTMISEL - illustratsioonid on töös ::https://vara.e-koolikott.ee/node/966 Muusika teke ja olemus (show) ===ASK=== ====Muusika teke ja olemus (ask 1)==== Läbi uurimuste võib arvata, et *laulmine* oli varasem tegevus kui *pillimäng*.  Muusikat loodi ja esitati erinevatel eesmärkidel. Vanaajal olid *rituaalid* osa igapäeva elust ning nende läbiviimiseks kasutati heli tekitamis vahendeid. Samuti toimusid erinevad *pühitsused* (nt uus maja, lapse sünd), mida saatis ka muusika. Kindlasti ei puudunud elust ka *meelelahutus*, mis toimus samuti muusika saatel.  https://vara.e-koolikott.ee/node/1053# ====Muusika teke ja olemus (ask 2)==== Ladina keelne sõna canto tähendab tänapäeval *laulan*, varasemas tähenduses tähendas see hoopis *nõiduma/loitsuma/ennustama/hoiatama*.  Samuti võib ka üldiselt küsida, mida üldse tähendab sõna *muusika*. Kas võib selleks pidada ka loomade häälitsusi, inimhäälitsusi, lapse nuttu? Tänu arheoloogilistele leidudele saame me ka aimu vanarahvaste *traditsioonidest/kultuurist* ja *traditsioonidest/kultuurist*. Samuti saame teada, milliseid *muusikainstrumente* kasutati muusika loomisel. Kuidas üks või teine pill võis *kõlada*, saame aga ainult aimata.  https://vara.e-koolikott.ee/node/1054 ====Muusika teke ja olemus (ask 3)==== Vanaaja muusikat tehes kasutati palju *käteplakse*, *jalamatse* ja *inimhäält*.  Muusikat loodi erinevatel eesmärkidel ning nendest eesmärkidest saame me aimu mh läbi koopamaalingute. Üks tähtsamaid eesmärke olid *rituaalid*, kuna üleloomulike jõudude väljakutsumine oli lahutamatu igapäevane tegevus. Samuti erinevad *pühitsused*, mis toimusid erinevate sündmuste tarbeks. Kui tänapäeval luuakse palju muusikat emotsionaalse rahulolu saamiseks, siis võib aimata, et antud eesmärk võis, aga ei pruukinud olla tol ajal. Kindlasti üks põhjusi, miks muusikat loodi oli *meelelahutus*. Muusika loomisel kasutati *muusikainstrumente*, mida oli võimalik luua käepärastest vahenditest.  ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1055 ====Muusika teke ja olemus (ask 4)==== Milliseid muusikainstrumente vanaajal kasutati, saame me aimata mh läbi :arheoloogiliste kaevamiste :laulude :leitud nootide Muusikat loodi põhiliselt järgmistel eesmärkidel: :rituaalid, pühitsused, meelelahutus :emotsionaalne heaolu :eluea pikendamine, igavus, esinemisvajadus Sõna canto tähendab tänapäeval "laulan", varasemalt tähendas see :nõiun :tantsin :musitseerin Kõige vanimaks "muusikainstrumendiks" peetaks :inimese keha :kitarr :torupill Tänu arheoloogilistele leidudele saame ma aimata, millised olid vanaaja rahvaste :traditsioonid ja kultuur :muusikaeelistused ja tantsud :kunstioskused ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1057 ====Muusika teke ja olemus (ask 5)==== :Muusika tekkimise algust ei ole võimalik täpselt paika panna, võib ainult aimata. :Muusika tekkimise algust on võimalik paika panna läbi koopamaalingute. :Muusika tekkimise algust ei ole võimalik paika panna ega aimata. :Vanimaks muusikainstrumendiks peetakse inimese keha. :Vanimaks muusikainstrumendiks peetakse viiulit. :Vanimaks muusikainstrumendiks peetakse koopamaalingutel kujutatud löökpilli. :Tõenduseks, et muusika eksisteeris juba vanaajal on leitud muusikainstrumentide jäänused. :Tõendusi, et muusika eksisteeris juba vanaajal ei ole leitud. :Tõenduseks, et muusika eksisteeris juba vanaajal on leitud noodid. :Muusikat loodi põhiliselt järgnevatel eesmärkidel: rituaalid, pühitsused, meelelahutus. :Muusikat loodi ainult emotsionaalse rahulduse saamiseks. :Muusika loomisel puudus igasugune eesmärk, loodi seda, mis "pähe" tuli. :Muusika roll oli looduslike ja üleloomulike jõudude väljakutsumine. :Muusikat ei kasutatud üleloomulike jõudude väljakutsumisel. :Muusikat loodi ainult meelelahutuse eesmärgil. :Ladinakeelne sõna canto tähendas varasemalt "nõiun", "loitsun". :Ladinakeelne sõna canto tähendas varasemalt "laulan". :Ladinakeelne sõna canto tähendas varasemalt "musitseerin". :Läbi arheoloogiliste leidude saame me aimu vanaaja rahvaste traditsioonidest ja kultuurist. :Läbi arheoloogiliste leidude ei ole võimalik tuvastada ei vanaaja rahvaste traditsioone ega kultuuri. :Läbi arheoloogiliste leidude teame kindlalt, millist muusikat loodi ja milliseid konkreetseid muusikainstrumente kasutati. :Pille valmistati käepärastest materjalidest. :Pille ei osatud valmistada, kuna puudusid teadmised. :Pille valmistati ainult ühest materjalist. :Muusika oli tihedalt seotud tantsuga. :Muusika ei olnud seotud tantsuga. :Rituaalidel ainult tantsiti. :Ladinakeelne sõna canto tähendab uues ladina keeles "laulan". :Ladinakeelne sõna canto tähendab uues ladina keeles "nõiun". :Ladinakeelne sõna canto tähendab uues ladina keeles "tantsin". ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1058 ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. Muusika loomine rituaalile==== '''Muusika loomine rituaalile''' Eesmärk: kogeda helide kaudu ürgaja kultuuri olemust. Vahendid: looduslikud objektid (puuoksad, kivid) Sooritamise kestus: sõltuvalt ettevalmistuste põhjalikkusest, õpilaste motivatsioonist ja ülesande sooritamise kohast 2-4 tundi Sooritamise koht: võimaluse korral looduses Kirjeldus: # Õpilased jagunevad rühmadesse, igas rühmas on umbes 5-6 õpilast. Rühma siseselt lepitakse kokku, millist rituaalset sündmust tähistatakse (näiteks vihmaloits, saagiõnne palumine, pöördumine maajumala poole, palve vaenlase alistamiseks). Omavahel jagatakse rollid (näiteks šamaan, lauljad, pillimängijad, tantsijad). Improviseerides luuakse umbes 1-3 minuti pikkune rituaalse sündmuse muusika. # Toimub kontsert, millel iga rühm esitab oma muusika. Esitused salvestatakse näiteks nutitelefoniga ja laetakse hilisemaks analüüsiks G-Drive'sse või Dropbox'i. # Toimub ühine arutelu, millel kirjeldatakse esitusi näiteks järgmistest aspektidest: :- milliseid muusikainstrumente kasutati ja millised on nende mänguvõimalused? :- millised helid tekkisid, mille poolest tekkinud helid sarnanesid või erinesid? :- millised helide kooskõlad tekkisid, kas mõned helid kõlasid paremini kokku kui teised? :- kas miski üllatas? Arutelu salvestatakse näiteks nutitelefoniga ja laetakse hilisema analüüsi jaoks üles G-Drive'sse või Dropbox'i. ====2. projektülesanne. Loodusrahvaste rituaalide uurimine==== '''Loodusrahvaste rituaalide uurimine''' Rituaalile muusika loomisele võib nii eelneda kui ka järgneda õpilase individuaalne (kirjalik) töö, mille käigus õpilane uurib nii maailma mõne loodusrahva rituaale kui ka analüüsib rühmatööna loodud muusikat. ====3. projektülesanne. Vikipeedia täiendamine==== '''Vikipeedia täiendamine''' Vahendid: arvuti/tahvelarvuti/nutitelefon ja internetiühendus Maht: vähemalt 1000 tähemärki Eeltöö: Tutvu juhendiga [[w:Vikipeedia:Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias|Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias]] Tagasiside: * kaasõpilased, õpetaja ja Vikipeedia kaastöölised kommenteerivad kaastööd Vikipeedia artikli arutelulehel * õpilane kirjeldab tunnis oma kaastööd ja tööprotsesssi Ülesanne: loo uus või täienda olemasolevat Vikipeedia artiklit, näiteks: # [[w:muusika|muusika]] # [[w:muusikaarheoloogia|muusikaarheoloogia]] # [[w:füüsiline antropoloogia|füüsiline antropoloogia]] # [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]] # [[w:hääl (muusikainstrument)|inimhääl]] # [[w:rütm (muusika)|rütm]] # [[w:muusikapedagoogika|muusikapedagoogika]] # [[w:kehapill|kehapill]] # [[w:heli|heli]] # [[w:rituaal|rituaal]] # [[w:emotsioon|emotsioon]] # [[w:tants|tants]] # [[w:šamaan|šamaan]] # [[w:olemus|olemus]] # [[w:ajalugu|ajalugu]] # [[w:teadus|teadus]] # [[w:kunst|kunst]] # [[w:teooria|teooria]] # [[w:praktika|praktika]]. # [[w:kultuur|kultuur]] # [[w:orkester|orkester]] # [[w:John Cage|John Cage]] ===DO=== Võimalusel sooritada ülesanne õues! Õpilased: :1. jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast); :2. kasutavad heli tekitamiseks kehapilli ning vahendeid, mis leiduvad loodusest, samuti on lubatud häälitseda (aga mitte laulda!); ::2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid); ::2.2 püüavad leida kooskõlasid läbi kuulamise; ::2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse (pühitsetakse) (nt vihmaloitsumine, saagiõnne palumine), jagavad omavahel rollid ära (nt šamaan, pillimängijad, tantsijad); :3. esinevad valminud etteastega kaasõpilastele, prognoosiv pikkus vähemalt 3 min; ::3.1 salvestavad etteastet nutitelefoniga (heli ja video) :4. reflekteerivad (etteastes osalenud) ja annavad tagasisidet (publik) toimunu ning enda tunnete, kogemuste ja tähelepanekute kohta (rühmavestlus ja kirjalikud märkmed) ::4.1 refleksioon toimub ka salvestuse põhjal (heli ja video) ::4.2 refleksiooni (rühmavestlust) tuleb salvestada :5. laevad kõik salvestused üles (nt pilveteenustesse nagu G-Drive, Dropbox) Ülesande eesmärk: kogeda vanaaja kultuuri olemust läbi helide ja rituaalide. https://vara.e-koolikott.ee/node/1052 Muusika teke ja olemus (do) ==2) Muusika väljendusvahendid (korrektuuridest tagasi)== [lõiming IV kursusega, nö lühisissejuhatus IV kursuse teemadesse] ===MÕISTED=== # helilooja # muusikalised väljendusvahendid # heliteos # rütm # tempo # tämber # dünaamika # meloodia # harmoonia # vorm # faktuur # muusikaanalüüs # ajastu # punkt # helivältus # suhe # muster # punkteeritud [rütm] # triool # meetrumi # rõhk # löök # takt # esitus # kiirus # kiire (presto) # rahulik (adagio) # mõõdukas (moderato) # tämber ehk kõlavärv # fagott (torisev) # põikflööt (hõljuv) # gong (kumisev) # sarved (signaali andev) # klarnet (nasaalne) # dünaamika ehk helitugevus # vaikne (piano) # vali (forte) # valjenev (crescendo) # meloodia # ühehäälsus # väljendus # muusikaline mõte # aste # astmeline liikumine # harmoonia ehk kooskõla on helide üheaegne kõlamine vertikaalis # heakõlaline (konsonantne) # halvakõlaline (dissonantne) # klassikaline [harmoonia] # vorm on Teose ülesehitus # fuuga # kolmeosaline vorm # sonaat [sonaadivorm] # faktuur näitab muusikalise struktuuri tihedust # ühehäälsus # mitmehäälsus # akordilisus ===TELL UUS VALMIS=== ====Muusika väljendusvahendite määratlus==== '''[[w:Muusika väljendusvahendid|Muusika väljendusvahendid]]''' on muusikas rakendatud [[w:muusikaline objekt|muusikalised objektid]]. [[w:helilooja|Helilooja]] kasutab muusika väljendusvahendeid [[w:heliteos|heliteos]]e loomiseks, [[w:interpreet (muusika)|interpreet]] ehk esitaja kasutab neid heliteose [[w:interpretatsioon (muusika)|tõlgendamiseks]] ning [[w:muusikateadlane|muusikateadlane]] kasutab neid muusikast rääkimiseks ja kirjutamiseks. Kuulates muusikat tähelepanelikult ning [[w:muusikaanalüüs|analüüsides]] muusikaliste väljendusvahendite kasutamist, on võimalik määratleda heliteose loomise [[w:ajastu|ajastu]], [[w:muusikastiil|muusikastiil]] ning isegi helilooja. Muusika väljendusvahendid on näiteks [[w:rütm|rütm]], [[w:tempo|tempo]], [[w:tämber|tämber]], [[w:dünaamika (muusika]]|dünaamika]], [[w:meloodia|meloodia]], [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]], [[w:muusikavorm|muusikavorm]] ja [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]. =====Huvitavat lisalugemist muusika väljendusvahenditest===== * [[w:rütm|rütm]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/1561): näiteks punkteeritud, [[w:triool|triooliline]] * [[w:tempo|tempo]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/1565): näiteks kiire (''presto''), rahulik (''adagio''), mõõdukas (''moderato'') * [[w:tämber|tämber]] ehk kõlavärv (https://vara.e-koolikott.ee/node/1600). Igal muusikainstrumendil võib olla oma tämber, näiteks [[w:fagott|fagott] (torisev), [[w:flööt|flööt]] (hõljuv), [[w:gong|gong]] (kumisev), [[w:metsasarv|metsasarv]] (signaali andev), [[w:klarnet|klarnet]] (nasaalne) * [[w:dünaamika (muusika]]|dünaamika]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/6062): näiteks valjenev (''crescendo'') * [[w:meloodia|meloodia]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/1550). Näiteks: astmeliselt liikuv, ülespoole liikuv, allapoole liikuv * [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/1573) Näiteks: heakõlaline (konsonantne), halvakõlaline (dissonantne); klassikaline jms * [[w:muusikavorm|muusikavorm]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/3791): näiteks kolmeosaline lihtvorm, [[w:sonaadivorm|sonaadivorm]] ehk sonaat-allegro * [[w:faktuur (muusika)|faktuur]] (https://vara.e-koolikott.ee/node/1580): faktuuri tüübid on näiteks [[w:monofoonia|monofoonia]] ehk [[w:ühehäälsus|ühehäälsus]] ja [[w:mitmehäälsus|mitmehäälsus]], sealhulgas [[w:polüfoonia|polüfoonia]], [[w:homofoonia|homofoonia]] ===SHOW=== # joonis. [https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED] https://vara.e-koolikott.ee/node/3813 ===ASK=== ====Muusika väljendusvahendid (ask 1)==== Lohista sõna õigesse kasti*: *Rütm* on muusika helivältuste suhete muster. *Tempo* on heliteose esitamise kiirus. Igal instrumendil on oma iseloomulik *Tämber* ehk kõlavärv. Muusikateose esitamisel tuleb arvestada erinevaid helitugevusi, see on *Dünaamika*. *Meloodia* on ühehäälselt väljendatud muusikaline mõte. *Harmoonia* on helide üheaegne kõlamine vertikaalis. *Vorm* on teose ülesehitus. *Faktuur* näitab muusikalise struktuuri tihedust. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do) ====Muusika väljendusvahendid (ask 2)==== Lohista sõnad õigesse kohta** ::https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do) ====Muusika väljendusvahendid (ask 3)==== Märgi, kas antud väide on õige või vale* :Kas need kõik on muusikalised väljendusvahendid: rütm, tempo, tämber, dünaamika, meloodia, harmoonia, vorm, faktuur? ::True* False :Kas kõik heliloojad kasutavad ühesuguseid muusikalisi väljendusvahendeid, kuna ei taha erineda? ::True False* :Kas muusikalisi väljendusvahendeid tähelepanelikult kuulates ja analüüsides on võimalik aru saada, mis ajastu muusikaga on tegemist? ::True* False :Kas heliteos on kunstiline tervik, mille loomisel kasutatakse kõiki muusikalisi väljendusvahendeid? ::True* False :Kas iga ajastu muusikal on ainult piiratud hulk reegleid, mille vastu ei tohi helilooja mingil juhul eksida? ::True False* ::https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do) ====Muusika väljendusvahendid (ask 4)==== Vali millised sõnad kuuluvad muusikaliste väljendusvahendite hulka** :Rütm ::triool* ::vali (forte) ::torisev :Tempo ::fuuga ::kiire* ::valjenev :Tämber ::kumisev (gong)* ::astmeliselt liikuv ::valjenev :Dünaamika ::kiire ::sonaat ::valjenev* :Meloodia ::meetrum ::akordiline ::astmeliselt liikuv* :Harmoonia ::heakõlaline* ::rahulik (adagio) ::ühehäälne :Vorm ::nasaalne ::kumisev ::fuuga* :Faktuur ::kiire ::mõõdukas ::akordiline* ::https://vara.e-koolikott.ee/node/244 Muusika väljendusvahendid (tell, show, ask 1-4, do) ====Muusika väljendusvahendid (ask 5)==== :1. Card DÜNAAMIKA FORTE :2. Card FAKTUUR AKORDILINE :3. Card HARMOONIA PÜSIV :4. Card MELOODIA ASTMELINE :5. Card RÜTM TRIOOL :6. Card TEMPO KIIRE :7. Card TÄMBER VÕLUV :8. Card VORM FUUGA ::https://vara.e-koolikott.ee/node/359 Muusika väljendusvahendid (ask 5) Muusikaliste väljendusvahendite tuvastamine ja kirjeldamine konkreetses muusikas. Eesmärk: õpilane tutvub, oskab tuvastada ja analüüsida muusikalisi väljendusvahendeid konkreetse muusika najal. Aeg: 30 minutit Versioon 1 (lihtsam): õpilased otsivad sobiva muusika ise või õpetaja annab teose ette Õpetaja: 1. tutvustab muusikalisi väljendusvahendeid 1.1 suuliselt (rühmas): kuvab ekraanil muusikaliste väljendusvahendite nimekirja või 1.2 individuaalselt (tunnis või kodutööna): prindib välja töölehe muusikaliste väljendusvahendite nimekirjaga nt tabeli vormis 2. tutvustab ülesannet näidete varal Õpilased: 1. tutvuvad muusikaliste väljendusvahendite terminitega 2. valivad välja kuni 3 muusikalist väljendusvahendit 3. analüüsivad teose iseloomulikke muusikalisi väljendusvahendeid 3.1 individuaalselt (täidavad töölehte) või 3.2 moodustavad rühmad sooritamaks ülesannet iseseisvalt tunniväliselt (täidavad töölehte) 4. tutvustavad tunnis oma valikuid, kaasõpilased analüüsivad ja arutavad kuuldud katkendid rühmas Versioon 2 (Raskem variant):  Õpetaja: 1. valib välja 3-5 erineva karakteriga heliteost (katkendeid): soolopilli teos, orkestriteos, aaria, poplugu vms 2. valib ja mängib sobivad helisalvestused (katkendid) (CD'lt, Youtube'ist, Spotify) ==Do uus== '''1. ülesanne. Muusika väljendusvahendite tuvastamine ja kirjeldamine.''' Eesmärk: õpilane oskab tuvastada ja kirjeldada muusikalisi väljendusvahendeid valitud muusika kontekstis. Korda üle: Muusikaliste väljendusvahendite määratlused ja näidised Tööleht: MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED Kestus: u 30 minutit Muusikaliste väljendusvahendite tuvastamine ja kirjeldamine konkreetses muusikas. Eesmärk: õpilane tutvub, oskab tuvastada ja analüüsida muusikalisi väljendusvahendeid konkreetse muusika najal. Aeg: 30 minutit '''Versioon 1 (lihtsam)''': õpilased otsivad sobiva muusika ise või õpetaja annab teose ette Õpetaja: 1. tutvustab muusikalisi väljendusvahendeid 1.1 suuliselt (rühmas): kuvab ekraanil muusikaliste väljendusvahendite nimekirja või 1.2 individuaalselt (tunnis või kodutööna): prindib välja töölehe muusikaliste väljendusvahendite nimekirjaga nt tabeli vormis 2. tutvustab ülesannet näidete varal Õpilased: 1. tutvuvad muusikaliste väljendusvahendite terminitega 2. valivad välja kuni 3 muusikalist väljendusvahendit 3. analüüsivad teose iseloomulikke muusikalisi väljendusvahendeid 3.1 individuaalselt (täidavad töölehte) või 3.2 moodustavad rühmad sooritamaks ülesannet iseseisvalt tunniväliselt (täidavad töölehte) 4. tutvustavad tunnis oma valikuid, kaasõpilased analüüsivad ja arutavad kuuldud katkendid rühmas '''Versioon 2 (Raskem variant):''' Õpetaja: 1. valib välja 3-5 erineva karakteriga heliteost (katkendeid): soolopilli teos, orkestriteos, aaria, poplugu vms 2. valib ja mängib sobivad helisalvestused (katkendid) (CD'lt, Youtube'ist, Spotify) 3. ülesande sooritamise viis: suuliselt (rühmas) või individuaalselt (tunnis või kodutööna) 3.1 suuliselt (rühmas): kuvab ekraanil muusikaliste väljendusvahendite nimekirja või 3.2 individuaalselt (tunnis või kodutööna): prindib välja töölehe muusikaliste väljendusvahendite nimekirjaga nt tabeli vormis Õpilased: 1. kuulavad ja analüüsivad antud teoste muusikalisi väljendusvahendeid 2. seostavad kuuldut tutvustatud terminitega 3. ülesande sooritamise viis: suuliselt (rühmas) või individuaalselt (tunnis või kodutööna) 3.1 suuliselt (rühmas): arutavad rühmas igat kuuldud teost 3.2 täidavad individuaalselt töölehte tunnis või kodus 3.2.1 sooritusi või arutada ka järgmises tunnis rühmas '''2. ülesanne. Vikipeedia täiendamine (ulatuslikum) (lisahindeline)''' Loo uus Vikipeedia artikkel või täienda olemasolevat artiklit: 1. Vali huvi pakkuv muusika väljendusvahendivaldkonna mõiste Vikipeedia loendist Muusika mõisteid või loo uus mõiste juurde. NB! Sinise kirjaga sõna lingi näol on artikel juba loodud, punase kirjaga sõna taga artikel on seni loomata. 2. Loe enne tööle asumist juhendit Õpilasuurimuse kasutamine Vikipeedias hoolega läbi ja järgi sealseid juhiseid ja soovitusi. ==3) Esiaja muusika. Vanaaja muusika nr. 1: mesopotaamia (sumeri ja assüüria), egiptuse ja palestiina muusika (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # loodusrahvad # looduspillid # kaljujoonistus # koopajoonistus # tants # rituaal # arheoloogia # puhkpill # löökpill # keelpill # kõla # häälestus # flööt # sarved # kultuurrahvad # Mesopotaamia # sumerid # Egiptus # Palestiina # Vana-Egiptus # otseflööt # harf # lüüra # lauto # Assüüria # topeltšalmei kahe toru ja nelja sõrmeavaga hõbetoru # signaalpillid # trompet # Vana Testament # Heebrea muusika # Taaveti harf ehk lüüra # tempilteenistus # saatepill # templirituaal # šofar, mis meenutab sikusarve. # muusika funktsioon # muusika õpetus # pilliõpetus # noodiõpetus # helide võnkumine # seinamaal # muusika kultuslik funktsioon # meelelahutus # muusik # instrumentaalkooslus # harf on keelpill, mida on kasutanud enda kultuuris mitmeid rahvad, sumerid, egiptlased. Valdavalt oli harf naiste pill, mis tuli kasutusele 5. sajandi teisel poolel. Harfi mängitakse ka tänapäeval nii soolopillina kui ka orkestripillina. # lauto on keelpill, mida kasutasid kõige enam sumerid. # lüüra on keelpill, mis oli kõige levinum 7 keelega, kõige enam mängisid seda sumerid. Kasutati nii soolomängudel kui ka poeemide taustamuusika loomisel. Kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või sarnanes sellega kujult. # otseflööt oli kõige mängitavaim puhkpill Vana-Egiptuses. Flöödid ning sarved olid väga populaarsed ka teiste rahvaste seas, kuna flööte oli kerge valmistada loomade luudest. # topeltšalmei on leitud Assüüria riigi kodaniku hauast. Antud puhkpill on kahe toru ning nelja sõrmeavaga hõbetoru. Antud pillil on topelt lesthuulik nagu tänapäeval on fagotil ja oboel. # šofarr meenutas sikusarve ning seda kasutati Heebreas templiteenistustel signaalpillina. # trompet sarnaselt šofarile kasutati ka trompetit signaalpillina. Trompeti laadset signaalpilli on leitud Assüürias. # egiptuse muusika # mesopotaamia muusika # Hurrian hümni nr 6 (u 1400 eKr), lüüra mängib Michael Levy. Meloodiat avastati 1950. a-tel Ugaritis (Süürias) (Dr. Richard Dumbrill). ===TELL UUS VALMIS=== TELL VANA https://vara.e-koolikott.ee/node/339 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (tell, show, ask 1-3) ====Esiaja muusika ja selle roll==== '''Esiaja muusika''' on muusika, mida tehti esiajal umbes 3,3 miljonit aastat tagasi kuni kirja leiutamiseni umbes 4. aastatuhandel eKr. Esiaja muusikat on võimalik uurida vaid arheoloogiliste leidude abil. Selleks on tekkinud eraldi teadusvaldkond: muusikaarheoloogia. Esiajalooliste kultuuride muusikaelu rekonstrueerimiseks kasutatakse lisaks arheoloogia meetoditele ka erinevaid füüsilise antropoloogia ja etnograafia meetodeid. Näiteks euroopaväliste loodusrahvaste kultuuride uurimine etnograafilise analoogia meetodi abil illustreerib, kuidas võis inimene elada ka esiajal. Esiaja inimene elas tänapäeva inimesega võrreldes palju tihedamas seoses looduse, usu ja tavadega. Esiaja muusika võis täita nii rituaalset kui ka meelelahutuslikku funktsiooni. Ilmselt juba esiajal hakkas kujunema ka muusiku sotsiaalne roll ning tekkisid erinevad muusikainstrumentide kooslused. =====Esiaja muusika kronoloogia===== 3,3 miljonit aastat tagasi: inimese tekkimine 40 000 aastat tagasi: väljakaevamised tänapäeva Saksamaa, Austria ja Sloveenia aladel on näidanud, et õõnsaid luid hakati muusikainstrumentidena kasutama umbes 40 000 aastat enne meie ajaarvamist =====Huvitavat lisalugemist esiaja muusikainstrumentidest===== Esiaja arheomusikoloogilised leiud on enamasti muusikainstrumendid või nende osad ning musitseerimise stseenid koopajoonistel. Leitud objektid võivad olla kivist, metallist, savist, luust, puust, puukoorest, nahast, pilliroost. Muusikaga seotud objektid võivad leiduda haudades, asulakohtades, veekogude settekihtides. Arheoloogid on leidnud nii esiaegseid löökpille, puhkpille kui ka keelpille. Kui löökpillide ja puhkpillide puhul on võimalik rekonstrueerida, kuidas need pillid võisid kõlada, siis keelpillidega on asi keerulisem. Keelpilli enda võib küll rekonstrueerida, kuid keeruline on aimata, millises häälestuses see pill võis olla. Muusikaarheoloogia üheks eesmärgiks on leidude liigitamine. Tänapäeval kasutatav klassifikatsioon on järgmine: :1. objektid, mille esimene funktsioon võis olla tekitada muusikalisi helisid, nagu näiteks pronksist viled, luust flöödid, kellad ja kuljused; :2. objektid, mis tekitasid mürasid, nagu näiteks sea sääreluust härjamöirge imiteerija; :3. objektid, mis võisid täita mitut funktsiooni nagu näiteks pronksist spiraalsed liistakud või plaadid; :4. objektid, mis algselt ei olnud mõeldud helide tekitamiseks, kuid mille kasutamisega käis kaasas teatud heli, nagu näiteks hõbedast või terasest käevõrud; :5. objektid, mille eesmärk on tundmatu, kuid mis võivad tänu oma materjalile või konstruktsioonile tekitada ka helisid, nagu näiteks õõnsusi täis nikerdatud luud, mida võidi kasutada ka kaabitsana. Selliste objektide funktsiooni määramisel on oluline leiu kontekst ja neid klassifitseeritakse tavaliselt analoogia alusel. ====Muusika roll vanaajal nr. 1: mesopotaamia (sumeri ja assüüria), egiptuse ja palestiina muusika==== '''Vanaaja muusika''' on muusika vanaajal, mis algas kirja tekkimisega umbes 4. aastatuhandel eKr ja lõppes Rooma riigi lagunemisega ajavahemikus 395-476. Kuna kiri võeti erinevates kohtades kasutusele eri ajal, siis ka vanaaja algus on piirkonniti ja kultuuriti erinev. Osades kultuurides võib vanaaeg ka puududa. Näiteks Eestis vanaaega ei olnud ja ajalooline aeg algas keskajaga. Arheoloogiliste leidude põhjal on teada, et näiteks Mesopotaamias seostati taevakehade liikumist helidega. =====Vanaaja muusika kronoloogia===== 4. aastatuhandel eKr: kirja leiutamine umbes 4500 aastat eKr: sumerid tundsid harfi umbes 3000 aastat eKr: egiptlased tundsid harfi umbes 1900 aastat eKr: varasem ühest puust valmistatud vibuharf asendus tänapäevase nurkharfiga. umbes 8.-6. sajandil eKr: Vana-Kreeka arhailine ajajärk, mis algas linnriikide tekkimisega umbes 580–500 eKr: Antiik-Kreeka filosoofi Pythagorase eluaastad. Tal on ka teoreetilisi traktaate muusika ja muusikateooria kohta ning kuulsad on tema monokordi puudutavad selgitused 5. sajand eKr kuni 330. aastal eKr: Vana-Kreeka klassikaline ajajärk linnriikide õitseajast kuni Makedoonia vallutusteni 330. aastal eKr kuni 146. aastani eKr: Vana-Kreeka hellenismi ajajärk Makedoonia vallutustest kuni Rooma vallutusteni 146. aastast eKr kuni 395. aastani pKr: Vana-Kreekas Rooma võimu ajajärk =====Mesopotaamia (sumeri), egiptuse ja palestiina muusikainstrumendid===== Nii Mesopotaamia (Sumeri ja Assüüria), Egiptuse kui ka Palestiina aladelt on leitud neile vanaaja rahvastele iseloomulikke muusikainstrumente: * Mesopotaamia lõunaosas elanud sumerid, keda peetakse vanimaks kultuurrahvaks ning kes leiutasid näiteks vankri ja ratta, kasutasid kõige enam lüürat, harfi ja lautot. Mesopotaamia põhjaosas olnud riigi, Assüüria, kodaniku hauast on leitud kahe toru ja nelja auguga hõbetoru kujuline topeltšalmei. Assüüria aladelt on leitud ka ilmselt signaalpillidena kasutatud trompeteid. * Vana-Egiptusest on leitud erinevaid otseflööte ja harfe. * Palestiina aladel viljeldud heebrea muusikast võib saada aimu muuhulgas ka Vanast Testamendist, kus on kirjeldatud lüürakujulist Taaveti harfi, mida kasutati templis teenistuse saatepillina. Juutide templirituaalides oli olulisel kohal ka sikusarve meenutav šofar, mida kasutati signaalpillina. ======Harf====== '''Harf''' on näppekeelpill, mida sumerid tundsid juba umbes 3500 aastat eKr ja egiptlased umbes 3000 aastat eKr. Umbes 1900 aastat eKr asendus varasem ühest puust valmistatud vibuharf tänapäevase nurkharfiga. 5. sajandi teisel poolel kujunes harf põhiliselt naiste pilliks. Tänapäeval kasutatake harfi nii soolo- kui ka orkestripillina. ======Lauto====== '''Lauto''' on keelpill, mida kasutasid kõige enam sumerid. ======Lüüra====== '''Lüüra''' oli seitsme keelega keelpill, mida sumerid nii kasutasid soolo- kui ka saatepillina. Lüüra kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või oli sellele sarnase kujuga. ======Otseflööt====== '''Otseflööt''' ehk '''pikiflööt''' on tänapäeva plokkflöödia sarnane pill, mis arheoloogiliste leidude põhjal otsustades oli levinuim puhkpill Vana-Egiptuses. Otseflööte valmistati tavaliselt luust. ======Topeltšalmei====== '''Topeltšalmei''' on kahe toru ja nelja sõrmeavaga topeltlesthuulikuga puhkpill. oma kõlalt võis ta sarnaneda tänapäevastele topeltlesthuulikuga puhkpillidele oboele ja fagotile. Assüüria kodaniku hauast leitud topeltšalmeil oli kaks hõbedast toru. ====== Topeltaulos ====== '''Topeltaulos''' on topeltšalmei sarnane topeltlesthuulikuga puhkpill. ======Šofar====== '''Šofar''' meenutas sikusarve ning seda kasutati Heebreas templiteenistustel signaalpillina. ===SHOW UUS=== ====Egiptuse muusika pillinäited==== Kuula Youtube'is kasutaja Egyptahotepi helinäiteid (koos pillipiltidega) ====Mesopotaamia muusika pillinäited==== Kuula Youtube'is kasutaja DamianMusicChannel4 helinäite väidetavalt vanim meloodiat Hurrian hümni nr 6 (u 1400 eKr), lüüra mängib Michael Levy. Meloodiat avastati 1950. a-tel Ugaritis (Süürias) (Dr. Richard Dumbrill).  ===ASK=== Märgi ära kõik pillid, mis olid kasutusel vanade rahvaste seas* :Vastavalt piirkonnale olid iseloomulikud ka erinevad pillid. Näiteks Vana-Egiptuses *otseflööt* ja *harf*. Sumerid, kes leiutasid meile vankri ja ratta, kasutasid kõige enam *lüürat*, *harfi* ja *lautot*. Assüüria riigi kodaniku hauast on leitud kahe toru ja nelja sõrmeavaga hõbetoru - *topeltšalmei*, samuti on Assüüriast leitud ka signaalpille - *trompeteid*. Läbi Vana Testamendi on võimalik aimu saada ka Heebrea muusikast, kus on kirjeldatud *Taaveti harfi* ehk *lüürat*, mida kasutati erinevatel tempilteenistustel saatepillina. Oluliseks signaalpilliks templirituaalides oli *šofar*, mis meenutab *sikusarve*. Siiamaani ei ole teada, kus ja kuidas pilliõpetust ja noodiõpetust saadi, sest ühtegi materjali selle kohta pole siiani leitud. Lohista õiged pillid õigetesse kastidesse* :*otseflööt* on Vana-Egiptuse iseleoomulik puhkpill. Vana-Egiptuses oli kasutusel ka keelpill *harf*. Sumerid mängisid kõige enam järgmisi pille: *lüüra*, *harf* ja *lauto*. Kaevamiste käigus on Assüürias leitud signaalpill *trompet* ning samuti kahe toruga *topeltšalmei*. Läbi Vana Testamendi on aimatav, et Heebrea muusikas kasutati lisaks Taaveti harfile ehk *lüüra*le ka puhkpilli *šofar*i. ''Vali, kas järgnevad väited on õiged või valed** Keelpillide kõla on lihtsam taastada kui löökpillide ja puhkpillide kõla. :True False Kas läbi Vana Testamendi saab teada, et piibli legendaarseim pill on šalmei? :True False Kas on teada kus ja kuidas vanad kultuurrahvad noodikirja ja pilliõpetust omandasid? :True False Kas muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni? :True False Kas esimesed pillileiud on meile teada tänu arheoloogilistele kaevamistele? :True False'' UUS: Keelpillide kõla on lihtsam taastada kui löökpillide ja puhkpillide kõla. Vana Testamendi järgi on šalmei piibli legendaarseim pill. Teame täpselt, kuidas omandasid vanad kultuurrahvad noodikirja ja pilliõpetuse. Muusika täitis põhiliselt kultuslikku funktsiooni. Esimesed pillileiud on meile teada tänu arheoloogilistele kaevamistele. Vali lause(d), mis on õiged** :Teadmised muusika päritolu kohta on ebamäärased, võib ainult oletada. :Läbi kaevamiste on arheoloogid leidnud ainult löökpille. :Kõige kergem on taastada keelpille, kuna on aimatav, mis häälestuses nad olid. Vali lause(d), mis on õiged :Sumerid kasutasid kõige enam lüürat, lautot ja harfi. :Assüüria riigi kodaniku hauast leiti otseflööt. :Heebrea muusikas on kasutatut palju Taaveti harfi ehk lautot. Vali lause(d), mis on õiged :Muusika rolli vanaajal on võimalik aimata läbi seinamaalide. :Muusikat kasutati ainult meelelahutuseks. :Muusikat esitati ainult erinevate rituaalide tarbeks. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/286 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 (Loodusrahvad, Mesopotaamia (sumerid), Egiptus, Palestiina) (tell, show, ask, do) ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. Sündmuste põhine rütmimprovisatsioon vanade kultuurrahvaste muusikaga. MIS ON SELLE ÜLESANDE EESMÄRK?==== Eesmärk: õpilased kasutades enda loomingulisust ja õpitud teadmisi loovad teose, õpilased on tutvunud antud perioodi muusikainstrumentidega ning oskavad neid erinevaid rütme kasutades enda omaloomingus kasutada. Võimalusel sooritada ülesanne õues! Õpilased: :1. Jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast); :2. kasutavad helitekitamiseks isemeisterdatud löökpille (puutoikad, kivid, puulehed); ::2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid); ::2.2 püüavad leida kokku sobivaid rütme; ::2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse söömaaeg, tants, meelelahutus, võistlus :3. Kaasõpilased peavad arvama nähtu ja kuuldu põhjal, millise sündmusega on tegu Inspiratsiooniks: :Helinäide 1 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Petsmascota), pane tähele rütmipartii. :Helinäide 2 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Brandon Fiechter), pane tähele rütmipartii. :Helinäide 3 egiptuse või Siinai beduiinide muusikast (Youtube'i kasutaja Traditional Music Channel), pane tähele rütmipartii. ====2. projektülesanne. Vikipeedia täiendamine==== ===DO VANA=== Sündmuste põhine rütmimprovisatsioon vanade kultuurrahvaste muusikaga Võimalusel sooritada ülesanne õues! Õpilased: :1. Jagunevad rühmadesse (4-5 õpilast); :2. kasutavad helitekitamiseks isemeisterdatud löökpille (puutoikad, kivid, puulehed); ::2.1 avastavad/eksperimenteerivad valitud helitekitamisvahendite kõlavõimalustega (kasutades improviseerimisvõtteid); ::2.2 püüavad leida kokku sobivaid rütme; ::2.3 lepivad kokku sündmuses, mida tähistatakse söömaaeg, tants, meelelahutus, võistlus :3. Kaasõpilased peavad arvama nähtu ja kuuldu põhjal, millise sündmusega on tegu Inspiratsiooniks: :Helinäide 1 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Petsmascota), pane tähele rütmipartii. :Helinäide 2 egiptuse muusikast (Youtube'i kasutaja Brandon Fiechter), pane tähele rütmipartii. :Helinäide 3 egiptuse või Siinai beduiinide muusikast (Youtube'i kasutaja Traditional Music Channel), pane tähele rütmipartii. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/286 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #1 (Loodusrahvad, Mesopotaamia (sumerid), Egiptus, Palestiina) (tell, show, ask, do) ==4) Muusika roll vanaajal nr. 2. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikakultuur (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # Vana-Kreeka kultuur # Mesopotaamia # Egiptus # Kreeta kunst # lüüra # topeltaulos on topelthuulikuga puhkpill, sarnane šalmeiga # Musikē on kreeka keeles muusade kunst. Nimelt hõlmab antud mõiste luulet ja muusikat kui lahutamatut üksust. Loomulikult on tänapäeval muusika ja luule Kreekas eraldi kunstiliigid. # Muusika mõiste kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ning juba esimesteks muusikuteks peeti Kreeka jumalaid. Zeusi poeg Apollon, muusade juht on kujutatud tihti lüüraga. Samuti Amphioni, kelle lüüramäng oli niivõrd võimas, et kivid tõusid iseenesest Teeba linna müürideks. Dionysose, veinijumala pilli puhus tema kaaslane Marsyas, pilliks oli aulos (topelthuulikuga puhkpill, šalmei sarnane), matkis eksalteeritud inimhäälet, karjet. # näppepillid # forminks, 4-keelne # kitara, 7. sajand # soolopill # 7 keelega lüüra # kõlakast # Apolloni kultus # Dinysose pidustused # barbiton, väiksem lüüra variant, pikkade harudega # harf alates 5. sajandist # aulos, puhkpill, sugulane šalmeiga eelkäija oboel. # paanivile ehk süürinks, mis koosnes 5-7 hiljen 14 erineva pikkusega torust # krotalad, kastanjeti laadne löökpill # vasktaldrikud # tamburiin # Vana-Kreeka kultuuri ajajärgud: 1) arhailine 8.- 6. sajand eKr, 2) klassikaline: linnriikide õitseaeg 5. sajand eKr kuni Makedoonia vallutusteni (330. aastal eKr), 3) hellenism 330 eKr kuni Rooma vallutusteni 146. eKr, 4) Rooma võimu ajajärk 146 eKr - 395 pKr. # Noodiõpetus # Kreeka helisüsteem # pentatoonika oktav jaguneb viieks # täistoonhelirida # diatoonika seitsmeks astmeks # põhihelilaad # Dooria (Aristotelese järgi mehelik, julge ja meelekindel) # Früügia (metsik, kirglik, ekstaatiline) # Lüüdia (kaeblik õrn ja intiimne) # mažoor # joonia (do- noodist) # lüüdia (fa- noodist) # miksolüüdia (sol-noodist) # minoor # eolia (la-noodist) # dooria (re- noodist) # früügia (mi- noodist) # lokria (si- noodist) '''TELL + SHOW UUS Praegu on siin põhiliselt juttu Vana-Kreekast. Kas peaks olema ka mingi Vana-Rooma käsitlus? - Vana-Rooma on nüüd täiendatud, jäägu see nii (GL)''' ===TELL VALMIS=== ====Muusika mõiste Vana-Kreekas ja Vana-Roomas==== Muusika mõiste Vana-Kreekas ja Vana-Roomas erineb muusika mõistest tänapäeval. Siis oli muusika ühtaegu nii kunst kui ka loodusteadusliku ja filosoofilise uurimise objekt. Nii mõisteti muusikat kuni 16. sajandini, sest muusikast tänapäevases mõttes kui kaunist kunstist hakati Euroopas rääkima alles 17.–18. sajandil protestantlikes ringkondades. Vanade kreeklaste jaoks oli muusikal jumalik päritolu. Näiteks Zeusi poega, muusade juhti Apollonit on tihti kujutatud lüüraga. Pärimuse järgi oli Amphioni lüüramäng niivõrd võimas, et kivid tõusid iseenesest Teeba linna müürideks. Veinuijumal Dionysose šalmei-sarnast topelthuulikuga puhkpilli aulost puhus tema kaaslane Marsyas, matkis oma mänguga inimese eksalteeritud karjeid. =====Huvitavat lisalugemist sõna 'muusika' päritolust===== Vanakreekakeelne nimisõna ''[[mousikē]]'' (''μουσική''), mis on tuletis sõnast ''mousa'', ''mοῦσα'', '[[muusa]]', esineb teadaolevalt esimest korda [[476 eKr|476. aastal enne Kristust]] [[Pindaros]]e "Olümpia oodis". Seda võib pidada ka naissooliseks vormiks sõnadest ''mousikos'' (''μουσικός''), ladina keeles ''musicus'', '[[muusik]]' ning ''musicalis''‚ '[[musikaalsus|musikaalne]]'. Harvem kasutati ka mõistet ''mousikē technē'' (''μουσικὴ τέχνη''‚ 'muusade kunst'. Kreekakeelne sõna ''[[mousikē]]'' (''μουσική'') tõlgiti ladina keelde umbes 4. sajandil. Ka ladinakeeles tõlkes ''musica'' tähendas see eelkõige matemaatikal põhinevat teoreetilist distsipliini. =====Huvitavat lisalugemist muusika määratlusest===== Antiigi muusikakirjanduses leidub erinevaid muusika määratlusi, millest kaks on eriti olulised. 2. sajandil püüdis [[Ptolemaios]] oma teoses "Harmonica" leida keskteed [[Aristoksenos]]e ja [[Eukleides]]e seisukohtade vahel. Ta kirjeldas muusikat kui "võimet kogeda kõrgete ja madalate helide erinevusi. [[Aristeides Quintilianus]] seevastu määratleb muusika "teadusena melosest ja sellest, mis melose juurde kuulub". Ptolemaiose definitsiooni tsiteeris sõna-sõnalt [[Porphyrios]] ning [[Aristoteles]]e oma [[Iulius Pollux]] ning [[Michael Psellos]]. Antiikaja määratlused langevad kokku selles osas, et muusika materjaliks on heliread, mis annavad muusikale selle põhiolemuse. Kaks hilisantiigi muusikamääratlust annavad muusikale uusi tähendusi. [[Hippo Augustinus]] sedastab oma varases kirjutises "[[De musica]]": ''Musica est scientia bene modulandi'' ('muusika on kunst püsida taktis'). Tekstis "De institutione musica" tugineb [[Boëthius]] Ptolemaiosele: ''Musica est facultas differentias acutorum et gravium sonorum sensu ac ratione perpendens'' (Muusika on võime kogeda kõrgete ja madalate helide erinevusi neid meelte ja vaimuga mõõtes). Augustinuse definitsiooni võtsid sõna-sõnalt üle [[Pietro Cerone]] ja [[Athanasius Kircher]], ning Boëthiuse oma [[Praha Hieronymus]], [[Franchinus Gaffurius]], [[Gregor Reisch]] ja [[Glareanus]]. Siis määratleti muusikat esimest korda ka akustilise nähtusena, millest on võimalik nii mõistusega aru saada kui seda ka meeltega tajuda. ====Vana-Kreeka muusika kronoloogia==== Vana-Kreeka muusikat peetakse ida ja lääne muusika vahendajaks. Vana-Kreeka muusikale on avaldanud suurt mõju mesopotaamia ja egiptuse muusikakultuur. Seda tõestab näiteks umbes 1500 aastat eKr Kreetalt leitud pildid lüürast ja topeltaulosest. Vana-Kreeka muusikakultuuris eristatakse nelja ajajärku: :1) arhailine ajajärk, mis algas linnriikide tekkimisega umbes 8.-6. sajandil eKr :2) klassikaline ajajärk linnriikide õitseajast 5. sajandil eKr kuni Makedoonia vallutusteni 330. aastal eKr :3) hellenismi ajajärk Makedoonia vallutustest 330. aastal eKr kuni Rooma vallutusteni 146. aastani eKr :4) Rooma võimu ajajärk 146. aastast eKr - 395. aastani pKr =====Arhailine ajajärk 8.- 6. sajandil eKr===== Arhailisel ajajärgul tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes kandsid lüüra saatel ette enda loodud laule. Neile lisaks olid olemas ka rändlaulikud rapsoodid, kes kes esitasid teiste loomingut. Vanimast kreeka kunstmuusikast on teada kultusmuusika žanrid, mille kõigi ühiseks nimetajaks on hümn: * paiaan (Apollonile pühendatud laul kitara saatel), * ditüramb (aulosega saadetud laul Dionysose kultusest), * treen (surnuitk aulose saatel), * hümenaios (pulmalaul aulose saatel). Kõiki neid esitas põhiliselt koor. Arhailisel ajajärgul kujunes ka mõiste ''nomos'', mis tähendas virtuoosse interpretatsiooni reeglite kogumit, mida peab kitara saatel lauldav kultusmuusika järgima. Reeglid olid nii meloodia, rütmi, helilaadide kui ka muusikavormi jaoks.  Arhailisel ajajärgul toimusid ka erinevad muusikute võistlused, kus muusikutel tuli etteantud reegleid järgides improviseerida. Neid võistlusi peeti sageli koos olümpiamängudega. Õpetust ''nomos''est seostatakse Lesvose saarelt pärit lauliku Trepandrosega, kes võitis 676. aastal Spartas toimunud muusikute võistluse. =====Klassikaline ajajärk 5. sajandist eKr kuni 330. aastani eKr===== Klassikalise ajajärgu keskne žanr oli tragöödia, mis arenes välja Dionysose kultusest ja põhineb koorlüürikal ehk ditürambil. Koor koosnes tavaliselt 12-15 lauljast, kes olid paigutatud koos pillimängijatega lava ees olevasse poolringikujulisse ruumi: orkestrasse. On teada, et juba sel ajal oli olemas ka dirigent, kelle roll sarnanes dirigendi rolliga tänapäeval. Dirigent seisis enamasti ringi keskel ning lõi kas jala või sauaga takti. Aja jooksul muutus tragöödia ülesehitus keerulisemaks ja peenemaks. Virtuoosemaks muutus ka tragöödia muusika. Uus muusika vajas ka uut tüüpi virtuoosseid esitajaid. Selle arengu käigus toimus ka muusika iseseisvumine luulest ja tantsust. Klassikalises tragöödias lisati koorile ja näitlejad ja lavaline tegevus, mistõttu koor jäi tagaplaanile. =====Hellenismi ajajärk 330. aastast eKr kuni 146. aastani eKr===== Hellenismi ajajärgul hakkas kreeka kultuur segunema teiste piirkondade kultuuriga. Ühest küljest toimus vanade väärtuste allakäik, kuid aristokraatlikus keskkonnas kujunes uuelaadne, peen ja õpetatud musitseerimine. Kreekas oli sel ajal kasutusel kaks erinevat noodikirja, esimene instrumentaalmuusika ja teine vokaalmuusika jaoks. Mõlemad võimaldasid kirja panna nii pooltoone kui ka täistoone. =====Rooma võimu ajajärk 146. aastat eKr - 395. aastani pKr===== Rooma võimu ajajärgust on säilinud mõnikümmend muusikanäidet. Nende hulgas on * 2. sajandist eKr pärinevad kaks hümni Apolloni auks Delfist ja 100 aastat eKr. pärinev joogilaul * kristlikust perioodist pärit kolm hümni 1.-2. sajandi pKr. Kreeta laulikult Mesomedeselt: hümn kättemaksujumalannale Nemesisele, hümn Heliosele (päikesele) ja hümn eepilise luule muusale Kalliopele. ====Vana-Kreeka muusikainstrumendid==== Vana-Kreeka näppepillidest on vanim nelja keelega forminks, millest 7. sajandiks arenes kitara. Nii forminksit kui ka kitarat kasutati nii laulmise saatepilli kui ka soolopillina. Samasse aega kuulub ka 7-keelne lüüra, mille kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist. Nii kitara kui ka lüüra kuulusid Apolloni kultuse juurde. Dionysose pidustustel seevastu kasutati lüüra väiksemat varianti, pikkade harudega barbitoni. Alates 5. sajandist hakati Kreekas mängima harfi, mis kujunes naiste pilliks. Kreeka levinuim puhkpill oli šalmei sugulane aulos, mis on tänapäevase oboe eelkäijaks. Vana-Kreekas mängiti paanivilet ehk süürinksit, mis koosnes alguses 5-7 ja hiljem 14 erineva pikkusega torust. Vana-Kreeka olulisemad löökpillid olid kastanjeti-laadsed krotalad, vasktaldrikud ja tamburiin. ====Vana-Kreeka diatooniliste helilaadide süsteem==== Vana-Kreekas arenes välja Euroopa muusikas tänapäevani kasutusel olev seitsme-astmeliste diatooniliste helilaadide süsteem. Kui kujutada ette tänapäevase klaveri valgeid klahve, siis need helilaadid on: * joonia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades do-st) * dooria (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades re-st) * früügia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades mi-st); * lüüdia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades fa-st) * miksolüüdia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades sol-ist) * eoolia (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades la-st) * lokria (helilaadile vastav helirida on võimalik ehitada üles klaveri ainult valgeid klahve kasutades si-st). Aristotelese meelest oli erinevatel helilaadidel oma iseloom, näiteks * dooria oli mehelik, julge, meelekindel * früügia oli metsik, kirglik, ekstaatiline * lüüdia oli kaeblik õrn ja intiimne ====Vana-Rooma muusika==== Vana-Rooma muusika kohta on säilinud ainult mõningaid kirjeldusi ja pilte. On teada, et muusika kõlas Roomas toimunud etruskide pantomiimis ja kreeka mõjuga ladinakeelse draama etendustel. Ka tsirkuseetendusi ja gladiaatorite mänge saatis suur hulk pille, mille hulgas oli nii etruskidelt pärit vaskpille kui ka näiteks vesiorel ehk ''hydraulis''. Vana-Rooma muusika on saanud mõjutusi etruskidelt, kes elasid 10.-2. sajandil eKr Toscana maakonna aladel. Peale viimase etruski kuninga kukutamist 509. aastal eKr sulandusid etruskid Rooma ühiskonda. Pärast Vana-Kreeka alistamist 146. aastal eKr jõudsid Rooma Vana-Kreeka elukutselised muusikud. Roomas kujunes sõjaväelise vaskpillimuusika traditsioon. Rooma ülikute kodades saatis kreeka muusika rohkeid pidustusi. Rooma kultuurielu kõrgest tasemest annab tunnistust Rooma professionaalsete muusikute, näitlejted ja miimide kuulumine ametiühingutesse. Kutseliste artistidega konkureerisid ka asjaarmastajad. On teada, et keiser Nero lasi ennast ülistada kui virtuoosi. Vana-Roomas kasutati nii etruski, kreeka kui ka idamaade päritolu muusikainstrumente: * etruskidelt pärinesid põhiliselt vaskpuhkpillid * roomlaste rahvuspilliks peeti luust valmistatud vilet ''tibia''<nowiki>'</nowiki>t, mis oli lähedane sugulane kreeka aulose ja topeltaulosega ===SHOW=== ===ASK=== ====Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 1)==== Vali õige lause :Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Mesopotaamia ja Egiptus. :Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Vana-Rooma ja Egiptus. :Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud sumerid ja assüürlased. :Sõna Musikē  tähendab muusade kunsti. :Sõna Musikē tähendab muusikat. :Sõna Musikē tähendab luule esitamist. :Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalaid. :Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks lihtrahvast. :Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalat. ====Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 2)==== Vali õige lause** :Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Mesopotaamia ja Egiptus. :Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud Vana-Rooma ja Egiptus. :Kõige suuremat mõju Vana-Kreeka kultuurile on avaldanud sumerid ja assüürlased. Vali õige lause :Sõna Musikē tähendab muusade kunsti. :Sõna Musikē tähendab muusikat. :Sõna Musikē tähendab luule esitamist. Vali õige lause :Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalaid. :Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks lihtrahvast. :Kreeklased peavad esimesteks muusikuteks Kreeka jumalat. ====Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 3)==== Märgi kõik muusikainstrumendid* :Kreekas olid kõige enam levinud näppepillid. Vanim neist on 4-keelne *forminks*, millest 7. sajandiks arenes *kitara*. Mõlemaid pille kasutati põhiliselt luule saatmisel, kuid samuti ka soolopillina. 7 keelega *lüüra* kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist. *Kitara* ja *lüüra* kuulusid Apolloni kultuse juurde. Dinysose pidustustel kasutati väiksemat *lüüra* varianti, pikkade harudega *barbitoni*. Alates 5. sajandist tuli kasutusele ka *harf*, mis oli valdavalt naiste pill. Levinum puhkpill oli *aulos*, sugulane *šalmeiga* eelkäija *oboel*. Samuti *paanivile* ehk *süürinks*, mis koosnes 5-7 hiljen 14 erineva pikkusega torust. Löökpillidest olid tähtsamad *kastanjeti* laadsed *krotalad*, *vasktaldrikud* ja *tamburiin*. :Kreekas olid kõige enam levinud *näppepill*id. 4-keelsest *forminks*ist arenes hiljem välja *kitara*, mis kuulus Apolloni kultuse alla, samuti kuulus sinna *lüüra*. Dionysose kultustel kasutati aga väiksemat *lüüra* varianti ehk *barbiton*i. Naistepilliks peeti *harf*i. Olulised *puhkpill*id olid *aulos*, mis oli *šalmei* sugulaspill ning *süürinks* ehk paanvile, mis koosnes erineva pikkusega torudest. Olulised *löökpill*id olid kastanjeti laadsed *krotalad*, *vasktaldrikud* ning *tamburiin*. ====Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 4)==== Lohista sobivad sõnad õigesse lünka! :*Hiline ajajärk* - antud ajajägust on pärit tähtsamad muusikanäited, mille hulgas on kaks Delfist pärit hümni Apolloni auks. :*Arhalinie ajajärk* - antud ajajärgul tekkis uus mõiste nomos, mille kohaselt tuli teos luua vastaalt reeglitele - meloodiakäigud, rütm, helilaad, lauluvorm. :*Hellenismi ja Rooma võimu ajajärk* - antud ajajärgul oli kasutusel kaks erinevat noodikirja pillimuusika ja vokaalmuusika jaoks :*Klassikaline ajajärk* - antud ajajärgu keskne žanr oli tragöödia, mille esitluses kasutati pillimängijaid ja koori. Samuti oli tähtis roll ka dirigendil ning muusikategevust alustasid ka pillivirtuoosid ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1064 ====Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (ask 5)==== Arhailise ajajärgul tegutsesid kutselised laulikud aoidid, kes improviseerisid ja esitasid laule lüüra saatel. Arhalise ajajärgul tegutsesid kutselised laulikud, kes pidid laulma ainult konkreetseid laule, igasugune improvisatsioon oli keelatud. Arhailisel ajajärgul kujunes mõiste nomose, mis tähendas reeglite kogumit, mida järgima esitades kitara saatel kultuslikku laulu. Arhailisel ajajärgul kujunes mõiste nomose, mis tähendas reeglite kogumit, mis olid seatud ainult lüüra saatel improviseeritavale teosele. Klassikalise ajajärgu keskne žanr oli tragöödia. Klassikalise ajajägu keskne žanr oli komöödia. Tragöödiat esitasid tavaliselt koor 12-15 lauljat ning pillimängijad. Tragöödia esituses puudus vajadus dirigendi järgi, kuna meetrumit võisid mängijad ise kaasa lüüa. Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli Kreekas kasutusel kaks erinevat noodikirja, pillimuusika ja vokaalmuusika tarbeks. Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli Kreekas kasutusel üks noodikiri. Hellenismi ja Rooma ajajärgul oli noodikiri arenenud, mis võimaldas märkida nii pooltoone kui ka täistoone. Hellenismi ja Rooma võimu ajajärgul oli noodikiri puudulik, mistõttu kasutati ainult täistoon märgistust. Hilisest ajajärgust on pärit esimene muusikaline näide. Hilisest ajajärgust ei ole pärit veel ühtegi muusikalist näidet. Tähtsaim muusikanäide on Apolloni jaoks loodud hümn (2. sajand eKr). Tähtsaim muusikanäide on früügia laadis loodud teos. Esimesteks muusikuteks peeti Kreeka jumalaid. Esimesteks muusikuteks peeti Rooma jumalaid. Luule ja muusika olid lahutamatus osas. Luule ja muusika olid eraldi iseseisvad kunstid. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1060 ===DO UUS=== DO VANA https://vara.e-koolikott.ee/node/1065 Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #2 Vana-Kreeka ja Vana-Rooma (do) ====1. projektülesanne. Vana-Kreeka diatoonilises helilaadis meloodia loomine==== '''Vana-Kreeka diatoonilises helilaadis meloodia loomine''' Eesmärk: õppida praktikas tundma Vana-Kreeka diatoonilisi helilaade Vahendid: klaver, võimalusel paber ja pliiats Ülesanne: # Kasuta ainult klaveri valgeid klahve. # Mõtle välja ja mängi klaveril 12 helist koosnev meloodia, mis algab ja lõpeb sama heliga. Võimaluse korral kirjuta meloodia üles. # Anna meloodiale pealkiri. # Kirjelda töö tulemust, vastates järgmistele küsimustele: :Millises Vana-Kreeka diatoonilises helilaadis on meloodia (näiteks joonia, dooria, früügia, lüüdia, miksolüüdia, eoolia või lokria)? :Milline on meloodia kontuur (näiteks astmeliselt liikuv või hüppeline)? ==5) Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # kristlus # Palestiina # kristlik muusika # kristlik kogudus # varakristlik vaimulik laul # juutide laul # meloodia üleshehituses # paganlik kultus # idakristlus # psalm # hümn # vaimulik laul # Süüria # Väike-Aasia # Egiptus # kristlik liturgia ehk jumalateenistuse kord # Rooma riik # kirikulõhe # läänekristlus # Bütsants # muusika areng kloostrites # muusikaharidus # psalmilaul - palvelaul, tekst pärit Vanast Testamendist # hümn - pidulik laul algses tähenduses, uusloodud (vabalt loodud tekstidel) kiidulaul kristliku muusika tähenduses # vaimulik laul - Pauluse järgi vaimuliku sisuga laul, kuid ei ole eristatav hümnist ===TELL + SHOW 1 UUS UUENDATUD (GL)=== https://vara.e-koolikott.ee/node/341 ====Kristlus, kristlased ja kristlik kirik==== Meie ajaarvamist ehk '''Kristliku ajaarvamist''' arvestatakse '''Kristluse tekkimisega''', mida loetakse alates '''Jeesus''' '''Kristuse''' (jumala poja) sünnist. Esimestel sajanditel levis kristlus '''Süürias''', '''Väike-Aasias''' ja '''Egiptuses'''. Tänapäevani kasutusel olev '''kristliku jumalateenistuse kord''' ehk '''liturgia''' kujunes Süürias. '''Kristlased''' elasid kuni 4. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena '''Rooma impeeriumi''' antiik-paganlikus ümbruses. '''324 pKr''' viis Constantinus Suur riigi idaosa pealinna Nikomeediast Byzantinumi e Konstantinoopoli („Constantinuse linn“). '''395 pKr''' jagati Rooma riik lõplikult peale imperaatori Theodosius I (valitses 379–395 pKr) surma: * Bütsants ehk Ida-Rooma riik, pealinna Konstantinoopol (varasem nimi oli Byzantion) * Lääne-Rooma riik, pealinn Rooma Kristlus hakkas arenema lahku, eraldi ida- ja läänekristluseks. '''1054 pKr''' toimus '''Suur skisma''' (kirikulõhe) ida- ja läänekristluseks (ametlikult kinnitatud senine lahkuareng). Idakristlus oli tihedalt seotud Bütsantsiaga, kus riigivõim oli kirikuga tugevasti seotud. Kasutusel oli kreeka keel. Läänekristluses oli kasutusel ladina keel. [[Fail:Kristlike kirikute areng.jpg|alt=|pisi|Kristlike kirikute areng]] Vaata kristlike kirikute ehk konfessioonide arengut joonisel allpool (ühendatud ja eesti keelde viidud joonis järgmistest allikatest: [https://www.wikiwand.com/de/Monophysitismus Monophysitismus] (Vikipeedia saksa keeles), [[c:File:Entstehung_der_Konfessionsfamilien_im_Christentum.png|Wikimedia Commons'i joonis]] (saksa keeles), [https://www.wikiwand.com/et/Nestoriaanlus Nestoriaanlus] (Vikipeedia), [https://www.wikiwand.com/et/B%C3%BCtsants Bütsants] (Vikipeedia). Vaata ingliskeelset dokumentatsiooni kristluse esimese 1000 aasta kohta: '''[https://www.youtube.com/watch?v=LKOoPcHxPhU History of the Christianity's first 1000 years]''', tootja FilmRoos Inc. A & E Network'ile (1998), üles pannud Matteo Zilli,YouTube 18.03.2014, 03:03:13). ====Kristliku muusika teke, allikad ja seos liturigatega==== Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad sarnanesid juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest ka esimesed jumalateenistused olid sarnased juutide omadega. Teiseks varakristliku muusika mõjutajaks oli Vana-Kreeka ja Lähis-Ida maade muusika. Varakristliku muusika tekstid olid tavaliselt kreeka-, ladina- ja süüriakeelsed. 3.–2. sajandil eKr tõlgiti Vana Testament Kreeka keelde, kristlus leviski algselt hellenistiku kultuuri piirkonnas. Varakristlikus muusikas oli keelatud kasutada pille, kuna neid seostati paganliku kultusega. Idakristlikes kogudustes kehtib see keeld tänapäevani. '''Esimene säilinud kristliku hümni fragment''' on leitud Egipusest: '''papüürus Oxyrynchos'est''', 3. sajandi lõpp: Papyrus 1786 (P. Oxy. XV 1786), avastatud 1918, avaldatud 1922, kiidab jumalikku Kolmainsust. Kirjutatud nn kreeka vokaalnotatsioonis. Diatooniline, ambitus oktav F–F, finalis G (hüpolüüdia laad – c–c, nagu ioonia, aga finalis f, tenor a). Loe lähemalt papüürose kohta [https://www.wikiwand.com/en/Oxyrhynchus_Papyri Vikipeedias] ja hümnuse kohta [https://www.wikiwand.com/en/Oxyrhynchus_hymn Vikipeedias]. '''KUULAMISNÄIDE 1:''' Kuula Oxyrynchose hümni ansamblilt Artium Musicae de Madrid Gregorio Paniagua [https://www.youtube.com/watch?v=iFDfyihG6o0 siin] (sisaldab ka pilte) ja [https://www.youtube.com/watch?v=3BHX7ao8TdU siin]. Vaata allpool '''papüürus Oxyrynchos'est''' pildil ([https://www.wikiwand.com/en/Oxyrhynchus_hymn Vikipeedia]). Varaseimad andmed kristliku muusika kohta pärinevadkolmest allikast: 1) Apostlite tegude raamat ja apostlite kirjad Uues Testamendis 2) juudi filosoofi Aleksandria Philoni (20. a. eKr – 54 pKr) kirjutised 3) rooma kirjaniku Plinius Noorema "Epistulae" (Kirjad, 111–113 pKr)) Esimesel aastatuhandel lääne kirikus ühtset liturgilist muusikat ei eksisteerinud, muusika levis suuliselt (noodikiri puudus). Kristluse algusaegadel Rooma keskvõim ei olnud väga tugev, mis võimaldas erinevates piirkondades erinevaid liturgiatüüpe: '''Vana-rooma liturgia''', '''Milaano''' '''(ambrosiuse)''' '''liturgia''', '''Vana-hispaania''' '''(mosaraabia)''' '''liturgia''', '''Vana-gallia liturgia''' (gallialaste ehk keltide romaniseerumise tagajärjel, hiljem Frangi riigi ala). Muusika on saatnud liturgiat ja tekste juba nende arengu algusest peale. Psalme esitati lauldes (seda on maininud paavst Clemens I sajandil, St. Athanasius 3. sajandil, abtiss Etheria 4. sajandil). 5. sajandil eksisteerisid juba laulude tsüklid terveks aastaks – ''annalis cantus'', mis sisaldasid antifone, responsooriume jt muusikaisi numbreid. Kuidas need meloodiad aga kõlasid, on raske öelda, kuna tollal puudus noodikiri. Eeldades, et Gregoriuse ''Liber antiphonarius'' (Antifonide raamat) oli olemas, ei tea me ikkagi, mida ta endast täpselt kujutas ning millises suguluses see oli varaseimate ''Antiphonale''<nowiki/>'dega, mis meieni on säilinud. (Heinmaa 1990) Ei ole kindel, kas muusika oli selles mingil primitiivsel kujul üles märgitud, kuna hilisemad, 8. ja 9. sajandi ''Antiphonarium'''id sisaldasid ainult tekste. Gregoriusest 30 aastat hiljem elanud Isodorus Sevillast kirjutas "Kui mitte inimmälu ei pea muusikalisi helisid meeles, siis nad kaovad, kuna neid pole võimalik üles märkida". Suulise levikuga kaasnesid kindlasti variandid ja muutused ning me ei või üldse kindlad olla, et need gregoriuse meloodiad on samad, mis hilisematest allikatest on meieni jõudnud. (Heinmaa 1990) Vaata ajatelge '''[https://vara.e-koolikott.ee/node/6628 Ajaloolised andmed muusika kohta I–VIII sajandil]''', mida on koostanud Heidi Heinmaa (1990). Autor siiski tõdeb, et "järgnevaid andmeid ei saa võtta absoluutse tõena, kuid nad on siiski olulised allikad, mis aitavad meil saada pilti liturgia laulude arengust." ====Varakristliku muusika žanrid==== Kristlaste lauludeks olid '''psalmid''' ja '''hümnid'''. '''Psalmoodia''' (psalmilaulmine): - käibel nii liturgias kui ka kristlikes kodudes - palvelaulud, tekstid on pärit osaliselt vanajuudi kuninga Taaveti aegadest (u 1000 eKr), põhiliselt aga 2. sajandist eKr. - tekstid koosnevad erineva silpide arvuga värssidest (lad k ''versus'') - laulmistraditsioon pärineb otseselt sünagoogipraktikast - ''Versus''<nowiki/>'te retsiteerimiseks on kasutusel meloodiavormelid, mis sisaldavad viit elementi: 1) Algusvormel (lad k ''initium'') – tõusev meloodiakäik 2) retsitatsioonitoon (lad k ''tenor'', ''tuba'', ''repercussio'', ''tonus currens'') – püsiv heli, millel lauldakse hulk silpe 3) ''flexa'' - väike tsesuur vastavalt ''versus''<nowiki/>'e lauseehitusele, kõrvalekalle retsitatsioonitoonist 4) vahekadents (''meditatio'') – väike melism (kaunistus, üles-alla liikuvad helikõrgused) 5) lõpuvormel (lad k ''terminatio'', ''finalis'', ''punctum'') – laskuv meloodiakäik [[Fail:Psalmoodia viis elementi.jpg|pisi|'''Psalmoodia meloodiavormelite viis elementi''']] Vaata allpool psalmoodiate meloodiavormelite '''viie elemendi võimaliku järjestust''', mida pakub T. Siitan (1989). Psalmitekstide laulmiseks on kolm võimalust: # terve psalmi laulmine algusest lõpuni (''psalmus in directum'') # üksikute ''versus''<nowiki/>'te laulmine # valitud ''versus''<nowiki/>'test uute tervikute loomine Tüüpiline lisand psalmoodiale on ''antifon''- vaba meloodiaga lühike sissejuhatav laul (algselt kordus kõigi ''versus'''te vahel, hiljem esines vaid enne esimest ja peale viimast ''versus''<nowiki/>'t). ''Antifon''<nowiki/>'i tekst on kommenteeriv lisand psalmile. Vaata allpool Iraani-Juudi laulu ja Rooma katoliku laulu meloodiate võrdlus (Rebling 2014: 9). [[Fail:Rebling 2014 - Psalmide meloodiate võrdlus Iraan-juudi vs rooma katoliku kirik lk 9 Eesti keeles 01.jpg|alt=|pisi|'''Iraani-Juudi laulu ja Rooma katoliku laulu meloodiate võrdlus''']] '''Hümnoodia''' (hümnilaulmine): - laulmine vabalt loodud tekstidel - vabade vormidega kaasnevad tugevad piirkondlikud erinevused - pidulikud proosa- või vabavärsilised tekstid matkisid algselt kreeka ülistuslaule - samuti tunti ka stroofilisi lauluvorme - 3.-4. sajandil pKr sai Süürias valdavaks stroofiline hümn, mis oli eeskujuks lääne kirikule, selle ladinakeelne vorm (alusepanija Milano piiskop Ambrosius, 340?–397) on käibel tänapäevani '''Apostel Paulus''' nimetab oma kirjades (Ef. 5, 19 ja Kol. 3, 16) kolme laululiiki, mis olid käibel algkogudustes: psalmid, hümnid ja vaimulikud laulud. Kahe viimase vahel on tänapäeval väga raske vahet teha. Oletatavasti olid hümnid pigem lihtsama meloodiaehitusega süllaabilised laulud (hellenistlik ehk kreeka traditsioon), vaimulikud laulud aga kaunistatud (melismaatilised) nö rahvalikud ja kohati ekstaatilise ''alleluia''-meloodia karakteriga laulud (Vahemeremaade traditsioonis). ====Varakristliku muusika esitusviisid==== 1) antifooniline (kr k ''antiphonos'' ehk vastukõlav) – laulavad vastakuti kaks koorirühma 2) responsoorne (lad k ''responsum'' ehk vastus) – solistile vastandub refräänilisi lõike esitav koor Need on ka edaspidi ühehäälse kirikulaulu klassikalised esitamisviisid. Meloodiakordused määravad ka laulude muusikalise vormi, mille põhilised kordusskeemid on järgmised: # lihtne kordus – kõik tekstiosad korduvad ühe meloodiaga (aa aa aa ...) # vahelduv kordus – kaks tekstirida kummaltki koorilt korduva meloodiaga, iga uus testiridade paar toob uue meloodia (aa bb cc ... ) # refräänivormid – kaks tekstiosa lauldakse vastandkooridega samal meloodial, sellele järgneb koorirühmade ühine refrään (aa b) '''KUULAMISNÄITED 2–4:''' '''Kuula varakristlaste muusika kohta ingliskeelseid materjale:''' Loeng: Prof. Christopher Page (Gresham College): [https://www.youtube.com/watch?v=ekfwhxiLGvs The Music of the First Christians] (YouTube, 2016, 49:56) Multimeediumi esitlus: Victoria Williams (MyMusicTheory.com): [https://www.youtube.com/watch?v=v0nhYmaqRgw Medieval Music 1: Early Church Music] (YouTube, 2015, 02:46) Album kreeka kristlik-ortodokssete lauludega: [https://www.youtube.com/watch?v=IPk16LEBKZg Greek Orthodox Christian Chants] (YouTube, 2016, 32:55 ) ==== Kasutatud kirjandus TÄIENDATUD (GL) ==== Cosgrove, H. H. (2011). ''An Ancient Christian Hymn with Musical Notation. Papyrus Oxyrhynchus 1786: Text and Commentary.'' Tübingen: Mohr Siebeck. Dowley, T. (2011). Before The Church: The Jewish Musical Tradition (Chapter 1) [Enne kirikut: Juudi muusikatraditsioon]. ''Christian Music: A Global History [Kristik muusika: Globalne ajalugu]''. Minneapolis: Augsburg Fortress, 11-25. Heinmaa, H. (1990). Rooma liturgia kujunemisest. ''Scripta Musicalia'' 11 & 12, 14–17. Jakobson, J. R. (2014). Cantillation of the Psalms (About the Psalms). ''Tehillim - Journal of Synagogue Music'', Vol. 39, no. 1, 17-34. Pöhlmann, E.; West, M. L. (2001). ''Documents of Ancient Greek Music: The Extant Melodies and Fragments.'' Oxford: Oxford University Press. Rebling, J. (2014). ''Tehillim'' in Jewish, Christian, and Islamic Usage (About the Psalms). ''Tehillim - Journal of Synagogue Music'', Vol. 39, no. 1, 4-16. Loe internetis [http://www.cantors.org/wp-content/uploads/2016/06/cao_jsm-3-2014.pdf PDF formaadis]. Siitan, T. (1989). ''Keskaja muusika aastani 1300'' (Õppevahend). Tallinn: Eesti NSV Riiklik Hariduskomitee. ===SHOW 2 (Drupalis ajateljena, lisanud GL)=== Drupali link: https://vara.e-koolikott.ee/node/6628 '''Ajaloolised andmed muusika kohta I–VIII sajandil''' Koostatud järgmise artikli põhjal: Heinmaa, H. (1990). Rooma liturgia kujunemisest. ''Scripta Musicalia'' 11 & 12, 14–17. Autor siiski tõdeb, et "järgnevaid andmeid ei saa võtta absoluutse tõena, kuid nad on siiski olulised allikad, mis aitavad meil saada pilti liturgia laulude arengust." '''1. sajand''' 60: u 60 Juudi kroonik Philon Aleksandriast (s u 20) kirjeldas antifoonilist laulmist, mida esitasid ühe juudi sekti – ''Therapeutae'' – mehed ja naised, kelle usus olid segunenud Piibli ja platonismi elemendid. 90: u 90 Paavst Clemens I viitas oma kreekakeelses kirjas ''"Hagios, Hagios, Hagios"''-e kasutamisele, mis on ''Sanctus''<nowiki/>'e kreeka vorm. Samas kirjas andis Clemens I tõendust psalmide laulmisest (Roomas?), kus manitses usklikke mitte laulma psalme paganlikel pidustustel (pühadel), et vältida nende muutumist kitaaramängijate ja rändlaulikute muusika sarnasteks. 100: u 100 Evangelist Johannese (surn. u 100) apokrüüfses evangeeliumis on teateid auosemängust ja tantsimisest hümnide laulmisega. '''2. sajand''' 115: u 115 Plinius Noorema kirjas Rooma imperaator Traianusele on märkmeid öisest ''officium''<nowiki/>'ist (''Virgil, Matutinum'') ja antifonide laulmisest ka Betaania kristlaste seas. 120: u 120 Paavst Sixtus I tõi missasse ''Sanctus''. 150: u 150 Märter Justinus (surn. 162) kirjeldas rooma missat, mis koosnes lugemistest Vanast ja Uuest Testamendist, jutlusest, leiva ja veidi pakkumisest, usklike palvetamisest, "rahusuudlusest", euharistia-palvest ja ''communio''<nowiki/>'st. 150–220: u 150–220 Clemenst Aleksandriast (u 150–220) keelas instrumentide ja kromaatilise muusika kasutamise kirikutes. 155–222: u 155–222 Kirikuisa Tertullianus (u 155–222) Kartaagost mainis väljendit ''cantus responsorius'' (responsoorne psalmoodia), tõenäoliselt seoses Roomaga. '''3. sajand''' 223: u 223 Süürlane Bardesanes (surn. 223) ja tema poeg Harmonios kirjutasid gnostitsistliku psaltri, hümnitaolised psalmivariandid, mis lähtusid gnostitsismist (kristlik õpetus, milles on idamaiseid ja hellenistlikke elemente). 269 Antiookia Kirikukogu. Hümnide laulmise populaarsus tõusis seoses kirkunõukogu etteheidetega piiskop Paulusele Samosatast, kes oli hümnid kirikus ära kaotanud. 259–313 Aleksandria kristlaste tagakiusamise tõttu käslis Athanasius (259–313) laulda psalme koos rahva vastulauluga: "quoniam in aeternum misericordia eius" (Tema heldus kestab igavesti!). Athanasius nõudis, et psalme lauldaks sellise häälevarjundiga (''tam modico flexu vocis''), mis kõlaks rohkem kõne kui laulmisena. See on tõendiks väljakujunenud laulmisviisist. 160–340 Eusebius (u 160–340), Kaisarea piiskop Palestiinas kinnitas Philoni teateid (vt esimene kroonikapunkt) ja ütles, et ka tema aja kristlased tunnevad samasugust laulmisviisi. Eusebius tunnistas, et psalme lauldakse meloodilisel viisil, mitte ainult retsiteerides. '''4. sajand''' 313 313 Milano edikt, mis andis kristlusele ametlikult tunnustatud religiooni staatuse, tegi lõpu tagakiusamisele ja kõrvaldas takistused liturgia ja kirikulaulu vabaks arenguks. 340: u 340 P. Ephraem (306–373) Edessast kirjutas esimese kristliku hümni (Kreekas), et võidelda Bardesanese (vt 3. sajandi) ketserlike hümnide vastu. 350: u 350 Kaks munka, Flavianus ja Diodorus tõid antifoonilise psalmoodia Süüria ketserlikust kirikust ortodoksesse Antiookia kirikusse. Poitiers' piiskop Hilarius (surn. 367) Prantsusmaal kirjutas esimese ladinakeelse hümni P. Ephraemi eeskujul. Hilarius mainis Vesprit, Nokturne ja ''Laudes''<nowiki/>'t Prantsusmaal 375: u 375 P. Basilius (u 330–379) rääkis oma kirjas Kaisarea rahvale psalmide, nii antifooniliste kui responsoorsete, laulmisest kõikides Idamaa osades. 360–381: u 360–381 Laodikeia Kirikukogu (u 360–381) keelas hümnide laulmise. Laodikeia Kirikukogu asutas ''schola cantorum''<nowiki/>'i. 385: u 385 Hispaania abtiss Etheria (nim. ka Sylvia või Egeria) tegi palverännaku Jeruusalemma, kus koostas detailse ettekande sealsest liturgiast ja tervest jumalateenistusest (''officium''<nowiki/>'ist) koos psalmide, antifoonide, hümnide, lektsioonide, vastuste ja ''praefatio''<nowiki/>'dega, ning isegi liturgilisest aastast, milles on Jõulud, Paast, Palmipuudepüha, Vaikne Nädal, Ülestõusmispühad ja Nelipühad. 340–397 Püha Ambrosius (340–397) võttis Milanos kasutusele antifoonilise psalmoodia ja hümnid. 366–384 Damasus I (366–384) teostas P. Hieronymuse (330–420) soovitusel esimese liturgia ja kirikulaulu korrastamise Roomas Jeruusalemma kiriku eeskujul. Damasus tõi antifoonilise laulmise ja ''Alleluia'' Rooma. 400: u 400 Cassianus andis tõendeid kaunistustega laulmisviisist mõnedes Idamaade kloostrites ja märkis ''Gloria Patri'''t kui antifoonilise psalmi lõpetavat osa. P. Hieronymus lõpetas esimese täieliku ladinakeelse tõlke Piiblist – ''Vulgata'', mis asendas ''Itala''<nowiki/>'t. Augustinus (354–430), Hippo piiskop Põhja-Aafrikas, soovitas mitmekesistada missa laule: a) ''Graduale'' kui (täielik) psalm pühakirja lugemiste vahel. b) ''Alleluia'' kui ulatuslik vokaliis, mis pole seotud missa sisuga. c) ''Offertorium''<nowiki/>'i ja ''Communio'' laulud, mis ta tõi kasutusele Kartaagost. '''5. sajand''' 422–432: Coelestinus I (422–432) olevat käskinud laulda antifoonilisi psalme enne ''offertorium''<nowiki/>'i. Seda on tõlgendatud kui varaseimat ''Introitus''<nowiki/>'e ilmingut (üsna küsitav). 440–461 Paavst Leo I (440–461) olevat esimesena koostanud ''annalis cantus''<nowiki/>'e, s.o laulude tsükli kogu aastaks. Talle omistatakse ka sakramentaarium, tuntud ''Leo Sacramentariumi''<nowiki/>'na. Leo I asutas kloostri, mis oli mõeldud kohana lauljatele harjutamiseks, see on varaseim viide ''schola cantorum''<nowiki/>'ile Roomas. 450: u 450 Kreeka kiriku ajaloolane Sozomenos (u 450) märkis, et ''Alleluia''<nowiki/>'t lauldi Roomas ainult kord aastas – Ülestõusmispühal. 492–496 Paavst Gelasiust (492–496) arvatakse olevat seotud ühe teise ''annalis cantus''<nowiki/>'ega ja sakramentaariumiga. '''6. sajand''' 498–532 Paavstid Symmachus (498–514), Johannes (523–526) ja Bonifacius (530–-532) olevat edasi töötanud ''cantus annalis''<nowiki/>'ega ja kogu aasta laulude tsükliga. 510: u 510 Symmachus laiendas ''Gloria'' kasutamist missas kogu aasta jooksul, pühapäevadel ja märtrite pühadel. 530: u 530 P. Benedictus (surn. 543) avaldas täieliku ''Officium''<nowiki/>'i liturgia terveks aastaks (Benedictuse reeglid), mis sisaldas ''Matutinum''<nowiki/>'i, ''Laudes''<nowiki/>'i, ''Prima'', ''Tertia'', ''Sexta'', ''Nona'', Vespri ja ''completoriumi''<nowiki/>'. Benedictus mainis tervikliku psalmiteksti laulmist (''psalmus in directum''). 529 Vaison'i Kirikukogu (Prantsusmaal) tõi gallia missasse ''Kyrie eleison''<nowiki/>'i, kuna mõni aeg varem oli see ka rooma missas kasutusele võetud. Vaison'i Kirikukogu andis korralduse kasutada ''Sanctus''<nowiki/>'t kõikides missades. 485–580 Cassidorus (u 485–580) kirjeldas ''Alleluia''<nowiki/>'t kui jubilatsiooni (jubilus), ulatuslikku vokaliisi. 589 Toledo Kirikukogu (Hispaania) kohandas kreeka kirikust ''Credo'', et kasutada seda mosaraabia liturgias. 600: u 600 Gregorius I (590–604) andis korralduse kasutada ''Alleluia''<nowiki/>'t kogu aasta vältel, v. a. paastu ajal. Gregorius lisas ''Kyrie''<nowiki/>'le ''Christe eleison''<nowiki/>'i. Gregorius organiseeris (või reorganiseeris) Roomas ''schola cantorum''<nowiki/>'i. Gregorius olevat välja andnud ''cantus anni circuli nobilis''<nowiki/>'e (kuulus laulude kogu terveks aastaks). Gregorius olevat kirjutanud ''canto antiphonarius''<nowiki/>'e laulude kogu. '''7. sajand''' 608 Kiriku Pühitsemise püha sisseseadmine 636: u 636 Isodorus Sevilliast (u 570–636) andis täpse kirjelduse responsoorsest psalmoodiast. Isodorus väitis, et ''Vulgata'' oli tollal üldiselt kasutatav. 649–655 Paavst Martinus (649–655) olevat välja andnud ''cantus annalis''<nowiki/>'e. 650: u 650 Kolm Rooma abti, Catolenus, Maurianus ja Virbonus, olevat kirjutanud ''cantus annalis nobilis''<nowiki/>'e. 692 Kreeka paavst Sergius I (687–701; Trullo Kirikukogu 692) võttis kasutusele kolme Maarjapüha protsessiooni: 1) ''Annuntiatio B. Mariae'' – 25. märts 2) ''Assumptio B. Mariae Virginis'' – 15. august 3) ''Nativitas B. Mariae Virginis'' – 8. september Sergius võttis kasutusele Risti Ülistamise püha - ''Exaltatio Crucis''. Sergius võttis rooma missas kasutusele ''Agnus Dei''. '''8. sajand''' 725: u 725 Paavst Gregorius II (715–731) tõi missad kõikidele paastu nelkjapäevadele. ===SHOW PUUDU=== Show - tuleb luua, ootame illustratsioonid ja kaardid :: On nüüd olemas Show 1 Tell juures ja Show 2 ajatelg ===ASK=== ====Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 1)* UUS GL==== Vali, kas järgmine väide on tõene või väär. Meie ajaarvamist ehk Kristliku ajaarvamist arvestatakse Kristluse tekkimisega, mida loetakse alates Jeesus Kristuse (jumala poja) sünnist. :True False Varakristlik vaimulik laul erines juutide laulust. :True False Varakristlikus muusikas oli pillide kasutamine keelatud. :True False 1054 pKr toimus Suur skisma (kirikulõhe) ida- ja läänekristluseks. :True False Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad ei sarnanenud juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest nende jumalateenistused olid juutide omadest täiesti erinevad.  :True False Esimene säilinud kristliku hümni fragment on leitud Egipusest: papüürus Oxyrynchos'est, 3. sajandi lõpp. :True False ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1075 ====Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 2)** UUS GL==== Lohista hiirega sõna õigesse lünka! Kristlaste lauludeks olid *psalmid* ja *hümnid* . Psalmoodia on *psalmilaulmine* - käibel nii *liturgias* kui ka kristlikes kodudes - *palvelaulud*, tekstid on pärit osaliselt vanajuudi kuninga Taaveti aegadest (u 1000 eKr), põhiliselt aga 2. sajandist eKr. - tekstid koosnevad erineva silpide arvuga *värssidest* - laulmistraditsioon pärineb otseselt *sünagoogipraktikast* Hümnoodia on *hümnilaulmine* - laulmine *vabalt* loodud tekstidel - vabade vormidega kaasnevad tugevad *piirkondlikud* erinevused - *pidulikud* proosa- või vabavärsilised tekstid matkisid algselt kreeka ülistuslaule - samuti tunti ka *stroofilisi* lauluvorme - 3.-4. sajandil pKr sai Süürias valdavaks *stroofiline hümn*, mis oli eeskujuks lääne kirikule, selle ladinakeelne vorm (alusepanija Milano piiskop Ambrosius, 340?–397) on käibel tänapäevani Varakristliku muusika esitusviisid 1) *antifooniline* – laulavad vastakuti kaks koorirühma 2) *responsoorne* – solistile vastandub refräänilisi lõike esitav koor ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1076 ====Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 3)** UUS GL==== Vali õige väide! :Kristlased elasid kuni 4. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena Rooma impeeriumi antiik-paganlikus ümbruses. :Kristlased elasid kuni 3. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena Rooma impeeriumi antiik-paganlikus ümbruses. :Kristlased elasid kuni 5. sajandi alguseni põhiliselt väikeste (keelatud) sektidena Rooma impeeriumi antiik-paganlikus ümbruses. :Tänapäevani kasutusel olev kristliku jumalateenistuse kord ehk liturgia kujunes Süürias. :Tänapäevani kasutusel olev kristliku jumalateenistuse kord ehk liturgia kujunes Egiptuses. :Tänapäevani kasutusel olev kristliku jumalateenistuse kord ehk liturgia kujunes Saksamaal. :395. aastal Rooma riigi lagunemisega hakkas kristlus arenema lahku, eraldi ida- ja läänekristluseks, mis 1054 Suure skismaga ametlikult kinnitati. :395. aastal Rooma riigi tekkimisega hakkas kristlus arenema lahku, eraldi ida- ja läänekristluseks, mis 1054 Suure skismaga ametlikult kinnitati. :395. aastal Rooma riigi tekkimisega hakkas kristlus arenema lahku, eraldi põhja- ja lõunakristluseks, mis 1054 Suure skismaga ametlikult kinnitati. :Läänekristluses oli kasutusel ladina keel. :Läänekristluses olid kasutusel kreeka keel. :Läänekristluses olid kasutusel hiina keel. :Idakristluses oli kasutusel kreeka keel. :Idakristluses oli kasutusel ladina keel. :Idakristluses oli kasutusel india keel. :Idakristlus oli seotud tihedalt Bütsantsiaga. :Idakristlus oli seotud tihedalt Roomaga. :Idakristlus oli seotud tihedalt Berliiniga. :Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad sarnanesid juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest ka esimesed jumalateenistused olid sarnased juutide omadega. :Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad ei sarnanenud juudi vaimulike laulude meloodiatega, sest nende jumalateenistused olid juutide omadest täiesti erinevad. :Varakristlike koguduste vaimulike laulude meloodiad sarnanesid juudi ilmalike laulude meloodiatega, sest ka esimesed tantsuüritused olid sarnased juutide omadega. :Esimesel aastatuhandel lääne kirikus ühtset liturgilist muusikat ei eksisteerinud, muusika levis suuliselt (noodikiri puudus). :Esimesel aastatuhandel lääne kirikus ühtset liturgilist muusikat ei eksisteerinud, kuid muusika levis juba kirjalikult. :Esimesel aastatuhandel juba oli lääne kirikus ühtne liturgiline muusika, muusika levis suuliselt (noodikiri puudus). ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1078 '''Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 4)*** UUS GL''' Lohistamisülesanne: Lohista kristlike kirikute ehk konfessioonide harusid õigesse kohta! Show 1 graafiku alusel. https://vara.e-koolikott.ee/node/1080 ====Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 4) ASENDATUD UUEGA==== Täida lüngad (kõik algavad sõnad on p või k tähega) Kogu maailmas toimusid *kristluse* sünniga *Palestiinas* suured muutused. Varakristlik vaimulik laul oli sarnane juutide lauluga, sarnasusi esineb nt meloodia ülesehituses. Varakristlikus muusikas oli *pillide* kasutamine keelatud, idakristluses kehtib keeld tänapäevani. Kristlaste lauludeks olid *psalmid*, hümnid ja vaimulikud laulud. Esimestel sajanditel levis *kristlus* Süürias, Väike-Aasias ja Egiptuses. Jumalateenistuse ehk *kristliku* liturgia kord kujunes välja Süürias. Muusika areng toimus *kloostrites*, kus oli võimalik omandada ka muusikaharidus. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1080 '''Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur (ask 5)*** UUS GL''' Paiguta psalmoodiate meloodiavormelite viit elementi võimaliku järjekorda, mida pakub T. Siitan (1989). https://vara.e-koolikott.ee/node/1082 ====Muusika roll vanadel kultuurrahvastel #3 Varakristlik muusika (ask 5) ASENDATUD UUEGA==== Täida lünk õige sõnaga Kus sündis kristlus? - *Palestiina* Mille sarnane on varakristlik vaimulik laul? - *juutide* lauluga Mis oli varakristlikus muusikas keelatud? - *pillide* kasutamine Kus kehtib pillide kasutamise keeld tänapäevalgi? - *idakristluses* Kus levis kristlus esimestel sajanditel? - *Süürias*, Väike-Aasias, Egiptuses Kus kujunes välja jumalateenistuse kord? - *Süüria* Mis tõi kaasa kiriku lõhenemise? - *Rooma* riigi lagunemine Millega oli tihedalt seotud idakristlus? - *Bütsantsiaga* Mis keel oli kasutusel läänekristluses? - *ladina* keel Mis asutuses toimus muusika areng? - *kloostris* ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1082 ===DO=== ::::Analüüsi teoseid. Eesmärk: õpilane on tutvunud varakristliku muusika ning selle helikeelega. Oskab leida kuulmise järgi teostel erinevusi. 1. Õpilased sooritavad töö idividuaalselt või paaris 2. Analüüsige etteantud teoseid: psalm ja hümn 2.1 Analüüsige enda või õpetaja poolt valitud teoseid 3. Analüüsil pööra tähelepanu: 3.1 Esitajate koosseis 3.2 Ühehäälsus, mitmehäälsus 3.3 Muusikainstrumendid 3.4 Üldine helikõla 3.5 Millised sarnasused 3.6 Millised erinevused 3.7 Millele veel pöörasid tähelepanu =Keskaeg= ==6) Keskaeg. Keskaja muusika kultuurilooline taust (korrektuuridest tagasi)== [lõiming üldajalooga] ===MÕISTED=== # keskaeg # Rooma impeerium # Lääne-Rooma # keskaeg muusikas # varakeskaeg # Gregorius Suur (540–604) # kirikureformiga # liturgia # lääne kirikulaul ehk gregooriuse laul # vaimulik koorilaul # ühehäälsus # saade # taktimõõt # kroonika # mitmehäälsus # Antiik-Kreeka # traktaat # muusikateooria # Pythagoras (u 580–500 e. Kr.) # monokord # Anicius Manlius Severinus Boethius (u 480–525) Rooma riigi diplomaat ja kristlik filosoof # kirikulaadid # monofoonia # laul (chant) # Musica enchiriadis # polüfoonia # solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la) # rütmimodused # Ventadorn (trubaduuri armastuslaul) # Guido Arezzost # Guido käsi # musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas # organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl, # Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos)  # Notre Dame'i kirik Pariisis # Leoninus (tegevus 12. saj II pool) # Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus) # mitmehäälsus # motett keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal # keskaja muusika # ars antiqua (vana kunst) # ars nova (uus kunst) # renessanss # Modaal # mensuraalnotatsioon # kooskõlaõpetus – konsonantsid jagatakse kolme järku # täielikud [konsonantsid] # priim # oktav # keskmised [konsonantsid] # kvart # kvint # mittetäielikud [konsonantsid] # väike terts # suur terts # muusika filosoofiline seletus # hilisantiik # seitse vaba kunsti (septem artes liberales) # käsitöökunstid (artes mechanicae) # uusplatonism # musica mundana – kosmiline muusika # musica humana – inimeste muusika # musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusika ===TELL UUS. MATERJALI PUUDU=== ====Keskaja muusika kultuurilooline taust==== '''Keskaja muusika''' on [[keskaeg|keskajal]] loodud [[muusika]]. Keskaja muusika all mõeldakse tavaliselt [[Euroopa muusika]]t iseseisva [[kristlus|kristliku]] muusikatraditsiooni tekkimisest 3.–4. sajandil kuni 14. sajandi lõpuni. Keskaja muusika oli tugevalt seotud [[Kirik (institutsioon)|kirikuga]] ja paljud Lääne [[kunstmuusika]] nähtused, nagu näiteks [[noodikiri]], arenesid keskajal just kiriku rüpes. Kuna suurem osa koolidest ja professionaalsetest heliloojatest töötasid kiriku ja [[klooster|kloostrite]] juures ning [[ilmik]]ud üldjuhul noodikirja ei osanud, on keskajast [[ilmalik muusika|ilmalikku muusikat]] säilinud suhteliselt vähe. ====Keskaja muusika kronoloogia. TULEKS SÕNASTADA SELGEMALT JA TÄPSEMALT. KONKREETNE DAATUM: KONKREETNE FAKT==== vahemikus 395-476: keskaja algus. 395. aastal lahknes Rooma impeerium Ida-Rooma keisririigiks ehk Bütsantsiks ning Lääne-Rooma keisririigiks, 476. aastal kukutati viimane Lääne-Rooma keiser. umbes 480–525: Rooma riigi diplomaadi ja kristliku filosoofi Anicius Manlius Severinus Boethiuse eluaastad. Tema kaudu jõudsid keskaegsesse Euroopasse Vana-Kreeka traditsioonid. Boethius on kaheksast laadist koosneva keskaja kirikulaadide süsteemi sõnastaja. alates 500: monofoonia, Boethius, 8 kirikulaadi (IV), anonüümsete heliloojate laulud (chants) 900 paiku – Musica enchiriadis: teadaolevalt vanim allikas, mis kirjeldab polüfoonilist muusikat  1000 paiku – polüfoonia algus, solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la), rütmimodused, Ventadorn (trubaduuri armastuslaul), Guido Arezzost ja tema käsi, mis toetas laulumise õppimist 900–1500 – Musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas 1000–1200 – Organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl, 1150–1250 – Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos) Pariis Notre Dame'i kiriku juures, Leoninus (tegevus 12. saj II pool) ja Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus) Alates 13. saj. – Organumi kõrval hulk uusi mitmehäälsuse vorme, nt motett kui keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal) 1250–1320 – Ars antiqua (vana kunst), kuni Ars nova (uus kunst) esile kerkimiseni (vt Renessanssi kultuuriloolist taust, Ars Nova) Vaata täiendavalt Lääne-Michigani Ülikooli keskajamuusika osakonna interaktiivset ajajoont (inglise keeles), mis sisaldab linke erinevate näidete, sh ka helinäidetega. ======Huvitavat lisalugemist keskaja muusikateooriast VALMIS====== Keskajal tunti Vana-Kreeka filosoofide traktaate muusika ja muusikateooria kohta. Näiteks oli teada Pythagorase (umbes 580–500 eKr) monokordiõpetus. Olulist rolli Vana-Kreeka muusika-alaste teadmiste vahendamisel mängis Rooma diplomaat ja kristlik filosoof [[Anicius Manlius Severinus Boëthius]] (u. 480–524), kelle viiest ramaatust koosnev umbes 500. aastal kirjutatud traktaat ''De institutione musica'' sisaldas muuhulgas ka kirikulaadide süsteemi kirjeldust. Varase mitmehäälsuse kohta annab väärtuslikku infot 830. aasta paiku kirjutaud anonüümne traktaat ''[[Musica enchiriadis]]'', mis koosneb kahest tekstist :1. ''Musica enchiriadis'', :2. ''Scolica enchiriadis''. Traktaadis antakse ülevaade ''dasia''-notatsioonist, orgaanumiõpetusest ning lihtsaimast mitmehäälsusest diafooniast. Teise aastatuhande alguse olulisemaks muusikateoreetikuks võib pidada [[Guido Arezzost|Guidot Arezzost]], kes on oma 1028. aastal kirjtuatud traktaadis ''Epistola de ignotu cantu'' / ''Epistola ad Michaelem'' kirjeldanud noodist laulmise õppimist solmisatsioonisilpide ut, re, mi, fa, sol ja la abil. 12.-14. sajandi hiliskeskaegseid muusikateoreetilisi traktaate läbivateks põhiteemadeks on modaalrütmika ja mensuraalnotatsioon ning kooskõlaõpetus: konsonantse hakatakse käsitlema kolme järgus ::täielikud konsonatsid on priim ja oktav ::keskmised konsonatsid on kvart ja kvint ::mittetäielikud konsonatsid on väike ja suur terts ====Muusika oli üks vabadest kunstidest VALMIS==== Keskajal liigitati muusika seitsme [[w:vabad kunstid|vaba kunsti]] hulka (''septem artes liberales'') ning eristati sellega käsitöökunstidest (''artes mechanicae''). =====Huvitavat lisalugemist keskaegse vabade kunstide õppekavast VALMIS===== Keskajal jagunes vabade kunstide õppekava kaheks tasemeks: [[Triivium]] (''trivium'') oli üldine arutlemise vahendite omandamise tase, mis eelnes igasugusele spetsialiseerunud õppele. Triivium tuli läbida hiliskeskaja [[ülikool]]is [[bakalaureusekraad]]i (''baccalaureus artium'' 'kunstide õpipoiss') saamiseks. Triiviumi tasemele kuulusid :[[grammatika]] ([[ladina keel]]) :[[dialektika]] (sisuliselt [[Aristoteles]]e [[loogika]], [[süllogistika]]) :[[retoorika]] (kõnekunsti ja kirja kirjutamise õpingud) [[Kvadriiviumi]] (''quadrivium'') läbinule anti keskaja ülikoolis [[magistrikraad]] (''magister artium'' 'kunstide meister'), mis andis õiguse tegelda vabade kunstide õpetamisega. Kvadriiviumi taseme valdkondi võib pidada juba teadusteks, mis käsitlevad maailma asju ja nende olemust ning mille raames tegeldi ka tänases mõttes teaduste, nagu [[füüsika]], [[metafüüsika]] või [[teoloogia]]ga. Kvadriiviumi tasemele kuulusid :[[aritmeetika]] (arvutamine), :[[geomeetria]] ([[eukleidiline geomeetria]], [[maamõõtmine]] ja ka [[geograafia]]) :[[astronoomia]] (õpetus taevastest sfääridest, tänapäevases mõttes midagi [[astroloogia]] ja [[kosmoloogia]] vahepealset) :[[muusika]] ([[harmoonia]], [[muusikateooria]]) ====Muusika liigitamine keskajal. MATERJALI PUUDU. KUI ÜLDSE TAHTA, SIIS SEDA TEEMAT TULEKS PÕHJALIKUMALT LAHTI SELETADA. PRAEGUNE ESITLUS TEKITAB AINULT SEGADUST==== Tegu on lisamaterjaliga, mida me soovime lihtsalt mainida, pigem otsiks siia lingid, kuhu huvi korral saab õpilane klikkida ja lisa lugeda. ::GERHARD: See tuleb Barokis jälle esile, seda oleks vajalik mainida ikkagi. Lingina nt: Boethius https://www.wikiwand.com/en/Boethius (raamat ''De musica'' (u 510) asub matemaatiliste teoste hulgas) http://www.documentacatholicaomnia.eu/04z/z_0480-0524__Boethius__De_Musica__LT.pdf.html https://www.cengage.com/music/book_content/049557273X_wrightSimms_DEMO/assets/ITOW/7273X_01_ITOW_Boethius.pdf :::AK: Minu meelest ainult linkidest võõrkeelsetele allikatele koosnev artikkel ei kõlba. Vaja oleks sidusat teksti, mis seda teemat selgemalt avaks. Uusplatoonikute eeskujul rääkisid keskaegsed traktaadid kolme liiki muusikast: :- musica mundana – kosmiline muusika :- musica humana – inimeste muusika :- musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusikaMinu ===TELL VANA=== Keskaja alguseks peetakse ühelt poolt 395. aastat, mil jagunes Rooma impeerium ning teisalt 476. aastat, mil kukutati Lääne-Rooma viimane keiser. Mõiste keskaeg on muusikas kasutatud kirjeldamaks perioodi vahemikus 5–13 sajand. Kõige kiirem üleminek keskajale toimus Euroopas, kus esile tõusis kirik, kogu jõuga üritati vabaneda vanadest uskumustest, paganlikest jumalatest, traditsioonidest. Selleks, et kuulutada jumalasõna ehitati palju kirikuid, kus tegutsesid munade koorid, kes püüdsid lauldes kergelt ja ebamaiselt luua kujutlust paradiisi inglikooridest. Kõige tähtsamaks raamatuks peeti piiblit. Varakeskajal lauldi kirikutes laule, mis olid toodud juudi rahva poolt Vahemeremaadesse. Rooma paavsti Gregorius Suure (540–604) läbiviidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulu aluseks. Gregooriuse laul oli algselt vaimulik koorilaul: ühehäälne, saateta ning kindla taktimõõduta. Laulu sisu oli vaimulik ja ladina keelne ning paavst Gregoriuse I auks hakati selliseid lauluviise nimetama Gregooriuse koraalideks. VII. sajandi alguses, 604. aastal, koostas paavst Gregorius I koraaliviiside kogumiku ning peale seda oli igasuguste muude viiside laulmine teenistustel keelatud.  Erinevate kroonikate andmetel oli keskajal alguses enamasti kasutusel ühehäälne muusika, esimene katsetus mitmehäälsuse loomisel toimus VII. sajandil. Esimesed keskaegsed noodileiud pärinevad IX. sajandist.  Üldiselt on teada Antiik-Kreeka filosoofide teoreetilisi traktaate muusika ja muusikateooria kohta, nt Pythagoras (u 580–500 e. Kr.) ja tema monokord. Kreeka traditsioonid jõudsid Rooma riigi diplomaadi ja kristliku filosoofi Anicius Manlius Severinus Boethiuse (u 480–525) kaudu keskaegsesse Euroopasse (nt nn kirikulaadid =IV). Alates 500 – monofoonia, Boethius, 8 kirikulaadi (IV), anonüümsete heliloojate laulud (chants) 900 paiku – Musica enchiriadis: teadaolevalt vanim allikas, mis kirjeldab polüfoonilist muusikat  1000 paiku – polüfoonia algus, solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la), rütmimodused, Ventadorn (trubaduuri armastuslaul), Guido Arezzost ja tema käsi, mis toetas laulumise õppimist 900–1500 – Musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas 1000–1200 – Organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl, 1150–1250 – Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos) Pariisi Notre Dame'i kiriku juures, Leoninus (tegevus 12. saj II pool) ja Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus) Alates 13. saj. – Organumi kõrval hulk uusi mitmehäälsuse vorme, nt motett kui keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal) 1250–1320 – Ars antiqua (vana kunst), kuni Ars nova (uus kunst) esile kerkimiseni (vt Renessanssi kultuuriloolist taust, Ars Nova) Vaata täiendavalt Lääne-Michigani Ülikooli keskajamuusika osakonna interaktiivset ajajoont (inglise keeles), mis sisaldab linke erinevate näidete, sh ka helinäidetega. Teoreetilisi traktaate läbis kolm põhiteemat: Modaal ja mensuraalnotatsioon :- kooskõlaõpetus – konsonantsid jagatakse kolme järku ::-- täielikud – priim ja oktav ::-- keskmised – kvart ja kvint ::-- mittetäielikud – väike ja suur terts Muusika filosoofiline seletus Hilisantiigist alates kuulus muusika seitsme vaba kunsti hulka (septem artes liberales) ja seega oli käsitöökunstidest (artes mechanicae) kõrgemale tõstetud. Uusplatoonikute eeskujul rääkisid keskaegsed traktaadid kolme liiki muusikast: :- musica mundana – kosmiline muusika :- musica humana – inimeste muusika :- musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusika https://vara.e-koolikott.ee/node/3140 ===SHOW=== ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 1)==== Vaata muusikateooria ajaloo portaali kaardil allpool, millistes geograafilistes piirkondades (vana maailm) muusikat ja muusikateooriat teadaolevalt viljeleti enne Kreekasse jõudmist, ning kus sellega edasi tegeldi keskajal (Euroopa) kuni Ars nova ajani. KAARTI TULEB ISE TEHA EESTI KEELES Muusika/muusikateooria areng vanast maailmast Kreeka kaudu Euroopasse. Boethius õpetamas omi õpilasi (Manuskript Consolation of Philosophy (Itaalia?, 1385) VEEL PLANEERITUD PILTE: Paavst Gregoorius Suur Keskaegne linn Katedraal (Kirik, Klooster) ::[https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3899 ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2)==== [Veni creator spiritus, Youtube] ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3900 ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 3)==== KESKAEG Date: 395 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 395 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Rooma impeeriumi jagunemine Date: 476 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 476 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Lääne-Rooma riigi langemine Date: 400 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 400 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 600 Headline Headline for the date entry Suur rahvaste rändamine Date: 700 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 700 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 800 Frangi riigi kõrgaeg Karl Suure valitsemise ajal kaasnes poliitilise süsteemi kujunemine ning hariduse ja vaimuelu tõus Date: 900 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 900 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1000 Saksamaal ja Saksa-Roomas tugevnes keisrite võim Järjest valitsesid Otto I, II ja III vahemikus 936-1002. Algas romaani stiilis kirikuarhitektuuri ning vaimuliku luule ja laulu kõrgaeg Date: 1100 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1100 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1200 Linnade kiire kasv, gooti arhitektuuri esimene hiigelaeg ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3901 ===ASK=== ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)*==== Milliseid aastaid peetakse keskaja alguseks :395.a. Rooma impeeriumi jagunemine ning 476.a. Lääne-Rooma riigi langemine :295.a. Rooma impeeriumi jagunemine ning 376.a. Lääne-Rooma riigi langemine :495.a. Rooma impeeriumi jagunemine ning 576.a. Lääne-Rooma riigi langemine Milline ajastu eelnes keskajale? :vanaaeg :Renessanss :Barokk Milline iseloomustus vastab Gregooriuse laulule? :saateta, ühehäälne, taktimõõduta :saateta, mitmehäälne, taktimõõduta :saatega, ühehäälne, taktimõõduga Millist raamatut peeti kõige tähtsamaks? :Piiblit :Lauluraamatut :Gregoorius Suure elulugu Missugune oli keskaja muusika? :Keskaja muusika oli alguses ühehäälne, ent hiljem loodi ka mitmehäälset muusikat :Kogu keskaja muusika oli vaimulik :Kogu keskaja muusika oli ühehäälne ja ilmalik ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4050 ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)**==== Lohista õige sõna õigesse lünka. Mõiste *keskaeg* on muusikas kasutatud kirjeldamaks perioodi vahemikus *5–13 sajand*. Kõige kiirem üleminek keskajale toimus *Euroopas*, kus esile tõusis *kirik*. Kõige tähtsamaks raamatuks peeti *piiblit*. Rooma paavsti Gregorius Suure (540–604) läbiviidud kirikureformiga võeti kasutusele uus *liturgia*. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ehk *gregooriuse* *laulu* aluseks. Gregooriuse laul oli algselt oli vaimulik koorilaul *ühehäälne*, saateta ning kindla *taktimõõduta*. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4051 ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5423 ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5424 ====Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5425 ===DO UUS=== Gregooriuse koraali võrdlus  Eesmärk: Õpilane on tutvunud keskajal loodud Gregooriuse koraaliga ning tänapäeval esitatava Gregooriuse koraaliga. Kuuleb ära ning oskab nimetada erineusi. 1. Õpilane analüüsib kahte teost: keskaegne Gregooriuse koraal ja kaasaegne Gregooriuse koraal 1.1 Õpilane leiab ise keskaegse ja tänapäeva versiooni Gregooriuse koraalist 1.2 Õpetaja annab ette keskaegse ja tänapäeva versiooni Gregooriuse koraalist 2. Ananlüüsides pööra tähelepanu: 2.1 Üldine kõla 2.2 Esitajate koosseis 2.3 Saatepillid, muusikainstrumendid 2.4 Esitatav keel, sisu 2.5 Sarnasused 2.6 Erinevused Gregooriuse laulu loomine (raskem versioon- lisahinde võimalus) Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 14 laul "Veni, creator Spiritus". Laulge antud teos läbi koos õpetajaga või kuulake Youtube'is. 1. Jagage end rühmadesse võimalusel, et igas rühmas on vähemalt üks õpilane, kes tunneb nooti. 1.1 Leidke internetis ladinakeelne vaimulik tekst koos tähendusega või; 1.2 Looge ise vaimulik eestikeelne tekst 2.1 Kasutage teose "Veni, creator Spiritus" meloodiat või; 2.2 Looge ise meloodia, võttes aluseks Gregooriuse laulu põhimõtted (taktimõõduta, kõnerütmiga) 3.1 Esitage oma loodud Gregooriuse laul ning arutlege teistega, millised olid raskused sellise teose loomisel ning esitamisel. ===DO VANA=== Gregooriuse laulu loomine Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 14 laul "Veni, creator Spiritus". Laulge antud teos läbi koos õpetajaga või kuulake Youtube'is. 1. Jagage end rühmadesse võimalusel, et igas rühmas on vähemalt üks õpilane, kes tunneb nooti. 1.1 Leidke internetis ladinakeelne vaimulik tekst koos tähendusega või; 1.2 Looge ise vaimulik eestikeelne tekst 2.1 Kasutage teose "Veni, creator Spiritus" meloodiat või; 2.2 Looge ise meloodia, võttes aluseks Gregooriuse laulu põhimõtted (taktimõõduta, kõnerütmiga) 3.1 Esitage oma loodud Gregooriuse laul ning arutlege teistega, millised olid raskused sellise teose loomisel ning esitamisel. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4044 Keskaeg. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (do) ==7) Ühehäälsus ja noodikirja teke (korrektuuridest tagasi)== [lõiming IV kursusega] ===MÕISTED=== # ühehäälsus # noodikiri # vaimulik muusika # Gregorius Suur # liturgia # gregooriuse laulul ehk lääne kirikulaul # meloodia # orel # saade # esitaja # koosseis # solist # koor # gregoriuse laulu [esituspraktika] # gregoriuse laulu žanrid # gregoriuse koraali vormid # retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil laulde # psalmoodia - psalmitektside laulmine # antifon - refrääniliselt korduv vastulaul, esitasid koor + solist või koor+ koor # hümn - stroofilise värsstektsiga laul # sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud # responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga # gregoriuse koraali laulmise stiilid ## Silbiline (süllaabiline) stiil – igale silbile vastab üks noot. ## Rühmaline (neumaline) stiil – igale silbile vastab 1–4 nooti. Levinuim stiil. ## Kaunistatud (melismaatiline) stiil – tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega. # kirikulaadid # helilaad # loomulik mažoor # loomulik minoor # 8-laadisüsteem ## neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia) ## kõrvallaad, tuletatud põhilaadidest, põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia). # Missa ## sõnaliturgia, mille keskmes on õpetus ## armuliturgia, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine ## ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ### Kyrie eleison (Issand, halasta) ### Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) ### Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) ### Sanctus (Püha) ### Benedictus (Kiidetud olgu) ### Agnus Dei (Juamala tall) ## propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale). # noodikirja teke # Frangi riik # jumalateenistuse kord # kirikulaul # klooster # neuma # meloodiaelemendi liikumine # ulatus # Noodijoonte süsteem # silpnimetus # muusikateoreetik # Guido Arezzost # kvadraatneuma # noot # rütm # Guido käsi # muusikaõpetus # laulmine # kunstmuusika ===TELL UUS. PÕHITEKST VALMIS, KUID TÄPSUSTAVATES OSADES MATERJALI PUUDU=== ====Gregoriuse koraal VALMIS==== '''[[w:Gregoriuse koraal|Gregoriuse koraal]]''' on [[w:keskaeg|keskajast]] pärinev [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] [[w:kristlus|kristlik]] [[w:laul|laul]], mis on oma nime saanud [[w:Paavst|paavst]] [[w:Gregorius Suur|Gregorius Suur]]e järgi. Gregoriuse koraal on üldnimetus, mis ühendab erinevaid [[w:muusikastiil|muusikastiil]]e, [[w:muusikažanr|muusikažanr]]e ja [[w:muusikavorm|muusikavorm]]e. Gregoriuse koraal arenes välja juudi meloodiatest, mis olid kristlaste seas levinud juba [[w:Vana-Rooma|Vana-Rooma]]s ning pärinesid [[w:Palestiina|Palestiina]]st. Aja jooksul kaotasid need laulud idamaise värvingu ning lihtsustusid. Gregorius Suure [[w:kirikureform|kirikureformi]] raames võeti kasutusele uus [[w:liturgia|liturgia]]. Reformi käigus ühtlustati ka liturgilised tekstid. 604. aastal valmis koraaliviiside valikkogumik ehk [[w:Gregoriuse antifonaarium|Gregoriuse antifonaarium]]. Sellest alates hakati kristlikel [[w:jumalateenistus|jumalateenistus]]tel kasutama üksnes seal avaldatud viise. Gregoriuse koraali ainult lauldi, sest tolleaegses kirikus oli [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide kasutamine keelatud. Olenevalt liturgiast võis gregoriuse koraali esitajaks olla kas [[w:solist|solist]] või lauljate rühm. Gregoriuse koraale lauldi [[w:ladina keel|ladina keel]]es, tekst võis olla [[w:kaanon (religioon)|kanoniseeritud]] [[w:palve|palve]] või ülistus [[w:Jumal|Jumal]]ale, [[w:Jeesus|Jeesus]]ele, [[w:Maarja|Maarja]]le või [[w:pühak|pühak]]utele. Gregoriuse koraali meloodia ülesmärkimiseks kasutati teksti kohale kirjutatud erilisi [[w:noodikiri|noodikirja]] märke, [[w:neuma|neuma]]sid. =====Huvitavat lisalugemist Gregoriuse koraali muusikastiilide kohta. See temaatika on palju detailsem, kui siinsest jutust paistab. Kas see kõik on ikka keskkooli tasemel õpilasele vajalik informatsioon?===== Ka see temaatika on palju detailsem, kui siinsest jutust paistab, vt näiteks http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000013789#omo-9781561592630-e-0000013789 [[Ornithoparchus]] teeb oma tekstis "[[Micrologus]]" (1517) vahet gregoriuse laulu kahel stiilil: ''concentus''<nowiki>'</nowiki>el, mille all ta peab silmas tavapärast gregoriuse laulu meloodiat, ning ''accentus''<nowiki>'</nowiki>el, millega ta tähistab liturgilist retsiteerimist. ''Concentus''-stiili iseloomustab vaba, paljudest erinevatest helidest koosnev meloodia. ''Concentus''-stiili allstiilid on * silbiline stiil (süllaabiline stiil), mille puhul silbile vastab üks heli. See stiil on tavaline [[retsiteerimine|retsiteerimisel]], hümnides ning lihtsamates antifoonides; * rühmaline stiil (neumaline stiil), mille puhul silbile vastab tavaliselt 1-4 heli. Neumanotatsioonis vastab igale helide rühmale üks [[neuma]]; * kaunistatud stiil (melismaatiline stiil), mille puhul silbile vastab paljudest helidest koosnev kaunistus ehk [[melism]]. ''Accentus''-stiili iseloomustab teksti [[retsiteerimine]] ühel [[heli]]l. Retsiteerimist liigendavad mõnehelilised, [[sekund (muusika)|sekund]]i kuni [[sekst]]i ulatusega [[meloodia]]vormelid, mida nimetatakse aktsentideks. Aktsentide esinemine langeb kokku [[tekst]]is olevate [[interpunktsioon|interpunktsioonimärkidega]] ([[koma]], [[koolon]], [[punkt]]). Aktsendid on tavaliselt süllaabilised, st ühele silbile vastab üks noot. =====Huvitavat lisalugemist gregoriuse koraali muusikažanrite kohta. Materjali puudu. Juhul kui tahta, et õpilased sellest jutust üldse midagi aru saaksid, peaksid selgitused olema täpsemad ja paremini sõnastatud.===== Gregooriuse koraal on üldnimetus, mille alla mahub palju erinevaid muusikažanreid, muusikastiile ja muusikavorme. Gregoriuse koraali põhilised muusikažanrid olid psalm, hümn ja sekvents. ======Psalm====== Psalmoodia - religioosse muusika vorm, mis põhineb katoliku kiriku kalendril ja liturgial. Psalme (palvelaule) retsiteeritakse tavaliselt ühel tugihelil. Psalmtekstide laulmisel on 3 erinevat viisi: 1) terve psalmi laulmine algusest lõpuni; 2) üksikute versuste laulmine; 3) valitud versustest uute tervikliku loomine. Psalmtekstid pärinevad osaliselt vanajuudi kuninga Taaveti aegadest (u. 1000. a. e. Kr.). ======Hümn====== Hümnoodia - (ehk hümni laulmine) stroofilise (stroof e. salm) värsstekstiga laul. Tekstid on ajaga muutunud, alguses olid hümnis kasutusel vabalt loodud tekstid. Pidulikud proosa- või vabavärsilised tekstid matkisid algselt kreeka ülistuslaule. Ambrosius pani aluse ladinakeelsele stroofilisele hümnile, mis on käibel tänapäevani. ======Sekvents====== Sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud. ======Retsiteerimine====== Põhilised Gregooriuse laulu esitusstiilid olid: Retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes ======Antifon====== [[Antifoon|Antifoonhttps://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Schola_Gregoriana-Antiphona_et_Magnificat.ogg]] - kristliku liturgia laulutüüp. Antifoon on refrääniliselt korduv vastulaul, mida esitavad vaheldumisi 2 koori. ======Responsoorium====== Responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga ====Keskaja helisüsteem. Kui sellest asjast üldse rääkida, tuleks seda teha selgelt==== Kui sellest asjast üldse rääkida, tuleks seda teha selgelt: :1. keskaja muusikateooria puhul ei saa olla juttu duur-moll-süsteemist. :2. siin kirjeldatud nö klassikaline süsteem on Arezzo Guidolt ning seda on kirjeldatud näiteks Groves http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000043718#omo-9781561592630-e-0000043718-div3-0000043718.2.3.1 Tõstaksin kirikulaadid lisalugemisse Kirikulaadid Keskaegsetes helilaadides pole loomulikku mažoori ja minoori, on aga 8-laadisüsteem. Neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia). Neist tuletatud kõrvallaad, mille põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia) (vt siin).  Lisaks: Tänapäeval õpitakse muusikateoorias 7. laadi: Mažoorsed: joonia (c); lüüdia (f)(kõrgendatud 4 aste); miksolüüdia (g)(madaldatud seitsmes aste) Minoorsed: eoolia (a); dooria (d)(kõrgendatud 6 aste); früügia (e)(madaldatud 2 aste) Vähendatud: lokria (h) ====Missa. Teksti fookus tuleks paika saada ja teksti tuleks vajadusel täiendada ja täpsustada ==== Missa on katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.–5. sajandil lauludega saatma. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks, mille keskmes on õpetus ja armuliturgiaks, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine. Missa jaguneb ordinaariumiks (kohustuslikud igal missal) ja propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale).  Ordinaarium (kohustuslik osa) koosneb järgmistest osadest: Kyrie  eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Juamala tall) ====Neumanotatsioon VALMIS==== Esimesed gregoriuse koraali säilunud noodistused pärinevad 9. sajandist. Muusika ülesmärkimise vajadus tekkis, kuna Karl Suure aegse Frangi riigi laienedes püüti ühtlustada nii jumalateenistuse korda kui ka kirikus lauldavat muusikat. Muusika ülesmärkimiseks kasutati siis noodikirja märke, mida nimetatakse neumadeks. Sõna 'neuma' tähendab ladina keeles žesti, märki, käe liikumist. Varaste neumade täpne muusikaline tähendus ei ole teada. Arvatakse, et neumad olid abivahendid meloodia kontuuri meeldejätmiseks. Alates 10. sajandist pandi neumade abil kirja meloodia helisid, mis tavaliselt vastasid teksti ühele silbile. 11. sajandil hakkas itaalia munk Guido Arezzost lugemise hõlbustamiseks neumasid märkima noodijoontele ning võttis pedagoogilistel kaalutlustel kasutusele nootide silpnimetused. Helikõrguste lihtsamaks meeldejätmiseks kasutas ta näitliku abivahendina inimese kätt, mille 20 sõrmeliigest tähistasid erinevaid helikõrgusi. See abivahend on saanud nimetuse Guido käsi. 12. sajandil võeti kasutusele kvadraatneumad, mis võimaldasid juba suhteliselt täpselt üles kirjutada nii helikõrgusi kui ka rütmi. Noodikirja areng lõi eeldused kunstmuusika tekkeks. ===TELL=== Ühehäälsus ja noodikiri Suured muutused Lääne-Euroopa vaimulikus muusikas toimusid paavst Gregorius Suure reformatsiooni tõttu. Ta ühtlustas liturgilised tekstid, mis said aluseks ühtse lääne kirikulaulu ehk gregooriuse laulule. Gregooriuse laulus on esikohal tekst ja sõnum, vähe tähelepanu pööratakse meloodiale. Ehkki on gregooriuse laul saateta kasutatakse siiski kirikus tihtipeale tagasihoidlikku orelisaadet. Olenevalt liturgiast võib esitajate koosseis olla muutlik näiteks solist, lauljate grupp või terve koor. Gregooriuse laulu võib esitada mitut erinevat moodi, samuti on seal mitu erinevat žanri ja lauluvormi: Retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil laulde Psalmoodia - psalmitektside laulmine Antifoon - refrääniliselt korduv vastulaul, esitasid koor + solist või koor+ koor Hümn - stroofilise värsstektsiga laul Sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud Responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga Laulmiststiilid - Silbiline (süllaabiline) stiil – igale silbile vastab üks noot. - Rühmaline (neumaline) stiil – igale silbile vastab 1–4 nooti. Levinuim stiil. - Kaunistatud (melismaatiline) stiil – tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega. Kirikulaadid Keskaegsetes helilaadides pole loomulikku mažoori ja minoori, on aga 8-laadisüsteem. Neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia). Neist tuletatud kõrvallaad, mille põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia) (vt siin).  Lisaks: Tänapäeval õpitakse muusikateoorias 7. laadi: Mažoorsed: joonia (c); lüüdia (f)(kõrgendatud 4 aste); miksolüüdia (g)(madaldatud seitsmes aste) Minoorsed: eoolia (a); dooria (d)(kõrgendatud 6 aste); früügia (e)(madaldatud 2 aste) Vähendatud: lokria (h) Missa Missa on katoliku kiriku igapäevane liturgia, mille toiminguid hakati 4.–5. sajandil lauludega saatma. Missa ülesehitus jaguneb sõnaliturgiaks, mille keskmes on õpetus ja armuliturgiaks, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine. Missa jaguneb ordinaariumiks (kohustuslikud igal missal) ja propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale).  Ordinaarium (kohustuslik osa) koosneb järgmistest osadest: Kyrie  eleison (Issand, halasta) Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) Sanctus (Püha) Benedictus (Kiidetud olgu) Agnus Dei (Juamala tall) Noodikirja teke Vajadus noodikirja järgi tekkis alles 8.–9. sajandil, mil laienes Frangi riik ning püüti ühtlustada jumalateenistuse kord ja kirikulaul. Frangi riik paiknes tänapäeval kaarti vaadates Prantsusmaa territooriumil (#ajalugu, geograafia). Noodikiri tekkis algselt kloostrites, et vaimulikud saaksid liturgilise tekste ja laule kirja panna. Noodikiri erines tänapäeva pildist, kasutusel olid neumad. Neumade abil tähistati meloodiaelemendi liikumist ja ulatust. Noodijoonte süsteemi ja silpnimetuse võttis kasutusele 11. sajandi kuulsaim muusikateoreetik Guido Arezzost (keskajal puudusid perekonnanimed, seetõttu lisati igale isikunimele juurde linn, kust ta oli pärit). 12. sajandil ilmusidki kvadraatneumad, mille abil oli võimalik palju täpsemalt tähistada noodi asukohta, rütmi ja teisi nüansse. Samuti oli kasutusel ka nn Guido käsi (vt siin), mis hõlbustas muusikaõpetust (laulmisel). Kasutati ära 20 erinevat sõrmeliigest ning seati see vastavusse tollase helisüsteemiga, see hõlbustas koorijuhi tööd laulude õpetamisel. Keskaja lõpuks oli noodikultuur piisava arengu läbinud, mistõttu muutus suuline muusikakultuur kirjalikuks ning seoses sellega tekkis ka eeldus kunstmuusika loomiseks.  https://vara.e-koolikott.ee/node/3388 ===SHOW=== Guido käsi (kaasaegne versioon) Guido käsi TULEB ISE JÄRGI TEHA. Guido käsi (ajalooline versioon) Keskaja rütmimodused Õpi modaalnotatsiooni lugema: Baseli ülikooli veebipõhine kursus (inglise keeles): esimene osa (videoga), teine osa ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4058 Keskaeg. Ühehäälsus ja noodikiri (show) ===ASK=== ::: Ask 1 https://vara.e-koolikott.ee/node/5519 Ask 2 https://vara.e-koolikott.ee/node/5426 ASK 3 https://vara.e-koolikott.ee/node/5522 Ask 4 https://vara.e-koolikott.ee/node/5521 Ask 5 https://vara.e-koolikott.ee/node/5520 ===DO UUS=== Noodiõpetus ja musitseerimine Guido käsi Eesmärk: õpilane on tutvunud keskaegse noodikirjaga ning oskab praktikas kasutada Guido käe süsteemi. 1. Vaatake järgnev video  (Guido käe teoreetiline tutvustus) 2. Laulge läbi teos "Ut queant laxis" (Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 21 laul) 3. Praktiseerige pinginaabriga Guido käe järgi laulmist 4. Esitage koos, õpetaja eestvedamisel mõni lihtsam laul (nt "Sepapoisid") Guido käe süsteemi kasutades. 4.1 Raskem variant - kui klassis on nooditundjad, siis nö esitada käe peal viis ning teised arvavad, mis lauluga on tegu (kasutada võib õpitud laule) 5. Arutage, kuidas toimis Guido käsi keskajal ja kuidas on (kui on) kasutuses see ka tänapäeval? ===DO VANA=== Noodiõpetus ja musitseerimine Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp) lk. 21 laul "Ut queant laxis" Laulge antud laul läbi koos õpetajaga 1. Igaüks valib välja isikliku muusikainstrumendi, millel on võimalik mängida helirida "Do" noodist "La" noodini. 1.1 Võimalusel kasutada virtuaalpille: õpilane laeb alla enda nutiseadmesse või kasutab kooli nutiseadet, milles on allalaetud järgnev app: plokkflööt, klaver, viiul, saksofon, vms. 1.2 Kellel puudub võimalus kasutada virtuaalpilli saab kasutada klassis olemasolevaid muusikainstrumente (kellamäng, plokkflööt, kitarr) 2.1 Jagage pillid pillirühmade kaupa erinevatesse gruppidesse (nt keelpillid, klahvpillid, näppepillid, puhkpillid) 2.2 Esitage antud laul kõik koos õpetaja eestvedamisel, mängides õiges kohas õiget nooti, vastavalt Do-Re-Mi-Fa-Sol-La. 2.3 Esitage antud laul, leppides eelnevalt kokku, milline pillirühm kus kohas mängib. 2.4 Arendage ülesanne endale huvitavaks, võimalusel luua ka akorde. ::[https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4046 Keskaeg. Ühehäälsus ja noodikiri (do)] ==8) Keskaja ilmalik muusika (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # keskaeg # kirik # vaimulik muusika # ühehäälsus # mitmehäälsus # ilmalik muusika # suuline [traditsioon] # vagandid - need olid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. # kangelaslaul ( e šansoon - pr.k. chanson de geste) on üks vanim säilinud ilmalik laul. Selle sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod. # Rolandi laul, prantsuse rahvuseepos, mis jutustab Karl Suure aegseist sündmustest. # žanglöörid, kes rändasid ringi üksinda või väiksema seltskonnaga, teenides elatist lauldes, tehes trikke, mängides. Tegu oli elankikkonnaga, keda peeti ühiskonnas heidikuteks, neil puudus kiriku õnnistus. # rändmuusikute vennaskondadega # gild # rüütlilaul on keskaja ilmalik luule ja laulu valdkond, mis sai alguse 11.sajandi lõpul Provence´ist Lõuna-Prantsusmaalt. Rüütlilaulikute loomingus on lahutamatus osas luuletekst (#kirjandus) ja muusika. Põhiliselt esitati kangelaslaule, mis rääkisid vaprusest, mehelikest ideaalidest ning armastuslaule, mis jutustasid naisideaalidest, naiselikest väärtustest. Rüütlilaulikuid nimetati piirkonniti erinevalt: # trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaal), # truväärid (Põhja-Prantsusmaal) ning # minnesingerid (Saksamaal ja Austrias). # Bernart de Ventadorn # Richard Lõvisüda # Adam de la Halle # Walther von der Vogelweide ===TELL UUS VALMIS=== TELL VANA https://vara.e-koolikott.ee/node/4138 Keskajal oli kõrvuti vaimuliku muusikaga alati olemas ka ilmalik muusika. Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutused pärinevad 11. sajandist. Kuna ilmikud üldjuhul noodikirja ei tundnud, siis ilmalik muusika levis üldiselt suuliselt. Esimesteks ilmalike laulude üleskirjutajateks olid vagandid: rändavad üliõpilased ja teenistuseta vaimulikud. ====Kangelaslaul==== '''[[w:Kangelaslaul|Kangelaslaul]]''' on keskaegne kangelastegudest jutustava eepilise luule žanr ja [[w:muusikažanr|muusikažanr]]. Kangelaslaulu taustal on tavaliselt tuntud isikutest ja sündmustest kõnelevad [[w:legend|legendid]]. Kangelaslaulu kõrghetk oli 1100–1250-aastate Prantsusmaal. Sellest ajast on pärit ka kuulsaim kangelaslaul [[w:Rolandi laul|Rolandi laul]]. Kangelaslaulude keskseteks teemadeks olid aadlike mässud ja võitlus saratseenide vastu. Lauludes kirjeldatud sündmused olid toimunud aastatel 700–900. Kangelaslaule laulsid [[w:žonglöörid|žonglöörid]] ja ministrelid, kes esitasid neid turuplatsile kogunenud rahvale ja palveränduritele. Aja jooksul kujunes kangelaslaulust kirjandusžanr, mis oli eelkõige mõeldud lugemiseks. 1300ndatel sulas kangelaslaul kokku [[w:rüütliromaan|rüütliromaan]]iga. Kangelaslaule on kolme liiki: * ''geste du roi'', mis kirjeldavad [[w:Karl Suur|Karl Suur]]e elu ja tegevuse erinevaid etappe ja võitlust [[w:saratseenid|saratseenidega]]. Sellesse žanrisse kuuluvad näiteks Rolandi laul ja Chanson des Saisnes, mis jutustab Karl Suure ja [[w:saksid|saksid]]e võitlusest. * ''geste de Monglane'', mille teemaks on [[w:vasall|vasalli]] ustavus * ''geste de Doon de Mayence'', milles kirjeldatakse vasallide mässu kuninga vastu. =====Huvitavat lisalugemist žonglööridest ja rändmuusikutest===== '''[[w:Žonglöörid|Žonglöörid]]''' olid keskajal esitavad kunstnikud, kes rändasid ringi kas üksinda või väiksemas seltskonnas. Nad teenisid elatist lauldes, trikke tehes ja musitseerides. Žonglööre peeti ühiskonna heidikuteks ja neil puudus kiriku õnnistus. Nad võisid ühineda ka rändmuusikute vennaskondadega, millest hiljem kujunesid muusikute gildid, kus oli võimalik omandada muusikaharidust. ====Rüütlilaul==== '''Rüütlilaul''' on keskaja ilmalik saatega laul, mis oli ühtaegu luule- ja [[w:muusikažanr|muusikažanr]]. Rüütlilaul tekkis 11. sajandi lõpul Lõuna-Prantsusmaal Provence´is. Rüütlilaulikud olid tavaliselt kõrgest seisusest. Nende hulgas oli kuningaid, hertsogeid, krahve ja kõrgemaid vaimulikke, kes olid tihti ka oma laulude esitajad. Rüütlilaulud rääkisid tavaliselt vaprusest, mehelikest ideaalidest ning armastusest unelmate daami vastu. Rüütlilaulikuid nimetati piirkonniti erinevalt: * trubaduurid Lõuna-Prantsusmaal, tuntum esindaja Bernart de Ventadorn * truväärid Põhja-Prantsusmaal, tuntumad esindajad Richard Lõvisüda ja Adam de la Halle * minnesingerid Saksamaal ja Austrias, tuntuim esindaja Walther von der Vogelweide ===SHOW=== WALTHER VON DER VOGELWEIDE - "PALESTIINA LAUL" Ühehäälne meestelaul keskaja pillide saatel (burdoon, tamburiin jt). Walther Von der Vogelweide - teenis keisrit Otto IV ja Friedrich II teenistuses Säilinud terviklikult ainult üks viis, mis loodi 1228. a ristiretke puhul "Palestiina laul" (NB! Rütm, meloodia) Sõnad tõlkes: Nüüd alles tunnen ma õnnelikuna lõppu, kui mu patune silm näeb püha maad ja maailma, mida nii väga ülistab. Minuga on juhtunud vaata, mida ma palusin, ma olen jõudnud linna, kus jumal ja inimene olid ühes. Video avakuval asuv pealkiri: Milline ime on siin juhtunud! WALTHER VON DER VOGELWEIDE - "PALESTIINA LAUL" <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=isxvXITTLLY</nowiki> BERNART DE VENTADORN - "LÕOKESE LAUL" Mõtliku iseloomiga ballaad keskaja pillide saatel (rataslüüra, šalmei). Bernard de Ventadorn - teenis Akvitaania Eleonore'iõukonnas ja lõi sellele hulganisti laule. Peaaegu kõik tema laulud pühendatud poeetiliseks armastuskunstile. Säilinud terviklikult 19 viisi (ühelgi teisel pole enamat). Sõnad tõlkes: Nähes tulokest oma tiibu rõõmsalt vastu päikesekiiri lehvitamas, kuni ta ennastunustavalt sööselt alla puhtast südamest tulevad rõõmust, võtab suure võõrandamise üle võimu nende suhtes, keda ma näen täis rõõmu, ja panen imeks, et mu süda ei julgustaks. BERNART DE VENTADORN - "LÕOKESE LAUL" <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=jkp2GHBRUiQ</nowiki> ADAM DE LA HALLE - "JEU DE ROBIN ET MARION" <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=zNNm-wnfZ-U</nowiki> ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4139 Keskaeg. Ilmalik muusika (show) ===ASK=== :::Ask 1* https://vara.e-koolikott.ee/node/5492 Märgi millises piirkonnas vastavalt nimetati rüütlilaulikuid Saksamaal: '''minnesinger''', truväär, trubaduur Põhja-Prantsusmaa: minnesinger, '''truväär''', trubaduur Lõuna-Prantsusmaa: minnesinger, truväär, '''trubaduur''' :::Ask 2*** https://vara.e-koolikott.ee/node/5493 Vali järgnev väide on tõene või väär: Keskajal oli ilmalik muusika esikohal Õige '''Vale''' Vagandid on seotud ainult vaimuliku muusikaga Õige '''Vale''' Ilmalik muusika levis algselt põhiliselt suulisel teel '''Õige''' Vale Esimesed ilmaliku muusika üleskirjutused on pärit 11.-12. sajandist '''Õige''' Vale Vasta küsimusetele: 1.Mis on kangelaslaul? Vanim säilinud ilmalik laul Vanim säilinud vaimulik laul 2.Mis on kangelaslaulu sisuks? Kangelaslaulu sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod Kangelaslaulu sisuks on kangelaste armulood 3.Kes esitasid põhiliselt kangelaslaule? Kangelaslaulu esitajad olid põhilsielt žanglöörid Kangelaslaulu esitajad olid põhiliselt kangelased 4.Kuulsaim kangelaslaul on...... Rolandi laul Palestiina laul Vali õige väide Rüütlilaul sai alguse Lõuna-Prantsusmaalt Rüütlilaul sai alguse Põhja-Prantsusmaalt Rüütlilaul sai alguse Saksamaalt Rüütlilaulus on muusika ja luuletekst lahutamatus osas Rüütlilauludes on muusika ja luuletekst eraldi lahutatud osadena Rüütlilaulus eksisteerib ainult saateta luuletekst Lõuna-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid trubaduurideks Lõuna-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid truväärideks Lõuna-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid minnesingeriteks Põhja-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid truväärideks Põhja-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid minnesingeriteks Põhja-Pranstusmaal nimetati rüütlilaulikuid trubaduurideks Saksamaal nimetati rüütlilaulikuid minnesingeriteks Saksamaal nimetati rüütlilaulikuid trubaduurideks Saksamaal nimetati rüütlilaulikuid truväärideks Täida lüngad Paljud rüütlilaulikud olid ka kõrgetest seisugest näiteks *kuningad/hertsogid/krahvid/vaimulikud* *või kuningad/hertsogid/krahvid/vaimulikud*.  (riigivalitsejad, aadlikud) Tuntuim *trubaduur* oli Bernart de Ventadorn, truväär oli *Richard Lõvisüda/Adam de la Halle*, *minnesinger* oli Walther von der Vogelweide. (rändlaulikud) :::Ask 3** https://vara.e-koolikott.ee/node/5523 Lohista sõna õigesse kasti Keskaja muusika oli algselt *ühehäälne* ning hiljem täna noodikirja arengule *mitmehäälne*. Algselt oli *ilmalik* seltskonnamuusika tagaplaanil, sest *vaimulik* muusika oli ülekaalus ning seda loodi ja esitati rohkem. Kõige enam esitati keskaja ilmaliku muusikana rüütlilaulu. Põhiliselt oli esituses *kangelaslaul*, mis rääkis vaprusest või *armastuslaul*, mis rääkis naisideaalidest. Piirkonniti olid rüütlilaulikud erineva nimetusega *trubaduurid* Lõuna-Prantsusmaal, *truväärid* Põhja-Prantsusmaal ja *minnesingerid* Saksamaal. :::Ask 4** https://vara.e-koolikott.ee/node/5525 Vali, kas järgnev väide on tõene või väär 1. Kangelaslaul on vanim säilinud vaimulik laul. Tõene '''Väär''' 2.Kangelaslaulu sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod. '''Tõene''' Väär 3.Kõige kuulsam saksa rahvuseepos on "Rolandi laul". Tõene '''Väär''' 4. Enamasti esitasid kangelaslaulu žanglöörid. '''Tõene''' Väär 5. Gildides oli võimalik omandada muusikaline haridus. '''Tõene''' Väär 6. Žanglööre peeti ühiskonna heidikuteks. '''Tõene''' Väär :::Ask 5*** https://vara.e-koolikott.ee/node/5527 Täida lüngad Keskajal oli väga tähis roll *kirikul:asutus*, mistõttu oli algselt ka esikohal *vaimulik:kiriklik* muusika, mis oli algselt ühehäälne, kuid hiljem *mitmehäälne*. Esimesed üleskirjutatud ilmalikud teosed on pärit *vagandide:rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud* käe alt. Vanim säilinud ilmalik laul on *kangelaslaul*. Kõige kuulsaim prantsuse eepos on "*Rolandi* laul", mis räägib Karl *Suure* aegseist sündmustest.  *Rüütlilaul* on keskaaja ilmaliku laulu ja luule valdkond. Rüütlilaulud on kahte tüüpi: *kangelaslaulud/armastuslaulud* ja *kangelaslaulud/armastuslaulud*. Kuulsamad rüütlilaulikud olid näiteks Bernart de Ventadorn, Richard *Lõvisüda*, Adam de la *Halle* ja Walther von der Vogelweide. ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. Saate loomine keskaegsele ilmalikule laulule. MIS ON TÄPSEMALT EESMÄRK? SEE ÜLESANDEPÜSTITUS TUNDUB TAVAKOOLIS EBAREALISTLIKUNA==== Olga: kohe kindlasti ei ole see ebarealistlik, sest isegi Tiina võib kinnitada, et rütmisaated on õpilastele igati teostatavad ning sellega saavad nad enamasti hakkama. Mis puudutab meloodiapilli, järjekordselt on antud vabad käed kasutada äppe, kus õpilased saavad ise instrumendid telefoni alla laadida ja samuti ise mängida sobiva melooda peale või kuidas otsustavad, sest lõppesitusel on kaasatud ka õpetaja, kes nagunii neid klaveri ja häälega toetab kaasa. Eesmärk: Õpilased on tutvunud keskaja ilmaliku muusikaga ning oskavad lihtsamaid rütme mängides luua laulule saate. Õpilased tunnevad ära keskaegse helikeele ja muusikainstrumendid ning on teadlikud, millist ilmalikku muusikat loodi ning kes seda esitasid. Aeg:  15 minutit - laulude õppimine, läbilaulmine 15 minutit - laulue saate loomine 15 minutit - laulude esitus Vahendid: Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp), muusikainstrumendid (meloodiapill + löökpillid), nutiseade. lk 27. Palestiina laul lk 28. Lõokese laul lk. 29 Je de Robin et Marion 1.1 Jagunege 4-5 liikmelistesse rühmadesse 1.2 Valige välja 2-3 löökpilli mängijat ning 1-2 meloodiapilli mängijat 1.3 Kui klassis puuduvad muusikainstrumendid, mida soovite kasutada, asendage need virtuaalpillidega nutiseadmest. 1.4 Löökpillidest on soovitav, et oleks esindatud trumm, tamburiin, kõlapulgad, triangel vms. 1.5 Meloodiapillidest on soovitatav, et oleks esindatud plokkflööt, kitarr vms. 2.1 Looge enda valitud laulule saade 2.2 Rütmipillid võivad mängida koguaeg sama rütmi, kasutades lihtsamaid rütmiskeeme 2.3 Meloodiapill võib mängida kaasa meloodiat või saadet (nt pikad noodid). 3.1 Valige välja enda grupis juhtfiguur (nö dirigent), kes annab märku millal teos algab ning kes alustavad 3.2 Kandke teos ette (võib kasutada õpetaja abi, kes mängib klaveril samuti kaasa). 3.3 Ülejäänud klass laulab laulu kaasa. ===DO VANA=== Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp). Eesmärk: Õpilased on tutvunud keskaja ilmaliku muusikaga ning oskavad lihtsamaid rütme mängides luua laulule saate. Õpilased tunnevad ära keskaegse helikeele ja muusikainstrumendid ning on teadlikud, millist ilmalikku muusikat loodi ning kes seda esitasid. Aeg:  15 minutit - laulude õppimine, läbilaulmine 15 minutit - laulue saate loomine 15 minutit - laulude esitus Vahendid: Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp), muusikainstrumendid (meloodiapill + löökpillid), nutiseade. lk 27. Palestiina laul lk 28. Lõokese laul lk. 29 Je de Robin et Marion 1.1 Jagunege 4-5 liikmelistesse rühmadesse 1.2 Valige välja 2-3 löökpilli mängijat ning 1-2 meloodiapilli mängijat 1.3 Kui klassis puuduvad muusikainstrumendid, mida soovite kasutada, asendage need virtuaalpillidega nutiseadmest. 1.4 Löökpillidest on soovitav, et oleks esindatud trumm, tamburiin, kõlapulgad, triangel vms. 1.5 Meloodiapillidest on soovitatav, et oleks esindatud plokkflööt, kitarr vms. 2.1 Looge enda valitud laulule saade 2.2 Rütmipillid võivad mängida koguaeg sama rütmi, kasutades lihtsamaid rütmiskeeme 2.3 Meloodiapill võib mängida kaasa meloodiat või saadet (nt pikad noodid). 3.1 Valige välja enda grupis juhtfiguur (nö dirigent), kes annab märku millal teos algab ning kes alustavad 3.2 Kandke teos ette (võib kasutada õpetaja abi, kes mängib klaveril samuti kaasa). 3.3 Ülejäänud klass laulab laulu kaasa. ==9) Mitmehäälsuse teke (korrektuuridest tagasi)== [Mitmehäälsuse tekkimine (Leoninus, Perotinus), lõiming IV kursusega] ===TELL UUS. TULEKS TEHA SELGEKS, MILLEST SIIN PEATÜKIS RÄÄKIDA=== Keskaegset mitmehäälset musitseerimist kirjeldatakse juba 7. sajandi tekstides. Esimesed teadaolevad mitmehäälse muusika üleskirjutused pärinevad siiski alles 9. sajandist. Mitmehäälsuse arengut mõjutas ka neumanoodikirja kasutuselevõtt 9. sajandi alguses. ====Varase mitmehäälse muusika faktuuritüübid==== Mitmehäälne muusika jaguneb kaheks: polüfooniline (kus on vähemalt kaks iseseisvat meloodiahäält) ning homofooniline (kus eksisteerib üks domineeriv hääl ning saatefaktuur) mitmehäälsus.  Mitmehäälsuse tüübid:  =====Burdoon===== Burdoon: liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. =====Parafoonia===== Parafoonia - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. =====Heterofoonia===== Heterofoonia - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. ====Varase mitmehäälse muusika žanrid==== =====Organum===== Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis 10. sajandil. Antud teose aluseks on võetud Gregooriuse koraal, kuhu on lisatud saatehääled. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja kaunistatud organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid Leoninus (kahehäälsed organumid) ning Perotinus (3-4 häälsed organumid).  =====Motett. MINU MEELEST ON MOTETIST SIIN LIIGA VARA RÄÄKIDA===== Motett - algselt loodi põhiliselt kolmehäälset motetti, 15.-16. sajandil on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle ===TELL+ SHOW VANA=== Esimesed mitteametlikud tõendid mitmehäälse muusika olemusest pärinevad juba 7.ndast sajandist ürikutest. Siiski ametlikud tõendid on leitud alles 9.ndal sajandil. Mitmehäälsuse tekke eelduseks on noodikirja olemasolu, mis tekkis 8-9 sajandi vahemikus. Esimesed mitmehäälsed teosed olid vaimuliku sisuga loodud kirikukoorile.  Mitmehäälne muusika jaguneb kaheks: polüfooniline (kus on vähemalt kaks iseseisvat meloodiahäält) ning homofooniline (kus eksisteerib üks domineeriv hääl ning saatefaktuur) mitmehäälsus.  Mitmehäälsuse tüübid:  Burdoon: liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. Parafoonia - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälne muusika: Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis 10. sajandil. Antud teose aluseks on võetud Gregooriuse koraal, kuhu on lisatud saatehääled. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja kaunistatud organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid Leoninus (kahehäälsed organumid) ning Perotinus (3-4 häälsed organumid).  Motett - algselt loodi põhiliselt kolmehäälset motetti, 15.-16. sajandil on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle https://vara.e-koolikott.ee/node/5308 ===ASK=== ====ASK 1*==== Lohista õige mõiste õigesse kasti Mitmehäälsuse tüübid:  *Burdoon*:-liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. *Parafoonia* - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. *Heterofoonia* - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. https://vara.e-koolikott.ee/node/5316#overlay-context=node/73 ====ASK 2==== Lohista sõna õigesse kasti Mitmehäälne muusika: Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis *10. sajandil*. Antud teose aluseks on võetud *Gregooriuse koraal*, kuhu on lisatud *saatehääled*. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja *kaunistatud* organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid *Leoninus* (kahehäälsed organumid) ning *Perotinus* (3-4 häälsed organumid).  Motett - algselt loodi põhiliselt *kolmehäälset* motetti, *15.-16. sajandil* on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle https://vara.e-koolikott.ee/node/5317#overlay-context=node/73 ====ASK 3==== Esimesed mitteametlikud tõendid mitmehäälsusest pärnead juba 7ndast sajandist. TrueFalse Kontrolli Ametlikud tõendid mitmehäälse muusika kohta on leitud juba 7ndal sajandil TrueFalse Kontrolli Mitmehäälsuse tekke eelduseks on noodikirja olemasolu TrueFalse Kontrolli Esimesed mitmehäälsed teosed olid ilmaliku sisuga TrueFalse Kontrolli Esimesed mitmehäälsed teosed olid loodud kirikukoorile TrueFalse https://vara.e-koolikott.ee/node/5528#overlay-context=node/73 ====ASK 4==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5529 ====ASK 5==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5530 See on hoopis ÜHEHÄÄLSUSE ülesanne: Guido käsi! ===DO PUUDU=== ::::Do - on töös ==11) ''Ars nova'' (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # Ars nova (lad. k., uus kunst), 14. sajandil ajavahemikul 1320–1380 ilmunud uus stiil. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Philippe de Vitry (1291–1361), Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja oma traktaadis # "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) uut stiili eristada vanast stiilist # Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u 1355) (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) # "Ars novae musicae" (1319). # Guillaume de Machaut (u 1300–1377) # isorütmika, , kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud # isorütmiline motett # Ars nova motett # muusikažanr # "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), Philippe de Vitry isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega). # "Roman de Fauvel (1310/1314), alegoorilisest (satiirilisest) värssromaan # "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" Philippe de Vitry # ballaad # rondeaux # virelai # lai # complainte # chant royal # missastükkel # "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") enne 1365 # Ordinarium (iga päev korduvad tekstid) # Kyrie # Gloria # Credo # Sanctus # Agnus Dei # Ite missa est # Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid) # "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") Guillaume de Machaut rondeaux # Mensuraalnotatsioon # traditsiooniline notatsioon (17. saj) # helivältus # Rütm # rütmistruktuur # Taktimõõt - Johannes de Muris võttis 14. sajandil 3-se "taktimõõdu" juurde kasutusele ka 2-se "taktimõõdu" ning tekkis nö vahelduv taktimõõt (=IV). Ehkki meile nö klassikalisena tuntud takti- täpsemalt meetrumisüsteem ei olnud tollal veel välja kujunenud, näitab modaalnotatsiooni (kvadraatnotatsiooni) transkriptsioon traditsioonilisse notatsiooni, et nn rütmi-mooduse (erinevad omavahel seotud noodipeade kombinatsioonide e ligatuuride) vahetumisega käis kaasas meie mõistes nö taktimõõdu ehk meetrumi vahetus. Selleks kasutati erinevaid värve: must ja punane notatsioon. # kaheosaline meetrum (imperfektne, võtme juures tähistatud poolringiga) võrdsustatakse kolmeosalise (perfektse, täisring) meetrumiga. # kolmeosaline meetrum, seostatakse teoloogiaga, kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) nähtusega, mis sümboliseeris inimeste silmis perfektsust --> sümboolsed arvud oli 3, 7, 9, 10, 12 jne olid eelistatud ka heliloomingus. # teoloogia # kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) # perfektsus # sümboolsed arvud 3, 7, 9, 10, 12 # helilooming # 9/8 # 3/4 # 6/8 # 2/4 # hääl # meetrum # noodivältus # minima # semiminima # isorütmika - korduvad rütmijärgnevused ühendatakse enamasti pikemate korduvate helikõrguste järgnevustega ühes või mitmes hääles # motett # missa # mitmehäälne ilmalik laul # Ars nova perioodi nö lõpuaastaks on peetud 1377, mil suri selle tipphelilooja Guillaume de Machaut (u 1300–1377) ===TELL UUS=== ====''Ars nova''==== '''''Ars nova''''' (ladina keeles 'uus kunst') on [[muusikastiil]], millega tänapäeval iseloomustatakse prantsuse 14. sajandi polüfoonilist muusikat, tehes vahet prantsuse 13. sajandi polüfoonilise muusika stiili ehk ''[[Ars antiqua]]'' (ladina keeles 'vana kunst') vahel. ''Ars nova'' perioodi umbes 1320–1380 käsitletakse keskaja ja renessanssmuusika üleminekuperioodina. Periodiseerimise aluseks on ühest küljest [[Philippe de Vitry]] traktaadi "[[Ars nova (Vitry)|Ars nova]]" kirjutamine aastal 1322 ning teisest küljest [[Guillaume de Machaut]]' surm aastal 1377. =====''Ars nova'' mõiste===== ''Ars nova'' kui muusikastiili nimetuse võttis kasutusele saksa muusikateadlane [[Johannes Wolf]] 1904. aastal ilmunud raamatus "Geschichte der Mensural-Notation", laenates selle ''Ars nova'' perioodi ühe olulisema helilooja [[Philippe de Vitry]] traktaadi "[[Ars nova (Vitry)|Ars nova]]" (ca 1322) pealkirjast. Kuigi Johannes Wolf laiendas ''Ars nova'' mõistet küll ka Guillaume de Machaut' ja kogu prantsuse 14. sajandi muusika kirjeldamiseks, on näiteks [[Leo Schrade]] seisukohal, et juba pärast 1330. aastat ei olnud ''Ars nova'' enam uus muusikastiil. Siiski järgivad olulisemad muusika üldentsüklopeediad põhimõtet, et ''Ars nova'' tähistab muusikat, mis jääb ''Ars antiqua'' ja renessansi vahele ning on ka uurijaid, kes paigutavad ''Ars nova'' alla ka muude Euroopa maade keskaja muusika umbes kuni aastani 1420. ======''Ars nova'' kaasaegsed tekstid====== Vana ja uue muusikastiili vastandumist 14. sajandi alguse Prantsusmaal käsitlevad juba mitmed kaasaegsed tekstid: * ''Ars nova'' tuntuimaks allikaks on Philippe de Vitry traktaat "[[Ars nova (Vitry)|Ars nova]]" (ca 1322), mis muuhulgas sisaldab kokkuvõtet [[mensuraalnoodikiri|mensuraalnoodikirja]] [[kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnilistest]] võimalustest; * [[Johannes de Muris]]e traktaat "[[Ars novae musicae]]" (ca 1320); * paavst [[Johannes XXII]] bulla "Docta Sanctorum" (Püha õpetus, 1324–1325), milles kritiseeritakse "uue kooli õpilasi" (''novellae scholae discipuli'') ning keelatakse uue polüfoonilise muusika ning konkreetselt motetižanri kasutamine jumalateenistusel; * [[Jacobus de Liège]]'i "[[Speculum musice]]", milles räägitakse "moodsatest lauljatest" (''moderni cantores'') ja "millestki uuest" (''aliqui nunc novi''). Sellest, et 1320ndate tekstides kirjeldatakse varem loodud muusikat, annab tunnistust see, et juba 1310-1314 [[Gervais du Bus]]'i värssromaani "[[Roman de Fauvel]]" köitesse 1316. aastal kopeeritud muusikateosed esindavad Philippe de Vitry'i traktaadis kirjeldatud kompositsioonitehnika ja mõttesuuna muutumist. Nende hulgas olevad motetid on palju pikemad kui eelmise põlvkonna heliloojate omad ning nendes kasutatud erinevate helivältuste hulk on palju suurem kui varasematel [[Kölni Franco]] meetodeid kasutanud heliloojatel. Kuna vahetult "Roman de Fauvel"i järgset muusikat on säilinud suhteliselt vähe ning see muusika on kas fragmentaarne või väga erinev Philippe de Vitry poolt kirjeldatust, siis puudub teadmine, kui levinud puhas Vitry poolt kirjeldatud ''Ars nova'' stiilis muusika tegelikult oli. =====Huvitavat lisalugemist mensuraalnoodikirjast===== '''[[w:Mensuraalnoodikiri|Mensuraalnoodikiri]]''' on [[noodikiri]], mida kasutati 13. sajandi lõpust kuni umbes 17. sajandi alguseni euroopa polüfoonilise vokaalmuusika üleskirjutamiseks. Mensuraalnoodikiri tekkis Prantsusmaal, kuid levis hiljem kogu Euroopas. Mensuraalnoodikiri võimaldas võrreldes varasema [[modaalrütmika]] noodikirjaga täpsemalt kirja panna nii [[helikõrgus]]i kui ka [[helivältus]]i. See andis olulise tõuke ''[[ars nova]]'' tekkele ja arengule 14. sajandi alguses. Mensuraalnoodikirja kasutati uue polüfoonilise vokaalmuusika loomiseks. [[Gregoriuse koraal]]i ülesmärkimiseks kasutati jätkuvalt [[neumad|neumasid]]. Puhta instrumentaalmuusika ülesmärkimiseks kasutati erinevaid muusikainstrumendikeskseid [[tabulatuur]]e. ''Ars nova'' kaasaegne muusikastiil, itaalia ''[[trecento (muusika)|trecento]]'', arenes oma teed ja selles kasutati ka erinevat noodikirja. Mensuraalnoodikirja suurimaks võimaluseks võib pidada tervikliku noodimärkide süsteemi tekkimist ning helivältuse noteerimist iseseisva, täpselt määratletud arvulistel proportsioonidel põhineva hierarhilise süsteemina. Kuigi mensuraalnoodikiri sõltus vähem kontekstist kui varasem modaalrütmika noodikiri, erineb see siiski tänapäeva noodikirjast: kui mensuraalnoodikirjas võis helivältus koosneda sõltuvalt kontekstist ja osaliselt ka mensuuri struktuurist kas kolmest või kahest väiksemast ühikust, siis tänapäeval on see suhe alati kahene. Kui mensuraalnoodikirjas väiksemate vältuste suhe suuremasse vältusesse oli * kolmene, siis nimetati seda suhet perfektseks; * kahene, siis nimetati seda suhet imperfektseks. Kolmeosalist suhet nimetati perfektseks, kuna seda seostati [[kolmainsus]]ega ([[Jumal-Isa]], [[Jumal-Poeg]] ja [[Püha Vaim]]). Mensuraalnoodikirja puhul eristatati kaheksat tüüpi meetrilisi struktuure ehk mensuure, mis määratleti helivältuste jaotumiste hierarhiliste tasanditena: * ''maxima'' jaotumist ''longa''deks nimetati kas ''modus maximarum''iks või ''modus maior''iks, tänapäeva käsitlustes nimetatakse seda jaotust vahel ka ''maximodus''eks; * ''longa'' jaotumist ''brevis''teks nimetati ''modus''eks; * ''brevis''e jaotumist ''semibrevis''teks nimetati ''tempus''eks; * ''semibrevis''e jaotumist ''minima''teks nimetati ''prolatio''ks. Mensuuri struktuuri võib võrrelda tänapäeva takti struktuuriga. =====Huvitavat lisalugemist isorütmikast===== '''[[w:Isorütmika|Isorütmika]]''' on [[muusika]] [[kompositsioonimeetod]], mille puhul samaks jääva korduva [[rütm (muusika)|rütmi]] (''talea'') sees [[helikõrgus]]ed vahelduvad (''color''). Isorütmika mõiste võttis 1904. aastal kasutusele saksa muusikateadlane [[Friedrich Ludwig]]. ======Isorütmika 14. ja 15. sajandi muusikateoorias====== 14. ja 15. sajandi muusikateoorias ei eksisteerinud tänapäeval kasutatavale isorütmika mõistele vastavat mõistet. Isorütmikana kirjeldatava kompositsioonitehnika kohta kasutati keskaja muusikateaduslikes traktaatides mõisteid ''[[color (isorütmika)|color]]'' ja ''[[talea]]'' ning vastavalt tegusõnu ''colorare'' (värvima) ja ''ordinare'' (järjestama). 13. sajandist pärinevas [[Johannes de Garlandia]] traktaadis "[[De mensurabili musica]]" tähistas mõiste ''color'' igasugust kaunistamise kunsti ning eriti kaunistamist korduva meloodia abil. Ka [[Johannes de Muris]] defineeris 14. sajandi teisel veerandil ''color''<nowiki>'</nowiki>it üldiselt kui “sama laulu sarnaste figuuridena mitmeid kordi korduvat protsessi” (''similitudo figurarum unius processus pluries repetita positio in eodem cantu''), lisades uue määratlusena, et mõned muusikud kasutavad moteti tenoris korduva helide järgnevuse puhul sõna ''color'' ning korduva rütmiskeemi puhul sõna ''talea''. (''Pro quo nota quod nonnulli cantores ponunt differentiam inter colorem et tallam. Nam vocant colorem quando repetuntur eedem voces. Tallam vero quando repetuntur similes figure et si fuerint diversarum vocum que diversentur in quam pluribus tenoribus motetorum non servatur in ipsis motetis. Exempla patent in ipsis motetis. Et predicta sufficiant in arte pratica mensurabilis cantus anhelantibus introduci.'' Johannes de Muris. Libellus cantus mensurabilis. Venice, Biblioteca Nazionale Marciana, lat. app. cl. VIII/85 (coll. 3579), ff. 11r-23v.) Johannes de Murise märkus “mõnede muusikute” kohta on leidnud kinnitust, kuna 14. sajandi keskpaigast pärinevate motettide käsikirjades on leitud sõnu ''color'' ja ''talea'' (näiteks ''talea'' tundmatu autori moteti “Alpha vibrans” / “Cetus venit” ja Ciconia moteti “Petrum Marcello” / “O Petre” kaanonis ning sõna ''color'' [[Guillaume Dufay]] moteti “O gemma lux” / “Sacer pastor” kaanonis). ''Color''<nowiki>'</nowiki>i ja ''talea'' ideed on edastatud ka teiste sõnadega. 14. sajandi keskel Põhja-Prantsusmaal tegutsenud [[Egidius de Morino]] ja [[Johannes Boen]] kasutavad sõnu ''color'', ''colorare'' ja ''ordinare'', mille puhul ''colorare'' näib käivat tenori meloodilise ning ''ordinare'' rütmilise aspekti kohta. Sõna ''talea'' neist kumbki ei kasuta. Keskaja muusikateooria keelekasutus ei ole tihti üheselt mõistetav ning üksikud tähenduste pisierinevused ei ole veel lõplikult läbi uuritud. ======Isorütmika 14. ja 15. sajandi heliloomingus====== Juba [[modaalrütmika|modaalrütmiliselt]] üles kirjutatud [[Notre-Dame'i koolkond|Notre-Dame'i koolkonna]] [[Leoninus]]e järgsetes kompositsioonides polnud erandlikud perioodiliselt korduvad, suhteliselt lühikesed rütmilised struktuurid. Seesama kompositsioonipõhimõte võeti üle ka ''[[ars antiqua]]'' moteti puhul. ''Ars antiqua'' hilises faasis, 1300ndate paiku, viis see üksikutes häältes kindla pikkusega fraaside läbiva ratsionaalse kujundamiseni. Sellisest n-ö protoisorütmilisest või isoperioodilisest faasist annavad tunnistust 1315. aasta paiku loodud, näiteks käsikirjas Hs. F-Pn, 146, sisalduvad motetid. Samaaegselt käsikirjas Hs. F-Pn, 146 leiduvate motettidega kirjutas [[Philippe de Vitry]] motetid “Super cathedram” / “Presidentes”, “Tribum que” / “Quoniam”, “Firmissime” / “Adesto” ning “Garrit gallus” / “In nova fert”, milles on selgelt eraldatud tenori rütmiline skeem ja meloodia selle sama skeemi poolt koordineeritud kordumised. Selline kontseptuaalne vahetegemine ''color''<nowiki>'</nowiki>i (meloodilise skeemi) ning ''talea'' (rütmilise skeemi) vahel lõi eelduse isorütmikaks, nagu see kujunes reegliks ''[[ars nova]]'' motetis. Motetis “Se ie chante” / “Bien doi” / “Et sperabit” esinevad [[hokett|hoketitehnikas]] partiid, mis korduvad rütmiliselt identsetena. ''Ars nova'' motetile sai tüüpiliseks, et hoketti kasutatakse heliteose liigenduskohtades, nagu näiteks tenori-''talea'' alguses ja lõpus või ülemiste häälte fraaside piiridel. Hoketi selline kasutamine tõi kaasa ka isorütmika kasutamise ülemistes häältes, mille näited leiduvad ajavahemikus 1317–1320 ilmselt Philippe de Vitry komponeeritud motettides “Flos” / “Celsa” ja “O canenda” / “Rex”. 1340ndatest leiduv Machaut’ motett kujutab enesest juba panisorütmiliselt komponeeritud moteti tüüpi. Suures osas 14. sajandi keskel loodud motettides, millest enamus kuulub Machaut'le, on ''color'' läbi viidud kaks kuni kolm korda, kusjuures viimane läbiviimine toimub tavaliselt lühemates noodivältustes ([[diminutsioonimotett]]). Samast ajast säilinud motett “Portio” / “Ida” on teadaolevalt esimene kompositsioon, milles ''color'' on läbi viidud neli korda, iga kord erineva rütmilise struktuuriga ([[proportsioonimotett]]). 14. sajandi teisel poolel muutus proportsioonimoteti tüüp kiiresti juhtivaks, selle näiteks on vahemikus 1380–1391 arvatavasti [[Gaston Fébus]]' loodud “Inter densas” / “Imribus”, milles erineva rütmiga ''talea'' kordub isegi kaheksa korda. 14. sajandi keskel levis isorütmika ka teistesse [[muusikažanr]]itesse. Isorütmikat esineb näiteks umbes 1350. aastal loodud Machaut' esimeses [[ballaad]]is “S’Amours ne fait par sa grace adoucir” või 1300ndate teisel poolel loodud [[rondo]]des nagu [[Matheus de Sancto Johanne]] “Ie chante ung chant”, [[Johannes Haucourt]]i “Se doit il plus” ja [[Jehan Vaillant]]i “Pour ce que ie ne say gairez”. Isorütmiliselt üles ehitatud [[madrigal]]e leidub ka ''[[trecento]]''-heliloojatelt [[Francesco Landini]]lt (“Si dolce non sonò”) ja [[Lorenzo Masi]]lt (“Povero çappator”). Siiski on isorütmika kasutamine ilmalikes muusikažanrites pigem erand. ======Isorütmika 20. sajandil====== 20. sajandil on keskaegsete käsikirjade avastamine ja uurimine jätnud jälje ka [[nüüdismuusika]]sse. Isorütmikat on oma loomingus kasutanud näiteks [[Harrison Birtwistle]], [[Peter Maxwell Davies]] ja [[Charles Wuorinen]]. Ka [[Olivier Messiaen]]i india rütmid on tihti organiseeritud isorütmiliste “rütmipedaalidena” (''pédales rhythmiques''). Isorütmikat kohtab ka [[Arnold Schönberg]]i õpilastel. Näiteks [[Alban Berg]] kasutab oma 1925/26. aastal loodud [[Lüüriline süit|Lüürilises süidis]] isorütmika laadset kompositsioonitehnikat, mille juured ei ole ilmselt siiski mitte niivõrd Friedrich Ludwigi ja Heinrich Besseleri samal ajal toimunud keskaja muusika uurimustes, kuivõrd Schönbergi [[dodekafoonia]]s. =====''Ars nova'' põhilised muusikažanrid===== ======Missa. MATERJALI PUUDU====== Missatsükli osad: vt ka Vikipeedia artiklit Ordinarium (iga päev korduvad tekstid) Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei, Ite missa est (lõpetav laul) Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid) ======''Ars antiqua'' ja ''ars nova'' motett TOIMETAMATA====== Motett kui žanr oli oluline ka edaspidi kuni 14. saj lõpuni ja seda peeti elitaarseks, mõistetav ainult välja valitutele, selle eesmärk oli pidudel kuulajate meeli lahutada sellel oli esteetiline kõrgeväärtus ja see ei allunud enam liturgiale. Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96)    Liturgilise (vaimuliku) motetti tekstid on seotud nn tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad, võis olla veel gregooriuse koraal) tekstiga. Tenor'it võidi esitada ka instrumentidega, ülemised hääled - teine hääl peale tenori duplum või motetus (sellest hiljem ka nimi motett), kolmas hääl triplum ja neljas hääl quadruplum.  Ilmalike motettide tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika.  Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks. ====Ars nova heliloojad VALMIS==== ''[[w:Ars nova|Ars nova]]'' olulisemateks heliloojateks olid [[w:Philippe de Vitry|Philippe de Vitry]] ja [[w:Guillaume de Machaut|Guillaume de Machaut]]. Mõlema helilooja olulisemaks rakendatud kompositsioonitehnikaks on isorütmika. =====Philippe de Vitry===== Philippe de Vitry (1291–1361) heliloomingut on säilinud suhteliselt vähe: teada on ainult umbes kümme motetti, mille autoriks ta võib olla. Philippe de Vitry umbes 1317. aastal loodud motetis "Garrit gallus/In nova fert" (1317?) on kasutatud isorütmilist kompositsioonitehnikat. Osad moteti tekstid on pärit värssromaanist "Roman de Fauvel" (1310/1314), milles inimesi seostatakse poliitilise satiiri eesmärgil allegooriliselt loomadega. Philippe de Vitry traktaadi "Ars nova" (1322) pealkirja järgi on saanud nimetuse tolle aja uus muusikastiil ''ars nova''. =====Guillaume de Machaut===== Guillaume de Machaut (umbes 1300–1377) oli suhteliselt küpses eas alustanud helilooja, kes võttis oma loomingu aluseks juba välja kujunenud muusikastiili, mille ta arendas täiuseni. Guillaume de Machaut'lt on teada umbes 400 luuletust ja laulu, sealhulgas 235 ballaadi, 76 rondot, 39 virelai'd, 24 lai'd, 10 complainte'i ja 7 chant royal'i. Machaut'lt on säilinud 23 motetti ning teda peetakse esimese tervikliku missastükli "La messe de Nostre Dame" (Jumalaema missa, enne 1365) autoriks. ===TELL+ SHOW VANA=== 14. sajandil ajavahemikul 1320–1380 ilmus uus stiil nimega Ars nova (lad. k., uus kunst). Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) (loe edasi Vikipeedia artiklit) oma traktaadis "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) selleks, et uut stiili eristada vanast stiilist (vt näiteid traktaadist siin). Teine oluline teoreetiline kirjutis, mille autor enthusiastlikult tervitab uut mõtlemist muusikas, on Johannes (Jean) de Murise (u 1290 – u 1355) (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) traktaat "Ars novae musicae" (1319). Philippe de Vitry ja Ars nova teine prantsuse tipphelilooja ja luuletaja Guillaume de Machaut (u 1300–1377) (loe edasi Vikipeedia artiklit) kirjutasid isorütmilisi motette, kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin). Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiiskoppide pühitsemiste puhuks. KUULAMISNÄIDE 1: Philippe de Vitry ja tema tundmatute kaasaegsete motettid ja laulud KUULAMISNÄIDE 2: Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega). See on osa alegoorilisest (satiirilisest) värsiromaanist "Roman de Fauvel (1310/1314), vaata edasi siin. Vaata teose "Garrit gallus" kohta lähemalt taustainfot ja partituuri siin. Loe edasi teadusliku analüüsi (inglise keeles) siin. KUULAMISNÄIDE 3: Philippe de Vitry "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" (video koos viiejoonelise notatsiooni transkribeeritud partituuriga) Kui Philippe de Vitry loomingust on säilinud vähe – u 10 motetti seostatakse suhteliselt kindlalt tema autorlusega – ja paljuski ei ole päris kindel, kas üks või teine anonüümne teos on tõesti tema loodud, siis Guillaume de Machaut'lt on teada 400 luuletust, sh 235 ballaadi, 76 rondeaux'd, 39 virelai'd, 24 lai'd, 10 complainte'i ja 7 chant royal'i. Machaut'lt on säilinud 23 motetti. Machaut on esimese tervikliku missastükli autor: "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") enne 1365). Missatsükli osad: vt ka Vikipeedia artiklit Ordinarium (iga päev korduvad tekstid) Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei, Ite missa est (lõpetav laul) Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid) KUULAMISNÄIDE 4: Guillaume de Machaut "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") (näide partituuriga) KUULAMISNÄIDE 5: Guillaume de Machaut "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") (rondeaux, näide partituuriga) KUULAMISNÄIDE 6: Guillaume de Machaut - valik balaadidest Ars nova perioodil toimusid erinevad muudatused notatsioonis: Mensuraalnotatsioon Loe edasi Vikipeedia artiklit, CMME mensuraalnotatsiooni heliloojate andmebaasi näidetega ning PDR Editions heliloojate kataloogi näidetega (inglise keeles) Vaata Ars nova (15. saj) ja hilisema nö traditsioonilise notatsiooni (17. saj) helivältuste sümbolite võrdlust siin. Rütmi noteerimise uuendused: "Taktimõõdud" - Johannes de Muris võttis 14. sajandil 3-se "taktimõõdu" juurde kasutusele ka 2-se "taktimõõdu" ning tekkis nö vahelduv taktimõõt (=IV). Ehkki meile nö klassikalisena tuntud takti- täpsemalt meetrumisüsteem ei olnud tollal veel välja kujunenud, näitab modaalnotatsiooni (kvadraatnotatsiooni) transkriptsioon traditsioonilisse notatsiooni, et nn rütmi-mooduse (erinevad omavahel seotud noodipeade kombinatsioonide e ligatuuride) vahetumisega käis kaasas meie mõistes nö taktimõõdu ehk meetrumi vahetus. Selleks kasutati erinevaid värve: must ja punane notatsioon. Kaheosaline meetrum (imperfektne, võtme juures tähistatud poolringiga) võrdsustatakse kolmeosalise (perfektse, täisring) meetrumiga. Kolmeosalist meetrumit seostatakse teoloogiaga, kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) nähtusega, mis sümboliseeris inimeste silmis perfektsust --> sümboolsed arvud oli 3, 7, 9, 10, 12 jne olid eelistatud ka heliloomingus. Muusikal oli keerukas rütmistruktuur --> nt kasutati "taktimõõdud" 9/8, 3/4, 6/8, 2/4 --> erinevates häältes võis kasutada erinev meetrum. Nüüd tunnustati ka väiksemaid noodivältusi (minima ja semiminima) (vt keskaja peatükki). Isorütmika - korduvad rütmijärgnevused ühendatakse enamasti pikemate korduvate helikõrguste järgnevustega ühes või mitmes hääles (loe edasi ja vaata näite siin). Põhižanrid: motett, missa, mitmehäälne ilmalik laul. Ars nova perioodi nö lõpuaastaks on peetud 1377, mil suri selle tipphelilooja Guillaume de Machaut (u 1300–1377). ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3607 Renessanss. Ars Nova (tell+show 1) ===SHOW=== ====SHIW 1 UUS==== Kuulamisnäited: KUULAMISNÄIDE 1: Philippe de Vitry ja tema tundmatute kaasaegsete motettid ja laulud KUULAMISNÄIDE 2: Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega). See on osa alegoorilisest (satiirilisest) värsiromaanist "Roman de Fauvel (1310/1314), vaata edasi siin. Vaata teose "Garrit gallus" kohta lähemalt taustainfot ja partituuri siin. Loe edasi teadusliku analüüsi (inglise keeles) siin. KUULAMISNÄIDE 3: Philippe de Vitry "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" (video koos viiejoonelise notatsiooni transkribeeritud partituuriga) KUULAMISNÄIDE 4: Guillaume de Machaut "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") (näide partituuriga) KUULAMISNÄIDE 5: Guillaume de Machaut "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") (rondeaux, näide partituuriga) KUULAMISNÄIDE 6: Guillaume de Machaut - valik balaadidest ====Renessanss. Ars Nova (show 2)==== 14. sajandil e 1320–1380 ilmus uue muusikalise stiilina Ars nova (lad. k., uus kunst), mis vastandus vanale kunstile. Mõlemad terminid kasutas Philippe de Vitry (1291–1361) oma traktaadis "Ars nova" (uus kunst) u 1320 a. selleks, et uut stiili eristada vanast kunstist (ars antiqua). Philippe de Vitry (1291–1361) "Ars nova" traktaadi autor Philippe de Vitry traktaadi "Ars Nova Musicae" (1320) lehekülg Gervais du Bus "Roman de Fauvel" (1310/1314) esimene lehekülg Pildil üleval esimene lehekülg Gervais du Bus'i (prantsuse kirjutaja-ametnik) alegoorilisest (satiirilisest) värsiromaanist "Roman de Fauvel" (1310/1314), mille keskmes on liivapruun hobune. See lehekülg sisaldab ka 13.-14. sajandi muusikanotatsiooni näiteid nii liturgilisest (kiriklikust) kui ka ilmalikust, ühehäälsest kui ka mitmehäälsest muusikast. On väidetud, et osa sellest on komponeerinud Philippe de Vitry. Loe lähemalt siin. Selle üks osa on ka Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile. Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?) Tekst on tõlgitud inglise keelest eesti keelde (Gerhard Lock). TRIPLUM (kolmas ülahääl) Kukk (Gallia e Prantsusmaa) latrab kibedalt nuttes; tõesti terve kari leinab, sest see on vargsi reedetud satraabi* poolt isegi, kui see on jätkuvalt valves. Ja rebane, nagu haua-röövija õitseb Beliali** kavalusega, valitseb lõvi täielikul nõusolekul. Paraku, milline ahastus! Vaata, kuidas Jaakobi suguvõsa jälle põgeneb veel ühelt Pharoahilt: pole enam võimeline, nagu ennegi, järgima juutide teed, see nutab. Kõrbes on nad piinatud näljast, nende relvadel ja raudrüüdel puuduvad abilised. Kui see häält tõstab, siis rüüstatakse paljaks; viletsate pagulaste hääl, surma lähedal on karm. Oh kurbade kukkede latramine! Kuna pimestatud lõvi allub varjulisele, eksiteele viivale reeturlikule rebasele, kelle ülbus õhutab pattu peate tõusma: muidu teie au, mis on sellest jäänud, libiseb ja jätkab libisemist: vaid hiliste kättemaksjate kaudu muutub see peagi kaabakluseks. :<nowiki>*</nowiki> tähendab metafoorselt valitsejat :<nowiki>**</nowiki> tähendab biibli keeles kuradit Philippe de Vitry "Garrit gallus/In nova fert" (1317?) Tekst on tõlgitud inglise keelest eesti keelde (Gerhard Lock). MOTETUS (teine ülahääl) Minu meel soovib kõnelda uutest kehastest: see kuri draakon keda kuulus Michael kunagi võitnud põhjalikult koos risti imelise väega taas elab, nüüd kindlustatud Absalomi* armu läbi parastades Ulysse'i** kõneosavusega relvastatud hundi hammastega sõdurina tersiidi*** armees - tegelikult muutus rebaseks. Kaotatud nägemisvõime eksiteele viimisest, lõvi allub valitsevale rebasele, kes imeb tallede verd, rahuldab ennast kanadega ja ei lõpeta kunagi; pigem ta januneb edasi. Ta tuleb oma jahikoertega pulmadele. Häda kanadele ja häda pimedale lõvile; kuid lõpuks, häda draakonile, kui ta peab Kristuse ees seisma! :<nowiki>*</nowiki> Vana Testamendi järgi Taaveti kolmas poeg :<nowiki>**</nowiki> ladinakeelne nimi Homerose Odysseusile :<nowiki>***</nowiki> Troja sõdade Kreeka sõjaväelase nimi ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3907 ====Renessanss. Ars Nova (show 3)==== Ars nova ja traditsiooniliste helivältuste võrdlus Ars nova 15. sajandi mensuraalnotatsiooni ja 17. sajandi nö traditsiooniliste helivältuste võrdlus Hotspot: Prolatio Prolatio (lad. k., kuuldavale tooma, välja ütlema, artikuleerima) Ars nova muusikas (mensuraalnotatsioonis) tähistab semibrevise ja minima vahelist suhet, määrates teose rütmi detailide tasandil. Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV). Hotspot: Tempus Tempus (lad. k., aeg) Ars nova muusikas (mensuraalnotatsioonis) tähistab brevise ja semibrevise vahelist suhet, määrates teose meetrumi (võrreldav hilisema taktimõõdu süsteemiga). Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV). Hotspot: Modus Modus (lad. k., viis, moodus) Modus - modaalnotatsioon keskajal: rütmimustrid, tuletatud poeesia värsimõõdu (rõhutatud, rõhuta) mustritest. Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV). Modus - mensuraalnotatsioon Ars nova ajal: teose metameetriline organisatsion (hüpermeetrum, jagades takte kahesteks või kolmesteks), mitte taktimõõdu tähistus. Ettevaatus: siin mitte kirikulaadide tähenduses. Hotspot: Perfectum Perfectum (lad. k., perfektne, täiuslik) Kolmeks jaotamist peeti täiuslikuks, pidades silmas teoloogilist kolmainsust (isa, poeg, püha vaim) Hotspot: Imperfectum Imperfectum (lad. k., mitte-perfektne, mitte-täiuslik) Kaheks jaotamist peeti mitte-täiuslikuks. Hotspot: Taktimõõt Taktimõõt Võrdluseks on toodud hilisem taktimõõdu tähistus. Vaata Kompositsiooniõpetus (=IV). Ars nova helivältuste mensuraalne (mõõtmise) süsteem: modus, tempus, prolatione võrdlus hilisema muusika rütmi- ja vältuste süsteemiga. Loe edasi ka siin (inglise keeles). ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4002 ===ASK=== ====Renessanss. Ars Nova (ask 1)*==== Lohista hiirega õiged sõnad õigesse lünka. 14. sajandil ajavahemikul *1320–1380* ilmus uus stiil nimega *Ars nova* (lad. k., *uus kunst*). Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi *üleminekuperioodina*. Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja *Philippe de Vitry* (*1291–1361*) oma traktaadis *"Ars nova"* *(u 1320*) selleks, et uut stiili eristada vanast stiilist. Teine oluline teoreetiline kirjutis, milles autor *Johannes (Jean) de Muris* (*u 1290 – u 1355*) enthusiastlikult tervitab uut mõtlemist muusikas, on traktaat *"Ars novae musicae"* (*1319*). Philippe de Vitry ja Ars nova teine prantsuse tipphelilooja ja luuletaja *Guillaume de Machaut* (*u 1300–1377*) kirjutasid *isorütmilisi motette*, kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud. *Ars nova motett* muutus 14. saj. kõige *esinduslikumaks žanriks*, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud *pidumotettid*, nt kuningate kroonimiste ja peapiiskoppide *pühitsemiste* puhuks. Kui Philippe de Vitry loomingust on säilinud *vähe* – u *10 motetti* seostatakse suhteliselt kindlalt tema autorlusega – ja paljuski ei ole päris kindel, kas üks või teine anonüümne teos on tõesti tema loodud, siis Guillaume de Machaut'lt on teada *400* luuletust, sh *235* ballaadi, *76* rondeaux'd, *39* virelai'd, *24* lai'd, *10* complainte'i ja *7* chant royal'i. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3998 ====Renessanss. Ars Nova (ask 2)**==== Vali õige väide. :Ars nova ilmus ajavahemikul 1320–1380. :Ars nova ilmus ajavahemikul 1300–1380. :Ars nova ilmus ajavahemikul 1320–1400. :Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. :Antud stiil ei arendanud edasi keskaja kompositsioonitehnikaid. :Antud stiili käsitletakse renessansi ja baroki üleminekuperioodina. :Stiili nimetus on pärit Philippe de Vitry traktaadist "Ars nova" (u 1320). :Stiili nimetus on pärit Johannes de Murise traktaadist "Ars novae musicae" (1319). :Stiili nimetus tekkis Guillaume de Machaut loomingu põhjal. :Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks. :Ars nova motett oli 14. saj. uus esinduslik žanr. :Ars nova motett hääbus 14. saj. jooksul. :Philippe de Vitry loomingust on säilinud vähe, on ebakindel, kui palju anoüümsest muusikast on tema sulest. :Philippe de Vitry loomingust on säilinud väga palju, paari teose puhul on aga tema autorlus ebakindel. :Philippe de Vitry loomingust on säilinud päris palju, kuid seda on raske esitada. :Philippe de Vitry'le võib omistada kindalt u 10 motetti, Guillaume de Machaut'lt on säilinud 23 motetti. :Philippe de Vitry'le võib omistada kindalt u 100 motetti, Guillaume de Machaut'lt on säilinud 230 motetti. :Philippe de Vitry'le võib omistada kindalt u 1 motett, Guillaume de Machaut'lt on säilinud 2 motetti. :Guillaume de Machaut'lt on teada 400 luuletust. :Guillaume de Machaut'lt on teada enam kui 600 teost. :Guillaume de Machaut' luulest on väga vähe teada. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4000 ====Renessanss. Ars Nova (ask 3)**==== ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4007 ====Renessanss. Ars Nova (ask 4)***==== Nimeta ladinakeelseid termineid tähistamaks pildil olevaid meetrumi ja rütmiproportsioone. :1. Card modus perfectum :2. Card modus imperfectum :3. Card tempus perfectum :4. Card tempus imperfectum :5. Card prolatio perfectum :6. Card prolatio imperfectum :7. Card modus perfectum :8. Card modus imperfectum :9. Card tempus perfectum :10. Card tempus imperfectum :11. Card prolatio perfectum :12. Card prolatio imperfectum :13. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 4/4 Tip: Tempus imperfectum Prolatio imperfectum :14. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 3/4 Tip: Tempus perfectum Prolatio imperfectum :15. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 6/8 Tip: Tempus imperfectum Prolatio perfectum :16. Card Määra mensuraalvältuste suhete juurde hilisema taktimõõdu tähistuse (kasutades murdarvud). 9/8 Tip: Tempus perfectum Prolatio perfectum ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4008 ====Renessanss. Ars Nova (ask 5)***==== Millised loomad on Philippe de Vitry teoses "Garrit gallus/In nova fert" (1317?) nimetatud tekstis? Need võivad olla nii reaalsed loomad kui ka mütoloogilised olendid. Markeeri kõiki tekstis nimetatud loomi hiirega! Loomade nimed võivad korduda, olla ainsuses või mitmuses ja käändes. TRIPLUM (kolmas ülahääl) :*Kukk* (Gallia e Prantsusmaa) latrab kibedalt nuttes; :tõesti terve kari leinab, :sest see on vargsi reedetud :satraabi poolt isegi, kui see on jätkuvalt valves. :Ja *rebane*, nagu haua-röövija :õitseb Beliali kavalusega, :valitseb *lõvi* täielikul nõusolekul. :Paraku, milline ahastus! :Vaata, kuidas Jaakobi suguvõsa :jälle põgeneb veel ühelt Pharoahilt: :pole enam võimeline, nagu ennegi, järgima :juutide teed, see nutab. :Kõrbes on nad piinatud näljast, :nende relvadel ja raudrüüdel puuduvad abilised. :Kui see häält tõstab, siis rüüstatakse paljaks; :viletsate pagulaste hääl, :surma lähedal on karm. :Oh kurbade *kukkede* latramine! :Kuna pimestatud *lõvi* allub :varjulisele, eksiteele viivale reeturlikule *rebasele*, :kelle ülbus õhutab pattu :peate tõusma: :muidu teie au, mis on sellest jäänud, :libiseb ja jätkab libisemist: :vaid hiliste kättemaksjate kaudu muutub see peagi kaabakluseks. MOTETUS (teine ülahääl) :Minu meel soovib kõnelda uutest kehastest: :see kuri *draakon* :keda kuulus Michael kunagi võitnud põhjalikult :koos risti imelise väega :taas elab, nüüd kindlustatud :Absalomi armu läbi :parastades Ulysse'i kõneosavusega :relvastatud *hundi* hammastega :sõdurina tersiidi armees - :tegelikult muutus *rebaseks*. :Kaotatud nägemisvõime eksiteele viimisest, :*lõvi* allub valitsevale *rebasele*, :kes imeb *tallede* verd, :rahuldab ennast *kanadega* ja ei lõpeta kunagi; :pigem ta januneb edasi. :Ta tuleb oma *jahikoertega* pulmadele. :Häda *kanadele* ja häda pimedale *lõvile*; :kuid lõpuks, häda *draakonile*, kui ta peab Kristuse ees seisma! ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3926 ===DO UUS. ÜLESANNE ON ARUSAAMATU=== Kirjuta ja musitseeri kahe- või enamahäälset rütmiharjutust! 1. Kasuta vanaegseid modus'e, tempus'e ja prolatio suhteid hilisemas nö traditsioonilises notatsioonis (vt https://vara.e-koolikott.ee/node/4002). 1.1 Varieeri neid suhteid ("taktmõõtu") ja kirjuta neid erineva värviga pliiatsiga (nii nagu varajase muusika heliloojad tegid). 2. Vali sobivad löökpillid ja mängi neid kahe- või enamakesi omavahel ja rühmas ette. 3. Arutage, kui lihtne või keeruline on kirjutada/mängida: 3.1 püsi ühes "taktimõõdus" 3.2 vahetada "taktimõõtu" ===DO VANA=== Kirjuta ja musitseeri kahe- või enamahäälset rütmiharjutust! 1. Kasuta vanaegseid modus'e, tempus'e ja prolatio suhteid hilisemas nö traditsioonilises notatsioonis (vt siin). 1.1 Varieeri neid suhteid ("taktmõõtu") ja kirjuta neid erineva värviga pliiatsiga (nii nagu varajase muusika heliloojad tegid). 2. Vali sobivad löökpillid ja mängi neid kahe- või enamakesi omavahel ja rühmas ette. 3. Arutage, kui lihtne või keeruline on kirjutada/mängida: 3.1 püsi ühes "taktimõõdus" 3.2 vahetada "taktimõõtu" ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4009 Renessanss. Ars Nova (do) =Renessanss= [Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega] ==10) Renessanssmuusika sissejuhatus (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) # "Ars novae musicae" (1319). # arhitektuur ehituskunstis # Ars antiqua (lad. keelest vana kunst) 1250–1320, mille puhul kujunes # Ars nova (lad. k., uus kunst) 14. sajandil e ajavahemikul 1320–1380 on kunstistiil, mis on pärit Prantsusmaalt. See tekkis vastandiks vanale stiilile nimega Ars antiqua. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid on pärit prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) traktaadist "Ars nova" u 1320 a. (1322-23). # Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks. # cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad, # Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul # color Korduv helikõrguste järgnevus --> # dooria laad # duplum teine heel # duur-moll harmoonia # Friedrich Ludwig # gootika # gregooriuse koraal # Guillaume de Machaut (1300–1377) Machaut oli pigem küpses eas alustanud helilooja, kes võttis aluseks juba kujunenud stiili, mida arendas täiuseni. # Heinrich Besseler # Helilooja # humanism (inimesest lähtuv mõtlemine). # ideaal # ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile) # ilmalik motett: tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika. # ilmalik žanr # ilmalikustamine, katoliku kirik ei olnud enam inimeste kesktelg. Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas. # imitatsioon, jäljendamine, # imitatsiooniline polüfoonia # imperfektsete konsonantsidega # inspiratsioon # intervall # isorütmika – 14. sajandi kompositsioonitehnika, printsiip, kompositsioonitehnika põhiprintsiip. Isorütmika tähendab samarütmilisust, mille puhul üks muutmata ja tavaliselt lühem talea on aluseks pikema color'i mitmekordsele läbiviimisele, nt kuni color algab talea'ga taas samal hetkel (on sünkroniseeritud). Terminit 'isorütmia' pakkus saksa muusikateadlane Friedrich Ludwigi 1900 paiku, 1920. aastatel võttis seda kasutusele ka saksa muusikateadlane Heinrich Besseler, mille tagajärjel see kiiresti levis. Ladinakeelsed terminid talea ja color esinevad aga juba ka 14. sajandi kirjutistes # isorütmika Isorütmika on kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin). # isorütmiline motett. # Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u1355, (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) # Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) # Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" (püha õpetus) (1324/1325) , milles ei lubanud uut muusikat teenistustel kasutada. # Josquin Desprez (u 1440–1521) Muusikalise renessanssi kõrgaeg jääb 15. saj lõppu ja 16. saj esimesse veerandisse ja selle väljapaistev helilooja on Itaalias tegutsenud # katedraal # kaunistamine # Kolumbus avastab Ameerikat 1492 # konsonants # kujund # kvart, # kvint, # Leonardo da Vinci # Liturgiline (vaimulik) motett # Lõuna-Prantsumaa linna Avignoni. # maadeavastamised # Madalmaade vokaalpolüfoonia # madalmaade vokaapolüfoonia ehk Muusikalise renessansi peamised # Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest) polüfoonilised hümnid (Maarja auks) # meloodia liigendus # meloodia: Lihtne, tundeline, laulev # mensuraalnotatsioon # missa # modaal- ja mensuraalnotatsioon, millel oli teistsugune rütminoteerimissüsteem. # motett, Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96) Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust # motetus (sellest hiljem ka nimi motett) = duplum # muusikaanalüüs # muusikainstrument # muusikastiil # muusikavormi # muusikažanr # noodikiri # nooditrüki tehnikat (Veneetsias). # notatsioonisüsteemi # nüüdisaegset taktisüsteemi # oktav # paavst # Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme # perfektsed konsonsantsed intervalid # Philippe de Vitry (1291–1361) # piltlikkus # proportsioon kauneid ja tasakaalustatud # quadruplum neljas hääl # Raffael # renessansi vokaalmeloodia tasakaalutuse printsiipi # Renessanss prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab (antiiksete ideaalide) taassündi. Seda terminit on kasutatud pms Itaalia 14.–16. saj kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga Madalmaade vokaalpolüfooniat. 14. saj heliloojad lõid rohkem ilmalikke kui kirklikke teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada muusikaliseks renessansiks. # Rooma # rütm # rütm # sekst (=IV) # talea (pr. k. taille, e. k. lõik) Korduv rütmijärgnevus --> # teksti rütm # tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka # terts # traktaat # triplum kolmas hääl # trükikunst (15. saj. keskel) # tunne # ümarkaar (arhitektuur) # vaimulik žanr # väljendus # varakapitalism # vokaalmuusika ===TELL UUS VALMIS (GL)=== '''Renessanssi ühiskondlik-poliitiline ja kultuurilooline kontekst UUS (tagasi pandud GL)''' '''Renessanss''' (prantsuse sõnast renaissance "taassünd") oli kõrgkeskajale järgnenud, 14. sajandi algusest 17. sajandi alguseni väldanud periood Euroopa kultuuriloos. Renessanss sai alguse hiliskeskaegses Itaalias ning levis sajandite jooksul ülejäänud Euroopasse. Kuigi paberi kättesaadavus ja trükikunsti leiutamine kiirendasid ideede levikut, ei olnud muutused kõikjal samasugused. Kujutavas kunstis ja kirjanduses oli renessansskultuuris esil peamiselt Itaalia, muusikas aga Madalmaad. Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu. Renessansikultuur tajus end antiikkultuuri taassünnina, mis ei tähenda siiski, et renessansiaja inimmõtte areng piirdunuks ainult vana meeldetuletamisega. Antiikaja ja renessansi vahele jäänud ajastut hakati nimetama keskajaks. ====Renessanssmuusika mõiste VALMIS VALMIS (GL)==== '''Renessanssmuusika''' on üldlevinud muusikaajaloo periodiseerimise kontseptsiooni kohaselt lääne muusika, mis on loodud vahemikus umbes 1430–1600. Seda muusikat nimetatakse renessanssmuusikaks vaid seetõttu, et selle loomise aeg langeb osaliselt kokku [[renessanss|renessansi]] kui laiema kultuurilise, sotsiaalse, kunstilise ja tehnilise perioodiga umbes aastatel 1300–1600. Kuna renessanssmuusikal puuduvad ühtsed ja läbivad stiilitunnused, siis sageli räägitakse mitte niivõrd renessanssmuusikast, kuivõrd erinevatest koolkondadest, näiteks [[Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkonnast]], [[Rooma koolkond|Rooma koolkonnast]] või [[Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkonnast]]. =====Renessanss- ja keskaja muusika võrdlusest VALMIS VALMIS (GL)===== Renessanss- ja keskaja muusikat võrreldes võib lihtsustades öelda, et kui keskaja heliloojad lähtusid muusikat luues pigem jumalikest reeglitest, siis renessanssheliloojate jaoks pidi muusika oma sulanduva harmoonia ja sujuva meloodiaga olema eeskätt inimese kõrvale meeldiv kuuulata. See võis olla ka üks põhjuseid, miks * lisaks perfektsetele konsonantsidele kvardile, kvindile ja oktavile hakati renessanssmuusika harmoonias kasutama ka imperfektseid konsonantse tertse ja sekste ning domineerivaks muutusid kolmkõlad ja sekstakordid, millest järk-järgult arenes välja duur-moll-süsteem. * muusika seos tekstiga tihenes: ** vokaalmuusika väljendus oli otseselt inspireeritud tekstist, andes edasi teksti tundelisi, kohati lausa piltlikke või loodushääli imiteerivaid kujundeid. ** muusika rütm lähtus järjest enam teksti rütmist, mistõttu muusika rütm lihtsustus. ** tekst hakkas mõjutama muusikavormi, andes sellele tasakaalustatumad proportsioonid. * ideaaliks saab lihtne, tundeline ja laulev meloodia, mille liigendus on seotud inimese loomuliku hingamisega. Ühed muusikateadlased ([[Gustave Reese]] 1954) on näinud renessanssmuusikas pigem [[keskaja muusika]] oluliste saavutuste evolutsioonilist edasiarendamist, mis jätkas hiliskeskaegse muusika "rütmilist voolavust ja keerukust, mida sellele järgnev muusika ei suutnud ületada", [[kolmkõla]] kõigi võimaluste ärakasutamist, [[dissonants]]ide reeglistamist ja selle kaudu kooskõlade [[intervall]]ilise sisu ratsionaliseerimist, tonaalse ulatuse suurenemist ning [[kontrapunkt]]ilise imitatsiooni kaudu häälte kasvavat homogeensust. Nad nägid renessanssi muusika ennenägematu unifitseerimise perioodina, mistõttu 16. sajandi heliloojad kogu Euroopas "rääkisid samas muusikalises keeles". Teised teadlased ([[Edward Lowinsky]] 1954) seevastu pooldavad teooriat, mille kohaselt renessansiajal ei piirdutud üksnes keskaja muusika ümberkujundamisega, vaid toimus vana [[skolastika|skolastilise]] ajastu revolutsiooniline kõrvaleheitmine, kuna "muusikud soovisid vabastada oma väljenduse kõigist ahelatest." Selle teooria kaitseks on esitatud järgmisi väiteid: * 15. sajandil toimus suur muusikainstitutsioonide ümberkorraldamine, põhjapoolsemate maade heliloojate rännakud Itaaliasse ning põhja- ja lõunapoolsete maade traditsioonide tihe suhtlus; * selle perioodi muusikat iseloomustas otsustav eemaldumine keskaegsetest piirangutest, loobuti [[fikseeritud vormid|fikseeritud vormidest]], [[modaalrütmika]]st, [[isorütmika]]st, ''[[cantus firmus]]''<nowiki>'</nowiki>e põhimõttest ning [[Pythagorase häälestus]]est; * kritiseeriti keskaegset [[esteetika]]t; * lükati kõrvale vana [[kirikulaadid]]e süsteem ning hakati ''[[musica ficta]]'' kaudu arendama [[harmoonia]]t, mis võimaldas [[kromatism]]e ja [[modulatsioon]]e; * mindi muusika "[[suktsessioon|suktsessiivselt]]" kontseptsioonilt üle "[[simultaansus|simultaansele]]": kõiki hääli hakati looma korraga, mitte keskaja kombel uusi meloodiaid varasematele juurde liites ning varasemaid meloodiaid kaunistades; * toimus muusikas kasutatavate helikõrguste ruumi laienemine; * tihenes sõna ja muusika väljenduslik seos ning tekkis nende uus suhe; * arenes muusikute nii vokaalne kui ka instrumentaalne virtuoossus * [[instrumentaalmuusika]] muutus järjest iseseisvamaks; * muusikud loobusid [[autoriteet]]ide järgi joondumisest. ====Renessanssmuusika žanrid. IGA ŽANRI KOHTA TULEKS TEKITADA ÜKS ÕPIOBJEKT, MILLES RÄÄKIDA KA AJALOOLISEST ARENGUST. PRAEGUNE PUDISTAMINE MITMETE PEATÜKKIDE VAHEL TEKITAB SEGADUST - Eraldi õpiobjekti keegi ei jõua teha! Las see jääb siia peatükki!!! (GL) ==== =====Missa===== 15. ja 16. sajandil olid levinud žanrid: missa Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme =====Hümn===== - polüfoonilised hümnid (Maarja auks) =====Magnificat===== Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest) =====Motett===== Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust =====Ilmalik laul===== Ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile) '''EI PIISA SELLISEST LINGIST! (GL)''' ====Huvitavat lisalugemist renessanssmuusika ühiskondlik-poliitilisesest ja kultuuriloolisest taustast==== Loe Vikipeedia artiklit [[w:Renessanss|Renessanss]]. ===TELL+ SHOW VANA=== Renessanssi perioodiks kunstis ja muusikas nimetatakse laiemalt vahemikku 14.–16. saj.  Sellele eelnes 13. saj teises pooles Ars antiqua (lad. keelest vana kunst) 1250–1320, mille puhul kujunes motett kõige tähtsamaks žanriks ja tegeldi rütmiprobleemide täpsema noteerimisega (nn mensuraalnotatsiooni algus). Motett kui žanr oli oluline ka edaspidi kuni 14. saj lõpuni ja seda peeti elitaarseks, mõistetav ainult välja valitutele, selle eesmärk oli pidudel kuulajate meeli lahutada sellel oli esteetiline kõrgeväärtus ja see ei allunud enam liturgiale. Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96)    Liturgilise (vaimuliku) motetti tekstid on seotud nn tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad, võis olla veel gregooriuse koraal) tekstiga. Tenor'it võidi esitada ka instrumentidega, ülemised hääled - teine hääl peale tenori duplum või motetus (sellest hiljem ka nimi motett), kolmas hääl triplum ja neljas hääl quadruplum.  Ilmalike motettide tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika.  Ars nova (lad. k., uus kunst) 14. sajandil e ajavahemikul 1320–1380 on kunstistiil, mis on pärit Prantsusmaalt. See tekkis vastandiks vanale stiilile nimega Ars antiqua. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid on pärit prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) traktaadist "Ars nova" u 1320 a. (1322-23). Teine oluline traktaat, mille autor enthusiastlikult tervitab uut mõtlemist muusikas, on Johannes (Jean) de Murise (u 1290 – u1355, (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) traktaat "Ars novae musicae" (1319).  Tema ja Ars nova teine prantsuse tipphelilooja ja luuletaja Guillaume de Machaut (1300–1377) kirjutasid isorütmilisi motette. Isorütmika on kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin). Machaut oli pigem küpses eas alustanud helilooja, kes võttis aluseks juba kujunenud stiili, mida arendas täiuseni. Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks. 14. sajandi jooksul Euroopa tegi läbi tugevaid muutusi, sh poliitiliselt: prantsuse kuningad tahtsid rohkem võimu ja viisid isegi paavsti residentsi mõnda aega Roomast Lõuna-Prantsumaa linna Avignoni. Sel ajal sai alguse ka ilmalikustamine, katoliku kirik ei olnud enam inimeste kesktelg. (#ajalugu) Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas. Muusikas ilmusid vaimulike žanrite kõrvale ka ilmalikud žanrid, mis olid peaaegu samavõrdsed kompositsiooni keerulisuse poolest. Vaimulikule muusikale jäi sellest peale konservatiivsuse, traditsioone alalhoidev roll. Kiriku suhtumine uude muusikasse (sh motettid ja polüfoonia) oli tõrjuv, mis väljendus 14. sajandi esimeses pooles (1324/1325) paavst Johannes XXII läkituses "Docta Sanctorum" (püha õpetus), milles ei lubanud uut muusikat teenistustel kasutada.      Nimetus renessanss on tulnud prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab (antiiksete ideaalide) taassündi. Seda terminit on kasutatud pms Itaalia 14.–16. saj kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga Madalmaade vokaalpolüfooniat. 14. saj heliloojad lõid rohkem ilmalikke kui kirklikke teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada muusikaliseks renessansiks.  Kiriku kõrval hakkasid kunstiteoseid tellima ka valitsejad ja rikkad kaupmehed. Rajati uhkeid losse, kus olid väärtuslikke kunstiteostega kanistatud saalid. Õukonna ballidel ja pidusöökide taustaks kõlas kaunis muusika. Algas varakapitalistliku ühiskonna kujunemine (rikkad Põhja-Itaalia linnad) ning hakati mõtlema vabast ja haritud inimesest, kujuneb välja humanistlik mõtlemine (inimesest lähtuv mõtlemine). 15./16. sajandi vahetusel algavad eurooplaste maade avastamised (1492 Kolumbus avastab Ameerikat) ning leiutati trükikunsti (15. saj. keskel), ka nooditrüki tehnikat (Veneetsias). Kõige selgemat renessanssi mõju on märgata ehituskunstis, vanade roomlaste eeskujul tehti kõrge kupliga ehitisi ja kasutati ka ümarkaari (#kunst, arhitektuur). Kui gooti katedraal kujutas taevast kirikut, siis renessansi kiriku väliskuju ülistab maapealset elu ja inimest.  15. ja 16. sajandil olid levinud žanrid: missa - polüfoonilised hümnid (Maarja auks) ja Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest) Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust Ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile) Muusikalise renessanssi kõrgaeg jääb 15. saj lõppu ja 16. saj esimesse veerandisse ja selle väljapaistev helilooja on Itaalias tegutsenud Josquin Desprez (u 1440–1521). KUULAMISNÄIDE 1: Josquin Desprez "In te domine speravi" (lad. kl, Sind Jumal usaldame) (video koos viiejoonelise notatsiooni transkribeeritud partituuriga) Samal ajal õitseb ka itaalia maalikunst, nt Raffael ja Leonardo da Vinci. (#maalikunst) Muusikalise renessansi e madalmaade vokaapolüfoonia peamised stiilijooned: 1. Uus kõlaideaal: varasemalt valitsenud perfektsed konsonsantsed intervalid kvint, kvart, okaav asenduvad imperfektsete konsonantsidega terts ja sekst (=IV), sellest kujuneb hiljem välja duur-moll harmoonia. Helilooja loob nüüdsest hääli korraga (mitte järjest, kaunistades pms vanu meloodiaid). Hääled hakkavad üksteist jäljendama: tekib imitatsiooniline polüfoonia 2. Muusika seos tekstiga tiheneb: vokaalmuusika väljendus on inspireeritud tekstist tundeliste, kohati ka otse piltlike või loodushääli imiteerivate kujundite näol. Muusika lähtub ka teksti rütmist. Rütm seeläbi lihtsustub. Tekst määrab muusikalist vormi moodustades kauneid ja tasakaalustatud proportsioone. 3. Lihtne, tundeline, laulev meloodia saab ideaaliks, selle loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega.   https://vara.e-koolikott.ee/node/3604 ===SHOW=== Isorütmika – 14. sajandi kompositsioonitehnika Korduv rütmijärgnevus --> talea (pr. k. taille, e. k. lõik)  Korduv helikõrguste järgnevus --> color Isorütmika tähendab samarütmilisust, mille puhul üks muutmata ja tavaliselt lühem talea on aluseks pikema color'i mitmekordsele läbiviimisele, nt kuni color algab talea'ga taas samal hetkel (on sünkroniseeritud). Terminit 'isorütmia' pakkus saksa muusikateadlane Friedrich Ludwigi 1900 paiku, 1920. aastatel võttis seda kasutusele ka saksa muusikateadlane Heinrich Besseler, mille tagajärjel see kiiresti levis. Ladinakeelsed terminid talea ja color esinevad aga juba ka 14. sajandi kirjutistes, loe edasi siin. Loe veel edasi ja vaata näiteid (inglise keeles) siin. Vaata analüüsi ja kuula allpool isorütmika printsiibi näidet (autor Gerhard Lock). Näide on koostatud eesmärgiga näidata kompositsioonitehnika põhiprintsiipi - lühema talea ja pikema color'i ühendamine: Loodud meloodia järgib renessansi vokaalmeloodia tasakaalutuse printsiipi, on kirjutatud dooria laadis ja kasutab lihtsuse eesärgil nüüdisaegset taktisüsteemi. Tolleaegsed heliloojad kasutasid varasemat notatsioonisüsteemi - modaal- ja mensuraalnotatsioon, millel oli teistsugune rütminoteerimissüsteem. https://vara.e-koolikott.ee/node/3917 ===ASK=== ====Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)*==== Lohista õiged sõnad õigesse lünka. Renessanssi perioodiks kunstis ja muusikas nimetatakse tavaliselt ajavahemikku *14.–16. saj*. Sellele eelnes 13. saj teises pooles *Ars antiqua* ajavahemikul *1250–1320*, mille puhul kujunes *motett* kõige tähtsamaks žanriks ja tegeldi rütmiprobleemide täpsema noteerimisega (nn mensuraalnotatsiooni algus). Motett kui žanr oli oluline ka edaspidi *kuni 14. saj lõpuni* ja seda peeti *elitaarseks*, mõistetav ainult *välja valitutele*, selle eesmärk oli pidudel kuulajate *meeli lahutada* sellel oli *esteetiline kõrgeväärtus* ja see ei allunud enam liturgiale. 14. sajandil ajavahemikul *1320–1380* ilmus uus stiil nimega *Ars nova*, mis *vastandus* vanale kunstile. Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja *Philippe de Vitry* selleks et uut stiili eristada vanast stiilist (vt näiteid traktaadist siin). Ars nova *motett* muutus 14. saj. kõige *esinduslikumaks* žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud *pidumotettid*, nt *kuningate* kroonimiste ja *peapiikoppide* pühitsemiste puhuks. 14. sajandi jooksul Euroopa tegi läbi tugevaid muutusi, sh poliitiliselt: *prantsuse kuningad* tahtsid rohkem võimu ja viisid isegi paavsti residentsi mõnda aega *Roomast* Lõuna-Prantsumaa linna *Avignoni*. Sel ajal sai alguse ka *ilmalikustamine*, katoliku kirik ei olnud enam inimeste *kesktelg*. Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi *kunstis*, *kirjanduses* ja *muusikas*. Muusikas ilmusid *vaimulike* žanrite kõrvale ka *ilmalikud* žanrid, mis olid peaaegu *samavõrdsed* kompositsiooni keerulisuse poolest. Vaimulikule muusikale jäi sellest peale *konservatiivsuse*, *traditsioone* alalhoidev roll. *Kiriku* suhtumine uude muusikasse (sh motettid ja polüfoonia) oli *tõrjuv*, mis väljendus 14. sajandi esimeses pooles (1324/1325) paavst Johannes XXII läkituses *"Docta Sanctorum"*, milles ei lubanud uut muusikat *teenistustel* kasutada. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3908 ====Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)**==== 1. Mis eelnes renessanssi perioodile? Millisele stiilile edaspidi vastanduti? :*Ars antiqua :Ars nova :Ars mediatis :Ars lucullus 2. Non-editable question 3. Non-editable question 4. Millised on 15.-16. saj levinumad žanrid? :*Polüfoonilised hümnid ja Magnificat. :Isorütmiline motett ja organum. :*Cantus-firmus-missa ja Paroodiamissa. :*Motett (vaimulik laul) ja ilmalik laul :Monoodia ja gregoriaani koraal. Täida lüngad õigete sõnadega! Mis oli nii ars antiqua kui ka algava ars nova kõige tähtsam žanr? - *motett* Mis oli selle kõige tähtsama žanri eesmärk? - pakkuda kuulajatele *meelelahutust* Antud žanr oli *elitaarne*, sellele oli *esteetiline* kõrgväärtus ja see ei allunud enam *liturgiale*. See žanr oli kasutusel nii *kiriklikus/vaimulikus/liturgilises* kui ka *ilmalikus* kontekstis ja tekstidega. Esimese puhul oli motetti tekst seotud *tenori* tekstiga; teise puhul esinesid 1) *poliitiliste/moraalsete* ja *moraalsete/poliitiliste* probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse *armastuslüürika*. Lohista sõnad õigesse lünka! Nimetus *renessanss* on tulnud prantsuskeelsest sõnast *renaissance*, mis tähendab (antiiksete ideaalide) *taassündi*. Seda terminit on kasutatud pms *Itaalia* ajavahemiku *14.–16. saj* kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga *Madalmaade vokaalpolüfooniat*. 14. saj heliloojad lõid rohkem *ilmalikke* kui *kiriklikke/vaimulikke* teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada *muusikaliseks renessansiks*. Millised on 15.-16. saj levinumad žanrid? :Polüfoonilised hümnid ja Magnificat. :Isorütmiline motett ja organum. :Cantus-firmus-missa ja Paroodiamissa. :Motett (vaimulik laul) ja ilmalik laul :Monoodia ja gregoriaani koraal. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3909 ====Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)**==== Muusikalise renessansi uus kõlaideaal olid tritoon, septiim ja noon. :True False Helilooja loob nüüdsest hääli korraga (mitte järjest, kaunistades pms vanu meloodiaid) :True False Täida lüngad õigete sõnadega! :Hääled hakkavad üksteist jäljendama: tekib *imitatsiooniline polüfoonia* :Muusika seos tekstiga *tiheneb* :Muusika lähtub ka teksti *rütmist* Vokaalmuusika väljendus on inspireeritud tekstist tundeliste, kohati ka otse piltlike või loodushääli imiteerivate kujundite näol. :True False Tekst ei määra muusikalist vormi, see pigem muudab muusikat imelikuks ja ebaproportsionaalseks. :True False Lihtne, tundeline, laulev meloodia saab ideaaliks, selle loomulik liigendus on seotud inimese hingamisega. :True False ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3910 ====Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)***==== ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3932 ====Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)***==== ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3930 ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. Isorütmilise meloodia kirjutamine. SEE ÜLESANNE ON LAHE, AGA TAVAKOOLI ÕPILASELE SELGELT ÜLE JÕU==== Võib täpsustada, et näiteks üheks eesmärgiks on ka noodiprogrammiga tutumine, kus õpetaja teeb ees mõned näited ning õpilased siis vastavalt ise avastavad programmi edasi. Eeldusel, et tund tomib arvutiklassis, kus programm olemas. Eeskuju antud peatüki näidis https://vara.e-koolikott.ee/node/3917. Variant A: kasuta noodijoonestikku https://vara.e-koolikott.ee/node/1536 süsteemi, noodijoonestik A4 https://vara.e-koolikott.ee/node/3933 (käsitsi) või mõnes notatsiooniprogrammis (nt MuseScore https://musescore.org/et) - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM 1. Vali korduva rütmijärgnevuse (talea) vältusi - arv enda valikul 1.1 Vältuste jaotumine renessanssi stiilis: soovitavalt alusta pikematest vältustest, siis vali lühemaid, siis jälle pikemaid ( 1.1.1 Vältuste jaotumine stiilist sõltumatult: enda valik 2. Vali korduva helikõrguste järgnevuste (color) helisid - arv enda valikul, suurem kui talea puhul 3. Alusta kirjutamist talea't ja color'it samast noodist ja jätka muutumatult korduva talea puhul color'i läbi viimist nii kaua, kuni mõlemad esinevad taas sünkroonis. 4. Näita ja mängi tulemust ette kaasõpilastele ja õpetajale ja arutage tulemust omavahel. Variant B: kasuta audiotöötlusprogrammi (nt Reaper https://www.reaper.fm/ või mõni äppi-põhist või veebipõhist programmi) MIDI süsteemi https://et.wikipedia.org/wiki/MIDI - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida) Klaviatuur (vertikaalis vasakul) näitab helikõrgusi. Sellest saab genereerida color meloodiat. Noodivältusi, millest luua talea't, kannad sisse horisontaalridadesse digitaalse joonistuspliiatsiga vastavalt ette antud ruudustikule: üks ruut tavaliselt (eelsättingutes) võrdub ühe löögiga (veerandvältus), pikendatud kahele ruudule võrdub kahelöögilist vältust (poolnooti). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Läbi samu punkte nagu variant A puhul.    Variant C: kasuta muusikanotatsiooni ja MIDI asemel G. Locki Kuue elemendi süsteemi https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3885 käsitsi või digitaalselt kasutades mõni joonistamisprogrammi (nt OpenOffice Draw) - saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. Võta aluseks siin asuvat https://vara.e-koolikott.ee/node/1866 (=IV DÕVi kompositsiooniõpetuse materjalid) kahe-teljelist diagrammsüsteemi, vertikaalteljel määra skaalal pooltoonide vahed oktavi võrra (12 pooltooni). Sellest saab genereerida color meloodiat. Talea vältusi saab luua Kuue elemendi süsteemi esimese (punkt) ja teise (horisontaaljoon) elemendiga. Läbi samu punkte nagu variant A puhul.    ===DO VANA=== Isorütmilise meloodia kirjutamine Eeskuju antud peatüki näidis https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3917. Variant A: kasuta noodijoonestikku https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1536 süsteemi, noodijoonestik A4 https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3933 (käsitsi) või mõnes notatsiooniprogrammis (nt MuseScore https://musescore.org/et) - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM 1. Vali korduva rütmijärgnevuse (talea) vältusi - arv enda valikul 1.1 Vältuste jaotumine renessanssi stiilis: soovitavalt alusta pikematest vältustest, siis vali lühemaid, siis jälle pikemaid ( 1.1.1 Vältuste jaotumine stiilist sõltumatult: enda valik 2. Vali korduva helikõrguste järgnevuste (color) helisid - arv enda valikul, suurem kui talea puhul 3. Alusta kirjutamist talea't ja color'it samast noodist ja jätka muutumatult korduva talea puhul color'i läbi viimist nii kaua, kuni mõlemad esinevad taas sünkroonis. 4. Näita ja mängi tulemust ette kaasõpilastele ja õpetajale ja arutage tulemust omavahel. Variant B: kasuta audiotöötlusprogrammi (nt Reaper https://www.reaper.fm/ või mõni äppi-põhist või veebipõhist programmi) MIDI süsteemi https://et.wikipedia.org/wiki/MIDI - viimasel saab oma tulemust ka kohe kuuldavaks teha (maha mängida) Klaviatuur (vertikaalis vasakul) näitab helikõrgusi. Sellest saab genereerida color meloodiat. Noodivältusi, millest luua talea't, kannad sisse horisontaalridadesse digitaalse joonistuspliiatsiga vastavalt ette antud ruudustikule: üks ruut tavaliselt (eelsättingutes) võrdub ühe löögiga (veerandvältus), pikendatud kahele ruudule võrdub kahelöögilist vältust (poolnooti). Muusikanotatsiooni põhiprintsiipe vaata IV kursus Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Läbi samu punkte nagu variant A puhul.    Variant C: kasuta muusikanotatsiooni ja MIDI asemel G. Locki Kuue elemendi süsteemi https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3885 käsitsi või digitaalselt kasutades mõni joonistamisprogrammi (nt OpenOffice Draw) - saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. Võta aluseks siin asuvat https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1866 (=IV DÕVi kompositsiooniõpetuse materjalid) kahe-teljelist diagrammsüsteemi, vertikaalteljel määra skaalal pooltoonide vahed oktavi võrra (12 pooltooni). Sellest saab genereerida color meloodiat. Talea vältusi saab luua Kuue elemendi süsteemi esimese (punkt) ja teise (horisontaaljoon) elemendiga. Läbi samu punkte nagu variant A puhul.    ::::[https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3934 Renessanss. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (do)] ==12) Madalmaade koolkond (korrektuuridest tagasi)== [Uued žanrid 15.-16. sajandil; Madalmaade muusika ja Madalmaade koolkond (Dufay, Ockeghem, des Prez, di Lasso)] ===MÕISTED=== # renessanss # polüfoonia # mitmehäälsus # madalmaade koolkond, madalmaade vokaalpolüfoonia, ajastu heliloojaid saab jagada V põlvkonda. # Burgundia hertsogriik # 100-aastane sõda # harmoonia # meloodia # muusikateooria # rütm # muusikažanr # missa # cantus firmus missa # paroodiamissa # motett, vaimulikud ladinakeesed # ilmalik laul # šansoon (Prantsusmaal) # madrigal (Itaalias) # song (Inglismaal) # Lied (Saksamaal) # a cappella 'koos kapelliga', ansambliga, ehk muusika kapellidele ehk pillidele, tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält # Josquin Desprez # Orlandus Lassus # Giovanni Pierluigi da Plaestrina # madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu, franko-flaami muusika # Philippe Hea õukond Dijonis # ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika # inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad # itaalia muusika laulev meloodika # polüfooniatüüp # imitatsiooniline polüfoonia ideaal: kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine # kaanon (kõige viimistletum vorm) # hääl # harmooniline ühtesulamine # neljahäälsus (SATB) # sopran # alt # tenor # bass # ansamblipolüfoonia # heliloojate koolkond ===TELL UUS VALMIS=== ====Madalmaade koolkonna mõiste==== '''[[w:Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkond]]''' on [[w:muusikastiil|muusikastiil]], mis ühendab aastatel 1420-1620 loodud [[w:renessanssmuusika|renessanssmuusika]]t ja seda kirjutanud [[w:helilooja|heliloojate]] kogum. Madalmaade koolkonna keskuseks olid [[w:Burgundia Madalmaad|Burgundia Madalmaad]] ehk piirkond, mis osaliselt kattus tänapäeva Belgia, Hollandi, Luksemburgi ja Põhja-Prantsusmaaga. Aja jooksul levis Madalmaade koolkond ka mujal Euroopas. Madalmaade koolkonna heliloojad kirjutasid eelkõige vaimulikku [[w:polüfoonia|polüfoonilist]] [[w:vokaalmuusika|vokaalmuusikat]]. Madalmaade koolkonna heliloojate viljeldud põhilised [[w:muusikažanr|muusikažanrid]] olid [[w:missa (muusika)|missa]], [[w:motett|motett]] ja ilmalik laul, mida Prantsusmaal nimetati [[w:šansoon|šansoon]]iks, Itaalias nimetati [[w:madrigal|madrigal]]iks, Inglismaal nimetati ''[[w:song (muusika)|song]]''<nowiki>'</nowiki>iks ja Saksamaal nimetati ''[[w:Lied|Lied]]''<nowiki>'</nowiki>iks. ====Madalmaade koolkonna muusika stiilimudel==== Madalmaade koolkonna muusikas sulandusid nii erinevate maade kui ka eelnevate sajandite muusikalised saavutused. Lihtsustades võib öelda, et * Inglismaalt võeti muusika üldine heakõlaline [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]], milles hakati kasutama ka [[w:terts|terts]]e ja [[w:sekst|sekst]]e; * Itaaliast võeti [[w:meloodia|meloodia]] laulvus; * Prantsusmaalt võeti ''[[w:Ars nova|Ars nova]]'' muusikateoreetiline tipptase, võimekus käsitleda keerulisi [[w:rütm|rütm]]e ja [[w:polüfoonia|polüfoonilisi]] struktuure ning üldine ratsionaalne lähenemine [[w:helilooming|heliloomingule]]. Tulemuseks oli uudne [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioonilise]] polüfoonia tüüp, mida iseloomustas kõigi [[w:partii (muusika)|häälte]] võrdsus ja võimalikult ideaalne harmooniline ühtesulamine. Madalmaade koolkonna muusikas hakkas kasvama ka polüfoonilises [[w:faktuur (muusika)|faktuuris]] osalevate häälte arv. Aegamööda kujunes välja tänapäevane neljahäälne faktuur, milles hääli nimetatakse [[w:sopran|sopran]]iks, [[w:alt|aldiks]], [[w:tenor|tenor]]iks ja [[w:bass|bass]]iks. Muusikat esitati ühtaegu nii lauljate kui ka [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide poolt. Mõiste ''[[w:a cappella|a cappella]]'', mis tänapäeval tähendab laulmist ilma pillisaateta, tähendas tookord laulmist "koos kapelliga" ehk koos pillidega. Pillid võisid tookord kas dubleerida või asendada lauluhääli. Madalmaade koolkonna imitatsioonilise polüfoonia olulisimaks [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]iks kujunes [[w:kaanon (muusika)|kaanon]]. ====Madalmaade koolkonna heliloojad==== Madalmaade koolkonna heliloojad jagatakse viite põlvkonda: # põlvkond (1420–1450), millesse kuuluvad [[Guillaume Dufay]], [[Gilles Binchois]] ja [[Antoine Busnois]]. Esimese põlvkonna heliloojate muusika stiil kujunes eelkõige inglise muusika mõjul. Näiteks 1442. aastal on luuletaja [[Martin le Franc]] kiitnud [[John Dunstaple]]'i jälgedes käinud Binchois and Dufay muusika inglise iseloomu (''contenance angloise''). # põlvkond (1450–1485), millesse lisaks selle põlvkonna tuntumale esindajale [[Johannes Ockeghem]]ile kuulusid ka [[Marbrianus de Orto]], [[Loyset Compère]], [[Johannes Prioris]], [[Alexander Agricola]], [[Firminus Caron]], [[Guillaume Faugues]], [[Johannes Regis]] ja [[Johannes Tinctoris]]. # põlvkond (1480–1520), millesse lisaks selle põlvkonna tuntumale esindajale [[Josquin des Prez]]'le kuulusid [[Jacob Obrecht]], [[Pierre de la Rue]], [[Heinrich Isaac]], [[Antoine Brumel]], [[Antoine de Févin]], [[Matthaeus Pipelare]], [[Jean Richafort]], [[Antonius Divitis]]. # põlvkond (1520–1560), millesse kuulusid [[Nicolas Gombert]], [[Thomas Crecquillon]], [[Pierre de Manchicourt]], [[Jacques Arcadelt]], [[Cipriano de Rore]], [[Adrian Willaert]], [[Jean Courtois]] ja [[Jacob Clemens non Papa]]. # põlvkond (1560–1615/20), millesse kuulusid [[Orlando di Lasso]], [[Philippe de Monte]], [[Jacobus Vaet]], [[Jacob Regnart]], [[Carolus Luython]], [[Giaches de Wert]], [[Giovanni de Macque]] ja [[Philippe Rogier]]. ===TELL VANA=== Renessansi ajal kirjutati palju polüfoonilist ehk mitmehäälset muusikat. Eriti viljelesid seda madalmaade koolkonna heliloojad Burgundia hertsogriigis: seal ei toimunud 100-aastane sõda, seetõttu tõmbas see ligi kaupmehi, muusikuid, kunstnikke. Burgundiasse suundusid heliloojad erinevatest riikidest, tõi iga helilooja kaasa ka endale iseloomulikku helikeele: Inglismaa: Harmoonia ideaal Itaalia: Meloodia laulvus Prantsusmaa: Teooria, rütmid, polüfoonia mõjud Olulisemad muusikažanrid olid missad (cantus firmus ning paroodiamissa), vaimulikud ladinakeesed motetid ja ilmalikud laulud (šansoon (Prantsusmaal), Madrigal (Itaalias), Song (Inglismaal), Lied (Saksamaal). Muusikas oli esikohal ka a cappella ehk muusika kapellidele ehk pillidele. Madalmaade koolkonna tegevus laienes 16. sajandi ajaloosündmuste mõjul ka teistesse riikidesse. Madalmaade koolkonda kuulusid järgmised heliloojad Josquin Desprez, Orlandus Lassus, Giovanni Pierluigi da Plaestrina. 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu - hõlmab geograafiliselt: Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland --> Burgundia hertsogriik (ajalooline kaart) - nimetatud ka franko-flaami muusikaks - alates 15. sajandi II veerandist hiilgeaeg - keskpunkt: Philippe Hea õukond Dijonis Uudne muusikaline keel, mis hõlmab eelneva sajandi saavutusi - prantsuse Ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika - inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad - itaalialikult laulev meloodika Uus polüfooniatüüp - ideaal: kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine --> imitatsiooniline polüfoonia --> kaanon (kõige viimistletum vorm) - neljahäälsus: sopran, alt, tenor, bass (SATB) - a cappella --> tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält --> tähendab 'koos kapelliga', ansambliga --> ansamblipolüfoonia Heliloojate koolkond Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu heliloojaid saab jagada V põlvkonda. https://vara.e-koolikott.ee/node/4010 ===SHOW=== ====Renessanss. Madalmaade koolkond (show 1)==== ''SLIDE 1'' 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu I põlvkond (sündinud 1400 paiku, tegevusaastad 1420–1460) II põlvkond (sündinud 1430 paiku, tegevusaastad 1460–1490) III põlvkond (sündinud 1440–1460), tegevusaastad 1490–1520) IV põlvkond (sündinud 1500 paiku, tegevusaastad 1520–1560) V põlvkond (sündinud 1520–1530, tegevusaastad 1560–1600) Burgundia kaart u 1580 (Abraham Ortelius) ''SLIDE 2'' 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Dufay ja Binchois I põlvkond (sündinud 1400 paiku, tegevusaastad 1420–1460) Guillaume Dufay (u 1400–1474) - ligi 200 säilinud teost --> 8 missatsüklit ja üksikud missaosad, motettid, hümnid, prantsuskeelseid šansoonid (balladid ja rondeaux’d), itaalia laulud - kasutas Ars nova isorütmikat NOTATSIOONINÄIDE: "Supremum" (1433) - kuulsaim teos on isorütmiline motett: “Nuper rosarum flores” (“Äsja rooside õisi...”) --> 1436. a. Firenze katedraali sisseõnnestamiseks --> katedraali arhitekt Filippo Brunelleschi ehitas selle “muusikalistest proportsioonidest lähtudes” --> motett kordab eraldatud lõikudes katedraali matemaatilisi suhteid KUULAMISNÄIDE: katedraali visualisatsiooni ja traditsioonilise notatsiooniga, mensuraal ja traditsioonilise notatsiooniga KUULAMISNÄIDE: "O Gemma Lux" Gilles Binchois (u 1400–1460) KUULAMISNÄIDE: valik videoid Binchoisi loomingust Dufay on kujutatud väikese oreliga, mis sümboliseerib teda kui pigem vaimuliku muusika loojana. Binchois on kujutatud harfiga, mis sümboliseerib teda kui pms ilmaliku muusika loojat. - mitmed vaimulikud teosed, valdavalt aga ilmalik muusika --> šansoonid ''SLIDE 3'' 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu II põlvkond (sündinud 1430 paiku, tegevusaastad 1460–1490) Johannes Ockeghem (u 1420–1497) - paljud missad, osaliselt juba ilma cantus firmus’eta - kuulsamate teoste hulka kuulub esimene säilinud polüfooniline reekviem-missa (surnute mälestuseks) KUULAMISNÄIDE: Missa "Prolationum" ja motettid, Requiem Antoin Busnois (...–1492) KUULAMISNÄIDE: Missa "O Crux Lignum", motettid, chanson'id Johannes Tinctorius (u 1435–1511) KUULAMISNÄIDE: Missa l'Homme Armé 5. Agnus Dei Žanri muutused - kaanon kui kõige viimistletud vorm - rütm muutub vabamaks KUULAMISNÄIDE: Kaanon Johannes Ockeghem - "Deo gratias a 36" (36-häälne kaanon) (partituuriga) ''SLIDE 4'' 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Josquin Desprez (des Prés) Josquin Desprez (maali autor tundmatu) III põlvkond (sündinud 1440–1460), tegevusaastad 1490–1520) Jacob Obrecht (u 1450–1505) KUULAMISNÄIDE: Missa "Caput" Josquin Desprez (des Prés) (1440–1521) - üks kuulsamaid madalmaade heliloojaid - 20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu - sünteesib oskuslikult mõistuspärast kompositsioonitehnikat lihtsa ja selge struktuuriga - kontsentreeritud ja tundeliste kujundite vastandamine, häälte võrdsus - leinaood Ockeghemi surma puhul: “La déploration de la mort Johannes Ockeghem” (1497) KUULAMISNÄIDE: Missa "Pange lingua", Missa "L'homme armé" KUULAMISNÄIDE: La déploration de la mort Johannes Ockeghem ''SLIDE 5'' 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Adrian Willaert 1527 (maali autor tundmatu) Adrian Willaert 1527 (maali autor tundmatu) IV põlvkond (sündinud 1500 paiku, tegevusaastad 1520–1560) Nicolas Gombert (u 1500 – u 1556) KUULAMISNÄIDE: Valik muusika Karl V õukonnast Jacobus Clemens non Papa (1510...15–1556) KUULAMISNÄIDE: "O Magnum Mysterium", Missa defunctorum Adrian Willaert (u 1490–1562) - 8 (või 10) missad, enam kui 50 hümni ja psalmi, enam kui 150 motetti, ligi 60 prantsus šansooni, enam kui 70 itaalia madrigali ja 17 instrumentalteost (ricercares) - läks Itaaliasse --> tutvustas seal franko-flaami ehk madalmaade stiili - oli maestro di cappella (kapellmeister) Veneetsia San Marco (Püha Markuse) katedraalis (1527–1562) --> Veneetsia koolkonna ja antifooni stiili rajaja KUULAMISNÄITED: "O magnum mysterium" Missa "Christus resurgens" ''SLIDE 6'' 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu Orlandus Lassus (autor tundmatu) V põlvkond (sündinud 1520–1530, tegevusaastad 1560–1600) Philipp de Monte (1521–1603) KUULAMISNÄIDE: Valik de Monte ja teiste muusikast Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso) (1532–1594) - viimane madalmaade suurmeister ja vokaalpolüfoonia tipp - ühendas tõelise eurooplasena itaalia, prantsuse ja saksa muusikat - 70 missa, s.h 3 reekviemi; u 100 magnificat’i, 4 passioni, 2 kogumikku Jeremia kaebelaulu, Hiiobi kaebelaulu, hümnid, litaaniad jm - üle 500 motetti, isegi kuni 1200 (vastvalt sellele, mida motettiks pidada) - u 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu - eluajal enim imetletud ja trükitud helilooja --> muutus legendiks KUULAMISNÄIDE: Valik vaimulikust loomingust KUULAMISNÄITED: Missa "Pro defunctis", St Matthew Passion, Missa super "Osculetur me" ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4012 ====Renessanss. Madalmaade koolkond (show 2)==== Guillaume Dufay (1397–1474) Isorütmiline motett "Supremum est mortabilus bonum" (1433) vormianalüüs Loodud paavst Eugeniuse ja kuninga Sigismundi rahusõlmimise/viimase keisriks kroonimise aktuseks (poliitiline muusika). KUULAMISNÄIDE: Dufay "Supremum" Guillaume Dufay Supremum (1433) vormianalüüs Dufay Supremum – isorütmiline tenor – 1. osa - helisalvestus Dufay Supremum – isorütmiline tenor – 2. osa - helisalvestus Guillaume Dufay Supremum (1433) – isorütmilise tenor'i analüüs – 1. osa Guillaume Dufay Supremum (1433) – isorütmilise tenor'i analüüs – 2. osa Guillaume Dufay (1397–1474) Supremum est mortabilus bonum (1433) Eestikeelne (esmane) tõlge (G. Lock). :Surelike suurim asi :on rahu, kõikvõimsa jumala and :Rahuajal on seadused jõus :ja õigus saab segamatult valitseda. :Rahuajal on päevad kerged ja rõõmsad, :öösel saab rahulikult magada. :Rahu õpetab tüdrukule juukseid :kaunistama kullaga ja lokke punuma. :Rahuajal laulavad jõed ja linnud kiidulaulu :ja kenasti laotuvad mäestikud. :Rahu ajal rikkas rändur jõuab sihtpunkti. :Kindlustundega töötab talupoeg põllul. :Oh püha rahu, pikalt oodatud, :kes sa oled surelikkele nii armas ja sõbralik. :Kesta sa igavesti kindlalt ja ilma pettusteta, :kaunistatud igaveselt kestva truudusega. :Ja need, kes sind, rahu, meile kinkivad, :nad omaksid igavesti valitsemise võimaluse. :Igavesti olgu see antud :meie paavstile Eugenile ja kuningas Sigismundile. :Amen Tenor: Need on need mõlemad õlipuud ja mõlemad valguseallikat, kes jumala ees kiirgavad: neil on võim katta taevast pilvedega ja avada selle väravad, sest nende keeled on muudetud taeva võtmeteks. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4016 ===ASK=== ====Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 1)*==== 1.1Täida lüngad 15. ja 16. sajand: Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu: - hõlmab geograafiliselt: Põhja-Prantsusmaa, *Belgia/Holland* ja *Belgia/Holland* .  - nimetatud ka franko-*flaami* muusikaks - alates 15. sajandi II veerandist hiilgeaeg - keskpunkt Philippe *Hea* õukond Dijonis Uudne muusikaline keel, mis hõlmab eelneva sajandi saavutusi - prantsuse *Ars nova* ratsionaalne kompositsioonitehnika - inglise muusika *tertsi ja seksti* kooskõlad - itaalialikult *laulev* meloodika Uus polüfooniatüüp - ideaal: kõigi häälte ühtsus ja *harmooniline* ühtesulamine imitatsiooniline polüfoonia - *kaanon* (kõige viimistletum vorm) - neljahäälsus: *sopran*, *alt*, *tenor*, *bass* (SATB) - *a cappella* - tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält tähendab 'koos kapelliga', ansambliga *ansamblipolüfoonia* ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4025 ====Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 2)**==== Vali õige väide Madalmaade vokaalpolüfoonia muusika kohta. :Esines geograafiliselt: Belgia, Põhja-Prantsusmaa ja Holland. :Esines geograafiliselt: Belgia, Lõuna-Prantsusmaa ja Holland. :Esines geograafiliselt: Inglismaa, Holland ja Prantsusmaa. :Uudne muusikaline keel, mis hõlmab: prantsuse Ars nova ratsionaalsus, inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad, itaalialikult laulev meloodika. :Uudne muusikaline keel, mis hõlmab: prantsuse Ars antiqua emotsionaalsus, inglise muusika sekundid ja septiimid kooskõlad, hollandlikult laulev meloodika. :Uudne muusikaline keel, mis hõlmab: saksa ratsionaalsus, šoti muusika tertsi ja seksti kooskõlad, iirilikult motoorsed rütmid. :Uus polüfooniatüüp, mille ideaaliks on kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine: imitatsiooniline polüfoonia. :Uus polüfooniatüüp, mille ideaaliks on kõigi häälte segadus ja harmooniline dissonantsus: imitatsiooniline monofoonia. :Uus polüfooniatüüp, mille ideaaliks on ühehäälsus ehk unisoon: teised hääled ei ole olulised. :Areneb välja neljahäälsus: sopran, alt, tenor, bass (SATB). :Jääb kolmehäälsus: sopran, alt, tenor (SAT). :Tuleb tagasi ühehäälsus: tenor (T). :A cappella (tänapäeval pillisaateta stiil), tookord võis pill asendada mõnda häält: tähendab 'koos kapelliga'. :A cappella (tänapäeval ainult kirikus esitatav muusika), tookord võis hääl asendada mõnda pilli: tähendab 'laulda koos kirikus'. :A cappella (tänapäeval ainult pillid), tookord pidi pillid asendama kõiki hääli: tähendab 'koos kirikukapelliga'. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4026 ====Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 3)**==== Lohista helilooja perekonnanimi õigesse kohta. Madalmaade vokaalpolüfoonia heliloojate põlvkondasid oli kokku 5. Iga põlvkonna heliloojad, kes olid sündinud teatud aastakümne paiku, tegutsesid ka vastaval aastakümnel. I põlvkonna heliloojad sündisid 1400. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1420-1460 aasta paiku, kuulsaim Guillaume *Dufay*. II põlvkonna heliloojad sündisid 1430. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1460-1490 aasta paiku, kuulsaim Johannes *Ockeghem*. III põlvkonna heliloojad sündisid 1404 - 1460. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1490-1520 aasta paiku, kuulsaim Josquin des *Prez*. IV põlvkonna heliloojad sündisid 1500. a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1520-1560 aasta paiku, kuulsaim Nicolas *Gombert*. V põlvkonna heliloojad sündisid 1520 - 1520 a. paiku, kuid tegutsesid hoopis 1560-1600 aasta paiku, kuulsaim Orlando di *Lasso*.  ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4027 ====Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 4)***==== Madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu heliloojad. Nimeta kirjelduste põhjal, millise põlvkonna heliloojaga on tegemist. 1. :Ligi 200 säilinud teost --> 8 missatsüklit ja üksikud missaosad, motettid, hümnid, prantsuskeelseid šansoonid (balladid ja rondeaux’d), itaalia laulud. :Kasutas Ars nova isorütmikat. :Kuulsaim isorütmiline motett õnnestab sisse Firenze katedraali. I põlvkond Guillaume Dufay (u 1400–1474) 2. :Mitmed vaimulikud teosed, valdavalt aga ilmalik muusika --> šansoonid I põlvkond Gilles Binchois (u 1400–1460) 3. :Paljud missad, osaliselt juba ilma cantus firmus’eta. :Kuulsamate teoste hulka kuulub esimene säilinud polüfooniline reekviem-missa (surnute mälestuseks) II põlvkond Johannes Ockeghem (u 1420–1497) 4. :Üks kuulsamaid madalmaade heliloojaid. :20 missat, 100 motetti ja 70 ilmalikku laulu. :Sünteesib oskuslikult mõistuspärast kompositsioonitehnikat lihtsa ja selge struktuuriga. :Kontsentreeritud ja tundeliste kujundite vastandamine, häälte võrdsus. :Leinaood Ockeghemi surma puhul: “La déploration de la mort Johannes Ockeghem”. III põlvkond Josquin Desprez (des Prés) (1440–1521) 5. :8 (või 10) missad, enam kui 50 hümni ja psalmi, enam kui 150 motetti, ligi 60 prantsus šansooni, enam kui 70 itaalia madrigali ja 17 instrumentalteost (ricercares). :Läks Itaaliasse --> tutvustas seal franko-flaami ehk madalmaade stiili. :Oli maestro di cappella (kapellmeister) Veneetsia San Marco (Püha Markuse) katedraalis --> Veneetsia koolkonna ja antifooni stiili rajaja. IV põlvkond Adrian Willaert (u 1490–1562) 6. :Viimane madalmaade suurmeister ja vokaalpolüfoonia tipp :Ühendas tõelise eurooplasena itaalia, prantsuse ja saksa muusikat :70 missa, s.h 3 reekviemi; u 100 magnificat’i, 4 passioni, 2 kogumikku Jeremia kaebelaulu, Hiiobi kaebelaulu, hümnid, litaaniad jm. :Üle 500 motetti, isegi kuni 1200 (vastvalt sellele, mida motettiks pidada) :U 450 itaalia-, prantsus- ja saksakeelset ilmalikku laulu - eluajal enim imetletud ja trükitud helilooja --> muutus legendiks. V põlvkond Orlandus Lassus (Roland de Lassus, Orlando di Lasso) (1532–1594) ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4028 ====Renessanss. Madalmaade koolkond (ask 5)***==== Markeeri hiirega kõik sõnad, millega on väljendatud rahu ja sellega kaasnevad head tagajärjed. Side- ega täiendsõnu ei pea markeerima, samuti mitte tegusõnu nago olemine, saama jne. Guillaume Dufay (1397–1474) Supremum est mortabilus bonum (1433) Eestikeelne (esmane) tõlge (G. Lock). :*Surelike* *suurim* *asi* :on *rahu*, kõikvõimsa jumala and :*Rahuajal* on *seadused* *jõus* :ja *õigus* saab *segamatult* *valitseda*. :Rahuajal on *päevad* *kerged* ja *rõõmsad*, :*öösel* saab *rahulikult* *magada*. :*Rahu* *õpetab* *tüdrukule* *juukseid* :*kaunistama* *kullaga* ja *lokke* *punuma*. :*Rahuajal* *laulavad* *jõed* ja *linnud* *kiidulaulu* :ja *kenasti* *laotuvad* *mäestikud*. :*Rahu* *ajal* *rikkas* *rändur* *jõuab* *sihtpunkti*. :*Kindlustundega* *töötab* *talupoeg* *põllul*. :Oh *püha* rahu*, *pikalt* *oodatud*, :kes sa oled *surelikkele* nii *armas* ja *sõbralik*. :*Kesta* *sa* *igavesti* *kindlalt* ja *ilma* *pettusteta*, :*kaunistatud* *igaveselt* *kestva* *truudusega*. :Ja need, kes sind, *rahu*, meile kinkivad, :nad omaksid igavesti valitsemise võimaluse. :Igavesti olgu see antud :meie paavstile Eugenile ja kuningas Sigismundile. :Amen :Tenor: :Need on need mõlemad õlipuud ja mõlemad valguseallikat, kes jumala ees kiirgavad: neil on võim katta taevast pilvedega ja avada selle väravad, sest nende :keeled on muudetud taeva võtmeteks. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4056 ===DO UUS. ÜLESANNE TUNDUB VÄGA AJAMAHUKAS JA ANTUD PIIRIDES TEOSTAMATU. ALATES PUNKTIST 5 TAVAKLASSILE KA EBAREALISTLIK=== Teksti ja muusika sõnum keskajal ja kaasajal Eesmärk: õpilane on teadlik muusikateostest, mis on loodud seoses konkreetse sündmusega (poliitika, ajalugu). Oskab luua seoseid tänapäeva sündmustega ning luua vastavale sündmusele ka luuletekst, nagu seda tehti renessanss ajastul.  Aeg:   10 minutit teosega tutvumine (kuulamine + teksti lugemine)  10 minutit arutlemine õpetaja/kaasõpilastega 25 minutit sündmuse valik ja luuleteksti loomine  10-25 minutit teoste esitus 5 minutit esitatud teoste analüüs/arutlus Vahendid: Õpilastel on ligipääs internetile (sündmuste otsing + teosega tutvumine) Noodipaber noteerimiseks noodikirja oskusega õpilase jaoks Võtke eeskujuks Dufay motetti "Supremum" (kuula ja loe teksti siin) (1433) teksti. 1. Analüüsige, kas sarnaseid sündmusi on aset leidnud ka teie enda ajal - kui jah, millised need on. 2. Arutage, kas ja mil määral on kirik ja ilmalik võim Lääne kultuuris eraldatud. 3. Arutage, kui olulised need rahu teemad on ka meie kaasajal. 4. Kujutlege endale mõne poliitilise sündmuse (nt mõne maa, sh Eesti, presidendi või peaministri valimised) ette (või valige mõne juba toimunud sündmuse) ja looge selleks puhuks tekst (luule või prosa), milles kirjeldate kõike seda, mida rahvas endale sooviks, mida uus valitseja saavutama peaks. 5. Looge Dufay "Supremum" sarnase tenori (põhimeloodiat), mida laula unisoonis: noodikirja oskusega õpilane võib selle ka noteerida 5.1 Vähemalt kahe erineva tempus'e ja prolatio suhtega (2:2, 3:2, 2:3, 3:3), üks aeglasema, teine kiirema meetrumiga, vaata neid suhteid üle siin. 6. Esitage retsitatiivselt (tenorile ülahäälte lisamise asemel, sest need reeglid on liiga keerulised) loodud tekst 6.1 Erineva kiiruse ja suhtega tenori unisoonis laulmise vahele, või 6.2 Tenori laulmise ajal. 7. Arutage muusika mõju sellisele tseremooniale esitajale ja kuulajale. ===DO VANA=== Teksti ja muusika sõnum keskajal ja kaasajal Eesmärk: õpilane on teadlik muusikateostest, mis on loodud seoses konkreetse sündmusega (poliitika, ajalugu). Oskab luua seoseid tänapäeva sündmustega ning luua vastavale sündmusele ka luuletekst, nagu seda tehti renessanss ajastul.  Aeg:   10 minutit teosega tutvumine (kuulamine + teksti lugemine)  10 minutit arutlemine õpetaja/kaasõpilastega 25 minutit sündmuse valik ja luuleteksti loomine  10-25 minutit teoste esitus 5 minutit esitatud teoste analüüs/arutlus Vahendid: Õpilastel on ligipääs internetile (sündmuste otsing + teosega tutvumine) Noodipaber noteerimiseks noodikirja oskusega õpilase jaoks Võtke eeskujuks Dufay motetti "Supremum" (kuula ja loe teksti siin) (1433) teksti. 1. Analüüsige, kas sarnaseid sündmusi on aset leidnud ka teie enda ajal - kui jah, millised need on. 2. Arutage, kas ja mil määral on kirik ja ilmalik võim Lääne kultuuris eraldatud. 3. Arutage, kui olulised need rahu teemad on ka meie kaasajal. 4. Kujutlege endale mõne poliitilise sündmuse (nt mõne maa, sh Eesti, presidendi või peaministri valimised) ette (või valige mõne juba toimunud sündmuse) ja looge selleks puhuks tekst (luule või prosa), milles kirjeldate kõike seda, mida rahvas endale sooviks, mida uus valitseja saavutama peaks. 5. Looge Dufay "Supremum" sarnase tenori (põhimeloodiat), mida laula unisoonis: noodikirja oskusega õpilane võib selle ka noteerida 5.1 Vähemalt kahe erineva tempus'e ja prolatio suhtega (2:2, 3:2, 2:3, 3:3), üks aeglasema, teine kiirema meetrumiga, vaata neid suhteid üle siin. 6. Esitage retsitatiivselt (tenorile ülahäälte lisamise asemel, sest need reeglid on liiga keerulised) loodud tekst 6.1 Erineva kiiruse ja suhtega tenori unisoonis laulmise vahele, või 6.2 Tenori laulmise ajal. 7. Arutage muusika mõju sellisele tseremooniale esitajale ja kuulajale. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4057 Renessanss. Madalmaade koolkond (do) ==13) Renessansiaja ilmalik muusika (korrektuuridest tagasi)== [Ilmalik laul ja seltskonnamuusika; muusikainstrumendid ja tantsud (Janequin, Sachs, Hassler, Taverner, Morley, Byrd, Dowland)] ===MÕISTED=== # vararenessanss # keskaja helikunst # renessansi kõrgstiil # jumalikust seaduspärasus # kooskõla # meloodia ilusa sujuv # helilooming # kvart # kvint # oktav # sektsi # tertsi # Renessanssiaegne harmoonia # kolmkõla # sekstakord # Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397) trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja, lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik. Valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost. 1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud. # šansooniks, 15. sajandi Prantsusmaa ilmaliku laul # Clement Janequin (u 1485–1558), loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul". # itaalia ilmalik laul # pastoraalne naljalaul ehkkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks: # frottola # villanella # balleto # madrigal, itaalia mitmehäälne ilmalik laul, Keerukas, kõrgstiil, 14. sajandl tekkis, renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiik. Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto). Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga Lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks. # karjuselaul # Lassus # Palestrina # Monteverdi # Petrarca # Tasso # Ariosto # sümbol # alltekst # luule # vabavärss # kontsert # teatraalsus # ooperiaaria # ooper ===TELL UUS. TEKST SELLISENA ON PRAEGU TÄIELIK SEGAPUDER. MILLEST PEAKS SIIN ÕIETI RÄÄKIMA?=== ====''Trecento''==== ====Francesco Landini==== 14. sajandi e nn Trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja oli lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397). Ta valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost. 1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud. ====Prantuse šansoon==== 15. sajandi Prantsusmaal nimetati ilmalikku laulu šansooniks, kuulsaim helilooja Clement Janequin (u 1485–1558), kes on loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul". ====Itaalia ilmalik laul==== Itaalias arenes välja ilmalik laul kahes suunas: 1) Lihtsamad pastoraalsed naljalaulud, ehkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks: frottola, villanella ja balleto. 2) Keerukas ja kõrgstiilis 14. sajandil tekkis Itaalias mitmehäälne ilmalik laul madrigal. See arenes välja karjuse laulust, madrigali tekstid kõnelesid põhiliselt armastusest ja loodusest. Madrigali võib pidada renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiigiks. Viimistletud madrigale lõid näiteks Lassus, Palestrina, Monteverdi. ====Madrigal==== Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto) #kirjandus. Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks. ====Loe lisaks==== Francesco Landino (Landini) -  elulugu (ing.k) ja helinäited  Clement Janequin - elulugu (ing.k.) ja helinäited Orlando di Lasso - elulugu ja helinäited Giovanni Pierluigi da Palestrina - elulugu ja helinäited Claudio Giovanni Antonio Monteverdi - elulugu ja helinäited ===TELL=== 14. sajand oli vararenessansi ajastu, mil toimus veel üleminek keskaja helikunstilt renessansi kõrgstiili muusikale. Kui keskaja heliloojad lähtusid jumalikust seaduspärasusest, siis nüüd pidi muusika olema eeskätt inimese kõrvale meeldivate kooskõlade ja ilusa sujuva meloodiaga. Heliloomingus hakati kvardi, kvindi, oktavi asemel kasutama rohkem sektsi ja tertsi kooskõla =IV (helinäide keskaeg - renessanss). Renessanssiaegne harmoonia on põhiliselt ülesehitatud kolmkõladele ja sekstakordidele. 14. sajandi e nn Trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja oli lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397). Ta valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost. 1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud. 15. sajandi Prantsusmaal nimetati ilmalikku laulu šansooniks, kuulsaim helilooja Clement Janequin (u 1485–1558), kes on loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul". Itaalias arenes välja ilmalik laul kahes suunas: 1) Lihtsamad pastoraalsed naljalaulud, ehkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks: frottola, villanella ja balleto. 2) Keerukas ja kõrgstiilis 14. sajandil tekkis Itaalias mitmehäälne ilmalik laul madrigal. See arenes välja karjuse laulust, madrigali tekstid kõnelesid põhiliselt armastusest ja loodusest. Madrigali võib pidada renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiigiks. Viimistletud madrigale lõid näiteks Lassus, Palestrina, Monteverdi. Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto) #kirjandus. Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks. Loe lisaks: Francesco Landino (Landini) -  elulugu (ing.k) ja helinäited  Clement Janequin - elulugu (ing.k.) ja helinäited Orlando di Lasso - elulugu ja helinäited Giovanni Pierluigi da Palestrina - elulugu ja helinäited Claudio Giovanni Antonio Monteverdi - elulugu ja helinäited https://vara.e-koolikott.ee/node/3605# ===SHOW=== ::Show - on töös ===ASK=== ASK 1 https://vara.e-koolikott.ee/node/5499 ASK 2: Märgi hiirega kõik Itaalia laulud. monteverdi, renessanss, landino, frottola, palestrina, sekst, lassus, villanella, trecento, kvint, madrigal, terts, balletto, antonio, ooper, kvart ASK 3: https://vara.e-koolikott.ee/node/5501 ASK4: https://vara.e-koolikott.ee/node/5502 ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/5503 ===DO UUS=== 14-16. sajandi ilmaliku muusika võrdlus Eesmärk: õpilane on tutvunud renessanssi aegse ilmaliku muusikaga ning oskab leida erinevusi ja sarnasusi.  Sooritage ülesanne paaris või individuaalselt 1. Kasuta teoste võrdlusel antud peatüki showd 1.1 Leia ise või kasuta õpetaja leitud näiteid 2. Võrdle omavahel Frottolat, Villanellat ja Ballettot 3. Võrdlusel märka järgmist: 3.1 Milline on üldine kõla 3.2 Milliseid instrumente kasutatakse 3.3 Esitajate koosseis 3.4 Mis on ballettol iseloomulikku 3.5 Millised on sarnasused 3.6 Millised on erinevused 3.7 Millest räägib laulu sisu ===DO VANA=== Võta aluseks Muusikaõpik gümnaasiumile I (T. Siitan, A. Sepp). Vali alljärgnevatest õpitud lauludest üks: lk 27. Palestiina laul lk 28. Lõokese laul lk. 29 Je de Robin et Marion 1.1 Jagunege 4-5 liikmelistesse rühmadesse 1.2 Valige välja 2-3 löökpilli mängijat ning 1-2 meloodiapilli mängijat 1.3 Kui klassis puuduvad muusikainstrumendid, mida soovite kasutada, asendage need virtuaalpillidega nutiseadmest. 1.4 Löökpillidest on soovitav, et oleks esindatud trumm, tamburiin, kõlapulgad, triangel vms. 1.5 Meloodiapillidest on siivuitatav, et oleks esindatud plokkflööt, kitarr vms. 2.1 Looge enda valitud laulule saade 2.2 Rütmipillid võivad mängida koguaeg sama rütmi, kasutades lihtsamaid rütmiskeeme 2.3 Meloodiapill võib mängida kaasa meloodiat või saadet (nt pikad noodid). 3.1 Valige välja enda grupis juhtfiguur (nö dirigent), kes annab märku millal teos algab ning kes alustavad 3.2 Kandke teos ette (võib kasutada õpetaja abi, kes mängib klaveril samuti kaasa). 3.3 Ülejäänud klass laulab laulu kaasa. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4047 Renessanss. Ilmalik muusika (do) ==14) 3.4 Reformatsioon (korrektuuridest tagasi)== ===TELL UUS. VALMIS=== ====Muusika reformatsiooni ajal==== =====Luterlik kirikumuusika===== [[w:Martin Lutheri|Martin Lutheri]] jaoks oli Jumala ja inimese tähtsaimaks vahendajaks sõna. Sõna rolli olulisusest olid kantud ka peamised liturgiat puudutavad muudatused: luterlikus jumalateenistuses asendati ladina keel emakeelega ning jumalateenistuse keskseks osaks sai jutlus. Sõna eelistamisega on seotud ka Lutheri arusaam kirikumuusikast: see pidi olema eelkõige vokaalmuusika ning aitama sõna paremini mõista. Järelikult pidid ka luteri koraalide meloodiad olema gregoriuse koraali meloodiatest lihtsamad, kuna kogudus pidi olema võimeline neid kaasa laulma. Koguduse laul oli luterlikus jumalateenistuses element, mis katoliiklikus jumalateenistuses puudus. Alates 1523. aastast alustas Martin Luther jumalateenistuse tekstide tõlkimist ladina keelest saksa keelde ning lõi mõnele neist ka uue meloodia. Üldiselt kohandas ta saksakeelsele tekstile gregoriuse koraali meloodia, kasutades vahel sama meloodiat koos erinevate tekstidega. Martin Luther oli hea muusikalise haridusega ning pidas lugu Madalmaade vokaalpolüfooniast. Ta ei tauninud ladinakeelse kirikumuusika kasutamist jumalateenistusel. Seetõttu ka luterlik kunstmuusika tekkis tihedas seoses [[w:Madalmaade koolkond|Madalmaade koolkonnaga]] ning luteri koraali hakati sarnaselt gregoriuse koraaliga koheselt kasutama ka kunstmuusikas kas ''cantus firmus''e või imitatsioonilise polüfoonia teemana. Tähtsaim luterlik helilooja oli Johann Sebastian Bach. ======Luteri koraal====== '''[[w:Luteri koraal|Luteri koraal]]''' on [[w:luteri kirik|luteri kirik]]us lauldav [[w:kirikulaul|kirikulaul]], mis võeti kasutusele seoses [[w:reformatsioon|reformatsioon]]iga 16. sajandi alguses. Luteri koraali võib pidada [[w:gregoriuse koraal|gregoriuse koraali]] rahvakeelseks ja lihtsustatud variandiks, millest on kaotatud kaunistused, mis on muudetud rütmiliselt üheplaaniliseks ning mille meloodiat on vastavalt keelele kohandatud. Gregoriuse koraalide rahvakeelseid variante on teada juba enne 16. sajandit. Luteri koraal oli alguses [[ühehäälsus|ühehäälne]], kuid juba 16. sajandil hakati seda esitama mitmehäälses polüfoonilises seades. Koraale seades järgiti alguses vana motetistiili, milles meloodia võis esineda erinevates häältes. 17. sajandil muutus tavaliseks luteri koraali [[homofoonia|homofooniline]] neljahäälne [[seade]], milles meloodiat laulis [[sopran]], mida saatsid [[alt]], [[tenor]] ja [[bass]]. Luteri koraali tekst oli rahvuskeelne stroofiline värsstekst ja selle viisi korrati iga salmiga. ======Luterlik kirikumuusikakorraldus====== Reformatsiooniga on seotud ka kiriku kantori ameti ümbermõtestamine. Kuigi kantori kui laulja amet oli olemas juba varakristlikes kogudustes ning see sõna on alati tähistanud kas lauljat või laulukoori juhti, oli varem üldjuhul tegemist vaimulikuga. Reformatsiooni tulemusel muutus aga kantoriamet muusikaliseks erialaks, mis allus kiriku asemel linnale. Seetõttu mõjutas kantori uudne positsioon oluliselt protestantlike linnade muusikakultuuri kuni 18. sajandi lõpuni. =====Kalvinistlik kirikumuusika===== '''Kalvinistlik kirikumuusika''' on üldnimetus [[Johann Calvin]]i algatatud [[muusikastiil]]ile ja [[esituspraktika]]le, mida viljeldakse lisaks [[kalvinism|kalvinistlikele]] ka muudes [[reformeeritud kirik]]utes. Kuna Johann Calvin samastas muusikainstrumendid [[ikoon]]idega, siis [[pildirüüste]] ajal lõhuti kirikutest välja ka [[orel]]id. Kalvinistlik kirikumuusika on * ainult vokaalmuusika * emakeelne * enamasti ühehäälne * loodud vaid piiblitekstile või piibliteksti, näiteks [[Vana Testament|Vana Testamendi]] laulude, rahvakeelsetele parafraasidele Ühehäälse kalvinistliku kirikumuusika põhiline kogumik on [[Genfi psalter]]. ======Ühehäälne kalvinistlik muusika====== Ühehäälse kalvinistliku muusika põhiliseks kogumikuks on 1562. aastal valminud [[Genfi psalter]] ehk [[hugenottide psalter]], mis kujutab enesest värsistatud [[Vana Testament|Vana Testamendi]] laulude ehk psalmide tõlgete kogumikku. Kogumik on koostatud Johann Calvini juhendamisel ning mõeldud kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes. Enamiku tõlgete autoriks on [[Clément Marot]] ning enamiku meloodiate autoriks on [[Louis Bourgeois]]. Genfi psaltri * meloodiad on ühehäälsed * meloodiate ulatus ei ületa [[oktav]]i * meloodiates esinevad helivältused piirduvad poolnoodi ja veerandnoodiga ning laulu lõpus on täisnoot * meloodiates on eelistatud astmeline liikumine ======Mitmehäälne kalvinistlik muusika====== Kalvinistide koduses musitseerimises säilis siiski ka mitmehäälne laulmine, milleks kasutati kirikus lauldavate psalmide mitmehäälseid seadeid. Mitmehäälsete seadete põhiliseks autoriks on [[Claude Goudimel]]. ======Kalvinistlik kirikumuusika ja kunstmuusika====== Kalvinistlikku psalmilaulu on oma loomingus kasutanud näiteks [[Jan Sweelinck]] ja [[Zoltán Kodály]]. =====Anglikaani kirikumuusika===== '''[[w:Anglikaani kirikumuusika|Anglikaani kirikumuusika]]''' on [[w:anglikaani kirik|anglikaani kirik]]us viljeldava muusika kogum, [[w:muusikastiil|stiil]] ja [[w:esituspraktika|esituspraktika]]. Kuningas [[w:Edward VI|Edward VI]] ja kuninganna [[w:Elisabeth I|Elisabeth I]] valitsusajal loodi uus anglikaani [[w:liturgia|liturgia]] ning 1549. aastal avaldati ka uus palveraamat "Book of Common Prayer". Anglikaani kirikumuusika * varasem rikkalikult kaunistatud [[w:polüfoonia|polüfooniline]] stiil asendus lihtsa [[w:homofoonia|homofoonilise]] stiiliga * laulude tekstid muutusid ingliskeelseks * oli enamasti ''[[w:a cappella|a cappella]]'' või lihtsa orelisaatega koorimuusika, mida kogudus enamasti kaasa ei laula Need tunnused pole järjepidevad, sest paljud heliloojad pöördusid hiljem oma loomingus tagasi ladinakeelse moteti poole. Tähtsamad reformatsiooniaegsed anglikaani kirikumuusika loojad olid [[w:Thomas Tallis|Thomas Tallis]] (umbes 1505–1585) ja [[w:William Byrd|William Byrd]] (1543–1623). ======Anglikaani kirikumuusika žanrid====== Anglikaani kirikumuusika [[muusikažanr|žanrid]] on * ''service'', mis kujutab enensest kogumit muusikalisi numbreid hommiku- ja õhtupalvusteks ning armulauateenistuseks. Hommikupalvusel lauldi näiteks Psalmi 95 (''Venite''), Te Deum'i või Benedicite't, Benedictus't või Jublate't ehk Psalmi 100. Õhtupalvustel lauldavad tekstid olid Magnificat või Cantate Domino (ehk Psalm 97), Nunc dimittis või Deus miseratur (ehk Psalm 67). Armulauateenistuse liturgia vastas enam-vähem rooma-katoliku missale. * ''anthem'', mis on inglise vaste ladinakeelsele [[w:motett|motetile]]. Baroki ajal vastab sellele [[w:vaimulik kontsert|vaimulik kontsert]] või [[w:kantaat|kantaat]]. ====Huvitavat lisalugemist reformatsiooni põhjustest ja suundadest==== Reformatsiooni põhjuste ja suundade kohta loe Vikipeedia artiklit [[w:Reformatsioon|Reformatsioon]]. ====Lisalugemist==== Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita. Heinmaa, H. (1999). Protestantlik kantoriinstitutsioon Tallinnas 16.-17. sajandil. Tallinn: Eesti muusikaloo toimetised 4. ===SHOW=== ====Luteri koraal==== Kuula näiteid allpool: 1) gregooriuse laul "Veni creator spiritus" 2) luteri koraal "Komm, Gott Schöpfer, Heiliger Geist" Gregooriuse laulu ja Luteri koraali võrdlustabel [ei saanud kopeerida] ====Kalvinistlik kirikumuusika==== KALVINISM (Show 2) (https://vara.e-koolikott.ee/node/5617) kalvinism (nimetatakse veel ka reformeeritud kristluseks, reformeeritud protestantismiks, reformeeritud ususks) – luterluse kõrval üks olulisemaid protestantismi harusid, milles järgitakse peamiselt Johannes Calvini teoloogilisi õpetusi peamised seisukohad sarnased luterlusega, kuid lisaks teoloogilistele erinevustele (vt ka Vikipeedia ingl k) leidis Calvin, et pühakirjast tuleks lähtuda ka ühiskonna ilmaliku elu korraldamisel suur mõju Prantsumaal, Madalmaades, Šveitsis olulised reformaatorid: Johannes Calvin, Huldrych Zwingli õpetuses on oluline koht predestinatsioon e jumalik ettemääratus Kalvinistide pildirüüste 1556. aastal. Neitsi Maarja kirik Hollandis. Kalvinistide pildirüüste 1556. aasta augustis. (Frans Hogenberg) Kalvinism ja kunst(muusika) kalvinistid olid kirikliku kunsti vastu, neid seostatakse tihit ikonoklasmi (ingl k) e pildirüüstega - sellise seisukoha tulemusel lõhuti kirikutes skulptuure ja maale Põhjenduseks on vana testamendi kümnes käsus leiduv punkt, mis ütleb: Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! ====Anglikaani kirikumuusika==== ANGLIKAANI KIRIK (SHOW3)(https://vara.e-koolikott.ee/node/5638) Usupuhastus Inglismaal e anglikaani kiriku kujunemine põhjused pigem praktilist kui teoloogilist laadi: Riigi tolleaegne valitseja Henry VIII (1509-1547) läks tülli Rooma paavstiga, kuna ta ei andnud kuningale lahutust. Protestantlik liikumine aga selle vastu polnud ning seega otsustas Henry VIII lahku Rooma kirikust lahki lüüa. Thomas Cromwelli abiga see juhtuski aastatel 1533-34. anglikaani kirikust sai õpetuse laadilt protestantlik, kuid hierarhilise struktuuri ja jumalateenistuse korra poolest katoliiklik Inglise riigikirik Piltlikult võib öelda, et kui anglikaani kirikusse astub sisse pime, arvab ta, et on sattunud protestanlikusse kirikusse, kui aga kurt, et on sattunud katoliku kirikusse. kuningast sai anglikaani kiriku kõrgeim juht kiriku ja kloostrite varad riigistati kloostrid likvideeriti ===TELL=== 3.4.1 Reformatsioon (lad k reformatio - ümberkujundamine, muutmine) - usuline liikumine 16. sajandil, mille tulemusel katoliku kirikurst eraldusid nn reformitud harud - luterlus, kalvinism ja anglikaani kirik. Kõigi eraldunud harude üldnimetuseks on protestantism. (vt lisaks Vikipeedia) Tähtsamad reformatsioonisuunad on: luterlus - levis peamiselt Põhja-Saksamaal ja selle mõjupiirkonda kuuluvatel aladel (sh Eestis) kalvinism - levis peamiselt Šveitsis, Prantsusmaal ja Madalmaades anglikaani kirik - levis peamiselt Inglismaal Tavaliselt seostatakse reformatsiooni algust aastaga 1517, mil liikumise üks olulisem eestvedaja Martin Luther riputas 95 kuulsat teesi Wittenbergi kiriku seinale. Katoliku kiriku uuendamise varasemad katsed Katoliku kirikut, mis ühendas Euroopa kultuuriruumi tervikuks, oldi juba keskajast aega üritatud reformida - püüelda tagasi algkristluse poole. Muutustemeelsete liikumiste eesmärgiks ei olnud siiski katoliku kirikust lahku lüüa, vaid seda sisemiselt reformida. Katoliku kirik kuulutas aga kõik sedasorti liikumised ketserluseks ning need ei pääsenud sisulises plaanis mõjule. Tähtsaimateks Lutheri reformatsiooni eelseteks (s.t 14. sajandi) uuendajateks olid Jan Hus ja John Whycliff (vt Vikipeedia ingl k). Sajand hiljemgi jätkasid Jan Husi pooldajad - hussiidid - oma tegevust. Reformatsioon Saksamaal ning sellega kaasnevad muutused muusika(elu)s 16. sajandi algul kujunes Saksamaa, eesotsas Martin Lutheriga (vt Vikipeedia) tähtsaimaks reformatsioonikeskuseks. 1517. aastal riputas ta 95 teesi Wittenbergi kiriku seinale, milles mõistis hukka indulgentside (patukustutuskirjade) müügi. Seda sündmust käsitletaksegi sümboolselt luteri reformatsiooni toimumisena, olgugi, et need teesid moodustasid vaid ühe osa Lutheri ulatuslikust tegevusest. Üldjoontes langesid tema püüdlused katoliku kiriku uuendamisega kokku varasemate uuendajate omadega - samuti, kui varem, oli ka Lutheri eesmärgiks algkristluse või tõelise kristluse taastamine. Luther oli veendunud, et lähtuda tuleb sellest, mida on kirjutatud (s.t piiblist), et lunastuseks piisab ainult usust (et see ei sõltu positiivsete ja negatiivsete tegude summast) ning, et lunastada saab ainult Jumal (mitte paavst, n-ö "ametnik"). Kuivõrd varased kiriku uuendamise katsed olid ebaõnnestunud, saatis Lutherit edu. Reformatsiooni laia ja kiiret levikut toetas trükimasina leiutamine (vt Vikipeedia). Reformatsiooni põhjusi: vaimulikud elasid ilmalikku elu otsuseid tehti pigem poliitilistel ja majanduslikel, kui et usulistel põhjustel korruptsioon pühakute kultus indulgentside - patukustutuskirjade müük (mille algatajaks oli paavst Leo X ning mille eesmärgiks oli Püha Peetruse kiriku taastamine Vatikanis) Kuigi pole vist olemas elu valdkonda, mida luteri reformatsioon poleks mõjutanud, on muusika seisukohast vast olulisimad Lutheri ideedest tingitud muutused liturgias ja kirikukorralduses, aga ka haridussüsteemis. Martin Lutheri jaoks on sõna tähtsaim vahendaja jumala ja inimese vahel. Sellest ideest on tingitud ka peamised liturgiat, aga sealjuures ka muusikat puudutavad muutused. Esiteks asendus ladinakeelne jumalateenistus emakeelsega ning jumalateenistuse keskseks osaks sai jutlus. (Alguse sai piibli tõlkimine erinevatesse keeltesse (vt piibli tõlkimine eesti keelde.) Sõna esmatähtsaks pidamisega on seotud ka Lutheri nägemus muusika funktsioonist - selle eesmärgiks peaks olema jumala kiitmine. Seda suudab Lutheri meelest vaid vokaalmuusika - kuivõrd see on sõna kaudu evangeeliumiga, kannab see jutlusega sarnast rolli. Ühtlasi, selleks et teksti paremini mõista, pidi kogudus kaasa laulma - komme, mis katoliku kiriku jumalateenistuses puudus. Kuigi Luther oli hea muusikalise haridusega ning pidas lugu ka Madalmaade vokaalpolüfooniast - teataval määral oli jumalateenistustel võimalik kasutada ka ladinakeelset kirikumuusikat, lõi uus lähenemine jumalateenistusele (ja muusikale) eeldused uue kirikulaulu tekkeks - tekib protestantlik kirikulaul e luteri koraal. Selle aluseks on stroofiline värsstekst ja igas salmis korduv viis. Algselt tegemist ühehäälse lauluga, hakati seda praktiliselt kohe esitama mitmehäälses seades - 16. sajandil järgiti vana motetistiili - meloodia võis esineda erinevates häältes, 17. sajandil muutus domineerivaks homofooniline stiil - meloodia ülemises hääles. Mis puudutab kiriku- ja hariduskorraldust, siis luteri reformatsiooniga on seotud kantoriinstitutsiooni teke. Kantor on laulja (tuleneb ladinakeelsest verbist canere - laulma). Kuigi kantori kui ameti täpne määratlus on alates varakristlusest mõnevõrra muutunud, on see enamasti tähistanud lauljat (või ka laulukoori juhatajat) katedraalides ja kloostrites - seega on tegemist olnud vaimulikuga. Reformatsiooni tulemusena muutus aga kantoriamet nn õpetatud ametiks, mis tähendab, et see ei allunud enam kiriku-, vaid linnavõimule. Protestantlik kantoriinstitutsioon mõjutas oluliselt protestantlike linnade muusikakultuuri u 18. sajandi lõpuni. Luterliku kiriku laul Rahvakeelsed vaimulikud laulud polnud 16. sajandil läbinisti uued - neiks on olnud läbi sajandite gregooriuse laulu rahvakeelsed variandid. Selline on ka luteri koraal. Teatavas mõttes võib luteri koraaliks pidada gregooriuse laulu lihtsustatud varianti – sellist varianti, millest on kaotatud kaunistused ning mille viisi on vastavalt keelele kohandatud. Kuula näiteid allpool: 1) gregooriuse laul "Veni creator spiritus" 2) luteri koraal "Komm, Gott Schöpfer, Heiliger Geist" Gregooriuse laulu ja Luteri koraali võrdlustabel [ei saanud kopeerida] [siia tuleb veel väike lõik luteri koraali rollist kunstmuusikas, nt Bach jne] Kasutatud kirjandus Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita. Heinmaa, H. (1999). Protestantlik kantoriinstitutsioon Tallinnas 16.-17. sajandil. Tallinn: Eesti muusikaloo toimetised 4. KALVINISM (Show 2) (https://vara.e-koolikott.ee/node/5617) kalvinism (nimetatakse veel ka reformeeritud kristluseks, reformeeritud protestantismiks, reformeeritud ususks) – luterluse kõrval üks olulisemaid protestantismi harusid, milles järgitakse peamiselt Johannes Calvini teoloogilisi õpetusi peamised seisukohad sarnased luterlusega, kuid lisaks teoloogilistele erinevustele (vt ka Vikipeedia ingl k) leidis Calvin, et pühakirjast tuleks lähtuda ka ühiskonna ilmaliku elu korraldamisel suur mõju Prantsumaal, Madalmaades, Šveitsis olulised reformaatorid: Johannes Calvin, Huldrych Zwingli õpetuses on oluline koht predestinatsioon e jumalik ettemääratus Kalvinistide pildirüüste 1556. aastal. Neitsi Maarja kirik Hollandis. Kalvinistide pildirüüste 1556. aasta augustis. (Frans Hogenberg) Kalvinism ja kunst(muusika) kalvinistid olid kirikliku kunsti vastu, neid seostatakse tihit ikonoklasmi (ingl k) e pildirüüstega - sellise seisukoha tulemusel lõhuti kirikutes skulptuure ja maale Põhjenduseks on vana testamendi kümnes käsus leiduv punkt, mis ütleb: Sa ei tohi enesele teha kuju ega mingisugust pilti sellest, mis on ülal taevas, ega sellest, mis on all maa peal, ega sellest, mis on maa all vees! Kalvinistliku kiriku muusika Calvin samastas ikoonidega ka muusikainstrumente - lubatud oli ainult vokaalmuusika (pildirüüste ajal lõhuti enamasti kirikutest välja ka orelid) nagu ka luterlikus kirikus, soosis kalvinistlik kirik koguduse emakeelset laulmist, kuid enamasti olid laulud vaid ühehäälsed lubatud oli vaid piiblis sisalduvate tekstide kasutamine, enamasti kujutabki kalvinistliku kiriku muusika endast vana testamendi psalmide rahvakeelseid parafraase, mille põhikogu on Genfi psalter Genfi psalter (tuntud ka kui hugenottide psalter) - kogumik värsistatud psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes täielik kogumik valmis aastal 1562 enamike tõlgete autoriks on Clément Marot enamike viiside autoriks on Louis Bourgeois (ingl k) viisid on algselt ühehäälsed, nende ulatus ei ületa oktavi, rütmivältused piirduvad poo- ja veerandnoodiga (erandiks viisi lõpetav täisnoot), eelistatud on astmeline liikumine Kalvinistlik mitmehäälne muusika mitmehäälne laulmine säilis siiski kalvinistide koduses musitseerimises enamasti kujutab kodune muusika endast kirikus lauldavate psalmide mitmehäälseid seadeid tuntumateks psalmilaulude seadete autoriks on Claude Goudimel kalvinistlikust psalmilaulalust on lähtunud ka mitmed kunstmuusika loojad sh Jan Sweelinck ja Zoltán Kodály ANGLIKAANI KIRIK (SHOW3)(https://vara.e-koolikott.ee/node/5638) Usupuhastus Inglismaal e anglikaani kiriku kujunemine põhjused pigem praktilist kui teoloogilist laadi: Riigi tolleaegne valitseja Henry VIII (1509-1547) läks tülli Rooma paavstiga, kuna ta ei andnud kuningale lahutust. Protestantlik liikumine aga selle vastu polnud ning seega otsustas Henry VIII lahku Rooma kirikust lahki lüüa. Thomas Cromwelli abiga see juhtuski aastatel 1533-34. anglikaani kirikust sai õpetuse laadilt protestantlik, kuid hierarhilise struktuuri ja jumalateenistuse korra poolest katoliiklik Inglise riigikirik Piltlikult võib öelda, et kui anglikaani kirikusse astub sisse pime, arvab ta, et on sattunud protestanlikusse kirikusse, kui aga kurt, et on sattunud katoliku kirikusse. kuningast sai anglikaani kiriku kõrgeim juht kiriku ja kloostrite varad riigistati kloostrid likvideeriti Anglikaani kiriku muusika olulisemad muutused hakkasid toimuma kuninga Edward VI, eriti aga kuninganna Elisabeth I valitsusajal kehtestati uus liturgia, 1549. aastal avaldati selle tarbeks palveraamat "Book of Common Prayer" rikkalikult kaunistatud polüfooniline stiil asendus lihtsama akordilise stiiliga* kesksel kohal oli ingisekeelne tekst* kirikumuusika kujutab endast enamasti a cappella või ka orelisaatega koorimuusikat – s.t, et kogudus enamasti ei laula tähtsamad reformatsiooniaegsed kirikumuusika loojad on Thomas Tallis (u 1505–1585) ja William Byrd (1543–1623) *nimetatud tunnused pole järjepidevad, paljud heliloojad pöördusid hilisemas loomingus tagasi ladinakeelse motetižanri poole Anglikaani kirikumuusika põhilised žanrid service (teenistus) – muusikalised numbrid hommiku- ja õhtupalvusteks, aga ka armulauateenistuseks Hommikupalvusel lauldavad tekstid: Venite (e psalm 95), Te Deum või Benedicite, Benedictus või Jublate (e psalm 100) Õhtupalvustel lauldavad tekstid: Magnificat või Cantate Domino (e psalm 97), Nunc dimittis või Deus miseratur (e psalm 67) Armulauateenistus vastab enam-vähem katoliku kiriku missale. anthem – inglise vaste ladina motetile; hiljem, barokiajastul, vastab see vaimulikule kontserdile või kantaadile (https://vara.e-koolikott.ee/node/5361) ===ASK=== ====Ask1* ==== (https://vara.e-koolikott.ee/node/5645) Täida lüngad! 16. sajandil toimunud usulist liikumist, mille tulemusel katoliku kirik lõhenes, tähistatakse sõnaga . Liikumise algusaastaks loetakse kokkuleppeliselt aastat . Liikumise kõige olulisemaks vedajaks Põhja-Saksamaal oli . Usupuhastusliikumine ei olnud ühtne. Põhja-Saksamaa mõjualadel levis valdavalt luterlus. Šveitsis, Prantsusmaal ja Madalmaades levinud suund on . Inglismaal tähistatakse katokliku kirikust eraldunud haru sõnapaariga . Enamike protestantlike suundade ühiseks eesmärgiks oli ====Ask 2* (true/false)==== (https://vara.e-koolikott.ee/node/5646) Martin Lutheri eesmärgiks oli katoliku kirikust lahku lüüa. Luterliku jumalateenistuse keskpunktiks sai jutlus. Martin Luhter õhutas oma järgijaid kirikutest pilte ja skulptuure välja lõhkuma. Protestantliku kiriku laulu nimetatakse gregooriuse lauluks. Pilt kiriku interjöörist: näha on heledad seinad, piilarid, pingid, altar, vaibad. Ühtegi maali ega skulptuuri ei ole. Pildil oleva kiriku interjöör viitab asjaolule, et tegemist on anglikaani kirikuga. Luterlikul jumalateenistusel laulab (ka) kogudus. Genfi psalter on kogumik värsistatud psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Martin Lutheri juhendamisel kasutamiseks luterlikes kirikutes. Anglikaani kirikumuusika tähtsaimateks žanrideks kujunesid anthem ja service. ====Ask 3 (drag and drop)==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5667 ====Ask 4==== (https://vara.e-koolikott.ee/node/5670) Vali õige väide! Luteri koraaliks nimetatakse rahvakeelset ning stroofilise ehitusega luteri kiriku laulu. Luteri koraaliks nimetatakse igasugust koori poolt luteri kirikus esitatavat muusikat. Luteri koraaliks nimetatakse sellist rahvakeelset ning stroofilise ehitusega luteri kiriku laulu, mille autoriks on Martin Luther. Luteri koraali viisidel pole gregooriuse lauluga mingit seost. Luteri koraali viisid kujutasid endast tihti gregooriuse laulu lihtsutsatud kuju. Luteri koraali viisid kujutasid endast tihti gregooriuse laulu kaunistatud kuju. Luteri koraali laulmiseks ei pea olema vaimulik, aga peab kuuluma kirikukoori koosseisu. Luteri koraali laulab kogudus. Luteri koraali laulavad vaimulikud. Luteri koraali esitati kirikutes ühehäälsena, kuid koduses musitseerimises levis ka mitmehäälseid variante. Luteri koraali esitatati selle tekkimisest tänase päevani ainult ühehäälsena. Luteri koraali hakati pea algusest peale esitama neljahäälses seadetes ja/või orelisaatega. Vali õige väide! Progress: 4/10 Nii nagu gregooriuse laul oli reformatsiooni-eelsete heliloojate loomingus funktsioneerinud cantus firmus'ena, ei hakatud luteri koraali kunagi kasutama. See on oluline kogudusele jumalateenistuse lahutamatu osana, kuid võrdlemisi tähtsusetu kunstmuusika seisukohast. Nii nagu gregooriuse laul oli reformatsiooni-eelsete heiloojate loomingus funktsioneerinud cantus firmus'ena, hakati ka luteri koraali kasutama kompositsioonide alusena. Tuntumateks saksa vara-baroki heliloojateks, kes nõnda talitasid on Heinrich Schütz, Johann Hermann Schein ja Samuel Scheidt. Nii nagu gregooriuse laul oli reformatsiooni-eelsete heliloojate loomingus funktsioneerinud cantus firmus'ena, hakati ka luteri koraali kasutama kompositsioonide alusena. Tuntumateks saksa vara-baroki heliloojateks, kes nõnda talitasid on Giovanni Gabrieli, Johannes Ockeghem ja John Taverner. Kalvinistlik kirik tolereeris vaid vokaalmuusikat. Kalvinistlik kirik tolereeris vaid instrumentaalmuusikat. Kalvinistlikul kirikul ei olnud muusika osas eelistusi, seega kasutati seal nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikat. Kalvinistliku kiriku muusikas olid lubatud vaid piiblist pärit tekstid. Kalvinistliku kiriku muusikas võeti kasutusele luteri koraal. Kalvinistliku kiriku muusikas kasutati nii piiblitekste, kui ka vaba kristlikku luulet. Genfi psalter on kogumik värsistatud psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes. Genfi psalter on kogumik vabavärsilisi psalmitekstide tõlkeid, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes. Genfi psalter on kogumik värsistatud tõlkeid uuest testamendist, mis on koostatud Johannes Calvini juhendamisel kasutamiseks Genfi kalvinistlikes kirikutes. Anglikaani kiriku muusika vastandub täielikult katoliku kiriku muusikale, kirikus keelati kunstmuusika esitamine täielikult, ainukeseks n-ö muusikaliseks osaks jäi kirikuõpetaja palve retsiteerimine. Anglikaani kirik on ainus kirikuharu, kus esitatud on vaid instrumentaalmuusika. Anglikaani kiriku muusika järgib paljuski katoliku kiriku muusika eeskuju, kuid on inglisekeelne ning sellel on enamasti ka lihtsam (tihti) homofooniline faktuur. Anglikaani kiriku heliloojad, nt Louis Bourgeois ja Claude Goudimel, olid pühendunud anglikaani kiriku toetajad ning kirjutasid seetõttu eranditult anglikaani kiriku muusikat. Anglikaani kiriku heliloojad, nt Thomas Tallis ja William Byrd, olid pühendunud anglikaani kiriku toetajad ning kirjutasid seetõttu eranditult anglikaani kiriku muusikat. Anglikaani kiriku heliloojad, nt Thomas Tallis ja William Byrd, kirjutasid ka katoliku kiriku muusikat. ====Ask 5 (documentation tool)==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5671 Millise kiriku muusikatraditsiooni juurde kuulub antud teos (vt video allpool)? Põhjenda! (Josquin "Ave Maria") ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. Muusika roll luteri kiriku jumalateenistusel==== Eesmärk: Saada teavat muusika rolli kohta luteri kiriku jumalateenistusel Sooritamise kestus: jumalateenistus 1- 1,5 tundi, järgnev arutelu ca 1 tund Sooritamise koht: luteri kirik Ülesanne: # Külasta oma kodukoha luteri kiriku jumalateenistust. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku jumalateenistuste toimuse aja ja koha kohta leiad infot [http://www.eelk.ee/et/jumalateenistus/jumalateenistuste-algusajad/ siit]. Kui Sa ei ole kunagi varem kirikus käinud, palun tutvu [http://www.eestikirik.ee/kuidas-kaituda-puhakojas/ pühakojas käitumise reeglitega]. # Kirjelda ühise arutelu käigus jumalateenistuselt saadud kogemust. Jumalateenistusel kõlanud muusikalise kogemuse kirjeldamiseks on Sulle abiks mõned küsimused: :Kas kirikus laulis ainult kogudus või oli kaasatud ka koor, märgis orel või musitseeris veel keegi? :Milliseid laule lauldi? :Kas lisaks lauludele esitati veel midagi? :Mida uut kogesid Sa lisaks tunnis õpitule? :Milline oli muusika roll jumalateenistusel? :Kas jumalateenistust saaks Sinu meelest läbi viia ka ilma muusikata? :Kas jumalateenistustel kasutatav muusika võiks olla ka teistsugune? ===3.4.3 Do=== Muusika rolli teadvustamine protestantlikul jumalateenistusel! Külasta kodukandi protestantliku kiriku jumalateenistust! Sobiva teenistuse leiab siit. Kui see on esimene kord kirikusse minna, oleks enda kindlamaks tundmiseks hea üle vaadata kirikus käitumise elementaarsed käitumisreeglid, mõned juhtnöörid, mida järgida, leiab siit. Kirjelda saadud kogemust, keskendu jumalateenistusel kasutatud muusikale! Abiks on järgnevad küsimused: Millist muusikat kasutati? Kas kirikus laulis ainult kogudus või oli kaasatud ka muusikuid - koor, organist vms? Milliseid kirikulaule lauldi? Kas muusikud esitasid veel midagi? Kas on ka teada, mida? Võrdle saadud kogemust sellega, mida oled protestantliku jumalateenistuse kohta õppinud! Kas teenistuse käik ja kasutatav muusika olid ootuspärased? Kui ei olnud, mis oli teisiti? Mida arvad...? Milline roll oli muusikal jumalateenistusel? Kas jumalateenistust saaks sinu meelest põhimõtteliselt läbi viia ka ilma muusikata? Kas jumalateenistustel kasutatav/lubatav muusika peaks olema kuidagi reglementeeritud? ==15) Vastureformatsioon (korrektuuridest tagasi)== [Vastureformatsioon - Rooma koolkond (da Palestrina, G. Allegri) ja Veneetsia koolkond (Willaert, G. Gabrieli); Palestrina kui polüfoonia esimene kõrgaeg] ===TELL UUS. VALMIS=== ====Trento kirikukogu nõudmised kirikumuusikale==== Katoliku kirik pidas kirikumuusika peamiseks põhjustajaks mõningaid 15.–16. sajandi muusika kompositsioonitehnilisi lahendusi * polüfoonilisest faktuurist tingitud teksti mõistetamatust * ilmalikke laenusid kirikumuusikas, kuna tol ajal oli tavaline, et vaimuliku sisuga muusikateostes kasutatav muusikaline või tekstiline materjal oli pärit mõnest ilmalikust motetist, madrigalist või šansoonist. Vastavalt sõnastati ka Trento kirikukogu nõudmised kirikumuusikale: * muusika peab olema loodud ainuüksi Jumala kiituseks * eelistatud on vokaalmuusika * kirikumuusikas ei tohi esineda ilmalikke ei muusikalisi ega ka tekstilisi laene * kirikumuusikas on kuulamisnaudingu asemel esiplaanil teksti mõistetavus Kuigi Trento kirikukogul kaaluti ka polüfoonilise muusika kaotamist kirikust, see päris nii ei läinud. Trento kirikukogu ettekirjutused muusikale puudutavad eelkõige põhimõtteid, mitte otseselt muusikastiili. Kuna leiti, et ka gregooriuse laul peaks vastama kirikumuusika muutunud väärtustele, siis lisaks kirikus kasutatavale kunstmuusikale alustati ka gregoriuse laulu muutmist. Gregoriuse koraali reform jõudis lõpule 1614. aastaks, kui anti välja uuendatud meloodiate täielik kogumik [[Edicio Medicea]]. Uute meloodiate puhul: * loobuti melismidest (kaunistustest) teksti rõhututel silpidel * teksti arusaadavuse huvides "parandati" koraali rütmi, muutes seda deklamatiivsemaks * tekste kirjutati ringi ja viidi need paremasse vastavusse ladina keele prosoodia- ja värsireeglitega ====Rooma koolkond==== '''[[w:Rooma koolkond|Rooma koolkond]]''' on kogum 16. - 17. sajandil Roomas tegutsenud heliloojaid, kes järgisid suhteliselt täpselt [[Trento kirikukogu]] kirikumuusikat puudutavaid ettekirjutusi. Rooma koolkonna heliloojad * kirjutasid valdavalt vaimulikku muusikat * vältisid muusikas ilmalikke laene * pöörasid suurt tähelepanu teksti mõistetavusele Paljudel Rooma koolkonna heliloojatel olid tööalased suhted [[Püha Tool]]iga. Rooma koolkonna tuntumad heliloojad on [[Giovanni Pierluigi da Palestrina]] (umbes 1525–1594) ja [[Tomás Luis de Victoria]] (1548–1611). =====Giovanni Pierluigi da Palestrina===== '''[[w:Giovanni Pierluigi da Palestrina|Giovanni Pierluigi da Palestrina]]''' (1525–1594) oli Rooma koolkonna helilooja, kes kujunes vastureformatsiooni aegse katoliku kirikumuusika omamoodi esindusfiguuriks. ======Giovanni Pierluigi da Palestrina muusika stiil====== Palestrina muusika stiili võib vaadelda Madalmaade koolkonna kompositsioonitehnilise kokkuvõttena. Kui 16. sajandi esimesel poolel hakati vanu kompositsioonireegleid käsitlema üldiselt järjest julgemalt ja vabamalt, siis Palestrina muusikat iseloomustab kõigi tehniliste vahendite äärmine tasakaal ja korrastatus. Seetõttu mõjub tema muusika kaasaegse muu heliloomingu taustal tihti konservatiivsena. Palestrina stiilile on iseloomulik * meloodia iseseisvus ja tasakaalustatus kõigis häältes * meloodias astmelise liikumise eelistamine ning suuremate hüpete tasakaalustamine vastassuunalise liikumisega * dissonantside rangelt reeglipärane ettevalmistamine ja lahendamine Palestrina muusika on saanud kogu kompositsioonitehnilise lõpetatuse omamoodi võrdkujuks. See on mõjutanud paljude kirikumuusika heliloojate loomingut läbi sajandite ja on tänaseni akadeemiliseks eeskujuks kontrapunkti õppimisel. Palestrina muusika stiili nimetatakse vahel ka kirikustiiliks (''stile ecclesiastico'') või vanaks stiiliks (''stile antico''). ======Giovanni Pierluigi da Palestrina helilooming====== Palestrina valdavalt vaimulikku loomingusse kuulub umbes 100 missat, 300 motetti, 35 Magnificat'i, vaimulikke hümne, offertooriume, litaaniad, lamentatsioone ja vaimulikke madrigale. Enamik Palestrina missasid on kirjutatud [[paroodiatehnika]]s, sest nende muusikalise materjalina on kasutatud varasemat polüfoonlist teost. Palestrina tuntuim heliteos on paavst Marcellus II pühendatud Missa Papae Marcelli. =====Tomás Luis de Victoria===== '''[[w:Tomás Luis de Victoria|Tomás Luis de Victoria]]''' (umbes 1548–1611) oli Giovanni Pierluigi da Palestrina kõrval üks olulisemaid vastureformatsioonist mõjutatud Rooma koolkonda kuulunud heliloojaid. Olles küll päritolult hispaanlane, möödus suurem osa tema viljakast tegutsemisajast Roomas. Victoria oli tõenäoliselt Palestrina õpilane. ======Tomás Luis de Victoria muusika stiil====== Victoria loomingut on võrreldes Palestrina omaga peetud emotsionaalsemaks. Selle emotsionaalsus väljendub * vabamas meloodiakäsitluses: tema muusikas esineb ka 16. sajandi ranges stiilis keelatud hüppeid. * vabamas suhtumises dissonantsidesse, mis ei ole Palestrinaga võrreldes nii jäik Victoria loomingust leiab ka Veneetsia koolkonnale iseloomulikke mitmekooristiilis teoseid. ======Tomás Luis de Victoria helilooming====== Victoria tuntumateks teosteks on liturgilise muusika tsükkel kannatusnädala teenistusteks Officium Hebdomadae Sanctae (1585) ja Reekviem. ====Veneetsia koolkond==== '''[[w:Veneetsia koolkond|Veneetsia koolkond]]''' oli [[muusikastiil]] ja kogum ajavahemikus 1550-1610 tegutsenud põhiliselt Veneetsia Püha Markuse kirikuga seotud heliloojaid. Veneetsia koolkonna heliloojatele oli omane tol ajal uudne [[Veneetsia mitmekooristiil]] ning muusikainstrumentide ''[[a cappella]]'' kasutamine kirikumuusikas. Veneetsia koolkonna olulisemad esindajad on [[Adrian Willaert]] (1489/90-1563), [[Andrea Gabrieli]] (umbes 1520-1586) ja [[Giovanni Gabrieli]] (umbes 1555-1612). Veneetsia koolkonnaga on seotud ka helilooja ja [[muusikateoreetik]] [[Gioseffo Zarlino]] (1517-1590). =====Veneetsia koolkonna muusikastiil===== ======Veneetsia mitmekooristiil====== Veneetsia mitmekooristiili eelkäijaks on antifooniline psalmilaulmise praktika. Mitmekooristiilis kordavad koorid sageli üksteise järel samu muusikalisi motiive ning väga levinud on ka nö [[kajaefekt]]. Veneetsia mitmekooristiili kujunemises oli oluline roll Veneetsia Püha Markuse kiriku arhitektuursel lahendusel. Lisaks põhiorelile oli ka altari kohal asetsevatele rõdudele ehitatud orelid. Nendel rõdudel oli piisavalt ruumi ka lauljate ja pillimängijate kooridele. 16. sajandi lõpupoole kasutasid Veneetsia koolkonna heliloojad juba kolme-, nelja- ning isegi enamakoorilisi koosseise. Häälte arv teoses võis küündida kahekümne ja enamani. Esimeseks Veneetsia mitmekooristiilis heliteoseks peetakse Veneetsia koolkonna rajaja Adrian Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati" (1550). ======Muusikainstrumentide kasutamine Veneetsia koolkonna muusikas====== Veneetsia koolkonna muusikas kasutati nii orelit kui ka teisi pille, näiteks tsinke, tromboone, vioola da gambasid jne. Lisaks vokaalpartiide Madalmaade koolkonna a cappella-stiilis dubleerimisele võis mõni koor koosneda üksnes pillidest. =====Veneetsia koolkonna muusikažanrid. ===== Veneetsia koolkonna muusikas on esindatud esimesed kontsertmuusikaks mõeldud instrumentaalmuusia žanrid ''canzon'', ''sonata'', ''ricercar'' ja ''toccata'': * ''canzon'' kujutab enesest alguses prantsuse šansooni seadet muusikainstrumentidele ning kujunes hiljem lihtsalt polüfooniliseks instrumentaalpalaks. * ''sonata'' all mõeldi alguses lihtsalt instrumentaalpala. Kuna ''sonata''l ei olnud mingit kindlat ülesehitust, siis praktikas ei erinenud see oluliselt ''canzon''ist. * ''ricercar'' kujutas enesest range polüfoonilise ülesehitusega ansambli- või orelipala, mida võiks võrrelda motetiga muusikainstrumentidele. ''Ricercar'' koosnes tihti paljudest lõikudest, milles teemaks olevaid meloodiaid imiteeriti võimalikult kõigis häältes. ''Ricercar''ist arenes 17. sajandil välja fuuga. * ''toccata'' (lad k toccare puudutama) enamasti klahvpillile või näppepillile mõeldud enamaasti kiiretempoline virtuoosne pala Kuigi Gabrieli ''canzon'' id ja ''sonata''d olid mõeldud esitamiseks eelkõige kirikus, oli Veneetsia koolkonna instrumentaalmuusika üldiselt mõeldud ilmalikku konteksti kas koduseks musitseerimiseks või pidustusteks. Sellest arenes edasi instrumentaalsete kirikukontsertide traditsioon ning kujunes alus instrumentaalsele kontsertmuusikale ja kontsertstiili tekkele barokiajal. =====Veneetsia koolkonna mõjud===== Veneetsia koolkonnal on oluline roll euroopa kunstmuusika arengule. See mõjutas nii kaasaegsete Rooma koolkonna heliloojate loomingut, kuid andis olulise impulsi ka barokkmuusika arengule. Veneetsia koolkonna muusikastiil olnud eeskujuks nii Claudio Monteverdile (1567-1643) kui ka saksa renessanss- ja barokkheliloojatele Hans Leo Hasslerile (1563-1612), Michael Praetoriusele (1571-1621) ja Heinrich Schützile (1585-1671). ====Huvitavat lisalugemist vastureformatsioonist ja Trento kirikukogust==== Loe Vikipeedia artiklit [[w:Vastureformatsioon|Vastureformatsioon]]. Loe Vikipeedia artiklit [[w:Trento kirikukogu|Trento kirikukogu]]. ====Lisalugemist==== Prowse, R. (2009). The Council of Trent and the Reform of Gregorian Chant. Sacred Music. Volume: 136. Issue: 3. Church Music Association of America: Richmond, lk 35-46 Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita ===TELL+ SHOW=== Vastureformatsioon Vastureformatsioon – katoliku kiriku reaktsioon reformatasiooniliikumisele, mille eesmärgiks oli katoliku kiriku tugevdamine ning Rooma mõjuvõimu taastamine. Vastureformatsiooni olulisimaks sündmuseks peetakse Trento kirikukogu – ajavahemikus 1545–1563 Põhja-Itaalia linnas Trentos toimunud katoliku kiriku üldkogu. Trento kirikukogus arutati katoliku kiriku vastaseid süüdistusi, samuti vaadati üle katoliku kiriku doktriinid. Kirikukogul mõisteti hukka protestantlikud vaated ning kinnitati veelkord katoliiklikke põhimõtteid: kirik on tähtsaim piibli interpreteerija piibel ja kirikutraditsioon (katoliku kiriku traditsioon) on võrdselt ja iseseisvalt autoriteetsed (vrdl protestantistlik põhimõte, mille järgi tuleb lähtuda ainuüksi piiblist) lunastus saabub läbi usu ja usust kantud tegude (vrdl protestantlik seisukoht, mille järgi lunastuseks piisab ainuüksi usust) rõhutati katoliku kiriku praktikate (nt indulgentside müük, palverännakud, pühakute (eriti neitsi Maarja) ja reliikviate kummardamine) olulisust, kuid keelati kõigi loetletud praktikate kuritarvitamine Trento kirikukogu suhtumine kunsti Trento kirikukogul väideti, et kunst on oluline katoliikliku teoloogia edastamisel. Ometi pidi see Trento kirikukogu määruste järgi vastama kindlatele nõuetele: eelistatud olid Kristuse kannatuste ja agoonia, samuti neitsi Maarjat ja teisi pühakuid kujutavad teosed. Meelelist iha õhutavasse temaatikasse suhtuti põlglikult, näiteks ei lubatud kujutada alastust. Tuntumateks vastureformatsiooni ideedega seotud kunstnikeks on peetud näiteks järgmisi kunstnikke: Titian, Tintoretto, Federico Barocci (Vikipeedi, ingl k), El Greco, Peter Paul Rubens, Rembrandt. Trento kirikukogu suhtumine muusikasse Trento kirikukogul arutati ka muusikaga seonduvaid küsimusi. Katoliku kirik pidas tolle aja muusika põhilisteks probleemideks nähtusi, mis olid tingitud mitmest 15.–16. sajandi kompositsioonitehnikast. Kritiseeriti teksti mõistetamatust, mis oli teingitud tolle aja muusika polüfoonilisest faktuurist. Samuti suhtuti taunivalt ilmalikesse laenudesse kirikumuusikas – nimelt oli tavaline, et ka kiriklikes teostes kasutatav muusikaline ja/või tekstiline materjal oli pärit mõnest teisest teosest, nt motetist, madrigalist või šanssoonist – seega ilmalikust muusikast. Kuigi Trento kirikukogul kaaluti ka polüfoonilise muusika kaotamist kirikust, see siiski päris nii ei läinud - Trento kirikukogu ettekirjutused muusikale puudutavad eelkõige suhtumist, kuid mitte otseselt stiili-küsimusi. Trento kirikukogu nõudmised muusikale: muusika peab olema loodud ainuüksi jumala austuseks vokaalmuusika eelistamine kirikumuusikas ei tohi esineda ilmalikke laene muusikas on esiplaanil teksti mõistetavus, mitte aga tühi kuuldelne nauding Lisaks kunstmuusikale toimusid muutused ka gregooriuse laulus. Leiti, et gregooriuse laul peaks vastama kaasaegsetele esteetilistele väärtustele. Laulureform jõudis lõpule 1614. aastaks, mil anti välja "Edicio Medicea" – uuendatud meloodiate täielik kogu. Gregooriuse laulu puudutavad muudatused: loobuti melismidest (kaunistustest) rõhututel silpidel "parandati" rütmi teksti deklameerimisel tekste kirjutati ringi – need viidi vastavusse klassikaliste ladina prosoodia- ja värsireeglitega Kasutatud kirjandus Prowse, R. (2009). The Council of Trent and the Reform of Gregorian Chant. Sacred Music. Volume: 136. Issue: 3. Church Music Association of America: Richmond, lk 35-46 Siitan, T. (1998). Õhtumaade muusikalugu I. Tallinn: Avita Show1 Rooma koolkond Rooma koolkond. Üldine ülevaade Rooma koolkonna moodustavad 16.-17- sajandil Roomas tegutsenud heliloojad paljudel koolkonna liikmetel olid otsesed sidemed Vatikaniga ning seal paikneva paavsti ametliku residentsi Sixtuse kabeliga suhteliselt täpselt järgiti Trento kirikukogu ettekirjutusi - kirjutati valdavalt vaimulikku muusikat, milles välditi igasuguseid ilmalikke laene, suurt tähelepanu pöörati teksti mõistetavusele tuntumad esindajad: Giovanni Pierluigi da Palestrina (u 1525-1594) (Vikipeedia, ingl k), Tomás Luis de Victoria (1548–1611) (Vikipeedia, ingl k), Gregorio Allegri (1582–1652), Giacomo Carissimi (1605–1674) (Vikipeedia, ingl k) Rooma koolkond. Tähtsamad heliloojad: Giovanni Pierluigi da Palestrina Giovanni Pierluigi da Palestrina Üldine ülevaade Rooma koolkonna olulisim helilooja vastureformatsioonijärgselt katoliku kiriku nn esindushelilooja Palestrina stiili võib võtta kui kokkuvõtet Madalmaade kompositsioonitehnikaist; sellest sai "puhta ja väärika" akadeemiline eeskuju - tema stiili on jäljendanud mitme sajandi kirikumuusikud, kõrgkoolides kirjutatakse tema näidetel stiiliharjutusi kirjutas valdavalt vaimulikku muusikat Looming valdavalt vaimulikku loomingusse kuuluvad u 100 missat, u 300 motetti, u 35 Magnificat'i, vaimulikud hümnid, offertooriumid, litaaniad, lamentatsioonid, vaimulikud madrigalid tuntuimad on tema missatsüklid Missa Papae Marcelli (paavst Marcellus II pühendatud missa) ja Missa brevis (lühike missa) enamik missasid kujutab endast paroodiamissat - s.t et muusikalise lähtematerjalina on kasutatud mingit juba eelnevalt eksisteerinud polüfoonlist teost Kuula: Palestrina vaimulik hümn "Veni creator spiritus" Kuula: Palestrina Missa brevis Kuula: Palestrina missa "Nigra sum" Jean L'Héritier (prantsuse helilooja, u 1480 – u 1551) motett "Nigra sum" Palestrina stiil - Palestrina polüfoonia-käsitlus, mis on saanud kogu ajastu kopmositsioonitehnika võrdkujuks (kõrgemates muusikakoolides kirjutatakse siiani range kontrapunkti tehnikaharjutusi Palestrina eeskujul); Palestrina kirjutusviisile viidatakse ka terminitega stile ecclesiastico (kirikustiil) ja stile antico (vana stiil) Palestrina stiil mõjub omas ajas äärmiselt konservatiivsena - kui 16. sajandi I poolel hakati vanu kompositsioonireegleid käsitlema julgelt ja vabalt, siis Palestrina muusikat iseloomustab kõigi vahendite äärmine tasakaalustatus ja korrastatus. Palestrina stiilile on iseloomulik: rahulik, iseseisev meloodia kõigis häältes meloodias astmelise liikumise eelistamine, kõigi suuremate hüpete tasakaalustamine vastassuunalise liikumisega konsonatside eelistamine; dissonantside reeglipärane ettevalmistamine ja lahendamine Rooma koolkond. Tähtsamad esindajad: Tomás Luis de Victoria (u 1548–1611) Üldine ülevade Palestrina kõrval üks olulisemaid vastureformatsioonist mõjutatud heliloojaid päritolult hispaanlane, suurema osa oma viljakast tegutsemisajast oli seotud Roomaga oli tõenäoliselt Palestrina õpilane pühendus vaimuliku muusika loomisele Looming: kirjutas eranditult vaimulikku muusikat Victoria loomingut on võrreldes Palestrina omaga peetud emotsionaalsemaks. See väljendub vabamas meloodiakäsitluses - suhtumine dissonantsidesse ei ole nii jäik ning esineb ka 16. sajandi ranges stiilis keelatud hüppeid leidub ka Veneetsia koolkonnale iseloomulikke mitemkoori-teoseid tuntumateks teosteks on liturgilise muusika tsükkel kannatusnädala teenistusteks (Officium Hebdomadae Sanctae, 1585) ja reekviem Kuula: Victoria mitmekoori-stiilis motett "Super flumina Babylonis" Kuula: Victoria "Incipit lamentatio Jeremiae" kannatusaja teenistuste muusika tsüklist Kuula: motett "O Magnum, Mysterium" Kuula: Victoria Missa dominicalis, vt ka teose parituuri (teoses esineb kõrvalekaldeid range kontrapunkti reeglitest, nt tõusvasuunaline s.6 hüpe; vt nt takt 2) Show2 Veneetsia koolkond Veneetsia koolkond: üldine ülevaade Veneetsia koolkonda (Vikipeedia, ingl k) kuuluvad ajavahemikus 1550-1610 Veneetsias tegutsenud heliloojad, kes olid paljuski seotud Püha Markuse kirikuga koolkonna heliloojatele on omane uudne lähenemine - iseloomulikuks on mitemkoori-stiil ning ka instrumentide kasutamine kirikumuusikas tähtsamad esindajad: Adrian Willaert (1489/90-1563) (Vikipeedia, ingl k), Andrea Gabrieli (u 1520-1586), Giovanni Gabrieli (u 1555-1612) (Vikipeedia, ingl k); koolkonda kuulub ka eelkõige teoreetikuna tuntud Gioseffo Zarlino (1517-1590) (Vikipeedia, ingl k) Veneetsia koolkonnal on oluline rolll kunstmuusika arengus: mõjutas kaasaegsete heliloojate loomingut (nt Rooma koolkond), kuid oli ülimalt oluline just barokk-muusika seisukohalt (nt on Veneetsia stiil olnud eeskujuks Claudio Monteverdile (1567-1643), aga ka saksa barokk-heliloojatele (sh Hasslerile (1563-1612)(Vikipeedia, ingl k), Michael Praetoriusele (1571-1621) (Vikipeedia, ingl k) ja Heinrich Schützile (1585-1671) (Vikipeedia, ingl k)) Veneetsia koolkond: mitmekooristiil mitmekooristiili kujunemises oli oluline roll Püha Markuse kiriku ehitusel - altari kohal asetsevatel rõdudel olid ka orelid ning praktiliselt kohe hakati oreli juurde paigutama koosmusitseerivaid koori- ja pillikoosseise; sajandi lõpupoole kasutati kolme-, nelja- ja isegi enamakoorilisi koosseise - s.t, et tegemist võis olla isegi 20-häälse teosega tehnika eelkäijaks on antifooniline psalmilaulmise tava sageli kordavad koorid üksteise motiive; armastatud on kajaefekt esimeseks mitmekoorikompositsiooniks peetakse Veneetsia koolkonna rajaja Adrian Willaerti psalmikogumikku "Salmi spezzati" (1550) Kuula Willaerti seadet psalmist "Credidi, propter quod locutus sum" (kogumikust "Salmi spezzati") Veneetsia koolkond: muusikainstrumentide roll Veneetsia kirikumuusikas kasutati praktikas oreleid ning teisi pille (tsingid, tromboonid, vioolad jne): lisaks vokaalpartiide dubleerimisele (- Madalmaade a cappella-stiil) võis mõni koor koosneda üksnes pillidest 16. sajandi lõpupoole kujunes Veneetsias välja ka barokkajastut defineeriv stile concertato e kontsertstiil; kontsertstiilis teosed kujutavad endast atraktiivset, kuulamiseks mõeldud muusikat, mille puhul arvestatakse instrumentide kõlavärve ning kõlamasside vaheldumisest tekkivaid efekte ning mis on seega sisuliselt midagi muud, kui a cappella-stiil Veneetsiast on pärit esimesed kontsertlikud instrumentaalvormid: nt canzon, sonata, ricercar, toccata Veneetsia koolkond: näiteid instrumentaalteostest Andrea Gabrieli Ricercar del duodecimo tuono (kuna tema teosed pääsesid trükki alles pärast helilooja surma nõbu Giovanni Gabrieli koostatud kogumikes (1593 ja 1605), pole teose täpne loomisaeg teada) ricercar - nn instrumentaalmotett, ansambli- või orelipala on enamasti range polüfoonilise ehitusega, see moodustub paljudest lõikudest, mille aluseks olevaid muusikalisi motiive imiteeritakse järjestikku kõigis häältes; see põhimõte saab 17. sajandil fuuga aluseks Giovanni Gabrieli Sonata pian' e forte 16 instrumentaalpala sisaldavast tsüklist Sacrae Symphoniae (1597) Varasem instrumentaalmuusika oli mõeldud põhiliselt kammerlikeks ettekanneteks või ilmalikeks pidustusteks, kuid Gabrieli canzon' id ja sonata'd kuulusid eelkõige kirikusse. See oli aluseks kirikukontsertide traditsioonile ning ühtlasi ka tõsisele instrumentaalsele kontsertmuusikale. canzon - algselt prantsuse šanssooni instrumentaaltöötlus, hiljem lihtsalt polüfooniline instrumentaalpala sonata (it k sonare - kõlama) - instrumentaalpala, algselt ei viidanud termin mingile kindlale ülesehitusele ega erinenud oluliselt canzon'ist ===ASK=== :::Ask 1 Vastureformatsioon oli katoliku kiriku reaktsioon protestantlikule reformatsiooniliikumisele. TrueFalse Kontrolli Vastureformatsiooni eesmärgiks oli katoliku kirikut sisemiselt muuta, paljuski lähtuti Martin Lutheri ideedest. TrueFalse Kontrolli Trento kirikukogu tulemusena loobuti endistest katoliku kiriku juurde kuulunud praktikatest, kuna leiti, et need on iganenud ning et need on vastuolus kiriku üldiste põhimõtetega. TrueFalse Kontrolli Trento kirikukogul rõhutati kunsti olulisust teoloogiliste ideede edastamisel. TrueFalse Kontrolli Trento kirikukogul muusika osas sõna ei võetud. TrueFalse Kontrolli Tähtsamad vastureformatsiooniaegsed muusikakeskused olid Rooma ja Veneetsia. TrueFalse Kontrolli Ask2 Vali õige väide! Vastureformatsiooni keskseks sündmuseks peetakse Trento kirikukogu. Vastureformatsiooni keskseks sündmuseks peetakse prantsuse ususõdu. Protestantliku reformatsiooni keskseks sündmuseks peetakse Trento kirikukogu. Trento kirikukogul heideti kirikumuusikale ette liigset keerukust ning lugupidamatust teksti suhtes. Trento kirikukogul heideti kirikumuusikale ette liigset tuimust ja üksluisust. Trento kirikukogul ei võetud muusika osas sõna. Trento kirikukogu ettekirjutustega keelati ilmalikud laenud, mis olid varasemas kompositsioonipraktikas tavalised. Trento kirikukogu ettekirjutustega keelati igasugused laenud teistest teostest – leiti, et jumalat saab austada vaid uue muusikaga. Trento kirikukogu järgselt jätkus varasem kompositsioonipraktika muutumatul kujul. Vastureformatsiooni järgselt sai katoliku kiriku nn esindusheliloojaks Adrian Willaert. Vastureformatsiooni järgselt sai katoliku kiriku nn esindusheliloojaks Giovanni Pierluigi da Palestrina. Vastureformatsiooni järgselt sai katoliku kiriku nn esindusheliloojaks William Byrd. Giovanni Pierluigi da Palestrina on Rooma koolkonna tuntuim esindaja. Giovanni Pierluigi da Palestrina on Veneetsia koolkonna tuntuim esindaja. Giovanni Pierluigi da Palestrina on Napoli koolkonna tuntuim esindaja. Palestrina stiilile on iseloomulik äärmine tasakaalustatus ja vaoshoitus. Palestrina stiilile on omane erakordselt ekspressiivne väljendus (ootamatud harmooniad, suured hüpped jms). Palestrina loomingus on, nii nagu renessanss-heliloojatele tüüpiline, vaimulikud ja ilmalikud teosed võrdse tähtsusega. Palestrina loomingus on vaimulikud teosed selgelt esiplaanil. Palestrina loomingus on instrumentaalteosed selgelt esiplaanil. Teiseks tuntumaks Rooma koolkonna esindajaks on hispaania päritolu helilooja Gregorio Allegri. Teiseks tuntumaks Rooma koolkonna esindajaks on hispaania päritolu helilooja Tomás Luis de Victoria. Teiseks tuntumaks Rooma koolkonna esindajaks on hispaania päritolu helilooja Manuel de Falla. Victoria kirjutas konservatiivses stiilis vaimulikku muusikat, mida on peetud Palestrina loominguga võrreldes emotsionaalsemaks. Victoria kirjutas uuenduslikus stiilis vaimulikku muusikat, mis erineb Palestrina loomingust suurel määral. Victoria kirjutas konservatiivses stiilis vaimulikku muusikat – tema looming on Palestrina loominguga võrreldes veelgi reeglipärasem. Ask3 Drag and drop: https://vara.e-koolikott.ee/node/5978 Ask 4 Lohista sõnad sobivasse kastikesse. https://vara.e-koolikott.ee/node/6010 Rooma koolkonnaga seostuvad järgmised mõisted: *stile antico e vana stiil* – tihti tähistab termin Palestrina kirjutusviisi; *paroodia-tehnika* – renessanass-ajastule omane kompositsioonivõte, mille puhul on muusikalise lähtematerjalina kasutatud mõnd juba eelnevalt eksisteerinud polüfoonlist teost; vastureformatsiooni-järgselt võisid kirikumuusikas kasutatavad laenud olla pärit vaid vaimulikest teostest; *motett* – ladinakeelne polüfooniline laul (15. saj.); enamasti on aluseks missa mõne propriumi osa tekst; *magnificat* – neitsi Maarja ülistuslaul. Veneetsia koolkonnaga seostuvad järgmised mõisted: *stile concertato e kontsertstiil* – 16. sajandi lõpupoole Veneetsias väljakujunenud, barokkajastut defineeriv kompositsioonistiil, mille puhul arvestatakse instrumentide kõlavärve ning kõlamasside vaheldumisest tekkivaid efekte; tulemuseks on atraktiivne, kuulamiseks mõeldud muusika; *mitmekoori-stiil* – Veneetsia koolkonnale omane tehnika, mille puhul on teos kirjutatud mitmele võrdlemisi iseseisvale koorile; *ricercar* – enamasti range polüfoonilise ehitusega ansambli- või orelipala, nn instrumentaalmotett; *sonata* – algselt tähistas termin instrumentaalpala ega olnud seotud mingi kindlaksmääratud ülesehitusega. Ask 5 https://vara.e-koolikott.ee/node/6011 Vasta küsimustele! Kuula Palestrina Marcelluse missast kahte osa: Credo ja Sanctus-Benedictus (vt videod allpool). Mis on neis osades erinevat? Mille poolest on need sarnased? Kuidas võiksid osad olla seotud Trento kirikukogu sätestatud nõudmistega? ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. CD-plaadi koostamine, kujundamine ja esitlemine==== Rühmatöö: (fiktiivse) plaadi koostamine ja selle tutvustus! 1. Valige plaadile umbes tunni jagu muusikat. Vaheldumisi võiksid kõlada vastureformatsiooniaegsete heliloojate (Palestrina ja/või Victoria) ning vabalt valitud ajastu heliloojate teosed, teoseid võib valida ka bändimuusikast. Teoste valik ja järjestus peaksid olema põhjendatud. Muusika otsimiseks kasutage kõiki olemasolevaid võimalusi: raamatukogu, isiklik plaadikogu, voogedastusprogrammid internetis (YouTube, Spotify jne). 2. Kujundage plaadile ümbris! Kujundus peaks olema seoses plaadile valitud teostega, kuid ei pea valitud teoste sisu kujutama otse (nt kui plaadile on valitud neitsi Maarja ülistuslaulud, ei pea plaadiümbrisel olema kujutatud neitsi Maarjat).  3. Tutvustage plaati klassis! Tutvustuses andke ülevaade plaadil kõlavast muusikast ning ümbrise kujundusest. Põhjendage tehtud valikuid! ===DO VANA=== Rühmatöö: (fiktiivse) plaadi koostamine ja selle tutvustus! 1. Valige plaadile umbes tunni jagu muusikat. Vaheldumisi võiksid kõlada vastureformatsiooniaegsete heliloojate (Palestrina ja/või Victoria) ning vabalt valitud ajastu heliloojate teosed, teoseid võib valida ka bändimuusikast. Teoste valik ja järjestus peaksid olema põhjendatud. Muusika otsimiseks kasutage kõiki olemasolevaid võimalusi: raamatukogu, isiklik plaadikogu, voogedastusprogrammid internetis (YouTube, Spotify jne). 2. Kujundage plaadile ümbris! Kujundus peaks olema seoses plaadile valitud teostega, kuid ei pea valitud teoste sisu kujutama otse (nt kui plaadile on valitud neitsi Maarja ülistuslaulud, ei pea plaadiümbrisel olema kujutatud neitsi Maarjat).  3. Tutvustage plaati klassis! Tutvustuses andke ülevaade plaadil kõlavast muusikast ning ümbrise kujundusest. Põhjendage tehtud valikuid! https://vara.e-koolikott.ee/node/6131#overlay-context=node/6131 =Barokk= ==16) Barokkmuusika sissejuhatus (korrektuuridest tagasi)== [lõiming üldajalooga] ===MÕISTED=== # ajastu ehk epohh # barokk on tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. pilknimetus: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav. Alles 19./20. saj. vahetusel hakati seda kasutama hinnanguvaba epohhi (ajastu) nimetusena. J.J. Rousseau kirjutab „Muusikasõnastikus“ (Dictionnaire de musique) (1768) märksõna "barokk" iseloomustamiseks: „Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud.“ Barokiks nimetatakse Euroopa kultuuris ajajärku 1600-1750 (#kunst, ajalugu, kirjandus). Antud perioodil oli priiskav õukonnaelu, üritati luua midagi teistsugust, ebakorralist. Muusikas valitses pingestatud dünaamika, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus. Kuid tunded olid stiliseeritud, mitte isiklikud ning loomingus valitses numbrite sümboolika ja ratsionaalsus, nt motiivikas (ristimotiiv, nt B-A-C-H), vormis (nt fuuga), harmoonias (nt nummerdatud bass) # kunstistiil # J.J. Rousseau # „Muusikasõnastik“ (Dictionnaire de musique) J.J. Rousseau (1768) # Euroopa kultuur # pingestatud dünaamika # äärmuslik tundelisus # efektne teatraalsus # stilisatsioon # numbrite sümboolika # ratsionaalsus # motiivika # ristimotiiv # B-A-C-H # muusikavorm # fuuga # harmoonia # nummerdatud bass # Musica theoretica: teoreetiline tegelemine muusikaga. musica speculativa (theorica, theoretica) (spekulatiivne ja teoreetiline muusika), õpetatakse ladinakeele koolides ja ülikoolides artes liberales (vabade kunstide) raames. # Musica practica: praktiline musitseerimine. musica practica (nö praktiline musitseerimine), raames. Teise all käsitletakse ühehäälne koraalimuusika (musica plana) ja mitmehäälne nn figuuriline muusika (musica mensurabilis). # Musica poetica: heliloomingu retoorilised ja helikeele printsiibid. musica poetica, mis sarnaselt retoorikale (kõnekunstile) ja kirjandusele (poeesia e luule) käsitleb muusikat keelena # helilooming # retoorika # helikeel # artes liberales (vabad kunstid) # ühehäälsus # koraal # musica plana # mitmehäälsus # figuuriline muusika (musica mensurabilis) # muusikalised väljendusvahendid # formaalsed # figuraalsed (kujundlikud) # kromaatiline pooltoon # paus # kastraat # aldihääl # meeslaulja # teater # näitleja # Muusikastiil # stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis, vana kirjaviis, Esimene komponeerimisviis e prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV) #stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis, uus kirjaviis. madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV) # motett algselt vaimuliku sisuga vokaalteos # polüfooniline faktuur # dissonants # alla-breve-notatsioon # harmooniline # laadide paljusus # madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos) # raamhäältele tuginev faktuur # afektilised sõnatõlgendused # vabam dissonantside käsitlus # standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused # meloodiline # duur ja moll, duur- ja moll-helilaad # polüfoonia, kõik hääled olid kontrapunktiliselt iseseisvad (horisontaalne mõtlemine) # monoodia, tähtis on meloodia. # J.S. Bach # harmooniline kontrapunkt (vertikaalne mõtlemine) # basso continuo (it. k katkematu bass) ehk generaalbassi baasil # viola de gamba # tšello # fagott # harmooniapill # orel # lauto # klavessiin # akordi kuju # improvisatsioon # poplaul # kontsert sõna kontsert on tuletatud itaalia keelsest sõnast concerto. Concerto tuleneb ladina keelsest sõnast concertare, mis tähendab samaaegselt võistlema, vaidlema, väitlema ning kellegagi koos töötama, kokku saama, kokku leppima, korraldama. Võistlemine ja koostöö on seda žanrit iseloomustanud läbivalt kord rõhuga ühel, kord teisel tähendusel. Inglise keeles oli kasutusel ka sõna consort, mis tähendas läbi käima, kokku sobima, pillirühm. Seda hakati kasutama 17. ja 18. sajandil ühismusitseerimise tähenduses. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada kas era- või avalikku esinemist, kodus või kontsertsaalis. 17. sajandi esimesel poolel oli sõna concerto laialt levinud Itaalia instrumentaalsaatega vokaalmuusikas, eriti sagedasti kasutusel kirikus (nn kirikukontsert või vaimulik kontsert). Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele). Varajased kontserdid väikesele koosseisule näiteks on Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel). # consort # kontsertsaal # instrumentaalsaatega vokaalmuusika # kirikukontsert või vaimulik kontsert # "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele) ) Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega # Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel). # kontsertstiil # instrumentaalmuusika # vokaalmuusika # virtuoossus # soolo # ooperimaja # teatrimaja # koosseis # ilmalik muusika # orkestrimuusika ===TELL UUS VALMIS VALMIS (GL)=== ====Barokkstiili ja barokkajastu üldine kirjeldus VALMIS (GL)==== Barokkajastut iseloomustab eriliselt priiskav õukonnaelu. Nii kunstis kui ka ühiskonnas üritati luua midagi teistsugust, erakorralist. Erinevalt renessansskunstnikust on barokk-kunstnik geenius, kes enam ei matki loodust, vaid kujundab seda ainult oma tunnetest ja mõtetest lähtudes ümber. See võib tähendada ka konflikti loodusega: barokkajastu arhitekt võib luua lossi puhtalt geomeetrilis-matemaatiliste printsiipide alusel kasvõi sohu. Näiteks Peterburi on ehitatud Neeva jõe delta soisele pinnasele. Baroki ideaaliks olid inimese loodud objektid, mis eristusid loodusest ja mõjusid võimalikelt kunstlikena: näiteks üliformaalne õukondlik kõnetamisstiil, parukad, ülepakutud tseremoniaalsus, kastraadid. Barokset maailma on võrreldud teatriga täis näitlejaid ja muusikat. Loe edasi Vikipeedia artiklit [[w:Barokk|Barokk]]. =====Barokkstiili kirjeldus 1600ndatel===== Muusikastiili muutumist võrreldes varasemaga tajuti selgelt juba 1600ndate alguses. Leidus heliloojaid, kellele moodi läinud uus muusikastiil ei meeldinud ja kes püüdsid säilitada vana muusikastiili. Vana ja uue pooldajate diskussiooni käigus hakati eelmist muusikastiili nimetama vanaks stiiliks (''stile antico'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit esimeseks praktikaks (''prima pratica'') ning uut muusikastiili moodsaks stiiliks (''stile moderno'') ja sellele vastavat kompositsioonimeetodit teiseks praktikaks (''seconda pratica''). Vana stiili ehk esimest praktikat iseloomustas: * polüfooniline faktuur (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]], peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Kontrapunkt|kontrapunkt]]), * teksti neutraalne tõlgendus, * dissonantside reeglipärane käsitlus (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helikõrgus|helikõrgus]]), * brevisel põhinev helivältuste süsteem (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helivältus|helivältus]]), * harmoonia, mis tekib meloodiate koosluses (polüfoonia kaudu, peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]], peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Kontrapunkt|kontrapunkt]]), * kirikulaadide süsteem (peatükk [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine#7) Ühehäälsus ja noodikirja teke|ühehäälsus ja noodikirja teke]]) Uut stiili ehk teist praktikat iseloomustas: * raamhäältele tuginev homofooniline faktuur (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]]), * teksti afektiline tõlgendus, * dissonantside vabam käsitlus (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helikõrgus|helikõrgus]]), * muusika noteerimine lühemates helivältustes (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helivältus|helivältus]]), * ühehäälse meloodia valitsev roll (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]]) * duur-moll-süsteem (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Harmoonia|harmoonia]]) =====Barokkstiili kirjeldus 1700ndatel===== Mõiste 'barokk' muusikastiili nimetusena tuli muusikas käibele alles iroonilises kontekstis seoses Jean-Philippe Rameau ooperi Hippolyte et Aricie esietendusega Pariisis oktoobris 1733, mille kohta ilmus mais 1734 väljaandes Mercure de France anonüümne kriitika. Kriitik vihjas varjatult, et uues ooperis oli kõik ''du barocco'' (moondunud pärli sarnane) ja kurtis, et ooperi muusikal puudusid läbivad meloodiad, see oli dissonantside ja pidevalt muutuvate helistike ning vahelduva meetrumi tõttu ebastabiilne ning selles vahetus kogu aeg kompositsioonimeetod. Baroki kriitika jätkus ka prantsuse filosoofi Jean-Jacques Rousseau „Muusikasõnastikus“ (''Dictionnaire de musique'', 1768) märksõna "Barokk" all: "Barokkmuusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, laul on pingutatud ja ebaloomulik, intonatsioon on raskepärane ja liikumine vaevaline." (''BAROQUE. Une Musique Baroque est celle dont l'Harmonie est confuse, chargée de Modulations de Dissonnances, le Chant dur & peu naturel, l'Intonation difficile, & le Mouvement contraint. Il y a bien de l'apparence que ce terme vient du Baroco des Logiciens.'') =====Barokkstiili kirjeldus tagantjärele===== Tagantjärele on barokile omistatud erinevaid tunnuseid * dünaamilisust, * avatud vormi, * ornamentide üleküllust * teravaid kontraste, * erinevate muusikastiilide mitmekesist kooseksisteerimist, * individuaalsust, * afektiivset väljendust. Siiski enamik neist tunnustest ei ole absoluutsed. Näiteks * kui renessansshelilooja [[Carlo Gesualdo]] muusika stiil on dünaamiline ja avatud, siis barokkhelilooja [[Alessandro Scarlatti]] oma seda ei ole; * kui renessansshelilooja [[Giulio Caccini]] muusika on vägagi kaunistatud, siis barokkhelilooja [[Arcangelo Corelli]] oma seda põhimõtteliselt ei ole; * renessansshelilooja [[Giovanni Gabrieli]] vaimulike kontsertide teravad kontrastid pole vähem silmatorkavad kui kontrastid näiteks [[Antonio Cesti]] ooperis; * erinevad muusikastiilid võivad koos eksisteerida väga erinevatel perioodidel; * individuaalsus muutus valdavaks klassitsismi ajal alates 18. sajandi lõpust ning kestab tänaseni. Seega need omadused kirjeldavad pigem barokkajastu väga üldist renessansist eraldamist kui piiritlevad barokki võrreldes kasvõi näiteks sellele järgnevate muusikastiilidega. Barokkmuusikat ja selle vaimsust analüüsides jääb eristava tunnusena pinnale ainult teatud eriline suhtumine muusika emotsionaalsesse väljendusse. 1540ndatest kuni vähemalt 1720ndateni kasvas sellise muusika osatähtsus, mida kasutati järjest afektiivsemate seisundite väljendamiseks, olgu need siis inspireeritud tekstist või mitte. Selline heliloojate järjest suurenev ülima emotsionaalse väljenduslikkuse taotlus viiski lõpuks ekstravagantse stiilini, millele 18. sajandi keskel anti kriitikute poolt pilkav koondnimetus "barokk". Samas, kui sellesse pilkesõnasse kodeeritud ebaõnnestumisele, ülevõimendatusele, kummalisusele, grotesksusele ja maneeridele mitte eriti mõelda, on barokkmuusikat võimalik pidada ka lihtsalt ilusaks. ====Barokkmuusika kompositsioonitehnikaid==== Barokkmuusika pingelisus, dünaamilisus, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus kutsusid paratamatult esile muudatusi ka muusika kompositsioonitehnikas: * senise neutraalse '''kirikulaadide süsteemi''' asemel võeti kasutusele harmoonia suuremat pingestatust võimaldav '''duur-moll-süsteem'''; * kui varasemas polüfoonilises faktuuris olid hääled kaalukuselt võrdsed, siis baroki üheks tüüpilisemaks faktuuriks kujunes ühehäälne meloodia, millele lisanduvad hääled moodustasid homofoonilise saate. Polüfooniline mõtlemine siiski ei kadunud ka baroki ajal ja saavutas uue kulminatsiooni Johann Sebastian Bachi harmoonilise kontrapunkti näol. * tekkis uus heliteost koos hoidev element: '''generaalbass''' ehk ''basso continuo'' (itaalia keeles 'pidev bass'). Generaalbass kujutas enesest pidevalt kõlavat bassimeloodiat koos juurdekuuluva harmooniaga. Generaalbassi partiid võis mängida kas üks või mitu muusikainstrumenti. Tavaliselt bassimeloodiat mängis kas ''viola de gamba'', tšello ja/või fagott, millele võis lisanduda ''violone'' või kontrabass ning harmooniat võis mängida näiteks orel, klavessiin, lauto, teorb või harf, nad kõik väiksemates rühmades või ka koos. Generaalbassiga seotud harmoonia noteeriti bassimeloodia konkreetse heli ala- või ülapoolele märgitud numbrite abil, mis tähistasid antud helist üles ehitatava akordi intervallistruktuuri. Kuna kirja oli pandud ainult bassiliin ja harmooniatähis numbrites, siis harmooniapillide mängijatel oli tavaks reaalselt kõlavat muusikat selle põhjal improviseerida. Generaalbassile sarnast akordimärkide süsteemi kasutatakse tänapäeval levimuusikas. * muusikalise materjali loomisel kasutati arvsümboolikat ja matemaatilisi proportsioone *'''muusikalistel motiividel''' (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Muusikavorm +|muusikavorm]]) oli tihti sümboli tähendus, mis pidi võimendama teatud afekti, näiteks J. S. Bach kasutas oma perenime tähti helikõrgustena luues nn ristimotiivi: B-A-C-H * levinud ja samas kõrge kunstilise staatusega kompositsioonitehnikaks kujunes '''fuuga''' (arenes välja imitatsioonist, peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Kontrapunkt|kontrapunkt]]), mis võimaldas luua avatud vorme ====Kontsert baroki ajal==== Sõnal 'kontsert' on mitmeid algseid tähendusi. Itaaliakeelne sõna ''concerto'' on seotud ladinakeelsete sõnadega *''concertatio'', mis tähendab sõnasõda, vaidlust, dispuuti, lahkarvamust; *''consortium'', mis tähendab ühiskonda, osalemist ning mille itaaliakeelne vaste ''concertare'' tähendab korraldamist, korda panemist, nõustumist, koosolemist ning millega on seotud ka inglisekeelne sõna ''consort'', mis omal ajal itaaliakeelsest sõnast ''concerto'' vale arusaamise tulemusena alguses tähendas väiksemat pillide ansamblit ja hiljem muusikute koosmängu. =====Kontsert kui muusikažanr baroki ajal===== Baroki ajal arenes edasi Veneetsia koolkonnast välja kasvanud kontsert kui muusikažanr. Muusikažanri tähenduses kasutati sõna 'kontsert' esimest korda teadaolevalt 1519. aastal, kui sõnadega 'muusikakontsert häältele' (''un concerto di voci in musica'') peeti silmas kirikukontserti, millel esitati instrumentaalsaatega vaimulikku vokaalmuusikat. Varajased kontserdid väikesele koosseisule olid näiteks [[Ludovico Viadana]] (1560–1627) Seitse kirikukontserti (''Cento concerti ecclesiastici'') ühele kuni neljale häälele ja ''basso continuo''le, mis oli loodud 1590ndate keskel ja ilmus 1602. aastal. =====Kontsert kui muusikaelu sündmus===== 17. sajandil hakati sõna 'kontsert' kasutama igasuguse ühise musitseerimise tähenduses ning kuni 19. sajandi keskpaigani võis see sõna tähendada igasugust kas era- või avalikku esinemist kodus või kontserdisaalis. ====Huvitavat lisalugemist muusikast mõtlemisest baroki ajal VALMIS (GL)==== Baroki ajal mõeldi muusikast kolmel moel: * 1. ''musica theoretica'' ehk ''musica speculativa'', mis kujutas enesest heli ja muusika struktuuride teoreetilist mõtestamist ning mida õpetati ladinakoolis ja ülikoolis osana vabade kunstide (''artes liberales'') õppekavast; * 2. ''musica practica'', mis kujutas enesest praktilist musitseerimist ehk tänapäevases mõttes heliloomingut ja interpretatsiooni kahes valdkonnas **''musica plana'', mis kujutas enesest ühehäälsete koraalide laulmist ** ''musica mensurabilis'', mis kujutas enesest mitmehäälse polüfoonilise figuratiivse muusika loomist ja esitamist * 3. ''musica poetica'', mis kujutas enesest tegelemist heliloomingu retooriliste aspektide ja muusika helikeele printsiipidega. Muusikat mõisteti keelena, millele rakenduvad kõnekunsti ehk retoorika ning poeesia ehk luulekunsti reeglid. Seetõttu hakati sel ajal rääkima ka igale heliloojale omasest helikeelest. Õpetus muusikalisest retoorikast oli seotud tekstis olevate kujundite seadmisega muusikasse ja nende tõlgendamisega. Muusikalist retoorikat sümboolselt tõlgendati (formaliseeriti) ka helidesse: näiteks ** kõrge heli võis tähendada kõrgust ning seda kasutati, kui näiteks tekstis oli juttu kõrgest mäest või taevast, ** madal heli seevastu tähendas sügavust (orgu või põrgut); ** kromaatiline pooltoon võis väljendada valu ja piina; ** paus võis tähendada vaikimist ja surma. ====Muusikaelu korraldus baroki ajal. SEE ON VEIDI SEGANE ÜLEJALAJUTT. NÄITEKS: KAS VAREM EI OLNUD MUUSIKA PIDUSTUSTE LAHUTAMATU OSA? JNE==== Võrreldes eelneva ajastuga muutub muusika 17. sajandil seltskonna- ja õukonnapidustuste lahutamatuks osaks. Muusika eesmärk on pakkuda meelelahutust erinevatel pidustustel ning üritustel. Hakatakse enam looma instrumentaal- ning vokaalmuusikat, kus tähtsalt kohal on ka virtuoossed soolod. Muusika hakkas kõlama spetsiaalselt ehitatud ooperi- ja teatrimajades, tekkisid uued koosseisud, heliloojad hakkasid aktiivselt looma ilmalikku muusikat. 18. sajandil tekkis ka linnakodanikul suurem võimalus tutvuda orkestrimuusikaga, kuna see kõlas ka parkides, väljakutel, kohvimajades ja saalides. ===TELL=== Ajastu mõiste barokk (vt ka #kunstiajalugu, #arhitektuur) on tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. Omal ajal oli see hääbuva kunstistiili pilknimetus: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav. Alles 19./20. saj. vahetusel hakati seda kasutama hinnanguvaba epohhi (ajastu) nimetusena. J.J. Rousseau kirjutab „Muusikasõnastikus“ (Dictionnaire de musique) (1768) märksõna "barokk" iseloomustamiseks: „Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud.“ Barokiks nimetatakse Euroopa kultuuris ajajärku 1600-1750 (#kunst, ajalugu, kirjandus). Antud perioodil oli priiskav õukonnaelu, üritati luua midagi teistsugust, ebakorralist. Muusikas valitses pingestatud dünaamika, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus. Kuid tunded olid stiliseeritud, mitte isiklikud ning loomingus valitses numbrite sümboolika ja ratsionaalsus, nt motiivikas (ristimotiiv, nt B-A-C-H), vormis (nt fuuga), harmoonias (nt nummerdatud bass) (=IV). Musica theoretica: teoreetiline tegelemine muusikaga Musica practica: praktiline musitseerimine Musica poetica: heliloomingu retoorilised ja helikeele printsiibid Muusika oli jaotatud järgmiselt: musica speculativa (theorica, theoretica) (spekulatiivne ja teoreetiline muusika) ja musica practica (nö praktiline musitseerimine). Esimest õpetatakse ladinakeele koolides ja ülikoolides artes liberales (vabade kunstide) raames. Teise all käsitletakse ühehäälne koraalimuusika (musica plana) ja mitmehäälne nn figuuriline muusika (musica mensurabilis). Kolmandaks muusikaliigiks nimetatakse musica poetica't, mis sarnaselt retoorikale (kõnekunstile) ja kirjandusele (poeesia e luule) käsitleb muusikat keelena, helikeele kaudu muutub ka helilooja olulisemaks. Kuid ka siin on väljendusvahendid formaalsed ja figuraalsed (kujundlikud), nt kõrge heli tähendab kõrgust (mägi, taevas), madal heli tähendab sügavust (org, põrgu); kromaatiline pooltoon väljendab valu ja piina; pausid ja vaikus vaikimist ja surma. Selliste kujundite abil seatakse teksti muusikale ja ühtlasi tõlgendatakse teksti. Erinevalt renessansi ajastust baroki ajastu kunstnik (#kunst, #ajalugu) mitte ei matki enam loodust, vaid kujundab seda (geniusena) ise tunnete ja ratsionaalsusega. See võis tähendada ka loodusega konflikti sattumist, nt arhitekt loob lossid geomeetrilis-matemaatilistel põhimõttetel kasvõi soo- või rabamaastikku (ebasobiv keskkond ehitamiseks, nt Peterburi on ehitatud sohu). Inimeste loodud vormid (sotsiaalsfääris, arhitektuuuris, muusikas) eristub loodusest ja võib mõjuda kunstlikuna: üliformaalsed õukondlikud kõnetamisstiilid, parukas, tseremooniad ja kastraadid (aldihäälega laulvad meeslauljad). Maailma on nagu teater näitlejate ja muusikaga. Stiilimuutust tajuti 1600. a. paiku selgelt ja püüti säilitada vana kirjaviis (stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis), mida vastandati uuele kirjaviisile (stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis) Esimene komponeerimisviis e prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV) Teine komponeerimisviis e seconda pratica: madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV) Barokistiil sai alguse Itaaliast, mis mõjutas kogu Euroopat. Olulised muutused toimusid kompositsioonitehnikas, sh valitsema hakkasid duur- ja moll-helilaad. Varasemas muusikas valitses polüfoonia (= IV), kus kõik hääled olid kontrapunktiliselt iseseisvad (horisontaalne mõtlemine), nüüdsest hakkas valitsema monoodia (= IV), kus tähtis on meloodia. Siiski püsis edasi ka polüfooniline kirjaviis, mis tipnes J.S. Bachi harmoonilise kontrapunktiga (vertikaalne mõtlemine). Teoseid loodi basso continuo (it. k katkematu bass) ehk generaalbassi baasil. Antud koosseisu pidi kuuluma vähemalt 2 pilli, kus üks mängib basso continuo`t (viola de gamba, tšello, fagott) ning teine on harmooniapill (orel, lauto, klavessiin). Tähelepanu tasub pöörata basso continuo kirjaviisile, kus noodi alla on märgitud number, mis tähistab vajalikku akordikuju, kuid jätab ka improvisatsioonivabaduse. Sarnast kirjaviisi kasutatakse ka tänapäeval poplaulude kirjapanekul. Tähtsal kohal olid kontsert ja kontsertstiil: sõna kontsert on tuletatud itaalia keelsest sõnast concerto. Concerto tuleneb ladina keelsest sõnast concertare, mis tähendab samaaegselt võistlema, vaidlema, väitlema ning kellegagi koos töötama, kokku saama, kokku leppima, korraldama. Võistlemine ja koostöö on seda žanrit iseloomustanud läbivalt kord rõhuga ühel, kord teisel tähendusel. Inglise keeles oli kasutusel ka sõna consort, mis tähendas läbi käima, kokku sobima, pillirühm. Seda hakati kasutama 17. ja 18. sajandil ühismusitseerimise tähenduses. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada kas era- või avalikku esinemist, kodus või kontsertsaalis. 17. sajandi esimesel poolel oli sõna concerto laialt levinud Itaalia instrumentaalsaatega vokaalmuusikas, eriti sagedasti kasutusel kirikus (nn kirikukontsert või vaimulik kontsert). Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele). Varajased kontserdid väikesele koosseisule näiteks on Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel). Võrreldes eelneva ajastuga muutub muusika 17. sajandil seltskonna- ja õukonnapidustuste lahutamatuks osaks. Muusika eesmärk on pakkuda meelelahutust erinevatel pidustustel ning üritustel. Hakatakse enam looma instrumentaal- ning vokaalmuusikat, kus tähtsalt kohal on ka virtuoossed soolod. Muusika hakkas kõlama spetsiaalselt ehitatud ooperi- ja teatrimajades (#arhitektuur, #kunst), tekkisid uued koosseisud, heliloojad hakkasid aktiivselt looma ilmalikku muusikat. 18. sajandil tekkis ka linnakodanikul suurem võimalus tutvuda orkestrimuusikaga, kuna see kõlas ka parkides, väljakutel, kohvimajades ja saalides. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/380 Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell) ===SHOW=== Barokk Date: 1570 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1570 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1630 Barokk: varajane periood Uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine. - kromatism, dissonants, tonaalsus, monoodia, retsitatiiv - madrigal endiselt tähtis - ooperi ja oratooriumi sünd - afekti- ehk tundeseisundiõpetuse väljakujunemine muusikateoorias (põhinedes Kreeka ja Ladina retoorika ehk kõnekunsti printsiipidel) kuulajale mõju avaldamiseks (#psühholoogia, #kirjandus) Asset Date: 1594 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1594 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1594 Lassus ja Palestrina surm Orlandus Lassus (1532-1594) ja Giovanni Pierluigi da Palestrina (1525-1594) - renessansiajastu vokaalpolüfoonia ehk kontrapunkti esimese kõrgaja silmapaistavamaid heliloojaid Asset Date: 1685 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1685 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1750 J.S. Bachi surm Johann Sebastian Bach oli saksa barokiajastu polüfoonia ehk harmoonilise kontrapunkti teise kõrgaja tippesindaja. Asset Date: 1685 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1685 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1759 G.F. Händeli surm Georg Friedrich Händel oli saksa päritolu Inglismaal alates 1712 tegutsev barokiajastu vokaal-instrumentaalmuusika suurvormi silmapaistvamaid esindajaid. Asset Date: 1630 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1630 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1680 Barokk: keskmine periood Piirkonniti erinevate stiilide välja kujunemine. - ühtlane (homogeenne) stiil Itaalias - enamik heliloojaid kasutasid oma teoste loomisel konkreetseid afekte esilekutsumaks vastav tundeseisund - alates 17. sajandi keskpaigast väheneb ülepingutatud deklamatoorika ja afektilisus sõna ja muusika, instrumentaalse ja vokaalmuusika tasakaalu kasuks - suurenev ühtlustamine (tonaalsus, rütm, meetrum) - da capo aaria ja triosonaadi sünd Asset Date: 1680 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1680 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1740 Barokk: hiline periood Ajastu žanride kõrgaeg. - afektiõpetuse süstematiseerimine muusikateoreetikute (nt Kircher, Werckmeister, Mattheson) kirjutistes - duur-moll tonaalsuse ja kaasaegse aktsenttakti (=IV) kinnistumine - Opera seria, Concerto ja Concerto grosso välja kujunemine ::https://vara.e-koolikott.ee/node/379 Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show) ===ASK=== ====Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)==== Lohista sõna õigesse kasti Barokiks nimetatakse ajajärku vahemikus 1600-1750, mil õukonnaelu oli priiskav ja kunst nö *ebakorrapärane*. Muusikas valitses *pingestatud* dünaamika, äärmuslik tundelisus ja *efektne* teatraalsus. Suured muutused toimusid kompositsioonitehnikas ning valitsema hakkasid *duur*- ja *moll*-helilaadid. Varasemas muusikas valitses *polüfoonia*, nüüd tõusis esile *monoodia*. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/859 ====Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)==== Teostes puudusid virtuossed soolod. :True False Basso continuo kirjaviisi kohaselt märgitakse bassihääle noodi alla number/numbrid, mis tähistab akordikuju. :True False Mängides basso continuo't tuleb jälgida vaid konkreetse akordi kuju ning mängija ei tohi lisaks improviseerida. :True False Harmooniapill oli tavaliselt orel, lauto või klavessiin. :True False Selleks, et esitada instrumentaalteost oli tarvis vähemalt 4 muusikainstrumenti. :True False ::https://vara.e-koolikott.ee/node/861 ====Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)==== Vali õige väide. Muusika oli seltskonna- ja õukonnapidustuste lahutamatu osa. Põhirõhk oli vaimulikul muusikal. Esile tõuseb instrumentaal- ja vokaalmuusika, kus tähtsal kohal olid virtuoossed soolod. Muusika oli kaunistustevaba ja tagasihoidlik. Muusika esitamiseks ehitati spetsialseid ooperi-ja teatrimaju. Muusika kõlas põhiliselt ainult kirikus. Heliloojad hakkasid looma enam ilmalikku muusikat. Heliloojad hakkasid looma enam vaimulikku muusikat. Linnakodanikul oli võimalus tutvuda muusikaga, sest see kõlas ka parkides ja kohvikutes. Linnakodanikul ei olnud võimalus tutvuda muusikaga, kuna seda avalikult ei mängitud. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/862 ====Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)==== Milliseks liigitatakse barokiajastul muusikat? :Musica speculativa ::Vihje ja tagasiside: speculativa tähendab "spekulatiivne", ladina ... :Musica theorica (theoretica) ::Vihje ja tagasiside: theorica (theoretica), kreeka keeles tähendab... :Musica conceptualis ::Vihje ja tagasiside: conceptualis tähendab kontseptuaalne e kontse... :Musica practica ::Vihje ja tagasiside: practica on seotud millegi tegelemisega :Musica poetica ::Vihje ja tagasiside: poetica on seotud kirjandusega, seeläbi keelega :Musica alternativa ::Vihje ja tagasiside: alternativa tähendab mh "vahelduv" : Musica popularis ::Vihje ja tagasiside: populis tähendab inimesed ("rahvas"). ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1633 ====Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4.1)==== Märgi hiirega kõik sõnad, mis tähistavad barokkmuusika iseloomu, muusikatermineid ja pillinimesid! Barokkmuusikale oli iseloomulik priiskav õukonnaelu ning *ebakorraline* *muusika*. Muusikas valitses *pingestatud* *dünaamika*, *äärmuslik* *tundelisus* ja *efektne* *teatraalsus*. Suured muutused toimusid *kompositsioonitehnikas*, valitsema hakkasid *duur-* ja *moll-* *helilaadid*. Varasemalt valitses muusikas *polüfoonia*, siis nüüd hakkas valitsema *monoodia*. Teoseid loodi *basso* *continuo* baasil. Hakatakse enam looma *instrumentaal-* ning *vokaalmuusikat*, kus tähtsal kohal on ka *virtuoossed* *soolod*. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1083 ====Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + ask 5)==== ''SLIDE 1'' 1570 — 1630 Barokk: varajane periood Uute väljendusvahendite ja vormide tekkimine. - kromatism, dissonants, tonaalsus, monoodia, retsitatiiv - madrigal endiselt tähtis - ooperi ja oratooriumi sünd - afekti- ehk tundeseisundiõpetuse väljakujunemine muusikateoorias (põhinedes Kreeka ja Ladina retoorika ehk kõnekunsti printsiipidel) kuulajale mõju avaldamiseks ''SLIDE 2'' Baroki varajases perioodis tekkis oratoorium ja ooper, muusikas oli tähtsal kohal kromatism, dissonants, tonaalsus, monoodia. True False ''SLIDE 3'' 1630 — 1680 Barokk: keskmine periood Piirkonniti erinevate stiilide välja kujunemine. - ühtlane (homogeenne) stiil Itaalias - enamik heliloojaid kasutasid oma teoste loomisel konkreetseid muusikalisi võtteid (afekte) esilekutsumaks vastav tundeseisund - alates 17. sajandi keskpaigast väheneb ülepingutatud deklamatoorika ja afektilisus sõna ja muusika, instrumentaalse ja vokaalmuusika tasakaalu kasuks - suurenev ühtlustamine (tonaalsus, rütm, meetrum) - da capo aaria ja triosonaadi sünd ''SLIDE 4'' Baroki keskmine periood: Heliloojad kasutasid teostes konkreetseid tundeseisundeid (afekte) esilekutsuvaid muusikalisi võtteid. Da capo aaria ja triosonaadi tähtsus hakkab kahanema. ''SLIDE 5'' 1680 — 1740 Barokk: hiline periood Ajastu žanride kõrgaeg. - afektiõpetuse süstematiseerimine muusikateoreetikute (nt Kircher, Werckmeister, Mattheson) kirjutistes - duur-moll tonaalsuse ja kaasaegse aktsenttakti (=IV) kinnistumine - Opera seria, Concerto ja Concerto grosso välja kujunemine ''SLIDE 6'' Täida lüngad Opera , Concerto ja Concerto välja kujunemine - tonaalsuse ja kaasaegse aktsenttakt kinnistumine ::https://vara.e-koolikott.ee/node/864 ====Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 6)==== Kujuta end ette barokiajastu heliloojana, kes... Eelistan vana kirjaviisi ja stiili Prima pratica: motettiline, polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Seconda pratica: madrigaalne, raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll Miks sa eelistaksid barokiajastu heliloojana luua motetti või madrigali? Polüfooniline motett on heliloojale suurem väljakutse kui pms raamhältel tuginev madrigal. Eelistan vana kirjaviisi ja stiili Madrigalis saan paremini ilmalikke teemasid (armastus, loodus) väljendada. Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Mulle meeldivad keerulised ja kindlates reeglites korrastatud struktuurid muusikas. Eelistan vana kirjaviisi ja stiili Mulle meeldivad arusaadavamad muusikalised struktuurid, kus vanu reegleid ei pea enam nii kindlalt järgima. Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Miks sulle meeldiks barokiajastu heliloojana kasutada rohkem vana või uue stiili kirjaviisi? Vanas stiilis (kirjaviisis) on tekstitõlgendus neutraalne, saan keskenduda muusikalistele väljendusvahenditele. Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Uues stiilis (kirjaviisis) on sõnatõlgendus emotsionaalsem (afektilisem), saan tundeid väljendada muusikas täpsemalt. Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Eelistan uuemat notatsiooniviisi lühemate vältustega, mis võimaldab luua peenestatumaid meloodiaid. Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Eelistan vanemat notatsiooniviisi pikemate vältustega, mis võimaldab luua vaheldusrikkamat polüfoonilist muusikat. Eelistan vana kirjaviisi ja stiili Miks sulle meeldib laadide paljusus? Vanad kirikulaadid on vanaaegse hõnguga ja väljendavad väärikust. Eelistan vana kirjaviisi ja stiili Duur-moll võimaldab selgemalt eristada teose üldist iseloomu (rõõmus-kurb). Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Duur-moll on liiga lihtne vastandus, soovin luua kõlaliselt huvitavamat muusikat. Eelistan vana kirjaviisi ja stiili Mulle meeldib mängida just duur-moll vastandamistega ja luua moodsamat kõlapilti. Eelistan uut kirjaviisi ja stiili Alusta ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1638 ===DO UUS. LAHE ÜLESANNE, KUID SELLISENA TAVAKOOLI TASEMEL TEOSTAMATU (las see nii olla, printsiip on oluline, mitte täpne analüüs) VALMIS (GL)=== Baroki ajastu mõtlemine heliloojana (analüüsiülesanne*) Eesmärk: mõista barokiajastu heliloojat ja tema kompositsioonilisi valikuid läbi isikliku kuulamis- ja analüüsikogemuse. Rühmatöö, 2–3 õpilast kehastuvad nö üheks heliloojaks (ühendavad oma mõtted üheks seisukohaks), teised rühmaliikmed jagunevad võrdselt prima pratica stiili (vana kirjaviis) ja seconda pratica stiili (uus kirjaviis) pooldajateks (lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, helilooja, teoreetik). 1. Moodustage 5–7 liikmelised rühmad, igas rühmas 2–3 õpilast kehastuvad heliloojaks (edaspidi: Helilooja), teised valivad teise rolli: lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, teoreetik (edaspidi: Teised) 2. Õpetaja annab ette või sa valid ise üht ''prima pratica'' stiilis motett (noot ja helisalvestus, antud peatükis käsitletud heliloojate seast) ja üht ''seconda pratica'' stiilis madrigal (noot ja helisalvestus) ja leia mõlemal 3–5 kõige olulisemat aspekti, mis neid stiilile vastavalt iseloomustab. 2.1 Helilooja: Loe uuesti üle stiilide kompositsioonilised erinevused Vana stiili ehk esimest praktikat iseloomustas: * polüfooniline faktuur (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]], peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Kontrapunkt|kontrapunkt]]), * teksti neutraalne tõlgendus, * dissonantside reeglipärane käsitlus (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helikõrgus|helikõrgus]]), * brevisel põhinev helivältuste süsteem (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helivältus|helivältus]]), * harmoonia, mis tekib meloodiate koosluses (polüfoonia kaudu, peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]], peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Kontrapunkt|kontrapunkt]]), * kirikulaadide süsteem (peatükk [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine#7) Ühehäälsus ja noodikirja teke|ühehäälsus ja noodikirja teke]]) Uut stiili ehk teist praktikat iseloomustas: * raamhäältele tuginev homofooniline faktuur (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]]), * teksti afektiline tõlgendus, * dissonantside vabam käsitlus (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helikõrgus|helikõrgus]]), * muusika noteerimine lühemates helivältustes (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Helivältus|helivältus]]), * ühehäälse meloodia valitsev roll (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Faktuur|faktuur]]) * duur-moll-süsteem (peatükk [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Harmoonia|harmoonia]]) 3. Helilooja: Laula ette või mängi instrumendil, mida sa valdad, või vali digiklaveril vastav instrument (või lõika helitöötlusprogrammi abil fragmendid [1–2 takti, võib olla meloodiakatkend või 2–3 akordi järgnevus] salvestusena ette mängimise eesmärgil valmis) lühikesi fragmente nendest kahest teosest, mis illustreerivad need enne valitud 3–5 stiilile iseloomulikku aspekti. 3.1 Helilooja: Iga ette kantud fragmendi järel küsi Teistelt arvamust, millisele ''pratica''<nowiki/>'le e stiilile (vana või uus kirjaviis) nemad seda fragmenti kuuluvaks peaksid. 3.1.1 Teised: Iga vastus ja arvamus peab olema põhjendatud. 3.1.2 Helilooja: Kinnita nö õiget vastust või esita selgitusi või põhjendusi, miks sulle vastus ei sobi (ei sobi stiili iseloomudega kokku). 4. Rollis ja stiilides orienteerumine 4.1 Helilooja: sa pead orienteeruma mõlemas stiilis, kuid saad pooldada selgelt üht. 4.2 Teised: mõistad stiilide põhilisi erinevusi, kuid võtad selge hoiaku ja positsiooni (pooldat) üht neist. Küsi Heliloojalt sobivat lisainformatsiooni, kui sul on midagi ebaselge. 5. Mängu lõpetuseks mängige mõlemad teosed tervikuna salvestuselt tervele rühmale ette, et Teistel tekiks tervikpilt teosest. 6. Arutage pärast mängu läbimist kuidas see õnnestus ja mis oli keeruline. 6.1 Helilooja: kui sobivaid fragmente sa valisid ja kui hästi sa suutsid neid selgitada ja lisaküsimustele vastata. 6.2 Teised: Kui hästi (kindlalt) suutsid nad esindada oma rolli ja kui sobivalt/efektiivselt nad suutsid lisaküsmusi esitada. 7. Kokkuvõte: Kas põhilised stiilijooned said selgeks? Milline on tunne esindada konkreetset stiili või kirjaviisi? * Ülesannet saaks läbi viia ka kompositsiooni ülesandena: Helilooja loob stiilile vastavaid fragmente ise, kuid see on keerulisem ülesanne! Ülesannet saab sooritada ka lihtsustatud kujul: väidelda erinevates rollides vana ja uue stiili eelistuste üle abstraktsemalt ülesande punktis 2.1 toodud iseloomustuste põhjal. Oluline on sealjuures uue ja vana stiili printsiipide väitlemisel, mis on üldisem printsiip. ===DO VANA=== Baroki ajastu mõtlemine heliloojana (analüüsiülesanne*) Eesmärk: mõista barokiajastu heliloojat ja tema kompositsioonilisi valikuid läbi isikliku kuulamis- ja analüüsikogemuse (=IV) Rühmatöö, 2-3 õpilast kehastuvad nö üheks heliloojaks (ühendavad oma mõtted üheks seisukohaks), teised rühmaliikmed jagunevad võrdselt prima pratica stiili (vana kirjaviis) ja seconda pratica stiili (uus kirjaviis) pooldajateks (lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, helilooja, teoreetik). 1. Moodustage 5-7 liikmelised rühmad, igas rühmas 2-3 õpilast kehastuvad heliloojaks (edaspidi: Helilooja), teised valivad teise rolli: lihtkuulaja, asjaarmastaja, muusik, teoreetik (edaspidi: Teised) 2. Õpetaja annab ette või sa valid ise üht prima pratica stiilis motett (noot ja helisalvestus, antud peatükis käsitletud heliloojate seast) ja üht seconda pratica stiilis madrigal (noot ja helisalvestus) ja leia mõlemal 3-5 kõige olulisemat aspekti, mis neid stiilile vastavalt iseloomustab. 2.1 Helilooja: Kasuta IV kursuse materjale selleks, et stiilides detailsemalt orienteeruda ja olulised iseloomujooned paremini üles leida teostest. 3. Helilooja: Laula ette või mängi instrumendil, mida sa valdad, või vali digiklaveril vastav instrument (või lõika helitöötlusprogrammi abil fragmendid [1-2 takti, võib olla meloodiakatkend või 2-3 akordi järgnevus] salvestusena ette mängimise eesmärgil valmis) lühikesi fragmente nendest kahest teosest, mis illustreerivad need enne valitud 3-5 stiilile iseloomulikku aspekti. 3.1 Helilooja: Iga ette kantud fragmendi järel küsi Teistelt arvamust, millisele pratica'le e stiilile (vana või uus kirjaviis) nemad seda fragmenti kuuluvaks peaksid. 3.1.1 Teised: Iga vastus ja arvamus peab olema põhjendatud. 3.1.2 Helilooja: Kinnita nö õiget vastust või esita selgitusi või põhjendusi, miks sulle vastus ei sobi (ei sobi stiili iseloomudega kokku). 4. Rollis ja stiilides orienteerumine 4.1 Helilooja: sa pead orienteeruma mõlemas stiilis, kuid saad pooldada selgelt üht. 4.2 Teised: mõistad stiilide põhilisi erinevusi, kuid võtad selge hoiaku ja positsiooni (pooldat) üht neist. Küsi Heliloojalt sobivat lisainformatsiooni, kui sul on midagi ebaselge. 5. Mängu lõpetuseks mängige mõlemad teosed tervikuna salvestuselt tervele rühmale ette, et Teistel tekiks tervikpilt teosest. 6. Arutage pärast mängu läbimist kuidas see õnnestus ja mis oli keeruline. 6.1 Helilooja: kui sobivaid fragmente sa valisid ja kui hästi sa suutsid neid selgitada ja lisaküsimustele vastata. 6.2 Teised: Kui hästi (kindlalt) suutsid nad esindada oma rolli ja kui sobivalt/efektiivselt nad suutsid lisaküsmusi esitada. 7. Kokkuvõte: Kas põhilised stiilijooned said selgeks? Milline on tunne esindada konkreetset stiili või kirjaviisi? * Ülesannet saaks läbi viia ka kompositsiooni ülesandena: Helilooja loob stiilile vastavaid fragmente ise, kuid see on keerulisem ülesanne! ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1641 Barokk. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (do) ==17) Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # kontsertstiil # vokaalmuusika # Claudio Monteverdi (1567-1643) # ooper # Barokiajastu # instrumentaalsaade # soololaul # sõnade rõhk # rütm # antiikaeg # aaria # lauto # Laulu vorm # varieeruv # tantsurütmis # salmilaul # soolomadrigal # da-capo-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis (=IV), kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal. # Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest. Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne. # basso continuo, Retsitatiivi saadab üldjuhul harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse # secco-retsetatiiv (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada. # accompagnato-retsitatiiv ehk saatega retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist , kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga. # ABA vorm # kantaat cantare tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo. # ooperistseen # oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka. Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga. # passioon # paastuaeg ===TELL UUS. TOIMETAMATA=== ====Kontsertstiil. KAS KONTSERTSTIILIST ON KA PLAANIS KUSAGIL KIRJUTADA?==== Kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.–17. sajandi vahetusel. ====Uued žanrid==== =====Ooper===== Vokaalmuusika eestvedajaks antud perioodil peetakse Claudio Monteverdit (1567-1643), kes on ühtlasi andnud suure panuse ka ooperimuusika rajamisel (=IV ooper). =====Instrumentaalsaatega soololaul MILLEGA TÄPSEMALT ON TEGU: KAS MUUSIKAŽANRI VÕI MUUSIKASTIILIGA?===== Barokiajastul tekkis vajadus instrumentaalsaatega soololaulu järele. Nimelt tunnistasid mitmed luuletajad ja muusikud, et muusika ja luule on sattunud vastuollu, kus sõnade rõhk moondub rütmi järgi valesti ning tekib sõnade kordus. Läbi uuenduse pidi luule (#kirjandus) ja muusika muutuma ideaalseks koosluseks nagu antiikajal, kus vastavad kunstid olid omavahel tasakaalus. =====Aaria===== 17. sajandi algul tõusis esile aaria, mida lauldi üksikpilli (lauto) või väiksema ansambli saatel. Laulu vorm oli varieeruv, tantsurütmis, salmilaul, soolomadrigal. Samuti tuli antud sajandil Itaalias kasutusele ka ''da-capo''-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis, kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal. Monteverdi aariad - (kuulamine) (show) =====Retsitatiiv===== Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest. Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne. Retsitatiivi saadab üldjuhul basso continuo, harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse secco-retsetatiiviks (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada. Juhul kui retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist saatega ehk accompagnato-retsitatiiviga, kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga. (helinäited + partituurinäited võrdlemiseks) =====Kantaat===== Sõna ''cantare'' tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo. (helinäide) =====Oratoorium===== Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) (#kunst) Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga. ===TELL=== Uued žanrid Kontsertstiili tulek kirikusse algas Veneetsias 16.-17. sajandi vahetusel. Vokaalmuusika eestvedajaks antud perioodil peetakse Claudio Monteverdit (1567-1643), kes on ühtlasi andnud suure panuse ka ooperimuusika rajamisel (=IV ooper). Barokiajastul tekkis vajadus instrumentaalsaatega soololaulu järele. Nimelt tunnistasid mitmed luuletajad ja muusikud, et muusika ja luule on sattunud vastuollu, kus sõnade rõhk moondub rütmi järgi valesti ning tekib sõnade kordus. Läbi uuenduse pidi luule (#kirjandus) ja muusika muutuma ideaalseks koosluseks nagu antiikajal, kus vastavad kunstid olid omavahel tasakaalus. 17. sajandi algul tõusis esile aaria, mida lauldi üksikpilli (lauto) või väiksema ansambli saatel. Laulu vorm oli varieeruv, tantsurütmis, salmilaul, soolomadrigal. Samuti tuli antud sajandil Itaalias kasutusele ka da-capo-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis (=IV), kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal. Monteverdi aariad - (kuulamine) (show) Retsitatiiv (=IV) on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest (#kirjandus). Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne. Retsitatiivi saadab üldjuhul basso continuo, harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse secco-retsetatiiviks (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada. Juhul kui retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist saatega ehk accompagnato-retsitatiiviga, kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga. (helinäited + partituurinäited võrdlemiseks) Sõna cantare tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo. (helinäide) Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) (#kunst) Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/387 Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (tell) ===SHOW=== ::Show - on töös ===ASK=== ====Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 1)==== Lohista hiirega sovivad sõnad õigetesse kastidesse! Kontsertstiili tulek kirikusse sai alguse *Veneetsia*s. Vokaalmuusika eestvedajaks peetakse *Claudio* *Monteverdi*t. 17. sajandi algul tõusis esile *aaria*, mida esitati tihti lauto saatel. Samuti oli kasutusel ka da-capo-aaria, kus esitajad võisid viimases lõigus kasutada *improvisatsioon*i. *Retsitatiiv* on kõnelähedane laul, mis arenes välja ilulugemisest. *Kantaat* on barokiaegne vokaalmuusikažanr, mis läbis 17. sajandi teisel poolel suure arengu. Nimelt sisaldas see endas 2-3 *retsitatiiv*i ning 2-3 *aaria*t. *Oratoorium* on kontsertteos solistidele, *koor*ile ja orkestrile. Sisu on dramaatiline ja räägib Kristuse kannatustest. Antud žanr kujunes välja koos *ooper*iga. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1110 ====Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 2)==== Milline vokaalmuusikažanr meeldib sulle kõige enam Aaria Aaria tõusis esile 17. sajandi algul ning seda esitati üksikpilli või ansambli saatel. Lauluvorm oli varieeruv, tantsurütmis, salmilaul, soolomadrgial. Itaalias oli kasutusel ka da-capo-aaria, mis koosnes kolmest lõigust ABA, kus viimases lõigus sai laulja improviseerida. Retsitatiiv Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja ilulugemisest. Retsitatiivis on rohkem teksti ning see on kooskõlas kõneloogikaga. Meloodia on sageli monotoonne ning järgib alati kõnerütmi. Üldjuhul saadab retsitatiivi basso continuo harvade akordidega. Kantaat Kantaat arenes barokiajastul ning läbis 17. sajandi teisel poolel suure arengu. Ülesehitus muutus mahukamaks ning sisaldas endas 2-3 retsetatiivi ning 2-3 aariat (sarnanedes väikese ooperistsenaariumiga). Kantaat on loodud solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo. Oratoorium Oratoorium on vokaalmuusikažanr, mille sisuks on Kristuse kannatused, vaatamata sisule ei ole tegu kirikumuusikaga. Teoses puudub igasugune lavategevus ning muusikat edastatakse ainult lauldes. Kõige populaarsem aeg oratooriumite esitamiseks oli kevad, mil toimus paastumine. Millises koosseisus eelistad laulda? Eelistan laulda üksinda ning üksikpilli või väiksema koosseisu saatel. Aaria, Retsitatiiv Eelistan laulda kõnelähedast laulu, kus esinejat saadab ansambel hõreda saatega. Retsitatiiv Eelistan laulda solistina ning saate osas on kammeransambel ja instrumentaalansambel. Kantaat, Aaria, Retsitatiiv Eelistan laulda suures koosseisus, kus on solistid, koor ja orkester. Oratoorium Millise sisuga laulu eelistad? Eelistan varieeruvat vormi, kus saab ka improviseerida. Aaria Eelistan kõnelähedast laulu. Retsitatiiv Eelistan ooperistseeniga sarnase sisuga vormi. Kantaat Eelistan laulda Kristuse kannatustest. Oratoorium ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1111 ====Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 3)==== Märgi hiireklõpsuga sõnad, mis iseloomustavad vokaal-instrumentaalmuusika žanri liike. Vokaalmuusika eestvedajaks barokiajastul peetakse Claudio Monteverdit, kes on ühtlasi andnud suure panuse ka *ooperimuusika* rajamisel. Barokiajastul tekkis vajadus *soololaulu* järgi, kuna sõnade rõhk moodus rütmi järgi valesti. 17. sajandil tõusis esile *aaria*, mida esitati üksikpilli või ansambli saatel. Itaalias oli kasutusel ka *da-capo-aaria*, mis koosnes kolmest lõigust, kus viimases sai laulja improviseerida. Deklamatsioonist ehk ilulugemisest arenes välja *retsitatiiv*, mis oli rohkem kooskõlas kõne loogikaga ning sisaldas rohkem teksti. Meloodia järgis alati kõnerütmi, mistõttu oli meloodia sageli ka monotoonne. Itaalia keelsest sõnast cantare, mis tähendab laulma, arenes välja *kantaat*. 17. sajandi teisel poolel läbis see muutuse ning seoses sellega muutus ka ulatuslikumaks teoseks. Koos *ooperiga* arenes ka *oratoorium*, mille sisuks oli Kristuse kannatused. *Oratoorium* on loodud suuremale koosseisule ning esitluses puudub lavaline tegevus. Esitlus toimus tavaliselt paleedes mitte kirikus. Nii *ooperit* kui ka *oratooriumi* kirjutas tihtipeale sama helilooja. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1112 ====Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 4)==== ''SLIDE 1'' Kontsertstiili tulek kirikusse sai alguse Veneetsias. Antud perioodi eestvedajaks peetakse Claudio Monteverdit (1567-1643), kus on ühtlasi andnud suure panuse ka ooperimuusika rajamisele. Kuna teostes võis sattuda muusika ja luule vastuollu, tekkis vajadus ka soololaulu järele. ''SLIDE 2'' 17. sajandil tõusis esile aaria, mida lauldi üksikpilli või väiksema ansambli saatel. Samuti oli Itaalias kasutusel da-capo-aaria vorm. 17. sajandil sai antud vorm muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks. Claudio Monteverdit peetakse da-capo-aaria rajajaks. :True False Kontsertstiil sai alguse Veneetsias. :True False ''SLIDE 3'' Retsitatiiv arenes välja deklamatsioonist. Antud žanris on rohkem teksti, meloodia on monotoonne ning kooskõlas kõne loogikaga. Üldjuhul saadab retsitatiivi basso continuo harvade akordidega. 17. sajandil tõusis esile :aaria . :soololaul . :retsitatiiv . Itaalia muusikas sai 17. sajandil da-capo-aaria ........... ainuvalitsejaks :ainult ooperi žanri . :vokaal-instrumentaalmuusika žanrite . :instrumentaalmuusika žanrite . ''SLIDE 4'' Kantaat läbis tohutu arengu 17. sajandi teisel poolel ning tema ülesehitus muutus mahukamaks. Üldjuhul sisaldas ta endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat (sarnanedes väikese ooperistenaariumiga). Kantaat on loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo. Täienda puuduvad sõnad! Retsitatiiv arenes välja ist. Teose meloodia on ning kooskõlas tekstist tuleneva loogikaga. Retsitatiivi saadab tavaliselt harvade ega. ''SLIDE 5'' Kantaat on loodud ühele solistile, koorile ja orkestrile True False Oratooriumi sisuks on Kristuse kannatused True False Oratoorium on ulatuslik kontsertteos, mille sisuks on Kristuse kannatused. Teos on loodud solistile, koorile ja orkestrile. Edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega, puudub lavaline süžee. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1119 ====Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (ask 5)==== Täida lüngad! *Oratooriumi* sisuks on Kristuse kannatused. Antud žanr kujunes välja koos *ooper*iga. Vaatamata vaimulikule sisule ei ole tegu *kirikumuusika*ga. Tavaliselt esitati oratooriume *kevad*el, kui toimus paastumine. *Kantaat* on saanud oma nimetuse itaalia keelse sõna cantare järgi, mis tähendab it. k. *laulma*. Antud teos sisaldab endas 2-3 *retsitatiiv*i ning 2-3 *aaria*t. *Retsitatiiv* on kõnelähedane laul, mis arenes välja ilulugemisest ehk *deklamatsioon*ist. Antud teose meloodia on *monotoonne* ning järgib alati *kõnerütm*i. *Aaria* on teos, mida esitatakse soolopilli või väiksema ansambli saatel. Laulu vorm on varieeruv. Itaalias kasutati *da-capo*-aariat, mis koosnes kolmest lõigust *ABA* vormis, kus viimases lõigus sai laulja *improviseerida*. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1123 ===DO UUS. SEE ÜLESANNE ON LIIGA MAHUKAS, SEST KATKENDI JÄRGI EI OLE TIHTI VÕIMALIK MUUSIKAŽANRIT MÄÄRATA. ÜLESANDE FOOKUST TULEKS TÄPSUSTADA JA ÜLESANNE VASTAVALT ÜMBER DISAINIDA=== Tutvuge põhjalikult vokaal-instrumentaalmuusika žanritega (vt peatüki selgitusi). Valige üks žanr välja ning uuri selle kohta lähemalt interneti vahendusel. Leidke teos, mis on loodud antud žanris, tutvu sellega ning hiljem tutvusta seda ka klassikaaslastele. 1. Moodustage rühmad 3-5 õpilast 1.1 Valige 3-5 olulisemat aspekti, mis liigitavat teost selleks või selleks žanriks. 1.2 Mängige klassikaaslastele ette 5-7 katkendit ja lase neil arvata, mis žanris teos on. 1.2.1 Iga õpilane leiab 1-2 teost antud žanris 1.3 Lase neil küsimusi esiada ja selgita arusaamatusi, põhjenda. 2. Mängige teost või teose osa klassikaaslastele ette ja arutage teost veelkord. 2.1 Samuti arutage, milliseid küsimusi oleks sellisele teosele veel. Ülesande sooritamine võib olla osaliselt jaotatud ka kodutööks ===DO VANA=== Tutvuge põhjalikult vokaal-instrumentaalmuusika žanritega (vt peatüki selgitusi). Valige üks žanr välja ning uuri selle kohta lähemalt interneti vahendusel. Leidke teos, mis on loodud antud žanris, tutvu sellega ning hiljem tutvusta seda ka klassikaaslastele. 1. Moodustage rühmad 3-5 õpilast 1.1 Valige 3-5 olulisemat aspekti, mis liigitavat teost selleks või selleks žanriks. 1.2 Mängige klassikaaslastele ette 5-7 katkendit ja lase neil arvata, mis žanris teos on. 1.2.1 Iga õpilane leiab 1-2 teost antud žanris 1.3 Lase neil küsimusi esiada ja selgita arusaamatusi, põhjenda. 2. Mängige teost või teose osa klassikaaslastele ette ja arutage teost veelkord. 2.1 Samuti arutage, milliseid küsimusi oleks sellisele teosele veel. Ülesande sooritamine võib olla osaliselt jaotatud ka kodutööks ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1124 Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika (do) ==18) Barokk. Instrumentaalmuusika (korrektuuridest tagasi)== [Muusikainstrumendid ja instrumentaalmuusika vormid ning žanrid] ===MÕISTED=== # Barokktrio. Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele. # koosseis # meloodiapill # basso continuo # trio # partii # viiul # plokkflööt # harmooniapill # klavessiin # orel # lauto # bassi meloodiapill # tšello # viola da gamba # fagott # Itaalia orkester. Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile. Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad. # Sonaat. Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (sonata da chiesa) ja kammersonaat (sonata da camera). # keelpillisonaat # Arcangelo Corelli (1653-1713) Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja # karakter # sonaaditüüp # kirikusonaat (sonata da chiesa) # kammersonaat (sonata da camera) # Kontsert. Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678-1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul. # paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. # Kontserdi liigid # concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel # soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud # Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja # Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu. # karakter # tants # instrumentaalpala # saksa heliloojad # prantsuse õukonnatantsud # süiditsükkel # Allemande - 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants. # Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants. # Sarabande - aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants. # Gigue - šoti hüppetants, süidi kiireim osa. # Klaviirimuusika. Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja. # klavessiin # klavikord # positiivorel # sooloinstrument # protestantism # jumalateenistus # tokaata # fuuga # fantaasia # J.S. Bach # Dietrich Buxtehude (1707-1637), taani päritolu organist ja helilooja kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja. # Põhja-Saksa orelikool # Cremona # viiulimeister # Cremona pillimeistrite koolkond # Andrea Amati (1505-1577), kelle järglased tegelesid sama valdkonnaga ning täiendasid muusikainstrumente kui ka õpetasid välja kuulsaid pillimeistreid. Siiani ei ole teadlased suutnud paljastada pikaajaliste uuringutega pilli ainulaadse kõla saladuse. On ainult mitmeid oletusi, milles võib peituda antud pilli võlu: laki koostis, puidu kvaliteet, muud materjalid. Tänapäeval kõige kuulsamad viiulid on valminud pillimeistri # Antonio Stradivari (1644-1737) käe all, kes oli # Nicolo Amati (Andrea Amati pojapoeg) õpilane ning on valmistanud lisaks viiulitele ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Kokku on hetkel säilinud umbes 650 muusikainstrumenti ning arvati, et valminud oli neid 1100. Antud pillid on olnud müügis erinevate hindadega, kus kõige kallim viiul maksis 3,5 miljonit US dollarit ning keskmine hind oksjonitel on olnud 1-2 miljonit US dollarit. ===TELL UUS. TOIMETAMATA=== ====Barokkajastu instrumentaalmuusikažanrid==== =====Sonaat===== Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653–1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (''sonata da chiesa'') ja kammersonaat (''sonata da camera''). =====Kontsert===== Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: ''concerto grosso'' (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678–1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul. =====Süit===== Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu. ''Allemande'': 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants. ''Courante'': 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants. ''Sarabande'': aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants. ''Gigue'': šoti hüppetants, süidi kiireim osa. ====Baroki instrumentaalkoosseisud==== =====Barokktrio===== Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele. =====Itaalia orkester===== Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile. Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad. ====Klahvpillimuusika baroki ajal==== Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja. ====Cremona keelpillimeistritest VALMIS VALMIS (GL)==== Cremona keelpillimeistrite koolkonna ([[w:Cremona keelpillimeistrite koolkond|Vikipeedia]]) rajajaks oli Andrea Amati (1505–1577), kelle pojapoja Nicolò Amati juures õppisid arvatavasti ka Antonio Stradivari ja Andrea Guarneri. Antonio Stradivarit (1644–1737) peetakse tänapäevani kõigi aegade kuulsaimaks viiulimeistriks. Lisaks viiulitele on ta valmistanud ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Stradivarilt on teadaolevalt säilunud umbes 650 muusikainstrumenti. Arvatakse, et kokku on neid valminud umbes 1100. Stradivari pillid on olnud oksjonitel müügil keskmise hinnaga poolteist miljonit USA dollarit. Kõige kallim Stradivari viiul on müüdud 3,5 miljoni USA dollari eest. Teadlased on püüdnud pikaajaliste uuringute käigus välja selgitada Cremona keelpillimeistrite pillide ainulaadse kõla saladusi. Siiski on ainult mitmeid oletusi, millest võib olla tingitud nende pillide haruldane kõla. Põhjuseks võib olla pilli katva laki eriline koostis, puidu või muude materjalide kvaliteet. Cremona keelpillimeistrite koolkonna tegevus viis tänapäevase viiuli kujunemiseni. ===TELL VANA=== Barokktrio Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele. Itaalia orkester Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile. Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad. Sonaat Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (sonata da chiesa) ja kammersonaat (sonata da camera). Kontsert Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678-1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul. Süit Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu. Allemande - 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants. Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants. Sarabande - aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants. Gigue - šoti hüppetants, süidi kiireim osa. Klaviirimuusika Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja. Cremona viiulimeistrid Cremona pillimeistrite koolkonna rajajaks oli Andrea Amati (1505-1577), kelle järglased tegelesid sama valdkonnaga ning täiendasid muusikainstrumente kui ka õpetasid välja kuulsaid pillimeistreid. Siiani ei ole teadlased suutnud paljastada pikaajaliste uuringutega pilli ainulaadse kõla saladuse. On ainult mitmeid oletusi, milles võib peituda antud pilli võlu: laki koostis, puidu kvaliteet, muud materjalid. Tänapäeval kõige kuulsamad viiulid on valminud pillimeistri Antonio Stradivari (1644-1737) käe all, kes oli Nicolo Amati (Andrea Amati pojapoeg) õpilane ning on valmistanud lisaks viiulitele ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Kokku on hetkel säilinud umbes 650 muusikainstrumenti ning arvati, et valminud oli neid 1100. Antud pillid on olnud müügis erinevate hindadega, kus kõige kallim viiul maksis 3,5 miljonit US dollarit ning keskmine hind oksjonitel on olnud 1-2 miljonit US dollarit. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/449 Barokk. Instrumentaalmuusika (tell) ===SHOW=== ::Show - on töös ===ASK=== ====Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 1)==== Lohista hiirega mõiste õige seletuse ette! *Barokktrio* - pilliansambel, mille koosseisuks on kaks meloodiapilli ja basso continuo. Sõna trio tähistab partiide arvu, mitte mängijate arvu. *Itaalia* *orkester* - antud koosseis kujunes välja barokktriost, koosseisu kuuluvad kaks meloodiapilli, harmooniapill ning basso continuo. *Sonaat* - barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. *Kontsert* - antud vorm on sonaadi paralleelvorm. Selle ajastu kõige kuulsam soolokontsertide looja oli Antonio Vivaldi. *Süit* - koosneb eri karakteriga tantsudest või instrumentaalpaladest, ühes tsükklis on neli erikarakteriga tantsupala. *Klaviirimuusika* - antud muusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1128 ====Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 2)==== :1. card: BAROKKTRIO :2. card: ITAALIA ORKESTER :3. card: SONAAT :4. card: KONTSERT :5. card: SÜIT ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1129 ====Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 3)==== Barokktrios ei tohtinud olla rohkem kui kolm erinevat pilli/muusikut. :True False Barokktrios oli 2 meloodiapilli ning basso continuo't pilli(d). :True False Itaalia orkester kujunes välja barokktriost. :True False Antud koosseis pani aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile :True False Sonaat oli vokaalansamblile loodud instrumentaalteos. :True False Parimaid keelpillisonaate on loonud Roomas tegutsenud Arcangelo Corelli. :True False Kontsert on loodud suuremale ansamblile või barokktriole. :True False Süit koosnes neljast samasuguse karakteriga tantsust. :True False Klaviirimuusikat loodi kõige enam klavessiinile ja orelile. :True False Kõige kuulsamad viiulid on valminud meister Antonio Stradivari käe all. :True False ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1130 ====Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 4)==== <nowiki>:</nowiki>Jälgi pillimeistrite eludaatumid ja kes kelle juures on õppinud. :Cremona pillimeistrite koolkonna rajajaks peetakse Andrea Amati'd. :Cremona pillimeistrite koolkonna rajajaks peetakse Antonio Stradivari't. :Kõige kallim Stradivari valmistatud viiul maksis 3,5 miljonit dollarit. :Stradivari viiuleid kokku on maailmas jäänud ainult 10 tükki. <nowiki>:</nowiki>Jälgi, millise pilli roll muutus. :Barokiajastul sai orelist sooloinstrument.0 :Kõige mitmekülgsem roll oli orelil. <nowiki>:</nowiki>Mõtle pillide suuruse peale. :Kõige levinum pill kodus oli klavikord ja positiivorel. :Kõige levinum pill kodus oli klavessiin ja orel. <nowiki>:</nowiki>Arva ära, mis on huvitavam kuulata. :Süit koosnes nelja erineva karakteriga tantsust. :Süit koosnes nelja sama karakteriga tantsust. <nowiki>:</nowiki>Mõtle, milline muusika oli Itaalias sel ajal populaarne. :17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood. :17. sajandil levis Itaalias prantsuse õukonnatantsude mood. <nowiki>:</nowiki>Mõtle, millise žanri paralleelvorm kontsert on. :Kontsert on virtuoosne teos, mis on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. :Kontsert on vokaalteos, mis on loodud lauljatele ja orkestrile. <nowiki>:</nowiki>Tuleta meelde, millisest koosseisust see žanr arenes. :Kontserdi eri liigid on<nowiki>:</nowiki> concerto grosso ja soolokontsert. :Kontserdil on ainult üks liik. <nowiki>:</nowiki>Barokiajastu sonaat ei ole sama klassitsimisajastu sonaadiga. :Sonaat on mitmeosaline ja pilliansamblile loodud teos. :Sonaat on üheosaline ühele soolopillile loodud teos. <nowiki>:</nowiki>Barokiajastu sonaat ei ole sama klassitsimisajastu sonaadiga. :Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust. :Sonaadi liike on barokiajastul vaid üks. <nowiki>:</nowiki>Mõtle kronoloogiliselt. :Itaalia orkester oli aluseks tänapäeva klassikalisele orkestrile. :Itaalia orkester kujunes välja klassikalisest tänapäeva orkestrist. <nowiki>:</nowiki>Mõtle, kui palju partiidest juba barokktrio koosnes. :Itaalia orkester kujunes välja barokktriost. :Itaalia orkester sisaldas endas ainult kahte partiid. <nowiki>:</nowiki>Arvesta, et partiid võisid mängida ka mitmed mängijad koos. :Barokktrio koosnes kolmest erinevast partiist. :Barokktrios tohtis mängida ainult kolm mängijat. <nowiki>:</nowiki>Mõtle koosseisu muutuse puhul loogilise arengu peale. :Barokktrio koosseis oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele. :Barokktrio kujunes välja suurematest ansamblitest ja orkestritest. <nowiki>:</nowiki><nowiki>:</nowiki>http<nowiki>:</nowiki>//htk.tlu.ee/oppevara/node/1131 ====Barokk. Instrumentaalmuusika (ask 5)==== Kirjuta kastidesse puuduvad mõisted! *Barokktrio* - oli pilliansambel, mille koosseisuks oli kaks meloodiapilli ja basso continuo. *Cremona* *viiulimeistrid* - pillimeistrid, kes on loonud ainulaadse kõlaga keelpillid, mis on tänapäevalgi väga hinnalised. *Itaalia* *orkester* - koosseis, mis kujunes välja barokktriost ning oli aluseks tänapäeva klassikalisele orkestrile. *Klaviirimuusika* - loodi põhiliselt järgnevatele pillidele: klavessiin, positiivorel, klavikord. *Sonaat* - barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. *Süit* - teoses on kasutatud eri karakteriga tantse ja instrumentaalpalad. 17. sajandil sai see kindla vormi ja ülesehituse, kus hakatigi kasutama nelja erineva karakteriga tantsu. *Kontsert* - Virtuoosne teos suuremale ansamblile või barokkorkestrile, ka solistiga. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1132 ===DO UUS. ÜLESANNE ON ARUSAAMATU - miks? See on esituste võrdlemine --> selle meeldimise põhjendamine (see on küllatki lihtsakoeline lähenemine, mitte erialaline analüüs) + pillide äratundmine (seega žanrist ja koosseisust aru saamine) + lisainfo otsimine veebi kaudu (kes on rohkem huviline)...=== 1. Otsi (YouTube'ist või Spotify'st) vähemalt kahe erineva koosseisuga ja žanris barokiajastu instrumentaalteost (nt barokktrio ja sonaat või sonaat ja kontsert). 1.1 Samalt autorilt või 1.2 Erinevatelt autoritelt 1.1 Leia iga teose kohta vähemalt 2 interpretatsiooni. 1.2 Vali välja, milline interpretatsioon meeldib sulle rohkem/vähem – põhjenda, miks. 2. Analüüsi antud teost/esitust: 2.1 Millised muusikainstrumendid seda esitavad 2.2 Mis on kolm kõige silmapaistvamad iseloomujooned, mis teevad igat teost eriliseks. 3. Uuri internetis lisainformatsiooni: 3.1 Helilooja eluolude kohta teost kirjutatud ajal. 3.2 Teoste loomise kohta. 4. Fikseeri leitud info ja omad põhjendused kirjalikult (lühidalt koos viidetega, veebilehed). 4.1 Tutvusta selle põhjal kõiki kolme teost oma kaasõpilastele (nt koosta Powerpoint kuvastikku 3–5 kuvaga) kaasates ka kuulamislingid (YouTube'ist või Spotify'st). 4.2 Küsi kuvastiku selguse ja huvitavuse kohta tagasisidet oma kaasõpilastelt. ===DO VANA=== 1. Otsi (YouTube'ist või Spotify'st) vähemalt kahe erineva koosseisuga ja žanris barokiajastu instrumentaalteost (nt barokktrio ja sonaat või sonaat ja kontsert). 1.1 Samalt autorilt või 1.2 Erinevatelt autoritelt 1.1 Leia iga teose kohta vähemalt 2 interpretatsiooni. 1.2 Vali välja, milline interpretatsioon meeldib sulle rohkem/vähem - põhjenda, miks. 2. Analüüsi antud teost: 2.1 Millised muusikainstrumendid seda esitavad 2.2 Mis on kolm kõige silmapaistvamad iseloomujooned, mis teevad igat teost eriliseks. 3. Uuri internetis lisainformatsiooni: 3.1 Helilooja eluolude kohta teost kirjutatud ajal. 3.2 Teoste loomise kohta. 4. Fikseeri leitud info ja omad põhjendused kirjalikult (lühidalt koos viidetega, veebilehed). 4.1 Tutvusta selle põhjal kõiki kolme teost oma kaasõpilastele (nt koosta Powerpoint kuvastikku 3-5 kuvaga) kaasates ka kuulamislingid (YouTube'ist või Spotify'st). 4.2 Küsi kuvastiku selguse ja huvitavuse kohta tagasisidet oma kaasõpilastelt. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1133 Barokk. Instrumentaalmuusika (do) ==19) Barokk-ooper (korrektuuridest tagasi)== ===MÕISTED=== # Ooper # ooperižanr kujunes 1600. aasta paiku Itaalias, Firenze (ing. k. Florence) linnas ning mõjutas sellega kogu sajandi muusikat. Vaatamata sellele, et ooperi žanr mõjus uuena, võib siiski täheldada, et juba # vanakreeka muusika # tragöödia # koor # soololaulja # "Daphne" (1598) # Jacopo Peri (1561-1633) on Firenze helilooja # "Eurydice" (1600) # Claudio Monteverdi (1567-1643) esimene suur ooperihelilooja # "Orpheus" (1609) peetakse esimeseks tõeliselt terviklikuks ooperiteoseks. # kõlavärv # tegelane # karakter # tegevuspaik # Teatro San Castiano 1637. a. avati Veneetsias ooperimaja , seoses millega sai Veneetsiast 17. sajandi Euroopa ooperikeskus. Varasemalt esitati oopereid aadlipaleedes. # virtuoossus # soolo # lavadekoratsioon # mütoloogia # Napoli ooperikoolkond, Napoli ooper 17. sajandi lõpul kujunes # bel canto (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. Ooperis tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk # prima donna naispeaosatäitja # primo uomo meespeaosatäitja # süžee # tõsine ooper (opera seria) # koomiline ooper (opera buffa) # vahemäng (intermedium), mida etendati tõsise ooperi vaatuste vahel. # kastraadid (kõrge hääleulatusega meeshääl). Itaalia ooperis mängis meespeaosa alati kastraat, , sest ilma kastraadita peeti ooperit läbikukkunuks. # Farinelli (Carlo Maria Michelangelo Nicola Broschi, 1705-1782) kellest üks kuulsamaid oli # Alessandro Moreschi suri 1922. a, Viimane teadaolev kastraat kuid siiski oli ta jõudnud salvestada ka esimesed plaadid. # ballettooper kujunes välja Prantsusmaal ning on prantsuse heroline ballett, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja kooridest. ===TELL UUS. TOIMETAMATA=== ====Ooperižanri tekkimine ja areng baroki ajal==== Ooperižanr kujunes 1600. aasta paiku Itaalias, Firenze (ing. k. Florence) linnas ning mõjutas sellega kogu sajandi muusikat. Vaatamata sellele, et ooperi žanr mõjus uuena, võib siiski täheldada, et juba vanakreeka muusikast teame nn tragöödiaid, kus laulsid koorid ning esinesid ka soololauljad. Ajaga hakkas ooper arenema ning peagi võis märgata ooperis esimesi muudatusi. Heliloojad hakkasid looma aina virtuoossemaid soolosid, pandi enam rõhku lavadekoratsioonile, süžee oli endiselt ajaloolise või mütoloogilise taustaga. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond. Järjekordselt toimus ooperižanris areng, kus soolod muutusid veel enam virtuoossemaks, hinnati nn ''bel canto'' (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. Ooperis tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk ''prima donna'' ja ''primo uomo''. Napoli ooperis oli süžee tagaplaanil ning samuti lavaline tegevus oli napp, ometi kompenseeris seda rikkalik lavaline dekoratsioon. Antud perioodil loodi kõige enam tõsist ooperit (''opera seria'') ja koomilist ooperit (''opera buffa''), samuti olid populaarsed ka vahemängud (intermedium), mida etendati tõsise ooperi vaatuste vahel. Ballettooper kujunes välja Prantsusmaal ning on prantsuse heroline ballett, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja kooridest. ====Esimesed ooperiheliloojad==== Esimese teadaoleva ooperi "Daphne" (1598) on loonud Firenze helilooja Jacopo Peri (1561–1633). Paraku on see teos hävinenud, kuid säilinud on sama autori teine teos "Eurydice" (1600). Ajalukku on läinud esimese suure ooperiheliloojana Claudio Monteverdi (1567–1643), kelle loodud ooperit "Orpheus" (1609) peetakse esimeseks tõeliselt terviklikuks ooperiteoseks. Monteverdi kasutas oma loomingus mitmeid huvitavaid võtteid, mida ka hilisemalt on teised heliloojad rakendanud, nt olid orkestri kõlavärvid seotud tegelaste karakteri ja tegevuspaigaga. ====Barokkooperi esitajad==== Ajaloost on teada mõningaid tõendeid, et juba esimestes ooperites olid osatäitjateks ka kastraadid (kõrge hääleulatusega meeshääl). Itaalia ooperis mängis meespeaosa alati kastraat, kellest üks kuulsamaid oli Farinelli (Carlo Maria Michelangelo Nicola Broschi, 1705–1782), sest ilma kastraadita peeti ooperit läbikukkunuks. Viimane teadaolev kastraat Alessandro Moreschi suri 1922. a, kuid siiski oli ta jõudnud salvestada ka esimesed plaadid. ====Esimesed ooperimajad==== 1637. a. avati Veneetsias ooperimaja Teatro San Castiano, seoses millega sai Veneetsiast 17. sajandi Euroopa ooperikeskus. Varasemalt esitati oopereid aadlipaleedes. ===SHOW=== ::Show - on töös ===ASK=== ====Barokk. Lavamuusika (ask 1)==== Lohista hiirega sõnad õigetesse kastidesse! Ooperi žanr kujunes välja *Itaalias* 1600. aasta paiku. Esimese teadaoleva ooperi "*Daphne*" on loonud Jacopo Peri, paraku on see teos hävinenud ning säilinud tema teine teos "*Eurydice*".  Esimese suure ooperiheliloojana on muusikaajalukku läinud Claudio *Monteverdi*, kelle ooperit "*Orpheus*" peetakse esimeseks terviklikuks ooperiteoseks. 1637. aastal avati *Veneetsias* ooperimaja, selle läbi muutus linn Euroopa ooperikeskuseks.  Ajala oli ooper läbinud suured muudatused, heliloojad hakkasid looma *virtuoossemaid* soolosid, rõhku pandi *lavadekoratsioonidele*, *süžee* oli *ajaloolise/mütoloogilise* või *ajaloolise/mütoloogilise* taustaga.  On teada, et juba esimestes ooperites olid osatäitjateks *kastraadid*, kes mängisid meespeaosa, kuulsaim nendest oli *Farinelli*. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1136 ====Barokk. Lavamuusika (ask 2)==== Märgi hiirega kõik sõnad, mis on käändes või sisaldavad sõnaosana "ooper"! Ajaga hakkas *ooper* arenema ning peagi võis märgata *ooperis* esimesi muudatusi. Heliloojad hakkasid looma aina virtuoossemaid soolosid, pandi enam rõhku lavadekoratsioonile, süžee oli endiselt ajaloolise või mütoloogilise taustaga. 17. sajandi lõpul kujunes Napoli *ooperikoolkond*. Jäjekordselt toimus *ooperižanris* areng, kus soolod muutusid veel enam virtuoossemaks, hinnati nn. bel canto (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. *Ooperis* tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk prima donna ja primo uomo. Napoli *ooperis* oli süžee tagaplaanil ning samuti lavaline tegevus oli napp, ometi kompenseeris seda rikkalik lavaline dekoratsioon. Antud perioodil loodi kõige enam tõsist *ooperit* ja koomilist *ooperit* , samuti olid populaarsed ka vahemängud (intermedium), mida etendati tõsise *ooperi* vaatuste vahel. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1137 ====Barokk. Lavamuusika (ask 3)==== Ooper kujunes 1600. aasta paiku Itaalias. :True False Esimeseks ooperiks peetakse Jacopo Peri teost "Eurydice". :True False Esimese suure ooperiheliloojana on läinud ajalukku Claudio Monteverdi. :True False Monteverdi teost "Orpheus" peetakse esimeseks terviklikuks ooperiteoseks. :True False 1637. a avati Bolognas kuulsat ooperimaja, seoses millega muutus linn Euroopa ooperikeskuseks. :True False Ooper läbis ajaga väga suure arengu. :True False Heliloojad hakkasid looma kergemaid soolosid ega pannud rõhku lavadekoratsioonidele. :True False Ooperite süžee oli seotud ainult igapäeva eluga. :True False 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes hakkasid looma nn tõsist ja koomilist ooperit. :True False Ooperites tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad. :True False ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1138 ====Barokk. Lavamuusika (ask 4)==== Täida lüngad! Ooperižanr kujunes *1600*. aasta paiku *Itaalias*. Ajaga läbis ooper suure arengu ja toimusid mitmed muudatused. Heliloojad hakkasid looma aina virtuoossemaid *soolosid* ning panid aina enam rõhku *lavadekoratsioonile*. Süzee oli endiselt *ajaloolise* või *mütoloogilise* sisuga. 17. sajandi lõpul kujunes *Napoli* ooperikoolkond. Ooper muutus veelgi virtuoossemaks ning hakati hindama bel canto laulu. Laulja pidi laulma väga kaunilt, emotsionaalselt ja ilusa *tooniga*. Ooperis tõusis esile naispeaosatäitja ehk prima *donna* ning meespeaosatäitja ehk prima *uomo*. Napoli ooperis oli *süžee* tagaplaanil, kuid seda komponseeris rikkalik lavaline dekoratsioon. Antud perioodil loodi kõige enam *tõsist* ooperit (opera seria) ja *koomilist* ooperit (opera buffa). Tõsise ooperi vaatuste vahel etendati ka *vahemänge* (intermedium). Samal ajal Prantsusmaal kujunes välja *ballettooper*, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja koorist. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1149 ====Barokk. Lavamuusika (ask 5)==== Vali õige väide. :Ballettooper kujunes välja Prantsusmaal. :Ballettooper kujunes välja Itaalias. :17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes hakkasid oma loomingus kasutama veel virtuoossemaid soolosid. :17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, kes hakkasid oma loomingus kasutama väga lihtsaid lauluviise. :Napoli ooperikoolkonna heliloojad lõid kõige enam nn tõsist ja koomilist ooperit. :Napoli ooperikoolkonna heliloojad ei loonud koomilisi oopereid. :Nn tõsise ooperi vaatuste vahel etendati ka vahemänge. :Nn koomilise ooperi vaatuste vahel etendati ka vahemänge. :1637. aastal avati Veneetsias ooperimaja Teatro San Castino. :1637. aastal avati Firences ooperimaja Teatro San Castino. :Muusikaajaloos on suure ooperiheliloojana ajalukku läinud Claudio Monteverdi. :Muusikaajaloos on suurima ooperiheliloojana ajalukku läinud Jacopo Peri. :Jacopo Peri esimene teos "Daphne" hävines täielikult. :Jacopo Peri esimene teos "Eurydice" hävines täielikult. :Ooperižanr hakkas kujunema 1600. aastal Itaalias, Firenze linnas. :Ooperižanr hakkas kujunema 1600. aastal Itaalias, Veneetsia linnas. :Ooperižanr mõjus uuena, kuid siiski on juba vanakreeka muusikast teada tragöödia koori ja soololauljatega. :Ooperižanr ei mõjunud uuena, kuna juba vanakreeka muusikast teati tragöödiat, kus laulsid koor ja soololauljad. :Enne ooperimajade avamist esitati oopereid aadlipaleedes. :Enne ooperimajade avamist esitati oopereid kirikutes. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1151 ===DO UUS. ÜLESANNE ON PÕHIMÕTTELISELT LAHE, KUID ÕPILASELE, KES EI JOONISTA VÕI KELLEL PUUDUB KIRJANDUSLIK ANNE, KAS ÜLE JÕU VÕI LIIGA MAHUKAS. KESKKOOLIS EI LÄHE PEALE ASJAD, MIS PÕHIKOOLIS VÕIVAD VEEL TOIMIDA. KESKOOLIÕPILANE TAHAB TEHA ASJU HÄSTI - Nad on siiski alles 10. klass. See on siiski kenasti lõimiv ülesanne, loominguline jne...=== Eesmärk: Koge ooperižanriga kaasnevat seost kirjanduse ja teiste kunstidega (kava, dekoratsioon). Vali üks järgmistest ülesannetest: 1) Kirjuta ning kaunista kutse. Antud kutse peab olema kirjutatud barokkistiilis (#ajalugu, #kirjandus, #ühiskond) ning kaunistused peavad olema ka vastavad. Kutse peab sisaldama ooperiteatri nime, ooperi pealkirja ning helilooja ja libretisti nime. Samuti tuleb lühidalt tutvustada ka esitatava ooperi sisu. 2) Kirjuta süžee ooperile. Tutvu eelnevalt ka teiste barokkooperitega. Ooper peab sisaldama mees- ja naispeaosatäitjat. Samuti mõtle välja huvitav pealkiri ning tegelasnimed. 3) Joonista lavaline dekoratsioon ning räägi lühidalt aluseks oleva ooperi sisust. Ooperis on tavaliselt kasutusel mitu erinevat lavadekoratsiooni, tutvu barokkooperitega ning pane ka enda loodud ooperile pealkiri. Tutvusta oma ülesande tulemusi oma kaasõpilastele ja kogu nende tagasisidet ja soovitusi. ===DO VANA=== Vali üks järgmistest ülesannetest: 1) Kirjuta ning kaunista kutse. Antud kutse peab olema kirjutatud barokkistiilis (#ajalugu, #kirjandus, #ühiskond) ning kaunistused peavad olema ka vastavad. Kutse peab sisaldama ooperiteatri nime, ooperi pealkirja ning helilooja ja libretisti nime. Samuti tuleb lühidalt tutvustada ka esitatava ooperi sisu. 2) Kirjuta süžee ooperile. Tutvu eelnevalt ka teiste barokkooperitega. Ooper peab sisaldama mees- ja naispeaosatäitjat. Samuti mõtle välja huvitav pealkiri ning tegelasnimed. 3) Joonista lavaline dekoratsioon ning räägi lühidalt aluseks oleva ooperi sisust. Ooperis on tavaliselt kasutusel mitu erinevat lavadekoratsiooni, tutvu barokkooperitega ning pane ka enda loodud ooperile pealkiri. Tutvusta oma ülesande tulemusi oma kaasõpilastele ja kogu nende tagasisidet ja soovitusi. Eesmärk: Koge ooperižanriga kaasnevat seost kirjanduse ja teiste kunstidega (kava, dekoratsioon). ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1152 Barokk. Lavamuusika (do) =Klassitsism= ==20) Klassitsismi kultuurilooline taust (korrektuuridest tagasi)== [lõiming üldajalooga] *Klassitsism* *Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/774> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3668> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3823> * *Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 7)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2078> * *Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask6)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3825> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2079> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3821> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3820> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3818> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3817> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuuriline taust) (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2082> ===MÕISTED=== # Klassitsism (lad. k. esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on epohh, mis iseloomustab antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suunda kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik). Selle esinemist muusikas paigutatakse ajaliselt ajavahemikku 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni. Ajalooline „klassitsismi" mõiste tekib alles 1836. a. Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika arvustamisega. Klassitsism on suund, mille taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaalukus (#kunst, #ajalugu). Klassitsistliku stiili kõrgaega paigutatakse aastavahemikku 1780–1810, sellele eelnes nn # varaklassitsism (​​1760–1780) (nt # Mannheimi koolkond u 1750– u 1780) ja nn # eelklassitsism (1720–1760), mida on nimetatud ka ülemineku ajaks barokkstiili ja klassitsismi vahel. 60 aastat üleminekuaega on ebatavaliselt pikk, kuid erinevused sellele eelnenud barokkstiili suhtes on märgatavad. Selle sisse mahuvad veel erinevad vähem tuntud stiilid nagu # galantne stiil ja # tundlik stiil (loe edasi 18. sajand: teel klassitsismi poole), mis valmistavad ette selle sajandi # Viini klassikud Haydni, Mozarti, Beethoveni tipploomingut. Seevastu on üleminek klassitsismist järgnevale periooodile, # romantism (muusika) (19. sajandil), suhteliselt sujuv (hägune). Seetõttu käsitletakse mõlemad perioodid sageli ka ühise nimetaja alla # klassikalis-romantiline periood. # rangest stiilist (polüfooniast) teadlik eemaldumine # motiivika poole # faktuur (vähem hääli) # harmoonilise rütmi aeglustumine # formaalsed kadentsid # kontserdid kontserdielu # renessansiajastu # barokiajastu # Georg Friedrich Händel # hilisbarokk # noodikirjastamine # Klassitsismi ajastu muusika # väljenduslaad # meloodia # homofooniline saatefaktuur # heliredel # arpedžo # meloodia harmoniseerimisskeem # vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat # instrumentaalmuusika # sümfoonia # keelpillikvartett # klaverisonaat # koosseis # klassikaline orkester # pill # viiul # oboe # trompet # timpanid # Puupuhkpillid # sõrmeaukude süsteem # klappsüsteem # Viini klassikud # Joseph Haydn (1732–1809) # Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) # Ludwig van Beethoven (1770–1827) ===TELL UUS VALMIS VALMIS (GL)=== '''Klassitsism''' on muusikastiil, mida iseloomustab '''klassitsismi''' ([[w:klassitsism|Vikipeedia]]) ideaalide – lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse – avaldumine muusikas. Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830ndatel seoses '''Joseph Haydni''' (1732–1809) ([[w:Joseph Haydn|Vikipeedia]]), '''Wolfgang Amadeus Mozarti''' (1756–1791) ([[w:Wolfgang Amadeus Mozart|Vikipeedia]]) ja '''Ludwig van Beethoveniga''' (1770–1827) ([[w:Ludwig van Beethoven|Vikipeedia]]), keda koos hakati nimetama Viini klassikaliseks koolkonnaks ([[w:Viini klassikaline koolkond|Vikipeedia]]). ====Klassitsistliku muusikastiili kirjeldus==== 1720ndatel algas klassitsismi eemaldumine barokist. Selle protsessi käigus toimus * teadlik loobumine polüfooniast ja homofoonia eelistamine * loobumine baroki paatosest ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljendusega * meloodias lühikeste ja lihtsate motiivide eelistamine * korduste kasutamine meloodia lihtsustamiseks * vähemate häältega hõredama faktuuri eelistamine * harmoonia rütmi aeglustumine * kadentside formaliseerumine 1760ndateks välja kujunenud klassitsistliku muusika * väljenduslaad on selge ja lihtne * domineeriv väljendusvahend on meloodia * faktuur on üldjuhul homofooniline * muusikalise materjalina kasutatakse tihti standardseid elemente nagu heliredelid ja arpedžod * harmoonia on enamasti lihtne ja standardne * meloodia harmoniseerimise skeem on enamasti selge * põhilised muusikažanrid on sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat. * põhilisse instrumentaalkoosseisu, sümfooniaorkestrisse, kuuluvad järgmised pillid: flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarved, trompetid, timpanid, viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid * muutunud vajadused kutsusid esile puhkpillide suure tehnilise arengu, näiteks sõrmeaukude süsteemi asemel hakati kasutama klappsüsteemi. ====Klassitsismi perioodid==== Klassitsismi puhul räägitakse muusikas järgmistest perioodidest: * klassitsism sai alguse 18. sajandi alguses toimunud muudatustest itaalia ja prantsuse [[barokkmuusika]]s. * eelklassitsismi (umbes 1720–1760) peetakse baroki ja klassitsismi üleminekustiiliks, mille hulka kuuluvad [[galantne stiil]] ja [[tundlik stiil]] * varaklassitsismi (umbes ​1750–1780) hulka loetakse ka näiteks [[Mannheimi koolkond]] (umbes 1750 – umbes 1780) * kõrgklassitsismi (umbes 1780–1810) perioodil on kirjutatud põhiline osa Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingust * üleminek klassitsismist [[romantism (muusika)|romantismi]] toimus sujuvalt, sest romantismi tunnuseid võib muusikas leida juba 18. sajandi keskel. Seetõttu käsitletakse klassitsismi ja romantismi sageli ka ühe klassikalis-romantilise muusikastiilina ====18. sajandi muusikaelu==== 18. sajandil hakkasid tekkima muusikaühingud, mis tellisid heliloojatelt teoseid ning korraldasid avalikke kontserte. Kui renessansi- ja barokiajastul oli kirikul või õukonnal tavaks hoida heliloojaid palgal, siis nüüdsest muutus helilooja järjest enam vabakutseliseks loovisikuks, kelle sissetulek sõltus tema loomingu avalikust esitamisest. Senise praktika muutumist võis märgata juba Georg Friedrich Händeli puhul Londonis hilisbaroki ajal. 18. sajandil laienes ka noodikirjastamine ning anti välja mitmeid olulisi muusikaõpikuid. ===TELL UUS VALMIS=== '''Klassitsism''' on [[w:muusikastiil|muusikastiil]], mida iseloomustab [[w:klassitsism|klassitsism]]i ideaalide - lihtsuse, selguse ja vormilise tasakaalustatuse - avaldumine [[w:muusika|muusika]]s. Klassitsismist kui muusikastiilist hakati rääkima alles 1830ndatel seoses [[w:Joseph Haydn|Joseph Haydn]]i (1732–1809), [[w:Wolfgang Amadeus Mozart|Wolfgang Amadeus Mozart]]i (1756–1791) ja [[w:Ludwig van Beethoven|Ludwig van Beethoven]]iga (1770–1827), keda koos hakati nimetama [[w:Viini klassikaline koolkond|Viini klassikaliseks koolkonnaks]]. ====Klassitsistliku muusikastiili kirjeldus==== 1720ndatel algas klassitsismi eemaldumine barokist. Selle protsessi käigus toimus * teadlik loobumine polüfooniast ja homofoonia eelistamine * loobumine baroki paatosest ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljendusega * meloodias lühikeste ja lihtsate motiivide eelistamine * korduste kasutamine meloodia lihtsustamiseks * vähemate häältega hõredama faktuuri eelistamine * harmoonia rütmi aeglustumine * kadentside formaliseerumine 1760ndateks välja kujunenud klassitsistliku muusika * väljenduslaad on selge ja lihtne * domineeriv väljendusvahend on meloodia * faktuur on üldjuhul homofooniline * muusikalise materjalina kasutatakse tihti standardseid elemente nagu heliredelid ja arpedžod * harmoonia on enamasti lihtne ja standardne * meloodia harmoniseerimise skeem on enamasti selge * põhilised muusikažanrid on sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat. * põhilisse instrumentaalkoosseisu, sümfooniaorkestrisse, kuuluvad järgmised pillid: flööt, oboe, klarnet, fagott, metsasarved, trompetid, timpanid, viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid * muutunud vajadused kutsusid esile puhkpillide suure tehnilise arengu, näiteks sõrmeaukude süsteemi asemel hakati kasutama klappsüsteemi. ====Klassitsismi perioodid==== Klassitsismi puhul räägitakse muusikas järgmistest perioodidest: * klassitsism sai alguse 18. sajandi alguses toimunud muudatustest itaalia ja prantsuse [[barokkmuusika]]s. * eelklassitsismi (umbes 1720–1760) peetakse baroki ja klassitsismi üleminekustiiliks, mille hulka kuuluvad [[galantne stiil]] ja [[tundlik stiil]] * varaklassitsismi (umbes ​1750–1780) hulka loetakse ka näiteks [[Mannheimi koolkond]] (umbes 1750 – umbes 1780) * kõrgklassitsismi (umbes 1780–1810) perioodil on kirjutatud põhiline osa Haydni, Mozarti ja Beethoveni loomingust * üleminek klassitsismist [[romantism (muusika)|romantismi]] toimus sujuvalt, sest romantismi tunnuseid võib muusikas leida juba 18. sajandi keskel. Seetõttu käsitletakse klassitsismi ja romantismi sageli ka ühe klassikalis-romantilise muusikastiilina ====Huvitavat lisalugemist 18. sajandi muusikaelu korralduse kohta==== 18. sajandil hakkasid tekkima muusikaühingud, mis tellisid heliloojatelt teoseid ning korraldasid avalikke kontserte. Kui renessansi- ja barokiajastul oli kirikul või õukonnal tavaks hoida heliloojaid palgal, siis nüüdsest muutus helilooja järjest enam vabakutseliseks loovisikuks, kelle sissetulek sõltus tema loomingu avalikust esitamisest. Senise praktika muutumist võis märgata juba Georg Friedrich Händeli puhul Londonis hilisbaroki ajal. 18. sajandil laienes ka noodikirjastamine ning anti välja mitmeid olulisi muusikaõpikuid. ===TELL=== Klassitsism (lad. k. esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on epohh, mis iseloomustab antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suunda kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik) (#kunst). Selle esinemist muusikas paigutatakse ajaliselt ajavahemikku 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni. Ajalooline „klassitsismi" mõiste tekib alles 1836. a. Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika arvustamisega. Klassitsism on suund, mille taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaalukus (#kunst, #ajalugu). Klassitsistliku stiili kõrgaega paigutatakse aastavahemikku 1780–1810, sellele eelnes nn varaklassitsism (​​1760–1780) (nt Mannheimi koolkond u 1750– u 1780) ja nn eelklassitsism (1720–1760), mida on nimetatud ka ülemineku ajaks barokkstiili ja klassitsismi vahel. 60 aastat üleminekuaega on ebatavaliselt pikk, kuid erinevused sellele eelnenud barokkstiili suhtes on märgatavad. Selle sisse mahuvad veel erinevad vähem tuntud stiilid nagu galantne stiil ja tundlik stiil (loe edasi 18. sajand: teel klassitsismi poole), mis valmistavad ette selle sajandi Viini klassikute Haydni, Mozarti, Beethoveni tipploomingut. Seevastu on üleminek klassitsismist järgnevale periooodile, muusikalisele romantismile (19. sajandil), suhteliselt sujuv (hägune). Seetõttu käsitletakse mõlemad perioodid sageli ka ühise nimetaja alla klassikalis-romantiline periood. Alates 1720./30. a. toimuvad järgmised arengud: ◦teadlik eemaldumine rangest stiilist (polüfooniast) ◦baroki paatosest loobumine ja selle asendamine loomuliku ja sundimatu väljenduskeelega ◦kaldumine lühikeste ja lihtsamini mõistetava (kordusi sisalduva) motiivika poole ◦hõredam faktuur (vähem hääli), harmoonilise rütmi aeglustumine, formaalsed kadentsid 18. sajandil hakkasid tekkima muusikaühingud, heliloojatelt telliti suurteoseid, toimusid avalikud kontserdid. Kui renessansi- ja barokiajastul oli tavaks kirikul või õukonnal hoida heliloojaid palgal, siis nüüdsest sõltus helilooja sissetulek tema loomingu avalikust esitamisest. Antud trendi võis juba märgata Georg Friedrich Händeli tegevuses Londonis hilisbaroki ajal. 18. sajandil laienes noodikirjastamine, toimus suurtes kogustes muusikaõpikute kirjutamine. Klassitsismi ajastu muusika on väljenduslaadilt ja meloodialt selge ja lihtne ning domineerib homofooniline saatefaktuur (=IV). Teostes on kasutatud rohkelt heliredeleid ja arpedžosid ning meloodiate harmoniseerimisskeem on enamasti selge. Domineerima hakkasid uued vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat. (vt instrumentaalmuusika ja sümfoonia) Samuti toimusid muutused ansambli- ja orkestrikoosseisudes (klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: viiul, oboe, trompet, timpanid) ning toimus tohutu pillide areng. Puupuhkpillid hakkasid sõrmeaukude süsteemi asemel kasutama klappsüsteemi. Antud perioodil tegutsesid mitmed heliloojad, ometi eristusid kõigist heliloojatest Viini klassikud: ◦Joseph Haydn (1732–1809) ◦Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) ◦Ludwig van Beethoven (1770–1827) ::https://vara.e-koolikott.ee/node/774 Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show 1) ===SHOW=== ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2)==== Slide 1 of 13: Teel klassitsimi poole - ülevaade 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole Kultuurilooline ülevaade 1. 1720.-1730. aastate muutuste aeg 2. Probleemid baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel 3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 4. ​​1760–1780 Varaklassitsism 5. 1780–1810 Klassitsistliku stiili kõrgaeg 6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval 1790. aastate paiku 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel Slide 2 of 13: 1. 1720.-1730. aastate muutuste aeg. 18. sajand: teel klassitsismi poole „Hilisbaroklik“ keeruline, harmooniliselt mitmeplaaniline ja kontrapunktiliselt rikastatud kirjaviis muutub lihtsamaks. ◦homofoonne tekstuur (polüfoonia asemel) ◦meloodia valitseb bassi üle ◦väikestest motiividest koosnev meloodika – sümmeetria (kahe-osaline taktimõõt) ◦harmoonilise rütmi aeglustamine (nt harmooniad ei vahetu iga akordi ega taktiga) 1. 1720.-1730. aastate muutuste aeg ◦klassitsistlik stiil sündis 1730. a. paiku Itaalia ja prantsuse hilisbaroki uute voolude kaudu Slide 3 of 13: 2. Probleemid baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel. 18. sajand: teel klassitsismi poole J. S. Bachi Leipzigi aja muusikat peale a. 1723 nimetatakse „stiiliajalooliseks liiasuseks“. ◦Bachi hilist loomingut on nimetatud „esoteeriliseks“: „helilooja sulgus teadlikult maailma ees“ (Carl Dahlhaus). ◦Bachi surmaaastat ei pea ajaloolased murdepunktiks (tsesuur, lad. k. caesura) ◦Seniajani puuduvad terminid nimetamaks muusikat ajavahemikul 1720./30. ja 1780. a. (Viini klassitsismi algus) ühise nimetajaga. 2. Probleemid baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel Bach (1685-1750) kujundab Weimaris ja Köthenis kompositsiooniajaloo, kuid muutub Leipzigis eraklikuks. Euroopas oli mõjuv ja stiili kujundav rahvusvahelise institutsioonina itaalia õukondlik ooper. Slide 4 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 1. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 4: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 1 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole Tekkisid uued vormid ja žanrid, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud. 3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 1 muutused muusikaelus: uued publikukihid ja muusikaline maitse ei õukond ega kirik ei olnud enam määraval kohal valgustusajastu Euroopas haritud kõrgkodanlus rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes ühinguid, mis hakkasid korraldama avalikke kontserte, ülalpidama orkestreid, tellima heliloojatelt teoseid suurtes tiraažides anti välja muusikaõpikuid ja nooditrükk kasvas, kasvav osa kodusel ja salongimusitseerimisel Slide 5 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 2. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 5: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 2 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole André Campra &quot;L&#039;Europe Galante&quot; (1697/98) partituurikatkend 3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 2 Muusikalised stiilid, mis valmistavad ette klassitsismi muusikas Galantne stiil (Euroopas ja rahvusvaheliselt) kõigepealt ühiskondlik-esteetiline mõiste, hiljem kompositsioonilis-stilistiline mõiste termin esineb alates 17. saj lõpust ka teoste pealkirjas, nt André Campra (1660-1744) ballett-ooper "L'Europe galante" (1697) - kuula, vaata partituuri tiitellehte, noodikatkendeid ja kostüüme (tiitelleht ka paremal) C. Ph. E. Bach (1753) eelistas galantset stiili õpetatud stiilile (range polüfoonia) (loe järgnevatel kuvadel) galantse stiili esindaja nt Ridolfo Luigi Boccherini (loe ja kuula järgnevatel kuvadel). galant homme (pr. k.): inimene kes nö oskab käituda ja orienteeruda ühiskonnas (ka moes) - veel tähendused: rüütellik, vapper, vankumatu Ideaalid: selgus, meeldivus, loomulikkus Slide 6 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 3. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 6: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 3 Muusikalised stiilid, mis valmistavad ette klassitsismi muusikas 3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 3 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole Tundlik stiil (sks. k. empfindsamer Stil) ​võimendab galantset stiili Põhja-Saksamaal 1740–1765 tundlikkus ja tunded on valgustusajastu märksõnad hingest sündinud muusika helilooja ja interpreet "kõnelevad" nootide kaudu nt ​C. Ph. E. Bachi klaverisonaadid Kuula C. Ph. E. Bachi klaverisonaadid: Preisi sonaadid 1742 Wq 48 - pianist Bob van Asperen klavessiinil* Württembergi Sonaadid 1744 Wq 49 - pianist Bob van Asperen klavessiinil* * Klavessiinimeister Rainer Schütze (1969) after J. D. Dulcken (1745) Haydni-taoline Sonaat in A-duur, Wq 55 nr. 4** - pianist Marc-André Hamelin, partituuriga **1779–1787 "Kenner und Liebhaber" ("Asjatundjate ja asjaarmastajae") sonaadid, Wq. 55–59, 61 Slide 7 of 13: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 4. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 7: 3. Ülemineku aeg, eelklassitsism 4 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole 3. 1720–1760 ülemineku aeg, eelklassitsism 4 Maali autor Franz Conrad Löhr Carl Philipp Emanuel Bachi portree, maali autor Franz Conrad LöhrC. Ph. E. Bachi Versuch... Tiitelleht, väljaanne 1759 (Deutsches Textarchiv) Carl Philipp Emanuel Bach (1714–1788) J. S. Bachi (teine ellu jäänud) poeg (abielust Maria Barbaraga) Pildil vasakul C. Ph. E. Bachi traktaat "Versuch über die wahre Art das Clavier zu spielen" (Katse, mil moel mängida klaverit õigesti), esimene osa 1753, teine osa 1762. Loe originaaltraktaati intermetis Saksa tekstiarhiivis. Loe autori eessõna eestikeelses tõlkes. Eeskuju paljudele järgnevatele heliloojatele!. Slide 8 of 13: 4. ​​1760–1780 Varaklassitsism. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 8: 4. ​​1760–1780 Varaklassitsism 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole 4. ​​1760–1780 Varaklassitsism Sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid küpse kunstilise väljenduseni. Alates a. 1750./1760. areneb lihtsakoelisem meelelahutuslik orkestriteos (sarnane oma eelkäijate divertismendi (lad. k. divertire, e. k. lõbustama, meelt lahutama) ja serenaadiga väiksemale kooseisule) välja ulatuslikuks ja sisuliselt kaalukaks kontsertteoseks, nt sümfooniad ja soolokontsertided (suure sümfooniaorkestri koosseisuga). Vaata ka peatüki Mannheimi koolkond Siia aega jääb ka Haydni ja Mozarti (klassikalise stiili peamiste kujundajate) varajane looming. Ridolfo Luigi Boccherini (1743–1805) Itaalia 18. saj helilooja, kirjutas pms galantses stiilis. Kuula: Divertismendid (kokku 6, 1773, täpsem info Yves Gérard'i veebikataloogist) Kuula: Sümfoonia nr. 6 (kokku 20 (21), 1771-1792), täpsem info Yves Gérard'i veebikataloogist) Slide 9 of 13: 5. 1780–1810 Klassitsistliku stiili kõrgaeg. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 9: 5. 1780–1810 Klassitsistliku stiili kõrgaeg 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) Maali autor Thomas Hardy Maali autor Joseph Neesen Beethoven 1786 (1788) - 16. (18.) a Haydn (1791) - 59. a 18. sajand: teel klassitsismi poole Joonistuse autor Doris Stock Mozart (1789) - 33. a Joseph Haydni portree, maali autor Thomas Hardy, 1791Wolfgang Amadeus Mozarti portree Dresdenis (Doris Stock) 1789Ludwig van Beethoveni portree, maali autor Joseph Neesen, 1786 (1788) Viini klassikud: loe edasi siin J. Haydn (1732–1809), W. A. Mozart (1756–1791), L. van Beethoven (1770–1827) 5. 1780–1810 klassitsistliku stiili kõrgaeg Kuula erinevaid Haydni, Mozarti ja Beethoveni teoseid. Slide 10 of 13: 6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 10: 6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole Pariisi ooper 1794-1820 (vaade u 1790. a), tundmatu autor, trükitud raamatus &quot;Histoire des salles de l&#039;Opéra de Paris&quot; (Jean Gourret, ilmunud 1985). 6. Olulised stiilid klassitsismi kõrval 1790. aastate paiku 1. kosmopoliitne Pariisi ooper (opéra) 2. virtuoosne klaverimuusika Londonis (vt ja kuula siin) 3. Haydni kujundatud nn "populaarne stiil", kus ta kasutab rahvaviise või kirjutas ise rahvaviisisarnaseid meloodiad: "Populaarses stiilis" on Haydn kirjutanud hilised teosed, nt 12 Londoni sümfooniat, hilised keelpillikvartetid ja klaveritriod ning oratooriumid "Loomine" ja "Aastaajad", loe edasi Haydni Vikipeediartiklit (e. k.). Pildil Pariisi ooper Théâtre de l'Opéra, Académie Royale de Musique peahoone 1794-1820 (vaade u 1790. a), tundmatu autor, trükitud raamatus "Histoire des salles de l'Opéra de Paris" (Jean Gourret, ilmunud 1985). Slide 11 of 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 1. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 11: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 1 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole Suur Prantsuse revolutsioon (1789–1794) Prantsuse valgustusfilosoofia sotsiaalsed ideed: poliitiline manifest „Inimese ja kodanuliku õiguste deklaratsioon“ (1789) nö Vana Euroopa lõpp Napoleoni sõjad (1799–1814), Viini kongress (1814): muutub Euroopa riiklik jaotus, said alguse 19. sajandi rahvuslikud liikumised 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 1 Slide 12 of 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 2. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 12: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 2 18. saj periodiseerimine: Siitan (1998), Wörner (1993) 18. sajand: teel klassitsismi poole 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 2 18. saj. lõppu saab määrata kolmel viisil: Poliitiliselt: Ancien Régime'i (revolutsioonieelse abolutistliku riigivalitsemisstiili) lõpp: 1789 (prantsuse revolutsioon) (Georg Knepler) Viini Kongress (Euroopa muutub poliitiliselt): 1814 (Carl Dahlhaus) Stiiliajalooliselt: Viini klassikalise stiili küsimuse alla seadmine Beethoveni poolt peale 1812 (Guido Adler) Slide 13 of 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 3. Use left and right arrow to change slide in that direction whenever canvas is selected Slide 13: 7. Euroopa poliitilised muutused 18./19. saj vahetusel 3 Euroopa Prantsuse revolutsiooni eel.Euroopa peale Viini kongressi 1815. Euroopa enne Prantsuse revolutsiooni 1790. Euroopa peale Viini kongressi 1815. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3668 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2.1)==== ''SLIDE 1'' C. Ph. E. Bachi traktaat "Versuch über die wahre Art das Clavier zu spielen" esimene osa 1753, teine osa 1762. (Katse, mil moel mängida klaverit õigesti) Näidetega ja 18 harjutuspalaga kuues sonaadis. Loe originaaltraktaati intermetis Saksa tekstiarhiivis. Loe järgmistel kuvadel autori eessõna eestikeelses tõlkes (G. Lock). ''SLIDE 2'' Eessõna lk 1 C. Ph. E. Bachi Versuch... Eessõna esimene leht, väljaanne 1759 (Deutsches Textarchiv) (originaal lk 1) Eessõna. Hoolimata klaveri eelistest on sellel ka palju raskusi, millest sõltutakse. Klaveri täiuslikkust oleks kerge tõestada, kui seda oleks tarvis, sest see ühendab endas need iseloomujooned, mida teistel instrumentidel on vaid individuaalselt; sest saab korraga luua terviklikku harmooniat, milleks muidu oleks tarvis kolm, neli ja enamat instrumenti, ja see ongi eelis. ''SLIDE 3'' Eessõna lk 2 (originaal lk 2) Kuid samas, kas ei ole teada, kui palju nõudmisi klaverile on esitatud; kuidas ei rahuldata sellega, mida nö tavaline mängija (Clavierspieler) oskab võrreldes sellega, mida õigustatult oodatakse nö professionaalselt mängijalt (Instrumentist), on see suutlikus sellele pillile seatud teost esitada hea esituse reeglite kohaselt? Nõutakse lisaks, et nö tavaline mängija peaks tegema igat moodi fantaseerimisi; et ta oskaks ette antud häältejärgnevusi (Satz) harmoonia ja meloodia rangete reeglite kohaselt spontaanselt läbi töötada kasutades võrdselt kergesti kõiki helisid, ühest helist teise liikuda hetkes ja vigadeta ([häälejutumisreeglite kohaselt - tõlkija], suudaks kõike seinast seina lehest mängida, olgu see klaverile seatud või mitte; et ta valitseks nummerdatud bassi teadust täielikult, erineval moel, pikendades, kord paljude, kord vähemate häältega, kord rangete harmooniareeglitega, kord galantselt, kord väheselt või ülemääraselt, kord puudulikult või valesti määratud nummeratsiooni järgi; et ta suudaks nummerdatud bassi mõnikord lugeda partituuri paljudest häältest kohati numereerimata, kohati pausis bassihäälte puhul, tuletades nimelt ''SLIDE 4'' Slide 4: Eessõna lk 3 (originaal lk 3) teistelt häältelt harmoonia bassi ja seeläbi võimendada kooskõla, ning mida kõike veel? Seda sama peaks oskama veel võõral pillil ja ei arvestata pilli seisundit, sealjuures ükski vabandus ei kehti. Vastupidiselt on fantaasiarikkus tavaline nõue ilma hoolimata, kas pianist (Claverist) on sel hetkel sobivas meeleolus või mitte, ning ilma, et talle oleks pakkuda sobivaid tingimusi kas hankides heas seisus klaverit või sälitades olemasoleva pilli seisundit [nt enne esinemist seda häälestades - tõlkija]. Vaatamata neile nõudmistele on klaver alati ja õigustatult leidnud neid, kes seda armastavad. Ei lasta ennast heidutada neist raskustest õppida sellist instrumenti, mis oma suurepäraste eeliste tõttu tasub nähtud vaeva täiesti ära. Kuid mitte iga asjaarmastaja ei pea täitma kõiki nõudmisi. Ta võib neist rakendada neid, mida ta soovib ja mida tema andekus lubab. ''SLIDE 5'' Slide 5: Eessõna lk 4 (originaal lk 4) Nüüd oleks soovitav, et selle instrumendi õpetus oleks aegajalt veidi parendatud ja tõeliselt head aspektid, mis muusikal üldse on, mida eriti klaveri puhul ei ole veel väga paljudel kohata, ja seeläbi saaks [see õpetus - tõlkija] üldistatud. Suurepäraseid meistreid, kellelt saaks õppida [ära kuulamise teel - tõlkija] midagi head, ei ole veel nii palju, hoolimata teisiti arvajatest. Ära kuulamine, nö lubatud vargus, on muusikas veelgi enam vajalik, sest isegi, kui inimesed oleksid lahkemad, puututakse kokku paljude asjadega, mida vaevalt nimetada ja üldse mitte kirja ei saa panna, mida seega peab õppima pelgalt kuulamise teel. Kui ma käesolevaga maailmaale üle annan sellise klaveriõpetuse, ei ole minu eesmärk üldse kõiki eelnevalt nimetatud nõudmisi järjest läbi käia näitamaks, kuidas neid rahuldavalt järgida. Siin ei ole seletatud ei fantaseerimise viisi ega nummerdatud bassi. Neid on osaliselt varem lahti seletatud paljudes heades raamatutes. Mina soovin siin näidata viisi, kuidas ''SLIDE 6'' Slide 6: Eessõna lk 5 (originaal lk 5) mängida käeliselt [käelised oskused - tõlkija] nõnda, et see leiab asjalike asjatundjate heakskiitu. Kes aga on olnud selles tubli, on juba palju teinud klaveril ja on võimeline ka ülejäänud ülesandeid mugavalt sooritama. Nõudmised, mida teiste instrumentide poolt on esitatud klaverile, näitavad selle täiuslikkust ja laiahaardelisust. Ning muusikaloos saab täheldada, et need, kes on teinud endale muusikamaailmas nime, on enamasti osanud seda instrumenti suurepäraselt mängida. Seejuures suunan oma õpetust peamiselt neile õpetajatele, kes omi õpilasi ei ole seni õpetanud tõeliste kunstipõhimõttete alusel. Asjaarmastajad, kes on jäänud valedesse ettekirjutustesse kinni, saavad ennast ka ise aidata minu õpetuse järgi, kui nad on varem mänginud palju muusikat; algajad aga saavad olema võimelised õpetuse põhjal jõudma lühikese aja jooksul erilise kergusega sinnamaani, kuhu nad poleks uskunud jõuda. Need aga eksivad, kes on oodanud minult laiaulatuslikku õpetussüsteemi (Lehrgebäude); ''SLIDE 7'' Slide 7: Eessõna lk 6 (originaal lk 6) usun, et mulle võib olla tänulik, kui olen suutnud üsna rasket klaveriõppimist teha lühikeste õpetuslausete nii palju kui võimalik lihtsamaks ja meeldivamaks. Sellega vabandan, et olin sunnitud mainima erinevaid tõekspidamisi enam kui üks kord, osaliselt sisuliste, osaliselt praktiliste põhjuste tõttu vältimaks [edasi-tagasi - tõlkija] lehitsemist, osaliselt ka seetõttu, kuna ma usun, et teatud põhilised õpetused ei saa liiga palju korrata. Ma loodan, et minu lugejad seda vabandavad ja ei solvu isiklikult, ilma et ma oleksin seda üldse soovinud. Kui käesolev teos asjalike asjatundjate hulgas peaks kiitust leidma, oleksin motiveeritud seda õpetust aja jooksul täiendama. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3823 ===ASK=== ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 1)==== Lohista sõnad õigesse lünka! „Hilisbaroklik“ *keeruline*, harmooniliselt *mitmeplaaniline* ja *kontrapunktiliselt* rikastatud kirjaviis muutub *lihtsamaks*. Sageneb *homofoonne* tekstuur *polüfoonilise* tekstuuri asemel. Meloodia *valitseb* bassi üle. Areneb välja *väikestest motiividest* koosnev meloodika ja kasutatakse sageli *sümmeetriat*, nt kahe-osalist taktimõõtu. Harmooniline rütm *aeglustub*. Tekkisid uued *vormid* ja *žanrid*, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestrikoosseisud. Muusikalised stiilid, mis valmistavad ette klassitsismi muusikas, on *galantne stiil* ja *tundlik stiil*. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid *küpse kunstilise väljenduseni*. Nt areneb lihtsakoelisem *meelelahutuslik orkestriteos* (sarnane oma eelkäijate divertismendi (lad. k. divertire, e. k. lõbustama, meelt lahutama) ja serenaadiga) välja *ulatuslikuks* ja *sisuliselt kaalukaks* *kontsertteoseks*, nt sümfooniad ja soolokontsertid. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3817 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 2)==== Millised probleemid esinevad baroki ja klassitsimi ülemineku määramisel? Mitmed väited on õiged. :J. S. Bachi Leipzigi aja muusikat peale a. 1723 nimetatakse „stiiliajalooliseks liiasuseks“. :J. S. Bach kujundab Weimaris ja Köthenis kompositsiooniajaloo, kuid muutub Leipzigis eraklikuks. :J. S. Bachi surmaaastat (1750) peetakse oluliseks murdepunktiks stiiliajalooks. :Klassitsismi terminiga tähistatakse tervet 18. sajand muusikat. :Seniajani puuduvad terminid nimetamaks muusikat ajavahemikul 1720./30. ja 1780. a. (Viini klassitsismi algus) ühise nimetajaga. :Euroopas oli mõjuv ja stiili kujundav rahvusvahelise institutsioonina itaalia õukondlik ooper. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3818 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 3)==== 18. sajand: teel klassitsismi poole - üleminekuaeg, eelklassitsism ja varaklassitsism Täida lünki õigete aastaarvudega või sõnadega. 18. saj. muutuste kronoloogiline ülevaade: --> Täida lüngad õigete aastaarvude vahemikega: Ülemineku aeg Eelklassitsism: *1720-1760* Varaklassitsism: *1760-1780* Klassitsistliku stiili kõrgaeg: *1780–1810* Muutused ühiskonnakorralduses, muusikaelus ja muusika levikul: --> Täida lüngad õigete sõnadega: Arenevad uued *publikukihid* ja muusikaline *maitse*. Ei *õukond* ega *kirik* ei olnud enam määraval kohal valgustusajastu Euroopas. Haritud *kõrgkodanlus* rajas sajandi keskel kõigis tähtsamates muusikakeskustes *ühinguid*, mis hakkasid korraldama *avalikke kontserte*, ülalpidama *orkestreid*, tellima *heliloojatelt teoseid*. Suurtes tiraažides anti välja *muusikaõpikuid* ja *nooditrükk* kasvas, kasvav osa *kodusel* ja *salongi*musitseerimisel. Muusikalised muutused: --> Täida lüngad õigete sõnadega: Tekkisid uued *vormid* ja *žanrid*, muutusid tüüpilised ansambli- ja orkestri*koosseisud*. Sajandi keskel sündinud uued vormid ja žanrid jõudsid *küpse kunstilise väljenduseni*. Alates a. 1750./1760. areneb *lihtsakoelisem meelelahutuslik orkestriteos* (sarnane oma eelkäijate divertismendi ja serenaadiga väiksemale kooseisule) välja *ulatuslikuks ja sisuliselt kaalukaks kontsertteoseks*, nt sümfooniad ja soolokontsertided (suure sümfooniaorkestri koosseisuga). Siia aega jääb ka Haydni ja Mozarti (klassikalise stiili peamiste kujundajate) *varajane looming*. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3820 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 4)==== 1. Non-editable question Galantne stiil esines Euroopas ja rahvusvaheliselt, tundlik stiil peamiselt Põhja-Saksamaal. :True False 2. Milline on termin "galantne stiil" päritolu, kasutusala ja iseloomustus? Mitmed väited on õiged.  Oli kasutusel ainult muusikas. *Kõigepealt ühiskondlik-esteetiline mõiste, hiljem kompositsioonilis-stilistiline mõiste. *Esines ka muusikateoste pealkirjades. Ei eristu rangest stiilist.  *Eristub rangest stiilist, sest on loomulikum. *On seotud inimkäitumisega\: inimene kes nö oskab käituda ja orienteeruda ühiskonnas (ka moes) Galantne inimene käitus ebaviisakalt, oli tähelepanematu, ei kasutanud viisakat keelt jms. Teoste pealkirjades ei ilmunud kunagi sõna "galantne". *Galantse stiili ideaalid olid selgus, meeldivus, loomulikus. 3. Non-editable question Täida lüngad õigete sõnade ja aastavahemikega. Tundlik stiil (sks. k. empfindsamer Stil) ​võimendas galantset stiili *Põhja-Saksamaal* ajavahemikul *1740-1765*. Teda iseloomustavad märksõnad *tundlikus/tunded* ja *tunded/tundlikus* on *valgustusajastu* märksõnad. See oli *hingest sündinud muusika*. Helilooja ja interpreet nö *kõnelesid* nootide kaudu. 4. Millised neist heliloojateist peetakse galantse (ja tundliku) stiili esindajateks? Olivier Messiaen *Carl Philipp Emanuel Bach Giovanni Gabrieli *André Campra Johann Sebastian Bach Georg Friedrich Händel Claudio Monteverdi *Ridolfo Luigi Boccherini Ludwig van Beethoven Arnold Schönberg Guillaume de Machaut ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3821 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)==== Vali õige väide. :Klassitsismi perioodil toimus tohutu pillide areng :Klassitsismi perioodiks olid pillid juba suuremas osas välja arenenud :Klassitsismi perioodil ei toimunud pillidel mingit arengut :Puupuhkpillid hakkasid sõrmeaukude süsteemi asemel kasutama klappsüsteemi :Puupuhkpillid hakkasid klappsüsteemi asemel kasutama sõrmeaukude süsteemi :Puupuhkpillid hakkasid üheaegselt nii klappsüsteemi kui ka sõrmeaukude süsteemi kasutama :Arvuliselt on kõige enam sümfooniaid loonud J.Haydn :Arvuliselt on kõige enam sümfooniaid loonud W.A.Mozart :Arvuliselt on kõige enam sümfooniaid loonud L.van Beethoven :W.A.Mozartit on läbi aegade nimetatud imelapseks :L. van Beethovenit on läbi aegade nimetatud imelapseks :J. Haydnit on läbi aegade nimetatud imelapseks :L. van Beethovenit vaevas elu lõpupoole kurtus :W. A. Moartit vaevas elu lõpupoole kurtus :J. Haydnit vaevas elu lõpupoole kurtus :Klassitsismi perioodiks nimetatakse ajavahemikku 18. sajandi teine pool ja 19. sajandi algus :Klassitsismi perioodiks nimetatakse ajavahemikku 17. sajandi teine pool ja 18. sajandi algus :Klassitsismi perioodiks nimetatakse ajavahemikku 17. sajandi teine pool ja 19. sajandi algus :Klassitsismi suuna taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaal :Klassitsismi suuna taotlus oli modernsus, uuenduslikkus ja erilisus :Klassitsismi suuna taotlus oli ebakorrapärasus, konkreetsus, keerulisus :Klassitsismi perioodil hakati heliloojatelt tellima teoseid ja toimusid avalikud kontserdid :Klassitsismi perioodil teenisid heliloojad elatist ainult õukonnas teenides, avalikud kontserdid olid keelatud :Klassitsismi perioodil esitati muusikat ainult kirikus :Domineerima hakkasid uued vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat :Domineerima hakkasid uued vormid: fuuga, missa, oratoorium :Domineerima hakkasid uued vormid: ooper, ballett, sümfooniline poeem :Klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: viiul, oboe, trompet, timpanid :Klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: vioola, saksofon, metsasarv, triangel :Klassikalise orkestri koosseisu kuuluvad järgmised pillid: orel, klarnet, tuuba, taldrikud ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2079 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 6)==== C. Ph. E. Bachi traktaat "Versuch über die wahre Art das Clavier zu spielen" esimene osa 1753, teine osa 1762. (Katse, mil moel mängida klaverit õigesti) '''UUS SÕNASTUS:''' Ülesanne: Markeeri allasuvas tekstis hiirega kõik nimi-, tegu- ja omadussõnad, mis väljendvad nii '''eeliseid''' kui ka '''nõudmisi''' ja '''raskuseid''', mida Bach on toonud klaverimängu kohta. Sageli võivad need esineda fraasides, mille sõnad tuleb lauses järjest valida. Side- ja täiendsõnu nagu „ja“, „või“, „sest“, „kohati“, „kord“, „puhul“, „järgi“, „kohaselt“, „moel“ jms, ei ole tarvis valida. Tegusõnu nagu „olema“ või „suutma“, s„aama“ või „oskama“, või „lugema“ ei pea samuti valima. Ülesanne on pigem eksperimentaalne katsetus: ei ole eeldatav, et kõik sõnad leitakse üles esimesel ja mitte ka mitmekordsel katsel. Kokku saab hiirega markeerida 90 sõna (terve tekst koosneb 268 sõnast). Vastavalt soovile võib pärast esimest katset edasi proovida, kui täpselt jõuda maksimumini. Kuid ka lahenduse vaatamine annab õppimisefekti nähes, millised sõnad ja fraasid on näidatud lahendusena. Eessõna. Hoolimata klaveri *eelistest* on sellel ka palju *raskusi*, millest *sõltutakse*. Klaveri *täiuslikkust* oleks kerge tõestada, kui seda oleks tarvis, sest see *ühendab* *endas* *need* *iseloomujooned*, *mida* *teistel* *instrumentidel* on *vaid* *individuaalselt*; sest saab *korraga* *luua* *terviklikku* *harmooniat*, milleks muidu oleks tarvis kolm, neli ja enamat instrumenti, ja see ongi *eelis*. Kuid samas, kas ei ole teada, kui palju nõudmisi klaverile on esitatud; kuidas ei rahuldata sellega, mida nö tavaline mängija (Clavierspieler) oskab võrreldes sellega, mida õigustatult oodatakse nö professionaalselt mängijalt (Instrumentist), on see suutlikus sellele pillile seatud teost esitada *hea* *esituse* *reeglite* kohaselt? Nõutakse lisaks, et nö tavaline mängija peaks tegema igat moodi *fantaseerimisi*; et ta oskaks ette antud häältejärgnevusi (Satz) *harmoonia* ja *meloodia* *rangete* *reeglite* *kohaselt* *spontaanselt* *läbi* *töötada* kasutades võrdselt kergesti kõiki helisid, *ühest* *helist* *teise* *liikuda* *hetkes* ja *vigadeta* ([häälejutumisreeglite kohaselt - tõlkija], suudaks kõike seinast seina *lehest* *mängida*, olgu see klaverile seatud või mitte; et ta *valitseks* *nummerdatud* *bassi* *teadust* *täielikult*, erineval moel, *pikendades*, kord *paljude*, kord *vähemate* *häältega*, kord *rangete* *harmooniareeglitega*, kord *galantselt*, kord *väheselt* või *ülemääraselt*, kord *puudulikult* või *valesti* *määratud* *nummeratsiooni* järgi; et ta suudaks *nummerdatud* *bassi* mõnikord lugeda *partituuri* *paljudest* *häältest* kohati *numereerimata*, kohati *pausis* *bassihäälte* puhul, *tuletades* nimelt *teistelt* *häältelt* *harmoonia* *bassi* ja seeläbi *võimendada* *kooskõla*, ning mida kõike veel? Seda sama peaks oskama veel *võõral* *pillil* ja ei arvestata *pilli* *seisundit*, sealjuures ükski *vabandus* ei *kehti*. Vastupidiselt on *fantaasiarikkus* *tavaline* *nõue* ilma hoolimata, kas pianist (Claverist) on sel hetkel *sobivas* *meeleolus* või mitte, ning ilma, et talle oleks pakkuda sobivaid tingimusi kas hankides *heas* *seisus* *klaverit* või *sälitades* *olemasoleva* *pilli* *seisundit* [nt enne esinemist seda häälestades - tõlkija]. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3825 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 7)==== Vali, kas väide on tõene või väär. Klassitsism tähendab ladina keeles esmaklassilist. :True False Klassitsism jääb ajavahemikku 18. sajandi teine pool kuni 19. sajandi algus. :True False Klassitsism on suund, mille taotlus oli sünge, tundeline ja raske muusika. :True False Klassitsistlikud teosed on hõreda faktuuriga. :True False 18. sajandil puudus täielikult noodikirjastamine :True False Klassitsismi ajal hakkasid domineerima uued vormid: fuuga, ooper, ballett :True False Kõik viini klassikud on kirjutanud sümfooniaid :True False ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2078 ====Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 8)==== Tuvasta liigiti kokku kuuluvaid instrumente. Lohista sõna hiirega õigesse kasti! :*Orkester* :*Keelpill*: *viiul*, *vioola*, tšello, *kontrabass* :*Puupuhkpill*: *flööt*, *oboe*, *klarnet*, fagott :*Vaskpuhkpill*: *trompet*, metsasarv, *tromboon*, *tuuba* :*Löökpill*: taldrikud, *kellamäng*, timpanid, *triangel* ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1348 ===DO UUS=== Oskaritega auhinnatud filmi "Amadeus" (1984) vaatamine. Juhul, kui filmi kätte ei saa, võib kuulata ka Peter Shafferi näidendit (raadiodraama) “Amadeus” (1983, ingl. k.) Mozarti viimaste eluaastaste kohta. Variant 1. Vastata küsimustele (õpetaja võib ka omalt poolt küsimusi juurde lisada) 1. Milliseid heliloojad ja muud ajaloolised tegelased figureerisid antud filmis/näidendis? 2. Millised kuulsad heliteosed kõlasid filmis/näidendis? 3. Iseloomusta teoste koosseisu (millised instrumendid kõlasid) ja helikeelt? 4. Milliseid muusikainstrumente nägid filmis? 5. Mida uut õppisid W. A. Mozarti kohta? Variant 2. Kirjuta essee, vali üks järgnevatest teemadest või mõtle ise: 1. Missugune oli W. A. Mozart läbi lavastaja Miloš Formani silmade? 2. Antonio Salieri suhe W. A. Mozartiga 3. W. A. Mozart lihtsalt andekas laps või lapsgeenius? 4. Seos W. A. Mozarti heliloomingu jakäitumise, elluusuhtumise vahel? ===DO VANA=== Filmi "Amadeus" vaatamine. Vastata küsimustele (õpetaja võib ka omalt poolt küsimusi juurde lisada) 1. Milliseid heliloojad figureerisid antud filmis? 2. Millised kuulsad heliteosed kõlasid filmis? 3. Iseloomusta teoste helikeelt? 4. Milliseid muusikainstrumente nägid filmis? 5. Mida uut õppisid W. A. Mozarti kohta? ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2082 Klassitsism. Sissejuhatus (kultuuriline taust) (do) ==21) Mannheimi koolkond (korrektuuridest tagasi)== *Klassitsism. Mannheimi koolkond (tell + show1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/807> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1310> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1244> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1252> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1271> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1184> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1182> Klassitsism. Mannheimi koolkond (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3884= > ===MÕISTED=== # Mannheimi koolkond (saks. k. Mannheimer Schule) (u 1750– u 1780) kujunes välja 18. sajandi keskel Mannheimi linnas Pfalzi õukonna Kuurvürst Karl Theodor (1742–1799, alates 1778 resideerus Münchenis) õukonnakapelli orkestristiilist. Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks. # Christian Friedrich Daniel Schubart Saksa poeet, publitsist ja helilooja kirjutas 1775: "Mannheim - suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus". # Charles Burney tol ajal oma Euroopa reisid päevikutena avaldanud inglise muusikaajaloolane # Leopold Mozart Wolfgang Amadeus Mozarti isa # Mannheimi õukonnakapell # orkester # stiilivõte # forte on kui kõu, # crescendo on nagu katarakt [läätsekae], # diminuendo meenutab kaugustesse voolavat kristallset jõge. # meloodia valitseb # nummerdatud bass puudub # paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), # tantsulisus, # rahvalikus # variatiivsed # teemad # sonaadivorm # sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja # motiividega, elava iseloomuga # barokk # afekt # kontrast (sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad) # sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett # menuett # trepidünaamika # crescendo efekte # püsiv harmoonia # figuratsioon # f # p # muusikaline dramaturgia # puhkpillirühm # Esitusstiil # dünaamiline kontrast, # crescendo sh järgjärgult kasvavad dünaamilised muutused ehk # diminuendo ning järg-järgult kahanevad dünaamilised muutused ehk # Jan Stamic, Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) (1717-1757) õukonnakapelli (orkestri) asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja . Stamitz komponeeris mh 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot (mida saab nimetada ka keelpillide sümfooniateks). # Carl Stamitz (1745–1801, ka viiulimängija, # Anton Stamitz (1750–1798 või 1809, ka viiulimängija) # Christian Cannabich (1731–1798, ka viiuliimängija, dirigent), # Franz Xaver Richter (1709-1789), # Anton Filtz (Fils) (1725–1760, ka tšellomängija), # Ignaz Holzbauer (1711-1783, dirigent, helilooja) # Johann Baptist Wendling (flöödimängija), # Alexander Lebrun (oboe mängija), # Innocenz Danzi (tšellomängija), # Karl Josef Toeschi (viiulimängija), # Johannes Toeschi (viiulimängija) # Orkestri koosseis # keelpillid # puhkpillid # partii # flööt # oboe # klarnet # fagott # trompet # metsasarve # timpanid. # Mannheimi sümfoonia # allegro, # presto # andante # menuett # finaal # prestissimo) (=IV) # karakter # fanfaarid # trompet # aaria # ooper # tema = teema # transicion = üleminek (järgmisele teemale) # grupo final = lõpetav lõik # retransicion = üleminek tagasi # desarrollo = areng # pedal = ketramine ühel motiivil # SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil e viiendal astmel # CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal e esimesel astmel. # Hugo Riemann # stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid) # "Mannheimer Walze" (Mannheimi rull), # "Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett), # "Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe). # "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde) # "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus) # "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad) # "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed) # dünaamika, # motiivika, # faktuur # register # tempog # maneerism ===TELL + SHOW 1 UUS VALMIS VALMIS - täiendatud tingimustel, et praegused Vikipeedia otselingid muudame lõplikus versioonis ümber vastavalt minu nõudmistele (mul ei ole aega neid praegu käsitsi muuta) (GL)=== '''Mannheimi koolkond''' on muusikute kooslus ja [[w:muusikastiil|muusikastiil]], mis iseloomustab 1750.–1780. aastate paiku [[w:Mannheim|Mannheim]]is tegutsenud Pfalzi kuurvürsti [[w:Karl Theodor|Karl Theodor]]i õukonnakapellile loodud muusikat ning orkestrit ennast. Mannheimi koolkonna eeskujuks on 18. sajandi itaalia muusika. Mannheimi koolkonda iseloomustab ühest küljest musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning teisest küljest sentimentaalsus. Siiski juba kaasajal peeti mannheimi koolkonda pigem moenähtuseks ja tühjaks [[w:maneer|maneer]]iks. Saksa poeet, publitsist ja helilooja [[w:Christian Friedrich Daniel Schubart|Christian Friedrich Daniel Schubart]] kirjutas 1775. aastal: "Mannheim – suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus". Nii Schubart, oma Euroopa reiside päevikud avaldanud inglise muusikaajaloolane [[w:Charles Burney|Charles Burney]] kui ka [[w:Wolfgang Amadeus Mozart|Wolfgang Amadeus Mozart]]i isa [[w:Leopold Mozart|Leopold Mozart]] iseloomustavad Mannheimi õukonnakapelli kui tolle aja parimat orkestrit. Schubart ja Burney kirjeldavad kujundlikult Mannheimi orkestri mängule omaseid tunnuseid: ''forte'' on kui kõuekõmin, ''crescendo'' on kui [[w:katarakt|katarakt]] (läätsekae), ''diminuendo'' meenutab kaugusesse voolavat kristalset jõge. ====Mannheimi koolkonna stiilimudel==== Mannheimi koolkonnale on iseloomulikud järgmised tunnused: * [[w:meloodia|meloodia]] valitsev roll * [[w:harmoonia|harmoonia]] ei põhine enam [[w:generaalbass|generaalbass]]il * [[w:meetrum|meetrum]]i [[w:paarisarv|paarisarv]]ulisus (jaotumine kaheks, neljaks, kaheksaks) * [[w:karakter (muusika)|karakteri]] tantsulisus, rahvalikkus * [[w:teema (muusika)|teemad]] on lühikesed ja neid [[w:variatsioon (muusika)|varieeritakse]] julgelt * [[w:sümfoonia|sümfoonia]] esimene osa on tavaliselt [[w:sonaadivorm|sonaadivorm]]is ja kiires [[w:tempo|tempo]]s * baroki [[w:afekt|afekt]]ide asemel kasutatakse [[w:kontrast|kontrast]]i, mis võimaldab näiteks sonaadivormile iseloomulikku teemade emotsionaalset vastandamist * sümfooniasse lisandub kolmanda osana [[w:menuett|menuett]], mis täiendab [[w:sonaaditsükkel|sonaaditsüklit]] tantsulise karakteriga * baroki [[w:treppdünaamika|treppdünaamika]] asemel rakendatakse sama harmoonia ja [[w:figuratsioon|figuratsioon]]i pinnal ''crescendo-diminuendo''-efekte * ''forte'' ja ''piano'' vaheldumine võib sõltuvalt [[w:uusikaline dramaturgiga|muusikalisest dramaturgiast]] toimuda väga kiiresti * orkestripille hakatakse käsitlema [[w:pillirühm]]adena ning puhkpillid iseseisvuvad Saksa muusikateadlane [[w:Hugo Riemann|Hugo Riemann]] (1849–1919) on 1902. a ilmunud kataloogi jaoks põhjalikult uurinud mannheimi koolkonna muusikat ja andnud tabavaid nimetusi muusika [[w:dünaamika (muusika)|dünaamikat]], [[w:motiiv (muusika)|motiivide]] kasutust, [[w:faktuur (muusika)|faktuuri]], [[w:register (helikõrguspiirkond)|registrite]] valikut ja tempot puudutavatele [[w:maneer|maneer]]idele, mida selle koolkonnaga seotud heliloojaid oma sümfooniates kasutavad, näiteks: * [[w:mannheimi rull|mannheimi rull]] (''Mannheimer Walze'') * [[w:mannheimi rakett|mannheimi rakett]] (''Mannheimer Rakete'') * [[w:mannheimi ohe|mannheimi ohe]] (''Mannheimer Seufzer'') * [[w:mannheimi säde|mannheimi säde]] (''Mannheimer Funke'') * [[w:mannheimi keerutus|mannheimi keerutus]] (''Mannheimer Schleifer'') * [[w:mannheimi värinad|mannheimi värinad]] (''Mannheimer Bebungen'') * [[w:mannheimi linnukesed|mannheimi linnukesed]] (''Mannheimer Vögelchen'') Mitte kõik mannheimi koolkonna vahendid ei ole siiski loodud Mannheimis tegutsenud heliloojate poolt, vaid nende alged leiduvad juba itaalia muusikas. Hoolimata sellest, et neid vahendeid juba mannheimi koolkonna kaasajal nimetati halvustavalt maneerideks, kasutasid neid nii [[w:Wolfgang Amadeus Mozart|Wolfgang Amadeus Mozart]] kui ka [[w:Ludwig van Beethoven|Ludwig van Beethoven]]. ====Mannheimi sümfoonia==== Mannheimi koolkonna heliloojate poolt loodud sümfooniad olid varasemate kolmeosaliste sümfooniatega võrreldes tihti neljaosalised: * esimene osa oli enamasti kiire (''allegro'' või ''presto''), * teine osa oli rahulik (''andante''), * lisandunud kolmas osa, menuett, oli tantsuline ning * finaal oli taas kiire ''(prestissimo''). Igal osal oli iseloomulik karakter, näiteks: * esimene osa algas tavaliselt hoogsalt ja võidukalt ning meenutas fanfaarset trompetisignaali, * teine osa sisaldas lüürilisi meloodiad, mis imiteerisid ooperiaariaid. ====Mannheimi koolkonna muusikud==== Mannheimi koolkond on nii muusikastiil kui ka muusika esitusstiil, mis sai võimalikuks tänu Mannheimis tegutsenud andekatele heliloojatele ja interpreetidele. Mannheimi koolkonna tekkes oli oluline panus tšehhi (böömi) muusikutel, kellest tuntuim on õukonnakapelli asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja [[w:Johann Stamitz|Johann Stamitz]] (Jan Stamic, 1717–1757). Stamitzi loomingu hulka kuulub 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot, mida võib nimetada ka sümfooniateks keelpillide. Isa tööd viisid edasi ka Stamitzi pojad, heliloojad ja viiuldajad [[w:Carl Stamitz|Carl Stamitz]] (1745–1801) ning [[w:Anton Stamitz|Anton Stamitz]] (1750–1798 või 1809). Mannheimi õukonnaorkestrisse kuulus umbes 30 mängijat, mis oli tolle aja kohta väga suur arv. Lisaks keelpillidele olid orkestri kooseisus ka 2 flööti, 2 oboed, klarnet, 2 fagotti, 2 trompetit, 4 metsasarve ja timpanid. Orkestriga olid seotud helilooja, viiuldaja ja dirigent [[w:Christian Cannabich|Christian Cannabich]] (1731–1798), helilooja [[w:Franz Xaver Richter|Franz Xaver Richter]] (1709–1789), helilooja ja tšellist [[w:Anton Filtz|Anton Filtz]] (Fils, 1725–1760) ning dirigent ja helilooja [[w:Ignaz Holzbauer|Ignaz Holzbauer]] (1711–1783). Orkestrisse kuulusid ka näiteks flötist [[w:Johann Baptist Wendling|Johann Baptist Wendling]], oboemängija [[w:Alexander Lebrun|Alexander Lebrun]], tšellist [[w:Innocenz Danzi|Innocenz Danzi]] ning viiuldajad [[w:Karl Josef Toeschi|Karl Josef Toeschi]] ja [[w:Johannes Toeschi|Johannes Toeschi]]. Mannheimi orkester on kuulus ka oma väga heade böömi metsasarvemängijate poolest. ===TELL=== Mannheimi koolkond (saks. k. Mannheimer Schule) (u 1750– u 1780) kujunes välja 18. sajandi keskel Mannheimi linnas Pfalzi õukonna Kuurvürst Karl Theodor (1742–1799, alates 1778 resideerus Münchenis) õukonnakapelli orkestristiilist. Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks. Saksa poeet, publitsist ja helilooja Christian Friedrich Daniel Schubart kirjutas 1775: "Mannheim - suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus". Schubart, tol ajal oma Euroopa reisid päevikutena avaldanud inglise muusikaajaloolane Charles Burney ja ka Wolfgang Amadeus Mozarti isa Leopold Mozart iseloomustavad Mannheimi õukonnakapelli parimaks tolle aja orkestriks. Schubart ja Burney kirjeldavad Mannheimi orkestri järgmised iseloomlikud stiilivõtted illustreerivalt: forte on kui kõu, crescendo on nagu katarakt [läätsekae], diminuendo meenutab kaugustesse voolavat kristallset jõge. Tähtsamad uuendused: (=IV) - meloodia valitseb (nummerdatud bass puudub) - paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), tantsulisus, rahvalikus - lühemad ja variatiivsed teemad - sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga - baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (tekivad sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad) - sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm) - baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte püsiva harmoonia ja figuratsiooni juures, f ja p vahetus lühiajaliselt vastavalt muusikalisele dramaturgiale - puhkpillirühmad orkestris iseseisvuvad Esitusstiil - Mannheimis tegutsesid eelkõige andekad viiuldajad, tšellomängijad ja heliloojad, selleks, et luua instrumentaalmuusikat. Antud muusikale olid iseloomulikud suured dünaamilised kontrastid, sh järgjärgult kasvavad dünaamilised muutused ehk crescendo (=IV) ning järg-järgult kahanevad dünaamilised muutused ehk diminuendo (=IV). Esindajad - Oluline panus oli tšehhi (böömi) muusikutel, kuna paljud mängijad olid just sealt pärit, samuti ka õukonnakapelli (orkestri) asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja Jan Stamic (Johann Stamitz) (1717-1757) (vt pildil all). Stamitz komponeeris mh 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot (mida saab nimetada ka keelpillide sümfooniateks). KUULAMISNÄIDE 1: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - Sümfoonia D-duur "Melodia Germanica" (saksa meloodia) KUULAMISNÄIDE 2: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - 6 orkestritriot op. 1 Jan Václav Stamic Valik koolkonna esindajaid veel - heliloojad, dirigendid, muusikud Heliloojad: Johann Stamitzi pojad Carl Stamitz (1745–1801, ka viiulimängija, Anton Stamitz (1750–1798 või 1809, ka viiulimängija) Christian Cannabich (1731–1798, ka viiuliimängija, dirigent), Franz Xaver Richter (1709-1789), Anton Filtz (Fils) (1725–1760, ka tšellomängija), Ignaz Holzbauer (1711-1783, dirigent, helilooja) Muusikud (valik): Johann Baptist Wendling (flöödimängija), Alexander Lebrun (oboe mängija), terve rida häid tšehhi/böömi metsasarve mängijaid, Innocenz Danzi (tšellomängija), Karl Josef Toeschi (viiulimängija), Johannes Toeschi (viiulimängija) jt Orkestri koosseis - 18. sajandi keskpaigal oli Mannheimi koolkonna orkester kujunenud üsna suureks, kokku umbes 30 mängijat. Tavaliselt olid koosseisus lisaks keelpillidele järgmised puhkpillipartiid: 2 flööti, 2 oboet, klarnet, 2 fagotti, 2 trompetit, 4 metsasarve, ning esindatud olid ka timpanid. Mannheimi sümfoonia - osa Mannheimi koolkonna heliloojate loodud sümfooniaid olid juba neljaosalised. Esimene osa oli enamasti kiire (allegro, presto), teine osa rahulik (andante ehk jalutades), kolmas (uus tantsuline) osa menuett ning neljas osa finaal taas kiire (prestissimo) (=IV). Igal osal oli temale iseloomulik karakter. Esimene osa algas nt hoogsalt ja võidukalt ning meenutas fanfaaride (trompeti) signaali, järgmises osas kasutati rohkesti lüürilisi meloodiad, mis imiteerisid aariaid (seosed ooperimuusikaga). KUULAMISNÄIDE 3: Vaata Rafael Fernández de Larrinoa videoanalüüsi (2016) Johann Stamitzi Sümfooniast Es-Duur op. 4 nr 4 (esimene osa Allegro) (1750) - analüüsitud partituur ilmus Amsterdamis 1769. Analüüsis kasutatud terminid eesti keeles: tema = teema, transicion = üleminek (järgmisele teemale); grupo final = lõpetav lõik; retransicion = üleminek tagasi; desarrollo = areng; pedal = ketramine ühel motiivil; SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil e viiendal astmel; CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal e esimesel astmel. Mannheimi maneerid - Saksa muusikateadlane Hugo Riemann uuris põhjalikult Mannheimi koolkonna heliloojaid ja nende sümfooniaid (1902) ja leidis erinevaid iseloomulikke ja korduvaid stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid), millele ta andis huvitavaid illustratiivseid nimesid, nt "Mannheimer Walze" (Mannheimi rull), "Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett), "Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe). Ei "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde) ega "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus) ei ole seotud tehniliste nähtustega ning ei "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad) ega "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed) ei ole seostu loodunähtuste või lindudega. Selliste mõistetega iseloomustatakse muusikalisi stiilivõtteid, mis on seotud muusika dünaamika, motiivika, faktuuri, registri ja tempoga. (=IV) Osa nn Mannheimi maneerid ei ole siiski loodud Mannheimis tegutsenud heliloojate poolt, nende alged on leitavad Itaalia muusikast. Sellised võtted muutusid aga moeks nii Mannheimis kui ka Viini klassikute hulgas (nt Mozart ja Beethoven) ja neid tuleb nimetada maneerismideks. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/807 Klassitsism. Mannheimi koolkond (tell+show 1) ===SHOW=== ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 1) UUS==== =====KUULAMISNÄIDE 1: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - Sümfoonia D-duur "Melodia Germanica"===== '''KUULAMISNÄIDE 1:''' Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - Sümfoonia D-duur "Melodia Germanica" (saksa meloodia) <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=G88jvEdmE3A</nowiki> =====KUULAMISNÄIDE 2: Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - 6 orkestritriot op. 1===== '''KUULAMISNÄIDE 2:''' Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) - 6 orkestritriot op. 1 <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=mWbp92iLQgc</nowiki> =====KUULAMISNÄIDE 3: Vaata Rafael Fernández de Larrinoa videoanalüüsi (2016) Johann Stamitzi Sümfooniast Es-Duur op. 4 nr 4 (esimene osa Allegro) (1750)===== '''KUULAMISNÄIDE 3:''' Vaata Rafael Fernández de Larrinoa videoanalüüsi (2016) Johann Stamitzi Sümfooniast Es-Duur op. 4 nr 4 (esimene osa Allegro) (1750). Analüüsitud partituur ilmus Amsterdamis 1769. aastal. <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=GXINt6w1H74</nowiki> Analüüsis kasutatud terminid eesti keeles: * ''tema'' = teema * ''transicion'' = üleminek (järgmisele teemale) * ''grupo final'' = lõpetav lõik * ''retransicion'' = üleminek tagasi * ''desarrollo'' = areng * ''pedal'' = ketramine ühel motiivil * SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil ehk viiendal astmel * CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal eeh esimesel astmel ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2)==== "Teater" ja "muusika" (fassaadikujud) Mannheimi lossi fassadil on kujutatud allegooriatena (mõistukujudena) teater (vasakul) ja muusika (paremal). Kujur Johann Matthus van den Branden (* 1716 Heidelberg; † 1788 Mannheim). Mannheimi loss Euroopa suurim baroki stiilis loss. 1720. a andis kuurvürst Karl Philipp käsku ehitada uut residentsi. Ta soovis kolida Heidelbergist Mannheimi. 1760. a lõpetati lossiehitust kuurvürst Karl Theodori valitsemisajal. Arhitektid: Johann Kaspar Herwarthel (baseerudes Louis Remy de la Fosse’ plaanidel), Herwartheli surma järel 1720. a jätkas Johann Clemens Froimon, alates 1726. a jätkas Guillaume d’Hauberat. 1737. a alustas Alessandro Galli da Bibiena lossi juurde kuuluva ooperimaja ehitamisega, mida 1742. a. pühitseti sisse Karl Theodori abiellumise puhuks. 1760. paiku esitati ooperis "Teutsches Comödienhaus" (saksa komöödia maja; hiljem rahvusteater) Friedrich Schilleri näidendi "Die Räuber" (röövlid). 1760. a paiku kogunes Mannheimi lossi Pfalzi Teaduste akadeemia. Alates 1950ndatest aastatest kolis Mannheimi ülikool lossi. Pedaalideta jalgratta-taoline Mannheimis 1817. a sõitis saksa insener Karl Drais Mannheimis esmakordselt pedaalideta jalgratta-taolise kaherattalise sõidukiga (Laufrad), teda peetakse inimeste individuaalse mobiilsuse isaks. Pildil Mannheimi lossiaed pedaalita kaherattalisega (nn Draisine), pildi autoriks J. P. Karg (1819). Luisen park Mannheimi Luisen pargis (alustatud 1886. a) asuvad alates 1958. a-st ka publikule avatud linnupuurid ja akvaariumid, sellest on tänaseks kujunenud loomaaed. Ettevaatust: "Mannheimi linnukesed" ei viita Luisen pargi linnupuuridele (loomaajale), vaid Mannheimi koolkonna muusikastiili võtetele. Mannheimi muusika Johann Stamitz'i Sümfoonia Op. 3 nr. 1 (G-duur, Sinfonia a 8). Esimese osa algul (taktid 1-3) asub "Mannheimi rakett": konkreetse tipuhelini tõusvad kolmkõlad (esimestes viiulites, puhkpillid toetavad seda liikumist). ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1310 ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3)==== Mannheimi maneerid - Saksa muusikateadlane Hugo Riemann uuris põhjalikult Mannheimi koolkonna heliloojaid ja nende sümfooniaid (1902) ja leidis erinevaid iseloomulikke ja korduvaid stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid), millele ta andis huvitavaid illustratiivseid nimesid. Mannheimi Kuurpfalzi kammerorchester (KKO) pakub oma veebilehel kolme kuulamisnäidet tasuta allalaadimiseks mobiilihelinateks: "Mannheimer Walze" (Mannheimi rull) Anton Fils: Sinfonie A-duur, 1. osa (Allegro) algus: KUULAMISNÄIDE Pikk crescendo areneb korduva, sekventsiliselt tõusva ja faktuuriliselt tiheneva motiiviga. (=IV) "Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett) Wolfgang Amadeus Mozart: Sinfonie g-moll KV 550, 4. osa (Allegro assai) algus: KUULAMISNÄIDE Tõusvad ja korduvad kolmkõlafiguurid (p) koos korduva kiire keerutusmotiiviga (f). (=IV) "Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe) Franz Ignaz Beck: kõrvalteema avamängust "La mort d’Orphee" (Orpheuse surm): KUULAMISNÄIDE Ohkamismotiivid (pided) (vrd baroki afektid #barokk) ülevalt ja alt. (=IV) Kurpfälzisches Kammerorchester e.V. Ludwigshafen-Mannheim (impressum) Mannheimi maneerid - noodinäiteid leiab kahest saksakeelsest allikast 1) Gabrielle Schmidt. Mozarts Aufenthalt in Mannheim. Mediaculture online. See artikkel sisaldab käsikirjalisi noodinäiteid Mannheimi heliloojate muusikast. 2) Ulli (kasutajanimi) (2013). Mannheimerismen. Eroica Klassikforum Autor pakkub noodinäiteid Mozarti muusikast (mitte aga tema Mannheimi ajast), mis näitavad mannheimerisme, muusikalisi motiive, mida saab just Mozarti muusikas interpreteerida maneerideks. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1244 ===ASK=== ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1)*==== Lohista sõnad õigetesse kastidesse *esitusstiil*: iseloomulikud on suured dünaamilised kontrastid, musitseerimine oli loomulik ja hoogne ning sentimentaalne. *mood* ja *maneer*: selliseks hiljem lahjenevad Mannheimi koolkonna uuendused. *koosseis*: Mannheimi koolkonna orkester kujunenud 30 mängijaga üsna suureks. *Mannheimi* *sümfoonia*: IV osaline, lisandus kolmanda osana *menuett*. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1182 ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2)*==== Märgi hiireklõpsuga kõik lauses mainitud muusikainstrumendid! Koosseis: 18. sajandi keskpaigal oli Mannheimi koolkonna orkester kujunenud üsna suureks, kokku umbes 30 mängijat. Tavaliselt olid koosseisus keelpillide kõrval järgmised puhkpilli partiid: 2 *flööti*, 2 *oboet*, *klarnet*, 2 *fagotti*, 2 *trompetit*, 4 *metsasarve*. Esindatud oli ka *timpanid*. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183 ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3)*==== Vali Mannheimi koolkonnaga seotud tähtsamate uuenduste kohta käivad väited. :Meloodia valitseb (nummerdatud bass puudub). :Nummerdatud bass endiselt valitseb. :Meloodia ja nummerdatud bass konkureerivad. :Paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), tantsulisus, rahvalikus. :Paaritud meetrumid (3, 5, 7), tantsulisus, rahvalikus. :Paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), marsilikus, elitaarne. :Lühemad ja variatiivsed teemad. :Pikemad ja igavad teemad. :Lühemad ja ühekülgsed teemad. :Sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga. :Sonaadivormi/sümfoonia esimene osa ühekülgsete teemade ja motiividega, elava iseloomuga. :Sonaadivormi/sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja motiividega, igava iseloomuga. :Baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (tekivad sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad) :Baroki afekti asemel rakendatakse kontraste (kui ei teki sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad) :Baroki afekt jääb edasi valitsema. :Sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm) :Sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub rondo (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm) :Sonaadivormi/sümfoonia kolmanda osana lisandub foxtrott (toob sisse tantsulisust kui inimeste loomulik liikumisvorm) :Baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte püsiva harmoonia ja figuratsiooni juures, f ja p vahetus lühiajaliselt vastavalt muusikalisele dramaturgiale. :Baroki trepidünaamika asemel rakendatakse crescendo efekte ebapüsiva harmoonia ja puuduva figuratsiooni juures. :Baroki trepidünaamika jääb valitsema. :Puhkpillirühmad orkestris iseseisvuvad. :Puhkpillirühmad orkestris ei iseseisvu. :Puhkpillirühmad orkestrist kaovad. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1184 ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4)*==== Täida lüngad õigete tähistustega! Carl Stamitz ja Anton Stamitz olid *Johann Stamitz*i *pojad*, mõlemad olid nii *heliloojad* kui ka *viiulimängijad*. Heliloojad, dirigendid, muusikud: Christian Cannabich oli *helilooja* ja ka *viiulimängija*, *dirigent*; Franz Xaver Richter oli *helilooja*, Anton Filtz (Fils) oli *helilooja* ja ka *tšellomängija*; Ignaz Holzbauer oli *helilooja* ja *dirigent* Muusikud: Johann Baptist Wendling (*flöödimängija*), Alexander Lebrun (*oboe mängija*), terve rida häid tšehhi/böömi *metsasarve mängijaid*, Innocenz Danzi (*tšellomängija*), Karl Josef Toeschi (*viiulimängija*), Johannes Toeschi (*viiulimängija*) jt ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1271 ====Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5)*==== Mannheimi kultuur, tehnika, loodus ja muusika Optional: Image: Mannheim, Theater, Fassade, Allegorien des Sc... Tehnikahuviline Huvitun kõigest mis sõidab, ujub ja lendab ja millega midagi ehitada. Optional: Image: Mannheimi lossiaed pedaalita kaherattalisega ... Muusikahuviline Huvitun kõigest, mis teeb heli ja mida saab helidega kirjeldada. Optional: Image: Johann Stamitz Sinfonie Op 3 Nr 1 Anfang Riem... Haridushuviline Huvitun kõigest, mis on seotud inimeste emotsioonide ja neist arusaamisega, ning õppimisega laiemalt. Loodushuviline Huvitun loodusest ja loodusnähtustest, loomadest, taimedest jms. Kultuurihuviline Huvitun kultuurist üldisemalt, ka vanadest majadest, nende ajaloost ja funktsioonist. Mil määral Mannheim on seotud tehnika, kultuuri, hariduse ja muusika arenguga? Mannheimis ja Ludwigshafenis on keemiatehased (keemilised ühendused on komponendid mh rakettides). Tehnikahuviline Mannheimi kaksiklinnas Ludwigshafenis asub 50. aastase traditsiooniga teedeehitus masinate (sh teerullid) firma. Tehnikahuviline Mannheimi õukonnaorkester mängis 18. sajandil sellist muusikat, mida on iseloomustatud ülekantud tähenduses (metafoorselt) mh rakettide, rullide, värinatena, sädemetega: "Mannheimi rakett", "Mannheimi rull", "Mannheimi värinad", "Mannheimi säde". Muusikahuviline, tehnikahuviline Mannheimis ehitati 20. sajandi esimesel poolel ka veoautosid (Union Werke Mannheim). Tehnikahuviline Mannheimi lossi fassadil on kujutatud allegooriatena (mõistukujudena) teater ja muusika (kujur Johann Matthus van den Branden) Kultuurihuviline, muusikahuviline Kas Mannheim on oluline hariduses, teaduses ja kultuuris (nt muusikas ja teatris)? Mannheimi ülikool on tänapäeval üks psühholoogia tippkeskusi Saksamaal. Haridushuviline Alates 1950ndatest aastatest kolis Mannheimi ülikool kuurvürst Karl Philipp all 1720 alustatud ja kuurvürst Karl Theodori all 1760 lõpetatud üle-euroopaliselt kuulsust kogunud baroki stiilis lossi. Kultuurihuviline, tehnikahuviline 1760 paiku kogunes Mannheimi lossi Pfalzi Teaduste akadeemia. Haridushuviline 1760 paiku esitati lossiga seotud teatrimajas "Teutsches Comödienhaus" (saksa komöödia maja; hiljem rahvusteater) Friedrich Schilleri näidendi "Die Räuber" (röövlid). Kultuurihuviline, Tehnikahuviline "Mannheimi ohe" on Mannheimi koolkonna heliloojate stiililine võte, mida seostati sentimentaalsusega (kurbus, psühholoogiline seisund). Muusikahuviline "Mannheimi säde" ja "Mannheimi lihvija" ei ole seotud tehniliste nähtustega. Need on muusikalised stiilivõtted (maneerid). Muusikahuviline Kas Mannheimis on erilisi loodusnähtusi jms? Mannheimi ja Ludwigshafeni vahel voolab lai Rheini jõgi. Loodushuviline Mannheim asub Rheini kaeviku kergete maavärinate alal (tsoon 1). Loodushuviline Mannheimi Luisen pargis (alustatud 1886 a.) asuvad alates 1958. a-st ka publikule avatud linnupuurid ja akvaariumid, sellest on tänaseks kujunenud loomaaed. Loodushuviline "Mannheimi värinad" ei viita maavärinatele ega tehnilistest masinatest tekitatud värinatele, vaid Mannheimi koolkonna muusikastiili võtetele. Muusikahuviline, loodusehuviline, tehnikahuviline "Mannheimi linnukesed" ei viita Luisen pargi linnupuuridele (loomaajale), vaid Mannheimi koolkonna muusikastiili võtetele. Muusikahuviline, loodusehuviline 1817. a. sõitis Karl Drais Mannheimis esmakordselt pedaalideta jalgratta-taolise kaherattalise sõidukiga (Laufrad), teda peetakse inimeste individuaalse mobiilsuse isaks. Tehnikahuviline ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1252 ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. Kuulamispartituuri visandamine. IDEE ISEENESEST ON SUUREPÄRANE, KUID TEOSTUSKÄIK ON PRAEGU LIIGA RAAMIDESSESURUV - viimasest ma ei saa aru, on ruumi küll loomingulisusele, Kuue elemendi süsteem lihtsalt annab ühist põhja ja seob joonistatu muusikapartituuri süsteemiga kokku. Muidugi saab seda veel lihtsamalt teostada ka! (GL)==== Praktiline ülesanne - Mannheimi maneeride kuulamis- ja visandpartituuri loomine ja esitamine Põhiülesanne 1. Kuula helisalvestusi Mannheimi koolkonna kolmest tuntumast maneerist (ülevaade siin): Kuula: Mannheimi rull, Mannheimi rakett, Mannheimi ohe 2. Joonista iga näite kuulamisajal omaette tühjale paberilehele (A4). 2.1 Vabade assotsiatsioonide põhjal joonistuse (graafiliselt ühevärviliselt või värvidega). 2.1.1 Mannheimi rull (vaba joonis) 2.1.2 Mannheimi rakett (vaba joonis) 2.1.3 Mannheimi ohe (vaba joonis) 2.1.4 Põhjenda iga joonistuse puhul oma valikuid (kujundeid, mustreid, värve ja nende asetsemist paberil). 2.2 Võta aluseks [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM|kompositsiooniõpetuse materjalid]], täpsemalt [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Partituur|partituuri]] peatükist kahe-teljelist diagrammsüsteemi ([https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view visandpartituuri]) loomaks kolme visandpartituuri, mis on siin kuulamispartituuri funktsioonis (kirjeldav partituur). Täpsemad nõuded: vertikaali kanna sisse üksteise suhtes suhtelised helikõrgused kas mummudena (lühike üksikheli), pikema joonena (kestev üksikheli), vertikaalse joonena (lühike kooskõla e akord) või vertikaalse nelinurgana (kestev kooskõla e akord); horisontaalis jookseb suhteline aeg, st arvesta sellega, et samas läheduses või kauguses asuvad kujundid kõlavadki sama kiirelt üksteise järel või kestavad sama kaua jne. Kasuta selle ülesande põhjalikumaks teostamiseks G. Locki Kuue elemendi süsteemi. Sealt leiduvaid elemente saab juurde luua enda meelest vajalike kujunditega! PS: Ülesanne ei eelda absoluutset kuulmist ega helistiku ära tundmist. Eesmärk on võimaldada õpilastel graafiliselt (visualiseerida) muusikahelide suhted nö aegruumiliselt ilma nõudmata absoluutset täpsust. 2.2.1 Mannheimi rull (kuulamispartituur) 2.2.2 Mannheimi rakett (kuulamispartituur) 2.2.3 Mannheimi ohe (kuulamispartituur) 2.2.4 Põhjenda iga kuulamispartituuri puhul oma valikuid (kujundite valik ja nende asetsemist paberil). 2.2.4.1 Analüüsi, millised on need põhiaspektid (nt helikõrguste liikumine üles-alla, rütmiliselt lühikeselt-kestvalt, dünaamika ehk helitugevus piano-forte, crescendo, decrescendo jms), mis Sulle kõige rohkem kõrva jäid ja mida Sa pidasid kõige olulisemaks tagamaks antud maneeri olemust. 2.2.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. 2.3 Näita vaba joonise ja kuulamispartituuri tulemusi õpetajale ja koolikaaslastele: 2.3.1 Vaadake vabu jooniseid paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kes millise lahenduse mis põhjendusega kasutas. Kuidas Mannheimi maneeride kujundid kajastuvad joonistes? 2.3.2 Vaadake kuulamispartituure paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas selle järgi (ette kirjutava partituurina) saaks sarnast tulemust luua muusikainstrumentidega? Edasijõudnud 1 2.3.3 Proovige need kuulamispartituurid (enda ja vastastikult kaaslaste loodud) taasesitada hääle ja/või kehapilli ja/või stomp'i e mõne ruumis leitud objektiga (nt tool, mapp vms). 2.4 Valige instrumendid (klassikalised, Orffi pillid, leitud objektid), millega saab kolme helinäite eeskujul ise luua sarnaseid kõlakujundeid e helidejärgnevusi: teostage neid kas üksinda, paaris või rühmiti. 2.4.1 Mannheimi rull (ise loodud kõlakujundid) 2.4.2 Mannheimi rakett (ise loodud kõlakujundid) 2.4.3 Mannheimi ohe (ise loodud kõlakujundid) 2.4.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas nendele instrumentidele saaks luua ka partituuri nende maneeride nö omaversiooni loomiseks ja taasesitamiseks? Edasijõudnud 2 2.5 Looge igale ülal toodud Mannheimi maneerile enda valitud instrumentidele partituuri kasutades selleks G. Locki [https://vara.e-koolikott.ee/node/3885 Kuue elemendi süsteemi]. 2.5.1 Mannheimi rull (ise loodud partituur) 2.5.2 Mannheimi rakett (ise loodud partituur) 2.5.3 Mannheimi ohe (ise loodud partituuri) 2.5.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, miks millist instrumendivalikut ning kui täpselt üks või teine tulemus antud maneeri väljendab. Arutage, kui oluline on esitamisviis (veenev, logisev jms)? 2.5.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. Edasijõudnud 3 2.6 Vali mõne teise Mannheimi maneeri ja teosta sama ülesanne eelmiste (vastavalt ajale ja sisulistele eelistustele) punktide põhjal: "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde), "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus), "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad), "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed) Loe üle selgitusi Mannheimi maneeride kohta siin. Leia partituurimaterjalist internetist noodinäiteid (vaata lingid siin). 2.6.1 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. ===DO VANA=== Praktiline ülesanne - Mannheimi maneeride kuulamis- ja visandpartituuri loomine ja esitamine Põhiülesanne 1. Kuula helisalvestusi Mannheimi koolkonna kolmest tuntumast maneerist (ülevaade siin): Kuula: Mannheimi rull, Mannheimi rakett, Mannheimi ohe 2. Joonista iga näite kuulamisajal omaette tühjale paberilehele (A4). 2.1 Vabade assotsiatsioonide põhjal joonistuse (graafiliselt ühevärviliselt või värvidega). 2.1.1 Mannheimi rull (vaba joonis) 2.1.2 Mannheimi rakett (vaba joonis) 2.1.3 Mannheimi ohe (vaba joonis) 2.1.4 Põhjenda iga joonistuse puhul oma valikuid (kujundeid, mustreid, värve ja nende asetsemist paberil). 2.2 Võta aluseks siin asuvat (=IV DÕVi kompositsiooniõpetuse materjalid) kahe-teljelist diagrammsüsteemi loomaks kolme visandpartituuri =IV, mis on siin kuulamispartituuri funktsioonis (kirjeldav partituur). Täpsemad nõuded: vertikaali kanna sisse üksteise suhtes suhtelised helikõrgused kas mummudena (lühike üksikheli), pikema joonena (kestev üksikheli), vertikaalse joonena (lühike kooskõla e akord) või vertikaalse nelinurgana (kestev kooskõla e akord); horisontaalis jookseb suhteline aeg, st arvesta sellega, et samas läheduses või kauguses asuvad kujundid kõlavadki sama kiirelt üksteise järel või kestavad sama kaua jne. Kasuta selle ülesande põhjalikumaks teostamiseks G. Locki Kuue elemendi süsteemi. Sealt leiduvaid elemente saab juurde luua enda meelest vajalike kujunditega! PS: Ülesanne ei eelda absoluutset kuulmist ega helistiku ära tundmist. Eesmärk on võimaldada õpilastel graafiliselt (visualiseerida) muusikahelide suhted nö aegruumiliselt ilma nõudmata absoluutset täpsust. 2.2.1 Mannheimi rull (kuulamispartituur) 2.2.2 Mannheimi rakett (kuulamispartituur) 2.2.3 Mannheimi ohe (kuulamispartituur) 2.2.4 Põhjenda iga kuulamispartituuri puhul oma valikuid (kujundite valik ja nende asetsemist paberil). 2.2.4.1 Analüüsi, millised on need põhiaspektid (nt helikõrguste liikumine üles-alla, rütmiliselt lühikeselt-kestvalt, dünaamika ehk helitugevus piano-forte, crescendo, decrescendo jms), mis Sulle kõige rohkem kõrva jäid ja mida Sa pidasid kõige olulisemaks tagamaks antud maneeri olemust. 2.2.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. 2.3 Näita vaba joonise ja kuulamispartituuri tulemusi õpetajale ja koolikaaslastele: 2.3.1 Vaadake vabu jooniseid paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kes millise lahenduse mis põhjendusega kasutas. Kuidas Mannheimi maneeride kujundid kajastuvad joonistes? 2.3.2 Vaadake kuulamispartituure paaris või üheskoos koos vastava helinäite kuulamisega - arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas selle järgi (ette kirjutava partituurina) saaks sarnast tulemust luua muusikainstrumentidega? Edasijõudnud 1 (=IV) 2.3.3 Proovige need kuulamispartituurid (enda ja vastastikult kaaslaste loodud) taasesitada hääle ja/või kehapilli ja/või stomp'i e mõne ruumis leitud objektiga (nt tool, mapp vms). 2.4 Valige instrumendid (klassikalised, Orffi pillid, leitud objektid), millega saab kolme helinäite eeskujul ise luua sarnaseid kõlakujundeid e helidejärgnevusi: teostage neid kas üksinda, paaris või rühmiti. 2.4.1 Mannheimi rull (ise loodud kõlakujundid) 2.4.2 Mannheimi rakett (ise loodud kõlakujundid) 2.4.3 Mannheimi ohe (ise loodud kõlakujundid) 2.4.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, kui täpselt üks või teine tulemus muusikanäitega kokku läheb. Arutage, kas nendele instrumentidele saaks luua ka partituuri nende maneeride nö omaversiooni loomiseks ja taasesitamiseks? Edasijõudnud 2 (=IV) 2.5 Looge igale ülal toodud Mannheimi maneerile enda valitud instrumentidele partituuri kasutades selleks G. Locki Kuue elemendi süsteemi. 2.5.1 Mannheimi rull (ise loodud partituur) 2.5.2 Mannheimi rakett (ise loodud partituur) 2.5.3 Mannheimi ohe (ise loodud partituuri) 2.5.4 Esitage neid teineteisele ja arutage, miks millist instrumendivalikut ning kui täpselt üks või teine tulemus antud maneeri väljendab. Arutage, kui oluline on esitamisviis (veenev, logisev jms)? 2.5.5 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. Edasijõudnud 3 (=IV) 2.6 Vali mõne teise Mannheimi maneeri ja teosta sama ülesanne eelmiste (vastavalt ajale ja sisulistele eelistustele) punktide põhjal: "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde), "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus), "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad), "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed) Loe üle selgitusi Mannheimi maneeride kohta siin. Leia partituurimaterjalist internetist noodinäiteid (vaata lingid siin). 2.6.1 Kes teostab ülesande Kuue elemendi süsteemis arvutigraafikas (nt vabavaralises OpenOffice Draw joonistusprogrammis), saab selle panna kõlama programmis Coagula Light (vaba tarkvara, ainult Microsoft platvormile) - täpsemad juhised Kuue elemendi süsteemi juhendis. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3884 Klassitsism. Mannheimi koolkond (do) ==22) Klassitsistlik ooper (korrektuuridest tagasi)== Klassitsism. Ooper (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/814> *Klassitsism. Ooper (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4469>* Klassitsism. Ooper (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1180> Klassitsism. Ooper (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1179> Klassitsism. Ooper (ask 2)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1178> Klassitsism. Ooper (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1177> Klassitsism. Ooper (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1181> ===MÕISTED=== # muusikažanr # teatrižanr # Georg Friedrich Händel (1685–1759). Vaatamata sellele, et Händel oli väga andekas helilooja, sattus 1728. a. tema juhtud ooperiteater pankrotti. # koomiline ooper (opera buffa). # meloodiad # armukolmnurk # Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) # intermeedium naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng # "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733) esimene koomiline ooper # laulumäng (sks. k. Singspiel) sündis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu. # opera seria (nn tõsine ooper; Dramma per musica, it. k. muusikaline draama) läbis samuti uuenduse läbi # Böömimaa aladelt (täna Saksamaal) # Christoph Willibald Glucki (1714–1787) # lavamuusika # draama # muusikaline stseen # etteaste # da-capo-aaria # retsitatiiv # kõnelaul # dramaatilisus # koor # ballett # avamäng # ooperi draama # ooperihelilooja # Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) # "Figaro pulm" (1786) # "Don Giovanni" (1787) # Võluflööt" (1791) # "Xerxes" (1738 London) Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid. # kastraat # kontra-tenor (meeshääl) # kontra-alt # mezzo-sopran (naishääled) # "Orfeus ja Euridice" (Gluck) (1762 Viin / 1774 Pariis) # reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat. # "Armida“ (Haydn) (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) # esiettekanne # aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekst 18. saj # Alessandro Scarlatti (1660–1725) # da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis # ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut" # peategelane # lava # tants # ooperiaaria # MIDI # 18. sajandi ooper # kostüüm # libreto # partituur # tiitelleht # illustratsioon # ooperiajalugu # 18. sajandi itaalia ooper Naapolis ===TELL UUS (Andrus) TOIMETATUD linke tuleb käsitsi juurde tagasi panna, samuti mõned Tina parandused, mida Drupalis tegin viimati (GL)=== ====18. sajandi muusikateatrižanre==== Ooper on muusikaline lavateos, mis ühendab endas mitmeid kunstiliike: kirjandus, näitekunst, kujutav kunst, tants, muusika. Ooperi eelkäijaid on leitavad juba vanast ajast, siiski muutus see žanr populaarseks 17. sajandil – barokkooper. Klassitsismisajandil (18. saj.) oli esikohal nn tõsine ja koomiline ooper. =====Tõsine ooper ehk ''opera seria''===== Veel 18. sajandi alguses valitses Euroopas opera seria (nn tõsine ooper; dramma per musica, it. k. muusikaline draama), mille juhtivaks heliloojaks oli barokk-helilooja Georg Friedrich Händel (1685–1759). Opera seria (nn tõsine ooper) läbis samuti uuenduse läbi Böömimaa aladelt (täna Saksamaal) pärit, kuid edukalt Viinis ja Pariisis tegutsenud helilooja Christoph Willibald Glucki (1714–1787) käe all. Tema eesmärk oli seada lavamuusika draama teenistusse, seega ta lõi ulatuslikke muusikalisi stseene üksikute etteastete asemel; loobus vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestri saatel ühendada retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks; koor ja ballett oli aktiivselt kaasatud; ooperi avamäng oli seotud ooperi draamaga. =====Koomiline ooper ehk ''opéra comique'' ehk ''opera buffa''===== Esimeseks koomiliseks ooperiks peetakse Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) intermeediumi (naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng) "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733, kuulamisnäide YT, 45:51). Vaata pilte 1966. a. esietendusest Estonias arhiivis AIRE.   Koomiline ooper on huvitav ja vastuvõetav lihtrahvale. Sužee oli seotud igapäeva probleemide, sündmuste ja rahva eluga. Peategelasteks olid lihtrahva seas levinud ametid näiteks: teener, sõdur, talumees. Võrreldes tõsise ooperiga, olid koomilise ooperi aariad kerged, mitte nii virtuoossed ning tehniliselt kerged. =====Laulumäng ehk ''Singspiel''===== Nn Laulumäng (sks. k. Singspiel) tekkis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu. Laulumängus oli nii instrumentaal-kui laulumuusikat (ballaadid, aariad, laulud, tantsud), mida ühendasid kõnedialoogid. Süžee oli sageli seotud talupoja- ning kosjateemadega. Erinevalt ooperist puudub laulumängub retsitatiiv (sõnalise teksti lauldes jäljendamine), selle asemel on tavaline dialoog. Laulumängu peetakse saksa ooperi eelkäijaks. ====Muusikažanrid 18. sajandi ooperis ==== 18. sajandi ooperis võivad olla esindatud järgmised muusikažanrid: :- avamäng :- aaria :- duett :- tertsett :- kvartett :- kvintett :- sekstett :- retsitatiiv :- vahemäng :- kõnedialoog (laulumängu puhul) Aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekstis kujunes 18. sajandi algul mh tänu Alessandro Scarlattile (1660–1725) tüüpiliseks ooperi elemendiks, eriti da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis koos nn ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut" võimaldades peategelastel selle saatel lavale astuda või tantsijatel aariat illustreerida. Loe edasi ingliskeelses Vikipeedias. ====Ooperiteater kui majandusüksus==== Ooper on alati olnud kõige kallim nii muusika- kui ka teatrižanr. Ooperiteater on asutus, kus toimuvad eelkõige ooperite ja balletide esitused. Ooperiteater koosneb lavast, orkestriavast ja saalist, mis on tihipeale mitme tasandiline ning külgedel asuvad ka loožid. Esimene ooperiteater ehitati 17. sajandil Veneetsias ning seejärel teistes Itaalia linnades. Nendes teatrites veetsid oma aega eelkõige aristokraadid. Ooperiteateris on esindatud erinevaid ametid: solistid, koor, orkester, dirigent, balletitrupp, kunstiline juht, direktor, lavastajad. ''Kui seda teemat üldse tahta käsitleda, siis siia tuleks infot lisada.''Lisatud ====18. sajandi ooperiheliloojad==== 18. sajandi mõjukaimaks ooperiheliloojaks võib pidada Wolfgang Amadeus Mozartit (1756–1791), helinäiteid tema kolme tuntuma ooperi "Figaro pulm" (1786), "Don Giovanni" (1787) ja "Võluflööt" (1791) aariatest saab kuulata siin (YT, 55:05). Chrisoph Willibald Gluck (1714-1787) Gioachhino Rossini (1792-1868) Uuri edasi ooperi heliloojaid ja nende aariaid (koos YT kuulamislinkidega) läbi ooperiajaloo interneti portaalides Opera Arias ja otsi ooperiaariaid (tekstide ja MIDI helifailidena) The Aria Database (mõlemad ingl. k.). ====18. sajandi ooperi muusikanäited==== 18. saj ooperite ja ooperiaariate näiteid: Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10) Xerxese aaria „Ombra mai fu“ (Kunagi ei olnud varju) (YT 03:23) Aaria oli loodud algul kastraadi (mees)häälele, kaasaegsetes ettekannetes aga laulab seda kontra-tenor (meeshääl), kontra-alt või mezzo-sopran (naishääled). Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid. Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00) Amori aaria „Gli sguardi trattieni“ (Hoidke oma pilke) (YT 02:38) Esimene nn reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat. Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07) Armida aaria „Se pietade avete, o Numi“ (Kui teil on kaastunne, jumalad) (YT 06:59) Helilooja pidas seda oma parimaks ooperiks ja rakendab Glucki reformiooperi põhimõtteid, sh võtab avamäng ooperi loo juba muusikaliselt kokku. Ooperit mängiti 1784–1788 jooksul peale esiettekannet üle 50 korra, kuid hiljem kadus see lavadelt. 20. sajandi 60. aastatel taasavastati seda. Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06) Öökuninganna* aaria „Der Hölle Rache kocht in meinem Herzen“ (Põrgu kättemaks pulbitseb mu südames) (YT 03:12) See on nn laulumäng kus lauldakse, kuid esineb ka kõneldud dialooge saksa keeles. See on Mozarti viimane ja ühtlasi üks tuntumaid ja enim esitatud oopereid maailmas. Loe "Võluflöödi" süžee eesti keeles. LISAMATERJAL Uuri edasi ooperi heliloojaid ja nende aariaid (koos YT kuulamislinkidega) läbi ooperiajaloo interneti portaalides Opera Arias ja otsi ooperiaariaid (tekstide ja MIDI helifailidena) The Aria Database (mõlemad ingl. k.). Uuri edasi 18. sajandi ooperi arengut (koos kostüümide, librettode ja partituuri tiitellehtede illustratsioonidega) internetiportaalis Victoria and Albert Museum (ingl. k.). Loe lühikest ooperiajalugu mitmes keeles portaalis Opera Europa. ===TELL=== Kuni 18. sajandi alguseni peeti ooperit kõige kallimaks muusika- ja teatrižanriks. Veel 18. sajandi alguses valitses Euroopas opera seria (nn tõsine ooper; dramma per musica, it. k. muusikaline draama), mille juhtivaks heliloojaks ja esimeseks nö ettevõtjaks oli Georg Friedrich Händel (1685–1759). Vaatamata sellele, et Händel oli väga andekas helilooja, sattus 1728. a. tema juhtud ooperiteater pankrotti. 18. sajandi keskel kerkisid esile nn laulumäng ja koomiline ooper (opera buffa). Aariate meloodiad olid lihtsad ja selged, sisu oli igapäevaprobleemidest rääkiv. Mängijad olid tihti madalast seisust, ooperis valitses tihti armukolmnurk. Esimeseks koomiliseks ooperiks peetakse Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) intermeediumi (naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng) "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733, kuulamisnäide YT, 45:51). Vaata pilte 1966. a. esietendusest Estonias arhiivis AIRE.   Nn Laulumäng (sks. k. Singspiel) sündis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu. Opera seria (nn tõsine ooper) läbis samuti uuenduse läbi Böömimaa aladelt (täna Saksamaal) pärit, kuid edukalt Viinis ja Pariisis tegutsenud helilooja Christoph Willibald Glucki (1714–1787) käe. Tema eesmärk oli seada lavamuusika draama teenistusse, seega ta lõi ulatuslikke muusikalisi stseene üksikute etteastete asemel; loobus vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestri saatel ühendada retsitatiivi ja aaria dramaatiliseks kõnelauluks; koor ja ballett oli aktiivselt kaasatud; ooperi avamäng oli seotud ooperi draamaga. 18. sajandi mõjukaimaks ooperiheliloojaks võib pidada Wolfgang Amadeus Mozartit (1756–1791), helinäiteid tema kolme tuntuma ooperi "Figaro pulm" (1786), "Don Giovanni" (1787) ja "Võluflööt" (1791) aariatest saab kuulata siin (YT, 55:05). 18. saj ooperite ja ooperiaariate näiteid: Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10) Xerxese aaria „Ombra mai fu“ (Kunagi ei olnud varju) (YT 03:23) Aaria oli loodud algul kastraadi (mees)häälele, kaasaegsetes ettekannetes aga laulab seda kontra-tenor (meeshääl), kontra-alt või mezzo-sopran (naishääled). Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid. Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00) Amori aaria „Gli sguardi trattieni“ (Hoidke oma pilke) (YT 02:38) Esimene nn reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat. Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07) Armida aaria „Se pietade avete, o Numi“ (Kui teil on kaastunne, jumalad) (YT 06:59) Helilooja pidas seda oma parimaks ooperiks ja rakendab Glucki reformiooperi põhimõtteid, sh võtab avamäng ooperi loo juba muusikaliselt kokku. Ooperit mängiti 1784–1788 jooksul peale esiettekannet üle 50 korra, kuid hiljem kadus see lavadelt. 20. sajandi 60. aastatel taasavastati seda. Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06) Öökuninganna* aaria „Der Hölle Rache kocht in meinem Herzen“ (Põrgu kättemaks pulbitseb mu südames) (YT 03:12) See on nn laulumäng kus lauldakse, kuid esineb ka kõneldud dialooge saksa keeles. See on Mozarti viimane ja ühtlasi üks tuntumaid ja enim esitatud oopereid maailmas. Loe "Võluflöödi" süžee eesti keeles. Ooper komponendid: Avamäng (overtüür), aariad (soolo, duett, ansamblid), retsitatiivid, orkestrivahemängud, kõneldud dialoogid (laulumängu puhul) Aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekstis kujunes 18. sajandi algul mh tänu Alessandro Scarlattile (1660–1725) tüüpiliseks ooperi elemendiks, eriti da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis koos nn ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut" võimaldades peategelastel selle saatel lavale astuda või tantsijatel aariat illustreerida. Loe edasi ingliskeelses Vikipeedias. Uuri edasi ooperi heliloojaid ja nende aariaid (koos YT kuulamislinkidega) läbi ooperiajaloo interneti portaalides Opera Arias ja otsi ooperiaariaid (tekstide ja MIDI helifailidena) The Aria Database (mõlemad ingl. k.). Uuri edasi 18. sajandi ooperi arengut (koos kostüümide, librettode ja partituuri tiitellehtede illustratsioonidega) internetiportaalis Victoria and Albert Museum (ingl. k.). Loe lühikest ooperiajalugu mitmes keeles portaalis Opera Europa. ::https://vara.e-koolikott.ee/node/814 Klassitsism. Ooper (tell+show) ===SHOW=== NB! MUUDETUD/TÄIENDATUD DRUPALIS! ::https://vara.e-koolikott.ee/node/814 Klassitsism. Ooper (tell+show) :::Hiljem seostame seda 4K videonäidetega ===ASK=== ====Klassitsism. Ooper (ask 1)*==== Veel 18. sajandi algul valitses Euroopas *tõsine* ooper, mille juhitavaks heliloojaks oli G. F. *Händel*. Kuid juba varsti hakkas see asenduma ning esile kerkisid nn *laulumäng* ning *koomiline* ooper. Ooperi sisu oli lihtne ja selge, ooperis valitses tihti *armukolmnurk*, *aariate* meloodiad olid selged ja lihtsad. Esimeseks koomiliseks ooperiks peetakse G. B. *Pergolesi* *intermeediumi* (naljakas ja põhiooperit parodeeriv *vahemäng*) "Teenija-käskjanna" (1733) Ka tõsiseid oopereid kirjutati jätkuvalt, kuid see ooperistiil läbis uuenduse C. W. *Gluck*i käe all.  ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1177 ====Klassitsism. Ooper (ask 2)***==== NB! MUUDETUD/TÄIENDATUD DRUPALIS! Kuula järgnevate aariate katkendeid ning märgi, millise ooperi aariaga on tegu. Händel - "Rinaldo" HELIKATKEND 1 Mozart - "Võluflööt" HELIKATKEND 2 Händel - "Xerxes" HELIKATKEND 3 Rossini - "Sevilla habemeajaja" HELIKATKEND 4 HELIKATKEND 5 HELIKATKEND 6 Lohista õige sõna Händel - "Rinaldo" - Rinaldo aaria "Lascia ch´io *pianga*" *Mozart* - "Võluflööt" - "*Öökuninganna* aaria" Händel - "Xerxes" - Xerxese aaria "*Ombra* mai fu" Rossini - "Sevilla *habemeajaja*" - "*Figaro* aaria" ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1178 ====Klassitsism. Ooper (ask 3)**==== Kuni 18. sajandi alguseni, peeti ooperit kõige kallimaks muusika- ja teatrižanriks. :True False 18. sajandi alguses oli tõsise ooperi juhtiv helilooja J. S. Bach. :True False 18. sajandil keskel kerkisid esile nn laulumäng ja koomiline ooper. :True False Koomilise ooperi sisu oli seotud igapäevaprobleemidega. :True False Koomilise ooperi (opera buffa) aariate meloodiad olid keerulised ja kaunistusterikkad. :True False Esimeseks koomilise ooperi loojaks peetakse G. B. Pergolesi intermediumit "Teenija-käskjanna". :True False Ka nn tõsist ooperit jätkuvalt kirjutati, ometi läbis see C.W.Glucki käe all tõsiseid muudatusi. :True False ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1179 ====Klassitsism. Ooper (ask 4)***==== :C. W. Gluck viis tõsise ooperi struktuuris läbi olulisi uuendusi. :C. W. Gluck viis koomilise ooperi struktuuris läbi olulisi uuendusi. :C. W. Gluck loobus vanast da-capo-aariast. :C. W. Gluck kasutas edasi da-capo-aaria põhimõtet. :C. W. Gluck oli aktiivselt kaasanud nii koori kui ka balletti. :C. W. Gluck kaasas ainult koori ja soliste. :Nn Laulumäng sündis 18. sajandi keskel ning jõudis Saksamaale rändtruppide kaudu. :Nn Laulumäng sündis 18. sajandi keskel Saksamaal. :Nn Laulumäng sai suuri mõjutusi Inglismaa ja Prantsusmaa laulumängudelt. :Nn Laulumäng sai suuri mõjutusi Saksamaa laulumängudelt. :Intermeedium on naljakas ja põhiooperit parodeeriv stseen. :Intermeedium on ooperi üks osadest, mida etendatakse ooperi keskel. :18. sajandi keskel kerkisid esile nn laulumäng ja koomiline ooper. :18. sajandi keskel hääbusid nn tõsine ooper ja laulumäng. :Nn koomilise ooperi aariad olid lihtsa ja selged. :Nn koomilise ooperi aariad olid kaunistusterikkad ja väga virtuoossed. :Nn koomilise ooperi sisuks oli igapäevaeluga seotud probleemid. :Nn koomilise ooperi sisuks oli vana-kreeka tragöödia töödeldud mütoloogiad. :Nn koomilise ooperi mängijad olid tihtipeale madalast seisust. :Nn koomilise ooperi mängijad olid alati kõrgseisust. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1180 ====Klassitsism. Ooper (ask 5)***==== UUS! ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4469 ===DO UUS=== Õpilased tutvustavad enda valitud ooperit Õpilased tutvustavad enda valitud ooperit 1. Iga õpilane sooritab ülesande individuaalselt (õpetaja valib, kas tulemus on kirjalik või suuline - soovituslik kasutada essee vormi) 1.2 Õpilane on hiljuti külastanud ooperit või plaanib lähiajal külastada 1.2.1 Õpilane kirjutab kontserdiarvustuse 1.3 Õpilane ei soovi/ei oma võimalust külastada ooperit 1.3.1 Õpilane vaatab ooperit läbi youtube.com, mezzo või muu kanali 1.3.2 Õpilane kirjutab kontserdiarvustuse Näiteks:  Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10) Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00) Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07) Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06) Kontserdiarvustuse juhendmaterjal (autor Hanna Rentner) Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Kontserdi toimumise aeg ja koht; 2. Esineja(te) nimi(ed); 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks - väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 2-3 lauset! a) näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; b) kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne; 4. Kontserdi kava – nii paberiruumi kokku hoidvalt kui võimalik! NB! Kontserdil esitatud heliloojate elulugusid pole vaja kirjutada! Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 2/3. KÕIK ARVAMUSED PEAVAD OLEMA PÕHJENDATUD! 5. Kava ehk esitatud teoste sisuline iseloomustus – a) näiteks millises žanris teoseid esitati, millisest ajastust; b) kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne; 6. Kontserdi ettekande analüüs – a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus; b) lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, üldine kontserdi meeleolu jne; 7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud teosed - näiteks instrumentaalpalad, laulud jne; 8. Kontserdi üldine õnnestumine; 9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine; 10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks; Retsensiooni tuleks püüda kirjutada nii, et retsensioon kutsuks lugema, oleks esseistlikult huvitav ja põnev. Vältida tuleks ankeetlikust ehk nn „telegrammistiili”, kuid samas ei tohiks kaotada akadeemilisust. ===DO VANA=== Õpilased tutvustavad enda valitud ooperit 1. Iga õpilane sooritab ülesande individuaalselt (õpetaja valib, kas tulemus on kirjalik või suuline - soovituslik kasutada essee vormi) 1.2 Õpilane on varasemalt külastanud ooperit 1.2.1 Tuletab meelde, millist ooperit ta külastas, tutvub põhjalikumalt teose süžeega ning lauljatega, kes antud esitlusel oma rolli mängisid 1.3 Õpilane ei ole varasemalt külastanud ooperit 1.3.1 Õpilane põhjendab, miks ta valis just selle ooperi 1.3.2 Õpilane räägib ooperi sisust ja osalenud lauljatest 1.4 Õpilane ei soovi/ei oma võimalust külastada ooperit 1.4.1 Õpilane vaatab ooperit läbi youtube.com, mezzo või muu kanali Näiteks:  Händel - "Xerxes" (1738 London) (YT 02:51:10) <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=H1ojkqXSgIM</nowiki> Gluck - "Orfeus ja Euridice" (1762 Viin / 1774 Pariis) (YT 01:15:00) <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=5mTydAUQyYg</nowiki> Haydn - "Armida“ (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) (YT 02:09:07) <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=0MaheGfOnLw</nowiki> Mozart - "Võluflööt" (1791 Viin) (YT 02:39:06) <nowiki>https://www.youtube.com/watch?v=t5hqh5VxEOU</nowiki> 1.4.2 Räägib ooperi sisust ning osalenud lauljatest 2. Õpilane tutvustab lühidalt ka antud ooperi heliloojat ja tutvub tema muu loominguga ::https://vara.e-koolikott.ee/node/1181 Klassitsism. Ooper (do) ==23) Klassitsistlik instrumentaalmuusika (korrektuuridest tagasi)== Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/816> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3619> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4089> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 7)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4351> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 6)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1166> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1164> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1156> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1155> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167> ===MÕISTED=== # instrumentaalmuusika # sonaadivorm ehk sonaat-allegro Klassikaline sonaadivorm # ekspositsioon (eksponeerimine tähendab e. k. esitlema) - selles osas saab teineteist selgesti eristada peateemat (peapartii) ja sellele vastanduvat kõrvalteemat, neid kahte osa ühendab sidepartii ning osa lõpus on toonikahelistikku kinnitav lõpupartii. # töötlus - selles osas vahelduvad helistikud ning arendatakse (varieeritakse, muudetakse, fragmenteeritakse e võetakse osadeks) ekspositsioonis esitletud teemasid, lõpu poole on enamasti kulminatsioon ehk teose peamine kõrgpunkt. # repriis - selles osas kordub sama muusikaline materjali, mis algul ekspositsioonis tutvustatud, kuid muutunud on helistikud: ka teine teema (kõrvalpartii) on nüüd toonikahelistikus. # helistik # toonika ehk põhihelistik # dominanthelistik # peateema # klassikaline tüüpvorm # vormiskeem # sonaaditsükkel. Sonaaditsükkleid on nii kolmeosalisi (kiire-aeglane-kiire) kui ka neljaosalisi (kiire-aeglane-menuett-kiire). Kolmeosalist tsüklit leiab tavaliselt teostes kammeransamblitele (erinevatele instrumentaalkoosseisudele) ning neljaosaline tsükkel on kasutusel põhiliselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alates sümfooniast nr 28 (1765) (kokku 104), loe tema sümfooniate Vikipeediaartiklit (ing. k.). # sümfoonia # keelpillikvartett # Joseph Haydn # instrumentaalkoosseis # klahvpill # klavessiin # klaver # kammeransambli koosseis # klaveriduo (klahvpill + meloodiapill) # klaveritrio (klahvpill + viiul + tšello). # Klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel ning oluline roll oli selle kujunemisel Mannheimi õukonnaorkestril (vt Mannheimi koolkond). Keelpillirühmale, kuhu kuulusid I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid, liidetakse puupilliderühm järgmiste pillidega: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. Vaskpillidest olid esindatud ainult trompetid ja metsasarved, hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid. # Wolfgang Amadeus Mozart # Mannheimi koolkond Mannheimi õukonnaorkester # keelpillirühm I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid # viiul # vioola # tšello # kontrabass # puupilliderühm: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. # flööt # oboe # klarnet # fagott # vaskpillid trompet ja metsasarv hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid # trompet # metsasarv # tromboon ===TELL UUS VALMIS=== ====Orkestripillide areng klassitsismi perioodil==== Tänu klassitsismi perioodi muusika muutunud nõudmistele toimusid 18. sajandi teisel poolel suured muudatused nii muusikainstrumentide mängutehnikas kui ka ehituses: * keelpillidest muutus valitsevaks viiuli perekond: viiul, vioola, tšello ja kontrabass. Barokiajastu valitsev ''viola da gamba'' perekond praktiliselt kadus * puupuhkpillide puhul mindi varasemalt sõrmeaukude süsteemilt üle klappide süsteemile, mis võimaldas mängida kiireid käike ning ja tagas stabiilsema häälestuse * flöödi konstruktsiooniline täiustus - liikuv huulik - hõlbustas oluliselt flöödi häälestamist * oboe korpus muudeti kitsamaks, mis tagas ülemises registris pehmema tooni ja püsivama häälestuse * Mozarti ja Rameau teostega ilmus orkestrisse uus leiutatud instrument: klarnet * fagoti heliulatus suurenes * oluliselt muutus metsasarve mängutehnika ====Klaveri tähtsuse tõus klassitsismi perioodil==== Klassitsismi perioodil tõrjus barokiajal valitsenud klavessiini järk-järgult välja uus muusikainstrument: klaver. Lisaks suurele hulgale uuele sooloklaverimuusikale tekkisid ka uued kammekoosseisud * klaveriduo: klaver koos meloodiapilliga * klaveritrio: klaver, viiul ja tšello ====Sümfooniaorkestri kujunemine==== Tänaseni kasutusel olev klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel. Selle oluliseks eeskujuks oli Mannheimi õukonnaorkester. Keelpillirühmaga, millesse kuulusid esimene ja teine viiul, vioola, tšello ning kontrabass, liitus puupuhkpillide rühm, mille koosseisus olid flööt, oboe, klarnet ja fagott. Klarnetist tegi orkestripilli Mozart. Vaskpillidest olid klassikalises sümfooniaorkrestris alguses esindatud ainult trompet ja metsasarv. Hiljem liitis Beethoven vaskpillide koosseisuga ka trombooni. Löökpillidest olid orkesteris esindatud timpanid, millega võisid liituda triangel, taldrikud ja suur trumm. Klassikalises sümfooniaorkestris oli kuni 20. saj alguseni valitsev nn saksa ehk euroopa paigutus: esimesed viiulid paiknesid kuulaja suhtes vasakul ja teised viiulid paremal. Tänapäeval on tihti kasutusel ka keelpillide nn tänapäevane ehk ameerika paigutus, kus teised viiulid paiknevad vasakul esimeste viiulite taga. ====Sonaadivorm ehk sonaat-allegro==== Olulisemaks uueks instrumentaalmuusika vormiks kujunes sonaadivorm. '''Sonaadivorm''' ehk '''sonaat-allegro''' on [[muusikavorm]], mis koosneb [[ekspositsioon (muusika)|ekspositsioonist]], [[töötlus (muusika)|töötlus]]est ja [[repriis]]ist: * ekspositsioonis toimub teose teemade esitlemine: sonaadil on tavaliselt aktiivse karakteriga peateema ja sellele vastanduv lüüriline kõrvalteema. Pea- ja kõrvalteemat ühendab sidepartii ning ekspositsioon võib lõppeda toonikat kinnitava lõpupartiiga. Ekspositsioon võib korduda. * töötluses helistikud vahelduvad ning arendatakse ekspositsioonis esitletud teemasid. Töötluse lõpus on tavaliselt teose kulminatsioon ehk peamine dünaamiline kõrgpunkt. * repriisis kordub ekspositsiooni muusikaline materjal, kuid muutunud on teemade läbiviimise helistikud: nüüd on toonikahelistikus ka kõrvalteema. Sonaadivormi ekspositsioonile võib eelneda [[sissejuhatus (muusika)|sissejuhatus]] ja repriisile võib järgneda [[kooda]]. =====Sonaadivormis peateema ülesehitus===== Sonaadivormis peateema on tavaliselt üles ehitatud klassikalise tüüpskeemi põhjal ja selle koostisosad on * [[w:Motiiv (muusika)|motiiv]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1551#overlay-context=node/1550 * [[w:Fraas (muusika)|fraas]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3793 * [[w:Lause (muusika)|lause]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3794 * [[w:Periood (muusika)|periood]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3795 =====Sonaadivorm osana sonaaditsüklist===== '''Sonaaditsükkel''' ehk '''sonaat-sümfooniline tsükkel''' on mitmeosaline muusikavorm, milles vähemalt üks osa (tavaliselt esimene) on [[sonaadivorm]]is: * sonaaditsükkel [[sümfooniaorkester|sümfooniaorkestrile]] on [[sümfoonia]]. * sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile on [[instrumentaalkontsert]], mis saab nime soolopilli järgi, näiteks [[klaverikontsert]] või [[trompetikontsert]]). * sonaaditsükkel sooloklaverile või meloodiapillile klaverisaatega või ilma on [[sonaat]]. * sonaaditsükkel kammeransamblile saab nimetuse esinejate arvu järgi: **2 mängijat – [[duo (žanr)|duo]] **3 mängijat – [[trio (žanr)|trio]] **4 mängijat – [[kvartett (žanr)|kvartett]] **5 mängijat – [[kvintett (žanr)|kvintett]] **6 mängijat – [[sekstett (žanr)|sekstett]] **7 mängijat – [[septett (žanr)|septett]] **8 mängijat – [[oktett (žanr)|oktett]] **9 mängijat – [[nonett (žanr)|nonett]] Väljakujunenud klassikaline sümfoonia ja [[keelpillikvartett (žanr)|keelpillikvartett]] on tavaliselt neljaosalised: # osa on kiires tempos, tavaliselt sonaadivormis # osa on aeglane, tihti [[variatsioonivorm]]is # osa on enamasti tantsuline [[menuett]] või [[skertso]] # osa on kiire finaal, mis on kas [[rondovorm]]is või rondosonaadi vormis Varased klassikalised sümfooniad võisid olla ka kolmeosalised. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alles alates sümfooniast nr. 28 (1765). Sonaat ja instrumentaalkontsert on tavaliselt kolmeosalised: # osa on kiire, sonaadivormis # osa on aeglane # osa on kiire, tavaliselt rondovormis ===TELL VANA=== Instrumentaalmuusika 18. sajandil Olulisemaks uueks instrumentaalmuusika vormiks kujunes sonaadivorm. Klassikaline sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. Samuti kasutati sonaadivormis kahte helistikku (põhihelistikku e toonikat ja dominanthelistikku. (=IV). Ekspositsioon (eksponeerimine tähendab e. k. esitlema) - selles osas saab teineteist selgesti eristada peateemat (peapartii) ja sellele vastanduvat kõrvalteemat, neid kahte osa ühendab sidepartii ning osa lõpus on toonikahelistikku kinnitav lõpupartii. Töötlus - selles osas vahelduvad helistikud ning arendatakse (varieeritakse, muudetakse, fragmenteeritakse e võetakse osadeks) ekspositsioonis esitletud teemasid, lõpu poole on enamasti kulminatsioon ehk teose peamine kõrgpunkt. Repriis - selles osas kordub sama muusikaline materjali, mis algul ekspositsioonis tutvustatud, kuid muutunud on helistikud: ka teine teema (kõrvalpartii) on nüüd toonikahelistikus. Sonaadivormi peateemad on enamasti üles ehitatud klassikaliste tüüpvormide skeemil. Sonaadivormi leiab ka sonaaditsüklist, kus vähemalt ühes osas on kasutatud sonaadivormi (nn sonaat-allegro). Sonaaditsükkleid on nii kolmeosalisi (kiire-aeglane-kiire) kui ka neljaosalisi (kiire-aeglane-menuett-kiire). Kolmeosalist tsüklit leiab tavaliselt teostes kammeransamblitele (erinevatele instrumentaalkoosseisudele) ning neljaosaline tsükkel on kasutusel põhiliselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alates sümfooniast nr 28 (1765) (kokku 104), loe tema sümfooniate Vikipeediaartiklit (ing. k.). Koosseisud 18. sajandil 18. sajandil toimus muudatus ka instrumentaalkoosseisudes. Esile tõusis klahvpillina klavessiin, hiljem klaver, tüüpiline kammeransambli koosseis oli klaveriduo (klahvpill + meloodiapill), samuti ka klaveritrio (klahvpill + viiul + tšello). Klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel ning oluline roll oli selle kujunemisel Mannheimi õukonnaorkestril (vt Mannheimi koolkond). Keelpillirühmale, kuhu kuulusid I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid, liidetakse puupilliderühm järgmiste pillidega: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. Vaskpillidest olid esindatud ainult trompetid ja metsasarved, hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/816 Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (tell) ===SHOW=== ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (show 1)==== Rotterdami filharmoonia orkester San Sebastiánis (Hispaanias) 2011 Orkestripillide kuni 20. saj alguseni valitsev nn saksa või euroopa paigutus Orkestripillide tänapäevane nn ameerika paigutus Klassikaline orkester Klassitsismi perioodil toimus tohutu pillide areng, mis oli seotud uuendustega pilliehituses ja mängutehnikas. Suurend muudatused toimusid igas pillirühmas. Keelpillidest tõusid esile viiulid, vioolad, tšellod ja kontrbassid, nende eelkäijad viola da gambad olid praktiliselt välja surnud. Puupuhkpillidest toimus muudatus flöödil, kus täna liikuvale huulikule oli kergendatud flöödi häälestamine. Oboe korpus muudeti kitsamaks, mis tagas ülemises registris pehmema tooni ja püsivama häälestuse. Klarnet ilmus orkestrisse alles Mozarti ja Rameau teostega. Ka fagoti heliulatus suurenes ning kõik puupuhkpillid läksid üle varasema sõrmeaukude süsteemi asemel klappide kasutusele, mis võimaldas mängida kiireid käike ning paremat häälestust. Vaskpuhkpillidest läbis olulise muudatuse metsasarve mängutehnika muutus, kus laiendati käevõtte kasutamist. Vaata klassikalist orkestrit esimesel pildid üleval: Rotterdami filharmoonia orkester San Sebastiánis (Hispaanias) 2011. Vaata üleval ka orkestripillide paigutuse jooniseid: 1. ajaloolist, kuni 20. saj alguseni valitsenud nn saksa või euroopa paigutust 2. tänapäevast nn ameerika paigutust Keelpillid Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT). Viiul Vioola Tšello Kontrabass Puupuhkpillid Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT). Flööt, pikoloflööt Oboe Klarnet, bassklarnet Fagott Vaskpuhkpillid Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT). Trompet Metsasarv Tromboon Tuuba Löökpillid Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT). Timpanid Löökpillid: Taldrikud Suur trumm Väike trumm Triangel Kellamäng Ksülofon Marimbafon Muud instrumendid Tutvustus Steinway & Sons firma esindaja John Steinway poolt. Klaver Tutvustused Philharmonia Orchestra (London, Suurbritannia) muusikutelt (YT). Harf Tšelesta ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3619 ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (show 2)==== Slide 1 Klassitsism Klassikalised tüüpvormid Periood muusikaliste elementide hieraarhia ja grupeerimise struktuur (grouping structure, William E. Caplin) William E. Caplin (1998). Classical Form (A Theory of Formal Functions for the Instrumantal Music of Haydn, Mozart, and Beethoven), Oxford: Oxford University Press. Tasandid, mida tuleb analüüsida ja mille kohta tuleb esitada KÜSIMUSI, kuidas nad on organiseeritud ja suhestuvad teineteisega: :Meetrum (sümmeetrilisus, tasakaal) :Motiivistik (motiivid, rütm, helikõrguste liikumine e horisontaal) :Harmoonia (vertikaal, helide kooskõlad) :Suur lause Slide 2 Klassitsism Klassikalised tüüpvormid Periood (sks. k. Periode, ingl. k. period) Periood Slide 3 Klassitsism Klassikalised tüüpvormid Meetrumil, motiivistikul ja harmoonial on perioodis oluline, tasakaalustav koosmõju: - taktirühmade meetrumiline korrespondents (vastavus) - eel- ja järellause motiiviline vastavus - pool- ka täiskadents täiendavad teineteist Teemat moodustav tüüp: - standardpikkus: 8 takti = 4+4, 2 poollauset jagunevad jällegi 2+2 - kahekordne pikkus: 16 takti = 8+8, 2 poollauset jagunevad jällegi 4+4 Periood Slide 4 Klassitsism Klassikalised tüüpvormid Suur lause Suur lause (sks. k. Satz, ingl. k. sentence) Slide 5 Klassitsism Klassikalised tüüpvormid Suur lause Teemat moodustav tüüp: - standardpikkus: 8 takti = 2+2+4 (1+1+2), tuumikfraas 2 takti - kahekordne pikkus: 16 takti = 4+4+8 (2+2+4), tuumikfraas 4 takti Kui suure lause tüüp sisaldab eellause motiiviliselt sarnaseid või samu elemente (motiive), siis perioodi tüübi puhul vastanduvad eellauses teistsugused ja kontrastsed elemendid (motiivid). Kui suure lause tüübi puhul valitseb järellauses edasitunglevus ja jätkamine, siis perioodi tüübi järellauset iseloomustav joon on olla täiendus ja vastavus eellausele ja luua tasakaal lauseosade vahel. Clemens Kühn (1987). Formenlehre der Musik [Muusika vormiõpetus], Kassel: Bärenreiter, 61. Slide 6 Klassitsism Klassikalised tüüpvormid Wolfgang Amadeus Mozart Klaverisonaat nr 14, KV 457 1. osa peateema eellause Periood - näide Wolfgang Amadeus Mozart - Klaverisonaat nr 14, KV 457 1. osa peateema (1784) 8 takti standardpikkus Partituur ja salvestused internetis MUSOPEN portaalist (Max Norman). Wolfgang Amadeus Mozart Klaverisonaat nr 14, KV 457 1. osa peateema järellause Slide 7 Klassitsism Klassikalised tüüpvormid Suur lause - näide Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr 1 f-moll, op. 2 nr 1 eellause Ludwig van Beethoven Klaverisonaat nr 1 f-moll, op. 2 nr 1 järellause Ludwig van Beethoven - Klaverisonaat nr 1 f-moll, op. 2 nr 1 (1795, püh. J. Haydn'ile) 8 takti standardpikkus Partituur ja salvestused internetis MUSOPEN portaalist (Paul Pitman). ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4089 ===ASK=== ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 1)*==== Lohista sobivad sõnad õigesse lünka! *Sonaadivorm* - kujunes oluliseimaks uueks instrumentaalmuusikavormiks. *Ekspositsioon* - sonaadivormi osa, kus on selgelt eristatav peateema ning sellele vastanduv kõrvalteema, kaks osa on ühendatud omavahel sidepartiiga ning lõpus on toonikahelistiku kinnitav lõpupartii. *Töötlus* - vahelduvate helistikega ning areneb ekspositsioonis esitletud teemadest. *Repriis* - antud osas on sama materjal, mis ekspositsioonis, kuid muutunud on kõrvalteema helistik. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1155 ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 2)**==== Klassikaline orkester kujunes välja 18. sajandi keskel. :True False Klassikalise orkestri kujunemisel mängis suurt rolli Mannheimi õukonnaorkester. :True False Tänapäeval koosneb klassikaline orkester kolmest pillirühmast. :True False 18. sajandil tõusis klahvpillidest esile klaver. :True False Sonaaditsükklid on nii kolmeosalised kui ka neljaosalised. :True False Kolmeosaline sonaaditsükkel on kasutusel tavaliselt kammeransambli teostes (erinevate instrumentaalkooseisudega). :True False Sümfooniate ja keelpillikvartettide puhul ei esinenud kunagi neljaosalist sonaaditsükli vormi. :True False ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1156 ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 3)**==== Märgi hiirega kõik muusikainstrumendid (märkima ei pea rühma termineid nagu keelpillirühm, puupillirühm, vaskpillid)! Sümfoonia kujunes välja 18. sajandi keskel. Keelpillirühma kuulusid *viiulid*, *vioolad*, *tšellod* ja *kontrabassid*. Puupuhkpillirühma kuulusid *flööt*, *oboe*, *klarnet* ja *fagott*. Vaskpillidest olid esindatud *trompetid*, *metsasarved* ning hiljem ka *tromboonid*. Suured muutused toimusid ka instrumentaalmuusikas, kus esile tõusis *klavessiin*, ning tekkisid klaveriduod - *klahvpill* + *meloodiapill*, samuti ka klaveritrio - *klahvpill* + *viiul* + *tšello*. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157 ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 4)***==== :Oluliseks uueks instrumentaalvormiks kujunes sonaadivorm. :Oluliseks uueks instrumentaalvormiks kujunes ooper. :Klassikaline sonaadivorm koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. :Klassikaline sonaaditsükkel koosneb ekspositsioonist, töötlusest ja repriisist. :Sonaadivormi on kasutatud ka sonaaditsükklis, kus vähemalt üks osa on sonaadivormis. :Sonaaditsükklit on kasutatud ka sonaadivormis, kus vähemalt üks osa on sonaaditsükklis. :Kolmeosaline sonaaditsükkel esineb tavaliselt kammeransambli (erinevad instrumentaalkoosseisud) teostes. :Neljaosaline sonaaditsükkel esineb tavaliselt kammeransambli (erinevad instrumentaalkoosseisud) teostes. :Neljaosalist sonaaditsükklit kasutati tavaliselt sümfoonias või keelpillikvartetis. :Neljaosalist sonaaditsükklit kasutati tavaliselt ooperis või kantaadis. :18. sajandil tõusis esile klahvpillidest klavessiin, hiljem klaver. :Esile tõusis klahvpillidest ainult orel. :Kammeransambli koosseisus loodi palju teoseid klaveriduole ja klaveritriole. :Kammeransambli koosseisus loodi palju teoseid klaverikvartettile ja klaverikvintettile. :Klassikaline sümfooniorkester kujunes välja 18. sajandil. :Klassikaline sümfooniorkester kujunes välja 17. sajandil. :Oluline roll klassikalise orkestri kujunemisel oli Mannheimi õukonnaorkestril. :Oluline roll Mannheimi õukonnaorkestri kujunemisel oli klassikalisel orkestril. :Beethoven liitis orkestritega ka tromboonid. :Mozart liitis orkestritega ka tromboonid. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1164 ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 5)***==== Täida lüngad õigete mõistetega (võib, aga ei pea kirjutama suure algustähega). *Sonaadivorm/sonaadivorm/Sonaat/sonaat* - see on oluline instrumentaalvorm, mis kujunes välja antud perioodil. *Ekspositsioon/ekspositsioon* - see on sonaadivormi osa, kus esitletakse teineteisest selgelt eristuvat peateemat ja kõrvalteemat. *Töötlus/töötlus* - see on vahelduvate helistikkega ning kasutab ekspositsioonis esitatud teemasid. *Repriis/repriis* - siin tuleb taas sama muusikaline materjal, mis sai ekspositsioonis tutvustatud, kõrvalteema on nüüd aga samuti toonika-helistikus. *Sonaaditsükkel/sonaaditsükkel* - see võib olla kolmeosaline ja neljaosaline, vähemalt üks osa on sonaadivormis. *Sümfooniaorkester/sümfooniaorkester* - antud orkester kujunes välja 18. sajandil. *Mannheim* - selles linnas asutatud õukonnaorkester mängis suurt rolli klassikalise sümfooniaorkestri kujunemisel. *Klaveriduo/klaveriduo* - antud koosseisus on klahvpill + soolopill. *Klaveritrio/klaveritrio* - antud koosseisus on klahvpill + viiul + tšello. *Tromboon* - selle muusikainstrumendi lisas Ludwig van Beethoven klassikalise orkestri koosseisu. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1166 ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 6)**==== Tuvasta liigiti kokku kuuluvaid instrumente. Lohista sõna hiirega õigesse kasti! :*Orkester* :*Keelpill*: *viiul*, *vioola*, tšello, *kontrabass* :*Puupuhkpill*: *flööt*, *oboe*, *klarnet*, fagott :*Vaskpuhkpill*: *trompet*, metsasarv, *tromboon*, *tuuba* :*Löökpill*: taldrikud, *kellamäng*, timpanid, *triangel* ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348 ====Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (ask 7)***==== Lohista sobivate instrumentide ja instrumendirühmade nimetused joonisel õigetesse kohtadesse. Otsusta, kas on tegemist saksa või ameerika paigutusega. Lohista sobivate instrumentide ja instrumendirühmade nimetused joonisel õigetesse kohtadesse. Otsusta, kas on tegemist saksa või ameerika paigutusega. ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4351 ===DO UUS=== ====1. projektülesanne. Kahe esitluse helisalvestuse võrdlus==== 1. Vali 18. sajandil tegutsenud heliloojate üks sonaat, keelpillikvartett või sümfoonia vähemalt kahes esituses (helisalvestus). Näidislingid: Haydni klaverisonaat D-duur Hob. XVI nr 37 1) Nadine André) (Youtube, pikkus 12.26, muusika algab 01:10 minutil) 2) Salvatore Nicolosi) (Youtube, pikkus 09:52) 3) Christoph Eschenbach) (Youtube, pikkus 10:16) 4) Jenö Jandó (Youtube, pikkus 10:24) 2. Kuula ning analüüsi neid kõrvaga: 2.1 Tuvasta, kas teos on kolme- või neljaosaline ning kui pikad need osad mõlema esituse puhul ajaliselt on. 2.2 Määra esimese osa sonaadivormi komponentide (ekspositsioon, töötlus, repriis) ajaline järjestus ja võrdle mõlema esituse puhul nende pikkused. 3. Arutle kaasõpilastega mõlema esituse interpretatsiooni ning mängijate (ja orkestri puhul ka dirigendi) panust mõlemasse esitusse, analüüsi I kursuse muusikaliste väljendusvahendite ülevaatest nt rütm, tempo, dünaamika, tämber, faktuur, meloodia jms) või loe täpsemalt sellekohaseid IV kursus materjale): 3.1 Miks on ühe või teise esituse puhul üks või teine osa ajaliselt pikem või lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel? 3.2 Miks on nt ühe esituse puhul mingi sonaadivormi komponent ajaliselt pikem/lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel? 3.3 Kui mõjukalt on ühe või teise interpretatsiooni puhul välja toodud dünaamikat, milline roll on siin faktuuril, instrumendil/instrumentidel? 3.4 Mil määral erinevad mõlemad esitused tämbriliselt, milline roll on siin faktuuril ja instrumentidel? Kas üks esitus on teostatud nt ajaloolis(t)el instrumendil/instrumentidel ja teine kaasaegse(te)l nstrumendil/instrumentidel või hoopis elektroonilisel digiklaveril? 3.5 Milline esitus mõjub rahulikum, kiiremana (kiirustav, rahutum), ilusam, muusikaliselt veenvam, kontrastirikkam jne ===DO VANA=== Kahe esitluse helisalvestuse võrdlus 1. Vali 18. sajandil tegutsenud heliloojate üks sonaat, keelpillikvartett või sümfoonia vähemalt kahes esituses (helisalvestus). Näidislingid: Haydni klaverisonaat D-duur Hob. XVI nr 37 1) Nadine André) (Youtube, pikkus 12.26, muusika algab 01:10 minutil) 2) Salvatore Nicolosi) (Youtube, pikkus 09:52) 3) Christoph Eschenbach) (Youtube, pikkus 10:16) 4) Jenö Jandó (Youtube, pikkus 10:24) 2. Kuula ning analüüsi neid kõrvaga: 2.1 Tuvasta, kas teos on kolme- või neljaosaline ning kui pikad need osad mõlema esituse puhul ajaliselt on. 2.2 Määra esimese osa sonaadivormi komponentide (ekspositsioon, töötlus, repriis) ajaline järjestus ja võrdle mõlema esituse puhul nende pikkused. 3. Arutle kaasõpilastega mõlema esituse interpretatsiooni ning mängijate (ja orkestri puhul ka dirigendi) panust mõlemasse esitusse, analüüsi I kursuse muusikaliste väljendusvahendite ülevaatest nt rütm, tempo, dünaamika, tämber, faktuur, meloodia jms) või loe täpsemalt sellekohaseid IV kursus materjale): 3.1 Miks on ühe või teise esituse puhul üks või teine osa ajaliselt pikem või lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel? 3.2 Miks on nt ühe esituse puhul mingi sonaadivormi komponent ajaliselt pikem/lühem? Mis roll on aeglustustel ja kiirendustel? 3.3 Kui mõjukalt on ühe või teise interpretatsiooni puhul välja toodud dünaamikat, milline roll on siin faktuuril, instrumendil/instrumentidel? 3.4 Mil määral erinevad mõlemad esitused tämbriliselt, milline roll on siin faktuuril ja instrumentidel? Kas üks esitus on teostatud nt ajaloolis(t)el instrumendil/instrumentidel ja teine kaasaegse(te)l nstrumendil/instrumentidel või hoopis elektroonilisel digiklaveril? 3.5 Milline esitus mõjub rahulikum, kiiremana (kiirustav, rahutum), ilusam, muusikaliselt veenvam, kontrastirikkam jne ::https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167 Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja sümfonism (do) 8vgk207m71dvtxljnxqf95zs59vckl0 Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas 0 3719 16427 16421 2018-10-14T09:14:40Z Gerhard Lock 1959 /* Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine */ wikitext text/x-wiki II kursus. Rahvuslikkus muusikas [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas/MÕISTED]] =19. sajandi muusika (Muusika kuulamine ja muusikalugu)= ==1) 19. sajandi muusika== Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (korrektuurides) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], sh romantismi teke (seos saksa kirjanduse ja filosoofiaga) ja mõiste (lühidalt) ===Peatüki sissejuhatus - EI LÄHE KÄIKU SELLISENA (GL)=== Käesolev sissejuhatav peatükk käsitleb keskse nähtusena rahvuslikkust muusikas, mis ilmub 19. sajandil Kesk-Euroopas koos romantismi vooluga, Ida-Euroopa, Põhja-Euroopa ja Vene muusikas aga rahvusromantismi kontekstis. ===TELL=== TELL VANA https://vara.e-koolikott.ee/node/6086 ====19. sajandi muusikaelu==== 19. sajandi muusikaelu ja muusikast mõtlemist mõjutasid järgmised asjaolud: * alguse sai [[w:religioon|religioonide]] ja erinevate rahvaste [[w:mütoloogia|mütoloogia]] uurimine * muusikaharitlased hakkasid koguma erinevate rahvaste [[w:rahvalooming|rahvaloomingut]] ja seda uurima * arenesid välja uued teadusvaldkonnad nagu [[w:antropoloogia|antropoloogia]] ja [[w:etnograafia|etnograafia]] * arenes välja kaasaegne [[w:kirjandusteadus|kirjandusteadus]] * arenesid välja teaduslik [[w:psühholoogia|psühholoogia]] ja [[w:psühhoanalüüs|psühhoanalüüs]], mille teooriale pani aluse neuroloog ja psühhiaater [[w:Sigmund Freud|Sigmund Freud]] * järjest olulisemaks muutus [[w:muusika ajalugu|muusika ajaloo]] uurimine, millest kasvas välja historitsism * arenes välja muusikakriitika, milles mängisid suurt rolli helilooja Robert Schumann ja muusikaajaloolane Eduard Hanslick * hakkasid ilmuma oluliste mineviku heliloojate kogutud teosed, millest kuulsaim on Johann Sebastian Bachi teoste esimene väljaanne 19. sajandil toimus muusikaelu endiselt kirikutes, ooperiteatrites ja ülikute paleedes. Seoses kodanluse majandusliku ja poliitilise tugevnemisega tekis aga järjest enam muusikaühinguid, mis ehitasid suuri kontserdisaale sümfooniliste ja vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandmiseks. Kodanliku muusikaelu keskustena hakkasid järjest enam tooni andma salongid, kus kõlas nii instrumentaal- kui ka vokaalkammermuusika. 19. sajandi muusikaelu suuremate rahvusvaheliste keskustena tõusid esile * saksa keeleruumi linnad Viin, München, Berliin, Leipzig, Dresden ja Weimar, mis mõjutasid kogu Euroopa romantilise muusika esteetikat enne 1830. aastat * Pariis, millest Walter Benjamini sõnutsi kujunes Euroopa "19. sajandi pealinn" ning kunsti- ja vaimuelu keskus * Itaalia linnad Milaano, Veneetsia, Parma ja Naapoli kui ooperi ja virtuoosse musitseerimise keskused, mille kontserdielus oli tugevalt tunda ka saksa sümfonismi ja kammermuusika mõjusid * London, milles pidevalt andsid kontserte mandrilt pärit heliloojad ja virtuoossed interpreedid ning mille muusikaelus domineerisid itaalia ooper, hiigelkoosseisudega oratooriumiettekanded ja ''Savoy opera'' stiilis operett. 19. sajandi lõpupoole algas Londonis pärast umbes kahesaja-aastast madalseisu ka inglise enda heliloojate esiletõus 19. sajand oli suure muusikalise arengu ajaks ka mitmetele Ida-Euroopa ja Skandinaavia riikidele. Oma rahvamuusika kogumine ja kasutamine tõi kaasa professionaalse rahvusliku heliloomingu tekke ja rahvusromantismi. Põhiliselt saksa muusika eeskujul hakati looma nii sümfoonilist muusikat, kammermuusikat kui ka oopereid. 19. sajandil toimusid kogu Euroopa muusikaelus muudatused, mis mõjutasid oluliselt muusika vastuvõttu, loomust ja esitamist: rohkem inimesi puutusid kokku muusikaga hoogustunud kodanliku ühiskonnakorralduse tõttu. 18. sajandi lõpupoole olid tekkinud erinevad muusikaühingud, mis korraldasid väikekontserte. 19. sajandil hakati ehitama suuri kontserdisaale, kuid kontserdipileti hinnad olid niivõrd kõrged, et neid pileteid said endale lubada siis ainult kõrgklassi või keskklassi inimesed. NEED LÕIGUD lisandusid (GL) '''19. sajandi muusikaühingud''' Muusikaühinguid asutati 19. sajandil selleks, et toetada finantsiliselt kontsertide regulaarset korraldamist. Muusikaühingu liikmeskonnas võis kohata nii professionaalseid muusikuid kui ka asjaarmastajaid. Muusikaühingute eesmärk oli kuulajateni tuua klassikalisi teoseid, esitades seda võimalikult kõrgel tasemel. Samuti leidus ühingus tihtipeale muusikaõpetlasi ning algajaid muusikuidki, noortele tulevastele talentidele õpetati ilusat musitseerimist, lootes, et antud teadmised päranduvad tulevikus uutele põlvkondadele. '''Mobiilsus ja reklaam:''' 19. sajandi algul interpreedid (virtuoosid) reisisid väga sageli, nende eesmärk oli leida muusikaühing, kelle abiga oli võimalik kontsert korraldada, varasemalt oli eesmärk leida jõukam aristokraat või organisatsioon, kes rahastaksid esinemist. 19. sajandil aitas muusikuid reklaami ja ajakirjanduse levik, millega oli palju kergem endale tähelepanu püüda ning publik kokku saada. Siiski olid endiselt tähtsal kohal tutvused jõukate inimestega, kes aitasid üürida nt kalleid kontsertsaale ning võisid abistada kohaliku saateansambli või orkestri otsimisel. Kõige levinum koht piletimüügiks oli raamatupood või kondiitriäri. Loe edasi [https://www.britannica.com/art/musical-societies-and-institutions Encyclopaedia Britannica] (ingl. k.) ====19. sajandi muusikastiilid==== Muusikaajaloos nimetatakse 19. sajandit romantismiajastuks. See on viimane ühe muusikastiili järgi nime saanud ajastu, kuna juba alates 20. sajandist valitseb muusikas nii suur muusikastiilide ja väljendusvahendite paljus, et neid ühendav nimetus puudub. Ka 19. sajandist on tegelikult ebatäpne rääkida kui ainult romantismiajastust, sest romantism oli siis vaid üks paljudest muusikastiilidest. Romantismi valitsevat asendit muusikas kindlustas 19. sajandil jõuliselt arenev muusikakriitika, milles andsid tooni mitmed romantilised heliloojad, nagu näiteks Robert Schumann. Muusikakriitika kujundas tolleaegse publiku esteetilisi arusaamu sellest, milline on kvaliteetne muusika ja millises suunas peaks muusika areng kulgema. Selline positsioon eeldas, et mitte kõiki muusikateoseid ei peetud kvaliteetseks. Tihti vägagi teravaks muutunud avalikes diskussioonides vastandati meistreid, kelle hulka kuulusid näiteks viini klassikud ja nö kohalikke heliloojaid (nn väikemeistreid, sks. k. ''Kleinmeister''). Samuti kõrvutati võrldevalt kõrgetasemelist avalikku kontserdielu ja asjaarmatajate kodust musitseerimist. Romantismiajastu üheks tunnuseks on ka geeniusekultus, mis mõjutab meie kontserdielu, traditsioone ja hoiakuid tänaseni. 19. sajandi muudeks muusikastiilideks olid näiteks biidermeier, realism, historitsism ja rahvusromantism. =====Romantism===== '''Romantism''' on [[muusikastiil]], mida iseloomustab [[romantism]]i tunnuste avaldumine [[muusika]]s. Kuna romantismi peetakse 19. sajandi valitsevaks muusikastiiliks, siis räägitakse ka romantismiajastust, mis jaotus vararomantismiks, kõrgromantismiks ja hilisromantismiks. Loe edasi: peatükk Romantism =====Biidermeier===== '''Biidermeier''' on muusikastiil, mida viljeldi 1815. aastal toimunud Viini kongressi ja 1848. revolutsiooni vahelisel restauratsiooniajal põhiliselt saksa keeleruumis. Biidermeieri heliloojate valdavaks hoiakuks oli austus klassitsismi traditsioonide vastu ning põhiliseks eesmärgiks publiku muusikaline harimine. Biidermeieri muusikaesteetika esindas kodanlikku muusikamaitset. Oluline oli pidada kinni õigetest muusikažanritest ja -vormidest ning valida igale muusikažanrile õiged muusika väljendusvahendid. Muusikal pidi olema sobiv "toon". Biidermeieri heliloojad pidasid suurimaks eeskujuks Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat, mis nende jaoks esindas "ajastu-ülest stiili-ideaali". Biidermeieri heliloojad pidasid muusikat luues tihti silmas uusi kodandlikke seltskondlikke institutsioonie: muusikafestivale, lauluseltse, oratooriumiühinguid, kodumusitseerimist ning asjaarmastajate muusikalist tegevust. Biidermeier esines 19. sajandi esimesel poolel ka saksa kunstis ja kirjanduses. ======Olulisemad biidermeieri heliloojad====== '''Louis (Ludwig) Spohr''' (1784–1859) oli saksa helilooja, viiuldaja ja dirigent, kes on loonud 10 sümfooniat, 10 ooperit, 18 viiulikontserti, 4 klarnetikontserti, 4 oratooriumi, kammermuusikat ja laule. Spohr on viiulimängijatele tänaseni kasutusel oleva lõuatoe ning orkestriteoste partituuri märgitava proovitegemist hõlbustava orientiiride süsteemi kasutuselevõtja. '''Carl Loewe''' (1796–1869) oli saksa helilooja, laulja, dirigent, kelle loomingusse kuulub üle 400 ballaadi ja laulu, millest paljud olid omal ajal väga populaarsed. Ta on kirjutanud ka 2 sümfooniat, 2 klaverikontserti, 5 ooperit, 17 oratooriumi ja kammermuusikat. 1827. aastal juhatas ta 18-aastase Felix Mendelssohni „Suveöö unenäo“ avamängu esiettekannet. '''Conradin Kreutzer''' (1780–1849 Riia) oli saksa helilooja ja dirigent, kelle loomingusse kuulub 3 klaverikontserti, kammermuusikat ja oopereid. Ta tegutses põhiliselt Viini, hiljem ka Kölni muusikateatrite juures. '''Albert Lorzing''' (1801–1851) oli saksa helilooja, näitleja ja laulja, kelle loomingust leiab põhiliselt koomilisi mänguoopereid (sks. k. ''Spieloper''). Saksa mänguooper arenes välja laulumängust (sks. k. ''Singspiel'') ja sisaldas lauldud muusika kõrval ka kõneteksti. Saksa mänguooper sarnaneb prantsuse koomilisele ooperile (pr. k. ''opéra comique''). '''Otto Nicolai''' (1810 Königsberg – 1849) oli saksa helilooja ja dirigent, kes on kirjutanud 5 ooperit ning teoseid nii orkestrile, koorile, ansamblitele kui ka solistidele. Otto Nicolai on üks Viini Filharmoonikute asutajatest. Sarnaselt kirjanduse ja maalikunstiga võib ka 19. sajandi muusikas leida klassitsismile ja romantismile vastanduvaid muusikastiile. Üheks selliseks on realism, mille eesmärgiks ei ole luua mitte ilu, vaid tõde. Selle põhimõtte nimel rikutakse julgelt žanritraditsioone, kaasatakse materjali, mis on olnud senises kunstmuusikas mõeldamatu, matkitakse igapäevakeelt, eiratakse kompositsioonireegleid. =====Historitsism===== Historitsism on muusikastiil, mida iseloomustab eelmiste ajastute muusikale omase materjali, struktuuri, stiili, kompositsioonimeetodi või esteetika teadlik, eesmärgipärane ja tihti mütologiseeritud kasutamine uues muusikas. Historitsismiga võib käia kaasas ka teooria, et uue muusika või esituspraktika olemuse põhiline määraja on muusika ajalugu. Kuigi ajaloo traditsioonide ülistamist on esinenud ka varem, räägitakse historitsismist muusikas eelkõige 19. ja 20. sajandi kontekstis. Historitsismi alguseks peetakse Johann Sebastian Bachi loomingu laialdast taasavastamist, mis sai jõudis suurema avalikuseni Matthäuse passiooni esitusega Felix Mendelssohn-Bartholdi juhatusel 1829. aastal pärast umbes saja-aastast unustuse hõlma vajumist. Sellest peale omandavad varasemate perioodide teatud heliloojad ja nende looming tihti mütoloogilise klassika staatuse, näiteks: * Giovanni Pierluigi da Palestrinast saab kirikumuusika klassik * Johann Sebastian Bachi hakatakse nimetama "poeetilise kontrapunkti" isaks * Wolfgang Amadeus Mozarti muusikat käsitletakse klassitsiliku lihtsuse ideaalina * Franz Schubertit nimetatakse soololaulu meistriks * Ludwig van Beethoveni sümfooniad ja hilised keelpillikvartetid saavad romantilise ideaali kehastusteks, aidates kaasa Beethoveni isiku ja muusika "romantiseerimisele" ja niinimetud "Beethoveni müüdi" tekkimisele. Kuigi 19. sajandil ollakse varasemast muusikast palju rohkem informeeritud kui eelnevatel sajanditel, on 19. sajandi muusikalisele historitsismile omane, et varasemat muusikat ei esitatud eriti allikatruult. Väga levinud oli vanade meistrite muusika "parandamine": ümberorkestreerimine, esituskoosseisude suurendamine ning esitamine liialdatud dünaamika ja tempodega. Ka muusika kompositsiooniõpetuses õpetati jätkuvalt vanu kompositsioonimeetodeid, kuid tihti tehti seda reflekteerimata, tuimalt käsitööoskusi treenides. Selline tegevus viis elutu konservatiivse akademismini: ei loodud enam elavat muusikat, vaid eklektiliselt ja mehhaniliselt erinevaid muusikastiile ühendavaid mineviku muusika koopiaid. =====Rahvusromantism===== Rahvusromantism on muusikastiil, millel on lisaks romantismi üldistele tunnustele ka konkreetsele rahvusele omased tunnused. Sellisteks tunnusteks võivad olla näiteks rahvamuusikast pärineva meloodia või konkreetse rahvusega seotud mütoloogia kasutamine. Mõnel maal sündis rahvusromantism osana rahvuslikust vabadusvõitlusest või kultuurilisest ärkamisest. Tihti oli tegu rahvustega, kes olid olnud mõne teise rahvuse poliitilise, majandusliku või kultuurilise ülemvõimu all. Mõnel maal tekkis rahvusromantism koos romantismiga juba 1800ndate alguses ning mõnel maal alles sada aastat hiljem, 1900ndatel. Rahvusromantismi teeneks võib pidada rahvamuusika teaduslikku uurimist. Lihtsustatult võib öelda, et kui romantikule piisas kunstist tunnete jaoks, siis rahvusromantik üritas pigem mõjutada inimeste seisukohti. Rahvusromantismist: loe Rahvusromantism Rahvusromantismist Eestis: loe Rahvusliku helikeele kujunemine ====19. sajandi muusikažanrid==== =====Soololaul===== Soololaul - heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles. On loodud ka laulude tsüklid (nt Franz Schubert ja Robert Schumann). =====Sümfooniline poeem===== Programmiline muusika - instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest. Sümfooniline poeem - üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist, kirjanduslikku või filosoofilist ideed. =====Klaverimuusika žanrid===== 19. sajandi uuteks klaverimuusika žanriteks kujunesid näiteks * '''sõnadeta laul (F. Mendelssohn-Bartholdy "Lieder ohne Worte")''' * '''ekspromt''' * '''prelüüd''' * '''rapsoodia''' * '''nokturn''' * '''muusikaline hetk (pr. k. ''moment musicale'')''' * '''polka''' * '''valss''' * '''masurka''' * '''polonees''' * '''transkriptsioon (klaveritranskriptsioon)''' - tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile. Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet. =====Operett===== Operett - lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduvad laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks. ====Kasutatud kirjandus==== Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita. Kull, I.; Tuisk, O. (1982). Muusikaajalugu keskkoolile. Tallinn: Valgus. Michels, U.; Vogel, G. (1985). dtv-Atlas Musik. Lexikon - Musikgeschichte vom Barock bis zur Gegenwart [Leksikon - Muusikaajalugu barokist tänapäevani]. München, Kassel: Deutscher Taschenbuch Verlag, Bärenreiter. Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht. ===SHOW=== ====Show1==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6102 Interaktiivne ajatelg: '''19. sajand''' Muusika ja poliitika sündmused ja ajalised piirid Timeline: 19. sajand Headline Main timeline heading goes here (first page) 19. sajand Body Text The main timeline body goes here (first page). Muusika ja poliitika sündmused ja ajalised piirid Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0 0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels 600 Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1800 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1800 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry L. v. Beethoven Body text Body for the date entry Sümfoonia nr 1 Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1789 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1789 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1799 Headline Headline for the date entry Vana Euroopa Lõpp ja Suur Prantsuse Revolutsioon Body text Body for the date entry Suur Prantsuse Revolutsioon vapustab valitsevat sotsiaalset ja poliitilist süsteemi – monarhia valitsemissüsteemina lõpeb, kehtestatakse vabariik (1792), järgnevad Napoleoni sõjad ja Viini kongress (1814/15) muudavad Euroopa poliitiliselt. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1805 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1805 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Utoopilisusest tagasi minevikku Body text Body for the date entry Kuni aastani 1805 – filosoofide ja kirjanike mõtted ja ideed suunatud tulevikku ning tegeletakse utoopilisusega. Pärast aastat 1805 – poeesiat ei otsita enam tulevikust, vaid ülistatud, reaalsest või unistatud minevikust. Pöördutakse tagasi keskaega, tegeletakse eelajalooliste müütide ja faabulatega ning rahvalauluga – viimases ilmub näiliselt „Volksgeist“ (rahvaste vaimsus, J. G. Herder). Idealiseeritakse lapsepõlve, tekib lastekirjandus ning korjatakse/luuakse muinasjutte. Nüüdsest on indiviid jälle rahvuslikult, riiklikult ja religioosselt seotud. Tugevneb rahvuslik ühtsustunne (seotud vabadussõdadega). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1814 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1814 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1815 Headline Headline for the date entry Napoleoni sõdade lõpp ja Viini kongress Body text Body for the date entry Alates 1815 – konservatiivsed ja restauratiivsed tendentsid poliitikas. F. Schubert: romantilise Lied’i (soololaulu) algus L. v. Beethoveni hilisloomingu perioodi algus G. Rossini tõus ooperihelilooja tippu Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1816 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1816 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry G. Rossini Body text Body for the date entry Ooper „Sevilla habemeajaja“ Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1821 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1821 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry C. M. v. Weber Body text Body for the date entry Ooper „Nõidkütt“ (Der Freischütz) - saksa esimene rahvuslik ooper (saksa keeles) Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1822 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1822 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1865 Headline Headline for the date entry F. Schubert Body text Body for the date entry Sümfoonia nr 8 „Lõpetamata“, taasavastatud ja esiettekantud alles 1865. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1829 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1829 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Bachi taasavastamine Body text Body for the date entry J. S. Bachi Matthäuse passiooni taasesitamisega F. Mendelssohn-Bartholdi juhendamisel. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1830 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1830 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry H. Berlioz - esimene programmiline orkestriteos Body text Body for the date entry Juuli-revolutsioon Pariisis. 1826 C. M. v. Weberi, 1827 L. v. Beethoveni, 1828 F. Schuberti surm H. Berliozi Symphonie fantastique (Fantastiline sümfoonia) – esimene programmiline orkestriteos (Vikipeedia), sisuks helilooja enda armastulugu. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1848 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1848 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1849 Headline Headline for the date entry Euroopa revolutsioon Body text Body for the date entry Revolutsioon 1848/49 Industrialiseerimise ja „reaalpoliitika“ algus Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1850 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1850 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Uued žanrid, reformooper ja esteetika Body text Body for the date entry F. Mendelssohn-Bartholdi (1847) ja F. Chopini (1849) surm, R. Schumanni vaikimine (1853, enesetapp 1856) 1851 – R. Wagneri (Vikipeedia) ooperireform: raamat „Ooper ja draama“ tutvustab Gesamtkunstwerk (tervikkunstiteose kontseptsiooni, Vikipeedia inglise keeles) 1848–1858 – F. Liszti sümfoonilised poeemid (Symphonische Dichtung) (üheosalised teosed, mis kajastab mingit poeetilist või filosoofilist ideed, Vikipeedia) 1854 – muusikakriitiku E. Hanslicki muusikaesteetikat revolutsioneerinud raamat „Muusikalisest ilust“ (Vom musikalisch Schönen): muusika on ainult liikuvad kõlavad vormid, ei sisalda endas tundeid Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1889 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1889 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Uus “modernne” põlvkond Body text Body for the date entry Euroopa destabilisatsiooni algus – majanduslike ja rahvuslike vastandamiste kasv R. Strauss: sümfooniline poeem „Don Juan“ (1889) G. Mahler: Esimene sümfoonia (1889) Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1865 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1865 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry R. Wagner Body text Body for the date entry Ooper „Tristan ja Isolde“ Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1871 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1871 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry G. Verdi Body text Body for the date entry Ooper „Aida“ Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1876 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1876 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry R. Wagner ja J. Brahms Body text Body for the date entry R. Wagneri ooperitsükkel „Sõrmus“ ja Bayreuthi ooperimaja J. Brahmsi Esimene sümfoonia Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1894 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1894 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1895 Headline Headline for the date entry C. Debussy ja R. Strauss Body text Body for the date entry C. Debussy: Bergamasque'i süit (Suite bergamasque: sisaldab loo Kuuvalgus (Clair de Lune), 1890), sümfooniline orkestripoeem Fauni pärastlõuna (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1894) R. Strauss: sümfooniline poeem „Till Eulespiegel“ (1895) Tags Enter Tags (categories) Asset Add item Eras Add an era to your timeline Add item Language ====Show2==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6138 '''Võrdle Euroopa poliitilised piirid 1790 ja 1815.''' Liikuv pildiline võrdlusmall. Title The title you'd like to show before the befort/after image Võrdle Euroopa poliitilised piirid 1790 ja 1815. First image: Euroopa kaart 1790. a enne revolutsioonide aj... First image The first image. Please make sure that it has the same size as the second image. First imageEdit imageEdit copyright Label for first image Label to put over first image Euroopa kaart 1790. a enne revolutsioonide ajastu. Second image: Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. a. Second image The second image. Please make sure that it has the same size as the first image. Second imageEdit imageEdit copyright Label for second image Label to put over second image Euroopa kaart pärast Viini kongressi 1815. a. Behavioral settings ===ASK=== ====Ask 1==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/5074 Lohista sõnad ja fraasid õigesse lünka. Muusikas puudub selge piir *klassitsismi* ja valitsevaks peetud *romantismi* vahel. Siiski on võimalik *ülemineku ajal* märgata juba romantismile omapäraseid iseloomujooni muusikas. Ajaloos peetakse romantismi viimaseks *terviklikuks epohhiks*, sest edaspidi 20. sajandil valitseb juba stiilide ja väljendusvahendite paljusus ning seda ühendav kindel sisuline nimetus 20. sajandi epohhil puudub. Ehkki muusikaline romantism ei olnud omal ajastul ainuke stiil, jäi see siiski valitsevaks läbi jõuliselt areneva *muusikakriitika*, mille tooniandjad olid sageli ise veel heliloojad (nt Robert Schumann) ja seeläbi kujundasid arusaama sellest milliseks nende meelest esteetiliselt *kvaliteetne* ja arenev muusika peaks olema ja kujunema. Selle mõju on tunda veel 21. sajandi algulgi kontserdielu elavates traditsioonides.  19. sajandil on enamasti käibel samad *väljendusvahendid*, *vormid* ja *esituskoosseisud*, mis klassitsismiajastul. Muusikasse ilmub uus *poeetiline* ja *metafüüsiline* tasand (metafüüsika: õpetus kogemusvälisest tegelikkusest), rõhuasetus nihkub mõistuselt *tunnetele*. 19. sajandi muusikas eksisteerivad kõrvuti väga erinevad suunad: *suurte kontserdisaalide* muusika, kammerlikud *väikevormid*, *ooper*, kirikumuusika, *salongimuusika*, ballisaalide tantsumuusika. Kui romantismi heliloojad sageli *vastanduvad* kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad *biidermeieri* heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlike vormide ja väljendusvahenditega teenides sellega ka *hariduslikku* eesmärki. ====Ask 2==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/5075 ist of Column Content content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 19. sajand tervikuna on romantilise muusika ajastu, see on ainuvalitsev stiil. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 19. sajandi jooksul saab alguse ja areneb nt historism ja ajaloo uurimine, kaasaegne kirjandusteadus, religiooni- , riigi- ja müütide uurimine ning muinasjutude kogumine/loomine, teaduslik psühholoogia, rahvaste ja rahvalaulu uurimine. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Muusikas on selge piir klassitsismi ja romantismi vahel. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Muusikakriitikal ei ole mingit mõju 19. sajandi muusika arengule. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 19. sajandil on enamasti käibel samad väljendusvahendid, vormid ja esituskoosseisud, mis klassitsismiajastul. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 19. sajandi muusika on ühekülgne žanrites ja koosseisudes. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 19. sajandi muusikas eksisteerivad kõrvuti väga erinevad suunad: suurte kontserdisaalide muusika, kammerlikud väikevormid, ooper, kirikumuusika, salongimuusika, ballisaalide tantsumuusika. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Muusikasse ilmub uus poeetiline ja metafüüsiline tasand (metafüüsika: õpetus kogemusvälisest tegelikkusest), rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler ADD CONTENT Text overrides and translations ====Ask 3==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/5078 List of Column Content content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Millised linnad on saksa keeleruumis 19. sajandi muusika arengukeskused? Vastusevariandid Vastusevariant: Viin Tekst Viin Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Salzburg Tekst Salzburg Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Bern Tekst Bern Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: München Tekst München Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Berliin Tekst Berliin Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Lüneburg Tekst Lüneburg Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Leipzig Tekst Leipzig Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Dresden Tekst Dresden Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Braunschweig Tekst Braunschweig Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Weimar Tekst Weimar Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Millised muusikastiilid ja žanrid esinevad Itaalias ja Prantsusmaal? Vastusevariandid Vastusevariant: Itaalia ooper Tekst Itaalia ooper Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Prantsuse ooper Tekst Prantsuse ooper Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Virtuoossus Tekst Virtuoossus Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Saksa sümfonism ja kammermuusikas (Pariisis) Tekst Saksa sümfonism ja kammermuusikas (Pariisis) Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Portugali instrumentaalmuusika (Itaalias) Tekst Portugali instrumentaalmuusika (Itaalias) Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Saksa instrumentaalmuusika (Itaalias) Tekst Saksa instrumentaalmuusika (Itaalias) Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Mis toimus 19. sajandil Inglismaal (Londonis)? Vastusevariandid Vastusevariant: Kontinendilt imporditakse virtuoose ja helilo... Tekst Kontinendilt imporditakse virtuoose ja heliloojaid. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Belgia ooper, Austraalia oratoorium Tekst Belgia ooper, Austraalia oratoorium Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy ope... Tekst Itaalia ooper, oratoorium, operett (Savoy opera) Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Inglise muusika renessanss (tagasitulek) saja... Tekst Inglise muusika renessanss (tagasitulek) sajandi viimases kolmandikus. Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Millised suunad arenesid ja valitsesid 19. sajandil Ida-Euroopas ja Skandinaavias? Vastusevariandid Vastusevariant: Rahvusliku muusika tekke → rahvusromantism. Tekst Rahvusliku muusika tekke → rahvusromantism. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rahvamuusika tekke Tekst Rahvamuusika tekke Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ooper ja instrumentaalmuusika Tekst Ooper ja instrumentaalmuusika Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Inglise operett Tekst Inglise operett Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ameerika džäss Tekst Ameerika džäss Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Sümfoonismis ja kammermuusikas inspiratsioon... Tekst Sümfoonismis ja kammermuusikas inspiratsioonid saksa instrumentaalmuusikast Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler ADD CONTENT Text overrides and translations ====Ask 4==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6120 ntroduction text Will be displayed above the summary task. Vali õige väide. Summary DefaultTextual Kui romantismi heliloojad sageli vastanduvad kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad biidermeieri heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlike vormide ja väljendusvahenditega teenides sellega ka hariduslikku eesmärki. Kui romantismi heliloojad sageli kohanduvad kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, ei loo uusi vorme ega arenda edasi klassitsismi väljendusvahendeid, vastanduvad biidermeieri heliloojad muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlikele vormidele ja väljendusvahenditele teenides sellega ka hariduslikku eesmärki. Ainult mõned romantismi heliloojad vastandusid kodanlikele institutsioonidele ja kirjutamistavadele, luues uusi vorme ja arendades edasi klassitsismi väljendusvahendeid, loovad kõik biidermeieri heliloojad sellist muusikat, mis kodandaliku seltskondliku elu jaoks ei ole aktsepteeritud. Nagu kirjanduses ja maalikunstiski võib leida ka 19. sajandi muusikas klassitsismile ja romantismile vastanduvaid tendentse. Ei looda klassikalist ilu, vaid soovitakse edasi anda realistlikku ehk tõelist väljendusviisi. Nagu kirjanduses ja maalikunstiski võib leida ka 13. sajandi muusikas klassitsismile ja romantismile vastanduvaid tendentse. Ei looda klassikalist ilu, vaid soovitakse edasi anda realistlikku ehk tõelist väljendusviisi. Erinevalt kirjandusest ja maalikunstist võib leida 15. sajandi muusikas klassitsismiga ja romantismiga kohanduvaid tendentse. Luuakse klassikalist ilu, soovitakse edasi anda ainult fantaasiarikkast väljendusviisi. 19. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel. 16. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel. 9. sajandil ollakse varasemast muusikast enam informeeritud kui eelnevatel sajanditel. Varasemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks, nt P. Palestrina, J. S. Bach, W. A. Mozart, F. Schubert, L. v. Beethoven. Varasemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks, nt K. Stockhausen, M. Jackson, D. Bowie, R. Crawford, J. Bieber. Hilisemate perioodide üksikud heliloojad ja nende looming muutuvad eeskujudeks, nt P. Palestrina, J. S. Bach, W. A. Mozart, F. Schubert, L. v. Beethoven. Toimub Beethoveni ja tema muusika „romantiseerimine“ – tekib nn Beethoven müüt. Toimub Beethoveni ja tema muusika „klassikaliseerimine“ – tekib nn Beethoven müüt. Toimub Beethoveni ja tema muusika „idealiseerimine“ – nn Beethoven müüti ei ole olemas. ====Ask 5==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/5077 Task description Vasta küsimustele sobiva sõna või sõnapaariga. Cards 1. Mis on programmmuusika ja sümfoo 2. Mis on muusika väikevormide vast 3. Mis on kõrgkvaliteetse muusika v 4. Mis on meisterheliloojate (klass ADD CARD Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both) Mis on programmmuusika ja sümfoonilise poeemi vastand? Answer Optional answer(solution) for the card. absoluutne muusika Image Optional image for the card. (The card may use just an image, just a text or both) Add Tip Require user input before the solution can be viewed Case sensitive Makes sure the user input has to be exactly the same as the answer. Text overrides and translations ===DO=== ====Praktiline ülesanne 1==== '''1. praktiline ülesanne''' '''Suurte linnade muusika- ja kontserdielu 19. sajandil ja praegu''' Eesmärk: Uurida Euroopa/Põhja-Ameerika oluliste muusikakeskuste muusikaelu. Töövorm: individuaaalne või väikerühmad, esitlus 1. Vali endale huvi pakkuv linn (nt Berliin, München, Leipzig, Dresden, Weimar, Wien, Pariis, Milaano, Veneetsia, Naapoli, London, Peterburi, Boston, New York City) 2. Tuvasta interneti vahendusel järgmiste institutsioonide/muusikute olemasolu ja uuri nende 19. sajandini ulatuva ajaloo kohta: 2.1 suured kontserdisaalid, ooperimajad 2.2 tuntud orkestrid 2.3 tuntud heliloojad, interpreedid, kirjastused, konservatooriumid (kõrgemad õppeasutused). 3. Koosta ülevaade ja võrdle: 3.1 19. sajandil toimunud tegevus, 3.2 21. sajandil ehk praegu toimuv tegevus. 4. Esitle ülevaade kaastudengitele Powerpoint/OpenOffice/Prezi kavastiku vahendusel 5. Aruta kaasõpilastega, kui rikkas muusikaelu oli ja praegu on, millised on muutused, mis on jäänud kestma (traditsioon). 5.1 Võta seisukoht, kas uuendused või pidevalt kestnud muutumatu traditsioon on tugevamad, meeldivad rohkem. ====Praktiline ülesanne 2==== '''2. praktiline ülesanne''' '''19. sajandi ja tänapäeva muusikaühingud ja -seltsid''' Eesmärk: Tutvuda tänapäeva ja 19. sajandi oluliste muusikaühingute (Euroopas, ka Eestis; Põhja-Ameerikas) ja nende tegevusega. Töövorm: individuaaalne või väikerühmad, esitlus 1. Uuri 19. sajandi ja tänapäeva olulised muusikaühingud (Euroopas, ka Eestis; Põhja-Ameerikas). 2. Mis oli nende tegevus 19. sajandil ja mis funktsioon on neil tänapäeval? 3. Kui palju ja mis tüüpi on tänapäeva Eesti muusikaühingud ja -seltsid? 3.1 Millal on need asutatud? Kas need on hilisemast asutamisest hoolimata 19. sajandi ühingute vaimus loodud? 3.2 Millise muusikaga Eesti muusikaühingud ja -seltsid tänapäeva tegelevad? 4. Vali üks ühing või selts väja ja uuri see tegevus täpsemalt. 5. Esitle ülevaade kaastudengitele Powerpoint/OpenOffice/Prezi kavastiku vahendusel 6. Aruta kaasõpilastega, kui rikkas seltside tegevus oli ja praegu on, millised on muutused, mis on jäänud kestma (traditsioon). 6.1 Võta seisukoht, kas sa osaleksid samuti sellises tegevuses: kui jah, täpsusta, mis tüüpi ja mis eesmärgil. =Romantism= ==2) Romantism== ===TELL+SHOW 1 UUS TOIM GL 25.09=== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6109 ====Romantism kui sotsiaal-poliitiline ideoloogia ja kunstistiil==== Romantism on ühiskonnas, kunstis ja teaduses üldmõiste lõdvalt seotud kogumile sotsiaal-poliitilistele ideedele ja kunstistiilidele, mida iseloomustas mineviku ilustamine, individualism, eemaldumine reaalsusest ja fantaasia eelistamine. Romantismi põhjustajaks oli aastatel 1789-1799 toimunud Prantsuse revolutsioon ning pettumine uues vabariiklikus valitsemisvormis. Romantism tekkis kirjanduses umbes 1795. aastal, muutus kõigis kunstivaldkondades domineerivaks 1820.–1830. aastatel ning lõppes muusikas 19./20. sajandi vahetusel (jätkudes aga hilisromantismina ka 20. sajandi esimestel kümnenditel). On arutletud, kas on olemas ühtset "romantismi ajastut" või "romantilist ajastuvaimu" ning leitud, et tegu on pigem kõnekeelsete väljenditega, mis rõhutavad liigselt ühte mõttesuunda. Romantikute huvi ajaloo ja rahvaluule vastu pani aluse mitmele uuele teadusharule. Romantismi on vastandatud realismile. =====Romantism muusikas===== Romantism on muusikastiil, mida iseloomustab romantismi tunnuste avaldumine muusikas. Romantilist muusikat iseloomustab tundmuste rõhutamine, klassikaliste muusikavormide rikkumine, harmoonia muutumine keerukamaks ning muusika programmiline sidumine muusikaväliste ideedega. Kuna romantismi peetakse 19. sajandi valitsevaks muusikastiiliks, siis räägitakse ka romantismiajastust, millele eelnes eelromantism ning mis jaotus vararomantismiks, kõrgromantismiks ja hilisromantismiks. Romantilise muusika uued vajadused kutsusid esile muudatusi muusikainstrumentide ehituses ja sümfooniaorkestri koosseisus. Orkestratsioon muutus ühest küljest detailirohkemaks ja värvikirevamaks ning teisest küljest järjest massiivsemaks ja võimsamat kuulamismuljet pakkuvaks. Seoses 19. sajandil üldise huvi tõusuga rahvakultuuri vastu hakkasid ka romantilised heliloojad oma muusikas kasutama rahvamuusikat, mis viis realismi ja rahvusromantismi tekkeni. Romantikute suur huvi vanamuusika vastu tõi kaasa möödaniku heliloojate loomingu taasesitused ja kogutud teoste väljaandmise, mis lõi pinnase historitsismi tekkeks. ======Romantismi mõiste muusikas====== Romantismi mõiste tuli muusikas kasutusele 19. sajandi saksa filosoofide ja poeetide klassitsistlikku muusikat käsitlevates tekstides. Klassitsismiga võrreldes tõlgendati kaasaegset muusikat romantilisena. Nende meelest romantiline muusika * kandis endas teatud tüüpi erilist elutunnetust; * oli filosoofiline, kuna tõlgendused andsid muusikale metafüüsilise tähenduse; * oli poeetiline, sest oli tihedalt seotud kirjandusega; * oli religioosne, kuna romantikud olid veendunud, et muusika kaudu saab inimene kogeda kõrgemat vaimsust Saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri (1788–1860) filosoofia kaudu elavad romantismi ideed tänaseni. ======Romantismi tunnused muusikas====== Saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi sõnul on romantism muusikas "tunnete kunst" ja "kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest". Romantismi põhiliseks tunnusteks muusikas on: * tundmuste rõhutamine. Romantiline muusika peab kuulajas esile kutsuma tundmusi ja assotsiatsioone. Klassitsismi mõistuslikkuse ideaal taandus. * subjektiivsus. Romantiline muusika peab olema subjektiivne. Muusika subjektiivsuse idee pärineb juba 18. sajandist, kuid 19. sajandil oli see tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõudega. Sujektiivsus suurendas muusika väljenduslikku jõudu * originaalsusetaotlus. Tänaseni kehtiva romantilise arusaama kohaselt peab muusika olema helilooja elu ja tunnete peegeldus ning tekitama nendega otseseid seoseid. * programmilisus. Muusikat seoti muusikaväliste ideedega, mis olid pärit loodusest, ajaloost, rahvaloomingust, muistenditest ja legendidest; Muusika taustal olevad kirjanduslikud süžeed sisaldasid tihti fantastikat, tontlikkust, õudusi, eksootilisust, muinasjutulisust, rahavlikke elemente, lapselikkust * poeetilise ja metafüüsilise tasandi olemasolu * geeniusekultus. Romantilist muusikat loovad geeniused. Ainult geenius suudab avastada ja kogeda uusi senitundmatuid ja originaalseid tundeid. Romantikud alguses vastandasid muusikat teistele kunstiliikidele nagu näiteks kirjandusele või maalikunstile, mida peeti muusikast realistlikumaks. Muusika kehastas nö "vastandmaailma" (saksa keeles Gegenwelt). Leiti, et muusikas on võimalik tundeid väljendada vaid kaudselt, esteetilise ja kunstilise abstraktsioonina. Alles hilisromantismi perioodil 19. sajandi lõpus hakati looma muusikat, milles tunnete väljendamine muutus otseseks. Näiteks Gustav Mahleri (1860–1911) muusikas kisendab varjamatu valu ja grotesk. Mahler kasutas selleks dissonantseid akorde, lõikavaid tämbreid, ebareeglipärast harmooniat ja korrapäratuid rütme. ======Romantilise muusika stiilimudel====== [https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view Stiilimudel] Romantilise muusika uus esteetika ja tunnetus sundisid heliloojaid kasutama klassitsismist erinevaid muusika väljendusvahendeid: * muusikavormi klassitsistlikud skeemid jäid küll samaks ka romantismi puhul, kuid kuna romantikute eesmärgiks oli muusikalise mõtte katkematu vool, siis vormiosade proportsioonid muutusid, piirid hägustusid ja vormiskeeme rikuti * meloodia puhul loobuti muusikavormi piiride selgest eristatavusest: romantiline meloodia pikenes, tundudes näiteks Wagneri puhul lõputuna * tung piirangutest kammitsemata väljenduse järele jõudis ka suurvormi tasandile ja tõi kaasa klassikaliste vormide vaba tõlgendamise ja uute vormide tekke: muusikavorm pidi olema eelkõige muusikalise idee teenistuses. Näiteks ** Franz Schuberti “Lõpetamata sümfoonia” on vaid kaheosaline, ** Ludwig van Beethoven kasutas 9. sümfoonia finaalis [[Friedrich Schiller]]i teksti “Ood rõõmule” solistide ja koori esituses, ühendades nii sümfoonia, kantaadi kui ka instrumentaalkontserdi žanrid ** tekkisid uued tsüklilised suurvormid [[vokaaltsükkel]] ja [[klaveripalade tsükkel]]; ** muusikavormid muutusid ühest küljest fantaasiaküllasemaks ja rapsoodilisemaks ning teisest küljest lihtsamaks ja rahvalikumaks * harmoonia muutus keerulisemaks: seda rikastati kromatismidega, järjest rohkem kasutati [[kõrvalastmed|kõrvalastmetelt]] üles ehitatud [[akord]]e, dissoneerivate akordide lahendamine nihkus järjest kaugemale; * rütmid muutusid vaheldusrikkamaks ja keerulisemaks; * tempod muutusid kontrastsemaks * sama tempo piires kasutati rohkem agoogikat ehk lokaalseid kiirendusi ja aeglustusi * dünaamika oli klassitsismiga võrreldes nüansirikkam, kasutati kogu dünaamika skaalat * suurema väljenduslikkuse saavutamiseks kasutati suuri dünaamilisi kontraste * paljud sümfooniaorkestri pillid said tänapäevase kuju: virtuoossema mängu huvides lisandusid vaskpillidele klapid, keelpillide kõlajõu suurendamiseks pikendati sõrmlauda ja poognat * leiutati ja uutes rollides võeti kasutusele terve hulk uusi pille: pikoloklarnet in As, bassklarnet in B, tuuba (1835), saksofon (1840), Berlioz tõi sümfooniaorkestrisse harfi * eelistatud soolopilliks kujunes klaver, sest selle kõlajõud võimaldas imiteerida sümfooniaorkestrit ning seda oli tänu jätkuvale tehnilisele täiustamisele võimalik mängida järjest virtuoossemalt. * muutusid vanad ja esile tõusid uued muuskažanrid '''Uued žanrid''' Soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. ======Romantismi ja klassitsismi võrdlus====== Kaasaegsete hinnangutel ei olnud klassitsismil ja romantismil selget eraldusjoont nagu näiteks barokil ja klassitsismil. Seetõttu peeti romantismi klassitsimi jätkuks. Ka tänapäeval kasutatakse koondnimetust klassikalis-romantiline ajastu, mis haarab enda alla 18. ja 19. sajandi muusikat. Sellisel arusaamal on mitmeid kaalukaid põhjuseid: * Joseph Haydni tormi ja tungi perioodi teostes võib juba leida romantilise stiili tunnuseid; * Wolfgang Amadeus Mozarti ooperis "Don Giovanni" esineb romantilisi jooni; * Ludwig van Beethoveni hilist loomingut on selle muusikavälise programmi tõttu tihti nimetatud romantiliseks, kuigi nende teoste muusikavormis on järgitud veel klassitsistlikke skeeme. * 19. sajandil kasutati üldiselt veel samu muusika väljendusvahendeid, muusikavorme ja esituskoosseise, mida kasutasid ka viini klassikud. ======Romantismi ja biidermeieri võrdlus====== Romantilised heliloojad pigem vastandusid kodanlikele muusikainstitutsioonidele ja muusikamaitsele. Nad lõid uusi muusikažanre ja arendasid edasi muusika klassitsistlikke väljendusvahendeid. Biidermeieri heliloojad seevastu lõid muusikat kodandaliku seltskondliku elu jaoks aktsepteeritud klassitsistlikes muusikažanrites ja muusika väljendusvahendeid kasutades. Biidermeieri heliloojate eesmärk oli tihti hariduslik. Romantismi ja biidermeieri vastandusest on jäänud tänaseni kestma * programmilise muusika vastandumine puhtale, autonoomsele, absoluutsele muusikale * nö "suure" (suurvormis) muusika vastandumine nö "väiksele" (väikevormides) muusikale * meisterheliloojate (klassikute ja geeniuste) loomingu ja kõrgekvaliteedilise kontserdielu vastandumine ebakvaliteetseks peetud kohalike heliloojate (saksa keeles Kleinmeister) loomingule ja asjaarmastajate kodusele musitseerimisele Romantismi ja biidermeieri vastandumise üheks tulemuseks on ka tänapäevane muusika vastandumine süva- ja levimuusikaks. '''Subjektiivsus – geeniuse esteetika – originaalsus''' Romantism on muusikalises kõnekeeles „tunnete kunst“ ja „kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest“. (Carl Dahlhaus) Subjektiivsuse idee pole uus, see pärineb 18. sajandist, kuid on nüüd tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõuega. Uute, seni tundmatute ja originaalsete kirgete ja tunnete avastamine on geeniuse iseloomustus. Muusika peab esile kutsuma tundeid ja assotsiatsioone. '''Tänaseni levinud popularesteetikas tähendab see:''' * muusika on selle looja elu ja tunnete peegeldus * luuakse ja leitakse otsesed ja piltlikud seosed ====Kasutatud kirjandus==== Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita. Kull, I.; Tuisk, O. (1982). Muusikaajalugu keskkoolile. Tallinn: Valgus. Michels, U.; Vogel, G. (1985). dtv-Atlas Musik. Lexikon - Musikgeschichte vom Barock bis zur Gegenwart [Leksikon - Muusikaajalugu barokist tänapäevani]. München, Kassel: Deutscher Taschenbuch Verlag, Bärenreiter. Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht. Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube jt on viidatud linkidena teksti sees. === SHOW UUS TOIM GL 25.09 === ==== Show2 (GL OK) ==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6116 19. saj ajatelg heliloojate eludaatumitega ====Show3 (SEDA SAAB ESITADA KUVASTIKU KUJUL KOOS HELILOOJATE PILTIDEGA!!!) (GL OK)==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6118 Helinäited Romantismi heliloojad ja nende looming (valik) Ludwig van Beethovenit (1770–1827) (Vikipeedia) peetakse küll peamiselt klassitsislikuks heliloojaks, kuid tema (eriti hilis)loomingus esineb tugevaid romantismile ja muusikalisele romantismile iseloomulikke jooni. Juba ainuüksi Beethoveni helilooja geeniuse kujund, mida on kujundanud tema muusika arvustajad, aga ka tema enda kirjad ja elulugu, on romantilise helilooja võrdpilt. Muusikaliselt muutis Beethoven oma muusikalise materjali (motiivid) intensiivse töötlemistehnika ning dünaamiliselt ja intonatsiooniliselt edasitunglevate teemadega oluliselt kompositsiooniajalugu. Näiteks on tema Viiendat sümfooniat (1804–1808) kriitikute poolt nimetatud saatuse sümfooniaks (koputav avamotiiv ja teema) – tõlgendatud printsiibil "läbi raskuste tähtede poole" (lad. k. per aspera ad astra), mida saab leida nt ka sümfoonia helistikulisest arengust: c-mollist C-duuri (Vikipeedia ingl. k., Vikipeedia sks. k.). KUULAMISNÄIDE 1: Beethoveni Sümfoonia nr 5, West-Eastern Divan Orchestra (Daniel Barenboim), Royal Albert Hall, Proms 2012, YT 33:31 Austria helilooja Franz Schubert (1797–1828) (Vikipeedia) elas Beethoveniga samal ajal ja nö võitles Beethoveni varju vastu, kuid siiski peetakse teda esimeseks täielikult muusikalise romantismi esindajaks. Tema romantilist Kaheksandat sümfooniat "Lõpetamata" (1822) helilooja eluajal veel ei tuntud, seda leiti alles 1865. Ta on tuntud ka kui laulutsüklite looja (Die Schöne Müllerin, e. k. ilus möldrineiu, Vikipeedia ingl k.). KUULAMISNÄIDE 2: Schuberti Sümfoonia nr 8, Staatskapelle Dresden (Wolfgang Sawallisch),1967, partituurga, YT 28:13 Prantsuse helilooja Hector Berlioz (1803–1869) kirjutas kõigepealt esimeseks peetud nö romantilise sümfoonia Symphonie Fantastique (Fantastiline sümfoonia, 1830), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi, arendas edasi orkestriinstrumentatsiooni ja lisas orkestrisse uusi pille ja mängutehnikaid. (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) Loe, vaata ja kuula Fantastilise sümfoonia interaktiivset analüüsiportaali (ingl. k.), loe Berliozile pühendatud veebilehel (ingl. k.) ning vaata kõikide osade põhjalikku analüüsi YT'is (kuulamisnäide 3). KUULAMISNÄIDE 3: Berliozi Symphonie Fantastique, Esimene osa Reveries (Unistused) – Passions (Kired), YT 15:30 Saksa helilooja Felix Mendelssohn Bartholdy (1809–1847) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) on järgmine muusikalise romantismi esindaja, kelle looming ja mõtteviis muudab 19. sajandil pms instrumentaalmuusikat. Tema klaveritsükkel "Lieder ohne Worte" (Sõnadeta laulud) (1829/30, esimene kaheksast raamatust, kuni 1845) näitab, et lauldavus klaveril on võimalik ka ilma lauluhääleta. Ta samuti arranžeeris ja juhatas 1829. aastal Berliinis Johann Sebastian Bachi "Matteuse passiooni" taasesitust (esimene ettekanne peale Bachi surma 1750). Helilooja oli ka andekas maalija. KUULAMISNÄIDE 4: Sõnadeta laulud, pianist Rena Kyriakou (1917–1994), YT 02:03:44 Saksa helilooja Robert Schumann (1810–1856) (Vikipeedia) kirjutas klaverimuusikat, palju soololaule (vokaaltsükleid) ja sümfoonilist muusikat, sh sümfooniaid, soolokontserte, ning ühe ooperi Genoveva (1847–1850, Vikipeedia sks. k.). 1834. aastal asutas ta ajalehe "Neue Zeitschrift für Musik" ("Uus muusikaleht"), mis kujunes oma aja muusikakriitika lipulaevaks. Schumann oli abielus KUULAMISNÄIDE 5: Schumanni vokaaltsükkel "Frauenliebe und Leben" (Naise elu ja armastus) Adelbert von Chamisso (1781–1838) tekstile (Vikipeedia) (1830), Kathleen Ferrier (contralto), John Newmark (pianist) (partituuriga), YT 23:19 Ungari päritolu, kuid mitmes Euroopa riigis elanud ja tegutsenud kosmopoliitne helilooja Ferenc (Franz) Liszt (1811–1886) (Vikipeedia) on tuntud kui 19. saj. suurim klaverivirtuoos ja 13 sümfoonilise poeemi looja (kuulamisnäide 6), ta on samuti ungari muusikalise rahvuskoolkonna looja (Ungari rapsoodiad). Hilisloomingus kaotab ta tonaalsuse ära tonaalsuseta bagatelli nimelises klaveriteoses (1885), mis kandis algselt nime "Neljas Mephisto Valss" (kuulamisnäide 7). KUULAMISNÄIDE 6: Liszti kõik 13 sümfoonilist poeemi (1848–1882), Budapest Symphonic Orchestra (Árpád Joó), YT 04:08:13 KUULAMISNÄIDE 7: Liszti Bagatelle sans tonalite (tonaalsuseta bagatell) (partituuriga), pianist Olivier Gardon, YT 02:50 Olulised muutused toimusid ooperi alal, saksa helilooja (ja libretisti) Richard Wagneri (1813–1883) (Vikipeedia) loob reformooperi nime all Gesamtkunstwerk (tervikkunstiteose kontseptsioon). Loe edasi ja kuula näiteid ptk 19. sajandi ooper, näited. ==== Show4 (GL OK) ==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6133 ERR saade Wagnerist ERR Klassikaraadio saade Klassikud. Richard Wagner 200, I (Kersti Inno, Kristel Pappel) 05.05.2013 Saatesari Richard Wagnerist ja tema ooperitest Richard Wagner (22. mai 1813 Leipzig – 13. veebruar 1883 Venezia) oli maailma ooperiajaloo üks võtmefiguure, kelle isiksus ja looming on saanud nii piiritu jumaldamise kui jäiga tõrjumise osaliseks. Wagner teostas oma nägemuse muusikadraamast ning unistuse festivaliteatrist Bayreuthis Baieri kuninga Ludwig II toel. Friedrich Nietzshe nimetas Wagneri hiigeltööd „esimeseks ümbermaailmareisiks kunsti vallas“. Wagner oli rohkem kui suur helilooja, ta oli sündmus – kirjanik, libretist, esteetik, kapellmeister, poliitik, ettevõtja ja kunstireligiooni asutaja. Tema elus ja loomingus peegeldub 19. sajand, uue loomisaeg. Saatesarjas aitab Wagneri reformide ja ooperite olemust avada muusikateadlane Kristel Pappel. Autor on Kersti Inno. '''VANA VANA VANA VANA VANA VANA!!!!!!!!!!!!!!!!!!''' (nt Fryderyk Chopini klaverimuusika (heli- ja noodinäide: Etüüdid op.10 ja op. 25) ja Ference Liszt (heli- ja noodinäide: Paganini etüüd S. 161 Nr. 3 "La Campanella" e. k. "kelluke") === TELL+SHOW 1 UUS KORDUB!!!! EI LÄHE KÄIKU ERALDI!!!! (GL) === Romantism (Vikipeedia) on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiil, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. =====Romantism kujutavas kunstis===== Allpool saksa maalikunstniku Caspar David Friedrichi (1774–1840) õlimaal "Kriidiglint Rügeni saarel" (1818/19) (Avalik omand). Loe ja vaata lisaks romantismi ajastu kunsti kohta: Weebly romantismi veebileht. =====Romantism kirjanduses===== Kirjanduses leiame esimesi romantismi ilmingud juba saksa kirjaniku Johann Wolfgang von Goethe (1749–1832) teoses „Noore Wertheri kannatused“ (1774) ja prantsuse filosoofi Jean-Jacques Rousseau (1712–1778) teoses „Pihtimused“ (1770, ilmunud 1782). Romantikud leidsid, et mõistus võib eksida, kuid tunne ei eksi kunagi. Romantilise kirjanduse keskmes oli erandliku inimese isik. Peategelane oli tavaliselt keskmisest suurema kunstihuviga ning teda tabas kas õnneliku või õnnetu lõpuga armastus. Romantiline tekst on tihti detailirohke, peategelase tundeid ja kannatusi täpselt kirjeldav. Romantilised kirjanikud hakkasid koguma värvikaid rahvalikke jutte, mille seas eriti hinnatud olid legendid ja muistendid. Loe ja vaata lisaks romantismi ajastu kunsti kohta: Weebly romantismi veebileht. Romantism mõttevooluna ilmnes muusikaga seoses (Vikipeedia) 19. sajandi algul saksa filosoofide ja poeetide kõneviisis klassitsistlikust muusikast. Nii tõlgendati oma ajastu muusikat romantiseerivalt. Muusikaline romantism stiilina koos sellele iseloomulike kompositsioonitehniliste joontega (sh dissonantside e kromatismi osakaalu suurenemine, ühtse tonaalsuse hägustumine, muusikaliste vormide arenemine, kõlale ja instrumentatsioonile tähelepanu suunamine) arenes järgjärgult, st muutusid muusikalised väljendusvahendid ja kinnistusid märgatavalt alles 1830ndatel aastatel. Muusikaliseks kõrgromantismiks peetakse vaid ajavahemikku 1830–1860, edaspidigi on muusikalised vormid ja väljendusvahendid pidevas muutumises. Näiteks vastanduvad absoluutse muusika sümfonism ja kirjandusliku süzeega sümfooniline poeem. Samal ajal valitseb kõikjal Euroopas Itaalia ooper, kuid ooper kui žanr areneb siiski edasi läbi Wagneri tervikkunstiteose kontseptsiooni (kuula ERRi saadet Wagnerist). '''Romantiline muusika''' * elutunnetus, mida muusika edasi annab * filosoofia tõlgendab muusikat, loob tähenduslikku lisamõõdet * kirjanduslikkus, mis saab muusika osaks (poeetiline muusika) '''Muusikaline romantism''' * uuendused harmoonias ja meloodias * uued vormid * programmmuusika ja sümfooniline poeem '''Muusika kui kunstireligioon''' * romantikud on veendunud, et kunstide kaudu saab inimene kogeda kõrgemat spirituaalsust ja reaalsust Saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri (1788–1860) (Vikipeedia) filosoofia tõlgendamise kaudu elavad romantismi ideed edasi. Muusika vastandub teiste kunstide realistlikele tendentsidele (kirjanduses, maalikunstis), muusika kehastab „vastandmaailma“ (sks. k. Gegenwelt), kuid muusikas väljendatakse tundeid endiselt kaudsemalt, esteetiliselt ja kunstiliselt abstraktsel väljapeetud viisil. Alles 19. sajandi lõpust väljendatakse tundeid muusikas ka otse: valu ja grotesk kõlab nt Gustav Mahleri (1860–1911) muusikas varjamatult, kasutades selleks dissonantseid akorde, lõikavaid tämbreid ning ebakorrapäraseid harmooniaid ja rütme. Teisteski maades – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Taani – tekivad kirjanduses ja filosoofias samuti romantismi, nn rahvusromantilised traditsioonid. '''Uued žanrid''' Soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. '''Subjektiivsus – geeniuse esteetika – originaalsus''' Romantism on muusikalises kõnekeeles „tunnete kunst“ ja „kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest“. (Carl Dahlhaus) Subjektiivsuse idee pole uus, see pärineb 18. sajandist, kuid on nüüd tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõuega. Uute, seni tundmatute ja originaalsete kirgete ja tunnete avastamine on geeniuse iseloomustus. Muusika peab esile kutsuma tundeid ja assotsiatsioone. '''Tänaseni levinud popularesteetikas tähendab see:''' * muusika on selle looja elu ja tunnete peegeldus * luuakse ja leitakse otsesed ja piltlikud seosed '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6109 '''VANA VANA VANA!!!!!!''' Romantism (Vikipeedia) on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline ideoloogia ning stiil, mis tuli 1820.–1830. aastail klassitsismi asemele. Romantismi iseloomustab mineviku idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Allpool saksa maalikunstniku Caspar David Friedrichi (1774–1840) õlimaal "Kriidiglint Rügeni saarel" (1818/19) (Avalik omand). Loe ja vaata lisaks romantismi ajastu kunsti kohta: Weebly romantismi veebileht. Romantism mõttevooluna ilmnes muusikaga seoses (Vikipeedia) 19. sajandi algul saksa filosoofide ja poeetide kõneviisis klassitsistlikust muusikast. Nii tõlgendati oma ajastu muusikat romantiseerivalt. Romantilisi jooni võib leida juba J. Haydni „tormi ja tungi“ perioodi (Vikipeedia) teostes. W. A. Mozartil esineb romantilisi jooni ooperis „Don Giovanni“. Ka L. v. Beethoveni hilist loomingut on sisu tõttu nimetatud romantiliseks, kuigi vorm järgis veel klassitsistlikke põhimõtteid. Muusikaline romantism stiilina koos sellele iseloomulike kompositsioonitehniliste joontega (sh dissonantside e kromatismi osakaalu suurenemine, ühtse tonaalsuse hägustumine, muusikaliste vormide arenemine, kõlale ja instrumentatsioonile tähelepanu suunamine) arenes järgjärgult, st muutusid muusikalised väljendusvahendid ja kinnistusid märgatavalt alles 1830ndatel aastatel. Muusikaliseks kõrgromantismiks peetakse vaid ajavahemikku 1830–1860, edaspidigi on muusikalised vormid ja väljendusvahendid pidevas muutumises. Näiteks vastanduvad absoluutse muusika sümfonism ja kirjandusliku süzeega sümfooniline poeem. Samal ajal valitseb kõikjal Euroopas Itaalia ooper, kuid ooper kui žanr areneb siiski edasi läbi Wagneri tervikkunstiteose kontseptsiooni (kuula ERRi saadet Wagnerist). '''Romantiline muusika''' * elutunnetus, mida muusika edasi annab * filosoofia tõlgendab muusikat, loob tähenduslikku lisamõõdet * kirjanduslikkus, mis saab muusika osaks (poeetiline muusika) '''Muusikaline romantism''' * uuendused harmoonias ja meloodias * uued vormid * programmmuusika ja sümfooniline poeem '''Muusika kui kunstireligioon''' * romantikud on veendunud, et kunstide kaudu saab inimene kogeda kõrgemat spirituaalsust ja reaalsust Saksa filosoofi Arthur Schopenhaueri (1788–1860) (Vikipeedia) filosoofia tõlgendamise kaudu elavad romantismi ideed edasi. Muusika vastandub teiste kunstide realistlikele tendentsidele (kirjanduses, maalikunstis), muusika kehastab „vastandmaailma“ (sks. k. Gegenwelt), kuid muusikas väljendatakse tundeid endiselt kaudsemalt, esteetiliselt ja kunstiliselt abstraktsel väljapeetud viisil. Alles 19. sajandi lõpust väljendatakse tundeid muusikas ka otse: valu ja grotesk kõlab nt Gustav Mahleri (1860–1911) muusikas varjamatult, kasutades selleks dissonantseid akorde, lõikavaid tämbreid ning ebakorrapäraseid harmooniaid ja rütme. Teisteski maades – Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Venemaa, Taani – tekivad kirjanduses ja filosoofias samuti romantismi, nn rahvusromantilised traditsioonid. '''Uued žanrid''' Soololaul, sümfooniline poeem, kammerlikud väiketeosed klaverile, klaveritranskriptsioonid, operett. <br>'''Muusikaline romantism'''<br>'''Süžeed – vormid – žanrid''' (1) kirjanduslikud süžeed (ooper, sümfoonia, avamängud jne) - fantastilisus, tontlikkus, õudus, eksootilisus, muinasjutulisus, folkloristilised elemendid, lapselikkus <br>(2) tugev subjektiivsuse rõhutamine, muusika tugev väljenduslikkus <br>(3) uued stiilielemendid harmoonias ja instrumentatsioonis <br>(4) vormilised tendentsid: uued „fantastilised“ rapsoodilised ja lihtsad rahvalikud vormid <br>(5) seni vähem kasutatud žanrite sagedam kasutamine (Lied e soololaul, klaveripala erinevad vabamad vormid, Singspiel e laulumäng) <br> '''Subjektiivsus – geeniuse esteetika – originaalsus''' Romantism on muusikalises kõnekeeles „tunnete kunst“ ja „kirjaviis, milles helilooja väljendab ennast nö sunduslikult seesmisest vajadusest“. (Carl Dahlhaus) Subjektiivsuse idee pole uus, see pärineb 18. sajandist, kuid on nüüd tihedalt seotud originaalsuse ja uudsuse nõuega. Uute, seni tundmatute ja originaalsete kirgete ja tunnete avastamine on geeniuse iseloomustus. Muusika peab esile kutsuma tundeid ja assotsiatsioone. '''Tänaseni levinud popularesteetikas tähendab see:''' * muusika on selle looja elu ja tunnete peegeldus * luuakse ja leitakse otsesed ja piltlikud seosed <br>'''Romantismi tähendus VANA VANA VANA !!!''' <br>'''Kas on olemas ühtne „Romantismi epohh“?''' * see on kõnekeelne mõiste * see rõhutab liigselt üht ainsat tendentsi * „romantilist“ ajastuvaimu pole olemas '''Romantism kui koondmõiste:''' * hõlmab erinevaid stiililisi nähtuseid * ideede kogum, mis seotud osaliselt ka lõdvalt <br>Romantism: tundeid ja ideaale rõhutav isiksuse keskne kirjandus ja kunstisuund. Vastandatud realismile. Romantiline: romantismi tunnusjoontega, romantilisi tundeid esile kutsuv, luuleliselt unistav, ebareaalne, fantastikasse kalduv '''Uuendused muusikas VANA VANA VANA!!!!!! On üleval stiilimudelis olemas...''' <br>'''Vorm:''' - jäi 19. sajandil samaks, kuid vormiosade piirid avardusid ja hägustusid - Haydnil ja Mozartil olid üleminekud ühelt struktuuriosalt teisele selgelt välja kuulda, romantilises muusikas aga on piire raske tabada, muusikalise mõtte sujuv vool ei katke → meloodiad pikenesid, tundusid lõputud (Wagner) - tung piirangutest kammitsemata väljenduse järele tõi kaasa klassikaliste vormide vaba tõlgendamise, mis oli eelkõige muusikalise idee teenistuses → nt Schuberti “Lõpetamata sümfoonias” vaid 2 osa, Beethoven lisab 9. sümfoonia finaalile kooriosa “Ood rõõmule” (Schiller) '''Harmoonia:''' - rikastati kromatismidega (kõrgendused ja madaldused), mida ei lahendatud, vaid mis suunati edasi uutesse pingestatud kolmkõladesse '''Rütmika:''' - muutus vaheldusrikkamaks, palju kasutati trioole ja punkteerituid rütme '''Tempod:''' - armastati suuri äärmusi, kasutati palju agoogikat ([spontaansed, lokaalsed] kiirendused ja aeglustused) kindla tempo piires '''Dünaamika:''' - nüansirikas, kasutati kogu varjundite skaalat ühest äärmuestest teise, kontrastiprintsiip '''Pillid:''' - said tänapäevase kuju, vaskpillidele lisandusid klappide süsteemid, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen - uued pillid: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet, 1835 tuuba, 1840 saksofoon, Berlioz tõi sümfooniaorkestrile harfi - klaver sai kammermuusika lemmikpilliks --> Liszt, Chopin tegid klaverit sooloinstrumendiks --> virtuoosikultus '''Programmiline muusika ja sümfooniline poeem:''' - laenatud süžeed kirjandusest, kujutavast kunstist, ajaloosündmustest või mõtles helilooja need ise välja - helilooja(t) samastus (samastati) peategelasega, süžees oli konflikte ja tragöödiaid, sageli oli üldine kõlapilt nukker - 19. sajandi keskel tekkis poleemika programmilise ja absoluutse muusika ehk väljendusesteetika ja formaalesteetika vahel → Hanslicki raamat „Muusikalisest ilust“ (1854), kelle ideaaliks oli J. Brahms kui absoluutse muusika jätkaja - esindajad nn Uus saksa koolkonna: Liszt, Berlioz '''Ooper:''' - ajastu põhižanr, Wagneri reformooper kui kunstide sünteesžanre <br> '''Romantism kirjanduses''' <br> Kirjanduses (#kirjandus) leiame esimesed romantismi ilmingud juba 18. sajandil saksa kirjaniku J. W. von Goethe (1749–1832) teoses „Noore Wertheri kannatused“ (1774) ning prantsuse filosoofi J.-J. Rosseau (1712–1778) teoses „Pihtimused“ (1770, ilmunud 1782). Erinevad kirjanduslikud romantikud hakkasid koguma kohaliku elu värvikaid jutte, kuna eriti hinnatud olid legendid, muistendid ja eeposed. Kogu tähelepanu oli keskendunud erandlikult inimese isiksusele. Kunstnikud olid seisukohal, et inimese mõistus võib eksida, kuid inimese tunne ei eksi kunagi. Teostes võis tihtipeale peaosatäitja rollis kohata mõnda kunstikallakuga inimest. Põhiteema, millest kirjutati oli armastus, seda ka erinevas kontekstis – õnneliku lõpu ja õnnetu lõpuga armastus. Kirjutades armastusest, kirjeldati väga detailiderohkelt ja täpselt tundeid ja kannatusi, mida peategelane antud hetkel läbi elas. Lugedes antud kirjandust süvenenult võis lugeja ka enda sees kogeda sarnaseid tundeid ja emotsioone. <br> '''Kasutatud kirjandus''' <br> Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita. Kull, I.; Tuisk, O. (1982). Muusikaajalugu keskkoolile. Tallinn: Valgus. Michels, U.; Vogel, G. (1985). dtv-Atlas Musik. Lexikon - Musikgeschichte vom Barock bis zur Gegenwart [Leksikon - Muusikaajalugu barokist tänapäevani]. München, Kassel: Deutscher Taschenbuch Verlag, Bärenreiter. Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht. Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube jt on viidatud linkidena teksti sees. ===ASK=== ====Ask 1==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6121 Romantism on kunsti (arhitektuur, kirjandus, kujutav kunst, muusika, teater, kino) suund, sotsiaal-poliitiline *ideoloogia* ning *stiil*, mis tuli 1820.–1830. aastail *klassitsismi* asemele. Romantismi iseloomustab *mineviku* idealiseerimine, võõrdumus tegelikkusest, individualism, ebatavalised tegelaskujud ja sündmustik. Romantism mõttevooluna ilmnes muusikaga seoses 19. sajandi algul saksa *filosoofide ja poeetide* kõneviisis klassitsistlikust muusikast. Nii tõlgendati oma ajastu muusikat *romantiseerivalt* . Muusikaline romantism stiilina koos sellele iseloomulike kompositsioonitehniliste joontega (sh dissonantside e kromatismi osakaalu suurenemine, ühtse tonaalsuse hägustumine, muusikaliste vormide arenemine, kõlale ja instrumentatsioonile tähelepanu suunamine) arenes *järgjärgult*, st muutusid muusikalised väljendusvahendid ja kinnistusid märgatavalt alles *1830ndatel* aastatel. Muusikaliseks kõrgromantismiks peetakse vaid ajavahemikku *1830–1860*, edaspidigi on muusikalised vormid ja väljendusvahendid pidevas *muutumises*. Näiteks vastanduvad absoluutne muusika ja kirjandusliku süžeega sümfooniline poeem. Samal ajal valitseb kõikjal Euroopas Itaalia *ooper*, kuid ooper kui žanr areneb siiski edasi läbi Wagneri *tervikkunstiteose* kontseptsiooni. ====Ask 2==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6122 Romantiline muusika on elutunnetus, mida muusika edasi annab. ÕigeVale Romantilise muusika puhul filosoofia tõlgendab muusikat, loob tähenduslikku lisamõõdet. ÕigeVale Romantilises muusikas kirjanduslikkus ei oma tähtsust. ÕigeVale Muusikaline romantism tähendab uuendused harmoonias ja meloodias, uued vormid ja žanrid. ÕigeVale Romantikud on veendunud, et kunstide kaudu saab inimene kogeda kõrgemat spirituaalsust ja reaalsust. ÕigeVale Ei romantiline muusika ega muusikaline romantism ei vastandu teiste kunstide realistlikele tendentsidele. Tundeid väljendatakse sellises muusikas alati otse. ÕigeVale Uute, seni tundmatute ja originaalsete kirgete ja tunnete avastamine ei ole geeniuse iseloomustus. ÕigeVale ====Ask 3==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/5076 Kas on olemas ühtne “Romantismi epohh”? Ei, see on kõnekeelne mõiste, rõhtab liigselt üht ainsat tendentsi, “romantilist” ajastuvaimu pole olemas. Kas on olemas ühtne “Romantismi epohh”? Ja, see on kõnekeelne mõiste, rõhtab üht ainsat tendentsi, kuid “romantilist” ajastuvaimu pole olemas. Kas on olemas ühtne “Romantismi epohh”? Ja, see on erialakeelne mõiste, rõhtab ainsat tendentsi, on olemas “romantiline” ajastuvaim. Romantism on koondmõiste: hõlmab erinevaid stiililisi nähtuseid, on ideede kogum. Romantism on koondmõiste: hõlmab samasuguseid stiililisi nähtuseid, on ideede kogum. Romantism ei ole koondmõiste: sisaldab vaid üht stiililist nähtust. Romantism: tundeid ja ideaale rõhutav isiksuse keskne kirjandus ja kunstisuund. Vastandatud realismile. Romantism: tundeid ja ideaale rõhutav rühma keskne kirjandus ja kunstisuund. Ei vastandata realismile. Romantism: tundeid ja ideaale mitte rõhutav isiksuse keskne kirjandus ja kunstisuund. Vastandatud realismile. Romantiline: romantilisi tundeid esile kutsuv, luuleliselt unistav, ebareaalne, fantastikasse kalduv. Romantiline: romantilisi tundeid mitte esile kutsuv, luuleliselt unistav, ebareaalne, fantastikasse kalduv. Romantiline: romantilisi tundeid esile kutsuv, reaalne, mitte fantastikasse kalduv. Romantiline muusika: elutunnetus, mida muusika edasi annab; filosoofia tõlgendab muusikat, loob lisamõõdet; kirjanduslikkus, mis saab osa muusikast. Romantiline muusika: filosoofia, mida muusika edasi annab; elutunnetus tõlgendab muusikat, loob lisamõõdet; bioloogilisus, mis saab osa muusikast. Romantiline muusika: füüsika, mida muusika edasi annab; surm tõlgendab muusikat, loob lisamõõdet; neuroloogia, mis saab osa muusikast. Muusikaline romantism: uuendused harmoonias ja meloodias; uued vormid; programmmuusika ja sümfooniline poeem. Muusikaline romantism: uuendused notatsioonitehnikas ja lindistustes; uued rütmid; programmkirjandus ja vokaalne poeem. Muusikaline romantism: ei uuendatud harmooniat ega meloodiat; ei mingeid uusi vorme; programmmuusika ja sümfooniline poeem on keelatud. ====Ask 4==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6127 Lohista 19. sajandi epohhi-, ideede ja nähtuste mõisted ajateljel õigesse lünka. pilt ====Ask 5==== '''UUS juuli 2018''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6132 Kuula ERR Klassikaraadio saadet Klassikud. Richard Wagner 200, I (Kersti Inno, Kristel Pappel) 05.05.2013 Vasta erinevatele küsimustele: 1. Kuidas on kirjeldatud ja millise mõistega on iseloomustatud Wagneri ooperi „Tristan ja Isolde“ avamängu algust? 2. Mis on Wagneri kultus? 3. Milline oli Wagneri isiksus? 4. Mida on öeldud raamatu „Wagner und seine Zeit“ (Wagner ja tema aeg) sissejuhatuses? 5. Kuidas on võrreldud 19. sajandi kaht suurimat ooperiheliloojat Wagnerit ja Verdit? === DO (GL OK) === https://vara.e-koolikott.ee/node/6137 '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' ====1. praktiline ülesanne. Romantismi ja biidermeieri esindajate väitlus==== Eesmärk: Süveneda ühe ja teise suuna arusaamadesse ja jagada omavahel seisukohti. Harjutada tsiviliseeritud väitlust kogudes punkte spontaansete mitteverbaalsete reaktsioonide läbi. (Kui spontaanseid reaktsioone on vähe, siis see siiski ei takista sisulist väitlust). Ei ole oluline, et üks või teine hoiak (rühm) võidab. Töövorm: rühmatöö Loe vajadusel üle Sissejuhatus (romantismi ja biidermeieri kohta) ja Romantismi ptk. 1. Jagunege kaheks rühmaks: romantismi esindajad ja biidermeier esindajad. 1.1 Kummaski rühmas valib iga liige endale rolli: helilooja, muusik, lihtkuulaja (nt keskklassi kodanlik kaupmees, kes saab endale lubada osta kontserdipiletit), muusikakriitik (nt ajakirja või ajalehe toimetaja)) 2. Arutage rühmade sees tõekspidamiste üle (1–3), mida vastavas rollis rühmaliige enda poolt vaadatuna kõige olulisemaks peab. 2.1 Romantismi esindajad peaksid olema üldiselt mässumeelse hoiakuga: emotsionaalsed ja püüdlema uuenduste poole, nt välja mõtlema erinevaid müüte ja lugusid, mis on muusika aluseks. 2.2 Biidermeieri esindajad peaksid olema üldiselt traditsionalistid: hoidma kinni klassitsistlikest traditsioonidest ja pidama oluliseks erinevaid institutsioone ja seltsielu (nt lauluseltsid) eesmärgiga harida ühiskonda. 3. Loosige, milline rühm alustab rühmade omavahelist väitlust selle üle, milline suund (romantism või biidermeier) on tähtsam ja õigem. 3.1 Alustage mõne väitega (mistahes rühma liikmelt) ning lubage seda täiendada oma rühma liikmetel. Pange kirja miinus iga väite kohta eitava (pearaputus, mitte nõustumist väljendav häälitsus) ning pluss iga väite toetava argumendi puhul (peanoogutus või nõustuv häälitsus). 3.2 Siis järgnevad teise rühma vastuväited. Pange kirja miinus iga väite kohta eitava (pearaputus, mitte nõustumist väljendav häälitsus) ning pluss iga väite toetava argumendi puhul (peanoogutus või nõustuv häälitsus). 3.3 Arutlust alustanud rühm saab võimaluse veelkord ka enda vastuväiteid esitada. Pange jätkuvalt punkte kirja. 4. Korrage punkti 3 (nii palju kui jaksu on) ilma loosimata, rühmad vahelduvad väidete pakkumisel. Pange jätkuvalt punkte kirja. 5. Lugege kokku miinused ja plussid. Kellel on rohkem plusse, on suutnud vastasrühma paremini veenda. ====2. praktiline ülesanne. Muusikaanalüüs==== Eesmärk: Tutvu võrdlevalt klassitsimi ja romantismi ajastu heliteostega stiilimudeli abil. Töövorm: individuaaalne või väikerühmad, esitlus, arutelu 1. Vali üks kõrgklassitsimi (viini klassikute) teos ja ühe romantismi helilooja sama žanri teost (internetist: YouTube, Spotify). Muusikakooli taustaga õpilane võib vaadata ka partituuri. 1.1 Alternatiivselt: vali Beethoveni hilisstiili teos (millele osaliselt omistatakse juba romantismi iseloomujooni) 2. Kasuta [https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view stiilimudeli küsimused] ja vaata üle Romantismi ptki Romantilise muusika stiilimudel (muutused stiilis). 2.1 Analüüsi mõlemad teosed kuuldeliselt eraldi vastates stiilimudeli valitud küsimustele. 2.2 Võrdle mõlema teose analüüsitulemused, tuvasta sarnaused, erinevused, muutused. 3. Koosta ülevaade (nt tabeli kujul). 4. Esitle ülevaade kaastudengitele Powerpoint/OpenOffice/Prezi kavastiku vahendusel. 4. Esitlus võib sisaldada teoste salvestuste katkendeid ja erinevaid küsimusi, millele kaasõpilased vastavad (seega aktiivselt osalevad). 5. Aruta kaasõpilastega analüüsi tulemusi. =19. sajandi klaverimuusika = ==3) 19. sajandi klaverimuusika== ===TELL 1+SHOW 1 UUS (26.09 GL) (virtuoossus siia tagasi pandud TELL ja DO, 28.09 GL)=== ====Klaveri areng==== 19. sajandil muutus klaver kõige olulisemaks sooloinstrumendiks. Esimeseks klaveriehitajaks peetakse Bartolomeo Cristofori (1655–1731) Italias (Padua) 1700. a. paiku. Klaver (sks. k ''Klavier'', varasemalt ''Clavier,'' ingl. k. ''piano'', ''pianoforte, fortepiano'', e. k. vaikne ja vali või vastupidi) tähistas algselt ainult erinevate klahvpillide klaviatuuri e klahvistiku. Kuid J. S. Bachi kogumik ''Clavier-Übung'' (klaveriharjutused) sisaldas teoseid orelile ja kahemanuaalsele klavessiinile, samuti määramata instrumendile ja klavikordile (klaverieelkäija). 18. sajandi teisel poolel kinnistus nimetus klaver klavikordile (hiljem haamerklaverile). Alates 19. sajandist on terminus kasutusel ainult püstasendis klaverile ''(pianoforte'' - nimi tuleneb pilli kontrastsetest dünaamika ehk helitugevuse võimalustest) ja tiibklaverile (''grand piano''). L. v. Beethoven oli tuntud oma jõulise mängustiili poolest ja pidi sageli keeli ja pille vahetama. 1803. a sai ta tolle aja prantsuse tippfirma Érard grand piano nelja pedaaliga, sest Beethoven eksperimenteeris ühe esimesetena ulatuslikult pedaalidega. 1817. a. kinkis firma Broadwood ("grand" klaveri leiutajad 1770. aastail) talle oma ''grand piano'' tugevama kõlaga. 1824. a ehitas Conrad Graf spetsiaaselt Beethovenile klaveri neljakordsete keeletega, mille kõlajõud oli tugevam, sest Beethoven oli jäänud kurdiks. 1807. a oli tipus ka prantsuse firma Pleyel et Cie ("Pleyel and Company", asutaja helilooja Ignace Pleyel), kelle klavereid mängis F. Chopin, firma pidas Pariisis ka kontsertsaali Salle Pleyel, mis on tänaseni kasutusel. Pleyeli klavereid mängisid hiljem ka heliloojad C. Debussy, C. Saint-Saëns, M. Ravel, M. de Falla, I. Stravinsky jt. 19. sajandil tegi klaver läbi suured ehituslikud arengud. Eelkõige laienes klaviatuuri ulatus: varasemalt 4 oktavit, Mozarti ajal 5 oktavit, Beethoveni ajal 6 1/2 oktavit. 19. sajandil areneb ulatus 7 1/2 oktavini ehk 88 klahvini. Samuti muutus haamrite löögimehaanika keerulisemaks, lisandus keskmine pedaal (''sostenuto'') ja tugevnes korpuse raamkonstruktsioon, mis on edaspidi rauast: nt John Isaac Hawkinsi patent Philadelphias 1800. a, Alpheus Babcocki patent Bostonis 1825. a. Seeläbi muutus klaveri kõla võimsamaks.1853. a asutas Saksamaalt emmigeerunud Henry Steinway oma poegadega New Yorgis tänaseni tipptaseme klaveriehitusfirma Steinway & Sons. 1853. a. on asutatud ka saksa firma C. Bechstein. Tänu headele sidemetele õukondadesse ja kontserdikorraldajatega oli Bechstein 19. sajandil enim müüv tootja, keda ostsid ka tuntud heliloojad nagu R. Wagner ja C. Debussy. 1828. a on asutatud Viini firma Bösendorfer, mis sai 1855 kuninglik-kaiserliku õukonna firmaks, Bösendorferi tiibklaverit mängis F. Liszt, kes vajas instrumenti, mis pidasid tema robustsele mängustiilile. Bösendorfer tutvustas esmakordselt 88 klahviga klaviatuuri ja arendas 1909 ka 97 klahviga versiooni (F. Busoni tellimusel). Vaata klaverifirmade nimekirja ([[wikipedia:List_of_piano_manufacturers|Vikipeedia]] ingl. k.). 1853. on asutatud ka saksa firma Blüthner Leipzigis oma patentmehanikaga. 1885. on asutatud samuti Leipzigis firma Schimmel. Eestis on samuti klaveriehitustraditsioon, mis sai alguse hilisel 18. sajandil, 19. sajandil klaveriteehitus õitses, 1893. a Ernst Hiis-Ihse (1872–1964) ehitatud klaver sai hilisema Estonia firma aluspilliks ([http://www.estoniapiano.com/history.html Estonia ajalugu] ingl. k., [http://www.estoniapiano.com/et/index.html Estonia veebileht] e. k.). Loe edasi Eesti Rahvusliku Klaverimuuseumi [https://sites.google.com/site/eestirahvuslikklaverimuuseumsa/home veebilehte]. '''Esitajad ja esitamiskontekstid''' Reisivad muusikud (virtuoosid) muutusid 19. sajandil imetletud kunstniku ideaalpildiks, isiksused, kes on usinad, taotlevad tehnilist täiuslikkust ja majanduslik vaist. Luuakse terve hulga klaveriõpikuid ja etüüdide kogumikke (Cramer, Czerny) ja kaasaegne virtuoosne klaverirepertuaar. Klaveril oli oluline kultuuriline roll ühest küljest endiselt ühiskondlikku elu mõjutavate aadlike seas, eriti noorte daamide kasvatuses, Mozart, Beethoven jt olid nende klaveriõpetajad. Teisalt kasvas 19. sajandil klaveri tähtsus ka kodanlikes kodudes, seeläbi oli muusika aina enam kätte saadav laiemale kuulajaskonnale. Loodi ka originaalmuusikat neljale käele (nt Schubert). Sooloklaverimuusikat on 19. sajandil algul kuulda peamiselt aadlike ja kondalaste salongid, tegemist on poolavaliku ja eksklusiivse kontekstiga. Koos reisivate klaverisolistidega tekib sajandi esimeses kolmandikus avalik "Soirée musicale" (muusikaline õhtu), mille kontserdiprogramm sisaldab kõrvuti vee aariaid, laule ja klaverisoolosid. Alles alates 1840. a paiku ilmub sooloesinemiste sündmusena "Réceital" (klaveriõhtu) valdavalt kõrgekvaliteetse klaverimuusikaga. Klaverisonaate esitavad sellises kontekstis alles F. Liszt ja Clara Schumann. Pilt (avalik omand) F. Liszt mängib salongis Bösendorferi tiibklaveril. '''Virtuoossus''' [tagasi pandud siia, GL] 19. sajandil pöörati olulist tähelepanu tehniliselt kõrgtasemel teoste esitusele ja interpreedi meisterlikkusele. Interpreet (esitaja) pidi oskama improviseerida populaarsetel teemadel ning ootused tema suhtes olid kõrged. Levinud oli virtuooside nö jõuproovid, kus kaks professionaalsel tasemel interpreeti pidid omavahel võistlema. Ka varasematelgi sajanditel paistsid muusikud silma erakordsete mängutehniliste võimetega (nt barokiajastu soolokontserdites, lauljad ooperiaariates), kuid alles 19. sajandit nimetatakse virtuoosiajastuks, tekib lausa virtuoosikultus. Hoolimata asjaolust, et paljude 19. sajandi heliloojate muusika on tehniliselt nõudlik ja nõuab kõrgel tasandil tehnilisi oskusi, meisterlikkust ja virtuoossust, on virtuoosikultus seotud peamiselt muusikaga, mis näitab eelkõige interpreetide vapustavaid tehnilisi oskusi tõstes neid tänapäeva mõistes staaristaatusesse: laiem publik tuleb neid kuulama just selle esitusoskuste-põhise kuulsuse pärast. Ühelt poolt olid paljud heliloojad ka ise (enda muusika) interpreedid – nt Ference Liszt (1811–1886), teisalt oli osa tippinterpreete ka heliloojad ja seega kirjutasid muusikat, mida nad olid ainult ise võimelised esitama just tehnilises plaanis – nt Nicolo Paganini (1782–1840). Kuulajad sattusid sageli niivõrd vaimustusse, et lausa jumaldati virtuoose, muusikakriitikute aga ka kuulajate või kuulajate seas viibinud muusiku enda päevikusissekanded on tunnistajad sellest lummusest, millesse satuti ja mida sageli oli raske sõnades kirjeldada. Edasi võis levida ka müstifitseeritud teave. Kuna veel salvestustehnikat ei eksisteerinud, jäid kontserdid kordumatuteks elamusteks ja kirjasõna kandis neid edasi teisendatud kujul. '''"Poeetiline" muusika''' Üks põhjusi, miks klaveripala kujunes 19. sajandil keskseks žanriks, saab leida selle esteetilises taotluses: selles väljendus uus ja romantiline "poeetilisuse" idee. Mõistet "poeetilisus" on raske üheselt määratleda, saab aga eristada kahte rakendust: 1) tavakeelekasutuses tähendas "poeetiline" esteetilisust, mis vastandub terminitele "ebakunstiline" ja "proosaline"; 2) kunstnike arusaama järgi on "poeetilisus" kõikidel kunstidel esteetiliselt ühine (nt muusika ja kirjandus). Saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik (kirjastaja) '''Robert Schumann''' nimetab "poeetilise" muusika vastandiks "proosaline" muusika: viimase poole kaldub tema arvates ka programmuusika (oma illustratiivsete helimaalingutega) ning liigtehniline ja efekte taotlev virtuoossus. "Poeetiline" muusika peab olema väljendusrikkas, karakteriga ja originaalne. Schumanni enda "poeetiline" klaverimuusika oli mõjutatud romantilisest kirjandusest (Jean Paul) ja kannab muusikasse ka psühholoogiliste meeleseisundite kujundlikkust, narratiivust, irooniat ning ideed, et muusika peab käsitlema kaasaegsete inimeste sisemaailma kogemusi, ängistust ja vastandlikkust. Ungari päritolu kosmopoliitne pianist, helilooja ja dirigent (ka katoliku preester) '''Ference Liszt''' käsitles muusika "poeetilisusena" muusika võime peegeldada ja edasi anda filosoofilisi ja religooseid teemasid muusikaliste väljendusvahenidtega. Ta soovis selle läbi inimesi taas ühendada teispoolse maailmaga. Virtuoossususe funktsioon on tema jaoks leida uusi kõlalisi väljendusvõimalusi. '''Klaverimuusika žanrite areng''' Ehituslikult edasi arendatud klaver võimaldas ka edasiarengut klaverirepertuaaris ja žanrites: 1) Tehniliselt nõudlikum ja virtuoosne kontsertmuusika - tugevamad kontrastid, võimsam kõla - pedaalikasutuse peenestamine - keerulisem faktuur - vormilised muudatused: nn väikevormid muutuvad iseseisvateks klaverižanriteks, üldnimetused klaveripala/karakterpala/lüüriline klaveripala # vabama vormiga palad: etüüd, bagatell, prelüüd jms # tantsuvormid: valss, menuett jms 2) Klaver kui saatepill ja kammermuusika võrdne partner Klaveril oli oluline koht erinevates kammermuusika koosseisudes, nt klaveriga duo erinevate meloodiapillidega, klaveritrio ja klaverikvintett, mis 19. sajandil jõudsalt edasi arenesid - klaver oli juba 18. sajandi jooksulgi muutunud (võrreldes varasemate ajastute ''basso continuo'' funktsiooniga) iseseisvamaks ja lõpuks võrdseks partneriks teistele pillidele. Samuti tõusis klaver kui lauljate saatepill 19. sajandil aina rohkem fookusesse, selle roll oli F. Schuberti ja hiljem R. Schumanni laulutsüklites lauljaga praktiliselt võrdne. Seeläbi arenes laulu žanr (soololaul ja kammerlaul) tsükliliseks suurvormiks. 3 Harrastusmuusika ja koduse musitseerimise repertuaar Kodune musitseerimine on 19. sajandi kodanlikus ühiskonnas hea toon. Klaveri populaarsus ja aina suurenevad klaverite ja soodsate nootide müüginumbrid tingis ka harrastusmuusikute ja koduse musitseerimiseele sobiliku jõukohase repertuaari loomise (biidermeier). Sealhulgas andsid 19. sajandi noodikirjastajad välja ka ooperi ja orkestrimuusika seadeid (klaveritranskriptsioonid), mida võis hõlpsasti mängida klaveril kahel või neljal käel. '''Kasutatud kirjandus''' Hoover, C., & Good, E.  (2014). Piano. Grove Music Online, <nowiki>http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-1002257895</nowiki> [26.08.2018]. Kaufmann, K.; Kleiner, G. (2010). 67 Veränderungen über einen Walzer von Anton Diabelli. Ein Projekt der Abteilung für Tasteninstrumente - DVD [67 muutust Diabelli valsi teemal. Klahvpilliosakonna projekt]. Salzburg: Universität Mozarteum. Koster, J.  (2001). Klavier. Grove Music Online. <nowiki>http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000015105</nowiki> [26.08.2018]. Michels, U.; Vogel, G. (1985). ''dtv-Atlas Musik. Lexikon - Musikgeschichte vom Barock bis zur Gegenwart'' [Leksikon - Muusikaajalugu barokist tänapäevani]. München, Kassel: Deutscher Taschenbuch Verlag, Bärenreiter. Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon]. Göttingen: Vandenhoek & Ruprecht. ===SHOW 2 UUS 26.09 GL=== ====Show 2==== '''Klaverimuusika žanrinäited''' [Lingitud helinäited YTst!] '''Edasi arenevad žanrid''' Klaverisonaat Saavutas kõrgfaasi ja maksimaalset kaalu ühe helilooja loomingus Beethoveni 32 klaverisonaadi näol (ka Schuberti loomingus on klaveril veel keskne roll), alates aastast 1830 kirjutavad heliloojad pigem üksikuid olulisi sonaate. Samas kirjutavad üksikuid heliloojad (Clementi, Kuhlau) edasigi suuremal hulgal klaverisonaate, järgides varasemat nn mängusonaadi traditsiooni, sks. k. "Spielsonate". '''Uued žanrid''' 1) Klaveripala/karakterpala/lüüriline klaveripala Etüüd Variatsioon Bagatell Prelüüd Ekspromt Nokturn Ballaad Fantaasia Rapsoodia Sõnadeta laul 2) Tantsuvormid Valss Menuett Polonees Masurka Klaveritranskriptsioonid ===TELL2 (+SHOW3) UUS 26.09 GL=== ====Tell2 (+show 3)==== '''Valss ja variatsioonid''' ====Klaver kui tantsuvormide edasiarendaja 19. sajandil==== Tantsužanrid eemaldusid peale 1800. a. õukonnatantsude stililisatsioonist ja heliloojad kasutasid neid edaspidi enamasti funktsionaalse tarbemuusikana, nt kodanlike seltsiõhtusteks (nt Beethoven ja Schubert, viimasel on kokku 416 menuetti, valssi ja teiste tantsuvormide väikepala). 1820–1830 jooksul muutusid tantsud muusikas iseseisvaks žanriks ning piirid tarbe- ja poeetilise (kunst)muusika vahel hägustusid, sh sulandub osa tantsude rahvuslikkus žanriga karakterpala ja kirjutatati ka (sümfoonilisi) kontsertvalsse. Peamiselt rütm jäi iseloomustama algse tantsu karakterit. Kirjutatati ka variatsioone ja kõrgväärtuslikke tsüklilisi teoseid, vt allpool Beethoveni "Diabelli variatsioonid".  Tantsumuusika keskuseks on pärast 1800. a. Viin. Peale Viini kongressi (1815) muutub valss kõige populaarsemaks tantsužanriks kõikides ühiskonnakihtides. Sageli koostati seltskonnasündmuste tarbeks kuni 20 tantsu, mis lubas piki tantsurõõme. Kontsertvalsside autorid olid Johann Nepomuk Hummel (juba 1808), romantilist varianti lõi Carl Maria von Weber ("Kutse tantsule", 1819, programmilise süžeega), samuti Frederik Chopin, Franz Liszt ja Johannes Brahms kirjutasid kontservalsse klaverile.  ==== Valss areneb kõrgväärtuslikuks žanriks - '''tsüklist suurvormini''' ==== 19. saj keskel alates suurenes tantsumuusika loominguline tase veelgi, eriti valsi puhul: korduvad 8-taktilised fraasid laiendatakse, rütm ja harmoonia muutuvad keerulisemaks. Aeglasele sissejuhatusele lisandub kokkuvõttev kooda. Populaarsed tantsuorkestrid (kapellid) esinevad tantsudega suurlinnade meelelahutus- ja aiakontsertidel (nt Vauxhall-Garden Londonis, Tivoli Kopehaagenis, Mabille aed Pariisis). 19. saj kuulsate tantsukapellmeistrite hulka kuuluvad Viini heliloojad Joseph Lanner (1801–1843) ja Johann Strauß (isa) (1804–1849). Peale 1850 aga muutub veelgi kuulsamaks ("valsikuningas") Johann Strauß (poeg) (1825–1899). Järjestatakse 5 valssi sissejuhatuse ja koodaga, kuid "valsikuningas" muudab valsi veelgi sümfoonilisemaks ja huvitavamaks instrumentatsiooni poolest. Iseloomulikuks just Viini valsi esitamisel on nüüd kolmelöögilise valsi teise löögi kerge ennetav esitamine, mida kõik kaasaegsed imetlevad ja mida ka tänapäeval ülemaailmsel Viini filharmoonikute uusaastakontserdil nautida saab.  ====Valss inspireerib looma kõrgväärtuslikku klaveriteoste tsükli==== Ludwig van Beethoven: "33 Variatsiooni Anton Diabelli valsile", op. 120 (1819–1823), laiemalt tuntud kui "Diabelli variatsioonid" Ajalooline taust: Alates 1818 pidas austria muusik ja helilooja Anton Diabelli (1781–1858) muusikapoodi ja noodikirjastust. Eesmärgiga muuta oma äri laiemalt tunduks, algatas ta projekti 1819, mille raames ta palus kirjutada kõikidel Viini ja Austria heliloojatel variatsioonid tema ühele väikesele valssile.  Kõige suurema hulga variatsioone kirjutas Beethoven (33), teistelt heliloojatelt tuli kokku 50 variatsiooni, sh reageerisid nii asjaarmastajad kui ka professionalsed heliloojad, mh noor Franz Liszt (11-aastaselt), Mozarti poeg, Franz Schubert (kolm aastat enne surma), Bruckneri õpetaja ja kontrapunkti meister Simon Sechter ning klaverivirtuoos Friedrich Kalkbrenner. 1981. a kordas Austria ringhääling üleskutse kirjutada Diabelli 200-ks sünniaastapäevaks veelkord 17 variatsiooni, mille tagajärjel eksisteerib nüüdsest ametlikult 100 variatsiooni. Beethoveni variatsioonid on vormiliselt ja sisuliselt (karakterilt) ulatuslikud: - stiliseeritud vormid: nr 1 Marss, nr 6 Invention, nr 24 Fughetta - heliloojate portreed: nr 31 Bach, nr 32 Händel, nr 33 Mozart - humoristlikud paroodiad: nr 9 Eeltakt, nr 13 punkteeritud rütm, nr 22 Mozarti Don Giovanni "Notte e giorno faticar" (Ööpäevane võitlus) - ennetab 19. saj muusikalises romantismis alles hiljem esile kerkivaid klaverimuusika meeleolupilte: nr 8 "Intermezzo" (viitab ette Johannes Brahmsi samalaadsetele käsitlustele), nr 20 "Luuletaja kõneleb" (viitab ette Robert Schumanni samalaadsetele käsitlustele) ====Diabelli originaalne valss==== Kummaline segu erinevatest vormidest. Alguses võib arvata, et see oleks klaveritunni etüüd - kolmkõlaharjutus paremale käele. Teema ise on biidermeierlikult mõnus valss veidi Viini ''charme''<nowiki/>'iga. Taktid 1–8: lihtne struktuur (eellause) - eeltakt (eellöögiga) ja akordikordus paremas käes (saade) - kolmkõlaline teema vasakus käes Beethoven ise nimetas seda valssi pigem negatiivselt "kingsepa laiguks". Taktid 8–16: struktuur muutub keerulisemaks (järellause) - areneb välja scherzo'ks (klassikalises muusikas tavaliselt menueti kiire keskosa) - Beethovenile iseloomulikud sünkoopid (üle taktijoonte nihutatud rütm)  Taktid 17–24: kordub lihtne struktuur (eellause kordus) Taktid 25–32: kordub lihtsustatud keerulisem struktuur (järellause kordus) Beethoveni tsükli põhjalik tutvustus, partituur, helisalvestus ja analüüs [https://www.wikiwand.com/en/Diabelli_Variations Vikipeedias] (ingl. k), sealt leiab kõikide variatsioonide noote ja salvestusi kuulamiseks.  Kuula tsükli terviksalvestust koos partituuriga siin (01:00:03)  Vaata Diabelli teema partituuri all ja teema analüüsi siin. === TELL UUS. MIS OS SELLE PEATÜKI FOOKUS? - VANA VANA! === https://vara.e-koolikott.ee/node/2660 tell+show 1 Schumann, Chopin, Liszt (korrektuurides) AK: 1. CHOPINI MUUSIKA ON KÜLL NÕUDLIK; KUID IDEOLOOGILISELT SELLE PUHUL VIRTUOOSIKULTUS MINU MEELEST KÜLL EI KEHTI. 2. ÕPPEVAHENDI MUUDE PEATÜKKIDE TAUSTAL ON SEE JUTT PRAEGU VEIDI NAIIVNE JA NAPP. TULEKS LÄBI MÕELDA, MIDA SIIN ÜLDSE ÖELDA TAHETAKSE. :GL: Väikevormide all on tähtis mainida mõiste virtuoosikultus ja tavaliselt tuuaksegi see esile läbi Chopini ja Liszti loomingu. Üldiselt on kasutades laverimuusikat väga hea tuua näiteid. Peatükis on mainitud orkestrimuusikat, millised olid muudatused. Loomulikult võib neid täiendada ja juurde kirjutada, aga me ei saa õpilast ka üle koormata, sest juba arusaam mõistest instrumentaalne väikevorm võib osutuda keeruliseks ====Virtuoossus (TÕSTETUD Romantismi peatükki! Nüüd tagasi!)==== Romantismi ajastu andis aluse tekkimaks mõistele virtuoosikultus. Tänu sellistele heliloojatele nagu Fryderyk Chopin (heli- ja noodinäide: Etüüdid op.10 ja op.25) ja Ference Liszt (heli- ja noodinäide: Paganini etüüd S. 161 Nr. 3 "La Campanella" e. k. "kelluke") tekkis uus mõiste - virtuoosikultus. Mõlemad heliloojad on kirjutanud väga palju teoseid klaverile, olles samal ajal ise väga andekad pianistid. Seetõttu panidki nad esitaja tehnilised võimed viimse piirini proovile, muutes klaverimängu ühtlasi ka võistluseks ja väljakutseks. Ka tänapäeval on paljud 19. sajandi klaveriheliloojate loodud teosed tehniliselt väga nõudlikud pianistidele. Virtuoos on muusik, kelle peamiseks tööülesandeks on professionaalne teose esitamine laval. Kuna virtuooside seas oli populaarne esitada ka omaloomigut, siis paljud kuulsad virtuoosid (sh ka Chopin, Liszt) olid ka heliloojad. Antud epohhi perioodil oli esitajal teistsugune roll, tähtis oli ka suhtlemisoskus publikuga, reklaam. ====Klaverimuusika==== 19. sajandil sai klaver armastatuimaks sooloinstrumendiks. Sellega seoses tekkis harrastusmuusikutel ka vajadus nendele jõukohase repertuaari järgi. Klaverimuusika esitajad olid tavaliselt ka väga head improviseeriad, mistõttu muutus ka improvisatsioon aina populaarsemaks. Teosed, mida esitati kandsid endas helilooja isiklikke läbielamisi, tundeid. Helilooja Niccolo Paganini (1782–1840) oli esimene helilooja, kes hakkas esinema konkreetselt auditooriumile, pööratestähelepanu virtuoossele mängutehnikale ja teoste emotsionaalsele poolele. Ta tõestas publikule, et pillimängu võimalused on üüratud, kõik peitub esitaja harjutamise ja töö taga. https://vara.e-koolikott.ee/node/2660 tell+show 1 ====Klaverimuusika žanrid ==== Prelüüd Ekspromt Nokturn Ballaad Valss Polonees Masurka Rapsoodia ====Tantsumuusika vormide areng 19. sajandil==== KAS PANNA SEE LISASSE?? Tantsumuusika eemaldus peale 1800 õukonnatantsude stililisatsioonist ja heliloojad kasutavad seda edaspidi enamasti funktsionaalse tarbemuusikana, nt kodanlike seltsiõhtusteks (nt Beethoven ja Schubert, viimasel on kokku 416 menuetti, valssi ja teiste tantsuvormide väikepala). 1820–1830 jooksul muutuvad tantsud muusikas autonoomseks (iseseisvaks) žanriks ning piirid tarbe- ja poeetilise (kunst)muusika vahel hägustuvad, sh sulandub osa tantsude rahvuslikkus karakterpalaga ja kirjutatakse ka (sümfoonilisi) kontsertvalsse. Peamiselt rütm jääb iseloomustama algset tantsukarakterit. Kirjutatakse ka variatsioone ja kõrgväärtuslikke tsükleid, vt allpool Beethoveni "Diabelli variatsioonid".  Tantsumuusika keskuseks on pärast 1800 Viin. Peale Viini kongressi (1815) muutub valss kõige populaarsemaks tantsužanriks kõikides ühiskonnakihtides. Sageli koostati seltskonnasündmuste tarbeks kuni 20 tantsu, mis lubas piki tantsurõõme. Kontsertvalsside autorid on Johann Nepomuk Hummel (juba 1808), romantilist varianti loob Carl Maria von Weber ("Kutse tantsule", 1819, programmilise süžeega), samuti Frederik Chopin, Franz Liszt ja Johannes Brahms kirjutavad kontservalsse klaverile.  ==== Väikevorm valss areneb kõrgväärtuslikuks žanriks ==== 19. saj keskel alates suureneb tantsumuusika loominguline tase veelgi, eriti valssi puhul: korduvad 8-taktilised fraasid laiendatakse, rütm ja harmoonia muutuvad keerulisemaks. Aeglasele sissejuhatusele lisandub kokkuvõttev kooda. Populaarsed tantsuorkestrid (kapellid) esinevad tantsudega suurlinnade meelelahutus- ja aiakontsertidel (nt Vauxhall-Garden Londonis, Tivoli Kopehaagenis, Mabille aed Pariisis). 19. saj kuulsate tantsukapellmeistrite hulka kuuluvad Viini heliloojad Joseph Lanner (1801–1843) ja Johann Strauß (isa) (1804–1849). Peale 1850 aga muutub veelgi kuulsamaks ("valsikuningas") Johann Strauß (poeg) (1825–1899). Järjestatakse 5 valssi sissejuhatuse ja koodaga, kuid "valsikuningas" muudab valsi veelgi sümfoonilisemaks ja huvitavamaks instrumentatsiooni poolest. Iseloomulikuks just Viini valsi esitamisel on nüüd kolmelöögilise valsi teise löögi kerge ennetav esitamine, mida kõik kaasaegsed imetlevad ja mida ka tänapäeval ülemaailmsel Viini filharmoonikute uusaastakontserdil nautida saab.  ====Valss inspireerib looma kõrgväärtuslikku klaveriteoste tsükli==== Ludwig van Beethoven: "33 Variatsiooni Anton Diabelli valsile", op. 120 (1819–1823), laiemalt tuntud kui "Diabelli variatsioonid" Ajalooline taust: Alates 1818 pidas austria muusik ja helilooja Anton Diabelli (1781–1858) muusikapoodi ja noodikirjastust. Eesmärgiga muuta oma äri laiemalt tunduks, algatas ta projekti 1819, mille raames ta palus kirjutada kõikidel Viini ja Austria heliloojatel variatsioonid tema ühele väikesele valssile.  Kõige suurema hulga variatsioone kirjutas Beethoven (33), teistelt heliloojatelt tuli kokku 50 variatsiooni, sh reageerisid nii asjaarmastajad kui ka professionalsed heliloojad, mh noor Franz Liszt (11-aastaselt), Mozarti poeg, Franz Schubert (kolm aastat enne surma), Bruckneri õpetaja ja kontrapunkti meister Simon Sechter ning klaverivirtuoos Friedrich Kalkbrenner. 1981. a kordas Austria ringhääling üleskutse kirjutada Diabelli 200-ks sünniaastapäevaks veelkord 17 variatsiooni, mille tagajärjel eksisteerib nüüdsest ametlikult 100 variatsiooni. Beethoveni variatsioonid on vormiliselt ja sisuliselt (karakterilt) ulatuslikud: - stiliseeritud vormid: nr 1 Marss, nr 6 Invention, nr 24 Fughetta - heliloojate portreed: nr 31 Bach, nr 32 Händel, nr 33 Mozart - humoristlikud paroodiad: nr 9 Eeltakt, nr 13 punkteeritud rütm, nr 22 Mozarti Don Giovanni "Notte e giorno faticar" (Ööpäevane võitlus) - ennetab 19. saj muusikalises romantismis alles hiljem esile kerkivaid klaverimuusika meeleolupilte: nr 8 "Intermezzo" (viitab ette Johannes Brahmsi samalaadsetele käsitlustele), nr 20 "Luuletaja kõneleb" (viitab ette Robert Schumanni samalaadsetele käsitlustele) ====Diabelli originaalne valss==== Kummaline segu erinevatest vormidest. Alguses võib arvata, et see oleks klaveritunni etüüd - kolkõlaharjutus paremale käele. Teema ise on biidermeierlikult mõnus valss veidi Viini charme'iga. Taktid 1–8: lihtne struktuur (eellause) - eeltakt (eellöögiga) ja akordikordus paremas käes (saade) - kolmkõlaline teema vasakus käes Beethoven ise nimetas seda valssi pigem negatiivselt "kingsepa laiguks". Taktid 8–16: struktuur muutub keerulisemaks (järellause) - areneb välja scherzo'ks (klassikalises muusikas tavaliselt menueti kiire keskosa) - Beethovenile iseloomulikud sünkoopid (üle taktijoonte nihutatud rütm)  Taktid 17–24: kordub lihtne struktuur (eellause kordus) Taktid 25–32: kordub lihtsustatud keerulisem struktuur (järellause kordus) Vaata Beethoveni tsükli põhjaliku tutvustuse, partituuri, helisalvestusi ja analüüsi Vikipeedias siit (ingl. k), sealt leiab kõikide variatsioonide noote ja salvestusi kuulamiseks.  Kuula tsükli terviksalvestust koos partituuriga siin (01.00:03)  Vaata Diabelli teema partituuri all ja teema analüüsi siin. ===TELL=== 19. sajandil toimusid muusikas suured muudatused, mis mõjutasid eeskätt heliloojat ja nende loomingut. Uuendused ja muudatused toimusid nii heliloomingus kui ka žanrites. Siiski ei olnud selgelt üleminekut ühelt perioodilt teisele, kuna üldiselt jäi kompositsioonitehnika samaks. 19. sajandit kutsutakse romantismi perioodiks, mistõttu oli ka muusika eesmärk kutsuda esile inimese mingi emotsioon ning kõige enam pöörati tähelepanu tunnetele. Kõige suurem muudatus toimus helilooja mõtlemisviisis.  Põhimuudatused toimusid järgnevates valdkondades: harmoonia (rikastati kromatismidega), rütmika (muutus vaheldusrikkamaks), tempo (suured äärmused), dünaamika (nüanssiderikas). Heliloojatel tekkis suurem huvi rahvamuusika ja vanamuusika vastu. Üldiselt jäid klassikalise sümfooniaorkestri pillid kõik samaks, ometi toimusid üksikud arengud pillide ehitusel. Nimelt võeti kasutusele vaskpillidel ventiilid ja puupuhpillide klappsüsteem. Lisandusid mõned üksikud pillid nt: inglissarv, pikolo- ja bassklarnet, saksofon. Romantismi perioodi heliloojate lemmikpill kammermuusikas oli jätkuvalt klaver.  Tänu sellistele heliloojatele nagu Fryderyk Chopin (heli- ja noodinäide: Etüüdid op.10 ja op.25) ja Ference Liszt (heli- ja noodinäide: Paganini etüüd S. 161 Nr. 3 "La Campanella" e. k. "kelluke") tekkis uus mõiste - virtuoosikultus. Mõlemad heliloojad on kirjutanud väga palju teoseid klaverile, olles samal ajal ise väga andekad pianistid. Seetõttu panidki nad esitaja tehnilised võimed viimse piirini proovile, muutes klaverimängu ühtlasi ka võistluseks ja väljakutseks. Ka tänapäeval on paljud 19. sajandi klaveriheliloojate loodud teosed tehniliselt väga nõudlikud pianistidele.  Uued žanrid: Soololaul - heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles. Sümfooniline poeem - üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed. Kammerlikud väiketeosed klaverile - erineva karakteriga heliteos, mis on loodud klaverile, tihtipeale väga nõudlik mängijale: sõnadeta laul, ekpromt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, tantsud (polka, valss, masurka, polonees). Klaveritanskriptsioonid - tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet. Operett - lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks. Programmiline muusika - instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest https://vara.e-koolikott.ee/node/2660 tell+show 1 ===SHOW=== ====show 2==== Panels Content: SOOLOLAUL Title SOOLOLAUL Tekst Heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles. Tuntumad heliloojad: Franz Schubert - "Forell", "Ave Maria", "Metshaldjas", "Leierkastimees" Robert Schumann - "Imekaunil maikuul", "Ma ei kaeba" Content: SÜMFOONILINE POEEM Title SÜMFOONILINE POEEM Tekst Üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed. Franz Liszt - "Hamlet", "Mazeppa", "Orpheus" Richard Strauss - "Surm ja kirgastumine" Content: KAMMERLIKUD VÄIKETEOSED KLAVERILE Title KAMMERLIKUD VÄIKETEOSED KLAVERILE Tekst Karakterpala Franz Liszt - "Armastuse unenägu" Sõnadeta laul Felix Mendelssohn - "Sõnadeta laul op.67 no.2", "Sõnadeta laul op. 19 no.1" Ekspromt Robert Schumann - "Ekspromt op.90 no.3" Frederic Chopin - Prelüüd Frederic Chopin - "Prelüüd op. 28 no. 15", "Prelüüd op. 28 no. 20" Rapsoodia Franz Liszt - "Ungari rapsoodia" Nokturn Frederic Chopin Muusikaline hetk Polka Frederic Chopin Valss Frederic Chopin - "Valss op. 34 no. 1", "Valss op. 18 no. 1", "Valss op. 69 no. 2" Masurka Frederic Chopin Polonees Frederic Chopin - "Polonees op.53" Content: KLAVERITRANSKRIPTISOONID Title KLAVERITRANSKRIPTISOONID Tekst Tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet. Ferenz Liszt - "Beethoven - 5. sümfoonia", "Wagner - Tannhauser", Content: OPERETT Title OPERETT Tekst Lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks. Content: PROGRAMMILINE MUUSIKA Title PROGRAMMILINE MUUSIKA Tekst Instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest. ADD PANEL https://vara.e-koolikott.ee/node/2675 show2 ====show 3. SHOW JAOKS LIIGA PALJU TEKSTI, TULEKS VIIA TELL-i - NÕUS (GL) VANA VANA!==== Tantsumuusika vormide areng 19. sajandil Tantsumuusika eemaldus peale 1800 õukonnatantsude stililisatsioonist ja heliloojad kasutavad seda edaspidi enamasti funktsionaalse tarbemuusikana, nt kodanlike seltsiõhtusteks (nt Beethoven ja Schubert, viimasel on kokku 416 menuetti, valssi ja teiste tantsuvormide väikepala). 1820–1830 jooksul muutuvad tantsud muusikas autonoomseks (iseseisvaks) žanriks ning piirid tarbe- ja poeetilise (kunst)muusika vahel hägustuvad, sh sulandub osa tantsude rahvuslikkus karakterpalaga ja kirjutatakse ka (sümfoonilisi) kontsertvalsse. Peamiselt rütm jääb iseloomustama algset tantsukarakterit. Kirjutatakse ka variatsioone ja kõrgväärtuslikke tsükleid, vt allpool Beethoveni "Diabelli variatsioonid".  Tantsumuusika keskuseks on pärast 1800 Viin. Peale Viini kongressi (1815) muutub valss kõige populaarsemaks tantsužanriks kõikides ühiskonnakihtides. Sageli koostati seltskonnasündmuste tarbeks kuni 20 tantsu, mis lubas piki tantsurõõme. Kontsertvalsside autorid on Johann Nepomuk Hummel (juba 1808), romantilist varianti loob Carl Maria von Weber ("Kutse tantsule", 1819, programmilise süžeega), samuti Frederik Chopin, Franz Liszt ja Johannes Brahms kirjutavad kontservalsse klaverile.  '''Väikevorm valss areneb kõrgväärtuslikuks žanriks''' 19. saj keskel alates suureneb tantsumuusika loominguline tase veelgi, eriti valssi puhul: korduvad 8-taktilised fraasid laiendatakse, rütm ja harmoonia muutuvad keerulisemaks. Aeglasele sissejuhatusele lisandub kokkuvõttev kooda. Populaarsed tantsuorkestrid (kapellid) esinevad tantsudega suurlinnade meelelahutus- ja aiakontsertidel (nt Vauxhall-Garden Londonis, Tivoli Kopehaagenis, Mabille aed Pariisis). 19. saj kuulsate tantsukapellmeistrite hulka kuuluvad Viini heliloojad Joseph Lanner (1801–1843) ja Johann Strauß (isa) (1804–1849). Peale 1850 aga muutub veelgi kuulsamaks ("valsikuningas") Johann Strauß (poeg) (1825–1899). Järjestatakse 5 valssi sissejuhatuse ja koodaga, kuid "valsikuningas" muudab valsi veelgi sümfoonilisemaks ja huvitavamaks instrumentatsiooni poolest. Iseloomulikuks just Viini valsi esitamisel on nüüd kolmelöögilise valsi teise löögi kerge ennetav esitamine, mida kõik kaasaegsed imetlevad ja mida ka tänapäeval ülemaailmsel Viini filharmoonikute uusaastakontserdil nautida saab.  '''Valss inspireerib looma kõrgväärtuslikku klaveriteoste tsükli'''  Ludwig van Beethoven: "33 Variatsiooni Anton Diabelli valsile", op. 120 (1819–1823), laiemalt tuntud kui "Diabelli variatsioonid" Ajalooline taust: Alates 1818 pidas austria muusik ja helilooja Anton Diabelli (1781–1858) muusikapoodi ja noodikirjastust. Eesmärgiga muuta oma äri laiemalt tunduks, algatas ta projekti 1819, mille raames ta palus kirjutada kõikidel Viini ja Austria heliloojatel variatsioonid tema ühele väikesele valssile.  Kõige suurema hulga variatsioone kirjutas Beethoven (33), teistelt heliloojatelt tuli kokku 50 variatsiooni, sh reageerisid nii asjaarmastajad kui ka professionalsed heliloojad, mh noor Franz Liszt (11-aastaselt), Mozarti poeg, Franz Schubert (kolm aastat enne surma), Bruckneri õpetaja ja kontrapunkti meister Simon Sechter ning klaverivirtuoos Friedrich Kalkbrenner. 1981. a kordas Austria ringhääling üleskutse kirjutada Diabelli 200-ks sünniaastapäevaks veelkord 17 variatsiooni, mille tagajärjel eksisteerib nüüdsest ametlikult 100 variatsiooni. Beethoveni variatsioonid on vormiliselt ja sisuliselt (karakterilt) ulatuslikud: - stiliseeritud vormid: nr 1 Marss, nr 6 Invention, nr 24 Fughetta - heliloojate portreed: nr 31 Bach, nr 32 Händel, nr 33 Mozart - humoristlikud paroodiad: nr 9 Eeltakt, nr 13 punkteeritud rütm, nr 22 Mozarti Don Giovanni "Notte e giorno faticar" (Ööpäevane võitlus) - ennetab 19. saj muusikalises romantismis alles hiljem esile kerkivaid klaverimuusika meeleolupilte: nr 8 "Intermezzo" (viitab ette Johannes Brahmsi samalaadsetele käsitlustele), nr 20 "Luuletaja kõneleb" (viitab ette Robert Schumanni samalaadsetele käsitlustele) '''Diabelli originaalne valss''' Kummaline segu erinevatest vormidest. Alguses võib arvata, et see oleks klaveritunni etüüd - kolmkõlaharjutus paremale käele. Teema ise on biidermeierlikult mõnus valss veidi Viini ''charme''<nowiki/>'iga. Taktid 1–8: lihtne struktuur (eellause) - eeltakt (eellöögiga) ja akordikordus paremas käes (saade) - kolmkõlaline teema vasakus käes Beethoven ise nimetas seda valssi pigem negatiivselt "kingsepa laiguks". Taktid 8–16: struktuur muutub keerulisemaks (järellause) - areneb välja scherzo'ks (klassikalises muusikas tavaliselt menueti kiire keskosa) - Beethovenile iseloomulikud sünkoopid (üle taktijoonte nihutatud rütm)  Taktid 17–24: kordub lihtne struktuur (eellause kordus) Taktid 25–32: kordub lihtsustatud keerulisem struktuur (järellause kordus) Vaata Beethoveni tsükli põhjaliku tutvustuse, partituuri, helisalvestusi ja analüüsi Vikipeedias siit (ingl. k), sealt leiab kõikide variatsioonide noote ja salvestusi kuulamiseks.  Kuula tsükli terviksalvestust koos partituuriga siin (01.00:03)  Vaata Diabelli teema partituuri all ja teema analüüsi siin. https://vara.e-koolikott.ee/node/4086 show3 ===ASK (UUENDAN HILJEM ISE! GL)=== ====ASK1==== Vali õige vastus Soololaul on heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles. lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks erineva karakteriga heliteos, mis on loodud klaverile, tihtipeale väga nõudlik mängijale: sõnadeta laul, ekpromt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, tantsud (polka, valss, masurka, polonees) Sümfooniline poeem on  üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed  instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks Kammerlikud väiketeosed klaverile on  erineva karakteriga heliteos, mis on loodud klaverile, tihtipeale väga nõudlik mängijale: sõnadeta laul, ekpromt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, tantsud (polka, valss, masurka, polonees) tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet  lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. Operett jagunes omavahel iroonilise Pariisi ja meloodilise Viini operetiks Klaveritranskriptsioonid on  tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet. heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles. instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest Operett on   lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne.  heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed Programmiline muusika on  instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest erineva karakteriga heliteos, mis on loodud klaverile, tihtipeale väga nõudlik mängijale: sõnadeta laul, ekpromt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, tantsud (polka, valss, masurka, polonees) heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles. ====Ask2==== Lohista sõna õigesse kasti *Operett* - lõbusa ja meelelahutusliku sisuga lavateos, milles vahelduva laul, tants ja kõne. *Soololaul* - heliteos, mis on loodud häälele, enamasti klaveri saatel, kõige populaarsemad soololaulud on loodud saksa, vene ning itaalia keeles. *Programmiline* *muusika* - instrumentaalteos, millele helilooja on andnud sõnalise selgituse, mõistmaks selle sisu. Süžee oli laenatud kirjandusteostest, kujutatavast kunstist või ajaloosündmusest *Sümfooniline* *poeem* - üheosaline teos, loodud sümfooniaorkestrile, kajastab poliitilist või filosoofilist ideed. *Klaveritanskriptsioonid* - tuntud teos, näiteks ooper või sümfoonia, mille originaal on loodud suurele koosseisule, ümberkirjutatud ("kokkusurutud") kujul klaverile.Klaverimängijate oskused olid väga kõrged ning pidevalt toodi esile klaveri orkestraalset võimet. *Kammerlikud* *väiketeosed* *klaverile* - erineva karakteriga heliteos, mis on loodud klaverile, tihtipeale väga nõudlik mängijale: sõnadeta laul, ekpromt, prelüüd, rapsoodia, nokturn, muusikaline hetk, tantsud (polka, valss, masurka, polonees). ====ASK3==== vali õige väide 19. sajandil toimusid muusikas suured muudatused, mis mõjutasid eeskätt heliloojat ja nende loomingut 18. sajandil toimusid muusikas suured muudatused, mis mõjutasid eeskätt heliloojat ja nende loomingut 19. sajandil toimusid muusikas suured muudatused, mis ei mõjutanud heliloojat ja loomingut 19. sajandit kutsutakse romantismi perioodiks 18. sajandit kutsutakse romantismi perioodiks 19. sajandit kutsutakse klassitsismi perioodiks Heliloojatel tekkis suurem huvi rahvamuusika ja vanamuusika vastu Heliloojatel puudus huvi rahvamuusika ja vanamuusika vastu Üldiselt jäid klassikalise sümfooniaorkestri pillid kõik samaks klassikalise sümfooniaorkestri pillid muutusid kordinaalselt Nimelt võeti kasutusele vaskpillidel ventiilid ja puupuhpillidel klappsüsteem Nimelt võeti kasutusele puupuhkpillidel ventiilid ja vaskpillidel klappsüsteem Nimelt võeti kasutusele vaskpillidel ventiilid ja vaskpillidel klahvsüsteem Romantismi perioodi heliloojate lemmikpill kammermuusikas oli klaver Romantismi perioodi heliloojate lemmikpill kammermuusikas oli orel Romantismi perioodi heliloojate lemmikpill kammermuusikas oli viiul Fryderyk Chopin ja Ference Liszt olid romantsimi ajastu kuulsad heliloojad   Wolfgang Amadeus Mozart ja Ludvig van Beethoven olid romantsimi ajastu kuulsad heliloojad  Antonio Vivaldi ja Johann Sebastian Bach olid romantsimi ajastu kuulsad heliloojad  ====ASK4==== Romantismi ajastu muusika eesmärk on esile kutsuda inimese emotsioone TrueFalse Sellistes valdkondades nagu tempo ja dünaamika muudatusi ei esinenud TrueFalse Romantsimi ajastu heliloojate lemmikpill oli orel TrueFalse Uuendused ja muudatused toimusid nii heliloomingus kui ka žanrites TrueFalse vaskpillidel võeti kasutusele ventiilid ja puupuhpillidel klappsüsteem TrueFalse ====ASK5==== Täida lüngad Romantismi ajastu muusikas toimusid õhimuudatused järgnevates valdkondades: *harmoonia* (rikastati kromatismidega), *rütmika* (muutus vaheldusrikkamaks), *tempo* (suured äärmused), *dünaamika* (nüanssiderikas). === DO UUS 26.09 GL === '''Praktilised ülesanded 1-3''' '''1. praktiline ülesanne''' '''Virtuoosi- ja staarikultus 19. sajandil ja praegu''' Eesmärk: Võrrelda 19. sajandi virtuoosi 21. sajandi levimuusika staariga Töövorm: individuaaalne või väikerühmad, esitlus 1. Vali 1.1 üks 19. sajandi virtuoosi (nt viiuldaja Paganini; pianistid Liszt, Sigismond Thalberg; ooperlauljad ([[wikipedia:Category:19th-century_opera_singers|Vikipeedia]] ingl. kl.) 1.2 üks 21. sajandi rokk-, pop- või EDM staari. 2. Uuri internetivahendusel mõlema puhul järgmised aspektid: 2.1 Mis vanuses muutus muusik tuntuks (ja staariks) - lapsena, hiljem? 2.2 Millised olid tema õppimistingimused (kooliõppingud) / staariks kujunemise etapid? 2.3 Milline oli / on tema kontserditegevus ja publiku vastuvõtt? 2.4 Milline oli / on ta inimesena (kui selle kohta on teavet), kui mitte, põhjenda, miks seda on puudu.... 2.5 Muu aspekt. 3. Koosta ülevaade ja võrdle mõlema puhul punktis 2 küsitud aspektid. 4. Esitle ülevaade kaastudengitele Powerpoint/OpenOffice/Prezi kavastiku vahendusel. 5. Aruta kaasõpilastega mõlema elu ja tegvuse sarnasusi ja erinevusi. 5.1 Võta seisukoht punktis 2 küsitud aspektide suhtes, kas saab staarikultusele läheneda neutraalselt või peab seda hindama subjektiivselt, emotsionaalselt? ====2. praktiline ülesanne. Sõnasta F. Mendelssohn Bartholdi "Sõnadeta laulud"==== Eesmärk: sõnasta "poeetilist" klaverimuusikat enda sõnadega. Töövorm: individuaalne Sõnadeta laulud, pianist Rena Kyriakou (1917–1994), YT 02:03:44 Saksa helilooja ja dirigent Felix Mendelssohn Bartholdy (1809–1847) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) on muusikalise romantismi esindaja, kelle looming ja mõtteviis muudab 19. sajandil pms instrumentaalmuusikat. Tema klaveritsükkel „Lieder ohne Worte“ (Sõnadeta laulud) (1829/30, esimene kaheksast raamatust, kuni 1845) näitab, et lauldavus klaveril on võimalik ka ilma lauluhääleta. Helilooja oli ka andekas maalija. 1. Moodustage kaks või enam rühma. 2. Pange muusika kõlamise ajal kirja seostuvaid sõnu (tegevused, atmosfäär, emotsioonid, tunded, iseloomustused), mis võiksid haakuda romantismiga. 3. Võrrelge saadud sõnade hulka ja nende korduvust erinevate rühmade vahel. 4. Lugege muusika veelkordse kõlamise ajal sõnad sobival viisil (võib sisalda ka mitteverbaalseid väljendusviise) teistele ette ja jälgige, mis juhtub... '''3. praktiline ülesanne. Analüüsi Beethoveni Diabelli-variatsioonid (muusikakooli taustaga õpilastele)''' Eesmärk: tutvu 19. sajandi ühe tähtteosega kuulates ja analüüsides Töövorm: individuaalne, väikerühmad, arutelu Ludwig van Beethoven: "33 Variatsiooni Anton Diabelli valsile", op. 120 (1819–1823), laiemalt tuntud kui "Diabelli variatsioonid" 1. Tutvu Beethoveni tsükliga põhjalikult: partituur, helisalvestus ja analüüs [https://www.wikiwand.com/en/Diabelli_Variations Vikipeedias] (ingl. kk), sealt leiab kõikide variatsioonide noote ja salvestusi kuulamiseks.  2. Kuula tsükli terviksalvestust koos partituuriga siin (01:00:03)  3. Vaata Diabelli teema partituuri all ja teema analüüsi siin [Link Tell 2 (+ Show3)]. 4. Aruta kaasõpilastega, kuidas Beethoven varieerib Diabelli valsi. =19. sajandi orkestrimuusika= ==4) 19. sajandi orkestrimuusika== Absoluutne muusika – puhtmuusikaline sümfoonia (Schubert, Brahms) ja instrumentaal- ehk soolokontsert (Liszt, Paganini). Programmiline muusika – programmiline sümfoonia ja sümfooniline poeem (Berlioz, Liszt) (korrektuurides) - LIIGA PIKK, on vist tööpealkiri, eksole (GL) https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4261 tell ===TELL UUS OK 26.09 GL=== ====19. sajandi orkestrimuusika==== 19. sajandi orkestrimuusikas on kaks põhilist suunda: * programmiline muusika, mille puhul teose sisu ja pealkiri on seotud kirjandusliku või ajaloolise teema, sündmuse või isikuga. * puhas ehk absoluutne muusika, mida loovad heliloojad jäid klassitsimi perioodil kujunenud sümfoonia põhimõtete juurde. Puhta muusika esindajaks oli näiteks Johannes Brahms, kes oma sõnavõttudes kritiseeris sarkastiliselt kirjanduslikkust ja programmilisust muusikas. Brahmsi suureks eeskujuks oli Beethoven ning kõik tema neli sümfooniat loodud väiksemale orkestrikoosseisule. =====Sümfooniline poeem===== 19. sajandi orkestrimuusika uueks žanriks kujunes sümfooniline poeem, üheosaline programmiline orkestriteos, mille taustal on kirjandusest või ajaloost tuntud teema või kangelane. Sümfooniline poeem ei ole puhas heliteos, vaid kuulaja peab mõistma muusika seost taustal oleva süžeega. Esimeseks sümfooniliseks poeemiks peetakse ungari päritolu helilooja Ferenc Liszti "Prometheust". 1001 öö muinasjuttude põhjal on kirjutatud Nikolai Rimski-Korsakovi "Šeherezade". =====Romantiline sümfoonia ===== Romantikute suureks eeskujuks oli viini klassik Ludvig van Beethoven, kelle viimastes sümfooniates on võimalik leida romantismile omaseid stiilivõtteid. Esimeseks romantiliseks sümfooniaks peetakse Franz Schuberti "Lõpetamata sümfooniat", mis on loodud 1822. aastal, kuid leiti alles 1865. aastal helilooja avaldamata käsikirjade hulgast. Samal aastal toimus ka teose esiettekanne. Teose pealkiri näib eksitavana, kuna tegu on siiski lõpetatud, kuid ebatraditsiooniliselt kaheosalise teosega. On arvatud, et sümfoonia pealkiri ja selle osade ebatraditsiooniline arv väljendab helilooja filosoofilist programmi. Kirjanduslikud süžeed jõudsid ka sümfooniasse ning kasutusele võeti ka mõiste 'programmiline sümfoonia', mille taustal oli romantiline kangelane või kirjanduslik süžee. Näiteks Ferenc Liszti "Faust-sümfoonia" aluseks on Johann Wolfgang Goethe samanimeline värssdraama. Romanilise sümfoonia suuremateks erinevused võrreldes klassitsistliku sümfooniaga on sonaaditsükli ülesehituses, orkestratsioonis ning uues tavas sümfooniaid pealkirjastada. '''Programmuusika vastandus sümfooniale [lisatud 27.09]''' '''"Uussaksa koolkond" (wagneriaanid) vs konservatiivid (brahmsiaanid)''' 1850.-60. aastail oli Saksamaal sümfooniline poeem (programmmuusika) esteetilise diskussiooni keskmes, mis arenes lausa parteiliseks vastandumiseks. Nn "Uussaksa koolkonna" (''Neudeutsche Schule''), täpsemalt rühmituse esindajad kogunesid Weimaris F. Liszti ümber, kes lisaks enda heliloomingulisele tegevusele toetas aktiivselt kaasaegset muusikat ja heliloojaid nagu Schumann, Berlioz ja Wagner. Rühmituse publitsistlik väljund oli muusikaajakiri "Neue Zeitschrift für Musik", mis kandis tolle aja uudsusnõuet oma nimeski. Ajakirja asutaja oli R. Schumann, alates 1845 oli peatoimetaja Alfred Brendel (1811-1868). Rühmituse nimi oli "Zukunftsmusiker" (tulevikumuusikud), eeskujuks Wagerni essee "Das Kunstwerk der Zukunft" (1850, tuleviku kunstiteos), Brendel nimetas rühmitust alates 1859 "Neudeutsche Schule" (Uussaksa koolkond) ja nimetas keskseteks esindajateks Berliozi (!), Liszti ja Wagnerit. Eeskujuks võeti Beethoveni ja soovisid edasi arendada tema alustatud "väljenduslikkuse täpsust". Liszt avaldas esseed oma sellekohaste ideedega pealkirja all "Berliozist ja tema Harold-sümfooniast" (1855). Wagner kuulutas sümfoonia žanri surma oma mahukas essees "Ooper ja draama" (1851) eelistades uut zanrit "(muusika)draama", mis on tema arvates ka sümfoonilise stiili nö uueks koduks. Samuti tõi ta välja, et "absoluutne" instrumentaalmuusika on tühi helidekonstruktsioon, sisukas muusika seevastu pidi sisaldama dramaatilis-poeetilist motivatsiooni ja põhjendust. Brendel sõnastas uut muusikaajaloo käsitlust, mille keskseks ideeks on kindla sihiga arenguprotsess ("progress"). Tema sõnul pidi muusika arenema (ajaloos ja edaspidigi) järjest suureneva "täpsema väljenduslikuse" suunas. Brendel nimetas oma eluaja muusikat progressi tipuks ja absoluutseks kaasajaliseks. Siit on saanud ka 20. sajandi modernism oma ideelist alget. Kesksed žanrid olid sümfooniline poeem ja muusikadraama. Muid žanreid peeti vananenuks. "Konservatiivid" seevastu nägid "uussaksa koolkonna" tulevikumuusikute taotlustes ohtusid. Rühmitus ei publitseerinud ja neil puudus pärast klassitsistlik-romantilise traditsiooni (žanrid: oratoorium, kantaat, sümfoonia, kammermuusika) esindaja F. Mendelssohn-Bartholdy surma (1847) tugev juht. Sellesse rolli sattus endatahtmise vastu J. Brahms, eriti kuna ta 1860 kirjutas ühele avalikule pöördumisele alla, mida mõned Schumanniaanid avaldasid Berliini ajakirjas "Echo" (kaja) ja mis tugevalt kritiseeris "Uussaksa koolkonna" muusikat ja teoreetilisi ideid kui muusika olemusele vastu minevatena. Juhtivaks konservatiivide teoreetikuks kujunes aga muusikakriitik E. Hanslick (1825-1904), kes positsioneeris end alates 1850. aastatest Wagneri vastu. Hanslick sõnastas oma esteetikat raamatus "Muusikalisest ilust" (1854), kritiseeris poleemiliselt "mahakäinud tunneteesteetikat", mis deklareeris tundeid muusika ainsaks sisuks ja väidetavalt kasutas ära kuulaja emotsioone. Hanslicki arvates ei ole muusikal muusikavälist olemust ja muusika ei ole ei poeesia, müüdi, programmi ega tunnete väljenduse vahend. Puhas "absoluutne" muusika tema sõnul ei vaja muusikavälist programmi ega motivatsiooni ega põhjendust. Muusikalised ideid piisas väljendada muusikalises materjalis endas, selle "tähendust" sai leida muusika enda sisesmistes seaduspärasustest (struktuuridest), "sisesmisest vormist", mida mõtlev looja individuaalselt kujundab. Kahe rühmituse "tüli" kujunes kahes faasis: 1) Enne 1861 (Liszti Weimari aeg) Liszt ja programmmuusika 2) Alates 1861 (Liszt kolis Rooma, Weimari ring laguneb) Wagneri muusikaline draama Poleemika muutub teravaks peale 1876, kui Brahms avaldab oma Esimest sümfooniat ja sellega sümfonismi justkui taasloob. Oluliseks kujuneb mõlema rühmituse tülis (kaasaegsete vaadetes) formaalesteetika vastandus sisu- ja väljenduseesteetikale, võitlus muusika formaalse ja programmilis-sisulise põhjenduse vahel. Tagasivaates saab öelda, et võistles kaks muusikalise loogika mõtteviisi, mõlemal eesmärgiks tugevdada muusikasisest kompositsioonilist seotust harmoonias, motiivikas ja muusikalises süntaksis. Sümfoonia "teiseks ajastuks" nimetataksegi ajavahemiku 1870-1897, mil saksa keeleruumis tõusid esile Brahmsi ja Bruckneri teosed, Venemaal Borodin ja Tšaikovski ning Tšehhis Dvorak. Prantsusmaalgi loodi 1880. aastatel olulisi sümfoonilisi teoseid (Franck, Saint-Saens, Lalo). Uus sümfooniline stiil lõimis 1890. aastatel juba mõlema rühmituse arusaamu: lisaks absoluutsetele muusikasisestele printsiipidele integreeriti nüüd ka semantilisi elemente muusikastruktuuridesse (koraale, rahvaviise, erinevaid teematüüpe, tsitaate, stiililisi kõrvalekaldevõtteid (moonutamisi), kõlavärve, sümboleid), mis tekitavad selgeid sisulisi assotsiatsioone. Samuti kaasatakse teemade transformatsioonivõtteid, kromaatiseeritud akorde, järske modulatsioone, mis võeti üle sümfoonilisest poeemist ja muusikadraamast. ====19. sajandi sümfooniaorkester==== 19. sajandil hakkas sümfooniaorkestri koosseis suurenema ning 20. sajandi alguseks oli see muutunud hiiglaslikuks. Näiteks Gustav Mahleri 8. sümfoonia koosseisus on 3 sopranisolisti, 2 aldisolisti, tenorisolist, baritonisolist, bassisolist, 2 segakoori, poistekoor, 2 pikoloflööti, 4 flööti, 4 oboed, inglissarv, 5 klarnetit, bassklarnet, 4 fagotti, kontrafagott, 8 metsasarve, 4 trompetit, 4 trombooni, basstuuba, timpanid, löökpillid, orel, harmoonium, tšelesta, klaver, 6 harfi, madoliin, esimesed viiulid, teised viiulid, vioolad, tšellod ja kontrabassid. Lisaks põhikoosseisule teevad eraldi lavaorkestris kaasa veel 4 trompetit ja 3 trombooni. Mahleri soovitus oli, et suuremates saalides võiks puupuhkpillide esimesi partiisid kahendada ning kellpillide koosseisu laiendada. 19. sajandil muutus romantilise muusika vajaduste tõttu paljude pillide kõla ja mängutehnika: * vaskpillidele lisati ventiilid * puupillidel hakati kasutama klapisüsteemi * keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Kasutusele tulid ka uued pillid, mida hakati kasutama ka sümfooniaorkestris. Paljud orkestripillid omandasid tänapäevase kuju. Sümfooniaorkestri suureks uuendajaks oli prantsuse helilooja Hector Berlioz, keda peetakse ka nüüdisaegsete orkestratsiooni põhimõtete alusepanijaks. Ta võttis kasutusele uusi löökpille ning suurendas oluliselt vaskpillide koosseisu. ===SHOW 1 OK 26.09 GL=== https://vara.e-koolikott.ee/node/5904 '''H. Berliozi uuendused sümfooniaorkestris''' Tutvu San Francisco sümfooniaorkestri veebiportaalis Keeping Score '''H. Berliozi''' maailma esimese programmilise teose '''"Symphonie Fantastique"''' (Fantastilise sümfoonia, 1830) interaktiivsete analüüsidega (ingl. k.). Kõik interaktiivsed tutvustused keerlevadhelilooja arendatud idée fixe'i ümber: esmakordselt sümfoonilises muusikas kasutatud läbivat ja programmilist teemat, sümboliseerib helilooja armastatu näitlejannat Harrieti Smithson. Loe teose programmi kohta siin. Valides orkestratsiooni analüüsi, tutvu sellega, millised instrumendid mängivad millal '''''idée fixe''<nowiki/>'i''' ja kus nende mängijad paiknesid teose esiettekandel 1830. a. Selleks klika ajaloolisel skeemi värvilisi kastikesi. Teemakatkendeid saab teoses vastavas kohas kuulata, osaliselt koos selgitavate kommentaaridega (videod) (ingl. k.). Programmilise teema idée fixe'i kasutamist läbi teose saab jälgida ka interaktiivses partituuris (noot ja muusika on esitatud samaaegselt). Klikates erinevatele sümbolitele saab muusikat peatada ja lugeda vastava koha kohta huvitavat informatsiooni, samuti avanevad ka selgitavad videod (ingl. k.). Helilooja kaasaegsete kolleegide muljeid saad lugeda siin, samuti helilooja mälestusi Harrieti Harriet Smithsoni kohta siin (ingl. k.). ===TELL VANA VANA VANA=== ====Sümfooniline poeem==== 19. sajandil toimusid orkestrimuusikas ja orkestrite koosseisus suured muudatused. Mitmed orkestripillid omandasid tänapäeva kuju, mis muutis pilli kõla ja mängutehnikat. Vaskpillidele lisati ventiilid, puupillidele lisati klapisüsteemi, keelpillidel pikenes sõrmlaud ja poogen. Samuti tulid kasutusele ka uued pillid, mis täiendasid orkestrikõla. Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis suurenema ning antud perioodi lõpuks oli orkester saavutanud hiiglasliku koosseisu, eesotsas Gustav Mahleri teoste esitamiseks. Kõige enam loodi orkestrile programmilist muusikat ehk teose sisu ning pealkiri on seotud konkreetse teema või sündmusega. Uueks žanriks orkestrimuusikas kerkis sümfooniline poeem, üheosaline orkestrile loodud heliteos, mille keskmes on ilukirjandusest, ajaloost tuntud kangelane. Sümfooniline poeem ei ole lihtsalt heliteos, kuulaja peab mõistma selle ümberjutustuse seost kirjandusega. Esimeseks heliloojaks, kes antud žanris hakkas looma teoseid ja saavutas ka edu peetakse Ungari päritoluga heliloojat Ferenc Liszti - "Promethus". Samuti on loonud kuulsaid sümfoonilisi poeeme ka teised heliloojad näiteks 1001 öö muinasjuttude põhjal Nikolai Rimski-Korsakovi - "Šeherezade". ====Romantiline sümfoonia==== Klassitsismi ajal sündinud, ent oma loominguga romantismi ajastusse küündinud helilooja Ludvig van Beethoven jäi veel pikaks ajaks eeskujuks paljudele heliloojatele. Beethoveni viimastes sümfooniates, mida ta on loonud olles peaaegu kurt on kuulda selgelt romantismile omakohaseid stiilivõtteid. Muutused olid toimunud sümfooniatsükli ülesehituses, orkestratsioonis ning pealkirjade panemises. Esimeseks romantiliseks sümfooniaks peetakse Franz Schuberti - "Lõpetama sümfooniat". Teos on loodud 1822. aastal, kuid see leiti alles 1865. aastal helilooja avaldamata käsikirjade hulgast ning samal aastal toimus ka teose esmaettekanne. Teose pealkiri võib olla kuulajale petlik, sest tegu on siiski lõpetatud kaheosalise teosega. On arvatud, et pealkirjaga oli heliloojal hoopis filosoofiline seos. Kirjanduslikud motiivid ja poeemid jõudsid ka sümfoonilisse muusikasse ning kasutusele võeti ka mõiste programmiline sümfoonia, mille keskmes oli romantiline kangelane või kirjanduslik teos. Näiteks on loonud Ferenc Liszt "Faust-sümfoonia", võttes aluseks Johann Wolfgang Goethe samanimelise värssdraama #Kirjandus. Suure muudatuse sümfooniaorkestritega viis läbi Prantsuse helilooja Hector Berlioz, keda peetakse ka nüüdisaegsete orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks. Ta võttis kasutusele rohkelt löökpille ning pööras suuremat tähelepanu vaskpillidele. Siiski leidus antud perioodil ka selliseid heliloojaid, kes ei olnud vaimustuses programmilisest muusikast ning jäid kindlaks akadeemilisusele ning klassitsimi perioodil kujunenud sümfooniatele. Selliseks heliloojaks oli näiteks Johannes Brahms, kes oli klassitsismi ajastu reeglitele vastava muusika suur austaja ning lõi ka ise samasuguseid teoseid. Ka oma sõnavõttudes ning ütlemistes oli ta väga konservatiivne ning oli sakkastiline kogu kirjanduse ning programmilisuse suhtes. Tema kõige suurim eeskuju oli Beethoven ning kõik oma neli sümfooniat on ta loonud väiksemale orkestrikoosseisule. ===SHOW=== https://vara.e-koolikott.ee/node/5904 === ASK (MUUDAN ISE HILJEM SOBIVAKS! GL) === ====ASK 1==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5814#overlay-context=node/5904 Task description Describe how the user should solve the task. Lohista helilooja õigesse kasti Tekst Important instructions Droppable words are added with an asterisk (*) in front and behind the correct word/phrase. You may add a textual tip, using a colon (:) in front of the tip. For every empty spot there is only one correct word. You may add feedback to be displayed when a task is completed. Use '\+' for correct and '\-' for incorrect feedback. Example: H5P content may be edited using a *browser:What type of program is Chrome?*. H5P content is *interactive\+Correct! \-Incorrect, try again!* *Beethoven* - oli küll klassitsismi ajastu helilooja, kuid jäi pikaks ajaks romantismi ajastu heliloojatele eeskujuks *Schubert* - tema teost peetakse esimeseks romantiliseks sümfooniaks *Liszt* - esimene Ungari päritoluga helilooja, kes hakkas looma sümfoonilisi poeeme *Berlioz* - teda peetakse nüüdisaja orkestratsioonipõhimõtete alusepanijaks *Brahms* - romantismi ajastu helilooja, kes lähtus klassitsismi perioodil kujunenud sümfooniatest. Overall Feedback Define custom feedback for any score range Click the "Add range" button to add as many ranges as you need. Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings. Text overrides and translations ====ASK 2==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5816#overlay-context=node/5904 19. sajandil toimusid orkestrimuusikas ja orkestrite koosseisus suured muudatused 19. sajandil toimusid vokaalmuusikas ja vokaal koosseisus suured muudatused Mitmed orkestripillid omandasid tänapäeva kuju, mis muutis pilli kõla ja mängutehnikat Mitmed orkestripillid omandasid tänapäeva kuju, kuid see ei muutnud pilli kõla ega mängutehnikat Leidus heliloojaid, kes ei olnud vaimustuses programmilisest muusikast ning jäid kindlaks akadeemilisusele ning klassitsimi perioodil kujunenud sümfooniatele.  Kõik heliloojad olid vaimustuses programmilisest muusikast ning jäid kindlaks akadeemilisusele ning klassitsimi perioodil kujunenud sümfooniatele.  Kõige enam loodi orkestrile programmilist muusikat ehk teose sisu ning pealkiri on seotud konkreetse teema või sündmusega.  Kõige vähem loodi orkestrile programmilist muusikat ehk teose sisu ning pealkiri on seotud konkreetse teema või sündmusega.  Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis suurenema ning antud perioodi lõpuks oli orkester saavutanud hiiglasliku koosseisu Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis vähenema ning antud perioodi lõpuks oli orkester saavutanud minimaalse koosseisu ====ASK 3==== https://vara.e-koolikott.ee/node/5817#overlay-context=node/5904 TutorialExample Pilt või video Küsimus Millised muudatused toimusid pillidega romantismi perioodil? Vastusevariandid Vastusevariant: Vaskpillidele lisati ventiilid Tekst Vaskpillidele lisati ventiilid Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Puupillidele lisati klappsüsteem Tekst Puupillidele lisati klappsüsteem Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Keelpillidel lühenes sõrmlaud Tekst Keelpillidel lühenes sõrmlaud Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Keelpillidel pikenes poogen Tekst Keelpillidel pikenes poogen Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Text overrides and translations ====ASK 4==== Pealkiri Märkeruudustiku üldine pealkiri. 19. sajandi orkestrižanrid Kirjeldus Märkeruudustiku ülesande kirjeldus. Märkeruudustiku tüüp Read ja Veerud Read Rida: Teose sisu seotud konkreetse pealkirjaga Tekst Teose sisu seotud konkreetse pealkirjaga Rida: Üheosaline Tekst Üheosaline Rida: Neljaosaline Tekst Neljaosaline Rida: F. Schubert on loonud antud žanris väljapaist... Tekst F. Schubert on loonud antud žanris väljapaistva teose Add uus rida Veerud Veerg: Sümfooniline poeem Tekst Sümfooniline poeem Veerg: Sümfoonia Tekst Sümfoonia Add uus veerg Nõua igas reas vastust Genereeri märkeruudustik ja märgi õiged vastused Sümfooniline poeem Sümfoonia Teose sisu seotud konkreetse pealkirjaga Üheosaline Neljaosaline F. Schubert on loonud antud žanris väljapaistva teose Text overrides and translations https://vara.e-koolikott.ee/node/5901#overlay-context=node/5901 ====ASK 5==== List of Column Content content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Romantismi perioodi algul hakkas orkestri koosseis suurenema Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Suure muudatuse sümfooniaorkestritega viis läbi Prantsuse helilooja Franz Schubert Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Kõige enam loodi orkestrile programmilist muusikat Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Kirjanduslikud motiivid ja poeemid jõudsid ka sümfoonilisse muusikasse Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler ADD CONTENT Text overrides and translations https://vara.e-koolikott.ee/node/5903 ===DO 1-3 OK 26.09 GL=== ===1. Tutvumine orkestriga=== Eesmärk: Õpilane on tutvunud 19. sajandi orkestrimuusikaga ning orkestri koosseisuga (klassikalise sümfooniaorkestri instrumentide paigutuse võimalused [https://e-koolikott.ee/material?id=16891 siin]). Õpilane on teadlik maailma tipptasemel tegutsevatest orkestritest ja Eesti orkestritest. Kestvus: iseseisev töö (2 tundi) + presentatsioon 5-10 minutit Töövorm: Individuaalne või paaristöö 1. Õpilane uurib iseseisvalt tänapäeval tegutsevaid sümfooniaorkestreid 1.1 Orkestri ajalugu 1.2 Orkestri dirigent/dirigendid 1.3 Orkestri repertuaar 1.4 Orkestri esinemisgraafik 1.5 Orkestri koosseis 2. Õpilane teeb vabas vormis (suuliselt, kasutades multimeediat vms) ettekande ning jagab oma teadmisi klassikaaslastega. 3. Õpilane analüüsib orkestri repertuaari ja selle seost õpituga. === 2. Tutvumine partituuriga=== Eesmärk: Õpilane on tutvunud 19. sajandi orkestrimuusikaga ja orkestri koosseisuga. Õpilane on teadlik, millised muusikainstrumendid on sümfooniaorkestri koosseisus ning millisesse pillirühma nad kuuluvad. Õpilane omab baasteadmisi partituuri lugemisest. Õpilane teab dirigendi põhitööülesandeid. Võimalusel kaasata tundi orkestridirigent. Võimalusel külastada orkestriproovi või kontserti. Õpetaja: ettevalmistusaeg u 2 tundi. * Tutvustab õpilastele orkestrikoosseisu. * Valib välja ühe sümfooniaorkestri partituuri. * Seletab partituuri struktuuri. Õpilased: Töövorm: rühmatöö '''Ülesanne:''' Vaatavad ja tutvuvad partituuriga (õpetaja kaasabiga). Korda vajadusel üle, millest koosneb [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM#Partituur|partituur]] (kompositsiooniõpetuse peatükk). Jälgides partituuri kuulavad klassis koos vastava teose salvestusega. ===3. Tutvumine dirigendiga=== Eesmärk: Õpilane tutvub Eesti dirigendi tegevuse ja õpib tema kogemustest. Töövorm: Individuaalne või paaristöö, arutelu 2.1 Uurivad iseseisvalt infot Eestis tegutsevate dirigentide kohta. 2.1.1 Õpilane valib välja ühe dirigendi. 2.1.2 Õpilane uurib dirigendi haridusteekonda. 2.1.3 Õpilane uurib dirigendi töökogemust ja erialast praktikat. '''Lisahindamisülesanne:''' Võimalusel konktakteeruda dirigendiga (nt orkestri veebilehe või sotsiaalmeedia kaudu) ning teha lühike intervjuu nt emaili teel. =19. sajandi ooper= ==5) 19. sajandi ooper== Itaalia (Rossini, Donizetti, Bellini, Verdi) ja ’verism’ (Mascagni, Leoncavallo, Puccini). Prantsusmaa (Meyerbeer, Gounod, Bizet). Saksamaa (von Weber, Wagner). Venemaa (Glinka, Mussorgski, Tšaikovski) https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4262 tell+show1 Ask + Do tegemisel http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000040726#omo-9781561592630-e-0000040726-div1-0000040726.5 TELL UUS. 1. See jutt on praegu väga naiivne ja siit on keeruline mõistlikku infot kätte saada ===TELL UUS. 1 UUS 07.10 GL=== '''Sissejuhatus''' '''19. sajandil''' oli üheks juhtivaimaks muusikažanriks '''ooper.''' Suurem osa oopereid, mis on loodud 1780–1920 vahemikus, on ka tänapäeval ooperiteatrites püsirepertuaaris. 1800. a paiku kaotas itaalia ooper oma juhtivat positsiooni, sest saksa (sümfoonilise) instrumentaalmuusika mõju kasvas. Naapoli koolkonnal puudub pärast '''Domenico Cimarosa''' (1749–1801) ja '''Giovanni Paisiello''' (1740–1816) surma samal tasemel järeltulijad. Edukad itaalia ooperiheliloojad tegutsesid edaspidi '''Pariisis''': '''Luigi Cherubini''' (1760–1842), '''Ferdinando Paer''' (1771–1839), '''Gaspare Spontini''' (1774–1851). '''Simon Mayr''' (1763–1845): saksa päritolu itaalia ooperihelilooja, kes oli mõjutatud Gluckist ja saksa instrumentaalmuusikast (orkestratsioonis). Mõjutas Berliozi, Meyerbeeri, Spontini ja eriti Rossini. Olulised mõjutajad: * Glucki reformooper * prantsuse klassitsism (antiiksed süžeed) (''opera seria'') Uued arengud: * kaasaegsed (aktuaalsed) süžeed (nn päästeooper) ja kõneldud dialoogid jõuavad koomilisest o<nowiki/>operist (''opéra comiq''<nowiki/>''ue'') nn segatüüpi ooperisse (''opera semiseria'') (Naapolis); * tõsine (''opera seria'') ja koomiline (''opera buffa'') ooper lähenevad teineteisele. '''Ooperi sisu ja žanri arengud''' Ooperi ainestik on sajanditega olnud erinev, kuid 19. sajandil oli eeskujuks endiselt mütoloogia ja antiikajalugu, siiski hakati aina enam tähelepanu pöörama ajaloosündmustele, samuti tekib rahvuslik ooper. Sajandi jooksul suhtumine ooperisse muutus. Võrreledes 19. sajandi esimese poolega, kui teater (impressaario) võis ooperit oma nägemuse järgi muuta, arenes sajandi teisel poolel ooper nö valmis teoseks, mida muudeti võimalikult vähe ning üritati säilitada helilooja loodud originaal. Seoses koomilise ooperi (''opera buffa'') populaarsuse langusega toimus kaks tähtsat muutust. Esiteks liideti koomilise ooperi stseenid tõsisesse ooperisse. Itaalias oli tuntuim helilooja, kes kasutas seda võtet, Verdi. Hiljem hakkasid sellist võtet kasutama ka paljud tšehhi ja vene heliloojad. Teiseks tekkis uus žanr, mida nüüdseks tuntakse opereti nime all. Saksa päritolu prantsuse helilooja '''Jaques Offenbachi''' (1819–1880) 1850. aastate uue stiili lavateoseid nimetati algselt ''bouffon''-ooperiks. Uue stiili populaarsus kasvas kiiresti ka teistes riikides, teostel oli kindel eristuv rahvuslik iseloom ja igale rahvale iseloomulik traditsioon. Näiteks austria helilooja '''Johann Straussi''' (poeg, 1825–1899) ja teiste Kesk-Euroopa heliloojate operetid sarnanesid varasemale laulumängule (''Singspiel''); inglise libretisti '''William Gilberti''' (1836–1911) ja helilooja '''Arthur Sullivani''' (1842–1900) lavateosed sisaldasid ''vaudeville''<nowiki/>'i and ''ballad opera''<nowiki/>'le omapärast energiat. '''''<nowiki/>''''' '''Ooperikeskused, ooperiteatrid, impressaariod ja heliloojad''' Milaano, Veneezia, Parma, Rooma, Naapoli, alates 1810. a paiku Pariis Seoses raudteeühenduste laienemisega tihenes ka ooperpubliku reisiaktiivsus. Tihtipeale tegeles ooperi korraldusega väiksemates või kaugemates kohtades turismiettevõte. Euroopas kasvas aktiivselt ooperimajade osatähtsus ja arv. Pärast 1848. aasta revolutsiooni langes Lääne-Euroopa ooperikeskuste mõju. Ooperiteatrid oli majanduslikud üksused, kajastava hierarhilist ühiskonda: * ooperimajad on eraomandis, renditakse korraldajale e impressaario (''impresario'') välja, kes sõltub omanikest, toetajatest ja valitsustest; * rahastamine otse linnade ja riiklike insitutsioonide käest maksude ja kasiino rahade kaudu. Kõige suurem roll ooperiteatrite korralduses oli impressaariol, kes pidas läbirääkisimisi heliloojatega, organiseeris lauljaid, muusikuid, lavadekoratsiooni. Ta hoolitses ka lavaproovide ja reklaami eest ning koostas kogu hooaja programmi. Tuntumad impressaariod: '''Domenico Barbaia''' (1778–1841), '''Alessando Lanari''' (1790–1862), '''Bartolomeo Merelli''' (1794–1879). Oopereid loodi tellimustööna ning heliloojale oli sel ajal eriti tunnustav, kui temalt tellis ooperi Pariisi ooperiteater. Teost luues pidi helilooja alati arvestama ooperiteatri võimalustega, sh lauljaid, orkestri koosseisu. '''Itaalia ooper AKORDION''' '''Arengufaasid''' 1813–1830 restauratsiooniaeg: '''Gioachino Rossini''' (1792–1868): nn ''scena musicale'' tüüp, kontrastiivsus (tegevustikus, emotsioonides ja muusikas), lõi nn ooperi suurvormi 1830–1850 romantiline ''bel canto'' ooper: '''Vincenzo Bellini''' (1801–1835), '''Gaetano Donizetti''' (1797–1848) 1842–1900 ooper iseseisvub tüüpžanrist individuaaliseeritud teoseks: '''Guiseppe Verdi''' (1813–1901) (nn lauludraama tüüp) 1890–1814 Verism (i. k. ''verismo'', tuletatud i. k. ''vero'', e. k. tõeline): jätkab kirjandusliku naturalismi – realistlikud süzeed ja drastilised muusikalised väljenduvahendid '''Žanri, hääleliikide ja rollide arengud''' 19. sajandi algul säilis itaalia tõsise ooperi (''opera seria)'' mõju. Tähtsal kohal oli virtuoosne ''bel canto'' (e. k. ilus laul) stiil. Siiski muutus ajaga aina populaarsemaks koomiline ooper (o''pera buffa''), tuntum esindaja Rossini (kuni 1814)'','' mis oli loomulikum, elulähedasem. Kastraadikultus: kastraati asendati edaspidi metsosoprani/aldi, hiljem tenoriga; tenor iseseisvub rollina Donizetti ooperites. Bass ja bariton: algul tähtsuselt samad, bariton muutub keskseks rolliks Verdi ooperites. Sopran: lüüriline sopran oli kõige hinnatum roll, hiljem ka dramaatiline koloratuursopran; kehastas naisideaali: puhas, süütu, naiivne; peategelanna elu oli habras ning sageli lõpes traagiliselt. Libretto: kirjanduslik väärtus ei olnud vajalik, pidi olema muusika teenistuses; dialoog oli vaid afektide vahend; vähendatid dramaatilisis monolooge (aariaid); kolmik-süžeed poliitilise intriigi taustal; õnnelik lõpp (''happy end'') kadus ''opera seria''<nowiki/>'st. Retsitatiiv: ''secco''-retsitatiiv kadus u 1820. a paiku ja asendus stseeniga (''scena''): aaria-taoline meloodika, reljeefne orkestrimotiivika, ''recitativo accompagnato''. Koorid: tähtsus ja kontrastsus suurtes stseenides ja ansamblites kasvas. Retsitatiivi, arioso, aaria ja ansambli piirid hägustusid – tulemuseks muusikaline läbikomponeeritus ja uute vormiüksuste teke: muusikalised stseenid (''scena musicale''). Verdi uuendas ooperi struktuuri samaaegselt Wagneriga: itaalia ''bel canto'' numbriooperist sai uus ja individuaalne lauludraama, millel oli osaliselt juba modernistlikud iseloomujooned. '''Prantsuse ooper AKORDION''' '''Arengufaasid''' 1790–1814 lüüriline tragöödia (''tragédie lyrique'') Glucki eeskujul; nn revolutsiooni- ja päästeooper (Prantsuse revolutsiooni ja Napoleoni sõdade aegu); herooiline (suur) ooper Napoleoni ajal (Spontini) 1814–1850 ''opéra comique'' õitseng restauratsiooniajal (Auber, Adam) 1830–1865 ''grand opéra'' (suur ooper) valitsusaeg (Meyerbeer) 1850–1885 ''opéra comique'' muutub: tekib ''opéra bouffe'' (Offenbach); ''drame lyrique'' (Gounod, Massenet); ''grand opéra'' lõpeb '''Žanri arengud''' Lüürilise tragöödiaga (''tragédie lyrique'') jätkub Glucki reform-ooperi traditsioon, tuntumaid esindajaid on itaalia helilooja '''Antonia Salieri''' (1750–1825). Napoleoni ajal lõi herooilise (suure) ooperi '''Gaspare Spontini''' (1774–1851), kes integreeris prantsuse ooperisse itaalia elemente ja püüdis Glucki klassitsislikku stiili lõimida revolutsiooni-järgse herooilisusega. Spontini soovis tõestada ooperi olulisust sümfoonia kõrval, orkestri roll suureneb, suured stseenid, rohkem ansambleid ning kõrge esteetiline eesmärk on iseloomulikud jooned. Herooiline ooper valmistab ette hilisemat ''grand opéra.'' Nn revolutsiooniooperi eesmärk oli tõsta masside patriootilist enhusiasmi, ülistatid Prantsuse Vabariiki stseenilis-allegooriliste lavateostega, nt '''Étienne Nicolas Méhul''' (1763–1817), '''Luigi Cherubini''' (1760–1842). Muusikateater muutub atraktiivseks ka publikule, millel seni puudus kokkupuudet kultuuriga. ''Opéra comique'' muutus poliitilise ja ühiskondliku elu peegliks. Süžeed on klassitsitlikud, sh propagandistlikus võtmes kaasaaja seoseid esile tõstes: nt rooma vabariigi tagasitulek – antiiksed müüdid asendatid rooma ajaloo süžeedega. Eelistati lavale tuua nö kaasaegsed nö tõesed sündmused, sh revolutsiooniaegsed hirmud või päästelugusid – pääsemine viimasel kõrgeima ohu hetkel, äärmuslikud olukorrad (nt mõrvad, jälitamine jms), kontrastiks kodanlik idüll ja romantilised karaktervastandid (paha tegelane ja auväärne, tubli sangar): pääsemises muutub lihtne humaansus võidukaks inhumaansuse ülimvõimu vastu (selles žanris kirjutasid ka Paer ("Leonore") ja Beethoven ("Fidelio")). Muusikaline stiil: efektne timpanilöök, herooiline ja tundeline hoiak, edasitungiv intensiivsus, triumpf. Nn rapsoodiline stiil: äärmuslikult paatoslik vokaalmeloodia, kasutati ebaharilikud intervallid, irregulaarne rütm, kiire karakterite vahetus, äärmuslikud sünaamilised ja orkestraalsed, äkkilised duur-moll vahetused ja ebaharilikud modulatsioonid. Orkestris rakendati sümfoonilist motiivilist töötlust ja motiivilisi assotsiatsioone, mis vastandub soolohäälte ekspressiivusele. ''Opéra comique'' muutus alates 1810. a-st populaarseks ka väljaspool Prantsusmaad, see oli uus, kerge ja seikluslik žanr: koomilised, satiirilised, aga ka tõsised ja sentimentaalsed elemendid, situatsioonikoomika. Alates 1850 kondanlik-erakontekstis hüperromantilised süžeed. Traagilised arengud lahenevad õnnelikult (''happy end''). Muusikaline stiil: vastandus kõne ja laulmise vahel (samaaegselt kasutatuna melodraama). Muusika "realistlik" (kasutades levinud vorme ja tüüpe, nt ballaad, lokaalkoloriit). Taas numbrivorm. Stiilisegu. Ebapateetiline meloodika, selge rütm, tantsulisus, laulvad näitlejad. ''Opéra comique'' alates 1850: "realism": '''Georges Bizet''' (sünninimega Alexandre-César-Léopold Bizet, ristinimega Georges; 1838–1875), tuntuim ooper "Carmen" (1875); muutub ''drame lyrique''<nowiki/>'ks: '''Charles Gounod''' (1818–1893), '''Jules Massenet''' (1842–1912), '''Camille Saint-Saëns''' (1835–1921). G''rand opéra'' (suur ooper, läbikomponeeritud) väljaarendaja on saksa-prantsuse heliloojat '''Giacomo Meyerbeer''' (1791–1864), olulised heliloojad oli ka '''Daniel-François-Esprit Auber''' (1782–1871), '''Jacques-Fromental Halévy''' (sünnijärgselt Elias Lévy, 1799–1862) ja '''Hector Berlioz''' (1803–1869). ''Grand opéra'' arenes välja koomilisest ja tõsisest ooperist. Domineerisid massisteenid (nt kiriku-, pühitsemis-, marsi-, lahingu- või looduskatastroofistseeni). Ooperi keskel oli balletinumbreid, mis kestsid kuni 20 minutit. Samuti võis laval kohata ka elusloomi. ''Grand'' ''opéra'' on loonud ka Itaalia heliloojad (nt Donizetti). Libretto: ajaloolised (keskaegsed ja varajased uusaegsed) süžeed (ka poliitilise sisuga), alates 1850 legendid ja muinasjutud; dramaturgia (4–5 vaatust) sümmeetriline: ajaloolised konfliktid mõjutavad peategelaste elu, kuid mõlemad jäävad seletamatuks, oluline on tegevus ja eesmärk on arusaadavus keelest hoolimata (pantomiimiline), rakendati elementaarseid teatrivõtteid nagu ''tableau'' (pilt, dramaatiline hetk): äkkiline stseenivahetus (nt massistseeni ja monoloogia vahel) koori taustal – sisuline ja muusikaline kulminatsioon; seejärel järgneb üllatus ettenägemata sündmuse näol, mis loob uut olukorda. Muusikaline stiil: pigem tagasivaatev: stiilisegu sarnaselt 18. sajandi kosmopolitismile – vastandus 19. sajandil välja kujunevale rahvuslikule stiilile. Oluline oli mõju, nt kasutati nö autentset lokaalkoloriiti (nt protestantliku koraali kasutamine, Meyerbeeri Hugenottides), marsse, ballade, joogilaule, romantse, palvuseid. Kriitikud, sh saksa kirjanik Heinrich Heine ja saksa helilooja Robert Schumann heitsid ''grand opéra''<nowiki/>'le ette puuduvat stiili, eklektitsismi, efektide püüdmise ja nö vale rahvusvahelisuse loomise. '''Saksa ooper AKORDION''' '''Arengufaasid''' 1804–06 (III versioon 1814) '''Ludwig van Beethoveni''' (1770–1827) "Fidelio" (algselt "Leonore") einuke ooper, päästeooper (''opéra comique'', laulumängu ja herooilise ooperi segu). 1811–1822 Schuberti laulumängud ja herooilis-romantilised ooperid, jäänud ilma mõjuta žanriajaloos 1816–1850 saksa romantiline ooper 1830ndad saksa koomiline mänguooper: '''Albert Lorzing''' (1801–1851), kajab vastu '''Peter Corneliuse''' (1824–1874), '''Hermann Goetzi''' (1840–1876) ooperites 1860/70ndatel 1840ndad saksa ja itaalia ooperi lõimimine: '''Otto Nicolai''' (1810–1849), '''Friedrich von Flotow''' (1812–1883) 1850–1882 Wagneri muusikadraama 1850– 20. saj. alguseni: 1) monumentaalne ooper, 2) muinasjutuooper, 3) nn kerge ooper, 4) veristlik ooper (itaalia eeskujul), 5) nn rahvusooper (''Volksoper'') '''Ooperikeskused, ooperiteatrid''' Õukonnateatrid: Viin, Berliin, Dresden, München Linnateatrid: Praha, Leipzig, Hamburg, Frankfurt Rändtruppid Teatrite repertuaar: sõnateater, itaalia, prantsuse ja saksa ooper, balletid '''Žanri arengud ja Wagneri muusikadraama''' Esimene saksa romantiline ooper: '''Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni''' (1776–1822) "Undine" (1816). C. M. v. Weber nimetas seda ooperit oluliseks ettevalmistuseks saksa rahvusliku ooperi loomise teekonnal. Esimene saksa rahvuslik ooper: '''Carl Maria von Weberi''' (1786–1826) ooperit "Nõidkütt" (''Der Freischütz'', 1821). Weberi sümfoonilised avamängud (overtüürid) on jäänud kontsertrepertuaari iseseisvate sümfooniliste teostena. Weberi kaasaegsed: '''Peter Lindpaintner''' (1791–1856) ja '''Franz Lachner''' (1803–1890), viimane kirjutab ajaloolise süžeega ooperit („Catarina Cornaro, Küprose kuninganna“, 1841); '''Robert Schumann''' (1810–1856) ooper „Genoveva“ (1850) sarnaneb Weberi ooperile „Euryante“. Romantilised ooperid: '''Louis Spohr''' (1784–1859), '''Heinrich Marschner''' (1795–1861) Saksa koomiline mänguooper kuulub stiililt biidermeieri juurde, tegemist on kvaliteetse meelelahutusega. Peaesindaja on Albert Lorzing. '''Engelbert Humperdinck''' (1854–1921) esindab tänasegi eduka ooperiga „Hänsel und Gretel“ (Weimar 1893) saksa muinasjutuooperi. '''Richard Wagner''' (1813–1883) asutab saksa oopertraditsiooni, mis sai alguse ooperiga „Nürnbergi meisterlauljad“ (''Meistersinger von Nürnberg'') (1868). Nagu samal ajal ka Verdi, tõstab Wagner ooperit esteetiliselt kõige kõrgemale tasandile. Wagner on mõjutana ooperimaailma ja kaasaegseid heliloojana ja teoreetikuna ning poliitiliselt kompositsiooniliselt ja esteetiliselt. Tema ooperireformi tulemuseks on muusikadraama, tervikkunstiteos (sks. k. ''Gesamtkunstwerk''). Wagneri loomefaasid: 1832–1840: varane traditsiooniline faas 1837 sai Wagner muusikajuhiks Königsbergis, kuid teatri pankroti tõttu jäi Wagner võlgadesse Wagner elas ja töötas 1837–1839 Riias (loe edasi ingl. k.). 1839. aastal kaotas ta kapellmeistri ametikoha ning tal oli kogunenud ka suur võlakoorem. Wagner põgenes Riiast laevaga Londonisse. Teekond oli väga tormine ning hiljem ütles Wagner, et sai sellest reisist inspiratsiooni ooperiks „Lendav hollandlane“). 1841–1848: romantilised ooperid (nt „Lendav hollandlane“ (''Der fliegende Holländer''), 1843; „Tannhäuser“, 1845, „Lohengrin“, 1848, esiettekanne 1850) Libretto: romantilise kunstniku probleem keskaegse saaga (lunastajamüüt) Suure ooperi mõju: Monumentaalsed koori ''tableau''<nowiki/>'d/finaaled ja ballett Muusikaline stiil: üksikud juhtmotiivid, dramaatiline orkestrimuusika 1850–1854: teoreetiline publikatsioon „Über Oper und Drama“ (1850/51, Zürich) (tervikkunstiteos) ja järgmised ooperid selle teooria võtmes. Siegfried saaga. Ooper „Jumalate hukk“ (''Götterdämmerung'') (1874) lõpetab tsüklit „Nibelungide sõrmus“ (''Der Ring des Nibelungen''). Ehitab Bayreuthis Saksamaal tänaseni rahvusliku tähtsusega ooperimaja. Nurgakivi panek 1872. a., avamine 1876. a. tsükliga „Nibelungide sõrmus“. Edaspidised ja ka viimane ooper „Parsifal“ (1882) olid Wagneri teooriate individuaalseteks realisatsioonideks. '''Kasutatud kirjandus''' Brown, H., Rosand, E., Strohm, R., Noiray, M., Parker, R., Whittall, A., Savage, R., & Millington, B. (2001). Opera (i). [http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000040726 Grove Music Online] [25.08.2018]. Wörner, K. H. (1993). ''Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch'' [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon]. Göttingen: Vandenhoek & Ruprecht. ''<nowiki/>''<nowiki/>''<nowiki/>'' '''Ooperilauljad läbi aegade''' Enrico Caruso (1873–1921) - esimene ooperilaulja, kes müüs üle miljoni plaadi Luciano Pavarotti (1935–2007) Jose Carreras (1946) Ooperilauljate nimekirjad: [https://www.ranker.com/list/notable-opera-singer_s)/reference Ranker] (ingl. k.), [[wikipedia:Category:Opera_singers|Vikipeedia]] (ingl. k.), [https://www.wikiwand.com/en/List_of_performers_at_the_Metropolitan_Opera New Yorki Metropolitan Opera] nimekiri (2016) (ingl. k.) '''Ooperifestivalid''' Verona Ooperifestival (Itaalia), Riia Ooperifestival (Läti), Salzburgi Ooperifestival (Austria), Rossini Ooperifestival (Itaalia), Puccini Ooperifestival (Itaalia), Sigulda Ooperifestival(Läti), Savonlinna Ooperifestival (Soome), Utah Ooperiestival (USA), Saaremaa Ooperipävad (Eesti) ===TELL VANA VANA VANA!=== '''Ooperi žanr''' tekkis 16. sajandil Itaalias, sellest ajast peale oli ooper olnud juhtival kohal. Ooperis on tähtsal kohal virtuoosne ''bel canto (''it. k. ilus laul), mis küll aja jooksul muutub, aga püsima jääb kaunistuste rohke meloodia. '''19. sajandil''' oli üheks juhtivaimaks muusikažanriks '''ooper.''' Väga suur huvi ja nõudlus ooperi vastu oli rahval. Suurem osa 19. sajandi oopereid on ka tänapäeval ooperiteatrites püsirepertuaaris. Ooperi sünnimaaks peetakse Itaaliat, kuid siiski 19. sajandil oli ooperipealinn Pariis, põhjuseks eelkõige head tingimused ning fintantsivõimalused. Ooperi ainestik on sajanditega olnud erinev, kuid 19. sajandil oli eeskujuks endiselt mütoloogia ja antiikajalugu, siiski hakati aina enam tähelepanu pöörama ajaloosündmustele, samuti tekib rahvuslik ooper (nt. Smetana - "Müüdud mõrsja", Dvorak - "Näkineid", Glinka - "Ivan Sussanin", Borodin - "Vürst Igor", Tšaikovski - "Jevgeni Onegin", Gounot - "Faust"). Ühe sajandi jooksul suhtumine ooperisse muutus. Võrreledes 19. sajandi esimese poolega, kui teater võis ooperit oma nägemuse järgi muuta, sajandi teisel poolel oli ooper valmis teos, mida muudeti võimalikult vähe ning üritati säilitada helilooja loodud originaal. opereid loodi tellimustööna ning heliloojale oli sel ajal eriti tunnustav, kui temalt tellis ooperi Pariisi ooperiteater. Teost luues pidi helilooja alati arvestama ooperiteatri võimalustega sh lauljad, orkester. '''Itaalia''' (bel canto, koloratuur, numbriooper) tõsine ja koomiline ooper, kastraadikultus asendus tenoritega, peaosa tegelanna elu oli habras ning lõpper traagiliselt '''Prantsusmaa''' Lüüriline ooper ja grand ooper (suur, massistseenidega). Kõige populaarsem helilooja Bizet - "Carmen" '''Ooperilauljad''' Enrico Caruso (1873-1921) - esimene ooperilaulja, kes müüs üle miljoni plaadi Luciano Pavarotti (1935-2007) Jose Carreras (1946) '''Ooperifestival''' Verona Ooperifestival (Itaalia) Riia Ooperifestival (Läti) Salburgi Ooperifestival (Austria) Rossini Ooperifestival (Itaalia) Puccini Ooperifestival (Itaalia) Sigulda Ooperifestival(Läti) Savonlinna Ooperifestival (Soome) Utah Ooperiestival (USA) Saaremaa Ooperipävad (Eesti) ===SHOW=== '''Kuulsamad ooperiheliloojad ja valik tuntumaid teoseid.''' Itaalia Gioacchino Rossini - "Abieluveksel", "Sevilla habemeajaja" Giuseppe Verdi - "Kuningas üheks tunniks", "Nabucco", "Ernani", "Rigoletto", "Traviata", "Othello" Gaetano Donietti - "Anna Bolena", "Armujook", "Don Pasquale" Vinceno Bellini - "Norma", "Puritaanid", "Uneskõndija" Prantsusmaa Georges Bizet- "Carmen" Saksamaa Carl Maria von Weber - "Nõidkütt" Giacomo Meyerbeer - "Prohvet" Richard Wagner - "Nibelungi sõrmus", "Lendav hollandlane", "Tristan ja Isolde", "Tannhäuser", "Lohengrin" Venemaa Modest Mussorgski - "Boriss Godunov" Nikolai Rimski-Korsakov - "Lumineid" Pjotr Tšaikovski - "Padaemand", "Jevgeni Onegin" Mihhail Glinka - "Ruslan ja Ludmilla" Kuulsad ooperimajad FOTO ===ASK=== ==== Ask1 ==== {| class="wikitable" ! !Itaalia !Prantsusmaa |- |Lüüriline ooper | | |- |Koomiline ooper | | |- |Massistseenid | | |- |Peategelanna elu lõppes traagiliselt | | |} ==== Ask2 ==== {| class="wikitable" ! !Prantsusmaa !Saksamaa !Itaalia !Venemaa |- |Mihhail Glinka | | | | |- |Richard Wagner | | | | |- |Pjotr Tšaikovski | | | | |- |Georges Bizet | | | | |- |Gioacchino Rossini | | | | |- |Giuseppe Verdi | | | | |} ==== Ask3 ==== 16. sajandil tekkis ooperi žanr *Itaalias* ning 19. sajandil oli see juhtival kohal, kuid ooperipealinnaks sel kehtkel peetakse *Pariisi*. Tähtsal kohal oli nö "ilus laul" ehk bel *canto*. *Meloodia* oli väga ilus ja kaunistuste rohke. 19. sajandil oli ooperi ainestik võetud põhiliselt antiikajaloost ja *mütoloogiast*. Oopereid loodi tellimustööna ning heliloojale oli sel ajal eriti tunnustav, kui temalt tellis ooperi *Pariisi* ooperiteater. ==== Ask4 ==== Enrico Caruso oli esimene ooperilaulja, kes müüs üle miljardi plaadi True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Ooper tekkis 16. sajandil Pariisis True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 19.sajandil oli Pariis ooperipealinn True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Helilooja pidi ooperit luues arvestama ainult lauljatega True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> ==== Ask5 ==== Vali õige väide Kuulsaim Prantsuse ooperihelilooja oli Georges Bizet Kuulsaim Prantsuse ooperihelilooja oli Giuseppe Verdi Kuulsaim Prantsuse ooperihelilooja oli Giacomo Meyerbeer 19. sajandil oli ooperipealinnaks Pariis 19. sajandil oli ooperipealinnaks Milano 19. sajandil oli ooperipealinnaks Verona 19. sajandil oli ooperi ainestik seotud mütoloogia ja antiikajalooga 19. sajandil oli ooperi ainestik seotud filosoofia ja kirjandusega 19. sajandi esimesel poolel võis teater viia sisse omapoolsed muudatused 19. sajandi teisel poolel võis teater viia sisse omapoolsed muudatused Itaalia ooperis lõppes peategelanna elu traagiliselt Prantsuse ooperis lõppes peategelanna elu traagiliselt ===DO TOIM 07.10 GL === '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. 19. sajandi ooperi tutvustus''' '''Arvustus-tutvustus (essee/esitlus)''' Eesmärk: õpilane uurib lähemalt 19. sajandi itaalia, prantsuse või saksa ooperi žanrit ja heliloojat. Töövorm: individuaalne; õpetaja valib, kas töö on kirjalik (essee) ja/või suuline (esitlus) - soovituslik kasutada essee vormi '''A''' Õpilane on varasemalt külastanud 19. sajandi ooperit. Töö materjal: Kontserdiarvustuse juhendmaterjal (autor Hanna Rentner) Kontserdiarvustuse kirjutamisel sisulisi köidikuid pole. On vaid üldised nõuded. Töö peaks andma enam-vähem adekvaatset teavet neile, kes pole saanud kontserdist osa võtta, kuid pakkuma ka näiteks saalis istunuile tuge oma tähelepanekute võrdlemiseks. Huvitavalt ja ka oskuslikult kirjutatud retsensiooni oleks kindlasti kasulik lugeda ka esinejatel endil. Valitud kontserdi retsenseerimisel peaks silmas pidama järgmisi punkte: Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 1/3. 1. Kontserdi toimumise aeg ja koht; 2. Esineja(te) nimi(ed); 3. Mõnda esinejate tutvustamiseks - väga lühidalt, iga punkti kohta kõige rohkem 2-3 lauset! a) näiteks kui on soolokontsert, siis solisti lühike elulugu, varasem tegevus jne; b) kui esineb grupp, siis selle varasem ajalugu ja tegevus jne; 4. Kontserdi kava – nii paberiruumi kokku hoidvalt kui võimalik! NB! Kontserdil esitatud heliloojate elulugusid pole vaja kirjutada! Järgnev peaks moodustama retsensioonist mahuliselt 2/3. KÕIK ARVAMUSED PEAVAD OLEMA PÕHJENDATUD! 5. Kava ehk esitatud teoste sisuline iseloomustus – a) näiteks millises žanris teoseid esitati, millisest ajastust; b) kas kava oli oma üleehituselt huvitav, juhul kui oli ühes ajastus, kas siis vastas sellele jne; 6. Kontserdi ettekande analüüs – a) esineja(te) tase, esitatu korrektsus-puhtus; b) lauljate puhul hääle ilu, kõlavus, teksti selgus, üldine kontserdi meeleolu jne; 7. Eelmainitut arvestades paremini-halvemini õnnestunud teosed - näiteks instrumentaalpalad, laulud jne; 8. Kontserdi üldine õnnestumine; 9. Publiku suhtumine ja Sinu isiklik suhtumine; 10. Omapoolsed soovid, soovitused, ettepanekud tulevikuks; Retsensiooni tuleks püüda kirjutada nii, et retsensioon kutsuks lugema, oleks esseistlikult huvitav ja põnev. Vältida tuleks ankeetlikust ehk nn „telegrammistiili”, kuid samas ei tohiks kaotada akadeemilisust. '''B''' Õpilane ei ole varasemalt külastanud ooperit. Vali välja üks ooper (võib valida õpitud materjali hulgast) ja otsi interneti teel lähemalt infot ja videonäiteid. Analüüsi: 1. Ooperit kui tervikut 2. Koreograafiat 3. Orkestri esituse kvaliteeti 4. Soololauljate esituse kvaliteeti 5. Koorilaulu esituse kvaliteeti '''2. praktiline ülesanne. Ooperilaulja/festivali tutvustus''' '''Arvustus-tutvustus (essee/esitlus)''' Eesmärk: õpilane uurib lähemalt 19. ja/või 20. sajandi ooperilaulja/festivali tegevust Töövorm: individuaalne; õpetaja valib, kas töö on kirjalik (essee) ja/või suuline (esitlus) - soovituslik kasutada essee vormi Vali allpoolsetest linkidest konkreetne ooperilaulja või uuri internetist lähemalt mõne ooperifestivali kohta. ''<nowiki/>''<nowiki/>''<nowiki/>'' '''Ooperilauljad läbi aegade''' Enrico Caruso (1873–1921) - esimene ooperilaulja, kes müüs üle miljoni plaadi Luciano Pavarotti (1935–2007) Jose Carreras (1946) Ooperilauljate nimekirjad: [https://www.ranker.com/list/notable-opera-singer_s)/reference Ranker] (ingl. k.), [[wikipedia:Category:Opera_singers|Vikipeedia]] (ingl. k.), [https://www.wikiwand.com/en/List_of_performers_at_the_Metropolitan_Opera New Yorki Metropolitan Opera] nimekiri (2016) (ingl. k.) '''Ooperifestivalid''' Verona Ooperifestival (Itaalia), Riia Ooperifestival (Läti), Salzburgi Ooperifestival (Austria), Rossini Ooperifestival (Itaalia), Puccini Ooperifestival (Itaalia), Sigulda Ooperifestival(Läti), Savonlinna Ooperifestival (Soome), Utah Ooperiestival (USA), Saaremaa Ooperipävad (Eesti) =19. sajandi ballett= ==6) 19. sajandi ballett== Itaalia, prantsuse ja vene koolkonnad (Pugni, Adam, Tšaikovski, Glazunov) See jutt on ühtäkki otsekui põhikoolile, st allapoole gümnaasiumi taset: * Balletist on kirjutatud väga head teksti Groves http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000046700#omo-9781561592630-e-0000046700-div1-0000046700.2 * Samuti on väga infotihe jutt ingliskeelses vikipeedias https://en.wikipedia.org/wiki/Ballet ''... mis tähendas tantsulise iseloomuga '''vokaalmuusika vormi''''': sellist uduetümoloogiat ei tohi viljelda, tüvi ''ballo'' tähendab juba alates kreeka keelest tantsimist. ===TELL UUS 08.10 GL=== '''Ballett – mõiste ja žanri päritolu''' Prantsuse termin ''ballet'' on tuletatud itaalia sõnast ''balletto'', mis on omakorda sõna ''ballo'' (e. k. tants) diminutsioon, mille päritolu ladina keelest ''ballo'', ''ballare'' (e. k. tantsida). Itaalia 14. sajandi ilmalikus muusikas (''Trecento'') oli levinud mitmehäälne tantsulaul '''''ballata''''' (tuletatud it. k. ''ballare'', e. k. tantsida). 15. ja 16. sajandil Renessansis viljelesid õukondade juures aadlikud tantsimist ehk balleti. 17. sajandil ilmus Prantsusmaal teatraalne õukonna tants, mis oli teatraalne spektaakel ja võis algul sisaldada ka laulmist. Pierre Rameau (''Le maître à danser'', 1725) arvates leiutas '''Pierre Beauchamp''' (tolleaegne õukonna ja ooperi peakoreograaf) balleti viit jalapositsiooni 1661. a. asutas Louis XIV kuningliku tantsuakademia ''Académie Royale de Danse.'' 1672. a. asutas prantsuse helilooja '''Jean-Baptiste Lully''' (1632–1687) Pariisis esimese professionaalse tantsutruppi kuningliku muusikaakadeemia (eelnevalt ooper) Académie Royale de Musique (Opéra) raames. Ballett oli ja on praegugi seotud ooperiga. Ballett oli osa itaalia ooperist, sageli intermeediumid (vahemängud) vaatuste vahel. 18. sajandil ilmus uus žanr ''opéra-ballet'' (e. k. ooperiballett, nimetatud ka lihtsalt ballett): '''André Campra''' (1660–1744) ballett-ooper "L'Europe galante" (1697) muutus ühtlasi uue, galantse, stiili nimetuseks – [https://www.youtube.com/watch?v=YFPDVf4O_1I kuula], vaata [https://operabaroque.fr/CAMPRA_EUROPE.htm partituuri tiitellehte], [https://operabaroque.fr/CAMPRA_EUROPE.htm noodikatkendeid ja kostüüme]. Teised žanrid oli ''ballet-héroïque'' (e. k. herooiline ballett), ''ballet comique'' (koomiline ballett) ja ''acte de ballet'' (teatraalne ballett). 1720. aastail ilmusid Pariisis ka ''pantomime ballets'' (e. k. pantomiimiballetid). 1730. a. asutatid balletikool Pariisi ooperi juurde eesmärgiga välja õpetada lauljad ja tantsijad; lastekool avati 1779. '''Jean Georges Noverre''' (1727–1810) ja '''Gasparo Angiolini''' (1731–1803) lõid 18. sajandi teisel poolel nn tegevustiku-põhise balleti, mis leidis jätku ka 19. sajandi romantilises muinasjutuballetis. 19. sajandil esines ballett kahes funktsioonis: * tantsustseen ooperis või lavamuusikas * iseseisev tantsužanr tegevustikuga (i. k. ''szenario'') '''Ballett ooperis ja lavamuusikas 19. sajandil AKORDION''' 19. sajandil oli balleti endiselt osa ooperist: '''Ballett prantsuse suures ooperis ''(grand opéra'')''' * balletistseen oli keskne ja kohustuslik spektaakel * ka välismaised heliloojad (Rossini, Verdi, Wagner) peavad järgima seda konventsiooni * suurte balletistseenide integratsioon tegevustikku muutub isegi problemaatiliseks Meyerbeer: "Robert le diable" (1831), "Les huguenots" (1836), "Le Prophète" (1848), "L'Africaine" (1860) Donizetti: "La Favorita" (1840) Verdi: "Les Vêpres siciliennes" (1855), "Don Carlos" (1867) Wagner: "Tannhäuser" (1861, Pariis) Saint-Saëns: "Samson et Dalila" (1877/1892) '''Ballett koomilises ooperis (''opéra comique'') ning rahvuslikus ja romantilises ooperis''' * näidati tollal moodsaid rahvustantse tugevdades sellega folkloristliku ja eksootilist koloriiti (värvingut) Weber "Silvana" (1810), pantomiimiliste stseenidega Weber: "Euryanthe" (1825) Auber: Fra Diavolo (1830) Glinka: "Ruslan ja Ludmilla" (1842) '''Klassikaline ja romantiline ballett 19. sajandil AKORDION''' 19. sajandil ilmus klassikaline ja alaliigina romantiline ballett. Ballett oli lavateos, mille aluseks oli kirjanduslik süžee. Selles oli ühendatud '''tants''', '''muusika''', '''kirjandus''' ja '''kujutatav kunst'''. Balleti süžeed olid pärit erinevatest allikatest: '''müüdid''', '''legendid''', '''muinasjutud''', '''piiblilood''' jne. Balleti loomisel toimus tihe koostöö '''koreograafi''' ja '''helilooja''' vahel. Seni valitsenud praktika: * muusika oli kokku pandud erinevatest muusikalistest allikatest: tuntud ooperimeloodiad, lavategevust illustreerivad laulud ja originaalmuusika, mis sobisid tantsudele ja pidid alluma koreograafia eesmärkidele. 1801. a. kirjutas '''Ludwig van Beethoven''' (1770–1827) nö tervikliku originaalteose "Aheldatud Prometheus" (''Die Geschöpfe des Prometheus''), mis erines tolleaegsest balletimuusika praktikast: * avamäng ja 16 numbrit 19. sajandil täpsustusid lõplikult '''klassikalise balleti''' reeglid. Itaalia koreograaf ja tantsija '''Carlo Blasis''' (u 1795–1878) pani oma publikatsioonidega (''Traité élémentaire'', 1820; ''Code of Terpsichore'', 1828) aluse klassikalise balleti tehnikale, mida õpetatakse ka tänapäeval. Loe edasi balleti terminite kohta [https://www.wikiwand.com/en/Glossary_of_ballet Vikipeedias] (ingl. k.). Naistantsijaid nimetatakse '''baleriinideks''' ja naissolisti '''priimabaleriiniks'''. Kasutusele võeti naiste '''balletiking''', '''tüllseelik ''tutu''''' ja '''varvatants'''. Sel ajal kujunes välja ka kolm peamist klassikalist balletikoolkonda '''Venemaal''', '''Prantsusmaa''' ja '''itaalias'''.  Romantilises balletis arenes muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia ühtseks. Baleriin '''Marie Taglioni''' (1804–1884) peegeldas oma esitustes sellist ideaalset ühtsust (romantiline muinasjutuballett), mis inspireeris kirjanikke '''Sir Walter Scotti''' (1771–1832 ) ja '''Victor Hugo''' (1802–1885) ning heliloojate Berliozi ja Chopini muusikat. Tema õpetaja oli tema isa '''Filippo Taglioni''' (1777–1871), kes õpetas teda väljendama oma tantsus tagasihoidlikust, poeesiat ja kergus, kasutades tantsimisel balletikingi, et muuta erinevad hüpped veelgi efektsemaks. '''Jean Schneitzhoeffer''' (1785–1852, helilooja): "La sylphide" (1832, Pariis), Filippo Taglioni (koreograaf), Marie Taglioni (baleriin)  * romantiline haldjalik balleriini domineeriva rollina balletis '''Adolphe Adam''' (1803–1856, helilooja): "Giselle" (1841, Pariis), '''Jules Perrot''' (1810–1892, koreograaf), '''Théophile Gauthier''' (1811–1872, stsenaarist), '''Carlotta (Caronna Adela Giuseppina Maria) Grisi''' (1819–1899, baleriin, [https://www.wikiwand.com/et/Fail:Giselle_C_Grisi_as_Giselle_1842.JPG pilt]) '''Balleti struktuuri areng 19. sajandil''' * 4–5 vaatust * enam kui 20 muusikanumbrit * traditsioonilise tantsud (valss, mazurka, polka) * kindlad liikumistrajektorid ("''pas de deux''", e. k. mitte kaks) '''Ballett väljaspool Prantsusmaad ja Itaaliat:''' '''London''' (romantiline "ballet d'action") * '''Cesare Pugni''' (1802–1870, helilooja) ja Perrot (koreograaf): "Ondine" (1843), "la Esmaralda" (1844) '''Kopenhagen''' * Gade ja Hartmann (heliloojad), Bournonville (koreograaf): "Rahvasaaga" (1854) '''Peterburi''' * Esitati Schneitzhoeffer ja Taglioni "La sylphide" (1837), mis mõjutas vene balleti kujunemist. * Koreograafid Perrot ja '''Arthur Saint-Léon''' (1821–1870) töötasid Peterburis, esimesed vene balletid vene teemadega, muusika heliloojalt Pugni). * Alates 1855: prantsuse koreograaf ja tantsija '''Maris Petipa''' (1822–1910) loob "klassikalist" vene balletikooli rõhutades muinasjutulisust ja poetiseerib tantsutehnikat. * Petipa koolitab hilisema "Ballet russe" tantsijaid: M. Fokin, T, Karsavina, A. Pavlova) * Petipa lavastab kokku 46 õhtut täivat balleti Peterburis, sh ka '''Pjotr Tšaikovski''' (1840–1893) "Uinuv kaunitar"(1890) ja "Pähklipureja" (1892), koos oma õpilase '''Lev Ivanoviga''' (1834–1901) "Luikede järve" teist versiooni(1895) Ballett areneb 20. sajandil edasi neoklassikaliseks, modernseks (kaasaegseks) balletiks. Tänapäeval leidub kõigis suuremates Euroopa linnades ooperi- ja balletiteatreid. '''Kasutatud kirjandus''' Harris-Warrick, R.; Goodwin, N.; & Percival, J.  (2001). Ballet. [http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000046700 Grove Music Online] [25.08.2018]. Wörner, K. H. (1993). ''Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch'' [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon]. Göttingen: Vandenhoek & Ruprecht. '''Balleti koolkondade näited''' 19. sajandil oli kujunenud põhiliselt kolm balletikoolkonda, nende tähtsamateks esindajateks olid: '''Venemaa:''' Pjotor Tšaikovski - "Pähklipureja"; "Uinuv Kaunitar"; "Luikede järv" Igor Stravinski - "Tulilind"; "Kevadpühitsus"; Petruška" Sergei Prokofjev - "Tuhkatriinu"; "Romeo ja Julia" Andrei Glazunov - "Raimonda" '''Prantsusmaa''' Camille Saint-Saëns - "Loomade karneval" Jean Madeleine Schneitzhoeffer - "Sülfiid" Adolphe Adam - "Giselle" Leo Delibes - "Coppelia" '''Itaalia''' Cesare Pugni - "Faroni tütar" Riccardo Drigo - "Flora nägemus"; "Võluflööt" Ottorino Respighi - "La boutique fantasque" '''Tuntumad balletitantsijad alates 19. sajandist''' Maria Taglioni, Anna Pavlova, Rudolf Nurejef, Maia Plissetskaja, Isadora Duncan, Galina Ulanova Loe edasi [https://www.wikiwand.com/en/Ballet_dancer Vikipeedias] (ingl. k.), nimekiri balletitantsijatest ([[c:Category:Ballet_dancers|Vikipeedia]], ingl. k.) '''Ballett Eestis AKKORDION''' Eesti helilooja '''Eduard Tubin''' (1905–1982) on loonud esimese eesti balleti, see oli tema esimese tellimustöö muusikateatrile. Balleti "Kratt" esietendus toimus 1943. aastal "Vanemuise" teatris. '''Tuntumad balletitantsijad Eestis''' Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur, Marina Tširkova, Olga Rjabikova, Luana Georg, Vladimir Arhangelski '''Balletikool Eestis''' Ka tänapäeval on ballett endiselt populaarne. Toimuvad regulaarsed etendused rahvusooper Estonia majas millega saab tutvuda siin. Tallinna Balletikoolis on võimalik aastast 1946 tantsijaks õppida ning omandada lisaks erialasele õppele ka põhi- ja keskharidus. ===TELL VANA VANA VANA!!!!=== Tänapäeval leidub kõigis suurtemates Euroopa linnades ooperi- ja balletiteatreid. Termin ''balletto'' võeti kasutusele juba 16. sajandil '''Itaalias''', mis tähendas tantsulise iseloomuga '''vokaalmuusika vormi'''.  Siiski pärinevad esimesed teadmised balletist juba 15. sajandil Itaaliast, kus sama nime kandsid '''dramaatilised tantsunumbrid'''. Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa '''Prantsuse õukonna tantsukultuuril'''. Tänapäeval ballett on muusikaline lavateos, mille aluseks on kirjanduslik süžee. Selles on ühendatud '''tants''', '''muusika''', '''kirjandus''' ja '''kujutatav kunst'''. Balleti süžeed on pärit erinevatest paikadest: '''müüdid''', '''legendid''', '''muinasjutud''', '''piiblilood''' jne. Balleti loomisel on tihe koostöö '''koreograafi''' ja '''helilooja''' vahel. Naistantsijaid nimetatakse '''baleriinideks''' ja naissolisti '''priimabaleriiniks'''. 19. sajand oli balletti kujunemisel väga tähtis, antud sajandi alguseks täpsustusid lõplikult '''klassikalise balleti''' reeglid. Kasutusele võeti naiste '''balletiking''', '''tüllseelik ''tutu''''' ja '''varvatants'''. Sellel perioodil kujunes välja ka kolm peamist balletikoolkonda: '''venemaa''', '''prantsusmaa''' ja '''itaalia'''.  Romantilises balletis arenes muusika, lavalise tegevuse ja koreograafia üksus. (Enamik balletisamme algab ja lõppeb ühes viiest jalgade positsioonist - näide 9. kl õpik lk 103, A. Skuin ja K. Sepp) Tänapäeval leidub kõigis suurtemates Euroopa linnades ooperi- ja balletiteatreid. 19. sajandil oli kujunenud põhiliselt kolm balletikoolkonda, nende tähtsamateks esindajateks olid: '''Venemaa:''' Pjotor Tšaikovski - "Pähklipureja"; "Uinuv Kaunitar"; "Luikede järv" Igor Stravinski - "Tulilind"; "Kevadpühitsus"; Petruška" Sergei Prokofjev - "Tuhkatriinu"; "Romeo ja Julia" Andrei Glazunov - "Raimonda" '''Prantsusmaa''' Camille Saint-Saëns - "Loomade karneval" Jean Madeleine Schneitzhoeffer - "Sülfiid" Adolphe Adam - "Giselle" Leo Delibes - "Coppelia" '''Itaalia''' Cesare Pugni - "Faroni tütar" Riccardo Drigo - "Flora nägemus"; "Võluflööt" Ottorino Respighi - "La boutique fantasque" '''Kuulsamad balletitantsijad Eestis''' Kaie Kõrb, Age Oks, Toomas Edur, Marina Tširkova, Olga Rjabikova, Luana Georg, Vladimir Arhangelski '''Kuulsamad baleriinid läbi aegade''' Maria Taglioni, Anna Pavlova, Rudolf Nurejef, Maia Plissetskaja, Isadora Duncan, Galina Ulanova '''Tänapäev - Balletikool''' Ka tänapäeval on ballett endiselt populaarne. Toimuvad regulaarsed etendused rahvusooper Estonia majas millega saab tutvuda siin. Tallinna Balletikoolis on võimalik aastast 1946 ka balletti õppida ning omandada lisaks erialasele õppele ka põhi- ja keskharidus. Pilt rahvusooper Estonia majast Pilt Tallinna Balletikoolist '''Ballett Eestis (Tubin)''' Eduard Tubin (1905-1982) on loonud esimese eesti balleti, tegu oli tema esimese tellimustööga muusikateatrile. Balleti "Kratt"esietendus toimus 1943. aastal "Vanemuise" teatris. ===SHOW=== Pilt + Video ===ASK=== ==== Ask1 ==== Termin ''balletto'' võeti kasutusel 16. sajandil (kus) Itaalias Mis on balleti aluseks? Kirjanduslik süžee Mis kuulub balletitantsija põhiriietuse alla? balletiking ja tüllseelik ''tutu'' Mis asutuses etendatakse ballette? Balletiteatris Kes oli kuulus Venemaa helilooja, kelle käe all on valminud balletid nagu "Luikede järv" "Pähklipureja" Pjotr Tšaikovski ==== ASK2 ==== Lohista sõna õigesse kasti P. Tšikovski - "*Pähklipureja*" I. Stravinski - "*Tulilind*" S. Prokofjev - "*Tuhkatriinu*" Riccardo Drigo - "*Võluflööt*" ==== ASK3 ==== Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Itaalia õukonna tantsukultuuril True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Balletis on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutatav kunst. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Balleti loomisel on tihe koostöö koreograafi ja helilooja vahel True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Naistantsijaid nimetatakse priimabaleriinideks ja naissolisti baleriiniks True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 19. sajandil eksisteeris ballett ainult Itaalias True<span class="aria-label"></span> ==== AS<span class="aria-label"></span>K4 ==== Vali õige väide Termin balletto võeti kasutusele juba 16. sajandil Itaalias Termin balletto võeti kasutusele juba 16. sajandil Prantsusmaal Termin balletto võeti kasutusele juba 16. sajandil Venemaal Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Prantsuse õukonna tantsukultuuril Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Venmaa õukonna tantsukultuuril Klassikalise balleti kujunemisel oli tähtis osa Itaalia õukonna tantsukultuuril Tänapäeval ballett on muusikaline lavateos, mille aluseks on kirjanduslik süžee. Tänapäeval ballett on kirjanduslik lavateos, mille aluseks on muusikaline süžee. Tänapäeval ballett on muusikaline lavateos, mille aluseks on muusikaline süžee. Balletis on ühendatud tants, muusika, kirjandus ja kujutatav kunst Balletis on ühendatud tants, kirjandus ja kujutatav kunst Balletis on ühendatud tants, muusika ja kujutatav kunst Balleti loomisel on tihe koostöö koreograafi ja helilooja vahel Balleti loomisel on tähtsus ainult heliloojal Balleti loomisel on tähtsus ainult koreograafil 19. sajandil kujunes välja 3 peamist balletikoolkonda: Itaalia, Venemaa, Prantsusmaa 19. sajandil kujunes välja 3 peamist balletikoolkonda: Venemaa, Eesti, Saksamaa 19. sajandil kujunes välja 3 peamist balletikoolkonda: Itaalia, Hispaania, Prantsusmaa Venemaa kuulsaimaks balletikoolkonna esindajaks peetakse P. Tšaikovskit Venemaa kuulsaimaks balletikoolkonna esindajaks peetakse Leo Delibesi Venemaa kuulsaimaks balletikoolkonna esindajaks peetakse Andrei Glazunovi P. Tšaikovski kuulsaimaks balletiks peetakse "Luikede järv" P. Tšaikovski kuulsaimaks balletiks peetakse "Padaemand" P. Tšaikovski kuulsaimaks balletiks peetakse "Tuhkatriinu" Eestis on võimalik balletti õppida balletikoolis Eestis puudub hetkel riiklik balletikool Eestis on olemas rahvuslik balletiteater Eestis puudub rahvuslik balletiteater ==== ASK5 ==== Täida lüngad Eesti esimese balleti on loonud Eduard *Tubin* pealkirjaga "*Kratt*". Kuulsaim eesti baleriin läbi aegade on olnud Age *Oks* ning kuulsaimad välismaa baleriinid Anna *Pavlova* ja Maia *Plissetskaja*. 19. sajandil kujunes välja 3 põhilist balletikoolko​​​​​​nda: *Venemaa/Itaalia/Prantsusmaa/*, *​​​​​​​​​​​​​​Venemaa/Itaalia/Prantsusmaa/*​​​​​​​, *​​​​​​​​​​​​​​Venemaa/Itaalia/Prantsusmaa/ ===DO TOIM GL 08.10=== '''Praktiline ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. Balleti ajaloo uurimine''' Eesmärk: Õpilased tutvuvad interneti vahendusel balleti žanriga ning omandavad baasteadmisi ka balletitantsijate ja Eesti balleti kohta. Töövorm: individuaalne, kahekesi; esse ja/võ esitlus 1. Õpilased valivad balleti žanri ja uurivad iseseisvalt heliloojate, koreograafide ja tantsijate tegemisi: 1.1 17. sajand: Pierre Beauchamp, Jean-Baptiste Lully ja Académie Royale de Musique 1.2 18. sajand: André Campra, ooperiballett, Pariisi balletikool, muinasjutuballett 1.3 19. sajand: Ballett prantsuse suures ooperis või Ballett koomilises ooperis (opéra comique) ning rahvuslikus ja romantilises ooperis 1.4 20. sajand: Eesti ballett ja tantsijad 2. Õpilased kirjutavad esseed (1–2 lk A4) ja/või valmistavad esitlust (kuvastikku) tutvustades valitud teemat. 2.1 Esitluse puhul ka aruetlu klassis. DO2 '''2. praktiline ülesanne. 19. sajandi balleti visualiseerimine''' Eesmärk: Õpilased tutvuvad interneti vahendusel 19. sajandi balletiga ning oma baasteadmisi balleti muusika kohta. Töövorm: rühmaülesanne (suuremates rühmades või terve klassiga koos) Õpilased 1. valivad välja üks 19. sajandi ballett ning tutvuvad sellega interneti vahendusel. 2. valivad välja balletist üks muusikaline number. 3. joonistavad käsitsi, pildistavad või kasutavad multimeediumi vahendeid (nutitelefoni abil pilt või video) selleks, et illustreerida vastavat muusikat pildiliselt. 4. monteerivad video, mis sisaldab kõiki jooniseid ning taustaks vastav muusikanumber, mis inspireeris antud ülesannet sooritama. 5. arutlevad klassis tulemuse üle: 5.1 muusika ja visuaalide seos ja tabavus; 5.1.1 kuivõrd peegeldavad tulemused balleti žanrilist iseloomu: klassikaline ballett, romantiline või muinasjutuballett. =19. sajandi operett= ==7) 19. sajandi operett== Prantsuse ja viini dünastiad (Offenbach, J. Strauss jun, Kalman, Lehar) ===TELL UUS=== ====Operetti žanr==== '''Operett''' on [[muusikateatrižanr]], millesse kuuluvad muusikateatriteosed on [[ooper]]i lihtsustatud ja vähemambitsioonikad tuletised. Operetis vaheldub [[laulmine]], [[Kõne (keeleteadus)|kõne]] ja [[tants]]. 18. sajandil oli operett "väike ooper", kuna ta oli ooperist lühem, enamasti koomilise sisuga, ainult mõne tegelasega ja ilma koorita. Opereti õitseajaks oli 19. sajandi teine – 20. sajandi esimene pool, kui operett põhines 19. sajandi ooperi rikkalikul meloodikal. 20. sajandil sulandus operett [[muusikaline komöödia|muusikalise komöödiaga]]. 19. sajandil muutus operett iseseisvaks žanriks, mis koosnes üldjuhul 1–5 vaatusest. Operett tähendab itaalia keeles "väikest ooperit". See oli lõbusa sisuga lavateos, milles vahelduvad tants, laul ja kõne. Antud žanr oli kõige populaarsem Euroopa publiku seas. See on kõige sarnasem koomilise ooperiga, siiski esineb operetis rohkem kõnedialooge. Opereti esitati klassikalise orkestrikoosseisuga ja see koosnes järgmistest komponentidest: aaria, ansambel, koor. Olles vormiliselt sarnane ooperile on opereti esitlusnumbrid üldjuhul lühemad ja sisuliselt lihtsamad. ===== Pariisi operetikoolkond ===== 19. sajandi operett tekkis Prantsuse koomilisest ooperist: ''opéra bouffe''. Pariisi operetikoolkonna silmapaistvaim esinedaja oli '''Florimond Hervé''' (1825–1892), kes avas Pariisis väiketeatri ''Théâtre des Folies-Concértantes''. Hervé oli kirikuorganist ja komponist, kelle heliloomingu hulka kuulusid teosed nagu pastoraalid, fantaasiad, kupleed, mida ta oli loonud aktuaalsete sündmuste jaoks. Hiljem vastukaaluks koomilisele ooperile valmis tal u 30 teost, mida ta hakkas hiljem operettideks kutsuma. Lisaks Hervéle viljeles ja tegi seda žanrit tuntuks helilooja '''Jacques Offenbach''' (1819–1880). 1855. aastal esitati tema lavateoseid teater ''Théâtre des Bouffes Parisiens''' i avanäitusel. ===== Viini operetikoolkond ===== Viini operetikoolkonna rajajaks peetakse '''Johann Straussi''' (1825–1899). Helilooja alustas operettide loomisega alles 46-aastaselt kuuldavasti helilooja J. Offenbachi soovitusel. ===== Inglise operetikoolkond ===== Inglismaal sai operett hoogu tänulibretisti '''William Gilberti''' (1836–1911) ja helilooja '''Arthur Sullivani''' (1842–1900) koostööle. Nende teosed erinesid klassikalisest Euroopa operettist. Gilberti loodud tegelased tihtipeale kordusid, ent olid siiski alati väga koomilised ja erksad. Sullivani loodud muusika teosele olid väga kireva orkestratsiooniga, emotsionaalselt rikastatud, huvitava rütmiga. Loe edasi [https://www.wikiwand.com/et/Operett Vikipeedia], [https://www.wikiwand.com/en/Operetta Vikipeedia] (ingl. k.) '''Kasutatud kirjandus''' Lamb, A.  (2001). Operetta. [http://www.oxfordmusiconline.com/grovemusic/view/10.1093/gmo/9781561592630.001.0001/omo-9781561592630-e-0000020386 Grove Music Online] [25.08.2018].Wörner, K. H. (1993). ''Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch'' [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon]. Göttingen: Vandenhoek & Ruprecht. ==== Operetiteatrid MILLEST SIIN ON TAHETUD RÄÄKIDA? JÄÄB ÄRA ==== Opereti teater meentudab oma ülesehituselt tüüpilist ooperiteatrit - lava, orkestriauk. Opereti koosseis hõlmab enda alla orkestri, dirigendi, lauljad, koori, tantsijad. Kuulsamad operetiteatrid on: Budapesti operetiteater Varssavi operetiteater Kiievi rahvuslik akadeemiline operetiteater Riia riiklik operetiteater ===TELL=== Termin "operett" leidis esimest korda kasutust juba 17.sajandil ning ajaga on antud žanri mõiste muutunud. Algselt, 17. sajandil kasutati mõistet operett näiteks ooperi avateosena, kus oli naljanumbreid, tantsunumbreid, dialoogid, koomilised tegelased ja lustakad olukorrad. 19. sajandil muutus operett iseseisvaks teoseks, mis koosneb üldjuhul 1-5st aktist, erinevatest vokaalesitustest - aaria, ansambel, koorilaul. Operett tähendab it. keeles väikest ooperit, mis on lõbusa sisu lavateos, milles vahelduvad tants, laul ja kõne. Operett on kõige sarnasem koomilise ooperiga, siiski esineb operetis rohkem kõnedialooge. Muusika Operetis kasutatakse akadeemilist klassikalist muusikat orkestri koosseisu esitluses - aaria, ansambel, koor - teos on sarnane ooperile, kuid üldjuhul on opereti esitlusnumbrid lühemad ja vormiliselt, faktuuriliselt kergemad. '''Pariisi operetikoolkond''' Pariisi operetikoolkonna silmapaistvaim esinedaja oli Florimond Hervé( 1825-1892), kes avas Pariisis väiketeatri Théâtre des Folies-Concértantes. Tegu oli kirikuorganisti ja komponistiga, kelle heliloomingu hulka kuulusid teosed nagu pastoraalid, fantaasiad, kupleed, mida Hervés oli loonud aktuaalsete sündmuste raames. Hiljem vastukaaluks koomilisele ooperile valmis tal ca 30 lugu, mida ta hakkas hiljem operettideks kutsuma. '''Viini operetikoolkond''' '''Inglise operetikoolkond''' '''Opereti teatrid''' ===SHOW=== Youtube lingid ===ASK=== === Ask1 === Lohista helilooja nimi õige koolkonna alla. Operett on muusikaline lavateos, kus vahelduvad kõne, laul ja tants. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Operett tähendab itaalia keeles suurt ooperit. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Operett on kõige sarnasem tõsise ooperiga. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Opereti esitusnumbrid on lühemad võrreldes ooperiga. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Operett oli 19. sajandil kõige populaarsem Euroopa rahva seas. True<span class="aria-label"></span> False === Ask2 === Lohista helilooja nimi õige koolkonna alla. Pariisi operetikoolkond: Florimond *Hervé*, Jacques *Offenbach* Inglise operetikoolkond: Johann *Strauss* Viini operetikoolkond: William S. *Gilbert*, Arhur *Sullivan* === Ask3 === Lohista sõna õigesse lünka Esimest korda kasutati opereti terminit juba *17*. sajandil. *19*. sajandil muutus operett iseseisvaks teoseks mis koosneb 1-5st aktist. Operetis on ühendatud erinevad *vokaalesitlused* nagu aaria, ansambel või *koorilaul*. 19. sajandi operetis esineb palju *kõnedialooge*, kuid 17. sajndi operett oli kasutusel kui ooperi avateos, kus oli palju *tantsunumbreid*. Operetti esitab *akadeemiline* orkestri koosseis. Opereti esitlusnumbrid on *lühemad* ning faktuur ja ülesehitus on *kergemad*. === Ask4 === Vali õige väide Esimest korda kasutati opereti terminit juba 17. sajandil ning selle ajaga on žanr oma olemust muutnud Esimest korda kasutati opereti terminit juba 17. sajandil ning selle ajaga ei ole žanr oma olemust muutnud 17. sajandil kasutati operetti kui ooperi avateost. 17. sajandil kasutati operetti ooperi lõputeosena Operetis on lustakad tegelased ja koomilised olukorrad Operetis on tõsised tegelased ja olukorrad Operett koosneb üldjuhul 1-5st aktist Operett koosneb üldjuhul 10-20st aktist Operett tähendab it. keeles väikest ooperit Operett tähendab it. keeles suurt ooperit Operett on kõige sarnasem koomilise ooperiga Operett on kõige sarnasem tõsise ooperiga Operett oli 19. sajandil väga populaarne Euroopa rahva seas Operett oli 19. sajandil väga ebapopulaarne rahva seas === Ask5 Täida lüngad === Juba 17. sajandil oli kasutusel termin *operett*. Alguses kasutati seda ooperi *avateosena*, kuid alates '''*'''19*. sajandist muutus operett iseseisvaks teoseks. Operetis on erinevad vokaalesitused näiteks: *aaria/ansambel/koorilaul*. Kõige enam sarnaneb operett *koomilise* ooperiga. ===DO=== Võrdlus 1. praktiline ülesanne Võrdlus 1. Võta aluseks koomiline ooper ning võrdle omavahel ooperi ja opereti. 1.1 Süžeed 1.2 Muusika 1.3 Lavategevus 2. Arutle sarnasuste ja erinevuste üle. Põhjenda! 2. praktiline ülesanne Mõtle välja süžee, millest võiks luua operett. =Rahvusromantism= ==8) Rahvusromantism== ’Võimas rühm’ ehk ’Viisik’. Tšehhi (Smetana, Dvořak) ja skandinaavia (Grieg, Nielsen, Sibelius) [Igas teemas võib tulla lõiming IV kursusega] ===TELL UUS 30.09 (GL)=== ====Rahvusromantism: stiil, ajalugu, žanrid ==== Rahvusromantism on muusikastiil, millel on lisaks romantismi üldistele tunnustele ka konkreetsele rahvusele omased tunnused. Sellisteks tunnusteks võivad olla näiteks rahvamuusikast pärineva meloodia või konkreetse rahvusega seotud mütoloogia kasutamine. 18. sajandi muusikas olid rahvuslikud elemendid veel universaalse barokk- või klassitsistliku muusikastiili osad. 19. sajandil seoses rahvusliku eneseteadvuse tõusuga muutus rahvuslike elementide kasutamine eraldi eesmärgiks. Leiti, et rahvuslikud elemendid tagavad muusika autentsuse ja individuaalsuse ning aitavad tuua muusikas esile konkreetse rahvuse karakteri. Teatud muusikateoseid hakati pidama rahvuslikeks, kuna neis oli kasutatud rahvuslikku süžeed, rahvamuusikat või muid rahvuslikke elemente. Mõnel maal sündis rahvusromantism osana rahvuslikust vabadusvõitlusest või kultuurilisest ärkamisest. Tihti oli tegu rahvustega, kes olid olnud mõne teise rahvuse poliitilise, majandusliku või kultuurilise ülemvõimu all. Mõnel maal tekkis rahvusromantism koos romantismiga juba 1800ndatel aastatel (Kesk-Euroopas pärast Prantsuse revolutsiooni ja järgneva saksa maade ühinemisprotsessi käigus) ning mõnel maal alles sada aastat hiljem, 1900ndate algul (nt Eestis, Lätis, Leedus). Rahvusromantismi teeneks võib pidada rahvamuusika kogumist ja teaduslikku uurimist ([https://e-koolikott.ee/material?id=15285 Rahvusliku helikeele kujunemine]). Rahvusromantism esineb eelkõige järgmistes žanrites: '''rahvalaul ja koorimuusika,''' '''ooper''', '''klaverimuusika''', hiljem '''sümfooniline ja vokaalsümfooniline muusika''' ===== Rahvusromantism, rahvuslikkus ja kosmopoliitsus AKORDION ===== Rahvuslik eneseteadvuse tõus toimus 19. sajandil paljudes piirkondades, mitte ainult '''Ida-Euroopas''', vaid ka nt '''Põhja- ja Lõuna-Ameerikas'''. On keeruline tõmmata piir helilooja '''universaalsete''' ehk '''kosmopoliitsete''', '''rahvusromantiliste''' ja '''rahvuslike''' taotluste ja loominguliste tulemuste vahel, need võisid tema loomingus ja tegevuses seguneda, sulanduda, toimuda poliitilise ideoloogia foonil jms. Samuti tuleks eristada rahvusromantismi nähtust '''rahvuslikkuse''' nähtusest, sest esimene tekkis sageli ajal, mil rahvad alles võitlesid oma vabaduse eest, teisest rahvusest muusikud omandasid hariduse mõne juhtiva muusikamaa linnas või kosmopoliitses keskkonnas ning romantilised ettekujutused ja eesmärgid (igatsused) olid osa vabaduse eest võitlemisest. Kui vabadus oli juba võidetud, võisid heliloojad luua rahvuslikku muusikat, mis nt vaatas tagasi vabadusvõitlusele või mis kasutas rahvuslikke motiive juba modernistlikus vaimus muusikalise materjalina. Muusikaelu juhtivate maade heliloomingut – pms Itaalia, Prantsusmaa, osaliselt ka Saksamaa ja Austria – ei käsitletud ka 19. sajandil esmajoones rahvuslikkuse prisma läbi, ehkki heliloojad kasutasid samuti oma maa muusika elemente, kuid need olid kas selgelt sulandunud kunstmuusikasse või kujutasid ennesest konkreetsest traditsioonist välja kasvanud žanri võ stiili, nt barokktantsud või Itaalia ooper. Prantsuse ja hiljem ka saksa ooper pidid ennast kehtestama rahvuslikena just itaalia ooperiga vastandudes. Ja juba 18. sajandil mängisid böömi muusikud olulist rolli Euroopa kosmopoliitses muusikaelus, nt Berliinis, Mannheimis ([https://e-koolikott.ee/material?id=16023 Mannheimi koolkond]), Pariisis, Viinis. '''Joseph Haydn''' (1732–1809) kasutas oma viimastes sümfooniates (sh12 Londoni sümfooniat), aga ka oratooriumis "Loomine" (1798) rahvaviise või rahvalike stilisatsioone. Austria helilooja '''Franz Schubert''' (1797–1828) kirjutas u 450 tantsu, sh ka saksa tantse, mida saab käsitleda pigem karakterteostena, vähem tarbemuusikana. Saksa tantsud pärinesid varasemast tantsust nimega ''Allemande'', pr. k. saksa, mida 18. sajandil asendas ballides edaspidi menuett. 1770. aastatel olid sellised tantsud Baieris ja Salzburgis lausa keelatud (ebamoraalse kehade ühenduse tõttu), kuid saksa tants elas edasi rahvamuusikas ning alates Prantsuse revolutsioonist 1790 lubati taas saksa tantse kasutada. Alates Viini kongressist (1815) nimetati seda isegi saksa rahvustantsuks ja muutus juhtivaks ühiskonnatantsuks. Saksa tants arenes ländleriks ja valsiks. Kui ungari päritolu helilooja '''Ferenc Liszti''' (1811–1886) ümber kogunes Saksamaal (Weimaris) nn "Uussaksa koolkond", siis loeti selle hulka ka prantsuse helilooja '''Hector Berliozi''' (!) (1803–1869), kuid heliloojate eesmärk ei olnud seotud rahvusliku muusika loomisega. Samas on Liszt kirjutanud ungari rahvuslike elementidega muusikat, seega peetakse teda Ungari rahvuslikuks heliloojaks. Ka poola päritolu helilooja '''Frédéric Chopini''' (1810–1849) on peetud Poola rahvuslikuks heliloojaks, sest ta on kasutanud rahvamuusika elemente oma muusikas. Soome rahvushelilooja '''Jean Sibeliuse''' (1865–1957) sümfooniline poeem "Finlandia", mis käsitleb soome ajaloo episoode, on tema tuntumaid ja rahvuslikumaid teoseid, kuid ei kasuta konkreetset soome rahvaviise (ka mitte Finlandia hümn, mis on Sibeliuse enda loodud). Selle esimene versioon a. 1899 oli loodud samal aastal toimunud Ajakirjanduspidustuste programmi, mille eesmärk oli protestida tugevnenud vene tsensuuri vastu, esiettekanne toimus aastal 1900 ja teosel oli mitmed erinevad nimed selleks, et varjata selle tegeliku eesmärki. Erijuhtum on prantsuse helilooja '''Maurice Ravel''' (1875–1937), kelle ema oli baski, isa šveitsi päritolu ja kes kirjutas muusikat hispaania motiividele. Paljud Ida-Euroopa ja Venemaa, aga ka Hispaania, Põhjamaade ja Soome ning loomulikult ka Eesti, Läti, Leedu heliloojad on ennast ise selgelt määratlenud rahvuslikuks heliloojaks. Mõni helilooja on loonud omal maal tegutsedes oma rahvusest esimesena kunstmuusikat läänelikus stiilis ilma konkreetselt rahvuslikke elemente kasutamata. Mõni helilooja on tuntud pigem kosmopoliidina, kuid kasutab ka oma päritolumaa rahvuslikke muusikaelemente. Mõned heliloojad ja muusikategelased lõid oma maa rahvuslikke institutsioone ja olid seega oma maa muusikahariduse eestvedajad. '''Kasutatud kirjandus''' Kull, I.; Tuisk, O. (1973). ''Muusikaajalugu keskkoolile.'' Tallinn: Valgus. Wörner, K. H. (1993). ''Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch'' [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon]. Göttingen: Vandenhoek & Ruprecht. ===SHOW UUS 01.10 (GL)=== Kuvastik Mõned YT näited '''Rahvusromantism ja rahvuslikud koolkonnad žanride kaupa''' '''Rahvalaul ja koorimuusika''' '''Rahvalaul''' Saksa kirjanik ja filosoof '''Johann Gottfried Herder''' (1744–1803) kogus esimesena Euroopa rahvalaule (tekstidena): "Stimmen der Völker in Liedern" (Rahvaste hääled lauludes, 1778/79). Alates vararomantismi ajast peeti rahvalaul rahva vaimseks väljendusvormiks. 19. sajandil jätkus ja tihenes Saksamaal ja Austrias kogumistegevus. Tekstid: Achim von Arnim ja Clemens Brentano "Des Knaben Wunderhorn" (Poisi võlusarv, 1806/1808) – Gustav Mahler kasutab neid hiljem oma vokaalsümfoonilises loomingus Rahvaviisidega kogumikud: Ludwig Erk (1838–1845, 1856), A. W. Florentin v. Zuccalmaglio (1838), Fr. Magnus Böhme (1877) Eesmärk oli rahva õpetamine, eetilised sobiliku laulurepertuaar pidi toetama kombekat haridust. Rahvaviise sageli matkitakse ja seatakse autentsusest mitte hoolides erinevatele koosseisudele (soolo, koor), rahvalaulu ja kunstlaulu piirid hägustuvad. '''Kunstlaul (soololaul)''' 1) rahvalaul eeskuju 2) tekst peab valitsema Sotsiaalne funktsioon, erakontekst (kodune musitseerimine, poolavalik), tarbemuusika. Saateinstrument sageli klaver, ka kitarr, harmoonium. Laulumängud: improviseeritud või tsükliliselt koostatud narratiivsed laulude kimbud, mida esitati ka stseeniliselt. '''Rahvuslikud koolkonnad:''' '''Prantsusmaa''' Klaverisaatega ''Romance'' kui moenähtus (alates 1830), ''Melodie'' kui kunstliliselt väljapeetum žanr, Schuberti mõjutustega * Hector Berlioz, Giacomo Meyerbeer, Félicien David, Victor Massé, Charles Gounod, George Bizet, Jules Massenet, Léo Delibes Eeskujuks prantsuse ooper. 19. sajandi teine pool: * César Franck, Camille Saint-Saëns, Édouard Lalo, Henri Duparc, Gabriel Fauré '''Venemaa''' Mihhail Glinka ja Aleksandr Dargomõžski, Pjotr Tšaikovski, Modest Mussorgski, Alexandr Borodin, '''Tšehhi (Böömimaa) ja Poola''' * Antonín Dvořák, Karol Kurpiński, Stanisław Moniuszko, Władysław Żeleński '''Skandinaavia''' * Taani: C. E. F. Weyse, J. P. E. Hartmann, N. W. Gade, P. Heise, P. E. Lange-Müller * Rootsi: Uppsala-kool – A. F. Lindblad, J. A, Josephson, L. Norman, A. Södermann, E. Sjörgren) * Norra: H. Kierulf, R. Nordraak, E. Grieg, Ch. Sinding jt '''Koorilaul''' Koorilaul ja arvukad lauluseltsid olid 19. sajandil populaarsed pms '''Saksamaal.''' See oli seotud vabadussõdadega Sakamaal, rahvalaulu "avastamise" ja kogumisega (Herder) ja vajadusega luua muusikat kodanliku ühiskonna ühistegevuse jaoks. Muusikalised rahvakasvatajad (nt šveitsi Hans Georg Nägli) nägid koorilaulu harrastamises võimaluse harida laiasid ühiskonnakihte. Lauluseltsid olid jaotatud kihtide alusel: * "Haritud seltskond" (madalam aadel, akadeemikud, kunstnikud, haritlased, ametnikud): ''Singakademie'' (lauluakadeemia, nt Berliini Singakademie), segakoorid * Keskklassi kodanlased (kaupmehed, käsitöölised, õpetajad): '''meeskoorid''' ja '''lauluseltsid''' **Lauluseltside nimetused: ''Liederkränze'' (''Kranz'' e. k. pärg, nimetus kasutusel Lõuna-Saksamaal) / ''Liedertafeln'' (''Tafel'' e. k. pidulik laud, nimetus kasutusel Põhja-Saksamaal) **sellest repertuaarist ja stiilist võtis eeskuju eesti helilooja '''Karl August Hermann''' (1851–1909) luues nn liedertafellikku muusikat, mille maine ei olnud väga kõrge kunstmuusika ringkondades. Sajandi teisel poolel tekkisid elukutsespetsiifilised kooriühendused: õpetajate lauluseltsid, tööliste ja vabrikute koorid. '''Repertuaar''' Sajandi esimesel poolel: tuntud heliloojate koorimuusika (Schubert, Weber, Mendelssohn, Schumann) on kõrgel tasemel tarbemuusika. Sajandi teisel poolel: jaotus "tõsine" (kunstmuusika) ja "meelelahutuslik" muusika tingis järgmise lahknevuse: * poolprofessionaalsed lauluühingud piirdusid "klassikalise" repertuaari ja rahvalaulutöötlustega; * populaarsed lauluseltsid eelistasid kodumaa, looduse- , ränd- , isamaalist ning joogi- ja armastusteemalisi laule, samuti ooperiaariate ja -kooride töötlusi Erinevate rahvuslike lauluseltside (''Liedertafel'') lauluraamatud näitavad, et "klassikaline" ja "populaarne" repertuaar eksisteeris kõrvuti. '''Meeskoorirepertuaar:''' Esimese neljahäälse ''a cappella'' teose meeshäältele (''Männerquartette'') kirjutab 1788. a '''Michael Haydn''' (1737–1806), Joseph Haydni noorem vend. '''Saksamaal''' * Karl Friedrich Zelter, Ludwig Berger, Friedrich Silcher, Carl Maria v. Weber, Carl Loewe, Heinrich Marschner, Felix Mendelssohn-Bartholdy, Franz Schubert, Conradin Kreutzer, Wenzeslaus Kalliwoda '''Šveitsis''' * Hans Georg Nägeli '''Segakoorirepertuaar:''' Felix Mendelssohn-Bartholdy (alates 1839), Robert Schumann, Robert Franz, Moritz Hauptmann, Niels W. Gade, Johannes Brahms, Max Bruch, Peter Cornelius, Hugo Wolf, Anton Bruckner '''Naiskoorirepertuaar:''' Tekkis 19. sajandi teisel poolel, piirdus algul koduse musitseerimisega dueti, terzeti koosseisus, mis säilis ka koorivormis, lüüriline stiil. * Robert Schumann, Ferdinand Hiller, Franz Lachner, Max Bruch, Johannes Brahms jt '''Rahvuslik ooper''' '''Saksamaa''' Esimeseks saksa romantiliseks ooperiks peetakse '''Ernst Theodor Amadeus Hoffmanni''' (1776–1822) ooperit "Undine" (1816). C. M. v. Weber nimetas seda ooperit oluliseks ettevalmistuseks saksa rahvusliku ooperi loomise teekonnal. Esimeseks saksa rahvuslikuks ooperiks peetaksegi '''Carl Maria von Weberi''' (1786–1826) ooperit "Nõidkütt" (Der Freischütz, 1821). '''Richard Wagner''' (1813–1883) kasutas oma muusikadraamas saksa mütoloogiat, Nibelungide saaga ja ehitab Bayreuthis Saksamaal tänaseni rahvusliku tähtsusega ooperimaja. Nurgakivi panek 1872. a., avamine 1876. a. tsükliga „Nibelungide sõrmus“ (''Der Ring des Nibelungen''). * veel olulised romantilise ja rahvusliku sisuga ooperite loojad (biidermeier stiilis, saksa mänguooper): Louis Spohr, Heinrich Marschner, Franz Lachner, Albert Lorzing, Otto Nicolai '''Suurbritannia (Iirimaa, Inglismaa)''' 19. sajandi algul valitses itaalia ooper. Iiri helilooja, viiuldaja ja laulja '''Michael Balfe''' (1808–1870), püüdis asutada oma ooperi ettevõte (1841), kirjutas ka ''grand'' ''opéra'' stiilis, alates 1852 dirigent teatris "Her Majesty' s Theatre". Edukas oli ooper "The Bohemian Girl" (1843). Oli lauluõpetraja (Method of Singing, 1855). Samuti töötas Londonis saksa päritolu opperihelilooja, dirigent ja korraldaja '''Julius Benedict''' (1804–1885) Alles 19. sajandi viimasel aastakümnel tekib oma traditsioon: Iiri helilooja '''Charles Villiers Stanford''' (1852–1924) loob esimese rahvusliku ooperi (1896). * teised heliloojad on: Hubert Parry, Alexander Campbell Mackenzie ''Savoy-Opera'' esindajad: inglise libretisti '''William Gilberti''' (1836–1911) ja helilooja '''Arthur Sullivan''' (1842–1900, iiri isa, itaalia ema) (loob Offenbachi stiilis inglise operetti), mängitakse alates 1875. a. "Opera comique theatre", alates 1881. a. "Savoy-Theatres" majades, viimane annab žanrile oma nime. '''Hispaania''' Hispaania muusika oli pikalt Itaalia mõjusfääris. Siiski tekkis 18. sajandil uus žanr nimega ''tonadilla –'' koomilised lühiteosed (miniooperid), mida saatis orkester, sisaldas rahvuslikku temaatikat. See žanr oli edaspidi populaarne hispaania-keelses Kuubas (1790–1814). '''Isaac Albéniz''' (1860–1909) liitis hispaania rahvamuusika kaasaja tantsudega ja kirjutas ka oopereid, "Maagiline opaal" (1893). * teised heliloojad: Enrique Granados, Manuel de Falla, Joaquin Turina. '''Venemaa''' Sajandi esimesel poolel olid '''Mihhail Glinka''' (1804–1857) ja '''Aleksandr Dargomõžski''' (1813–1869) juhtivad heliloojad, teisel poolel tegutsesid erinevad rühmitused: 1) nn '''kosmopoliitsed esindajad:''' * soovisid saavutada läänelikku taset muusikahariduses * asutati Vene muusikaühingu (1859), Peterburi konservatooriumi (1862) ja Moskva konservatooriumi (1866) * rahvamuusika kasutamine üks paljudest eesmärkidest *'''Anton''' ja '''Nikolai Rubinstein''', hiljem '''Pjotr Tšaikovski''' 2) nn '''võimsa rühma esindajad''': * nägid ennast kõigepealt asjaarmastajatena (olid elukutselt peamiselt ametnikud, arstid, insenerid jms), olid siiski õppinud muusikat, kuid komponeerimine oli kõrvaltegevus * soovisid kunstmuusikat uuendada ja luua rahvusooperit kasutades rikkumata vene rahvalaulu kui keskset rahvuslikku elementi * Balakirev asutas Peterburi "Vaba muusikakooli" (1862) Peterburi konservatooriumi vastandiks *'''Mili Balakirev''', '''Modest Mussorgski''', '''Aleksandr Borodin''', '''Nikolai Rimski-Korsakov''', '''César Cui''' Mõlema rühma vastuolud hajusid 1870. aastail. '''Poola''' Alates 18. sajandist ooperitraditsioon Warssavis. Alates 1800 kasutavad heliloojad Poola ajaloo süžeesid oma ooperites (laulumängud, opera comique). * Józef Elsner, Karol Kurpiński, Stanisław Moniuszko '''Tšehhi''' Ooper Prahas oli algul saksa ja itaalia mõjusfääris. Skroup kirjutas esimesena folkloorist inspireeritud laulumängu. Rahvusooperi traditsiooni looja oli Smetana. * František Škroup, Bedřich Smetana, Antonín Dvořák, Zdeněk Fibich, Josef Bohuslav Foerster '''Ungari''' Alates 1820. aastatest rahvusteatri asutamine Koloszvaris (Klausenburgis) 1822, rahvusteatri asutamine Pestis 1837 (Erkel) * Ferenc Erkel, Mihály Mosonyi (Michael Brand) '''Rahvuslik klaverimuusika heliloojad''' 19. sajandi teisel poolel arenab klaverimuusika ka väljaspool Saksamaad iseseisvaks ja rahvuslikuks žanriks. '''Ungari''' * Ferenc Liszt '''Poola''' * Frédéric Chopin, Stanisław Moniuszko, Henryk Wieniawski '''Skandinaavia''' * Johann Peter Emilius Hartmann, Nils W. Gade, Edvard Grieg, Emil Sjörgren, Wilhelm Stenhammar, Christian Sinding, '''Böömimaa''' * Bedrich Smetana, Zdenek Fibich '''Venemaa''' * Mihhail Glinka, Anton Rubinstein, Pjotr Tšaikovski, Mili Balakirev, Modest Mussorgski '''Prantsusmaa''' * César Franck (sündinud Liége'is, mis kuulus kuni 1830 veel Hollandi Kuningriigi koosseisus, hiljem Belgia Valloonia koosseis, ema oli saksa päritolu), Camille Saint-Saëns, Vincent d'Indy, Georges Bizet '''Sümfoonilise ja vokaalsümfoonilise muusika heliloojad''' '''Austria''' * Gustav Mahler (1860–1911), kasutab Posi võlusarve tekste oma vokaalsümfoonilises muusikas '''Tšehhi''' * Bedřich Smetana (1824–1884), Antonín Dvořák (1841–1904), Leoš Janáček (1854–1928), Bohuslav Martinů (1890–1959) '''Norra''' * Edvard Grieg (1843–1907) '''Rootsi''' * Hugo Alfvén (1872–1960) '''Taani''' * Carl August Nielsen (1865–1931) '''Soome''' * Jean Sibelius (1865–1957) '''Venemaa''' * Mihhail Glinka, Võimas rühm '''Rumeenia''' * George Enescu (1881–1955) '''Ungari''' * Ferenc Liszt, hiljem Béla Bartók (1881–1945), Zoltán Kodály (1882–1967) '''Hispaania''' * Isaac Albéniz (1860–1909), Manuel de Falla (1876–1946) '''Suurbritannia''' * Joseph Parry (1841–1903), Edward Elgar (1857–1934), Charles Villiers Stanford (1852–1924), Alexander Mackenzie (1847–1935), Ralph Vaughan Williams (1872–1958) '''Ameerika Ühendriigid''' * Edward MacDowell (1860–1908), Charles Ives (1874–1954), hiljem Aaron Copland (1900–1990) '''Brasiilia''' * Heitor Villa-Lobos (1887–1959) ===DO UUS 01.10 (GL)=== '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. A Essee, B esitlus kuvastikuga klassis, C dramaatiline lugemine klassi ees, D aruta essee sisu ja oma lahendus klassiga''' Eesmärk: õpilane tutvub süvitsi 19. sajandi rahvuslikke žanrite, heliloojate ja koolkondadega ja võrdleb nende tegevus ja looming omavahel. Töövorm: individuaalne, esitlus klassis, lugemine klassi ees A 1. Vali välja 1.1 žanr: rahvalaul ja koorimuusika, ooper, klaverimuusika või sümfooniline ja vokaalsümfooniline muusika 1.1.1 kuni kolme helilooja, 1.1.1.1 ühe või mitme maa esindajad. 2. Tutvu helilooja(te): 2.2 elukäiguga otsides informatsiooni internetist, 2.3 loominguga (vaata üle, millistes žanrites ta kirjutas) kuulates Youtubes või Spotifys vähemalt 5–10 heliteost. 3. Saades inspiratsiooni loetud biograafilistest infost ja kuulatud teostest kirjuta essee pikkusega 1–2 lk A4. Essee kirjutamisel lähtu: 3.1 konkreetsest heliloojast ja tema kontekstist (ajastust, riigist jne), 3.2 helilooja mõttemaailmast läbi tema loomingu, 3.3 enda arvamusest tema loomingu kohta. 4. Loo esseele pealkiri. 5. Märgi lõppu, millised interneti allikad kasutasid ning heliteosed inspireerisid sind kirjutama just sellist esseed. B 6. Essee esitlusel tutvusta klassis kõige olulisemad mõtted ja paari teose katkendit. C 7. Lugemisel loe oma essee kujundlikult ja kaasahaaravalt, kasuta ka muusikat taustaks. D 8. Aruta klassis essee sisu, küsi tagasiside klassikaaslastelt. '''2. praktiline ülesanne. Väitlus (rollimänguga)''' '''Rahvalike/rahvuslike elementide kasutamine muusikas: poolt või vastu''' Eesmärk: õpilased võtavad seisukohta rahvaelementide/rahvuslike elementide/rahvusliku konteksti kasutamise osas muusikas. Töövorm: väikerühmad, arutelu, klassis Töömaht: 1 tund 1. Vali positsioon: rahvaelementide/rahvuslike elementide/rahvusliku konteksti kasutamise poolt või vastu. 1.1 Vali roll: helilooja (muusik), kriitik, kuulaja: akadeemik, madalam aadel, kaupmees, tööline jne 2. Otsi Youtube'ist või Spotify'st 19. sajandi muusikat, mis 2.1 ei sisalda rahvatekste ega rahvaviise, 2.2 sisaldab rahvatekste ja/või rahvaviise. 3. Kuula mõlemad näited: 3.1 kujundage poolt ja vastuargumente sobiliku põhjendusega (3–5). 4. Vii läbi arutelu/väitlus rollimänguga 4.1 rühmakaaslaste või 4.2 teiste rühmadega. 5. Aruta, kuidas arutelu kujunes ja millised positsioonid jäid peale. '''VANA VANA VANA!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!!''' * Venemaal: Mihhail Glinka, Modest Mussorgski, Nikolai Rimski-Korsakov, Pjotr Tšaikovski, Sergei Rahmaninov * Tšehhis Bedřich Smetana ja Antonín Dvořák * Hispaanias Isaac Albéniz, Enrique Granados, Manuel de Falla * Pranatusmaal César Franck * Inglismaal Edward Elgar * Norras Edvard Grieg * Soomes Jean Sibelius ====== Itaalia ====== Giuseppe Verdi ======Hispaania====== HISPAANIA RAHVUSKOOLKOND Hispaania muusika oli pikalt Itaalia meistrite mõju all ning igasugune katsetus tuua esile rahvuslikku muusikat mõisteti hukka. Vaatama sellele, et Hispaanias polnud võimalik ooperiga läbi lüüa, tõusis seal esile uus žanr ''tonadilla''. Tegu oli koomilise lühiteosega, mida saatis orkester, samuti sisaldas see rahvuslikku temaatikat. '''Isaac Albéniz''' (1860-1909) - esimese suure tunnustuse sai Hispaania rahvusmuusika täna antud heliloojale. Tegu oli virtuoosliku pianist ja andeka heliloojaga, kes liitis hispaania rahvamuusika kaasaja tantsudega.  Tema teostes on tihti kuulda polürütmikat ning puhkpillide ja löökpillide imiteerimist. '''Kuulsamad teosed''': ooper "Maagiline opaal", "Kataloonia rapsoodia", Hispaania süit op.47, "Vanad süidid", laulukogu "Album de "Basquer". Samuti on suurt panust andnud hispaania muusikale heliloojad Enrique Granados, Manuel de Falla, Joaquin Turina. ======Austria ja Saksamaa====== '''Franz Schubert''' '''Robert Schumann''' '''Richard Wagner''' '''Johannes Brahms''' ======Prantsusmaa====== Hector Berlioz Georges Bizet ======Norra====== PÕHJAMAADE RAHVUSKOOLKOND '''NORRA:''' '''Edvard Grieg''' (1843-1907) - helilooja ja pianist, keda peetakse norra muusika ja romantismiajastu juhtfiguuriks. Oma teostes on ta kasutanud väga palju rahvamuusika elemente, millega edendas rahvuslikku identiteeti. Tema loomingus võib leida palju muinasjutulist ning viikingite ning trollide temaatikat. Ta on suutnud läbi muusika helikeele kirjeldada ilusat Norra loodust. '''Tuntud teosed''':  "Peer Gynt", klaverikontsert a-moll, klaveritsükkel "Humoreskid", "Norra tantsud". ======Soome====== '''SOOME:''' '''Jean Sibelius''' (1865-1957) - Soome kuulsaim helilooja, kes andis suure panuse soome klassikalise muusika arengul. Oma teostega on ta väga edukalt edendanud Soome rahvuslikku identiteeti. Tema teostes võib leida palju muusikat, mis on inspiratsiooni saanud loodusest, mistõttu on teosed on põhjamaiselt karge kõlaga. '''Tuntumad teosed:''' 7 sümfooniat, sümfooniline poeem "Finlandia", orkestripala "Kurb valss", viiulikontsert. ======Rootsi====== August Söderman Franz Berwald ======Poola====== POOLA RAHVUSKOOLKOND Frédéric Chopin (1810-1849) - poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuskoolkonnale. Ta on andnud suure panuse klaverimuusikale, mistõttu on teda nimetatud isegi "klaveripoeediks". Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Ta uuendas mitmeid žanre (nokturn, polonees, prelüüd) ning samuti on tema loodud etüüdid mitte tehniliste võtete harjutamiseks loodud teos, vaid emotsionaalne kontsertpala. '''Tuntumad teosed''': "Suur Briljant valss" Es-duur, nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur, prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd", valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss", fantaasia f-moll. ======Tšehhi====== TŠEHHI RAHVUSKOOLKOND Suurt mõju Tšehhi rahvuskoolkonna arengule andis geopoliitiline olukord, mis tekkis 19. sajandil. Kuna Tšehhit mõjutas suuresti Austria-Ungari, siis hakkas aina enam tõusma esile patriootilisus enda riigi suhtes, seoses sellega tõusidki esile kaks suurt heliloojat Antonin Dvořák(1841-1904) ja Bedřich Smetana (1824-1884). Bedřich Smetana (1824-1884) - Tšehhi rahvuskoolkonna isaks peetakse dirigenti ja heliloojat B. Smetanat, kes juba väikse poisina oli tuntud kui andekas pianist ja viiuldaja. Kuna heliloojale oli vastumeelt Austria-Ungari režiim, siis veetis ta mitmed aastad Rootsis. Põhimaterjalid, millele tuginedes Smetana oma kunsti kujundas, olid natsinalism, realism ja romantism. Tuntud teosed: "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava", keelpillikvartett nr. 1 "Minu elust" Antonin Dvořák (1841-1904) - Tšehhi helilooja, kes lisaks muusika loomisele oli ka õppejõud Praha Konservatooriumis ning New Yorgi Riikliku Konservatooriumi juhataja ja õppejõud. Tema loomingus on märgata tšehhi ja teiste slaavi rahvaste rahvamuusika mõjutusi. Samuti võib märgata ka teiste romantismi ajastu heliloojate nagu L. van Beethoveni, F. Schuberti, J. Brahmsi mõjutusi. Tuntud teosed: ooper "Näkineid", 9. sümfoonia "Uuest maailmast", tšellokontsert, "Slaavi tantsud". ====== Venemaa ====== '''Mihhail Glinka''' '''Aleksandr Dargomõžski''' '''Anton Rubinstein''' '''Pjotr Tšaikovski''' '''Sergei Rahmaninov''' '''Aleksandr Skrjabin''' '''VÕIMAS RÜHM:''' '''Modest Mussorgski''' '''Aleksandr Borodin''' '''Nikolai Rimski-Korsakov''' ====== Ungari ====== '''Ferenc Liszt''' '''Bela Bartok''' ===TELL=== Pärast Prantsuse revulotsiooni tekkis romantilises muusikas uus vool.  19. sajandil kasvas huvi enda kodumaa ajaloo ja kultuuri vastu. Suurenes huvi folkloori, legendide vastu ning muusikas loodi ajaloolise süžeega draamasid. Hakati tundma enam huvi nii oma rahvamuusika kui ka võõraste rahvaste muusikatraditsioonide vastu. Luues rahvuslikku muusikat võtsid heliloojad arvesse mitmeid faktoreid näiteks: rahvuskeel, loodus - ilmastik, rahvuse käitumismuster, rahvuslikud muusikalised elemendid (tantsud, rütmid, laulud), traditsioonid. Rahvusromantilise koolkonna esindajate hulgas olid mitmed väljapaistvad heliloojad. Näited: Sibelius - "Kuusk" (loodus), Chopin - "Masurka", "Polonees" (tantsud) ===SHOW. SHOW JAOKS LIIGA PALJU TEKSTI, TULEKS VIIA TELL-i=== Itaalia Giuseppe Verdi HISPAANIA RAHVUSKOOLKOND Hispaania muusika oli pikalt Itaalia meistrite mõju all ning igasugune katsetus tuua esile rahvuslikku muusikat mõisteti hukka. Vaatama sellele, et Hispaanias polnud võimalik ooperiga läbi lüüa, tõusis seal esile uus žanr ''tonadilla''. Tegu oli koomilise lühiteosega, mida saatis orkester, samuti sisaldas see rahvuslikku temaatikat. '''Isaac Albéniz''' (1860-1909) - esimese suure tunnustuse sai Hispaania rahvusmuusika täna antud heliloojale. Tegu oli virtuoosliku pianist ja andeka heliloojaga, kes liitis hispaania rahvamuusika kaasaja tantsudega.  Tema teostes on tihti kuulda polürütmikat ning puhkpillide ja löökpillide imiteerimist. '''Kuulsamad teosed''': ooper "Maagiline opaal", "Kataloonia rapsoodia", Hispaania süit op.47, "Vanad süidid", laulukogu "Album de "Basquer". Samuti on suurt panust andnud hispaania muusikale heliloojad Enrique Granados, Manuel de Falla, Joaquin Turina. Saksamaa, Austria, SAKSAMAA: '''Franz Schubert''' '''Robert Schumann''' '''Richard Wagner''' '''Johannes Brahms''' Prantsusmaa Hector Berlioz Georges Bizet PÕHJAMAADE RAHVUSKOOLKOND '''NORRA:''' '''Edvard Grieg''' (1843-1907) - helilooja ja pianist, keda peetakse norra muusika ja romantismiajastu juhtfiguuriks. Oma teostes on ta kasutanud väga palju rahvamuusika elemente, millega edendas rahvuslikku identiteeti. Tema loomingus võib leida palju muinasjutulist ning viikingite ning trollide temaatikat. Ta on suutnud läbi muusika helikeele kirjeldada ilusat Norra loodust. '''Tuntud teosed''':  "Peer Gynt", klaverikontsert a-moll, klaveritsükkel "Humoreskid", "Norra tantsud". '''SOOME:''' '''Jean Sibelius''' (1865-1957) - Soome kuulsaim helilooja, kes andis suure panuse soome klassikalise muusika arengul. Oma teostega on ta väga edukalt edendanud Soome rahvuslikku identiteeti. Tema teostes võib leida palju muusikat, mis on inspiratsiooni saanud loodusest, mistõttu on teosed on põhjamaiselt karge kõlaga. '''Tuntumad teosed:''' 7 sümfooniat, sümfooniline poeem "Finlandia", orkestripala "Kurb valss", viiulikontsert. '''ROOTSI:''' August Söderman Franz Berwald POOLA RAHVUSKOOLKOND Frédéric Chopin (1810-1849) - poola helilooja ja pianist, kes pani aluse poola rahvuskoolkonnale. Ta on andnud suure panuse klaverimuusikale, mistõttu on teda nimetatud isegi "klaveripoeediks". Loomingus kajastub kiindumus kodumaa looduse, ajaloo ja rahvaloomingu vastu. Tundis hästi rahvamuusikat, sulandas seda oma loomingusse. Ta uuendas mitmeid žanre (nokturn, polonees, prelüüd) ning samuti on tema loodud etüüdid mitte tehniliste võtete harjutamiseks loodud teos, vaid emotsionaalne kontsertpala. '''Tuntumad teosed''': "Suur Briljant valss" Es-duur, nokturn-öömuusika nr.2 Es-duur, prelüüd nr 15 Des-duur "Vihmapiiskade prelüüd", valss op 64 nr 1 Des-duur "Minutivalss", fantaasia f-moll. TŠEHHI RAHVUSKOOLKOND Suurt mõju Tšehhi rahvuskoolkonna arengule andis geopoliitiline olukord, mis tekkis 19. sajandil. Kuna Tšehhit mõjutas suuresti Austria-Ungari, siis hakkas aina enam tõusma esile patriootilisus enda riigi suhtes, seoses sellega tõusidki esile kaks suurt heliloojat Antonin Dvořák(1841-1904) ja Bedřich Smetana (1824-1884). Bedřich Smetana (1824-1884) - Tšehhi rahvuskoolkonna isaks peetakse dirigenti ja heliloojat B. Smetanat, kes juba väikse poisina oli tuntud kui andekas pianist ja viiuldaja. Kuna heliloojale oli vastumeelt Austria-Ungari režiim, siis veetis ta mitmed aastad Rootsis. Põhimaterjalid, millele tuginedes Smetana oma kunsti kujundas, olid natsinalism, realism ja romantism. Tuntud teosed: "Müüdud mõrsja", sümfooniline poeem "Vltava", keelpillikvartett nr. 1 "Minu elust" Antonin Dvořák (1841-1904) - Tšehhi helilooja, kes lisaks muusika loomisele oli ka õppejõud Praha Konservatooriumis ning New Yorgi Riikliku Konservatooriumi juhataja ja õppejõud. Tema loomingus on märgata tšehhi ja teiste slaavi rahvaste rahvamuusika mõjutusi. Samuti võib märgata ka teiste romantismi ajastu heliloojate nagu L. van Beethoveni, F. Schuberti, J. Brahmsi mõjutusi. Tuntud teosed: ooper "Näkineid", 9. sümfoonia "Uuest maailmast", tšellokontsert, "Slaavi tantsud". ===ASK=== ===DO VANA=== Essee Eesmärk: õpilane on tutvunud 19. sajandi rahvuslikke koolkondadega ning vastavate heliteostega.  Õpilane: 1. Vali välja üks õpitutest heliloojatest 2. Tutvu antud helilooja loominguga kuulates Youtubes või Spotifys vähemalt 5-10 heliteost.  3. Saades inspiratsiooni kuuldud teostest kirjuta essee (1 A4) Essee kirjutamisel lähtu 3.1 Konkreetsest riigist ja heliloojast 3.2 Helilooja mõttemaailmast läbi tema loomingu 3.3 Esseele loo ise pealkiri 3.4 Märgi lõppu, millised heliteosed inspireerisid sind kirjutama just sellise pealkirjaga esseed =Pärimusmuusika= ==9) Eesti rahvamuusika. Vanem ja uuem rahvalaul. Rahvapillid ja pillimäng; rahvatants== https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4267 tell show+ask+do tegemisel TELL UUS. See tekst on kohati väga ebaühtlane, sisaldades ilmseid triviaalsusi. Millel peaks selles peatükis olema fookus? Mitmeid pealkirjas lubatud asju ei ole käsitletud. ===TELL UUS TOIM GL 09.10=== ====Eesti rahvalaul==== Eestlaste esivanemad elasid enne 19. sajandit üsna omaette, naabruses elavatest rahvastest ja linnakultuurist suhteliselt mõjutamata, seetõttu neil kujunes välja omapärane, kohaliku eluviisi ja keelega tihedalt seotud talupoeglik pärimuskultuur. Eesti rahvalaul ongi seotud pärimuse kandjate eluviisiga: talupoegliku elu tavade, mõtteviisi ja uskumustega. Nimetus "rahvalaul" (sks. k. ''Volkslied'') pärineb '''Friedrich Reinhold Kreutzwaldilt''' (1803–1882). '''Rahvalaulu liigid:''' 1) vanem ehk regivärsiline rahvalaul: kujunes välja ürgühiskondliku korra ajal, traditsioon säilis 20. sajandi alguseni, samal ajal algas ka rahvalaulu kogumistegevus, tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. 2) uuem rahvalaul: tekis 18. sajandi lõpul suuresti saksa laulutraditsiooni baasil, levis pigem linnakultuuri kontekstis, kõrgaeg oli 19. sajand lõpus. 19. sajandil ja 20. sajandi algul olid mõlemad kihistused kõrvuti käibel. Loe edasi: Eesti rahvalaul ([https://www.wikiwand.com/et/Eesti_rahvalaul Vikipeedia]) ja Regilaul ([https://www.wikiwand.com/et/Regilaul Vikipeedia]) '''Olulised mõisted [sisestan Drupalisse eraldi objektina, mida saab lisada nii 9. kui k 10. peatükile]''' '''Rahvalaul''' a) '''vanem rahvalaul e regilaul''' – u 19. sajandini läänemeresoome aladel levinud regivärsiline rahvalaul, mille peamisteks tunnusteks on teksti algriimilisus ja parallellism, neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss, väikese ulatusega ja väheliikuva meloodiaga. b) '''uuem rahvalaul''' – lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate lõppriimiliste laulude kihistusse. '''Rahvalik laul''' – mõiste võeti käibele vanemate rahvalaulude eristamiseks moodsamatest, sageli heliloojate loodud rahva seas populaarseks osutunud lauludest; mõiste ''rahvalik'' hakkas seostuma ka teatud muusikastiiliga, tähistades kergesti meeldejäävaid, enamasti rõõmsaid tantsurütmis n-ö kolme duuri lugusid, mida arvati lihtrahvale meeldivat. '''Rahvamuusika''' a) tuli Euroopas käibele 19. sajandi lõpul katusterminina muusikalise folkloori kohta, ühendades varem eraldi seisnud mõisted rahvalaul ja rahvapillimuusika (viimase kohta öeldi mõnikord ka rahvamuusika, eesti keeles mängutükid); b) 1960ndatel tähistas mõiste tollase inimese silmis talupoegliku tantsumuusika seadet rõõmsameelselt taidluskollektiivilt. c) 20. sajandi rahvaluuleteaduses – erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuliselt, kirjalikult, meedium, ja arvuti- ja internetipõhiselt). '''Pärimusmuusika''' – suulises-kuuldelises traditsioonis kujunenud etniliste tunnustega muusika, samuti selle edasiarendused ning pärimuslikke stiile kasutav autorilooming, mis võib funktsioneerida 1) nii seda esitava grupi liikmete seas nende endi tarbeks; s.t oma loomulikus keskkonnas, kui ka 2) kellegi teise jaoks; s.t rahvalaulu kasutamine kontsertolukorras; pärimusmuusika hõlmab praegu enam-vähem selle valdkonna, mida inglise keeles tähistavad mõisted ''folk music'', ''traditional music'', ''world music'', seega eri rahvaste suulises pärimuses välja kujunenud muusika ning selle seaded, töötlused ja edasiarendused eelkõige segatuna omavahel ja/või populaarmuusikaga. '''Kunstmuusika''' – Lääne-Euroopa rahvamuusika ja kirikumuusika põhjal kirjalikus professionaalses traditsioonis kujunenud, kõrgeid kunstilisi eesmärke taotlev muusika. '''Populaarmuusika''' – mõistega tähistatakse eelkõige mitmete Ameerika, aga ka Lääne-Euroopa rahvarühmade muusikastiilide segunemise põhjal kujunenud, üldise leviku ja müügieduga arvestavat, tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste (helisalvestus, võimendus, internetilevik) arengust mõjutatud muusikat. '''Folkmuusika''' – rahvamuusikalähedane tänapäevane laul rahvalike pillide saatel (ÕS). '''Folk''' a) muusikastiil (kasutusel pärimusmuusika ühe võimaliku sünonüümina); b) pärimusmuusika festival; selles viimases tähenduses sisaldub see mitmete pärimusmuusika ürituste (Viru folk, Jööri folk, Hiiu folk jm) ametlikus nimetuses ja Viljandi pärimusmuusika festivali kõnekeelses nimetuses. =====Vanem rahvalaul ehk regilaul AKORDION===== Hinnanguliselt arvatakse, et regilaulu vorm ulatub vanuselt tuhande kuni kahe tuhande aastani. Vanemat rahvalaulu lauldi suuremate muudatusteta umbes 19. sajandi keskpaigani. Rahvalaul levis suuliselt ning selle autoriks oli nö rahvas ise. Vanemat rahvalaulu laulsid põhiliselt naised ning esitajaid kutsuti kaasitajateks ja laulikuks ehk leelotajaks. Laulu esitati tavaliselt eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Vanemas rahvalaulus olid esikohal sõnad, mitte meloodia. Muusika ainult ilmestas teksti ning üldiselt oli meloodia väikese ulatusega 3–4 heli, laulu aluseks oli 8-silbiline värss. Samuti oli rütm vähe vahelduv, kasutati põhiliselt kaheksandik- või veerandnoodi vältusi. Põhiliselt on eesti rahvalaulud ühehäälsed, ainult setudel võib leida ka mitmehäälseid laule, kuna antud piirkonnas on olnud vene rahvalaulude mõju all.  '''Riimiskeem''' Regilaulu aluseks on värss, mille põhivõrm on 8-silbiline ning igale silbile vastab üks noot. Näiteks: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; ku-hu mei-e tu-le tie-me. Traditsioonilised regilaulu esitajad olid eeslaulja ja koor. Sealjuures võtab koor üle eeslaulja lauldud värsi ning alustab selle laulmist juba eeslaulja viimase silbi ajal. Samamoodi käitub ka laulja, kes jätkab uue värsi laulmist koori viimase silbiga samaaegselt. Näiteks: Eeslalaulja: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; Koor:                                          -sed Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; Eeslaulja: -sed, ku-hu mei-e tu-le tie-me Koor:                                          -me, ku-hu mei-e tu-le tie-me. '''Regilaulu žanrid''' Herbert Tampere [http://www.folklore.ee/pubte/eraamat/tampere/ "Eesti rahvalaule viisidega"]: I (1956), II (1960), III (1958), IV (1964), V (1965) – sisaldab noodinäiteid! 1. Töölaulud: karjuselaulud, lõikuslaulud ja koduste tööde laulud. 2. Kalendri tähtpäevade laulud: Mardilaulud, Kardrilaulud, Vastlalaulud, Jaanilaulud.  3. Perekondlike tähtpäevade laulud, pulmalaulud.  4. Hällilaulud, mängulaulud, lastelaulud. 5. Kiigelaulud jms Loe edasi: [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/? Eesti regilaulude andmebaas] [http://www.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html Eesti rahvalaulude antoloogia] ===== Uuem rahvalaul AKORDION ===== Uuem rahvalaul tekkis 18.–19. sajandi vahetusel. Eeldused: pärisorjuse kaotamine ja külaelu muutumine, hariduse levik ja kultuuri areng, rahvuslik ärkamine, talurahva siirdumine linnadesse, maa eri piirkondade tihedam suhtlus  ning elavnenud kontaktid naabermaadega. Uuemates lauludes on kesksel kohal tegevuse kujutamine. Laule tekkis (tõlgiti, mõeldi välja) ohtrasti juurde, kuid vähenes teksti improviseerimine vahetult esituse ajal. Teksti vormi (nt riimi puhtust) ei peetud eriti oluliseks. Keerukamaks muutusid viisid. Uuema rahvalaulu teksti põhitunnused on lõppriim, salmid ja silbilis-rõhuline värsisüsteem. Vanemate rahvalaulude sisu peegeldas aastasadade jooksul väljakujunenud traditsioonilist maailmataju, kus sarnased sündmused kordusid ajast aega. Uuemate laulude sisu on kaasaegsem, mõjutatud uusaegsest maailmapildist, vahelduvatest eluseikadest, kirjandusest ja naaberrahvaste kultuurist. Inimeste eluviis oli liikuvam ning kõnepruuk mõjutatud rohkem kirjakeelest, seetõttu on uuemates lauludes vähem kohalikke erijooni. Uuemaid laule lauldi erinevates olukordades, sagedamini muidugi peol. Valiti teema poolest sobivad laululiigid: usulisel koosolekul vaimulikud rahvalaulud, sõjaväes või kõrtsis meeste nekrutilaulud ja külalaulud, kiige juures tantsu- ja ringmängulaulud jms. Uuemat laulu hakkasid rohkem laulma mehed. Laulu meloodia ulatus muutus suuremaks ja rütm aktiivemaks. Lauldi palju sõdalastest, poliitikast, mõisnike vastu võitlemisest, kõrtsilaule. Naised laulsid põhiliselt roosiaedadest, kuningatest, rüütitest ja röövlitest.  Uuemad mängulaulud on kuulunud vastavate ringmängude juurde ning mõningad neist on tuttavad ka tänapäeva koolilastele. '''Riimiskeem''' Näiteks: ''Elu, elu, miks mind '''vaevad''',                           '' ''miks sa tood mul '''kurvastust''','' ''miks sa mulle hauda '''kaevad''','' ''kinni katad '''armastust'''!'' ''Mets mühise'''b''''' ''ja kägu kukub raa'''l''','' ''aas haljenda'''b''''' ''ja lilled õitsvad sää'''l'''.'' '''Meloodia''' Meloodia osa lauludes muutus varasemast tähtsamaks ning käibele tuli saksa keelest laenatud mõiste viis  – selle all mõeldaksegi tavaliselt uuemate riimiliste laulu viise. * Suur heliulatus (sekst või deetsim ja üle selle) võimaldab ka suuremaid hüppeid viisiliikumises. * Pikem kindlama kujuga vorm: väga tavaline on neljavärsilise salmi pikkune neljarealine viis, millele võib mõnikord liituda eraldi refrään. * Valitseb funktsionaal-harmooniline mõtlemine (“kolme-duuri lood”). * Helikõrgused intoneeritakse üsna täpselt. * 20. sajandil levis uuemates rahvalauludes mitmehäälsus, arvatavasti seltsides harrastatud koorilaulude eeskujul. ==== Eesti rahvapillid AKORDION ==== Rahvapille valmistati kodus looduslikest materjalidest. Näiteks pilliroost, puust, puukoorest, loomade sarvedest, nahast, linnuluudest jne. Rahvapille valmistati muusikainstrumentideks, mänguasjadeks ja tarbematerjalideks.  Eesti rahvapillid jagatakse neljaks rühmaks: 1. Puhkpillid – sakusarv, torupill, karjapasun, vilepill, sarvpill, roopill. 2. Keelpillid – kannel, hiiukannel, viiul, moldpill.  3. Lõõtspillid – akordion, bajaan 4. Löökpillid – jauram, pingipill, kuljused, karjakellad, kõristid. Loe edasi, vaata pilte ja kuula näiteid: [http://eestikultuurist.ut.ee/rahvapillid/index.php/et/rahvapillid-ja-muusika/1-e-kiri Eesti kultuurist] (Tartu Ülikool) [http://www.rahvamuusika.ee/index.php?s=113 Krista ja Raivo Sildoja] (2004) Särg, T.; Ilmjärv, K. (2009). Eesti rahvamuusika, [http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm folklore.ee] [10.06.1018]. Külasta [http://www.tmm.ee/ Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi] rahvapillide kogu. '''Eesti rahvatantsud AKORDION''' Tantsus on seotud omavahel mitu erinevat tegevust: liikumine, pillimäng, ka laul. Tants on ürgne nähtus, selle juured ulatuvad aega, mil inimlikud käitumisviisid polnud veel õieti välja kujunenud. Tantsuks võib nimetada inimese vaimselt mõtestatud kehaliigutusi ja liikumisi muusika saatel. Muistsed tantsud võisid olla tagasihoidlikud – rütmiline tammumine, keha õõtsutamine või käte liigutamine. Tantsulisi elemente kasutatakse ka laulumängudes ja rahvalaule esitades. Rahvatantsu kujundite aluseks on inimese emotsionaalsed ja rütmilised liigutused, ning mitmesuguste tegevuste ja nähtuste jäljendamine (töö, inimeste suhtlemine, tähelepanekud loodusest). Kõneldes rahvatantsust, mõeldakse sageli ainult vanemaid tantse ja nende uusesitusi. Tegelikult kuulub rahvatantsude hulka kõik see, mida inimesed tantsivad loomuliku seltskonna- ja peokäitumise osana, sõltumata tantsu vanusest ja tüübist. Eesti rahvatantsude puhul võib eristada vanemat ja uuemat kihistust. Loe edasi: Särg, T.; Ilmjärv, K. (2009). Eesti rahvamuusika, [http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm folklore.ee] [10.06.1018]. ====Kasutatud kirjandus==== Honko, L. (1998). ''Folklooriprotsess''. – [https://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm Mäetagused, nr 6] (tõlkinud Vaike Sarv) [10.06.1018]. Kull, I.; Tuisk, O. (1982). ''Muusikaajalugu keskkoolile.'' Tallinn: Valgus. Särg, T.; Ilmjärv, K. (2009). Eesti rahvamuusika, [http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm folklore.ee] [10.06.1018]. Särg, T., Johanson, A. (2011). ''Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis.'' [https://www.folklore.ee/tagused/nr49/parimusmuusika.pdf Mäetagused nr 49] [10.06.1018]. ===DO TOIM GL 09.10=== '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. Kodukoha pärimuse uurimine (lisahindeline)''' Eesmärk: Õpilased tutvuvad eesti regilaulu, rahvapillide või rahvatantsude pärimusega kodukohas. Töövorm: individuaalne, väikerühmas; esitlus, arutelu. 1. Õpilased valivad välja uurimisobjektiks: eesti regilaulud, rahvapillid või rahvatantsud 1.1 enda kodukoha, 1.2 esivanemate kodukoha, 1.3 muu asukoht (põhjendusega, mis valis just selle). 2. Kasutades kirjanduslikke allikaid ja internetiallikaid uurib, milliseid traditsioonilisi regilaule lauldi antud piirkonnas ja miks. 3. Õpilased uurivad, kui aktuaalne on tänapäeval antud asukohas regilaulude laulmine. 3.1 Suhtlevad vanema põlvkonnaga, kellel võis olla suurem kokkupuude regilauludega. 3.2 Võimalusel teeb intervjuu ja salvestab seda telefoniga. 4. Tutvustavad oma uurimuse tulemust klassikaaslastele. Allikad: [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/? Eesti regilaulude andmebaas] [http://www.folklore.ee/laulud/erla/indeks1.html Eesti rahvalaulude antoloogia] Särg, T.; Ilmjärv, K. (2009). Eesti rahvamuusika, [http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm folklore.ee] [10.06.1018]. Külasta [http://www.tmm.ee/ Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi] rahvapillide kogu. '''2. praktiline ülesanne. Arhiivikülastus. Sissepõige kodukandi rahvalaulu pärimusse (lisahindeline) [on pärit 10st peatükist]''' Eesmärk: Õpilased tutvuvad eesti regilaulu olemusega arhiivikülastuse teel. Töövorm: individuaalne, väikerühmas; esitlus, arutelu. 1. Külasta [http://www.kirmus.ee/est/teenused/eesti-rahvaluule-arhiiv/ Eesti Rahvaluule Arhiivi] (infot arhiivi kogude kasutamise korra kohta leiad [http://www.kirmus.ee/est/teenused/avalikud-teenused/eesti-rahvaluule-arhiivi-kogude-kasutamise-kord.html siit]). Palu tutvumiseks vähemalt ühte regilaulu kajastavat helisalvestist, eelistatult sinu kodukandist (nimestiku koostamise lihtsustatud juhendi leiad [http://www.folklore.ee/era/leidmine/index.html siit]). <nowiki>*</nowiki>Kui Eesti Kirjandusmuuseumi füüsiline külastamine ei ole võimalik, on teatud materjalid kättesaadavad ka [http://folklore.ee/era/ava.htm digiarhiivis] ([http://kivike.kirmus.ee/index.php?dok_id=1&module=2&op= kirjandusmuuseumi virtuaalses keldris]) ning [http://www.folklore.ee/regilaul/andmebaas/? Eesti regilaulude andmebaasis]. 2. Kirjuta kuulmise järgi üles rahvalaulu tekst! (Kui oskad, võiksid üles kirjutada ka viisi!) Märgi juurde ka salvestise andmed (millal salvestatud, kus salvestatud, kes esitab). 3. Vasta oma valitud laulu põhjal kirjalikult järgmistele küsimustele: * Millist rahvalaulu tüüpi antud laul esindab? *Milline on teksti ja muusika struktuur? * Millest lugu räägib? * Kas sellel on mingi eritunnus? Mingi piirkondlik omapära? * Milline võis olla laulu esitaja kultuurikeskkond? 4. Tutvustab oma uurimuse tulemust klassikaaslastele. ===TELL VANA VANA VANA=== Laulmine on eestlasi saatnud juba mitmeid sajandeid pea igas valdkonnas - tööl, peol, kodus, külas jne. Neid laule, mida eestlased on juba sajandeid laulnud, nimetatakse rahvalauludeks. 1) vanem ehk regivärsiline rahvalaul (kujunes välja ürgühiskondliku korra ajal ja kestis 18. sajandi lõpuni). 2) uuem rahvalaul (hakkas tekkima 18. sajandi lõpul ja domineeris 20. sajandi alguseni). Regilaul -on regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul. Hinnanguliselt arvatakse, et regilaulu vorm ulatub vanuselt tuhande kuni kahe tuhande aastani. Vanemat laulu lauldi suuremate muudatusteta umbes 19. sajandil. Rahvalaul levis suulisel teel ning selle autoriks oli rahvas ise. Vanemat rahvalaulu laulsid põhiliselt naised ning esitajaid kutsuti kaasitajateks ja laulikuks ehk leelotajaks. Laulu esitati tavaliselt eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Vanemas rahvalaulus olid esikohal sõnad mitte meloodia. Muusika ainult ilmestas teksti ning üldiselt oli meloodia väikese ulatusega 3-4 heli, laulu aluseks oli 8 silbiline värss. Samuti oli rütm vähe vahelduv, kasutati põhiliselt kaheksandik või veerandnoote =IV. Põhiliselt on eesti rahvalaulud ühehäälsed, ainult setudel võib leida ka mitmehäälseid laule, kuna antud piirkonnas on olnud vene rahvalaulude mõju.  Antud laulu puhul oli põhirõhk laulusõnadel, vähem tähelepanu pöörati meloodiale. Regilaulu aluseks on värss, mille põhivõrm on 8-silbiline ning igale silbile vastab üks noot. Näiteks: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; ku-hu mei-e tu-le tie-me. Traditsioonilised regilaulu esitajad on eeslaulja + koor. Sealjuures haarab koor üle eeslaulja lauldud värsi ning alustab selle laulmist juba eeslaulja viimase silbi ajal. Samamoodi käitub ka laulja, kes alustab laulmist koori viimase silbiga. Näiteks: Eeslalaulja: Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; Koor:                                          -sed Õ-e-ke-sed, hel-la-ke-sed; Eeslaulja: -sed, ku-hu mei-e tu-le tie-me Koor:                                          -me,ku-hu mei-e tu-le tie-me. Laulude liigid:  1. Töölaulud: karjuselaulud, lõikuslaulud ja koduste tööde laulud. 2. Kalendri tähtpäevade laulud: Mardilaulud, Kardrilaulud, Vastlalaulud, Jaanilaulud.  3. Perekondlike tähtpäevade laulud, pulmalaulud.  4. Hällilaulud, mängulaulud, lastelaulud. 5. Kiigelaulud Uuem rahvalaul tekkis 18.-19. sajandi vahetusel. Uuemat laulu hakkasid rohkem laulma mehed. Laulu meloodia ulatus muutus suuremaks ja rütm aktiivemaks. Lauldi palju sõdalastest, poliitikast, mõisnike vastu võitlemisest, kõrtsilaule. Naised laulsid põhiliselt roosiaedadest, kuningatest, rüütitest ja röövlitest.  Rahvapillid Rahvapille valmistati kodusel teel looduslikest materjalidest. Näiteks pilliroost, puust, puukoorest, loomade sarvedest, nahast, linnuluudest jne. Rahvapille valmistati muusikainstrumentideks, mänguasjadeks ja tarbematerjalideks.  Eesti rahvapillid jagatakse neljaks rühmaks: 1. Puhkpillid - sakusarv, torupill, karjapasun, vilepill, sarvpill, roopill. 2. Keelpillid - kannel, hiiukannel, viiul, moldpill.  3. Lõõtspillid - akordion, bajaan 4. Löökpillid - jauram, pingipill, kuljused, karjakellad, kõristid. Kirjandus: I. Kull, O Tuisk - "Muusikaajalugu" https://et.wikipedia.org/wiki/Regilaul http://www.folklore.ee/muusika/eesti_rahvamuusika.htm https://vara.e-koolikott.ee/node/2752 ===SHOW PUUDU === ===Videod PUUDU=== ===ASK === ==== ASK1 ==== Eesti rahvapillid jagatakse neljaks rühmaks: 1. *Puhkpillid* - sakusarv, torupill, karjapasun, *vilepill*, sarvpill, roopill. 2. *Keelpillid* - kannel, hiiukannel, viiul, *moldpill*. 3. *Lõõtspillid* - akordion, *bajaan* 4. *Löökpillid* - jauram, *pingipill*, kuljused, karjakellad, kõristid. ==== ASK2 ==== Märgi ära millised laulud on sattunud valesse kohta 1. Töölaulud: karjuselaulud, *pulmalaulud*, lõikuslaulud ja koduste tööde laulud. 2. Kalendri tähtpäevade laulud: Mardilaulud, Kardrilaulud, *lõikuslaulud*, Jaanilaulud. 3. Perekondlike tähtpäevade laulud, *Vastlalaulud*, pulmalaulud. 4. Hällilaulud, mängulaulud, lastelaulud, *karjuselaulud*. 5. Kiigelaulud ==== ASK3 ==== Laule, mida eestlased on juba sajandeid laulnud nimetatakse rahvalauludeks True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Uuem rahvalaul tekkis 18. sajandi lõpupoole True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Regilaul on regivärsiline rahvalaul ehk uuem rahvalaul True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Rahvalaul levis põhilisel suulisel teel True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Vanemas rahvalaulus oli esikohal meloodia True<span class="aria-label"></span> False ==== ASK4 ==== Vali õige väide Vanem rahvalaul kestis kuni 18. sajandi lõpuni Vanem rahvalaul kestis kuni 19. sajandi lõpuni Uuem rahvalaul kestis 20 sajandi alguseni Uuem rahvalaul kestis 19 sajandi alguseni Regilaul on regivärsiline rahvalaul ehk vanem rahvalaul Regilaul on regivärsiline rahvalaul ehk uuem rahvalaul Rahvalaulu autor oli rahvas ise Rahvalaulu autoriks on sellele spetsialiseerunud inimesed Vanemat rahvalaulu esitasid põhiliselt naised Vanemat rahvalaulu esitasid põhiliselt mehed Rahvalaulu esitatakse tavaliselt eeslaulja ja koori vaheldumise põhimõttel. Rahvalaulu esitatakse tavaliselt koor ja orkester vaheldumise põhimõttel. Vanemas rahvalaulus olid esikohal sõnad Vanemas rahvalaulus olid esikohal meloodia Suure enamus eesti rahvalaule on ühehäälsed Suure enamus eesti rahvalaule on mitmehäälsed ==== ASK5 ==== Täida lüngad Regilaul on regivärsiline *rahvalaul* ehk vanem rahvalaul. Rahvalaul levis *suulisel* teel ning selle autoriks oli rahvas ise. Vanemat rahvalaulu laulsid põhiliselt *naised* ning esitajaid kutsuti kaasitajateks ja *laulikuks* ehk leelotajaks. Laulu esitati tavaliselt *eeslaulja* ja *koori* vaheldumise põhimõttel. Vanemas rahvalaulus olid esikohal *sõnad* mitte *meloodia*. Põhiliselt on eesti rahvalaulud *ühehäälsed*, ainult setudel võib leida ka *mitmehäälseid* laule, kuna antud piirkonnas on olnud vene rahvalaulude mõju. ===DO=== '''Uurimus - panus kodukoha kultuuri (lisahindeline)''' '''Eesmärk: Õpilane on tutvunud eesti regilauluga ning teab selle esitamise põhimõtteid''' 1. Õpilane valib välja uurimisobjektiks: 1.1 Enda kodukoha 1.2 Esivanemate kodukoha 1.3 Muu asukoht (põhjendusega, mis valis just selle) 2. Kasutades kirjanduslikke allikaid ja internetiallikaid uurib milliseid traditsioonilisi regilaule lauldi antud piirkonnas ja miks 3. Uurib kui aktuaalne on tänapäeval antud asukohas regilaulude laulmine 3.1 Suhtleb vanema generatsiooniga, kellel võis olla suurem kokkupuude regilauludega 4. Tutvustab oma uurimuse tulemust klassikaaslastele Abiks otsingul: Eesti regilaulude andmebaas =Eesti rahvamuusika seos tänapäevaga= ==10) Eesti rahvamuusika seos tänapäevaga. Rahvamuusika ja pärimusmuusika== ===TELL UUS 09.10 TOIM GL=== ==== Eesti rahvamuusika seos tänapäevaga ==== Eesti rahvamuusikal eristatakse tänapäeval tavaliselt kahte funktsiooni: : 1) elav pärimus ehk olemine loomulikus keskkonnas esitajate seas ja nende enese tarbeks; : 2) kontsertmuusika ehk esitamine publikule. Tänapäeval on eesti rahvamuusika elavas pärimuses säilinud vaid Setumaal ja Kihnus. Samas rahvalaulude sajanditetagused tekstid ja viisid leiavad rakendust kontsertmuusikas. ==== Olulised mõisted '''[identne eelmise peatüki infoga, sisestan Drupalisse eraldi objektina, mida saab lisada nii 9. kui k 10. peatükile]''' ==== '''Rahvalaul''' a) '''vanem rahvalaul e regilaul''' – u 19. sajandini läänemeresoome aladel levinud regivärsiline rahvalaul, mille peamisteks tunnusteks on teksti algriimilisus ja parallellism, neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss, väikese ulatusega ja väheliikuva meloodiaga. b) '''uuem rahvalaul''' – lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate lõppriimiliste laulude kihistusse. '''Rahvalik laul''' – mõiste võeti käibele vanemate rahvalaulude eristamiseks moodsamatest, sageli heliloojate loodud rahva seas populaarseks osutunud lauludest; mõiste ''rahvalik'' hakkas seostuma ka teatud muusikastiiliga, tähistades kergesti meeldejäävaid, enamasti rõõmsaid tantsurütmis n-ö kolme duuri lugusid, mida arvati lihtrahvale meeldivat. '''Rahvamuusika''' a) tuli Euroopas käibele 19. sajandi lõpul katusterminina muusikalise folkloori kohta, ühendades varem eraldi seisnud mõisted rahvalaul ja rahvapillimuusika (viimase kohta öeldi mõnikord ka rahvamuusika, eesti keeles mängutükid); b) 1960ndatel tähistas mõiste tollase inimese silmis talupoegliku tantsumuusika seadet rõõmsameelselt taidluskollektiivilt. c) 20. sajandi rahvaluuleteaduses – erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuliselt, kirjalikult, meedium, ja arvuti- ja internetipõhiselt). '''Pärimusmuusika''' – suulises-kuuldelises traditsioonis kujunenud etniliste tunnustega muusika, samuti selle edasiarendused ning pärimuslikke stiile kasutav autorilooming, mis võib funktsioneerida 1) nii seda esitava grupi liikmete seas nende endi tarbeks; s.t oma loomulikus keskkonnas, kui ka 2) kellegi teise jaoks; s.t rahvalaulu kasutamine kontsertolukorras; pärimusmuusika hõlmab praegu enam-vähem selle valdkonna, mida inglise keeles tähistavad mõisted ''folk music'', ''traditional music'', ''world music'', seega eri rahvaste suulises pärimuses välja kujunenud muusika ning selle seaded, töötlused ja edasiarendused eelkõige segatuna omavahel ja/või populaarmuusikaga. '''Kunstmuusika''' – Lääne-Euroopa rahvamuusika ja kirikumuusika põhjal kirjalikus professionaalses traditsioonis kujunenud, kõrgeid kunstilisi eesmärke taotlev muusika. '''Populaarmuusika''' – mõistega tähistatakse eelkõige mitmete Ameerika, aga ka Lääne-Euroopa rahvarühmade muusikastiilide segunemise põhjal kujunenud, üldise leviku ja müügieduga arvestavat, tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste (helisalvestus, võimendus, internetilevik) arengust mõjutatud muusikat. '''Folkmuusika''' – rahvamuusikalähedane tänapäevane laul rahvalike pillide saatel (ÕS). '''Folk''' a) muusikastiil (kasutusel pärimusmuusika ühe võimaliku sünonüümina); b) pärimusmuusika festival; selles viimases tähenduses sisaldub see mitmete pärimusmuusika ürituste (Viru folk, Jööri folk, Hiiu folk jm) ametlikus nimetuses ja Viljandi pärimusmuusika festivali kõnekeelses nimetuses. =====Eesti rahvamuusika esitamine 20. sajandil===== Juba 19. sajandi lõpus hakati rääkima rahvamuusika seadmisest ja töötlemisest uue kunstmuusika loomiseks (loe edasi peatüki [https://e-koolikott.ee/portfolio?id=19544 Rahvusliku helikeele kujunemisest]). Veel kuni 1970. aastateni mõisteti rahvamuusikat kunstmuusika eelastmena. Eesti talupojaühiskonna muistset kunsti peeti küll väärtuslikuks, kuid aegunuks. Rahvamuusika jäädvustusi koguti ja salvestati alates 20. sajandi esimesest poolest. Selle tegevuse eesmärgiks oli siiski eelkõige soov anda eesti heliloojatele inspiratsiooni rahvusliku kunstmuusika loomiseks. Seetõttu ka näiteks 1950.–1970. aastatel tegutsenud rahvamuusikaansamblid esitasid enamasti vaid kellegi poolt kirja pandud rahvamuusika seadeid. 1960.–1970. aastatel toimus maailmas suur rahvamuusika esitamise tõusulaine, mille ajendiks oli angloameerika rahvamuusika taasavastamine ja vastava levimuusika stiili ''folk music'' kujunemine. Selle laine järellainetuses tõusis esile ka muude rahvaste rahvamuusika. Eestis ilmnes uus huvi rahvamuusika vastu kahes põhisuunanas: :1) angloameerika rahvamuusika esitamine ja selle eeskujusid järgiva eesti folkmuusika tekkimine; :2) eesti oma rahvamuusika taasavastamine, mille eesmärgiks oli muuta eesti rahvamuusika esitamine taas loominguliseks tegevuseks ning luua selge erinevus kunstmuusikat paremini või halvemini jäljendava taidluse ja rahvamuusika kui omaette muusikaliigi vahel. 1970. aastatel algaski Eestis uue suunana nö folkliikumine. Selle liikumisega taotleti vanemasse rahvamuusikasse kuuluvate regilaulude, pillilugude, laulumängude ja rahvatantsude loomulikku, võimalikult originaalilähedast esitust. Rõhutati esinemise paine puudumist ja ülistati rõõmu vabast musitseerimisest. Folkliikumise tuntumaks esindajaks on näiteks ansambel Leigarid. Eesti folkliikumise teise haruna algas ka eesti muistse muusika sidumine levimuusikaga. Selle suuna tuntumaks esindajaks kujunes ansambel Kukerpillid. Kuna eesti regilaulu polnud levimuusikas üldiselt varem kasutatud, muutus see stiil üsna populaarseks ning hakkas pakkuma uusi ja huvitavaid võimalusi. 1970.–1980. aastatel kinnitas järjest enam kanda idee rahvamuusika esituse autentsusest. See suunas muusikute tähelepanu rahvamuusika arhiividele ja veel elus olevale suulisele pärimusele. Täielikult muutmata rahvamuusika kõlas ootamatult värskelt ja andis uusi ideid selle töötlemiseks tolleaegse süvamuusika või levimuusika esteetika võtmes. =====Pärimusmuusika kui tänapäevane suhe rahvamuusikasse===== Vahe tegemiseks senise rahvamuusika esituspraktikaga võeti 1990. aastate alguses kasutusele uus sõna '''pärimusmuusika'''. Pärimusmuusikat mõisteti sarnaselt rahvamuusikale kui suulises traditsioonis kujunenud rahvuslike tunnustega muusikat ja selle edasiarendusi, aga ka kui rahvamuusika elemente kasutavat autoriloomingut. Pärimusmuusika võib sarnaselt rahvamuusikale olla: * loomulikus keskkonnas seda esitava rühma liikmete seas nende endi tarbeks; * kontserdiolukorras publiku jaoks. Sõna pärimusmuusika kasutuselevõtu sõna rahvamuusika asemel tingis vajadus rõhutada uue sõna kaudu värsket suhtumist rahvamuusikasse. 1990. aastate alguseks oli tekkinud uus arusaam rahvamuusika ehedusest ja väärtusest. Muutumatu originaaliläheduse ehk autentsuse kõrval hinnati ka improvisatsiooni, loomingulisust ja õppimist vahetust kogemusest, ajastu muusikamaitse arvestamist ning kunstilist taset. Rahvamuusika varasemas esituspraktikas oluliseks peetud nö “välimise autentsuse” nõue asendus “sisemise autentsuse” nõudega. Kahe sisuliselt sama tähendusega mõiste – rahvamuusika ja pärimusmuusika – esteetilise ja ideoloogilise konflikti tingis asjaolu, et 1980.–1990. aastatel oli rahvamuusika elav esitamine jäänud muusika üldisest arengust kõrvale: * rahvamuusika seadete stiil ei käinud ajastu vaimu ja maitsega kaasas; * autentne rahvamuusikaga tegelemine oli moodustanud omaette professionaalse suuna, kus ülemäärane originaaliläheduse taotlemine välistas loomingulisuse. Viljandi pärimusmuusika festivali peakorraldaja Ando Kiviberg on öelnud: "No miks me ei tahtnud tarvitada mõistet rahvamuusika? Sellepärast, et rahvamuusika tänapäeva mõistes ei ole enam rahva muusika. See ei kuulu rahvaga kokku. Ta on mingisugune muuseumieksponaat. [...] Rahvamuusika oli tolleks ajaks sellise veidra ja ebatäpse tähenduse omandanud mõiste. Tänu sellele kapellindusele. Sest et need olid autorite seatud lood rahvaviisidele, kus esitatava stiililisele eripärale, rahvaviisile nüansside mõttes, tunnuste mõttes ei pööratud praktiliselt üldse tähelepanu. Oluline oli ainult, et asi harmooniliselt kokku kõlaks, partituurid klapiksid ja nii edasi. [...] Me tahtsime sellest väga selgelt eristuda. [...] Pärimusmuusika on elav rahvamuusika, mis elab oma loomulikku elu, mida antakse edasi inimeselt inimesele. [...] Pärimusmuusika essents on pärimusmuusika propageerimine" (Intervjuu Helen Kõmmusele, 6.11.2004, Kõmmus 2005: 106). Tänapäeva eesti pärimusmuusikas on tugevalt segunenud eesti rahvaluule, levimuusika ja erinevate rahvaste etnilised muusikastiilid. Näiteks mahub sellesse rohkete leelokooridega setu pärimus, pärimusmuusika “klassikalist” ehk originaalilähedast suunda esindav Gjangsta, uuemas, folk metali stiilis Nikns Suns, aga ka ukraina rahvamuusika pinnal kasvanud temperamentne Svjata Vatra. 1991. aastast on õpetatud rahvamuusika (praegu pärimusmuusika) eriala Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Noored viljandi muusikud loobusid kohusetundlikult nooti järgiva süvamuusikainterpreedi või vähenõudlikku meelelahutust pakkuva levimuusiku rollist. Nende eesmärk oli muutuda rahvamuusikaga vahetus suhtes olevaks taasloojaks. See on suurel määral mõjutanud nii Eesti kultuurielu kui ka arusaamist rahvamuusikast. ==== Kasutatud kirjandus ==== Särg, T., Johanson, A. (2011). ''Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis.'' [https://www.folklore.ee/tagused/nr49/parimusmuusika.pdf Mäetagused nr 49] [10.06.1018]. Honko, L. (1998). ''Folklooriprotsess''. – [https://www.folklore.ee/tagused/nr6/honko.htm Mäetagused, nr 6] (tõlkinud Vaike Sarv) [10.06.1018]. ===TELL VANA VANA=== ==== Pärimusmuusika seos nüüdisaegse populaar-muusikaga(?) ==== Rahvamuusikast rääkides eristatakse enamasti selle kahte erinevat funktsiooni: 1) see eksisteerib oma loomulikus keskkonnas esitajate seas nende enese tarbeks; 2) see eksisteerib kellegi teise jaoks. Tänapäeval on eesti vanem rahvamuusika elavas pärimuses (s.t esimeses funktsioonis) säilinud vaid üksikutel äärealadel: Setus ja Kihnus. Ometi leiavad sajanditetagused viisid ja tekstid ka praegusel ajal rakendust, s.t, et need esinevad lavamuusikana. =====Suhtumine rahvamuusikasse ning selle kasutamine 20. sajandil===== * 20. sajandi jooksul hakati kõnelema rahvamuusika seadetest ja töötlustest, tähistamaks selles kunstikavatsuslikult tehtud muutmisi. Alates eesti rahvusliku kõrgkultuuri kujunemise algusest 19. sajandi lõpupoolel kuni 1960.– 70. aastateni püsis ettekujutus rahvamuusikast kui kõrgkultuuri madalamast eelastmest. Pidades talupojaühiskonna muistset kunsti küll väärtuslikuks, kuid veidi aegunuks, koguti selle jäädvustusi, et anda eesti heliloojatele inspiratsiooni kultuuri uuendamiseks, s.t rahvuslike kunstmuusikateoste loomiseks. * 1950.–70. aastatel tegutsesid rahvatantsurühmad, rahvamuusikakapellid, -ansamblid ja -orkestrid, kes enamasti esitasid (tihti ka võrdlemisi diletantlikult) kirjapandud seadeid ja töötlusi. * 1960.–70. aastatel toimus mitmel pool maailmas rahvamuusika tõusulaine, mida ajendas angloameerika folkmuusika taastulemine ja vastava populaarmuusika haru kujunemine, aga ka erinevate rahvaste etnilise muusika esiletõus. Eestis ilmnes uus rahvamuusikahuvi kahe põhisuunana: 1) inglise-ameerika muusika levimine ja mõnevõrra selle eeskuju järgiva eesti folkmuusika tekkimine 2) eesti etniliste muusikastiilide taasavastamine, mille eesmärgiks oli muuta rahvamuusika esitamine taas loominguliseks tegevuseks ja teha selge vahe professionaalset kunsti (haledalt või paremini) jäljendava taidluse ja folkloori kui omaette väljendusviisi vahele. * 1970. aastail algas uue suunana folklooriliikumine – vanema talupojamuusika (regilaulude, pillilugude, laulumängude, rahvatantsude jm) loomulikkust taotlev, originaalilähedane esitus, kus rõhutati esinemismomendi puudumist ja vaba musitseerimise rõõmu (nt Leigarid). * Teisalt algas muistse muusika sidumine populaarmuusika – ehk nagu tollal sageli öeldi, levimuusika – stiilidega (nt Kukerpillid). Eesti regilaule polnud varem levimuusikas oluliselt kasutatud ning seetõttu tundus see suund huvitav ja pakkus uudseid võimalusi. * 1970.-80. aastail levisid ka ideed ehtsast või autentsest rahvamuusikast. Ehtsuse taotlemine rahvamuusikas suunas tähelepanu arhiiviallikatele ja veel elavale suulisele pärimusele. Muutmata rahvamuusika kõlas värskelt ja samas andis uusi ideid, kuidas seda töödelda kaasaegse esteetika, eriti muidugi populaarmuusika võtmes. =====Pärimusmuusika - ehk tänane suhtumine muusikafolkloori===== * 1991. aastast on õpetatud rahvamuusika (praegu pärimusmuusika) eriala Viljandis, praeguses Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. See on suurel määral mõjutanud Eesti kultuurielu ning arusaamist muusikafolkloorist. * Noored Viljandi muusikud püüdsid välja astuda kohusetundlikult nooti järgiva esinejainterpreedi või vähenõudliku meelelahutaja rollist, mis iseloomustas sekundaarset folkloori, ja sisse elada muusikaga vahetus suhtes oleva (taas)looja rolli. (Nimelt oli 1980.-90. aastail sekundaarne rahvamuusika kaasaegse muusika arengust üsna kõrvale jäänud, sest seadete stiil ei käinud aja maitsega kaasas; ehe rahvamuusika aga moodustas omaette pooleldi professionaalse suuna, kust originaaliläheduse taotlemise tõttu oli loomingulisus enam-vähem välistatud.) * umbes sel ajal võeti kasutusele ka termin '''''pärimusmuusika''''' – suulises-kuuldelises traditsioonis kujunenud etniliste tunnustega muusika, samuti selle edasiarendused ning pärimuslikke stiile kasutav autorilooming, mis võib funktsioneerida 1) nii seda esitava grupi liikmete seas nende endi tarbeks; s.t oma loomulikus keskkonnas, kui ka 2) kellegi teise jaoks; s.t rahvalaulu kasutamine kontsertolukorras. Termini ''pärimusmuusika'' kasutusele võtmise põhjustas vajadus rõhutada uue sõna kaudu värsket suhtumist etnilisse muusikasse. Olid tekkinud uued arusaamad vanema külamuusika ehedusest ja väärtusest: muutumatu originaaliläheduse ehk autentsuse kõrval hinnati improvisatsiooni, loomingulisust ja õppimist vahetust kogemusest, ajastu muusikamaitse arvestamist ning kunstilist taset. Folklorismi varasemas esitustraditsioonis oluliseks peetud n-ö “välimise autentsuse” nõue asendati “sisemise autentsuse” taotlusega. * Tänapäeva eesti pärimusmuusikas on tugevalt segunenud eesti folkloor, populaarmuusika ja eri rahvaste etnilised stiilid, näiteks mahub siia rohkete leelokooridega esindatud järjepidev setu pärimus, pärimusmuusika “klassikalist” ehk originaalilähedast suunda esindav Gjangsta, uuemas, folk metali stiilis Nikns Suns, aga ka ukraina rahvamuusika pinnal kasvanud temperamentne Svjata Vatra. ==== Mõisteid ==== '''rahvalaul''' – a) '''vanem rahvalaul e regilaul''' – u 19. sajandini läänemeresoome aladel levinud regivärsiline rahvalaul, mille peamisteks tunnusteks on tektsti algriimilisus ja parallellism, neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss, väikese ulatusega ja väheliikuv meloodia                     b) '''uuem rahvalaul''' – lõppriimiline salmilaul, mis hakkas Eestis levima 18. sajandil eelkõige linnade ümbruses, saavutades keskse koha 19. sajandi lõpuks. Uuema rahvalaulu sisu ja elukäsitlus sobisid muutuva maailmaga, värsiehitus oli kooskõlas kaasaegse keelega, lauluviisid aga uueneva muusikalise maitsega. Ka enamik tänapäeval tekkivatest rahvalauludest kuulub uuemate riimiliste laulude kihistusse. '''rahvalik laul''' – mõiste võeti käibele vanemate rahvalaulude eristamiseks moodsamatest, sageli heliloojate loodud rahva seas populaarseks osutunud lauludest; mõiste ''rahvalik'' hakkas seostuma ka teatud muusikastiiliga, tähistades kergesti meeldejäävaid, enamasti rõõmsaid tantsurütmis n-ö kolme duuri lugusid, mida arvati lihtrahvale meeldivat '''rahvamuusika''' – a) tuli Euroopas käibele 19. sajandi lõpul katusterminina muusikalise folkloori kohta, ühendades varem eraldi seisnud mõisted rahvalaul ja rahvapillimuusika (viimase kohta öeldi mõnikord ka rahvamuusika, eesti keeles mängutükid)                              b) 1960ndatel tähistas mõiste tollase inimese silmis talupoegliku tantsumuusika seadet rõõmsameelselt taidluskollektiivilt                             c) 20. sajandi rahvaluuleteaduses – erinevate inimrühmade muusika, mis on seotud kogu elukorralduse ja inimeste suhtlusvõimalustega (suuline, kirjalik, meedia, arvutivõrk) '''pärimusmuusika''' – suulises-kuuldelises traditsioonis kujunenud etniliste tunnustega muusika, samuti selle edasiarendused ning pärimuslikke stiile kasutav autorilooming, mis võib funktsioneerida 1) nii seda esitava grupi liikmete seas nende endi tarbeks; s.t oma loomulikus keskkonnas, kui ka 2) kellegi teise jaoks; s.t rahvalaulu kasutamine kontsertolukorras; pärimusmuusika hõlmab praegu enam-vähem selle valdkonna, mida inglise keeles tähistavad mõisted ''folk music'', ''traditional music'', ''world music'', seega eri rahvaste suulises pärimuses välja kujunenud muusika ning selle seaded, töötlused ja edasiarendused eelkõige segatuna omavahel ja/ või populaarmuusikaga '''kunstmuusika''' – Lääne-Euroopa rahvamuusika ja kirikumuusika põhjal kirjalikus professionaalses traditsioonis kujunenud, kõrgeid kunstilisi eesmärke taotlevat muusikat '''populaarmuusika''' – mõistega tähistatakse eelkõige mitmete Ameerika, aga ka Lääne-Euroopa rahvarühmade muusikastiilide segunemise põhjal kujunenud, üldise leviku ja müügieduga arvestavat, tänapäeva tehnoloogiliste võimaluste (helisalvestus, võimendus) arengust mõjutatud muusikat '''folkmuusika''' – rahvamuusikalähedane tänapäevane laul rahvalike pillide saatel (ÕS) '''folk''' – a) muusikastiil (kasutusel pärimusmuusika ühe võimaliku sünonüümina)           b) pärimusmuusika festival; selles viimases tähenduses sisaldub see mitmete pärimusmuusika ürituste (Viru folk, Jööri folk, Hiiu folk jm) ametlikus nimetuses ja Viljandi pärimusmuusika festivali kõnekeelses nimetuses ==== Kasutatud kirjandus ==== Särg, T., Johanson, A. (2011). ''Pärimusmuusika mõiste ja kontseptsiooni kujunemine Eestis.'' Mäetagused nr 49. <nowiki>https://www.folklore.ee/tagused/nr49/parimusmuusika.pdf</nowiki> (seisuga 10.06.1018) Honko, L. (1998). ''Folklooriprotsess''. – Mäetagused, nr 6. <nowiki>http://www.folklore.ee/tagused/</nowiki> (seisuga 10.06.2018). Tõlkinud Vaike Sarv === SHOW 09.10 TOIM GL, las jääb nii nagu on Show+Ask koos! Need ei ole kindlasti Do staatuses === ==== Näiteid pärimusmuusika-kollektiividelt (1)  ==== – näiteid loomingust, mille aluseks on muutmata (või võrdlemisi vähe muudetud) rahvaviisid/-tekstid Kuula:    "Siro, siro, sitakõnõ"         , laulusõnad leiad siit                 ===== Zetod ===== * Setomaa folkrokk-punt, mis sündis 2003. aastal Viljandi Kultuuriakadeemia rahvamuusika eriala vilistlase Kristjan Priksi juhendamisel. Ideeks oli panna noored seto poisid nende omakultuuri võtmes pop-rocki tegema. See tähendab, et nende loomingu aluseks on seto viisid ja tekstid. "Valgõ jänese jala' "          , laulusõnad leiab siit Analüüsi Zetode laulu "Siro, siro, sitakõnõ", selle aluseks oleva teksti leiab siit ning vasta järgnevatele küsimustele! 1. Millist tüüpi rahvalauluga on tegemist? Põhjenda vastust, tuues välja konkreetseid tunnuseid! 2. Proovi antud teksti tõlkida, abiks on setu-eesti sõnastik! 3. Mitut erinevat mõtet tekst edastab? ===== Trad.Attack! ===== * 2013. aastal tegvust alustanud kolmeliikmeline ansambel. Loomingu aluseks on tihti (enamasti 20. sajandi keskpaigast pärit) arhiivisalvestised, s.t, et muusikas kõlab originaalsalvestis. Tekst: ''Jaan ́kõnõ, saan ́kõnõ,'' ''tii’ till ́o riikene,'' ''üle mere minnä’-tulla’,'' ''takast Narva naista võtta’.'' ''Mul om naane noorõkõnõ,'' ''rõõsa piimä koorõkõnõ.'' ''Täämbä omma’ iks suurõ’ saaja’,'' ''ülehummõn väiko’ saaja’.'' ====== Ülesanne! ====== Kuula ansambli Trad.Attack! lugu "Jaan'kõnõ" ning vasta küsimustele! 1. Mis on sinu meelest antud loos keskne, kas tekst või muusika? Põhjenda. 2. Millest lugu räägib? ===== Johanson&Vennad ===== * õdede-vendade ansambel, kelle loomingut on mõjutanud vanem eesti rahvamuusika, vanemate ja endi koorilaulmine, aga väga oluliselt ka folkmuusika taassünd USAs ja selle peegeldused siinmail, jazz ja barbershop-laul, vene romansid, nõukogudeaegsed multifilmid ja kohtumised rahvamuusikutega erinevatest kultuuridest * Samale rahvaviisile on seadeid kirjutanud ka mitmed eesti kunstmuusika loojad. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Vaimuliku rahvaviisi "Mu süda, ärka üles" näol on tegemist regilauluga. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> * K<span class="aria-label"></span>uula: "Urjoh, Hunti!" ===== Nikn Suns ===== * (eesti keeles "Kuri hunt") on ansambel, kes tõlgendab rahvaviise rokkmuusika võtmes. ====== Ülesanne! ====== Kuula ansambli Nikns suns lugu "Urjoh hunti" ning pane märksõnadega kirja, milliseid stiilielemente antud lugu sisaldab. Märksõnaks sobib ka mõni teine artist, kelle muusikale see lugu sarnaneb.   === SHOW2 09.10 TOIM GL, las jääb nii nagu on Show+Ask koos! Need ei ole kindlasti Do staatuses === ==== Näiteid pärimusmuusika-kollektiividelt (2) ==== – näiteid teatavate etniliste tunnustega originaalloomingust ===== Mari Kalkun ===== * Võru juurtega muusik, kes kirjutab pärimusmuusika mõjutustega omaloomingut; lisaks eesti keelele, on tema lugude tekstid tihti võru- või setukeelsed. Kuula Mari Kalkuni lugu "Üü tulõk'"                    (sõnad: Enn Tuuling) ning märgi järgnevas loetelus ära selles loos kõlavad muusikainstrumendid. kitarr, akordion, klarnet, parmupill, kannel, klaver, viiul, harf, flööt, karjakell, torupill, jauram ===== Curly Strings ===== Neljaliikmeline ansambel, mis ammutab inspiratsiooni muuhulgas ameerika ''bluegrass''' ist ning osalejate isiklikust pärimusest praeguses Eesti kultuuriruumis. Mis iseloomustab ansambli "Curly Strings" loo "Maailm heliseb"           (sõnad: Aapo Ilves) teksti? ==== Puuluup ==== Täida video põhjal lüngad! Puuluup on kahemehebänd. Meeste põhiinstrumendiks on === ASK 09.10 TOIM GL === ==== ASK1 ==== Vali õige väide Eesti vanem rahvalaul on tänapäeval elavas pärimuses säilinud vaid üksikutel aladel: Setus ja Kihnus. Eesti vanem rahvalaul on tänapäeval elavas pärimuses täielikult välja surnud. Eesti vanem rahvalaul on tänapäeval elava pärimusena säilinud vaid üksikutel aladel: Põlvamaal ja Murastes. N-ö taaselustatuna leiab rahvaviise või neile omaseid intonatsioone lavamuusikast, neid on kasutatud nii kunst-, kui populaar-muusikas. N-ö taaselustatuna leiab rahvaviise lavamuusikast, seda siiski vaid populaarmuusikast, kunstmuusikas pole rahvaviise kunagi kasutatud. N-ö taaselustatuna leiab rahvaviise lavamuusikast, seda siiski peamiselt tänu riiklikule tellimusele rahvusliku omapära säilitamise programmi raames. Muusikute enese huvi rahvamuusika vastu on pea olematu. Kunstmuusika kontekstis suhtuti 20. sajandi esimesel poolel rahvamuusikasse kui kõrgkultuuri madalamasse eelastmesse. Rahvamuusikat hinnati siiski rahvuslikkuse kajastamise vahendina. Kunstmuusika kontekstis suhtuti 20. sajandi esimesel poolel rahvamuusikasse kui ühte kõrgkultuuri vormi. Kunstmuusika kontekstis suhtuti 20. sajandi esimesel poolel rahvamuusikasse kui millessegi põlastusväärsesse. Vastse kõrgkultuuri tärkamise tingimustes üritati vältida igasuguseid viiteid rahvamuusikale. 1970. aastail võib rahvamuusika esituse/kasutuse puhul rääkida kahest tendentsist:  1) rahvamuusika sidumine populaarmuusikaga, 2) pöördumine "autentse" rahvamuusika poole. 1970. aastail võib rahvamuusika esituse/kasutuse puhul rääkida kahest tendentsist:  1) rahvamuusika sidumine kunstmuusikaga, 2) 60ndatel loodud rahvamuusikaseadete kasutamine allikmaterjalina. 1970. aastail üldine huvi rahvamuusika vastu langes. 1990. aastail hakati rahvamuusikas muutumatu originaaliläheduse kõrval hindama improvisatsiooni, loomingulisust ja õppimist vahetust kogemusest, ajastu muusikamaitse arvestamist ning kunstilist taset. Varasem n-ö “välimise autentsuse” nõue asendati “sisemise autentsuse” taotlusega. 1990. aastail hakati rahvamuusikas endisest enam hindama autentsust, püüeldi arhiivisalvestiste täpse imiteerimise poole. 1990ndatel aastatel hakati peaasjalikult huvi tundma kaugete rahvaste muusika vastu, eesti rahvamuusikat kasutati peamiselt rahvatantsu saatmiseks. Tänapäeva eesti pärimusmuusikas on tugevalt segunenud eesti folkloor, populaarmuusika ja eri rahvaste etnilised stiilid. Tänapäeva eesti pärimusmuusika on eesti muusikafolkloori keskne, erinevate rahvaste etnilisi stiile küll tuntakse, kuid muusika loomisel ei kasutata. Tänapäeva eesti pärimusmuusikakollektiivide ühiseks tunnuseks on keskendumine Mongoolia kõrilaulu-tehnika omandamisele. ==== ASK2 ==== Märgi toodud loetelus ära inimesed või kollektiivid, kes on seotud pärimusmuusikaga. Terminaator, Svjata Vatra, Jaan Tätte, Veljo Tormis, Taavi Petarson, Mari Kalkun, Vennaskond, Ott Lepland, Ansambel U:, Rüüt, Trad.Attack!, Karl-Erik Taukar, Metsatöll, Rasmus Rändvee, Zetod, Mihkel Poll, Erkki-Sven Tüür, Curly Strings, Katariin Raska, Tanel Padar, Koit Toome, NOËP, Jüri Homenja, Herbert Tampere, Keit Pentus-Rosimannus, Lõõtsavägilased, Anne Vabarna. !!! Miks on erimärgid sees? Selleks, et valida saaks nimed ühe klikiga? See näeb keeleliselt siiski tobe välja ja tekitab küsimusi... eelistaks keelelist korrektsust ja olgugi mitu klikki!!! GL Terminaator, Svjata_vatra, Jaan_Tätte, Veljo_Tormis, Taavi_Petarson, Mari_Kalkun, Vennaskond, Ott_Lepland, Ansambel_U:, Rüüt, Trad.Attack!, Karl-Erik_Taukar, Metsatöll, Rasmus_Rändvee, Zetod, Mihkel_Poll, Erkki-Sven_Tüür, Curly_Strings, Katariin_Raska, Tanel_Padar, Koit_Toome, NOËP, Jüri_Homenja, Herbert_Tampere, Keit_Pentus-Rosimannus, Lõõtsavägilased, Anne_Vabarna. ==== ASK3 ==== Vasta küsimustele! Kirjelda oma muusika kuulamisega seotud harjumusi! (Millist muusikat kuulad? Millises olukorras? Millisest kanalist? Jne..) Kas eelpool kirjeldatud harjumused sarnanevad sinu sõprade omadele? Kas sarnaseid harjumusi võiks täheldada kõigi sinu eakaaslaste juures? On need kuidagi eesti-spetsiifilised või on tegemist üle-euroopalise/üle-maailmse nähtusega? Kirjelda n-ö elavat muusikat oma igapäevaelus! (Kas sinu peres ja/või sõpruskonnas leidub laule, mida järjepidevalt lauldakse mingitel kindlatel tähtpäevadel? Lõkkeõhtul? Mõnel muul üritusel? Kas sellistel üritustel mängitakse ka mingit pilli? Milline see muusika on? Jne...) Kas kitarri võiks pidada rahvapilliks? Põhjenda! Küsitle oma vanemaid ja vanavanemaid: kas perekondlikus muusikatraditsioonis on generatsioonide vahetumistega midagi muutunud? Kas leidub mingi osa, mis on jäänud püsima? Kas sinu meelest noored hindavad traditsioone? Muusikaga seotud tavasid, aga ka muid kombeid? Põhjenda! === DO 09.10 TOIM GL === '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. Regilaulu taaselustuse katse! (lisahindeline)''' Eesmärk: Õpilased tutvuvad eesti regilaulu struktuuri ja esitamistraditsioonidega nii ajakohases kui ka meie kaasaja võtmes. Töövorm: rühmatöö. 1. Moodustage klassis kolme-, neljaliikmelised rühmad! 2. Valige rühmaga meelepärane regiviis! Viisi valimisel on abiks Ülo Tedre ja Veljo Tormise koostatud "Uus regilaulik" (vt viidet raamatukogude e-kataloogile siit). Kui endal ühtegi mõtet ei tekkinud, võib valida rahvaviisi "Veere, päike" (kuula viisi Pärt Uusbergi segakooriseades siit). 3. Looge valitud viisile tänapäevane tekst! * värsimõõduks peaks olema neljajalgne trohheus * eelistada tuleks algriimi * sisuks võiks olla tänane igapäevaelu; sellised teemad, mis on hetkel aktuaalsed 4. Esitage klassis nn ajakohast regilaulu nii, et teksti loonud rühm on eeslaulja ning ülejäänud klass koori rollis. <nowiki>*</nowiki>Hiljem võib regilaulu proovida esitada ka nii, et eeslauljaks on üks õpilane, kes genereerib teksti kohapeal, improvisatsiooni korras. 5. Looge sellest regiviisist ka meie kaasaja versioon: 5.1 muutke viisi (meloodiat) (katsetage erinevaid variante), 5.2 looge viisile saade mistahes instrumentidega (kasutades endale meeldivat harmooniat) ja/või kehapilliga, 5.3 möelge juurde liikumine. 6. Esitage klassis muudetud versioon. '''2. praktiline ülesanne. Koosta lemmiklugudest CD/YouTube/SoundCloud/Spotify playlist''' Eesmärk: Õpilased koguvad kimpu endale meeldivaid kaasaegseid pärimusmuusika lugusid internetist. Töövorm: individuaalne, väikerühmatöö. 1. Kogu endale meeldivaid kaasaegseid pärimusmuusika lugusid: 1.1 fiktiivsele CD'le: lood võivad ka asuda internetis, kuid luua tuleb traditsiooniline CD buklet; 1.2 YouTube/SoundCloud/Spotify playlisti (reaalselt enda hallatavasse kontosse). 2. Leia juurde sobivaid visuaale: internetist Avaliku omandi või Autorile viitamise litsentsiga pilte või joonista ise 2.1 fiktiivsele CD kaanele/bukletile; 2.2 reaalsete YouTube/SoundCloud/Spotify playlisti kaane ja lugude piltideks; 3. Lisa juurde sissejuhatav tekst (mida on valitud ja miks?); 4. Iseloomusta igat valitud lugu oma sõnadega: 4.1 analüüsi (iseloomusta) lood tehniliselt; 4.2 mõtle välja lugu või loo luuletus juurde; 4.3 leia internetist Avaliku omandi staatuses lugusid. 5. Tutvusta oma tulemus klassis kaasõpilastele, 6. Korraldage võistlus, kelle playlist on kõige 6.1 huvitavam, loovam, terviklikum, ilusam, poeetilisem, informatiivsem, avastuslikum jne Visuaalide ja tekstide leidmise allikad: [https://publicdomainreview.org/ Public Domain Review] ([https://publicdomainreview.org/guide-to-finding-interesting-public-domain-works-online/ juhend], ingl. k.) [[c:Main_Page|Wikimedia Commons]][[w:Esileht|Vikipeedia]] (erinevates keeltes, iga pildi litsens tuleb konkreetselt üle vaadata) ==== Do1 Seda tõstsin peatükki 9 teiseks DOks !!! ==== == Arhiivikülastus. Sissepõige kodukandi pärimusse. == 1. Külasta Eesti Rahvaluule Arhiivi (infot arhiivi kogude kasutamise korra kohta leiad siit). Palu tutvumiseks vähemalt ühte regilaulu kajastavat helisalvestist, eelistatult sinu kodukandist (nimestiku koostamise lihtsustatud juhendi leiad siit). <nowiki>*</nowiki>Kui Eesti Kirjandusmuuseumi füüsiline külastamine ei ole võimalik, on teatud materjalid kättesaadavad ka digiarhiivis (kirjandusmuuseumi virtuaalses keldris) ning Eesti Regilaulude Andmebaasis. 2. Kirjuta kuulmise järgi üles rahvalaulu tekst! (Kui oskad, võiksid üles kirjutada ka viisi!) Märgi juurde ka salvestise andmed (millal salvestatud, kus salvestatud, kes esitab). 3. Vasta oma valitud laulu põhjal kirjalikult järgmistele küsimustele: * Millist rahvalaulu tüüpi antud laul esindab? * Millest lugu räägib? * Kas sellel on mingi eritunnus? Mingi piirkondlik omapära? * Milline võis olla laulu esitaja kultuurikeskkond? =Eesti professionaalse muusikakultuuri kujunemine= See kava erineb HRi omast == 11) Sissejuhatus. Muusikaelu Eestis 17.–18. sajandil == ===TELL+SHOW=== ===UUS UUS GL=== ==== Muusikaelu Eestis 16.–17. sajandil ==== Tallinnas ja Tartus tegutsesid juba 16. sajandil võimekad kirikukoorid, kes esitasid Euroopa juhtivate muusikamaade kaasaegsete väljapaistvate heliloojate kirikumuusika sealt tellitud trükitud nootidelt. Tallinnas toimus kõige enam muusikaarengut kirikutes või hariduse kontekstis – 1631. a. avatud Tallinna gümnaasiumis (tänapäeval Gustav Adolfi Gümnaasium, GAG). Linnakoolides oli muusikaõpetus olulisel kohal ja linna tähtsaima kooli muusikaõpetaja, kantor, oli sageli ka kogu linna muusikajuht. Õpilased pidid osalema kõigil jumalateenistustel ja nende järgi laulis koraale terve kogudus. Samuti oli Tallinnal ka linnamuusikud, kes tegid koostööd gümnaasiumi ja kirikutega. Samuti on teada, et Tallinna organistid olid väga hinnatud ning neid kutsuti esinema ka välismaale, nt Turusse, Stockholmi. Samuti suutis Tallinna Gümnaasiumi koor laulda keerulist mitmehäälset repertuaari ([http://opetaja.edu.ee/eesti_muusika/files/index.htm Eesti Muusika multimeedialeksikon]). ==== Tallinna ja Narva muusikaelu AKORDION ==== Väljapaistvaid 17. sajandi muusikuid olid Tallinna linnaorganistide Busbetzkyde suguvõsast pärit '''Ludwig Busbetzky''', kes oli olnud kümme aastat Lüübekis '''Dietrich Buxtehude''' (1637–1707) õpilaseks. Busbetzky töötas seejärel 1687–1699 Narvas organistina. Narva oli aktiivse kultuurieluga Eestis teisel kohal. '''Barthold Busbetzky''' oli linnamuusik Tallinnas alates 1624. a-st, tema poeg Barthold oli Niguliste organist Tallinnas (1658–1699), viimase poegadest olid kolm samuti organistid: Christian, Heinrich, Ludwig (Lippus, Rüütel 2001). ==== Muusikaelu Eestis 18. sajandil ==== '''Vennastekogudus AKORDION''' 1730. aastail jõudis Eesti- ja Liivimaale pietismi äärmuslik vorm hernhuutlus ehk vennastekogudus. Hernhuutlased olid käsitöölised-jutlustajad, kes levitasid tundelist ja müstikasse kalduvat usku. Nende organisatsiooni omapäraks oli väga demokraatlik, liikmete võrdõiguslikkust rõhutav ülesehitus. Vennastekoguduse liikmed kuulusid tavaliselt ka luteri kirikusse ja paljud vaimulikud, nagu ka osa aadelkonnast, toetasid seda liikumist. Teisalt tajus luteri kirik vennastekoguduse suures populaarsuses ohtu ning eriti Liivimaal püüti tema tegevust ka takistada. Vene riigivõim keelas vennastekoguduse ajutiselt juba 1743. aastal, salaja kestis see aga edukalt edasi ning mängis kuni umbes 1850. aastani siinses rahvahariduses, rahvakeelses kirjanduses ja muusikaelus suurt rolli. Vennastekoguduse palvemajades lauldi palju. Hernhuutlaste laul oli luterliku koraaliga võrreldes palju elavam ja liikuvam, rahvalikku laadi, samas väga tundeline ja kohati härdameelne. Palvetundides laulsid vaheldumisi mehed, naised ja lapsed, sageli improviseeriti meloodiale teist häält juurde. 18. sajandi lõpuks jõuti siit mitmehäälse koorilaulu harrastamiseni ning hakati kasutama ka saatepille: kannelt, flööti, klarnetit ja viiulit. Samas suutis vennastekogudus panna eestlasi nende vanu kombeid, laule ja tantse hülgama. Rahvalaulude laulmist peeti halvaks, sest nende „häbiväärsete“ laulude laulmine polevat piiblisõnaga kooskõlas (Eesti Muusika multimeedialeksikon). '''Saksa keele- ja kultuuriruumi mõju AKORDION''' Hoolimata sellest, et Eestimaa sattus 18. sajandil Põhjasõja (1700–1721) käigus Vene impeeriumi koosseisu (1710–1917), kuulus ta siiski saksa keele- ja kultuuriruumi, viimase mõjutused Eesti kultuurile olid tugevad. Näiteks tegutsesid Tallinnas tol ajal valdavalt baltisaksa muusikud. 1710. aastal tabas Tallinna laastav katk, linna elanike arv langes dramaatiliselt, mistõttu kutsuti Saksamaalt siia uusi elanikke, sh Põhja- ja Kesk-Saksamalt, pms protestantlikes ülikoolides hariduse saanud teoloogid, nt Halle ülikoolis õppinud pastoreid. Allikaid ja materjale antud perioodi kohta on võimalik leida arhiividest ning saksakeelsetest ajalehtedest. (Heinmaa 2017: 11) 18. sajandil Kesk-Euroopas muusikamaastikul valitsenud barokiesindajate – nt G. F. Händel, J. S. Bach – ja hiljem klassitsismiesindajate – viini klassikud: J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven – looming jõudis mõningase hilinemisega ka Eestisse. '''Kodanliku muusikaelu teke AKORDION''' 18. sajandil toimusid muutused muusikaelus: kirik ja õukond kaotasid juhtpositsiooni, esile kerkis jõukas ja valgustusmeelne kodanlus. Kodanlik muusikaelu organiseerus klubides ja seltsides ja sündisid erinevad muusikaühingud, mis algul tegutsesid eraviisiliselt, hiljem kommertsiaalselt kontserdiühingutena. '''Tartu muusikaelu 1789–1802 AKORDION''' Eesti muusikateadlase Geiu Rohtla (2000: 10, 16, 33, 38, 50) andmetel oli Tartu (Dorpat) peale Riia üks tähtsamaid Liivimaa linnu, see asus suure postimaantee ääres: Peterburi, Tartu, Riia. 18./19. sajandi vahetusel oli Tartu saksa linn. Sotsiaalseid kihte oli mitmeid (Raimo Pullat): aadel, vaimulikud, linnakodanikud, vabad inimesed (literaadid, kaupmehed, käsitöölised), venelased ja lihtrahvas. Toimisid erinevad gildid. Käsitöölised kogunesid aega veetma ka aastal 1791 asutatud klubisse ''Musse'' (sks. k. ''Bürgermusse''). Alates 1801. aastast võeti vastu ka aadlikke, kaupmehi, sõjaväelasi, ametnikke ja õpetlasi, kes olid klubis vaatamata seisudevahest siiski kõik võrdsed (valgustusaja mõju). Ajalehe ''Dörptsche Zeitung'' (sks. k. Dorpati e Tartu ajaleht) andmetel toimus ''Musse'' saalis ka kontserte, kus esinesid läbisõidul välismuusikud. Kontserte korraldati ka Tartu Mustpeade vennaskonna majas. Tartus tegutses ka teater, näitetrupp mängis muusikaetendusi, laulumänge ja oopereid. Muusikaelus olulised olid ka Tartu kirikud, sh Tartu Jani kirik. Peale organisti ja kantori olid osaliselt kiriku palgal ka linnamuusikud. Eelkõige aga olid linnamuusikud raemuusikud. Tartu ajalehe andmeil toimus esimene kontsert 1798. aasta algul aastalaada ajal, solistiks Euroopas tuntud klaasharmoonika virtuoos Marianne Kirchgessner (1770–1809). Tartus on kontserte andnud terve hulk läbisõidul rahvusvahelisi muusikuid. (Rohtla 2001: 33–34) 1787–1789 andis Tartus kontserte väike linnakodanike orkestervõi ansambel Carl Heinrich Feige (1757–1818) juhatusel. 1790. a mängis orkester oletatavasti jätkuvalt nii oma kontsertidel, ballidel, mõne külalisesieja saateansamblis kui ka suurtel pühadel kirikus. (Rohtla 2001: 14–15) '''Tallinna muusikaelu 18. sajandi teisel poolel AKORDION''' Ka Tallinnas hoogustasid avaliku kontserdielu külalistemajad, kohvikud ja klubid – esialgu korraldati eraviisilisi ja poolavalikke kontserte. Heinmaa (2017: 149) sõnul ei ole 18. sajandi esimesest poolest Tallinna külalistemajadest peaaegu midagi teada. Kuid sajandi teisel poolel seoses öömajutust reguleeriva 1770. aasta keiserliku ukaasi jõustumisega leidub andmeid mitme külalistemaja kohta, nagu näiteks Must Kotkas (''Schwarzer Adler'') Viru värava juures, Poolkuu (''Halber Mond'') Harju värava ees. Heinmaa (2017: 15) toob välja, et „Tallinna avaliku kontserdikultuuri arenemises 1780. aastail mängisid olulist rolli Kodanike klubi (''Bürgerliche Klubbe'') ja Õhtuselts (''Abendgesellschaft''), kes oma tegevuse raames korraldasid ka kontserte, kus publiku ette astusid nii professionaalid kui ka asjaarmastajad, nii kohalikud muusikud kui ka külalisesinejad. Võib väita, et just need klubid olid moodsate kontserdiühingute eelkäijad, kelle kontserditraditsioone jätkasid hilisemad muusikaseltsid“. Muusika hakkas aina enam saama linna- ja mõisaelu igapäeva osaks. Mitmes mõisas (Põltsamaal, Kolgas, Lihulas jm) oli kontsertide ja pidustuste tarvis loodud orkester, mis koosnes kohalikest talupoegadest. Andekamaid muusikuid saadeti koguni välismaale õppima ning siia tuli palju muusikaõpetajaid mujalt, peamiselt Saksamaalt (Eesti Muusika multimeedialeksikon). Nagu kõikjal Euroopas, levis ka Eestis laialt kodune musitseerimine. Eriti populaarseks koduseks pilliks sai 18. sajandi lõpul klaver – raamatukauplused pakkusid suurel hulgal klaverinoote, algse klaveriõpetusega pidi hakkama saama iga koduõpetaja. Järjest sagedamini palgati aga jõukamates kodudes ka eramuusikaõpetajaid (Eesti Muusika multimeedialeksikon). '''18. sajandi professionaalsed muusikuinstitutsioonid''' 18. sajandi esimesel poolel olid ülesanded jaotatud '''organisti''', '''kantori''' ja '''linnamuusiku''' vahel, igaüks täitis vastavalt linna kehtestatud ülesandeid (Heinmaa 2017: 24 jj). '''Linnaorganist''' – enne suurt katku 1710. aastal, mil Eesti kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, oli linnaorganisti amet tähtsal kohal. Vaatamata sõjasündmustele 18. sajandi esimesel aastakümnel suuri muudatusi Eesti muusikaelus ei toimunud. Suuremates kirikutes olid orelid, mida linnaorganistid oma igapäeva töös kasutada said. Loomulikult esines pillidega mitmeid probleeme ning kahjuks oli tol hetkel Eestis vähe professionaalseid oreliparandajaid. Linnaorganistide kohustuste hulka kuulus lisaks kirikus teenistustel mängimisele ka pulma- ja matusetseremooniatel mängimine. On teada, et paljud linnaorganistid olid ka koduõpetajad. '''Kantor''' – tema peamised tööülesanded seisnesid vaimuliku ja liturgilise muusikaelu korraldamises kirikus ning õpetajatööga koolis. Õpetajatöö oli vastutusrikas, gümnaasiumiõpilased õppisid koraalide laulmist ning nooremad õpilased õppisid ladina keelt, usuõpetust ja kirjatehnikat. Kantor pidi korraldama erinevaid aktuseid ja tähtpäevade sündmusi, kus esines ka koor, kes esitas kantori valitud ja selgeks õpetatud mitmehäälset koorimuusikat. '''Linnamuusikud''' – sajandi esimesel poolel juhtis linna muusikaelu peamuusik (sks. ja lad. k. ''Stadt-musicus instrumentalis principalis''), kelle kompaniisse „kuulus neli-viis selli ja paar õpipoissi“ (Heinmaa 2017: 46). Peamuusiku ülesandeks oli teiste muusikute koolitamine ja musitseerimine linnaüritustel, sh pulmades ja tähtpäevade üritustel. 18. sajandi keskel kasvas esinemiste arv, kuna Tallinnat külastasid erinevad tähtsad külalised, kelle auks korraldati rongkäike ja vastuvõtte, kus tuli peamuusikul oma kompaniiga esineda. Teiselt poolt nõudis rahvas aina enam kaasaegset kontsertmuusikat erinevateks seltskonnaüritusteks ja tantsuõhtuteks. Suurendati koosseisud, kuna Kesk-Euroopast tulnud muusika esitamine vajas 6–7 mängijast suuremat koosseisu, võimalusel 10 mängijani; samuti soetati uusi muusikainstrumente. Lisaks tavapärastele kohustustele esinesid linnamuusikud aina enam ballidel ja maskeraadidel. '''Kasutatud kirjandus''' Heinmaa, H. (2017). ''Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil'' (Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Väitekirjad 9). Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia [PDF]. Rohtla, G. (2000). Tartu muusikaelu 1789–1802. ''Valgeid laike eesti muusikaloost'' (Eesti muusikaloo toimetised 5, toim. U. Lippus). Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Rämmer (Rohtla), G. (2009). Muusikaõpetaja koht Tartu ülikoolis 1803–1807. ''Res music'' nr 1, 29–38 [PDF]. Lippus, U., & Rüütel, I. (2001). Estonia. Grove Music Online [25.08.2018]. '''Internetiallikad''' Siitan, T.; Joamets, V.; Kõlar, A.; Heinmaa, H. (2004). Muusika 17. sajandi eesti linnades. Eesti Muusika multimeedialeksikon [25.08.2018]. '''DO UUS''' '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. Muusikuametite uurimine''' '''Eesmärk:''' Õpilased on tutvunud 17.–18. sajandi muusikaeluga Eestis ning on teadlik, millised muusikuametid eksisteerisid tol perioodil. Õpilane oskab seostada neid tänapäeva muusikuametitega. '''Töövorm:''' Individuaalne, paaristöö, rühmaarutelu 1. Uuri põhjalikumalt 18. sajandi muusikaga seotud ametite kohta (helilooja, kantor, linnamuusik, organist) 2. Kasuta kirjanduslikke- ja internetiallikaid otsi tänapäeva ameteid, mis on seotud muusikaga. 3. Koosta tabel, kuhu paigutad ametinimetuse, tööülesanded (muu huvitav, nt: palganumber, populaarsus jne). 4. Võrdle teiste klassikaaslastega, milliseid ameteid keegi leidis 5. Leia seos ametinemetuste ja tööülesannete vahel tänapäeval ja 18. sajandil ===TELL VANA VANA=== 19. sajandil toimusid kogu Euroopa muusikaelus muudatused, mis mõjutasid oluliselt muusika vastuvõttu, loomust ja esitamist: rohkem inimesi puutusid kokku muusikaga hoogustunud kodanliku ühiskonnakorralduse tõttu. 18. sajandi lõpupoole olid tekkinud erinevad muusikaühingud, mis korraldasid väikekontserte. 19. sajandil hakati ehitama suuri kontserdisaale, kuid kontserdipileti hinnad olid niivõrd kõrged, et neid pileteid said endale lubada siis ainult kõrgklassi või keskklassi inimesed. Muusikaühingud - Muusikaühinguid asutati 19. sajandil selleks, et toetada finantsiliselt kontsertide regulaarset korraldamist. Muusikaühingu liikmeskonnas võis kohata nii professionaalseid muusikuid kui ka asjaarmastajaid. Muusikaühingute eesmärk oli kuulajateni tuua klassikalisi teoseid, esitades seda võimalikult kõrgel tasemel. Samuti leidus ühingus tihtipeale muusikaõpetlasi ning algajaid muusikuidki, noortele tulevastele talentidele õpetati ilusat musitseerimist, lootes, et antud teadmised päranduvad tulevikus uutele põlvkondadele. Virtuoossus - 19. sajandil pöörati olulist tähelepanu tehniliselt kõrgtasemel teoste esitusele ja interpreedi meisterlikkusele. Interpreet (esitaja) pidi oskama improviseerida populaarsetel teemadel ning ootused tema suhtes olid kõrged. Levinud oli virtuooside nö jõuproovid, kus kaks professionaalsel tasemel interpreeti pidid omavahel võistlema. Mobiilsus ja reklaam - 19. sajandi algul interpreedid reisisid väga sageli, nende eesmärk oli leida muusikaühing, kelle abiga oli võimalik kontsert korraldada, varasemalt oli eesmärk leida jõukam aristokraat või organisatsioon, kes rahastaksid esinemist. 19. sajandil aitas muusikuid reklaami ja ajakirjanduse levik, millega oli palju kergem endale tähelepanu püüda ning publik kokku saada. Siiski olid endiselt tähtsal kohal tutvused jõukate inimestega, kes aitasid üürida nt kalleid kontsertsaale ning võisid abistada kohaliku saateansambli või orkestri otsimisel. Kõige levinum koht piletimüügiks oli raamatupood või kondiitriäri. Ühiskond ja muusikaelu - Tallinnas elas 1834. a. umbes 15 000 elanikku, nendest 40% sakslasi, kes moodustasid valitseva kihi (#ajalugu #ühiskond). Seetõttu võib ka aimata, et 19. sajandil oli Tallinna elu tihedalt seotud saksa kultuuriruumiga ning seega ka kogu läänepoolse Euroopaga. Aina enam populaarsust kogus (nagu ka Kesk-Euroopas) kodune musitseerimine ning peagi hakkas Johann August Hagen ka arendama koorilaulu, 1843. aastal asutati meestelauluseltsi Liedertafel in Reval. Samuti tegutses muusikaselts, mis kandis nimetust Musikverein (muusikaühing), liikmeskond koosnes muusikasõpradest ja asjaarmastajatest, kes korraldasid Tallinnas kontserte. SIIA KA TARTU KOHTA LISADA. SEDA PEAB VEELKORD TÄPSUSTAMA. (Lippus 2008: 9-16) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1220> ===SHOW PUUDU=== ===ASK PUUDU=== ==== ASK1 ==== Vali õige vastus 18. sajandil tekkisid muusikaühingud, mis korraldasid erinevaid väikekontserte 18. sajandil tekkisid muusikakogudused, mis korraldasid erinevaid väikekontserte 19. sajandil olid kontserdipiletid väga kallid, mistõttu said kontserte lubada endale ainult rikkad inimesed 19. sajandil olid kontserdipiletid taskukohased kõigile, mistõttu olid kontserdikülastused väga aktuaalsed Muusikaühingu liikmed olid nii professionaalsed muusikud kui ka asjaarmastajad Muusikaühingu liikmed olid ainult professionaalsed muusikud Muusikaühingu liikmed ei olnud porfesionaalsed muusikud, vaid asjaarmastajad 19. sajandi interpreedid pidid olema väga kõrgtasemel virtuoosid 19. sajandil ei pööratud esineja tehnilisele poolele suurt tähelepanu 19. sajandil oli interpreetide seas populaarne instrumendi tehnilise taseme valdamise võistlus 19. sajandil oli interpreetide seas populaarne muusikaaalaste teadmiste võistlus 19. sajandil reisid muusikud väga palju eesmärgil leida sponsor, kes nende esinemisi rahastaks 19. sajandil reisid muusikud väga palju kuna said riikliku toestust ja reisiraha Tänu reklaamilevikule 19. sajandil oli muusikutel palju kergem pubikut kokku saada Tänu televisiooni levikule 19. sajandil oli muusikutel võimalik endale reklaami teha. Kõige levinum kontserdipileti müügikoht oli raamatupood ja kondiitriäri Kõige levinum kontserdipileti müügikoht oli kool ja raamatkogu Kõige levinum kontserdipileti müügikoht oli bussijaam ja rongijaam 19. sajandil elas Tallinnas ca 40% sakslasi, mistõttu on Eesti kultuur seotud tihedalt ka saksa kultuuriga 19. sajandil elas Tallinnas ca 40% prantslasi, mistõttu on Eesti kultuur seotud tihedalt ka prantsuse kultuuriga 19 sajandil elas Tallinnas ca 40% soomlasi, mistõttu on Eesti kultuur seotud tihedalt ka soome kultuuriga 19. sajandil oli populaarsust kogumas ka kodune musitseerimine 19. sajandil oli kodune musitseerimine keelatud ==== ASK2 ==== Täida lüngad 18. sajandi lõpupoole olid tekkinud erinevad *muusikaühingud*, mis korraldasid väikekontserte. 19. sajandil ehitati palju *kontserdisaale*, kus muusikud said esineda, kuid *publik* oli enamasti kõrgklassist, kuna *pileti* hind oli kallis. Muusikaühingute eesmärk oli kuulajateni tuua *klassikalisi* teoseid, esitades seda võimalikult *kõrgel* tasemel. 19. sajandil pöörati olulist tähelepanu *tehniliselt* kõrgtasemel teoste esitusele ja *interpreedi* meisterlikkusele. ==== ASK3 ==== Ootuse interpreedi suhtes olid väga kõrged True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Kontserdipiletite hinnad olid 19. sajandil taskukohased kõigile True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Muusikaühingutes toimus ka muusikaõpetus True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Kontserdipileteid sai osta ainult pagariärist True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 19. sajandil oli Tallinnas väga palju rootslasi, mistõttu on suurt mõju antud perioodil avaldanud rootsi kultuur True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> ==== ASK4 ==== Lohista sõna õigesse kasti 19. sajandil asutati *muusikaühingud*, mis toetasid regulaarsete kontserdite korraldust. 19. sajandil *interpreet* pidi valdama pillimängu väga kõrgel tasemel. Muusikud pidid väga palju reisima, eesmärgil leida *sponsoreid*. Populaarsust kogus kodune musitseerimine ja ka *koorilaul*. Tallinnas korraldas kontserte muusikaselts nimetusega "*Musikverein*". ==== ASK5 ==== 19. sajandi interpreedid olid tehniliselt väga kõrgel tasemel True<span class="aria-label"></span> False ===DO === '''Eesmärk: õpilane on tutvunud muusikaelu korraldusega 18. sajandil Eestis. Õpilane tunneb muusikaelu korraldust ka tänapäeva Eestis.''' 1. Õpilane valib välja ühe asukoha (soovitavalt kodukoha). 2. Õpilane uurib muusikaelu korraldust antud asukohas 2.1 Esinejad 2.2 Esinemispaigad 2.3 Korraldajad 2.4 Kontserdite sagedus 2.5 Piletihinnad 2.6....jne Oma uurimuse tulemust tutvustab õpilane kasutades Power Pointi või muud programmi Ülesannet võib sooritada ka grupis või paaris. ===DO PUUDU=== = Muusikateater Tallinnas 17.–19. sajandil = == 12) Muusikateater Tallinnas 17.–19. sajandil == ===TELL UUS UUS GL === '''Muusikateater Tallinnas 17. sajandil''' 1674–1683 tegutses Tallinna gümnaasiumis (Gustav Adolfi Gümnaasium, GAG) Tallinnas '''Johann Valentin Meder''' (1649–1719) saksa kantor, helilooja, organist ja laulja. Ta kirjutas kirikupühadeks kontsert-motette (17. saj. ka pillisaatega žanr), tema loomingut on siiski vähe säilinud. 1680. a esitati tema ooperit (laulumäng või laulukomöödia) „Kindlameelne Argenia“ (''Die beständige Argenia''), mis oli tollal kõrgpunkt linna muusikaelus. Ettekandmisel osalesid ka gümnaasiumi õpilased. See viie vaatusega teos on üks varaseimaid säilinud saksakeelseid oopereid üldse. '''Ooper „Kindlameelne Argenia“ (1680) AKORDION''' Pühendatud rootsi kuningale Karl XI'le eesmärgiga saada rootsi kuningliku kapelli dirigendiks (kuid sõja tõttu see ei õnnestunud). Ooperi sisu: Ooperi „Kindlameelne Argenia“ (1680) poliitilis-allegooriline süžee räägib laevariikide Traakia ja Lüükia varjus omaaegsest rahusõlmimisest Rootsi ja Taani vahel. Traakia kuningas Lisander vastab Karl XI-le (troonil 1672–1697) ning Lüükia Cleander Taani Christian V-le (valitses 1670–1699). Lavaloos võib leida palju paralleele pärissündmuste ja ajalooliste figuuridega, ooperi kuulus lahingustseen vastab Lundi lahingule 1676. aastal, mida peetakse Skandinaavia ajaloo üheks rängimaks. Kuningliku abielu sõlmimine ooperi lõpul peegeldab Karl XI abiellumist Taani printsessi Christian V õe Ulrika Eleonoraga (ooperis printsess Argenia) 1679. aastal. Vastsele kuningapaarile on ooper ka pühendatud. On arvatud, et pühenduse taga oli autori Johann Valentin Mederi (1649–1719), Tallinna gümnaasiumi (praegune GAG) tollase kantori soov saada endale ihaldusväärne kapellmeistri koht Stockholmi õukonnas. „Kindlameelne Argenia“ järgib oma aja parimaid traditsioone: siit võib leida rohkesti allegooriat, „kõrge“ ja „madala“ paari (kuninglik armastajapaar ning koomiline teenijapaar), loo kõrghetkeks on barokkooperites armastatud lahingustseen battaglia. Kindlasti oli ta esimene Rootsi riigi aladel loodud ooper ja muidugi ka esimene, mis Eestimaa pinnal kirjutatud ja etendunud. Muusika: Retsitatiivid, aariad ja salmilaulud Loe edasi: Vikipeedia '''NÄIDE:''' „Kindlameelne Argenia“ – esitajad: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ooperistuudio ja Thomas Wiedenhofer (lavastaja), Tallinna Barokkorkester ja Toomas Siitan (dirigent), 2011, Tallinna Linnateatri Taevalava I vaatus (YT 15:00) II vaatus (YT 29:00) III vaatus (YT 25:42) IV vaatus (YT 17:43) V vaatus (YT 31:39) '''Muusikateater Tallinnas 18. sajandil''' '''Rändtruppid AKORDION''' Linnades, eelkõige Tallinnas, aga ka Tartus, Pärnus ja Narvas, hakkasid üha sagedamini esinema külalismuusikud ja rändnäitetrupid – suur osa neist oli läbisõidul Riiast Peterburgi. Seega võis 17.–18. sajandil näha mõningal juhul ka ooperi või laulumängu esitusi. Sellised esitused jõudsid siia tänu rändtruppidele, sest 1600. a paiku Itaalias alguse saanud žanr oli kiiresti vallutanud Euroopa. Eestisse ulatus ka Peterburis (1737) ja Riias (1772) asutatud ooperiteatrite mõju. '''Tallinna asjaarmastajate teater AKORDION''' 1784. aastal asutas saksa draamakirjanik '''August von Kotzebue''' (1761–1819) Tallinnas asjaarmastajate teatri (Tallinna Teatriühing Kanuti Gildi saalis vanalinnas – tänapäevalgi toimuvad selles majas kaaseagse tantsu- ja sõnateatri, nüüdismuusika ja improvisatsiooniüritused). See oli aluseks püsivale teatrihuvile ja professionaalsele teatrile kui institutsioonile Tallinnas. Nii nagu teisteski saksa keeleruumi linnateatrites, oli ta Tallinnas üksainus trupp hästi laulvate näitlejatega ja mõningate lauljatega. Ooper oli mängukavas valitsev, tõrjudes sellega isegi draama ja komöödia etendusi. '''Madame Tilly rändtrupp AKORDION''' 1795. aastal saabus Tallinnasse Lüübekist ja Braunschweigist pärit rändtrupp madame (Louise Caroline) Tilly. Tema ooperitrupp plaanis Tallinnas tegutseda mõned nädalad, kuid publiku vastuvõtt oli lausa sensatsiooniline, mistõttu jäädi kogu suveks, kuni septembrini. Trupi tegevus tähendas suurt pöördepunkti Tallinna teatri ajaloos, liikumine asjaarmastaja tasemelt professionaalsele tasemele, sõnateatrist ooperiteatriks. Sellest kujunes välja püsiv kollektiiv (ka peale madame Tilly ärasõitu). Algul tundsid kohalikud asjaarmastajad end häirituna ning toimus kohalik "teatrisõda", mille tulemusel ei lubanud asjaarmastajad trupil Suurgildi saali kasutada, mistõttu tuli neil esinedagi Kanuti Gildi saalis. Trupil ei olnud ka oma orkestrit ning nende etendustel mängisid kohalikud tallinna muusikud kammeransambli koosseisus. Nende kavas olid Mozarti ooperid saksa keeles ("Võluflööt" ja "Don Giovanni"). '''Tegevus peale rändtrupp madame Tilly lahkumist AKORDION''' 1795. aastal õnnestus neljal härral oma pöördumisega saada Tallinna tegutsema andekas teatrimees '''Grüner''' (pärit Königsbergist), kes omakorda võttis kaasa andekad lauljad. Tõepoolest avaneski võimalus kokku panna teatritrupp, mis hakkas aktiivselt tegutsema. Antud truppi kuulusid andekad ja oma ala professionaalid, mistõttu oli edu vahetu. 1796. aastal seoses keisrinna Katariina II surmaga kestis pikk leinaaeg, mil teatrietendused olid keelatud, mis sai saatuslikuks ka Grünerile, kes ebakindla olukorra tõttu oli sunnitud lahkuma ning teatritrupp lõpetas selleks hetkeks oma tegevuse. Siiski peale ametliku leinaaega võttis teatritrupi kohustused üle hr. '''Stollers''' ning neil õnnestus veel esitada mitmeid oopereid ja laulumänge. Siiski olid lavastused kulukad ning Tallinna publikul ja jõukatel teatrihuvilistel ei olnud piisavalt materiaalset võimekust toetada edasi lavastusi ja teatritrupi tööd. '''Muusikateater Tallinnas 19. sajandil''' '''Esimene kutseline teater Tallinnas alates 1809''' 1804. aastal hakkas teatriselts aktiivsema organiseerimistöö käigus kaasama erinevaid toetajaid, kelle abiga õnnestus 1806. aastal katta kõik puudujäägid ning tasuda kõik kulud. Nii kujuneski 1807. aastal teatriseltsist aktsiaselts, mille eesotsas seisis 11-liikmeline aadlikest ja literaatidest koosnev komitee. Teatrijuhtimisel tekkis kindel struktuur ning kindlad isikud hakkasid vastutama erinevate valdkondade eest. 1809. aastal palgati teatrit juhtima teatrijuht (direktor). '''Teatrimaja ehitus''' Seoses teatriseltsi aktiivse ja eduka tegutsemisega otsustati 1807. aastal alustada teatrimaja ehitamist. Projekt telliti '''Gottfried Henning'''ilt, kellel oli olemas ka varasem kogemus teatri ehitamisel. 1. veebruaril 1809. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene teatrimaja. Teatrit on eri aegadel nimetatud erinevalt: 1809–1860 Tallinna Teater (''Revaler Theater''), alates 1860. aastast Tallinna Linnateater (''Revaler Stadttheater''). Teatri naabriks oli aadlike Aktsiaklubi. August von Kotzebue mainis, et Tallinna Teatri interjöör oli üks kaunimaid, mida tema on näinud. '''Teatritrupi struktuur AKORDION''' Eesti ooperispetsialisti Kristel Pappeli (2003: 164 jj) andmetel oli Tallinna teatritrupi struktuur 19. sajandil üldjoontes järgmine: direktor, kapellmeister ja/või muusikadirektor, lavastaja, kunstnik, lauljad ja näitlejad, orkester, suflöör, teatrimeister (vastutas lavatehnika eest) ja kassiir ning orkestriteener. Koor omaette üksusena kujunes välja 19. sajandi lõpukümnenditel. Erandjuhul tegutses teatri juures ballettmeister tantsude ja „elavate piltide“ seadmiseks. Teatril oli ka oma advokaat ja arst. Orkestriliikmete arv oli keskeltläbi 17–18, parematel hooaegadel 22–23 ning 20. sajandi esimestel hooaegadel 30. Spetsialiseerumise tagajärjel kujunes Tallinna Teater korralikuks teatriettevõtteks eraldi näitemängu ja ooperi truppidega. 19. sajandil algul oli Tallinna Teatri direktor ka lavastaja, kuid edaspidi eraldusid need ametid ja töötasid eraldi ooperi- ja draamalavastajad. Ooperilavastajat on mainitud Tallinnas esmakordselt 1845. a, ametina kinnistus see Tallinnas alates 1860. aastatest. Teatritegevuse muusikalist külge juhtisid muusikadirektorid ja alates 1860. aastatest kapellmeistrid. Orkester mängis mh ka näidendite algul ja vaheaegadel, mõnikord peale selle veel tegevuse saateks, tantsuks ja lauluks. Kord teatris ja orkestriproovis oli karm, alati pidi olema õigel ajal kohal, ei tohtinud otsesele juhile vastu vaielda, ei tohtinud üleolevalt käituda. Joobes peaga proovi ilmumine, kolleegi halva käitumise varjamine, proovi ajal lobisemine, kudumine, kõrvaliste asjadega tegelemine – kõik see lõppes trahvisummaga, mida orkestrant või näitleja karistuseks maksma pidi. Samuti oli oluline ka peaproov, kus igal osatäitjal pidi olema oma osa peas, ei tohtinud kasutada osaraamatut. Juhul kui tekst oli selgeks õppimata või näitleja eksis mitmeid kordi, oli samuti karistuseks rahaline trahv, mis võeti vastavalt palgast maha. (Pappel 1996: 29 jj) Alates 1839. aastast oli teatriseltsil tekkinud järjekordselt finantsmure. Küll võeti laenu ja anti pandiks ka teatrimaja, kuid teater suutis vaevu edasi püsida. On teada, et kõik antud perioodil teatrimaja direktorid olid suures rahapuuduses. 21. oktoober 1855. aastal puhkes hooletuse tõttu teatrimajas suur tulekahju. Taasehitustööde ajaks oli teatril võimalik tegeleda Suurgildi saalis. 1860. aastal ehitustööd lõpetati ja teatri uueks nimeks sai Tallinna Linnateater. '''Tallinna teatri repertuaar 18.–19. sajandil''' Pappeli (2003: 90 jj) andmetel lähtus Tallinna teatri repertuaar eelkõige saksakeeleruumis levinud teostest. Viinis, berliinis ja mujal edu saavutanud teatritükid jõudsid kiiresti ka Tallinna lavale. Üllatavalt suur oli prantsuse päritolu teoste osakaal, neid mängiti saksa keeles ja saksa teatrites levinud mugandustega. Tallinnas esines esimene spetsiaalne ooperitrupp nimega Tallinna Ooper (sks. k. ''Revaler Oper'') hooajal 1872/1873 (Pappel 2003: 90, 163). '''Saksa ooperižanrid AKORDION''' ''Singspiel'' (e. k. laulumäng) ja koomiline ooper (1770–1810) Melodraama Romantiline ooper Koomiline ooper (''Spieloper'') 1830–1850 Muusikadraama '''Prantsuse''' '''ooperižanrid''' ''Opéra comique'' (1770–1900) ''Grand opéra'' ''Drame lyrique'' '''Itaalia ooperižanrid''' ''Opera buffa'' e ''dramma giocoso'' ''Opera semiseria'' e ''melodramma semiserio'' ''Melodramma serio'' '''Kasutatud kirjandus''' Pappel, K. (2003). ''Ooper Tallinnas 19. sajandil'' (Eesti Muusikaakadeemia Väitekirjad 1). Tallinn: Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Pappel, K. (1996). ''Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel. Mozartist Wagnerini.'' Tallinn: Eesti Muusikaloo Toimetised 2 (Eesti Keele Instituut). Rohtla, G. (2001). ''Tartu kontsedieluXIX sajandi kahel esimesel aastakümnel'' (muusikateaduse magistritöö, juh. U. Lippus). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia. Rohtla, G. (1999). Taas leitud „Kindlameelne Argenia“. ''Teater. Muusika. Kino'' 11/1999. Schaper, A. (2013). Poliitiline Argenia: Johann Valentin Mederi ooper „Kindlameelne Argenia” omaaegsete sündmuste taustal. ''Res musica'', nr 5, 23–23 [PDF]. '''Internetiallikad''' Siitan, T.; Joamets, V.; Kõlar, A.; Heinmaa, H. (2004). Muusika 17. sajandi eesti linnades. Eesti Muusika multimeedialeksikon [25.08.2018]. Nukuteatri hoone (Lai tn 1 ja 3) ajalugu, NUKU. Teater. Muuseum. <nowiki>http://nuku.ee/et/hoonete-ajalugu</nowiki> [25.08.2018]. Ooper „Kindlameelne Argenia“, Tallinna Linnateater, 17.05.2011 [25.08.2018]. '''DO UUS''' '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi külastamine''' '''Eesmärk:''' Õpilased on tutvunud eesti muusikteatri ajalooga. Õpilased oskavad seostada muuseumis nähtud ja kuuldud õpitud materjaliga. '''Töövorm:''' rühmatöö, muuseumikülastus 1. Õpilane kasutab ETMM arhiivi ning leiab ühe 18. sajandil Eestis tegutsenud muusiku. 1.2 Tutvub tema muusikalise tegevusega ja panusega. 1.3 Õpilased tutvustavad enda leitud materjali kaasõpilastele suulisel teel, või 2. Õpetaja koostab ise töölehed vastavalt teemale, mida õpilased peavad muuseumis täitma (näiteks muusikainstrumendid, heliloojad, sündmused), või 3. Kasutatakse muuseumi enda programmi, mis on suunatud õpilastele (loe lähemalt ETMMi veebis).   ===TELL VANA VANA=== Enne muusikateatrite tekkimist olid juba olemas olnud erinevad muusikaseltsid. Seoses poliitiliste põhjustega oli seltside elu vahepeal leebem ja vahepeal karmim, mis võis lõppeda seltsi sulgemisega või seltsi salajase tegevusega. Kõige enam võis Tallinnas kohata erinevaid lauluseltse. 17.-18. sajandil võis Tallinnas näha ooperi või laulumängu esitust, ometi antud nähtus esines väga harva ning ainult tänu rändtruppidele, kuna antud Itaaliast pärit žanr oli kiiresti vallutanud Euroopa, siis jõudis see üsna pea ka Eestisse. 17. sajandil oli Tallinnas kõige enam muusikaarengut näha gümnaasiumis (1631.aastal avatud Tallinna Gümnaasium - tänapäeval Gustav Adolfi Gümnaasium) või kirikutes. Tallinnal olid ka omad linnamuusikud, kes tegid aktiivselt koostööd gümnaasiumi ja kirikuga. Samuti on teada, et Tallinna organistid olid väga hinnatud ning neid kutsuti esinema ka välismaale Turusse, Stockholmi. Samuti suutsid Tallinna Gümnaasiumi koor laulda keerulist mitmehäälset repertuaari. Alles 18. sajandi teisel poolel hakati aina enam tellima erinevaid noote, koju osteti muusikainstrumente, eraõpetajate juures õpiti pillimängu. Aina enam hakati korraldama meelelahutuskontserte ning ka meelelahutusmuusika tõusis esile. 1784. aastal asutas saksa draamakirjanik August von Kotzebue asjaarmastajate teatri Tallinnas (Tallinna Teatriühingu - Kanuti Gildi saalis). See oli aluseks püsivale teatrihuvile ja professionaalsele teatrile kui institutsioonile. Nii nagu teistes saksa keeleruumi linnateatrites, oli ta Tallinnas üksainus trupp hästi laulvate näitlejatega ja mõningate lauljatega.  Ooper oli mängukavas valitsev, tõrjudes sellega isegi draama ja komöödia kõrvale. 1795. aastal saabus Tallinnasse Lüübekist ja Braunschweigist pärit rändtrupp madame Tilly. Antud trupp plaanis Tallinnas tegutseda mõned nädalad, kuid publiku vastuvõtt oli lausa sensatsiooniline, mistõttu jääda kogu suveks, kuni septembrini. Trupi tegevus tähendas suurt pöördepunkti tallinna teatri ajaloos, asjaarmastaja tasemelt professionaalsele tasemele, sõnateatrist ooperiks. Sellest kujunes välja püsiv kollektiiv (ka peale madame Tilly ärasõitu). Algul tundsid end kohalikud asjaarmastajad end häiritult ning toimus kohalik "teatrisõda", mille tulemusel ei lubanud asjaarmastajd trupil Suurgildi saali kasutada, mistõttu tuli neil esineda Kanuti Gildi saalis. Trupil ei olnud ka oma orkestrit ning nende etendustel mängisid kohalikud tallinna muusikud kammeransambli koosseisus. Nende kavas olid Mozarti ooperid saksa keeles ("Võluflööt" ja "Don Giovanni"). 1795. aastal õnnestus neljal härral oma pöördumisega saada Tallinna tegutsema andekas teatrimees Grüner (pärit Königsbergist), kes omakorda võttis kaasa andekad lauljad. Tõepoolest avaneski võimalus kokku panna teatritrupp, mis hakkas aktiivselt tegutsema. Antud truppi kuulusid andekad ja oma ala professionaalid, mistõttu edu oli koheselt ka saavutatud. 1796. aastal seoses keisrinna Katariina II surmaga, kestis ka pikk leinaaeg, mil teatrietendused olid keelatud, mis sai saatuslikuks ka Gürnerile, kes ebakindla olukorra tõttu oli sunnitud lahkuma ning teatritrupp lõpetas hetkeks oma tegevuse. Siiski peale ametliku leinaaega võttis teatritrupi kohustused üle hr. Stollers ning neil õnnestus veel esitada mitmeid teoseid, oopereid, laulumänge. Siiski olid lavastused kulukad ning Tallinna publikul ja jõukatel teatrihuvilistel ei olnud piisavalt materiaalset võimalust toetada lavastusi ja teatritrupi tööd. 1804. aastal hakkas teatriselts aktiivsema organiseerimistöö käigus kaasama erinevaid nn "sponsoreid", kelle abiga õnnestus 1806. aastal katta kõik puudujäägid ning tasuda kõik kulud. Nii kujuneski 1807. aastal teatriseltsist aktsiaselts, mille eesotsas seisis 11-liikmeline aadlikest ja literaatidest koosnev komitee. Teatrijuhtimisel tekkis kindel struktuur ning kindlad isikud hakkasid vastutama erinevate valdkondade eest. Teatrimaja ehitus Seoses teatriseltsi aktiivse ja eduka tegutsemisega otsustati 1807. aastal alustada teatrimaja ehitamist. Projekt telliti Gottfried Henningilt, kellel oli olemas ka varasem kogemus teatri ehitamisel. 1. veebruaril 1809. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene teatrimaja, mis kandis nimetust Tallinna saksa teater (sks. k Revaler Theater), teatri naabriks oli aadlike Aktsiaklubi. Saksa kirjanik August von Kotzebue, mainis, et Tallinna Teatri interjöör on üks kaunemaid, mida tema näinud on. Teatri aktiivne töö 1809. aastal palgati teatrit juhtima teatrijuht (direktor). Teatrisse tekkis ka orkester, siiski pole teada mängijate täpset arvu, võib arvata, et alguses võis neid olla kaheksa, kuid kindlasti see number ajaga suurenes. Orkestri otsene juht oli muusikadirektor, kes dirigeeris oopereid ja näidendimuusikat. Kord teatris ja orkestriproovis oli väga karm, alati pidi õigel ajal kohal olema, ei tohtinud otsesele juhile vastu hakata, ei tohtinud üleolevalt käituda, joobes peaga proovi ilmumine, kolleegi halva käitumise varjamine, proovi ajal lobisemine, kudumine, kõrvaliste asjadega tegelemine - kõik eelnimetatud tegevused lõppesid trahvisummaga, mida orkestrant või näitleja karistuseks vastavale käitumismustrile sai. Samuti oli väga tähtsal kohal ka peaproov, kus igal osatäitjal pidi oma osa peas olema, ei tohtinud kasutada osaraamatut, juhul kui tekst oli selgeks õppimata või näitleja eksis mitmeid kordi oli samuti karistuseks rahaline trahv, mis võeti vastavalt palgast maha. Alates 1839. aastast oli teatriseltsil järjekordselt finantsmure tekkinud. Küll võeti laenu ja anti pandiks ka teatrimaja, kuid siiski suutis teater vaevu edasi püsida, on teada, et kõik antud perioodil teatrimaja direktorid olid suures rahapuuduses. 21. oktoober 1855. aastal puhkes teatrimajas suur tulekahju hooletuse tõttu. Ehitustööde ajaks oli võimalik teatril tegeleda Suurgildi saalis, aastani 1860. kuniks ehitustööd lõpetati ja teatri uueks nimeks sai Tallinna Linnateater. (Kristel Pappel - "Muusikateater Tallinnas XVIII sajandi lõpus ja XIX sajandi esimesel poolel) (juhul kui õpilane soovib tutvuda lähemalt tol ajal elanud näitlejatega ja esitatava repertuaariga, saab lisainformatsiooni antud toimetisest) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1835> ===SHOW PUUDU=== ===ASK === ==== ASK1 ==== {| class="wikitable" !Tegevused 18. sajandil |- |Hilinemine | |- |Joobes peaga proovi ilmumine | |- |Proovi ajal lobisemine | |- |Kudumine | |- |Kolleegi halva käitumise varjamine | |- |Üleolev käitumine | |- |Varem kohale tulemine | |} ==== ASK2 ==== Muusikaseltsid tekkisid peale muusikateatri tekkimist. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 17.- 18. sajandil oli Tallinnas võimalik näha ooperi või laulumängu ainult tänu rändtruppidele. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Tallinnas arendasid muusikaõpetust ja muusikaelu linnamuusikud ja organistid True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Pilliõpetus, noodikaubandus, pillikaubandus ja vajadus eraõpetaja järgi tekkis Tallinnas alles 19. sajandi II poolel True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Esimene Tallinnas teater aastal 1809 kandis nime Tallinna saksa teater. True<span class="aria-label"></span> False ==== ASK3 ==== Lohista sõna õigesse kasti Enne *muusikateatrite* tekkimist olid juba olemas olnud erinevad *muusikaselts*id. Kõige enam võis Tallinnas kohata erinevaid *lauluselts*e. 17.-18. sajandil võis Tallinnas näha *ooper*i või *laulumäng*u esitust, ometi antud nähtus esines väga harva ning ainult tänu *rändtrupp*idele. Tallinnal olid ka omad *linnamuusik*ud, kes tegid aktiivselt koostööd gümnaasiumi ja kirikuga. Samuti on teada, et Tallinna *organist*id olid väga hinnatud ning neid kutsuti esinema ka välismaale Turusse, Stockholmi. Alles 18. sajandi teisel poolel hakati aina enam tellima erinevaid noote, koju osteti *muusikainstrument*e, eraõpetajate juures õpiti *pillimäng*u. Seoses *teatriselts*i aktiivse ja eduka tegutsemisega otsustati 1807. aastal alustada teatrimaja ehitamist. Projekt telliti Gottfried Henningilt, kellel oli olemas ka varasem kogemus teatri ehitamisel. 1. veebruaril 1809. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene teatrimaja, mis kandis nimetust *Tallinna* *saksa* *teater* (sks. k Revaler Theater), teatri naabriks oli aadlike Aktsiaklubi. 1809. aastal palgati teatrit juhtima teatrijuht (direktor). Teatrisse tekkis ka *orkester*, siiski pole teada mängijate täpset arvu, võib arvata, et alguses võis neid olla kaheksa, kuid kindlasti see number ajaga suurenes. Orkestri otsene juht oli *muusikadirektor*, kes dirigeeris oopereid ja näidendimuusikat. ==== ASK4 ==== Tänu millisele koosseisule võis 17.-18. sajandil Tallinnas näha ooperi või laulumängu esitust Milliste asutustega tegid tihedat koostööd Tallinna linnamuusikud? * Rändtrupid * Muusikaseltsid * Lauluseltsid Kes asutas 1784. aastal Tallinnas asjaarmastajate teatri * .Gümnaasiumiga * .Teatriühinguga * .Kirikuga Mis nimeline rändtrupp saabus 1795. aastal Tallinna, kellel tekkis konflikt kohaliku trupiga? * .madame Tilly * .Grüner * .August von Kotzebue Seoses kelle surmaga olid teatrietendused pikalt keelatud? * .Härra Stollersi rändtrupp * Madame Tilly rändtrupp * .August von Kotzebue rändtrupp ==== ASK5 ==== Vali õige lause Enne muusikateatrite tekkimist olid olemas erinevad muusikaseltsid Enne muusikaseltside tekkimist olid olemas erinevad muusikateatrid Enne muusikaseltside tekkimist olid olemas erinevad lauluseltsid Rändtruppide esituses võis kõige enam näha ooperit või laulumängu Teatritrupi esituses võis kõige enam näha ooperit või laulumängu Lauluseltsi esituses võis kõige enam näha ooperit või laulumängu 1784. aastal asutas Saksa draamakirjanik August von Kotzebue asjaarmastajate teatri Tallinnas 1784. aastal asutas Saksa draamakirjanik August von Kotzebue profesionaalse teatri Tallinnas 1784. aastal asutas Saksa draamakirjanik August von Kotzebue asjaarmastajate teatri Tartus Madame Tilly rändtrupi ja kohalike asjaarmastajate vahel tekkinud "teatrisõja" tulemusel, ei saanud rändtrupp esineda Suurgildi saalis Madame Tilly rändtrupi ja kohalike asjaarmastajate vahel tekkinud "teatrisõja" tulemusel, ei saanud rändtrupp esineda Kanuti Gildi saalis Madame Tilly rändtrupi ja kohalike asjaarmastajate vahel tekkinud "teatrisõja" tulemusel, ei saanud rändtrupp esineda Tallinna Gümnaasiumi saalis Seoses keisrinna Katariina II surmaga, olid teatrietendused keelatud Seoses teatrimehe Grüneri surmaga, olid teatrietendused keelatud Seoses madame Tilly surmaga, olid teatrietendused keelatud 1807. aastal alustati teatrimaja ehitamisega, Gottfried Henningilti projekti järgi 1707. aastal alustati teatrimaja ehitamisega, Gottfried Henningilti projekti järgi 1807. aastal alustati muusikamaja ehitamisega, Gottfried Henningilti projekti järgi 1809. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene teatrimaja, mis kandis nimetust Tallinna saksa teater 1709. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene teatrimaja, mis kandis nimetust Tallinna saksa teater 1809. aastal avati Tallinnas Laial tänaval esimene muusikamaja, mis kandis nimetust Tallinna muusikamaja 1809. asvatud teatrit palgati juhtima teatrijuht 1809. asvatud teatrit palgati juhtima muusikajuht 1809. asvatud teatrit palgati juhtima linnakantsler Kord teatris ja orkestriproovis oli väga karm ning selle rikkumisel võis kaasneda trahvisumma Kord teatris oli üsna leebe ning muusikud ja näitlejad tohtisid proovist puududa Kord teatris ja orkestriproovis oli karm ainult peaproovi ajal, ülejäänud proovidest võis mõjuval põhjusel puududa Seoses finantsmuredega ja hilisema tulekahjuga oli teatritöö pikalt häiritud, ent taasavamisel 1860. aastal sai teater uueks nimeks Tallinna Linnateater Seoses finantsmuredega ja hilisema tulekahjuga oli teatritöö pikalt häiritud, ent taasavamisel 1860. aastal sai teater uueks nimeks Tallinna Muusikateater Seoses finantsmuredega ja hilisema tulekahjuga oli teatritöö pikalt häiritud, ent taasavamisel 1860. aastal sai teater uueks nimeks Tartu Muusikateater Seoses finantsmuredega ja hilisema tulekahjuga oli teatritöö pikalt häiritud, ent taasavamisel 1860. aastal sai teater uueks nimeks Tartu Linnateater === DO === '''Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi külastamine''' Eesti Teatri-ja Muusikamuuseumi külastamine Eesmärk: õpilane on tutvunud eesti muusikteatri ajalooga. Õpilane oskab seostada muuseumis nähtud ja kuuldud õpitud materjaliga. 1. Õpilane kasutab ETMM arhiivi ning leiab ühe 18. sajandil Eestis tegutsenud muusiku. 1.2 Tutvub tema muusikalise tegevusega ja panusega. 1.3 Õpilased tutvustavad enda leitud materjali kaasõpilastele suulisel teel või 2. Õpetaja koostab ise töölehed vastavalt teemale, mida õpilased peavad muuseumis täitma (näiteks muusikainstrumendid, heliloojad, sündmused) või 3. Kasutatakse muuseumi enda programmi, mis on suunatud õpilastele (loe lähemalt ETMMi veebis)  = Muusikaelu Eestis 19. sajandil = == 13) Muusikaelu Eestis 19. sajandil == ===TELL UUS UUS GL=== '''Muusikaelu Eestis 19. sajandil''' Eesti muusikateadlased Kristel Pappel ja Tiinamai Keskpaik (2008) toovad välja, et 19. sajandil toimusid Euroopa muusikaelus suured muudatused, mis on oluliselt mõjutanud muusika kirjutamist, esitamist ja vastuvõttu kuni tänapäevani. Ühiskonna järkjärgulise demokratiseerumise ja kondalikkustamise raames haaras muusikaelu kujundamisel endale juhtpositsioonikolmas seisus – kodanlus: rikkas kõrgkiht (pankurid, vabrikuomanikud jt); keskklass (õpetlased, arstid, kõrgemad ametnikud, kaupmehed); väikekodanlased (väikekaupmehed, käsitöölised). Endiselt säilis aristokraatide muusikaharrastus ja toetus kunstidele, kuid nende salongid ja paleesaalid oli avatud vaid valitud seltskonnale ja ei olnud enam muusikaelu ja muusikaarengu keskpunkt. Selleks kujunes kontsert. Arenesid muusikaühingud, virtuoosid reisisid ja andsid kontserte. Tallinnas elas 1834. a. umbes 15 000 elanikku, nendest 40% sakslasi, kes moodustasid valitseva kihi. Seetõttu oli ka 19. sajandil Tallinna elu jätkuvalt tihedalt seotud saksa kultuuriruumi ja seega ka kogu Lääne-Euroopaga. '''Kontserdielu Tallinnas 1835–1841''' '''Kontserdipaigad''' Tallinna seltsielu toimus pms Laila ja Pikal tänaval. '''Laial tänav''' Tallinna teater (''Revaler teater'') Aktsiamaja koos aadlike aktsiaklubi ja saaliga '''Pikal tänav''' Mustpeade maja Suurgild Kanuti gild Niguliste tänaval Haritlaste klubi Puhkus Kõige rohkem toimus kontserte '''Mustpeade maja''' ja '''Aktsiamaja''' '''saalis.''' Aktsiamajas toimusid üritused nimega „Vokaal- ja instrumentaalkontserdid“. Mustpeade majas toimusid meelelahutuslikud üritused: ballid, maskeraadid, kirjandusõhtud, teatrietendused ja kontserdid '''Kanuti gildi saalis''' toimusid üritused nimega „Muusikaline õhtumeelelahutus“. Suvel korraldati kontserte Kadriorus, pms Supelsalongis pargi lähedal, nimeks kas „Kadrioru salong“ (''Salong bei Catharinenthal'') või „Supelasutuse salong“ (''Salong der Badeanstalt'') Erandina toimus kontserte ka hotellisaalides, nt 1830. a. külalismuusikute kontsert Stadt Hamburgi hotellis (kandis ka nime Svoboda, praegu Niguliste 12). '''Aktsiamaja kontserdid AKORDION''' Aktsiamaja saalis esinesid nt rahvusvaheliselt tuntud muusikud: Belgia viiuldaja ja helilooja '''Henri Vieuxtemps''' (1820–1881) Belgia tšellist '''Adrien-François Servais''' (1807–1866) Saksa päritolu pianist '''Theodor Stein''' (1819–1893) (Peterburi klaveriprofessor Fyodor Fyodorovich Shteyn, Fyodor Stein, Fedor Stein), kes elas ja tegutses 1837–1872 Tallinnas '''Pianist Theodor Stein AKORDION''' Pappel ja Keskpaik (2008: 36jj) toovad välja, et 24-aastane saksa romantismiajastu olulisemaid heliloojaid '''Robert Schumann''' (1810–1856) arvustas oma muusikakirjaniku karjääri alguses 1834. a. Leipzigis 15-aastase Theodor Steini kontserdi ja lülitas seda ka hiljem (1854) oma kogutud artiklite väljaandesse. Schumann oli kriitiline ja pidas teda valesti õpetatud imelapseks. Kuna Stein edaspidi ei tegutsenud Saksamaal, ei mõjutanud see kriitika talle siiski negatiivselt. Enne „saatusliku“ kontserdi Leipzigis mängis noor Stein edukalt ette erinevatele tolla aja tuntud muusikutele, sh helilooja '''Johann Nepomuk Hummel''' (1778–1837) ja helilooja ja pianist '''Ignaz Moscheles''' (1794–1870). Huvitaval kombel jäi Moscheles Steini improviseerimisega rahule, kuid Schumann just kritiseeris Steini improviseerimist. Schumanni kriitikal oli ka positiivne külg: ta tunnistas Steini arukust ja musikaalsust ning leidis, et tegemiston haruldase andega. Ent ta ei jäänud rahule tema improvisatsioonide ja klaverimänguoskusega. Viimases olevat puudunud „rahulik vilumus, mille annab hea kool, kindel kergus, mis kujuneb alles järjekindla harjutamisega, eelkõige aga polnud täisverelist kõla, millega keegi ise maailma ei sünni“ (Schumann 1985 [1854]: 10) Kõige rohkem kritiseeris Schumann Steini improviseerimist: teda häiris „tundeviisi kurb monotoonsus, meloodiate vaikselt kannatav karakter, mollhelistike lõputu järgnevus“, muusikalised kujundid olid „kahvatud, nutused“ (Schumann 1985 [1854]: 9). Schumanni meelest ei olnud Beethoveni mngimine Steinile veel eakohane: „Ärge andke noortele liiga vara Beethovenit kätte, jootke ja kosutage teda värske, elurikka Mozartiga!“ (Schumann 1985 [1854]: 9). Schumann kritiseeris esmajoones noore Steini õpetajat ja juhendajat. Schumann avaldas lootust, et Stein võtab tema näpunäiteid kuulda. Võimalik, et nii see ka oli, sest hiljem toodi arvustustes alati esile Steini varjundirohket ja jõulist kõla ning andeka improvisaatori kuulsus saatis Steini elu lõpuni. Kuna Robert Schumann ja pianist Clara Wieck-Schumann, kelle vend Alwin Wieck elas 1840. aastatel Tallinnas, külastasid 1844. a Venemaa-reisil Tartut, kuid ei jõudnud kahjuks Tallinna ja Robert Schumanni halb tervislik seisund ei võimaldanud tal panna tähele Steini nime ega uuesti kohtuda temaga. Stein oli Tallinna muuseikaelu suurim autoriteet ja keskpunkt, keda imetelsid nii „aadlikud, kodanikud, literaadid [kui ka] kaupmehed“ (Pezold 1901: 185, viidatud Pappel, Keskpaik 2008: 42) '''Carl Gotthardt von Liphardti kvarteti muusikud AKORDION''' 1835. a. andsid suvel Tallinnas kontserte Raadi mõisniku Carl Gotthardt von Liphardti kvarteti muusikud: Saksa tšellist '''Johann Benjamin Gross''' (1809–1848) Saksa viiuldaja '''Ferdinand David''' (1810–1873) '''Ferdinand David AKORDION''' David oli õppinud viiulit Louis (Ludwig) Spohri ja teooriat Moritz Hauptmanni juures. Saksa romantismiajastu olulisemaid helilooja '''Felix Mendelssohn-Bartholdy''' (1809–1947) kutsus teda osalema tema Bachi „Matteuse passioni“ esituses Berliinis 1829. a ning 1835. a värskelt Leipzigi Gewandhausorkestri dirigendiks kutsutuna tegi Davidist selle kontsertmeistriks. '''Kohalikud muusikud AKORDION''' Pidevat muusikaelu aga hoidsid siiski üleval kohalikud muusikud: Muusikadirektor ja viiuldaja '''Carl Weitzmann''' (1808–1880) Muusikadirektor '''Leopold Schäffer''' Viiuldaja '''A. Nentwich''' Tšellist '''G. Körner''' Viiuldaja '''Wenig''' Viiuldaja ja kooridirektor (ajutine dirigent) '''Gotthard Johann Dieberg''' Muusikaõpetaja Grossi tütar '''Katinka (Cathinka) Gross''' ja poeg '''Louis Gross''' '''Asjaarmastajad''' Viiulimängijana endine tantsuõpetaja, raamatukaupmees) '''Friedrich Julius Koppelson''' Klarnetimängijana Vanade keelete õpetaja ja keeleteadlane '''Ferdinand Johann Wiedemann''' (1805–1887) Wiedemann avaldas 1856. a. ka muusikaesteetilist kirjutist: „Muusikalised efektivahendid ja helimaaling“ (''Musikalische Effectmittel und Tonmalerei''). '''Muusikaring – muusikaühingu eelkäija Tallinnas AKORDION''' Muusikaringi (sks. k. ''musikalisches Kränzchen'') kuulusid peamiselt muusikaharrastajatest literaadid, ringil ei olnud ametlikku staatust ja käidi üksteise juures kodus. Liikmete hulgas oli ka kubermanguvalitsuse kolleegiumi liikmeid. Osalesid ka Nentwich, Körner, Wenig, Dieberg, Koppelson, Wiedemann ja Stein. '''Tallinna Muusikaühingu tegevus 1841–1845 AKORDION''' 1841. a sügisel kutsus Wiedemann Mustpeade majja kokku „kõikmuusikasõbrad üle terve linna“ ja tegi ettepaneku asutada „suurem muusikaühing“, et saaks ette kanda orkestriteoseid ja koorimuusikat (Wiedemann 1887: 50, viidatud Pappel, Keskpaik 2008: 48) Muusikaühingu liikmeskonna moodustasid Tallinna muusikasõbrad: professionaalsed ja asjaarmastaja muusikud. Ühingu kolme juhti olid: Wiedemann, Koppelson ja Stein. Kontserdid leidsid aset Mustpeade maja ülemises saalis. Ühingul oli „täielik orkester“ ja „piisavalt suur laulukoor koos solistidega“ (Wiedemann 1887: 51, viidatud Pappel, Keskpaik 2008: 49) Ilmselt oli tegemist klassikalise orkestri koosseisuga (20 liiget), koor oli nähtavasti segakoor. Koor oli Tallinna esimesi pidevamalt tegutsevaid koore, veel enne 1843. a asutatud meeskooriseltsi ''Liedertafel in Reval'' ja Meestelaulu Seltsi. Järgmist segakoori, Jäkeli lauluseltsi (''Jäkelscher Verein für Gesang'') asutati Tallinnas alles 1859. a. (Pappel, Keskpaik 2008: 70) Ühing majandas ennast abonemendide müügist (viis, hiljem 4 kontserti aastas). Abonemendikontserdid oli korraldatud suletud kuulajaskonnale. Samuti korraldati abonemendiväliseid kontserte ja osaleti teistel avalikel esinemistel. Pileteid sai osta Koppelsoni raamatupoest ja Wiedemanni käest. '''Johann August Hagen ja Tallinna muusikaelu 19. sajandi keskpaiku AKORDION''' Tallinna muusikaelus oli oluline ka '''Johann August Hageni''' (1786–1877) tegevus: ta tegutses muusikaõpetajana mitmes koolis ning Oleviste kiriku organistina suunas ka linna muusikaelu. 1835. aastal rajas ta Oleviste kiriku juurde poiste laulukooli. Tema heliloomingust on kõige suurejoonelisem oratoorium „Wir haben sie wieder“ (Meil on need taas), mille ta esitas oma kiriku kooride ja orkestriga (kokku 150 muusikuga) 1840. aasta juunis. Aastal 1841 avaldas Hagen esimese eestikeelse muusikaõpiku „Öppetus, kuida laulomehhed...“ – see oli ka esimene katse luua eestikeelset muusikasõnavara. (Eesti Muusika multimeedialeksikon) '''August Krüger ka linnakapell Tallinna muusikaelus 19. sajandi teisel poolel AKORDION''' Eesti muusikateadlane Triin Vallaste (2008) on uurinud '''August Friedrich Krügeri''' (1810–1883) kohta, kes oli pärit Saksamaalt ja asus 1848. a elama Tallinna. Linnal oli sel hetkel 20 000 elanikku. Ta oli Linnamuusikadirektor ja linnakapelli juht. 1850. a kutsus ta valituid orkestrante Tüüringenist, Saksimaal ja Saksi-Anhaltist. Krüger tutvustas kontserdisarjadega 1850–1865 Tallinna publikule tollal Euroopa suurlinnades kõige sagedamini esitatud sümfoonilist muusikat. Krüger osales oma koosseisudega ka erinevate vokaalsümfooniliste suurvormide esitamistel ja korraldas ka baltisaksa laulupeo, millel oli tähtsus siinsete kooride arengus.Samuti olid „Muusikaline õhtumeelelahutus“ ja „Meelelahutusmuusika“ linnakapelli olulised ettevõtmised. Muusikaõhtutel esitati ka palju popurriisid populaarsetest ooperimeloodiatest, ooperiavamängeja tatse (valsse, masurkasid, galoppe jt). Samuti esineti ballidel. '''Krügeri tegevus Tallinnas''' 1848–1850 orkestrant 1848–1883 muusikaõpetaja 1849–1883 Meestelaulu Seltsi dirigent, ka koostöö teiste meestelauluseltsidega ''Liedertafel in Reval'' ja ''Eintracht''<nowiki/>'i (sks. k. üksmeel) meeskoor 1850–1865 Linnakapelli juht (linnamuusikadirektor) Linnakapelli kontserdipaigaks oli Börsisaal (endine Suurgildi saal). Linna muusikaharrastajad kogunesid harjutusteks sageli Mustpeade majja. Ühe sümfooniakontserdi ettevalmistamisekskuluslinnakapellil enamasti poolteist kuni kaksnädalat. Sümfooniakontserdid olid abonemendikontserdid. Kontsert võis alata sümfooniaga ja lõppeda avamänguga. Esimese hooaja sümfooniakontserdite kavas olid mh: '''Christoph Willibald Gluck''' (1714–1787): avamäng ooperile „Iphigenia Aulises“ (1774) '''Peter Lindpaintner''' (1791–1856): avamäng ooperile „Mäekuningas“ (1825) '''Louis Spohr''' (1784–1859): avamäng ooperile „Mäevaim“ (1827) '''Felix Mendelssohn-Bartholdy''' (1809–1947): programmiline avamäng „Hebriidid“ (1832) '''Ludwig van Beethoven''' (1770–1827): Viies sümfoonia (1808), Kolmas sümfoonia (1805), mingi klaverikontsert (solist Theodor Stein) Teise hooaja kontsertide kavas oli ka vokaalsümfoonilised ka kammerlikud teosed. 1852–1865 kanti ette vähemalt üksteist sümfooniat. Eelistatud olid Ludwig van Beethoveni sümfooniad ja avamängud. Samuti mängiti Mozarti, Haydni, Mendelssohni, Gade sümfooniaid ja '''Ferenc Liszti''' (1811–1886) muusikalist poeemi „Prelüüdid“ (1854). Paljud ooperiavamängud 1850. ja 1860. aastatesümfooniakontsertide kavades pärinesid Tallinna Teatris lavastatud või lavastamisele tulevatest ooperitest, nt '''Richard Wagneri''' (1813–1883) ooperit „Tannhäuser“ (1845) mängiti teatris esmakordselt 1853/54, ja uuesti 1860/61. Viimasel hooajal võttis seda avamängu sümfooniakontserdikavva ka Krüger ja linnakapell. '''Muusikaelu Tartus 19. sajandi esimesel kahel kümnendil''' Eesti muusikateadlane Geiu Rohtla (2001) toob esile, et Tartu (Dorpat) kuulus saksa kultuuriregiooni, asus postimaanteel Peterburi Riia trajektooril ja Tartu oli Riia järel suuruselt teine Liivimaa linn. 1802. a oli Tartul 3534 elanikku, 1821. a aga juba 8088 elanikku, kellest u 3000 oli sakslased, 3000 estlased, 1200 venelased, lisaks rootslased ja poolakad. 1802. aastaga algas uus etapp Tartu linna- ja muusikaelus, sest avati taas ja nüüdsest keiserliku Tartu Ülikool. Muusikaõpetaja ametikoht Tartu ülikooli juures küll loodi 1803. aastal, kuid seda täideti alles 1807. aastal, selleks sai kohalik muusik Heinrich Wilhelm Fricke (Rämmer 2009: 30–31). Tartus tegutsesid erinevad ajaviiteklubid nimega ''Musse'', saksa keeles täpsemalt ''Bürgermusse'' („linnakodanike jõudeaeg“): * 1791. a-st Tartu ''Bürgermusse'' (''Dorpater/Dörptsche Bürgermusse''), liikmed: käsitööliste, hiljem kõik jõukamate kihtide esindajad * alates 18./19. saj. vahetusel Suur ''Musse'' (''grosse Musse''), sellest kujunes hiljem ''Ressource''<nowiki/>'i klubi, valitum liikmeskond * 1814. a-st Akadeemiline ''Musse'' (''akademische Musse''), liikmed: Tartu Ülikooli professorid, üliõpilased, ka aadlikud ja linnakodanikud Korraldati balle, maskeraade, võis lugeda ajalehti, ajakirju ning harrastada mäng. Akadeemilises ''Musse''<nowiki/>'s toimusid ka loengud ja vestlused erinevate teadusharude, kirjanduse ja kunsti teemadel. Alates 1804. a-st piiras Tartus teatrikeeld meelelahutusvõimalusi, üliõpilaskogunemistes nägid poliitikajuhid ohtu. Akademiline ''Musse'' edaspidi pakkus üliõpilastele taas meelelahutusvõimalusi. (Rohtla 2001: 15) '''Muusikaseltsid Tartus AKORDION''' * Alates u 1803. a-st muusikasõprade selts (''Musik-Liebhaber-Gesellschaft'') * Alates u 1806/1807. a-st aadellik muusikaselts (''Adel. Musikalische Gesellschaft'') * 1818 „muusika ja kirikulaulu sõbrad „(''Freunde und Freundinen der Tonkunst und des religiösen Gesanges'') * 1819. a „inimsõbralike ja kunstilembeste daamide ja härrade ühendus“ (''Verein menschenfreundlicher und kunstliebender Damen und Herren'') * 1821. a kandis eelmainitud ühendus ülikooli saalis ette Mozarti Requiemi ja osi Händeli oratooriumist „Messias“, sellega koguti raha tartusse rajatava vaestemaja jaoks (Rohtla 2001: 15–16) '''Kontserdipaigad Tartus AKORDION''' 1800–1812: Kontserdid toimusid põhiliselt ''Bürgermusse''<nowiki/>'s või Suures ''Musse''<nowiki/>'s. Vaimulikud suurvormid esitati Jaani kirikus ja Toomemäel ülikooli raamatukogus. Kontsertide hulk aastas: üksikud kuni u kümme. 1813–1820: Kontserdid toimusid põhiliselt ülikooli peahoone saalis ja Akadeemilises ''Musse''<nowiki/>'s von Bocki majas. Vaimulikud suurvormid esitati samuti Jaani kirikus ja Toomemäel ülikooli raamatukogus. Kontsertide hulk aastas: kümme kuni paarikümmend Akadeeemilise ''Musse'' kontsertide juhatajaks oli määratud muusika- ehk kontserdidirektor (''Concertdirector'', ''Musicdirector''). 1814. a oli määratud kaks direktorit: ülikooli muusikaõpetaja Heinrich Wilhelm Fricke ja hr Bartels 1817.a lahkus Fricke Tartust ja teda asendas ülikooli muusikaõpetaja Nikolai Thomson. '''Tartu muusikud''' 1) Professionaalsed muusikud ehk muusikaasjatundjad Linnamuusikud, organistid, kantorid; ülikooli muusikaõpetaja ehk muusikadirektor 2) Muusikaarmastajad (-harrastajad, -diletandid, -sõbrad) Vabad muusikud ja eramuusikaõpetajad Aadlikud, ülikooli professorid (üldse haritlased), üliõpilased ja linnakodanikud '''Peterburi ja Lääne-Euroopa muusikud''' 19. sajandi esimesel kahel aastakümnel esinesid läbisõidul arvukalt muusikuid (õuemuusikud, kontsertvirtuoosid, ooperilauljad-näitlejad, pillimängijad, muusikute pered, imelapsed) Peterburist või Lääne-Euroopast, sh paljud Saksamaalt, mõned Itaaliast, Taanist, Rootsist, Ungarist, kes ühtlasi olid esinenud ka Riias. Nende hulgas laiemalt tuntud nimesid ei olenud 19. sajandi keskpaigas, 1844. a külastasid Venemaa-reisil Tartut saksa helilooja Robert Schumann ja tema naine pianist Clara Wieck-Schumann. '''Kasutatud kirjandus''' Pappel, K.; Keskpaik, T. (2008). Tallinna Muusikaühingu kujunemine ja tegevus kontserdielu korraldamisel 1835–1845. ''19. sajandi muusikaelu Eestis'' (Eesti muusikaloo toimetised 9) (koost. U. Lippus) (10–97). Tallinn: EMTA muusikateaduse osakond. Rohtla, G. (2001). ''Tartu kontsedieluXIX sajandi kahel esimesel aastakümnel'' (muusikateaduse magistritöö, juh. U. Lippus). Tallinn: Eesti Muusikaakadeemia. Vallaste, T. (2008). August Krüger ka linnakapell Tallinna muusikaelus 19. sajandi teisel poolel. ''19. sajandi muusikaelu Eestis'' (Eesti muusikaloo toimetised 9) (koost. U. Lippus) (98–162). Tallinn: EMTA muusikateaduse osakond. '''Internetiallikad''' Siitan, T.; Joamets, V.; Kõlar, A.; Heinmaa, H. (2004). Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel. Muusikaelu linnades. Eesti Muusika multimeedialeksikon [25.08.2018]. '''DO UUS''' '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. Kodukoha muusikaelu uurimine''' '''Eesmärk:''' Õpilased on tutvunud muusikaelu korraldusega 19. sajandil Eestis. Õpilane tunneb muusikaelu korraldust ka tänapäeva Eestis. '''Töövorm:''' Individuaalne, paaristöö, väikerühmatöö; esitlus, arutelu 1. Õpilane valib välja ühe asukoha (soovitavalt kodukoha). 2. Õpilane uurib muusikaelu korraldust antud asukohas 2.1 Esinejad 2.2 Esinemispaigad 2.3 Korraldajad 2.4 Kontserdite sagedus 2.5 Piletihinnad 2.6 Repertuaar 3. Õpilane tutvustab oma uurimistulemusi esitlustarkvara abil ==== 4. Õpilased arutavad erinevate kohtade erinevusi ja sarnasusi. ==== ===TELL VANA VANA=== '''Muusikaelu Tallinnas 18. sajandil''' Hoolimata sellest, et Eestimaa sattus 18. sajandil Põhjasõja (1700-1721) (#ajalugu) käigus Vene impeeriumi koosseisu (1710-1917), kuulus ta siiski saksa keele- ja kultuuriruumi, mõjutused meie kultuurile olid tugevad. Näiteks tegutsesid Tallinnas tol ajal valdavalt baltisaksa muusikud. Allikaid ja materjale antud perioodi kohta on võimalik leida arhiividest ning saksakeelsetest ajalehtedest. Antud sajandil Kesk-Euroopas muusikamaastikul valitsenud barokiesindajate (nt. G. F. Händel, J. S. Bach) ja hiljem klassitsismiesindajate (nt viini klassikud: J. Haydn, W. A. Mozart, L. van Beethoven) looming jõudis mõningase hilinemisega ka Eestisse. Muusika hakkas aina enam saama linna- ja mõisaelu igapäeva osaks, tekkisid erinevad seltsid ja klubid, sealt sai alguse ka muusikaseltside tekkimine. '''18. sajandi I pool''' Ametid: 18. sajandi esimesel poolel olid ülesanded jaotatud organisti, kantori ja linnamuusiku vahel, igaüks täitis vastavalt linna reglementidele kehtestatud ülesandeid. Linnaorganist - enne suurt katku 1710. aastal, mil Eesti kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, oli linnaorganisti amet tähtsal kohal. Vaatamata sõjasündmustele 18. sajandi esimesel aastakümnel suuri muudatusi Eesti muusikaelus ei toimunud. Suuremates kirikutes olid orelid, mida linnaorganistid oma igapäeva töös kasutada said. Loomulikult esines pillidega mitmeid probleeme ning kahjuks oli tol hetkel Eestis vähe professionaalseid oreliparandajaid. Nende kohustuste hulka kuulus lisaks kirikus teenistustel mängimisele ka pulma- ja matusetseremooniatel mängimine. On teada, et paljud linnaorganistid olid ka koduõpetajad. Kantor - peamised tööülesanded seisnesid vaimuliku ja liturgilise muusika korraldamises kirikus ning õpetajatööga koolis. Õpetajatöö oli kantoril vastutusrikas, gümnaasiumõpilased said õppida koraalide laulmist ning nooremad õppisid ladina keelt, usuõpetust ja kirjatehnikat. Tema ülesanne oli erinevate aktuste ja tähtpäevade korraldamine, kus esines ka koor, kes esitas kantori valitud ja selgeks õpetatud mitmehäälset koorimuusikat. Linnamuusikud - sajandi esimesel poolel juhtis linna muusikaelu peamuusik, kelle kompaniisse "kuulus neli-viis selli ja paar õpipoissi". Peamuusiku ülesandeks oli teiste väljakoolitamine ja musitseerimine linnaüritustel, sh pulmades ja tähtpäevadel. 18. sajandi keskel kasvas esinemiste arv, kuna Tallinnat külastasid erinevad tähtsad külalised (#ajalugu, #poliitika), kelle auks korraldati rongkäike ja vastuvõtte, kus tuli peamuusikul oma kompaniiga esineda. Teiselt poolt nõudis rahvas aina enam kaasaegset kontsertmuusikat erinevate seltskonnaüritusteks ja tantsuõhtuteks. Kuna Kesk-Euroopast tulnud muusika vajas 6-7 mängijast suuremat koosseisu, võimalusel 10 mängijani ning soetati aktiivselt uusi muusikainstrumente. Vaatamata oma tavapäraste kohustuste täitmise jätkamisest hakati aina enam esinema ballidel ja maskeraadidel. '''18. SAJANDI II POOL''' Muusikaelus toimumusid muudatused, põhjuseks oli läänekultuuri levik Eestisse, kus varasemalt muusikaelu juhtinud peamuusik sai uued tööülesanded ja korraldused. Hakkas levima noodikaubandus, pillikaubandus, kontserdimuusika, eratunnid. Linnamuusiku ülesandeid aastast 1776. täitis Michael Andreas Tewes. Tema ülesandeks oli teenindada linna kirikuid, gümnaasiumi, 2 korda nädalas hoolitseda raekoja tornis pillimängu eest ning musitseerida linna avalikel pidustusel ning tseremooniatel. Lisaks on säilinud informatsioon, et alates 1785. aastast võttis selle koha üle Johann Hansen, kelle tööülesanded küll mõnevõrra erinesid, kuid sisuliselt olid samad. Oma majanduslikult hea seisu näitamaks ostsid mitmed pered endale koju mõne muusikainstrumendi: klavessiini, klavikordi, haamerklaveri, mida kaunistas mõni kaunis muster. Antud instrumente sai tellida ka Tallinna klahvpillimeistritelt. Oli ka selliseid peresid, kellel oli kodus koguni noodikapp. Allikas: Heidi Heinmaa 2017 (doktoritöö) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1409> ===SHOW PUUDU=== ===ASK=== ==== ASK1 ==== 18. sajandi eesti kultuurile on suured mõjutused tulnud saksa kultuuriruumist True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 18. sajandil muutusmuusika aina enam linna-ja mõisaelu igapäeva osaks. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Euroopa muusikamaastikul valitsesid antud sajandil renessanss heliloojad True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> ==== ASK2 ==== {| class="wikitable" !Organist !Linnamuusik !Kantor |- |Gümnaasiumis koraalide õpetamine | | | |- |Mängis pulma-ja matusetseremoonial | | | |- |Linnaüritustel musitseerimine | | | |} ==== ASK3 ==== Lohista sõna õigesse kasti <nowiki>*</nowiki>Linnamuusik* - nende ülesanne oli musitseerimine linnaüritustel ning nö õpiposite koolitamine. Aina keerulisemaks muutus *repertuaar*, sest publik nõudis aina kaasaegsemat ja keerulisemat muusikat. <nowiki>*</nowiki>Kantor* - Tema ülesanne oli erinevate *aktuste* ja tähtpäevade korraldamine, kus esines ka *koor*. <nowiki>*</nowiki>Linnaorganist* - oma töös kasutasid nad tihti sellist muusikainstrumenti nagu *orel*, mis oli suurtemates linnades kirikutes olemas. Paljud pidasid ka *koduõpetaja* ametit. ==== ASK4 ==== Seoses lõunakultuuri levikuga toimusid muudatused ka Eestis True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 18. sajandi II poolel hakkas levima noodi-ja pillikaubandus True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 18. sajandil olid muusikainstrumendid väga populaarsed, mistõttu olid nad olemas praktiliselt igas kodus True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Ainult üksikud pered said lubada endale koju noodikapi True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 18. sajandil olid muusiku ülesanded jaotatud organisti ja kantori vahel True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Eesti muusika sai 18. sajandil suuri mõjutusi saksa kultuuriruumist True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Euroopas valitsesid 18. sajandil barokk ja klassitsismi heliloojad. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 18. sajandil oli Eestis muusika ainult mõisades True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 18. sajandil erinevate seltside ja klubide tekkele said alguse ka muusikaseltsid True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 18. sajandil tegutses Eestis palju baltisaksa muusikuid True<span class="aria-label"></span> False ==== ASK5 Vali õige vastus ==== Muusika muutus 18. sajandil linna- ja mõisaelu igapäevaseks osaks Muusika esitamine oli lubatud 18. sajandil ainult kirikus Musitseerimine 18. sajandil oli lubatud ainult kodudes 18. sajandil tekkisid erinevad klubid ja seltsid, millest hiljem arenesid muusikaseltsid 19. sajandil tekkisid erinevad klubid ja seltsid, millest hiljem arenesid muusikaseltsid Organist, kantor ja linnamuusik täitsid ülesandeid, mis olid rangelt neile linna poolt määratud Organist, kantor ja linnamuusik said ise valida, mis ülesandeid keegi täidab. Ainult üksikutes kirikutes Eestis olid 18. sajandil olemas orelid Kõikides Eesti kirikutes olid 18. sajandil olemas orelid Gümnaasiumiõpilaste koor esitas ka mitmehäälset muusikat Gümnaasiumiõpilaste koor esitas ainult ühehäälset muusikat Peamuusik pidi nooremaid muusikuid koolitama ja õpetama Peamuusik vastutas ainult repertuaari eest, mida kontserditel esitati 18. sajandi II poolel sai peamuusik seoses läänekultuuri tulekuga Eestisse uued ülesanded 18. sajandi II poolel jäid peamuusiku ülesanded samaks 18. sajandil said endale muusika eratunde ja muusikainstrumente lubada ainult rikkamad perekonnad 18. sajandil said endale muusika eratunde ja muusikainstrumente lubada praktiliselt kogu elanikkond 18. sajandil oli noodikapp olemas ainult üksikutel rikkamatel peredel 18. sajandil oli noodikapp olemas igas perekonnas ===DO=== <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4271> '''Muusikaga seotud ametite uurimine''' '''Eesmärk: õpilane on tutvunud 18. sajandi muusikaeluga Tallinnas ning on teadlik, millised muusikaga seotud ametid eksisteerisid tol perioodil. Õpilane oskab seostada antud ameteid tänapäeva ametitega.''' Soovitus on sooritada ülesanne pinginaabriga 1. Uuri põhjalikumalt 18. sajandi muusikaga seotud ametite kohta (helilooja, kantor, linnamuusik, organist) 2. Kasutades kirjanduslikke- ja internetiallikaid otsi tänapäeva ameteid, mis on seotud muusikaga. 3. Koosta tabel, kuhu paigutad ametinimetuse, tööülesanded (muu huvitav, nt: palganumber, populaarsus jne). 4. Võrrelge teiste klassikaaslastega, milliseid ameteid keegi leidis 5. Leidke seos ametinemetuste ja tööülesannete vahel tänapäeval ja 18. sajandil = Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. ja 20. sajandil = == 14) Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. ja 20. sajandil == ===TELL UUS UUS GL === '''TELL+SHOW 1''' '''Eestikeelse muusikaterminoloogia areng 19. ja 20. sajandil''' Muusika oskuskeel on oluline igale muusikule, kuid ka muusika harrastaja ja muusika armastaja peaks orienteeruma olulisemates muusikaterminites. Ka üldhariduskoolides käsitletakse tänapäeval muusika oskuskeele põhilisi ja levinumaid väljendeid. Põhjapanevaimaksraamatuks elementaarteooria alal on '''Boris Kõrveri''' (1917–1994) „Muusika elementaarteooria“ (1956). Ilmusid veel '''Elga Ainsalu''' (1929–1999) „Muusika põhiõpetus“ pedagoogiliste instituutide üliõpilastele. Edaspidi anti ministeeriumi tellimusel välja '''Heino Kostabi''' ja '''Leo Semleki''' „Muusika elementaarteooria“ (1976) Muusika elementaarteooria õpik '''Mare Visnapuu''' „Abimaterjal muusikateooriast“ (2005) '''Uuemad sõnastikud:''' '''Peeter Perens''' „Võõrkeelsete muusikaterminite sõnastik“ (1994) '''Ela Eelhein-Issakainen''' „Muusikaleksikon“ (1996) Eesti Entsüklopeediakirjastuses Eestikeelsest '''Vikipeediast''' leiab nimekirjad, mis ootavad täiendamist ja toimetamist. [[w:Muusika_mõisteid|Muusika mõisteid]], [[w:Varajase_muusika_mõisteid|Varajase muusika mõisteid]], [[w:Nüüdismuusika_mõisteid|Nüüdismuusika mõisteid]], [[w:Elektroonilise_muusika_mõisteid|Elektroonilise muusika mõisteid]]. '''Muusikaterminite ajalugu AKORDION''' Teadaolevalt esimene oli franko-flaami muusikateoreetiku '''Johannes Tinctorise''' (1435–1511) muusikatermininite traktaat „Muusikaterminite määratlus“ (1495). Eesti keeles on alates 19. sajandi esimesest poolest ilmunud mitmeid õpikuid, kust leidub erinevaid muusikatermineid koos selgitustega: '''Johann Heinrich Rosenplänter''' (1782–1846) * „Õppetus kuida klawwerit mängida“ (1830) * „Lühhike öppetus laulmisest“ (1833) (käsikirjas) '''Johann August Hagen''' (1786–1877) * „Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, jouwad notidest laulo wisid ülleswötta, laulo-errelatte peäl mängides ja nende järrel lauldes, ni hästi nemmad isse, kui ka nende öppetus lapsed“ (1841). '''Andreas Erlemann''' (1833–1915) * „Musika öppetus. Üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseärranis koolmeistridele ja keidile laulo- ja mängo-söbradele“ (1864). '''Karl August Hermann''' (1851–1909) * „Noodi-õpetus ja komponeerimise-õpetus“ (1893) Karl August Hermann oli muusikutest filoloogiliselt kõige kaugemale jõudnud (kaitses 1880 doktorikraadi filoloogia alal Saksamaal). Tema raamat on kirjutatud kõige selgemas eesti keeles andes keelearengule suure panuse. Ta võttis kasutusele mitmed uued muusikaterminid tõlkides neid eesti keelde. Ta töötles läbi varasema kirjanduse ning tõi sisse uuendused ja parandused. Ta püüdis peaaegu et igale võõrkeelsele sõnale leida eestikeelse vaste. '''Johannes Kappel''' (1855–1907) * „Muusika Alguse-õpetus“ (1903) 20. sajandi esimesel poolel kerkisid esile kaks muusikateoreetikut, kelle töödega algas eesti muusikaterminoloogias uus ajajärk: '''Ernst Miljan''' (1889 – ?) * „Pillimuusika ajalugu, mänguriistade tarwitamine, helitööd ja laulmine“ (1916) '''Anton Kasemets''' (1890–1978) * „Muusika alg-õpetus“ (1918) * „Tegeline harmooniaõpetus“ (1918), N. Rimski-Korsakovi harmooniaõpetuse raamatu (1886) tõlge * „Kontrapunkti, fuuga, kaanoni ja muusikaliste vormide õpetus“ (1934) '''Eduard Visnapuu''' (1895–1969) * „Muusika leksikon I. Terminoloogia“ (1923) * „Noodiõpetus algklassidele ja iseõppijatele“ (1925) * „Muusika õpperaamat keskkoolidele“ (1926) '''Juhan Zeiger''' (1897–1969) * „Praktiline harmoonia õpperaamat“ (1920), N. Rimski-Korsakovi harmooniaõpetuse raamatu (1886) tõlge '''Adalbert August Wirkhaus''' (1880–1961) * „Akkordid ja nende loomulik lahenemine. Õpiraamat keskkoolidele, muusikakoolidele ja iseõppijatele“ (1925) '''Juhan Aavik''' (1884–1982) '''Voldemar Tamman''' (1884–1942, vangilaagris) „Kooli leelo VI. Algkooli VI klassi lauluvara ühes noodiõpetuse ja vastavate harjutustega“ (1936) '''Tell+SHOW2''' '''Elementaarteooria, harmoonia, vormiõpetus ja žanrid''' '''Terminid elementaarteooriast ja harmooniast''' Termineid elementaarteooriast leidus juba J. H. Rosenplänteril (1830) J. A. Hagen käsitles akorde raamatus „Juhhataja errela mängimisseks“ (1861). Esimesena käsitles neid põhjalikumalt ja leiutas uusi termineid mh harmoonia alal K. A. Hermann (1893), peatükis „Kokkukõla õpetus“. A. Kasemets (1918) käsitles elementaarteooriat, harmooniat, vormiõpetust, muusikaajalugu Tõlkis pealkirja all „Tegeline harmooniaõpetus“ (1918) N. Rimski-Korsakovi harmooniaõpetuse raamatu (1886). Paljud Hermanni terminid olid tema jaoks siiski vastuvõetamatud. Eessõnas kirjutas ta seetõttu: „Raamatu toimetamisel oli suureks raskuseks tarviliste oskussõnade täielik puudumine. Neid tulivastavate mõistete jaoks luua. Mõningate nõuannete eest sellel alal võlgnen tänu hra P. Südale, mida siin kohal avaldada oma armsaks kohustuseks loen“ (Kasemets 1919: 7, viidatud Vahter 2003: 14) Kasemets ei pooldanud rahvusvaheliselt üldkasutatavate terminite tõlkimist või eestikeelsete vastete otsimist. Ka elementaarteoorias tuli ta nii mõnigi kord tagasi rahvusvaheliste terminite juurde, kuigi eestikeelne vaste oli varasemate autorite poolt leiutatud. Samal ajal Kasemetsaga töötas N. Rimski-Korsakovi harmooniaõpetuse raamatu tõlkimisega ka J. Zeiger (Tartus), see ilmus pealkirja all „Praktiline harmoonia õpperaamat“ (1920). Mõlemad autorid millegipärast ei suhelnud sel teemal teineteisega. Siiski on neil palju ühist, erinevusi vaid venekeelsete terminite tõlkimisel. 1925. a ilmus „Noor-Eesti“ kirjastusel Tartus August Wirkhausi „Akkordid ja nende loomulik lahendamine“ (käsitledes ka intervalle ja heliredeleid (helistikke ja laade). Samuti ilmus N. Sokolovi „Praktilise käsiraamatu akkordide õpetamiseks“ (1924). Kasemets andis ka välja „Kontrapunkti, fuuga, kaanoni ja muusikaliste vormide õpetus“ (1934). Peale II maailmasõda ilmusid veel Uno Naissoo „Harmoonia alused“ (1961) ja Eva Sori „Harmoonia“ (1966) (muusikakoolidekonspektina), samuti Karl Sillakivi „Kadentsharmoonia“ (1988) (TRK teadustöö) '''Terminid muusikavormidest ja -žanridest''' Žanrilisi elemente leidus juba K. A. Hermannil (1893). Muusikažanre on käsitlenud E. Miljan raamatus „Pillimuusika ajalugu, mänguriistade tarwitamine, helitööd ja laulmine“ (1916) ja E. Visnapuu „Muusika õpperaamat keskkoolidele“ II osas (1926). Vormiõpetusele on suunatud A. Kasemetsa „Kontrapunkti, fuuga, kaanoni ja muusikaliste vormide õpetus“ (1934). Samuti ilmusid Tatjana Popova „Muusikalised žanrid ja vormid“ (1964) G. Toompea tõlkes ja Imbi Kulli „Muusikaliste teoste vormianalüüs“ (1976) Muusikažanridele püüdis luua eestikeelseid vasteid K. A. Hermann, kuid need ei jäänud püsima. „Helitöösid ehk muusika palasid on maailma heliloojad nii mitmesuguseid sünnitanud ja sünnitawad weelgi, et nende nimesid ka kõiki ei suuda ära seletada“ (Hermann 1905: 70, viidatud Vahter 2003: 16) „Laulu-muusika wormid on mitmesugused, selle järele, kuidas hing ehk waimu elu muusikas ilmutatakse“ (Miljan 1916: 22, viidatud Vahter 2003: 16) „Iga kunstiteos, kui suur ta ka ei oleks, koosneb üksikuist vähemaist elementidest. Need elemendid, olles ühendatud teatud kindlas korras ja suhetes, sünnitavadki kunstiliselt tervikulise kunstiteose, nende elementide ühendamise kord ja kuju aga kunstilise vormi“ (Kasemets 1934: 3, viidatud Vahter 2003: 16) Eesti muusikaterminoloogia küsimused tõusid eriti päevakorda, kui Eesti Akadeemiline Helikunstnike Selts (EAHS) hakkas koostama muusikaoskussõnastikku. „Valimik muusika-oskussõnu I. Üldsõnastik“ (1936) Toimkonda kuulusid heliloojad ja muusikateadlased Heinrich Sakaria (Heino Saha) juhtimisel ja keeleteadlased Johannes Aavik ja Elmar Muuk. Ehkki eesmärk oli olemasolevate oskussõnade keeleline korraldamine, pakuti ka uusi termineid (ETMM fond nr MO12, Sü.9): '''Joosep Aavik''' (1899–1989) * juhuslik märk (erakorraline märk) * helihark (heliraud) '''Elmar Kõiv''' (1899 – ?) * noodimääraja (noodivõti) * viiulivõti (so-määraja) * abijoon(kriips, ülakriips, alakriips) * oktaavide nimetused: O-oktaav (esimene oktaav), esimene kõrg-oktaav (teine oktaav), teine kõrg-oktaav (kolmas oktaav) jne '''Enn Võrk''' (1905–1962) * lausestama (fraseerima) * häälis (kammertoon) * väärdominant (subdominant) * viivitus (fermaat) * näpeldama (sõrmitsema (gitarri)) * tiivik (tiibklaver) '''Leho Võrk''' (EMTA raamatukogu asutaja ja esimene juhataja 1935–1943) * heli (toon) * kulgev heli (läbiminev (läbiv) heli) * akord (akkord) * saat (vibukäik) * saatima(vibupillimängima) * sisemärgid (muutemärgid üksiku noodi või takti ees) * sõtkepedaal (klaveril, orelil) * alusastmik (do-mažoor) * põhiastmik(teiste astmike loomulik järgnevus) '''Harmoonia terminid''' Tänapäeval kasutatavad harmoonia- ning vormiõpetusealased terminid on enamasti pärit A. Kasemetsa töödest. Harmooniaalaste terminite arengusse andsid oma panuse J. A. Hagen, K. A. Hermann, A. Kasemets, J. Zeiger, A. Wirkhaus, E. Visnapuu, B. Kõrver, U. Naissoo, E: Sori, G. Tõnismann, M. Humal, K. Kotta. '''Harmoonia sõnaartikleid Vahteril (2003) on järgmised:''' * akord * juhuslik kooskõla * akordi põhikuju * akordi pööre * akordi ulatus * akordi meloodiline seis * kolmkõla * suurendatud kolmkõla * vähendatud kolmkõla * sekstakord * kvartsekstakord * dominantseptakord, pöörded * juhtseptakord * kahendumine * harmooniline figuratsioon * läbiminevad noodid, abinoodid * pide * eelvõte * orelpunkt * kadents * modulatsioon * imitatsioon(range, täpne) * imitatsioon(vaba '''Muusikalise vormi ja žanri sõnaartikleid Vahteril (2003) on järgmised:''' '''Vorm''' motiiv, fraas, lause, periood teema teema variatsioonidega kaanon fuuga '''Žanrid''' * vokaalmuusika * laul * ooper * suur ooper * koomiline ooper * romantiline ooper * oratoorium * reekviem * kantaat * aaria * quodlibet * operett * ballett * instrumentaalmuusika * sonaat * sümfoonia * sümfooniline poeem * fantaasia * kontsert '''Kasutatud kirjandus''' Vahter, A. (2003). ''Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng''. Tallinn: Scripta Musicalia. '''DO UUS''' '''Praktilised ülesanded 1 ja 2''' '''1. praktiline ülesanne. Uurimus''' '''Eesmärk:''' Õpilased on tutvunud 19. sajandi muusikaala kirjandusega, mis käsitleb muusika terminoloogia arengut. '''Töövorm:''' Individuaalne, paaristöö Variant 1: Uuri, mis vahe on mõistel ja terminil ning too näited muusikavaldkonnast. Variant 2: 1. Võta aluseks mõni muusikaline termin või mõiste 1.1 Uuri selle arengut läbi aegade (Vahter 2003) 1.2 Kasuta Rahvusraamatukogu digitaliseeritud arhiivi (DIGAR), uuri selle termini või mõiste kasutamist allikates. Vahter, A. (2003). ''Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng''. Tallinn: Scripta Musicalia. '''Uuemad sõnastikud:''' '''Peeter Perens''' „Võõrkeelsete muusikaterminite sõnastik“ (1994) '''Ela Eelhein-Issakainen''' „Muusikaleksikon“ (1996) Eesti Entsüklopeediakirjastuses Eestikeelsest '''Vikipeediast''' leiab nimekirjad, mis ootavad täiendamist ja toimetamist. [[w:Muusika_mõisteid|Muusika mõisteid]], [[w:Varajase_muusika_mõisteid|Varajase muusika mõisteid]], [[w:Nüüdismuusika_mõisteid|Nüüdismuusika mõisteid]], [[w:Elektroonilise_muusika_mõisteid|Elektroonilise muusika mõisteid]]. ===TELL VANA VANA=== Läbi muusikatundide on paljud inimesed mingil määral kokku puutunud muusikaterminitega. Eelkõige puutuvad sellega igapäevaselt kokku muusikat õppivad või muusikaga tegelevad inimesed. Ka üldhariduskoolides käsitletakse tänapäeval muusika oskuskeele põhilisi ja enamlevinumaid väljendeid. Esimene muusikatermininite traktaat "Muusikaterminite määratlus" (1495) ilmus enam kui 500 aastat tagasi, autoriks oli franko-flaami muusikateoreetik Johannes Tinctoris (1435-1511). Ka eesti keeles on sajandite jooksul ilmunud mitmeid õpikuid, kust leidub erinevaid muusikatermineid: Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) - "Õppetus kuida klawwerit mängida" (1830) ja "Lühhike öppetus laulmisest" (1833). (käsikirjas) Johann August Hagen (1786-1877) - "Öppetus, kuida laulomehhed, ja kes muud tahtwad, jouwad notidest laulo wisid ülleswötta, laulo-errelatte peäl mängides ja nende järrel lauldes, ni hästi nemmad isse, kui ka nende öppetus lapsed" (1841). Andreas Erlemann (1833-1915) - "Musika öppetus. Üks nodi, laulmisse ja mängimisse selletusse ramat, isseärranis koolmeistridele ja keidile laulo- ja mängo-söbradele" (1864). Karl August Hermann (1851-1909) - "Noodi-õpetus ja komponeerimiseõpetus" (1893) Karl August Hermann oli muusikutest filoloogiliselt kõige kaugemale jõudnud (kaitses 1880 doktorikraadi filoloogia alal Saksamaal #filoloogia). Tema raamat on kirjutatud kõige selgemas eesti keeles ja keelearengule andis ta suure panuse. Ta võttis kasutusele mitmed uued muusikaterminid ning tõlkis need eesti keelde. Ta töötles läbi varasema kirjanduse ning tõi sisse uuendused ja parandused. Ta püüdis peaaegu et igale võõrkeelsele sõnale leida eestikeelse vaste. Johannes Kappel (1855-1907) - "Muusika Alguse-õpetus" (1903) Sajandi teisel poolel kerkisid esile kaks muusikateoreetikut Anton Kasemets (1890-1978) ja Eduard Visnapuu (1895-1969), kelle töödega algas eesti muusikaterminoloogias uus ajajärk. Anton Kasemets - "Muusika alg-õpetus" (1918) Eduard Visnapuu - "Muusika leksikon I. Terminoloogia" (1923)                                - "Noodiõpetus algklassidele ja iseõppijatele" (1925)                                 - "Muusika õpperaamat keskkoolidele" (1926) (Lisaks tuleb lisada ka kõige enam kasutatavad muusikaterminid (vb oleks mõistlik panna need show´sse) Allikas: Artur Vahter - "Eestikeelse muusikaterminoloogia kujunemine ja areng" <https://vara.e-koolikott.ee/node/1836> ===SHOW=== ===ASK=== ===DO=== UURIMUS Eesmärk: õpilane on tutvunud 19. sajandi kirjanudusega, mis käsitlevad terminoloogia arengut Paaristöö Variant 1: Uuri mis vahe on mõistel ja terminil ning kasutades muusikalist terminoloogiat too näited. Variant 2: 1. Võta aluseks mõni muusikaline termin või mõiste 1.1 Uuri selle arengut läbi aegade 1.2 Kasutades Rahvusraamatukogu digitaliseeritud kirjandust, uuri selle päritolu.  =Laulupidude traditsiooni kujunemine= ==15) Laulupidude traditsiooni kujunemine (korrektuuridest tagasi) VALMIS?== [Koori ja orkestri liikumine ja areng laulupidude kontekstis] https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4274 ===TELL=== ====Laulupidude traditsiooni kujunemine==== Välismaalastega suheldes palutakse tihti eestlastel rääkida enda kultuurist ja traditsioonidest ning kindlasti kuulub sellise tutvustuse hulka ka laulupidu. Eestimaal hakati 1820. aastal asustama kihelkonnakoolide ja kirikute juurde ka koore, mille juhatajateks olid koolmeistrid või köstrid. Esimene üldlaulupidu toimus 18.-20. juunil 1869. aastal Tartus (vaata lähemalt Histrodamuse portaalis), kuid võrreldes tänapäeval toimuva laulupeoga oli tegu teistsuguse sisu ja taotlusega üritusega. Nimelt on praegu (2017) esimesest laulupeost möödas peaaegu juba 150. aastat ning selle ajaga on laulupidu muutunud nii kava kui ka esinejate koosseisu poolest, kuid eesmärk säilitada eestlaste rahvuslikkus on jäänud samaks. Laulupeo traditsioon ei olnud sugugi eestlaste endi idee, vaid see on meile nö sisse rännanud Kesk-Euroopast. Kõige suurem eeskuju on olnud sakslased, kes organiseerisid ühislaulmist ning avaldasid sellega muljet ka eestlastele. See andiski tõuke hakata eestlastel endil koorilaulu harrastama. ====Kronoloogiline lühiülevaade==== Tutvu üldise kronoloogilise ülevaatega üldlaulupidude kohta sama peatüki ajateljel (täieneb). Loe iga laulupeo (ja tantsupeo) kohta detailselt Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutuse portaalis: Üldlaulupeod, kronoloogia aastavahemike kaupa: 1869-1910, 1923-1939, 1947-1990, 1993-2014 I üldlaulupidu Tartus oli, nagu eespool öeldud, organiseeritud sakslaste eeskujul, ometi kandis see teist eesmärki ning sõnumit. Nimelt oli aastal 1869 möödunud 50 aastat pärisorjuse kaotamisest Liivimaal. Laulupeo üldjuhtideks olid Aleksander Kunileid (1845-1875) ja Johann Voldemar Jannsen (1819-1890), organiseerijaks Vanemuise Selts. Antud laulupeol osalesid ainult meeskoorid ning pasunakoorid, samuti repertuaar oli suures osas välismaiste autorite vaimulik muusika. Lisaks toimus ka rongkäik, kuid teisel kujul kui tänapäeval, kuna mindi üheskoos jumalateenistusele, mitte lauluväljakule. Lauljaid oli kokku üle 800 ja puhkpillimängijaid umbes 50. Sarnasel kujul jätkusid ka järgnevad üldlaulupeod, ometi läks iga laulupeoga repertuaar järjest enam ilmalikuks, aina enam meeskoore ja pasunakoore võttis osa ning ka Eesti heliloojate panus suurenes. Alles IV. üldlaulupeol 1891. aastal, osalesid ka segakoorid ning keelpilliorkestrid. Neljandal üldlaulupeol suutsid eestlased saavutada olukorra, kus pooled teosed olid Eesti endi heliloojate loodud. Siiski oli repertuaaris endiselt suur osakaal ka vaimulikul muusikal, kuid seoses rohkete esinejate arvuga oli osavõtt laulupeost märkimisväärselt tõusnud - kokku osales 2700 lauljat.  Esimest korda Tallinnas toimus 1880. aastal III üldlaulupidu, neljas ja V üldlaulupidu 1894. aastal toimusid taas Tartus. Alates VI. üldlaulupeost 1896. aastal toimusid need edaspidi Tallinnas. Kuuenda üldlaulupeo kava hakkas muutuma järjest mitmekesisemaks, nt kõlasid kõrvuti Kesk-Euroopa kontsertmuusika ja Eesti heliloojad ning aina enam lisati uusi ja ning tundmatuid teoseid. 1910. aastal toimus VII üldlaulupidu, kus olid kavas ainult eesti heliloojate teosed (sh esimesed Eesti sümfoonilised teosed) ning esmakordselt seda ei pühendatud mõnele keiserlikule tähtpäevale. Esimest korda osalesid lastekoorid. Kokku osales enam kui 10 000 lauljat ja  pillimängijat. Eesti muusika läbis selleks perioodiks suure arengu professionaalsuse suunas. Paljud muusikud ja heliloojad, eesotsas Rudolf Tobiase, Artur Kapp, Mart Saare ja Mihkel Lüdigiga olid saanud hariduse Peterburi konservatooriumis. Nii Estonia kui Vanemuine muutusid 1906. aastal harrastajate seltsiteatritest professionaalseteks teatriteks ja peo ajal pandi nurgakivi uuele "Estonia" teatrihoonele. 1923. aastal toimus VIII üldlaulupidu, esimene vabas Eestis. Kõlas ainult Eesti heliloojate koorilooming. Puhkpilliorkestrite repertuaar oli valdavalt saksa kerge muusika, sest algupärane Eesti helilooming selles valdkonnas puudus veel. Esimest korda kõlas Mihkel Lüdigi “Koit” (sõnad Friedrich Kuhlbars), mis alates 1969. aasta juubelilaulupeost on olnud traditsiooniline avalaul. 1928. aastal toimus IX üldlaulupidu, esimest korda (ja edaspidigi) Tallinna lauluväljakul puidust ehitatud laululaval. Esile hakkasid kerkima Tallinna konservatooriumis õppinud heliloojad (Tuudur Vettik, Enn Võrk, Evald Aav) ja uued teosed puhkpilliorkestritele. osalesid ka külaliskoorid Lätist, Norrast ja Soomest. Kokku osales u 15 000 lauljat ja mängijat. 1933. aastal toimus X üldlaulupidu, mis oli laulupeo numbri mõistes juubeliks ning seetõttu valiti ka repertuaari hoolikalt. Üldproovides edastasid üldjuhid raadio vahendusel erinevaid esitamisnippe, näidisesinemisi tegid paremad Tallinna koorid. Kontserte kanti üle raadios. Esmakordselt osalesid ka naiskoorid eraldi üksusena, sest esimeseks etteasteks saadi luba juba VI. üldlaulupeol. 1938. aastal toimus XI üldlaulupidu, tähistati Eesti Vabariigi 20. aastapäeva. Esimest korda osales dirigendina Gustav Ernesaks. Esinesid ka esinduskoorid Soomest, Lätist, Leedust, Ungarist, Rootsist, Norrast, Taanist, Poolast. 1947. aastal toimus XII üldlaulupidu kommunistliku partei ja valitsuse range kontrolli all. Esimest korda kõlas Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm".  1950. aastal toimus XIII laulupidu, mida mäletatakse kui kõige süngemat laulupidu läbi ajaloo. Kaotati laulupeo traditsiooniline nummerdus. Aina enam sooviti kavas näha venekeelseid laule ning teoseid, mis on pühendatud Venemaa tähtsatele isikutele, olid ka teosed, mille esitamine keelustati. Seetõttu tuli ka eesti heliloojatel luua teoseid, mis vastasid nõuetele, lisaks liitusid laulupeoga ka Nõukogude Armee ja kaevurite koor. Enne laulupidu arreteeriti juba üldjuhtideks kinnitatud Alfred Karindi, Riho Päts ja Tuudur Vettik. Sellele laulupeole järgnes ka märtsiküüditamine (#Eesti ajalugu). Edaspidi on välja toodud vaid olulisemad, sh viimased üldlaulupeod: 1960. aastal toimus XV üldlaulupidu, mis toimus Tallinnas esmakordselt spetsiaalselt ehitatud statsionaarse laulukaare all. Sinna ehitati ka tuletorn, kus pidulikult ka tänapäevalgi laulupeo ajal põleb laulupeo tuli. Esimest korda võtsid laulupeost osa ka poistekoorid. Esimest korda vahendati laulupidu ka Eesti Televisioonis. Sellel laulupeol saamata võimude luba esitati siiski G. Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" ning sellest hetkest sai see teose esitamine traditsiooniks igal järgneval laulupeol. 1969. aastal möödus 100 aastat esimesest laulupeost, seetõttu nimetati XVII üldlaulupidu ka juubelipeoks. Tuletamaks meelde vanu traditsioone toimus kaks nädalat enne laulupidu ka Tartus ning esinesid ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Järgnevatel nädalatel rändas laulupeotuli Tallinna. Antud laulupeol otsustati edaspidi esitada Mihkel Lüdigi teos "Koit" avalauluna. Järgnevatel aastatel hakkas repertuaari lisanduma järjest enam eesti heliloojate teoseid ning samuti uusi lugusid. 2004. aasta XXIV. üldlaulupeol osalesid esmakordselt laulupeol ka mudilaskoorid. Laulupeole anti moto ("Alati teel") ja see kujunes edaspidi traditsiooniks nii üld- kui ka noortelaulupidudel. Alates sellest aastast on laulupidu kantud UNESCO kultuuripärandi nimekirja. 2009. aasta XXV. üldlaulupeol ("ÜhesHingamine") soovis osaleda 35 000 osalejat, kuid arvu piirati 26 000 osalejaga. 2014. aasta XXVI. üldlaulupeol ("Aja puudutus. Puudutuse aeg") esitati igalt eelmiselt laulupeolt üks laul meenutamaks laulupeo traditsiooni. Jõudes tänapäeva teame, et lisaks traditsioonilisele laulupeole toimuvad ka erinevad maakonna laulupeod, popmuusika laulupeod, noorte laulupeod, öölaulupeod jne. Laulupidude traditsiooni kujunemine (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1729> ===SHOW=== ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (show1)==== Laulupeo läbi aegade kuulsamad laulud: Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Mu isamaa on minu arm" (1869) (Youtube) Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Sind surmani" (1869) (Youtube) Karl August Hermann - "Ilus oled, isamaa" (?) (Youtube) Fredrik Pacius - "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm" (riigikantselei lehekülg täiendava infoga) Karl August Hermann - "Oh laula ja hõiska" (1907) (Youtube) Cyrillus Kreek - "Meil aia-äärne tänavas" (1919) (Youtube) Friedrich Saebelmann - "Kaunimad laulud" (1880) (Youtube) Mihkel Lüdig - "Koit" (1904) (Youtube) Mart Saar - "Jaan läheb jaanitulele" (1926) (Youtube) Eduard Tamm - "Eesti rapsoodia" (1932/1934) (EMIKi teoste loetelust leitav kuulamislink) Gustav Ernesaks - "Hakkame, mehed, minema" (1985) (Youtube) Miina Härma - "Tuljak" (1897) (Youtube) Heino Eller - "Kodumaine viis" (1918/1945) (Youtube) René Eespere - "Ärkamise aeg" (1983) (Youtube) Peep Sarapik - "Ta lendab mesipuu poole" (?) (Youtube) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1731> ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (show2)==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1880> ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (show3)==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2345> ===ASK=== ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask1)*==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1861> Milline järgnevatest lauludest on traditsiooniline laulupeo lugu? Friedrich Saebelmann - "Kaunimad laulud" Apelsin - "Aeg ei peatu" Milline järgnevatest lauludest on traditsiooniline laulupeo lugu? Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Mu isamaa on minu arm" Kustas Kikerpuu - "Pihlapuu" Milline järgnevatest lauludest on traditsiooniline laulupeo lugu? Karl August Hermann - "Oh laula ja hõiska" Raimond Valgre - "Saaremaa valss" Milline järgnevatest lauludest on traditsiooniline laulupeo lugu? Mihkel Lüdig - "Koit" Tõnis Mägi - "Koit" Milline järgnevatest lauludest on traditsiooniline laulupeo lugu? Peep Sarapik - "Ta lendab mesipuu poole" Generaator M - "Disku pole oliline" ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask2)*==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1862> Esimene üldlaulupidu toimus 1869. aastal Tartus. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Esimesel üldlaulupeol osalesid ainult puhkpilliorkestrid ja segakoorid. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Esimese üldlaulupeo repertuaar oli valdavalt ilmalik. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Laulupeo traditsioon on jõudnud meieni läbi aasia kultuuri. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Lisaks eesti kollektiividele osalevad tänapäeval (üld)laulupidudel ka välismaised kollektiivid. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Esimesel üldlaulupeol puudus eesti heliloojate looming. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Laulupeo eesmärk on rahvuslikkuse sälitamine. True<span class="aria-label"></span> False ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask3) **==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1863> Lohista lünkadesse õige helilooja nime või teose pealkirias puuduva sõna. Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Mu *isamaa* on minu arm" :: Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Sind *surmani*" :: Karl August Hermann - "Ilus *oled*, isamaa" :: Fredrik *Pacius* - "Mu isamaa, mu õnn ja *rõõm*" :: Karl August Hermann - "Oh *laula* ja hõiska" :: Friedrich Saebelmann - "Kaunimad *laulud*" :: Mihkel Lüdig - "*Koit*" Eduard *Tamm* - "Eesti rapsoodia" :: *Gustav* Ernesaks - "Hakkame, mehed, minema" :: Miina *Härma* - "Tuljak" :: Heino *Eller* - "Kodumaine *viis*" :: René Eespere - "Ärkamise *aeg*" :: Peep *Sarapik* - "Ta lendab *mesipuu* poole" ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask4)***==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1864> Lohista hiirega õiged sõnad sobivatesse lünkadesse. Esimene üldlaulupidu toimus *1869* aastal *Tartu*s. Esimesel üldlaulupeol osalesid ainult *pasunakoor*id ja *meeskoor*id. Esimese üldlaulupeo üldjuhtideks olid Aleksander *Kunileid* ja Johann Voldemar *Jannsen*.  Repertuaar oli valdavalt *vaimulik*.  IV üldlaulupeol aastal *1891* osalesid ka *segakoor*id ja *keelpilliorkester*. VII üldlaulupeol olid kavas ainult Eesti heliloojate teosed ning esimest korda osalesid ka *lasterkoor*id. Aastast 1969. on olnud Mihkel *Lüdig*i teos "Koit" traditsiooniline avalaul. *1933* aastal toimus X üldlaulupidu, üldproovid toimusid raadio vahendusel ning esmakordselt võtsid osa ka *naiskoor*id. ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask5)**==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2346> Sisesta laulu pealkiri <nowiki>*</nowiki>Mu isamaa on minu arm* Ja peaks sada surma ma see pärast surema! <nowiki>*</nowiki>Sind surmani* Mu Eestimaa, oh looda, Küll ajad muutuvad! <nowiki>*</nowiki>Ta lendab mesipuu poole* Kas kodu sa, kas võõral maal – kuis ihkad isamaa poole! <nowiki>*</nowiki>Koit* Ilu see edeneb õuede õlal, isamaa pind ärkab õitsema. <nowiki>*</nowiki>Kaunimad laulud* Orjuse kütked purustud’ maas, muistene priius meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal koit, Eestimaa taevas vabaduse loit. ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask6)***==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2347> Kuula laulu ja kirjuta salmidesse puuduvad sõnad. 1) "Mu isamaa on minu arm" 2) "Sind surmani" 3) "Kaunimad laulud" 4) "Koit" 5) "Ta lendab mesipuu poole" 1) "Mu isamaa on minu arm" Mu isamaa on minu *arm*, ei teda jäta ma. Ja peaks *sada* surma ma see pärast *surema*! Kas *laimab* võõra kadedus, sa siiski *elad* südames, mu *isamaa*, <nowiki>:</nowiki>,: mu isamaa! :,: 2) "Sind surmani" Sind surmani *küll* tahan Ma kalliks *pidada*, Mu õitsev Eesti *rada*, Mu *lõhnav* isamaa! Mu Eesti *vainud*, jõed Ja minu emakeel, Teid *kõrgeks* kiita tahan Ma surmatunnil *veel*! 3) "Kaunimad laulud" <nowiki>*</nowiki>Priiuse* päike paistab me maal, rusujatest *vabastatud* Kalevite ra’al! <nowiki>*</nowiki>Orjuse* kütked purustud’ maas, muistene *priius* meil jälle käes! Särama löönud kodupinnal *koit*, Eestimaa taevas vabaduse *loit*. Paremad *päevad* paistma meil jäävad, kaunimad ajad *ootamas* ees. Võimsasti kõla siis, ühine *laul*: „Õitsegu, *kasvagu* kodumaa!“ 4) "Koit" <nowiki>*</nowiki>Laulud* nüüd lähevad *kaunimal* kõlal, <nowiki>:</nowiki>,: *vägevail* vooludel üle me maa. :,: <nowiki>*</nowiki>Ilu* see edeneb *õuede* õlal, isamaa *pind* ärkab *õitsema*. Mägede *harjadel* kumamas *koit*. <nowiki>:</nowiki>,: Taevasse *tõusku* me lootuse *loit*! :,: 5) "Ta lendab mesipuu poole" Ja *langevad* teele *tuhanded*, veel koju *jõuavad* tuhanded ja *viivad* vaeva ja *hoole* ja lendavad *mesipuu* poole. ====Laulupidude traditsiooni kujunemine (ask7)***==== <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2348> Lohista õiged sõnad sobivasse takti. Jälgi salmide järjestust. === DO === '''Laulude võrdlemine''' 1. praktiline ülesanne Võrdlemine - erinevate heliloojatele samale tekstile kirjutatud laulude võrdlus Eesmärk: õpilane tutvub ja oskab analüüsida samade pealkirjadega laulude erinevaid versioone. Õpilased 1. moodustavad viis rühma, iga rühm valib endale ühe laulupaari (vt allpool). 2. tutvuvad lauludega helisalvestuste kaudu (vt lingid allpool). 3. analüüsivad järgmisi komponente: rühmaarutelu, analüüsi tulemuste kirjalik fikseerimine allpool antud punktide kaupa 3.1 sõnad: kas samad või erinevad? 3.2 meloodia: kas samad või sarnased? 3.3 autorite elulood vastava laulu kontekstina: nt mis aastal ja mis sündmuse jaoks loodud 3.4 esitajate koosseis: millised instrumendid, vokaalregistrid, hääled (seade) 3.5 muusikažanr: nt koorilaul, soololaul, ballaad, duett, rokiseade 3.6 antud salvestuse kõlapilt-atmosfäär: kus kohas on esitatud 3.7 salvestuse visuaalne külg: nt kas on koori ja/ või solisti filmitud (üldplaanis, lähiplaanis), kas video sisaldab muud informatsiooni (pildid jms) 4. otsivad rühmaga veel ühe enda valikul laulu lisaks (eesti või muu maailma muusikast), mille kohta leida kõigepealt originaalversioon ja vähemalt üks seade e kaver (''cover version'') 4.1 - 4.7 sooritavad samu ülesandeid, mis 3.1 - 3.7 5. tutvustavad tulemusi klassikaaslastele 5.1 arutelu: mis on uus, tuttav või intrigeeriv (üllatav, avastuslik) '''1. "Mu isamaa on minu arm"''' 1.1 Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Mu isamaa on minu arm" (Youtube) 1.2 Gustav Ernesaks - "Mu isamaa on minu arm" (Youtube) '''2. "Sind surmani"''' 2.1 Aleksander Saebelmann-Kunileid - "Sind surmani" (Youtube) 2.2 Alo Mattiisen - "Sind surmani" (Youtube) '''3. "Meil aia-äärne tänavas"''' Cyrillus Kreek - "Meil aia-äärne tänavas" (Youtube) Tajo Kadajase ja Ursel Oja seade - "Meil aia-äärne tänavas" (Youtube) '''4. "Kaunimad laulud"''' Friedrich Saebelmann - "Kaunimad laulud" (Youtube) Ivo Linna ja In Spe seade - "Kaunimad laulud" (Youtube) '''5. "Koit"''' Mihkel Lüdig - "Koit" (Youtube) Tõnis Mägi - "Koit" (Youtube) =Orkestrite kujunemine Eestis= ==16) Orkestrite kujunemine Eestis== [Orkestrite areng 19. sajandist kaasaajani] ===TELL UUS=== Orkestrite kujunemine > Eestis (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1228> <https://vara.e-koolikott.ee/node/1228> ====Orkestrid Eestis==== Eesti orkestrimuusika sai alguse XIX sajandi esimestel kümnenditel, eeskätt toimus see Tartu linnas ja maakonnas vennastekoguduse palvemajades (loe Eesti muusikaloo arengust edasi Eesti muusika multimeedialeksikonist). Kagu-Eestis pandi ametisse köstrid ja koolmeistrid, kes olid varasemalt ettevalmistuse saanud Cimze seminaris. Muusikat õpetati algul peamiselt laulmise kaudu ning osteti koolidesse korralikud orelid, mis võimaldasid koolis õpetada ka mitmehäälset laulmist (hiljem muutus laulmine populaarseks ka täiskasvanute seas). =====Puhkpilliorkestrid===== Puhkpilliorkester – Raskem olukord oli puhkpilliorkestritega, sest oli keeruline hankida vajalikud muusikainstrumendid ning veel keerulisem oli mängijatele tagada vajalik väljaõpe, sest ainuüksi nooditundmisest ei piisanud. Esimesi puhkpilliorkestreid nimetati pasunakoorideks, mis moodustusid harrastusmuusikutest. Pasunakoorid esinesid tihtipeale koos laulukooridega ning esinemispaigaks oli kirik, mistõttu ka esitatav repertuaar oli suures osas vaimulik. Kõige varasemateks peetakse talupoegadest loodud pasunakoorid Väägveres (1839) ja Tormas (1848), mille juhtideks olid Taavet Wirkhaus (1800–1872) ja tema poeg David Otto Wirkhaus (1837–1912) ning Adam Jakobson (1817–1857, Carl Robert Jakobsoni (1841–1882) isa), kes õppisid pillimängu Tartu “vennaste” (Vennastekoguduse) juures. Loe Väägvere pasunakoori (puhkpilliorkestri) kohta Vikipeedias ning Tartu Valla Muusikakooli (TVMK) veebis siin. Vaata ja kuula TVMK saadet Väägvere puhkpilliorkestri 175. juubeli (2014) puhuks siin. Vanima puhkpilliorkestri tiitli võtleb endale välja ka Torma pasunakoor (puhkpilliorkester). Väidetavalt polevat Väägvere koosseis olnud asutamisaastal pasunakoor, kuna selles mängisid arhiiviandmetel kaks viiulit, kaks klarnetit, kaks ventiilideta metsasarve ja vile. Loe lähemalt Vikipeedias ning Vooremaa ajalehe artiklis ja Virumaa teataja veebis. Foto üleval näitab Väägvere pasunakoori aastal 1881, on pärit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivist ja on avaldatud Eesti Päevalehes 2014. Võrdle seal näidatud pillid ajaloolise Põhja-Ameerika Bostoni vaskpillide kataloogi (1869) pillidega. Esimese laulupeo eel (1869, loe ka Laulupidude traditsiooni kujunemisest) hakkasidki tekkima erinevatesse Eesti paikadesse erinevate kooride (lisaks meeskooridele ka laste ja segakoorid) kõrvale ka pasunakoorid. Ometi osalesid esimesel laulupeol ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Erinevatest allikatest võib välja lugeda, et laulukoori- ja orkestrijuht oli üks ja sama inimene, tuues paralleele tänapäevaga, kus pigem eristuvad koorijuhid ja orkestrijuhid. 1944. aastal asutati Eesti Riikliku Filharmoonia kattuse all professionaalne puhkpilliorkester, mis tegutses aastani 1957. 1948. aastal asutatud Tallinna Ülikool (tollal Tallinna Pedagoogilise Instituudi) ehk TLÜ puhkpilliorkester oli alates 1966 oluliseimaks õppeorkestriks puhkpilliorkestridirigentidele. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asutati 1992. aastal erialdi tegutsevaid Politsei- ja Piirivalveorkestreid, mida aga 2010. ühendati. Tutvu Eesti puhkpilliorkestrite aktiivse tänapäevategevusega Eesti Puhkpillimuusika Ühingu veebis. =====Sümfooniaorkestrid===== Sümfooniaorkester – nii nagu oli keeruline kokku saada puhkpilliorkester, olid raskused ka sümfooniaorkestriga. Nimelt puudusid muusikainstrumendid, mängijatel puudusid vajalikud teadmised ja oskused. On teada, et Tallinnas tegutses teatriorkester, mis oli 1838/1839 aasta hooajal kõige paremas seisus 23 mängijaga. Ometi oli teatriorkester hõivatud pidevalt muude ülesannetega ning samuti oli hooaegu, mil ei õnnestunudki orkestrit kokku saada, seetõttu puudus nende repertuaarist sümfoonia žanr ning põhirepertuaariks olid avamängud, mis olid pärit teatri ooperirepertuaarist. Kontsertteosed – Eestis puudus tegutsev orkester, mistõttu oli sümfooniate ettekandmine raskendatud. Seetõttu mängitigi orkestriteoseid tihtipeale suurema ansambliga, mis eeldas erilist professionaalsust mängijate poolt. Samuti on teada, et mitmed orkestriteosed olid transkribeeritud klaveripartiiks ning seda esitati hoopis klaveriga. Kõige jõukohasem žanr orkestritele oli avamäng. Kõige enam kanti ette W. A. Mozarti, C. M. von Weberi, G. Rossini ooperiavamänge. Tuntumaid kontsertavamängudest oli L. van Beethoveni "Egmont" ja F. Mendelssohni "Merevaikus ja õnnelik sõit". Antud avamängud võeti kavva, mil mängijaid oli kõige enam, sest antud repertuaar on väga nõudlik. Ent ometi on teada, et 1850. aastal kanti Tallinnas ette peaaegu kõik Beethoveni sümfooniad; 1860 mängiti ka Mozarti ja Haydni sümfooniaid. Suur tähtsus eesti rahvusliku näitekunsti ja muusika arengus on kahel nn laulu- ja mänguseltsil: 1865. aastal alustas Tartus tegevust Vanemuise selts ja Tallinnas Estonia selts, mis said aluseks 1906. aastal asutatud kutselistele teatritele Tartus (Teater Vanemuine) ja Tallinnas (Estonia teater, praegune Rahvusooper Estonia), mõlema seltsi juures tegutsesid orkester ja näitetrupp, Tallinnas Estonia teatriorkester. Tartus asutati 1900 Eesti Üliõpilasseltsi sümfooniaorkester ja pandi alus korrapärastele sümfoonikontsertidele, 1908. aastal jätkas sümfooniakontsertidega Vanemuise sümfooniaorkester. Mängiti maailma tuntumate heliloojate, sh Beethoveni, Borodini, Brahmsi, Schuberti, Schumanni, Skrjabini ja Tšaikovski teoseid. 1925. aastal kirjutas helilooja ja dirigent J. Aavik sellest, et repertuaaris puudusid mh uuemad saksa ja prantsuse helitööd, Bruckner, Mahler, Stravinski ja Schönberg. ======Eesti Riiklik Sümfooniorkester====== Eesti Riiklik Sümfooniorkester (ERSO) on loodud 1926. aastal asutatud Tallinna raadioringhäälingu ansamblist (loe edasi Vikipeedia artiklit). Esimene peadirigent oli 1939–1944 Olav Roots (Vikipeedia artikkel, ERSO veeb, EMIKi biograafia). Kuni aastani 1944 anti ühiskontserte Estonia teatriorkestriga, mängiti peaaegu kõikide eesti heliloojate sümfoonilisi teoseid. Külalisdirigentideks olid 1937 Igor Stravinski, 1938 Leo Blech ja 1939 Hermann Abendroth. 1941 ja 1944 vahel oli ERSO sõja tõttu jagatud kaheks: Eestisse jäänud muusikud mängisid saksa okupatsiooni ajal Landessender (maaringhääling) Reval (saksa nimi Tallinnale) orkestris. Esimese Nõukogude Liidu okupatsiooni ajal juuni 1940 – august 1941 mängisid sõjateenistusse viidud muusikud Jaroslawlis helilooja Eugen Kapi ja dirigent Roman Matsov juhendamisel nn Nõukogude Eesti kunstiansambli nime kandud orkestris. 1950–1963 oli ERSO peadirigent Roman Matsov, 1963–1979 Neeme Järvi. Alates 2010 on taas Neeme Järvi peadirigent. Loe ja vaata pilte ERSO ajaloost: tutvustus, dirigendid, =====Uued orkestrid===== Alates 1990ndatest aastatest on Eestis arenenud aktiivne orkestrielu, sh tegutsevad Pärnu ja Narva linnaorkestrid, 1993. aastal asutati Tallinna Kammerorkester. 1992. aastal asutatud barokkansamblist Corelli Consort arenes 2006 välja Corelli barokkorkester. 1997. aastal dirigent Anu Tali asutatud Põhjamaade sümfooniaorkestris mängivad üheskoos põhjamaade ja eesti muusikud. Eestis tegutsevad aktiivselt regionaalsed ja Üle-eestiline noorteorkester, erinevad projektorkestrid (sh XXI. sajandi orkester, Vikipeedia), Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehk EMTA sümfooniaorkester (alates 1921), Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester, ning asjaarmastajate orkestrid Tartu Ülikoolis(asutatud 1930. aastatel, taasasutatud 1950. aastatel, uuesti rajatud 2009) ning Tallinna Ülikoolis (2013), samuti Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise puhkpilliorkester. ====Kasutatud kirjandus==== Amon-Merilain, M.; Avarand, A.; Kasemaa, O. (2015). ''Eesti puhkpillibibliograafia: 1856-2012: orkestrid ja ansamblid'', Tallinn: Tallinna Puhkpillimuusika Ühing. [raamatu esitlus toimus Tallinna Ülikoolis jaanuaris 2017] Getman, O. (2017). ''Puhkpilliorkestrite ettevalmistus 2017. aasta laulupeo näitel'' [juh. G. Lock]. Tallinn: Tallinna Ülikool, BFM [loe TLÜ lõputööde portaalis ETERA]. Lock, G.; Suits, J. (2011/2017, ilmumisel). Estland (Rezeption). ''Anton Bruckner-Lexikon Online'' [sks. k., sisaldab sissejuhatavat lõiku Eesti orkestrimuusikaarengu kohta]. Lock, G.; Lock, H.-G. (2017, ilmumisel). Estland. ''Das Orchester'' [sks. k., uus orkestrileksikon, tutvustab orkestrite arengut Eestis]. Laaber: Laaber. Ülejäänud allikad, nt Vikipeedia, ajalehtede artiklit, EMIK, orkestrite koduleheküljed, puhkpillimuusika ühingu portaal jms, on tekstis lingitud. ===TELL=== Orkestrite kujunemine > Eestis (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1228> <https://vara.e-koolikott.ee/node/1228> '''Eesti orkestrimuusika''' sai alguse '''XIX sajandi esimestel kümnenditel''', eeskätt toimus see '''Tartu linnas''' ja '''maakonnas''' vennastekoguduse palvemajades (loe Eesti muusikaloo arengust edasi Eesti muusika multimeedialeksikonist). Kagu-Eestis pandi ametisse köstrid ja koolmeistrid, kes olid varasemalt ettevalmistuse saanud '''Cimze seminaris'''. Muusikat õpetati algul peamiselt laulmise kaudu ning osteti koolidesse korralikud orelid, mis võimaldasid koolis õpetada ka mitmehäälset laulmist (hiljem muutus laulmine populaarseks ka täiskasvanute seas). '''Puhkpilliorkester''' – Raskem olukord oli puhkpilliorkestritega, sest oli keeruline hankida vajalikud muusikainstrumendid ning veel keerulisem oli mängijatele tagada vajalik väljaõpe, sest ainuüksi nooditundmisest ei piisanud. Esimesi puhkpilliorkestreid nimetati '''pasunakoorideks''', mis moodustusid '''harrastusmuusikutest'''. Pasunakoorid esinesid tihtipeale koos laulukooridega ning esinemispaigaks oli kirik, mistõttu ka esitatav repertuaar oli suures osas vaimulik. Kõige varasemateks peetakse talupoegadest loodud '''pasunakoorid Väägveres (1839)''' ja '''Tormas (1848)''', mille juhtideks olid '''Taavet Wirkhaus''' (1800–1872) ja tema poeg '''David Otto Wirkhaus''' (1837–1912) ning '''Adam Jakobson''' (1817–1857, Carl Robert Jakobsoni (1841–1882) isa), kes õppisid pillimängu Tartu “vennaste” (Vennastekoguduse) juures. Loe '''Väägvere pasunakoori (puhkpilliorkestri)''' kohta Vikipeedias ning '''Tartu Valla Muusikakooli (TVMK)''' veebis siin. Vaata ja kuula TVMK saadet Väägvere puhkpilliorkestri 175. juubeli (2014) puhuks siin.   Vanima puhkpilliorkestri tiitli võtleb endale välja ka '''Torma pasunakoor (puhkpilliorkester).''' Väidetavalt polevat Väägvere koosseis olnud asutamisaastal pasunakoor, kuna selles mängisid arhiiviandmetel kaks viiulit, kaks klarnetit, kaks ventiilideta metsasarve ja vile. Loe lähemalt Vikipeedias ning Vooremaa ajalehe artiklis ja Virumaa teataja veebis. Foto üleval näitab Väägvere pasunakoori aastal 1881, on pärit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivist ja on avaldatud Eesti Päevalehes 2014. Võrdle seal näidatud pillid ajaloolise Põhja-Ameerika '''Bostoni vaskpillide kataloogi (1869)''' pillidega. '''Esimese laulupeo''' '''eel''' '''(1869, loe ka Laulupidude traditsiooni kujunemisest)''' hakkasidki tekkima erinevatesse Eesti paikadesse erinevate kooride (lisaks meeskooridele ka laste ja segakoorid) kõrvale ka pasunakoorid. Ometi osalesid esimesel laulupeol ainult meeskoorid ja pasunakoorid. Erinevatest allikatest võib välja lugeda, et laulukoori- ja orkestrijuht oli üks ja sama inimene, tuues paralleele tänapäevaga, kus pigem eristuvad koorijuhid ja orkestrijuhid. '''Sümfooniaorkester''' – nii nagu oli keeruline kokku saada puhkpilliorkester, olid raskused ka sümfooniaorkestriga. Nimelt puudusid muusikainstrumendid, mängijatel puudusid vajalikud teadmised ja oskused. On teada, et Tallinnas tegutses teatriorkester, mis oli 1838/1839 aasta hooajal kõige paremas seisus 23 mängijaga. Ometi oli teatriorkester hõivatud pidevalt muude ülesannetega ning samuti oli hooaegu, mil ei õnnestunudki orkestrit kokku saada, seetõttu puudus nende repertuaarist sümfoonia žanr ning põhirepertuaariks olid '''avamängud''', mis olid pärit teatri ooperirepertuaarist. '''Kontsertteosed''' – Eestis puudus tegutsev orkester, mistõttu oli sümfooniate ettekandmine raskendatud. Seetõttu mängitigi orkestriteoseid tihtipeale suurema ansambliga, mis eeldas erilist professionaalsust mängijate poolt. Samuti on teada, et mitmed orkestriteosed olid transkribeeritud klaveripartiiks ning seda esitati hoopis klaveriga. Kõige jõukohasem žanr orkestritele oli '''avamäng'''. Kõige enam kanti ette W. A. Mozarti, C. M. von Weberi, G. Rossini '''ooperiavamänge'''. Tuntumaid '''kontsertavamängudest''' oli L. van Beethoveni "Egmont" ja F. Mendelssohni "Merevaikus ja õnnelik sõit". Antud avamängud võeti kavva, mil mängijaid oli kõige enam, sest antud repertuaar on väga nõudlik. Ent ometi on teada, et 1850. aastal kanti Tallinnas ette peaaegu kõik Beethoveni sümfooniad; 1860 mängiti ka Mozarti ja Haydni sümfooniaid. Suur tähtsus eesti rahvusliku näitekunsti ja muusika arengus on kahel nn laulu- ja mänguseltsil: '''1865. aastal''' alustas '''Tartus''' tegevust '''Vanemuise selts'''  ja '''Tallinnas Estonia selts''', mis said aluseks '''1906. aastal''' asutatud '''kutselistele teatritele Tartus (Teater Vanemuine)''' ja '''Tallinnas (Estonia teater, praegune Rahvusooper Estonia)''', mõlema seltsi juures tegutsesid '''orkester''' ja '''näitetrupp, Tallinnas Estonia teatriorkester'''. '''Tartus''' asutati '''1900''' '''Eesti Üliõpilasseltsi sümfooniaorkester j'''a pandi alus korrapärastele '''sümfoonikontsertidele''', '''1908. aastal''' jätkas sümfooniakontsertidega '''Vanemuise sümfooniaorkester'''. Mängiti maailma tuntumate heliloojate, sh Beethoveni, Borodini, Brahmsi, Schuberti, Schumanni, Skrjabini ja Tšaikovski teoseid. 1925. aastal kirjutas helilooja ja dirigent J. Aavik sellest, et repertuaaris puudusid mh uuemad saksa ja prantsuse helitööd, Bruckner, Mahler, Stravinski ja Schönberg. '''Eesti Riiklik Sümfooniorkester (ERSO)''' on loodud '''1926. aastal''' asutatud '''Tallinna raadioringhäälingu''' '''ansamblist''' (loe edasi Vikipeedia artiklit). Esimene peadirigent oli 1939–1944 '''Olav Roots''' (Vikipeedia artikkel, ERSO veeb, EMIKi biograafia). Kuni aastani '''1944''' anti ühiskontserte '''Estonia teatriorkestriga''', mängiti peaaegu kõikide eesti heliloojate sümfoonilisi teoseid. Külalisdirigentideks olid 1937 Igor Stravinski, 1938 Leo Blech ja 1939 Hermann Abendroth. '''1941 ja 1944 vahel''' oli ERSO sõja tõttu '''jagatud kaheks''': Eestisse jäänud muusikud mängisid '''saksa okupatsiooni''' ajal '''''Landessender''''' (maaringhääling) '''''Reval''''' (saksa nimi Tallinnale) '''orkestris'''. '''Esimese Nõukogude Liidu okupatsiooni''' ajal juuni '''1940''' – august '''1941''' mängisid sõjateenistusse viidud muusikud '''Jaroslawlis''' helilooja Eugen Kapi ja dirigent Roman Matsov juhendamisel nn '''Nõukogude Eesti kunstiansambli''' nime kandud orkestris. 1950–1963 oli ERSO peadirigent Roman Matsov, 1963–1979 Neeme Järvi. Alates 2010 on taas Neeme Järvi peadirigent. Loe ja vaata pilte ERSO ajaloost: tutvustus, dirigendid, '''1944. aastal''' asutati Eesti Riikliku Filharmoonia kattuse all professionaalne puhkpilliorkester, mis tegutses aastani 1957. '''1948. aastal''' asutatud '''Tallinna Ülikool''' (tollal Tallinna Pedagoogilise Instituudi) ehk '''TLÜ puhkpilliorkester''' oli alates 1966 oluliseimaks õppeorkestriks puhkpilliorkestridirigentidele. Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist asutati 1992. aastal erialdi tegutsevaid '''Politsei- ja Piirivalveorkestreid''', mida aga 2010. ühendati. Tutvu Eesti puhkpilliorkestrite aktiivse tänapäevategevusega '''Eesti Puhkpillimuusika Ühingu veebis.''' Alates 1990ndatest aastatest on Eestis arenenud aktiivne orkestrielu, sh tegutsevad '''Pärnu''' ja '''Narva linnaorkestrid,''' '''1993. aastal''' asutati '''Tallinna Kammerorkester'''. 1992. aastal asutatud barokkansamblist Corelli Consort arenes 2006 välja '''Corelli barokkorkester'''. 1997. aastal dirigent Anu Tali asutatud '''Põhjamaade sümfooniaorkestris''' mängivad üheskoos põhjamaade ja eesti muusikud. Eestis tegutsevad aktiivselt regionaalsed ja '''Üle-eestiline noorteorkester''', erinevad projektorkestrid (sh '''XXI. sajandi orkester,''' Vikipeedia), '''Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia ehk EMTA sümfooniaorkester''' (alates 1921), '''Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester''', ning asjaarmastajate orkestrid '''Tartu Ülikoolis'''(asutatud 1930. aastatel, taasasutatud 1950. aastatel, uuesti rajatud 2009) ning '''Tallinna Ülikoolis''' (2013), samuti '''Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise puhkpilliorkester'''. '''Kasutatud kirjandus:''' Amon-Merilain, M.; Avarand, A.; Kasemaa, O. (2015). ''Eesti puhkpillibibliograafia: 1856-2012: orkestrid ja ansamblid'', Tallinn: Tallinna Puhkpillimuusika Ühing. [raamatu esitlus toimus Tallinna Ülikoolis jaanuaris 2017] Getman, O. (2017). ''Puhkpilliorkestrite ettevalmistus 2017. aasta laulupeo näitel'' [juh. G. Lock]. Tallinn: Tallinna Ülikool, BFM [loe TLÜ lõputööde portaalis ETERA]. Lock, G.; Suits, J. (2011/2017, ilmumisel). Estland (Rezeption). ''Anton Bruckner-Lexikon Online'' [sks. k., sisaldab sissejuhatavat lõiku Eesti orkestrimuusikaarengu kohta]. Lock, G.; Lock, H.-G. (2017, ilmumisel). Estland. ''Das Orchester'' [sks. k., uus orkestrileksikon, tutvustab orkestrite arengut Eestis]. Laaber: Laaber. Ülejäänud allikad, nt Vikipeedia, ajalehtede artiklit, EMIK, orkestrite koduleheküljed, puhkpillimuusika ühingu portaal jms, on tekstis lingitud. ===SHOW=== SHOW 2.1 Foto all näitab Väägvere pasunakoori aastal 1881, on pärit Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivist ja on avaldatud Eesti Päevalehes 2014. Võrdle seal näidatud pillid ajaloolise Põhja-Ameerika '''Bostoni vaskpillide kataloogi (1869)''' pillidega. Uuri ja võrdle erinevaid pille lähemalt portaalis '''Musical Instrument Museum Online'''. '''''Boston Musical Instrument Manufactury'' kataloog (1869) -''' Boston on Põhja-Ameerikas linn New Yorki kõrval Massachusettsi osariigis Vikipeedia artikkel, vaata kataloogi ennast portaalis Archive.org (mõlemad ingl. k.). Kataloog näitab olulisemaid vaskpuhkpille, mis tollal olid kasutusel ja müügil. Antud ülevaade on koostatud kataloogi piltidest, selle kvaliteet on autoriõiguste tõttu hetkel halb. Vaata detailsemat pilti siit. Lisaks võib vaadata ka kataloogi ennast (PDF). Uuri ja võrdle erinevaid pille lähemalt portaalis '''Musical Instrument Museum Online'''. ===ASK=== ==== ASk1 ==== Eesti orkestrimuusika sai alguse Tallinna linnas, vennastekoguduse palvemajades. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Orkestri asutamine oli raskendatud, kuna puudusid vajalikud muusikainstrumendid ning nende hankimine oli keeruline ja kulukas. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Esimesi puhkpilliorkestreid nimetati pasunakoorideks. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Enne Väägvere ja Torma pasunakoori loomist, olid Eestis juba tegutsevad pasunakoorid olemas True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Sümfooniate ettekandmine oli raskendatud, kuna puudusid vajalikud muusikainstrumendid ja mängijad. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 20. saj. algul Tallinnas ja Tartus tegutsevate laulu- ja mänguseltside juures orkestreid ei ole loodud. True<span class="aria-label"></span> False ==== ASK2 ==== Märgista sõnad, mis on valed (10 sõna) Eesti orkestrimuusika sai alguse *XX* sajandi esimestel kümnenditel, eeskätt toimus see *Tallinna* linnas ja maakonnas vennastekoguduse palvemajades. Kagu-Eestis pandi ametisse köstrid ja koolmeistrid, kes olid varasemalt ettevalmistuse saanud *Peterburi* *Konservatooriumis*. Raskem olukord oli puhkpilliorkestritega, sest oli keeruline hankida vajalikud *muusikaõpikud* ning veel keerulisem oli mängijatele tagada vajalik väljaõpe, sest ainuüksi nooditundmisest ei piisanud. Esimesi puhkpilliorkestreid nimetati pasunakoorideks, mis moodustusid *profimuusikutest*. Pasunakoorid esinesid tihtipeale koos laulukooridega ning esinemispaigaks oli *kontsertsaal*, mistõttu ka esitatav repertuaar oli suures osas *ilmalik*. Kõige varasemateks peetakse *aadlitest* loodud pasunakoorid Väägveres (1839) ja Tormas (1848). Eestis puudus tegutsev orkester, mistõttu oli *klaveripalade* ettekandmine raskendatud. Seetõttu mängitigi orkestriteoseid tihtipeale suurema ansambliga, mis eeldas erilist professionaalsust mängijate poolt. Samuti on teada, et mitmed orkestriteosed olid transkribeeritud klaveripartiiks ning seda esitati hoopis klaveriga.  Kõige jõukohasem žanr orkestritele oli *sümfoonia*. ==== ASK3 ==== PILT Klika pildil hiirega seal kujutatud pille, siis ilmub üldinfo vastava pilli kohta. Infoga varustatuid alasid on kokku kaheksa, leitavad on seitse erinevat pilli. Leidmaks uus klikatav ala (pill, kui eelmine oli õige), tuleb ülesande link värskendada. ==== ASK4 ==== Vali õige väide Kõige varasemateks peetakse talupoegadest loodud pasunakoore Väägveres (1839) ja Tormas (1848). Pasunakoorid Eesti tekkisid alles 20. sajandil suuremates linnades. Esimesed pasunakoorid tekkisid Harjumaal. Keeruline oli kokku saada puhkpilliorkester, samad raskused esinesid ka sümfooniaorkestri moodustamisel. Keeruline oli kokku saada puhkpilliorkester, lihtsam oli moodustada sümfooniaorkester. Keeruline oli kokku saada sümfooniaorkester, lihtne oli ülal pidada puhkpilliorkestrit. Sümfoonilise muusika ettekandmine oli Eestis raskendatud, sest puudus tegutsev orkester. Orkestritega mängiti 19. sajandil Eestis pidevalt sümfooniaid. Eesti orkestrite repertuaar oli 19. sajandil mitmekesine. Kõige jõukohasem žanr orkestritele oli avamäng. Avamänge esitati harva. Ei ooperi- ega kontsertavamänge ei esitatud, sest need oli liiga keerulised. Suur tähtsus eesti rahvusliku näitekunsti ja muusika arengus on kahel nn laulu- ja mänguseltsil, Tartus Vanemuise selts  ja Tallinnas Estonia selts. Seal tegutsesid ka orkestrid. Vanemuise ja Estonia seltsid tegelesid ainult näitemänguga, neil puudus kokkupuude muusikaga. Orkestrit peeti vaid Vanemuise seltsi juures. Tartus asutati 1900 Eesti Üliõpilasseltsi sümfooniaorkester ja pandi alus korrapärastele sümfooniakontsertidele. Tartus enne 1908. aastat ühtegi orkestrit ega sümfooniakontserti ei olnud. Tartu Vanemuise sümfooniaorkester oli Eesti ainuke sümfooniaorkester. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on loodud 1926. aastal asutatud Tallinna raadioringhäälingu ansamblist. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on loodud 1936. aastal Tallinnas iseseisva orkestrina. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) on loodud 1956. aastal Tallinnas iseseisva orkestrina. Kuni aastani 1944 andis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) ühiskontserte Estonia teatriorkestriga. Kuni aastani 1944 andis Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) kontserte ainult enda jõududega. Kuni aastani 1944 oli Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) osa Estonia teatriorkestrist. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) oli 1941-1944 sõja tõttu jagatud kaheks, Tallinnas ja Jaroslawlis. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) oli 1941-1944 sõja tõttu kinni pandud. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) suurenes 1941-1944 sõja tõttu sõjaväe muusikute kaasamise läbi. ==== ASK5 ==== '''Tartu:''' <nowiki>*</nowiki>Eesti Üliõpilasseltsi/Vanemuise* sümfooniaorkester <nowiki>*</nowiki>Eesti Üliõpilasseltsi/Vanemuise* sümfooniaorkester TÜSO - *Tartu Ülikooli sümfooniaorkester* '''Tallinn:''' <nowiki>*</nowiki>Estonia* *teatri*orkester ERSO - *Eesti Riiklik Sümfooniaorkester* TLÜ Tallinna Ülikooli *puhkpilliorkester/sümfooniaorkester* Ühendatud *Politsei- ja Piirivalveorkester* Tallinna *Kammerorkester/kammerorkester* EMTA - *Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sümfooniaorkester* Corelli *barokkorkester* Georg Otsa nimelise *Tallinna Muusikakooli puhkpilliorkester* TLÜ Tallinna Ülikooli *sümfooniaorkester/puhkpilliorkester* Tallinna *Trammi- ja Trollibussikoondise* puhkpilliorkester '''Pärnu:''' Pärnu *linnaorkester* '''Narva:''' Narva *linnaorkester* '''Projektorkestrid:''' PSO - *Põhjamaade* sümfooniaorkester <nowiki>*</nowiki>XXI. sajandi/21. sajandi* orkester <nowiki>*</nowiki>Üle-eestiline/üle-eestiline* noorteorkester ===DO=== '''Kuula ja hinda XII noorte laulu- ja tantsupeo 2017 puhkpilliorkestri repertuaar''' 1. Kuula puhkpilliorkestrite teoste salvestusi Laulupidu.ee veebis Priit Raik - Tormakas algus Riivo Jõgi - Koduteel Ülo Krigul - Laevadele Eduard Tubin - "Maksamereliste tants" balletist "Kratt" Rasmus Puur - Tärkame Liina Kullerkupp - Süit filmist "Supilinna salaselts" 2. Aseta need teosed meeldimise alusel ritta (1 - meeldib kõige enam, 6 - meeldib kõige vähem) 1) ... 2) ... 3) ... 4) ... 5) ... 6) ... 3. Põhjenda oma meeldimise reastamise valikut: 3.1 Milliseid tundeid vastav lugu tekitab ja kuidas seda enda jaoks hindad. 3.2 Aruta kaasõpilaste ja õpetajaga järgmised muusika interpretatsioonilised ja tehnilised aspektid: * Tempode vahetused, Tempos püsimine * Orkestri kõla balanss * Pillide häälestus (intonatsiooniline puhtus) Ülesande päritolu: Getman, O. (2017). ''Puhkpilliorkestrite ettevalmistus 2017. aasta laulupeo näitel'' [juh. G. Lock]. Tallinn: Tallinna Ülikool, BFM [loe TLÜ lõputööde portaalis ETERA]. =Peterburi ja Eesti muusika= ==17) Peterburi ja Eesti muusika== [Peterburi kui eesti professionaalsete heliloojate kasvulava: Tobias, A. Kapp, Lüdig, Lemba, Süda] ===TELL UUS=== '''19. sajandi lõpul''' valitses Eesti muusikaelus '''saksa romantism''' ning '''koorilaul'''. Suur osa teoseid, mida esitati Eestis, olid loodud saksa heliloojate poolt. Siiski leidus ka Eestis elavate andekate inimeste seas selliseid, kes olid huvitatud heliloomingust. Sel ajal puudus Eestis võimalus õppida professionaalsel maailmatasemel heliloomingut, sest ei olnud veel rajatud kõrgemad muusikaõppeasutused ning puudusid õppejõud. Siiski, ei heitnud noored andekat tulevased heliloojad meelt ning paljud neist suundusid õppima '''Peterburi Konservatooriumisse''', mille rajas '''1862. aastal Anton Rubinstein''' (vt Vikipeedia artiklit, vt Vikipeedia artiklit ingl. k., vt konservatooriumi veebilehte ingl. k.). Allpool Peterburi konservatoorium (1913), foto autor Karl Bulla (1855 (1853)-1929) 19. sajandi lõpul oli Peterburis palju '''teatreid''' ja '''kontserdisaale''', mistõttu kujuneski Peterburist '''euroopalik kultuurimetropol.''' Keelte ja kultuuri Paabelisse Peterburi läksid haridust saama ka '''paljud teiste alade inimesed''', nt juristid ja kunstnikud (#juura, #kunst) Peterburi ja Eesti muusika on omavahel tihedalt seotud, sest '''suur osa eesti heliloojaid''' on saanud oma professionaalse muusikalise hariduse just Peterburi konservatooriumist. Nende õpetajateks olid sellised rahvusvaheliselt tunnustatud muusikud nagu '''Nikolai Rimski-Korsakov''' (Vikipeedia)''',''' '''Louis Homilius''' (Vikipeedia), '''Jacques Handschin''' (Vikipeedia sks. k.), '''Aleksandr Glazunov''' (Vikipeedia), '''Anatoli Ljadov''' (Vikipeedia) jt. Oreliprofessor '''Louis Homilius''' juures õppisid orelimängu järgmised eestlased: '''Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Peeter Süda'''. Kui eelnimetatud heliloojad olid asjaolude sunnil õppinud organisti eriala, siis järgnevad heliloojad, soovisid pühendada end professionaalsele orkestrimuusikale ning lõpetasid Peterburi Konservatooriumi kompositsiooni erialal kompositsiooniprofessor '''Nikolai Rimski-Korsakov''' juures: '''Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar''' Lisaks on Peterburi Konservatooriumi lõpetanud ka: '''Raimund Kull''', '''Juhan Aavik, Heino Eller''' Loe edasi, kes '''eesti heliloojatest''' õppis 19. sajandi lõpus ja 20. saj algul Peterburi konservatooriumis. Loe edasi Unioonpeedia mõistekaardil Peterburi konservatooriumi ja erinevate muusikute kohta. '''Mõned eesti muusikud jõudsid Peterburi konservatooriumis ka juhtivale positsioonile:''' Metsasarvemängija '''Jaan Tamm''' sai konservatooriumi inspektoriks Pianist ja helilooja '''Artur Lemba''' sai klaveriprofessoriks. Kõrvuti teiste „välismaalastega“ (sakslased, juudid, soomlased, rootslased, poolakad jt) rajasid ka eestlased mitmetahulises kosmopoliitilises linnas Peterburis oma keskuse, 1860. aastal valminud luteri '''Jaani kiriku''' (#ajalugu, #eesti ajalugu), kus töötasid mitmed eesti heliloojad organistide ja koorijuhtidena: '''Mihkel Lüdig, Rudolf Tobias''' Peterburi Jaani kirik renoveeriti aastail 2010/2011 ja see on tänapäeval üks Eesti Kontserdi kontsertsaale. '''Mitmed eesti eriala-koolkonnad said alguse just Peterburist:''' Aino Tamm (EE, Vikipeedia) - '''laulukoolkond''' Jaan Tamm (Vikipeedia) - '''metsasarvekoolkond''' Julius Vaks (EE, Vikipeedia) - '''vaskpillimängijate koolkond''' Mihhail Prokofjev (EE) - '''oboekoolkond''' '''Peterburi, kommunistlikul perioodil Leningradi konservatooriumis on õppinud ka paljud tänased eesti muusikud:''' '''Dirigendid''' Neeme Järvi, Eri Klas (Vikipeedia, EMIK), Tõnu Kaljuste (EMIK), Peeter Lilje (EMIK), Jüri Alperten (EMIK) '''Helilooja''' Kuldar Sink (EMIK) '''Helilooja''' ja '''muusikateadlane''' Rein Laul (Vikipeedia) '''Muusikateadlased''' Mart Humal (Vikipeedia), Andres Pung (Vikipeedia) ja Margus Pärtlas (Vikipeedia) Samuti on Peterburi/Leningradi konservatooriumis õppinud arvukad '''interpreetid'''. '''Kasutatud allikad:''' Eesti heliloojate biograafiad Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) portaalis. Lock, G., Tosso, T. & Põldmäe, A. (2004). Peterburi ja eesti muusika – üks põnevamaid uurimisobjekte. Ümarlaud dirigentidega. St. Peterburgi Eesti Kultuuriseltsi muusikalisest tegevusest (6. okt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis toimunud teaduskonverentsist teemal "St. Peterburg ja eesti muusika") ''Teater. Muusika. Kino'' nr 2, 47–51. [PDF Rahvusraamatukogu digitaalharhiivis DIGAR] Teised veebiallikad, nt Vikipeedia, Eesti entsüklopeedia, EMIKi interpreetide biograafiad jms on lingitud tekstis. ===TELL=== '''19. sajandi lõpul''' valitses Eesti muusikaelus '''saksa romantism''' ning '''koorilaul'''. Suur osa teoseid, mida esitati Eestis, olid loodud saksa heliloojate poolt. Siiski leidus ka Eestis elavate andekate inimeste seas selliseid, kes olid huvitatud heliloomingust. Sel ajal puudus Eestis võimalus õppida professionaalsel maailmatasemel heliloomingut, sest ei olnud veel rajatud kõrgemad muusikaõppeasutused ning puudusid õppejõud. Siiski, ei heitnud noored andekat tulevased heliloojad meelt ning paljud neist suundusid õppima '''Peterburi Konservatooriumisse''', mille rajas '''1862. aastal Anton Rubinstein''' (vt Vikipeedia artiklit, vt Vikipeedia artiklit ingl. k., vt konservatooriumi veebilehte ingl. k.). Allpool Peterburi konservatoorium (1913), foto autor Karl Bulla (1855 (1853)-1929) 19. sajandi lõpul oli Peterburis palju '''teatreid''' ja '''kontserdisaale''', mistõttu kujuneski Peterburist '''euroopalik kultuurimetropol.''' Keelte ja kultuuri Paabelisse Peterburi läksid haridust saama ka '''paljud teiste alade inimesed''', nt juristid ja kunstnikud (#juura, #kunst) Peterburi ja Eesti muusika on omavahel tihedalt seotud, sest '''suur osa eesti heliloojaid''' on saanud oma professionaalse muusikalise hariduse just Peterburi konservatooriumist. Nende õpetajateks olid sellised rahvusvaheliselt tunnustatud muusikud nagu '''Nikolai Rimski-Korsakov''' (Vikipeedia)''',''' '''Louis Homilius''' (Vikipeedia), '''Jacques Handschin''' (Vikipeedia sks. k.), '''Aleksandr Glazunov''' (Vikipeedia), '''Anatoli Ljadov''' (Vikipeedia) jt. Oreliprofessor '''Louis Homilius''' juures õppisid orelimängu järgmised eestlased: '''Johannes Kappel, Miina Härma, Konstantin Türnpu, Rudolf Tobias, Mihkel Lüdig, Artur Kapp, Peeter Süda'''. Kui eelnimetatud heliloojad olid asjaolude sunnil õppinud organisti eriala, siis järgnevad heliloojad, soovisid pühendada end professionaalsele orkestrimuusikale ning lõpetasid Peterburi Konservatooriumi kompositsiooni erialal kompositsiooniprofessor '''Nikolai Rimski-Korsakov''' juures: '''Rudolf Tobias, Artur Kapp, Mihkel Lüdig, Mart Saar''' Lisaks on Peterburi Konservatooriumi lõpetanud ka: '''Raimund Kull''', '''Juhan Aavik, Heino Eller''' Loe edasi, kes '''eesti heliloojatest''' õppis 19. sajandi lõpus ja 20. saj algul Peterburi konservatooriumis. Loe edasi Unioonpeedia mõistekaardil Peterburi konservatooriumi ja erinevate muusikute kohta. '''Mõned eesti muusikud jõudsid Peterburi konservatooriumis ka juhtivale positsioonile:''' Metsasarvemängija '''Jaan Tamm''' sai konservatooriumi inspektoriks Pianist ja helilooja '''Artur Lemba''' sai klaveriprofessoriks. Kõrvuti teiste „välismaalastega“ (sakslased, juudid, soomlased, rootslased, poolakad jt) rajasid ka eestlased mitmetahulises kosmopoliitilises linnas Peterburis oma keskuse, 1860. aastal valminud luteri '''Jaani kiriku''' (#ajalugu, #eesti ajalugu), kus töötasid mitmed eesti heliloojad organistide ja koorijuhtidena: '''Mihkel Lüdig, Rudolf Tobias''' Peterburi Jaani kirik renoveeriti aastail 2010/2011 ja see on tänapäeval üks Eesti Kontserdi kontsertsaale. '''Mitmed eesti eriala-koolkonnad said alguse just Peterburist:''' Aino Tamm (EE, Vikipeedia) - '''laulukoolkond''' Jaan Tamm (Vikipeedia) - '''metsasarvekoolkond''' Julius Vaks (EE, Vikipeedia) - '''vaskpillimängijate koolkond''' Mihhail Prokofjev (EE) - '''oboekoolkond''' '''Peterburi, kommunistlikul perioodil Leningradi konservatooriumis on õppinud ka paljud tänased eesti muusikud:''' '''Dirigendid''' Neeme Järvi, Eri Klas (Vikipeedia, EMIK), Tõnu Kaljuste (EMIK), Peeter Lilje (EMIK), Jüri Alperten (EMIK) '''Helilooja''' Kuldar Sink (EMIK) '''Helilooja''' ja '''muusikateadlane''' Rein Laul (Vikipeedia) '''Muusikateadlased''' Mart Humal (Vikipeedia), Andres Pung (Vikipeedia) ja Margus Pärtlas (Vikipeedia) Samuti on Peterburi/Leningradi konservatooriumis õppinud arvukad '''interpreetid'''. '''Kasutatud allikad:''' Eesti heliloojate biograafiad Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) portaalis. Lock, G., Tosso, T. & Põldmäe, A. (2004). Peterburi ja eesti muusika – üks põnevamaid uurimisobjekte. Ümarlaud dirigentidega. St. Peterburgi Eesti Kultuuriseltsi muusikalisest tegevusest (6. okt. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis toimunud teaduskonverentsist teemal "St. Peterburg ja eesti muusika") ''Teater. Muusika. Kino'' nr 2, 47–51. [PDF Rahvusraamatukogu digitaalharhiivis DIGAR] Teised veebiallikad, nt Vikipeedia, Eesti entsüklopeedia, EMIKi interpreetide biograafiad jms on lingitud tekstis. ===SHOW=== <https://vara.e-koolikott.ee/node/1970> Peterburi ja Eesti > muusika (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1970> == Valik Peterburiga seotud Eesti heliloojaid ja muusikuid == Antud lühitekstid tutvustavad Eesti heliloojaid ja muusikuid, kes on olnud seotud Peterburiga. Kajastamist leiab helilooja/muusiku elukutse, õppingud ja tegevus Peterburis ning panus eesti muusikasse. '''Põhilised allikad:''' Eesti heliloojate biograafiad Eesti Muusika Infokeskuse (EMIK) portaalis. Eesti muusika multimeedialeksikon Theodor Lemba puhul ka Vikipeedia ja Eesti teatri biograafiline leksikon Artur Kapi puhul ka Lock, G. (2006). ''Ich liebe Bach wie einen König. Artur Kapp – Sein Leben und Schaffen'' (hrsg. v. G. Lock, redigiert v. E. Arujärv und H.-G. Lock), Tallinn: Eres Estonia Edition. Lock, G. (2006). ''Armastan Bachi kui kuningat. Artur Kapp – Elu ja looming'' (koost. ja tõlkinud G. Lock, toim. E. Arujärv). Tallinn: Eres Estonia Edition. [PDF] == Aleksander Saebelmann-Kunileid (1845–1875) == Helilooja, koorjuht ja pedagoog, üks eesti esimesi muusikaharidusega heliloojaid. Kunileid on Carl Robert Jakobsoni poolt antud heliloojanimi, mille all Saebelmann ongi saanud üldtuntuks. Tema laule on esitatud peaegu igal laulupeol. Esimene eesti helilooja, kelle laulud ("Sind surmani" ja "Mu isamaa on minu arm") kõlasid esimesel laulupeol.   1871–1873 tegutses Kunileid köstri ja kooliõpetajana Peterburis. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Friedrich August Saebelmann (1851–1911) == Eesti heliloojad, koorijuht ja pedagoog. Õppis Cimze seminaris kooliõpetajaks (1871) ja 1874–1875 õppis Peterburi konservatooriumis klaverit (Carl van Arcki juures, lõpetamata). Naastes Viljandimaale, asutas ta seal meeskoori ning tegutses edasi aktiivselt nii muusikuna kui ka heliloojana. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Johannes Kappel (1855–1907) == Eesti esimene professionaalne organist ja helilooja, paljude koorilaulude autor. 1876–1901 esimene diplomand oreli (Louis Homiliuse kl) ja kompositsiooni erialal (õp. Julius Johannsen), lõpetas hõbeaurahaga. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Miina Härma (1864–1941) == Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja esimene väljapaistev naiskoorijuht. Muusikaalased algteadmised sai kodust ja Karl August Hermannilt. 1883–1890 õppis Peterburi konservatooriumis orelit (Louis Homiliuse klassis), harmooniat (juhendaja V. Siecke) ning kontrapunkti ja fuugat (juhendaja Julius Ernst Christian Johannsen). Hiljem tema ringreisid organistina ei piirdunud ainult Eestiga, vaid ta esines ka Londonis, Peterburis ja Saksamaal. Lisaks töötas ta ka muusikaõpetajana ja oli aktiivne koorijuht. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Mihkel Lüdig (1880–1958) == Helilooja, organist ja koorijuht oli 20. sajandi alguse Eesti muusikaelu organiseerija, nimetas heliloomingut tagasihoidlikult kõrvalharrastuseks. 1897. aastal astus ta Moskva konservatooriumi Ludvigs Bētiņši oreliklassi ning jätkas 1898. aastal Peterburi konservatooriumis Louis Homiliuse klassis, mille lõpetas 1904. Õppis samas teooriat ja kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi, Nikolai Solovjovi ja Aleksandr Glazunovi ning klaverit Franz von Czerny juures. Ta korraldas Peterburis sümfooniaorkestri kontserti, kus esitati ainult Eesti heliloojate loomingut. Ajal, mil töötas Peterburis, hoidis aktiivset sidet ka Eestiga. 1918. aastal naasis kodumaale ning tema aktiivne töö jätkus Tallinna Kõrgema Muusikakooli direktorina. Järgnevatel aastatel suundus Lüdig siiski veel mitmel korral välismaale, ent 1928. aastal naasis ta lõplikult kodumaale. Ta osales aktiivselt klaverivabriku käivitamises tegeles nootide kirjastamisega, oli Tallinna Reaalkooli muusikaõpetaja ning Kaarli kiriku organist. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Raimund Kull (1882–1942) == Dirigent, pedagoog ja helilooja, töötas „Estonia“ teatri kauaaegse muusikajuhina. 1900–1906 õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni prof. Franz Joseph Türneri klassis, 1921. aastal täiendas end Berliinis. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Konstantin Jakob Türnpu (1865–1927) == Helilooja, organist, dirigent. 1886–1891 õppis oreli erialal (Louis Homiliuse klassis). 1891–1892 täiendas end Wilhelm Bergeri juures koorijuhtimise alal Berliinis. Töötas organistina, juhatas erinevaid koore, oli V ja VI üldlaulupeo mees- ja segakooride üldjuht. 1916. aastal asutati Tallinna Meestelaulu Selts, mille meeskoori Türnpu dirigeeris (kuni 1927), antud koosseisust kujunes Eesti esimene professionaalsel tasemel kontsertkoor. Türnpu oli Eesti Lauljate Liidu asutajaid (1921) ja selle esimees (1925–1926). Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Rudolf Tobias (1873–1918) == Helilooja ja organist on üks eesti rahvusliku heliloomingu ja rahvusliku muusikakultuuri tekkimise ja kujunemise juhtfiguure. Kuigi tegutses oma karjääri jooksul Eestis vaid neli aastat (1904–1908), mõjutas tema tegevus ja looming olulisel määral varases kujunemisjärgus Eesti muusikaelu. 1893–1897 õppis professor Louis Homiliuse oreliklassis ja kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi juures. Lõpetas ta konservatooriumi nii oreli kui ka kompositsiooni erialal. Ta on loonud Eesti esimese avamängu "Julius Cesar" (1896), kantaadi "Johannes Damaskusest" (1897) (valmisid lõputöö käigus), esimese klaverikontserdi (1897), esimese klaverisonaadi (1897), esimese keelpillikvarteti (1899), oratooriumi "Joonase lähetamine" (1909), esimese programmilise heliteose "Walpurgi burlesk" (1910). Eesti olud jäid talle kitsaks, seetõttu reisis 1908 Euroopas (Pariisis, Münchenis, Dresdenis, Prahas), samal aastal asus elama Leipzigi, kus 1909 hiigelkoosseisuline oratoorium viiele solistile, kahele segakoorile, lastekoorile, orelile ja sümfooniaorkestrile ka lõplikult valmis ning kus avanes võimalus see kohalike jõududega ja Tobiase enda juhatusel ette kanda. „Joonase lähetamise“ esiettekanne toimus 26. novembril 1909 Leipzigi St. Andrease kirikus. 1912. aastal kutsuti ta Berliini Kuningliku Akadeemilise Muusikakõrgkooli õppejõuks. Augustis 1913 külastas Rudolf Tobias kodumaad seoses Estonia uue teatrihoone avamispidustustega, kus ta juhatas ka oma helitöid. 1914 võttis Tobias Saksa kodakondsuse, mis võimaldas tal saada Muusikaülikooli koosseisuliseks professoriks. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Mart Saar (1882–1963) == Helilooja, uuendusliku ja rahvusliku helikeele esindaja. 1901. aastal astus Saar Peterburi Konservatooriumi Louis Homiliuse oreliklassi, mille lõpetas 1908. aastal hõberahaga. Õppis samas ka kompositsiooni Nikolai Rimski-Korsakovi ja Anatoli Ljadovi juures (lõpetas 1911). Tulles tagasi kodumaale oli ta pikka aega Tartu Kõrgema Muusikakooli õppejõud, hiljem õpetas kompositsiooni Tallinna Riiklikus Konservatooriumis. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Artur Kapp (1878–1952) == Helilooja, dirigent, muusikaelu korraldaja. Astus Peterburi konservatooriumi 1891. aastal (13 aastasena). 1898. aastal lõpetas ta seal Louis Homiliuse oreliklassi, 1900. aastal Nikolai Rimski-Korsakovi kompositsiooniklassi. Kapp on eesti esimese orelisonaadi (1896) ja esimese orelikontserdi (1934) looja. Konservatooriumi lõputööna valmis tal 1900. aastal inglise poeedi John Miltoni ainetel kantaat “Paradiis ja Peri” solistidele, koorile ja orkestrile (kahjuks on teos kaduma läinud). Peale õpetamist jätkas mõned aastad tööd Peterburis organisti ja dirigendina. Teda kutsuti Astrahani muusikakooli direktoriks (1904-1920), kus oli ka kohaliku elu edendaja. Vaatamata elule ja tööle välismaal, olid säilinud tugevad suhted Eestiga ning korduvalt käis ta Eestis laulupidudel ning ka oma loomingut esitamas; 1913. aastal juhatas ta “Estonia” teatrihoone avamispidustustel oma selleks puhuks loodud kantaati “Päikesele”. 1920. aastal naases Kapp lõplikult kodumaale ning alustas aktiives pedagoogilist tegevust Tallinna Kõrgemas Muusikakoolis. Tema käe all õppisid: Gustav Ernesaks, Edgar Arro, Evald Aav, Eugen Kapp, Riho Päts. Artur Kapp oli Eesti XX sajandi esimesel poolel mõjuka muusikakoolkonna rajaja. Tunnustatud heliloojad olid ka tema poeg Eugen Kapp (1908–1996) ja vennapoeg Villem Kapp (1913–1964). Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Peeter Süda (1883–1920) == 1902–1911 õppis orelit professorite Louis Homiliuse ja Jacques Handschini juures ning kuni aastani 1912 kompositsiooni Anatoli Ljadovi, Aleksandr Glazunovi, Jazeps Vitolsi ja Nikolai Solovjovi juhendusel. Naastes Eestisse oli aktiivne organist, kes andis kontserte üle kogu Eesti. Lisaks hakkas ka elatist teenima eraõpetajana ning kitsamas ringkonnas muusikaõppuritele andis ka eratunde. Elu lõpupoole sai tööd ka Tallinna Kõrgema Muusikakooli oreli- ja kompositsiooni õppejõuna. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Juhan Aavik (1884–1982) == Dirigent, helilooja, pedagoog ning mitmekülgne kultuuritegelane. Lõpetas 1907. aastal trompeti (Vassili Wurmi klassis) ja 1911. aastal teooria- ja kompositsioonierialal (õppejõud Anatoli Ljadov, Nikolai Solovjov, Jāzeps Vītols ja Aleksandr Glazunov). Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Artur Lemba (1885–1963) == Helilooja, pianist, pedagoog. 1920.–1930. aastatel oli Artur Lemba Eestis hinnatuim klaveripedagoog, mõjukaim ja tunnustatuim eesti pianist. 1899. aastal astus Lemba oma venna Theodor Lemba eeskujul Peterburi konservatooriumi, kus ta õppis professor Carl van Arcki, hiljem professor V. Tolstovi ja I. Borovka klaveriklassis, kompositsiooni Nikolai Solovjovi juures ning muusikateoreetilisi aineid Aleksander Ljadovi, Aleksander Glazunovi ja Nikolai Rimski-Korsakovi käe all. Konservatooriumi lõpetas ta 1908. aastal väga edukalt, pälvides väikese kuldmedali klaveri- ja suure hõbemedali kompositsioonierialal ning lisaks autasustati teda A. Rubinsteini preemiaga, milleks oli kontsertklaver „Schröder“. Konservatooriumi lõpuaktusel esitas Lemba oma esimest klaverikontserti. 1910. aastal võttis Lemba osa Anton Rubinsteini nimelisest pianistide konkursist, kus jõudis kaheksa finalisti hulka koos selliste pianistidega nagu Artur Rubinstein ja Edwin Fischer. 1908. aastal sai Artur Lembast klaveriõppejõud Peterburi kontservatooriumis, kus ta töötas aastani 1920 (aastast 1915 professor). Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Theodor Lemba (1876–1962) == Pianist, muusikaelu korraldaja, kriitik Lõpetas 1901. aastal Peterburi konservatooriumi Felix Blumenfeldi ja Carl van Arcki klaveriklassis, täiendas end 1904 Viinis. Aastatel 1915–1922 oli ta Petrogradi konservatooriumi õppejõud, 1919. aastast professor. Loe edasi, vaata pilte Vikipeedias ja Eesti teatri biograafilises leksikonis == Heino Eller (1887–1970) == Helilooja, pedagoog, tänase eesti muusika üks teerajajatest (nn Elleri koolkond). 1907. aastal astus ta Peterburi konservatooriumi professor E. Krügeri viiuliklassi, mis jäi lõpetamata käe ülemängimise tõttu. Aastail 1908–1911 õppis Eller Peterburi Ülikooli õigusteaduskonnas, kuid pöördus siis tagasi kutsumuse juurde, asudes 1913. aastal õppima Peterburi Konservatooriumi kompositsiooniklassi. Esimese Maailmasõja ajal teenis Eller mõnda aega sõjaväeorkestris, lõpetades õpingud Peterburi Konservatooriumis aastail 1919–1920 professorite Vassili Kalafati, Maksimilian Steinbergi ja Mihhail Tšernovi õpilasena. Heino Eller oli XX sajandi esimesel poolel mõjuka Tartu muusikakoolkonna rajaja. Tema tuntumate heliloomingu õpilaste hulka kuuluvad Eduard Tubin, Eduard Oja, Olav Roots, Alfred Karindi, Johannes Bleive ja muusikateadlane Karl Leichter. 1940. aastast kuni surmani oli Eller kompositsiooniprofessor Tallinna Konservatooriumis, kus tema paljude õpilaste hulka kuulusid Villem Kapp, Kaljo Raid, Boris Kõrver, Anatoli Garšnek, Leo Normet, Valter Ojakäär, Uno Naissoo, Arne Oit, Jaan Rääts, Heino Jürisalu, Arvo Pärt, Alo Põldmäe ja Lepo Sumera. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis == Cyrillus Kreek (1889–1962) == Sünninimega Karl Ustav Kreek. Helilooja, dirigent, üks mõjukamaid rahvusliku helikeele kujundajaid. Alates 1908. aastast õppis ta Peterburi konservatooriumis trombooni (F. Türner, P. Volkov), hiljem ka kompositsiooni ja teooriat (V. Kalafatti, J. Vitol, M. Tšernov, N. Tšerepnin). Sõja puhkemise tõttu jäi Kreegil konservatoorium lõpetamata. Kreek on eesti esimese "Requiemi" looja (1925–1927), tuntud ka "Eesti reekviemi" nime all. Pikalt elas ja tegutses Haapsalus, kuid hiljem suundus Tallinna konservatoorium muusikateoreetiliste ainete õppejõuks. Loe edasi, vaata pilti, tutvu loomingu nimekirja ja helinäidetega EMIKi portaalis ===ASK=== ==== ASK1 ==== 19. sajandi lõpul valitses Eesti muusikaelus endiselt saksa romantism ning koorilaul. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 19. sajandi lõpus oli Eestis võimalik õppida muusikat professionaalsel tasemel, kuna oli olemas kõrgem muusikahariduse asutus ja vastavad õppejõud. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Suur osa Eesti heliloojaid on õppinud Peterburi Konservatooriumis. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Peterburi Konservatooriumi rajaja on Anton Rubinsteini. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Seos Peterburi ja Eesti muusika vahel puudub. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 19. sajandi lõpul oli Peterburis palju teatreid ja kontserdisaale, mistõttu kujuneski Peterburist euroopalik kultuurimetropol. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Keelte ja kultuuri Paabelisse Peterburi läksid haridust saama ainult muusikud. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Eestlaste Jaanikirik Peterburi oli 20. sajandil oluline kultuurikeskus. Kirik renoveeriti 2010/2011 ja see on taas aktiivne kultuurikeskus (kuuludes Eesti Kontserdi kontsertsaalide hulka). True<span class="aria-label"></span> False ==== ASK2 ==== Vii kokku helilooja eesnimi ja perekoonanimi ==== ASK3 ==== Lohista hiirega õiged nimed vastava tegevusala juurde! Mitmed eesti eriala-koolkonnad said ailguse Peterburist: <nowiki>*</nowiki>Aino Tamm* - laulukoolkond <nowiki>*</nowiki>Jaan Tamm* - metsasarvekoolkond <nowiki>*</nowiki>Julius Vaks* - vaskpillimängijate koolkond <nowiki>*</nowiki>Mihhail Prokofjev* - oboekoolkond Mõned eesti muusikud jõudsid Peterburi konservatooriumis ka juhtivale positsioonile: Metsasarvemängija *Jaan Tamm* - Peterburi konservatooriumi inspektor Pianist ja helilooja *Artur Lemba* - klaveriprofessor Peterburi Jaani kirik muusikalise keskusena: Peterburi Jaani kirikus töötasid organistide ja koorijuhtidena: *Mihkel Lüdig* ja *Rudolf Tobias* Peterburi, kommunistlikul perioodil Leningradi konservatooriumis on õppinud ka paljud tänased eesti muusikud: Dirigendid: *Neeme Järvi* , *Eri Klas* , *Tõnu Kaljuste* , *Peeter Lilje* , *Jüri Alperten* Helilooja: *Kuldar Sink* Helilooja ja muusikateadlane: *Rein Laul* Muusikateadlased: *Mart Humal* , *Andres Pung* , *Margus Pärtlas* ==== ASK4 ==== Markeeri hiirega kõik muusikat puudutavad sõnad (22, millest osa kordub)! Sõna konservatoorium ei lähe arvesse. '''Esmaspäev: piltidega nädalleht, nr. 4, 28 jaanuar 1939''' Rahvusraamatukogu digiarhiiv DIGAR <nowiki>http://dea.digar.ee/article/esmaspaev/1939/01/28/31</nowiki> '''Kõneldakse rahvasulastest...''' Professor Julius Vaks Üks tagasihoidlik härra konservatooriumist. Tagasihoidlikkus olewat suurim woorus. Kui kõnelda tagasihoidlikult, siis ei saa öelda, et käesolewate ridadega kõne alla wöetaw oleks selle woorusega warustatud just tagasihoidlikult. Meenub juhtum ajast, kui ta ei olnud weel konserwatooriumi professor. See oli ühes wäikelinnas ja seal ühel peol Julius Waks esines *trombasoologa*. Ettekanne oli *wirtuooslik*. Ja lõpuks, kui publik aru sai, et oleks piinlik weel nõuda mõnd *lisapala*, sest inimesel on omadus wäsida, siis ometi ei waikinud *aplaus*. Taheti lihtsalt weel kas wõi nähagi meest, kes *waskpilliga* oskas teha sellist imet. Waks tuli lawale, tegi lühikese, järsu kummarduse ja kadus, enne kui keegi sai teda õieti silmitsedagi. Otsiti Waksi, ei leitud kusagilt. Lõpuks nähti teda einelauas rahulikult einet wõtmas. „Tule ometigi lavale, inimene, publik tahab sind näha“ tormawad sõbrad ta juurde. „Eks wahtinud mind siis, kui mul pill käes oli,“ wastas Waks. „Mida ma ilma *pillita* seal sekeldan?“ Sama tagasihoidlikuks on ta jäänud konserwatooriumi professorina. Teda peaaegu ei näe laiemas ringkonnas, ainult kuuleb wahel tema *orkestri* kaudu. Ükskord sattusin temaga siiski tänawal kokku. „Jessus!“ hüüab ta, käed laiali. „Kümme aastat pole näinud... „Hakkad tüsenema,“ silmitsen teda. „Kas oled loobunud oma kolmekümnekilomeetrilisist jalutuskäikudes“ „Ei saa ju aega,“ kurdab ta. „Olen päevad läbi seal wärkstoas kinni...“ „Wärkstoas? Mis wärkstoas?" „Noh, konserwatooriumis wõi nii...“ Konserwatoorium ja wärkstuba – kas seegi pole tagasihoidlikkus. Ma ei wastuta selle eest, kas alljärgnewad lood on tõepoolest juhtunud – juures ma pole olnud. Aga et neid tema kohta kõneldakse, juba sellestki on küllalt. Waks on garnisoni *kapellmeistriks* samas linnas, kus juhtus ülalnimetatud lugu *trombaga*. Garnison kuulub diwiisi koosseisu, millise ülemaks on üks kindral, kes saanud populaarseks oma suure puhtuse- ja korraarmastusega, ülalnimetatud kindral tuleb inspekteerima wäeosi. Garnison on elewil: wõit on kindel. Saatus aga tahab, et kõik läheb enam-wähem libedasti, ainult... Jah, just enne hirmugaoodatud ülewaatuse lõppu leiab kindral weel wajaliku olewat eksamineerida weidi härrasid ohwitsere. Toetab kindral oma saapakontsa põrandale, wahib weidi aega pilusilmi lakke ja langetab siis küsimuse: „Öelge mulle, härrad ohwitserid, millal peab ülem alamat tervitama?“ Küsimus lõhkeb nagu pomm. Selge on, et see on mingi püünis. Et alam ülemat tervitab, see on kord ja kohus, seda teawad kõik. Aga milline wõiks olla see teine juhus, seda ei suuda härrad ohwitserid praegu tõesti ette kujutleda, pandagu neid kas wõi kartserisse. Ohwitseride seas on oma ameti tõttu ka *kapellmeister* Waks. Lõpuks, kui waikus läheb juba piinlikuks, sõnab *kapellmeister*: „Mina tean, härra kindral!“ „Noh, öelge siis, härra *kapellmeister* ,“ sõnab kindral, „millal peab ülem alamat tervitama?“ „Siis, kui alam ülemat tervitab,“ wastab Waks. „No waadake, härrad ohwitserid,“ noomib kindral, „alam loomulikult tervitab ülemat, aga kui ta seda teeb, siis ülem loomulikult tervitab ka alamat. Seda sama lihtsat asja teie ei teadnud, härrad ohwitserid! Ja siin on *kapellmeister*, kes ei ole õieti kohustatudki teadma selliseid asju – tema teab...“ Kuid Waks ei taha hiilgada wõõraste sulgedega. „Ega ma ise ka et teadnud,“ ütleb ta, „aga weltweebel ütles ette...“ Teine juhtum sama kindraliga. Maal mõisas ühes suurtükipatarei asukohas on ratsawõistlus ja Waks on seal oma orkestriga meeleolu loomas. Samas wiibib ka see kindral. On just parajasti enne *üldlaulupidu* ja kindrali ning *kapellmeistri* wahel areneb sel teemal jutuajamine. „Noh, härra *kapellmeister*,“ küsib kindral, „kas lähete oma *orkestriga* ka *laulupeole*?“ „Just nii, lähen,“ wastab Waks. „Aga teil tuleb seal hästi *mängida*, härra *kapellmeister*,“ pilutab kindral silmi. „Seltskond on *orkestri* peale palju kulutanud, on aidanud *pille* muretseda ja nii edasi. Selle tasuks tuleb teil nüüd hästi mängida, väga hästi...“ „Ei ole miski lihtsam kui see,“ seletab Waks weendunult. „Aga ...“ Kindral ei taha end meel lööduks tunnistada. „Kui arvestada, mis ma täna kuulsin teie *mängust*, siis ... Noh, ei saa öelda, et tänased *lood* oleks olnud wäga hiilgavad ...“ „Rahwa kohased *laadalood*, härra kindral!“ kehitab Waks kahetsewalt õlgu. Kindralil ei ole enam tahtmist westlust jätkata ja ta läheb mujale. Üks wäga traagiline sõber tuleb kord Waksi juure ja sõnab ärevalt: „Tead, läksin tülli oma parima sõbra X-ga. Hirmus! Ta ütles mulle, et nüüd et jää meil teist teed, kui kuulide wahetamine. Tead sa, mida see tähendab?“ „Miks ei tea,“ wastab Waks. „Ei, sa ei tea, sa ei sunda sellest aru saada, mida see tähendab ... „Tean.“ „No eks ütle siis!“. „Sina wõtad musta kuuli, tema wõtab walge. Pärast vahetate need ümber, nii et tema saab musta ja sina walge ... „Ja siis?“ „Siis wahetate need jälle ümber.“ „Aga, armas mees, mis mõte sellel lõpuks on?“ „Sellel on see mõte, et lõpuks saate aru, et ei ole mingit mõtet kuule wahetada ... Siia wõiks weel juurde lisada, et Julius Waks armastab hobuseid. Kuidas wõi mil põhjusel ta sellele tuli, seda ma ei tea. Mikk Aadu. ==== ASK5 ==== Dirigent, pedagoog ja helilooja, töötas "Estonia" teatri kauaaegse muusikajuhina Raimond Kull Miina Härma Peeter Süda 1916. aastal asutatud Tallinna Meestelaulu Seltsi dirigent kuni 1927. aastani Konstantin Jakob Türnpu Juhan Aavik Rudolf Tobias Eesti helilooja, õppis Cimze seminaris kooliõpetajaks. Naastes Viljandimaale, asutas seal meeskoori ning tegutses aktiivselt muusikuna ja heliloojana Friedrich August Saebelmann Mihkel Lüdig Raimund Kull Helilooja, kes on loonud Eesti esimese avamängu, kantaadi, klaverikontserdi, klaverisonaadi, oratooriumi. Rudolf Tobias Artur Kapp Mart Saar Eesti esimene professionaalne helilooja ja organist, paljude koorilaulude autor Johannes Kappel Miina Härma Mart Saar Helilooja, uuendusliku ja rahvusliku helikeele esindaja, oli pikalt Tartu Kõrgeima Muusikakooli õppejõud Mart Saar Juhan Aavik Peeter Süda Eesti helilooja, organist ja koorijuht, kes korraldas Peterburis sümfooniaorkestri kontserti, kus esitati ainult Eesti heliloojate loomingut Mihkel Lüdig Raimond Kull Cyrillus Kreek 1920.-1930. aastatel oli Eestis hinnatuim klaveripedagoog, mõjukaim ja tunnustatuim pianist Eestis Artur Lemba Mart Saar Artur Kapp Eesti 20. sajandi esimesel poolel mõjuka muusikakoolkonna rajaja, sinna kuulusid tema poeg Eugen ja vennapoeg Villem Artur Kapp Artur Lemba Heino Eller Eesti esimene professionaalne naishelilooja, esimene naisorganist ja väljapaistev naiskoorijuht Miina Härma Lydia Koidula Veronika Portsmuth Dirigent, helilooja, kultuuritegelane. Lõpetas Peterburi Konservatooriumis trompeti, hiljem teooria- ja kompositsioonierialal Juhan Aavik Heino Eller Theodor Lemba 20. sajandi esimese poole mõjuka Tartu muusikakoolkonna rajaja. Tema õpilaste hulka kuuluvad kuulsad eesti heliloojad. Töötas Tallilinna Konservatooriumis kompositsiooniprofessorina Heino Eller Mihkel Lüdig Aleksander Saebelmann-Kunileid Helilooja, sünninimega Karl Ustav, pikalt tegutses Haapsalus, hiljem Tallinna Konservatooriumi muusikateoreetiliste ainete õppejõuna Cyrillus Kreek Raimond Kull Juhan Aavik Helilooja, õpetaja, oli andekas organist, andis eratunde. Hiljem oli Tallinna Kõrgeima Muusikakooli oreli- ja kompositsiooni õppejõud Peeter Süda Cyrillus Kreek Artur Lemba Lõpetanud Peterburi Konservatooriumi, hiljem oli Petrogradi Konservatooriumi õppejõud Theodor Lemba Heino Eller Konstantin Türnpu ===DO=== '''Peterburis õppinud muusikute materjalid Rahvusraamatukogu digitaalharhiivis DIGAR''' A. Suuline ettekanne (vabavara esitlustarkvara: OpenOfficeDraw või Prezi) või B. Essee (õpetaja otsustab) 1. Vali Peterburis õppinud helilooja/muusiku nime siit või siit. 2. Sisesta tema nimi DIGAR üldotsingusse ja DIGAR Eesti artiklid alates 1821 otsingusse 3. Otsi ja kirjelda leiud (vähemalt 10) 3.1 Mis tüüpi allikaid leidus? Raamatud, noodid, ajakirjade ja ajalehede artikleid (perioodika), pildimaterjal (ka plakatid) jms; kui palju erinevaid allikaid leidus? 3.2 Kirjuta üles allikate kohta järgmine info: allika tüüp, pealkiri, autor (kui leiab), aastaarv (millal avaldatud), mida pildimaterjal kujutab/millest artiklis on juttu (kokkuvõtlikult) 4. Vali kümnest allikast 3-5 kõige huvitavamad - aastavahemik 19. sajandi lõpp kuni 20. saj. esimene pool 4.1 Loe ja kirjelda täpsemalt, 4.1.1 mis on artiklites kirjas vastava helilooja kohta: sündmus, seik jms 4.1.2 pildi- ja noodimaterjali kohta kirjelda/iseloomusta seda lähemalt koos kontekstiga   Paljud allikad (nt raamatud, noodid) on endiselt autorikaitse alla, neid peaks saama lugeda Rahvaraamatukogu võrgus. Seega peaks sügava huvi puhul konkreetse allika vastu (mida veebist vabalt lugeda ei saa) minema Rahvusraamatukokku (neid kohapeal kätte saades ja lugedes). 5. Koosta leitud (3-5 kõige huvitavamatest) materjalidest esitlus/essee 5.1 Põhjenda oma valikut 5.2 Tutvustas oma leidu klassis ja arutage leitud materjalide üle - nt ajakirjade/ajalehtede keel ja väljendusviis, ajastuga seotud mõtteviisid, millist pilti sellest heliloojast/muusikust võib kujundada selliste leidude põhjal jms =Rahvusliku helikeele kujunemine= ==18) Rahvusliku helikeele kujunemine== [Saar, Kreek, Eller, Tubin, Päts, Aav] ===TELL UUS=== '''Rahvuslikkus muusikas''' Esmapilgul tundub loomulik ja lihtsalt seletatav, et igal rahval on oma '''rahvuslik helikeel''', mida peaks iga kuulaja või vähemalt samast rahvusest kuulaja '''intuitiivselt''' ja ideaalis '''üheselt''' mõistma. Enamasti käsitletakse selle all vastava rahva '''rahvamuusikat''' ja '''samast rahvusest helilooja kunstmuusika'''. Tegelikkuses on rahvusliku helikeele kujunemine mitmetasandiline ja on seotud '''rahvuslikkuse idee''' ja poliitilise '''rahvusluse kujunemisega 19. sajandil''' laiemalt. Eestis eksisteeris '''20. sajandi algupoolel''' kõrvuti või võistles '''kaks ideede rühma''': '''Eesti muusika''' # kuulub '''Euroopa kõrgkultuuri''' – '''kosmopoliitsus, universaalne kunst''' # peab olema '''rahvusvaheliselt omapärane''' – '''rahvuslik identiteet''' Rahvuslikkuse idee tegi 19. sajandil läbi suure muutuse! Sajandi algupoolel peeti rahvaste võitlust vabaduse eest ühiseks ning '''rahvuslikkus''' oli nn '''kosmopoliitsuse''' osa, see oli isegi eeldus '''maailmakodanikuks''' saamisele. Sajandi lõpul aga arenesid nö '''suletud''' ja teiste vastu '''vaenulikud rahvuslustendentsid.''' Enamik 19. sajandi heliloojaid püüdsid saavutada '''tasakaalu kosmopoliitsuse''' ja '''oma rahvusliku identiteeditunde''' '''vahel''' ning nägid rahvuslikku muusikat osana '''universaalsest kunstist.''' Loe kuvastikus edasi siin. '''1. Rahvuslikkus muusikas – üldine ja ajalooline liigitus''' '''1.1 Rahvuslikkuse idee muutub 19. sajandil jooksul''' '''2. Rahvuslikkus muusikas – sisuline ja rakenduslik seletus''' '''2.1 Kuidas on võimalik luua rahvuslikku muusikat?''' '''2.2 Mis on rahvuslik identiteet, koloriit ja millised on rahvamuusika kasutamise võimalused?''' '''2.3 Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtteid oma kultuurist''' Loe kuvastikus edasi siin. '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale''' Loe kuvastikus edasi siin. '''Rahvaviiside kogumisest Eestis – ajalugu, kogujad ja kogumisprintsiibid''' Herbert Tampere "Eesti rahvalaule viisidega": I (1956), II (1960), III (1958), IV (1964), V (1965) - sisaldab noodinäiteid! Eesti rahvaviiside korjamine. 1. aruanne, 23. märtsist 1904 kuni 14. märtsini 1905 '''Kasutatud kirjandus:''' Lippus, U. (2002). Omakultuur ja muusika: muusika rahvuslikkuse idee Eestis. ''Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel'' (Eesti muusikaloo toimetised 6, sisukord). Tallinn: EMA, 7–78. Loe veebis siin. Lock, H.-G. (2002a). Eduard Tubina kasutatud rahvaviisid. Magistritöö (juh. prof. M. Humal). Tallinn: EMA. [käsikiri] Lock, H.-G. (2002b). Rahvaviiside identifitseerimisest Eduard Tubina Eesti-perioodi teostes. ''Lemmeleht. Pro Folkloristika IX''. Loe veebis siin. Sarv, V. (2002). Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. ''Rahvuslikkuse'' ''idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel'' (Eesti muusikaloo toimetised 6, sisukord). Tallinn: EMA, 270–315. Tampere, H. (1956-1865). ''Eesti rahvalaule viisidega''. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Loe veebis elektroonilist varianti siin. Teised veebiallikad nagu EMIK, EEVA, KIVIKE, E-Varamu, Folkloore.ee, Kreutzwaldi sajand, Eesti Entsüklopeedia (EE), Vikipeedia on lingitud tekstides otse. ===TELL=== '''Rahvuslikkus muusikas''' Esmapilgul tundub loomulik ja lihtsalt seletatav, et igal rahval on oma '''rahvuslik helikeel''', mida peaks iga kuulaja või vähemalt samast rahvusest kuulaja '''intuitiivselt''' ja ideaalis '''üheselt''' mõistma. Enamasti käsitletakse selle all vastava rahva '''rahvamuusikat''' ja '''samast rahvusest helilooja kunstmuusika'''. Tegelikkuses on rahvusliku helikeele kujunemine mitmetasandiline ja on seotud '''rahvuslikkuse idee''' ja poliitilise '''rahvusluse kujunemisega 19. sajandil''' laiemalt. Eestis eksisteeris '''20. sajandi algupoolel''' kõrvuti või võistles '''kaks ideede rühma''': '''Eesti muusika''' # kuulub '''Euroopa kõrgkultuuri''' – '''kosmopoliitsus, universaalne kunst''' # peab olema '''rahvusvaheliselt omapärane''' – '''rahvuslik identiteet''' Rahvuslikkuse idee tegi 19. sajandil läbi suure muutuse! Sajandi algupoolel peeti rahvaste võitlust vabaduse eest ühiseks ning '''rahvuslikkus''' oli nn '''kosmopoliitsuse''' osa, see oli isegi eeldus '''maailmakodanikuks''' saamisele. Sajandi lõpul aga arenesid nö '''suletud''' ja teiste vastu '''vaenulikud rahvuslustendentsid.''' Enamik 19. sajandi heliloojaid püüdsid saavutada '''tasakaalu kosmopoliitsuse''' ja '''oma rahvusliku identiteeditunde''' '''vahel''' ning nägid rahvuslikku muusikat osana '''universaalsest kunstist.''' Loe kuvastikus edasi siin. '''1. Rahvuslikkus muusikas – üldine ja ajalooline liigitus''' '''1.1 Rahvuslikkuse idee muutub 19. sajandil jooksul''' '''2. Rahvuslikkus muusikas – sisuline ja rakenduslik seletus''' '''2.1 Kuidas on võimalik luua rahvuslikku muusikat?''' '''2.2 Mis on rahvuslik identiteet, koloriit ja millised on rahvamuusika kasutamise võimalused?''' '''2.3 Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtteid oma kultuurist''' Loe kuvastikus edasi siin. '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale''' Loe kuvastikus edasi siin. '''Rahvaviiside kogumisest Eestis – ajalugu, kogujad ja kogumisprintsiibid''' Herbert Tampere "Eesti rahvalaule viisidega": I (1956), II (1960), III (1958), IV (1964), V (1965) - sisaldab noodinäiteid! Eesti rahvaviiside korjamine. 1. aruanne, 23. märtsist 1904 kuni 14. märtsini 1905 '''Kasutatud kirjandus:''' Lippus, U. (2002). Omakultuur ja muusika: muusika rahvuslikkuse idee Eestis. ''Rahvuslikkuse idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel'' (Eesti muusikaloo toimetised 6, sisukord). Tallinn: EMA, 7–78. Loe veebis siin. Lock, H.-G. (2002a). Eduard Tubina kasutatud rahvaviisid. Magistritöö (juh. prof. M. Humal). Tallinn: EMA. [käsikiri] Lock, H.-G. (2002b). Rahvaviiside identifitseerimisest Eduard Tubina Eesti-perioodi teostes. ''Lemmeleht. Pro Folkloristika IX''. Loe veebis siin. Sarv, V. (2002). Rahvaviiside kogumisest Eestis 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses. ''Rahvuslikkuse'' ''idee ja eesti muusika 20. sajandi algupoolel'' (Eesti muusikaloo toimetised 6, sisukord). Tallinn: EMA, 270–315. Tampere, H. (1956-1865). ''Eesti rahvalaule viisidega''. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakond. Loe veebis elektroonilist varianti siin. Teised veebiallikad nagu EMIK, EEVA, KIVIKE, E-Varamu, Folkloore.ee, Kreutzwaldi sajand, Eesti Entsüklopeedia (EE), Vikipeedia on lingitud tekstides otse. ===SHOW=== Rahvusliku > helikeele kujunemine (show1) > <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4706>Rahvusliku helikeele kujunemine > (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4692>Rahvusliku helikeele > kujunemine (show3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4705> '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Rudolf Tobias''' (1873–1918) '''ja Mart Saar''' (1882–1963) '''Cyrillus Kreek''' (1889–1962) '''Heino Eller''' (1878–1970) '''Eduard Tubin''' (1905–1982) '''Veljo Tormis''' (1930–2017) '''Rudolf Tobias''' (EMIK) '''ja Mart Saar''' (EMIK) '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Rudolf Tobiase''' puhul toodi olulisena välja: '''eestlaste kõrgkultuur rahvuslikus kõrgväärtusliku kunsti kontekstis.''' '''Mart Saare''' puhul toodi olulisena välja: '''spetsiifiliste rahvuslike tunnustega muusika loomine kasutades rahvamuusika elemente.''' Muusikast kirjutajad hindasid eesti heliloojat '''Rudolf Tobiast''' (1873–1918) väga kõrgelt kui '''rahvuslikku heliloojat''', samas aga nimetati just '''Mart Saart''' (1882–1963) '''rahvusliku kooli rajajaks'''. Tuuakse erilisena välja '''eestlaste kuulumist müstilisse põhjarahvaste kultuuri.''' Viimast nähakse ka '''Mart Saare muusikas'''. Oma küpsemas loomingus pöördus '''Mart Saar''' rahvalaulu poole ning loobus moodsast helikeelest. Saart peetakse üheks '''rahvusliku stiili rajajaks'''. Saar oli esimene eesti helilooja, kelle looming on '''tihedalt rahvamuusikaga läbi põimunud.''' Ta suutis mõista '''eesti vanema rahvalaulu olemust''', avada selle omapära ja '''sünteesida arhailist rahvalaulu kaasaegse helikeelega'''. '''Saar oli ka üks neist, kes rahvaviise kogus, analüüsis ja süstematiseeris (ekspeditsioonid 1904, 1907).''' '''Rudolf Tobias''' (EMIK) '''ja Mart Saar''' (EMIK) '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Rudolf Tobias''' tõi välja, et '''rahvaviisid on varandus''', see on materjal tulevastele heliloojatele ja nende töö läbi saab rahvamuusikast kunst. Kuid tema mõtteviis oli siiski pigem sarnane '''saksa rahvusromantilise unistusega''', et sarnaselt nagu saksa klassikalise muusika meistriteosed toetuvad saksa rahvamuusikale, on võimalik suurte meistriteoste eeskujul ja oma rahvaviisidele toetudes luua oma klassikaline muusika. Rudolf Tobias: '''„Meie rahvalaulud on niisugused kiired, mis aastasadade kaugusest meie kätte ulatavad. Laseme need kiired läbi kunsti prisma paista, siis tunneme selgesti ära, mis tol ajal esivanemate südant liigutas ja tõstis, meie tunneme ära, kui o m a d need tundmused viimati ka meile on, olgugi, et me ise neist ära oleme võõrutatud.“''' (Oskar Kallas, Eesti rahvaviiside korjamise 3. aruanne, 1907) Tobias toetas '''rahvaviiside kogumise aktsiooni'''. Kuigi üles kasvanud saksameelses köstriperekonnas, oli ta üks esimesi, kes võttis kasutusele eesti rahvaviisi. Tobias tõi rahvaviisi ka '''instrumentaalmuusikasse'''. '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Cyrillus Kreek''' (EMIK) '''Cyrillus Kreek''' (1889–1962): '''ligi tuhat eesti rahvalaulu ja -tantsuviisi'''. Paarikümmend originaalmaterjalil (rahvaviisidel) põhinevad teosed. Loonud '''ligi 700 rahvaviisi- ja 500 koraalitöötlust kooridele''', '''kümmekond eesti tantsu- ja lauluviisidel põhinevat süiti''' erinevatele puhkpillikoosseisudele ja rahvapilliorkestritele, samuti seadeid sümfooniaorkestrile. '''Alates 1911. aastast''' osales Kreek Eesti Üliõpilasseltsi ja Oskar Kallase poolt korraldatud rahvaviiside kogumise aktsioonis ning oli kogujate hulgas üks innukamaid, '''esimesena''' võttis ta selles töös kasutusele ka '''fonograafi''', mis võimaldas rahvaviise ja pillilugusid '''vaharullidele jäädvustada'''. Kreek töötas elu jooksul enam kui 40 aastat õpetajana ja kogus laule ka oma arvukatelt õpilastelt. Tema rahvaviisikogus on umbes '''1300 õpilaste suust üles kirjutatud laulu'''. '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Heino Eller''' (EMIK) '''Heino Eller''' (1878–1970) '''ei käinud rahvaviise kogumas''', kuid ta kasutas neid oma loomingus. Muusikateadlase Mart Humali sõnul süvenevad Elleri helikeele, eriti temaatilise materjali rahvuslikkus ja isikupära just 1926–1930. Neil aastatel õppisid tema kompositsiooniklassis: Karl Leichter, Eduard Oja, Eduard Tubin, Olav Roots jt. Pianisti ja muusikateadlase Vardo Rumesseni sõnul arutati Elleri klassis ka rahvaviiside „iseloomu“ (ilmselt muusikateoreetiliselt ja ka rahvuslikkust aspektist). Elleri keskmise, Tartu perioodi (1920–1939) loomingus tõuseb esile '''eesti rahvamuusika laadi- ja intervallistruktuuride kasutamine''' ning eepilisem jutustamislaad. '''"Sümfoonilises burleskis"''' (1928) kasutab Eller '''esimest korda ka ehedat rahvaviisi.''' Uusi tuuli eesti muusikasse toob '''rahvamuusika intonatsioonide ja modernistlike väljendusvahendite (lineaarne polüfoonia, polüharmoonia)''' (=IV) ühendamine sellistes tippteostes nagu Esimene ja Teine keelpillikvartett, "Eleegia", Viiulikontsert, Esimene sümfoonia ning sümfooniline süit "Valge öö". Elleri Kolmanda, Tallinna perioodi (1940–1970) loomingut iseloomustab helikeele lihtsustumine ja '''rahvaviisi veelgi kasvanud roll'''. Valmib eesti muusika üks tippteoseid – '''"Kolmteist klaveripala eesti motiividel"''' (1940–1941). Mõnedes illustratiivse helikeelega orkestriteostes (sümfoonilised poeemid "Kotkalend", "Laulvad põllud") peegeldub nõukogude kultuuripoliitika tellimus. Kolmandas sümfoonias jõuab helilooja taas tiheda sümfoonilise arenduse juurde. '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Eduard Tubin''' (1905–1982) on Eesti heliloojatest kasutanud (Mart Saare ja Cyrillus Kreegi järel) eesti rahvaviisid kõige ulatuslikumal ja kõige süstemaatilisemal viisil. Erinevalt Mart Saarest ja Cyrillus Kreegist Tubin aga '''ei käinud ise rahvaviise korjamas''', vaid ammutas neid oma materjalina juba arhiivist (Tartu Rahvaluule Arhiiv), toetus korjamistööde tulemustele ja Herbert Tampere publikatsioonidele. Seoses Eestis kirjutatud teostega on teada, et Tubin käis alates umbes 1938. aastast Eesti Rahvaluule Arhiivis otsimas sobivat materjali – nii rahvajuttude tekstivariante kui rahvaviise – balleti "Kratt" jaoks. '''Loe edasi ja vaata näiteid:''' Rahvaviiside identifitseerimisest Eduard Tubina Eesti-perioodi teostes (H.-G. Lock) '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' Eduard Tubin: '''“Mis on rahvuslik muusika? Rahvusliku muusika all mõistan niisuguseid heliteoseid, mis väljendavad rahva temperamenti, omapäraseid rütme, vanu rituaale, saagasid ja selle rahva patriotismi, eneseteadvust; väljendatuna helilooja poolt, kes samu elemente eneses läbi elab, neid tunnetab, kuuleb ja mõistab, ometi sealjuures isikuks jääb, kuna teine samast rahvusest helilooja samu elemente hoopis teistsuguses isikupärases toonis väljendab. Kas on tarvilik seesuguse väljenduslaadi juures rahvaviis? Ma arvan, et ei, on küllaldane, kui selles muusikas leidub iseloomustav, mis peitub rahvaviisides.“''' (Tubin, ettekande mustand eesti muusikast, TMM) '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Eduard Tubin''' (EMIK, Lippus 2002, H.-G. Lock 2002) Kõige isiklikumalt ja ennast eesti rahvusliku heliloojana tunnustades väljendab Eduard Tubin oma suhtumist rahvamuusikasse 1946. aastal intervjuus ajalehele „Stockholms-Tidningen eestlastele“: '''“Olen püüdnud oma loomingut lähendada Eesti rahva hingele, luua uut rahvamuusikalist loomingut, kasutamata vanu rahvaviise ja meloodiad. Kui kuulaja enam ei suuda vahet teha helilooja originaal loomingu ning rahvamuusika sugemete vahel – siis on komponist saavutanud tõeliselt rahvusliku taseme. Minule imponeerib tugevasti Sibelius oma ürgiseloomulikkusega, mis vähimalgi määral ei tarvita vanu rahvaviise. Tema muusika on rahvale soomestunud hingepäraseks. Kristalliseerunud ungaripära on loonud ka hõimlane Kodaly.“''' (Tubin, Kultuur on õiguse alus... 1946) '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Veljo Tormis''' (EMIK) '''Veljo Tormise''' (1930–2017) '''1950. aastate teise poole''' kooriloomingus on veel rahvusromantilisi jooni. '''1960nendatel''' saab valdavaks rahvalaulu modernne, struktuurist lähtuv töötlemine. '''Alates 1970. aastatest''' sai helilooja sihiks anda '''eesti rahvaviisile uus elu kunstmuusika raamides''', säilitades seda '''võimalikult ehedas vormis'''. Veljo Tormis: '''„Mitte mina ei kasuta rahvaviisi – rahvaviis kasutab mind,”''' on helilooja iseloomustanud rahvalaulu rolli oma loomingus. Eheda rahvaviisi ja kõlavärskusega pälvisid tähelepanu juba tema varased kooriteosed – segakooritsükkel „Kihnu pulmalaulud” (1959, rahvaluule) ja meeskooritsükkel „Meestelaulud” (1965, rahvaluule). 1967. aastal valmis ulatuslik, eri maakondade viisidel põhinev ja rahvakalendri tähtpäevadega seotud segakooritsükkel „Eesti kalendrilaulud”, millesse kuulub viis alltsüklit: „Mardilaulud”, „Kadrilaulud”, „Vastlalaulud”, „Kiigelaulud” ja „Jaanilaulud”. '''Eesti heliloojate erinevad lähenemised rahvamuusikale (Lippus 2002, EMIK)''' '''Veljo Tormis''' (EMIK) Aastail 1970–1989 pöördus Tormis '''teiste rahvaste folkloori poole:''' valmis rida kooritsükleid üldpealkirjaga „Unustatud rahvad”, mille aluseks on läänemere-soome ohustatud väikerahvaste folkloor: „Liivlaste pärandus” (1970), „Vadja pulmalaulud” (1971), „Isuri eepos” (1975), „Ingerimaa õhtud” (1979), „Vepsa rajad” (1983), „Karjala saatus” (1989). Algusest peale on Tormis suhtunud '''ülima tähelepanuga muusika aluseks olevasse luulesõnasse ja sõnumisse'''. Tema tekstikäsitlus on sageli lavastuslik või rituaalne – eredaid karaktereid ja otsekõnet pakkuv ning dramaatilist atmosfääri loov. Tormise populaarseimas kooriteoses, soome rahvuseepose „Kalevala” ainetel loodud kooristseenis „Raua needmine” (1972, Jaan Kaplinski, Hando Runnel) solistidele, segakoorile ja nõiatrummile kasvab rahvaviisist välja neoprimitivistlik loits. „Maarjamaa ballaad” (1969, Jaan Kaplinski) meeskoorile maalib dramaatilisi lahingustseene eestlaste vabadusvõitlusest. Eesti muusika ühes tippteoses, '''1980. aastal loodud kantaat-balletis „Eesti ballaadid”''' (Lea Tormise libreto, rahvaluule Ülo Tedre seades) on eesti jutustavad rahvalaulud põimitud sümfoonilise koega ja filosoofilise sõnumiga dramaatiliseks lavaeeposeks. Teose uuslavastus (Peeter Jalakas) 2004. aastal kujunes eesti muusikaelu suursündmuseks. ===ASK=== ==== ASK1 ==== Lohista hiirega sobivad sõnad õigesse lünka. Esmapilgul tundub loomulik ja lihtsalt seletatav, et igal rahval on oma *rahvuslik helikeel*, mida peaks iga kuulaja või vähemalt samast rahvusest kuulaja *intuitiivselt* ja ideaalis *üheselt* mõistma. Enamasti käsitletakse rahvusliku helikeele all vastava rahva: - *rahvamuusikat* - *kunstmuusikat* Tegelikkuses on rahvusliku helikeele kujunemine mitmetasandiline ja on seotud *rahvuslikkuse idee* ja poliitilise rahvusluse kujunemisega *19. sajandil* laiemalt. Eestis eksisteeris *20. sajandi* algupoolel kõrvuti või võistles kaks ideede rühma: Eesti muusika 1. kuulub *Euroopa kõrgkultuuri* – kosmopoliitsus, universaalne kunst; 2. peab olema *rahvusvaheliselt omapärane* – rahvuslik identiteet. Esimese idee puhul nähakse positiivse arenguna vastavate *eesti institutsioonide* loomist ning loomingu (ka interpreetide) hindamisel on oluline algul rohkem lihtsalt *professionaalsus* ja seejärel järjest kõrgem kunstiväärtus selles raamistikus: see eeldas Euroopa kõrgkultuuri matkimist. Teise idee puhul rõhutati, et see välistab *matkimist* . 1930ndatel aastatel arvati (äärmuslikult), et helilooja ei tohiks üldse *võõrast muusikat* kuulata selleks, et olla sellest mõjutamata ja võimeline arendada enda rahvusele *ainulaadset ja kordumatut* rahvuslikku muusikat. Rahvuslikkuse idee *muutub* 19. sajandil jooksul Sajandi algupoolel peeti rahvaste võitlust vabaduse eest *ühiseks* ning rahvuslikkus oli *nn kosmopoliitsuse* osa , see oli isegi eeldus maailmakodanikuks saamisele. Sajandi lõpul aga arenesid *nö suletud ja teiste vastu vaenulikud* rahvuslustendentsid. Enamik 19. sajandi heliloojaid püüdsid saavutada *tasakaalu* kosmopoliitsuse ja oma rahvusliku identiteeditunde vahel ning nägid rahvuslikku muusikat *osana universaalsest kunstist* . Rahvusluse idee kandja ja kunstmuusika arengut määrav publik olid *kodanlased* . Rahvamuusika kuulus *madalamatele kihtidele* . Rahvamuusika ei ole oma loomult seotud poliitilise rahvusega, vaid teatud *sotsiaalse kihi* ja *piirkonnaga* ning üldrahvaliku vaimu kandjaks hakkasid seda pidama alles *romantilised haritlased* : pastorid, ühiskonnategelased jms. ==== ASK2 ==== Vali õige väide. Rahvusliku muusika olemust seletatakse kahel erineval moel: sisuline seletus muusikaliste tunnuste abil; käsitlus rakenduslikust seisukohast, kus rahvuslikud komponendid asuvad väljaspool muusikat. Rahvusliku muusika olemust seletatakse vaid ühel viisil - sisuline seletus muusikaliste tunnuste abil. Rahvusliku muusika olemust seletatakse vaid ühel viisil - käsitlus rakenduslikust seisukohast, kus rahvuslikud komponendid asuvad väljaspool muusikat. Kuidas on võimalik luua rahvuslikku muusikat? Helilooja kasutab rahvamuusika tsitaate; saab inspiratsiooni rahvamuusikast; teoseid hakatakse kasutama just rahvuslikus kontekstis. Kuidas on võimalik luua rahvuslikku muusikat? Helilooja kasutab popmuusika tsitaate; väldib rahvamuusikat; teoseid ei hakata kasutama rahvuslikus kontekstis. Kuidas on võimalik luua rahvuslikku muusikat? Helilooja kasutab teise rahva muusikat; saab inspiratsiooni räppmuusikast; teoseid hakatakse kasutama religioosses kontekstis. Mis on rahvuslik identiteet, koloriit ja millised on rahvamuusika kasutamise võimalused? Rahvuslik identiteet on 19. saj keskne rahvusvaheline idee; rahvuslik värving  ja originaalsus on uuenduseks; rahvamuusika tsiteerimine täidab populaarsuse nõuet; meloodiamudelid inspireerivad heliloojaid uuteks harmooniateks. Mis on rahvuslik identiteet, koloriit ja millised on rahvamuusika kasutamise võimalused? Rahvuslik identiteet on 17. saj keskne rahvusvaheline idee; rahvuslik värving  ja originaalsus ei ole uuenduslik; rahvamuusika tsiteerimine täidab populaarsuse nõuet; meloodiamudelid ei inspireeri heliloojaid uuteks harmooniateks. Mis on rahvuslik identiteet, koloriit ja millised on rahvamuusika kasutamise võimalused? Rahvuslik identiteet on 21. saj keskne rahvusvaheline idee; rahvuslik värving  ja originaalsus ei mängi mingit rolli; rahvamuusika tsiteerimine ei täida populaarsuse nõuet; meloodiamudelid on samad, mis klassikalises muusikas. Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtteid oma kultuurist: eestlased on Euroopa suurematest rahvastest erinevad; sarnased soomlastega; kuuluvad põhjarahvaste hulka. Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtteid oma kultuurist: eestlased ei ole erinevad Euroopa suurematest rahvastest; ei ole sarnased ka soomlastega; kuuluvad põhjarahvaste hulka. Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtteid oma kultuurist: eestlased on sarnased Euroopa väikeste rahvastega; sarnased soomlastega; ei kuulu põhjarahvaste hulka. Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtted: kultuur oleks omapärane ja algupärane; see ei oleks teistelt laenatud. Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtted: kultuur ei tohiks olla omapärane ega algupärane; see peaks olema teistelt laenatud. Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtted: kultuur ei tohiks olla omapärane, kuid siiski algupärane; see matkiks teisi. Eesti 20. sajandi kultuuritegelaste mõtted: kultuur oleks seotud rahvusliku vaimu ja traditsioonidega. Eesti 16. sajandi kultuuritegelaste mõtted: kultuur ei oleks seotud rahvusliku vaimu ega traditsioonidega. Eesti 14. sajandi kultuuritegelaste mõtted: kultuur oleks seotud rahvusliku vaimu, kuid mitte traditsioonidega. ==== ASK3 ==== Tuvasta, kelle mõtte sisu see on, kirjuta lünka helilooja ees- ja perekonnanimi. Meie rahvalaul vajab erilist harmooniat ja läbitöötlust ja see peab olema välja kasvanud algupärasest rahvalaulust enesest, tema omapärast. Rahvusliku muusika all mõistan heliteoseid, mis väljendavad rahva temperamenti, omapäraseid rütme, vanu rituaale, saagasid ja selle rahva patriotismi, eneseteadvust. Rahvalaulud on kui aegadetagused kiired, mis paistavad läbi kunsti prisma ja väljendavad esivanemate tundeid, millest oleme juba võõrdunud. Mitte mina ei kasuta rahvaviisi – rahvaviis kasutab mind. Kui kuulaja enam ei suuda vahet teha helilooja originaal loomingu ning rahvamuusika sugemete vahel – siis on komponist saavutanud tõeliselt rahvusliku taseme. ==== ASK4 ==== Saksa päritolu Äksi ja Põltsamaa pastor ja koduuurija August Wilhelm Hupel saatis mõned rahvalaulud koos näidetega Johann Gottfried Herderile, kes avaldas neid 1779 kogumikus Stimmen der Völker in Liedern saksakeelses tõlkes. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Eesti rahvaluule- ja keeleteadlane, vaimulik ning ühiskonnategelane Jakob Hurt alustas kogumist 1660, kogus (ja lasi üliõpilastel neid koguda) ja publitseeris neid süstemaatiliselt kihelkonna ja laulutüübi järgi, topograafilis-tüpoloogilist põhimõtet järgivad ka hilisemad eesti rahvalaulude väljaanded. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Eesti liedertafelik helilooja Karl August Hermann kutsus Hurda eeskujul ajalehtedes üles rahvaviise unustusest päästma, aga tema kogumise tulemuseks oli palju uuemaid rahvaviise ja kirjalikest allikatest pärit viise, ta küll rääkis regivärsilisusest, kuid jääb küsida, kas ta neid ka eristas muusikaliselt (ilmselt mitte). Hermanni rahvalauluseaded mitmehäälsetele kooridele levisid ja tänased laulupeod jätkavad seda traditsiooni. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Peterburi konservatooriumi kasvandik Ella Schultz-Adajevski tegi 1877 sadatuhat rahvaviisinoodistust, mida integreeriti hiljem ÕESi kogusse. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Soome kooliinspektor Akseli August Borenius-Lehteenkorva noodistas 1877 kuuldeliselt ligi 20 000 eesti rahvaviisi. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Soome rahvamuusika uurija dr Ilmari Krohn pakub rahvaviiside klassifikatsioonisüsteemi: tunnuslike motiivide (Stichmotiv) kadentside koosseisul vastavalt asukohale (toetub lääne klassikalisele muusikateooriale). Krohni juhendamisel kaitses soome rahvamuusika uurija Armas Launis doktoritööd ka eesti rahvaviiside teemal, liigitades neid rütmikujundi alusel. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Dr Oskar Kallase initsiatiivil alustati rahvaviiside süstemaatilist kogumist Eesti Üliõpilaste Seltsi raames, Hurda raamatule „Setukeste laulud“ otsiti muusikalisa materjali. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> 1904–1915: korjamine oli endiselt vabatahtlik töö, ei makstud viisikogujale ei sõidurahasid ega elamiskulusid. True<span class="aria-label"></span> False<span class="aria-label"></span> Soome muusikateadlane Armas Otto Väisäinen kasutas vaharulle ja fonografi, oli eeskujuks eesti noortele viisikogujatele. True<span class="aria-label"></span> False ==== ASK5 ==== Kosmopoliitne või rahvuslik mõtlemine muusikas. Vali järgnevatest väidetest sind kõnetav. Sinu valikutest kuvatakse lõpuks üldistatud mõtteviis. Ülesanne on mänguline ja seda võib sooritada korduvalt. of 5 == Kas eelistada matkimist (kosmopoliitsus ja universaalsus), rahvuslikku omapära või läheneda lõimivalt? == * Kõikides muusikažanrites peavad eesti heliloojad looma samal tasemel teoseid, nagu see kujunes Kesk-Euroopas välja. * Muusikud ja interpreedid peavad olema professionaalsed ja pürgima kõrgete universaalsete kunstiliste väärtusteni. * Heliloojad ja muusikud peavad matkima Kesk-Euroopa kunstiväärtusi. * Helilooja ei tohi matkida Kesk-Euroopa stiile ega žanreid. * Eesti helilooja ei tohi kuulata muu maailma muusikat (et mitte olla mõjutatav enda rahvusliku omapärase stiili loomisel). * Eesti helilooja võib kirjutada Kesk-Euroopa traditsioonilistes žanrites ja siiski kasutada rahvuslikke elemente. == Kuidas rahvusluse idee muutus 19. sajandi jooksul? == * 'Rahvuslikkus' oli 19. saj algul nn 'kosmopoliitsuse' osa, isegi eeldus maailmakodanikuks saamisele. * 19. saj heliloojad püüdsid saavutada tasakaalu kosmopoliitsuse ja oma rahvusliku identiteeditunde vahel. * 19. saj lõpupoole muutus rahvuslikus vaenulikuks, püüti eristuda teist mitte enam aktsepteerides. * Eesti esimesed rahvuslikud heliloojad rakendasid samu printsiipe nagu ka teised Kesk-Euroopa heliloojad. * Rahvusluse idee kandja ja kunstmuusika arengut määrav publik olid kodanlased. == Millisele ühiskondlikule kihile rahvamuusika on kuulunud 19. sajandil? == * Rahvamuusika ei ole loomult seotud poliitilise rahvusega. * Rahvamuusika on seotud teatud sotsiaalse kihi ja piirkonnaga. * Üldrahvaliku vaimu kandjaks hakkasid rahvamuusikat pidama alles romantilised haritlased (pastorid, ühiskonnategelased jms). * Haritlastele oli oma maa rahvamuusika samasugune eksootika nagu kaugete rahvaste muusika. * „Võõras“ helilooja ei saa rahvamuusikat kasutades tabada rahvuslikku vaimu. * „Oma“ rahvamuusika tekitab sügavamaid tundeid ja assotsiatsioone. == Kuidas seletada rahvusliku muusika olemust? == * Sisuline seletus muusikaliste tunnuste abil (siiski ei saa piisavalt põhjendada rahvuslikkust muusika siseste teguritega). * Käsitlus rakenduslikust seisukohast, rahvuslikud komponendid asuvad väljaspool muusikat (see on sisemistest teguritest sõltumatu sotsiaalne kokkuleppe). * Helilooja kasutab rahvamuusika tsitaate (kuid see võib olla lihtsalt tehniline võte). * Helilooja saab (kaudset) inspiratsiooni rahvamuusikast (kaudset seost on tajutav). * Helilooja kasutab rahvuslikule sisule (eesmärgile) viitavaid teoste pealkirju. * Teoseid hakatakse kasutama just rahvuslikus kontekstis (nt rahvuslikel poliitika ja ühiskonna sündmustel, laulupidudel). == Mis on rahvuslik identiteet, koloriit ja rahvamuusika kasutamise võimalused? == * Rahvuslik identiteet ei kujunenud teatud rahva sees, see arenes 19. sajandi keskseks rahvusvaheliseks ideeks. * Rahvusliku koloriidi (e värvingu) otsimine 19. sajandil on seotud uuendustega , mis viivad Viini klassikute standardist ja valitseva Wagneri stiili uuendustest kaugemale ning juhenduvad originaalsuse nõudest. * Rahvamuusikale viitamine või otsene tsiteerimine pakkus heliloojatele ka võimaluse täita populaarsuse nõuet. * Meloodiamudelid, mis ei baseeru funktsionaal e kadentsharmoonial, inspireerisid heliloojaid uuteks lahendusteks harmooniakäsitlustes. ===DO=== Tutvusta klassis essee või ettekande vormis Herbert Tampere raamatute sarjast "Eesti rahvalaule viisidega" üht konkreetset rahvalaulu tüüpi (nt töölaulud, kalurite laulud jms). 1. Loe läbi valitud raamatu originaalsissejuhatus ja kirjuta üles viis olulist mõtet, mis sellest kõlama jäävad. Lisaülesanne I raamatu eessõna ja töölaulude peatüki kohta: erista, millised mõtted on seotud tolle aja kohustusliku sotsialistliku tegelikkuse nõudega ja millised on vanemad ja sotsialistlikust ideoloogiast vabad. 2. Vali raamatust rahvalaulu tüüpi tutvustav peatükk ja kirjelda, mis on sealsete laulude sisu ning mis kohtadest laulud/viisid pärit on. 3. Arutage klassis (õpetajaga) erinevate laulutüüpide eesmärke, erinevusi või sarnasusi. 4. Noodioskustega õpilased võivad valitud laulu ise ette laulda ja/või (õpetaja abiga) laulda seda ühiselt rühmas (eeslaulja ja koor vaheldumisi). =Modernismi näited Eesti muusikas= ==19) Modernismi näited Eesti muusikas== ===TELL=== <https://vara.e-koolikott.ee/node/1869> '''Modernism''' on '''stiil''', '''mõtteviis''' ja '''loomistehnika''', mis ilmub 1890. aastail – 1920. aastail kunstis (#), teatris (#), kirjanduses (sümbolism) (#) ja muusikas ja on seotud ka '''ekspressionismiga''' (lad k ''expressio'', e. k. väljendus) (vt ptk Ekspressionism). Modernism jätkub muusikas peale II MS '''avangardismi''' nime all (seeriatehnika areneb edasi serialismiks) ja omakorda jätkub '''postmodernismi''' (1970. aastail) järel nn '''neo-''' e '''uusmodernismi''' kujul (alates 1980. aastail, sh ka nn uuskeerukus). Muusikas ilmub modernism pms '''kompositsioonitehnikas''' (nt '''tonaalsuse kaotamine''' läbi helikõrgusliku ja harmoonia organiseerimisprintsiibi muutmise '''atonaalsuses''' ja kõiki helisid võrdsetena käsitlevas '''dodekafoonias''' e 12-helitehnikas e seeriatehnikas) ja '''kõlale''' keskenduvas '''esteetikas'''. (=IV) '''Eesti heliloojate II põlvkond''' (sündinud 1870–1890) puutuski Peterburi konservatooriumis õppingute ajal erinevate muusikaliste tendentside, sh modernismiga kokku. Modernismiga seostatakse ka järgmised ideed, printsiibid ja nö etteheited (tavakuulaja vaatenurgast): '''progress''' (e pidev edasiareng - pigem positiivne nähtus), '''keerulisus''' ja '''abstraktsus''' (pigem negatiivsed nähtused), '''formalistlikus''' (Nõukogude Liidus kasutatud termin - pms negatiivne nähtus). Hoolimata modernismi üldisest ideoloogilisest keelamisest Nõukogude Liidus kohtasid Moskva (Veljo Tormis 1951–1956) ja Leningradi (Kuldar Sink 1961–1966) konservatooriumis õppinud Eesti heliloojad heatahtlikku suhtumist modernismi. Eesti muusikute seas valitses veel 1950.–60. aastail arvamus, nagu oleks tulnud modernism eesti muusikasse alles nimetatud perioodil. 1970. aastail aga, kui avangardism oli juba juurdunud, tekkis omamoodi tagasivaatev tendents. Hakati süvenenumalt uurima '''modernistlikke jooni''' '''eesti muusika''' '''klassikute''' loomingus. 1960. aastail tõlgiti (anonüümse tõlkija poolt) Ernst Křeneki dodekafoonia õpperaamat. Modernismi ilminguid kohtame Eesti muusikas enam-vähem paralleelselt Euroopa modernismi ja ekspressionismi, avangardismi ning neo- ehk uusmodernismi vooludega.> == 20. sajandi algus ja esimene pool – modernismi tendentsid Eesti heliloojate üksikutes teostes == '''Rudolf Tobias''' (1873–1918) – 1902 keelpillikvarteti 3. osa „Nachtstück / Ööpala“ (Andante tranquillo); 1908–1910 klaveriprelüüdid; 1910 klaveripala „Walpurgi burlesk“ '''Mart Saar''' (1882–1963) – 1909 soololaul „Must lind“ (klaver, hääl); 1910 klaveripala „Skizze“ (visand) '''Heino Eller''' (1887–1970) – nt 1914–1917 klaveriprelüüdid; ka hilisemad teosed, nt keelpillikvartetid Hiljem ilmusid modernistlikud tendentsid mitmelgi Tartu muusikakoolis Heino Elleri juures õppinud nn '''Elleri koolkonna'''heliloojatel, nt '''Eduard Tubin''' (1905–1982) ja '''Eduard Oja''' (1905–1950) == 1950.–60. aastad – nn „kuldsed kuuekümnendad“ ja „sulaaeg“ == Kommunistlik poliitiline surve lõdvenes (#ajalugu); konkreetsete modernistlike ja avangardistlike kompositsioonitehnikate rakendamine, info viimastest jõudis Eestisse mh läbi Poola („Varssavi sügis“) ja Tšehhi („Praha kevad“) nüüdismuusika festivalide; „Uue laine“ heliloojad rakendavad modernistlikke kompositsioonitehnikaid erineva ulatusega. '''Arvo Pärt''' (*1935) – modernistlik ja eksperimentaalne helikeel, hiljem arendab tintinnabuli (kellukeste) stiili. Helilooja katsetab 1960. aastatel olulised modernistlikud ja postmodernistlikud kompositsioonitehnikad läbi: 1960 dodekafoonia „Nekroloog“ op. 5 (esimene dodekafooniat kasutav teos Eesti ja Nõukogude muusikas); 1963 „Perpetuum mobile“ op. 10 (pühendatud Luigi Nonole, ühendab dodekafooniat sonorismiga); 1966 „Pro & Contra“ tšellokontsert (pühendatud Mstislav Rostropovitšile, sisaldab ka graafilist notatsiooni ja postmodernistlikku kollaaži printsiipi) '''Kuldar Sink''' (1942–1995) – modernistlik ja eksperimentaalne helikeel. Valik teoseid: 1960 Kontsertiino flöödile, keelpilliorkestrile ja löökpillidele; 1964 Studi monotematici (Monotemaatilised etüüdid) (keelpillikvartett, klaver); 1965 Kaks väikest kvartetti; 1967 Sümfoonia nr. 2 kammerorkestrile; 1967 Oktett '''Eino Tamberg''' (1930–2010) ja '''Veljo Tormis''' (1930 – 2017) rakendasid üksikutes teostes modernistlikke kompositsioonitehnikaid (dodekafoonia) '''väljenduslikel eesmärkidel'''. 1990ndatel aastatel pöördus Tamberg oma hilisloomingus uuesti modernistliu stiili poole. Tormise rahvaviisidel baseeruvast koorimuusikast leiab palju dissoneerivaid kooskõlasid. Helilooja ja muusikateadlane '''Rein Laul''' (*1939) kirjutas dodekafoonilist muusikat ja kaitses kandidaaditööd Schönbergi muusikast. Helilooja '''Tarmo Lepik''' (1946–2001) kasutas avangardistlikud võtted: klastrid, ''glissando'''d, sosinad. Helilooja '''Jaan Koha''' (1929–1993) kirjutas 1967 juhusetehnikat ja graafilise partituuri printsiipe kasutavat ''Rondo aleatorica'' (Aleatooriline rondo) klaverile. Alates 1951 Kanadas elanud helilooja '''Udo Kasemets''' (1919–2014) kasutas modernistlikke ja avandgardistlikke kompositsioonitehnikaid (sh dodekafooniat), ka elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. == 1980.–90./2000. aastad – modernismi kompositsioonitehnikate taasavastamine, vastandamine ja sünteesimine == Euroopa „raudse eesride“ lagunemise perioodil 1980. lõpus ja 1990. aastate algul (1991) (#ajalugu, # Eesti ajalugu) (1) taasiseseisvunud Eestis oli ka eesti heliloojatel taas võimalik tegeleda eelneval kommunismi ajal põllu all olnud modernistlike kompositsioonitehnikatega ja neid rakendada enda loomingus, nt: '''Andrus Kallastu''' (*1967) – serialistlik periood, ka elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. (2) Eesti heliloojad õppisid 1990. aastail välismaal ja rakendasid uusmodernistlikuks peetud printsiipe: '''Andrus Kallastu''' (*1967) - serialistlik periood, õppinud Soomes '''Helena Tulve''' (*1972) - rakendas nt uusmodernistlikuks peetud prantsuse '''spektraalmuusika''', õppinud Prantsusmaal '''Toivo Tulev''' (*1958) - rakendas nt uusmodernistlikuks peetud spektraalmuusikaga sarnaseid printsiipe, õppinud Saksmaal (3) Eesti heliloojad vastandasid ja hiljem sünteesisid senised modernistikud kompositsioonitehnikad: Eestis elades ja tegutsedes: '''Lepo Sumera''' (1950–2000) – kvaasidodekafoonilised printsiibid, sonorism (kõlaväljatehnika), elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. '''Erkki-Sven Tüür''' (*1959) – vastandanud ja hiljem sünteesinud modernistlikud tehnikad, loonud nn vektoriaalset tehnikat, ka elektroakustiline looming. Välismaal õppides, nt Poolas ja Soomes: '''Jüri Reinvere''' (*1971) – sünteesinud modernistlikud tehnikad, ka elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. ===SHOW=== :Show 1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1888> :Show 2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1967> :Show 2.2 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1968> :Show 2.2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1969> Modernismi n=C3=A4i= ted > Eesti muusikas (show 1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/1888>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (show 2.2.2) > <https://vara.e-koolikott.ee/node/1969>Modernismi n=C3=A4ited Eesti muusik= as > (show 2.2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4462>Modernismi n=C3=A4ite= d Eesti > muusikas (show 2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1968>Modernismi > n=C3=A4ited Eesti muusikas (show 2.2) > <https://vara.e-koolikott.ee/node/1967> ===ASK=== ==== Ask 1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1883> ==== Lohista hiirega sobivad sõnad õigesse lünka! Modernism on *stiil*, *mõtteviis* ja *loomistehnika*, mis ilmub 1890. aastail – 1920. aastail kunstis (#), teatris (#), kirjanduses (sümbolism) (#) ja muusikas ja on seotud ka *ekspressionis*miga. Modernism jätkub muusikas peale II MS *avangardism*i nime all ja omakorda jätkub *postmodernism*i (1970. aastail) järel nn *neo- e uusmodernism*i kujul (alates 1980. aastail). Muusikas ilmub modernism pms *kompositsioonitehnikas* (nt *atonaalsuses* ja *dodekafoonias*) ja *kõla*le keskenduvas *esteetika*s. (=IV) Modernismiga seostatakse ka järgmised ideed, printsiibid ja nö etteheited (tavakuulaja vaatenurgast): *progress*, *keerulisus* ja *abstraktsus* , *formalistlikus*. ==== Ask 2.1 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1884> ==== Milliseks modernismi liigitatakse? Peab valima mitut vastusevarianti stiil mõtteviis loomistehnika kaasa sündinud anne bioloogiline põhitingimus loomiseks lihtne ja arusaadav kõigile ==== Ask 2.2 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1885> ==== Mil viisil modernism avaldub kompositsioonitehnikas? Peab valima mitut vastusevarianti. tonaalsuse kaotamine atonaalsus dodekafoonia kõlaesteetika tonaalsuse tugevdamine hepatoonika muusikas valitsevad edaspidi väga lihtsad struktuurid ==== Ask 2.3 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1886> ==== Millised ideed, printsiibid ja nö etteheited (tavakuulaja vaatenurgast) seostatakse modernismiga? Peab valima mitut vastusevarianti. progress keerulisus abstraktsus formalistlikus lihtsus kergus plakatlikkus regress ==== Ask 3 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1963> ==== Vali hiirega kõik sõnad, mis on ideed, printsiibid ja nö etteheited (tavakuulaja vaatenurgast) modernismile. Modernismiga seostatakse ka järgmised ideed, printsiibid ja nö etteheited (tavakuulaja vaatenurgast): progress(pigem positiivne nähtus), keerulisus ja abstraktsus (pigem negatiivsed nähtused), formalistlikus (Nõukogude Liiduskasutatud termin - pms negatiivne nähtus). Muusikateadlane'''Johannes Jürisson''' kirjutab (2006) [1982] Mart Saare 1908-1910 aastate loomingu kohta: '''Modernistlikud tendentsid:''' ''Soololaulus „Must lind“ tajume ekspressiivseid ülipingeid, hirmukomplekse. Ajal, mil eesti muusikas seisis veelaukohal asjaarmastaja Karl August Hermanni kolmeduuriline koorilaul, olid sellised nähted muidugi ennekuulmatultäärmuslikud. Asjatult ei nimetatud heliloojat pilkavalt dissonantsijäägriks ja marumodernistiks. (lk 79)'' ==== Ask 4 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1964> ==== Heino Elleri ning tema õpilaste Eduard Tubina ja Eduard Oja loomingus ilmuvad esimese Eesti vabariigi ajal modernistlikud tendentsid. True<span class="aria-label"></span> False Milliste Eesti heliloojate teostes ilmuvad modernislikud tendentsid juba enne I MS? Rudolf Tobias Mart Saar Heino Eller Artur Kapp on Eesti muusika kõige modernistlikum helilooja. True False Markeeri hiirega nende heliloojate nimed, kelle loomingus ilmuvad peale II MS modernistlikud tehnikad. „Uue laine“ heliloojad rakendavad modernistlikke kompositsioonitehnikaid erineva ulatusega: *Arvo Pärt* katsetab 1960. aastatel olulised modernistlikud kompositsioonitehnikad läbi (sh dodekafoonia, sonorism, graafiline notatsioon). *Kuldar Sink* arendab modernistlikku ja eksperimentaalset helikeelt. *Eino Tamberg* ja *Veljo Tormis* rakendasid üksikutes teostes modernistlikke kompositsioonitehnikaid (dodekafoonia) väljenduslikel eesmärkidel. *Rein Laul* kirjutas dodekafoonilist muusikat ja kaitses kandidaaditööd Schönbergi muusikast. *Tarmo Lepik* kasutas avangardistlikud võtted: klastrid, glissando'd, sosinad. *Jaan Koha* kirjutas 1967 juhusetehnikat ja graafilise partituuri printsiipe kasutavat Rondo aleatorica (Aleatooriline rondo) klaverile. Alates 1951 Kanadas elanud *Udo Kasemets* kasutas modernistlikke ja avandgardistlikke kompositsioonitehnikaid (sh dodekafooniat), ka elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. Lohista hiirega õigete heliloojate nimed sobivasse lünka! <nowiki>*</nowiki>Andrus Kallastu* - serialistlik periood, ka elektroakustiline ja audiovisuaalne looming, õppinud Soomes *Helena Tulve* - rakendas nt uusmodernistlikuks peetud prantsuse spektraalmuusika, õppinud Prantsusmaal <nowiki>*</nowiki>Toivo Tulev* - rakendas nt uusmodernistlikuks peetud spektraalmuusikaga sarnaseid printsiipe, õppinud Saksmaal *Lepo Sumera* - kvaasidodekafoonilised printsiibid, sonorism (kõlaväljatehnika), elektroakustiline ja audiovisuaalne looming. <nowiki>*</nowiki>Erkki-Sven Tüür* - vastandanud ja hiljem sünteesinud modernistlikud tehnikad, loonud nn vektoriaalset tehnikat, ka elektroakustiline looming *Jüri Reinvere* – sünteesinud modernistlikud tehnikad, ka elektroakustiline ja audiovisuaalne looming, õppinud Poolas ja Soomes   ==== Ask 5 <https://vara.e-koolikott.ee/node/1966> ==== Täida lünki puuduvate sõnade ja fraasidega! Modernism on *stiil/mõtteviis/loomistehnika*, *stiil/mõtteviis/loomistehnika* ja *stiil/mõtteviis/loomistehnika*, mis ilmub 1890. aastail – 1920. aastail kunstis (#), teatris (#), kirjanduses (sümbolism) (#) ja muusikas ja on seotud ka *ekspressionismiga* (lad k expressio 'väljendus'). Modernism jätkub muusikas peale II MS *avangardismi* nime all (*seeriatehnika* areneb edasi *serialismiks*) ja omakorda jätkub *postmodernismi* (1970. aastail) järel nn neo- e *uusmodernismi* kujul (alates 1980. aastail, sh ka nn uuskeerukus). Muusikas ilmub modernism pms *kompositsioonitehnikas* (nt *tonaalsuse* kaotamine läbi *helikõrgusliku* ja *harmoonia* organiseerimisprintsiibi muutmise *atonaalsuses* ja kõiki helisid võrdsetena käsitlevas *dodekafoonias* e 12-helitehnikas e seeriatehnikas) ja *kõlale* keskenduvas esteetikas. Modernismiga seostatakse ka järgmised *ideed*, *printsiibid* ja nö *etteheited* (tavakuulaja vaatenurgast): *progress* (e pidev edasiareng - pigem positiivne nähtus), *keerulisus* ja *abstraktsus* (pigem negatiivsed nähtused), *formalistlikus* (Nõukogude Liidus kasutatud termin - pms negatiivne nähtus). 20. sajandi algul ja esimesel poolel ilmuvad modernismi tendentsid Eesti heliloojate *üksikutes* *teostes*. 1950.-60. aastat on nimetatud järgnevalt *kuldsed* *kuuekümnendad* ja *sulaaeg*, sest neil aastatel võisid heliloojad palju katsetada. 1980.-90./2000. aastatel toimus eesti heliloojate seas modernismi kompositsioonitehnikate *taasavastamine*, *vastandamine* ja *sünteesimine*. ===DO=== '''Modernism - poolt või vastu''' 1. Iga õpilane valib endale positsiooni - '''modernismi poolt või vastu''' - kuid jätab seda enda teada. 2. Õpilased kujutavad ennast kas '''20. sajandi algusaega, kui modernism sündis''' (kontrast sellele eelneva klassikalis-romantilise muusikaga) või '''peale II MS - 1960ndad''' (kommunistlik ideoloogia keelas allpool punktis 3 toodud ideed, printsiibid ära (keerulisus, abstraktsus) ja pidas modernistlikud kompositsioonitehnikad formalistlikuks. Progress oli ka kommunismis lubatud ja nõutud. 3. Õpilased arutavad väikerühmades modernismi kui '''stiili''', '''mõtteviisi''' ja '''loomistehnika''' üle keskendudes järgmistele ideedele, printsiipidele ja nö etteheidetele (tavakuulaja vaatenurgast): '''progress''' (e pidev edasiareng - pigem positiivne nähtus), '''keerulisus''' ja '''abstraktsus''' (pigem negatiivsed nähtused), '''formalistlikus''' (Nõukogude Liidus kasutatud termin - pms negatiivne nähtus). 3.1 Igaüks leiab argumendid, mis toetavad tema positsiooni (poolt/vastu), nt miks pooldan keerulist kirjaviisi või abstraktsust ja milles see seisneda võiks 3.2 Igaüks püüab mõista, millist positsiooni kaasõpilane on valinud. 4. Kui jõutakse rühmas mingile konsensusele, saabki öelda, kes pooldas või oli modernismile vastu. qz6k8afxnn8rki0nfv17u03zj1mt73d Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika 0 3720 16378 16365 2018-10-07T17:32:37Z Andrus Kallastu 239 /* Uue ja vana mõtteviisi vastanduvad tendentsid varasematel sajanditel */ wikitext text/x-wiki III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika [[Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika/MÕISTED]] =Muusika kuulamine ja muusikalugu= ==1) Sissejuhatus (kultuurilooline taust) [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], nt modernism, avantgardism, sonorism, postmodernism, uusmodernism, spektraalmuusika, sünteesiajastu, massikultuur vs kõrgkultuur, muusikaelu ja muusikatööstus== [lõiming üldajalooga, mõistete ja kronoloogia selgitus, pigem lühidalt], nt ===MÕISTED=== # [[w:modernism|modernism]] # [[w:avangardism|avangardism]] # [[w:sonorism|sonorism]] # [[w:postmodernism|postmodernism]] # [[w:uusmodernism|uusmodernism]] # [[w:spektralism|spektralism]] # [[w:sünteesiajastu|sünteesiajastu]] ??? # [[w:massikultuur|massikultuur]] vs [[w:kõrgkultuur|kõrgkultuur]] # [[w:muusikaelu|muusikaelu]] ja [[w:muusikatööstus|muusikatööstus]] ===TELL=== ====Ülevaade üldistest tendentsidest 20. sajandi muusikas==== 20. sajandi muusikat pole erinevalt eelnevate sajandite muusikast võimalik kirjeldada üheselt. 20. sajandi muusika puhul räägitakse tihti pluralismist – olukorrast, kui samaaegselt on käibel mitmeid tihti vastandlikke muusikastiile ja kompositsioonimeetodeid. Kuigi ka varasemate sajandite muusikas esineb erinevaid suundumusi, kasutavad varasemad heliloojad siiski sarnasemaid kompositsioonimeetodeid ja muusika väljendusvahendeid. 20. sajandi puhul leiab heliloojate loomingu "ühisosa" tihti vaid abstraktsel tasandil. 20. sajandi muusikas on siiski märgatavad teatud üldisemad suundumused – helikeelelt üha keerukamaks muutuvatele muusikasuundadele järgnevad tihti helikeelt lihtsustavad suundumused. Teisisõnu moderniseerumisele järgneb restauratsioon. Ometi ei tõrju reaktsioonina esile kerkivad suunad eelnevaid välja, vaid jäävad eksisteerima üheaegselt. =====Keerustumisprotsess vs lihtsustumisprotsess===== Esimene, keerustumisprotsess, koondub mõiste alla modernism – uuenemine, mille puhul autorid teadlikult eemalduvad traditsioonidest. Modernistlikeks suundadeks 19, sajandi lõpul, 20. sajandi esimesel poolel on hilisromantism, impressionism ja ekspressionism, sajandi teisel poolel nt avangardism, ekperimentalism, minimalism. Teisel, lihtsustumisprotsessil, aga selline ühtne termin puudub, kuigi mõned autorid on seda nimetanud restauratsiooniks – modernismist eemaldumine, mille käigus toetub varasemate ajastute muusikatraditsioonidele. 20. sajandi esimesel poolel esindab restauratiivset suunda nt neoklassitsism, sajandi teisel poolel aga nt postmodernism (või kitsamalt ka polüstilism). Nimetatud katusmõistete puhul tuleb aga kindlasti arvestada, et need on suhtelised: nt neoklassitsism esindab võrreldes romantismiga modernistlikku, võrreldes ekspressionismiga aga restauratiivset suunda. =====Vana ja uue vastandumisprotsess ei ole muusikaajaloos põhimõtteliselt uus nähtus!===== Uus on 20. sajandil vaid kiirus, millega vastandumine aset leiab, uue ja vana vahetumise intervall aina tiheneb kasvõi kümnendi vaheni. Kui 20. sajandil eksisteerivad erinevad voolud ja stiilid kõrvuti, siis sajandi teisel poolel aina sagenevad heliloojate personaalstiilid, individuaalsed, originaalsed ja ainulaadsed kompositsioonitehnikad aina rohkem domineerivad: tänapäeva noor helilooja kogeb õpingute ajal peagi kogu muusikaajaloo spektri, seejärel peab iseseisvuma olles pidevalt vastamisi originaalsuse nõudega ja vajadusega leida just enda kompositsioonimeetod, kaubamärk. 21. sajandi algul räägitaksegi sünteesajastust, kus heliloojad ühendavad varasemaid väljendusvahendeid enda isikliku prisma läbi uueks orgaaniliseks loominguks. Selle eesliinis on ka eesti helilooja Erkki-Sven Tüür (1959). Muusikaajaloolased on visualiseerinud muusikaajaloo nähtusi oma vastandlikuses ja vaheldumises kahel graafilisel viisil: laineline, looklev, siinuse taoline joon (aeg kulgeb horisontaalsuunas) ja spiraal (aeg kulgeb vertikaalsuunas) ====Uue ja vana mõtteviisi vastanduvad tendentsid varasematel sajanditel==== Keskajal 7. sajandi algul: * Gregoriuse laulu reform (lihtsustamine) * varasem orientaalselt kaunistatum psalmide ja rahvamuusika stiil * Gregoriuse koraal jääb edaspidigi vana stiili sümbolina meloodilise elemendina (lad. k. cantus firmus, fikseeritud laul) osa uuemast muusikast, moodustades arenevale mitmehäälsusele baasi (nt organumi, motettide, missade alumise häälena) Keskaja ja renessanssi üleminekuperioodil 13./14. sajandil:  *ars antiqua e vana kunst *ars nova e uus kunst Renessanssi ajastul 15./16. sajandil: * reformatsioon * vastureformatsioon * eelmiste sajandite žanrid (nt motett) ja kompositsioonitehnika (nt isorütmika, cantus firmus tehnika) jäävad edaspidigi vana stiili sümbolina kasutusse Baroki ajastul 17./18. sajandil: *vana kirjaviis: stile antico e vana stiil (prima pratica) e esimene komponeerimisviis *uus kirjaviis: stile moderno e modernne stiil (seconda pratica) e teine komponeerimisviis Romantismi ajastul 19. sajandil: *originaalsusnõue saab alguse (tulevik) *biidermeieri restauratiivsed tendentsid *uued žanrid, nt programmmuusika (sümfooniline poeem), sõnadeta laul, lihtne väikevorm (nt valss) areneb suurvormiks jne *vana muusika taasavastamine ja taaselustamine (minevik) ====Muutused ooperižanris==== Hoolimata asjaolust, et ooperit on peetud üsnagi konservatiivseks žanriks ja see toimub konkreetsete reeglite järgi igal sajandil (muusika, teksti, lavastuse, näitlemise, lavalise liikumise ja koreograafia koosmõju põhimõtted on püsivad) on ka ooperi žanris toimunud alates selle ilmnemisest 1600 läbi sajandite pidev uuenemine, sh ka vastandumised: 18. sajandil tõsine ja koomiline ooper, vana numbriooper vs uus läbikomponeeritud ooper, lisandub laulumäng (Singspiel) ja ballettooper; 19. sajandil lisanduvad Wagneri tervikkunstiteos (Gesamtkunstwerk) ja kergem operett; 20./21. sajandil mono-ooper, multimeediumiooper; lahterdamatud multimediumipõhised ja interaktiivsed sünteesteosed ... Samuti vahetuvad läbi sajandite libretto ehk lugude süžeed: Vana Testament, Uus Testament, müüdid, argielu süžeed, muinasjutt, kirjandusooper ... ====Helimaterjali ja selle käsitlemise piirid==== Muidugi tuleb mööndada, et alates 1960ndatest aastatest, mil jõuti elektronmuusikas, sonorismis, müraesteetikas, John Cage'iliku "kõik on muusika" ja Karlheinz Stockhauseni kvaasiteadusliku ja filosoofilis-esoteerilise mõtteviisidega ka helimaterjali ja selle käsitlemise piirideni: ühelt poolt võeti heli oma spektris lahti (siinusheli kui jagamatu põhiline ehituselement, millest kogu muusika taasluua nö aatomist), teisalt süveneti kõlamassividesse kaotades kõik harmoonilised sagedusuhted ära. Seda äärmuslikkust näib et enam ületada ei saagi, mistõttu räägitakse ka sellest, et midagi päris-uut ükski helilooja tänapäeval enam luua ei saagi. See on omakorda tõsi, sest kõikide heliloojate muusikaline materjal on ühine. Muutuv ja erinev on vaid käsitlusviis, detailid, Euroopa-välise muusika struktuuride, teiste kunsti- ja muude (filosoofia, matemaatika, tehnika jne) valdkondade mõtteviiside ja tehnikate kaasamine (interdistsiplinaarsus) ja sulandamine oma muusikasse. ====Kaksteisthelitehnika, serialism, spektralism==== Pärast Arnold Schönbergi ja Josef Matthias Haueri kõlapildilt ja kompositsioonitehniliselt vastandlike kaksteisthelitehnikate (dodekafoonia ehk seeriatehnika ja kuuehelilised troobid) lõi 1950. aastatel Igor Strawinski omaenda omanäolise seeriakäsitluse. 20. sajandi teisel poolel arendasid seeriatehnika omalaadseid käsitlusi Ameerika Ühendriikide heliloojad Elliott Carter ja George Crumb, aga ka Kanada välis-eesti helilooja Udo Kasemets. Nõukogude Eestis katsetasid omalaadset kaksteisthelitehnikat nt heliloojad Arvo Pärt, Kuldar Sink ja Rein Laul, hiljem Lepo Sumera, Andrus Kallastu, Jüri Reinvere. 1950. aastatel serialiseeriti ka paljud teised muusikalised parameetrid: prantsuse helilooja Olivier Messiaen (tsükli "Quatre Études de rythme" teoses "Mode de valeurs et d'intensités", e. k. kestvuste ja intensiivsuste moodus, 1949-1950) andis tõuke ja avantgard-heliloojad Pierre Boulez, Karlheinz Stockhausen, Luigi Nono, Bruno Maderna jt arendasid sellest uue voolu, serialismi. 1990. aastatel kerkis üles uus vool, prantsuse spektralism, mille helilojad (Tristan Murail ja Gerard Grisey) veelkord püüdsid (arvuti abil) murda lahti heli oma tuumikus, võttes oma käsitluse ja tehnilise realisatsiooni aluseks igas võnkuvas naturaalses helitekitajas sisalduv ülemhelirea. Spektralism on mõjutanud tugevasti ka eesti heliloojaid Helena Tulve (1972) ja Toivo Tulev (1958) ja seeläbi muutus ka eesti noorema põlvkonna muusika (nt Märt-Matis Lill, Tatjana Kozlova, Ülo Krigul, Malle Maltis, Marianna Liik jpt). ====Mikrotonaalsus==== 1920ndatel aastatel uuenes muusikaline materjal helikõrguse tasandil küll mikrotonaalsuse suunas (alates 1920ndatest, Alois Haba jt). See jäi aga nüüdismuusika üldpildis suhteliselt tahaplaanile, sest uusi instrumente oli ja on tänapäevalgi raske konstrueerida. See on leidnud taassündi alles 21. sajandi algul. Näide omanäolisest ja aina tuntumaks saavast mikrotonaaluse süsteemist on nn Bohlen-Pierce (BP) helilaad: 1970. aastatel inseneri Heinz Bohlenilt Saksamaal ja 1980. aastatel sõltumatult inseneri John Robinson Pierce'ilt avastatud tehislik skaala, mis ehitub üles kolmveerandtoonidest. Senine raamintervall oktav ja muud konsonantsed intervalid nagu kvint on muutunud mitte-harmoonilisteks sagedussuheteks ja langevad süsteemist välja, oktav asendub tritaaviga (oktav+kvint), tritoon (vähendatud kvint/suurendatu kvart) seevastu on häälestatud nö puhtaks, laadi konsonantseimaks intervalliks, vahetades oma senist imidži halvakõlalise ja välditud intervallina (diabolus in musica, kurat muusikas) meeldivalt ilusa kooskõla vastu välja. See on ennenägematu ja täielik pööre, ehkki ka varasematel ajastutel on intervallid sagedussuhete muutmise läbi erinevates häälestussüsteemides vahetanud oma staatuse dissonantsest konsonantseks intervalliks (nt terts ja kvart). Enne hästitempereeritud häälestuse leiutamise ja standardiks kujunemise (18. sajandil) on eksiteerinud kõrvuti paljud erinevad laadisüsteemid (nt keskajal Euroopas, aga ka Euroopa-välistes kultuurides siiamaani, nt gamelani või india muusikas) ja häälestused (uuritud teopreetiliselt juba ka vanade kreeklaste poolt), mille tagajärjel nii mõnigi c'st kaugem helistik ühes või teises häälestuses kõlas paremini või halvemini ja sellel on olnud ka mõju pillide ehitamisel. BP laadi on võimalik realiseerida süntesaatoril, kuid sellel on ka ehitatud mõned spetsiaalsed pillid (nt plokkflöödid, klarnet, torukellad). BP helilaadi süsteemi on käsitlenud 2010. aastatest alates traditsioonilise funktsionaalharmoonia süsteemiga analoogselt Eestis resideeruv helilooja Hans-Gunter Lock (1974). ====Kasutatud kirjandus==== ===SHOW=== ===ASK=== ===DO=== ==2) Hilisromantism. Bruckner, Mahler, Strauss, varajane Schönberg== Hilisromantism (kogu peatükk) <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4283> ===MÕISTED=== # [[w:hilisromantism|hilisromantism]] # [[w:romantism|romantism]] # [[w:sümfooniaorkester|sümfooniaorkester]] # [[w:vaskpillid|vaskpillid]] # ebapüsiv harmoonia # [[w:kromatism|kromatism]] # [[w:akord|akord]] # [[w:meloodia|meloodia]] # [[w:tonaalsus|tonaalsus]] # [[w:ekspressionism (muusika)|ekspressionism]] # [[w:atonaalsus|atonaalsus]] # [[w:kaksteisthelitehnika|kaksteisthelitehnika]] # [[w:modernism|modernism]] ===TELL UUS=== '''[[w:Hilisromantism (muusika)|Hilisromantism]]''' on [[w:muusikastiil|muusikastiil]], mis iseloomustab aastatel 1860–1910 põhiliselt [[w:Saksamaa|Saksamaa]]l ja [[w:Austria|Austria]]s loodud [[w:romantism (muusika)|romantilist]] [[w:muusika|muusika]]t. 20. sajandi alguse muusika puhul on tihti keeruline teha vahet, millal lõpeb hilisromantism ja algab [[w:ekspressionism (muusika)|ekspressionism]]. Hilisromantilise muusika tunnusteks on: * [[w:sümfooniaorkester|sümfooniaorkestri]] koosseisu suurenemine hiigelmõõtmeteni ja [[w:vaskpillid|vaskpillid]]e osatähtsuse tõus; * [[w:kromaatika|kromaatiline]] [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]] ja [[w:toonika|toonikasse]] lahenemise edasilükkmine; * [[w:programmiline muusika|programmilise muusika]] ja [[w:muusikateater|muusikateatri]] eelistamine [[w:absoluutne muusika|absoluutsele muusikale]]. Hilisromantismi mõjukamad [[w:helilooja|helilooja]]d olid [[w:Gustav Mahler|Gustav Mahler]] (1860–1911), [[w:Anton Bruckner|Anton Bruckner]] (1824–1896) ja [[w:Richard Strauss|Richard Strauss]] (1864–1949). Hilisromantikute hulka on liigitatud ka [[w:Max Reger|Max Reger]] (1873–1916) ning varane [[w:Arnold Schönberg|Arnold Schönberg]] (1874–1951). Hilisromantikute suur eeskuju oli [[w:Richard Wagner|Richard Wagner]] (1813–1883). https://vara.e-koolikott.ee/node/5355# ===TELL VANA=== Hilisromantismiks muusikas nimetatakse 19. sajandi teisest poolest 20. sajandile kandunud järellainetust, mis avaldus kõige enam Saksamaal ja Austrias. Suurimad muudatused hilisromantismi heliloomingus on järgmised: hiigelkoosseisud ja vaskpillide suur osatähtsus orkestriteostes (ka koos koori ja vokaalsolistidega), ebapüsiv harmoonia, mida põhjustas kromatismide paljusus akordides ja meloodias – tegemist oli tonaalsuse hajutamisega, mis viis selle kadumiseni 20. sajandi esimese poole ekspressionismis, atonaalsuses, kaksteisthelitehnikas (vt ptk Ekspressionism).  Hilisromantismi mõjukamad esindajad olid austria heliloojad Gustav Mahler (1860–1911) ja Anton Bruckner (1824–1896). Viimane tegeles heliloominguga tõsisemalt alles alates 1850. aastatest ja saavutas läbi raskuste tunnustuse alles oma elu viimasel aastakümnel. Neile lisandub saksa helilooja Richard Strauss (1864–1949), kes kandiski oma loominguga hilisromantismi 20. sajandisse ja kelle loomingus on täheldatud juba ka modernistlikke tendentse (vt ptk Modernismi näited Eesti muusikas). Hilisromantiliselt kirjutasid ka saksa helilooja Max Reger (1873–1916) (oreli ja vokaalsümfooniline looming) ning oma esimeses loomefaasis ka 20. sajandi muusika suur uuendaja, austria helilooja Arnold Schönberg (1874–1951). Kõigile neile oli suureks eeskujuks 19. sajandi teise poole ooperižanri ning harmooniat ja meloodikat (läbi kromatismi mõju suurendamise) uuendanud saksa helilooja Richard Wagner (1813–1883) (vt ptk Ooper 19. sajandil, näited). Piltide litsentsid: Bruckner Avalik omand, Gustav Mahler Avalik omand, Richard Strauss Avalik omand. Anton Bruckner (1824–1896), Gustav Mahler (1860–1911), Richard Strauss (1864–1949) Kasutatud kirjandus Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita. Jõgiste, M.; Raud, J.; Tähis, H.; Saue, H. (2014). 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika. Mahler. Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad (õpiobjekt). Tartu: Tartu Ülikool. Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita. Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht. Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube, ERR Klassikaraadio jt on viidatud linkidena teksti sees. https://vara.e-koolikott.ee/node/2988 ===Heliloojad valitud loomingunäidetega=== ====Anton Bruckner (1824–1896)==== '''[[w:Anton Bruckner|Anton Bruckner]]''' (1824–1896) – sündis paljulapselisse koolmeistrite perre (Ansfelden, Austrias), õppis isa juures klaverit ja orelit, ta laulis Augustinuse kloostri St. Floriani kooris (1837–1840) ja jätkas muusikaõpinguid. 1840. a läks Bruckner Linzi, et jätkata perekonnatraditsiooni õpetajana, sel ajal jätkas ta harmooniaõpinguid (August Dürrnbergeri juhendamisel), taas St. Florianis (1845–1855) õppis iseseisvalt muusikateooriat Friedrich Wilhelm Marpurgi fuugaõpiku (1754) abil ja tutvus rikkaliku kirikumuusikalise repertuaariga. Alates 1855 sai ta Linzi Toomkiriku organistiks ja jätkas muusikateoreetilisi õpinguid tunnustatud muusikateoreetiku Simon Sechteri juures. Sel ajal sai ta tuntuks kui suurepärane orelimängija ja improvisaator. Wagneri ooperi "Tannhäuser" esiettekanne (1862) äratas temas suurt wagneri-vaimustust ja tema muusika muutuski hilisromantiliseks. Aastail 1864–1883 kirjutas ta esimesi meistriteoseid (Sümfoonia nr 1, 1866), kolis Viini, sai seal õukonnaorganistiks ja külastas Bayreuthis korduvalt oma suurt eeskuju Wagnerit. Laiema tunnustuse ja edu saavutas ta alles aastail 1884–1896, sh teostega Sümfoonia nr 7 (1883), nr 8 (1887), nr 9 (1894) ning "Te Deum" (lad. k. Te Deum laudamus, e. k. Jumal Sind kiidame, nn Ambrosiuse hümn, varakristik ülistuslaul) koorile, solistidele ja orkestrile, orelile '''''ad libitum''''' ''selgitada mõistet'' (1881–1884, esiettekanne 1885 Viini Musikvereini väikeses saalis - orkestri asemel kaks klaverit, 1886 orkestriga kuldses saalis) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.).  Helilooming – orelimuusika, vokaalmuusika, kaheksa sümfooniat (üheksas lõpetamata) KUULAMISNÄIDE 1: Sümfoonia nr 1 (Linzi versioon), hr-Sümfooniaorkester (Paavo Järvi), Alte Oper Frankfurt, 2013 - YT 49:41 KUULAMISNÄIDE 2: "Te Deum" C-duur WAB 45, Vene Rahvusorkester, Moskva Kooriakademia koor, solistid (Mikhail Pletnev), Moskva konservatoorium 2010, YT 27:43 KUULAMISNÄIDE 3: Sümfoonia nr 8 (versioon 1890), Müncheni Filharmoonikud (Sergiu Celibidache), Suntory Hall Tokio 1990 - YT 01:42:20 Loe edasi Vikipeedia artiklit. Loe ülevaate Bruckneri kõikide sümfooniate versioonidest (José Oscar de Almeida Marques, ingl. k.) Vaata ka Austria Bruckneri Ühingu helilooja looming, uurimise ja leksikoni portaali. NB! sisaldab ka Lock, G.; Suits, J. (2011/2017, ilmumisel). Estland (Rezeption). Anton Bruckner-Lexikon Online [sks. k.]. ====Gustav Mahler (1860–1911)==== Gustav Mahler (1860–1911) – pärit Böömimaalt (pragune Tšehhi ala, tollane Austria-Ungari). Mahler oli pärit vaesest paljulapselisest perest, mis motiveeris teda omakorda pidevalt ennast arendama ja edu saavutama. Lõpetas muusikaõpinguid Viini Konservatooriumis 1878. Töötas dirigendina mitmes ooperiteatris (Kassel, Praha, Leipzig, Budapest, Hamburg) ja heliloojana. Ta oli oma karjääri alguses rohkem tuntud dirigendi kui heliloojana. Oma Sümfooniat nr 1 ("Titaan") kirjutas ta 1887–1896, tuntumaid teoseid lauljale või lauljatele ja orkestrile "Rändselli laulud" (1885–1886) ja "Laulud "Poisi võlusarvest"" (1892–1901), Sümfooniat nr 3 (1894–1896, solistile, poistekoorile ja orkestrile). Sümfooniat nr 8 (koorile, solistidele ja orkestrile) ("Tuhande sümfoonia") lõi ta 1906–1907. 1897–1907 oli Mahler Viini Riigiooperi (tollal Õukonnaooper) muusikadirektor, mis oli ta dirigendikarjääri kõrgpunkt. 1907. aastal pidi Mahler isiklikel ning poliitilistel põhjustel lahkuma USA-sse, kus ta sai tööd New Yorgis Metropolitan Opera's ning New Yorgi Filharmoonikute muusikajuhina. Ta suundus pärast mõõdukat edu 1909 tagasi Euroopasse tiheda dirigeerimisgraafikuga. Sel ajal kirjutas ta sümfoonilist teost (tegelikult sümfooniat nr 9, ta soovis vältida nummeratsiooni ja seega seost Beethoveni kuulas üheksanda sümfooniaga) "Laul maast" (kahele vokaalsolistide ja orkestrile) (1908–1909) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.). Suurimaks eduks peetakse tema Sümfoonia nr 8 esiettekannet Münchenis 1910 (mis jäi ta viimaseks ise kogetud esiettekandeks), ta suri haigusesse 1911 ja järelhüüded tema kohta olid ülimalt positiivsed.  Helilooming – oma loomteed alustas Mahler kammermuusika loomisega, kus teda paraku edu ei saatnud. Hiljem kuulusid tema loomingusse üheksa sümfooniat (kümnes lõpetamata) ja orkestrisaatega laulutsüklid. Tema sümfooniad on enamasti programmilised, kus küll puudub otsene sõnaline süžee, kuid keskne oli filosoofiline idee, mis pärines tihtipeale kirjandusteosest. Mahler tundiski suurt huvi oma ajastu filosoofia vastu, samuti põimis ta austria rahvaluulet oma loomingusse.  KUULAMISNÄIDE 1: Sümfoonia nr 1 ("Titaan") Concertgebouw Orchestra (Leonard Bernstein) (koos partituuriga) YT 56:09 KUULAMISNÄIDE 2: Sümfoonia nr 8 ("Tuhande sümfoonia") Los Angeles Philarmonic, Simon Bolivar Symphony Orchestra of Venezuela, Venezuela koorid (Gustavo Dudamel) YT 01:30:07 KUULAMISNÄIDE 3: Sümfoonia "Laul maast" Chicago Symphony Orchestra (Daniel Barenboim, metso-sopran Waltraud Meier, tenor, Siegfreid Jerusalem) YT 01:00:03; "Laul maast" ERR Klassikaraadio KLARA 2017 53:36 (Album. Jonas Kaufmann - Mahleri "Laul maast", Sony 2017)  Loe edasi Vikipeedia artiklit. Kuula ERR Klassikaraadio saadet KLASSIKUD. Gustav Mahler 150. Lahkumine. Viimased eluaastad (2010, Maia Lilje) Loe Mahleri kohta ka Jõgiste, M.; Raud, J.; Tähis, H.; Saue, H. (2014). Mahler. 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika. Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad (õpiobjekt). Tartu: Tartu Ülikool. ====Richard Strauss (1864–1949)==== Richard Strauss (1864–1949) – sündis Münchenis muusikalembelisse perekonda ning juba varakult alustas klaveri- ja viiulimänguga. Õppis alates 1872 Müncheni Kuninglikus muusikakoolis viiulit, 1874 (10-aastasena) tutvus esimest korda Wagneri ooperitega. Õppis alates 1882 Müncheni Ülikoolis ajalugu ja filosoofiat, kuid siiski tegeles aktiivselt muusikaga edasi.  20-aastaselt debüteeris ta edukalt dirigendina. 1885. aastal sai ta 21-aastaselt Meinigeni sümfooniaorkestri peadirigendiks (amet, mida Mahler nt samal aastal ei saanud). 1886 sai ta Müncheni Õukonna ooperi kolmandaks dirgendiks, 1889–1894 oli ta teine kapellmeister Goethe-linnas Weimaris. Alates 1894 püüdis ta saada Müncheni esimeseks kapellmeistriks, kuid teda ei valitud. Selle asemel püüdis ta Berliinis edu saavutada, sel ajal komponeeris ta oma kõige tuntumad sümfoonilised poeemid (“Till Eulenspiegel” (1895), “Nõnda kõneles Zarathustra” (1896) ja “Don Quixote” (1897)), kuid tema esimene ooper ("Guntram", 1894) kukkus läbi. Suurt edu saavutas ta ooperiheliloojana alles ooperiga "Salome" (1905, esiettekanne Dresdenis), alates ooperist "Elektra" (1909) töötas ta peamiselt koos libretisti ja kirjaniku Hugo von Hofmannsthal, pärast viimase surma 1929 jätkas ta kööstööd järgmise kirjanikuga, Stefan Zweigiga. 1919 sai temast Viini riigiooperi muusikadirektor. Natsionaalsotsialismi ajal tehti Strauss saksa riikliku muusikaühenduse presidendiks (1939), kuid ta ei olnud Hitleri poliitika pooldaja ja elas Viinis. Ta suri veidi peale II MS olles taas ausse tõstetud temanimelise festivaliga Londonis (1948), tema samal aastal loodud orkestrilaulud "Neli viimast laulu" (sopranile ja orkestrile, tekstid Herrmann Hesse ja Joseph von Eichendorff) on suure sisendusjõuga.    Helilooming – tema loomingusse kuulub lavamuusika ja instrumentaalne orkestrimuusika. Tema väljapaistvamad teosed on sümfoonilised poeemid, mis on ühelt poolt inspireeritud Wagnerist, teiselt poolt ka kosmopoliitse helilooja Franz Liszti (1811–1868) programmilisest sümfonismist eeskuju saanud. Oma ooperiloominguga on Strauss mõjutanud terve 20. sajandi ooperimuusika arengut. Tema loomingus on märgata ka esimesi samme polütonaalsuse (=IV) ja atonaalsuse (=IV) suunas.  KUULAMISNÄIDE 1: Sümfooniline poeem "Till Eulenspiegel" (VPO 1944), dirigeerib Richard Strauss ise KUULAMISNÄIDE 2: ooper "Salome" (Semperoper Dresden 1989, režissöör Joachim Herz, dirigent Hans-E. Zimmer) YT 02:11:47, muusika ja lavastus algab 07:00 KUULAMISNÄIDE 3: "Neli viimast laulu" Lucerne Festival Orchestra (sopran Renée Fleming, dirigent Claudio Abbado) YT 26:38 Loe edasi Vikipeedia artiklit. Pildil Richard Strauss - foto 1938 (maakodu aias Garmisch-Partenkirchenis, Saksamaal) (litsents: Avalik omand) ====Arnold Schönberg (1874–1951)==== Arnold Schönberg (1874–1951) – loe tema lühibiograafiat peatükis Ekspressionism. Hilisromantiline looming - keelpillisekstett "Verklärte Nacht" (Kirgastunud öö) (1899) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.); sümfooniline poeem "Pelleas ja Melisande" op. 5 (1903, esietteanne 1905 Viini Musikvereini kuldses saalis) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.); oratoorium-kantaat ”Gurre-laulud” (”Gurrelieder”, tekst: Jens Peter Jacobsen) (1900–1911) - loe edasi Vikipeedia artiklit (ingl. k.), vt Schönbergi uustrüki käsipartituuri siin. Viimane teos on Schönbergi jaoks tollal juba ta enda kompositsioonistiili ja vaimsete ideede "[...] võti minu tervele arengule", mille suhtes ta oli end juba distantseerinud, kuid mis ei kaota siiski oma tähenduse: "See [teos] näitab mind külgedelt, mida ma hiljem enam ei näita või näitan neid teistsuguselt baasilt. See selgitab, milliseks kõik järgnev pidi arenema ja see on minu loomingule äärmiselt oluline: [selle kaudu] saab inimest [teda ennast] ja tema arengut jälgida." (Arnold Schönbergi Keskuse Gurre-laulude salvestus ja selgitus)  KUULAMISNÄIDE 1: "Verklärte Nacht" (kammerorkestriversioon) Norwegian Chamber Orchestra (Terje Tønnesen) Gothenburg Concert Hall, 2014 YT 31:00 KUULAMISNÄIDE 2: "Pelleas ja Melisande" (tekst Maurice Maeterlinck) Gustav Mahler Youth Orchestra (Claudio Abbado), Viini Musikvereini kuldne saal, 2017 YT 40:35 KUULAMISNÄIDE 3: "Gurre-laulud" Londoni Sümfooniaorkester, ühendkoor (Sir Simon Rattle), Royal Albert Hall, 2017 (ERR Klassikaraadio Kontserdisaalis) KLARA 01:53:39 (kuula tutvustust ja intervjuusid), "Gurre-laulud", Dresdeni Filharmoonikud, Berliini, Leipzigi ja Praha koorid (Herbert Kegel), tekst (sks. ja ingl. k.) kuvab muusika kõlamise ajal ja sisu on illustreeritud piltidega (autor: T.A.Z. fiolspelare Youtube channel), Esimene osa YT 01:08:27, Teine osa YT 05:17, Kolmas osa (puudub); kuula teost osadena ja Viini Arnold Schönbergi Keskuse portaalis siin. Loe edasi Vikipeedia artiklit, Eesti Arnold Schönbergi Ühingu veebiportaal, Viini Arnold Schönbergi Keskuse veebiportaal Pildil Arnold Schönberg - Egon Schiele (1890–1918) maal (1917) (litsents: Avalik omand) Hilisromantism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/2988> ===SHOW=== Timeline: Bruckner, Mahler, Strauss Headline Main timeline heading goes here (first page) Bruckner, Mahler, Strauss Body Text The main timeline body goes here (first page). Võrdlev eluetappide ajatelg. Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0 0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels 600 Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1824 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1824 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry Sündis Ansfeldenis (Austrias), õppis isa juures klaverit ja orelit. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1837 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1837 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1840 Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry Laulis Augustinuse kloostri St. Floriani kooris jätkates muusikaõppiguid. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1840 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1840 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry Läks Linzi jätkamaks perekonnatraditsiooni õpetajana. Jätkas harmooniaõppinguid August Dürrnbergeri juhendamisel. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1845 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1845 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1855 Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry St. Florianis õppis iseseisvalt muusikateooriat Friedrich Wilhelm Marpurgi fuugaõpiku (1754) abil. Tutvus rikkaliku kirikumuusikalise repertuaariga. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1855 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1855 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry Alates 1855 sai Linzi Toomkiriku organistiks ja jätkas muusikateoreetilisi õppinguid Simon Sechteri juures. Sai tuntuks kui suurepärane orelimängija ja improvisaator. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1860 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1860 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry Sündis Böömimaal (pragune Tšehhi ala, tollane Austria-Ungari). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1862 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1862 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry Wagneri ooperi "Tannhäuser" esiettekanne äratas temas suurt Wagneri vaimustus. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1864 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1864 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Sündis Münchenis, alustas varakult klaveri- ja viiulimänguga. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1864 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1864 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1883 Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry Kirjutas esimesi meistriteoseid (Sümfoonia nr 1, 1866). Kolis Viini, sai seal õukonnaorganistiks ja külastas korduvalt oma suurt eeskuju, Wagnerit, Bayreuthis. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1872 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1872 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1874 Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Õppis alates 1872 Müncheni Kuninglikus muusikakoolis viiulit. 1874 (10-aastasena) tutvus esimest korda Wagneri ooperitega. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1878 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1878 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry Lõpetas muusikaõpinguid Viini Konservatooriumis. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1882 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1882 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Õppis alates 1882 Müncheni Ülikoolis ajalugu ja filosoofia. Siiski tegeles aktiivselt muusikaga edasi. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1878 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1878 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry Alates 1878 töötas dirigendina mitmes ooperiteatris (Kassel, Praha, Leipzig, Budapest, Hamburg) ja heliloojana. Sümfoonia nr 1 ("Titaan") (1887–1896), "Rändselli laulud" (1885– 1886) ja "Laulud "Poisi võlusarvest"" (1892–1901). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1885 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1885 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry 20-aastaselt debüteeris ta edukalt dirigendina. 1885. aastal sai ta 21-aastaselt Meinigeni sümfooniaorkestri peadirigendiks. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1886 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1886 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1894 Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry 1886 sai ta Müncheni Õukonna ooperi kolmandaks dirgendiks. 1889–1894 oli ta teine kapellmeister Goethe-linnas Weimar. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1894 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1894 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1897 Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Alates 1894 püüdis ta saada Müncheni esimeseks kapellmeistriks, kuid teda ei valitud. Sümfoonilised poeemid (“Till Eulenspiegel” (1895), “Nõnda kõneles Zarathustra” (1896) ja “Don Quixote” (1897)) Esimene ooper ("Guntram", 1894) kukkus läbi. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1897 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1897 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1907 Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry 1897–1907 oli Viini Riigiooperi (tollal Õukonnaooper) muusikadirektor. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1884 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1884 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1896 Headline Headline for the date entry Anton Bruckner Body text Body for the date entry Laiema tunnustuse ja edu saavutas ta alles viimasel elukümnendil, sh teostega Sümfoonia nr 7, nr 8, nr 9 ning "Te Deum". Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1906 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1906 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1907 Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry Sümfoonia nr 8 (koorile, solistidele ja orkestrile) ("Tuhande sümfoonia") (1906–1907). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1905 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1929 Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Saavutas edu ooperiheliloojana alles ooperitega "Salome" (1905, esiettekanne Dresdenis) ja "Elektra" (1909). Töötas sajandi algul peamiselt koos libretisti ja kirjanikuga Hugo von Hofmannsthal, pärast viimase surma 1929 Stefan Zweigiga. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1907 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1907 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry 1907. aastal lahkus USA- sse, oli New Yorgis Metropolitan Opera dirigent ning New Yorgi Filharmoonikute muusikajuht. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1908 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1908 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1909 Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry Sümfooniline teos (Sümfoonia nr 9) "Laul maast" (kahele vokaalsolistile ja orkestrile) (1908–1909). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1909 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1909 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1911 Headline Headline for the date entry Gustav Mahler Body text Body for the date entry Suundus pärast mõõdukat edu USAs 1909 tagasi Euroopasse tiheda dirigeerimisgraafikuga. Suurimaks eduks peetakse tema Sümfoonia nr 8 esiettekannet Münchenis 1910. Suri haigusesse 1911 ja järelhüüded tema kohta olid ülimalt positiivsed. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1919 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1919 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Sai Viini riigiooperi muusikadirektoriks. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1939 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1939 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Natsionaalsotsialismi ajal tehti Strauss saksa riikliku muusikaühenduse presidendiks (1939), kuid ta ei olnud Hitleri poliitika pooldaja ja elas Viinis. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1948 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1948 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1949 Headline Headline for the date entry Richard Strauss Body text Body for the date entry Aasta enne surma, 1948, loodud orkestrilaulud "Neli viimast laulu" (sopranile ja orkestrile, tekstid Herrmann Hesse ja Joseph von Eichendorff) on suure sisendusjõuga Tags Enter Tags (categories) Hilisromantism (show2) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4864>* ===ASK=== ====Hilisromantism (ask1)==== Lohista sõnad õigesse lünka. Hilisromantismiks muusikas nimetatakse 19. sajandi teisest poolest 20. sajandile kandunud *järellainetust*, mis avaldus kõige enam *Saksamaal ja Austrias*. Suurimad muudatused hilisromantismi heliloomingus on järgmised: hiigelkoosseisud ja *vaskpillide suur osatähtsus* orkestriteostes (ka koos koori ja vokaalsolistidega), *ebapüsiv* harmoonia, mida põhjustas *kromatismide* paljusus akordides ja meloodias – tegemist oli *tonaalsuse hajutamisega*, mis viis selle kadumiseni 20. saj esimese poole ekspressionismis, atonaalsuses, kaksteisthelitehnikas.  Hilisromantismi mõjukamad esindajad olid austria heliloojad *Gustav Mahler* (1860–1911) ja *Anton Bruckner* (1824–1896). Viimane tegeles heliloominguga tõsisemalt alles alates 1850. aastatest ja saavutas läbi raskuste *tunnustuse* alles oma elu viimasel aastakümnel. Neile lisandub saksa helilooja *Richard Strauss* (1864–1949), kes kandiski oma loominguga hilisromantismi 20. sajandisse ja kelle loomingus on täheldatud juba ka *modernistlikke tendentse*. Hilisromantiliselt kirjutasid ka saksa helilooja *Max Reger* (1873–1916) (oreli ja vokaalsümfooniline looming) ning oma esimeses loomefaasis ka 20. sajandi muusika *suur uuendaja*, austria helilooja *Arnold Schönberg* (1874–1951). Kõigile neile oli suureks eeskujuks 19. sajandi teise poole ooperižanri ning harmooniat ja meloodikat (läbi kromatismi mõju suurendamise) uuendanud saksa helilooja *Richard Wagner* (1813–1883). <https://vara.e-koolikott.ee/node/4839> ====Hilisromantism (ask2)** SULETUD PILT==== Paiguta hiirega Bruckneri eluetapid õigesse järjekorda. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4840> ====Hilisromantism (ask3)** SULETUD PILT==== Paiguta hiirega Mahleri eluetapid õigesse järjekorda. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4847> ====Hilisromantism (ask4)** SULETUD PILT==== Paiguta hiirega R. Straussi eluetapid õigesse järjekorda. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4850> ====Hilisromantism (ask5)***==== Arnold Schönberg – „Gurre-laulud“ (1900–1911)  Tekst: taani luuletaja Jens Peter Jacobsen (tõlgitud taani keelest saksa keelde Robert Franz Arnold) Kantaadi sisukirjeldus Esimesed kaks osa on kahele vokaalsolistidele (Waldemar ja Tove) ja orkestrile, kolmandas osa lisanduvad kolmas vokaalsolist (talupoeg Klaus), jutustaja ning kolm meeskoori ja üks suur ühendkoor. Kantaadi sisu baseerub Taani rahvuslikul legendil, leides aset Gurre linnuses. Tegemist on keskaegse armastustragöödiaga. Taani kuningas Waldemar (väidetavalt Valdemar Atterdag (Valdemar IV, 1320–1375)) armastab armukest Tove (ingl. k. dove, e. k. tuvi), kuid tema armukade abikaasa kuninganna Helvig tapab Tovet (see võis olla seotud ka tema eelkäijaga Valdemar I). Orkestrivahemängus „Suvetuule metsik jaht“ kasutab Schönberg esimest korda juttustaja kaudu kõnelaulu tehnikat (sks. k. Sprechgesang), mida ta ulatuslikumalt kasutab alles hiljem teoses „Pierrot Lunaire“ (1912, Kuu Pierrot). Osa I: Algab orkestri eelmänguga. Waldemar armastab oma armukest Tove. Lauldakse ebaõnnestumistest ja eelseisvast surmast. Pikk orkestri vahemäng juhatab metstuvide laulu sisse, mis jutustavad Tove surmast ja Waldemari leinamisest. Osa II: Lühike osa koosneb vaid ühest laulust, kus Waldemar süüdistab jumalat julmuses. Osa III: Waldemar kutsub oma surnuid kaaslasi nende haudadest. Nad korraldavad jahti linnuse ümber (meeskoor), kuni päikesetõus neid tagasi haidadesse sunnib. Samal ajal üks talupoeg, Klaus, kardab seda tondlikku armeed, see väljendub groteskses laulus. Orkestrivahemängule „Suvetuule metsik jaht“ (hommikuse tuule lugu) järgneb ühendatud segakoori osalusega lõpetus „Vaadake päikest!“ Vaata laulude nimekirja allpool.  "Gurre-laulud", Dresdeni Filharmoonikud, Berliini, Leipzigi ja Praha koorid (Herbert Kegel), tekst (sks. ja ingl. k.) kuvab muusika kõlamise ajal ja sisu on illustreeritud piltidega (autor: T.A.Z. fiolspelare Youtube channel), Esimene osa YT 01:08:27, Teine osa YT 05:17, Kolmas osa (puudub) ÜLESANNE: vaata ja kuula "Gurre-laulud" illustreeritud salvestuse esimesed 13:00 minutit ja iseloomusta, mida sa kuuled ja näed. Vasta 11 küsimusele ja loe tervikuna Waldemari esimese laulu teksti eesti keeles. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4851> ===DO=== Kuula ERR Klassikaraadio saadet KLASSIKUD. Gustav Mahler 150. Lahkumine. Viimased eluaastad (2010, Maja Lilje) Võtta kokku, mida muusikateadlane ja raadio saatejuht Maia Lilje kõneleb Mahleri viimastest eluaastatest: 1. Milline õhkond oli tema kontsertidel? 2. Too välja vähemalt kolm sind enim üllatunud fakti või kirjeldust. 3. Mis oli Mahleri eluunistus? 4. Veel küsimusi õpetaja valikul Hilisromantism (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4852> ==3) Impressionism. Debussy, Ravel== Impressionism https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4284 ===MÕISTED=== # impressionism # sümbolismina # klassitsism # täistoonlaad # pentatoonika # teema # tämber kõlavärv # meloodia # akord kooskõla # klassikaline harmoonia # selgepiiriline vorm # vaba voolavus # improvisatsioonile # instrument # orkester # programmiline muusika # kirikulaadid # noonakord # undeetsimakord # tredeetsimakord # kvint-kvart-akord # lahendamata akord # paralleelne häältejuhtimine akkordide paralleljuhtimine # klassikalis-romantiline muusika # gamelani muusika # takti põhirõhk # rütmika # rütm # instrumentatsioon # koloriit # puhas tämber # orkestratsioon # stiilipalett # neoklassitsism # džäss jazz ===TELL UUS=== '''[[w:Impressionism (muusika)|Impressionism]]''' (prantsuskeelsest sõnast ''impression'', mulje) on [[w:maalikunst|maalikunst]]i ja [[w:kirjandus|kirjandus]]e eeskujul [[w:muusika|muusika]] [[w:kirjeldus|kirjeldamiseks]] kasutatud [[w:muusikastiil|muusikastiil]], mida on püütud iseloomustada üldiste [[w:tunnus|tunnus]]tega nagu keskendumine muusika meeleolule ja atmosfäärile, ebamäärasus, passiivsus. Impressionistlikus muusikas keskendub helilooja õrnhabraste hetkemeeleolude ilu nautimisele. Loodavate subtiilsete kõlade eesmärgiks on maksimaalse [[w:sisendus|sisendus]]e ning [[w:müüt|müüt]]ilise atmosfääri loomine. Heliteose paremaks [[w:tunnetus|tunnetamiseks]] on sellele tihti lisatud [[w:pealkiri|pealkiri]], mis [[w:partituur|partituur]]is asub vahel alles teose lõpus. Helilooja huvi võib olla inimese [[w:psühholoogiline seisund|psühholoogilise seisundi]] esiletoomine ning [[w:suhe|suhe]] [[w:loodus|loodus]]ega.  Impressionistliku muusika [[w:muusikaline struktuur|struktuuri]] võivad iseloomustada järgmised tunnused: * [[w:kirikulaadid|kirikulaadid]]e, [[w:tervetoonhelirida|tervetoonhelirida]]de ja [[w:pentatoonika|pentatoonika]] kasutamine * klassikalise, kindlate piirjoontega [[w:teema (muusika)|teema]] asendamine voolava, tämbriliselt rikka [[w:meloodia|meloodia]]ga * [[w:akord|akord]]id ei allu enam klassikalise [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]] ja [[w:häältejuhtimine|häältejuhtimise]] reeglitele, näiteks täielikult võib puududa lahenemine [[w:toonika|toonika]]sse * [[w:noonakord|noonakord]]ide, [[w:undeetsimakord|undeetsimakord]]ide, [[w:tredeetsimakord|tredeetsimakord]]ide ning [[w:kvart-kvint-akord|kvart-kvint-akord]]ide rohke kasutamine * selgepiirilist [[w:muusikavorm|vormi]] asendab vaba voolamine, mis tihti meenutab [[w:improvisatsioon|improvisatsioon]]i * [[w:rütm|rütm]]i ja [[w:artikulatsioon|artikulatsioon]]i kasutamine selliselt, et saavutatakse [[w:meetrum|meetrum]]i hägustumine * erilist tähelepanu pööratakse [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide ja [[w:orkester|orkestri]] [[w:tämber|tämbritele]] * impressionistlikku [[w:orkestratsioon|orkestratsioon]]i iseloomustab süvendatud tähelepanu [[w:nüanss|nüanss]]idele, [[w:detail|detail]]irohkus ja sillerdav [[w:koloriit|koloriit]] * Euroopa-välised, näiteks [[w:gamelan|gamelan]]i muusika mõjud * heliteostele on tihti lisatud [[w:programmiline muusika|programm]] Impressionismi mõiste sidumist muusikaga on algusest peale ka taunitud. Näiteks Claude Debussy ja Maurice Raveli puhul ei olnud impressionistiks nimetamine heliloojate endi soov, sest Debussy ise tunnetas pigem oma muusika seost [[w:sümbolism|sümbolistliku]] kirjanduse ja maalikunstiga ning Ravel ise pidas ennast eelkõige [[w:klassika|klassikaliseks]] heliloojaks. Saksa keeles kasutas mõistet 'impressionism' esimest korda kunstiajaloolane [[w:Richard Hamann|Richard Hamann]] 1907. aastal. Impressionismi mõiste läks käibele koos [[w:ekspressionism|ekspressionism]]i mõistega 1920ndatel. Impressionistliku muusika põhilisteks esindajateks peetakse prantsuse heliloojaid [[w:Claude Debussy|Claude Debussy]]d (1862–1918) ja [[w:Maurice Ravel|Maurice Ravel]]i (1875–1937). Esimeseks impressionistlikuks [[w:muusikateos|muusikateos]]eks peetakse Claude Debussy [[w:sümfooniline poeem|sümfoonilist poeemi]] "[[w:Fauni pärastlõuna|Fauni pärastlõuna]]", mis on inspireeritud [[w:Stéphane Mallarmé|Stéphane Mallarmé]] luulest. [[w:Igor Garšnek|Igor Garšnek]] (2004) on võrrelnud Claude Debussy ja Maurice Raveli heliloomingut järgmiselt: "Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – rafineeritud koloriiditaju ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja ''jazz'''ini." Impressionismi mõju on suur ka väljaspool prantsuse [[w:kultuuriruum|kultuuriruum]]i: impressionistlikke tunnuseid leidub näiteks hispaania helilooja [[w:Manuel de Falla|Manuel de Falla]] (1876–1946), itaalia helilooja [[w:Ottorino Respighi|Ottorino Respighi]] (1879–1936) ning inglise helilooja [[w:Frederick Delius|Frederick Delius]]e (1862–1934) muusikas. ===TELL VANA=== Impressionism (impression, e. k. mulje) jõudis kunstisse varem kui muusikasse. Seda sõna kasutati esimest korda 1870-ndatel aastatel prantsuse maalikunsti kontekstis. Kunst – esimene impressionistlik maal on Claude Monet' (1840–1926) (Vikipeedia) "Impressioon. Tõusev päike" (1873) (Vikipeedia). (#Kunst). Antud kunstisuunas pööratakse suurt tähelepanu pooltoonidele ja nüanssidele. Teiste impressionistlike maalikunstnikke hulka kuuluvad tuntumatena veel Edgar Degas (1834–1917) (Vikipeedia), Pierre-Auguste Renoir (1841–1919) (Vikipeedia) ja Édouard Manet (1832–1883) (Vikipeedia). Maalikunstnikud soovisid jäädvustada (mh kiirete pintslilöökidega) hetkemuljeid ja vahelduvaid valgusefekte. Loe edasi ja vaata näiteid kunstiabi portaalis. Loe ja vaata kunstipeatüki Impressionism ja Impressionismi näited. Kirjandus – siin avaldus impressionistlik tunnetus sümbolismina (Vikipeedia) Charles-Pierre Baudelaire´i (1821–1867) (Vikipeedia), Paul Verlaine´i (1844–1896) (Vikipeedia), Stéphane Mallarmé (1842–1898) (Vikipeedia) ja Maurice Maeterlinck (1862–1949) (Vikipeedias) loomingus eelkõige (#Kirjandus). Võrdle ka kunstipeatüki Sümbolism. Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpupoole ja avaldus täielikult 20. sajandi esimeses pooles (Vikipeedia).  Muusika – keskendub õrnhabraste hetkemeeleolude ja nende ilu nautimisele. Ülekandmine muusikasse on siiski problemaatiline, sest voolu peaesindaja, prantsuse helilooja Claude Debussy (1862–1918) (Vikipeedia) eitas seda terminit ja tundis end seostatud rohkem sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga. Teine põhiesindaja on prantsuse helilooja Maurice Ravel (1875–1937) (Vikipeedia), kuid Ravel ise pidas ennast pigem klassitsistlikuks heliloojaks. Impressionism on seotud ka pealkirjadega, mis asuvad tihti alles teose lõpus (nt Debussy‘ prelüüdid klaverile): luuakse kõlapildid, mis kutsuvad esile suurendatud peenestatuse astme ja sugestiooni (sisendusjõu) abil looduslik-müütilise atmosfääri. Heliloomingus hakati aina enam kasutama täistoonlaadi ja pentatoonikat (=IV). Klassikaliselt kindla piirjoontega teema asendus voolava kõlavärvirikka meloodiaga (=IV), kooskõlad ei olnud ainult enam seotud klassikalise harmoonia reeglitega (=IV), selgepiiriline vorm asendus vaba voolavusega ning sarnanes tihtipeale kogunisti improvisatsioonile (=IV). Tähelepanu pöörati erinevate instrumentide ja orkestri kõlavärvidele. Heliloojad kirjutasid programmilist muusikat, kunstnikute ja heliloojate huviorbiidis oli inimese suhe loodusega ka psühholoogilised seisundid.  Impressionism avaldub heliloomingus järgmiselt: täistoonlaad, pentatoonika, kirikulaadid noon-, undeetsim- ja tertsdeetsimakrodid (tihti ilma põhihelita) lahendamata akordid akordide paralleeljuhtimine: see oli klassikalis-romantilises muusikas keelatud eksootilise ja Euroopa-välise muusika mõju: Gamelani muusika (Vikipeedia) - Indoneesia e Jaava muusika, sellega tutvus Debussy Pariisi maailmanäitusel 1889. aastal (Vikipeedia ingl. k.) takti põhirõhkude looritamine (hägustamine/hajutamine) rütmikas peenestatud instrumentatsioon (pillide kasutus) vormieksperimendid Debussy ja Raveli heliloomingu võrdlus (Garšnek 2004) Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – rafineeritud koloriiditaju ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. Impressionism langeb kokku Debussy loomisajaga 1890ndatest aastani 1918, kuid jätkub Raveliga 1930. aastateni. Selle mõju on ka hiljem suur, ka väljaspool prantsuse kultuuriruumi: Manuel de Falla (1876–1946) (Vikipeedia) Hispaanias, Ottorino Respighi (1879–1936) (Vikipeedia) Italias, Frederick Delius (1862–1934) (Vikipeedia ingl. k.) Inglismaal. Piltide litsentsid: Monet "Impressioon. Tõusev päike" (1873) (Avalik omand), Claude Debussy (Avalik omand), Maurice Ravel (Avalik omand) Claude Monet (1840–1926) "Impressioon. Tõusev päike" (1873), Claude Debussy (1862–1918), Maurice Ravel (1875–1937) Kasutatud kirjandus Barraqué, J. (1964). Debussy. Mit Selbstzeugnissen und Bilddokumenten [Autobiograafiliste ja pildidokumentidega]. Reinbek bei Hamburg: Rowohlt.  Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita. Jõgiste, M.; Raud, J.; Tähis, H.; Saue, H. (2014). 19.-20. sajandivahetuse kunst ja muusika. Mahler. Eri ajastute kunsti ja muusika kokkukõlad (õpiobjekt). Tartu: Tartu Ülikool. Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita. Randmann-Mihkla, T.  (2012/2016). Impressionism - 19.saj lõpp. Kunstiabi. Weebly. Läänemaa Ühisgümnaasium.  Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht. Vana variant: Impressionism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/2989> Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube, ERR Klassikaraadio jt on viidatud linkidena teksti sees. ===Heliloojad valitud loomingunäidetega=== ====Claude Debussy (1862–1918)==== Claude Debussy (1862–1918) – peetakse muusikalise impressionismi alusepanijaks ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. Ta sündis Pariisi lähedal (Saint-Germain-en-Laye) muusikaga vähe seotud perre ja ei saanud algharidust. Esimesed klaveritunnid 1868 itaalia õpetaja juures, 1870 annab talle klaveritunde (väidetavalt Chopini juures õppinud) Marie Mauté de Fleurville. Asus Pariisi Konservatooriumis õppima muusikat (klaverit ja harmooniat) alates 1872. a-st. 1880 paiku oli ta vene kunstitoetaja (kes mh toetas Tšaikovskit) Nadežda von Meck'i isiklik pianist ja õpetaja, tänu sellele reisis palju. Samal ajal jätkas kompositsiooniõpinguid Ernest Guiraud' juures Pariisi Konservatooriumis. 1884 võitis Debussy nn Rooma auhind Prix de Rome, Vikipeedia) viibimiseks stipendiumiga Roomas Villa Medici's 1885–1887) kantaadiga "L'enfant prodique" (Kadunud poeg). 1888–1889 külastas Debussy Wagneri festivali Bayreuthis ja sai tuttavas prantsuse sümbolistlike kirjanikega (Mallarmé, Baudelaire, Verlain). 1889 külastas ta Pariisi maailmanäitust ja tutvus Kaug-Ida muusikaga (nt indoneesia Gamelani muusika. Tuntumate klaveriteoste hulgas sellel ajal on "Deux Arabesques" (1888, Kaks arabeski), "Bergamasque'i süit" (Suite bergamasque) (sisaldab loo Kuuvalgus (Clair de Lune), 1890), "Reverie" (1890, e. k. Unistus). Tuntumate orkestriteoste hulgas on "Fauni pärastlõuna" (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1892–1894, inspireeritud Mallarmé luulest, peetakse esimeseks nüüdismuusika teoseks; 1912 lõi Vaslav Nijinsky samanimelise balleti selle muusika juurde), "Nocturnes" (1899/1900) (e. k. Nokturnid e ööpalad, triptühhon orkestrile ja naiskoorile). Debussy pidas boheemliku ja värvika eraelu ja kogus tuntust. Sajandi vahetusel tõi ta välja oma ainukese ooperi, viievaatelise "Pelléas et Mélisande" (Pelléas ja Mélisande, 1892–1902, tekst: Maeterlinck) (Vikipeedia ingl. k.) Uuel sajandil kirjutas ta orkestriteostena nt "La Mer" (1905, e. k. Meri) ja "Images" (1909/1911, e. k. Pildid), klaveriteostest veel "Children's Corner" (1909, e. k. Lastenurk) ja "Preludes" (1910–1913, e. k. Prelüüdid e eelmängud) ja tuntud on ka tema Viulisonaat (1916/17). Debussy haigestus 1909 vähki ja sellesse ka suri 1918. Debussy muusikakriitikuna – 1901. a. pakuti Debussy'le kirjutada muusikakriitikat Pariisi juhtivale kirjanduse ja kunsti ajakirjale La revue blanche, mida ta vastu võttis (mh ka rahalistel põhjustel). Selleks, et edastada tugevat kriiitkat oma ajastu muusika ja publiku kohta, kasutas ta nn alter ego (teise mina) tegelasena “Monsieur Croche” (härra Kaheksandiknoot) "Antidilettant", kellega ta pidas fiktivseid dialooge (eeskuju oli Paul Valéry' "Monsieur Teste"). Esimene artikkel ilmus 1. aprillil 1901. a, kuid ta lõpetas kirjutamise juba ka samal aastal. 1905 küsis teine prantsuse ajakiri Mercure musical  artikleid ja ta jätkas kirjutamisega. 1913. a koostas Debussy valiku oma tekstidest käsikirja, et neid välja anda, mis jäi aga I MS'i tõttu teostamatuks, alles vahetult enne oma surma, 1918, toimetas ta neid veelkord ja see ilmus raamatuna alles peale tema surma, 1921. Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, luban ma endale paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Te leiate selles veerus seega rohkem tõelisi ja ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat; […] Ja lõpuks: jäägem palun sõna „muljed“ juurde, mille juurde ma ka ise jään, et see jätaks mulle vabadust hoidmaks minu tunnetusi parasiitlikust esteetikast puhtana. (Debussy 1982: 25–26) ''"Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta on sulandunud ühte loodusega ja kuuleb harmooniaid, mis ei sobi teie koolitarkusega kokku... Muusikud kuulavad ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad mitte kunagi ei kuule. Päikesetõusu vaadata on palju kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Mis kasu on teil oma arusaamatust kunstist? Kas te ei peaks välja juurutama kõike seda parasiitlikku keerulisust, mis meenutab tresoori peent mehhanismi? Te ei jõua kuhugi, sest te ei tea muud kui seda muusikat ja kuuletute jõhkratele, läbipaistmatutele seadustele. Teie ees kummardatakse ülespuhutud sõnadega, seejuures pole muud kui kelmid! [Olete] ahvi ja teenindaja vahepealsed. (Debussy 1982: 55–56) ''Igatahes püüan unustada levinud muusikat, sest see takistab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Miks jääda selle juurde, mida tuntakse niikuinii?'''' (Debussy 1982: 54) Helilooming – klaverimuusikas näitab uut väljenduslaadi kõlaregistrite peenekoelise kasutamise, faktuuri mitmeplaanilisuse, harmoonilisse tausta peidetud meloodiliste liinide, kaugete helistike ootamatu vastandamise, arpedžode, figuratsioonide ja kiirelt voolavate passaažide kujul. Sümfoonilistest teostest peetakse "Fauni pärastlõuna" (1892–1894) eriti uuenduslikuks ja nüüdismuusika alguseks (kuulus alguse flöödisoolo ja sellele järgnevad pastelsed orkestrivärvid on selle võrdkujuks). Oma ooperis "Pelléas ja Mélisande" (1892–1902) loobub ta traditsioonilisest numbriooperist ning ka Wagneri tervikkunstiteose põhimõttetest, süžee ei ole lihtne jälgida ja ta käsitleb tegelasi pigem abstraktestes kategooriates − Inimene, Surm, Armastus, Saatus. KUULAMISNÄIDE 1: Clair de Lune (Kuuvalgus) "Bergamasque'i süit", noodiga versioon YT 04:52; Umi Garrett (12 a) Houston, 2012, YT 06:07; blogija pianoTV analüüs (tavakuulajale) YT 12:23 KUULAMISNÄIDE 2: Fauni pärastlõuna, hr-Sümfooniaorkester (Andrés Orozco-Estrada), Vana Ooper Frankfurt, 2014, YT 11:45 KUULAMISNÄIDE 3: Prelüüdid raamat 1 ja 2, pianist Krystian Zimerman, noodiga, YT 01:22:13 KUULAMISNÄIDE 4: La Mer (Meri) Lucerne Festival Orchestra (Claudio Abbado), 2003, YT 26:48; La Mer (Meri), hr-Sümfooniaorkester (Paavo Järvi), Rheingau Musik Festival 2012 KUULAMISNÄIDE 5: Pelléas et Mélisande, ooper, Komische Oper Berlin (Jordan de Souza), 2017 YT etendus algab 08:52 KUULAMISNÄIDE 6: Children's Corner, pianist Benjamin Moser, YT 16:41; versioon noodi ja liikuvate kättega, Paul Barton, 2017, YT 16:45  Loe edasi:  Claude Debussy (1982). Monsieur Croche - Sämtliche Schriften und Interviews [Härra Kaheksandiknoot - Kõik kirjad ja intervjuud]. Stuttgart: Reclam Verlag. Tsitaadi katkendeid eesti keelde tõlkinud: Lock, G. (2008). „Kriitikal peaks olema peale julguse laita ka julgust tunnustada.“ Tasakaalustatud muusikakriitikast Eduard Hanslicki, Claude Debussy ja Carl Dahlhausi valgusel. Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev: Kriitika diskursus: minevik ja tänapäev, Tallinna Ülikool, november 2006 (toim. M. Männik-Kirme, R. Veidemann). Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus, 212−222 [tsitaadid loetavad ka G. Locki TLÜ Muusikakriitika erikursuse veebilehel]. ====Maurice Ravel (1875–1937)==== Maurice Ravel (1875–1937) – sündis Ciboure'is (Baskimaal) Hispaania piiri ääres. 14-aastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi õppides klaverit ja kompositsiooni, õppingud kestsid kaua: 1889–1895, 1897–1900. Ravel kandideeris aastail 1900–1905 korduvalt Rooma auhinnale, kuid ta ei saanud mitte kunagi esimest kohta, see (ja tema välja kukkumine esimesest voorust) viis 1905 lausa avaliku skandaali ja Pariisi konservatooriumi rektori tagasiastumiseni. On ka väidetud, et Ravel pakkus konkursile mh liigakadeemilisust parodeerivaid teoseid (Pariisi konservatoorium oli tuntud oma akadeemilisuse ja konservatiivsuse poolest). Pärast skandaali sõitis Ravel puhkamise eesmärgil sõpradega Amsterdami, sealt kirjutas ta ühele teisele sõbrale kirja teel:  Eile oli ekskursioon Alkmaari... Teel oli suurepärane vaade. Järv tuuleveskitega ümberpiiratud. Põldudel tuuleveskisid horisondini... Vaadates seda mehhaanilist vaatepilti võib jääda mulje endastki kui automaton'ist (automatiseeritud masinast)... Aga ma hakkan asju salvestama [ladustama, koguma] ja ma usun, et paljud asjad hakkavad selgekski saama sellel reisil. Igatahes olen praegusel hetkel absoluutselt õnnelik ja oli ilmselt minust mitte õige olla ärevuses meeleheite momendi tõttu. Sa tead, kui võimeline ma olen kandma kõige traagilisemaid asju, ning, jumal hoidku, on halvemaid asju kui need! (Orenstein 1967: 476) Arbie Orenstein kommenteerib, et Ravel oligi aastail 1905–1908 tõepoolest "asju salvestamas [ladustamas, kogumas]", see oli külluslik ja oluliselt produktiivne aeg tema jaoks. Esimeses maailmasõjas soovis Ravel ise sõjaväkke astuda, et oma kodumaad Prantsusmaad sakslaste eest kaitsta, õnneks ei pidanud ta vigastuse tõttu kaua teenima. Tähtsamatest teostest tuleb mainida kronoloogilises järjekorras: "Pavane pour une infante défunte" klaverile (1899, Pavane surnud lapsele), "Jeu d'eau" klaverile (1901, Veemängud), "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile (1903), "Miroirs" (1904–1905, Peeglid, süit klaverile), "Rapsodie espagnole" orkestrile (1908, Hispaania rapsoodia), triptühhon "Gaspard de la nuit" (1908, Öine Gaspard, inspireeritud romantsimiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi loomingust), esimene ooper "L'heure espagnole" (1909, Hispaania tund), "Ma Mère l'Oye" orkestrile ja versioonina ka kahele klaverile (1910, Hane-ema), ballett "Daphnis ja Chloé" (1912), kuueosaline süit "Le tombeau de Couperin" klaverile (1917, Couperini haud, pühendatud helilooja 250. sünniaastapäevale, pöördub tagasi barokiajastu tantsude juurde), teine ooper "L'enfant et les sortileges" (1920–1925, laps ja võlumaailm, ühevaatuseline, balletti sugemetega), kontsertrapsoodia "Tzigane" viiulile ja orkestrile ja versioonina ka klaverile (1924, Mustlanna), "Boléro" orkestrile (1928), Klaverikontsert d-duur vasakule käele (1930, Paul Wittgensteinile, kes oli esimeses MS's kaotanud parema käe), klaverikontsert g-duur (1931, Marguerite Longile) Ravel oma loomemeetodist Kui Ravel pidas loenguid Rice Instituudis (Houston, Texas, USA) aprillis 1928, kirjeldas ta oma loomemeetodit järgmiselt:  Oma enda loometöös arvan, et üldiselt on vajalik selline pikk ja teadlik kujunemise e tiinuse aeg. Sellel ajal ma järk-järgult näen kasvava täpsusega, milline vorm ja areng vastaval teosel peaks olema tervikuna. Ma võin seega olla hõivatud aastaid ilma ühegi noodi kirjutamata sellele teosele - pärast seda kirjutamine läheb suhteliselt kiiresti; kuid vajan endiselt palju aega selleks, et eemaldada kõik, mis võib olla liigne (tarbetud), eesmärgiga teostada nii terviklikult kui võimalik igatsetud lõplikku selgust. Siis on aeg sõnastada uusi ideid järgmisele teosele, kuid seda ei saa sundida kunstlikult, sest need ilmnevad ainult vabatahtlikult ja on sageli ajendatud mõnest väga kaugest tajust, ilma, et need oleksid vormi võtnud kõik neid aastaid. (Orenstein 1967: 468)  Helilooming – konkreetsem kui Debussy'l, barokkmuusika stillisatsioonid, klassitsistlik vormiselgus, kuid ka impressionistlik koloriit. Kiindus Hispaania kultuuri ning kasutas ja džässi, mõlemad kajastuvadki tema muusikas. KUULAMISNÄIDE 1: Pavane surnud lapsele, pianist Jean-Philippe Collard, YT 06:24 KUULAMISNÄIDE 2: Miroirs (Peeglid) süit klaverile (Vikipeedia ingl. k., Vikipeedia sks. k.), pianist Louis Lortie, YT 55:36 KUULAMISNÄIDE 3: Hispaania rapsoodia, Pittsburgh Symphony Orchestra (Lorin Maazel), Musikfest Bremen, 1994, YT KUULAMISNÄIDE 4: Gaspard de la nuit, pianist Ivo Pogorelich, YT 23:55 KUULAMISNÄIDE 5: "Daphnis et Chloé" süit nr 2, hr-Sümfooniaorkester (Daniel Smith), Vana Ooper Frankfurt, 6. rahvusvaheline dirigeerimisvõistlus Sir Georg Solti 2012 (1. kandidaat, 2. auhind) YT 19.05 KUULAMISNÄIDE 6: Tzigane (rapsoodia viiulile ja orkestrile), Moskva Linna Sümfoonia "Vene Sümfoonia", solist Maxim Vengerov (dirigent Dmitri Jurowski), 2011 YT 09:43 KUULAMISNÄIDE 7: Couperin haud, pianist Ronald Brautigam, YT 26:01 KUULAMISNÄIDE 8: Bolero, Viini Filharmoonikud (Gustavo Dudamel), Lucerne Festival 2010, YT 17:31 Loe edasi:  Orenstein, A. (1967). Maurice Ravel's creative process [Maurice Raveli loomeprotsess]. The Musical Quarterly, Vol. 53, No. 4, 467–481 [PDF veebis] Vana variant: Impressionism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/2989> ===SHOW=== Timeline: Debussy, Ravel Headline Main timeline heading goes here (first page) Debussy, Ravel Body Text The main timeline body goes here (first page). Impressionismi põhiesindajad Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0 0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels 600 Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1873 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1873 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry "Impressioon. Tõusev päike" Body text Body for the date entry Claude Monet' (1840–1926) maal, mida on peetud esimeseks impressionismi näiteks kunstis. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1890 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1890 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Impressionism muusikas Body text Body for the date entry Muusikasse jõudis impressionism 19. sajandi lõpupoole ja avaldus täielikult 20. sajandi esimeses pooles. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1862 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1862 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1918 Headline Headline for the date entry Claude Debussy Body text Body for the date entry Prantsuse impressionismi peaesindaja. Kuid ta eitas seda terminit ja tundis end seostatud rohkem sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1875 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1875 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1937 Headline Headline for the date entry Maurice Ravel Body text Body for the date entry Prantsuse impressionismi teine peaesindaja. Kuid ta ise pidas ennast pigem klassitsistlikuks heliloojaks. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1868 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1868 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1870 Headline Headline for the date entry Debussy: klaveritunnid Body text Body for the date entry Esimesed klaveritunnid 1868 itaalia õpetaja juures. 1870 annab talle klaveritunde (väidetavalt Chopini juures õppinud) Marie Mauté de Fleurville. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1872 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1872 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Debussy: Pariisi Konservatoorium Body text Body for the date entry Asus Pariisi Konservatooriumis õppima muusikat (klaverit ja harmooniat). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1880 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1880 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Debussy: pianist, helilooja ja Pariisi Konservatoorium Body text Body for the date entry Oli vene kunstitoetaja (kes mh toetas Tšaikovskit) Nadešda von Meck'i isiklik pianist ja õpetaja, tänu sellele reisis palju. Samal ajal jätkas kompositsiooniõpinguid Ernest Guiraud' juures Pariisi Konservatooriumis. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1884 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1884 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Debussy: helilooja ja Rooma auhind Body text Body for the date entry Võitis nn Rooma auhind (Prix de Rome) viibimiseks stipendiumiga Roomas Villa Medici's (1885–1887) kantaadiga "L'enfant prodique" (Kadunud poeg). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1888 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1888 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1889 Headline Headline for the date entry Debussy: helilooja, Wagner, sümbolistid Body text Body for the date entry Külastas Wagneri festivali Bayreuthis ja sai tuttavas prantsuse sümbolistlike kirjanikega (Mallarmé, Baudelaire, Verlain). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1889 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1889 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Debussy: helilooja ja Kaug-Ida muusika Body text Body for the date entry Külastas Pariisi maailmanäitust ja tutvus Kaug-Ida muusikaga (nt indoneesia Gamelani muusika). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1888 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1888 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1890 Headline Headline for the date entry Debussy: helilooja Body text Body for the date entry Tuntumate klaveriteoste hulgas sellel ajal on "Deux Arabesques" (1888, Kaks arabeski), "Bergamasque'i süit" (Suite bergamasque) (sisaldab loo Kuuvalgus (Clair de Lune), 1890), "Reverie" (1890, e. k. Unistus). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1892 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1892 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1902 Headline Headline for the date entry Debussy: helilooja Body text Body for the date entry Tuntumate orkestriteoste hulgas on "Fauni pärastlõuna" (Prélude à l'après-midi d'un faune, 1892–1894, inspireeritud Mallarmé luulest, peetakse esimeseks nüüdismuusika teoseks), "Nocturnes" (1899/1900) (e. k. Nokturnid e ööpalad, triptühhon orkestrile ja naiskoorile) Ainuke ooper, viievaateline "Pelléas et Mélisande" (Pelléas ja Mélisande, 1892–1902, tekst: Maeterlinck) Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1905 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1918 Headline Headline for the date entry Debussy: helilooja Body text Body for the date entry Orkestriteosed: mh "La Mer" (1905, e. k. Meri) ja "Images" (1909/1911, e. k. Pildid). Klaveriteosed: mh "Children's Corner" (1909, e. k. Lastenurk) ja "Preludes" (1910–1913, e. k. Prelüüdid e eelmängud) Kammermuusika: Viulisonaat (1916/17) Haigestus 1909 vähki ja sellesse ka suri 1918. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1901 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Debussy: muusikakriitik Body text Body for the date entry Talle pakuti kirjutada muusikakriitikat Pariisi juhtivale kirjanduse ja kunsti ajakirjale La revue blanche, mida ta vastu võttis (mh ka rahalistel põhjustel). Selleks, et edastada tugevat kriiitkat oma ajastu muusika ja publiku kohta, kasutas ta nn alter ego (teise mina) tegelasena “Monsieur Croche” (härra Kaheksandiknoot) "Antidilettant", kellega ta pidas fiktivseid dialooge (eeskuju oli Paul Valéry' "Monsieur Teste"). Esimene artikkel ilmus 1. aprillil 1901. a, kuid ta lõpetas kirjutamise juba ka samal aastal. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1905 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Debussy: muusikakriitik Body text Body for the date entry Teine prantsuse ajakiri Mercure musical küsis artikleidja ta jätkas kirjutamisega. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1913 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1913 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Debussy: muusikakriitik Body text Body for the date entry Koostas valiku oma tekstidest käsikirja, et neid välja anda, mis jäi aga I MS'i tõttu teostamatuks, alles vahetult enne oma surma, 1918, toimetas ta neid veelkord ja see ilmus raamatuna alles peale tema surma, 1921. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1901 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry La revue blanche: Debussy ja härra Kaheksandiknoot Body text Body for the date entry Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, luban ma endale paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Te leiate selles veerus seega rohkem tõelisi ja ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat; […] Ja lõpuks: jäägem palun sõna „muljed“ juurde, mille juurde ma ka ise jään, et see jätaks mulle vabadust hoidmaks minu tunnetusi parasiitlikust esteetikast puhtana. (Debussy 1982: 25–26) Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1901 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry La revue blanche: Debussy ja härra Kaheksandiknoot Body text Body for the date entry Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta on sulandunud ühte loodusega ja kuuleb harmooniaid, mis ei sobi teie koolitarkusega kokku... Muusikud kuulavad ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad mitte kunagi ei kuule. Päikesetõusu vaadata on palju kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Mis kasu on teil oma arusaamatust kunstist? Kas te ei peaks välja juurutama kõike seda parasiitlikku keerulisust, mis meenutab tresoori peent mehhanismi? Te ei jõua kuhugi, sest te ei tea muud kui seda muusikat ja kuuletute jõhkratele, läbipaistmatutele seadustele. Teie ees kummardatakse ülespuhutud sõnadega, seejuures pole muud kui kelmid! [Olete] ahvi ja teenindaja vahepealsed. (Debussy 1982: 55–56) Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1901 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1901 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry La revue blanche: Debussy ja härra Kaheksandiknoot Body text Body for the date entry Igatahes püüan unustada levinud muusikat, sest see takistab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Miks jääda selle juurde, mida tuntakse niikuinii? (Debussy 1982: 54) Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1889 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1889 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1900 Headline Headline for the date entry Ravel: õppingud Pariisi Konservatooriumis Body text Body for the date entry 14-aastaselt astus ta Pariisi konservatooriumi õppides klaverit ja kompositsiooni: 1889–1895, 1897–1900. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1900 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1900 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1905 Headline Headline for the date entry Ravel: helilooja ja Rooma auhind - skandaal Body text Body for the date entry Kandideeris korduvalt Rooma auhinnale, kuid ta ei saanud mitte kunagi esimest kohta, see (ja tema välja kukkumine esimesest voorust) viis 1905 lausa avaliku skandaali ja Pariisi konservatooriumi rektori tagasiastumiseni. On ka väidetud, et Ravel pakkus konkursile mh liigakadeemilisust parodeerivaid teoseid (Pariisi konservatoorium oli tuntud oma akadeemilisuse ja konservatiivsuse poolest). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1905 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1905 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Ravel: pärast Rooma auhinna skandaali Body text Body for the date entry Pärast skandaali sõitis Ravel puhkamise eesmärgil sõpradega Amsterdami, sealt kirjutas ta ühele teisele sõbrale kirja teel: Eile oli ekskursioon Alkmaari... Teel oli suurepärane vaade. Järv tuuleveskitega ümberpiiratud. Põldudel tuuleveskisid horisondini... Vaadates seda mehhaanilist vaatepilti võib jääda mulje endastki kui automaton'ist (automatiseeritud masinast)... Aga ma hakkan asju salvestama [ladustama, koguma] ja ma usun, et paljud asjad hakkavad selgekski saama sellel reisil. Igatahes olen praegusel hetkel absoluutselt õnnelik ja oli ilmselt minust mitte õige olla ärevuses meeleheite momendi tõttu. Sa tead, kui võimeline ma olen kandma kõige traagilisemaid asju, ning, jumal hoidku, on halvemaid asju kui need! (Orenstein 1967: 476) Arbie Orenstein kommenteerib, et Ravel oligi aastail 1905–1908 tõepoolest "asju salvestamas [ladustamas, kogumas]", see oli külluslik ja oluliselt produktiivne aeg tema jaoks. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1914 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1914 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Ravel: helilooja ja I Maailmasõda Body text Body for the date entry Esimeses maailmasõjas soovis Ravel ise sõjaväkke astuda, et oma kodumaad Prantsusmaad sakslaste eest kaitsta, õnneks ei pidanud ta vigastuse tõttu kaua teenima. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1899 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1899 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1931 Headline Headline for the date entry Ravel: helilooming (valik) Body text Body for the date entry Tähtsamatest teostest tuleb mainida kronoloogilises järjekorras: "Pavane pour une infante défunte" klaverile (1899, Pavane surnud lapsele), "Jeu d'eau" klaverile (1901, Veemängud), "Shéhérazade" metsosopranile ja orkestrile (1903), "Miroirs" (1904–1905, Peeglid, süit klaverile), "Rapsodie espagnole" orkestrile (1908, Hispaania rapsoodia), triptühhon "Gaspard de la nuit" (1908, Öine Gaspard, inspireeritud romantsimiajastu kirjaniku Aloysius Bertrandi loomingust), esimene ooper "L'heure espagnole" (1909, Hispaania tund), "Ma Mère l'Oye" orkestrile ja versioonina ka kahele klaverile (1910, Hane-ema), ballett "Daphnis ja Chloé" (1912), kuueosaline süit "Le tombeau de Couperin" klaverile (1917, Couperini haud, pühendatud helilooja 250. sünniaastapäevale, pöördub tagasi barokiajastu tantsude juurde), teine ooper "L'enfant et les sortileges" (1920–1925, laps ja võlumaailm, ühevaatuseline, balletti sugemetega), kontsertrapsoodia "Tzigane" viiulile ja orkestrile ja versioonina ka klaverile (1924, Mustlanna), "Boléro" orkestrile (1928), Klaverikontsert d-duur vasakule käele (1930, Paul Wittgensteinile, kes oli esimeses MS's kaotanud parema käe), klaverikontsert g-duur (1931, Marguerite Longile) Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1928 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1928 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Ravel: helilooja oma loomemeetodist Body text Body for the date entry Kui Ravel pidas loenguid Rice Instituudis (Houston, Texas, USA) aprillis 1928, kirjeldas ta oma loomemeetodit järgmiselt: Oma enda loometöös arvan, et üldiselt on vajalik selline pikk ja teadlik kujunemise e tiinuse aeg. Sellel ajal ma järk-järgult näen kasvava täpsusega, milline vorm ja areng vastaval teosel peaks olema tervikuna. Ma võin seega olla hõivatud aastaid ilma ühegi noodi kirjutamata sellele teosele - pärast seda kirjutamine läheb suhteliselt kiiresti; kuid vajan endiselt palju aega selleks, et eemaldada kõik, mis võib olla liigne (tarbetud), eesmärgiga teostada nii terviklikult kui võimalik igatsetud lõplikku selgust. Siis on aeg sõnastada uusi ideid järgmisele teosele, kuid seda ei saa sundida kunstlikult, sest need ilmnevad ainult vabatahtlikult ja on sageli ajendatud mõnest väga kaugest tajust, ilma, et need oleksid vormi võtnud kõik neid aastaid. (Orenstein 1967: 468) Impressionism (show2) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4879> ===ASK=== ====Impressionism (ask1)*==== Impressionism (impression, e. k. mulje) jõudis *kunstisse* varem kui *muusikasse* . Seda sõna kasutati esimest korda 1870-ndatel aastatel prantsuse *maalikunsti* kontekstis: Claude Monet' (1840–1926) maal "Impressioon. Tõusev päike" (1873). Muusikasse jõudis impressionism *19. sajandi* lõpupoole ja avaldus täielikult *20. sajandi* esimeses pooles.  Muusika – keskendub õrnhabraste hetkemeeleolude ja nende ilu *nautimisele* . Ülekandmine muusikasse on siiski problemaatiline, sest voolu peaesindaja, prantsuse helilooja *Claude Debussy* (1862–1918) eitas seda terminit ja tundis end seostatud rohkem *sümbolistliku kirjanduse ja maalikunstiga* . Teine põhiesindaja on prantsuse helilooja *Maurice Ravel* (1875–1937), kuid Ravel ise pidas ennast pigem *klassitsistlikuks heliloojaks* . Impressionism on seotud ka *pealkirjadega*, mis asuvad tihti alles teose lõpus (nt Debussy‘ prelüüdid klaverile): luuakse kõlapildid, mis kutsuvad esile suurendatud peenestatuse astme ja sugestiooni (sisendusjõu) abil *looduslik-müütilise atmosfääri* . Võrreldes kahe meistri, Debussy ja Raveli heliloomingut, võib nende teostes ühisjoonte – *rafineeritud koloriiditaju* ja nn puhaste tämbritega orkestreerimine – kõrval leida ka põhimõttelisi erinevusi. Ravel eelistab iseloomulikult *erksaid*, aktiivseid ja sageli küllalt *keerulisi* rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa *lihtsam* ja tagasihoidlikum. Raveli stiilipalett on Debussy omast mõnevõrra avaram, ulatudes impressionismist neoklassitsismi ja jazz'ini. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4868> ====Impressionism (ask2)**==== Debussy peetakse muusikalise impressionismi alusepanijaks ja üheks esimeseks modernistlikuks heliloojaks. TrueFalse Kontrolli Debussy pidas ennast ise impressionistlikuks heliloojaks. TrueFalse Kontrolli Ravel ise pidas ennast pigem klassitsistlikuks heliloojaks. TrueFalse Kontrolli Debussy ei tegelenud eksootilise ja Euroopa-välise muusikaga. TrueFalse Kontrolli Ravel eelistab iseloomulikult erksaid, aktiivseid ja sageli küllalt keerulisi rütme, Debussy muusika rütmiline külg on aga märksa lihtsam ja tagasihoidlikum. TrueFalse Kontrolli Esimeses maailmasõjas soovis Ravel ise sõjaväkke astuda, et oma kodumaad kaitsta, ta pidi kahjuks kaua teenima. TrueFalse Kontrolli Debussy klaverimuusikas näitab uut väljenduslaadi kõlaregistrite peenekoelise kasutamise, faktuuri mitmeplaanilisuse, harmoonilisse tausta peidetud meloodiliste liinide, kaugete helistike ootamatu vastandamise, arpedžode, figuratsioonide ja kiirelt voolavate passaažide kujul. TrueFalse Kontrolli Debussy ooperis "Pelléas ja Mélisande" on süžee lihtne jälgida, tegemist on numbriooperiga ja tegelased on konkreetsed tegijad. TrueFalse Kontrolli Debussy ei saanud kunagi Rooma auhinda, Ravel seevastu sai selle viis korda lausa. TrueFalse Kontrolli 1905 põhjustas Raveli taaskordne kandideerimine Rooma auhinnale skandali, Pariisi konservatooriumi rektor pidi tagasi astuma. Väidetakse, et Ravel et Ravel pakkus konkursile mh liigakadeemilisust parodeerivaid teoseid. TrueFalse Kontrolli Debussy ei kirjutanud mitte kunagi midagi kriitilist enda kaasaja muusika, muusikute ega kuulajate kohta. TrueFalse Kontrolli Debussy orkestriteost "Fauni pärastlõuna" (Prélude à l'après-midi d'un faune), peetakse esimeseks nüüdismuusika teoseks. TrueFalse <https://vara.e-koolikott.ee/node/4872> ====Impressionism (ask3)**==== Impressionism avaldub heliloomingus järgmiselt: - täistoonlaad, *pentatoonika*, kirikulaadid noon-, undetsiimi ja treedetsiimiakkordid (tihti ilma põhihelita), *kvint-kvart-akordid* - *lahendamata* akkordid akkordide *paralleljuhtimine*: see oli klassikalis-romantilises muusikas keelatud - *eksootilise* ja Euroopa-välise muusika mõju: Gamelani muusika - Indoneesia e Jaava muusika, sellega tutvus Debussy Pariisi *maailmanäitusel* 1889 - takti põhirõhkude *looritamine* rütmikas - peenestatud *instrumentatsioon* - *vormi*eksperimendid <https://vara.e-koolikott.ee/node/4871> ====Impressionism (ask4)***==== Kui Ravel pidas loenguid Rice Instituudis (Houston, Texas, USA) aprillis 1928, kirjeldas ta oma loomemeetodit järgmiselt: Markeeri hiirega kõik sõnad ja fraasid, mis iseloomustavad Raveli loomemeetodit ja muusikalisi termineid. Sidesõnu nagu ja ei ole tarvis klikata. Ülesande eesmärk ei ole tabada perfektselt kõik sõnad või markeerida tervet tsitaati, vaid jõuda võimalikult lähedale Raveli mõttetele. Oma enda loometöös arvan, et üldiselt on vajalik selline *pikk* ja *teadlik* *kujunemise* e *tiinuse* *aeg*. Sellel ajal ma *järk-järgult* *näen* *kasvava* *täpsusega*, milline *vorm* ja *areng* vastaval teosel peaks olema *tervikuna*. Ma võin seega olla hõivatud aastaid ilma ühegi *noodi* *kirjutamata* sellele teosele - pärast seda kirjutamine läheb *suhteliselt* *kiiresti*; kuid vajan endiselt *palju* *aega* selleks, et *eemaldada* *kõik*, mis võib olla *liigne* *(tarbetud)*, eesmärgiga *teostada* nii *terviklikult* kui *võimalik* *igatsetud* *lõplikku* *selgust* . Siis on aeg sõnastada *uusi* *ideid* *järgmisele* *teosele*, kuid seda *ei* *saa* *sundida* *kunstlikult*, sest need ilmnevad *ainult* *vabatahtlikult* ja on sageli *ajendatud* *mõnest* *väga* *kaugest* *tajust*, ilma, et need oleksid vormi võtnud kõik neid aastaid. (Orenstein 1967: 468) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4870> ====Impressionism (ask5)***==== Debussy muusikakriitikuna – 1901. a. pakuti Debussy'le kirjutada muusikakriitikat Pariisi juhtivale kirjanduse ja kunsti ajakirjale La revue blanche, mida ta vastu võttis (mh ka rahalistel põhjustel). Selleks, et edastada tugevat kriiitkat oma ajastu muusika ja publiku kohta, kasutas ta nn alter ego (teise mina) tegelasena “Monsieur Croche” (härra Kaheksandiknoot) "Antidilettant", kellega ta pidas fiktivseid dialooge (eeskuju oli Paul Valéry' "Monsieur Teste"). Esimene artikkel ilmus 1. aprillil 1901. a, kuid ta lõpetas kirjutamise juba ka samal aastal. 1905 küsis teine prantsuse ajakiri Mercure musical ja ta jätkas kirjutamisega. 1913. a koostas Debussy valiku oma tekstidest käsikirja, et neid välja anda, mis jäi aga I MS'i tõttu teostamatuks, alles vahetult enne oma surma, 1918, toimetas ta neid veelkord ja see ilmus raamatuna alles peale tema surma, 1921. Vali õige väide. List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, luban ma endale paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Statement Kuna mind on sunnitud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, ei hakka ma lahti kirjutama, kuidas ma kavatsen seda teha. Statement Kuna mind on palutud siinses ajakirjas kirjutada muusikalistest sündmustest, ei luba ma paari sõnaga lahti kirjutada, kuidas ma kavatsen seda teha. Add statement Tip Set of statements List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Te leiate selles veerus seega rohkem tõelisi ja ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat. Statement Te leiate selles veerus seega vähem tõelisi ja veel vähem ehtsalt tunnetatud muljeid kui kriitikat. Statement Te leiate selles veerus seega ainult tugevat kriitikat. Add statement Tip Set of statements List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta on sulandunud ühte loodusega ja kuuleb harmooniaid, mis ei sobi teie koolitarkusega kokku... Statement Mulle ei meeldi need helid, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – ta ei ole sulandunud ühte loodusega ja ei kuule harmooniaid... Statement Mulle meeldivad need helid rohkem, mida mängib egiptuse karjapoiss omal flöödil – aga ta ei ole sulandunud ühte loodusega ja ei sobi teie koolitarkusega kokku... Add statement Tip Set of statements List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Muusikud kuulavad ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad mitte kunagi ei kuule. Statement Muusikud ei kuule ainult sellist muusikat, mis on kirjutatud koolituse saanud [heliloojatelt], loodusest pärit muusikat nad võivad samuti kuulata. Statement Muusikud kuulavad ainult loodusest pärit muusikat, koolituse saanud heliloojate muusikat nad ei kuula. Add statement Tip Set of statements List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Päikesetõusu vaadata on palju kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Statement Päikesetõusu vaadata ei ole kasulikum kui kuulata Pastoraalsümfooniat. Statement Pastoraalsümfooniat kuulata on palju kasulikum kui vaadata Päikesetõusu. Add statement Tip Set of statements List of statements for the summary - the first statement is correct. Statement Igatahes püüan unustada levinud muusikat, sest see takistab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Statement Igatahes püüan mitte unustada levinud muusikat, sest see aitab mind kuulata sellist muusikat, mida ma veel ei tunne või millega ma alles „homme“ tuttavaks saan. Statement Igatahes ei püüa ma unustada levinud muusikat, sest see võimaldab mind kuulata sellist muusikat, mida ma juba tunnen ja millega ma mitte kunagi tuttavaks ei saa. Add statement <https://vara.e-koolikott.ee/node/4869> ===DO=== Võrdle ja arutage järgmised Debussy ja Raveli impressionistlikud klaveriteosed Debussy: Clair de Lune (Kuuvalgus) "Bergamasque'i süit" (1890), YT 04:52 Ravel: nr 1 Noctuelles (Ööliblikad) (04:30) tsüklist Miroirs (1904–1905, Peeglid) süit klaverile (Vikipeedia ingl. k., Vikipeedia sks. k.), pianist Louis Lortie, YT 55:36 1. Kuula mõlemad teosed (individuaalselt, kahekesi või väikerühmades) 2. Kirjelda kuuldu põhjal omi muljeid (pärast kuulamist või ka kuulamise ajal) 2.1 Sõnadega - kujundid, tunded 2.2 Visuaalselt - joonista kujundeid, tundeid 3. Arutage verbaalselt (kahekesi või rühmades) 3.1 Teoste pealkirju: Kuuvalgus ja Ööliblikad - milline roll mängivad valgus, öö ja olendid mõlemas palas  3.2 Mis on paladel ühine, mis on erinev 4. Võrdluse tulemus 4.1 Kõrvutage õpilaste joonistusi ja sõnalisi muljeid ja leidke neis ühisosa 4.1.1 Üks õpilane joonistab üldistatult, millised kujundid olid mõlema teose puhul kõige sagedamini kasutusel õpilaste joonistustes 4.1.2 Üks õpilane kirjutab kokkuvõtvalt (üldistavalt) üles, millised kujundid ja tunded olid mõlema teose puhul kõige sagedamini kasutusel õpilaste sõnalistes muljetes 4.2 Koostatakse poster, kus on üldistatud sõnalised ja visuaalsed muljed mõlema teose kohta kõrvutatud Impressionism (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4880> ==4) Ekspressionism. Modernism: atonaalsus, dodekafoonia. Uus Viini koolkond: Schönberg, Berg, Webern== Ekspressionism https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4285 ===MÕISTED=== # ekspressionism (lad. k. ekspressioon, e. k. väljendus) (Vikipeedia) tekkis 20. sajandi esimestel aastakümnetel # kunstivool # impressionism # Berliini Sezessiooni # psühhoanalüüs # grotesk, naer läbi pisarate, narrikultus: Pierrot (Vikipeedia ingl. k.), Chaplin (Vikipeedia).  # „Die Brücke“ (Sild, Dresdenis) (Vikipeedia) # „Der Sturm“ (Torm, Berliinis) # „Der blaue Reiter“ (Sinine ratsanik) # abstraktsionism ===TELL UUS=== ====Modernism==== ====Ekspressionism==== '''[[w:Ekspressionism (muusika)|Ekspressionism]]''' on [[w:muusikastiil|muusikastiil]], mis iseloomustab [[w:helilooja|helilooja]] hingelist tormlemist väljendavat ekstravagantset ja [[w:kaos|kaootilist]] [[w:muusika|muusika]]t. Puhas ekspressionistlik muusika otsekui kirjeldab helilooja [[w:psühhogramm|psühhogramm]]i. Kitsas tähenduses hõlmab ekspressionism enamikku [[w:Arnold Schönberg|Arnold Schönberg]]i aastatel 1908–1921 loodud varast [[w:atonaalsus|atonaalset]], [[w:dodekafoonia|dodekafoonia]] eelset muusikat. Antud tähenduses on ekspressionistlikud ka Schönbergi õpilaste [[w:Alban Berg|Alban Berg]]i ja [[w:Anton Webern|Anton Webern]]i mõningad teosed. Sõna ekspressionism kasutatakse vahel ka laiemalt, et iseloomustada sama ajastu sarnaste omadustega muusikat. Kohati on peaaegu võimatu piiritleda muusikalist ekspressionismi ainult [[w:Uus Viini koolkond|Uue Viini koolkonna]] vaba-atonaalse muusikaga ja jätta välja [[w:Gustav Mahler|Gustav Mahler]], [[w:Richard Strauss|Richard Strauss]], [[w:Aleksandr Skrjabin|Aleksandr Skrjabin]], [[w:Josef Matthias Hauer|Josef Matthias Hauer]], [[w:Igor Stravinski|Igor Stravinski]], [[w:Karol Szymanowski|Karol Szymanowski]], [[w:Béla Bartók|Béla Bartók]], [[w:Paul Hindemith|Paul Hindemith]], [[w:Charles Ives|Charles Ives]] või [[w:Ernst Krenek|Ernst Krenek]]. Lisaks on ekpressionistlikeks liigitatud ka mõningaid 1920. aastatest pärinevaid [[w:Kurt Weill|Kurt Weill]]i, Paul Hindemithi ja Ernst Kreneki muusikateatriteoseid. Olles küll muusikaliselt liikunud edasi muude muusikastiilide suunas, on nad tekstiliselt ja visuaalselt säilitanud ekspressionistliku väljenduse. Ekspressionismist veelgi laimas tähenduses, enamasti omadussõna "ekspressionistlik" kujul, räägivad tavaliselt ajakirjanikud, kes kasutavad seda iga ajastu muusika kohta, milles sidususest ja piirangutest on olulisem intensiivne [[w:väljenduslaad|väljenduslaad]]. Ekspressionismi kui [[w:kunstivool|kunstivoolu]] kohta loe Vikipeedia artiklit [[w:ekspressionism|ekspressionism]]. ====Atonaalsus==== '''[[w:Atonaalsus|Atonaalsus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:tonaalsus|tonaalsus]]e vastandmõiste, millega tähistatakse tonaalsuse puudumist. ====Dodekafoonia==== '''[[w:Dodekafoonia|Dodekafoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille põhiliseks omaduseks on kaheteistkümne [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud häälestus]]es [[w:heli|heli]] võrdne kasutamine. Dodekafoonia tekkimisele aitas kaasa [[w:tonaalsus|tonaalsus]]e lagunemine ja [[w:atonaalsus|atonaalsus]]e tekkimine 20. sajandi alguse muusikas. Dodekafoonia üks rajajaid oli [[w:Arnold Schönberg|Arnold Schönberg]]. ====Uus Viini koolkond==== '''[[w:Uus Viini koolkond|Uus Viini koolkond]]''' on [[w:Arnold Schönberg|Arnold Schönberg]]ist ja tema õpilastest koosnev [[w:helilooja|helilooja]]te rühmitus, mis tegutses aastatel 1903-1925 [[w:Viin|Viin]]is. Uue Viini koolkonna heliloojate [[w:muusika|muusika]] [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]] põhines alguses [[w:hilisromantism|hilisromantilisel]] [[w:laiendatud tonaalsus|laiendatud tonaalsus]]el. Seejärel, järgides Schönbergi [[w:ekspressionism (muusika)|ekspressionisliku]] muusika [[w:atonaalsus|atonaalsus]]e suunas kulgenud arengut, muutus see järjest [[w:kromatism|kromaatilisemaks]], kuni muusikast kadusid kindlad tonaalsed keskused. Uue Viini koolkonna heliloojate hilisem muusika on tihti [[w:dodekafoonia|dodekafooniline]]. ===TELL VANA=== Ekspressionism (lad. k. ekspressioon, e. k. väljendus) (Vikipeedia) tekkis 20. sajandi esimestel aastakümnetel kunstivooluna Saksamaal ja Austrias ning mõjutas kirjandust, muusikat, teatrit ja filmikunsti. Erinevalt impressionismist (peatükk Impressionism), kus jäädvustatakse kunstnike muljeid, on ekspressionismis oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine. Esimesed ekspressionismi ilmingud on märgatavad juba 19. sajandi lõpust Hollandi kunstniku Vincent von Goghi (1853–1890) (Vikipeedia) ja Norra kunstniku Edvard Munchi (1863–1944) (Vikipeedia) maalidel. Sõna “ekspressionism” ilmub esimest korda kataloogis „Salon des Independants“ (Vikipeedia ingl k.), Pariisis 1901. Termin „ekspressionistid“ ilmub esimest korda aprillis 1911. a 22. Berliini Sezessiooni näituse kataloogi eessõnas (kataloogi PDF), selle all on nimetatud noore prantsuse maalikunsti esindajaid (Derain, Dufy jt) (vt Visual Arts Cork). Sellest alates leiab mõiste kiiresti tee kirjanduse ja maalikunsti erialakeelde, lõpuks ka muusikasse. Ekpressionistlikule loomingule on iseloomulik süvendatud huvi inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. I maailmasõja eelne situatsioon, stress, katastroofiaimdus, turvatunde puudus, majanduskriis – kõik see süvendas konflikti inimese ümbritseva ja sisemaailmas toimuva vahel. Mäss ja jõuetus, äärmuslikud emotsioonid ja deemonlikud jõud – need on probleemid, mida ekspressionistlik kunst kajastab. Näiteks on Munchi maalil „Karje“ (Der Schrei, The Scream, 1893) kujutatud naist, kelle nägu moonutab surmahirm. Ahastus, lootusetus ja hukkumisele määratus vaatavad lõuendilt vastu. Tähelepanu pöörati ka Austria neuroloogi Sigmund Freudi (1856–1939) (Vikipeedia) psühhoanalüüsi teooriale, mis uuris nihestunud hingeeluga inimese sisehirme. Sündis grotesk, naer läbi pisarate, narrikultus: Pierrot (Vikipeedia ingl. k.), Chaplin (Vikipeedia).  Teater - (#Kirjandus) keskenduti tegelaste läbielamistele, tuntuim lavastaja-ekspressionist oli Max Reinhardt (1873–1943) (Vikipeedia ingl. k.). Kunst - (#Kunst) kunstnikud väljendasid äärmuslikke emotsioone. Saksamaal koondusid sajandialguse ekspressionistlike kunstnike rühmitused mitmete väljaannete ümber. 1905. aastal ilmus esmakordselt ajakiri „Die Brücke“ (Sild, Dresdenis) (Vikipeedia), 1909. aastal ilmus „Der Sturm“ (Torm, Berliinis) (Wikisource s. k.). Kõige tähtsam neist on aga 1911. aastal Münchenis tekkinud kunstnikke rühmitus „Der blaue Reiter“ (Sinine ratsanik) (Vikipeedia), kuhu kuulus ka tuntud abstraktsionist Wassily Kandinsky (1866–1944) (Vikipeedia ingl. k., veebiportaal ingl k.), tuntumaid ekspressioniste on Emil Nolde ja Ernst Ludwig Kirchner ning Franz Marc ja August Macke. Väljapaistev esindaja oli ka Austria kunstnik ja kirjanik Oskar Kokoschka. Pildil Edvard Munch - „Karje“ (Der Schrei, The Scream, Vikipeedia ingl. k., neli versiooni 1893 ja 1910 vahel) Muusika - Ekspressionism on osa modernismist (loe lähemalt ptk Modernismi näited Eesti muusikas, kronoloogiline asetus, võrdlus Schönberg ja Mart Saar). Esimesi ekspressionistlikke jooni võib märgata juba Gustav Mahleri (sümfooniates) ja Richard Straussi (ooperites "Salome" ja "Elektra") loomingus (vt Hilisromantism, näited), ent alles läbi Austria helilooja Arnold Schönbergi (1874–1951) pääses ekspressionism täielikult mõjule. Muusika oli ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud ja Schönberg vältis tonaalsust nn atonalsuse abil (=IV). Schönberg ise aga ei pidanud terminit "atonaalsus" sobivaks, sest see pidavat tähendama komponeerimist ilma helideta, tema aga siiski kasutas edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis. Vältides tertsilisust ja vihjeid funktsionaalharmooniale (=IV) lõi Schönberg sellega nö negatiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), kuid endiselt sõltus tonaalsusest. Ajavahemiku u 1909 kuni 1924 peetakse muusikas ekspressionismi aastateks. Schönbergi monodraama ”Ootus” (Erwartung) sopranile ja orkestrile (1909).  Bergi ooper „Wozzeck“ (1924) Ekspressionism hõlmab: * tonaalsuse laiendamine ja kaotamine * traditsiooniliste vormide killustamine * rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste iseseisvumine * äärmuslikult pingestatud väljenduslaad, mida võib nimetada 19. sajandi muusika pärandi ületamiseks 1920. aastail arendas uue kompositsioonitehnikana nn Teine Viini koolkonna asutaja ja juht Schönberg ja tema Austria õpilased Anton Webern (hiljem Anton von Webern, 1883–1945) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) ja Alban Berg (1885–1935) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.): nn seeriatehnika (mitte segamini ajada 20. saj teise poole serialismi vooluga), täpsemalt dodekafooniat (kr. k. dodeka, e. k. kaksteist + phone, e. k. heli, hääl) ehk kaksteisthelitehnikat (arendatud ja avaldatud 1921–1923). Schönberg: „kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli abil“, oktavi 12 võrdset heli moodustavad seeriat, mida teisendatakse ja kasutatakse klassikalise teema asemel, seeriat jagatakse hiljem ka väiksemateks üksusteks, (Vikipeedia), (=IV videonäide). Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik – vaata ja kuula seeriakujude näidet siin. Samuti saab seeriaid ja nende kujud transponeerida igasse astmesse. Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõrguste suhteid, vormi kujundamisel kasutas ta edasi klassikalisi vorme (nt sonaadivorm). Alles tema õpilased, kõige äärmuslikumalt Webern, fragmenteerisid seeriat rohkem ja loobusid osaliselt ka klassikalistest vormidest. Berg kasutas seeriatehnikat omapäraselt, sh sisaldavad tema seeriad nt ka kolmkõlaharmooniat meenutavad intervallid (nt kvintidest koosnev seeria Viiulikontserdis 1935). Seeriatehnikat kasutas omanäoliselt ka vene helilooja Igor Stravinski (1882–1971) (alates 1952) (Vikipeedia), kes on tuntud pluralistlike stiilide kasutajana (vt ptk Neoklassitsism). Tema seeria võis esineda nii horisontaalis (meloodias) kui ka vertikaalis (akordidena). Ta tahtis noortele avangardheliloojatele (ptk Avangardmuusika Euroopas, Avangardmuusika Põhja-Ameerikas) näidata, et tema, vanameister, oskab samuti seda, mida noored heliloojad sel ajal jätkasid serialismi näol. Schönbergist ja Teisest Viini koolkonnast sõltumatult arendas samal ajal omaette kaksteisthelitehnika (troopide e viisikäänude e kuueheliliste üksuste baasil) (arendatud ja avaldatud 1919–1920) Austria helilooja Josef Matthias Hauer (1883–1959) (Vikipeedia ingl. k.). Mõlemad kaksteisthelitehnikad eristuvad kõlapildis: Schönbergi ja Teise Viini koolkonna muusika kõlab tänu 12ne võrdsustatud heli seeriapõhise organisatsioonile nö hallilt, Haueri ja tema õpilaste muusika arvestab edaspidigi heakõlaliste harmooniliste kooskõladega ja kõlab ilusamalt (loe võrdlust: Vikipeedia ingl. k.) '''Kasutatud kirjandus''' Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita. Kaldaru, M. (2004/2007). Muusikaajalugu gümnaasiumile. Konspekt. II osa. Romantism. 20. sajand. Tallinn: Avita. Riede, B. (2000). Musik. Vorbereitung auf das Abitur Musikgeschichte des 20. Jahrhunderts [Muusika. Ettevalmistus 20. saj muusikaloo keskkoolile]. Stuttgart: Manz, Klett. Wörner, K. H. (1993). Geschichte der Musik. Ein Studien- und Nachschlagebuch. Achte Auflage [Muusikaajalugu. Õpik ja leksikon. Kaheksas trükk, väljaandnud L. Meierott]. Göttingen: Vandenhoeck & Ruprecht. Arnold Schönbergi Keskus Viin (saksa ja inglise keeles, biografia, teoste kataloog, kuulamisnäited) Arnold Schönberg Vikipeedias (eesti keeles, inglise keeles, saksa keeles) Eesti Arnold Schönbergi Ühing (eesti ja osaliselt inglise keeles) Teised internetiallikad nagu Vikipeedia, Youtube jt on viidatud linkidena teksti sees. Helilooja loomingunäidetega Arnold Schönberg (1874–1951) – Sündis Viinis väikekodanliku juudi kaupmehe perre. Õppis iseseisvalt tšellot ja komponeerimist, täiskasvanuna võttis paar kuud kompositsioonitunde (kontrapunkt) Austria helilooja Aleksander Zemlinsky (1871–1942) (Vikipeedia, Vikipeedia ingl. k.) juures. Aastail 1891–1895 töötas Schönberg pangaametnikuna Viinis. Pärast seda heliloojana, aranžeerijana, dirigenina ja õpetajana Viinis. 1898 lasi end luteriusus ristida. 1901. a abielus Zemlinsky õega. 1901–1903 ja 1911–1915 elas Berliinis, muidu aga kuni 1926 Viinis. Ta esimene heliloomingufaas on hilisromantiline ja ta kasutas suuri koosseise. Schönbergi teine heliloomingufaas on nn atonaalne, kus ta väldib oma muusikas funktsionaalharmoonilisi seoseid. Atonaalses faasis kasutas Schönberg esimest korda nn kõnelaulu (Sprechgesang), kus laulja solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. 1910. a oli Schönbergil näitus enda maalidega „Sinise ratsaniku“ rühmituse raames (Schönberg maalikunstnikuna Schönbergi Keskus Viin, kataloog, maal Punane pilk) ja oli kirjavahetuses Wassily Kandinskyga. 1918. a rajas Schönberg „Muusikaliste Eraettekannete Ühingu“ (Verein für musikalische Privataufführungen), mis ekisteeris aastani 1921. Selle eesmärgiks oli kaasaegse muusika esitamine (Reger, Debussy, Mahler, Pftzner, Strawinsky, Ravel, Schönbergi õpilaste tööd). Kuulajateks olid lubatud ainult registreeritud liikmed, ei olnud lubatud ei aplausi ega negatiivsete emotsioonide väljendamist. 1923. a Schönbergi esimene naine suri, aasta hiljem abielus ta uuesti. Alates 1921/1923 dodekafoonia arendamist. 1925 võttis vastu kompositsiooniprofessori kutse Berliinis (Kunstide akademia, Akademie der Künste), olles saksa-itaalia helilooja Ferrucio Busoni (1866–1924) (Vikipeedia) järglane. 1933. a pidi Schönberg juudi päritolu tõttu emigreeruma. Pärast taastas oma vana usku. 1934. a kolis ta Los Angelesi (USA), kus ta oli aastail 1936–1944 professor, seal ta ka suri. Tal oli viis last, ühest tütrest sai hiljem Luigi Nono naine. Schönbergil oli Euroopas ja Ameerikas palju õpilasi, nende hulgas ka tuntud heliloojad (nt John Cage). Helilooming – Schönberg kirjutas teoseid peaaegu kõigis žanris, mitmed jäid lõpetamata. Ta teoseid iseloomustab kõrge polüfooniaaste, väljaarvatud paar atonaased teosed, valitsevad ta loomingus tihedad motiivilis-temaatilised seosed – arenev variatsioon (vt Brahms). Pedagoog – Teise Viini koolkonna juht, arendas atonaalsust ja dodekafooniat.Kirjutas mitmeid kompositsiooniõpetuse raamatuid, s.h Harmooniaõpikut (1911) ja „Grundlagen der musikalischen Komposition“ (Muusikalise kompositsiooni põhialused, originaalpealkiri: „Fundamentals of Musical Composition“) (ilmus peale ta surma 1967). Õpetamisel lähtus traditsioonilisest duur-moll harmooniast. Schönberg ise ei pidanud ennast revolutsionääriks (uuendas vaid helikõrgussuhteid, mitte vormi), ta asetas ennast aga teadlikult heliloojate traditsiooni: Beethoven – Brahms – Schönberg! Loomefaasid (Garšnek 2004) I tinglikult kuni aastani 1905: tonaalne helikeel, hilisromantiline II 1905–1908 ja 1909–1923: üleminek tonaalselt perioodilt nn atonaalsele perioodile III 1923–1936: seeriatehnika (dodekafooniline) periood IV 1936–1951: mitmete stiilide segunemine Loomefaasid (Riede 2000: 50 jj, 71–72) I 1897–1907: tonaalne faas (motiivilis-temaatiliste seostega) II 1908–1923: vaba atonaalsus (peatselt ilma motiivilis-temaatiliste seosteta) III 1923–1951: dodekafonia (taas tihedad motiivilis-temaatilised seosed) Valitud teosed: 1900–1911: sümfooniline kantaat „Gurre-laulud“ (Gurrelieder) (vt ja kuula ptk Hilisromantism) viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile (70 keelpilli, 8 fööti, 10 metsasarve, 7 trompetit, 7 trombooni jne).  Taani romantismiajastu kirjaniku Jens Peter Jacobsoni poeemist, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusloost. Tegevus toimub 14. sajandi Gurre lossis. Suurkoosseisulisi teoseid kirjutasid kuni teise maailmasõja alguseni nii mõnigi helilooja, s.h Gustav Mahler (nt Kaheksas sümfoonia), Richard Strauss, Igor Strawinski jt. Jutustaja kaasamine oli tol ajal väga levinud võte. Selles hiigelkoosseisus teoses on selgelt tunda hilisromantismi ja isegi impressionismi mõju, s.h Richard Wagneri dramaturgia ning Gustav Mahleri ja Richard Straussi sümfonismi. 1906: Kammersümfoonia (Kammersinfonie) nr 1 E-duur op. 9 viieteistkümnele instrumendile (hiljem ümber töötatud suurele orkestrile, 1922 ja 1935).  KUULAMISNÄIDE 1: Kammersümfoonia nr 1, Le Domaine Musical (Pierre Boulez), YT 17:15 Ühe- ja mitmeosalisuse sulandumine: arendatud sonaadivorm - integreeritud Scherzo ja Adagio, kasutab kvartharmooniat. Ka siin on veel on tunda hilisromantismi mõju. Uus on järsk koosseisu vähendamine, teosel on sümfoonia nimi, kuid nüüdne koosseis on kammerlik ja üldse enam nii suur nagu enne. 1909: Kolm pala klaverile (Drei Klavierstücke) op. 11 KUULAMISNÄIDE 2: Kolm pala klaverile op. 11 noodiga, pianist Maurizio Pollini, YT 13:45 Väiksed miniatuurid, kus Schönberg eksperimenteeris vormi ja harmooniaga, s.h kolmeosalisest vormist loobumine ja tonaalusest järk-järgult loobumine. Üleminek tonaalsusest atonaalsusele, eriti tunda kolmandas palas, kus kaovad keskse toonika tunnetus ja dominandi-toonika suhest tulenev pingelangus, tegemist on funktsionaalharmooniat (ka lihtkolmkõla) vältiva tehnikaga, mis tõttu tekivad uued seosed helide ja akordide vahel. Loe edasi Vikipeedia ingl. k. 1912: Melodraam „Kuu-Pierrot“ (Pierrot lunaire) naishäälele ja kaheksale instrumendile   KUULAMISNÄIDE 3: Pierrot lunaire, Chicago Symphony Orchestra, 2014, YT 38:14 Schönbergi atonaalse perioodi tähtteos. Kasutatud on esimest korda nn kõnelaulu (Sprechgesang). See on vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. 1923: Klaverisüit (Suite für Klavier) op. 25 KUULAMISNÄIDE 4: Klaverisüit op. 25 (noodiga), pianist Florent Boffard, YT 14:53  Rakendas oma dodekafooniat e kaksteisthelitehnikat siin esmakordselt järjekindlalt. 1926–1928: Variatsioonid orkestrile op. 31 KUULAMISNÄIDE 5: Variatsioonid orkestrile op. 31 partituuriga, Chicago Symphony (Daniel Barenboim), 2005, Chicago, YT 20:24 Seeria neli põhikuju (põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik) on omavahel sümmeetrilised. Teoses sisaldub ka BACH motiiv. Teos tekitas esiettekande järel skandaali (loe edasi Vikipeedia ingl. k.), vaata ja kuula seeriakujude näidet siin. 1930–1932: Ooper „Mooses ja Aaron“ (Moses und Aron) KUULAMISNÄIDE 6: Moses und Aaron, Bochumer Symphoniker, ChorWerk Ruhr (Michael Boder) Jahrhunderthalle Bochum, 2011, YT 01:46:29 Dodekafooniatehnikas, vana testamendi järgi, helilooja enda libretto. Peategelased ja peamine kontrast: mõistuspärane ja korrastatud Mooses (ainult kõneleb), veenmisvõimega Aron (laulab). Ooperist sai valmis ainult esimene ja teine vaatus, siis tulid natsionaalsotsialistid võimule, Schönberg emmigreerus Ameerikasse, kavatses ooperit lõpetada, kuid see jäi siiski lõpetamata. 1947–1948: Kantaat “Ellujäänu Varssavist” (A Survivor from Warsaw / Ein Überlebender aus Warschau) op. 46 KUULAMISNÄIDE 7: Ellujäänu Varssavist, Viini sümfoonikud, Musikverein'i meeskoor (Christoph von Dohnányi), Festival "Fest der Freunde" 2016 Viin YT 09:39 Dodekafooniatehnikas. Jutustajale, meeskoorile ja orkestrile. Schönbergi enda kirjutatud saksa- ja ingliskeelne tekst koos heebreakeelse palvega. Pühendatud holokausti ohvritele. Loodud Koussevitzky fondi (Koussevitzky Music Foundation) tellimusel (Vikipeedia ingl. k.). Pildil Schönbergi Variatsioonid orkestrile op. 31 (1926–1928) seeria kujud: need on omavahel sümmeetrilised, vaata ja kuula siin. P - Prime form = põhikuju, R - Retrograde = vähikäik; I - Inversion = peegelkuju, IR - Inversion-Retrograde = peegelvähikäik Ekspressionism (tell+show1) <https://vara.e-koolikott.ee/node/3060> ===SHOW=== ====Ekspressionism (show2)==== Timeline: Arnold Schönberg Headline Main timeline heading goes here (first page) Arnold Schönberg Body Text The main timeline body goes here (first page). Loomefaasid ja heliloomingunäited (Garšnek 2004) Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0 0 Background image An image to display as background. Background imageEdit imageEdit copyright Height The height in pixels 600 Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1874 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1874 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1905 Headline Headline for the date entry I faas: tonaalne helikeel, hilisromantiline Body text Body for the date entry Tinglikult kuni aastani 1905. 1900–1911: sümfooniline kantaat „Gurre-laulud“ (Gurrelieder) (vt ja kuula ptk Hilisromantism) viiele solistile, jutustajale, neljale koorile ja suurele sümfooniaorkestrile. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1906 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1906 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry II faas: Üleminek tonaalselt perioodilt nn atonaalsele perioodile Body text Body for the date entry 1905–1908 ja 1909–1923 Kammersümfoonia (Kammersinfonie) nr 1 E-duur op. 9 viieteistkümnele instrumendile (hiljem ümber töötatud suurele orkestrile, 1922 ja 1935). KUULAMISNÄIDE 1: Kammersümfoonia nr 1, Le Domaine Musical (Pierre Boulez), YT 17:15 Ühe- ja mitmeosalisuse sulandumine: arendatud sonaadivorm integreeritud Scherzo ja Adagio, kasutab kvartharmooniat. Ka siin on veel on tunda hilisromantismi mõju. Uus on järsk koosseisu vähendamine, teosel on sümfoonia nimi, kuid nüüdne koosseis on kammerlik ja üldse enam nii suur nagu enne. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1923 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1923 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1936 Headline Headline for the date entry III faas: seeriatehnika (dodekafooniline) periood Body text Body for the date entry Seeriatehnikat (mitte segada 20. saj teise poole serialismi vooluga), täpsemalt dodekafooniat (kr. k. dodeka, e. k. kaksteist + phone, e. k. heli, hääl) ehk kaksteisthelitehnikat (arendatud ja avaldatud 1921–1923). Schönberg: „kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli abil“, oktavi 12 võrdset heli moodustavad seeriat, mida teisendatakse ja kasutatakse klassikalise teema asemel, seeriat jagatakse hiljem ka väiksemateks üksusteks (Vikipeedia) (=IV videonäide) Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõrguste suhteid, vormi kujundamisel kasutas ta edasi klassikalisi vorme (nt sonaadivorm). Alles tema õpilased, kõige äärmuslikumalt Webern, fragmenteerisid seeriat rohkem ja loobusid osaliselt ka klassikalistest vormidest. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1936 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1936 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1951 Headline Headline for the date entry IV faas: mitmete stiilide segunemine Body text Body for the date entry 1933. a pidi Schönberg juudi päritolu tõttu emigreeruma. Pärast taastas oma vana usku. 1934. a kolis ta Los Angelesi (USA), kus ta oli aastail 1936–1944 professor, seal ta ka suri. Schönbergil oli Euroopas ja Ameerikas palju õpilasi, nende hulgas ka tuntud heliloojad (nt John Cage). Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1926 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1926 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1928 Headline Headline for the date entry Dodekafoonia näide Body text Body for the date entry 1926–1928: Variatsioonid orkestrile op. 31 KUULAMISNÄIDE 5: Variatsioonid orkestrile op. 31 partituuriga, Chicago Symphony (Daniel Barenboim), 2005, Chicago, YT 20:24 Seeria neli põhikuju (põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik) on omavahel sümmeetrilised. Teoses sisaldub ka BACH motiiv. Teos tekitas esiettekande järel skandaali (loe edasi Vikipeedia ingl. k.), vaata ja kuula seeriakujude näidet siin. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1928 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1928 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Seeriakujud: omavahel sümmeetrilised Body text Body for the date entry Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik. Samuti saab seeriaid ja nende kujud transponeerida igasse astmesse. P - Prime form = põhikuju, R - Retrograde = vähikäik; I - Inversion = peegelkuju, IR - Inversion-Retrograde = peegelvähikäik Variatsioonid orkestrile op. 31 - vaata ja kuula seeriakujude näidet siin. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1930 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1930 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1932 Headline Headline for the date entry Dodekafooniline ooper Body text Body for the date entry „Mooses ja Aaron“ (Moses und Aron) KUULAMISNÄIDE 6: Moses und Aaron, Bochumer Symphoniker, ChorWerk Ruhr (Michael Boder) Jahrhunderthalle Bochum, 2011, YT 01:46:29 Dodekafooniatehnikas, vana testamendi järgi, helilooja enda libretto. Peategelased ja peamine kontrast: mõistuspärane ja korrastatud Mooses (ainult kõneleb), veenmisvõimega Aron (laulab). Ooperist sai valmis ainult esimene ja teine vaatus, siis tulid natsionaalsotsialistid võimule, Schönberg emmigreerus Ameerikasse, kavatses ooperit lõpetada, kuid see jäi siiski lõpetamata. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1909 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1909 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Atonaalse muusika näide Body text Body for the date entry Kolm pala klaverile (Drei Klavierstücke) op. 11 KUULAMISNÄIDE 2: Kolm pala klaverile op. 11 noodiga, pianist Maurizio Pollini, YT 13:45 Väiksed miniatuurid, kus Schönberg eksperimenteeris vormi ja harmooniaga, s.h kolmeosalisest vormist loobumine ja tonaalusest järk-järgult loobumine. Üleminek tonaalsusest atonaalsusele, eriti tunda kolmandas palas, kus kaovad keskse toonika tunnetus ja dominandi-toonika suhest tulenev pingelangus, tegemist on funktsionaalharmooniat (ka lihtkolmkõla) vältiva tehnikaga, mis tõttu tekivad uued seosed helide ja akordide vahel. Loe edasi Vikipeedia ingl. k. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1912 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1912 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Atonaalse muusika näide Body text Body for the date entry Melodraam „Kuu-Pierrot“ (Pierrot lunaire) naishäälele ja kaheksale instrumendile KUULAMISNÄIDE 3: Pierrot lunaire, Chicago Symphony Orchestra, 2014, YT 38:14 Schönbergi atonaalse perioodi tähtteos. Kasutatud on esimest korda nn kõnelaulu (Sprechgesang). See on vokaaltehnika, kus solist jälgib küll täpselt rütmi, kuid helikõrgusi intoneerib ligilähedaselt. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1923 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1923 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) Headline Headline for the date entry Dodekafoonia näide Body text Body for the date entry Klaverisüit (Suite für Klavier) op. 25 KUULAMISNÄIDE 4: Klaverisüit op. 25 (noodiga), pianist Florent Boffard, YT 14:53 Rakendas oma dodekafooniat e kaksteisthelitehnikat siin esmakordselt järjekindlalt. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1947 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1947 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1948 Headline Headline for the date entry Dodekafoonia näide Body text Body for the date entry Kantaat “Ellujäänu Varssavist” (A Survivor from Warsaw / Ein Überlebender aus Warschau) op. 46 KUULAMISNÄIDE 7: Ellujäänu Varssavist, Viini sümfoonikud, Musikverein'i meeskoor (Christoph von Dohnányi), Festival "Fest der Freunde" 2016 Viin YT 09:39 Dodekafooniatehnikas. Jutustajale, meeskoorile ja orkestrile. Schönbergi enda kirjutatud saksa- ja ingliskeelne tekst koos heebreakeelse palvega. Pühendatud holokausti ohvritele. Loodud Koussevitzky fondi (Koussevitzky Music Foundation) tellimusel (Vikipeedia ingl. k.). <https://vara.e-koolikott.ee/node/4884> ====Ekspressionism (show3) SULETUD PILT==== <https://vara.e-koolikott.ee/node/4885> ===ASK=== ====Ekspressionism (ask1)*==== Ekspressionism tekkis 20. sajandi esimestel aastakümnetel kunstivooluna *Saksamaal ja Austrias* ning mõjutas *kirjandust, muusikat, teatrit ja filmikunsti*. Erinevalt impressionismist, kus jäädvustatakse kunstnike *muljeid*, on ekspressionismis oluline kunstniku enda *mõtete ja tunnete* väljendamine. Esimesed ekspressionismi ilmingud on märgatavad juba *19. sajandi lõpust* Hollandi kunstniku *Vincent von Goghi* (1853–1890) ja Norra kunstniku *Edvard Munchi* (1863–1944) maalidel. Sõna “ekspressionism” ilmub esimest korda kataloogis *„Salon des Independants“*, Pariisis 1901. Termin „ekspressionistid“ ilmub esimest korda aprillis 1911. a *22. Berliini Sezessiooni näituse* kataloogi eessõnas, selle all on nimetatud noore prantsuse maalikunsti esindajaid (Derain, Dufy jt). Sellest alates leiab mõiste kiiresti tee kirjanduse ja maalikunsti erialakeelde, lõpuks ka muusikasse. Ekpressionistlikule loomingule on iseloomulik süvendatud huvi inimese *siseelus toimuvate protsesside* ja nende väljenduse vastu. I maailmasõja eelne situatsioon, stress, katastroofiaimdus, *turvatunde puudus*, majanduskriis – kõik see süvendas *konflikti* inimese ümbritseva ja *sisemaailmas* toimuva vahel. Mäss ja jõuetus, *äärmuslikud emotsioonid* ja deemonlikud jõud – need on probleemid, mida ekspressionistlik kunst kajastab. Näiteks on Munchi maalil „Karje“ (Der Schrei, The Scream, 1893) kujutatud naist, kelle nägu moonutab *surmahirm*. Ahastus, lootusetus ja *hukkumisele määratus* vaatavad lõuendilt vastu. Tähelepanu pöörati ka Austria neuroloogi *Sigmund Freudi* (1856–1939) psühhoanalüüsi teooriale, mis uuris *nihestunud hingeeluga* inimese sisehirme. Sündis *grotesk*, naer läbi pisarate, narrikultus: Pierrot, Chaplin.  Saksamaal koondusid sajandialguse ekspressionistlike kunstnike rühmitused mitmete väljaannete ümber. 1905. aastal ilmus esmakordselt ajakiri *„Die Brücke“* (Dresdenis), 1909. aastal ilmus *„Der Sturm“* (Berliinis). Kõige tähtsam neist on aga 1911. aastal Münchenis tekkinud kunstnikke rühmitus *„Der blaue Reiter“* (Sinine ratsanik), kuhu kuulus ka tuntud abstraktsionist *Wassily Kandinsky* (1866–1944), tuntumaid ekspressioniste on Emil Nolde ja Ernst Ludwig Kirchner ning Franz Marc ja August Macke. Väljapaistev esindaja oli ka Austria kunstnik ja kirjanik *Oskar Kokoschka* . <https://vara.e-koolikott.ee/node/4895> * ====Ekspressionism (ask2)**==== List of Column Content content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Kelle loomingus on märgata ekspressionistlikke jooni muusikas? Vastusevariandid Vastusevariant: Gustav Mahler Tekst Gustav Mahler Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Richard Strauss Tekst Richard Strauss Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Johann Sebastian Bach Tekst Johann Sebastian Bach Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Johannes Brahms Tekst Johannes Brahms Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Michael Jackson Tekst Michael Jackson Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Johann Strauss Tekst Johann Strauss Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Kelle loomingus ekspressionism pääses muusikas tugevalt mõjule? Vastusevariandid Vastusevariant: Anton Webern Tekst Anton Webern Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Josef Matthias Hauer Tekst Josef Matthias Hauer Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Arnold Schönberg Tekst Arnold Schönberg Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Artur Kapp Tekst Artur Kapp Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Alban Berg Tekst Alban Berg Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Carl Cerny Tekst Carl Cerny Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Kes arendasid välja ja kasutasid kaksteisthelitehnikat? Vastusevariandid Vastusevariant: Arnold Schönberg Tekst Arnold Schönberg Õige Vihje ja tagasiside: Teda on peetud revolutsionääriks, ta ise oli ... Vastusevariant: Carl Maria von Weber Tekst Carl Maria von Weber Õige Vihje ja tagasiside: Mõtle, millal ta elas? Vastusevariant: Johann Strauss Tekst Johann Strauss Õige Vihje ja tagasiside: Mõtle, millal ta elas ja millist muusikat ta ... Vastusevariant: Alban Berg Tekst Alban Berg Õige Vihje ja tagasiside: Ta ei leiutanud seda kompositsioonitehnikat, ... Vastusevariant: Josef Matthias Hauer Tekst Josef Matthias Hauer Õige Vihje ja tagasiside: Tema on seni olnud vähem tuntud, kuid sellegi... Vastusevariant: Igor Stravinski Tekst Igor Stravinski Õige Vihje ja tagasiside: Ta on küll tuntud peamiselt kui neoklassitsis... ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Mis iseloomustab ja eristab Schönbergi ja Haueri kaksteisthelitehnika? Vastusevariandid Vastusevariant: Schönbergi tehnikat nimetatakse dodekafooniak... Tekst Schönbergi tehnikat nimetatakse dodekafooniaks e seeriatehnikaks. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Schönbergi tehnika töötab troopide e viisikä... Tekst Schönbergi tehnika töötab troopide e viisikäänude e kuueheliliste üksuste baasil. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Haueri tehnikat töötab troopide e viisikään... Tekst Haueri tehnikat töötab troopide e viisikäänude e kuueheliliste üksuste baasil. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Haueri tehnikat nimetatakse dodekafooniaks e ... Tekst Haueri tehnikat nimetatakse dodekafooniaks e seeriatehnikaks. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ei Schönberg ega Hauer kasuta kõiki 12 heli o... Tekst Ei Schönberg ega Hauer kasuta kõiki 12 heli oktavis. Nimetus kaksteisthelitehnika on eksitav. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Schönbergi ja Teise Viini koolkonna muusika k... Tekst Schönbergi ja Teise Viini koolkonna muusika kõlab tänu 12ne võrdsustatud heli seeriapõhise organisatsioonile nö hallilt, Haueri ja tema õpilaste muusika arvestab edaspidigi heakõlaliste harmooniliste kooskõladega ja kõlab ilusamalt Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT Overall Feedback Define custom feedback for any score range Example: 0-20% Bad score, 21-91% Average Score, 91-100% Great Score! Score Range Feedback for defined score range 0 % – 100 % Fill in the feedback ADD RANGEDistribute Evenly Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Mida iseloomustab Schönbergi arendatud kaksteistheli- e seeriatehnikat? Vastusevariandid Vastusevariant: Kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid ü... Tekst Kompositsioonitehnika kaheteistkümne vaid üksteisega seotud heli abil. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Oktavi 12 ebavõrdset heli moodustavad seeriat... Tekst Oktavi 12 ebavõrdset heli moodustavad seeriat, mida teisendatakse ja kasutatakse klassikalise teema asemel Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõ... Tekst Tegelikult uuendas Schönberg peamiselt helikõrguste suhteid, vormi kujundamisel kasutas ta edasi klassikalisi vorme (nt sonaadivorm). Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähi... Tekst Igal seerial on neli põhikuju: põhikuju, vähikäik, peegelkuju, peegelvähikäik. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Seeriaid ja nende kujusid ei saa transponeeri... Tekst Seeriaid ja nende kujusid ei saa transponeerida igasse astmesse. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Sarnast seeriatehnikat kasutas omanäoliselt k... Tekst Sarnast seeriatehnikat kasutas omanäoliselt ka vene helilooja Igor Stravinski: seeria võis esineda nii horisontaalis (meloodias) kui ka vertikaalis (akordidena). Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT <https://vara.e-koolikott.ee/node/4896> ====Ekspressionism (ask3)**==== Schönbergi läbi pääses ekspressionism täielikult mõjule muusikas. Schönbergi läbi ei pääsenud ekspressionism täielikult mõjule muusikas. Schönbergi läbi pääses ekspressionism täielikult mõjule bioloogias. Schönbergi ekspressionistlik muusika oli ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud, ta vältis tonaalsust nn atonalsuse abil. Schönbergi ekspressionistlik muusika oli väga vähe intensiivne, sageli mitte üldse forsseeritud, ta löi uut tonaalsust nn atonalsuse abil. Schönbergi impressionistlik muusika oli ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud, ta kirjutas tonaalselt nn atonalsuse abil. Schönberg ise ei pidanud terminit "atonaalsus" sobivaks, sest see pidavat tähendama komponeerimist ilma helideta, tema aga siiski kasutas edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis. Schönberg ise pidas terminit "atonaalsus" sobivaks, sest see ei tähendanud komponeerimist ilma helideta, tema aga siiski kasutas edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis. Schönberg ise ei teadnud terminit "atonaalsus", kuid kasutas seda komponeerimisel ilma helideta, tema aga siiski ei kasutanud edasigi kõiki ka seni rakendatud 12 heli oktavis. Vältides tertsilisust ja vihjeid funktsionaalharmooniale lõi Schönberg sellega nö negatiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), kuid endiselt sõltus tonaalsusest. Põhinedes tertsilisusel ja kasutades vihjeid funktsionaalharmooniale lõi Schönberg sellega nö negatiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), kuid endiselt sõltus tonaalsusest. Põhinedes tertsilisusel ja kasutades vihjeid funktsionaalharmooniale lõi Schönberg sellega nö positiivi tonaalsusest (võrdle foto negatiivi/positiivi suhet), ta ei sõltunud enam tonaalsusest. Ekspressionism hõlmab: tonaalsuse laiendamine ja kaotamine, traditsiooniliste vormide killustamine, rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste iseseisvumine, äärmuslikult pingestatud väljenduslaad, mida võib nimetada 19. sajandi muusika pärandi ületamiseks. Ekspressionism hõlmab: tonaalsuse kitsendamine ja kaotamine, traditsiooniliste vormide tugevdamine, rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste iseseisvumine, äärmuslikult pingestatud väljenduslaad, mida võib nimetada 19. sajandi muusika pärandi ületamiseks. Ekspressionism hõlmab: tonaalsuse tugevdamine, traditsiooniliste vormide kaotamine, rütmiliste ja kõlavärviliste nähtuste marginaliseerimine, äärmuslikult pingevaba väljenduslaad, sellega ei ületatud 19. sajandi muusika pärandi. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4897> ====Ekspressionism (ask4)**==== Task description Tunne kirjelduste põhjal ära, millist Schönbergi teost need laused iseloomustavad. Cards 1. Sümfooniline kantaat, mis rää 2. Ühe- ja mitmeosalisuse sulandum 3. Väiksed miniatuurid, kus Schön 4. Schönbergi atonaalse perioodi t 5. Rakendas oma dodekafooniat e kak 6. Seeria neli põhikuju (põhikuju, 7. Dodekafooniatehnikas, vana testa 8. Dodekafooniatehnikas. Jutustajal ADD CARD Question Optional textual question for the card. (The card may use just an image, just a text or both) Sümfooniline kantaat, mis räägib kuningas Waldemari ja neiu Tove armastusloost. Suurkoosseisulisi teoseid kirjutasid kuni teise maailmasõja alguseni nii mõnigi helilooja. Answer Optional answer(solution) for the card. Gurre-laulud Image Optional image for the card. (The card may use j <https://vara.e-koolikott.ee/node/4898> ====Ekspressionism (ask5)*** VIDEO, KÜSIMUSED PUUDU==== <https://vara.e-koolikott.ee/node/4887> ===DO=== Avasta ja vastanda läbi improvisatsiooni tonaalsed ja atonaalsed kõlamaailmad 1. Leia improviseerimiseks kindlate helikõrgustega analoogset (klaver, kitarr, flööt, väikekannel jms) või digitaalset muusikainstrumenti (digiklaver, nutitelefoni või tahvelarvutiäppe nagu Garageband). Ülesannet või sooritada individuaalselt, kahekesi või väikerühmas. 2. Erinevad algused NB! See töötab kõikidel instrumentidel. 2.1 ja 2.1.1 või sooritada ka vastupidises järjekorras 2.1 Alusta ühe heliga, lisa juurde tertsi intervalliga (=IV) helisid, mängi akorde (kooskõlasid) või meloodiapillidel intervalle järjest, mida sa pead harmooniliselt ilusaks (meeldivaks, konsonantseks) --> tonaalne --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV) 2.1.1 Lisa vaikselt juurde sekundi intervalliga (=IV) helisid, mängi järgjärgult selliseid kooskõlasid, mida sa pead harmooniliselt vähem ilusaks (ebameeldivaks, dissonantseks) --> atonaalne --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV) NB! See töötab vaid klaveril või digiklaveril. 2.2 Alusta klaveril või digiklaveri selliselt, et puudutad kättega või künarnukiga (ettevaatlikult, mitte vägevaltselt lüües) terve hulga klahve, mis asuvad teineteisega lähistikus (valged ja mustad klahvid). Kuula seda kõla kuni see vaibub. kas see kõlab harmooniliselt ilusaana või mitte? Tonaalne või atonaalne? --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV) 2.2.1 Proovi teadlikumalt valida, milliseid klahve sa korraga vajutad ja milliseid kooskõlasid sa seeläbi lood. Jälgi, kuidas kõla muutb, kui jätad klahvide vahele üht või kaht heli. Püüa tuvastada, milliseid kooskõlasid sa pead ilusaks (harmoonilisteks, konsonantseteks) (--> tonaalne) ja milliseid ebameeldivamateks (dissonantseteks) (--> atonaalne) --> milliseid tundeid sa saad sellega väljendada? lisa juurde ja dünaamika erinevusi (mängi vaiksemalt või valjemalt) (=IV) 3. Esita oma avastusi (lühikesi improvisatsioone) klassikaaslastele. Korraldage nt väike kontsert (ja salvestage seda nutitelefoniga). 3.1 Kuulake teineteise lühiimprovisatsioone (paar helijärgnevust või akkordi) ja jagage omavahel arvamust, millised neist olid kõla poolest ilusamad (harmoonilisemad, konsonantsemad), millised olid ebameeldivamad (dissonantsemad), milliste puhul oldi kahevahel või kes suutis sujuvalt tonaalsusest üle minna atonaalsusesse või vastupidi. 3.1.1 Arutage, milliseid tundeid ühe või teise lühiimprovisatsiooniga võis olla väljendatud ja mida improvisaator tegelikult väljendada tahtis. 3.2 Kui on rohkem aega või huvi, või improvisatsioonid üle kuulata ja leida põhjendusi, miks milline lühiimprovisatsioon oli selline või selline. Ekspressionism (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4899> ==5) Neoklassitsism. Stravinski, Hindemith, Orff== <https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4286 ===TELL=== DIGIÕPPEVARAMU Neoklassitsism (tell+show1) Neoklassitsism [neo – uus (kr k); classicus – esmaklassiline (lad k)] on termin, mis viitab antiikkunstist ja - kultuurist inspiratsiooni saavatele kunstivooludele kujutavas kunstis, kirjanduses ja muusikas. Termin võib olla mõnevõrra segadusttekitav, eriti inglisekeelses kultuuriruumis, kus see tähistab erinevaid ajavahemikke: 1) kujutavas kunstis võib termin “neoklassitsism”  viidata kunstivoolule, mille esinemine langeb ajaliselt kokku klassikalise Viini koolkonna tegevusajaga muusikas – s-o 18. sajandi lõpp, 19. sajandi algus (nt Jacques-Louis David, Nicholas Poussin, Mathieu Kessels jt), kuigi neoklassitsistlikena on käsitletud ka1920ndate aastate maalikunstnike töid (nt Matisse’i ja Picasso), 2) muusikas viitab termin klassikalise esteetika väärtusi taastavale trendile I ja II Maailmasõja vahel. (Vikipeedia, ingl k ) Neoklassitsism muusikas [Saksamaal on sarnase nähtuse kohta paralleelselt kasutusel termin uus-asjalikkus (neue Sachlichkeit)] tekkis pärast I Maailmasõda vastureaktsioonina hilisromantismi üliemotsionaalsusele ning hilisromantiliste teoste vormi hoomamatusele (hilisromantiliste teoste vorm ei liigendu kuigivõrd selgelt, mistõttu võivad need mõiguda “vormituna”). Neoklassitsistlike heliloojate ideaaliks olid aga klassikalise esteetika väärtused - kord, tasakaal, selgus, ökonoomsus ning emotsionaalne vaoshoitus - s.t antiikkultuuri väärtused. Kuivõrd muusikalised eeskujud sellest ajast puuduvad, pöörduti inspiratsiooni saamiseks Viini klassikute (vt klassitsism; Vikipeedia) aga sagedamini baroki (vt ka Vikipeedia) ning mõnevõrra ka renessansi ajastu (vt Vikipeedia) muusika poole - muusika poole, mis lähtus oma ideaalides "kujutlusest" antiikmuusikast. Neoklassitsismi lähtekohti iseloomustab hästi ka impressionismivastane hoiak Prantsusmaal, piirkonnas, mis mängib neoklassitsismi kujunemises vast kõige olulisemat rolli . Jean Cocteau, paljude erinevate alade kunstnike, sh ka heliloojate rühmituse "Les Six" ("Kuuik", vt Vikipeedia ingl k) jaoks oluline eeskuju, on väljendanud levinud meelsust raamatus "Kukk ja arlekiin" (1918) järgmiselt: "Küllalt pilvedest, lainetest, akvaariumidest, merenümfidest ja öö aroomidest. Vajame maapealset muusikat, muusikat argipäeva jaoks, tahame karmi ja resoluutset muusikat! Et olla tõetruu, tuleb olla karm.". Neoklassitsismi muusikas tuleks pigem näha teatava trendina - seda iseloomustab teatud hulk tunnuseid, mis on leitavad paljudest vastaval perioodil kirjutatud teostest, kuid mitte ühtegi helilooja loomingut ei saa tervikuna pidada neoklassitsistlikuks. Nii esineb peamistel neoklassitsistlikel heliloojail ka teisi stiilitunnuseid. (Näiteks ekspressionistlikud jooned Igor Stravinski, Sergei Prokofjevi loomingus.) Neoklassitsismi puhul võib piirkondlikus plaanis näha kahte arenguliini: 1) prantsuse suund, milles neoklassitsistlikud jooned avaldusid peaasjalikult rütmi vallas (ähtsaimaks esindajaks Igor Stravinski) ning 2) saksa suund, milles neoklassitsistlikud jooned avaldusid eelkõige kontrapunkti meisterliku kasutamise kaudu (olulisimaks esindajaks Paul Hindemith). Saksa tähtsaim suuna esindaja Paul Hindemith oli ühtlasi ka liikumise "tagasi Bachi juurde" ("back to Bach") üks eestvedajaid.  Neoklassitsistlikule muusikale on iseloomulik: esituskoosseisude vähenemine (võrreldes hilisromantsimiga) pulseeriv rütm läbipaistev faktuur materjali lakoonilisus, lühikesed meloodiad lineaarne polüfoonia n-ö kaasajastatud tonaalne harmoonia; diatoonika eelistamine selgelt liigenduv vorm (eeskujudeks konventsionaalsed vormid, nt tantsusüit, concerto grosso, variatsioonivorm, sonaadivorm jne) absoluutse muusika rõhutamine (vastukaaluks programmilisele)   Tuntumad esindajad: Sergei Prokifjev (1891-1953) Igor Stravinski (1882-1971) Paul Hindemith (1895-1963) Arthur Honegger (1892-1955)  Francis Poulenc (1899-1962) Carl Orff (1895-1982) Vanade vormide ja teemade poole pöördumist võib näha ka 20. sajandi algupoole kujutavas kunstis. Vahel on nähtud neoklassitsismi (osalise) vastena kubismi - juhul, kui näha neoklassitsismi maalikunstis millegina, mis väärtustab süsteemi ja vormi ning lähtub geomeetrilistest süsteemidest. Lisaks kubismile räägitakse kujutava kunsti puhul liikumisest, mis on neoklassitsismile isegi lähedasem. See oli kantud juhtmõttest "tagasi korra juurde" ("return to Order") (vrdl "tagasi Bachi juurde")  - nagu ka muusikas, tekkis see vastureaktsioonina ekspressionismile ning pöördub klassikaliste teemade ja vormide poole (figuur- ja aktimaal, maastikumaal, natüürmort jms). Liikumise tähtsaimateks esindajateks on Pablo Picasso (Vikipeedia, ingl k), Henri Matisse (Vikipeedia ingl k ) ja Gino Severini (Vikipeedia ingl k).  Henri Matisse. Odalisque. 1923 Kasutatud kirjandus: Garšnek, I. (2004). Õhtumaade muusikalugu III, 20. sajand. Tallinn: Avita. Laul, Rein. (1999). Hindemithi helikeel kujunemisjärgus. - Sissevaateid muusikasse. Toim. Margus Pärtlas. Tartu: Ilmamaa. Taruskin, R. (2010) Music in the Early Twentieth Century: The Oxford History of Western Music. Oxford: Oxford University Press. Teised internetiallikad (Vikipeedia, YouTube) on viidatud linkidena teksti sees Näiteid neoklassitsistlikest teostest Neoklassitsismi täpset algust on võrdlemisi keeruline määrata. Üldiselt seostatakse neoklassitsismiga Igor Stravinskit, ning esimesteks neoklassitsistlikeks teosteks peetakse just tema teoseid: mõned ütlevad, et selleks oli ballett "Pulcinella" (1920), teised peavad selleks tema puhkpillioktetti (1923).  Kuula lisaks: Igor Stravinski :puhkillioktett (1923)*  :viiulikontsert (1931) :"Dumbarton Oaks" kammerorkestrile (1938)* :sümfoonia kolmes osas (1945)** * ettekannet juhatab Stravinski ise **ettekannet juhatab Pierre Boulez (Vt lisaks pt Igor Stravinski loomingust)           Ometi ei saa Stravinskit pidada ainsaks, kes neoklassitsistlikult kirjutas; trendist on mõjutatud paljud teised:  Kuula: Sergei Prokofjev - sümfoonia nr 1 D-duur op. 25 (1917); tuntud ka "Klassikalise" sümfooniana.  :kirjutatud Joseph Haydni stiili eeskujul :kirjutatud klassikalisele orkestrikoosseisule (kahene koosseis) :klassikalisele sümfooniale omaselt - neljaosaline  :(vahel peetakse ka seda teost esimeseks neoklassitsistlikuks teoseks) Kuula: Paul Hindemith :Kammermusik nr 4, op 36 nr 3, ("viiulikontsert"; 1925) :sümfoonia "Mathis der Mahler" (1935) :Sümfoonilised metamorfoosid Carl Maria von Weberi teemadel (1943) :(Vt lisaks pt Paul Hindemithi helikeelest) Kuula: Artur Honegger (1892-1955) :oratoorium "Kuningas Taavet" (1921, teine redaktsioon 1923; kuulatav variant on inglisekeelne)  :sümfooniline pilt "Pacific 231" (1923) :oratoorium "Jeanne d'Arc tuleriidal" (1935) Francis Poulenc (1899-1963) :sonaat klarnetile ja fagotile (1922) :seitse šanssooni (1936) :klaverikontsert (1949) :ooper "Inimhääl" (1958; Jean Cocteau lüürilise monodraama tekstile) ===SHOW PUUDU=== ===ASK PUUDU=== ===DO PUUDU=== ==9) Modernistlikud suunad 20. sajandi II poolel: avangardism, eksperimentaalmuusika ja minimalism #1. l== ===TELL=== Modernism – uue otsimine, vastandumine senistele loomeprintsiipidele – kerkis 20. sajandi teisel poolel esile Euroopa ja Ameerika heliloojate loomingus peamiselt avangardismi ja eksperimentaalmuusikana. Avangardism (ka avangard; pärit militaarsõnavarast, pr k eel-vägi) – eksperimenteeriv, konventsionaalseid väljendusvahendeid hülgav ja uutele väljendusvormidele teed rajav suund (peamiselt Lääne-Euroopa) muusikas; enamasti tarvitatakse terminit serialismi (– dodekafoonia edasiarendus) ja sonorismi (e kõlavärvimuusika) hõlmava koondmõistena. Eksperimentaalmuusika – koondtermin kirjeldamaks sellist muusikat, mis avardab seniseid žanripiire ning žanrimääratlust üldiselt; eesmärgiks on muuta küsitavaks senised esteetilised konventsioonid; terminit tarvitatakse tihti juhusemuusika ja häppeningi koondmõistena; esmajoones seotud Ameerikaga. Avangardismi ja eksperimentaalmuusika valdkonda kuuluvad teosed, mis olid uuenduslikud ajavahemikus 1945–1970. Nii Euroopa avangardile kui USA eksperimentaalmuusikale oli iseloomulik keskendumine muusikalistele tämbritele: • kasutusele võeti uusi instrumente Euroopa-välistest kultuuridest • euroopalikel instrumentidel otsiti uusi mänguvõtteid • heli manipuleeriti elektrooniliselt Nimetatud nähtuste tekkimise eeldusteks olid: 1) tehnika kiire areng II maailmasõja ajal ning selle järgselt 
 – Euroopas ja Ameerikas loodi elektronmuusikastuudiod 2) muusikute kohtumist ning ideede vahetamist soodustavate ürituste toimumine
 – tähtsamateks sellisteks sündmusteks said Darmstadti suvekursused ja Donaueschingeni festival ===SHOW=== 1. Serialism (https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4290) Serialism. Ülevaade. – dodekafoonia edasiarendus, milles peale helikõrguste on rea (seeria) põhimõttel korrastatud ka muusikateose teised parameetrid (vältused, tämber, dünaamika, artikulatsioon, mänguvõtted) kujunes välja II maailmasõja järgse Lääne-Euroopa tähtsaimas muusikakeskuses Darmstadtis Darmstadti serialistliku koolkonna rajasid Karlheinz Stockhausen, Pierre Boulez ja Luigi Nono lähtepunktiks olid Anton Weberni hilislooming ja Oliver Messieni klaveripala "Mode de valeurs et d'intensités" ("Vältusete ja dünaamika laad"; 1949), milles on struktureeritud (mitte küll rea põhimõttel) rütm, vältused, dünaamika jt parameetrid lisaks iseloomustab serialistlikku muusikat peen kõlakäsitlus (detailsed esitusjuhised), uudsetes esituskoosseisudes ning tavatuid akustilisi nüansse taotlevas esinejate paigutuses Serialism. Näide: Pierre Boulezi miniatuuride kogumik kahele klaverile "Struktuurid. I", 1952 teoses on serialismi-põhimõtteid kasutatud järjepidevalt, teose struktuur on matemaatiline teose helikõrguslikuks aluseks on 12-heliline seeria, mis on pärit Messieni teosest "Mode de valeurs et d'insités" kõik seeria helid on nummerdatud (igale heilile vastab üks number), vt näide 1 alus esimese klaveri partii helikõrguslikule materjalile on saadud nii, et teose lähteks olev helirida esitatakse üheteistkümnes võimalikus transpositsioonis (s.t kõigilt oktavisse kuuluvatelt nootidelt ehitatakse samasugustest intervallidest moodustuv rida) ning helidele vastavad numbrid esitatakse 12X12 maatriksina, vt näide 2. teise klaveri partii aluseks on heligõrgusseeria peegelkuju (inversioon); vt näide 3 rea inversioonist ja selle võimalikest transpositsioonidest tekib teine analoogne 12X12 maatriks, nagu esimese klaveri partii puhul; vt näide 4 dünaamika organiseerimiseks nummerdatakse esmalt 12 erinevat dünaamikaastet: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 pppp ppp pp p quasi-p mp mf quasi-f f ff fff ffff seejärel tõmmatakse ridade põhjal tekkinud maatriksitest diagonaalid alt üles paremale ning veel kaks põikdiagonaali, millest lähtuvalt tuleb dünaamikat kasutada; vt näide 5 sarnaselt dünaamikale toimitakse ka artikulatsiooni ning helivältustega - nummerdatakse 12 erinevat artikulatsiooninüanssi ja helivältust, mille kasutus tuletatakse taas algselt loodud maatriksite põhjal Kuula: Pierre Boulez "Struktuurid I". Serialism. Näiteid serialistlikest teostest. Kuula: Karlheinz Stockhausen "Gruppen" (1955-57) — teos kolmele orkestrile, mida dirigeerivad kolm dirigenti ning mille erinevad pillirühmad mängivad erinevas tempos. Luigi Nono "Il canto sospeso" (it k "Kestev laul"; 1955—1956) — üheksaosaline kantaat, mille tekstid on pärit 1954. avaldatud kogust Euroopa vastupanuliikumises süüdimõistetute hüvastijätukirju oma lähedastele vahetult enne hukkamist; ebatavaline on koori kasutamine — enamasti serialistlikes teostes ei kasutata Show 2. Sonorism. Üldine ülevaade. e kõlavärvimuusika – lähenemine muusikalisele kompositsioonile, milles kõla tähtsustatakse iseseisva väljendusliku ja vormikujundava tegurina sonoristlikes teostes on loobutud tajutavaist meloodia- ja rütmijoonistest kompositsiooni nn ehitusplokkideks said klastrid ja kõlaväljad omane esmajoones poola muusikale Klaster – peamiselt sekundiintervallidest moodustuv kooskõla. 1950.-60ndatel eelistati läbinisti kromaatilisi klastreid ja kasutati mikrointervalle. Kõlaväli – kromaatilise koostisega läbikomponeeritud faktuur Sonorism. Näiteid. Kuula: Györgi Ligeti (1923-2006) "Atmospheres" orkestrile, 1961 - faktuur on mikropolüfoonilne – s.t, et iga üksikhääl on vastavalt Ligeti enda reeglitele kirja pandud, läbi komponeeritud, kuid kuulaja üksikuid hääli ei erista ning tajub tekkivat faktuuri kõlaväljana - teost on kasutatud ka Stanley Kubriku filmis "Space Odyssey" ("Kosmose Odüsseia", 2001) Iannis Xenakis (1922-2001) "Metastasis" orkestrile, 1953/54 Krzysztof Penderecki (1933) "Itk Hiroshima ohvritele" 57 keelpillile, 1961 Henryk Górecki (1933-2010) (Vikipeedia, ingl k) "Genesis I", samanimelisest triloogiast erinevatele kammerkoosseisudele, 1962/63 ===ASK PUUDU=== ===DO PUUDU=== ==10) Postmodernism == ===TELL=== Postmodernism – koondmõiste alates 1970ndatest aastatest kirjutatud muusikale, milles varasema traditsioonilise stiili tunnuste kõrval on selgelt olemas 20. sajandi teise poole modernismi jooned. Postmodernistlikud suunad on polüstilism, ekletsism, postminimalism ja uustonaalsus. Polüstilism – stiil, millele on iseloomulik eriti rõhutatud stiili- ja tsitaadivastandused Polüstilistilise muusika tähtsaim esindaja: Alfred Schnittke (1934–1998) Eklektitsistlik suund – suun, millele on iseloomulik paljude erinevate stiilide printsiibitu ühendamine; peamiselt on kõrvutatud teatud modernistlikud elemendid ning rahvalikuma laadi (nt pop- ja džassmuusika) väljendusvahendid. Eklektitsistliku suuna peamised esindajad: Mark-Anthony Turnage (1960) Hans Werner Henze (1926) Postminimalism – stiili, mis on minimalismile sarnane, kuid lühikesed fraasikordused peaaegu puuduvad; stiilile on iseloomulik ka nt džäss-, pop-, ja etnomuusikale omaste väljendusvahendite kasutamine Postminimalistliku muusika peamised esindajad: John Adams Louis Andriessen Uustonaalsus – stiili, millele on iseloomulik muusikalise materjali askeetlikus, heakõlalisus ja lihtsus. Uustonaalse muusika peamised esindajad: John Tavener (1944) Henryk Górecki (1933) Arvo Pärt (1935) ===SHOW PUUDU=== ===ASK PUUDU=== ===DO PUUDU=== =Eesti muusika pärast Teist maailmasõda= ==11) rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955== Ernesaks, E. Kapp, Auster, V. Kapp Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4293 ===TELL=== Eesti kaotas 1940. aastal iseseisvuse Nõukogude Liidu okupatsioon läbi. Selle käigus lõpetati peaegu kõigi esimese vabariigi organisatsioonide ja seltside tegevus. Eesti Akadeemilise Helikunstnike Seltsi (1924–1940, EE) asemal hakati rajama ENSV (Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi) Heliloojate Liitu (loe Eesti Heliloojate Liidu veebilehel). Korraldati ümber ka muusikaharidus. Tartu Kõrgem Muusikakool (1919–40) kaotas kõrgema õppeasutuse staatuse (EE, Vikipeedia, H. Elleri nimelise Tartu Muusikakooli koduleht). Alates 1949 Tartu Muusikakool, alates 1971 H. Elleri nimeline Tartu Muusikakool (EE, Vikipeedia)  Tallinna Konservatoorium (1919–1940) reorganiseeriti 1941 (EE, Vikipeedia, EMTA koduleht). Poliitilised muudatused 1940./41. õppeaastal väljendusid uue ideoloogia propagandas. Algul repressioonid – arreteerimised ja küüditamised – puudutasid muusikuid vähe. II Maailmasõja jooksul ja järel repressioonid tugevnesid ja inimeste saatusi saab jagada kolme rühma: 1) Mobilisatsiooniga Nõukogude armesse või tagalasse evakueerimine 2) Kodumaale jäänud muusikud - järgnesid repressioonid ka küüditamised 3) Emigreerumine Läände alates 1944 Loe lähemalt: 1) Mobilisatsiooniga Nõukogude armeesse sattunud või Nõukogude tagalasse evakueeritud muusikud:  1941: toimus suur küüditamine 1942: moodustati Jaroslavlis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA) (loe ka Orkestrite kujunemise peatükis ERSO kaheks jagunemise kohta) ERKA tegevuses osalesid: Vladimir Alumäe, Gustav Ernesaks, Eugen Kapp, Bruno Lukk, Anna Klas, Hugo Lepnurm, Edgar Arro jt Gustav Ernesaks (1908–1993) (EMIK) Koorilaul "Mu isamaa on minu arm" (1944, tekst Lydia Koidula (1843–1886)) KUULAMISNÄIDE 1: Laulupidu 2014 (Hirvo Surva, ERR) YT 06:24 "1944. aastal loodud laulust "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud aga omaette rahvusliku säilivuse sümbol. Nõukogude ajal sai sellest Eesti NSV ametliku hümni ("Jää kestma, Kalevite kange rahvas" Johannes Semperi tekstile) kõrval, mille autoriks oli samuti Ernesaks, Eesti mitteametlik hümn." (EMIK) 2) Kodumaale jäänud muusikud püüdsid Saksa okupatsiooni ajal (1941–1944) kultuurielu jätkata: hooajad 1942/43 ja 1943/44 olid elavad sümfooniakontsertide tase oli kõrge (Olav Rootsi juhatamisel, loe ka Orkestrite kujunemise peatükis) jätkus Laulupidude traditsioon (loe ka Laulupidude kujunemise peatükis), ehkki 1943. aastaks planeeritud üldlaulupidu ei toimunud (loe edasi SA Laulupidu portaalis, nädalalehes Sirp) 1944: Punaarmee vallutab uuesti Eestit, Estonia teatri maja hävib 9. märtsil Nõukogude lennukite pommitamise jooksul (hävib ka Eduard Tubina balletti "Kratt" partituur) 1947: XII Üldlaulupeol Tallinnas (loe edasi siin) kõlas eesti kooriklassika paremiku kõrval juba uued, nõukogulikud laulud 1948: suur kunstiloomingu puhastuslaine (kohalik reageering üleliidulisele kampaaniale):  Ajalehes "Sirp ja Vasar" ilmus Eestimaa Kommunistliku (bolševike) Partei Keskkomitee (EK(b)P KK) otsus "Abinõudest ÜK(b)P Keskkomitee 1948. a 10. veebruari otsuse "V. Muradeli ooperist "Suur sõprus" täitmise kohta". Sellest järgnesid "abinõusid" muusikasutuste (Heliloojate Liit, Tallinna Riiklik Konservatoorium jt) edasisele tegevusel. Loe artiklit ajalehes "Sirp ja Vasar" 8. märts 1948 siin (PDF) ja artikleid ajakirjas Teater. Muusika. Kino 1989/01 (PDF) ja Teater. Muusika. Kino 1989/05 (PDF). "Sotsialistliku realismi eest võideldes"  halvustati senist rahvuslikku heliloomingut: formalismi süüdistused, nt puhta programmivaba muusika kirjutamine mõisteti hukka, samuti ei tohtinud kasutada lääne modernislikke kompositsioonitehnikaid (nt 12-helitehnika e dodekafoonia)  (loe samuti Modernismi näited Eesti muusikas) kodanliku Lääne ees lömitamises said osaks auväärsetele vanameistritele - eriti Heino Ellerile: tema esimest abikaasat, pianist Anna Kremeri (1886–1942) hukkasid Saksa okupatsioonivõimud 1942. aastal tema juudi päritolu tõttu koonduslaagris (Vikipeedia) 1949. a muusikateadlast Karl Leichterit (EE) tagandati ebaseaduslikult pedagoogi kohalt. Töötas aastast 1951 teetöölise, autolukksepa ja bibliograafina, 1956 õigused taastati 1950. a algul arreteeriti Heliloojate Liidu liikmeid ja Tallinna Konservatooriumi professoreid, 1947. a laulupeo üldjuhid: Tuudur Vettik ja Riho Päts (vanglakaristus 25+5 aastat), Alfred Karindi (vanglakaristus 10 aastat) - need oleksid pidanud olema ka 1950. a laulupeo üldjuhid (koos Gustav Ernesaksaga) Kõiki muusikuid võis süüdistada nende tegevuse eest Eesti Vabariigis või saksa okupatsiooni ajal 1950. a vallandati Tallinna konservatooriumist kokku 16 õppejõudu: sh Mart Saar, Cyrillus Kreek, August Topman, Hugo Lepnurm, Karl Leichter, Aurora Semper, Made Päts jt   Heliloojate Liidust heideti välja: Tuudur Vettik, Riho Päts, Alfred Karindi, Hugo Lepnurm, Enn Võrk, Heimar Ilves, Marje Sink, Peeter Laja, Artur Uritamm, Hillar Saha, Heinrich Meri, Eduard Visnapuu, Aurora Semper, Johan Tamverk, Paul Karp, August Topman - mõned ei visatud välja, kuid nende loomingut lükati kõrvale, ei osteti ega esitati (Cyrillus Kreek)  Eesti interpreedid samuti represeeriti: saadeti Siberisse Paulseni koolkonna üks andekamaid viiuldajaid Evald Turgan (1944–1957, EE) 1940–1955: väga palju väärtuslikku muusikat ei kirjutatud, loodi (tellimustena või ideoloogilise surve all) muusikat Stalini, partei, Suure Oktoobri, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks - ei saa kohut mõista kõigi nende üle, kes repressioonide surve all pidid elementaarse elatisraha teenimiseks arvestama selliste ideoloogiliste nõuetega Artur Kapp (1878–1952) (EMIK) 1950. a. anti Artur Kapile Stalini ehk NSV Liidu riikliku preemia tema IV sümfoonia (1948, "Noortesümfoonia", klassikaline) eest, pühendatud ÜLKNÜ (Üleliiduline Leninlik Kommunistlik Noorsooühing) 30. aastapäevale. KUULAMISNÄIDE 2: salvestus YT 23:29 (ERSO Neeme Järvi) Sirp ja Vasar nr. 10, 11.03.1950 Stalini preemia Artur Joosepi p. Kapile, Eesti NSV teenelisele kunstitegelasele, IV sümfoonia (Noortesümfoonia) eest. Stalini preemia laureaat Artur Kapp (1950) Ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 10, 10. aprill 1950, 5/5 (Eesti filmi andmebaas), mis aga ei kahandanud vanameistri usaldust ja kvaliteeti muusikute ja tema kaasaegsete ringkonnas. Kaasaegsete meenutusi Artur Kapist: Johannes Jürisson (1922–2005) "Suure-Jaani aastatel [sõja- ja sõjajärgsetel aastatel] tunti Kappi taas suure vembu- ja naljamehena, mis sest, et aastaid kaugelt üle kuuekümne. Võib-olla kirgastusid taas koolipõlve tembud, võib-olla taas pettumus kommunismist nagu kunagi Astrahanis. Aukartustäratav Stalini preemia kudus heliloojale ümber tugeva kaitsevõrgu. “Ainuke mees Suure-Jaanis, kes võib kõike öelda mida mõtleb!” räägiti siis. Seda võimalust irvhammas Kapp sageli kasutaski. [...]  Kirikus oreli taga oli meister oma endises sõiduvees, eriti, kui oli mõne väikese napsi võtnud. Seda sporti harrastas ta sageli. Kunagi Astrahani päevil improviseeris ta võimude meeleheaks revolutsiooniliste laulude teemadel, nüüd, vastupidi, parteimeeste nördimuseks – eestimeelsete ja nõukogude korrale ohtlike laulude motiividel. Võimumehed ise kirikus ei käinud, aga kaebajaid leidub alati. Kui siis heliloojalt asja kohta aru päriti, seletas ta, et otse vastupidi: need motiivid on kõik pärit vene ja nõukogude muusikast. Sealjuures nimetas ta helilooja ning sümfoonia või kantaadi nime, vilistas vastava motiivi lisas: “Kui ei usu, minge ja kontrollige.” No mis siis ütelda, kui motiiv on, ütleme, mõnest kantaadist Stalinile. See oli suurem mees kui jumal, temalt pärinevate motiivide kasutamine oli ju lausa auasi. Mine võta kinni. Igatahes meister oli meister ka õigesti valetamises. Ikka jääb uskuma. [...]" Katkendid pärinevad artiklist: Johannes Jürisson (1998). Artur Kapp omas elemendis. Teater.Muusika.Kino, 6/1998, lk. 35, 37–38, 96. Avaldatud ka vihikus "Armastan Bachi kui kuningat. Artur Kapp – Elu ja looming" (Lock 2006). KUULAMISNÄIDE 3: Artur Kapp "Fantaasia teemal BACH" (1942) salvestus YT 16:49 (pealkirjas on vigaselt lisatud sümfoonia nr 2) Esiettekanne: Rudolf Palm (viiul), Raadio sümfooniaorkester, dirigent Olav Roots; 29.05.1942, Tallinna Raadio stuudiokontsert 3) Emigreerumine Läände alates 1944: heliloojad: Eduard Tubin (Rootsi), Juhan Aavik (Rootsi), Anton Kasemets (Saksamaa, alates 1950 USA, alates 1972 Kanada), Adalbert Wirkhaus (Saksamaa, alates 1949 USA) pianist: Peeter-Paul Lüdig (Mihkel Lüdigi poeg, Saksamaa, alates 1949 USA) Paulseni viiulikoolkond: Zelia ja Hubert Aumere (Rootsi), Carmen Prii-Berendsen (Saksamaa/Austria), loe viimase edu kohta Salzburgis ajalehes Eesti Sõna, nr. 167, 24 juuli 1943 (DIGAR) lauljad: Milvi Laid (Rootsi), Aarne Viisimaa (Rootsi), Arno Niitrof (Saksamaa/Austria, alates 1952 Kanada), Olly (Olga) Teetsov (Saksamaa, hiljem USA), Helmi Aren (Saksamaa, alates 1952 USA) Saksamaa linnas Geislingen oli Peeter-Paul Lüdig (EE) 1946–1949 Eesti Rahvuskoondise Teatri (Vikipeedia, ETMM) muusikajuht, Olly (Olga) Teetsov (EE) oli teatris 1944 laulja ja lavastaja. Välismaale siirdunud muusikutest saavutasid rahvusvahelise tunnustuse: kontrabassivirtuoos: Ludvig Juht (Bostoni sümfooniaorkestri solist) "Tartumaal, Väägveres 1894. a. sündinud Ludvig Juhti muusikutee algas Väägvere pasunakoori juures, legendaarse eesti «puhkpillimuusika isa» David Otto Wirkhausi innustusel kontrabassi mängima." Loe edasi Alo Põldmäe Postimehe artiklit (Väägvere kohta loe Orkestrite kujunemine Eestis)  laulja: sopran Miliza Korjus (USA), tenor Naan Põld (Saksamaa, Hamburgi konservatooriumi professor) KUULAMISNÄIDE 4: Miliza Korjus laulab filmi ja ooperimuusikat (mh filmist "Suur valss" 1938) YT 01:11:01 viiuldaja: Evi Liivak (USA) pianist Käbi Laretei (Rootsi) helilooja Eduard Tubin (Rootsi), loe edasi tema biograafiat EMIKis ning Rahvusvahelise Eduard Tubina Ühingu veebis, tema juba Rootsis loodud V sümfoonia (1946, esiettekanne Stockholmis 1947) osutus (põranda all Nõukogude Eestis levides) järgmistele noortele "uue laine" heliloojatele oluliseks inspiratsiooniks selle motoorsuse ja dramaatilisuse pärast, Eesti esiettekanne leidis siiski aset 1956 Estonia kontserdisaalis  dirigent: Olav Roots (Kolumbia), Taavo Virkhaus (USA)  helilooja ja koorijuht: Roman Toi (Kanada)  muusikateadlane: Harry Olt (Rootsi), loe meenutusi tema kohta lähemalt nt nädalalehes Sirp Eksiilis on välja antud seni detailseim ülevaade eesti muusikakultuuri arenguloost: Juhan Aavik: "Eesti muusika ajalugu" (I–II köide 1965, III–IV köide 1969)  Ilmusid samuti eksiilis Eesti muusikaloo käsitlused: Harry Olt: "Moderna estniska tonsättare" / Modern Estonian composers (Eesti kaasaegsetest heliloojatest, 1972) Harry Olt: "Estonian music" (Eesti muusika, 1980, ingl k.) KOKKUVÕTE Heliloomingu eesmärgid Nõukogude ajal: "nõukoguliku elu kajastamine" paatosliku optimismi ja rahvuslikkusega "sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" nõuti kirjutada vokaalsümfoonilisi teoseid (nt kantaadid)* ja massilaule * Stalini, partei, Suure Oktoobri, kommunismi ja kolhoosielu kiituseks Allpool on pildil katkend Estonia teatri laemaalist (#kunst), mis valmis 1947 ja mille autoriks on eesti kunstnikud: Evald Okas, Eduard Kits, Richard Sagrits Loe lähemalt Ants Juske Eesti Päevalehe artiklit "Estonia laemaal – sisult sotsialistlik, vormilt rahvuslik" (25.01.2006), artikkel sisaldab ka Evald Okase meeenutusi laemaali saamisest. Maali renoveeriti 2005. Katkend Estonia teatri laemaalist (Evald Okas, Eduard Kits ja Richard Sagrits, 1947, renoveeritud 2005) Pagulusse siirdumise ja repressioonide tagajärjel läks Eesti kultuurile kaotsi terve põlvkonna jagu muusikuid. Paljude potsentsiaalsete noorte muusikute areng katkes koolist välja heitmise, küüditamise või vanemate repressioonide tõttu.  Esimese iseseisvusaastate rahvuskultuuri põhi oli siiski piisavalt tugev, ilma milleta oleksid kaotused olnud veelgi suuremad.  KUULAMISNÄITED Siin toodud helinäited on teadlikult valitud näitamaks Jaroslavlisse viidud (Ernesaks) ja Eesti kodumaale jäänud (A. Kapp) heliloojate loomingut, mis on loodud 1940. aastatel: mõlemad heliloojad saavutasid nii esimese Eesti Vabariigi kui ka II Maailmasõja järgsel ajal tuntust Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (1944) on saanud väga tuntuks ja armastatuks Kapi selle nende aastate looming on saanud mingil määral ideoloogilise pitseri (preemia saanud "Noortesümfoonia", 1948) või on pms erialatundjate hulgas tuntud ("Fantaasia teemal BACH viiulile ja orkestrile", 1942) Samuti on valitud Miliza Korjuse salvestusi filmist "Suur valss" (1938) ja ooperimuusikat näitamaks Eesti muusikute tuntust välismaal. Kasutatud kirjandus: Kaarlep, A. (2007). Eesti muusikalugu. Kunstmuusika. Gümnaasiumiõpik. Tallinn: Talmar ja Põhi. Loe ka EMTA muusikateaduse prof. Urve Lippuse (1950–2015) artiklit Muusikast Nõukogude Eestis (Okupatsioonide muuseumi kodulehel). Artur Kapi kohta: Lock, G. (2006). Ich liebe Bach wie einen König. Artur Kapp – Sein Leben und Schaffen (hrsg. v. G. Lock, redigiert v. E. Arujärv und H.-G. Lock), Tallinn: Eres Estonia Edition. Lock, G. (2006). Armastan Bachi kui kuningat. Artur Kapp – Elu ja looming (koost. ja tõlkinud G. Lock, toim. E. Arujärv). Tallinn: Eres Estonia Edition. [PDF] Johannes Jürisson (1998). Artur Kapp omas elemendis. Teater.Muusika.Kino, 6/1998, lk. 35, 37–38, 96 Loe II Maailmasõja sündmuste kohta Eestis portaalis Estonica. Loe Eesti heliloojate biograafiaid EMIKi portaalis ja Eesti muusika multimeedia leksikonis. Muud allikad nagu Vikipeedia, Eesti entsüklopeedia, Rahvusraamatukogu digtaalarhiivi DIGAR jms on lingitud teksti sees. Urmas Ott ja Käbi Laretei, "Urmas Ott ja teised, Volume 4" (1994) (ETV) YT 11.40 Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4595> ===SHOW=== ===ASK=== ==Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask1)*== List of Column Content content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Tallinna kontserdielu hooajad 1942/43 ja 1943/44 olid elavad, Olav Rootsi juhatamisel sümfooniakontsertide tase oli kõrge. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Jätkus Laulupidude traditsioon ja viidi läbi 1943. a-ks planeeritud XII üldlaulupidu. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 1944: Punaarmee vallutab uuesti Eestit, Estonia teatri maja hävib 9. märtsil Nõukogude lennukite pommitamise jooksul (hävib ka Eduard Tubina balletti "Kratt" partituur) Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 1948: suur kunstiloomingu puhastuslaine (kohalik reageering üleliidulisele kampaaniale) Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus V. Muradeli ooperiga "Suur sõprus" seotud ideoloogiline surve (1948) ei puudutanud eesti heliloojaid. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Formalismi süüdistused, nt puhta programmivaba muusika kirjutamine mõisteti hukka, samuti ei tohtinud kasutada lääne modernislikke kompositsioonitehnikaid (nt 12-helitehnika e dodekafoonia). Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Eesti interpreete ei represeeritud. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Ühtegi heliloojat Nõukogude Eesti Heliloojate Liidust välja ei heidetud. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 1940 kaotas Tartu Kõrgem Muusikakool kõrgema õppeasutuse staatuse. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Tallinna Konservatooriumis muudatusi läbi ei viidud. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus 1942: moodustati Jaroslavlis Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA) Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Gustav Ernesaksa 1944. aastal loodud laulust "Mu isamaa on minu arm" Lydia Koidula tekstile on saanud aga omaette rahvusliku säilivuse sümbol. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Artur Kapp taotles 1950 Stalini preemiat, kuid ei saanud seda. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Artur Kapp improviseeris Astrahani päevil võimude meeleheaks revolutsiooniliste laulude teemadel, nüüd, vastupidi, parteimeeste nördimuseks – eestimeelsete ja nõukogude korrale ohtlike laulude motiividel. Õige vastus TrueFalse Behavioural settings Separate content with a horizontal ruler content: True/False Question Content Pilt või video Küsimus Saksamaa linnas Geislingen oli Peeter-Paul Lüdig 1946–1949 Eesti Rahvuskoondise Teatri muusikajuht. Õige vastus TrueFalse <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4602> ==Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask2)**== Markeeri tekstis kõik sõnad, mis iseloomustavad või kirjeldavad Ludvig Juhti, tema (ja tema naise) tegevust kontrabassiga ning tema kontrabassi (ka kõiki teisi kontrabasse, mis on tekstis mainitud). Juhti nime ega sõnad "kontrabass", "pill", "instrument", "riist", sidesõnu (nt ja, sest, et jms) või aastaarve/aastavahemikke/kuupäevi ei ole tarvis valida, samuti mitte heliloojate või palade nimesid. On võimalik valida sõna-haaval terveid fraase ja poollauseid. Ei ole oluline leida kõiki sõnu esimesel korral või tervikuna, olulisem on lugeda antud teksti keskendunult, sihilikult ja avastamisrõõmuga. Võib ka piirduda mõne lõiguga. Alo Põldmäe Postimehe artikkel (1996) Ludvig Juht ja tema *kuulus* kontrabass, « *Maailma* *parim* kontrabass *parima* *kontrabassikunstniku* *kätes* », Ruggeri ja teised Cremona meistrid, *Väärt* pill *rõõmustas* *kõiki*, Kus on Juhti kontrabass praegu?, Kaks lauset, Pole valusamat, ei ole ehedamat Ludvig Juhtist, eesti muusika Kalevipojast, kes Eestile sama palju kuulsust toonud kui Paul Keres, Eduard Wiiralt, Rudolf Tobias, Eduard Tubin, Neeme Järvi või Arvo Pärt, teame siiani veel vähe, sest nõukogude ideoloogia lülitas Juhti kui pagulase eesti kultuuripildist välja. Juhti 100. sünnipäevaga seotu 1994. aasta sügisel vallandas huvitavate materjalide voolu Teatri- ja Muusikamuuseumisse. Tekkisid kontaktid mitmete väliseesti keskuste ja Juhtiga seotud isikutega USA-s, Rootsis, Eestis. Haruldane info Juhti *üliväärtuslikust* kontrabassist, *suurest* *viiulist* (nagu ta ise kontrabassi nimetas), pärineb põhiliselt Erika Kalami (USA) ja Aino Järvesoo (USA-Eesti) saadetistest, kellele siinkohal eriline tänu. Tartumaal, Väägveres 1894. a. sündinud Ludvig Juhti muusikutee algas Väägvere pasunakoori juures, legendaarse eesti «puhkpillimuusika isa» David Otto Wirkhausi innustusel kontrabassi mängima. Tartus elamise päevilt pärinevad naljakad lood Juhti kolimisest ühest Tähe tänava majast teise, sest korterinaabreid häiris *pidevalt* pilli *harjutav* *noormees* . Kui Tähe tänava ühe poole majad otsa said, otsis ta uut korterit vastaspoole majadest. Ludvig Juht on eesti muusikaloos *visaduse* ja *sihikindluse* *sümboliks*. Eesmärgi, *viia* *kohmakaks* *peetav* kontrabass *soolopillide* *hulka* , *täitis* *ta* *hiilgavalt* *fanaatilise* *tööga* ja *usuga* *suure* *eesmärgi* *reaalsusesse*, mille teostuseks Eesti kitsaks jäi. Järgnesid õpingud ja töö Helsingis, Berliinis, Londonis, Riias. Siiski võib Juhti *iseõppijaks* *pidada* , sest ka õpetajate seas polnud talle võrdseid. 1934. aastast elas Juht USA-s *saades* *esikontrabassistiks* *Bostoni* *sümfooniaorkestris*, mille juhiks Sergei Koussewizky - maailmanimega dirigent, helilooja, kuni Juhtini 20. sajandi tuntuim kontrabassikunstnik. Tema avastas Juhti Ameerikale ja oli Juhti hiilgava karjääri teesillutaja. Juba kaks nädalat pärast audientsi Koussewizky juures sai Juht *maitsta* *head* pilli. Maestro usaldas talle esimeseks kontserdiks *isikliku*, *rariteetse* *Nicola* *Amati* (1586-1684) kontrabassi. Profid pillimehed on ikka väga häid kuulsate meistrite pille ihaldanud. USA oludes *2-3* *sajandi* *vanuse* pilli kuulamine seostub peaaegu et *sattumisega* *Antiik-Kreekasse*. Küllap oli Juhtki ameeriklaste antiiginõrkusest teadlik, alustades 1935. a. sügisel *uue* pilli *otsinguid* ja *muutes* *kuudeks* *tillukese* *korteri* *pilliproovimise* *stuudioks* . Appi tuli tuttav 20-te aastate Saksamaa päevilt - vanade keelpillide eriteadlane Emil Herrmann. Tema nõuandel ja vahetalitusel *tellib* Juht *Inglismaalt* *New* *Yorki* *kuningakoja* *lähikondlasele* *lordile* *kuuluva* pilli. Esialgu *tutvumise* *eesmärgil* ja *kautsjoni* *vastu* . Juht *vaimustus* kontrabassist *kohe*. Alul tahtis ta *3000-dollarise* pilli *lasta* *osta* *Eesti* *Vabariigi* *omandiks* *õigusega* *seda* *kasutada* . (Taoline praktika oli USA-s tavaline.) Kahjuks raha ei leitud. Ilmus ka teisi huvilisi ning Juht *tegi* *kiire* *otsuse* pill *ära* *osta*. Eesti Vabariik jäi ilma maailma esinduskontrabassist. Järgnes hulk formaalsusi - *ekspertotsus* pilli *ehtsusest* , *garantiileping*, *vastav* *diplom* ja *kindlustus* . 14. märtsil 1936 oli pill pakitud ja saadeti Bostonisse. Nüüd trükivad Bostoni ning välis- ja kodueesti ajalehed kõlavaid pealkirju: «L. Juht *hiiglaväärtusega* *kontrabassi* *omanik*», «*Maailma* *parim* kontrabass *parima* *kontrabassikunstniku* *kätes* ». Ludvig Juht oli nüüd *Cremona* *meistri* *Francesco* *Ruggeri* (1645-1700) pilli *omanik* ! Itaalia linn Cremona oli kuulus keelpillimeistrite poolest, legendaarseimad neist on Stradivari, Amati, Guarneri. Amati õpilasena lisatakse siia ritta sageli Ruggerigi (vahel ka Rugieri, Ruggieri, Ruger). Keelpillidest on ikka enam vajatud viiuleid, vähem vioolasid, tshellosid ja kontrabasse. Antonio Stradivaril (1664-1737) on tänaseks teada ligi 540 viiulit, 12 vioolat, 50 tshellot ja 5 kontrabassi. *Ruggeri* *teadaolev* *ainuke* kontrabass *telliti* *inglise* *kuningakojale*. (Kõrvalepõige: Teatri- ja Muusikamuuseumile pakutakse palju «stradivarisid». Asi on selles, et 19. sajandist tähistati Euroopa pillitöökodades suurte meistrite mudelitel põhinev toodang originaalse märgiga. Näiteks kaubamärk STRADIVARIUS 1708 tähistas, et pill valmistati Stradivari 1708. aasta mudeli järgi. Sajanditagune reklaaminipp tekitab tänaseni palju segadust. Eesti «stradivaride» buumi võiks seletada sagenenud infoga kallitest pillidest ja vaesusega kaasnevate püüetega leida pööningult midagi müümisväärset.) 1936. a. 19. aprilli «Päevalehes» Juht kirjutab: «See kontrabass *on* *ainuke* *kogu* *maailmas* *nii* *kvaliteedilt* *kui* *harulduselt* . /…/ Vaatamata sellisele aastate arvule *on* pill *väga* *hästi* *hoitud* , /…/ sest nagu teada, *pole* instrument *kuigi* *palju* *reisinud*, *alles* *nüüd* *ehk* *hakkab* *tal* *uus* *ajajärk* . /…/ *Maksin* instrumendi *puhtas* *rahas* *kinni* ja *ta* *läks* *maksma* *ühes* *mahagonipuust* *kastiga* /…/ ja *kindlustuspoliisiga* *täpselt* *3000* *dollarit* , *milline* *summa* *isegi* *Ameerikas* *pole* *väike*. *Vahe* *minu* *endise* instrumendi ja *praeguse* *vahel* on *enam* *kui* *öö* ja *päeva* *vahel*. Imestan isegi, kuidas pidin ma seni esinema *sarnasel* *sigarikastil* . Tunnen, et *enam* *kui* *100* *prots.* *olen* *oma* *mängus* *uue* kontrabassiga *juure* *võitnud* ja *olen* *kindel*, et *nüüdsest* *algab* *minu* *suurim* *tõusu* *tee*, sest need, kes seni seda riista juba kuulnud on, leiavad, et kontrabassi *soolo* *olevat* *otse* *jumalik* .» Väga õnnelik Juht mainib ühes kirjas, et *peab* kontrabassi *kunstiteoseks* , *millist* *leida* *harva* *isegi* *maailmakuulsate* *viiulite* *seas*. See *olevat* *parimas* *korras*, sest *on* *enama* *aja* *hoitud* *ajaloolise* *haruldusena* *ühe* *põlise* *inglise* *suguvõsa* *käes* . Pilli *tagaküljel* *on* *kullast* *tahvel*, *mis* *kinnitab*, et kontrabass *kuulub* *(kuulus)* *lord* *William* *Winsorile* ja *on* *25* *aastaks* *antud* *kasutamiseks* *Londoni* *muusikaühingule* *«Sacred* *Harmonic* *Society»* . (tegutses aastail 1832-82). Huvitav oli teada saada, et *praeguse* *välimuse* *sai* pill *paar* *aastat* *enne* Juhti *kätte* *sattumist* *Max* *Mölleri* *töökojas* *Amsterdamis*, *kus* *roop* *tehti* *laiemaks* ja *pill* *sai* *neljanda* *keele*. *Itaalia* *meistrite* *valmistatud* kontrabassid *tehti* *reeglina* *3* *keelega* . *Väärt* pilli *ostmine* *oli* *Bostoni* *kõrgema* *seltskonna* *silmis* *tähtsündmus*. *Linna* *«esimene* *leedi»*, *«dollarimiljonär»* *Ms.* *Charlotte* *R.* *Greene* *korraldas* 26. märtsil 1936 *oma* *muusikasalongis* pilli *sisseõnnistamise* *peo*, kuhu kutsuti Bostoni 50 «mõõtuandvamat» isikut. Kui tähtis kõik oli, näitab seegi, et *Bostoni* *ajalehed* *kõiki* *nimepidi* *loetlesid* . Juht mängis esitlusel Ecclesi, Händeli, Griegi, Koussewizky, Gimaglia - Padva ja enda helitöid. Tungiva nõudmise peale esitas lõpetuseks Hanseni «Ema südame» ja «Viru valsi». *Kõik* *mu* *mäng* *võeti* *vastu* *äärmise* *vaimustusega*, loeme Juhti sõnu «Päevalehes». *Suure* *au* *osaliseks* *sai* *ka* kontrabass. *Olnud* *koomiline*, *kuidas* *mõned* *rahatuusad* *uurisid* *luubiga* pilli *iga* *detaili*. Pilli *vanust* *kuuldes* *hõiganud* *keegi*: «Mu Jumal! *See* *on* *ju* *ehitatud* *enne* *kui* *Bach* *sündis* !» Küsiti, *kas* Juht *müüks* pilli *ühele* *Washingtoni* *keelpillide* *kogujale*. Juht teatanud: «*Ka* *kümnekordse* *hinna* *eest* *mitte* .» Päev hiljem oli Juhtil kodus tänuavaldus Ms. Greeneilt - ümbrik tshekiga aukartustäratavale summale, peidetuna suurde roosipõõsasse. Haruldane, kui arvestada, et Ameerikas pole kombeks kunstnikele lilli saata! Nüüd trükiti Juhti kontserdikavadele: «Mr. Juht *mängib* *Francesco* *Ruggeri* *(Cremona)* 1679. a. kontrabassil.» «Postimehest» loeme: «/…/Nii on põhjust eesti kunstnikku tõeliselt õnnitleda. Tema edu on meile seda tähtsam, et L. Juht tulise rahvuslasena rõhutab kõikjal, et ta on eestlane /…/» Veel üks 60-aasta tähtpäev seoses Ludvig Juhtiga - 19. aprillil *kõlas* *Ruggeri* kontrabass *Bostoni* *Eesti* *Seltsi* *asutamisel*. Juht oli Seltsi asutamise idee autoriks, aktiivseimaid asutajaliikmeid ja Seltsi esimeheks. *Järjekindlus* ja *põhimõttelisus* *eesti* *rahvuslasena* *avaldus* *kasvõi* *selles*, *kui* *ägedalt* *ta* *sõdis* *ajakirjanduses* *kommunistliku* *lehe* « *Uus* *Ilm* » *tegelastega*. Ühelgi soolokontserdil ei puudunud eesti autorite looming! Et *väga* *hea* pilliga *kaasnes* Juhti *pillimängu* *taseme* *kiire* *tõus*, *seda* *kinnitavad* *arvukad* *ülivõrdes* *kiitvad* *arvustused* *nii* *USA-s* *kui* *Euroopas* . Ka Ameerikas on pilliharjutamisega probleeme. 1939. a. *kolis* Juht *hubasesse* , *avarasse*, *kuid* *õhukeste* *seintega* *korterisse* , *kus* *pillimäng* *sedavõrd* *läbi* *kostus*, et *elanikud* *kaebasid* Juhti *kohtusse*. *Tunnistajad* *kinnitasid*, et Juhti *juurest* *kostub* *kohutavat* *lärmi*. Juhti advokaat nõudis, et tehtaks kindlaks, mida mõista lärmi all. *Juba* *nõuti* pilli *kohtukotta* *toomist*, *selgitamaks* *lärmi* *olemust* . Kahjuks selleni asi ei läinud, sest Juht *nõustus* *ära* *kolima*. Juht jutustab: «Kahju, et mind ei lastud kohtu ees kontrabassi mängida. *Oleksin* *toonud* *platsi* *oma* *mahedamad* *palad* *nagu* «Ema süda» ja Schumanni «Unistus». Las siis kohus oleks arutanud, kas seda võib nimetada lärmiks./…/» («Postimees», 9. veebruar 1939) Pilliga *oli* *tüli* *pikkadel* *reisidel*, *eriti* *Euroopa-lendudel* . Juht *ei* *andnud* *teda* *iial* *pagasisse* - *ikka* *istekoht* ja *vastava* *hinnaga* *pilet*. Sadade kontsertide tipuks olid esinemised New Yorgi Filharmoonilise Ühingu 100. juubelipidustustel 1941. a., New Yorgi maailmanäitusel 1940.a. 30 000-le kuulajale, soolokontserdid kuulsas Town Hallis New Yorkis 1946. ja 1948. aastal, pikal turneel Rootsi 1947. a. Eesti Rahvusfondi toetuseks… Juhtil oli kaks soovi: et *ta* *põrm* ja kontrabass *saaksid* *nõukogude* *okupatsioonist* *vabanenud* *Eestisse*. Esimene soov täitus 1994. aasta 1. juulil, teine jääb ilmselt täitumata. *Pärast* Ludvig Juhti *surma* 1957. aastal *kolis* *tema* *lesk* Armanda Juht *koos* pilliga *Floridasse* . *Enne* pilli *müüki* *pöördus* *ta* *tollase* *Tallinna* *Konservatooriumi* *partorgi*, *laulja* *Aleksander* *Arderi* *poole* *pakkumisega*, et pill *ostetaks* *Eestisse*. Vastust ei tulnud ja võib arvata, et nõukogude oludes polnud taoline tehing võimalik. *Uus* *omanik*, *kontrabassikunstnik* *John* *Mathews* *sai* pilli *10.000* *dollariga* . Ta mängis Bostonis ja Detroidi sümfooniaorkestris, praegu on pensionil, elab USA põhjapoolseima Maine'i osariigi Sedgwicki linnas, kus asub ka kõnealune Ruggeri. *Hiljutise* *eksperthinnangu* *kohaselt* *on* pilli *hind* *300.000* *dollarit*. (Viimane otseinfo pillist pärineb mul 18. oktoobrist 1995.) Saades teada Ludvig Juhti autorikontserdist «Väliseesti muusika päevade» raames 1995. a. oktoobris, soovis John Mathews sellel osaleda, mängida Juhti pillil Juhti helitöid, rääkida pilli ajaloost, ka eesti kontrabassieliit oleks esinenud Ruggeri pillil. See haruldane plaan jäi kahjuks katki. Kui reisi lähenedes selgus, et kontrabassi pilet maksab täishinda, tundus nii pikk reis suure pilliga 70-aastasele vanahärrale sedavõrd harjumatu, et ta loobus sõidust. <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4597> ==Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask3)**== Lohista hiirega õiged nimed või sündmused õigesse lünka, vastavalt kolmele inimeste saatuste rühma. Kuna sündmuste ja lünkade järjekord on fikseeritud, tuleb jälgida ka sündmuste kronoloogilist sobivust. 1) Mobilisatsiooniga Nõukogude armesse või tagalasse evakueerimine *1941. a toimus suur küüditamine* *1942. moodustati Eesti NSV Riiklikud Kunstiansamblid (ERKA)* *Gustav Ernesaksa "Mu isamaa on minu arm" (1944)* 2) Kodumaale jäänud muusikud - järgnesid repressioonid ka küüditamised *hooajad 1942/43 ja 1943/44 olid elavad* *1948. a suur kunstiloomingu puhastuslaine* *1950. a vallandati kokku 16 õppejõudu* 3) Emigreerumine Läände alates 1944 *Eduard Tubin, Juhan Aavik, Anton Kasemets, Adalbert Wirkhaus* *Peeter-Paul Lüdig oli 1946–1949 Eesti Rahvuskoondise Teatri muusikajuht* *Eduard Tubina V sümfoonia (1946) osutus järgmistele noortele "uue laine" heliloojatele oluliseks inspiratsiooniks, Eesti esiettekanne leidis aset 1956 Estonia kontserdisaalis* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4599> ==Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask4)***== Loe hoolega Enn Oja artiklit "Transvaal XIII üldlaulupeo ümber" nädalalehes "Sirp" (1999). Vali milline järgmistest väidetest on tervikuna õige! Juba enne ärevaid aegu (1939) oli Eesti Lauljate Liit kavandanud XII üldlaulupeo 1943. aastaks, ent pärast traagilisi sündmusi ei teinud uued võimud sellest enam juttugi. Alles pärast ärevaid aegu (1939) oli Eesti Lauljate Liit kavandanud XII üldlaulupeo 1943. aastaks, ent pärast traagilisi sündmusi ei teinud uued võimud sellest enam juttugi. Juba enne ärevaid aegu (1939) oli Eesti Lauljate Liit kavandanud XII üldlaulupeo 1943. aastaks, ning pärast traagilisi sündmusi tegid uued võimud sellest juttu. Viiskümmend aastat tagasi valmistuti üha ägenevas ideoloogilise võitluse ja repressioonide õhkkonnas XIII üldlaulupeoks, millega hiljem kaasnes palju kurja segadust. Kolmkümmend aastat tagasi valmistuti üha ägenevas ideoloogilise võitluse ja repressioonide õhkkonnas XII üldlaulupeoks, millega hiljem kaasnes palju kiitust. Kakskümmend aastat tagasi valmistuti üha lahjenevas ideoloogilise võitluse ja repressioonide lõdvenemise õhkkonnas X üldlaulupeoks, millega hiljem kaasnes palju nalja. 12. mail tuli otsus: "...arvestades töötajate soove" nimetada XIII üldlaulupidu ümber Nõukogude Eesti 1950. a. üldlaulupeoks. 12. mail tuli otsus: "...mitte arvestades töötajate soove" nimetada XIII üldlaulupidu ümber Nõukogude Eesti 1950. a. üldlaulupeoks. 15. mail tuli otsus: "...arvestades töötajate soove" nimetada XII üldlaulupidu ümber Nõukogude Eesti 1950. a. üldlaulupeoks. Äkki levis kuluaarides teade üldjuhi Alfred Karindi arreteerimisest. Veel enam, veebruaris said sama saatuse osaliseks Tuudur Vettik ja Riho Päts. Äkki levis kuluaarides teade üldjuhi Gustav Ernesaksa arreteerimisest. Veel enam, veebruaris said sama saatuse osaliseks Tuudur Vettik ja Heino Eller. Äkki levis kuluaarides teade üldjuhi Karl Leichteri arreteerimisest. Veel enam, veebruaris said sama saatuse osaliseks Cyrillus Kreek ja Eduard Tubin. Kuigi eelmisest peost kokkuvõtet tehes oli N. Andresen sügisel 1947 eufooriliselt kinnitanud, et on vaja "...kiiresti asuda meeskooride loomisele ja 5000-liikmelise meeskoori organiseerimine XIII üldlaulupeoks on täiesti reaalne", suudeti suvel 1949 Pärnusse vabariiklikule meeskooride laulupäevale koguda vaid umbes 1000 laulumeest. Kuigi eelmisest peost kokkuvõtet tehes oli N. Andresen sügisel 1948 eufooriliselt kinnitanud, et on vaja "...kiiresti asuda meeskooride loomisele ja 6000-liikmelise meeskoori organiseerimine XIII üldlaulupeoks on täiesti reaalne", suudeti suvel 1949 Pärnusse vabariiklikule meeskooride laulupäevale koguda vaid umbes 10.000 laulumeest. Kuigi eelmisest peost kokkuvõtet tehes oli N. Andresen sügisel 1946 eufooriliselt kinnitanud, et on vaja "...kiiresti asuda meeskooride loomisele ja 4000-liikmelise meeskoori organiseerimine XII üldlaulupeoks on täiesti reaalne", suudeti suvel 1950 Pärnusse vabariiklikule meeskooride laulupäevale koguda vaid umbes 500 laulumeest. Märtsis 1950 toimunud EK(b)P VIII pleenumile järgnes kohutav tuuseldamine: kodanlike natsionalistide otsimised, nende paljastamised, mitmed arreteerimised. Mais 1950 toimunud EK(b)P VIII pleenumile järgnes kohutav tuuseldamine: kodanlike natsionalistide otsimised, nende paljastamised, mitmed arreteerimised. Märtsis 1950 toimunud EK(b)P VIII pleenumile järgnes kohutav tuuseldamine: kodanlike natsionalistide otsimised, nende paljastamised, kuid ei arreteeritud kedagi. Laulupidu toimus 22. ja 23. juulil 1950. Teisel päeval laulis kolm laulu (neist kaks vene keeles) kaevurite koor. Laulupidu toimus 23. ja 24. juulil 1950. Esimesel päeval laulis kolm laulu (neist kaks vene keeles) kaevurite koor. Laulupidu toimus 22. ja 23. juulil 1950. Teisel päeval laulis viis laulu (neist üks vene keeles) kaevurite koor. <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4598> ==Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (ask5)***== Task description Heliloomingu eesmärgid Nõukogude ajal: vasta küsimustele, vastus peab olema õiges käändes Cards 1. Mida pidid heliloojad kajastama 2. Milliste vahenditega pidid helil 3. Milline pidi nõukogulik heliloom 4. Millistes žanrites nõuti kirjuta 5. Kelle/mille ... kiituseks pidi m 6. Millist žanri muusikat nõukogude 7. Millist kompositsioonitehnikat k 8. Mida kujutab siin ülesandes tood 9. Millal Estonia teatri laemaal lo 10. Millist nõuet, mida nõuti ka muu 11. Kes on laemaali autorid/kunstnik ADD CARD <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4600> ===DO=== Analüüsi ja aruta klassis Käbi Laretei (1922–2014) (Vikipeedia) intervjuud 1. Kuula Urmas Otti saadet Käbi Lareteiga all, siin või lingi alt "Urmas Ott ja teised, Volume 4" (1994) (ETV) YT 11.40 2. Kirjuta üles saatejuhi (sinu arvates) kolme (või enamat) kõige huvitavamat küsimust. Põhjenda oma valikut ja arvamust. 3. Kirjuta üles Käbi Laretei (sinu arvates) kolme (või enamat) kõige põnevamat mõttet/vastust/kirjeldust/kogemust/meenutust. Põhjenda oma valikut. Vastused võivad, aga ei pruugi olla need, mida sa saatejuhi küsimuste näol valisid (punkt 1) - tuvasta, kes Käbi Laretei on (milliste kunstivormidega ta on tegelenud, millistega on ta kokkupuutunud muul viisil)... 4. Arutage saatejuhi küsimusi ja Käbi Laretei vastusi/kirjeldusi/kogemusi/meenutusi klassis omavahel ja õpetajaga - looge seosed enda kogemustega praeguses vabas Eestis elades, välismaal käies ja kultuurilisi erinevusi ning tundeid kogedes... Rahvuskultuuri kaotused aastail 1940-1955 (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4603> ==12) 1960. aastatel alustanud heliloojad (korrektuuridest tagasi, Drupalisse viidud)== [Uus laine heliloojad, avangardmuusika, postmodernism ja tintinnabuli, rahvamuusika uued käsitlused] [Tormis, Mägi, Tamberg, Pärt, Sink, Rääts] ===TELL=== 3.2. 1960. aastatel alustanud heliloojad Ida-Euroopat läänest eraldanud raudne eesriie andis 1960ndatel pisut järele. Uued puhangud seni äralõigatud läänemaailmast imbusid kohalikku kultuuripilti ning mõjutasid eri loomevaldkondi, sh muusikat. Kommunistliku ideoloogia järgi joondunud ja stalinistlikku režiimi ülistanud looming hakkas muutuma.  Saame rääkida uuest ajajärgust eesti muusikaelus, millele panid aluse järgmised heliloojad: Veljo Tormis, Eino Tamberg,Jaan Rääts, Arvo Pärt, Kuldar Sink, Ester Mägi, Anti Marguste, Jaan Koha ja Heino Jürisalu. Kokkupuude läänemaailma mõjudega kiirendas nende läbimurret. Pikalt kestnud isolatsioon raudse eesriide varjus oli jätnud stagneerunud jälje kohaliku muusikaelu arengule, mis nüüd kiiresti tasa tehti. Uue hooga tekkisid nt sellised nähtused nagu dodekofoonia, aleatoorika jms. Esimesed kaks teost, mis eemaldusid selgelt sõjajärgsest rahvusromatilisest helikeelest, ning juhatavad sisse uue perioodi eesti muusikas, on: Eino Tambergi Concerto Grosso (1956) ja Jaan Räätsa kontsert kammerorkestrile (1961). 1960ndatel algasid katsetused erinevate kompositsioonivõtete ja stiilidega. Nendes katsetustes oli avangardismihõngu – taotlust luua midagi senisest erinevat ja uuenduslikku. Kuula Eino Tambergi Concerto grosso (1956) (25:17 min) ja Jaan Räätsa kontserti kammerorkestrile (1961) (15:19 min). ===TELL===SHOW 1960. aastatel alustanud heliloojad Veljo Tormis (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3954> Veljo Tormis 07.08.1930–21.01.2017 Märksõnad: Koorimuusika, rahvalaul, modernism Loomingu iseloomustus: Veljo Tormis on ennekõike tuntud oma kooriloomingu poolest. Tema kooriteoste aluseks on enamasti eesti, vahel ka teiste (läänemeresoome) rahvaste rahvalaulud (regi- ehk runolaul). Esimesel loomeperioodil lõi Tormis hilisromantilisi ja neoklassitsistlikuid teoseid, kasutades oma loomingus ka dodekafoonia võtteid. Selle perioodi tähtsaim teos on neoklassitsistlikus stiilis Avamäng nr 2 (1959). See oli esimene eesti helilooja teos, mida “Varssavi sügise” festivalil mängiti. 1960ndatel tekkis Tormisel huvi rahvalaulu vastu, mida ta hakkas modernsete kompositsioonivõtetega töötlema. Sellel perioodil tekkis Tormisel isikupärane rahvaviisil põhinev helikeel, mis moodustas tema järgneva loomeperioodi põhiosa.  Veljo Tormise tähtsaim kooriteos on "Raua needmine" (1972), mis on kirjutatud soome eepose “Kalevala” ainetel. Tormis on loonud lisaks koorimuusikale ka lavamuusikat, sümfoonilist ja vokaalkammermuusikat. Samuti kirjutas ta eesti filmiklassikast tuntud linateostele “Kevad” ja “Suvi” filmimuusika. Tema teoseid on esitatud, plaadistatud ja kirjastatud ka välismaal. Teoste loetelu Avamäng nr 2 (1959) "Hamleti laulud" (1964/1965) "Looduspildid" (1964–1969) "Meestelaulud" (1965) “Luigelend” (1966) "Järv tare taga" (1969) “Eesti kalendrilaulud” (1967) “Kevad” filmimuusika (1969) “Suvi” filmimuusika (1976) "Raua needmine" (1972), uuendused aastatel 1991 ja 2001 "Eesti balladid" (1980) "Läti burdoonlaulud" (1982) "Unustatud rahvad" (1970–1989) Kuula / vaata veel Süit filmist "Kevade" (1969 / 1973) (10:33 min) Kuula laule "Laine veereb" laulutsüklist "Kolm laulu eeposest" (1960) ja "Lindude äratamine" tsüklist "Liivlaste pärandus" siit (1970) (10:59 min) "Raua needmine" (1972) (9:34 min) "Eesti ballaadid" (1980)  Raadiosaade Veljo Tormis. Avamäng nr 2  (2017) (18:05 min) Veljo Tormise ametlik kodulehekülg Eino Tamberg https://vara.e-koolikott.ee/node/3953 27.05.1930–24.12.2010  Märksõnad: Romantilisus, neoklassitsism, modernism, dodekafoonia, viited rahvaviisidele, kõlavärv, rütm Loomingu iseloomustus: Eino Tamberg on kirjutanud erinevatel loomeperioodidel erinevates stiilides muusikat, kuid kõiki neid perioode ühendab teatav kirglikkus ja romantilisus. Põhiosa tema loomingust moodustavad sümfooniline muusika ja lavamuusika. Tema esimene tähtis teos on neoklassitsistlikus stiilis Concerto grosso (1956), mis oli ühtlasi modernismi nurgakiviks eesti muusikas. 1967–1978 kasutas helilooja dodekafoonia võtteid. Vahemikus 1984–1990 keskendus Tamberg oma loomingus rahvaviisile. Tema viimase loomeperioodi (1991–1999) muusika on minimalistlikum, ta pöörab enam tähelepanu kõlavärvile ja rütmile. Eino Tamberg on loonud ka filmimuusikat, näiteks filmidele "Põrgupõhja uus Vanapagan" (1964) ja "Mis juhtus Andres Lapeteusega?" (1966). Concerto grosso I osa (1956) (9:29 min) Teoste loetelu "Viis romanssi Sandor Petöfi sõnadele" (1955–1988) Concerto grosso (1956) Ballettsümfoonia (1959) Lühiballett "Poiss ja liblikas" (1963) Kuupaisteoratoorium (1962) Ballett "Joanna Tentata" (1970)  Sümfoonia nr. 1 (1978)  Viiulikontsert (1981) Oratoorium “Amores” (1981) Ooper “Lend” (1983) “Karjaseviisid” (1984) Kantaat "Armastuse antoloogia" (2003) Kuula / vaata veel Ballett "Joanna tentata" (1970) (28:26 min) ja ERR saade "Joanna tentata" (2010) (eesti k, 39:35 min) Sümfoonia nr. 1 (1978) (24:17 min) Muusikat oboele Aaria (1979) (2:54 min) Viiulikontsert (1981) (17:26 min) Raadiosaade Järjehoidja. Eino Tamberg - Concerto grosso op. 5. 60 aastat loomisest (2016) (eesti k, 43:08 min) 1960. aastatel alustanud heliloojad Jaan Rääts (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3952> Jaan Rääts 15.10.1932 Märksõnad:  Neoklassitsism, postmodernism, eklektika, rütm, instrumentaalmuusika, huumor, (enese)iroonia Loomingu iseloomustus: Jaan Rääts on kirjutanud põhiliselt instrumentaalset muusikat ja tema looming tähistab postmodernistlikku mõtteviisi algust eesti muusikas. Ta on loonud kokku 10 sümfooniat ja 24 instrumentaalkontserti. Räätsa varasema perioodi looming on neoklassitsistlikus stiilis, olles ühtlasi selle suuna üheks eestvedajaks Eestis. Tähtsaim teos sellest perioodist on Kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961). Hilisemat loomingut iseloomustab teatud tüüpi eklektilisus. Ta ei hoia rangelt kinni eri stiilide piiridest ega nende elementidest – popmuusika rütmid, modernistlikud klastrid, mozartlikud kolmkõlad, lineaarne polüfoonia ja rahvamuusika motiivid on seotud üheks tervikuks. Kogu eklektikat hoiab koos üsnagi lihtne vorm. Tähtsal kohal on rütm, tihti on kuulda löökpille. Räätsa loomingule on omane ka peen huumor ja teatav (enese)iroonia. Kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961)   Teoste loetelu Kontsert kammerorkestrile op. 16 (1961)   Deklamatoorium "Karl Marx" (1964) "Koolikantaat" (1968) "Väike oratoorium" ( 1968/1973) Sümfoonia nr 7. (1972)   "24 prelüüdi eesti rahvaviisidele" (1977)   "24 marginaali" (1979-1982) "Intrata" (1997)   "Viis eskiisi reekviemile" (1997)   "Maagiline ruut" (1999) Kuula / vaata veel Sümfoonia nr. 1 (1957) (21:19 min) Sümfoonia nr. 6 (1967) (13:56) 24 marginaali (1979-1980) (51:01 min) Klaverikontsert nr. 2 (1985) (24:54) Jaan Räätse ametlik yt kanal Raadiosaade Kontserdisaalis. Jaan Rääts 85! (2017) (eesti k, 2h 8 min) 1960. aastatel alustanud heliloojad Arvo Pärt (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3951> Arvo Pärt 11.09.1935 Märksõnad: Modernism, tintinnabuli, religioossus Loomingu iseloomustus: Arvo Pärt eksperimenteeris varasel loomeperioodil (1958–1968) erinevate modernistlike komponeerimisvõtete ja stiilidega, näiteks neoklassitsism, dodekafoonia, serialism, sonorism, kollaažitehnika ja aleatoorika. Ühtlasi on paljud selle perioodi Pärdi teosed teedrajava tähtsusega eesti (ja ka Nõukogude Liidu) muusikas. Selle perioodi tähtsaim teos on "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964). Aastatel 1968–1971 hülgas helilooja kõik varem kasutatud kompositsioonitehnikad ja loobus ajutiselt muusika kirjutamisest. Nendel aastatel uuris Pärt gregooriuse laulu ja renessansspolüfooniat. Otsingute tulemusena sündis religioosse alltekstiga originaalne stiil, mida helilooja hakkas nimetama tintinnabuliks. Stiili aluseks on kaks häält — meloodiahääl ja kolmkõlaline tintinnabuli-hääl. Esimene tintinnabuli stiilis teos on klaveripala "Für Alina" / "Aliinale" (1976), järgmistel aastatel valmis mitmeid olulisi teoseid samas stiilis, näiteks "Tabula rasa" (1977), “Cantus in memoriam Benjamin Britten" (1977) ja “Fratres" (1977). 1980ndatest alates on Pärt kirjutanud palju koorimuusikat. Arvo Pärt on üks tuntumaid ja mängitumaid elavaid heliloojaid maailmas. Teoste loetelu „Nekroloog“ (1960) „Credo“ (1968) "Kollaaž teemal B-A-C-H" (1964) "Aliinale" (1976) "Arbos" (1977) "Tabula rasa" (1977) "Cantus in memoriam Benjamin Britten" (1977) "Fratres" (1977) "Summa" (1977) „Te Deum” (1985) "Silouan’s Song" (1991)  „Kanon pokajanen” (1997) Sümfoonia nr 4 „Los Angeles” (2008) „And I Heard a Voice…“ / "Ja ma kuulsin hääle …" (2017) Kuula / vaata veel "Cantus in Memoriam Benjamin Britten" (1989) (6:38 min) "Für Alina“ / "Aliinale" (1976) (2:46 min) "Tabula rasa" (1977) (29:02 min) Dokumentaalfilm Arvo Pärt. 24 prelüüdi ühele fuugale (2002) (1h 36 min) Hingede öö. Album. Arvo Pärt. Alina (2017) (42:24 min) 1960. aastatel alustanud heliloojad Kuldar Sink (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3950> Kuldar Sink 14.09.1942–29.01.1995 Märksõnad:  Neoklassitsism, avangardism, meditatiivsus, viited rahvalaulule ja eksootilistele kultuuridele, araabia helilaadid, vaimulikud teemad Loomingu iseloomustus: Kuldar Singi looming on tulvil stiilimuutustest. Ta alustas noeklassitsistina, selle perioodi näiteks on Kontsert keelpillidele (Kolm pala keelpilliorkestrile) (1960). Peagi läks helilooja kaasa uute modernistlike vooludega ja tõusis Arvo Pärdi kõrval üheks juhtivaks avangardistiks Eestis. Selle loomeperioodi teosed on kirjutatud suuresti seeriatehnika ja aleatoorikavõtteid kasutades, näiteks "Viis haikut" (1964). Pärast pikemat pausi algas helilooja loomingus nö eksistentsialistlik loomeetapp, mida iseloomustavad diatoonilisus ja meditatiivsus. Leiame viiteid gregooriuse laulule, samuti eesti ja teiste rahvaste rahvalauludele. Samuti tärkas Kuldar Singil huvi eksootiliste kultuuride vastu ja ta hakkas kasutama oma teostes araabia helilaade, näiteks "Sünni ja surma laulud" (1985–1987). Elu viimastel aastatel pöördus Sink vaimulike teemade poole ja lõi mitmeid kristlikel tekstidel põhinevaid teoseid, näiteks "Requiem aeternam" (1992). Neli kompositsiooni (1964) Teoste loetelu Kontsert keelpillidele (Kolm pala keelpilliorkestrile) (1960) "Monotemaatilised etüüdid" (1964) "Viis haikut" (1964) "Aastaajad" (1965) Kammersümfoonia nr 2 (1967) "Mäed ja inimesed" (1977) "Sünni ja surma laulud" (1985–1987) "Maarjamaa missa" (1990) "Ave Maria" (1992) "Requiem aeternam" (1993) Kuula / vaata veel Motoorne burlesk (1958) (5:09 min) "Mäed ja inimesed" sonaat nr. 2 (1977) (14:12 min) "Meie Isa palve" (1990) (3:25 min) "Issand, õnnistagu Sind" (1991) (7:00 min) Raadiosaade Kodumaine viis. Kuldar Sink. Maarjamaa missa (2018) (eesti k, 54:03 min) 1960. aastatel alustanud heliloojad Ester Mägi (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3949> Ester Mägi 10.01.1922 Märksõnad: Kammermuusika, koorimuusika, rahvamuusika elemendid, variantne / variatsiooniline arendus, modernismi võtted Loomingu iseloomustus: Suure osa Ester Mäe loomingust moodustavad kammer- ja kooriteosed. Tähtsal kohal on tema komponeeritud sümfoonia. Mägi varasem, s.t 1950ndate aastate looming, on valdavalt rahvusromantiline. 1960ndatel lisanduvad tema loomingusse rahvamuusika mõjud. Tihti on aluseks võetud eesti rahvaviis, mida Ester Mägi arendab variantselt või variatsiooniliselt. 1960ndate lõpust alates hakkab helilooja lisama rahvamuusika elementidele üha enam modernseid võtteid – polütonaalsust, koloristlikku harmooniat ja aktiivset rütmikat. 1980ndatest alates kasutab helilooja rohkem stilisatsiooni. Ester Mägi loomingut iseloomustab selge vormiloogika, läbipaistev kõlapilt, objektiivne ja kohati intiimne väljenduslaad. Ester Mägi tuntumate teoste hulka kuuluvad klaveripala "Vana kannel" (1985) ja kooriteos "Tuule tuba" (1994). Bukoolika (1983) (10:30 min) Teoste loetelu "Kalevipoja teekond Soome" (1954) "Tuule tuba" (1981) "Bukoolika" (1983) "Vahtralt valgõ pilve pääle" (1984) "Vana kannel" (1985) "Öölaul" (1968) "Sümfoonia" (1968) "Lapi laul" (1971) "Lauluema" (1983) "Lapimaa joiud" (1987) "Laulikutele" (1987) Kuula / vaata veel Sümfoonia (1968) (13:19 min) Vesper (1990) (6:50 min) Serenaad (2011) (5:26 min) Kontserdisaalis. Maestra Ester Mägi 95 (2017) (1h 09 min) 1960. aastatel alustanud heliloojad Anti Marguste (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3948> Anti Marguste 05.08.1931– 12.01.2016 Märksõnad:  Regilaulu elemendid, kromatismid, tämbrikontrastid, huumor Loomingu iseloomustus: Anti Marguste looming on mitmekülgne. Ta on kirjutanud sümfoonilist muusikat, instrumentaalkontserte, kammermuusikat, soololaule ja hulgaliselt koorimuusikat. Tema looming põhineb suuresti regilaul, mida ta rikastab kromatismidega. Anti Marguste eksperimenteerib ka tämbrikontrastidega, kasutades seejuures ebatavalisi koosseise, näiteks kõlavad koos klavessiin ja džasstrummid. Tema loomingust leiame ka hea annuse huumorit, omapärased on mõnikord ka teoste pealkirjad, näiteks "Oreleelo", "Orelend" ja "Oreloits". Marguste kooriteosed paistavad silma erakordselt hea tekstikasutuse poolest. Ta on kirjutanud ka filmimuusikat, näiteks animatsioonile "Kilplased" (1974).F Anti Marguste IN MEMORIAM (2016) (5:35 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Külapiiga laulud" (1965) “E-Fis-G-A mutatsioonid” (1968) "Sümfoonilised runod" (1974) “Eesti rapsoodia” (1974) "Kilplased" (1974) “Red Data Book” (1980) "Tass teed" (1982) “Oreleelo” (1984) "See on Eesti" (1985) “Orelend” (1986) “Õitsitoonid” (1999) Kuula / vaata veel Kodumaine viis. Anti Marguste​ (2018) (54:42 min) 1960. aastatel alustanud heliloojad Jaan Koha (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3947> Loomingu iseloomustus: Jaan Koha loomingu põhiosa moodustavad vokaalteosed, kuid ta on kirjutanud ka hulgaliselt instrumentaalmuusikat. Tema varajase loomeperioodi muusika on valdavalt rahvusromantiline. 1967. aastal kirjutas Jaan Koha Rondo aleatorica (Aleatooriline rondo), mida peetakse üheks esimeseks aleatooriliseks teoseks Eestis, kuid valdav osa tema loomingust ei ole mõjutatud tollase modernismi lainest Eestis. Tema loomingut iseloomustab enamasti optimism ja kujundirohkus, kuid esineb ka dramaatilise alatooniga neoklassitsistlikke teoseid. Seoseid leiame rahvamuusikaga. Koorimuusikas on ta loonud nii patriootlikke, dramaatilisi kui ka humoorikaid laule. Koha on oma loomingus oskuslikult arvestanud lauljate oskuste ja huvidega. Ta on kirjutanud ka lastelaule, loonud levi- ja saatemuusikat. 1960. aastatel alustanud heliloojad Heino Jürisalu (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3946> Heino Jürisalu 13.08.1930–18.04.1991 Märksõnad:  Puhkpillid, rahvuslik koloriit, estraadimuusika Looming:  Loomingu iseloomustus: Heino Jürisalu on loonud erinevates žanrites muusikat, milles on olulisel kohal puhkpillid. Tema loomingust kumab läbi eestile omane rahvuslik koloriit, kuigi me ei pruugi leida viiteid rahvaviisidele. Heino Jürisalu oli ühtlasi ka vanamuusika uurija ning interpreet. Aastatel 1970–1988 juhatas ta vanamuusikaansamblit Consortium. Lisaks komponeerimisele oli ta ka multiinstrumentalist. Kõige enam meeldis Jürisalule plokkflööt, mille tarvis kirjutas mitmeid õppematerjale. Samuti on Heino Jürisalu loonud estraadimuusikat ning kujundusmuusikat näidenditele ja filmidele. Laiemale avalikkusele on tuntud tema "Unelaul".  Sümfoonia nr. 2 (1975) (20:31 min)  Teoste loetelu "Kolm Eesti tantsu" (1956) Sümfoniett (1957) "Unelaul" (1964?) Ballett “Tänav” (1964) Kalendrilaulud (1976) “Metsakontsert” (1977) Ooper ”Püha Susanna" (1983) Kuula / vaata veel Kuula "Unelaul" (1964?) (3:26 min) ===ASK=== ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/3945 Tähista üheksa 1960ndatel alustanud heliloojat: A.Põldmäe, R.Kangro, V.Tormis, A.Pärt, J.Koha, T.Tulev, E.Mägi, P.Uusberg, E.Tamberg, J.Rääts, K.Sink, R.Eespere, A.Marguste, H.Tulve H.Jürisalu, P.Vähi, K.Koha. ASK 2: https://vara.e-koolikott.ee/node/5298 Kuula Jaan Räätse Sümfoonia nr 6 (1967) (13:56 min) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d): religioossus, rütm, rahvamuusika_elemendid, kromatismid, rahvuslik_koloriit, tintinnabuli, koorimuusika, popmuusika_rütmid, dramaatilise_alatooniga_neoklassitsism. ASK 3: https://vara.e-koolikott.ee/node/3944 ASK 4: https://vara.e-koolikott.ee/node/3943 ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/3941 Veljo Tomise tähtsaimaks kooriteoseks on "*Raua needmine:Teose pealkiri*" (1972). *Eino Tamberg:Helilooja ees- ja perekonnanimi* on kirjutanud erinevatel loomeperioodidel erinevates stiilides muusikat, kuid kõiki neid perioode ühendab teatav kirglikkus ja romantilisus. Jaan Räätsa looming tähistab *postmodernistliku:Millise?* mõtteviisi algust eesti muusikas.  Arvo Pärdi isikupärane stiil kannab nime *tintinnabuli: Esimene selles stiilis teos oli "Für Alina" / "Aliinale" (1976)*. Heino Jürisalu on laiemale avalikkusele tuntud teosega "*Unelaul*:Teose pealkiri" Jaan Koha “Rondo” klaverile (1967) on eesti esimene *aleatooriline:20. sajandil tekkinud muusikaliik, mida iseloomustab helide, motiivide jt heliteose osade juhuslik paigutus ja/või järjekord.* teos. Kuldar Singil tärkas huvi eksootiliste kultuuride vastu ja ta hakkas kasutama oma teostes *araabia:Milliseid eksootilisi helilaade?* helilaade, näiteks "Sünni ja surma laulud" (1985–1987).  *Ester Mägi:Helilooja ees- ja perekonnanimi* muusika aluseks on tihti eesti rahvaviis, mida ta arendab variantselt või variatsiooniliselt. Anti Marguste looming põhineb suuresti regilaulul, mida ta rikastab *kromatismidega:Diatoonilise heli ja seda täiendava altereeritud heli järgnevus*. ASK 6: https://vara.e-koolikott.ee/node/3942 Vali õige vastus või vastused Mis kiirendas 1960ndatel alustanud heliloojate läbimurret? Kokkupuude läänemaailmaga . Uute nähtuste tekkimine nagu dodekofonoonia ja aleatoorika  . Stalinistliku režiimi ülistamine . Kuidas töötles Veljo Tormis rahvalaule? Araabiapäraste helilaadidega . Levimuusikast pärit võtetega . Modernsete kompositsioonivõtetega . Mille algust tähistab Jaan Räätsa looming eesti muusikas? Postmodernistliku mõtteviisi algust . Modernistliku mõtteviisi algust  . Uusromantismi algust  . Millise muutuse tõid kaasa Arvo Pärdi hilisemad otsinguaastad? Arvo Pärt hakkas kirjutama rahvaviisidel põhinevat muusikat . Arvo Pärt hakkas kirjutama religioosse (all)tekstiga teoseid . Arvo Pärt asus kirjutama estraadimuusikat . Esimesed kaks teost eemaldusid selgelt sõjajärgsest rahvusromatilisest helikeelest ning juhatasid sisse uue perioodi eesti muusikas? Jaan Koha “Rondo” klaverile (1967) . Jaan Räätsa kontsert kammerorkestrile (1961) . Eino Tambergi Concerto Grosso (1956) ASK 7: https://vara.e-koolikott.ee/node/5304 Vali õige vastus või vastused Kelle muusikas kuuleme araabia helilaade? Kuldar Singi . Heino Jürisalu . Ester Mägi Kelle muusikas on tähtsal kohal religioossed teemad? Jaan Räätsa . Kuldar Singi . Arvo Pärdi Kelle loomingus kohtame huumorit? Jaan Räätsa . Anti Marguste . Ester Mägi . Kelle muusikas kuuleme rahvamuusika mõjusid? Veljo Tormise . Jaan Koha . Eino Tambergi . Millised heliloojad on kirjutanud levimuusikat? Kuldar Sink . Heino Jürisalu . Jaan Koha ===DO=== 1960. aastatel alustanud heliloojad (do1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3940> DO 1 Retsensioon Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost : Veljo Tormise "Raua needmine" (1972) (9:34 min), Kuldar Singi "Meie Isa palve" (1990) (3:25 min) ja Arvo Pärdi "De Profundis" (1980) (5:15 min) ja kirjuta retsensioon. Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis jne: Mis on teostes ühist: Mille poolest teosed erinevad: Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne: Minu arvamus, tähelepanekud: 1960. aastatel alustanud heliloojad (do2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3939> Essee Kirjuta essee. Võrdle 1970ndatel alustanud eesti heliloojaid 1940– 1955 aastatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...? 1960. aastatel alustanud heliloojad (do3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3937> Videointervjuu kokkuvõte Kuula videointervjuud Jaan Räätsaga (eesti k, 00:00 min).   Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet: Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada: ==13) 1970. aastatel alustanud heliloojad. Motoorsus Eesti muusikas (korrektuuridest tagasi, Drupalisse viidud)== Kangro, Sumera, Eespere 3.3. 1970. aastatel alustanud heliloojad : https://vara.e-koolikott.ee/node/1960 1970ndate muusikaelu iseloomustab igasuguste tehniliste ja stiililiste piirangute puudumine. Ühtlasi tähistab Jaan Räätsa selleaegne looming postmodernistlikku mõtteviisi algust eesti muusikas. Paljud heliloojad, kes olid 1960ndatel käinud läbi modernismi tee, siirdusid nüüd personaalse (heakõlalise) helikeele juurde, näiteks Arvo Pärt töötas välja originaalse helikeele, tintinnabuli stiili. Seoses tehnoloogia arenguga oli võimalik esitada elektronmuusikat elavas ettekandes (lisaks senistele enamasti stuudios valminud muusikapaladele) ja multimeediateoseid (ühendati erinevad kunstivaldkonnad – muusika, maalikunst, koreograafia, videokunst jne). Oma loometeed alustasid 1970ndatel järgmised heliloojad: Alo Põldmäe, Tarmo Lepik, Mati Kuulberg, Raimo Kangro, Lepo Sumera ja René Eespere. ===TELL=== 1970. aastatel alustanud heliloojad Alo Põldmäe (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4639> Alo Põldmäe 22.05.1945 Märksõnad: Instrumentaalkammermuusika, puhkpillid, kõlavärv, loodus- ja visuaalsed tajumuljed, meeleseisundid, ebatavalised koosseisud, viited rahvaviisile Loomingu iseloomustus: Alo Põldmäe on loonud põhiliselt instrumentaalkammermuusikat, milles olulisel kohal on puhkpillid. Kui tema varasem looming on modernismi mõjudega, siis hilisemat loomingut iseloomustab pigem heakõlalisus. Sageli antakse muusikaga süvendatult edasi mingit meeleseisundit. Alo Põldmäe on kasutanud oma aja kohta ebatavalisi koosseise, näiteks oboekontsert (1974) ja löökpillikontsert (1981). Samuti oli Põldmäe üks esimesi, kes tõi eesti muusikasse kitarriteosed. Tähtsal kohal Alo Põldmäe teostes on kõlavärv. Alo Põldmäe loomingule on iseloomulikud (loodus)muljed ja eesti kultuuriga seonduvad teemad – rahvaviis, ajalugu ja eesti luule. Heloloojana ammutab Alo Põldmäe sageli inspiratsiooni visuaalisetest tajumuljetest, olgu selle allikaks siis isiklik reisielamus või mõni kõnekas visuaalkunstiteos. "Neli Eesti maastikku" (2009) (12:37 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu: “Atmosfäär” (1970) “Sõnni tund” (1977) “Merineitsi” (1979) “Loire’i lossid” (1980) Kontsertsümfoonia (1981) “Raeooper” (1984) “Depressioon baaris” (1984) “Lahemaa eskiisid” (2002) Kuula / vaata veel Sonatiin neljale saksofonile (1984) (6:24 min) Alo Põldmäe kõneleb Ernst Hiiest (2016) (12:00 min) 1970. aastatel alustanud heliloojad Tarmo Lepik (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4640> Tarmo Lepik 09.11.1946 - 10.03.2001 Märksõnad: Koorimuusika, avangardistlikud koorimuusika võtted, rahvaviiside üksikud elemendid Loomingu iseloomustus: Tarmo Lepiku loomingus on kesksel kohal koorimuusika. Ta läheneb koorimuusikale omanäoliste, oma aja kohta uudsete avangardistlike võtetega — kasutusel on klastrid, glissandod, sosinad ja teksisilpide eri häälte vahel jagamine. Lauljale on esitatud sageli kõrged tehnilised nõudmisedt, näiteks esinevad suured hüpped helikõrgustes. Tähtsal kohal on muusikaline struktuur, kus valitseb matemaatiline kord. Rahvaviiside töötlemisel on Lepik kasutanud uudseid tehnikaid, võttes aluseks rahvaviiside üksikud elemendid. "Hälli maailm" (1980) (7:27) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu “Viis haikut” (1965) Sümfooniline kompositsioon (1985) “Kuus haikut” (1967) "Kolm impressiooni" (1966) "Kolm Betti Alveri luuletust" (1974) "Karjase maailm" (1975) "Hälli maailm" (1980) "Mere väravas" (1984) "Igavene tuli" (1985) Keelpillikvartett (1986) "Nokturn" (1988) Sonaat tšellole ja klaverile (1989) Kuula / vaate veel "Musica quasi una sonata" (1977) (7:31 min) 1970. aastatel alustanud heliloojad Mati Kuulberg (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4641> Mati Kuulberg 09.07.1947– 14.06.2001 Märksõnad:  Instrumentaalkammermuusika, suured tämbri- ja dünaamikakontrastid, keerulised rütmid, avangardism, rahvaviisi elemendid Looming: Mati Kuulberg on loonud põhiliselt instrumentaalkammermuusikat, olulisel kohal on ka tema kontsertmuusika. Kuulbergi loomingut iseloomustavad suured tämbri- ja dünaamikakontrastid, dramaatilisus, keerulised rütmid ja avandgardistlikud võtted — aleatoorika, dodekafoonia ja sonoristika, samuti kuuleme polüfooniat (fuugat ja fugaatot). Kuulberg on kasutanud oma teostes ka eesti, setu ja lapi rahvaviise. Ta on loonud palju sonaadivormis teoseid, näiteks kaks kaheklaverisonaati ja klaverisonaadi neljale käele. Tähtsal kohal Mati Kuulbergi teostes on viiul, mida ta ka ise valdas. Kuula Mati Kuulbergi Sümfoonia nr. 5 (1986) (15:05 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu Puhkpillikvintett (1972) „Seitse prelüüdi" (1968/1980) Ballett "Pöördlava" (1974) Sonaat nr. 1 kahele klaverile (1975) “Memoria de los Incas” (1983) Sonaat "...13377..." neljale käele (1994) “Niente” (1984) "elu nimel" (1985) Saksofonikvartett (1986) Sümfoonia nr. 5 (1986) "Quasi" (1989) "Pilk iseendasse" (1999) “CV” (2001) Kuula / vaata veel Flöödikontsert (1994) (2:46 min) 1970. aastatel alustanud heliloojad Raimo Kangro (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4642> Raimo Kangro 21.09.1949 – 04.02.2001 Märksõnad: Neoklassitsism, ooper, instrumentaalmuusika, keeruline rütmika, pop-, rokk- ja rahvamuusika laenud Loomingu iseloomustus: Raimo Kangro looming on põhineb suuresti neoklassitsismil, millele lisanduvad veel keeruline rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast. Tähtsal kohal on instrumentaalmuusika ja ooper. Sageli on tema kontsertteostes löökpillina kostuv klaverit. Huvitav on 1991–2000. aastatel valminud "Display” sari, milles helilooja portreteerib teisi kuulsaid heliloojaid (nt Steve Reich ja Wolfgang Amadeus Mozart) ja tegelasi (nt ufonaut, palverändur). Raimo Kangro on kirjutanud seitse eriilmelist ooperit. Koostöös Andres Valkoneniga kirjutas Kangro eesti esimese rokkooperi "Põhjaneitsi". Tema tähtsaim ooper kannab nime "Ohver", mis räägib sürreaalses võtmes inimese ahistatusest suletud ühiskonnas. Raimo Kangro on kirjutanud ka lasteooperi "Ooperimäng" (1979) ja neli lastemuusikali. Klaverisonaat nr. 2 (1973) (10:51 min) Teoste loetelu "Imelugu" (1974) Rokkooper “Põhjaneitsi” (1980) Ooper ”Ohver" (1981) "Sensatsioon" (1986-  "Display" (1991 - 2000) "Plõksuv sümfoonia" (1993) "Ooperimäng" (1979) Kammerooper "Reetur" (1995) "Uku ja Ecu" (1997) "Süda" (1999) Kuula / vaata veel Lihtne sümfoonia (1. osa) (1976) (3:27 min) Kuula Raimo Kangro "Display I: Portrait of Steve Reich" (1991) (8:21 min) Display V: Ingli portree (1993) (11:16 min) Display VI: Ufonaudi portree (1994) (12:10 min) 1970. aastatel alustanud heliloojad Lepo Sumera (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4643> Lepo Sumera 08.05.1950 – 02.06.2000 Märksõnad: Sümfooniad, kõla- ja tämbrivärvid, kammermuusika, lavamuusika, elektronmuusika, multimeedia Looming:  Lepo Sumera loomingut iseloomustavad lai tunneteskaala ja tähelepanelikkus kõla- ja tämbrivärvide suhtes. Lepo Sumera on üks väljapaistvamaid eesti sümfoniste. Ta on kirjutanud kokku kuus sümfoooniat. Tema Esimene sümfoonia, milles on liidetud korduvstruktuurid sümfoonilise arendusega, avas uue lehekülje eesti muusikas. Lepo Sumera sümfooniatele on iseloomulik kõlakihtide vaba hõljumine ja nende arendused. Sumera kirjutas 1970ndatel dodekafoonilist muusikat, 1980ndatel pöördus diatoonilise helikeele poole ja 1990ndatel keskendus elektroonilise, multimeedia ja kammermuusika kirjutamisele. Lepo Sumera pani 1995. aastal koos Raouno Remmega aluse Eesti Muusikaakadeemia elektronmuusika stuudiole. Sümfoonia nr. 4 (Serena borealis) (1. osa) (6:57 min) Teoste loetelu "In emoriam" (1972) “Elust ja surmast” (1975) "In Es" (1978) “Anselmi lugu”  (1977, 1978) “Seenekantaat” (1978, 1983) "Olümpiamuusika" (1980) Sümfoonia nr. 1 (1981) “Kaleva” (1988) Sümfoonia nr. 4 (1992) Sümfoonia nr. 5 (1995) "Neli odaliski" (1997– 1999) "Armastuse ja tulega" (1998) "Ruumi suletud" (1999) Kuula / vaata veel Lepo Sumera sümfoonia nr. 2 (1984) (18:58 min) "Quasi improvisata" (1987) (5:26 min) 1970. aastatel alustanud heliloojad René Eespere (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4644> René Eespere 14.12.1953 Märksõnad: Heakõlalisus, tabav lihtsus, sõnumiga vokaalteosed, barokk- ja rokkmuusika mõjud, rahvaviisi elemendid Loomingu iseloomustus: René Eespere looming on enamasti heakõlaline, kesksel kohal on sõnumiga vokaalteosed ja kontsertžanr. Sageli on tunda barokk- ja rokkmuusika mõjusid, ning seoseid eesti rahvamuusikaga. Tema teoseid iseloomustavad eksistentsiaalsed teemad. Eespere muusika on sageli tehniliselt lihtne, kuid sisult köitev. Kui tema varasemale loomingule on omane tonaalsus ja heakõlalisus, siis hiljem on kuulda ka kromaatikat. Esimesena leidsid laiemat vastukaja Eespere balletid, nt  "Inimene ja öö" (1977). 1980ndatel kirjutas helilooja ise tekstid oma vokaalsümfoonilistele teostele. Tähtsal kohal on eetilise, religioosse või isamaalise sisuga kooriteosed, näiteks "Passiones" (1980/2000), "Müsteerium" (1981), "Mediteerium" (1982/1985). René Eespere on loonud ka filmimuusikat. Teoste loetelu "Inimene ja öö" (1977) "Kodalased" (1979) "Passiones" (1980/2000) "Müsteerium" (1981) "Lehekülg Sakalamaa kroonikast" (1982) "Mediteerium" (1982/1985) "Ärkamise aeg" (1983) "Kaks jubilatsiooni" (1986) “Varastaja harakas” (1993) "Festina lente" (1996) Lühiooper "Gurmaanid" (2002) Ooper „Gurmaanid“ (2005) Kuula / vaata veel Respectus (Respekt / Tagasivaade) (2013) (9:25 min)  "Tres in Unum" (2004) (7:45 min) ===SHOW=== ===ASK=== 1970. aastatel alustanud heliloojad (ask1)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4684> Tähista 1970ndatel alustanud heliloojad. T.Aints K.Kõrver R.Eespere M.Kuulberg P.Vähi U.Sisask A.Põldmäe T.Lepik E.Kõlar R.Kangro R.Remme L.Sumera 1970. aastatel alustanud heliloojad (ask2)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4683> Kuula René Eespere "Respectus" (Respekt / Tagasivaade) (2013) (9:25 min) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d). lavamuusika tabav lihtsus elektrooniline_muusika ebatavalised_koosseisud. heakõlalisus multimeedia keerulised_rütmid instrumentaalkammermuusika 1970. aastatel alustanud heliloojad (ask3)** https://vara.e-koolikott.ee/node/4681 Vea pildil kujutatud helilooja nimi, loomingut iseloomustav märksõna ja teos vastavasse lahtrisse. 1970. aastatel alustanud heliloojad (ask4)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4681> Vali õige vastus Mis iseloomustab René Eespere loomingut? René Eespere looming on enamasti heakõlaline, kesksel kohal on sõnumiga vokaalteosed ja kontsertžanr. . René Eespere looming on enamasti heakõlaline, kesksel kohal on elektronmuusika. . René Eespere looming on enamasti dodekafooniline, kesksel kohal on kammermuusika. . Check Kuidas läheneb Tarmo Lepik koorimuusikale? Omanäoliste, s.t oma aja kohta uudsete avangardistlike võtetega. Lauljale on esitatud sageli kõrged tehnilised nõudmisedt, näiteks esinevad suured hüpped helikõrgustes. . Vanamoeliselt, s.t leiame vihjeid renessanssmuusikast. Lauljale esitatakse kõrgeid tehnilisi nõudmisi renessansi laulutehnikate valdamise osas. . Traditsiooniliselt. Lauljale ei esitata kõrgeid tehnilisi nõudmisi, mistõttu olid tema laulud 1970ndate Eestis väga populaarsed. . Check Mis iseloomustab Alo Põldmäe varasemat ja hilisemat loomingut? Kui Alo Põldmäe varasem looming on pigem heakõlaline, siis tema hilisem looming on valdavalt modernistlik. . Kui Alo Põldmäe varasem looming on uusromantismi mõjudega, siis hilisem looming on valdavalt modernistlik. . Kui Alo Põldmäe varasem looming on modernismi mõjudega, siis hilisemat loomingut iseloomustab pigem heakõlalisus. . Check Millist muusikat on Mati Kuulberg põhiliselt loonud? Estraadimuusikat. Olulisel kohal on ka kontsertmuusika. . Koorimuusikat. Olulisel kohal on ka kontsertmuusika. . Instrumentaalkammermuusikat. Olulisel kohal on ka kontsertmuusika. . Check Mis iseloomustab Raimo Kangro loomingut? Tema muusikale on iseloomulikud neoklassitsismi tunnused — harmoonia ja orkestratsiooni lihtsustumine ja rütmi motoorsus . Tema looming on valdavalt neoklassitsistlik. Muusikat iseloomustab keeruline rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast . Tema looming on valdavalt postmodernistlik. Muusikat iseloomustab keeruline rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast . Check 1970. aastatel alustanud heliloojad (ask5)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4680> René Eespere muusikas võime tajuda *barokk:Muusikastiil, mis domineeris Euroopas ca 1600–1750*- ja rokkmuusika mõjusid, ning seoseid eesti rahvamuusikaga.  *Lepo Sumera:Helilooja ees- ja perekonnanimi* on üks väljapaistvamaid eesti sümfoniste. Raimo Kangro looming on valdavalt *neo/uus:Eesliide*klassitsistlik.  Mati kuulbergi loomingut iseloomustavad suured tämbri- ja dünaamika kontrastid, dramaatilisus, keerulised rütmid ning *avandgardistlikud:Mõiste, mida kasutatakse n-ö ajast ees oleva muusika tähistamiseks, mis sisaldab innovatiivseid elemente* võtted — aleatoorika, dodekafoonia ja sonoristika.  Raimo Kangro muusikat iseloomustab *keeruline/kompleksne:Milline?* rütmika, meloodia nurgelisus ja laenud pop- , rokk- ja rahvamuusikast. *Mati Kuulberg:Helilooja ees- ja perekonnanimi* on kasutanud oma teostes eesti, setu ja lapi rahvaviise. Tarmo Lepiku loomingu põhiosa moodustab *koori:Vokaalmuusika liik*muusika. Alo Põldmäe on loonud põhiliselt instrumentaalkammermuusikat, milles olulisel kohal on *puhk:Pillirühm?*pillid. Lepo sumera on loonud kokku *kuus/6:Mitu?* sümfooniat. ===DO=== 1970. aastatel alustanud heliloojad (do1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4685> DO 1 Retsensioon Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost: Raimo Kangro Lihtne sümfoonia, Mati Kuulbergi Sümfoonia nr. 5 (1986) (15:05 min) (1. osa) (1976) (3:27 min)  ja Lepo Sumera Sümfoonia nr 2 (1984) (18:58 min) ja kirjuta retsensioon. Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis jne: Mis on teostes ühist: Mille poolest teosed erinevad: Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne: 1970. aastatel alustanud heliloojad (do2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4686> Essee Kirjuta essee. Võrdle 1970ndatel alustanud eesti heliloojaid 1960ndatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...? 1970. aastatel alustanud heliloojad (do3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4687> Videointervjuu kokkuvõte Kuula videointervjuud Alo Põldmäega (eesti k, 00:00 min). Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet: ==14) 1980. aastatel alustanud heliloojad (korrektuuridest tagasi, Drupalisse sisestatud)== Tüür, Grünberg, Sisask, Mattiisen :Tell <https://vara.e-koolikott.ee/node/1961> pooleli 1980ndate periood oli eesolevate murrangute eel poliitiliselt üsna pingestatud ning ühiskondlikul tasandil toimuvad protsessid mõjutasid ka muusikaelus toimuvat ja vastupidi – muusikaelus toimuv mõjutas poliitilisi protsesse. 1980ndate lõpp on ajalukku läinud laulva revolutsiooni nime all, mis juhatas sisse Eesti taasiseseisvumise 1991. aastal. Kuigi Eesti oli 1980ndatel endiselt võõrvõimu all, tekkisid identiteediküsimused, mis iseloomustasid ka sel kümnendil alustanud ja tegutsenud heliloojate loomingulisi otsinguid. Huvituti isamaalistest lauludest ning peagi kujunes välja uute isamaaliste laulude kirjutajate ring: nt Rene Eespere, Alo Mattiisen ja Veljo Tormis. Kõige jõulisemalt astus välja Veljo Tormis, kelle lihtsa viisiga laulud puudutasid ajakohaselt väga olulisi teemasid. Olgugi, et sel perioodil loodud isamaaliste laulude sõnumid on tänaseks aegunud, on nendes sisalduv jõud ja lootusrikkus endistviisi võimsad ning liigutavad. 1980ndate teine pool eristub vaimuliku muusikažanri poolest – kirjutama hakati missasid, motette, psalme jms – mis kulmineerus Urmas Sisaski eestikeelse "Eesti missa" ettekandega 1994. aasta üldlaulupeol. Sel kümnendil said tuule tiibadesse järgmised heliloojad: Igor Garšnek, Peeter Vähi, Erkki-Sven Tüür, Sven Grünberg, Urmas Sisask ja Alo Mattiisen. ===TELL=== Alo Mattiisen: https://vara.e-koolikott.ee/node/4759 22.04.1961–30.05.1996 Märksõnad: Levimuusika, kaunid meeldejäävad viisid, sõnumiga tekstid, rokkmuusika ja rahvamuusika elemendid, elektronmuusika Loomingu iseloomustus: Laiemale avalikkusele on eeskätt tuntud Alo Mattiisen levimuusika. 1983. aastal sai temast Erkki-Sven Tüüri soovitusel ansambel In Spe uus liider. Suurem tuntuse tõid talle "Laulva revolutsiooni" (1987-1988) aegsed protesti- ja isamaalised laulud, näiteks "Ei ole üksi ükski maa" (1987) ja "Viis ärkamisaegset laulu" (1988). Tema levimuusikale on iseloomulikudkaunid meeldejäävad viisid ja sõnumiga tekstid. Suure osa tekstidest on kirjutanud Jüri Leesment. Sageli kuulemerokkmuusika ja rahvamuusika elemente. Süvamuusikas on tähtsal kohal tema elektronmuusika, näiteks "Ajaga silmitsi" (1986) ja "Arrit" (1991). Tšellosonaat (1986) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Ajaga silmitsi" (1986) "Ei ole üksi ükski maa" (1987) "Viis ärkamisaegset laulu" (1988) “Isamaa ilu hoieldes” (1988) "Arrit" (1991) "Erret" (1991) "Read" (1991-1995) Kuula / vaata veel "Ei ole üksi ükski maa" (1987) “Isamaa ilu hoieldes” (1988) "Eestile on kombeks" (1993) Urmas Sisask: https://vara.e-koolikott.ee/node/4758 09.09.1960 Märksõnad: Astronoomia, rahvaviis, koorimuusika, klaveriteosed, vaimulik muusika Looming: Urmas Ssiask on eesti muusikaloos unikaalne nähtus. Juba varasest lapsepõlvest saadik on teda huvitanud lisaks muusikale ka astronoomia. Põhiosa heliloomingust on Urmas Sisask pühendanud taevakehadele ja universumile. 1996. aastal avas ta Jäneda mõisahoones enda loodud planetaariumi, kus on valminud suur hulk tema teoseid. Helilooja on sidunud astronoomiat heliloominguga kahel meetodil. Varasemal loomeperioodil kirjutas helilooja intuitiivselt astronoomilistest vaatlustest saadud impulsside põhjal. Hiljem hakkas helilooja kasutama matemaatilist meetodit, mille alusel teisendatakse taevakehade ja universumi nähtuste füüsikalised parameetrid inimkõrvale kuuldavasse alasse ja komponeeritakse nendest teos. Lisaks astronoomiale ammutab helilooja inspiratsiooni ka eesti rahvaviisist ja euroopa vaimulikust muusikast. Ta on kirjutanud muusikat suurel hulgal erinevatele koosseisudele, tähtsal kohal on klaveriteosed ja kooriteosed. Urmas Sisaski loomingus on tähtsal kohal ka vaimulik (koori)muusika. "24 vaimulikku laulu" Surrexit Dominus (1988) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Tähistaeva tsükkel" (1980-1995) "Plejaadid" (1986) "Gloria Patri" (1988) "Andromeeda galaktika" (1991) "Kuu loomine" (1992) "Jõuluoratoorium" (1992) "12 laulu püha neitsi Maria auks" (1992) "Ood armastusele" (2000) "Reekviem Eesti vabaduse eest langenute mälestuseks" (1998) Kuula / vaata veel Klaverisümfoonia "Universumi hääled" (2002) Tähistaeva tsükkel nr. 2 "Lõunataevas" "Kameeleon" (1994-1995) "Ood armastusele" (2000) Sven Grünberg: https://vara.e-koolikott.ee/node/4757 24.11.1956 Märksõnad:  Elektronmuusika, filmimuusika, progressiivrokk, oriendi mõjud, budistlik (all)tekst Loomingu iseloomustus: Sven Grünbergi saab pidada Eesti elektronmuusika pioneeriks. Tuntuks sai ta 1974–1976 aastatel tegutsenud progressiivrokki ansambel Mess juhina. Elektroonilise muusika läbilöögiks on tema "Hukkunud alpinisti hotell" (1979) filmimuusika. Sellel perioodil valmisid ka tema esimesed albumid "Hingus" (1981) ja "OM" (1988). Põhiosa Sven Grünbergi loomingust moodustabki filmimuusika. Ta on loonud rohkem kui sajale filmile muusikat, näiteks "Wikmani posid" (1995 / 1996), "Klaabu" (1997), "Lepatriinude jõulud" (2002), "Leiutajateküla Lotte" (2006), samuti on Sven Grünberg kirjutanud muusikat etendustele.  Tema originaalloomingus on sagedased oriendi mõjud ja budistlikud (all)tekstid, näiteks album "Milarepa" (1993). Sven Grünberg on olnud mitmete Soome ja Eesti ülikoolide õppejõud filmimuusika alal. Samuti on ta kahel korral organiseerinud Dalai Lama visiiti Eestisse. Sven Grünberg & Mess – Mess (1980) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Küsi eneselt" (1976) "Nimetu" (1979) "Ball" (1979) "Hingus" (1980– 1993) Kuula / vaata veel "Wikmani poisid" (1995 / 1996) “Klaabu kosmoses” (1981) "Ball" (1979) "Hingus" (1980) "Tiik" (1975–1976) Peeter Vähi: https://vara.e-koolikott.ee/node/4756 18.05.1955 Märksõnad: Oriendi, pop- ja vanamuusika mõjud, eksootilistes keeltes tekstid, eksootilised pillid, elektroonika Looming: Peeter Vähi ammutab oma muusikalist materjali suuresti oriendist, leidub ka vanamuusika ja popmuusika mõjusid. Samuti kuuleme tema teostes eksootilisi pille ja elektroonikat. Vokaalteostes on tähtsal kohal tekstisõnum ja selle rituaalne esitus. Peeter Vähi on lisaks emakeelele kasutanud sanskriti-, tiibeti-, saksa-, inglis-, läti-, vene-, ladina-, jaapani-, fulani- ja koptikeelseid tekste. Mitmed tema teosed on valminud koostöös idamaade muusikutega. Ta on olnud aastaid tegev ka levimuusika ansamblites, näiteks ansambel Vitamiin. Peeter vähi on  oluline muusikaelu korraldaja Eestis, tema korraldatud on "Orient", Arvo Pärdi festival ja "Klaaspärlimäng" festivalid. "Peuangelion kata Marihamm" ("Maarja Magdaleena Evangeelium") (2010-2011) (1:01:40 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Tema Kõrgeausus Salvador D’le" (1989) "Müstiline ühinemine" (1991) "Ülim vaikus" (1997)  "Taevase järve laul" (1999) "Roheline Tārā" (2000)  "Bambuse laul" (2001)  "Call of Sacred Drums" (2008) "Maarja Magdaleena Evangeelium" (2011) Kuula / vaata veel "In Memoriam Helle Mustonen" (2005) (5:58 min) "Bambuse laul" (2001) (18:47 min) "Nelikümmend kaks" (1997) (7:03 min) "Pianisti nädal internetis" (2010) (20:19 min) Erkki-Sven Tüür: https://vara.e-koolikott.ee/node/4755 16.10.1959 Märksõnad: polüstiililine "metakeel", vektoriaalne meetod, eksistentsiaalsed teemad, progressiivrokk Looming: Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiivrokk ansambel In Spe liidrina, olles mõjutatud suuresti King Crimson-ist ja teistest selleaegsetest pregressiivrokk ansamblitest. 1980ndate aastate keskel saab tuntuks ka tema süvamuusika. Varajasel loomeperioodil segab Tüür erinevaid muusikastiile ja kompositsioonitehnikaid, näiteks vastanduvad gregooriuse laulu lihtsust ja heakõlalisust dodekafoonia võtetega. Helilooja nimetab selleaegset muusikat polüstiililiseks "metakeeleks". Järgmisel loomeperioodil hakkab helilooja kasutama vektoriaalset meetodit, mille aluseks on muusikaline algkood / geen, mida arendatakse kogu järgnev teos. Helilooja keskendub oma teostes sageli eksistentsiaalsetele teemadele. Symphony nr. 9 "Mythos" (2017) (35:15 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Ifokeskusest  Teoste loetelu "Zeitraum" (1992) "Crystallisatio" (1995) Sümfoonia nr. 3 (1997) "Aqua" (2003) "Meditatio" (2003) Sümfoonia nr. 6 "Strata" (2007) Sümfoonia nr. 7 "Pietas" (2009) Symphony nr. 9 "Mythos" (2017) Kuula / vaata veel "In Spe" (1983) Arhitektoonika V (1991) Tšellokontsert (1996) Lighthouse (1997) Sümfoonia nr. 4 "Magma" (2002) Vioolakontsert "Illuminatio" (2008)  "Flamma" (2011) Igor Garšnek : https://vara.e-koolikott.ee/node/4754 30.07.1958 Märksõnad: Modernismi, minimalismi, elktronmuusika, rokkmuusika ja popmuusika mõjud Looming:  Igor Garšneki helilooming on sulam süva-, rock-, pop- ja elektronmuusikast. Ta on loonud süvamuusikat enamikes žanrites ja erinevatele koosseisudele, näiteks teoseid sümfooniaorkestrile, vokaalsümfoonilisi suurvorme, instrumentaalkammermuusikat, muusikat soolopillidele ja elektroonilisi teosed. Tema süvamuusikat saame iseloomustada stiilidega modernism ja minimalism. Igor Garšnek on mänginud klahvpille ansamblites Synopsis, Ruja ja Data, ming olnud mitmete levimuusika lugude autor, näiteks Ruja laulud "Isamaa pale", "Aeg on nagu rong" ja "Murtud lilled". Lisaks helilooja tööle on Igor Garšnek ka muusikakriitik, helirežissöör ja pedagoog. Igor Garšnek Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu Sümfoonia nr. 1 (1982) Sümfoonia nr. 2 (1984,1989) Rock-oratoorium “Loomade farm” (1989) Elektroniline teos “Grott” (1985) "Isamaa pale" (1986) “Alkeemia” (1991) “Syntomania” (1992) “Jurassic Park” (2003) Kuula / vaata veel "Abakus" (1985) (3:37) "Isamaa pale" (1986) Igor Garšnek & Nevil Blumberg - Synopsis (1986) Loomade farm (1990) ===ASK=== ASK1:https://vara.e-koolikott.ee/node/4939 Tähista 1980ndatel aastatel alustanud kuus Eesti heliloojat: J.Rääts E-S.Tüür P.Vähi S.Sisask M.-M.Lill S.Grünberg A.Mattiisen L.Sumera I.Garšnek E.Tamberg E.Mägi U.Sisask A.Pärt S.Kivi ASK2: https://vara.e-koolikott.ee/node/4940 Kuula Erkki-Sven Tüüri Sümfoonia nr. 9 "Mythos" (2017) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d): minimalism, kaunid_meeldejäävad_viisid, vektoriaalne_meetod, progressiivrock, polüstiililine_"metakeel", oriendi_mõjud, rahvaviisi_mõjud, elektronmuusika_lisandid ASK3:https://vara.e-koolikott.ee/node/4941 Vea pildil kujutatud helilooja nimi, loomingut iseloomustav märksõna ja teos vastavasse lahtrisse: ASK4: https://vara.e-koolikott.ee/node/4942 Vali õige vastus või vastused: Millisete 1980ndatel alustanud Eesti heliloojate loomingus kuuleme oriendi mõjusid? Sven Grünbergi . Peeter Vähi . Erkki-Sven Tüüri . Urmas Sisaski . Check Millised 1980ndatel alustanud Eesti heliloojad on loonud elektroonmuusikat? Igor Garšnek . Peeter Vähi . Sven Grünberg . Alo Mattiisen . Check Millise 1980ndatel alustanud Eesti helilooja loomingus on keskseks teemaks astronoomia sidumine muuusikaga? Sven Grünbergi . Alo Mattiiseni . Erkki-Sven Tüüri . Urmas Sisaski . Check Millised 1980ndatel alustanud Eesti heliloojad on olnud tegevad levi- või rokkmuusika ansamblites? Erkki-Sven Tüür . Igor Garšnek . Sven Grünberg . Urmas Sisask . Alo Mattiisen . Peeter Vähi . Check Milline 1980ndatel alustanud Eesti helilooja on kirjutanud kõige enam filmimuusikat? Alo Mattiisen . Erkki-Sven Tüür . Igor Garšnek . Sven Grünberg . Check ASK5: https://vara.e-koolikott.ee/node/4943 Vali õige vastus Milline muutus iseloomustab Erkki-Sven Tüüri loomingut? Erkki-Sven Tüür kasutas vektoriaalset meetodit, kuid siirdus hiljem polüstiililise "metakeele" juurde. . Erkki-Sven Tüür kirjutas polüstiililises "metakeeles" ja vektoriaalses meetodis nüüdismuusikat, kuid siirdus hiljem progressiivroki juurde. . Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikalist teed progressiivrokiga, kuid siirdus hiljem polüstiililise "metakeele" ja vektoriaalse meetodi juurde. . Check Milles seisneb Sven Grünbergi roll eesti muusikas? Sven Grünberg on üks olulisemaid elektronmuusika pioneere ja filmimuusika heliloojaid Eestis. . Sven Grünberg on üks olulisemaid sümfoniste eesti muusikas. . Sven Grünbergi loomingu põhiosa moodustab filmimuusika. Ta on loonud vähesel määral ka elektroonilist muusikat. . Check Milline huvi on mõjutanud Urmas Sisaski loomingut? Juba varasest lapsepõlvest saadik on Urmas Sisaskit huvitanud astronoomia. Põhiosa heliloomingust on Urmas Sisask pühendanud taevakehadele. . Juba varasest lapsepõlvest saadik on Urmas Sisaskit huvitanud elektronmuusika. Põhiosa Urmas Sisaski heliloomingust on elektrooniline. . Juba varasest lapsepõlvest saadik on Urmas Sisask armastanud kirglikult loomi. Põhiosa heliloomingust on Urmas Sisask pühendanud erinevatele loomaliikidele. . Check Milline osa Alo Mattiiseni loomingust on eeskätt laiemale avalikkusele tuntud? Elektronmuusika . Levimuusika . Lavamuusika . Check Millest ammutab Peeter Vähi oma muusikalist materjali? Oriendist, leidub ka vanamuusika ja popmuusika mõjusid. . Eesti rahvamuusikast, leidub ka vanamuusika ja popmuusika mõjusid. . Oriendist, leidub ka neoklassitsismi ja hilisromantismi mõjusid. ASK6: https://vara.e-koolikott.ee/node/5246 Sven Grünbergi võib pidada Eesti *elektroonilise:Muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektrooniline muusikatehnoloogia* muusika pioneeriks. Peeter Vähi ammutab oma muusikalist materjali suuresti *oriendist:Idamaadest*. Urmas Siask on eesti muusikaloos unikaalne nähtus. Juba varasest lapsepõlvest saadik on teda huvitanud *astronoomia:Teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna*.  Erkki-Sven Tüür alustas oma muusikuteed 1970. aastate teisel poolel progressiivrokk ansambel *In Spe:Ansambli nimetus* liidrina, olles mõjutatud suuresti King Crimsonist.  *Igor Garšneki:Helilooja ees- ja perekonnanimi. Pane tähele, et nimi on käändes* helilooming on sulam süva-, rock-, pop- ja elektroonilisest muusikast. Erkki-Sven Tüür nimetab oma varasema perioodi loomingut polüstiililiseks "*meta*keeleks". 1980ndatel hakkab helilooja kasutama *vektoriaalset* meetodit, mille aluseks on muusikaline algkood / geen, mida arendatakase ja millest koosneb kogu järgnev teos.  Sven Grünbergi elektroonilise muusika läbilöögiks oli "*Hukkunud alpinisti hotell:Filmi pealkiri*" (1979) filmimuusika. Laiemale avalikkusele on tuntud eeskätt Alo Mattiiseni *levi:Üldnimetus muusikastiilidele ja -suundadele, mida iseloomustab levimine massiteabevahendite ja helisalvestustehnika abil*muusika. ASK7:https://vara.e-koolikott.ee/node/5255 ASK8: https://vara.e-koolikott.ee/node/5256 Ühenda 1980ndatel alustanud helilooja nimi ja pilt: Ühenda helilooja nimi ja tema loomingut iseloomustav märksõna ===DO=== DO1:https://vara.e-koolikott.ee/node/4944 Retsensioon Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost : Peeter Vähi "Bambuse laul" (2001) (18:47 min), Urmas Sisaski Klaverisümfoonia "Universumi hääled" (2002) (21:03 min) ja Erkki-Sven Tüüri Arhitektoonika V (1991) (18:17 min) ja kirjuta retsensioon. Kirjelda igat teost, nt žanr, ülesehitus, koosseis (võid vaadata ka EMIC-ust) jne: Mis on teostes ühist: Mille poolest teosed erinevad: Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne: Minu arvamus, tähelepanekud: DO2: https://vara.e-koolikott.ee/node/4945 Essee Kirjuta essee. Võrdle 1980ndatel alustanud Eesti heliloojaid 1970ndatel alustanud Eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud Eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud Eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...? DO3: https://vara.e-koolikott.ee/node/4946 Videointervjuu kokkuvõte Kuula videointervjuud Sven Grünbergiga (eesti k, 00:00 min).  Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet: Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada: ==15) 1990. aastatel alustanud heliloojad== Tulev, Tulve, Siimer, Kõrvits, Kaumann, Reinvere :Tell <https://vara.e-koolikott.ee/node/1283> pooleli https://vara.e-koolikott.ee/node/1283 Eesti taasiseseisvumise (1991)  järel lõi eesti muusikaelu õitsele eriti arvukalt erinevate loovisikute ja stiilide poolest. Heliloomingus eksisteerisid kõrvuti, samuti sünteesituna ühe helilooja loomingus: neoklassitsism, seeriatehnika, atonaalsus, tonaalsus ja heakõlalisus. Esmakordselt võis eesti muusikas kuulda kõlavärvi muusikat. Nooremaid heliloojaid köitsid üha enam elektroonika ja multimeedia võimalused. Jätkus 1980ndate lõpus tekkinud huvi sakraalmuusika vastu, mille tähtsündmuseks oli Urmas Sisaski eestikeelse "Eesti missa" ettekanne 1994. aasta üldlaulupeol. Toimus järk-järguline avardumine rahvusvahelisel suunal, s.t tekkisid uued õppimisvõimalused. Nendest võimalustest on eriti agaralt kinni haaranud just 1990ndatel alustanud heliloojad. Näiteks on kohalikud heliloojad saanud olulist tunnustust UNESCO konkursil International Rostrum of Composers – Heliloojate Rahvusvaheline Rostrum (rostrum ehk kõnetool, tribüün). Eesti muusika hakkas laiemalt levima. Enne seda oli aastakümneid olnud peamiseks eneseteostuse võimaluseks ainult “Varssavi sügised”.  Rakendus resideeriva helilooja institutsioon, mis tähendab, et helilooja kirjutas lepinguliselt mingisugusele muusikakollektiivile muusikat, nt on Eino Tamberg olnud resideeriv helilooja ERSOs. Arvukalt loomingulises tippvormis väljapaistvatele loovisikutele lisandus terve plejaad andekaid noori: Toivo Tulev (s. 1958), Margo Kõlar (s. 1961), Galina Grigorjeva (s. 1962), Andrus Kallastu (s. 1967), Mart Siimer (s. 1967), Mari Vihmand (s. 1967), Kerri Kotta (s. 1969), Tõnu Kõrvits (s. 1969), Rauno Remme (1969–2002), Tõnis Kaumann (s. 1971), Jüri Reinvere (s. 1971), Helena Tulve (s. 1972) ja Timo Steiner (s. 1976). ===TELL=== :::Andrus Kallastu: https://vara.e-koolikott.ee/node/4938 7.04.1967 Märksõnad: Neoklassitsism, müraesteetika - müra ja muusika piiripealsed kõlad, multimeedia Looming: Kui Andrus Kallastu varase loomeperioodi (1985–1990) tööd on neoklassistsistlikus võtmes, siis hiljem on tema muusikalist käekäiku mõjutanud üks olulisemaid 20. sajandi akadeemilise muusika uuendajaid Arnold Schönberg ja teised Schönbergi koolkonna heliloojad. 1990ndate lõpust alates leiame tema heliloomingus tugevaid avangardistlike jooni – kasutatud on dodekafoonia, seeriatehnika ja väljatehnikat. Oluliseks sai müraesteetika – müra ja muusika piiripealsetele kõladele keskendumine. Andrus Kallastu loomingus on tähtis koht ka multimeedial, ta on ühendanud muusikat ka näiteks performance'i-kunstiga. Lisaks loojatööle on Kallastu olnud aktiivne kontsertelu organiseeria ja dirigent. Andrus Kallastu Eesti Arnold Schönbergi Ühingu üks asutajaliikmeid. Teoste loetelu "Kuus vaimulikku laulu" (1990) "Stabat mater" (1998) "Stabat Mater electronique" (2000) "Atemlos" (2005) "Eleegiline troop" (2010) "Tropus De profundis" (2013) "Melodia accompagnato" (2012) "Protoplasma" (2017) Kuula / vaata veel Andrus Kallastu kodulehekülg :::Kerri Kotta: https://vara.e-koolikott.ee/node/4937 29.10.1969 Märksõnad: Omanäoline stiilide segamine, džässi ja minimalismi mõjud, omapärsed instrumendikooslused, huumor Looming: Kerri Kotta loomingule on iseloomulik erinevate stiilide omanäoline ja oskuslik segamine. Kuuleme džässi, minimalismi ja Bachi mõjusid. Samuti võib kohata omapäraseid instrumendikooslusi, näiteks samaaegselt kõlav hiiu kannel ja elektroonikat. Kerri Kotta muusikas kuuleme ka huumorit. Lisaks helilooja ametile on Kerri Kota ka muusikateadlane, kes on uurinud ka Erkki-Sven Tüüri loomingut. Samuti on ta kirjutanud muusikateemalisi artikleid ajakirjas „Teater. Muusika. Kino“ ja ajalehes "Sirp". Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Gestures" (1997) Viiulikontsert "Col legno" (1997) "Jazz" (2000) "Contrapunctus" (2000) "Wirbelmusik" (2003) "Circulus III" (2004) Sekstett "Veateade" (2007) "Outro" (2016) Kuula / vaata veel Kuula Kerri Kotta kaunite kunstide filosoofia seminari siit (2014) (eesti k, 1h 29 min). :::Timo Steiner: https://vara.e-koolikott.ee/node/4936 06.05.1976 Märksõnad: Eri tiilide segamine ja vastandamine, meloodilisus, kõlavärv, variantne ja masaiikne teoste ülesehitus, elektronmuusika, huumor Looming: Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes segab ja vastandab erinevaid muusikastiile. Tema loomingule on iseloomulik püüdlus meloodilisusele, samuti on tähtsal kohal ka kõlavärv. Sageli esineb variantset või mosaiikset ülesehitust. Steineri loomingus leiame ka tubli annuse huumorit. Lisaks akustilistele muusikale on Timo Steiner kirjutanud ka elektroonmuusikat. 1997. aastal lõi Timo Steiner koos teiste tudengitega Poogenklaver Ansambli, kus hakati klaverit poogna abil mängima. Lisaks helilooja ametile on Timo Steiner aktiivne kultuurielu korraldaja. Koos Üli Kriguliga panid nad aluse Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestivalile, samuti on ta olnud "Eesti muusika päevade" muusikaline juht. Timo Steiner on hetkel Muusika Keskkooli direktor. OP-i variatsioonid (2010) (3:09 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Fuugamust" (1999) "Join Us" (2000) "Kaini järeltulijad" (2000) "The Killer" (2001) "In memoriam" (2002) "Meisterwerk" (2003) "Täherahvas" (2004) Lühiooper "Kosjas" (2004) "Aga pilved tulevad vahele, ei näe täpselt..." (2005) Kuula / vaata veel "Värvide laul" (2013) (12:56 min) :::Jüri Reinvere: https://vara.e-koolikott.ee/node/4935 02.12.1971 Märksõnad: Kammermuusika, elektronmuusika, multimeedia, faktuuri ja vormiehituslike probleemide otsingud Looming: Jüri Reinvere varases loomingus on kesksel kohal kammermuusika. Helilooja keskendub sageli looduse, sünni ja surma temaatikatele. Samuti on Jüri Reinvere kasutanud oma teostes elektroonikat ja multimeediat (sidunud oma teoseid valguse, video ja koreograafiaga). Helilooja käekäiku on mõjutanud rootsi filmi- ja teatrilavastaja Ingmar Bergman, kellega ta suhtles pärast Soome elama asumist 90ndatel. Helilooja Jüri Reinvere on püüdnud korduvalt leida oma loomingus uusi lähenemisi ja teinud läbi suuri muutusi. Kesksel kohal on faktuuri ja vormiehituse probleemid. Reinvere on kirjutanud hulgaliselt luulet, olles ühtlasi oma lavateoste tekstide autor. Jüri Reinvere on tuntud ka muusika esseistina. Magma Chamber intervjuu Jüri Reinverega (2015) (18:59 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste Loetelu "Topeltkvartett soleeriva klaveriga" (1995) "Ristna" (1996) "Loodekaar" (1998) "Liivale kirjutatud" (2001) "Dialog I" (2001) "Die gefiederte Schlange" (2003) Radiofooniline ooper "Vastaskallas" (2004) Kuula / vaata veel Requiem (2009) (10:52 min) Norilsk. Taevased nartsissid (Norilsk, ...narsisseja) (2012) (4:08 min) The Empire of May (Maiimpeerium) (2010) (2:10 min) Kontsert kahele flöödile (2016) (11:33 min) :::Tõnu Kõrvits: https://vara.e-koolikott.ee/node/4934 09.04.1969 Märksõnad: Meloodilisus, heakõlalisus, lüürilisus, kõlavärvi tundlikus, uusromantism, rahvamuusika elemendid Looming: Tõnu Kõrvitsa muusikale on omane meloodilisus, lüürilisus ja hea kõlavärvi tundlikus - Tõnu Kõrvitsat on peetud üheks parimaks orkestreerijaks Eestis. Tema varajane looming on valdavalt uusromantiline. Teoste pealkirjades kajastuvad vihjed ka mütoloogiale, näiteks "Inimesele, kelle silmis helkis Põhjanaela sära" (1993). Tema hilisem looming on muutunud üha kompleksemaks, sisaldades üha enam nüüdisaegseid komponeerimisvõtteid, kaotamata sealjuures heakõlalisust. Aeg-ajalt kuuleme ka oriendi mõjusid meloodialiinides. Viimastel aastatel on Tõnu Kõrvits hakanud oma tseostesse sisse tooma rahvamuusika elemente. Kõrvits on tuntust kogunud ka levimuusika aranžeerijana, näiteks aranžeeris Tõnu Kõrvits Tõnis Mägi kontserturnee "Jäljed" laulud.  "Lageda laulud" (2015) (5:51 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Ülluse aeg" (1999) "Concerto semplice" (1992)  "Irdunud sild" (1998) "Järelkuma" (2000) "Kauem kui tuhat suve" (2000) "Teispool päikesevälju" (2004) "Mu luiged, mu mõtted" (2006) "Tuleaed" (2006) Kuula / vaata lisaks "Kreegi vihik" (2007) (28:33 min) "Thule visandid" (2008) (9:19 min) "Allikas" (2000) (9:33 min) "Puudutus" (2012) (5:35 min) :::Mart Siimer: https://vara.e-koolikott.ee/node/4933 27.10.1967 Märksõnad: Koorilooming, kammermuusika, organist Looming: Mart Siimeri varase loomeperioodi põhiosa moodustavad kooriteosed, mida on ette kantud ka laulupidudel, näiteks "Homme"  (1986) ja "Talupoja laul" (1998). Tema kooriloomingule on iseloomulik vanade ja uute stiilijoonte segamine. Lisaks Jaan Kaplinski, Ellen Niidu ja teiste autorite tekstidele on Mart Siimer ka ise tekste loonud. Hilisemal loomeperioodil on kesksel kohal kammermuusika. Lisaks helilooja tööle on Mart Siimer olnud ka pedagoog Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias, muusikakriitik ajakirjas "Teater. Muusika. Kino"  ja organist Tallinna Peeter-Pauli kirikus. "Maarja ja tsirgu" (2009) (5:09 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Homme" (1986) "Siin tahan ma elu elada" (1989) "Tuul merelt" (1987) "Miraculous Descending" / "Sina imepärane laskumine" (1992) "Ämblik" (1995) "Exaltabo" / "Ja ma ülistan"(1999) "2 pala" alla kuuluvad "Tiivasirutus" ja "Tuju" (2002) Kuula / vaata veel "Homme" (1986) (2:04 min) :::Helena Tulve: https://vara.e-koolikott.ee/node/4932 28.04.1972 Märksõnad: Kõlavärv, meditatiivsus, intensiivsus, poeetilisus, kammermuusika Looming: Helena Tulve ilmub 90ndate algsuses eesti muusikasse olenemata oma noorest east üllatavalt küpsena. Pühiosa Helena Tulve loomingust moodustab kammermuusika. Varasel loomeperioodil püüdis helilooja teadlikult vastandada end sellel ajal Eestis valitsevale neoklassitsistlikule stiilile. Tulve loomingus võime tajuda gregooriuse laulu ja lähis-ida muusika mõjusid, mida helilooja seob nüüdisaegsete kompositsioonitehnikatega. Tähtsal kohal on kõlavärv ja selle muutumine. Helilooja on eriti oskuslikult käsitlenud puhkpille. Tulve muusika on meditatiivne, kuigi võib olla intensiivne. Helena Tulve loomingut iseloomustab poeetiline maailmatunnetus. "L'ombre derrière toi" (2011) (14:11 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Saar" (1993) "à travers" (1998) "Sula" (1999) "lumineux/opaque" (2002) "Delta" (2003) Kammerooper "It Is Getting So Dark" (2004) "Reyah hadas ’ala" (2005) "In a nakht fun yeridah" (2006/2015) "Südamaa" (2012/2014) Kuula / vaata veel "Lumineux/Opaque" (2002) (12:03 min) "Silmaja" (2006) (8:49 min) "You and I" (Sina ja mina) (2017) (10:56 min) :::Toivo Tulev: https://vara.e-koolikott.ee/node/4931 18.07.1958 Märksõnad: Vaikus, kõlavärv, aeglased tempod, meditatiivsus, intensiivsed teemad, gregooriuse laulu mõjud, religioossed (all)tekstid Looming: Toivo Tulev ilmub eesti muusikapilti suhteliselt küpses eas, 90ndate alguses. Tema helikeel on olnud algusest peale originaalne. Tähtsal kohal on vaikus, kõlavärv, aeglane tempo ja meditatiivsed seisundid, mida lõhuvad aeg-ajalt intensiivsed teemad. Helilooja ammutab inspiratsiooni teistest kultuuridest ja ajastutest (näiteks gregooriuse laul), kuid ei tsiteeri neid kunagi otse, pigem võime tunda mõjusid allhoovustena. Tema teoste aluseks on sageli religioossed tekstid, isegi siis, kui me neid ei kuule. Teostepealkirjad viitavad sageli paralleelreallsusele ja ülekantud tähendustele, näiteks "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" ("Ta rõõmustab siinses ja tulevaseski maailmas", 1999) ja "Gare de l'Est" ("Idavaksal", 1999). Tanto Gentile (2010) (12:03 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Signum" (1990) "Opus 21" (1994) "Quella Sera" (1996)  "He rejoices in This World and He rejoices in the Next World" (1999) "Gare de l'Est" (1999) Viiulikontsert (2001) “Siis oled vaikusen mu ligi üksi Sina” (2001–2002) Adiós (Śri Rāma in Memoriam) (2003) "Deux" (2005) Kuula / vaata lisaks "Der Herr ist mein getreuer Hirt" (2003) (5:53 min) "For My Little Sister" (2003) (2:58 min) "Jusquez au printemps" (2005) (9:52 min) "Suvine vihm" (2006) (8:39 min) :::Rauno Remme: https://vara.e-koolikott.ee/node/4930 26.01.1969 – 10.11.03.2002  Märksõnad: Elektroonmuusika, multimeedia Looming: Rauno Remme mitmekülgne loojapersoon. Põhiliselt seostub tema nimi elktronmuusikaga. Koos Lepo Sumeraga lõid nad 1993. aastal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika stuudio. Lisaks muusikale, huvitus Rauno Remme ka performance'st, fotograafiast, videost, joonistamisest  ja luulest, sidudes sageli eri kunstiliike multimeediateosteks. Rauno Remmet saab pidada üheks esimeseks multimeedia heliloojaks Eestis. Oma 2000. aastal valminud elektronooperi "Zond"-is kasutas Rauno Remme arvuteid, fakse ja moobiiltelefone ja nende helisid. Huvitav teos on "Railway to London", kus Londoni raudteejaamas salvestatud rongide väljumise teated on segatud klassikaliste ja rahvamuusika teoste tsitaatidega. "Railway to London" (1998) (7:47 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu Missa (1990) "Voices" (1991) "Tantra" (Melia Kayaneti) (1992) "SKYX" (1995)"Gen Ison" (1995) "Väikesed loomad" (1996) "Cor Mundum" (1997) "Railway to London" (1998) "Sõprus" (1999) "Zond" (2000) Kuula / vaata veel New text :::Mari Vihmand: https://vara.e-koolikott.ee/node/4929 17.05.1967 Märksõnad: Kõlavärv, kontrastid, poeetiline või kirjanduslik alltekst, kammermuusika Looming: Mari Vihmandi helilooming põhineb suuresti kõlavärvil ja kontrastidel. Vastandatakse erutust ja rahu, stabiilsust ja muutumist, mehelikkust ja naiselikkust jne. Ta oli üks esimesi heliloojaid Eestis, kes hakkas keskenduma kõlalise ja meloodilise lähenemise sünteesile. Mari Vihmandi looming on detailirikas, harmoonia on sageli koloreerivas funktsioonis. Vihmandi teosed on enamasti poeetilise või kirjandusliku alltekstiga. Tähtsalt kohal on tema kammerteosed, samuti sümfooniline muusika ja ooperid.Tema "Floreo" (1995) sümfooniaorkestrile tegi noore helilooja nime laiemalt tuntuks. Alates 1998. aastast elab Mari Vihmand Saksamaal.  Katkendid ooperist "Astronaut ja Kuu" (2008) (3:21 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Ifokeskusest Teoste loetelu Kammerooper "Lugu klaasist" (1995) “Floreo” (1996) "... nüüd tuli aeg minu juurde alasti" (1997) Ooper “Armastuse valem” (2008) “Unterwegs” (2010) “Paralleelid” (2012) „Water Tree“ / "Veepuu" (2014) Kuula / vaata veel New text :::Margo Kõlar: https://vara.e-koolikott.ee/node/4928 02.10.1961 Märksõnad: Elektronmuusika, vaimulikud vokaalteosed, heakõlalisus, filmimuusika Looming: Nooruses edukalt kardispordiga tegelenud (olles nii NSV Liidu kui baltimaade meister) Margo Kõlari looming jaguneb laias laastus kaheks: elektronmuusika ja vaimulikud vokaalteosed. Ta on kirjutanud hulgaliselt teoseid elektroonikale ja akustilistele pillidele, näiteks "Obscurus" (2001) (klaver, löökpillid ja live-elektroonika) ja "Väike Ferdinand elukeerises" (1995) (klaver, flööt ja MIDI-elektroonika). Kõlari hilisem looming on valdavalt minimalistlik ja heakõlaline. Samuti on ta kirjutanud filmi-ja teatrimuusikat, näiteks "Nimed marmortahvlil" (2002). Margo Kõlar on olnud pikka aega Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika stuudio juhataja, samuti on ta ka tegev kooridirigendina. Maarjamaa vesprist räägib helilooja Margo Kõlar (2015) (4:57) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu “Veemuusika” (1980/1981) “Kuningas” (1992) "Väike Ferdinand elukeerises" (1995) “Sanctus” (1991) “Öö” (1998) "Obscurus" (2001) "Nimed marmortahvlil" (2002) filmimuusika "Võlujärv" (2003) "Loojang" (2005) "Õhtujutt" (2006)  "Et tõusta taevasse" (2008)  Kuula / vaata veel "Martale" (2003) (1:30 min) Psalm nr. 116 (1993) (3:12 min) "Kolm kirgast hetke" (1988) (4:36 min) :::Tõnis Kaumann: https://vara.e-koolikott.ee/node/4926 05.04.1971 Märksõnad: Neoklassitsism, rütm, traditsiooniline instrumendikäsitlus, stiilide ja žanrite segamine, huumor, jazzmuusika mõjud Looming: Tõnis Kaumanni looming baseerub suuresti neoklassitsismil, sageli kuuleme tema teostes neoklassitsismile omast pulseerivat rütmi. Helilooja eelistab traditsioonilisi instrumendikäsitlust, kuid segab julgelt erinevaid stiile ja žanreid, näiteks kuuleme Prokofjevi, Šostakovitši, barokiajastu ja jazzmuusika mõjusid. Kaumanni teostest leiame korraliku annuse ka huumorit, näiteks teoste pealkirjad "Nihilissimus acutus", "Skeletisümfoonia", "Hullunud kuusepuu" ja "Mutant", mille alla kuulub ka "Lugu gripiviirusest". Kesksel kohal Tõnis Kaumanni loomingus on kammermuusika. Album "MU -NYYD-OH" (Kolm Eesti vaimulikku rahvalaulu) (2010) (16:43)  1. MU (põhineb eesti vaimulikul rahvaviisil "Mu süda ärka üles") 2. NYYD (põhineb eesti vaimulikul rahvaviisil "Nüüd hingavad inimesed") 3. OH (põhineb eesti vaimulikul rahvaviisil "Oh kui õndsad on need pühad taevas")  Teoste loetelu "Nihilissimus acutus" (1995) "Skeletisümfoonia" (1996 )  "Mutant" (2000) "Long Play" (2000) "Pomm" (2001) "Christmas Classics vol. 1" (2001) "Tenebrae responsooriumid" (2001) Kuula / vaata veel "Ave Maria" (2013) (6:28 min) "Tiritamm" (2014) (3:36 min) :::Galina Grigorjeva: https://vara.e-koolikott.ee/node/4925 02.12.1962 Märksõnad: Meloodilisus, minimalism, religioosne (all)tekst, sügavalt läbimõtestatud intervallid, slaavi maimuliku muusika mõjud, kooriteosed Looming: Ukraina juurtega Galina Grigorjeva muusika on Pärdile sarnaselt hingestatud ja religioosse (all)tekstiga, kuid omanäolise harmooniakäsitlusega. Kesksel kohal on meloodilisus, minimalism (läbipaistvus) ja sügavalt läbimõtestatud üksikintervallid. Tajutavad on slaavi vaimuliku ja vanema euroopa mitmehäälse muusika mõjud, mida ta rikastab modernsete kopositsioonivõtetega. Olulisel kohal on tema kooriteosed, mille tekstid on enamasti vene keeles. Tema muusikat on esitanud silmapaistvad kollektiivid olulistel festivalidel näiteks Ukrainas, Venemaal, Saksamaal, ja USAs. Heliloojate Liidu intervjuu (2012) (vene k, ingl sub, 2:17 min) Teoste loetelu ​​“Lahkumisele” ("Na ishod") (1999) “Lament” (2000) Tsaarinna Jevdokia nunnaks pühitsemise laul (2002) Recitativo accompagnato (2003) "Hocetus" (2004) Nox vitae (2006) "Molitva" (2009) Kuula / vaata veel "Molitva" ("Palve") (2005) (9:59 min) In paradisum (2012) (5:11 min) "Quasi niente" 2001/2014 (5:56 min) ===SHOW=== ===ASK=== ::ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/5226 Tähista 1990ndatel aastatel alustanud eesti heliloojad: R.Eespere, M.Kõlar, M.Vihmand, J.Koha, R.Remme, T.Tulev, E.Vesik, H.Tulve, M.Siimer, T.Kõrvits, J.Reinvere, T.Steiner, K.Kotta, A.Kallastu, P.Uusberg, T.Kaumann, G.Grigorjeva ::ASK2: https://vara.e-koolikott.ee/node/5227 Kuula Galina Grigorjeva "Molitva" ("Palve") (2005) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d): neoklassitsism minimalism elektronmuusika müraesteetika rahvamuusika_elemendid rütm sügavalt_läbimõtestatud_intervallid huumor džässi_mõjud meloodilisus ::ASK3: https://vara.e-koolikott.ee/node/5228 Ühenda helilooja, loomingut iseloomustav märksõna ja teos: ::ASK4: https://vara.e-koolikott.ee/node/5230 Vali õige vastus Mis iseloomustab 1990ndatel alustanud heliloojate tegevust? Pärast 1980ndatel aastatel Eestis levima hakanud elektronmuusikat siirdusid paljud 1990ndatel alustanud heliloojad tagasi klassikaliste instrumentide juurde, elektroonikat kuuleme nende teostes harva. . Paljud 1990ndatel alustanud heliloojad kasutasid elektroonikat ja klassikalisi instrumente samaaegselt oma teostes. . 1990ndatel alustanud heliloojad jagunesid kaheks: ühed heliloojad kasutasid oma töödes ainult elektroonikat, teised ainult klassikalisi instrumente. . Check Kes või mis on mõjutanud Andrus Kallastu muusikalist käekäiku? Andrus Kallastu muusikalist käekäiku on mõjutanud uusromantismi aegsete heliloojate looming. . Andrus Kallastu muusikalist käekäiku on mõjutanud üks olulisemaid 20. sajandi akadeemilise muusika uuendajaid – Arnold Schönberg. . Andrus Kallastu muusikalist käekäiku on mõjutanud rokk- ja popmuusika. . Check Millele keskenduvad 1990ndatel alustanud heliloojad oma loomingus? Paljud 1990ndatel alustanud eesti heliloojad hakkasid oma teoseid üles ehitama kõlavärvile. Rütm ja meloodiad ei olnud enam nii tähtsal kohal kui eelmistel kümnenditel alustanud heliloojate loomingus. . Kõik 1990ndatel alustanud Eesti heliloojad keskenduvad ainult kõlavärvile. Rütmi ja meeldejäävaid teemasid ei kasutata. . Vähesed 1990ndatel alustanud Eesti heliloojad keskenduvad eeskätt kõlavärvile, rütm ja meloodiad on teostes esikohal. . Check Mis iseloomustab Timo Steineri loomingut? Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes segab ja vastandab erinevaid muusikastiile. . Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes on erinevatel loomeperioodidel loonud erinevates stiilised muusikat. Kõik tema teosed on stiilipuhtad, ta ei ole seganud erinevaid stiile. . Timo Steiner on konservatiivne helilooja, ta loob muusikat klassikalistes žanrites ega sega erinevaid stiile. . Check Mis iseloomustab Tõnu Kõrvitsa varasemat ja hilisemat loomingut? Tõnu Kõrvitsa varajane looming on valdavalt uusromantiline. Tema hilisem looming on muutunud üha kompleksemaks, sisaldades üha enam nüüdisaegseid komponeerimisvõtteid, kaotamata sealjuures heakõlalisust. . Tõnu Kõrvitsa varajane looming on valdavalt neoklassitsistlik. Tema hilisem looming on muutunud üha komplekssemaks, sisaldades üha enam nüüdisaegseid komponeerimisvõtteid, kaotamata sealjuures heakõlalisust. . Tõnu Kõrvitsa varajane looming on valdavalt modernistlik, sisaldades hulgaliselt nüüdisasegseid komponeerimisvõtteid ja dodekafooniat. Tema hilisem looming on muutunud üha heakõlalisemaks. . Check ASK5:https://vara.e-koolikott.ee/node/5254# Galina Grigorjeva muusikas on tajutavad slaavi *vaimuliku* ja vanema euroopa mitmehäälse muusika mõjud. Tõnis Kaumanni muusikas kuuleme Prokofjevi, Šostakovitši, barokkajastu ja *jazzi/džässi/džässmuusika/jazzmuusika:Muusikastiil, mis tekkis 19. sajandi lõpul USA lõunaosariikide Aafrika ja ja Euroopa rahvamuusika ristumisel* mõjusid.  Margo Kõlari looming jaguneb laias laastus kaheks: *elektronmuusika/elektrooniline muusika:Muusika, mille loomiseks või interpreteerimiseks on vajalikud elektrooniline muusikatehnoloogia* ja *vaimulikud:Religioossed* vokaalteosed.  *Mari Vihmandi:Helilooja ees- ja perekonnanimi. Pööra tähelepanu, et nimi on käändes* helilooming põhineb suuresti kõlavärvil ja kontrastidel.  Toivo Tulevi teoste aluseks on sageli *religioossed:Vaimuliku sisuga* tekstid, isegi siis, kui me neid ei kuule. Põhiosa Helena Tulve loomingust moodustab *kammermuusika:Muusika ühele instrumendile, vokaalansamblile või väikesele orkestrile*.  Jüri Reinvere keskendub oma loomingus faktuuri ja *vormiehituse/vormiehituslikele* probleemidele. Mart Siimeri varase loomeperioodi põhiosa moodustavad *kooriteosed*. Timo Steiner on avatud mõttelaadiga helilooja, kes segab ja vastandab erinevaid *muusikastiile/stiile*.  Kerri Kotta loomingu põhitunnuseks on erinevate *stiilide/muusikastiilide: Kerri Kotta loomingus on kuulda nt džässi, minimalismi ja Bachi mõjusid.* omanäoline ja oskuslik segamine. Kui Andrus Kallastu varase loomeperioodi (1985–1990) tööd on *neoklassistsistlikus/uusklassitsistlikus:Muusika, mis taaselustab klassitsismi traditsioone* võtmes, siis hiljem on tema muusikalist käekäiku mõjutanud üks olulisemaid 20. sajandi akadeemilise muusika uuendajaid *Arnold:Helilooja eesnimi* Schönberg ja teised Schönbergi koolkonna heliloojad.  ===DO=== DO 1 Retsensioon Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost: Margo Kõlari Psalm nr. 116 (1993) (3:12 min),  Helena Tulve "You and I" (Sina ja mina) (2017) (10:56 min) ja Tõnu Kõrvitsa "Lageda laulud" (2015) (5:51 min) ja kirjuta retsensioon. Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis (võid vaadata ka EMIC-ust) jne: Mis on teostes ühist: Mille poolest teosed erinevad: Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne: Minu arvamus, tähelepanekud: DO 2 Essee Kirjuta essee. Võrdle 1990ndatel alustanud eesti heliloojaid 1980ndatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...? DO 3 Videointervjuu kokkuvõte Kuula videointervjuud Andrus Kallastuga (eesti k, 00:00 min).  Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet: Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada: ==16) 2000. aastatel alustanud heliloojad== Lill, Aints, Kozlova-Johannes, Krigul, Hirsch, Uusberg :Tell <https://vara.e-koolikott.ee/node/1962> pooleli https://vara.e-koolikott.ee/node/1962 1990ndatel aastatel õitsele puhkenud eesti muusikaelu mitmekesistub ja avardub 2000ndatel veelgi. Eksisteerib erinevate stiilide ja kompositsioonivõtete samaaegne mitmekesisus — postmodernism. Veelgi tähtsamale kohale kui 1990ndatel tõuseb nüüd helilooja originaalne stiil ja lähenemine. Avangardismivõtete kõrval ei häbeneta heakõlalisust. Paljud heliloojad segavad klassikalisi instrumente elektroonikaga, kasutatakse ka ebaharilike helitekitajaid. Veelgi olulisemale kohale on tõusnud multimeediateosed. Noorte heliloojate pilk on suunatud välismaailmal toimuvale, arvukalt osaletakse konkurssidel, õpitakse erinevate stipendiumide toel teiste riikide ülikoolides (vahetus)üliõpilastena. Eesti filmi õitsele puhkemisega seoses on paljudel heliloojatel võimalus nüüd kirjutada ka filmimuusikat, näiteks “Sügisball”.  2000ndatel alustavad järgmised heliloojad: Tauno Aints (s. 1975), Märt-Matis Lill (s. 1975), Kristjan Kõrver (s. 1976), Mirjam Tally (s. 1976), Tatjana Kozlova-Johannes (s. 1977), Malle Maltis (s. 1977) ja Ülo Krigul (s. 1978). 2010ndatel lisanduvad: Evelin Seppar (s. 1986), Pärt Uusberg (s. 1986), Elis Vesik (s. 1986) ja Marianna Liik (s. 1992).  ===TELL=== ::Liisa Hirsch: https://vara.e-koolikott.ee/node/5210 5.01.1984 Märksõnad: Kõlavärv, hüpnootilisus, sugestiivsus, mikrointervallika, rütmi puudumine, filmi- ja teatrimuusika Looming: Liisa Hirschi muusika mõjub kuulajale sageli hüpnootiliselt ja sugestiivselt. Tema teostele on iseloomulik mikrointervallika ja rütmi puudumine, tähtsal kohal on kõlavärv. Mikrointervallika on muusikas helikõrguste struktuuri põhinemine mikrointervallidel. Tihti kuuleme tämbri ja helikõrguste aeglast muutumist. Eelnimetatud aspektid on seotud üheks tervikuks kandva, vormipuhta struktuuriga. Tähelepanu on äratanud ka Liisa Hirschi filmi- ja teatrimuusika. Samuti on Lisa Hirsch tegelenud vabaimprovisatsiooniga. Ta on võitnud hulgaliselt auhindu, näiteks kahel korral Eesti teatri aastaauhinna ja 2017. aastal Heino Elleri nimelise muusikapreemia. Heliloojate Liidu intervjuu Liisa Hirschiga (2012) (3:34 min) Teoste loetelu "Rahutu" (2012) “Ascending... Descending” (2015) “4 Glides” (2013-2016) “Brautigan Circles” (2015) “Wings” (2016) “Mechanics of Flying” (2016) "Lävi" (2017) "Lines" (2017) Kuula / vaata veel "Mechanics of Flying" ("Lendamise mehaanika") (2015) (12:30 min) "Ascending... Descending" (2015) (13:49 min) Liisa Hirschi SoundCloud ::Liis Viira: https://vara.e-koolikott.ee/node/5200 07.04.1983 Märksõnad: Renessansslik kergus, visuaalidest tõlgitud kujundid, kaleidoskoopiline struktuur, elektronmuusika, elektroakustiline muusika Looming: Looming: Liis Viira (Jürgens) on mitmekülgne loojapersoon — ta on lisaks helilooja ametile harfimängija, improvisaator ja animafilmifilmirežissöör. Tema muusikas leiame renessanssliku kergust ja visuaalidest tõlgitud kujundeid. Liis Viira teostes kohtame kaleidoskoopilist struktuuri, olulisel kohal on ka elektroonika kasutamine.  Tema loomingu põhiosa moodustavad orkestriteosed, kooriteosed, kammerteosed ja elektroakustilised pompositsioonid. Liis Viira kuulub kaasaegse muusika ansambli Una Corda koosseisu, samuti esineb vabaimprovisatsioonidega Liz Wirestring nime all. Liis Viira on kirjutanud ka filmimuusikat. 2016. aasta Eesti muusika päevadel sai hulgaliselt vastukaja koos Margo Kõlari kureeritud projekt "Reverbeebi", mis koosnes beebide häälte helisalvestistest, mille põhjal eri autorid komponeerisid lühiteosed. Heliloojate Liidu intervjuu Liis Viira (Jürgensiga) (2013) (3:47 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Punanesininekollane" (2000) "Päikesekell" (2003) "Rannajoon" (2003) "Unelaul" (2004) "Kärjemuusika" (2008) "Liivaterade raamat" (2012) "Mu tuba täis on väikseid ingleid" (2014) "Tähevaikus" (2014) Koostööprojekt "Reverbeebi" (2016) Kuula / vaata veel Liis Viira (Jürgens) esitab enda "Igatseja" (1999) (4:26 min) Liis Viira (Jürgens) Improvisatsioon E-B tremolol (2016) (3:32 min) Liis Viira (Jürgensi) SoundCloud ::Kristjan Kõrver: https://vara.e-koolikott.ee/node/5199 01.10.1976 Märksõnad: Kammermuusika, sooloteosed, sonorism, kõlavärv, järsk rütmika, kompositsiooni struktuurireeglite fikseerimine Looming: Kristjan Kõrveri loomingus on kesksel kohal kammermuusika ja sooloteosed.  Sageli kasutab helilooja sonorismi võtteid, tähtsal kohal on kõlavärv. Iseloomulik on ka järsk rütmika. Tema loomemeetod sisaldab sageli struktuuri ja reeglite paika seadmist enne reaalse toese loomist. Kristjan Kõrver on saanud mitmeid preemiaid, näiteks Ansambliteos "Gratis dictum" sai "Eesti muusika päevad 2007" heliloojapreemia ja 2013. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali Helikunsti Sihtkapitali aastaauhinna kammerooperi "Raud-Ants" eest. "Kutse tantsule" (2001) (3:29 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Kutse tantsule" (2001) "Ohjeldamatu" (2003) "Gratis dictum" (2007) "Symphonism 12" (2009) "Raud_Ants" (2013) "Experimentum crucis" (2016) „Schizzo concertato“ / "Kontsertlik visand" (2017) Kuula / vaata veel Ülevaade kammerooperist "Raud-Ants" (2013) (0:53 min) ::Malle Maltis: https://vara.e-koolikott.ee/node/5196 1.03.1977 Märksõnad: Elektroonilise ja akustilise muusika ühendamine, filmimuusika Looming: Malle Maltis on oma loomingus suuresti keskendunud elektrooniliste ja akustiliste helide ühendamisele. Tema akustilistes teostest leiame vihjeid elektronmuusikale ja vastupidi. Malle Maltis on kirjutanud teoseid orkestritele, ansamblitele, sooinstrumentidele, ja erinevatele elektroonilisakustilistele segakoosseisudele. Tähtsal kohal on ka tema filmimuusika. Malle Maltis on saanud konkurssidel mitmeid auhindu, näiteks võitis ta 2010. aastal oma teosega "Chameleon chant" 3. ECPNM üle-euroopalise elektronmuusika teoste konkursi Austrias. 2013. aastast alates on Maltis Eesti Draamateatri muusikajuht. "Veemuusika" (2007) (4:59 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Vaikelu mööduvate minutitega" (2006) „Counterflow“ / "Vastuvool" (2011) „Res” (2003) "Flux-de-bouche" ("Sõnadevool") (2007) "Chameleon chant" (2010) "Dolce" (2011) "A Match" (2012) "Kandlekirjad" (2013) "Virvatuled" (2016) "Veetrepp" (2017) Kuula / vaata veel Malle Maltise SoundCloud "Kandlekirjad" "Unekiri" (2013) (3:58 min) „Si tingués veu …” (2016?) (6:38 min) ::Ülo Krigul: https://vara.e-koolikott.ee/node/5193 07.11.1978 Märksõnad: Kammermuusika, orkestrirteosed, džässi mõjud, postminimalismi ja sonorismi elemendid, elektroakustiline muusika, filmimuusika Looming: Ülo Kriguli loomingu põhiosa moodustavad kammermuusika- ja orkestriteoseid. Tema helikeel on sageli minimalistlik, sisaldades endas vihjeid erinevatele stiilidele ja komponeerimistehnikatele, näiteks džässile, postminimalismile ja sonorismile. Lisaks klassikalitele koosseisudele on Ülo Krigul kirjutanud ka elektroakustilist muusikat. Ta on olnud tegev ka mitmetes blues-, jazz- ja rockansamblites klahvpillide mängijana ja muusika aranžeerijana. Ülo Krigul on tähelepanu äratanud ka oma filmimuusikaga, näiteks "Sügisball" ja "Püha Tõnu kiusamine". Samuti on ta aktiivne muusikaelu organiseerija - ta on olnud seotud Jazzkaare, Eesti muusikaakadeemia Sügisfestivali ja Eesti Muusika Päevade korraldamisega. Eesti Heliloojate Liidu intervjuu Ülo Kriguliga (2014) (3:22 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Ringing Options" (2000) "JenZeits" (2005) "Chordae" (2013) "Musica lauteria" (2003) "Earth... to Become Earth Again" (2007) "Presence" (2008) "Section Music" (2004) "Aquaspherics" (2010) Fagotikontsert "Goin'" ("Lähe") (2014) "Symphonic Slices" (2017) Kuula / vaata veel Ülo Kriguli SoundCloud "Aquaspherics" (2010) (11:27 min) Fagotikontsert "Goin'" ("Lähe") (2014) (12:18 min) Ülo Kriguli kodulehekülg ::Tatjana Kozlova-Johannes: https://vara.e-koolikott.ee/node/5192 08.01.1977 Märksõnad: Kammermuuiska, kõlavärv, mikrointervallika, ebaharilikud instrumendid ja kõlatekitajad, (live)elektroonika Looming: Tatjana Kozlova-Johannese loomingu põhiosa moodustavad kammermuusikateosed. Tema mitmekülgses heliloomingus on kesksel kohal kõlavärv, sageli kuuleme ka mikrointervallikat. Kozlova-Johannes on kasutanud oma teostes lisaks kallsikalistele instrumentidele ka ebaharilike instrumente ja helitekitajaid ja (live)elektroonikat. Helilooja ei kasuta reeglina väljakujunenud nüüdisaegsed kompositsioonitehnikaid, vaid lähenenud muusika kirjutamisele omanäoliselt. Tatjana Kozlova-Johannes on võitnud mitmeid auhindu nii Eestis kui ka välismaal, näiteks pälvis ta 2015. aastal Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia. Heliloojate Liidu intervoo Tatjana Kozlova-Johannesega (2012( (3:32 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu “Made of hot glass” ("Kuumast klaasist tehtud") (2003) „Köielkõndija“ (2009) “Lovesong” (2010) “Disintegration chain” ("Lagunemisahel") (2011) „Betweenland“ (2014) „Tule süütamine“ (2015) Manfred MIMi ooperi "Eesti ajalugu. Ehmatusest sündinud rahvas" orkestratsioon ja töötlus (2017) Multimeediaetendus “Betweenland-1” (2014) Kuula / vaata veel "Valgused" (2015) (10:47 min) "To My End and to Its End…" ("Kuni lõpen mina ja lõpeb see...") (2017)  (10:59 min) Muusikasaate MI intervjuu Tatjan Kozlova-Johannesega (2018) (28:30 min) Tatjana Kozlova-Johannese SoundCloud ::Tauno Aints: https://vara.e-koolikott.ee/node/5191 19.06.1975 Märksõnad: Lavamuuska, vokaal- ja koorimuusika, aranžeerimine, levimuusika Looming: Olulise osa Tauno Aintsi loomingust moodustab lavamuusika, näiteks ballett "Modigliani – neetud kunstnik" ja ooper "Rehepapp" autor. Samuti on ta kirjutanud palju vokaal- ja koorimuusikat. Tauno Aints on tuntud ka aranžeerijana, näiteks on ta aranžeerinud Tõnis Mäe ja Liisi Koiksoni muusikat. Rahvusvahelist vastukaja sai ta Veljo Tormise ja ansambli Metsatöll  seadetega "Raua needmine" nimelises kavas. Tauno Aints on olnud tegev ka levimuusikas, nimelt kuulus ta aastaid ansambel Genialistid koosseisu. Katkendid lasteooperist "GUUGELMUUGELPUNKTKOMM" (2016) (1:41 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Muusika gümnasistidele ja lindile" (2000) "Troop" (2002) "1film" (2006) "Kergelt vaevatud" (2005) "2film" (2007) kantaat "Aeg armastada" (L. Tungal) (2007/2008) Kontsertiino klaverile, viiulile ja kammerorkestrile (2008) Lavastatud oratoorium "Loomiselugu" (A. Barkalaja) (2009) Kontsertetendus "Rändavad laulud" (M. Kalmet) (2010) Lasteooperist "Guugelmuuugelpunktkomm" (2016) Kuula / vaata veel "Arvutihullu laul" ETV saatesarjast "Buratino tegutseb jälle" (2002-2005) (2:22 min) Ballett "Modigliani – neetud kunstnik" (2011) (2:44 min) Tauno Aints soundcloud ::Märt-Matis Lill: https://vara.e-koolikott.ee/node/5189 06.11.1975 Märksõnad: Kammermuusika, orjentaalse mõtteviisi mõjud, sonorism, poeesia, elektroakustiline muusika Looming: Suur osa Märt-Matis Lille loomingust on kammermuusika. Lille muusikas tajume orjentaalse mõtteviisi mõjusid — tema muusika ei ole kordustepõhine, tähtsal kohal on kõla sügav tunnetus ja käsitlemine. Lill kasutab sageli sonorismi võtteid. Helilooja on sidunud oma muusikat korduvalt poeesiaga või on poeesia olnud tema loomingu inspiratsiooniallikaks. Märt-Matis Lill on loonud ka elektroakustilist muusikat. Intervjuu Märt-Matis Lillega (2014) (3:06 miin) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Taeva jõgi" (2003) “Fleeting Dreams” (2004) "Mu nuttev hääl on sügistuul" (2005) "When the Buffalo Went Away..." (2009) "Mõttelained" (2009) Kammerooper "Indiate uurimine" (2009) "Reekviem kuninganna Isabeli mälestuseks" (2011) "Niehkkoája" (Unejõgi) (2014) Kuula / vaata lisaks "Meenutus" (2011) (14:58 min) Märt-Matis Lill soundcloud ::Mirjam Tally: https://vara.e-koolikott.ee/node/5188 28.11.1976 Märksõnad: Elektronmuusika, kammermuusika, orktestriteosed, kontrastid, eksootilised (rahva)pillid, kõlavärv Looming: Rootsis elava Mirjam Tally varasemas loomingus on kesksel kohal elektroonilised ja kammerteosed. Hiljem tõusevad esile tema orkestriteosed. Mirjam Tally muusikas on erilise tähelepanu all kõlavärv ja selle nüansid. Kuuleme suuri kontraste, näiteks vastandub huumor dramaatilisusega. Lisaks klassikalistele instrumentidele on Mirjam Tally kasutanud ka Põhja- ja teiste maade eksootilisi rahvapille, näiteks didgeridoo (Austraalia puhkpill) ja tanpura (India saate keelpill). Oma teostes on Mirjam Tally kasutanud põhiliselt eesti autorite tekste, näiteks Indrek Hirv, Kristiina Ehin, Hasso Krull ja Elo Viiding. Mirjam Tally esitab ka ise muusikat folk elektroonika kollektiivis "Unejõgi" koos Meelika Hainsooga. "Nelja tulle poole" (2015) (10:38 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Swimming Bach" (2001) "Blow" (2005) "Déjà vu" (2010) "Animalisk hymn" (2010) "Signaalid" (2011) "Turbulence" (2008) "Eclipse" (2010) "Density" (2010) "Erosioon" (2015) Kuula/ vaata veel New Moon Morning (Noorkuuhommik) (2012) (13:20 min) Unejõgi "Ehted kadunud" (2017) (4:30 min) Mirjam Tally souncloud ::Elis Vesik: https://vara.e-koolikott.ee/node/5223 22.04.1986 Märksõnad: Mikrointervallika ja hariliku häälestuse segamine, elektronmuusika, fonogrammid, kõlavärv Looming: Elis Vesiku muusikale on iseloomulik mikrointervallika ja hariliku häälestuse segamine. Helilooja kasutab teoste skaalade ja harmoonia välja arvutamiseks eksponentsiaalvõrrandeid. Samuti võime kuulda elektroonika ja fonogrammide lisamist akustilistele teostele, näiteks “Punctum concursūs in prospectu” (“Kadumispunkt nägemisväljal”) (2017) on kirjutatud orkestrile ja lindile. Tähtsal kohal on Elis Vesiku teostes on ka kõlavärv. Helilooja eesmärgiks on struktuuri ja harmoonia abil tekitada hetkes püsimise tunnet. Elis Vesik on võitnud mitmeid auhindu ja tunnustusi, näiteks esindas 2017. aastal tema teos "To Become a Tree" (2016) Eestit Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil Palermos ning valiti žürii poolt ka kümne soovitatud teose hulka. MUUSIKAELU intervjuu Kiievis Elis Vesikuga (2013) (2:25 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu Keelpillikvartett (2012)  "En passant par la valleé" ("Minnes läbi oru") (2012) "Gorge de Loup" ("Hundi kurk") (2013) “Impacts” (2014) "Stiihia" (2015) "To Silent Life, to Wavering Light" (2015) “To Become a Tree” (2016) "Fluchtpunkt" (2017) Kuula / vaata veel "Gorge de Loup" ("Hundi kurk") (2013) (5:09 min) Keelpillikvartett (2012) (7:19 min) "En passant par la valleé" ("Minnes läbi oru") (2012) (10:20 min) Elis Vesiku SoundCloud ::Marianna Liik: https://vara.e-koolikott.ee/node/5213 8.09.1992 Märksõnad: Akustilise ja elektroonilise muusika ühendamine Looming: Marianna Liigi loomingu keskseks teemaks on akustilise ja elektroonilise muusika ühendamine, näiteks "Motion in Oscillating Fields" sümfooniaorkestrile ja elektroonikale (2017) ja "On the Borderline Between Chaos and Order" ("Kaose ja korra piirimail") keelpillikvintetile ja elektroonikale (2015). Lisaks elektroakustilisele muusikale on Marianna Liik loonud ka orkestri-, ansambli-, kooriteoseid. Tähelepanuväärne on ka Sander Mölderiga koostööprojektina valminud ooper “Korduma kippuvad küsimused” ("Kommuun") (2014). Novembris 2014 võitis Marianna Liik Euroopa filmimuusika ja -heli festivalil “SoundTrack_Cologne 11” Westdeutscher Rundfunki filmimuusika preemia. 2017. aastal pälvis ta Luzerni Festivali Akadeemia noore helilooja auhinna. “Korduma kippuvad küsimused” ("Kommuun") (2014) (1:11:55 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu "Mets "(2013) “Korduma kippuvad küsimused” (2014) "Arctic Desert" (2015) "On the Borderline Between Chaos and Order" ("Kaose ja korra piirimail") (2015) Kontsert tšellole ja elektroonikale (2016) "ReCycling" (2016)  "Motion in Oscillating Fields" ("Liikumine võnkuvatel väljadel") (2017) Kuula / vaata veel Taaveti laul nr 4 (2012) (6:19 min) Eelkuulamisega kontsert-etendusest "Kommentaarium" (2018) (10:09 min) Marianna Liigi SoundCloud ::Pärt Uusberg: https://vara.e-koolikott.ee/node/5212 16.12.1986  Märksõnad: Koorimuusika, orkestriteosed, heakõlalisus Looming: Pärt Uusbergi loomingu põhiosa moodustavad kooriteosed. Ta on loonud ka ansambliteoseid, klaveripalu, orkestri- ja filmimuusikat. Helilooja keskendub sageli eksistentsiaalsetele teemadele. Oma kooriteostes lähtub helilooja tekstist, mille autoriteks on Eesit luuletajad, näiteks Juhan Liiv, Ernst Enno, Viivi Luik, Karl Ristikivi ja Indrek Hirv. Pärt Uusbergi toesed on heakõlalised, mõjudes siiralt. Ta on lisaks helilooja ametile ka dirigent. 2008. aastal asutas Pärt Uusberg kammerkoori "Head Ööd, Vend". Ta on võitnud mitmeid auhindu, näiteks valiti ta viljaka loomeaasta eest Aasta kooriheliloojaks 2012. "Õhtu ilu" (2013) (6:32 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu “Muusika” (2008)  “Ilus ta ei ole” (2009) “Nad vaatavad üksteise otsa” (2009) "Paradiis" (2009) “Taaveti psalm nr. 121” (2010) “Kuule mu palve häält...” (2010)  “Lauldes” (2012)  “Mis on inimene?” (2012) Kuula / vaata veel "Õhtul" (2011) (3:40 min) "Ilus ta ei ole" (2009) (4:02 min) "Muusika" (2008) (2:56 min) Pärt Uusbergi SoundCloud ::Evelin Seppar: https://vara.e-koolikott.ee/node/5211 14.10.1986 Märksõnad: Koorimuusika, lavamuusika Looming: Evelin Seppari loomingu põhiosa moodustavad koorilaulud, tähtsal kohal on ka tema lavamuusika — ooperid "Teine" (2012) ja "Icarus" (2014). Evelin Seppar loonud ka hulgaliselt teoseid soolopillidele, instrumentaal- ja vokaalkammeransamblitele, orkestrile ja elektroonikale, ning teinud mitmeid seadeid. Ta on võitnud mitmeid auhindu, näiteks valiti ”Lähedal” (2012) valiti üheks võiduteoseks Ortus-nimelisel rahvusvahelisel uue muusika konkursil (Ortus International New Music Competition) USAs. Heliloojate Liidu intervjuu Evelin Seppariga (2013) (3:10 min) Loe lähemalt Eesti Muusika Infokeskusest Teoste loetelu “Taaveti laul nr. 88” (2009) “Vend veehädas” (2011) „Near“ / ”Lähedal” (2012) "Teine" (2012)   "Icarus" (2014) „Lighthouse“ / ”Majakas” (2014) ”Cities’’ (2016) Kuula / vaata veel "Igaüks üksi, seisavad" (2010) (9:556 min) Ooper "Teine" (2012) (1:32:46 min) Sonett nr. 53 (2012) (5:07 min) Evelin Seppari SoundCloud ===SHOW=== ===ASK=== ::ASK1: https://vara.e-koolikott.ee/node/5234 Tähista 2000ndatel aastatel alustanud eesti heliloojad: *M.Tally*, M.vihmand, *M.-M.Lill*, *T.Aints*, T.Lepik, *T.Kozlova-Johannes*, *Ü.Krigul*, *M.Maltis*, *K.Kõrver*, T.Tulev, *L.Viira (Jürgens)*, *L.Hirsch*, R.Saaremets, *E.Seppar*, M.Kuulberg, *P.Uusberg*, *M.Liik*, *E.Vesik* ja R.Kangro ::ASK2: https://vara.e-koolikott.ee/node/5235 Kuula Liisa Hirschi "Ascending... Descending" (2015) algusest lõpuni ja tähista teost iseloomustavad märksõna(d): järsk_rütmika ebaharilikud_instrumendid_ja_kõlatekitajad hüpnootilisus sugestiivsus elektronmuusika mikrointervallikaeksootilised_(rahva)pillid rütmi_puudumine ::ASK3: https://vara.e-koolikott.ee/node/5236 ::ASK4:https://vara.e-koolikott.ee/node/5237 Vali õige vastus Mis moodustab Pärt Uusbergi loomingu põhiosa? Loomingu põhiosa moodustab elektronmuusika. . Loomingu põhiosa moodustab levimuusika. . Loomingu põhiosa moodustavad kooriteosed. . Check Milline järgnevatest kirjeldustest iseloomustab Malle Maltise loomingut? Looming on suuresti keskendunud lavamuusika ja elektronmuusika ühendamisele. Lavateostes kuuleme väga harva akustilisi pille. . Looming on suuresti keskendunud kammermuusikale. Teostes ei ole kastatud elektroonikat. . Loomingus on suuresti keskendunud elektrooniliste ja akustiliste helide ühendamisele. Akustilistes teostest leiame vihjeid elektronmuusikale ja vastupidi. . Check Mis moodustab olulise osa Tauno Aintsi loomingust? Vaimulik koorimuusika. Tuntud on ka tema elektrooniline muusika. . Elektroakustiline muusika. Ta on olnud tegev ka levimuusikas, nimelt kuulus ta aastaid ansambel Genialistid koosseisu. . Lavamuusika. Ta on tuntud ka aranžeerijana, näiteks on ta aranžeerinud Tõnis Mäe ja Liisi Koiksoni muusikat. . Check Milline järgmistest kirjeldustest iseloomustab Tatjana Kozlova-Johannese loomingut? Heliloomingu kesksel kohal on kõlavärv. Sageli kuuleme oriendi mõjusid. Ta on kasutanud oma teostes lisaks euroopa helilaadidele ka araabia helilaade. . Heliloomingu kesksel kohal on meeldejäävad meloodiad. Põhiosa loomingust on kirjutatud klassikalistele koosseisudele. . Heliloomingu kesksel kohal on kõlavärv. Ta on kasutanud oma teostes lisaks kallsikalistele instrumentidele ka ebaharilike instrumente ja helitekitajaid ja (live)elektroonikat. . Check Milline järgmistest kirjeldustest iseloomustab Liisa Hirschi loomingut? Hüpnootiline ja sugestiivne. Tema teostele on iseloomulik mikrointervallika ja rütmi puudumine, tähtsal kohal on kõlavärv. Tihti kuuleme tämbri ja helikõrguste aeglast muutumist. . Hüpnootiline ja sugestiivne. Tema muusika põhineb suuresti slaavi vaimulikul koorimuusikal, mida ta omanäoliselt variantselt arendab. . Optimism. Põhiosa tema teostest on kirjutatud uusromantismi võtmes, mõjudes kuulajatele siiralt. . Check ASK5:https://vara.e-koolikott.ee/node/5247 Mirjam Tally muusikas on erilise tähelepanu all *kõlavärv/tämber* ja selle nüansid. Märt-Matis Lill kasutab sageli *sonorismi* võtteid.  Olulise osa Tauno Aintsi loomingust moodustab *lavamuusika*. Tatjana Kozlova-Johannes on kasutanud oma teostes lisaks klassikalistele instrumentidele ka *ebaharilike/ebatavalisi* instrumente ja *helitekitajaid*. Ülo Krigul on olnud tegev mitmetes blues-, jazz- ja rockansamblites *klahvpillide* mängijana ja muusika aranžeerijana.  Malle Maltis on oma loomingus suuresti keskendunud *elektrooniliste* ja *akustiliste* helide ühendamisele. Liis Viira (Jürgens) on mitmekülgne loojapersoon — ta on lisaks helilooja ametile veel *harfimängija*, improvisaator ja animafilmirežissöör.  Evelin Seppari loomingu põhiosa moodustavad *koorilaulud*. Pärt Uusbergi loomingu põhiosa moodustavad *kooriteosed*. Marianna Liigi loomingu keskseks teemaks on *akustilise/elektroonilise* ja *elektroonilise/akustilise* muusika ühendamine. Elis Vesiku muusikale on iseloomulik *mikrointervallika* ja harilike häälestuste segamine. ===DO=== DO 1 Kuula algusest lõpuni läbi kolm teost: Tatjana Kozlova-Johannese "To My End and to Its End…" ("Kuni lõpen mina ja lõpeb see...") (2017) (10:59 min), Ülo Kriguli Fagotikontsert "Goin'" ("Lähe") (2014) (12:18 min) ja Liisa Hirschi "Mechanics of Flying" ("Lendamise mehaanika") (2015) (12:30 min) ja kirjuta retsensioon. Esita iga teose kirjeldus, nt žanr, ülesehitus, koosseis (võid vaadata ka EMIC-ust) jne: Mis on teostes ühist: Mille poolest teosed erinevad: Iga teose üldine meeleolu, kõlavus, selgus jne: Minu arvamus, tähelepanekud: DO 2 Essee Kirjuta essee. Võrdle 2000ndatel alustanud eesti heliloojaid 1990ndatel alustanud eesti heliloojatega. Mille poolest erinevad / sarnanevad erinevate kümnendite heliloojad ja nende kirjutatud muusika? Mis on 1960datel alustanud eesti heliloojatel ühist?  Millised on põhilised 1970ndatel alustanud eesti heliloojate muusikastiilid, žanrid, kompositsioonitehnikad jne...? DO 3 Videointervjuu kokkuvõte Kuula videointervjuud Märt-Matis Lillega (eesti k, 00:00 min).  Pane videointervjuu põhjal kirja kuni kolm enda jaoks olulisemat mõtet Koosta videointervjuu põhjal üks küsimus, mida väiksemas töörühmas või klassiga koos arutada: ==17) Elektroakustilise muusika areng Eestis== Elektroakustilise muusika areng Eestis https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4299 ===TELL=== ==Elektroakustilise muusika areng Eestis (tell 1+show1)== Oluliste mõistete määratlused Mõiste 'elektroakustiline' koosneb liitkomponentidest 'elektro', 'elektrooniline' ning 'akustiline'. Esimene sõna viitab helide tehnoloogilisele tekitamisviisile, nt elektriliselt toimivad pillid (algusaastatel trautonium, teremin, hiljem analoogsed ja digitaalsed süntesaatorid), elektrooniliselt võimendatud pillidele ja tehnilistele vahenditele heli genereerimiseks ja töötlemiseks (algusaegadel lintmakid, hiljem digitaalsetes keskkondades toimivad helitöötlusprogrammid). Sellised tehnoloogilised vahendid saab ka programmeerida ja automatiseerida. 1957–1961 ehitasid Heino Pedussaar ja Anatoli Sügis elektronlamptehnoloogial põhineva "Varioola" (Vikipeedia, Eesti Muusika Päevad 2016, Kultuur.ee, ETV saade MI) 1970ndate lõpp - Koit Saarmäe ehitab modulaarse analoogsüntesaatori Pildil all taassündinud "Varioola" EMTA elektronmuusika stuudios 2016, loe lähemalt intervjuud Eesti Muusika Päevade raames stuudio juhataja Margo Kõlariga ERR Kultuuri portaalis. <https://vara.e-koolikott.ee/node/1976> ==Elektroakustilise muusika areng Eestis (tell 2)== Elektroakustilise muusika areng Eestis Areng Eestis peale II MS Valdkonna arengute ajalugu uurides selgub, et inimesed nii idas kui läänes on olnud ühtmoodi huvitatud tehnilistest uuendustest ning nad on ka sarnaste esteetiliste probleemidega tegelenud. Samas nende võimalused oma huvialal tegutseda või vajalikku informatsiooni kätte saada erinesid suurel määral. Võib öelda, et 1960ndatel aastatel oli olemas suur avalik huvi tehniliste uuenduste ning tehnika ja kunsti ühendamise vastu, seda võimaldas Nõukogude Liidu liberaalsemaks muutunud "sulapoliitika". Üldiselt saab öelda, et Lääne-Euroopa ja Poola elektroakustilise ja arvutimuusika tendentsid olid üldiselt teada ja tuntud ka Eesti erialaringkondades. Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012). Areng alates 1960ndatest aastatest Kuna eksperimentaalse multimeediumipõhise muusika lõimumine akadeemiliste struktuuridega toimus Eestis alles 1990ndate aastate alguses, tuleb kõigepealt rääkida institutsioonipõhistest ja institutsioonivälistest tendentsidest. Nende piirid on aga tihtipeale suhteliselt hägused. Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused  Eesti Raadio (alates 2007 Eesti Rahvusringhääling) - 1950ndatest alguse saanud helilooja-helirežissööri traditsioon: nt Eino Tamberg (EMIK), Jaan Rääts (EMIK), Arvo Pärt (EMIK) Eesti Muusikaakadeemias/Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (Elektronmuusika stuudio ja erinevad õppekavad alates 1993, "Sügisfestival" alates 1999) Eesti Kunstiakadeemia (E-meedia keskus 1994, alates 2007 Uusmeedia õppetool, rahvusvahelised festivalid Interstanding (1995, 1997, 1999, 2001), RAM Re-Approaching New Media, ISEA 2004; nt multimeedia magistriõppe 2000) Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused Erinevate liitude, mittetulundusühingute, ansamblite, keskuste ja kultuuritehaste tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid): Kultuuritehased nagu Polymer, Kultuurikatel ja Telliskivi Tallinnas ning Tartu Pärmivabrik (viimane on praeguseks tegevuse lõpetanud) Eesti Arnold Schönbergi Ühing (alates 1992) - Pärnu Nüüdismuusika Päevad (alates 1988, 2006–2011 ka koostöös Academia Non Grataga)   NYYD festival (alates 1991, Vikipeedia), NYYD Ensemble (alates 1993) Eesti Heliloojate Liidu festival Eesti Muusika Päevad (asutatud 1979)  Ansambel Küberstuudio (alates 2000) (EMIK) Academia Non Grata (endine Academia Grata) (Pärnu) (alates 1998) - erinevad festivalid, nt Diverse Universe Performance Festval, Pärnu Vilmi- ja Fideofestival, In Graafika (2006–2011 ka koostöös Pärnu Nüüdismuusika Festivaliga) Kunsti ja Sotsiaalpraktika Keskus MoKS (Mooste) (alates 2001) Eesti Meediakunstnike Ühing (Kultuuritehas) - rahvusvaheline visuaalsete helide festival "Plektrum" (alates 2002) (loe Delfi artiklit 2009) MTÜ Improtest - improvisatsioonikontsertide sari koostöös Kanuti Gildi Saali, MKDK jt'ga (alates 2005) (Vikipeedia) Ansambel U: (alates 2006) EMTA Elektronmuusikastuudio ansambel (EMA) (alates 2017) Festival HUH Hea Uus Heli (2001/2003–2008/2010, loe TMK artiklit, edaspidi üksikud festivalid sarnaste nimede all, nt Üle Heli festival) Tallinn Music Week - bändide festival (alates 2009) Institutsioonivälised tegevused Vabad rühmitused: alternatiivsed ja progressiivrockbändid nagu Mess ja In Spe, Grotest, Röövel Ööbik, Luarvik Luarvik, Weekend Guitar Trio ja Trio Fragile. DJ- ja house music ringkondade teerajajad: Aivar Tõnso, Raul Saaremets ja Rando Sulg, eksperimentaalmuusikud Taavi Kerikmäe ja Mart Soo. Video- ja heliinstallatsioonide autor Raul Keller. Loe edasi ja kuula helinäiteid siin  (Lock & Lock 2012). Elektroakustiline muusika ja arvutimuusika Eestis 1960–2000 Multimeediumipõhisel muusikal on Eestis olnud palju eri nimetusi ja varjundeid, viimase 50 aasta jooksul on see valdkond olnud pidevas muutumises. Ametlikult hinnati elektroakustilist ja arvutimuusikat ideoloogiliselt kõlbmatuks, kuigi muusikute hulgas ja raadioringkondades võeti see suure huviga vastu.  Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012). Vaata ajatelge siin. Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia elektronmuusika stuudio Stuudio kujunes valdkonna üheks olulisemaks institutsiooniks ja praeguseks on temast saanud elektroonilise ehk arvutipõhise komponeerimisviisi akadeemilise levitamise vundament. 1993: esimese helistuudio asutaja Rauno Remme (1969–2002), õpetas ühtlasi ka Eesti Kunstiakadeemia E-meedia keskuses 1995: uusasutamine "Arvutimuusika stuudio", asutaja ja professor Lepo Sumera (1950–2000, EMIK), õppejõud ka Rauno Remme 1997: uus nimi "Elektronmuusika stuudio" 1999: uus juhataja Margo Kõlar (EMIK) Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012). Helikunst, installatsioon ja tegevuskunst alates 1960 Helikunsti (sound art) suund oli Eesti algusaastatel üksikute enthusiastide tegevusala. Alates 1960. ja 1970 aastatest on üksikud kunstnikud, hiljem ka heliloojad sellega tegelnud erineval moel. Uuel ajal on nendes suundades heli rakendamine muutunud ka Eestis laiemalt levinuks, seda ka tänu isiklike arvutite võimsuse kasvule. Elektrooniliste ja digitaalsete helide kasutamine seoses visuaalvahenditega (video, arvutiekraan, nutitelefon) ja kaasaegse tantsuga on ka Eestis tänapäeval moodne. Ka sõnateatrid kasutavad aktiivselt multimeediumi põhiseid ja audiovisuaalseid vahendeid. Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012). Elektroakustiline muusika ja multimeedium alates 1990 1990ndatel loodud Eesti elektroakustiline muusika on laia kõlaesteetilise spektriga, selles leidub erineval määral töödeldud sünteetilisi helisid, konkreetse muusika elemente ning ka akustiliste pillide või muude allikate sämpleid. Vahel on aluseks taotlus, et kuulaja tunneks ära helide originaalallikad, aga need võivad olla ka tundmatuseni varjatud – luuakse abstraktseid ja reaalsuses mitteesinevaid kõlamaailmu. Formaalsed, kõlalised ja ruumilised või ruumiakustilised ideed mõjutavad helilooja valitud helitöötlusvõtteid. Selles muusikavaldkonnas vastandatakse tihti akustilist reaalsust ja konstrueeritud heliruume ning mängitakse piirimaadel, luues uusi virtuaalseid kõlamaailmu. Mineviku loominguprintsiibid ja helid on sageli samuti äratuntavad ja pakuvad kuulajale esteetilisi kogemusi ning taaskohtumisrõõmu. Kasutatakse ka looduse- ja keskkonnahelisid (nii inspiratsiooniallikate kui otsese materjalina). Kokkuvõtvalt võib öelda, et eriti 2000ndatel aastatel on Eestis koos muude kunstiliikidega sporaadiliselt ja regulaarselt arendatud eri tehnoloogiaid rakendavaid muusikastiile – akadeemilisest nüüdismuusikast, džässist, improvisatsioonist, alternatiivsest elektronmuusikast, DJdest, radiofoonilisest kunstist kuni puhta helikunstini. Need katsed on tekitanud rohkem või vähem viljakaid sünteese, nii et suhteliselt erinevad kunstivormid eksisteerivad üksteist vastastikku teadvustades. Peamine koostöö toimub siiski peamiselt üksikkunstnike tasandil, lähtub nende huvidest ja isiklikest eelistustest. Loomulikult ei õnnestu siinkohal täpselt valgustada kõiki kõnealuse valdkonna loovisikuid ja nende ideid, kontseptsioone ja teostusi. Huvitatud lugeja leiab detailsema info viidatud kirjandusest ja allikmaterjalidest. Samuti on selge, et ülevaatesse koondatud teemal tuleb uuringuid jätkata. Aga isegi selles kokkuvõtvas ülevaates on näha põnevat aktsioonide, heli- ja multimeediumimaailmade hargnevat võrgustikku. Loe edasi ja kuula helinäiteid siin (Lock & Lock 2012). Kasutatud kirjandus Lock, G. (2007). Aktuaalsetest tendentsidest elektroakustilise muusika alal Eestis. NYYD-muusika. Uued helid Klassikaraadios (koost. T. Teder, I. Mihkelson), Tallinn: Eesti Raadio / Klassikaraadio, 112–166. Lock, G.; Lock, H.-G. (2012). Multimeediumipõhine muusika Eestis. SoundExchange. Antoloogia Kesk- ja Ida-Euroopa eksperimentaalsest muusikakultuurist 1950–2010. Berlin: DOCK e.V., Goethe-Institut (raamat: kirjastus Pfau).  Grzinich, J. (2006). Helikunsti eri. Kunst.ee, 65–96. DIGARi PDF Pedusaar, H. (2007). Tardunud helide maailm: Tallinn: Koolibri [ülevaade helitehnikast ja elektroonilistest instrumentidest]. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4803> ===SHOW=== Timeline: Multimeediumipõhi muusika areng Eestis Headline Main timeline heading goes here (first page) Multimeediumipõhi muusika areng Eestis Body Text The main timeline body goes here (first page). Default zoom level This will tweak the default zoom level. Equivilent to pressing the zoom in or zoom out button the specified number of times. Negative numbers zoom out. default is 0 0 Background image An image to display as background. Add Height The height in pixels 600 Asset Dates Add some dates to your timeline! Date: 1960 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1960 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1969 Headline Headline for the date entry 1960. aastatel: "sünteetiline muusika", masin ja kunst, kunst ja küberneetika, "arvutimuusika" teoreetilised võimalused, "konkreetne muusika" Body text Body for the date entry 1961: ajakirjas "Kultuur ja Elu" ilmub artikkel pealkirjaga "Sünteetiline muusika" Erinevad raadiosaated: 1963 ja 1964 "Masin ja muusika", "Kunst ja küberneetika" - arutati, kuidas olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutades saaks teha arvutimuusikat Eesti Raadio arvutuskeskus sai oma esimese arvuti alles 1969. 1957–1961 ehitasid Heino Pedussaar ja Anatoli Sügis elektronlamptehnoloogial põhineva "Varioola" (Vikipeedia, Eesti Muusika Päevad 2016, Kultuur.ee, ETV saade MI) 1966: Kuldar Sinki (EMIK) näidendimuusika Poola kirjaniku Jerzy Broszkiewiczi draamale "Ma jutustan teile oma loo", rakendab teadaolevalt esmakordselt Eestis prantsuse "konkreetse muusika" tehnika printsiipe: "Tegemist on puhtalt programmilise helitaustaga, mis saadab laval toimuvat Varssavi ülestõusu pantomiimi. Kasutasin algmaterjalina naturaalseid helisid nagu jalgade trampimine, hüüded, karjatused, üksikud sisse lauldud akordid, löökpillide eri kõrgusel tremoloid, muusika katkendeid, mida mitmekordsete kokkumängimiste, kohati isegi neljakordse[te] kiiruste muutmise ja tagurpidi mängimise teel sulatasin üheks taustaks." Kuula siin. Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1970 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1970 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1979 Headline Headline for the date entry 1970. aastatel: "tehismuusika", süntesaatorid, bändid Body text Body for the date entry Kuldar Sink (EMIK): neljaosaline ERi raadiosaade "Tehismuusika probleemidest" 1970 - täielik ülevaade Lääne-Euroopa ja Poola nüüdis- ja elektronmuusika erinevatest nüanssidest Sven Grünberg (EMIK): progerock ja ambient-muusika (lätted idamaade muusika), kasutas Härmo Härmi ehitatud süntesaatori, progerockbänd "Mess", kuula "Valged hommikud" 1970ndate lõpp - Koit Saarmäe ehitab modulaarse analoogsüntesaatori Grünberg võimaluse töötada Moskvas EMS Synthi-100 süntesaatoriga, sellel perioodil valmisid tal teosed «Valgusõis» (1978) ja muusika filmile "'Hukkunud alpinisti' hotell« (1979) - kuula filmi peateemat. Muusikateadlane Karl Leichter raamatus "Kaasaja muusikast" (1970): arvutimuusika - arvutil on komponeerimisel ja muusika mahamängimisel kõigest abifunktsioon Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1980 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1980 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1989 Headline Headline for the date entry 1980. aastatel: elektroonilised versioonid akustilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" reaalne rakendamine Body text Body for the date entry 1980: Jaan Rääts (EMIK) "Elektroonilised marginaalid" ("24 Marginaali" klaverile töödeldud süntesaatorile) Artiklid ajakirjas "Teater. Muusika. Kino": - Helilooja York Höller: "Elektronmuusika praegusest olukorrast" - arvutimuusika kui kõige hilisem ja huvitavam elektronmuusika areng - Muusikateadlane Jaan Ross: artikkel mikroarvutite muusikalisest rakendamisest - Helilooja Mart Siimer (EMIK): kuidas arvuteid muusikas kasutada Erkki-Sven Tüür (EMIK) rockbändiga "In Spe", kuula "Illuminatio" (1983), "Isamaa" (1982) - kasutab Koit Saarmäe analoogsüntesaatorit Mark Raisi kogumis- ja konverentsitegevus: 1989. aastal asutatud Eesti Arvutimuusika Ühingu, mis oli aktiivne kuni 1990ndate keskpaigani Tags Enter Tags (categories) Asset Date: 1990 Start date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1990 End date YYYY,MM,DD (Minimum YYYY required) 1999 Headline Headline for the date entry 1990. aastad: "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", EMA elektronmuusika stuudio, NYYD-festival, audiovisuaalsus ja multimeediumiteosed Body text Body for the date entry Ilmus mitmeid arvutimuusikateemalisi artikleid ja raadiosaateid. Alates 1993/1995: asutatakse Eesti Muusikaakadeemia (EMA, hiljem EMTA) elektronmuusika stuudio (Sirp 2008) Alates 1991: NYYD festival (Vikipeedia), alates 1993: NYYD Ensemble 1996: Rauno Remme (EMIK) kirjeldab intervjuus, et Eestis "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", et keegi ei teadvat, kuidas teda liigitada ja polevat ka turgu (välja arvatud filmi- ja teatrivaldkond, milles arvutimuusika on lihtsalt instrumentaalmuusika odavam alternatiiv). Hoolimata NYYD-festivali tegevusest alates 1991, ei olnud veel aastal 1996 arvutimuusikat laiema avalikkuse teadmistes üldse olemas (Remme). Olulised audiovisuaalsed multimeediumi teosed - elektroakustiline muusika ja video: Rauno Remme "Gen Isioni" (1995, vaata fragmenti) Lepo Sumera «Südameasjad» (1999) - kasutatakse nii akustilisi südamerütme kui ka visuaalset südamepulsatsiooni. Elektroakustilise muusika areng Eestis (show 2) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4804> ===ASK=== ==Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask1)*== Lohista hiirega sobivad sõnad õigetesse lünkadesse. Mõiste 'elektroakustiline' koosneb liitkomponentidest *elektro*, *elektrooniline* ning *akustiline*. Esimene sõna viitab helide *tehnoloogilisele* tekitamisviisile, nt elektriliselt toimivad pillid (algusaastatel trautonium, teremin, hiljem analoogsed ja digitaalsed süntesaatorid), elektrooniliselt võimendatud pillidele ja tehnilistele vahenditele heli genereerimiseks ja töötlemiseks (algusaegadel lintmakid, hiljem digitaalsetes keskkondades toimivad helitöötlusprogrammid). Sellised tehnoloogilised vahendid saab ka programmeerida ja automatiseerida. Teine sõna viitab helide *mitte-tehnoloogilisele* tekitamisviisile, traditsioonilistele pillidele, millel on füüsikalised võnkujad ja kõlakastid ja mida peab mängima inimene. Kasutusel on ka termin *elektronmuusika*, mis väga korrektselt võttes ei tohiks sisaldada akustilistel pillidel tekitatud helide komponente, kuid praktiliselt ja ajalooliselt arenes elektronmuusika 1950. aastate jooksul kiiresti edasi suunas, kus helide pelgalt tühjalt lehelt genereerimine jäi heliloojale liiga mahukaks ülesandeks: selleks, et luua nö elav heli, millel oleks sarnane esteetiline väljendusjõud nagu akustilistel pillidel inimese poolt tekitatud helidel, oleks tulnud genereerida lisaks ülemhelidele ka muud füüsiliste pillide iseloomujooni (formandid, võnkujate ja kõlakasti omadused jms). Tõsi küll, tänapäeva võimsate *arvutitega* on selline *elava heliga* võrdse või identse helide *mudeldamine* palju lihtsam teha (kasutatakse mõningates süntesaatorites).  Heliloojale pakkus suuremad võimalused kasutada muusikalise materjalina ka *salvestatud helid* (loodusest ning urbanistlik, tehnoloogilisest keskkonnast), millel on juba olemas see nö elav komponent (seda ei pea kunstlikult taas looma). Vastandina puhttehnilisele elektronmuusikale arenes samal ajal suund nimega *konkreetne muusika* (loodi ainult salvestatud ja hiljem manipuleeritud helidest), mis juba alates 1950. a. lõpust hakkas segunema elektronmuusika vahenditega. Sellele lisandusid elavas ettekandes *võimendatud pillid*, mis edaspidi tingiski *elektroakustilise muusika* termini laiemat kasutusele võttu. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4822> ==Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask2)**== List of Column Content content: Multiple Choice Content Pilt või video Küsimus Milline on 1990 ja 2000ndatel aastatel loodud Eesti elektroakustiline muusika? Vali välja kõik tõesed väited. Vastusevariandid Vastusevariant: Lai kõlaesteetiline spekter. Tekst Lai kõlaesteetiline spekter. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rakendatakse erineval määral töödeldud süntee... Tekst Rakendatakse erineval määral töödeldud sünteetilisi helisid ja konkreetse muusika elemente. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rakendatakse peamiselt konkreetse muusika ele... Tekst Rakendatakse peamiselt konkreetse muusika elemente. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Rakendatakse akustiliste pillide või muude al... Tekst Rakendatakse akustiliste pillide või muude allikate sämpleid. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Ei ole eesmärk luua helisid, mille algallikas... Tekst Ei ole eesmärk luua helisid, mille algallikas on tundmatuseni varjatud (abstraktseid ja reaalsuses mitteesinevaid kõlamaailmu). Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Formaalsed, kõlalised ja ruumilised või ruumi... Tekst Formaalsed, kõlalised ja ruumilised või ruumiakustilised ideed mõjutavad helilooja valitud helitöötlusvõtteid, nt Liis Viira "Rannajoon" (Eesti rannajoon graafiliselt meloodiliste joontega), Jüri Reinvere "Vastaskallas" (radiofooniline ooper, konstrueerib ja teeb (uuesti) kuuldavaks ajaloolisi, geograafilisi ja emotsionaalseid ruume). Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Eesti heliloojad ei tööta üldse ei tantsijate... Tekst Eesti heliloojad ei tööta üldse ei tantsijate ega kunstnikega koos ega loo ise videosid (või videomuusikat). Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Andrus Kallastu kunstilise juhtimise all eten... Tekst Andrus Kallastu kunstilise juhtimise all etendati 2008-2009 multimediaalseid-performatiivseid ühiskunstiteoseid pealkirjaga «Action kuubis», mis loodi osalevate muusikute, heliloojate, kunstnike ja tantsijate koostöös. Tulemus oli seejärel nii sisu kui ka kontseptsiooni poolest piiriülene. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Eesti heliloojad ei kasuta üldse ei looduse- ... Tekst Eesti heliloojad ei kasuta üldse ei looduse- ega keskkonnahelisid (ei inspiratsiooniallikate ega otsese materjalina). Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Improvisatsioon ega elavettekande (live) elek... Tekst Improvisatsioon ega elavettekande (live) elektroonika ei mängi eesti heliloojate elektroakustilises muusikas mitte mingit rolli, kõik peab olema valmis fikseeritud, salvestatud ja riskivabalt harjutatud. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Eriti 2000ndatel aastatel on Eestis koos muud... Tekst Eriti 2000ndatel aastatel on Eestis koos muude kunstiliikidega sporaadiliselt ja regulaarselt arendatud eri tehnoloogiaid rakendavaid muusikastiile – akadeemilisest nüüdismuusikast, džässist, improvisatsioonist, alternatiivsest elektronmuusikast, DJdest, radiofoonilisest kunstist kuni puhta helikunstini. Need katsed on tekitanud rohkem või vähem viljakaid sünteese, nii et suhteliselt erinevad kunstivormid eksisteerivad üksteist vastastikku teadvustades. Õige Vihje ja tagasiside Vastusevariant: Academia Non Grata (Pärnu) rajaja on USA heli... Tekst Academia Non Grata (Pärnu) rajaja on USA helilooja John Grzinich. Õige Vihje ja tagasiside ADD VASTUSEVARIANT <https://vara.e-koolikott.ee/node/4830> ==Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask3)**== Vali õige väide Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused toimusid Eesti Raadios, Eesti Muusikaakadeemias ja Eesti Kunstiakadeemias. Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused toimusid Eesti Raadios, Tallinna Konservatooriumis ja Eesti Kunstiakadeemias. Kitsamas mõttes institutsioonipõhised tegevused toimusid Eesti Raadios, Eesti Muusikaakadeemias ja Eesti Mereakadeemias. Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused: erinevate liitude, mittetulundusühingute, ansamblite, keskuste ja kultuuritehaste tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid). Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused: Tallinna Tehnikaülikooli, autokoolide ja muude keskuste tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid). Laiemas mõttes institutsioonipõhised tegevused: Tartu Ülikooli, ehituskeskuste ja saatkondade tegevused ja sündmused (nt kontserdisarjad, festivalid). Institutsioonivälised tegevused - vabad rühmitused, nt alternatiivsed ja progressiivrockbändid, DJ ja eksperimentaalmuusikud. Institutsioonivälised tegevused - kinnised rühmitused, nt alternatiivsed ja progressiivrockbändid, DJ ja eksperimentaalmuusikud. Institutsioonivälised tegevused - piibliringid, nt alternatiivsed ja progressiivrockbändid, DJ ja eksperimentaalmuusikud. 1960. aastad: "sünteetiline muusika", masin ja kunst, kunst ja küberneetika, "arvutimuusika" teoreetilised võimalused, "konkreetne muusika". 1960. aastad: "süstemaatiline muusika", masin ei tee kunsti, bioloogia ja küberneetika, "arvutimuusika" reaalne rakendamine, "konkureeriv muusika". 1960. aastad: "sümbiootiline muusika", kohvimasina kunst, kunst ja kübarad, "voolav muusika". 1970. aastad: "tehismuusika", süntesaatorid, bändid. 1970. aastad: "tehasemuusika", sümfooniumid, ballid. 1970. aastad: "barokkmuusika", superarvutid, billiard. 1980. aastad: elektroonilised versioonid akustilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" reaalne rakendamine. 1980. aastad: akustilised versioonid elektroonilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" reaalne rakendamine. 1980. aastad: elektroonilised versioonid akustilisest nüüdismuusikast, "arvutimuusika" teoreetiline rakendamine. 1990. aastad: "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", EMA elektronmuusika stuudio, NYYD-festival, audiovisuaalsus ja multimeediumiteosed. 1990. aastad: "elektronmuusika on täielikult integreeritud", EMA elektronmuusika stuudio, NYYD-festival, audiovisuaalsus ja multimeediumiteosed. 1990. aastad: "elektronmuusika nagu ei kuulu kuhugi", Tartu Ülikooli elektronmuusika stuudio, VANASTI-festival, audiovisuaalsus ja ühemeediumiteosed. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4824> ==Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask4)**== Vähese osalejate arvu tõttu oleks liialdus rääkida koolkondadest, kuna «helikunst Eestis on üksikute entusiastide pärusmaa» (Maria Juur, 2010). TrueFalse Kontrolli Alates 1960. ja 1970. aastatest tegutseb terve hulk kunstnikke ja luuakse nii palju helikunsti, et seda välismaale müüa. TrueFalse Kontrolli Masinahääled olid seosed erinevate kinesteetiliste objektide ja installatsioonidega rakendatud huvitaval moel nii 1960. ja 1970. aastatel kui ka uuesti 2010. aastatel. TrueFalse Kontrolli Kiwa ja Andres Lõo moodustavad väikese, aga karismaatilise ja jõulise helikunstikoolkonna osana, kes on teadlik rahvusvahelise helikunsti ringkondades toimuvast ning on mõjutatud nii popkultuuri kogemustest kui ka kunstimaailmast (Maria Juur, 2010). TrueFalse Kontrolli Raul Kelleri projekt "Unisoon" (alates 2000) oli suunatud vaid akadeemilise haridusega muusikategijatele. TrueFalse Kontrolli USA helilooja John Grzinichi aastal 2001 ellu viidud multimeediumilabor ja külalisstuudio Mooste Kunsti ja Sotsiaalpraktika keskuses MoKS tõi Eestisse välisalvestuskunsti ja korraldati erinevaid festivale. TrueFalse Kontrolli <https://vara.e-koolikott.ee/node/4827> ==Elektroakustilise muusika areng Eestis (ask5)***== Täida lüngad õigete sõnadega. Paralleelselt arvuti arenguga üldiselt tunti kohe ka huvi nende kasutamise vastu helide tekitamiseks ja muusika loomiseks, hakati kasutama sõna "arvutimuusika". Kuid selle mõiste tähendusväli on lai ja selle kasutamisel tuleb selgelt määratleda, milline roll on sealjuures arvutil, olulisemaid on järgmised: 1) muusika digitaliseeritud *notatsioon/noodikiri*, 2) akustiliste helide *matkimine/imiteerimine*, 3) tarkvaralise tugisüstemina (helide *võimendamisel/võimendamine*, selle parameetrite *valitsemisel/valitsemine/tüürimisel/tüürimine/juhtimisel/jutimine*), 4) algoritmiline *komponeerimisvahend* (kuni ise genereeruvate ja õpivate süsteemideni välja).  1961: ajakirjas "Kultuur ja Elu" ilmub artikkel pealkirjaga "*Sünteetiline muusika*" Erinevad raadiosaated: 1963 ja 1964 "*Masin ja muusika*", "*Kunst ja küberneetika*" - arutati, kuidas olemasolevaid tehnoloogilisi võimalusi kasutades saaks teha arvutimuusikat Eesti Raadio arvutuskeskus sai oma esimese *arvuti* alles 1969. <https://vara.e-koolikott.ee/node/4823> ===DO=== Mis on helikunst? 1. Moodustage väikerühmad. 2. Valige välja ühe artikli Kunst.ee numbrist Helikunsti eri (2006) (link allpool). 3. Tuvastage artiklite põhiteemasid ja arutage neid omavahel läbi. 4. Looge esitlus (Powerpoint või Prezi) või kirjutage essee (õpetaja otsutab) teile kõige enam huvi pakkuvatest teemadest, faktidest, nähtustest ja sündmustest. 4.1 Püüdke seal loetu võimalusel järgi teha, minge nutitelefoniga erinevatesse keskkondadesse (linn, loodus jne) ja salvestage sarnaseid helikatkendeid (pilte ja videokatkendeid), mida esitlusel teistele näitamiseks, kuulamiseks ja arutlemiseks pakkuda. Grzinich, J. (2006). Helikunsti eri. Kunst.ee, 65–96. DIGARi PDF Artiklite pealkirjad: Enne ja pärast vaikust? Looduse aabits Intervjuu Kiwa'ga Helikunst: analüüs ja poeetika Heli vahepealses ruumis Maaheli. Helideavastaja lühike biograafia Helikultuur MoKSis - Heli+Visioon 2004 - suveflux Ici-Meme Les Concerts de Sons de Vill Kaks heli-workshops noortele Elektroakustilise muusika areng Eestis (do) <https://vara.e-koolikott.ee/node/4831> * =Džässmuusika= ==18) Džässimuusika areng rahvusvaheliselt== ===TELL=== ====1890-1900==== ===Ragtime=== https://vara.e-koolikott.ee/node/6803 [[w:Ragtime|Ragtime]]’i areng: ragtime-laulud, Texase bändzho-rag, vaskpilli- ja keelpillikoosseisude esitatud ragtime’id. „Klassikaline“ ragtime – peegeldab 19. Sajandi muusikat (Chopinist-Lisztist kuni marsside ja polkadeni), mis omakorda mustast rütmikäsitlusest ja dünaamilisest mängulaadist ümber töödeldud. Rütm dikteerib meloodia. Mehhaanilised player piano rullid. Kuulsaim esindaja (tänu 1973. A linastunud filmile [[w:The Sting Movie|„The Sting“]]) [[w:Scott Joplin|Scott Joplin]]. https://www.youtube.com/watch?v=yCsFsUXFrUo Veel Joplini kõrval tegutsenud ragtime-pianiste: [[w:Tom Turpin|Tom Turpin]], [[w:Joseph Lamb|Joseph Lamb]], [[w:Louis Chauvin|Louis Chauvin]], [[w:May Aufderheide|May Aufderheide]] ja [[w:Eubie Blake|Eubie Blake]]. Blake’i 1973. aasta comeback, mis tegi noored uuesti ragi-teadlikeks. ===1900-1910=== ===[[w:New Orleans jazz|New Orleans jazz]]=== https://vara.e-koolikott.ee/node/6804 New Orleansi stiili iseloomustab * vana puupuhkpillide traditsioon (eriti klarnet), mis pärines Prantsusmaalt. * vaba kontrapunkt, milles osalevad kolm pilli – kornet või trompet, tromboon ja klarnet * rütmigrupi olemasolu, milles mängivad bass (keel- või vaskpill), trummid, bändzho või kitarr ja vahel ka klaver. Varajased New Orleansi orkestrid mängisid endiselt põhiliselt Euroopa marsirütme, kuid tekkisid juba ka esimesed „hoti“ näiteid. Siitpeale hakatakse kõla, fraseerimist, atakki ja vibraatot individualiseerima. Soodne pinnas väljapaistvate jazzmuusikute tekkeks: prantsuse-hispaania linnakultuur, [[w:kreoolid|kreoolide]] ja afroameeriklaste kogukonnad ning pidev kokkupuude Euroopa süva- ja levimuusikaga. [[w:Jelly Roll Morton|Jelly Roll Morton]] oli teadaolevalt esimene pianist, kes improviseeris etteantud teemadel, pannes aluse [[w:Music of New Orleans|New Orleansi]] traditsioonile. Esineja isik muutus tähtsamaks kui helilooja materjal. Kreoolidest esindajad: [[w:Alphonse Picou|Alphonse Picou]], [[w:Sidney Bechet|Sidney Bechet]], [[w:Barney Bigard|Barney Bigard]], [[w:Albert Nicholas|Albert Nicholas]], [[w:Buddie Petit|Buddy Petit]], [[w:Freddie Keppard|Freddie Keppard]], [[w:George Vitelle "Papa Jack" Laine|George Vitelle "Papa Jack" Laine]], [[w:Louis Nelson DeLisle|Louis Nelson DeLisle]] ja [[w:Kid Ory|Kid Ory]]. ===1910-1920=== ====[[w:Dixieland|Dixieland]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6805 Valgete jazzorkestrite võidukäik. „Papa“ Jack Laine kui valge jazzi isa. Sujuvamad meloodiad, harmoonia „puhtam“ ja kõlavärvid mitte nii äärmuslikud. Väiksem väljendus- jõud, kuid mõnikord parem mängutehnika. [[w:Original Dixieland Jazz Band|Original Dixieland Jazz Band]], [[w:New Orleans Rhythm Kings|New Orleans Rhythm Kings]] (klarnetist [[w:Leon Rappolo|Leon Rappolo]] ja trombonist [[w:Georg Brunis|Georg Brunis]]). 1917. aastast alates hakkab mõiste jazz üleüldist tuntust võitma. Oli tavaks lahterdada kogu New Orleansi valge jazz dixielandi alla, kuid kahe stiili piirjooned olid jätkuvalt ähmased. ===1920-1930=== ====[[w:Chicago (jazzmuusika)|Chicago]]==== Kolm nähtust: New Orleansi periood Chicagos, [[w:Classic female blues|klassikaline blues]] ja [[w:chicago stiil|chicago stiil]]. Rütmisektsioonis asendusid tuuba kontrabassiga ja banjo kitarriga. 20. aastate algul kõik kuulsamad new orleansi salvestused. Fonograafi populaarsuse kasv. [[w:King Olive|King Oliver]], [[w:Louis Armstrong Hot Five ja Hot Seven|Louis Armstrong Hot Five ja Hot Seven]], [[w:Jelly Roll Morton Red Hot Peppers|Jelly Roll Morton Red Hot Peppers]], [[w:Johnny Dodds New Orleans Wanderers|Johnny Dodds New Orleans Wanderers]]... Kahekümnendad olid ka bluesi tippaeg – klassikaline periood. Kui 19. Sajandi keskpaigas kõlas blues valdavalt Lõuna maapiirkondades ilma kindla jazzbiidita ja tihti ei olnud vormiks ka 12-taktiline periood, mis iseloomustab bluesi tänapäeval. Tollane rändav bluesilaulik laulis bändzho või kitarri saatel laule, mida iseloomustasid venitatud „blue-noodid“ ning mida nüüd kutsutakse arhailiseks või maabluesiks. Kui esimesed marsiorkestrid alustasid New Orleansis tegevust, siis bluesi ja tärkava jazzi vahel oli hulk erinevusi. Õigepea hakkas blues sulama jazzi peavoolu. Bluesi klassikalise perioodi suurimaks lauljaks oli [[w:Bessie Smith|Bessie Smith]]. Blues ei olnud algaastatel eraldiseisev jazziztiil, vaid ta on jätnud oma pitseri kõikidele jazzi vormidele ja kogu muusikaajaloole. Muusikal, mis oli koondunud Chicago mustanahaliste linnaossa South Side’i, puudus küll neworleansilik õnnelik ülevoolavus, kuid peegeldas seevastu suurlinna meeletut tempot ja rassilisest diskrimineerimisest tulenevaid probleeme. South Side’i jazzielu hakkas paeluma ka valgeid asjaarmastajaid ja professionaale. Imiteerimine ebaõnnestus, kuid tekkis stiil, mida hakati kutsuma nimega chicago stiil. Meloodiajooniste üleküllus on peaaegu kadunud. Hääled, kui neid on rohkem kui üks, liiguvad enamjaolt paralleelselt. Virtuoosist sai valitseja ning soolo osatähtsus hakkab siitpeale pidevalt kasvama. Paljud chicago stiilis salvestused koosnevad pea eranditult soolodest e. chorus’test. Tähtsust hakkab võitma saksofon. Kui lugeda klaveri-ragtime esimeseks, siis chicago stiili võib pidada jazzi teiseks „jahedaks„ stiiliks. Selle stiili suurkujuks on [[w:ix Beiderbecke|Bix Beiderbecke]]. ====[[w:Blues|Blues]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6807 Bluesi areng algas lihtsate, arhailiste töölaulude ja [[w:field holler|field holler’itega]], mida mustad laulsid põllul või jõetammi ääres töötades. Bluesistroof koosneb kaheteistkümnest taktist, mis toetuvad põhiakordidele: toonikale, subdominandile ja dominandile. See [[w:12-taktiline bluus|12-taktiline akordistruktuur]] on (erandeid arvestamata) järjepidev – vanimatest bluesidest (sealtmaalt, kui need hakkavad vastama kindlale skeemile) kuni tänapäeva muusikute keerukate improvisatsioonideni, kus harmooniat on arendatud kõige rafineeritumalt, kuid tema põhifunktsioone häirimata. [[w:Blue note|Blue-noodid]] madal kolmas ja seitsmes aste (kui kasutada konventsionaalseid termineid). Need noodid kõlasid viitamata mazhoorile või minoorile, mis Euroopa muusikas tähendab teatud astmete madaldamist. Hiljem tõid be-bopi muusikud sisse madala viienda astme – kõigepealt minoorses bluesis ja seejärel igasuguses bluesmuusikas - , mis muutus samaväärseks kolmanda ja seitsmenda astme blue-nootidega. Sageli juhtub, et tavapärase toonika- või dominantakordi ja blue-noodi kokkulangemisel kõlab bassis mazhoorne ja kõrgemas hääles minoorne terts. See tekitab kareda kõla, mida võib võtta kahe harmooniasüsteemiomavahelise hõõrdumisena: akordistruktuur on pärit Euroopa ja meloodialiin oma blue-nootidega Aafrika muusikast. Bluesifolkloori kuulsate esitajate hulka kuuluvad [[w:Blind Lemon Jefferson|Blind Lemon Jefferson]], [[w:Big Bill Broonzy|Big Bill Broonzy]], [[w:Leadbelly|Leadbelly]], [[w:Robert Johnson|Robert Johnson]], [[w:Elmore James|Elmore James]], [[w:Blind Boy Fuller|Blind Boy Fuller]], [[w:Rev. Gary Davis|Rev. Gary Davis]], [[w:Bukka White|Bukka White]], [[w:Blind Willie Mctell|Blind Willie Mctell]], [[w:Big Joe Williams|Big Joe Williams]], [[w:Sonny Terry|Sonny Terry]], [[w:Brother John Sellers|Brother John Sellers]], [[w:John Lee Hooker|John Lee Hooker]] ja [[w:Lightnin’ Hopkins|Lightnin’ Hopkins]]. Enamik saatis end kitarril (silmapaistvad kitarristid olid näiteks Lonnie Johnson ja Lightnin’ Hopkins). Teised (näiteks Sonny Terry, Little Walter või Sonny Boy Williamson) kasutasid saateks suupilli. Sündis ka salvestusi koos jazzmuusikutega – [[w:Ray Charles|Ray Charles]]. Tänapäeval pole kadunud ükski vanadest bluesi vormidest – [[w:folkblues|folkblues]], [[w:countryblues|countryblues]], [[w:vanglablues|vanglablues]], [[w:Origins of the blues|arhailine blues]], [[w:Cajun music|cajunblues]]. Juurde tekkinud uusi: [[w:linnablues|linnablues]], [[w:jazzblues|jazzblues]], [[w:rhythm and blues|rhythm and blues]], [[w:soul blues|soul blues]], [[w:funkyblues|funkyblues]]. Regionaalsetest stiilidest tuntumad: [[w:|mississippi blues]] (räme, arhailine), [[w:texase blues|texase blues]] (liikuv, paindlik jazzi seostega) ja [[w:Idaranniku blues|Idaranniku blues]], nt. Floridast ja Tennessee’st (kus leidub valget country- ja hillbilly- folkloori). 1950. aastate lõpus Inglismaal tõeline bluesiliikumine, mida juhtis Viinis sündinud, Prantsusmaal õppinud ja Inglismaale elama asunud kitarrist ja laulja [[w:Alexis Korner|Alexis Korner]] ning hiljem [[w:John Mayall|John Mayall]]. Kuuekümnendatel valgete tõus bluesimaastikul. [[w:Eric Clapto|Eric Clapton]] ja [[w:Rory Gallagher|Rory Gallagher]], aga ka Ameerika kitarristid [[w:Mike Bloomfield|Mike Bloomfield]] ja [[w:Johnny Winter|Johnny Winter]], suupillimängijad [[w:Paul Butterfield|Paul Butterfield]], [[w:Charlie Musselwhite|Charlie Musselwhite]] ja [[w:Paul Osher|Paul Osher]], kes õppisid Chicago South Side’i muusikutelt (eriti [[w:Muddy Waters|Muddy Watersilt]]), kitarrist [[w:Duane Allman|Duane Allman]], pianist-kitarrist [[w:Dr. John|Dr. John]], muusikud bluesrock ansamblist [[w:Canned Heat|Canned Heat]] jt. Ühendriikide muusikaringkonnad liitusid bluesikaravaniga alle siis, kui nägid, et [[w:Rolling Stones|Rolling Stones]], [[w:Led Zeppelin|Led Zeppelin]] ja John Mayall teenisid bluesiga palju raha. ===1930-1940=== ====[[w:Swing|Swing]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6808 Jazzi vanemaid stiile saab koondada pealkirja alla „two-beat jazz“. Kahekümnendate lõpuks oli kahe löögi stiilid ammendunud ning Harlemis ja veelgi enam Kansas Citys kujunes 1928-1929. Aasta paiku uus mängulaad. Swing saab alguse jazziajaloo teise suure väljarändega – ümberasumisega Chicagost New Yorki. Sõna swing on jazzi võtmetermin ja seda kasutatakse kahes erinevas tähenduses. J.E.Berendt on võtnud kasutusele järgneva eristuse. Sõnavorm sving tähistab rütmielementi, mille vahendusel jazz saavutab samasuguse pinge nagu klassikaline muusika tänu oma vormistruktuurile. Sving on seotud aafrikaliku rütmitunnetusega, kuid sellele vaatamata – nagu tõestas Marshall Stearns – pole Aafrikas svingi. Sving tekkis siis, kui aafrikalikku rütmitunnetust hakati rakendama koos euroopalike korrapäraste meetrumitega. Sõnavorm swing tähistab kolmekümnendatel domineerivat jazzistiili. Tänu millele jazz saavutas oma suurima kaubandusliku menu (kuni [[w:fusion|fusioni]] tekkimiseni). Swingiajstu eritunnused: [[w:bigbänd|bigbändide]] väljakujunemine, [[w:Ostinato|„rifistiili“]] teke Kansas Citys (nt. [[w:Bennie Moten|Bennie Moteni]] ja hiljem [[w:Count Basie|Count Basie’]] orkestrites), valgete chicago stiil bigbändis. Erinevad stiilid said kokku [[w:Benny Goodman|Benny Goodmani]] orkestris: [[w:Fletcher Henderson|Fletcher Henderson]] new orleansi stiil läbi tema orkestriseadete, Kansas City rifitehnika ning valgete täpsus ja treenitus, mille läbi see jazzivool kaotas suure osa oma väljendusjõust. Teisalt võimaldas Goodmani orkestri kerge meloodilisus ja puhas intonatsioon jazzi laiemalt müüa.. Bigbändide arengu kõrval olid kolmekümnendad ka suurte solistide ajajärguks: tenorsaksofonistid [[w:Coleman Hawkins|Coleman Hawkins]] ja [[w:Chu Berry|Chu Berry]], klarnetist [[w:Benny Goodman|Benny Goodman]], trummarid [[w:Gene Krupa|Gene Krupa]], [[w:Cozy Cole|Cozy Cole]] ja [[w:Sid Catlett|Sid Catlett]], pianistid [[w:Fats Waller|Fats Waller]] ja [[w:Teddy Wilson|Teddy Wilson]], altsaksofonistid [[w:Benny Carter|Benny Carter]] ja [[w:Jonny Hodges|Jonny Hodges]], trompetistid [[w:Roy Eldridge|Roy Eldridge]], [[w:Bunny Berigan|Bunny Berigan]] ja [[w:Rex Stewart|Rex Stewart]] ning mitmed teised. ===1940-1950=== ====[[w:Be-bop|Be-bop]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6809 Kolmekümnendate lõpuks oli swingist saanud hiigelsuur äriettevõte. Sõnast swing sai vahend erinevate kaupade müümiseks, alates sigarettidest kuni naisterõivasteni, samal ajal kui muusika mugandus üldiste kaubanduslike nõudmistega ja koosnes tihti vaid lõputult korduvatest klišeedest. Rühm muusikuid, kellel oli midagi uut öelda, leidsid üksteist tänu tervele, kuigi mitte alati kavatsuslikule reaktsioonilainele valitseva swingimoe vastu. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades Harlemis (neist tähtsaim oli paik nimega Minton’s Playhouse), ja jällegi aastakümne alguses. Be-bop kujunes eri paikades ning eri muusikute peades ja pillidel sõltumatult. Minton’s sai keskpunktiks samamoodi nagu New Orleans nelikümmend aastat varem, ja nagu on absurdne Jelly Roll Mortoni väide, et tama leiutas jazzi, on absurdne ka väide, et keegi neljakümnendate muusikutest „avastas“ moodsa jazzi. Vähendatud kvindist sai be-bopi, või nagu varsti öeldi – bopi tähtsaim intervall. Varem oleks teda peetud eksituseks või vähemalt halavakõlaliseks, kuigi teda võidi kasutada läbivates akordides ja eriefektina, nagu tegid Duke Ellington ja pianist Willie „Lion“ Smith juba kahekümnendatel. Nüüd iseloomustas see tervet stiili, samal ajal kui varasemate jazzistiilide harmooniline põhi aina laienes. Tosina aasta pärast saab vähendatud kvint „blue-noodiks“, samavõrd igapäevaseks nagu määratlemata tertsid ja septimid traditsioonilises bluesis. Minton’s Playhouse’is koos käinud muusikutest olid tähtsamad pianist [[w:Thelonious Mon|Thelonious Monk]], trummar [[w:Kenny Clarke|Kenny Clarke]], kitarrist [[w:Charlie Christian|Charlie Christian]], trompetist [[w:Dizzy Gillespie|Dizzy Gillespie]] ja altsaksofonist [[w:Charlie Parker|Charlie Parker]]. Viimasest sai kaasaegse jazzi tõeline suurmeister, nagu Louis Armstrong oli traditsioonilise jazzi suurmeister. Igal instrumendil on oma be-bopi pioneer – trompetimängijatest on selleks [[w:Roy Eldridge|Roy Eldridge]], pianistidest [[w:Clyde Hart|Clyde Hart]], tenorsaksofonistidest [[w:Lester Young|Lester Young]], bassistidest [[w:Jimmy Blanton|Jimmy Blanton]], trummaritest [[w:Jo Jones|Jo Jones]] ja [[w:Dave Tough|Dave Tough]] ning kitarristidest [[w:Charlie Christian|Charlie Christian]]. Tolleaegsetele kuulajatele tundusid be-bopi helid kihutavate, närviliste fraasidena, mis muutusid vahest meloodiafragmentideks. Iga ebaoluline noot oli välja praagitud. Kõik oli ülimalt kontsentreeritud. Tegemist on omamoodi muusikalise kiirkirjaga ning seda peab kuulama samamoodi, nagu loetakse stenogrammi, kus tähendust kannavad paar kiirelt visandatud märki. Improvisatsioone raamib loo alguses ja lõpus unisoonis esitatav teema, mida mängivad kaks puhkpilli, kõige sagedamini trompet ja saksofon (arhetüüpideks on Dizzy Gillespie ja Charlie Parker). Ainuüksi unisooni kasutamine tõi muusikasse uue kõla ja hoiaku. Muusikapsühholoogiast on teada, et igal pool, kus võib kohata unisooni (alates Beethoveni „Oodist rõõmule“ või 9. Sümfoonia esimesest osast, ja beduiinide muusika ja araabia koorideni välja), püüab ta märku anda: kuulake, see on meie teadaanne. ====New Orleansi renessanss==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6810 Avangardsest bopist jahmatatud jazzisõbrad ei teadnud tihti, mida sellest uuest muusikast arvata. Nad pöördusid otsustavalt tagasi jazzi põhivormide poole, nõudsid „lihtsat“ muusikat. Üle maailma võttis hoogu new orleansi renesanss, või nagu seda kutsuti – „revival“. Varsti viis aga tollane tagsipöördumine lihtsustatud ja klišeedest kubiseva „traditsioonilise“ jazzini, millele mustad muusikud selja pöörasid. Pärast II maailmasõda said traditsionalistliku liikumise peakorteriteks Pariisi Saint-German-des-Pres’ jazziklubid, eksistentsialismi kantsid. Üsna varsti hakkasid noored eksistentsialistid lähenema jazzi kaasaegsematele vormidele ja liikumise keskpunktiks sai Inglismaa. Seal korraldati dixielandi kontserte sama suure kommertsliku tulevärgi ja eduga nagu rock’n’rolli lauljate ülesastumisi. Tänapäeval, ja tegelikult juba alates free jazzi sünnist kuuekümnendatel, on new orleans ja be-bop üksteisele lähemale nihkunud. Selle kõrval, mis on tänapäeva muusikas kihutav, närviline ja fragmenteeritud, mõjub suurem osa neljakümnendate jazzist meie aja kuulajale peaaegu klassikalise täiusena. ====Be-bopi taassünd==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6811 Seitsmekümnendate lõpus toimus be-bopi taassünd, mida keegi poleks veel paar aastat enne seda osanud ennustada. Terve põlvkond noori mängib seda muusikat ja üheksakümnendatel kuuleb seda rohkem kui kunagi varem. Nad ei varise kokku ega sure heroiini kätte nagu nende eelkäijad. See taassünd on toimunud enam kui kolmkümmend aastat pärast Charlie Parkeri (34-aastaselt) surma, nelikümmend viis aastat pärast [[w:Bud Powell|Bud Powelli]] esimest kokkukukkumist ja kolmkümmend viis aastat pärast seda, kui bop-trompetist [[w:Fats Navarro|Fats Navarro]] kahekümne kuue aastaselt hinge heitis. ===1950-1960=== ====[[w:Cool jazz|Cool jazz]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6812 Juba 30-ndate lõpus sillutasid teed cooli kontseptsioonile Lester Youngi saksofonisoolod Count Basie’ orkestris. Ka esimesed cool jazzi soolo näited pärinevad juba 40-ndate lõpust. Miles Davise soolod 1947. Aastast, koos Charlie Parkeriga (nt. „Chasin’ the Bird“)., ja John Lewise klaverisoolo Dizzy Gillespie’ Pariisi kontserdil 1948 salvestatud palas “’Round Midnight“. [[w:Miles Davis|Miles Davise]], [[w:John Lewis|John Lewise]] ja [[w:Tadd Dameron|Tadd Dameroniga]] saab alguse stiil, mida tuntakse cool jazzi nime all. Pianist [[w:Lennie Tristano|Lennie Tristano]] loob oma mängu ja sõnavõttudega cool jazzile teoreetilise aluse. Tristano kooli muusikuid: altsaksofonist [[w:Lee Konitz|Lee Konitz]], tenorsaksofonist [[w:Warne Marsh|Warne Marsh]] ja kitarrist [[w:Billy Bauer|Billy Bauer]]. Loetletud mehed olid suures osas süüdi, et võhikud hakkasid cool jazzi pidama külmaks, intellektuaalseks ja emotsioonivabaks muusikaks. Siiski ei maksa kahelda, et Tristano ja tema pillimehed improviseerisid märkimisväärse vabadusega, pöörtates enim tähelepanu lineaarsele improvisatsioonile. Tristano koolkonna mõju on tuntav läbi kogu moodsa jazzi ajaloo. 50-ndate uus jazz-klassitsism, mis ammutas inspiratsiooni muusikast, mida mängisid 30-ndatel Lester Young ja Count Basie. Klassitsismi vastasleeris seisis põlvkond noori muusikuid, kes esitasid puhast bop’i, mida rikastas harmoonia aluste parem tundmine ja instrumentide täiuslikum valdamine. ===[[w:Hard bop|Hard bop]]=== https://vara.e-koolikott.ee/node/6813 Hard bop oli 50-ndate teise poole jazzis kõige dünaamilisem muusika, mida esindasid muuhulgas trummarite [[w:Max Roach|Max Roachi]] ja [[w:Art Blakey|Art Blakey]] ning pianist [[w:Horace Silver|Horace Silveri]] juhitud ansamblid ning trompetistid [[w:Clifford Brown|Clifford Brown]], [[w:Lee Morgan|Lee Morgan]] ja [[w:Donald Byrd|Donald Byrd]], tenorimehed [[w:Sonny Rollins|Sonny Rollins]], [[w:Hank Mobley|Hank Mobley]] ja teised, kõige lõpuks ka [[w:John Coltrane|John Coltrane]]. Hard bop lõi uue suuna ohverdamata vitaalsust. Olulisi novaatoreid hard bopis: trummarid [[w:Shelly Manne|Shelly Manne]] ja [[w:Elvin Jones|Elvin Jones]], pianist [[w:Horace Silver|Horace Silver]] ja tenorsaksofonist [[w:Sonny Rollins|Sonny Rollins]]. ===1960-1970=== ====[[w:Free jazz|Free jazz]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6814 Uuenduste loetelu: :1. Läbimurd „vaba tonaalsuse“ avatud ruumi. :2. Uus rütmikontseptsioon, mida iseloomustab taktimõõdu, löögi ja sümmeetria lagunemine. :3. Maailmamuusika tulvamine jazzi, mis avanes järsku kõikidele suurtele muusikakultuuridele Indiast Aafrikani ja Jaapanist Araabiani. :4. Rõhuasetus jazzi intensiivsusele, mis puudub vanemates stiilides. Jazz oli varemgi teistest Lääne muusika vormidest intensiivsuselt üle, kuid kunagi enne pole rõhutatud intensiivsust sellisel ekstaatilisel ja vahel isegi religioossel moel nagu free jazzis. :5. Muusikahelide laienemine müravaldkonda. 60-ndate alguses tungis jazz vaba tonaalsuse või isegi atonaalsuse maailma, mis akadeemilises muusikas oli toimunud juba nelikümmend või viiskümmend aastat varem. Taas oli kohta ühisimprovisatsioonil nagu oli seda New Orleansi perioodil. Siiski mõistetakse jazzis vaba tonaalsust põhimõtteliselt teisiti kui Euroopa akadeemilises muusikas. Tähtsal kohal on nn. „tonaalsed keskpunktid“, millele pöörati palju rohkem tähelepanu kui näiteks Euroopa seriaalses avangardmuusikas. See tähendab, et muusika allub üldisele gravitatsioonile dominandist toonikasse, kuid on muudes aspektides valdavalt „vaba“. Näiteks ei teadnud [[w:Ornette Coleman|Ornette Coleman]], et Euroopa muusikas kasutatakse vaba tonaalsust, enne kui ta kohtus 1959.-1960. aastal [[w:John Lewis|John Lewise]] ja [[w:Gunther Schuller|Gunther Schulleriga]]. Selleks ajaks oli ta välja töötanud oma muusikalise käsitluslaadi. Seega pole kahtlust, et sellised muusikud nagu Ornette Coleman, [[w:Archie Shepp|Archie Shepp]], [[w:Pharoah Sanders|Pharoah Sanders]] ja [[w:Albert Ayler|Albert Ayler]] on lähemal autentse bluesi „konkreetsele“ harmooniavabadusele kui Euroopa „abstraktsele“ intellektuaalsele atonaalsusele. Mitmeid aastaid võeti free jazzi vabadust kui vabanemist kõigist Euroopas kujunenud muusikasüsteemidest – rõhk on sõnadel „Euroopas kujunenud“. Vabanemine „valge kontinendi“ muusika vormidest ja harmooniast oli osa laiemast rassilisest, sotsiaalsest, kultuurilisest ja poliitilisest emantsipatsioonist. Free jazz purustas konventsionaalse jazzirütmi kaks tugisammast – taktimõõdu ja biidi. Biidi asemele tuli pulss ja taktimõõt asendus laiade rütmipinge kaartega, mis paisusid uskumatu intensiivsusega. Harmoonia ja rütmi uuendamise kõrval oli jazzile sama tähtis juurdepääs maailmamuusikale. Jazziajaloo esimese 60 aasta vältel oli tema paariliseks Euroopa musika: :1. Sajandivahetuse ragtime-pianistidele tähendas see 19. sajandi klaverimuusikat. :2. New Orleansi muusikute jaoks oli see prantsuse ooper, hispaania tsirkusemuusika ja Euroopa marsid. :3. [[w:Bix Beiderbecke|Bix Beiderbecke]] ja tema 20-ndate aastate Chicago kolleegid avastasid [[w:Claude Debussy|Debussy]]. :4. Swingiaja arranžeerijad õppisid orkestreerimisvõtteid hilisromantilistelt sümfoonikutelt. Kui areng möödus cool jazzist, olid jazzmuusikud kasutusele võtnud peaaegu kõik Euroopa muusika kasutuskõlblikud elemendis, [[w:barokk|barokist]] [[w:Karlheinz Stockhausen|Stockhausenini]]. See seletab ka innukaid uute partnerite otsinguid. Erilisteks huviobjektideks on olnud Araabia ja India kultuurid. Afroameeriklaste seas oli juba 40-ndatel märgata islami levikut. Kümned jazzmuusikud pöördusid islami usku ja võtsid endale vahel ka araabia nimed. Araabia muusikat kasutasid oma kompositsioonides nt: [[w:Yusef Lateef|Yusef Lateef]], Ornette Coleman, [[w:John Coltrane|John Coltrane]], [[w:Randy Weston|Randy Weston]], [[w:Herbie Mann|Herbie Mann]], [[w:Art Blakey|Art Blakey]], [[w:Roland Kirk|Roland Kirk]],[[w:Sahib Shihab|Sahib Shihab]] ja [[w:Don Cherry|Don Cherry]] USA-s ning [[w:Georg Gruntz|Georg Gruntz]] ja [[w:Jean-Luc Ponty|Jean-Luc Ponty]] Euroopas. Araabia muusikast veelgi suuremat huvi äratas pika klassikalise traditsiooniga india muusika. Eelkõige paelus jazzmuusikud india muusika rütmirikkus. India klassikaline muusika põhineb [[w:tala|tala’del]] ja [[w:raga|raga’del]]. Tala’d on väga erinevad rütmiseeriad ja –tsüklid 3 kuni 108 löögini. Tala’de rütmiliseks struktureerimiseks on palju võimalusi. 10-löögilise tala löökide jaotus võib võtta kui seeriat 2-3-2-3, või 3-3-4 või 3-4-3. Kontrastina rütmiliselt hästi defineeritud tala’le, on raga meloodijajada, kus põimuvad mitmed Euroopa muusikas erinevalt ketegoriseeritud elemendid: teema, helistik, meeleolu, fraas ja vorm, mille määratleb meloodia kulgemine. Raga võib näiteks seada nõude, et mingi kindel noot tohib kõlada alles siis, kui kõik raga teised noodid on kõlanud. On olemas raga’d, mida tohib mängida ainult hommikul, õhtul, täiskuuga või jumalale mõeldes. Eelkõige on raga’d laadid ja sellega nad vastavad moodsa jazzi suundumusega modaalsuse poole. Muusikaline avanemine müra suunas on seotud maailmamuusikaga kui ka intensiivsuse üldise kasvuga. Oma roll akadeemilisel elektronmuusika ringkondadel. See oli periood, kus pillimeeste „sõnavara“ suurenes tohutu kiirusega. Tollane free jazz tekitas tihti väärarusaama, et see muusika väljendab vaid viha, vihkamist ja protesti. Kui selle tunde põrmustavad John Coltrane’i hümnilaadselt religioosne innukus, Albert Aylery lustakas rahvapillimehe joon, [[w:Paul Bley|Paul Bley]] ja [[w:Ran Blake|Ran Blake’i]] intellektuaalne, kuid siiski naljalembeline jahedus, [[w:Sun Ra|Sun Ra]] kosmiline avarus ja [[w:Carla Bley|Carla Bley]] mõistuspärasus. ===1970-1980=== ====[[w:Fusion|Fusion]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6815 # Fusion või [[w:jazzrock|jazzrock]]: rocki rütmi ja elektroonikaga kombineeritud jazzimprovisatsioon. # Suund Euroopa romantilise kammermuusika poole, jazzi „estetiseerimine“. Soolo- või duoesinejad, sageli ilma rütmisektsioonita. Loobuti paljust, mida jazzis on oluliseks peetud: plahvatuslikust jõust, rohmakusest, äärmisest väljenduslikkusest, intensiivsusest, ekstaatilisusest ja julgusest olla „inetu“. # Uus free jazzi põlvkond. Vaba muusika läks põranda alla ehk nö. underground. # Swingi üllatav comeback. Äkitselt ilmus terve noorte muusikute põlvkond, kes tundus mängivat rocki või fusioni, kuid esitas tegelikult hoopis muusikat, mis sarnaneb swingiajastu suurkujude omale – eeskujuks tenorsaksofonist [[w:Ben Webster|Ben Webster]] ja [[w:Coleman Hawkin|Coleman Hawkins]] ning trompetistid [[w:Harry Edison|Harry Edison]] ja [[w:Buck Clayton|Buck Clayton]]. # Veelgi hämmastavam ja ulatuslikum bebopi comeback, mille käivitas saksofonist [[w:Dexter Gordon|Dexter Gordon]]. See oli bebopi kolmas laine, millele eelnesid 40-ndatel algne bebop ja 50-ndate teisel poolel hard bop. Nii nagu hard bop oli kasutusele võtnud cool jazzi kogemusi (eriti pikad meloodiafraasid), nii võttis ka 70-ndate uus bebop arvesse kõik, mis vahepeal toimunud. Uues bebopis oli alati tunda kahe juba lahkunud muusiku – [[w:Charles Mingus|Charles Minguse]] ja [[w:John Coltrane|John Coltrane]]’i – panus. Aga ka neid kelle mängulaad toetus free jazzi kogemusele, mis läbi sündis omamoodi „free bop“ – nt. trummar [[w:Barry Altschul|Barry Altschul]] ja saksofonistid [[w:Arthur Blythe|Arthur Blythe]], [[w:Oliver Lake|Oliver Lake]], [[w:Dewey Redman|Dewey Redman]] ja [[w:Julius Hemphill|Julius Hemphill]]. # Euroopa jazz leiab iseenda. Nagu [[w:AACM|AACM]]i mustad muusikud, kellele tulid meelde nende Aafrika juured, hakkasid Euroopa pillimehed esile tõstma oma päritolu. Juurte otsimine Euroopas ei olnud nii ühtne ja koherentne nagu musta muusika puhul. Otsingud hargnesid vähemalt kahes suunas: :a.Identiteedi otsingud Euroopa kunstmuusika traditsioonist, toetudes tonaalses sfääris peamiselt romantilisele ja impressionistlikule muusikale ja free jazzi osas moodsale muusikale [[w:Anton Webern|Webernist]] [[w:Alban Berg|Bergi]] kaudu [[w:Karlheinz Stockhausen|Stockhauseni]], [[w:Pierre Boulez|Boulezi]] ja eriti [[w:Hanns Eisler|Eisleri]] ja [[w:Kurt Weill|Weillini]]. :b. Juured ja stiimul leitakse Euroopa folkloorist, oma etnilisest muusikast või siis maailma folkloorist ja Euroopa-välistest muusikakultuuridest. Kujuneb välja uut tüüpi muusik, kes valdab ja integreerib jazzi, rocki ja erinevaid kultuure. Kerge liialdusega võib öelda, et 60-ndad oli Suurbritannias juba fusioni aastakümme, mida esindasid organist [[w:Graham Bond|Graham Bondi]] juhitud Graham Bond Organisation, Colosseum ja Cream, [[w:Soft Machine|Soft Machine]] ning [[w:John McLaughlin|John McLaughlin]], bassist [[w:Jack Bruce|Jack Bruce]], trummarid [[w:Ginger Baker|Ginger Baker]] ja [[w:Jon Hiseman|Jon Hiseman]] ning saksofonist [[w:Dick Heckstall-Smith|Dick Heckstall-Smith]]. Siiski oli [[w:Miles Davis|Miles Davis]] see, kes tõi oma 1970. aastal ilmunud plaadiga [[w:„Bitches Brew“|„Bitches Brew“]] kaasa fusionjazzi läbimurde, mis omakorda juhtus märkimisväärsel ajahetkel. 1970.aastal, rocki Götterdämmerungi’i ajal: surid [[w:Jimi Hendrix|Jimi Hendrix]], [[w:Janis Joplin|Janis Joplin]], [[w:Jim Morrison|Jim Morrison]] ja [[w:Duane Allman|Duane Allman]], [[w:biitlid|biitlid]] läksid laiali. ===1980-1990=== ====[[w:Postmodernism (jazzmuusika)|Postmodernism]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6816 :1. Äkitselt muutuvad kaasaegsele jazzmuusikule kättesaadavaks kõik jazzi rikkused, mis on pärit moodsa jazzi eelsest ajast. :2. Postmodernne jazz võrdsustab erinevad ja võrreldamatud stiilielemendid. Tihti kohtab postmodernses jazzis põhimõtet „harmoneerumatu harmoonia“. :3. Otsustavaks muutub tsiteerimise kunst. Valikuvabadus. Kuid tõelist vabadust saavad nautida vaid need,kes suudavad kõige pakutava seast valida: vaba meetrum või löögi järgi mängimine, vaba vorm või 32-taktiline standardvorm, vabatonaalsus või mažoorsed-minoorsed kolmkõlad, free jazz või maailmamuusika, bebop, minimalism, rock, New Orleansi jazz, trash rock, tango, hip-hop... ====[[w:Neoklassitsism (jazzmuusika)|Neoklassitsism]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6817 Pilk suunatud aega pärast free jazzi. Free jazzi ja traditsioonilise mängulaadi kombinatsioon. Individuaalsus traditsiooni teenistuses. Inspiratsiooniallikaks [[w:Duke Ellington|Duke Ellington]]. Heli kui väljendusvahendi taasavastamine: urin ja „räpane tämber“. Erinevate jazzistiilide tsiteerimine. Eeskõnelejaks saksofonist [[w:David Murray|David Murray]] ====[[w:Klassitsism (jazzmuusika)|Klassitsism]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6818 Pilk suunatud aega enne free jazzi. Eelistab tonaalsust ja biiti. Traditsioon individuaalsuse teenistuses. Sagedased viited [[w:Miles Davis|Miles Davisele]]. Rõhk liini puhtusel. Fraseerimine on olulisem kui sound. Erinevate meistrite tsiteerimine. Juhtfiguuriks trompetist [[w:Wynton Marsalis|Wynton Marsalis]]. ====[[w:Free funk|Free funk]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6819 [[w:Ornette Coleman|Ornette Coleman]]. Free funki areng 80-ndatel jäi suures osas klassitsismi ja neoklassitsismi poolt mõjutamata. Free funk leiab selle, mida 70-ndate jazzrock kas eiras või lihtsalt unustas. Ta kasutas jazzrocki meloodiate ja rütmide vabastamiseks ja avardamiseks free jazzi käepäraseid vahendeid. Ja ka vastupidi – free funk kannab oma tantsuliste funk- ja rockirütmide sümmeetria, motoorse energia ja käegakatsutava füüsilisuse üle free jazzi. ====[[w:Maailmamuusika (jazzmuusika)|Maailmamuusika]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6820 Maailmamuusika veelgi võimsam tulek kui 70-ndatel. Endiselt mahtumata ühtegi lahtrisse ning olles sünkreetiliste, elektriliste ja stiile lahustavate vormide katalüsaator. Seda integratsiooni jätkasid: nt. trummar [[w:Mark Nauseef|Mark Nauseef]], bassist [[w:David Friesen|David Friesen]], Euroopas elav oudimängija [[w:Rabih Abou-Khalil|Rabih Abou-Khalil]], saksofonist [[w:Charlie Mariano|Charlie Mariano]], rootsi löökpillimängija [[w:Bengt Berger|Bengt Berger]], trompetist [[w:Jon Hassell|Jon Hassell]], löökpillmängija [[w:Nana Vasconcelos|Nana Vasconcelos]] ja paljud teised. ====[[w:No wave|No wave]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6821 No wave ja [[w:noise music|noise music]], müramuusika, arenesid kõrvuti maailmamuusikaga, olles sellest tublisti mõjutatud. No wave’ile vaadatakse kui nähtusele, mis hakkas free jazzi ning [[w:punk|punki]], [[w:ekperimentaalse rock|ekperimentaalse rocki]], [[w:minimalism (muusika)|minimalismi]], [[w:etnomuusika|etnomuusika]] ja teiste suundade omavahelise hõõrdumise tulemusel ühendama loendamatuid tendentse, mängulaade ja -võimalusi. Aina uute nimesiltide kiire siginemine: [[w:art rock|art rock]], [[w:punk jazz|punk jazz]], out music, fake jazz jne. Kõikidele erinevustele vaatamata ühendab neid stiile tõsiasi, et nende veider, ekstsentriline mäng teistest stiilidest pärit elementidega tahab välistada nende selget kategoriseerimist – nt. no wave sõdib kõikide lainete ja moodide vastu, kuigi on samas üsna moelembene. Väljapaistvamad no wave’i esindajad: Altsaksofonist ja helilooja [[w:John Zorn|John Zorn]], kitarristid [[w:Arto Lindsay|Arto Lindsay]], [[w:Fred Frith|Fred Frith]] ja [[w:Elliot Sharp|Elliot Sharp]], trummar [[w:David Moss|David Moss]], skrätšia [[w:Christian Marclay|Christian Marclay]], klahvpillimängija [[w:Wayne Horvitz|Wayne Horvitz]], bassist [[w:Bill Laswell|Bill Laswell]]. ===SHOW=== # joonis. '''Džässmuusika stiilide mõistekaart''' https://cmapscloud.ihmc.us:443/rid=1SG0XLMFX-ZK9HTJ-ZJCHBL https://vara.e-koolikott.ee/node/6822 ===ASK=== Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Džäss", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Kontroll%C3%BClesanded_4._D%C5%BE%C3%A4ss ===DO=== Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Džäss", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#DO_16 ==19) Džässmuusika areng Eestis== ===TELL PUUDU=== Heliloojad: Jazzmuusika Eestis: Sweing-orkestrid: "Merry Pipers" ja "Kuldne Seitse", (Eesti Raadio estraadiorkester) Jazz-muusikud (heliloojad): Uno Naissoo, Valter Ojakäär, jne Jazz-muusikud (interpreedid): Silvi Vrait, Urmas Lattikas, Toivo Unt, Taavo Remmel, jne "Tudengijazz", "Jazzkaar" See võiks olla näiteks miinimum, millest rääkida. ===SHOW PUUDU=== ===ASK PUUDU=== ===DO PUUDU=== ==20) Tänapäeva džässisuunad rahvusvaheliselt ja Eestis== ===TELL PUUDU=== ===SHOW PUUDU=== ===ASK PUUDU=== ===DO PUUDU=== =Pop- ja rokkmuusika= ==21) Pop- ja rokkmuusika areng rahvusvaheliselt== ===TELL=== Pop-rockmuusika ajalugu 1940-1990 ====[[w:Rock'n'roll|Rock'n'roll]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6823 Rock'n'roll on muusikastiil, mis arenes välja gospelist ja rhythm and blues'ist 1940. aastatel USA-s ning muutus populaarseks 1950. aastatel. Rock'n'roll'i peetakse esimeseks rokkmuusika žanriks ja Bill Haleyt esimeseks rock'n'roll'i lauljaks. Alan Freed, kes oli ühe Clevelandi raadiojaama töötaja ja kelle toimetada oli õhtune klassikalise muusika programm, uuris ühe heliplaadikaupluse omaniku palvel valge noorsoo muusikalist maitset ning avastas, et noorukeid erutas just rhytm and blues, mida üldiselt peeti valgete kultuurile täiesti võõraks. Freed palus ülemustelt luba panna oma programmi lõppu erisaade rhytm and blues'ist. Saade sai pealkirja "Moondog's Rock and Roll Party" ja Freed edendas selles segu bluusist, kantrimuusikast ja rhythm and blues'ist. Sellega oli Alan Freedist – anarhistist, kes kasutas varjunime Moondog ('Kuukoer') – saanud uue žanri, rock'n'roll'i ristiisa. David Nœbel on öelnud: "Rock'n'roll on anarhistide vandenõu ameerika elulaadi hävitamiseks." Rock'n'roll'i artiste: '''Eestis''' Boogie Company Lucky Jeans Jolly Roger Nine Lives The Rockin' Guys Rock'n'Roll Band The Tramps Wild Cats '''Inglismaal''' Billy Fury Cliff Richard The Shadows Tommy Steele Marty Wilde Prantsusmaal Rock’n’Roll Gang '''Soomes''' Hurriganes Teddy & The Tigers '''USA-s''' Chuck Berry Bo Diddley Eddie Cochran Alan Dale Fats Domino Bill Haley & His Comets Buddy Holly & The Crickets Wanda Jackson Jerry Lee Lewis Elvis Presley Little Richard Gene Vincent & The Blue Caps ====[[w:Popmuusika|Pop]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6824 Popmuusika (< populaarne + muusika) on ärilisel eesmärgil salvestatud muusika, mis on sageli suunatud noortele. Tavaliselt koosneb see suhteliselt lühikestest ja lihtsatest lauludest, mis kasutavad tehnilisi uuendusi, et luua uusi variatsioone varasematel teemadel. Popmuusika on võtnud vastu mõjutusi enamikult levimuusika stiilidelt, kuid stiilina seostatakse seda tavaliselt rock'n'roll'i ja sellele järgnenud rokistiilidega. Termin pärineb 1950. aastate keskpaiga Suurbritanniast, kus sellega kirjeldati rock'n'roll'i ja sellest mõjutatud uusi noortemuusikastiile. Sõna pop tähendab aga ka ootamatut esile kargamist, uudse esitaja või esituse stiili väljailmumist (twist jt. 1960-ndate alguse tantsustiilid). Umbkaudu 1967. aastast hakati popmuusikat siiski rokkmuusikale vastandama, pidades seda roki "pehmemaks" alternatiiviks. Tänapäeval süüdistatakse seda tihti kommertsialiseerituses ning selle oluliseks tunnuseks peetakse professionaalset produtseeringut ja pakendit. Musikoloogid peavad popmuusikale oluliseks järgmisi tunnuseid: püüd laia publiku, mitte konkreetse subkultuuri või ideoloogia poole; rõhk pigem "käsitöisel" oskuslikkusel, mitte kunstilisel kvaliteedil; rõhk pigem salvestamisel, produtseerimisel ja tehnoloogial, mitte elaval esitusel; kalduvus peegeldada muusikas olemasolevaid trende, mitte uudset arengut; tantsuks sobiv rütm. Tüüpiline popmuusika teos on laul, mille pikkus jääb kahe ja poole ning kolme ja poole minuti vahele. Seda iseloomustab püsiv ja märgatav rütmiline element, peavoolustiil ja lihtne traditsiooniline struktuur. Levinud on salmide ja refrääni vaheldumine ja kolmekümne kahe taktiline vorm, mille keskmes on meloodia, meeldejäävad muusikalised fraasid ning refrään, mis on tihti salmiosaga meloodilises, rütmilises ja harmoonilises kontrastis. Rütm ja meloodiad kalduvad lihtsusele ja on piiratud harmoonilise saatega. Tänapäevaste poplaulude sõnad käsitlevad tavaliselt lihtsaid teemasid, eelkõige armastust ja romantilisi suhteid, ehkki on ka silmatorkavaid erandeid. Popmuusika harmooniat on iseloomustatud kui klassikalist euroopalikku tonaalsust, ainult tavapärasest lihtsameelsemat. Instrumentidest domineerivad popmuusikas (elektri)kitarr, basskitarr, löökpillid ja (elektroonilised) klahvpillid. Kuid kasutatakse ka puhkpille (flööt jt.) ning peale kitarri ka teisi keelpille, tihti küll süntesaatori abil esitatult. Tuntumate popmuusikaansamblite seas on The Beatles, The Rolling Stones ning ABBA, üksikesinejate seas Elton John, Michael Jackson ja Madonna. Popmuusika alamstiilide hulka kuuluvad näiteks elektropopp, sündipopp, diskomuusika, poprokk, etnopopp, religioosne popp, J-pop jt. ====[[w:Heavy metal|Heavy metal]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6825 Heavy metal ehk metal on 1960. aastate lõpul ning 1970. aastate algul bluusist ja rokkmuusikast tekkinud muusikasuund, mida algusaastatel iseloomustasid sünged, sageli okultistlike mõjutustega laulutekstid ja depressiivsete meloodiate kasutamine ning mille mängimisel pandi suuremat rõhku elektrikitarridele ja trummidele. Üheks esimeseks heavy metal'i bändiks peetakse sageli briti Black Sabbathit, esimeste seas olid ka Led Zeppelin ja Deep Purple. Heavy metal'i stiili tegi kuulsaks Metallica, mida peetakse praegugi kuulsaimaks metal'i bändiks. Aastate jooksul on stiil pidevalt arenenud ja laienenud ning hõlmab tänapäeval väga erinevaid alamstiile, mis võivad muusikaliselt olla üksteisest üsna erinevad. Esimesed alamstiilid olid hard rock, shock rock, progressiivne metal, glam metal, pop metal ja briti heavy metal'i uus laine (tihti tuntud akronüümina NWOBHM, new wave of British heavy metal). Hard rock'i tuntumad esitajad on AC/DC, Aerosmith ja Blue Öyster Cult. Progressiivse metal'i tuntumad on Rush, Uriah Heep, Queensrÿche ning tänapäeval Dream Theater. Glam'ist on tuntumad Twisted Sister, Mötley Crüe, Skid Row, Poison ja Cinderella; shock rock'ist Alice Cooper, Marilyn Manson, W.A.S.P. ja Kiss; pop metal'ist Guns N' Roses, Def Leppard, Van Halen, Whitesnake ja Europe. NWOBHM-i algatajad olid Motörhead, Iron Maiden, Saxon ja Angel Witch. Hard-n-heavy tuntumad on Scorpions, Ozzy Osbourne, Dio, Accept, Judas Priest ja Rainbow. Hard rock, varajane metal, progressiivne metal, shock rock, glam metal ja varajane punk (kuhu kuulusid Ramones, The Damned, Sex Pistols ja The Clash) olid stiilid, millest hakkasid arenema muud alamžanrid. ====[[w:Punk|Punk]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6826 Punk on individualistliku anarhismi alaliik, subkultuur, mis väljendub muusika, filmikunsti, kirjanduse ja kujutava kunsti kaudu. Pungi harrastaja on punkar. Muusikas on punk tihedalt seotud punk-rock'iga. Pungi kui subkultuuri juured on avangardkunstis, püüdes maailma šokeerida. Mõistet "punk rock" tarvitati esimest korda 1960. aastate keskpaigas USA-s, tähistamaks briti roki invasiooni tulemusel ja tuules tekkinud bände, milliseid tekkis suuremates keskustes nagu seeni pärast vihma. Tihtipeale olid just need bändid oma rohmakavõitu pillikäsitlusega suunanäitajad uutele radadele, nagu psühhedeelne rokk. Üleriigilist kommertsedu nad ei saavutanud, kuid seda enam jäädvustasid nad end kohaliku muusikaelu annaalidesse. Päris punkliikumise alguseks võib pidada aastat 1974, kui New Yorgi klubis CBGB hakkasid korrapäraselt esinema Ramones, Television, Blondie ja teised bändid, kelle musitseerimisoskus oli reeglina vilets; põhirõhk oli pandud laulusõnadele. Mõiste "punk" kinnistasid ajakirjanik Legs McNiel ja kunstnik John Holmstrom oma DIY-ajakirjaga Punk Magazine. Värske meediaväljaande reklaamimiseks kleepisid nad New Yorgi tänavanurkadele flaiereid kirjaga "Vaata ette, punk on tulekul!". Umbes samal ajal hakkasid trenditeadlikumad väikeplaadifirmad CBGB bände ja artiste "üles korjama". Patti Smith oli esimene, järgmine oli The Ramones. Pungi eetiline tuum oli Mark Sinkeri sõnul järgmine: “soov šokeerida kasvas välja hoopis utoopilisest püüdlusest, soovist, et need žestid ei tohiks šokeerida, et selle asemel nad ühtäkki lihtsalt on kohased. Et nad toimivad moraalse katalüsaatorina – või siis viitena aegadele, mil ärritumine reserveeritakse päris vägivallale, tõelisele obstsöönsusele, millele iganes meie pilk peatuma jääb (viletsus, sõda, ebaõiglus, kõik ülejäänu); aga mitte soengutele, ropendamisele, valjule muusikale või inetutele piltidele sobimatus paigutuses. /---/ Ja kui sa seda ei mõista, siis oled sa ära teeninud solvamise.“ 4. jaanuaril 1977 ilmus Briti kommunistide ajalehes Morning Star Gene Chandleri usutlus “Pungi protest”, kus Sex Pistolsi liikmed kinnitasid: “Rokk on samasugune reageering arenenud kapitalismile, nagu bluus oli orjusele ja ekspluateerimisele,” kui neid paluti õigustada bändi ilmselt ründavat palet ja lavapoosi. Ja et muu hulgas väljendavad nad pettumus- ja solvumistunnet suureneva viletsuse ja reaktsiooniliste hoiakute tingimustes nende Lääne tsivilisatsiooni tahkude vastu. Pungile on iseloomulik protest isikukultuse, võõrandumise, jäljendamise, paigaltammumise ja kodanliku mõttelaadi vastu, püüd suhelda noortega (vanemaid välistamata) viisil, mis arvestab tegelikku elu haiges kapitalistlikus riigis. “Selle žanri kurb, vastuvõetamatu külg on see, et ta ei suuda pakkuda muud alternatiivi kui anarhiat,” kirjutas Chandler kommunistide ajalehes Morning Star. ====[[w:Indie rock|Indie rock]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6827 Indie rock on Suurbritanniast alguse saanud rokkmuusika alaliik, mis eksisteerib põhiliselt iseseisvatel põrandaalustel muusikalavadel. Indie rock on lühend sõnapaarist independent rock. See termin sobib kirjeldama nii indie-bändide do it yourself hoiakut kui ka väikese eelarvega plaadifirmasid, mis nende muusikat välja annavad. Paljud indie-plaadifirmad teevad küll koostööd suuremate plaadifirmadega, kuid otsuste tegemine on siiski autonoomne. Seetõttu on indie-ansamblitel vabadus katsetada ja arendada oma saundi, emotsioone ja sõnu, mis ei pea meeldima laiale kuulajaskonnale – isiklik maitse ja arvamus on kasumist tähtsamad – olgugi, et ka väiksemad plaadifirmad soovivad majanduslikult hakkama saada. Sonic Youth Indie rock'i juured ulatuvad ameerika ja briti 1980. aastate põrandaalusesse alternatiivrokki. Viimastel aastakümnetel on žanris toimunud mõned muutused. Indie rock sai iseseisvaks muusikastiiliks umbes sellel ajal, kui grungebändid – nagu Nirvana – tavakuulajani jõudsid ja kuulsaks said. Laiem kuulajaskond lihvis alternatiivroki ajapikku uueks tõsimeelseks hard rock'iks ning seega ka ettearvatavamaks ja testosteroonipõhisemaks. Indie rock oli vastupanuliikumine põhivoolustumise vastu; indie rock'ist sai mõiste, mis tähistas iseseisvaks jäänud bände ja muusikažanre. Žanrilisteks eelkäijateks võib pidada punk rock'i, post-punk'i, hardcore punk'i, shoegazing'ut, twee pop'i, garaažirokki ja muidugi alternatiivrokki. Indie rock on kitarripõhine muusika, mida viljelevad väikeste muusikafirmade alla kuuluvad bändid. Suurbritannias on alternatiivset muusikat silmas pidades kasutatud tavaliselt sõna indie ja mitte alternatiiv. Arcade Fire Olgugi, et indie rock jagab pungi põhimõtteid kaubanduslikkuse ja kommertsi koha pealt, ei olda nii konkreetsed selles suhtes, kas bänd müüb end või jääb iseseisvaks. Levinud on arvamus, et on võimatu indie-muusika erinevaid lähenemisviise rahvahulkadele meeldivaks teha ja põhjuseid selleks on umbes sama palju, kui on indie-bände. Siinjuures mõned tavalisemad: nende muusika on liiga pentsik, süütu ja veider; liiga tundeline ja melanhoolne; liiga tasane ja delikaatne; liiga unelev ja hüpnotiseeriv, liiga isiklik ja ennastpaljastavate laulusõnadega; liiga madalate tootmiskuludega; liiga keerukate meloodiate ja riffidega; liiga toores ja tahumatu; liialt inspireeritud paljudest esialgsetest indie-bändidest; liiga kaugete ja lõhestatud laulustruktuuridega; liialt inspireeritud ebapopulaarsetest või eksperimentaalsetest muusikastiilidest. The Postal Service Kuid hoolimata detailidest on indie rock'i muusika outsider'itele, mis on tehtud outsider'ite poolt – just nagu ka alternatiivrokk kunagi oli, kuid indie sisaldab vähem "ürgset maskuliinsust". Mitte et indie poleks kunagi võimas ja sügav: agressiivseid elemente leidub seal lihtsalt harva. 1990. aastate edenedes kujunes indie rock'il välja palju alaliike (indie pop, dream pop, noise rock, lo-fi, math rock, post-rock, space rock, sadcore ja emo sealhulgas), mis kõik tunduvad jäävat põrandaalusteks. Viimasel ajal on indie rock'ist saanud käibeväljend, mida kasutatakse selliste ansamblite kohta, kelle muusikastiil varieerub garage rock'ist psühhedeelse folkmuusikani. ====[[w:Post-punk|Post-punk]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6828 Post-punk on üks rockmuusika tüüpe, mis kasvas välja 70ndate punk-liikumisest. Selle stiili artistid hülgasid punk rocki traditsionaalid ja lihtsuse. Oldi inspireeritud „tee ise“ (DIY -do it yourself) liikumisest ja avangardmuusikast. See tõi kaasa rocki klišeede lõhkumise ja eksperimenteerimised free jazzy ja mitmete elektrooniliste muusika stiilidega nagu dub, funk ja disko. Ideesid ammutati kaasaegsest kunstist (multimeedia kasutamine), poliitikast (sisaldas kriitilisi teooriaid), kino ja kirjandus. Post-punki esindajaid: Siouxsie and Banshees, Wire, Public Image Ltd, The Pop Group, Cabaret Voltaire, Magazine, Pere Ubu, Gang of Four, Joy Division, Talking Heads, Throbbing gristle, The Slits, The Cure, The Fall ja Au Pairs. Lisada tuleks, et post-punk on tihedalt seotud selliste stiilide arenguga kui gooti rock, dark wave, uus-psühhedeelia, no wave ja industriaalmuusika. ====[[w:New wave|New wave]]==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6829 New wave on rockmuusika stiil, mis sai alguse 70ndate lõpust. Stiili tekke impulsiks tuleb pidada 70ndate keskpaiga punkrock’i. Veel mõjutusi näiteks glam rockist,power popist ja diskomuusikast. New wave eemaldus bluesi ja rock’n’roll’i tämbritest ja lõi seeläbi uue stiili, mis keskendus rohkem diskole ja elektroonsele muusikale. Ansamblite näiteid: Blondie, Talking Heads, Duran Duran. Hiljem on new wave’ist välja kasvanud dark wave ja sündipopp. ===SHOW=== # joonis. '''Pop-muusika stiilide mõistekaart''' https://cmapscloud.ihmc.us:443/rid=1SG0XLW83-FY45Y0-ZJCJ67 https://vara.e-koolikott.ee/node/6830 ===ASK=== Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Rock- ja popmuusika", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Muusika%C3%B5pik_g%C3%BCmnaasiumile_3._Rock-_ja_popmuusika ===DO=== Ühine Muusika kompositsiooniõpetuse peatükiga "Muusikastiilid. Muusikaõpik gümnaasiumile 3. Rock- ja popmuusika", vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#DO_16 ==22) Pop- ja rokkmuusika areng Eestis== ===TELL=== Mina lähtusin aastate kaupa. -1940 Valgre 1950 - "Rütmikud", "Metronoom", Heli Lääts, Kalmer Tennosaar 1960 - "Juuniorid", "Virmalised", "Optimistid", Tõnis Mägi, Anne Veski, Jaak Joala, Gunnar Graps, Marju Kuut, Mait Maltis, Georg Ots, Els Himma 1970- "Ruja", "Fix", "Vitamiin", "Kukerpillid", "Justament", Sven Grünberg, Rein Rannap, Urmas Alender, Silvi Vrait 1980 - "Ultima Thule", "In Spe", "Rock Hotel", "Propeller", "Singer-Vinger", Ekri-Sven Tüür, Alo Mattiisen. Võib lähtuda ka stiilidest Samuti on hea lasta ka õpilasel ise valida lemmikbänd või laulja, sest üldiselt nad 20.sajandi popmuusikaga on kursis. ====Kuuekümnended==== https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4306 Kuuekümnendad Kuuekümnendate aastate maailma rockmuusikat on õigem nimetada biitmuusikaks, rockmuusikani oli veel aega ligi 10 aastat. Võiks arvata, et biitmuusika nimi tulenes selle ajastu vaieldamatust bändist number 1. ja see oli Liverpoolist pärit ansambel The Beatles, kuid tegelikult oli väljend "beat music" olemas juba 50.ndatel aastatel. Väljend „popmuusika“ ei olnud Eestis veel kasutusel, seega võib tõmmata võrdusjoone pop ja biitmuusika vahele. Olukord okupeeritud Eestis kuuekümnendatel Võimalus olla maailma rockmuusikaga kursis oli Eestis sellel ajal nullilähedane, kultuuripoliitika oli ülesehitatud selliselt, et nõukogude inimesi hoiti eemal kõigest, mis tuli nn läänest. Praegu täiesti loomulik kultuuriline avatus ja informatsiooni kiire levik oli tollel ajal olematu. Seetõttu oli olukord Eesti muusikas selline, et praktiliselt kõike tuli ise avastada ja teha, tuginedes väga kasinale informatsioonile. Väga harva juhtus, et mõni välismaine singel või kauamängiv plaat jõudis Eestisse, rockmuusikaalast kirjandust polnud üldse, kohalikus pressis ainult naerdi lääne muusika ja muusikute üle. Sisuliselt oli selline muusika keelatud. Sellegipoolest ei suuda ükski diktaatorlik riik oma inimesi täielikus pimeduses hoida. Nii oli see ka Nõukogude Eestis, mingid informatsioonikanalid jäid vähesel määral ikkagi avatuks. Kui mõni muusikakandja (sellel ajal vinüülplaat) jõudis Eestisse, käis see käest kätte sadade muusikahuviliste vahel, vähestel, kellel oli lindimakk, said seda ka lindistada. Kuuekümnendate aastate keskel tekkis võimalus vaadata ka Soome televisiooni mis oli vaieldamatult aken kaasaegsesse muusikamaailma (muusika koos liikuva pildiga). Kuulati tohutult kehva kvaliteediga levivat Radio Luxembourg’i ja lindistati võimaluse korral seal mängitavat muusikat, et seda „maha kirjutada“. Mõned Balti merel seilavad välismaised laevad edastasid piraatraadiojaamu, kus mängiti samuti hetkel kõige kuumemat muusikat. Bändi tegemiseks vajalikke pille ei saanud poest osta. Aga ei ole lahendamatuid olukordi, kitarre hakati ise ehitama, saeti paksemast vineerist välja kitarrikorpus, kitarrikaelana kasutati aeg-ajalt saadaolevate akustiliste kitarride detaile, helipead ehitati tolleaegsetest telefoniautomaatidest varastatud telefonitoru mikrofonidest. Kitarri võimenduseks sobis ka tavaline raadio, õnnelikud olid need, kes said kasutada tolleaegset kinoheliks mõeldud aparatuuri. Trumme asendasid tühjad kingakarbid, paremal juhul puhkpilliorkestri soolo- ja suur trumm. Lauljad laulsid parema puudumisel tihtipeale lintmakiga kaasas olevasse mikrofoni, mida nimetati seebikarbiks ja mille helikvaliteet oli ääretult kehv. =====Eesti biitmuusika 1960. aastatel===== https://vara.e-koolikott.ee/node/6770 Eesti biitmuusika 1960. aastatel Vaatamata rasketele oludele, tekkisid meil esimesed ansamblid kes mängisid biitmuusikat. Neid hakati nimetama „kitarristide ansambliteks“ mis tulenes selle stiili bändide tavalisest kooseisust : 3 kitarri ja trummid, laulja ja mõnikord ka klahvpillid. 1963 aasta suvel loodigi Eesti esimene kitarristide ansambel „Juuniorid“ kelle eeskujuks oli loomulikult The Beatles. Ansambel saavutas kohe tohutu populaarsuse. Tõsi küll, alguses mängisid nad tantsupidudel populaarset tantsumuusikat: tvisti, jenkat, rumbat, bossanoovat. Tõeline inglise biitmuusika (Beatles, Rolling Stones, Animals, Kinks) jõudis Eesti bändide repertuaari alles 1965 aastal. Seega, arvestades peoõhtutel kõlanud palasid, võib kõiki 1964. aasta ja 1965. aasta algul sündinud esimesi kitarriansambleid pidada siiski üksnes traadimuusikalt biitmuusikale ülemineku bändideks. ( Salumets, V: 1998: 26) Juuniorid lõpetasid oma tegevuse 1965 aasta suve lõpul. Nende suurimaks saavutuseks tuleb pidada seda, et nad tõestasid, ka väikeses Eestis, vaatamata ebasobivatele oludele, on võimalik mängida rokkmuusikat. Juuniorite eeskuju oli nii nakkav, et 1960.ndate aastate teisel poolel oli ainuüksi Tallinnas juba ligi sadakond sarnast ansamblit, kellest kasvas välja uus põlvkond paremini pilli valdavaid, parema tehnikaga varustatud, 1970.ndate aastate rokkmuusikuid. 1960.ndate aastatel mängiti väga suures osas välismaiste ansamblite muusikat, omaloomingu osakaal oli väike, kuid esimesi katsetusi siiski tehti. Ka ei olnud biitmuusikat mängivatel bändidel mingit võimalust Nõukogude Liidu riigipiiridest välja esinema saada. Sotsialismileeri riikidesse (Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Poola, Bulgaaria jne.) pääsesid musitseerima ainult mõned väga üksikud Nõukogude ideoloogiale sobivad estraadimuusika kollektiivid. Kuuekümnendate aastate teises pooles toimusid ka mõned sellised märkimisväärsed sündmused, millel pole rokkmuusikaga otsest seost, kuid mis kindlasti suunasid inimesi vabamalt mõtlema. Mõned näited: Tallinna 1967. aasta džässifestival, noorteprogramm „Kanal 13“ ja muusikasaade „Horoskoop“ Eesti Televisioonis, muusikasaade „Keskööprogramm“ Eesti Raadios. Saates „Kanal 13“ esinesid esimest korda suure publiku ees sellised hiljem legendiks saanud lauljad nagu Jaak Joala ja Marju Kuut. Kõige tipuks juba päris rokkmuusika üritus – Eesti ansamblite kontsert kinos „Kosmos“ 1968.ndal aastal. Kokkuvõtteks : 1960.ndad aastad Eesti muusikas olid täis avastusi ja eneseleidmist. Nagu ka mujal maailmas. Mis siis, et see tuli meile väga raskelt kätte, seda tugevam ja jäävam rokkmuusika põhi on meil praegu. ====Seitsmekümnendad==== https://vara.e-koolikott.ee/node/6769 Seitsmekümnendad Kuigi seitsmkümnendatega algas Eestis valdavalt rokkmuusika ajajärk, olid ka teised stiilid (jazzrock, fusion, glamrock, punkrock, progerock) tugevalt esindatud. Popmuusika hakkas rockmuusikast eralduma, olles pehmema helikeelega, tantsulisem. Tihtipeale tõmmati võrdusjoon pop- ja kommertsmuusika vahele ja peeti rockmuusikat nn. tõsisemaks suunaks. Soome televisiooni vahendusel said Eesti inimesed kaasa elada ka Eurovisiooni lauluvõistlusele, mis muutus kiiresti rahva seas väga populaarseks ja kus kõlanud lood said kiiresti eestikeelse teksti ja esitati meie tuntud lauljate poolt. Võib öelda, et eelmise kümnendi estraadimuusika muutus sujuvalt popmuusikaks. Tuntumad lauljad olid Heli Lääts, Uno Loop, Els Himma, Toomas Jõesaar, Kalju Terasmaa ja paljud teised. Muusikute tehniline tase oli märgatavalt tõusnud, informeeritus maailmas toimuvast kasvanud, pillipark kaasajastunud, esinemisvõimalused avardunud. Mõnedel bändidel õnnestus isegi välismaal esinemas käia (Fix, Kukerpillid, Rock Hotel). Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis avati 1977 aastal estraadimuusika osakond, kus sai õppida pop-jazz laulu ja levimuusika instrumente, sellega pandi alus professionaalsete levilauljate ja instrumentalistide õpetamisele. Kui paljud nendest pühendusid estraadimuusikale, džässile või rockmuusikale, ei oma tähtsust. Tähtis on see, et muusikute tase tõusis märgatavalt, mis mõjutas ka iseõppijaid rohkem pingutama. Kuid pille ei olnud endiselt võimalik kusagilt ametlikult osta. Suureks abiks olid siin soomlased, kes ehitasid seitsmekümnendatel aastatel Viru hotelli. Ehitajad vedasid salakaubana üle Soome-Nõukogude Liidu piiri Eestisse peale teksapükste ja T-särkide ka kitarre, kitarrikeeli, trumminahku jne. 1970.ndate aastate alguses saabus nö. pehmem ajajärk kui pääses kergemini Nõukogude Liidust välja reisima kapitalistlikesse riikidesse. Igaljuhul, kõik need asjaolud aitasid kaasa rockmuusika arengule 1970.ndate aastate Eestis. Kui kümnendi alguses domineeris ikka lääne bändide „kaverdamine“ siis aastatega aina enam ja enam hakkasid eesti muusikud oma lugusid kirjutama. Tõsi küll, suuresti olid need palad väga tugevalt lääne tippbändide mõjutustega aga see on paratamatus ka tänapäeval. Oma muusikat kirjutavatest bändidest saab tuua heaks näiteks ansambel „Virmalised“ kelle looming tundub ka tagantjärgi kuulates tolleaegsest lääne muusikast ees olevaks, samuti ka Rein Rannapi „Ruja“ oma täiesti uue helikeelega. Esile kerkisid ka väga omanäolised ja tugevad lauljad nagu Jaak Joala, Tõnis Mägi ja Anne Veski. Alustasid tegevust Eesti esimene punkbänd „Päratrust“ ja esimene progebänd „Mess“. 1970.ndatel aastatel toimus Eestis ka palju rokkfestivale (mõned neist jätkasid oma tegevust veel aastaid), mis oli selleaegse riigikorralduse juures täielik ime. Loomulikult olid need kontserdid väga tugevalt nõukogude võimu poolt kontrollitud, kuid sellegi poolest võimaldasid need üritused noortel ennast natukenegi vabamalt tunda. Seitsmekümnendate aastate teisel poolel hakkas rokkmuusika oma positsioone kaotama sest levis uus nähtus „disko“ ja populaarseks muutus diskomuusika. Kuid nagu kogu maailma, nii on ka Eesti rokkmuusika tõestanud oma jätkusuutlikkust ja elab väga võimsalt edasi. Alati leidub noori inimesi, kes tahavad koos musitseerida, esineda pidudel ja kontserditel „livebändina“. ===SHOW PUUDU=== ===ASK=== ASK 5: https://vara.e-koolikott.ee/node/6755 Kuidas oleks õigem nimetada 1960. aastate rokkmuusikat? Biitmuusikaks Miks oli Eestis maailma muusikaga kursis olemine 1960. aastatel nullilähedane? Eesti kuulus Nõukogude Liidu koosseisu, mis lõikas ära võimalused läänemaailmas toimuvaga kursis olla Milliste kanalite kaudu õnnestus eesti muusikutel siiski väiksel määral läänemaailmas toimuvaga kursis olla? Soome televisioon, harval juhul käest kätte käinudvälismaine vinüülplaadid vms, piraatraadiojaamad Balti merel seilavatelt laevadelt Miks nimetati eesti esimesi biitmuusika ansamleid "kitarristide ansambliteks"? Nimetus tulenes selle stiili bändide tavalisest kooseisust : 3 kitarri, trummid, laulja ja mõnikord ka klahvpillid. Mille poolest tõuseb ajaloolise sündmusena esile Eesti ansamblite kontsert kinos „Kosmos“ (1968)? Tegu on esimese nö päris rokkmuusika üritusega eesti rokkmuusika ajaloos Milles seisneb nö 1970. aastate "pehmem ajajärk"? Nõukogude Liidust pääses välja reisima kapitalistlikesse riikidesse, informeerituse tõus Millisele nähtusele hakkas rokkmuusika 1970ndatel oma positsiooni kaotama? Diskomuusikale ASK 1: https://vara.e-koolikott.ee/node/6751 Märgi 1960. aastatel alustanud ja tegutsenud eesti biit- ja rokkmuusika ansamblid Optimistid, Kooma, Rütmikud, Päratrust, Satelliidid, Fix, Tape, Propeller, Mess, Kings, Caater, Dagö, A-Rühm, Andromeeda, Juuniorid, Toonika, Peoleo, Mikronid, Kristallid, Ruja, Psycho, Apelsin, Väntorel, Virmalised ASK 2: https://vara.e-koolikott.ee/node/6752 Vali õige(d) vastus(ed) Milline seis oli rokkmuusikaalase kirjandusega 1960. aastatel? Rokkmuusikalane kirjandus puudus . Avaldati äärmiselt palju ning põhjalikke käsitlusi eesti rokkmuusikast . Ajairjanduses kirjutati rokkmuusikat soosivaid arvustusi . Check Milline oli omaloomingu osakaal 1960. aastate eesti rokkmuusikas? Omaloomingu osakaal oli pigem väike . Muusikud remiksisid omaloomingut lääne tippbändide muusikaga . Muusikud kirjutasid ainult oma laule . Check Milles seisnes Soome televisiooni roll 1960. aastatel? See oli aken läänemaailmas toimuvaga kursis olemiseks . Soome televisioonil oli ainult meelelahutuslik roll . See oli kohalikele muusikutele ainuke kanal oma muusika esitlemiseks välismaale . Check Millist eeskuju näitas eesti esimene kitarristide ansambel "Juuniorid"? "Juuniorid" näitasid, et Eestis on võimalik mängida rokkmuusikat . Nende eeskujul hakati kopeerima lääne tippbändide muusikat . Nende eeskujul hakkasid muusikud trummide asemel kingakarpe kasutama . Check Millised solistid kerkisid eesti muusikas esile 1970. aastatel? Jaak Joala . Anne Veski . Tõnis Mägi . Check ASK 3: https://vara.e-koolikott.ee/node/6754 *1960/Kuuekümnendatel/kuuekümnendatel/kuuekümne/Kuuekümne:Aastaarv, kümnend*ndatel aastatel mängiti väga suures osas välismaiste ansamblite muusikat, omaloomingu osakaal oli väike, kuid esimesi katsetusi siiski tehti. Tähtsündmuseks võib pidada eesti esimest rokkmuusika üritust – Eesti *ansamblite:Ürituse nimi* kontsert kinos „Kosmos“.  Järgmisel kümnendil tõusis oma muusikat kirjutanud bändide osakaal, nt võib tuua ansambli "*Virmalised:Kollektiivi nimi*, kelle looming tundub ka tagantjärgi kuulates tolleaegsest lääne muusikast ees olevaks, samuti Rein Rannapi „*Ruja:Kollektiivi nimi*“ oma täiesti uue helikeelega. Esile kerkisid ka väga omanäolised ja tugevad lauljad nagu *Jaak Joala:Muusiku ees- ja perekonnanimi*, Tõnis Mägi ja Anne Veski. Alustasid tegevust Eesti esimene punkbänd „Päratrust“ ja esimene progebänd „*Mess:Bändi nimi*“. ASK 4: https://vara.e-koolikott.ee/node/6754 *1960/Kuuekümnendatel/kuuekümnendatel/kuuekümne/Kuuekümne:Aastaarv, kümnend*ndatel aastatel mängiti väga suures osas välismaiste ansamblite muusikat, omaloomingu osakaal oli väike, kuid esimesi katsetusi siiski tehti. Tähtsündmuseks võib pidada eesti esimest rokkmuusika üritust – Eesti *ansamblite:Ürituse nimi* kontsert kinos "Kosmos“.  Järgmisel kümnendil tõusis oma muusikat kirjutanud bändide osakaal, nt võib tuua ansambli "*Virmalised:Kollektiivi nimi*", kelle looming tundub ka tagantjärgi kuulates tolleaegsest lääne muusikast ees olevaks, samuti Rein Rannapi "*Ruja:Kollektiivi nimi*“ oma täiesti uue helikeelega. Esile kerkisid ka väga omanäolised ja tugevad lauljad nagu *Jaak Joala:Muusiku ees- ja perekonnanimi*, Tõnis Mägi ja Anne Veski. Alustasid tegevust Eesti esimene punkbänd "Päratrust“ ja esimene progebänd "*Mess:Bändi nimi*“. ASK 5: Eesti esimese kitarristide ansambli „Juuniorid“ eeskujuks oli "*The Beatles*" Välismaal õnnestus esinemas käia ansamblil "*Rock Hotel*" 1970. aastatel oma muusikat kirjutanud bändidest paistab uue helikeelega silma "*Ruja*" Ansambli "*Juuniorid*" muusikast kasvas välja uus põlvkond paremini pilli valdavaid, parema tehnikaga varustatud, 1970.ndate aastate rokkmuusikuid. 1970. aastatel alustas tegevust esimene punkbänd "*Päratrust*" ===DO=== Ülesanne Vali üks 1960. või 1970. aastate eesti rokkmuusikapala ja analüüsi sele sõnalist teksti, sõnumit, vastates alltoodud küsimustele. Ülesande võib sooritada individuaalselt, paaris või väiksemas töörühmas. Kõige põhjalikumast ja huvitavamast tööst võib teha tunnis ettekande. Töö eesmärk: orienteerumine eesti rokkmuusikas; rokkmuusika tundma õppimine ja selle seostamine ühiskonnaelu korralduse jm mõjudega; muusikateoste analüüsimine, otsides neis vastava ajastu temaatikat, sõnumeid ning loominguliste ja uurimisülesannete koostamine ning esitamine. Aeg: ca 1t Mis on laulu teema, st millest lauldakse? Milline on laulu meeleolu, st kuidas seda laulu esitatakse? Mis on selle laulu sõnum, st mida tahetakse kuulajatele öelda? Kas on tegu lääneliku laenu või autorite omaloominguga? rn9fmm7yne6e5ygom48myxn3aawbcxw Mall:Lisa viide 10 3724 13440 13439 2018-07-02T20:34:25Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki {{#if:{{{1|}}}|<span class="noprint" style="cursor:help; border-bottom:1px solid #AAA;" title="See väide vajab viidet.">{{{1}}}</span>}}<sup class="noprint" style="padding-left:0px">&#91;[[w:Vikipeedia:Viitamine|viide?]]]</sup>{{#if:{{NAMESPACE}}||[[Kategooria:Viideteta väidetega artiklid]]}}<noinclude> {{dokumentatsioon|content=:Viiteta väite allakriipustamiseks kasuta kujul <nowiki>{{lisa viide|</nowiki>''viiteta väide''<nowiki>}}</nowiki> ja allakriipsutuseta väite või lõigu järel kujul <nowiki>{{lisa viide}}</nowiki>. :See mall käib lõikude või lausete lõppu, millele tuleks lisada viide selle teabe allikale. Mall lisab artikli kategooriasse [[:Kategooria:Viideteta väidetega artiklid|Viideteta väidetega artiklid]].}} [[Kategooria:Toimetamise mallid]] </noinclude> 5ytnr0b1fd8nk0mkeo850156c2u6xyw Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/I kursus. Uusaegse helikeele kujunemine/MÕISTED 0 3725 14345 13725 2018-08-02T11:51:39Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Mõisted. Mõistesõnastik (Uusaegse helikeele kujunemine) Muusika – üks kaunite kunstide liik, mille väljenduseks on helid. Vaimulik muusika – muusika, mis on seotud religiooniga, seda esitatakse kirikus. Ühehäälsus – ehk monofoonia. selle all mõistetakse, kas üksikut (nt püsivat või korduvat) heli või saateta meloodiat. Meloodia – vähemalt kahe heli tavaliselt ühehäälne järgnevus. Mitmehäälsus – jaguneb eraldi polüfooniliseks (kaks iseseisvat häält) ja homofooniliseks (meloodia + saatepillid) mitmehäälsuseks. Ilmalik muusika – muusika, mis on seotud argieluga, pidustustega. Renessanss – pärineb prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab antiiksete ideaalide taassündi. Euroopa kultuuris olnud ajajärk vahemikus 14.–16. sajand. Barokk – tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. Euroopa kultuuris olnud ajajärk vahemikus 1600–1750. Muusika antud perioodil oli kaunistusterikas ning loodud eelkõige publikule kuulamiseks. Seoses sellega tekkisid esimesed professionaalsed elukutselised muusikud, muusikalised koosseisud ning mitmed uued muusikalised žanrid. Klassitsism – lad k esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik. Muusikas loetakse Klassitsismi ajaks vahemikku 18. sajandi esimesest poolest kuni stiili kõrgajani, Viini klassikute (I Viini koolkond: Haydn, Mozart, Beethoven) tipploominguni 19. sajandi algul. Vokaalmuusika – muusika, mida esitab inimhääl. Vokaalmuusika žanriteks on nt soolo või saatega laul (erinevatel sajanditel erinevate nimetustega), ansambel (mitmed lauljad koos) ja koorimuusika (erinevad kooriliigid). Instrumentaalmuusika – muusika liik, mida esitatakse muusikainstrumentidega. Instrumentaalmuusika jaguneb järgnevateks žanriteks: sooloteosed (nt prelüüd, etüüd), kammermuusika (nt duo, trio, kvartett, kvintett), orkestrimuusika (nt sümfoonia, avamäng, instrumentaalkontsert). Vaata lisaks Vikipeedia artikkel [[w:Muusika mõisteid|Muusika mõisteid]]. https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4226 ==1) Muusika olemus ja päritolu== ===MÕISTED=== # [[w:muusika|muusika]] # [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]] # [[w:hääl (muusikainstrument)|inimhääl]] # [[w:rütm|rütm]] # [[w:muusikapedagoogika|muusikapedagoogika]] # [[w:kehapill|kehapill]] # [[w:heli|heli]] # [[w:rituaal|rituaal]] # [[w:vanaaeg|vanaaeg]] # [[w:koopamaal|koopamaal]] # [[w:emotsioon|emotsioon]] # [[w:tants|tants]] ==2) Muusika väljendusvahendid== [lõiming IV kursusega, nö lühisissejuhatus IV kursuse teemadesse] ===MÕISTED=== # helilooja # muusikalised väljendusvahendid # heliteos # rütm # tempo # tämber # dünaamika # meloodia # harmoonia # vorm # faktuur # muusikaanalüüs # ajastu # punkt # helivältus # suhe # muster # punkteeritud [rütm] # triool # meetrumi # rõhk # löök # takt # esitus # kiirus # kiire (presto) # rahulik (adagio) # mõõdukas (moderato) # tämber ehk kõlavärv # fagott (torisev) # põikflööt (hõljuv) # gong (kumisev) # sarved (signaali andev) # klarnet (nasaalne) # dünaamika ehk helitugevus # vaikne (piano) # vali (forte) # valjenev (crescendo) # meloodia # ühehäälsus # väljendus # muusikaline mõte # aste # astmeline liikumine # harmoonia ehk kooskõla on helide üheaegne kõlamine vertikaalis # heakõlaline (konsonantne) # halvakõlaline (dissonantne) # klassikaline [harmoonia] # vorm on Teose ülesehitus # fuuga # kolmeosaline vorm # sonaat [sonaadivorm] # faktuur näitab muusikalise struktuuri tihedust # ühehäälsus # mitmehäälsus # akordilisus ==3A) Muusika roll esiajal== ===MÕISTED=== # loodusrahvad # looduspillid # kaljujoonistus # koopajoonistus # tants # rituaal # arheoloogia # puhkpill # löökpill # keelpill # kõla # häälestus # flööt # sarved # kultuurrahvad # Mesopotaamia # sumerid # Egiptus # Palestiina # Vana-Egiptus # otseflööt # harf # lüüra # lauto # Assüüria # topeltšalmei kahe toru ja nelja sõrmeavaga hõbetoru # signaalpillid # trompet # Vana Testament # Heebrea muusika # Taaveti harf ehk lüüra # tempilteenistus # saatepill # templirituaal # šofar, mis meenutab sikusarve. # muusika funktsioon # muusika õpetus # pilliõpetus # noodiõpetus # helide võnkumine # seinamaal # muusika kultuslik funktsioon # meelelahutus # muusik # instrumentaalkooslus # harf on keelpill, mida on kasutanud enda kultuuris mitmeid rahvad, sumerid, egiptlased. Valdavalt oli harf naiste pill, mis tuli kasutusele 5. sajandi teisel poolel. Harfi mängitakse ka tänapäeval nii soolopillina kui ka orkestripillina. # lauto on keelpill, mida kasutasid kõige enam sumerid. # lüüra on keelpill, mis oli kõige levinum 7 keelega, kõige enam mängisid seda sumerid. Kasutati nii soolomängudel kui ka poeemide taustamuusika loomisel. Kõlakast oli ehitatud kilpkonna kilbist või sarnanes sellega kujult. # otseflööt oli kõige mängitavaim puhkpill Vana-Egiptuses. Flöödid ning sarved olid väga populaarsed ka teiste rahvaste seas, kuna flööte oli kerge valmistada loomade luudest. # topeltšalmei on leitud Assüüria riigi kodaniku hauast. Antud puhkpill on kahe toru ning nelja sõrmeavaga hõbetoru. Antud pillil on topelt lesthuulik nagu tänapäeval on fagotil ja oboel. # šofarr meenutas sikusarve ning seda kasutati Heebreas templiteenistustel signaalpillina. # trompet sarnaselt šofarile kasutati ka trompetit signaalpillina. Trompeti laadset signaalpilli on leitud Assüürias. # egiptuse muusika # mesopotaamia muusika # Hurrian hümni nr 6 (u 1400 eKr), lüüra mängib Michael Levy. Meloodiat avastati 1950. a-tel Ugaritis (Süürias) (Dr. Richard Dumbrill). ==4) Muusika roll vanaajal nr. 2. Vana-Kreeka ja Vana-Rooma muusikakultuur== ===MÕISTED=== # Vana-Kreeka kultuur # Mesopotaamia # Egiptus # Kreeta kunst # lüüra # topeltaulos on topelthuulikuga puhkpill, sarnane šalmeiga # Musikē on kreeka keeles muusade kunst. Nimelt hõlmab antud mõiste luulet ja muusikat kui lahutamatut üksust. Loomulikult on tänapäeval muusika ja luule Kreekas eraldi kunstiliigid. # Muusika mõiste kreeklaste jaoks jumaliku päritoluga ning juba esimesteks muusikuteks peeti Kreeka jumalaid. Zeusi poeg Apollon, muusade juht on kujutatud tihti lüüraga. Samuti Amphioni, kelle lüüramäng oli niivõrd võimas, et kivid tõusid iseenesest Teeba linna müürideks. Dionysose, veinijumala pilli puhus tema kaaslane Marsyas, pilliks oli aulos (topelthuulikuga puhkpill, šalmei sarnane), matkis eksalteeritud inimhäälet, karjet. # näppepillid # forminks, 4-keelne # kitara, 7. sajand # soolopill # 7 keelega lüüra # kõlakast # Apolloni kultus # Dinysose pidustused # barbiton, väiksem lüüra variant, pikkade harudega # harf alates 5. sajandist # aulos, puhkpill, sugulane šalmeiga eelkäija oboel. # paanivile ehk süürinks, mis koosnes 5-7 hiljen 14 erineva pikkusega torust # krotalad, kastanjeti laadne löökpill # vasktaldrikud # tamburiin # Vana-Kreeka kultuuri ajajärgud: 1) arhailine 8.- 6. sajand eKr, 2) klassikaline: linnriikide õitseaeg 5. sajand eKr kuni Makedoonia vallutusteni (330. aastal eKr), 3) hellenism 330 eKr kuni Rooma vallutusteni 146. eKr, 4) Rooma võimu ajajärk 146 eKr - 395 pKr. # Noodiõpetus # Kreeka helisüsteem # pentatoonika oktav jaguneb viieks # täistoonhelirida # diatoonika seitsmeks astmeks # põhihelilaad # Dooria (Aristotelese järgi mehelik, julge ja meelekindel) # Früügia (metsik, kirglik, ekstaatiline) # Lüüdia (kaeblik õrn ja intiimne) # mažoor # joonia (do- noodist) # lüüdia (fa- noodist) # miksolüüdia (sol-noodist) # minoor # eolia (la-noodist) # dooria (re- noodist) # früügia (mi- noodist) # lokria (si- noodist) ==5) Muusika roll vanaajal nr. 3. Varakristlik muusikakultuur== ===MÕISTED=== # kristlus # Palestiina # kristlik muusika # kristlik kogudus # varakristlik vaimulik laul # juutide laul # meloodia üleshehituses # paganlik kultus # idakristlus # psalm # hümn # vaimulik laul # Süüria # Väike-Aasia # Egiptus # kristlik liturgia ehk jumalateenistuse kord # Rooma riik # kirikulõhe # läänekristlus # Bütsants # muusika areng kloostrites # muusikaharidus # psalmilaul - palvelaul, tekst pärit Vanast Testamendist # hümn - pidulik laul algses tähenduses, uusloodud kiidulaul kristliku muusika tähenduses # vaimulik laul - vaimuliku sisuga laul, lauldi kodus ==6) Keskaja muusika kultuurilooline taust== [lõiming üldajalooga] ===MÕISTED=== # keskaeg # Rooma impeerium # Lääne-Rooma # keskaeg muusikas # varakeskaeg # Gregorius Suur (540–604) # kirikureformiga # liturgia # lääne kirikulaul ehk gregooriuse laul # vaimulik koorilaul # ühehäälsus # saade # taktimõõt # kroonika # mitmehäälsus # Antiik-Kreeka # traktaat # muusikateooria # Pythagoras (u 580–500 e. Kr.) # monokord # Anicius Manlius Severinus Boethius (u 480–525) Rooma riigi diplomaat ja kristlik filosoof # kirikulaadid # monofoonia # laul (chant) # Musica enchiriadis # polüfoonia # solmisatsioon (ut, re, mi, fa, sol, la) # rütmimodused # Ventadorn (trubaduuri armastuslaul) # Guido Arezzost # Guido käsi # musica ficta: nö vale muusika, välditi keelatud dissonantseid intervalle (nagu tritooni), esitajad lisasid alteratsioonimärke (diese, bmolle), mis ei ole olnud noodis kirjas # organum: saatehäälte kaasalaulmine gregooriuse koraalile, gregooriuse koraal on alumine hääl, # Notre Dame’i koolkond (esimene lääne muusikaloos)  # Notre Dame'i kirik Pariisis # Leoninus (tegevus 12. saj II pool) # Perotinus (tegevus 12. saj lõpp ja 13. saj algus) # mitmehäälsus # motett keskaja muusika lemmikžanr, mitmetekstiline laul, põhimeloodia alumises hääles võib, aga ei pea enam olema Gregooriuse koraal # keskaja muusika # ars antiqua (vana kunst) # ars nova (uus kunst) # renessanss # Modaal # mensuraalnotatsioon # kooskõlaõpetus – konsonantsid jagatakse kolme järku # täielikud [konsonantsid] # priim # oktav # keskmised [konsonantsid] # kvart # kvint # mittetäielikud [konsonantsid] # väike terts # suur terts # muusika filosoofiline seletus # hilisantiik # seitse vaba kunsti (septem artes liberales) # käsitöökunstid (artes mechanicae) # uusplatonism # musica mundana – kosmiline muusika # musica humana – inimeste muusika # musica instrumentalis – reaalselt kõlav muusika ==7) Ühehäälsus ja noodikirja teke== [lõiming IV kursusega] ===MÕISTED=== # ühehäälsus # noodikiri # vaimulik muusika # Gregorius Suur # liturgia # gregooriuse laulul ehk lääne kirikulaul # meloodia # orel # saade # esitaja # koosseis # solist # koor # gregoriuse laulu [esituspraktika] # gregoriuse laulu žanrid # gregoriuse koraali vormid # retsiteerimine - palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil laulde # psalmoodia - psalmitektside laulmine # antifon - refrääniliselt korduv vastulaul, esitasid koor + solist või koor+ koor # hümn - stroofilise värsstektsiga laul # sekvents - tektsid pühendatud kiriku või kloostri kaitsepühakule, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud # responsoorium - algselt koorirefrääniga soololaul, pikkade kaunistustega ja improvisatsiooniga # gregoriuse koraali laulmise stiilid ## Silbiline (süllaabiline) stiil – igale silbile vastab üks noot. ## Rühmaline (neumaline) stiil – igale silbile vastab 1–4 nooti. Levinuim stiil. ## Kaunistatud (melismaatiline) stiil – tähtsamad silbid ja sõnalõpud on kaunistatud pikkade vokaliiside ehk melismidega. # kirikulaadid # helilaad # loomulik mažoor # loomulik minoor # 8-laadisüsteem ## neli põhilaadi, mida ehitatakse üles helidelt d (dooria), e (früügia), f (lüüdia), g (miksolüüdia) ## kõrvallaad, tuletatud põhilaadidest, põhiheli on sama, aga ulatus kvardi võrra madalam: a (hüpodooria), h (hüpofrüügia), c (hüpolüüdia), d (hüpomiksolüüdia). # Missa ## sõnaliturgia, mille keskmes on õpetus ## armuliturgia, mille keskmes on Kristuse ristiohvi sümboolne kordamine ## ordinaarium (kohustuslikud igal missal) ### Kyrie eleison (Issand, halasta) ### Gloria in excelsis Deo (Au olgu Jumalale kõrges) ### Credo in unum Deum (Mina usun ühte Jumalat) ### Sanctus (Püha) ### Benedictus (Kiidetud olgu) ### Agnus Dei (Juamala tall) ## propriumiks (vahelduvad osad vastavalt kirikukalendri päevale). # noodikirja teke # Frangi riik # jumalateenistuse kord # kirikulaul # klooster # neuma # meloodiaelemendi liikumine # ulatus # Noodijoonte süsteem # silpnimetus # muusikateoreetik # Guido Arezzost # kvadraatneuma # noot # rütm # Guido käsi # muusikaõpetus # laulmine # kunstmuusika ==8) Keskaja ilmalik muusika== ===MÕISTED=== # keskaeg # kirik # vaimulik muusika # ühehäälsus # mitmehäälsus # ilmalik muusika # suuline [traditsioon] # vagandid - need olid rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud. # kangelaslaul ( e šansoon - pr.k. chanson de geste) on üks vanim säilinud ilmalik laul. Selle sisuks on müütiliste kangelaste vägiteod. # Rolandi laul, prantsuse rahvuseepos, mis jutustab Karl Suure aegseist sündmustest. # žanglöörid, kes rändasid ringi üksinda või väiksema seltskonnaga, teenides elatist lauldes, tehes trikke, mängides. Tegu oli elankikkonnaga, keda peeti ühiskonnas heidikuteks, neil puudus kiriku õnnistus. # rändmuusikute vennaskondadega # gild # rüütlilaul on keskaja ilmalik luule ja laulu valdkond, mis sai alguse 11.sajandi lõpul Provence´ist Lõuna-Prantsusmaalt. Rüütlilaulikute loomingus on lahutamatus osas luuletekst (#kirjandus) ja muusika. Põhiliselt esitati kangelaslaule, mis rääkisid vaprusest, mehelikest ideaalidest ning armastuslaule, mis jutustasid naisideaalidest, naiselikest väärtustest. Rüütlilaulikuid nimetati piirkonniti erinevalt: # trubaduurid (Lõuna-Prantsusmaal), # truväärid (Põhja-Prantsusmaal) ning # minnesingerid (Saksamaal ja Austrias). # Bernart de Ventadorn # Richard Lõvisüda # Adam de la Halle # Walther von der Vogelweide ==9) Mitmehäälsuse teke== [Mitmehäälsuse tekkimine (Leoninus, Perotinus), lõiming IV kursusega] ===MÕISTED=== Keskaegset mitmehäälse musitseerimise praktikat kirjeldatakse juba 7. sajandi tekstides. Esimesed teadaolevad mitmehäälse muusika üleskirjutused pärinevad siiski alles 9. sajandist. Mitmehäälsuse arengut mõjutas ka neumanoodikirja kasutuselevõtt 9. sajandi alguses. Esimesed mitmehäälsed teosed olid vaimuliku sisuga loodud kirikukoorile.  Mitmehäälne muusika jaguneb kaheks: polüfooniline (kus on vähemalt kaks iseseisvat meloodiahäält) ning homofooniline (kus eksisteerib üks domineeriv hääl ning saatefaktuur) mitmehäälsus.  Mitmehäälsuse tüübid:  Burdoon: liikumatu või lühikestes motiivides liikuv saatehääl, tavaliselt meloodiast madalam. Parafoonia - sama meloodia dubleerimine mingi intervalli võrra kõrgemalt või madalamalt. Heterofoonia - ühe meloodia pisut erinevate variantide kooskõla. Mitmehäälne muusika: Organum - Esimene mitmehäälne kirikulaulutüüp, mis tekkis 10. sajandil. Antud teose aluseks on võetud Gregooriuse koraal, kuhu on lisatud saatehääled. Organume on kolme erinevat liiki: paralleelorganum, vaba ja kaunistatud organum. Esimesed teadaolevad heliloojad, kes kirjutasid organume olid Leoninus (kahehäälsed organumid) ning Perotinus (3-4 häälsed organumid).  Motett - algselt loodi põhiliselt kolmehäälset motetti, 15.-16. sajandil on loodud motett, kus eksisteeris üle 50. hääle ==11) ''Ars nova''== ===MÕISTED=== # Ars nova (lad. k., uus kunst), 14. sajandil ajavahemikul 1320–1380 ilmunud uus stiil. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Philippe de Vitry (1291–1361), Mõlemad terminid kasutas prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja oma traktaadis # "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) uut stiili eristada vanast stiilist # Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u 1355) (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) # "Ars novae musicae" (1319). # Guillaume de Machaut (u 1300–1377) # isorütmika, , kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud # isorütmiline motett # Ars nova motett # muusikažanr # "Garrit gallus/In nova fert" (1317?), Philippe de Vitry isorütmiline motett, poliitiline satiir seostades loomi inimestega, mille tekst viitab ka biiblile (video sisaldab ka visuaalseid katkendeid traktaatidest koos loomakujunditega). # "Roman de Fauvel (1310/1314), alegoorilisest (satiirilisest) värssromaan # "In arboris/Tuba sacre fidei/Virgo sum" Philippe de Vitry # ballaad # rondeaux # virelai # lai # complainte # chant royal # missastükkel # "La messe de Nostre Dame" ("Jumalaema missa") enne 1365 # Ordinarium (iga päev korduvad tekstid) # Kyrie # Gloria # Credo # Sanctus # Agnus Dei # Ite missa est # Proprium (vastavalt kirikukalendrile muutuvad tekstid) # "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus") Guillaume de Machaut rondeaux # Mensuraalnotatsioon # traditsiooniline notatsioon (17. saj) # helivältus # Rütm # rütmistruktuur # Taktimõõt - Johannes de Muris võttis 14. sajandil 3-se "taktimõõdu" juurde kasutusele ka 2-se "taktimõõdu" ning tekkis nö vahelduv taktimõõt (=IV). Ehkki meile nö klassikalisena tuntud takti- täpsemalt meetrumisüsteem ei olnud tollal veel välja kujunenud, näitab modaalnotatsiooni (kvadraatnotatsiooni) transkriptsioon traditsioonilisse notatsiooni, et nn rütmi-mooduse (erinevad omavahel seotud noodipeade kombinatsioonide e ligatuuride) vahetumisega käis kaasas meie mõistes nö taktimõõdu ehk meetrumi vahetus. Selleks kasutati erinevaid värve: must ja punane notatsioon. # kaheosaline meetrum (imperfektne, võtme juures tähistatud poolringiga) võrdsustatakse kolmeosalise (perfektse, täisring) meetrumiga. # kolmeosaline meetrum, seostatakse teoloogiaga, kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) nähtusega, mis sümboliseeris inimeste silmis perfektsust --> sümboolsed arvud oli 3, 7, 9, 10, 12 jne olid eelistatud ka heliloomingus. # teoloogia # kolmainsuse (jumal, tema poeg, püha vaim) # perfektsus # sümboolsed arvud 3, 7, 9, 10, 12 # helilooming # 9/8 # 3/4 # 6/8 # 2/4 # hääl # meetrum # noodivältus # minima # semiminima # isorütmika - korduvad rütmijärgnevused ühendatakse enamasti pikemate korduvate helikõrguste järgnevustega ühes või mitmes hääles # motett # missa # mitmehäälne ilmalik laul # Ars nova perioodi nö lõpuaastaks on peetud 1377, mil suri selle tipphelilooja Guillaume de Machaut (u 1300–1377) ==10) Renessanssmuusika kultuurilooline taust== ===MÕISTED=== # "Ars nova" u 1320 a. (1322-23) # "Ars novae musicae" (1319). # arhitektuur ehituskunstis # Ars antiqua (lad. keelest vana kunst) 1250–1320, mille puhul kujunes # Ars nova (lad. k., uus kunst) 14. sajandil e ajavahemikul 1320–1380 on kunstistiil, mis on pärit Prantsusmaalt. See tekkis vastandiks vanale stiilile nimega Ars antiqua. Antud stiili käsitletakse keskaja ja renessansi üleminekuperioodina. Mõlemad terminid on pärit prantsuse helilooja, muusikateoreetik ja luuletaja Philippe de Vitry (1291–1361) traktaadist "Ars nova" u 1320 a. (1322-23). # Ars nova motett muutus 14. saj. kõige esinduslikumaks žanriks, kirjutati peamiselt poliitilistele sündmustele pühendatud pidumotettid, nt kuningate kroonimiste ja peapiikoppide pühitsemiste puhuks. # cantus firmus e kindel laul, liturgilised meloodiad, # Cantus-firmus-missa - missatsüklid on ühendatud ühe põhimeloodiaga: cantus firmus (lad k püsiv viis) --> vana motettitehnika eeskujul meloodia tenoris --> hoopis ilmalik viis - cantus firmus annab missale ka nimi, nt “L’homme armé” (“Relvastatud mees”) --> populaarne anonüümne laul # color Korduv helikõrguste järgnevus --> # dooria laad # duplum teine heel # duur-moll harmoonia # Friedrich Ludwig # gootika # gregooriuse koraal # Guillaume de Machaut (1300–1377) Machaut oli pigem küpses eas alustanud helilooja, kes võttis aluseks juba kujunenud stiili, mida arendas täiuseni. # Heinrich Besseler # Helilooja # humanism (inimesest lähtuv mõtlemine). # ideaal # ilmalik laul - jäi oluliseks, prantsuse, hiljem ka itaalia, saksa, hispaania keeles --> muutus linnakultuuri osaks (tänu noodtrükile) # ilmalik motett: tekstid kõnelevad kahel teemal: 1) poliitiliste ja moraalsete probleemide drastiline kriitika; 2) (enamasti) prantsuse armastuslüürika. # ilmalik žanr # ilmalikustamine, katoliku kirik ei olnud enam inimeste kesktelg. Ilmalikustamist võis leida ka 14. sajandi kunstis, kirjanduses ja muusikas. # imitatsioon, jäljendamine, # imitatsiooniline polüfoonia # imperfektsete konsonantsidega # inspiratsioon # intervall # isorütmika – 14. sajandi kompositsioonitehnika, printsiip, kompositsioonitehnika põhiprintsiip. Isorütmika tähendab samarütmilisust, mille puhul üks muutmata ja tavaliselt lühem talea on aluseks pikema color'i mitmekordsele läbiviimisele, nt kuni color algab talea'ga taas samal hetkel (on sünkroniseeritud). Terminit 'isorütmia' pakkus saksa muusikateadlane Friedrich Ludwigi 1900 paiku, 1920. aastatel võttis seda kasutusele ka saksa muusikateadlane Heinrich Besseler, mille tagajärjel see kiiresti levis. Ladinakeelsed terminid talea ja color esinevad aga juba ka 14. sajandi kirjutistes # isorütmika Isorütmika on kompositsioonitehnika, mis oli tollal levinud (loe edasi ja vaata näite siin). # isorütmiline motett. # Johannes (Jean) de Muris (u 1290 – u1355, (prantsuse filosoofi, astronoomi, matemaatiku ja muusikateoreetiku) # Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) # Johannes XXII läkitus "Docta Sanctorum" (püha õpetus) (1324/1325) , milles ei lubanud uut muusikat teenistustel kasutada. # Josquin Desprez (u 1440–1521) Muusikalise renessanssi kõrgaeg jääb 15. saj lõppu ja 16. saj esimesse veerandisse ja selle väljapaistev helilooja on Itaalias tegutsenud # katedraal # kaunistamine # Kolumbus avastab Ameerikat 1492 # konsonants # kujund # kvart, # kvint, # Leonardo da Vinci # Liturgiline (vaimulik) motett # Lõuna-Prantsumaa linna Avignoni. # maadeavastamised # Madalmaade vokaalpolüfoonia # madalmaade vokaapolüfoonia ehk Muusikalise renessansi peamised # Magnificat (Maarja kiidulaul, tekst Luuka evangeeliumis, vespriteenistusest) polüfoonilised hümnid (Maarja auks) # meloodia liigendus # meloodia: Lihtne, tundeline, laulev # mensuraalnotatsioon # missa # modaal- ja mensuraalnotatsioon, millel oli teistsugune rütminoteerimissüsteem. # motett, Johannes de Grocheo (u 1255 – u 1320, prantsuse muusikateoreetik) kirjutab: "Seda žanrit ei tohi rahvale esitada, kuna viimane ei taba selle peensusi ära, samuti ei ole rahva meelt võimalik sellega lahutada, seevastu tuleb seda esitada haritlastele ja neile, kes otsivad kunsti peenneid nüansse. Motetti harilikult lauldakse haritlaste pidudel." (Wörner 1993: 96) Motett - jääb põhižanriks, kuid erineb 13.–14. sajandi motettist --> pole enam isorütmiline ega mitmetekstiline - ladinakeelne polüfooniline laul --> aluseks propriumi osa tekst --> motett nüüd vaimulik laul ka väljaspool jumalateenistust # motetus (sellest hiljem ka nimi motett) = duplum # muusikaanalüüs # muusikainstrument # muusikastiil # muusikavormi # muusikažanr # noodikiri # nooditrüki tehnikat (Veneetsias). # notatsioonisüsteemi # nüüdisaegset taktisüsteemi # oktav # paavst # Paroodiamissa - aluseks on terve polüfooniline teos --> sama helilooja või laenatud motett või ilmalik laul --> paroodia: jäljendamine ilma koomilise või pilkava varjundita --> kasutati palju populaarseid laule ja tantsurütme # perfektsed konsonsantsed intervalid # Philippe de Vitry (1291–1361) # piltlikkus # proportsioon kauneid ja tasakaalustatud # quadruplum neljas hääl # Raffael # renessansi vokaalmeloodia tasakaalutuse printsiipi # Renessanss prantsuskeelsest sõnast renaissance, mis tähendab (antiiksete ideaalide) taassündi. Seda terminit on kasutatud pms Itaalia 14.–16. saj kultuuri iseloomustamiseks. Muusikas aga seostatakse renessansiga Madalmaade vokaalpolüfooniat. 14. saj heliloojad lõid rohkem ilmalikke kui kirklikke teoseid, seda uut väljenduslaadi võibki nimetada muusikaliseks renessansiks. # Rooma # rütm # rütm # sekst (=IV) # talea (pr. k. taille, e. k. lõik) Korduv rütmijärgnevus --> # teksti rütm # tenor'i ehk kõige madalama hääle (ka # terts # traktaat # triplum kolmas hääl # trükikunst (15. saj. keskel) # tunne # ümarkaar (arhitektuur) # vaimulik žanr # väljendus # varakapitalism # vokaalmuusika ==12) Madalmaade koolkond== [Uued žanrid 15.-16. sajandil; Madalmaade muusika ja Madalmaade koolkond (Dufay, Ockeghem, des Prez, di Lasso)] ===MÕISTED=== # renessanss # polüfoonia # mitmehäälsus # madalmaade koolkond, madalmaade vokaalpolüfoonia, ajastu heliloojaid saab jagada V põlvkonda. # Burgundia hertsogriik # 100-aastane sõda # harmoonia # meloodia # muusikateooria # rütm # muusikažanr # missa # cantus firmus missa # paroodiamissa # motett, vaimulikud ladinakeesed # ilmalik laul # šansoon (Prantsusmaal) # madrigal (Itaalias) # song (Inglismaal) # Lied (Saksamaal) # a cappella 'koos kapelliga', ansambliga, ehk muusika kapellidele ehk pillidele, tänapäeval pillisaateta stiil, tookord võis pill asendada mõnda häält # Josquin Desprez # Orlandus Lassus # Giovanni Pierluigi da Plaestrina # madalmaade vokaalpolüfoonia ajastu, franko-flaami muusika # Philippe Hea õukond Dijonis # ars nova ratsionaalne kompositsioonitehnika # inglise muusika tertsi ja seksti kooskõlad # itaalia muusika laulev meloodika # polüfooniatüüp # imitatsiooniline polüfoonia ideaal: kõigi häälte ühtsus ja harmooniline ühtesulamine # kaanon (kõige viimistletum vorm) # hääl # harmooniline ühtesulamine # neljahäälsus (SATB) # sopran # alt # tenor # bass # ansamblipolüfoonia # heliloojate koolkond ==13) Renessansiaja ilmalik muusika== [Ilmalik laul ja seltskonnamuusika; muusikainstrumendid ja tantsud (Janequin, Sachs, Hassler, Taverner, Morley, Byrd, Dowland)] ===MÕISTED=== # vararenessanss # keskaja helikunst # renessansi kõrgstiil # jumalikust seaduspärasus # kooskõla # meloodia ilusa sujuv # helilooming # kvart # kvint # oktav # sektsi # tertsi # Renessanssiaegne harmoonia # kolmkõla # sekstakord # Francesco Landino (Landini) (u 1325–1397) trecento ajastu kuulsaim Itaalia helilooja, lapsena pimedaks jäänud helilooja-poeet ja muusikateoreetik. Valdas meisterlikult peaaegu kõiki tol ajal eksisteerinud muusikainstrumente, tegeles muuletamise ja täheteadusega. Oma suurepärase orelimängu eest sai ta autasuks loorberipärja. Räägitakse, et tema pillimängu kuulates jäid isegi linnud vaikseks ning seejärel hakanud imelise muusika mõjul veelgi valjemalt hõiskama ja lõõritama. Tema loomingus on kokku säilinud umbes 154 teost, enamik neist mitmehäälsed ballata’d (refrääniga lauluvorm --> uus nähtus) ning ta pole loonud ühtegi motetti ega vaimulikku teost. 1397. aastal maeti kuulus muusik Firenze püha Lorenze kirikusse, kus ta oli töötanud pikalt organistina, tema valgest marmorist hauaplaadil on kiri: Francesco valgusest ilma jäetud vaim oskuslik pillilugudes, keda muusika üksi on ülemaks seadnud, oma põrmu siia ja tähtede kohale hinge on jätnud. # šansooniks, 15. sajandi Prantsusmaa ilmaliku laul # Clement Janequin (u 1485–1558), loonud nn programmilisi šansoone nagu "Pariisi hõiked", "Naiste loba" ja "Lindude laul". # itaalia ilmalik laul # pastoraalne naljalaul ehkkki samas polüfoonilise ülesehitusega näiteks: # frottola # villanella # balleto # madrigal, itaalia mitmehäälne ilmalik laul, Keerukas, kõrgstiil, 14. sajandl tekkis, renessanssmuusika üheks iseloomulikumaks laululiik. Madrigalid olid populaarsed ka 16. sajandil, siiski muutus nende helikeel veelgi keerulisemaks, tekstidena hakati kasutama sügavamõttelist väärtluulet (Petrarca, Tasso, Ariosto). Eelistati sümboliterohket, filosoofilise alltekstiga luulet, enamasti vabavärsilist. Enamasti 5–6 häälsed, moteteilikult keeruka polüfooniaga Lauldi seltskonnas, aga üha enam ka kontserditel Teatraalsemaid ja ulatuslikemaid madrigale võib pidada ooperiaariate või isegi ooperite eelkäijaks. # karjuselaul # Lassus # Palestrina # Monteverdi # Petrarca # Tasso # Ariosto # sümbol # alltekst # luule # vabavärss # kontsert # teatraalsus # ooperiaaria # ooper ==16) Barokkmuusika kultuurilooline taust== [lõiming üldajalooga] ===MÕISTED=== # ajastu ehk epohh # barokk on tuletatud sõnast barroco, mis tähendab portugali keeles ebakorrapärase kujuga pärli. pilknimetus: ebaloomulik, kummaline, ekstsentriline, liialdav. Alles 19./20. saj. vahetusel hakati seda kasutama hinnanguvaba epohhi (ajastu) nimetusena. J.J. Rousseau kirjutab „Muusikasõnastikus“ (Dictionnaire de musique) (1768) märksõna "barokk" iseloomustamiseks: „Baroklik muusika on selline, mille harmoonia on segane, üleküllastatud modulatsioonide ja dissonantsidega, pingutatud laul pole loomulik, intonatsioon raskepärane ja liikumine sunnitud.“ Barokiks nimetatakse Euroopa kultuuris ajajärku 1600-1750 (#kunst, ajalugu, kirjandus). Antud perioodil oli priiskav õukonnaelu, üritati luua midagi teistsugust, ebakorralist. Muusikas valitses pingestatud dünaamika, äärmuslik tundelisus ja efektne teatraalsus. Kuid tunded olid stiliseeritud, mitte isiklikud ning loomingus valitses numbrite sümboolika ja ratsionaalsus, nt motiivikas (ristimotiiv, nt B-A-C-H), vormis (nt fuuga), harmoonias (nt nummerdatud bass) # kunstistiil # J.J. Rousseau # „Muusikasõnastik“ (Dictionnaire de musique) J.J. Rousseau (1768) # Euroopa kultuur # pingestatud dünaamika # äärmuslik tundelisus # efektne teatraalsus # stilisatsioon # numbrite sümboolika # ratsionaalsus # motiivika # ristimotiiv # B-A-C-H # muusikavorm # fuuga # harmoonia # nummerdatud bass # Musica theoretica: teoreetiline tegelemine muusikaga. musica speculativa (theorica, theoretica) (spekulatiivne ja teoreetiline muusika), õpetatakse ladinakeele koolides ja ülikoolides artes liberales (vabade kunstide) raames. # Musica practica: praktiline musitseerimine. musica practica (nö praktiline musitseerimine), raames. Teise all käsitletakse ühehäälne koraalimuusika (musica plana) ja mitmehäälne nn figuuriline muusika (musica mensurabilis). # Musica poetica: heliloomingu retoorilised ja helikeele printsiibid. musica poetica, mis sarnaselt retoorikale (kõnekunstile) ja kirjandusele (poeesia e luule) käsitleb muusikat keelena # helilooming # retoorika # helikeel # artes liberales (vabad kunstid) # ühehäälsus # koraal # musica plana # mitmehäälsus # figuuriline muusika (musica mensurabilis) # muusikalised väljendusvahendid # formaalsed # figuraalsed (kujundlikud) # kromaatiline pooltoon # paus # kastraat # aldihääl # meeslaulja # teater # näitleja # Muusikastiil # stile antico e vana stiil, prima pratica e esimene komponeerimisviis, vana kirjaviis, Esimene komponeerimisviis e prima pratica: motettiline (algselt vaimuliku sisuga vokaalteos), polüfooniline faktuur, neutraalne sõnatõlgendus, regulaarne dissonantside käsitlus, alla-breve-notatsioon, harmooniline, laadide paljusus (=IV) #stile moderno e modernne stiil, seconda pratica e teine komponeerimisviis, uus kirjaviis. madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos), raamhäältele tuginev faktuur, afektilised sõnatõlgendused, vabam dissonantside käsitlus, standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused, meloodiline, valitsevad duur ja moll (=IV) # motett algselt vaimuliku sisuga vokaalteos # polüfooniline faktuur # dissonants # alla-breve-notatsioon # harmooniline # laadide paljusus # madrigaalne (pms ilmaliku sisuga vokaalteos) # raamhäältele tuginev faktuur # afektilised sõnatõlgendused # vabam dissonantside käsitlus # standardnotatsioon kaasaarvatud lühemad noodivältused # meloodiline # duur ja moll, duur- ja moll-helilaad # polüfoonia, kõik hääled olid kontrapunktiliselt iseseisvad (horisontaalne mõtlemine) # monoodia, tähtis on meloodia. # J.S. Bach # harmooniline kontrapunkt (vertikaalne mõtlemine) # basso continuo (it. k katkematu bass) ehk generaalbassi baasil # viola de gamba # tšello # fagott # harmooniapill # orel # lauto # klavessiin # akordi kuju # improvisatsioon # poplaul # kontsert sõna kontsert on tuletatud itaalia keelsest sõnast concerto. Concerto tuleneb ladina keelsest sõnast concertare, mis tähendab samaaegselt võistlema, vaidlema, väitlema ning kellegagi koos töötama, kokku saama, kokku leppima, korraldama. Võistlemine ja koostöö on seda žanrit iseloomustanud läbivalt kord rõhuga ühel, kord teisel tähendusel. Inglise keeles oli kasutusel ka sõna consort, mis tähendas läbi käima, kokku sobima, pillirühm. Seda hakati kasutama 17. ja 18. sajandil ühismusitseerimise tähenduses. Kuni 19. sajandi keskpaigani võis kontsert tähendada kas era- või avalikku esinemist, kodus või kontsertsaalis. 17. sajandi esimesel poolel oli sõna concerto laialt levinud Itaalia instrumentaalsaatega vokaalmuusikas, eriti sagedasti kasutusel kirikus (nn kirikukontsert või vaimulik kontsert). Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele). Varajased kontserdid väikesele koosseisule näiteks on Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel). # consort # kontsertsaal # instrumentaalsaatega vokaalmuusika # kirikukontsert või vaimulik kontsert # "un concerto di voci in musica" (muusikakontsert häältele) ) Sõna concerto esimest kasutust muusikas teatakse 1519. aastast tähistusega # Ludovico Viadana "Cento concerti ecclesiastici" (Seitse kirikukontserti) ühele kuni neljale häälele ja saatega (continuo), mis ilmus 1602. aastal (kuid on loodud juba 1590ndate aastate keskel). # kontsertstiil # instrumentaalmuusika # vokaalmuusika # virtuoossus # soolo # ooperimaja # teatrimaja # koosseis # ilmalik muusika # orkestrimuusika ==17) Barokk. Vokaal-instrumentaalmuusika== ===MÕISTED=== # kontsertstiil # vokaalmuusika # Claudio Monteverdi (1567-1643) # ooper # Barokiajastu # instrumentaalsaade # soololaul # sõnade rõhk # rütm # antiikaeg # aaria # lauto # Laulu vorm # varieeruv # tantsurütmis # salmilaul # soolomadrigal # da-capo-aaria. See koosnes kolmest lõigust ABA vormis (=IV), kus esimesed kaks osa olid teineteisest erineva karakteri ja helistikuga ning kolmas osa kordas esimest. Kordavas lõigus lauljad tihti improviseerisid, et näidata enda tehnilisi ja vokaalseid võimeid. 17. sajandil sai antud vorm itaalia muusikas vokaalžanrite hulgas ainuvalitsejaks ning hiljem oli see populaarne ka Saksamaal ja Inglismaal. # Retsitatiiv on kõnelähedane laul, mis arenes välja deklamatsioonist ehk ilulugemisest. Võrreldes aariaga on retsitatiivis rohkem teksti ning see on kooskõlas kõne loogikaga. Retsitatiivi meloodia järgib alati kõnerütmi ning sageli on meloodia monotoonne. # basso continuo, Retsitatiivi saadab üldjuhul harvade akordidega ning antud lauluviisi nimetatakse # secco-retsetatiiv (secco it. k. kuiv), siin on lauljal suurem vabadus teksti rütmiliselt esitada. # accompagnato-retsitatiiv ehk saatega retsetatiiv on dramaatilisem, lisatakse ansambel või orkester, on tegemist , kuid siin on laulja rütmiliselt rohkem seotud orkestriga. # ABA vorm # kantaat cantare tähendab it. k. laulma, sealt on arenenud välja ka barokiajastu vokaalmuusika žanr kantaat. Algselt 1620. aasta paiku tähistas kantaat lihtsalt vokaalteost. 17. sajandi teisel poolel oli toimunud areng ning kantaadi ülesehitus muutus mahukamaks. Viimane sisaldas endas 2-3 retsitatiivi ning 2-3 aariat, antud kooslus hakkas sarnanema väikese ooperistseeniga (--> ooper). Kantaat oli loodud ühele solistile, keda saatis kammeransambel või basso continuo. # ooperistseen # oratoorium (ld. k. tähendab oratorio palvesaali, kabelisarnane ruum jesuiitide paleedes) Tähtis žanr barokiaegses vokaalmuusikas on ka. Tegu on ulatusliku kontsertteosega, mis on loodud solistidele, koorile ja orkestrile. Sisu on ooperlikult dramaatiline, räägib Kristuse kannatustest, kuid esituses puudub lavastus, edastus toimub ainult muusikaliste vahenditega. Vaatamata sellele, et oratooriumi sisu on Kristuse kannatused (passioonid) ning on selgelt vaimuliku sisuga, ei ole tegu kirikumuusikaga. Oratooriumite esitlused toimusid tavaliselt paleedes, mitte kirikutes. Oratoorium kujunes välja koos ooperiga (--> ooper), esimest ka oratooriumiks nimetatud teost esitati Roomas. Tavaliselt kirjutasid oratooriume ja oopereid samad heliloojad. Kõige populaarsem aeg oratooriumi esitamiseks oli kevad, mil ei toimunud seoses paastuajaga ooperietendusi ning seetõttu oli ooperitrupp vaba ning sai tegeleda selle žanriga. # passioon # paastuaeg ==18) Barokk. Instrumentaalmuusika== [Muusikainstrumendid ja instrumentaalmuusika vormid ning žanrid] ==MÕISTED== # Barokktrio. Tegu on pilliansambliga, mille koosseisuks kaks meloodiapilli ja basso continuo. Antud koosseisul sõna "trio" tähistab partiide, mitte mängijate arvu. Seega saame järeldada, et antud koosseisus peab koosnema kolmest erinevast partiist, milleks on kaks meloodiapilli (tavaliselt viiulid või plokkflööt) ja basso continuo, mida esitab harmooniapill (nt klavessiin, orel, lauto), viimasele aga lisandus ka mõni bassi meloodiapill (nt tšello, viola da gamba, fagott). Antud ansambel oli aluseks suurematele ansamblitele ja orkestritele. # koosseis # meloodiapill # basso continuo # trio # partii # viiul # plokkflööt # harmooniapill # klavessiin # orel # lauto # bassi meloodiapill # tšello # viola da gamba # fagott # Itaalia orkester. Antud koosseis kujunes välja barokktriost, siia kuuluvad järgmised partiid: kaks meloodiapilli (viiulid või puhkpillid), harmooniapill (lauto, klavessiin) ja saateks basso continuo. Antud koosseis levis 18. sajandil üle kogu Euroopa pannes aluse tänapäeva klassikalisele orkestrile. Kõige populaarsemad kohad, kus võis orkestreid kohata olid õukonnad, teatrid, ballid, lossikirikud, õukonnateatrid, ooperimajad. # Sonaat. Barokiajastu mitmeosaline ja pilliansamblile loodud instrumentaalteos. Kuulus barokiaegsete keelpillisonaatide looja on Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Arcangelo Corelli (1653-1713). Algselt koosnes sonaat mitmest erineva karakteriga lõigust ning kujunenud oli kaks sonaaditüüpi: kirikusonaat (sonata da chiesa) ja kammersonaat (sonata da camera). # keelpillisonaat # Arcangelo Corelli (1653-1713) Roomas tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja # karakter # sonaaditüüp # kirikusonaat (sonata da chiesa) # kammersonaat (sonata da camera) # Kontsert. Kontsert on sonaadi paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. Kontserdi liigid on järgmised: concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel) ja soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja Antonio Vivaldi (1678-1741) ning kõige kuulsam instrument, millele antud teoseid on sel ajastul loodud, ongi viiul. # paralleelvorm, virtuoosne teos on loodud suuremale ansamblile või barokkorkestrile. # Kontserdi liigid # concerto grosso (barokktriole on lisatud suurem ansambel # soolokontsert (teost esitavad üks või mitu artisti, kes eristuvad virtuoossete soololõikudega orkestrist või ansamblist. Kõige enam soolokontserte on loonud # Antonio Vivaldi (1678-1741) Veneetsias tegutsenud itaalia viiuldaja ja helilooja # Süit (pr. k. järgnevus, korrapärane rida) on barokkmuusikas tähtsuselt nö kolmandal kohal (peale sonaati ja kontserti). Teoses on eri karakteriga tantsud või instrumentaalpalad. Süite kirjutasid meelsasti just saksa heliloojad. 17. sajandil levis Saksamaal prantsuse õukonnatantsude mood ning süidil kujunes välja kindel süsteem. Ühes süiditsükklis oli neli erikarakteriga õukonna päritoluga tantsu. # karakter # tants # instrumentaalpala # saksa heliloojad # prantsuse õukonnatantsud # süiditsükkel # Allemande - 4-osalises taktimõõdus rahulik saksa sammutants. # Courante - 3-osalises taktimõõdus kiire prantsuse hüppetants. # Sarabande - aeglases 3-osalises taktimõõdus pidulik hispaania tants. # Gigue - šoti hüppetants, süidi kiireim osa. # Klaviirimuusika. Barokiajastu klaviirimuusikat loodi järgmistele pillidele: klavessiin, klavikord, positiivorel. Kõige mitmekülgsem roll oli klavessiinil, mis oli nii soolo- kui ka harmooniapill. Kodudes oli kõige enam levinud klavikord ja positiivorel. 17. sajandi teisel poolel kogus hoogu orelite ehitus ja täiendus. Kui varasemalt kasutati orelit kui saatepilli kooridele, siis nüüd oli orelist saanud sooloinstrument. Orelimuusika oli tähtsal kohal eelkõige protestantlikus jumalateenistuses. Orelile loodi erinevaid teoseid, levinumad vormid on tokaata, fuuga, fantaasia. Kõige väljapaistvam orelimuusika looja enne J.S. Bachi olid taani päritolu organist ja helilooja Dietrich Buxtehude (1707-1637), kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja. # klavessiin # klavikord # positiivorel # sooloinstrument # protestantism # jumalateenistus # tokaata # fuuga # fantaasia # J.S. Bach # Dietrich Buxtehude (1707-1637), taani päritolu organist ja helilooja kes sai tuntuks tegutsedes Lübeckis, ta on Põhja-Saksa orelikooli kuulsami esindaja. # Põhja-Saksa orelikool # Cremona # viiulimeister # Cremona pillimeistrite koolkond # Andrea Amati (1505-1577), kelle järglased tegelesid sama valdkonnaga ning täiendasid muusikainstrumente kui ka õpetasid välja kuulsaid pillimeistreid. Siiani ei ole teadlased suutnud paljastada pikaajaliste uuringutega pilli ainulaadse kõla saladuse. On ainult mitmeid oletusi, milles võib peituda antud pilli võlu: laki koostis, puidu kvaliteet, muud materjalid. Tänapäeval kõige kuulsamad viiulid on valminud pillimeistri # Antonio Stradivari (1644-1737) käe all, kes oli # Nicolo Amati (Andrea Amati pojapoeg) õpilane ning on valmistanud lisaks viiulitele ka tšellosid, vioolasid, kitarre ja harfe. Kokku on hetkel säilinud umbes 650 muusikainstrumenti ning arvati, et valminud oli neid 1100. Antud pillid on olnud müügis erinevate hindadega, kus kõige kallim viiul maksis 3,5 miljonit US dollarit ning keskmine hind oksjonitel on olnud 1-2 miljonit US dollarit. ==19) Barokk-ooper== ===MÕISTED=== # Ooper # ooperižanr kujunes 1600. aasta paiku Itaalias, Firenze (ing. k. Florence) linnas ning mõjutas sellega kogu sajandi muusikat. Vaatamata sellele, et ooperi žanr mõjus uuena, võib siiski täheldada, et juba # vanakreeka muusika # tragöödia # koor # soololaulja # "Daphne" (1598) # Jacopo Peri (1561-1633) on Firenze helilooja # "Eurydice" (1600) # Claudio Monteverdi (1567-1643) esimene suur ooperihelilooja # "Orpheus" (1609) peetakse esimeseks tõeliselt terviklikuks ooperiteoseks. # kõlavärv # tegelane # karakter # tegevuspaik # Teatro San Castiano 1637. a. avati Veneetsias ooperimaja , seoses millega sai Veneetsiast 17. sajandi Euroopa ooperikeskus. Varasemalt esitati oopereid aadlipaleedes. # virtuoossus # soolo # lavadekoratsioon # mütoloogia # Napoli ooperikoolkond, Napoli ooper 17. sajandi lõpul kujunes # bel canto (it. k. kaunis laul). Laulja pidi laulma kaunilt, väljendusrikkalt, ilusa tooniga, emotsionaalselt. Ooperis tõusid esile nais- ja meespeaosa täitjad ehk # prima donna naispeaosatäitja # primo uomo meespeaosatäitja # süžee # tõsine ooper (opera seria) # koomiline ooper (opera buffa) # vahemäng (intermedium), mida etendati tõsise ooperi vaatuste vahel. # kastraadid (kõrge hääleulatusega meeshääl). Itaalia ooperis mängis meespeaosa alati kastraat, , sest ilma kastraadita peeti ooperit läbikukkunuks. # Farinelli (Carlo Maria Michelangelo Nicola Broschi, 1705-1782) kellest üks kuulsamaid oli # Alessandro Moreschi suri 1922. a, Viimane teadaolev kastraat kuid siiski oli ta jõudnud salvestada ka esimesed plaadid. # ballettooper kujunes välja Prantsusmaal ning on prantsuse heroline ballett, mis koosnes tantsustseenidest, aariatest ja kooridest. ==20) Klassitsismi kultuurilooline taust== [lõiming üldajalooga] *Klassitsism* *Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (tell + show1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/774> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3668> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (show 2.1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3823> * *Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 7)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2078> * *Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask6)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3825> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2079> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3821> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3820> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3818> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuurilooline taust) (ask1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3817> Klassitsism. Sissejuhatus (kultuuriline taust) (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/2082> ===MÕISTED=== # Klassitsism (lad. k. esmaklassiline, suurepärane, näidislik ehk eeskujulik) on epohh, mis iseloomustab antiikkultuurist eeskujusid otsiv ning lihtsust, selgust, vormitäiuslikkust rõhutav suunda kunstis ja kirjanduses (17. saj. kuni 19. saj. keskpaik). Selle esinemist muusikas paigutatakse ajaliselt ajavahemikku 18. sajandi teisest poolest kuni 19. sajandi alguseni. Ajalooline „klassitsismi" mõiste tekib alles 1836. a. Haydni, Mozarti ja Beethoveni muusika arvustamisega. Klassitsism on suund, mille taotlus oli lihtsus, harmoonilisus ja tasakaalukus (#kunst, #ajalugu). Klassitsistliku stiili kõrgaega paigutatakse aastavahemikku 1780–1810, sellele eelnes nn # varaklassitsism (​​1760–1780) (nt # Mannheimi koolkond u 1750– u 1780) ja nn # eelklassitsism (1720–1760), mida on nimetatud ka ülemineku ajaks barokkstiili ja klassitsismi vahel. 60 aastat üleminekuaega on ebatavaliselt pikk, kuid erinevused sellele eelnenud barokkstiili suhtes on märgatavad. Selle sisse mahuvad veel erinevad vähem tuntud stiilid nagu # galantne stiil ja # tundlik stiil (loe edasi 18. sajand: teel klassitsismi poole), mis valmistavad ette selle sajandi # Viini klassikud Haydni, Mozarti, Beethoveni tipploomingut. Seevastu on üleminek klassitsismist järgnevale periooodile, # romantism (muusika) (19. sajandil), suhteliselt sujuv (hägune). Seetõttu käsitletakse mõlemad perioodid sageli ka ühise nimetaja alla # klassikalis-romantiline periood. # rangest stiilist (polüfooniast) teadlik eemaldumine # motiivika poole # faktuur (vähem hääli) # harmoonilise rütmi aeglustumine # formaalsed kadentsid # kontserdid kontserdielu # renessansiajastu # barokiajastu # Georg Friedrich Händel # hilisbarokk # noodikirjastamine # Klassitsismi ajastu muusika # väljenduslaad # meloodia # homofooniline saatefaktuur # heliredel # arpedžo # meloodia harmoniseerimisskeem # vormid: sümfoonia, keelpillikvartett ja klaverisonaat # instrumentaalmuusika # sümfoonia # keelpillikvartett # klaverisonaat # koosseis # klassikaline orkester # pill # viiul # oboe # trompet # timpanid # Puupuhkpillid # sõrmeaukude süsteem # klappsüsteem # Viini klassikud # Joseph Haydn (1732–1809) # Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) # Ludwig van Beethoven (1770–1827) ==21) Mannheimi koolkond== *Klassitsism. Mannheimi koolkond (tell + show1) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/807> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1310> Klassitsism. Mannheimi koolkond (show 3) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1244> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1252> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1271> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1184> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 2)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1183> Klassitsism. Mannheimi koolkond (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1182> Klassitsism. Mannheimi koolkond (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3884= > ===MÕISTED=== # Mannheimi koolkond (saks. k. Mannheimer Schule) (u 1750– u 1780) kujunes välja 18. sajandi keskel Mannheimi linnas Pfalzi õukonna Kuurvürst Karl Theodor (1742–1799, alates 1778 resideerus Münchenis) õukonnakapelli orkestristiilist. Mannheimi koolkonna uuendustel on itaalia eeskujud, kuid need arenevad välja iseloomulikeks. Silmatorkav on musitseerimise loomulikus ja hoogsus ning sentimentaalsus, osa sellest stiilist peetakse omal kaasajalgi moeks ja lahjenevad nö tühjadeks maneerideks. # Christian Friedrich Daniel Schubart Saksa poeet, publitsist ja helilooja kirjutas 1775: "Mannheim - suurepärane koolkond esitamisel, kuid mitte leiutamisel. Maitses valitseb ühekülgsus". # Charles Burney tol ajal oma Euroopa reisid päevikutena avaldanud inglise muusikaajaloolane # Leopold Mozart Wolfgang Amadeus Mozarti isa # Mannheimi õukonnakapell # orkester # stiilivõte # forte on kui kõu, # crescendo on nagu katarakt [läätsekae], # diminuendo meenutab kaugustesse voolavat kristallset jõge. # meloodia valitseb # nummerdatud bass puudub # paarisarvulised meetrumid (2, 4, 8), # tantsulisus, # rahvalikus # variatiivsed # teemad # sonaadivorm # sümfoonia esimene osa variatiivsete teemade ja # motiividega, elava iseloomuga # barokk # afekt # kontrast (sonaadivormile iseloomulikud emotsionaalselt vastandlikud teemad) # sümfoonia kolmanda osana lisandub menuett # menuett # trepidünaamika # crescendo efekte # püsiv harmoonia # figuratsioon # f # p # muusikaline dramaturgia # puhkpillirühm # Esitusstiil # dünaamiline kontrast, # crescendo sh järgjärgult kasvavad dünaamilised muutused ehk # diminuendo ning järg-järgult kahanevad dünaamilised muutused ehk # Jan Stamic, Jan Václav Stamic (Johann Stamitz) (1717-1757) õukonnakapelli (orkestri) asutaja, helilooja, dirigent ja viiuldaja . Stamitz komponeeris mh 58 sümfooniat ja 10 orkestritriot (mida saab nimetada ka keelpillide sümfooniateks). # Carl Stamitz (1745–1801, ka viiulimängija, # Anton Stamitz (1750–1798 või 1809, ka viiulimängija) # Christian Cannabich (1731–1798, ka viiuliimängija, dirigent), # Franz Xaver Richter (1709-1789), # Anton Filtz (Fils) (1725–1760, ka tšellomängija), # Ignaz Holzbauer (1711-1783, dirigent, helilooja) # Johann Baptist Wendling (flöödimängija), # Alexander Lebrun (oboe mängija), # Innocenz Danzi (tšellomängija), # Karl Josef Toeschi (viiulimängija), # Johannes Toeschi (viiulimängija) # Orkestri koosseis # keelpillid # puhkpillid # partii # flööt # oboe # klarnet # fagott # trompet # metsasarve # timpanid. # Mannheimi sümfoonia # allegro, # presto # andante # menuett # finaal # prestissimo) (=IV) # karakter # fanfaarid # trompet # aaria # ooper # tema = teema # transicion = üleminek (järgmisele teemale) # grupo final = lõpetav lõik # retransicion = üleminek tagasi # desarrollo = areng # pedal = ketramine ühel motiivil # SC = poolkadents, mis lõpeb dominandil e viiendal astmel # CP = täiskadents, mis lõpeb toonikal e esimesel astmel. # Hugo Riemann # stiililisi võtteid ja käsitluslaade (maneerid) # "Mannheimer Walze" (Mannheimi rull), # "Mannheimer Rakete" (Mannheimi rakett), # "Mannheimer Seufzer" (Mannheimi ohe). # "Mannheimer Funke" (Mannheimi säde) # "Mannheimer Schleifer" (Mannheimi keerutus) # "Mannheimer Bebungen" (Mannheimi värinad) # "Mannheimer Vögelchen" (Mannheimi linnukesed) # dünaamika, # motiivika, # faktuur # register # tempog # maneerism ==22) Klassitsistlik ooper== Klassitsism. Ooper (tell+show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/814> *Klassitsism. Ooper (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4469>* Klassitsism. Ooper (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1180> Klassitsism. Ooper (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1179> Klassitsism. Ooper (ask 2)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1178> Klassitsism. Ooper (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1177> Klassitsism. Ooper (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1181> ===MÕISTED=== # muusikažanr # teatrižanr # Georg Friedrich Händel (1685–1759). Vaatamata sellele, et Händel oli väga andekas helilooja, sattus 1728. a. tema juhtud ooperiteater pankrotti. # koomiline ooper (opera buffa). # meloodiad # armukolmnurk # Giovanni Battista Pergolesi (1710–1736) # intermeedium naljakas ja põhiooperit parodeeriv vahemäng # "Teenija-käskjanna" (La serva padrona, 1733) esimene koomiline ooper # laulumäng (sks. k. Singspiel) sündis 18. sajandi keskel ning sai mõjutusi inglise ja prantsuse laulumängudelt, mis jõudsid Saksamaale rändtruppide kaudu. # opera seria (nn tõsine ooper; Dramma per musica, it. k. muusikaline draama) läbis samuti uuenduse läbi # Böömimaa aladelt (täna Saksamaal) # Christoph Willibald Glucki (1714–1787) # lavamuusika # draama # muusikaline stseen # etteaste # da-capo-aaria # retsitatiiv # kõnelaul # dramaatilisus # koor # ballett # avamäng # ooperi draama # ooperihelilooja # Wolfgang Amadeus Mozart (1756–1791) # "Figaro pulm" (1786) # "Don Giovanni" (1787) # Võluflööt" (1791) # "Xerxes" (1738 London) Ooper ise kukkus läbi Londonis, seda mängiti vaid mõned korrad. 19. sajandil taasavastati seda aariat ja sellest kujunes Händeli üks maailma tuntumaid teoseid. # kastraat # kontra-tenor (meeshääl) # kontra-alt # mezzo-sopran (naishääled) # "Orfeus ja Euridice" (Gluck) (1762 Viin / 1774 Pariis) # reformooper, helilooja püüdis lihtsustada senise tõsise ooperi keerulisi libretosidi (tekst ja lugu) ja muusikat. # "Armida“ (Haydn) (1784 Esterházy loss, Eisenstadt, Austria) # esiettekanne # aaria (it. k. air, mitmus arie) itaalia ja prantsuse ooperi kontekst 18. saj # Alessandro Scarlatti (1660–1725) # da capo (it. k. algusest peale) (A–B–A) versioonis # ritornello'ga (instrumentaalse osaga), mis sõna otseses mõttes tähendas aaria motiivide "väikest tagasitulekut" # peategelane # lava # tants # ooperiaaria # MIDI # 18. sajandi ooper # kostüüm # libreto # partituur # tiitelleht # illustratsioon # ooperiajalugu # 18. sajandi itaalia ooper Naapolis ==23) Klassitsistlik instrumentaalmuusika== Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (tell) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/816> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/3619> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (show2) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4089> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 7)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/4351> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 6)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1348> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 5)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1166> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 4)*** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1164> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 3)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1157> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 2)** <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1156> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (ask 1)* <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1155> Klassitsism. Instrumentaalmuusika ja s=C3=BCmfonism (do) <https://htk.tlu.ee/oppevara/node/1167> ===MÕISTED=== # instrumentaalmuusika # sonaadivorm ehk sonaat-allegro Klassikaline sonaadivorm # ekspositsioon (eksponeerimine tähendab e. k. esitlema) - selles osas saab teineteist selgesti eristada peateemat (peapartii) ja sellele vastanduvat kõrvalteemat, neid kahte osa ühendab sidepartii ning osa lõpus on toonikahelistikku kinnitav lõpupartii. # töötlus - selles osas vahelduvad helistikud ning arendatakse (varieeritakse, muudetakse, fragmenteeritakse e võetakse osadeks) ekspositsioonis esitletud teemasid, lõpu poole on enamasti kulminatsioon ehk teose peamine kõrgpunkt. # repriis - selles osas kordub sama muusikaline materjali, mis algul ekspositsioonis tutvustatud, kuid muutunud on helistikud: ka teine teema (kõrvalpartii) on nüüd toonikahelistikus. # helistik # toonika ehk põhihelistik # dominanthelistik # peateema # klassikaline tüüpvorm # vormiskeem # sonaaditsükkel. Sonaaditsükkleid on nii kolmeosalisi (kiire-aeglane-kiire) kui ka neljaosalisi (kiire-aeglane-menuett-kiire). Kolmeosalist tsüklit leiab tavaliselt teostes kammeransamblitele (erinevatele instrumentaalkoosseisudele) ning neljaosaline tsükkel on kasutusel põhiliselt sümfooniates ja keelpillikvartettides. Näiteks Joseph Haydni sümfooniad on neljaosalised alates sümfooniast nr 28 (1765) (kokku 104), loe tema sümfooniate Vikipeediaartiklit (ing. k.). # sümfoonia # keelpillikvartett # Joseph Haydn # instrumentaalkoosseis # klahvpill # klavessiin # klaver # kammeransambli koosseis # klaveriduo (klahvpill + meloodiapill) # klaveritrio (klahvpill + viiul + tšello). # Klassikaline sümfooniaorkester kujunes välja 18. sajandi keskel ning oluline roll oli selle kujunemisel Mannheimi õukonnaorkestril (vt Mannheimi koolkond). Keelpillirühmale, kuhu kuulusid I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid, liidetakse puupilliderühm järgmiste pillidega: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. Vaskpillidest olid esindatud ainult trompetid ja metsasarved, hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid. # Wolfgang Amadeus Mozart # Mannheimi koolkond Mannheimi õukonnaorkester # keelpillirühm I ja II viiulid, vioolad ja tšellod ning kontrabassid # viiul # vioola # tšello # kontrabass # puupilliderühm: flööt, oboe, klarnet (Wolfgang Amadeus Mozarti poolt) ja fagott. # flööt # oboe # klarnet # fagott # vaskpillid trompet ja metsasarv hiljem liitis Ludwig van Beethoven antud koosseisu ka tromboonid # trompet # metsasarv # tromboon lf5y65v38y9x0dkdcsim7mooqrkhp6y Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/II kursus. Rahvuslikkus muusikas/MÕISTED 0 3726 13724 13714 2018-07-14T09:52:51Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Mõisted. Mõistesõnastik (Rahvuslikkus muusikas) Romantism – periood, mil toimusid suured muudatused heliloojate mõtteviisis. Loodi ühtlasi miniatuurset kammermuusikat ja suuri vokaal-sümfoonilisi teoseid, koduseks musitseerimiseks möeldud, salongimuusikat ja ka madalama kvaliteediga ning loomulikult kõrgkvaliteetset muusikat, uut kirikumuusikat, mis kõlab kontserdisaalis, virtuoosset ning kirjandusliku süžeega programmmuusikat. Muusika rõhuasetus nihkub mõistuselt tunnetele. Euroopa kultuuris ajajärk vahemikus 19. sajandi keskpaikast kuni 19. sajandi lõpuni, hilisromantismi järellaine ulatub ka 20. sajandisse. Koorimuusika – vokaalmuusika liik, mis on kirjutatud ja mida esitab enam kui kaheksast soolohäälest koosnev koosseis nimetusega koor. Koorimuusika võib olla loodud erinevatele kooriliikidele näiteks: segakoorile, naiskoorile, meeskoorile, lastekoorile, mudilaskoorile või ühendkoorile. Virtuoossus – tehniliselt kõrgtasemel teose esitus ja interpteedi (esitaja) mesisterlikkus, erilist tähelepanu pöörati sellel 19. sajandil. Tuntumad pillid, millel saavutati tollal virtuooslikku kuulsust oli klaver (nt Fran Liszt) ja viiul (Nicolo Paganini), virtuoosid olid 19. Sajandil ka ise enamasti heliloojad. Ooper – muusikaline lavateos, mida esitatakse enamasti lauldes. Ooperis on võrdselt tähtsal kohal süžee, muusika, lavaline tegevus, lavakujundus, kostüümid, näitlemine. Operett – lõbusasisuline muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, tants ja kõne, sisuks seltskonnaelu Ballett – klassikalise vormi lavateos, mille sisu väljendatakse tantsu ja muusikaga. Rahvuslikud koolkonnad – tekkisid romantismi perioodil eri Euroopa maadesse. Heliloojad kirjutasid teoseid oma rahvuse traditsioone ja eripära (sh ka rahvamuusikat) arvestades. Rahvuslikud koolkonnad muusikas arenesid seoses poliitilise rahvusliku liikumisega 19. sajandi teisel poolel. Eesti esimesed (Peterburi haridusega) professionaalsed heliloojad lõid rahvuslikku muusikat alates 19. sajandi lõpust. Muusikaühingud – asutati 19. sajandil selleks, et toetada finantsiliselt kontsertide regulaarset korraldamist. Mängijad olid nii professionaalid kui ka asjaarmastajad. Nende eesmärk oli tuua kuulajateni võimalikult kõrgel tasemel klassikalisi teoseid. Laulupidu – rohkearvulise osalejas- ja kuulajaskonnaga muusikapidustus, millest võtavad osa koorid ja orkestrid. See kujunes 19. sajandil välja kõigepealt Saksamaal. Eestis sai Laulupeo traditsioon alguse 1869, on seotud rahvusliku liikumisega ning kestab tänapäevani. Rahvuslik helikeel – muusikaline väljendusviis, mida peaks vastava rahvuse esindaja kuuldes teost ära tundma. Varasematel sajanditel oli rahvuslik helikeel abstraktsem mõiste. Rahvuslikule helikeelele hakati uuesti tähelepanu pöörama 19. sajandil seoses rahvusliku liikumise ja rahvuslike koolkondade tekkega. Vaata lisaks Vikipeedia artikkel [[w:Muusika mõisteid|Muusika mõisteid]]. https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4255 k0i7ngghajffwn0tk6itbi3h3rls03r Muusikaajalugu/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/III kursus. 20. ja 21. sajandi muusika/MÕISTED 0 3727 13726 13715 2018-07-14T09:53:36Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Mõisted. Mõistesõnastik (20. ja 21. sajandi muusika) Hilisromantism – muusikas nimetatakse hilisromantismiks 19. sajandi teisest poolest 20. sajandile kandunud muusikalise romantismi järellainetust, mis avaldus kõige enam Saksamaal ja Austrias. Selle iseloomulikuks jooneks on mh orkestrite hiigelkoosseisud ja ülimalt kromatiseeritud harmoonia (rohkelt dissonantse sisaldavad kooskõlad, mille lahendamist lükatakse pidevalt edasi). Impressionism – (lad k impressioon, e. k. mulje) sai alguse 20. sajandi kunstivooluna, mis jõudis hiljem ka muusikasse. Muusikas keksendub impressionism õrnhabraste hetkemeeleolude ja nende ilu nautimisele. Luuakse kõlapildid, mis kutsuvad esile suurendatud peenestatuse astme ja sugestiooni (sisendusjõu) abil looduslik-müütilise atmosfääri. Impressionismis laiendatakse tonaalse muusika helikeelt mh seniste reeglite eiramise teel ja Euroopa-väliste kultuuride helilaadide abil. Neoklassitsism – 20. sajandi kunstivool. Neoklassitsistlik muusika hoidus äärmuslikest emotsioonidest, omas selget meloodilist joonist, lihtsustatud orkestratsiooni ja harmooniaga. Nimi tuleneb sellest, et loodi muusikat, mis põhineb eelnevate perioodide (nt barokk ja klassitsism) muusika väljendusvahenditel. Ekspressionism – (lad. k. ekspressioon, e. k. väljendus) tekkis 20. sajandi esimestel aastakümnetel kunstivooluna Saksamaal ja Austrias ning esines maalikunstis, kirjanduses, teatris ja muusikas. Ekspressionismis on oluline kunstniku enda mõtete ja tunnete väljendamine.Ekpressionistlikule loomingule on iseloomulik süvendatud huvi inimese siseelus toimuvate protsesside ja nende väljenduse vastu. Modernism – stiil, mõtteviis ja loomistehnika, mis ilmub esmakordselt 1890. aastail – 1920. aastail kunstis, teatris, kirjanduses (sümbolism) ja muusikas. Modernistlik muusika on tavaliselt keeruline ja sellel puudub kindel helistik. Antud perioodil loodi palju elektroakustilist muusikat, mille kaudu tekkis totaalselt uus kõlapilt. Atonaalsus – ilmnes 20. sajandi algul Austria helilooja ja II Viini koolkonna juhi Arnold Schönbergi loomingus, kes soovis selle abil vabaneda tonaalse muusika reeglite ahelatest – seda mõistetakse tonaalsuse vastandmisena. Atonaalne muusika on muusikaga, millel puudub kindel helistik. Dodekafoonia – muusikaline kompositsioonimeetod, mille aluseks on võetud 12 erineva helikõrgusega nooti ning teatud reeglite järgi on loodud muusikalised seeriad. Postmodernism – muusikavool, mis järgneb modernismile, täpsemalt peale II maailmasõja avangardismile. Kasutatakse sageli teistelt (ka mineviku) heliloojatelt laenatud muusikalist materjali. Tinglikult võib kõneleda ,,kõik on võimalik“ ideest ja nö lapiteki (ingl k patchwork) tehnikast. Muusikalist materjali võib tõlgendada omamoodi ning nii palju kui on tõlgendajaid on ka eri hoiakuid. Lisaks muusikale esineb postmodernistlik mõtteviis ka kunstis. Rahvamuusika – tänapäeval nimetatud ka pärimusmuusikaks: arhailiselt anonüümne ehk autorit ei ole teada. 19. sajandil kujunes ka heliloojate looming rahva seas levivaks, 21. sajandil saab rääkida ka autoriloomingust. Eesti rahvamuusikas eristatakse kaht kihti: ligi 2000 aastat vanad runo või regilaulud (tekst ja viis) ning 19. sajandil (saksa muusika mõjul) tekkinud uuem rahvalaul ja rahvamuusika. Levimuusika – sai alguse 19. sajandi salongi- ja seltskonnatantsu ning 20. sajandi džässmuusikast. Põhiliselt esitatakse sellist muusikat suurtele massidele staadionitel või suurtes hallides bändide poolt. Vaata lisaks Vikipeedia artikkel [[w:Muusika mõisteid|Muusika mõisteid]]. https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/4279 e28l03pvloisk0viu72q9o0czl6bm0t Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... 0 3731 15040 2018-08-18T12:29:58Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '1. c on silpnimetusega ... *do re mi fa sol la si 2. d on silpnimetusega ... do *re mi fa sol la si 3. e on silpnimetusega ... do re *mi fa sol la si 4. f on silpnimetusega .....' wikitext text/x-wiki 1. c on silpnimetusega ... *do re mi fa sol la si 2. d on silpnimetusega ... do *re mi fa sol la si 3. e on silpnimetusega ... do re *mi fa sol la si 4. f on silpnimetusega ... do re mi *fa sol la si 5. g on silpnimetusega ... do re mi fa *sol la si 6. a on silpnimetusega ... do re mi fa sol *la si 7. h on silpnimetusega ... do re mi fa sol la *si ik1gbv9s4usq1kn2wm7eyu1d081nj2p Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... 0 3732 15041 2018-08-18T12:33:42Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '1. do on tähtnimetusega ... *c d e f g a h 2. re on tähtnimetusega ... c *d e f g a h 3. mi on tähtnimetusega ... c d *e f g a h 4. fa on tähtnimetusega ... c d e *f g a h...' wikitext text/x-wiki 1. do on tähtnimetusega ... *c d e f g a h 2. re on tähtnimetusega ... c *d e f g a h 3. mi on tähtnimetusega ... c d *e f g a h 4. fa on tähtnimetusega ... c d e *f g a h 5. sol on tähtnimetusega ... c d e f *g a h 6. la on tähtnimetusega ... c d e f g *a h 7. si on tähtnimetusega ... c d e f g a *h ab5zx5v7bk2kb1idax6th9feiyjdc31 Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega... 0 3733 15042 2018-08-18T12:35:00Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '1. c on silpnimetusega ... *do re mi fa sol la si 2. cis on silpnimetusega ... *do-diees re-diees mi-diees fa-diees sol-diees la-diees si-diees 3. des on silpnimetusega ... do-...' wikitext text/x-wiki 1. c on silpnimetusega ... *do re mi fa sol la si 2. cis on silpnimetusega ... *do-diees re-diees mi-diees fa-diees sol-diees la-diees si-diees 3. des on silpnimetusega ... do-bemoll *re-bemoll mi-bemoll fa-bemoll sol-bemoll la-bemoll si-bemoll 4. d on silpnimetusega ... do *re mi fa sol la si 5. dis on silpnimetusega ... do-diees *re-diees mi-diees fa-diees sol-diees la-diees si-diees 6. es on silpnimetusega ... do-bemoll re-bemoll *mi-bemoll fa-bemoll sol-bemoll la-bemoll si-bemoll 7. e on silpnimetusega ... do re *mi fa sol la si do 8. eis on silpnimetusega ... do-diees re-diees *mi-diees fa-diees sol-diees la-diees si-diees 9. fes on silpnimetusega ... do-bemoll re-bemoll mi-bemoll *fa-bemoll sol-bemoll la-bemoll si-bemoll 10. f on silpnimetusega ... do re mi *fa sol la si 11. fis on silpnimetusega ... do-diees re-diees mi-diees *fa-diees sol-diees la-diees si-diees 12. ges on silpnimetusega ... do-bemoll re-bemoll mi-bemoll fa-bemoll *sol-bemoll la-bemoll si-bemoll 13. g on silpnimetusega ... do re mi fa *sol la si 14. gis on silpnimetusega ... do-diees re-diees mi-diees fa-diees *sol-diees la-diees si-diees 15. as on silpnimetusega ... do-bemoll re-bemoll mi-bemoll fa-bemoll sol-bemoll *la-bemoll si-bemoll 16. a on silpnimetusega ... do re mi fa sol *la si 17. ais on silpnimetusega ... do-diees re-diees mi-diees fa-diees sol-diees *la-diees si-diees 18. b on silpnimetusega ... do-bemoll re-bemoll mi-bemoll fa-bemoll sol-bemoll la-bemoll *si-bemoll 19. h on silpnimetusega ... do re mi fa sol la *si 20. his on silpnimetusega ... do-diees re-diees mi-diees fa-diees sol-diees la-diees *si-diees 21. ces on silpnimetusega ... *do-bemoll re-bemoll mi-bemoll fa-bemoll sol-bemoll la-bemoll si-bemoll 8qpodwk4jekwp7pm5wd9zdjz66i7doh Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega... 0 3734 15043 2018-08-18T12:36:29Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '1. do on tähtnimetusega ... *c d e f g a h 2. do-diees on tähtnimetusega ... *cis dis eis fis gis ais his 3.  re-bemoll on tähtnimetusega ... ces *des es fes ges as b 4....' wikitext text/x-wiki 1. do on tähtnimetusega ... *c d e f g a h 2. do-diees on tähtnimetusega ... *cis dis eis fis gis ais his 3.  re-bemoll on tähtnimetusega ... ces *des es fes ges as b 4.  re on tähtnimetusega ... c *d e f g a h 5. re-diees on tähtnimetusega ... cis *dis eis fis gis ais his 6.  mi-bemoll on tähtnimetusega ... ces des *es fes ges as b 7. mi on tähtnimetusega ... c d *e f g a h 8. mi-diees on tähtnimetusega ... cis dis *eis fis gis ais his 9.  fa-bemoll on tähtnimetusega ... ces des es *fes ges as b 10.  fa on tähtnimetusega ... c d e *f g a h 11. fa-diees on tähtnimetusega ... cis dis eis *fis gis ais his 12.  sol-bemoll on tähtnimetusega ... ces des es fes *ges as b 13.  sol on tähtnimetusega ... c d e f *g a h 14. sol-diees on tähtnimetusega ... cis dis eis fis *gis ais his 15. la-bemoll on tähtnimetusega ... ces des es fes ges *as b 16. la on tähtnimetusega ... c d e f g *a h 17. la-diees on tähtnimetusega ... cis dis eis fis gis *ais his 18. si-bemoll on tähtnimetusega ... ces des es fes ges as *b 19. si on tähtnimetusega ... c d e f g a *h 20. si-diees on tähtnimetusega ... cis dis eis fis gis ais *his 21. do-bemoll on tähtnimetusega ... *ces des es fes ges as b 3sl91sj7fhl16szjmpy4ts6vo9wy0wx Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... + 0 3735 15546 15044 2018-08-23T21:17:34Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis...]] pealkirja [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... +]] alla wikitext text/x-wiki 1. cis on numbernotatsioonis ... 0 *1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 2. des on numbernotatsioonis ... 0 *1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 3. d on numbernotatsioonis ... 0 1 *2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 4. dis on numbernotatsioonis ... 0 1 2 *3 4 5 6 7 8 9 10 11 5. es on numbernotatsioonis ... 0 1 2 *3 4 5 6 7 8 9 10 11 6. e on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 *4 5 6 7 8 9 10 11 7. eis on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 *5 6 7 8 9 10 11 8. fes on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 *4 5 6 7 8 9 10 11 9. f on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 *5 6 7 8 9 10 11 10. fis on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 *6 7 8 9 10 11 11. ges on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 *6 7 8 9 10 11 12. g on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 *7 8 9 10 11 13. gis on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 7 *8 9 10 11 14. as on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 7 *8 9 10 11 15. a on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 7 8 *9 10 11 16. ais on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 *10 11 17. b on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 *10 11 18. h on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 *11 19. his on numbernotatsioonis ... *0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 20. ces on numbernotatsioonis ... 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 *11 23pj05n1nsusfr4tif7l9xjta0nk7o3 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... + 0 3736 15548 15045 2018-08-23T21:18:05Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega...]] pealkirja [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... +]] alla wikitext text/x-wiki 1. 0 on tähtnimetusega ... *his d b cis ces fes des es dis *c gis a ais f g ges h fis as eis e 2. 1 on tähtnimetusega ... es h fis as d *cis a fes ges his c g b f *des e ces gis eis ais dis 3. 2 on tähtnimetusega ... des h cis c ais fis f a es e ges b fes as gis *d his g eis dis ces 4. 3 on tähtnimetusega ... fis f des eis *dis his c ces h ais ges b fes d e g gis *es cis as a 5. 4 on tähtnimetusega ... ces des gis cis c as ais a f fis b *fes *e es g h eis dis ges his d 6. 5 on tähtnimetusega ... fes g cis ces a e ais es des dis b c *eis d ges *f gis as h fis his 7. 6 on tähtnimetusega ... gis c g ais cis e ces eis *ges b a as d fes des dis f h es his *fis 8. 7 on tähtnimetusega ... fes ces dis his f h ges eis a des b gis fis d e c *g cis ais as es 9. 8 on tähtnimetusega ... his *as b fis ces es f g eis cis c *gis fes ais e h dis des ges a d 10. 9 on tähtnimetusega ... h g ais eis c cis fes es d ges b des e his dis as gis f *a fis ces 11. 10 on tähtnimetusega ... g ces es c h eis his cis *b fis gis e fes d dis f as a *ais des ges 12. 11 on tähtnimetusega ... fis eis des his es as fes g *ces *h e c gis ais b a cis dis f d ges 0nsk0gyql7abp4v1drj1zvs24kwtblk ORKESTRATSIOON. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris 0 3737 15123 2018-08-18T19:13:16Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[ORKESTRATSIOON. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]] rqjj2l3f7nxjfko67zbuywyp3yj82zj ORKESTRATSIOON. Pillide järjekord sümfooniaorkestri partituuris 0 3738 18427 15126 2022-01-13T22:00:21Z Samuele2002 1924 fix redirect wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris]] 3xojp2l2mwzyp2np3t2szwulwj3ccyh Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument 0 3739 15924 15131 2018-08-29T22:48:46Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki Antud on pilli nimetus. Vali õige transponeerimisintervall 1. Pikoloflööt in Des kõlab kirjutatust *väike noon kõrgemal suur terts kõrgemal suur sekst kõrgemal väike terts madalamal väike sekund madalamal suurendatud kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur septim kõrgemal suur noon kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike sekund kõrgemal puhas kvart madalamal suur sekund madalamal väike septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike terts kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike sekst kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal 2. Pikoloflööt in C kõlab kirjutatust *puhas oktav kõrgemal suur noon kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur terts madalamal väike sekst kõrgemal suur deetsim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund kõrgemal puhas kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike terts madalamal väike terts kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur septim kõrgemal suur sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike noon kõrgemal väike sekund madalamal puhas kvart madalamal suur terts kõrgemal suurendatud kvart madalamal suurendatud kvart kõrgemal väike septim kõrgemal 3. Pikolotrompet in F kõlab kirjutatust *puhas kvart kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur sekund kõrgemal suur noon kõrgemal väike sekund madalamal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal suurendatud kvart kõrgemal suur sekst kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike terts madalamal väike septim kõrgemal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur terts madalamal väike noon kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur septim kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvart madalamal puhas kvint kõrgemal väike terts kõrgemal väike sekund kõrgemal 4. Pikoloklarnet in Es kõlab kirjutatust *väike terts kõrgemal väike noon kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal suur terts kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal puhas kvart kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas oktav kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike sekund kõrgemal väike septim kõrgemal puhas kvart madalamal suur noon kõrgemal suurendatud kvart madalamal väike terts madalamal suur sekund kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur septim kõrgemal väike sekund madalamal suur sekst kõrgemal 5. Pikolotrompet in Es kõlab kirjutatust *väike terts kõrgemal vähendatud kvint madalamal väike noon kõrgemal suur terts madalamal suur deetsim kõrgemal väike terts madalamal puhas kvart kõrgemal suur noon kõrgemal suur septim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike sekund madalamal suur sekund kõrgemal väike sekst kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal puhas kvart madalamal suur sekst kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike deetsim kõrgemal väike sekund kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur terts kõrgemal suur sekund madalamal väike septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal 6. Sopraniino kõlab kirjutatust *väike terts kõrgemal väike sekst kõrgemal väike septim kõrgemal suur terts kõrgemal väike sekund kõrgemal puhas oktav kõrgemal suur sekst kõrgemal väike sekund madalamal suurendatud kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur deetsim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur noon kõrgemal väike terts madalamal puhas kvint kõrgemal suur septim kõrgemal väike noon kõrgemal suur sekund madalamal vähendatud kvint madalamal puhas kvart madalamal suur sekund kõrgemal puhas kvart kõrgemal suur terts madalamal väike deetsim kõrgemal 7. Pikolotrompet in D kõlab kirjutatust *suur sekund kõrgemal suur sekund madalamal vähendatud kvint madalamal suurendatud kvart madalamal suur terts madalamal suur noon kõrgemal väike sekund madalamal suur terts kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur deetsim kõrgemal puhas kvart kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike terts madalamal väike sekst kõrgemal puhas kvart madalamal väike deetsim kõrgemal suur septim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suur sekst kõrgemal väike terts kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike sekund kõrgemal väike septim kõrgemal 8. Klarnet in B kõlab kirjutatust *suur sekund madalamal suur noon kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur sekund kõrgemal väike sekst kõrgemal suur terts kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal väike sekund kõrgemal suur terts madalamal puhas kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal väike septim kõrgemal suur septim kõrgemal väike deetsim kõrgemal suur sekst kõrgemal puhas kvint kõrgemal suurendatud kvart madalamal puhas kvart kõrgemal väike terts kõrgemal väike noon kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike terts madalamal 9. Trompet in B kõlab kirjutatust *suur sekund madalamal vähendatud kvint madalamal väike deetsim kõrgemal väike septim kõrgemal väike sekund madalamal suur septim kõrgemal suur terts kõrgemal väike terts madalamal puhas kvart kõrgemal väike noon kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal puhas kvint kõrgemal suurendatud kvart madalamal puhas kvart madalamal väike sekst kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur noon kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike terts kõrgemal suur terts madalamal suur sekst kõrgemal suur sekund kõrgemal 10. Sopransaksofon kõlab kirjutatust *suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund kõrgemal väike terts madalamal suur terts kõrgemal suur deetsim kõrgemal väike sekst kõrgemal väike sekund madalamal suurendatud kvart kõrgemal suur terts madalamal väike terts kõrgemal suur sekund kõrgemal väike septim kõrgemal suur septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suur noon kõrgemal suur sekst kõrgemal puhas kvart kõrgemal suurendatud kvart madalamal puhas oktav kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas kvart madalamal 11. Inglissarv kõlab kirjutatust *puhas kvint madalamal puhas kvart kõrgemal suur noon kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suurendatud kvart madalamal väike deetsim kõrgemal suur terts madalamal vähendatud kvint madalamal puhas kvart madalamal väike noon kõrgemal suur septim kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike terts kõrgemal väike sekund madalamal puhas oktav kõrgemal suur terts kõrgemal väike terts madalamal suur sekst kõrgemal väike sekst kõrgemal väike sekund kõrgemal suur sekund kõrgemal suur sekund madalamal suur deetsim kõrgemal väike septim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal 12. Metsasarv in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust *puhas kvint madalamal suur sekst kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvint kõrgemal suur terts madalamal suurendatud kvart madalamal väike sekund madalamal puhas oktav kõrgemal vähendatud kvint madalamal puhas kvart kõrgemal väike sekund kõrgemal suur septim kõrgemal suur noon kõrgemal väike terts kõrgemal väike terts madalamal puhas kvart madalamal suurendatud kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal suur deetsim kõrgemal väike noon kõrgemal väike septim kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal 13. Metsasarv in F bassivõtmes kõlab kirjutatust *puhas kvart kõrgemal väike terts kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur noon kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur sekst kõrgemal puhas kvart madalamal suur terts madalamal suur septim kõrgemal väike terts madalamal väike sekund kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike septim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur sekund kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike deetsim kõrgemal suur deetsim kõrgemal väike sekst kõrgemal väike noon kõrgemal suur sekund madalamal puhas oktav kõrgemal väike sekund madalamal 14. Altsaksofon kõlab kirjutatust *suur sekst madalamal suur sekund kõrgemal väike sekund kõrgemal suur sekund madalamal puhas kvart madalamal suur noon kõrgemal väike terts kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur terts kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike septim kõrgemal suur deetsim kõrgemal suur septim kõrgemal väike sekst kõrgemal väike terts madalamal suur terts madalamal vähendatud kvint kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal suur sekst kõrgemal väike deetsim kõrgemal puhas oktav kõrgemal 15. Tšelesta kõlab kirjutatust *puhas oktav madalamal; puhas oktav kõrgemal väike sekund madalamal väike deetsim kõrgemal suur sekund madalamal puhas kvart kõrgemal väike septim kõrgemal väike terts kõrgemal suur deetsim kõrgemal vähendatud kvint madalamal väike sekst kõrgemal väike terts madalamal suurendatud kvart madalamal suur terts madalamal suur sekst kõrgemal väike noon kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal suur terts kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur noon kõrgemal väike sekund kõrgemal suur sekund kõrgemal puhas kvint kõrgemal puhas kvart madalamal suur septim kõrgemal 16. Kontrafagott kõlab kirjutatust *puhas oktav madalamal väike sekund madalamal suur deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike sekund kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur sekst kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal väike terts kõrgemal väike terts madalamal väike deetsim kõrgemal puhas oktav kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike noon kõrgemal suur septim kõrgemal suur terts kõrgemal puhas kvart madalamal väike septim kõrgemal puhas kvart kõrgemal suur noon kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur sekund kõrgemal 17. Kontrabass bassivõtmes kõlab kirjutatust *puhas oktav madalamal suur terts kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike deetsim kõrgemal suur terts madalamal väike noon kõrgemal väike terts kõrgemal suur noon kõrgemal puhas kvart madalamal väike sekund kõrgemal suur sekund kõrgemal suur septim kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur deetsim kõrgemal suur sekst kõrgemal puhas kvint kõrgemal väike terts madalamal vähendatud kvint kõrgemal väike septim kõrgemal väike sekst kõrgemal suur sekund madalamal 18. Kontrabass viiulivõtmes kõlab kirjutatust *puhas priim madalamal ehk seal, kus kirjutatud puhas kvart madalamal vähendatud kvint kõrgemal suur deetsim kõrgemal puhas kvint kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike sekst kõrgemal suur noon kõrgemal suur terts madalamal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart madalamal väike sekund kõrgemal väike terts madalamal suur sekund kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur septim kõrgemal suur sekund madalamal väike deetsim kõrgemal väike sekund madalamal väike terts kõrgemal suur sekst kõrgemal suur terts kõrgemal väike septim kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike noon kõrgemal 19. Tenorsaksofon kõlab kirjutatust *suur noon madalamal suur sekst kõrgemal väike septim kõrgemal suurendatud kvart madalamal suur sekund madalamal väike terts kõrgemal väike terts madalamal vähendatud kvint kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal väike sekund kõrgemal suur terts madalamal väike deetsim kõrgemal suur sekund kõrgemal suur septim kõrgemal väike noon kõrgemal väike sekund madalamal vähendatud kvint madalamal puhas kvint kõrgemal suur noon kõrgemal puhas oktav kõrgemal väike sekst kõrgemal suur terts kõrgemal suur deetsim kõrgemal puhas kvart madalamal puhas kvart kõrgemal 20. Bassklarnet in B kõlab viiulivõtmes kirjutatust *suur noon madalamal suur deetsim kõrgemal väike sekund kõrgemal suur terts kõrgemal vähendatud kvint kõrgemal väike terts madalamal suur noon kõrgemal puhas kvint kõrgemal puhas kvart madalamal väike septim kõrgemal puhas kvart kõrgemal väike sekst kõrgemal väike deetsim kõrgemal puhas oktav kõrgemal suurendatud kvart kõrgemal suur sekund madalamal väike terts kõrgemal suur terts madalamal suur septim kõrgemal väike sekund madalamal väike noon kõrgemal suur sekst kõrgemal vähendatud kvint madalamal suur sekund kõrgemal suurendatud kvart madalamal rmnulv8dfqphcp718w2e6xfhdbx6bjd Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord sümfooniaorkestri partituuris 0 3740 15137 2018-08-18T19:30:46Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord sümfooniaorkestri partituuris]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris]] 3xojp2l2mwzyp2np3t2szwulwj3ccyh Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris 0 3741 15140 2018-08-18T19:37:54Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: 'Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris: *flööt* *oboe* *klarnet* *fagott* *metsasarv* *trompet* *timpanid* *I viiul* *II viiul* *vioola* *tšello* *kontrabass*' wikitext text/x-wiki Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris: *flööt* *oboe* *klarnet* *fagott* *metsasarv* *trompet* *timpanid* *I viiul* *II viiul* *vioola* *tšello* *kontrabass* k50vm4emmd5t2f2qk0tau5madgi7w7b Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus 0 3742 15202 2018-08-18T22:44:52Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus]] 20btk8gl11c91ng1jxc4fmfvddyq90j Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes 0 3743 15204 2018-08-18T22:45:24Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]] ohe7cgn0oqum6lcb3smt827esa36act Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie 0 3744 15206 2018-08-18T22:45:48Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie]] 3d70zcwotyxkqi24ocnkmoee8yjx803 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie 0 3745 15208 2018-08-18T22:46:06Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie]] e7lxyqwu00h59gtfhla3guxdnck1qtu Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng 0 3746 15210 2018-08-18T22:46:24Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng]] dqe8x2hj2wvaj7traw6ujbl7emtgdzv Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia 0 3747 15212 2018-08-18T22:46:40Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia]] pj1jlaisa4o75op292u8ddlzhk4dngg Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll 0 3748 15214 2018-08-18T22:47:02Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]] b5vlvavy54kjbf6vx1dii3hc0vk80g5 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng 0 3749 15216 2018-08-18T22:47:18Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng]] aidzvbtjti4bo31gvs3m6bt3id9d7qq Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia 0 3750 15218 2018-08-18T22:47:35Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]] gdin9a274f8a39jiut6rcewf0y8svzy Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas 0 3751 15220 2018-08-18T22:47:51Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]] 84lung7gthhamge4lwgnifbmytytyjl Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd 0 3752 15222 2018-08-18T22:48:08Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]] 2f76wbrvhscewy3oud9654wpdpefe7p Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24 0 3753 15224 2018-08-18T22:48:24Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]] 6kzy9fhzqenapoindao8hfq693jt2gl Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa 0 3754 15226 2018-08-18T22:48:39Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa]] a26ev14tat31r1vq7hb9ou5rzxkvkg1 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin 0 3755 15228 2018-08-18T22:48:58Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin]] e2mdpkl07hpsw0rrjsanrylau9f8afh Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend 0 3756 15230 2018-08-18T22:49:15Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]] 2jwgmvr2xcanmuwjl1ppu0yqxrjtfvx Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor 0 3757 15232 2018-08-18T22:49:32Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor]] bcb5c665ckxh9cyfbuyot1tuo0l1ei4 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa 0 3758 15234 2018-08-18T22:49:49Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa]] 2ur2wu6bkugi8aqjdg9m117lt1at16i Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia 0 3759 15236 2018-08-18T22:50:06Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]] 6dlh570ergg5ldnex87wyhy2ho81lwa Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa 0 3760 15238 2018-08-18T22:50:29Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa]] 9n186mpe7gu5uo7mxj6n3anx4ui6pdf Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna 0 3761 15240 2018-08-18T22:50:48Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]] kaff2yfi26grt1kha0mwj0zbtrt91tt Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus 0 3762 15242 2018-08-18T22:51:05Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]] 6rruh4yur8e52pxxf1y4tfmevnhr6xf Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire 0 3763 15244 2018-08-18T22:51:22Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]] 1etiqzjyr2inwcvv8epmxxzxnn0j50a Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue 0 3764 15246 2018-08-18T22:51:38Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]] 9r8yy83ekaqdvhlf2ghcvryi9y68qqf Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa 0 3765 15248 2018-08-18T22:51:59Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa]] 5eptqk80tkwelqwmptbum2errhxygeq Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge 0 3766 15250 2018-08-18T22:52:15Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]] 0v6c4mc2cr7ndevcu80leszuevqbnbz Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid 0 3767 15252 2018-08-18T22:52:32Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]] 282zw0lkrtltin8y5f4mk5w3f15girx Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming 0 3768 15254 2018-08-18T22:52:48Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]] kwezf6pgxkm005dzuyjqq8ybqvwq2y1 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag” 0 3769 15256 2018-08-18T22:53:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]] 12e172z1g4uv89wehgp75ipp4nur3l4 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues” 0 3770 15258 2018-08-18T22:53:24Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]] jupovw86y7dhjxsdgbk0i0hc902bm00 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train” 0 3771 15260 2018-08-18T22:53:45Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]] 13if06ac76rzqeoiaoe6qewvznpp6dg Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology” 0 3772 15262 2018-08-18T22:54:02Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]] lhtp7pb3xwta1yjtcmy3op3utfc6qi2 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What” 0 3773 15264 2018-08-18T22:54:20Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]] g7erhwo598wean6liurm2qluzjttwou Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things” 0 3774 15266 2018-08-18T22:54:37Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]] q5zumxdcljoc4icc0ocwuj91mc5ey3y Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz” 0 3775 15268 2018-08-18T22:54:55Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]] 4kazolpt4etsfc3yr3t30mth8k4i6h6 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland” 0 3776 15270 2018-08-18T22:55:18Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]] 36bc3fva0pkeycgu39l23mamubcnlfa Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra 0 3777 15272 2018-08-18T22:55:35Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]] cp3j5hvp6mogvde8pz9jxn1pia4aoze Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine 0 3778 15274 2018-08-18T22:55:51Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]] gc03boafznox87q0sei9q3zh2x6jzll Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion” 0 3779 15276 2018-08-18T22:56:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]] 30ofyrohorclubjo4jfny6zyi805fmd Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog” 0 3780 15278 2018-08-18T22:56:25Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]] oy6sqzkg6va3ym8br7x38s2o53ndt0j Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do” 0 3781 15280 2018-08-18T22:56:42Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]] 1cdp0eq3fyffveenpbwtg8zseqiio0r Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man” 0 3782 15282 2018-08-18T22:57:03Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]] szquaphafkld8m1i9onrv1m8pv4y02z Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.” 0 3783 15284 2018-08-18T22:57:21Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]] a8xt90cgxh6zypbat4o45zcn2bc4os8 Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man” 0 3784 15286 2018-08-18T22:57:40Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]] azx7vfu1deowqjqny8xqmsz0xg5et4u Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart” 0 3785 15288 2018-08-18T22:57:56Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]] 5o0t530xdzhkzjm2xzy5ye162m166xd Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth” 0 3786 15290 2018-08-18T22:58:11Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]] d2yg6ztqf4lblupsghvjamg76w00v4x Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Diatooniline helirida 0 3787 15382 2018-08-20T14:00:38Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Diatooniline helirida]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Diatooniline helirida]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Diatooniline helirida]] kd2dfogadze1ys6d4h4n10ic3nust3n Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kõlavärvimeloodia 0 3788 15405 2018-08-20T15:00:53Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kõlavärvimeloodia]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Kõlavärvimeloodia]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Kõlavärvimeloodia]] giof1haf1r3krl4iaskmdaxbp1djv7q Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Osahelid 0 3789 15407 2018-08-20T15:01:41Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Osahelid]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Osahelid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Osahelid]] 4c8m7c4lp6dvxo2waunlp465udr0c75 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... 0 3790 15547 2018-08-23T21:17:34Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis...]] pealkirja [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... +]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... +]] ppjv6h0cn1741vvfcox5v6lvd61wdv8 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... 0 3791 15549 2018-08-23T21:18:05Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega...]] pealkirja [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... +]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... +]] thw1h3op99hdnad2pf4kbn7yi8i7xi9 Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/e-Koolikott 0 3792 15804 15803 2018-08-28T22:19:22Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> <span style="color:red">'''''Tähelepanu! See leht on loodud abilehena, et töödelda lehel [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] olevat materjali enne sisestamist e-Koolikotti. Selle lehe muul eesmärgil muutmine on rangelt keelatud.'''''</span> '''Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile''' Muusika õppekava teema: omalooming<ref>[https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riiklik õppekava, lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkt 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punkt 2) omalooming;]</ref> =Peatükkide loend e-koolikoti keskkonnas= '''Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile''' Katuskogumik https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18751 Sisukord. Sissejuhatus. Juhend. Koostamis- ja aruteluleht https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18647 '''Elemendid''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 1. Partituur https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18787 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 2. Helivältus https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18788 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 3. Helikõrgus https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18789 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 4. Akord https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18790 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 5. Meloodia https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18791 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 6. Väli https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18792 '''Seosed''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 7. Rütm https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18793 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 8. Harmoonia https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18794 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 9. Faktuur https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18795 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 10. Variatsioon https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18796 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 11. Kontrapunkt https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18797 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 12. Tämber https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18798 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 13. Orkestratsioon https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18799 '''Kriitika''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 14. Muusikavorm + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18800 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 15. Muusikažanr https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18801 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 16. Muusikastiil https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18802 '''Süvenemine''' * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 17. Muusikamatemaatika + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18804 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 18. Muusikateater + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18805 * Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile. 19. Filmimuusika + https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18806 =Õppevahend= ==Elemendid== ===Partituur=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Partituur|Partituur laiemas tähenduses]]''' on [[w:muusika|muusika]] kirjalik avaldumisvorm [[w:noodikiri|noodikirjas]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1921 https://e-koolikott.ee/material?id=13854 ## definitsioon +. '''[[w:Partituur|Partituur kitsamas tähenduses +]]''' [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#Orkestratsioon -> Orkestratsioon] ## definitsioon. '''[[w:Noodikiri|Noodikiri]]''' on [[w:muusika|muusika]] ülesmärkimiseks kasutatav [[w:märgisüsteem|märgisüsteem]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1462#overlay-context=node/3 https://e-koolikott.ee/material?id=13657 ## definitsioon. '''[[w:Noot_(muusika)|Noot]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:heli|heli]] väikseima [[w:tähendus|tähendust]] omava [[w:Element (filosoofia)|elemendi]] ülesmärkimiseks kasutatav [[w:märk|märk]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1518#overlay-context=node/1359 https://e-koolikott.ee/material?id=13681 ## definitsioon. '''[[w:Paus_(muusika)|Paus]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], millega tähistatakse [[w:heli|heli]] puudumist ehk [[w:vaikus|vaikus]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1520#overlay-context=node/1518 https://e-koolikott.ee/material?id=13682 ## definitsioon. '''[[w:helitugevus|Helitugevus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üks heli [[w:Heli#Helitaju omadused|omadus]]test, mis on seotud [[w:psühhofüüsika|-> psühhofüüsika]] mõistega [[w:helivaljus|-> helivaljus]] ning [[w:füüsika|-> füüsika]] mõistega [[w:heliintensiivsus|-> heliintensiivsus]]. Helitugevust mõistetakse [[w:relatiivsus|relatiivse]] [[w:suurus|-> suurus]]ena ning seda tähistatakse [[w:noodikiri|noodikirjas]] helitugevuse astme [[w:märk|-> märg]]iga. Muusikakirjanduses leidub helitugevuse definitsioone, mille kohaselt helitugevus sõltub [[w:heliallikas|heliallika]] [[w:võnkumine|-> võnkumise]] [[w:amplituud|-> amplituud]]ist ning eri tugevusega heli tekitab [[w:muusik|muusik]] nõrgema või tugevama heliallikat võnkuma paneva [[w:jõud|-> jõu]] abil. https://vara.e-koolikott.ee/node/1521#overlay-context=node/1520 https://e-koolikott.ee/material?id=13683 ## definitsioon. '''[[w:Dünaamika|Dünaamika]]''' on muusikas õpetus [[w:muutumine|muutumisest]]. Muusika puhul räägitakse dünaamikast tavaliselt seoses [[w:helitugevus (muusika)|helitugevusega]], kuid muutuda võib ka näiteks [[w:tempo|tempo]], [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]], [[w:artikulatsioon (muusika)|artikulatsioon]], [[w:karakter (muusika)|karakter]], [[w:tämber|tämber]], [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], [[w:muusikavorm|muusikavorm]] või [[w:kontuur (muusika)|kontuur]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/6062 https://e-koolikott.ee/material?id=18188 ## definitsioon. '''[[w:Karakter (muusika)|Karakter]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:esitus|esituse]] [[w:väljenduslaad|väljenduslaad]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1522#overlay-context=node/1521 https://e-koolikott.ee/material?id=13684 ## definitsioon. '''[[w:Visand (muusika)|Visand]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilooja|helilooja]] tegevuse tulemus, millel puudub lõpetatud [[w:heliteos|heliteos]]e staatus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1815#overlay-context= https://e-koolikott.ee/material?id=13795 ## definitsioon +. '''[[w:Transkriptsioon (muusika)|Transkriptsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]] ümberkirjutus ühest [[w:noodikiri|noodikirja]] liigist teise, [[w:heliteos|heliteos]]e [[w:seade (muusika)|seade]] erinevasse [[w:instrumentatsioon|instrumentatsioon]]i või [[w:fonogramm|fonogramm]]il kõlava muusika üleskirjutus noodikirjas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3691 https://e-koolikott.ee/material?id=14878 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''PARTITUUR. JOONIS 001. Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur, lk. 1'''. (Image Hotspots, [[Muusika kompositsiooniõpetus/Näidisjuhtum. Beethoveni 5. sümfoonia. Partituur. Lk. 1 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1048#overlay-context=node/1050 https://e-koolikott.ee/material?id=13451 # joonis. '''[[w:Noodikirja märkide loend|NOODIKIRI. JOONIS 001. Noodikirja märkide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1865 https://e-koolikott.ee/material?id=13832 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]''' [[ VISANDPARTITUUR. JOONIS 001 | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1866 https://e-koolikott.ee/material?id=13833 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Noot | Noot. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1359#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13632 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Paus | Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1361#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13633 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helitugevus | Helitugevus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1362#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=13634 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Partituur. Väike projektülesanne. Väike visandpartituur'''. Tuvasta lähiümbruses vähemalt kolm heli. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-XzlhY0ZfejNMT1k/view?usp=sharing visandpartituuri meetodit], kirjuta umbes 5-sekundiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1895 https://e-koolikott.ee/material?id=13841 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Partituur. Suur projektülesanne. Suur visandpartituur'''. Kirjelda sõnadega vähemalt kahtteist erinevat heli enda ümbrusest. Määra, millised graafilised kujundid neid helisid ja nende käitumist tähistavad. Kasutades [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-XzlhY0ZfejNMT1k/view?usp=sharing visandpartituuri meetodit], kirjuta umbes 1-3-minutiline kompositsioon, milles kasutad neid helisid, vt [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001]. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3692 https://e-koolikott.ee/material?id=14879 https://e-koolikott.ee/material?id=14879 # suur projektülesanne +. '''Partituur. Suur projektülesanne. Helisalvestise transkriptsioon visandpartituurina +'''. Antud on helisalvestis. Kasutades kõiki olemasolevaid teadmisi, transkribeeri helisalvestis visandpartituurina. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3693 https://e-koolikott.ee/material?id=14880 ====TUNNIVIDEOD==== =====30.8.2017===== # näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2RWg2cVJHMEVrMGM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2amhfalZYR1hMdEk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist) # näidistund. 30.8.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2QUJTdnZOVlNHNm8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0By9nhRx9Dxq2dEpubFdfcG5YVUE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal, helinivoo vajab tõstmist) =====6.9.2017===== # näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzVS1HVU5ScTZ5cWM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzRWhILWtBcXowdVk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0Qzd25kUWxDLWV0S2M/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzTzJUemJDQXlxLTg/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0AIZB90I0QzdDhacU5lRVAzWFU/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund. 6.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AaG1wSHBnY3c0ZjA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B8PyFrPP3k-PV1pZbVlhb2JNN1U/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====13.9.2017===== # näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AaG1wSHBnY3c0ZjA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7Abi1zYUQxSTJBRUk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AejZQQmxDQ2prUEk/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7ARnZwTGdSVTc4alk/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 13.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AS1NkSzllSFhvRmM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_Y4c6U4sE7AWElWcDhhdENzQkU/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====20.9.2017===== # näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95ZDVUWWhFSU9LWU0/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95eU9KS3ZqbW5MbEE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95SnJyNHBIVEw5Wjg/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5IhZkP41G95OG1XeHFYejNhRVE/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # arutelu. 20.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bd0h5bE5GUkNQZm8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bYjFmVDdONUgwdUk/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bZmNldjNZSjd1eUE/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B4hbG3fZh37bZEtjd3l3cmI4Wlk/view?usp=sharing FAIL 4] (toormaterjal) ===Helivältus=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Helivältus|Helivältus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] või [[w:vaikus|vaikuse]] [[w:suhe|suhteline]] [[w:kestus|kestus]]. Helivältust kirjeldatakse [[w:mõõtühik|-> mõõtühikuks]] oleva helivältuse, milleks tavaliselt on [[w:tervenoot|tervenoot]] või [[w:tervepaus|tervepaus]], [[w:korrutis|-> korrutis]]e või [[w:jagatis|-> jagatis]]ena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel [[w:punkt (muusika)|punkti]], [[w:noot (muusika)|noote]] ühendavat [[w:pidekaar|pidekaar]]t ning noodi või [[w:paus (muusika)|pausi]] kohale või alla kirjutatud [[w:fermaat|fermaat]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3 https://e-koolikott.ee/material?id=13037 ## definitsioon. '''[[w:Punkt (muusika)|Punkt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mis [[w:noot (muusika)|noodi]] või [[w:paus (muusika)|pausi]] järel pikendab noodi või pausiga määratud [[w:helivältus|helivältus]]t poole võrra algsest vältusest. Iga järgmine punkt pikendab helivältust poole võrra eelmise punktiga lisandunud vältusest. https://vara.e-koolikott.ee/node/2056 https://e-koolikott.ee/material?id=13909 ## definitsioon. '''[[w:pidekaar|Pidekaar]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mida kasutatakse vähemalt kahe sama [[w:helikõrgus|helikõrgusega]] [[w:noot (muusika)|noodi]] ühendamiseks. Pidekaarega ühendatud nootide koguvältus võrdub ühendatud nootide vältuste [[w:summa|summaga]]. [[w:paus (muusika)|Pause]] pidekaarega ei ühendata. https://vara.e-koolikott.ee/node/2057 https://e-koolikott.ee/material?id=13910 ## definitsioon. '''[[w:Fermaat|Fermaat]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] märk, mis annab [[w:muusikateos|muusikateose]] [[w:esitaja|esitajale]] teosest ja [[w:muusikastiil|muusikastiilist]] sõltuva võimaluse [[w:noot (muusika)|noodi]] või [[W:paus (muusika)|pausi]]ga tähistatavat [[w:helivältus|helivältust]] pikendada. https://vara.e-koolikott.ee/node/2058 https://e-koolikott.ee/material?id=13911 # definitsioon. '''[[w:Takt|Takt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:absoluutsus|absoluutse]] või [[w:relatiivsus|suhtelise]] [[w:ajavahemik|-> ajavahemiku]] [[w:märk|-> tähis]]. Takti tähistamiseks [[w:partituur|partituur]]is võib kasutada [[w:taktimõõt|taktimõõdu]] ja [[w:taktijoon|taktijoone]] [[w:märk|-> märk]]e. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524 https://e-koolikott.ee/material?id=13685 ## definitsioon. '''[[w:Löök (muusika)|Löök]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:ajaühik|ajaühik]] [[w:helikestus|helikestus]]te või [[w:helivältus|helivältus]]te rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas [[w:helikestus|helikestuse]] abil (näiteks [[w:sekund|-> sekundites]]) või [[w:helivältus|helivältus]]e abil (löögi vältus võib olla näiteks [[w:veerandnoot|veerandnoot]]). https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526 https://e-koolikott.ee/material?id=13686 ## definitsioon. '''[[w:Taktimõõt|Taktimõõt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:takt (muusika)|takti]] [[w:löök (muusika)|löökideks]] jaotumise [[w:kirjeldus|kirjeldus]]. Taktimõõdu [[w:märk|tähis]] on [[w:harilik murd|-> harilik murd]], milles murru lugeja näitab, mitu [[w:löök (muusika)|lööki]] on [[w:takt|takt]]is ja murru nimetaja näitab, milline [[w:helivältus|helivältus]] vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527 https://e-koolikott.ee/material?id=13687 ## definitsioon. '''[[w:aktsent (muusika)|Aktsent]]''' on [[w:heli|heli]] rõhutamine muude helide [[w:suhe (filosoofia)|suhtes]]. Aktsendi võib tekitada näiteks ootamatult suur [[w:helitugevus|helitugevus]] ([[w:dünaamika (muusika)|dünaamiline]] aktsent), kontrastne [[w:helikõrgus|helikõrgus]] või heli pikenemine ([[w:agoogika|agoogiline]] aktsent). https://vara.e-koolikott.ee/node/2095 https://e-koolikott.ee/material?id=13933 # definitsioon +. '''''[[w:Tuplet|Tuplet +]]''''' on [[w:muusika|muusika]]s sama [[w:helivältus|helivältus]]e jaotuste aluseks olevate erinevate [[w:astendamine| -> astme aluste]] suhe. ''Tuplet''-i näited on ::::'''[[w:duool|duool]]''' - sama helivältus on jaotatud kaheks võrdseks helivältuseks näiteks kolme või viie võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:triool|triool]]''' - sama helivältus on jaotatud kolmeks võrdseks helivältuseks näiteks kahe, nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:kvartool|kvartool]]''' - sama helivältus on jaotatud neljaks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:kvintool|kvintool]]''' - sama helivältus on jaotatud viieks võrdseks helivältuseks näiteks elja, kuue või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:sekstool|sekstool]]''' - sama helivältus on jaotatud kuueks võrdseks helivältuseks näiteks nelja, viie või seitsme võrdse helivältuse vastu ::::'''[[w:septool|septool]]''' - sama helivältus on jaotatud seitsmeks võrdseks helivältuseks näiteks kolme, nelja, viie, kuue, kaheksa või üheksa võrdse helivältuse vastu https://vara.e-koolikott.ee/node/1562#overlay-context=node/1561 https://e-koolikott.ee/material?id=13690 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rzk4cjZQOHY0YjA/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus]''' ([[HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Kvadraatne jaotus | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1867 https://e-koolikott.ee/material?id=13834 # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1Q7ccf0Sog5BQ7UHaiNq-7xpHF1GmvnVL/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel +]''' ([[HELIVÄLTUS. JOONIS 001. Tupleti mudel | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/3696 https://e-koolikott.ee/material?id=16921 # joonis. '''[https://tarmoj.github.io/komp/generate_durations.html HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3929 https://e-koolikott.ee/material?id=14944 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZmRFeVFvcTdoMFE/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 999. Tühi tööleht]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3697 https://e-koolikott.ee/material?id=14882 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus | Helivältus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1515 https://e-koolikott.ee/material?id=13678 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Paus | Helivältus. Paus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/907 https://e-koolikott.ee/material?id=13387 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Punkt | Helivältus. Punkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1113 https://e-koolikott.ee/material?id=13486 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Pidekaar | Helivältus. Pidekaar. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1114 https://e-koolikott.ee/material?id=13487 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Fermaat | Helivältus. Fermaat. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1116 https://e-koolikott.ee/material?id=13489 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Takt | Helivältus. Takt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1117 https://e-koolikott.ee/material?id=13490 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Löök | Helivältus. Löök. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1118 https://e-koolikott.ee/material?id=13491 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Taktimõõt | Helivältus. Taktimõõt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1125 https://e-koolikott.ee/material?id=13495 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helivältus. Tuplet | Helivältus. Tuplet. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1420#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13646 =====Harjutused===== # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.1 Helivältus. Harjutus. Vali sobiv helivältuse märk]'''. Antud on helivältuse (noot või paus) nimetus. Vali sobiv helivältuse märk. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/recognize_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3698 https://e-koolikott.ee/material?id=14883 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.2 Helivältus. Harjutus. Kirjuta helivältuse nimetus]'''. Antud on helivältus noodikirja märgina (noot või paus). Kirjuta helivältuse nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/1995 https://e-koolikott.ee/material?id=13879 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.3 Helivältus. Harjutus. Lisa puuduv helivältus]'''. Antud on teatud taktimõõdus takt, milles on puudu üks helivältus (noot või paus). Lisa puuduv helivältus (noot või paus). [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/find_missing_duration.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/1858 https://e-koolikott.ee/material?id=13826 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.4 Helivältus. Harjutus. Lisa taktijooned]'''. Antud on taktimõõt ja rida helivältusi. Kirjuta taktijooned vastavalt taktimõõdule õigesse kohta [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/draw_barlines.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3702 https://e-koolikott.ee/material?id=14884 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=1.5 Helivältus. Harjutus. Määra taktimõõt]'''. Antud on takt ja helivältused. Määra taktimõõt.[https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/find_time.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3703 https://e-koolikott.ee/material?id=14885 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Helivältus'''. Kirjuta vabalt valitud taktimõõdus vähemalt nelja erinevat ja ühtekokku vähemalt kümmet helivältust (nooti või pausi) sisaldav helivältuste rida. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1896 https://e-koolikott.ee/material?id=13842 # väike projektülesanne. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Taktimõõt'''. Rühmita enda loodud, sõbralt saadud või arvuti genereeritud (kasuta helivältuste generaatorit [https://tarmoj.github.io/komp/generate_durations.html HELIVÄLTUS. JOONIS 003. Helivältuste generaator], https://vara.e-koolikott.ee/node/3929) helivältuste järgnevus vastavalt määratud taktimõõdule. Vihje: vajadusel kasuta pidekaari. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3694 https://e-koolikott.ee/material?id=14881 # väike projektülesanne +. '''Helivältus. Väike projektülesanne. Tuplet +'''. Kasutades tupleti mudelit ([https://drive.google.com/file/d/1Q7ccf0Sog5BQ7UHaiNq-7xpHF1GmvnVL/view?usp=sharing HELIVÄLTUS. JOONIS 002. Tupleti mudel]), kirjuta vähemalt kolm erinevat tupletit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3695 https://e-koolikott.ee/material?id=16920 ====ÕPPEVIDEOD==== * TAKTIMÕÕT. [https://drive.google.com/drive/folders/1aMNY05Z3xlLs61yuyQMSm7Yx888qTD8Z?usp=sharing TAKTIMÕÕT. Proovivõte. Toormaterjal 8.11.2017] '''[[Muusika kompositsiooniõpetus. Õppevideode strsenaariumid]] ====TUNNIVIDEOD==== =====27.9.2017===== # näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDNklLUzFCV1Zia3c/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDRlBfX1k2WXpnVDQ/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDNDZXUFNFQUdXcUk/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDM3lJbERQWW5QVU0/view?usp=sharing FAIL 4] (toormaterjal) # näidistund + arutelu. 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDUEtQUjMyNm8ySjQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDQnRMczNkVXJrbE0/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0Ek-FN9q-KDVHZNTnZzQWFPUzg/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund (valikkursus). 27.9.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B1BSjLnVVRJHRDNlLUtPbkdVN28/view?usp=sharing FAIL 1] =====4.10.2017===== # näidistund + ARUTELU. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAOWh5b09YdUQ5alE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAemNkc2xMM3ZSc1E/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtANkZiQW80djVteU0/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B0r_NKKCbEtAcl95blczemZJcFE/view?usp=sharing FAIL 4] # näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xdExObVUyWXVUR28/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xanhLSDlaTzRlSlk/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xOVVVajJLcl9qSnc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0BztJyWZvpw5xRUN1RFAzTnM4REk/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 4.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86ajZaR3NkcW5ocXc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86dkNwdUhNOUwxZkE/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86NDgtYWZ5b3B0ME0/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B27tYwLBnO86WEhLaWVfSUtwb1k/view?usp=sharing FAIL 4] =====11.10.2017===== # näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B0y4MZ-q5JwqbFFneDZmVmV1TWc/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B0y4MZ-q5JwqSWpMV1UzSDdtYzQ/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2U0xuQWFpblJIYTQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2c1JpMlNNZW5LelE/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2dHI1TG94R1gyV2M/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund. 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2SFN3Z1luN2oxaVE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B_hmYzVc_Gw2cDdDajZfWk1pRk0/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 11.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlVUk2cHRySWVzZ00/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlT3RLWDBMYUQwcGM/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bz2Kp7abitnlRDMtRnBOS28tQ3M/view?usp=sharing FAIL 3] =====18.10.2017===== # arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8Yb0VST2Y4eWFYZW8/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YTDJnNFFFcThZVk0/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YRkl3T1lJQy1hSEU/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YU2twNVpQNkRvUkU/view?usp=sharing FAIL 2] # arutelu. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8Yc1ZmQzlQSVNaV00/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-LQwqg8Zz8YSVA0QTkwSmt0TGM/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQYmpnS3NZUUdKU1E/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQcEgwcGJoVnRIX2c/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQb193ZkRQdmM5UU0/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund. 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQNEgxdFJSOV96UkU/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQTlY4N1JkRlEzUjQ/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0Bxn9H1pNA-aQT3RhZGloQTViOWc/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund (valikkursus). 18.10.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcRnZvZHRpSE90cFE/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVccVN2bkE0cVFRbm8/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcQjVDdHNoYmt1OFU/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B-QuEyakkuVcTTI0bUluRXV2OGM/view?usp=sharing FAIL 4] ===Helikõrgus=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Helikõrgus|Helikõrgus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] kokkuleppeline [[w:väärtus|väärtus]], mis on [[w:sõltuvus (metafüüsika)|sõltuvuses]] [[w:helisagedus|-> helisagedus]]est. [[w:Liitheli|-> Liitheli]] puhul võib helikõrgus olla [[w:subjektiivsus|subjektiivne]] [[w:tajuelamus|tajuelamus]], mida põhjustab [[w:osaheli|osaheli]]de [[w:kombinatsioon|kombinatsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528 https://e-koolikott.ee/material?id=16265 ## definitsioon. '''[[w:alusheli|Alusheli]]''' on [[w:diatoonika|diatoonilise]] [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i [[w:heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka [[w:tähtnotatsioon|tähtnotatsioon]]i eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (''Stammton'') on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530 https://e-koolikott.ee/material?id=16266 ## definitsioon. '''[[w:alteratsioon|Alteratsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:alusheli|alusheli]] kõrgendamine või madaldamine. Alteratsiooni tähistatakse [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:alteratsioonimärk|alteratsioonimärgi]] kirjutamisega [[w:noot (muusika)|noodi]] ette: [[w:dublbemoll|dublbemoll]] madaldab alusheli [[w:tervetoon|tervetoon]]i võrra, [[w:bemoll|bemoll]] madaldab alusheli [[w:pooltoon|pooltoon]]i võrra, [[w:diees|diees]] kõrgendab alusheli pooltooni võrra, [[w:dubldiees|dubldiees]] kõrgendab alusheli tervetooni võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1532#overlay-context=node/1531 https://e-koolikott.ee/material?id=16267 ## definitsioon. '''[[w:Tähtnimetus|Tähtnimetus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t tähistav [[w:ladina tähestik|ladina tähestik]]u [[w:täht (kiri)|täht]] või tähtede kombinatsioon. Saksa süsteemis tähtnimetused tulenevad saksa keeleruumist pärit mõiste '[[w:alusheli|alusheli]]' (''Stammton'') nimetustest C, D, E, F, G, A ja H. Inglise süsteemis on alushelidele vastavad tähtnimetused C, D, E, F, G, A ja B. https://vara.e-koolikott.ee/node/1533#overlay-context=node/1532 https://e-koolikott.ee/material?id=16268 ## definitsioon. '''[[w:Silpnimetus|Silpnimetus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t tähistav [[w:solmisatsioon|absoluutse solmisatsioon]]i silp, millele on vajadusel lisatud [[w:alteratsioon|alteratsioon]]i tähis. Silpnimetuste puhul vastab näiteks tähtnimetusele ''c'' solmisatsioonisilp ''do'', tähtnimetusele ''d'' solmisatsioonisilp ''re'' jne. Alteratsiooni tähistamiseks lisatakse solmisatsioonisilbile kas vastav alteratsioonimärk või sõna '[[w:diees|diees]]', '[[w:dubldiees|dubldiees]]', '[[w:bemoll|bemoll]]' või '[[w:dublbemoll|dublbemoll]]'. https://vara.e-koolikott.ee/node/1534#overlay-context=node/1533 https://e-koolikott.ee/material?id=16269 ## definitsioon. '''[[w:Klaviatuur (muusika)|Klaviatuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:klahvpill|klahvpill]]i osa. [[w:Klahv|Klahv]]e vajutades tekib [[w:heli|heli]]. Klahvid on järjestatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e järjekorras: [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|vasak]]ul on "madalamad" (väiksema [[w:helisagedus|helisagedus]]ega) ning [[w:egotsentriline koordinaatsüsteem|parem]]al "kõrgemad" (suurema helisagedusega) helid. Tänapäevane klaviatuur koosneb tavaliselt [[w:valge|valge]]test ja [[w:must|must]]adest klahvidest. Valged klahvid vastavad [[w:alusheli|alusheli]]dele ja mustad klahvid alushelide [[w:alteratsioon|alteratsioon]]idele. Valged ja mustad klahvid kokku moodustavad [[w:kromaatiline helirida|kromaatilise helirea]]. Kromaatilist helirida tähistavad klahvid on rühmitatud [[w:tsükkel|tsükliliselt]] 12 kaupa. Iga kahe klahvi vahel on [[w:pooltoon|pooltoon]]. 12-klahviliste tsüklite algusklahvide vahel on [[w:puhas oktav|puhas oktav]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1535#overlay-context=node/1534 https://e-koolikott.ee/material?id=16270 ## definitsioon. '''[[w:Noodijoonestik|Noodijoonestik]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest [[w:noodijoon|noodijoon]]est ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat [[w:alusheli|alusheli]]. Täpsele [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ele viitab noodijoonestiku alguses olev [[w:noodivõti|noodivõti]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535 https://e-koolikott.ee/material?id=16271 ## definitsioon. '''[[w:Abijoon|Abijoon]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mida kasutatakse [[w:noot (muusika)|noot]]ide märkimiseks väljaspool [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ku. https://vara.e-koolikott.ee/node/1537#overlay-context=node/1536 https://e-koolikott.ee/material?id=16272 ## definitsioon. '''[[w:Noodivõti|Noodivõti]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mis määrab teatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537 https://e-koolikott.ee/material?id=16273 ## definitsioon +. '''[[w:Numbernotatsioon|Numbernotatsioon +]]''' on [[w:noodikiri|noodikiri]], milles muusika ülesmärkimiseks kasutatakse [[w:number|numbreid]]. Numbriga võib tähistada näiteks: [[w:helikõrgus|helikõrgus]]t, [[w:heliklass|heliklass]]i, [[w:intervall (muusika)|intervalli]], [[w:alusheli|alusheli]], [[w:akord|akord]]i, [[w:helirida|helirea]] [[w:aste (muusika)|astet]], [[w:aplikatuur|aplikatuur]]i, [[w:takt (muusika)|takti]], [[w:taktimõõt|taktimõõt]]u, [[w:tuplet|tuplet]]it, [[w:kestus|absoluutset kestust]], [[w:tempo|tempo]]t, [[w:helitugevus|helitugevus]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1556#overlay-context=node/1554 https://e-koolikott.ee/material?id=16289 ## definitsioon +. '''[[w:Enharmonism|Enharmonism +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kahe [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud häälestus]]es erinimelise [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e samakõlalisus, näiteks ''cis'' (''do-diees'') ja ''des'' (''re-bemoll''). https://vara.e-koolikott.ee/node/1540#overlay-context=node/1538 https://e-koolikott.ee/material?id=16275 ## definitsioon +. '''[[w:Heliklass|Heliklass +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:hulk|hulk]] [[w:muusikaline heli|helisid]], mis asetsevad ühe või mitme [[w:oktav|oktav]]i kaugusel üksteisest. Näiteks kõik ''[[w:C (muusika)|C]]''-helid moodustavad omaette heliklassi, kõik ''[[w:D (muusika)|D]]''-helid omaette heliklassi jne. [[w:Võrdtempereeritud häälestus|Võrdtempereeritud häälestus]]e puhul on kokku 12 heliklassi. Võrdtempereeritud häälestuses kuuluvad [[w:enharmonism|enharmooniliselt]] identsed [[w:muusikaline heli|helid]] samasse heliklassi. Nii näiteks ''[[w:Cis|Cis]]'' kuulub samasse heliklassi kui ''[[w:Des|Des]]'', ''[[w:His|His]]'' samasse kui ''[[w:Deses|Deses]]'' jne. Lihtsuse huvides kasutatakse heliklasside tähistamiseks enamasti [[w:numbernotatsioon|numbernotatsioon]]i, milles (enamasti) ''C'' = 0, ''Cis/Des'' = 1, ''D'' = 2, ''Dis/Es'' = 3, ''E'' = 4, ''F'' = 5, ''Fis/Ges'' = 6, ''G'' = 7, ''Gis/As'' = 8, ''A'' = 9, ''Ais/B'' = 10 (ka "A" või "T"), ''H'' = 11 (ka "B" või "E"). Heliklassid tõlgendatakse registriliselt määratlematuteks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1541 https://e-koolikott.ee/material?id=16276 ## definitsioon +. '''[[w:Oktav (helikõrguspiirkond)|Oktav kui helikõrguspiirkonna tähis +]]'''. [[w:muusika|Muusika]]s tavaliselt kasutatavad [[w:helikõrgus|helikõrgused]] jaotuvad oktavitesse, mille nimetused madalamast alates on subkontraoktav (C<sub>2</sub> – H<sub>2</sub>), kontraoktav (C<sub>1</sub> - H<sub>1</sub>), suur oktav (C - H), väike oktav (c – h), esimene oktav (c<sup>1</sup> – h<sup>1</sup>), teine oktav (c<sup>2</sup> – h<sup>2</sup>), kolmas oktav (c<sup>3</sup> – h<sup>3</sup>), neljas oktav (c<sup>4</sup> – h<sup>4</sup>), viies oktav (c<sup>5</sup> – h<sup>5</sup>). https://vara.e-koolikott.ee/node/1542#overlay-context=node/1541 https://e-koolikott.ee/material?id=16277 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-bFcwSFlsaTNzODQ/view?usp=sharing HELIKÕRGUS. JOONIS 001]''' ([[HELIKÕRGUS. JOONIS 001 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1868 https://e-koolikott.ee/material?id=16423 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Z295SUdpRldRbjQ/view?usp=sharing HELIKÕRGUS. JOONIS 999. Tühi tööleht]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3704 https://e-koolikott.ee/material?id=16923 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus | Helikõrgus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1363#overlay-context=node/1378 https://e-koolikott.ee/material?id=16190 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alusheli | Helikõrgus. Alusheli. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1365#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16191 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Alteratsioon | Helikõrgus. Alteratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1366#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16192 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Tähtnimetus | Helikõrgus. Tähtnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1367#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16193 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Silpnimetus | Helikõrgus. Silpnimetus. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1368#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16194 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Klaviatuur | Helikõrgus. Klaviatuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1369#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16195 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodijoonestik | Helikõrgus. Noodijoonestik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1370#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16196 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Abijoon | Helikõrgus. Abijoon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1371#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16197 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Noodivõti | Helikõrgus. Noodivõti. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1374#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16198 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Numbernotatsioon | Helikõrgus. Numbernotatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1375#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16199 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Enharmonism | Helikõrgus. Enharmonism. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1376#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16200 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Heliklass | Helikõrgus. Heliklass. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1377#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16201 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond | Helikõrgus. Oktav kui helikõrguspiirkond. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1378#overlay-context=node/1363 https://e-koolikott.ee/material?id=16202 =====Harjutused===== # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/996 https://e-koolikott.ee/material?id=13424 # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alushelid. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/998 https://e-koolikott.ee/material?id=13425 # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus tähtnimetusega on silpnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2043 https://e-koolikott.ee/material?id=16499 # harjutus. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Alteratsioon. Helikõrgus silpnimetusega on tähtnimetusega...]]''' Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/2045 https://e-koolikott.ee/material?id=16500 # harjutus +. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus tähtnimetusega on numbernotatsioonis... +]]''' Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus numbernotatsioonis. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3684 https://e-koolikott.ee/material?id=16917 # harjutus +. '''[[Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus numbernotatsioonis on tähtnimetusega... +]]''' Antud on helikõrgus numbernotatsioonis. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega. (Quiz) https://vara.e-koolikott.ee/node/3685 https://e-koolikott.ee/material?id=16918 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.5 Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/describe_note.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3705 https://e-koolikott.ee/material?id=16924 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.6 Helikõrgus. Harjutus. Kirjelda helikõrguse asukohta. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjelda helikõrguse asukohta noodijoonestikul (mitmendal joonel või mitmendas vahes) ja anna helikõrguse tähtnimetus ja silpnimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/describe_note.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3706 https://e-koolikott.ee/material?id=16925 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.7 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notename.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3707 https://e-koolikott.ee/material?id=16926 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.8 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_syllable.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3708 https://e-koolikott.ee/material?id=16927 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.9 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notation.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3709 https://e-koolikott.ee/material?id=16928 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.10 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_keyboard.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3710 https://e-koolikott.ee/material?id=16929 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.11 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus tähtnime järgi. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta helikõrgus silpnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notename.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3711 https://e-koolikott.ee/material?id=16930 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.12 Helikõrgus. Harjutus. Kirjuta helikõrgus silpnime järgi. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, noodijoonestikul, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_syllable.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3712 https://e-koolikott.ee/material?id=16931 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.13 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus noodijoonestikul. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, klaviatuuril. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_notation.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3713 https://e-koolikott.ee/material?id=16932 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.14 Helikõrgus. Harjutus. Helikõrgus klaviatuuril. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus klaviatuuril. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega, silpnimetusega, noodijoonestikul. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/note_from_keyboard.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3714 https://e-koolikott.ee/material?id=16933 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.15 Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Tähtnimetus]'''. Antud on helikõrgus tähtnimetusega. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/enharmonism.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3715 https://e-koolikott.ee/material?id=16934 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.16 Helikõrgus. Harjutus. Enharmonism. Silpnimetus]'''. Antud on helikõrgus silpnimetusega ja noodijoonestikul. Kirjuta enharmoonilised helid. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/enharmonism.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3716 https://e-koolikott.ee/material?id=16935 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.17 Helikõrgus. Harjutus. Viiulivõtmest bassivõtmesse]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3873 https://e-koolikott.ee/material?id=17043 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.18 Helikõrgus. Harjutus. Bassivõtmest viiulivõtmesse]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul bassivõtmes. Kirjuta helikõrgus noodijoonestikul viiulivõtmes. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3874 https://e-koolikott.ee/material?id=17044 # harjutus +. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.19 Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Viiulivõti +]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3927 https://e-koolikott.ee/material?id=17062 # harjutus +. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=2.20 Helikõrgus. Harjutus. Mis oktavis see noot on? Bassivõti +]'''. Antud on helikõrgus noodijoonestikul. Kirjuta helikõrgus tähtnimetusega ja oktavi nimetus. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/??? KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3928 https://e-koolikott.ee/material?id=17063 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Helikõrgus. Väike projektülesanne. Helikõrgus'''. Kirjuta vähemalt 12 nooti, mis hõlmavad vähemalt 6 erinevat helikõrgust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Ülesannet korrata seni, kuni uuesti huvitav hakkab. https://vara.e-koolikott.ee/node/1897 https://e-koolikott.ee/material?id=16443 ====TUNNIVIDEOD==== =====1.11.2017===== # näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVUzhtMFg3Z3V4b28/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVWjhqNC02ZUJ2RTg/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVaXZTdk15bnJWclU/view?usp=sharing FAIL 3] # näidistund + ARUTELU. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVLUpiRXlZaWEtcWs/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B7vUZNaODuGVZGc0NTRCYzVyRFU/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1J8pOlZ9kf79cpIVR_GzPTOEbbt30fNep/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1_yByDwZa-jehUhJw-T1LilAtvJMj4Lw-/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 1.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nOWE4NTZVZzZUZTQ/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nbWtlWlpyMjZVVmc/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nRm90MUhKbzJ3eFE/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3namxndVVlOXpBOW8/view?usp=sharing FAIL 4], [https://drive.google.com/file/d/0B5bUBYGjcP3nbDdhSE9EemJCUVU/view?usp=sharing FAIL 5] =====8:11.2017===== # näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/16ZuI4VllxFUTBUs4nmQmxT_tJqXGWpa2/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/17-s05Iu5w6iEnpWVykffUglRUgiSQEVB/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1za1wuw9ynPiKBqvaBUwbc35rkrxfP-ZM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1Zhtacyv1ngnetOdiD11Yvrr4qq0hXpC9/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1pzFPF-I4LywnF_BuxmXJxM20_rtwNUIg/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1vGcWQjwTB2y66wuFQO0DGPgU0sMzWCdK/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-abLJqyvvd6UU3vvHw_GCIwI02axSwB2/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/14nCVMl3FLSDBU_SsAmSgMq5cdM3-EctI/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund. 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/11L1B9Tdn6ESa1sz6lyhNf0xmHqeOguB7/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1sydSz-BxU3EdSHBRNb0aERkENiTHizWm/view?usp=sharing FAIL 2] # näidistund (valikkursus). 8.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1zdM-Aoozt-cQpBk23QAxfhHUPepcNbog/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1ggCND_u2ulPnLliS_UDZ6YULit-VuZ6e/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1TfCMO_HAlhq9Gi35mgVV5gicGiaiTOhx/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/1XWe0-Cr2Yg5_wze6yu5pMKi5EOWOiK4y/view?usp=sharing FAIL 4] =====15.11.2017===== # näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1txp-gfpJbMlqnW5SN-mUvlHFEbYubG2n/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1sgwgqdDxMc8T3jn_Oy8ls-cahQrrH-yO/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-dAuvvl8RJyF2N3QuyJUNSyHdCKxBnet/view?usp=sharing FAIL] # näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1Vvaisu_t_5JGEnlnOR2qizGlhJryeKCL/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/14XtiQmWPmd04Gw9VxftZAY9mMlh42y0F/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1A1wO5hox1TxY2YBrrgEcKF_DFFFtLz_i/view?usp=sharing FAIL] # näidistund. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/15Nacj3zWd_zadC90-zuiwCeNfjXX_y06/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1FBC9c7Wbx_JZk23o6VMi_kWk-WZwJgJ0/view?usp=sharing FAIL 2] # ARUTELU. 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1bjd898HyhaIi_EA-Pnu3ElQWypP1Qf86/view?usp=sharing FAIL] # näidistund (valikkursus). 15.11.2017 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1cv7fshrnbrCsKSjfNZClzlZdioC4ed0B/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1KP34zzvt2KcdPuJ5qd3RwstSrXCHiIH6/view?usp=sharing FAIL 2] ===Akord=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Akord|Akord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]]ide suhete abil. Kui akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes, siis näiteks [[w:kolmkõla|kolmkõla]] põhikuju ehitub kahest, [[w:septakord|septakord]]i põhikuju kolmest ja [[w:noonakord|noonakord]]i põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]], võivad moodustuda [[w:kvartakord|kvartakord]]id või [[w:kvintakord|kvintakord]]id. [[w:Sekund (muusika)|Sekunditest]] ja sekundist väiksematest [[w:mikrointervall|mikrointervall]]idest ehituvat akordi nimetatakse [[w:Klaster (muusika)|klastriks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16284 ## definitsioon. '''[[w:intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusikas]] kahe [[w:heli|heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te [[w:suhe (filosoofia)|suhe]]. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoon]]ides, [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|jagatis]]ena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16278 ## definitsioon. '''[[w:Kolmkõla|Kolmkõla]]''' on [[w:muusika|muusika]]s kolmest erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kahe ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. https://vara.e-koolikott.ee/node/1544#overlay-context=node/1543 https://e-koolikott.ee/material?id=16279 ## definitsioon. '''[[w:Septakord|Septakord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s neljast erinevast [[w:heliklass|heliklass]]ist koosnev [[w:akord|akord]], mille [[w:akordi põhikuju|põhikuju]] helid paiknevad kolme ülestikuse [[w:terts|terts]]ina. Akordi nimetus tuleneb sellest, et selle põhikuju äärmiste helide vahe on [[w:septim|septim]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1545#overlay-context=node/1544 https://e-koolikott.ee/material?id=16280 ## definitsioon +. '''[[w:Transponeerimine|Transponeerimine +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:nihe|-> nihe]] teatud [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. https://vara.e-koolikott.ee/node/1546#overlay-context=node/1545 https://e-koolikott.ee/material?id=16281 ## definitsioon +. '''[[w:Pööre (muusika)#Akordi pööre|Akordi pööre +]]''' tekib akordi alumise heli (bassiheli) vähemalt ühe oktavi võrra transponeerimisel, nii et uueks bassiheliks saab mõni muu akordi heli. https://vara.e-koolikott.ee/node/1547#overlay-context=node/1546 https://e-koolikott.ee/material?id=16282 ## definitsioon +. '''[[w:Akordi seis|Akordi seis +]]''' on [[W:muusika|muusika]]s [[w:akordi heli|akordi heli]]de [[w:vertikaal|-> vertikaal]]ne paigutus. Akordi seisu nimetuse määrab akordi ülemise ja põhiheli [[w:intervall (muusika)|intervall]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1925 https://e-koolikott.ee/material?id=16454 ## definitsioon +. '''[[w:Klaster (muusika)|Klaster +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s piiramatust arvust [[w:heli|heli]]dest koosnev [[w:akord|akord]], mille kõigi kõrvutiasetsevate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]] on väiksem kui [[w:väike terts|väike terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1548#overlay-context=node/1547 https://e-koolikott.ee/material?id=16283 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-TDlySFU1VzN2SWs/view?usp=sharing AKORD. JOONIS 001]''' ([[AKORD. JOONIS 001 | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1871 https://e-koolikott.ee/material?id=16425 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dlJHWm1YYTMycVk/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti]''' ([[INTERVALL. JOONIS 001. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1872 https://e-koolikott.ee/material?id=16426 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-MzE2SlVtcTRFX0U/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti]''' ([[INTERVALL. JOONIS 002. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1873 https://e-koolikott.ee/material?id=16427 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-YkxhanFmU0ZpSG8/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega]''' ([[INTERVALL. JOONIS 003. 1.oktavi c-st üles. Viiulivõti. Transpositsioonidega | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1874 https://e-koolikott.ee/material?id=16428 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-N1dkYm1MLUJJSEk/view?usp=sharing INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega]''' ([[INTERVALL. JOONIS 004. Suure oktavi c-st üles. Bassivõti. Transpositsioonidega | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1875 https://e-koolikott.ee/material?id=16429 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord | Akord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1410#overlay-context=node/1446 https://e-koolikott.ee/material?id=16223 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Intervall | Akord. Intervall. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1411#overlay-context=node/1446 https://e-koolikott.ee/material?id=16224 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Kolmkõla | Akord. Kolmkõla. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1412#overlay-context=node/1411 https://e-koolikott.ee/material?id=16225 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Septakord | Akord. Septakord. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1413#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16226 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Transponeerimine | Akord. Transponeerimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1414#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16227 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Akordi pööre | Akord. Akordi pööre. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1415#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16228 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Akord. Klaster | Akord. Klaster. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1416#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16229 =====Harjutused===== # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.1 Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3717 https://e-koolikott.ee/material?id=16936 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.2 Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3718 https://e-koolikott.ee/material?id=16937 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.3 Akord. Harjutus. Ehita intervall üles. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3719 https://e-koolikott.ee/material?id=16938 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.4 Akord. Harjutus. Ehita intervall alla. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja intervalli nimetus. Ehita intervall alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_interval.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3720 https://e-koolikott.ee/material?id=16939 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.5 Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3721 https://e-koolikott.ee/material?id=16940 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.6 Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Viiulivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3722 https://e-koolikott.ee/material?id=16941 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.7 Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord üles. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3723 https://e-koolikott.ee/material?id=16942 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=3.8 Akord. Harjutus. Ehita akord alla. Bassivõti]'''. Antud on helikõrgus ja akordi nimetus. Ehita akord alla. (Column + MusGen) [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_chord.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3724 https://e-koolikott.ee/material?id=16943 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Akord. Väike projektülesanne. Akord'''. Kirjuta vähemalt kolm akordi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 https://e-koolikott.ee/material?id=16444 # väike projektülesanne. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi transponeerimine'''. Antud on kolm akordi ja transpositsiooniintervall üles või alla. Transponeeri akordid antud intervalli võrra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3725 https://e-koolikott.ee/material?id=16944 # väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuvastamine +'''. Antud on muusikalõik. Koonda muusikalõigu helid akordiks. Taanda korduvad helid. Tuleta heliklassid. Tuvasta akord või akordid. Mängi akorde klaveril. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 https://e-koolikott.ee/material?id=17444 # väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi helide kombineerimine +'''. Antud on akord. Kirjuta akordi [[w:heliklass|heliklasside]] kõik [[w:permutatsioon|-> permutatsioonid]]. Vihje: akordi heliklasside erinevaid permutatsioone on kokku [[w:faktoriaal|-> faktoriaal]] akordi heliklasside arvust. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6636 https://e-koolikott.ee/material?id=18731 # väike projektülesanne +. '''Akord. Väike projektülesanne. Akordi tuletamine helireast +'''. Antud on [[w:helirida|helirida]]. Tuleta helirea helisid kasutades kõik teatud tüüpi akordid. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6635 https://e-koolikott.ee/material?id=18730 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Akord. Suur projektülesanne. Akordide põhjal muusikalõigu loomine +'''. Tuginedes väikestele projektülesannetele '''Akord''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1898 ja '''Akordi tuvastamine''' https://vara.e-koolikott.ee/node/4853 loo ülesande '''Akord''' raames loodud akordide põhjal ülesande '''Akordi tuvastamine''' aluseks olnud muusikalõigule sarnane muusikalõik. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/4854 https://e-koolikott.ee/material?id=17445 ====TUNNIVIDEOD==== =====24.1.2018===== # arutelu. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1yDrRllQcq8mxAQ8SvuBv8AuD35hs7yTY/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1kgSpx2ByFJ2MGn1lVNZzLIqOYpXui70p/view?usp=sharing FAIL 2],[https://drive.google.com/file/d/1cRS_ti6zMoJUz9oEtTfyrCKxMPr3E6EA/view?usp=sharing FAIL 3], [https://drive.google.com/file/d/1fQn_FtD8Du4EtzmvNbcQdOoLwT7t8tXA/view?usp=sharing FAIL 4], [https://drive.google.com/file/d/1BCwbaTbaYi43xZXiGK4pgxk9_xSg4j1X/view?usp=sharing FAIL 5],[https://drive.google.com/file/d/1QClcKqIS3sJsKSbqJK9_l3807XlgNmNN/view?usp=sharing FAIL 6] (toormaterjal) # näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1s4Vit0lFIqJnBPsMvowEu-8Qoibw-Kzm/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/15GvgnHpx91BEGE-fWEVIoZGPYE2toOjf/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1zz6IIcyS4B35dQHK1wiL4D8cVje28big/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1GSRUjobA4RjYo9ZR0yaNRX2TPZGDqcyw/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 24.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1qGeF7WM1UGnGdRur0gwjn2hARo3FpMhl/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) =====31.1.2018===== # näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1s7stb4cbuyhUn-Pr46gvvZWPgA53Lyjt/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1m8Yhh_RStlDbXcIexTtYAwMDjVpiJOjz/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/19_WQN4xnUCk3nZVsOKrayRyawrTzr1F9/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1K3H1Mog7SlUMnJfrGa42DEv0r238WaSZ/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # arutelu. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1DIN6IMQhSbfqMlj4l_l7GrrPZiEvQ0Yj/view?usp=sharing FAIL] # näidistund. 31.1.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1p6aWHmO-79Yu-4117rY4KXndQWQIWUcp/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1EEuPCu-XMXNY7EKpVLlVJg5dImMV8pGD/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1Z0UWoT80z0cGSOamZeW6DUz1hHw-K6W7/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) =====14.2.2018===== # näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1GE5qfOcToN3cDJkYcwhziJ7vBfIwQc62/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1QdBbpkEkWPW7Ni9xZq79In3gkWBdQDqf/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1nwXNKuLlL4b6vLFvPFqV8g9z1o7JcT8a/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1kMhX6Aw25L91JpDHtpVQfa8VW9ZfzJuD/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1s72XiBkNGXJY_pE-wLt9DVIrbc-qof2U/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 14.2.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1jlGDglV6iVtE4Z4rcz0oRu0fuWH67COM/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1l_5kx_wjyhzJSasAUJO6FZYBLuvPX7C2/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1XZnVzIIxVCsB6-4IAZ4C8kteICG7GPy0/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) =====28.3.2018===== # näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1LGFX4Q8Bfqtan--HPM0rTZinzMrQ3hqS/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gLN1fE2wWLWxcYwZpb8ZPfkDEiuwCnSa/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) ## arutelu. 28.3.2018 [https://drive.google.com/file/d/16jKZq8_sxS-OcBaYy3mA_j4GEZTzkg1S/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) ## arutelu. 28.3.2018 [https://drive.google.com/file/d/1c-oirU1A3L2N5s8WOBnNygIvAQqQ6617/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) # näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1SbOynCVlTZZtKFF-TLmX-xN_V_BaeCY6/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1eN7K_q05kbgFd57MGlGNhsoBHwdYer0p/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 28.3.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/14uoK26SsKJD0eGCiCPnh8AeNxh0AYEeF/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1uyH3NscaZHmIFku1uAU5MjE9oQZFOW8L/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====4.4.2018===== # arutelu. 4.4.2018 [https://drive.google.com/file/d/1ulL8h5ba51ld54wPxhMpX08tfMZdjpVy/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) # näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1A-Mjqi3duKLcnLZ95G1C62ikPqd50grd/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1JyMhUlOJXdaJxfCAT2QpYSuvnR909oQA/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1AtNTtZrgpLTcRkq05ucfb2wPGt7rYN_-/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1YqGkzX9i3c9e8z2zK-JfUI2nbX9LPbPh/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 4.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1q2eF-70Mz_YM-GA-B9Wv8BTn3Ms9CX9M/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1B7P_67jVhUgYeb7gvhow4EvRFXIpf5e4/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====11.4.2018===== # näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1GDqsD9VRuA6DFBj6tQUknyEvh2u4ZhkV/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1DfVJMFnxq2Ii3JDz4btI_DXDemQsFQNG/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1rvcwdNIomNMCUVyj6AnmliZHzsEXVDJA/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1thOxbD5FhBv0DWlg0rm18RKJ0S3GDdiH/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/11BkCDkO7AFaO8rkRSlWLm4lxc1GR8f_L/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) # näidistund. 11.4.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1BCr21BUcKu4BQOzG0V0FKh7rM34PKnkH/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1p9Rgy6ifBHYQ4y62Q6vAcWOk7Go3cVZL/view?usp=sharing FAIL 2], [https://drive.google.com/file/d/1ROzGlshUNITHk-NpZlBX635XIMFqLH1Q/view?usp=sharing FAIL 3] (toormaterjal) =====2.5.2018===== # arutelu. 2.5.2018 [https://drive.google.com/file/d/1PmHW2HLDx2r5ddDTz6e9f0hN4W-z8g6E/view?usp=sharing FAIL] (toormaterjal) # näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1casFhX_7TtzuuxszSeDagi1N1LFKMMwe/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1ubViy0tifK-v8iEWUOT6x-YsX6_oMrR4/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 2.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/13Ae9tvaqQnbcUNXyGtNshDBWF_c22wvu/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1GgUrhAdscuGggfzEztoYO_c-hkh_Tg_J/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) ===Meloodia=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Meloodia|Meloodia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] tavaliselt [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] järgnevus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1550#overlay-context=node/1548 https://e-koolikott.ee/material?id=16285 ## definitsioon +. '''[[w:Kontuur (muusika)|Kontuur +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üksteisele järgnevate [[w:heli|helide]] (tavaliselt [[w:helikõrgus|helikõrguslikke]]) suhteid [[w:kujutis|kujutav]] [[w:Funktsioon (matemaatika)|-> funktsioon]] [[w:aeg|ajas]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1899 https://e-koolikott.ee/material?id=16445 ## definitsioon +. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-dWN4dm5MWEhvM1k/view?usp=sharing Hüpermeloodia +]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:visand (muusika)|visandamise]] vahend, mille abil on võimalik kirjeldada kogu [[w:heliteos|heliteost]] läbivat olulisemate [[w:meloodia|meloodiate]] [[w:kogum|kogumit]] koos infoga teose [[w:harmoonia|harmoonia]], [[w:rütm|rütmi]], [[w:orkestratsioon|orkestratsiooni]] ja muude elementide, näiteks sõnateksti kohta. https://vara.e-koolikott.ee/node/1977 https://e-koolikott.ee/material?id=16480 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-S1EyUmNkOUdjb1U/view?usp=sharing MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs]''' ([[MELOODIA. JOONIS 001. Meloodia analüüs | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1876 https://e-koolikott.ee/material?id=16430 =====Videod===== # video. '''MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat?''' (David Stewart: How to Write a Melody (Music Theory/Composition) <nowiki>https://youtu.be/ktq_gOZU2VU?list=RDZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MELOODIA. VIDEO 001. Kuidas luua meloodiat? Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3726 https://e-koolikott.ee/material?id=16945 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Meloodia | Meloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3727 https://e-koolikott.ee/material?id=16946 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Meloodia. Väike projektülesanne. Lühike meloodia'''. Tuginedes varasematele väikestele projektülesannetele '''Helivältus''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1896) ja '''Helikõrgus''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1897), kirjuta kuuest erinevast helist koosnev meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1901 https://e-koolikott.ee/material?id=16446 # väike projektülesanne +. '''Meloodia. Väike projektülesanne. Kontuur +'''. Tuginedes väiksele projektülesandele '''Lühike meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), selgita välja meloodia kontuur. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3728 https://e-koolikott.ee/material?id=16947 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3729 https://e-koolikott.ee/material?id=16948 # suur projektülesanne +. '''Meloodia. Suur projektülesanne. Meloodia transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud meloodia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3730 https://e-koolikott.ee/material?id=16949 ===Väli=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Väli|Väli]]''' on [[w:muusika|muusika]]s piiritletud [[w:helimass|helimass]]. Välja tüüpilisteks omadusteks on helikõrguslik ulatus ([[w:ambitus|ambitus]]) ja ajaline kestus. Muudeks välja identiteeti määravateks [[w:muusikaline parameeter|muusikalisteks parameetriteks]] võivad olla näiteks [[w:Kontuur (muusika)|kontuur]]i tüüp, [[w:tämber|tämber]], [[w:helikõrgus|helikõrguslik]] või [[w:rütm|rütmiline]] koostis, [[w:faktuur|faktuur]], [[w:helitugevus|helitugevus]], [[w:suund|suund]], [[w:kiirus|kiirus]], [[w:laius|laius]], helikõrguslik või rütmiline tihedus, [[w:dünaamika|dünaamika]]. Välja võivad moodustada eri tüüpi muusikalised objektid: näiteks lühikesed või pikad, sirged, [[w:triller|trillerdavad]] või [[w:tremolo|tremoleerivad]] [[w:heli|helid]], [[w:meloodia|meloodiad]], [[w:akord|akordid]], [[w:klaster (muusika)|klastrid]], [[w:glissando|glissandod]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1554#overlay-context=node/1551 https://e-koolikott.ee/material?id=16287 ## definitsioon. '''[[w:Helimass|Helimass]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:muusikaline heli|tajutava helikõrgusega helidest]] ja/või [[w:müra|müra]]dest koosnev [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]]. Helimassi puhul on tajuja jaoks enamasti minimeeritud üksikute helide [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ed, mille tõttu on esiplaanile nihkunud näiteks [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i omadused, [[w:tämber|tämber]], [[w:dünaamika|dünaamika]] või [[w:Kontuur (muusika)|kontuur]]. Helimassi kui [[w:psühhoakustika|psühhoakustilist]] nähtust võiks kirjeldada ka teljel '[[w:integratsioon|integratsioon]]-[[w:segregatsioon|segragatsioon]]', kus helimassi teke viitab suurenevale integratsioonile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1559#overlay-context=node/1558 https://e-koolikott.ee/material?id=16292 ## definitsioon +. '''[[w:Müra (muusika)|Müra +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]], mis tekib heliallika korrapäratul [[w:võnkumine|võnkumisel]]. Müra põhiomadused on [[w:helivältus|helivältus]], [[w:helitugevus|helitugevus]] ja [[w:tämber|tämber]], kuid puudub üheselt tajutav [[w:helikõrgus|helikõrgus]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1558#overlay-context=node/1557 https://e-koolikott.ee/material?id=16291 ## definitsioon +. '''[[w:Aleatoorika|Aleatoorika +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul [[w:heliteos|heliteos]]e kõik või üksikud [[w:struktuur (muusika)|struktuurid]] põhinevad [[w:juhus|juhus]]el. Kontrollitud aleatoorika puhul on muusikalise sündmuse toimumine üldiselt kindel, kuid üksikuna juhuslik. https://vara.e-koolikott.ee/node/1557#overlay-context=node/1556 https://e-koolikott.ee/material?id=16290 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-WmtwZWxrUWUzckU/view?usp=sharing ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika]''' ([[ALEATOORIKA. JOONIS 001. Kontrollitud aleatoorika|selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1877 https://e-koolikott.ee/material?id=16431 =====Videod===== # video. '''ALEATOORIKA. VIDEO 001. Angela Gesicki: Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika''' (''Music Composition: Chance Music'', <nowiki>https://youtu.be/1G3rBK65Tmw</nowiki> [[ALEATOORIKA. VIDEO 001. Muusikaline kompositsioon: juhusemuusika / Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/5309#overlay-context=kunstiained https://e-koolikott.ee/material?id=15620 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Müra | Müra. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3637 https://e-koolikott.ee/material?id=16895 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Aleatoorika | Aleatoorika. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3638 https://e-koolikott.ee/material?id=16896 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Väli. Väike projektülesanne. Väli'''. Kirjuta kontrollitud aleatoorikat kasutades väli, milles leiduks vähemalt üks meloodia, üks akord või üks müra. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1902 https://e-koolikott.ee/material?id=16447 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Väli. Suur projektülesanne. Väljakompositsioon +'''. Arendades edasi väikseid projektülesandeid '''Muusikaline objekt''' ja '''Väli''', sünteesida kogu klassi koostöös suurem väljakompositsioon. Kompositsiooni proovimine ja (avalik) esitamine. (Avalik) arutelu. https://vara.e-koolikott.ee/node/1903 https://e-koolikott.ee/material?id=16448 ====TUNNIVIDEOD==== =====9.5.2018===== # näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1Olz-dIWhNc0DvlXwlCA8gZrmcDyOXrhz/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1UoeKW8HGt46rudWd92mLYtC7hYmUIWpr/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1-tcgJVVYZjGeS8YZgIX0N40YHsUHh-0Q/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1wvHJp0REtwh6xZrq4YVEs3lS3WaMyDfK/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 9.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1x8GVTIpE1DpPi1LRb-SWwvZAsXsTmp5s/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/18d3smRmn7Kyl07-4Xq1ALBVlom6ulwuL/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) =====16.5.2018===== # näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/13rPqwkkicERmdNmFiTFcLRbBVAPBdSU4/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/18cVr6w5GFEwvU5aHaCWattfon_xucr9F/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1W2mfT7BQrNvh19A3qkIaiwxmphNrqijr/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1gLfJ6h2JxIoMaPSSUsCpASaEbIlYQK4h/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) # näidistund. 16.5.2018 Pärnu Koidula Gümnaasium [https://drive.google.com/file/d/1tE3har1D0g3_l7W1v4Ndj772Jgy-qT16/view?usp=sharing FAIL 1], [https://drive.google.com/file/d/1zxEDzQM7ISRPWSgHi_6vqI-FxuvHqJ5Z/view?usp=sharing FAIL 2] (toormaterjal) ==Seosed== ===Rütm=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Rütm|Rütm]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helivältus|helivältus]]te järgnevuse [[w:muster|muster]]. Rütm võib olla näiteks kaootiline (vaata [[w:kaos|-> kaos]]), vaba (vaata ''[[w:rubato|rubato]]''), modaalne (vaata [[w:modaalrütmika|modaalrütmika]]), mensuraalne ehk mõõdetud (vaata [[w:mensuraalnotatsioon|mensuraalnotatsioon]]), meetriline (vaata [[w:meetrum|meetrum]]) ehk aktsenteeritud (vaata [[w:aktsent (rõhk)|aktsent]]). https://vara.e-koolikott.ee/node/1561#overlay-context=node/1560 https://e-koolikott.ee/material?id=13689 ## definitsioon. '''[[w:Meetrum|Meetrum]]''' on [[w:muusika|muusika]]s rõhuliste ja rõhutute [[w:löök (muusika)|löökide]] suhe. https://vara.e-koolikott.ee/node/1563#overlay-context=node/1562 https://e-koolikott.ee/material?id=13691 ## definitsioon. '''[[w:Sünkoop|Sünkoop]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:meetrum|meetrum]]iga konfliktis [[w:rütm (muusika)|rütm]], mis tekib [[w:aktsent (muusika)|aktsendi]] nihkumisel rõhuliselt [[w:löök (muusika)|löögilt]] rõhutule. https://vara.e-koolikott.ee/node/1564#overlay-context=node/1563 https://e-koolikott.ee/material?id=13692 ## definitsioon. '''[[w:Tempo|Tempo]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:esitus|esituse]] [[w:kiirus|kiirus]]. Alates [[w:17. sajand|17. sajand]]ist on kasutusel itaaliakeelsed tempotähised, näiteks [[w:largo|largo]], [[w:adagio|adagio]], [[w:andante|andante]], [[w:presto|presto]], [[w:allegro|allegro]]. Pärast [[w:metronoom|metronoom]]i patenteerimist 1815. aastal kasutatakse tempo tähistamiseks ka metronoominäitu "[[w:löök (muusika)|lööki]] minutis". https://vara.e-koolikott.ee/node/1565#overlay-context=node/1564 https://e-koolikott.ee/material?id=13693 ## definitsioon +. '''[[w:Ostinato|Ostinato +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s objekti omadus korduda muutumatuna (st "korduda ''ostinato''"). Muutumatult (ostinaatselt) korduda võib näiteks [[w:motiiv (muusika)|motiiv]], [[w:rütm (muusika)|rütm]], harmooniajärgnevus vms. https://vara.e-koolikott.ee/node/1566#overlay-context=node/1565 https://e-koolikott.ee/material?id=13694 ## definitsioon +. '''[[w:Värsimõõt|Värsimõõt +]]''' on poeetikas viis, kuidas rõhulised ja rõhutud või pikad ja lühikesed silbid värsis vahelduvad, määrates selle pikkuse ja rütmi. Värsis korduvat rütmilist üksust nimetatakse [[w:värsijalg|värsijalaks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1567#overlay-context=node/1566 https://e-koolikott.ee/material?id=13695 ## definitsioon +. '''[[w:Modaalrütmika|Modaalrütmika +]]''' on [[w:keskaja muusika|keskaja muusika]] rütmikontseptsioon, mille kohaselt [[w:helivältus|helivältus]] on määratud tema asukohaga helivältuste seerias ehk [[w:moodus (muusika)|mooduses]], mis koosneb kindlas järjekorras pikkadest ja lühikestest helivältustest. https://vara.e-koolikott.ee/node/1568#overlay-context=node/1567 https://e-koolikott.ee/material?id=13696 ## definitsioon +. '''[[w:Isorütmika|Isorütmika +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul samaks jääva korduva [[w:rütm (muusika)|rütmimustri]] (''talea'') sees [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ed vahelduvad (''color''). https://vara.e-koolikott.ee/node/3731 https://e-koolikott.ee/material?id=14886 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1E_VY19MpmuOMYJWZqErz4PRBUNOGh3ON/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 001. Agbadja ja selle variatsioonid]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1e-fVnj6XRSrflfzaFYprgBYnq6eC6oLV/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 002. Kaka (agbadja)]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1CVYnly86Yz5DXJtO-Nbb-nwurPiAQXmQ/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 003. Ansambel]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1QrlPEKJT3LI77mu9SWep0IkCOaYYKlaj/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 004. Gogbahoun]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1NQ5MfE_WA1g3NjWfL2uvPo1gDn7EgwXK/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 005. Zinli]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1tIYaueotW-WQuwgG-7yp5oVRSlRJpVJ_/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 006. Sakpata]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1AsLMDonXcIgLA9D9e5cYvDRhY_XhCwDE/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 007. Tchingounmey]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1wsXAOtV05tSHWT2v6DYkJqmJMFw91mQa/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 008. Houngan]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1KOw8VyurmjYHvwlBSgmu53d0zbG5P2Wq/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 009. Sakpata+zinli]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1MV-A3SKvo2Ro7vOtsqnw1VOdRwlyFisD/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 010. Teguepka]''' # joonis +. '''[https://drive.google.com/file/d/1QXcAockTLLm9joA6HF2X0Mwx3X4QzSGn/view?usp=sharing RÜTM. BENIN. JOONIS 011. Kokotako]''' =====Videod===== # video. '''RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 1, <nowiki>https://youtu.be/j8kAjTBilW0?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 001. Neljandik, kaheksandik, kuueteistkümnendik. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3855 https://e-koolikott.ee/material?id=14914 # video. '''RÜTM. VIDEO 002. Triool''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 2, <nowiki>https://youtu.be/mFLHwvOxwvE?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 002. Triool. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3856 https://e-koolikott.ee/material?id=14915 # video. '''RÜTM. VIDEO 003. Punkteering''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 3, <nowiki>https://youtu.be/BPSEHRHsABk?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 003. Punkteering. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3857 https://e-koolikott.ee/material?id=14916 # video. '''RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 4, <nowiki>https://youtu.be/YoLW2Jz81RY?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 004. Taktimõõt 2/4, 3/4, 4/4. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3858 https://e-koolikott.ee/material?id=14917 # video. '''RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 5, <nowiki>https://youtu.be/F_cpOJWo5hI?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 005. Pidekaar. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3859 https://e-koolikott.ee/material?id=14918 # video. '''RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 6, <nowiki>https://youtu.be/sRrAMZHCEUs?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 006. Kordamine, paus rõhulisel taktiosal. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3860 https://e-koolikott.ee/material?id=14919 # video. '''RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 7, <nowiki>https://youtu.be/20tFbZbeung?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 007. Sünkoop. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3861 https://e-koolikott.ee/material?id=14920 # video. '''RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik''' (Lyubov Lyutko, Vasily Feldman: RHYTHMIC ALPHABET level 8, <nowiki>https://youtu.be/nWaISDGJhQw?list=PLXnBFg3zzK_MQHPY7CI371oM0L1Bf7dnj</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 008. Kolmekümnekahendik. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3862 https://e-koolikott.ee/material?id=14921 # video. '''RÜTM. VIDEO 009. Ostinato''' (Brian Gossard: Ostinato Explained! <nowiki>https://youtu.be/0VksrMqE_4c</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 009. Ostinato. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3863 https://e-koolikott.ee/material?id=14922 # video. '''RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt''' (Jack Stevenson: Rhythm Modes Explained <nowiki>https://youtu.be/zt1Dx0rPDEw</nowiki>) [[RÜTM. VIDEO 010. Värsimõõt. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3864 https://e-koolikott.ee/material?id=14923 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm | Rütm. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1419#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13645 https://e-koolikott.ee/material?id=13645 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Meetrum | Rütm. Meetrum. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1421#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=13647 https://e-koolikott.ee/material?id=13647 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Sünkoop | Rütm. Sünkoop. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1449#overlay-context=node/1451 https://e-koolikott.ee/material?id=13649 https://e-koolikott.ee/material?id=13649 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Rütm. Tempo | Rütm. Tempo. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1451#overlay-context=node/1449 https://e-koolikott.ee/material?id=13650 https://e-koolikott.ee/material?id=13650 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 001'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Q2MtN01BWWM1Qmc/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1904 https://e-koolikott.ee/material?id=13844 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 002'''. Antud taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-ZzVaV19BWkRMMWs/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1905 https://e-koolikott.ee/material?id=13845 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 003'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-by1ZMF91YS1zbTg/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1906 https://e-koolikott.ee/material?id=13846 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 004'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-X0hrWk1rQ19qUG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1907 https://e-koolikott.ee/material?id=13847 # väike projektülesanne. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 005'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioonm, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-Rm1QQndqcDlDeUE/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1908 https://e-koolikott.ee/material?id=13848 # väike projektülesanne +. '''Rütm. Väike projektülesanne. Rütm 006'''. Antud on taktimõõt 2/4 ja kasutatavad helivältused 1/2, 1/4, 1/8, 1/16, 1/32, 1/2 punktiga, 1/4 punktiga, 1/8 punktiga, 1/16 punktiga. Kirjuta lühike rütmikompositsioon, kasutades töölehte https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-RVBQY2duWG5vWG8/view?usp=sharing Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/1909 https://e-koolikott.ee/material?id=13849 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Rütm. Suur projektülesanne. Rütmikompositsioon +'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades rütmikompositsioon. Inspiratsiooni saamiseks võid kasutada juhendit [[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND/Projektülesanded/Rütmikompositsioon|Rütmikompositsioon]]. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3733 https://e-koolikott.ee/material?id=14888 # suur projektülesanne +. '''Rütm. Suur projektülesanne. Rütmi transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud rütm noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3734 https://e-koolikott.ee/material?id=14889 ===Harmoonia=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Harmoonia|Harmoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:akord|akord]]ide ühendamine ja suhted. https://vara.e-koolikott.ee/node/1573#overlay-context=node/1568 https://e-koolikott.ee/material?id=16294 ## definitsioon. '''[[w:Helilaad|Helilaad]]''' ehk '''laad''' on [[w:muusika|muusika]]s erinevate [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te ning nendega seotud [[w:aste (muusika)|astmete]] [[w:funktsioon (muusika)|funktsioonide]] [[w:Abstraktsus|-> abstraktne]] [[w:süsteem|-> süsteem]], mille [[w:konkretiseering|konkretiseeringuks]] on [[w:heliride|helirida]]. Näiteks ''[[w:c (muusika)|c]]''-st üles ehitatud [[w:loomulik mažoor|loomuliku mažoori]] konkretiseeringuks on [[w:Do-mažoor|Do-mažoor]] helirida. https://vara.e-koolikott.ee/node/1929 https://e-koolikott.ee/material?id=16457 ## definitsioon. '''[[w:aste (muusika)|Aste]]''' on [[w:diatooniline helirida|diatoonilise helirea]] [[w:heli|heli]] tähis alates [[w:põhiheli|põhihelist]]. Astet kujutatakse kas [[w:rooma numbrid|rooma numbri]] või [[w:solmisatsioon|relatiivse solmisatsiooni]] silbiga. https://vara.e-koolikott.ee/node/1575#overlay-context=node/1574 https://e-koolikott.ee/material?id=16296 ## definitsioon. '''[[w:Helirida|Helirida]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]]de [[w:helikõrgus|helikõrgus]]lik järjestus [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i piires. https://vara.e-koolikott.ee/node/1574#overlay-context=node/1568 https://e-koolikott.ee/material?id=16295 ## definitsioon. '''[[w:mažoor|Mažoor]]''' ehk '''duur''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:suur terts|suur terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1931 https://e-koolikott.ee/material?id=16458 ## definitsioon. '''[[w:minoor|Minoor]]''' ehk '''moll''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:helilaad|helilaad]], mille I ja III [[w:aste (muusika)|astme]] [[w:intervall (muusika)|intervall]] on [[w:väike terts|väike terts]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1932 https://e-koolikott.ee/material?id=16459 ## definitsioon. '''[[w:Helistik|Helistik]]''' on [[w:muusika|muusika]]s mistahes [[w:helikõrgus|helikõrgus]]elt ehitatud [[w:mažoor|mažoor]]- või [[w:minoor|minoor]]-[[w:helirida|helirida]]. Helistiku nimetus tuleneb [[w:toonika|toonika]]st. Helistiku tunnuseks [[w:noodikiri|noodikirjas]] on [[w:võtmemärk|võtmemärgid]], mis kirjutatakse kindlas järjekorras pärast [[w:noodivõti|noodivõti]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1576#overlay-context=node/1575 https://e-koolikott.ee/material?id=16297 ## definitsioon +. '''[[w:diatooniline helirida|Diatooniline helirida +]]''' on [[w:helirida|helirida]], mille kõik helid kuuluvad [[w:diatoonika|diatoonikasse]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1577#overlay-context=node/1576 https://e-koolikott.ee/material?id=16298 ## definitsioon +. '''[[w:Diatoonika|Diatoonika +]]''' on [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis moodustub ainult [[w:alusheli|alusheli]]dest. Diatoonilises helisüsteemis on [[w:oktav|oktav]] jagatud seitsmeks [[w:helikõrgus|helikõrgus]]eks. [[w:helistik|Helistik]]e, [[w:transponeerimine|transponeerimise]] ning [[w:duur-moll-süsteem|duur-moll-süsteem]]i kasutuselevõtuga 17. sajandil on laienenud ka diatoonika mõiste: diatooniline helisüsteem võib põhineda mis tahes [[w:helistik|helistik]]us oleva [[w:helilaad|helilaad]]i [[w:alteratsioon|altereerimata]] helidel. Diatoonilised heliread on näiteks kirikuheliread, loomulik mažoor ja loomulik minoor. https://vara.e-koolikott.ee/node/1923 https://e-koolikott.ee/material?id=16453 ## definitsioon +. '''[[w:kromaatika|Kromaatika +]]''' on [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 12 [[w:pooltoon|pooltoon]]ist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1978 https://e-koolikott.ee/material?id=16481 ## definitsioon +. '''[[w:Pentatoonika|Pentatoonika +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine [[w:helisüsteem|helisüsteem]], mis koosneb 5 helist. https://vara.e-koolikott.ee/node/1979 https://e-koolikott.ee/material?id=16482 ## definitsioon +. '''[[w:Oktatoonika|Oktatoonika +]]''' on on [[w:muusika|muusika]]s [[w:oktav|oktav]]ipõhine kaheksast korrapäraselt vahelduvast [[w:võrdtempereeritud häälestus|võrdtempereeritud]] [[w:pooltoon|pool]]- ja [[w:tervetoon|tervetoon]]ist koosnev [[w:helisüsteem|helisüsteem]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1980 https://e-koolikott.ee/material?id=16483 ## definitsioon +. '''[[w:Funktsionaalharmoonia|Funktsionaalharmoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:funktsioon (muusika)|funktsioonidel]] põhinev [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]]. Funktsioon on [[w:muusika|muusika]]s [[w:harmoonia (muusika)|harmoonia]] mõiste, millega iseloomustatakse [[w:diatooniline helirida|diatoonilise helirea]] helide suhteid. Kuna diatoonilise helirea helisid tähistatakse [[w:aste (muusika)|astmete]] abil, räägitakse vahel ka diatoonilise helirea astmete suhetest. Funktsioone sisaldavat harmooniat nimetatakse [[w:funktsionaalharmoonia|funktsionaalharmoonia]]ks. Harmoonia funktsioonid diatoonilises helireas: [[w:toonika|toonika]] funktsioon on seotud diatoonilise helirea esimese heliga, mida tähistab I aste. Toonika funktsiooniks on määrata [[w:helistik|helistik]]. Funktsionaalharmooniale põhinevad heliteosed tavaliselt algavad toonikast ja lõpevad toonikasse; [[w:Dominant|dominandi]] funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea viienda heliga, mida tähistab V aste. Dominandi funktsiooniks on "juhtida" toonikasse. Dominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kolmas ja seitsmes heli, mida tähistavad vastavalt III (ülemine [[w:mediant|mediant]]) ja VII ([[w:juhttoon|juhttoon]]) aste; [[w:Subdominant|subdominandi]] funktsioon on seotud eelkõige diatoonilise helirea neljanda heliga (IV astmega). Subdominandi funktsiooniks on "eemalduda" toonikast. Subdominandi funktsiooni täidavad tihti ka diatoonilise helirea kuues ja teine heli, vastavalt VI (alumine [[w:mediant|mediant]]) ja II ([[w:juhttoon|juhttoon]]) aste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1578 https://e-koolikott.ee/material?id=16299 ## definitsioon +. '''[[w:Häältejuhtimine|Häältejuhtimine +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:meloodia|meloodia]] liikumine samas või erinevas suunas. Samasuunalise häältejuhtimise erikujuks on paralleelne liikumine [[w:kvint|kvint]]ides või [[w:oktav|oktav]]ites, mis on klassikalises häältejuhtimises keelatud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1579 https://e-koolikott.ee/material?id=16300 ====SHOW==== =====Videod===== # video. '''HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs''' (<nowiki>https://youtu.be/uv8-n8BSBNU</nowiki>) [[HARMOONIA. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa ekspositsiooni harmoonia analüüs. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1989 https://e-koolikott.ee/material?id=16486 # video. '''HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine''' (<nowiki>https://youtu.be/6kFeZQraG6I</nowiki>) [[HARMOONIA. VIDEO 002. Meloodia harmoniseerimine. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3676 https://e-koolikott.ee/material?id=16911 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia | Harmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1422#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16230 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helirida | Harmoonia. Helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1423#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16231 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Aste | Harmoonia. Aste. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1424#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16232 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Helistik | Harmoonia. Helistik. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1425#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16233 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Diatooniline helirida | Harmoonia. Diatooniline helirida. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1426#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16234 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Funktsionaalharmoonia | Harmoonia. Funktsionaalharmoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1427#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16235 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Harmoonia. Häältejuhtimine | Harmoonia. Häältejuhtimine. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1428#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16236 =====Harjutused===== # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.1 Harmoonia. Harjutus. Määra helistik]'''. Antud on helistiku nimetus. Kirjuta võtmemärgid. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/recognize_key_signature.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3735 https://e-koolikott.ee/material?id=16950 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.2 Harmoonia. Harjutus. Kirjuta duur-helirea nimetus]'''. Antud on võtmemärgid. Kirjuta duur-helirea nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_key.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3736 https://e-koolikott.ee/material?id=16951 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.3 Harmoonia. Harjutus. Kirjuta moll-helirea nimetus]'''. Antud on võtmemärgid. Kirjuta moll-helirea nimetus. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/name_key.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3737 https://e-koolikott.ee/material?id=16952 # harjutus. '''[https://tarmoj.github.io/komp/musicexercises.html?e=7.4 Harmoonia. Harjutus. Ehita helirida antud noodist üles]'''. Kirjuta antud helist üles duur, moll jne üles. [https://github.com/tarmoj/komp/blob/gh-pages/build_scale.js KOOD] https://vara.e-koolikott.ee/node/3738 https://e-koolikott.ee/material?id=16953 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Harmoonia. Väike projektülesanne. Harmoonia'''. Lähtudes olemasolevast väiksest projektülesandest '''Meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3740 https://e-koolikott.ee/material?id=16954 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Harmoonia. Suur projektülesanne. Meloodia harmoniseerimine'''. Tuginedes projektülesandele '''Meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), harmoniseeri kõiki seniseid teadmisi kasutades meloodia. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3741 https://e-koolikott.ee/material?id=16955 # suur projektülesanne +. '''Harmoonia. Suur projektülesanne. Harmoonia transkriptsioon +'''. Antud on helifail. Transkribeeri helifailis kuuldud harmoonia noodikirja märkidena. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3742 https://e-koolikott.ee/material?id=16956 ===Faktuur=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Faktuur|Faktuur]]''' on [[w:muusika|muusika]]s üldmõiste, mida kasutatakse [[w:muusika struktuur|muusikalise struktuuri]] [[w:vertikaal|vertikaal]]se [[w:mõõde|mõõtme]] tähenduses. Faktuuri all võib pidada silmas näiteks [[w:Partii (muusika)|partiide]] ehk häälte, [[w:tämber|tämbrite]], [[w:rütm (muusika)|rütmide]], [[w:artikulatsioon (muusika)|artikulatsioonide]], [[w:dünaamika (muusika)|dünaamika]] või muusika karakterite samal ajahetkel ühendamise üldist printsiipi. Eraldatakse [[w:ühehäälsus|ühehäälset]] ([[w:monofoonia|monofoonia]]) ja [[w:mitmehäälsus|mitmehäälset]] faktuuri, mida on kolme põhilist liiki: [[w:homofoonia|homofoonia]], [[w:polüfoonia|polüfoonia]] ja [[w:heterofoonia|heterofoonia]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1580 https://e-koolikott.ee/material?id=16301 ## definitsioon. '''[[w:monofoonia|Monofoonia]]''' ehk '''ühehäälsus''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:faktuur (muusikas)|faktuur]]itüüp, mille all mõistetakse kas üksikut heli või [[w:saade ehk akompanement|saateta]] [[w:meloodia|meloodia]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1581#overlay-context=node/1580 https://e-koolikott.ee/material?id=16302 ## definitsioon. '''[[w:Homofoonia|Homofoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:mitmehäälsus|mitmehäälne]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], milles ühte domineerivat [[w:meloodia|meloodia]]t [[w:saade ehk akompanement|saadab]] muu muusikaline materjal. https://vara.e-koolikott.ee/node/1582#overlay-context=node/1581 https://e-koolikott.ee/material?id=16303 ## definitsioon. '''[[w:Polüfoonia|Polüfoonia]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe iseseisva [[w:meloodia|meloodia]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Polüfoonia loomise kunsti, [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]it ja teooriat nimetatakse [[w:kontrapunkt|kontrapunkt]]iks. https://vara.e-koolikott.ee/node/1583#overlay-context=node/1582 https://e-koolikott.ee/material?id=16304 ## definitsioon +. '''[[w:Heterofoonia|Heterofoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:mitmehäälsus|mitmehäälse]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tüüp, mille puhul kõlavad [[w:üheaegsus|üheaegselt]] sama [[w:meloodia|meloodia]] pisut erinevad variandid. https://vara.e-koolikott.ee/node/1584#overlay-context=node/1582 https://e-koolikott.ee/material?id=16305 ## definitsioon +. '''[[w:Mikropolüfoonia|Mikropolüfoonia +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:György Ligeti|György Ligeti]] poolt välja arendatud maksimaalse [[w:helikõrgus|helikõrgus]]liku ja [[w:rütm|rütm]]ilise tihedusega [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tüüp. https://vara.e-koolikott.ee/node/1585#overlay-context=node/1584 https://e-koolikott.ee/material?id=16306 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-R1hNTGxTT0JyVkU/view?usp=sharing FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas]''' ([[FAKTUUR. JOONIS 001. Faktuuritüübid noodikirjas | selgituste loend]]) https://vara.e-koolikott.ee/node/1878 https://e-koolikott.ee/material?id=16432 =====Videod===== # video. '''FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega''' (Musical textures- a brief explanation for GCSE music <nowiki>https://youtu.be/_bzlIJ2-lMs</nowiki>) [[FAKTUUR. VIDEO 001. Faktuuritüübid helinäidetega. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3677 https://e-koolikott.ee/material?id=16912 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur | Faktuur. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1430#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16238 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Monofoonia | Faktuur. Monofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1431#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16239 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Homofoonia | Faktuur. Homofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1432#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16240 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Polüfoonia | Faktuur. Polüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1433#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16241 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Heterofoonia | Faktuur. Heterofoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1434#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16242 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Faktuur. Mikropolüfoonia | Faktuur. Mikropolüfoonia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1435#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16243 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Faktuur. Väike projektülesanne. Faktuurivisand'''. Loo vähemalt kolme erinevat muusikalist objekti siduv visandpartituur, milles on kasutatud vähemalt kahte erinevat faktuuritüüpi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3743 https://e-koolikott.ee/material?id=16957 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Faktuur. Suur projektülesanne. Faktuur'''. Kirjuta teatud faktuuris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3746 https://e-koolikott.ee/material?id=16960 ===Variatsioon=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Variatsioon (muusika)|Variatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s uus [[w:objekt|objekt]], mis on mingi [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]i või [[w:reegel|reegli]] põhjal tuletatud olemasolevast objektist. Olemasolevaks objektiks ([[w:teema (muusika)|teemaks]]) võib olla näiteks [[w:meloodia|meloodia]], [[w:rütm|rütm]]ifiguur, [[w:harmoonia|harmoonia]]järgnevus vms. Uue objekti tuletamise protsessi nimetatakse varieerimiseks. Teema ja variatsioonid võivad moodustada [[w:variatsioonivorm|variatsioonivorm]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/1591#overlay-context=node/1590 https://e-koolikott.ee/material?id=16312 ## definitsioon. '''[[w:Augmentatsioon|Augmentatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehniline]] operatsioon, mille tulemusel toimub [[w:helivältus|helivältus]]e pikenemine. Augmentatsioon on [[w:diminutsioon|diminutsioon]]i vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1592#overlay-context=node/1591 https://e-koolikott.ee/material?id=16313 ## definitsioon. '''[[w:Diminutsioon|Diminutsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehniline]] operatsioon, mille käigus toimub [[w:helivältus|helivältus]]e lühenemine. Diminutsioon on [[w:augmentatsioon|augmentatsioon]]i vastandmõiste. https://vara.e-koolikott.ee/node/1593#overlay-context=node/1592 https://e-koolikott.ee/material?id=16314 ## definitsioon. '''[[w:Inversioon|Inversioon]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnika]], mille puhul toimub [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:peegeldus|peegeldus]] suhtes [[w:horisontaaltelg|horisontaalteljega]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1594#overlay-context=node/1593 https://e-koolikott.ee/material?id=16315 ## definitsioon. '''[[w:Vähikäik|Vähikäik ehk retrograad]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kompositsioonitehnika|kompositsioonitehnika]], mille puhul toimub muusikalise materjali [[w:peegeldus|peegeldus]] suhtes [[w:vertikaaltelg|vertikaalteljega]]. Vähikäiku on võimalik kirjeldada [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i liigina, kus [[w:motiiv (muusika)|motiiv]]i või [[w:teema (muusika)|teema]] [[w:heli|heli]]d järgnevad tagantpoolt ettepoole. https://vara.e-koolikott.ee/node/1595#overlay-context=node/1594 https://e-koolikott.ee/material?id=16316 ## definitsioon +. '''[[w:Interpolatsioon|Interpolatsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mis seisneb tuletatud muusikalise materjali lisamises olemasoleva materjali vahele. Interpolatsioon võib seisneda näiteks kahe helivältuse, kahe helikõrguse, kahe akordi, kahe tämbri vms vahele jääva materjali lisamises. https://vara.e-koolikott.ee/node/1597#overlay-context=node/1596 https://e-koolikott.ee/material?id=16318 ## definitsioon +. '''[[w:Figuratsioon|Figuratsioon +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:meetrum|meetrilisse]] struktuuri kuuluvatest helidest koosnev kaunistus, [[w:saade ehk akompanement|saate]]kujund või [[w:passaaž|passaaž]], mida kasutatakse [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i tihendamiseks. Meetrilisse struktuuri mittekuuluvat kaunistust nimetatakse muusikas ka [[w:ornament (muusika)|ornamendiks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1596#overlay-context=node/1595 https://e-koolikott.ee/material?id=16317 ====SHOW==== =====Videod VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST===== # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon''' (<nowiki>https://youtu.be/4Uv-ZySBOHs</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 001. Augmentatsioon ja diminutsioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3747 https://e-koolikott.ee/material?id=16961 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad''' (Clinic: Serialism (Tone Rows) - Inversion and Retrograde Inversion <nowiki>https://youtu.be/40dUwUZaj4I</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 002. Dodekafoonia: inversioon ja retrograad. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3749 https://e-koolikott.ee/material?id=16963 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon''' (Andrew Huang. Inversioon. Beethoven Für Elise (inglise keeles) <nowiki>https://youtu.be/4IAZY7JdSHU</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 003. Inversioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1982 https://e-koolikott.ee/material?id=16485 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria''' (Andrew Huang: AMAZING MUSIC INVERSIONS <nowiki>https://youtu.be/yhsAyVcUJ_I</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 004. Inversioon. Teooria. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1981 https://e-koolikott.ee/material?id=16484 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad''' (<nowiki>https://youtu.be/gQgZYJyYZ2w</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 005. Retrograad. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3752 https://e-koolikott.ee/material?id=16966 # video. '''VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon''' (Steven Armstrong: Figuration <nowiki>https://youtu.be/jjqBck58N9E</nowiki>) [[VARIATSIOON. VIDEO 006. Figuratsioon. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3754 https://e-koolikott.ee/material?id=16968 '''VIDEO PUUDUB. OBJEKT KUSTUTADA DRUPALIST''' ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon | Variatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1438#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16246 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Augmentatsioon | Variatsioon. Augmentatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1439#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16247 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Diminutsioon | Variatsioon. Diminutsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1440#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16248 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Inversioon | Variatsioon. Inversioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1441#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16249 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad | Variatsioon. Vähikäik ehk retrograad. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1442#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16250 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Interpolatsioon | Variatsioon. Interpolatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1446#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16254 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Variatsioon. Figuratsioon | Variatsioon. Figuratsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1445#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16253 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Variatsioon. Väike projektülesanne. Meloodia variatsioon'''. Lähtudes väiksest projektülesandest '''Lühike meloodia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/1901), tuleta olemasolevast meloodiast uus meloodia, muutes meloodia helisid helikõrguse ja helivältuse parameetris. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3760 https://e-koolikott.ee/material?id=16974 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Variatsioon. Suur projektülesanne. Meloodia variatsioonid'''. Kirjuta olemasolevale meloodiale vähemalt viis variatsiooni, mille puhul on erinevates variatsioonides erineval moel varieeritud nii helikõrgusi kui ka helivältusi. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3761 https://e-koolikott.ee/material?id=16975 ===Kontrapunkt=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Kontrapunkt|Kontrapunkt]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kunst|kunst]], [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], [[w:printsiip|printsiip]], [[w:teooria|teooria]] ja [[w:õppeaine|õppeaine]], mille puhul käsitletakse [[w:tervik|tervik]]una [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:faktuur (muusika)|faktuur]]i vähemalt kahte korraga kõlavat üksteise suhtes iseseisvat [[w:meloodia|meloodia]]t. https://vara.e-koolikott.ee/node/1586#overlay-context=node/1585 https://e-koolikott.ee/material?id=16307 ## definitsioon. '''[[w:Imitatsioon|Imitatsioon]]''' on [[w:muusika|muusika]] [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]], mille puhul ühes [[w:hääl (muusika)|hääles]] leiduvat [[w:motiiv (muusika)|motiivi]] või [[w:teema (muusika)|teemat]] [[w:jäljendamine|jäljendatakse]] teises hääles. https://vara.e-koolikott.ee/node/1587#overlay-context=node/1586 https://e-koolikott.ee/material?id=16308 ## definitsioon +. '''[[w:Kaanon|Kaanon +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioon]]i realiseerimise [[w:juhis|juhis]] ja [[w:realisatsioon|realisatsioon]] ise. https://vara.e-koolikott.ee/node/1588#overlay-context=node/1587 https://e-koolikott.ee/material?id=16309 ## definitsioon +. '''[[w:Fuuga|Fuuga +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s 16.-18. sajandil [[w:kaanon (muusika)|kaanonist]] välja kasvanud [[w:imitatsioon (muusika)|imitatsioonil]] põhinev [[w:polüfoonia|polüfooniline]] [[w:printsiip|printsiip]], mille kohaselt toimub teemade korduv läbiviimine [[w:faktuur (muusika)|muusikalise faktuuri]] kõigis [[w:hääl (muusika)|häältes]]. Olgugi et igal konkreetsel fuugal ehk fuuga printsiibi alusel loodud [[w:heliteos|heliteos]]el on alati olemas ka mingi [[w:muusikavorm|muusikavorm]], ei saa me rääkida ühtsest ja standardsest fuuga vormist [[w:homofoonia|homofooniliste]] vormide puhul välja kujunenud tähenduses. Fuuga printsiibi alusel loodud heliteos võib kanda [[w:muusikažanr|žanrinimetust]] "fuuga", "[[w:fugett|fugett]]", "[[w:fugaato|fugaato]]", "[[w:ritšerkaar|ritšerkaar]]" või "[[w:invensioon|inventsioon]]". https://vara.e-koolikott.ee/node/1589#overlay-context=node/1588 https://e-koolikott.ee/material?id=16310 ## definitsioon +. '''''[[w:Cantus firmus|Cantus firmus +]]''''' on [[w:keskaja muusika|keskaja-]] ja [[w:renessanssmuusika|renessanssmuusika]]s enamasti varasemast muusikast [[w:laenamine (muusika)|laenatud]] [[w:meloodia|meloodia]], mida kasutati uue [[w:polüfoonia|polüfoonilise]] [[w:heliteos|heliteos]]e alusena. ''Cantus firmus'' võis põhineda kas [[w:gregoriuse koraal|gregoriuse koraal]]il, varasemal vaimuliku või ilmaliku polüfoonilise teose [[w:partii (muusika)|partiil]] või olla [[w:helilooja|helilooja]] enda loodud. ''Cantus firmus'' kõlas enamasti [[w:tenor (partii)|tenoris]] ja pikemates [[w:helivältus|helivältus]]tes. https://vara.e-koolikott.ee/node/1590#overlay-context=node/1589 https://e-koolikott.ee/material?id=16311 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/11yttjR0e803K_ddytM_rolhuOzvS2zkW/view?usp=sharing KONTRAPUNKT. JOONIS 001. Gregoriuse koraalist saab ''cantus firmus'' +]''' (<nowiki> Gregoriuse koraal "Veni creator spiritus" https://youtu.be/Kphky63gK5I -> Nicolas de Grigny "Veni creator spiritus" https://youtu.be/5fkcyhsHCEc</nowiki>) https://vara.e-koolikott.ee/node/3663 https://e-koolikott.ee/material?id=16902 =====Videod===== # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk''' (Steven Jacks: Counterpoint -- Music Minute #8 <nowiki>https://youtu.be/TtPy1Ng7aK4</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 001. Range stiil, esimene järk. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3755 https://e-koolikott.ee/material?id=16969 # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit?''' (Adam Neely: Composing Canons!, vt <nowiki>https://youtu.be/OiG_5HcuJnc</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 002. Kuidas kirjutada kaanonit? Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3674 https://e-koolikott.ee/material?id=16909 # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon''' (<nowiki>https://youtu.be/SLBsFDydmBA</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 003. Kuidas kirjutada fuugat? Ekspositsioon. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3675#overlay-context=node/3674 https://e-koolikott.ee/material?id=16910 # video. '''KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm''' (Steven Jacks: Fugue Form -- Music Minute #20 <nowiki>https://youtu.be/srIN2-0Aphk</nowiki>) [[KONTRAPUNKT. VIDEO 004. Kuidas kirjutada fuugat? Fuuga vorm. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3758 https://e-koolikott.ee/material?id=16972 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt | Kontrapunkt. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1436#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16244 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Kontrapunkt. Imitatsioon | Kontrapunkt. Imitatsioon. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/1437#overlay-context=node/1412 https://e-koolikott.ee/material?id=16245 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Kontrapunkt. Väike projektülesanne. Imitatsioon'''. Kirjuta vähemalt kahehäälne ja kahe takti pikkune kompositsioon, milles teises taktis sisse astuv teine hääl imiteeriks esimese hääle esimeses taktis olevat materjali ning esimene hääl moodustaks imitatsioonile teises taktis kontrapunkti. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3744 https://e-koolikott.ee/material?id=16958 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Kontrapunkt. Suur projektülesanne. Kaanon või fuuga +'''. Vali tekstikatkend. Kasutades kõiki õpitud helivältusi ja noteerides helikõrgused suhtelistena (madal, keskmine, kõrge), kirjuta neljahäälne kaanon või fuuga kõnekoorile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3745 https://e-koolikott.ee/material?id=16959 ===Tämber=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Tämber|Tämber ehk kõlavärv]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:üldmõiste|üldmõiste]] [[w:muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] [[w:kogum|kogum]]ile, mille erinevate väärtuste korral [[w:kuulaja|kuulaja]] [[w:taju|taju]]b sama [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e, [[w:helitugevus|helitugevus]]e ja [[w:helivältus|helivältus]]ega [[w:heli|heli]]sid erinevalt. Igal [[w:muusikainstrument|muusikainstrumendil]] või [[w:inimhääl|inimhäälel]] on oma unikaalne tämber. Tämbrit määravateks muusikalisteks parameetriteks on näiteks [[w:osaheli|osaheli]]de arv, osahelide omavahelised suhted, [[w:mähisjoon|mähisjoon]]e kuju, [[w:formant|formant]]ide paiknemine. Lisaks nendele võivad tämbrit mõjutada näiteks [[w:vibrato|vibraato]], juhuslikud [[w:müra|müra]]d, [[w:interferents|interferents]]. Tämber on [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e, [[w:helitugevus|helitugevus]]e ja [[w:helikestus|helikestus]]e kõrval ka üks neljast [[w:heli|heli]] põhiomadustest. Saksakeelsest sõnast ''Klangfarbe'' pärinev tämbrit tähistav sõna 'kõlavärv' viitab ka [[w:sünesteesia|sünesteesia]] ideele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1600#overlay-context=node/1601 https://e-koolikott.ee/material?id=16319 ## definitsioon. '''[[w:Kõlavärvimeloodia|Kõlavärvimeloodia]] ''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]]de või [[w:meloodia|meloodia]]te järgnevus, milles on oluline [[w:tämber|tämbrite]] vaheldumine. https://vara.e-koolikott.ee/node/1601#overlay-context=node/1600 https://e-koolikott.ee/material?id=16320 ## definitsioon. '''[[w:Osaheli|Osahelid]]''' on harmoonilise [[w:liitheli|liitheli]] [[w:põhitoon|põhitoon]] koos [[w:ülemheli|ülemheli]]dega. Harmoonilise liitheli osahelide [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]ed suhtuvad üksteisesse nagu [[w:täisarv|täisarv]]ud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1602#overlay-context=node/1601 https://e-koolikott.ee/material?id=16321 ## definitsioon. '''[[w:Helisüntees|Helisüntees +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s elektroonilisest [[w:signaal|signaal]]ist [[w:heli|heli]] loomine ja/või töötlemine. Helisünteesile põhineb [[w:süntesaator|süntesaator]]i töö. https://vara.e-koolikott.ee/node/1609#overlay-context=node/1608 https://e-koolikott.ee/material?id=16326 ## definitsioon. '''[[w:süntesaator|Süntesaator +]]''' on [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]], mille abil on võimalik luua [[w:elektrooniline signaal|elektroonilisest signaalist]] looduses eksisteeriva akustilise heli ([[w:muusikaline heli|muusikalise heli]], [[w:müra|müra]] või konkreetse loodus- või inimkeskkonna heli) imitatsioon või ka heli, millel looduses akustiline vaste puudub. Süntesaatori töö põhineb [[w:helisüntees|helisüntees]]il. https://vara.e-koolikott.ee/node/1610#overlay-context=node/1609 https://e-koolikott.ee/material?id=16327 ## definitsioon +. '''[[w:mähisjoon|Mähisjoon +]]''' on [[w:akustika|akustika]]s [[w:heli|heli]] võnkekõvera tippe läbiv [[w:kõverjoon|kõverjoon]]. Mähisjoont võib mõista ka [[w:võnkumine|võnkumise]] [[w:amplituud|amplituud]]i üldistusena. Mähisjoon võib olla [[w:aeg|aja]], [[w:ruum|ruum]]i, [[w:nurk|nurga]] või mõne muu [[w:muutuja|muutuja]] [[w:funktsioon|funktsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1603#overlay-context=node/1602 https://e-koolikott.ee/material?id=16322 ## definitsioon +. '''[[w:ADSR|ADSR +]]''' (''attack'' 'puhkemine', ''decay'' 'vaibumine', ''sustain'' 'kestmine', ''release'' 'katkemine') on [[w:heli|heli]] amplituudi ([[w:helitugevus|helitugevus]]e) kõvera [[w:mähisjoon|mähisjoon]]e mudel: heli puhkemise kestus (''attack time'') on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks nulltasemelt (või algtasemelt) maksimumtasemeni; heli vaibumise kestus (''decay time'') on aeg, mis kulub helitugevuse jõudmiseks maksimumtasemest suhteliselt püsiva helitasemeni; heli püsimise helitase (''sustain level''); heli vaibumise kestus (''release time'') on aeg, mis kulub heli vaibumisele püsivalt helitasemelt nulltasemele. https://vara.e-koolikott.ee/node/1605#overlay-context=node/1603 https://e-koolikott.ee/material?id=16323 ## definitsioon +. '''[[w:formant|Formant +]]''' on [[w:akustika|akustika]]s [[w:osaheli|osaheli]], mis on [[w:resonants|resonants]]i tõttu võimendunud. https://vara.e-koolikott.ee/node/1606#overlay-context=node/1605 https://e-koolikott.ee/material?id=16324 ## definitsioon +. '''[[w:vibraato|Vibraato +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s efekt, mida kasutatakse nii vokaal- kui ka instrumentaalmuusikas esituse väljendusjõu suurendamiseks. Vibraato tekib [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e pulseerival muutumisel ja seda kirjeldatakse kahe parameetri – helikõrguse muutumise määr ("extent of vibrato") ja helikõrguse muutumise kiirus ("rate of vibrato") – koosmõjus. https://vara.e-koolikott.ee/node/1607#overlay-context=node/1606 https://e-koolikott.ee/material?id=16325 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1dQjFLEHL9fHgck6d2S-f7naFOOGg5yWf/view?usp=sharing TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel]''' [[TÄMBER. JOONIS 001. Osahelid sonogrammil Beethoveni 5. sümfoonia I osa alguse näitel | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3608#overlay-context= https://e-koolikott.ee/material?id=16890 =====Videod===== # video. '''TÄMBER. VIDEO 001. Tämber''' (On Cloud Sine: Timbre <nowiki>https://youtu.be/4toE__coJAE</nowiki>) [[TÄMBER. VIDEO 001. Tämber. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3764 https://e-koolikott.ee/material?id=16978 # video. '''TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber''' (Scott Laird: Where Music Meet Science Part 2: Timbre and Complex Waves <nowiki>https://youtu.be/nlv5bylQDsE</nowiki>) [[TÄMBER. VIDEO 002. Liitheli tämber. Tõlge eesti keelde| Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3766 https://e-koolikott.ee/material?id=16980 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber | Tämber. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3645 https://e-koolikott.ee/material?id=16897 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Kõlavärvimeloodia | Tämber. Kõlavärvimeloodia. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3647 https://e-koolikott.ee/material?id=16899 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Tämber. Osahelid | Tämber. Osahelid. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika?]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3648 https://e-koolikott.ee/material?id=16900 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Tämber. Väike projektülesanne. Kõlavärvimeloodia'''. Valige endi hulgast dirigent. Dirigent läheb ringi keskele ja ülejäänud seisavad näoga dirigendi suunas ringis ümber dirigendi. Valige laulmiseks üks või mitu kõigile mugavat helikõrgust. Laulavad need, kelle poole dirigent näitab. Kui dirigent lõpetab näitamise, laulmine vaikib. Püüdke alustada ja lõpetada laulmine võimalikult pehmelt ja märkamatult, otsekui "sisse ujudes" ja oma häält järgmisele lauljale otsekui edasi andes. Püüdke laulmise ajal varieerida laulmise tämbrit. Võimalusel salvestage improvisatsioon. Kirjeldage tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/6637 https://e-koolikott.ee/material?id=18732 # väike projektülesanne +. '''Tämber. Väike projektülesanne. Tämbri elektrooniline muutmine +'''. Antud on helisalvestis. Kasutades mõnda helisünteesiprogrammi (näiteks Reaper, Voce Vista), muuda helisalvestise tämbrit. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ja programmide olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3768 https://e-koolikott.ee/material?id=16982 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Tämber. Suur projektülesanne. Helisüntees +'''. Sünteesi tämber. Kirjelda tööprotsessi ja tulemust. Ülesande sooritamiseks on vajalik arvuti ning vastava programmi (näiteks Max/MSP, Csound) või riistvaralise generaatori olemasolu. https://vara.e-koolikott.ee/node/3770 https://e-koolikott.ee/material?id=16984 ===Orkestratsioon === ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Orkestratsioon|Orkestratsioon]]''' on [[w:heliteos|heliteos]]e [[w:seade (muusika)|seade]] [[w:orkester|orkestrile]] või [[w:ansambel (muusika)|ansamblile]]. Orkestratsiooni all peetakse tavaliselt silmas heliteose [[w:partii (muusika)|partiide]] jaotamist [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide vahel. Orkestratsiooni all võib mõista ka orkestriteose loomise teooriat. Orkestratsiooni [[w:looming|loomine]] on orkestreerimine. Algselt teistsugusele koosseisule loodud heliteose seadmise puhul tehakse vahet [[w:transkriptsioon|transkriptsioon]]il, mille puhul seadmisel püütakse võimalikult täpselt järgida algset heliteost ja [[w:arranžeering|arranžeering]]ul, mille puhul võivad algse heliteose olulised tunnused (näiteks [[w:vorm|vorm]], [[w:faktuur (muusika)|faktuur]], [[w:harmoonia|harmoonia]]) orkestreerimise käigus märkimisväärselt muutuda. https://vara.e-koolikott.ee/node/3772 https://e-koolikott.ee/material?id=16986 ## definitsioon. '''[[w:Partituur|Partituur kitsamas tähenduses]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heliteos|heliteos]]e kõigi [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]]ide [[w:partii (muusika)|partii]]de üksikasjaline üleskirjutus ülestikku asuvatel [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]el. https://vara.e-koolikott.ee/node/1523#overlay-context=node/1522 https://e-koolikott.ee/material?id=16263 ## definitsioon. '''[[w:Partii (muusika)|Partii]]''', varem ka '''hääl''', on [[w:ansamblimuusika|ansambli]]-, [[w:koorimuusika|koori]]- või [[w:orkestrimuusika|orkestrimuusika]]s ühe [[w:laulja|laulja]] või lauljate rühma ([[w:häälerühm|häälerühm]]a), ühe [[w:muusikainstrument|muusikainstrumendi]] või instrumentide rühma poolt esitatav [[w:muusikaline materjal|muusikaline materjal]] või selle väljakirjutus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3774 https://e-koolikott.ee/material?id=16988 ## definitsioon. '''[[w:Partitsell|Partitsell]]''' on [[w:partituur|partituur]]i erivorm, milles on esitatud kogu [[w:heliteos|heliteos]]es esinev [[w:muusikaline materjal|muusikaline materjal]] tihendatud kujul võimalikult vähestel [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]el. Partitselli kasutatakse heliteose loomisel partituurieelse [[w:visand (muusika)|visand]]i või keeruka [[w:orkestriteos|orkestriteos]]e nö "laiendatud [[w:klaviir|klaviir]]ina", milles reaalselt mängitavale klaveripartiile on informatiivsetel eesmärkidel lisatud keeruka partituuri muid olulisi [[w:partii (muusika)|partii]]sid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3776 https://e-koolikott.ee/material?id=16990 ## definitsioon. '''[[w:Klaviir|Klaviir]]''' ehk '''klaverikoondis''' on [[w:orkestriteos|orkestriteos]]e [[w:transkriptsioon (muusika)|transkriptsioon]] [[w:klaver|klaver]]ile. Klaviir on üks [[w:partituur|partituur]]i erivorme. https://vara.e-koolikott.ee/node/3778 https://e-koolikott.ee/material?id=16992 ## definitsioon. '''[[w:Muusikainstrument|Muusikainstrument ehk pill]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] tekitamise vahend. https://vara.e-koolikott.ee/node/3780 https://e-koolikott.ee/material?id=16994 ## definitsioon +. '''[[w:Sümfooniaorkester|Sümfooniaorkester +]]''': ### pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris: #### '''[[w:puupuhkpillid|puupuhkpillid]]''' #### '''[[w:vaskpuhkpillid|vaskpuhkpillid]]''' #### '''[[w:löökpillid|löökpillid]]''' #### '''[[w:näppepillid|näppepillid]]''' #### '''[[w:klahvpillid|klahvpillid]]''' #### '''lauljad (solistid ja koor)''' #### '''instrumentaalsolistid''' #### '''[[w:elektroonilised muusikainstrumendid|elektroonilised muusikainstrumendid]]''' #### '''[[w:keelpillid|keelpillid]]''' ### pillide järjekord [[w:partituur|partituuris]] Beethoveni 5. sümfoonia näitel: #### '''[[w:flööt|flööt]]''' #### '''[[w:oboe|oboe]]''' #### '''[[w:klarnet|klarnet]]''' #### '''[[w:fagott|fagott]]''' #### '''[[w:metsasarv|metsasarv]]''' #### '''[[w:trompet|trompet]]''' #### '''[[w:timpanid|timpanid]]''' #### '''[[w:viiul|viiul]]''' #### '''[[w:vioola|vioola]]''' #### '''[[w:tšello|tšello]]''' #### '''[[w:kontrabass|kontrabass]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3781 https://e-koolikott.ee/material?id=16995 ## definitsioon +. '''[[w:Transponeeriv muusikainstrument|Transponeeriv muusikainstrument +]]''' on [[w:muusikainstrument|muusikainstrument]], mille kõlav [[w:helikõrgus|helikõrgus]] erineb [[w:noodikiri|noodikirjas]] fikseeritud helikõrgusest püsiva [[w:intervall (muusika)|intervalli]] võrra. Näiteks: ###'''[[w:pikoloflööt|pikoloflööt]]''' in Des kõlab kirjutatust [[w:väike noon|väike noon]] kõrgemal ###'''[[w:pikoloflööt|pikoloflööt]]''' in C kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] kõrgemal ###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in F kõlab kirjutatust [[w:puhas kvart|puhas kvart]] kõrgemal ###'''[[w:pikoloklarnet|pikoloklarnet]]''' in Es kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal ###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in Es kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal ###'''[[w:sopraniino|sopraniino]]''' kõlab kirjutatust [[w:väike terts|väike terts]] kõrgemal ###'''[[w:pikolotrompet|pikolotrompet]]''' in D kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] kõrgemal ###'''[[w:klarnet|klarnet]]''' in B kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal ###'''[[w:trompet|trompet]]''' in B kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal ###'''[[w:sopransaksofon|sopransaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur sekund|suur sekund]] madalamal ###'''[[w:inglissarv|inglissarv]]''' kõlab kirjutatust [[w:puhas kvint|puhas kvint]] madalamal ###'''[[w:metsasarv|metsasarv]]''' in F viiulivõtmes kõlab kirjutatust [[w:puhas kvint|puhas kvint]] madalamal, bassivõtmes kõlab kirjutatust [[puhas kvart]] kõrgemal ###'''[[w:altsaksofon|altsaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur sekst|suur sekst]] madalamal ###'''[[w:tšelesta|tšelesta]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:kontrafagott|kontrafagott]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:kitarr|kitarr]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:basskitarr|basskitarr]]''' kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal ###'''[[w:kontrabass|kontrabass]]''' bassivõtmes kõlab kirjutatust [[w:oktav|oktav]] madalamal, kuid viiulivõtmes seal, kus kirjutatud ###'''[[w:tenorsaksofon|tenorsaksofon]]''' kõlab kirjutatust [[w:suur noon|suur noon]] madalamal ###'''[[w:bassklarnet|bassklarnet]]''' in B kõlab kirjutatust [[w:suur noon|suur noon]] madalamal https://vara.e-koolikott.ee/node/3784 https://e-koolikott.ee/material?id=16998 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-aW1iR0xTdnJKZVE/view?usp=sharing ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused]''' [[ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused | selgituste loend]] https://vara.e-koolikott.ee/node/1879 https://e-koolikott.ee/material?id=16433 ====ASK==== =====Kontollülesanded===== # kontrollülesannne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris | Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillirühmade järjekord sümfooniaorkestri partituuris]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3681 https://e-koolikott.ee/material?id=16914 # kontrollülesannne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris|Orkestratsioon. Kontrollülesanne. Pillide järjekord Beethoveni 5. sümfoonia partituuris]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/6629 https://e-koolikott.ee/material?id=18710 # kontrollülesannne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument | Orkestratsioon. Transponeeriv muusikainstrument. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3683 https://e-koolikott.ee/material?id=16916 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Orkestratsioon'''. Lähtudes projektülesandest '''Harmoonia''' (https://vara.e-koolikott.ee/node/3740), orkestreeri kuni kahe takti pikkune lõik kahesele sümfooniaorkestrile. Alusena kasuta joonist [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-aW1iR0xTdnJKZVE/view?usp=sharing ORKESTRATSIOON. JOONIS 001. Pillide ulatused] https://vara.e-koolikott.ee/node/3787 https://e-koolikott.ee/material?id=17001 # väike projektülesanne. '''Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pilli võimaluste kaardistamine'''. Kaardista mõne pilli (sealhulgas inimhääle, inimkeha, ekperimentaalse muusikainstrumendi) võimalused. Loo visandpartituuri meetodit kasutades 1-3 minuti pikkune lugu sellele pillile. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3789 https://e-koolikott.ee/material?id=17003 # väike projektülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Orkestratsioon. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris|Orkestratsioon. Väike projektülesanne. Pillide järjekord suure sümfooniaorkestri partituuris +]]''' Uuri erinevaid allikaid ja püüa reastada suure sümfooniaorkestri pillid partituuri järjekorras. Kui leiad allika, milles on pakutud erinev järjekord, püüa leida argumente mõlema järjekorra kasuks. https://vara.e-koolikott.ee/node/3682 https://e-koolikott.ee/material?id=16915 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Orkestratsioon. Suur projektülesanne. Orkestreeritud loo kirjutamine +'''. Kirjuta enda lugu orkestrile või orkestreeri kellegi teise lugu. Teemasid süvenemiseks: ## idee ja kõlaline realisatsioon ## strateegiline planeerimine: koosseis, pillide funktsioonid, ökonoomsus, efektiivsus ## figuuride jaotumine pillide vahel ## harmoonia kontekst ## orkestripedaal ja ruumikaja ## troobid, segmendid, ornament, heterofoonia ## ''crescendo'' konstrueerimine ## "laine" konstrueerimine ## hübriidinstrumendi konstrueerimine, sealhulgas maskimine ::::https://vara.e-koolikott.ee/node/3790 https://e-koolikott.ee/material?id=17004 ==Kriitika== ===Muusikavorm +=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Muusikavorm|Muusikavorm +]]''' on [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]] [[w:aeg|ajas]]. Muusikavormi ei ole võimalik tuvastada [[w:hetk|hetk]]es, sest muusikavorm kujuneb [[w:heliteos|heliteos]]e kui [[w:tervik|tervik]]u [[w:osa|osa]]de [[w:järgnevus|järgnevus]]es. Muusikavormi kujundavad [[w:kordus|kordus]] ja [[w:kontrast|kontrast]] või nende [[w:puudumine|puudumine]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3791 https://e-koolikott.ee/material?id=17005 ## definitsioon +. '''[[w:Muusikaline struktuur|Muusikaline struktuur +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:väljaspool aega|väljaspool aega]] (''outside time'', ''hors-temps'') paiknev muusikalise [[w:tervik|tervik]]u kõigi [[w:osa|osa]]de [[w:seos|seos]]te [[w:kogum|kogum]]. Muusikalise struktuuri võivad moodustada mistahes muusikaliste objektide seosed. Muusikalise struktuuri üks [[w:skeem|skeeme]] on [[w:partituur|partituur]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3792 https://e-koolikott.ee/material?id=17006 ## definitsioon +. '''[[w:Motiiv (muusika)|Motiiv +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s väikseim [[w:tähendus|tähendus]]t kandev [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1551#overlay-context=node/1550 https://e-koolikott.ee/material?id=16286 ## definitsioon +. '''[[w:Fraas (muusika)|Fraas +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:Motiiv (muusika)|motiividest]] koosnev [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. Fraas on tavaliselt tuvastatav [[w:tsesuur|tsesuur]]i abil. Pikad fraasid võivad koosneda lühematest fraasidest. Fraasid moodustavad [[w:Lause (muusika)|lause]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3793 https://e-koolikott.ee/material?id=17007 ## definitsioon +. '''[[w:Lause (muusika)|Lause +]]''' on [[w:muusikavorm|muusikavorm]], mis koosneb tavaliselt [[w:fraas (muusika)|fraasist]], fraasi ([[w:variatsioon|varieeritud]]) [[w:kordus|kordus]]est ning summeerivast osast, mis [[w:tonaalsus|tonaalses]] muusikas lõpeb tavaliselt [[w:poolkadents|poolkadents]]iga. Laused moodustavad [[w:Periood (muusika)|perioodi]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3794 https://e-koolikott.ee/material?id=17008 ## definitsioon +. '''[[w:Periood (muusika)|Periood +]]''' on [[w:muusikavorm|muusikavorm]], mis koosneb tavaliselt vähemalt kahest [[w:lause (muusika)|lausest]]. [[w:Tonaalsus|Tonaalses]] muusikas perioodi eelviimane lause lõpeb [[w:poolkadents|poolkadents]]i ja viimane [[w:täiskadents|täiskadents]]iga. https://vara.e-koolikott.ee/node/3795 https://e-koolikott.ee/material?id=17009 ## definitsioon +. '''[[w:Variatsioonivorm|Variatsioonivorm ehk variatsioonid +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:variatsioon (muusika)|variatsioonil]] põhinev [[w:muusikavorm|muusikavorm]], milles muusikalist [[w:teema (muusika)|teemat]], näiteks [[w:meloodia|meloodia]]t, [[w:bassiliin|bassiliin]]i, [[w:harmooniline järgnevus|harmoonilist järgnevust]] või muud muusikalist objekti [[w:kordus|korratakse]] [[w:muutumine|muudetud]] kujul. https://vara.e-koolikott.ee/node/3796 https://e-koolikott.ee/material?id=17010 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[[w:Muusikavormide loend|MUUSIKAVORM. JOONIS 001. Muusikavormide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3797 https://e-koolikott.ee/material?id=17011 =====Videod===== # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas''' (Music Theory 1 - Video 24: Musical Form I - Motive, Phrase, Cadence.<nowiki>https://youtu.be/UYekEMmnK-Y</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 001. Motiiv ja fraas. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3798 https://e-koolikott.ee/material?id=17012 # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood''' (Music Theory 1 - Video 25: Musical Form II - Period and Sentence <nowiki>https://youtu.be/ZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 002. Lause ja periood. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3799 https://e-koolikott.ee/material?id=17013 # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid''' (Music Theory Lesson - Theme and Variations <nowiki>https://youtu.be/raqOYw5kRdc?list=RDZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 003. Teema ja variatsioonid. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3800 https://e-koolikott.ee/material?id=17014 # video. '''MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel''' (Chris Wright: Music Appreciation - The Fugue Explained <nowiki>https://youtu.be/95gLT7NzHAM</nowiki>) [[MUUSIKAVORM. VIDEO 004. Teose vormiskeemi graafiline esitlus Bachi fuuga näitel. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3801 https://e-koolikott.ee/material?id=17015 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Motiiv | Motiiv. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3802 https://e-koolikott.ee/material?id=17016 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Fraas | Fraas. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3803 https://e-koolikott.ee/material?id=17017 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Lause | Lause. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3804 https://e-koolikott.ee/material?id=17018 # kontrollülesanne +. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Periood | Periood. Kontrollülesanne. Milline väide peab paika? +]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3805 https://e-koolikott.ee/material?id=17019 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne +. '''Muusikavorm. Väike projektülesanne. Muusikavorm +'''. Kasutades joonist [https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-azd3Q3p6ckVLMVE/view?usp=sharing VISANDPARTITUUR. JOONIS 001], koosta tervikliku muusikalõigu (näiteks heliteose osa) vormiskeem. https://vara.e-koolikott.ee/node/3806 https://e-koolikott.ee/material?id=17020 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne. '''Muusikavorm. Suur projektülesanne. Lugu teatud vormis +'''. Kirjuta kõiki seniseid teadmisi kasutades lugu teatud vormis (näiteks variatsioonivormis). Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3807 https://e-koolikott.ee/material?id=17021 ===Muusikažanr=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Muusikažanr|Muusikažanr]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:kokkulepe|kokkuleppeline]] [[w:kategooria|kategooria]], millesse [[w:konkreetsus|konkreetne]] [[w:heliteos|heliteos]] või [[w:esituspraktika|esituspraktika]] kuulub. Muusikažanrit määrava kokkuleppe aluseks võivad olla kas heliteose enda või [[w: muusikaline kogemus|muusikalise kogemuse]] [[w:omadus|omadused]]. Puudub ühtne [[w:kriteerium|kriteerium]], kuidas muusikat žanriliselt määratleda. Määratlemise aluseks võib olla näiteks esituskoosseis, [[w:muusikaline struktuur|muusikaline struktuur]], kõla, [[w:sõnatekst|sõnatekst]], funktsioon (muusika esitamise koht, aeg, otstarve, kontekst), [[w:muusikastiil|muusikastiil]], [[w:muusikavorm|muusikavorm]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/3808 https://e-koolikott.ee/material?id=17022 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[[w:Muusikažanrite loend|MUUSIKAŽANR. JOONIS 999. Muusikažanrite loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3809 https://e-koolikott.ee/material?id=17023 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== Kontrollülesanded kattuvad peatüki "Muusikastiil" kontrollülesannetega, vt https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM#ASK_16 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Muusikažanr. Väike projektülesanne. Muusikažanr'''. Vali endale meeldiv lugu ja tuvasta, millisesse muusikažanrisse see kuulub. Miks? https://vara.e-koolikott.ee/node/3810 https://e-koolikott.ee/material?id=17024 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Muusikažanr. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikažanris +'''. Kirjuta teatud muusikažanris lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3811 https://e-koolikott.ee/material?id=17025 ===Muusikastiil=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon. '''[[w:Muusikastiil|Muusikastiil]]''' on [[w:muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] [[w:vaikeväärtus|vaikeväärtus]]te [[w:kogum|kogum]]. Muusikastiil võib olla iseloomulik teatavale [[w:ajastu|ajastu]]le, [[w:traditsioon|traditsioon]]ile, [[w:koolkond|koolkonnale]], [[w:helilooja|helilooja]]le, [[w:heliteos|heliteos]]ele või [[w:esituspraktika|esituspraktika]]le. https://vara.e-koolikott.ee/node/3812 https://e-koolikott.ee/material?id=17026 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3813 https://e-koolikott.ee/material?id=17027 # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1k0XaZf-LxQZaZw1Hj_6nF-rypuItbjGO/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 002. WAGNERI STIIL]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3814 https://e-koolikott.ee/material?id=17028 # joonis. '''[[w:Muusikastiilide loend|MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend]]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3815 https://e-koolikott.ee/material?id=17029 =====Videod===== # video. '''MUUSIKASTIIL. VIDEO 001. Beethoveni 5. sümfoonia I osa David Garretti töötluses''' <nowiki>https://youtu.be/Z7oPHkqzPqA</nowiki> https://vara.e-koolikott.ee/node/3816 https://e-koolikott.ee/material?id=17030 ====ASK==== =====Kontrollülesanded===== ======Kontrollülesanded 1. Keskaeg kuni 18. sajand====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregooriuse laul: Veni creator spiritus | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gregoriuse laul: Veni creator spiritus]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3492#overlay-context=node/3493 https://e-koolikott.ee/material?id=16853 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Leoninus: Viderunt omnes]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3493 https://e-koolikott.ee/material?id=16854 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa, Kyrie | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Machaut: Missa (Kyrie)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3494#overlay-context=node/3495 https://e-koolikott.ee/material?id=16855 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli, Kyrie | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Palestrina: Missa papae Marcelli (Kyrie)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3501 https://e-koolikott.ee/material?id=16860 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus, Avamäng | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Monteverdi: Orfeus (Avamäng)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3495#overlay-context=node/3496 https://e-koolikott.ee/material?id=16856 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias, Halleluia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Händel: Messias (Halleluia)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3496#overlay-context=node/3497 https://e-koolikott.ee/material?id=16857 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Bach: Tokaata ja fuuga d-moll]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3497#overlay-context=node/3498 https://e-koolikott.ee/material?id=16858 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm, avamäng | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mozart: Figaro pulm (avamäng)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3498 https://e-koolikott.ee/material?id=16859 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Beethoven: 5. sümfoonia]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/2741 https://e-koolikott.ee/material?id=16662 ======Kontrollülesanded 2. 19. sajand LINK PUUDU====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schubert: Metshaldjas]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3502#overlay-context=node/3503 https://e-koolikott.ee/material?id=16861 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Chopin: Vihmapiiskade prelüüd]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3503#overlay-context=node/3504 https://e-koolikott.ee/material?id=16862 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24 | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Paganini: Kapriis nr. 24]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3504#overlay-context=node/3505 https://e-koolikott.ee/material?id=16863 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Brahms: Klaverikontsert d-moll (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3505#overlay-context=node/3507 https://e-koolikott.ee/material?id=16864 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja, Figaro kavantiin | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Rossini: Sevilla habemeajaja (Figaro kavantiin)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3507#overlay-context=node/3508 https://e-koolikott.ee/material?id=16865 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Wagner: Valküüride lend]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3508#overlay-context=node/3509 https://e-koolikott.ee/material?id=16866 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco, Orjade koor | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Verdi: Nabucco (Orjade koor)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3509#overlay-context=node/3511 https://e-koolikott.ee/material?id=16867 '''YOUTUBE VIDEO EI MÄNGI, COPYRIGHTI PROBLEEM. TULEKS LEIDA MUU VERSIOON''' # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Tšaikovski: 6. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3511#overlay-context=node/3512 https://e-koolikott.ee/material?id=16869 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sibelius: Finlandia]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3512 https://e-koolikott.ee/material?id=16870 ======Kontrollülesanded 3. 20.sajand====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahler: 8. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3513#overlay-context=node/3514 https://e-koolikott.ee/material?id=16871 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Debussy: Fauni pärastlõuna]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3514#overlay-context=node/3515 https://e-koolikott.ee/material?id=16872 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stravinski: Kevadpühitsus]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3515#overlay-context=node/3516 https://e-koolikott.ee/material?id=16873 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Schönberg: Pierrot lunaire]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3516#overlay-context=node/3517 https://e-koolikott.ee/material?id=16874 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Gershwin: Rapsody in blue]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3517#overlay-context=node/3518 https://e-koolikott.ee/material?id=16875 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia, I osa | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Šostakovitš: 10. sümfoonia (I osa)]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3518#overlay-context=node/3519 https://e-koolikott.ee/material?id=16876 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Stockhausen: Gesang der Jünglinge]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3519#overlay-context=node/3520 https://e-koolikott.ee/material?id=16877 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ligeti: Avantüürid]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3520#overlay-context=node/3521 https://e-koolikott.ee/material?id=16878 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Reich: Drumming]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/3521 https://e-koolikott.ee/material?id=16879 ======Kontrollülesanded 4. Džäss====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Scott Joplin, “Maple Leaf Rag”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5266#overlay-context=node/5281 https://e-koolikott.ee/material?id=17557 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. King Oliver’s Creole Jazz bänd, “Dipper Mouth Blues”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5267#overlay-context=node/5266 https://e-koolikott.ee/material?id=17558 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duke Ellington, “Take The A Train”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5268#overlay-context=node/5267 https://e-koolikott.ee/material?id=17559 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Charlie Parker, “Anthropology”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5269#overlay-context=node/5268 https://e-koolikott.ee/material?id=17560 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Miles Davis, “So What”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5270#overlay-context=node/5269 https://e-koolikott.ee/material?id=17561 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. John Coltrane, “My Favorite Things”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5265#overlay-context=node/5270 https://e-koolikott.ee/material?id=17556 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Ornette Coleman, “Free Jazz”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5271#overlay-context=node/5265 https://e-koolikott.ee/material?id=17562 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Weather Report, “Birdland”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5272#overlay-context=node/5271 https://e-koolikott.ee/material?id=17563 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Mahavishnu Orchestra]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5273#overlay-context=node/5272 https://e-koolikott.ee/material?id=17564 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Courtney Pine]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5274#overlay-context=node/5273 https://e-koolikott.ee/material?id=17565 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Pat Metheny, “Orchestrion”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5275#overlay-context=node/5274 https://e-koolikott.ee/material?id=17566 ======Kontrollülesanded 5. Rock ja pop====== # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Elvis Presley, “Hound Dog”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5276#overlay-context=node/5275 https://e-koolikott.ee/material?id=17567 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Beatles, “Love Me Do”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5280#overlay-context=node/5276 https://e-koolikott.ee/material?id=17571 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Black Sabbath, “Iron Man”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5277#overlay-context=node/5280 https://e-koolikott.ee/material?id=17568 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Sex Pistols, “Anarchy in the U.K.”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5278#overlay-context=node/5277 https://e-koolikott.ee/material?id=17569 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. The Smiths, “This Charming Man”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5279#overlay-context=node/5278 https://e-koolikott.ee/material?id=17570 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Joy Division, “Love Will Tear Us Apart”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5281#overlay-context=node/5279 https://e-koolikott.ee/material?id=17572 # kontrollülesanne. '''[[Muusika kompositsiooniõpetus/ÕPPEVAHEND//Kontrollülesanded/Määra heliteose ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth” | Muusikastiil. Kontrollülesanne. Määra ajastu, muusikažanr ja muusikastiil. Duran Duran, “Planet Earth”]]'''. https://vara.e-koolikott.ee/node/5282#overlay-context=node/5281 https://e-koolikott.ee/material?id=17573 ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Muusikastiil. Väike projektülesanne. Muusikastiili artikkel Vikipeedias'''. Süvene põhjalikumalt mõnda muusikastiili (vt [[w:Muusikastiilide loend|MUUSIKASTIIL. JOONIS 999. Muusikastiilide loend]]) ja kirjuta vähemalt 1800 tähemärgi pikkune tekst, mis täiendab vastavat Vikipeedia artiklit. Kui Vikipeedias puudub artikkel Sinu lemmikstiilist, palun loo uus artikkel. Tutvusta oma tööd ja selle tulemust sõpradele. https://vara.e-koolikott.ee/node/3788 https://e-koolikott.ee/material?id=17002 # väike projektülesanne +. '''Muusikastiil. Väike projektülesanne. Heliteose stiilimudel +'''. Antud on olemasoleva heliteose partituur ja salvestis. Kasutades abivahendina joonist [https://drive.google.com/file/d/130bGyxX5vNeKSol36Jxwyf2d0Vgtlv3c/view?usp=sharing MUUSIKASTIIL. JOONIS 001. SUUNAVAD KÜSIMUSED] (https://vara.e-koolikott.ee/node/3813), koosta heliteose stiilimudel. Kirjuta stiilimudeli põhjal 1 takti pikkune muusikalõik antud stiilis. https://vara.e-koolikott.ee/node/3786 https://e-koolikott.ee/material?id=17000 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Muusikastiil. Suur projektülesanne. Lugu teatud muusikastiilis'''. Kirjuta teatud muusikastiilis lugu. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3785 https://e-koolikott.ee/material?id=16999 ==Süvenemine== ===Muusikamatemaatika +=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Muusikamatemaatika|Muusikamatemaatika +]]''' on [[w:rakendusmatemaatika|rakendusmatemaatika]] haru, milles tegeldakse [[w:muusika|muusika]] [[w:helilooming|loomiseks]] ja [[w:muusikaanalüüs|analüüsimiseks]] vajalike [[w:matemaatiline mudel|matemaatiliste mudelite]] väljatöötamise ja uurimisega. https://vara.e-koolikott.ee/node/3783 https://e-koolikott.ee/material?id=16997 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1Vt8K49T_Xq4sbTsNhlISbyFDpB3vmW6N/view?usp=sharing ALEATOORIKA. JOONIS 002. JUHUSLIKE ARVUDE GENERAATOR. MELOODIA + HARMOONIA]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3782 https://e-koolikott.ee/material?id=16996 =====Videod===== # video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis''' (Complex sounds - sound theory <nowiki>https://youtu.be/vc-MrwZBxtg</nowiki>) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 001. Liitheli koostis. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3779 https://e-koolikott.ee/material?id=16993 # video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus''' (Harmony 3: Just Intonation and Equal Temperament <nowiki>https://youtu.be/yS9dbH5qDV0</nowiki>) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 002. Puhta ja võrdtempereeritud häälestuse võrdlus. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3777 https://e-koolikott.ee/material?id=16991 # video. '''MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse''' (Music Theory: Set Theory, Part 1 <nowiki>https://youtu.be/49L3hOyOKCY?list=RDZnUq4_11ppQ</nowiki>) [[MUUSIKAMATEMAATIKA. VIDEO 003. Sissejuhatus muusikalisse hulgateooriasse. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3775 https://e-koolikott.ee/material?id=16989 ====ASK puudu ja nii jääbki==== ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne +. '''Muusikamatemaatika. Väike projektülesanne. Muusikamatemaatika +'''. Loo muusikalise objekti matemaatiline mudel. Tuleta mudelit kasutades vähemalt üks konkreetne muusikaline objekt. Kirjelda tööprotsessi. https://vara.e-koolikott.ee/node/3773 https://e-koolikott.ee/material?id=16987 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Muusikamatemaatika. Suur projektülesanne. Heliteose loomine +'''. Kirjuta lugu, kasutades vähemalt kahte muusikalise objekti matemaatilist mudelit. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. Teemasid süvenemiseks: ## liitheli spektraalne ülesehitus ja Fourier' rida ## häälestussüsteemid: puhas ja võrdtempereeritud häälestus ning geomeetrilised jadad ## helilaad ja selle matemaatiline mudel ## muusikaline hulgateooria kompositsioonilise ülesande teenistuses ## rütmi matemaatiline mudel ::https://vara.e-koolikott.ee/node/3771 https://e-koolikott.ee/material?id=16985 ===Muusikateater +=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Muusikateater|Muusikateater +]]''' on [[w:teater|teatri]] liik, milles kogu lavaline tegevus on seotud [[w:muusika|muusika]]ga. Muusikateatri žanrid on näiteks [[w:ooper|ooper]], [[w:operett|operett]], [[w:ballett|ballett]] ja [[w:muusikal|muusikal]]. Muusikateater on [[w:sõnateater|sõnateatri]], [[w:nukuteater|nukuteatri]] ja [[w:tantsuteater|tantsuteatri]] kõrval üks teatri neljast klassikalisest harust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3769 https://e-koolikott.ee/material?id=16983 ## definitsioon +. '''[[w:Libreto|Libreto +]]''' on [[w:ooper|ooper]]i, [[w:operett|opereti]], [[w:muusikal|muusikal]]i, [[w:oratoorium|oratoorium]]i, [[w:kantaat|kantaadi]] või muu muusika- või muusikateatriteose tekst. Laiendatud tähenduses nimetatakse libretoks ka [[w:ballett|balleti]] või [[w:pantomiim|pantomiim]]i [[w:stsenaarium|stsenaarium]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3767 https://e-koolikott.ee/material?id=16981 ## definitsioon +. '''[[w:stseen|Stseen +]]''' on [[w:lavastus|lavastus]]e või [[w:film|film]]i osa, mida iseloomustab ühtne tegevus, tegelaskond ja kujundus. https://vara.e-koolikott.ee/node/3765 https://e-koolikott.ee/material?id=16979 ## definitsioon +. '''[[w:retsitatiiv|Retsitatiiv +]]''' on [[w:muusika|muusika]]s tavaliselt [[w:ühehäälsus|ühehäälne]] [[w:vokaalmuusika|vokaalmuusika]] [[w:muusikažanr|žanr]], mida iseloomustab [[w:kõne|kõne]] [[w:jäljendamine|jäljendamine]] muusikas. https://vara.e-koolikott.ee/node/3763 https://e-koolikott.ee/material?id=16977 ## definitsioon +. '''[[w:aaria|Aaria +]]''' on [[w:muusikažanr|muusikažanr]], millesse kuulub vormiliselt lõpetatud kas [[w:saade (muusika)|saatega]] või saateta lüüriline pala soolohäälele või -muusikainstrumendile. [[w:Ooper|Ooper]]is, [[w:oratoorium|oratoorium]]is, [[w:kantaat|kantaadis]] või muus [[w:vokaalmuusikažanr|vokaalmuusikažanr]]is võib aaria moodustada iseseisva osa. 17.-18. sajandil hakati aariaks nimetama ka vokaalmuusika mudelite järgi kirjutatud meloodilisi instrumentaalteoseid. https://vara.e-koolikott.ee/node/3762 https://e-koolikott.ee/material?id=16976 ====SHOW puudu==== ====ASK puudu ja nii jääbki==== ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Muusikateater. Väike projektülesanne. Stseeni helide kirjeldus'''. Antud on stseeni sõnaline kirjeldus ja/või pilt. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid võiksid laval kõlada. https://vara.e-koolikott.ee/node/3759 https://e-koolikott.ee/material?id=16973 =====Suured projektülesanded===== # Suur projektülesanne +. '''Muusikateater. Suur projektülesanne. Muusika lavateosele'''. Loo lavateose muusika. Esita koos sõpradega. Kirjelda tulemust. https://vara.e-koolikott.ee/node/3757 https://e-koolikott.ee/material?id=16971 ===Filmimuusika +=== ====Peatüki sissejuhatus==== ====TELL==== =====Definitsioonid===== # definitsioon +. '''[[w:Filmimuusika|Filmimuusika +]]''' ehk '''filmiheli''' on [[w:film|film]]i [[w:heliriba|heliriba]]. Filmimuusika võib koosneda kas konkreetse filmi jaoks komponeeritud või ka varem loodud muusikast, loodus- või tehiskeskkonna helidest, heliefektidest, filmi tegelaste kõnest ja muudest helidest. https://vara.e-koolikott.ee/node/3756 https://e-koolikott.ee/material?id=16970 ====SHOW==== =====Joonised===== # joonis. '''[https://drive.google.com/file/d/1b2vpB1s2ImjF6FuySFvFT2TQw7SOB6MX/view?usp=sharing FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL]''' https://vara.e-koolikott.ee/node/3753 https://e-koolikott.ee/material?id=16967 =====Videod===== # video. '''FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini''' (On Cloud Sine: Introduction to Sound Design <nowiki>https://youtu.be/RutTvrXlMhY</nowiki>) [[FILMIMUUSIKA. VIDEO 001. Sissejuhatus heldisaini. Tõlge eesti keelde | Tõlge eesti keelde]] https://vara.e-koolikott.ee/node/3751 https://e-koolikott.ee/material?id=16965 ====ASK puudu ja nii jääbki==== ====DO==== =====Väiksed projektülesanded===== # väike projektülesanne. '''Filmimuusika. Väike projektülesanne. Foto helide kirjeldus'''. Antud on foto. Kirjelda sõnaliselt (maksimum üks A4), millised helid (muusika) fotol kõlavad. https://vara.e-koolikott.ee/node/3750 https://e-koolikott.ee/material?id=16964 =====Suured projektülesanded===== # suur projektülesanne +. '''Filmimuusika. Suur projektülesanne. Filmi helindamine +'''. Osale filmimeeskonnas, helinda film. Kirjelda tulemust, kasutades filmimuusika mudelit (vt [https://drive.google.com/file/d/1b2vpB1s2ImjF6FuySFvFT2TQw7SOB6MX/view?usp=sharing FILMIMUUSIKA. JOONIS 001. FILMIMUUSIKA MUDEL]) https://vara.e-koolikott.ee/node/3748 https://e-koolikott.ee/material?id=16962 =Juhend= ==Sissejuhatus== Digiõppevahend ja sellega seotud kursus "Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile" sisustab [https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1290/8201/4021/2m_lisa6.pdf# Gümnaasiumi riikliku õppekava lisa 6 Ainevaldkond „Kunstiained“, punkti 2.1.2. Muusikaõpetuse kirjeldus, punktis 2] esitatud muusika õppekava teema "omalooming". Kursuse jooksul luuakse [[w:muusikaline struktuur|muusikalisi struktuure]], tutvutakse [[w:muusikastiil|muusikastiil]]ide ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsioonimeetod]]itega ning omandatakse [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]]. Kursus on suunatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimestele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid kes alustavad muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Kursuse läbimise nominaalne kestus on 3 õppeaastat. Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Antud kursuse piir jookseb seal, kus inimene saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugu kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest teemast. Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik käsitletavad muusikalised tööriistad kasutatavad mistahes muusikas. Õppevahendi koostamine toimus Wikibooksi keskkonnas lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]. Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada. Ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada [https://et.wikibooks.org/wiki/Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM koostamislehe arutelulehel]. ==Sihtrühm== Kursus ja sellega seotud õppevahend on koostatud üldhariduskooli gümnaasiumitasemele, st inimesele, kes on küll läbinud põhikooli ainekava, kuid alustab muusikateooria õppimist sisuliselt nullist. Seetõttu on kursus koostatud ühe võimaliku aegreana: kursus algab muusikaliste elementide kirjeldamisega ning iga uus asi toetub võimalikult eelmistele. Varem muusikateooriat õppinud inimese puhul on arvatavasti mõttekam läheneda kursuse materjalile pigem modulaarselt ja koostada ise individuaalse õppeprotsessi aegrida. Kursust võib kasutada ka täiskasvanud iseõppija. Sõltuvalt tasemest võib iseõppija koostada ise teemade läbimise järjekorra. Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on kasutatav ka lastemuusikakoolis solfedžotunnis ja heliloomingu või kompositsiooniõpetuse kursuse õppevahendina. ==Metoodilised ja didaktilised lähtekohad== Kursuse näidisjuhtumit ehk probleemsituatsiooni (''whole task'') kirjeldab küsimus "Ma tahan luua sümfoonia. Kuidas saada aru, mis on pandud kirja [http://hz.imslp.info/files/imglnks/usimg/0/0c/IMSLP52624-PMLP01586-Beethoven_Werke_Breitkopf_Serie_1_No_5_Op_67.pdf Beethoveni 5. sümfoonia partituuris]"? Kursuse käigus läbitavaid muusikateooria mõisteid ei õpita tühikäigul, "teoreetiliselt", mõistete endi pärast. Antud kursuse raames teooria mõisteid õpitakse ainult selleks, et nendega kohe midagi praktilist teha. Sellest on tingitud ka muusikateooria mõistete suhteliselt piiratud arv. Näiteks, kui mõisted "noot", "paus" ja "partituur" on õpitud, siis nendega kohe ka tehakse midagi, näiteks paigutatakse mõned noodid ja pausid partituuri. Sama toimub helivältuste, helikõrguste ja muude muusikaliste objektidega. Sellele põhimõttele viitab ka kursuse nimetus "kompositsiooniõpetus", mitte aga näiteks "elementaarteooria", "muusikaanalüüs" või "vormianalüüs". Kujundlikult öeldes kursus näitab, et "see on kruvikeeraja ja see on kruvi. Õpetaja ütleb: keerake sinna kolm kruvi. Ning kohe hakkab toimuma kruvide keeramine." Kursus ei ole heliloomingu kursus, sest sooritatakse õpetaja antud ülesandeid. Loomulikult on teretulnud õpilaste initsiatiiv oma lahenduste väljapakkumisel, kuid see ei asu enam kompositsiooniõpetuse kursuse raamides. Selle kursuse piir jookseb seal, kus õpilane saab sedavõrd innustust, et hakkab ise oma lugusid kirjutama. Oma loo kirjutamise võimalus on olemas alates esimesest tunnist ja teemast ning tõuke selleks võivad anda suured projektülesanded. Kursus on stiilineutraalne. Kuigi enamus muusikanäiteid on toodud klassikalisest muusikast, on kõik õppevahendis tutvustatud muusika kompositsiooniõpetuse tööriistad kasutatavad mistahes muusika loomiseks. Õppevahend ei ole täht-tähelt täitmiseks. Õpetaja võib vajadusel materjali kärpida või juurde lisada. Kuna kursuse sooritamise põhiliseks tõendiks on õpilase loominguline portfoolio, võib õppimist alustada kohe projektülesannetest ja selgitada muusikateoreetilisi mõisteid alles vastustena töö käigus tekkinud küsimustele. Ideid selle kohta, kuidas muusika kompositsiooniõpetuse tund võiks olla üles ehitatud, pakuvad õpetajale Planneri keskkonnas teostatud näidistunnikavad ja õpistsenaariumid. ==Materjali tüübid== Kursuse ülesehitus õpiobjektideks lähtub jaotusest: :''TELL'': definitsioon :''SHOW'': joonis ja video :''ASK'': kontrollülesanne ja harjutus :''DO'': väike ja suur projektülesanne Definitsioonid lähtuvad [https://et.wikipedia.org/wiki/Esileht Vikipeedias] esitatud [[w:muusika mõisteid|muusika mõistete]] määratlustest. Igale mõistele on lisatud link Vikipeedia artiklile, mida kõik saavad vabalt kasutada, täiendada ja parandada. Jooniste eesmärk on anda võimalikult suur pilt, mille juurde tuleb korduvalt tagasi pöörduda. Seetõttu võivad joonised alguseses tunduda seosterohked ja keerulised. Videod avavad [[w:muusika mõisteid|muusika mõisteid]] ja [[w:kompositsioonimeetod|kompositsiooonimeetodeid]] protsessina. Kontrollülesannete põhiline sihtrühm on täiskasvanud iseõppija. Kontrollülesannete puhul peab õpilane suutma muusikateoreetilise mõiste määratlusest sisuliselt aru saada. Seetõttu on kontrollülesanded koostatud selliselt, et tõene info tuleb libainfo hulgast ära tunda. Harjutused on mõeldud eelkõige õpilase iseseisvaks treeninguks muusikateoreetiliste mõistete praktilisel kinnistamisel ja õppevahendi koostajad ei soovita neile liiga palju väärtuslikku muusikatunni aega raisata. Projektülesanded moodustavad õpilase isikliku portfoolio, milles iga järgev ülesanne põhineb üldjuhul eelnevatel. Kursus on läbitud, kui on täidetud portfoolio miinimummaht. Portfoolio tuleb esitada nii elektroonilises kui ka paberkandja vormis. Portfoolio koosneb teatud kogusest testide ja harjutuste sooritustest, väikestest projektülesannetest ja vähemalt ühest suurest projektülesandest. Portfoolio miinimummaht sõltub õpetaja ja õpilaste võimekusest. Projektülesannete puhul on refleksiooni huvides soovitav tööprotsessi ja esituste dokumenteerimine näiteks audio- või videosalvesti abil. Ka audio-videodokumentatsioon võiks olla õpilase portfoolio osa. ==Näidisajakava== Kursus on jagatud nelja ossa: '''Elemendid''' (1. aasta). Elementide osas on lähenemine analüütiline, kiht-kihiline. Sellest ka väikeste projektülesannete fookus võimalikult ühel asjal, põhimõttel "üks asi korraga". Kui teema on helivältus, siis koostatakse helivältuste rida ning ei uurita, kas teatud helivältusega noodil võib olla ka helikõrgus või veel mingi omadus. '''Seosed''' (2. aasta). Seoste osas on lähenemine sünteetiline. Seoste osa algab rütmi teemaga, mis eeldab juba helivältuste teatud moel järjestamist, st nende seostamist. Osa võiks mõne inimese jaoks lõppeda ka heliteose valmimisega. '''Kriitika''' (3. aasta). Kolmandas, kriitika, refleksiooni osas kirjutatakse pigem sõnatekste, koostatakse skeeme jne. Huvilised jätkavad oma lugude kirjutamist. Kuna selles osas on põhirõhk muusikastiilil, muusikavormil ja muusikažanril, eeldab see põhjalikumat süvenemist muusikaajaloo teatud nähtustesse. Ilmselt loetakse siis läbi ka praegu gümnaasiumis kasutusel olevad muusiakajaloo õpikud ja nuusutatakse veidi ka ajaloolist kompositsiooniõpetust, näiteks muusikalõigu kirjutamist ranges, barokk- või klassitsistlikus stiilis. '''Süvenemine''' eeldab põhjalikumat sissevaadet elementide, seoste ja kriitika teemadesse. Õpilased, kellel on sügavam huvi heliloomingu või muusika uurimise vastu, tegelevad individuaalse kava alusel loomingulise või uurimisprojektiga. Samuti võib selles osas toimuda põhjalikum lõimimine teiste õppeainete ja kunstivaldkondade, nagu matemaatika, füüsika, kirjanduse, teatri, filmi või multimeediumiga. Süvenemine võib toimuda paralleelselt elementide, seoste ja kriitika osaga. Mõnes gümnaasiumis annab selleks võimaluse valikainete süsteem. ===I aasta (G1): "Elemendid"=== '''Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Uusaegse helikeele kujunemine"''' '''I poolaasta''' # Partituur # Helivältus # Helikõrgus '''II poolaasta''' # Akord # Meloodia # Väli ===II aasta (G2): "Seosed"=== '''Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Rahvuslikkus muusikas".''' '''I poolaasta''' # Rütm # Harmoonia # Faktuur # Kontrapunkt '''II poolaasta''' # Variatsioon # Tämber # Orkestratsioon ===III aasta (G3): "Kriitika"=== '''Lõimimine muusikaajaloo kursusega "Muusika 20. ja 21. sajandil"''' '''I poolaasta''' # Muusikavorm # Muusikažanr # Muusikastiil '''II poolaasta''' Varuaeg portfoolio lõpetamiseks. ===IV valikaine (paralleelselt põhikursustega): "Süvenemine"=== # Muusikamatemaatika # Muusikateater # Filmimuusika ==Raskusastmed== Plussiga (+) on tähistatud süvendav teema. Sõltub õpilaste ja õpetaja valmisolekust, kui palju süvendavaid teemasid soovitakse ja jõutakse kursuse jooksul läbida. Kontrollülesannete ja harjutuste raskusastmed sõltuvad ülesande õige lahendamise kiirusest. Õpilase enesekontrolliks on harjutuse testkuju puhul näha ka harjutuse sooritamiseks kulunud aeg. ==Lõimimine== Nool (->) tähistab lõimimist või viidet süvendava või tulevikus õpitava mõiste juurde. Muusika kompositsiooniõpetuse lõimimine võib toimuda näiteks järgmiste õppeainetega: # muusikaajalugu # matemaatika # füüsika # ajalugu # psühholoogia # filosoofia ==Digikogumiku ja tehniliste vahendite kasutamine== Enamus kursuse projektülesannetest on sooritatavad paberi ja pliiatsiga. Arvuti ja muude tehniliste vahendite kasutamise vajadus on märgitud eraldi. Arvutit ja arvutiprogramme on vaja näiteks tämbri peatüki ülesannete sooritamiseks. Digikogumiku kasutamine eeldab digivahendi (arvuti, tahvelarvuti, nutitelefoni) ja internetiühenduse olemasolu. ==Tagasiside== ===Õpetaja tagasiside õpilasele=== Koostajad soovitavad õpetaja tagasisidena õpilasele kasutada kujundlikku hindamist kombinatsioonis kategooriatega 'arvestatud-mittearvestatud'. Kursuse sooritamise täpsed tingimused võib määrata õpetaja, kuid koostajad soovitavad määrata põhitingimuseks õpilase isikliku portfoolio olemasolu. Lisatingimuseks võib määrata ka näiteks # teatud arvu harjutuste veatu sooritamise teatud kontrollaja jooksul # kursusega seotud muusikateooria mõistete testi veatu sooritamise TAO keskkonnas ===Õpilase tegasiside kursusele=== Õppevahendi koostajad paluvad kursuse lõpus õpilasel täita tagasisidevorm https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScAXA5x-NLAcnqZopjximGChIRGDbIjaRiWS32Dh75ZvETd1Q/viewform Tagasisidevastustega tutvumiseks tuleb õpetajal saata meil Eesti Arnold Schönbergi Ühingu aadressil <nowiki>schoenberg@schoenberg.ee</nowiki> Eesti Arnold Schönbergi Ühing avab seejärel õpetajale ligipääsu vastustele. Tagasisidevorm: :1. ei ole test, milles on õiged või valed vastused. Täiesti aktsepteeritav on see, kui inimene ei oskagi küsimustele midagi vastata, st tema meelest ei ole ta mitte midagi õppinud, tal ei ole olnud võimalust või tahtmist omandatud teadmisi kasutada või ta ei taha muusika vallas midagi uut juurde õppida. :2. ei ole õppevahendi kvantitatiivse hindamise vahend. Seetõttu on tagasisidevormi küsimustes välditud liiga kitsast kategoriseerimist konkreetsete ülesannete või ülesandetüüpide kaupa. Koostajate eesmärk on näha puude taga metsa, saada aru, millise teadmise ja tunnetuse on õpilane ülesandeid lahendades tegelikult omandanud. ===Tagasiside õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks=== Õppevahendi koostamine toimus Wikibooksi keskkonnas lehel [https://et.wikibooks.org/wiki/Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]. Õppevahendi koostajad paluvad huvilistel anda õppevahendile tagasisidet ja märkida, mida võiks muuta, täpsustada, täiendada või parandada. Ettepanekuid õppevahendi täiendamiseks ja parandamiseks palun lisada [https://et.wikibooks.org/wiki/Arutelu:Muusika_kompositsiooni%C3%B5petus/N%C3%84IDISKURSUS._G%C3%9CMNAASIUM koostamislehe arutelulehel]. ==Õppevahendi kasutamine kutsehariduses== Õppevahendi kasutamisel kutsehariduses tuleks kõigepealt mõista seda seda, et Eestis on muusikaõpetuse seisukohast kutsehariduses neli erinevat taset: # mittemuusikutele suunatud muusikaõpetus tavalises kutsekoolis # muusikalistes keskerihariduses kõigile muudele erialade, välja arvatud heliloojate ja muusikateoreetikute tase # muusikalise keskhariduse tasemel õppivate heliloojate ja muusikateoreetikute tase ==Diferentseerimine erivajadustega õppijale== ===10 olulisemat mõistet=== ====Helivältus==== # definitsioon. '''[[w:Helivältus|Helivältus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] või [[w:vaikus|vaikuse]] [[w:suhe|suhteline]] [[w:kestus|kestus]]. Helivältust kirjeldatakse [[w:mõõtühik|-> mõõtühikuks]] oleva helivältuse, milleks tavaliselt on [[w:tervenoot|tervenoot]] või [[w:tervepaus|tervepaus]], [[w:korrutis|-> korrutis]]e või [[w:jagatis|-> jagatis]]ena. Helivältuse pikendamiseks kasutatakse noodikirjas noodi- või pausimärgi järel [[w:punkt (muusika)|punkti]], [[w:noot (muusika)|noote]] ühendavat [[w:pidekaar|pidekaar]]t ning noodi või [[w:paus (muusika)|pausi]] kohale või alla kirjutatud [[w:fermaat|fermaat]]i. https://vara.e-koolikott.ee/node/3 # definitsioon. '''[[w:Takt|Takt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:absoluutne kestus|absoluutse]] või [[w:suhteline kestus|suhtelise kestusega]] [[w:ajavahemik|-> ajavahemiku]] [[w:märk|-> tähis]]. Takti tähistamiseks [[w:partituur|partituur]]is võib kasutada [[w:taktimõõt|taktimõõdu]] ja [[w:taktijoon|taktijoone]] [[w:märk|-> märk]]e. https://vara.e-koolikott.ee/node/1526#overlay-context=node/1524 # definitsioon. '''[[w:Löök (muusika)|Löök]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:ajaühik|ajaühik]] [[w:helikestus|helikestus]]te või [[w:helivältus|helivältus]]te rühmitamiseks. [[w:Absoluutne kestus|Absoluutse kestusega]] lööke kirjeldatakse [[w:aja mõõtmine|-> aja mõõtmise]] abil (näiteks [[w:sekund|-> sekundites]]). [[w:Suhteline kestus|Suhtelise kestusega]] lööke kirjeldatakse [[w:helivältus|helivältus]]te abil: löök võib olla näiteks [[w:veerandnoot|veerandnoodi]], [[w:poolnoot|poolnoodi]] või [[w:kaheksandiknoot|kaheksandiknoodi]] pikkune. https://vara.e-koolikott.ee/node/1527#overlay-context=node/1526 # definitsioon. '''[[w:Taktimõõt|Taktimõõt]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] [[w:takt (muusika)|takti]] [[w:löök (muusika)|löökideks]] jaotumise [[w:kirjeldus|kirjeldus]]. Taktimõõdu [[w:märk|tähis]] on [[w:harilik murd|-> harilik murd]], milles murru lugeja näitab, mitu [[w:löök (muusika)|lööki]] on [[w:takt|takt]]is ja murru nimetaja näitab, milline [[w:helivältus|helivältus]] vastab ühele löögile. https://vara.e-koolikott.ee/node/1528#overlay-context=node/1527 ====Helikõrgus==== # definitsioon. '''[[w:Helikõrgus|Helikõrgus]]''' on [[w:muusika|muusika]]s [[w:heli|heli]] kokkuleppeline [[w:väärtus|väärtus]], mis on [[w:sõltuvus (metafüüsika)|sõltuvuses]] [[w:helisagedus|-> helisagedus]]est. [[w:Liitheli|-> Liitheli]] puhul võib helikõrgus olla [[w:subjektiivsus|subjektiivne]] [[w:tajuelamus|tajuelamus]], mida põhjustab [[w:osaheli|osaheli]]de [[w:kombinatsioon|kombinatsioon]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1530#overlay-context=node/1528 # definitsioon. '''[[w:alusheli|Alusheli]]''' on [[w:diatoonika|diatoonilise]] [[w:helisüsteem|helisüsteem]]i [[w:heli|heli]], mida tähistatakse vana-kreeka [[w:tähtnotatsioon|tähtnotatsioon]]i eeskujul tähega A, B, C, D, E, F või G. Mõiste "alusheli" (''Stammton'') on pärit saksa keeleruumist ning saksa süsteemis alushelid on C, D, E, F, G, A ja H. https://vara.e-koolikott.ee/node/1531#overlay-context=node/1530 # definitsioon. '''[[w:Noodijoonestik|Noodijoonestik]]''' on [[w:noodikiri|noodikirjas]] vahend muusika ülesmärkimiseks. Tänapäevane noodijoonestik koosneb viiest üksteise kohal asuvast horisontaalsest [[w:noodijoon|noodijoon]]est ja neljast noodijoonte vahele jäävast joonevahest. Noodijooni ja joonevahesid loendatakse alt üles: alumine joon on esimene noodijoon, järgneb esimene joonevahe, siis teine noodijoon, siis teine joonevahe jne. Iga joon ja joonevahe märgib erinevat [[w:alusheli|alusheli]]. Täpsele [[w:helikõrgus|helikõrgus]]ele viitab noodijoonestiku alguses olev [[w:noodivõti|noodivõti]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1536#overlay-context=node/1535 # definitsioon. '''[[w:Noodivõti|Noodivõti]]''' on [[w:noodikiri|noodikirja]] [[w:märk|märk]], mis määrab teatud [[w:helikõrgus|helikõrgus]]e [[w:noodijoonestik|noodijoonestik]]ul. https://vara.e-koolikott.ee/node/1538#overlay-context=node/1537 ====Akord==== # definitsioon. '''[[w:Akord|Akord]]''' on [[w:muusika|muusika]]s vähemalt kahe [[w:heli|heli]] [[w:üheaegsus|üheaegsus]]. Akordi on võimalik kirjeldada seda moodustavate helide [[w:intervall (muusika)|intervall]]ide suhete abil. Kui akordi helid on [[w:terts|terts]]isuhtes, siis näiteks [[w:kolmkõla|kolmkõla]] põhikuju ehitub kahest, [[w:septakord|septakord]]i põhikuju kolmest ja [[w:noonakord|noonakord]]i põhikuju neljast ülestikusest tertsist. Kui akordi helid on [[w:kvart|kvardisuhtes]], võivad moodustuda [[w:kvartakord|kvartakord]]id või [[w:kvintakord|kvintakord]]id. [[w:Sekund (muusika)|Sekunditest]] ja sekundist väiksematest [[w:mikrointervall|mikrointervall]]idest ehituvat akordi nimetatakse [[w:Klaster (muusika)|klastriks]]. https://vara.e-koolikott.ee/node/1549#overlay-context=node/1543 # definitsioon. '''[[w:intervall (muusika)|Intervall]]''' on [[w:muusika|muusikas]] kahe [[w:heli|heli]] [[w:helikõrgus|helikõrgus]]te [[w:suhe (filosoofia)|suhe]]. Intervall esitatakse [[w:tervetoon|tervetoon]]ides, [[w:pooltoon|pooltoon]]ides, [[w:tsent|tsent]]ides või [[w:võnkesagedus|võnkesagedus]]te [[w:jagatis|jagatis]]ena. https://vara.e-koolikott.ee/node/1543 =Välislingid= ==12tone== *[https://www.youtube.com/channel/UCTUtqcDkzw7bisadh6AOx5w 12tone kanal] srswdqgs0dnapeo179znlfyge1sg0k9 Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/errata 0 3793 17016 16467 2019-05-29T21:57:57Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ''Muusika kompositsiooniõpetuse õppevahend on veel nö beeta-versioonis. Kui märkad ilmset viga: trükiviga, surnud linki või muud ilmset viga, palun siseasta siia lehele vea kirjeldus ja lisa ka otselink vea juurde. Kui tegu on probleemiga, mis ei ole otseselt viga, st mille lahendusel on poolt- ja vastuargumente, palun algata arutelu lehel [[Arutelu:Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]].'' '''Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile''' '''ERRATA''' # E-koolikotis kontrollülesanded ei uuene: näiteks https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18790#chapter-3 '''AK: Ei pea paika, uuenevad küll.''' # E-koolikotis harjutused ei mahu aknasse ära, mistõttu pole nähtav nt. küsimus: näiteks https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18790#chapter-4 '''Probleem lahendatud''' # Image hotspoti märk on e-koolikotis veel suurem kui drupalis, kattes ära olulise info: https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18787#chapter-2 # Probleem on Drupali objekti sees olevate välislinkidega. Kui neile klõpsata, avaneb uus internetileht pisikesena drupali objekti sees. Sellist probleemi ei ole, kui tekst on e-koolikotti sisestatud lahtise tekstina, vt näiteks https://e-koolikott.ee/material?id=13854 ja klõpsata linki "Partituur laiemas tähenduses" ja võrdle https://e-koolikott.ee/portfolio?id=18787 lahtise teskstina sisestatud tekst. # Joonisel https://drive.google.com/file/d/0BzY5z6WLl9t-aW1iR0xTdnJKZVE/view?usp=sharing teha kolm parandust: 1. lisada tromboon; 2. lisada segakoor SATB kahel real; 3. lisada kontrabassile märkus, et kõlab kirjutatust oktav madalamalt # Harjutuses "Akord. Harjutus. Ehita akord üles. Viiulivõti (Akordide ehitamine: üles, viiulivõti) E-duur kolmkõla andis vale vastuse. jdeut8dtk0h2mve4k9fk4szkt490eln Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/Errata 0 3794 15978 2018-09-04T08:30:52Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/Errata]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/errata]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM/errata]] rl16ghoj7ww360exu3a6odtqk68wtpe Märgruumi ehitamine 0 3798 16465 2018-11-04T18:22:00Z Kaniivel 1347 Toodud üle Vikipeedia kustutatud artiklis "Märgala ruum" wikitext text/x-wiki '''Märgruumi ehitamisel''' on vajalik silmas pidada viite lihtsat sammu, et hiljem ei tekiks probleemi ruumi hallitamisega ja muude ebameeldivate probleemidega. == Eeltöö == Märgruumi ehitusel tuleks teha eeltööd. Eeltöö algab sellega, et tuleb endale selgeks teha, kas ruum ehitatakse ise või võetakse selleks mõni ettevõte. Isetegemine võib tunduda küll soodsam, aga seda juhul kui on selleks olemas oskused. Kui läheb miskit viltu, tuleb kanda kahjud ise. Ettevõtte kaasamisel remonti on garantii olemas, mis võib kaaluda üles isetegemise. Uurida tuleks ise ka erinevaid viise märgruumi renoveerimiseks. Tasub uurida, milliseid materjale on võimalik selleks kasutada. Valmis tuleb mõelda ka see, milline see ruum peale ehitust välja võiks nägema hakata. == 1. etapp == 1. etapiks on ruumipaigutus ja lammutustööd. See tähendab, et tuleb mõelda, kas ruumi jäetakse vann või dušinurk. Planeerida on vaja, kuhu ja kuidas paigutatakse kapid, pesumasin, boiler ja wc-pott. Vanade paneelmajade pesuruumid ja wc-d on tihtipeale eraldi ja see tähendab, et need ruumid on tihtipeale ka väga väikesed. Selleks, et saada üks ja suurem ruum on abiks vaheseina mahavõtmine. Enne kui seda teha tuleb nõu pidada kindlasti mõne ehitusfirmaga ja nõusolekut on vaja ka korteriühistult. == 2. etapp == 2. etapiks on kommunikatsioonide paigaldamine ja elektritööd. Väga oluline on jälgida, kus ja kuidas paigaldatakse kanalisatsioonitrass ja elektripistikud. Selleks, et ruumist liigset niiskust eemaldada, on vaja ruumi paigaldada küttekeha, milleks enamasti on põrandaküte ja vähemolulisem ei ole ka ventilatsioon, mis tagab ruumis pideva õhuvahetuse liigse niiskuse korral. Ventilatsiooni saab valida vastavalt vajadusele. Valikus on näiteks lülitiga, taimeriga, niiskusanduriga ja isegi kombineeritud ventilaatoreid. == 3. etapp == Selleks, et vältida niiskuse sattumist konstruktsioonidesse, tuleb ruumis teha hüdroisolatsioonitöid. See tähendab, et ruumi nurgad, wc-poti tagune, vanni/dušinurga tagant, kraanikausi ümbrus isoleeritakse vastava niiskuskindla mastiksi ja spetsiaalse kangaga. Selleks, et seinad ja põrand oleksid viimistlemiseks korras, tuleb need tasandada. Tavaliselt kasutatakse põrandate tasandamiseks isevalguvaid segusid ja seina ebatasasused tavaliselt ühtlustatakse kipsiga. == 4. etapp == 4. ndaks etapiks on viimistlusmaterjalide valik. Märgruumi viimistlemiseks tuleks valida niiskuskindlaid materjale, et vältida mädanemist ja hallitust. Kõige sagedasemad märgruumi viimistlusmaterjalideks on erinevad pvc- materjalid ja plaadid. Need on enamasti kõige lihtsam lahendus ruumi viimistlemiseks. Selleks, et ruum tunduks suurem ja avaram, tuleks eelistada heledamaid toone. Viimistluse saab teha ka värvidega, kuid selleks tuleb valida niiskuskindlamad värvid, mis peavad paremini vastu ka hallitusele. == 5. etapp == 5. ndaks etapiks on ruumi tehnika ja mööbli paigaldamine. Sanitaartehnika paigaldamisel tuleb teha see korralikult, et vältida hilisemaid probleeme. Põhiprobleemiks võib osutuda lekkivad torud. Mööbli paigutamisel tuleb erinevad nurgad kappidel tihendada sanitaarsilikooniga. j5txpl6q6gwkd3r31b0x2p4dy2gx0fu Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks 0 3799 18264 18263 2021-07-13T13:50:41Z Olunet 2135 /* Tihepakend */ wikitext text/x-wiki Raamat on loodud selleks, et koonduda kõik rahvusvaheliseks keemiaolümpiaadiks ettavalmistamisele kasulikud õppematerjalid. See on mõeldud õpilastele, kes soovivad osaleda Balti, Mendelejevi ja Rahvusvahelise keemiaolümpiaadil. Varasemad õppematerjalid asuvad [http://www.eko.ut.ee/om/rkoom/ keemiaolümpiaadi] ja [https://www.teaduskool.ut.ee/et/oppetoo/keemia-oppematerjalid teaduskooli] leheküljedel. ===[[/RKO|Rahvusvahelised keemiaolümpiaadid ja võistlused]]=== == Anorgaanika == ===[[/Lewisi-struktuurid|Lewisi struktuurid]]=== ===[[/Elementide-keemia|Elementide keemia]]=== ==[[/Kristallokeemia|Kristallokeemia]]== ===[[/Tihepakend|Tihepakend]]=== == Analüütika == ===[[/Kontsentratsiooni-arvutamine|Kontsentratsiooni arvutamine lahustes]]=== == Matemaatika == ===[[/Lineaarregressioon|Lineaarregressioon]]=== == Kineetika == ===[[/Reaktsioonikineetika|Reaktsioonikineetika]]=== ===[[/Biokineetika|Michaelis–Menteni kineetika]]=== == Orgaanika == ===[[/Isomeeria|Isomeeria]]=== ===[[/Süntees|Orgaaniline süntees]]=== == Kvantkeemia == ===[[/Kvantkeemia|Kvantkeemia]]=== == Muu == ===[[/Elektrokeemia|Elektrokeemia]]=== haey5wse1ksx1ad7pr5kdsh16pwx141 Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Reaktsioonikineetika 0 3800 17876 17650 2020-10-11T07:39:18Z 82.131.60.106 /* Reaktsioonikineetika */ wikitext text/x-wiki == Reaktsioonikineetika == Keemiline kineetika uurib keemiliste reaktsioonide kulgemist ajas. Keemilise reaktsiooni käigus tekivad, katkevad või korralduvad ümber keemilised sidemed, mille tulemusena moodustuvad lähteainetest saadused. Elementaarakt on reaktsiooni kõige väiksemat koostisosa, milles osaleb minimaalne arv aineosakesi. Reaktsiooni elementaarakti saaduseks on stabiilne produkt või ebastabiilne vaheprodukt. Mitmemolekulaarse elementaarakti toimumiseks peavad reageerivad osakesed: # üksteisega kokku põrkama; # olema sobivalt üksteise suhtes orienteeritud; # omama piisavat energiavaru. Algoritm * Kirjuta reaktsioonivõrrandid * Pea meeles, et lihtreaktsiooni kiirus on igal ajamomendil võrdeline reageerivate ainete kontsentratsioonide korrutisega astmetes, mis vastavad reaktsiooni stöhhiomeetrilistele kordajatele: v = k[A]^a[B]^b kui aA + bB -> C * Keerukamate reaktsioonide kineetilist võrrandit ei saa reaktsioonivõrrandi põhjal koostada, see tuleb määrata eksperimentaalsel. Sageli see ongi ülesanne eesmärk – tuletada reaktsiooni kineetiline võrrand. Selleks sulle antakse nt tabel või graafik eksperimentaalse andmetega * Tabeli puhul rakenda algkiiruste meetodit * Graafiku puhul saad rakendada: 1) integraalne kineetiline võrrand; 2) poolestusaja meetod; 3) üldise järgu vähendamise meetod ning log(c) vs log(v/k) graafiku koostamine. [SIIA LISADA TABEL https://docs.google.com/document/d/1p8UGdjQIY_FQQHbvdBFgPj4HZHtPIDkrOvWFMH_K5m8/edit?usp=sharing] * Tuleta kineetiline võrrand * Vajadusel rakenda statsionaarse oleku meetodit – https://et.wikipedia.org/wiki/Statsionaarne_olek_(keemia) * … võrrandite rakendamine, nt. Arheniuse võrrand jne 64h9vjm54txp9321c8z8w6ymdaiu0qu Anorgaaniline Keemia 0 3801 18740 18739 2022-02-02T17:15:28Z 93.167.68.231 /* Hüdrosfäär: Happed ja alused */ wikitext text/x-wiki == Autorid == Antud viki-raamatu kirjutavad üliõplased ja see on mõeldud nendele, kes läbivad LOKT.01.013 Anorgaaniline keemia II. Raamat oli alustatud Nov 2018. a ning pidevalt täiendatakse. <!--Parem lugeda [https://github.com/mathjax/MathJax/tree/master/es5/output/chtml/fonts/woff-v2 MathJax main] fondiga.--> =="Vahendid"== ===Nomenklatuur=== ====[[/Keemiliste_ainete_nomenklatuur_ja_klassid|Nomenklatuur]]==== ===Orbitaalid keemia=== ====[[/Orbitaalid_keemias|Orbitaalid keemias]]==== ====[[/Keemiline_Side|Keemiline side]]==== ====[[/Orbitaalimudel|Orbitaalimudel]]==== ====[[/Vaba elektronmudel|Vaba elektronmudel]]==== ===Perioodilisusseadus=== ====[[/Perioodilisusseadus|Perioodilisusseadus]]==== ====[[/Sideme_kolmnurk|Sideme kolmnurk]]==== ===Struktuur=== ====[[/Tahkiste struktuur|Metallid ja soolad]]==== ====[[/Lihtained|Mittemetallid]]==== ===Sümmeetria=== ====[[/S%C3%BCmmeetria|Sümmeetria]]==== ===Termodünaamika ja kineetika=== ====[[/Termokeemilised_tsüklid|Termokeemilised tsüklid]]==== =="Sfäärid"== ===Atmosfäär: Osakesed täis- ja paaritu elektronarvuga=== ====[[/Atmosf%C3%A4%C3%A4ri_osakesed|Atmosfääri osakesed]]==== ===Hüdrosfäär: Happed ja alused=== ====[[/Hapete_ja_aluste_ajalugu|Ajalugu]]==== ====[[/Happed_ja_alused|Happed ja alused]]==== ====[[/H%C3%BCdratatsioon_ja_h%C3%BCdrol%C3%BC%C3%BCs|Hüdratatsioon ja hüdrolüüs]]==== ====[[/Hapnikhapped|Hapnikhapped]]==== ===Litosfäär: Oksüdeerijad ja redutseerijad=== ====[[/Redoksreaktsioonid|Redoksreaktsioonid]]==== ===Hüdrosfäär: Koordinatsiooniühendid=== ====[[/Kompleksühendid|Kompleksühendid]]==== ====[[/Kompleksühendid:_Omadused|Kompleksühendite omadused]]==== ===Biogeokeemia=== ====[[/Biogeokeemilised_tsüklid|Biogeokeemilised tsüklid]]==== ==Ained== ===Metallid=== ====[[/D_Metallid|d-metallid]]==== ====[[/Fmetallid|f-metallid]]==== ===Lahustid=== ====[[/Anorgaanilised lahustid|Anorgaanilised lahustid]]==== ====[[/Ioonvedelikud|Ioonvedelikud]]==== ===[[/Metamaterjalid|Metamaterjalid]]=== ==Elementide keemia== ===[[/Vesinikuühendid|Vesinikuühendid]]=== ===[[/Hapnikuühendid|Hapnikuühendid]]=== ===[[/Halogeniidid_ja_pseudohalogeniidid|Halogeenid ja pseudohalogeniidid]]=== =="Sfäärid"== 2dpb1x2r3quw8vbldj7kswodlenaq9u Anorgaaniline Keemia/Perioodilisusseadus 0 3802 18166 18165 2021-02-02T16:07:18Z ElenL 2453 wikitext text/x-wiki == Perioodilisusseadused == '''Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis''' on elemendid järjestatud aatomi tuumalaengu kasvu järgi, ning organiseeritud vastavalt nende keemiliste ning füüsikaliste omaduste järgi. Perioodilisus seisneb omaduste muutuses tuumalaengu kasvuga, mis on tingitud mitmetest teguritest. Neist olulisemad on elektronkonfiguratsioon, efektiivne tuumalaeng, peakvantarv, ionisatsioonienergia, elektronafiinsus ja elektronegatiivsus. Tundes nendevahelisi seoseid, on võimalik hinnata elementide mitmeid keemilisi omadusi: oksüdatsiooniastet, redoksomadusi, oksiidide hape-alus omadusi, koordinatsiooniarvu kompleksühendites jt. == Perioodilisustabeli struktuur == Keemiliste elementide perioodilisussüsteemis on elemendid jaotatud plokkidesse, perioodidesse ja rühmadesse. Kokku on neli plokki (s-, p- , d- ja f-plokk), kus vastav täht märgistab orbitaali, kus paiknevad valentselektronid. Valentselektronideks peame elektrone, mis saavad osaleda keemilise sideme moodustamisel. Perioodinumber (väärtustega 1-7) tuleneb elemendi väliskihi s-orbitaali peakvantarvust. Rühma number (1–12) on võrdne elemendi valentselektronide arvuga, rühmadesse 13–18 kuuluvate elementide valentselektronide arv on grupi number (''n'') miinus kümme (''n'' − 10).<ref name="a">Keeler, James.; Wothers, Peter. (2014). ''Chemical Structure and Reactivity: An Integrated Approach''. Oxford University Press. p.259</ref><br /> Samuti esineb perioodilisustabelis rühmi, kuhu on koondunud sarnaste omadustega elemendid, neist kõige eristuvamad on esimese rühma leelismetallid (Li–Fr), 16. rühma kalkogeenid, 17. rühma halogeniidid ja 18. rühma väärisgaasid. Nende rühmade puhul võib täheldada teatud keemiliste omaduste (sealhulgas reaktiivsus ja inertsus, keemilise sideme tüüp ja tugevus) seaduspärasusi rühmasiseselt. Üldiselt on aga võimalik mitmeid elemendi omadusi hinnata, lähtudes parameetritest, mis kirjeldavad elektronide võimet osaleda keemilise sideme moodustamisel. Mitmeelektronilises aatomis on nendeks täidetud orbitaale iseloomustavad kvantarvud ja efektiivne tuumalaeng. Raskemate elementide puhul muutuvad oluliseks ka relativistlikud efektid.<ref name=":0">Pfennig, Brian W. (2015). ''Principles of Inorganic Chemistry''. John Wiley & Sons, Inc; 109-138</ref> == Elektronkonfiguratsioon == Järgnevalt vaatame lähemalt, kuidas elementide keemilised omadused on otseselt seotud valentselektronide konfiguratsiooniga. Elektroni paiknemist ja lainelisi omadusi iseloomustavad aatomorbitaalid, mis on ühe-elektroonsed lainefunktsioonid. Siin ja edaspidi keskendume Hartree–Focki orbitaalidele, mis teeb lihtsustuse, et ühe elektroni liikumine on sõltumatu teiste elektronide liikumisest. Mitmeelektronilistes aatomites on seetõttu elektroni energia võrdeline orbitaali energiaga, mis avaldub valemiga: ε<sub><i>i</i></sub> = <i>h</i><sub><i>i</i></sub> + Σ<sub><i>j</i></sub>(<i>J</i><sub><i>ij</i></sub> − <i>K</i><sub><i>ij</i></sub>), kus <i>h</i><sub><i>i</i></sub> arvestab elektroni kineetilist energiat ja interaktsiooni tuumaga, <i>J</i><sub><i>ij</i></sub> kirjeldab elektron–elektron Kuloni tõukumist ja <i>K</i><sub><i>ij</i></sub> kirjeldab vahetusinteraktsiooni sama spinni-suunaliste elektronide vahel. <i>J</i><sub><i>ij</i></sub> ja <i>K</i><sub><i>ij</i></sub> arvestavad elektron–elektron interaktsiooni. <ref name= "CC">Jensen, Frank. (2017). ''Introduction to computational chemistry''. John Wiley & Sons, Ltd. p.88-89, 97-98</ref> Tuuma ja elektroni laengute vaheline interaktsioon on soodustatud ja langetab elektroni potentsiaalset ehk orbitaali energiat. Sellest tuleneb, et mida tugevamad on tõmbejõud elektroni ja tuuma vahel seda negatiivsem on orbitaali energia. Elektronide vaheline kuloniline laengute tõukumine seevastu suurendab orbitaali energiat. Oluline on siinjuures meeles pidada, et aatomi elektroonne koguenergia ei ole võrdne täidetud orbitaalide energiate summaga, sest sellisel juhul arvestatakse elektronide vahelist tõukumist kaks korda, mis annab tegelikust kõrgema koguenergia.<ref name="Levine" /><ref name="CC" /> Lisaks esineb veel kolmas oluline tegur, mis alandab orbitaali energiat, mida tuntakse vahetusenergia nime all. <ref name="a" /> Vastavalt Pauli keeluprintsiibile ehk tõrjutusprintsiibile saab igal orbitaalil olla kaks elektroni, mis on erineva spinniga. Olukordades, kus on vaja täita orbitaale, mis omavad ekvivalentset energiat, on kõige madalama energiaga elektronkonfiguratsiooni selgitamiseks abi empiirilistest Hundi reeglitest. Esimene neist on maksimaalse multipleetsuse nõue ehk elektronid paigutuvad orbitaalidele maksimaalselt eraldi asetatult. Erinevatel orbitaalidel asuvate elektronide vahel on laenguline Kuloni tõukumine väiksem kui samal orbitaalil paiknevatel, mistõttu on ka sellise elektronkonfiguratsiooni energia madalam. Teise reegli kohaselt elektronid, mis asuvad erinevatel ekvivalentsetel orbitaalidel, on sama spinniga, sest see tagab maksimaalse vahetusenergia, millest tulenevalt on orbitaali energia madalam.<ref name= "b">Miessler, Gary.; Fischer, Paul.; Tarr, Donald. (2013). ''Inorganic Chemistry''. Pearson. p. 26, 20-23</ref> Hundi reeglid on eelkõige mõeldud põhiolekus olevate aatomite elektronkonfiguratsiooni määramiseks ja ei kehti alati ergastatud olekute ja radikaalide korral. <ref name= "Levine">Levine, Ira N. (2013). ''Quantum Chemistry (7th Edition)''. Prentice Hall. p. 318-319, 447</ref> Üldiselt kehtib seaduspärasus, et kõige kõrgema täidetud orbitaali energia kasvab rühmas ülevalt alla ehk ionisatsioonienergia väheneb. See on oodatav arvestades, et peakvantarvu väärtus kasvab, ning elektroni ja tuuma vaheline kaugus suureneb rühmas tuumalaengu ja seega elektronide arvu kasvades. Nende seoste selgitamiseks tuleb eelnevalt tutvuda efektiivse tuumalaengu mõistega.<ref name="a" /> == Efektiivne tuumalaeng == [[Fail:Radiaaljaotuse funktsioon.png|200px|pisi|paremal|Radiaaljaotuse funktsioon]] Mitmeelektronilises aatomis ei mõju elektronile kunagi maksimaalne tuumalaeng, sest toimub laenguline varjestus teiste elektronide poolt. Elektronide varjestamisvõime, ka penetreerimisvõime, tuleneb elektrontiheduse jaotusest, mida kirjeldab lainefunktsioon. Lainefunktsiooni võrrandit saab esitada polaarkoordinaatides, kus eraldame elektroni ja tuuma suhtelised liikumised üheks radiaalseks (nurgast mittesõltuvaks) ja kaheks nurgast sõltuvaks komponendiks. Lainefunktsiooni radiaalse komponendi (s(''r'')) kaudu on võimalik leida radiaaljaotuse funktsiooni, mis kirjeldab elektroni leidumise tõenäosust sõltuvalt selle kaugusest tuumast. Tõenäosuse tihedus korrutatud vastava ruumiosa suurusega (sfääri pindala korrutatud sfäärilise kihi paksusega) annab elektroni leidumise tõenäosuse selles ruumiosas.<ref name="b" /> Näiteks orbitaali 1s radiaaljaotuse funktsioon avaldub valemiga: <math>P_1s (r)</math> = <math>4 \pi r^2[\psi_1s (r)]^2</math> <ref name="a" /> Radiaaljaotuse graafikult näeme, et 2s orbitaalil asuvad elektronid paiknevad samas ruumiosas, kus 1s elektronid, järelikult 2s elektronid on varjestatud 1s elektronide poolt ja vastupidi. Sellel põhjusel mõjub neile mõlemale väiksem tuumalaeng. Tuumalaeng, mis reaalselt mõjub elektronile on efektiivne tuumalaeng (<i>Z</i><sub><i>eff</i></sub>) ja on ligikaudselt hinnatav valemiga: <math>Z_eff</math> = <math>\sqrt{\frac{-n^2 \times E_n}{R_H}}</math>, kus <i>E</i><sub><i>n</i></sub> on orbitaali energia (eV), ''n'' on peakvantarv ja <i>R</i><sub><i>H</i></sub> on Rydbergi konstant (13,61 eV).<ref name="a" /> == Keemilised ja füüsikalised omadused == [[Fail:Aatomi raadiuse sõltuvus tuumalaengust.png|400px|pisi|paremal|Aatomi raadiuse sõltuvus tuumalaengust]] [[Fail:Kontraktsioon.png|300px|pisi|paremal|13. ja 14. rühmas esinevad erisused aatomi raadiustes]] '''Aatomi raadius''' on suurus, mis on suurel määral mõjutatud efektiivsest tuumalaengust ja esineb seaduspärasus: aatomi raadius kasvab rühmas liikudes alla ja väheneb perioodis paremalt vasakule. Kahanemine perioodis on põhjustatud tuumalaengu kasvust, mille juures elektronide peakvantarv jääb samaks (''r'' ~ 1/<i>Z</i><sub><i>eff</i></sub>). Rühmas ülevalt alla liikudes toimub aatomi raadiuse suurenemine elektronkihtide lisandumisel (väärisgaaside puhul ''r'' ~ ''n'').<ref name="a" /> Kui uurime lähemalt 13. rühma elemente, jääb silma, et nendes kohtades kahaneb aatomiraadius märkimisväärselt. Kuigi valentselektronide konfiguratsioon on kõikidel ns<sup>2</sup>p<sup>1</sup>, on sisekihi elektronide konfiguratsioon see, mis on selle efekti põhjustajaks. Kui elementide B ja Al sisekihi elektronkonfiguratsioon on omane väärisgaasidele, siis Ga ja In puhul lisandub sisekihti d<sup>10</sup> orbitaal, mis põhjustab raadiuse vähenemise, aga ka ionisatsioonienergia kasvu. Sarnane efekt ilmneb ka f-orbitaali esinemisel sisekihis, mis põhjustab Tl raadiuse vähenemise.<ref>N. N. Greenwood,; A. Earnshaw.(1997). ''Chemistry of the Elements 2nd Edition''. Butterworth-Heinemann. p.222</ref> Ajalooliselt on sellist efekti seostatud raadiuse vähenemisega lantaanist luteesiumini, mida tuntakse lantanoidse kontraktsiooni all.<ref>Douglas, Bodie E. (1954). ''The Lanthanide contraction. Journal of Chemical Education'', 31(11), 598–. doi:10.1021/ed031p598 </ref> [[Fail:Ionisatsioonienergia.png|400px|pisi|paremal|Esimese elektroni ionisatsioonienergia sõltuvus tuumalaengust]] '''Ionisatsioonienergia (IE)''' on energia hulk, mida on vaja elektroni eemaldamiseks gaasifaasis olevast aatomist. Elektroni kaugenemisel aatomituumast potentsiaalne energia kasvab kuni saab võrdseks nulliga. Sellises olekus elektroni ja tuuma vahel interaktsiooni ei toimu ja elektron on lahkunud aatomist ehk on toimunud aatomi ionisatsioon: A(g) → A<sup>+</sup>(g) + e<sup>-</sup> Enamasti on esitatud ionisatsioonienergia kõige kõrgema energiaga elektroni eemaldamiseks tuumast, iga järgneva elektroni kohta on antud täiendav energia, mis on vajalik selle elektroni eemaldamiseks. Arvuliselt võrdub ionisatsioonienergia ioniseeritud aatomi ja neutraalse aatomi energiataseme vahega. IE = E(A<sup>+</sup>) – E(A) <ref name="a" /> Koopmansi lähenduses on mitmeelektronilises aatomis ionisatsioonienergia võrdeline negatiivse orbitaali energiaga. Saadavad ionisatsioonienergiad ei ole tihtipeale täpsed, sest Koopmansi teoreem ei arvesta elektronidevahelist interaktsiooni (kui palju on elektroni liikumine mõjutatud teistest elektronidest, millel põhineb Hartree-Focki meetod) ja molekulaarorbitaalide muutust ionisatsioonil.<ref name="Levine" /><ref>Plakhutin, Boris N. (2018). ''Koopmans’ theorem in the Hartree-Fock method. General formulation''. The Journal of Chemical Physics, 148(9), 094101–. doi:10.1063/1.5019330</ref> Ionisatsioonienergiaga esineb seaduspärasus: ionisatsioonienergia kasvab perioodis vasakult paremale ja kahaneb rühmas alla liikudes vastupidiselt aatomi raadiusele. Seda saab otseselt seostada efektiivse tuumalaenguga, mida suurem tõmbejõud mõjub elektronile, seda suurem on ka ionisatsioonienergia. Samas ei ole energiakasvu trend perioodis lineaarne. Eeldatavast kõrgemad või madalamad energiatasemed tulenevad elektronkonfiguratsioonist ja sellega seotud vahetusenergiast. Vahetusinteraktsioon sama spinni-suunaliste elektronide vahel madaldab orbitaali energiat, millest tuleneb ka kõrgem ionisatsioonienergia. Eriti on soodustatud täidetud või pooltäitunud orbitaalid. Vaatleme lähemalt kolme elementi: N, O ja F. Lämmastiku valentselektronide konfiguratsioon on 2s<sup>2</sup> 2p<sup>3</sup> ehk orbitaal on pooltäidetud olekus, mis muudab neutraalse aatomi ioonist stabiilsemaks. Seetõttu on lämmastiku ionisatsioonienergia oodatavast kõrgem. Hapnikul on 2p orbitaalil viis elektroni, järelikult on kokku kolm sama spinni-suunalist elektronide paari ja üks paardumata. Sellise paardumata elektroni eemaldamine tuumast vähendab elektronide vahelist tõukumist ja tekib pooltäidetud orbitaal, mille tulemusel on hapniku ionisatsioonienergia oodatavast madalam. Fluori ioniseerimine tähendaks, et väliskihis on nelja sama spinni-suunalist elektronide paari asemel kolm, mis on ebastabiilsem konformatsioon.<ref name="a" /> [[Fail:Elektronafiinsus.png|400px|pisi|paremal|Elektronafiinsuse sõltuvus tuumalaengust]] '''Elektronafiinsus (EA)''' on energia hulk, mis vabaneb/neeldub kui elektron liitub gaasifaasis olevale aatomile. Arvuliselt võrdub elektronafiinsus neutraalse aatomi ja ioniseeritud aatomi energiataseme vahega ja esitatakse elektronide liitumise entalpia (<i>ΔH</i><sub><i>eg</i></sub>) negatiivse väärtusena: EA = E(A) - E(A<sup>-</sup>) Mida negatiivsem on elektroni liitumise entalpia ehk mida suurem elektroni afiinsus, seda soodustatum on elektroni liitumine aatomile ja vabaneb rohkem energiat.<ref name="b" /> Üldine seaduspära on, et elektronafiinsus kasvab perioodis vasakult paremale ja kahaneb rühmas alla liikudes. Ehk mida suurem on efektiivne tuumalaeng, seda suurem on elektroni tõmbejõud ja elektronafiinsus. Sarnaselt ionisatsioonienergiatele esineb ka elektronafiinsustes erandeid vahetusinteraktsiooni tõttu. Näiteks fosforil on väliskihis pooltäidetud orbitaal, mis teeb elektroni lisamise väga ebasoodsaks.<ref name="a" /> Samuti võiks eeldada, et fluori elektronafiinsus on suurem kui kloori oma, aga kuna fluoril on väga väike raadius, siis elektroni lisamine suurendaks elektronide vahelist tõukumist, mistõttu klooril on suurem elektronafiinsus. Erandiks on veel väärisgaasid, kus elektroni lisamine tähendaks (''n''+1)s orbitaali täitmist, mis on energeetiliselt väga ebasoodne ja seetõttu on elektronafiinsus isegi negatiivse väärtusega. <ref name=":0" /> '''Elektronegatiivsus (χ)''' on dimensioonita suurus, mis iseloomustab aatomi võimet molekulis tõmmata enda poole jagatud elektrone (Paulingi definitsioon)<ref name="a" />. Elektronegatiivsus kasvab perioodis vasakult paremale ja kahaneb rühmas, mida saab otseselt korrelleerida aatomi raadiusega. Seda seost aitab paremini mõista Mullikeni elektronegatiivsuse definitsioon, mis on elektronegatiivsuse ja elektronafiinsuse keskmine: <math>\chi</math> = <math>\frac{EA+IE}{2}</math> Kui elemendil on kõrge ionisatsioonienergia, ehk ei loovuta kergelt elektrone, ja samuti kõrge elektronafiinsus, kus elektroni liitumine on soodustatud, siis seda suurem on elemendi võime tõmmata molekulis elektrone enda suunas.<ref>Reed, James L. (1997). ''Electronegativity: Chemical Hardness I''. The Journal of Physical Chemistry A, 101(40), 7396–7400. doi:10.1021/jp9711050 </ref> == Esmane perioodilisus == [[File:Periodic trends (2).svg|pisi|Mõned esmased ja teisesed perioodilisused]] [[File:Ionization energies 2.png|pisi|Elementide ionisatsioonienergiad]] Perioodilisus väljendub keemiliste elementide omaduste sarnasusele sõltuvalt elemendi elektronkonfiguratsioonist (<i>n</i>−2)&#8201;f<sup><i>&#8201;w</i></sup> (<i>n</i>−1)&#8201;d<sup><i>&#8201;x</i></sup> <i>n</i>&#8201;s<sup><i>&#8201;y</i></sup> <i>n</i>&#8201;p<sup><i>&#8201;z</i></sup>. Esmase perioodilisus seisneb selles, et elementidel, mille valentselektronide summa (<i>x</i> + <i>y</i> + <i>z</i>) on sama (va Ln ja An), leiduvad sarnased omadused. Sellised elemendid moodustavad perioodilisussüsteemis rühmi. Erinevate rühmade elementidel on märgatavalt erinevad omadused. Aatomraadiused vähenevad üldiselt perioodis vasakult paremale. Samas perioodis sisenevad valentselektronid sama kesta orbitaalidesse; efektiivse tuumalaengu suurenemine kogu perioodi vältel aga tõmbab elektronid tugevamalt ja annab järjest kompaktsemad aatomid. Ionisatsioonienergia on energia, mis kulub kõige vähem tihedalt seotud elektroni eemaldamiseks üksikult aatomilt. Suures osas on elemendi ionisatsioonienergia määratud kõrgeima hõivatud orbitaali energiaga. Esimesed ionisatsioonienergiad muutuvad süstemaatiliselt, olles väikseimad vasakus alanurgas (Cs lähedal) ja suurimad paremal ülaservas (He lähedal). Variatsioon järgib efektiivse tuumalaengu (Z<sub>eff</sub>) mustrit, kuid on erandeid, mis tulenevad kui elektronkihid on pooleldi täidetud (nt N ([He]2s2 2p3). Elektronafiinsus on gaasilises olekus aatomite ja gaasilises olekus anioonide energiate vahe T = 0 K juures. Elektronafiinsus on suures osas määratud madalaima mitte täidetud (või pooletäidetud) orbitaali energiaga. Elemendil on kõrge elektronafiinsus, kui lisaelektron võib liituda kesta, kus sellele mõjub tugev efektiivne tuumalaeng. Sellised elemendid asuvad perioodilisustabelis ülal ja paremal F lähedal. Eranditeks on väärisgaasid, millel on negatiivsed elektronafiinsused kuna nende puhul on valentskiht täitunud ning uue elektroni paigutamine toimub uuele kõrgema energiaga elektronkihile ja lämmastik, millel on samuti negatiivne elektronafiinsus, sest lisaelektron liitub orbitaalile, mis on pooleldi täis. 2. rühm, mille puhul lisaelektron läheb p-orbitaalile on madalamate elektronafiinsustega võrreldes 1. rühmaga, kus lisaelektron läheb s orbitaalile. Elemendi elektronegatiivsus näitab aatomi elektronide tõmbamise jõudu, kui aatom on osa ühendist. Kui aatom on väike ja sellel on peaaegu täidetud elektronide kest, meelitab see tõenäolisemalt enda poole elektroni kui suur aatom, millel valentselektrone on vähe. Järelikult suureneb elementide elektronegatiivsus tavaliselt vasakult paremale perioodis.<ref> Atkins, Peter, and Tina Overton. Shriver and Atkins' inorganic chemistry. Oxford University Press, USA, 2010, pp. 257-268.</ref> == Teisene perioodilisus == Teisene perioodilisus seisneb selles, et ka sama rühma elementidel omadused varieeruvad sõltuvalt <i>n</i> arvust. Elemendid, millel täituvad 1s (H, He), 2p (B–Ne), 3d (Sc–Zn) ja 4f (La/Ce–Lu) elektronkihid, erinevad omaduste poolt tunduvalt oma rühma teistest elementidest. Teisene perioodilisus avaldub kõige paremini rühmades 1, 2, 17 ja 18. Rühmades 13-16 võivad muutused olla vähem süstemaatilised, sest nendes rühmades võib esineda mittemetalle, metalloide ja metalle. Aatomraadiused suurenevad üldiselt rühmas ülalt alla. Rühmas laskudes on valentselektronid järjest kõrgema põhikvantarvuga orbitaalides. Rühma aatomitel on järjestikustel perioodidel suurem arv elektronide kestasid ja seega suurenevad ka nende raadiused rühmas. Aatomraadiused 5d rühma elementidel on väga sarnased 4d rühma elementidega lantanoidse kontraktsiooni tõttu. Mitmed ülejäänud omaduste muutused on seotud aatomraadiuste muutustega (nt leelismetallide sulamistemperatuur langeb rühmas ülalt alla, sest aatomraadius suureneb ning metalliline side nõrgeneb).<ref name=":1" /> Ionisatsioonienergiad sõltuvad tugevalt aatomiraadiustega ja väikeste aatomiraadiustega elementidel on üldiselt kõrge ionisatsioonienergia. Korrelatsiooni seletus on see, et väikeses aatomis on elektron tuuma lähedal ja sellele mõjub tugevam Coulombi jõud, mis muudab selle eemaldamise keerukaks. Seetõttu, kui aatomi raadius suureneb rühmas, väheneb ionisatsioonienergia. Elemendi elektronegatiivsus üldiselt väheneb ülalt alla rühmas. Perioodilisustabelis esineb ka süstemaatilisi anomaaliaid. Igal p-bloki esimesel elemendil leidub erinevusi võrreldes ülejäänud rühmaga. Seda on omistatud väiksematele aatomraadiustele ja d-orbitaalide puudumisele. Nende elementide vesinikühendid on kõrgema keemistemperatuuriga võrreldes ülejäänud rühmaga nt vesi ja HF on toatemperatuuril vedelal kujul, samas kui H<sub>2</sub>S ja HCl on gaasilisel kujul. Samuti on erinevad esimesed elemendid d-blokis võrreldes teiste bloki elementidega, kuid vähemal määral kui seda on p-bloki elemendid.<ref name=":0" /> == Diagonaalsed suhted == [[Fail:DiagonalRelation.png|pisi|Diagonaalsed suhted|271x271px]] Iga rühma esimene element omab ka diagonaalset suhet elemendiga, mis asub sellest all paremal. Taoline suhe tuleneb aatomiraadiuse, laengutiheduse ning paljude keemiliste omaduste sarnasusest. Seda võib näiteks märgata fluoriidide, oksiidide ja hüdriidide sidemete tüüpides. Keemilisest vaatevinklist on diagonaalne suhe siiski vaid oluline kolme kõige sarnasema paari puhul, milleks on liitium ja magneesium, berüllium ja alumiinium ning boor ja räni. <ref name=":1">Rayner-Canham, Geoffrey W., Geoff Rayner-Canham, and Tina Overton. ''Descriptive inorganic chemistry.'' Macmillan, 2003, pp. 191-225.</ref><br /> === Liitiumi ja magneesiumi sarnasused === * Li on kõvaduselt sarnasem 2. rühma elementidele kui leelismetallidele * Li moodustab oksiidi 2. rühma sarnaselt Li<sub>2</sub>O, erinevalt leelismetallide Nt Na<sub>2</sub>O<sub>2</sub> või KO<sub>2</sub> oksiididest * Nii Li kui Mg CO<sub>3</sub><sup>2−</sup>, PO<sub>4</sub><sup>3−</sup> ja F<sup>−</sup> soolad on vähelahustuvad, ka teiste 2. rühma elementide vastavad soolad on mittelahustuvad * Li on võimeline andma Mg sisaldava Grignardi reaktiivi sarnaseid ühendeid * Sarnane laengutihedus * Li on ainus leelismetall, mis moodustab nitriidi Li<sub>3</sub>N, kõik 2. rühma metallid moodustavad ka nitriide<ref name=":1" /> * Liitiumsoolad on tavaliselt hüdraatunud (sageli trihüdraadina), samas kui teiste 1. rühma elementide soolad on tavaliselt veevabad (paljud 2. rühma metallisoolad on hüdreeritud). * 1. ja 2. rühma elementidest moodustavad ainsana Mg ja Li trikarbiide. * Arvatakse, et liitium hõivab bipolaarse häire ravis sama retseptori saiti kui magneesium. <ref name="Rayner-Canham">Rayner-Canham, G. Isodiagonality in the periodic table. Found Chem 13, 121–129 (2011).</ref> === Berülliumi ja alumiiniumi sarnasused === [[File:D-pourbaix-Al.svg|pisi|Alumiiniumi Pourbaix diagramm]] * Mõlemad metallid tekitavad õhu käes pinnale kaitsva oksiidikihi * Mõlemad on amfoteersed ning moodustavad sarnaseid kompleksanioone, nt [Be(OH)<sub>4</sub>] <sup>2−</sup> ja [Al(OH)<sub>4</sub>] <sup>2−</sup> * Mõlemad moodustavad karbiide, mis sisaldavad C<sub>4</sub><sup>−</sup> iooni, kuid ülejäänud 2. rühma elemendid moodustavad karbiide, mis sisaldavad C<sub>2</sub><sup>2−</sup> iooni. <ref name=":1" /><br /> * Berülliumi ja alumiiniumi Pourbaix diagrammid on sarnased. Madala pH korral eksisteerivad mõlemal lahustuvad hüdraatunud katioonid; peaaegu neutraalse pH korral moodustuvad lahustumatud hüdroksiidid; ja kõrgel pH-l, kuna need on amfoteersed (nõrgad) metallid, domineerivad hüdroksoanioonid. <ref name="Rayner-Canham" /> === Boori ja räni sarnasused === * Boori oksiid B<sub>2</sub>O<sub>3</sub> on tahke ja happeline nagu ka räni oma SiO<sub>2</sub>. Al oksiid on amfoteerne ning C oksiid hoopis gaaasiline. * Mõlemal esinevad sarnased happelised vormid: boorhape H<sub>3</sub>BO<sub>3</sub> ja ränihape H<sub>4</sub>SiO<sub>4</sub>. * Mõlemad moodustavad hapnikuga sarnaseid polümeere * Mõlemad moodustavad tuleohtlikke gaasilisi hüdriide. <ref name=":1" /> == Metall-mittemetall redel == Metallide ja mittemetallide vahel leidub diagonaalne eristav joon. Elemendid, mis jäävad joonest alla vasakule poole on suures osas metalsete omadustega ning elemendid, mis jäävad joonest üles ning paremale omavad kasvavalt mittemetallilisi omadusi. Elemente, mis asuvad redelil nimetatakse metalloidideks ehk poolmetallideks. Metalloidid omavad kohati nii metalseid kui mittemetalseid omadusi. Metalloididel puudub üksainus omadus, mille abil saaks elementi üheselt tuvastada metalloidina. Keemiliselt vastavad metalloidid aatomitele, millel on vahepealsed elektronegatiivsused ja ühendites on nii positiivsete kui ka negatiivsete oksüdatsiooni olekute vahemik. Mõned metalloidid on pooljuhid, mis teevad neist kasulikud elemendid elektroonikas. <ref name=":0" /> Tihti nimetatakse metalloidideks: B, Si, Ge, As, Sb, Te. Harvemini ka: Al, Se, C, At, Po. [[Fail:Periodic table extract (metalloids).png|pisi|Metalloidid perioodilisustabelis|262x262px]] {| class="wikitable" |Omadused |Metallid |Mittmetallid |Metalloidid |- |Elektrondonoorsus/aktseptoorsus |Elektrondonoorsed |Elektronaktseptoorsed |Võivad olla nii donoorsed kui aktseptoorsed |- |Ioonid |Katioonid |Anioonid |Moodustavad mõlemaid |- |Oksiidide iseloom |Aluselised |Happelised |Amfoteersed |- |Soojusjuhtivus |Hea |Halb |Pooljuht |- |Elektrijuhtivus |Hea |Halb |Pooljuht |- |Taotavus |Taotavad |Mittetaotavad |Enamasti mittetaotavad |- |Plastilisus |Plastsed |Mitteplastsed |Enamasti mitteplastsed |- |Metalne läige |Olemas |Puudub |Olemas |} == Ratsu käimisviis == Ratsu käimisviisi saame täheldada gruppides 11–15, kus see väljendub ühendite sarnaste oksüdatsiooniastmete esinemises males tuntud ratsusammu liikumise jagu. Ehk siis elemendil grupis <i>n</i> ja perioodis <i>m</i> leidub sarnasusi elemendiga grupis <i>n</i>+2 ja perioodis <i>m</i>+1. Seda põhjustavad ioonide sarnased laengud ja suurused (seega ka sarnased laengutihedused) ning Tl, Pb, Sn ja Bi puhul tuleneb see inertpaari efektist. Mõni element omab sarnasusi rohkem kui ühe teise elemendiga. Elemendid, mis järgnevad kohe 4d ja 5d üleminekureale on märkimisväärselt vähem reaktiivsed, kui nende rühma omadustest võiks arvata ning need eelistavad kahe võrra madalamaid oksüdatsiooni olekuid. Põhjuseks on see, et valentsed s elektronid ei ole väga hästi varjestatud d elektronide poolt. Kuna need kaks s elektroni on tuuma poolt tugevamini hoitud on nende kahe elektroni ionisatsioonienergia ebatavaliselt suur. <ref name=":0" /> Kõige huvipakkuvamaks paariks on Ag(I) ja Tl(I). Mõlema elemendi ioonid on madala laengutihedusega ning nende halogeniidid (va fluoriidid) on lahustumatud. Nende mitmete soolade sulamistäpid on ligilähedased, näiteks: AgNO<sub>3</sub> (212 °C) ja TlNO<sub>3</sub> (206 °C). Kuid vahel käitub talliumi (I) ioon rohkem kui kaaliumioon eriti biokeemiliselt. Eriti oluline on talliumi (I) iooni toksilisus, mis tuleneb selle võimest bioloogilistes süsteemides kaaliumiiooni jäljendada. Tallium (I) tungib rakkudesse kergesti, sest seda on eelistatakse kaaliumile samas transpordimehhanismis. <ref name=":1" /> {| class="wikitable" |Grupp 11 |Grupp 12 |Grupp 13 |Grupp 14 |Grupp 15 |Grupp 16 |- |Cu (+1), +2 |Zn +2 |Ga +3 | | | |- |Ag +1, (+3) |Cd +2 |In (+1), +3 |Sn +2, (+4) |Sb +3, (+5) | |- | | |Tl +1, +3 |Pb +2, (+4) |Bi +3, (+5) |Po +2, +4 |} == <i>n</i> ja <i>n</i>+10 elemendid == Elemendil <i>n</i> võib leiduda sarnasusi keemilistes valemites ning moodustatavates struktuurides elementidega, mis asuvad rühmas <i>n</i>+10.Sarnasused valemites kahe rühma (näiteks 4. ja 14. rühma) vahel mõjutasid Mendelejevit ja teisi looma kaheksaveerulist perioodilisustabelit. See efekt esineb peamiselt seosena pearühmas asuva elemendi kõrgeima oksüdatsiooniastme ning vastavas oksüdatsiooniastmes üleminekumetalli vahel. See tähendab, et n elemendil on kõrgeimas oksüdatsiooniastmes väärisgaasi elektronide konfiguratsioon, samas kui vastaval (n + 10) elemendil kõige kõrgemas oksüdatsiooniastmes on lisaks veel täidetud d10 komplekt. Sarnasused leiduvad juba elektronkonfiguratsioonis ning ilmnevad ka sulamispunktides ja muudes omadustes. Omadused on kõige ligilähedasemad 3. perioodi pearühmade elementide ning üleminekumetallide esimese rea puhul. 1. rühma ning 11. rühma puhul suuri sarnasusi ei ole ning neid peetakse erandiks (leelismetallid on väga reaktiivsed, 11 rühm on vähereaktiivsed). <ref name=":1" /> === Alumiinium ja skandium === Al<sup>3+</sup> omab ideaalgaasi elektronkonfiguratsiooni nagu ka 3. rühma ioonid, sulamistäpp asub tal kõrgemal kui ülejäänud 13. rühmal, sarnanedes rohkem 3. rühma kõrgetele temperatuuridele. Al palju negatiivsem elektroodipotentsiaalgi on lähemal Sc-le kui ühelegi teisele 13. rühma elemendile. Lisaks moodustavad nad ka sarnaseid ühendeid nagu näiteks hüdroksiide ning mõningates struktuurides on Al ja Sc isomorfsed.<ref name=":1" /> Al, Sc ja Ga vahel on kolmnurkne seos, kuigi Sc sarnaneb oma siiski pigem alumiiniumile kui galliumile. Igal elemendil on vaba hüdraatunud katioon ainult happelises lahuses. Pärast vastavale katioonile hüdroksiidiooni lisamist moodustuvad hüdroksiidid želatiinsete sadetena. <ref name="Rayner-Canham n+10">Rayner-Canham, G. Periodic patterns: the Group (n) and Group (n + 10) linkage. Found Chem 15, 229–237 (2013). </ref> === 14. rühm ja titaanium IV === Titaanium (IV) ühendid sarnanevad olulisel määral tina(IV) ühenditele. Nende oksiidid on isostruktuursed ning mõlemad tõmbuvad kuumutades kollakaks. Nende kloriididel on sarnased sulamistäpid ning keemistemperatuurid ja mõlemad käituvad Lewise hapetena ja hüdrolüüsuvad vees. <ref name=":1" /> === Fosfor ja vanadium V === Hoolimata faktist, et vanaadium on metall ning fosfor mittemetall, leidub ka nende vahel sarnasusi, nimelt nende oksüdatsiooniastmes V. Näiteks PO4 <sup>3−</sup> ja VO<sub>4</sub><sup>3−</sup> on mõlemad tugevad alused. Lisaks moodustavad mõlemad elemendid mitmeid erinevaid polümeerseid anioone nagu seda on unikaalsed P<sub>4</sub>O<sub>12</sub><sup>4−</sup> ja V<sub>4</sub>O<sub>12</sub><sup>4−</sup>. <ref name=":1" /> Vanaadiumil leidub ka sarnasusi arseeniga, kuid vähem kui fosforiga. <ref name="Rayner-Canham n+10" /> === Väävel ja kroom VI === Väävel ja kroom moodustavad mitmeid sarnaseid ühendeid nagu CrO<sub>3</sub> ja SO<sub>3</sub>, CrO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> ja SO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>, CrO<sub>4</sub><sup>2−</sup> ja SO<sub>4</sub><sup>2−</sup>, Cr<sub>2</sub>O<sub>7</sub><sup>2−</sup> ja S<sub>2</sub>O<sub>7</sub><sup>2−</sup>. Sarnasusi esineb ka osade ühendide füüsikalistes ja keemilistes omadustes. Näiteks SO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> ja CrO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> mõlemad lagunevad vees ning on ka sarnasused nende sulamis- ja keemistemperatuuris. <ref name=":1" /> Paralleele leidub ka oksoanioonide happe-aluse käitumises, ainus erinevus on selles, et kroomhape on nõrgem hape kui väävel- või seleenhape. <ref name="Rayner-Canham n+10" /> === Kloor ja mangaan VII === Kloori ja mangaani oksoanioonid ClO<sub>4</sub><sup>−</sup> ja MnO<sub>4</sub><sup>−</sup> on tugevalt oksüdeerivad ja nende soolad on isomorfsed. Sellele lisaks on ühendid Cl<sub>2</sub>O<sub>7</sub> ja Mn<sub>2</sub>O<sub>7</sub> toatemperatuuril vedelad ning mõlemad elemendid moodustavad ka IV oksüdatsiooniastmes oksiide: ClO<sub>2</sub> ja MnO<sub>2</sub>.<ref name=":1" /> === Ksenoon ja osmium VIII === Mõned sarnasused ilmnevad oksüdatsiooniastmes VIII, mõlemad moodustavad oksiide OsO<sub>4</sub> ja XeO<sub>4</sub> ning oksüfluoriide XeO<sub>2</sub>F<sub>4</sub> ja OsO<sub>2</sub>F<sub>4</sub> ning XeO<sub>3</sub>F<sub>2</sub> ja OsO<sub>3</sub>F<sub>2</sub>. Lisaks esineb sarnasusi ka oksüdatsiooniastmes VI: leiduvad XeF<sub>6</sub> ja OsF<sub>6</sub>.<ref name=":1" /> === Magneesium ja tsink === Magneesiumi ning tsingi vahel on mitmeid sarnasusi: nad on isomorfsed, nende ioonid on värvitud, nad moodustavad sarnaseid hüdraatkatteid (Mg(OH<sub>2</sub>)<sub>6</sub><sup>2+</sup> ja Zn(OH<sub>2</sub>)<sub>6</sub><sup>2+</sup>), nende kloriidid ja sulfaadid on veeslahustuvad, ent karbonaadid mitte ning moodustatavad kloriidid on hügroskoopsed ja kovalentse sidemega, Mg hüdroksiid on aluseline ja Zn oksiid amfoteerne.<ref name=":1" /> == ”Combo” elemendid == [[Fail:Combo elements.png|pisi|Combo elemendid]] [[File:Boron nitride.jpg|pisi|Boornitriid]] “Combo” elementide näol on tegu isoelektriliste ühenditega, millel on klassikaliselt 8 valentselektroni ning sarnane struktuurne ülesehitus. "Combo efekti" võib defineerida kui kombinatsiooni (<i>n</i>−<i>x</i>) rühma elemendi ja (<i>n</i>+<i>x</i>) rühma elemendi vahel moodustamaks n rühma elemendile sarnaseid ühendeid. Võime seda näha näiteks CO ning N<sub>2</sub> puhul, neil mõlemal on sarnased keemistemperatuurid (vastavalt −190 °C ja −196 °C) ja neid on ka võimalik üksteisega isoelektriliselt asendada: Cr(CO)<sub>6</sub> asemel Cr(CO)<sub>4</sub>(N<sub>2</sub>)<sub>2</sub>. Parimaks näiteks on aga boori ning lämmastiku kombinatsioon, mis saab matkida süsiniku ühendeid nagu grafiit või isegi aromaatseid benseeni ringe. Boornitriid on ideaalne grafiidi asendaja – grafiit põleb süsinikdioksiidiks kui seda kasutada kõrge temperatuurilistes rakendustes, samas kui BN on keemiliselt vastupidav määrdeaine, millel on grafiiditaoline struktuur ning hea kõrge temperatuuri taluvus. Erinevalt grafiidist on boornitriid valge tahke aine, mis ei juhi elektrit. See erinevus tuleneb tõenäoliselt kristallis kihtide virnastatuse erinevusest. Veel ühe analoogiana süsinikuga kõrge rõhu ja kõrge temperatuuri rakendamine muundab boornitriidi grafiiditaolise allotroobi teemanditaolisesse vormi nimega borazon. See boornitriidi allotroop sarnaneb teemandiga kõvaduse poolest ja on keemilise inertsuse osas palju parem kõrgetel temperatuuridel. Seetõttu kasutatakse borazoni sageli teemandi asemel lihvimisel. “Combo” elementide aspekt on oluline pooljuhtide seisukohalt. Nimelt nende samade isoelektrooniliste kombinatsioonidega on võimalik kokku panna soovitud omadustega pooljuhte. Metallidel kõrgeima hõivatud molekulaarse orbitaali (HOMO) ja madalaima hõivamata molekulaarse orbitaali (LUMO) vahel on kattumine. Just see kattumine võimaldab elektrijuhtivust kogu metallis. Isolaatorite puhul on kahe energiatasandi vahe väga suur, samas kui pooljuhtide puhul vahe on piisavalt väike, et elektronidel oleks võimalik ergastuda kõrgemale tasandile. Need keelutsoonid võimaldavad konstrueerida valgusdioode LED. Et saada valitud värvi on vaja kindla laiusega keelutsoone. Keelutsoonide laiust saab reguleerida asendades ühe elemendi proportsionaalselt teisega. Näiteks Ga ja N paar moodustab Si-le analoogse pooljuhi. Galliumnitriid on kõva materjal, mida kasutatakse valgusdioodides sinakasvioletse valguse saamiseks. Lisades juurde indiumnitriidi on võimalik ka saada rohelist valgust. <ref name=":1" /> == Elementide grupid == Perioodilisustabelis on tekkinud ka mõningad grupid, kus grupisiseselt elemendid omavad samalaadseid struktuure või omadusi. === Fe, Co ja Ni triaad === Raud, koobalt ning nikkel moodustavad triaadi, mille kõik ühendid: on ferromagnetilised, omavad kahte valentselektroni, keskmise soojus- ja elektrijuhid, moodustavad sarnaseid ühendeid mõningatel pH-del. === Plaatina grupp === Plaatina grupi moodustab Ru, Os, Rh, Ir, Pd ja Pt heksaad. Neid võib jagada kergeks triaadiks (pallaadium, roodium ja ruteenium) ja raskeks triaadiks (osmium, iridium ja plaatina). <ref>Rao, C.R.M.; Reddi, G.S. Platinum group metals (PGM); occurrence, use and recent trends in their determination, Trends in Analytical Chemistry, 2000, pp. 565-586</ref> Neil kõigil on kõrge sulamistäpp ja nende aatomiraadius on aatommassi kohta suhteliselt väike. Tugevalt oksüdeerivates tingimustes tekivad nendest mittelahustuvad oksiidid. Saab täheldada ka sarnaseid oksüdatsiooniastmeid: Ru ja Os puhul VIII – RuO<sub>4</sub> ja OsO<sub>4</sub> ning Rh, Ir, Pd ja Pt puhul IV - RhO<sub>2</sub>, IrO<sub>2</sub>, PdO<sub>2</sub>, PtO<sub>2</sub>. Plaatina grupi metallidele pööratakse praegu kogu maailmas tähelepanu, kuna need on haruldased, väärtuslikud väärismetallid ning neil on ka suur tööstuslik kasutus. Nende metallide keemiline käitumine on paradoksaalne, kuna nad on väga vastupidavad enamiku keemiliste reagentide rünnakule, kuid katalüsaatoritena kiirendavad või kontrollivad paljude oksüdatsiooni-, redutseerimis- ja hüdrogeenimisreaktsioonide kiirust. <ref>Hoffmann, James Edward, Platinum group, Encyclopædia Britannica, inc., 2018 </ref> === Lantanoidid === Lantanoidideks loetakse 15 erinevat elementi La kuni Lu. Neil on niivõrd sarnased omadused, et tihti on neid raske segudes üksteisest isegi eraldada. Nad kõik omavad stabiilset oksüdatsiooniastet III või IV ning nende suurimaks omapäraks on lantanoidne kontraktsioon, mille tõttu aatominumbri suurenedes aatomiraadius hoopis kahaneb. Efekt tuleneb sellest, et lantanoidide rivis toimub 4f orbitaali täitumine ning selle orbitaali tuumavarjestus on väike, mistõttu vasakult paremale kasvav tuumalaeng tõmbab väliskihi elektrone tugevamini enda poole. Lantanoidid käituvad üldiselt nagu põhirühma metallid, mille ühe oksüdatsiooni olek on 3+. Selle tõttu sarnanevad lantanoidid 3. rühma elementidega. Selle tulemusena 3. rühm ja lantanoidid sageli klassifitseeritakse koos haruldasteks muldmetallideks. Lantanoidides leidub on kaks erandit. Esimene on euroopium (Eu), mis moodustab eelistatult 2+ iooni. Ioonide elektronkonfiguratsiooni vaadates on näha, miks euroopium moodustab madalama oksüdatsioonioleku. 2+ iooni moodustumine vastab f orbitaali poolele täitumisele ja tegelikult on euroopiumi kolmas ionisatsioonienergia lantanoididest kõrgeim. Euroopiumi (II) ioon käitub väga sarnaselt leelismuldmetallide ioonidega: näiteks selle karbonaat, sulfaat ja kromaat on lahustumatud, nagu ka raskematel leelismuldmetallidel. Euroopiumi (II) ioonraadius on sarnaneb strontsiumi omaga ja mitmed euroopiumi (II) ja strontsiumühendid on isomorfsed. Teine erand on tseerium, millel on kõrgem kui normaalne oksüdatsiooniolek 4+. 4+ iooni moodustumisele vastab väärisgaasi konfiguratsioon. Tseerium (IV) käitub nagu 4. rühma tsirkoonium (IV) ja hafnium (IV) ning nagu vastav aktinoid toorium (IV). Kõik need neli iooni moodustavad lahustumatuid fluoriide ja fosfaate. Eriti tugevad on tseerium (IV) ja toorium (IV) sarnasused. <ref name=":0" /> === Aktinoidid === Aktinoidideks on 15 elementi Ac kuni Lr. Kõik aktinoidid on radioaktiivsed ning mürgised. Sellega suures osas ka nende sarnasus lõppeb, nende keemilised omadused ei kulge ühtlaselt ning igal elemendil on oma karakteristlikud omadused. Aktinoidide varaste liikmete Th, Pa, U ja vastavate siirdemetallide vahel on sarnasusi keemilistes valemites ja keemilistes omadustes. Need sarnasused on nii märgatavad, et kuni 1944. aastani paigutati varaseid liikmeid hoopis siirdemetallide sekka (kus praegu on Rf-Hs). Omaduste sarnasused tulenevad elektronide konfiguratsioonide sarnasustest. Näiteks uraani sarnasused 6. rühma metallidega. Kõige ilmsem sarnasus on oksoanioonid: kollane U<sub>2</sub>O<sub>7</sub><sup>2-</sup>, oranž dikromaadiioon Cr<sub>2</sub>O<sub>7</sub><sup>2-</sup>. Uraan moodustab uranüülikloriid UO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>, mis vastab, CrO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> ja MoO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>. <ref name=":1" /> == Isomorfism ioonilistes ühendites == Üks ioon on võimeline võres teise asendama, kui neil on sama laeng ning nende raadius ei erine rohkem kui 20% võrra. Seda võime täheldada näiteks mineraalides – safiirides, mis põhiliselt koosnevad Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>-st, leidub ka Ti<sub>2</sub>O<sub>3</sub>. Isomorfne asendus võib toimuda ka erinevate laengutega ioonide poolt, kui nende raadiused on sarnased asendatava iooniga, tingimusel, et katioonide laengute summa jääb asendades samaks. Näiteks CaTiO<sub>3</sub>-le leidub sarnane ühend NaWO<sub>3</sub>. <ref name=":1" /> == Viited == f1vm3qt2xch3o7gkuioayehsf02449l Anorgaaniline Keemia/Vesinikuühendid 0 3803 18168 18167 2021-02-04T15:23:53Z Kjanis1 2440 wikitext text/x-wiki '''Vesinikuühendid''' on keemilised ühendid, mille üheks koostisosaks on vesinikuaatom(id) <ref name=":0">Wallace, M. J; Hobbs, P. V. "Hydrogen compounds"</ref>. == Vesinikust üldiselt == [[Fail:Electron shell 001 Hydrogen.svg|pisi|Vesinik (prootium) oma ainsa elektroniga ]] [[Fail:Hydriididenimetused.jpg|pisi|Hüdriidide nomenklatuuri näide <ref>Pure Applied Chemistry - 56, 769, 1984</ref>]] Vesinik on perioodilisustabeli esimene element. Vesinikul on üks prooton, üks elektron ja 0-6 neutronit <ref>A. A. Korsheninnikov; et al. (2003). "Experimental Evidence for the Existence of <sup>7</sup>H and for a Specific Structure of <sup>8</sup>He". ''Physical Review Letters''. '''90''' (8): 082501</ref>. Atomaarne vesinik H on nii Maa atmosfääris kui ka puhtas vesinikugaasis väga lühikese elueaga, moodustades kiiresti vesinikuühendeid teiste elementidega või molekulaarse vesiniku H<sub>2</sub>. Atomaarne vesinik on massi järgi levinuim keemiline aine universumis, molekulaarse vesiniku teket kosmoses takistab üliväike tõenäosus kahe aatomi põrkeks. Maa atmosfääri alumistes kihtides leidub vesinikust vaid jälgi (0.5 ppm), kuid ta moodustab suurema osa ülihõredast välisest atmosfäärist <ref name=":0" /><ref name=":3" />. Tavatingimustel ei ole gaasiline molekulaarne vesinik väga reageerimisvõimeline, siiski on võimalik saada reaktsioonidega eritingimustes vesinikuühendeid peaaegu kõigi teiste elementidega <ref name=":3" />. Vesinik moodustab mõlema laenguga ioone – H<sup>+</sup> ja H<sup>−</sup>. Positiivne H<sup>+</sup> (prooton, IUPAC'i järgi ka hüdroon <ref>Glossary of terms used in physical organic chemistry (IUPAC Recommendations 1994), lk 1123</ref>) käitub hapena ning annab aluse protolüütilisele happe-alus teooriale. Negatiivset iooni (hüdriidioon H<sup>−</sup>) leidub näiteks metallide hüdriidides: elektropositiivsete elementidega reageerides käitub vesinik oksüdeerijana ja võtab oma 1s-orbitaalile lisa elektroni, moodustades hüdriidiooni, milles vesiniku oksüdatsiooniaste on −1 (näiteks LiH) <ref name=":2">Ahmetov, N. (1969). Anorgaaniline keemia. Moskva.</ref>. Niisiis meenutab vesinik osalt nii leelismetalle kui ka halogeene <ref name=":1">Atkins, P; Jones, L. (2010). ''Chemical Principles: The Quest for Insight (5th ed.)''. New York: W. H. Freeman and Company. </ref><ref name=":3" />. Talle on iseloomulik kõrge ionisatsioonienergia (1312 kJ mol<sup>−1</sup>), positiivne elektronafiinsus (73 kJ mol<sup>−1</sup>) ning keskmine Paulingi elektronegatiivsus (2,20) <ref name=":1" /><ref name=":3">P.W. Atkins, T.L. Overton, J.P. Rourke, M.T. Weller (2010). ''Shriver and Atkins' Inorganic Chemistry''. New York: Oxford University Press. </ref>. == Hüdriidid == [[File:Hüdriidide liigitus.png|thumb|Hüdriidide liigitus]] Mistahes vesiniku ühendeid teiste elementidega võib kutsuda hüdriidideks olenemata sellest, kas seal esineb vesinikku anioonsel kujul (hüdriidioon H<sup>−</sup>). Hüdriidid jagatakse tavaliselt kolmeks: molekulaarsed, ioonilised ja metallilised hüdriidid, olenevalt seal esineva sidemetüübi järgi. Tuntakse ka keerulisemaid vorme, näiteks polümeeritaolised (berülliumhüdriid BeH<sub>2</sub>) ja ternaarsed hüdriidid (liitiumalumiiniumhüdriid LiAlH<sub>4</sub>) <ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref name=":4">Zumdahl, S.S. "Hydride". ''Encyclopedia Britannica''.</ref>. Tihti kasutatakse kitsama definitsioonina ka vesinikuühendit, kus ühel või mitmel vesinikuaatomil on nukleofiilne, redutseeriv või aluseline tsenter <ref name=":9">Greenwood, N. N.; & Earnshaw, A (1997). ''Chemistry of the Elements (2nd Edn.)''. Oxford: Butterworth-Heinemann. </ref> või ka sellist, kus hüdriid on vesiniku ja sellest väiksema elektronegatiivsusega elemendi ühend (näiteks NaH) <ref>EE 3. köide, 1988.</ref>. O, S, Se, Tl, Po ja halogeenide vesinikuühendeid väga tihti hüdriidideks ei liigitata ja neid kutsutakse lihtsalt vesinikuühenditeks <ref name=":7" />. Teadaolevalt moodustavad hüdriide kõik elemendid peale mõne väärisgaasi. <ref name=":3" /><ref name=":9" /><ref name=":5" />. ==== Nomenklatuurist ==== Leelis(muld)metallide hüdriide ja muude metallide hüdriide nimetatakse (metall)hüdriid <ref name=":7">''Nomenclature of Inorganic Chemistry (“The Red Book”)'' (PDF). IUPAC Recommendations. 2005. Par. IR-6.</ref>. Kovalentsete hüdriidide nimetuse lõpus on -aan, alguses elemendi nimest tuletatud vorm, näiteks vett võib kutsuda oksidaaniks ja ammoniaaki asaaniks. Triviaalnimetused on neil aga väga levinud ja IUPAC lubab neid kasutada <ref name=":7" />. Hüdriide nimetatakse ka niinimetatud lambda-konventsiooni alusel, mis oleneb vesinikuaatomite arvust ühendis (pildil). ===== Onium-ioonid ===== Onium-ioonide puhul kasutatakse ühenditele nimetuse andmisel lõppliidet '''-onium''' triviaalnimetuse korral, IUPAC süsteemi järgi tuleb onium-ühenditele lisada lõppliide '''-anium'''. <br> Mõned näited: * NH<sub>4</sub><sup>+</sup> (protoneeritud ammoniaak) võib triviaalnimetuse järgi kutsuda ammooniumiks, IUPACi järgi azaanium * H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> (protoneeritud vesi(oksidaan)) triviaalselt oksoonium, IUPACi kohaselt oksidaanium * BH<sub>4</sub> (protoneeritud boraan) triviaalnimetus boroonium, IUPAC boraanium * HeH<sup>+</sup> (protoneeritud heelium) triviaalnimetusega heloonium, IUPACi vaste hüdriidoheelium(1+) * H<sub>3</sub><sup>+</sup> (protoneeritud molekulaarne või diatomaarne vesinik) triviaalnimetus hüdrogenoonium, IUPAC vaste trivesinik katioon == Hüdriidide tüübid == === Ioonilised hüdriidid === [[Fail:Olis dsipergeeritud naatriumhüdriid.jpg|pisi|Õlis dispergeeritud naatriumhüdriid, tüüpiline iooniline hüdriid]] Vesiniku ühendid leelis- või leelismuldmetallidega (välja arvatud Be) liigitatakse iooniliste hüdriidide alla <ref name=":3" /><ref name=":8">A. F. Andresen, A. J. Maeland (1977). ''Hydrides for Energy Storage''. Elsevier. Lk 20.</ref>. Lisaks moodustab ta ioonilisi hüdriide euroopiumiga ning üterbiumiga, mis on f-elemendid, kuid hüdriidide omadused on sarnasemad leelis- ja leelismuldmetallide omadele kui nende ligematele sugulastele perioodilisustabelis <ref name=":10">''HYDRIDES.'' G.G. LIBOWITZ and A.J. MAELAND. Materials Research Center, Allied Chemical Corporation, Morristown, New Jersey 07960, USA. North-Holland Publishing Company, 1979</ref>. Magneesiumhüdriidi sidemele omistatakse mõnikord osaliselt kovalentseid omadusi<ref>Cotton, F. Albert; Wilkinson, Geoffrey; Murillo, Carlos A.; Bochmann, Manfred (1999), ''Advanced Inorganic Chemistry'' (6th ed.), New York: Wiley-Interscience</ref>. Ioonilisi hüdriide iseloomustab valge värv, kõrge sulamistemperatuur ja aluselised keemilised omadused. Lisaks ei juhi nad elektrit, füüsikaliselt on nad mittelenduvad kristallilise struktuuriga tahkised. Ühenditel leelismetallidega on kivisoola (NaCl) struktuur, leelismuldmetallide hüdriididel peale magneesiumhüdriidi, millel on rutiili struktuur, moodustub moonutatud PbCl<sub>2</sub> struktuur <ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":5">Lee, J. D. (1998). Concise Inorganic Chemistry (4th ed.). Wiley-Blackwell.</ref>. Hüdriidide ioonilist sidet ja H<sup>−</sup> iooni olemasolu saab tõestada sula ioonilise hüdriidi, näiteks liitiumhüdriidi (LiH) või naatriumhüdriidi (NaH) elektrolüüsil, kus anoodil eraldub gaasina molekulaarne vesinik <ref name=":3" /><ref name=":6" />. 2H<sup>−</sup> → H<sub>2</sub> + 2e<sup>−</sup> <ref name=":3" /> Ühel positiivse laenguga prootonil on keeruline kahte elektroni orbitaalil hoida, mistõttu H<sup>−</sup> raadius on ioonilistes hüdriidides varieeruv <ref name=":3" /><ref name=":6" />. H<sup>−</sup> ioonraadius varieerub 126 pm liitiumhüdriidis (LiH) kuni 154 pm tseesiumhüdriidis (CsH) ning seega sarnaneb F<sup>−</sup> ioonraadiusega (133 pm) <ref name=":1" /><ref name=":5" />. Teoreetiliselt välja arvutatud hüdriidiooni raadius (208 pm) on suurem kui Cl<sup>−</sup> ioonraadius (184 pm) <ref name=":4" />. Hüdriidide tihedus (ρ(LiH) = 0,78 g/cm<sup>3</sup>) on suurem, kui nendele vastavate leelismetallidel (ρ(Li) = 0,53 g/cm<sup>3</sup>), sest H<sup>−</sup> ioonid täidavad leelismetallide struktuuris vabu tühimikke <ref name=":2" /><ref name=":5" />. Kõiki ioonilisi hüdriide saab sünteesida vesiniku juuresolekul metalli kuumutades <ref name=":6">Housecroft, C. E; Sharpe, A. G. (2008). Inorganic Chemistry (4th ed.). Prentice Hall.</ref>. ½H<sub>2</sub> + e<sup>−</sup> → H<sup>−</sup> Δ''H'' = +145 kJ mol<sup>−1</sup> <ref name=":6" /> ==== Reaktsioonid ==== Tugevate redutseerijatena reageerivad ioonilised hüdriidid väga energiliselt veega, eraldades reaktsioonis vesinikku (H<sub>2</sub>) ning jättes vesilahusesse vastava metalli katiooni ning hüdroksiidiooni. Põhjus on hüdriidiooni palju tugevamates Lewis'i aluselistes omadustes kui hüdroksiidioonil. Hüdriidis negatiivselt polariseeritud H<sup>−</sup>  ioon ja vees positiivselt polariseeritud H<sup>+</sup> ioon lähevad redoksmehhanismi järgi üle olekusse, kus mõlema oksüdatsiooniaste on lõpuks null <ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref name=":2" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. NaH + H<sub>2</sub>O → NaOH + H<sub>2</sub> Leelismetallide ioonilised hüdriidid reageerivad veega nii energiliselt, et õhu kätte jäetud peenestatud NaH võib õhuniiskuse toimel süttida. Leelismuldmetallide hüdriidide reaktsioonid on rahulikumad. Kuuma hüdriidiga kokku puutudes redutseerub isegi süsinikdioksiid, veega kokkupuutel tekiks H<sub>2</sub>, mis on ise samuti tuleohtlik, mistõttu on nende ühendite süttimisi väga raske kustutada. Veelgi energilisema reaktsiooni vältimiseks tuleks kustutamiseks kasutada inertseid tahkiseid, näiteks liiva <ref name=":3" /><ref name=":6" />. ==== Kasutamine ==== Iooniliste hüdriidide reagentidena kasutamist piirab sobilike solventide vähesus <ref name=":3" /><ref name=":5" />. Vesilahustes ioonilisi hüdriide kasutada ei saa, nad reageerivad sellega plahvatuslikult, ja mittevesilahustes need ei lahustu <ref name=":3" /><ref name=":2" />. Naatriumhüdriidi (NaH) saab siiski kasutada dispergeerituna õlis, mis on ka üks nende säilitamise viis <ref name=":3" />. Leelismetallide hüdriidid (eriti LiH) sobivad teiste hüdriidide sünteesimiseks (näiteks ternaarsete hüdriidide liitiumalumiiniumhüdriidi (Li[AlH<sub>4</sub>]) ja naatriumborohüdriidi (Na[BH<sub>4</sub>]) saamiseks), mida saab kasutada redutseerijate ja H<sup>-</sup> iooni doonorina nii orgaanilises kui anorgaanilises keemias, kusjuures selliste hüdriidide lahustuvused ja reaktsioonivõime (sealhulgas reaktsioon solvendiga) on väga erinevad <ref name=":3" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />. Tahke naatriumhüdriidi reaktsioonil dietüüleetris trietüülbooriga tekib polaarsetes lahustites lahustuv ja kasutatav hüdriidkompleks Na[HB(C<sub>2</sub>H<sub>5</sub>)<sub>3</sub>] <ref name=":3" />. Ioonseid hüdriide kasutatakse laboratooriumites vee eemaldamiseks solventidest ja inertgaasidest. Enamasti kasutatakse sellel otstarbel kaltsiumhüdriidi (CaH<sub>2</sub>), kuna see on kõige odavam ja saadaval graanulitena <ref name=":3" />. CaH<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O → Ca(OH)<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub> Veega vähem plahvatuslikult reageerivaid ioonilisi hüdriide saab ülaltoodud reaktsioonivõrrandi alusel ka kasutada vesinikugaasi allikatena <ref name=":3" />. === Metallilised hüdriidid === [[Fail:Metallilise hüdriidi teke.png|pisi|Metallilise hüdriidi teke. E on element, Δ<sub>a</sub>G on atomisatsioonienergia, Δ<sub>s</sub>G on solvatatsioonienergia, Δ<sub>v</sub>G on võreenergia. Kompenseerida tuleb metalli atomisatsiooni, H<sub>2</sub> atomisatsiooni ning metalli kui ka H<sub>2</sub> ionisatsiooni]] Metallilised hüdriidid moodustuvad hüdriidioonist ja IIIB–VB rühmade d- ja f-metallidest. Eranditeks on euroopium ja üterbium, mis moodustavad ioonilisi hüdriide <ref name=":3" /><ref name=":8" /><ref name=":10" />. Tegemist on mittestöhhiomeetriliste, kõvade, enamasti elektrit juhtivate, metalse läikega, magnetiliste omadustega ja muul moel vastava metalliga sarnaste omadustega tahkistega <ref name=":3" />. Metallilisi hüdriide saadakse üldiselt metalli ja vesinikku rõhu all kuumutades <ref name=":3" /><ref name=":5" />. Metalliliste hüdriidide tekketingimuseks on see, et metall-vesinik sideme tekkimine peab kompenseerima H<sub>2</sub> vesinik-vesinik sideme dissotsieerumise<ref>Housecroft, C. E., & Sharpe, A. G. (2018). 10. In ''Inorganic Chemistry'' (pp. 209-325). Harlow, England: Pearson.</ref>. Tihti leiab väiteid, et CrH on ainus hüdriid VIB rühmast ning VIIB–VIIIB rühmade metallid hüdriide üldse ei moodusta ja seda piirkonda perioodilisustabelis on lausa hakatud kutsuma hüdriidide lõheks <ref name=":3" />. Selles alas asuvad elemendid ei moodusta hüdriide, sest nende moodustumine ei kompenseeri eelnimetatud tingimust. Põhjuseks on see, et d-metallidel on suhteliselt kõrge atomisatsiooni vabaenergia (eriti alates 5. perioodist) ning ka ionisatsioonienergia (võrreldes s-metallidega). Siiski on tänapäevaks juba mangaani, raua ja ruteeniumi hüdriididele olemas vähemasti teoreetilised arvutused, võetud on ka infrapunaspektreid <ref>Wang, Xuefeng; Andrews, Lester (30 April 2003). "Matrix infrared spectra and density functional theory calculations of manganese and rhenium hydrides". ''The Journal of Physical Chemistry A''. '''107''' (20): 4081–4091.</ref><ref>Wang, Xuefeng; Andrews, Lester (18 December 2008). "Infrared Spectra and Theoretical Calculations for Fe, Ru, and Os Metal Hydrides and Dihydrogen Complexes". ''The Journal of Physical Chemistry A''. '''113''' (3): 551–563. </ref>. Väikese raadiusega vesinikuaatomid hõivavad metallilistes hüdriidides metallstruktuuris interstitsiaalseid tühimikke <ref name=":6" />. Erinevalt ioonilistest, on metallilised hüdriidid väiksema tihedusega, kui neile vastavad metallid (ρ(Ti) = 4,5 g/cm<sup>3</sup> ja ρ(TiH<sub>2</sub>) = 3,76 g/cm<sup>3</sup>), kuna vesiniku liitudes kristallvõre laieneb. Selline struktuuri muutus aga võib teha metallid hapraks ning hüdriidi tekkimisel muutub tahke metall peeneks pulbriliseks hüdriidiks. Peenepulbrilist hüdriidi kuumutades eraldub gaasiline vesinik ning metall saadakse peenelt eraldatud pulbrina, mis on väga hea katalüsaatormaterjal <ref name=":5" />. Metalliliste hüdriidide elektrijuhtivus sõltub vesiniku sisaldusest. See on seletatav vesiniku elektronide paigutusega metalli delokaliseeritud orbitaalidele. Vesiniku hulk korreleerub juhtivustsooni hõivatusega, seega vesiniku proportsioonist tulenevalt on juhtivustsoon kas hõivatud või mitte. Näiteks CeH<sub>2+x</sub> on metalliline juht, kuid CeH<sub>3</sub>, millel on kogu juhtivustsoon täidetud, sarnaneb rohkem isolaatoriga ja iooniliste hüdriididega <ref name=":3" />. ==== Stöhhiomeetria ==== Enamik metallilisi hüdriide on mittestöhhiomeetrilised ehk nende elementaarne koostis on ruumiliselt varieeruv <ref name=":3" />. Metalliliste hüdriide struktuuri limiteeriv valem on üldiselt MH<sub>2</sub>, mis juhul on neil ühenditel fluoriidi struktuur, kus tavaliselt jäävad mõned anioonide positsioonid hõivamata <ref name=":5" />. Näiteks 550 °C juures varieerub ZrH<sub>x</sub> stöhhiomeetriaZrH<sub>1,30</sub> kuni ZrH<sub>1,75</sub> <ref name=":3" />. Valemile MH<sub>1,5</sub> kuni MH<sub>2</sub> vastavad perioodilisustabelis III B ja IV B rühm <ref name=":5" />. Mõningad f-elemendid võivad siduda rohkem vesinikku ja moodustada hüdriide limiteeriva valemiga MH<sub>3</sub> (näiteks UH<sub>3</sub>), millest enamus elemente siiski hälbib (näiteks LaH<sub>2,76</sub> ja CeH<sub>2,69</sub>). On ka ebastabiilsemaid metallilisi hüdriide, mis moodustavad MH lähedasi struktuure (näiteks NbH<sub>0,7</sub> ja PdH<sub>0,6</sub>) <ref name=":5" />. ==== Kasutamine ==== [[Fail:Hydrogen Purifier.png|pisi|Vesiniku puhastamine Pd-Ag sulamiga.]] Mõningatel metallidel on kõrgendatud temperatuuril omane vesiniku difusioon läbi tahkise ehk metall juhib vesinikku endast läbi. Sellist omadust kasutatakse vesiniku lisanditest puhastamiseks läbi pallaadium-hõbe sulamist. Vesinikku juhitakse pidevalt läbi sulami, kus ta sulamis moodustab hüdriidi ning samas difundeerub läbi selle. Nii on võimalik saada ülipuhast vesinikku, kuna selline difusiooniefekt pallaadiumis esineb vaid vesinikul ja deuteeriumil. Mittestöhhiomeetrilisi hüdriide võib kujutleda kui tahkeid lahuseid, milles on võimalik erinevates kogustes vesinikku lahustada. Selliseid hüdriide saaks kasutada hüdrogeenimisreaktsioonides katalüsaatorina, mis tekitab tugevalt redutseerivate omadustega vesinikioone <ref name=":3" /><ref name=":1" /><ref name=":5" /><ref name=":6" />.  Metalliliste hüdriidide vesiniku varieeruvat koostist ja liikuvust saaks ära kasutada vesiniku hoiustamiseks, uuritud on näiteks pallaadiumi hüdriide (PdH<sub>x</sub>). Punaseks kuumutatud pallaadium võib jahtudes absorbeerida 900 kordse omaruumala vesinikku, mille ta eraldab uuesti kuumutades <ref name=":3" />. Intermetalliline ühend LaNi<sub>5</sub> moodustab limiteeriva valemiga hüdriidi LaNi<sub>5</sub>H<sub>6</sub>, mille koostises sisaldub ruumalaühiku kohta rohkem vesinikku kui vedelas vesinikus. Kommertsiaalselt on saadaval odavam hüdriid madalarõhuliseks vesiniku hoiustamiseks koostisega FeTiH<sub>''x''</sub> (''x'' < 1,95), mida on katsetatud energiaallikana vesinikautodes. Samas limiteerib selliste ühendite kasutamist vajaminev suur mass hüdriidi, et saada suuremaid koguseid vesinikku <ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref name=":6" />. Ka on tuntud paljude d-metallide omadus vesinikku aktiveerida, mis tähendab, et neid saab kasutada katalüsaatoritena hüdrogeenimisreaktsioonides <ref name=":3" />. Väga tähtis metalliliste hüdriidide kasutusala on nikkel-metallhüdriidide patareides. Nikkel-metallhüdriid patareid on energiaallikad, mis kasutavad metallhüdriidide vesiniku omastamist katoodreaktsioonis. Toimuvad kaks reaktsiooni: Katoodil reageerib metall veega ja tekib metallhüdriid: M + H<sub>2</sub>O + e<sup>−</sup> → MH + OH<sup>−</sup> Anoodil reageerib nikkelhüdroksiid hüdroksiid-iooniga: Ni(OH)<sub>2</sub> + OH<sup>−</sup> → Ni(O)OH + H<sub>2</sub>O + e<sup>−</sup> Antud patarei puhul on oluline, et tekkiva metallhüdriidi sideme tugevus oleks piisavalt tugev, et metall seoks vesinikku, kuid piisavalt nõrk, et sidumine toimuks pöördumatult. Nikkel-metallhüdriid patareisid on samamoodi kaalutud kasutada energiaallikana vesinikautodes, kuid probleemiks osutub antud tüüpi patarei kiire isetühjenemine <ref name=":3" />.<br /> === Kovalentsed hüdriidid === Kovalentsed hüdriidid moodustuvad vesinikust ja mõnest teisest elemendist nii, et sideme nende vahel võib lugeda kovalentseks (näiteks N ja B) <ref name=":3" /><ref name=":2" />. Seda tüüpi binaarsed vesinikühendid on tavatingimustes lenduvad, madala sulamis- ja keemistemperatuuriga isolaatorid <ref name=":3" />. Halogeenide, väävli ja lämmastiku binaarseid vesinikühendeid valmistatakse sobivates tingimustes koos vesinikuga, ülejäänud hüdriide sünteesitakse vastavate metallisooladega vees, happes või NH<sub>4</sub>Br-ga vedelas lämmastikus <ref name=":6" />. ==== Vesinikside kovalentsetes hüdriidides ==== [[Fail:Vesinikühendite keemist.png|pisi|Kovalentsete hüdriidide keemistemperatuuride võrdlus]] Kõrge elektronegatiivsuse ja elektronrikaste aatomite (N, O ja F) hüdriidide vaba elektronpaar võimaldab vesiniksideme loomist. Idee vesiniksidemest tekkis vee ja sellega sarnaste hüdriidide füüsikalis-keemiliste omaduste jälgimisel. Vesiniksideme olemasolu tõestavad vastabate hüdriidide oodatust palju kõrgemad keemistemperatuurid. Kõrvaloleval graafikul on näha, et kuna H<sub>2</sub>O, HF ja NH<sub>3</sub> moodustavad tugevad vesiniksidemeid, siis on nende keemistemperatuurid eeldatud lineaarsusest anomaalselt kõrgemal. Vesinikumolekulide asukohta tahkistes on uuritud ka difraktsioonanalüüsi ja tuumamagnetresonantsspektroskoopiaga, mis tõestavad vesiniksideme olemasolu. H<sub>2</sub>S, PH<sub>3</sub>, HCl ja teised raskemad p-elementide vesinikühendid tugevaid vesiniksidemeid ei moodusta. Vesinikside on tavalisest keemilisest sidemest palju nõrgem, kuid vesiniksidemete olemasolu aitab stabiliseerida keerulisi struktuure (näiteks valkudes, DNA-s) ja see efekt on biokeemias määrava tähtsusega elu võimalikkusel <ref name=":3" /><ref name=":6" />. ==== Kovalentsete hüdriidide jaotus elektronide arvu järgi ==== [[File:Jaotus elektronarvu järgi.png|thumb|Ühendite jaotus elektronarvu järgi]] Kovalentseid hüdriide kategoriseeritakse tsentraalaatomi elektronide arvu järgi elektrondefitsiitseteks, elektrontäpseteks ja elektronrikasteks ühenditeks <ref name=":3" />. # Elektrondefitsiitsetel ühenditel on struktuuris vähem elektrone, kui Lewise teooria järgi sidemete moodustamiseks tarvis oleks. Näiteks selleks, et diboraani (B<sub>2</sub>H<sub>6</sub>) kaheksat aatomit omavahel siduda, oleks vaja 14 valentselektroni, kuid sellel molekulil on neid vaid 12. Diboraani struktuuri saab seletada vesiniksillaga, mis moodustub kahe vesiniku seostumisel korraga mõlema booriaatomiga. Mõlemal boori aatomil moodustub nii elektronoktett ja kõik vesiniku aatomid saavad kaks elektroni, seega aatomite valentsi ei rikuta. Diboraani keemilistest omadustest tulenevalt on aru saada, et silda moodustavate vesinike side booriga on nõrgem, kui boori ja teiste vesinike vahel <ref name=":3" /><ref>Cooper, C. B., III; Shriver, D. F.; Onaka, S. (1978). "Ch. 17. Vibrational spectroscopy of hydride-bridged transition metal compounds". ''Transition Metal Hydrides''. Advances in Chemistry. '''167'''. Lk 232–247.</ref>. # Elektrontäpsetel ühenditel on sidemete moodustamiseks täpne arv elektrone, ehk kõik valentselektronid moodustavad sidemeid (näiteks CH<sub>4</sub> ja teised süsivesinikud). Nendel ühenditel saab kuju määrata VSEPR teooria järgi. Selliste hüdriidide tsentraalaatomil ei ole vabu elektronpaare <ref name=":3" />. # Elektronrikastel ühenditel on tsentraalaatomil rohkem elektrone, kui oleks sidemete moodustamiseks tarvis, näiteks ammoniaagil, mille molekulil (NH<sub>3</sub>) on kokku kaheksa elektroni, millest kuuega seonduvad omavahel ammoniaagi neli aatomit ja kaks elektroni moodustavad vaba elektronpaari <ref name=":3" />. <br /> === Molekulaarsed hüdriidkompleksid ja ternaarsed hüdriidid === [[Fail:ReH9.png|pisi|Reeniumhüdriidiooni struktuur]] D-metallid võivad moodustada vesinikuga molekulaarsed hüdriidkomplekse (vesinik on ligand), mille välissfääri ioonideks on tavaliselt leelismuldmetallid (näiteks K<sub>2</sub>ReH<sub>9</sub>; Mg<sub>2</sub>RuH<sub>4</sub>) <ref>R.B. King "Structure and bonding in homoleptic transition metal hydride anions" Coordination Chemistry Reviews, 2000, vol. 200–202.</ref> ja peale vesiniku võib olla ligandideks palju erinevaid orgaanilisi ja anorgaanilisi ligande. Vesinik võib olla hüdridoligandna (H<sup>-</sup>) ning suurendada tsentraalse aatomi formaalset oksüdatsiooniastet (näiteks [IrCl(H<sub>2</sub>)CO(PPh<sub>3</sub>)<sub>2</sub>] kui ka vesinikumolekulina (näiteks [W(CO)<sub>3</sub>(H<sub>2</sub>)(P<sup>i</sup>Pr<sub>3</sub>)<sub>2</sub>]. Soolasid, kus leelismetallid on välissfääris, tuntakse ka ternaarsete hüdriidide nime all. Hüdriidkomplekse moodustavad metallid võivad olla erineva koordinatsiooniarvuga ja on seega ruumiliselt erinevate struktuuriga. Molekulaarseid hüdriidkomplekse moodustavad ka p-rühma elementide tetraeedrilised anioonid [BH<sub>4</sub>]<sup>−</sup> ja [AlH<sub>4</sub>]<sup>−</sup>, mille soolad liitiumiga on laialdaselt kasutuses orgaanilises keemias redutseerijatena. Koordinatsiooniarvuga neli ühendi [NiH<sub>4</sub>]<sup>4−</sup> anioon ühendis Mg<sub>2</sub>[NiH<sub>4</sub>] on kujult tetraeedriline. Koordinatsiooniarvuga viis ühend [CoH<sub>5</sub>]<sup>4−</sup> on sarnaselt [IrH<sub>5</sub>]<sup>4−</sup>-ga nelinurkse püramiidi kujuline, moodustades Mg, Ca ja Sr soolasid. Leelismuldmetalle kasutatakse ka kuuekoordinaatsete hüdriikomplekside [FeH<sub>6</sub>]<sup>4−</sup>, [RuH<sub>6</sub>]<sup>4−</sup> ja [OsH<sub>6</sub>]<sup>4−</sup> anioonide stabiliseerimiseks. Seitsmekoordinaatses ühendis Mg<sub>3</sub>ReH<sub>7</sub> on isoleeritud H<sup>−</sup> ioon ja oktaeedriline [ReH<sub>6</sub>]<sup>5−</sup> ioon. Seitsmekoordinaatsed [OsH<sub>7</sub>]<sup>3−</sup> ja [RuH<sub>7</sub>]<sup>3−</sup> anioonid on tahkes olekus viisnurkse bipüramiidse kujuga <ref name=":3" /><ref name=":6" />. Koordinatsiooniarvu 9 omistatakse tavaliselt Y, La ja f-elementidele. [ReH<sub>9</sub>]<sup>2−</sup> ja [TcH<sub>9</sub>]<sup>2−</sup> on mõlemad hüdriidkompleksid koordinatsiooniarvuga 9, millel kummalgil ei ole valentskihis d-elektrone ning keskne aatom on kujult trigonaalne prisma, mille tahkudel on kolm hüdriidiooni. Trigonaalne prisma, mille tahkudel on aniooni asendid, on teadaolevalt ainus tavapärane doonoraatomite asetus – näiteks [Sc(H<sub>2</sub>O)<sub>9</sub>]<sup>3+</sup>; [Y(H<sub>2</sub>O)<sub>9</sub>]<sup>3+</sup>; [La(H<sub>2</sub>O)<sub>9</sub>]<sup>3+</sup> <ref name=":6" />. [[Fail:Aluminium-hydride-unit-cell-3D-balls.png|pisi|Alumiiniumhüdriidi polümeeritaoline struktuur]] Kuigi koordinatsiooniarvu ≥ 10 seostatakse tugevalt f-elementidega, on erandiks siiski kompleksühendid, mis sisaldavad kolmehambalisi ligande nagu [BH<sub>4</sub>]<sup>−</sup> või sellesarnased ühendid. Näiteks ühendites [Hf(BH<sub>4</sub>)<sub>4</sub>] ja [Zr(MeBH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>] on metalli tsentrid 12-koordinaatsed <ref name=":6" />. ==== Kovalentsete ja ternaarsete hüdriidide kasutamine ==== Kovalentsetest hüdriididest NH<sub>3</sub> ja H<sub>2</sub>O on väga tuntud lahustid, erirakendustes ka HF. Vesi on bioloogia seisukohalt määrava tähtsusega lahusti. Molekulaarkompleksid, mille anioonideks on [BH<sub>4</sub>]<sup>−</sup> ja [AlH<sub>4</sub>]<sup>−</sup>, on head hüdriidiooni allikad (redutseerijad). Vesiniku ühendid halogeenidega on laialdaselt kasutatavad happed (prootoni allikad), HF ka reagent orgaanilises keemias. H<sub>2</sub>O<sub>2</sub> on tugev oksüdeerija ja leiab rakendusi orgaanilises keemias. Tema segu hüdrasiiniga (H<sub>2</sub>N<sub>2</sub>), mis on tugev redutseerija, on kasutatud raketikütusena. Vesinikdisulfiid (H<sub>2</sub>S) on väga toksiline gaas, tema vesilahuseid on kasutatud nõrkade redutseerijatena <ref name=":3" /><ref name=":6" />. Vesinikseleniidil (H<sub>2</sub>Se) ja telluriidi (H<sub>2</sub>Te) kasutusalad on piiratud, näiteks orgaaniliste seleeniühendite süntees, tegemist on samuti väga toksiliste gaasidega <ref>Cohen, V.I. (1980). "A Convenient Synthesis of Mono-, ''N'',''N''′-Di-, and Trisubstituted Selenoureas from Methyl Carbamimidothioates (''S''-Methylpseudothioureas)". ''Synthesis''. '''1980''': 60–63. </ref>. Silaani ja germaani (H<sub>4</sub>Si ja H<sub>4</sub>Ge) saab kasutada ülipuhta Si ja Ge sadestamiseks. Stannaanil ja plumbaanil (SnH<sub>4</sub> ja PbH<sub>4</sub>) rakendusi ei ole <ref name=":3" /><ref name=":6" />. === Keerulisemad hüdriidid === Mõned hüdriidid ei klassifitseeru eelnevate kategooriate alla, kuna nende sidemetüüp ei ole selgelt määratletud kindlalt ühte tüüpi sidemeks, või moodustuvad keerulisemad struktuurid. Näiteks (BeH<sub>2</sub>)<sub>''n''</sub> ja Al(H<sub>3</sub>)<sub>''n''</sub> tekitavad orgaaniliste polümeeride taolisi vesiniksildadega ühendeid. MgH<sub>2</sub> tekkivad sidemed on ioonilis-kovalentsed. CuH ja CdH<sub>2</sub> omadused on metalliliste ja kovalentsete hüdriidide vahepealsed. Vesinik võib olla ka kompleksis ligandina, moodustades nii keerulisi struktuure nagu Stryker'i reagent <ref name=":3" /><ref name=":5" /><ref name=":6" /><ref>Bennett, Elliot L.; Murphy, Patrick J.; Imberti, Silvia; Parker, Stewart F. (2014-03-17). "Characterization of the Hydrides in Stryker's Reagent: [HCu{P(C6H5)3}]6". ''Inorganic Chemistry''. '''53''' (6), Lk 2963–2967</ref>. Ühendeid vesiniku isotoobi deuteeriumiga kutsutakse deuteriidideks ja neil on spetsiifilised erirakendused, LiD näiteks on tuumareaktorites hea neutronite moderaator <ref>Massie, Mark; Dewan, Leslie C. "US 20130083878 A1, April 4, 2013, NUCLEAR REACTORS AND RELATED METHODS AND APPARATUS". ''U.S. Patent Office''. U.S. Government.</ref>. Deutereeritud ühendid on kasutusel ka reaktsioonimehhanismide uurimisel, näiteks kineetilise isotoopefekti kaudu orgaanilises keemias, kus C-D side on tugevam kui C-H side tema madalama nullpunktenergia tõttu ning reaktsioonid, kus katkema peab C-D side on aeglasemad kui need, kus C-H side <ref name=":6" />.<br /> ==== Katenatsioon ==== Anorgaanilises keemias on katenatsioon konkreetse keemilise elemendi aatomite võime üksteisega seonduda, moodustades ahela või tsükli struktuuri. Üldiselt osaleb süsinik katenatsioonis, kuna süsinik suudab suure hulga süsinikuaatomite sidumise kaudu moodustada alifaatseid ja aromaatseid struktuure. Süsinikühendite valem on C<sub>''n''</sub>H<sub>''2n+2''</sub>; C<sub>''n''</sub>H<sub>''2n''</sub>; C<sub>''n''</sub>H<sub>''2n-2''</sub>, kus n võib olla kuni 120 (''n''-icosahectane C<sub>120</sub>H<sub>242</sub>). Võrdluseks, pikim lineaarne süsinikahel koosneb üle 6000 süsinikuaatomist, mis on peaaegu üks mikromeeter pikk <ref>Shi, L., Rohringer, P., Suenaga, K. et al. Confined linear carbon chains as a route to bulk carbyne. Nature Mater 15, 634–639 (2016). https://doi.org/10.1038/nmat4617</ref>. Neid struktuure võivad moodustada veel peale süsiniku näiteks räni, millel on sarnane moodustumisvalem süsinikuga, kuid n = 1-4. Räni moodustab sigmasidemeid teiste räni aatomitega, kuid keeruline on valmistada ja isoleerida Si<sub>''n''</sub>H<sub>''2n+2''</sub>, mille n>8, sest nende termiline stabiilsus langeb räni aatomite arvu suurenemisega. Silaanid, millel on suurem molaarmass kui disilaanil (Si<sub>2</sub>H<sub>6</sub>), lagunevad polümeersteks polüräni hüdriidideks ja vesinikuks. Kuid sobivate orgaaniliste asendajatega vesiniku asemel iga räni aatomi jaoks on võimalik valmistada polüsilaane, mis on alkaanide analoogid. Nendel pika ahelaga ühenditel on elektrilised omadused - kõrge elektrijuhtivus. <ref>Miller, R. D.; Michl, J. (1989). "Polysilane high polymers". Chemical Reviews. 89 (6): 1359. doi:10.1021/cr00096a006</ref>Ka räni-räni pi-sidemed on võimalikud, kuid need sidemed on ebatabiisemad süsiniku analoogidest <ref>Karni, M.; Apeloig, Y. (January 2002). "The quest for a stable silyne, RSi≡CR′. The effect of bulky substituents". Silicon Chemistry. 1 (1): 59–65. doi:10.1023/A:1016091614005. S2CID 97098444.</ref>. Vesinik polüoksiidid koosnevad vesinikust ning varieeruva arvuga hapnikest, nt. H<sub>2</sub>O<sub>''n''</sub> kuni n = 5, kuna suurema hapnikuarvuga nimetatud ühendid on väga ebastabiilsed<ref>Martins-Costa, Marilia; Anglada, Josep M.; Ruiz-Lopez, Manuel F. (2011). "Structure, stability, and dynamics of hydrogen polyoxides". International Journal of Quantum Chemistry. 111 (7–8): 1543–1554. doi:10.1002/qua.22695</ref>. Polüsulfaanid on keemilise valemiga H<sub>2</sub>S<sub>''n''</sub> (n=2-8), millel on hargnemata väävli ahelad ning terminaalsetes otstes on vesinikud. Väävli sisaldusega 2-8 on suudetud isoleerida, pikema ahelaga ühendeid on tuvastatud ainult lahuses. Polüsulfaanid on väga reaktsioonivõimelised alusega, kokkupuutel põhjustab keemilise lagunemise, seega tuleb hoiunõusi töödelda happega, et eemaldada aluselised ühendid. Fosfor võib moodustada P<sub>''n''</sub>H<sub>''n+2''</sub>, P<sub>''n''</sub>H<sub>''n''</sub>, P<sub>''n''</sub>H<sub>''n-2''</sub>, kus n = 1-7. Polüfosfaanide puhul termiline ning fotolüütiline stabiilsus väheneb, mida suuremaks läheb ''n'' väärtus. Fosfori arvu suurenemisega on täheldatud kondenstatsioonireaktsioonide esimemist, mille tulemusena vabaneb PH<sub>3</sub> ning moodustuvad vesinikuvaesed polütsüklilised fosfaanud, milledel on puurikujulised molekulaarstruktuurid<ref>https://doi.org/10.1007/978-3-662-08847-0_1</ref>. Boorhüdriidide, mille valem on B<sub>''n''</sub>H<sub>''n''</sub> nimetatakse boraanideks. {| class="wikitable" | B<sub>''n''</sub>H<sub>''n''</sub> B<sub>''n''</sub>H<sub>''n+4''</sub> B<sub>''n''</sub>H<sub>''n+6''</sub> ''n'' = 1-12, ... || C<sub>''n''</sub>H<sub>''n+2''</sub> C<sub>''n''</sub>H<sub>''2n''</sub> C<sub>n</sub>H<sub>''2n-2''</sub> ''n'' = 1-∞ || N<sub>''n''</sub>H<sub>''n+2''</sub> N<sub>''n''</sub>H<sub>''n''</sub> ''n'' = 1-5 || H<sub>2</sub>O<sub>''n''</sub> ''n'' = 1-5 |- | Al<sub>2</sub>H<sub>6</sub> (AlH<sub>3</sub>) || Si<sub>''n''</sub>H<sub>''n+2''</sub> Si<sub>''n''</sub>H<sub>''2n''</sub> Si<sub>n</sub>H<sub>''2n-2''</sub> ''n'' = 1-4 || P<sub>''n''</sub>H<sub>''n+2''</sub> P<sub>''n''</sub>H<sub>''2n''</sub> P<sub>n</sub>H<sub>''2n-2''</sub> ''n'' = 1-7 || H<sub>2</sub>S<sub>''n''</sub> ''n'' = 1-8 |} === Onium-katioonid === Onium-katioon on katioon, mis saadakse peamiselt 15., 16. või 17. pearühma elemendi vesinikühendite protoneerimisel. Lihtsal onium-ioonil on laeng +1 ning ühendeid, mida onium-katioonid moodustavad, kutsutakse onium-ühenditeks või onium-sooladeks. Üks tuntumatest onium-katioonidest on ammoonium, NH<sub>4</sub><sup>+</sup>, mis on ammoniaagi, NH<sub>3</sub>, protoneeritud derivaat <ref>IUPAC. Compendium of Chemical Terminology, 2nd ed. (the "Gold Book"). Compiled by A. D. McNaught and A. Wilkinson. Blackwell Scientific Publications, Oxford (1997). Online version (2019-) created by S. J. Chalk. ISBN 0-9678550-9-8. https://doi.org/10.1351/goldbook.</ref>. [[File:Onium-ioonid lahustes.png|thumb|Onium-ioonide esinemine superhapete lahustes<ref>J. Am. Chem. Soc. 1973, 95, 11, 3582–3584</ref>]] Levinud on ammooniummineraalid, üks nendest on Mohri sool. Ka oksoonium moodustab mineraale, nt. (H<sub>3</sub>O)Fe(SO<sub>4</sub>)<sub>2</sub>·3H2O. Onium-ioonid, mis esinevad superhapete lahustes on tuvastatavad ning kui need ioonid esinevad lahustes, siis on nendest võimalik teha ka soolasi, nt. PH<sub>4</sub>Cl, AsH<sub>4</sub>I. Superhapetest on olemas H<sub>3</sub>S[SbF<sub>6</sub>] ning H<sub>2</sub>F[SbF<sub>6</sub>]. Kosmoses, tähtedevahelises ruumis, on leitav HeH<sup>+</sup>. Superhapete lahustes on võimalik saada ka XeH<sup>+</sup> ning CH<sub>5</sub><sup>+</sup> (HF•SbF<sub>5</sub> lahuses). == Vesinikühendite happelisus == Hapete ja aluste tugevusi mõõdetakse vee pKa väärtuste suhtes, kuid ajalooliselt on esinenud õpikutes erinevad pK<sub>a</sub> väärtused veele: "konventsionaalsed" väärtused '''0''' ja '''14''' ning "ratsionaalsed" väärtused -1,74 ja 15,74. Erinevus tuleneb arvutuskäigus - "konventsionaalse" (ka üldiselt aktsepteeritud) arvutuse puhul võetakse dissotsiatsioonikonstandi leidmisel solvendi (H<sub>2</sub>O) aktiivsus võrdseks ühega ning nimetajast kaotatakse H<sub>2</sub>O. "Ratsionaalse" arvutuskäigu korral omistatakse H<sub>2</sub>O molaarne kontsentratsioon (u 55 M). Õige väärtuse kasutamise põhjuseks näiteks on see, et vesilahues arvutatakse kõikide hapete pK<sub>a</sub> väärtused vee pK<sub>a</sub> väärtuse suhtes. Arvutustes, kus kasutatakse "ratsionaalset" pK<sub>a</sub> väärtust, tuleb sisse üle 50 kordne viga (10<sup>1,74</sup>). Teisisõnu, "konventsionaalne" vee pK<sub>a</sub> (pK<sub>a</sub>=14) näitab, et vesi on 55 korda tugevam hape võrreldes "ratsionaalse" pK<sub>a</sub> väärtusega (pK<sub>a</sub>=15,74). Sarnaselt võrreldes neid kahte pK<sub>a</sub> väärtust on näha, et "konventsionaalse" pK<sub>a</sub> (pK<sub>a</sub>=0) vesi on 55 korda nõrgem hape kui "ratsionaalse" väärtusega (pK<sub>a</sub>=-1,74) vesi <ref>J. Chem. Educ. 2017, 94, 690−695 </ref>. <br> ==== Vesinikühendite pK<sub>a</sub> ==== Hapete tugevusi hinnatakse vee pKa väärtuste suhtes.<br> H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> → H<sub>2</sub>O + H<sup>+</sup> '''pK<sub>a</sub>''' = 0 (a<sub>H<sub>2</sub>O</sub> = 1)<br> H<sub>2</sub>O → H<sup>+</sup> + OH<sup>-</sup> '''pK<sub>a</sub>''' = 14 (a<sub>H<sub>2</sub>O</sub> = 1)<br> Happed loetakse tugevaks, kui nende pK<sub>a</sub> jääb alla 0. Happed, mille pK<sub>a</sub> on 0 ja 14 vahel loetakse vastavalt väärtuse suurenemisega keskmise tugevusega hapeteks ning viimaks nõrkadeks hapeteks. Peaaegu olematud happelised omadused on hapetel (vesilahuses), mille pK<sub>a</sub> on suurem kui 14. Perioodilisustabelis on happetugevuse kasvutrend veerus vasakult paremale (elektronegatiivsuse efekt) ning reas ülevalt alla (sideme tugevuse efekt/aatomi raadius). Happeid saab iseloomustada prootonafiinsuse ning ka sidemeenergia abil. Mida suurem on prootonafiinsuse väärtus, seda tugevam alus ning seda nõrgem on konjugaathape gaasifaasis. Prootonafiinsusel on seega ka seos pK<sub>a</sub>-ga - mida madalam prootonafiinsus, seda kõrgem pK<sub>a</sub> ja sellest tulenevalt ka tugevam hape. Erinevus prootonafiinsuse ja pKa vahel on see, et pKa puhul on varieeruvused (vee pK<sub>a</sub> vees on 14, aga DMSO-s 32), mis näitab, et solvendil on tähtis roll prootoni liikumisel ning seega ei iseloomusta pK<sub>a</sub> molekuli kui sellist isoleerituna. Prootonafiinsus on iseloomulik igale molekulile ning selle väärtust ei mõjuta solvent, sest väärtused on saadud arvestuses, et molekul on gaasifaasis. Sidemeenergia on energia, mida tuleb kulutada, et lõhkuda keemiline side kahe aatomi vahel. Seega mida suurem on sidemeenergia, seda rohkem energiat tuleb kulutada, et sidet lõhkuda ja seega ka stabiilsem molekul - happe tugevus nõrgeneb. Näiteks 17. rühmas ülevalt alla liikudes sidemeenergia väheneb ning happetugevus suureneb. Vesinikühendite käitumist saab vaadelda predominantsuse diagrammide abil ehk milline on domineeriv olek antud ühendil mingi pH juures. Diagrammile on kantud pH skaala ning huvipakkuv ühend. Diagrammil on selgelt eristatavad protoneeritud, neutraalse ning deprotoneeritud oleku pH vahemikud konkreetse ühendi kohta. [[File:Predominance diagram.png|thumb|Predominantsuse diagramm H<sub>2</sub>O, H<sub>2</sub>S Ja H<sub>2</sub>Te näitel]] ==== Termodünaamiline tsükkel ==== [[File:TD tsükkel HCl näitel.png|thumb|Termodünaamiline tsükkel HCl näitel]] [[File:TD tsükkel NH4 näitel.png|thumb|Termodünaamiline tsükkel NH4 näitel]] Oletame, et meil on hape (HA), kus on konkreetne vesinik ja anioon, aniooni ehitusest me ei tea midagi, aga peamine on see, et ühend on neutraalne ja see on lahuses. Mingil määral toimub dissotsiatsioon ja meid huvitab selle protsessi dissotsiatsiooni vabaenergia. Vabaenergia annab meile ettekujutuse, et kas protsess toimub ja kui tekib tasakaal, siis millised on selle tasakaali produktide aktiivsused. Vabaenergia on seotud tasakaalukonstandiga ΔG=-RTlnK. Võime võrrelda kuidas sama protsess võiks toimuda gaasifaasis - tekib H<sup>+</sup> gaasifaasis ja A<sup>-</sup>, kusjuures H<sup>+</sup> pole võimalik saada tavatingimustes gaasifaasis, õhk võib ioniseeruda ning mass-spektromeetrias võib see juhtuda, aga üldiselt üritavad osakesed elektronneutraalsust saavutada nii kiirelt kui võimalik ehk siis see gaas on vaakumis, kus on väga madal rõhk.<br> # Viime happe gaasifaasi HA<sub>(aq)</sub> → HA<sub>(g)</sub>, selleks kulub energiat, mida nimetame ülekandeenergiaks '''Δ<sub>ü</sub>G''' # Võime gaasifaasis lõhkuda ühendite sidemed, et tekiksid atomaarsed ühendid gaasifaasis HA<sub>(g)</sub> → H<sub>(g)</sub> + A<sub>(g)</sub>, sideme lõhkumiseks kulutame energiat ning kutsume seda sidemeenergiaks '''Δ<sub>s</sub>G''' # Järgmiseks ioniseerime osakesed, antakse elektron üle anioonile H<sub>(g)</sub> + A<sub>(g)</sub> → H<sup>+</sup><sub>(g)</sub> + A<sup>-</sup><sub>(g)</sub>, molekulide puhul on ionisatsioonienergia('''IE''') ja elektronafiinsus('''EA'''), onium-katioonide puhul prootonafiinsus('''PA'''), mida saame eksperimentaalselt mõõta. # Ioonid gaasifaasis võime tagasi lahustada H<sup>+</sup><sub>(g)</sub> + A<sup>-</sup><sub>(g)</sub> → H<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + A<sup>-</sup><sub>(aq)</sub>, protsessi energiat kutsume hüdratatsioonienergiaks '''Δ<sub>h</sub>G''' Kui me ei saa otse mõõta ühendi dissotsiatsiooni vabaenergiat HA<sub>(aq)</sub> → H<sup>+</sup><sub>(aq)</sub> + A<sup>-</sup><sub>(aq)</sub>, siis tsükli abil saame me selle arvutada tsüklis kulunud ja eraldunud energiate summade abil Δ<sub>d</sub>G = Δ<sub>ü</sub>G + Δ<sub>s</sub>G + IE + EA + Δ<sub>h</sub>G. == Viited == adqy6p361hein58n4k6k38hd8hz03vb Anorgaaniline Keemia/Keemiline Side 0 3804 18294 18091 2021-12-12T23:25:44Z 93.167.68.231 /* Viriaali teoreem */ wikitext text/x-wiki Keemiline side on elektroni(de) ja tuumade vaheline vastastikmõju, mis põhjustab nende ühendamist aineteks ja molekulaarseteks osakesteks. Kõige väiksemad osakesed, milles esineb keemiline side on H<sub>2</sub><sup>+</sup>, H<sub>2</sub>, H<sub>3</sub><sup>+</sup> ja HeH<sup>+</sup>. Nende ja rohkem tuttavate ainete moodustumine aatomitest ja joonidest on põhjustatud energia miinimumi printsiipiga. Keemiline side stabiilsuse kriteeriumiks võib võtta variaali teoreemi, mille täitumist saab jälgida kvantarvutustes. Teiseks stabiilsuse kriteeriumiks on molekulideks, aatomiteks ja ioonideks lagunemise koguenergia barjääri nullist erinev väärtus. Näiteks, O<sub>2</sub><sup>+</sup> katioon on ebastabiilne hapniku aatomiks ja ioonis lagunemise suhtes, kuid lagunemise barjääri väärtus on nullist erinev mistõttu katioon esineb O<sub>2</sub>PtF<sub>6</sub> soolas. == Viriaali teoreem == Keemiline side on põhjustatud elektromagnetilisest vastastikmõjust. Aatomi ja stabiilse molekulaarse ühendi puhul kehtib kvantmehaaniline viriaali teoreem: <i>V</i> = −2<i>T</i>, kus <i>V</i> on potentsiaalne ning <i>T</i> on kineetiline energia. Nii aatomite, kui ka ühendi puhul koguenergia võrdub <i>E</i> = <i>V</i> + <i>T</i>. Ühend on stabiilne aatomiteks lagunemise suhtes, kuna tema suhteline kogueneriga Δ<i>E</i> < 0. Vastavalt viriaali teoreemile Δ<i>V</i> = 2Δ<i>E</i> < 0 ning Δ<i>T</i> = −Δ<i>E</i> > 0, kus Δ<i>X</i> = <i>X</i><sub>ühend</sub> − Σ<i>X</i><sub>aatom</sub>. Potentsiaalse energia muudu arvutamisel tuleb arvestada elektron–tuum tõmbumisega, elektron–elektron tõukumisega ja ka tuum–tuum tõukumisega, mille osakaalud on kõik märkimisväärsed. Aga kineetilise energia muudu arvutamisel, esimeses lähenduses, võib arvestada ainult elektroni liikumise kineetilise energiaga, millest järeldub, et keemiline side tekib tänu elektroni(de) jagamisele mitme tuuma vahel.<ref>Bacskay, G. B., Nordholm, S. & Ruedenberg, K. The Virial Theorem and Covalent Bonding. The Journal of Physical Chemistry A 122, 7880–7893 (2018).</ref> Täpsemini, keemiline side tekib tänu sellisele elektrontiheduse ümberjaotamisele tuumade lähenemisel, mis viib koguenergia vähendamisele. <!-- https://phys.libretexts.org/Bookshelves/Classical_Mechanics/Variational_Principles_in_Classical_Mechanics_(Cline)/02%3A_Review_of_Newtonian_Mechanics/2.11%3A_Virial_Theorem --> == Elektrontiheduse ümberjaotuse mehhanismid == Elektrontiheduse sünoonimiks tihtikasutakse elektronpaar, mis kirjeldab ideaalselt lokaliseeritud elektrontihedust. === Laenguülekande ja tagasi annetamise mehhanismid === Laenguülekande mehhanismi järgi elektrontiheduse ümberjaotus teostub elektroni üleminekuga ühest aatomist teisele: [D· + ·A ⇒ D<sup>+</sup>–:A<sup>−</sup>]. Näiteks NaCl ja üldiselt ioonilistes ühendites. Tagasi annetamise mehhanismi järgi lisaks elektrontiheduse annetamise (nt σ-sideme kaudu) toimub ka tagasi annetamine (nt π-sideme kaudu). Näiteks CO molekulis ja sageli komplesühendites. === Radikaalne mehhanism === Radikaalse mehhanismi järgi elektrontiheduse ümberjaotus teostub ühise elektronpaari vahendusel: [X· + ·X ⇒ X·–·X]. Näiteks H<sub>2</sub> molekulis ja üldiselt kovalentsetes ühendites. === Doonor-aktseptor mehhanism === Doonor-aktseptor mehhanismi järgi elektrontiheduse ümberjaotus teostub doonoraatomi elektronpaari ja aktseptoraatomi vaba orbitaali osalusel: [D: + ☐A ⇒ D:→A]. Näiteks BH<sub>3</sub>·NH<sub>3</sub> adduktis ja üldiselt kompleksühendites. Reaktsioonis BH<sub>3</sub> + H<sup>−</sup> → BH<sub>4</sub><sup>−</sup> vaba orbitaaliks on MO millele vastab boori p-orbitaal. Reaktsioonid PF<sub>5</sub> + F<sup>−</sup> → PF<sub>6</sub><sup>−</sup> ja ClF<sub>5</sub> + F<sup>−</sup> → ClF<sub>6</sub><sup>−</sup> toimuvad samuti doonor-aktseptor mehhanismi järgi, kuigi esmapilgul PF<sub>5</sub>-s puudub vaba orbitaal ning ClF<sub>5</sub>-s on isegi olemas vaba elektronpaar. Esiteks, MO tasemel selliste kompleks-ioonide moodustamisel vaba orbitaali rolli mängib <i>e</i><sub>g</sub> MO ruudukujulise püramiidse XF<sub>5</sub> geomeetrias. Teiseks, reaktsiooni soodustavad steeriline ning elektstaatiline faktorid kuna tsentraalaatom on piisavalt suur, et paigutada ümber kuus ligandi, ning moodustunud ioonide vaheline elektrostaatiline interaktsioon annab positiivse panuse vabaenergia muudule. Sarnaselt tekib ka halogeenside reaktsioonis I<sub>2</sub> + I<sup>−</sup> → I<sub>3</sub><sup>−</sup>, kus vaba orbitaaliks on lõdvendad σ*-orbitaal ning tekkinud triioodid-anioonis on laeng delokaliseeritud kolme aatomi ümber. == Viited == tmgqlblxar1ks06bzsitd504oxdi46a Anorgaaniline Keemia/Anorgaanilised lahustid 0 3805 16793 16734 2019-01-30T19:44:48Z Eparman 2144 wikitext text/x-wiki '''Anorgaaniline lahusti''' on lahusti, mis ei sisalda orgaanilisi aineid. Anorgaanilised lahustid liigitatakse tavaliselt kaheks: [[et:w:vesi|vesi]] ja muud anorgaanilised lahustid. Vesi on väga eriline lahusti oma füüsikalis-keemiliste omaduste poolest. Vee molekul on väga väike, kuid väga polaarne (suure [[et:w:Dipoolmoment|dipoolmomendiga]]) ja suure dielektrilise läbitavusega (kõrge suhtelise [[et:w:Dielektriline läbitavus|dielektrilise läbitavusega]]) ning vedelas olekus võimeline moodustama palju [[et:w:Vesinikside|vesiniksidemeid]], seega ka lahustab paljusid ühendeid. Vedela vee struktuuri on kõige rohkem uuritud ning tema omadused lahustina on üsna hästi ennustatavad.<ref name=":0">Reichardt and Welton, ''Solvents and Solvent Effects in Organic Chemistry.''</ref>  Vesi on oluline ka väga keskkonnasõbraliku lahustina. Samas ei ole vesi alati sobilik lahusti, sest mõned ühendid võivad veega reageerida ning vees ei lahustu mittepolaarsed ained.<ref name=":1">Catherine Housecroft, Alan G. Sharp, ''Inorganic chemistry (4th edition)''</ref>  Sel juhul on võimalus kasutada anorgaanilisi mittevesilahusteid. __TOC__ == Lahustumine == Lahustumine on segunemise alajuht, kus ühte ainet on palju rohkem kui teist. Üldiselt tehakse lahustumise puhul lahja lahuse eeldus, mis tähendab, et lahustunud aine molekulide vahel eeldatakse vastasmõjude puudumist. Lahja lahuse eeldusel puudub aga täpne piir, mis olukorrast alates see kehtib, sest lahustuvate ainete omavahelised, solvendi molekulide omavahelised ja lahustuva aine ja solvendi molekulide vahelised interaktsioonid võivad olla väga erineva tugevusega. Samuti sõltub see molekulide suurusest. Üldjuhul võib lahustumist võib vaadelda kolmes etapis: # lahustuva aine osakeste üksteisest lahtirebimine; # lahusti sisse “aukude” tegemine; # “aukudesse” lahustuva aine molekulide asetamine. Lahustumist vaadeldakse väga erinevate mudelite alusel, kus lahusti molekulid käituvad kas eraldiseisvate molekulidena või nn kontiinumina, kus lahusti molekule ei vaadelda eraldi, vaid ühtse keskkonnana, millele on omistatud kindlad parameetrid. <br /> == Solvatatsioon == [[Fail:Na+H2O.svg|pisi|Näide hüdratatsioonist: naatriumiooni interaktsioon veemolekulidega.]] '''Solvatatsioon''' on lahustunud aine (soluudi) ja lahusti (solvendi) vaheline vastastikmõju, mis põhjustab lahustunud aine osakeste stabiliseerumise lahuses. Solvatatsiooni käigus toimub lahustunud aine osakeste (ioonide või molekulide) ümbritsemine lahusti molekulidega, mille tulemusel tekib lahustunud aine osakese ümber solvendi molekulidest solvaatkate. Kui lahustiks on vesi, siis nimetatakse seda seostumist [[et:w:Hüdratatsioon|hüdratatsiooniks]].<ref name=":0" />   Solvatatsioon on üks osa lahustumisest. Lahustumine hõlmab lahustunud aine osakeste üksteisest eraldumist, nende segunemist lahusti molekulidega ning solvatatsiooni lahusti molekulidega. Lahustuvus on soluudi ja solvendi ühisomadus, mis kirjeldab lahustunud ja sadenenud aine kontsentratsioonide vahel olevat tasakaalu lahuses.<ref name=":0" /> Solvatatsiooni põhjustavad solvendi ja soluudi osakeste vahel mõjuvad intermolekulaarsed jõud, mis sõltuvalt nende omadustest võivad olla jagatud mittespetsiifiliseks ja spetsiifiliseks.<ref name=":0" /> Mittespetsiifilise solvatatsiooni korral pole tekkivad vastastikmõjud tingimata suunalised ning tekkivate interaktsioonide arv pole kindlalt määratud. Sellised molekule ühendavad jõud on [[et:w:van der Waalsi jõud|van der Waalsi jõud]], ioon-dipool ja ioon-ioon vastastikmõjud.<ref name=":0" /> Spetsiifilise solvatatsiooni korral saavad sidemed tekkida vaid kindla molekulide orientatsiooni korral ning samuti on tekkivate sidemete arv piiratud. Tegu on üldiselt [[et:w:Vesinikside|vesiniksidemetest]] või elektronpaari doonor-aktseptor mehhanismist tingitud nähtusega.<ref name=":0" /> <br /> == Anorgaanilised lahustid == Anorgaanilisi mittevesilahuseid liigitatakse tavaliselt kaheks:<ref name=":1" /> * Protoonsed lahustid, näiteks [[et:w:Vesinikfluoriidhape|HF]], [[et:w:Väävelhape|H<sub>s</sub>SO<sub>4</sub>]], [[et:w:Ammoniaak|NH<sub>3</sub>]] * Aprotoonsed lahustid, näiteks N<sub>2</sub>O<sub>4</sub>, BrF<sub>3</sub>, vedel SO<sub>2</sub> Anorgaanilistes lahustites ei ole hapete ja aluste käitumine samasugune: need happed, mis on tugevad happed vees, ei pruugi seda olla anorgaanilises lahustis, ning vastupidi. Siiski toimub ka anorgaanilistes lahustites autoionisatsiooni reaktsioon. Sel juhul nimetatakse hapeteks ühendeid, mis toodavad lahusesse juurde lahusti autoionisatsioonil tekkivaid katioonseid vorme, ning alusteks ühendeid, mis toodavad lahusesse juurde lahusti autoionsatsioonil tekkivaid anioonseid vorme.<ref name=":1" /> === Ammoniaak === [[Fail:Ammonia-3D-balls-A.png|pisi|Ammoniaagi molekuli 3D struktuur]] Ammoniaak on värvitu vedelik temperatuuril alla −33 °C. Ammoniaagi vedela oleku temperatuurivahemik on 44,3 °C, mis on vee omast rohkem kui poole vähem. Samuti on ammoniaagil madalam keemistemperatuur, mis viitab nõrgematele vesiniksidemetele võrreldes vedela veega. See on seletatav asjaoluga, et lämmastikul on ainult üks vaba elektronpaar, mis saab vesiniksidemeid moodustada, võrreldes veega, millel on vesiniksidemete moodustamiseks hapnikul kaks vaba elektronpaari. Seda iseloomustab ka madalam aurustumisentalpia, mis ammoniaagil on 23,3 kJ/mol, veel aga 40,7 kJ/mol.<ref name=":1" /> Samuti on ammoniaagi suhteline dielektriline läbitavus veega võrreldes palju väiksem (veel 25 °C juures ε = 81, vedelal ammoniaagil −78 °C juures ε = 25)<ref>H. M. Grubb, J. F. Chittum, Herschel Hunt, ''Liquid Ammonia as a Solvent. VI. The Dielectric Constant of Liquid Ammonia''</ref><ref name=":1" />, mistõttu lahustuvad ioonilised ühendid ammoniaagis halvemini kui vees. Erandiks on ammooniumsoolad, nitraadid, tsüaniidid tiotsüaniidid ja jodiidid, mis lahustuvad üldjuhul hästi. Halogeniidide lahustuvus vedelas ammoniaagi suureneb rühmas ülevalt alla. Näitena võib välja tuua AgI, mis lahustub vedelas ammoniaagis ning Ag+ ioonid moodustavad amiinkompleksi (AgI on vees praktiliselt mittelahustuv).<ref name=":1" /><ref>N. Ahmetov, ''Anorgaaniline keemia''</ref> Vedelas ammoniaagis toimub autoionisatsiooni reaktsioon, mida kirjeldab allolev valem: <chem>2NH3</chem> <chem><=></chem> <chem>NH4+</chem> + <chem>NH2-</chem> Väike autoionisatsioonikonstant (<i>K</i><sub>auto</sub>) näitab, et reaktsioon on suunatud vasakule. Siiski saab öelda, et vedelas ammoniaagis reaktsioone läbi viies on happed ühendid, mis tekitavad lahusesse juurde [NH<sub>4</sub>]<sup>+</sup>-ioone, ning alused ühendid, mis tekitavad lahusesse juurde [NH<sub>2</sub>]<sup>−</sup>-ioone.<ref name=":1" /> {| class="wikitable" |+ Ammoniaagi ja vee omaduste võrdlus !Omadus !NH<sub>3</sub> !H<sub>2</sub>O |- |Sulamistemperatuur [K] |195,3 |273,0 |- |Keemistemperatuur [K] |239,6 |373,0 |- |Tihedus [g/cm<sup>3</sup>] |0,77 |1,00 |- |Dipoolmoment [D] |1,47 |1,85 |- |Autoionisatsiooni konstant |5,1·10<sup>-27</sup> |1,0·10<sup>-14</sup> |}<br /> === Vääveldioksiid === [[Fail:Sulfur-dioxide-3D-vdW.png|pisi|Vääveldioksiidi 3D mudel.]] Vääveldioksiid on normaaltingimustel värvitu [[et:w:Gaas|gaas]]. Ta on polaarne ja aprotoonne ning solvateerib hästi anioone. SO<sub>2</sub> sulamistemperatuur on -75,7 Celsiuse kraadi juures ning keemistemperatuur -10 kraadi juures. Vedelal vääveldioksiidil on suur tihedus (1,43 g/cm<sup>3</sup>).<ref name=":1" /> Vedel vääveldioksiid on sobiv inertne lahusti paljudele orgaanilistele ainetele (näiteks amiinid, alkoholid, karboksüülhapped, estrid) kui ka kovalentsetele anorgaanilistele ühenditele (näiteks Br<sub>2</sub>, CS<sub>2</sub>, PCl<sub>3</sub>, SOCl<sub>2</sub>, POCl<sub>3</sub>). {| class="wikitable" |+ !Omadus !Väärtus |- |Sulamistemperatuur [K] |197,5 |- |Keemistemperatuur [K] |263,0 |- |Tihedus [g/cm<sup>3</sup>] |1,43 |- |Dipoolmoment [D] |1,63 |} [[Fail:Sulfuric-acid-Givan-et-al-1999-3D-balls.png|pisi|Väävelhappe (H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>) molekuli 3D-struktuur.]] === Väävelhape === Väävelhape on väga populaarne anorgaaniline lahusti peamiselt seetõttu, et ta on vedel väga laias temperatuurivahemikus (ca 300 K). Samas aga on ta väga viskoosne ning kõrge aurustumisentalpiaga, mistõttu on teda reaktsioonisegust väga raske välja aurutada. Üldiselt lahustuvad väävelhappes ainult ioonilised ühendid. {| class="wikitable" |+ Väävelhappe omadused !Omadus !Väärtus |- |Sulamistemperatuur [K] |283,4 |- |Keemistemperatuur [K] |≈603 |- |Tihedus [g/cm<sup>3</sup>] |1,84 |- |Autoionisatsiooni konstant 298K juures |2,7·10<sup>-4</sup> |} Väävelhappe esimese autoionisatsiooni konstandi väärtus on 2,7·10<sup>−4</sup> ning seda kirjeldab allolev võrrand: <chem>2H2SO4</chem> <chem><=></chem> <chem>H3SO4+</chem> + <chem>HSO4-</chem> Väävelhape on väga tugevalt happeline lahusti ning enamik ühendeid käituvad selles alustena, nii ka näiteks vesilahuses hapetena käituvad äädikhape ja lämmastikhape (HNO<sub>3</sub>), mida kirjeldab allolevad võrrandid: <chem>CH3COOH</chem> + <chem>H2SO4</chem> <chem>-></chem> <chem>CH3COOH2+</chem> + <chem>HSO4-</chem> <chem>HNO3</chem> + <chem>H2SO4</chem> <chem>-></chem> <chem>NO2+</chem> + <chem>H3O+</chem> + <chem>2HSO4-</chem> Väga vähe on ühendeid, mis väävelhappes käituvad tugeva happena. Näiteks vees väga tugeva happena käituv perkloorhape on väävelhappes kõigest väga nõrk hape.<ref name=":1" /> == Viited == 0gbct91zbiw92gogypt9ook0sw5360w Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM 0 3806 16523 2018-12-20T23:56:11Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. GÜMNAASIUM]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus gümnaasiumile]] e5et7xg6dttekm06rad78ojmrr055id Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Kvantkeemia 0 3808 16584 16583 2019-01-04T07:37:24Z Olunet 2135 /* Vesinikuaatomi Bohri mudel */ wikitext text/x-wiki == Kvantkeemia == Kvantkeemia on keemia haru, milles probleemide lahendamiseks rakendatakse kvantmehaanikat. Kvantmehaanika sai alguse Max Plancki aastal 1900 tähelepanekust, et musta keha kiirguse spektri seletamiseks peaks valgus tekkima ja neelduma diskreetsete "energiaportsjonitena" – kvantidena, mis erinevad teineteisest Plancki konstandi <math>h</math>) ja sageduse kordarvu võrra: <math>E=h\nu</math>, kus <math>\nu</math> on sagedus. Kvantmehaanikas kohtab teisigi füüsikalisi suurusi, mis võtavad diskreetseid väärtusi. Oluliseks suuruseks on impulsimoment (<math>p</math>): <math>p=hk</math>, kus <math>k</math> on lainevektor. === Põhimudelid === ==== Osake 1D karbis mudel ==== <math>2L_x = n_x\lambda</math> <math>p = \frac{h}{\lambda} = \frac{h}{2}\frac{n_x}{L_x}</math> <math>E_{\mathrm{K}} = \frac{mv^2}{2} = \frac{p^2}{2m}</math> <math>E_{\mathrm{K}} = \frac{h^2}{8m}\left(\frac{n_x^2}{L_x^2}\right)</math> ==== Osake 2D karbis mudel ==== <math>E_{\mathrm{K}} = \frac{h^2}{8m}\left(\frac{n_x^2}{L_x^2} + \frac{n_y^2}{L_y^2}\right)</math> ==== Osake 3D karbis mudel ==== <math>E_{\mathrm{K}} = \frac{h^2}{8m}\left(\frac{n_x^2}{L_x^2} + \frac{n_y^2}{L_y^2} + \frac{n_z^2}{L_z^2}\right)</math> ==== Osake ringil mudel ==== <math>2\pi R = l\lambda</math> <math>p = \frac{h}{\lambda} = \frac{h}{2\pi}\frac{l}{R}</math> <math>E_{\mathrm{K}} = \frac{mv^2}{2} = \frac{p^2}{2m}</math> <math>E_{\mathrm{K}} = \frac{h^2}{8\pi^2m}\left(\frac{l^2}{R^2}\right)</math> ==== Osake sfääril mudel ==== <math>E_{\mathrm{K}} = \frac{h^2}{8\pi^2m}\left(\frac{l(l+1)}{R^2}\right)</math> ==== Viriaalteoreem ==== The vir­ial the­o­rem re­lates the ex­pec­ta­tion ki­netic en­ergy of a quan­tum sys­tem to the poten­tial. Let's con­sider a quan­tum sys­tem in a sta­tion­ary state, which does not have to be the group state. Let's assume that there is a single particle with position <math>q</math> in a potential <math>V(q)</math>. The virial theorem relates the expectation kinetic energy <math>E_{\mathrm{K}}</math> to the potential <math>V</math> as follows: <math>2E_{\mathrm{K}} = \Big\langle q \cdot \frac{\partial V}{\partial q}\Big \rangle = nE_\mathrm{P}</math> ==== Harmooniline kvantostsillaator ==== For harminic osciallator <math>V = \frac12 k x^2</math>, thus <math>2E_{\mathrm{K}} = \Big\langle \frac12 x \cdot \frac{\partial k x^2}{\partial x}\Big \rangle = 2V</math>. Then accoding to the virial theorem the expectation kinetic energy and the expectation potential energy are the same. The total energy is then <math>E_\mathrm{T} = E_\mathrm{K} + E_\mathrm{P} = 2E_\mathrm{K} = 2E_\mathrm{P}</math>. Kineetiline energia avaldub kui <math>E_\mathrm{K} = {\langle p^2 \rangle}/{2\mu}</math>, kus <math>{\langle p^2 \rangle} - {\langle p \rangle}^2 = {\langle \Delta p \rangle}^2</math>. Kuna <math>{\langle p \rangle} = 0</math>, siis <math>{\langle p^2 \rangle} = {\langle \Delta p \rangle}^2</math> ning <math>E_\mathrm{K} = \frac{{\langle \Delta p \rangle}^2}{2\mu}</math>. Potentsiaalne energia avaldub kui <math>E_\mathrm{P} = k\langle x^2 \rangle</math>, kus <math>{\langle x^2 \rangle} - {\langle x \rangle}^2 = {\langle \Delta x \rangle}^2</math>. Kuna <math>{\langle x \rangle} = 0</math>, siis <math>{\langle x^2 \rangle} = {\langle \Delta x \rangle}^2</math> ning <math>E_\mathrm{P} = \frac{k{\langle \Delta x \rangle}^2}2</math>. Väljundame <math>E_\mathrm{T}</math> kui <math>\sqrt{2E_\mathrm{K} \cdot 2 E_\mathrm{P}}</math>. Siis <math>E_\mathrm{T} = \sqrt{{\langle \Delta x \rangle}^2/{\mu} \cdot 2k{\langle \Delta x \rangle}^2} = {\langle \Delta p \rangle}{\langle \Delta x \rangle}\sqrt{\frac{k}{\mu}}</math>. Vastavalt Heisenbergi määramatuse printsiibile, <math>{\langle \Delta p \rangle}{\langle \Delta x \rangle} \geq \frac{h}{4\pi}</math>, seega <math>E_\mathrm{T} \geq \sqrt{\frac{k}{\mu}}\frac{h}{4\pi}</math>, ehk <math>E_\mathrm{T} \geq \frac{1}{2}h\nu</math>, kus sagedus <math>\nu = \frac{1}{2\pi}\sqrt{\frac{k}{\mu}}</math>. Harmoonilise kvantostsillaatori nullenergia võrdub <math>E_0 = \frac{1}{2}h\nu</math>. Kõrgemad energiad on üks teisest suurem <math>h\nu</math> võrra. <math>E_n = h\nu \left( n+\frac{1}{2} \right)</math> ==== Vesinikuaatomi Bohri mudel ==== Kineetiline energia avaldub kui <math>E_\mathrm{K} = {p^2}/{2\mu}</math>, kus <math>p = \frac{h}{\lambda}</math>. Kuna Bohri mudelis <math>2\pi r = n\lambda</math>, siis <math>E_\mathrm{K} = \frac{h^2 n^2}{8\pi^2 r^2 \mu}</math>. Potentsiaalne energia avaldub kui <math>E_\mathrm{P} = -\frac{Ze^2}{4\pi\epsilon_0r}</math>. Vesinikuaatomi puhul Coulomb'i potentsiaal on <math>V = -\frac{Ze^2}{4\pi\epsilon_0r}</math> ning <math>2E_{\mathrm{K}} = \Big\langle - r \cdot \frac{\partial }{\partial r}\frac{Ze^2}{4\pi\epsilon_0r}\Big \rangle = -V</math>, ehk <math>2\frac{h^2 n^2}{8\pi^2 r^2 \mu} = \frac{Ze^2}{4\pi\epsilon_0r}</math>. Saame avaldada <math>r</math> kui <math>r = \frac{\epsilon_0 h^2}{Ze^2\mu}n^2</math>. Aatomi koguenergia on <math>E_\mathrm{T} = E_\mathrm{K} + E_\mathrm{P} = -E_\mathrm{K} = \frac12 E_\mathrm{P}</math>. <math>E_n = -\frac{Z^2 e^4 \mu}{8 \pi \epsilon_0^2 h^2} \frac{1}{n^2}</math> rv97usm679mwd8yzn6ji50vdkyt3835 Mis on Rubiku kuubik? 0 3811 16598 2019-01-09T21:17:13Z Asaidlo 2157 Asaidlo teisaldas lehekülje [[Mis on Rubiku kuubik?]] pealkirja [[Kasutaja:Asaidlo/Mis on Rubiku kuubik?]] alla: See pole veel avalikuks lugemiseks valmis wikitext text/x-wiki #suuna [[Kasutaja:Asaidlo/Mis on Rubiku kuubik?]] 4a1iknamqaoi4sb5j9h8i9dup7ofpid Anorgaaniline Keemia/REDOKSREAKTSIOONID 0 3817 16622 2019-01-16T15:00:20Z Juliettus 2147 Uus lehekülg: '[[File:Химический ёжик.jpg|320 × 194 pixels px|thumb|right| Tin structures settled on a zinc by a redox reaction between Zinc and Tin Cloride.]] A '''redox reactio...' wikitext text/x-wiki [[File:Химический ёжик.jpg|320 × 194 pixels px|thumb|right| Tin structures settled on a zinc by a redox reaction between Zinc and Tin Cloride.]] A '''redox reaction''' is a reaction that occurs by the transfer of electrons from one species to another. Electron gain is called reduction and electron loss is called oxidation. The species that supplies electrons is the '''reducing agent''' (or ‘reductant’) and the species that removes electrons is the '''oxidizing agent''' (or ‘oxidant’). Oxidation then corresponds to an increase in the oxidation number of an element and reduction corresponds to a decrease in its oxidation number.<ref name=":1">Atkins, P.W.; Overton, T.L.; Rourke, J.P.; Weller, M.T. (2010). Shriver and Atkins' Inorganic Chemistry. New York: Oxford University Press.</ref><br> A redox reaction can be expressed as the difference of two reduction half-reactions.<br> Zn(s) + 2H<sup>+</sup>(aq) → Zn<sup>2+</sup> (aq) + H<sub>2</sub>(g)<br> 2H<sup>+</sup> (aq) + 2e<sup>-</sup> → H<sub>2</sub>(g)<br> Zn<sup>2+</sup>(aq) + 2e<sup>-</sup> → Zn(s)<br> The oxidized and reduced species in a half-reaction constitute a '''redox couple'''. A couple is written with the oxidized species before the reduced, as in H<sup>+</sup> /H<sub>2</sub> and Zn<sup>2</sup>+/Zn. <ref name=":1" /><br> == Standard potentials == The thermodynamic criterion of spontaneity is that, at constant temperature and pressure, the reaction Gibbs energy change, Δ<sub>r</sub>G, is negative. The standard reaction Gibbs energy, Δ<sub>r</sub>G°, is usually used. It is related to the equilibrium constant, K, through<br> Δ<sub>r</sub>G°=−RT lnK<br> Because the overall chemical equation is the difference of two reduction half-reactions, the standard Gibbs energy of the overall reaction is the difference of the standard Gibbs energies of the two half-reactions. The half-reaction of the reduction of hydrogen ions were chosen to have Δ<sub>r</sub>G°=0 at all temperatures.<br> Standard reaction Gibbs energies may be measured by setting up a '''galvanic cell''', an electrochemical cell in which a chemical reaction is used to generate an electric current. The cathode is the electrode at which reduction occurs and the anode is the site of oxidation<ref name=":1" />.<br> Standard conditions for an electrochemical cell are defined as follows: * unit activity for each component in the cell; * the pressure of any gaseous component is 1 bar (105 Pa); * a solid component is in its standard state; * the temperature is 298 K.<ref name=":2">Housecroft, C. E; Sharpe, A. G. (2008). Inorganic Chemistry (4th ed.). Prentice Hall. </ref><br> The potential difference of the cell composed of a hydrogen electrode and electrode of interest under standard conditions is named '''standard potential''' of the electrode<ref name=":3" />. Its value can be converted to a reaction Gibbs energy:<br> '''Δ<sub>r</sub>G = -nFE,'''<br> where n is the stoichiometric coefficient of the electrons transferred when the half-reactions are combined and F is Faraday’s constant (F = 96.48 kC/mol).<br> The standard potential of the H<sup>+</sup>/H<sub>2</sub> couple is zero at all temperatures.<br> For example, for reaction<br> Zn<sup>2+</sup>(aq) + 2e- → Zn(s)<br> E°(Zn<sup>2+</sup>, Zn) = -0.76 V<br> E<sub>cell</sub>° for an overall reaction<br> 2H<sup>+</sup> (aq) + Zn(s) → Zn<sup>2+</sup>(aq) + H<sub>2</sub>(g)<br> is the difference of the two standard potentials of the reduction half-reactions.<br> E<sub>cell</sub>° =E°(H<sup>+</sup>,H<sub>2</sub>) - E°(Zn<sup>2+</sup>, Zn) = 0 -(-0.76V) = +0.76 V<br> A reaction is favourable (in the sense K>1) if the corresponding standard cell potential is positive. Zinc has a thermodynamic tendency to reduce H<sup>+</sup> ions under standard conditions. The same is true for any metal that has a couple with a negative standard potential<ref name=":1" />.<br> == The factors that contribute to the standard potential == The general half-reaction for M<sup>z+</sup> reduction M<sup>z+</sup>(aq) + ze<sup>-</sup> → M(s) can be represented as taking place in 3 steps:<br> # M<sup>z+</sup>(aq) → M<sup>z+</sup>(g) dehydration/hydration (Δ<sub>h</sub>G≈ Δ<sub>h</sub>H)<br> # M<sup>z+</sup>(g) → M (g) ionisation (Δ<sub>i</sub>G= −Σ(IE))<br> # Me(g) → Me(s) sublimation/atomization (Δ<sub>s</sub>G=-Δ<sub>s</sub>H)<br> The thermodynamic cycle is simplified by ignoring the reaction entropy<ref name=":2" />. Gibbs energy change for the half reaction than can be expressed as the sum of energy changes for the steps, and standard potential is:<br> E°=ΔG/zF°=(Δ<sub>h</sub>H−Σ(IE)-Δ<sub>s</sub>H)/zF === Cs+/Cs and Li+/Li couple === The variation of standard potential down Group 1 seems contrary to expectation based on electronegativities insofar as Cs+/Cs ( χ=0.79, E°=2.94 V) has a less negative standard potential than Li+/Li (χ=2.20, E°=-3.04 V) despite Li having a higher electronegativity than Cs. Lithium has a higher enthalpy of sublimation(Δ<sub>s</sub>H=171 kJ/mol) and ionization energy(IE=526kJ/mol) than Cs (Δ<sub>s</sub>H=79kJ/mol, IE=382kJ/mol), and in isolation this difference would imply a less negative standard potential as formation of the ion is less favourable. However, Li+ has a large negative enthalpy of hydration(Δ<sub>h Li</sub>H=-520kJ/mol, Δ<sub>h Cs</sub>H=-264kJ/mol), which results from its small size (its ionic radius is 90 pm) compared with Cs\+ (181 pm) and its consequent strong electrostatic interaction with water molecules. Overall, the favourable enthalpy of hydration of Li outweighs terms relating to the formation of Li+ (g) and gives rise to a more negative standard potential<ref name=":1" />. === Na+, Na and Ag+, Ag couple === The value of E°(Na+, Na) = -2.71V may also be compared with that for E° (Ag+, Ag) = +0.80V. The (6-coordinate) ionic radii of these ions (r(Na) = 102 pm and r(Ag) = 115 pm) are similar, and consequently their ionic hydration enthalpies are also similar(Δ<sub>h Na</sub>H=-406kJ/mol, Δ<sub>h Ag</sub>H=-468kJ/mol). However, the much higher enthalpy of sublimation of silver(Δ<sub>s Ag</sub>H=284kJ/mol, Δ<sub>s Na</sub>H=109kJ/mol), and particularly its high ionization energy (IE<sub>Ag</sub>=735kJ/mol, IE<sub>Na</sub>=502kJ/mol), which is due to the poor screening by the 4d electrons, results in a positive standard potential<ref name=":1" />. == The Nernst equation == To judge the tendency of a reaction to run in a particular direction at an arbitrary composition, it is needed to know the sign and value of Δ<sub>r</sub>G at that composition.<br> Δ<sub>r</sub>G= Δ<sub>r</sub>G° + RT lnQ,<br> where Q is the reaction quotient:<br> aOx<sub>A</sub> + bRed<sub>B</sub> → a’Red<sub>A</sub> + b’Ox<sub>B</sub> Q=[Red<sub>A</sub>]<sup>a'</sup>[Ox<sub>B</sub>]<sup>b'</sup>/[Ox<sub>A</sub>]<sup>a</sup>[Red<sub>B</sub>]<sup>b</sup><br> At equilibrium, Q = K. When evaluating Q and K, the quantities in square brackets are to be interpreted as the numerical values of the molar concentrations. For reactions involving gas-phase species, the molar concentrations of the latter are replaced by partial pressures. Both Q and K are dimensionless quantities. Considering that:<br> E<sub>cell</sub> = -Δ<sub>r</sub>G/nF and E<sub>cell</sub>° = -Δ<sub>r</sub>G°/nF<br> the '''Nernst equation''' is:<br> '''E<sub>cell</sub> = E<sub>cell</sub>°- RTlnQ/nF'''<br> A reaction is spontaneous if, under the prevailing conditions, E<sub>cell</sub>>0, for then Δ<sub>r</sub>G<0.<br> At equilibrium E<sub>cell</sub>=0 and Q = K, so<br> lnK=nFE<sub>cell</sub>°/RT<ref name=":1" /> == The influence of pH == For many reactions in aqueous solution the electrode potential varies with pH because reduced species of a redox couple are usually much stronger Brønsted bases than the oxidized species. For a redox couple in which there is transfer of n<sub>e</sub> electrons and n<sub>H</sub> protons<br> Ox + n<sub>e</sub>e<sup>-</sup> + n<sub>H</sub>H<sup>+</sup> → RedH<sub>nH</sub> Q=[RedH<sub>nH</sub>]/([Ox][H+]<sup>H+</sup>) and <br> E = E°- (RT/n<sub>e</sub>F) * ln([RedH<sub>H</sub>]/[Ox][H<sup>+</sup>]<sup>nH</sup>) = E°- (RT/n<sub>e</sub>F) * ln([RedH<sub>H</sub>]/[Ox]) + n<sub>H</sub>RT ln([H<sup>+</sup>])/n<sub>e</sub>F<br> If use ln[H<sup>+</sup>] = ln 10 log[H<sub>+</sub>], pH = -log[H<sup>+</sup>] and define E’ as<br> E’= E°- (RT/n<sub>e</sub>F) * ln([RedH<sub>H</sub>]/[Ox]),<br> the potential of the electrode can be written as<br> E=E’- (n<sub>H</sub>RT*ln10/n<sub>e</sub>F)*'''pH'''<br> At 25°C<br> E=E’- ((0,059V)n<sub>H</sub>/n<sub>e</sub>F)*'''pH'''<ref name=":1" /><br> The potential decreases as the pH increases and the solution becomes more basic. == Latimer diagrams == In a '''Latimer diagram''' (a reduction potential diagram) for an element, the numerical value of the standard potential (in volts) is written over a horizontal line connecting species with the element in different oxidation states. The most highly oxidized form of the element is on the left, and in species to the right the element is in successively lower oxidation states<ref name=":1" />.<br> The Latimer diagram for chlorine in acidic solution, for instance, is [[File:Latimer - chlorine.jpg|445 × 48px|center]] As many half-reactions involve H<sup>+</sup> or OH<sup>-</sup> ions and the reduction potential varies with pH the Latimer diagrams are appropriate only at the stated pH values (usually diagrams are given for pH=0 and pH=14).<br> The standard potential of a couple that is the combination of two other couples is obtained by combining the standard Gibbs energies, not the standard potentials, of the half-reactions.<br> ΔG<sub>a+b</sub>= ΔG<sub>a</sub> + ΔG<sub>b</sub><br> -nFE<sub>a+b</sub>= -n<sub>a</sub>FE<sub>a</sub>–n<sub>b</sub>FE<sub>b</sub>, E°<sub>a+b</sub>=(n<sub>a</sub>E°<sub>a</sub>+n<sub>b</sub>E°<sub>b</sub>)/(n<sub>a</sub>+n<sub>b</sub>)<ref name=":1" /><br> Example. To calculate the value of E° for the HClO<sub>2</sub>/Cl<sub>2</sub> couple in acidic aqueous solution the following two half-reactions are used: HClO<sub>2</sub>+2e<sup>-</sup>→HClO (E°=+1,7) and HClO+e<sup>-</sup>→1/2Cl<sub>2</sub> (E°=+1,6). Their sum is the half-reaction for the required couple and E°=2*1,7+1,6/(1+2)=1,7<br> A species has a tendency to disproportionate into its two neighbours if the potential on the right of the species in a Latimer diagram is higher than that on the left<ref name=":1" />.<br> Example. Thermodynamically HClO<sub>2</sub> has a tendency to disproportionate into HClO and ClO<sub>2 </sub><br> == Frost diagrams == [[File:Frost diagram for manganese.png|320 × 220px|thumb|right|Frost diagram for manganese]] A '''Frost diagram''' (an oxidation state diagram) of an element is a plot of nE°(or ΔG° as ΔG°/F=nE°) for the couple X(N)/X(0) against the oxidation number, N, of the element. It shows how the Gibbs energies of formation of different oxidation states of an element vary with oxidation number<ref name=":1" />. <br> === Constructing of a diagramm === The (0,0) poit corresponds to the element is in its zero oxidation state.<br> In order to get other points coordinates the value E° should be taken for pair X<sup>n+</sup>/X<sup>0</sup> where reduced form is in its zero oxidation state and multiplied by the oxidation number of oxidized form. <ref name=":3">Третьяков, Ю.Д. (2004). Неорганическая химия. Москва: Академия, Т.1.</ref><br> Example. Volt-equivalent value, n, for Mn<sup>2+</sup> is 2, and for Mn<sub>2</sub>O is 4. === Features of a Frost diagramm: === *1.The most stable oxidation state of an element corresponds to the species that lies lowest in its Frost diagram.<br> Example. Mn<sup>2+</sup> is the most stable oxidation state for manganese in acidic media. *2.The slope of the line joining any two points (tg α) is equal to the standard potential of the couple, the steeper the line, the higher the standard potential. *3.The oxidizing agent in the couple with the more positive slope is liable to undergo reduction. *4.The reducing agent of the couple with the less positive slope is liable to undergo oxidation. Example. The steep slope connecting H<sub>3</sub>MnO<sub>4</sub> to lower oxidation numbers shows that this substation is a good oxidizing agent under standard conditions. *5.A species in a Frost diagram is unstable with respect to disproportionation if its point lies above the line connecting the two adjacent species. Example. Because Mn<sup>3+</sup> lies above the line joining Mn<sup>2+</sup> to MnO<sub>2</sub>, it should disproportionate into these two species. The chemical reaction is 2Mn<sup>3+</sup>(aq)+2H2O(l) → Mn<sup>2+</sup>(aq) + MnO(s) + 4H<sup>+</sup>(aq) *6.Two species will tend to comproportionate into an intermediate species that lies below the straight line joining the terminal species. A substance that lies below the line connecting its neighbours in a Frost diagram is inherently more stable than neighbours because their average molar Gibbs energy is higher and hence comproportionation is thermodynamically favourable<ref name=":1" />. == Pourbaix diagrams == [[File:Fe-pourbaix-diagram.svg|320 × 229px|frame|right|Simplified Pourbaix diagramm for iron]] A '''Pourbaix diagram''' (an E-pH diagram) is a map of the conditions of potential and pH under which species are stable in water.<br> A horizontal line separates species related by electron transfer only (redox reaction), a vertical line separates species related by proton transfer only, and sloped lines separate species related by both electron and proton transfer.<br> The simplified Pourbaix diagram for iron involves next reactions:<br> 1) Fe<sup>3+</sup>(aq) + e<sup>-</sup> → Fe<sup>2+</sup>(aq) E°= 0.77V<br> This reaction does not involve H<sup>+</sup> ions, so its potential is independent of pH and hence corresponds to a horizontal line on the diagram. If the environment contains a couple with a potential above this line, then the oxidized species, Fe<sup>3+</sup> , will be the major species. Hence, the horizontal line towards the top left of the diagram is a boundary that separates the regions where Fe<sup>3+</sup> and Fe<sup>2+</sup> dominate.<br> 2) Fe<sup>3+</sup>(aq) + 3H<sub>2</sub>O(l) → Fe(OH)<sub>3</sub>(s) + 3H<sup>+</sup> (aq)<br> This reaction is not a redox reaction, so it is insensitive to the electric potential in its environment and therefore is represented by a vertical line on the diagram. However, this boundary does depend on pH, with Fe<sup>3+</sup>(aq) favoured by low pH and Fe(OH)<sub>3</sub>(s) favoured by high pH.<br> 3) Fe(OH)<sub>3</sub>(s) + 3H<sup>+</sup>(aq) + e<sup>-</sup>→ Fe<sup>2+</sup>(aq) + 3H<sub>2</sub>O(l)<br> For this reaction the slope of potential against pH is n<sub>H</sub>/n<sub>e</sub>=-3<ref name=":1" />. === The stability field of water=== The blue sloping lines on a Pourbaix diagramm defining the upper and lower limits of thermodynamic water stability. The lines are the potentials for the O<sub>2</sub>/H<sub>2</sub>O and H<sup>+</sup>/H<sub>2</sub> couples, respectively.<br> Water may act as an oxidizing agent, when it is reduced to H<sub>2</sub>:<br> H<sub>2</sub>O(l) + e<sup>-</sup> →1/2H<sub>2</sub>(g) + OH<sup>-</sup> (aq)<br> For the equivalent reduction of hydronium ions in water at any pH (and partial pressure of H<sub>2</sub> of 1 bar) the Nernst equation gives<br> H<sup>+</sup>(aq) + e<sup>-</sup> →1/2H<sub>2</sub>(g) E=-0,059V pH <br> Water may also act as a reducing agent, when it is oxidized to O<sub>2</sub>:<br> 2H<sub>2</sub>O(l) → O<sub>2</sub>(g) + 4 H<sup>+</sup> (aq) + 4e<sup>-</sup><br> When the partial pressure of O<sub>2</sub> is 1 bar, the Nernst equation becomes<br> E= 1.23V - 0.059V pH<br> A reducing agent that can reduce water to H<sub>2</sub> rapidly, or an oxidizing agent that can oxidize water to O<sub>2</sub> rapidly, cannot survive in aqueous solution. The stability field of water is the range of values of potential and pH for which water is thermodynamically stable<ref name=":1" />. == Ellingham diagram == [[File:Ellingham diagram oxides rus.png|right|Ellingham diagram for the reduction of some metall oxides]] An '''Ellingham diagram''' is a graph of Δ<sub>r</sub>G° against the temperature. It summarizes the temperature dependence of the standard Gibbs energies of formation of metal oxides and is used to identify the temperature at which reduction by carbon or carbon monoxide becomes spontaneous.<br> To achieve a negative Δ<sub>r</sub>G° for the reduction of a metal oxide with carbon or carbon monoxide, one of the following reactions<br> a)C(s) + O<sub>2</sub>(g) → CO(g) <br> b)1/2C(s) + 1/2O<sub>2</sub>(g) → 1/2CO<sub>2</sub><br> c)CO(g) + 1/2O<sub>2</sub>(g) → CO<sub>2</sub>(g)<br> must have a more negative Δ<sub>r</sub>G° than a reaction<br> xM(s or l) + 1/2O<sub>2</sub> → M<sub>x</sub>O<br> under the same reaction conditions.<br> For constructing of an Ellingham diagramm the equation Δ<sub>r</sub>G° = Δ<sub>r</sub>H° - TΔ<sub>r</sub>S°<br> is used and the fact that the enthalpy and entropy of reaction are, to a reasonable approximation, independent of temperature. That being so, the slope of a line in an Ellingham diagram should therefore be equal to Δ<sub>r</sub>S° for the relevant reaction.<br> Using of the diagramm:<br> * For temperatures at which the C/CO line lies below the metal oxide line, carbon can be used to reduce the metal oxide and itself is oxidized to carbon monoxide. * For temperatures at which the C/CO<sub>2</sub> line lies below the metal oxide line, carbon can be used to achieve the reduction, but is oxidized to carbon dioxide. * For temperatures at which the CO/CO<sub>2</sub> line lies below the metal oxide line, carbon monoxide can reduce the metal oxide to the metal and is oxidized to carbon dioxide<ref name=":1" />. == References == rsi3nmuguw0jj4y37c1r2kg7eqcmdsk Anorgaaniline Keemia/Redoksreaktsioonid 0 3818 18220 18129 2021-03-02T03:56:15Z CommonsDelinker 47 Removing [[:c:File:Etheor-vs-chi.gif.svg|Etheor-vs-chi.gif.svg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Fitindia|Fitindia]] because: No license since 1 November 2020. wikitext text/x-wiki [[File:Химический ёжик.jpg|320 × 194 pixels px|thumb|right| Tina struktuurid, mis tekkisid tsingi pinnal redoksreaktsiooni tulemusena tinakloriidiga.]] '''Redoksreaktsioon''' on reaktsioon, mille käigus toimub elektronide ülekanne ühelt osakeselt teisele. Redutseerimiseks nimetatakse elektronide liitmise protsessi ning oksüdeerumiseks nimetatakse elektronide loovutamise protsessi. Osake, mis loovutab elektrone on '''redutseerija''' ning osake, mis liidab elektrone on '''oksüdeerija'''. Oksüdatsiooniprotsessi käigus osakese oksüdatsiooniaste kasvab ehk muutub positiivsemaks, redutseerumisprotsessi käigus osakese oksüdatsiooniaste kahaneb ehk muutub negatiivsemaks.<ref name="Atkins">Atkins, P.W.; Overton, T.L.; Rourke, J.P.; Weller, M.T. (2010). Shriver and Atkins' Inorganic Chemistry. New York: Oxford University Press.</ref> Redoksreaktsiooni võib väljendada summaarse reaktsioonivõrrandiga: <chem>Zn + 2H^+ -> Zn^2+ + H_2</chem>, millest saab eristada '''poolreaktsioone''' ehk redutseerumist <chem>2H^+ + 2e^- -> H_2</chem> ja oksüdeerumist <chem>Zn -> Zn^2+ + 2e^-</chem>. Sageli esitatakse mõlemad poolreaktsioonid redutseerumisreaktsioonidena, antud juhul <chem>2H^+ + 2e^- -> H_2</chem> ja <chem>Zn^2+ + 2e^- -> Zn</chem>. Poolreaktsiooni oksüdeeritud ja redutseeritud osakesed moodustavad '''redokspaari'''. Redokspaaris märgitakse oksüdeeritud vorm enne redutseeritud vormi. Antud reaktsiooni korral on redokspaarideks <chem>H^+/H_2</chem> ja <chem>Zn^2+/Zn</chem>. == Standardpotentsiaal == Reaktsiooni spontaansuse termodünaamiline kriteerium on negatiivne Gibbsi energia muut, <math>\Delta_\textrm{r}G</math>, etteantud temperatuuri ja rõhu juures. Tavaliselt kasutatakse reaktsiooni standartset Gibbsi energiat (standardsete tingimuste juures), <math>\Delta_\textrm{r}G^{\circ}</math>. See suurus on seotud tasakaalukonstandiga <math>K</math>: <math>\Delta_\textrm{r}G^{\circ} = -RT\ln K</math> Kuna summaarne keemiline reaktsioon on kahe poolreaktsioonide vahe, reaktsiooni standardne Gibbsi energia on kahe pool-reaktsioonide Gibbsi energiate vahe. Vesiniku ioonide redutseerimise reaktsioon on valitud reaktsiooniks, mille <math>\Delta_\textrm{r}G^{\circ} = 0</math> kõikide temperatuuride juures. Reaktsiooni standardne Gibbsi energia võib olla mõõdetud galvaanilise raku abil, mis on elektrokeemiline rakk, kus keemilist reaktsiooni on kasutatud elektrilise pinge genereerimiseks. Katood on elektrood, kus toimub redutseerimine, anoodil – oksüdeerimine. Tingimused elektrokeemilise raku jaoks võivad erineda. Tänapäeval kasutakse ühikaktiivsus iga komponendi jaoks, 10<sup>5</sup> Pa rõhk iga gaasilise komponendi jaoks ning temperatuuriks 298,15 K. Kui elektrokeemiline rakk, koostatud vesinikelektroodist ja uuritavast elektroodist on standardsete tingimuste all, siis antud rakupotentsiaalide vahet nimetatakse elektroodi '''standardpotentsiaaliks'''. Selle väärtust võib teisendada reaktsiooni Gibbsi energiaks: <math>\Delta_\textrm{r}G = -z\mathcal{F}E</math>, kus <math>z</math> on elektronide ülemineku stöhhiomeetriline koefitsient ja <math>\mathcal{F}</math> on Faraday arv.  Paari <chem>H^+/H_2</chem> standardne potentsiaal on null (<math>E^{\circ}(\textrm{H}^+/\textrm{H}_2) = 0~\textrm{V}</math>) iga temperatuuri juures. Reaktsiooni <chem>{Zn^{2+}} + 2e^{-} -> Zn</chem> jaoks <math>E^{\circ}(\textrm{Zn}^{2+}/\textrm{Zn}) = -0{,}76~\textrm{V}</math>. <math>E^{\circ}_\textrm{rakk}</math> tsingi ja vesiniku summaarse reaktsiooni <chem>2{H^+} + Zn -> {Zn^{2+}} + H2</chem> jaoks on kahe redutseerimisreaktsiooni standardsete potentsiaalide vahe <math>E^{\circ}_\textrm{rakk} = E^{\circ}(\textrm{H}^+/\textrm{H}_2) - E^{\circ}(\textrm{Zn}^{2+}/\textrm{Zn}) = +0{,}76~\textrm{V}</math>. Reaktsioon on soodne (<math>\Delta G < 0</math> ja <math>K > 1</math>), kui vastava raku standardne potentsiaal on positiivne. Seega tsink redutseerib H<sup>+</sup> ioone standardsete tingimuste all. == Termodünaamika == [[File:Thermocycle ox H.svg|none|240px|Vesiniku oksüdeerumise termotsükkel]] [[File:Thermocycle ox Na.svg|none|240px|Naatriumi oksüdeerumise termotsükkel]] [[File:Thermocycle red Cl2.svg|none|240px|Kloori redutseerumise termotsükkel]] <chem>H2</chem> ja <chem>Na</chem> oksüdeerumise ning <chem>Cl2</chem> redutseerumise termodünaamilised tsüklid saab kasutada absoluutse elektroodipotentsiaali arvutamiseks (<math>E_\textrm{abs}^{\circ}</math>). Vesiniku puhul <math>E_\textrm{abs}^{\circ}(\textrm{H}^+/\textrm{H}_2) = 4{,}44~\textrm{V}</math> ja selle abil saab väljundada kõike teiste elementide standardpotentsiaalid kui <math>E^{\circ} = E^{\circ}_\textrm{abs} - E_\textrm{abs}^{\circ}(\textrm{H}^+/\textrm{H}_2)</math>. <math>E^{\circ}_\textrm{abs}(\textrm{Me}^{z+}/\textrm{Me})</math> arvutamiseks avaldame metalliooni <math>\textrm{M}^{z+}</math> redutseerimise poolreaktsioon <math>{\textrm{M}^{z+}} + ze^{-} \rightarrow \textrm{M}</math> kolmel etapina: # <math>\textrm{M}^{z+}\textrm{(aq)} + ze^{-} \rightarrow \textrm{M}^{z+}\textrm{(g)}</math> dehüdratatsioon (<math>\Delta_\textrm{dh} G \approx -\Delta_\textrm{h} H</math>) # <math>\textrm{M}^{z+}\textrm{(g)} + ze^{-} \rightarrow \textrm{M}\textrm{(g)}</math> deionisatsioon (<math>\Delta_\textrm{di} G \approx - \sum \textrm{IE}_i</math>) # <math>\textrm{M}\textrm{(g)} \rightarrow \textrm{M}\textrm{(t/v)}</math> deatomisatsioon (<math>\Delta_\textrm{da} G \approx -\Delta_\textrm{a} H</math>) Ignoreerime entroopiat ja avaldame standardpotentsiaali kolme etappide entalpia muutude summana:   <math>E^{\circ}_\textrm{teor} = -\frac{\Delta_\textrm{dh} G + \Delta_\textrm{di} G + \Delta_\textrm{da} G}{z\mathcal{F}} \approx \frac{\Delta_\textrm{h} H + \sum \textrm{IE}_i + \Delta_\textrm{a}H}{z\mathcal{F}} - 4{,}44~\textrm{V}</math>. <math>E^{\circ}_\textrm{teor}</math> vs <math>E^{\circ}_\textrm{exp}</math> graafik näitab tugeva korrelatsiooni.<ref>McCafferty, E. (2007). Standard electrode potentials of the elements as a fundamental periodic property of atomic number. Electrochimica Acta, 52(19), 5884–5890.</ref> [[File:Eexp-vs-Etheor.svg|none|300px|Eksperimentaalse ja teoreetilise standardpotentsiaalide võrdlus]] Oletades, et olulisemaks sammuks on ionisatsioon ning lähendades IE elektronegatiivsusega saame tunduvalt nõrgema korrelatsiooni. See tähendab, et elementide elektrokeemia omapärasused on põhjustatud mitmete teguritega nagu: ioonilaeng, iooniraadius, elektronkonfiguratsioon, sidemeenergia, ionisatsioonienergia. === Cs<sup>+</sup>/Cs ja Li<sup>+</sup>/Li paar === Standardse potentsiaali väärtuste muutus perioodilisustabeli esimeses rühmas tundub vastupidine sellele, mida võiks oodata elektronegatiivsuse väärtustest. Tseesiumil Cs<sup>+</sup>/Cs (χ = 0,79, ''E''° = 2,94 V) on vähem negatiivne standardpotentsiaal kui liitiumil Li<sup>+</sup>/Li (χ = 0,98, ''E''° = −3,04 V), vaatamata sellele, et liitiumil on kõrgem elektronegatiivsus. Liitiumi sublimatsiooni entalpia (Δ<sub>s</sub>''H'' = 171 kJ/mol) ja ionisatsioonienergia (IE = 526 kJ/mol) on kõrgemad kui Cs (Δ<sub>s</sub>''H'' = 79 kJ/mol, IE = 382 kJ/mol) ja eraldi see viiks rohkem negatiivsele standardpotentsiaalile, kuna iooni moodustamine on vähem soodne. Aga Li-ioonil on tunduvalt negatiivsem hüdratatsiooni energia (Δ<sub>h</sub>''H''(Li) = −520 kJ/mol ''vs'' Δ<sub>h</sub>''H''(Cs) = −264 kJ/mol) selle väikesma raadiuse tõttu (''r''(Li<sup>+</sup>) = 90 pm ''vs'' ''r''(Cs<sup>+</sup>) = 181 pm), mis põhjustab tugevaid elektrostaatilisi interaktsioone vee molekulidega. Soodne Li hüdratatsiooni entalpia kaalub üle suurused, mis on seotud Li<sup>+</sup> muudustamisega ja viib negatiivsemale standardse potentsiaalile. === Na<sup>+</sup>/Na ja Ag<sup>+</sup>/Ag paar === Na (''E''°(Na<sup>+</sup>/Na) = −2,71 V) ja Ag (''E''°(Ag<sup>+</sup>/Ag) = +0,80 V) puhul on vastupidi, suuremat rolli mängivad teised suurused. Ioonide 6-koordinatiivsed raadiused on väga sarnased (''r''(Na) = 102 pm ja ''r''(Ag) = 115 pm) ja järelikult ioonide hüdratatsiooni entalpia väärtused on ka sarnased (Δ<sub>h</sub>''H''(Na) = −406 kJ/mol and Δ<sub>h</sub>''H''(Ag) = −468 kJ/mol). Aga palju kõrgema sublimatsiooni entalpia (Δ<sub>s</sub>''H''(Na) = 109 kJ/mol ''vs'' Δ<sub>s</sub>''H''(Ag) = 284 kJ/mol) ja ionisatsioonienergia (IE(Na) = 502 kJ/mol ''vs'' IE(Ag) = 735 kJ/mol) tõttu on hõbeda standardpotentsiaal on positiivsem. Kõrgemad väärtused on põhjustatud 4d elektronide nergemat varjestamisvõimest. == Nernsti võrrand == Selleks, et hinnata mis suunas toimub reaktsiooni antud tingimustel, on vajalik teada Gibbsi vabaenergia märki ja (+-) ja väärtus. Seda on võimalik leida läbi võrrandi: Δ<sub>r</sub>''G'' = Δ<sub>r</sub>''G''° + ''RT''·ln''Q'', kus ''Q'' on reaktsiooni quotient: ''a''Ox<sub>A</sub> + ''b''Red<sub>B</sub> → ''a''’Red<sub>A</sub> + ''b''’Ox<sub>B</sub> ''Q'' = [Red<sub>A</sub>]<sup>''a''</sup>[Ox<sub>B</sub>]<sup>''b''</sup>/[Ox<sub>A</sub>]<sup>''a''</sup>[Red<sub>B</sub>]<sup>''b''<br> Tasakaalu olekus ''Q'' = ''K''. Suuruseid nurksuludes on interpreteeritud kui molaarsed kontsentratsioonid. Gaasi faasis reaktsioonidele on molaarsed kontsentratsioonid asendatud osarõhkudega. Võttes arvesse, et ''E''<sub>cell</sub> = −Δ<sub>r</sub>''G''/''nF'' ja ''E''<sub>rakk</sub>° = −Δ<sub>r</sub>''G''°/''nF'' tuletatakse '''Nernsti võrrandi''': ''E''<sub>rakk</sub> = ''E''<sub>rakk</sub>° − ''RT''/''nF''·ln(Q) Reaktsioon on spontaanne, kui antud tingimuste all ''E''<sub>rakk</sub> > 0, mis vastab Δ<sub>r</sub>''G'' < 0. Tasakaaluolekus ''E''<sub>rakk</sub> = 0 ja ''Q'' = ''K'', saadakse temperatuursõltuvust ln(''K'') = ''nF/RT·E''<sub>rakk</sub>° == pH mõju == Paljude reaktsioonide jaoks vee lahuses elektroonne potentsiaal muutub pH muutusega, sest redoks paari redutseeritud osakesed tavaliselt on palju tugevamad Brønstedi alused, kui oksüdeeritud osakesed. Kui redoks paaril toimub  n<sub>e</sub> electronide ja n<sub>H</sub> protoonide üleminek<br>Ox + n<sub>e</sub>e<sup>-</sup> + n<sub>H</sub>H<sup>+</sup> → RedH<sub>nH</sub> Q=[RedH<sub>nH</sub>]/([Ox][H+]<sup>H+</sup>) ja <br> <math>E = E^\circ - \frac {R T}{n_e F} \ln \left ( \frac {[RedH_{n_H}]} {[Ox] [H^+]^{n_H}} \right ) = E^\circ - \frac {R T}{n_e F} \ln \left ( \frac {[RedH_{n_H}]} {[Ox]} \right ) + \frac {n_H R T}{n_e F} \ln ([H^+])</math> Kui kasutada ln[H<sup>+</sup>] = ln 10 log[H<sub>+</sub>], pH = -log[H<sup>+</sup>] ja defineerida <math> E^\prime </math> kui <br> <math> E^\prime = E^\circ - \frac {R T}{n_e F} \ln \left ( \frac {[RedH_{n_H}]} {[Ox]} \right ) </math>, elektroodi potentsiaali võib väljendada<br>E=E’- (n<sub>H</sub>RT*ln10/n<sub>e</sub>F)*'''pH''' 25°C juures<br>E=E’- ((0,059V)n<sub>H</sub>/n<sub>e</sub>F)*'''pH''' Potentsiaal kahaneb pH kasvuga. == Latimeri diagramm == '''Latimeri diagrammil''' (reduktsiooni potentsiaalne diagramm) on elemendi erinevad oksüdatsiooni vormid kirjutatud ühel real, kõige rohkem oksüdeeritud vorm on kirjutatud vasakul ja osakesed paremale on antud kasvava oksüdatsiooni astme järjekorras. Naaber vormid on ühendatud noolega, mis näitab redutseeritud vormi suunas. Noole kohal on kirjutatud paari standardse potentsiaali arvuline väärtus voltides<ref name="Atkins" />. Näiteks, kloori Latimeri diagramm happelises keskkonnas on järgmine: [[File:Latimer - chlorine.jpg|center]] Kuna paljud pool-reaktsioonid sisaldavad H<sup>+</sup> või OH<sup>-</sup> ioone ja potentsiaal varieerub pHga, siis Latimeri diagramme võib kasutada ainult fikseeritud pH väärtuste jaoks (tavaliselt diagramme antakse pH=0 ja pH=14 juures). <br>Selleks, et leida standardse potentsiaali paarile, mis koosneb mitte naaber-osakestest (mis on kahe teiste paaride kombinatsioon) tuleb summerida pool-reaktsioonide Gibbsi vaba energiaid, mitte potentsiaale. ΔG<sub>a+b</sub>= ΔG<sub>a</sub> + ΔG<sub>b</sub> -nFE<sub>a+b</sub>= -n<sub>a</sub>FE<sub>a</sub>–n<sub>b</sub>FE<sub>b</sub>, E°<sub>a+b</sub>=(n<sub>a</sub>E°<sub>a</sub>+n<sub>b</sub>E°<sub>b</sub>)/(n<sub>a</sub>+n<sub>b</sub>)<ref name="Atkins" /> Näide. Et leida  HClO<sub>2</sub>/Cl<sub>2</sub> paari E° väärtus happelises keskkonnas, tuleb kasutada järgmisi pool-reaktsioone HClO<sub>2</sub>+2e<sup>-</sup>→HClO (E°=+1,7) ja HClO+e<sup>-</sup>→1/2Cl<sub>2</sub> (E°=+1,6). Nende summa on antud paari pool-reaktsioon ja E°=2*1,7+1,6/(1+2)=1,7<br> Osakestel on tendents disproportsioneerumiseks kaheks naabriteks kui Latimeri diagrammil potentsiaal paremal on kõrgem kui vasakul<ref name="Atkins" />.<br> Näide. Termodünaamiliselt ainel HClO<sub>2</sub> on tendents disproportsioneeruda aineteks HClO ja ClO<sub>2 </sub><br> == Frosti diagramm == [[File:Frost Mn.svg|none|360px|Mangani Frosti diagramm]] Elemendi '''Frosti diagramm''' on graafik, mille ühel teljel  on <math>\textrm{X}(N)/\textrm{X}(0)</math> paari volt-ekvivalent (<math>NE^{\circ} = {\Delta G^{\circ}}/{\mathcal{F}}</math>) ja teisel – oksüdatsiooniaste (<math>N</math>). Antud diagramm näitab kuidas erinevate oksüdatsiooni vormide formeerumisel Gibbsi energiad varieeruvad oksüdatsiooni astmega.<ref name="Atkins" /> === Diagrammi ehitamine === [[File:Frost printsiples.svg|none|600px|Frosti diagramm]] Punkt (0,0) vastab elemendile 0-oksüdatsiooni astmes. Selleks, et ehitada teisi punkte, iga oksüdatsiooni astme jaoks tuleb võtta <math>E^\circ</math> väärtus paarile <math>\textrm{X}^{n+}/\textrm{X}^0</math> kus redutseeritud vorm on 0-oksüdatsiooni astmes, ja korrutada oksüdeeritud vormi oksüdatsiooniastmega.<ref name="Trejakov">Третьяков, Ю.Д. (2004). Неорганическая химия. Москва: Академия, Т.1.</ref> Näide. Volt-ekvivalent väärtus, <math>n</math>, Mn<sup>2+</sup> jaoks on 2, Mn<sub>2</sub>O jaoks on 4. === Frosti diagrammi omadused: === *1. Kõige stabiilsem elemendi oksüdatsiooni aste vastab osakesele, mis asub kõige madalamal Frosti diagrammil. Näide. Mn<sup>2+</sup> on kõige stabiilsem mangaani oksüdatsiooni aste happelises keskkonnas. *2. Kahe punkti ühendava liini kallak (tg α) on võrdne paari standardse potentsiaaliga, mida järsem liin, seda kõrgem potentsiaal. *3. Oksüdeerija paarist rohkem positiivse kallakuga allub redutseerimisele. *4. Redutseerija paarist vähema positiivse kallakuga allub oksüdeerimisele. Näide. H<sub>3</sub>MnO<sub>4 </sub> on ühendatud madalamate oksüdatsiooniastmete järsu kallaku joonega, mis näitab et see osake on hea oksüdeerija standardsetes tingimustes. *5. Kui osakese punkt asub diagrammil kahte naaberosakest ühendava joone kohal, siis see osake on ebastabiilne disproportsioneerumise vastu. Näide. Kuna Mn<sup>3+</sup> asub Mn<sup>2+</sup> ja MnO<sub>2</sub> ühendava joone peal, siis see disproportsioneerub nendeks kaheks osakeseks läbi reaktsiooni 2Mn<sup>3+</sup>(aq)+2H2O(l) → Mn<sup>2+</sup>(aq) + MnO(t) + 4H<sup>+</sup>(aq) *6. Kaks osakest alluvad komproportsioneerumisele vahepealseks osakeseks, mis asub neid kahte osakest ühendava joone all. Vahepealses osakeses antud juhul on madalam Gibbsi vabaenergia, kui naabrite keskmine energia ja komproportsioneerumine on termodünaamiliselt soodne.<ref name="Atkins" /> == Pourbaix' diagramm == [[File:Fe-pourbaix-diagram.svg|frame|right|Raua lihtsustatud Pourbaix' diagramm]] '''Pourbaix' diagramm''' (E-pH diagramm) on kaart potentsiaali ja pH tingimustest, mille juures osakesed on stabiilsed vees. <br>Horisontaalsed jooned eraldavad osakesi, mis on seotud ainult läbi elektronide ülekande (redoks reaktsioon), vertikaalne eraldab osakesi, mis on seotud läbi prootonite ülekande, ja kaldjooned eraldavad osakesi, mis on seotud nii elektronide, kui ka prootonite ülekande läbi.<br> Raua lihtsustatud Pourbaixi diagramm sisaldab järgmisi reaktsioone:<br> 1) Fe<sup>3+</sup>(aq) + e<sup>-</sup> → Fe<sup>2+</sup>(aq) E°= 0.77V<br> Reaktsioon ei sisalda H<sup>+</sup> ioone ja selle potentsiaal on pHst sõltumatu, järelikult talle vastab horisontaalne joon, mis eraldab Fe<sup>3+</sup> ja Fe<sup>2+</sup> domineerimise piirkondi.. Kui keskkond sisaldab antud joonest kõrgema potentsiaaliga paari, siis oksüdeeritud osakesed Fe<sup>3+</sup>, on peamine raua vorm. <br> 2) Fe<sup>3+</sup>(aq) + 3H<sub>2</sub>O(l) → Fe(OH)<sub>3</sub>(t) + 3H<sup>+</sup> (aq)<br>See reaktsioon ei ole redoks reaktsioon ja ta ei ole tundlik elektrilise potentsiaali vastu oma keskkonnas. Ta on esindatud vertikaalse joonega diagrammil. Aga see piir sõltub pHst: madala pH juures domineerib Fe<sup>3+</sup>(aq), kõrgema pH juures peamised osakesed on Fe(OH)<sub>3</sub>(t).<br> 3) Fe(OH)<sub>3</sub>(t) + 3H<sup>+</sup>(aq) + e<sup>-</sup>→ Fe<sup>2+</sup>(aq) + 3H<sub>2</sub>O(l)<br> Selle reaktsiooni jaoks on potentsiaali/pH kaldenurk võrdne n<sub>H</sub>/n<sub>e</sub>=-3<ref name="Atkins />. === Vee stabiilsuse ala=== Helesinised kaldjooned Pourbaixi diagrammil vastavad ülemisele ja alumisele vee termodünaamilise stabiilsuse ala piirdele. Need liinid on vastavalt O<sub>2</sub>/H<sub>2</sub>O ja H<sup>+</sup>/H<sub>2</sub> paaride potentsiaalid. <br> Vesi võib käituda nagu oksüdeerijana, kui ise redutseerub vesinikuks, H<sub>2</sub>:<br> H<sub>2</sub>O(l) + e<sup>-</sup> →1/2H<sub>2</sub>(g) + OH<sup>-</sup> (aq)<br> Hüdroonium ioone redutseerimise jaoks vees<br> H<sup>+</sup>(aq) + e<sup>-</sup> →1/2H<sub>2</sub>(g) iga pH juures ( ja H<sub>2</sub> osarõhu 1 bar) Nernsti võrrand annab E=-0,059V pH <br> Vesi võib olla redutseerijana, kui ise oksüdeerub hapnikuks, O<sub>2</sub>: <br> 2H<sub>2</sub>O(l) → O<sub>2</sub>(g) + 4 H<sup>+</sup> (aq) + 4e<sup>-</sup><br> Kui hapniku osarõhk on 1 bar, siis Nernsti võrrand annab  <br> E= 1.23V - 0.059V pH<br> Redutseerija, mis võib ruttu redutseerida vett vesinikuks, või oksüdeerija võimeline ruttu oksüdeerima vett hapnikuks ei saa eksisteerida veelahuses<ref name="Atkins" />. <!-- == Ellinghami diagramm == [[File:Ellingham diagram oxides rus.png|right|Ellinghami diagramm|alt=]] '''Ellinghami diagramm ''' on Δ<sub>r</sub>''G''° graafik vastu temperatuuri. Tema summeerib metalide oksiidide standardse Gibbsi energia temperatuursõltuvus. Antud diagrammi kasutatakse et leida temperatuuri, mille juures redutseerimine süsinikuga või süsinik monooksiidiga on spontaanne. Selleks et saada negatiivse Δ<sub>r</sub>''G''° väärtuse süsiniku või süsiniku monooksiidiga metalli oksiide redutseerimise jaoks, ühel järgmistest reaktsioonidest: a) C(s) + O<sub>2</sub>(g) → CO(g) b) ½C(s) + ½O<sub>2</sub>(g) → ½CO<sub>2</sub> c) CO(g) + ½O<sub>2</sub>(g) → CO<sub>2</sub>(g) peab olema rohkem negatiivne Δ<sub>r</sub>''G''° kui reaktsioonil ''x''M + ½O<sub>2</sub> → M''<sub>x</sub>''O samade tingimuste juures.   Ellinghami diagrammi ehitamise jaoks on kasutatud võrrandit: Δ<sub>r</sub><i>G</i>° = Δ<sub>r</sub><i>H</i>° − <i>T</i>Δ<sub>r</sub><i>S</i>° Millest tuleb välja, et joone kalde diagrammil peab olema võrdne vastava reaktsiooni Δ<sub>r</sub>''S''° Ellinghami diagrammi kasutamine:   * Nende temperatuuride jaoks, mille juures C/CO-joon on metalli oksiidist madalam, süsinik võib olla kasutatud metalli oksiidi redutseerimiseks metalliks, ja ta ise oksüdeerub süsiniku monooksiidiks. * Nende temperatuuride jaoks mille juures C/CO<sub>2</sub> -joon on metalli oksiidist madalam, süsinik võib redutseerida metalli oksiidi, aga ta ise oksüdeerub dioksiidiks. * Nende temperatuuride jaoks mille juures CO/CO<sub>2</sub>-joon on metalli oksiidist madalam, süsiniku monooksiid võib olla kasutatud metalli oksiidi redutseerimiseks, ja ta ise oksüdeerub süsiniku dioksiidiks<ref name="Atkins" />. --> == References == 4h2sykjyul8w9wthfvbsdrfjd22ku71 Anorgaaniline Keemia/Anorgaanilised lahustid ja ioonvedelikud 0 3819 16640 2019-01-18T08:50:48Z Eparman 2144 Eparman teisaldas lehekülje [[Anorgaaniline Keemia/Anorgaanilised lahustid ja ioonvedelikud]] pealkirja [[Anorgaaniline Keemia/Anorgaanilised lahustid]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Anorgaaniline Keemia/Anorgaanilised lahustid]] dsocu6du2smt52kh6h9itjd3865m2r9 Anorgaaniline Keemia/Ioonvedelikud 0 3820 16963 16821 2019-02-05T20:36:05Z 193.40.13.174 /* Omadused */ wikitext text/x-wiki [[Fail:Chemicum läbi ioonvedeliku.jpg|pisi|Chemicum läbi 1-etüül-3-metüül-imidasoolium tetraflouroboraadi.|299x299px]] '''Ioonne vedelik''' on vedelas [[et:w:Agregaatolek|olekus]] [[et:w:Sool|sool]]. Mõnikord kasutatakse ioonse vedeliku mõistet soolade puhul, mille [[et:w:Sulamistemperatuur|sulamistemperatuur]] on alla 100 ºC. Enamasti on need [[et:w:Kvaternaarsed ammooniumkatioonid|kvaternaarsed ammooniumi]] või [[et:w:Imidasool|imidasooliumi]] soolad, mis esinevad [[et:w:Toatemperatuur|toatemperatuuril]] [[et:w:Vedelik|vedelas]] olekus. Kui tavalised vedelikud, nagu näiteks [[et:w:Vesi|vesi]] või [[et:w:Bensiin|bensiin]], koosnevad põhiliselt elektriliselt neutraalsetest [[et:w:Molekul|molekulidest]], siis ioonsed vedelikud koosnevad [[et:w:Ioon|ioonidest]] ja ioonpaaridest. Selliseid aineid nimetatakse veel ka [[et:w:Elektrolüüt|'''elektrolüütideks''']], '''ioonseteks [[et:w:Sulam|sulamiteks]]''', '''sulanud sooladeks''', '''vedelateks sooladeks''' või '''ioonseteks [[et:w:Klaas|klaasideks]]'''.<ref name=":1">Catherine Housecroft, Alan G. Sharp, ''Inorganic chemistry (4th edition)''</ref><ref name=":2">Freemantle, Michael (2009). ''An Introduction to Ionic Liquids''. Royal Society of Chemistry. <nowiki>ISBN 978-1-84755-161-0</nowiki>.</ref> __TOC__ == Ajalugu == Ühe esimestest ioonvedelikest, etüülammooniumnitraadi sünteesis 1914. aastal [[et:w:Paul Walden|Paul Walden]]. Selle soola sulamistemperatuur on 12 ºC ehk toatemperatuuril on see sool vedel. Aine saadi etüülamiini reaktsioonil [[et:w:Lämmastikhape|lämmastikhappega]]. Sellal ei tuntud avastuse vastu suurt huvi ja sellele rakendusi ei otsitud. <ref>Charles M. Gordon, ''New developments in catalysis using ionic liquids'', Applied Catalysis A: General 222 (2001) 101–117</ref> Järgnevatel aastakümnetel pakkusid ioonvedelikud huvi eelkõige elektrokeemia valdkonnas. Aluminaat-süsteemid leidsid kasutust alumiiniumiga katmise juures, mõned ioonvedelikud sünteesiti ka orgaaniliste ainete lahustamiseks. Palju uuriti kloroaluminaate, mis osutusid aga niiskuskartlikeks ja reaktiivseteks ning paljudesse rakendustesse seetõttu ei sobi. <ref>Douglas R. MacFarlane, Mega Kar, Jennifer M. Pringle, ''Fundamentals of Ionic Liquids: From Chemistry to Applications'', 2017</ref> Läbimurre ioonsete vedelike sünteesis ja kasutuses toimus 1990ndatel. Aastal 1992 õnnestus John S. Wilkesil ja Michael J. Zaworotkol sünteesida uudseid ioonvedelikke, mis olid püsivad õhu ja vee suhtes. <ref>John S. Wilkes and Michael J. Zaworotko, ''Air and Water Stable I-Ethyl-3-methylimidazolium Based Ionic Liquids'', J. Chem. Soc, Chem. Comm. 1992, 13, 965-967</ref> == Nomenklatuur == [[Fail:Ioonvedelikes sagedasti kasutatavad ioonid.png|pisi|478x478px|Ioonvedelikes sagedasti kasutatavad ioonid.]] Ioonvedelikes kasutatakse enamasti ioone, millel on pikad süstemaatilised nimed, mistõttu tihti kasutatakse lühendeid. Alltoodud tabelites on mõned enimlevinud ioonide lühendid ja nende süstemaatilised nimed: {| class="wikitable" |+ !Iooni nimi !Lühend |- |1-etüül-3-metüülimidasoolium |[EMIM] |- |1-butüül-3-metüülimidasoolium |[BMIM] |- |1-heksüül-3-metüülimidasoolium |[HMIM] |- |1-oktüül-3-metüülimidasoolium |[OMIM] |- |1-detsüül-3-metüülimidasoolium |[DMIM] |- |N-etüülpüridiinium |[EPy] |- |N-butüülpüridiinium |[BPy] |- |Tetrabutüülfosfoonium |[P<sub>4444</sub>] |- |Tetrafluoroboraat |[BF<sub>4</sub>] |- |Heksafluorofosfaat |[PF<sub>6</sub>] |- |Bis(trifluorometüülsulfonüül)imiid |[Tf<sub>2</sub>N] |} <br /> == Omadused == [[Fail:P1010480-1s.JPG|pisi|Keedusool NaCl ja 1-butüül-3-metüülimidasoolium bis(trifluorometüülsulfonüül)imiid ([bmim][Tf<sub>2</sub>N]) 27°С juures.|213x213px]] Peaaegu iga sool, mis sulamisel ei lagune või ei aurustu, moodustab ioonse vedeliku. Näiteks [[et:w:Naatriumkloriid|keedusool]] (NaCl) sulab 801 °C juures vedelikuks, mis koosneb [[et:w:Naatrium|naatriumi]] [[et:w:Katioon|katioonidest]] (Na<sup>+</sup>) ja [[et:w:Kloor|kloori]] [[et:w:Anioon|anioonidest]] (Cl<sup>-</sup>). Jahtudes moodustab aga ioonne vedelik ioonse [[et:w:Tahkis|tahkise]], mis on kas [[et:w:Kristall|kristall]] või klaas. Enamasti on vedelikes ioonsed jõud tugevamad [[et:w:Van der Waalsi jõud|Van der Waalsi jõududest]] ja seetõttu sulavad ka tavalised soolad kõrgematel tempreratuuridel kui teised tahkised. Mõned soolad on aga vedelad ka allpool [[et:w:Toatemperatuur|toatemperatuuri]], näiteks 1-oktüül-3-metüülimidasoolium katiooni ja bis(trifluorometüülsulfonüül)imiid aniooniga ([OMIM][Tf<sub>2</sub>N]) ioonvedeliku klaasistusmistemperatuur on -84 ºC. <ref>Jacob M. Crosthwaite, Mark J. Muldoon, JaNeille K. Dixon, Jessica L. Anderson, Joan F. Brennecke, ''Phase transition and decomposition temperatures, heat capacities and viscosities of pyridinium ionic liquids,'' J. Chem. Thermodynamics 37 (2005) 559–568</ref> Ioonvedelike kasutamist piirab tihti tundlikkus vee suhtes, kokkupuutel vee või õhuniiskusega hakkavad nad lagunema ja mõnel juhul eraldama ka mürgiseid [[et:w:Gaas|gaase]]. Ioonsetel vedelikel on rida spetsiifilisi omadusi, mis lubavad neid kasutada uute tehnoloogiliste lahenduste väljaarendamisel<ref name=":2" />: * Need on vedelas olekus laias temperatuurivahemikus (tüüpiliselt −40 kuni 200 ºC , mõned kuni 350 ºC). * Need segunevad mitmete orgaaniliste lahustitega. * Need on suurepärased solvendid: on võimelised lahustama orgaanilisi, anorgaanilisi ja metallorgaanilisi ühendeid. * Need on väga heade elektriliste omadustega: neil on suur [[et:w:Elektrijuhtivus|juhtivus]], lai elektrokeemiliste potentsiaalide vahemik ja nad on madaltemperatuurilised elektrolüüdid. * Mitmed ioonsed vedelikud (põhiliselt [[et:w:Kloriidid|kloriide]] sisaldavad) võivad samaaegselt olla nii [[et:w:Katalüsaator|katalüsaatoriks]] kui ka reaktsiooni keskkonnaks. Ioonvedelikud on tihti halvad kuni keskmised elektrijuhid, mittepolaarsed, väga [[et:w:Viskoossus|viskoossed]] ja madala aururõhuga. Mitmed teised omadused, näiteks termiline stabiilsus, polaarsete ainete solvateerimine, väga väike süttimisoht ja katalüüsiomadused varieeruvad vastavalt koostisele. Hoolimata madalatest aururõhkudest (≈10<sup>−10</sup> Pa at 25˚C), on mõned ioonvedelikud 300 °C juures [[et:w:Destilleerimine|destilleeritavad]]. <ref>Martyn J. Earle, José M.S.S. Esperança, Manuela A. Gilea, José N. Canongia Lopes, Luís P.N. Rebelo, Joseph W. Magee, Kenneth R. Seddon, Jason A. Widegren, ''The distillation and volatility of ionic liquids,'' Nature volume 439, pages831–834 </ref> Nüüdseks on teada, et ioonvedelikud on gaasifaasis ioonpaaridena.<ref>James P. Armstrong; Christopher Hurst; Robert G. Jones; Peter Licence; Kevin R. J. Lovelock; Christopher J. Satterley & Ignacio J. Villar-Garcia (2007). "Vapourisation of ionic liquids". ''Physical Chemistry Chemical Physics''. '''9''' (8): 982–90. Bibcode:2007PCCP....9..982A. doi:10.1039/b615137j. <nowiki>PMID 17301888</nowiki></ref> Mõned ioonvedelikud ei ole aga termiliselt nii stabiilsed ja lagunevad kuumutamisel ja võivad eraldada ka kergestisüttivaid gaase.<ref>Cao, Yuanyuan; Mu, Tiancheng (12 May 2014). "Comprehensive Investigation on the Thermal Stability of 66 Ionic Liquids by Thermogravimetric Analysis". ''Industrial & Engineering Chemistry Research''. '''53''' (20): 8651–8664. doi:10.1021/ie5009597</ref> Ioonvedelike füüsikalisi omadusi võivad väga palju mõjutada väikesed vee, orgaaniliste solventide ja muude ioonide lisandid koostises.<ref name=":0">Kenneth R. Seddon, Annegret Stark, and María-José Torres, ''Influence of chloride, water, and organic solvents on the physical properties of ionic liquids,'' Pure Appl. Chem., Vol. 72, No. 12, pp. 2275–2287, 2000.</ref>[[Fail:Bmim.svg|pisi|219x219px|1-butüül-3-metüülimidasooliumheksafluorofosfaadi (BMIM-PF<sub>6</sub>) struktuur, tüüpiline ioonvedelik.]] === Katioonid === Ioonvedelike katioonid on enamasti asümmeetrilised orgaanilised katioonid, väga levinud on näiteks [[et:w:Imidasool|imidasooliumil]] baseeruvad soolad. Katioonide juures peetakse oluliseks nende inertsust hapniku ja õhuniiskuse suhtes. Katioonide alküülahelate pikkus mõjutab oluliselt ioonvedelike viskoossust. === Anioonid === Ioonvedelike anioonid on tihti [[et:w:Superhape|superhapete]] anioonid - väga nõrgad vesiniksideme aktseptorid ja nõrga koordineeriva võimega. Ühed levinumad anioonid on näiteks heksafluorofosfaat ja tetrafluoroboraat, samuti kasutatakse ka [[et:w:Halogeniidid|haliidioone]]. Samuti on oluline vastupidavus hapniku ja õhuniiskuse suhtes. === Viskoossus === Ioonsete vedelike viskoossus on võrreldes molekulaarsete solventidega tunduvalt kõrgem ja olenevalt ioonide valikust võib see varieeruda toatemperatuuril vahemikus 0,4-257000 mPa·s <ref>Kamil Paduszyński, Urszula Domańska, ''Viscosity of Ionic Liquids: An Extensive Database and a New Group Contribution Model Based on a Feed-Forward Artificial Neural Network,'' 2014, 54 (5), pp 1311–1324</ref>. Viskoossus sõltub oluliselt temperatuurist, [[et:w:Eksponentsiaalne kahanemine|kahanedes eksponentsiaalselt]] temperatuuri tõustes. <ref>Guangren Yu, Dachuan Zhao, Lu Wen, Shendu Yang, Xiaochun Chen, ''Viscosity of ionic liquids: Database, observation, and quantitative structure‐property relationship analysis,'' AIChE J, 58: 2885–2899, 2012</ref> Ka erinevad lisandid, näiteks vesi või kloriidioonid mõjutavad oluliselt ioonvedeliku viskoossust. Lisandi mõju viskoossusele 20 ˚C juures on ennustatav valemiga: <math>\eta = \eta_0e^\frac{-x}{a}</math>, kus η<sub>0</sub> on puhta ioonvedeliku viskoossus [mPa·s], x on lisandi [[et:w:Moolimurd|moolimurd]] ja a on ioonvedelikule omane konstant, mis näiteks [C<sub>4</sub>mim][BF<sub>4</sub>] jaoks on 0,23. <ref name=":0" /> === Termostabiilsus === Üldjuhul hakkavad ioonvedelikud enne lagunema kui keema ja sageli puudubki neil keemistemperatuur. Enamasti ei saa määrata ka kindlat lagunemistemperatuuri, sest see ei toimu järsku kindlal temperatuuril, vaid on aeglane protsess. Ka aururõhk on kuni lagunemistemperatuurini ülimadal. Ioonvedelike termostabiilst saab hinnata kas vastupidavusena lühiajalisele kuumutamisele või pikaajaline stabiilsusena kõrgel temperatuuril. Termostabiilsus sõltub oluliselt struktuurist, näiteks imidasooliumil baseeruvate ioonvedelike termostabiilsus langeb koos alküülrühmade pikkuste kasvuga. Ioonvedelike termostabiilsus korreleerub aniooni [[et:w:Hüdrofoobsus|hüdrofoobsusega]] (kui katioonid on samad), üldjuhul kahaneb termostabiilsus anioonide reas: [PF<sub>6</sub><sup>-</sup>] > [Beti<sup>-</sup>] > [NTf<sub>2</sub><sup>-</sup>] > [BF<sub>4</sub><sup>-</sup>] > [AsF<sub>6</sub><sup>-</sup>] > [Cl<sup>-</sup>].<ref name=":3">Cedric Maton, Nils De Vos, Christian V. Stevens, ''Ionic liquid thermal stabilities: decomposition mechanisms and analysis tools,'' Chem. Soc. Rev., 2013, 42, 5963</ref> Mitmed ioonvedelikud on stabiilsed 300 ºC juures, lühiajaliselt saab osasid ioonvedelikke kasutada ka 450 ºC juures (näiteks [m<sub>5</sub>im][NTf<sub>2</sub>]).<ref>Manuel Götz, Rainer Reimert, Siegfried Bajohr, Hülya Schnetzer, Jan Wimberg, Thomas J.S.Schubert, ''Long-term thermal stability of selected ionic liquids in nitrogen and hydrogen atmosphere,'' Thermochimica Acta 600 (2015) 82–88</ref><ref name=":3" /> == Rakendused == Ioonsetele vedelikele on palju rakendusi, näiteks [[et:w:Lahusti|lahustitena]] ja elektrolüütidena. Toatemperatuuril vedelad soolad on leidnud kasutust [[et:w:Patarei|patareides]]. Ioonvedelikele leitakse aina uusi rakendusi ja nende suur eelis on "häälestatavus", väikeste fragmentide muutmine ioonides võimaldab saada soovitud omadusi. === Gaaside hoiustamine === Ioonvedelikel on mitmeid huvitavaid lahustamisomadusi ja mitmed neist lahustavad hästi erinevaid gaase, seejuures on lahuse aururõhk pea olematu. Gaasi saab ioonvedelikku salvestada atmosfääri rõhul, vabastada aga vaakumi rakendamisel. See meetod on kasutust leidnud toksiliste gaaside säilitamisel transpordil nagu näiteks fosfiin ja trifluoroboraan.<ref>Daniel J. Tempel, Philip B. Henderson, Jeffrey R. Brzozowski, Ronald M. Pearlstein, and Hansong Cheng, ''High Gas Storage Capacities for Ionic Liquids through Chemical Complexation,'' 2008, 130 (2), pp 400–401</ref> === Ravimitööstus === Üle 50% ravimitest müüakse orgaaniliste sooladena. Mitmete toimeainete puhul esineb probleeme, näiteks erinevate polümorfide teke tahkes faasis ja madal biosaadavus. Uudse ravimivormina on väljapakutud ioonvedelikke, mille kasutamist ravimitena uuritakse.<ref>Jelena Stoimenovski, Douglas R. MacFarlane, Katharina Bica, Robin D. Rogers, ''Crystalline vs. Ionic Liquid Salt Forms of Active Pharmaceutical Ingredients: A Position Paper,'' Pharmaceutical Research, Vol. 27, No. 4, April 2010</ref> === Tselluloositööstus === Tselluloosi lahustamine pakub tööstustele suurt huvi, sest see on kiiresti taastuv loodusvara. Vees ja enamikes orgaanilistes solventides tselluloos ei lahustu. Küll on aga leitud mitmeid ioonvedelike, milles tselluloos arvestataval määral lahustub. Näiteks 1-butüül-3-metüülimidasooliumkloriidis saab kuni 25%-se tselluloosi lahuse.<ref>Richard P. Swatloski, Scott K. Spear, John D. Holbrey, Robin D. Rogers, ''Dissolution of Cellose with Ionic Liquids,'' J. Am. Chem. Soc., 2002, 124 (18), pp 4974–4975</ref> === Patareid === Ioonvedelikud on leidnud rakendust metall-õhk [[et:w:Patarei|patareides]] elektrolüüdina vee asemel. Ioonvedelikega patareidel on pikem eluiga nende ülimadala aururõhu tõttu. Lisaks on ioonvedelike elektrokeemiline aken väga palju suurem (kuni kuue voldini). <ref>Michel Armand, Frank Endres, Douglas R. MacFarlane, Hiroyuki Ohno, Bruno Scrosa, ''Ionic-liquid materials for the electrochemical challenges of the future,'' Nature Materials volume8, pages621–629 (2009)</ref> == Keskkonnamõju == Esialgu peeti ioonvedelikke keskkonnasõbralikeks, peamiselt nende ülimadala aururõhu ja väga väikse süttimisohu tõttu. Tänapäeval siiski neid enam rohelisteks ei peeta, sest tihti pole need taaskasutatavad, nende puhastamiseks on vaja kasutada suurel hulgal orgaanilisi solvente. Lisaks on leitud, et ioonvedelikud võivad bioakumuleeruda elusorganismides ja omada kahjulikku toimet. <ref>Dongbin Zhao  Yongcheng Liao  Ziding Zhang, ''Toxicity of Ionic Liquids,'' DOI:10.1002/clen.200600015</ref> == Viited == kd3jh0isygvugmqliiy6s4he6wp5aix Ellujäämine 0 3821 16652 16650 2019-01-20T13:09:46Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki {{Ellujäämine |Alatekst=Juhendid erinevates olukordades ellujäämiseks }} * [[Ellujäämine looduses]] * [[Ellujäämine ja vastupanu okupatsiooni tingimustes]] tog09hg6xxomvp3xpansh5ggzii2gls Mall:Ellujäämine 10 3822 16651 2019-01-20T13:08:46Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '{{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst={{{Alatekst}}} |Sisukord=<b>Sisukord</b> }}' wikitext text/x-wiki {{Sisukord |Tiitel={{FULLPAGENAME}} |Alatekst={{{Alatekst}}} |Sisukord=<b>Sisukord</b> }} nzfaukqoy7k8z4n7bsuv0lgo5uxrb0h Ellujäämine looduses 0 3823 18755 18384 2022-03-21T23:30:04Z Markovaht 2562 wikitext text/x-wiki '''Ellujäämine looduses''' on maalelavatel inimestel igapäevaselt vajalik. Ellujäämist looduses saab eristada pea neljal erineval maastikul(kõrb, mets, külmad- lumised alad ja džunglid). Ellujäämise oskused on suuresti seotud sellega, kus piirkonnas sa elad (näiteks, kui sa elad kõrbe piirkonnas, siis on sinu teadmised metsast ellujäämise et üsna madalad). Looduses on ellujäämine väga vajalik teadmine kuna sa ei te kunagi, millal sind võib variseda oht. '''Ellujäämine Eesti metsas:''' Eestit katab umbes 61% mets ehk 2.3 miljonit hektarit, mis annab Eestile 99. koha maailmas pea 200 riigi hulgast. Eesti metsas ellujäämist on võimalik kasutada pea kõikjal põhja parasvöötmes. Ellujäämine metsas on mõnevõrra kergem kui ellujäämine džunglites või kõrbetes. Mets pakkub kõike mida eluks vajalik, ainult tuleb otsida. Kuigi Eesti elanikud on harjunud tundma mürgistest roomajatest, taimedest ja seentest ainult rästikut, kärbseseent ja piibelehte kuid Eestis pea 200 liiki seeni millest pea 15 on mürgised ja taimedest 1440 liiki millest pea 100 on mürgised või ärritust tekkitavad. Kuigi Eesti on oma loomastiku poolest üsna kitsas on meil ka erinevaid inimesele ohtlike loomi nagu hall-hunt, pruun karu ja põder keda küll näeb metses üsna harva, aga siiski ta on olemas. Metsa minnes peaks kindlasti kaasas olema erinevaks situatsiooniks erinevad vahendid. Soovituslik nimekiri: Esmaabi pakk, signaali andmiseks vile, väike ellujäämis paun, mis koosneb tulepulk, tormi tikud( tule süütamiseks), peegel(tule süütamiseks päikselisel päeval, signaali andmiseks), kondoomid(vee kogumine ja filtreerimine), haaknõelad(lahtiste haavade kinnitamine), eraldi natuke sööki ja joogivett. Metsa minnes peab kindlasti teavitama oma lähedasi või sõpru, täpsemalt kuhu lähed ja kauaks. See on eriti tähtis, kuna läbi selle on pärast otsijatel ja politseil kergem ja kiirem teid ülesse leida. Kihiline riietumine on erilise tähtsusega. Kihiline riietumine annab võimaluse palavuse korral ühe kihtidest eemaldada ning anda kehal rahulikkult aega maha jahtumiseks. Vastasel juhul keha jahtub liiga kiiresti ja te võite külmetuda. '''Olen kadunud''' Kõnnin juba üsna kaua metsas ringi ja ühel hetkel märkan, et olen ära kadunud. Ära sattu paanikasse! Esmalt, ole rahulik ja püüa leida ning tuletada meelde tee kust tulid. Kui sa oled endale kinnitanud, et oled kadunud siis jää seisma, vaata ringi ja kuulata, kas on mingeid jälgi, hääli inimtegevusest. Edasi ei tohiks enam minna kuna esiteks on inimese aju tehtud nii, et üks osa ajust(parem või vasak) on tugevam ja kogu keha otse kõndides kaldub tugevama aju osa poole ning teiseks on see lihtsalt olla aja ja energia kulukas. qkhk484gyj7sivb37scnl7jzxk1uu0q Anorgaaniline Keemia/Happed ja alused 0 3824 18206 18205 2021-02-05T18:25:37Z Laura Puusepp 2445 wikitext text/x-wiki '''Happed ja alused''' on levinud ühendite klassid, mida on defineeritud eri teooriates mitmeti. [[et:w:hape|Happeks]] loetakse [[w:molekul|molekuli]] või [[w:ioon|iooni]], mis käitub uuritavas keskkonnas elektrontiheduse aktseptorina – andes vesilahusesse [[w:vesinikioon|vesinikiooni]] või olles [[w:Elektronpaar|elektronpaari]] aktseptor. [[w:Alus (keemia)|Alusele]] seevastu on iseloomulik olla elektrontiheduse doonor – andes vesilahusesse [[w:Hüdroksiidioon|hüdroksiidiooni]], käitudes vesinikiooni aktseptorina või elektronpaari doonorina. Happed ja alused eksisteerivad kõikjal meie ümber: nii elusorganismides toidu lagundamiseks ja valkude sünteesiks <ref>Voet, Judith G.; Voet, Donald. ''Biochemistry.'' New York: J. Wiley & Sons, 2004,pp. 496–500.</ref>, tööstuses väetiste, akude ja pesuvahendite tootmiseks kui ka toiduainetes. ==Hapete ja aluste teoreetiline käsitlus== Alus-happe, [[w:redoksreaktsioon|redoks-]] ja [[w:radikaalreaktsioon|radikaalreaktsioonid]] on keemias kolm põhilist reaktsioonitüüpi. Alus-happe protsesse käsitletakse erinevates eluvaldkondades, hõlmates igapäevaelu puudutavaid, sotsiaalteaduslikke, hariduslikke ning ajaloolisi asjaolusid. Kuna alus-happe kontseptsioon kirjeldab igapäevaeluga seonduvaid ilminguid, siis on inimeste kõnekeelde tekkinud mõisted ja väljendid nagu hapu maitse, maohape, sipelghape jne. Samal põhjusel on alus-happe käsitlusel tekkinud ka sotsiaalteadustes märkimisväärne mõju: kasina teadusliku info jagamine on tavapärane televisiooni reklaamides, kus tutvustatakse kosmeetika ja puhastusvahendite “pH-ga” produkte, erinevaid dieete ja toiduaineid, mis redutseerivad sinu organismi happelisust, vähendamaks vähi riski jms. Vasturääkivusi on põhjustanud õppekava, mis igal uuel õppeastmel õpetab üks-ühele vastuolulisi ajaloolisi alus-happe mudeleid. <ref>Jiménez-Liso, M.R.; López-Banet, L.; Dillon, J. (2020).''Changing How We Teach Acid-Base Chemistry.'' Sci & Educ 29, 1291–1315</ref> [[Image:Hydrochloric acid ammonia.jpg|thumb|Vesinikkloriidhape reageerimas ammoniaagi aurudega, mille tulemusel tekib ammooniumkloriid (valge suits).]] Kirjeldamaks võimalikult paljude ühendite vahelisi [[w:Keemiline reaktsioon|reaktsioone]] on hapete ja aluste definitsioonid läinud aina üldisemaks. Praeguseks mõnevõrra iganenud, kuid siiski laialdast kasutust leidev Brønsted-Lowry teooria laiendas Arrheniuse teooriat, jättes piiritlemata alus-happe reaktsiooni toimumise keskkonna <ref name="overton">Rayner-Canham, Geoffrey W., Geoff Rayner-Canham, and Tina Overton. ''Descriptive inorganic chemistry.'' Macmillan, 2003, pp. 137-160.</ref>. Lewise teoorial õnnestus jätkata definitsioonide üldistamist ning kaasata seeläbi ka koordinatiivühendid. '''Kõigi mudelite puhul üldised aspektid:''' *Dissotsatsiooni mudelist ([[w:Arrheniuse happe-alus teooria|Arrhenius]]): hape on aine, mis [[w:dissotsatsioon|dissotseerumisel]] tõstab vesilahuses H<sup>+</sup> ioonide kontsentratsiooni. Alus on selline aine, mis dissotseerumisel tõstab vesilahuses OH<sup>-</sup> ioonide kontsentratsiooni.<ref>Miessler, G.L.; Tarr, D.A. (1991). Inorganic Chemistry</ref> *Solvendi mudelist ([[w:Franklini happe-alus teooria|Franklin]]): ainet, mis põhjustab lahuses positiivsete ioonide kontsentratsiooni tõusu ning negatiivsete ioonide kontsentratsiooni vähenemist, nimetatakse happeks. Ainet, mis põhjustab lahuses positiivsete ioonide kontsentratsiooni vähenemist ning negatiivsete ioonide kontsentratsiooni tõusu, nimetatakse aluseks.<ref>Germann, Albert F.O. (6 October 1925). "A General Theory of Solvent Systems". Journal of the American Chemical Society. 47 (10): 2461–2468.</ref> *Prootoni mudelist ([[w:Brönsted & Lowry alus-happe teooria|Brönsted & Lowry]]): ainet, millele on võimalik siduda prootonit, nimetatakse aluseks ning ainet, mis on võimeline loovutama prootonit, nimetatakse aluseks. Happe ja aluse vahelist keemilise reaktsiooni võrrandit saame väljendada: HA + B = A<sup>-</sup> + BH<sup>+</sup> , Kus HA tähistab hapet, B tähistab alust, BH<sup>+</sup> tähistab B konjugeeritud hapet ning A<sup>-</sup> tähistab HA konjugeeritud alust.<ref name="atkins" /> *Elektronpaari mudel ([[w:Lewisi happed ja alused|Lewis]]): ainet, mis käitub elektronpaari aktseptorina, nimetatakse happeks, aluseks nimetatakse ainet, mis käitub elektronpaari doonorina. Alus-happe reaktsiooni käigus toimub elektronpaari üleminek.<ref name="atkins" /> *Kõrgrõhu mudel ([[w:Lux & Flood mudel|Lux & Flood]]): happena käituvad ained, mis on võimelised siduma [[w:oksiidioon|oksiidiooni]] ning alusena käituvad ained, mis saavad loovutada oksiidiooni. See teooria on kasulik [[w:väärisgaas|väärisgaasi]] ühendite, eriti ksenoonoksiidide, aga ka fluoriidide ja oksofluoriidide reaktsioonide süstematiseerimisel.<ref>Greenwood, Norman N.; Earnshaw, Alan (1984). Chemistry of the Elements. Oxford: Pergamon Press. p. 1056.</ref> *[[w:Fukui funktsioonid|Fukui]] ja [[w:frontaalmolekulaar orbital|frontaalmolekulaarorbitali]] mudel: (elektrontiheduse jaotuse roll) Sõltuvalt elektrontiheduse jaotumisest käsitletakse hapetena neid aineid või aine osi, kuhu tõenäoliselt saab lisada elektroni. Alustena käsitletakse neid aineid, mis tõenäoliselt saavad elektroni loovutada.<ref>Fuentealba, P.; Cárdenas, C. (2014) ''Density functional theory of chemical reactivity''. Chemical Modelling (11). p. 151-174.</ref> [[Fail:A H-teooriad.svg|raamita|keskel|Happe-Aluse teooriate Venni diagramm]] '''[[w:Lewisi happed ja alused|Lewise teooria]]''' lähtub eelkõige ühendite elektronstruktuuridest. Selle kohaselt on hape elektronpaari aktseptor (H<sup>+</sup>) ja alus elektronpaari doonor (NH<sub>3</sub>). Niiviisi jaotades on hapeteks ja alusteks võimalik jaotada väga suurt hulka [[w:Orgaanilised ühendid|orgaanilise]] ja [[w:Anorgaanilised ühendid|anorgaanilisi ühendeid]], mistõttu on see teooria laialdaselt kasutusel ka tänapäeval. Allpool toodud tabelis on kokkuvõtvalt toodud ühendite klassid, mida on võimalik Lewise teooria abil alusteks ja hapeteks jagada:<ref name="princp">Pfennig, Brian W. ''Principles of inorganic chemistry''. John Wiley & Sons, 2015, pp. 455–467.</ref> {| class="wikitable" |- ! Lewise happed !! Lewise alused |- |Prooton ja metalliioonid (H<sup>+</sup>, Cu<sup>2+</sup>, Fe<sup>3+</sup>) ||Mittemetallide anioonid (Cl<sup>−</sup>, Br<sup>−</sup>, H<sup>−</sup>) |- |Molekulid, mille aatomil on vaba valentskihi orbitaal (BF<sub>3</sub>, AlCl<sub>3</sub>) ||Ühendid ja ioonid, mille aatomil on vaba elektronpaar (NH<sub>3</sub>, CN<sup>−</sup>) |- |Elektrondefitsiitsed kaksiksidemetega ühendid (allüülsed katioonid, NO<sub>2</sub>) ||Kaksiksidemetega ühendid, kus ei esine elektronide puudujääki (eteen, butadieen) |- |Ooniumioonid [NH<sub>4</sub>]<sup>+</sup>, [(CH<sub>3</sub>)O]<sup>+</sup>|| Kompleksanioonid [BF<sub>4</sub>]<sup>−</sup>, [SbF<sub>6</sub>]<sup>−</sup>, [PF<sub>6</sub>]<sup>−</sup> |} Erinevalt eelkäijatest kirjeldab teooria edukalt koordinatiivühendite moodustamist ning hõlmab ka Brønsted-Lowry aluseid ja happeid.<ref name="atkins" /> Lewise teooriat võib veelgi üldistada, lähtudes elektronpaari asemel molekuli või iooni elektrontihedusest. Nii vaadeldes võib happeid käsitleda kui elektrontiheduse vastuvõtjaid ning aluseid kui elektrontiheduse doonoreid. Happe ja aluse vahelisel reaktsioonil toimub seega elektrontiheduste ühtlustumine ning seega happe elektrontiheduse kasv aluse arvelt. Lahustades solvendis happena käsitletavat ühendit, see esmalt dissotsieerub ning seejärel reageerib solvendi kui alusega langetades solvendimolekuli elektrontihedust. Reaktsiooni tulemusel kasvab solvooniumiooni (vees H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>) kontsentratsioon. Aluselise aine lahustumise korral reageerib dissotsieerunud ühend solvendi kui happega, kasvatades solvaadi (vees OH<sup>−</sup>) kontsentratsiooni. ==Fukui ja frontaalmolekulaarorbitali mudel== Püüdes käsitleda happeid ja aluseid võimalikult üldisena, saame vaadelda neid elektrontiheduse muutuste kaudu. Selle käsitluse põhjal on happed ained, mis saavad elektrontihedust vastu võtta ning alused ained, mis saavad elektrontihedust loovutada. Elektrontihedus kirjeldab elektroni ruumipunktis asumise tõenäosust. '''[[w:Fukui funktsioonid|Fukui funktsioonid]]''' kirjeldavad, kui tõenäoliselt aine mingi osa saab liita või loovutada elektrontihedust.<ref>Chermette, H. (1999). ''Chemical Reactivity Indexes in DensityFunctional Theory''. Journal of Computational Chemistry (20). 129-154.</ref> [[File:H+ FDL.png|thumb|Kujutlus vesinikioonist visualiseerides Fukui funktsioone.]] *Fukui funktsioon elektroni lisamiseks ainele: ''f<sup>+</sup>(r) = ρ<sub>N+1</sub>(r) – ρ<sub>N</sub>(r)'' *Fukui funktsioon elektroni eemaldamiseks ainelt: ''f<sup>–</sup>(r) = ρ<sub>N</sub>(r) – ρ<sub>N–1</sub>(r)'' Selle käsitluse järgi on H<sup>+</sup> ideaalne hape – see tähendab, et vesinikioonil puudub elektrontihedus, mida loovutada, ta saab vaid elektrontihedust vastu võtta. Seetõttu on f<sup>–</sup> funktsioon defineerimatu, puudub tõenäosus, et H<sup>+</sup> saab elektrontihedust loovutada. ====Peamised hapete tüübid Fukui funktsioonide järgi==== Visualiseerides Fukui funktsioone saab hinnata aine võimet liita või loovutada elektrontihedust. Joonistel kujutatakse sinise värviga piirkondi, mis tõenäoliselt saavad elektrontihedust liita, seega käituvad hapetena. Punase värviga kujutatakse võimet elektrontihedust loovutada, seega on molekuli punane piirkond alus. Vaatleme järgnevalt nelja eri tüüpi hapet:<ref>Te Velde, G.; Bickelhaupt, F. M.; Baerends, E. J.; Fonseca Guerra, C.; van Gisbergen, S. J. A.; Snijders, J. G.; Ziegler, T. (2001) Chemistry with ADF. Journal of Computational Chemistry (22). p 931-967.</ref> 1. tüüpi hape – H<sup>+</sup> (''s''-LUAO): H<sup>+</sup> + OH<sup>–</sup> ⇋ H<sub>2</sub>O [[Fail:Fukui H + OH.svg|500 px|raamita|keskel]] Joonisel on näha, et selles reaktsioonis käitub happena H<sup>+</sup> ioon, kuna temale saab liita elektrontihedust ning alusena OH<sup>–</sup> ioon, mille puhul näeme suurt punast osa, mis viitab võimele elektrontihedust loovutada. 2. tüüpi hape – metalli katioon (''s''-tüübi LUAO): Na<sup>+</sup> + F<sup>–</sup> ⇋ NaF [[Fail:Na+, F- ja Ne Fukui.svg|500 px|raamita|keskel]] Jooniselt on näha, et Na<sup>+</sup> käitub selles reaktsioonis happena, kuna sellel on terve osakese piires võimalik liita elektrontihedust ning alusena käitub F<sup>–</sup> ioon, kuna temal on võimalik elektrontihedust loovutada. Näeme, et selle käsitluse järgi käitub neoon happena. 3. tüüpi hape – tühi orbitaal (mittesiduv või lõdvendav ''π''-tüübi LUMO) BH<sub>3</sub> + NH<sub>3</sub> ⇋ H<sub>3</sub>B—NH<sub>3</sub> [[Fail:BH3, NH3 Fukui.svg|500 px|raamita|keskel]] Jooniselt on näha, et nii BH<sub>3</sub> kui ka NH<sub>3</sub> molekulid omavad korraga happelisi ja aluselisi piirkondi, aga NH<sub>3</sub> molekulis on happelised piirkonnad aluselistest piirkondadest ära varjestatud. Seega antud juhul käitub alusena NH<sub>3</sub> molekul, moodustades BH<sub>3</sub>-ga kompleksi. BH<sub>3</sub> molekuli happelisus on tingitud ''п''-tüübi LUMOst. 4. tüüpi hape – sigma side (lõdvendav ''σ''-tüübi LUMO) I<sub>2</sub> + I<sup>–</sup> ⇋ I<sub>3</sub><sup>–</sup> [[Fail:I2, I- Fukui.svg|500 px|raamita|keskel]] Jooniselt on näha, et I<sub>2</sub> molekulil on olemas nii happelised kui aluselised piirkonnad. Seega saab I<sub>2</sub> molekul käituda nii happe (elektrontiheduse vastuvõtja) kui alusena (elektrontiheduse loovutajana). Reaktsioonis I<sup>–</sup> (alusega), käitub I<sub>2</sub> happena. SO<sub>3</sub> + OH<sup>–</sup> ⇋ HSO<sub>4</sub><sup>–</sup> [[Fail:SO3 OH- Fukui.svg|500px|raamita|keskel]] Jooniselt on näha, et nii SO<sub>3</sub> kui ka OH<sup>–</sup> omavad happelisi ja aluselisi piirkondi ehk nad saavad elektrontihedust nii vastu võtta kui loovutada. Antud reaktsiooni puhul käitub SO<sub>3</sub> happena ning OH<sup>–</sup> alusena. [[Fail:SbF4+ vs NF4+ Fukui.svg|500 px|raamiga|paremal]] SbF<sub>5</sub> + F<sup>–</sup> ⇋ SbF<sub>6</sub><sup>–</sup> [[Fail:SbF5 + F- Fukui.svg|500 px|raamita|keskel]] Jooniselt on näha, et SbF<sub>5</sub> molekulil on olemas nii happelised kui aluselised piirkonnad. Seega saab SbF<sub>5</sub> molekul käituda nii happe kui alusena. SbF<sub>5</sub> puhul sõltub reaktsiooni toimumine ka katiooni suurusest. Kuna antimon on piisavalt suur aatom, siis ei ole viis fluori aatomit teda veel täiesti varjestanud ning tal on võime endale liita veel üks fluori aatom. Kui võrrelda omavahel SbF<sub>4</sub><sup>+</sup> iooni ja NF<sub>4</sub><sup>+</sup> iooni, siis on näha, et palju väiksema lämmastiku varjestavad neli fluori aatomit ning seetõttu ei saa talle rohkem fluori aatomeid liituda. ==Hapete ja aluste reaktsioonide liigitamine== Aluste ja hapete vahel toimuvad mitmeid reaktsioone, mida on võimalik jaotada põhimõtte järgi kolme rühma:<ref name="atkins">Atkins, Peter, and Tina Overton. Shriver and Atkins' inorganic chemistry. Oxford University Press, USA, 2010, pp. 111-143.</ref> *Kompleksi moodustumine happe ja aluse vahelisel reaktsioonil :[[File:LewisAcid.png|350px]] <math> \mathrm{Co^{2+} + 6H_{2}O \rightleftharpoons Co[H_{2}O]_{6}^{2+}} </math> <math>\mathrm{SiF_{2} + 2F^{-} \rightleftharpoons SiF_{6}^{2-}}</math><br> *Vahetusreaktsioon, kus hape või alus asendab kompleksi koostisesse kuuluva happe või aluse <math>\mathrm{HS^- (aq) + H_2 O (l) \rightleftharpoons S^{2-}(aq) + H_3 O ^+ (aq)}</math><br> :[[Image:ReakcjaSn1hydrolizabromkutertbutylowego.svg|reaction tert-butylbromide water overall]] *Metateesi reaktsioon - vahetusreaktsioon, mille käigus tekib ka asendatud happest/alusest kompleks <math>\mathrm{3AgNO_{3} + [Co(NH_3)_6]Cl_3 \rightleftharpoons 3 AgCl + [Co(NH_3)_6](NO_3)_3}</math><br> <math>\mathrm{Ba(OH)_2 + 2CuCNS \rightleftharpoons Ba(CNS)_2 + 2CuOH}</math> ==Hapete ja aluste tugevus== Enamasti mõistetakse happe tugevuse all selle võimet reaktsiooni käigus loovutada prooton kas solvendile või konkreetsele ühendile. Tugev hape [[w:Dissotsiatsioon (keemia)|dissotsieerub]] lahuses täielikult, samal ajal kui nõrga happe korral moodustub tasakaal dissotsieerunud ja dissotsieerumata vormi vahel. Hapete tugevuse iseloomustamiseks kasutatakse üldiselt [[w:Happe dissotsiatsioonikonstant|happe dissotsiatsioonikonstanti]] <math>K_a</math>, mis tasakaalu <math>\mathrm{HA \rightleftharpoons H^{+} + A^{-}}</math> korral avaldub kui: :<math chem>K_a = \frac\ce{[H+] [A^-]}\ce{[HA]}</math>, kus <math>\mathrm{[A^-]}</math> on happe dissotsieerunud vormi, <math>\mathrm{[H^+]}</math> vesinikiooni ja <math>\mathrm{[HA]}</math> happe dissotsieerimata vormi tasakaalulised [[w:Kontsentratsioon|kontsentratsioonid]]. Tugevateks alusteks loetakse ühendeid, mis võivad olla prootoni aktseptoriks ka väga nõrkade hapete korral. Tavaliselt kasutatakse ka nende tugevuse iseloomustamiseks happe dissotsiatsioonikonstanti <math>K_a</math>, mille väga väike väärtus viitab, et ülaltoodud tasakaal on väga tugevalt nihutatud prootoni sidumise suunas.<ref name="overton" /> ===Solvendi nivelleeriv toime=== Hape, mis on nõrk vees võib näida tugevana solvendis, mis on efektiivsem prootoni aktseptor. Seetõttu piisavalt aluseliste solventide korral ei pruugi olla võimalik eristada hapete tugevusi, sest kogu hape on deprotoneerunud vormis. Seda nähtust nimetatakse solvendi nivelleerivaks mõjuks. Igas lahuses on tugevaimaks happeks katioon ja aluseks anioon, mis tekivad solvendi autoionisatsioonil. Vesilahustes iga hape, mis on tugevam kui H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> annab vesikeskkonnas prootoni H<sub>2</sub>O-le ning tekib H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>. Samuti alus, mis on tugevam kui OH<sup>−</sup> reageerivad vee molekuliga võttes sellelt prootoni ning seetõttu on tugevaimaks aluseks OH<sup>−</sup> ioonid. Eeltoodud põhjustel pole võimalik vesikeskkonnas määrata, kas HI on tugevam hape kui HBr, sest kogu hape on dissotsieerunud.<ref name="atkins" /> ===Hapete tugevuse hindamine Born–Haberi tsüklist=== Hapete tugevust iseloomustav dissotsiatsioonikonstant <math>K_a</math> on teoreetiliselt arvutatav Born–Haberi tsüklist, mis võtab arvesse happe ja vesiniku vahelise sideme dissotsiatsiooni, vesiniku ionisatsiooni, tekkinud happe radikaali elektronafiinsust, ioonide hüdratatsiooni ning entroopia efekte. Järgneval joonisel on toodud Born–Haberi tsükkel HCl jaoks. :[[Fail:Born-Haber Cycle HCl.png|400px|Born-haber cycle HCl]] Tulenevalt mitmesugustest parameetritest, mis on vajalik sellise tsükli koostamiseks on kiireks võrdlemiseks selline meetod tülikas, sest nõuab laia andmebaasi eri energiatest, mida ei pruugi ollagi võimalik eksperimentaalselt määrata.<ref>Schmid, Roland, and Arzu M. Miah. ''The strength of the hydrohalic acids''. Journal of Chemical Education 78.1 (2001): 116.</ref> Esimeses lähenduses piisab hapete tugevuste võrdlemiseks ainult nende sideme dissotsiatsioonienergiate ning happe radikaalide [[w:Elektronafiinsus|elektronafiinsuste]] võrdlemisest. See on võimalik tulenevalt asjaolust, et kuna happe dissotsiatsioon leiab aset vesilahustes on [[w:entroopia|entroopiaefektid]] tühised, vesiniku [[w:Ionisatsioonienergia|ionisatsioonienergia]] on kõigi hapete jaoks sama ning dissotsieerumata happe dehüdratatsioonienergia on samas suurusjärgus ioonide hüdratatsioonienergiaga.<ref>Moran, Michael J.''Factors that influence relative acid strength in water: A simple model.'' Journal of chemical education 83.5 (2006): 800.</ref> ===Hapete-aluste tugevuse hindamine [[w:empiiriline valem (teadusteooria)|poolempiiriliselt]]=== Tulenevalt vajadusest hinnata hapete ja aluste tugevusi ilma ligipääsuta erinevatele andmebaasidele on välja pakutud mitmesuguseid erinevaid reegleid:<ref name="princp" /> *Paulingu reeglid võimaldavad hinnata oksohapete ja oksoanioonide tugevust, seostades omavahel hapete tugevuse [[w:karbonüülrühm|oksrühmade]] arvu suurenemisega, mis võimaldab laialdasemat delokalisatsiooni. Selle kohaselt : **Oksohappe <math>\mathrm{O_{x}E(OH)_{y}}</math> happelisuskonstandi negatiivne kümnendlogaritm (<math>pK_a</math>) avaldub kui: <math>pK_a = 8 - 5x</math> **[[w:Astmeline dissotsiatsioon|Astmeliselt dissotsieeruva]] mitmeprootonilise happe iga järgneva dissotsiatsiooniastme <math>pK_a</math> väärtus kasvab 5 ühiku võrra **Oksoanioonide <math>\mathrm{EO_{x}^{y}}</math> aluselisust saab hinnata valemist <math>pK_b = 10,0 - 5,7x - 10,2y</math> *Metalliioonid käituvad vesilahustes happena, interakteerudes vee molekulidega ning moodustades nendega komplekse. Hüdrateeritud metalliiooni happelisust saab hinnata valemiga: <math>pK_a = 15,14 - 88,16[\frac{Z^2}{r}+0,096(\chi-1,50)]</math>, kus <math>\chi</math> on metalliiooni elektronegatiivsus, <math>r</math> – hüdrateeritud kompleksi raadius ning <math>Z</math> – metalliiooni laeng. * Oksohapete tugevuste hindamiseks on Meek<ref>Meek, Terry L. ''Acidities of oxoacids: Correlation with charge distribution.'' Journal of chemical education 69.4 (1992): 270.</ref> välja pakkunud meetodi, mis tugineb Sandersoni printsiibile, mille kohaselt sama molekuli aatomite elektronegatiivsused ühtlustuvad. Sellise ühtlustumise tulemusena omandavad aatomid, mille elektronegatiivsus langeb negatiivse laengu ning aatomid, mille elektronegatiivsus kasvab, positiivse laengu. Kirjeldatud meetodit kasutades leitakse koefitsient <math>R</math>: <math>R =\frac{\mathrm{vesiniku\,osalaeng\,happes}}{\mathrm{hapniku\,osalaeng\,konjugeeritud\,aluses}}</math>, kus <math>R</math> korreleerub <math>pK_a</math> väärtusega ning võtab arvesse nii ühendi happelisust kui ka konjugeeritud aluse tugevust. ==Kõvade ja pehmete happe-alus kontseptsioon (HSAB)== HSAB on lähenemine, mida kasutatakse ühendite stabiilsuse ning [[w:reaktsiooni mehhanism|reaktsioonimehhanismide]] kvalitatiivseks kirjeldamiseks. Selle kohaselt jaotatakse happed ja alused kõvadeks ning pehmeteks [[w:Halogeniidid|haliidioonidega]] moodustatud komplekside tugevuse alusel.<ref name="atkins" /> [[Fail:HSABhappe-alus.png|pisi|paremal]]<ref>https://docs.google.com/spreadsheets/d/1eEUuZLFTqfk_pBOIxkN_Ah91JAQTwh9y6VHOW_SpM7k/edit?usp=sharing</ref> Kõvad happed moodustavad komplekse kõvaduse kasvamise järjekorras: I<sup>−</sup> < Br<sup>−</sup> < Cl<sup>−</sup> < F<sup>−</sup>. Kuna F<sup>−</sup> on sellest reast väikseim ioon, siis on ta ka kõige kõvem alus ning moodustades kompleksi kõva happega, tekib kõrgema tasakaalukonstandiga kompleks. Pehmed happed moodustavad komplekse kõvaduse järjekorras: I<sup>−</sup> > Br<sup>−</sup> > Cl<sup>−</sup> > F<sup>−</sup>, kuna I<sup>−</sup> on halogeenidest suurim, siis on tegemist pehme alusega ning pehme alusega reageerivad hästi pehmed happed. Seega tekib pehme aluse ja pehme happe reaktsioonil püsiv kompleks. <ref name="atkins" /> Jooniselt (Joonis 1.) saab näha, et langeva trendiga katioonid on tugevad happed ning tõusva trendiga pehmed. Näiteks on Al<sup>3+</sup> puhul tegemist tugeva happega, kuna tema tasakaalukonstant F<sup>−</sup> iooniga on kõrgem kui Cl<sup>−</sup> ja Br<sup>−</sup> ioonidega. Hg<sup>3+</sup> on aga pehme hape, kuna tema tasakaalukonstant F<sup>−</sup> iooni puhul on madalam kui Cl<sup>−</sup>, Br<sup>−</sup> ja I<sup>−</sup> ioonide puhul. Kõrgem tasakaalukonstant viitab püsivama ühendi tekkele. See sobib ka varasemalt vaadeldud teooriaga, et kõvad alused ja happed on suure laengutihedusega väikesed osakesed ning pehmed happed ja alused on väikese laengutihedusega suured osakesed. '''HSAB teooria järgi tähendab pehmus võimet moodustada kovalentset sidet, mida reguleerib orbitaalne interaktsioon. Kõvadus on võime moodustada ioonilist sidet ning seda reguleerivad elektrostaatilised interaktsioonid.''' [[Image:hardsoftacids.png|thumb|Kõvade-pehmete hapete jaotus]] [[Image:hardsoftbases.png|thumb|Kõvade-pehmete aluste jaotus]] * Kõvasid happeid iseloomustavad väikesed mõõtmed, tugev [[w:Solvatatsioon|solvatatsioon]], suur positiivne laengutihedus ja madal [[w:Elektronafiinsus|elektronafiinsus]]. Kõvad happed on näiteks: Li<sup>+</sup>, H<sub>3</sub>O<sup>+</sup> ja SO<sub>3</sub>. *Pehmetele hapetele (Ag<sup>+</sup>, BH<sub>3</sub>, Pd<sup>2+</sup>) on iseloomulik suurem raadius, väike positiivne laengutihedus ning kerge polariseeritavus. *Kõvadele alustele (NH<sub>3</sub>, H<sub>2</sub>O, OH<sup>−</sup>) on samuti iseloomulik väikse raadius, solvendi tugev solvatatsioon ning lisaks väga [[w:Elektronegatiivsus|elektronegatiivsete]] tsentrite olemasolu. *Pehmetel alustel (H<sup>−</sup>, I<sup>−</sup>, CO) on suur raadius, keskmiste elektronegatiivsustega tsentrid ning kerge polariseeritavus <ref name="princp" />. {| class="wikitable" |- ! Kõvad happed !! Piiripealsed happed !! Pehmed happed |- |<chem>H^{+}</chem>, <chem>Li^{+}</chem>, <chem>Na^{+}</chem>, <chem>Rb^{+}</chem>, <chem>Be^{+}</chem>, <chem>Mg^{2+}</chem>, <chem>Ca^{2+}</chem>, <chem>Sr^{2+}</chem>, <chem>Mn^{2+}</chem>, <chem>Al^{3+}</chem>, <chem>Cr^{3+}</chem>, <chem>Fe^{3+}</chem>, <chem>Co^{3+}</chem>, <chem>Sc^{3+}</chem>, <chem>La^{3+}</chem>, <chem>As^{3+}</chem>, <chem>Ga^{3+}</chem>, <chem>Si^{4+}</chem>, <chem>Ti^{4+}</chem>, <chem>Zr^{4+}</chem>, <chem>Sn^{4+}</chem>, <chem>Ce^{4+}</chem>|| <chem>Fe^{2+}</chem>, <chem>Co^{2+}</chem>, <chem>Ni^{2+}</chem>, <chem>Zn^{2+}</chem>, <chem>Pb^{2+}</chem>, <chem>Sn^{2+}</chem>, <chem>Sb^{3+}</chem>, <chem>Bi^{3+}</chem>, <chem>Cu^{2+}</chem>|| <chem>Pd^{2+}</chem>, <chem>Cd^{2+}</chem>, <chem>Pt^{2+}</chem>, <chem>Hg^{+}</chem>, <chem>Cu^{+}</chem>, <chem>Ag^{+}</chem>, <chem>Ti^{+}</chem>, <chem>Au^{+}</chem>, <chem>Hg^{2+}</chem> |- ! Kõvad alused !! Piiripealsed alused !! Pehmed alused |- | <chem>H_2O</chem>, <chem>F^{-}</chem>, <chem>OH^{-}</chem>, <chem>CO_3^{2-}</chem>, <chem>ClO_4^{-}</chem>, <chem>NO_3^{-}</chem>, <chem>PO_4^{3-}</chem>, <chem>Cl^{-}</chem>, <chem>CH_3COO^{-}</chem>, <chem>ROH</chem>, <chem>RO^{-}</chem>, <chem>NH_3</chem>, <chem>RNH_2</chem>, <chem>N_2H_4</chem> || <chem>C_6H_5NH_2</chem>, <chem>C_5H_5N</chem>, <chem>N_3^{-}</chem>, <chem>Br^{-}</chem>, <chem>NO_2^{-}</chem>, <chem>SO_3^{2-}</chem>, Püridiin || <chem>H^{-}</chem>, <chem>R_2S</chem>, <chem>RSH</chem>, <chem>RS^{-}</chem>, <chem>I^{-}</chem>, <chem>SCN^{-}</chem>, <chem>R_3P</chem>, <chem>R_3As</chem>, <chem>CN^{-}</chem>, <chem>RNC</chem>, <chem>CO</chem>, <chem>C_2H_4</chem>, <chem>R^{-}</chem> |} Kontseptsiooni põhiliseks reegliks on, et kõvad ioonid moodustavad eelistatult kompleksi kõvade ioonidega ning pehmed ioonid kompleksi pehmete ioonidega. Näiteks saab HSAB teooria abil hinnata, kas naatriumjodiidi ja hõbe(I)nitraadi vahelisel reaktsioonil moodustub eelistatult hõbe(I)jodiid ja naatriumnitraat või jäävad ühendid lähteainete kujule. '''Näiteid:''' Li<sup>+</sup> + F<sup>−</sup> → LiF↓ Kuna Li<sup>+</sup> on kõva hape ning F<sup>-</sup> on kõva alus, siis moodustavad nad vees lahustumatu LiF. Liitiumhalogeniidi lahustuvus vees paraneb kui liikuda rühmas allapoole, F<sup>−</sup> < Cl<sup>−</sup> < Br<sup>−</sup> < I<sup>−</sup>, kuna I<sup>-</sup> on pehme alus, siis moodustuv ühend ei ole nii püsiv. Ag<sup>+</sup> + I<sup>−</sup> → AgI↓ Hõbedaioon moodustab jodiidiga vees lahustumatu ühendi AgI, kuna Ag<sup>+</sup> on pehme hape ning I<sup>-</sup> pehme alus. Hõbehalogeniidi lahustuvus vees paraneb kui liikuda rühmas ülespoole, F<sup>−</sup> > Cl<sup>−</sup> > Br<sup>−</sup> > I<sup>−</sup>. Hg<sup>2+</sup> + 4SCN<sup>−</sup> → Hg(SCN)<sub>4</sub><sup>2–</sup> Zn<sup>2+</sup> + 4SCN<sup>−</sup> → Zn(NCS)<sub>4</sub><sup>2–</sup> Kuna Hg<sup>2+</sup> ioon on pehmem hape kui Zn<sup>2+</sup> ioon, siis reaktsioonil SCN<sup>-</sup> iooniga tekivad kompleksid, mis erinevad selle poolest, millise elemendi aatom on katiooniga seotud. Kuna lämmastik on kõvem alus kui väävel, siis soovib Zn<sup>2+</sup> ühineda lämmastikuga ning Hg<sup>2+</sup> ühineda väävliga. TiCl<sub>4</sub> + 2H<sub>2</sub>O → TiO<sub>2</sub> + 4HCl See hüdrolüüsireaktsioon on samuti kirjeldatav kõvade-pehmete hapete/aluste teooria põhjal. Titaan on pehmem hape kui vesinikioon, kloriid aga kõva alus, mistõttu kloriidioon moodustab palju hõlpsamini ühendi vesinikiooniga. 4Au + 8CN<sup>−</sup> + O<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O → 4[Au(CN)<sub>2</sub>]<sup>−</sup> + 4OH<sup>−</sup> Au + 4Cl<sup>−</sup> + NO<sub>3</sub><sup>−</sup> + 4H<sup>+</sup> → [AuCl<sub>4</sub>]<sup>−</sup> + NO + 2H<sub>2</sub>O Kulla lahustumist saab vaadelda vastavalt HSAB teooriale kui happe-alus reaktsiooni. Esimese näite puhul moodustavad ühendi pehme hape Au ja pehme alus CN<sup>−</sup>. CaS + CuO → CuS + CaO 4SiH<sub>3</sub>F → 3SiH<sub>4</sub> + SiF<sub>4</sub> Rekombinatsiooni reaktsiooni saab vaadata HSAB teooria alusel. Esimesel näitel on vask(II)ioon pehme hape ning kaltsium(II)ioon tugev hape, sulfiidioon on pehme alus ning oksiidioon kõva alus. Seega rekombineeruvad anioonid ja katioonid ringi nii, et kõva hape ühineb kõva alusega ja pehme hape pehme alusega. Teise näite puhul on räni kõva hape ning floriid ioon kõva alus, aga H<sup>−</sup> ioon on pehme alus. Seetõttu kombineeruvad ained nii, et saaksid ühineda kõva hape ja kõva alus. Ühendite happelisust ja aluselisust ei ole paraku võimalik hästi kirjeldada tuginedes pelgalt ühele parameetrile. Selle puudujäägi korrigeerisid Russell S. Drago ja Bradford Wayland pakkudes välja poolempiirilise võrrandi, mis kirjeldab happe A ja aluse B vahelist reaktsiooni jaoks, mille [[w:Entalpia|entalpia]] on <math>\Delta H^0_\mathrm{AB}</math>, on järgnev:<ref>Drago, R. S.; Wayland, B. B. (1965). ''A Double-Scale Equation for Correlating Enthalpies of Lewis Acid-Base Interactions.'' Journal of the American Chemical Society. 87: 3571–3577</ref><ref name="princp" /> <math>\mathrm{A(g)\,+B(g)=A-B(g)}</math> <math>\Delta H^0_\mathrm{AB}=E_\mathrm{A} E_\mathrm{B} + C_\mathrm{A} C_\mathrm{B}</math>, kus parameeter <math>E</math> võtab arvesse ühendi [[w:Iooniline side|ioonseid]] [[w:Interaktsioon|interaktsioone]] ning parameter <math>C</math> [[w:Kovalentne side|kovalentseid]] interaktsioone. Kasutades neid empiirilisi parameetreid on võimalik hinnata reaktsiooni tekkeentalpiat, kusjuures mõlema ühendi suured <math>E</math> väärtused viitavad, et tegu on valdavalt kahe “kõva” ühendi reaktsiooniga ning ühendite suurte <math>C</math> väärtuste korral pigem “nõrkade” ühendite reaktsiooniga. Võrrandi puuduseks on, et selle abil on võimalik hinnata ainult gaasifaasis või väheinterakteeruvates solventides toimuvaid reaktsioone, mistõttu saab seda kasutada peaasjalikult ainult neutraalsete molekulide korral.<ref name="atkins" /> ==Viited== {{viited}} ezn9p59mnn3keyaenkzc3rii4029oeb Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS. 1 ÕPPEAASTA 0 3825 16717 2019-01-24T14:14:10Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS. 1 ÕPPEAASTA]] pealkirja [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Muusika kompositsiooniõpetus/NÄIDISKURSUS. KUTSEKESKHARIDUS]] pu8mmjoyfth64f5fnehq6a1w9ix1vlh Anorgaaniline Keemia/Fmetallid 0 3826 16950 16949 2019-02-04T10:31:16Z 193.40.12.10 /* Hüdriidid */ wikitext text/x-wiki f-metallid on elemendid, mis asuvad s- ja d-ploki vahel. Perioodilisustabelis on nad enamasti teistest elementidest eraldatud ning f-metallide kaks rida asuvad ülejäänud perioodilisustabelist all pool. Ploki nimetus elementide klassifitseerimisel tuleneb sellest missugusel orbitaalil väliskihi elektronid paiknevad. Üldiselt jagunevad f-bloki metallid lantanoidideks ja aktinoidideks. Kuna f-orbitaalil saab olla 7 paari elektrone, on f-elementidel 14 rühma. Lantanoidide ja aktinoidide täpsem määratlemine on tekitanud inimeste vahel erinevaid arvamusi. Mõnel pool liigitatakse lantanoidideks elemendid järjekorranumbriga 57–70 ja aktinoidide hulka elemendid 89–102, sellise liigituse põhjenduseks on sarnaste omaduste esinemine lähedalolevate elementide vahel. Teisel juhul liigitatakse jälle lantanoidideks elemendid 58–71 ja aktinoidideks elemendid 90–103, sest nii lantaanil kui ka aktiiniumil puuduvad f-orbitaalil elektronid, seega poleks korrektne neid f-metallideks nimetada. Seega nimetades kõik võimalikud elemendid, võivad lantanoidide hulka kuuluda lantaan või luteetsium, tseerium, praseodüüm, neodüüm, promeetium, samaarium, euroopium, gadoliinium, terbium, düsproopium, holmium, erbium, tuulium ja üterbium, aktinoidide hulka võib nimetada aktiinium või lavrentsium, toorium, protaktiinium, uraan, neptuunium, plutoonium, ameriitsium, berkeenium, kalifornium, einsteinium, fermium, mendeleevium ja nobeelium<ref>William B. Jensen (1982). "The Positions of Lanthanum (Actinium] and Lutetium (Lawrencium] in the Periodic Table". Journal of Chemical Education 59 (8) 634-636</ref><ref>Laurence Lavelle (2008). "Lanthanum (La) and Actinium (Ac) Should Remain in the d-Block". Journal of Chemical Education 85 (11) 1482-1483</ref><ref>Eric Scerri (2009). "Which Elements Belong in Group 3?". Journal of Chemical Education 86 (10) 1188</ref> f-orbitalides vastab igale magnetkvantarvule (0, ±1, ±2, ±3) üks ruumiline f-orbitali paigutus, ehk lantanoidides leidub 7 erinevat 4f orbitali ruumilist paigutust. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Atomic_orbital</ref> Nendeks on f<sub>''z''<sup>3</sup></sub>, f<sub>''xz''<sup>2</sup></sub>, f<sub>''yz''<sup>2</sup></sub>, f<sub>''xyz''</sub>, f<sub>''z''(''x''<sup>2</sup>−''y''<sup>2</sup>)</sub>, f<sub>''x''(''x''<sup>2</sup>−3''y''<sup>2</sup>)</sub> ja f<sub>''y''(3''x''<sup>2</sup>−''y''<sup>2</sup>)</sub>. 4f orbitalid on isoleeritud ning ei osale sidemete moodustamises. See selgitab kristallivälja efektide vähesuse kohta ning põhjendab, miks ei moodustu π sidet. <ref name=":3">https://en.wikipedia.org/wiki/Lanthanide</ref>[[Fail:Simple Periodic Table Chart-en.svg|vasakul|pisi|474x474px|Perioodilisustabel.]] <br /> == Omadused, leidumine ja kasutusalad == === Lantanoidid === Välimuselt on lantanoidid säravad ja hõbedase läikega, paljud lantanoidid on nii pehmed, et neid on võimalik lihtsalt noaga lõigata. Euroopium, neodüüm, praseodüüm, tseerium ja lantaan on väga reaktiivsed, hapnikuga kokkupuutel moodustub nende metallide pinnale koheselt oksiid. Selleks, et oksiidi ei tekiks, hoitakse neid mineraalõlis. Lantanoidid kuuluvad ka haruldaste leelismuldmetallide hulka. Algselt arvati, et lantanoide leidub väga vähe, seetõttu tuli ka nimi haruldased muldmetallid. Hiljem on aga lantanoide väga palju leitud, kuid nende keeruka üksteisest eraldamise protsessi tõttu on nad siiski haruldased. <ref name=":0">https://www.encyclopedia.com/science-and-technology/chemistry/compounds-and-elements/lanthanide-series</ref> [[Fail:MonaziteUSGOV.jpg|pisi|257x257px|Monatsiidi pulber.]] Lantanoide puhtal kujul ei leidu. Tähtsaimaks lantanoidide allikaks on monatsiit, mida leidub Brasiilias, Indias, Austraalias, Lõuna-Aafrikas ja Ameerikas. Monatsiidist umbes viiskümmend massiprotsenti moodustavad lantanoidid, mille teineteisest eraldamine on väga keerukas. <ref name=":0" /> Tseeriumit vastu metalli hõõrudes annab see sädeme, seetõttu on tseerium eelkõige kasutusel tulemasinates, lennukimootorites ning samuti on seda ka kütuselisandina kasutatud. Gadoliiniumi kasutatakse fosfoorina televiisorites. Nii samaarium kui ka lantaan leiavad rakendust läätsede valmistamisel, erbium ja terbium on aga kasutusel värvainetena keraamika ja klaasi värvimiseks või terbiumi puhul elektroonikaseadmetes kasutamiseks. <ref>https://schooledbyscience.com/lanthanides-rare-earth-elements/</ref> Üldine elektronkonfiguratsioon on kujul [Xe] 6s<sup>2</sup> 5d<sup>0..1</sup> 4f<sup>1..14</sup>. <ref name=":4">https://en.wikipedia.org/wiki/Electron_configuration</ref> === Aktinoidid === Aktinoidid on väga tihedad, pehmed ja omamoodi materjalid, õhuga kokkupuutel nad tuhmuvad. Samuti on aktinoidid pürofoorsed, see tähendab, et nad võivad ootamatult süttida. Kõik aktinoidid on radioaktiivsed. <ref>https://www.thoughtco.com/actinides-606643</ref> Sarnaselt lantanoididele leidub aktinoide monatsiidis. Uraani saadakse U<sub>3</sub>O<sub>8</sub> maagist, mis esineb mustade, pigilaadsete massidena. Uraanist alates kõrgema järjekorranumbriga elemente looduses ei leidu. <ref name=":1">https://chem.libretexts.org/Bookshelves/Inorganic_Chemistry/Supplemental_Modules_(Inorganic_Chemistry)/Descriptive_Chemistry/Elements_Organized_by_Block/4_f-Block_Elements/The_Actinides/1General_Properties_and_Reactions_of_The_Actinides</ref> Plutooniumi ja uraani kasutatakse tuumakütustena ja relvatööstuses, ameriitsium on aga kasutusel suitsuandurites. <ref name=":1" /> Üldine elektronkonfiguratsioon kujul [Rn] 7s<sup>2</sup> 6d<sup>0..5</sup> 5f<sup>1</sup><sup>..14</sup>. <ref name=":4" /> === f-metallid ja Eesti === Sillamäel asub 1920. aastal asutatud ettevõte NPM Silmet AS. Nõukogude ajal tegeles antud ettevõte uraani tootmisega, 1970. aastal hakkas ettevõte tegelema aga muld- ja harumuldmetallide tootmisega. Praeguseks on ettevõte üks Euroopa suurimatest tootmisettevõtetest antud valdkonnas. 99% kasutatavatest materjalidest imporditakse välismaalt ning 99% toodangust eksporditakse välismaale, kus seda kasutatakse autotööstuses, elektroonikas, lennunduses jne. <ref>http://www.sillamae.ee/silmet</ref> == Trendid f-metallides ja nende ühendites == Elemendi aatomi ja iooni omadused, eriti ionisatsioonienergia ja elektronegatiivsus mõjutavad seda, missugused ühendeid element moodustada saab. <ref name=":2">Chris J. Jones (2002). Basic concepts in chemistry: d- and f-block chemistry. Royal Society of Chemistry</ref> === Aatomi ja iooni raadius === Perioodis vasakult paremale liikudes aatomi ja iooni raadiused vähenevad. See kehtib nii lantanoidide kui ka aktinoidide puhul. See nähtus tuleneb f-alanivool paiknevate elektronide tõttu. Tuumalaengu kasvades kasvab ka elektronide arv, kuna f-alanivool paiknevad elektronid varjestavad tuumalaengut ebatäielikult, on nendele mõjuv efektiivne tuumalaeng suurem. Sellest tulenevalt on aatomi ja iooni raadiused väiksemad eeldatavast. Lantanoidide puhul nimetatakse antud nähtud lantanoidseks kontraktsiooniks ning aktinoidide puhul aktinoidseks kontraktsiooniks. <ref name=":2" /> [[Fail:Lantanoidide Ioonraadiused.png|vasakul|pisi|375x375px|Lantanoidide ioonide raadiuste vähenemine]] <br /> === Oksüdatsiooniastmed === Lantanoidide püsivaimaks oksüdatsiooniastmeks on +3. Sellise oleku saavutamiseks on eemaldatud 2 elektroni 6s orbitalilt ning 1 elektron 4f orbitalilt. Erandjuhtudel võib esineda ka oksüdatsiooniastmeid +2 ja +4, kuid sellisel juhul peab 4f orbital olema kas täiesti tühi, pooleldi täitunud või täiesti täitunud. Oksüdatsiooniaste +4 on võimalik näiteks tseeriumis, Ce<sup>4+</sup> olekus on 4f orbital täiesti tühi ning seega on element saavutanud stabiilse oleku. Oksüdatsiooniaste +2 esineb aga euroopiumis, kus Eu<sup>2+</sup> korral on 4f orbitalil 7 elektroni ehk orbital on pooleldi täitunud. <ref name=":2" /> Aktinoidide puhul pole oksüdatsiooniastmed nii kindlad. Kõige rohkem esineb oksüdatsiooniastet +3, kuid võib esineda ka sellest kõrgemaid oksüdatsiooniastmeid ning mõnel juhul võib oksüdatsiooniaste olla ka +2. <ref name=":2" /> === Ionisatsioonienergia === Lantanoidide puhul pole esimese ja teise ionisatsioonienergia puhul märgata erilist sõltuvust aatomnumbrist, kuid kolmas ionisatsioonienergia on väga mitteregulaarne. Suur muutus tuleb euroopium 2+ iooni juures, kus täitub 4f<sup>7</sup> konfiguratsioon. Uus maksimum on näha üterbium 2+ juures, kuna täitub 4f<sup>14</sup>. Sarnaselt käituvad ka aktinoidid. Kaks esimest ionisatsioonienergiat ei olene eriti aatomnumbrist. Kolmanda ionisatsioonienergia muutumist selgitab 7s ja 7p orbitaalide kokkutõmme ning 6d ja 5f orbitaalide destabilisatsioon ja laienemine. Sellest tulenevalt on 6d ja 5f orbitaalide elektrone kergem ioniseerida. <ref name=":2" /> === Elektronegatiivsus === Elektronegatiivsus näitab aatomi võimet laengut enda poole tõmmata. Elektronegatiivsuse väärtused võivad anda palju informatsiooni keemilise elemendi käitumise kohta. Nii lantaniidide kui ka aktiniidide korral on elektronegatiivsused vahemikus 1,0 kuni 1,5, mis näitab, et neil on madal elektronegeatiivsus. See näitab, et nende elementide korral moodustuv side näiteks süsiniku, vesiniku või fosforiga ei ole nii polaarne. === Binaarsed ühendid === Lihtsaim ühend mida element saab moodustada, on binaarne ühend. Sellises ühendis on element seotud vaid ühe teise elemendiga. <ref name=":2" /> ==== Haliidid ==== Haliidide moodustamine esineb nii lantanoidide kui ka aktionidide puhul. Lantanoidide puhul on haliidid kujul LnX<sub>2</sub>, LnX<sub>3</sub> ja LnX<sub>4</sub>. LnX<sub>4</sub> vormi moodustavad tseerium, praseodüüm ja terbium, sel juhul on halogeeniks fluor. Moodustunud haliidid on valge värvusega tahkised, tseeriumiga moodustunud haliid CeF<sub>4</sub> on stabiilne, ülejäänud kaks haliidi on ebastabiilsed. LnX3 kujul on moodustavad kõik lantanoidid peale promeetiumi haliide. Sellised haliidid reageerivad veega, moodustades oksohaliide: <chem>LnX3 + H2O -> LnOX + 2HX</chem> Kõrgel temperatuuril on LnX<sub>3</sub> kujul haliidid väga reageerimisvõimelised, reageerides isegi klaasiga: <chem>2LnX3 + SiO2 -> 2LnOX + SiX4</chem> Veevaba haliidi valmistamine: <chem>Ln(NO3)3 + 3HF -> LnF3*0,5H2O</chem> LnX<sub>2</sub> haliidide saamine: <chem>Ln + 2LnX3 -> 3LnX2</chem> LnX<sub>2</sub> haliidid oksüdeeruvad kergesti. <ref>https://www.radiochemistry.org/periodictable/la_series/L10.html</ref> Suurem osa aktinoide moodustab haliide kindlal temperatuuril. Haliidi saamine: <chem>Ac(OH)3 + 3HF -> AcF3 + 3H2O</chem> Haliidid on binaarsete ühenditena väga olulised. <ref name=":1" /> [[Fail:La2O3structure.jpg|pisi|La<sub>2</sub>O<sub>3</sub> struktuur]] ==== Oksiidid ==== Üheks levinuimaks lantanoidide oksiidiks on Ln<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, need on tugevalt aluselised, kahvatu värviga. Nende omadused on sarnased leelismuldmetallide oksiididega. Ln<sub>2</sub>O<sub>3</sub> oksiidil esineb kolm erinevat struktuuri tüüpi. Samuti esineb lantanoidide puhul oksiide kujul LnO<sub>2</sub>, millest stabiilseim on tseeriumiga moodustunud oksiid ning LnO. <ref>https://www.radiochemistry.org/periodictable/la_series/L12.html</ref> Kõik aktinoidid moodustavad oksiide paljude erinevate oksüdatsiooniastmetega. Levinuimad on oksiidid kujul Ac<sub>2</sub>O<sub>3</sub> (näiteks aktiiniumi ja plutooniumi korral), kuid esineb ka oksiide kujul AcO<sub>2</sub> (toorium, kalifornium jne), Ac<sub>2</sub>O<sub>5</sub> (protaktiinium, neptuunium) ja AcO<sub>3</sub> (uraan). <ref name=":1" /> ==== Hüdriidid ==== Lantanoidide hüdriidide valmistamisel tuleb 300–350 °C juures läbi viia järgnev reaktsioon: <chem>Ln + H2 -> LnH2</chem> Lantanoidide hüdriidid on musta värvi, reageerimisvõimelised ja väga hästi juhtivad. Nad formuleeruvad kujul Ln<sup>3+</sup>(H<sup>-</sup>)<sub>2</sub>(e<sup>-</sup>) kus e<sup>-</sup> on delokaliseeritud metallilises juhtivas sidemes. <ref>https://www.radiochemistry.org/periodictable/la_series/L11.html</ref> Hüdriide on võimalik kasutada vesiniku salvestamiseks. Aktinoidid moodustavad samuti hüdriide. Üheks hüdriidiks on näiteks UH<sub>3</sub>, see on värvuselt pruunikashallist pruunikas mustani. UH<sub>3</sub> on pürofoorne pulber ja tal on metalliline juhtivus. <ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Uranium_hydride</ref> PuH<sub>2</sub> on hõbedane hüdriid, saamise reaktsiooniks on: <chem>Pu + H2 -> PuH2</chem><ref>https://en.wikipedia.org/wiki/Plutonium_hydride</ref> ==== Boriidid ==== Boriidid: võivad olla kujul LnB<sub>2</sub>, LnB<sub>4</sub>, LnB<sub>6</sub>, LnB<sub>12</sub>, LnB<sub>66</sub>, nendest kõige tähtsam on kuju LnB<sub>6</sub>, nad sisaldavad B<sub>6</sub> oktaeedrilisi klastreid, on musta värvi ja juhtivad ning formuleeritud kujul Ln<sup>3+</sup>(B<sub>6</sub><sup>2-</sup>)(e<sup>-</sup>) Boriidid saadakse ühendite koos kuumutamisel 2000 C juures või lantaniidi oksiidi ja boori või boorkarbiidi kuumutamisel 1800 C juures. <ref>https://www.radiochemistry.org/periodictable/la_series/L13.html</ref> [[Fail:Sodium-chloride-3D-ionic.png|pisi|EuS struktuur.]] ==== Sulfiidid. ==== Sulfiidide puhul esineb lantanoididel erinevaid stöhhiomeetriaid, tähtsaim Ln<sub>2</sub>S<sub>3</sub>. Näiteks EuS on musta värvi, õhu käes stabiilne pulber. Sellises olekus on euroopiumil talle iseloomulik oksüdatsiooniaste ehk +2. EuS on kristalliseerunud tahktsentreeritud kuubina. Koordinatsioonigeomeetria on ühendis oktaeedriline, koordinatsiooninumbriks kuus. Võimalik toota elemente kokku kuumutades või näiteks euroopium(III)oksiidi ja vesiniksulfiidi koos kuumutamisel: <chem>Eu2O3 + 3H2S -> 2EuS + 3H2O + S</chem> Lantaniidide sulfiidid võivad olla erinevat värvi, näiteks La<sub>2</sub>S<sub>3</sub> on valge/kollane, Ce<sub>2</sub>S<sub>3</sub> tumepunane, Pr<sub>2</sub>S<sub>3</sub> on roheline, Nd<sub>2</sub>S<sub>3</sub> heleroheline, Tb<sub>2</sub>S<sub>3</sub> helekollane ja Dy<sub>2</sub>S oranži värvi. <ref name=":3" /> == Kasutatud kirjandus == <references /> kv1oj72smy8oppyetpbwkn3zsjf25g9 Anorgaaniline Keemia/Hapnikuühendid 0 3827 17790 17789 2020-08-25T14:25:45Z 2001:BB8:2002:700:B51B:A696:2668:C3FF wikitext text/x-wiki Hapnik on maakeral kõige levinum element, moodustades umbes 46% maakoore koostisest. Hapnik on maakoores peamiselt erinevate silikaatide ja karbonaatide koostises. Element eksisteerib peamiselt paramagneetilise dihapnikuna O<sub>2</sub> ja vähem stabiilse allotroopina O<sub>3</sub>. Hapnik on üks kõige elektronegatiivsemaid elemente ja võib moodustada termodünaamiliselt stabiilseid ühendeid peaaegu kõigi teiste elementidega. Reaktsioonid hapniku molekuliga on tavaliselt üsna aeglased, põhjuseks on O=O kaksiksideme suur tugevus (490 kJ mol<sup>−1</sup>).<ref name="housecroft">C.E. Housecroft, A.G. Sharpe, "Inorganic chemistry"</ref> ==Oksiidid== Oksiidid on ühendid, mis koosnevad hapnikust ja vähemalt ühest teisest elemendist. Oksiide moodustavad enamik elemente. Oksiide võib jaotada nende omaduste põhjal happelisteks, aluselisteks ja amofoteerseteks. Üldiselt määrab elemendi oksüdatsiooni aste selle, millise oksiidi element moodustab. Oksiide võib jaotada ka hapniku ja teise elemendi vahelisete sidemete alusel. Oksiidid võivad olla ioonilised või kovalentesed (polümeersed või molekulaarsed). === Happelised/aluselised oksiidid === Igal oksiidil on oma elektronegatiivsus ja elemendil oksüdatsiooniaste. Üldiselt, mida kõrgem on oksiidi Paulingi elektronegatiivsus ja mida kõrgem on elemendi oksüdatsiooniaste, seda happelisem see oksiid on. <ref>M. Kurushkin, D. Kurushkin. "Acid−Base Behavior of 100 Element Oxides: Visual and Mathematical Representations"</ref> ==== Happelised oksiidid ==== Enamus mittemetalle moodustavad happelisi oksiide. Elektronegatiivne element oksiidis tõmbab elektrone koordineeritud H<sub>2</sub>O molekulidest, vabastades prootoni. Näiteks vääveltrioksiid reageerib veega ning tekib hüdrooniumioon. SO<sub>3</sub> (g) + H<sub>2</sub>O(l) → 2H<sup>+</sup>(aq) + SO<sub>4</sub><sup>2-</sup>(aq) Happelised oksiidid reageerivad vesilahuses alustega: CO<sub>2</sub> (g) + OH<sup>–</sup> (aq) → O<sub>2</sub>C(OH)<sup>–</sup> (aq) ==== Mittemetallide oksiidide saamine ==== Oksiidide happelisus kasvab perioodis paremalt vasakule ja väheneb rühmas ülevalt alla liikudes. Näha, et 13. rühmas kõige ülemine element boor on mittemetall ja moodustab happelise oksiidi. Rühma alumine element tallium on metall ja moodustab aluselise oksiidi Tl<sub>2</sub>O. Elemendi stabiilne o-a on muudunud rühmas ülevalt alla +3-st +1-ni<ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref>. 13. rühma elementidest moodustavad B ja Si happelisi oksiide, Al moodustab amfoteerse oksiidi. Boor ja räni moodustavad paljusid polümeerseid oksiidistruktuure ja klaase. Boori tähtsaimat oksiidi B<sub>2</sub>O<sub>3</sub> valmistatakse boorhappe dehüdratatsioonil: 4B(OH)<sub>3</sub> (s) -> 2B<sub>2</sub>O<sub>3</sub> (s) + 6H<sub>2</sub>O (l) Kristalliline B<sub>2</sub>O<sub>3</sub> koosneb BO<sub>3</sub> (trigonaalsete) struktuuride korrastatud võrgustikust, mis on ühendatod O aatomite poolt. Booroksiid ja ränidioksiid on borosilikaadi peamised koostisosad, mida kasutatakse kuumakindlate laborinõude valmistamiseks selle klaasi madala soojuspaisumise tõttu (B-O sidemed on tugevad)<ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref>. Vääveloksiidi saamine: SOCl<sub>2</sub> + Ag<sub>2</sub>S → <sub>(430 K)</sub> S<sub>2</sub>O + 2AgCl Vääveldioksiidi saadakse suurel skaalal väävli või H<sub>2</sub>S põletamisel, sulfiidimaagist, või CaSO<sub>4</sub> redutseerimisel. Laboris võib vääveldioksiidi toota naatriumsulfitist kontsentreeritud soolhappe abil. 4FeS<sub>2</sub> + 11O<sub>2</sub> → 2Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> + 8SO<sub>2</sub> CaSO<sub>4</sub> + C → <sub>(1620 K)</sub> CaO + SO<sub>2</sub> + CO Na<sub>2</sub>SO<sub>3</sub> + 2HCl <sub>(conc.)</sub> → SO<sub>2</sub> + 2NaCl + H<sub>2</sub>O ==== Aluselised oksiidid ==== 1. ja 2. rühma metallid moodustavad tüüpiliselt aluselisi oksiide. Elektropositiivne metall moodustab kergesti katiooni ning oksiidi anioon võtab prootoni vee molekulist. Näiteks tekivad OH<sup>-</sup> ioonid, kui baariumoksiid reageerib veega: BaO(s) + H<sub>2</sub>O(l) → Ba<sup>2+</sup>(aq) + 2OH<sup>-</sup>(aq) Aluselised oksiidid reageerivad hapetega<ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref>: BaO(s) + 2H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>(aq) → Ba<sup>2+</sup>(aq) + 3H<sub>2</sub>O(l) ==== Metallioksiidide saamine ==== Esimese rühma elemendid reageerivad jõuliselt hapnikuga. Vaid Li annab reageerib otse hapnikuga lihtsa oksiidi Li<sub>2</sub>O, millel on antifluoriidi struktuur<ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref>. 4Li(s) + O<sub>2</sub>(g) → 2Li<sub>2</sub>O(s) Naatrium annab hapnikuga reageerides peroksiidi, Na<sub>2</sub>O<sub>2</sub>, mis sisaldab peroksiidi iooni O<sub>2</sub><sup>2−</sup> : 2Na(s) + O<sub>2</sub>(g) → Na<sub>2</sub>O<sub>2</sub> (s) Teised 1. rühma elemendid annavad hapnikuga reagerides superoksiidid: K(s) + O<sub>2</sub>(g) → KO<sub>2</sub> (s) Lihtsaid oksiide Na, K, Rb ja Cs-st saab valmistada kuumutades metalli piiratud koguse hapnikuga või peroksiidide/hüperoksiidide lagundamisel: <ref name="housecroft" /> Na<sub>2</sub>O<sub>2</sub> (s) → Na<sub>2</sub>O(s) + 1/2O<sub>2</sub> (g) Na<sub>2</sub>O, K<sub>2</sub>O ja Rb<sub>2</sub>O oksiididel on antifluoriidi struktuur. ==== Amfoteersed oksiidid ==== Amfoteersed oksiidid on mõned oksiidid, mis on võimelised reageerima nii hapete kui alustega, seega käituvad nii aluse kui happena. Metallioksiididest reageerib alumiiniumoksiidi γ-vorm γ-Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub> nii hapete kui alustega: Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>(t) + 6H<sub>3</sub>O<sup>+</sup>(l) + 3H<sub>2</sub>O(v) → 2[Al(OH<sub>2</sub>)<sub>6</sub>]<sup>+3</sup>(l) Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>(t) + 2OH<sup>−</sup>(l) + 3H<sub>2</sub>O(v) → 2[AlOH<sub>4</sub>]<sup>−</sup>(l) Elemendid, mis asuvad perioodilisustabelis nn diagonaalse joone läheduses, moodustavad amfoteerseid oksiide. Teises rühmas moodustab Be amfoteerse oksiidi BeO, kui ülejäänud selle rühma elemendid on aluselised. P-ploki elementide hulgast on amfoteersed oksiidid Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, Ga<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, In<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, GeO, GeO<sub>2</sub>, SnO, SnO<sub>2</sub>, PbO, PbO<sub>2</sub>, As<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, Sb<sub>2</sub>O<sub>3</sub> ja Bi<sub>2</sub>O<sub>3</sub>. 13. Rühma elementide oksiidide seas on Ga<sub>2</sub>O<sub>3</sub> happelisem kui Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, seevastu In<sub>2</sub>O<sub>3</sub> on aluselisem kui Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub> või Ga<sub>2</sub>O<sub>3</sub>. In<sub>2</sub>O<sub>3</sub> on rohkem aluseliste omadustega kui amfoteerne. 14. rühmas on Ge, Sn and Pb nii metall(II) kui metall(IV) oksiidid amfoteersed. 15. rühmas on vaid madalama oksüdatsiooniastmega oksiidid amfoteersed, M<sub>2</sub>O<sub>5</sub> oksiidid on happelised ja M<sub>2</sub>O<sub>3</sub> on peamiselt aluselised. Amofoteerseid omadusi näitavad perioodilisus tabelis 2. rühma kergemate elementide oksiidid (BeO), 13. rühma elemenetide oksiidid (Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, Ga<sub>2</sub>O<sub>3</sub>) ja mõned raskemad elemendid 14. Ja 15. rühmas (SnO<sub>2</sub>, Sb<sub>2</sub>O<sub>5</sub>). Kuna d-ploki elementidel võib ühendites olla palju erinevaid oksüdatsiooniastmeid, on nende elementide puhul amfoteereid omadusi keerulisem ennustada. Vasakul asuvad elemendid titaaniumist mangaanini on amfoteersed oksüdatsiooniastmega +4. Paremal pool olevatel elementidel on amfoteersed omadused madalama oksüdatsiooni astme juures. Näiteks on Zn<sup>+2</sup> ja Co<sup>+3</sup> amfoteersed. Mida paremini suudab metalli katioon polariseerida enda ümber olevaid hapniku ioone, seda amfoteersem see metall on. Üldiselt oksüdatsiooniastme kasvuga on järjest suurema positiivse laenguga katioon võimeline hapniku ioone tugevamini polariseerima.<ref name="atkins" /> === Ioonilised/kovalentsed oksiidid === Oksiidid võivad olla ioonilised või kovalentesed (polümeersed või molekulaarsed). Metallide oksiidid on tavaliselt ioonilised. Siiski pole ioonilisete ja polümeersete oksiidide eristamine absoluutne. Nõrga elektropositiivsusega metallide oksiidid (HgO) või kõrge oksüdatsiooniastmega metallide oksiidid (CrO<sub>3</sub>) on pigem polaarsete kovalentsete sidemetega. Lisaks võivad mõned metallid väga kõrgete oksüdatsiooni astmetega moodustada ka molekulaarseid oksiide (Mn<sub>2</sub>O<sub>7</sub>, OsO<sub>4</sub>). Üldiselt on ioonilised oksiidid aluselised ja kovalentsed oksiidid happelised.<ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref> Keemilisi sidemeid saab jagada kolmeks peamiseks tüübiks: iooniline, kovalentne ja metalliline. Illustreerimaks elektronegatiivsuse ja selle mõju tähtsust keemilise sideme tüübile, kasutatakse sideme tüübi kolmnurka. Binaarse ühendi positsiooni sideme kolmnurgas (joonis) saab määrata kahe koordinaadi põhjal: elektronegatiivsuse erinevus (∆χ) ja keskmine elektronegatiivsus (χav). Ioonilised ühendid on sellise kolmnurga tipus (kõrge ∆χ, keskmine χav), metallid asuvad all vasakul (madal ∆χ, madal χav) ja kovalentsed ühendid asuvad all paremal (madal ∆χ, kõrge χav).<ref>T. L. Meek, L. D. Garner. "Electronegativity and the Bond Triangle"</ref> === Oksüdeerivad/redutseerivad oksiidid === Standardredutseerimispotensiaali perioodilised trendid oksoanioonide ja hapnikhapete jaoks<ref>[https://people.wou.edu/~courtna/ch412/redox.htm link]</ref>: Mida vähem positiivsem on standardredutseerimispotentsiaal (E<sub>0</sub>), seda stabiilsem on ühend ja seda raskemini redutseeritav see on. Võtame p-ploki elementide oksoanioonid ja hapnikhapped nende kõrgeimas oksüdatsiooniastmes (laeng võrdne rühma numbriga) ja redutseerime neid kahe elektroniga. Oksüdatsiooniastme kasvades perioodis vasakult paremale muutub E<sub>0</sub> positiivsemaks. Seega väheneb ühendi stabiilsus perioodis liikudes vasakult paremale ja nende võimekus olla oksüdeerija kasvab. Antud rühmas on oksüdatsiooniarv kõige ebastabiilsem rühma ülemises otsas (teises perioodis) ja alumises otsas (kuuendas perioodis). Kõige stabiilsem on see oksüdatsiooniarv kolmandas perioodis. See tuleneb tõenäoliselt sellest, et oksüdatsiooniarv üle 5 oksoanioonis vajab koordinatsiooniarvu väärtusega vähemalt 4. Rühmades VIA ja VIIA väheneb kõrgeima oksüdatsiooniastme stabiilsus: 3. perioodi element > 4. perioodi element > 5. perioodi element D-ploki elementide puhul on trend perioodis sama, kuid rühmas erinev. D-ploki neljanda perioodi elemendid on kõige lihtsamini redutseeritavad. === Molekulaarne/tahkis === Oksiidid võivad esineda molekulaarsel kujul või ühtlase tahke ainena. Kas oksiid on molekulaarne või tahkis, sõltub elektronegatiivsusest, koordinatsiooniarvust ja oksüdatsiooniarvust. Vaatame näitena 3. perioodi oksiide<ref>https://chem.libretexts.org/Bookshelves/Inorganic_Chemistry/Modules_and_Websites_(Inorganic_Chemistry)/Descriptive_Chemistry/Main_Group_Reactions/Compounds/Oxides/Physical_Properties_of_Period_3_Oxides</ref>: {| class="wikitable" |+ |- ! IA !! IIA !! IIIA !! IVA !! VA !! VIA !! VIIA |- | Na<sub>2</sub>O || MgO|| Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub>|| SiO<sub>2</sub>|| P<sub>4</sub>O<sub>10</sub> || SO<sub>3</sub>|| Cl<sub>2</sub>O<sub>7</sub> |- | || || || || P<sub>4</sub>O<sub>6</sub>|| SO<sub>2</sub>|| Cl<sub>2</sub>O |} Ülemises reas on nende elementide kõrgeimas oksüdatsiooniastmes oksiidid. Struktuuri trend muutub vasakult paremale liikudes laiahaardelistest ioonsetest struktuuridest vasakul, keskel on suured kovalentsed oksiidid (ränidioksiid) ja paremal on molekulaarsed oksiidid. Liikudes perioodis vasakult paremale kasvab elementide elektronegatiivsus. Naatriumi, mangeesiumi ja alumiiniumi oksiidid esinevad metalli ja hapnikuioonidest koosneva perioodilise võrena. Jõudes ränini, pole elektronegatiivsuste vahe Si ja O vahel piisavalt suur, et tekiks iooniline side. Ränidioksiid on suur kovalentne struktuur. ===Metalli oksiidide struktuur=== [[File:Titaniumdioxide unit cell rutile.svg|thumb|Rutiili kristallstruktuur]] Metalli oksiididel võib olla palju erinevaid struktuure. Üldiselt oksiidid valemiga M<sub>2</sub>O on antifluoriidi struktuuriga. Oksiidid valemiga MO<sub>2</sub> on tavaliselt rutiili tüüpi struktuuriga. Enamasti on naatriumkloriidi (NaCl) taolise struktuuriga metalli oksiidid valemiga MO (näiteks FeO). Teised oksiidid, näiteks Fe<sub>2</sub>O<sub>3</sub> võivad omada erinevaid kristallstruktuure olenevalt tingimustest<ref name="desc">James E. House, Kathleen A. House "Descriptive Inorganic Chemistry"</ref>. ===Kõrgemad oksiidid=== Binaarsed metallioksiidid millel ei ole 1:1 metalli hapniku suhet, on tuntud kui kõrgemad oksiidid. Oksiide mis sisaldavad rohkem kui ühe metalli ioone, nimetatakse sageli kompleksoksiidiks või segaoksiidiks. Need ühendid võivad koosneda kolmest komponendist (LaFeO<sub>3</sub>), millisel juhul on need ternaarsed oksiidid või neljast komponendist kvaternaarsed oksiidid (YBa<sub>2</sub>Cu<sub>3</sub>O<sub>7</sub>). Perovskiidi tüüpi struktuuriga kompleksoksiidid võivad olla väga huvitavate omadustega, näiteks on mitmed sellise struktuuriga oksiidid ülijuhid. Esimene selline ülijuht, mis avastati on La<sub>2</sub>CuO<sub>4</sub>.<ref name=":structural">Wai-Kee Li, Gong-Du Zhou, Thomas Mak "Advanced Structural Inorganic Chemistry" </ref> [[File:Perovskiit.png|thumb| Perovskiidi tüüpi struktuuriga kompleksoksiid La<sub>2</sub>CuO<sub>4</sub>. (Valged ringid on hapniku aatomid, suured mustad La ja väikesed mustad ringid on Cu) ]] Näiteid metallioksiidide struktuuridest: ==== NaCl struktuur MO ==== Enamiku 3d metallide monoksiididel on NaCl struktuur. Tegelikkuses on nende stöhhiomeetriad, struktuurid ja omadused keerulisemad. Nende ühendite põhjal on näha, kuidas segaoksüdatsiooniastmed ja defektid viivad tahkiste TiO, VO, FeO, CoO, and NiO mittestöhhiomeetriani. Neid ühendeid saaakse tavaliselt tunduvate kõrvalekalletega nende nominaalsest stöhhiomeetriast. Näiteks on TiO metallilise juhtivusega ja FeO-l on alati rauast puudus. <ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref> ==== Korundi struktuur M<sub>2</sub>O<sub>3</sub> ==== Korundi struktuur on paljudel oksiididel, mille stöhhiomeetria on M<sub>2</sub>O<sub>3</sub>, sealhulgas kroomiga dopeeritud Al<sub>2</sub>O<sub>3</sub> ehk rubiin. Alumiiniumoksiidil on heksagonaalne tihepakendi struktuur, kus hapniku ioonid on kahe kolmandiku võre oktaeedriliste tühimike keskmes. Korundi struktuur on ka Ti, V, Cr, Rh, Fe, ja Ga oksiididel, kui nende o-a on 3. ==== Reenium trioksiid MO<sub>3</sub> ==== Selle struktuuri saab konstrueerida ReO<sub>6</sub> oktaeedrist. Reenium trioksiidi struktuur on lihtne, see koosneb kuubilisest ühikrakust, mille nurkades on Re aatomid ja O aatomid on servade keskpunktides. ==== Spinelid AB<sub>2</sub>O<sub>4</sub>==== D-ploki kõrgemad oksiidid Fe<sub>3</sub>O<sub>4</sub>, Co<sub>3</sub>O<sub>4</sub> ja Mn<sub>3</sub>O<sub>4</sub> ning paljud sarnased sega oksiidid nagu näiteks ZnFe<sub>2</sub>O<sub>4</sub> on spinelli tüüpi struktuuriga. Enamik selliseid oksiide moodustuvad A<sup>+2</sup> ja B<sup>+3</sup> katioonide kombinatsioonina, kuid on ka kombinatsioone A<sup>4+</sup> ja B<sup>2+</sup> katioonidega (Ge<sup>4+</sup>[Co<sup>2+</sup>]<sub>2</sub>O<sub>4</sub>). Spinelli struktuur koosneb tahktsentreeritud kuubilisena pakitud O<sup>-2</sup> ioonidest. A ja B ioonid asuvad tertaheedrilistes aukudes.<ref name="atkins" /> ==== Perovskiidid ABX<sub>3</sub>==== Perovskiidid jälgivad struktuuri ABX<sub>3</sub>, milles ReO<sub>3</sub> - tüüp BX<sub>3</sub> struktuuri keskmes olevas tühimikus asub suur A ioon. X ioon on kas O<sub>2</sub> või F. Perovskiidi nimetus tuleneb mineraalist CaTiO<sub>3</sub>.<ref name="atkins" /> ===Halogeen oksiidid=== Kuna fluor on elektronegatiivsem aatom kui hapnik, ei ole päris õige hapniku ja fluori vahelisi ühendeid nimetada oksiidideks. Hapnik difluoriid on hapniku ja fluori kõige stabiilsem binaarne ühend, mida valmistatakse lastes fluori gaasi läbi lahja hürdoksiidi vesilahuse. Tegemist on helekollase, mürgise gaasiga.<ref name="cotton">Cotton F., Wilkinson G., Murillo C., Bochmann M. "Advanced inorganic chemistry"</ref> 2F<sub>2</sub>(g) + 2OH<sup>−</sup>(l) → OF<sub>2</sub>(g) + 2F<sup>−</sup>(l) + H<sub>2</sub>O(v) Klooroksiid on ainus halogeenoksiid, mida toodetakse suurel skaalal. Selleks kasutatakse ClO<sup>-3</sup> mis redutseertiakse HCl või SO<sub>2</sub> abil tugevalt happelises lahuses.<ref name="atkins" /> 2ClO<sup>3−</sup>(l) + SO<sub>2</sub>(g) → 2ClO<sub>2</sub>(g) + SO<sub>4</sub><sup>2−</sup>(l) Kuna see ühend on plahvatusohtlik, tuleb seda lahjendada. Peamised kasutusalad on paberimassi valgendamine ja reovee ning joogivee desinfitseerimine. Selle kasutust joogivee puhastamisel ümbritseb mõningane vastuolu, sest kloori (või selle hüdrolüüsi saaduse HClO) ja kloorioksiidi toime orgaanilistele ainetele tekitab madalaid klorosüsinikuühendite sisaldusi, millest mõned on kantserogeenid.<ref name="atkins" /> Kõige tuntumad broomi oksiidid on Br<sub>2</sub>O, Br<sub>2</sub>O<sub>3</sub> ja BrO<sub>2</sub>, mis on kõik tahked ained. Kõik broomioksiidid on termiliselt ebastabiilsed temperatuuril üle −40 °C ja kuumutamisel plahvatavad. <ref name="atkins" /> Kõige stabiilsemad halogeenoksiidid moodustuvad joodist. Kõige olulisem neist on I<sub>2</sub>O<sub>5</sub>, mida kasutatakse süsinikmonooksiidi kvantitatiivseks oksüdeerimiseks süsinikdioksiidiks, süsinikmonoksiidi analüüsil veres ja õhus. Ühend on valge, hügroskoopne tahke aine, mis lahustub vees moodustades joodhappe HIO<sub>3</sub>. Vähem stabiilsed joodoksiidid I<sub>2</sub>O<sub>4</sub> ja I<sub>4</sub>O<sub>9</sub> on mõlemad kollased tahked ainedmis lagunevad kuumutamise moodustades I<sub>2</sub>O<sub>5</sub>.<ref name="atkins" /> ===Oksiidide nomenklatuur === Metallioksiide nimetatakse nagu sooli. Oksiidide nimetus koosneb koosneb katiooni nimetust ja sõnast oksiid. <ref name="nomenclature">https://www.fce.vutbr.cz/che/doc/nomenclature.pdf</ref> {| class="wikitable" |- ! Valem !! Nimetus (i.k) !! Nimetus |- | Na<sub>2</sub>O|| ''sodium oxide''|| naatriumoksiid |- | CaO || ''calcium oxide''|| kaltsiumoksiid |- | SnO || ''tin(II) oxide / stannous oxide''|| tina(II)oksiid |} Mittemetallide oksiidide puhul märgitakse enne elemendi nimi, seejärel sõna oksiid. Seal, kus vaja, kasutatakse stöhhiomeetrilisi eesliiteid<ref name="nomenclature" />: {| class="wikitable" |- ! Valem !! Nimetus (i.k) !! Nimetus |- | SO<sub>2</sub>|| ''sulphur dioxide'' || vääveldioksiid |- | SO<sub>3</sub> || ''sulphur trioxide''|| vääveltrioksiid |- | NO|| ''nitrogen oxide / nitrogen monoxide''|| lämmastikoksiid/lämmastikmonooksiid |- | N<sub>2</sub>O<sub>5</sub>|| ''dinitrogen pentoxide'' || dilämmastikpentaoksiid |} ==Hüperoksiidid ja peroksiidid== Lisades ühe või kaks elektroni dihapnikule saadakse vastavalt superoksiid O<sup>-</sup><sub>2</sub> või peroksiid O<sup>2−</sup><sub>2</sub>. Kuna lisanduvad elektronid okupeerivad lõdvendavat pi orbitaali, siis muutub side järjest pikemaks. Hüperoksiidi sideme pikkuseks on 1,28 Å ja peroksiidi iooni side on veel pikem 1,48 Å. Võrdluseks on dihapniku sideme pikkus 1,21 Å. Üks levinumaid peroksiide on vesinikperoksiid (H<sub>2</sub>O<sub>2</sub>), mis on kineetiliselt üsnagi stabiilne ja väga tugev oksüdeerija.<ref name="housecroft" /> [[File:Superoxide.svg|thumb|Hüperoxide]|Hüperoksiid ioon]] Enamik leelis ja leelismuld metalle moodustavad peroksiide ja superoksiide, teiste metallide peroksiidid või superoksiidid on haruldased. 1. rühma elemenditest moodustab ainult Li tavalise oksiidi.<ref name="cotton" /> 4Li(t)+ O<sub>2</sub>(g) → 2Li<sub>2</sub>O(t) Naatrium reageerib hapnikuga moodustades peroksiidi: 2Na(t) + O<sub>2</sub>(g) → Na<sub>2</sub>O<sub>2</sub>(t) Ülejäänud 1. rühma elemendid moodustavad hapnikuga reageerides superoksiidi. K(t) + O<sub>2</sub>(g) → KO<sub>2</sub>(t) Peroksiidide stabiilsus kasvab rühmas ülevalt alla kui katiooni raadius suureneb. Seda trendi saab selgitada võttes arvesse peroksiidi ja dioksiidi võre entalpiat ja selle sõltuvust katioonide ja anioonide suhtelisest raadiustest. Peroksiidi ioon on suurem kui dihapniku ioon. Kahe võre entalpia erinevus väheneb rühmas ülevalt alla, mõlemad väärtused vähenevad suureneva katioonraadiusega, seega väheneb peroksiidi kalduvus laguneda. <ref name="atkins" /> Kuumutades lagunevad peroksiidid veeks ja tavaliseks oksiidiks järgmiselt: 2Na<sub>2</sub>O<sub>2</sub> → 2Na<sub>2</sub>O + O<sub>2</sub> Peroksiid on alus, veega reageerides aksepteerivad peroksiidid prootoni: Na<sub>2</sub>O<sub>2</sub> + 2H<sub>2</sub>O → H<sub>2</sub>O<sub>2</sub> + 2NaOH Hüperoksiide kasutatakse mitmete rakenduste jaoks nii orgaaniliste ühendite sünteesi, ohtlike kemikaalide hävitamisel kui ka saastunud pinnase ja põhjavee puhastamisel. Hüperoksiidi ioonil on oluline roll ka bioloogilistes süsteemides, aga paljud mehhanismid ei ole veel hästi teada. Kõrgemates kontsentratsioonides on superoksiidid organismile kahjulikud. Hüperoksiidi dimutaas on ensüüm, mis katalüüsib superoksiidi disproportsioneerumist elusorganismides.<ref name="supox">Hayyan m., Hashim M.A., AlNashef I.M., Hüperoxide Ion: Generation and Chemical Implications, Chem. Rev., 2016, 116 (5), pp 3029–3085. </ref> ==Osoniidid== Osoniidid on ühendid, mis koosnevad osoniid ioonist O<sup>-</sup><sub>3</sub>. Osoniidid on tumepunased kristallid. Kõik 1. rühma elemendid võivad anda osoniide. Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi osoniide on võimalik saada nende superoksiide või peroksiide reaktsioonil osooni juuresolekul.<ref name="housecroft" /><ref name="atkins" /> KO<sub>2</sub> + O<sub>3</sub> → KO<sub>3</sub> + O<sub>2</sub> (kuni 0°C, vedel CCl<sub>2</sub>F<sub>2</sub>) <ref>http://www.allreactions.com/index.php/group-1a/potassium-k/potassium-ozonide-ko3</ref> RbO<sub>2</sub> + O<sub>3</sub> → RbO<sub>3</sub> + O<sub>2</sub> (norm. temp.) <ref>http://www.allreactions.com/index.php/group-1a/rubidium-rb/rubidium-ozonide-rbo3</ref> CsO<sub>2</sub> + O<sub>3</sub> → CsO<sub>3</sub> + O<sub>2</sub> (norm. temp.) <ref>http://www.allreactions.com/index.php/group-1a/cesium-cs/cesium-ozonide-cso3</ref> Eelnev meetod annab naatriumi ja liitiumi puhul madalaid saagiseid või ei anna tulemust. Naatriumi ja liitiumi osoniide saab ioonvahetus meetodil tseesiumosoniidiga vedelas ammoniaagis.<ref name="housecroft" /><ref name="atkins" /> CsO<sub>3</sub> + Na<sup>+</sup> →<sub>(NH3)</sub> NaO<sub>3</sub> + Cs<sup>+</sup> Need osoniidid on väga ebastabiilsed ja plahvatusohtlikud.<ref name="housecroft" /><ref name="atkins" /> Mõned osoniidid (näiteks KO<sub>3</sub>) on stabiilsemad, siiski laguneb see ühend ajajooksul hapnikuks ja superoksiidiks.<ref name="desc" /> 2KO<sub>3</sub>(t) → 2KO<sub>2</sub>(t) + O<sub>2</sub>(g) ==Viited== {{viited}} c14inty8u4a7ounlzcseegqb4e4lpey Anorgaaniline Keemia/Kompleksühendid 0 3828 17773 17740 2020-08-21T20:16:33Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki Kompleksühend on keemiline ühend, kus kompleksimoodustaja (enamasti metallikatioon) on seotud ligandidega koordinatiivse ehk doonor-aktseptorsideme kaudu. Kompleksimoodustajat nimetakse ka tuumaks, tsentraaliooniks või tsentraalaatomiks kuna see moodustab keskse osa komplekühendist. Eriti iseloomulikud kompleksimoodustajad on d-metallide katioonid nagu Fe<sup>3+</sup> ja Cu<sup>2+</sup>. Iga ligand on seostunud tuumaga vähemalt üksiksidemega. σ-sideme puhul tsentraalne metallaatom peamiselt annab tühja orbitaali ning doonorligand annab vaba elektroonpaari; π-sideme puhul nii ligand, kui ka tsentraalaatom võib olla aktseptoriks nagu CO.<ref name=":0">Kompleksühendid (2016, koostanud Terje Raudsepp L. Tamme materjalide ja R. Almersi diplomitöö “Näitmaterjalid kompleksühendite teema käsitlemisel” (1992) põhjal)</ref> Enamik ligandideks on alused (aatomid, molekulid või ioonid), mis loovutavad sideme moodustamiseks vaba elektronipaari. Seega tüüpilisteks ligandideks on anioonid, vesi, ammoniaak ja mitmesugused orgaanilised molekulid nagu etüleendiamiin. Enamasti seostub ühe tuumaga mitu ligandi moodustades koordinatsioonisfääri. == Kasutusalad == Kompleksühendid leiavad rakendust näiteks puhaste metallide saamisel, keemilises analüüsis ja meditsiinis. Lisaks on mitmetel kompleksühenditel oluline bioloogiline roll elusorganismides – sellisteks kompleksühenditeks on näiteks klorofüll, hemoglobiin ja vitamiin B12.<ref name=":0" /> [[Fail:Chlorophyll b structure.svg|pisi|Klorofüll B on kompleksühend.]] == Kompleksühendite struktuur == Alfred Werneri teooria järgi koosneb kompleksühend kui tervik sisesfäärist ja välissfäärist. Kompleksi keskseks osaks ehk kompleksimoodustajaks on tuum, milleks on ioon või aatom. Seda ümbritsevad ligandid, mis on tuumaga seotud doonor-aktseptorsidemete kaudu. Ligandideks võivad olla molekulid (nt CO ja NH<sub>3</sub>), ioonid (nt Cl<sup>–</sup> ja CN<sup>–</sup>) ning katioonid (nt NO<sup>+</sup> ja C<sub>7</sub>H<sub>7</sub><sup>+</sup>). Tuum koos ligandidega moodustab sisesfääri. Kui moodustunud sisesfäär on laenguga, koosneb välissfäär elektroneutraalsuse saavutamiseks vastaslaenguga iooni(de)st.<ref name=":0" /> Sisesfääri geomeetria on sageli see, mida vaadeldakse koordinatsiooniühendi struktuuri all. Koordinatsiooniühendi strutuuri iseloomustavad koordinatsiooniarvud (CN, <i>coordination number</i>) ehk σ-tüüpi doonor-aktseptorsidemete arv, mis seovad ligandid tuumaga. Koordinatsiooninumbrid varieeruvad vahemikus 1–12. Kõige tüupilisemad koordinatsiooniarvud on 4 ja 6, kusjuures paarituarvulised koordinatsiooniarvud on vähem levinud. Kõige enam levinud struktuurid vastavalt CN on:<br> (2) lineaarsed, enamasti d<sup>10</sup> ioonid<br> (3) trigonaalplanaarne d<sup>10</sup> või low-spin d<sup>8</sup> T- või Y-kujuline<br> (4) tetraeedriline (T<sub>d</sub>) või ruuttasapinnaline (D<sub>4h</sub>)<br> (5) trigonaal bipüramiidne ja ruutpüramiidne<br> (6) oktaeedriline (O<sub>h</sub>) ja trigonaalne prismaatiline (D<sub>3h</sub>)<br> (7) pentagonaalne bipüramiid, kaetud oktaeeder ja kaetud trigonaalne prisma<br> (8) ruut antiprisma ja dodekaeedriline<br> (9) trikaetud trigonaalne prisma, monokaetud ruut antiprisma<br> (10–12) f-rühma metallid, üksikud näited<br> Et paremini mõista, miks erineva elektroonse struktuuriga metallid annavad sama geomeetriaga koordinatsiooniühendeid, vaatleme Keperti mudelit. Keperti mudeli järgi paiknevad ligandid metallitsentri ümber oleval kujuteldava sfääri pinnal ning on vabad liikuma. Ligandide paigutus on seotud punktlaengute laadse tõukumisega ehk ligandid katsuvad üksteise vahelist distantsi maksimeerida. Keperti mudel aitab mõista, miks madalad koordinatsiooniarvud, nagu 2 - 6 on enamasti geomeetriatega: 2 (lineaarne), 3 (trigonaalplanaarne), 4 (tetraeedriline), 5 (trigonaal bipüramiidne või ruutpüramiidne) ja 6 (oktaeedriline). Keperti teooria järgi on nendel geomeetriatel minimaalne ligand-ligand elektrostaatiline tõukumine. Siiski ei piisa vaid elektrostaatilisest mudelist koordinatsiooniühendite struktuuri kirjeldamiseks. Elektrostaatiline mudel ei selgita, miks on tetraeedrilised ja oktaeedrilised struktuurid eriti stabiilsed. Selleks vaatleme metallitsentri d-orbitaalide paigutust koordinatsiooniühendis ehk kristallvälja teooriat (''Crystal Field Theory''). Kristallvälja teooria järgi lõheneb muidu samal energiatasemel ehk kõdunud d-orbitaalid mitmeks erineva energiatasemega alamorbitaaliks. Oktaeedrilise geomeetria korral jagunevad d-orbitaalid kaheks: kõrgema energiaga e<sub>g</sub> set, kus on d<sub>z<sup>2</sup></sub> ja d<sub>x<sup>2</sup>-y<sup>2</sup></sub> ning madalama energiaga t<sub>2g</sub> set, kus on d<sub>xy</sub>, d<sub>xz</sub> ja d<sub>yz</sub> orbitaalid. Oktaeedrilise geomeetria korral jagunevad d-orbitaalid nii, sest ligandid omavad stabiliseerivat mõju orbitaalidele, mille vahel nad asetsevad (t<sub>2g</sub> set), ja destabiliseerivat mõju orbitaalidele, millega nad asetsevad samal sirgel (e<sub>g</sub> set). Kristallvälja teooria võimaldab elektroonse struktuuri abil ennustada koordinatsiooniühendi struktuuri stabiilsust ning magnetilisi omadusi.<ref name=":3" /> == Kompleksühendite saamine == Erinevat tüüpi ligandidega kompleksühendite saamisvõimalused<ref name=":0" />: ==== Akvakompleksid ==== Saadakse veevabade soolade lahustamisel vees: Ni<sup>2+</sup>+ 6H<sub>2</sub>O → [Ni(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>2+</sup> ==== Hüdroksokompleksid ==== * Amfoteerse hüdroksiidi ja leelise vahelisel reaktsioonil: Zn(OH)<sub>2</sub>(t) + 2KOH → K<sub>2</sub>[Zn(OH)<sub>4</sub>] * Amfoteersele hüdroksiidile vastavale soolalahusele leelise lisamisel (astmeline protsess): [Zn(H<sub>2</sub>O)<sub>4</sub>]<sup>2+</sup>(l) + 2OH<sup>–</sup>(l) → Zn(OH)<sub>2</sub>(t) + 4H<sub>2</sub>O Zn(OH)<sub>2</sub>(t) + 2OH<sup>–</sup>(l) → [Zn(OH<sub>4</sub>]<sup>2–</sup> (l) * Metallide reaktsioonil leelistega: 2Al + 6H<sub>2</sub>O + 6NaOH → 2Na<sub>3</sub>[Al(OH)<sub>6</sub>] + 3H<sub>2</sub> ==== Ammiinkompleksid ==== Saadakse ammoniaakhüdraadi järk-järgulisel lisamisel siirdemetallikatiooni vesilahusele: [Cu(H<sub>2</sub>O)<sub>4</sub>]<sup>2+</sup>(l) + 2NH<sub>3</sub>·H<sub>2</sub>O (l) → Cu(OH)<sub>2</sub>(t) + 2NH<sub>4</sub><sup>+</sup>(l) + 4H<sub>2</sub>O Cu(OH)<sub>2</sub>(t) + 4NH<sub>3</sub>·H<sub>2</sub>O (l) → [Cu(NH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>]<sup>2+</sup> + 2OH<sup>–</sup>(l) + 4H<sub>2</sub>O ==== Teised kompleksid ==== Kompleksi tekkeks on enamasti vajalik ligandide liig lahuses. Saadakse analoogselt ammiinkompleksitele ligandi sisaldava ühendi lisamisel tsentraaliooni lahusele: FeCl<sub>3</sub> + 6KCN → K<sub>3</sub>[Fe(CN)<sub>6</sub>] + 3KCl == Klassifikatsioon == Kompleksühendite jaotamiseks on mitmeid võimalusi. Peamiselt klassifitseeritakse kompleksühendeid sisesfääri laengu, välissfääri koostise, struktuuri ja ligandi tüübi alusel. === Kompleksühendite klassifikatsioon === ====<u>Kompleksühendite jaotus sisesfääri alusel</u>==== Sisesfääri laengu alusel jagunevad kompleksühendid katioonseteks, anioonseteks, neutraalseteks ja bikompleksiteks. '''Katioonsete kompleksite''' korral on sisesfääril postiivne laeng ning välissfääri moodustavad anioonid. Ligandideks peamiselt neutraalsed molekulid, mis on koordineerunud positiivsete ioonide ümber. Nt [Ni(NH<sub>3</sub>)<sub>6</sub>]SO<sub>4</sub> ja [Co(NO<sub>2</sub>)<sub>2</sub>(NH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>]Br. '''Anioonsete kompleksite''' korral sisesfääril negatiivne laeng ning välissfääri moodustavad katioonid. Nt K<sub>3</sub>[Fe(CN)<sub>6</sub>] ja Ca<sub>3</sub>[Al(OH)<sub>6</sub>]<sub>2</sub>. '''Neutraalsetes kompleksites''' on sisesfäär neutraalne, mistõttu välissfäär puudub. Mõningates neutraalsetes kompleksites on kompleksimoodustajaks neutraalne aatom ja ligandideks vastavalt neutraalsed molekulid. Nt [Fe(CO)<sub>5</sub>]. '''Bikompleksites''' on kompleksioonideks nii anioonid kui ka katioonid. Nt [Co(NH<sub>3</sub>)<sub>6</sub>][Fe(CN)<sub>6</sub>]. ====<u>Kompleksühendite jaotus välissfääri alusel</u>==== Välissfääri koostise alusel jagunevad kompleksühendid komplekshapeteks, kompleksalusteks ja komplekssooladeks. '''Komplekshapped''' on võimelised lahusesse loovutama prootoneid. Nt H[AuCl<sub>4</sub>] ja H<sub>2</sub>[PtCl<sub>6</sub>]. '''Kompleksalustes''' on välissfääriks hüdroksiidioon(id), mis on protolüütilise teooria järgi võimelised endaga siduma prootoneid. Nt [Ag(NH<sub>3</sub>)<sub>2</sub>]OH ja [Cu(NH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>](OH)<sub>2</sub>. '''Komplekssooladeks''' on nii katioonsed kui ka anioonsed kompleksid. Nt K<sub>3</sub>[Fe(CN)<sub>6</sub>] ja [Cr(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]Cl<sub>3</sub>. Komplekshapped ja kompleksalused on üldjuhul tugevad happed ja alused: kuna kompleksimoodustaja side ligandidega on tugev, on side välissfääriga pigem nõrk, mis loob eeldused välissfääri kergeks dissotsiatsiooniks. ==== <u>Kompleksühendite jaotus struktuuri alusel</u> ==== Struktuuri alusel jaotatakse kompleksühendeid tuumade ning ligandi poolt täidetud koordinatsioonikohtade arvu järgi. Leidub '''ühe- ja mitmetuumalisi komplekseid'''. Ühetuumalistes kompleksühendites (nt [Zn(NH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>]Cl<sub>2</sub>) on üks tuum, mitmetuumalistes (nt K<sub>2</sub>[Cr<sub>2</sub>O<sub>7</sub>]) on tuumasid rohkem. Mitme tuumaga kompleksites on enamasti tuumad omavahel ühendatud ühe või mitme ligandi ehk silla abil, kusjuures vastavatel ligandidel peab sellisel juhul olema vähemalt kaks vaba elektronpaari. Sellele tingimusele vastavad nt OH<sup>–</sup>, O<sup>2–</sup> ja Cl<sup>–</sup>, mis on ka tüüpilisteks sildligandideks. Mitmetuumalisteks kompleksiteks on ka klastrid, kus tuumad on omavahel seotud ühe või mitme vahetu keemilise sideme kaudu.<ref name=":0" /> '''Ligandi poolt täidetud koordinatsioonikohtade''' järgi jaotatakse kompleksühendeid mono- ja polüdentaalsete ligandidega kompleksühenditeks. Kui ligandil on anda ainult üks elektronpaar, siis on ligand metalliga ühendatud ainult ühe doonoraatomi kaudu. Sellisel juhul on tegemist monodentaalse ligandiga. Kui aga ligand saab metalliga olla seotud rohkem kui ühe doonoraatomi kaudu, on tegemist polüdentaalse ligandiga. Polüdentaalsed ligandid moodustavad muuseas ka kelaate, kus ligandid moodustavad ringi. Tuntuimaks kelaate moodustavaks ligandiks on EDTA<sup>4–</sup>, mis moodustab 5 viieliikmelist ringi, kusjuures iga EDTA ligand ühendub metalliiooniga kahe doonoraatomi kaudu. Sellist ligandi kasutatakse nt Ca<sup>2+</sup> ioonide lõksustamiseks. Ambidentaalseteks on ligandid, kus doonoraatomiks saab olla üks- või teine aatom. Selliseks ligandiks on nt NO<sub>2</sub>, kus doonoraatomiks saab olla nii lämmastik kui ka hapnik.<ref>Housecroftand Sharpe. Inorganic Chemistry, 4th ed. 2012 Pearson Education Ltd, England</ref> ==== <u>Kompleksühendite jaotus ligandi tüübi alusel</u> ==== Ligandi tüübi alusel on võimalik kompleksühendeid jaotada näiteks * Akvakompleksiteks (nt [Fe(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>3+</sup>) * Ammiinkompleksiteks (nt [Cu(NH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>]<sup>2+</sup>) * Tsüanokompleksiteks (nt [Fe(CN)<sub>6</sub>]<sup>3–</sup>) * Hüdroksokompleksiteks (nt [Al(OH)<sub>6</sub>]<sup>3–</sup>) * Karbonüülkompleksiteks (nt [Fe(CO)<sub>5</sub>]) Ligandi tüübist sõltub mõningatel juhtudel kompleksühendi vesilahuse keskkond. Näiteks akvakompleksite vesilahused on reeglina happelised kuna kompleksimoodustaja ja ligandi vaheline side pole niivõrd püsiv kui anioonsetel kompleksitel. Hüdroksokompleksid tekitavad aga vesilahusesse aluselise keskkonna. <br /> === Ligandide klassifikatsioon === Kompleksühendeid saab lisaks klassifitseerida ligandi ja metalli vahel esineva sideme olemuse ja moodustumise järgi. ==== <u>Metalli ja ligandi vahel ei moodustu π-side</u> ==== ==== Doonorligandid ==== Kõige laialdasemalt levinumad on kompleksühendid, kus side moodustub, kui Lewis’i hape ehk tuum annab sideme moodustamiseks tühja orbitaali ja Lewis’i alus ehk ligand annab sideme moodustamiseks elektronpaari. Kuna ligand on siin elektronpaari doonoriks kutsutakse selliseid ligande '''doonorligandideks''' ning mõningates käsitlustes<ref name=":2">Green, M. L. H. The Covalent Bond Classification Method: A New Approach to the Formal Classification of Covalent Compounds of the Elements. ''J. Organomet. Chem.'' 1995, ''500'', 127-148.</ref> ka L-ligandideks. Näiteks ühendis [Fe(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>3+</sup> on ligandiks H<sub>2</sub>O, milles O on doonoraatomiks, andes elektronpaari, et saaks moodustuda side rauaga. ==== Aktseptorligandid ==== Vastupidiselt doonorligandidele, mis on elektronpaari doonoriteks ja laialt levinud, on '''aktseptorligandid''' ehk Z-ligandid elektronpaari aktsepteerijateks ehk nad saavad tuumalt elektronpaari. Aktseptorligande esineb pigem harva. Kuna Z-ligandidel on vaba orbitaal ning mittetäielikud oktetid, on nad tugevalt elektronaktseptoorse loomusega. Tihtipeale lisatakse kompleksi stabiliseerimiseks Z-ligandile ka L-ligand: kui metall annab oma elektronid aktseptorligandile, saab ta need doonorligandilt kohe tagasi. Enamik aktseptorligandidest on booriühendid, nt BF<sub>3</sub>, BCl<sub>3</sub> ja BH<sub>3</sub>, aga näiteks ka AlCl<sub>3</sub>.<ref name=":2" /> ==== <u>Metalli ja ligandi vahel moodustub π-side</u> ==== ==== π-doonorligand ==== p-doonorligand on elektronide doonor, kusjuures metall on elektronide aktseptor. Seega toimub elektronide ülekanne ligandi täidetud p-orbitaalidelt metalli tühjale orbitaalile. Levinumad pi-doonorligandid on Cl<sup>–</sup>, Br<sup>–</sup>ja I<sup>–</sup>. ==== π-aktseptorligand ==== p-aktseptorligandide korral toimub elektronide ülekanne tsentraalselt metalliaatomilt ligandile, millel on tühi orbitaal. Seega on metalliaatom elektronpaari doonoriks ning ta võtab elektronpaari mittehübridiseerunud orbitaalilt, mis ei võta osa koordinatiivsete sidemete moodustamisest. p-aktseptorligandid stabiliseerivad madala oksüdatsiooniastmega metallide komplekse. Selliste ligandide näideteks on CO, N<sub>2</sub>, NO ja alkeenid.<ref name=":3">Housecroftand Sharpe. Inorganic Chemistry, 4th ed. 2012 Pearson Education Ltd, England </ref> == Kompleksühendite geomeetria == Kompleksühendi '''geomeetria''' sõltub paljuski kompleksimoodustaja '''koordinatsiooniarvust'''. '''Koordinatsiooniarv''' on tuumaga seostunud ligandide arv eeldusel, et iga ligand täidab ainult ühe koordinatsioonikoha ehk seostub tuumaga vaid ühe elektronpaari kaudu.<ref name=":0" /> Koordinatsiooniarv kompleksis sõltub<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref>: 1) Tsentraalaatomi/iooni suurusest – Mida suurem on tsentraalne aatom/ioon, seda rohkem talle potentsiaalselt ligande ümber mahub. 2) Ligandidevahelistest steerilistest interaktsioonidest – Mahukate ligandide korral on koordinatsiooniarv väiksem, eriti kui ligandid on laetud, sest siis lisandub lisaks steerilisele efektile ka elektrostaatiline tõukumine. 3) Tsentraalaatomi/iooni ja ligandide vahelistest elektronilistest interaktsioonidest – Suured koordinatsiooniarvud esinevad rohkem perioodilisustabeli vasakus pooles, kus ioonidel on suurem raadius. Eriti omane on kõrge koordinatsiooniarv metalliioonidele, millel on vaid mõned elektronid, sest väiksem valentselektronide arv tähendab seda, et metallioon on võimeline ligandidelt rohkem elektrone vastu võtma. Madalama koordinatsiooniarvuga kompleksituumad on aga d-blokis paremal asuvad metallid, eriti kui neil on palju elektrone. Seetõttu on nad võimelised potentsiaalsetelt ligandidelt vähem elektrone vastu võtma. [[Fail:(RhA5Cl)Cl2.png|pisi|Kompleksühend [Rh(NH<sub>3</sub>)<sub>5</sub>Cl]Cl<sub>2</sub> ]] '''Koordinatsiooniarvu 1''' korral väga vähe esindajaid. Üksikud kirjeldatud ühendid on steeriliselt mahuka ligandiga, nagu 1,3,5-trifenüülbenseeniga [Cu{C<sub>6</sub>H<sub>2</sub>(C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>)<sub>3</sub>}] ning [Ag{C<sub>6</sub>H<sub>2</sub>(C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>)<sub>3</sub>}].<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Koordinatsiooniarvu 2''' korral on kompleksühendid lineaarse struktuuriga: ligandid paiknevad lineaarselt teine teisel pool tuuma. 2 on maksimaalne koordinatsiooniarv IB ja IIB rühma metallide, mille oksüdatsiooniaste on I, korral. Näiteks [AgCl<sub>2</sub>]<sup>–</sup>.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> Steeriliselt mahukad ligandid võivad tõsta stabiilsust, kuid sageli on CN 2 ühendid labiilsed ning võimelised siduma lisaks ligande stabiilsema CN 4 saavutamiseks. Näiteks [Hg(CN)<sub>2</sub>] + 2CN<sup>-</sup> → [Hg(CN)<sub>4</sub>]<sup>2-</sup>.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Koordinatsiooniarv 3''' on harv nähtus ja on pigem levinud mahukate ligandide korral nagu näiteks [Pt(PCy<sub>3</sub>)<sub>3</sub>] või [Pt(PPh<sub>3</sub>)<sub>3</sub>]. Oluline mitte-d<sup>10</sup> esindaja on [Rh(PPh<sub>3</sub>)<sub>3</sub>]<sup>+</sup>. Identse sümmeetriaga ligandide korral on sellised kompleksid D<sub>3h</sub> sümmeetriaga, v.a ligandi poolt D<sub>3h</sub> deformatsioon Y- või T-kujuliseks või d<sup>8</sup> ''low-spin'' süsteemis, näiteks [Au(CH<sub>3</sub>)<sub>3</sub>] eelistab T- ja Y-kujulist deformatsiooni.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Koordinatsiooniarv 4''' on pigem levinud ning sellisel juhul moodustavad kompleksühendid kas tetraeedrilise või ruutplanaarse kujuga kompleksi. Tetraeedrilised struktuurid on eelistatud siis, kui tsentraalaatom on võrdlemisi väike ja ligandid suured (Cl<sup>–</sup>, Br<sup>–</sup>, I<sup>–</sup>). Tetraeedrilise stuktuuri moodustab näiteks [FeCl<sub>4</sub>]<sup>2–</sup>. Ruutplanaarne struktuur on pigem levinud 4d ja 5d metallikompleksites nt [Ni(CN)<sub>4</sub>]<sup>2–</sup> kompleksi korral.<ref>Housecroftand Sharpe. Inorganic Chemistry, 4th ed. 2012 Pearson Education Ltd, England</ref> Monodentaatsete ligandidega konfiguratsioonid d<sup>0</sup>-d<sup>2</sup>, d<sup>5</sup>, d<sup>6</sup>, d<sup>7</sup> (''high-spin'') ja d<sup>10</sup> on elektroonselt võrdsed T<sub>d</sub> ja D<sub>4h</sub> korral, kuid elektrostaatiliselt on eelistatud T<sub>d</sub> geomeetria.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> FDA poolt on heaks kiidetud kolm ruutplanaarse geomeetriaga Pt<sup>II</sup> kompleksühendit vähi raviks. Kõik kolm ühendit on cis-isomeerid ning toimivad ligandi vahetuse põhimõttel DNA ahela puriinalusega, mis takistab DNA parandamistmehhanisme, kahjustab DNAd ning toob esile rakusurma.<ref>https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC4146684/</ref> '''Koordinatsiooniarv 5''' on tavaliselt ruutpüramidaalse (C<sub>4v</sub>) või trigonaalbipüramidaalse (C<sub>2v</sub>)struktuuriga. Nende kahe struktuuri vaheline energia on väike ning võimaldab geomeetriate vahetust. Näiteks [CuX<sub>5</sub>]<sup>3-</sup> (X = Cl, Br) on tavaliselt C<sub>2v</sub> kõrgel temperatuuril, kuid C<sub>4v</sub> madalal temperatuuril.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Koordinatsiooniarv 6''' on enamiku tuntumate d- ja p-metallide katioonide nagu Cr<sup>3+</sup>, Fe<sup>2+</sup>, Fe<sup>3+</sup>, Ni<sup>2+</sup>, Al<sup>3+</sup> jt kompleksühendite peamiseks koordinatsiooniarvuks. Sellise koordinatsiooniarvuga kompleksites paiknevad ligandid enamasti ümber tuuma oktaeedriliselt,<ref name=":0" /> kusjuures selline oktaeedriline struktuur on väga sümmeetriline. Võimalikud on aga ka erinevad kõrvalekalded. '''Tetragonaalse kõrvalekalde''' korral kaks vastastikku paiknevat ligandi erinevad ülejäänud 4-st ligandist olles üksteisele lähemal või üksteisest kaugemal. '''Rombiline kõrvalekalle''' esineb kui kaks vastastikku paiknevat ligandi on üksteisele lähemal ning kaks vastastikku paiknevat ligandi on üksteisest kaugemal kui muidu'''. Trigonaalse kõrvalekalde''' korral vastastikused tahud kaugenevad üksteisest. '''Koordinatsiooniarv 7''' esineb mõningates 3d kompleksites, aga rohkem 4d ja 5d kompleksites, kus suur tsentraalne aatom saab mahutada rohkem ligande kui 6. CSD andmetel on vaid 1.7% kõikidest kompleksühenditest CN 7.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> Võimalikud geomeetriad pentagonaalne bipüramiid, tipuline oktaeeder ning tipuline trigonaalne prisma.<ref>Housecroftand Sharpe. Inorganic Chemistry, 4th ed. 2012 Pearson Education Ltd, England</ref> '''Koordinatsiooniarv 8''' iseloomulik haruldaste muldmetallide kompleksühenditele.<ref name=":0" /> Põhilised geomeetrilised vormid on ruut-antiprimaatilised või dodekaeedrilised. Kuubiline geomeetria on pigem harv nähtus. Elektroneutraalsuse printsiibist lähtudes on eelistatud kõrged oksüdatsiooniastmed. Esineb vahepealseid struktuure, deformeerunud geomeetriaga struktuure ning ka kahe struktuuri vahelist kiiret tasakaalu. Samuti mängib rolli kristallvõre struktuur, näiteks M = U<sup>IV</sup>, Th<sup>IV</sup> korral on Cs<sub>4</sub>[M(NCS)<sub>8</sub>] ideaalne ruut-antiprism, kuid (Et<sub>4</sub>N)<sub>4</sub>[M(NCS)<sub>8</sub>] on peaaegu perfektne kuup.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Koordinatsiooniarv 9''' esineb f-metallide kompleksides, kus suured ioonid saavad mahutada enda ümber palju ligande. Kaks enamlevinud geomeetriat CN 9 korral on trikaetud trigonaalne prisma ja monokaetud ruut-antiprisma. Nt [Nd(OH<sub>2</sub>)<sub>9</sub>]<sup>3+</sup>, [ReH<sub>9</sub>]<sup>2–</sup> ja trans-[M(CN)<sub>4</sub>(μ-CN)<sub>2</sub>{Ln(H<sub>2</sub>O)<sub>4</sub>(bpy)<sub>2</sub>}<sub>2</sub>][M(CN)<sub>6</sub>]·8H<sub>2</sub>O.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Koordinatsiooniarvud 10, 11 ja 12''' esinevad enamasti f-bloki M<sup>3+</sup> katioonide kompleksühendites.<ref>Housecroftand Sharpe. Inorganic Chemistry, 4th ed. 2012 Pearson Education Ltd, England</ref> CN 10 korral on struktuur [M(A-A)5] tüüpi, kus bidentaatse ligandi parameeter b määrab struktuuri: (i) (b<1) bikaetud ruut antiprisma, näiteks K<sub>2</sub>[Er(NO<sub>3</sub>)<sub>5</sub>], või b>1 korral mõne keerukama struktuuri, nagu ''sphenocorona''. Rousset ''et al'' kirjeldavad CN 10 komplekse [La(18-c-6)(Br<sub>4</sub>Cat)(NO<sub>3</sub>)]·MeCN (2-La) molekulaarmagnetite (SMM) kandidaatidena, omades aeglast magnetilist relakseerumist T < 20 K.<ref>Rousset, Elodie & Piccardo, Matteo & Boulon, Marie-Emmanuelle & Gable, Robert & Soncini, Alessandro & Sorace, Lorenzo & Boskovic, Colette. (2018). Slow Magnetic Relaxation in Lanthanoid Crown Ether Complexes: Interplay of Raman and Anomalous Phonon Bottleneck Processes. Chemistry - A European Journal. 24. 10.1002/chem.201802779</ref> CN 11 korral on teada puuduva tipuga ikosaeedrilisi struktuure valemiga [Ln(NO<sub>3</sub>)<sub>5</sub>L], [Ln(NO<sub>3</sub>)<sub>4</sub>L<sub>3</sub>], [Ln(NO<sub>3</sub>)<sub>3</sub>L<sub>5</sub>], kus L = H<sub>2</sub>O, MeOH. CN 12 korral on kõige stabiilsem geomeetria ikosaeeder, millel on kokku 5 isomeeri: T<sub>h</sub>, D<sub>3d</sub>, D<sub>3</sub>, D<sub>2</sub> ja C<sub>2</sub> [M(L-L)<sub>6</sub>] struktuuri korral, millest on eksperimentaalselt tuvastatud kaks: T<sub>h</sub> ja D<sub>3</sub>.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> == Kompleksühendite isomeeria == Kompleksühendite isomeeria korral on võimalik rääkida isomeeriast, mis on levinud ka teistes ühendites peale kompleksühendite, ning isomeeriast, mis on omane ainult kompleksühenditele. === Üldine isomeeria === Kompleksühendites esineb geomeetrilist ehk cis/trans-isomeeriat, mis väljendub ligandide paigutuses: kas on kõrvuti või vastastikku.<ref name=":0" /> Samuti saavad kompleksühendid olla enantiomeerid.<ref>Housecroftand Sharpe. Inorganic Chemistry, 4th ed. 2012 Pearson Education Ltd, England</ref> O<sub>h</sub> korral kasutatakse lisaks nn kaldjoone süsteemi, kus 𝚲,𝛌 on vasakpoolsus ja 𝚫, 𝛅 parempoolsus. Suur täht on konfiguratsioon, väike konformatsioon.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> === Kompleksühendite isomeeria === Ainult kompleksühenditele omased isomeeria liigid on seoseisomeeria, ionisatsiooniisomeeria, hüdraatne isomeeria ja koordinatsiooniisomeeria.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Seoseisomeeria''' esineb ambidentaalsete ligandide korral ning see tähendab, et ligand võib olla tuumaga ühendatud erinevate doonoraatomite kaudu. Seoseisomeeria esineb nt kompleksühendis [Co(NH<sub>3</sub>)<sub>5</sub>(NO<sub>2</sub>)]<sup>2+</sup>, kus kui nitrorühm on koobaltiga ühendatud hapniku kaudu, on tegemist punase isomeeriga, kui aga lämmastiku kaudu, siis kollase isomeeriga. '''Ionisatsiooniisomeeria''' esineb siis, kui ligand ja väliskihis asuv samalaenguline ioon vahetavad kompleksis kohad. Näiteks [PtCl<sub>2</sub>(NH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>]Br<sub>2</sub> ja [PtBr<sub>2</sub>(NH<sub>3</sub>)<sub>4</sub>]Cl<sub>2</sub>.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Hüdraatne isomeeria''' esineb siis, kui vähemalt üks ligandidest on vesi. Nt kroom(III)kloriid, mis on seotud kuue veemolekuliga, võib esineda kolme isomeerina, mis kõik omavad erinevat värvust. [Cr(OH<sub>2</sub>)<sub>6</sub>]Cl<sub>3</sub> on violetne, [CrCl(OH<sub>2</sub>)<sub>5</sub>]Cl<sub>2</sub>∗H<sub>2</sub>O on kahvaturohekas ning [CrCl<sub>2</sub>(OH<sub>2</sub>)<sub>4</sub>]Cl∗2H<sub>2</sub>O on tumerohelise värvusega.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Koordinatsiooniisomeeria''' esineb sellistes kompleksühendites, mis koosnevad ioonidest, mis saavad moodustada sama molekulvalemi. Nt [Co(NH<sub>3</sub>)<sub>6</sub>][Cr(CN)<sub>6</sub>] ja [Cr(NH<sub>3</sub>)<sub>6</sub>][Co(CN)<sub>6</sub>].<ref>Housecroftand Sharpe. Inorganic Chemistry, 4th ed. 2012 Pearson Education Ltd, England</ref> '''Ligandi isomeeria''' esineb kui kaks ligandi on isomeerid, mistõttu ka nende kompleksid on isomeerid. Ligandi konformatsiooni muutust (𝛔 rotatsioon) kompleksis kutsutakse '''atroopisomeeriaks''', kui pöördumise poolestusaeg on üle 1000 sekundi (Oki tingimus). Kiirema rotatsiooni korral on tegemist konformeeridega.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> '''Stereoisomeeria''' sõltub suuresti kahe isomeeri vahelisest energiabarjäärist. Väikese energiabarjääri korral on tegemist konformatsiooni- ja kõrge energiabärjääri korral konfiguratsiooniisomeeriga. Samuti esineb diastereomeere. Kolme identse ligandiga on O<sub>h</sub> geomeetria korral võimalik ''fac'' (''facia''l) ja ''mer'' (''meridional'') isomeeria, kus ''fac'' korral paikneb üks ligandidest aksiaalselt ning ülejäänud kaks ekvatoriaalselt. ''Mer'' korral paiknevad kaks ligandi aksiaalselt ning üks ekvatoriaalselt.<ref>Gispert, J. R. Coordination Chemistry; Wiley-VCH: Weinheim, 2008.</ref> == Ligandide spektrokeemilised read == Ligandid mõjutavad energiate erinevust d-orbitaalide vahel Δ<sub>o,</sub> mida nimetatakse ligandi-välja lõhestamisparameetriks. Tugevad väljaligandid on π-aktseptorid nagu CO ja [CN]<sup>–</sup> ning nad mõjutavad energiate erinevust rohkem. Nõrgad väljaligandid on aga π-doonorid nagu I<sup>–</sup> ja Br<sup>–</sup> ning nad mõjutavad energiate erinevust vähem. Seega saab ligande järjestada spektrokeemilisse ritta selle alusel, kui palju nad mõjutavad energiate erinevust d-orbitaalide vahel.<ref name=":3" /> Δ<sub>o</sub> suureneb reas: I<sup>–</sup> < Br<sup>–</sup> < [NCS]<sup>–</sup> < Cl<sup>–</sup> < F<sup>–</sup> < [OH]<sup>–</sup> < [H<sub>2</sub>O] < [NCS]<sup>–</sup> < NH<sub>3</sub> < [CN]<sup>–</sup> < [CO] Mida suurem on energiate erinevus d-orbitaalide vahel ehk Δ<sub>o</sub>, seda kõrgema energiaga footonid kompleksühendi lahuses neelduvad ja lahus laseb läbi suurema lainepikkusega kiirgust. Nt kompleksühendi [Cr(NH<sub>3</sub>)<sub>6</sub>]<sup>3+</sup> koostises on tugevad väljaligandid, mistõttu Δ<sub>o</sub> väärtus on suhteliselt suur. Selle kompleksühendi lahus neelab kiirgust lainepikkusega 400 - 430 nm (sinist-violetset valgust), mistõttu lahus näib kollane. Nõrkade väljaligandidega [Cr(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub>]<sup>3+</sup> lahus neelab aga madalama energiaga footoneid, mis vastavad kollakas-rohelisele alale valguse nähtavas spektris ning lahus tundub seetõttu violetne.<ref>https://chem.libretexts.org/Bookshelves/General_Chemistry/Map%3A_General_Chemistry_(Petrucci_et_al.)/24%3A_Complex_Ions_and_Coordination_Compounds/24.07%3A_Color_and_the_Colors_of_Complexes</ref> == Viited == 0b2fr1vkp67b8f4d6pnyvk7sbvewutq Anorgaaniline Keemia/Lihtained 0 3829 16993 16970 2019-04-25T15:13:33Z Officer781 2201 /* 17. ja 18. rühm */ better image for hexagonal wikitext text/x-wiki Lihtained on ained, mis koosnevad ainult ühe elemendi aatomitest. Olenevalt sideme tüübist, esineb metalle (Na, Mg jt) ning mittemetalle (H<sub>2</sub>, N<sub>2</sub> jne). Lisaks saab eristada molekulaarseid ja atomaarseid gaase. Üks lihtaine võib omada mitu struktuuri ehk paigutada aatomeid erinevalt, mis tihti sõltub välisfaktoritest nagu temperatuur ja rõhk. Antud artiklis me vaatleme erinevate lihtainete struktuure. ==13. rühm== ===Boor=== [[File:Betaboron.jpg|pisi|β-boor]] 13. rühmas on kõikidel ainetel erinev struktuur. Boor annab mitu erinevat huvitavat struktuuri. Üheks neist on α-romboeedriline boor, kus on 12-st aatomist koosnev ikosaeedriline rakk, milles iga aatom on seotud viie lähima aatomiga. Kolme valentselektroni tõttu ei saa boor anda viit sidet, mistõttu arvatakse, et tegu on kolmetsentrilise elektrondefitsiitse sidemega, kus elektronide laeng on koondatud kolme kõrvuti oleva aatomi vahelise kolmnurga keskele<ref>Nelmes, R. J.; Loveday, J. S.; Allan, D. R.; Besson, J. M.; Hamel, G.; Grima, P.; Hull, S. (1993). "Neutron- and x-ray-diffraction measurements of the bulk modulus of boron". Physical Review B. 47 (13): 7668–7673. Bibcode:1993PhRvB..47.7668N. doi:10.1103/PhysRevB.47.7668.</ref>. Sünteetiliselt on võimalik saada ka α-tetragonaalset boori, aga ainult õhukese kihina ja ainult boorkarbiidi (B<sub>50</sub>C<sub>2</sub>) ja boornitriidi (B<sub>50</sub>N<sub>2</sub>) alustel.<ref name="boor">Wiberg, N. (2001). Inorganic chemistry. San Diego: Academic Press. ISBN 0-12-352651-5.</ref> β-rombeedrilise struktuuri rakk koosneb 105-108 aatomist. Peamiselt moodustuvad 12-st aatomist koosnevad ikosaeedrid, mõned üksikud ikosaeedrid põimuvad oma vahel. Rakus on ka 10 boori aatomist koosnev hulktahukas ja üks tsentraalne boori aatom.<ref name="boor" /> β-rombeedriline struktuur on termodünaamilislt kõige püsivam boori allotroop.<ref> van Setten M.J.; Uijttewaal M.A.; de Wijs G.A.; de Groot R.A. (2007). "Thermodynamic stability of boron: The role of defects and zero point motion". J. Am. Chem. Soc. 129 (9): 2458–2465. doi:10.1021/ja0631246. PMID 17295480</ref> [[File:Gamma-bor.jpg|Gamma-bor|pisi|right|γ-boor]] γ-boor koosneb B<sub>12</sub> ja B<sub>2</sub> ühikutest, mis on paigutatud sarnaselt NaCl struktuurile. Tegu on tehisliku struktuuriga, mida saab teisi allotroope kokku surudes 12–20 GPa ja kuumutades 1500–1800 °C juures. Tavatingimustel on allotroop püsiv.<ref>Oganov, A. R.; Chen, J.; Ma, Y.; Glass, C. W.; Yu, Z.; Kurakevych, O. O.; Solozhenko, V. L. (12 Feb 2009). "Ionic high-pressure form of elemental boron". Nature. 457 (7027): 863–868. arXiv:0911.3192. Bibcode:2009Natur.457..863O. doi:10.1038/nature07736. PMID 19182772</ref> Boor ühendites esineb peamiselt boriididena, mida jagatakse booririkasteks ja metallirikasteks. Kui boori:metalli suhe on rohkem kui 4:1 loetakse boriidi booririkkaks, kui vähem on tegu metallirikka boriidiga. Ekstreemseteks näideteks on YB<sub>66</sub> ja Nd<sub>2</sub>Fe<sub>14</sub>B. Booririkkaid ühendeid annavad peamiselt siirdemetallid, lantanoidid ja aktinoidid. ===Alumiinium=== Alumiiniumi puhul on tegemist metalliga ja struktuurilt on tegu tahk-tsentreeritud kuubiga, mis on üks tihedaimaid struktuure, kus 74% ruumist on täietud. ==14. rühm== ===Süsinik=== [[File:Graphene-graphite relation.png|pisi|Grafiidi struktuur]] 14. rühma esimeseks elemendiks on süsinik. Süsinikul on kaks peamist allotroopi, milleks on grafiit ja teemant. Grafiidis on süsiniku aatomid sp<sup>2</sup> hübridisatsioonis, mistõttu on neil kolm σ-sidet ja üks π-side, mis on delokaliseeritud. Aatomitest moodustunud kuusnurksetest tsüklitest tekib tasapinnaline kiht, mida nimetatakse grafeeniks. Grafiit koosneb mitmest grafeenikihist, mida hoiavad koos van der Waalsi jõud. Kihtide vahe on 0,335 nm ja olenevalt kihtide paigutusest on tegu kas α (heksagonaalne) või β (romboeedrlinine) struktuuriga.<ref> Lipson, H.; Stokes, A. R. (1942). "A New Structure of Carbon". Nature. 149 (3777): 328. Bibcode:1942Natur.149Q.328L. doi:10.1038/149328a0</ref> 2D struktuuriga on süsiniknanotorud ja fullereenid. Nagu grafiidis on ka neis süsinik sp<sup>2</sup> hübridisatsioonis, kuid fullereenides pole kõik tsüklid kuuelülilised, vaid on ka viiest aatomist koosnevaid tsükleid. Fullereenid on saanud nime sellest, et meenutavalt kujult jalgpalli, kuna tegu on kerakujulise struktuuriga<ref>Osawa, E. (1970). "Superaromaticity". Kagaku. 25: 854–863.</ref>. Nanotorud on torukujulised grafeenikihid, mis võivad olla ühe- või mitmekordsete seintega.<ref> Das, S. (2013). "A review on Carbon nano-tubes - A new era of nanotechnology". International Journal of Emerging Technology and Advanced Engineering. 3 (3): 774–781. ISSN 2250-2459</ref> [[File:Diamond cubic animation.gif|pisi|Teemandi struktuur]] Süsiniku teiseks peamiseks struktuuriks on teemant, mis on ka terve 14. rühma elementide peamine struktuur. Teemantis on süsiniku aatomid sp<sup>3</sup> hübridisatsioonis, moodustades tetraeedrilise struktuuri. Iga aatom moodustab sideme nelja lähima naabriga.<ref>Ashcroft, Neil W.; Mermin, N. David (1976). Solid state physics. Holt, Rinehart and Winston. p. 76. ISBN 978-0030839931.</ref> Teemant on väga kõva materjal, kuid normaaltingimustel püsivam on siiski grafiit. Teemant on metastabiilne, aga selle ülemineku kiirus grafiidiks on mittearvestatav. Üleminek muutub kiireks alles temperatuuridel üle 4500 K.<ref>Rock, Peter A. (1983). Chemical Thermodynamics. University Science Books. p. 257–260. ISBN 9781891389320.</ref> Süsiniku ioone nimetatakse karbiidideks ja need jagunevad omakorda alamrühmadesse. Soolataolisi ehk ioonilisi karbiide moodustavad esimese, teise ja kolmanda rühma metallid, lisaks lantaan ja alumiinium. Kõige tavalisem rühm on metaniidid, kus karbiidiks on üks neljalaenguline süsiniku aatom C<sup>4−</sup>, Al<sub>4</sub>C<sub>3</sub>, Mg<sub>2</sub>C. Lisaks on ka atsetüliid ja allüleniid, kus ioonideks on vastavalt kolmiksidemega seotud kaks süsiniku C<sub>2</sub><sup>2−</sup>, Na<sub>2</sub>C<sub>2</sub>, LaC<sub>2</sub>, või kaksiksidemetega seotud kolm aatomit C<sub>3</sub><sup>4−</sup> Li<sub>4</sub>C<sub>3</sub>, Mg<sub>2</sub>C<sub>3</sub>.<ref>Shriver, Duward F.; Atkins, P. W.; Cooper, H. Langford. (1990) Inorganic Chemistry. pp. 350-375.</ref> Boori ja räniga moodustab süsinik kovalentsed karbiidid. Ränikarbiidi SiC struktuur on sarnane teemantile ja boorkarbiit B<sub>4</sub>C omab erilist struktuuri, kus ikosaeedrilised boori klastrid on omavahel ühendatud süsinike aatomitega.<ref>Greenwood, Norman N.; Earnshaw, Alan (1984). Chemistry of the Elements. Oxford: Pergamon Press. pp. 318–22. ISBN 0-08-022057-6.</ref> ===Räni=== Räni peamiseks struktuuriks on teemanti struktuur kus aatomid on sp<sup>3</sup> hübridisatsioonis ja seotud nelja lähima aatomiga.<ref>Greenwood, N. N.; & Earnshaw, A. (1997). Chemistry of the Elements (2nd Edn.), Oxford:Butterworth-Heinemann. ISBN 0-7506-3365-4 pp. 331–335</ref> Sellise struktuuriga räni jagatakse monokristalliliseks ja polükristalliliseks. Monokristallilises struktuuris puuduvad üleminekud ühest kristallist teise ja kristallstruktuur on ühtne üle terve aine.<ref>Monkowski, J. R.; Bloem, J.; Giling, L. J.; Graef, M. W. M. (1979). "Comparison of dopant incorporation into polycrystalline and monocrystalline silicon". Appl. Phys. Lett. 35 (5): 410–412. doi:10.1063/1.91143.</ref> Polükristalliline koosneb paljudest väikestest kristallidest, mille suunad ei pea olema samad.<ref>Kolic, Y (1995). "Electron powder ribbon polycrystalline silicon plates used for porous layer fabrication". Thin Solid Films. 255: 159. Bibcode:1995TSF...255..159K. doi:10.1016/0040-6090(94)05644-S</ref> Lisaks on ränil amorfne vorm, millel puudub kaugele ulatuv korrapära. Amorfses ränis on aatomeid, millel pole täidetud okteti reegel ja seetõttu on struktuuris sideme moodustamis võimelisi aatomeid ja see omakorda võib põhjustada anomaalseid elektrilisi omadusi.<ref>R.W. Collins, et al., "Evolution of microstructure and phase in amorphous, protocrystalline, and microcrystalline silicon studied by real time spectroscopic ellipsometry", Solar Energy Materials and Solar Cells, 78(1-4), pp. 143-180, 2003.</ref> Silitsiidid on ühendid ränist ja elektropositiivsemast aatomist. Omadustelt on need sarnasemad boriididele kui karbiididele. Silitsiide annavad kõik leelis- ja leelismuldmetallid peale berülleumi ja suur osa siirdemetalle. Silitsiidid saavad olla metallitaolised ja juhtida elektrit, sellisteks ühenditeks on Cu<sub>5</sub>Si, Fe<sub>3</sub>Si, Mn<sub>3</sub>Si. Räni võib olla paaris U<sub>3</sub>Si<sub>2</sub> või moodustada tetraeedrilisi struktuure KSi, lisaks võib räni moodustada ahelaid CaSi, SrSi või 2D-struktuure, mille vahel on metalli aatomid β-USi<sub>2</sub>. ===Plii=== [[File:Face-centered cubic.svg|pisi|Tahk-tsentreeritud kuup]] 14. rühma peamine struktuur on teemant, mida moodustavad kõik elemendid peal plii. Plii väliskihi s- ja p-orbitalide energiad ei kattu omavahel nagu teistel 14.rühma elementidel. Teemanti struktuuriga energiate vahe suureneks, seetõttu on pliile kasulikum moodustada tahk-tsentreeritudkuubilist struktuuri, kuna s-orbitali elektronid ei käitu väliskihi elektronidena ja sideme moodustavad seepärast ainult p-elektronid. See on omane metallilistele elementidele. <ref>Smart, Lesley E.; Moore, Elaine A. (2005). Solid state chemistry. pp. 189-191.</ref> ==15. rühm== ===Lämmastik=== Rühma esime element lämmastik on normaaltingimustel dimeerina N<sub>2</sub>. Lämmastik anioonsel kujul on peamiselt nitriidina, kus lämmastikul on laeng 3−. Esimesest rühmast moodustab nitriidi ainult liitium Li<sub>3</sub>N, teisest rühmast moodustavad enamus metalle nitriidid Be<sub>3</sub>N<sub>2</sub>, Mg<sub>3</sub>N<sub>2</sub>, Ca<sub>3</sub>N<sub>2</sub>.<ref>Gregory, Duncan H. (2001). "Nitride chemistry of the s-block elements". Coord. Chem. Rev. 215: 301–345. doi:10.1016/S0010-8545(01)00320-4</ref> p-bloki mittemetallilistest elementidest on teada boornitriidi, räninitriidi ja fosfornitriid. Aluminium, gallium ja indium tekitavad teemantisarnase struktuuri, kus iga aatomit ümbritseb neli teise elemendi aatomit. Siirdemetallidest 3–6 rühm annavad püsivaid nitriide, 7 ja 8 rühma nitriidid on kergesti lagunevad, 11 ja 12 rühma nitriidid on väga ebapüsivad ja võivad laguneda plahvatuslikult.<ref>Siller, L.; Peltekis, N.; Krishnamurthy, S.; Chao, Y.; Bull, S. J.; Hunt, M. R. C. (2005). "Gold film with gold nitride—A conductor but harder than gold" (PDF). Appl. Phys. Lett. 86 (22): 221912. Bibcode:2005ApPhL..86v1912S. doi:10.1063/1.1941471.</ref><ref>Shanley, Edward S.; Ennis, John L. (1991). "The Chemistry and Free Energy Formation of Silver Nitride". Ind. Eng. Chem. Res. 30 (11): 2503. doi:10.1021/ie00059a023.</ref> Nitriididele lisaks on lämmastik võimeline andma pernitriide N<sub>2</sub><sup>2−</sup> ja asiide N<sub>3</sub><sup>−</sup>.<ref>S. Bräse; C. Gil; K. Knepper; V. Zimmermann (2005). "Organic Azides: An Exploding Diversity of a Unique Class of Compounds". Angewandte Chemie International Edition. 44 (33): 5188–5240. doi:10.1002/anie.200400657. PMID 16100733.</ref> ===Fosfor=== [[File:Bílý fosfor.png|pisi|Valge fosfor]] Fosfori kaks peamist allotroopi on valge ja punane fosfor. Valge fosfori struktuur koosneb neljast aatomist, mis moodustavad kolmnurkse püramiidi. Toatemperatuuril on püsiv α vorm, 195,2 K juures on püsivamaks vormiks β. Vormide erinevus sõltub P<sub>4</sub> struktuuri ühikute orientatsioonist.<ref>Simon, Arndt; Borrmann, Horst; Horakh, Jörg (1997). "On the Polymorphism of White Phosphorus". Chemische Berichte. 130 (9): 1235. doi:10.1002/cber.19971300911.</ref> Üldiselt on valge fosfor väga ebapüsiv ja muutub ajapikku punaseks fosforiks. Valge fosfori üleminekut kiirendab valgus ja kuumutamine. Punane fosfor koosneb sarnastest püramiididest, kuid need on omavahel ühendatud ja tekib polümeerne struktuur.<ref>Welford C. Roberts; William R. Hartley. Drinking Water Health Advisory: Munitions (illustrated ed.). CRC Press, 1992. p. 399. ISBN 0873717546</ref> [[File:Black-phosphorus-B-3D-balls.png|pisi|Must fosfor]] Kõige püsivamaks struktuuriks on must fosfor. Struktuurilt meenutab must fosfor grafiiti, kuid see pole tasapinnaline. Sellist struktuuri saadakse valge fosfori kuumutamisel kõrgel rõhul. Ka omaduste poolest on must fosfor väga sarnane grafiidile.<ref>A. Brown; S. Runquist (1965). "Refinement of the crystal structure of black phosphorus". Acta Crystallogr. 19 (4): 684. doi:10.1107/S0365110X65004140.</ref><ref>Robert Engel. Synthesis of Carbon-Phosphorus Bonds (2 ed.). CRC Press, 2003. p. 11. ISBN 0203998243.</ref> Fosfiidideks nimetatakse ühendeid kus fosfor on seotud endast elektropolaarsema elemendiga. Lihtsaimaks fosfiidiooniks on P<sup>3−</sup>, sellisteks ühenditeks on AlP, Zn<sub>3</sub>P<sub>2</sub>. Lisaks on fosfor võimeline andma polüfosfiide, millest lihtsaim on P<sub>2</sub><sup>4−</sup>, kuid ahel võib olla veelgi pikem P<sub><i>n</i></sub><sup>−</sup>, ning isegi klastrina P<sub>11</sub><sup>3-</sup>. Seetõttu on paljudel elementidel palju erinevaid fosfiide, näiteks kaaliumil üheksa ja niklil kaheksa Ni<sub>3</sub>P, Ni<sub>5</sub>P<sub>2</sub>, Ni<sub>12</sub>P<sub>5</sub>, Ni<sub>2</sub>P, Ni<sub>5</sub>P<sub>4</sub>, NiP, NiP<sub>2</sub>, NiP<sub>3</sub>.<ref>Jeitschko, W.; Möller, M. H. (1987). "Phosphides and Polyphosphides of the Transition Metals". Phosphorus and Sulfur and the Related Elements. 30: 413. doi:10.1080/03086648708080608.</ref><ref>Blackman, C. S.; Carmalt, C. J.; O'Neill, S. A.; Parkin, I. P.; Molloy, K. C.; Apostolico, L. (2003). "Chemical vapour deposition of group Vb metal phosphide thin films". Journal of Materials Chemistry. 13 (8): 1930. doi:10.1039/b304084b.</ref> ===Arseen, antimon ja vismut=== 15. rühmas moodustavad enamus elemente grafiidile sarnase struktuuri. Fosfori puhul oli tegemist musta fosforiga, aga see erineb teistest struktuuridest. Kui fosfori puhul oleks kihis nagu kaks platood kus aatomid asuvad, siis teiste elementide puhul on struktuuris astmeliselt seotud tugitooli konformatsioonis tsüklid.<ref>Biberg, Egon; Wiberg, Nils; Holleman, Arnold Frederick (2001). Inorganic Chemistry. Academic Press. ISBN 978-0-12-352651-9.</ref> ==16. rühm== ===Hapnik=== Hapniku struktuur tavatingimustel on dimeer O<sub>2</sub>. Oksiidid on ühendid, mis sisaldavad hapniku oksüdatsiooni astmega −II (O<sup>2−</sup>). Oksiidid on ühed enam levinud ühendid maal. Metallide oksiidid võtavad enamasti polümeerse struktuuri, kus üks oksiidioon on enamasti seotud kolme või kuue metalli aatomiga.<ref>Greenwood, N. N.; & Earnshaw, A. (1997). Chemistry of the Elements (2nd Edn.), Oxford:Butterworth-Heinemann. ISBN 0-7506-3365-4.</ref> Molekulaarsete oksiidide näideteks on süsinikmonooksiid ja süsinikdioksiid, lisaks kõik lämmastiku oksiidid. Teine tuntud hapniku ühendite grupp on peroksiidid O<sub>2</sub><sup>2−</sup>. Leelis- ja leelismuldmetallid moodustavad peroksiide hästi, kuid siirde metallid mitte. Enim uuritud on ZnO<sub>2</sub>, HgO<sub>2</sub> ja CdO<sub>2</sub>. Lisaks on olemas hüperoksiidid O<sub>2</sub><sup>−</sup>, mis moodustuvad peamiselt leelis- ja leelismuldmetallidega. CsO<sub>2</sub>, RbO<sub>2</sub>, KO<sub>2</sub>. ===Väävel=== [[File:Cyclooctasulfur-above-3D-balls.png|pisi|Tsüklliline väävel]] Väävel annab üle 30 erineva allotroobi ja neist levinuim struktuur on ringikujuline, mis koosneb peamiselt 8 aatomist S<sub>8</sub>, kuid need võivad olla ka 7 aatomilised. S<sub>7</sub> on värvi poolest sügavam kollane kui S<sub>8</sub> ja seda on alati tasakaalus S<sub>8</sub>-ga. Kõige väiksem ring on 5-lüliline, mida on siiani leitud ainult aurudes, ja suurimad on 20-lülilised.<ref>Tebbe, Fred N.; Wasserman, E.; Peet, William G.; Vatvars, Arturs; Hayman, Alan C. (1982). "Composition of Elemental Sulfur in Solution: Equilibrium of S 6, S7, and S8 at Ambient Temperatures". Journal of the American Chemical Society. 104 (18): 4971–4972. doi:10.1021/ja00382a050</ref> [[File:Selenium-3D-balls-B.png|pisi|Polümeerne väävel]] 16. rühma oluliseimas struktuuris on tegu pikade ahelatega. Selline struktuur on omane väävlile, seleenile ja telluurile. Ahelad on otsast vaadates kolmnurkse üles ehitusega ja nad on omavahel seotud van der Waalsi jõududega. Sulfiidid on ühendid, mis sisaldavad väävli aniooni S<sup>2−</sup>. Enamus metalle moodustab sulfiide, mistõttu on paljud sulfiidid metalli maakideks, Ag<sub>2</sub>S, Hg<sub>2</sub>S, PbS.<ref>Harbhajan Singh. Mycoremediation: Fungal Bioremediation. p. 509.</ref> Lisaks on olemas polüsulfiidid, mis struktuurilt meenutavad polümeeri ja millest lihtsaim on S<sub>2</sub><sup>2−</sup> ning üldvalem S<sub><i>n</i></sub><sup>2−</sup>.<ref> Steudel, Ralf (2007). "Sulfur: Organic Polysulfanes". Encyclopedia of Inorganic Chemistry. Encyclopedia of Inorganic Chemistry. Weinheim: Wiley-VCH. doi:10.1002/0470862106.ia233.pub2. ISBN 0470860782.</ref> ===Poloonium=== [[File:Simple Cubic Lattice.png|150px|Lihtkuubiline struktuur]] Polooniumil on kaks allotroopi, millest α on väga eriline. α on ainuke teadaolev lihtkuubiline struktuur, mis koosneb ainult ühest elemendist. β vormis on poloonium romboeerdilise struktuuriga.<ref>Miessler, Gary L.; Tarr, Donald A. (2004). Inorganic Chemistry (3rd ed.). Upper Saddle River, N.J.: Pearson Prentice Hall. p. 285. ISBN 0-13-120198-0.</ref> ==17. ja 18. rühm== Kõik 17. rühma elemendid on tavatingimustes dimeerina X<sub>2</sub>. Halogeniidideks nimetatakse ühendeid, mis sisaldavad ühte või enam halogeeni aatomit, fluoriidid, kloriidid, bromiidid, jodiid. Halogeenid annavad halogeniide kõigi elementidega peale 18. rühma elementide. Joodil on omapärane võime moodustada I<sub>3</sub><sup>−</sup> kompleksi, mis ei ole reaktiivne, kuid laboratoorsetes tingimustes on saadud KI<sub>3</sub> ja TlI<sub>3</sub>. 18. rühmas on väärisgaasid, mis ei reageeri teiste elementidega, kuna neil on täidetud okteti reegel. Tavatingimustel on tegu atomaarsete gaasidega, kuid piisavalt suurel rõhul tekitavad nad kindlaid struktuure. Kõik elemendid peale heeliumi hoodustavad tahk-tsentreeritud kuubi, mis tavaliselt on omane metallidele. Heelium ainukesena moodustab heksagonaalse tihepakendi. Need kaks struktuuri on kõige tihedamalt täidetud, täites 74% ruumist. [[File:Hexagonal.svg|100px|Heksagonaalne tihepakend]] Heksagonaalne tihepakend ==Viited== 6m9f51tjiskz8owb8w0m4e9terma628 Anorgaaniline Keemia/D Metallid 0 3830 16966 16965 2019-02-05T20:43:09Z 193.40.13.174 /* Metallide vahelised sidemed. */ wikitext text/x-wiki D-metalid on metallid, millel on osaliselt täidetud d-elektronkiht või mis võivad anda katioone, millel on osaliselt täitmata d-elektronkiht. <ref>IUPAC, ''Compendium of Chemical Terminology'', 2nd ed. (1997).</ref> Lisaks loetakse d-metalliteks Zn, Cd ja Hg, mida tavaliselt ei loeta üleminekumetallide hulka. Tegemist on omavahel küllaltki sarnaste raskete metallidega. Nendele on omane omapärane keemia ning leiavad laialdast rakendust tööstuses, keemias ja ka igapäevaelus. <ref name=":0" /> == Ajalugu ja avastamine == Üleminekumetalle kasutati esimest korda umbes 6000 aastat tagasi meteoriidirauast tehtud dekoratiivsetes esemetes.<ref name=":0">Chris J Jones (2001) "d- and f- block Chemistry". Royal Society of Chemistry</ref> 3200 EKr. pärinevad raudhelmed on leitud Egiptusest, Gerzeh lähedalt, millel oli ka 7.5% Ni sisaldus.<ref>[https://www.ucl.ac.uk/iams/newsletter/accordion/journals/iams_19/iams_19_1995_el_gayer Pre-Dynastic Iron Beads from Gerzeh, Egypt] Allalaetud 31.01.2019.</ref> Vaske on arvatavasti kasutatud veelgi varem, kuni 11000 aastat tagasi. <ref>[http://www.csa.com/discoveryguides/copper/overview.php CSA - Discovery Guides, A Brief History of Copper.] Allalaetud 31.01.2019.</ref> Esimesed metallid, mida teati, olid need, mis eksisteerivad maal ehedas vormis. Kuigi rauda ei leidu ehedalt maa mineraalides, on erandiks raua allikaks olnud raua rikkad meteoriidid. Tavalisemad metallid olid vask, hõbe ja kuld, mis olid võrreldes teiste mineraalidega isegi silmatorkavad.<ref name=":0" /> D-metallide kuumutamine või redutseerimine kuuma söega võimaldas uute metallide avastamise. Sellega kaasnes pronksi ning messingi tootmine. Maapealsetest mineraalidest raua tootmine võeti kasutusse umbes 4000 aastat tagasi. <ref>Akanuma, Hideo (2008). [http://www.jiaa-kaman.org/pdfs/aas_17/AAS_17_Akanuma_H_pp_313_320.pdf "The Significance of Early Bronze Age Iron Objects from Kaman-Kalehöyük, Turkey" (PDF)]. Anatolian Archaeological Studies. 17: 313–320.</ref> Keemia arenguga 18 ning 19. sajanditel oli lõpuks võimalik paljude elementide eraldamine ja uurimine. Enamus d-metalle avastatigi siis - eranditeks vaid Tc, Hf ja Re, mis avastati 20. sajandi alguspoolel.<ref name=":0" /> 20. Sajand oli pigem tähtis keemilise arusaama paranemise tõttu. Lõpuks oli võimalik modelleerida d metallide ühendeid ning leida nendele keerulisemaid rakendusi. Kompleksühendidite olemuse lahendamise eest sai 1913. a. Alfred Werner Nobeli auhinna. <ref>https://www.nobelprize.org/prizes/chemistry/1913/werner/biographical/ Allalaetud 31.01.2019</ref> D-metallide spektrite ennustamiseks ja selgitamisels arendasid 1930. aastatel Hans Bethe ja John Hasbrouch van Vleck kristallvälja teooria, millest on tänapäevaks molekulaarorbitaalide teooriaga koos arenenud välja ligandväljade teooria. <ref>Van Vleck, J. (1932). "Theory of the Variations in Paramagnetic Anisotropy Among Different Salts of the Iron Group". Physical Review. 41 (2): 208–215.</ref> Keerulisemad rakendused avastati 20. sajandi teisel poolel, kus näiteks 1963 said Ziegler ja Natta nobeli auhinna organometalliliste katalüsaatorite avastamise eest ning 1973 Wilkinson ja Fischer Nobeli metallotseenide avastamise ja omaduste karakteriseerimise eest.<ref name=":0" /> == d-metallide päritolu == Räni põlemise protsessis tekivad raskemates tähtedes d-metallid kuni rauani, kus räni ja ränist raskemad stabiilsed tuumad põlevad heeliumi atmosfääris ning moodustavad raskemaid elemente. Heeliumi tuumad tekivad konkureerivas fotodisintegratsiooni protsessis, kus tuuma lagunemisel eraldub alfa osake, mis pidurdab ka suuremate tuumade tootmist. <ref name=":1">Donald D. Clayton, ''Principles of stellar evolution and nucleosynthesis'' (University of Chicago Press 1983)</ref> Protsess liigub läbi räni, väävli ja nii edasi, kuni jõuab Ni-56 isotoobini. Sellest suuremaid tuumi enam ei teki, sest energeetiliselt ei ole Zn-60 tootmine soodne, madalama seose energia tõttu. Ni-56 ise laguneb Fe-56ks, mis tõttu lõppeb räni põlemise protsess raua juures, ning miks rauda on üleminekumetallidest kosmoses kõige rohkem. <ref name=":1" /> Raskemad elemendid moodustuvad neutronite ja prootonitega tuumade pommitamises, kus ehitatakse raskemad elemendid üks pommitus haaval. See on võimalik vaid ekstreemsetes tingimustes, nagu supernoovad ning neutrontähtede pinnad. <ref>Burbidge, E. M.; Burbidge, G. R.; Fowler, W.A.; Hoyle, F. (1957). [https://www.pmf.unizg.hr/_download/repository/burbidge_RMP_29_547_1957.pdf "Synthesis of the Elements in Stars"] (PDF). Reviews of Modern Physics. 29 (4): 547–650</ref> [[File:Binding energy curve - common isotopes.svg|thumb|center|Aatomituuma seoseenergia kõrver]] == Aatomite omadused ja struktuur ja trendid == D-metalle karakteriseerib d-elektron kihi olemasolu ning see, et s ja d elektronkihid on sarnase energiaga. Peale 4s ja 4p kihti ei ole 3d elektronid enam täielikult varjestatud kasvavast tuuma laengust ning see efekt viibki Sc juures 3d energia 4s kihi lähedale. 3d elektronid varjestavad üksteist viletsalt ning efektiivne tuumalaeng kasvab 3d elektronide energia langedes vasakult paremale perioodis liikudes. Galliumini jõudes on 3d energia palju madadlam kui 4s ja 4p kihid ning enam ei osale valentskihis. Muster kordub ka madalamate perioodide puhul.<ref name=":0" /> Ionisatsiooni energiad kasvavad d-metallidel liikudes vasakult paremale, kus esimene ja teine ionisatsioonienergia kasvab suht tagasihoidlikult, aga kolmas ionisatsioon kiiremini d kihi halva varjestuse pärast. Kolmanda ionisatsioonienergia juures on erandiks pooltäidetud d-elektronkihi lõhkumine Mn2+ ja Tc2+ puhul, kus d<sup>5</sup> elektronkihti on raskem lõhkuda vahetusenergia kaotuse tõttu. Kergemad d-bloki metallid on madalamate elektronegatiivsustega, kus väärtused on 1-1.5 juures. Plaatina grupi metallid on aga kõrgete elektronegatiivsustega, 2.2-2.4 vahemikus, mis tõttu on nende elementide ja näiteks süsiniku vahel oodata kovalentsemat sidet. Üldiselt kasvab elektronegatiivsus vasakult paremale <ref name=":0" /> Aatomite raadiused kahanevad perioodis vasakult paremale, sest aatomi tuuma laeng kasvab kiiremini kui varjestusefekt. <ref name=":0" /> Rolli mängib ka sellest, kas on madala või kõrge spinniga ioon. Orbitaale on võimalik täita kas madalama energia järjestuses (Aufbau reegel) või eelistades samasuunalisi spinne (Hundi reegel). Suure summaarse spinniga ioonid on suurema raadiusega kui paardunud spinnidega konfiguratsioonis ioon. Näiteks on mangaanil võimalik viis paardumata elektroni, olles küllaltki suure ioonraadiusega, ning raual see-eest 6 elektroni, kõik paardunud ning 3d metallide väikseima ioonraadiusega. <ref name=":2">Peter Atkins, Tina Overton (2010) "Shriver and Atkins' Inorganic Chemistry", OUP Oxford</ref> <br /> == Ühendid == === Nitrosüülkompleksid === Nitrosooniumioon, NO<sup>+</sup>, on CO molekuga isoelektroonne. Seega on nitrosüülkompleksid tihti isoelektroonsed ning isostruktuursed karbonüülkompleksidega. Nitrosüülid on tähtdsad atmosfäärikeemias, kus lämmastik oksiidid on kahjulikud ning satuvad atmosfääri näiteks auto heitgaasidega. Ruteenium ühendid leiduvad katalüüsmuundurites oma omaduse tõttu siduda lämmastikoksiide ning on üks viis kuidas vähendada lämmastikühendite sattumist atmosfääri.Mõnedes kompleksides on nitrosüül ligand murtud geomeetriaga M-N-O kujul. Nurk sellistel juhtudel on 120-140 kraadi. Formaalselt on siis tegemist NO<sup>-</sup> ligandiga, kus metallilt on nitrosüülile liikunud kaks elektroni.<ref name=":3">Mark J. Winter (2006) "d-Block Chemistry", Oxford Science Publications</ref> [[File:Nitsrosüülligand.png|thumb|center| Lineaarne ja nurkjas nitrosüülligand]] === Fosfiinid ja fosfiidid. === Fosfiinid, PR<sub>3</sub>, ja fosfiitide P(OR)<sub>3</sub> ligandeid seostatakse tihti üleminekumetallide kompleksidega. Nad on ühed vähestest liganditest mille omadusi saab muuta R funktsionaalrühmade varieerimisega. Sellega saab muuta ni steerilisi kui elektroonseid omadusi. Fosfiine kasutatakse tihti tööstuses katalüsaatorites, sest neile on omane seonduda katalüsaatori metalltsentrile ning mõjutavad seal katalüütilist tsüklit. Fosfiinidele on omane ka teatud R funktsionaalrühmadega olla π aktseptor. Sellisel juhul on tegemist elektronegatiivsete R asendusrühmadega. Steerika modifitseerimisega on võimalik muuta reaktsioonide tasakaalu, näiteks kasutada aina suuremaid PR<sub>3</sub> ligandeid. Siin peab arvestama ka sellega, et ligandi suurus võib takistada substraadi lähenemist metallile. <ref name=":3" /> [[File:Fosfiinligandiga ruteenium katalüsaator.png|thumb|center|Fosfiinliganditega Grubbsi tüüpi katalüsaator]] === Alkeenid. === Alkeenid seonduvad metallile läbi oma sideme, ning sidemes osalevad mõlemad alkeeni süsinikud. Asendusrühmad alkeenil või ka metallil ning metalli oksüdatsiooniaste ja ta teised ligandid võimaldavad määrata alkeeni π aktseptorlikku käitumist ning seega ka C-C sideme pikkust. Alkeenil elektrone endale tõmbavad asendajad näiteks soodustavad elektronaktseptor iseloomu ning pikendavad C-C sidet. <ref name=":3" /> === Metallide vahelised sidemed. === Üheks vanimaks näiteks kahe d-metalli vahelisest sidemest on calomelis, Hg<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub>, kus elavhõbeda aatomid on omavahel seotud. Metallide vahel võib leida väga kõrgeid sidemekordsuseid, kuni viiekordsete sidemeteni. Metallide vahelised orbitaalid konkureerivad ka teiste ligande siduvate orbitaalidega ning on ka küllaltki reaktsioonivõimelised. Võimalikud on ka küllaltki keerulised ühendigeomeetriad kasutades ära metallide võimet omavahel sidemeid moodustada. <ref name=":2" /> <ref name=":3" /> == Tähtsamad D-metallid == === Raud === Tähtsaim d-metall, üle 90% maailma metalli toodangust on raud. Kasutatakse masinate, autode, laevade ja hoonete ehituses, tihti terase kujul. <ref>Greenwood and Earnshaw, pp. 1070–71</ref> Raud on paljudes katalüsaatorites, näiteks Haber-Boschi protsessis ja Fischer-Tropsch protsessis. <ref>Kolasinski, Kurt W. (2002). "Where are Heterogenous Reactions Important". Surface science: foundations of catalysis and nanoscience. John Wiley and Sons</ref> Raud on vajalik eluks, ning teda leidub paljudes ensüümides, nagu niitrogenaasis. Raud-ühendid on bioloogias hapniku transporterid ja hoisutajad. Näiteks hemoglobiinis on raud südamik. <ref>"[http://lpi.oregonstate.edu/mic/minerals/iron Iron]". Micronutrient Information Center, Linus Pauling Institute, Oregon State University, Corvallis, Oregon. April 2016. Allalaetud 31.01.2019</ref> === Nikkel === Valdav enamus niklist kasutatakse roostevaba terase tootmiseks. 10% Nikli toodangust läheb rauavabade sulamite tootmiseks ning 9% elektrokeemiliseks katmiseks. Niklit kasutatakse näiteks pronksi, messingi, vase, kroomi, alumiiniumi, tina, koobalti, hõbeda ja kulla sulamites.<ref>[https://www.nickelinstitute.org/NickelUseInSociety/AboutNickel/FirstAndEndUsesofNickel.aspx "Nickel Use In Society"]. Nickel Institute.</ref> === Titaan === 95% Titaanist kasutatakse titaanoksiidi (TiO2) tootmiseks. Tegemist on intensiivse valge pigmendiga mida kasutatakse laialt paljudes erinevates tööstustes. Titaani kasutatakse ka metallitööstuses sulamite omaduste parandamiseks. <ref>https://minerals.usgs.gov/minerals/pubs/commodity/titanium/ Allalaetud 31.01.2019</ref> <br /><references /><br /> agyblcnhnhigd31a5wqr7ipa1ik3gxv Arvuti koostamine 0 3833 16994 2019-04-29T18:41:50Z Estopedist1 1151 üle toodud etwikist [[:et:Arvuti koostamine]] wikitext text/x-wiki <h2>Sissejuhatus </h2> <p>Arvuti koostamise vajalikus tuleb esile juhul, kui nõutud parameetritega arvutit ei leidu või siis leitud arvuti hind ei vasta ootustele. Lisaks muidugi ka sel juhul, kui arvuti koostamine pakub endale huvi ja tahaks selles valdkonnas silmaringi laiendada. Võib öelda, et arvuti koostamine ei vaja keerulisi tehnilisi teadmisi ja et see on nagu keerulisem lego, millega tavakasutaja natukese eeltööga saaks suuremate probleemideta hakkama.</p> [[Fail:Lauaarvuti komponendid.jpg|vasakul|pisi|220x220px|JR]] <br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/><br/> <h2>Vajalikud komponendid</h2> <h3>Tavakasutaja arvuti põhikomponendid</h3> <ul> <li>[[Keskseade|Protsessor]]</li> <li>[[Emaplaat]]</li> <li>[[Videokaart]]</li> <li>[[Kõvaketas]]</li> <li>[[Arvuti toiteplokk]]</li> <li>[[Muutmälu]]</li> <li>[[Arvutikorpus]]</li> </ul> <h3>Lisakomponendid</h3> <ul> <li>[[Kuvar]]</li> <li>[[sõrmistik|Klaviatuur]]</li> <li>[[Arvutihiir]]</li> </ul> <h3>Valikkomponendid </h3> <ul> <li>DVD/CD-luger</li> <li>Mälukaardiluger</li> <li>[[Võrgukaart]]</li> <li>Muud lisaseadmeid</li> </ul> <h2>Arvuti koostamise protsess</h2> <h3> Komponentide valimine </h3> <p> Komponentide valimisel tasuks esialgu välja mõelda, palju te olete valmis või tahaks raha arvuti peale kulutada, sest hakates komponente järjest ostukorvi lisama võib väga kiirelt piirhinnast üle minna. </p> <h4> Protsessor </h4> <p> Esimesena tasuks välja vaadata endale protsessor. Protsessori juures jälgida võimekust, hinda ja ka voolutarvet. Kui koostate arvutit, mis on mõeldud [[Veebibrauser|veebibrauserite]] lehitsemiseks ja multimeedia videoye vaatamiseks, siis kindlasti ei ole vaja kulutada raha kaheksa tuumalise 4 GHz [[Taktsagedus|taktsagedusega]] protsessori peale. Kui aga soovite töödelda suure mahuga video faile ja kasutada programme, mis peavad sooritama kiireid järjestikuseid arvutusi, siis on vajalik just selline protsessor. Osad rakendused kasutavad ühte protsessori lõivu ja osad kasutavad mitut. Ühte lõivu kasutavad protsessid on tavaliselt suhteliselt lihtsad, näiteks veebi lehitsemine, muusika kuulamine, tekstitöötlus jne. Antud protsessid pigem vajavad kõrgemat taktsagedust, mitte paljusid tuumasid. Mitut protsessori lõivu hõlmavad protsessid on näiteks fototöötlus, videotöötlus ja mängude mängimine. Antud protsessid jooksevad kiiremini protsessoritel, millel on hea taktsagedus aga samas ka rohkem tuumasid. Protsessorite tootjad on välja töötanud ka algoritmid, mis kiirendavad arvutuste teostamist mitmel lõivul, [[Intel|Inteli]] puhul on selleks [[Hyper-threading|HyperThreading]]. Tasub silmas pidada, et mida rohkem tuumasid ja mida suurem taktsagedus, seda rohkem tarbib ka protsessor voolu. </p> <h4> Emaplaat </h4> <p> Emaplaadi valikul jälgida, et selle protsessori kinnituspesa ühilduks eelnevalt välja valitud protsessoriga. Edasi jälgida kas emaplaat vastab teie ootustele - maksimaalse muutmälu paigaldamise võimekuse poolest, kas on olemas integreeritud videokaart, Kas on integreeritud võrgukaart ja mis kiiruseid see toetab, kas saab paigaldada lisa videokaarte ja laienduskaarte [[PCI-E]] siinile ja palju neid siine olema peaks. Andmekandjate ja andmevahendus seadmete jaoks tuleks vaadata, kas on piisavalt SATA ühendusi. Lisaks tuleb jälgida, et valitud emaplaat ühildub ka teie valitud korpusega. Emaplaadil on neli suurusjärku - [[ATX]], [[ATX|Micro-ATX]], [[ATX|Flex-ATX]] ja [[ATX|Mini-ITX]]. </p> <h4> Videokaart </h4> <p> Videokaardi valimisel mõtleks esimesena selle peale, et mis ülesandeid see peab täitma. Kasutades arvutit mängimiseks ja multimeedia töötlemiseks sobib kaart, mis on kõrge taktsageduse ja paljude tuumadega ja võiks ka olla vähemalt 2 GB mälu. Kui tegeleda põhiliselt tekstitöötluse ja interneti kasutamisega sobib edukalt ka integreeritud videokaart. Videokaarte on põhiliselt kahte tüüpi: Mängude mängimiseks ehitatud kaardid ja modelleerimise jaoks mõeldud kaardid. Mängimise jaoks mõeldud kaardid on optimeeritud edastama palju kõrgekvaliteedilisi kaadreid lühikese aja jooksul parima võimaliku resolutsiooniga, mis pakub võrdlemisi reaalse elamuse. Aga modelleerimise kaardid on optimeeritud stabiilseks ja täpseks, et luua võimalikult täpseid kujutisi ja mudeleid. Osadel videokaartidel on olemas ka [[SLI]] (Nvidia)/ AMD (Crossfire), mis tähendab, et saab arvutile lisada sama tüüpi kaardi lisa PCI-E siinile ja siduda see teise kaardiga. Kokku toetab SLI/Crossfire kuni nelja kaarti. </p> <h4> Muutmälu (RAM) ja kõvaketas</h4> <p>Muutmälu valimisel tuleb analüüsida, kui palju protsesse samaaegselt soovite käivitada ja palju teie poolt kasutatavad programmid muutmälu hõivavad. Esiteks valida selline Muutmälu kaart, mida toetab ka teie emaplaat. Muutmälude tüübid on [[DDR SDRAM]], [[DDR2]], [[DDR3]], [[DDR4]]. Veel jälgida, mis siinikiirusel mälud töötavad ja mis kiiruseid te saavutada tahate, silmas pidades, et mida kiirem muutmälu kaart, seda kõrgem ka hind. Kõvaketta valiku puhul valida seade vastavalt kiirusele ja mahule. Mehaanilisi [[HDD]] kõvakettaid enam väga ei vaadata, sest on olemas palju paremaid alternatiive samas hinnaklassis. Arvutile tasuks vaadata pooljuht andmekandja [[SSD]]. Tavakasutajale sobib tavaline 2.5'' SSD kõvaketas, aga kui soovitakse saavutada veelgi suuremaid kiiruseid, siis on olemas [[M.2]] ühendusega pooljuht andmekandjaid ja [[PCI Express|PCI-e]] ühilduvusega pooljuht andmekandjaid.''</p> <h4> Arvuti toiteplokk </h4> <p>Eeldusel, et eelnevad komponendid on valitud, siis nüüd tuleb valida õige võimsusega toiteplokk. Sellejaoks lugeda eelnevate komponentide spetsifikatsioone ja liita nende võimsuset kokku ja sellest tulemusest valida natukene võimsam toiteplokk, et oleks natuke ka varu.</p> <h4> Korpus </h4> <p>Korpuse vaatamisel valida selline korpus, mis oleks piisava suurusega, et valitud komponendid ära mahuks. Kõige tähtsam jälgida, et teie emaplaadi suurusstandard oleks korpuse poolt toetatud.</p> <h4> Lisad </h4> <p> lõpetuseks jälgida, et iga komponendiga, millel peab olema toite kaabel ja andmeedastus kaabel, oleks vajalikud kaablid kaasas ja vastasel juhul need ise hankida. </p> <h3>Arvuti komponentidest monteerimine</h3> Arvuti koostamist komponentidest näitab järgnev video: [https://www.youtube.com/watch?v=TzsrQtfLPhU Arvuti koostamine] <h2>Viiteid</h2> [https://www.tomshardware.com/ Tom's Hardware] 1ouhgt4d9r8zsa80h6steq4vlcxenud Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Lewise-struktuurid 0 3835 17109 17105 2019-08-20T14:28:38Z Olunet 2135 This page should be deleted in the future wikitext text/x-wiki Vt https://et.wikibooks.org/wiki/Ettevalmistus_Keemiaol%C3%BCmpiaadiks/Lewisi-struktuurid 7lu1ps1r5xi3dpo9f4aco7upbjod7df Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Biokineetika 0 3836 17047 17046 2019-06-20T12:16:07Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki In biochemistry, Michaelis–Menten kinetics is one of the best-known models of enzyme kinetics. <math chem> v = \frac{\mathrm{d} [\ce P]}{\mathrm{d} t} = \frac{ V_\max {[\ce S]}}{K_\mathrm{M} + [\ce S ]} .</math> 1jgywv2co9sminkggxx28vj4sqibrcd Kogudega töö muuseumis 0 3838 17585 17584 2020-06-25T08:03:48Z Kogude töö 2227 /* (2.2.6) Abiks (viited ja lingid). Lõpliku valiku tegemine */ wikitext text/x-wiki '''Kogudega töö muuseumis''' <!-- NII SAAB LISADA TEKSTI, ET SEE AVALIKULT NÄHA POLE! --> = <span style="color:red">''Sisu on loomisel. Tegemist on tööversiooniga. '' </span>= =='''<span style="color:#0000FF">(1) Kogumine </span> '''== <span style="color:red">'' Siia lõiku tuleb sissejuhatav tekst teemale "Kogumine" '' </span> ===(1.1) Kogumispõhimõtete koostamine=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Eesmärk on koostada dokument, mis iseloomustab muuseumi kogude profiili ja mis aitab muuseumitöötajal otsustada, missuguseid esemeid muuseumikogusse vastu võtta. Dokument on abiks muuseumitöötajale tööks kogudega konkreetses muuseumis, muuseumi eripärasid silmas pidades. </div> ====(1.1.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused kogumispõhimõtete koostamisel ==== Dokumendi koostamist võetakse formaalselt, ei mõelda läbi, milleks on seda vaja, ei kaasata erinevaid muuseumitöötajaid, ei selgitata neile dokumendi vajalikkust. Unustatakse dokumenti kaasajastada. Ei arvestata uute hoiuruumide kavandamisega. Kogumispõhimõtete sisuliseks argumendiks võib saada hoidlaruumide nappus. ====(1.1.2) Kogumispõhimõtete koostamiseks tehtavad toimingud ==== Põhimõtete koostamise eest vastutaja (peavarahoidja) tutvub koostamise juhendiga. Kasuks tuleb teiste muuseumide vastavate dokumentidega tutvumine. Vastutaja peab omama ülevaadet muuseumi ajaloost, kogude kujunemisloost ja olemasolevast seisust. Nende teadmiste põhjal paneb ta paika oma muuseumi põhimõtete koostamise struktuuri ja ajakava. Vastutaja koostab põhimõtete dokumendi koostamise meeskonna, kaasates sinna lisaks otseselt kogudega tegelejatele erinevaid muuseumitöötajaid: juht (et oleks kursis kogude töö ja probleemidega), haldus (et oleks kursis kogude hoiustamisprobleemidega), näituste sisulised tegijad, kuraatorid, teadurid jne (et oleksid kursis, mida ja kuidas muuseumis kogutakse) Vastutaja jagab dokumendi erinevad teemad erinevatele kirjutajatele vastavalt nende töö profiilile, paneb paika tekstide valmimise tähtajad, korraldab vastavalt vajadusele erinevate teemade arutluskoosolekuid ja kontrollib tähtaegadest kinnipidamist. Vastutaja kirjutab kokku ühtse dokumendi ja saadab selle kõikidele asjaosalistele tutvumiseks. Dokument võiks läbida keeletoimetamise. Kogumispõhimõtted kinnitab asutuse juht. MuISiga liitunud muuseumid esitavad kogumispõhimõtted Muuseuminõukogule kooskõlastamiseks. Kogumispõhimõtted võiks olla leitavad muuseumi kodulehel. Koostamise eest vastutaja või peavarahoidja ametikoha põhiselt jälgib, et dokument oleks kaasaegne, ja vajadusel algatab selle muutmise. Dokumenti ei ole soovitav kirja panna ajas kiiresti muutuvaid andmeid, näiteks muuseumikogu arvulist suurust mingi konkreetse kuupäeva seisuga. ====(1.1.3) Näited praktikast==== <br> Näiteid Koguhoidjate ühenduse liikmetelt: ''Muuseum pani oma kogumispõhimõtetesse kirja, et arheoloogiakogu muuseumisse ei looda. Pisut hiljem tuli tänu metallidetektoriga koduloohuvilistele välja 11-12. sajandi hauapanuste kogu. Kogukond oleks olnud väga huvitatud nende esemete säilitamisest kohalikus muuseumis. See oleks aga olnud väikese muuseumi jaoks, kus puudub arheoloogi ettevalmistusega töötaja, äärmiselt koormav. Muuseumile pakuti küla esimest sõiduautot, millel oli huvitav lugu. Sõiduauto muuseumikogusse võtmata jätmisel lähtuti muuseumi kogumispõhimõttest, mille kohaselt muuseum kogub eelkõige kohapealvõi kohalike poolt valmistatud esemeid, dokumente jne. Lisaks olid veel ilmsed probleemid hoiustamisega. Külaelanikud arvasid, et selline romu hävitab küla miljöö. 21. sajandi lääne päritoluga autode puhul seda ohtu muidugi ei ole. Muuseumikogu täiendamise komisjon liikmete arvamused läksid lahku ka restaureerimise küsimuses: kas restaureerida sõitvaks masinaks, maketiks jne Muuseum on kogunud Langebrauni portselani annetustena, ostudena. Ekspositsioonis on esindatud suur kollektsioon. Aastaid hiljem tuuakse komplekt, mis on kogus juba olemas. Serviisiga kaasas käib lugu, mis seotud tallinnlase olmega. Kuidas käituda, kas peaks arvele võtma topelt, kui 1 komplekt on loota ja teine looga? Lahendus: esemed võeti arvele.'' ====(1.1.4) Kommentaarid ==== Mida on jäetud kogumispõhimõtete tõttu kogumata (nt kui ei koguta suuri esemeid)? Kollektsiooni järjepidevuse katkemine. ====(1.1.5) Seotud tööprotsessid==== <br> ====(1.1.6) Abiks (viited ja lingid)==== Vaata: Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise juhend 1.1 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kum_muuseumikogu_korralduse_pohimotete_koostamise_juhend.pdf ====(1.1.7) Ülesanded==== Leia vastused. * Mil määral sätestab muuseumi põhimäärus kogumise põhivaldkonna? * Mida reguleerib muuseumi arengukava ja kui pikaks ajaks on see mõistlik koostada? Põhjenda. * Millistele argumentidele toetudes saab muuseumitöötaja lükata tagasi muuseumile pakutavad objektid? ---- ===(1.2) Kogumise planeerimine=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Muuseumi kogumistegevus peab olema planeeritud ja läbimõeldud. Kogumistegevuse planeerimine on kahe-etapiline. Esiteks, enne koguma asumist, tuleb teha üldine tegevusplaan, kontrollida kavandatud tegevuse vastavust muuseumi kogumispõhimõtetega, kaaluda muuseumi ressursse kogumise korraldamiseks. Oluline on tegevus kooskõlastada muuseumi juhtkonnaga ja sõltuvalt muuseumi struktuurist teavitada ka teisi kolleege. Teiseks, kui materjaliga on juba tutvutud ning see sobib muuseumile, siis tuleb kogutava materjali hulka ja eripära silmas pidades planeerida olemasoleva ressursi kasutamine. Läbi tuleb mõelda: * inimesed, kes kogumist läbi viivad * pakendamine ja transport * esemete puhastamis- ja /või konserveerimise võimalused * ajutine hoiustamine enne vastuvõttu kui ka hoidlate olemasolu peale vastuvõttu * ressurss materjali edasiseks läbi töötamiseks. Kui kõigeks selleks on vahendid ja võimalused olemas, alles siis on õige teha lõplik otsus materjalide muuseumisse omandamise kohta. </div> ====(1.2.1) ) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Kogutakse asju, mis ei vasta muuseumi kogumispõhimõtetele ja ei anna muuseumikogule lisaväärtust. Muuseumil puuduvad kogumispõhimõtted või ei ole töötajad neist teadlikud. Kogutu jääb läbi töötamata ja teabe puudusel kaotab sisulise väärtuse. Esemed kahjustuvad või hävivad, sest puuduvad võimalused hoiustamiseks. Kogumisprojekt võib osutuda aja- ja ressursimahukamaks, kui esialgu plaanitud. ====(1.2.2) Tegevused/ tööprotsess ==== Planeerimine enne koguma asumist: * Tee enne kogumisele minemist sisulist eeltööd. * Kontrolli, et kogutav materjal vastaks muuseumi kogumispõhimõtetele. * Saa ülevaade olemasolevast muuseumikogust, et ei kogutaks esemeid, mis on juba kogus olemas ja / või samalaadsed esemeid, kui need ei anna muuseumikogule lisaväärtust. (Vaata punkt 1.4.). * Hinda ressursside (tööjõud, hooned, vahendid) olemasolu. * Teavita juhtkonda, hindamiskomisjoni ja kollektiivi. * Mõtle läbi kogutavate esemete märgistamise süsteem (vaata punkt 1.6.2.) ja teabe dokumenteerimismeetod (vaata punkt 1.3). Oluline, et kõik kogujad toimiks ühtse süsteemi ja meetodi alusel. Planeerimise teine etapp, ressursside hindamine olukorras, kui on juba olemas ülevaade võimalikust kogutavast materjalist: * Kas muuseumis on olemas pädevad inimesed, kes kogutud materjali süstematiseerivad, dokumenteerivad ja hiljem ka kirjeldavad? Vastasel korral jääb materjal kasutult seisma ja mõne aasta pärast võib selle ära visata, sest keegi ei oska selle väärtust hinnata. * Anna hinnang kogutava materjali seisukorrale ja selle säilivusele. Mõtle läbi, kuidas tagada esemete esmane puhastamine ja vajadusel konserveerimine. Kui muuseumil puuduvad selleks endal võimalused, siis peaks töö tellima vastavalt institutsioonilt. Kasulik oleks teha kokkulepped enne materjali muuseumisse toomist. Vastasel korral materjalil süvenevad kahjustused, mille tulemusel kogutu seisukord halveneb ja järgnevad tegevused võivad osutuda kulukamaks. * Kas on olemas ruum hoiustamiseks enne muuseumikogusse vastuvõttu ning kas vastuvõetud museaalide jaoks on koht hoidlas? Vastasel korral objekt kahjustub või hävib. * Kas on olemas pakkematerjal ja -vahendid kogutava materjali transpordiks ja esmaseks hoiustamiseks? * Taga sobilik transport ning inimesed kokkulepitud ajaks. * Arvesta ajaplaneerimisel eel- ja järeltegevustega. <br> ====(1.2.3) Näited praktikast==== ''Näide on kirjeldatud kas teksti, joonise või pildina. Eesmärk aitab siduda teemat reaalse eluga, aitab paremini mõista kasutajal sellega seotud probleeme, et vältida vigu enda töös.'' ''(näide Maalehe artiklist, Vabaõhumuuseum sai uue hoone.......) Ei osatud hinnata olemasolevat tööjõu- , raharessurssi. Vaja on eelnevalt kokku leppida nii formaatide kui mahu osas. Näiteks kui on tarvis digikujutisena arvele võtta 30 fotot, pole mõtet teha 300.'' <br> <br> ====(1.2.4) Kommentaarid==== ''Koht oma arvamuse/kommentaari/tähelepaneku/ettepaneku lisamisek antud toimingu kohta või siis tööprotsessi kohta terviklikult. Vikikeskkonnas ei ole head tagasisidestamise võimalust'' ====(1.2.5) Seotud tööprotsessid==== ''Seotud tegevused/tööprotsessid /toimingud: Liigitatud kas eelnevateks, järgnevateks või seotud tegevuseks. Tegevuse kasutamine eeldab, eelneva ja järgneva tegevuse kirjelduse lugemist vastavas järjekorras, kui need on olemas. Seotud tegevuste kirjeldused ei eelne ega järgne otseselt, kuid on siiski teemaga tugevalt seotud.'' Seotud tegevused, punktid: 1.4. ja 1.6.2 ====(1.2.6) Abiks (viited ja lingid)==== <br> ====(1.2.7) Ülesanded==== ''Vikikeskkonnas ei ole ülesannete automaatse kontrolli võimalust. Selleks on vaja mõnda teist veebikeskkonda'' ---- ===(1.3) Kogumistegevuse läbiviimine, esmane dokumenteerimine=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Kogumistegevuse läbiviimisel tuleb lähtuda muuseumi kogumispõhimõtetest ja planeerida oma tegevused kogumisel väljaspool muuseumi (kogumisretked / aktsioonid) ning kogumistegevused muuseumis (annetuste vastuvõtmine). Materjali kogumisel tuleb järgida ühtset süstematiseerimis- ja andmete üleskirjutamismeetodit. Tegevus peab olema jätkusuutlik st võimaldama edasisi vajalikke toiminguid esemetega ning tagama kogusse arvelevõtu. </div> ====(1.3.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Kogumistegevuse töövoogu ei mõelda läbi. Kogumistegevuse käigus ei talletata piisavalt informatsiooni. Esemetega kaasnev informatsioon ei ole hiljem esemetega kokkuviidav või jääb teistele muuseumitöötajatele arusaamatuks. Kavandatakse, millist infot koguda, mida pildistada, kuidas anda kogutud objektile (esmane) nimetus, kuid ei fikseerita kokkuleppeid kirjalikult. Sellele järgneb kokkulepete vaba tõlgendus. Digitaalse materjali kogumisel ei mõelda eelnevalt läbi ega lepita kokku üldpõhimõtteid: kogutavale materjalile esitatavaid kvaliteedinõudeid, mahtu, kasutusõigusi jms. ====(1.3.2) Tegevused/ tööprotsess ==== Tee kogumistegevuse käigus valik, mida koguda, lähtu muuseumi kogumispõhimõtetest. Lisaks vaata punkt 1.4. (Valiku tegemine) Fikseeri kogu informatsioon, mida on võimalik kogutavate objektide juurde saada. MuIS-iga liitunud muuseumidel on soovitav kogumistöö käigus täita Teabe eelregistreerimise leht. Arvesta, et kirja saaksid esmaseks dokumenteerimiseks vajalikud andmed: * esialgne nimetus; * autor ja / või teised loomisega seotud isikud (koostajad, lindistuse tegija/d jms) * esmane lühikirjeldus ja taustateave (üleandja esitatud andmete põhjal); * seisund ja kahjustused (olemasolu korral); * üleandja nimi ja kontaktandmed, ostu korral isikukood või registrikood. Pööra tähelepanu eseme juurde kuuluva taustateabe talletamisele, sest see on informatsioon, mida hiljem on keeruline või võimatu saada. Ajutisel nummerdamisel arvesta museaalide füüsilise märgistamise nõuetega. Ajutisi numbreid võib panna külgeseotavate siltidega ja kirjutada pakenditele, kuid seejuures silmas pidades, et nad püsiksid, kuni ese saab signeeritud tulmenumbriga. Digitaalse materjali kogumisel mõelda läbi esialgne failinime vorm, mis on erinevate kogujate ja kogumistööde puhul ühtne. Vaata punkt 1.5 (esmane nummerdamine) Soovitav on juba kogumistöö käigus kokku leppida autoriõiguste ja isikuandmete kaitsega seonduvad küsimused. Võimalusel vormista kohe vastavad lisaleping/ud, mis on hiljem vastuvõtu aluseks. Vaata punkt 1.7 (lisalepingud) Suuremate kogumite korral on kasulik kogumise käigus materjali süstematiseerida esemeliikide kaupa. See hõlbustab kogutud materjali pakendamist ja transporti ning edasist käsitlemist muuseumis. Digitaalse materjali kogumisel (pildistamine, helisalvestamine, filmimine), mõtle läbi salvestuste formaadid ja suurused, et tulemuseks oleks arhiveerimiseks ja hilisemaks kasutamiseks sobilik materjal. Infomüra vältimiseks on soovitav hinnanguliselt planeerida vastuvõetava materjali kogust. <br> ====(1.3.3) Näited praktikast==== Näiteid Koguhoidjate ühenduse liikmetelt: <br> ''Muuseumis X telliti pildistamine linnas toimunud muutustest. Lepiti kokku piirkonnad ja objektid, mida tuleks pildistada. Ühtlasi täpsustati, milliseid andmeid on vaja ehk mis andmed pildistaja peaks koos piltidega muuseumile edasi andma. Töö kestis pool aastat. Digifotod anti üle muuseumile. Teadur-koguhoidja hakkas süstematiseerima pilte, lisades valitud piltidele failinimesid, et oleks hõlbus teostada vastuvõttu ja piltide sidumist. Kõik oli kena kuni selle kohani, kus avastati, et pildid on tehtud nii väikse resolutsiooniga, et näitustel ja /või trükistes kasutamiseks need ei kõlba. Põhjus, muuseumitöötaja ei taibanud/ei pidanud oluliseks/ professionaalsele fotograafile üle rääkida, millise resolutsiooniga pilte on vaja. Ka see oleks tulnud teiste nõudmiste juurde kirja panna. Seega tulemus, muutused olid küll dokumenteeritud, kuid materjal kasutamiskõlbmatu.'' ====(1.3.4) Kommentaarid==== ''Oma arvamuse/kommentaari/tähelepaneku/ettepaneku esitamise koht antud toimingu kohta või siis tööprotsessi kohta.'' ====(1.3.5) Seotud tööprotsessid==== ''Seotud tegevused/tööprotsessid /toimingud: Liigitatud kas eelnevateks, järgnevateks või seotud tegevuseks.'' Seotud tegevused 1.4; 1.5; 1.7 ====(1.3.6) Abiks (viited ja lingid)==== Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus §14 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013070 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/ruumiliste_museaalide_pildistamine.pdf K. Konsa Artefaktide säilitamine. Tartu, 2007, lk. 23 – 30. ====(1.3.7) Ülesanded==== ''Vikikeskkonnas ei ole ülesannete automaatse kontrolli võimalust. Selleks on vaja mõnda teist veebikeskkonda'' ---- ===(1.4) Valiku tegemine - seisundi määramine, väärtustamine kogumisel=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Valiku tegemine kogumisel nõuab kogutava teema valdamist, olemasoleva muuseumikogu ja muuseumi kogumispõhimõtete tundmist. Lisaks peab oskama määrata materjali säilivust. Valiku tegemisse on hea kaasata erinevate töövaldkondade esindajaid (koguhoidja, teadur / kuraator, säilitaja / konservaator jt). Kogumistegevuse käigus tehakse esmane valik. Lõplik valik tehakse vastuvõtul muuseumikogusse. Kogumistegevuse käigus ei ole otsustamiseks alati piisavalt aega ega teavet, kuid muuseumikogusse objekti valikul peab leidma võimaluse kaaluda otsust igakülgselt. Valiku tegemine tagab muuseumikogu sisulise ja füüsilise väärtuse. Iga valiku tegemine ehk objektidele väärtuse määramine põhineb võrdlusel. Üksikobjekti puhul kaalutakse tema sobivust olemasolevasse muuseumikogusse. Objektide kogumi puhul võrreldakse kogutavaid objekte omavahel ja järgnevalt olemasoleva muuseumikoguga. </div> ====(1.4.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Kogutakse materjali, mida ei ole võimalik pikaajaliselt säilitada. Näiteks on probleem nn iselaguneva materjali tundmisega. Kogutakse materjali, mis on juba kogudes hästi esindatud. Probleem võib tuleneda kogude mitte tundmisest, põhjus halvasti ja / või puudulikult kirjeldatud kogud. Kogutakse materjali, mis ei vasta täpselt muuseumi eesmärkidele. Kogutakse materjali, selgitamata välja erinevaid kasutuspiiranguid. Kogumisel ei märgata eseme tegelikku väärtust, kuna otsused tehakse kiirustades ning eksperte kaasamata. Sellega kaasneb oht, et kogutakse ainult rariteetseid objekte ja jäetakse kogumata konteksti loovad materjalid või vastupidi. <br> ====(1.4.2) Tegevused/ tööprotsess ==== Muuseumikogusse objektide valimine on kahe-etapiline, millest esimene on valiku tegemine kogumisel ja teine vastuvõtul (vaata punkt 2) ehk kogusse määramisel. Valiku esimeses etapis kogutakse kokku ka need objektid, mille väärtust ei osata kohe hinnata, sest hilisemal uurimisel võivad osutuda need oluliseks. Arheoloogilise materjali kogumisel rakendatakse terviklikkuse printsiipi ehk kõik, mis antud kaevamistega leiti, kuulub säilitamisele. Digitaalne materjal kogutakse terviklikult, valik tehakse kogutud materjali ettevalmistamisel vastuvõtuks. Anna hinnang objekti seisundile ja säilivusele. Peab oskama hinnata objekti säilivust ajas. Oluline on objekti terviklikkus. Tuleb osata määrata objekti kultuuriloolist väärtust (ajalooline, ühiskondlik või kogukondlik, teaduslik, esteetiline jm). Arvesta kogutava materjali kasutamise võimalusega tulevikus ehk kas objektid tagavad muuseumi põhitegevuse täitmist. Analüüsi, kas objekti kohta on piisavalt teavet: päritolu, kasutamise valmistamise lugu / legend, lisakontekst jms. See tagab tema kasutatavuse näitusel, teadustöös, haridustegevuses. Valiku kriteeriumiteks võivad osutuda ka objekti iseloomulikkus, tüüpilisus või hoopis rariteetsus. Jälgi materjali vastavust muuseumi kogumispõhimõtetele. Pööra tähelepanu eritingimustele, mis piiravad ja / või keelavad materjali kasutamist. Eritingimustega lepitakse juhul, kui esemel on oluline kultuurilooline väärtus. Arvesta muuseumi tööjõu ja säilitamisvõimalustega. Püüa välja selgitada materjali päritolu, et vältida omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud või teisest riigist välja viidud materjali kogumist. Arvesta teiste sama piirkonna või sarnase ainevaldkonna muuseumide kogumispõhimõtteid ehk ära kogu materjali, mis võiks paremini sobida teise muuseumi kogusse või neil on selle materjali läbi töötamiseks ja säilitamiseks paremad võimalused. ====(1.4.3) Näited praktikast==== <br> ====(1.4.4) Kommentaarid==== ''Koht kuhu peaks saama sisse kirjutada oma arvamust/kommentaari/tähelepanekut/ettepanekut antud toimingu kohta või siis tööprotsessi kohta.'' ====(1.4.5) Seotud tööprotsessid==== ''Seotud tegevused/tööprotsessid /toimingud: Liigitatud kas eelnevateks, järgnevateks või seotud tegevuseks.'' Seotud tegevused punkt 2. ====(1.4.6) Abiks (viited ja lingid)==== Vaata 2. peatükk Muuseumikogu täiendamise kriteeriumid. § 2. Muuseumikogu täiendamise otsuse tegemisel arvesse võetavad kriteeriumid, punkt (2) Muuseumikogu täiendamisel... ja punkt (3) Muuseumiseadus 2. peatükk Muuseumikogu korraldus § 5. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord. punkt (3) ja (4) Nõudeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise kohta. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/nouandeid_museaalide_muuseumikogust_valjaarvamise_korraldamisel_0.pdf II punkt „Väljaarvamise poolt- ja vastuargumendid“ aitab anda hinnangut kogutavale materjalile. <br> ====(1.4.7) Ülesanded==== ''Vikikeskkonnas ei ole ülesannete automaatse kontrolli võimalust. Selleks on vaja mõnda teist veebikeskkonda'' ---- ===(1.5) Esemete füüsiline märgistamine=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Märgistamise eesmärgiks on kogutavate objektide ja neid puudutava informatsiooni hilisem kokkuviimine. Märgistamine sõltub kogutavate objektide tüübist, materjalist ja hulgast. Märgistamissüsteem peab olema muuseumisiseselt üheselt mõistetav. Märgistamisel arvesta ka oma muuseumi tööprotsessidega kogumisest vastuvõtuni. Märgistamisel peab arvestama museaali märgistamisele esitatavate nõuetega (vt. punkt ?). </div> ====(1.5.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Märgistamisel kahjustatakse objekti. Ajutised tähistused ei ole eemaldatavad. Märgistus objektil ja objekti puudutav info ei ole kokkuviidav. Kogumisel ei arvestata sellega, et objektide vastuvõtt võib edasilükkuda, märgistus ja / või info on kadunud. Koguja ja vastuvõtja on erinevad isikud, vastuvõtu vormistaja mõistab kirjapandud infot valesti. ====(1.5.2) Tegevused/ tööprotsess ==== Edaspidise töö lihtsustamiseks tuleks võimalusel kohe objekt või selle ümbris märgistada. Märgistamisel jälgitakse võimaluse korral ühtseid reeglid. Kogutavate objektide märgistamiseks on mitmeid võimalusi: esemed (sh. arheoloogiline materjal) * objekt ja seda puudutav info lisalehel ühes pakendis * märgistus ja / või info ümbrisel * eseme külge sildi lisamine * ajutise numbri kirjutamine esemele * mitmest osast koosnevad objektid märgistatakse nii, et tervik säiliks * märgistamine ja info sidumine pildistades, helisalvestades või filmides pabermaterjal (dokumendid, fotod, trükised jms) * ajutise numbri kirjutamine hariliku pliiatsiga, üldjuhul objekti tagumisele küljele * objekt ja seda puudutav info lisalehel ühes pakendis * märgistus ja / või info ümbrisel * märgistamine ja info sidumine pildistades, helisalvestades või filmides digitaalne materjal (fotod, helisalvestised, videod) * olemasolev failinimi? Esmasel märgistamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest: * Püsivus – märgistus peab üldjuhul olema kindlalt objekti küljes / juures, nii et selle juhusliku äratuleku tõenäosus on väike. * Pööratavus – märgistust peab olema võimalik eemaldada ilma objekti kahjustamata. * Kahjutu – märgistus ei tohi kahjustada objekti. Ära kasuta kleeplinti ega liimpaberit. * Nähtavus – märgistus peab olema nähtav ja selgelt loetav, kuid ei tohi samas rikkuda objekti väljanägemist. ====(1.5.3) Näited praktikast==== ====(1.5.4) Kommentaarid==== ====(1.5.5) Seotud tööprotsessid==== ====(1.5.6) Abiks (viited ja lingid)==== ====(1.5.7) Ülesanded==== <br> ---- ===(1.6) Kogutud esemete pakendamine, transportimine muuseumis=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Eesmärk on kogutud objektid transportida kahjustusteta muuseumisse, et nendega seal vastavalt muuseumi tegevuskavale edasi tegutseda. </div> ====(1.6.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Esemed saavad transpordil kahjustada või lähevad kaotsi. Ei hinnata õigesti esemete seisundit (kahjustused), mõõte, kaalu ja materjali. Objektide erineva raskuse ja vormi mittearvestamisel lõhuvad kogutud esemed transportimisel üksteist ise ära. ====(1.6.2) Tegevused/ tööprotsess ==== Mõtle läbi, millised esemed on vaja muuseumisse tuua. Mõtle läbi, keda on vaja tööprotsessi kaasata. Võta kaasa pakkematerjal (nt mullikile esemete pakkimiseks, transpordikastid ja -karbid, ümbrikud dokumentide ja fotode jaoks, kinnitusrihmad). Planeeri koht muuseumis, kuhu kogutud objektid tuua. See peab olema turvaline, ent mitte hoidla, kuna väljast tulnud esemed tuleb enne museaalide juurde paigutamist üle kontrollida. Varu aega, telli transport, sõlmi kokkulepped üleandjaga. Vajadusel pildista objekt enne pakkimist. Fikseeri koos üleandjaga objekti seisukord ja nähtavad kahjustused. Suurte kogumite korral tee vajadusel pakkides sisalduvast nimekiri. Kergelt kahjustuvad objektid paki soovitavalt ühekaupa. Kui selgub, et mõni ese ei mahu kaasavõetud kasti või transpordivahendisse (nt maal, mida peab kindlasti transportima vertikaalasendis), planeeri transport sobivamate vahenditega teisel korral. Arvesta ilmastikuoludega. Jälgi raskete ja kergete esemete paigutamist: aseta raskemad alla, kergemad peale. Muuseumisse jõudes eralda objektid, mis vajavad karantiini (nt hallitus ja kahjurid). ====(1.6.3) Näited praktikast==== ====(1.6.4) Kommentaarid==== ====(1.6.5) Seotud tööprotsessid==== <br> ====(1.6.6) Abiks (viited ja lingid)==== [[https://www.youtube.com/watch?time_continue=623&v=Lyr1Zwdd2cQ&feature=emb_logo| Heavy object handling – British Museum collections skills film]] ====(1.6.7) Ülesanded==== <br> ---- ===(1.7) Lisalepingud, õigused kogutud teabe kasutamise kohta, omandiõiguse üle andmine=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Eesmärk on kokku leppida nii üleandja kui vastuvõtja õigused ja kohustused nii, et mõlemad pooled saavad neist ühtemoodi aru. Objektide võimalik arvelevõtmine muuseumikogus koos vastavate õiguste ja kohustustega vormistatakse hiljem eraldi dokumentidega. Üleandja ja muuseumi esindaja poolt allkirjastatud üleandmislepingu võib lisada vastuvõtudokumentatsiooni juurde juhul, kui üleandjal ei ole võimalik hiljem vormistatavat vastuvõtudokumentatsiooni allkirjastada. Lepinguga võib lisaks omandi üleandmise fikseerimisele leppida kokku varalise autoriõiguse üleandmise muuseumile või isikuandmete (nt nimi, vanus, sugu) edasise avalikustamise / mitteavalikustamise. Juriidiliselt on kehtiv ükskõik missugune kokkulepe, mis on vormistatud taasesitatavas vormis – nii paberil kirjalikult kui ka nt e-kirjana. Kas siin ei võiks olla loetelu, mis puhul, milliste tüüpi materjalidega see lisalepingu sõlmimine oluline on ja /või tuua välja erisused: Näiteks: Siin on erisus välitöödel ja muuseumis; erisus kunstiesemete puhul; erisus projektipõhisel kogumisel </div> ====(1.7.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Kogumise erinevad osapooled saavad õigustest ja kohustustest erinevalt aru. Üleandjale ei selgitata piisavalt järgnevaid toiminguid, ei lepita täpselt kokku edasist tegevuskava ja dokumentide vormistamist. Kogutud materjali ei saa kasutada ega eksponeerida kui andmete kasutamisega seotud õigused (autoriõigused, isikuandmed) jäetakse fikseerimata. Ei räägita läbi kogutud teabe kasutamisõigusi. ====(1.7.2) Tegevused/ tööprotsess ==== Räägi üleandjaga läbi, millistel tingimustel ta asjad muuseumile üle annab. * Kas esemed on müügiks, mis on hind jne? * Kas muuseum võib mittevajalikud asjad ära visata või tagastada üleandjale? Fikseeri kõik tingimused kirjalikult kohapeal lepingus või vabas vormis dokumendis, kus on kirjas mõlema poole kontaktandmed. Ostu korral peab üleandja (füüsiline isik) kindlasti esitama oma isikut tõendava dokumendi ja muuseumi esindaja peab tuvastama üleandja isiku ja veenduma, et isikul on õigus esemed muuseumile üle anda. Lepi kokku edasine tegevus ja ajakava kuidas toimub vastuvõtudokumentatsiooni vormistamine (asja üleandmise akt, vastuvõtuakt, võimalik ostu-müügi leping, autoriõiguste leping jms). ====(1.7.3) Näited praktikast==== ====(1.7.4) Kommentaarid==== ====(1.7.5) Seotud tööprotsessid==== ====(1.7.6) Abiks (viited ja lingid)==== ====(1.7.7) Ülesanded==== <br> <br> ---- ===(1.8) Plaan edasiseks tegevuseks, vastuvõtuks=== <div style="background-color:#E6FBFF;"> Kogumistegevuse käigus on kasulik omada plaani, kuidas toimub peale kogumist töövoog muuseumis – kuhu esemed paigutatakse, kes nendega tegeleb, milliseid toiminguid ja mis järjekorras tehakse. </div> ====(1.8.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Kogumistegevuse käigus (eriti suuremate tulmete korral) võib tekkida olukord, kus esemed jäävad pikaks ajaks vastu võtmata ja nendega kaasnev info võib kaduma minna. ====(1.8.2) Tegevused/ tööprotsess ==== Vormista kogutud objektidele võimalikult kiiresti dokumentatsioon (asja üleandmise dokument / akt või vastuvõtu akt). Kui mingil põhjusel ei ole kogutud esemeid võimalik kohe vastu võtta, jälgi, et kogumisprotsessi käigus saadud informatsioon ei läheks kaduma. Suuremate kogumite puhul (nt suur hulk fotosid või dokumente, suuremahuline pärandvara tervikuna vms), mis vajavad enne vastuvõttu sorteerimist ja analüüsi, on vajalik töövoog läbi mõelda: * planeeri töötajate tööaeg objektide sorteerimiseks ning vastuvõtu protsessi ettevalmistamiseks; * sõlmi võimalusel üleandjaga kokkulepe, mis saab objektidest, mida muuseum ei soovi omandada; * leia muuseumis ruum / koht, kuhu objektid paigutada; * planeeri puhastamine ja karantiin; * otsusta, kas materjalide digiteerimine toimub enne või pärast vastuvõttu; * MuISiga liitunud muuseumides tuleb otsustada, kas Muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjonile hindamiseks esitatakse kogum tervikuna või osade kaupa. <br> ====(1.8.3) Näited praktikast==== ====(1.8.4) Kommentaarid==== ====(1.8.5) Seotud tööprotsessid==== ====(1.8.6) Abiks (viited ja lingid)==== ====(1.8.7) Ülesanded==== <br> <br> ---- ---- ---- =='''<span style="color:#0000FF">(2) Arvelevõtt </span>'''== ===(2.1) Kogumisel saadud andmete ja eeldokumentide kasutamine vastuvõtudokumentatsioonis (teabe eelregistreerimise leht, korjamisraamat) === <div style="background-color:#E6FBFF;"> Kogumisel saadud ja eeldokumentidesse kantud andmed lähevad kasutusele järgnevas vastuvõtudokumentatsioonis – kogude täiendamise komisjoni (ehk hindamiskomisjoni) protokollis, vastuvõtuaktis, museaali kasutamisega seotud lisalepingutes (autoriõiguste määramisel). Vastuvõtudokumentatsioon on aluseks museaali kirjeldamisele. </div> ====(2.1.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused ==== Oht – kogutud objektide kohta tehtud oluliste ülestähenduste segi või kaotsiminek. Põhjus – teave objekti kohta on erinevatel infokandjatel (erinevatel paberilehtedel või failides, pildistusel, helisalvestisena vms) ja fikseeritud erinevate isikute poolt. * Lahendus - säilita kõik kogutud info vastava objekti juures. Juhul kui see pole võimalik, mõtle välja süsteem (nt nummerdamine jms), kuidas seda hallata. Suurte kogumite puhul püüa objekte grupeerida, säilita info grupeeringu juures. Oht – piirdutakse ainult kogumisel saadud andmetega, mis on võib-olla kiirustades tehtud ja seetõttu puudulikud. * Lahendus – võimalusel tuleks andmeid täpsustada, et puudulike andmete tõttu ei kaotaks objekt oma väärtust. Probleem – jäetakse algdokumendist andmeid vastuvõtudokumenti üle kandmata, hiljem (nt museaali kirjeldamise, uurimise etapis) võib selguda, et oluline teave jääb puudu. * Lahendus – tuleb pöörata erilist tähelepanu andmete ülekandmisele vastuvõtudokumentatsiooni. <br> <br> ====(2.1.2) Tehtavad toimingud ==== Iga kogutud eseme või esemekomplekti kohta tuleb täita vastuvõtudokumentatsioon (muuseumikogu täiendamise komisjoni protokoll, asja üleandmise akt, vastuvõtuakt, võimalikud lisalepingud). Kogude täiendamisel saadud teave on oluline kanda vastuvõtudokumentidesse. Vastuvõtudokumentatsioonis olev teave pole automaatselt avalik väljaspool muuseumi Vastuvõtudokumentatsioonis olev teave ei ole automaastelt avalik, seetõttu võib sinna kirjutada ka konfidentsiaalsed andmed ja muuseumi poolsed märkused tähelepanekud nii kogumise kui vastuvõtmise kohta. Need on olulised kaastöötajatele, kes kirjeldavad museaale ja aja möödudes aitavad mõista seisukohti ja valiku põhimõtteid. Juhul kui vastuvõtudokumentatsiooni täitmisel ilmneb, et objekti kohta kogutud teavet on liiga vähe, peaks selles etapis infot juurde otsima. Kogude täiendamisel saadud infost tuleb vastuvõtudokumentatsiooni kanda järgnevad andmed: * esialgne nimetus * autor (teose korral) * esmane lühikirjeldus * seisund * kahjustused (olemasolul) * tulmelegend, mis koostatakse üleandja poolse info põhjal ja sisaldab võimalikult palju taustateavet (objekti kasutamise ja valmistamise kohta) * objekti muuseumisse jõudmise teekond ehk kuidas toimus kogude täiendamine (kogumisprojekt, ost, annetus, tellimustöö; kes kogude täiendamise algatas või seda toetas) * üleandja andmed (nimi, isikukood või registrikood ja kontaktandmed) * autoriõigustega ja objekti kasutamiseõigusega seotud andmed Kogude täiendamisel saadud lisateavet objektide kohta, mida ei võetud arvele, võiks säilitada, kuna see võib hiljem vajalikuks osutada. Aastaid tagasi muuseumisse jõudnud objektide, mis ei ole erinevatel põhjustel arvele võetud, kohta tuleb otsida lisainfot vanadest dokumentidest (korjamisraamat, kataloog, kogumispäevik vms). <br> <br> ====(2.1.3) Näited praktikast==== ====(2.1.4) Kommentaarid ==== ====(2.1.5) Seotud tööprotsessid==== ====(2.1.6) Abiks (viited ja lingid)==== Muuseumikogu korralduse põhimõtete ja kogumispõhimõtete koostamise juhend. 2014 https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/6._kum_muuseumikogu_korralduse_pohimotete_koostamise_juhend.pdf Museaalina arvele ja hoiule võtmine. 2013 https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/kum_muis_arvele_hoiule_juhend.pdf Museaali kirjeldamine MuISis. 2019 https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/Muuseumid/museaalide_kirjeldamisjuhend_2019.pdf Muuseumide andmekogu asutamine ja põhimäärus. 2013 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013070 1. Statement of principles of museum documentation. http://network.icom.museum/fileadmin/user_upload/minisites/cidoc/DocStandards/principles6_2.pdf ====(2.1.7) Ülesanded==== <br> <br> <br> ---- ===(2.2) Lõpliku valiku tegemine - väärtustamine / hinnangu andmine; museaali seisundi määramine === <div style="background-color:#E6FBFF;"> Kogumise käigus on tehtud objektidest esmane valik, lõplik valik tehakse vastuvõtul muuseumikogusse. MuIS süsteemi kasutavatel muuseumidel koosneb vastuvõtt eelregistreerimisest, lõpliku valiku tegemisest (hindamisest) ja vastuvõtuakti vormistamisest. Muuseumikogusse objektide valik ei tohi olla ühe inimese otsus, selleks peab muuseumis olema muuseumikogu täiendamise komisjon (edaspidi: komisjon). Viide: Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise korra määruses kasutatakse terminit „muuseumikogu täiendamise ja asja muuseumisse hoiule võtmise komisjon“ https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013068?leiaKehtiv Komisjoni ülesanne on hinnata muuseumile pakutud või kogumistegevuse käigus kogutud objektide sobivust muuseumikogusse. Komisjoni koosseis määratakse muuseumi juhi käskkirjaga ja koosneb vähemalt kolmest liikmest. Vajadusel kaasatakse komisjoni töösse lisaks muuseumitöötajatele väliseksperte. Lõpliku valiku tegemine on otsustav hetk, mil on võimalik veel loobuda objektidest, mille olemasolu ei tõsta muuseumikogu väärtust, vaid tekitab lisatööd ja nõuab lisaressurssi. Abikogu täiendamisse ei tohiks samuti kergekäeliselt suhtuda, sest ka see nõuab ressurssi. Üheksa korda mõõda, üks kord lõika! Õigete valikute tegemine on muuseumikogu väärtuse aluseks, tagades muuseumi pikaajalise toimimise. </div> ====(2.2.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused lõpliku valiku tegemisel ==== Eelnevalt on kogutud liiga vähe informatsiooni objekti päritolu, kasutusala jms kohta, ja seetõttu on keeruline teha lõppotsust. Abiks on täiendav info kogumine. Objekti üleandmisel seatakse lisatingimusi eksponeerimise, isikuandmetega seotud õiguste jm kohta. Abiks on muuseumi põhitegevuste tutvustamine üleandjale. Ei osata hinnata objekti seisundit ega määrata objekti materjali, mille tulemusena museaal võib hävineda vale hoiustamise tulemusena. Abiks on pöördumine konservaatori / säilitaja poole. Muuseumil on huvi, kuid puudub ressurss materjali omandamiseks, läbitöötamiseks või säilitamiseks. Abiks võib olla projektipõhine lähenemine, ressursi planeerimine ja taotlemine. Kogukonna või huvigrupi survel võib muuseumil olla raske keelduda üleantavatest asjadest. Abiks on muuseumi kogumispõhimõtete järgimine ja selgitamine avalikkusele. Kui muuseumil tekib vähegi kahtlusi objekti omandamise õiguslikes küsimustes, siis tuleb teostada täiendavat taustauuringut. Kui kahtlusi ei õnnestu kõrvaldada, siis on targem objektist loobuda. ====(2.2.2) Lõpliku valiku tegemiseks tehtavad toimingud ==== Lõpliku valiku tegemine muuseumikogusse on kollektiivne otsus. Protsessi algatab peavarahoidja või kogude eest vastutav isik, kes esitab objektid otsustamiseks muuseumikogu täiendamise komisjonile. Vastutaja tagab, et konkreetsete objektide üle otsustamiseks oleks koos pädev komisjon, vajadusel kaasab lisaks teisi eksperte. Vastutaja kutsub kokku koosoleku või juhib arutelu kirja teel. Otsustamisel lähtutakse kogumispõhimõtetest. Arvestatakse ka tegevuskava, teadusstrateegia, näituste kava või teiste muuseumi plaanidega. Objekti väärtustamisel on abiks museaalide hindamise kategooriad. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/nouandeid_museaalide_muuseumikogust_valjaarvamise_korraldamisel_0.pdf Lisaks olemasolevale dokumentatsioonile ja hindamiskomisjoni liikmete teadmistele aitab valikut teha objektide omavaheline võrdlus. Vaatle kogutud esemeid kogumina. Püüa näha tervikpilti. Kontrolli kogutut juba olemasolevaga nii oma muuseumis kui teistes mäluasutustes. [viited mäluasutuste andmebaasidele] Valiku tegemise aluseks on taustteave ning objektide füüsiline vaatlus, et anda hinnang nii nende füüsilise säilivusele kui sisulisele sobivusele muuseumikogusse. Lõpliku valiku tegemisel peab üle vaatama ka üleandjaga kogumisel tehtud kokkulepped (nii kasutamis-, autori- kui omanikuõigustega seotud), et need ei muutuks takistuseks objektide kasutamisel muuseumi põhitegevuste läbiviimisel (vt ka punkt 2.4. lisalepingud). Komisjoni töö tulemusena koostatakse protokoll, olenevalt selles tehtud otsusest võetakse objekt(id) arvele vastuvõtuaktiga muuseumikogusse, abikogusse või tagastatakse omanikule vastava aktiga. Siin on oluline, et kogumise käigus oleks üleandjaga kirjalik kindel kokkulepe, kuidas käituda objektidega, mida muuseum on otsustanud oma kogusse mitte vastu võtta, kas tagastada või võib muuseum nendega toimida oma äranägemise järgi (pakkuda teisele mäluasutusele või hävitada). Peavarahoidja vastutab muuseumikogu täiendamise komisjoni protokolli ja ostu korral ostulepingu vormistamise eest. ====(2.2.3) Näited praktikast==== ====(2.2.4) Kommentaarid ==== ====(2.2.5) Lõpliku valiku tegemisega seotud tööprotsessid==== Vaata lisaks 1.4 ja 2.4 ====(2.2.6) Abiks (viited ja lingid). Lõpliku valiku tegemine ==== Muuseumiseaduse 2. peatükk Muuseumikogu korraldus § 5. Muuseumikogu täiendamise põhimõtted ning muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumisse hoiule võtmise kord. punkt (3) ja (4) Muuseumikogu täiendamise ja kultuuriväärtusega asja muuseumissehoiule võtmise kord https://www.riigiteataja.ee/akt/110072013068 Muuseumi muusemikogu täiendamise põhimõtted, Muuseumi kogumiskava https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kultuuriparand-eestis/muuseumid-eestis/muuseumikogud Vaata, 2. peatükk Muuseumikogu täiendamise kriteeriumid. § 2. Muuseumikogu täiendamise otsuse tegemisel arvesse võetavad kriteeriumid, punkt (2) Muuseumikogu täiendamisel... ja punkt (3) Museaalide kategooriad. Nõudeid museaalide muuseumikogust väljaarvamise kohta. https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/nouandeid_museaalide_muuseumikogust_valjaarvamise_korraldamisel_0.pdf II punkt „Väljaarvamise poolt- ja vastu argumendid“ aitab anda hinnangut kogutavale materjalile. Juhendmaterjal https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kultuuriparand-eestis/muuseumid-eestis/korduma-kippuvad-kusimused-muuseumide-teemal Rahvusvahelise Muuseumide Nõukogu ICOM alakomitee CIDOC koostatud dokumenteerimispõhimõtted Rahvusvaheline muuseumieetika koodeks http://www.icomeesti.ee/rahvusvaheline-muuseumieetika-koodeks http://www.icomeesti.ee/files/ICOMi_eetikakoodeks.pdf ''lisaks: autoriõiguse seadus, isikuandmete kaitse '' <br> <br> ====(2.2.7) Ülesanded. Lõpliku valiku tegemine. ==== Küsimused: Milline hobitegevus võib muuseumis töötaval inimesel tekitada huvide konflikti? Millistele argumentidele toetudes saab muuseumitöötaja lükata tagasi muuseumile pakutavad objektid? Mil määral sätestab muuseumi põhimäärus kogumise põhivaldkonna? Mida reguleerib muuseumi arengukava ja kui pikaks ajaks on see mõistlik koostada? Põhjenda. Probleemülesanded: Muuseumisse tuleb isik, kellel on enda arust suurepärane materjal muuseumikogu tarvis. Leiad, et see ei sobi muuseumi teemaga. Kuidas põhjendada? Millele saate toetuda? Väljavõte (link) mõne muuseumi kogumispõhimõtetest. Ülesanne, leia mingi ese, mis sellele muuseumile võiks sobida ja põhjenda oma valikut. Ülesande eesmärk, et suudaks mõelda kogudele üldisemalt, mitte ainult oma muuseumi piires. -Kas sinu muuseumis on kuskil kirjeldatud digiandmete varundamine/haldamine? Kas on tekkinud olukordi, kus digifailid on kadunud? Kuidas lahendad olukorra? ---- ===(2.3) Objektide jaotamine kogudesse ning museaalile numbri määramine ja füüsiline märgistamine === <div style="background-color:#E6FBFF;"> Objektid, mis on väärt alalist säilitamist, võetakse vastu muuseumikogusse. Selle tegevuse tulemusel objekt muutub museaaliks. Lisaks muuseumikogule on sageli muuseumides abikogu (või kasutuskogu), kus säilitatakse muuseumi tegevust toetavaid objekte. Vahel võetakse abikogusse ka objekte, mille väärtust ei suudeta kohe kindlaks määrata, kuid tundub, et ajaga võivad nad osutuda säilitamist vajavaks. Abikogusse arvatud asjad ei ole museaalid. Eraisikutelt ja juriidilistelt isikutelt hoiule võetud asjad liigitatakse hoiule võetud asjade ehk deposiitide kogusse (vt….. (vajab eraldi peatükki). Muuseumikogu võib olla jaotatud alakogudeks museaalide rühmade või liikide järgi. Võimalik on ka materjalipõhine jaotus. Museaalide jaotamine alakogudesse ja numbrimärgistus võimaldavad tagada muuseumikogu haldamise ning säilimise. Numbrikombinatsioon / tulmekood museaalil näitab museaali kuulumist konkreetse muuseumi kogusse ja selle alakogusse. Museaali numbri elemente ei valita juhuslikult, vaid neil on sisuline tähendus, mis arvestab konkreetse muuseumikogu struktuuri ja arvelevõtu süsteemi. See tagab ühtse statistika läbi aastate. Numbri andmisega vastuvõtuakti vormistamisel muutub objekt muuseumikogu osaks ehk museaaliks. Numbrikombinatsiooni kandmine museaalile loob seose füüsilise objekti ja vastuvõtu dokumentatsiooni vahel. Museaali number on siduv element kõikides järgnevates dokumentides, millega fikseeritakse museaali „elu“ muuseumis. </div> ====(2.3.1) Võimalikud ohud, probleemid, objektide jaotamisel kogudesse ning museaalile numbri andmisel ja märgistamisel==== Probleemiks võib olla nii olemasolevast tulmekoodist range kinnihoidmine kui kergekäeline muutmine. Muudatusi tuleb teha läbimõeldult ja paindlikult. Hoitakse jäigalt kinni olemasolevast numbrikombinatsioonist, mille tulemusel jäävad kasutamata süsteemi võimalused muuta kogude haldamine hõlpsamaks. Kasutades uusi kogude haldamise süsteeme muudetakse museaali numbrikombinatsiooni kardinaalselt, mille tulemusel tehakse endale suur hulk lisatööd – olemasolevate museaalide ümbernummerdamine. Ei järgita muuseumiülest süsteemi museaali numbrikombinatsiooni moodustamisel, mille tulemusel on raske aru saada, mida numbri elemendid (erinevad osad) tähendavad. Museaali märgistamisel ei kirjutata peale muuseumi lühendit, mille tulemusena näitusel, kus on koos mitme muuseumi esemed, ei saada aru, millisesse muuseumisse ese kuulub. Number jäetakse museaalile kohe kandmata, mille tulemusel on pärast keeruline museaali ja sellega seotud dokumentatsiooni kokku viia. Numbrikombinatsioon kirjutatakse peale kirjutusvahendiga, mis ei ole mõeldud pikaajaliseks säilimiseks, mille tulemusel on kogudes esemeid, millel puudub info. Numbrikombinatsiooni peale kirjutamisel esemetele ei järgita ühtset reeglit (iga kord ise kohta), mille tulemusel on esemeid käsitledes raske numbrit leida ja museaalilt numbri otsimine kahjustab museaali. Muuseumikogu jaotuses ja numbrikombinatsioonis tehtavad muutused jäetakse kogude korraldust reguleerivas eeskirjas fikseerimata. Tulevikus on raske aru saada, miks mingi museaal just sellist numbrikombinatsiooni kannab ja mida see sisuliselt tähendab. ====(2.3.2) Objektide jaotamisel kogudesse ning museaalile numbri andmisel ja märgistamisel tehtavad toimingud ==== Objekti määramisel kogudesse ja numbrikombinatsiooni loomisel museaalile peab teadma olemasolevat, ajalooliselt välja kujunenud numbrikombinatsiooni antud muuseumis. Selleks tutvu oma muuseumi kogude korralduse eeskirjaga. Kui seda ei ole, siis tutvu kogude haldamise dokumentatsiooniga (vastuvõtuakt, tulmeraamat, fondipäevik, peakataloog, inventariraamat vms). Museaalide jaotumine alakogudesse Alakogudesse jagunemine toimub enamasti museaali liigi alusel. Võimalik on ka materjalipõhine jaotus. Jaotus alakogusse ei pea olema hoiutingimuste põhine, sest ühe kogu asju saab panna erinevatesse hoidlatesse. Digitaalse materjali võib jagada alakogusse nii sisu kui materjali järgi. Sisu järgi jagades võib näiteks digitaalse dokumendi liigitada arhiivmaterjalide kogusse, digifoto fotokogusse ja digitaalse kunstiteose kunstikogusse. Digitekkelised museaalid võib haldamise hõlbustamiseks koondada ka ühte kogusse. Muuseumis on kogu jaotus alakogudeks tavaliselt ajalooliselt välja kujunenud ning seda on mõistlik järgida. Samas ei ole kogude alajaotuse hoidmine eesmärk omaette. Kogusid võib ümber korraldada vastavalt oma muuseumikogu haldamise vajadustele ning uutele tehnilistele võimalustele ja vahenditele. Alakogude olemasolu on oluline paberpõhises dokumendihalduses, elektroonilises dokumendihalduses ei ole alakogudesse jagamine enam hädavajalik. Kaalu põhjalikult muutuse vajalikkust. Järgi, et otsus süsteemselt ellu viiakse. Kõik kogude haldamises tehtavad muutused tuleb fikseerida kogude korraldust reguleerivas eeskirjas (muuseumisisene dokument). Numbrikombinatsiooni loomine Museaali numbrikombinatsiooni (tulmekood) puhul on oluline, et see peab olema unikaalne mitte ainult oma muuseumi piires, vaid üle Eesti muuseumide. Seda erisust märgistab täheline lühend numbrikombinatsiooni ees. Uut lühendit kasutusele võttes on oluline kontrollida Muinsuskaitseametist, kas kasutusele võetav muuseuminime lühend on vaba. MuISi kasutavate muuseumide nimekiri koos lühenditega: https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/kum_muis_kasutajad_1.pdf MuISi kasutavatel muuseumidel on kohustus vormistada vastuvõtuakt ning anda tulmunud objektidele numbrid 3 kuu jooksul peale muuseumikogu täiendamise komisjoni otsust. Elektroonilist infosüsteemi kasutades toimub museaali numbri seadistamine süsteemi kasutusele võtul. Näiteks MuISis on numbri häälestamine lehel „Muuseumid“, mille andmete täitmine on esimene tegevus süsteemi kasutama asudes. vt MuIS Abi ja Museaali kirjeldamine MuISis. Juhend 1.1. Museaali numbri struktuur MuISis ja numbri loomine (lk 8-10) Numbri erinevad osad kannavad endas ajaloolist teavet kogude korraldusest ja on lisandunud vastavalt erinevate aastate määrustest tulenevatele nõuetele. [[File:Joonis. Määrused ja museaali numbri kujunemine.png|thumb|]] Infosüsteemis museaalide haldamisel on mõistlik üle vaadata ajalooliselt välja kujunenud numbrikombinatsioon ja vajadusel teha muudatusi, näiteks eesmärgiga teha numbrikombinatsioon lühemaks. Näiteks kui muuseumis on kasutusel nii tulmenumber kui alakogunumber, siis on võimalik jätta kasutusele ainult unikaalne osa numbrist (ainuomane muuseumiüleselt sõltumata sellest, millisesse alakogusse museaal kuulub). Lühem numbrikombinatsioon on vähem segadust tekitav. Numbrikombinatsiooni muutmise korral kaalu, kas teha muudatus ka tagasiulatuvalt olemasolevatele museaalidele või kasutatakse uut kombinatsiooni uute tulmete puhul. Numbrisüsteemi muutuse korral jälgi, et säiliks seos olemasoleva dokumentatsiooniga. Nõuanded märgistuse muutmiseks: 1. Tee selgeks, milline on sinu muuseumi museaalide märgistus; 2. Tee selgeks, milline märgistuse osa on unikaalne numbriosa a) oma muuseumi siseselt b) muuseumide üleselt 3. Otsusta, kas ja mis osas on mõttekas olemasolevat märgistust muuta (lühemaks). 1. näide: Tartu Linnamuuseumis on kasutusel tulmenumbri seeria- ja järjekorranumber ning alakogu number. TM 101:1 Aj10:1 TM 101:2 K 10:2 TM 630:1 Aj 50:1 TM 630:2 N 50:2 Kasutusel on (ala)kogude ülene tulmenumbri seerianumber (Trs), mis on muutuv iga vastuvõtuga. Ühe vastuvõtuakti piires kasutatakse lisaks jooksvat tulmenumbri järjekorranumbrit (Trj). Lisaks nummerdati veel kogusiseselt. Muuseumisisene unikaalne numbriosa moodustub tulmenumbri seerianumbrist (Trs) ja tulmenumbri järjenumbrist (Trj). (tabelis on muuseumisisene unikaalne osa märgitud punaseks). Muuseumideülene unikaalne number tekib koos muuseuminime lühendiga (ACR) (tabelis on muuseuminime lühend roheline). {| class="wikitable" |+ Tabel. Näide 1 |- ! ACR !! Tr !! Trs !! Trj !! Trl !! Kt !! Ks !! Kj !! Kl |- | <span style="color:#0f0"> TM </span>|| || <span style="color:red"> 101 </span> || <span style="color:red"> 1 </span> || || Aj || 10 || 1 || |- | <span style="color:#0f0"> TM </span>|| || <span style="color:red"> 101 </span> || <span style="color:red"> 2 </span> || || Aj || 10 || 2 || |- | <span style="color:#0f0"> TM </span>|| || <span style="color:red"> 630 </span> || <span style="color:red"> 1 </span> || || Aj || 50 || 1 || |- | <span style="color:#0f0"> TM </span>|| || <span style="color:red"> 630 </span> || <span style="color:red"> 2 </span> || || Aj || 50 || 2 || |- |} 2. näide: Eesti Kunstimuuseumis on kasutusel tulmenumbri seerianumber ja alakogu number. EKM j 1234 M 567 (maalikogu museaal, unikaalne on tulmenumber) EKM j 4:6 G 1854 (graafikakogu museaal, tulmenumber on vanast süsteemist aktipõhine, ei ole unikaalne – muuseumis on mitu museaali tulmenumbriga 4:6) - Tegemist märgistusega, mida ei saa lühendada. {| class="wikitable" |+ Tabel. Näide 2 |- ! ACR !! Tr !! Trs !! Trj !! Trl !! Kt !! Ks !! Kj !! Kl |- | <span style="color:#0f0"> EKM </span>|| <span style="color:red"> j </span> || <span style="color:red"> 1234 </span> || || || M || 567 || || |- | <span style="color:#0f0"> EKM </span>|| <span style="color:red"> j </span> || <span style="color:red"> 4 </span> || <span style="color:red"> 6 </span> || || <span style="color:red"> G </span> || <span style="color:red"> 1854 </span> || || |- |} Suurema muutuse korral kaalu hoolikalt läbi muutmise vajadus, sest olemasolevad museaalid on füüsiliselt märgistatud ja need vajavad sel juhul muutmist. Tavaliselt tulevad sellised numbrimuutused ette, kui ühe muuseumi museaalid antakse üle teisele muuseumile. Numbrikombinatsiooni muutmise korral ei kustutata vana numbrit museaalilt, vaid üldjuhul tõmmatakse varasemale kriips peale nii, et see oleks loetav. Kui numbri muudatus ette võetakse, tuleb see ka vastavalt otsusele süsteemselt läbi viia ja fikseerida kogude tööd reguleerivas eeskirjas. Kui ese on mitmeosaline, siis kasutatakse lisatähist, kas tähelist või numbrilist. 1960-1990 kehtis reegel, et detailid märgistati tähelise lisatähisega ( a-b või a-g, nii palju kui detaile on). Näiteks hakklihamasin NM 100:1/ a-d Aj. Iseseisvatest osadest museaal (nt kindapaar) märgistati numbritega 1-2. Näiteks NM100:1/1-2Aj. Praegu puuduvad selles osas ühtsed nõuded, kuid oma muuseumi siseselt on mõistlik järgida ühtset süsteemi, see tagab museaalide korrektse haldamise. Museaalide füüsiline märgistamine Museaalile numbri andmisel on oluline nende füüsiline märgistamine, see peab toimuma kohe pärast vastuvõtuakti vormistamist. Tuleb järgida põhimõtet, et enne hoidlasse viimist on museaalid märgistatud. Suuremate kogumite puhul, mida ei jõuta kiiresti nummerdada, kuid hoidlas oleks neid turvalisem hoida kui töölaual, tuleb number kirjutada esemeid hoidvale pakendile. Museaalile märgitakse muuseumi nime lühend ja museaali number. Museaali puhul, mille märgistamine on tehniliselt võimatu, kasutatakse märgistussedeleid või kantakse märgistus museaali ümbrisele. Digitaalsel museaalil kirjutatakse numbrikombinatsioon digifaili nimesse, kus tavapärased numbri osade vahemärgid asendatakse failinimeks kõlblikke vahemärkidega (vt. Failinime moodustamise juhend). Museaalide märgistamisel lähtutakse järgmisest põhimõtetest: Püsivus – märgistus peab üldjuhul olema kindlalt eseme küljes/juures, nii et selle juhusliku äratuleku tõenäosus on väike. Kahjutu – märgistus ei tohi kahjustada objekti. Nähtavus – Numbrid kirjutada vähenähtavasse kohta, mitte objekti keskele. Märgistus ei tohi rikkuda objekti väljanägemist. Peab arvestama ka sellega, et number museaalil peab olema hõlpsalt leitav. Number kirjutada võimalikult väike, kuid seejuures siiski hästiloetav. Üldiselt kasutatakse kas musta teksti heledal taustal või valget teksti tumedal taustal. Kasutatakse ka punast värvi teksti. Vajadusel saab kasutada näiteks lisamärgistust (juurde lisatud silt, mitte kleeplint ega liimpaber). Süsteemsus – ühte tüüpi esemetele numbri kirjutamine samasse kohta. Asjadele, millel on kindel ees- ja tagakülg, teha märk kindlasti tagaküljele. Kõik detailid, mis on tervikust kergesti eraldatavad, tuleb eraldi nummerdada, et vältida segadusi. Numbrikombinatsiooni muutmisel ei kustutata museaalil endist märgistust, vaid tõmmatakse see maha ning kirjutatakse uus juurde. Endine märgistus peab jääma loetav. ====(2.3.3) Näited praktikast==== ====(2.3.4) Kommentaarid ==== ====(2.3.5) Seotud tööprotsessid==== ====(2.3.6) Abiks (viited ja lingid)==== Museaali kirjeldamine MuISis. Juhend 1.1. Museaali numbri struktuur MuISis ja numbri loomine (lk 8-10) https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/Muuseumid/museaalide_kirjeldamisjuhend_2019.pdf Failinime moodustamise juhend 2.0 https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/failinime_juhend.pdf Valk-Falk, E. 1994. Muuseumi varahoidja meelespea. Tallinn. ====(2.3.7) Ülesanded==== Paiguta erinevate muuseumide numbrielemendid MuISis õigetele andmeväljadele! (TABEL ERINEVATE MUUSEUMIDE NUMBRITEGA) Mis vahenditega ja kuidas märgistad erinevast materjalist ja mõõtudega objekte? Kui looksid uue muuseumi, milline oleks mõistlik numbrikombinatsioon, mis arvestab ka infosüsteemi võimalustega? Mis eesmärki on täitnud muuseumides tulmenumber ja kogunumber? Millise numbriosa järgi saab aru, et museaal koosneb mitmest detailist? ---- ===(2.4) Autori- ja kasutusõiguste määramine, eelnevalt sõlmitud lepingute ülevaatamine === <div style="background-color:#E6FBFF;"> Eesmärk on kokku leppida museaali üleandja ja/või autori/valmistaja ning muuseumi õigused ja kohustused nii, et mõlemad pooled saavad neist ühtemoodi aru ja et võimalikud tulevased museaali erinevad kasutamised on lepinguga algusest peale sätestatud. </div> ====(2.4.1) Võimalikud ohud, probleemid, küsimused seoses lisalepingutega kogumisel ==== Erinevat tüüpi museaalidel (nt digitaalne materjal, kunstiteosed jne) on erinevad autori- ja kasutusõigused. Tuleb lähtuda konkreetsest juhtumist, vajadusel teha muudatused muuseumis olemasolevasse lepinguvormi. Lepingu osapooled võivad saada õigustest ja kohustustest erinevalt aru. See võib raskendada edaspidi museaali kasutamist või võib viia isegi museaali tagastamiseni. Leping, nt praegune MuISi vastuvõtuakt, ei ole piisavalt detailne ja ei arvesta erisusi. Seega leping ei tohi olla üldsõnaline, vaid erisused on vaja lahti kirjutada. Leping on kasulikum sõlmida autoriõiguste puhul, teistel juhtudel võib vajadusel üleantavate objektide kasutamis ja omandamisõigused täpsustada ka (MuISi) akti tulmelegendis või kommentaaris. ====(2.4.2) Autori- ja kasutusõiguste määramise tegevused ==== Lepingu puhul tuleb määratleda, kas üleandja on (museaali) autor/valmistaja ja/või omanik. Kui üleandja on autor/valmistaja, peaks ta lepinguga andma muuseumile üle varalised autoriõigused. Leping peaks sätestama, mida muuseum võib museaaliga teha – nt tutvustada seda internetikanalites (MuIS, sotsiaalmeedia jne), publitseerida oma trükistes, kasutada oma toodetes ja luua selle põhjal uusi tooteid. Autori/valmistaja puhul peaks ka kokku leppima, kas muuseumil on õigust teose kujutist edasi anda kolmandale osapoolele, nt trükises kasutamiseks või suveniiride valmistamiseks. Vaja on kokku leppida, kas muuseum teavitab iga kord sellest autorit/valmistajat eraldi, näiteks kuidas jaguneb tulu. Kui asi on paljundatav (nt fotod, digitaalsed failid), tuleb lepingus määratleda, kas õigused käivad konkreetse muuseumile antava eksemplari kohta ja kuidas võib autor/valmistaja paljundada (ja müüa) asja edaspidi. Muuseumil on oluline teada, milline on paljundatava objekti (nt graafiline leht, foto) olemasolev tiraaž. Kui asja üleandja ei ole autor/valmistaja, saab ta varalised autoriõigused üle anda, kui ta on varaliste autoriõiguste ametlik pärija. Oluline on, et üleandja saab aru lisalepingust või MuISi vastuvõtuakti punktist “Üleandja kinnitab, et ta oma õigusi, mida ta muuseumile üle annab” – üleandja allkirjaga kindlustab muuseum end võimalike teiste järeltulijate/pärijate nõudmiste vastu. Digitaalsena sündinud ehk digitekkelise materjali (nt intervjuud, failid) puhul tuleb määrata autoriõigused ja leppida kokku kasutusõigused. Digitaalse loomingu puhul võib olla mitu autorit, sel juhul on tegemist kaasautorlusega ning kõigi osapooltega on vaja jõuda kokkuleppele ning vajadusel sõlmida eraldi kirjalikud lepingud. Kui üleantavates objektides (näiteks fotod, intervjuud, videod, kirjad) on kujutatud või kirjeldatud reaalseid isikuid, on vaja arvestada isikuandmete kaitse nõuetega. Üleandjale on vaja selgitada, kus materjale kasutatakse ja avalikustatakse, kokkulepe fikseeritakse kirjalikult kas vastuvõtuvõtuakti tulmelegendis või kommentaaris või eraldi lisalepingus. Kui on ette näha, et muuseum omandab ka tulevikus selle autori teoseid, võiks lepingus olla punkt, et varaliste autoriõiguste leping kehtib selle autori nii praegu kui ka tulevikus muuseumile omandatavate teoste kohta. Siis ei pea järgmine kord enam uut autorilepingut sõlmima, piisab ostu-müügi lepingust või vastuvõtuaktist. Punkt „leping kehtib ka autori varem muuseumisse jõudnud tööde kohta“ tähendab aga, et see käib ka tööde kohta, mille jaoks võib-olla varem eraldi lepingut ei tehtud. ====(2.4.3) Näited praktikast==== ====(2.4.4) Kommentaarid ==== ====(2.4.5) Seotud tööprotsessid==== ====(2.4.6) Abiks (viited ja lingid)==== Autoriõiguse seadus – kehtiv al. 1992. Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/128122011005?leiaKehtiv Autoriõigustest muuseumidele. Kärt Nemvalts: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/kultuuriparand-eestis/muuseumid-eestis/muuseumikogud, seal Muuseumikogu korralduse põhimõtted – Vaata lisaks: PDFid Kärt Nemvaltsi ettekannetega autoriõigustest muuseumidele ja autoriõiguse alast kirjandust Autoriõiguste parimate praktikate juhend. https://www.kul.ee/sites/kulminn/files/parimate_praktikate_juhend_kultuuriparandi_digiteerimine.pdf Isikuandmete kaitse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104012019011 ====(2.4.7) Ülesanded==== <br> <br> <br> ---- ===(2.5) Museaalile püsiasukoha määramine === <div style="background-color:#E6FBFF;"> Püsiasukoht on museaali alaline asukoht muuseumis, tavaliselt hoidlas. Tänapäeva muuseumides registreeritakse museaalide asukohad reeglina infosüsteemis. Infosüsteem võimaldab museaalide paiknemist ja liikumist paremini, ülevaatlikumalt ning laiahaardelisemalt hallata kui paberil dokumentatsioon. Asukoha fikseerimine on üks olulisi nõudeid museaalide dokumenteerimisel. Museaali liikumine peab olema jälgitav ja ajas tagasi pööratav. Asukohtade dokumenteerimissüsteemi ehk asukohapuud haldab peakasutaja (st peavarahoidja või teine vastutav isik). </div> ====(2.5.1) Võimalikud ohud, probleemid museaali püsiasukoha määramisel ==== Asukohtade süsteemi loomisel ei mõelda põhjalikult läbi reaalset kasutamist. Asukohtade süsteemis juhuslike terminite või isikunimede kasutamine tekitab olukorra, et tulevikus ei saada sellest enam aru. Hoidlas asukohtade süsteemi luues ei mõelda kogude juurdekasvule. Museaalile määratakse asukoht, mis on kas liiga üldine või liiga detailne. Esimesel juhul on raske museaali hoidlas üles leida. Teisel juhul on asukohtade muutmine infosüsteemis liiga töömahukas, samuti muudab ümberkorraldused hoidlas keerukamaks. Liiga detailse (pika asukohahierarhiaga) süsteemi kasutamisel võib kergemini tekkida vigu. ====(2.5.2) Museaali püsiasukoha määramisel tehtavad toimingud ==== Asukohtade määramisele eelnev toiming on infosüsteemis asukohapuu koostamine. Asukohapuu koostamisele omakorda eelneb hoidlaruumides loogilise süsteemi väljatöötamine vastavalt võimalustele, hoidla mööbli (riiulite, kappide vms) ning selle sektsioonide (laudiste või sahtlite) nummerdamisel. Asukohapuu peaks olema muuseumisiseselt ülesehitatud ühtse süsteemi alusel ja vastava muuseumi töötajatele ühtviisi arusaadav. Püsiasukoht ei ole avalik teave, näiteks MuIS süsteemis on asukoht nähtav ainult MuIS töökeskkonnas sama muuseumi töötajatele. Järgnevalt on toodud mõned näited võimalikust asukohapuust. Näidete koostamisel on lähtutud mitme eri muuseumi praktikatest. Asukohapuu on tavaliselt koostatud hierarhiliselt ning igal muuseumil on välja kujunenud erinevad nimetused ja märkimisviisid. hoone / ehitis ruum / kogu riiul / kapp / kohver laudis / sahtel Näide nr. 1: muuseum: [muuseumi nimi] ehitis: [ehitise nimi] +ruum: 222 (… materjali hoidla) + riiul: 222/I +laudis: 222/I/01 Näide nr. 2: muuseum: [muuseumi nimi] ehitis: [ehitise nimi] +ruum: 222 (… materjali hoidla) + laudis: 222/300 Kõik laudised on jooksvalt nummerdatud, seda on parem kasutada väiksemate hoidlate puhul. * Asukohasüsteemi loomisel tee eelnevalt kindlaks, kuidas asukohad süsteemi erinevates päringutes kuvavad. Näiteks MuIS süsteemis on vaja kõikidele hierarhia astmetele lahti kirjutada kõik eelnevad astmed (nt 222/I/01), hierarhiate eraldamiseks võib kasutada kaldkriipsu. Vastasel korral oleks MuISis püsiasukoht nähtav kujul „Asukoht: püsiasukoht 01 laudis“, mis on ebapiisav. * Ruumi on kasulik tähistada sama numbriga, mis on ka tuletõrjeplaanil, see võib olla abiks ohuplaani koostamisel. Sulgudes saab näiteks ruumi numbri juurde märkida täpsustuse, mis tüüpi materjalid (või millised kogud) selles hoidlas on, et ei tekiks segadust. * Parem on märkida ruumi kui kogu järgi, eriti kui samasse asukohta tuleb hoiustada mitme erineva muuseumikogu asjad (nt kunst, fotod, arhiivkogu). * Loetavuse kergendamiseks võib kasutada erinevatel hierarhiatasanditel vaheldumisi rooma ja araabia numbreid. * Kui laudiseid on rohkem kui 10, siis ühekohalise numbri ette 0 märkimine aitab laudiste järjestust infosüsteemis hoida loogilisena. Asukohapuud saab ka vajaduse korral hiljem täiendada või muuta vastavalt süsteemi võimalustele. Näiteks MuIS süsteemis saab kustutada asukohta ainult siis kui asukoha ja objektide seos on kustutatud ehk museaalid on süsteemis vastava aktiga ümberhoiustatud mujale. MuISi kasutuskeskkonnas saab museaalide püsiasukohta muuta hoiustamisaktiga. Koos püsiasukoha muutmisega hoiustamisaktis muutub ka jooksev asukoht. ====(2.5.3) Näited praktikast==== ====(2.5.4) Kommentaarid ==== ====(2.5.5) Seotud tööprotsessid==== ====(2.5.6) Abiks (viited ja lingid)==== Museaali kirjeldamine MuISis. Juhend 1.1. 2019. Lk ??? https://www.muinsuskaitseamet.ee/sites/default/files/content-editors/Muuseumid/museaalide_kirjeldamisjuhend_2019.pdf ICOMi muuseumide eetikakoodeks 2013/2014 Lk ??? http://www.icomeesti.ee/files/ICOMi_eetikakoodeks.pdf Museaali ja muuseumisse kauemaks kui aastaks hoiule võetud asja märgistamise ja säilitamise kord. Määrus. Redaktsiooni jõustumise kp 01.05.2019. Punkt ??? https://www.riigiteataja.ee/akt/118042019003 ====(2.5.7) Ülesanded==== <br> <br> ---- ---- ---- sppoy7141l4rvx2cpagv43a05zg8rd5 Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Lewisi-struktuurid 0 3842 17874 17873 2020-10-10T13:03:26Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki ; Enne Lewisi struktuuri joonistamist tasub teada, et: * Valentselektronideks nimetakse aatomi väliselektronkihi elektrone. s- ja p-elementide puhul on rühmanumbri viimane number võrdne valentselektronide arvuga (kui rühmad on nummerdatud 1–18). Nt fluor asub rühmas 17 ning omab 7 valentselektroni. * Valentselektrone, mis osalevad sideme moodustamisel, nimetatakse jagatud elektronideks. Lewisi struktuurides, igas sidemes on kahe aatomi vahel jagatud kaks elektroni. * Kõiki teisi valentselektrone nimetakse jagamata elektronideks ning joonistakse paari(de)na. * Kui aatomi väliskihis on 8 elektroni, siis nimetatakse seda oktetiks. Kui vesiniku väliskihis on 2 elektroni, siis nimetatakse seda dubletiks. ; Kasutame järgmiseid tähiseid: * S<sub>''i''</sub> on ''i''-aatomi jagatud elektronide arv (''ingl'' Shared electrons). * U<sub>''i''</sub> on ''i''-aatomi jagamata elektronide arv (''ingl'' Unshared electrons). * V<sub>''i''</sub> on ''i''-aatomi valentselektronide arv (''ingl'' Valence electrons). * F<sub>''i''</sub> on ''i''-aatomi formaalne laeng (''ingl'' Formal charge). * ''O'' on kõigi aatomite dubletti/oktetti reegli täimiseks vajalik elektronide arv (''ingl'' Octet rule). * ''V'' on kõigi aatomite valentselektronide summa miinus iooni laeng (''ingl'' Valence electrons). * ''B'', ''S'' ja ''M'' on vastavalt sidemete, üksiksidemete ja kordsete sidemete arvud (''ingl'' Bond, Single and Multiple bond). Sideme arv ''i''-aatomi ümber võrdub S<sub>''i''</sub>. * ''U'' on jagamata elektronide summa (''ingl'' Unshared electrons). ; Lewisi struktuuri joonistamisel kasutame järgmist eeskirja. # Arvuta dubletti/oktetti reegli täimiseks vajalik elektronide (''O''), valentselektronide (''V'') ja sidemete arvud (''B''). # Joonista keskaatom, mis on tõenäoliselt: ## valemis kõige vähem esinev element [nt NH<sub>3</sub>-s, SO<sub>2</sub> (väävel)]; ## kõige elektropositiivsem element [nt N<sub>2</sub>O (lämmastik), SCN<sup>−</sup> (süsinik)]. # Joonista aatomid ja nende vahelised ''S'' üksiksidemed. # Kui ''B'' > ''S'', joonista veel ''M'' kordset sidet [SO<sub>2</sub> (üks kaksikside)]. # Arvuta jagamata elektronide arv ''U'' ja täida okteti reegel alustades elektronegatiivsemate elementidest. # Arvuta ja kirjuta iga aatomi mittenulline formaalne laeng (F<sub>''i''</sub>). ; Kommentaarid eeskirjale # Valentselektronide arv on kõigi aatomite valentselektronide summa (Σ<sub>''i''</sub> V<sub>''i''</sub>) miinus iooni laeng (''q''). Kõigi aatomite dubletti/oktetti reegli täimiseks vajalik elektronide arv on summa ''O'' = 2·''n''(H) + 8·''n''(E). Sidemete arv võrdub allapoole ümardatud täisnumbrile ''B'' = (''O'' − ''V'')/2. # Tõenäolisem on „ühendatus”, milles ühendatud aatomite V<sub>i</sub> korrutiste summa on minimaalne (min(Σ<sub>''ij''</sub> V<sub>''i''</sub>·V<sub>''j''</sub>)). Seega on kolmeliikmelised tsüklid on ebastabiilsed ahela suhtes. Samuti on eelistatud ahelad, milles elektronegatiivsemad aatomid asetsevad vaheldumisi elektropositiivsemate aatomitega. Kompaktsemad struktuurid suurema keskaatomiga on stabiilsem. # Sellel sammul peaks kõigil vesinikuaatomitel täituma dublett (2 elektroni). Lewisi struktuurides vastab iga side kahele elektronile, kuid eranditeks on nt boraanid nagu B<sub>2</sub>H<sub>6</sub>. # Kordsete sidemete arv võrdub ''M'' = ''B'' − ''S''. Kui ''B'' < ''S'', on tegemist hüpervalentse ühendiga (nt PCl<sub>5</sub>), ehk keskaatomiga võib olla jagatud rohkem, kui 8 elektroni. # Jagamata elektronide summa võrdub ''U'' = ''V'' − 2·max(''B'',''S''). Seega, kui ''B'' > ''S'', joonista aatomite ümber ''V'' − 2·''B'' jagamata elektrone; kui ''B'' ⩽ ''S'', joonista aatomite ümber ''V'' − 2·''S'' jagamata elektrone. Oktetireegli järgi saavutavad aatomid sideme moodustamisel väliskihti maksimaalse arvu elektrone, milleks üldjuhul on 8 (oktett). Radikaalidel on paaritu arv elektrone, mis tähendab, et mõnedel aatomitel pole oktett täidetud (nt lämmastikul NO<sub>2</sub>-s). # ''i''-aatomi formaalne laeng võrdub: F<sub>''i''</sub> = V<sub>''i''</sub> − S<sub>''i''</sub> − U<sub>''i''</sub>, kus V<sub>''i''</sub> on vastava elemendi valentselektronide arv, S<sub>''i''</sub> on ''i''-aatomi jagatud elektronide arv ning U<sub>''i''</sub> on ''i''-aatomi jagamata elektronide arv. ; Kontrolli järgmist. * Struktuur vastab etteantud valemile. * Formaalsete laengute summa võrdub iooni laenguga: Σ<sub>''i''</sub> F<sub>''i''</sub> = ''q''; * Jagatud ja jagamata elektronide summa võrdub valentselektronide arvuga: Σ<sub>''i''</sub> S<sub>''i''</sub> + Σ<sub>''i''</sub> U<sub>''i''</sub> = ''V'' = Σ<sub>''i''</sub> V<sub>''i''</sub> − Σ<sub>''i''</sub> F<sub>''i''</sub>. ; Memo # O, V, B # Sümbolid # Üksiksidemed # Kordsed sidemed # Jagamata elektronid # Formaalse laengud ; Valemid # ''O'' = 2·''n''(H) + 8·''n''(E) :: ''V'' = Σ<sub>''i''</sub> V<sub>''i''</sub> − ''q'' :: ''B'' = (''O'' − ''V'')/2 (ümardatud allapoole) # ''S'' üksiksidemed # ''M'' = ''B'' − ''S'' # ''U'' = ''V'' − 2·max(''B'',''S'') # F<sub>''i''</sub> = V<sub>''i''</sub> − S<sub>''i''</sub> − U<sub>''i''</sub> <!-- ; Lewisi struktuuride joonistamisel kasutame järgmist eeskirja: # Arvuta valentselektronide arv. Olgu vastuseks ''V''. # Joonista keskaatom, mis on tõenäoliselt: ## valemis kõige vähem esinev element [nt NH<sub>3</sub> (lämmastik), SO<sub>2</sub> (väävel)]; ## kõige elektropositiivsem element (nt N<sub>2</sub>O, SCN<sup>−</sup>). # Joonista aatomid ja nende vahelised üksiksidemed ning lahuta jagatud elektronide arv ''V''-st. Olgu vastuseks ''U''. # Selleks, et täita okteti reegel: ## joonista elektronegatiivsemate elementide (O/S/F/Cl/Br) aatomite ümber ''U'' jagamata elektrone; ## muuda mõned jagamata elektronpaarid kordseteks sidemeteks. # Arvuta ja kirjuta iga aatomi mittenulline formaalne laeng. --> iysgtiz0q99olybfxj7dj5ezf5agxfb Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Elektrokeemia 0 3843 17646 17155 2020-07-18T15:24:52Z 193.40.12.10 wikitext text/x-wiki Algoritm * Tuvasta oksüdeerija ja redutseerija (vt laengud ja oa) * Kirjuta välja (pool)reaktsioonid * Koosta skeem (kui küsitakse), muidu märka, milline poolreaktsioonidest toimub katoodil ja milline anoodil. * Arvuta standartne EMJ * Rakenda Nernsti võrrand ... <div class="toccolours mw-collapsible mw-collapsed"> <h3>IChO Montréal 1997 PP3</h3> Pure zinc is in contact with well oxygenated (<i>P</i>(O<sub>2</sub>) = 1.000·10<sup>5</sup> Pa) aqueous solution concentrations of HCl and ZnCl<sub>2</sub> are <i>c</i>(HCl) = 1.000 M and <i>c</i>(ZnCl<sub>2</sub>) = 1.000 M, respectively, and the temperature of the electrolyte is 25.00 °C. The dissolution of Zn in this solution is represented by the equation given below. A table of standard reduction potentials will be required for this question. Zn + 2HCl + ½O<sub>2</sub> → ZnCl<sub>2</sub> + H<sub>2</sub>O <strong>a)</strong> Does Zn dissolve in this solution or not? <strong>b)</strong> If Zn does dissolve in this solution, when will the process cease in a spontaneous manner? Oxidation process (process 1): Zn → Zn<sup>2+</sup> + 2e<sup>−</sup> Reduction process (process 2): 2H<sup>+</sup> + ½O<sub>2</sub> + 2e<sup>−</sup> → H<sub>2</sub>O The reduction potential for the two abowe processes are <i>E</i><sub>1</sub>° = −0.762 V and <i>E</i><sub>2</sub>° = 1.229 V <div class="mw-collapsible-content"> <h3>Lahendus</h3> <strong>a)</strong> Determination of the spontaneous direction of the reaction. Oxidation process (process 1): Zn → Zn<sup>2+</sup> + 2e<sup>−</sup> Reduction process (process 2): 2H<sup>+</sup> + ½O<sub>2</sub> + 2e<sup>−</sup> → H<sub>2</sub>O The reduction potential for the two abowe processes are <i>E</i><sub>1</sub>° = −0.762 V and <i>E</i><sub>2</sub>° = 1.229 V. The standard potential of the overall process (the concentrations of Zn<sup>2+</sup> and H<sup>+</sup> equal unity) is: <i>E</i> = <i>E</i><sub>2</sub>° − <i>E</i><sub>1</sub>° = 1.991 V The Gibbs free energy, ∆<i>G</i>°, of the process equals: Δ<i>G</i>° = −<i>n</i><i>F</i><i>E</i>° = −3.842·10<sup>5</sup> J mol<sup>−1</sup> Because Δ<i>G</i>° is negative, Zn undergoes spontaneous dissolution. <strong>b)</strong> ... http://www.pianetachimica.it/olimpiadi/29icho/29_Prep.pdf </div> </div> n54wxzhcchh26ebvx7vwv0p79qecpb5 Mall:Viited/doc 10 3845 17161 2019-10-02T06:55:04Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '{{dokumentatsiooni alamleht}} Kasuta seda malli artikli alaosas "Viited" kasutatud viidete loetelu tekitamiseks. Viidete loetelus kuvatakse tekstis <nowiki><ref> ... </ref></now...' wikitext text/x-wiki {{dokumentatsiooni alamleht}} Kasuta seda malli artikli alaosas "Viited" kasutatud viidete loetelu tekitamiseks. Viidete loetelus kuvatakse tekstis <nowiki><ref> ... </ref></nowiki> märgendite vahele paigutatud viited. Viitamise vormistamise kohta vaata [[Vikipeedia:Viitamine]]. == Parameetrid == Malli kõik parameetrid on valikulised. Parameetrid on järgmised. * Esimene nimeta parameeter määrab iga veeru laiuse. Mõõtühik peab olema CSS-is kasutatav pikkusühik, näiteks ''em'' või ''px''. Näide: {{para||30em}}. Arvu ja mõõtühiku vahel ei tohi olla tühikut ({{para||30 em}}). Sama, mis parameeter {{para|veerud-laius}}. * '''veerud-laius'''. Määrab loendi iga veeru laiuse. Koosneb arvust ja CSS-i pikkusühikust, näiteks ''em'' või ''px''. * '''allikad'''. Kasutatakse viidete kirjeldamiseks malli sees. Vaata alajotust "Viidete kirjeldamine". * '''grupp'''. Kasutatakse viidete rühmitamiseks. Mitme viiteloendi malli kasutamise puhul artiklis saab erinevatele mallidele määrata erinevad grupinimed ja kasutada seejärel tekstis sildi {{silt|ref|p}} sees grupi nime kujul {{silt|ref|a|parameetrid=grupp=grupinimi}}. Vaata alajaotust "Grupeerimine". Kui parameetri {{para|grupp}} väärtuseks on üks parameetri {{para|loendistiil}} etteantud väärtustest, siis kuvatakse selle viitegrupi viiteid vastavas numeratsioonis ja – erinevalt muudest grupinimedest – ei kuvata artikli teksti sees viite ülaindeksis grupi nime. * '''loendistiil'''. Määrab, millist numeratsiooni loendis kasutatakse. Vaikimisi loendistiiliks on araabia numbrid. See parameeter alistab parameetri {{para|grupp}} väärtuse (juhul, kui parameeter {{para|grupp}} sisaldab etteantud loendistiili nime), ilma rühmitamisfunktsionaalsust muutmata. Vaata alajaotust "Loendi stiil". == Kasutamine == <tt><nowiki>==Viited==</nowiki><br> <nowiki>{{viited}}</nowiki></tt> === Veerud === : Vaikimisi (laiust määramata) kuvatakse viited automaatselt mitmes veerus, kui brauseri aken on piisavalt lai ja kui viiteid on piisavalt palju. : Viidete loetelu kuvamiseks kindla minimaalse laiusega veergudes kasuta: <tt><nowiki>{{viited|veerud-laius=</nowiki></tt>''laius''<tt>}}</tt><br> : Näiteks <tt><nowiki>{{viited|veerud-laius=30em}}</nowiki></tt> kuvab viited nii mitmes 30 em laiuses veerus, kui neid brauseri aknasse kõrvuti mahub. Laiuse kirjutamisel ei kasutata jutumärke (<tt><nowiki>veerud-laius="200px"</nowiki></tt> ei tööta). === Grupeerimine === :Viidata saab gruppide kaupa, näiteks tekstis on <tt><nowiki><ref name="Viide1" group="märkus">Märkus: ...</ref></nowiki></tt> :Viidete alajaotuses saab gruppi "märkus" kuuluvad viited eraldi välja tuua: <tt><nowiki>==Viited==</nowiki><br> <nowiki>{{Viited|grupp="märkus"}}</nowiki></tt> === Viidete kirjeldamine === :Viite pika kirjelduse saab tuua alles viidete alajaotuses. Näiteks on teksti sees viide: <tt><nowiki><ref name="Viite nimi"/></nowiki></tt> :Malli abil on viite pikem kirjeldus ära toodud allpool: <tt><nowiki>{{Viited|allikad=</nowiki><br> <nowiki><ref name="Viite nimi">Viite pikem kirjeldus</ref></nowiki><br> <nowiki>}}</nowiki></tt> === Võimaluste kombineerimine === :Erinevaid võimalusi saab kombineerida. Näide: <tt><nowiki>{{Viited|grupp="märkus"|allikad=</nowiki><br> <nowiki><ref name="Esimene">Esimene viide</ref></nowiki><br> <nowiki><ref name="Teine">Teine viide</ref></nowiki><br> <nowiki>}}</nowiki></tt> :Sel viisil tuuakse ära grupi "märkus" viited. See eeldab, et kusagil tekstis on viited nimega Esimene ja Teine juba olemas (näiteks <tt><nowiki><ref name="Esimene" group="märkus"/></nowiki></tt>). ===Loendi stiil=== : Allolevas tabelis on ära toodud võimalikud parameetri {{para|loendistiil}} väärtused koos numeratsiooni näidistega. Parameetri {{para|loendistiil}} väärtus pannakse CSS-i parameetri <code><nowiki>list-style-type:</nowiki></code> väärtuseks ja selle kuvamine sõltub veebibrauseri CSS-i toest. {| class="wikitable" |- style="vertical-align:top;" ! Parameetri tekst !! Näidistekst |- | ''tühi'' või decimal || 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 |- | lower-alpha || a b c d e f g h i j |- | upper-alpha || A B C D E F G H I J |- | lower-roman || i ii iii iv v vi vii viii ix x |- | upper-roman || I II III IV V VI VII VIII IX X |- | lower-greek || α β γ δ ε ζ η θ ι κ |} : Näide:<br /> <tt><nowiki>{{Viited|loendistiil=lower-roman}}</nowiki></tt> : Tekitab viidete loendi väikeste rooma numbritega. ==Vaata ka== * Mall {{tl|märkus}} ==Malliandmed== <templatedata> { "description": "Viidete loendi mall. Kasutatakse tavaliselt artikli lõpus vahepealkirja \"Viited\" järel.", "params": { "1": { "label": "Veerud / Veergude laius", "type": "string", "required": false, "description": "Kui väärtuseks on arv koos CSS-i mõõtühikuga (nt '30em'), siis määrab veergude laiuse. Selle parameetri kasutamine veergude arvu määramiseks on vananenud.", "aliases": [ "veerud-laius", "colwidth" ] }, "loendistiil": { "label": "Loendi stiil", "type": "string", "required": false, "description": "Määrab viidete loendi numeratsiooni tüübi (väikesed või suured araabia numbrid, rooma numbrid, kreeka numbrid). Kasutab CSS-i parameetri 'list-style-type' väärtust", "aliases": [ "liststyle" ] }, "grupp": { "label": "Grupp", "type": "string", "required": false, "description": "Viidete rühma nimi.", "aliases": [ "group" ] }, "allikad": { "label": "Allikate loend", "type": "string", "required": false, "description": "Siia saab kirja panna viited ja kasutada neid seejärel artiklis märksõna abil.", "aliases": [ "refs" ] } }, "format": "inline" } </templatedata> <includeonly> [[Kategooria:Viitamise mallid]] [[Kategooria:Parserifunktsioone kasutavad mallid]] </includeonly> 8jerkddi4zy2rvyfpdoh8mdymih1rf5 Mall:Viited 10 3846 17162 2019-10-02T06:55:47Z Andrus Kallastu 239 Uus lehekülg: '<div class="reflist <!-- -->{{#if: {{{1|}}} {{{veerud-laius|{{{colwidth|}}}}}} | mw-references-columns }}" style="<!-- -->{{#if: {{{1|}}} | {{#iferror: {{#ifexpr: {{{1...' wikitext text/x-wiki <div class="reflist <!-- -->{{#if: {{{1|}}} {{{veerud-laius|{{{colwidth|}}}}}} | mw-references-columns }}" style="<!-- -->{{#if: {{{1|}}} | {{#iferror: {{#ifexpr: {{{1|1}}} > 1 }} | {{column-width|1={{{1}}}}} | {{#switch:{{{1|}}}|1={{column-width|1=auto}}|2=|#default={{column-width|1=25em}}}} }} | {{#if: {{{veerud-laius|{{{colwidth|}}}}}} | {{column-width|1={{{veerud-laius|{{{colwidth}}}}}}}} }} }} list-style-type: <!-- -->{{{loendistiil|{{{liststyle|{{#switch: {{{grupp|{{{group|}}}}}} | upper-alpha | upper-roman | lower-alpha | lower-greek | lower-roman = {{{grupp|{{{group}}}}}} | #default = decimal}}}}}}}};"> {{#tag:references|{{{allikad|{{{refs|}}}}}}|group={{{grupp|{{{group|}}}}}}|responsive={{#if:{{{1|}}}{{{veerud-laius|{{{colwidth|}}}}}}|0|1}}}}</div><noinclude> {{dokumentatsioon}}</noinclude> ccjo2u0m1991vc85pndhcb5nw2qb3s8 Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/RKO 0 3848 17888 17174 2020-10-11T07:58:11Z 82.131.60.106 /* Rahvusvahelised keemiaolümpiaadid */ wikitext text/x-wiki =Rahvusvahelised keemiaolümpiaadid= Kuigi sisuliselt on tegemist sarnaste võistlustega, siis kindlasti tuleb kasuks harjutada just selle kindla olümpiaadi ülesandeid, kuhu on plaan minna. ==Rahvusvaheline keemiaolümpiaad== The International Chemistry Olympiad (IChO) is an annual academic competition for school students. IChO promotes international contacts in chemistry and stimulates the activities of students found of chemistry by the way of independent and creative solution of chemical problems. Guided by 2 mentors, 4 students for each national team compete around July in one theoretical and one experimental round. Half of the participants are awarded medals. The preparation for the competition starts in January with the publication of the preparatory problems. During the olympiad students of different nationalities are separated from the mentors and spend time together with other students. The organizer encourage their cooperation and international understanding by providing activities. ==Balti keemiaolümpiaad== The Baltic Chemistry Olympiad or BChO is an annual academic competition for school students from the Baltic states (Estonia, Latvia, and Lithuania), where students are to solve theoretical and practical problems from different branches of chemistry. The competition is similar to the International Chemistry Olympiad (IChO). The first BChO was held in 1993 in Riga and then subsequently in Tartu and Vilnius. In 2011, BChO was held in Vilnius and the next one will be held in 2012 in Riga. The event is usually being organized by the leading university of the hosting country. 20 students participate in every BChO – 6 from each country and 2 more come from the host country. Usually, there are 6 theoretical tasks (2 tasks are prepared by each country) worth 60 points and 2 practical tasks worth 40 points (prepared by the host country) for a grand total of 100 points. According to the results of the BChO each country chooses members of the national team to participate in International Chemistry Olympiad (IChO). The jury includes representatives from each country. ==Mendelejevi keemiaolümpiaad== Mendelejevi keemiaolümpiaad (MKO) on keemia-alane võistlus, milles osalevad kooli õpilased rohkem kui 30 riigist. Suuruse ja tähtsuse järgi on see teine võistlus pärast Rahvusvahelist Keemiaolümpiaadi (RKO), milles osalevad õpilased rohkem kui 80 riigist. Mõlemad olümpiaadid toimuvad kord aastas maailma erinevates paikades, nende programm on kultuuririkas ning nendel on ühine eesmärk – hõlbustada suhteid eri rahvusest noorte täiskasvanute vahel. Erinevus on selles, et MKO-i formaat võimaldab suhlemist mitte ainult noorte, vaid ka nende mentorite ja korraldajate vahel. Võistluse pinge on MKO-l tunduvalt väiksem ning üldine atmosfäär soosib ning stimuleerib noorte arengut. Et paremini tunda MKO atmosfääri, tasub vaadata [https://www.facebook.com/mendeleevolympiad53eng/videos/1717678365044234/ videot]. MKO koosneb kahest teooria- ja ühest eksperimentaalvoorust. Erinevalt RKOst, koostab ülesandeid iga aasta sama žürii, mille tõttu ülesannete kvaliteet on pidevalt kõrgel tasemel. Ülesanded on eriti rasked, kuid samas nad on üllatavalt innustavad. Väga oluline, et just MKO-l õpilased saavad kohe pärast võistlust arutleda ülesannete sisu nii kaaslastega, kui ka mentoritega ning apellatsiooni ajal (eriti sõbralikus atmosfääris) ka ülesannete autoritega. Seega MKO meenutab foorumi, milles kõik osalejad vahetavad oma mõtteid. Olümpiaadist võib rohkem lugeda [http://www.chem.msu.ru/rus/books/2019/nenaidenko-engl/welcome.html inglise keeles] ja [https://ru.wikipedia.org/wiki/Международная_Менделеевская_олимпиада vene keeles]. ==Baltikeemiavõistlus== 1st round: 15th October 2019 - 30th November 2019 (40% of total marks) 2nd round: 15th January 2020 - 28th February 2020 (60% of total marks) qugm4ok10wsloyj0jfteb8ouq1aktlt Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Elementide-keemia 0 3849 17887 17176 2020-10-11T07:54:52Z 82.131.60.106 wikitext text/x-wiki =Elementide keemia= Teadma peaks tüüpühendeid, nende füüsikalisi ja keemilisi omadusi. Tihti tuleks mõelda samas rühmas olevate elementide analoogsetele ühenditele. =Elementide keemia diagrammides= ==Lämmastik== ==Väävel== lxvbofdztrbtdereeoulm56tpcuejzv Rahvaluule kogumise põhimõtted 0 3851 17294 17290 2019-12-18T17:06:38Z Andrus Kallastu 239 /* Rahvaluule salvestis */ wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ''Siin lehel on kirjeldatud rahvaloomingu kogumise põhimõtteid.'' ==Rahvaluule mõiste== '''[[w:Rahvaluule|Rahvaluule]]''' ehk '''folkloor''' (inglise sõnast ''folklore'' 'rahvapärimus') on laias tähenduses vaimne rahvalooming, mis on pärandunud eelmistelt põlvkondadelt suuliselt, kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on kultuuriliselt kokkukuuluva inimeste rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule hulka kuuluvad näiteks laulud, jutud, vanasõnad, mõistatused, ütlused, salmid, uskumused, kombed, rahvamuusika, rahvatantsud ja mängud. Tehakse vahet rahvaluulel kui vaimsel rahvaloomingul, mida uurib folkloristika ehk rahvaluuleteadus ning esemelisel rahvaloomingul, mida uurib etnograafia. Rahvaluuleks kitsamas tähenduses peetakse ka ainult rahva sõnaloomingut. ==Rahvaluule salvestis== Rahvaluule salvestis võib olla heli- või videofail, mille metaandmeid sisaldava kirjelduse aluseks on faili nimi. Iga heli- või videofaili kirjeldus peab olema vormistatud eraldi samanimelise tekstifailina. Heli- või videofaili kirjelduse formaat: :I. Materjali üldandmed ::1) kogumisprojekti nimetus ja võimalusel lühikirjeldus ::2) koguja(te) nimed, sünniajad ja kontaktandmed (kontaktandmeid ei avalikustata, need on vajalikud ainult arhiivitöötajatele, et vajadusel kogujatega ühendust võtta, kui tekib täiendavaid küsimusi) ::3) nimestiku koostaja nimi ja kontaktandmed ::4) salvesti mark täpselt sellisena, mis on salvesti peal kirjas ::5) kogumisaeg frmaadis aaaa-kk-pp ::6) salvestamiskoht ja võimaluse korral olukorra lühikirjeldus ::7) kasutuspiirangud, kui neid on (sh märge selle kohta, kas faili ning seda kirjeldavad andmed (millised?) võib teha üldsusele kättesaadavaks) ning piirangute kehtivustähtaeg. Igal esitajal/intervjueeritaval on õigus seada piiranguid temalt salvestatud materjalile, seetõttu tuleks juba kogumise käigus kas salvestatuna või kirjalikult (lepinguna) fikseerida, mil moel tohib salvestust edaspidi kasutada. ::8) esitaja(te)/intervjueeritava(te) nimed, sünniajad, elukohad (esitajate kontaktandmeid ei avalikustata, need on vajalikud ainult arhiivitöötajatele, et vajadusel inimestega ühendust võtta, kui tekib täiendavaid küsimusi) ::9) säiliku sisukirjelduse kokkuvõte II. Sisukirjeldus Materjali struktureerimiseks on kaks võimalust: :1. Sisuliselt kokkukuuluva materjali (nt ühe intervjuu, mis koosneb mitmest helifailist) kirjeldamine failide kaupa (1 fail = 1 üksus). Sel juhul tuleb mingi täpsema lõigu või teema leidmiseks tulevikus läbi kuulata terve fail, mis võib muuta töö failiga aeganõudvaks. :2. Kirjeldatavate failide jagamine väiksemateks sisuliseks üksuseks. See võimaldab tulevikus lihtsamalt leida minigt konkreetset lõiku või teemat Sisukirjelduse osad: # faili nimi ja number # koguja nimi # materjali kirjeldus ja asukoht failis # materjali alguse markeering (algussõnad või muut tunnus) # materjali žanrimääratlus (vrd http://www.folklore.ee/era/leidmine/index.html) Nõuanded, kommentaarid, vormistamissoovitused :1) Kui mingi osa salvestusest soovitakse kustutada, tuleks ka see täpselt ajavahemikuna näidata. :2) Kui pala algab intervjueerija küsimusega, võikski algussõnadena kirja panna terve küsimuse; muul juhul esimesed 3-5 sõna. :3) Sisukirjelduses palume kasutada võimalikult palju nimetavat käänet, see soodustab vabasõnalist otsingut andmebaasis. (Nt: Isa küüditamine ja uue olukorraga kohanemine. Mitte: Isa küüditamisest ja uue olukorraga kohanemisest). :4) Sisukirjelduse ja märksõnade omavaheline osakaal sõltub materjalist ja eelistustest: kui välja tuua rohkesti märksõnu, võib sisukirjeldus olla hästi napp või üldse puududa; kui sisukirjeldus on põhjalik, leiduvad märksõnad enamasti juba selle sees ning need võib lihtsalt paksus kirjas esile tõsta, mitte uuesti korrata. :5) ERA märksõnaloendit saab täiendada! Saatke palun märksõnad, mis teie arvates tuleks loendisse lisada, arhivaarile. Ettepanekuid märksõnade lisamiseks saab teha ka Kivikeses (Minu Kivike). :6) Kui folkloristliku žanri määramine on liiga raske või töömahukas, märkige palun žanriks lihtsalt: l (laul), j (jutt), pillil (pillilugu), t (tants), mng (mäng) :7) Tehniliselt võiks erinevat tüüpi andmed olla üksteisest eraldatud tabulaatoriga, sisukirjeldus parema eristumise huvides sulgudes. :8) Tavapärased lühendid palun kirjutada punktiga (snd., k., jm.), algus- ja lõpuajad kolmekohalistena (00:00:25), heli algussõnade järel kolm punkti, märksõnad paksus kirjas ja üksteisest komadega eraldatud (VÕI sisukirjelduse sees paksus kirjas esile tõstetud), žanrilühendid punktita (vt žanriloend), žanrilühendite vahel kaldkriipsud. ==Välislingid== * [http://www.folklore.ee/era/leidmine/index.html Eesti Rahvaluule Arhiiv. Heliarhiiv. Helinimestiku tegemise juhend] 8dg9jdh36dce7lhpslwg1pv03faq85f Rahvaloomingu kogumise põhimõtted 0 3852 17287 2019-12-09T14:42:07Z Andrus Kallastu 239 Andrus Kallastu teisaldas lehekülje [[Rahvaloomingu kogumise põhimõtted]] pealkirja [[Rahvaluule kogumise põhimõtted]] alla wikitext text/x-wiki #suuna [[Rahvaluule kogumise põhimõtted]] 9hvezdpn5g829m4dz8l3c00v9ik2fyu Benini traditsioonilise muusika struktuur 0 3854 17402 17401 2020-03-20T17:36:39Z Andrus Kallastu 239 /* Mõisted */ wikitext text/x-wiki =Mõisted= Selles artiklis kasutatakse lääne muusikateooria mõisteid järgmises tähenduses: *'''[[w:Löök|löök]]''' on [[muusika]]s [[ajaühik]] [[helikestus]]te või [[helivältus]]te rühmitamiseks. Lööki kirjeldatakse kas [[helikestus]]te abil (näiteks [[sekund]]ites) või [[helivältus]]e abil (löögi vältus võib olla näiteks [[veerandnoot]]). [[Partituur]]is võivad löögid olla organiseeritud [[takt (muusika)|taktidena]]. [[Taktimõõt]] esitatakse [[harilik murd|hariliku murru]]na, milles murru lugeja tähistab löökide arvu taktis ja nimetaja tähistab löögi vältust. [[Metronoom]] näitab löökide arvu [[minut]]is. Löök võib olla rõhuline või mitterõhuline. Rõhuliste ja rõhutute löökide suhet nimetatakse [[meetrum]]iks. *meetrum *periood *polümeetria *polürütmia *rütm *muusikaline struktuur *vasturütm = Sissejuhatus = Benin on umbes 11 miljoni elanikuga riik Lääne-Aafrikas. Benin koosneb umbes 60 etnilisest rühmast. Igal etnilisel rühmal on oma keel või murre. Ülemaailmselt on Benin tuntud kui ''vodoun''i keskus. Etnilise ja kultuurilise kirevuse tõttu on ülimalt kirev ka Benini ''vodoun''. Erinevate jumalustega seotud ''vodoun'' on toonud kaasa tseremooniad, mille läbiviimisel kasutatakse väga erinevaid rütme. Need rütmid võivad omakorda vastavalt konkreetsele piirkonnale või etnilisele rühmale erineda. Näiteks Benini lõunaosas sõltuvad teatud rütmid jumalusest, millele on ''vodoun'''i tseremoonia pühendatud. Tseremoonial võidakse esitada ainult teatud pühasid laule või rütme ning neid võivad kasutada ainult tseremoonia läbiviijad. Need ei ole tavalised laulud või rütmid ning neid ei esitata kunagi väljaspool tseremooniaid. Lisaks rangelt tseremooniatel esitatavatele lauludele ja rütmidele leidub aga ka selliseid laule ja rütme, mida võib esitada nii ''vodoun'''i tseremoonial kui ka väljaspool tseremooniaid. Siiski leidub tänapäeval ka muusikuid, kas esitavad ka rangelt tseremoniaalset muusikat väljaspool tseremooniaid, et pakkuda publikule meelelahutust. Käesolev ülevaade on koostatud eelkõige fookusega muusikal, mida esitatakse Grand-Popo vallas. Grand-Popo vald asub Benini lõunaosas ja piirneb Togoga. Grand-Popo valla põlisrahvuseks on popo ehk xwlah rahvus. Vallas räägitakse põhiliselt xwlah ja mina keelt. See on piirkond, kus animism domineerib selgelt kristluse või islami üle. =Benini traditsioonilised muusikainstrumendid= Benini traditsioonilise muusika ansambel koosneb tavaliselt kolmest suuremast muusikainstrumentide rühmast: kelladest, trummidest ja kõristitest. Lisaks võivad ansamblisse kuuluda ka lauljad ja tantsijad, kes saadavad oma liikumist käte plaksutamisega. ==Kellad== Gankokoé Benini traditsioonis põhinevad rütmid tavaliselt gankokoé partiil. Gankokoé partii saadab tavaliselt otsekui metronoom kõiki Benini rütme. Gankokoé mänguvõtted ja kõla või ka meloodia, mida ta saadab, sõltub igast konkreetsest rütmist. ==Trummid== ===Ézinhoun=== ===Cléoun=== ===Ôhoungbo=== ===Dodohoun=== ===Auagmegbo (le tambour parlant)=== Auagmegbo (fon, xwla), tama (sérère, wolof, mandingue, bambara) gangan, dumdum (yoruba), kalangu (hausa, songhaï), odondo (akan), lunna (dagomba), karangou ou kalangou mille üldiseks nimetuseks on "kõnelev trumm" (''le tambour parlant'') on membranofonide hulka kuuluv löökpill, mida tuntakse põhiliselt Lääne-Aafrikas. Sarnased instrumendid leiduvad ka Indias (huruk) ja Jaapanis (ōtsuzumi). ==Ôssôgoé (casquagnette)== =Rütmid= ==Jumalustega seotud rütmid== Siin on esitletud rütme, mis on seotud eelkõige Grand-Popo vallas austatavate jumalustega. ===Azandro=== Azandro on kompleksne rütm, millel on on alamrütmid. See tähendab, et Azandro on nagu terve universum, mis hõlmab paljusid rütme, millest igaüks vastab erinevatele xwlah yêhoué järgijate klassile. ====Agboehoun==== ====Gbinbohoun==== ====Houênouhoun==== ====Avleketehoun==== ===Blékété=== Blékété on rütm, mida praktiseerivad Etroni järgijad. 1. Gankokoé Resonnance: cococo-cococo un peu rapide Dans blékété on joue pratiquent 3 ou 4 tambours. Dans blékété il y'a 1. ézinhoun, qui joue comme resonnance: azéguidi-azéguidi. 2. le kpessin, comme resonnance: tougbou-tougbou-tougbou. Tougbou ... un motTougboun 3. le cléoun, qui est le plus pétit tambour joue comme resonnance clé-clé-clé un peu plus rapide. 4. le ôhoungbo de blékété joue go-go-go-go-gogo-go-gogo il bat pour accompagner les petits tambours. Schéma des tambours: cléoun ézinhoun kpéssin ôhoungbo ===Zinli=== ==Rahvalikud rütmid== ===Agbadja=== Agbadja on rahvalik rütm. mille esitamiseks on vaja ühte kella (gankokoé), vähemalt kolme trummi ning vähemalt ühte kõristit. 1. Gankokoé Ici pour Agbadja sa resonnance: ko-oun koko-oun ko-oun koko-oun 2. Le kléoun de agbadja est le plus pétit tambour. Il commence en premier en donnant une resonnance de kléou-té-ke-té kléou-té-ke-té La main gauche et droite battent le tam-tam avec un petit bâton. 1 et 1 et les deux mains battent si rapide le 3eme en jouant cléoun-tiré. 2. Kpéssin Le deusième tambour (moyen) séconde le premier qui est kléoun en donne comme resonnance: kpoto-kpoto-kpoto etc la main gauche et droite battent le kpéssin 1 et 1 en ajoutant 1 (un) petit troisième bât pour donner le gôut et appuie légèrement, tout cela donne une mélodie rythmique qui est: kpo-to kpoutou, kpo-to kpoutou NB Quand on joue le ôhoungbo qui est un troisième tambour chef qui accompagne les deux premiers tambours c'est a dire le cléoun et kpéssin. Il peut arriver que cet ôhoungbo peut faire des solo. Donc dans ce cas c'est le kpéssin qui doit lui répondre. Il s'agit ici d'une communication rythmique entre le kpéssin et le ôhoungbo. Le cléoun ....... en ce sens et est vocalisé constament sur sa mélodie. 3. Ôhoungbo Ôhoungbo est le troisième tambour, qui accompagne dans le rythmes Agbadja. Il accompagne en faisant tes solos qui prouvent une mélodie ambianceuse. Ca aide les chanteurs a chanter sur ses frappes. Ca donne aussi le goût de danser. Donc le ôhoungbo joue un role très important. Par exemple: Il peut faire des frappes comme: gbadja djo tatata, gbadja djo tatata, gbadja djo tatata il peut aussi faire des frappes comme ganzété guidi tobi-tobi totchéwê 4. Casquagnette (ôssôgoé) C'est aussi un instrument de musique qui accompagne tout les rythme. Mais ici en adbadja sa resonnance est: tcho-ki tchoko-kitcho ki, tcho-ki tchoko-kitcho ki etc Schéma des instrument d'agbadja côté gauche milieu côté droité cléoun ôhoungbo kpéssin gankokoé ôssôgoé ===Tchinkoumin=== ==Sõltumatud rütmid== ===Kaka=== Kaka on Benini lõunaosas levinud populaarne rütm, mida sageli mängitakse zangbeto auks. See on mitmekihiline rütm, mida tavaliselt esitab kuni viis kella (gankokoé) või bambustoru mängijat. Koosseis võib olla ka suurem, koosnedes veel suuremast hulgast kelladest, millele annavad omade rütmide abil lisamaitse veel trummid, kõristid (ôssôgoé, casquagnettes) ja laulmine. 1. Kaka rütmiline põhistruktuur (Le cohoun de kaka) Tegu on väga kiire rütmiga, mille mängijad peavad olema tõeliselt osavad, et suuta luua õige kakalik atmosfäär. Exemple: cohoun-cohoun-cohoun-cohoun-coco. Kaka rütmifiguurid on omavahel ühendatud otsekui keti lülid. See tähendab, et iga järgmine instrument alustab oma rütmiga enne, kui eelmine on lõpetanud. ''Il faut l'enchainer souvent en le jouant. Le coco se termine souvent par ici l'est le cohoun qui commence avant que les quatres autres gongs (gankokoé) ne le suivent de façon harmonieuse et en lui repondant. Le cohoun est le guide s'il n'est pas bien joué ça va agir sur les quatres autres.'' 2. Teised kellad (gankokoé) Kaka põhirütmi mängivale kellale võib lisanduda kuni 4 muud kella Le 1 et le 2 donne comme resonnance: tingogo-tingogo ou tin-tingo tin-tingo. Le 1 commence le bas du gong et le 2 aussi commence le bas du gong en jouant même chose mais le deux doit reponder au un en jouant un peu plus tard le tin-tingo ou tingogo: * le son "tin" c'est la plus grande c'est le bas ou le long du gong * le son "go" c'est la plus pétite croche du gong. Le 3eme (troisième) et le 4eme (quatrième) gongs aussi se complètènt en se repondant l'un et l'autre. Le 3 joue gogogo-goglooun. Le 4 joue goglo go oun glo. NB les deux se repondent l'un et l'autre. 5. La casquagnette (ôssôgoé) sa resonnance est tellement rapide comme cohoun. On le joue avec deux mains appuyé sur la jambe. 6. Les tam-tams En kaka on peut jouer 3 ou 4 tambours. L'ont nous pouvons citèr: a. le cléoun le plus petit b. le kpéssin le moyen c. ôhoungbo le plus grand NB Le ôhoungbo peut être va le ezinhoun ou le kpantlê. Le cléon donner comme resonnance cléoun-cléoun-cléoun-cléoun Le kpéssin comme resonnance toungbouou-toungbououn ôhoungbo souvent improvisé pour accompagner les autres instruments dans kaka. C'est lui qui donne l'ambiance et a fait danser les danseurs. Schema des tamtams cléoun ôhoungbo (kpantlê) ezinhoun kpéssin ===Sole=== =Kirjandus= * Alorwoyie, G. Foli; Locke, David 2013. Agbadza: Songs, Drum Language of the Ewes (Book & CD combo) (Agbadza: Songs, Drum language of the Ewes). [http://www.ampublishers.org/ African Music Publishers] lzis68pp7n3pmo3pfnpytdsqp1dy0f4 Isetehtud näomask 0 3856 18272 18271 2021-08-05T16:30:19Z CommonsDelinker 47 Removing [[:c:File:Womaninfacemask.jpg|Womaninfacemask.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Missvain|Missvain]] because: per [[:c:Commons:Deletion requests/File:Womaninfacemask.jpg|]]. wikitext text/x-wiki Katmata näoga võrreldes [https://www.ijidonline.com/article/S1201-9712%2808%2901008-4/fulltext pakub oluliselt paremat kaitset prillidega koos kasutatav hingamismask] (nt kasvõi kirurgiline mask), eriti hästi kaitseb see ümbritsevaid inimesi maski kandja poolt levivate nakkuste eest. Kui kogu elanikkond kannaks maske, oleks iga näopaari vahel kaks maski. Seetõttu soovitatakse hingamisteede nakkushaiguste pandeemiate korral hingamismaskide massilist kandmist kogu elanikkonna poolt (eriti koos prillide ja kinnastega). Üks kõige sagedamini esinev viga hingamismaski kasutamisel on silmade kaitseta jätmine(nt prillide või visiiri puudumine) ning seetõttu maskist hoolimata nakatumine. Suur osa haiguseid, mis nakatavad inimest hingamisteede kaudu, võivad nakatada ka silmade kaudu, sest mõlema puhul on tegu limaskestadega. == Erinevad juhendid maski valmistamiseks == === Hong Kongist pärit juhend hingamismaskide ja visiiri valmistamiseks === Link video ja piltidega [https://www.dailymail.co.uk/news/article-8006937/How-make-coronavirus-mask-Hong-Kong-officials-release-DIY-video.html '''siin''']. ''Ei vaja õmblusmasinat!'' Maski valmistamiseks on vaja järgmisi esemeid: rullis majapidamispaber, mitmekihilised taskurätikud, elastikpael, auguraud, paberiteip, käärid, peenemat traati Maski valmistamiseks: # Pese käed hoolikalt seebiga ning puhasta töötasapind ja kasutatavad esemed. # Aseta kaks tükki majapidamispaberit teineteise peale. # Aseta kahe majapidamispaberi peale üks taskurätik (toimib maski alumise kihina). # Lõika paberid pooleks. # Teibi mõlema paberikuhja lühemad ääred paberiteibiga kinni (toimivad maski äärena). # Tee maski igasse nurka auguraua üks auk. # Aseta ühele maski pikema poole keskele riba traati ning teibi see maski külge (traat käib nina peale ja aitab maski vastavalt nina kujule vormida). # Pane igast maski august läbi kummipael ja seo otsad kokku (tekkinud aasad käivad ümber kõrvade). Visiiri valmistamiseks on vaja järgmisi esemeid: prille, läbipaistev kilekaust, paberi klambrid. Visiiri valmistamiseks: # Kinnita kilekaust paberiklambritega prillide külge. === Veel juhised === # Hiina ametlik uudis sellest, kuidas teha lihtsaid taaskasutatavaid hingamismaske [https://www.youtube.com/watch?v=DoMeJPmDZzg '''siin'''] # Visuaalsed juhendid isetehtud täismaskide (kaitseb täielikult pead või nägu) meisterdamiseks [https://www.businessinsider.com/how-to-make-a-gas-mask-2018-5 siin] ja [https://www.instructables.com/id/DIY-Gas-Mask/ '''siin'''] # USA nakkushaiguste tõkestamise organisatsiooni juhend kodustest vahenditest lihtsa hingamismaski valmistamiseks '''[https://wwwnc.cdc.gov/eid/article/12/6/05-1468-f1 siin]''' # Prinditav juhend väga lihtsa, korduvkasutatava ja pestava tekstiilist maski õmblemiseks '''[https://www.craftpassion.com/wp-json/mv-create/v1/creations/19/print siin]''' == Soovitused isetehtud maski kasutajale == (allikas: Eesti Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet)<ref>[https://www.ttja.ee/sites/default/files/failid/dokumendid/ttja_juhend_ikv_tootmine_1.04.2020.pdf Isetehtud maski valmistamise soovitused eraisikutele & meditsiinilise maski valmistamise juhised ettevõtjatele. [[w:TTJA|TTJA]], 1. aprill 2020.]</ref> # Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. # Läbi maski peab olema mugav hingata. # Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada, sõltuvalt valitud materjalist 2-3 tunni järel. Pideva kasutamise puhul kulub keskmiselt päevas umbes 4-5 maski # Kui mask on korra lõua peale tõmmatud, seda on käega korduvalt kohendatud, katsutud või see on niiskeks läinud, tuleb mask välja vahetada. # Kasutamise järel tuleb maskid koguda kinnisesse plastikkotti, panna otse pesumasinasse või visata prügikonteinerisse. Mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta vedelema. # Kui maski kasutatakse korduvalt, tuleb maski pärast kasutamist pesta pesumasinas vähemalt 60 kraadi juures ja pärast üle triikida või panna praeahju 60 kraadise kuumuse juurde '''Nimetatud soovituse jagamisel tasub rõhutada, et ka isetehtud maskide väärtus on oluliselt suurem, kui neid kombineeritakse prillide, visiiri või mõne muu silmi kaitsva barjääriga.''' == Lisalugemist == # [https://et.wikipedia.org/wiki/Nakkushaiguse_epideemiaks_valmistumine_SARS-CoV-2_n%C3%A4itel Nakkushaiguse epideemiaks valmistumine SARS-CoV-2 näitel] # [https://et.wikipedia.org/wiki/Piisknakkuse_vastased_kaitsevahendid Piisknakkuse vastased kaitsevahendid] # [https://et.wikipedia.org/wiki/Piisknakkushaigused Piisknakkushaigused] # [https://docs.google.com/document/d/1HLrm0pqBN_5bdyysOeoOBX4pt4oFDBhsC_jpblXpNtQ/edit#heading=h.9yzpxufkt5ow Kogumik ja ülevaade 34+ teaduslikust uurimistööst mis kinnitavad maskide kasulikkust profülaktilise meetmena elanikkonnale] # [https://smartairfilters.com/en/blog/best-materials-make-diy-face-mask-virus/ Isetehtud maskide materjalide efektiivsuse võrdlus] # [https://www.researchgate.net/figure/Filtration-Efficiency-and-Pressure-Drop-Across-Materials-Tested-with-Aerosols-of-Bacillus_tbl1_258525804 Võrdlus erinevate riide- jt materjalide efektiivsusest isetehtud näomaskide filtritena aerosoolina levivate nakkushaiguste kaitseks] # [https://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3591312/ Veel üks uurimus maskide efektiivsusest] == Viited == <references /> k8cgieycvw37145qdza6tdv0mx7lvp6 Anorgaaniline Keemia/Kompleksühendid: Omadused 0 3858 18268 17491 2021-07-18T20:07:17Z 90.191.168.214 wikitext text/x-wiki Rääkides d-metallide komplekside omadustest on oluline vaadelda ligand–metalli sidemeid läbi kahe teoreetilise mudeli vaatevinklil: kristallvälja ning ligandvälja teooria. Mõlemad teooriad toetuvad orbitali energiate lõhustumisparameeterile selleks, et omavahel seostada spektroskoopilisi ning magnetilisi omadusi. ==Elektronsed omadused== Suur hulk metallide komplekside omadustest tulenevad nende elektronsetest struktuuridest. Metallide komplekside elektroonse struktuuri jaoks kasutatakse laialdaselt kahte erinevat mudelit. Kristallvälja teooria (KVT, <i>ingl.</i> Crystal Field Theory), mis sai alguse metallide ioonide spektrite uurimisest tahkistes, ning ligandvälja teooria (<i>ingl.</i> ligand-field theory), mille aluseks on molekulaarorbitaalide teooria rakendamine. KVT on primitiivsem ning rangelt võttes kehtib vaid ioonide kohta kristallides. Sellegi poolest võimaldab KVT mõista komplekside üldist elektroonset struktuuri suhteliselt lihtsalt ning arusaadavalt. LVT arendab edasi kristallvälja teooriat, andes täielikuma seletuse komplekside elektroonsest struktuurist ning võimaldades põhjendada rohkem erinevaid komplekside omadusi.<ref name=" :1">Atkins et al. Shriver & Atkins’ Inorganic Chemistry, 5th ed. 2010 W. H. Freeman and Company, New York</ref> === Kristallvälja teooria === KVTs on ligandi mudeliks negatiivne punktlaeng (või elektrilise dipooli osaline negatiivne laeng), mis tõukab eemale tsentraalse metalli aatomi d-orbitaalil asuvaid elektrone. Teooria keskendub sellest efektist tulenevale d-orbitalide energianivoode lõhustumisele ning kasutab seda lõhustumist, et selgitada komplekside optilisi spektreid, termodünaamilist stabiilsust ning magnetilisi omadusi.<ref name=" :1" /> ==== Oktaheedrilised kompleksid ==== Oktaheedrilise kristallvälja puhul lõhustuvad d-orbitalid madalama energiaga kolmekordselt degenereerunud (t<sub>2g</sub>) ning kahekordselt degenereerunud (e<sub>g</sub>, <i>sks.</i> entartet) orbitaalideks, energia vahega Δ<sub>O</sub>. Elektronid, mis asuvad d<sub><i>x</i><sup>2</sup></sub> ning d<sub>x<sup>2</sup>-y<sup>2</sup></sub> orbitalidel (sümmeetria tüüp e<sub>g</sub>) on kontsentreeritud ligandite lähedale, piki telgesid, tulenevalt millest on neil kõrgem energia (sest neid tõukab ligandite laeng tugevamalt), kui ligandite vahele kontsentreeritud elektronidel, mis asuvad d<sub>xy</sub>, d<sub>yz</sub> ning d<sub>xz</sub> orbitalidel (sümmeetria tüüp t<sub>2g</sub>). Nende lõhustunud orbitaalide gruppide energiate vahe on ligandvälja lõhustumise parameeter Δ<sub>o</sub> (kus alakiri "o" tähistab oktaheedrilist kristallvälja).<ref name=" :1" /> Kõige lihtsam omadus, mida saab tuletada kristallvälja teooriast on ühe elektroniga kompleksi absorptsiooni spekter, kus absorptsiooni maksimum vastab üleminekule e<sub>g</sub>←t<sub>2g</sub>. Spektrite tuletamine komplekside jaoks, millel on rohkem, kui üks d elektron on oluliselt keerulisem, sest lisaks orbitaalide energiatele sõltub see ka elektron-elektron tõukumise energiatest. Ligandvälja lõhustumise parameeter Δ<sub>O</sub> varieerub süstemaatiliselt sõltuvalt ligandist. Ligande saab asetada selle alusel spektrokeemilise rea nõnda, et ülemineku energia suureneb kui antud ligand on kompleksis. Näiteks '''I<sup>-</sup> < Br<sup>-</sup> < S<sup>2-</sup> < SCN<sup>-</sup> < Cl<sup>-</sup> < NO<sub>2</sub><sup>-</sup> < N<sup>3-</sup> < F<sup>-</sup> < OH<sup>-</sup> < C<sub>2</sub>O<sub>4</sub><sup>2-</sup> < O<sup>2-</sup> < H<sub>2</sub>O < NCS<sup>-</sup> < CH<sub>3</sub>C≡N < en < bpy < phen < NO<sub>2</sub><sup>-</sup> < PPh<sub>3</sub> < CN<sup>-</sup> < CO<sup>-</sup>''' mille põhjal võib täheldada, et tsüano kompleksi optiline absorptsioon toimub kõrgema energia juures, kui vastava kloriido kompleksi puhul. Ligande, mille puhul toimub kõrge energiaga üleminek nimetatakse tugeva-välja ligandideks (näiteks CO<sup>-</sup>) ning ligande, mille puhul toimub madala energiaga üleminek nimetatakse nõrga-välja ligandideks (näiteks Br<sup>-</sup>). Lisaks sellele sõltub ligand-välja tugevus ka tsentraalse metalliaatomi omadustest. Näiteks '''Mn<sup>2+</sup> < Ni<sup>2+</sup> < Co<sup>2+</sup> < Fe<sup>2+</sup> < V<sup>2+</sup> < Fe<sup>3+</sup> < Co<sup>3+</sup> < Mo<sup>3+</sup> < Rh<sup>3+</sup> < Pd<sup>4+</sup> < Ir<sup>3+</sup> < Pt<sup>4+</sup>''' mille puhul võib täheldada, et Δ<sub>o</sub> väärtus suureneb tsentraalse metalliaatomi oksüdatsiooni astme kasvades ning mööda gruppi alla liikudes. Oksüdatsiooni astmest tulenev sõltuvus on seletatav kõrgemalt laetud ioonide väiksema raadiusega, tulenevalt millest on ligand-metall distantsid lühemad. Lõhustumise parameetri kasv mööda gruppi alla on põhjendatav faktiga, et 4d ja 5d orbitalid on mahukamad võrreldes 3d orbitalidega, tänu millele on interaktsioonid ligandidega tugevamad.<ref name=" :1" /> ==== Ligandvälja stabilatsiooni energiad ==== Kompleksis ei ole kõigi d orbitalide energiad võrdsed ning seega pole põhiseisundi elektronide asetus enam iseenesest mõistetav. Võtame näiteks kompleksi, mille on moodustanud 3d-seeria element. Oktaheedrilises kompleksis asetuvad kolm esimest d elektroni 3d<sup>n</sup> kompleksis lõdvendavatele t<sub>2g</sub> orbitalile paralleelsete spinnidega. t<sub>2g</sub> orbitali energia oktaheedirilises ioonis võrreldes periheeliga on -0.4Δ<sub>O</sub> ning sõltuvalt elektronide asetusest nendel orbitalidel stabiliseerib sellist iooni lisaenergia. Näiteks Ti<sup>2+</sup> kompleksi korral, kus 3d orbitaalidel on 2 elektroni, mis mõlemad asetuvad t<sub>2g</sub> lõdvendavale orbitaalile, on stabiliseerivaks energiaks '''2 x 0.4Δ<sub>O</sub> = 0.8Δ<sub>O</sub>'''. Seda lisa stabiliseerivat energiat nimetatakse ligand-välja stabilatsiooni energiaks (''ligand-field stabilization energy, LFSE''). Juhul, kui on tegemist kompleksiga, kus on rohkem kui 3 d elektroni, peavad need asetuma mõnel muul moel vabadele d orbitaalidele. Näitena, kui 3d<sup>4</sup> puhul asetub neljas elektron on sellel kaks võimalust; kas asetuda t<sub>2g</sub> orbitaalile ning paarduda mõne juba seal asuva elektroniga, või asetuda ühele e<sub>g</sub> orbitaalidest. Asetumisel t<sub>2g</sub> orbitaalile avaldub elektronile tugev kulombiline tõukejõud, mida nimetatakse paardumisenergiaks, P. t<sub>2g</sub><sup>4</sup> (kus "4" tähistab elektronide arvu orbitaalil) puhul on ligandvälja stabilatsiooni energia võrdne stabiliseerimise energia ning paardumisenergia vahega. Juhul, kus t<sub>2g</sub><sup>3</sup>e<sub>g</sub><sup>1</sup>, siis on orbitaalenergia kõrgem Δ<sub>O</sub> võrra. See, kumb asetus realiseerub sõltub sellest, kas stabiliseerimise energia ja paardumisenergia vahe on suurem või väiksem Δ<sub>O</sub> väärtusest. Kui '''Δ<sub>O</sub> > P''', siis on tegemist tugeva välja juhuga, kus on saavutatud madalam energia asetades elektronid vaid t<sub>2g</sub> orbitaalidele. Kui '''Δ<sub>O</sub> < P''', siis on tegemist nõrga välja juhuga, kus on saavutatud madalm energia elektrone võimalikult võrdselt t<sub>2g</sub> ning e<sub>g</sub> orbitaalide vahel jaotades. Juhul, kui antud kompleksi puhul on võimalikud alternatiivsed elektronide asetumise viisid nimetatakse väikseima arvu paralleelsete spinnidega elektronidega kompleksi madal-spinn kompleksiks ning kõrgema arvuga paralleelsete spinnidega elektronidega kompleksi kõrg-spinn kompleksiks. Kristallvälja tugevus (Δ<sub>O</sub>) ning paardumisenergia sõltuvad nii tsentraalsest metalliaatomist kui ka ligandist. Δ<sub>O</sub> väärtused on üldiselt suuremad 4d ja 5d komplekside puhul (võrreldes 3d kompleksidega) ning P väärtused on 4d ja 5d komplekside puhul üldiselt madalamad (tulenevalt vähem kompaktsetest d orbitaalidest, tänu millele on elektron-elektron tõukejõud nõrgemad).<ref name=" :1" /><ref name=" :2">https://chem.libretexts.org/Bookshelves/General_Chemistry/Map%3A_Chemistry_-_The_Central_Science_(Brown_et_al.)/24%3A_Chemistry_of_Coordination_Chemistry/24.5%3A_Color_and_Magnetism</ref> ==== Magnetilised mõõtmised ==== Magnetiliste mõõtmiste eesmärgiks on tuvastada paardumata spinnide arv kompleksis ning seega tuvastada ka komplekis põhiseisund. Kõrg-spinn ning madal-spinn oktaheedriliste komplekside eksperimentaalne eristamine seisneb nende magnetiliste omaduste määramises. Ühend on diamagnetiline kui magnetväli seda eemale tõukab ning paramagentiline kui magnetväli seda enda poole tõmbab. Eksperimentaalselt eristatakse neid kahte klassi magnetomeetria abil. Seda, kui paramagneetiline ühend on esitatakse üldiselt ühendi magnetilise dipoolmomendi kaudu - mida kõrgem on kompleksi magnetiline dipoolmoment seda tugevamalt on see paramagnetiline. Vaba aatomi või iooni korral on magnetilise momendi seisukohalt olulised nii orbitaalne kui spinn impulssmoment, kuid kui antud aatom on osa kompleksist, siis üldiselt on orbitaalne impulssmoment summutatud või täielikult kustutatud. Samas, kui eksisteerivad paardumata elektronid, siis summaarne elektronide spinn impulssmoment jääb alles ning on tegemist paramagnetismiga, mis tuleneb vaid elektronide spinnist (''spin-only paramagnetism''). Tegemist on nähtusega, mis on väga omane d-metallide kompleksidele.<ref name=" :2" /> Ainult spinnist sõltuv magnetiline moment, μ, kompleksi puhul, mille summarne spinnkvantarv on S, on '''μ = 2{S(S+1)}<sup>½</sup>μ<sub>B</sub>''' Kus μ<sub>B</sub>=eħ/2m<sub>e</sub> on Bohr'i magneton (9.274 x 10<sup>-24</sup> J T<sup>-1</sup>). See teooria aga ei pea paika paljude komplekside puhul. Eriti suured on kõrvalekalded madal-spinn d<sup>5</sup> ning kõrg-spinn 3d<sup>6</sup> ja 3d<sup>7</sup> komplekside korral. Lisaks sellele on teatavatel tingimustel (näiteks temperatuuri muutumine) võimalik madal-spinn kompleksi üleminek kõrg-spinn kompleksiks, mis toob endaga kaasa magnetilise momendi muutuse.<ref name=" :1" /><ref name=" :2" /> ==== Termokeemilised korrelatsioonid ==== Ligand-välja stabilatsiooni energia kontseptsioon aitab põhjendada d-metalli komplekside hüdratsiooni entalpiate kõrvalekallet oodatavast lineaarsest trendist. Kui üldiselt piki perioodi suureneb H<sub>2</sub>O ligandide ning tsentraalse metalli aatomi vaheline sideme tugevus tänu ioonilise raadiuse vähenemisele perioodis vasakult paremale, siis tänu ligand-välja stabilatsiooni energiale ei ole trend kaugeltki lineaarne (vaata joonist 1). Jooniselt on kenasti näha, kuidas ligand-välja stabilatsiooni energia suureneb komplekside puhul d<sup>1</sup> kuni d<sup>3</sup>, seejärel väheneb kuni d<sup>5</sup> ning taaskord suureneb kuni d<sup>8</sup>.<ref name=" :1" /> ==== Tetraheedrilised kompleksid ==== Tetraheedrilised kompleksid on levikult teisel kohal oktaheedriliste järel. Üldiselt saab rakendada samu kristallvälja teooriast tulenevaid järledusi tetraheedrilistele kompleksidele, mida rankendatakse oktaheedrilistele. Tetraheedriline kristallväli lõhustub kaheks e orbitaaliks (d<sub>x<sup>2</sup>-y<sup>2</sup></sub>) ning kolmeks t<sub>2</sub> (d<sub>xy</sub>, d<sub>yz</sub> ning d<sub>xz</sub>) orbitaaliks. Tetraheedrilise kristallvälja puhul asetsevad e orbitaalid madalamal energial, kui t<sub>2</sub> orbitaalid, mis tuleneb sellest, et e orbitaalid on suunatud ligandide vahele samas, kui t<sub>2</sub> orbitaalid on suunatud rohkem ligandide suunas. Samuti on tetraheedrilise kompleksi ligand-välja lõhustumise parameeter, Δ<sub>T</sub>, väiksem kui Δ<sub>O</sub>. Seda on oodata, arvestades, et tetraheedrilise kompleksi puhul on vähem ligandeid ning ükski neist pole suunatud otseselt d orbitaalide suunas. Paardumisenergia tetraheedriliste komplekside puhul on oluliselt ebasoodsam võrreldes Δ<sub>T</sub>, mistõttu esinevad tavaliselt vaid kõrg-spinn tetraheedrilised kompleksid. Ligand-välja stabilatsiooni energiad saab arvutada samamoodi nagu seda tehti oktaheedriliste komplekside puhul. Kuna aga esinevad vaid kõrg-spinn kompleksid pole kunagi vajadust arvestada paardumisenergiat.<ref name=" :1" /> ==== Ruut-planaarsed kompleksid ==== Kuigi nelja ligandi jaoks on steeriliselt kõige vähem nõudlik tetraheedriline asetus, siis on täheldatud, et mõned kompleksid võtavad pealtnäha kõrgema energiaga ruut-planaarse asetuse. Ruut-planaarse kompleksi d orbitaalide lõhustumine on näidatud JOONISEL. Selline asetus võib osutuda energeetiliselt soodsaks, kui d orbitaalil on 8 elektroni ning kristallväli on piisavalt tugev, et soodustada konfiguratsiooni d<sub>yz</sub><sup>2</sup>d<sub>zx</sub><sup>2</sup>d<sub>z<sup>2</sup></sub><sup>2</sup>d<sub>xy</sub><sup>2</sup>. Selle konfiguratsiooni puhul on elektrone stabilatsiooni energia enam kui küllalt, et kompenseerida ebasoodsaid steerilisi interaktsioone.<ref name=" :1" /> === Ligand-välja teooria=== Kristall-välja teooria probleemiks on üle lihstustamine, kuna ei võta arvesse ligandi ning tsentraalaatomi orbitaalide kattumist ning käsitletakse ligande kui punktlaenguid või dipoole. Ligand-välja teooria aga rakendab molekulorbitaalide teooriat keskendudes tsentraalse metalli aatomi d orbitaalidele. Metalli ning ligandi valetsorbitaale kastutatakse sümmetriale kohandatud lineaarsete kombinatsioonide moodustamiseks, mille põhjal hinnatakse molekulaarorbitaalide relatiivseid energiaid.<ref name=" :3">Ballhausen, Carl Johan,"Introduction to Ligand Field Theory",McGraw-Hill Book Co., New York, 1962</ref> ==== σ-sidumine ==== Ligand-välja teoorias kombineeritakse sümmeetriale kohandatud lineaarseid kombinatsioone ning sama sümmeetriaga metalliaatomi orbitaale. Erinevalt kristallvälja teooriast arvestatakse elektronide paigutamisel ka ligandide elektrone (kuna rakendatakse molekulorbitaalide teooriat). Vaadeldes vaid σ-sidumiste panust jõutakse ligand-välja teoorias sama Δ väärtuseni, nagu kristall-välja teoorias. Erinevus seisneb selles, et ligand-välja teooria seletab paremini lahti miks ning kuidas toimub kristall-välja lõhustumine.<ref name=" :1" /> ==== π-sidumine ==== Kõige suurem erinevus kristall-välja teooria ning ligand-välja teooria vahel seisneb selles, et ligand-välja teooria arvestab ka π-sidumist. Ligandi π orbitaalide poolt moodustatud sümmeetriale kohandatud lineaarsed kombinatsioonid kattuvad teataval määral metalli t<sub>2g</sub> orbitaalidega ning seetõttu erineb molekulaarsete t<sub>2g</sub> orbitaalide energiad arvestatavalt kristall-välja teooria põhjal tuletatud energiatest. π-sidumise arvestamine ligand-välja teoorias põhjendab kristall-välja teooria ning eksperimentaalsete Δ väärtuste erinevust. Ligande saab nende omaduste põhjal jaotada laias laastus kahte kategooriasse '''π-doonor ligandid:''' Ligandid, millel on täidetud π sümmeetria orbitaalid (näiteks F<sup>-</sup>). Ligandi täidetud π orbitaalide energia ei ole tavaliselt oluliselt kõrgem, kui nende σ-doonor orbitaalidel ning asuvad seega energia mõttes madalamal, kui metalli d orbitaalid ning seega molekulaarorbitaalide moodustamisel tekkivad kombinatsioonid asuvad energeetiliselt kõrgemal ning madalamal kui vaba metalliaatomi d orbitaalide energiad. Tulemuseks on Δ vähenemine '''π-akseptor ligandid:''' Ligandid, millel on tühjad π orbitaalid, mida on võimalik asustada (näiteks CO). Molekulaarorbitaalide moodustumisel tekkivad t<sub>2g</sub> molekulaarorbitaalid on energeetiliselt madalamal tasemel, kui metalliaatomi d orbitaalide energiad. Tulemuseks on Δ väärtuse kasv. Juhtudel, kus ligandi π-sidumine on oluline mõjutab see oluliselt rohkem Δ väärtust, kui σ-sidumine. Seetõttu on õigustatud üldises mõttes öelda, et ligandide spektrokeemilist seeriat domineerivad π efektid.<ref name=" :3" /> ==Luminestsents== Kompleks luminestseerub, kui see pärast ergastumist radiatsiooni absorbeerimise tagajärjel kiirgab radiatsiooni. Luminestsents on konkureeriv nähtus termilise degredeerumisega, mille käigus energia läheb soojusena üle keskkonnale. Luminestsents jaotatakse fluorestsentsiks ning fosforostsentsiks. '''Fluorestsents''' on radiatiivne lagunemine ergastatud olekust, mis on sama kordsusega (''multiplicity'') kui põhiolek. Sellisel puhul toimub spinn-lubatud üleminek, mis on oma loomult kiire ning lühiajaline. '''Fosforostsents''' on radiatiivne lagunemine ergastatud olekust, mis on erineva kordsusega (''multipilcity'') kui põhiolek. Sellisel puhul toimub spinn-keelatud üleminek, mis on oma loomult aeglane ning relatiivselt pikema-ajaline. On näha, et see, kas luminestsents kompleksil eksisteerib või ei sõltub tugevalt kompleksi elektronsest struktuurist.<ref name=" :1" /> ==Magnetism== Eelnevalt sellel leheküljel on kirjeldatud komplekside magnetilisi omadusi, kuid seda vaid lihtsate juhtude puhul, mis alluvad kristall-välja teooriale. ===Kooperatiivne magnetism=== Tahkistes võivad lähestiku asetsevate metalli tsentrite elektronide spinnid kooperatiivselt tekitada magnetilisi omadusi, mis on esinduslikud kogu tahkise jaoks. Seda, kui lihtne on antud ühendi elektronide spinne joondada rakendatud magnetväljaga tähistab ühendi magnetiline vastuvõtlikkus χ. Magnetiline vastuvõttlikus χ on proportsioonaalsuse konstant mis näitab kas indutseeritud magnetiline moment on proportsionaalne rakendatud magnetväljaga. Kooperatiivsetest fenomenidest tulenevad magnetilised omadused võivad olla oluliselt tugevamad, kui individuaalsete aatomite või ioonide omad. Paramagnetilistel ühenditel on positiivne χ väärtus ning diamagneetilistel negatiivne χ väärtus. Komplekside puhul mõjutavad ligandid ning nende seostumisest tulenevad spinnide muutused oluliselt seda, kas ja kuidas orienteeruvad elektronide spinnid magnetväljas. See omakorda on taaskord mõjutatud peamiselt kompleksi elektronsest struktuurist.<ref name=" :1" /> ===Spinn-siirde kompleksid (''spin-crossover complexes'')=== Varasemalt on siin kirjutatud kõrg-spinn ning madal-spinn kompleksidest ning põgusalt sellest, et nende vaheline üleminek on võimalik. Selliseid komplekse nimetatakse spinn-siirde kompleksideks (''spin-crossover complexes''). Spinn-siire toimub juhul, kui energia erinevus madal-spinn ning kõrg-spinn komplekside vahel on väga väike ning seega võib vajalik lisa energia üleminekuks tulla välisetelt teguritelt nagu temperatuur või rõhk. Muutus kompleksi spinnides mõjutab kogu tahkise magnetilisi omadusi.<ref name=" :1" /> ==Viited== <references /> qo62u9h7f1cj7qo7ijtnlnukxo9i3kp Anorgaaniline Keemia/Orbitaalid keemias 0 3859 17869 17868 2020-09-27T14:57:07Z 2001:7D0:87DF:B980:68B0:20FE:FEA2:7379 wikitext text/x-wiki Orbitaalne lähenemine on vaid üks mitmetest kvantmehhanika lähenemisest. Keemias see omab suurt rolli tänu selle visuaalne veetlusele ja ennustamisvõimele. Orbitaalse lähenemisel iga elektroni käitumist ka mitme elektroonilises süsteemis saab kirjeldada ühe-elektoonse lainefunktsiooniga, mis nimetaksegi orbitaaliks. Keskendume Hatree–Fock orbitaalidele ja vaatame millised kvalitatiivsed ennustused saab nendega teha. == Orbitaali energia ja koguenergia == Orbitaali energia võrdub: ε<sub><i>i</i></sub> = <i>h</i><sub><i>i</i></sub> + Σ<sub><i>j</i></sub>(<i>J</i><sub><i>ij</i></sub> − <i>K</i><sub><i>ij</i></sub>), kus <i>h</i><sub><i>i</i></sub> arvestab elektroni kineetilist energiat ja interaktsiooni tuumaga, <i>J</i><sub><i>ij</i></sub> kirjeldab elektron–elektron Kuloni tõukumist ja <i>K</i><sub><i>ij</i></sub> kirjeldab vahetus interaktsiooni sama spinni-suunaliste elektronide vahel. <i>J</i><sub><i>ij</i></sub> ja <i>K</i><sub><i>ij</i></sub> arvestavad elektron–elektron interaktsiooni. Osake kogu energiat võime väljundada läbi <i>h</i> ja ε järgnevalt: <i>E</i> = Σ<sub><i>i</i></sub><i>h</i><sub><i>i</i></sub> + ½Σ<sub><i>i</i></sub>Σ<sub><i>j</i></sub>(<i>J</i><sub><i>ij</i></sub> − <i>K</i><sub><i>ij</i></sub>) (liites elektron–elektron interaktsioonid) <i>E</i> = Σ<sub><i>i</i></sub>ε<sub><i>i</i></sub> − ½Σ<sub><i>i</i></sub>Σ<sub><i>j</i></sub>(<i>J</i><sub><i>ij</i></sub> − <i>K</i><sub><i>ij</i></sub>) (lahutades topelt arvutatud elektron–elektron interaktsioonid) Osake põhiseisundi elektronkonfiguratsioon vastab olekule minimaalse koguenergia. Kahe orbitaalse süsteemide näitel saame veenduda, et minimaalse koguenergiaga olek ei pea vastama madalama energiaga orbitaalide täitmisele. <!-- Võime ka ümberkirjutada nii: <i>E</i> ≈ Σ<sub><i>i</i></sub><i>c</i><sub><i>i</i></sub> + (<i>n</i><i>P</i><sub></sub> − <i>m</i><i>K</i><sub></sub>) kus Kuloni tõukumine ja vahetusinteraktsioon valenselektroonide vahel on kirjeldatud paardumise energiaga <i>P</i> ja vahetusenergiaga <i>K</i>. --> === Kahe kõdunud-orbitaalne süsteem === Vaatleme järgmised elektronkonfiguratsioonid süsteemis kahe kõdunud-orbitaaliga: (A) [⇅][&nbsp;] ja (B) [↑][↑]. Iga elektronkonfiguratsiooni koguenergiaga ja täidetud orbitaali energia on toodud joonisel. [[Fail:Two-degenerate-orbital-model.png|keskel|295px|Kahe kõdunud-orbitaalse süsteemi elektronkofiguratsioonide orbitaalide energiate ja koduenergia väljundiga. Lihtsustamise mõttes on <i>J</i> = <i>J</i><sub>11</sub> = <i>J</i><sub>12</sub> = <i>J</i><sub>21</sub> = <i>J</i><sub>22</sub>.]] Kuna <i>h</i><sub>1</sub> = <i>h</i><sub>2</sub>, võime järeldada, et elektronkonfiguratsioon A on energiaskaalal kõrgem, kui B vahetusintegraali <i>K</i> väärtuse võrra. Vahetusinteraktsioon on üks faktoritest, mis on maksimaalse multipletsuse (Hundi) reegli aluseks. Selle järgi, kui süsteemis esineb sama energiaga orbitaale mitu, siis alguses elektronid täituvad neid ühekaupa ja võtavad paralleelsed spinnid nii, et multipletsus oleks maksimaalne. See reegel kehtib nii aatomite (nt C), kui ka kompleksite (nt Ni(H<sub>2</sub>O)<sub>6</sub><sup>2+</sup>) ja molekulite (nt O<sub>2</sub>) puhul. <!--Hundi reeglil on ka erandeid (nt Al<sub>3</sub> 5-dehydro-m-xylylene), milles põhiolek on võimalikest madalama multipletsusega. Al3 on seotud Jahn Teller efektiga ning orgaanikas on ortogonaalsed σ ja π süsteemid.--> === Kahe mitte-kõdunud-orbitaalne süsteem === Vaatleme järgmised elektronkonfiguratsioonid süsteemis kahe mitte-kõdunud-orbitaaliga: (A) 1[⇅][&nbsp;], (B) [↑][↑], (C) [↑][↓] ja (D) [&nbsp;][⇅]. Iga elektronkonfiguratsiooni koguenergiaga ja iga täidetud orbitaali energia on toodud joonisel. [[Fail:Two-non-degenerate-orbital-model.png|keskel|703px|Kahe mitte-kõdunud-orbitaalse süsteemi elektronkofiguratsioonide orbitaalide energiate ja koduenergia väljundiga. Lihtsustamise mõttes on <i>J</i> = <i>J</i><sub>11</sub> = <i>J</i><sub>12</sub> = <i>J</i><sub>21</sub> = <i>J</i><sub>22</sub>.]] Eeldusel, et <i>J</i><sub>11</sub> = <i>J</i><sub>22</sub> võime järeldada, et kõige kõrgema koguenergiaga elektronkonfiguratsioon on D, kuna <i>h</i><sub>1</sub> < <i>h</i><sub>2</sub>. C on energiaskaalal kõrgem, kui B vahetusintegraali <i>K</i> väärtuse võrra. B on kõrgem, kui A, juhul kui <i>h</i><sub>2</sub> − <i>h</i><sub>1</sub> > <i>K</i>. Heeliumi aatomis <i>h</i><sub>1</sub> ja <i>h</i><sub>2</sub> vahe on piisavalt suur, et põhiolekuks oleks singlett (A) kahe paaritud elektroniga. Aga CH<sub>2</sub> osakeses vahe on piisavalt väike, põhiolekus oleks triplett (B) kahe paardumatu elektroniga. Seega on võimalikud olekud, mille elektronkonfiguratsioon rikub Aufbau printsiibi, mille järgi elektronid täiduvad orbitaalid, alustades madalaima energiaga orbitaalist. Nii on võimalik kuna tegelikult elektronid täidavad orbitaalid vastavalt miinimum energia printsiibile nii, et süsteemi koguenergia oleks minimaalne. Kuna orbitaalide energia summa ei võrdu koguenergiale (<i>E</i> = Σ<sub><i>i</i></sub>ε<sub><i>i</i></sub> − ½Σ<sub><i>i</i></sub>Σ<sub><i>j</i></sub>(<i>J</i><sub><i>ij</i></sub> − <i>K</i><sub><i>ij</i></sub>)), Aufbau printsiibist on mitu erandeid – kõige silmatorkavam on d-metallide aatomid. Selle kohta, miks 4s on täitud enne 3d juhul, kui ε<sub>4s</sub> > ε<sub>3d</sub> on põhjalikult vastatud mitmetes teaduslikartiklites. Nii või teisiti, see on tingitud sellega, et koguenergia ei võrdu orbitaalide enerigiate summale, mistõttu Sc (3d<sup>1</sup>4s<sup>2</sup>), Ti (3d<sup>2</sup>4s<sup>2</sup>) jt d-metallide puhul näiliselt realiseerub isegi juhtum D. Ehk, kui eeldame, et mittetäidetud 3d orbitaalide energia võrdub täidetud 3d<sup>2</sup> orbitaali energiale (mis rangelt öeldes pole tõsi), siis seemegi järeldada, et on täidetud kõrgema energiaga 4s orbitaal (juhtum D). Spontanne elektroni ülekanne madalama energiaga orbitaalile <em>toimub</em> juhul kui see toob kaasa sellise elektron–elektron interaktsiooni muutust, mis langetab kogueneriat Δ<i>E</i> ≈ ε* − ε<sub><i>i</i></sub> − (<i>J</i><sub>*<i>i</i></sub> − <i>K</i><sub>*<i>i</i></sub>) < 0. Näiteks, jagame kõik elemendid kaheks rühmaks kõrgema energiaga täidetud orbitaali s- või p-tüübi järgi. p-elementidel on kõik sisemiskihid täidetud. s-elementidel aga mitte ja üleminek kõrgema "kõrgemalt" s-tüübi orbitaalilt "madalamele" d- või f-tüübi orbitaalile toimub vastavalt miinimum energia printsiibile. Näiteks, Cr (3d<sup>5</sup>4s<sup>1</sup>) puhul üleminek 3d:[↑][↑][↑][↑][&nbsp;] 4s:[⇅] → 3d:[↑][↑][↑][↑][↑] 4s:[↑] toimub märkamisväärse <i>K</i><sub>*<i>i</i></sub> komponendi muutusega. Teiste aatomite puhul, nagu Pd (4d<sup>8</sup>5s<sup>0</sup>), suurt rolli võib mängita ka elentron–elektron tõukumine sise- ja väliskihi elektronidega. Kokkuvõttes, orbitaalide täitumine ja spontanne elektroni üleminek orbitaalide vahel toimub vastavalt miinimum energia prinsiibile vaatamata orbitaalide energia järjestusele. Elektroni ionisatsioon toimub aga vastavalt orbitaalide energia järjestusele. == Ionisatsiooni energia ja elektronafiinsus == Elektrooni liitumise või eraldamise energiad on vastavate alg- ja lõppolekute koguenergiate vahed. Ioonisatsiooni puhul, võib näidata, et see võrdub minus märgiga orbitaali energiale (millest toimub elektroni eraldamine): IE = <i>E</i><sup>+</sup> − <i>E</i> ≈ −ε<sub><i>i</i></sub> (kuna J ja K komponendid tanduvad maha) Seetõttu d-metallide elektroni ionisatsioon 4s orbitaalilt nõuab vähem energiat, kui 3d orbitaalilt. Elektronafiinsuse puhul, võib näidata, et energia vahe võrdub minus märgiga orbitaali energiale (millele toimub elektroni liitumine). EA = <i>E</i> − <i>E</i><sup>−</sup> ≈ −ε* (kuna J ja K komponendid tanduvad maha) === Efektiivne tuumalaeng === ... Orbitaali energiat võib defineerida efektiivse tuumalaenguga: ε = −R·Z<sub>eff</sub><sup>2</sup>/n<sup>2</sup>, kus R = 13,6 eV = 1312 kJ/mol. On olemas reeglid Z<sub>eff</sub> hindamiseks. Üldiselt, need ühtlustavad elektron–elektron interaktsiooni, mistõttu ei arvesta samal orbitaalil olevate elektron–elektron Kulon interaktsiooni ja ka elektronide vahetus interaktsiooni. Nende osakaalu või arvestada nii: ε = −R·Z<sub>eff</sub><sup>2</sup>/n<sup>2</sup> + <i>p</i>ΔP − <i>xp</i>ΔE, kus <i>p</i> on konstant, ΔP on paari interaktsioonide muutus ja ΔE on vahetus interaktsioonide muutus. Koefitsient <i>x</i> = ΔP<sub>max</sub>/ΔE<sub>max</sub>. 6wu1ui00ihttabnnse28npkr5zbxth1 Solfedžo 0 3860 17533 17532 2020-05-31T05:46:38Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki <div style="width:100%; text-align:right;">Täna on '''[[{{CURRENTDAY}}. {{CURRENTMONTHNAME}}]] [[{{CURRENTYEAR}}]]'''</div> ''Siin toimub [[w:solfedžo|solfedžo]] digiõppevahendi väljatöötamine ja projektide infovahetus.'' Digiõpikud: * [[Solfedžo üldhariduskoolile]] * [[Solfedžo lastemuusikakoolile]] * [[Solfedžo keskastme muusikakoolile]] * Solfedžo muusikaakadeemiale 5quh85y7gzz42byzxeofsczqetj2o3u Solfedžo lastemuusikakoolile 0 3861 17536 17535 2020-05-31T09:01:44Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki [[Solfedžo]] Solfedžo lastemuusikakoolile Digiõppevahend ==Süvaõpe== Põhineb Eesti Muusikakoolide Liidu solfedžo süvaõppe ainekaval. ===NOOREM ASTE I=== Soovitavalt klassid I – II Õppe põhieesmärgiks on muusikataju arendamine, mis hõlmab: • astmetaju arendamist laulmise kaudu; • hääle ja lauluoskuse arendamist; • muusikalise kuulmise ja tonaalsuse tunnetuse arendamist; • muusikateooria algtõdede omandamist (noodikirja algteadmised, ilma võtmemärkideta ja väheste võtmemärkidega helistikud, taktimõõdud jms); • lihtsa muusikalise teksti üleskirjutamist. ====TEOORIA==== Noodikirja algteadmised: • noodijoonestik ja abijooned, nootide asukohad noodijoonestikul ja abijoontel, noodivarte õigekiri; • viiuli- ja bassivõti, nootide tähtnimed. Meetrum, rütm, tempo, muusikaline vorm: • takt ja taktijoon, rõhulised ja rõhutud taktiosad, taktidesse jaotamine, lõpujoon, eeltakt, kordusmärgid; • taktimõõdud 2/4, 3/4, 4/4 (= C), taktiviipamise skeemid; • noodivältused ja pausid (vältused täisnoodist ja täispausist kuni kuueteistkümnendik-noodini ja -pausini), punkt noodi järel, pidekaar; • rütmifiguurid ( , ); • tempotähised (adagio, largo, andante, moderato, allegro, presto); • dünaamikatähised (p, mp, mf, f, crescendo, diminuendo); • fermaat; • muusikalise vormi taju arendamine laulmise ja muusika kuulamise kaudu (näiteks küsimusvastus, salm-refrään). Duur ja moll ehk mažoor ja minoor: • heliredel ja selle ehitus, täistoon ja pooltoon, püsivad ja ebapüsivad astmed, juhtheli; • duur- ja mollkolmkõla (mažoor- ja minoorkolmkõla), kolmkõlade tähistused väljaspool helistikku: „M“ - duurkolmkõla ja“ m“ - mollkolmkõla; • kuni kahe võtmemärgiga helistikud, paralleelhelistikud, molli loomulik ja harmooniline kuju; • transponeerimine suuliselt ja kirjalikult (aste üles ja alla), kordamise, varieerimise ja sekventsi mõisted. Intervallid: • priim, sekund, terts, kvart, kvint, oktav. LAULMINE Lauldakse igas tunnis. Laulmise juures pööratakse tähelepanu õigele hingamisele, fraseerimisele ja dünaamikale. • helistike laulmine; • intervallide ja kolmkõlade laulmine helistikus; • kaanonite laulmine; • astmenumbritega laulmine; • noodist laulmine (sh lastelaulud); • lühikesed suulised diktaadid. RÜTMIMÄNGUD • meetrumitaju arendamine erinevate rütmimängude ja harjutuste abil. MUUSIKA NOTEERIMINE Diktaadid: • kuni 4-taktiline diktaat (mängituna eri pillidega); • lünkdiktaat; • mäludiktaat; • meetrumivaba astmediktaat; • diktaat astmenumbritega; • rütmidikaat. ===NOOREM ASTE II=== Soovitavalt klassid III – IV Õppe põhieesmärgiks on muusikataju arendamine, mis hõlmab: • astmetaju arendamist laulmise ja muusikalise kuulmise kaudu; • hääle ja lauluoskuse arendamist; • muusikalise kuulmise arendamist; • muusikateooria algtõdede täiendavat omandamist; • muusika noteerimise oskust; • meloodiale saatebassi leidmist (edasijõudnutel ka akordide leidmist). ====TEOORIA==== Rütm ja taktimõõt: • taktimõõt 3/8 (edasijõudnutel ka 6/8); • täiendavad rütmigrupid kuueteistkümnendik-nootide- ja -pausidega; • edasijõudnutel soovituslikult: triool ja sünkoop; • ühe- ja kahepartiiga (ühe- ja kaherealised) rütmiharjutused. Helistikud ja akordid, tähtharmoonia: • kolme-ja nelja märgiga helistikud (duur ning loomulik ja harmooniline moll); • põhikolmkõlad astmetähistustega I, IV ja V. Tutvustavalt funktsioonide nimetused; • I kolmkõla pöörded tähistusega I6 ja I64; • dominantseptakord astmetähistusega (V7) ja koos lahendusega duuris ja harmoonilises mollis; • tähtharmoonia akordimärkide tutvustamine õpitud akordide ja helistike piires (duur- ja mollkõlmkõla, V7); • tutvustavalt kõrvalastmete kolmkõlad; • lihtsatele lauludele põhikolmkõladel põhineva saate leidmine (bassi või akordi lisamine). Intervallid: • kõik lihtintervallid; • intervallide suurus toonides, harmooniliste ja meloodiliste intervallide äratundmine kuulmise põhjal, nende laulmine ja määramine helistikus. ====LAULMINE==== Lauldakse igas tunnis. Laulmise juures pööratakse tähelepanu õigele hingamisele ja fraseerimisele ning dünaamikale. • I kolmkõla pöörete ja põhikolmkõlade laulmine duuris ning harmoonilises mollis; • helistike laulmine; • intervallide ja akordide laulmine õpitud helistikes; • kaanonite laulmine; • astmenumbritega laulmine; • noodist laulmine (sh kahehäälsed harjutused ja lastelaulud). ====MUUSIKA NOTEERIMINE==== Diktaadid: • lühike kirjalik diktaat, mängitud erinevate pillidega; • lünkdiktaat; • mäludiktaat; • meetrumivaba astmediktaat; • diktaat astmenumbritega; • rütmidikaat (kirjutatakse üles meloodia rütm). ====LOOMING JA IMPROVISATSIOON==== • omaloodud meloodia- või rütmiharjutused; • omaloodud rütmiostinatod ja põhikolmkõlade saated antud meloodiale; • õpetaja abiga tehtavad kerged seaded. Võimalusel kasutada tunnis aeg-ajalt põhipille intervallide ja laadide (duur ning loomulik ja harmooniline moll) määramiseks, lihtsama meloodia järelemängimiseks jms. ===TASEMETÖÖ=== Üldiselt tasemetööst Tasemetöös kasutatavad laadid on loomulik duur ja harmooniline moll, kasutatavad taktimõõdud 2/4 ja 3/4 (v.a koputades esitatava rütmiharjutuse puhul, kus võib esineda ka 3/8). Kirjalik osa ====MUUSIKA NOTEERIMINE==== 1) Astmediktaat 8 nooti. Esitatakse meetrumivabalt, mängitakse 2-3 korda. Õpilane kirjutab noodid üles vahetult mängimise ajal. 2) Diktaat 4 takti, ilma eeltaktita. Mängitakse kuni 7 korda. Kirjutamise aeg kuni 15 minutit. Soovitus: mitte mängida klaveriga. 3) Rütmidiktaat 4 takti. Meloodia rütmi üleskirjutamine. Mängitakse kuni 6 korda. Kirjutamise aeg kuni 10 minutit. ====KUULAMINE==== 4) Intervallide ja akordide kuulamine. Mängitakse 8 intervalli ja akordi, kõiki kolm korda järjest (esimene kord harmooniliselt, teine kord meloodiliselt, kolmas kord harmooniliselt). Valikus on duur- ja mollkolmkõlad ning dominantseptakord (ilma lahenduseta). Tähistused: „M“ - duurkolmkõla, väike „m“ – mollkolmkõla, „V7“ - dominantseptakord. Näide 1 (kuulamine): Märgi ristikesega kuuldud intervall või akord! akord/int 1. 2. 3. 4. 5. 6. 7. 8. M X m X V7 X v.6 X p.4 X s.3 X s.7 X p.5 X ====TEOORIA==== 5) intervallide määramine etteantud meloodia põhjal. Suuline osa Kogu suuline pilet on ühes helistikus, v.a varemõpitud harjutus. LAULMINE 6) heliredeli laulmine; 7) samas helistikus kolmkõla pöörete või põhikolmkõlade ja dominantseptakordi laulmine koos lahendusega; 8) võõra harjutuse laulmine; 9) varemõpitud harjutuse laulmine. RÜTMI KOPUTAMINE 10) rütmiharjutuse koputamine (kuni 8 takti, fikseeritud löökpillipartiina, kasutatakse taktimõõte 2/4, 3/4 ja 3/8). ===VANEM ASTE=== Soovitavalt klassid V - VII Õppe põhieesmärgiks on muusikataju arendamine, mis hõlmab: • astmetaju arendamist laulmise ja harmoonilise kuulmise kaudu; • hääle ja lauluoskuse arendamist; • muusikateooria omandamist; • muusika noteerimisoskuse arendamist. ====TEOORIA==== Rütm ja taktimõõdud: • 6/8 taktimõõt, tutvustavalt ka taktimõõdud 2/2, 3/2 ja 6/4, muusikanäidete põhjal tutvustatakse samuti segataktimõõtu ja vahelduvtaktimõõtu; • triool, sünkoop (sh sünkoobid kaheksandikega ja kuueteistkümnendikega), pidekaarega tähistatavad rütmid. Helistikud ja laadid: • meloodiline moll; • kuni viie märgiga helistikud, tutvustavalt helistikud kuni seitsme märgini, kvindiring; • edasijõudnutele tutvustavalt pentatoonika ja diatoonilised laadid; • tutvustavalt diatoonilised ja kromaatilised läbiminevad helid ja abihelid. Intervallid: • kõikide lihtintervallide kordamine, intervallide ehitamine helistikuväliselt üles ja alla. Akordid: • akordide tähistused nii rooma numbrite (astmetähistega) kui tähtharmoonia akordimärkidega; • põhikolmkõlade pöörded, pöörete tähistamine tähtharmoonia akordimärkidega; • kõrvalastmete kolmkõlad, nende tähistamine tähtharmoonia akordimärkidega; • diatoonilised septakordid, nende tähistamine tähtharmoonia akordimärkidega; Tabel 1: Soovitatavad tähised C-noodist ehitatud suur mažoorne septakord CM7 või CMaj7 D-noodist ehitatud väike minoorne septakord Dm7 G-noodist ehitatud väike mažoorne septakord G7 H-noodist ehitatud vähendatud septakord Bo7 H-noodist ehitatud poolvähendatud septakord Bø7 • V7 pöörded nii duuris kui ka harmoonilises mollis koos lahendustega: I pööre V65 lahendusega I; II pööre V43 lahendusega I, III pööre V2 lahendusega I6; • edasijõudnutele tutvustavalt v.VII7 lahendusega duuri I ja >VII7 lahendusega molli I; • kuulmise järgi tuttavale meloodiale akordisaate või saatebassi leidmine, võimalusel kasutada tunnis teooria praktiseerimiseks aeg-ajalt põhipille. ====LAULMINE==== • intervallide laulmine nii helistikus kui antud noodist üles ja alla; • heliredelite laulmine (loomulik duur, loomulik, harmooniline ja meloodiline moll); • akordide laulmine (põhikolmkõlad pööretega, V7 pööretega); • harmooniliste järgnevuste laulmine; • harjutuste laulmine, kaanonid, noodist laulmine, mitmehäälsus. ====MUUSIKA NOTEERIMINE==== Diktaadid erinevate pillidega: • lünkdiktaat, mäludiktaat; • saatega meloodia kuulamine, märgitakse üles ainult meloodia; • edasijõudnutel üksikute altereeritud helidega diktaat. Järgnevus: • neljahäälsed harmoonilised järgnevused (4-8 takti) tähistatuna nii rooma numbrite kui akordimärkidega; • bassi märkimiseks kasutada araabia numbreid või noteerida see bassivõtmes; • edasijõudnutega harjutada figureeritud järgnevust; • soovitus kasutada õppematerjalina tuntud muusikateoseid, k.a rütmimuusika lugusid. ===VANEMA ASTME EKSAMINÕUDED=== Diktaadid ja suulised ülesanded on kuni nelja märgiga helistikes, akordide ehitamine kuni viie märgiga helistikes. Kasutatavad laadid on loomulik duur ja harmooniline moll, suulises osas ka meloodiline moll. Kasutatavad taktimõõdud on 3/4, 4/4 ja 6/8 (välja arvatud ühehäälse rütmiharjutuse koputamine, punkt 10). ====MUUSIKA NOTEERIMINE==== Diktaadid Diktaadid 1 ja 2 mängitakse erinevate pillidega. Üks nendest võib olla klaveriga, mida mängib õpetaja ise. Teine diktaatidest on saatega meloodia. 1) Diktaat 4 takti, taktimõõdus 6/8. Kirjutamise aeg maksimaalselt 15 minutit. Mängitakse kuni 7 korda. 2) Diktaat 4 takti, taktimõõdus 3/4 või 4/4. Kirjutamise aeg maksimaalselt 15 minutit. Mängitakse kuni 7 korda. Järgnevus. Järgnevus mängitakse erinevate pillidega, bass mängitakse harmoonia häältest erineva instrumendiga. Tähistada nii rooma numbrite kui tähtharmoonia sümbolitega. Bass võib olla tähistatud araabia numbritega või noteeritud bassivõtmes. 3) Järgnevus kitsas seades kuni 5 takti. Akordide valik: põhikolmkõlad pööretega, dominantseptakord põhikujus, vähendatud septakord mollis, II septakord duuris. ====INTERVALLIDE JA AKORDIDE KUULAMINE==== 4) Viie põhiseptakordi kuulamine. Mängitakse harmooniliselt 6 akordi, igat kolm korda. Näide 2 (kuulamine): Märgi ristikesega kuuldud akord! akord 1. 2. 3. 4. 5. 6. Väike mažoorne septakord (7) x Suur mažoorne septakord (Maj7/M7) x Väike minoorne septakord (m7) x x Vähendatud septakord (o7) x Poolvähendatud septakord (ø7) x 5) Intervallide ning kolmkõla ja selle pöörete kuulamine. Mängitakse harmooniliselt 6 intervalli või akordi, kõiki kaks korda. Näide 3: Märgi ristikesega kuuldud intervall või akord! akord/int 1. 2. 3. 4. 5. 6. M6 X m6 4 X s.7 X v.6 X p.4 X s.3 X Akordide määramine ja ehitamine 6) Määrata ja ehitada neli akordi: kaks akordi tähtharmoonia märgistuse põhjal ja kahele akordile leida tähtharmoonia märgistus. Näide 4: Leia akordimärk (akordid 1 ja 2), ehita akord tähtharmoonia järgi (3 ja 4)! Suuline osa 7) Heliredeli laulmine (loomulik duur, harmooniline või meloodiline moll), lisaks valik akordidest: põhikolmkõlad pööretega ja V7 pööretega antud helistikus. 8) Intervallide laulmine – laulda kaks lihtintervalli antud noodist üles ja alla. 9) Ühehäälse rütmiharjutuse koputamine (kuni 8 takti). Kasutatavad taktimõõdud 3/4, 4/4, 3/8, 6/8. 10) Tundmatu harjutuse laulmine. asoeiiyoz8hv76kjx2nfx7qnfwc74sg Solfedžo üldhariduskoolile 0 3862 17551 17550 2020-06-01T08:41:54Z Andrus Kallastu 239 wikitext text/x-wiki [[Solfedžo]] '''Solfedžo üldhariduskoolile''' Digiõppevahend =Põhikool= Põhineb Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a määrusel nr. 1 „Põhikooli riiklik õppekava”, Lisa 6, Ainevaldkond „Kunstiained”, Muusika: muusikaline kirjaoskus, noodist laulmine ja pillimäng ==I kooliaste== Klassid 1 - 3 ===Õpitulemused=== Muusikaline kirjaoskus. Õpilane: * 1) mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes; * 2) mõistab 2- ja 3-osalise taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides; * 3) tajub ja õpib laulma astmemudeleid erinevates kõrguspositsioonides; * 4) mõistab JO-võtme tähendust ning kasutab seda noodist lauldes; * 5) õpib lauludes tundma JO- ja RA-astmerida; * 6) mõistab oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: meetrum, takt, taktimõõt, taktijoon, kordamismärk, kahekordne taktijoon, noodijoonestik, noodipea, noodivars, astmerida, astmetrepp, punkt noodivältuse pikendajana; koorijuht, koor, ansambel, solist, eeslaulja, rahvalaul, rahvapill, rahvatants, dirigent, orkester, helilooja, sõnade autor; muusikapala, salm, refrään, kaanon, marss, polka, valss, ostinato, kaasmäng, eelmäng, vahemäng; rütm, meloodia, tempo, kõlavärv (tämber), vaikselt, valjult, piano, forte, fermaat; märkide latern, segno, volt, tutvustamine laulurepertuaariga Laulmine. Õpilane: * 3) laulab lihtsat meloodiat käemärkide, astmetrepi ja noodipildi järgi ning kasutab relatiivseid helikõrgusi (astmeid); Pillimäng. Õpilane: * 1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille lihtsamates kaasmängudes ja/või ostinatodes; ===Harjutused=== ==II kooliaste== Klassid 4 - 6 ===Õpitulemused=== Muusikaline kirjaoskus. Õpilane: * 1) mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pauside tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes; * 2) mõistab taktimõõtude 2/4, 3/4, 4/4 ja eeltakti tähendust ning arvestab neid musitseerides; * 3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ning seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimedega); * 4) mõistab viiulivõtme ja absoluutsete helikõrguste g–G2 tähendust ning kasutab neid musitseerides; * 5) mõistab duur-, moll-helilaadi ja helistike C–a, G–e, F–d tähendust ning kasutab neid musitseerides; * 6) mõistab oskussõnade tähendust ning kasutab neid praktikas: eeltakt, viiulivõti, klaviatuur, duur-helilaad, moll-helilaad, absoluutsed helikõrgused (tähtnimed), helistik, toonika ehk põhiheli, helistikumärgid, juhuslikud märgid, diees, bemoll, bekarr, paralleelhelistikud; vokaalmuusika, soololaul, koorilaul, instrumentaalmuusika, interpreet, improvisatsioon; tämber, hääleliigid (sopran, metsosopran, alt, tenor, bariton, bass), pilliliigid (keelpillid, puhkpillid, löökpillid, klahvpillid, eesti rahvapillid); tempo, andante, moderato, allegro, largo, ritenuto, accelerando, dünaamika, piano, forte, mezzopiano, mezzoforte, pianissimo, fortissimo, crescendo, diminuendo. Laulmine. Õpilane: * 2) seostab relatiivseid helikõrgusi (astmeid) absoluutsete helikõrgustega g–G2; * 3) rakendab muusikalisi teadmisi ning arvestab muusika väljendusvahendeid üksi ja rühmas lauldes; * 4) laulab eakohaseid ühe- ja kahehäälseid laule ja kaanoneid Pillimäng. Õpilane: * 1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille kaasmängudes ja/või ostinatodes; * 2) [...] seostab absoluutseid helikõrgusi pillimänguga; * 3) kasutab pillimängus muusikalisi teadmisi ja oskusi. ===Harjutused=== ==III kooliaste== Klassid 7 - 9 ===Õpitulemused=== Muusikaline kirjaoskus. Õpilane: * 1) mõistab alljärgnevate helivältuste, rütmifiguuride ja pausi tähendust ning kasutab neid muusikalistes tegevustes; * 2) mõistab taktimõõtude 2/4, taktimõõdu tähendust ning arvestab neid musitseerides; * 3) kasutab laule õppides relatiivseid helikõrgusi (astmeid) ja seostab neid absoluutsete helikõrgustega (tähtnimed); * 4) mõistab helistike C–a, G nendest musitseerides; * 5) teab bassivõtme tähendust ning rakendab seda musitseerides repertuaarist tulenevalt; * 6) mõistab oskussõnade tähendust ja kasutab neid praktikas: elektrofonid, sümfooniaorkester, kammerorkester, keelpilliorkester, džässorkester, partituur, muusikainstrumentide nimetused; ooper, operett, ballett, muusikal, sümfoonia, instrumentaalkontsert, spirituaal, gospel; rondo, variatsioon; pop- ja rokkmuusika, džässmuusika, süvamuusika Laulmine. Õpilane: * 2) mõistab relatiivsete helikõrguste (astmete) vajalikkust noodist lauldes ning kasutab neid laulu õppimisel; * 3) kasutab muusikalisi teadmisi nii üksi kui ka rühmas lauldes; * 5) laulab ea- ja teemakohaseid ühe-, kahe- ning paiguti kolmehäälseid laule ja kaanoneid Pillimäng. Õpilane: * 1) kasutab keha-, rütmi- ja plaatpille, plokkflööti või kuuekeelset väikekannelt kaasmängudes ja/või ostinatodes; * 2) rakendab musitseerides kitarri lihtsamaid akordmänguvõtteid ning lähtub absoluutsetest helikõrgustest (tähtnimedest) pillimängus; * 3) kasutab muusikat esitades muusikalisi teadmisi ja oskusi. ===Harjutused=== =Gümnaasium= Põhineb Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2011. a. määrusel nr. 2 „Gümnaasiumi riiklik õppekava”, Lisa 6, Ainevaldkond „Kunstiained“. Muusikaline eneseväljendus: laulmine, pillimäng, omalooming. ===Õpitulemused=== Kursuse lõpus õpilane: *1) rakendab oma võimeid, muusikateadmisi ning -oskusi laulmises, pillimängus ja omaloomingus; ===Harjutused=== dblrb21psi582ybyq35rijub4qn075z Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Kontsentratsiooni-arvutamine 0 3867 18230 18229 2021-04-03T13:46:02Z 2001:7D0:87DF:B980:604F:7C40:784A:472B wikitext text/x-wiki == Kontsentratsiooni arvutamine tasakaalulises süsteemis (lahuses) == Tasakaalu olekus olevate osakeste kontsentratsioonid on määratud massitoime seadusega ning lisaks ka laengu ja massi jäävuse seadustega. Massitoime seadus määrab tasakaaluolekus reagentide ja saaduste kontsentratsioonide suhte. Laengu jäävuse seadus, ehk elektroneutraalsuse printsiip, määrab laetud osakeste suhte, mida nimetakse laengubilanssiks. Massi jäävuse seadus võimaldab avaldada massibilanssina aine üldkontsentratsiooni selle erinevate vormi kontsentratsioonide kaudu. Kontsentratsiooni arvutamise ülesande lahendamise algoritm on järgmine: # Kirjuta kõik tasakaalu avaldised. # Kirjuta laengubilanss. # Kirjuta kõik massibilanssid. # Asenda massibilanssides tundmatuid nii, et nende arv muutuks võimalikult väikseks. Kasuta laengubilanssi ja tasakaalu avaldised. # Lahenda saadud võrrand. Vajadusel kasuta iteratsioonimeetod ja tee lihtsustusi. # Kontrolli kindlasti, et lihtsustus kehtib. === Ühealuseline hape vesilahuses === Olgu vesilahuses on happe HA, mis dissotsieerub kui HA ⇌ H<sup>+</sup> + A<sup>−</sup>. Vesilahuses toimub ka autoionisatsioon H<sub>2</sub>O ⇌ H<sup>+</sup> + OH<sup>−</sup>. Vastavad tasakaalud avaldatavad kui <math>K_\mathrm{a} = {[\mathrm{H}^+][\mathrm{A}^+]}/{[\mathrm{HA}]}</math> ja <math>K_\mathrm{w} = [\mathrm{H}^+][\mathrm{OH}^+]</math>. Laetud osakeste kontsentratsioonid on seotud kui <math>[\mathrm{H}^+] = [\mathrm{OH}^-] + [\mathrm{A}^-]</math>. Happe üldkontsentratsioon avaldub kui <math>c_0(\mathrm{HA}) = [\mathrm{A}^-] + [\mathrm{HA}]</math>. Märka, et antud võrrandid moodustuvad lineaarvõrrandisüsteemi, mille lahendamiseks on osakeste [H<sup>+</sup>], [OH<sup>−</sup>], [HA] ja [A<sup>−</sup>] kontsentratsioonid lahuses. Kuna tundmatu ja võrrandite arv on sama, on olemas üksainus lahend. Selle leidmiseks peab oskama vähemalt ruutvõrrandi (<math>ax^2 + bx + c = 0</math>) lahendamist (<math>x_{1,2} = ({-b \pm \sqrt{b^2-4ac}})/{2a}</math>) ja liidetavate grupeerimist. Kõrgema astme polünoomide puhul pead osakama ka iteratsioonimeetodi ning ekstreemsete kontsentratsioonide leidmiseks läheb sul vajaks ka tuletise võtmine. Jälgides algoritmi avaldada massibilansis [OH<sup>−</sup>], [HA] ja [A<sup>−</sup>] prootonite kontsentratsiooni kaudu, et jääks ainult üks tundmatu suurus – [H<sup>+</sup>]: <math>c_0(\mathrm{HA}) = c_0 = [\mathrm{A}^-] + [\mathrm{HA}] = [\mathrm{A}^-]\left(1+\frac{[\mathrm{H}^+]}{K_\mathrm{a}} \right) = \left( [\mathrm{H}^+] - \frac{K_\mathrm{w}}{[\mathrm{H}^+]} \right) \left(1+\frac{[\mathrm{H}^+]}{K_\mathrm{a}} \right)</math> See on üldine võrrand, mis võib tunda keeruliseks. Pea aga meeles, et alati võib teha lihtsustusi eeldades, et mõni osakese kontsentratsioon või võrrandi liige on tunduvalt väiksem, kui teised. # Esiteks, selle võib avaldada polünoomina <math>[\mathrm{H}^+]^3/K_\mathrm{a} + [\mathrm{H}^+]^2 - [\mathrm{H}^+]({K_\mathrm{w}}/{K_\mathrm{a}}+c_0) - K_\mathrm{w} = 0</math>, mille saad lahendada iteratiivselt. Esimesel sammul eelda, et <math>{[\mathrm{H}^+]^3}/{K_\mathrm{a}} \approx 0</math> ja saadud <math>[\mathrm{H}^+]_1 = \alpha</math> kasuta teisel sammul võttes <math>{[\mathrm{H}^+]^3}/{K_\mathrm{a}} = {\alpha}^3/{K_\mathrm{a}}</math>, lahendades ruutv6randi ja saades <math>[\mathrm{H}^+]_2 = \beta</math>; ja nii edasi kuni <math>[\mathrm{H}^+]_n</math> koondub konstantse väärtuseni. Kui sul on sobiv taskuarvuti, siis polünoomi saad lahendada otseselt selle abil. # Teiseks, võrrandi võib lihtsustada, kui <math>K_\mathrm{a} \gg [\mathrm{H}^+]</math>. Näiteks tugeva happe puhul. Siis saad ruutvõrrandi: <math>[\mathrm{H}^+]^2 - c_0[\mathrm{H}^+] - K_\mathrm{w} = 0</math>. Selle lahenduseks on <math>[\mathrm{H}^+] = ({c_0 + \sqrt{c_0^2+4K_\mathrm{w}}})/{2}</math>. Juhul kui <math>c_0 \gg \sqrt{4K_\mathrm{w}}</math>, siis saadud lahendus lihtsustub kuni tuntud valemini <math>[\mathrm{H}^+] = c_0</math>. Samas, kui <math>\sqrt{4K_\mathrm{w}} \gg c_0</math>, siis saadud lahendus lihtsustub kuni <math>[\mathrm{H}^+] = \sqrt{K_\mathrm{w}}</math> # Lõpuks, võrrandi võib lihtsustada, kui <math>[\mathrm{H}^+] \gg K_\mathrm{w}/{[\mathrm{H}^+]}</math>. Näiteks, kui lahuse pH < 6. Siis saad samuti ruutvõrrandi: <math>[\mathrm{H}^+]^2/K_\mathrm{a} + [\mathrm{H}^+] - c_0 = 0</math>. Selle lahenduseks on <math>[\mathrm{H}^+] = ({K_\mathrm{a} + \sqrt{K_\mathrm{a}^2+4K_\mathrm{a}c_0}})/{2}</math>. Juhul kui <math>c_0 \gg K_\mathrm{a}</math> (nõrga happe puhul), saadud lahendus lihtsustub kuni tuntud valemini <math>[\mathrm{H}^+] = \sqrt{K_\mathrm{a} c_0}</math>. <div class="toccolours mw-collapsible mw-collapsed"> <h4>Näidisülesanne</h4> Arvuta [H<sup>+</sup>] (A) 10<sup>−8</sup> M HCl, (B) 0.10 M HCl, (C) 10<sup>−8</sup> M CH<sub>3</sub>COOH ja (D) 0.10 M CH<sub>3</sub>COOH vesilahustes, kui <i>K</i><sub>a</sub>(CH<sub>3</sub>COOH) = 1.76·10<sup>−5</sup>. <div class="mw-collapsible-content"> <h4>Lahendus</h4> Alustame üldisest võrrandist: <math>c_0(\mathrm{HA}) = c_0 = [\mathrm{A}^-] + [\mathrm{HA}] = [\mathrm{A}^-]\left(1+\frac{[\mathrm{H}^+]}{K_\mathrm{a}} \right) = \left( [\mathrm{H}^+] - \frac{K_\mathrm{w}}{[\mathrm{H}^+]} \right) \left(1+\frac{[\mathrm{H}^+]}{K_\mathrm{a}} \right)</math> Lahuses (A) on madala kontsentratsiooniga tugev happe, mis täiesti dissotsieerub. Seega <math>K_\mathrm{a} \gg [\mathrm{H}^+]</math>, kuid <math>[\mathrm{H}^+] \gtrsim K_\mathrm{w}/{[\mathrm{H}^+]}</math>, mistõttu <math>[\mathrm{H}^+] = ({c_0 + \sqrt{c_0^2+4K_\mathrm{w}}})/{2} = 1.05\cdot10^{-7}~\mathrm{M}</math>. Lahuses (B) on kõrge kontsentratsiooniga tugev happe, mis täiesti dissotsieerub. Seega <math>K_\mathrm{a} \gg [\mathrm{H}^+]</math> ja <math>[\mathrm{H}^+] \gg K_\mathrm{w}</math>, mistõttu <math>[\mathrm{H}^+] \approx \sqrt{K_\mathrm{w}}</math>. Lahuses (C) on madala kontsentratsiooniga nõrk happe. Seega <math>[\mathrm{H}^+] \gtrsim K_\mathrm{w}/{[\mathrm{H}^+]}</math> ja <math>[\mathrm{H}^+] \gg K_\mathrm{w}</math>, ehk pole võimalik võrrandi lihtsustada ning tuleb <math>[\mathrm{H}^+]^3/K_\mathrm{a} + [\mathrm{H}^+]^2 + [\mathrm{H}^+]({K_\mathrm{w}}/{K_\mathrm{a}}-c_0) - K_\mathrm{w} = 0</math> polünoomi lahendada. Kui lahendame iteratiivselt, saame <math>[\mathrm{H}^+]_1 = 1.054\cdot10^{-7}~\mathrm{M}</math>, <math>[\mathrm{H}^+]_2 = [\mathrm{H}^+]_3 = [\mathrm{H}^+]_n = 1.05\cdot10^{-7}~\mathrm{M}</math>. Lahuses (D) on kõrge kontsentratsiooniga nõrk happe. Seega <math>[\mathrm{H}^+] \gg K_\mathrm{w}/{[\mathrm{H}^+]}</math> ja <math>c_0 \gg K_\mathrm{a}</math>, mistõttu <math>[\mathrm{H}^+] = \sqrt{K_\mathrm{a} c_0} = 1.33\cdot10^{-3}~\mathrm{M}</math>. </div> </div> a8ha0wpyetvymedfgqm2fhg6zf8srqh Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Süntees 0 3868 17878 17877 2020-10-11T07:42:05Z 82.131.60.106 wikitext text/x-wiki Olenevalt võistlusest tuleks teada tüüpreaktsioone ja kuulsaid reagente. Algoritm * Loe tekst lõpuni. * Vaata ja võrdle infot lähteainete/saaduste ja/või etteantud vaheühendite struktuuride kohta. * Otsi kõik vihjed üles: spektrid, brutovalemid jne. Märgista need. * Mõtle umbes välja, mis tüüpi reaktsioonid peaksid toimuma (red, ox, liitumine, elimineerimine jne) * Proovi lahendada “tagurpidi”. * Kui midagi ei oska, siis otsi järgnevatest punktidest midagi, mis ikka oskad. Otsi “The logic of chemical syntheses”, “Organic Synthesis: The Science Behind the Art” ko6jy56xjzbfia18se5ew9f4qch3vmo Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Lineaarregressioon 0 3869 17886 17885 2020-10-11T07:52:45Z 82.131.60.106 wikitext text/x-wiki Muutujate vahelise seosed ilmuvad keemias tihti. Eelkõige tasakaalu väljundites ja bilanssides, kus muutujaks võivad olla kaudselt (kontsentratsioon) ja otseselt (temperatuur, aeg, spekter jne) mõõdetavad. Selliseid seoseid saab lahendada lineaarregressiooni abil, mille eelduseks on kahe muutuja funktsioonide lineaarne sõltuvus nagu <math chem> \Delta G = \Delta H - T\Delta S </math>, <math chem> \frac{1}{A} </math> vs t, <math chem> \ln k </math> vs <math chem> \frac{1}{T} </math> ja <math chem> \frac{1}{\Delta A} = \frac{1}{c} </math> (PP2020.P3). m8i5ydp5po4qjpm87qiivus1z32bwo1 Anorgaaniline Keemia/Orbitaalimudel 0 3870 17844 17843 2020-09-18T07:26:12Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki Valentssidemete (VB), molekulaarorbitalide (MO) ja konfiguratsioonilise interaktsiooni (CI) meetodites elektroonstruktuuri kirjeldatav lainefunktsioon väljendakse orbitaalide lineaarkombinatsioonina. Kusjuures, MO ja VB meetorid konkureerivad üks teisega,<ref>Shaik, S., Hiberty, P.C., 2004. Valence Bond Theory, Its History, Fundamentals, and Applications: A Primer, in: Lipkowitz, K.B., Larter, R., Cundari, T.R. (Eds.), Reviews in Computational Chemistry. John Wiley & Sons, Inc., Hoboken, NJ, USA, pp. 1–100.</ref> mistõttu keemikute sõnavaras on kasutusel sisuliselt erinevad, kuid mõnevõrra seotud terminid, nagu resonants ja delokalisatsioon ning hübridisatsioon ja segamine.<ref>Truhlar, D.G., 2007. The Concept of Resonance. Journal of Chemical Education 84, 781–782.</ref> MO ja VB meetodite peamine erinevus seisneb lainefunktsioon väljendamises. See paistab ilusti välja kahe elektroonse normaliseerimata lainefunktsioonid näitel: <math>\psi_\textrm{VB} = \phi_{1}^\textrm{L}\phi_{2}^\textrm{R} + \phi_{2}^\textrm{L}\phi_{1}^\textrm{R}</math> ja <math>\psi_\textrm{MO} = \left(\phi_{1}^\textrm{L} + \phi_{1}^\textrm{R}\right)\left(\phi_{2}^\textrm{L}+\phi_{2}^\textrm{R}\right) = \phi_{1}^\textrm{L}\phi_{2}^\textrm{R} + \phi_{2}^\textrm{L}\phi_{1}^\textrm{R} + \phi_{1}^\textrm{L}\phi_{2}^\textrm{L} + \phi_{1}^\textrm{R}\phi_{2}^\textrm{R}</math>, kus <math>\phi</math> on vasaku (L) või parema (R) aatomi orbitaal ning numbrid eristavad esimest elektroni teisest. Esimene ja teine liige kirjeldab VB-terminoloogias kovalentsed vormid (H–H) arvestavades sellega, et elektronid on eristamatu. Kolmas ja neljas liige vastab VB-terminoloogias resonantsile iooniliste-vormidega (H<sup>−</sup>–H<sup>+</sup> ja H<sup>+</sup>–H<sup>−</sup>). Ehk puhas VB meetod on liiga kovalentne ja MO meetod kirjeldab sidet liiga iooniliseks. Bilansi leidmiseks lainefunktsioonid täiendatakse resonants-vormide (VB puhul) või kõrgema energiatasete (MO puhul) lainefunktsioonidega: <math>\psi_\textrm{VB} = \lambda\left(\phi_{1}^\textrm{L}\phi_{2}^\textrm{R} + \phi_{2}^\textrm{L}\phi_{1}^\textrm{R}\right) + \mu\left(\phi_{1}^\textrm{L}\phi_{2}^\textrm{L} + \phi_{1}^\textrm{R}\phi_{2}^\textrm{R}\right)</math> ja <math>\psi_\textrm{MO} = \left( c_1+c_2 \right)\left(\phi_{1}^\textrm{L}\phi_{2}^\textrm{R} + \phi_{2}^\textrm{L}\phi_{1}^\textrm{R}\right) + \left( c_1-c_2 \right)\left(\phi_{1}^\textrm{L}\phi_{2}^\textrm{L} + \phi_{1}^\textrm{R}\phi_{2}^\textrm{R} \right)</math>. Seega, konfiguratsioonilise interaktsiooni meetodi tasemel VB ja MO lainefunktsioonid on sisuliselt sarnased või isegi võrdsed, kui <math>\lambda = c_1+c_2</math> ja <math>\mu = c_1-c_2</math> Igal meetodil on oma eelised ja puudused. O<sub>2</sub> paramagnetism, CH<sub>4</sub> XPS-spekter, C<sub>6</sub>H<sub>6</sub> aromaatsus ja B<sub>2</sub>H<sub>6</sub> B–H–B side on selged lihta MO perspektiivist, kui VB tasemel mõistmiseks nõuavad täiustatud teadmised kvantmehaanikas. Samas VB meetod on intuitiivne ja rakendatav suurte molekulide jaoks, millel on kahe elektronsed sidemed. Sideme tüübide kvalitatiivse kirjeldamiseks kasutame mitme orbitaali mudelit MO teooria raames. Märkame, et see mudel ja ka näiteks osake karbis mudel<ref>deSouza, R. T. & Iyengar, S. S. Using Quantum Mechanics To Facilitate the Introduction of a Broad Range of Chemical Concepts to First-Year Undergraduate Students. Journal of Chemical Education 90, 717–725 (2013).</ref> ei vasta viriaali teoreemile, kuid selle saab julgelt kasutada keemilise sideme kirjeldamiseks. == Kahe orbitaali mudel == Kõige lihtsam keemilise side mudel on kahe orbitaali mudel (KOM), milles kahe aatomi vahelist sidet kirjeldatakse molekulaarorbitaalide (MO) abil.<ref>Magnasco, V. A Model for the Chemical Bond, Journal of Chemical Education 81, 427–435 (2004).</ref> Igal <i>i</i> aatomil on üks aatomorbitaal (AO), mida kirjeldab vastav on lainefunktsioon ψ<sub><i>i</i></sub>. Kusjuures, kuna see on normaliseeritud, siis ⟨ψ<sub><i>i</i></sub>|ψ<sub><i>i</i></sub>⟩ = 1. Sideme tekkimise tingimuseks on katuvusintegraali <i>S</i> positiivne väärtus: <i>S</i> = ⟨ψ<sub>1</sub>|ψ<sub>2</sub>⟩ = ⟨ψ<sub>2</sub>|ψ<sub>1</sub>⟩ ≤ 1. Iga <i>i</i> AO energiale vastab Coulombi integraal α<sub><i>i</i></sub> = ⟨ψ<sub><i>i</i></sub>|H|ψ<sub><i>i</i></sub>⟩ < 0. Lõpuks, sidemele vastavat MO energiat kirjeldab vahetusintegraal β = ⟨ψ<sub>1</sub>|H|ψ<sub>2</sub>⟩ = ⟨ψ<sub>2</sub>|H|ψ<sub>1</sub>⟩ < 0. === Koguenergia === Lihtne tuletiskäik koguenergia väljundist sekulaarvõrrandini on toodud Cooper et al. artiklis.<ref>Cooper, W.F., Clark, G.A., Hare, C.R. A simple, quantitative molecular orbital theory, Journal of Chemical Education. 48, 247–251 (1971).</ref> === Sekulaarvõrrand === [[File:Wolfsberg–Helmholtz-i lähendus.svg|thumb|Siduva ja lõdvendav MO suhtelise energia sõltuvus aatomite vahelisest kaugusest (r) Wolfsberg–Helmholtz-i lähenduse järgi ja eeldusel, et S ~1/r.]] Kahe orbitaali mudelile vastab sekulaarvõrrand, mille vastava maatriksi determinant võrdub nulliga: <math>\begin{vmatrix}x & 1 \\1 & x\end{vmatrix} = 0,</math> kus <i>x</i> = (α − ε)/(β − ε<i>S</i>). Selle matriksi determinant on (1 − <i>S</i><sup>2</sup>)ε<sup>2</sup> − (α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub> − 2β<i>S</i>)ε + (α<sub>1</sub>α<sub>2</sub> − β<sup>2</sup>) = 0. Lahendusteks on ε<sub>±</sub> = [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub> − 2β<i>S</i> ∓ Δ]/[2(1 − <i>S</i><sup>2</sup>)], kus Δ = [(α<sub>1</sub> − α<sub>2</sub>)<sup>2</sup> + 4(β − α<sub>1</sub>S)(β − α<sub>2</sub>S)]<sup>½</sup> > 0. Kui α<sub>1</sub> = α<sub>2</sub> = α, lahendused on: ε<sub>+</sub> = [α + β]/[1 + <i>S</i>] ja ε<sub>−</sub> = [α − β]/[1 − <i>S</i>]. Arvutame, kui palju erinevad siduva ja lõdvendava MO energiad AO energiast α: Δε<sub>+</sub> = ε<sub>+</sub> − α = [β − α<i>S</i>]/[1 + <i>S</i>] < 0 (siduv MO) ja Δε<sub>−</sub> = ε<sub>−</sub> − α = −[β − α<i>S</i>]/[1 − <i>S</i>] > 0 (lõdvendav MO) Wolfsberg–Helmholtz-i lähenduse järgi β = <i>S</i>(2 − <i>S</i>)α, seega Δε<sub>+</sub> = α<i>S</i>[1 − <i>S</i>]/[1 + <i>S</i>] ja Δε<sub>−</sub> = −α<i>S</i>. Peame meeles, et lõdvendav MO on rohkem destabiliseeritud, kui siduv MO on stabiliseeritud. See järeldus kehtib üldiselt ka polaarse ja ioonilise sideme puhul. === Kattumise puudumise lähendus === [[File:Mittepolaarse sideme mudel.svg|thumb|upright=0.75|Mittepolaarse sideme (KOM-KPL) diagramm]] Lihtsustuse mõttes oletame, et S → 0, siis ε<sub>±</sub> = [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub>]/2 ± [Δα<sup>2</sup> + 4β<sup>2</sup>]<sup>½</sup>/2, kus Δα = α<sub>1</sub> − α<sub>2</sub>. Seda lihtsustust nimetatakse kattumise puudumise lähenduseks (KPL) ja see sobib pool-kvantitatiivsetele arvutustele. === Kovalentne mittepolaarne side === Kovalentse mittepolaarse sideme puhul AO-de eneriad on võrdsed, α<sub>1</sub> = α<sub>2</sub> = α, seega Δα = 0. Kattumise puudumise lähenduses '''ε<sub>+</sub> ≈ α + β''' ja '''ε<sub>−</sub> ≈ α − β'''. === Kovalentne polaarne side === [[File:Polaarse sideme mudel.svg|thumb|upright=0.75|Polaarse sideme (KOM-KPL) diagramm]] Juhul kui Δα < 4β, ehk AO-de energia vahe on väike, kattumise puudumise lähenduses saab lihtsustada: ε<sub>±</sub> ≈ [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub>]/2 ± β[1 + Δα<sup>2</sup>/8β<sup>2</sup>] ≈ [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub>]/2 ± β. Kovalentse polaarse sideme puhul '''ε<sub>+</sub> ≈ [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub>]/2 + β''' ja '''ε<sub>−</sub> ≈ [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub>]/2 − β'''. Olgu molekulis XX sidemeenergia võrdub Δε<sub>XX</sub> = 2β<sub>XX</sub> ning molekulis YY vastavalt Δε<sub>YY</sub> = 2β<sub>YY</sub>. Molekulis XY sidemeenergia võrdub Δε<sub>XY</sub> = 2β<sub>XY</sub> + Δα<sup>2</sup>/4β<sub>XY</sub>. Olgu, 2β<sub>XY</sub> = β<sub>XX</sub> + β<sub>YY</sub>, siis Δε<sub>XY</sub> = ½(Δε<sub>XX</sub> + Δε<sub>YY</sub>) + (α<sub>1</sub> − α<sub>2</sub>)<sup>2</sup>/(Δε<sub>XX</sub> + Δε<sub>YY</sub>). Paulingi elektronegatiivsuse skaala on tuletatud sarnase võrrandi alusel, mis seob heterogeensete ja homogeensete molekulite sidemeenergiaid. === Iooniline side === [[File:Ioonilise sideme mudel.svg|thumb|upright=0.75|Ioonilise sideme (KOM-KPL) diagramm]] Juhul kui Δα > 4β, ehk AO-de energiate vahe on suur, kattumise puudumise lähenduses saab teha lihtsustuse: ε<sub>±</sub> ≈ [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub>]/2 ± Δα/2[1 + 2β<sup>2</sup>/Δα<sup>2</sup>] ≈ [α<sub>1</sub> + α<sub>2</sub>]/2 ± Δα/2. Ioonilise sideme puhul '''ε<sub>+</sub> ≈ α<sub>1</sub>''' ja '''ε<sub>−</sub> ≈ α<sub>2</sub>'''. === Metalliline side === [[File:Metallilise sideme mudel.svg|thumb|upright=0.75|Metallilise sideme (KOM-KPL) diagramm]] Kattumise puudumise lähenduses, kahe orbitaali mudeli MO energiad on ε<sub>+</sub> = α + β ja ε<sub>−</sub> = α − β. Elektronid on delokaliseeritud kahe aatomi vahel. Lõpmatus aatomite reas võivad elektronid olla delokalisaaritud kõikide aatomite vahel. Selline mudel kirjeldab metallilist sidet. Lõpmatu aatomite rea MO energiad moodustuvad tsooni kahe väärtuste ('''ε<sub>+</sub> = α + 2β''' ja '''ε<sub>−</sub> = α − 2β''') vahel. == Nelja orbitaali mudel == Nelja orbitaali mudel aitab mõista s-p segamist, ehk kuidas MO tekkivad s- ja p-orbitaalide kombinatsioonidest. s-p segamine märgib märgatavat rolli diatoomiliste molekulite MO energiatele.<ref>Bickelhaupt, F. M., Nagle, J. K., Klemm, W. L. Role of s−p Orbital Mixing in the Bonding and Properties of Second-Period Diatomic Molecules. The Journal of Physical Chemistry A 112, 2437–2446 (2008).</ref> Olgu kaks identsed aatomid kahe orbitaalidega moodustavad diatoomilise molekuli. Näiteks Li 1s- ja 2s-orbitaalide kaudu moodustab Li<sub>2</sub> või N 2s- ja 2p-orbitaalide kaudu moodustab N<sub>2</sub>. Siis nelja orbitaali mudelile vastab sekulaarvõrrand, mille maatriksi determinant võrdub nulliga: <math>\begin{vmatrix} \alpha_1-\epsilon & a & 0 & 0\\ a & \alpha_2-\epsilon & b & 0\\0 & b & \alpha_3-\epsilon & c\\0 & 0 & c & \alpha_4-\epsilon\end{vmatrix} = 0,</math> kus kirjeldatud mudeli puhul α<sub>1</sub> = α<sub>2</sub> ning α<sub>3</sub> = α<sub>4</sub>. <i>a</i>, <i>b</i> ja <i>c</i> kirjeldavad <i>i</i> ja <i>j</i> orbitaalide interaktsiooni. Näiteks Li<sub>2</sub> puhul 1s–1s (<i>a</i>), 1s–2s/2s–1s (<i>b</i>) ja 2s–2s (<i>c</i>) või N<sub>2</sub> puhul 2s–2s (<i>a</i>), 2p–2s/2s–2p (<i>b</i>) ja 2p–2p (<i>c</i>). Eeldusel, et <i>b</i> = 0, võib determinandi väljendada kahe maatriksi determinandi kaudu: <math>\begin{vmatrix} \alpha_1-\epsilon & a & 0 & 0\\ a & \alpha_2-\epsilon & b & 0\\0 & b & \alpha_3-\epsilon & c S\\0 & 0 & c & \alpha_4-\epsilon\end{vmatrix} = \begin{vmatrix} \alpha_1-\epsilon & a\\ a & \alpha_2-\epsilon\end{vmatrix}\begin{vmatrix}\alpha_3-\epsilon & c\\c & \alpha_4-\epsilon\end{vmatrix} = 0,</math> Siin iga 2×2 matriksi determinant vastab KOM-ile. Eeldus, et <i>b</i> = 0, tähendab, et orbitaalid ei segune. Nii võib juhtuda, kui kahe orbitaalide vaheline kattumine võrdne nulliga või nende vaheline energia on suur. Just nendest kahest kriteeriumitest tuleb see, et me tavaliselt vaatleme orbitaalide interaktsiooni paaride kaupa. Nimelt, esimeses lähenduses, keegi ei võtta arvesse valents- ja tuumorbitaalide interaktsiooni. Sümmeetria järgi mitmete orbitaalide kattumine võrdne nulliga. Siiski, mitmete orbitaalide segamine omab erilist rolli MO energiale diatoomilise molekulite puhul. s-p segamine põhjustab He<sub>2</sub> (ka eksimeeri), Be<sub>2</sub> ja Hg<sub>2</sub> eksisteerimist ning B<sub>2</sub> paramagnetismi. == Viited == aolr6dlkb66n2hkf1ywjifo35nmh0kl Anorgaaniline Keemia/Hüdratatsioon ja hüdrolüüs 0 3871 18087 18086 2020-10-30T11:35:47Z 2001:7D0:87DF:B980:64D3:AEFA:D5E2:E3E0 wikitext text/x-wiki Atmosfääris, hürdosfääris ja litosfääris esinevad enamik elemente ioonide kujul, vastavalt, vesilahustes, mineraalides ja aerosoolides, ning osalevad mitmesugustes reaktsioonides veega. Soolade, hapete ja aluste lahustamisel vees toimub elektrolüütiline dissotsiatsioon ioonideks, ioonide hüdraatumine ja tekkinud osakeste hüdrolüüs. ==Hüdratatsioon== [[File:Vase iooni hüdreeritud vorm.png|none|200px|Cu(II) iooni hüdreeritud kuju.]] Vee molekulide polaarsuse tõttu toimuvad ioonide ja vee vahel teatud reaktsioonid. Katioonide kui positiivselt laetud osakeseste ja negatiivse osalaenguga vee molekuli hapniku vahel on vastaslaengute tõttu tõmbejõud. Vesilahuses on seetõttu katioonid ümbritsetud vee molekulide poolt nii, et hapniku pool on suunatud katiooni poole.<ref name="wulfsberg">G. Wulfsberg, Inorganic chemistry, 2000</ref> Sama protsess toimub ka anioonide puhul, kuid nüüd on neid ümbritsevad vee molekulid suunatud anioonile vesinikpoolse osaga. Lõpp-produktiks antud reaktsioonil on vee molekulidega ümbritsetud ioon ehk hüdraatunud ioon: <chem>{Co^{2+}} + 6H2O -> Co[H_2O]_6^{2+}</chem> Vee molekulide orienteerumist ümber iooni nimetatakse hüdratatsiooniks. Selle käigus vabaneb hulk energiat mida nimetatakse vastavalt hüdratatsioonienergiaks.<ref name="wulfsberg"/> Metalliioonide hüdratatsioonienergiat (kJ/mol) saab üsna täpselt ennustada olenevalt iooni laengust <i>z</i> ja iooniraadiusest <i>r</i> (nm) vastavalt järgnevale valemile (<math>A = 70~\textrm{kJ}\cdot\mathrm{nm/mol}</math>, <math>r_\textrm{O} = 0,085~\textrm{nm}</math>):<ref name="smith"> Smith, D.W (1977). Ionic Hydration Enthalpies. Journal of Chemical Education 54(9), 540-542</ref> <math>\Delta H_\mathrm{h\ddot{u}dr} \approx -A\frac{z^{2}}{r + r_\mathrm{O}}</math> Anioonide hüdratatsioonienergiat saab ennustada sarnase valemiga kus <i>r</i> on iooniraadius:<ref name="smith"/> <math>\Delta H_\mathrm{h\ddot{u}dr} \approx -A\frac{z^{2}}{r}</math> Kuigi hüdratatsioonienergia on alati negatiivne ehk reaktsiooni käigus vabaneb energia ei ole soolade lahustumine vees alati eksotermiline kuna energiat kulub soola kristallvõre lõhkumiseks. Näiteks, NH<sub>4</sub>Cl lahustumine vees kokkuvõttes on endotermiline kuigi hüdratatsioon ise on tugevalt eksotermiline. ==Akvakompleksid== Akvakompleksi koordinatsiooniarvuks nimetatakse ligandide (vee molekulide) arvu millega ioon on seondunud. Metalli ioonide puhul vees oleneb see peamiselt iooni raadiuse ja vee molekulis oleva hapniku iooniraadiuse suhtest kuna interaktsioon on peamiselt elektrostaatiline ehk eelistatakse sellist konfiguratsiooni, kus vee molekulide omavaheline tõukumine on minimaalne. Metalliioonil ei ole tingimata ainult üks koordinatsiooniarv kuid tihti on mingisugune eelistatud vorm milles see vesilahuses peamisena eksisteerib. Perioodilisustabelis alla minnes iooni koordinatsiooniarv üldiselt suureneb, kuid mõne viienda ja kuuenda perioodi elemeni (näiteks <math>\mathrm{Hg^{2+}, Au^{+}, Ag^{+}}</math>) korral on koordinatsiooniarv relativistlike efektide tõttu anomaalselt väike.<ref name="wulfsberg"/> Standartsed konfiguratsioonid on näiteks tetragonaalne (neli ligandi), oktagonaalne (kuus ligandi) ja ruudukujuline antiprisma (kaheksa ligandi). Kompleksis <math>\mathrm{Co[H_{2}O]_{6}^{2+}}</math> on Co koordineerunud kuue vee molekuliga ja on oktagonaalse konfiguratsiooniga. Allolevas tabelis on toodud näited akvakompleksidest ja nende konfiguratsioonidest.<ref name="persson">Persson, I. (2010). Hydrated metal ions in aqueous solution: How regular are their structures? Pure and Applied Chemistry, 82(10), 1901-1917</ref> {| class="wikitable" ! Akvakompleks !! Geomeetria |- | <math>\mathrm{Li(H_{2}O)_{4}^{+}}</math> || tetraeedriline |- | <math>\mathrm{Li(H_{2}O)_{6}^{+}}</math> || oktaeedriline |- | <math>\mathrm{Fe(H_{2}O)_{6}^{2+}}</math> || oktaeedriline |- | <math>\mathrm{Ca(H_{2}O)_{8}^{2+}}</math> || ruudukujuline antiprisma |- | <math>\mathrm{Cr(H_{2}O)_{6}^{2+}}</math> || oktaeedriline |} == Hüdrolüüs == Vee molekulide toimel mingite sidemete lagunemist nimetatakse üldiselt hüdrolüüsiks. Kui iooni ja vee molekuli vaheline interaktsioon on piisavalt tugev võib selle käigus vee molekulis olevad sidemed katkeda ja tekib hüdrooniumioon <math> \mathrm{H_{3}O^+} </math> ning hüdroksiidioon <chem>{OH^-}</chem>.<ref name="wulfsberg"/> Näiteks võib võtta Cr(III) kompleksi osalise hüdrolüüsi <chem>{Cr[H_{2}O]_{6}^{3+}} + H_{2}O -> {[Cr(H2O)5(OH)]^{2+}} + H3O^+</chem> või lihtsustatud kujul <chem>{Cr^{3+}} + H_{2}O -> {Cr(OH)^{2+}} + H^+</chem> Antud juhul on hüdrooniumiooni tekke tõttu saadud lahus happeline ning selle reaktsiooni tasakaalukonstanti <math>{K_\textrm{a} = \frac\mathrm{[Cr(OH)^{2+}][H^+]}\mathrm{[Cr^{3+}]}}</math> võib kirjutada kujul <math>pK_\textrm{a} = -\log(K_\mathrm{a}) = -\log\frac\mathrm{[Cr(OH)^{2+}]}\mathrm{[Cr^{3+}]} + \textrm{pH}</math> Hüdrolüüsireaktsioon võib omakorda edasi minna – ei reageeri vaid üks molekul vaid need lagunevad vastavateks osadeks niikaua kuni olenevalt tingimustest tekib tasakaal. Cr(III) näitel jätkub hüdrolüüs niikaua kuni kogu iooni laeng on neutraliseeritud ning vastav hüdroksiid sadeneb lahusest välja.<ref name="wulfsberg"/> <math> \mathrm{Cr(OH)^{2+} + H_{2}O \rightleftharpoons Cr(OH)_{2}^{+} + H^+} </math> <math> \mathrm{Cr(OH)_{2}^{+} + H_{2}O \rightleftharpoons Cr(OH)_{3} \downarrow + H^+} </math> Hüdrolüüsireaktsioonide <math>\mathrm{pK_a}</math> väärtuste abil abil saab ennustada olenevalt lahuse pH väärtusest mis vormis antud katioon lahuses esineb. Mida madalam on antud reaktsiooni p<i>K</i><sub>a</sub>, seda kõrgem on saadud lahuse happelisus. Allolevas tabelis on välja toodud teatud metalliioonide hüdrolüüsireaktsiooni p<i>K</i><sub>a</sub> väärtused.<ref name="pka"> "Inorganic acids and bases - pKa values", https://www.engineeringtoolbox.com/pKa-inorganic-acid-base-hydrated-metal-ion-monoprotic-diprotic-triprotic-tetraprotic-d_1950.html, vaadatud 19.08.2020</ref> {| class="wikitable" ! Ioon !! pKa |- | <math>\mathrm{Al^{3+}}</math> || 4.85 |- | <math>\mathrm{Fe^{3+}}</math> || 2.17 |- | <math>\mathrm{Cr^{3+}}</math> || 3.95 |- | <math>\mathrm{Zn^{2+}}</math> || 8.96 |- | <math>\mathrm{Ni^{2+}}</math> || 9.86 |} Tuleb tähele panna, et antud pKa kirjeldab vaid esimese astme hüdrolüüsireaktsiooni, lisaks sellele võib reaktsioon mitut teed pidi toimuda. Näiteks <math>\mathrm{Al^{3+}}</math> korral annab see esimene reaktsioon vaid kolmandiku kogu happelisusest.<ref name="hawkes"> Hawkes, S.J (1996), All Positive Ions Give Acid Solutions in Water, Journal of Chemical Education 73(6), 516-517</ref> Lisaks sellele tuleb igas reaalses mõõtmises arvesse võtta metalliooni aktiivsust antud lahuses ning negatiivsete laengutega ioonide olemasolu. Metallioone võib jaotada happelisuse alusel erinevatesse kategooriatesse – mittehappelised, nõrgalt , kesmiselt ja tugevalt happelised ning ülitugevalt happelised ioonid. Üldiselt mida kõrgem on metalliooni laeng, mida madalam iooniraadius ning mida kõrgem on metalliooni elektronegatiivsus, seda happelisem on antud ioon. Allolevas tabelis on toodud nendest kategooriatest mõned näited<ref name="wulfsberg"/>. {| class="wikitable" ! Kategooria !! pKa vahemik !! Näited |- | Mittehappelised || ei hüdrolüüsu vees mõõdetavalt || <math>\mathrm{Cs^{+}, Rb^{+}}</math> |- | Väga nõrgalt happelised || 11.5 kuni 14 || <math>\mathrm{Li^{+}, Ca^{2+}}</math> |- | Nõrgalt happelised || 6 kuni 11.5 || <math>\mathrm{Mg^{2+}, Cr^{2+}}</math> |- | Kesmkmiselt happelised|| 1 kuni 6 || <math>\mathrm{Al^{3+}, Fe^{3+}}</math> |- | Tugevalt happelised || −4 kuni -1 || <math>\mathrm{Ti^{4+}, Sn^{4+}}</math> |- | Üliugevalt happelised || pKa < −4 || Kõrge (V, VI) oksüdatsiooniastmega metalliioonid |} Mittehappeliste ioonide puhul ei toimu vees märgatavat hüdrolüüsi ehk ioon eksisteerib vees praktilises mõttes ainult ioonina. Ülitugevalt happeliste ioonide korral iooni kui sellist ei saa vees eksisteerida kuna see reageerib koheselt ja pöördumatult veega, moodustades oksiidi või hüdroksiidi ning tekitades suurel hulgal hüdrooniumiooni. <!-- Monoatoomsete mittemetallsete anioonide korral toimub hüdrolüüs sarnaselt katioonidele kuid nüüd jääb hüdrooniumiooni asemel lahusesse hüdroksiidioon. Samamoodi võib anioon vastavalt tingimustele edasi reageerida.<ref name="wulfsberg"/> <math> \mathrm{S^{2-} + H_{2}O \rightleftharpoons SH^{-} + OH^{-} (pK_{b1} = -4)}</math> <math> \mathrm{SH^{-} + H_{2}O \rightleftharpoons H_{2}S \uparrow + OH^{-} (pK_{b2} = 7.11)}</math> Hüdroksiidiooni tekke tõttu on lahus aluseline ning selle reaktsiooni tasakaalukonstant on <math> \mathrm{K_b = \frac{[SH^{-}][OH^-]}{[S^{2-}]}} </math> (alaindeks b näitab, et tegu on alusena käituva iooniga). Mida väiksem p<i>K</i><sub>b</sub> väärtus, seda aluselisem on antud anioon. Perioodilisustabelis aluselisus suureneb paremalt vasakule ning alt üles, peamine faktor on siin iooniraadiuse ja elektronegatiivsuse vähenemine. Allolevas tabelis on toodud näiteid anioonide <math>\mathrm{pK_{b1}}</math> väärtused.<ref name="wulfsberg"/>. [[File:Cation_acid_cycle.png|thumb| Metalliooni hüdrolüüsi termodünaamiline tsükkel.]] [[File:Ionisatsion_energy_correlation.png|thumb| Hüdrolüüsireaktsiooni pKa sõltuvus metalliooni ionisatsioonienergiast.]] {| class="wikitable" ! Ioon !! <math>\mathrm{pK_{b1}}</math> |- | <math>\mathrm{O^{2-}}</math> || −22 |- | <math>\mathrm{S^{2-}}</math> || −4 |- | <math>\mathrm{OH^{-}}</math> || −1.74 |- | <math>\mathrm{F^{-}}</math> || 10.85 |- | <math>\mathrm{Cl^{-}}</math> || 20.3 |} --> ===Korrelatsioonid=== Korrelatsioonid p<i>K</i><sub>a</sub> ja katiooni kirjeldava parameetritega vahel võttavad erinevaid vorme: <math>\mathrm{p}K_\mathrm{a} = f(S_\mathrm{A}S_\mathrm{B},\sigma_\mathrm{A}\sigma_\mathrm{B})</math> (HSAB teooria), <math>\mathrm{p}K_\mathrm{a} = f(E_\mathrm{A}E_\mathrm{B},C_\mathrm{A}C_\mathrm{B},D_\mathrm{A}D_\mathrm{B})</math> (Drago teooria), <math>\mathrm{p}K_\mathrm{a} = f(z^n/r^m)</math>. Neid ühendab asjaolu, et p<i>K</i><sub>a</sub> väärtuse arvutamiseks kasutatakse paljusid efektiivseid parameetreid, millede enda väärtused sõltuvad mudeli valikust. Näites on olemas palju iooniraadiuse (<math>r</math>) komplekti milles iga väärtus sõltub laengus, koordinatsiooniarvust, naaberaatomist jne. Siinjuures, <math>f(z/r^2)</math> kirjeldab sfääri pindala laengu tihedus iooniraadiusega <math>r</math>,<ref>Wulfsberg, G. (2018). Foundations of inorganic chemistry. University Science Books. </ref><ref>Housecroft, C. E. (2005). Inorganic chemistry. Pearson, Prentice Hall. </ref> aga <math>f(z/r)</math> ja <math>f(z^2/r)</math> kirjeldavad ioon–vesi vaheline interaktsioon, kus <math>r</math> on metall–hapnik kaugus.<ref>Baes, C. F., & Mesmer, R. S. (1976). The Hydrolysis of Cations (Vol. 81). John Wiley & Sons. </ref><ref>Brown, P. L., Sylva, R. N., & Ellis, J. (1985). An equation for predicting the formation constants of hydroxo-metal complexes. Journal of the Chemical Society, Dalton Transactions, 4, 723.</ref> On võimalik arvutada p<i>K</i><sub>a</sub> väärtust ka ilma empiirilisete parameetriteta. Näiteks, arvuti abil kvantmehhaanika, molekulaardünaamika või masinõppimise arvutusmeetoditega, kuid sel juhul võib kaduda arusaam, milline tegur p<i>K</i><sub>a</sub> väärtuse määrab. Selle arusaamiseks vaatleme katiooni hüdrolüüsi termodünaamilist tsüklit. Atmosfääris, hürdosfääris ja litosfääris esinevad enamik elemente ioonide kujul, vastavalt, vesilahustes, mineraalides ja aerosoolides, ning osalevad mitmesugustes reaktsioonides veega. Soolade, hapete ja aluste lahustamisel vees toimub elektrolüütiline dissotsiatsioon ioonideks, ioonide hüdraatumine ja tekkinud osakeste hüdrolüüs. ===Termodünaamika=== [[File:Cation hydrolysis thermocycle est.svg|none|320px|Katiooni hüdrolüüsi termodünaamiline tsükkel.]] [[File:Ionisatsion_energy_correlation.png|thumb| Hüdrolüüsireaktsiooni pKa sõltuvus metalliooni ionisatsioonienergiast.]] Hüdrolüüsi termodünaamiline tsükkel näitab seost dissotsiatsiooni vabaenergia ülekande (<math>\Delta_\ddot{\textrm{u}}G</math>), O–H sideme katkestamise (<math>\Delta_\textrm{s}G</math>), akvakompleksi elektronafiinsuse (<math>\textrm{EA}(z)</math>), vesinikaatomi ionisatsiooni (<math>\textrm{IE}</math>) ja ioonide hüdratatsiooni <math>\Delta_\textrm{h}G</math> energiate vahel: <math>\Delta_\textrm{d}G = \Delta_\ddot{\textrm{u}}G + \Delta_\textrm{s}G + \textrm{EA}(z) + \textrm{IE} + \Delta_\textrm{h}G</math> Vesinikuaatomi ionisatsiooni ja protoni hüdratatsiooni energia summa on akvakompleksite võrdluses konstantne puhul. Kui eeldada et, O–H sideme katkemise energia (<math>\Delta_\textrm{s}G</math>), ülekande (<math>\Delta_\ddot{\textrm{u}}G</math>) ja hüdratatsiooni (<math>\Delta_\textrm{h}G</math>) energiate summa on konstantne <math>z</math>-laenguliste ioonide puhul, siis jääb ainuke suurus, mis määrab <math>\Delta_\textrm{d}G</math> väärtust: <math>\Delta_\textrm{d}G \approx \textrm{EA}(z) + \textrm{konst}</math> Oletame, et akvakompleksi elektronafiinsus on võrdeline vaba metalliooni vastasmärgilise ionisatsioonienergiaga: <math>\textrm{EA}(z) = -IE_{z}</math> Kuna hüdrolüüsi vabaenergia <math>\Delta_\textrm{d}G</math> on proportsionaalne <math>\mathrm{p}K_\textrm{a}</math>-le (<math>\Delta G = -RT\ln(K_\textrm{a}) = RT\ln(10)\mathrm{p}K_\textrm{a}</math>) on loomulik esimese aste dissotsiooni konstandi korrelatsioon IE-ga. Korrelatsiooni graafik näitab kuidas <math>\textrm{IE}(z)</math> suurenedes <math>{\mathrm{p}K}_\textrm{a1}</math> väheneb üle 40 akvakompleksite puhul. 11.–15. rühmade metallide akvakompleksite süstemaatiline halve (mis pole näidatud) või seletada elektronkonfiguratsioonist tingitud madala koordinatsiooniga (<chem>Ag(H2O)2^+</chem>), inertpaari efektiga (<chem>Tl^{+}</chem>, <chem>Pb^{+}</chem>, <chem>Bi^{+}</chem>), metalliooni suurusest tingitud kõrge koordinatsiooniga (<chem>Mo^{2+}</chem>, <chem>Sn^{2+}</chem>), ja mitmetuumaliste <chem>...</chem> ja oksidokompleksite (<chem>VO2^+</chem>) moodustamisega. Näidatud empiirilist korrelatsiooni väljandab järgnev valem, kus <math>\textrm{IE}(z)</math> on ühikutes kJ/mol: <math>\mathrm{p}K_\mathrm{a1} = 17{,}4 - \frac{\mathrm{IE}_z}{216}</math> ===Sõltuvus elektronegatiivsusest=== <math>\mathrm{p}K_\textrm{a}</math>-<math>IE</math> korrelatsioon töötab kenasti oktaeedriliste akvakompleksite puhul. Nagu me teame <math>\textrm{IE}_z</math>, <math>z</math> ja <math>r</math> on seotud efektiivse laengu kaudu, mistõttu korrelatsiooni võib pöörduda ka <math>f(z^n/r^m)</math> sõltuvusse ning seostada laengutihedusega või metallioon–vesi interaktsiooni tugevusega. Igatahes, oluliseks teguriks on elektroni hoidmise võime. Seda loogilisem asendada korrelatsioonis <math>\textrm{IE}_z</math> elektronegatiivsusega (<math>\textstyle\chi = \frac12\textrm{IE}_1 + \frac12\textrm{EA}</math>) ning oletades, et <math>\textrm{IE}_z = z\textrm{IE}_1</math>, kus <math>\chi</math> on ühikutes eV: <math>\mathrm{p}K_\mathrm{a1} \approx 19 - 1{,}25z\chi</math> Kuigi lähenemine on eriliselt lihtsustatud see võimaldab näha terve pilti, mis hõlmab nii katioone, kui ka oksohappeid. Kõik katioonid on happed. Suvaline hüdraatunud katioon dissotsieerud ühe või kahe sama vee molekuli H–O sideme(te) katkestamisega nii, et järjest tekkivad akvahüdroksiid, hüdroksiid (anioon), hüdroksiidooksiid, oksoanioon ja oksiid. Sõltuvalt sellest, kas muundused jäävad pH 0–14 vahemikkusse, me võime täheldada ioonile karakteerseid ühendeid. Näiteks, tavalises pH vahemikus on teatud tsingi akvakompleks (<chem>Zn^{2+}</chem>), hüdroksiid (<chem>Zn(OH)2</chem>) ja hüdroksiidotsinkaat (<chem>Na2[Zn(OH)4]</chem>). Samas tsink võib moodustada ka oksidotsinkaate, mille valem sõltub sellest kas <chem>ZnO4^{6-}</chem> on vabad (<chem>Na6ZnO4</chem>) või ühendatud ahelaks (<chem>Na4ZnO3</chem>), kihiks (<chem>Na2ZnO2</chem>) või võreks (<chem>ZnO</chem>). [[File:Zn cation aq est path.svg|none|200px|Tsink(II) keemia]] <!-- Kusjuures, lahustumata hüdroksiidide ja oksiidide tekke toimub <math>\mathrm{p}K_\mathrm{a1}</math>-st madalamatel pH-del. Vaatleme sõltuvust laengust sarnase elektronegotiivsuse (<math>\chi \approx 2{,}4\pm 0{,}2</math>) elementide näitel: <chem>K^{+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx 16</math>), <chem>Ca^{2+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx 14</math>), <chem>Cr^{3+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx 9</math>), <chem>Ti^{4+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx 7</math>). Vaatleme sõltuvust elektronegatiivusest kahelaenguliste katioonide näitel: <chem>Ca^{+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx 16</math>), <chem>S^{2+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx ..</math>), <chem>Cr^{3+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx ..</math>), <chem>Ti^{4+}</chem> (<math>\mathrm{p}K_\mathrm{arv} \approx ..</math>). --> ==Amfoteersus== Amfoteersed ioonid on sellised ioonid mis võivad käituda nii happe kui ka alusena 0–14 pH vahemikus. Heaks näiteks on <math>\mathrm{Al^{3+}}</math> mis võib olenevalt selle kontsentratsioonist lahuses ja lahuse enda pH-st esineda mitmes erinevas vormis. Kõrvalolevas graafikus on see täpsemalt välja toodud, tahked vertikaalsed jooned vastavad pKa väärtustele. Varieerides pH-d ja metalliooni kontsentratsiooni on võimalik metalliooni lahusest sademena kätte saada või vastupidi sade ära lahustada. [[File:al_predominance_diagram.png|none|400px| <math>\mathrm{Al^{3+}}</math> erinevad vormid lahuses sõltuvalt selle kontsentratsioonist ja lahuse pH väärtusest.]] ==Viited== {{viited}} mljkuzqp4ehcvdewovw8hwoqpizrf4s Anorgaaniline Keemia/Hapnikhapped 0 3872 18150 17901 2021-01-26T11:53:17Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki ==Oksohapped== Hapnikhapped või oksohapped on happelised ühendid, mis sisaldavad endas O–H rühma ja lisaks vähemalt ühte hapniku molekuli. Kõige lihtsamad hapnikhapped on mononukleaarsed happed, näiteks H<sub>2</sub>CO<sub>3</sub>, HNO<sub>3</sub>, H<sub>3</sub>PO<sub>4</sub> või H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub>. Väävelhappe tähtsust keemias ja majanduses on raske ülehinnata. Ilma väävelhappeta ei eksisteeriks paljud üldkasutatavad tooted ja kogu meie eluviis muutuks. Tänapäeval toodetakse väävelhapet meetodil, mida tuntakse kui kontaktprotsessi (contact process). Kõigepealt põletatakse väävlit, et saada SO<sub>2</sub>, mis seejärel oksüdeeritakse katalüsaatori juuresolekul SO<sub>3</sub>-ks. Järgmisena lahustatakse SO<sub>3</sub> väävelhappes: SO<sub>3</sub> + H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub> → H<sub>2</sub>S<sub>2</sub>O<sub>7</sub> Seejärel lisatakse soovitud kontsentratsiooni saamiseks vett. H<sub>2</sub>S<sub>2</sub>O<sub>7</sub> + H<sub>2</sub>O → 2H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub> Seleeni ja telluuri hapnikhappeid on võimalik saada tetrahaliidide hüdrolüüsil. Neid ühendeid on võimalik saada ka vastavate dioksiidide lahuste aeglasel aurustamisel vees.<ref name="desc">James E. House, Kathleen A. House "Descriptive Inorganic Chemistry"</ref> TeCl<sub>4</sub> + 3H<sub>2</sub>O → 4HCl + H<sub>2</sub>TeO<sub>3</sub> Telluriidid võivad eksisteerida ka erinevate polütelluriititena (nt. Te<sub>4</sub>O<sub>9</sub><sup>2−</sup>, Te<sub>6</sub>O<sub>13</sub><sup>2−</sup>), mida võib saada tahkete sooladena. Seleen- ja telluurhapetes on tsentraalaatomi oksüdatsiooni +VI, kuid need ühendid on üksteisest üsna erinevad. Seleenhape (H<sub>2</sub>SeO<sub>4</sub>) on enamiku keemiliste omaduste poolest väga sarnane väävelhappega. Enamik seleniite on isomorfsed vastavate sulfaatitega. Teisest küljest on telluurhape valemiga H<sub>6</sub>TeO<sub>6</sub>, see molekul oktaeedriline. Oma struktuuri tõttu on telluurhape suhteliselt nõrk hape.<ref name="desc" /> ====Hapnikhapete tugevus==== Mingi elemendi E mononukleaarsete oksohapete seeria puhul suureneb hapete tugevus kasvavate O aatomite arvuga. Seda suundumust saab kvalitatiivselt selgitada võttes arvesse hapniku elektron akseptoorseid omadusi. Hapniku aatomid tõmbavad elektrone endale, seega O-H side dissotseerub kergemini ja seetõttu happe tugevus kasvab. Üldiselt, mis tahes oksohappe seeria puhul on kõige kõrgema arvuga O aatomitega ühend tugevaim hape. Näiteks väheneb happelisus kloori oksohapete puhul reas: HOCl<sub>4</sub>> HClO<sub>3</sub>> HClO<sub>2</sub>> HClO. Samamoodi on H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub> tugevam hape kui H<sub>2</sub>SO<sub>3</sub> ja HNO<sub>3</sub> tugevam kui HNO<sub>2</sub>. Bell oli üks esimestest, kes üldistas anorgaaniliste hapnikhapete tugevuste reeglipärasused <ref>R.P. Bell "The Proton in Chemistry" 1959</ref>. Hapnikhapped jagatakse nelja gruppi ''n'' väärtuse järgi nende üldises valemis XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub>. Happe tugevus kasvab koos ''n'' väärtuse kasvamisega. Tänapäeval tuntakse neid seaduspärasusi kui Paulingi reegleid<ref>L. Pauling & P. Pauling "Chemistry" 1975</ref>: 1) p''K''<sub>1</sub>(XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub>) = 10 − 5''n'' 2) p''K''<sub>i+1</sub>(XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub>) = p''K''<sub>i</sub>(XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub>) + 5 Uurime kahte lähenemist nendele empiirilistele valemitele. Esimesena võtame arvesse termodünaamilise tsükli fookusega XO<sub>''n''+1</sub> elektronafiinsusel. Teisena keskendume seosele kahe teguri vahel: happe XO<sub>n</sub>(OH) p''K''<sub>a</sub> ja hapniku osalaeng konjugeeritud aluses XO<sub>''n''+1</sub><sup>−</sup>. =====Termodünaamiline lähenemine===== Dissotsiatsioonireaktsiooni HA → H<sup>+</sup> + X<sup>−</sup> (ΔG<sub>diss</sub>) termodünaamiline tsükkel on toodud joonisel. <ref>R. Schmid & A.M. Miah, J. Chem. Edu. 78 (2001) 116–11</ref>, kus on ① dehüdratatsiooni vabaenergia muutus, ③ sideme dissotsiatsioonienergia (BDE), ④ vesiniku ionisatsioonienergia ja X elektronafiinsuse (EA) summa ja ⑤ prootoni ja X- hüdratatsiooni vabaenergia muutuste summa (HE). Vastavalt Moranile määratakse suhtelised ΔGdiss väärtused peamiselt EA ja BDE summa järgi <ref>M.J. Moran, J. Chem. Edu. 83 (2006) 800–803</ref>. Arvestades ka X- hüdratatsiooni vabaenergia muutust, on ΔG<sub>diss</sub> ≈ const + BDE − EA + HE. Tähistame −(BDE − EA + HE) kui A, siis p''K''<sub>a</sub> ≈ (const + A)/(RT·log10) ≈ c + dA, kus c ja d on konstandid. HClO, HClO<sub>2</sub>, ja HClO<sub>3</sub> seeria jaoks on hea korrelatsioon c = 14 ja d= -5.4, kui A on väljendatud eV-des, lisaks veel A ≈ ''n'' + 1. Seega, p''K''<sub>a</sub> ≈ 14 − 5.4(n+1). XO–H sideme dissotsiatsioonienergia happes XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub> on umbes 400 kJ/mol, välja arvatud juhul, kui ''n'' = 1. Hüdratatsiooni vabaenergia muutuseid saab leida lihtsate arvutustega(nt molcalc). Paulingi reegleid võib üldistada kui: p''K''<sub>a</sub>(''−q'') = 10 − 5(''n''+1−''q''), kus ''q'' on konjugeeritud aluse laeng. Siin on EA ja HE kõige tugevamalt mõjutatud ''q'' väärtusest. HE ~ const·''q''<sup>2</sup>/''r''<sub>ioon</sub>, kus ''q'' on ioonlaeng ja ''r''<sub>ioon</sub>, ei muutu tunduvalt antud happe XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub> jaoks. Hüdratatsioon soodustab küll dissotsiatsiooni, kuid see on tasakaalustatud EA väärtuse vähenemisega. Mida suurem laeng, seda madalam on EA absoluutväärtus. EA muutus näilikult tühistab HE muutuse mõju. On oluline meeles pidada, et enamik ioone on stabilised vaid tänu solvaatkattele või ioonvõrele. Näiteks on sulfaatioon SO<sub>4</sub><sup>2−</sup> vaakumis ebastabiilne. Üldiselt suudab osake hoida vaid teatud hulka laengut. Seetõttu on keeruline mõõta paljude ioonide elektronafiinsuseid. Järelikult ei saa rakendada termodünaamilise tsükli abil happe p''K''<sub>a</sub> väärtust, kuid p''K''<sub>a</sub> väärtust saab mõõta otse. Toodud termodünaamiline tsükkel kirjeldab HCl dissotsiatsiooni. Sama tsükkel kehtib ka suvalise HX = XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub> happe puhul. Kui on teada HX dehüdratatsioonientalpia, sideme dissotsiatsiooni energia, vesiniku ionisatsiooni energia, kloori elektronafiinsus ja ioonide hüdratatsioonientalpia, saab arvutada happe dissotsiatsioonientalpia. Sarnaselt või arvutada ka vabaenergia ja tasakaalukonstandi, seega ka p''K''<sub>a</sub>. Hapnikhapete puhul p''K''<sub>a</sub> on ligilähedaselt proportsionaalne summale BDE(O–H) + Δ<sub>h</sub>H(A−) + EA(A). Graafik illustreerib korrelatsiooni järgmiste happete jaoks: HClO, HClO<sub>2</sub>, HClO<sub>3</sub>, HBrO, HBrO<sub>2</sub>, HBrO<sub>3</sub>, HIO, HNO<sub>2</sub>, HNO<sub>3</sub>, HMnO<sub>4</sub>, HReO<sub>4</sub>. =====Molekulaarne lähenemine===== Sageli pole eksperimentaalselt mõõdetavad näiteks EA(A), aga on teada, et p''K''<sub>a</sub> väärtused on tihedalt seotud osalaengutega<ref>Meek, T. L. (1992). Acidities of oxoacids: Correlation with charge distribution. Journal of Chemical Education, 69(4), 270. https://doi.org/10.1021/ed069p270</ref>. Aatomi võrdsustatud elektronegatiivsus molekulis või ioonis on toodud kui: χ*=(Σνχ/(η+q))/(Σν/η) Üksiku laetud aniooni jaoks ''q'' = -1 ja eeldame, et χ ≈ η. ''ν'' = ''n'' + 1 Hapniku aatomi osalaeng on avaldatav järgmiselt: q(O) = χ*-χ(O)/η(O) ~ χ*/(χ*(O) - 1 = (n+1)/(χ(O)/χ(X) + n+1) -1 Muutuja R on defineeritud kui negatiivne pöördväärtus hapniku osalaengust ''q''(O): R = -1/q(O) = (χ(O)/χ(X)ń+1)/(χ(O)/χ(X) = 1 + χ(X)/χ(O)(n+1) Üldine korrelatsioon R ja p''K''<sub>a</sub> vahel on p''K''<sub>a</sub> = aR + b. Vastavalt graafikule …, a = −5.4, b = 19.7. Hoolimata a ja b väärtustest, same kirjutada: pKa = a + b + an(χ(X)/χ(O)) + a(χ(X)/χ(O)) Kui a ≈ χ(O) ja χ(E) ≈ χ(O), a = −5.0 ja b = 15.5, siis muutub valem kujule, mis on esitatud Huheey poolt <ref>Hyheey "Inorganic Chemistry: Principles of Structure and Reactivity" 1972</ref>: p''K''<sub>1</sub>(XO<sub>''n''</sub>(OH)<sub>''m''</sub>) = 10.5 − 5.0''n'' − χ(E) Muidugi meenutab see esimese Paulingi reegli valemit. Tuleb märkida, et lähenemine kasutades osalaenguid ei suuda ennustada hapete HMnO4 and HReO4 p''K''<sub>a</sub> väärtuseid, sest χ(E) väärtuste arvutamiseks on vajalik esimene IE energia. Kui võtta keskmine konfiguratsioonienergia d-elektronide energia tasemetest, siis olukord paraneb. ====Asendatud oksohapped==== Kui üks või rohkem -OH rühma on asendatud teiste rühmade poolt, saadakse asendatud oksohapped, nt fluoroväävelhape O<sub>2</sub>SF(OH), aminoväävelhape O<sub>2</sub>S(NH<sub>2</sub>)OH. Kuna fluor on väga elektronegatiivne, siis see tõmbab väävli aatomi elektrone enda poole ning selle tulemusena on asendatud hape tugevam kui asendamata O<sub>2</sub>S(OH)<sub>2</sub>. Elektronaktseptor asendajana on ka nt -CF<sub>3</sub> tugevas happes trifluorometüülsulfoonhappes CF<sub>3</sub>SO<sub>3</sub>H (so O<sub>2</sub>S(CF<sub>3</sub>)(OH)). Vastupidiselt on vaba elektronpaariga grupp -NH<sub>2</sub>, mis loovutab elektontihedust väävli aatomile pi-sideme kaudu. See laengu ülekanne vähendab tsentraalse aatomi positiivset laengut ja nõrgendab hapet. <ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref> Jälgida tuleb ka seda, et kõik oksohapped ei jälgi mustrit, et keskne aatom on ümbritsetud OH ja O rühmade poolt. Mõnel juhul on H aatom otseselt seotud keskse aatomiga nagu fosforishappes H<sub>3</sub>PO<sub>3</sub>. H<sub>3</sub>PO<sub>3</sub> on seega tegelikult vaid diprotoonne hape, sest asendades fosforiga seotud OH rühmad, jääb alles P-H side, milles H on mittehappeline prooton. H-P side on mittehappeline, sest P aatomi elektronide tõmbe võime on palju väiksem kui hapnikul. <ref name="atkins"> D. F. Shriver, P. Atkins et al. "Inorganic chemistry </ref> lc3mzabkr5902st8b7admxsca34e51r Anorgaaniline Keemia/Sideme kolmnurk 0 3873 18547 18293 2022-01-25T19:55:22Z Skollom 2547 wikitext text/x-wiki ==Sissejuhatus== Sideme kolmnurka kasutatakse selleks, et illustreerida elektronegatiivsuse olulisust ja selle mõju sideme tüübile. On ammu teada, et keemilisi sidemeid saab jaotada kolmeks fundamentaalseks tüübiks: ioonilisteks, kovalentseteks ja metallilisteks. Puhas kovalentne side, kus elektronid on võrdselt jaotunud kahe tuuma vahel, esineb ainult homonukleaarsete kaheaatomiliste molekulide korral, näiteks nagu H2, F2 ja O2. Kõikide heteronukleaarsete molekulide korral on alati kindel protsent sideme komponendist iooniline aatomite elektronegatiivsuste erinevuste tõttu. Avastus, et on olemas vahepealne ala kovalentse ja ioonilise sideme vahel, viis 1940-l sideme kolmnurga väljatöötamiseni. Algne, van Arkeli poolt 1941. aastal välja töötatud sideme kolmnurk määratles, et on kolm peamist tüüpi keemilist sidet, millest igaüks asetus võrdkülgse kolmnurka eri tippudesse. Ühendid või elemendid, mis on oma omadustelt vahepealsed, asuvad piki kolmnurga külgi. van Arkel ei paigutanud ühendeid kolmnurga sisse. Ketelaar arendas 1947. aastal sideme kolmnurka edasi, asetades ühendeid lisaks kolmnurga külgedele ka kolmnurga sisse. Alleni kolmnurk juba võttis kasutusse konfiguratsioonienergia, mis on ühe elektroniga valentskihi vaba aatomi keskmine energia põhiolekus. Jenseni kvantitatiivne kolmnurk põhineb Martynov & Batsanov elektronegatiivsuste skaalal. Esineb ka Jenseni kolmnurka versioon, mis põhineb Paulingu elektronegatiivsusel ning võtab arvesse 481 põhirühma binaarseid ühendeid. Norman arendas kolmnurka nii, et see oli kahes deminsioonis kvantitatiivne ning nagu Jenseni oma põhineb elektronegatiivsusel. Sideme kolmnurgad, nagu on näidatud eelmistel joonistel, on oma olemuselt kvantitatiivsed. X-teljel on aatomite keskmine elektronegatiivusus. Kuna elektronegatiivusus suureneb piki perioodi, jäävad metallilised sidemed kolmnurga vasakule poole ja kovalentsed sidemed paremale poole. Y- teljel on kahe aatomi vaheline elektronegatiivsuste erinevus. Puhtalt metallilised ja kovalentsed sidemed ilmnevad kolmnurga põhjas, kus ei ole aatomite vahelist elektronegatiivsuste erinevust. Iooniline side asub kolmnurga tipus, kus esineb suurim elektronegatiivuste erinevus. <ref>Pfennig, B., W. An Introduction to Chemical Bonding. Principles of Inorganic Chemistry, 2015. </ref> ==Sidemete tüübid== Metalliline side tekib, kui elektronegatiivsuste erinevus on null või väga väike ja aatomite keskmine elektronegatiivsus on samuti väike. Metalliline side tekib, sest metallidel on madalad ionisatsioonienergiad ja seetõttu nad kaotavad lihtsasti valentselektrone ja moodustavad katioone, kus ioniseeritud elektronid jaotuvad üle kogu metallitüki. Metalliline side esineb nii sama tüüpi metalliaatomite vahel kui ka kahe või enama erineva metalli aatomite vahel (sellisel juhul nimetatakse neid sulamiteks). Metallilisel sidemel ei ole suunda, mistõttu on metallidel kõrged sulamis- ja keemistemperatuurid. Samal ajal kui keskmine elektronegatiivsus suureneb piki perioodi, toimub järkjärguline üleminek metalliliselt kovalentsele sidemele, kui elemendid muutuvad metallilistest mittemetallilisteks. Kovalentne side esineb tavaliselt mittemetalli aatomite vahel, kus aatomite elektronegatiivsuste erinevus on olematu või väga väike. Kovalentses sidemes on valentselektronid jagatud aatomite vahel. Nendel sidemetel on tavaliselt suund, sest jagatud elektronpaar või -paarid on lokaliseeritud sideme moodustavate aatomite vahele. Selle tulemusena on kovalentsetes ühendites tüüpiliselt palju madalamad sulamis- ja keemistemperatuurid kui metallilistes ühendites. Kolmandaks moodustuvad ioonilised sidemed elementide vahel, mis asuvad perioodilisustabeli erinvates otstes, kus on suur erinevus aatomite elektronegatiivsustes. Tüüpiliselt on tegemist metalli ja mittemetalli elemendi aatomitega. Kuna metallidel on väga madalad ionisatsioonienergiad (IE) ja mittemetallidel on suured elektronafiinsused (EA), siis saab ioonilist sidet iseloomustada ühe või rohkema elektroni üleminekuga ühelt aatomilt teisele. Moodustub katioon-anioon paar. Ioonide vahel oleval elektrostaatilisel tõmbejõul ei ole suunda ja seetõttu on ioonilise sideme puhul tegemist suhteliselt kõrgete sulamis- ja keemistemperatuuridega. Enamik ioonilisi tahkiseid on insulaatorid, sest ioonid on kristallvõres oma kohale fikseeritud. Siiski muutuvad tahkised elektrit juhtivateks sulas olekus või kui nad on lahustunud vesilahuses. Erinevate sidemetüüpide eristamine, eriti polümeersete ainete puhul, on üsna meelevaldne ja harva on võimalik ühendeid lõplikult kategoriseerida kui 100% iooniline, kovalentne või metalliline. Seda märkas ka Allen, kes tõi sisse väiksema kolmnurkse poolmetallide piirkonna, kus on madal ∆χ ja keskmine χav. Jensen pani tähele, et ei ole kindlaid piire või järske üleminekuid, mis eraldavad metallilisi, kovalentseid ja ioonilisi sidemeid sisaldavaid aineid. Enamik ühendeid on segu kahest (mõnikord isegi kolmest) sidemetüübist ja neil on mõlemale sidemetüübile iseloomulikke omadusi, näiteks pooljuhid ja Zintl ühendid. Seega on ühendite klassifitseerimine ioonilisteks, kovalentseteks ja metallilisteks ülelihtsustus, peaaegu kõik ühendid on omadustelt vahepealsed. Oleks õigem öelda, et elemente ja paljusid ühendeid saab kategoriseerida kui valdavalt ioonilisteks, kovalentseteks või metallilisteks, sest enamikul neist on vähemalt kahele sidemetüübile iseloomulikud tunnused. Asja teeb keerulisemaks ka see, et mõned ühendid (nt N2O5 ja PCl5), mis on valdavalt kovalentsed molekulaarsed ained gaasifaasis, sisaldavad mitmeaatomilisi katioone ja anioone kondenseeritud faasis. Hoolimata nendest piirangutest annab binaarsete ühendite asukoht sideme kolmnurgas hea vihje selle kohta, millist tüüpi side ühendis esineb. Samas esinevad tühimikud nii ioonsete ja kovalentsete ainete poolt hõivatud piirkondade vahel, samuti metallide ja mittemetallide vahel. Need tühimikud sisaldavad aineid, mida üldiselt peetakse iseloomult „vahepealseteks“. ==Piiride määratlemine== Ühendite valik sidemetüüpide vaheliste piiride määratlemiseks peaks piirduma binaarsete ühenditega, mis on eraldatud ja puhastatud, neil on kindlalt teadaolevad struktuurid ja nad sisaldavad ainult heteronukleaarseid sidemeid. Viimane kriteerium välistab mitut tüüpi ühendid, näiteks * Diskreetsete kahetuumaliste ioonidega ühendid, mida võib nimetada ioonseteks (kuna need sisaldavad ioone), kui ka kovalentseteks (kuna osa ioonidest on mitmeaatomilised). * Molekulaarsed ühendid (sealhulgas klastrid), mis sisaldavad nii homo- kui ka heteronukleaarseid kovalentseid sidemeid. * Zintl-ühendid, millel on teatud määral metalliline interaktsioon ja mis sisaldavad lihtsaid katioone ning laiendatud mitmeaatomilised võrgustikud, mis koosnevad kovalentselt seotud aatomitest, millel igaühel on formaalne negatiivne laeng. Analüüsiti 321 ühendit, mis moodustati 1,2 ja 12-18 rühmade elementidest ja mis asusid 1-6 perioodis. Nendes ühendites on sidemed valdavalt ühte tüüpi. Ühendite jaoks joonistati graafik ∆χ vs (χav)w. Ühendid, mis on defineeritud kui kovalentsed ja ühendid, mis on defineeritud kui ioonilised, on eraldatud sirge joonega võrrandiga ∆χ = 0.62(χav)w, nagu on näidatud joonisel 4. See viitab sellele, et binaarsed ühendid, millel on osaline aatomilaeng suurem kui ±0.31 sideme kohta, on valdavalt ioonilised, samas need, millel osalaengute väärtused on väiksemad kui 0.31, on valdavalt kovalentsed. See on vastuolus Paulingu arusaamaga, mille kohaselt 50% ioonilist iseloomu märgib eraldusjoont. Kovalentse-ioonilise ja kovalentse-poolmetalli piiride kõrval on väike kolmnurkne piirkond, mis sisaldab väga vähe ioonilisi või kovalentseid ühendeid. Enamik ühendeid, mida üldiselt peetakse ioonilise ja kovalentse vahepealseks, on leitavad selles piirkonnas. Mõned ühendid ei ole leitavad nende eeldatavates kolmnurga piirkondades, enamikku neist võib liigitada järgmiselt: * 14 ühendit (InCl, InBr, InI, GaCl, GaBr, GaI, TlCl, TlBr, TlI, PbCl2, PbBr2, PbI2, BiF3, and Bi2O3, mis on ioonilised, on tegelikult kovalentses piirkonnas või sellele väga lähedal (viis nendest on eelpoolkirjeldatud väikeses kolmnurkses piirkonnas). On võimalik, et nende ühendite „vale paigutus“ on tingitud χ-i definitsioonist kui kõikide aatomi valentselektronide keskmine energia ühe elektroni kohta. Aatomi jaoks konfiguratsiooniga snpm on elektronegatiivsus χ = n(εs)+m(εp)/(n+m). Nende ühendite valdavalt iooniline iseloom viitab sellele, et metalliaatomitel on elektronegatiivsused tunduvalt madalamad kui eelneva võrrandi põhjal saadud. Metalli s elektronid võtavad sidumisel vähe osa, nii et εs kaasamine annab nende elementide jaoks ekslikult kõrged χ väärtused ja seega madalad ∆χ ning kõrged (χav)w väärtused nende ühenditele mittemetallidega. See on eriti asjakohane Tl(I), Pb(II) ja Bi(III) ühendite jaoks, mille 6s orbitaale stabiliseerivad märkimisväärselt relativistlikud efektid. * Ainsad kovalentsena määratletud ühendid, mis on ioonses piirkonnas, on polümeersed ühendid HgO, PbF4, SnF4, SnF2 ja GeF2. Seega on see järjekordne näide domineeriva sidemetüübi ja asukoha vahelisest kokkuleppelisest iseloomust sideme kolmnurgas. ===Metall-mittemetall piir=== On väga raske määratleda piiri metallide ja mittemetallide vahel, kuna väga vähesed stöhhiomeetrilised binaarsed ühendid on metallilised. Joonisel 4 on märkimisväärne lõhe nende ühendite vahel, mis on defineeritud kui metallid ja nende vahel, mis on defineeritud kui mittemetallid. Nende kaks piirkonda kolmnurgas on eraldatud kõverate joontega ja sinna piirkonda jäävad pooljuhid. Sulamid LiBi ja NaBi on väga lähedal vahepealsele poolmetalli piirkonnale, vaatamata oma „tüüpilisele sulamistruktuurile“. Nad asuksid metallilise piirkonna keskel, kui Bi elektronegatiivsust hinnataks ainult selle 6p orbitaalide energia põhjal. ==Vahepealsed ained== Piirkondade vahelised piirid saab täpsemalt määratleda teise graafiku abil, ∆χ vs (χav)w väärtustest, mis on kujutatud joonisel 5. Graafikul on kujutatud 62 ainet (8 elementi ja 54 ühendit), mida tavaliselt kirjeldatakse kui "vahepealset". Neid saab edasi liigitada järgmiselt: * Kovalentne-iooniline (23 ühendit). Kaheksateist nendest ühenditest asuvad ülalpool kirjeldatud väikese kolmnurkse ala sees, mis on joonistel 4 ja 5 eraldatud kovalentsest piirkonnast katkendliku joonega. Viiest ülejäänust AlN on kovalentse-ioonilise piiril, kaks (Cd3N2 ja Zn3N2) on ioonilises piirkonnas (ehkki väga lähedal kovalentsele-ioonilisele piirile) ja kaks (SnS ja PbS) on kovalentses piirkonnas, kuid väga lähedal kolmnurksele alale, mis sisaldab enamikku vahepealseid ühendeid. ZnSe, BeSe, CdSe ja Be2C on väga lähedal poolmetalli piirkonnale. Be2C (ja Al4C3) on võimalik kirjeldada kui „soolalahuse ja poolmetalli piiripeal olevat ühendit“ ja ab initio arvutus viitab sellele, et Be2C on suures osas ioonne. CdSe on pooljuht. * Kovalentne-metalliline (34 ainet). 8 poolmetalli elementi ja 17 ühendit 26-st kovalentsest-metallilisest ühendist on ülalpool defineeritud poolmetalli piirkonnas. AlSb ja InSb on just metallilise piirkonna sees ja GaSb on metallide ja poolmetallide vahelisel piiril. * Iooniline-metalliline (5 ühendit). Need ühendid on samuti poolmetalli piirkonnas. Kahe metalli vaheline ühend CsAu, mis sisaldab siirdemetalli elektronegatiivsusega 1.92 PU, on metalli-mittemetalli piiri peal. <ref>Meek, T., L, and Garner, L., D. Electronegativity and the Bond Triangle, 2005. </ref> 90p2gpbukfbhxmlallm52h8zdo26or5 Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Isomeeria 0 3874 18226 17850 2021-03-29T11:58:30Z 2001:7D0:87DF:B980:2C64:B2CC:D326:593 wikitext text/x-wiki <!--== BRUTOVALEMID == '''Brutovalem ehk molekulvalem ehk summaarne valem''' väljendab ühendi element­koostist, kuid ei märgi kuidas on ühendis aatomid omavahel seotud. Seetõttu võib ühele brutovalemile vastata mitu ühendit. Need ühendid võivad sisaldada erinevaid funkt­sionaalrühmi ja olla erinevate keemiliste ning füüsikaliste omadustega. Selleks, et leida brutovalemile vastavate ühendite seast just see, mis vastab ülesandes kirjeldatud omadustele, tuleb omada teadmisi nii isomeeriast kui ka funktsionaalrühmadele iseloo­mulikest reaktsioonidest. Ülesanne 1 Süsivesiniku põlemisel tekkis 3,08 mg süsihappegaasi ja 1,44 mg vett.Leidke antud süsivesiniku brutovalem. Lahendus: Esmalt märkame, et tegemist on süsivesinikuga. Järelikult tema brutovalemi võib esitada kujul C<sub>''x''</sub>H<sub>''y''</sub>. Kirjutame antud süsivesiniku põlemisreaktsiooni: <div style="text-align:center;"><math>{\text{C}}_{x}{\text{H}}_{y}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}a{\text{O}}_{2}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}b{\text{CO}}_{2}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}c{\text{H}}_{2}\text{O}</math></div> Esialgu võib tunduda, et tundmatuid koefitsiente on liiga palju. Vaatamata sellele, on neid päris lihtne leida, sest süsihappegaasis olev süsinik võib pärineda ainult süsivesinikust. Seega tekkinud süsihappegaasi koefitsient peab olema võrdne süsivesinikus oleva süsiniku koefitsiendiga, ehk <math>b\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}x</math>. Sama moodi on ka vee molekulis sisalduva vesinikuga. Ainult et tulenevalt asjaolust, et vees on kaks vesinikku, siis <math>c\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}y/2</math>. Hapniku koefitsiendi võime väljendada kui tekkinud süsihappegaasi ja tekkinud vee koefitsientide summana <math>a\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}b\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}c/2\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}x\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}y/4</math>. Paneme reaktsiooni kirja uuete koefitsientidega: <math>{\text{C}}_{x}{\text{H}}_{y}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\left(x\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}y/4\right){\text{O}}_{2}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}x{\text{CO}}_{2}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}y/2{\text{H}}_{2}\text{O}</math>. Brutovalemi määramiseks tuli leida ''n''(C) ja ''n''(H). Reaktsioonivõrrandist järeldub, et <math>n\left(\text{C}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}n\left({\text{CO}}_{\text{2}}\right)</math>ning <math>n\left(\text{H}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}2n\left({\text{H}}_{2}\text{O}\right)</math>(vees on kaks vesinikku). Arvutame süsihappegaasi ja vee moolide arvu <math>n\left(\text{H}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}2n\left({\text{H}}_{2}\text{O}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}2\cdotp \mathrm{1,44}\cdotp {10}^{-3}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}/18\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}16\cdotp {10}^{-5}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}</math> <math>n\left(\text{C}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}n\left({\text{CO}}_{2}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{3,08}\cdotp {10}^{-3}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}/44\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}7\cdotp {10}^{-5}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}</math> Leiame nüüd ''x'' ja ''y'' väärtused: <math>x\mathrm{\colon }y\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}n\left(\text{C}\right)\mathrm{\colon }n\left(\text{H}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}7\cdotp {10}^{-5}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}\mathrm{\colon }16\cdotp {10}^{-5}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}7\mathrm{\colon }16</math> Vastus: Antud süsivesiniku brutovalem on C<sub>7</sub>H<sub>16</sub>. == Isomeeria == Isomeerid on ühendid, millel on ühesugune brutovalem, kuid erinevad struktuurilt kõr­valahelate ruumilise asendi, paigutuse või funktsionaalrühma poolest. Kaks ühendit on üksteise suhtes struktuuriisomeerid, kui nad erinevad üksteisest selle poolest, kuidas ühendis olevad aatomid on omavahel seotud. Struktuuriisomeerid jagatakse:* Ahelaisomeerideks – ühendid, millel on erinev süsivesinikahel. Näiteks: <div style="text-align:center;">[[Image:Image1.png|middle]]</div>* Asendiisomeerideks – ühendid, mille funktsionaalrühmad või kõrvalahelad paik­nevad süsivesinikahelas erinevate süsinike juures <div style="text-align:center;">[[Image:Image2.png|middle]][[Image:Image3.png|middle]]</div>* Funktsionaalrühma isomeerid – ühendid, millel on erinevad funktsionaalrühmad <div style="text-align:center;">[[Image:Image4.png|middle]][[Image:Image5.png|middle]]</div> Stereoisomeerid on ühendid, mis erinevad üksteisest ainult kõrvalahelate ruumilise asetuse poolest. Siin materjalis piirdume ''cis-trans'' isomeeriaga.* ''Cis-trans'' isomeeria esineb alkeenides, kus ükski kaksiksidet moodustav süsinik pole seotud kahe samasuguse naaberrühma või -aatomiga. <div style="text-align:center;">[[Image:Image6.png|middle]]</div>Isomeeri, kus kahel kaksiksidemega seotud süsinikuaatomil on sama naaber­aatom või -rühm ühel pool kaksiksidet nimetatakse ''cis'' isomeeriks. Isomeeri, kus kahel kaksiksidemega seotud süsinikuaatomil on sama naaberaatom või -rühm erineval pool kaksiksidet nimetatakse ''trans'' isomeeriks.<div style="text-align:center;">[[Image:Image7.png|middle]]</div> <div style="text-align:center;">[[Image:Image8.png|middle]]</div> == BRUTOVALEMILE VASTAVATE STRUKTUURIDE LEIDMINE == Nüüd vaatame etappide kaupa, kuidas leida kõik vajalikud isomeerid, mis vastavad ühele brutovalemile. Selleks on vaja:# Tuvastada ühendi küllastumatuse aste. Selle alusel leida mitu π-sidet või tsüklit see ühend võib sisaldada. # Kirjutada välja kõik võimalikud ühendite skeletid ning need nummerdada. # Kirjutada välja iga skeleti kõik võimalikud stuktuuriisomeerid. # Leida kõik ühendid, kus on süsinike vahel kaksikside ning vaadelda nende puhul stereoisomeeride olemasolu võimalust. Kui stereoisomeerid on olemas, siis kirjutada need välja. # Nummerdada kõik leitud isomeerid. Järgnevas näites teeme läbi eelpool toodud isomeeride leidmise etapid. Küllastumatuse aste (''k'') näitab mitu π-sidet või tsüklit sisaldab orgaaniline ühend. Selle määramiseks tuleb asendada kõik brutovalemis sisalduvad ühevalentsed aatomid vesinikuga. Saadud brutovalem avaldub kujul: <math>{\text{C}}_{n}{\text{H}}_{2n+2-2k}</math>või kui ühendis on hapnikku <math>{\text{C}}_{n}{\text{H}}_{2n+2-2k}{\text{O}}_{m}</math>. Selle valemi järgi saab leida ''k'' väärtuse. Ühendi skelett on ainult süsinike ahel, mis näitab millist süsinike paigutust võimaldab antud ühend. Leiame ühendi C<sub>6</sub>H<sub>10</sub> küllastumatuse astme ja kõik võimalikud skeletid: Alustame küllastumatuse astme määramisest: <math>{\text{C}}_{6}{\text{H}}_{10}\rightarrow {\text{C}}_{6}{\text{H}}_{14-2\cdot k}</math>, ehk ''k'' = 2. Järelikult ühendis võib olla kas üks π-side ja üks tsükkel, kaks π-sidet või kaks tsüklit. Nüüd üritame leida kõik tsükleid mitte sisaldavaid skelette. Skelettide leidmiseks on vaja alustada kõige pikemast võimalikust süsinikahelast ning minna järjest väiksemate juurde. Hetkel koosneb kõige pikem ahel kuuest süsinikust: Märgin selle skeleti numbriga 1. <div style="text-align:center;">[[Image:Image38.png|top]]</div> Järgmine põhiahel peab olema ühe võrra väiksem. Üle jääb üks süsinik, mis läheb liitub ahelaga metüülrühmana. Metüülrühm asub kolmanda süsiniku aatomi küljes. Märgin selle skeleti numbriga 2 ning lisan eristamiseks teisest sama pikast skeletist A. Ehk antud skeleti number on 2A. <div style="text-align:center;">[[Image:Image39.png|top]]</div> Metüülrühm asub teise süsiniku küljes. Märgin selle skeleti 2B. <div style="text-align:center;">[[Image:Image40.png|top]]</div> Järgmine põhiahel koosneb neljast süsinikust. Üle jääb kaks süsinikku, mis võivad liituda põhiahelale kui kaks metüülrühma või kui etüülrühm. Kuna meie põhiahela pikkus on neli süsinikku, siis etüülrühma lisamisel tekiksid vastavalt skeletid 1 või 2A. Seega on võimalikud skeletid: Metüülrühmad on kahe erineva süsiniku küljes. Olgu see skelett 3A. <div style="text-align:center;">[[Image:Image23.png|top]]</div> Mõlemad metüülrühmad on ühe süsiniku küljes. Olgu see skelett 3B. <div style="text-align:center;">[[Image:Image24.png|top]]</div> Järgmises põhiahelas on kolm süsinikku. Üle jääb veel kolm süsinikku: üks propüül-, üks etüül- ja üks metüül- või kolm metüülrühma. Lisades kolme süsiniku pikkusele põhi­ahelale propüül- või etüülrühma pikendab see põhiahelat, mistõttu jõuaksime eelpool leitud skelettideni. Seega sobib variant, kus liituvad kolm metüülrühma. Ainuke süsinik, mille külge saab panna metüülrühma nii, et ei pikeneks põhiahel on keskmine süsinik, mis ei saa seostuda veel kolme metüülrühmaga. Järelikult pole võimalik kolmest süsini­kust koosnev skelett. Alles on jäänud tsüklit sisaldavad skeletid. Kõige suurem tsükkel koosneb kuuest süsini­kust. Märgime selle skeleti numbriga 4. <div style="text-align:center;">[[Image:Image25.png|top]]</div> Järgmine tsükkel koosneb viiest süsinikust. Üle jääb üks metüülrühm. Märgime selle skeleti numbriga 5. <div style="text-align:center;">[[Image:Image26.png|top]]</div> Järgmine tsükkel koosneb neljast süsinikust. Üle jäävad kas üks etüülrühm või kaks metüülrühma. Märgime skeleti etüülrühmaga tähisega 6A, et eristada teistest. Skeleti kahe kõrvuti oleva metüülrühmaga 6B. Kahe vastamisi metüülrühmaga 6C ja skeleti kahe metüülrüh­maga ühe süsiniku küljes 6D. {| style="border-spacing:0;margin:auto;width:16.51cm;" |- | align=center| [[Image:Image41.png|top]] | align=center| [[Image:Image42.png|top]] | align=center| [[Image:Image43.png|top]] | align=center| [[Image:Image44.png|top]] |- | align=center| 6A | align=center| 6B | align=center| 6C | align=center| 6D |- |} Edasi vaatame skelette, kus tsükkel koosneb kolmest süsinikust. Üle jäävad veel kolm süsinikku. Sobivad variandid: propüül-, üks etüül- ja üks metüül- või kolm metüülrühma. Märgime propüülrühmaga skeletid 7A-ks ja 7B-ks. {| style="border-spacing:0;width:8.202cm;" |- | align=center| [[Image:Image27.png|top]] | align=center| [[Image:Image28.png|top]] |- |} Märgime need kaks skeletti 7C-ks ja 7D-ks. {| align="center" style="border-spacing:0;width:8.2cm;" |- | align=center| [[Image:Image29.png|top]] | align=center| [[Image:Image30.png|top]] |- |} Märgime need kaks skeletti 7E-ks ja 7F-ks. {| align="center" style="border-spacing:0;width:8.2cm;" |- | align=center| [[Image:Image31.png|top]] | align=center| [[Image:Image32.png|top]] |- |} Ühendit, mis sisaldaks kahte kolme süsinikuga tsüklit, me ei kirjuta, kuna selline skelett on ülimalt ebastabiilne. Seega oleme leidnud kõik võimalikud skeletid ühendile C<sub>6</sub>H<sub>10</sub>. Kokku saime 17 skeletti. Näitame nüüd skeleti 2A näitel struktuursete isomeeride välja kirjutamist. Me teame, et antud ühendit iseloomustav küllastumatuse aste on kaks. Kuna skelett 2A ei sisalda tsükleid, siis peab antud skeletiga isomeerid sisaldama kahte π-sidet. Järelikult nendes isomeerides on kas kaks kaksiksidet või üks kolmikside. Alustame kolmiksidet sisalda­vatest isomeeridest: Sellise skeleti puhul on kolmikside võimalik ainult äärmiste süsinikuaatomite vahel. Seega on ainult üks kolmiksidet sisaldav isomeer. <div style="text-align:center;">[[Image:Image33.png|top]]</div> Paigutame ühe kaksiksideme äärmiste süsinike vahele ning leiame kõik võimalikud teise kaksiksideme asukohad. Neljas isomeer, kus kaks kaksiksidet on kõrvuti, on eba­stabiilne. Me võime selle välja kirjutada, kuid parem on seda mitte arvestada. {| style="border-spacing:0;margin:auto;width:16.51cm;" |- | align=center| [[Image:Image34.png|top]] | align=center| [[Image:Image45.png|top]] | align=center| [[Image:Image47.png|top]] | align=center| [[Image:Image46.png|top]] |- |} Lisaks struktuursetele isomeeridele vaatame stereoisomeeride olemasolu. Kolmest leitud püsivast isomeerist ainult ühe ühendi kaksiksideme juures on erinevad rühmad, mis on aluseks ''cis''- või ''trans''-isomeeriale. See on 1. isomeeri side 3. ja 4. süsiniku vahel. Leiame isomeerid: {| align="center" style="border-spacing:0;width:8.2cm;" |- style="border:none;padding:0cm;" | align=center| [[Image:Image48.png|top]] | align=center| [[Image:Image49.png|top]] |- style="border:none;padding:0cm;" | align=center| trans | align=center| cis |- |} Kokku saime skeletile 2A 5 struktuuriisomeeri, millest 4 on stabiilsed, ning 2 stereoiso­meeri. Kuna igal skeletil võib olla mitu struktuuriisomeeri, siis selleks, et mitte ajada segamini erinevatele skelettidele kuuluvaid isomeere, märgime leitud stabiilsed struktuuriisomeerid tähtedega a, b, c ja d. Leitud stereoisomeerid märgime lisades vas­tavale struktuuriisomeeri märgistavale tähele alumise või ülemise kriipsu. Kuna me leid­sime isomeerile 1 (ehk b) kaks stereoisomeeri, märgime need <u>b</u> ja b. Pane tähele, et leitud stereoisomeerid ei lisandu varem leitud 2Ab isomeerile, vaid asendavad seda. Selleks, et leida kõik ühendile C<sub>6</sub>H<sub>10</sub> vastavad isomeerid tuleks samal viisil jätkata ja käia läbi kõik leitud skeletid. On selge, et isomeere tuleb väga palju, ent kui igat sammu teha tähelepanelikult, siis see osutub mahukaks, kuid mitte raskeks ülesandeks. Vaatame nüüd ülesannet, kus on vaja otsida isomeere brutovalemi järgi. Ülesanne 2 1,76 grammi orgaanilise aine põlemisel tekkis 3,52 grammi süsihappegaasi ja 1,44 grammi vett. Antud orgaanilise aine aurude tihedus õhu suhtes on 1,52. Tooge kõik antud ülesande tingimusi rahuldavate orgaaniliste ainete struktuu­rivalemid. Lahendus: Erinevalt ülesandest 1, antud orgaaniline aine võib sisaldada ka hapnikku, kuna pole öeldud, et tegemist on just süsivesinikuga. Järelikult selle orgaanilise aine brutovalem avaldub kujul C<sub>''x''</sub>H<sub>''y''</sub>O<sub>''z''</sub>. Kasutades sama loogikat nagu ülesandes 1 kirjutame kirjeldatud reaktsioonivõrrandi: <math>{\text{C}}_{x}{\text{H}}_{y}{\text{O}}_{z}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}a{\text{O}}_{2}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}x{\text{CO}}_{2}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}y/4{\text{H}}_{2}\text{O}</math>. Hapniku koefitsienti väljendame tundmatuga, kuna me ei tea täpselt kui palju hapniku on antud orgaanilises aines. Analoogselt ülesandele 1 leiame süsiniku ja vesiniku moolide arvu: <math>n\left(\text{H}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}2n\left({\text{H}}_{2}\text{O}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}2\cdotp \mathrm{1,44}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}/18\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,16}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}</math> <math>n\left(\text{C}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}n\left({\text{CO}}_{2}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{3,52}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}/44\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,08}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}</math> Selleks, et määrata hapniku moolide arvu ühendis, leiame selles sisalduva hapniku massi: <math>m\left({\text{C}}_{x}{\text{H}}_{y}{\text{O}}_{z}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}m\left(\text{C}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}m\left(\text{H}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}+\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}m\left(\text{O}\right)</math>ehk <math>m\left(\text{O}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}m\left({\text{C}}_{x}{\text{H}}_{y}{\text{O}}_{z}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}-\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}m\left(\text{C}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}-\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}m\left(\text{H}\right)</math> <math>m\left(\text{C}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,08}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}\cdotp 12\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,96}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}</math>ja <math>m\left(\text{H}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,16}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}\cdotp 1\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,16}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}</math>, seega <math>n\left(\text{O}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\left(\mathrm{1,76}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}-\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,96}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}-\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,16}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g}\right)/16\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{0,040}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{mol}</math>. Nüüd saame leida antud aine brutovalemi: <math>x\mathrm{\colon }y\mathrm{\colon }z\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}n\left(\text{C}\right)\mathrm{\colon }n\left(\text{H}\right)\mathrm{\colon }n\left(\text{O}\right)\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}2\mathrm{\colon }4\mathrm{\colon }1</math>. Seega aine valem on (C<sub>2</sub>H<sub>4</sub>O)<sub>''q''</sub>. Koefitsient ''q'' näitab, et leitud aine võib olla ka C<sub>4</sub>H<sub>8</sub>O<sub>2</sub> (''q'' = 1) või C<sub>6</sub>H<sub>12</sub>O<sub>3</sub> (''q'' = 2) jne tulenevalt sellest, et aatomite suhted on neil samasugused. Selleks, et teha kindlaks ''q'' väärtuse, kasutame aine aurude tihedust. Avogaadro seaduse kohaselt on ühesugustes tingimustes kahe gaasi tiheduse jagatis võrdne nende molaarmasside jagatisega:<math>M{\left({\text{C}}_{2}{\text{H}}_{4}\text{O}\right)}_{q}/{M}_{\text{õhk}}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{1,52}</math>, millest <math>M{\left({\text{C}}_{2}{\text{H}}_{4}\text{O}\right)}_{q}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}=\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\mathrm{1,52}\cdotp {M}_{\text{õhk}}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\approx \phantom{\rule{0.5em}{0ex}}44\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\text{g/mol}</math>. Kuna <math>M\left({\text{C}}_{2}{\text{H}}_{4}\text{O}\right)=M{\left({\text{C}}_{2}{\text{H}}_{4}\text{O}\right)}_{q}</math>siis ''q'' = 1, ehk antud aine valem ongi C<sub>2</sub>H<sub>4</sub>O. Nüüd leiame kõik seda valemit rahuldavad struktuuriisomeerid. Küllastumatuse aste on <math>{\text{C}}_{2}{\text{H}}_{4}\phantom{\rule{0.5em}{0ex}}\rightarrow \phantom{\rule{0.5em}{0ex}}{\text{C}}_{2}{\text{H}}_{6-2k}</math>, ehk ''k&nbsp;''<nowiki>=&nbsp;1. Ehk antud aine võib sisal­dada 1 tsükli</nowiki>t või 1 π-sidet. Leiame kõigepealt atsüklilised skeletid. Kõige pikem süsiniku ahel võib koosneda kahest süsinikust. Kuna süsinikke on ainult kaks, siis lühemaks see minna ei saa. Ehk see on ka ainuke võimalik atsükliline skelett. Skeletti, kus kahe süsiniku vahel on hapnik me ka ei käsitle, kuna ühendis peab olema kaksikside, mis on dimetüüleetris võimatu. Antud skeletil on kaks võimalikku asendiisomeeri: kaksikside on kas süsinike vahel või ühe süsiniku ja hapniku vahel: {| style="border-spacing:0;width:15.134cm;" |- | align=center| [[Image:Image37.png|top]]ja [[Image:Image36.png|top]] |- |} Vaatame nüüd tsüklilisi isomeere. Ainuke võimalik tsükkel antud aine puhul on heteroatomaarne tsükkel hapnikuga ehk epoksiid (isomeer 3): <div style="text-align:center;margin-left:1.3cm;margin-right:0cm;">[[Image:Image35.png|top]]</div> == Erinevatele funktsionaalrühmadele iseloomulikud reaktsioonid == Brutovalemi ülesanded sisaldavad sageli reaktsioone erinevate orgaaniliste ainete vahel, mis aitavad tuvastada või sünteesida meile sobivat ühendit. Seetõttu toome siin­kohal välja ülesannetes sagedasti esinevaid reaktsioone aineklasside kaupa. Esmalt toome aga välja peamised aineklassid ja nende funktsionaalrühmad. {| style="border-spacing:0;width:13.458cm;" |- | align=center style="border-top:0.05pt solid #000000;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Aineklass | align=center style="border-top:0.05pt solid #000000;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Funktsionaalrühm | align=center style="border-top:0.05pt solid #000000;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Aineklass | align=center style="border:0.05pt solid #000000;padding:0.097cm;" | Funktsionaalrühm |- | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Alkeenid | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | [[Image:Image18.png|top]] | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Aldehüüd | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:0.05pt solid #000000;padding:0.097cm;" | [[Image:Image15.png|top]] |- | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Alkohol | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | [[Image:Image10.png|top]] | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Amiin | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:0.05pt solid #000000;padding:0.097cm;" | [[Image:Image11.png]] |- | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Karboksüülhape | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | [[Image:Image16.png|top]] | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Ester | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:0.05pt solid #000000;padding:0.097cm;" | [[Image:Image17.png|top]] |- | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Eeter | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | [[Image:Image12.png|top]] | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Amiid | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:0.05pt solid #000000;padding:0.097cm;" | [[Image:Image21.png|top]] |- | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | Ketoon | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | [[Image:Image13.png|top]] | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:none;padding:0.097cm;" | | align=center style="border-top:none;border-bottom:0.05pt solid #000000;border-left:0.05pt solid #000000;border-right:0.05pt solid #000000;padding:0.097cm;" | |- |} Järgnevalt on skeemidel toodud nimetatud aineklassile iseloomulikud reaktsioonid: [[Image:Image14.png|top]] <div style="text-align:center;">{{clear}} [[Image:Image9.png|none]]</div> <div style="text-align:center;">{{clear}} [[Image:Image19.png|none]]</div> <div style="text-align:center;">{{clear}} [[Image:Image20.png|none]]</div> <div style="text-align:center;">{{clear}} [[Image:Image22.png|none]]</div>--> djgq4bvum1ur8v4q4agdseldi0p9fqf Mall:Math 10 3876 17928 17927 2020-10-25T16:49:08Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki <span class="texhtml{{#if:{{{big|}}}{{{size|}}}|&#32;texhtml-big}}" style="white-space: nowrap;{{#if:{{{big|}}}{{{size|}}}|&#32;font-size: {{{size|165%}}};}}">{{{1|}}}{{{2|}}}</span> nfpvt3g233lfgixbjy9pw8hvrdn9ukm Mall:= 10 3877 17943 17942 2020-10-25T16:56:09Z Olunet 2135 Lehekülg asendatud tekstiga '=' wikitext text/x-wiki = 3wcseag2nqzmp2dd80wwgsghpu5dvna Mall:Chem 10 3878 17948 17947 2020-10-25T17:03:42Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki <includeonly><span class="chemf" style="white-space:nowrap;">{{#if: {{{link|}}}|[[{{{link}}}|{{chem/initial{{chem/type|{{{1}}}}}{{#if:{{{2|}}}{{{3|}}}|{{chem/type|{{{2}}}}}}}|{{{1|}}}|{{{2|}}}|{{{3|}}}|{{{4|}}}|{{{5|}}}|{{{6|}}}|{{{7|}}}|{{{8|}}}|{{{9|}}}|{{{10|}}}|{{{11|}}}|{{{12|}}}|{{{13|}}}|{{{14|}}}|{{{15|}}}|{{{16|}}}|{{{17|}}}|{{{18|}}}|{{{19|}}}|{{{20|}}}}}]]|{{chem/initial{{chem/type|{{{1}}}}}{{#if:{{{2|}}}{{{3|}}}|{{chem/type|{{{2}}}}}}}|{{{1|}}}|{{{2|}}}|{{{3|}}}|{{{4|}}}|{{{5|}}}|{{{6|}}}|{{{7|}}}|{{{8|}}}|{{{9|}}}|{{{10|}}}|{{{11|}}}|{{{12|}}}|{{{13|}}}|{{{14|}}}|{{{15|}}}|{{{16|}}}|{{{17|}}}|{{{18|}}}|{{{19|}}}|{{{20|}}}}}}}</span></includeonly> kf81vnshq00a3tp7qgxthooqfx370z8 Anorgaaniline Keemia/Halogeniidid ja pseudohalogeniidid 0 3880 18149 18148 2021-01-26T10:46:19Z Olunet 2135 /* Trendid d-metallide halogeniidides */ wikitext text/x-wiki '''Halogeniidid ja pseudohalogeniidid:struktuur ja omadused''' Halogeniidid on binaarsed ühendid, mis sisaldavad halogeeni (<chem>F</chem>, <chem>Cl</chem>, <chem>Br</chem>, <chem>I</chem>, <chem>At</chem>) ja sellest elektropositiivsemat elementi või radikaali. Halogeeni oksüdatsiooniaste on tavaliselt −I. == Struktuur == Halogeniide saab struktuuri alusel jagada ioonilisteks, molekulaarseteks ja polümeerseteks. Ioonilised jagunevad monoaatomiliste ioonidega ühenditeks (<chem>NaCl</chem>) ja molekulaarsete ioonidega ühenditeks (<chem>PCl_4PCl_6</chem>). Molekulaarsed on kas monomeersetest molekulidest (<chem>TiCl_4</chem>, <chem>CCl_4</chem>, <chem>PF_3</chem> ,<chem>Hg Cl_2</chem>), oligomeeridest (E–X–E sidemega: <chem>I_2 Cl_6</chem>) või klastritest (E–E sidmega: <chem>Hg_2 Cl_2</chem>, <chem>Pd_6 Cl_12</chem>). Polümeersed on näiteks <chem>BeCl_2</chem> ja <chem>BiF_5</chem>. [[File:Titanium-tetrachloride-3D-vdW.png|thumb|border|"right"|middle|upright|link=https://en.wikipedia.org/wiki/Titanium_tetrachloride#/media/File:Titanium-tetrachloride-3D-vdW.png|alt=TiCl4 molekul|<chem>TiCl_4</chem> molekul]] [[File:Bismuth-pentafluoride-chain-from-xtal-1971-3D-balls.png|thumb|border|"right"|middle|upright|link=https://en.wikipedia.org/wiki/Bismuth_pentafluoride#/media/File:Bismuth-pentafluoride-chain-from-xtal-1971-3D-balls.png|alt=Vismut pentafluoriidi ahel|(<chem>BiF_5</chem>)<sub>n</sub> ahel]] [[File:Beryllium-chloride-chain-from-xtal-3D-balls-H.png|thumb|border|"right"|middle|upright|link=https://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/d/dc/Beryllium-chloride-chain-from-xtal-3D-balls-H.png|alt=Berülliumdikloriidi ahel|(<chem> BeCl_2 </chem>)<sub>n</sub> ahel]] See, kas halogeniid on polümeerse, ioonilise või molekulaarse struktuuriga, oleneb vastava molekulaarse osakese happelisusest. Tänu elektronpaaride olemasolule saab halogeeniaatom käituda elektrontiheduse doonorina juhul, kui teise elemendi aatom on piisavalt happeline ning intermolekulaarne interaktsioon pole nt steeriliselt takistatud. Happelisus on tingitud sobiva sümmeetriaga tühja LUMO orbitaali olemasolust. Vaba ruum happelise aatomi ümber määrab maksimaalse doonor-aktseptor st koordinatiivsete sidemete arvu, ehk koordinatsioonilise küllastatuse. Koordinatiivselt küllastamata molekulide vahele tekivad koordinatiivsed sidemed halogeeni vabast elektronpaarist ja tsentraalaatomi vabast orbitaalist (tekivad M–X–M sillad). Ühe või kahe koordinatiivse sideme korral on ühend polümeer või oligomeer. Kui iga halogeen moodustab sideme, tekib lõputu polümeerne struktuur <ref name="Mingos">Mingos, D.M.P. Essential Trends in Inorganic Chemistry, 1998, Oxford University Press, Oxford</ref>. Molekulaarse halogeniidi koordinatiivne küllastamatus suureneb rühmas alla liikudes aatomiraadiuse kasvamise tõttu, ehk aatomi ümber on rohkem vaba ruumi. <chem>CF_4</chem>, <chem>SIF_4</chem> ja <chem>GeF_4</chem> on molekulaarsed (monomeerid), aga <chem>SnF_4</chem> ja <chem>PbF_4</chem> on oktaeedriliste tsentritega polümeerid. Perioodis vasakule liikudes kasvab koordinatiivne küllastamatus. Vabade orbitaalide arv ja vaba ruum tsentraalaatomi ümber suurenevad, mis on olulisemad kui tsentraalaatomi oksüdatsiooniastme vähenemise mõju (mis on trendile vastupidise suunaga). <chem>PF_5</chem> ja <chem>SiF_4</chem> on molekulaarsed, aga <chem>AlF_3</chem> on 3D polümeerse struktuuriga, kus <chem>Al</chem> koordinatsiooniarv on 6 <ref name="Mingos" />. [[File:Aluminium-trifluoride-3D-polyhedra.png|thumb|border|"right"|middle|upright|link=https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Aluminium-trifluoride-3D-polyhedra.png|alt=alumiiniumtrifluoriidi 3D struktuur|<chem>AlF_3</chem> 3D struktuur]] [[File:Sodium-chloride-3D-ionic.png|thumb|border|"right"|middle|upright|link=https://en.wikipedia.org/wiki/Sodium_chloride#/media/File:Sodium-chloride-3D-ionic.png|alt= NaCl võre |<chem>Na^6 Cl^6</chem> võre ]] [[File:Chromium(III)-chloride-sheet-from-monoclinic-xtal-3D-balls.png|thumb|border|"right"|middle|upright|link=https://en.wikipedia.org/wiki/Chromium(III)_chloride#/media/File:Chromium(III)-chloride-sheet-from-monoclinic-xtal-3D-balls.png|alt= CrCl_3 võre |<chem>Cr^6 Cl_3^2</chem> 2D kihiline struktuur ]] Metallide oksüdatsiooniastme suurenemine põhjustab metall–halogeen sideme muutumise ioonilisest kovalentsemaks. Struktuur muutub o.a suurenedes 3D ioonilisest kristallist kihiliseks (nn 2D struktuur) või polümeerseks (1D struktuur), seejärel molekulidest koosnevaks tahkiseks (0D struktuur) <ref name="Housecroft">Housecroft, Sharpe. Inorganic Chemistry, 2nd ed. 2005 Pearson Education Ltd, England</ref>, kuna o.a suurenemisel loomulikult väheneb halogeeni koordinatsiooniarv, mis vähendab struktuuri dimensioooni. Tabelis tähistavad ülaindeksid elemendi koordinatsiooniarvu. Näiteks <chem>E^4 X^1_4 </chem>, millele vastab <chem> TiF_4</chem>, on molekulaarne ja <chem>F</chem> koordinatsiooniarv on 1. {| border="1" cellpadding="5" cellspacing="0" |- style="height:5em" style="text-align:center;" | colspan="1" | || colspan="3" style="height:2em" | E o.a +1, ainult 3D struktuurid võimalikud|| colspan="3" style="height:2em" |E o.a +2, põhiliselt 2D ja 3D struktuurid|| colspan="3" style="height:2em"| E o.a +4 alates molekulaarsed võimalikud.<br/>3D vaid kõrge E koordinatsiooni korral. |- style="text-align:center;" | colspan="1" | || <chem>E^4 X^4</chem> || <chem>E^6 X^6</chem> || <chem>E^8 X^8</chem> || <chem>E^4X_2^2</chem> || <chem>E^6 X_2^3</chem> || <chem>E^6 X_2^4</chem> ||<chem>E^4X_4^1</chem> || <chem>E^6 X_4^{1,5}</chem> || <chem>E^8 X_4^2</chem> |-style="text-align:center;" | colspan="1" | 0D || - || - || - || - || - || - ||style="border:2px solid black" |'''<chem>TiF_4</chem>''' || <chem>(SeCl_4)_n</chem> ||- |- style="text-align:center;" | colspan="1" | 1D || - ||- || - ||<chem>BeCl_2</chem> || - || - || - || <chem>ZrCl_4</chem> || ? |- style="text-align:center;" | colspan="1" | 2D || ? || - || - ||<chem>AgF_2</chem> ||style="border:2px solid black" |'''<chem>CdCl_2</chem>''' || * || - || <chem>SnF_4</chem> ||<chem>ThI_4</chem> |- style="text-align:center;" | colspan="1" | 3D || <chem>CuF</chem> || style="border:2px solid black" |'''<chem>NaCl</chem>''' ||<chem>CsCl</chem> ||<chem>BeF_2</chem> ||style="border:2px solid black" | '''<chem>MgCl_2</chem>''' ||style="border:2px solid black" |'''<chem>CaF_2</chem>''' || - || - ||<chem>ZrF_4</chem> |} Metallide halogeniidid valemiga <chem>MX</chem> ja <chem>MX_2</chem> tavaliselt 3D ioonilise struktuuriga, 1 ja 2 rühma metallidega moodustuvad tuntud <chem>NaCl</chem> ja <chem>TiO_2</chem> tüüpi võred. <chem>NaCl</chem> asub <chem>E^6 X^6</chem> tulbas sest <chem>E</chem> ja <chem>X</chem> koordinatsiooniarv võres on 6, st <chem>NaCl</chem> moodustab tahktsentreeritud kuubilise võre. <chem>CsCl</chem> asub <chem>E^8 X^8</chem> tulbas, st <chem>CsCl</chem> moodustab ruumtsentreeritud kuubilise võre, milles ioonide koordinatsiooniarv on 8. Rutiili (<chem>TiO_2</chem>) võres on katiooni koordinatsiooniarv 6 ja anioonil 3. Trifluoriidid on tavaliselt 3D võrega (<chem>AlF_3</chem>), trihalogeniidid <chem>Cl</chem>, <chem>Br</chem> või <chem>I</chem>-ga moodustavad tavaliselt kihilisi struktuure. <chem>MX_4</chem> korral on juba võimalikud molekulaarsed struktuurid (<chem>TiF_4</chem>, <chem>SnCl_4</chem>), võivad moodustada ringe või ahelaid <chem>M-X-M</chem> sildadega (<chem>ZrCl_4</chem>), kõrge koordinatsiooniarvu korral on veel võimalik 3D struktuur (<chem>ZrF_4</chem>).<chem>MX_5</chem> on molekulaarsed (<chem>SbCl_5</chem>) või sisaldavad ringe või ahelaid <chem>M-X-M</chem> sildadega (<chem>SbF_5</chem>).Valemiga <chem>MX_6</chem> on molekulaarsed oktaeedrilised (<chem>UF_6</chem>, <chem>WCl_6</chem>).<ref name="Housecroft" /> <br /> == Trendid d-metallide halogeniidides == [[Fail:Reactivity EX est.svg|upright=2|EX termodünaamiline tsükkel]] d-metallide halogeniidide termodünaamiliste (ja mõnel juhul kineetiliste) andmete põhjal on võimalik iseloomustada mitmeid perioodilisuse tabelis esinevaid trende ja seaduspärasusi ning neid termodünaamilise tsükli abil analüüsida <ref name="Strauss">In Search of a Deep Understanding of the Relative Stabilities of Transition Metal Halides Journal of Chemical Education 2001 78 (12), 1635 DOI: 10.1021/ed078p1635</ref>. Halogeniidi tekkimise Gibbsi energia saab jagada mitmeks etapiks. Energiat kulutavad <math> \Delta_{a} G</math> ja <math> \Sigma^n\mathrm{IE}</math>, kus <math> \Delta_{a} G</math> arvestab metalli sublimeerumist ja halogeeniaatomite vahelise sideme lõhkumist ning halogeenimolekuli aurustamist ning <math>\Sigma^n \mathrm{IE}_n</math> on metalli <math>n</math> ionisatsioonienergia summa. Energia eraldumisega on seotud EA ja <math> \Delta_{v} G</math>, EA on halogeeni elektronafiinsus ja <math> \Delta_{v} G</math> võre tekkimise energia. Energiat kulutavate ja energiat andvate protsesside vahekord määrab <math> \Delta_{r} G</math> väärtuse. Võreentalpiat (joonisel <math> \Delta_{v} G</math> osa) kirjeldab Born-Lande' võrrand. <br /> <math alt="Born-Lande´"> \Delta_{v} H ^\circ = \frac{N_A Mz^+z^{-} e^2 }{ 4 \pi \epsilon_0 r_0} \left ( 1 - \frac {1} {n} \right )</math> <br /> Kus <math> n </math> on Borni eksponent, <math> e </math> elementaarlaeng, <math> z^+</math> ja <math> z^{-}</math> katiooni ja aniooni laengud, <math> r_0 = r^{-} + r^{+}</math> on ioonraadiuste summa <ref name="Mingos" />. Kui võretüüp jääb samaks, siis saab eri halogeniidide võreentalpiaid võrrelda järgmise avaldise abil: <br /> <math alt="Born-Lande´ lihtsam"> \Delta_{v} H ^{\circ} \propto \frac{z^{+}z^{-}}{r^{-}+r^{+}} </math> .<br /> Sama valemi (st <chem>MX_{n}</chem>) korral on halogeniidide tekkeentalpia <math> \Delta_{r} H</math> negatiivsem kui tekke Gibbsi energia <math> \Delta_{r} G</math>. Gibbsi energiat ja entalpiat seob võrrand <math> \Delta_{r} G = \Delta_{r} H - T \Delta_{r} S</math>. Erinevus esineb, sest halogeniidi tekkeraktsiooni <math>\Delta_{r} S</math> ei võrdu nulliga. <chem>Cl_2</chem> ja <chem>F_2</chem> korral on erinevus suurem, sest need on standardtingimustel gaasilised ja gaasi sidumisega kaasneb suur negatiivne entroopiamuut. <chem>Br_2</chem> korral on erinevus väiksem ja <chem>I_2</chem> korral veel väiksem, sest need on vastavalt vedelik ja tahkis <ref name="Strauss" />. Halogeniidi <chem>MX_{n}</chem> tekkeentalpia muutub vähem negatiivseks kui <chem>X</chem> muutub reas <chem>F</chem>, <chem>Cl</chem>, <chem>Br</chem>, <chem>I</chem>. Ühendi tekkimise termodünaamilises tsüklis jäävad halogeeni varieerides metalli puudutavad energiad (sublimatsioonienergia ja ioonisatsioonienergiad (<math>\Sigma^n IE</math>)) samaks ning muutuvad osad võib jagada kaheks etapiks: halogeeniioonide tekkimine <math>\Delta_{f} H \left ( X^{-} \right )</math> ja võreentalpia <math> \Delta_{v} H</math>. Võreentalpia (ehk võre tekkel vabanev energia) muutub halogeeniaatomite suurenedes (ioonide suurenedes) vähem negatiivseks. Ja ka <math>\Delta_{f} H \left ( X^{-} \right )</math> muutub positiivsemaks. Mõlemad toetavad trendi, aga võreentalpia muutub palju rohkem. <chem>CaX_2</chem> korral <math> \Delta_{v} H \left ( CaF_2 \right ) = -2630 kJ/mol</math> , <math> \Delta_{v} H \left ( CaCl_2 \right ) = -2258 kJ/mol</math>, <math>\Delta_{f} H \left ( F^{-} (g) \right ) = -250 kJ/ mol </math>, <math>\Delta_{f} H \left ( Cl^- (g) \right ) = - 228 kJ/mol</math> <ref name="Strauss" />. Kõrgete o.a-ga halogeniidide tekkeentalpia muutub metalli rühmas alla liikudes negatiivsemaks (st stabiilsemaks) ja madala o.a-ga positiivsemaks (n ja X konstantsed). 3d-metalli järjestikused ionisatsioonienergiad kasvavad kiiremini kui 4d ja 5d elementidel. Samas sublimatsioonientalpia <math>\Delta_{s} H \left ( E \right )</math> kasvab rühmas alla liikudes ning <math>\Delta_{v} H </math> on 3d elemendi ühendis negatiivsem kui 4d ja 5d ühendites (kuna 4d ja 5d ioonraadiused on suuremad kui 3d elemendi ioonraadius. <math>\Delta_{s} H \left ( E \right )</math> ja <math>\Delta_{v} H </math> soosivad 3d elemendi madalamat tekkeentalpiat. Ionisatsioonienergiate muutumise ja (<math>\Delta_{s} H \left ( E \right )</math> + <math>\Delta_{v} H </math>) vastukäiva efekti tõttu tekib muutus madalate ja kõrgete oksüdatsiooniastmetega ühendite tekkeentalpiate muutumise vahel. s-elektronide, ehk tavaliselt esimese ja teise ioonisatsioonienergia väärtused ei erine rühmas alla liikudes oluliselt ja tulemuse määrab <math>\Delta_{s} H \left ( E \right )</math> ja <math>\Delta_{v} H </math> koosmõju. Need väärtused on madalama raadiuse tõttu on väiksemad 3d elementide puhul, millede halogeniid on seetõttu negatiivsema tekkeentalpiaga. Edasised ionisatsioonienergiad on 3d metallidel 4d ja 5d metallidest oluliselt suuremad, seepärast on 4d ja 5d metallide kõrge o.a-ga ühendid madalamate tekeentalpiatega. Nendel põhjustel moodustavad 3d-metallid pigem madalama o.a-ga halogeniide ja 4d ning 5d metallid kõrgema o.a-ga halogeniide (vt kahte järgnevat seost) <ref name="Strauss" />. 3d-elemendid ei moodusta nii kõrge o.a-ga halogeniide kui 5d-elemendid. Kõrge o.a-ga 3d elementide halogeniidid on suhteliselt ebastabiilsed, võrreldes vastavate 4d- ja 5d-elementide ühenditega, sest 3d ionisatsioonienergiad kasvavad oluliselt kiiremini ning negatiivsem võreentalpia ja väiksem sublimatsioonienergia ei ole piisavad, et tasakaalustada 3d elemendi ionisatsioonienergiate kasvamist. <chem>NbI_4</chem> on stabiilne, aga hüpoteetiline ühend <chem>VI_4</chem> ei ole, sest erinevus <chem>V</chem> ja <chem>Nb</chem> 4. IE vahel on suur (4507 vs 3695 kJ/mol). Sublimatsioonientalpiad on <math>\Delta_{s} H \left ( Nb \right ) = 726 </math> ja <math>\Delta_{s} H \left ( V \right ) = 514 kJ/mol </math>. <chem>VI_4</chem> oleks stabiine lähteainete suhtes (<math>\Delta_{r} H \left ( VI_4 \right) < 0</math>), aga ei ole stabiilne <chem>VI_3</chem> ja ½ <chem>I_2</chem> suhtes(vt ülejärgmine trend)<ref name="Strauss" />. 3d-elemendid moodustavad madalama o.a-ga halogeniide kui 5d-elemendid. 4d- ja 5d-elementide suurem sublimatsioonienergia ja väiksem võreentalpia võrreldes 3d-elemendi ühendiga muudavad nende madala o.a-ga halogeniidid võrreldes vastava 3d-elemendi ühendiga ebastabiilsemateks <ref name="Strauss" />. Halogeniidi (<chem>MX_{n}</chem>) tekkeentalpia muutub negatiivsemaks <math>n</math> suurenedes. Seaduspära esineb, kuna vastasel korral oleks halogeniidi lagunemine eksotermiline. Ehk ebastabiilne madalama oksüdatsiooniastmega vormi suhtes. Laguneks madalama o.a-ga halogeniidiks ja halogeeniks <ref name="Strauss" />. Jood moodustab madalama o.a-ga haliide kui <chem>Br</chem> ja nii edasi halogeeni rühmas üles liikudes. Seaduspära võib ümber sõnastada küsimuseks, et miks on joodi vastav ühend ebastabiilne. Võrrelda fluoriide jodiididega <chem>VF_4</chem>, <chem>VF_3</chem>, <chem>VI_4</chem> ja <chem>VI_3</chem> näitel. <chem>VI_4</chem> on ebastabiilne, kuna laguneb <chem>VI_3</chem>-ks ja ½ <chem>I_2</chem>-ks, <chem>VF_4</chem> on stabiilne. Üleminekute <chem>VF_4 -> VF_3</chem> ja <chem>VI_4 -> VI_3</chem> erinevused on joodi ja fluori ühendite võreentalpiates ja halogeniidiooni tekkeentalpiates. Fluoriidiooni tekkimine on eksotermilisem kui jodiidiooni tekkimine ja võreentalpia muutub <chem>F</chem> korral rohkem (negatiivsemaks) kui <chem>I</chem> korral. Mõlemad muudavad <chem>VF_4</chem> võrreldes <chem>VI_4</chem>-ga stabiilsemaks <ref name="Strauss" />. Halogeeni rühmas alla liikudes väheneb metalli oksüdatsiooniaste halogeniidis Trend esineb, kuna <chem>F</chem> võreentalpia suureneb <chem>MX_n -> MX_{n+1}</chem> rohkem kui <chem>I</chem> korral, mis soodustab <chem>F</chem> korral disproportsioneerumist. <chem>TaF_4</chem> on ebastabiilne disproportsioneerumise suhtes, aga <chem>TaI_4</chem> ei ole. <chem>5TaF_4 = 4TaF_5 + Ta </chem> <math> \Delta_{r} H < 0</math>. Sama loogika seletab, miks on <chem>Os</chem> korral vastava halogeeni madalaima o.a-ga halogeniidid <chem>OsF_4</chem> ja <chem>OsCl_3</chem>, <chem>Nb</chem> korral <chem>NbF_4</chem> ja <chem>NbCl_3</chem>, <chem>Ta</chem> korral <chem>TaF_5</chem> ja <chem>TaCl_3</chem> <ref name="Strauss" />. == Pseudohalogeniidid== Pseudohalogeenid (näiteks <chem>CN_2</chem>) on mitmeaatomilised halogeenide analoogid, käituvad keemiliselt sarnaselt. Pseudohalogeniidioonideks nimetatakse halogeniidioonidega sarnaste omadustega ioone <ref name=”IUPAC”>IUPAC. Compendium of Chemical Terminology, 2nd ed. (the "Gold Book"). Compiled by A. D. McNaught and A. Wilkinson. Blackwell Scientific Publications, Oxford (1997). Online version (2019-) created by S. J. Chalk. ISBN 0-9678550-9-8. https://doi.org/10.1351/goldbook.</ref>. Mõned tuntumad on CN<sup>−</sup> tsüaniid, NCS<sup>−</sup> tiotsüanaat, NCO<sup>−</sup> tsüanaat, CNO<sup>−</sup> fulminaat, N<sub>3</sub><sup>−</sup> asiid. Tuntud on ka kovalentsete p-elementide halogeniidide pseudohalogeniididest analooge. Sarnasusel on piirid, sest pseudohalogeniidioonid ei ole sfäärilised, mis viib iooniliste ühendite struktuuri erinemiseni <ref name="Atkins"> Atkins, P.W.; Overton, T.L.; Rourke, J.P.; Weller, M.T. (2010). Shriver and Atkins' Inorganic Chemistry. New York: Oxford University Press.</ref>. ==Interhalogeniidid == Interhalogeniidid on halogeenidevahelised ühendid, jagunevad binaarseteks, tertsiaarseteks (<chem>XY_2 Z</chem> ja <chem>XYZ_2</chem>), ioonilisteks (<chem>I_2+</chem>, <chem>ClF_2+</chem>, <chem>ClF_6-</chem>) ja polümeerseteks ioonideks (<chem>I_3-</chem>, <chem>I_5-</chem>, <chem>Cl_3-</chem>). Binaarseid interhalogeniide on valemitega <chem>XY</chem>, <chem>XY_3</chem>, <chem>XY_5</chem>, <chem>XY_7</chem>, kus <chem>Y</chem> on <chem>X</chem>-st elektronegatiivsem halogeen. Kõrgemad (n = 3, 5 ja 7) on ainult fluoriga võimalikud (erand <chem>I_2 Cl_6</chem>). <chem>XY_3</chem> ja <chem>XY_5</chem> struktuuri saab kirjeldada VSEPR mudeli abil, <chem>XY_3</chem> on murtud T kujulised ja <chem>XY_5</chem> on kas nelinurkse püramiidi või trigonaalse bipüramiidi kujulised. Ainsa <chem>XY_7</chem> ühendi <chem>IF_7</chem> kohta pole struktuur eksperimentaalset tõestatud <ref name="Atkins" />. Kõik binaarsed interhalogeenid on oksüdeerijad. <chem>ClF_3</chem> kasutatakse fluoreeriva reagendina kuna reageerib paljude ühenditega <chem>F_2</chem>-st kiiremini, kuigi on <chem>F_2</chem>-st TD nõrgem floreerija, sest <chem>CF_3</chem> tekkeentalpia on negatiivne. Kasutatakse näiteks niklist <chem>F_2</chem> aparatuuri passiveeriva fluoriidikihi loomiseks <ref name="Atkins" /> ja tuumaenergeetikas <chem>UF_6</chem> saamiseks <ref name="Housecroft" />. == Viited == jcg4e5wjvvdw0w2xd0fe2opxsdquxg3 Anorgaaniline Keemia/Keemiliste ainete nomenklatuur ja klassid 0 3884 18152 18151 2021-01-26T11:54:59Z Olunet 2135 /* Oksohapete nomenklatuur */ wikitext text/x-wiki Kokkuleppelise keemianomenklatuuri kasutuselevõtt on hädavajalik igasuguste keemiaga seotud teadusharude vahelise kommunikatsiooni jaoks. Nomenklatuuri kasutatakse näiteks andmebaasidest tervise või ohutusega seotud andmete leidmiseks. Rahvusvaheline Puhta ja Rakenduskeemia Liit (International Union of Pure and Applied Chemistry; IUPAC) annab juhiseid keemilise nomenklatuuri kasutamise kohta artiklites ja raamatutes <ref>http://www.degruyter.com/pac</ref>. Laiema ülevaate keemilise nomenklatuuri kohta võib leida raamatust „Principles of Chemical Nomenclature“ <ref name=":1">Principles of Chemical Nomenclature – A Guide to IUPAC Recommendations, 2011 Edition, G. J. Leigh (Ed.), Royal Society of Chemistry, Cambridge, U.K., ISBN 978-1-84973-007-5.</ref>. Täpsemad detailid anorgaanilise keemia nomenklatuuri kohta on leitavad raamatust „Nomenclature of Inorganic Chemistry“, mida tuntakse ka kui „Red Book“ <ref name=":2">Nomenclature of Inorganic Chemistry – IUPAC Recommendations 2005, N. G. Connelly, T. Damhus, R. M. Hartshorn, A. T. Hutton (Eds.), Royal Society of Chemistry, Cambridge, U.K., ISBN 0-85404-438-8.</ref>. Selle sõsarpublikatsioonidest on võimalik leida täpsemaid detaile orgaanilise keemia („Blue Book“) <ref name=":3">Nomenclature of Organic Chemistry – IUPAC Recommendations and Preferred Names 2013, H. A. Favre, W. H. Powell (Eds.), Royal Society of Chemistry, Cambridge, U.K., ISBN 978-0-85404-182-4.</ref> ning polümeeride („Purple Book“) <ref>Compendium of Polymer Terminology and Nomenclature – IUPAC Recommendations 2008, R. G. Jones, J. Kahovec, R. Stepto, E. S. Wilks, M. Hess, T. Kitayama, W. V. Metanomski (Eds.), Royal Society of Chemistry, Cambridge, U.K., ISBN 978-0-85404-491-7.</ref> nomenklatuuri kohta. Paljudel ühenditel võivad olla mittesüstemaatilised või poolsüstemaatilised nimed (millest mõned ei ole IUPACi poolt aktsepteeritud, näiteks põhjusel, et on liialt mitmetähenduslikud) ning IUPAC reeglid lubavad paljudel juhtudel kasutada rohkem kui ühte süstemaatilist nime. Sellest hoolimata töötab IUPAC selle nimel, et anda igale ühendile ainulaadne nimi (eelistatud IUPAC nimed, Preferred IUPAC Names ehk PINs). Eristus anorgaaniliste ning orgaaniliste ühendite vahel on mõnevõrra tinglik. Allpool vaadeldud nomenklatuur on kohaldatav nii ühenditele/molekulide/ioonidele, mis ei sisalda süsinikku kui ka paljudele, mis seda sisaldavad (eriti neile, mis sisaldavad elemente gruppidest IA–IIA ja IB–VIIIB). Enamike boori sisaldavate ühendite nimetamiseks eksisteerib eraldi nomenklatuur <ref name=":1" />. == '''Nomenklatuuri tüübid''' == Nomenklatuuri tüübid jagunevad suures pildis neljaks: triviaalne, aditiivne, substitiivne ja ühildatud nomenklatuur. Järgnevalt on lahti seletatud kõik neli ning toodud nende kohta ka näiteid. Triviaalne nomenklatuur - kõige laialdasemalt kasutatav ning mõistetav igaühele. Selle nomenklatuuri miinuseks on nimetuse üldisus, kuna selle põhjal pole võimalik struktuuri kindlaks määrata. Samuti ei ole igale ühendile sellist nimetust. Plussiks on eelpoolmainitud lihtsus ja seetõttu ka laialt kasutatavus. Nt: H<sub>2</sub>O - vesi Aditiivne nomenklatuur - seda kasutatakse anorgaaniliste komplekside nimetamisel. Süsteemi puhul koosneb nimetus komponentide kogumist ja kirjeldab nende omavahelist seost. Nt: H<sub>2</sub>O - divesinikoksiid Substitiivne nomenklatuur - kasutatakse orgaaniliste ühendite nimetamiseks. See nomenklatuur kirjeldab tüvistruktuuri aatomi või karakteristliku rühma aatomi asendumist teise aatomiga või rühmaga. Nt: H<sub>2</sub>O - oksidaan Ühildatud nomenklatuur - kasutatakse orgaanometalliliste ühendite nimetamisel. Nagu nimi reedab, on ühildatud nomenklatuur kokku pandud aditiivsest ja substitiivsest nomenklatuurist ehk need on ühendatud. Nt: Ti(CH<sub>2</sub>CH<sub>2</sub>CH<sub>3</sub>)Cl<sub>3</sub> - trikloriido(propüül)titaanium == '''Stöhhiomeetriline nomenklatuur: homo- ja heteroatomaarsed ühendid''' == Stöhhiomeetriline nimi annab informatsiooni ainult iooni, molekuli või ühendi koostise kohta. See võib olla seotud ka antud üksuse empiirilise või molekulaarse valemiga. Antud tüüpi nimetus ei anna mingit informatsiooni ühendi struktuuri kohta. Homoaatomiliste üksuste puhul, mis sisaldavad vaid üht elementi (nt O<sub>2</sub>), antakse nimi, lisades vastava elemendi nimele sobiv kordne eesliide (nt dihapnik). Ioonide puhul antakse nimi, lisades elemendi nimele sulgudes selle laeng (1+, 2+, 3+ jne. ) ning (enamike) monoaatomiliste anioonide puhul pannakse järelliide „-iid“ (nt Cl- on kloriid(1-), H- on hüdriid(1-)). Eranditeks on Zn ning VIIIA rühma kuuluvate ühendite nimetused, mis lõppevad liitega „-oon“. Osade elementide puhul (nt. Fe, Au, Ag) kasutatakse ladinakeelset tüve enne „-iid“ lõppu. Teatud ioonidel võivad olla aktsepteeritud traditsioonilised nimed (kasutatakse ilma laengu numbrita, näiteks naatrium(+)) <ref name=":2" />. [[File:Elementide järjestus.png|thumb|Elementide järjestus]] Binaarseid ühendeid (ühendid, mis sisaldavad kahe elemendi aatomeid) nimetatakse stöhhiomeetriliselt, kombineerides vastavate elementide nimed. Vastavalt tavale nimetatakse anioonina elementi, milleni jõutakse esimesena järgides noolt joonisel "Elementide järjestus". Nõnda lisatakse elektronegatiivsema elemendi (aniooni) nimele lõppliide „-iid“ ning asetatakse see formaalselt elektropositiivsema elemendi (katiooni) nime järele. <ref name=":1" /> Heteropolüaatomilisi ühendeid võib üldiselt nimetada sarnaselt binaarsetele ühenditele kasutades nimetusi, mis viitavad koostisele. Tihti aga kasutatakse kas asendavat <ref name=":2" /> või aditiivset nomenklatuuri. Viimasel juhul antakse informatsiooni ka selle kohta, kuidas aatomid on oma vahel ühendatud. Mõningatel ioonidel on traditsioonilised lühikesed nimed, mida kasutatakse laialdaselt ning mis on aktsepteeritavad tänaseni (nt. ammoonium – NH<sub>4</sub><sup>+</sup>, hüdroksiid – OH<sup>−</sup>, nitrit – NO<sub>2</sub><sup>−</sup>, fosfaat – PO<sub>4</sub><sup>−</sup>, difosfaat – P<sub>2</sub>O<sub>7</sub><sup>−</sup>). Anorgaanilised ühendid võivad olla kombinatsioonid katioonidest, anioonidest või ka neutraalsetest üksustest. Kokkuleppeliselt koosneb ühendi nimi tema komponentide nimetustest: katioonid enne anioone ning neutraalsed komponendid viimasena. == '''Kompleksid: üldine lähenemine''' == [[File:CoA5Cl3.svg|thumb|CoA5Cl3]] Enamasti kasutatakse aditiivset nomenklatuuri, mis töötati välja, et kirjeldada koordinatsiooniüksuste (ehk komplekside) struktuuri. Seda meetodit laiendatakse edukalt ka teistele molekulaarsetele üksustele. Nomenklatuuri põhimõtte kohaselt on kompleksides üks (ühetuumaline kompleks) või mitu tsentraalset aatomit, milleks on enamasti metalliioon. Tsentraalaatom on seotud seda ümbritsevate molekulide või ioonidega, mida nimetatakse ligandideks. Kompleksidele antakse nimetused, pannes ligandide nimetused tsentraalaatomi nimetuse ette sobiva eesliitega. Nimetamise esimese sammuna tuleb tuvastada tsentraalaatom(id) ja seeläbi ka ligandid. Kokkuleppeliselt loetakse elektronid, mis moodustavad sideme tsentraalaatomi ning ligandi vahel, ligandi elektronideks (oluline nimetamisel). Igale ligandile antakse eraldiseisvalt nimi, kasutades sobivat nomenklatuuri <ref name=":1" /> – orgaaniliste üksuste jaoks kasutatakse tavaliselt asendavat nomenklatuuri <ref name=":1" /><ref name=":3" /><ref>K.-H. Hellwich, R. M. Hartshorn, A. Yerin, T. Damhus, A. T. Hutton, Brief Guide to the Nomenclature of Organic Chemistry, Pure Appl. Chem.</ref>. Esineb ka selliseid molekule, mida kompleksides nimetatakse erilisel viisil, näiteks kasutatakse vett sisaldava ligandi jaoks terminit „akva“; ammoniaagi ligandi jaoks kasutatakse terminit „amiin“; süsinikmonoksiidi jaoks, kui see on seotud tsentraalse aatomiga kasutatakse terminit „karbonüül“; lämmastikmonoksiidi jaoks (kui see on tsentraalaatomiga seotud lämmastiku kaudu) kasutatakse terminit „nitrosüül“. Anioonsete ligandide nimed, mis lõppevad liitega „-iid“ või „-aat“, vahetatakse aditiivse nomenklatuuri korral vastavalt „-ido“ või „-ato“ vastu välja. Tänapäeval kasutatakse lõppliidet „-ido“ ka haliidsete- ja oksiidsete ligandide jaoks. Üksikut tsentraalaatomiga seotud vesiniku aatomit anioonina ning kasutatakse terminit „hüdriodo-“, kuid divesinik loetakse neutraalseks kahe elektroni doonoriks. Kui kompleksis olevad ligandid on tuvastatud ja nimetatud on võimalik anda nimi tervele ühendile. Liitühendi nimetuses pannakse ligandide nimetused tähestikulisse järjekorda ning asetatakse need tsentraalaatomi nimetuse ette. Mitme sama tüüpi ligandi korral lisatakse ligandi nimetuse ette vastav kordne eesliide (vastavalt vajadusele kas lihtne või kompleksne, sõltuvalt ligandist). Eesliited ei mõjuta ligandide järjekorda nimetuses vaid säilib tähestikuline järjekord ligandide endi nimetuste järgi. Kui nimetuses on vaja kasutada sulge, siis kasutatakse neid järgmises järjekorras: (), [()], {[()]}, ({[()]}), jne. Joonisel "CoA5Cl3" on toodud pentaamiinakvakoobalt(III)kloriidi struktuur. Metall–metall sideme tähistamisel asetatakse tsentraalse metalliaatomi nimetus sulgudesse ja kaldkirja, metalliaatomite vahele pannakse sidekriips ning saadud tähistus lisatakse ühendi lõppu. Tsentraalaatomi laeng või oksüdatsiooniaste lisatakse kompleksi nimetuse lõppu sulgudes. Anioonide aditiivsel nimetamisel lisatakse tsentraalsele aatomile lõppliide „-aat“, sarnaselt homoaatomilistele anioonidele, kus kasutatakse „-iid“ lõppu. Traditsiooniliselt lisatakse teatud juhtudel „-aat“ lõpp ka mõne elemendi ladinakeelse nimetuse tüvele: näiteks ferraat (Fe), kupraat (Cu), argentaat (Ag), auraat (Au) ning plumbaat (Pb) <ref name=":2" />. Ühendi kogunimetuse saamiseks kasutatakse kompositsioonilise nomenklatuuri reegleid, mille abil kombineeritakse ioonsete või neutraalsete komponentide aditiivsed nimetused teiste ühendis sisalduvate komponentide aditiivsete nimetustega. === Ühenduste täpsustamine === [[File:Dikloriidobis(trifenüülfosfaan-κP)plaatinum(II).png|thumb|Dikloriidobis(trifenüülfosfaan-κP)plaatinum(II) struktuurvalem]] κ-konventsioon Mõned ligandid võivad olla seotud tsentraalaatomiga läbi teiste aatomite. Täpsustamaks tsentraalaatomiga seotud ligande kasutatakse κ-liikmeid, mis lisatakse ligandi nimele. κ-termin koosneb kreeka tähest kappa (κ) ning sellele järgnevast ligandeerivast aatomist (esitatakse kaldkirjas). Keerulisemate komplekside korral lisatakse κ-liige tihti ligandi nime sisse selle grupi järele, mille kohta see kehtib. Kui ühendis on mitu identset ühendust tsentraalaatomiga, siis tähistatakse erinevad ligandid ühenduste arvule vastava astendaja lisamisega κ ja elemendi nime vahele. Lähemalt räägitakse sellest „Punases raamatus“ <ref name=":2" />. κ-liige on vajalik nende ligandide jaoks, mille puhul on võimalik rohkem kui üks koordinatsioon tsentraalaatomi suhtes. Tüüpiliseks näiteks on tiotsünaat, mis võib olla seotud tsentraalaatomiga läbi väävli- (tiotsünaato-κS) või lämmastiku aatomi (tiotsünaato-κN). Joonisel on toodud dikloriidobis(trifenüülfosfaan-κP)plaatinum(II) struktuurvalem. η-konventsioon Kui ligandi ühenduseks olevad aatomid on ka üksteisega otseselt seotud, siis võetakse kasutusele ka η-liige. Näiteks võib tuua mitmed organometallilised ühendid. μ-konventsioon Selliseid ligande, mis on seotud rohkem kui ühe tsentraalaatomiga nimetatakse sildu moodustavateks ligandideks. Nende eristamiseks kasutatakse lisades eesliidet µ (ligandi nimetus ning eesliide µ on üksteisest eraldatud sidekriipsuga). Mitmeaatomiliste ligandide korral on tarvis täpsustada ka see ligandi aatom, mis on seotud tsentraalaatomiga - selleks kasutatakse κ-liikmeid (vt. κ-konventsioon). <!--=== Oksohapete nomenklatuur === Oksohapped koosnevad alati vesinikust H<sup>I</sup>, hapnikust O<sup>–II</sup> ja tsentraalsest aatomist, mille oksüdatsiooniaste võib varieeruda. {| class="wikitable" |- ! Valem !! o-a !! Süsteemne nimetus !! Eesti keeles |- | HNO<sub>2</sub>|| +III|| ''nitrous acid'' || lämmastikushape |- | HNO<sub>3</sub>|| +V || ''nitric acid''|| lämmastikhape |- | H<sub>2</sub>SO<sub>3</sub>|| +IV || ''sulphurous acid''|| väävlishape |- | H<sub>2</sub>SO<sub>4</sub> || +VI|| ''sulphuric acid''|| väävelhape |} Kasutades eesliidet ''hypo-'' veel madalama oksüdatsiooniastmete puhul kui ''-ous'' liidet kasutatavate oksohapete puhul ja kasutades eesliidet ''per-'' veel kõrgema oksüdatsiooniastme puhul kui ''-ic'' järelliidet kasutatavate ühendite puhul, saab eristada kuni nelja erineva oksüdatsiooniastmega tsentraalse aatomiga oksohapet. {| class="wikitable" |- ! Valem !! o-a !! Süsteemne nimetus !! Eesti keeles |- | HClO || +I || ''hypochlorous acid'' || hüpokloorishape |- | HClO<sub>2</sub> || +III || ''chlorous acid'' || kloorishape |- | HClO<sub>3</sub> || +V || ''chloric acid'' || kloorhape |- | HClO<sub>4</sub> || +VII || ''perchloric acid'' || perkloorhape |} Mõnel happel on rohkem kui üks vesiniku aatom või tsentraalne aatom ja neid ühendeid kutsutakse vastavalt polüprootilisteks hapeteks või polühapeteks. Vesiniku või tsetraalse aatomi arvu väljendatakse eesliitega. {| class="wikitable" |- ! Valem !! o-a !! Süsteemne nimetus !! Eesti keeles |- | H<sub>3</sub>PO<sub>4</sub> || +V || ''trihydrogenphosphoric acid'' || trivesinikfosforhape |- | H<sub>4</sub>SiO<sub>4</sub> ||+IV ||''tetrahydrogensilicic acid'' || tetravesinikränihape |- | H<sub>2</sub>S<sub>2</sub>O<sub>5</sub> ||+IV ||''disulphurous acid'' || diväävlishape |- | H<sub>2</sub>S<sub>2</sub>O<sub>7</sub> ||+VI ||''disulphuric acid'' || diväävelhape |- | H<sub>4</sub>P<sub>2</sub>O<sub>7</sub> ||+V ||''tetrahydrogendiphosphoric acid'' || tetravesinikdifosforhape |}--> == '''Viited''' == in6l68vxujdrtu437qflg8qvpgyhztz Vikiõpikud:Esileht/minerva.css 4 3886 18224 18223 2021-03-21T13:50:35Z Pikne 473 Pikne teisaldas lehekülje [[Mall:Esileht/minerva.css]] pealkirja [[Vikiõpikud:Esileht/minerva.css]] alla ümbersuunamist maha jätmata sanitized-css text/css @media screen and ( max-width: 720px ) { body.skin-minerva td, body.skin-minerva tr, body.skin-minerva tbody, body.skin-minerva table { display: block !important; width: 100% !important; box-sizing: border-box; } /* Styles specific to this wiki */ body.skin-minerva #main-page-content div, body.skin-minerva #main-page-picture div { left: unset !important; column-count: auto !important; top: unset !important; box-sizing: border-box !important; width: 100% !important; float: none !important; position: relative !important; margin-left: 0 !important; margin-right: 0 !important; display: block !important; } } mdn8yon11me5uzmta3jfwnspqm8o7ba Funbuff 0 3889 18261 18260 2021-07-04T13:19:47Z Isabelle Belato 2406 Requesting deletion wikitext text/x-wiki {{delete|Nonsense}} Thanks so very very very happy birthday happy to see you too gojr64ffr7kazwr0e4bcavqntk59qgq Ettevalmistus Keemiaolümpiaadiks/Tihepakend 0 3890 18267 18266 2021-07-13T14:07:56Z Olunet 2135 wikitext text/x-wiki = Kuubilise võrega kristallstruktuurid = Kristallid on kolmemõõtmelised üksikute aatomite, ioonide või tervete molekulide grupid, mis on organiseeritud korduvasse mustrisse. Neid aatomeid, ioone, molekule kutsutakse '''võresõlmedeks''' ja neid kujutatakse tavaliselt sfääridena. Kui pakkida võresõlmedeks olevad sfäärid tihedalt pakendatud jadadesse, siis saab tahkise kahemõõtmelise kujutise. ''Milline pakkimise viis on kõige efektiivsem?'' '''Kujutis 1:''' Kaks võimalikku viisi paigutada identsed aatomid kahemõõtmelisse struktuuri. Ladudes kahemõõtmelised kihid üksteise peale saame kolmemõõtmelise sõlmpunktidest moodustunud kujundi, mida nimetatakse ühisrakuks. '''Ühisrakk''' on vähim hulk sõlmpunkte, mille kordudes moodustub kristall. Kristalli saab moodustada, kui laduda üksteise peale suur hulk ühisrakke. Tahkise ühisrakk on määratud kihitüübiga (ruut või tiheldalt pakitud), viisiga kuidas järgmine kiht on eelmise peale asetunud ja kordinatsiooni arvuga iga sõlmpunkti jaoks (sfääride arv, mis puutub ühte sfääri). == Lihtne kuubiline struktuur (cP) == Kui asetada teine ruutjada esimese otse esimese peale siis tekib “lihtne kuubiline” struktuur. Tekkiva ühikraku lihtne “kuubiline” väljanägemine (joonis 2a) on see, mille põhjal on tuletatud nimetus selle kolmemõõtmelisele struktuurile. Pakkimisviisi sümboliseeritakse tihti kui: “AA”, tähed viitavad kihtide korraldusele, alustades alumisest kihist. Iga sõlmpunkti kordinatsiooniarv on kuus. See ilmneb siis, kui uurida külgnevaid ühisrakke (joonis 2b). Ühisrakk joonisel 2b näib omavat kaheksat külgnevat kera, sellest hoolimata on kerade koguarv ühisrakus 1 (ainult 1/8. igast kerast on tegelikult ühisraku sees). Ülejäänud 7/8. igast tipusfäärist asub 7 ülejäänud külgneva ühisraku sees. Joonisel 2b nähtav märkimisväärne vahe sfääride vahel on eksitav: kristallvõre sõlmpunktid tahkistes puutuvad üksteist. Näiteks, kahe külgneva metalli aatomi keskpunktide vaheline kaugus on võrdne nende raadiuste summaga. Vaadake uuesti joonist 2b ja kujutage ette nagu külgnevad aatomid puudutaksid üksteist. Ühisraku äär on sellisel juhul võrdne 2''r'' (kus ''r'' on aatomi või iooni raadius) ja tahu diagonaali väärtuse ''r'' funktsioonina saab leida kasutades Pythagorase teoreemi (''a''<sup>2</sup> + ''b''<sup>2</sup> = ''c''<sup>2</sup>) parema kolmnurga, mis koosneb kahest servast ja külgdiagonaalist (Joonis 3a), peal. Kasutades uuesti teoreemi servast, külgdiagonaalist ja ruumidiagonaalist moodustunud kolmnurga peal saame ruumidiagonaali avaldada ''r'' funktsioonina (Joonis 3b). Vähesed metallid on omaks võtnud, selle ebaefektiivse ruumikasutuse tõttu, lihtsa kuubilise struktuuri. Kristallilise tahkise tihedus on seotud selle “pakkimise efektiivsusprotsendiga”. Pakkimise efektiivsus lihtsa kuubilise struktuuri korral on ainult ligi 52%. (48% tühja ruumi!) Kuidas leiaksid ühisraku ruumala ja aatomite hulga ühisrakus? [[Image:.png|top]] Näiteks, [[Image:.png|top]] == Ruumtsentseeritud kuubiline struktuur (cI, bcc) == Efektiivsemalt pakitud kuubiline struktuur on “ruumtsentseeritud kuubiline” (bcc-body centered cubic). Esimene kiht ruutjadast on laienenud natukene igas suunas. Teine kiht on tõstetud nii, et selle sfäärid on end sisse seadnud eelmise kihi vahedes (Joonis 4a,b). Seda korduvat kihtide vaheldumist sümboliseeritakse tihti kui “ABA”. Nagu joonisel 2 on ka joonisel 4 nähtav märkimiväärne vahe sfääride vahel eksitav: bcc tahkistes on sfäärid tihedalt pakitud ja puutuvad ükteist mööda peadiagonaali. Bcc struktuuris on pakkimis efektiivsus umbes 68%. Kordinatsiooniarv ühe aatomi jaoks on 8. ''Mitu aatomit on kokku ühisrakus bcc struktuuri korral?'' Ühisrakk joonisel 4b näib omavat üheksat külgnevat kera, sellest hoolimata on kerade koguarv ühisrakus 2 (1/8. igast külgkerast + 1 tsentrist). ''Joonista diagonaal, mis ühendab kolme x-ga tähistatud aatomit joonisel 4b. Oletades, et “x”-ga märgitud aatomid on ühe suurusega, tihedalt pakitud ja puutuvad üksteist, siis mis on selle ruumidiagonaali väärtus r(raadius)-i funktsioonina? Leia raku serv ja ruumala r-i funktsioonina.Arvutage PE(cI).'' [[Image:.png|top]] [[Image:.png|top]] [[Image:.png|top]] == Tihedamailt pakitud kuubiline (cF, ccp) == Tihedamailt pakitud kuubiline (ccp-cubic closest packed) struktuur tekib, kui laduda üksteise peale tihedalt pakitud jadad. Teise kihi sfäärid asuvad pooltes esimese kihi tühjades kohtades. Kolmanda kihi sfäärid asuvad täpselt esimese kihi ülejäänutes tühjadest kohtadest, samal ajal kui nad asuvad ka teise kihi pooltes tühjades kohtades. Nende kihtide kordumist võib sümboliseerida “ABC” (Joonised 5 ja 6). Ccp struktuuris on aatomi koordinatsiooniarv 12 (kuus lähimat naabrit pluss veel kolm aatomit üleval ja all asuvatest kihtidest), ja selle pakkmisefektiivsus on 74%. '''Joonis 5:''' Tihedalt pakitud jadade üksteise peale asetamine. Esimene ja kolmas kiht on näidatud heledate sfääridena; teine kiht tumedate sfääridena. Teise kihi sfäärid asuvad esimese kihi vahedes. Kolmanda kihi sfäärid asuvad teise kihi vahedes. '''Joonis 6a ja 6b:''' Kaks vaadet kuubilisele tihedamailt pakitud struktuurile. Kui nihutada tihedamalilt pakitud kuubilist struktuuri 45° siis saab vaadata tahktsentreeritud kuubilist (fcc-face centered cube) ühisrakku (Joonis 7). Fcc ühisrakul on 8 tipuaatomit ja üks aatom igal tahul. Tahu aatomid on jagatud kõrval asuva ühisrakuga, nii et igas ühisrakus on ½ tahu aatomist. Aatomid tahktsentreeritud kuubilises ühisrakus puutuvad üksteist mööda tahudiagonaali (Joonis 8). '''Joonis 7:''' Tahktsentreeritud kuubiline ühisrakk tekib, kui lõigata diagonaaltasand läbi ccp struktuuri ABCA pakkimisviisi. Ühisrakus on 4 aatomit (<sup>1</sup>/<sub>8 </sub>igast nurga aatomist ja ½ igast tahu aatomist). ''Mis on serva, tahudiagonaali ja ruumidiagonaali pikkused ja tahktsentreeritud kuubilise ühisraku ruumala, raadiuse funktsioonina? Arvutage PE(cF).'' [[Image:.png|top]] [[Image:.png|top]] [[Image:.png|top]] == Ioonilised tahkised == Ioonilises ühendites saab suuremast ioonist võre sõlmpunktide sfäärid, mis on ühisraku raamistikuks. Väiksemad ioonid on end sisse seadnud lohkudes (aukudes) suuremate ioonide vahel. On olemas kolme tüüpi auke: “kuubiline”, “oktaeedriline” ja “tetraeedriline”. Kuubilised ja oktaeedriilsed augud tekivad ruutjadade struktuurides; tetraeedrilised augud ilmnevad tihedalt pakitud jadade struktuurides (Joonis 9). '''Joonis 10: '''Augud ioonilistes kristallides on pigem nagu lohud tihedalt pakitud ioonide vahel. Väiksemad ioonid mahuvad neisse aukudesse ja on ümbritsetud vastupidise laenguga suuremate ioonidega. ''Kumb on tavaliselt suurem-kas katiooni või anioon? Kuidas saab iooni suurust ennustada kasutades perioodilisus tabelit? Mis on iooni koordinatsiooniarv tetraeedrilises augus? Oktaeedrilises? Kuubilises?'' Tekkiva augu tüüp ioonilises tahkises oleneb suuresti väiksema iooni raadiuse ja suurema iooni raadiuse suhtest (''r''<sub>väiksem</sub>/''r''<sub>suurem</sub>). (Tabel 1) '''Tabel 1:''' Raadiuste suhe ja augu tüüp {| |- || '''Augu tüüp''' || '''Raadiuste suhe''' |- || Tetraeedriline || 0.225–0.414 |- || Oktaeedriline || 0.414–0.732 |- || Kuubiline || 0.732–1.000 |- |} https://et.wikipedia.org/wiki/Ioonv%C3%B5re https://et.wikibooks.org/wiki/Anorgaaniline_Keemia/Lihtained https://et.wikipedia.org/wiki/Anorgaaniline_keemia/_Lihtained_ja_nende_struktuurid http://www.tlu.ee/~tony/oppetoo/tahkisefyysika_konspekt.pdf https://en.wikipedia.org/wiki/Cubic_crystal_system 24boa52gfbs9rzcfg18q8doraiv86x3 Anorgaaniline Keemia/Tööstuskeemia 0 3893 18284 2021-10-26T15:28:42Z 46.131.25.220 Uus lehekülg: '==Tööstuskeemia==' wikitext text/x-wiki ==Tööstuskeemia== jiqscabymuzvbqs0kx54plyfw6ttfdx Anorgaaniline Keemia/Metamaterjalid 0 3895 18528 18527 2022-01-24T21:01:03Z Noway37 2557 wikitext text/x-wiki Aastal 1999 defineeriti metamaterjalid järgmiselt: metamaterjal on makroskoopiline komposiit, millel on sünteetilised, kolme dimensionaalsed, korduvad lülid, mis on disainitud tekitama kaks või enamat vastust spetsiifilisele ergastusele. See ei ole päris täpne definitsioon. Parem oleks öelda, et metsamaterjal on makroskoopiline komposiit, mis koosneb korduvatest või mittekorduvatest lülidest, mille omadused on tingitud nii rakuarhitektuurist kui ka keemilisest koostisest. Definitsioonist saab välja lugeda, et struktuurist tingituna on materjalil olemas erilised optilised nähtused (näiteks negatiivne murdumisnäitaja), mis on suuremad kui aatomid ja molekulid, aga väiksemad kui kasutatav elektormagnetlaine lainepikkus. Metamaterjali kirjeldamisel tuleb tähele panna, et rakusuurus peab olema väiksem või sama suur, kui kasutatav lainepikkus. <ref name=":1">Cui, T. J.; Smith, D. R.; Liu, R. Metamaterials: Theory, Design, and Applications; Springer, 2010.</ref> Joonisel on välja toodud tüüpiline metamaterjali struktuur ning kasutatav elektromagnetlaine on mikrolaine. Vasakpoolsel joonisel (Joonis A) on homogeenne keskkond ja parempoolsel joonisel (Joonis B) on mitte korduvate struktuuriühikutega ehk mittehomogeenne keskkond.<ref name=":1" /> Metamaterjalide omadused sõltuvad väga palju raku arhitektuurist, mis tähendab, et metamaterjalide omadusi saab kergesti kontrollida. Metamaterjalid võimaldavad realiseerida kõiki materjaliomadusi disainides erinevaid raku arhitektuure, kasutades erinevaid substraate. See annab võimaluse sünteesida uusi materjale, mida looduses ei esine – see on metamaterjalide kõige suurem eelis teiste materjalide ees. Tavaliselt on materjali omadused karakteriseeritud dielektrilise läbilaskvuse (μ) ja magnetilise läbilaskvuse (ε) poolt. Kõige õhem materjal looduses on vaba ruum ehk vaakum, mille dielektriline läbilaskvus on μ<sub>0</sub> ning magnetiline läbilaskvus on ε<sub>0</sub>. Suhteline dielektriline läbilaskvus (ε<sub>r</sub>) on järgmine: <math>\begin{matrix} \varepsilon_{r} = \frac{\varepsilon}{\varepsilon_{0}}\end{matrix}</math> ning suhteline magnetiline läbilaskvus (μ<sub>r</sub>) on järgmine: <math>\begin{matrix} \mu_{r} = \frac{\mu}{\mu_{0}}\end{matrix}</math>. Suhtelised läbilaskvused defineerivad materjali ühe olulise parameetri – murdumisnäitaja. Murdumisnäitaja (n) on kahe defineeritud järgnevalt: <math>\begin{matrix} n = \sqrt{(\varepsilon_{r}*\mu_{r})}\end{matrix}</math>. Looduses on enamus materjalidel suhtelised läbilaskvused suuremad kui ε<sub>0</sub> ning μ<sub>0</sub>.<ref name=":1" /> ==Vasaku käe materjalide ajalugu== Vasaku käe materjali (ingl Left-Handed Material e LHM) konseptsioon pakuti Veselago poolt välja aastal 1968, teoreetiliselt avastati negatiivse murdumisnäitajaga materjalid juba palju varem. See konseptsioon jäi seisma kolmekümneks aastaks, kuna puudus võimalus eksperimentaalselt kontrollida teoreetilisi mudeleid ja teadmisi (metamaterjale looduses ei eksisteeri). Esimene LHM-i nõnda öelda revolutsioon toimus aastal 1996, kui realiseeriti kunstlikult elektriline plasma, kasutades traatkeskkonda, mille läbilaskvus on negatiivne. Kolm aastat hiljem, aastal 1999, esmakordselt sünteesiti SRR (ingl split-ring resonator) struktuuriga materjalid. Tähelepanu vasaku käe materjalide jaoks kasvas, aga neil on vältimatud puudused: väike ribalaius ning suur lainepikkuste kadu. Aastal 2005 toimus teine nõnda öelda revolutsioon, kui suudeti murda elektromagnetlaineid, kasutades gradiendiga murdumisnäitajaga keskkonda. Aastal 2006 pakuti välja optiline transformatsioon selleks, et valmistada nähtamatuid katteid ning elektromagnetlainete levimist kontrollida. <ref name=":1" /> ==Optiline transformatsioon== Metamaterjalidega on võimalik saavutada vajalikke materjali parameetreid muutes raku arhitektuuri ja selle keemilist koostist. See tekitab küsimuse, et mis on metamaterjalide parameetrite nõue ja kuidas valida neid parameetreid. Mõndadel juhtudel on lahendus väga lihtne kasutades juba tuntuid teooriaid ja geomeetrilist optikat (näiteks gradiendiga murdumisnäitaja lääts ehk objektiiv). Üldjuhul see ei ole nii lihtne, õnneks optilise transformatsiooni välja pakkumine ka lahendab neid probleeme. <ref name=":1" /> Optiline transformatsioon on üks olulisemaid meetodeid metamaterjali arenduses. Põhinedes Maxwell’i võrrandites olevates vormi muutumatuse põhimõttele on optiline transformatsioon tuletatud rangelt suletud vormides. Optiline transformatsioon loob silla seadme funktsioonide ja materjali omaduste vahel. Maxwell’i võrrandidest on näha, et on võimalik valmistada nähtamatu kate. Nähtamatu kate on tehtud impedantsi sobitamise materjalidest, et elimineerida kõik peegeldused. See tähendab, et tegemist on materjalidega, mille impetantsid on omavahel sobitatud, püüdakse saada sellist materjali, mille impedants valgusele on võrdeline õhu omaga (siis on materjal läbipaistev). Siin vaadeldakse materjali impedantsi elektromagnetvälja suhtes, millega see interakteerub. Seega optiline transformatsioon võimaldab otseselt manipuleerida elektromagnetlaineid. Metamaterjalide kuju, geomeetria, suurus, orientatsioon ning paigutus annavad neile omaduse manipuleerida elektromagnetlaineid (blokeerimine, absorbeerimine, võimendamine, murdumine). <ref name=":1" /> Seda nähtust on kasutatud ka selleks, et genereerida elektromagnetkondensaatoreid, millega saab fokuseerida elektromagnetlaineid väikesesse suletud piirkonda. Hea näide selleks on elektromagnetvälja ja polarisatsiooni rotaatorid, mis võimaldab pöörata elektromagnetvälja. Dielektrilisel läbilaskvusel ning magnetilisel läbilaskvusel on suur dünaamiline ulatus resonantssageduse lähedal. Kui see sagedus natukene muutub, siis mõlemad läbilaskvused muutuvad palju. Teisisõnu, kui SRR osakese suuruse erinevus on väike, siis resonantssagedusel on väike nihe, mis omakorda tähendab, et läbilaskvused muutuvad palju. Seega on võimalik realiseerida suure dünaamilise ulatusega materjalide parameetreid, kasutades resonantsosakesi – see on selliste metamaterjalide eelis.<ref name=":1" /> Praegusel ajal kõige atraktiivsem metamaterjal on superlääts. Mikrolainete piirkonnas esimene superlääts võimaldas difraktsiooni piirist kolm korda paremat lahutatavust. Superläätsesid saab kasutada meditsiinilises pildistamises ja optilises mikroskoopias. Mikrolainete piirkonnas on juba võimalik eksperimentaalselt nähtamatute katete kasutamine. ==Metamaterjalide valmistamine== Metamaterjalid võivad olla kas kahe- või kolme dimensionaalsed. Lihtsam on valmistada kahe dimensionaalseid metamaterjale. Neid meetodeid, mida kasutatakse kahe dimensionaalsete metamaterjalide valmistamiseks ei saa kasutada kolme dimensionaalsete materjalide tegemiseks. Kõige lihtsam viis kolme dimensionaalsete materjalide valmistamiseks võiks olla 2D tasapinnaliste kihtide kuhjamine (ingl stacking). Alumisel joonisel on näide materjalist, kus on kasutatud nõnda öelda layer-by-layer tehnikat, kusjuures antud pilt on tehtud nurga all. <ref name=":2">Sakoda, K. Electromagnetic Metamaterials: Modern Insights into Macroscopic Electromagnetic Fields; Springer Series in Materials Science; Springer, 2019; Vol. 287.</ref> On olemas ka täiesti eraldi välja töötatud kolme dimensionaalsete materjalide sünteesimise tehnikad, näiteks FIB-CVD (ingl focused ion beam chemical vapor deposition) võimaldab luua kolme dimensionaalseid struktuure. Meetod põhineb ikka kihtide kuhjamisel üksteise otsa ning olemusel ei ole sellistel tehnikatel 3D ruumilist lahutusvõimet. Veel üheks meetodiks on kahe footoni absorptsioon (ingl two-photon absortion) ehk TPA, mis võimaldab eelnimetatud probleemi lahendada. Võrreldes ühe footoni absorptsiooni meetodiga, on absorptsiooni tõenäosus proportsionaalne valguse kiiruse ruuduga. See tähendab, et absorptsioon on lokaliseeritud ainult valguse fookuspunktis. Antud meetodil on 3D ruumiline lahutusvõime. All toodud joonisel on materjal, kus on kasutatud kahe footoni absorptsiooni tehnikat. Materjal on valmistatud vaigust (ingl resin) ning vaiku tahkumiseks kasutati elavhõbeda lampi. <ref name=":2" /> Tegelikult neid meetodeid on veelgi rohkem, näiteks hallitooni fotolitograafia (ingl grayscale photolithography) ning võimaldab valmistada keerulisi kolme dimensionaalseid struktuure. All toodud joonisel on materjal, mis on hallitooni fotolitograafiaga valmistatud. Tegemist on kolme dimensionaalse materjaliga, mis koosneb SRR’de reast või massiivist. SRR asetseb kuubi külgedel ning pealt kuup on avatud. <ref name=":2" /> ==Murdumisnäitaja== Murdumisnäitaja on dimensiooniline number, mis kirjeldab valguse liikumist läbi materjali. Alumisel joonisel (joonis a) on tegemist positiivse murdumisnäitajaga materjaliga. Sellised materjalid on looduses levinud, kõige lihtsam näide oleks klaas. Parempoolsel joonisel (joonis b) on tegemist negatiivse murdumisnäitajaga materjaliga. Negatiivse murdumisnäitajaga materjalist valmistatud lääts defokuseerib valgust, positiivse murdumisnäitajaga materjal, aga fokuseerib valgust ühte punkti.<ref name=":2" /> ===Negatiivse murdumisnäitajaga (NRI) metamaterjal=== Peaagu kõik looduslikud ained kaotavad oma magnetilise vastuse (ingl magnetic response) valguse magnetiliste komponentide suhtes ning nende magnetiline läbilaskvus muutub ühtseks, mistõttu puuduvad looduses negatiivse murdumisnäitajaga materjalid. Negatiivse murdumisnäitajaga ained võimaldavad valmistada läätsesid, millel puudub difraktsioonipiir. <ref name=":2" /> Negatiivse murdumisnäitajaga (ingl negative refractive index) ehk NRI materjalid on enamjaolt tehtud kahest elemendist, mis on dielektrilised elemendid negatiivse elektrilise ja magnetilise läbilaskvusega. Elemendil endal ei pea olema negatiivsed läbilaskvused kõigi elektromagnetvälja komponentida jaoks. Elemente saab paigutada materjali vasakpoolsete väljavektorite järgi vastavatesse suundadesse, juhitud välja vektori suund peab olema sama, mis on langeva laine väljal (peegeldumise vähendamiseks). Need tingimused on vajalikud, et valmistada NRI materjale, aga tekitavad probleeme materjali tootmises.<ref name=":2" /> ====Ühe dimensionaalne negatiivse murdumisnäitajaga (NRI) metamaterjal==== Metalliribad töötavad elementidena, millel on negatiivne elektriline läbilaskvus ribade pikema suunaga paralleelse välise elektrivälja jaoks. Positiivsed laengud salvestatakse elektrivälja suunaga vastupidistes otstes, mis näitabki, et läbilaskvus on negatiivne. Materjal käitub negatiivse murdumisnäitajaga x-polariseeritud lainele, mis levib z suunas. Alumisel joonisel on toodud näide NRI materjalist.<ref name=":2" /> ==Viited== 7yan2hxyxiaignjdk6kd61qxz6lv556 Anorgaaniline Keemia/Atmosfääri osakesed 0 4014 18433 2022-01-15T20:58:44Z 193.40.13.162 Uus lehekülg: '[https://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r Atmosfäär] on maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastiku, hapniku ja argooni segu. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. Atmosfääril on kolm optilist omadust. Esimeseks on hajumine, valguse läbimisel atmosfäärist, osa valgusest hajub. Teiseks on neeldumine, erinevad gaasi molekulid neelavad erineva la...' wikitext text/x-wiki [https://et.wikipedia.org/wiki/Atmosf%C3%A4%C3%A4r Atmosfäär] on maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastiku, hapniku ja argooni segu. Maa atmosfäär kaitseb elu maal päikese ultraviolettkiirguse eest ning ühtlustab maapinna päevaseid ja öiseid temperatuurikõikumisi. Atmosfääril on kolm optilist omadust. Esimeseks on hajumine, valguse läbimisel atmosfäärist, osa valgusest hajub. Teiseks on neeldumine, erinevad gaasi molekulid neelavad erineva lainepikkusega kiirgust, näiteks O<sub>2</sub> ja O<sub>3</sub> neelavad lühemat lainepikkust. Kolmandaks on kiirgamine, mõned ühendid kiirgavad valgust, nagu näiteks CO<sub>2</sub> ja H<sub>2</sub>O. == Osaliselt või täielikult täidetud molekulid == === Osaliselt täidetud molekulid === * Radikaalid on aatomid, ioonid või molekulid, millel on üks või mitu paardumata valentselektroni. Radikaal on väga lühiealine intermediaat, sest ta reageerib kiiresti teiste radikaalide või molekulidega <ref>[https://chem.libretexts.org/Bookshelves/Organic_Chemistry/Supplemental_Modules_(Organic_Chemistry)/Fundamentals/Reactive_Intermediates/Free_Radicals Free Radicals] (vaadatud 02.12.2021).</ref>. Intermediaat on keemilises protsessis esinev vaheühend, mis ei ole lähteühendiks ega lõppsaaduseks. * Biradikaalid Paardumata valentselektron põhjustab radikaalide paramagneetilisust. Paardumata valentselektroni magnetmoment, spinn muudab aine pisut magnetiliseks. Valentselektronid orienteeruvad välises magnetväljas magnetväljaga samas suunas <ref name=":0">Walling, Cheves T.. [https://www.britannica.com/science/radical-chemistry "radical"]. Encyclopedia Britannica, 16 May. 2018. (Vaadatud 02.12.2021).</ref>. Näitena võib tuua siin hapniku molekuli. === Täielikult täidetud molekulid === Täielikult täidetud molekulid on aatom- ja molekulaarsüsteemid, kus kõik valentselektronid on paardunud. Molekulid, millel on kõik elektronid paardunud on diamagneetilised, sest neil on spinnid erimärgilised <ref name=":0" />. == Aatomorbitaalid (AO) == Orbitaal on ühe elektroonne lainefunktsioon, mis on saadud aatomi Schrödingeri võrrandi lahendusena. Orbitaale ise ei ole võimalik näha, vaid näeb ainult elektrontihedusi. Elektrontihedus on elektroni leidmise tõenäosus kindlas punktis, millel on kindlad koordinaadid. Orbitaalid ei ole unikaalsed, paljudel orbitaalidel on samasugune sümmeetria. === Orbitaali karakteristlikud omadused === * Lainefunktsiooni faas. Kui lainefunktsiooni väärtused on üle nulli on tegemist positiivse faasiga, kui väärtused on alla nulli on tegemist negatiivse faasiga. * Radiaal sõlm on raadius tuumast, kus lainefunktsiooni väärtus igas suunas võrdub nulliga. Radiaal sõlm ilmneb just s-orbitaalide korral, sest nad on kerad. * Sõlmetasand on koht, kus lainefunktsiooni väärtus on null. Selles kohas elektrone olla ei saa. Sõlmetasand on tasand kahe erineva faasi vahel (positiivne ja negatiivne). [[File:S orbitaalid.png|thumb|S orbitaalid]] === Erinevad orbitaalid === 1s orbitaal on madalaima energiaga lainefunktsioon. See orbitaal sõltub ainult kaugusest elektroni ja tuuma vahel. 1s orbitaalil on ainult üks faas ning tal puudub radiaal sõlm. Kui tegemist on 2s orbitaaliga esineb tal kaks erinevat faasi - üks on positiivne ja teine on negatiivne. Raadiuse suurenemisel elektroni ja tuuma vahel lainefunktsiooni väärtus väheneb, läbib nulli ja läheb edasi negatiivseks. 2s orbitaal omab radiaal sõlme, mis eraldab kahte faasi. Kui tegu on näiteks 3s orbitaaliga, esineb tal kaks erinevat faasi, kuid radiaal sõlmi on tal kaks. Faasid vahetuvad ning iga kord kui faas vahetub on nende vahel radiaal sõlm, nende eraldamiseks.S orbitaalidel ei ole sõlmetasandit, nagu teiste orbitaalide puhul. [[File:P orbitaalid.png|thumb|P orbitaalid]] 2p orbitaalide puhul on kõigil olemas nii positiivne kui ka negatiivne faas. Nendel orbitaalidel on sõlmetasand, kuid ei ole radiaal sõlme. 2p orbitaale on kolme erinevat tüüpi arvestades kuhu on orbitaal suunatud, 2px, 2py ja 2pz orbitaalid. X puhul on orbitaal suunatud vassakule, y puhul on orbitaal suunatud paremale ja z puhul on orbitaal suunatud ülesse. [[File:D orbitaalid.png|thumb|D orbitaalid]] D orbitaalide korral on neil kaks sõlmetasandit, et eraldada erinevaid faase. Nagu p orbitaalide puhul on ka siin indeksitega määratud, kuhu orbitaal on suunatud. Kui elektron läheb tuumast kaugemale, siis nende vaheline vastasmõju väheneb ja lõpuks läheb lainefunktsioon nulli. == Molekulaarorbitaalid (MO) == Molekulaarorbitaale kasutatakse, et iseloomustada elektrontihedusi keemilistes struktuurides. Molekulaarorbitaalid ei ole unikaalsed, paljudel orbitaalidel on samasugune sümmeetria <ref>Fleming, I., ''Molecular Orbitals and Organic Chemical Reactions'', John Wiley & Sons, 2011.</ref>. Molekulaarorbitaalid saadakse kui kombineeridakse üks aatomorbitaal teisega. Enne orbitaalide kombineerimist peab teadma, milliseid orbitaale saab kombineerida ja milliseid ei saa, et kahte aatomorbitaali kombineerida peab neil olema samasugune sümmeetria. Näiteks 2px kombineerimiselt 2px orbitaaliga on näha, et neid kahte saab kombineerida, sest neil on samasugune sümmeetria. Kuid näiteks 2px ja 2pz sümmeetria on täiesti erinev ja neid kahte kokku panna ei saa. === Aatomite kombinatsioon === Molekulaarorbitaale saadakse aatomorbitaalide hübridisatsiooni abil. On olemas nii siduv kui ka lõdvendav kombinatsioon. Siduva molekulaarorbitaali energia alaugses langeb miinimumi ja siis hakkab uuesti kasvama. Miinimumis olles on energeetiliselt kasulik aatomitel kokku saada, et moodustada molekul. Lõdvendava kombinatsiooni puhul energia koguaeg kasvab kui tuumadevaheline kaugus väheneb. Siduvat ja lõdvendavat kombinatsiooni tähistatakse sigma ja pi indeksiga. Kui molekulaarorbitaali lainefunktsioon muudab märki keerates ttumadevahelist telge 180 kraadi, tähistatakse pi-ga. Kui lainefunktsioon ei muuda märki on tegemist sigmaga. Orbitaale hakatakse täitma madalaima energiaga tasanditest. Alguses täidetakse 1s siis 2s ja edasi 2p orbitaalid. Siduvad orbitaalid on madalama energiaga kui mittesiduvad orbitaalid. Mida kõrgemaks läheb energia, seda raskemaks läheb molekulaarorbitaalide geomeetria. == Diatoomilised molekulid == Diatoomilised molekulid on molekulid, mis koosnevad kahest aatomist, mis on omavahel ühendatud. Diatoomilisi molekule saab jagada homonukleaarseteks ja heteronukleaarseteks molekulideks. Homonukleaarsed molekulid koosnevad sama elemendi aatomitest, nagu näiteks vesinik (H<sub>2</sub>), lämmastik (N<sub>2</sub>) või hapnik (O<sub>2</sub>). Heteronukleaarsed molekulid koosnevad erinevate elementide aatomitest, nagu näiteks süsikoksiid (CO), lämmastikoksiid (NO) või vääveloksiid (SO) <ref>Britannica, The Editors of Encyclopaedia. [https://www.britannica.com/science/molecule "molecule"]. Encyclopedia Britannica, 13 Aug. 2021. (Vaadatud 02.12.2021).</ref>. Teised elemendid võivad aurustamisel moodustada diatoomilisi molekule, kuid jahtumisel nad polümeriseeruvad uuesti. Umbes 99% atmosfäärist koosneb kahest diatoomimolekuli liigist, milleks on lämmastik ja hapnik. Kõik diatoomilised molekulid on lineaarsed, mis on aatomite lihtsaim ruumiline paigutus. Ning neid molekule iseloomustab üks parameeter, milleks on sideme pikkus või kahe aatomi vaheline kaugus <ref>Brown, C., Ford, M., ''Standard Level Chemistry'' (2nd ed.), Prentice Hall, 2014.</ref>. Olenevalt kas tegemist on homonukleaarse või heteronukleaarse molekuliga, tähistatakse lineaarset geomeetriat kas D<sub><math>\infty</math>h</sub> või C<sub><math>\infty</math>v</sub>-ga. === Hapnik O<sub>2</sub> === [[File:Dihapnik.png|thumb|276x276px|Hapniku (O<sub>2</sub>) molekulaarorbitaal]] [[File:Lämmastikoksiid.png|thumb|270x270px|Lämmastikoksiidi (NO) molekulaarorbitaal]] O<sub>2</sub> on hapniku kõige levinum allotroopne vorm, milles on kaks hapniku aatomit. [https://et.wikipedia.org/wiki/Allotroopia Allotroopia] on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme erineva lihtainena. Hapnik on stabiilne värvitu gaas, mis kondenseerudes muutub sinakaks. Hapnik on radikaalne ühend, sest tema kaks väliskihi elektroni ei ole paardunud, sellepärast on ta ka erandlik molekul, tavaliselt on paarisarv elektronidega molekulaarorbitaalid täiesti täidetud. Tänu sellele, et ta on radikaal on ta ka paramagneetiline <ref>Wayne, R., P., ''Singlet Molecular Oxygen'', Advances in Photochemistry, 1969.</ref><ref>[https://chem.libretexts.org/@go/page/34265 Dioxygen], 3 Feb. 2021. (Vaadatud 02.12.2021).</ref>. Hapnik on keemiliselt aktiivne, reageerib paljude ainetega ja on üheks levinumaks oksüdeerijaks. Hapnik moodustab umbes 21% atmosfääris olevatest ühenditest. === Lämmastikoksiid NO === Lämmastikoksiid on värvitu mürgine gaas, mis tekib näiteks lämmastikust ja hapnikust kõrgel temperatuuril äikese toimel. Või saab seda teha ammoniaagi oksüdeerimisel kõrgel temperatuuril <ref name=":1">Lancaster Jr., J., ''Nitric Oxide: Principles and Actions'', Elsevier, 1996.</ref><ref name=":2">Greenwood, N., N., Earnshaw, A., ''Chemistry of the Elements'' (2nd ed.), 11.11.1997.</ref>. <chem>O2 + N2 -> 2NO</chem> <chem>4NH3 + 6O2 -> 4NO + 6H2O</chem> Lämmastikoksiid on radikaalne ühend, millel on üks paardumata elektron π lõdvendaval molekulaarorbitaalil. Lämmastikoksiid võib elektroni kas võtta või anda, et moodustada sidet <ref name=":1" />. === Vääveloksiid SO === Vääveloksiidi leidub ainult lahjendatud värvitu gaasina, kontsentreeritult muutub ta divääveldioksiidiks. Vääveloksiid on termodünaamiliselt ebastabiilne ühend. <chem>O + S2 -> S + SO</chem> Vääveldioksiidi molekulil on kaks paardumata elektroni, infrapunakiirgusega ergastades molekul ergastub singletsesse olekusse, kus kõik tema elektronid on paardunud <ref name=":2" /><ref>Salama, F., Frei, H., ''Near-infrared-light-induced reaction of singlet sulfur monoxide with allene and dimethylacetylene in a rare gas matrix: infrared spectra of two novel episulfoxides'', The Journal of Physical Chemistry, 1989.</ref>. === Süsinik C<sub>2</sub> === Disüsinik on rohekas gaasiline molekul, mille elektronid on kõik paardunud ja selletõttu on ta diamagneetiline molekul <ref>Hoffman, R., ''Marginalia:'' ''C<sub>2</sub> in All Its Guises'', American Scientist, 1995.</ref>. === Lämmastik N<sub>2</sub> === Lämmastik on normaaltingimustel värvitu gaas. Lämmastik on diamagneetiline ühend, millel on kõik elektronid paardunud. Lämmastik omab kolmiksidet kahe aatomi vahel <ref name=":2" />. Gaasiline lämmastik moodustab umbes 78% kogu atmosfääri koostisest. [[File:Süsinikoksiid.png|thumb|283x283px|Süsinikoksiidi (CO) molekulaarorbitaal]] === Süsinikoksiid CO === Süsinikoksiid tuntud ka kui vingugaas on normaalolekus värvitu mürgine gaas. Süsinikoksiid tekib mittetäieliku põlemise käigus. Tema molekulis on hapniku ja süsiniku aatomid seotud kolmiksidemega, need kolm sidet ühendavad süsinikku ja hapnikku väga tugevasti ning see side on tugevam kui side lämmastiku molekulil <ref>Bierhals, J., ''Carbon Monoxide'', Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, 2001.</ref>. Süsinikoksiidi leidub Maa atmosfääris väga väikestes kogustes. == Triatoomilised molekulid == Triatoomilised molekulid on molekulid, mis koosnevad kolmest aatomist. Sarnaselt diatoomilistele molekulidele saab ka neid jaotada homonukleaarseteks ja heteronukleaarseteks molekulideks. Homonukleaarseks on näiteks osoon, heteronukleaarseteks on näiteks süsinikdioksiid, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid. Triatoomilised molekulid võivad olla lineaarse, painutatud või tsüklilise geomeetriaga. Lineaarne molekul on näiteks süsinikoksiid. Osoon, lämmastikdioksiid ja vääveldioksiid on painutatud geomeetriaga. [[File:Lämmastikdioksiid.png|thumb|222x222px|Lämmastikdioksiidi (NO<sub>2</sub>) molekulaarorbitaal]] === Lämmastikdioksiid NO<sub>2</sub> === Lämmastikdioksiidi värvus varieerub toatemperatuuril kollakas-pruunikast punakas-pruunikaks gaasiks. Tema punakas värvus tuleneb sellest, et lämmastikdioksiid neelab valgust sinisest piirkonnast, mis on umbes 400-500 nm juures. Lämmastikoksiid on radikaal ühe paardumata elektroniga, tänu sellele on tal paramagneetilised omadused. Lämmastikdioksiid on tugev oksüdeerija, mis liidab endaga elektrone. <chem>2NO + O2 -> 2NO2</chem> Lämmastikdioksiidi esineb atmosfääris väga vähe. Atmosfääris neelab see ühend päikesevalgust ja reguleerib troposfääri keemiat, eriti just osooni kontsentratsiooni. Lämmastikdioksiidi molekulaarorbitaalil on üks paardumata elektron sigma siduval orbitaalil. [[File:Osoon.png|thumb|227x227px|Osooni (O<sub>3</sub>) molekulaarorbitaal]] === Osoon O<sub>3</sub> === Osoon on hapniku allotroopne vorm, mille molekul koosneb kolmest hapniku aatomist. Normaaltingimustel on osoon sinakas gaas, mis madalatel temperatuuridel (-112°C) kondenseerub tume siniseks vedelikuks. Osoon on termodünaamiliselt ebastabiilne ja võib laguneda temperatuuri ja rõhu kasvades. Osoon on diamagneetiline ühend ning kõik tema elektronid on paardunud. Osoon on keemiliselt aktiivne ja oksüdeerib paljusid teisi aineid. ==== Osoonikiht ==== Osoon tekib atmosfääris ultraviolettkiirguse mõjul. Osooni molekuli tekkeprotsess on kaheastmeline. Esmalt laguneb hapniku molekul UV-kvandi toimel. Peale selle lagunemist liitub üksik hapniku aatom hapniku kaheaatomilise molekuliga, moodustades osooni kolmeaatomilise molekuli. Ultraviolettkiirgus neeldub osoonis reaktsioonil, mille lähteaineteks on osoon ja kvant ning lõppsaadusteks on hapnik ja hapniku üksik aatom. <chem>O3 + hv -> O2 + O.</chem> See on pöörduv reaktsioon, kuid üksiku hapniku reageerides dihapnikuga eraldub energia soojusena, mitte valgusena. [[File:Süsihappegaas.png|thumb|259x259px|Süsihappegaasi (CO<sub>2</sub>) molekulaarorbitaal]] === Süsihappegaas CO<sub>2</sub> === Süsihappegaas on süsiniku stabiilseim oksiid, mille molekul koosneb ühest süsinikust ja kahest hapniku aatomist, mis on kovalentselt seotud. Süsihappegaasi tekib süsiniku ja selle mitmesuguste ühendite kuumutamisel piisava hulga hapnikuga. Süsinikdioksiid on värvitu gaas, mis on mõõdukalt aktiivne. Atmosfääris leidub seda ühendit üsna väikestes kogustes, umbes 0,04%. See on peamine kasvuhoonegaas, mis takistab soojusenergia lahkumist Maalt. Üks süsihappegaasi saamise reaktsioone on seotud metaani põlemisega. <chem>CH4 + 2O2 -> CO2 + 2H2O</chem> [[File:Vääveldioksiid.png|thumb|194x194px|Vääveldioksiidi (SO<sub>2</sub>) molekulaarorbitaal]] === Vääveldioksiid SO<sub>2</sub> === Vääveldioksiid on värvitu mürgine gaas. Omadustelt on vääveldioksiid redutseerija, ta tahab elektrone ära anda ning ta on diamagneetiline molekul, ei oma ühtegi paardumata elektroni. Vääveldioksiid, mis lahustub vihmapiiskades põhjustab happesademeid, mille pH on normaalsest madalama väärtusega. Vääveldioksiidi saadakse väävli põlemise reaktsioonil <ref>Müller, H., ''Sulfur Dioxide'', Ullmann's Encyclopedia of Industrial Chemistry, 2000.</ref>. <chem>S + O2 -> SO2</chem> == Molekulide võrdlused == === O<sub>3</sub> vs SO<sub>2</sub> === Osooni ja vääveldioksiidi molekulaarorbitaalid on väga samasugused, ainukene erinevus nende kahe vahel on orbitaalenergiate väärtused. Võrdluseks võib välja tuua, et osoon on oksüdeerija, mis tahab elektrone endale võtta ning vääveldioksiid on redutseerija, mis tahab elektrone ära anda. Järgmine erinevus on, et osoonil on kokku 24 elektroni, kuid vääveldioksiidil on neid 32. Nii hapnikul kui ka väävlil on sama palju valentselektrone ehk siis kuus. Vääveldioksiidil on väävel seotud hapnikutega kaksiksideme abil, kuid osoonil on hapniku aatomid üksteisega seotud ühe üksiksideme kui ka ühe kaksiksideme abil. === CO<sub>2</sub> vs SO<sub>2</sub> === Üks erinevus süsihappegaasi ja vääveldioksiidi vahel on, et süsihappegaas on lineaarne molekul, kus hapnikud tahavad olla üksteisest nii kaugel kui võimalik, kuid vääveldioksiidi molekul on painutatud, sest väävlil on üks vabaelektroni paar ning sellepärast ei saa see molekul lineaarselt olla. Teiseks erinevuseks on, et süsihappegaas on mittepolaarne ühend, kuid vääveldioksiid on polaarne ühend. === CO<sub>2</sub> vs NO<sub>2</sub> === Nende kahe vahel on ainult väikene erinevus ja selleks on, et lämmastikdioksiidi molekulil on üks elektron rohkem kui süsihappegaasi molekulil ning see muudab ka tema molekulaarorbitaali, sest omab ühte paardumata elektroni. == Virmalised (''Aurora borealis'') == Virmalised on atmosfääris esinev optiline nähtus. Virmalisi esineb nii põhja- kui ka lõunapoolkeral. Olenevalt kus virmalised tekivad nimetatakse neid erinevalt, kui virmalised esinevad põhjapoolkeral nimetatakse neid ''aurura borealis'' kui aga lõunapoolkeral nimetatakse neid ''aurora australis''. Virmalised tekivad kui Päikesest tulevad päikesetuule osakesed põrkavad vastu Maa magnetvälja, ning sealt osa neist liigub mööda magnetlaine jooni magnetpoolusteni, kus nad omakorda põrkavad vastu atmosfääri aatomeid ja molekule. Toimuvad interaktsioonid kõrgenergeetiliste elektronide ja neutraalsete aatomite vahel. Ergastatakse valentselektrone ja kui nad tagasi algolekusse lähevad tekib neil vaba footon, mida inimesed näevad virmalistena. Virmaliste värvid sõltuvad erinevatest atmosfääris leidavatest gaasidest, elektrilisest olekust ja elektronide energiatest. Olenevalt kas ergastatuks osutub hapnik, emiteerub sellest kas rohelist (100-150 km kõrgusel) või punast (umbes 250 km kõrgusel) valgust. Lämmastiku aatomitest emiteerub aga punakat või violetset valgust. == Viited == <references /> 4n07gx5p6692orcpq2bgudcviwwwgc4 Anorgaaniline Keemia/Sümmeetria 0 4015 18757 18650 2022-04-11T16:45:23Z CommonsDelinker 47 Removing [[:c:File:Bondingp.jpg|Bondingp.jpg]], it has been deleted from Commons by [[:c:User:Ruthven|Ruthven]] because: Missing [[:c:COM:EI|essential information]] such as [[:c:COM:L|license]], [[:c:COM:PERMISSION|permission]] or source ([[:c:COM:CSD#F5| wikitext text/x-wiki Antud peatükis toetutakse raamatule Chemical Structure and Reactivity.<ref name="a">Keeler, James.; Wothers, Peter. (2014). ''Chemical Structure and Reactivity: An Integrated Approach''. Oxford University Press. p.79-97</ref> Molekulide omaduste ja struktuuri vahel saab leida seoseid kasutades selle mõistmiseks molekuli sümmeetriaomadusi. Näiteks saab hinnata, millised molekulis olevatest aatomitest käituvad ekvivalentselt, kas molekul on kiraalne või mitte, kas molekulil on dipoolmoment või mitte. Need omadused sõltuvad aatomite paigutusest molekulis ning seda saab efektselt kirjeldada sümmeetria abil. Lisaks saab molekuli sümmeetriaelementide abil ennustada tema spektroskoopilisi omadusi. Kvantmehaaniliste arvutuste jaoks kasutatavad kanoonilised orbitaalid saadakse sümmeetria abil. ==Sümmeetriaelemendid ja -teisendused== Molekuli sümmeetriaomadusi kirjeldatakse kindlate sümmeetriaelementide abil ning need saadakse, kui läbi viia mingile sümmeetriaelemendile vastav sümmeetriateisendus. Sümmeetriateisendus on mingi tegevus, mis annab molekuli samal kujul tagasi. Sümmeetriaelemendid on identsus ''E'', inversioonitsenter ''i'', pöördtelg ''C<sub>n</sub>'', peegeltasand ''σ'', peegelpöördtelg ''S<sub>n</sub>''. ===Identsus ''E''=== Identsusele ''E'' vastav sümmeetriateisendus tähendab seda, et molekul ei liigu. Ehk kui mitte midagi teha, siis saame identsuse. Identsus on kõikidel molekulidel olemas. Analoogselt matemaatikas numbriga 0 võib mõelda, et identsus on sümmeetriaelementide '0'. ===Inversioonitsenter ''i''=== Inversioonitsentrile ''i'' vastav sümmeetriateisendus on inversioon läbi mingi punkti. Inversiooni käigus molekuli iga aatom viiakse mingi punkti suhtes teisele poole täpselt samale kaugusele. Kui toetuda Cartesiuse koordinaatide peale ning ette kujutada, et mingil molekuli aatomil on (x, y, x) koordinaadid ning inversioonitsentri koordinaat on (0, 0, 0), siis pärast inversiooni tema koordinaadid on (-x, -y, -z). Kui aatomite paigutus pärast inversiooni annab meile molekuli samal kujul tagasi, on tal inversioonitsenter olemas. Näiteks inversioonitsenter on benseenil, heksafluroväävlil ja trans-1,2-dikloroetüleenil, kuid mitte cis-1,2-dikloroetüleenil. <gallery> Benzene_modello.png|Benseen Sulfur-hexafluoride-3D-balls.png|SF<sub>6</sub> Trans-dichloroethylene-3D-balls.png|width=200|trans-1,2-dikloroetüleen Cis-dichloroethylene-3D-balls.png|width=200|Puudub inversioonitsenter, võrdle trans-1,2,-dikloroetüleeniga </gallery> ===Pöördtelg ''C<sub>n</sub>''=== Pöördteljele ''C<sub>n</sub>'' vastav sümmeetriateisendus tähendab seda, et molekulis toimub ümber pöördtelje pöördtelje 360/n kraadi võrra (n = 1,2,3,4,6 ehk pöörlemine vastavalt 360, 180, 120, 90 või 60 kraadi võrra). Kui pöörlemine annab molekuli samal kujul tagasi, on tal olemas vastav pöördtelg ''C<sub>n</sub>''. On ilmselge, et kõikidel molekulides on olemas pöördtelg ''C<sub>1</sub>'', mis on sama identsusele vastavale sümmeetriaoperatsioonile. Lisaks, kokkuleppeliselt määratakse molekulile põhitelg, mis vastab tema kõrgeima väärtusega pöördteljele ''C<sub>n</sub>'' ning see vastab z-teljele Cartesiuse koordinaatsüsteemis. Näitena on toodud benseeni pöördteljed. [[Pilt:Benseeni_pöördteljed.png|pisi|keskel|280px|Benseeni pöördteljed]] ===Peegeltasand ehk sümmeetriatasand ''σ''=== peegeltasandile ''σ'' vastav sümmeetriateisendus tähendab seda, et molekuli aatomid peegeldatakse mingi tasandi suhtes teisele poole. Kui molekulil on mitu peegeltasandit, siis eristatakse alaindeksiga horisontaalseid ja vertikaalseid peegeltasandeid. Horistontaalne peegeltasand tähistatakse ''σ<sub>h</sub>''. Lisaks, ''σ<sub>d</sub>'' viitab sidemeid lõikavale peegeltasandile ning ''σ<sub>v</sub>'' aatomeid läbivale peegeltasandile. Näiteks benseenil on kokku 6 peegeltasandit. [[Pilt:Benseeni_peegeltasandid.png|pisi|keskel|280px|Benseeni peegeltasandid]] ===Peegelpöördtelg ''S<sub>n</sub>''=== Peegelpöördteljele ''S<sub>n</sub>'' vastav sümmeetriateisendus tähendab sisuliselt kahte järjestikust tegevust - esiteks pöörlemine ümber peegelpöördtelje ''S<sub>n</sub>'' mingi nurga võrra (analoogselt pöördteljele ''C<sub>n</sub>'') ning sellele järgnevat peegeldust läbi tasandi, mis läbib peegelpöördtelge ''S<sub>n</sub>'' ja on risti sellega. Kusjuures, molekulil ei pea olema pöördtelge ega peegeltasandit, et tal peegelpöördtelg olemas oleks. Lisaks, Esimest järku peegelpöördtelg on samane peegeltasandile ning teist järku peegepöördtasand on samane inversioonitsentrile ehk ''S<sub>1</sub>'' = ''σ'' ning ''S<sub>2</sub>'' = ''i''. Näitena on toodud ferrotseen. [[Pilt:Ferrocene-2.png|pisi|keskel|[https://en.wikipedia.org/wiki/Ferrocene Ferrotseen.]Vasakul pool astmelise konformatsiooniga ferrotseenil on peegelpöördtelg ''S<sub>10</sub>'' ning paremal pool varjatud konfromatsiooniga ferrotseenil peegelpöördtelg ''S<sub>5</sub>'']] Loetletud sümmeetriaoperatsioone saab ka endale selgeks teha ka veebileheküljel [https://symotter.org/ symotter.org]. ==Punktigrupid== Kindlad sümmeetriaelementide koosseisud kategoriseeritakse punktigruppi ning igat molekuli saab määrata kindlasse punktigruppi. Punktigrupp kirjeldab efektselt molekuli sümmeetriat. Allpool toodud tabelis on toodud erinevad punktigrupid, nendele vastavad sümmeetriaelemendid ning punktigruppi kuuluvatest molekulidest. Paremal pool on toodud skeem, mida saab kasutada, et määrata millisesse punktigruppi mingi molekul kuulub. [[Pilt:Determination_du_groupe_de_symetrie.svg|pisi|600px|paremal|Punktigrupi määramine]] {| class="wikitable" |+ Punktigrupid ! Punktigrupp ! Sümmeetriaelemendid ! Molekuli kuju ! Näited |- ! ''C<sub>1</sub>'' | ''E'' || [[Pilt:bromoiodoklorometaan.png|100px|]] || CHBrClI, SiHBrClF |- ! ''C<sub>2</sub>'' | ''E, C<sub>2</sub>'' || [[Pilt:Vesinikperoksiid.png|100px|]] || H<sub>2</sub>O<sub>2</sub> |- ! ''C<sub>s</sub>'' | ''E, σ'' || [[Pilt:Difluoroamiin.png|100px|]] || NHF<sub>2</sub> |- ! ''C<sub>2v</sub>'' | ''E, C<sub>2</sub>, σ<sub>v</sub>, σ<sub>v</sub>''' || [[Pilt:SO2Cl2.png|100px|]] || H<sub>2</sub>O, SO<sub>2</sub>Cl<sub>2</sub> |- ! ''C<sub>3v</sub>'' | ''E, 2C<sub>3</sub>, 3σ<sub>v</sub>'' || [[Pilt:Ammoniaak.png|100px|]] || NH<sub>3</sub>, PCl<sub>3</sub>, POCl<sub>3</sub> |- ! ''C<sub>∞v</sub>'' | ''E, C<sub>2</sub>, 2C<sub>φ</sub>, ∞σ<sub>v</sub>'' || [[Pilt:Karbonüülsulfiid.png|100px|]] || OCS, CO, HCl, HCN |- ! ''D<sub>2h</sub>'' | ''E, 3C<sub>2</sub>, i, 3σ'' || [[Pilt:Dilämmastiktetraoksiid.png|100px|]] || N<sub>2</sub>O4, B<sub>2</sub>H<sub>6</sub> |- ! ''D<sub>3h</sub>'' | ''E, 2C<sub>3</sub>, 3C<sub>2</sub>, σ<sub>h</sub>, 2S<sub>3</sub>, 3σ<sub>v</sub>'' || [[Pilt:Boortrifluoriid.png|100px|]] || BF<sub>3</sub>, PF<sub>5</sub> |- ! ''D<sub>4h</sub>'' | ''E, 2C<sub>4</sub>, C<sub>2</sub>, 2C<sub>2</sub>', 2C<sub>2</sub>'', i, 2S<sub>4</sub>, σ<sub>h</sub>, 2σ<sub>v</sub>, 2σ<sub>d</sub>'' || [[Pilt:Ksenoontetrafluoriid.png|100px|]] || XeF<sub>4</sub> |- ! ''D<sub>∞h</sub>'' | ''E, ∞C<sub>2</sub>', 2C<sub>φ</sub>, i, ∞σ<sub>v</sub>, 2S<sub>φ</sub>'' || [[Pilt:Carbon_dioxide_structure.png|100px|]] || CO<sub>2</sub>, H<sub>2</sub>, C<sub>2</sub>H<sub>2</sub> |- ! ''T<sub>d</sub>'' | ''E, 8C<sub>3</sub>, 3C<sub>2</sub>, 6S<sub>4</sub>, 6σ<sub>d</sub>'' || [[Pilt:Methane-3D-balls.png|100px|]] || CH<sub>4</sub>, SiCl<sub>4</sub> |- ! ''O<sub>h</sub>'' | ''E, 8C<sub>3</sub>, 6C<sub>2</sub>, 6C<sub>4</sub>, 3C<sub>2</sub>', i, 6S<sub>4</sub>, 8S<sub>6</sub>, 3σ<sub>h</sub>, 6σ<sub>d</sub>'' || [[Pilt:Sulfur-hexafluoride-3D-balls.png|100px|]] || SF<sub>6</sub> |} ==Sümmeetriaelementide rakendused== ===Ekvivalentsete aatomite määramine molekulis=== Sümmeetriaoperatsioonidega saab määrata, millised aatomid on molekulis ekvivalentsed. Molekulis on aatomid ekvivalentsed siis, kui nad kattuvad üksteisega molekuli sümmeetriaoperatsioonide käigus. PF<sub>5</sub> molekulis ei ole kõik fluorid ekvivalentsed. 3 fluori aatomit asuvad samal molekuli horisontaalsel peegeltasandil, kuid 2 fluori, mis asuvad pöördteljel ''C<small>3</small>'', eristuvad nendest, kuna molekuli sümmeetriaoperatsioonide käigus nad ei saa kattuda horisontaalsel peegeltasandil asuvate fluori aatomitega. <gallery> Phosphorus-pentafluoride-3D-balls.png|pisi| Phosphorus-pentafluoride-2D-dimensions.png|pisi|Vertikaalsed fluori aatomid ja horisontaalsed fluori aatomid erinevad üksteisest. </gallery> ===Kiraalsus=== Kiraalsel molekulil on kaks enantiomeeri ehk kaks isomeeri, mis on üksteise peegelpildid. Selgub, et kui molekulil puudub mistahes peegelpöördtelg ''S<sub>n</sub>'', siis ta ei saa olla kiraalne. Tasub meelde tuletada, et ''S<sub>1</sub>'' = ''σ'' ning ''S<sub>2</sub>'' = ''i''. Seega kui molekulis on peegeltasand või inversioonitsenter, siis ta ei ole kiraalne. ===Dipoolmomendi määramine=== Dipoolmoment on molekuli omadus. Seega ei tohi sümmeetriateisendused seda muuta. Dipoolmomendi suund ei tohi olla risti ei pöördtelje (dipoolmomendi suund muutub 360/n kraadi võrra) ega peegeltasandiga (dipoolmomendi suund pöörab 180 kraadi võrra). Lisaks, kui molekulil on inversioonitsenter, siis tal ei saa olla dipoolmomenti. ==Sümmeetria ja orbitaalid== Molekulis saab orbitaale jagada kas sümmeetrilisteks või antisümmeetrilisteks vastavalt orbitaali käitumisele kindla sümmeetriateisenduse suhtes. Antud ideed saab illustreerida matemaatikas kasutatavate mõistete paaritu ja paarisfunktsioon[https://en.wikipedia.org/wiki/Even_and_odd_functions]. Paarisfunktsioon on funktsioon, mille väärtus jääb samaks, kui selle muutuja väärtus muuta vastupidiseks. Näiteks cos(''x'') on paarisfunktsioon, sest cos(''x0'') = cos(''-x0''). sin(''x'') on aga paaritu funktsioon, sest sin(''x0'') = -sin(''-x0''). Aatomorbitaale saab jagada sümmeetrilisteks või antisümmeetrilisteks näiteks aatomit läbiva peegeltasandi peegeldamise või aatomi keskpunkti inversiooni suhtes. H<sub>2</sub>O molekulis saab orbitaale eristada peegeldamise suhtes vertikaaltasandil yz. Orbitaali saab jagada kas sümmeetriliseks, kui tema väärtus jääb pärast peegeldamist samaks, või antisümmeetriliseks, kui tema väärtus muutub vastupidiseks. Sümmeetrilist orbitaali tähistatakse alaindeksiga g (gerade, saksa keeles paaris-, nt paarisarv) ja antisümmeetrilist orbitaali alaindeksiga u (ungerade, saksa keeles paaritu, nt paaritu arv). MO-teoorias ([https://en.wikipedia.org/wiki/Molecular_orbital molekulaarorbitaalid]) arvestatakse molekulorbitaalide sümmeetriat nende iseloomustamisel ja eristamisel. Tavaliselt tehakse seda kahte sidet omava aatomi keskpunkti suhtes. Kui inversioonil molekulorbitaali märk muutub, siis nimetatakse orbitaali antisümmeetriliseks ehk ungerade. Kui pöörlemisel märk ei muutu, siis sümmeetriliseks ehk gerade. Kovalentsete sidemete puhul on siduvad σ-orbitaalid ja antisiduvad π<sup>*</sup>-orbitaalid gerade-sümmeetriaga. Siduvad π-orbitaalid ja antisiduvad σ<sup>*</sup>-orbitaalid ungerade-sümmeetriaga. ==Viited== af9ul9ffi89rcel31iovv9j8cj20biv Anorgaaniline Keemia/Hapete ja aluste ajalugu 0 4016 18461 18460 2022-01-21T17:58:31Z 2001:7D0:87E0:C200:21C0:3002:DE94:BD78 /* Keskaeg */ wikitext text/x-wiki [[File:Wikileht ajajoon2.png|pisi|Kogu hapete-aluste ajalugu]] == Antiikaeg == Juba antiikajal valdas tolleaegseid teadjamehi soov looduse saladustele järele jõuda ning neid ümbritsevat kategoriseerida. Nende ainukesteks vahenditeks olid nende meeled, millest üht – maitsemeelt – kasutasidki nad erinevate ainete eristamiseks. Kreeka sõna ''oxein'' muutus hiljem ladina keeles sõnaks ''acere'', mis tähendab ’hapuks tegema’, ning millest hiljem sai inglisekeelne sõna ''acid''.<ref name="Acids and Bases"> [https://explorable.com/acids-and-bases Acids and Bases], (accessed 2022-01-19).</ref> Seebivalmistajad olid esimesed, kes teadaolevalt aluseid valmistasid – naatriumhüdroksiidi valmistamise õpetus ilmus osana seebivalmistamise retseptist ühes 13. sajandi Araabia tekstis. Selles õpetati, et vett tuleb korduvalt segada kustutamata lubjaga (CaO) ja seguga nimega ''alkali'' (või araabia keeles ''al-qily'', kus ''qily'' tähendab tuhka kõrge naatriumisisaldusega soolarohust – ''alkali'' oli seega puhastamata naatriumkarbonaat). Nõnda saadigi naatriumhüdroksiidi lahus, millega rasva töötlemisel seep saadi.<ref name="Acids and Bases" /> == Keskaeg == [[File:Pietro Longhi 021.jpg|thumb|Pietro Longhi "The Alchemist"]] Nagu antiikaja teadlased, soovisid ka alkeemikud lahendada neid ümbritsevate ainete müsteeriumeid, kuid nemad olid maitsmisest edasi liikunud teaduslike katseteni. Nad viisid läbi kõikvõimalikke reaktsioone hapete ja alustega ning panid neid ka omavahel reageerima. Tänu sellele avastasid nad hapete ja aluste keemilised omadused, millel põhinevad tänapäevasedki teooriad: happed ja alused on üksteise vastandid ning happe tugevus väheneb aluse lisamisega.<ref name="Acids and Bases" /> 8. sajandil avastas araabia alkeemik Jabir ibn Hayyan mitmeid tähtsaid happeid. Destilleerides erinevaid soolasid väävelhappega, avastas Jabir vesinikkloriidhappe, ning destilleerides salpeetrit väävelhappega, avastas ta lämmastikhappe. Need kaks kokku segades leiutas ta segu nimega ''aqua regia''. ''Aqua regia'' on ainus teadaolev segu, mis kulda lahustab ning seda kasutatakse siiani kulla töötlemiseks. ''Aqua regia'' sai sajanditeks alkeemikute tähtsaks töövahendiks. Lisaks on Jabirile omandatud sidrunhappe, äädikhappe ja viinhappe avastamine.<ref name="History of Hydrometallurgy"> [https://doi.org/10.1016/j.hydromet.2004.01.008 Habashi, F. A Short History of Hydrometallurgy], Hydrometallurgy 2005, 79 (1–2), 15–22.</ref> <ref name="JABIR"> [https://inside.nku.edu/artsci/departments/chemistry/about/diversity/jabiribnhayyan.html JABIR IBN HAYYAN], (accessed 2022-01-19).</ref> Keskaega jäi ka Robert Boyle’i avastus, et happe või alusega kokku puutudes muudavad paljud taimeekstraktid värvi: tumesinine vedelik omandas happega kokku puutudes punase värvi ja alusega kokku puutudes roheliseks. Seda avastust kasutas ta varase pH-indikaatori loomisel.<ref name="Expertise"> Expertise: Practical Knowledge and the Early Modern State; Ash, E. H., Ed.; Osiris; University of Chicago Press: Chicago, Ill, 2010.</ref> == 18.-20. sajand == [[File:Wikileht ajajoon.pdf|thumb|Ajajoon hapete ja aluste ajaloost 18.-20. sajandil]] 1754. aastal tutvustas Guillaume-François Rouelle hapete ja aluste reaktsioonide kontseptsiooni. Temalt pärineb ka sõna ''base'' (ka eesti keeles vastab sellele ''alus'') keemiaterminina tähistamaks ainet, mis happega reageerides muudab selle tahkeks – soolaks. Tollel ajal kujutati happeid lenduvatena ning seega kujutas ta aluseid kui aineid, mis võtavad hapetelt lenduvuse ära ja annavad neile tahked omadused.<ref name="base"> [https://doi.org/10.1021/ed083p1130 Jensen, W. B. The Origin of the Term “Base.”], J. Chem. Educ. 2006, 83 (8), 1130.</ref> Antoine Lauren Lavoisier’lt pärineb idee, et happes peab sisalduma kindel essents või element, mis annab sellele happelised omadused. Kuigi ta ei teadnud, mis see element olla võiks, andis ta sellele nimetuse oxy-géne, mis pärineb kreekakeelsetest sõnadest ''όξιν'' (hape) ja ''γένεση'' (algus, teke), ning millest hiljem sai ''oxygen'' ja ka eesti keeles ''hapnik''. Ta pidas selleks essentsiks hapnikku, sest söe, fosfori ja väävli põletamisel saadavad oksiidid olid vees lahustudes happelised.<ref name="H2O"> Chang, H. Is Water H₂O? Evidence, Realism and Pluralism; Boston studies in the philosophy of science; Springer Verlag: Dordrecht [The Netherlands]; New York, 2012.</ref> Briti teadlased Humphry Davy ja Joseph Priestly, kes hoolimata sellest, et nad ei töötanud koos, tegid samaaegselt sama avastuse. Nemad lükkasid ümber Lavoisier’ teooria asjaoluga, et leidub ka happeid, mis on happelised ilma hapnikku sisaldamata. Davy pakkus hapete essentsiks vesiniku ja defineeris soolhappe vesiniku ja kloori ühendina.<ref name="H2O" /> Nende teooriat arendas edasi Justus Freiherr von Liebig ideega, et happed sisaldavad vesinikku, mille saab asendada metalliga, ja nõnda luua sool.<ref name="Basics"> Myers, R. L. The Basics of Chemistry; Basics of the hard sciences; Greenwood Press: Westport, Conn, 2003.</ref> Selline oli üldiselt levinud ja aktsepteeritud teooria ligi 50 aastat, kuni Svante Arrheniuse teooriani.<ref name="Acid-Base Theories"> Finston, H. L.; Rychtman, A. C. A New View of Current Acid-Base Theories; Wiley: New York, 1982.</ref> Svante Arrhenius pakkus oma doktoritöös välja idee, et happed, alused ja soolad jagunevad vees lahustudes positiivseteks ja negatiivseteks ioonideks. Arrheniuse hape tõstab vesinikiooni H<sup>+</sup> kontsentratsiooni lahuses ning Arrheniuse alus suurendab hüdroksiidioonide OH<sup>–</sup> ioonide kontsentratsiooni lahuses. 1884. aastal peeti seda täielikuks hullumeelsuseks ning seetõttu pärjati ta madalaima klassi kraadiga. Arrhenius saatis oma töö teistele Euroopa füüsikalise keemiaga tegelevatele teadlastele, sealhulgas ka Wilhelm Ostwaldile ja Jacobus Henricus van’t Hoffile, kellele avaldas Arrheniuse avastus rohkem muljet.<ref name="Columbia Encyclopedia"> The New Columbia Encyclopedia, 4th ed.; Harris, W. H., Levey, J. S., Columbia University, Eds.; Columbia University Press : distributed by Lippincott: New York, 1975.</ref> 1903. aastal pälvis ta siiski oma teooria eest Nobeli preemia.<ref name="Teaduse Ajalugu"> Gribbin, J. Teaduse Ajalugu: 1543–2001; Päikese Kirjastus: Tallinn, 2020.</ref> 1923. aasta on hapete ja aluste valdkonnas äärmiselt sündmusterohke. Arrheniusest inspireerituna laiendasid taani keemik Johannes Nicolaus Brønsted ja briti keemik Thomas Martin Lowry tema teooriat edasi. Ajalugu kordas ennast – kuigi kaks teadlast töötasid teineteisest täiesti eraldi, tulid mõlemad samal aastal välja teooriaga, mis nüüd kannab Brønsted-Lowry teooria nime. Arrheniuse mudel ei hõlmanud kovalentsete sidemetega ühendeid, mis hapete ja alustena käituvad. See viis hapete defineerimiseni ühenditena, millelt saab prootoneid eemaldada, ning aluste defineerimiseni ühenditena, mis prootoneid seovad. See tegi hapete ja aluste definitsiooni palju suhtelisemaks ja laiemaks, kuna need sõltuvad sellest, millega neid võrrelda. Veest tugevamad prootonite sidujad on seega alused ja nõrgemad happed. Ka vesi ise võib olla nii hape kui ka alus, olenevalt sellest, millega see reageerib. Tänu Brønsted-Lowry teooriale oli võimalik vaadelda hapete ja aluste reaktsiooni ka lahustivabades keskkondades – gaasis – ja sellistes keskkondades, mis ei ioniseeru, näiteks paljudes orgaanilistes lahustites. Brønstedilt pärineb ka konjugeeritud hapete ja aluste idee.<ref name="Teaching"> [https://doi.org/10.1007/s11191-020-00142-6 Jiménez-Liso, M. R.; López-Banet, L.; Dillon, J. Changing How We Teach Acid-Base Chemistry: A Proposal Grounded in Studies of the History and Nature of Science Education], Sci & Educ 2020, 29 (5), 1291–1315.</ref> <ref name="Inorganic Chemistry"> Pfennig, B. W. Principles of Inorganic Chemistry; Wiley: Hoboken, New Jersey, 2015.</ref> 1923. aastal tuli oma teooriaga välja ka Gilbert Newton Lewis. Tema defineeris happe elektronpaari aktseptori ja aluse elektronpaari doonorina. See laiendas happe ja aluse mõistet veelgi, kuna see hõlmas Brønsted-Lowry happeid ja aluseid ning laienes ka koordinatsiooniühenditele, mis tekib Lewisi happe ja aluse reaktsioonil. Koordinatsiooniühendis on ligand ja metall omavahel seotud koordinatsioonkovalentse sidemega, kus valentselektronid, mida nad jagavad, tulevad mõlemad ligandilt. Lewisi teooria on ilmselt kõige laiemalt kasutatud hapete ja aluste teooria, kuna seda on võimalik rakendada nii anorgaanilistele kui ka orgaanilistele ühenditele.<ref name="Teaching" /> <ref name="Inorganic Chemistry" /> 1952. aastal avaldas Kenichi Fukui välja frontaalorbitaalide (FMO) teooria, mille eest ta sai koos Roald Hoffmanniga 1981. aastal Nobeli preemia, kusjuures ka nemad uurisid teemat üksteisest eraldi. Kuigi FMO teooria ei käi otseselt hapete ja aluste kohta, saab ka selle kaudu happeid ja aluseid defineerida: hape reageerib oma LUMO (''lowest unoccupied molecular orbital'', madalaim täitmata molekulaarorbitaal) ja alus reageerib oma HOMO (''highest occupied molecular orbital'', kõrgeim täidetud molekulaarorbitaal) kaudu.<ref name="Inorganic Chemistry" /> Ralph Pearson arendas 1963. aastal välja HSAB (''Hard-Soft Acid-Base'', kõva-pehme hape-alus) teooria, mis, nagu nimigi viitab, jaotab happed ja alused kõvadeks ja pehmeteks, lisaks eksisteerib ka vahepealne kategooria. HSAB teooria järgi eelistavad kõvad happed kõvu aluseid ja pehmed happed pehmeid aluseid. HSAB teooria kirjeldab ka paljude anorgaaniliste soolade lahustumist. See on nõnda elektronegatiivsuse tõttu: kõvade hapete elektronegatiivsused on madalad (vahemikus 0.7 – 1.6) ja kõvade aluste elektronegatiivsused on kõrged (vahemikus 3.4–4.0), mistõttu on nende reaktsioonid ioonilise iseloomuga. Pehmete hapete elektronegatiivsused (1.9–2.5) ja pehmete aluste elektronegatiivsused (2.1–3.0) on aga lähedasemad, mistõttu on ka nende interaktsioonid kovalentsed. Kuna Ag<sup>+</sup> ioon on pehme hape, loob ta tugevama sideme pehme I<sup>–</sup> iooniga kui kõva Cl<sup>–</sup> iooniga, mis toob kaasa ka AgI kõrgema tasakaalukonstandi. Tasakaalukonstant on vastupidine lahustumisproduktiga ja seetõttu on AgI-l madalaim K<sub>sp</sub> väärtus.<ref name="Inorganic Chemistry" /> 2 aastat pärast HSAB teooriat lõid Russell S. Drago ja Bradford B. Wayland võrrandi, mis seob hapete ja aluste reaktsioonide elektrostaatilised ja kovalentsed parameetrid. E-parameeter iseloomustab ioonilisi interaktsioone, mida võib ligikaudu võrdsustada HSAB teooria kõvadusega, ning C-parameeter iseloomustab kovalentseid interaktsioone, mis on põhimõtteliselt sama HSAB teooria pehmusega. Alaindeksid A ja B viitavad vastavalt hapetele ja alustele. Kui E<sub>A</sub> ja E<sub>B</sub> on mõlemad kõrge väärtusega, on tegemist kõva hape–kõva alus interaktsiooniga. Kui C<sub>A</sub> ja C<sub>B</sub> on mõlemad kõrge väärtusega, on tegemist pehme hape–pehme alus interaktsiooniga. Kui need aga segamini lüüa (kõrge C<sub>A</sub> ja kõrge E<sub>B</sub> või vastupidi), on tegemist segainteraktsiooniga, mis on ka termodünaamiliselt ebasoodsam.<ref name="Inorganic Chemistry" /> <math>\mathrm{A(g)\,+B(g)=A-B(g)}</math> <math>\Delta H^0_\mathrm{AB}=E_\mathrm{A} E_\mathrm{B} + C_\mathrm{A} C_\mathrm{B}</math> [[File:Halogeenide Mulliken-Jaffe elektronegatiivsus vs absoluutne kõvadus.png|thumb|Halogeenide Mulliken-Jaffe elektronegatiivsus χ vs absoluutne kõvadus η]] 1988. aastal defineeris Ralph Pearson absoluutse kõvaduse η tihedusfunktsionaali teooria raames kaks korda väiksemana ionisatsioonienergia IE ja elektronafiinsuse EA vahest. Pearsoni definitsiooni põhjal on kõval happel või alusel väga erinevad IE ja EA ning pehmel happel või alusel üsna lähedased IE ja EA. See läheb kokku ka Pearsoni varasema definitsiooniga elektronegatiivsuste kaudu (vt. ülal). Absoluutne kõvadus on LUMO-HOMO energiaerinevuste laiuse mõõde.<ref name="Inorganic Chemistry" /> <math>η =\frac{\mathrm{IE - EA}}{2}}</math> {| class="wikitable" |+ Nobeli preemia võitjad hapete-aluste valdkonnas ! Aasta ! Laureaat ! Teema |- | 1903 | Svante August Arrhenius | Hapete, aluste ja soolade dissotsiatsioon ioonideks |- | 1981 | Kenichi Fukui (koos Roald Hoffmanniga) | FMO teooria |} == Tänapäev == Tänapäeval on hapete ja aluse valdkonna töö suunatud olemasolevate teooriate ühendamisele, uute mudelite loomisele ning hapete ja aluste skaalade laiendamisele. Dr. Mark Leach on koostanud Chemogenesis WebBook-i, kus ta on ühendanud Lewisi teooria FMO teooriaga, et jaotada Lewisi happed ja alused 24 kategooriasse. See tähendab, et kuigi Lewisi hapete ja aluste reaktsioonide valdkonda kuuluvad loetamatul hulgal keemilisi reaktsioone nii orgaanilisest, põhirühma kui ka organometallilisest keemiast, on vaid 24 tüüpi molekulaarseid reaktsioone. Sellise mudeli loomine teeb reaktsioonide mõistmise ja kasutamise kordades lihtsamaks.<ref name="WebBook"> [https://www.meta-synthesis.com/webbook.php Leach, M. R. The Lewis Acid/Base Interaction Matrix], (accessed 2022-01-19).</ref> Teine suurepärane näide tänapäevase happe-aluse valdkonna tegevuse kohta pärineb siitsamast Keemia Instituudist, täpsemalt analüütilise keemia õppetoolist. Analüütilise keemia õppetooli hapete-aluste töörühmas tegeletakse näiteks pH-skaala laiendamise ja pHabs mõõtmisega, superhapete keemiaga ning gaasifaasiliste ja kahefaasiliste pKa väärtuste mõõtmisega.<ref name="Analüütiline Keemia"> [https://analytical.chem.ut.ee/research/acid-base-studies/ Acid-base Studies], (accessed 2022-01-19).</ref> 6g64oz4vv4gvqq4bezgmwxoriolrrmr Anorgaaniline Keemia/Termokeemilised tsüklid 0 4018 18512 18464 2022-01-24T13:39:19Z 193.40.13.173 wikitext text/x-wiki Termokeemiline tsükkel on skeem, mis kirjeldab reaktsiooni protsessi ning selleks vaja minevaid või eralduvaid energiaid. Termokeemiline tsükkel koosneb lähtainetest, produktidest ja vaheühenditest, mis on ühendatud nooltega, kirjeldamaks reaktsiooni kulgu. Tsükli abil on meil võimalik välja arvutada erinevaid reaktsiooni parameetreid, kasutades teisi teada olevaid suurusi, millest antud reaktsioon oleneb, nagu näiteks erinevate entalpia muutude väärtused. Termokeemilised tsüklid baseerivad Hessi seadusel, mille kohaselt keemilise reaktsiooni soojusefekt sõltub ainult süsteemi lähte- ning lõppolekust, mitte reaktsiooni käigust, ehk on sõltumatu vahestaadiumitest. Kokkuvõtlikult et reaktsiooni entalpia muut (ΔH) on reaktsiooni vaheetappide entalpia muutude summa. Kasutades Hessi seadust on võimalik välja arvutada vahestaadiumite entalpia muut, teades terve reaktsiooni entalpia muutu ja vastupidi. Kõige kuulsamaks termokeemiliseks tsükliks on Born-Haberi tsükkel, kuid kirjeldada saab põhimõtteliselt kõiki keemilisi protsesse. Nagu näiteks aatomite liitumine, vesinikühendite dissotsiatsioon, oonium-katiooni dissotsiatsioon, hapnikhappe dissotsiatsioon, metallikatiooni hüdrolüüs, metalli põlemine, lahustuvus, metallikatiooni redutseerumine, lihtaine redutseerumine ja paljud teised. Samuti saab tsüklitega ka kirjeldada füüsikalisi protsesse, kuid need oleksid juba termodünaamilised tsüklid, mitte termokeemilised. == Tsüklite arvutuslik kasutus == [[Pilt:Nacl teke.png|pisi|350px|Naatriumkloriidi tekke reaktsiooni termokeemiline tsükkel]] Termokeemilised tsüklid on väga kasulikud abivahendid reaktsiooni etappide entalpiate välja arvutamiseks. Kasutades näitena naatriumkloriidi termokeemilist tsüklit, mis koosneb lähtainete atomisatsiooni entalpiast, ionisatsiooonienergiast, elektronafiinsusest, võre entalpiast ja tekke entalpiast. Kasutades Hessi seadust saame tuletada järgneva valemi, et arvutada naatriumkloriidi tekkeentalpia. '''ΔH<sub>f</sub>= ΔH<sub>a</sub> + IE + EA + ΔH<sub>l</sub>''' ΔH<sub>f</sub> on NaCl tekke entalpia väärtus, ehk kui palju energiat kulub või eraldub produkti tekkel ΔH<sub>a</sub> on naatriumi ja kloori atomisatsiooni entalpiate summa, ehk kui palju energiat kulub et atomiseerida lähtained. IE on naatriumi ionisatsioonienergia, ehk vaja minev energia et eemaldada naatriumilt üks elektron. EA on kloori elektronafiinsus, ehk energia mis eraldub kui kloorile lisada üks elektron ΔH<sub>l</sub> on naatriumkloriidi võre entalpia, ehk energia mis eraldub kui reaktiivsed laetud osakesed lähevad stabiilsemasse olekusse, saadusaine vormis. Eelnevast valemist on võimalik eksperimentaalselt mõõta kõiki suurusi peale võreentalpia. Kasutades valemi tuletist ning eksperimentaal tulemus on võimalik võreentalpiat arvutada == Mõned tsüklite tüübid == === Põlemis reaktsioonid === [[Pilt:Metal burning.png|pisi|350px|Tundmatu aine E põlemis reaktsiooni termokeemiline tsükkel]] Termokeemilise tsükkliga saab kirjeldada põlemisreaktsioone, selleks et kirjeldada reaktsiooni etappe või arvutada välja parameetreid nagu põlemisprodukti võre entalpia, mida oleks eksperimentaalselt keeruline mõõta. Toodud näites põleb tundamtu aine E gaasi keskkonnas X. Selleks et reaktsioon toimuks, peavad reagendid kõigepealt atomiseeruma, siis toimub elektroni(de) ülekanne, tekivad laetud osakesed ning nende vahelisel reaktsioonil tekib põlemisprodukt. === Dissotsiatsiooni reaktsioonid === [[Pilt:Oxoacid.png|pisi|350px|Tundamatu hapnikhappe EOH dissotsiatsiooni termokeemiline tsükkel]] Kõrval skeemil on toodud dissotsiatsiooni kirjeldav termokeemiline tsükkel, kus tundmatu elemiendi E hapnikhape EOH dissotsatseerub. ΔH<sub>dh</sub> on hapnikhappe EOH dehüdrateerimis entalpia, ehk vaja minev energia et aine EOH viia gaasifaasi. ΔH<sub>h</sub> on laetud osakeste hüdrateerimis entalpia, ehk energia mis eraldub kui viia EO<sup>-</sup> ja H<sup>+</sup> vedelasse faasi tagasi. ΔH<sub>d</sub> on dissotsiatsiooni entalpia, ehk vaja minev või eralduv energia kui aine EOH dissotsatseerub BDE on sideme dissotsiatsiooni energia (bond dissociation energy), ehk energia mis läheb vaja et lõhkuda OH side PA on prootonafiinsus, ehk vaja minev või eralduv energia kui ainele lisada prooton, kuid antud tsüklis on see negatiivse märgiga, kuna toimub prootoni eemaldamine. Sellise skeemiga on võimalik arvutada reaktsiooni entalpiaid kasutades erinevad reaktsiooni „teekondi“ ning tänu sellele on ka võimalik dissotsiatsiooni entalpiat arvutada kastuades sideme dissotsioatsiooni energiat, elektronafiinsust ja ionisatsiooni energiat või nende asemel prootonafiinsust. '''ΔH<sub>d</sub> = ΔH<sub>dh</sub> + BDE + IE + EA + ΔH<sub>h</sub>''' '''ΔH<sub>d</sub> = ΔH<sub>dh</sub> - PA + ΔH<sub>h</sub>''' === Tekkereaktsioonid === [[Pilt:Atom addition.png|pisi|350px|Tundmatu aine EX tekke termokeemiline tsükkel]] Skeemil on toodud tundamtu aine E ning gaasi X reaktsiooni termokeemiline tsükkel. ΔH<sub>c</sub> on kondenseerumis entalpia, ehk energia mis eraldub kui aine EX viia gaasilistst faasist tahkesse faasi. Sellist tüüpi skeemidel võib olla produktiks aine EX tahkes faasis või gaasilises faasis ning tekkeentalpia saab samuti arvutada mõlema produkti jaoks. Võimalik on arvutada ka gaasilises faasis EX tekkeentalpia, teades tahke EX tekkeentalpiat ja teisi entalpia muute mis reaktsioonis osa võtavad. '''ΔH<sub>f</sub>(g) = ΔH<sub>a</sub> + BDE + ΔH<sub>c</sub>''' == Trendide seletamine == Termokeemiliste tsüklite abil on võimalik ka kirjeldada ja aru saada erinevatest perioodilistest trendidest ja teguritest, millest need olenevad. Samuti on tsüklid ka kasulikud tegurite leidmiseks, et seletada miks teatud ühendid tekivad ja miks osad mitte, miks osad alused või happed on tugevamad ning palju muid seaduspärasusi. === Hüdriidide teke === [[Pilt:Hydride form.png|pisi|600px|Hüdriidide tekke termokeemiline tsükkel. Perioodilised trendid mis mõjutavad hüdriidide teket]] Üheks näiteks on perioodilised trendid vesinikühendite ehk hüdriidide tekkimisel. Skeemil on toodud termokeemiline tsükkel, mis kirjeldab hüdriidide tekkereaktsiooni. Ning perioodilisuse tabelis on toodud hüdriidi tekkeentalpia lilla värviga, rohelisena on toodud vesiniku ja antud elemendi sidemeenergia ning punasega on toodud sidemeenergia kahe antud elemendi osakese vahel. Hüdriidides võib olla vesinikul nii negatiivne kui positiivne oksüdatsiooniaste, kui antud elemendil on elektronegatiivsus kõrgem kui vesinikul, siis vesinik loovutab elektroni, kui aga vastupidi siis vesinik käitub elektron akseptorina.Vaadates mittemetalle, siis stabiilseid hüdriide moodustavad elemendid, millel on kõrge elektronegatiivsus (vasak ülemine nurk) ning mis moodustavad tugeva sideme vesinikuga. Samuti moodustavad stabiilseid hüdriide leelis- ja leelismuldmetallid, kuigi nende ühendite sideme tugevus vesinikuga on suhteliselt madal, siis energia mis kulub antud metalli aatomite vaheliste sidemete lõhkumiseks on samuti madal. Kui vaadata siirdemetallide osa perioodilisuse tabelist, siis on näha, et need ei moodusta stabiilseid hüdriide, kuna nende aatomite omavahelised sidemed on väga tugevad ning antud metalli ja vesiniku vahelised sidemed on relatiivselt nõrgad. Eelmainitud trendid saab seleta kasutades termokeemilist tsüklit. Kuna reaktsioon koosneb lähtainete atomiseerimisest, ehk sidemete lõhkumisest, elektronülekandest ja hüdriidi moodustumisest. Siis kui energia, mis kulub atomisatsioonile on liiga suur ning vesiniku ja antud elemendi vahel ei moodustu küllalt tugev side, siis summaarne tekkeentalpia tuleb positiivne ning hüdriid ei teki spontaanselt. Metallidest võib erandine ka välja tuua pallaadiumi, millel on küll nõrk side vesinikuga, kuid pallaadiumi aatomite vaheline side on ka suhteliselt nõrk, tänu millele saad tekkida stabiilne hüdriid. === Halogeenhapete tugevus === [[Pilt:HX dissotsiatsioon.png|pisi|350px|Halogeenhapete dissotsiatsiooni kirjeldav termokeemiline tsükkel]] Termokeemilise tsükliga on võimalik ka seletada miks halogeenhapetest on kõige happelisem vesinikjodiid hape ning tugevus langeb liikudes perioodilisuse tabelis üles, välja arvates vesinikfloriidi, kuna see käitub teisiti,moodustades vesinik sidemeid jne. Mida tugevam hape seda madalam dissotsiatsioonientalpia, mille väärtusest arvutatakse välja ka pKa. Skeemil on toodud halogeenhapete dissotisatsiooni termokeemiline tsükkel, millelt on näha et dissotisatsiooni entalpia on dehüdrateerimis entalpia, sidemeenergia, elektronafiinsuse, ionisatsioonienergia ja hüdrateerimis entalpia summa. '''ΔH<sub>d</sub> = ΔH<sub>dh</sub> + BDE + IE + EA + ΔH<sub>h</sub>''' Entalpia ja energia muutude väärtused on toodud tabelis. Vaadates tabelit on näha mitmeid trende. Olulisemateks trenendideks on sidemeenergia vähenemine, liikudes mööda perioodi alla, ehk vesiniku ja halogeeni vahelist sidet on lihtsam lõhkuda vesinikjoodiidis kui näiteks vesinikbromiidis. Samtui mägib rolli ka elektronafiinsus, ehk mida rohkem energia eraldub kui halogeenile lisada elektron. Rolli mägivad ka dehüdrateerimis- ja hüdrateerimis entalpiad, kuid peamisteks mõjutatavateks teguriteks on sidemeenergia ja elektronafiinsus. Kasutades neid tegureid on võimalik seletada miks just vesinikjodiid hape on halogeenhapetest kõige happelisem. {| class="wikitable" |+ Halogenhapete dissotsiatsiooniks oluliste energia- ja entalpiamuutude väärtused ! HX ! ΔH<sub>dh</sub> (kJ/mol<sup>-1) ! BDE (kJ/mol<sup>-1) ! IE+EA (kJ/mol<sup>-1) ! ΔH<sub>h</sub> (kJ/mol<sup>-1) ! ΔH<sub>d</sub> (kJ/mol<sup>-1) |- | HF | 23.64 | 541.0 | 989.6 | -1536.7 | 17.52 |- | HCl | 13.4 | 403.9 | 968.8 | -1408.6 | -22.5 |- | HBr | 17.4 | 399.0 | 992.7 | -1382.2 | -33.1 |- | HI | -6.1 | 271.7 | 1022.1 | -1347.3 | -59.5 |} f4vdd893isnyhqalo2pfp8gc350l5xd Anorgaaniline Keemia/16. rühma binaarsed ühendid 0 4031 18546 18545 2022-01-25T19:45:53Z Skollom 2547 wikitext text/x-wiki ==Maa tekkimine ja maakoore koostis== Maakoore kõige levinum element on hapnik. Hapnik kuulub 16. rühma koos väävli, seleeni, telluuri ja polooniumiga. Meie maa moodustus samal ajal kui Päike. Suure Paugu tagajärjel hakkasid moodustuma elemendid, neutronid ja prootonid ühinesid ja moodustasid deuteeriumi ja heeliumi tuumasid. Elektronide lisandudes moodustusid aatomid. Algses universumis olid peamised elemendid heelium-4, deuteerium, samuti heelium-3 ja väike kogus liitium-7 isotoopi, samuti triitium ja berüllium-7. Kõik liitiumist raskemad elemendid on tekkinud termotuumareaktsioonide tagajärjel tähtede tuumades. Maa moodustus kosmilisest prügist, mis omakorda oli tekkinud Suure Paugu tagajärjel. Peamine faktor, mis määrab tekkiva planeedi koostise, on planeedi - protoplaneedi ehk planeedialge - suurus. Planeedi suurus omakorda mõjutab tekkiva planeedi ehk protoplaneedi gravitatsioonijõu tugevust. Teine faktor on protoplaneedi pinnatemperatuur, mida omakorda mõjutavad kokkupõrked, gravitatsiooniline kokkusurumine ja kuumus, mis eraldub ebastabiilsete isotoopide radioaktiivse lagunemise käigus, näiteks triitium laguneb heelium-3 isotoobiks ja berüllium-7 laguneb liitium-7 isotoobiks. Edasi toimub aine kihistumine. Kõige olulisem on tähele panna, millises vormis või mis kujul oli aine planeedi pinnal. Iga elemendi jaoks sõltub selle leidumine maakoores eelkõige kahest faktorist: selle elemendi leidumine universumis tervikuna ja elemendi võime või suutlikkus moodustada mittelenduvaid keemilisi ühendeid. Hapnik reageerib kergesti peaaegu kõikide teiste elementidega, moodustades püsivamaid ühendeid. Meie planeedil leiduv vesinik on ühe sellise ühendi moodustumise tagajärg (ühendiks on vesi). Süsinik, mis on seotud karbonaatidesse (CO32-), on püsiv ja ei saa kaduda, kuid süsinik, mis on lenduvates vormides, saab (näiteks metaan, CH4). Sama kehtib ka lämmastiku kohta: nitraadid (NO3-) ja nitritid (NO2-) on mittelenduvad ühendid, molekulaarne lämmastik (N2) ja ammoniaak (NH3) on lenduvad. Suur osa maa varajasest mineraalsest koostisest oli karbonaatide, oksiidide ja silikaatide (SiO4) kujul, mis kõik sisaldasid hapnikku. Kuid kuna hapnikku ei olnud piisavalt ja selle jagunemine maa kihtides ei olnud ühtlane, tekkis hapniku puudujääk. Igasugune molekulaarne või atomaarne hapnik, mis moodustus, kasutati kohe ära, selleks et oksüdeerida või edasi oksüdeerida teisi keemilisi ühendeid. Kõige olulisem pikaajaline oksüdeerimisreaktsioon oli molekulaarse hapniku reaktsioon. Molekulaarset hapnikku toodeti algeliste fotosünteesivõimeliste mikroobide jääkproduktina, kui nad lahustusid rauas. Ajavahemik, mis kulus sellise reaktsiooni lõpuleviimiseks ja selleks et atmosfääri hapniku tase tõuseks 1%-ni, oli hinnanguliselt 600 miljonit kuni miljard aastat. Alles siis oleks molekulaarse hapniku tase niivõrd kõrge, et see võimaldaks välja kujuneda osoonikihil ja soodustaks edasiste keerukamate eluvormide arengut. Mõtteline eksperiment hapniku oksüdeerimisvõimega: kui me alustaksime iga elemendiga selle elementkujul (mitte ühendina), siis millal meil saaksid hapniku aatomid otsa, kui me kombineeriksime hapniku iga järgneva levinuima elemendiga maakoores ja moodustaksime sellega kõrgeima oksiidi. Selgub, et kui me võtame ainult üheksa kõige levinumat elementi maakoores ja kombineerime need hapnikuga, on kogu hapniku tagavara ammendunud. Ainult neli aatomit tuhandest ei esineks oksiidina. Kuna hapnik on fluori järel teine kõige elektronegatiivsem element ja flouri esineb maakoores vähe, on lihtne aru saada, et hapniku keemia mõjutab maa keemiat. Nt Jupiteril, Saturnil, Uraanil ja Neptuunil domineerib vesiniku keemia. <ref>Schultz, E. Fully Exploiting the Potential of the Periodic Table through Pattern Recognition. </ref> ===Maakera ehitus=== Aegade algusest peale on inimesed vajanud erinevaid materjale, et ellu jääda, et endale tööriistu teha ja elamist valmistada, majasid ehitada. Maa on kõigi keemiliste ainete tootmiseks kasutatavate toorainete allikas. Neid tooraineid on võimalik saada maapinnalt ja piirkondadest natuke sellest ülal- ja allpool. Seda osa maast nimetatakse maakooreks. Tuhandeid aastaid on inimene sealt piirkonnast kogunud puitu, kive, vett ja taimi. Tänapäeval ka paljud teised keemilised toorained (metallid, nafta) võetakse maast. Kuigi tehniline protsess, kuidas me neid aineid kätte saame, on muutunud, peame me siiski piirduma ressurssidega, mis asuvad atmosfääris, vees (hüdrosfääris) ja heal juhul paar miili maa sisemuses. Nendest piirkondadest saadud materjalid peavad olema sisendmaterjalideks kõikide keemiliste protsesside jaoks. Pilt maa läbilõikest. Ülemine vahevöö ehk ülavahevöö (upper mantle)- maa pinnast kuni 660 km sügavuseni. Süvavahevöö ehk alumine vahevöö (lower mantle) – 660 km kuni 3000 km. Need kihid koosnevad paljudest ainetest, muu hulgas leidub seal ühendeid, mis sisaldavad metalli, kuid peamiselt koosneb see kivimitest, mis sisaldavad silikaate. Ülemine vahevöö jagatakse omakorda litosfääriks, mis ulatub 100 km sügavusele ja asthenosfääriks, mis ulatub 100 km-st kuni 220 km-ni. Tahket osa maakoorest nimetatakse litosfääriks, atmosfäär ja hüdrosfäär on vastavalt gaasilised ja vedelad piirkonnad. Astenosfääris on temperatuur ja rõhk suuremad kui litosfääris ja selle tulemusena arvatakse, et see on osaliselt sulanud olekus ja pehmem kui litosfäär. Kõige keskel on tuum, mis on omakorda jagatud kaheks: välistuum (3000 kuni 5000 km), mis koosneb peamiselt sulanud rauast ja sisetuum (5000 km kuni 6500 km), mis koosneb enamasti tahkest rauast (raud on tahke, sest rõhk sisetuumas on väga suur). Alumise vahevöö ja välistuuma vahel on suure temperatuurigradient. Keemilistest ühenditest on seal metallioksiidid, näiteks magneesiumoksiid ja raudoksiid, samuti ränioksiid, mis esineb kvartsi ühes vormis (stishovite) ja mis on kõrgel rõhul stabiilne. Rõhk on hinnanguliselt miljon korda atmosfääri rõhust. Sellise rõhu ja temp juures metallioksiidid reageerivad SiO2 -ga, moodustades ühendeid nagu MgSiO3 ja FeSiO3 Enamik elemente, mis esinevad perioodilisustabelis, on leitavad maakoores. Looduslikult esinevates mineraalides on katioonide segu, nt Fe2+ ja Mg2+ laengud on samad ja nende raadiused erinevad väga vähe (92 pm ja 86 pm). Selle põhjustab isomorfne asendusreaktsioon: katioonid saavad üksteist asendada metallioksiidis ning üks ioon saab kristallvõres teist asendada, kui kahe iooni laengud on samad ja nende raadiused ei erine rohkem kui 20%. Näiteks mineraal oliviin (Mg2SiO4), ei ole tavaliselt „puhas“ ja sisaldab ka Fe2+ ioone, kirjutatakse (Mg,Fe)2SiO4, ühe mooli silikaatiooni kohta on kaks Mg või Fe(II) katiooni. Maa vahevöö, mis moodustab 85% maa ruumalast, koosneb peamiselt ränist (Si), hapnikust (O), magneesiumist (Mg) ja rauast (Fe). Mida sügavamale minnes, seda suuremad on seal valitsevad rõhud ja erinevad silikaatsed mineraalid ehk silikaadid domineerivad. Ülemises vahevöös, 35 kuni 660 km sügavuses, on peamine mineraal oliviin (Mg,Fe)2SiO4. Alumises vahevöös, alates 660 km, (Mg, Fe)2SiO4 laguneb MgO-ks ja moodustub (Mg,Fe)SiO3, millel on perovskiitstruktuur. See muudatus vähendab ruumala 8% võrra. Alla 2600 km (kus rõhk on rohkem kui 3 miljonit atmosfääri), (Mg,Fe)SiO3 pervoksiitstruktuur muundatakse veel rohkem kokkusurutud struktuuriks (post-pervoksiid mineraal). Vastandina oliviinile, on tsirkoon (ZrSiO4) kõige stabiilsem mineraal maakeral. On tugevalt happelise katiooni ja väga tugeva aluselise aniooni sool. Ei lahustu ja ei läbi faasisiirdeid teistesse vormidesse temperatuuridel, mis on maakoores. Isomorfne asendus U4+ ja Zr4+. U suletud kristallvõresse kuni radioaktiivselt laguneb plii isotoopideks. <ref>Wulfsberg, G. Foundations of Inorganic Chemistry. University Science Books, Mill Valley, California, 2017.</ref> ==Happelisuse skaala binaarsete oksiidide jaoks== Binaarne oksiid on ühend, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. Binaarsed oksiidid on näiteks CO2, SO2, CaO, CO, ZnO, BaO2, H2O. Binaarseid oksiide liigitatakse tavaliselt happelisteks, aluselisteks või amfoteerseteks. Numbrilise happelisuse/aluselisuse skaala saab konstrueerida termokeemilistest andmetest oksohapete soolade kohta. Oksohape on hape, mis sisaldab hapnikku. Tavaliselt sisaldab hape vesinikku, hapnikku ja veel vähemalt ühte elementi. Vähemalt üks vesiniku aatom peab olema seotud hapnikuga, mis saab dissotsieerudes tekitada H+ katiooni ja happe aniooni. (nt H2SO4, HNO3). Oksohappe soola tekkimist saab vaadelda kui reaktsiooni happelise oksiidi A ja aluselise oksiidi B vahel, nt Na2O + H2O → 2NaOH, CaO + CO2 → CaCO3. Vesi on happeline oksiid ja ioonilised hüdroksiidid (NaOH) on tema soolad. Me eeldame, et reaktsioon tugeva hape ja tugeva aluse vahel on tuntavalt eksotermiline, nõrga happe ja aluse vaheline reaktsioon aga nõrgalt eksotermiline. Siit võib järeldada, et selliste reaktsioonide entalpiaväärtused võivad meile anda skaala, millel on eksperimentaalne alus ja mille otspunktides on tugevalt happelised ja tugevalt aluselised oksiidid ja keskel nõrgalt happelised ja nõrgalt aluselised oksiidid. Määrates binaarsele oksiidile konstandi α, mis mõõdab selle kalduvust võtta vastu oksiidiioon (α mõõdab oksiidi happelisust), saame me kirjutada empiirilise võrrandi [α(A)-α(B)]2 = h(A,B), kus h(A,B) on võrdne -∆H° (kJ/mol, 25°C) happelise oksiidi A ja aluselise oksiidi B vahelise reaktsiooni jaoks (moodustub sool). Võrrandit saab kirjutada ka kui α(A)-α(B) = h(A,B)1/2. Andmetest, mis koguti 250 oksohappe soola kohta (mille hulgas oli 70 binaarset oksiidi), viidi läbi vähimruutude meetodi analüüs, et leida parimad väärtused α-le. Selleks, et saaksime määrata α-le absoluutsed väärtused, on vaja paika panna ühe kindla oksiidi väärtus. Võtame α(H2O) = 0, vesi on levinuimatest happelistest oksiidest üks nõrgemaid. Tabel! Tabelis on toodud väärtused ainult puhaste oksiidide jaoks, nt α(SiO2) väärtus on saadud andmetest ortosilikaatide kohta, nagu Mg2SiO4. Tabelis tulevad välja teatud trendid. Rühmas allapoole minnes α väheneb ja suureneb piki perioodi. (α suureneb ka oksüdatsiooniastmega, mida suurem o-a väärtus, seda suurem α). See läheb kokku α definitsiooniga (α kui oksiidi kalduvus vastu võtta O2- ioone). Oksiidid, kus α väärtus on vähem kui -5, on puhtalt aluselised, vahemikus -5 kuni 0 on amfoteersed oksiidid (samuti ka mõned puhtalt aluselised oksiidid), puhtalt happelistel oksiididel on kõigil α väärtused positiivsed. Tabelist leitavatel tulemustel on ka praktilisi väärtusi. Kasutades eelpoolnimetatud võrrandit, saame me ennustada h(A, B) väärtusi oksohapete soolade jaoks, mille jaoks termokeemilisi andmeid ei ole või mida ei ole valmistatud. Seega on võimalik ennustada selliste soolade tekkeentalpiaid. Samuti saame me hinnata ∆H°f ebastabiilsete oksiidide jaoks, MnO42- <ref>Smith, D., W. An Acidity Scale for Binary Oxides. J. Chem. Educ. 1987, 64 (6), 480−481.</ref> Tabelis 1 on toodud peamiste oksiidide happeline või aluseline käitumine vees. Oksiidi happelisus suureneb piki perioodi vasakult paremale ja rühmas väheneb allapoole minnes. Kui element moodustab kaks oksiidi, siis on sellel elemendil kõrgem oksüdatsiooniaste happelisemas oksiidis. Tabeli puuduseks on see, et see ei hõlma d- ja f-elemente ja ei võimalda (selle baasil ei saa) ennustada tundmatute oksiidide happelist või aluselist käitumist. Teine võimalus analüüsida oksiidide käitumist, on läheneda sellele matemaatiliselt. Smith tutvustas (me juba rääkisime) happelisuse skaalat binaarsete oksiidide jaoks, mis põhineb termokeemilistel andmetel. Kuigi ta arvutas happelisuse/aluselisuse parameetreid paljude oksiidide jaoks, ei saa selle alusel eristada aluseliseid ja amfoteerseid oksiide. Smithi happelisuse skaala ei tee vahet aluselistel ja amfoteersetel oksiididel. Bratsch väljendas Smith’i happelisuse-aluselisuse parameetreid läbi hapnikul asuva osalaengu, kuid ei toonud välja vahemikke aluseliste, happeliste ja amfoteersete oksiidide jaoks. <ref>Bratsch, S. G. Electronegativity and the Acid-Base Character of Binary Oxides. J. Chem. Educ. 1988, 65 (10), 877−878.</ref> Ott jaotas oksiidid happelisteks, aluselisteks ja amfoteerseteks nende ioonilise potentsiaali z/r baasil, kus z on katiooni laeng ja r on katiooni ioonraadius onströmides, mis on määratud kristallstruktuurist. Samas on see kriteerium on sobiv ainult metallielementide oksiididele. <ref>Ott, J. B.; Boerio-Goates, J. Chemical Thermodynamics: Advanced Applications; Academic Press: Bodmin, 2000. </ref> Oksiididel ilmneb happeline/aluseline käitumine, kui nad reageerivad veega, andes vastava hüdroksiidi või reageerides hapete või alustega, andes vastava soola ja vee. Kurushkin analüüsis 100 oksiidi happelist/aluselist käitumist: Li2O, BeO, B2O3, CO2, N2O3, N2O5, Na2O, MgO, Al2O3, SiO2, P4O6, P4O10, SO2, SO3, Cl2O, Cl2O7, K2O, CaO, Sc2O3, TiO2, VO2, V2O5, CrO, Cr2O3, CrO3, MnO, MnO2, Mn2O7, FeO, Fe2O3, CoO, NiO, CuO, ZnO, Ga2O3, GeO, GeO2, As2O3, As2O5, SeO2, SeO3, Br2O, Rb2O, SrO, Y2O3, ZrO2, Nb2O5, MoO3, Tc2O7, Ag2O, CdO, In2O, In2O3, SnO, SnO2, Sb2O3, Sb2O5, TeO2, TeO3, I2O5, XeO3, XeO4, Cs2O, BaO, La2O3, Ce2O3, CeO2, Pr2O3, PrO2, Nd2O3, Sm2O3, EuO, Eu2O3, Gd2O3, Tb2O3, Dy2O3, Ho2O3, Er2O3, Tm2O3, Yb2O3, Lu2O3, HfO2, Ta2O5, WO3, Re2O7, Au2O3, HgO, Tl2O, Tl2O3, PbO, PbO2, Bi2O3, Bi2O5, PoO2, Fr2O, RaO, Ac2O3, ThO2, UO2, UO3. Neutraalsed oksiidid CO, N2O ja NO on analüüsist välja jäetud (ei näita happelist/aluselist käitumist ja reageerides hapete/alustega ei moodusta soolasid) Tabelis 2 on 100 s-, p-, d- ja f-elementide oksiidi pandud perioodilisustabelisse. Võrreldes tabeliga 1 on lisatud ka d- ja f-blokki kuuluvate elementide oksiidid, mille jaoks happeline ja aluseline käitumine ei ole tuletatav s- ja p-blokkide trendidest (seaduspärasustest), mis omakorda annab trendidest parema arusaamise. Igal oksiidil on oma elektronegatiivsus ja elemendi oksüdatsiooniaste. Tabelis 3 on x-teljele pandud Paulingi elektronegatiivsus ja y-teljele oksiidi koostisesse kuuluva elemendi oksüdatsiooniaste. Sinised – aluselised oksiidid, lillad – amfoteersed oksiidid, punased – happelised oksiidid. Kaks joont jagavad tabeli kolmeks erinevaks piirkonnaks. Ülemine joon tõmmatakse Bi2O5 (happeline) ja MoO2 (amfoteerne) vahele. Alumine joon tõmmatakse MnO (aluseline) ja BeO (amfoteerne) vahele. Mõlemal joonel on sama tõus, nad on paralleelsed. Kuigi enamik oksiide on õigetes alades, on 6 erandit. Need on happelised oksiidid Nb2O5, SiO2, P4O6 ja aluselised oksiidid ThO2, UO2 ja CrO, mis on amfoteerses alas. Seega on tabel 94% täpne (töötab 94 oksiidi puhul 100-st). Arvestades, et viimased kolm oksiidi on harvaesinevad, siis rakendatavus (kohaldatavaus) on isegi suurem. Tabelis 4 on toodud oksiidide happeline/aluseline käitumine. Punases alas on happelised oksiidid, sinises alas aluselised oksiidid ja violetses alas amfoteersed oksiidid. Kahte joont saab matemaatiliselt väljendada võrrandite abil. Alumise joone jaoks on võrrand: w1 = -3.8x + 7.93 ja ülemise joone jaoks: w2 = -3.8x + 12.21 , kus x on elektronegatiivsus ja w on oksüdatsiooniaste. Siit saame, et ABB1 = 3.8x + w1 = 7.93 ja ABB2 = 3.8x + w2 = 12.21. Seega saame, et ABB1 ja ABB2 on alumise ja ülemise happelise/aluselise käitumise piirideks. Üldist happelist/aluselist käitumist ükskõik millise oksiidi jaoks saab arvutada võrrandist: ABB = 3.8x + w. Võrreldes saadud tulemust eelnevalt toodud väärtustega, saame et: ABB < ABB1 → aluseline ABB1 < ABB < ABB2 → amfoteerne ABB > ABB2 → happeline Võimaldab ennustada tundmatute oksiidide käitumist. <ref>Kurushkin, M., Kurushkin, D. Acid-Base Behaviour of 100 Element Oxides: Visual and Mathemathical Representations, 2018. </ref> ==Lux-Flood happed ja alused== Lux-Flood hapete ja aluste teooriat tutvustati aastatel 1929 (Lux) ja 1947 (Flood). Lux-Flood kontseptstioon põhineb aine või ühendi kalduvusel anda ära või võtta vastu oksiidiioonide (aine käitub kui oksiidioonide aktseptor või doonor). Lux-Flood alused: vastavalt sellele lähenemisele on alused ühendid, mis saavad anda oksiidioone ehk alus on oksiidiiooni doonor, nt CaO → Ca2+ + O2-, MgO → Mg2+ + O2-, PbO → Pb2+ + O2-, Al2O3 → 2Al3+ + 3O2- Lux-Flood happed: happed on ühendid, mis saavad võtta vastu oksiidioone ehk hape on oksiidiiooni aktseptor, nt SO3 + O2- → SO42-, SiO2 + O2- → SiO32-, CO2 + O2- → CO32- Amfoteersed oksiidid: CaO + SO3 → CaSO4, MgO + SiO2 → MgSiO3, MgO + CO2 → MgCO3 Nende reaktsioonide saadused on oksohapete soolad. Kuna reaktsioonid ei hõlma vett, on soolasid võimalik valmistada ka siis, kui lähteained vees ei lahustu, nt ZrO2(s) + SiO2(s) → ZrSiO4. Antud reaktsiooni saadus on mineraal tsirkoon, mida saadakse kahe oksiidi paagutamisel 4-6 tundi 1500 C juures. Piirangud: Alused peavad sisaldama oksiidiooni ja hape peab olema võimeline vastu võtma oksiidiooni (nt Lewise def., Lewise hape on el.paari aktseptor, alus on el.paari doonor, Bronstead-Lowry teoorias hape on vesinikiooni doonor, alus on vesinikiooni aktseptor). Teooria ei selgita reaktsioone ilma metallioonideta (reaktsioonis peab osalema metalliioon). Nii happelised kui aluselised oksiidid reageerivad veega, andes vastava happe ja aluse (nt P4O10 + 6H2O → 4H3PO4, Na2O + H2O → 2NaOH). Peamiselt käsitleb veevabasid reaktsioone sulaoksiidides ja muid metallurgias ja keraamikas leiduvaid kõrge temperatuuriga reaktsioone. nps303fxgwtnhbbk0l6z427p4fu6x3s Anorgaaniline Keemia/Tahkiste struktuur 0 4072 18636 18635 2022-01-28T11:23:13Z AOlgo 2581 wikitext text/x-wiki Tahkiste struktuurid jaotuvad laiaslaastus kaheks: amorfseteks ja kristallilisteks. Amorfsetes tahketes ainetes üldjuhul puudub korrapära või esineb ainult lähikorrapära, kristallilistes tahketes ainetes esineb kaugkorrapära. Kristallilise struktuuriga ainetele on omane regulaarselt korduv kolmemõõtmeline struktuur ehk võrkstruktuur. Võrkstruktuuri moodustavad korrapäraselt paiknevad ühikrakud - väikseim ühik, millel on kristalli omadused. Kolmemõõtmelised rakud jagunevad neljaks võretüübiks: primitiivseks, ruumtsentreerituks, tahktsentreerituks ja baastsentreerituks. Kombineerides võretüübid seitsme võimaliku raku kujuga (monokliinne, trikliinne, rombiline, trigonaalne, tetragonaalne, heksagonaalne, kuubiline) saadakse 14 Bravaisi võret. Metallide ja iooniliste ühendite kirjeldamisel on kõige olulisemad kesktsentreeritud kuubiline (BCC), tahktsentreeritud kuubiline (FCC) ja heksagonaalne võrestruktuur. ==Tihedaima pakendi teooria== Tihedaima pakendi teoorias vaadeldakse kristalli kui identsetest kerakujulistest osakestest koosnevat struktuuri. Teooria eesmärk on paigutada kerad nii, et ruumi täitumise koefitsent oleks maksimaalne - võimalikult väike osa ruumalast jääks tühjaks. Kolmemõõtmeline tihedaim pakend saavutatakse lisades üksteise peale kihte, kuid neid kihte on võimalik laduda erinevat moodi, mistõttu tekib erinevus tihepakendite vahel. I kiht – Ühes tasapinnas on võrdse raadiusega kerasid võimalik paigutada maksimaalse tihedusega ainult ühel viisil – iga kera on ümbritsetud kuue teise samasuguse keraga. II kiht – Teine kiht paigutatakse nii, et teise kihi kerade tsentrid asuksid alumise kihi kolme kera vahel oleva tühimiku keskpunkti kohal. III kiht – Selle kihi ladumise viisist sõltub, milline tihedaim pakend tekib: Variant A. Kolmanda kihi kerad paiknevad esimese kihi kerade kohal – tekib heksagonaalne tihepakend. Variant B. Kolmanda kihi kerad paiknevad niisuguste teise kihi kolme kera vahel olevate tühimike koral, mille all esimeses kihis ei ole kera – tekib kuubiline tihepakend. <ref name=":1">Atkins, P.;Paula, J.; Keeler, J. Physical chemistry, 11th edition, Oxford University Press, 2018.</ref> [[Fail:ABAb.gif|pisi|Kihid paiknevad ruumis ABAB... mustri järgi. Esimene ja kolmas kiht on kohati.]] ==Koordinatsiooniarv ja kihtide ruumiline paigitus== Kristallokeemias iseloomustab koordinatsiooniarv ühte liiki aatomite või ioonide arvu, mis asuvad võrdsel kaugusel niinimetatud tsentraalsest aatomist või ioonist. [[Fail:ABCABC.gif|pisi|Kihid paiknevad ruumis ABCABC mustri järgi. Kõik kihid on omavahel nihkes.]] Heksagonaalse tihepakendi korral on paiknevad esimene ja kolmas kiht ruumiliselt identselt, teine kiht erineb ruumilise paigutuse poolest. Sellist ladumise mustrit nimetatakse ABABAB… tüüpi struktuuriks. Kuubilise tihedaima pakendi korral paiknevad kolm kihti ruumis üksteise suhtes nihkes. Mustrit korrates saadakse ABCABC… tüüpi struktuur. ABABAB… ja ABCABC... mustritele on olemas veel teisi tüüpe mustreid, mis tekivad erinevate kristallivõredega struktuuride korral (teemanti korral näiteks (AABBCC)<sub>n</sub>, BBC (ABAC)<sub>n</sub>). ==Kerade vahelised tühimikud== Tihepakendi efektiivsuse väljendamiseks kasutatakse ruumilise täitumise koefitsenti, mis näitab kui suur osa ruumist on täidetud. Ruumilise täitumise koefitsent ei saa olla kunagi 1, kuna identsete kerade vahele jäävad tühimikud. CCP ja HCP korral on ruumilise täitumise koefitsent 0.74, BBC puhul 0.68 ja PC (primitiivne kuubiline) 0.52. Kerade vahele tekivad kahte sorti tühimikud: tetraeedrilised ja oktaeedrilised. Need tühimikud erinevad üksteisest mõõtmete, arvu ja asendite poolest. <ref>Borchardt-Ott, W. Crystallography: An Introduction, 3th edition, Springer, 2011. </ref> Oktaeedrilised tühimikud tekivad kuue kera vahele, millest kolm kera asuvad kihis A ja kolm asuvad kihis B. Kui struktuuris on ''n'' identset kera, siis struktuuris on ''n'' oktaeedrilist tühimikku. Tetraeedrilised tühimikud tekivad nelja kera vahele. Kui struktuuris on ''n'' identset kera, siis struktuuris on 2''n'' tetraeedrilist tühimikku. Oktaeedrilised tühimikud on palju suuremad võrreldes tetraeedriliste tühimikega. Sellest tingituna on võimalik mahutada oktaeedrilisse tühimikku kera, mille raadius on 41,4% teda ümbritsevate kerade raadiusest. Tetraeedriliste tühimike kerral on vastavaks numbriks 22,5%. <ref>Smart, L.; Moore, E. Solid State Chemistry: An Introduction, 4th edition, CRC Press, 2012.</ref> HCP ega FCC ei ole olemuselt tihepakendid, kuna iga kahe tetraeedrilise tühimiku kohta eksisteerib üks oktaeedriline tühimik. Struktuurides, kus on kahe või rohkema erineva elemendi aatomit (s.t ka erineva suurusega) on võimalik saavutada kõrge tihedusega struktuur, kuna esinevad ainult tetraeedrilised tühimikud - oktaeedrilised tühimikud on täidetud.<ref name=":2">Graef, M.; McHenry, M. Structure of Materials: An Introduction to Crystallography, Diffraction, and Symmetry, Cambridge University Press, 2007.</ref> Heksagonaalses ja kuubilises tihedaimas pakendis on samasugused tühimikud ja ka nende arv on sama. Erinevus seisneb nende omavahelises paigutuses. Heksagonaalses võres asuvad tühimikud üksteise kohal ja moodustavad koridori, mis soodustab difusiooni. Kuubilises tihedaimas pakendis koridore ei moodustu. ==Metallide ja kovalentsete ühendite struktuurid== Metallides on elektronid delokaliseeritud üle identsete katioonide, mis on paigutatud korrapäraselt. Metallides esineb tavaliselt kõrge sümmeetria (kuubiline või heksagonaalne süngoonia) ja koordinatsiooniarv. Erinevalt ioonilistest struktuuridest puuduvad metallides laengutest tingitud vastastikmõjud, mistõttu realiseerub metallides tihedaim pakend kõige paremini. Kõige levinumad BBC, CCP/FCC ja HCP tihepakendid, mis kuuluvad vastavalt A1 vase, A2 α-volframi ja A3 magneesiumi struktuuritüüpidesse. Kovalentsetest struktuuridest on kõige tuntumad grafiit (A9-struktuuritüüp) ja teemant (A4-struktuuritüüp) ==Ioonsete ühendite struktuurid== Erinevalt metallide ja kovalentsete ühendite struktuuridest on iooniliste ainete kristallistruktuurides erinimeliste laengute ja suurustega ioonid. Igat iooni ümbritseb kindle hulk vastaslaenguga ioone, kuid see mitu vastasnimelise laenguga iooni ümbritseb iooni, sõltub mõõtmetest ja laengutest – kristall peab tervikuna olema neutraalne. Ioonsete struktuuride koordinatsiooniarv näitab mitu vastasnimelise laenguga iooni ümbritseb vaadeldavat iooni. Tihti erinevad anioonide ja katioonide koordinatsiooniarvud, mistõttu kasutatakse valemi kirjutamisel Mülleri tähistust – K<sup>+</sup>A<sup>-</sup>, kus K<sup>+</sup> on katioonide ja A<sup>-</sup> anioonide koordinatsiooniarv. Näiteks Na<sup>6</sup>Cl<sup>6</sup> puhul on nii katioonide kui ka anioonide koordinatsiooniarvud 6 – iga katioon on ümbritsetud kuue aniooniga ja vastupidi. Ca<sup>8</sup>F<sub>2</sub> <sup>4</sup> korral on iga katioon, aga ümbritsetud nelja aniooniga ja iga anion ümbritsetud katiooniga katiooniga. Ioonsete ühendite struktuuride maksimaalse pakkimise korral võimalik vaid olukord, kus nii katiooni kui ka aniooni koordinatsiooniarvud on 8, K<sup>8</sup>A<sup>8</sup> – s.t pole võimalik saavutada struktuuri, kus katiooni kui ka aniooni koordinatsiooniarvud oleksid 12. Ioonsete ühendite struktuuride puhul on vastasnimelised ioonid erinevate mõõtmetega, mis on üheks põhjuseks, miks pole võimalik saavutada K<sup>12</sup>A<sup>12</sup> struktuuri. Isegi kui aniooni ja katiooni mõõtmed oleksid samad, poleks võimalik saavutada koordinatsiooniarvu 12, kuna esinevad elektrostaatilised vastastikmõjud. Näiteks CsCl (BCC) puhul on Cs ioonraadius 170 pm ja Cl ioonraadius 167 pm, kuid nii aniooni kui ka katiooni koordinatsiooniarv on 8. Ioonid paiknevad võres tihedaima pakendi teooria alusel, kuid kuna katioonid on anioonidest oluliselt väiksemad ja kristallivõre koosneb anioonide tihedaimast pakendist ning katioonid asuvad anioonidevahelistes tühimikes. Näiteks mahuvad liitiumi halogeniidide LiI, LiBr ja LiCl võres Li<sup>+</sup> -ioonid I<sup>-</sup>-, Br<sup>-</sup>- ja Cl<sup>-</sup>-ioonide vahelistesse oktaeedrilistesse tühimikesse - tekib tihedaim pakend anioonide järgi. <ref name=":3">Tamm, J. Valitud peatükke kristallokeemiast, Tartu Riiklik Ülikool, 1977.</ref> ==Ioonsete struktuuride tühimikud, suurused ja stabiilsus== [[Fail:CaF21.gif|pisi|Kaltsium(II)floriidi ühikrakk. Rohelised on floriidioonid, mis paiknevad kaltsiumioonide poolt tekitatud tetraeedrilistes tühimikes.]] Ioonide raadiust on raske määrata, sest ioonraadiust mõjutavad ümbritsevate ioonide arv ja nende keemiline loomus. Enamasti on esitatud ioonide raadiused eeldusel, et iooni koordinatsiooniarv ühendis on 6. Samas väiksema koordinatsiooniarvu korral on iooni raadius väiksem – kui koordinatsiooniarv on 4, siis on raadius 6% võrra väiksem. Suurema koordinatsiooniarvu puhul on iooni raadius suurem – kui koordinatsiooniarv on 8, siis raadius suureneb 8% võrra. <ref name=":3" /> Ioonsete struktuuride stabiilsus on eelkõige mõjutatud ioonide mõõtmetest, laengutest ja siseenergiast. Kristall on seda stabiilsem, mida väiksem on tema siseenergia. Siseenergia on süsteemis sisalduv kogu energia, mis sõltub ainult süsteemi sisemisest olekust mikrosoopilisel tasemel. Siseenergia sisaldab endas nii kineetilist kui ka potentsiaalse energia komponente. <ref name=":3" /> Viimane on põhjustatud osakestevahelisest tõukumisest ja tõmbumisest. Energia miinimumi printsiibi kohaselt püüdleb iga süsteem madalaima energiaga oleku poole ehk kõige stabiilsema oleku poole. Iooniline struktuur on kõige stabiilsem, kui ühenimelised ioonid ei puutu omavahel kokku. Kui tsentraalaatomi raadius väheneb niivõrd, et teda ümbritsevad vastasnimelised ioonid puutuvad kokku, siis muutub struktuur vähem stabiilsemaks – potentsiaalne energia kasvab ja see läbi kasvab ka siseenergia. Kui vähendada veelgi tsentraalaatomi mõõtmeid, siis muutub süsteem ebastabiilseks – tsentraalaatomi laeng ei tasakaalusta enam potentsiaalsest energiast tingitud siseenergia kasvu, mistõttu süsteem muutub ebastabiilseks ja laguneb. Moodustub uus ja teistsuguse koordinatsiooniga struktuur. <ref name=":3" /> Selleks, et hinnata, kas ioonilise ühendi struktuur on stabiilne või ei, on tarvis leida raadiuste suhe <sup>''r''<sub>x</sub>/''r''<sub>a</sub></sup>, kus ''r''<sub>x</sub> on kera raadius, mis asub okupeeriva tühimikku ja ''r''<sub>a</sub> on kera raadius, mis ümbritseb tühimikku. Näiteks oktaeedrilise koordinatsioonilise tahuka raadiuste suhte alumiseks piiriks on 0.41 - kui raadiuste suhe läheb väiksemaks kui 0.41, siis struktuur muutub ebastabiilseks ja laguneb. Tabelis on toodud, milliste <sup>''r''<sub>x</sub>/''r''<sub>a</sub></sup> väärtuste korral on koordinatsiooniline hulktahukas, kuhu kera paigutatakse, stabiilne. <ref name=":3" /> {| class="wikitable" |+ !Koordinatsiooniline hulktahukas !Koordinatsiooniarv !Raadiuste suhted |- |Hantel |2 |0-0.15 |- |Kolmnurk |3 |0.15-0.22 |- |Tetraeeder |4 |0.22-0.41 |- |Oktaeeder |6 |0.41-0.73 |- |Kuup |8 |0.73-1.37 |}<br /> ==Viited== pw7tdva4pv2avseww3ch7464izvou1f Ashton Irwin 0 4073 18618 2022-01-27T09:16:21Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}} {{Muusikute info | Nimi = Ashton Irwin | Pilt = Ashton Irwin ARIA.jpg | Taust = | Sünninimi = Ashton Fletcher Irwin | Sündinud = {{süv|1994|7|7}}, [[Hornsby]], [[Austraalia]] | Päritolu =Austraalia | Pill = [[trummid]], [[saksofon]], [[klaver]], [[kitarr]], [[vokaal]] | Stiil =''pop'', ''pop rock'', ''pop punk'' | Amet = trummar, laulja | Aktiivne = 2011-praeguseni | Seotud_ar...' wikitext text/x-wiki {{Lisaviiteid|kuu=detsember|aasta=2018}} {{Muusikute info | Nimi = Ashton Irwin | Pilt = Ashton Irwin ARIA.jpg | Taust = | Sünninimi = Ashton Fletcher Irwin | Sündinud = {{süv|1994|7|7}}, [[Hornsby]], [[Austraalia]] | Päritolu =Austraalia | Pill = [[trummid]], [[saksofon]], [[klaver]], [[kitarr]], [[vokaal]] | Stiil =''pop'', ''pop rock'', ''pop punk'' | Amet = trummar, laulja | Aktiivne = 2011-praeguseni | Seotud_artistid = [[5 Seconds of Summer]] | Plaadifirma = }} '''Ashton Irwin''' (täisnimi '''Ashton Fletcher Irwin'''; sündinud [[7. juuli]]l [[1994]] Hornsbys [[Austraalia]]s) on trummar ja laulja ansamblis [[5 Seconds of Summer]]. Tema bändikaaslased on [[Luke Hemmings]], [[Michael Clifford]] ja [[Calum Hood]]. Ta liitus bändiga 3. detsembril [[2011]]. == Muusikakarjäär == Enne bändi [[5 Seconds of Summer]] oli ta bändis [[Swallow The Goldfish]]. Alguses ta vihkas bändi 5 Seconds Of Summer. Ta kirjutab muusikat kõige rohkem Michaeliga. == Isiklikku == Tema juuksed on kartuliblondid, silmad rohelised. Ta käis Richmondi keskkoolis. Ta lemmiksöök on [[spagetid]], lemmiktelesaade "[[Perepea|Family Guy]]", lemmikvärv punane ja lemmikkingabränd [[VANS]]. Tema ema on Anne Marie Irwin, õde Lauren Dawkins ja vend Harry Dawkins. Irwin oli suhtes modelliga [[Bryana Holly]]. == Bändikaaslased Ashtoni kohta == Bändi põhilaulja ja kitarrist Luke Hemmings peab Ashtonit pikkade sõrmede ja lokkis juustega vingeks laulumeheks. Bändi taustalaulja ja kitarrist Micheal Clifford räägib, et ta õpetab neid kõiki bändiliikmeid, on lühike, suurte käte, pikkade sõrmede ja veidra naeratusega. Kui Ashton naerab, siis tuleb ta suust 10 erinevat häält. Mõnikord naerab nagu väike koolitüdruk, aga teinekord nagu vanamees. Bändi taustalaulja ja basskitarrist [[Calum Hood]] ütleb, et Ashton on väga musikaalne ja pikkade sõrmedega. Tema arust kõige parem asi Ashtoni juures on see, et naerab Calumi naljade üle. Talle meeldib kõige rohkem Ashtoni naer. == Albumid == Ansambliga 5 Seconds of Summer * "5 Seconds of Summer" (2014) * "Sounds Good Feels Good" (2015) * "Youngblood" (2018) *"Calm" (2020) {{JÄRJESTA:Irwin, Ashton}} [[Kategooria:Austraalia muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1994]] rhh4ofg3vpfipu8tz0ct21brot711r7 Keelpillikvartett (žanr) 0 4074 18619 2022-01-27T09:17:33Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Keelpillikvartett''' on [[muusikažanr]]. See on [[keelpillikvartett|keelpillikvartetile]] (neljast [[keelpill]]ist koosnev [[ansambel (muusika)|ansambel]]) kirjutatud [[sonaaditsükkel]]. Keelpillikvartetid olid eriti populaarsed [[klassitsism]]iajastul. Selle žanri loojaks peetakse [[Joseph Haydn]]it, kes kirjutas 68 keelpillikvartetti. Teised tuntumad keelpillikvartettide loojad on olnud [[Wolfgang Amadeus Mozart]] (23), [[Ludwig van Beethoven]] (17), Felix Mendel...' wikitext text/x-wiki '''Keelpillikvartett''' on [[muusikažanr]]. See on [[keelpillikvartett|keelpillikvartetile]] (neljast [[keelpill]]ist koosnev [[ansambel (muusika)|ansambel]]) kirjutatud [[sonaaditsükkel]]. Keelpillikvartetid olid eriti populaarsed [[klassitsism]]iajastul. Selle žanri loojaks peetakse [[Joseph Haydn]]it, kes kirjutas 68 keelpillikvartetti. Teised tuntumad keelpillikvartettide loojad on olnud [[Wolfgang Amadeus Mozart]] (23), [[Ludwig van Beethoven]] (17), [[Felix Mendelssohn]] (6), [[Franz Schubert]] (15), [[Johannes Brahms]] (3), [[Antonín Dvořák]] (14), [[Aleksandr Borodin]] (2), [[Béla Bartók]] (6) ja [[Dmitri Šostakovitš]] (15). Itaalia helilooja [[Luigi Boccherini]] kirjutas rohkem kui sada keelpillikvartetti. Klassikaline keelpillikvartett koosneb neljast osast: #osa. [[Allegro]] (kiire), [[sonaadivorm]]is. #osa. [[Andante]] (või [[Adagio]] vms aeglases [[tempo]]s), tihti [[variatsioonivorm]]is. #osa. [[Menuett]] (või [[Skertso]], tantsulise iseloomuga, 3-osalises vormis) #osa. Finaal (Allegro, [[Allegretto]], [[Presto]] vms kiires tempos, tavaliselt [[rondovorm]]is.) [[Kategooria:Muusikažanrid]] 6lsvbw0hnfzly6v5zxydrfhwletv78k Ist 0 4075 18620 2022-01-27T09:18:58Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}} '''Istuks''' nimetatakse [[detail (masinaehitus)|detailide]] liikuvuse astet [[liide (masinaehitus)|liites]] ehk millisel määral nad üksteise suhtes saavad liikuda. ==Istude liigitus== * liikuvad ehk [[lõtkuga ist]]ud * liikumatud ehk [[ping]]uga istud * siirdeistud Liikuva istu puhul on [[liite võll|võll]] enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide piirhälve|...' wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2012}} '''Istuks''' nimetatakse [[detail (masinaehitus)|detailide]] liikuvuse astet [[liide (masinaehitus)|liites]] ehk millisel määral nad üksteise suhtes saavad liikuda. ==Istude liigitus== * liikuvad ehk [[lõtkuga ist]]ud * liikumatud ehk [[ping]]uga istud * siirdeistud Liikuva istu puhul on [[liite võll|võll]] enne koostamist alati avast väiksem, pinguga istu puhul suurem. Siirdeistu puhul on liidetavate detailide [[piirhälve|piirhälbed]] nii valitud, et osa liiteid tuleb lõtkuga ja osa pinguga - see sõltub liidetavate detailide tegelikest (juhuslikest) mõõtmetest. ==Vaata ka== * [[Tolerants]] * [[Täpsus masinaehituses]] ==Kirjandus== * [[Mait Purde]]. "Täpsustehnika" Tallinn 2002 [[Kategooria:Masinaehitus]] 6ccw956ugmxnkf7yuqguwm0zxrjgod5 Novotrojitske (Volnovahha rajoon) 0 4076 18621 2022-01-27T09:20:21Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Novotrojitske | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Новотроїцьке | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новотроицкое | pindala = | elanikke = 7093 <small>(01.01.2011)</small><ref>[http://stat6.stat.lviv.ua/PXWEB2007/ukr/publ/2011/chnas.zip Державний комітет статистики України. Чисельність наявного населення України на 1 січня 2011 року, Київ-2011 (do...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Novotrojitske | hääldus = | nimi1_keel = ukraina | nimi1 = Новотроїцьке | nimi2_keel = vene | nimi2 = Новотроицкое | pindala = | elanikke = 7093 <small>(01.01.2011)</small><ref>[http://stat6.stat.lviv.ua/PXWEB2007/ukr/publ/2011/chnas.zip Державний комітет статистики України. Чисельність наявного населення України на 1 січня 2011 року, Київ-2011 (doc)]</ref> | asendikaart = Ukraina | asendikaardi_pilt = }} '''Novotrojitske''' on [[alev]] [[Ukraina]]s [[Donetski oblast]]is [[Volnovahha rajoon]]is, 34,4&nbsp;km kaugusel [[Donetsk]]ist edelas. Novotrojitske asutati [[1824]]. aastal, alevi õigused alates [[1938]]. aastast. [[Suhha Volnovahha]]<!--uk:Суха Волноваха--> jõe kaldal asuva asula [[kõrgus merepinnast]] on 186 meetrit. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://radanov.gov.ua/ Новотроїцька селищна рада] <small>(''ukraina keeles'')</small> * [http://gska2.rada.gov.ua/pls/z7502/A005?rdat1=24.12.2007&rf7571=7604 Новотроїцьке на сайті Верховної Ради] * [http://weather.in.ua/ua/doneckaja/18238 Погода: Новотроїцьке] [[Kategooria:Ukraina alevid]] [[Kategooria:Donetski oblast]] aptw7jvuo7fbvtpzqf1hb08e6tl267u Lihula rajoon 0 4077 18622 2022-01-27T10:17:53Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Lihula rajoon''' oli haldusterritoriaalne üksus [[Eesti NSV]]-s. Lihula rajoon moodustati aastal [[1950]] pärast maakondade likvideerimist. Hõlmas [[Läänemaa]] edelapoolse osa ([[Matsalu laht|Matsalu lahest]] lõuna poole jäävad alad), millele oli liidetud [[Koonga]] piirkond endisest [[Pärnumaa]]st. Rajoon likvideeriti aastal [[1961]], mil põhjaosa liideti [[Haapsalu rajoon]]iga ja lõunaosa liideti [[Pärnu rajoon]]iga. == Külanõukogud Lihula rajoonis aas...' wikitext text/x-wiki '''Lihula rajoon''' oli haldusterritoriaalne üksus [[Eesti NSV]]-s. Lihula rajoon moodustati aastal [[1950]] pärast maakondade likvideerimist. Hõlmas [[Läänemaa]] edelapoolse osa ([[Matsalu laht|Matsalu lahest]] lõuna poole jäävad alad), millele oli liidetud [[Koonga]] piirkond endisest [[Pärnumaa]]st. Rajoon likvideeriti aastal [[1961]], mil põhjaosa liideti [[Haapsalu rajoon]]iga ja lõunaosa liideti [[Pärnu rajoon]]iga. == Külanõukogud Lihula rajoonis aastal 1959<ref>[http://www.eha.ee/kupits/ KUPITS - Halduspiiride kaardiserver]</ref> == * [[Hanila külanõukogu]] * [[Karuse külanõukogu]] * [[Tuudi külanõukogu]] * [[Kirbla külanõukogu]] * [[Koonga külanõukogu]] * [[Lõpe külanõukogu]] * [[Varbla külanõukogu]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Eesti NSV rajoonid]] [[Kategooria:Lihula rajoon| ]] [[Kategooria:Pärnu maakonna ajalugu]] bffnr0ndooa3ecdyyewnhtnabngol2h Vandenõu 0 4078 18623 2022-01-27T10:18:45Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Vandenõu''' on salajane kokkulepe ebaseadusliku või [[Kuritegu|kuritegeliku]] eesmärgi saavutamiseks ([[riigipööre]], [[atentaat]] vmt). Vandenõus osalejat nimetatakse '''vandenõulaseks'''. == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} * [[Vandenõuteooria]] * [[Organiseeritud kuritegevus]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Kuritegevus]]' wikitext text/x-wiki '''Vandenõu''' on salajane kokkulepe ebaseadusliku või [[Kuritegu|kuritegeliku]] eesmärgi saavutamiseks ([[riigipööre]], [[atentaat]] vmt). Vandenõus osalejat nimetatakse '''vandenõulaseks'''. == Vaata ka == {{Vikitsitaadid}} * [[Vandenõuteooria]] * [[Organiseeritud kuritegevus]] [[Kategooria:Poliitika]] [[Kategooria:Kuritegevus]] eg27dqufejpu03smdwflsldxb3nbh3g Leisi malevkond 0 4079 18624 2022-01-27T10:19:24Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Leisi malevkond''' oli [[Kaitseliidu Saaremaa malev]]a [[malevkond]] enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Malevkonna asutaja (1924. aastal) ja pealik oli [[Albert Seppel]].<ref>[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=2710 Albert Seppel] Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (vaadatud 8. mail 2013)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa malev]]' wikitext text/x-wiki '''Leisi malevkond''' oli [[Kaitseliidu Saaremaa malev]]a [[malevkond]] enne [[Teine maailmasõda|Teist maailmasõda]]. Malevkonna asutaja (1924. aastal) ja pealik oli [[Albert Seppel]].<ref>[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=2710 Albert Seppel] Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas (vaadatud 8. mail 2013)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Kaitseliidu Saaremaa malev]] a5kkd6eldmrjzumgere0ktdqx5of8oz Ur 0 4080 18625 2022-01-27T10:20:00Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Ur-Nassiriyah.jpg|pisi|Uri varemed]] {{Asendikaart |Iraak |silt= |lat = 30.961653 |long = 46.105126 |paigutus=paremal |laius=220 |punkt = Archaeological_site_icon_(red).svg |loodus=jah |seletus=Asukoht tänapäeva Iraagis }} '''Ur''' oli [[Sumer]]i [[linnriik]]. Kaasaegse haldusjaotuse järgi jäävad linna varemed [[Iraak|Iraagi]] [[Dhī Qāri kubernerkond]]a [[An-Nāşirīyah]] linna lähistele. Algselt asus see [[Pärsia laht|Pärsi lahe]] rannikul Euf...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Ur-Nassiriyah.jpg|pisi|Uri varemed]] {{Asendikaart |Iraak |silt= |lat = 30.961653 |long = 46.105126 |paigutus=paremal |laius=220 |punkt = Archaeological_site_icon_(red).svg |loodus=jah |seletus=Asukoht tänapäeva Iraagis }} '''Ur''' oli [[Sumer]]i [[linnriik]]. Kaasaegse haldusjaotuse järgi jäävad linna varemed [[Iraak|Iraagi]] [[Dhī Qāri kubernerkond]]a [[An-Nāşirīyah]] linna lähistele. Algselt asus see [[Pärsia laht|Pärsi lahe]] rannikul [[Eufrat]]i suudmes, aga aastatuhandete jooksul on rannajoon kaugemale nihkunud ning endise linna asukoht jääb nüüd sisemaale. Linna jumalaks oli Nanna ehk [[Sin (sumeri jumal)|Sin]]. [[Sumeri kuningate nimistu]] järgi oli linna esimeseks kuningaks [[Mesannepada]], kes valitses 26. sajandil eKr. [[Uri tsikuraat]] ehitati 21. sajandil eKr [[Ur-Namma]] valitsusperioodil. Seda laskis taastada [[Uus-Babüloonia]] viimane kuningas [[Nabû-naʾid]] 6. sajandil eKr. See kaevati välja 1930ndatel ja on osaliselt rekonstrueeritud. {{koord}} [[Kategooria:Iraagi muistised]] [[Kategooria:Mesopotaamia]] hc4diyz7rqucihniexqyhgzn0clhpls Varangu järvelubjamaardla 0 4081 18626 2022-01-27T10:20:42Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Varangu järvelubjamaardla''' on endine üleriigilise tähtsusega [[järvelubjamaardla]]<ref>http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:vQBQ0zq3gYIJ:https://www.riigiteataja.ee/akt/25244.txt+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee (vaadatud 20.02.2013)</ref>, mis asub [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]<ref name="EE"/>. [[Maardla]] pindala on 73 ha<ref name="EE"/>. [[Tootus kiht|Tootsa kihi]] paksus on 1,6 m ja geoloo...' wikitext text/x-wiki '''Varangu järvelubjamaardla''' on endine üleriigilise tähtsusega [[järvelubjamaardla]]<ref>http://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:vQBQ0zq3gYIJ:https://www.riigiteataja.ee/akt/25244.txt+&cd=2&hl=et&ct=clnk&gl=ee (vaadatud 20.02.2013)</ref>, mis asub [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Väike-Maarja vald|Väike-Maarja vallas]]<ref name="EE"/>. [[Maardla]] pindala on 73 ha<ref name="EE"/>. [[Tootus kiht|Tootsa kihi]] paksus on 1,6 m ja geoloogiliselt on see [[Kvaternaar|Kvaternaari]] ladestu [[järvelubi]]<ref name="EE"/>. Maardla [[katend]]i paksus on 0,4 – 2 m<ref name="EE"/>. Maardlast ei [[kaevandamine|kaevandata]]<ref name="EE"/> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 650.</ref>}} [[Kategooria:Väike-Maarja vald]] [[Kategooria:Eesti maardlad]] lrk5d9x01b2ka2a179072jjqyewh7py Igor Levitin 0 4082 18627 2022-01-27T10:21:47Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Dmitry Medvedev in Yuzhno-Sakhalink 18 February 2009-5.jpg|thumb| {| class="wikitable" | align=center |<small>[[Taro Aso]]</small> || align=center |Igor Levitin |- | align=center |<small>Aleksei Haritonov<ref>Ettevõtte [[Sovkomflot]] laeva kapten</ref></small>|| align=center |<small>[[Dmitri Medvedev]]</small> |} [[Južno-Sahhalinsk]]is 18. veebruaril 2009]] '''Igor Levitin''' (Игорь Евгеньевич Левитин, sündinud [[21. veebruar]]il [[1952]] U...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Dmitry Medvedev in Yuzhno-Sakhalink 18 February 2009-5.jpg|thumb| {| class="wikitable" | align=center |<small>[[Taro Aso]]</small> || align=center |Igor Levitin |- | align=center |<small>Aleksei Haritonov<ref>Ettevõtte [[Sovkomflot]] laeva kapten</ref></small>|| align=center |<small>[[Dmitri Medvedev]]</small> |} [[Južno-Sahhalinsk]]is 18. veebruaril 2009]] '''Igor Levitin''' (Игорь Евгеньевич Левитин, sündinud [[21. veebruar]]il [[1952]] [[Ukraina NSV]]-s [[Odessa oblast]]is Tsebrikovo külas) on [[Venemaa]] poliitik, ta oli alates [[9. märts]]ist [[2004]] kuni [[21. mai]]ni [[2012]] Venemaa transpordiminister. Alates [[1970]] teenis ta [[Nõukogude Armee]]s. [[1973]] lõpetas ta [[Leningrad]]is sõjaväe raudteeväekooli ja töötas 1973–1976 [[Odessa sõjaväeringkond|Odessa sõjaväeringkonnas]] [[Dnestr]]i-äärsel raudteel. [[1976]]–[[1980]] teenis ta armee lõunarühmas. [[1983]] lõpetas ta [[sõjaväeakadeemia]] [[tagala (sõjandus)|tagala]] ja transpordi eriala [[sideinsener]]ina. 1983–1985 töötas ta [[BAM]]il [[Urgal]]i raudteejaamas sõjaväekomandandina ja osales "kuldse naela" sisselöömises, millega BAM valminuks tunnistati. [[1985]]–1994 töötas ta Moskva raudteel jaama sõjaväekomandandina, pärast sõjaväe sideülema asetäitjana. [[1994]]–1996 kuulus ta Venemaa raudtee reformimise valitsuskomisjoni koosseisu. Komisjoni töö lõppes riikliku raudtee-ettevõtte loomisega. [[1996]] asutati aktsiaselts Severstaltrans (alates 2008 [[N-trans]]), kus Levitin 2004. aastani töötas, sealjuures aastast [[1998]] peadirektori asetäitjana. Ta vastutas raudteevedude, masinaehituse ja [[sadam]]ate eest. [[9. märts]]il [[2004]] määras Venemaa president ta Venemaa transpordi- ja sideministriks. Alates novembrist [[2008]] on ta aktsiaseltsi "[[Aeroflot]]" direktorite nõukogu esimees. Ta kuulub Ühendatud Lennuehituse korporatsiooni direktorite nõukokku. Igor Levitin on Venemaa [[lauatennis]]eföderatsiooni esimees. Ta on abielus ja tal on tütar. == Viited == <references/> ==Välislingid== {{commonscat}} * [http://www.lenta.ru/lib/14161085/ Левитин, Игорь] Lentapedias. {{JÄRJESTA:Levitin, Igor}} [[Kategooria:Venemaa ministrid]] [[Kategooria:Sündinud 1952]] [[Kategooria:Transpordiministrid]] ntlbtt63z1cqiv6fufnvd0ge5tky7d7 Sirje Ohu 0 4083 18631 2022-01-27T21:35:54Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Sirje Ohu''' (sünninimi '''Sirje Marrandi'''; [[22. detsember]] [[1937]] [[Retla]], [[Järvamaa]] – [[20. august]] [[2013]] [[Retla]]) oli eesti agronoom.<ref name="ML">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaleht20130822.1.31 Sirje Ohu (Marrandi) – nekroloog. Maaleht, 22. august 2013]</ref> Ta lõpetas [[Türi Keskkool]]i ning 1961. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] agronoomia eriala. Aastatel 1961–1965 töötas ta [[Haapsalu rajoon]]i kolhoosi "Kaar...' wikitext text/x-wiki '''Sirje Ohu''' (sünninimi '''Sirje Marrandi'''; [[22. detsember]] [[1937]] [[Retla]], [[Järvamaa]] – [[20. august]] [[2013]] [[Retla]]) oli eesti agronoom.<ref name="ML">[http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maaleht20130822.1.31 Sirje Ohu (Marrandi) – nekroloog. Maaleht, 22. august 2013]</ref> Ta lõpetas [[Türi Keskkool]]i ning 1961. aastal [[Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] agronoomia eriala. Aastatel 1961–1965 töötas ta [[Haapsalu rajoon]]i kolhoosi "Kaardiväelane" seemnekasvatusagronoomina, hiljem peaagronoomina. Aastatel 1966–1993 oli ta [[Paide rajoon]]i [[Estonia (Paide rajooni kolhoos)|Estonia kolhoosi]] heinaseemnekasvatuse agronoom. 1993. aastast surmani pidas ta kodukülas [[Retla]]s seemnekasvatustalu.<ref name="ML" /> ==Tunnustus== *1984 [[Eesti NSV teeneline agronoom]]<ref>Eesti NSV Ülemnõukogu ja Valitsuse Teataja, nr 37, 19. oktoober 1984</ref> *2002 [[Järvamaa teenetemärk]]<ref>[http://visitjarva.ee/wp-content/uploads/2018/02/Jarvamaa-teenetem%C3%A4rgiga-autasustatud-21122017.pdf Järvamaa teenetemärgiga autasustatud]</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=127936 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Haapsalu rajooni Kaardiväe kolhoosi agronoom komsomolialgorganisatsiooni sekretär Sirje Marrandi (1962)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=11491 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Paide rajooni "Estonia" kolhoosi esimees Heino Marrandi, heinaseemnekasvatuse agronoom Sirje Ohu ja kolhoosi peaagronoom Väino Kanna väetistarbekaardi üle nõu pidamas (1969)] *[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=445357 Rahvusarhiivi fotode andmebaas. Viljandi rajooni Võhma kolhoosi peaagronoom Jaan Säga ja Paide rajooni "Estonia" kolhoosi agronoom Sirje Ohu (1984)] {{JÄRJESTA:Ohu, Sirje}} [[Kategooria:Eesti agronoomid]] [[Kategooria:Eesti Maaülikooli agronoomiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised agronoomid]] [[Kategooria:Sündinud 1937]] [[Kategooria:Surnud 2013]] gi62xntlozy7tf62ad56xmgshfbl2eo Dortmundi Borussia 0 4084 18632 2022-01-27T21:36:51Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Jalgpalliklubi | nimi = Dortmundi Borussia | pilt = Borussia Dortmund logo.svg | täisnimi = Ballspielverein Borussia 09 e.V. Dortmund | hüüdnimi = Die Borussen, Die Schwarzgelben, Der BVB | lühend = | asutatud = 19. detsembril 1909 | lõpp = | väljak = [[Signal Iduna Park]] | mahutavus = 81 365 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Hans-Joachim Watzke | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Edin Terzić]] (ajuti...' wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliklubi | nimi = Dortmundi Borussia | pilt = Borussia Dortmund logo.svg | täisnimi = Ballspielverein Borussia 09 e.V. Dortmund | hüüdnimi = Die Borussen, Die Schwarzgelben, Der BVB | lühend = | asutatud = 19. detsembril 1909 | lõpp = | väljak = [[Signal Iduna Park]] | mahutavus = 81 365 | ametinimetus1 = Esimees | esimees = Hans-Joachim Watzke | omanik = | ametinimetus2 = Peatreener | treener = [[Edin Terzić]] (ajutine) | liiga = [[Bundesliga]] | hooaeg = [[Bundesliga hooaeg 2019–2020|2019–20]] | positsioon = 2. koht | muster_la1 = _bvb2021h | muster_b1 = _bvb2021h | muster_ra1 = _bvb2021h | muster_sh1 = _bvb2021h | muster_so1 = _bvb2021h | vasakkäsi1 = FFFF00 | kere1 = FFFF00 | paremkäsi1 = FFFF00 | püksid1 = 000000 | sokid1 = FFFF00 | muster_la2 = _bvb2021a | muster_b2 = _bvb2021a | muster_ra2 = _bvb2021a | muster_sh2 = _bvb2021h | muster_so2 = _psv2021t | vasakkäsi2 = 000000 | kere2 = 000000 | paremkäsi2 = 000000 | püksid2 = FFFF00 | sokid2 = 000000 | veeb = http://www.bvb.de/ | e mäng = | võit = | kaotus = | mängija = | fännid = | auhinnad = }} [[Pilt:Suedtribuene.jpg|pisi|Borussia tulihingelised poolehoidjad kodustaadionil]] '''Dortmundi Borussia''' (''Borussia Dortmund'') on [[1909]]. aastal loodud [[Saksamaa]] spordiklubi [[Dortmund]]is, mille nimi tähendab [[ladina keel]]es [[Preisimaa]]d. Tuntuim on jalgpalliklubi, kuid Borussial on ka [[käsipall]]i- ja [[lauatennis]]eosakond. Dortmund on traditsiooniliselt olnud Saksamaa [[Bundesliga]] suurklubi. Klubi on tulnud kaheksa korda Saksamaa meistriks. [[1997]]. aasta oli eriti edukas, siis võideti [[UEFA Meistrite Liiga]] finaalis [[Torino Juventus]]t 3:1. Seejärel alistati [[Intercontinental Cup]]i otsustavas mängus [[2. detsember|2. detsembril]] 1997 [[Tokio]]s ka [[Brasiilia]] klubi [[Cruzeiro Esporte Clube|Cruzeiro]] 2:0. Borussia kodustaadion on [[Signal Iduna Park]] ehk Westfalenstadion, mis avati [[2. aprill]]il [[1974]]. See on Saksamaa kõige suurem ja Euroopa üks suuremaid staadione, sest mahutab liigamängudes 81 365 pealtvaatajat. Rahvusvahelistes mängudes vähendatakse pealtvaatajate arvu 65 718-le. Staadioni lõunatribüün mahutab 24 454 pealtvaatajat ja see on Euroopa kõige suurem tribüün. Sellel istuvad Borussia poolehoidjad, kes on sageli riietatud meeskonnaga samamoodi [[kollane|kollasesse]], ja seda tribüüni nimetatakse ka kollaseks müüriks. [[2000]]. aastal läks Borussia esimese Saksamaa jalgpalliklubina [[aktsiabörs|börs]]ile. See tekitas majandusraskusi ja klubi tegevus sattus ohtu. [[2002]]. aastal Westfalenstadion müüdi ja [[pankrot]]i vältimiseks lahkus mitu head mängijat. == Rekordid == Dortmundi Borussia nimel on palju Bundesliga rekordeid. Kõige rohkem kohtumisi pidanud Bundesliga mängija on [[Michael Zorc]], kes kogu oma karjääri ([[1981]]–[[1998|98]]) veetis Borussias ja lõi 463 mängus 131 väravat. [[Alfred Preißler]] on Borussia kõige resultatiivsem mängija. Aastatel [[1946]]–[[1950|50]] ja [[1951]]–[[1959|59]] mängis ta Borussias ja lõi selle aja jooksul 168 väravat. [[Türgi jalgpallikoondis]]e mängija [[Nuri Şahin]] sai 16 aasta ja 335 päeva vanuselt noorimaks Bundesliga mängijaks ning 17 aasta ja 82 päeva vanuselt noorimaks Bundesliga väravalööjaks. Şahin mängis Borussias [[2005]]–[[2011|11]]. Borussia osales Bundesliga kõige suurema vahega võidetud mängus, kui kaotas [[29. aprill]]il [[1978]] viimases voorus [[Mönchengladbachi Borussia]]le 0:12. Dortmundi peatreener [[Otto Rehhagel]] pani väravasse varuväravavahi, kellele oli samal hommikul öeldud, et temaga järgmiseks aastaks lepingut ei pikendata, seevastu Mönchengladbachile oli oluline võita võimalikult suure vahega, et tulla võrdsete punktide juures väravate vahega Saksamaa meistriks (siiski ei piisanud ka 12:0 võidust). Klubi trahvis kõiki mängijaid 2000–2500 [[Saksa mark|Saksa margaga]] ja vallandas peatreeneri Rehhageli. Läbi aegade on Bundesligas peetud 5 kohtumist, kus on löödud kokku 12 väravat. Borussia on neist osalenud neljas, teenides 2 võitu ja 2 kaotust. [[Friedhelm Konietzka]] lõi Borussia kasuks Bundesliga läbi aegade esimese värava. See juhtus avavooru 1. minutil [[Bremeni Werder]]i vastu [[24. august]]il [[1963]] kell 17.59, sest mäng algas ettenähtust pisut varem. [[9. november|9. novembril]] [[1965]] määrati Dortmundi ja Mönchengladbachi vahelises mängus 5 [[penalti]]t, mis on Bundesliga rekord. [[1. september|1. septembril]] [[1993]] määrati Dortmundi ja [[Dresdeni Dynamo]] vahelises mängus 5 [[punane kaart|punast kaarti]], mis on Bundesliga rekord. [[7. aprill]]il [[2001]] määrati Dortmundi ja [[Müncheni Bayern]]i vahelises mängus 15 kaarti, mis on Bundesliga rekord. 23. augustil 2014 toimunud Bundesliga 1. mänguvoorus Leverkuseni Bayeriga löödi Dortmundi Borussia vastu Bundesliga kiireim värav, milleks kulus vaid 9 sekundit. Värava lõi [[Karim Bellarabi]]. ==Praegune meeskond== ''Seisuga 5. oktoober 2020''<ref>{{cite web | url=https://www.bvb.de/eng/Teams/First-Team | title=First Team | publisher= Borussia Dortmund | accessdate=12.9.2020}}</ref> {{JK koosseis algus}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=1|rah=SUI|pos=VV|nimi=[[Roman Bürki]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=2|rah=ESP|pos=KA|nimi=[[Mateu Morey]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=5|rah=FRA|pos=KA|nimi=[[Dan-Axel Zagadou]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=6|rah=DEN|pos=PK|nimi=[[Thomas Delaney]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=7|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Jadon Sancho]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=8|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Mahmoud Dahoud]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=9|rah=NOR|pos=RÜ|nimi=[[Erling Haaland]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=10|rah=BEL|pos=RÜ|nimi=[[Thorgan Hazard]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=[[kapten (jalgpall)|kapten]]|no=11|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Marco Reus]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=13|rah=POR|pos=KA|nimi=[[Raphaël Guerreiro]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=14|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Nico Schulz]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=15|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Mats Hummels]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=16|rah=SUI|pos=KA|nimi=[[Manuel Akanji]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=18|rah=GER|pos=RÜ|nimi=[[Youssoufa Moukoko]]}} {{JK koosseis kesk}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=19|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Julian Brandt]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=laenul [[Madridi Real]]ist|no=20|rah=BRA|pos=PK|nimi=[[Reinier Jesus Carvalho|Reinier]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=22|rah=ENG|pos=PK|nimi=[[Jude Bellingham]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=23|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Emre Can]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=24|rah=BEL|pos=KA|nimi=[[Thomas Meunier]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=25|rah=GER|pos=VV|nimi=[[Luca Unbehaun]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=[[kapten (jalgpall)|asekapten]]|no=26|rah=POL|pos=KA|nimi=[[Łukasz Piszczek]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=28|rah=BEL|pos=PK|nimi=[[Axel Witsel]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=29|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Marcel Schmelzer]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=30|rah=GER|pos=KA|nimi=[[Felix Passlack]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=32|rah=USA|pos=PK|nimi=[[Giovanni Reyna]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=35|rah=SUI|pos=VV|nimi=[[Marwin Hitz]]}} {{JK koosseis mängija|märkus=|no=37|rah=GER|pos=PK|nimi=[[Tobias Raschl]]}} {{JK koosseis lõpp}} ==Peatreenerid== *... * [[Matthias Sammer]] (2000–2004) * [[Bert van Marwijk]] (2004–2006) * [[Jürgen Röber]] (2006–2007) * [[Thomas Doll]] (2007–2008) * [[Jürgen Klopp]] (2008–2015) * [[Thomas Tuchel]] (2015–2017) * [[Peter Bosz]] (2017) * [[Peter Stöger]] (2017–2018) * [[Lucien Favre]] (2018–2020) * [[Edin Terzić]] (2020–) (ajutine) == Saavutused == ===Saksamaa=== *[[Bundesliga|Saksamaa meister]]: 1956, 1957, 1963, 1995, 1996, 2002, 2011, 2012 *[[Saksamaa karikavõistlused jalgpallis]]: 1964–65, 1988–89, 2011–12, 2016–17, 2020–21 *[[Saksamaa superkarikas jalgpallis]]: 1989, 1995, 1996, 2013, 2014, 2019 ===Euroopa=== *[[UEFA Meistrite Liiga]] võit: 1997 *[[UEFA karikavõitjate karikas]]: 1966 *[[Intercontinental Cup]]'i võit: 1997 == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commonscat|Borussia Dortmund}} *[http://www.borussia-dortmund.com/ Koduleht] {{Bundesliga klubid}} [[Kategooria:Dortmundi Borussia| ]] [[Kategooria:Saksamaa spordiklubid]] [[Kategooria:Dortmund|Borussia, Dortmund]] [[Kategooria:Saksamaa jalgpalliklubid]] 7th2gxzu9xom8kkb6kdp2lzy9w2n5bw Kartograafia 0 4085 18633 2022-01-27T21:37:35Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} [[Pilt:Mediterranean chart fourteenth century2.jpg|pisi|[[Vahemeri|Vahemere]] merekaart 14. sajandi II poolest]] '''Kartograafia''' on [[teadus]]e ja [[tehnika]] haru, mis tegeleb geograafiliste [[Kaart (kartograafia)|kaartide]] (sealhulgas [[gloobus]]te) valmistamise, uurimise ja kasutamisega. '''Kartograafia''' ([[kreeka keel]]es χάρτης ''chartēs'' – 'kaart' ja γράφειν ''graphein'' – 'kirjutama') on kaart (kartogra...' wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=august|aasta=2012}} [[Pilt:Mediterranean chart fourteenth century2.jpg|pisi|[[Vahemeri|Vahemere]] merekaart 14. sajandi II poolest]] '''Kartograafia''' on [[teadus]]e ja [[tehnika]] haru, mis tegeleb geograafiliste [[Kaart (kartograafia)|kaartide]] (sealhulgas [[gloobus]]te) valmistamise, uurimise ja kasutamisega. '''Kartograafia''' ([[kreeka keel]]es χάρτης ''chartēs'' – 'kaart' ja γράφειν ''graphein'' – 'kirjutama') on [[kaart (kartograafia)|kaart]]ide valmistamise kunst, teadus ja tehnika koos kaartide kui teadusdokumentide ja kunstiteoste uurimisega. Kartograafiaga tegelevat inimest nimetatakse [[kartograaf]]iks. Traditsioonilise kartograafia peamised probleemid: *Valida kaardistatavad objektid. Need võivad olla füüsilised, näiteks maanteed või maatükid, või abstraktsed, näiteks riigipiirid või kohanimed. *Edastada kaardistatava objekti reljeefi lamedal pinnal. *Eemaldada kaardistatavalt objektilt omadused, mis ei ole antud kaardi eesmärgi seisukohalt olulised (generaliseerimine). *Vähendada kaardistatavate objektide keerukust. *Väljendada kaardielemente viisil, mis aitab kaardi eesmärki kõige paremini lugejatele edastada. Nüüdisaegne kartograafia on tihedalt seotud [[geoinformaatika]]ga ning moodustab suuresti [[geoinfosüsteem]]ide ehk GISide teoreetilised ja praktilised alustalad. ==Ajalugu== Vanim teadaolev kaart on siiamaani täpselt määratlemata, sest mõiste "kaart" definitsioon ei ole täpne ning mõned arheoloogilised leiud, mida on peetud kaartideks, võivad tegelikkuses olla midagi muud. Vanimaks leiuks, mida võib kaardiks lugeda, peetakse [[Anatoolia]] piirkonnast [[Çatalhöyük]]i linnast leitud seinamaali, mille sünniajaks võib pidada 7. aastatuhande lõppu [[eKr]].<ref name="aBnIb" /><ref name="RSMVQ" /> Teiste tuntud iidse maailma kaartide hulka kuulub 1600. aastast eKr pärit seinamaal "Admirali koda", kus on kujutatud mereäärset kogukonda, ja Kassiitide perioodist (12.–14. sajand eKr) pärit [[Babülon]]i linna [[Nippur]]i graveeritud kaart.<ref name="KLJwF" /> Vanimad tänapäevani säilinud kaardid on [[Babüloonia|Babüloni]] maailmakaardid 9. sajandist eKr.<ref name="raaflaub" /> Ühel neist on kujutatud Babüloonia riiki, mida ümbritseb ümar maa-ala, kuhu jääb [[Assüüria]], [[Urartu]]<ref name="5LzRX" /> ja mõned linnad, mida omakorda ümbritseb Oceanuse jõgi ja seda ümbritsevad 7 saart.<ref name="zDN3d" /> Teisel kujutatakse Babüloonia riiki ülejäänud maailma keskmest oluliselt põhja pool.<ref name="raaflaub" /> Vanima teadaoleva maailmakaardi koostas [[Anaximandros]] 6. sajandil eKr.<ref name="wRTcc" /> Kreeka teadlane [[Ptolemaios]] avaldas 2. sajandil pKr kartograafiateemalise uurimuse "[[Geographia]]"<ref name="nmaJA" />. Selles oli tema koostatud maailmakaart, mis kujutas tol ajal Lääne ühiskonnale teada olevat maailma. 8. sajandil tõlkisid araabia õpetlased kreeka geograafide töid araabia keelde.<ref name="wnlI3" /> Esimesed säilinud [[Vana-Hiina]] kaardid on pärit 4. sajandist eKr, [[Zhanguo|sõdivate riikide ajastust]]. Xin Yi Xiang Fa Yao raamatus, mille avaldas 1092. aastal hiina teadlane [[Su Song]], on õigepikkuselised silindrilises projektsioonis tähekaardid.<ref name="wvbq3" /><ref name="dkAPD" /> Selline kaardistamismeetod oli Hiinas ka varem tuntud, kuid antud raamatus olevad kaardid on teadaolevalt vanimad paberformaadis tähekaardid. Varajased [[India]] kartograafilised teosed sisaldasid [[Põhjanael]]a ja teiste tähtkujude asukohti.<ref name="sircar" /> Neid kaarte võidi nüüdisaja alguses kasutada [[navigatsioon]]i eesmärgil.<ref name="sircar" /> [[Pilt:TabulaRogeriana upside-down.jpg|pisi|[[Muḩammad al-Idrīsī]] 1154. aastal joonistatud "[[Tabula Rogeriana]]"]] Keskaegses Euroopas valminud kaartide üldnimetus on ''[[mappa mundi]]'' (mungakaart). [[Keskaeg|Keskajast]] on teadaolevalt säilinud umbes 1100 mungakaarti, millest umbes 900 on käsikirjade illustratsioonid. Ülejäänud eksisteerivad eraldiseisvate dokumentidena.<ref name="GZoJ8" /> Araabia geograaf [[Muḩammad al-Idrīsī]] koostas 1154. aastal keskaja atlase "[[Tabula Rogeriana]]". Ta ühendas Araabia maadeavastajate ja kaupmeeste kogutud India ookeani, Aafrika- ja Kaug-Ida-alased teadmised klassikaliste geograafide käest päritud infoga ning koostas kaardi, mis püsis järgmised kolm sajandit kõige täpsema maailmakaardina.<ref name="ZPCEY" /> 15.–17. sajandil, [[suured maadeavastused|suurte maadeavastuste perioodil]], valmistasid eurooplased maadeavastajate kogutud info ja uute maamõõtmistehnikate põhjal uusi ning kopeerisid ka varasemaid, läbi põlvkondade säilinud kaarte. [[Magnetkompass]]i, [[teleskoop|teleskoobi]] ja [[sekstant|sekstandi]] leiutamine parandas oluliselt kaardistamise täpsust. Saksa kartograaf [[Martin Behaim]] valmistas 1492. aastal esimese tänaseni säilinud [[gloobus]]e.<ref name="SHxjQ" /> ==Tehnoloogia areng== Kartograafias on tehnoloogia olnud pidevas arengus, et rahuldada uute põlvkondade vajadusi. Esimesed kaardid joonistati pintsliga pärgamendile ning olid seega raskesti kopeeritavad ja kvaliteedilt väga varieeruvad. Magnetiliste seadmete, nagu kompassi ja hiljem magnetiliste andmetalletusseadmete kasutuselevõtt aitas oluliselt kaartide kvaliteeti parandada ning andis võimaluse kaarte magnetiliselt säilitada ja paljundada. Mehaanilised leiutised, nagu [[trükipress]], [[kvadrant]] ja [[vernjee]], võimaldasid kaartide masstootmise ja andmete täpsema esituse. Optilised riistad, nagu teleskoop ja sekstant, võimaldasid täpsemat maamõõtmist ning päeval [[Päike]]se ja öösel Põhjanaela abil täpset geograafilist laiust määrata. [[Fotokeemia|Fotokeemiliste]] ja [[litograafia|litograafiliste]] protsesside areng aitas luua kaarte, mis olid oluliselt detailsemad kui varasemad, säilitasid paremini oma algse kuju ning talusid niiskust ja muid keskkonnamõjusid. See vähendas ka graveerimise vajadust ja kiirendas seega kaardi valmimise ja kopeerimise protsesse. 20. sajandi alguses toimunud kiire [[elektroonika]] areng viis kartograafia uue revolutsioonini. [[Arvuti]]te, [[printer]]ite, [[plotter]]ite, [[kuvar]]ite, [[skanner]]ite ning visualiseerimis- ja analüüsitarkvara kasutuselevõtt demokratiseeris ja laiendas kaarditootmist hiiglaslikult. Võimalus luua samale aluskaardile mitu infokihti laiendas kaartide kasutusvõimalusi ning tekitas uusi tehnoloogiaid, mis hakkasid neid võimalusi avastama ja arendama. Tänapäeval on enamik laias kasutuses olevaid kaarte toodetud [[tarkvara]]ga, mis langeb ühte neist kolmest põhitüübist: [[CAD]], GIS ja spetsiaalne illustratsioonitarkvara. Ruumilise informatsiooni saab pakkida [[andmebaas]]i, millest ta vajadusel kiiresti kätte saab. Sellise tarkvara abil saab toota järjest dünaamilisemaid ja interaktiivsemaid kaarte, mida saab digitaalselt manipuleerida. Ilmastikukindlate arvutite, [[GPS]]ide ja lasermõõdikutega on võimalik kaardistada otse maastikul. Reaalajaline kaardistamine, näiteks [[Field-Map]]i tehnoloogia abil, suurendab töö kasutegurit ja annab parema kvaliteediga tulemuse. ==Kaarditüübid== ===Üldine ''vs.'' temaatiline=== Kaartide mõistmiseks võib kartograafia jagada kaheks: üldine ja temaatiline kartograafia. Üldised kaardid on valmistatud laialdaseks tarbimiseks ning sisaldavad palju mitmesugust infot. Nad kasutavad mitmeid referents- ja positsioneerimissüsteeme ning neid toodetakse tihti seeriatena. Näiteks 1:20 000 mõõtkavas Eesti põhikaart on üldfüüsiline kaart. [[Pilt:Structureforet.jpg|pisi|[[GPS]]i ja lasermõõdiku abil saab kaardistustöid teha otse maastikul. Reaalajas koostatud kaardi kvaliteet on oluliselt suurem vananenud infoga kaardi omast. Pildil on kaart metsastruktuuridest: puude asukoht, ümberkukkunud puud]] Temaatilised kaardid sisaldavad spetsiifilisemat teemainfot, mis on suunatud spetsiifilisemale tarbijale. Sinna alla kuuluvad näiteks rahvastikuprotsesse, haiguste levikut või muud teemainfot sisaldavad kaardid. Viimasel sajandil on teemakaartide tähtsus tänu geograafilise info mahu järsule kasvule oluliselt suurenenud. Orienteerumiskaart seob mõlemat kartograafiatüüpi ning on välja töötatud väga spetsiifilisele kasutajaskonnale. Kõige esiletõusvam temaatiline element orienteerumiskaardil on varjustus, mis näitab maastikul liikumise keerukust, mida põhjustab taimestik. Taimeliigid ei ole kaardil määratud, kuid taimestiku läbitavus maastikul on raskusastmete kaupa klassidesse kantud. [[Pilt:Orienteringskort bygholm 2005 detail.jpg|pisi|Väljavõte orienteerumiskaardist]] [[Pilt:Easter Island map-en.svg|pisi|[[Lihavõttesaar]]e üldgeograafiline kaart]] ===Topograafiline ''vs.'' topoloogiline=== [[topograafia|Topograafilise]] kaardi põhieesmärk on kirjeldada mingit kohta topograafiliselt. Maastikku või reljeefi võib kaardil kirjeldada mitmeti. 20.–21. sajandil on topograafilisele kaardile iseloomulikuks saanud kontuurjooned, mis tähistavad kõrgusi ([[samakõrgusjoon]]ed). [[Topoloogia|Topoloogiline]] kaart on väga üldine kaart. Tihti eirab selline kaart mõõtkava või detaile, et tuua esile mõni konkreetne marsruut või suhteline informatsioon, näiteks linna vaatamisväärsuste umbmäärane asukoht või metroopeatuste paiknemine üksteise suhtes. Sellistel kaartidel ei ole mõõtkava või pisidetailid olulised, sest tüüpilisel reisijal või turistil on vaja teada vaid objektide omavahelist suhtelist paiknemist. ==Kaardidisain== ===Kaardi eesmärk ja andmevalik=== Temaatilises kartograafias tuntud ameerika kartograaf [[Arthur H. Robinson]] väitis, et kaart, mis ei ole õigesti välja töötatud, on "kartograafiline läbikukkumine". Ta lisas, et arvestades kõiki kaarditegemise aspekte, on kaardidisain kõige keerulisem.<ref name="8yOZ0" /> Robinson kodifitseeris kaarditegija arusaama, et kaarti disainides peab arvestama eelkõige tarbijate ja nende vajadustega. Kaarte on kartograafia ajaloo algusest saadik valmistatud "kindlal eesmärgil või kindlatel eesmärkidel"<ref name="STsRz" />. Kaardi eesmärk peaks olema joonistatud viisil, millest lugeja mõistliku aja jooksul aru saab. Heal kaardil puudub igasugune kahemõttelisus. Ühemõtteliselt esitatud pilt parandab kasutaja arusaama kaardist ja hoiab tema tähelepanu vajalikul infol. Kui kasutaja ei suuda kaardi eesmärgist mõistliku aja jooksul aru saada, võib kaarti kasutuks pidada. Ülim eesmärk on luua tähendusrikas kaart. Ameerika geograaf [[Alan MacEachren]] seletas, et hästi disainitud kaart on veenev, sest see peegeldab autentsust (1994, pp.&nbsp;9). Huvitav kaart tõmbab igal juhul lugeja tähelepanu. Infotihedus kaardil või kaart, millel on mitu muutujat, näitab kaardisiseseid suhteid. Mitme muutuja näitamine toob kaardile võrdlusmomendi, suurendab kaardi tähendusrikkust, aitab luua uusi hüpoteese ja võimaldab teha kaardi abil edasist uurimistööd. Kaardi sõnumi edastamiseks peab valmistaja ta disainima viisil, mis aitaks lugejal selle sisust aru saada. Kaardi pealkiri võib luua vajaliku seose sõnumi edasiandmiseks, kuid üldine disain loob viisi, kuidas lugeja seda mõistab <ref name="6eU8l" />. 21. sajandil on kõike võimalik kaardistada, alustades inimese sisemusest ja lõpetades avakosmosega. Seega on tänapäeval olemas hiiglaslik valik kaarditüüpe ja -stiile. ===Nimepanekutavad=== Enamikul kaartidel kasutatakse kohanimede ja üldiste kaardikirjade, nagu legendi, [[mõõtkava]] jms. märkimiseks teksti. Enamasti tehakse kaart ühes kindlas keeles, aga tihti juhtub, et kohanimede keel on varieeruv, näiteks ingliskeelne kaart võib kasutada [[Saksamaa]] kohta nime Germany, prantsuskeelne Allemagne või saksakeelne Deutschland. Sõna, mis kirjeldab mingit kohta, kasutades võõrkeelt, nimetatakse eksonüümiks. Mõnel juhul ei ole selge, milline kohanimi on õige. Näiteks [[Birma]] riik muutis oma nime ametlikult Myanmariks, kuid mõned riigid ei tunnista praegust valitsust (huntat) ning nimetavad Myanmari endiselt Birmaks. Mõnikord ei tunnistata võõrkeeltes kohanime muutust ning vana nimi võib endiselt üldkasutusse jääda. Näiteks Ho Chi Minh on laiemalt tuntud kui [[Saigon]], Krung Thep kui [[Bangkok]] ja Côte d’Ivoire kui Ivory Coast ([[Elevandiluurannik]]). Raskused tekivad, kui tekib vajadus [[transliteratsioon]]i või [[transkriptsioon]]i järele. Mõned tuntud kohad on võõrkeeltesse üsna hästi tõlgitud, näiteks Russia või Rußland [[Venemaa]] jaoks (originaalkeeles Росси́я), aga mõnel juhul on korralik transkriptsiooni- või transliteratsioonisüsteem vajalik. Isegi hea tõlke puhul võib eksonüümi kasutamine kaardikasutajas segadust tekitada, näiteks ingliskeelse [[Itaalia]] kaardi kasutajale ei ole kasu, kui märkida [[Livorno]] linn ainult ingliskeelselt (Leghorn), sest maanteesiltidel ja rongide sõiduplaanidel on kirjas Livorno. Transliteratsiooni korral esitatakse ühes tähestikus olevad tähed teise tähestiku tähtedena, näiteks [[kirillitsa]] "P" on ladina tähestikus "R", aga tihti ei ole see samaväärsus nii lihtne. Araabia keele transliteratsiooniks on loodud mitu süsteemi, mille tulemused võivad erineda, näiteks [[Jeemen]]i linna Mocha nimi kirjutatakse inglise keeles süsteemist sõltuvalt Mocha, Al Mukha, al-Mukhā, Mocca või Moka. Lisaraskused tekivad, kui riikides, näiteks endistes [[koloniaalmaa]]des, ei ole tugevat geograafilist nimetamisstandardit välja kujunenud. Sellistel juhtudel peavad kartograafid valima, kas kasutada kaardil kohalike kehtestatud või vanemaid, emamaa poolt peale surutud ja vahel halvustavaid nimesid. Mõnes riigis on mitu ametlikku keelt, seega võib ühel kohal olla mitu ametlikku nime. Näiteks [[Belgia]] pealinn on ametlikult nii Brussel kui ka Bruxelles. Kohanimeteadust nimetatakse [[toponüümika]]ks, kohanimede kui sõnade päritolu uurib [[etümoloogia]]. ===Kujutusviis=== [[Pilt:Southwest Ireland Thornton.jpg|pisi|[[Iirimaa]] edelaranniku kaart 18. sajandi algusest. Kaardi allservas on näha põhja suunatud nool. Eri alade tähistamiseks on kasutatud erinevaid värvitoone]] Kaardidisaini kvaliteet mõjutab lugeja võimet kaardilt informatsiooni omandada. Maailma täpseks kujutamiseks ja informatsiooni efektiivseks edastamiseks on välja arendatud kindel sümboolika. Kaardilegend seletab lahti kaardil kasutatavad leppemärgid, pealkiri näitab regiooni, mida kaart kujutab, kaardipilt kujutab regiooni ja nii edasi. Kaardielemendid on näiteks [[kaardiraam]], [[kompass]], [[mõõtkava]], [[projektsioon]] ja lisainfo kaardi valmimise ja täpsuse kohta. Maastikku uurides võib mõõtkava määrata puude, autode ja majade abil, kaardil see aga nii ei ole. Isegi kõige lihtsamad elemendid, näiteks põhjasuunda näitav nool, on üliolulised. Võib tunduda loomulik, et põhjasuund on kaardi ülemises servas, kuid reaalsuses ei pruugi see nii olla. Kaardi värvikasutus on samuti ülioluline. Info esitamine eri värvitoonides võib kaardi loetavust või tunnetust oluliselt parandada. Erinevused värvitoonide intensiivsuses kujutavad erinevaid eesmärke, mida kaardi valmistaja lugejatele edastada üritab. Tänapäevased arvutid kujutavad korraga kuni 16 miljonit värvitooni. See võimaldab ka kõige nõudlikumatel kaartidel mitmeid värvivalikuid kasutada. Lisaks suudavad arvutid värvidest kergesti mustreid genereerida, lisades veel võimalusi. Kvantitatiivsed sümbolid võimaldavad edastatava nähtuse suhtelist suurust või tähtsust mõõta. Sellise info edastamiseks on kaks suurt sümbolite klassi. Proportsionaalsed sümbolid muudavad vastavalt esitatava info kvantiteedile oma visuaalset kaalu. [[Horopleetkaart|Horopleetkaardid]] esitavad andmete kogumisalasid, nagu riigid või rahvaloendusalad, erinevates värvitoonides. Värvitooni heledust ja intensiivsust kasutatakse sellistel kaartidel andmete kontsentratsiooni või intensiivsuse väljendamiseks. ===Generaliseerimine=== Kaarti koostades esineb tihti dilemma, kas esitada meid huvitavad objektid kaardil õiges kohas või kasutada vajaliku info edastamiseks leppemärki, mis võtab ruumi ja võib muu info paigast nihutada. Kartograafi ülesandeks on otsustada, mida kaardile panna, mis välja jätta ja mida geograafilises mõttes väikese veaga esitada. Probleem muutub olulisemaks, kui kaardi mõõtkava väheneb (s.t kaardil näidatakse suuremat ala), sest kaardil näidatav info võtab reaalsuses rohkem ruumi. ===Kaardiprojektsioonid=== Maa sfäärilisuse tõttu tekitab igasugune tasapinnaline esitus moonutusi, mistõttu ei saa kujundeid, pikkusi ja pindalasid korraga vigadeta esitada.<ref name="rXxII" /> Kartograaf peab vastavalt kaardi eesmärgile ja kaardistatavale alale valima sobiva projektsiooni. == Kartograafilised vead == Mõned kaardid sisaldavad sihilikult moonutusi või vigu. Nende eesmärgiks võib olla [[propaganda]] või vajadus tekitada kaardile unikaalne märk, et aidata kaardi koostajal tabada [[autoriõigus]]e rikkumisi, kui mõne konkurendi kaardil peaks samasugune viga esinema. Need märgid on linnakaartidel näiteks valesti kirjutatud või mitteeksisteerivad tänavanimed. Teine motiiv sihilike vigade tekitamiseks on "kartograafiline vandalism" – kartograafi soov jätta oma tööle endast jälg. Näiteks [[Boulder County]] (maakond [[Colorado]] osariigis) kaardil, mis valmis 1970ndate alguses, oli [[Kaljumäestik]]us väljamõeldud mäetipp Mount Richard, mis arvatakse olevat joonestaja [[Richard Ciacci]] töö. See väljamõeldis avastati alles kaks aastat pärast kaardi valmimist. == Vaata ka == *[[Gerardus Mercator]] *[[Kartograaf]] *[[Geoinfosüsteem]] *[[Fra Mauro]] *[[Tasanduv pind]] == Viited == {{viited|allikad= <ref name="aBnIb">Robert Kunzig (May 1999). [http://discovermagazine.com/1999/may/archeologist "A Tale of two obsessed archeologists, one ancient city, and nagging doubts about whether science can ever hope to reveal the past".] Discover Magazine.</ref> <ref name="RSMVQ">Stephanie Meece (2006). "A bird's eye view – of a leopard's spots. The Çatalhöyük 'map' and the development of cartographic representation in prehistory". Anatolian Studies 56: 1–16. [http://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR JSTOR][http://www.jstor.org/pss/20065543 20065543].</ref> <ref name="KLJwF">[http://oi.uchicago.edu/OI/PROJ/NIP/PUB93/NSC/NSCFIG7.html Uchicago.edu] The Nippur Expedition</ref> <ref name="raaflaub">Kurt A. Raaflaub & Richard J. A. Talbert (2009). Geography and Ethnography: Perceptions of the World in Pre-Modern Societies. John Wiley & Sons. p. 147. [http://en.wikipedia.org/wiki/International_Standard_Book_Number ISBN] [http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/1405191465 1405191465].</ref> <ref name="5LzRX">Catherine Delano Smith (1996). "Imago Mundi's Logo the Babylonian Map of the World". Imago Mundi 48: 209–211. doi:10.1080/03085699608592846. [http://en.wikipedia.org/wiki/JSTOR JSTOR] [http://www.jstor.org/pss/1151277 1151277].</ref> <ref name="zDN3d">Finel, Irving (1995). "A join to the map of the world: A notable discovery". British Museum Magazine 23: 26–27.</ref> <ref name="wRTcc">[http://www.webcitation.org/5kwQeQNdg "History of Cartography"]. Archived from the original on 2009-10-31.</ref> <ref name="nmaJA">J. L. Berggren, Alexander Jones; Ptolemy's Geography By Ptolemy, [http://en.wikipedia.org/wiki/Princeton_University_Press Princeton University Press, 2001] [http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0691092591 ISBN 0691092591]</ref> <ref name="wnlI3">^ [http://www.webcitation.org/5kwQdtmEV "Geography"]. Archived from the original on 2009-10-31.</ref> <ref name="wvbq3">Miyajima, Kazuhiko (1997). "Projection methods in Chinese, Korean and Japanese star maps". In Johannes Andersen. Highlights of Astronomy. 11B. Norwell: [http://en.wikipedia.org/wiki/Kluwer_Academic_Publishers Kluwer Academic Publishers]. lk 714. ISBN [http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9780792355564 9780792355564].</ref> <ref name="dkAPD">Needham, Joseph (1971). Part 3: Civil Engineering and Nautics. Science and Civilization in China. 4. [http://en.wikipedia.org/wiki/Cambridge_University_Press Cambridge University Press]. p. 569. [http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/9780521070607 ISBN 9780521070607].</ref> <ref name="sircar">Sircar, D. C. C. (1990). Studies in the Geography of Ancient and Medieval India. Motilal Banarsidass Publishers. p. 330. [http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/8120806905 ISBN 8120806905].</ref> <ref name="GZoJ8">Woodward, lk 286</ref> <ref name="ZPCEY">S. P. Scott (1904), History of the Moorish Empire, lk 461–462</ref> <ref name="SHxjQ">[http://www.loc.gov/rr/geogmap/guide/gmillgtm.html Globes and Terrain Models – Geography and Maps: An Illustrated Guide], Library of Congress</ref> <ref name="8yOZ0">Robinson, A.H. (1953). Elements of Cartography. New York: John Wiley & Sons. [http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0471728055 ISBN 0471728055].</ref> <ref name="STsRz">Robinson, A.H. (1982). Early Thematic Mapping: In the History of Cartography. Chicago: The University of Chicago Press. [http://en.wikipedia.org/wiki/Special:BookSources/0226722856 ISBN 0226722856].</ref> <ref name="6eU8l">Monmonier, 1993, pp. 93</ref> <ref name="rXxII">Albrecht, Jochen. [http://www.geo.hunter.cuny.edu/~jochen/gtech201/lectures/lec6concepts/map%20coordinate%20systems/how%20to%20choose%20a%20projection.htm "Maps projections"]</ref> }} == Välislingid == {{Commons|Category:Cartography}} *[http://www.lib.utexas.edu/maps/ University of Texas. maps] [[Kategooria:Kartograafia| ]] 1vd2tbaat7l2fyeluf2evgs8aq1czgg Lõuna-Dunántúl 0 4086 18634 2022-01-27T21:38:22Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Lõuna-Dunántúl | omakeelne_nimi_1 = ungari | Dél-Dunántúl | | omakeelne_nimi_2 = | | | pindala = 14 169 | elanikke = 953 000 (2009) | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = HU NUTS 23 DD.png }} '''Lõuna-Dunántúl''' on [[statistiline piirkond]] ([[NUTS]] 2) [[Ungari]] edelaosas [[Dunántúl]]is. Piirkonda kuuluvad [[Somogyi komitaat|Somogyi]], [[Baranya komitaat|Baranya]] ja [[Tolna komitaat]]. Suuremad linnad on [...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Lõuna-Dunántúl | omakeelne_nimi_1 = ungari | Dél-Dunántúl | | omakeelne_nimi_2 = | | | pindala = 14 169 | elanikke = 953 000 (2009) | keskuse_nimetus = | keskuse_nimi = | asendikaardi_pilt = HU NUTS 23 DD.png }} '''Lõuna-Dunántúl''' on [[statistiline piirkond]] ([[NUTS]] 2) [[Ungari]] edelaosas [[Dunántúl]]is. Piirkonda kuuluvad [[Somogyi komitaat|Somogyi]], [[Baranya komitaat|Baranya]] ja [[Tolna komitaat]]. Suuremad linnad on [[Pécs]] ja [[Kaposvár]]. Piirkonna kood on '''HU23'''. {{Coordinate |type=adm1st |region=None}} [[Kategooria:Ungari geograafia]] [[Kategooria:NUTS 2]] 2kpv0nt9rby665f4au6mq3p4q27pfp7 Anorgaaniline Keemia/Biogeokeemilised tsüklid 0 4087 18642 18641 2022-01-28T12:45:53Z Elj19 2585 wikitext text/x-wiki Biogeokeemilised tsüklid on biosfääris, atmosfääris, hüdrosfääris ja litosfääris toimuvad keemiliste elementide ja ühendite ringlemise protsessid. Aatomite hulk Maal on praktiliselt muutumatu, kuid selleks, et elu Maal võimalik oleks, peab toimuma pidev keemiliste elementide ringlus. Biogeokeemilised tsüklid toimuvad energia arvelt, mis siseneb atmosfääri päikesevalgusena ja eraldub soojusena. Erinevate elementide tsüklite kiirused võivad olulisel määral erineda, sest üldjuhul toimuvad atmosfääri- ja hüdrosfääriprotsessid (nt vees ja õhus lahustumine) palju kiiremini kui litosfääriprotsessid (nt kivimite teke ja elementide looduslik eraldumine nendest). <ref name=":1">Fowler, S. [https://openstax.org/books/concepts-biology/pages/20-2-biogeochemical-cycles]. Biogeochemical Cycles, OpenStax, 25 April 2013. (Vaadatud 27.01.2022).</ref> ==Süsinikutsükkel== [[File:Carbon cycle NASA.jpg|thumb|Carbon_cycle_NASA]] Süsinikku esineb kõigi orgaaniliste ühendite ja elusorganismide koostises, atmosfääris, kivimites ja fossiilkütustes. Süsiniku ringlus atmosfääris ja elusorganismide vahel on tunduvalt kiirem kui geoloogilistes protsessides. Atmosfääris esinev CO₂ on vees lahustuv gaas, mis on autotroofides toimuva fotosünteesi üks lähteainetest. Fotosünteesi käigus kaasatakse CO₂ või HCO₃⁻ (vees lahustununa) orgaaniliste molekulidesse. Fotosünteesivate organismide kaudu liigub süsinik erinevatesse toiduahelatesse ja vabaneb pidevalt rakuhingamise tulemusel süsihappegaasina. Organismide lagunemisel talletub süsinik orgaaniliste ühendite koostises mullana. Süsinik on Maal talletatud ookeanipõhjas, mullas, kivimites ja organismide koostises. CO₂ tasemed atmosfääris ja hüdrosfääris on omavahel tugevalt seotud, sest CO₂ lahustumine vees tõstab vee happelisust (kasvab prootonite kontsentratsioon). CO₂ + H₂O ⇌ H₂CO₃ ⇌ HCO₃⁻ + H⁺ ⇌ CO₃²⁻ + 2H⁺ Tekkinud karbonaatioonid saavad vees leiduvate kaltsiumiioonidega moodustada kaltsiumkarbonaadi CaCO₃, mis ladestub ajapikku ookeanide põhja lubjakivina. Peale süsihappegaasi ringleb süsinik ka metaani (CH₄) koostises. CH₄ on oluliselt potentsem kasvuhoonegaas kui CO₂, kuid CH₄ molekulide viibimisaeg atmosfääris (st kui kaua on molekul atmosfääris enne mõne teise ühendiga reageerimist) on 2–8 korda lühem kui CO₂ molekulidel <ref name=":2">Solomon, S. [https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/05/ar4_wg1_full_report-1.pdf]. Climate Change 2007: The Physical Science Basis. Contribution of Working Group I to the Fourth Assessment Report of the Intergovernmental Panel on Climate Change, 2007. (Vaadatud 27.01.2022).</ref>. Valdav osa Maal leiduvast metaanist eraldub elusorganismide elutegevusel, aga ka orgaaniliste ühendite anaeroobsel lagunemisel, põllumajanduses, kütusetööstuses. Atmosfääris leiduvat metaani seovad peamiselt hüdroksüülradikaalid (･OH), mis tekivad ergastatud atomaarse hapniku ja vee reaktsioonil <ref name=":3">Global Monitoring Laboratory [https://gml.noaa.gov/education/info_activities/pdfs/CTA_the_methane_cycle.pdf]. Critical Thinking Activity: The Methane Cycle. (Vaadatud 27.01.2022).</ref>. Metaani ja hüdroksüülradikaali reaktsioonil tekib metüülradikaal CH₃･, millest võib järgnevate protsesside tulemusena tekkida metanaal (CH₂O) ja lõpuks süsihappegaas. CH₄ + ･OH → CH₃･+ H₂O Metüülradikaali reaktsioon molekulaarse hapnikuga: CH₃･+ O₂ → CH₃OO･ Tekkinud radikaal võib omakorda reageerida õhus leiduva peroksüülradikaaliga ･OOH: CH₃OO･ + ･OOH → CH₃OOH + O₂ CH₃OOH + hν → CH₃O･ + ･OH CH₃O･ + O₂ → CH₂O + ･OOH Metaani sidumise protsess on ka peamine veeauru allikas stratosfääris (10–50 km kõrgusel maapinnast) <ref name=":4">[https://en.wikipedia.org/wiki/Atmospheric_methane]. Atmospheric Methane, Wikipedia (Vaadatud 28.01.2022).</ref> ==Lämmastikutsükkel== [[File:Pathways for the nitrogen cycle in mangrove forests.webp|thumb|Pathways_for_the_nitrogen_cycle_in_mangrove_forests]] Lämmastik on atmosfääris üks levinumaid elemente ja leidub selles kõige enam diatomaarsel kujul N₂. N₂ on inertne gaas, mida taimed ja loomad pole võimelised omastama ega kasutatavale kujule muundama. Lämmastikku on võimelised fikseerima bakterid ja arhebakterid, mida nimetatakse diasotroofideks. Ensüümi nitrogenaasi toimel tekib neis organismides lämmastikust ja vesinikust ammoniaak NH₃, mida on juba võimalik eri orgaanilistesse ühenditesse kaasata. Tööstuslikult fikseeritakse lämmastikku Haber-Bosch protsessiga, kus viiakse sama reaktsioon läbi kõrgel temperatuuril ja rõhul. Ammoniaaki muundavad nitrititeks (NO₂⁻) ja nitraatideks (NO₃⁻) nitrifitseerivad bakterid. Seda protsessi nimetatakse nitrifikatsiooniks. NH₃ + O₂ → NO₂⁻ + 3H⁺ + 2 e⁻ Nitraadid lahustuvad hästi vees ja võivad sattuda põhjavette nii looduslike protsesside kui ka inimtegevuse tagajärjel, sest lämmastikuühendeid sisaldavad väetised on laialdaselt kasutusel. Normipärasest kõrgem nitraatide hulk vetes võib olla kahjulik nii inimestele, sest satub nende joogivette, kui ka veekogudele, sest põhjustab eutroofiat ehk taimestiku ja/või vetikate vohamist. Anaeroobsetes tingimustes võib toimuda denitrifikatsioon ehk nitraatide muundamine tagasi N₂-ks ja seda viivad läbi denitrifitseerivad bakterid. Need bakterid kasutavad hingamisprotsessis elektronaktseptorina hapniku asemel nitraatiooni. Inimtegevuse tagajärjel on lämmastiku fikseerimine kahekordistunud <ref name=":5">[https://en.wikipedia.org/wiki/Nitrogen_cycle]. Nitrogen Cycle, Wikipedia (Vaadatud 28.01.2022).</ref>. Selle tulemusena kuhjuvad lämmastiku reaktiivsed vormid, sest N₂ seotakse oluliselt rohkem, kui denitrifikatsioonil taastoodetakse. Erinevad lämmastikoksiidid, üldise tähistusega NOx, satuvad atmosfääri tööstustegevuse, fossiilkütuste põletamise ja põllumajandustegevuse tagajärjel. Näiteks N₂O on kasvuhoonegaas, mis on CO₂ ja CH₄ järel kolmas kliima soojenemise põhjustaja. Nii NO kui N₂O, mis võib muuhulgas tekkida NO oksüdeerumisel õhus, põhjustavad mõlemad happevihmade teket, kuna veega reageerides tekib lämmastikhape HNO₃. NO₂ + OH･ → HNO₃ Mainimist väärib ka nitraatradikaal (NO₃, mitte ajada sassi nitraataniooniga NO₃⁻). NO₃ tekib atmosfääris NO₂ reaktsioonil osooniga <ref name=":6">[https://en.wikipedia.org/wiki/Nitrate_radical]. Nitrate Radical, Wikipedia (Vaadatud 28.01.2022).</ref>: NO₂ + O₃ → NO₃ + O₂ NO₃ võib tekkida ka dilämmastikpentaoksiidi N₂O₅ fotolüütilisel lagunemisel: N₂O₅ → NO₂ + NO₃ Kuigi NO₃ on ebastabiilne ja seda pole suudetud puhtal kujul eraldada, on sellel oluline roll atmosfääriprotsessides <ref name=":7">Ng, N. L. [https://acp.copernicus.org/articles/17/2103/2017/]. Nitrate radicals and biogenic volatile organic compounds: oxidation, mechanisms, and organic aerosol, Atmospheric Chemistry and Physics, 2017.</ref>. Kui eelpool mainitud hüdroksüülradikaal tekib päikesevalguse toimel, on NO₃ hoopis „öine molekul“, sest laguneb UV-kiirguse toimel kiiresti. NO₃ on üldiselt tugev oksüdeerija ja reageerib atmosfääris lenduvate orgaaniliste ühenditega, tekitades aerosoole, mis halvendavad õhukvaliteeti. Lisaks tekib NO₃ ja NO₂ reaktsioonil N₂O₅, mis veega reageerides põhjustab happevihmu. ==Fosforitsükkel== [[File:Phosphorus cycle.png|thumb|Phosphorus cycle]] Fosforitsükkel erineb teistest levinumate elementide tsüklitest, kuna ei hõlma praktiliselt üldse atmosfääri ja seetõttu toimub palju aeglasemalt. Samas on sageli just fosforiühendid ökosüsteemides põhilised reguleerivad toitained. Looduslikult esineb fosfor peamiselt fosfaatiooni (PO₄³⁻) kujul. Suur hulk fosfaate on talletatud kivimites ja setetes, aga neil on oluline roll ka elusorganismides DNA, RNA ja ATP koostises. Fosfori eraldumine toimub looduslikult väga aeglaselt kivimite erosiooni tulemusena. Mullas sisalduvad fosfaadid on taimedele oluliseks toitaineks ja nende taimede kaudu liiguvad fosforiühendid ka eri toiduahelatesse. Taimede ja loomade elutegevuse ja kõdunemise käigus jõuavad fosforiühendid tagasi pinnasesse. Põllumajanduses on fosforipõhised väetised kesksel kohal. Kuna looduslik fosforiringlus on väga aeglane protsess, kaevandatakse fosfaate sisaldavaid kivimeid. Võrreldes tööstuspöörde-eelse ajaga on biosfääris ringleva fosfori hulk kasvanud 2–3 korda. Fosforiühendid võivad liikuda veekogudesse ja põhjustada sarnaselt lämmastikuühenditele eutroofiat. Selle vähendamiseks tuleb kehtestada piirangud lämmastiku- ja fosforipõhiste väetiste kasutamiseks ja rajada kanalisatsioonisüsteemid, mis ei lase reoveel sattuda veekogudesse <ref name=":8">Carpenter, S. R. [http://www.pnas.org/content/105/32/11039.abstract]. Phosphorus control is critical to mitigating eutrophication, Proceedings of the National Academy of Sciences, 12 August 2008.</ref>. ==Väävlitsükkel== [[File:Sulfur Cycle (Ciclo do Enxofre).png|thumb|Sulfur_Cycle_(Ciclo_do_Enxofre)]] Väävlitsükkel põhineb väävli oksüdatsiooniastmete muutumisel ja nendele vastavatel ühenditel. Atmosfääris esineb väävel vääveldioksiidi SO₂ kujul, kivimites nt sulfiidide (S²⁻), sulfitite (SO₃²⁻) ja sulfaatidena (SO₄²⁻), organismides eri orgaanilistes ühendites (nt aminohappes tsüsteiinis). {| class="wikitable" |+ Väävli erinevad oksüdatsiooniastmed ! -2 ! 0 ! +2 ! +4 ! +6 |- | H₂S | S⁰ | SO | SO₂ | SO₃ |- | HS⁻ | | H₂SO₂ | H₂SO₃ | H₂SO₄ |- | | | | SO₃²⁻ | SO₄²⁻ |} Väävlitsüklis saab eristada nelja põhilist etappi: • Orgaanilistes ühendites sisalduva väävli mineralisatsioon anorgaanilistesse vormidesse ja ühenditesse (H₂S, S⁰, S²⁻) • H₂S, S⁰ ja S²⁻ oksüdeerumine sulfaatideks (SO₄²⁻) • Sulfaatide redutseerumine (mitmeetapiline, SO₄²⁻ → S²⁻) • Sulfiidide (S²⁻) kaasamine orgaanilistesse ühenditesse Väävel on Maal talletatud peamiselt veekogudes sulfaatioonina SO₄²⁻ ja eri anioonidena kivimite koostises. Looduslikult vabaneb väävliühendeid atmosfääri vulkaanilisel tegevusel ja suurte veekogude pinnakihis fütoplanktonite lagunemisel, kui tekib dimetüülsulfiid. Dimetüülsulfiid on peamine looduslik gaasilise väävli allikas ja põhjustab rannikualadele iseloomuliku „mere lõhna“. Söe ja fossiilkütuste põletamine on tunduvalt suurendanud atmosfääris SO₂ hulka, mis on mürgine värvitu gaas. Sarnaselt lämmastikoksiididele põhjustab SO₂ happevihmu, sest moodustab atmosfääris vee või hüdroksüülradikaalidega reageerides väävlis- või väävelhappe: a) 1. SO₂ + H₂O ⇌ H⁺ + HSO₃⁻ 2. HSO₃⁻ ⇌ H⁺ + SO₃²⁻ b) 1. SO₂ + OH· → HOSO₂· 2. HOSO₂· + O₂ → HO₂· + SO₃ 3. SO₃ + H₂O → H₂SO₄ ==Osoonikihi hõrenemine== Osoon (O₃) moodustub diatomaarsest hapnikust UV-kiirguse toimel ja seda leidub kõige enam Maa stratosfääris <ref name=":9">[https://en.wikipedia.org/wiki/Ozone_layer]. Ozone Layer, Wikipedia (Vaadatud 28.01.2022).</ref>. O₂ + hν → 2O O + O₂ → O₃ Osoonikiht on eluks Maal kriitilise tähtsusega, sest blokeerib Päikeselt eralduvat kahjulikku UV-kiirgust. Osoonikiht neelab UV-kiirgust lainepikkuste vahemikus 200–310 nm, neeldumismaksimumiga ~250 nm. Näiteks UV-B (280–315 nm) intensiivsus Maa pinnal on tänu osoonile 350 miljonit korda väiksem kui atmosfääri kohal. UV-C (100–280 nm), mis on kahjulik kõigile elusorganismidele, blokeeritakse täielikult hapniku ja osooni segu poolt 35 km kõrgusel maapinnast. Osoonikiht on üldiselt õhem ekvaatori ümbruses ja tihedam poolustel. Osoonikihti hõrendavad mitmed radikaalid, mis osooniga kergesti reageerivad, sealhulgas eelpool mainitud ･OH ja NO₂ <ref name=":10">[http://www.cchem.berkeley.edu/molsim/teaching/fall2008/ozone/Ozone%20website_files/Page749.htm]. Stratospheric Ozone Depletion (Vaadatud 28.01.2022).</ref>. ･OH + O₃ → ･OOH + O₂ ･OOH + O → ･OH + O₂ Tegu on ahelreaktsiooniga, sest selle käigus regenereeritakse hüdroksüülradikaal. Sarnaselt käitub radikaal NO: NO + O₃ → NO₂ + O₂ NO₂ + O → NO + O₂ ==Veekogude happelisus== Looduslike veekogude pH varieerub vahemikus 4–9. Enamik veeorganismidest vajab elutegevuseks pH-d vahemikus 6,5–8 <ref name=":11"> Priest, S. [https://umaine.edu/oronobogwalk/wp-content/uploads/sites/393/2015/03/Peatland-Acidification-pH.pdf]. Peatland Acidification and Understanding pH (Vaadatud 28.01.2022).</ref>. Liiga madal pH võib põhjustada mürgiste ühendite vabanemise setetest ja mõjutada veekogu floora ja fauna heaolu. pH muutused mõjutavad ka toitainete, nagu lämmastiku- ja fosforiühendite ioonide tasakaalu, mis võib mõjutada elustiku võimet toitaineid omastada. Veekogude pH-d mõjutavad faktorid on näiteks pinnas (millised ühendid sealt vette lahustuvad), happevihmad, reovesi ja CO₂ hulk. Mida kõrgem on CO₂ tase, seda happelisem on vesi (tekkiva süsihappe tõttu). CO₂ tase võib veekogus tõusta, kui piirkonna õhus seda palju leidub, või kui veekogus elavate organismide hingamisel tekib seda rohkem, kui fotosünteesiks ära kasutatakse. Huvitav näide eriti happelisest veekogust on rabajärv. Rabajärved saavad oma vee peamiselt sademetest ja vee ringlus on vähene. Seetõttu on rabajärvede vesi küllaltki hapnikuvaene. Hapnikuvaestes tingimustes toimub orgaanilise massi kõdunemine aeglasemalt ja selle käigus tekivad happelised ühendid. Rabajärvede pH on üldjuhul vahemikus 3,6–6,6, mis on enamike taimede jaoks liiga happeline kasvukeskkond. Eluks rabas on kohastunud turbasammal, mis oma elutegevuse käigus omastab Ca²⁺ ja Mg²⁺ ioone, vabastab keskkonda H⁺ ioone ja tõstab seeläbi veelgi happelisust <ref name=":12">[https://nhpbs.org/natureworks/nwep7f.htm]. Bogs, Fens and Pocosins (Vaadatud 28.01.2022).</ref>. ==Viited== s5fxjp0rm41mziuwn348yyeq2s58jer Mihhail (Zinkevõtš) 0 4088 18643 2022-01-28T15:55:13Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Infokast ametiisik | nimi = Metropoliit Mihhail | pildi nimi = Metropolitan Mykhail (Zinkevych) 2018.jpg | pildi seletus = | amet = [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u Lutski ja Volõõnia metropoliit | ametiajaalgus = 2012 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 =...' wikitext text/x-wiki {{Infokast ametiisik | nimi = Metropoliit Mihhail | pildi nimi = Metropolitan Mykhail (Zinkevych) 2018.jpg | pildi seletus = | amet = [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u Lutski ja Volõõnia metropoliit | ametiajaalgus = 2012 | ametiajalõpp = | eelmine = | järgmine = | amet2 = | ametiajaalgus2 = | ametiajalõpp2 = | eelmine2 = | järgmine2 = | amet3 = | ametiajaalgus3 = | ametiajalõpp3 = | eelmine3 = | järgmine3 = | amet4 = | ametiajaalgus4 = | ametiajalõpp4 = | eelmine4 = | järgmine4 = | amet5 = | ametiajaalgus5 = | ametiajalõpp5 = | eelmine5 = | järgmine5 = | amet6 = | ametiajaalgus6 = | ametiajalõpp6 = | eelmine6 = | järgmine6 = | amet7 = | ametiajaalgus7 = | ametiajalõpp7 = | eelmine7 = | järgmine7 = | amet8 = | ametiajaalgus8 = | ametiajalõpp8 = | eelmine8 = | järgmine8 = | sünninimi = | sünnikuupäev = | sünnikoht = Losjatin, [[Ternopili oblast]] | surmakuupäev = | surmakoht = | rahvus = | partei = | abikaasa = | vanemad = | lapsed = | sugulased = | elukoht = | alma_mater = | elukutse = | tegevusala = | autasud = | allkiri = | moodul = }} [[Pilt:Working visit of the President of Ukraine Petro Poroshenko to the Turkish Republic (2019-01-05) 94.jpg|pisi|Metropoliit Mihhail tomose üleandmise tseremoonial 6. jaanuaril 2019]] '''Mihhail''' ([[ukraina keel]]es Михаїл ''Mõhhail''; [[kodanikunimi|kodakodanikunimega]] Тимофій Семенович Зінкевич ''Tõmofi Semenovõtš Zinkevõtš''; sündinud [[9. mai]]l [[1966]] Losjatinis [[Kremenetsi rajoon]]is [[Ternopili oblast]]is) on [[Ukraina Õigeusu Kirik]]u Lutski ja Volõõnia metropoliit. == Teenistus vaimulikuna == Loobus 15. detsembril 2018. aastal toimunud [[Ukraina õigeusu kirikute ühendkogu]]l UÕK juhiks kandideerimisest.<ref>[https://pershyj.com/p-mene-shantazhuvali-mitropolit-mihayil-poyasniv-chomu-ne-stav-predstoyatelem-novoyi-tserkvi-32367 «Мене шантажували», - митрополит Михаїл пояснив, чому не став предстоятелем нової церкви] - Перший канал соціальних новин, 18.12.2019 (vaadatud 18.04.2019)</ref> == Vaata ka == *[[Ukraina Õigeusu Kiriku piiskop]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Metropoliidid]] [[Kategooria:Ukraina Õigeusu Kiriku metropoliidid]] [[Kategooria:Ukraina õigeusu piiskopid]] [[Kategooria:Sündinud 1966]] jc6j8iv42zbxa5gyclx5hdue1t3kw5s Diatomeeanalüüs 0 4089 18644 2022-01-28T15:55:55Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Diatomeeanalüüs''' ehk '''ränivetikate anaüüs''' on [[settekivim]]ite vanuse ja nende tekkimise uurimise meetod [[ränivetikad|ränivetikate]] alusel. Diatomeeanalüüs põhineb ränivetikate taksonite ja [[ökoloogiline rühm|ökoloogiliste rühmade]] kindlakstegemisel. Analüüs võimaldab teha järeldusi veekogu laadi ja veekogu arengusuuna kohta minevikus. Diatomeeanalüüsi meetodit kasutatakse laialdaselt [[paleolimnoloogia]]s. Enamasti tehakse kõrvu diato...' wikitext text/x-wiki '''Diatomeeanalüüs''' ehk '''ränivetikate anaüüs''' on [[settekivim]]ite vanuse ja nende tekkimise uurimise meetod [[ränivetikad|ränivetikate]] alusel. Diatomeeanalüüs põhineb ränivetikate taksonite ja [[ökoloogiline rühm|ökoloogiliste rühmade]] kindlakstegemisel. Analüüs võimaldab teha järeldusi veekogu laadi ja veekogu arengusuuna kohta minevikus. Diatomeeanalüüsi meetodit kasutatakse laialdaselt [[paleolimnoloogia]]s. Enamasti tehakse kõrvu diatomeeanalüüsiga ka sette [[õietolmuanalüüs|õietolmu]]- ja [[keemiline analüüs]]. == Vaata ka == *[[Õietolmuanalüüs]] == Kasutatud kirjandus == *EE 2. kd. 1987. [[Kategooria:Stratigraafia]] [[Kategooria:Paleontoloogia]] [[Kategooria:Limnoloogia]] 2g2ua8hdct7uaa7zho7sltszg0ss6ch Elav fossiil 0 4090 18645 2022-01-28T15:56:55Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{allikad}} [[Pilt:Latimeria chalumnae01.jpg|thumb|240px|Latimeeria (''Latimeria chalumnae'')]] '''Elav fossiil''' on [[Taimed|taime-]] või [[Loomad|loomaliik]] (vahel ka kõrgem [[takson]]), mis esineb nii [[fossiil]]ina kui ka [[elusorganism]]ina tänapäeval. [[Geoloogiline aeg|Geoloogilise aja]] jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud Relikt (bioloogia)|relik...' wikitext text/x-wiki {{allikad}} [[Pilt:Latimeria chalumnae01.jpg|thumb|240px|Latimeeria (''Latimeria chalumnae'')]] '''Elav fossiil''' on [[Taimed|taime-]] või [[Loomad|loomaliik]] (vahel ka kõrgem [[takson]]), mis esineb nii [[fossiil]]ina kui ka [[elusorganism]]ina tänapäeval. [[Geoloogiline aeg|Geoloogilise aja]] jooksul on elavad fossiilid väga vähe muutunud. Elavad fossiilid on enamasti mõne kõrgema ja kunagi laialt levinud taksoni ainsad allesjäänud [[Relikt (bioloogia)|relikt]]sed [[Liik (bioloogia)|liigid]]. Tuntud elavateks fossiilideks on [[hõlmikpuu]] (''Ginkgo biloba'') ning [[vihtuimne kala]] [[latimeeria]] (''Latimeria chalumnae''). Arvatakse, et terminit 'elavad fossiilid' kasutas esmakordselt [[Charles Darwin]] oma raamatus "[[Liikide tekkimine]]" ([[1859]]) ja pidas selle all silmas liike, kelle esindajad on elus ja näivad sarnanevat oma miljoneid aastat vanade esivanematega (fossiilidega)<ref>''[http://www.deccanherald.com/content/597867/darwins-theory-living-fossils-gets.html Darwin's theory of 'living fossils' gets support]'', London, 23. veebruar, 2017, PTI, ''[2017, märts 8]''</ref>. ==Viited== {{Viited}} [[Kategooria:Elavad fossiilid| ]] [[Kategooria:Paleontoloogia]] oz1w635ue6rre42fmiehiaolt88s1cb Tareste laht 0 4091 18646 2022-01-28T15:57:49Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Tareste laht''' on [[Hiiumaa]] kirde[[rannik]]ul asuv [[avalaht]]<ref name="EE"/>, mis jääb [[Kärdla sadam]]a ja [[Tõrvanina neem]]e vahele; '''laiemas mõttes''' mereala, mis jääb [[Lehtma]] ja [[Hiiesaare]] vahele<ref name="EE"/>. Lahte suubuvad [[Nuutri jõgi]] ning [[Lehtma oja|Lehtma]] ja [[Kärdla oja]]<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 573.</ref>}} [[Kategooria:Eesti lahed]]' wikitext text/x-wiki '''Tareste laht''' on [[Hiiumaa]] kirde[[rannik]]ul asuv [[avalaht]]<ref name="EE"/>, mis jääb [[Kärdla sadam]]a ja [[Tõrvanina neem]]e vahele; '''laiemas mõttes''' mereala, mis jääb [[Lehtma]] ja [[Hiiesaare]] vahele<ref name="EE"/>. Lahte suubuvad [[Nuutri jõgi]] ning [[Lehtma oja|Lehtma]] ja [[Kärdla oja]]<ref name="EE"/>. == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia|EE]] 12. köide, 2003: 573.</ref>}} [[Kategooria:Eesti lahed]] 5gua2op6pajk8qjpqhbq4oiyg7bjuip Enno Oidermaa 0 4092 18647 2022-01-28T16:01:42Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Enno Oidermaa''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1941]] [[Veriora vald (1939)|Veriora vallas]] [[Võrumaa]]l) on Eesti õigusteadlane.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref> ==Elulugu== Enno Oidermaa on talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1960 [[Räpina Keskkool]]i, 1968 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna, õigusteaduse magister (1995, [[Akadeemia Nord]]), väitekiri "[[Kapitaalehitus]]e õiguslik regulatsioon", aastast 2002 Ak...' wikitext text/x-wiki '''Enno Oidermaa''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1941]] [[Veriora vald (1939)|Veriora vallas]] [[Võrumaa]]l) on Eesti õigusteadlane.<ref name="ETBL">{{ETBL|3}}</ref> ==Elulugu== Enno Oidermaa on talupidaja poeg.<ref name="ETBL" /> Lõpetas 1960 [[Räpina Keskkool]]i, 1968 [[Tartu Ülikool|Tartu Riikliku Ülikool]]i õigusteaduskonna, õigusteaduse magister (1995, [[Akadeemia Nord]]), väitekiri "[[Kapitaalehitus]]e õiguslik regulatsioon", aastast 2002 Akadeemia Nord doktorant, õigusteaduse doktor (2006, samas), väitekiri "Nõuded ja vastutus [[ehitusõigus]]es: õiguslik regulatsioon ja praktika" (Tallinn, 2006). Täiendanud end [[Eesti Juristide Liit|Eesti Juristide Liidu]] seminaridel. Olnud 1969–1993 [[Tallinna linnavalitsus]]e, [[Ehitusmaterjalide Tööstuse Ministeerium]]i, [[Harju KEK]]-i, 1991 [[OÜ Eesti Börs]] jurist, 1993 OÜ Erdler õigusbüroo juhataja. Ühtlasi oli aastast 1987 [[TTÜ|Tallinna Polütehnilise Instituudi / Tallinna Tehnikaülikooli]] majandusteaduskonna lektor, hiljem dotsent, aastast 1995 ka Akadeemia Nord eraõiguse õppetooli lektor.<ref name="ETBL" /> ==Teadustöö== Uurinud [[tsiviilõigus]]e küsimusi, sh kapitaalehituse õiguslikku reguleerimist ja lepinguõigust. Umbes 30 teadustrükist, sh õpikud ja õppevahendid.<ref name="ETBL" /> ==Teoseid== * Kapitaalehituse õiguslik reguleerimine. Tallinn, 1982 * Õiguse alused. Õpik kõrgkoolidele (kaasautor). Tallinn, 2003 * Ehitus- ja kasutusloa õiguslik reguleerimine. Tallinn, 2004 * Planeeringu õiguskorraldus. Tallinn, 2004 * Ehitusõigus. Tallinn, 2005 ==Viited== {{viited}} ==Kirjandus== * {{ETBL|3}} ==Välislingid== *{{ETIS}} {{ETBL}} {{JÄRJESTA:Oidermaa, Enno}} [[Kategooria:Eesti õigusteadlased]] [[Kategooria:Tallinna Tehnikaülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1941]] jg2qzy6osgfc2thmm2ibsfryz7d7pka Sikakurmu 0 4093 18648 2022-01-28T16:07:17Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{EestiAsula | nimi = Sikakurmu | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Sikakurmu''' on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal asus küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Meeksi vald|Meeksi vallas]]. ==Viited== {{viited}} {{Räpina vald}} [[Kategooria:Räpina vald]] [[Kategooria:Põlva maakonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Sikakurmu | omakeelne_nimi_1 = | | | omakeelne_nimi_2 = | | | pindala = | elanikke = | maakond = Põlva }} '''Sikakurmu''' on [[küla]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Räpina vald|Räpina vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal asus küla [[Tartu maakond|Tartu maakonnas]] [[Meeksi vald|Meeksi vallas]]. ==Viited== {{viited}} {{Räpina vald}} [[Kategooria:Räpina vald]] [[Kategooria:Põlva maakonna külad]] rcqlc9ga4q31c7jvmrm9sq29fyqrasn Parbėg laivelis 0 4094 18649 2022-01-28T16:08:32Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Parbėg laivelis''' on üle aasta korraldatav rahvusvaheline [[rahvamuusika]]festival [[Klaipėda]]s. Esimene festival toimus [[1992]]. aastal. [[Kategooria:Muusikafestivalid]] [[Kategooria:Leedu muusika]] [[Kategooria:Klaipėda]]' wikitext text/x-wiki '''Parbėg laivelis''' on üle aasta korraldatav rahvusvaheline [[rahvamuusika]]festival [[Klaipėda]]s. Esimene festival toimus [[1992]]. aastal. [[Kategooria:Muusikafestivalid]] [[Kategooria:Leedu muusika]] [[Kategooria:Klaipėda]] ix6elgbp091yr63fjcvvmeunq4eumc7 Alternatiivenergia 0 4095 18651 2022-01-28T16:23:46Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Alternatiivenergia''' (ka '''alternatiivne energia''') on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada [[fossiilkütus]]te ja [[tuumaenergia]] asemel ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivne energia on saadud sellistest [[taastuv energiaressurss|taastuvatest energiaressurssidest]] nagu [[päike]], [[tuul]], [[biomass]] jne. Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset jätkusuutlik ar...' wikitext text/x-wiki '''Alternatiivenergia''' (ka '''alternatiivne energia''') on üldnimetus energeetilistele ressurssidele, mida saaks kasutada [[fossiilkütus]]te ja [[tuumaenergia]] asemel ilma süsinikuringet häirimata ja radioaktiivseid jäätmeid tekitamata. Alternatiivne energia on saadud sellistest [[taastuv energiaressurss|taastuvatest energiaressurssidest]] nagu [[päike]], [[tuul]], [[biomass]] jne. Alternatiivenergia on keskkonnasõbralikum ja toetab globaalset [[jätkusuutlik areng|jätkusuutlikku arengut]]. [[IPCC|Valitsustevahelise Kliimamuutuse Nõukogu]] (IPCC) andmeil aitab alternatiivse energia kasutamine aeglustada [[globaalne soojenemine|globaalset soojenemist]]. [[Kategooria:Alternatiivenergia| ]] 1dk2qeuoag9egq7h3wayhe63kt22hcm Jelgava raudteejaam 0 4096 18652 2022-01-28T16:25:21Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Jelgava Aerial View. Railway station, warehouses, Parlielupe - panoramio.jpg|pisi|Jelgava raudteejaam]] '''Jelgava raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Läti]]s [[Jelgava]]s. Tegemist on olulise sõlmjaamaga, kust hargnevad [[Jelgava–Tukumsi raudteelõik]], [[Jelgava–Krustpilsi raudteelõik]], [[Jelgava–Meitene raudteelõik]], [[Jelgava–Liepāja raudteelõik]] ja [[Riia–Jelgava raudtee]]lõik. Jelgava raudteejaamas peatuvad Riiast Jelgavasse sõitvad reisiro...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Jelgava Aerial View. Railway station, warehouses, Parlielupe - panoramio.jpg|pisi|Jelgava raudteejaam]] '''Jelgava raudteejaam''' on [[raudteejaam]] [[Läti]]s [[Jelgava]]s. Tegemist on olulise sõlmjaamaga, kust hargnevad [[Jelgava–Tukumsi raudteelõik]], [[Jelgava–Krustpilsi raudteelõik]], [[Jelgava–Meitene raudteelõik]], [[Jelgava–Liepāja raudteelõik]] ja [[Riia–Jelgava raudtee]]lõik. Jelgava raudteejaamas peatuvad Riiast Jelgavasse sõitvad reisirongid, samuti ka Riiast [[Dobele]]sse ja [[Liepāja]]sse sõitvad diiselrongid. Jaamas võib toimuda ka kaupade rongidele ja neilt maha laadimine. Piletihinnalt kuulub jaam C tsooni.<ref>http://www.pv.lv/lv/zonas/</ref> Raudtee Riiast Jelgava raudteejaamani on elektrifitseeritud. Jaam ise asub [[Riia keskraudteejaam]]ast 43 km kaugusel. Jaama läbiv raudtee on [[elektriraudtee]]. Teid on jaamas 27, ooteplatvorme kolm. Jelgava raudteejaam teenindab aastas ligikaudu 60 [[kaubarong]]i. Jaam rajati aastal 1868 ja algul kandis see nime '''Mitava'''.<ref>Железнодорожные станции СССР. Справочник. — М.: Транспорт, 1981</ref> Tegemist oli Riia ja Jelgava vahelise raudteeliini lõppjaamaga. Jaamahoone valmis aastal [[1870]], selle juurde ehitati ka varjualused vagunitele ja veduritele, kaubaladu, kaalukoda, veetorn, rööpmeseadja varjualune ja jaamatööliste eluhooned. Aastal [[1872]] pikendati raudteed [[Mažeikiai]]ni. Aastal [[1904]] valmis [[Moskva–Ventspilsi raudtee]], millele rajati veel üks raudteejaam. Vanem jaam kandis sellest ajast peale nime '''Mitava I''' ja sellest sai sõlmjaam. Esimese maailmasõja ajal rajati veel [[Jelgava–Šiauliai raudteeliin]] ([[1916]]). Sõja ajal kandis raudteejaam nime ''Mitau-West''. Tänapäevase nime sai raudteejaam aastal [[1921]].<ref>T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 47. lk. ISBN 978-9984-38-698-0</ref> Jaamahoone sai mõlema ilmasõja ajal kannatada, ent taastati kohe peale sõda. Hoone asub aadressil Stacijas 1. Aastal [[1968]] hoonet restaureeriti. Aastal [[1972]] elektrifitseeriti Riiast Jelgavasse viiv raudtee.<ref>http://www.jelgava.lv/pilseta/kultura--maksla-un-atputa/kulturvesturiskie-objekti/kulturvestures-objekti14/kulturvestures-objekti15/kulturvestures-objekti28/jelgava-stacija0/</ref> Aastal [[2015]] rajati vanade platvormide asemele uued.<ref>[http://www.ldz.lv/lv/latvijas-dzelzce%C4%BC%C5%A1-s%C4%81k-platformu-moderniz%C4%81ciju-jelgavas-stacij%C4%81-0] Latvijas dzelzceļš sāk platformu modernizāciju Jelgavas stacijā</ref> Tänapäeval tegutseb jaama juures Läti raudtee ajaloomuuseumi Jelgava osakond. <gallery> The Latvian Railway History Museum - panoramio.jpg|Muuseum Waterpump at Jelgava^^39,s Railway History Museum - panoramio.jpg|Vana veevõtupump </gallery> == Viited == {{viited}} ==Välislingid== * [http://railwayz.info/photolines/station/1100 Infot jaama kohta; fotod] (''[[vene keel]]es'') * [https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&m=14/56.64502/23.73888&l=O/X/2/7 Jaam vanal kaardil] {| class="wikitable" style="margin: auto; margin-top: 5px; clear: both; font-size:95%; text-align:center" |- | style="width=30%; background-color:#EEC591;" | '''Eelnev&nbsp;peatus''' | style="width=40%; background-color:#EEC591;" | [[Pilt:Icon_train.svg‎|link=|center|40px]] '''Raudteepeatus&nbsp;Läti&nbsp;reisirongiliinidel''' | style="width=30%; background-color:#EEC591;" | '''Järgnev&nbsp;peatus''' |- | rowspan="4" width="30%" | [[Pilt:Human-go-previous.svg|link=|15px]] [[Cukurfabrika raudteepeatus|Cukurfabrika]] | rowspan="4" width="40%" | [[Pilt:Train_station.svg‎|center|link=|40px]] <span style="color:#00CD00;">'''Jelgava'''</span> | style="width=30%" | Krustpilsi poole: |- | width="30%" | [[Jelgava II raudteejaam‎|Jelgava II]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]] |- | style="width=30%" | Meitene ja Šiauliai poole: |- | width="30%" | [[Meitene raudteejaam|Meitene]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]] |- | style="width=30%" | Liepāja poole: |- | width="30%" | [[Viesturi raudteejaam|Viesturi]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]] |- | style="width=30%" | Tukumsi poole: |- | width="30%" | [[Līvbērze raudteejaam|Līvbērze]] [[Pilt:Human-go-next.svg|link=|15px]] |} {{koord|type=landmark|region=LV}} [[Kategooria:Läti raudteejaamad]] [[Kategooria:Jelgava]] rdjt5cmaf6th2aaik4buyfwr7w3e1wd Arthur Ashkin 0 4097 18653 2022-01-28T16:26:27Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Arthur Ashkin EM1B5678 (44417135450).jpg|pisi]] '''Arthur Ashkin''' ([[2. september]] [[1922]] – [[21. september]] [[2020]]) oli Ameerika Ühendriikide füüsik. 2018. aastal pälvis ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] "optiliste pintsettide" (laservalgus, mille abil saab liigutada aatomeid ja molekule) leiutamise eest. Ta sai poole auhinnarahast.<ref>[https://novaator.err.ee/865645/nobeli-fuusikapreemia-voitjad-leiutasid-valgusest-tooriistad "No...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Arthur Ashkin EM1B5678 (44417135450).jpg|pisi]] '''Arthur Ashkin''' ([[2. september]] [[1922]] – [[21. september]] [[2020]]) oli Ameerika Ühendriikide füüsik. 2018. aastal pälvis ta [[Nobeli füüsikaauhind|Nobeli füüsikaauhinna]] "optiliste pintsettide" (laservalgus, mille abil saab liigutada aatomeid ja molekule) leiutamise eest. Ta sai poole auhinnarahast.<ref>[https://novaator.err.ee/865645/nobeli-fuusikapreemia-voitjad-leiutasid-valgusest-tooriistad "Nobeli füüsikapreemia võitjad leiutasid valgusest tööriistad"] ERR Novaator, 2. oktoober 2018</ref> Ashkin oli auhinda saades 96-aastane ja sellega vanim Nobeli auhinna laureaat. ==Viited== {{viited}} {{NobelFüüsika}} {{JÄRJESTA:Ashkin, Arthur}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide füüsikud]] [[Kategooria:Nobeli füüsikaauhinna laureaadid]] [[Kategooria:Sündinud 1922]] [[Kategooria:Surnud 2020]] k76bk0snujmob34mwdsiyqgedoefnhx Cape Breton 0 4098 18654 2022-01-28T16:27:30Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Wfm cape breton island pseudocolour.jpg|pisi]] [[Pilt:Cape breton island 1.jpg|pisi]] '''Cape Breton''' ([[inglise keel|inglise]] ''Cape Breton Island'', [[prantsuse keel|prantsuse]] ''île du Cap-Breto''n, [[Kanada gaeli keel|Kanada gaeli]] ''Eilean Cheap Breatuinn'', [[mikmaki keel|mikmaki]] ''U'namakika'') on saar [[Atlandi ookean]]is [[Põhja-Ameerika]] mandri idaranniku lähedal. Kuulub [[Kanada]] [[Nova Scotia]] provintsi. [[Saar]]t erladab mandrist 1-3 km lai...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wfm cape breton island pseudocolour.jpg|pisi]] [[Pilt:Cape breton island 1.jpg|pisi]] '''Cape Breton''' ([[inglise keel|inglise]] ''Cape Breton Island'', [[prantsuse keel|prantsuse]] ''île du Cap-Breto''n, [[Kanada gaeli keel|Kanada gaeli]] ''Eilean Cheap Breatuinn'', [[mikmaki keel|mikmaki]] ''U'namakika'') on saar [[Atlandi ookean]]is [[Põhja-Ameerika]] mandri idaranniku lähedal. Kuulub [[Kanada]] [[Nova Scotia]] provintsi. [[Saar]]t erladab mandrist 1-3 km laiune [[Canso väin]] ja [[Newfoundland]]i saarest [[Caboti väin]]. Saart ühendab mandriga 1385 m pikkune [[Canso teetamm]]. Cape Bretoni pindala on 10 311 km² ja on seega suuruselt maailma 75. saar ja Kanada. 18. saar. Sisemaal asub 949 km² suurune [[Cape Breton Highlandsi rahvuspark]]. Saare algasukad olid [[mikmakid|mikmaki]] [[indiaanlased]]. Tänapäeval on saarel 5 indiaani reservaati. Esimese eurooplasena külastas saart tõenäoliselt [[John Cabot]] [[1497]]. aastal. 17. sajandil koloniseerisid saare prantslased. Nad ehitasid saarele [[Louisbourg]]i kindluse, mida peeti tollal läänepoolkera suurimaks. [[1763]] läks saar Briti Impeeriumi koosseisu. [[19. sajand]]il saabus saarele palju immigrante [[Šotimaa]]lt. [[2001]]. aastal elas saarel 147 454 inimest. ==Välislingid== {{commons|Category:Cape Breton Island|Cape Breton}} {{koord |type=isle |region=CA}} [[Kategooria:Kanada saared]] [[Kategooria:Nova Scotia]] p4h51rng1ougtrpwboofk5i04annbqf Imants Strads 0 4099 18655 2022-01-28T16:29:17Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Imants Strads.jpg|pisi|Imants Strads (2015)]] '''Imants Strads''' (sündinud [[10. jaanuar]]il [[1978]] [[Riia]]s<ref>[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/post/250926/foto/673440/ Имантс Страдс] kino-teatr.ru</ref>) on läti näitleja. [[1996]]. aastal lõpetas ta Riia Prantsuse Lütseumi ja [[1999]]. aastal [[Liepāja Teater|Liepāja Teateri]] V Stuudio.<ref>[https://vdt.lv/lv/makslinieki/aktieri/strads-imants Imants Strads] Valmieras drāmas teatris...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Imants Strads.jpg|pisi|Imants Strads (2015)]] '''Imants Strads''' (sündinud [[10. jaanuar]]il [[1978]] [[Riia]]s<ref>[https://www.kino-teatr.ru/kino/acter/m/post/250926/foto/673440/ Имантс Страдс] kino-teatr.ru</ref>) on läti näitleja. [[1996]]. aastal lõpetas ta Riia Prantsuse Lütseumi ja [[1999]]. aastal [[Liepāja Teater|Liepāja Teateri]] V Stuudio.<ref>[https://vdt.lv/lv/makslinieki/aktieri/strads-imants Imants Strads] Valmieras drāmas teatris</ref> Alates 1999. aastast töötab ta [[Valmiera Draamateater|Valmiera Draamateatri]] näitlejana.<ref>[http://studioforma.lv/en/imants_strads Imants Strads] Studio F.O.R.M.A</ref> Ta on mänginud filmides ja teleseriaalides. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{imdb nimi|id=2402574}} {{JÄRJESTA:Strads, Imants}} [[Kategooria:Läti näitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1978]] rmpy3bu2yaapu14osj2ve7q8dpfvtgw NordForsk 0 4100 18656 2022-01-28T16:30:15Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''NordForsk''' on [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] loodud organisatsioon, mis tegeleb [[Põhjamaad]]e ühise [[teaduspoliitika]]ga ja [[teadus]]alase koostöö rahastamisega. NordForsk loodi [[1. jaanuar]]il [[2005]]. Tema eelkäijad olid [[Põhjamaade teaduspoliitika nõukogu]] ja [[NorFA]]. NordForski tegevust haldab haridus- ja teadusvaldkonna ministrite nõukogu.<ref>http://www.nordforsk.org/en/about</ref> NordForsk rahastab Põhjamaade teadusuuringuid. Projekti r...' wikitext text/x-wiki '''NordForsk''' on [[Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] loodud organisatsioon, mis tegeleb [[Põhjamaad]]e ühise [[teaduspoliitika]]ga ja [[teadus]]alase koostöö rahastamisega. NordForsk loodi [[1. jaanuar]]il [[2005]]. Tema eelkäijad olid [[Põhjamaade teaduspoliitika nõukogu]] ja [[NorFA]]. NordForski tegevust haldab haridus- ja teadusvaldkonna ministrite nõukogu.<ref>http://www.nordforsk.org/en/about</ref> NordForsk rahastab Põhjamaade teadusuuringuid. Projekti rahastamise eelduseks on vähemalt kolme Põhjamaa või autonoomse territooriumi osalemine. Projektidesse võivad olla kaasatud ka [[Baltimaad]] ja Loode-[[Venemaa]]. [[2011]]. aasta eelarves on projektidele eraldatud 117 miljonit [[Norra kroon]]i. Eriprojektidele võidakse raha juurde eraldada. Nordforsk teeb tihedat koostööd [[Põhjamaade Innovatsioonikeskus]]ega (NIC). Nordforski peakorter asub [[Oslo]]s. Organisatsiooni direktor on [[Gunnel Gustafsson]]. Juhatuses on üks esindaja iga riigi teadusasutusest, kolm esindajat ülikoolidest ja üks äriettevõttest. Vaatlejaliikmed on igast autonoomsest piirkonnast, Baltimaadest, Põhjamaade Ministrite Nõukogust, Põhjamaade innovatsioonikeskusest ja NordForski sekretariaadist. <ref>http://www.nordforsk.org/en/about/nordforsks-styre</ref> NordForsk toimib koos [[Põhjamaade Energiauuringute Keskus]]e ja Põhjamaade Innovatsioonikeskusega [[Põhjamaade Tippteaduse Algatus]]e sekretariaadina.<ref>[http://www.toppforskningsinitiativet.org/en/om-toppforskningsinitiativet/files/TFI-brosjyre%202009-%20eng.pdf/ Top-level Research Initiative]</ref> NordForsk osaleb [[Põhjamaade Kompetentsikeskused|Põhjamaade Kompetentsikeskuste]] rahastamisel. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.nordforsk.org/ NordForski koduleht] * [http://www.nordforsk.org/en/publikasjoner/nordforsk-strategy-2011-2014-english NordForsk Strategy 2011–2014] [[Kategooria:Põhjamaade Ministrite Nõukogu]] [[Kategooria:Teadusorganisatsioonid]] [[Kategooria:Teaduspoliitika]] 16tlbmefv3d8afj2swc479tujw8athm Evald Oldekop 0 4101 18657 2022-01-28T16:31:27Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|pisi|Evald Oldekopi hauasammas [[Rahumäe kalmistu]]l]] '''Evald Rudolph Oldekop''' (26. november [[vkj]] / [[8. detsember]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[13. märts]] [[1952]] Tallinn) oli eesti [[hüdroloogia|hüdroloog]] ja [[bioloogiafilosoof]]. ==Elukäik== Ta lõpetas 1903 [[Nikolai Gümnaasium]]i Tallinnas ning õppis 1905–1911 [[Tartu Ülikool]]is (vahepeal 1906–1908 ka Müncheni ja Leipzigi ülikoolis) ja töötas seejärel a...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Evald Oldekopi hauasammas.jpg|pisi|Evald Oldekopi hauasammas [[Rahumäe kalmistu]]l]] '''Evald Rudolph Oldekop''' (26. november [[vkj]] / [[8. detsember]] [[1885]] [[Tallinn]] – [[13. märts]] [[1952]] Tallinn) oli eesti [[hüdroloogia|hüdroloog]] ja [[bioloogiafilosoof]]. ==Elukäik== Ta lõpetas 1903 [[Nikolai Gümnaasium]]i Tallinnas ning õppis 1905–1911 [[Tartu Ülikool]]is (vahepeal 1906–1908 ka Müncheni ja Leipzigi ülikoolis) ja töötas seejärel aastail 1912–1921 [[Taškent|Taškendis]], olles Turkestani meteoroloogia instituudi rajajaid ning Taškendi Ülikooli õppejõud. Naasnud Eestisse, töötas ta [[Tartu Raatuse Kool|Tartu Tütarlaste Gümnaasiumis]] füüsikaõpetajana ja hiljem Tallinnas Hüdrometeoroloogia Teenistuse Valitsuses (1940–1947) ja Ehituse Teadusliku Uurimise Instituudis (1947–1951). ==Teadustöö== Oldekopi väitekiri oli [[aurumine|aurumise]] teemal. Selles esitas ta valemi vee aurumise arvutamiseks aluspinnalt. Valem osutus väga täpseks ning on olnud kasutuses ka 20. sajandi teisel poolele, tuntud kui Oldekopi valem. Oldekop oli tegev ka hüdroloogilise prognoosimise ja jõgede klassifikatsiooni alal. 1920. aastate lõpul, viibides sanatooriumis Saksamaal, tegeles ta bioloogia filosoofiaga ning kirjutas uurimuse hierarhiaprintsiibist eluslooduses seotult [[vitalism]]i ja [[mehhanitsism]]i vahelise vaidlusega. Raamat ilmus Tallinnas saksakeelsena, ning on tõlgitud ka prantsuse keelde. See leidis tähelepanu mitmete tolleaegsete [[teoreetiline bioloogia|teoreetilise bioloogia]] liidrite poolt. Ta avaldas ka mõned usuteaduslikud kirjutised. Evald Oldekopi arhiiv asub alates 1994. aastast [[Tartu Ülikooli raamatukogu]]s. ==Teoseid== *1930. ''Über das hierarchische Prinzip in der Natur und seine Beziehungen zum Mechanismus-Vitalismus-Problem''. Reval: F. Wassermann *1932. ''Le principe de hiérarchie dans la nature et ses rapports avec le problème du vitalisme et du mécanisme''. Trad.: M. Nicolas. Paris: Librarie Philosophique J. Vrin. 202 lk *1933. ''Le Principe de hiérarchie dans la Nature et ses rapports avec le problème du Vitalisme et du Mécanisme''. // Cahiers de Philosophie de la Nature № 6. Paris: Librarie Philosophique J. Vrin. 100 lk ==Isiklikku== Ta on maetud [[Rahumäe kalmistu]]le Tallinnas. Tema vend oli ajaloolane [[Hans Oldekop]]. == Kirjandus == *[[Kalevi Kull]], [[Urmas Sutrop]]. Terviklikkuses on elu omapära: 100 aastat Evald Oldekopi sünnist. ''Eesti Loodus'' 28(12) 1985. Lk 815–817 ==Välislingid== *[http://www.sakala.ajaleht.ee/140807/laupaev/kodulugu/5019372.php Mait Talts. "Oldekop otsis teaduse ja usu seaduspärasusi". Sakala, 14. jaanuar 2006] *[https://kalmistud.ee/haudi?action=hauaplats&filter_hauaplats_hauaplats=79477 Haud Tallinna Rahumäe kalmistul] {{DEFAULTSORT:Oldekop, Evald}} [[Kategooria:Eesti hüdroloogid]] [[Kategooria:Eesti meteoroloogid]] [[Kategooria:Eesti filosoofid]] [[Kategooria:Gustav Adolfi Gümnaasiumi vilistlased]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Rahumäe kalmistule maetud]] [[Kategooria:Sündinud 1885]] [[Kategooria:Surnud 1952]] reiz7ryjjpxuntetdn03abvxhn8o9ra Kose põik 0 4102 18658 2022-01-28T16:32:59Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{teekaart}} '''Kose põik''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Kose]] asumis.<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Tallinna tänavanimed]. KNAB, vaadatud 29.12.2016.</ref> Kose põik sai nime [[1962]]. aastal. Tänav on saanud nime [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] järgi.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 274</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pirita linnaosa tänavad]]' wikitext text/x-wiki {{teekaart}} '''Kose põik''' on [[tänav]] [[Tallinn]]as [[Pirita linnaosa]]s [[Kose]] asumis.<ref>[http://www.eki.ee/knab/tallinn1.htm Tallinna tänavanimed]. KNAB, vaadatud 29.12.2016.</ref> Kose põik sai nime [[1962]]. aastal. Tänav on saanud nime [[Kose tee (Tallinn)|Kose tee]] järgi.<ref>[[Robert Nerman]], [[Leho Lõhmus]]. Tallinna asumid ja ametlikud kohanimed. Tallinn, 2013, lk. 274</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Pirita linnaosa tänavad]] s1utrh7cr1q2rkpsyqbslcy3rlpzisy 2. kromosoom 0 4103 18659 2022-01-28T16:38:58Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:chromosome 2.svg|125px|right|2. kromosoom]] '''Inimese 2. kromosoom''' ehk '''kromosoom 2''' on [[inimene|inimese]] suuruselt teine [[kromosoom]]. Nagu kõiki teisi [[autosoom]]e ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka seda kaks koopiat. Inimese 2. kromosoom sisaldab umbes 243 miljonit [[aluspaar]]i ehk ligikaudu 8% kogu inimese [[DNA]]-st. Geene on leitud 3075, mille hulgast 1223 kodeerivad [[valk]]e ja 918 on [[pseudogeen]]id<ref>[http://vega.sanger.ac.uk/Homo_sap...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:chromosome 2.svg|125px|right|2. kromosoom]] '''Inimese 2. kromosoom''' ehk '''kromosoom 2''' on [[inimene|inimese]] suuruselt teine [[kromosoom]]. Nagu kõiki teisi [[autosoom]]e ehk mittesugukromosoome, on inimesel ka seda kaks koopiat. Inimese 2. kromosoom sisaldab umbes 243 miljonit [[aluspaar]]i ehk ligikaudu 8% kogu inimese [[DNA]]-st. Geene on leitud 3075, mille hulgast 1223 kodeerivad [[valk]]e ja 918 on [[pseudogeen]]id<ref>[http://vega.sanger.ac.uk/Homo_sapiens/mapview?chr=2 ''Chromosome Statistics''] [[Vertebrate and Genome Annotation Project|VEGA]], seisuga 8. mai 2010</ref>. Selle kromosoomi [[DNA sekveneerimine|sekveneerimisega]] saadi ühele poole 2005. aastal<ref name="sequences"/>. Seoseid on leitud 2. kromosoomis paiknevate geenide ja selliste haiguste vahel nagu [[Alporti sündroom]], [[Alströmi sündroom]], [[amüotroofiline lateraalskleroos]], [[bronhiaalne hüpertoonia]], [[Ehlersi-Danlos' sündroom]], [[esmane hüperoksaluuria]], ''[[fibrodysplasia ossificans progressiva]]'', ''[[harlequin ichthyosis]]'', [[kaasasündinud hüpotüroidism]], [[LCHAD puudulikkus]], [[MODY diabeet]] ja [[Waardenburgi sündroom]]. Viimase aja uuringud on andnud vihjeid selle kohta, et 2. kromosoom võib mängida olulist rolli inimese [[intelligentsus]]es.<ref name="IQ"/> == Evolutsioon == [[Pilt:Chromosome2 merge.png|left|pisi|Kahe eellaskromosoomi liitumine, mille tulemusena tekkis inimese 2. kromosoom]] Kõik [[inimlased]] peale inimese enda omavad 24 paari kromosoome (inimestel on neid 23 paari). Seda uurides on jõutud järeldusele, et inimese 2. kromosoom on tekkinud kahe kromosoomi üksteise otsa liitumisel.<ref name="fusion"/><ref name="youtube"/> Seda tõendab: * Inimese 2. kromosoomi vastavus inimahvide kahele kromosoomile. Inimese lähimal sugulasel [[šimpans]]i on peaaegu identne DNA järjestus inimese 2. kromosoomi DNA-le, kuid see paikneb kahes erinevas kromosoomis. Sama kehtib ka [[gorilla]]de ja [[orangutan]]idega.<ref name="compare"/><ref name="similarities"/> * Jäänuktsentromeeri olemasolu. Kui normaalselt on kromosoomil ainult üks [[tsentromeer]], siis 2. kromosoomist on leitud ka teise tsentromeeri jäänuseid.<ref name="centromeres"/> * Jäänuktelomeeride olemasolu. Kui tavaliselt esinevad [[telomeer]]id ainult kromosoomi otstes, siis 2. kromosoomi keskel leidub samuti telomeerseid järjestusi.<ref name="telomeres"/> == Viited == {{Viited|allikad= <ref name="sequences">{{cite journal | author=Hillier et al. | title=Generation and annotation of the DNA sequences of human chromosomes 2 and 4 | journal=Nature | year=2005 | pages=724–31 | volume=434 | issue=7034 | pmid=15815621 | doi=10.1038/nature03466}}</ref> <ref name="IQ">[http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pubmed/16362232 "A Linkage Study of Academic Skills Defined by the Queensland Core Skills Test"]</ref> <ref name="fusion">Alec MacAndrew: [http://www.evolutionpages.com/chromosome_2.htm "Human Chromosome 2 is a fusion of two ancestral chromosomes"]</ref> <ref name="youtube">[http://www.dnatube.com/video/5450/Evidence-of-common-ancestry-human-chromosome-2 Evidence of Common Ancestry: Human Chromosome 2] (video, 2007)</ref> <ref name="compare">{{cite journal | author=Yunis and Prakash | title=The origin of man: a chromosomal pictorial legacy | journal=Science | year=1982 | pages=1525–1530 | volume=215 | pmid=7063861 | doi=10.1126/science.7063861}}</ref> <ref name="similarities">[http://www.gate.net/~rwms/hum_ape_chrom.html ''Human and Ape Chromosomes'']</ref> <ref name="centromeres">{{cite journal | author=Avarello et al. | title=Evidence for an ancestral alphoid domain on the long arm of human chromosome 2 | journal=Human Genetics | year=1992 | pages=247–9 | volume=89 | pmid=1587535 | doi=10.1007/BF00217134}}</ref> <ref name="telomeres">{{cite journal | author=IJdo et al. | title=Origin of human chromosome 2: an ancestral telomere-telomere fusion | journal=Proceedings of the National Academy of Sciences | year=1991 | pages=9051–5 | volume=88 | pmid=1924367 | doi=10.1073/pnas.88.20.9051}}</ref> }} == Välislingid == * [[National Institutes of Health]]: [http://ghr.nlm.nih.gov/chromosome=2 "Chromosome 2"] Genetics Home Reference {{Kromosoomid}} [[Kategooria:Kromosoomid]] 9eqgy5k20503gl76e3amitdkl79w8n6 Flagstaff (LAV) 0 4104 18660 2022-01-28T16:42:34Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Flagstaff | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Flagstaff | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Flagstaff | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 2,7 | elanikke = 4821 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Flagstaff''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]], Ingquza Hilli vald|Ingquza Hil...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Flagstaff | hääldus = | omakeelne_nimi_1 = inglise | Flagstaff | | omakeelne_nimi_2 = afrikaani | Flagstaff | | omakeelne_nimi_3 = | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 2,7 | elanikke = 4821 (2011) | asendikaart = Lõuna-Aafrika Vabariik }} '''Flagstaff''' on linn [[Lõuna-Aafrika Vabariik|Lõuna-Aafrika Vabariigis]] [[Ida-Kapimaa provints]]is [[OR Tambo ringkond|OR Tambo ringkonnas]], [[Ingquza Hilli vald|Ingquza Hilli valla]] halduskeskus. Flagstaff on saanud alguse [[1877]]. aastal rajatud kaubapunktist.<ref>[https://www.south-africa-info.co.za/country/town/603/flagstaff Flagstaff] South Africa</ref> [[2011]]. aasta rahvaloenduse andmetel oli Flagstaffi elanikest mustanahalisi aafriklasi 95,7%, [[India]] või [[Aasia]] päritolu inimesi 1,2%, [[värvilised|värvilisi]] 0,6%, valgeid 0,3% ja teisi 2,1%. [[Koosa keel]]t pidas emakeeleks 89,5% inimesi, [[inglise keel]]t 3,2%, [[suulu keel]]t 1,1% ja teisi keeli 6,2%.<ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/290037001</ref><ref>https://census2011.adrianfrith.com/place/290038002</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Ida-Kapimaa provintsi linnad]] azn7ad5e0zi5i8cjfkde0n0m6etac50 Maoorikeelne Vikipeedia 0 4105 18661 2022-01-28T16:43:24Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Wikipedia-logo-v2-mi.svg|pisi|Logo]] '''Maoorikeelne Vikipeedia''' ([[maoori keel]]es ''Wikipedia Māori'') on [[Vikipeedia]] maoorikeelne versioon. Maoorikeelne Vikipeedia sai alguse [[2003]]. aasta novembris. Seal on {{NUMBEROF|ARTICLES|mi}} artiklit, millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|mi}}. keeleversioon.<ref>[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered b...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Wikipedia-logo-v2-mi.svg|pisi|Logo]] '''Maoorikeelne Vikipeedia''' ([[maoori keel]]es ''Wikipedia Māori'') on [[Vikipeedia]] maoorikeelne versioon. Maoorikeelne Vikipeedia sai alguse [[2003]]. aasta novembris. Seal on {{NUMBEROF|ARTICLES|mi}} artiklit, millega see on artiklite arvult {{Vikipeedia koht suurusjärjestuses|mi}}. keeleversioon.<ref>[https://meta.wikimedia.org/wiki/List_of_Wikipedias#All_Wikipedias_ordered_by_number_of_articles All Wikipedias ordered by number of articles]</ref> 69% maoorikeelse Vikipeedia artiklitest on [[bot]]tide loodud. ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *[http://mi.wikipedia.org Maoorikeelne Vikipeedia] [[Kategooria:Vikipeedia keeleversioonid]] isijihtavq62rr48ll9kt7hrrdo0f1n Polüteism 0 4106 18662 2022-01-28T16:44:31Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} [[File:Human artifacts at CMNH - 37.JPG|thumb|Egiptuse jumalad]] '''Polüteism''' ( < [[kreeka keel|kreeka keeles]] ''poly'' palju + ''theos'' jumal) on paljusid [[jumalad|jumalaid]] tunnistav [[immanentne]] usundivorm ([[religioon]]ivorm). Polüteismi puhul on erinevatel jumalatel erinevad funktsioonid ja atribuudid. Konkreetsetel kommunikatsioonijuhtudel ([[jumalateenistus]], [[palve]]) pöördutakse tihti just selle jumala poole,...' wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=veebruar|aasta=2013}} [[File:Human artifacts at CMNH - 37.JPG|thumb|Egiptuse jumalad]] '''Polüteism''' ( < [[kreeka keel|kreeka keeles]] ''poly'' palju + ''theos'' jumal) on paljusid [[jumalad|jumalaid]] tunnistav [[immanentne]] usundivorm ([[religioon]]ivorm). Polüteismi puhul on erinevatel jumalatel erinevad funktsioonid ja atribuudid. Konkreetsetel kommunikatsioonijuhtudel ([[jumalateenistus]], [[palve]]) pöördutakse tihti just selle jumala poole, kes vastaval puhul kõige paremini sobib pöörduja ootuste ja vajadustega. Polüteismi ja [[monoteism]]i astmestatud vahevormi nimetatakse [[henoteism]]iks. ==Vaata ka== {{Vikitsitaadid}} *[[Immanentne]] *[[Monoteism]] *[[Mütoloogia]] *[[Jumalus]] *[[Jumalad]] *[[Egiptuse jumalused]] [[Kategooria:Polüteism| ]] 5f7sep3tq6itw2fl52vdet55ifnolk0 Kose sanatooriumi tee 0 4107 18663 2022-01-28T16:47:19Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{teekaart}} [[Pilt:Kose sanatooriumi tee.JPG|thumb|Kose sanatooriumi tee [[Kose]] aleviku piiril. Puude varjust on näha [[Kose sanatoorium]].]] '''Kose sanatooriumi tee''' (riiklik registreerimisnumber 11122) on kõrvalmaantee [[Kose vald|Kose vallas]] [[Kose]] [[alevik]]us ja [[Vardja (Kose)|Vardja]] külas. Tee pikkus on 2,1 km. Tee saab alguse [[Kose–Jägala maantee]] neljandal kilomeetril. Tee lõpeb [[Kose–Ravila–Nõmbra tee]] teisel kilomeetril. Tee ei ül...' wikitext text/x-wiki {{teekaart}} [[Pilt:Kose sanatooriumi tee.JPG|thumb|Kose sanatooriumi tee [[Kose]] aleviku piiril. Puude varjust on näha [[Kose sanatoorium]].]] '''Kose sanatooriumi tee''' (riiklik registreerimisnumber 11122) on kõrvalmaantee [[Kose vald|Kose vallas]] [[Kose]] [[alevik]]us ja [[Vardja (Kose)|Vardja]] külas. Tee pikkus on 2,1 km. Tee saab alguse [[Kose–Jägala maantee]] neljandal kilomeetril. Tee lõpeb [[Kose–Ravila–Nõmbra tee]] teisel kilomeetril. Tee ei ületa ühtegi silda, küll aga 11 truupi. Bussipeatusi jääb teele kaks: Sanatooriumi (Kose alevikus) ja Toomingamäe (Vardja külas). Tee on asfalttee. Tee klassi kohta andmed puuduvad. Liiklussagedus teel on teadmata. Kiiruspiirangud ja teevalgustus on olemas (mõlemad Kose alevikus kuni aleviku piirini). Maantee on saanud nime selle ääres asuva [[Kose sanatoorium]]i järgi. Tee ääres, aadressil Ravila maantee 12, asus aastatel 1996–2013 [[Kose raamatukogu]]. [[Kategooria:Eesti kõrvalmaanteed]] [[Kategooria:Kose vald]] lbavg5ct7qlex8zgei04lp0mwuw1ksv Opel Blitz 0 4108 18664 2022-01-28T16:48:14Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Fail:Opel Blitz 1.5 T.jpg|pisi|Opel Blitz 1.5 T]] [[Fail:Opel Blitz-Lkw 2.jpg|pisi|Opel Blitz-Lkw 2]] [[Pilt:Opel blitz pritsche 1 sst.jpg|thumb]] [[File:2009-06-20-eberswalde-by-RalfR-01.jpg|thumb|1965 Bus]] '''Opel Blitz''' oli keskklassi kuuluv veok, mida aastail 1930–1975 tootis Saksa autotootja [[Opel]]. Algselt tsiviilveokina välja töötatud veok võeti sõja eel ka armee kasutusse ning sellest sai [[Wehrmacht]]i üldkasutatav veok. Veokit kasutati armees ena...' wikitext text/x-wiki [[Fail:Opel Blitz 1.5 T.jpg|pisi|Opel Blitz 1.5 T]] [[Fail:Opel Blitz-Lkw 2.jpg|pisi|Opel Blitz-Lkw 2]] [[Pilt:Opel blitz pritsche 1 sst.jpg|thumb]] [[File:2009-06-20-eberswalde-by-RalfR-01.jpg|thumb|1965 Bus]] '''Opel Blitz''' oli keskklassi kuuluv veok, mida aastail 1930–1975 tootis Saksa autotootja [[Opel]]. Algselt tsiviilveokina välja töötatud veok võeti sõja eel ka armee kasutusse ning sellest sai [[Wehrmacht]]i üldkasutatav veok. Veokit kasutati armees enamasti inimeste ja varustuse transpordiks, mõnikord ka kergete suurtükkide vedamiseks. Opel Blitzist valmistati mitu eriversiooni: * Kfz. 31 – meditsiiniauto; * Kfz. 68 – liikuv sidesõlm; * Kfz. 385 – lennuvälja kütusetsisternauto; * Kesselkraftwagen 2100 L – maaväe kütusetsisternauto. Aastail [[1937]]–[[1944]] valmistati kokku 82 356 Opel Blitzi. Veokit nimetati sõjaväes tema laialdase kasutuse tõttu "tööhobuseks". Eestlastest sõdurid kutsusid Opel Blitzi vahel Vingu-Viiuks. ==Välislingid== * [http://wehrmacht.rindeleht.ee/10/2/blitz/blitz.html] [[Kategooria:Opel|Blitz]] [[Kategooria:Veoautod]] nfda6fac53qmd9kxbnmqk5znwue3sj8 Paįstrysi vald 0 4109 18759 18665 2022-04-16T16:58:35Z OskarRand1 2591 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Artikkel ei sobi Wikibooksi.}} {{Provints | nimi = Paįstrysi vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Paįstrio seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 154,75 | elanikke = 2472 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Paįstrys]] | asendikaart = Leedu/Panevėžysi rajoon }} '''Paįstrysi vald''' ([[leedu keel]]es ''Paįstrio seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Panevėžysi rajoon]]is. Vald moodustati [[1. jaanuar]]il [[2010]], valdavalt kuulusid sealsed külad varem [[Panevėžysi vald]]a. Valla pindala on 15 475 hektarit. 2011. aasta seisuga elas vallas 2472 inimest. Valla keskus on [[Paįstrys]]i küla, vallamaja asub aadressil Gegužinės g. 28. Vallavanem on Virginijus Šležas.<ref>[http://www.panrs.lt/go.php/Seniunijos206.] Panevėžio rajono savivaldybė, vaadatud 1.11.2016.</ref> [[Pilt:Pakaušiai.JPG|pisi|Pakaušiai]] [[Pilt:Pakuodžiupių_kadagys.JPG|pisi|Pakuodžiupiai kadakas]] [[Pilt:Skaistgiriai,_ženklas.JPG|pisi|Skaistgiriai]] [[Pilt:Tiltas_per_Lėvenį,_Skaistgiriai_(2).JPG|pisi|Sild üle [[Lėvuo]]]] [[Pilt:Stanioniai001.JPG|pisi|Stanioniai]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref>[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_05.htm?lang=lt#pane_r]. Lietuvos statistikos departamento, vaadatud 30.10.2016.</ref> |- | Abukauskinė || 1 || 10 |- | Adolfava || 3 || 2 |- | Adomava || 40 || 33 |- | Apidėmė || 8 || 6 |- | Aukštatrakis || 13 || 13 |- | Baroniškiai || 31 || 29 |- | Birželiai || 33 || 29 |- | Daukniškiai || 22 || 76 |- | Dikonėliai || 3 || 6 |- | Dikoniai || 7 || 9 |- | Dūdorynė || 13 || 2 |- | Gailiūnai || 97 || 82 |- | Gasparai || 12 || 10 |- | Gasparėliai || 13 || 15 |- | Gegužinė || 594 || 501 |- | Glazaniškiai || 1 || 0 |- | Įstrica || 24 || 19 |- | Janališkiai || 3 || 57 |- | Juodlieknis || 6 || 72 |- | Jutiškiai || 16 || 11 |- | Kareiviškiai || 9 || 8 |- | Kašiaburis || 10 || 9 |- | Kerbušiai || 8 || 4 |- | Kliuokmaniškis || 0 || 0 |- | Kriaučiūnai || 19 || 22 |- | Kupstai || 23 || 14 |- | Kurapkynė || 0 || 1 |- | Lieknelis || 9 || 6 |- | Mantvydai || 23 || 21 |- | Margiai || 5 || 3 |- | Medikoniai || 42 || 33 |- | Mickeliūnai || 5 || 9 |- | Mileškūnai || 7 || 11 |- | Mitabynė || 2 || 0 |- | Mitkai || 9 || 8 |- | Niurkoniai || 2 || 2 |- | [[Paįstrys]] || 322 || 282 |- | Pakaušiai || 32 || 34 |- | Pakuodžiupėliai || 8 || 11 |- | Pakuodžiupiai || 77 || 55 |- | Paliukai || 44 || 19 |- | Pamiškė || 14 || 12 |- | Petrauskynė || 9 || 7 |- | Petruliškis || 2 || 1 |- | Pragarėlė || 130 || 100 |- | Preibiai || 11 || 7 |- | Pūkeliai || 2 || 0 |- | Pūkiai || 13 || 19 |- | Puodžiūnai || 134 || 126 |- | Puodžiūnėliai || 11 || 10 |- | Sabonėliai || 3 || 0 |- | Senkeliškis || 0 || 0 |- | Skaistgiriai || 282 || 266 |- | Stalilioninė || 2 || 8 |- | Stanioniai || 40 || 35 |- | Šakiškiai || 29 || 22 |- | Šerpliškiai || 2 || 0 |- | Šeškai || 48 || 209 |- | Šiaudinė || 9 || 11 |- | Žaliapurviai || 0 || 0 |- | Teberešiškiai || 56 || 49 |- | Vanagiškiai || 13 || 11 |- | Varakiškiai || 2 || 2 |- | Voverinė || 13 || 19 |} Lisaks küladele on vallas ka mitmed [[huutor]]id: {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref>[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_05.htm?lang=lt#pane_r]. Lietuvos statistikos departamento, vaadatud 30.10.2016.</ref> |- | Kaukiškiai || 2 || 0 |- | Naujalaukis || 7 || 8 |- | Palėvenis || 0 || 0 |- | Senalaukis || 2 || 1 |- | Sendvaris || 4 || 5 |- | Siteniai || 5 || 10 |} == Viited == {{viited}} {{Panevėžysi rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Panevėžysi rajoon]] qx5g9y8p9kk6ayuxoflln4840pszitt Izmail Korostovets 0 4110 18666 2022-01-28T16:51:41Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Izmail Vl. Korostovets.jpg|pisi|Izmail Korostovets (1907)]] '''Izmail Vladimirovitš Korostovets''' ([[vene keel]]es Измаил Владимирович Коростовец; [[13. juuli]]<ref name="EE"/> ([[vkj]] 1. juuli) [[1863]] – [[19. märts]] [[1933]] [[Poznań]]<ref>Endine Eestimaa kuberner I. W. Korostowets, Postimees nr.74, 29. märts 1933, [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s133432&con=0&bdragx=116&bdragy=151&edragx=177&edragy=202, lk.1]</ref>) oli Ve...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Izmail Vl. Korostovets.jpg|pisi|Izmail Korostovets (1907)]] '''Izmail Vladimirovitš Korostovets''' ([[vene keel]]es Измаил Владимирович Коростовец; [[13. juuli]]<ref name="EE"/> ([[vkj]] 1. juuli) [[1863]] – [[19. märts]] [[1933]] [[Poznań]]<ref>Endine Eestimaa kuberner I. W. Korostowets, Postimees nr.74, 29. märts 1933, [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s133432&con=0&bdragx=116&bdragy=151&edragx=177&edragy=202, lk.1]</ref>) oli [[Venemaa Keisririik|Venemaa]] sõjaväelane ja riigitegelane. Ta lõpetas 1884 [[paažikorpus]]e [[Peterburi]]s ja asus 1885 ohvitserina teenima [[Preobraženski polk]]u. 1904. aastast polkovnik (hiljem [[kindralmajor]]), [[Kuramaa kubermang]]u asekuberner [[20. september|20. septembrist]] [[1903]] kuni 27. juulini 1907, [[Eestimaa tsiviilkuberner]] [[11. juuli]]st [[1907]] kuni [[1915]] ja [[senaator]]. Esimese maailmasõja puhkemise järel hakati Venemaa keisririigis saksapäraseid kohanimesid asendama venepärastega, nt Peterburi nimetati ümber Petrogradiks. 7. oktoobril 1914. aastal otsustas [[Tallinna linnavolikogu|Tallinna Linnavolikogu]] kuberner Izmail Korostovetsi pealekäimisel muuta linna senine ametlik nimi Revel vanade vene [[Leetopiss|letopiss]]ide järgi Kolõvaniks <ref>[http://www.polismtu.ee/wp-content/uploads/2021/02/Omavalitsustegelased_trykki_2018.pdf EESTI KOHALIK OMAVALITSUS JA LIIDUD 100], lk 21</ref>. Tema abikaasa Maria Karlovna oli pärit [[Bock]]ide suguvõsast [[Liivimaa kubermang]]ust.<ref>Kuberner Korostovets ja novgorodlaste retked Eestimaale, Maa Hääl : maarahva ajaleht, nr. 40, 4 aprill 1938, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=maahaal19380404.2.20# lk. 4]</ref> Pärast 1917. aasta revolutsioone asus ta ümber Poolasse<ref>[https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1933/01/07/2 Maruwenestaja-kuberner peab end heategijaks.], Postimees (1886-1944), nr. 5, 7 jaanuar 1933</ref>. ==Autasud== *[[Püha Stanislavi orden]]i III järk (1895) *Saksamaa [[Punase Kotka orden]] IV järk *[[Aleksander II]] ja [[Nikolai II]] nimetähed *Taani [[Dannebrogi ordu]] autäht *Pärsia Lõvi ja päikese 2. klassi orden *Prantsuse [[Auleegioni orden]] *[[Püha Anna orden]]i II järk (1906) *[[Püha Vladimiri orden]]i IV järk (1908) *Suurbritannia [[Kuningliku Victoria Ordu]] rüütel-komandör (auliige), 10. juuni 1908<ref>The Edinburgh Gazette, 19. juuni 1908 [http://www.edinburgh-gazette.co.uk/issues/12048/pages/663/page.pdf lk. 663]</ref> *Püha Vladimiri ordeni III järk (1910) *Püha Stanislavi ordeni I järk (1912) *Püha Anna ordeni I järk (1915)<ref>Uus Eestimaa kuberner, Päewaleht, nr. 162, 19 juuli 1907, [http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=paevalehtew19070719&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA----------# lk. 3]</ref> ==Viited== {{viited|allikad= <ref name="EE">[[Eesti entsüklopeedia]]. Tallinn, [[Valgus (kirjastus)|Valgus]], 1990. Lk 65</ref> }} ==Välislingid== *Arciszewski, N: [http://dea.nlib.ee/image.php?pid=s155024&con=0&bdragx=33&bdragy=79&edragx=119&edragy=212 Maruvenestaja-kuberner peab end heategijaks. Tallinna Korostovets elab Poznanis ja jutustab oma mälestusi. On usus, et jättis eestlastele häid mälestusi.], Postimees nr.5, 7. jaanuar 1933, lk.1 *[http://muuseum.haapsalu.ee/index.php?lk=11221&show=11275#pealkiri Mineviku varjud: Kuberner Korostovets], ''[[Lääne Sõna]]'', 6. jaanuar 1944 {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Konstantin Sokratovitš Starõnkevitš|Konstantin Starõnkevitš]] | nimi=[[Kuramaa kubernerid|Kuramaa asekuberner]] | aeg=[[1903]]–[[1907]] | järgnev=Vürst [[Nikolai Dmitrijevitš Kropotkin|Nikolai Kropotkin]]}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Pjotr Petrovitš Bašilov|Pjotr Bašilov]] | nimi=[[Eestimaa kubernerid|Eestimaa tsiviilkuberner]] | aeg=[[1907]]–[[1915]] | järgnev= [[Pjotr Vladimirovitš Verjovkin|Pjotr Verjovkin]]}} {{lõpp}} {{DEFAULTSORT:Korostovets, Izmail Vladimirovitš}} [[Kategooria:Venemaa keisririigi poliitikud]] [[Kategooria:Venemaa keisririigi sõjaväelased]] [[Kategooria:Vene Eestimaa kubernerid]] [[Kategooria:Sündinud 1863]] [[Kategooria:Surnud 1933]] 1qjdjs0wepp1uqetivg34duhzxwwhc2 Halli laht 0 4111 18667 2022-01-28T16:53:42Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Map indicating Hall Basin, Nunavut, Canada.png|thumb|Halli laht]] '''Halli laht''' (inglise ''Hall Basin'') on [[väin]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]]s [[Gröönimaa]] ja [[Kanada]] põhjapoolseima saare [[Ellesmere]]'i vahel. See ühendab [[Kennedy väin]]a [[Robesoni väin]]aga ja on [[Narese väin]]a osa. Halli laht sai nime ameerika polaaruurija [[Charles Francis Hall]]i auks. Väin nimetati [[laht|laheks]], sest esialgu arvati, et tegemist ongi lahega....' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Map indicating Hall Basin, Nunavut, Canada.png|thumb|Halli laht]] '''Halli laht''' (inglise ''Hall Basin'') on [[väin]] [[Põhja-Jäämeri|Põhja-Jäämere]]s [[Gröönimaa]] ja [[Kanada]] põhjapoolseima saare [[Ellesmere]]'i vahel. See ühendab [[Kennedy väin]]a [[Robesoni väin]]aga ja on [[Narese väin]]a osa. Halli laht sai nime ameerika polaaruurija [[Charles Francis Hall]]i auks. Väin nimetati [[laht|laheks]], sest esialgu arvati, et tegemist ongi lahega. Kõige laiemas kohas on Halli laht 178 km lai. ==Välislingid== *[http://www.arcticphoto.co.uk/supergal/ce/ce01/ce0107-12.htm Halli lahe pilt] {{Coordinate |type=waterbody |region=CA-NU}} [[Kategooria:Põhja-Jäämere lahed]] [[Kategooria:Kanada lahed]] [[Kategooria:Gröönimaa lahed]] gmr446y6896e2jtz4mprrjpbkuc7hq6 Mandaat 0 4112 18668 2022-01-28T16:55:22Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}} '''Mandaat''' on [[saadik]]ule antud volitus esindada ja kaitsta [[valija]]te huve. Mandaat on ka [[valimisringkond|valimisringkonnale]] eraldatud saadikukoht. [[Kategooria:Valimised]]' wikitext text/x-wiki {{ToimetaAeg|kuu=detsember|aasta=2007}} '''Mandaat''' on [[saadik]]ule antud volitus esindada ja kaitsta [[valija]]te huve. Mandaat on ka [[valimisringkond|valimisringkonnale]] eraldatud saadikukoht. [[Kategooria:Valimised]] r80akisj5muc38az3uvzd4rszoufjwh Stiilivõtted 0 4113 18669 2022-01-28T16:56:18Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=märts}} '''Stiilivõtted''' on võtted, mis aitavad teksti mõjusust suurendada. Nendeks võivad olla häälikused efektid või eriline lausestus. Stiilivõtete abil on võimalik nähtust kas paremas või halvemas valguses näidata. Stiilikujundeid liigitatakse: * Lausekujundid: retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordus jt; * Kõnekujundid: epiteet, võrdlus, metafoor jt; * Kõlakujundid: alliteratsioon, assonants, r...' wikitext text/x-wiki {{Toimeta|lisaja=Adeliine|aasta=2019|kuu=märts}} '''Stiilivõtted''' on võtted, mis aitavad teksti mõjusust suurendada. Nendeks võivad olla häälikused efektid või eriline lausestus. Stiilivõtete abil on võimalik nähtust kas paremas või halvemas valguses näidata. Stiilikujundeid liigitatakse: * Lausekujundid: retooriline küsimus, pöördumine, hüüatus, kordus jt; * Kõnekujundid: epiteet, võrdlus, metafoor jt; * Kõlakujundid: alliteratsioon, assonants, riim. '''Lausekujundid''' on keelelised väljendusvahendid ja võtted, mille abil saavutatakse eripärane lauseehitus või -tähendus. * Retooriline pöördumine on tundeline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate vms poole. * Retooriline hüüatus on hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus. * Retooriline küsimus on tunderõhuline küsimus, millele ei oodata vastust. * Kordamine võib anda väga mõjusa efekti. Seda demagoogiavõtet kasutatakse nii reklaamides kui ka poliitikas. '''Kõnekujundid''' on sõnade ja väljendite kasutamine ülekantud tähenduses. * Epiteet on kirjeldav täiend, mis väljendab põhisõna omadust või tunnust, kõneleja emotsionaalset suhtumist. * Võrdlus on millegi või kellegi kõrvutamine mingi ühistunnuse alusel. Võrdlus on tugevretooriline relv, see kujundab hoiakuid. * Metafoor ehk ülekanne on ühele nähtusele või objektile kuuluvate omaduste ülekandmineteisele sarnasuse alusel. '''Kõlakujundid''' põhinevad kahe või enama sõna, hääliku, häälikuühendi kooskõlal. Heakõlalisust nimetatakse eufooniaks, ebakõla kakofooniaks. * Alliteratsioon on sama kaashääliku kordus sõna alguses. * Assonants on sama täishääliku kordus sõna alguses. Assonantsi ja alliteratsiooni võib kasutada ka koos. * Riim on sõna või sõnaosade reeglipärane kordus, kahe või mitme värsirea häälikuline kokkukõla. == Viited == {{viited}} <ref>{{Raamatuviide|autor=[[Katrin Aava]]|pealkiri=Veenmiskunst|aasta=2003|koht=Tallinn|kirjastus=Avita|lehekülg=}}</ref> p9phgc4m70gn0yyaizhpmp1tnakcef0 Pintsaklipslased 0 4114 18670 2022-01-28T18:09:01Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{See artikkel|räägib seriaalist; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Yuppie]]}} {{seriaal | nimi = Pintsaklipslased | originaalnimi = Suits | pilt = Suits Logo.png | pildiallkiri = | žanr = [[draama]] | autor = [[Aaron Korsh]] | põhineb = | lavastaja = | tunnusmuusika = [[Ima Robot]]<br />"Greenback Boogie" | peaosades = [[Gabriel Macht]]<br />[[Rick Hoffman]]<br />[[Sarah Rafferty]]<br />[[Patrick J. Adams]]<br />[[Meghan Markle]]<br />[[Gina Torres]] | üldhelilooj...' wikitext text/x-wiki {{See artikkel|räägib seriaalist; üldmõiste kohta vaata artiklit [[Yuppie]]}} {{seriaal | nimi = Pintsaklipslased | originaalnimi = Suits | pilt = Suits Logo.png | pildiallkiri = | žanr = [[draama]] | autor = [[Aaron Korsh]] | põhineb = | lavastaja = | tunnusmuusika = [[Ima Robot]]<br />"Greenback Boogie" | peaosades = [[Gabriel Macht]]<br />[[Rick Hoffman]]<br />[[Sarah Rafferty]]<br />[[Patrick J. Adams]]<br />[[Meghan Markle]]<br />[[Gina Torres]] | üldhelilooja = [[Christopher Tyng]] | riik = [[Ameerika Ühendriigid]] | keel = [[inglise keel|inglise]] | hooaegu = 9 | jagusid = 134 | tegevprodutsent = | võttekoht = [[Toronto]] | kestus = 42 minutit | operaator = | tootja = Untitled Korsh Company<br />Hypnotic Films & Television<br />Universal Cable Productions<br />Open 4 Business Productions | levitaja = | kanal = {{Riigi ikoon|USA}} [[USA Network]] | pildiformaat = [[1080i]] (16:9 HDTV) | heliformaat = Dolby Digital 5.1 | esmalinastus = 23.juuni 2011 | viimane_linastus = 25.september 2019 | eesti_kanal = {{Riigi ikoon|Eesti}} [[ETV+]] | seotud = | imdb_id = 1632701 | filmiveebi_id = 566 }} '''"Pintsaklipslased"''' ([[Inglise keel|inglise]] "'''Suits'''") on [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] draamasari, mille on loonud [[Aaron Korsh]]. Eestis on sarja näidanud [[ETV+]]. == Sisu == Sarja tegevus toimub väljamõeldud advokaadibüroos [[New York|New Yorgis]] ja jälgib sealsete töötajate argipäeva.<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=https://www.netflix.com/ee/title/70195800|Pealkiri=Suits|Väljaanne=Netflix|Aeg=|Kasutatud=22.07.2019}}</ref> == Osatäitjad == * [[Gabriel Macht]] – Harvey Specter * [[Patrick J. Adams]] – Michael "Mike" Ross * [[Rick Hoffman]] – Louis Litt * [[Meghan Markle]] – Rachel Zane * [[Sarah Rafferty]] – Donna Paulsen * [[Gina Torres]] – Jessica Pearson * [[Amanda Schull]] – Katrina Bennett * [[Dulé Hill]] – Alex Williams * [[Katherine Heigl]] – Samantha Wheeler == Viited == {{viited}} == Välislingid == * [[imdbtitle:1632701|"Pintsaklipslased"]] andmekogus [[Internet Movie Database|IMDb]] (inglise) [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide draamasarjad]] [[Kategooria:USA Networki telesaated]] s1pw2skdt274wewz8jpd9iqbyvce9s5 Armastuse lugu 0 4115 18671 2022-01-28T18:09:53Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{See artikkel| räägib raamatust; filmi kohta vaata artiklit [[Armastuse lugu (film 1970)]]; muusikapala ja laulu kohta vaata artiklit [[(Where Do I Begin?) Love Story]]}} '''"Armastuse lugu"''' ([[inglise keel|inglise]] "Love Story") on [[1970]]. aastal ilmunud [[Erich Segal]]i teos. [[Eesti keel]]es ilmus teos 1972. aastal kirjastuse [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1992. aastal kirjastuse [[PAF]] ja 2016. aastal kirjastuse [[Tammerraamat]] väljaandel. Teose tõ...' wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib raamatust; filmi kohta vaata artiklit [[Armastuse lugu (film 1970)]]; muusikapala ja laulu kohta vaata artiklit [[(Where Do I Begin?) Love Story]]}} '''"Armastuse lugu"''' ([[inglise keel|inglise]] "Love Story") on [[1970]]. aastal ilmunud [[Erich Segal]]i teos. [[Eesti keel]]es ilmus teos 1972. aastal kirjastuse [[Perioodika (kirjastus)|Perioodika]], 1992. aastal kirjastuse [[PAF]] ja 2016. aastal kirjastuse [[Tammerraamat]] väljaandel. Teose tõlkis [[Katrin Kiik|Katrin Hiedel]]. Raamatu "Armastuse lugu" järg "[[Oliveri lugu]]" ilmus [[1977]]. aastal. Aastal 1970 valmis raamatu põhjal film "[[Armastuse lugu (film 1970)|Armastuse lugu]]". Filmi stsenaariumi kirjutas Erich Segal, lavastas [[Arthur Hiller]]. == Vaata ka == *[[Love Story]] *"[[(Where Do I Begin?) Love Story]]" *"[[Oliver ja Jennifer]]" [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide romaanid]] [[Kategooria:1970. aasta kirjandusteosed]] aulv7rct4uti1ptrwnagfn4mvo4cf4a Kaukaasia tiibpähklipuu 0 4116 18672 2022-01-28T18:13:18Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Kaukaasia tiibpähklipuu | värvus = taimed | pilt = Pterocarya fraxinifolia.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = | sugukond = [[Pähklipuulised]] ''Juglandaceae'' | perekond = ''[[Pterocarya]]'' | liik ='''Kaukaasia tiibpähklipuu''' | binaarne...' wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Kaukaasia tiibpähklipuu | värvus = taimed | pilt = Pterocarya fraxinifolia.jpg | riik = [[Taimed]] ''Plantae'' | hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' | klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' | selts = | sugukond = [[Pähklipuulised]] ''Juglandaceae'' | perekond = ''[[Pterocarya]]'' | liik ='''Kaukaasia tiibpähklipuu''' | binaarne = '' Pterocarya fraxinifolia''}} '''Kaukaasia tiibpähklipuu''' (''Pterocarya fraxinifolia'') on [[Pähklipuulised|pähklipuuliste]] sugukonda kuuluv taimeliik. Taim on kantud [[Eesti ohustatud liikide punane nimestik|Eesti ohustatud liikide punasesse nimestikku]].<ref>[https://elurikkus.ee/lists/speciesListItem/list/drt101459479 Eesti punane nimestik], eElurikkus (vaadatud 27.07.2019)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{Elurikkus}} [[Kategooria:Eesti taimed]] [[Kategooria:Pähklipuulised]] nj7p7ti7u0m24ojf9rnzi7tvcjo42nt Tiia Haverinen 0 4117 18673 2022-01-28T18:14:51Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Tiia Haverinen''' (sünninimi '''Ilmanen'''; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1990]]) on soome näitleja. Ta mängis sarjas "[[Varjatud elud]]" [[2007]]–[[2008]] [[Sofia Salin]]it ja sarjas "[[Kodutänav (seriaal)|Kodutänav]]" [[2009]]–[[2011]] Susanna Blomi. Ta õppis varem koos [[Juha Karhu]] ja [[Sara Lohiniva]]ga, väljenduskunsti kallakuga [[Kallio Gümnaasium]]is ja pärast seda [[Vantaa]]s [[Sotunki Gümnaasium]]is, mille lõpetas 2010. aastal....' wikitext text/x-wiki '''Tiia Haverinen''' (sünninimi '''Ilmanen'''; sündinud [[21. september|21. septembril]] [[1990]]) on soome näitleja. Ta mängis sarjas "[[Varjatud elud]]" [[2007]]–[[2008]] [[Sofia Salin]]it ja sarjas "[[Kodutänav (seriaal)|Kodutänav]]" [[2009]]–[[2011]] Susanna Blomi. Ta õppis varem koos [[Juha Karhu]] ja [[Sara Lohiniva]]ga, väljenduskunsti kallakuga [[Kallio Gümnaasium]]is ja pärast seda [[Vantaa]]s [[Sotunki Gümnaasium]]is, mille lõpetas 2010. aastal. Tema koolikaaslased Juha Karhu ja Sara Lohiviva mängisid sarjas Varjatud elud [[Oona Kiviranta]]t ja [[Niko Vainio]]t. Samas sarjas [[Aino Kaukovaara]]t mängiv [[Janna Ilmanen]] on Tiia noorem õde. ==Välislingid== *[http://img.mtv3.fi/mn_kuvat/mtv3/ohjelmat/salatut_elamat/henkilot_2007/453012.jpg Foto] {{DEFAULTSORT:Ilmanen, Tiia}} [[Kategooria:Soome telenäitlejad]] [[Kategooria:Sündinud 1990]] l0f5yukehc44y5cqdjdrf1ix0d2cey7 Saksamaa veinipiirkonnad 0 4118 18674 2022-01-28T18:17:54Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[File:Saksamaa veinipiirkonnad.jpg|400px|thumb|Saksamaa veinipiirkonnad]] ==Saksamaa veinide klassifitseerimine== '''Saksamaa veinipiirkondasid''' klassifitseeritakse vastavalt kvaliteediklassidele. Neli peamist kvaliteediklassi on: # Lauavein (''Tafelwein'') # Maavein (''Landwein'') # Kvaliteetvein kindlast kasvupiirkonnast (''Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete'' ehk ''QbA'') # Kvaliteetvein lisaklassiga ehk predikaatveinid (''Prädikatswein'') Saksamaa veinipii...' wikitext text/x-wiki [[File:Saksamaa veinipiirkonnad.jpg|400px|thumb|Saksamaa veinipiirkonnad]] ==Saksamaa veinide klassifitseerimine== '''Saksamaa veinipiirkondasid''' klassifitseeritakse vastavalt kvaliteediklassidele. Neli peamist kvaliteediklassi on: # Lauavein (''Tafelwein'') # Maavein (''Landwein'') # Kvaliteetvein kindlast kasvupiirkonnast (''Qualitätswein bestimmter Anbaugebiete'' ehk ''QbA'') # Kvaliteetvein lisaklassiga ehk predikaatveinid (''Prädikatswein'') Saksamaa veinipiirkonnad, kus on lubatud toota ''QbA-'' ja [[predikaatvein]]e, jagatakse nelja kategooriasse. Pindala poolest kõige suurem kategooria on ''Anbaugebiet'' ('kasvupiirkond'). Suuruselt järgmine on ''Bereich'' ('piirkond'). Üks veinipiirkond ehk kasvupiirkond (''Anbaugebiet'') sisaldab mitmeid alampiirkondasid (''Bereich''). Suuruselt kolmandat veinipiirkonda nimetatakse ''Großlage'' ('suurala'). Üks ''Großlage'' sisaldab paljusid viinamarjaistandusi. Kõige väiksem kategooria on ''Einzellage'' ('üksikala') ja selle puhul on tegemist üksiku viinamarjaistandusega. Saksamaal on ka teatud hulk viinamarjaistandusi, mis ei kuulu ühegi ''Großlage'' alla. Selliseid viinamarjaistandusi nimetatakse saksa keeles ''großlagenfrei'', samas kõik viinamarjaistandused kuuluvad alati mõne ''Bereich''<nowiki/>'i ja ''Anbaugebiet''<nowiki/>'i koosseisu. ==Lühiülevaade Saksamaa veinipiirkondadest== Saksamaal on ühtekokku 13 suuremat veinipiirkonda (''Anbaugebiet'') pindalaga ühtekokku 102 000 [[hektar]]it. {|class="wikitable sortable" !Regiooni nimi!!Pindala (hektarites)!!class="unsortable"|Kirjeldus |- |[[Ahri veinipiirkond|Ahr]]||558||Piirkond on nime saanud Reini lisajõe järgi. Seal toodetakse peamiselt punast veini. Populaarseim veinisort on Spätburgunder ehk Pinot Noir. |- |Mittelrhein ehk Kesk-Reini piirkond||461|| Paikneb Reini jõe keskosas ja jääb Rheingau ja Moseli veinipiirkonna vahele. |- |[[Moseli veinipiirkond | Mosel]]||9024||Mosel on üks Saksamaa kuulsamaid veinipiirkondasid. Eriti hinnatud on selles piirkonnas toodetud [[Riisling | Rieslingi]] veinid. |- |[[Rheingau veinipiirkond | Rheingau]]||3125|| Peamine viinamarjasort, mida seal kasvatatakse, on[[Riisling | "Riesling",]] ajaloolistele dokumentidele tuginedes on[[Riisling | "Rieslingi"]] viinamarjasort just sellest piirkonnast pärit. Seal piirkonnas puuduvad suurtootjad ja seal toodetakse vaid tipptasemel kvaliteetveini. |- |Nahe||4155||Tegemist on Nahe ja Reini suubumisaladel paikneva piirkonnaga. |- |Rheinhessen||26444||Tegemist on suurima Saksamaa veinipiirkonnaga ja seal toodetakse palju mahuveine. Viinamarjadest kasvatatakse seal selliseid sorte nagu "Müller-Thurgau",[[Riisling | "Riesling"]] ja "Dornfelder". |- |Pfalz||23461||Tegemist on suuruselt teise veinipiirkonnaga Saksamaal. |- |[[Hessische Bergstrasse]]||439||Väike veinipiirkond Hesseni liidumaal. |- |[[Frangimaa veinipiirkond ]]||6063||Ainus veinipiirkond Baierimaal. |- | [[Badeni veinipiirkond | Baden]] ||15906||Saksamaa lõunapoolseim veinipiirkond. Kasvatatavatest viinamarjadest on siin esindatud "Spätburgunder", "Müller-Thurgau" ja "Grauburgunder". |- |[[Württemberg]]||11511||Tegemist on suuruselt neljanda veinipiirkonnaga Saksamaal. Erinevalt teistest Saksamaa veinipiirkondadest toodetakse siin enamalt jaolt punast veini. Samuti teeb piirkonna eriliseks see, et siin on väga palju väiketootjaid. Kvaliteetveini toodetakse selles piirkonnas siiski suhteliselt vähe. |- |[[Saale-Unstrut]]||685||Üks kahest endise Ida-Saksamaa alal asuvast veinipiirkonnast. Tegemist on Saksamaa kõige põhjapoolsema veinipiirkonnaga. |- |[[Saksimaa|Sachsen]] (Saxony)||462||Üks kahest endise Ida-Saksamaa alal asuvast veinipiirkonnast. Piirkond asub Elbe jõe ääres. |} ==Saksamaa veinipiirkondade alampiirkonnad== 2010. aasta seisuga oli 13 veinikasvatuspiirkonna kohta kokku 41 alampiirkonda (''Bereich''), 160 suurala (''Großlage'') ja 2 632 viinamarjaistandust (''Einzellage''). ===Ahr=== Ahri veinipiirkonnas asub 1 '''alampiirkond''' ja 1 veinikasvatamise suurala. ;'''Walporzheim/Ahrtal''' *Klosterberg ===Baden=== Badeni veinipiirkonnas on 9 '''alampiirkonda''' ja 16 veinikasvatamise suurala. ;'''Badische Bergstraße''' *Hohenberg *Mannaberg *Rittersberg *Stiftsberg ;'''Bodensee''' *Sonnenufer ;'''Breisgau''' *Burg Lichteneck *Burg Zähringen *Schutterlindenberg ;'''Kaiserstuhl''' *Vulkanfelsen ;'''Kraichgau''' ;'''Markgräflerland''' *Attilafelsen *Burg Neuenfels *Lorettoberg *Vogtei Rötteln ;'''Ortenau''' *Fürsteneck *Schloss Rodeck ;'''Tauberfranken''' *Tauberklinge ;'''Tuniberg''' ===Frangimaa=== Frangimaa veinipiirkond jaguneb kolmeks '''alampiirkonnaks''' ja 22 veinikasvatamise suuralaks. Lisaks on seal kaks ''großlagenfrei'' viinamarjaistandust. ;'''Maindreieck''' *Burg *Engelsberg *Ewig Leben *Hofrat *Honigberg *Kirchberg *Marienberg *Markgraf Babenberg *Ölspiel *Ravensburg *Roßtal *Teufelstor ;'''Mainviereck''' *Heiligenthal *Reuschberg ;Steigerwald *Burgweg-Franken *Herrenberg *Kapellenberg *Schild *Schlossberg *Schlosstück ===Hessische Bergstraße=== Hessische Bergstraße veinipiirkond jaguneb kaheks '''alampiirkonnaks''' ja 3 veinikasvatamise suuralaks. ;'''Starkenburg''' *Rott *Schlossberg *Wolfsmagen ;'''Umstadt''' ===Mittelrhein=== Mittelrheini veinipiirkond jaguneb kaheks '''alampiirkonnaks''' ja 12 veinikasvatamise suuralaks. ;Loreley *Burg Hammerstein *Burg Rheinfels *Gedeonseck *Schloss Herrenberg *Lahntal *Loreleyfelsen *Marksburg *Schloss Reichenstein *Schloss Schönburg *Schloss Stahleck ;Siebengebirge *Petersberg ===Mosel=== Moseli veinipiirkond jaguneb kuueks '''alampiirkonnaks''' ja 19 veinikasvatamise suuralaks. ;'''Bernkastel''' *Badstube *Kurfürstlay *Michelsberg *Münzlay *Nacktarsch *Probstberg *St. Michael *Schwarzlay *Vom Heißen Stein ;'''Burg Cochem''' *Goldbäumchen *Gradschaft *Rosenhang *Schwarze Katz *Weinhex ;'''Moseltor''' *Schloss Bübinger ;'''Obermosel''' *Gipfel *Königsberg ;'''Ruwertal''' *Römerlay ;'''Saar''' *Scharzberg ===Nahe=== Nahe veinipiirkond sisaldab ühte '''alampiirkonda''' ja 9 veinikasvatamise suurala. ;'''Nahetal''' *Burgweg-Nahe *Kronenberg *Paradiesgarten *Pfarrgarten *Rosengarten *Schlosskapelle *Sonnenborn ===Palatinate=== Palatinate veinipiirkond jaguneb kaheks '''alampiirkonnaks''' ja 25 veinikasvatamise suuralaks. ;'''Mittelhaardt-Deutsche Weinstraße''' *Feuerberg *Gradenstück *Hochmess *Hofstück *Höllenpfad *Honigsäckel *Kobnert *Mariengarten *Meerspinne *Pfaffengrund *Rebstöckel *Rosenbühl *Schenkenböhl *Schnepfenflug an der Weinstraße *Schnepfenflug vom Zellertal *Schwarzerde ;'''Südliche Weinstraße''' *Bischofskreuz *Guttenberg *Herrlich *Kloster Liebrauenberg *Königsgarten *Mandelhöhe *Ordensgut *Schloss Ludwigshöhe *Trappenberg ===Rheingau=== Rheingau veinipiirkond sisaldab ühte '''alampiirkonda''' ja 10 veinikasvatamise suurala. ;'''Johannisberg''' *Burgweg-Rheingau *Daubhaus *Deutelsberg *Erntebringer *Gottesthal *Heiligenstock *Honigberg *Mehrhölzchen *Steil *Steinmächer ===Rheinhessen=== Rheinhesseni veinipiirkond jaguneb kolmeks '''alampiirkonnaks''' ja 24 veinikasvatamise suuralaks. ;'''Bingen''' *Abtey *Adelberg *Kaiserpfalz *Kurfürstenstück *Rheingrafenstein *Sankt Rochuskapelle ;'''Nierstein''' *Auflangen *Domherr *Güldenmorgen *Gutes Domtal *Krötenbrunnen *Petersberg *Rehbach *Rheinblick *Sankt Alban *Spiegelberg *Vogelsgärten ;'''Wonnegau''' *Bergkloster *Burg Rodenstein *Domblick *Gotteshilfe *Liebfrauenmorgen *Pilgerpfad *Sybillinenstein ===Saale-Unstrut=== Saale-Unstruti veinipiirkond jaguneb kaheks '''alampiirkonnaks''' ja 5 veinikasvatamise suuralaks. ;Schlossneuenburg *Blütengrund *Göttersitz *Kelterberg *Schweigenberg ;Thüringen *Mark Brandenburg ===Saksimaa=== Saksimaa veinipiirkond jaguneb kolmeks'''alampiirkonnaks''' ja 4 veinikasvatamise suuralaks. ;Dresden *Elbhänge *Lößnitz ;Elstertal ;Meißen *Schloss-Weinberg *Spaargebirge ===Württemberg=== Württembergi veinipiirkond jaguneb kuueks '''alampiirkonnaks''' ja 17 veinikasvatamise suuralaks. ;'''Bayerischer Bodensee''' *Lindauer Seegarten ;'''Kocher-Jagst-Tauber''' *Kocherberg *Tauberberg ;'''Oberer Neckar''' ;'''Remstal-Stuttgart''' *Hohenneuffen *Kopf *Sonnenbühl *Wartbühl *Weinsteige ;'''Württembergisch Bodensee''' ;'''Württembergisch Unterland''' *Heuchelberg *Kirchenweinberg *Lindelberg *Salzberg *Schalkstein *Schozachtal *Staufenberg *Stromberg *Wunnenstein ==Vaata ka== * [[Saksamaa veinid]] ==Välislingid== * [http://www.veiniguru.ee/meie-veinid/saksamaa.html "Saksamaa veinid", Veiniguru], veebruar 2014 [[Kategooria:Veinipiirkonnad]] hlio5e1z1snto3j5p5djafixrtqznmm Potštát 0 4119 18675 2022-01-28T18:19:04Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Potštát | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Potštát | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bodenstadt | pilt = Potstat 01.JPG | pildiallkiri = Potštáti keskväljak | lipp = Flag_of_Potštát.svg | lipu_link = [[Potštáti lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Potštát.svg | vapi_link = [[Potštáti vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Potštát''' ([[saksa keel]]es ''Bodenstadt'') on linn [[Tšehhi]]s Olomouc...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Potštát | hääldus = | nimi1_keel = tšehhi | nimi1 = Potštát | nimi2_keel = saksa | nimi2 = Bodenstadt | pilt = Potstat 01.JPG | pildiallkiri = Potštáti keskväljak | lipp = Flag_of_Potštát.svg | lipu_link = [[Potštáti lipp]] | vapp = Coat_of_arms_of_Potštát.svg | vapi_link = [[Potštáti vapp]] | pindala = | elanikke = | asendikaart = Tšehhi }} '''Potštát''' ([[saksa keel]]es ''Bodenstadt'') on linn [[Tšehhi]]s [[Olomouci maakond|Olomouci maakonnas]] [[Přerovi ringkond|Přerovi ringkonnas]]. Potštát asub [[Přerov]]ist 25 km kirdes ja [[Olomouc]]ist ligikaudu 29 km idas. Potštáti on esmamainitud aastatel [[1318]]–[[1322]].<ref>[https://www.potstat.cz/historie Historie a současnost] Město Potštát</ref> Potštáti vanalinn on alates [[2003]]. aastast ajalooline linnakaitseala.<ref>[https://pamatkovykatalog.cz/potstat-mestska-pamatkova-zona-7665254 Potštát - městská památková zóna] Národní památkový ústav</ref> == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Tšehhi linnad]] [[Kategooria:Olomouci maakond]] giyjziq5fgiqawb7orhovyx0bs8cl7r Salme Kirotar 0 4120 18676 2022-01-28T18:22:31Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{See artikkel| räägib saksa keele õpetajast; näitleja kohta vaata artiklit [[Salme Liiv (näitleja)]]}} '''Salme Kirotar''' (kuni 1939. aastani '''Salme Liiv'''; [[30. juuli]] [[1909]] [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Harjumaa]] – [[28. veebruar]] [[1974]] [[Tartu]]) oli eesti keeleteadlane. Ta õppis 1928–1933 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas (matrikli nr 9142), lõpetas ''[[cum laude]]''. 1938–1939 täiendas end [[Southamptoni ülikool]...' wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib saksa keele õpetajast; näitleja kohta vaata artiklit [[Salme Liiv (näitleja)]]}} '''Salme Kirotar''' (kuni 1939. aastani '''Salme Liiv'''; [[30. juuli]] [[1909]] [[Rapla vald (Rapla kihelkond)|Rapla vald]], [[Harjumaa]] – [[28. veebruar]] [[1974]] [[Tartu]]) oli eesti keeleteadlane. Ta õppis 1928–1933 [[Tartu Ülikool]]i filosoofiateaduskonnas (matrikli nr 9142), lõpetas ''[[cum laude]]''. 1938–1939 täiendas end [[Southamptoni ülikool]]i juures. Ta oli 1934–1938 gümnaasiumiõpetaja, 1942–1950 Tartu Ülikooli saksa keele õpetaja, 1956–1957 õppeülesande täitja. "Saksa-eesti sõnaraamatu" autoreid. == Isiklikku == Ta oli [[Joosep Liiv]]i tütar ja abielus [[Voldemar Kirotar]]iga. {{JÄRJESTA:Kirotar, Salme}} [[Kategooria:Eesti õpetajad]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õppejõud]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli filosoofiateaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Sündinud 1909]] [[Kategooria:Surnud 1974]] 0pj9bqxirg4u825pe0a15y8ag2j6wwr Wolmar von Ungern 0 4121 18677 2022-01-28T18:57:06Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Wolmar von Ungern''' (umbes [[1500]] – enne [[1587]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vaimulik ja aadlik. Wolmar oli [[Georg von Ungern]]i poeg esimesest abielust. [[1520. aastad|1520. aastatel]] sai temast Saare-Lääne toomkapiitli liige ning [[1527]]. aastal ka toompraost. Isa püüdis temast teha ka Riia toompraosti, kuid edutult. Wolmar saatis oma isa reisil Rooma (aastatel [[1533]]–[[1534]]), kus too aga suri. [[1535]]. aastal naas...' wikitext text/x-wiki '''Wolmar von Ungern''' (umbes [[1500]] – enne [[1587]]) oli [[Saare-Lääne piiskopkond|Saare-Lääne piiskopkonna]] vaimulik ja aadlik. Wolmar oli [[Georg von Ungern]]i poeg esimesest abielust. [[1520. aastad|1520. aastatel]] sai temast Saare-Lääne toomkapiitli liige ning [[1527]]. aastal ka toompraost. Isa püüdis temast teha ka Riia toompraosti, kuid edutult. Wolmar saatis oma isa reisil Rooma (aastatel [[1533]]–[[1534]]), kus too aga suri. [[1535]]. aastal naasis Wolmar Liivimaale ja oli järgnevalt Riia peapiiskopi koadjuutori [[Wilhelm von Hohenzollern]]i teenistuses. Toompraosti kohast jäi ta aga [[1534]]. aastal ilma, kui Wilhelmi rivaal, Saare-Lääne piiskop [[Reinhold von Buxhövden]], selle konfiskeeris. [[1555]]. aasta paiku tõmbus Wolmar aktiivsest tegevusest tagasi ning elas oma perekonna valdustes [[Läti]]s. [[1570]]. aastal sündis tema abielust Margaretha Rostigeriga poeg Otto. Seejärel pole temast aga midagi teada, [[1587]]. aastast pärinevas dokumendis on aga tema abikaasat märgitud lesena; seega suri Wolmar 1570. ja 1587. aasta vahel. ==Kirjandus== *[[Rudolf von Ungern-Sternberg]] ja [[Carl Russwurm]]. ''Nachrichten über das Geschlecht Ungern-Sternberg. Erster Theil, Biographien.'' Breslau, 1875. Lk-d 193-195. {{JÄRJESTA:Ungern, Wolmar von}} [[Kategooria:Baltisakslased]] [[Kategooria:Ungern-Sternbergid|Wolmar]] ho5ycit9leokt0pxqftnwq4ad86rwik Mare Mauer 0 4122 18678 2022-01-28T18:58:52Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Mare Mauer''' (aastani 1967 '''Mare Põld'''; sündinud [[23. märts]]il [[1939]]) on eesti [[bibliograaf]] ja [[tõlkija]]. Aastatel 1946–1950 õppis ta [[Tallinna 14. Mittetäielik Keskkool|Tallinna 14. Mittetäielikus Keskkoolis]], 1950–1957 V. Kingissepa nimelises [[Tallinna 20. Keskkool]]is. 1962. aastal lõpetas E. Vilde nimelise [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] vene keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name="ery">[h...' wikitext text/x-wiki '''Mare Mauer''' (aastani 1967 '''Mare Põld'''; sündinud [[23. märts]]il [[1939]]) on eesti [[bibliograaf]] ja [[tõlkija]]. Aastatel 1946–1950 õppis ta [[Tallinna 14. Mittetäielik Keskkool|Tallinna 14. Mittetäielikus Keskkoolis]], 1950–1957 V. Kingissepa nimelises [[Tallinna 20. Keskkool]]is. 1962. aastal lõpetas E. Vilde nimelise [[Tallinna Pedagoogiline Instituut|Tallinna Pedagoogilise Instituudi]] vene keele ja kirjanduse õpetaja erialal.<ref name="ery">[http://ery.tlulib.ee/index.php?id=1406 Eesti raamatukogunduse biograafiline andmebaas. Mauer, Mare]</ref> Aastatel 1965–1968 töötas ajalehe [[Rahva Hääl]] toimetuses tõlgi ja kirjandusliku kaastöötajana. 1968. aastast töötas [[Eesti Rahvusraamatukogu]]s bibliograafiaosakonna vanembibliograafina, 1977. aastast infoosakonna peabibliograafina, 1992. aastast kunstide osakonna vanembibliograafina, 2000. aastast kunstide teabekeskuse teatri- ja filmisaali juhatajana.<ref name="ery" /><ref>[http://www.vanemuine.ee/vana_leht/print.php?sisu=uudis_edasi&mid=10&id=13860&lang=est Vanemuine. Suures majas avati näitus "Teater põhjavalguses", 07.01.2005]</ref> Ta on koostanud bibliograafianimestikke ja tõlkinud kirjandusteoseid vene ja prantsuse keelest. ==Tõlkeid== *[[Vladimir Levi]]. Kunst olla ise, tõlge vene keelest koos [[Vaime Kabur]]iga. Tallinn: Perioodika, 1983 *[[Vladimir Levi]]. Vestlus kirjades: psühhohügieenilised mõtisklused, tõlge vene keelest. Tallinn: Perioodika, 1986 *[[Vladimir Nabokov]]. Lužini kaitse, tõlge vene keelest ja järelsõna. [[Loomingu Raamatukogu]] 1990, nr 19/21 *[[Guy de Maupassant]]. Üks inimelu, tõlge prantsuse keelest. Tallinn: Perioodika, 1995 *[[Simone de Beauvoir]]. Teine sugupool, tõlge prantsuse keelest koos [[Anu Tõnnov]]iga. Tallinn: Vagabund, 1997 *[[David Lelait]]. Maria Callas, tõlge prantsuse keelest. Tallinn: Kunst, 2000 *[[Claudette Joannis]]. Sarah Bernhardt: lavakuninganna, tõlge prantsuse keelest. Tallinn: Kunst, 2002 ==Tunnustus== *1988 – [[Eesti NSV teeneline kultuuritegelane]] ==Viited== {{viited}} {{JÄRJESTA:Mauer, Mare}} [[Kategooria:Eesti tõlkijad]] [[Kategooria:Eesti bibliograafid]] [[Kategooria:Eesti NSV teenelised kultuuritegelased]] [[Kategooria:Sündinud 1939]] afltk4q0aakbfl4oht35ejlx4kh4000 Tempa–Suuresadama tee 0 4123 18679 2022-01-28T18:59:38Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Kuri bussipeatus.jpg|thumb|Tempa–Suuresadama tee Kuri külas, vaade Kuri bussipeatusele Suursadama poolt Tempa poole]] '''Tempa–Suuresadama tee''' (registrinumbriga 12104) on [[kõrvalmaantee]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa]] vallas. Tee pikkus on 6,6 km. Tee saab alguse [[Tempa]] külas [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]]l, kulgeb läbi [[Hellamaa (Hiiumaa)|Hellamaa]], [[Kuri küla|Kuri]] ja [[Sääre (Hiiumaa)|Sääre]] küla ja lõpeb [[Suursadam]]as. Katego...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Kuri bussipeatus.jpg|thumb|Tempa–Suuresadama tee Kuri külas, vaade Kuri bussipeatusele Suursadama poolt Tempa poole]] '''Tempa–Suuresadama tee''' (registrinumbriga 12104) on [[kõrvalmaantee]] [[Hiiumaa vald|Hiiumaa]] vallas. Tee pikkus on 6,6 km. Tee saab alguse [[Tempa]] külas [[Heltermaa–Kärdla–Luidja maantee]]l, kulgeb läbi [[Hellamaa (Hiiumaa)|Hellamaa]], [[Kuri küla|Kuri]] ja [[Sääre (Hiiumaa)|Sääre]] küla ja lõpeb [[Suursadam]]as. [[Kategooria:Eesti kõrvalmaanteed]] [[Kategooria:Hiiumaa vald]] a2976l1hqyvzpgi55t34tvjzarogodq Smeiļi 0 4124 18680 2022-01-28T19:00:23Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Smeiļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Smeiļi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Smeiļi''' on asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]. Küla asub valla keskosas. Smeiļi jääb valla- ja piirkonnakeskusest [[Vecpiebalga]]st 0,9 ning [[Riia]]st 129 kilomeetri kaugusele. Küla asub Vecpiebalga põhjapiiril ja on sellega faktiliselt kokku kasvanud. Aastal 2007 oli...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Smeiļi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Smeiļi | elanikke = | asendikaardi_pilt = }} '''Smeiļi''' on asula [[Läti]]s [[Vecpiebalga piirkond|Vecpiebalga piirkonnas]] [[Vecpiebalga vald|Vecpiebalga vallas]]. Küla asub valla keskosas. Smeiļi jääb valla- ja piirkonnakeskusest [[Vecpiebalga]]st 0,9 ning [[Riia]]st 129 kilomeetri kaugusele. Küla asub Vecpiebalga põhjapiiril ja on sellega faktiliselt kokku kasvanud. Aastal 2007 oli külas 6 elanikku.<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=48264 Vietvārdu datubāze]</ref> == Viited == {{viited}} {{Vecpiebalga vald}} [[Kategooria:Vecpiebalga piirkonna külad]] q6i3nguwe7bk1d58vobhvvgo6dczz0b Kari Meronen 0 4125 18681 2022-01-28T19:01:14Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Kari Meronen''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1947]] [[Helsingi]]s) on [[Soome]] endine [[poks]]ija. Meronen oli kokku neljakordne 1965. aastal Soome meister – [[Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalus]] (kuni 51 kg) 1965. aastal, [[Kukk-kaal (poks)|kukk-kaalus]] (kuni 54 kg) 1966. aastal, [[Sulgkaal (poks)|sulgkaalus]] (kuni 57 kg) 1967. aastal ja [[I kergekeskkaal (poks)|I kergekeskkaalus]] (kuni 63,5 kg) 1969. aastal. Ta sai Soome meistrivõistlustel Kergekaal (poks)|...' wikitext text/x-wiki '''Kari Meronen''' (sündinud [[16. veebruar]]il [[1947]] [[Helsingi]]s) on [[Soome]] endine [[poks]]ija. Meronen oli kokku neljakordne 1965. aastal Soome meister – [[Kärbeskaal (poks)|kärbeskaalus]] (kuni 51 kg) 1965. aastal, [[Kukk-kaal (poks)|kukk-kaalus]] (kuni 54 kg) 1966. aastal, [[Sulgkaal (poks)|sulgkaalus]] (kuni 57 kg) 1967. aastal ja [[I kergekeskkaal (poks)|I kergekeskkaalus]] (kuni 63,5 kg) 1969. aastal. Ta sai Soome meistrivõistlustel [[Kergekaal (poks)|kergekaalus]] (kuni 60 kg) 1968. aastal II koha. Meronen osales kolm korda [[Eesti NSV – Soome sõpruskohtumised poksis|Eesti NSV – Soome sõpruskohtumistel]] ja võitis kõik oma kohtumised – [[1966. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis|1966. aastal]], [[1968. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis|1968. aastal]] ja [[1969. aasta Eesti NSV – Soome sõpruskohtumine poksis|1969. aastal]]. Meronen osales 16. Euroopa meistrivõistlustel [[Ida-Berliin]]is 1965. aastal kärbeskaalus (kuni 51 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja, 17. Euroopa meistrivõistlustel [[Rooma]]s 1967. aastal kergekaalus (kuni 60 kg), kuid kaotas oma kohtumise II ringis hilisemale Euroopa meistrile ja kuldmedalivõitjale [[Józef Grudzień]]ile ([[Poola]]) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja ning 18. Euroopa meistrivõistlustel [[Bukarest]]is 1969. aastal I kergekeskkaalus (kuni 63,5 kg), kuid kaotas oma kohtumise I ringis ja jäi edasisest medaliheitlusest välja. Meronen poksis juulist 1969 kuni märtsini 1974 elukutselisena. Ta pidas kokku 10 kohtumist ning võitis need kõik (neist 6 [[Nokaut (poks)|nokaudiga]]). ==Isiklikku== Ka Kari Merose vennad [[Erkki Meronen|Erkki]] ja [[Risto Meronen|Risto]] olid tuntud Soome poksijad. ==Välislingid== * {{BoxRec|101694}} {{JÄRJESTA:Meronen, Kari}} [[Kategooria:Soome poksijad]] [[Kategooria:Sündinud 1947]] 33leq5okw9jzt8y9mzazbrpu5jajiq9 Meiniķi 0 4126 18682 2022-01-28T19:02:05Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Meiniķi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Meiniķi | elanikke = 12 (2006)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=22778 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Meiniķi''' (vanasti ka '''Daigones skola''') on küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] lõunaosas. Küla jääb valla keskusest [[Pūre]]st 5,4, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 23 ja [[Riia]]st 88,4...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Meiniķi | hääldus = | nimi1_keel = läti | nimi1 = Meiniķi | elanikke = 12 (2006)<ref>[http://vietvardi.lgia.gov.lv/vv/to_www_obj.objekts?p_id=22778 Vietvārdu datubāze]</ref> | asendikaardi_pilt = }} '''Meiniķi''' (vanasti ka '''Daigones skola''') on küla [[Läti]]s [[Tukumsi piirkond|Tukumsi piirkonna]]s [[Pūre vald|Pūre valla]] lõunaosas. Küla jääb valla keskusest [[Pūre]]st 5,4, piirkonna keskusest [[Tukums]]ist 23 ja [[Riia]]st 88,4 kilomeetri kaugusele. ==Viited== {{viited}} {{Pūre vald}} [[Kategooria:Tukumsi piirkonna külad]] n7uxwuhyrkyk2qqimpuopoy60hhgk88 Krimmi gooti keel 0 4127 18683 2022-01-28T19:02:47Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Krimmi gooti keel''' oli [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] harru kuulunud ja praeguseks [[väljasurnud keel]], mida [[Krimmi goodid]] rääkisid [[Krimmi poolsaar]]e üksikutes kohtades kuni [[18. sajand]]i lõpuni. [[Kategooria:Germaani keeled]] [[Kategooria:Väljasurnud keeled]]' wikitext text/x-wiki '''Krimmi gooti keel''' oli [[idagermaani keeled|idagermaani keelte]] harru kuulunud ja praeguseks [[väljasurnud keel]], mida [[Krimmi goodid]] rääkisid [[Krimmi poolsaar]]e üksikutes kohtades kuni [[18. sajand]]i lõpuni. [[Kategooria:Germaani keeled]] [[Kategooria:Väljasurnud keeled]] pqgh7scnl5z106ylxqvmactbtd4kxrl Parkway Drive 0 4128 18762 18684 2022-04-16T16:59:54Z OskarRand1 2591 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Artikkel ei sobi Wikibooksi.}} '''Parkway Drive''' on Austraalia [[Metalcore|metalcore'i]] ansambel Byron Bayst . Tänaseks on bänd kogu maailmas müünud umbes 20 miljonit plaati (2018. aasta detsembri seisuga). Eriti Austraalias, Inglismaal, Ameerika Ühendriikides ja Saksamaal tähistas bänd suurimaid õnnestumisi väljamüüdud tuuritega . [[Kategooria:Austraalia ansamblid]] [[Kategooria:Metalcore'i ansamblid]] 3b1x9wy6jkb2ycqstvkhh51iyeedmui Baromeeter 0 4129 18685 2022-01-28T19:04:09Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Hg barometer.PNG|150px|pisi|Klaastorust elavhõbedaga täidetud õhurõhumõõtja tööpõhimõte]] [[Pilt:Barometer Goethe 04.jpg|150px|pisi|Goethe baromeeter, mille töökehaks on vesi]] [[Pilt:Barometre aneroide 01.jpg|150px|pisi|[[Aneroidbaromeeter]]]] '''Baromeeter''' ehk '''õhurõhumõõtur''' on instrument, millega mõõdetakse [[õhurõhk]]u. == Vaata ka == *[[Aneroidbaromeeter]] *[[Barograaf]] *[[Barogramm]] {{commons|Barometer|Baromeeter}} Kategooria:...' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Hg barometer.PNG|150px|pisi|Klaastorust elavhõbedaga täidetud õhurõhumõõtja tööpõhimõte]] [[Pilt:Barometer Goethe 04.jpg|150px|pisi|Goethe baromeeter, mille töökehaks on vesi]] [[Pilt:Barometre aneroide 01.jpg|150px|pisi|[[Aneroidbaromeeter]]]] '''Baromeeter''' ehk '''õhurõhumõõtur''' on instrument, millega mõõdetakse [[õhurõhk]]u. == Vaata ka == *[[Aneroidbaromeeter]] *[[Barograaf]] *[[Barogramm]] {{commons|Barometer|Baromeeter}} [[Kategooria:Mõõteriistad]] [[Kategooria:Meteoroloogiainstrumendid]] <!-- interwiki --> n0shqiz2ljp3s1pfb7anogxiu6evko1 Shawn Crahan 0 4130 18686 2022-01-28T19:04:47Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[Pilt:Shawn Crahan at Mayhem.jpg|thumb]] '''Michael Shawn Crahan''' (sündinud [[24. september|24. septembril]] [[1969]]) on [[Slipknot]]i [[löökpillid|löökpillimängija]] ja taustalaulja. Ta on bändi vanim liige. {{JÄRJESTA:Crahan, Shawn}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] [[Kategooria:Löökpillimängijad]]' wikitext text/x-wiki [[Pilt:Shawn Crahan at Mayhem.jpg|thumb]] '''Michael Shawn Crahan''' (sündinud [[24. september|24. septembril]] [[1969]]) on [[Slipknot]]i [[löökpillid|löökpillimängija]] ja taustalaulja. Ta on bändi vanim liige. {{JÄRJESTA:Crahan, Shawn}} [[Kategooria:Ameerika Ühendriikide muusikud]] [[Kategooria:Sündinud 1969]] [[Kategooria:Löökpillimängijad]] rwbhs56vb1vexkybviox1962du2tlrq Stephensi maakond (Georgia) 0 4131 18687 2022-01-28T19:05:35Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Stephensi maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Toccoa]] | asendikaardi_pilt = Map of Georgia highlighting Stephens County.svg | asendikaardi_pilt_laius = 200px }} '''Stephensi maakond''' (''Stephens County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Toccoa]]. ==Ajalugu==...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Stephensi maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Toccoa]] | asendikaardi_pilt = Map of Georgia highlighting Stephens County.svg | asendikaardi_pilt_laius = 200px }} '''Stephensi maakond''' (''Stephens County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Georgia]] osariigis. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Toccoa]]. ==Ajalugu== Maakond moodustati 1905. aastal. ==Rahvastik== [[Elanike arv]] oli [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloendus]]e järgi 26 175. Rahvaarvu muutus (hinnanguline 1. juuli seisuga)<ref>[https://factfinder.census.gov/faces/tableservices/jsf/pages/productview.xhtml?src=bkmk Annual Estimates of the Resident Population: April 1, 2010 to July 1, 2017] American Fact Finder (vaadatud 4. aprillil 2019)</ref>: {|class=wikitable !2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017 |- |26 136||25 774||25 735||25 583||25 441||25 485||25 724||25 890 |} ==Viited== {{viited}} {{Georgia maakonnad}} [[Kategooria:Georgia maakonnad]] m3mexst3ihsj8wdxiayl623i3sihpc3 Korjuse 0 4132 18688 2022-01-28T19:06:40Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{EestiAsula | nimi = Korjuse | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Korjuse''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Vihula vald]]a. == Viited == {{viited}} {{Haljala vald}} [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Korjuse | pindala = | elanikke = | maakond = Lääne-Viru }} '''Korjuse''' on [[küla]] [[Lääne-Viru maakond|Lääne-Viru maakonnas]] [[Haljala vald|Haljala vallas]]. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Vihula vald]]a. == Viited == {{viited}} {{Haljala vald}} [[Kategooria:Haljala vald]] [[Kategooria:Lääne-Viru maakonna külad]] n4k2xqf00vfeetcatj2stw5j7mysfnb Monomineraalne kivim 0 4133 18689 2022-01-28T19:07:46Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Monomineraalne kivim''' on ühest või peamiselt ühest [[mineraal]]ist koosnev [[kivim]]. Monomineraalsed on näiteks [[settekivim]] [[lubjakivi]] (koosneb peamiselt [[Kaltsiit|kaltsiidist]]) või [[tardkivim]]id [[duniit]] (peamiselt [[oliviin]]) ja [[anortosiit]] (peamiselt [[plagioklass]]). Täpset monomineraalse kivimi "puhtuspiiri" ei ole kokku lepitud, erinevatel autoritel on see erinev. [[Kategooria:Petroloogia]] [[Kategooria:Sedimentoloogia]]' wikitext text/x-wiki '''Monomineraalne kivim''' on ühest või peamiselt ühest [[mineraal]]ist koosnev [[kivim]]. Monomineraalsed on näiteks [[settekivim]] [[lubjakivi]] (koosneb peamiselt [[Kaltsiit|kaltsiidist]]) või [[tardkivim]]id [[duniit]] (peamiselt [[oliviin]]) ja [[anortosiit]] (peamiselt [[plagioklass]]). Täpset monomineraalse kivimi "puhtuspiiri" ei ole kokku lepitud, erinevatel autoritel on see erinev. [[Kategooria:Petroloogia]] [[Kategooria:Sedimentoloogia]] 2t2rbg0u71uszlvdok46tln7yw63n8y Richard Vaska 0 4134 18690 2022-01-28T19:09:15Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Richard Vaska''' ([[11. oktoober]] [[1898]] Rägavere vald, [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1973]] [[Pärnu]]) oli Eesti kohtunik. Õppis [[Tartu Ülikool]]is 1918 arstiteadust ja 1920–1923 (lõpetas) õigusteadust. [[Fraternitas Estica]] vilistlane. Osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 1926–1934 [[Rakvere-Paide rahukogu]] liige, 1934–1938 Tallinna Ringkonnakohtu abiesimees ja kriminaalosakonna esimees, alates 1938 [[Kohtukoda|Kohtukoja]] liige. Arreteeriti [...' wikitext text/x-wiki '''Richard Vaska''' ([[11. oktoober]] [[1898]] Rägavere vald, [[Virumaa]] – [[5. august]] [[1973]] [[Pärnu]]) oli Eesti kohtunik. Õppis [[Tartu Ülikool]]is 1918 arstiteadust ja 1920–1923 (lõpetas) õigusteadust. [[Fraternitas Estica]] vilistlane. Osales [[Vabadussõda|Vabadussõjas]]. 1926–1934 [[Rakvere-Paide rahukogu]] liige, 1934–1938 Tallinna Ringkonnakohtu abiesimees ja kriminaalosakonna esimees, alates 1938 [[Kohtukoda|Kohtukoja]] liige. Arreteeriti [[NKVD]] poolt 1940, Eestis tagasi 1956. ==Tunnustus== *1939 [[Valgetähe III klassi teenetemärk]] {{JÄRJESTA:Vaska, Richard}} [[Kategooria:Kohtukoja liikmed]] [[Kategooria:Valgetähe III klassi teenetemärgi kavalerid]] [[Kategooria:Tartu Ülikooli õigusteaduskonna vilistlased]] [[Kategooria:Korporatsioon Fraternitas Estica liikmed]] [[Kategooria:Vabadussõja veteranid]] [[Kategooria:Eesti represseeritud isikud]] [[Kategooria:Sündinud 1898]] [[Kategooria:Surnud 1973]] 3jiquh9rnge43c063pl3g2kanp8j6u0 Kazitiškise vald 0 4135 18691 2022-01-28T19:10:08Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Kazitiškise vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Kazitiškio seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 162 | elanikke = 1011 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Kazitiškis]] | asendikaardi_pilt = KazitiskioSeniunija.png }} '''Kazitiškise vald''' ([[leedu keel]]es ''Kazitiškio seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Ignalina rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 162...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Kazitiškise vald | nimi1_keel = leedu | nimi1 = Kazitiškio seniūnija | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 162 | elanikke = 1011 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Kazitiškis]] | asendikaardi_pilt = KazitiskioSeniunija.png }} '''Kazitiškise vald''' ([[leedu keel]]es ''Kazitiškio seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Ignalina rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 162&nbsp;km². 2011. aasta seisuga elas seal 1 011 inimest. Valla keskus on [[Kazitiškis]]e küla. Vallamaja asub aadressil Parko g. 7. Vallavanem on Drąsutis Jelinskas.<ref>[http://www.ignalina.lt/index.php?3189955643 Ignalinos rajono savivaldybė], vaadatud 22.08.2020.</ref> [[Pilt:Kazitiškis,_seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Kazitiškio_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(28).jpg|pisi|Valla maastik]] [[Pilt:Antakmenės_kapinės.JPG|pisi|Antakmenė kalmistu]] [[Pilt:Ažvinčiai.JPG|pisi|Ažvinčiai]] [[Pilt:Kazitiškio_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(26).jpg|pisi|Gedžiūnėliai kirik]] [[Pilt:Grybėnų_biblioteka.JPG|pisi|Grybėnai raamatukogu]] [[Pilt:Jakėnai_30250,_Lithuania_-_panoramio_(7).jpg|pisi|Jakėnai kalmistu]] [[Pilt:Kazitiškis,_Lithuania_-_panoramio_(4).jpg|pisi|Sabališkė]] [[Pilt:Švedriškės_bažnyčia_2.JPG|pisi|Švedriškė kirik]] [[Pilt:Tolimėnai_(Ignalinos).JPG|pisi|Tolimėnai]] [[Pilt:Kazitiškio_sen.,_Lithuania_-_panoramio_(22).jpg|pisi|Suur kivi Vardžiukiemise külas]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_09.htm?lang=lt#igna_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 26.08.2020.</ref> |- | Akriemiai || 10 || 4 |- | Aminėniškė || 2 || 1 |- | Antakmenė || 14 || 9 |- | Apkartai || 12 || 2 |- | Asiūklė || 13 || 11 |- | Ažėnai || 22 || 22 |- | Ažvinčiai || 13 || 12 |- | Bajorai I || 29 || 24 |- | Bajorai II || 16 || 8 |- | Bajorai III || 10 || 5 |- | Baltabiržis || 0 || 0 |- | Biržiniškė || 7 || 14 |- | Byriškė || 0 || 0 |- | Čepiejai || 6 || 6 |- | Dailidės || 1 || 1 |- | Dainiškė || 1 || 0 |- | Daržininkai || 0 || 0 |- | Diediškė || 0 || 0 |- | Dirvoniškės || 0 || 0 |- | Dvarnapolis I || 5 || 3 |- | Dvarnapolis II || 0 || 0 |- | Galai || 5 || 4 |- | Galiniai || 3 || 0 |- | Garbšiai || 3 || 2 |- | Garšvinė || 5 || 4 |- | Gedžiūnai || 3 || 3 |- | Gedžiūnėliai || 3 || 0 |- | Geibos || 0 || 0 |- | [[Grybėnai]] || 175 || 111 |- | Grikiapeliai || 10 || 3 |- | Gubava || 1 || 1 |- | Gubavėlė || 1 || 0 |- | Jakėnai || 33 || 31 |- | Jakštiškė || 9 || 7 |- | Joniškis || 3 || 1 |- | Juodalaukis || 5 || 0 |- | Kalviškė || 1 || 0 |- | [[Kazitiškis]] || 383 || 343 |- | Kolėniškė || 0 || 0 |- | Kuronai || 0 || 0 |- | Kuzmiškė || 9 || 7 |- | Laučiūniškė || 11 || 14 |- | Lauksteniai || 8 || 5 |- | Ligūnai || 58 || 48 |- | Lukšėniškė || 1 || 0 |- | Malvinavas || 5 || 8 |- | Margavonė || 2 || 2 |- | Mazurkos || 0 || 0 |- | Meilūnai || 2 || 2 |- | Mikoliūnai || 0 || 0 |- | Miliaučiškė || 3 || 3 |- | Miniškė || 1 || 0 |- | Miškiniškė || 9 || 10 |- | Naubėnai || 5 || 2 |- | Naujasalis || 11 || 9 |- | Navikai || 8 || 3 |- | Nykiškė || 2 || 0 |- | Pagurbė || 1 || 1 |- | Pašilė || 8 || 6 |- | Pažieviškė || 13 || 8 |- | Petrikonys || 3 || 3 |- | Radeikiškė || 4 || 0 |- | Rainiai || 8 || 4 |- | Remeniškė || 7 || 4 |- | Rokėnai || 16 || 6 |- | Rukiškė || 2 || 1 |- | Rupinskai || 4 || 2 |- | Rupinskėliai || 0 || 0 |- | Sabališkė || 16 || 15 |- | Serapiniškė || 43 || 41 |- | Sodžiūnai || 12 || 8 |- | Sungardai || 1 || 4 |- | Švedriškė || 92 || 77 |- | Zūbiškė || 7 || 4 |- | Žeimiai || 23 || 17 |- | Želmeniškė || 2 || 0 |- | Tartokas || 9 || 2 |- | Teliukiškė || 0 || 0 |- | Tolimėnai || 12 || 5 |- | Trakai || 3 || 2 |- | Trūdai || 8 || 5 |- | Uždeliai || 0 || 0 |- | Užsieniai || 9 || 4 |- | Vardžiukiemis || 38 || 34 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011"/> |- | Buiviliškė || 0 || 0 |- | Dirvonai || 2 || 2 |- | Gurbai || 0 || 0 |- | Jurgėnai || 0 || 0 |- | Kazlupiškė || 4 || 0 |- | Leoniškė || 2 || 0 |- | Marijonavas || 8 || 5 |- | Notrynė || 0 || 0 |- | Paežerinė || 0 || 0 |- | Sietinė || 0 || 1 |- | Žalioji || 10 || 7 |- | Tarlokiškė || 0 || 0 |- | Vėjinė || 4 || 0 |- |} == Viited == {{viited}} {{Ignalina rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Ignalina rajoon]] ryjqkfeqypxyxzcyx36pabietpt24uh Mehikoorma ausammas 0 4136 18692 2022-01-28T19:10:59Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Mehikoorma ausammas''' on [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Mehikoorma vald|Mehikoorma vallas]] [[Mehikoorma]] külas asuv [[ausammas]], mis on pühendatud [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud eesti sõjaväelastele. Ausamba idee autor on [[Kaljo West]]. Ausamba tegi [[Kuno Raude]]. Ausammas avati [[26. august]]il [[2006]].<ref name="kultuur.elu.ee">http://kultuur.elu.ee/ke485_ausammas.htm (vaadatud 24.11.2018)</r...' wikitext text/x-wiki '''Mehikoorma ausammas''' on [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Mehikoorma vald|Mehikoorma vallas]] [[Mehikoorma]] külas asuv [[ausammas]], mis on pühendatud [[II maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti riikliku iseseisvuse taastamise eest võidelnud eesti sõjaväelastele. Ausamba idee autor on [[Kaljo West]]. Ausamba tegi [[Kuno Raude]]. Ausammas avati [[26. august]]il [[2006]].<ref name="kultuur.elu.ee">http://kultuur.elu.ee/ke485_ausammas.htm (vaadatud 24.11.2018)</ref> Mehikoorma ümbruses [[Lämmijärv]]e kaldal toimusid veebruaris 1944 kaitselahingud.<ref name="kultuur.elu.ee"/> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *http://kultuur.elu.ee/ke485_ausammas.htm [[Kategooria:Räpina vald]] [[Kategooria:Eesti mälestusmärgid]] kxmucp251dshbumbxolnb8g4fayxojo .ch 0 4137 18693 2022-01-28T19:11:53Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''.ch''' on [[Šveits]]i [[Internet]]i [[tippdomeen]]. Domeen on kasutusel alates [[1987]]. aastast. Domeeni nimi tuleneb Šveitsi [[Ladina keel|ladinakeelsest]] nimest ''Confoederatio Helvetica''. {{Riikide tippdomeenid}} [[Kategooria:Šveits]] [[Kategooria:Riikide tippdomeenid|CH]] [[sv:Toppdomän#C]]' wikitext text/x-wiki '''.ch''' on [[Šveits]]i [[Internet]]i [[tippdomeen]]. Domeen on kasutusel alates [[1987]]. aastast. Domeeni nimi tuleneb Šveitsi [[Ladina keel|ladinakeelsest]] nimest ''Confoederatio Helvetica''. {{Riikide tippdomeenid}} [[Kategooria:Šveits]] [[Kategooria:Riikide tippdomeenid|CH]] [[sv:Toppdomän#C]] 24wz76vduo5rncrf7p99ch86s9pcsbn Washingtoni maakond (Maine) 0 4138 18694 2022-01-28T19:18:42Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Washingtoni maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Maine }} '''Washingtoni maakond''' (''Washington County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|44|58|N|67|37|W}} Maakonna [[halduskeskus]] on [[Machias (Maine)|Machias]]. Maakonna pindala on 8430 km², mill...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Washingtoni maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = | asendikaart = Ameerika Ühendriigid/Maine }} '''Washingtoni maakond''' (''Washington County'') on [[maakond (USA)|maakond]] [[USA]]-s [[Maine]]'i osariigis. [[Geograafilised koordinaadid]] on {{koord dm|44|58|N|67|37|W}} Maakonna [[halduskeskus]] on [[Machias (Maine)|Machias]]. Maakonna pindala on 8430 km², millest 1778 km² moodustab [[veepindala]]. [[Elanike arv]] oli [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloendus]]e järgi 32 856. Aastal 2000 oli elanike arv 33 941. == Naabermaakonnad == * [[Hancocki maakond (Maine)|Hancocki maakond]] (edelas) * [[Aroostooki maakond]] (loodes) * [[Penobscoti maakond]] (loodes) * [[Yorki maakond (New Brunswick)|Yorki maakond]] (kirdes) * [[Charlotte'i maakond (New Brunswick)|Charlotte'i maakond]] (idas) == Ajalugu == Washingtoni maakond moodustati 25. juunil 1789. aastal. Maakond sai nime esimese [[Ameerika Ühendriikide president|Ameerika Ühendriikide presidendi]] [[George Washington]]i järgi. == Viited == {{viited}} ==Välislingid== {{Commonskat|Washington County, Maine}} * [http://www.washco-md.net/ Washingtoni maakonna koduleht] (''inglise keeles'') {{Geograafiline asukoht | Keskel = Washingtoni maakond | Põhi = | Kirre = [[Yorki maakond (New Brunswick)|Yorki maakond]] | Ida = [[Charlotte'i maakond (New Brunswick)|Charlotte'i maakond]] | Kagu = | Lõuna = [[Atlandi ookean]] | Edel = [[Hancocki maakond (Maine)|Hancocki maakond]] | Lääs = | Loe = [[Aroostooki maakond]] ja [[Penobscoti maakond]] }} {{Maine'i maakonnad}} [[Kategooria:Maine'i maakonnad]] qs2x3d17yywhalsuokaj8u8d5626ksg Superliga (Slovakkia) 0 4139 18695 2022-01-28T19:19:47Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Jalgpalliliiga | nimi = Superliga | endine_nimi = | praegune_nimi = | pilt = | riik = [[Slovakkia]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1993 | lõpetatud = | võistkondi = 12 | tsoone = | karikas = [[Slovakkia karikavõistlused jalgpallis|Slovakkia karikas]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]...' wikitext text/x-wiki {{Jalgpalliliiga | nimi = Superliga | endine_nimi = | praegune_nimi = | pilt = | riik = [[Slovakkia]] | konföderatsioon = [[UEFA]] | liigaaste = 1. | asutatud = 1993 | lõpetatud = | võistkondi = 12 | tsoone = | karikas = [[Slovakkia karikavõistlused jalgpallis|Slovakkia karikas]] | rahvusvahelised = [[UEFA Meistrite Liiga]]<br>[[UEFA Euroopa Konverentsi Liiga]] | meister = [[Bratislava ŠK Slovan]] (2020/21) | enim_meistritiitleid = [[Bratislava ŠK Slovan]] (11 tiitlit) | enim_mänge = | parim_väravakütt = {{nowrap|[[Juraj Halenár]] (125 väravat)}} | TV = | veebileht = [http://www.fortunaliga.sk/ fortunaliga.sk] | kõrgem_liiga = | madalam_liiga = [[2. liga (Slovakkia)|2. liga]] | praegune_liigahooaeg = }} '''Superliga''' (tuntud ka kui '''Fortuna liga''') on [[Slovakkia]] [[jalgpall]]i kõrgeim [[Spordiliiga|liiga]]. See loodi 1993. aastal pärast [[Tšehhoslovakkia lagunemine|Tšehhoslovakkia lagunemist]]. Esimesena võitis Slovakkia kõrgliiga [[Bratislava ŠK Slovan]], kes tulnud ka enim kordi Slovakkia meistriks (kokku 11 korda). Slovakkia meistriks on tulnud kokku veel seitse klubi. Slovanile järgneb seitsme võiduga [[MŠK Žilina|Žilina]], ülejäänud klubid pole võitnud rohkem kui kahel korral. Liigas mängib kokku 12 klubi. {{puhasta}} == Klubid == Hooajal 2021–22 mängivad liigas järgmised klubid: {{veerud}} *[[Dunajská Streda FC DAC 1904|Dunajská Streda DAC]] *[[FK Pohronie|Pohronie]] *[[MFK Ružomberok|Ružomberok]] *[[FK Senica|Senica]] *[[ŠKF Sereď|Sereď]] *[[Bratislava ŠK Slovan|Slovan]] {{veerud-piir}} *[[Trnava FC Spartak|Tranva Spartak]] *[[Liptovský Mikuláši MFK Tatran|Liptovský Mikuláši Tatran]] *[[AS Trenčín|Trenčín]] *[[Michalovce MFK Zemplín|Michalovce Zemplín]] *[[Zlaté Moravce FC ViOn|Zlaté Moravce]] *[[MŠK Žilina|Žilina]] {{veerud-lõpp}} ==Meistrid== {| |- | style="vertical-align: top;" | *1994 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *1995 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *1996 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *1997 [[MFK Košice|Košice]] *1998 [[MFK Košice|Košice]] *1999 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *2000 [[Bratislava FK Inter|Bratislava Inter]] | style="vertical-align: top;" | *2001 [[Bratislava FK Inter|Bratislava Inter]] *2002 [[MŠK Žilina|Žilina]] *2003 [[MŠK Žilina|Žilina]] *2004 [[MŠK Žilina|Žilina]] *2005 [[Petržalka FC Artmedia|Petržalka Artmedia]] *2006 [[MFK Ružomberok|Ružomberok]] *2007 [[MŠK Žilina|Žilina]] | style="vertical-align: top;" | *2008 [[Petržalka FC Artmedia|Petržalka Artmedia]] *2009 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *2010 [[MŠK Žilina|Žilina]] *2011 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *2012 [[MŠK Žilina|Žilina]] *2013 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *2014 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] | style="vertical-align: top;" | *2015 [[AS Trenčín|Trenčín]] *2016 [[AS Trenčín|Trenčín]] *2017 [[MŠK Žilina|Žilina]] *2018 [[Trnava FC Spartak|Tranva Spartak]] *2019 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *2020 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] *2021 [[Bratislava ŠK Slovan|Bratislava Slovan]] |} == Välislingid == * [https://www.fortunaliga.sk/ Ametlik koduleht] {{UEFA kõrgliigad}} [[Kategooria:Jalgpalliliigad]] [[Kategooria:Slovakkia jalgpall]] m1wneuznpd4busft5zwuk2co2kwv7sn De trinitate 0 4140 18696 2022-01-28T19:20:35Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{See artikkel| räägib Augustinuse teosest; Poitiers' Hilariuse teose kohta vaata artiklit [[De trinitate (Hilarius)]]}} '''"De trinitate"''' ('''"Kolmainsusest"''') on [[Augustinus]]e 15 raamatust koosnev teos, mis valmis [[399]]–[[419]]. ==Välislingid== *[http://la.wikisource.org/wiki/De_trinitate_(Aurelius_Augustinus) Ladinakeelne algtekst Vikitekstides] *[http://fr.wikisource.org/wiki/De_la_trinit%C3%A9_%28Augustin%29 Prantsuskeelne tõlge Vikitekstides] *[http:/...' wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib Augustinuse teosest; Poitiers' Hilariuse teose kohta vaata artiklit [[De trinitate (Hilarius)]]}} '''"De trinitate"''' ('''"Kolmainsusest"''') on [[Augustinus]]e 15 raamatust koosnev teos, mis valmis [[399]]–[[419]]. ==Välislingid== *[http://la.wikisource.org/wiki/De_trinitate_(Aurelius_Augustinus) Ladinakeelne algtekst Vikitekstides] *[http://fr.wikisource.org/wiki/De_la_trinit%C3%A9_%28Augustin%29 Prantsuskeelne tõlge Vikitekstides] *[http://mb-soft.com/believe/txv/earlychf.htm Ingliskeelne tõlge] [[Kategooria:Filosoofiateosed]] [[Kategooria:Teoloogiateosed]] 70akkznguhkhayyy6o7gyyszpuwlsnk Vidiškiai vald 0 4141 18697 2022-01-28T19:21:41Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Vidiškiai vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Vidiškių seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 99,37 | elanikke = 2727 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Vidiškiai]] | asendikaart = Leedu/Ukmergė rajoon }} '''Vidiškiai vald''' ([[leedu keel]]es ''Vidiškių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Ukmergė rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 99 km...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Vidiškiai vald | omakeelne_nimi_1 = leedu | Vidiškių seniūnija | | lipu_pilt = | lipu_link = | vapi_pilt = | vapi_link = | pindala = 99,37 | elanikke = 2727 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Vidiškiai]] | asendikaart = Leedu/Ukmergė rajoon }} '''Vidiškiai vald''' ([[leedu keel]]es ''Vidiškių seniūnija'') on 2. järgu haldusüksus ([[vald (Leedu)|vald]]) Leedus [[Ukmergė rajoon]]i territooriumil. Valla pindala on 99 km². 2011. aasta seisuga elas seal 2727 inimest. Valla keskus on [[Vidiškiai]] [[alev]], kus aastal 2011 oli 427 elanikku. Vallamaja asub aadressil Ukmergės g. 23, vallavanem on Virgilijus Štaras.<ref>[http://www.ukmerge.lt/go.php/lit/Vidikiu-seniunija/1 Vidiškių seniūnija]. Ukmergės rajono savivaldybė, vaadatud 3.04.2018.</ref> [[Pilt:Vidiškiai, seniūnija.JPG|pisi|Vallamaja]] [[Pilt:Bernotiškiai,_prie_koplyčios.JPG|pisi|Bernotiškiai kabel]] [[Pilt:Dukstynos_kapinės.JPG|pisi|Dukstyna kalmistu]] [[Pilt:Jasiuliškis,_gyv._namas.JPG|pisi|Jasiuliškise mõisa elumaja]] [[Pilt:Sventupe001.JPG|pisi|Šventupe]] [[Pilt:Šlapių_Priemiestis.JPG|pisi|Šlapių Priemiestis]] {|class="wikitable" |+ Valla külad ! Küla !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#ukme_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 3.04.2018.</ref> |- | Baraučizna || 12 || 6 |- | Baubliai || 15 || 11 |- | Bernotiškiai || 31 || 17 |- | Bimūnai || 27 || 16 |- | Bugeniškis || 0 || 0 |- | Dukstyna || 79 || 96 |- | Gelučiai || 0 || 0 |- | Genėtiniai || 0 || 0 |- | Gudeliai || 7 || 4 |- | Jasiuliškis || 467 || 412 |- | Kadrėnai || 51 || 45 |- | Kirveliškiai || 0 || 0 |- | Kunigiškiai || 4 || 5 |- | Kurėnai || 58 || 56 |- | Kurklintiškiai || 21 || 11 |- | Laiteliai || 2 || 2 |- | Laukagalys || 3 || 2 |- | Laukūnai || 8 || 8 |- | Liūneliai || 113 || 83 |- | Naručiai || 9 || 5 |- | Naujasodis || 6 || 5 |- | Padbariškiai || 44 || 35 |- | Palivarkas || 26 || 25 |- | Pamernackai || 17 || 17 |- | Pastrazdė || 0 || 0 |- | Pijorai || 2 || 13 |- | Rečionys || 330 || 287 |- | Ringeliai || 0 || 0 |- | Skabeikiai || 5 || 6 |- | Šaukava || 186 || 179 |- | Šlapių Priemiestis || 27 || 49 |- | Šventupė || 842 || 667 |- | Zujai || 26 || 24 |- | Toliūnai || 2 || 5 |- | Tvarkai || 68 || 45 |- | Vaitiekiškis || 0 || 0 |- | Varkališkiai || 104 || 152 |- |} Lisaks küladele on vallas ka mõned [[huutor]]id {|class="wikitable" |+ Valla huutorid ! Huutor !! Elanikke (2001) !! Elanikke (2011)<ref name="surašymas2011">[http://statistics.bookdesign.lt/table_125_10.htm?lang=lt#ukme_r 2011 m. surašymas]. Lietuvos statistikos departamentas, vaadatud 3.04.2018.</ref> |- | Aukštieji Svirnai || 1 || 1 |- | Duburiai || 2 || 0 |- | Gaideliai || 1 || 2 |- | Giedraitiškiai || 0 || 0 |- | Mūšia || 3 || 0 |- | Pakalnė || 1 || 1 |- | Radiškis || 4 || 3 |- | Selkava || 0 || 0 |- | Strazdiškiai || 0 || 0 |- | Žemieji Svirnai || 7 || 5 |- |} == Viited == {{viited}} {{Ukmergė rajoon}} [[Kategooria:Leedu vallad]] [[Kategooria:Ukmergė rajoon]] 7m45vf2s68tll4nkwc672ueajyuxwij Väimela vald 0 4142 18698 2022-01-28T19:23:28Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Väimela vald''' (saksa keeles Waimel) oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]–[[1892]] ja siis liideti see vald [[Aleksandri vald|Aleksandri vallaga]].<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|1056}} (vaadatud 26.01.2018)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|1056}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Põlva kihelkond]]' wikitext text/x-wiki '''Väimela vald''' (saksa keeles Waimel) oli [[vald]] [[Võrumaa]]l [[Põlva kihelkond|Põlva kihelkonnas]]. Vald eksisteeris [[1866]]–[[1892]] ja siis liideti see vald [[Aleksandri vald|Aleksandri vallaga]].<ref name="RA vallaregister">{{RA vallaregister|1056}} (vaadatud 26.01.2018)</ref> ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== *{{RA vallaregister|1056}} [[Kategooria:Eesti vallad aastatel 1866–1939]] [[Kategooria:Põlva kihelkond]] awgkr44wyfu8mmdhdaou20l2l45uh2b Kare 0 4143 18699 2022-01-28T19:24:13Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Kare''' (ka '''kari''') on üle merepinna ulatuv, [[aluspõhi|aluspõhja]] [[kivim]]eist koosnev või [[rändrahn]]udega kattunud väikese merepõhjakõrgendiku – [[rahu (saar)|rahu]] – arengujärk, mil sellele [[taimkate]] alles tekib. Kared on peaaegu taimkatteta või üksikute taimeliikide kogumikega, [[kõrgvesi|kõrgvee]] ajal sageli täielikult või suuremalt jaolt üleujutatavad.<ref>Tiit Leito: "Maakillud meres. Eesti väikesaared." Varrak. 2015 lk.39</ref>...' wikitext text/x-wiki '''Kare''' (ka '''kari''') on üle merepinna ulatuv, [[aluspõhi|aluspõhja]] [[kivim]]eist koosnev või [[rändrahn]]udega kattunud väikese merepõhjakõrgendiku – [[rahu (saar)|rahu]] – arengujärk, mil sellele [[taimkate]] alles tekib. Kared on peaaegu taimkatteta või üksikute taimeliikide kogumikega, [[kõrgvesi|kõrgvee]] ajal sageli täielikult või suuremalt jaolt üleujutatavad.<ref>Tiit Leito: "Maakillud meres. Eesti väikesaared." Varrak. 2015 lk.39</ref> Harilikult on rahude ja karede nimed kujunenud juba siis, kui nad olid peamiselt vee all. Näiteks: [[Pihlakare]], [[Siiakare]]. == Vaata ka == * [[kari]] * [[laid]] * [[madal]] == Viited == {{viited}} ==Kirjandus== *[[Haide-Ene Rebassoo]]. ''Laidude raamat''. [[Tallinn]] [[1972]]. ==Välislingid== *[http://web.archive.org/web/20040316234106/http://www.oesel.ee/kg/index.dhtml?sartikkel=313&steema=11 Rahu ja kari teisi nimetusi] [[Kategooria:Saared]] k6lc7vk0ufnu4ktlw2mh323o9x161t8 Kirjutuskaitse 0 4144 18700 2022-01-28T19:24:50Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Kirjutuskaitstud''' ehk '''kirjutuskaitsega''' on dokumendid või [[andmed]], mida saab lugeda, aga ei saa muuta ega kustutada. == Vaata ka == * [[CD-ROM]] == Välislingid == * [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=4217 Kirjutuskaitstud, vallaste.ee] * [http://www.webopedia.com/TERM/R/read_only.html Read-only, whatis.com] [[Kategooria:Failisüsteemid]]' wikitext text/x-wiki '''Kirjutuskaitstud''' ehk '''kirjutuskaitsega''' on dokumendid või [[andmed]], mida saab lugeda, aga ei saa muuta ega kustutada. == Vaata ka == * [[CD-ROM]] == Välislingid == * [http://vallaste.ee/index.htm?Type=UserId&otsing=4217 Kirjutuskaitstud, vallaste.ee] * [http://www.webopedia.com/TERM/R/read_only.html Read-only, whatis.com] [[Kategooria:Failisüsteemid]] rdjfyry0vjun1lklc8hmauvi3ywc317 Tyszowce 0 4145 18701 2022-01-28T19:25:31Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Tyszowce | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Tyszowce | pilt = Tyszowce_-_kościół_pw._św._Leonarda_(09)_-_DSC02950_v1.jpg | pildiallkiri = Kirik Tyszowces | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Tyszowce_COA.svg | vapi_link = [[Tyszowce vapp]] | pindala = | elanikke = 2091 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Tyszowce''' on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonna...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Tyszowce | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Tyszowce | pilt = Tyszowce_-_kościół_pw._św._Leonarda_(09)_-_DSC02950_v1.jpg | pildiallkiri = Kirik Tyszowces | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Tyszowce_COA.svg | vapi_link = [[Tyszowce vapp]] | pindala = | elanikke = 2091 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Tyszowce''' on linn [[Poola]]s [[Lublini vojevoodkond|Lublini vojevoodkonnas]] [[Tomaszów Lubelski maakond|Tomaszów Lubelski maakonnas]], [[Tyszowce vald|Tyszowce valla]] halduskeskus. Tyszowce asub [[Zamość]]ist umbes 32 km idakagus, [[Ukraina]] piirist ligikaudu 23 km kaugusel. Tyszowce sai linnaõigused [[1419]]. aastal, kuid kaotas need [[1870]]. aastal. Tyszowce sai linnaõigused tagasi [[2000]]. aastal.<ref>[https://encyklopedia.pwn.pl/haslo/Tyszowce;3990626.html Tyszowce] Encyclopedia PWN</ref> [[29. detsember]] [[1655]] sõlmiti seal [[Tyszowce konföderatsioon]].<ref>[http://muzhp.pl/pl/e/1824/konfederacja-przeciw-szwedom-w-tyszowcach Konfederacja przeciw Szwedom w Tyszowcach] Muzeum Historii Polski</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Lublini vojevoodkonna linnad]] lfljeunvyh66smif9o2648i1keny494 Surnud 20. novembril 0 4146 18702 2022-01-28T19:26:39Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[20. november|20. novembril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1815]] – [[Jan Potocki]], poola kirjanik, arheoloog ja etnoloog * [[1830]] – [[Gustav von Ewers]], saksa päritolu ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator * [[1874]] – [[Alexander Wilhelm Johann von Zoeckell]], baltisaksa sõjateadlane * [[1876]] – [[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane * [[1889]] – August...' wikitext text/x-wiki {{surnud novembris}} ''Siin loetletakse [[20. november|20. novembril]] surnud tuntud isikuid.'' * [[1815]] – [[Jan Potocki]], poola kirjanik, arheoloog ja etnoloog * [[1830]] – [[Gustav von Ewers]], saksa päritolu ajaloolane, jurist, publitsist ja teadusorganisaator * [[1874]] – [[Alexander Wilhelm Johann von Zoeckell]], baltisaksa sõjateadlane * [[1876]] – [[João Carlos de Saldanha Oliveira e Daun]], Portugali poliitik ja sõjaväelane * [[1889]] – [[August Ahlqvist]], soome luuletaja, kirjanduskriitik ja soome-ugri keeleteadlane * [[1894]] – [[Anton Rubinstein]], vene helilooja * [[1910]] – [[Lev Tolstoi]], vene kirjanik * [[1918]] – [[John Bauer]], rootsi kunstnik * [[1925]] – [[Alexandra Carolina Marie Charlotte Louise Julia]], Taani ja Walesi printsess, Suurbritannia kuninganna * 1925 – [[Stefan Żeromski]], poola kirjanik * [[1934]] – [[Joel Lehtonen]], soome kirjanik * [[1936]] – [[José Antonio Primo de Rivera]], hispaania poliitik * [[1936]] – [[Buenaventura Durruti]], hispaania anarhist * [[1938]] – [[Maud (Norra)|Maud]], Norra kuninganna * 1938 – [[Hans Seyboth]], baltisaksa maletaja * [[1941]] – [[Elmar Muuk]], eesti keeleteadlane * [[1942]] – [[Juhan Kull]], eesti näitleja * [[1944]] – [[Jānis Gregors]], läti sõjaväelane ja õpetaja * [[1947]] – [[Wolfgang Borchert]], saksa kirjanik * [[1952]] – [[Benedetto Croce]], itaalia idealistlik filosoof, ajaloolane ja poliitik * [[1954]] – [[Clyde Vernon Cessna]], USA lennukikonstruktor * [[1960]] – [[Clark Cable]], USA filminäitleja * [[1965]] – [[Johannes Kaiv]], Eesti diplomaat * 1965 – [[Armas Äikiä]], soome luuletaja, kirjanik, ajakirjanik ja poliitik * [[1974]] – [[Oskar Öpik]], Eesti diplomaat * [[1975]] – [[Francisco Franco]], [[Hispaania]] diktaator * [[1976]] – [[Trofim Lõssenko]], nõukogude bioloog ja agronoom * [[1978]] – [[Giorgio de Chirico]], itaalia maalikunstnik * [[1984]] – [[Trygve Bratteli]], Norra poliitik * 1984 – [[Timo Mustakallio]], soome ooperilaulja * [[1989]] – [[Joosep Aavik]], eesti organist ja koorijuht * [[1991]] – [[Johan Ungerson]], eesti poliitik ja taimefüsioloog * [[1992]] – [[Raul Renter]], eesti majandusteadlane ja maletaja * [[1993]] – [[Lensi Römmer]], eesti näitleja ja näitejuht * [[1994]] – [[Jānis Krūmiņš]], läti korvpallur ja metallikunstnik * [[1998]] – [[Galina Starovoitova]], vene poliitik ja etnograaf * [[1999]] – [[Amintore Fanfani]], itaalia poliitik * [[2000]] – [[Michael John Muuss]], levinud vabavaralise arvutiprogrammi Ping autor * 2000 – [[Vjatšeslav Kotjonotškin]], vene animaator * 2000 – [[Kalle Päätalo]], soome kirjanik * [[2003]] – [[David Dacko]], Kesk-Aafrika Vabariigi president * 2003 – [[Genrihh Gabai]], vene filmirežissöör ja stsenarist * [[2004]] – [[Mihkel Hansen]], Eesti poliitik ja advokaat * [[2006]] – [[Robert Altman]], USA filmilavastaja * 2006 – [[Zoia Ceauşescu]], Rumeenia matemaatik, diktaator [[Nicolae Ceaușescu]] tütar * 2006 – [[Walid Hassan]], Iraagi koomik * [[2007]] – [[Ian Smith]], Rodeesia poliitik * 2007 – [[Vello Rand]], eesti raadioajakirjanik * [[2008]] – [[Gyula Takáts]], ungari luuletaja * 2008 – [[Robert M. White II]], USA ajakirjanik * 2008 – [[Salme Raunam]], eesti metallikunstnik * 2008 – [[Jan Machulski]], poola näitleja, režissöör ja pedagoog * 2008 – [[Bob Jeter]], USA jalgpallur * 2008 – [[Jim Mattox]], USA poliitik * 2008 – [[Boriss Fjodorov]], Venemaa poliitik ja pankur * 2008 – [[Janekit Kratsakhon]], Tai valitsusvastane aktivist * [[2009]] – [[Charis Wilson]], USA modell ja kirjanik * 2009 – [[Max Robertson]], Briti raadioajakirjanik * 2009 – [[Herbert Richers]], Brasiilia filmitegija ja näitleja * 2009 – [[Lester Shubin]], USA leiutaja * 2009 – [[Lino Lacedelli]], itaalia mägironija * 2009 – [[H. C. Robbins Landon]], USA muusikateadlane * 2009 – [[Elisabeth Söderström]], rootsi laulja * 2009 – [[Heino Laaneots]], eesti vaimulik * 2009 – [[Ghulam Mustafa Jatoi]], Pakistani poliitik * 2009 – [[Roman Trahtenberg]], Venemaa telesaatejuht * 2009 – [[Daniil Sõssojev]], vene vaimulik * [[2012]] – [[Aleksandr Davõdov]], vene animaator * 2012 – [[Kaspars Astašenko]], läti hokimängija * [[2014]] – [[Maimu Palm]], eesti arhitekt * 2014 – [[Ruta Veidemane]], läti keeleteadlane ja kirjanduskriitik * 2014 – [[Elmo Lööve]], eesti telerežissöör * [[2015]] – [[Kim Young-sam]], Lõuna-Korea poliitik, riigi president aastatel 1993–1998 * [[2016]] – [[Konstantínos Stefanópoulos]], Kreeka poliitik, riigi president aastatel 1995–2005 * 2016 – [[Vello Asi]], eesti sisearhitekt * 2016 – [[William Trevor]], iiri kirjanik * [[2017]] – [[Ülo Lumiste]], eesti matemaatik * [[2019]] – [[Hugo Hiibus]], eesti karikaturist ja šaržimeister * 2019 – [[Virve Roost]], eesti bioloog ja iluaiandusteadlane * [[2020]] – [[Judith Jarvis Thomson]], Ameerika Ühendriikide filosoof * [[2021]] – [[Valeri Garkalin]], vene näitleja [[Kategooria:Loendid surmakuupäeviti|November, 20.]] ax6kkm5bx0yduslm784elx02d4cmwlo Robin Juhkental 0 4147 18703 2022-01-28T19:28:04Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Robin Juhkental | Pilt = Robin juhkental.jpg | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = | Horisontaalne = Jah | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1988|05|20}}<br/>Tallinn, Eesti | Pill = Vokaal | Hääleliik = | Stiil = El...' wikitext text/x-wiki {{Muusikute info <!-- Vaata Vikipeedia:Vikiprojekt_Muusikud --> | Nimi = Robin Juhkental | Pilt = Robin juhkental.jpg | Pildi_kirjeldus = | Pildi_suurus = | Horisontaalne = Jah | Taust = soolo_laulja | Sünninimi = | Alias = | Sündinud = {{sünniaeg ja vanus|1988|05|20}}<br/>Tallinn, Eesti | Pill = Vokaal | Hääleliik = | Stiil = [[Elektrooniline muusika|elektrooniline]] [[popmuusika|popp]] | Amet = laulja, helilooja | Aktiivne = | Plaadifirma = [[Universal Music]], [[Mortimer Snerd]] (varem) | Seotud_artistid = [[Malcolm Lincoln]] [[Metro Luminal]] | URL = [http://www.myspace.com/malcolmlincoln myspace.com/malcolmlincoln] | Tähelepanuväärsed_pillid = }} '''Robin Juhkental''' (sündinud [[20. mai]]l [[1988]] Tallinnas) on eesti laulja ja ansamblite [[Malcolm Lincoln]], [[Metro Luminal]] ja Robin Juhkental & The Big Bangers solist. Ta on õppinud [[Tallinna Kivimäe Põhikool]]is, [[Nõmme Gümnaasium]]is ja [[Tallinna Tehnikakõrgkool]]is.<ref>{{netiviide |url=https://epl.delfi.ee/artikkel/51275285/robin-juhkental-eurovisioni-ei-karda-ja-voistlust-ule-ei-hinda|pealkiri=Robin Juhkental Eurovisioni ei karda ja võistlust üle ei hinda|autor=Niineste, Mart|väljaanne=Eesti Päevaleht|aeg=30. aprill 2010|vaadatud=02.01.2021}}</ref> Ta on osalenud telesaadetes "[[Kaks takti ette]]" (2007) , "[[Eesti otsib superstaari (kolmas hooaeg)|Eesti otsib superstaari]]" ja "Õnne 13". Ta mängis seriaalis "[[Nurjatud tüdrukud]]". ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [[Mart Niineste]], [https://epl.delfi.ee/artikkel/51187660/tassike-teed-robin-juhkentaliga? "Tassike teed Robin Juhkentaliga"], Eesti Päevaleht, 13. veebruar 2010 {{JÄRJESTA:Juhkental, Robin}} [[Kategooria:Eesti lauljad]] [[Kategooria:Sündinud 1988]] [[Kategooria:Tallinna Nõmme Gümnaasiumi vilistlased]] dc2gp7kpk5moc2ijzaihjwdgy5b5hl2 Wojnicz 0 4148 18704 2022-01-28T19:28:54Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{linn | nimi = Wojnicz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wojnicz | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Wojnicz_COA.svg | vapi_link = [[Wojniczi vapp]] | pindala = 8,50 | elanikke = 3314 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Wojnicz''' on linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Wojniczi vald|Wojniczi valla]] halduskeskus. Linn asub [[Dunajec]]i jõe ääres, [[Tarnów]]i kesklinnast l...' wikitext text/x-wiki {{linn | nimi = Wojnicz | hääldus = | nimi1_keel = poola | nimi1 = Wojnicz | lipp = | lipu_link = | vapp = POL_Wojnicz_COA.svg | vapi_link = [[Wojniczi vapp]] | pindala = 8,50 | elanikke = 3314 (31.12.2019) | asendikaart = Poola }} '''Wojnicz''' on linn [[Poola]]s [[Väike-Poola vojevoodkond|Väike-Poola vojevoodkonnas]] [[Tarnówi maakond|Tarnówi maakonnas]], [[Wojniczi vald|Wojniczi valla]] halduskeskus. Linn asub [[Dunajec]]i jõe ääres, [[Tarnów]]i kesklinnast ligikaudu 12 km lääneedelas. Linnaõigused sai Wojnicz [[1278]]. aastal, kuid kaotas need [[1934]]. aastal. Uuesti sai Wojnicz linnaõigused [[2007]]. aastal.<ref>[https://sztetl.org.pl/en/towns/w/1186-wojnicz/96-local-history/70234-local-history Wojnicz. Local history] Virtual shtetl</ref> ==Galerii== <gallery> Wojnicz2.JPG Jagiellonska St, Wojnicz.JPG Crossing near Market Square.JPG </gallery> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Väike-Poola vojevoodkonna linnad]] lnw1t05myvm0a9m8ufdn05vndys50o8 Rabapistrik 0 4149 18705 2022-01-28T19:30:22Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Taksonitabel | nimi = Rabapistrik | värv = #{{taksoboksi värvus|[[linnud]]}} | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref =<ref>{{IUCN|hindaja=BirdLife International|nimi=Falco peregrinus|aasta=2009|ID=144581|IUCN_aasta=2011}}</ref> | pilt = Falco peregrinus nest USFWS free.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass...' wikitext text/x-wiki {{Taksonitabel | nimi = Rabapistrik | värv = #{{taksoboksi värvus|[[linnud]]}} | seisund = LC | seisundi_süsteem = iucn3.1 | seisundi_ref =<ref>{{IUCN|hindaja=BirdLife International|nimi=Falco peregrinus|aasta=2009|ID=144581|IUCN_aasta=2011}}</ref> | pilt = Falco peregrinus nest USFWS free.jpg | pildi_seletus = | pildi_laius = 250 px | riik = [[Loomad]] ''Animalia'' | hõimkond = [[Keelikloomad]] ''Chordata'' | klass = [[Linnud]] ''Aves'' | selts = [[Pistrikulised]] ''Falconiformes'' | sugukond = [[Pistriklased]] ''Falconidae'' | perekond = [[Pistrik]] ''Falco'' | liik = '''Rabapistrik''' | binaarne = ''Falco peregrinus'' | binaarse_autor = [[Marmaduke Tunstall|Tunstall]], 1771 | levikukaart = | levikukaardi_seletus = }} [[File:Falco peregrinus MHNT.ZOO.2010.11.102.1.jpg|thumb|Munad]] '''Rabapistrik''' (''Falco peregrinus'') on [[pistriklased|pistriklaste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] kuuluv [[röövlind]]. Ta kuulub [[Eesti]]s [[I kategooria looduskaitse all olevad liigid Eestis|I kategooria looduskaitse all olevate liikide]] hulka. Viimastel aastakümnetel on Eestis kohatud suvepoolaastal vaid üksikuid isendeid. Rabapistrik on tugeva kehaehituse ja kõrge rinnaga lind. Tema kehapikkus on 39–50 cm, tiibade siruulatus 95–115 cm. Linnu ülapool on terashall, sabapealne veidi heledam. Noorlinnud on pruunikamad. Kurgualune on hele, kõhualune selgete vöötidega. Silmast allapoole ulatub selgelt eristuv mustjas [[haberiba]].<ref name="euroopa">Euroopa linnud, ISBN 9789985702970</ref> [[Nokk]] on must. Rabapistrik toitub keskmise suurusega lindudest, keda ta püüab õhust. Teadaolevalt on ta kiireim elusolend kogu loomariigis (suurim mõõdetud sööstukiirus 389 km/h). Ta pesitseb [[raba]]mätastel, puu otsas või kaljueenditel. ==Viited== {{viited}} == Välislingid == * {{Elurikkus}} [[Kategooria:Pistriklased]] [[Kategooria:Eesti linnud]] [[Kategooria:I kaitsekategooria loomaliigid]] 4tc4u0teyjzg5ptt586vbb2v7itdfto Scandinavia vald 0 4150 18706 2022-01-28T19:31:24Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[File:Map highlighting Scandinavia Township, Harlan County, Nebraska.svg|thumb|Asukoht Harlani maakonnas]] '''Scandinavia vald''' (''Scandinavia Township'') on vald [[USA]]-s [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]]. 2006. aastal elas vallas 116 inimest. 2000. aastal elas 126 inimest. Valla pindala on 92,93 km². Veekogusid ei ole. [[Kategooria:Nebraska vallad]] {{Harlani maakond (Nebraska)}}' wikitext text/x-wiki [[File:Map highlighting Scandinavia Township, Harlan County, Nebraska.svg|thumb|Asukoht Harlani maakonnas]] '''Scandinavia vald''' (''Scandinavia Township'') on vald [[USA]]-s [[Nebraska]] osariigis [[Harlani maakond (Nebraska)|Harlani maakonnas]]. 2006. aastal elas vallas 116 inimest. 2000. aastal elas 126 inimest. Valla pindala on 92,93 km². Veekogusid ei ole. [[Kategooria:Nebraska vallad]] {{Harlani maakond (Nebraska)}} tcost1xmnecpo1f0xyk7in1xlg9g49b Boriss Eichenbaum 0 4151 18707 2022-01-28T19:33:00Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Boriss Mihhailovitš Eichenbaum''' (Борис Михайлович Эйхенбаум; [[4. oktoober]] (vkj. 22. september) [[1886]] [[Voronež]] – [[24. november]] [[1959]] [[Leningrad]]) oli vene [[kirjandusteadlane]]. Ta oli [[vene formalism]]i esindaja. == Teosed eesti keeles == * "Kuidas on tehtud [[Nikolai Gogol|Gogoli]] "Sinel"" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2008]], nr 6, lk 70–84 == Kirjandus == * [[Juri Lotman]], "Kaksikportreed: Boriss Toma...' wikitext text/x-wiki '''Boriss Mihhailovitš Eichenbaum''' (Борис Михайлович Эйхенбаум; [[4. oktoober]] (vkj. 22. september) [[1886]] [[Voronež]] – [[24. november]] [[1959]] [[Leningrad]]) oli vene [[kirjandusteadlane]]. Ta oli [[vene formalism]]i esindaja. == Teosed eesti keeles == * "Kuidas on tehtud [[Nikolai Gogol|Gogoli]] "Sinel"" – [[Vikerkaar (ajakiri)|Vikerkaar]] [[2008]], nr 6, lk 70–84 == Kirjandus == * [[Juri Lotman]], "Kaksikportreed: [[Boriss Tomaševski|Tomaševski]] ja [[Grigori Gukovski|Gukovski]]. [[Mark Azadovski|Azadovski]] ja [[Vladimir Propp|Propp]]: kaks lähenemist. Eichenbaum" – raamatus: "Jalutuskäigud Lotmaniga", [[Tallinn]] [[2010]] (''Bibliotheca Lotmaniana''), ISBN 9789985587072, lk 119–150 {{JÄRJESTA:Eichenbaum, Boriss}} [[Kategooria:Venemaa kirjandusteadlased]] [[Kategooria:Sündinud 1886]] [[Kategooria:Surnud 1959]] os9574pah0kq1n4heb8f5kyq2a4m0k0 Kursi komtuurkond 0 4152 18708 2022-01-28T19:33:57Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Kursi komtuurkond''' oli [[Liivi ordu]] valitsusüksus ([[saksa keel]]es ''Gebiet''). ==Moodustamine== Komtuurkond asus endise [[Mõhu]] muinasmaakonna kaguosas ja [[Jogentagana]] loodeosas. Võimalik, et Kursi komtuurkond loodi [[1343]]. aastal, sest sellest ajast on teada esimene [[komtuur]], seega võib see olla seotud ka [[Jüriöö ülestõus]]u ja ordu plaanidega [[Põhja-Eesti]] enda kätte saamiseks. Komtuurkond oli pindalalt üks väiksemaid orduvaldusi ja komt...' wikitext text/x-wiki '''Kursi komtuurkond''' oli [[Liivi ordu]] valitsusüksus ([[saksa keel]]es ''Gebiet''). ==Moodustamine== Komtuurkond asus endise [[Mõhu]] muinasmaakonna kaguosas ja [[Jogentagana]] loodeosas. Võimalik, et Kursi komtuurkond loodi [[1343]]. aastal, sest sellest ajast on teada esimene [[komtuur]], seega võib see olla seotud ka [[Jüriöö ülestõus]]u ja ordu plaanidega [[Põhja-Eesti]] enda kätte saamiseks. Komtuurkond oli pindalalt üks väiksemaid orduvaldusi ja komtuur polnud kunagi kuigi oluline orduametnik. ==Asend== Komtuurkonnast idas oli [[Viljandi komtuurkond]], põhjas kuni [[15. sajand]]i lõpuni [[Põltsamaa foogtkond]], seejärel liideti see Viljandiga. Läänes piirnes Kursi [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnaga]]. ==Valitsemine== Komtuurkonda juhtis [[Kursi komtuur|komtuur]], kellel oli selles kõrgeim kohtu-, haldus- ja sõjaline võim. Halduslikult jagunes see ordu- ja vasallimõisateks, mis tegelesid maksude ja kohaliku kohtumõistmisega. Kiriklikult kuulus see [[Tartu piiskop]]i [[diötsees]]i ja jagunes [[kihelkond]]ade vahel. Kursi komtuurkond suutis oma väiksusele ja tähtsusetusele vaatamata üle elada Liivi ordu sisesed muudatused ja mitmete olulisemategi valduste likvideerimised. Seda tõenäoliselt seetõttu, et ordul oli vaja piirkonda, kuhu saaks erru saata mõnel kõrgemal positsioonil mingil põhjusel kõlbmatuks muutunud käsknikku. ==Likvideerimine== Kursi komtuurkonna ala langes Vene vägede kätte [[Liivi sõda|Liivi sõja]] alguses, tõenäoliselt [[1558]]. aasta sügisel. Siis kaotas oma ameti viimane Kursi komtuur, kelle nime pole küll teada, kuid kes on leidnud mainimist [[Johannes Renner]]i [[Johann Renneri Liivimaa kroonika|kroonikas]]. ==Vaata ka== *[[Kursi komtuur]] *[[Kursi ordulinnus]] [[Kategooria:Kursi komtuurkond| ]] ivazd1rc7f3y2pcqoe7rj771hionwua Kolodavitsa 0 4153 18709 2022-01-28T19:34:47Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{EestiAsula | nimi = Kolodavitsa | pindala = | elanikke = | maakond = Võru }} '''Kolodavitsa''' on [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] [[Eesti-Venemaa piir]]i ääres. Küla lõunapiiri märgib [[Piusa jõgi]]. [[Matsuri]] külast idas eraldab seda [[Piiroja]]. Külas saavad kokku [[Valga–Petseri raudtee]] ja [[Tartu–Petseri raudtee]]. Samuti jääb väike osa Koidula raudteejaama alast Kolodavitsa külla. Enne Eesti...' wikitext text/x-wiki {{EestiAsula | nimi = Kolodavitsa | pindala = | elanikke = | maakond = Võru }} '''Kolodavitsa''' on [[küla]] [[Võru maakond|Võru maakonnas]] [[Setomaa vald|Setomaa vallas]] [[Eesti-Venemaa piir]]i ääres. Küla lõunapiiri märgib [[Piusa jõgi]]. [[Matsuri]] külast idas eraldab seda [[Piiroja]]. Külas saavad kokku [[Valga–Petseri raudtee]] ja [[Tartu–Petseri raudtee]]. Samuti jääb väike osa Koidula raudteejaama alast Kolodavitsa külla. Enne [[Eesti omavalitsuste haldusreform]]i 2017. aastal kuulus küla [[Värska vald]]a ja [[Põlva maakond]]a. <gallery> Veski raudteepeatus.JPG|Endise Veski raudteepeatuse asukoht Kolodavitsas Koidula raudteejaam 2015.JPG|Koidula raudteejaama ala Kolodavitsa poolt </gallery> ==Viited== {{viited}} {{Setomaa vald}} [[Kategooria:Võru maakonna külad]] [[Kategooria:Setomaa vald]] [[Kategooria:Setumaa külad]] ezu8ho10gbzv5piod5kkyhrthkwqvr7 Videvik (ajaleht) 0 4154 18710 2022-01-28T19:39:18Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Videvik''' oli eesti [[ajaleht]]. Leht ilmus aastatel [[1990]]–[[2013]] üks kord nädalas. Ajalehe sihtrühmaks olid eakamad inimesed. Lehe viimane number ilmus 29. augustil 2013.<ref>[http://www.postimees.ee/1365042/tana-ilmus-ajalehe-videvik-viimane-number Täna ilmus ajalehe Videvik viimane number]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.videvik.ee/ [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]]' wikitext text/x-wiki '''Videvik''' oli eesti [[ajaleht]]. Leht ilmus aastatel [[1990]]–[[2013]] üks kord nädalas. Ajalehe sihtrühmaks olid eakamad inimesed. Lehe viimane number ilmus 29. augustil 2013.<ref>[http://www.postimees.ee/1365042/tana-ilmus-ajalehe-videvik-viimane-number Täna ilmus ajalehe Videvik viimane number]</ref> ==Viited== {{viited}} == Välislingid == *http://www.videvik.ee/ [[Kategooria:Eesti endised ajalehed]] ghmqudeivso1nx94b3mkt7maalrlcoq Häälerühm 0 4155 18711 2022-01-28T19:39:54Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Häälerühm''' (ka '''hääl''') on sarnaste hääleomadustega ja sama [[partii (muusika)|partiid]] esitav osa [[koor (muusika)|koorist]]. [[Laulja]]d jagunevad häälerühmadesse [[hääle ulatus]]e ja [[Tämber|tämbri]] järgi. Koori häälerühmade arv vastab teose esitamise ajal selle teose partiide arvule. Eri kooriliikidel on olemas tüüpiline häälerühmade arv ja jaotus, mis vastab sellele kooriliigile esitamiseks mõeldud teostes enamasti kasutatud partiide...' wikitext text/x-wiki '''Häälerühm''' (ka '''hääl''') on sarnaste hääleomadustega ja sama [[partii (muusika)|partiid]] esitav osa [[koor (muusika)|koorist]]. [[Laulja]]d jagunevad häälerühmadesse [[hääle ulatus]]e ja [[Tämber|tämbri]] järgi. Koori häälerühmade arv vastab teose esitamise ajal selle teose partiide arvule. Eri kooriliikidel on olemas tüüpiline häälerühmade arv ja jaotus, mis vastab sellele kooriliigile esitamiseks mõeldud teostes enamasti kasutatud partiide arvule. Naishääled jagunevad koorides [[sopran]]iteks ja [[alt]]ideks (kõrgemast madalamaks I sopran, II sopran, I alt, II alt), meeshääled [[tenor]]iteks ja [[bass]]ideks (levinud jaotus I tenor, II tenor, [[bariton]], bass). [[Lastekoor]]ides jagunevad hääled sopraniteks ja altideks. <ref>[https://sites.google.com/site/muusika2011/kooriliigid Koorid ja kooriliigid](vaadatud 27.10.2016)</ref> ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Laulmine]] ju877o3mjx0z7wgd3fhc2ikm94vxhf7 Lähtse 0 4156 18712 2022-01-28T19:40:31Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{See artikkel| räägib külast Kiili vallas; küla kohta Vinni vallas vaata artiklit [[Lähtse (Vinni)]].}} {{EestiAsula | nimi = Lähtse | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Lähtse''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]. ==Vaata ka== *[[Lähtse–Paekna tee]] == Viited == {{viited}} {{Kiili vald}} [[Kategooria:Kiili vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]]' wikitext text/x-wiki {{See artikkel| räägib külast Kiili vallas; küla kohta Vinni vallas vaata artiklit [[Lähtse (Vinni)]].}} {{EestiAsula | nimi = Lähtse | pindala = | elanikke = | maakond = Harju }} '''Lähtse''' on [[küla]] [[Harju maakond|Harju maakonnas]] [[Kiili vald|Kiili vallas]]. ==Vaata ka== *[[Lähtse–Paekna tee]] == Viited == {{viited}} {{Kiili vald}} [[Kategooria:Kiili vald]] [[Kategooria:Harju maakonna külad]] kfnsll3ro2qmcy9siukzwqnbdefibne Entomoloogiline võrk 0 4157 18761 18758 2022-04-16T16:59:18Z OskarRand1 2591 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Artikkel ei sobi Wikibooksi.}} [[Pilt:Kite-net-1.jpg|pisi]] '''Entomoloogiline võrk''' ehk '''liblikavõrk''' on püügivahend [[putukas|putukate]], eriti lendavate putukate püüdmiseks. ==Vaata ka== *[[Kaha]] ==Kirjandus== [[Villem Voore|Voore, V.]] 1961. ''Zooloogilisi ekskursioone''. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, lk. 16–18. [[Kategooria:Entomoloogia]] o3hb6toiz2ej0vsk86fd1zfqbxjuy7j Off-White 0 4158 18715 18714 2022-01-29T00:32:23Z Dcljr 747 + {delete} wikitext text/x-wiki {{delete|out of project scope and copyvio — this and '''[[Special:Contributions/PIKANÄPUMEES|many other articles created by the same user]]''' have been copied from the Estonian Wikipedia}} [[Fail:Off-White Logo.svg|pisi|289x289px|Off-White'i logo]] '''Off-White''' (stiliseeritud kui '''OFF-WHITE c/o VIRGIL ABLOH''') on Ameerika moedisainer [[Virgil Abloh]]i asutatud moebränd. Ettevõte asutati Itaalias [[Milano]]s 2012. aastal.<ref>{{Netiviide|autor=Teen Vogue|url=https://www.teenvogue.com/story/virgil-abloh-interview|pealkiri=Virgil Abloh Talks His Fashion Journey, Off-White Conception, and Career Advice|väljaanne=|aeg=31. jaanuar 2018|vaadatud=}}</ref> Brändil on 50 iseseisvat kauplust ja seda veavad kauplused, sealhulgas [[Barneys]], [[Selfridges]], [[Harrods]] ja [[Le Bon Marché]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.off---white.com/en/EE/retails/lasvegas|pealkiri=Off-White™ Physical Retail|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref> Brändi rõivastes kasutatakse stiliseeritud esemeid, näiteks jutumärke, tõmblukke, kollase tööstusliku pandla vöökujundust ja risti loovate neljasuunalisi nooli. Bränd on teinud koostööd teiste firmadega nagu näiteks [[Nike (ettevõte)|Nike]], [[Levi Strauss & Co.|Levi]], [[Jimmy Choo]], [[IKEA]] ja [[Évian|Évianiga]].<ref>{{Netiviide|autor=Vogue Paris|url=https://www.vogue.fr/fashion/fashion-inspiration/story/off-white-the-18-collabs-that-cemented-virgil-ablohs-career/1635|pealkiri=Off-White: the 18 collabs that cemented Virgil Abloh’s career|väljaanne=|aeg=26. märts 2018|vaadatud=}}</ref> == Viited == {{Viited}} [[Kategooria: Rõivabrändid]] 0xjqd994gor1z5t3iatbmtp8fikf3u1 Kategooria:Rõivabrändid 14 4159 18717 18716 2022-01-29T00:35:16Z Dcljr 747 + {delete} wikitext text/x-wiki {{delete|oops… accidentally created}} hqct8r951wxsjhogbayuz3ntn3c7nkj Daniel Agger 0 4161 18720 2022-01-29T14:11:10Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Jalgpallur | nimi = Daniel Agger | pilt = Daniel Agger 20120613.jpg | täisnimi = Daniel Munthe Agger | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|12|12}} | sünnilinn = [[Hvidovre]] | sünnimaa = [[Taani]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 191 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = 1996–2004| noorteklubi1 = [[Brøndby IF|Brøndby]] | aastad1 = 2004–200...' wikitext text/x-wiki {{Jalgpallur | nimi = Daniel Agger | pilt = Daniel Agger 20120613.jpg | täisnimi = Daniel Munthe Agger | sünniaeg = {{Sünniaeg ja vanus|1984|12|12}} | sünnilinn = [[Hvidovre]] | sünnimaa = [[Taani]] | surmaaeg = | surmalinn = | surmamaa = | pikkus = 191 cm | positsioon = [[kaitsja (jalgpall)|kaitsja]] | koduklubi = | särginumber = | noorteaastad1 = 1996–2004| noorteklubi1 = [[Brøndby IF|Brøndby]] | aastad1 = 2004–2006 | mänge1 = 34 | väravaid1 = 5| klubi1 = [[Brøndby IF|Brøndby]] | aastad2 = 2006–2014| mänge2 = 157 | väravaid2 = 7 | klubi2 = [[Liverpool FC|Liverpool]] | aastad3 = 2014–2016| mänge3 = 32| väravaid3 = 2| klubi3 = [[Brøndby IF|Brøndby]] | mänge_kokku = 252| väravaid_kokku = 16 | klubi_seisuga = | koondiseaastad1 = 2003–2004 | koondisemänge1 = 9| koondiseväravaid1 = 1| koondis1 = Taani U-20 | koondiseaastad2 = 2004–2006 | koondisemänge2 = 10| koondiseväravaid2 = 3 | koondis2 = Taani U-21 | koondiseaastad3 = 2005–2016 | koondisemänge3 = 75| koondiseväravaid3 = 12 | koondis3 = [[Taani jalgpallikoondis|Taani]] | koondis_seisuga = | treeneriaastad1 = | treeneriklubi1 = }} '''Daniel Agger''' (sündinud [[12. detsember|12. detsembril]] [[1984]] [[Hvidovre]]s) on endine [[Taani]] jalgpallur, [[keskkaitsja]]. Ta alustas ja lõpetas klubikarjääri Taani klubis [[Brøndby IF|Brøndby]]. Aastatel 2006–2014 mängis ta [[Liverpool FC|Liverpool]]is. Agger mängis Taani rahvuskoondises aastatel 2005–2016 kokku 75 korda ja lõi 12 väravat. Debüüdi koondises tegi Agger [[2005]]. aastal kohtumises [[Soome jalgpallikoondis|Soomega]]. Aastatel 2012–2016 oli ta Taani koondise [[kapten (jalgpall)|kapten]]. Aastatel 2007 ja 2012 valiti ta Taani aasta jalgpalluriks. == Saavutused == ;Brøndby *[[Superligaen|Taani liiga]]: 2004–05 *[[Taani karikavõistlused jalgpallis|Taani karikas]]: 2004–05 ;Liverpool *[[FA Community Shield]]: 2006 *[[Football League Cup]]: 2011–12 {{UEFA Euro 2012 Taani koondis}} {{JÄRJESTA:Agger, Daniel}} [[Kategooria:Taani jalgpallurid]] [[Kategooria:Brøndby IF jalgpallurid]] [[Kategooria:Liverpool FC mängijad]] [[Kategooria:Premier League'i mängijad]] [[Kategooria:Sündinud 1984]] bom9guzbr4a1r00xmrh9pjoifww66zh Takida 0 4162 18721 2022-01-29T14:12:07Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{ajakohasta}} [[File:Takida.jpg|thumb|Takida]] '''Takida''' on [[Rootsi]] [[rokkmuusika|rokk]]bänd, mis asutati 1999. aastal [[Ånge]] linnas. Nimi "Takida" tuli [[Jaapan]]i animesarja "Nagareboshi Gin" tegelase Gohei Takeda nimest. ==Ajalugu== [[2000]]. aastal salvestas Takida oma esimese demo "Old" ja [[2005]]. aastal sõlmiti leping Ninetone Recordsiga. [[2006]]. aasta jaanuaris avaldati esimene singel "Losing" ja sama aasta aprillis ka esimene album "...Make You...' wikitext text/x-wiki {{ajakohasta}} [[File:Takida.jpg|thumb|Takida]] '''Takida''' on [[Rootsi]] [[rokkmuusika|rokk]]bänd, mis asutati 1999. aastal [[Ånge]] linnas. Nimi "Takida" tuli [[Jaapan]]i animesarja "Nagareboshi Gin" tegelase Gohei Takeda nimest. ==Ajalugu== [[2000]]. aastal salvestas Takida oma esimese demo "Old" ja [[2005]]. aastal sõlmiti leping Ninetone Recordsiga. [[2006]]. aasta jaanuaris avaldati esimene singel "Losing" ja sama aasta aprillis ka esimene album "...Make You Breathe". [[2007]]. aastal ilmus album "Bury the Lies". Pärast "Bury The Liesi" edu sai Takida mitmeid pakkumisi auurtelt plaadifirmadelt, aga ütles neile ära. Kolmans album "The Darker Instinct" avaldati oma plaadifirma Takida AB kaudu. ==Diskograafia== ===Albumid=== * ...Make You Breathe (2006) * Bury the Lies (2007) * The Darker Instinct (2009) * The Burning Heart (2011) {| class="wikitable" |+ Singlid |- ! Aasta !! Pealkiri !! Album |- | 2006 || "Losing" || ...Make You Breathe |- | 2006 || "Jaded" || ...Make You Breathe |- | 2006 || "Reason To Cry" || ...Make You Breathe |- | 2007 || "Halo" || Bury the Lies |- | 2007 || "Curly Sue" || Bury the Lies |- | 2008 || "The Dread" || Bury the Lies |- | 2008 || "Handlake Village" || Bury the Lies |- | 2009 || "As You Die" || The Darker Instinct |- | 2009 || "The Things We Owe" || The Darker Instinct |- | 2010 || "Never Alone Always Alone" || The Darker Instinct |- | 2010 || "Deadlock" || The Darker Instinct |- | 2011 || "Was it I?" || The Burning Heart |- | 2011 || "Haven stay" || The Burning Heart |- | 2011 || "You learn" || The Burning Heart |- | 2012 || "Fire Away" || The Burning Heart |} ==Bändi liikmed== * [[Robert Petterson]] ([[vokaal]], [[klaver]]) * [[Tomas Wallin]] ([[kitarr]]) * [[Mattias Larsson]] (kitarr) * [[Fredrik Pålsson]] ([[basskitarr]]) * [[Kristoffer Söderström]] ([[trummid]]) [[Kategooria:Rootsi ansamblid]] g7dsgnhpb7bldw2mrgbw12x7vunfn00 Tsaghkadzor 0 4163 18763 18722 2022-04-16T17:00:07Z OskarRand1 2591 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Artikkel ei sobi Wikibooksi.}} {{linn | nimi = Tsaghkadzor | hääldus = | nimi1_keel = [[armeenia keel]]es | nimi1 = Ծաղկաձոր | nimi1_latin = | pilt = Tsaghkadzor new collection.jpg | lipp = | lipu_link = | vapp = | vapi_link = | pindala = 2,5 | elanikke = | laius = 40/31/53/ | pikkus = 44/43/30/ | asendikaart = Armeenia | asendikaardi_pilt = }} '''Tsaghkadzor''' ([[armeenia keel]]es Ծաղկաձոր; ajalooline nimi ''Ketšharis'' Կեչառիս) on [[linn]] [[Armeenia]]s [[Kotajkhi maakond|Kotajkhi maakonnas]] [[Hrazdan]]ist põhja pool. 2009. aasta elanike arv 1600 oli üle poole vähem kui 1989. aasta loenduse 3400. Tsaghkadzor tähendab armeenia keeles lillede orgu. Linna [[kõrgus merepinnast]] on 1750 meetrit ja mäenõlval linnast kõrgemal on suusakuurort. [[Kuressaare]] linnapea [[Mati Mäetalu]] ja Tsakhkadzori linnapea Artur Harutjunjan allkirjastasid juunis 2013 hea tahte leppe.<ref>[http://eestielu.delfi.ee/eesti/saaremaa/kuressaare/elu/kuressaare-solmis-armeenia-linnaga-hea-tahte-leppe.d?id=66320538 Kuressaare sõlmis Armeenia linnaga hea tahte leppe], Delfi, 21. juuni 2013</ref> [[Fail:Tsaghkadzor new mix.jpg|pisi|tühi|püsti|Tsaghkadzor]] == Viited == {{viited}} [[Kategooria:Armeenia linnad]] pxmfq4v0pbmk9zgyd5mxagqw0ariwaf ‘Alī Muḩammad Zakī 0 4164 18723 2022-01-29T14:14:23Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''‘Alī Muḩammad Zakī ‘Alī''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1953]]) on [[Egiptus]]e [[viroloog]]. ==Panus teaduse arendusse== Zaki diagnoosis [[Saudi Araabia]]s esimest korda [[dengepalavik]]u ja eraldas 1995 uue [[puuk]]idelt pärineva flaviviiruse (''Alkhurma hemorrhagic fever virus''), mis põhjustab osal inimestest Alkhurma hemorraagilist palavikku (''Alkhurma Hemorrhagic Fever''; AHF). Professor Zakī avaldas septembris 2012 materjalid uue v...' wikitext text/x-wiki '''‘Alī Muḩammad Zakī ‘Alī''' (sündinud [[1. detsember|1. detsembril]] [[1953]]) on [[Egiptus]]e [[viroloog]]. ==Panus teaduse arendusse== Zaki diagnoosis [[Saudi Araabia]]s esimest korda [[dengepalavik]]u ja eraldas 1995 uue [[puuk]]idelt pärineva flaviviiruse (''Alkhurma hemorrhagic fever virus''), mis põhjustab osal inimestest Alkhurma hemorraagilist palavikku (''Alkhurma Hemorrhagic Fever''; AHF). Professor Zakī avaldas septembris 2012 materjalid uue [[viirus]]eliigi tuvastamise kohta, mis praeguseks kannab nime [[respiratoorse sündroomiga Lähis-Ida koroonaviirus]]. Professor Zakī arvas viiruse algselt [[paramüksoviirus]]te hulka. Zakī eraldas viiruse 13. juunil 2012 Dr. Soliman Fakeeh hospitali ([[Jiddah]]'s) ravile võetud MERSi 0-patsiendi proovidest.<ref>[http://www.natureasia.com/en/nmiddleeast/article/10.1038/nmiddleeast.2014.134 The story of the first MERS patient], 2. juuni 2014. Vaadatud 21.06.2015)</ref> MERS-CoV põhjustab osal inimestest [[Lähis-Ida äge respiratoorne sündroom|Lähis-Ida ägedat respiratoorset sündroomi]].<ref>Gulfaraz Khan, [http://www.virologyj.com/content/10/1/66 A novel coronavirus capable of lethal human infections: an emerging picture], Virology Journal 2013, 10:66 doi:10.1186/1743-422X-10-66. Vaadatud 12.09.2013)</ref><ref>[http://wwwnc.cdc.gov/travel/notices/watch/coronavirus-saudi-arabia-qatar CDC Centers for Disease Control and Prevention]. Vaadatud 12.09.2013)</ref> ==Publikatsioonid== * 2012. [http://www.promedmail.org/direct.php?id=20120920.1302733 Novel coronavirus—Saudi Arabia: human isolate.]. Int. Soc. Infect. Dis. [[ProMED-mail]]. 20. september 2012, 15:51:26 * koos V M Cormani, I Eckerle, T Bleickeri jt, [http://www.eurosurveillance.org/ViewArticle.aspx?ArticleId=20285 DETECTION OF A NOVEL HUMAN CORONAVIRUS BY REAL-TIME REVERSE-TRANSCRIPTION POLYMERASE CHAIN REACTION], Eurosurveillance, 17. väljaanne, nr 39, 27. september 2012 *koos Sander van Boheemeni, M.Sc., Theo M. Bestebroeri, B.Sc., Albert D.M.E. Osterhausi, D.V.M., Ph.D., ja Ron A.M. Fouchieriga, Ph.D., [http://www.nejm.org/doi/full/10.1056/NEJMoa1211721#t=article Isolation of a Novel Coronavirus from a Man with Pneumonia in Saudi Arabia], N Engl J Med 2012; 367:1814-1820, 8. november 2012, DOI: 10.1056/NEJMoa1211721 * Zaki AM, van Boheemen S, de Graaf M, Lauber C, Bestebroer TM, [[Stalin Raj Victor]], Osterhaus AD, Haagmans BL, Gorbalenya AE, Snijder EJ, Fouchier RA. 2012. [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3509437/ Genomic characterization of a newly discovered coronavirus associated with acute respiratory distress syndrome in humans.], mBio. 3:e00473.10.1128/mBio.00473-12, 20. november 2012 ==Viited== {{viited}} ==Välislingid== * [http://www.esveg.org/wp-content/uploads/ALIzaki.pdf Prof. Dr. Ali Mohamed Zaki] * [https://flutrackers.com/forum/forum/novel-coronavirus-ncov-mers-2012-2014/saudi-arabia-coronavirus/143593-egyptian-doctor-loses-job-in-saudi-arabia-for-submitting-letter-to-promed-about-new-coronavirus-ncov Egyptian doctor loses job in Saudi Arabia for submitting letter to ProMED about new coronavirus NCoV], 24. märts 2013 * TARIQ A. AL MAEENA, [http://gulfnews.com/opinion/thinkers/middle-east-coronavirus-no-reward-for-man-behind-discovery-1.1194365 Middle East coronavirus: No reward for man behind discovery], 8. juuni 2013 {{JÄRJESTA:Zaki, Ali Mohamed}} [[Kategooria:Egiptuse teadlased]] [[Kategooria:Viroloogid]] [[Kategooria:Sündinud 1953]] 6bgvxgyli78exx1twpno9tnk7zdsfgg Johann von Uexküll (surnud 1583) 0 4165 18724 2022-01-29T14:15:13Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Johann von Uexküll''' (surnud [[1583]]) oli [[Liivimaa]] aadlik [[Taani]] teenistuses. Ta õppis [[1533]]–[[1534]] [[Heidelbergi ülikool]]is, mille järel oli aastaid Taani kuninga [[Christian III]] teenistuses. Seejärel oli hertsog [[Magnus]]e õuemarssal ja nõunik ([[1560]]–[[1571]]), juhtis [[1565]]. aastal läänemaalaste lipkonda [[Tallinn]]a all, oli [[1576]]–[[1579]] Taani kuninga [[Frederik II]] [[Saaremaa]] [[Saaremaa asehaldur|asehaldur]] ja 1579. aa...' wikitext text/x-wiki '''Johann von Uexküll''' (surnud [[1583]]) oli [[Liivimaa]] aadlik [[Taani]] teenistuses. Ta õppis [[1533]]–[[1534]] [[Heidelbergi ülikool]]is, mille järel oli aastaid Taani kuninga [[Christian III]] teenistuses. Seejärel oli hertsog [[Magnus]]e õuemarssal ja nõunik ([[1560]]–[[1571]]), juhtis [[1565]]. aastal läänemaalaste lipkonda [[Tallinn]]a all, oli [[1576]]–[[1579]] Taani kuninga [[Frederik II]] [[Saaremaa]] [[Saaremaa asehaldur|asehaldur]] ja 1579. aastast [[maanõunik]].<ref name="Uexküll">[[Uexküll]]id: ''Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil 2 Estland, Bd. 1 '', Görlitz, 1930, [http://www.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00000600/images/index.html?seite=499 lk. 482-483]</ref> Talle kuulusid [[Mõniste mõis|Mõniste]] ja [[Saru mõis|Saru]] mõisad [[Hargla kihelkond|Hargla kihelkonnas]]<ref>Leonhard von Stryk: Beiträge zur Geschichte der Rittergüter Livlands. Teil 1, Der ehstnische District., Dorpat: C. Mattiesen, 1877, [http://daten.digitale-sammlungen.de/~db/bsb00001239/images/index.html?seite=249 lk. 233]</ref>, [[Pühajärve mõis|Pühajärve]] [[Otepää kihelkond|Otepää kihelkonnas]] ja [[Aaspere mõis|Aaspere]] mõis, ning oli hiljem [[Kivi-Vigala mõis|Vigala]] [[Jürgen von Uexküll]]i ametlik pärija.<ref>[[Eesti Ajalooarhiiv]]i kinnistute register: [http://www.ra.ee/apps/kinnistud/index.php/et/kinnistud/view?id=16737 Kivi-Vigala mõis (Vigala khk)]</ref> ==Perekond== Tema vanemad olid [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonnas]] paiknenud [[Antsla mõis|Antsla]] ([[Vana-Antsla vasallilinnus]]), [[Mõniste mõis|Mõniste]], [[Saru mõis|Saru]] ja [[Pühajärve mõis|Pühajärve]] mõisnik [[Johann von Uexküll (täpsustus)|Johann von Uexküll]] (surnud u 1540; [[Otto von Uexküll (surnud 1545)|Otto von Uexküll]]i vend) ja Elisabeth (Elsbe) von [[Maydell]]. Ta abiellus Magdalena von Tiesenhauseniga, kes oli [[Vääna mõis|Vääna]] mõisniku [[Fabian von Tiesenhausen (surnud 1559)|Fabian von Tiesenhausen]]i (surnud 1559) ja Magdalena Kruse tütar. Abielust sündisid: *[[Johann von Uexküll (maetud 1600)|Johann von Uexküll]] (maetud 1600), Poola teenistuses olnud Mõniste, [[Päinurme mõis|Päinurme]] ja [[Alūksne järv]]e äärse[[ Lāzberģis]]e mõisnik [[Liivimaa]]l ==Viited== {{Viited}} {{algus}} {{eelnev-järgnev | eelnev=[[Claus von Ungern]] | nimi=[[Saaremaa kuberneride loend|Saaremaa asehaldur]] | aeg=[[1576]]–[[1579]] | järgnev=[[Vincents Juel]]}} {{lõpp}} {{JÄRJESTA:Uexküll, Johann}} [[Kategooria:Uexküllid|Johann]] [[Kategooria:Liivimaa mõisnikud]] [[Kategooria:Saaremaa asehaldurid]] [[Kategooria:Heidelbergi ülikooli vilistlased]] [[Kategooria:Surnud 1583]] nec00ugde3rkj9a4usmvkncvoofx12m Keskkonnamahutavus 0 4166 18725 2022-01-29T14:16:20Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Keskkonnamahutavus''' ehk '''keskkonna kandevõime''' ehk '''keskkonna taluvusvõime''' (tähis sageli '''K''') on [[ökoloogia]]s parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas [[ökosüsteem]]is mingi [[liik (bioloogia)|liigi]] isendite ([[populatsioon]]i) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahutavust...' wikitext text/x-wiki '''Keskkonnamahutavus''' ehk '''keskkonna kandevõime''' ehk '''keskkonna taluvusvõime''' (tähis sageli '''K''') on [[ökoloogia]]s parameeter, mis iseloomustab vaadeldavas [[ökosüsteem]]is mingi [[liik (bioloogia)|liigi]] isendite ([[populatsioon]]i) arvu, mida ökosüsteem on võimeline kandma (mahutama). Hüpoteetiliselt on keskkonnamahutavus mingis ökosüsteemis ajas konstantne, kuid looduses kõigub see tavaliselt keskmise väärtuse ümber. Keskkonnamahutavust mõjutavad paljud keskkonnategurid: [[parasiidid]], [[kiskja]]d, [[toit]], [[varjepaik]]ade olemasolu jpt. [[Kategooria:Ökoloogia]] ms129004ya8gngbx41zfpugs7xgqc2z Laudkatus 0 4167 18726 2022-01-29T14:17:36Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '[[File:Sepapada, AM13813F11684 217.jpg|thumb|Laudkatusega sepikoda]] '''Laudkatus''' on [[katus]], kus kattematerjaliks on kasutatud lõhestatud (kisklaud), saetud või hööveldatud [[Laud (puitmaterjal)|laudu]]. == Ajalugu == Kuni [[Katusekivi|katusekivide]] levikuni 15. sajandil kaeti [[Elamu|elumajade]] ja [[Kirik (pühakoda)|kirikute]] katused käsitsi lõhestatud [[Kisklaud|kisklaudadega]], hiljem asendati need saelaudadega. Laudkatus võis koosneda nii horisontaals...' wikitext text/x-wiki [[File:Sepapada, AM13813F11684 217.jpg|thumb|Laudkatusega sepikoda]] '''Laudkatus''' on [[katus]], kus kattematerjaliks on kasutatud lõhestatud (kisklaud), saetud või hööveldatud [[Laud (puitmaterjal)|laudu]]. == Ajalugu == Kuni [[Katusekivi|katusekivide]] levikuni 15. sajandil kaeti [[Elamu|elumajade]] ja [[Kirik (pühakoda)|kirikute]] katused käsitsi lõhestatud [[Kisklaud|kisklaudadega]], hiljem asendati need saelaudadega. Laudkatus võis koosneda nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt paigutatud laudadest. Horisontaalset laudkatust pruugiti valdavalt teiste katusetüüpide alusena (näiteks [[Puhja kirik|Puhja kiriku]] [[Kimmkatus|kimmidega]] [[tornikiiver]]), vertikaalseid laudkatuseid aluskatusena võib leida [[Paide vanalinna muinsuskaitseala|Paide vanalinnast]].<ref>{{Netiviide|url=https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/puitkatus-tuubid-hooldus-ja-parandamine|pealkiri=Puitkatus. Tüübid, hooldus ja parandamine|väljaanne=Muinsuskaitseamet|vaadatud=30.03.2021}}</ref> ==Materjal== Kohalikest puuliikidest sobib kasutuseks nii [[kuusk]] kui ka [[mänd]]. Võõrliikidest on Eestis kasutust leidnud laudkatuste materjalina [[lehis]]. Kuuse eelised võrreldes männiga: * sine probleem väiksem * oksad tervemad * koobaspoorid jäävad puidu kuivades suletuks (puit märgub vähem, kui männi [[maltspuit|maltspuidu]] osa ja seega peab mädanemisele paremini vastu) Lehise eelised võrreldes kohalike okaspuudega: * suur [[lülipuit|lülipuidu]] osakaal ja tänu sellele väga hea kaitse mädanemise vastu. * reeglina kitsamad [[aastarõngad]], tänu sellele suurem [[sügispuit|sügispuidu]] osakaal ja jällegi parem kaitse mädanemise vastu. Lehise puuduseks võib pidada suuremat kahanemise [[anisotroopia]]t. See tähendab puidu protsentuaalset kahanemise erinevust võrrelduna tangentsiaal- ja radiaalsuunas. See omakorda väljendub materjali kuivades suuremate kuivamislõhede tekkimises ja kõmmeldumises. Lehis on nii öelda rahutum materjal ja teda peab tugevamini kinnitama. Lehisel on kahanemise anisotroopia suhtarv 2,4, kuusel 2,2 ja männil 1,9 <ref>Saarman, Endel; Veibri, Udo 2006: "Puiduteadus". Eesti Metsaselts, Tartu. 90</ref>. [[Pilt:Laudkatus2.JPG|pisi|Päiksepoolsel küljel on laud naela juurest katki kuivanud]] Ei ole hea, kui materjalil on: * suur kaldkiulisus (st materjal lõigatud suure keerdkasvuga palgist) * mädanemis- või putukkahjustusi * palju [[ränipuit]]u ==Materjali töötlemine== * hea, kui on kasutada radiaal-lauda (st aastarõngad on risti lauda) *: Radiaallaud kahaneb kuivades ühtlaselt ja ei kõmmeldu. Samas tuleks võimalusel vältida säsi sattumist lauda, kuna säsilauda tuleb alati kuivamislõhe.<ref>Saarman, Endel 1998: "Puiduteadus". Eesti Maaülikool, Tartu. 72</ref> * hea, kui on hööveldatud materjal * hea, kui materjal eelnevalt immutada * laua paksus jääb tavaliselt 25–35&nbsp;mm vahele * laua laius jääb tavaliselt 15–20&nbsp;cm vahele. Laiemate laudade kasutamise puhul on oht, et laudade kinnituskohta võivad tekkida lõhed. Vihmavee paremaks ära juhtimiseks hööveldatakse tavaliselt laua äärtele ca 10&nbsp;mm laiused ja 10&nbsp;mm sügavused sooned. Tavaliselt kinnitatakse lauad katusele kahes kihis nii, et esmalt naelutatakse sobivate vahedega kinni alumised lauad, sooned ülespoole. Seejärel naelutatakse teine kiht ülekattega nii, et pealmised lauad kataksid alumiste (vee)sooned. [[Pilt:Laudkatus.JPG|pisi|2-3 cm ülekattega laudkatus]] Võimalusel paigaldada lauad katusele nii, et läbi lõigatud puidukiud oleks avatud allapoole (väiksem niiskuse imendumine). ==Ehitus== Katuse naelutamisel on hea kasutada [[vintnael]]u, kuna laudadel on tugevad sisepinged ja lauad võivad tavalised naelad aja jooksul väljapoole tõmmata. [[Kruvi]] tugevus on reeglina väiksem ja kruvid kipuvad mõne talve järel pooleks murduma. Vanasti kasutati naelte asemel ka puupulki ([[kadakas]] või [[tamm]]). Katusenurk on looduslike materjalide puhul olnud ca 45 kraadi. Laudkatuseid võib teha ka madalama nurgaga, aga mida madalam on nurk, seda suurem on tõenäosuse, et katus mädaneb kiiremini ära. [[Roovitis]]e sammuks piisab ca 50&nbsp;cm-st. Kui kasutatakse suuremat roovisammu, siis tuleks lauad vahepeal omavahel siiski kokku kinnitada, et vesi ei pääseks laudade vahele. [[Pilt:Vihmaveerenn_laudkatusel.JPG|pisi|Vihmaveerenn laudkatusel]] Praegu peaks Eestis olema kolm laudkatusega kirikut – [[Ruhnu puukirik|Ruhnu]], [[Anna kirik|Anna]] ja viimati tehti see Noarootsi kirikule. <gallery> RuhnuChurch.jpg|Ruhnu puukirik AnnaChurch_roof.JPG|Anna kiriku laudkatus </gallery> == Vaata ka == * [[puitkatus]] * [[kimmkatus]] * [[sindel]] * [[katusepilbas]] * [[Eesti taluarhitektuur]] ==Viited== {{viited}} [[Kategooria:Katused]] 2qhj9x1cob2urdz7z57klwcww5n5col Thíra piirkonnaüksus 0 4168 18727 2022-01-29T14:18:38Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Thíra piirkonnaüksus | omakeelne_nimi_1 = kreeka | Περιφερειακή ενότητα Θήρας| Perifereiakí enótita Thíras | lipu_pilt = | vapi_pilt = | pindala = 314,8 | elanikke = 18883 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Firá]] | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:PE Thiras in Greece.svg|250px|Thíra piirkonnaüksuse asend Kreekas|pisi]] '''Thíra piirkonnaüksus''' ([[kreeka keel]]es ''Περιφερειακή ενότητα Θήρ...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Thíra piirkonnaüksus | omakeelne_nimi_1 = kreeka | Περιφερειακή ενότητα Θήρας| Perifereiakí enótita Thíras | lipu_pilt = | vapi_pilt = | pindala = 314,8 | elanikke = 18883 | elanikke_seis = 2011 | keskuse_nimi = [[Firá]] | asendikaardi_pilt = }} [[Pilt:PE Thiras in Greece.svg|250px|Thíra piirkonnaüksuse asend Kreekas|pisi]] '''Thíra piirkonnaüksus''' ([[kreeka keel]]es ''Περιφερειακή ενότητα Θήρας'') on Kreeka [[piirkonnaüksus]] [[Lõuna-Egeuse piirkond|Lõuna-Egeuse piirkonna]] lõunaosas. Piirkonnaüksuse halduskeskus on [[Firá]]. ==Haldusjaotus== Thíra piirkonnaüksus jaguneb 5 vallaks. Need on: *[[Anáfi vald]] (2) *[[Folégandrose vald]] (3) *[[Íose vald]] (4) *[[Síkinose vald]] (5) *[[Thíra vald]] (1) [[Pilt:2011 Dimi Thiras numbered.svg|pisi|150px|left|Thíra piirkonnaüksuse vallad]] [[Kategooria:Kreeka piirkonnaüksused]] [[Kategooria:Lõuna-Egeuse piirkond]] 5r3nabbgjt8gpw3kq4k8440csiodd2h Kalmatjärv 0 4169 18728 2022-01-29T14:19:45Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: ''''Kalmatjärv''' (ka Kalmetu järv, Kalmetjärv, Hurmi järv) on [[järv]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] [[Hurmi]] külas. Veekogu pindala on 5,1&nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 1310&nbsp;m.<ref name="Järvede nimestik, 2006">[[Ruta Tamre]], 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]], [http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf] (vaadatud 29.07.2018)</ref> ==Viited== {{vii...' wikitext text/x-wiki '''Kalmatjärv''' (ka Kalmetu järv, Kalmetjärv, Hurmi järv) on [[järv]] [[Põlva maakond|Põlva maakonnas]] [[Kanepi vald|Kanepi vallas]] [[Hurmi]] külas. Veekogu pindala on 5,1&nbsp;ha. Veekogu [[kaldajoon]]e pikkus on 1310&nbsp;m.<ref name="Järvede nimestik, 2006">[[Ruta Tamre]], 2006. Eesti järvede nimestik. Tallinn: [[Keskkonnaministeeriumi Info- ja Tehnokeskus]], [http://www.keskkonnainfo.ee/publications/113_PDF.pdf] (vaadatud 29.07.2018)</ref> ==Viited== {{viited}} {{koord | EW = 26/52/7/E | NS = 58/0/7/N | tüüp = veekogu}} [[Kategooria:Kanepi valla järved]] p9vmz66ldxi5g26j32fso54d2e7gea8 Dicke Lippen 0 4170 18760 18753 2022-04-16T16:58:57Z OskarRand1 2591 wikitext text/x-wiki {{kustutada|Artikkel ei sobi Wikibooksi.}} {{Singli info|Nimi=Dicke Lippen|Esitaja=[[Katja Krasavice]]|Väljaantud=[[6. aprill]] [[2018]]|Stiil=[[popmuusika]]|Formaat=allalaaditav fail|Plaadifirma=PMR Music|Produtsent=Stard Ova|Autor=Stard Ova, Robin Wick|See singel="Dicke Lippen"<br>(2018) |Eelmine singel="[[Doggy]]"<br>(2017) |Järgmine singel="[[Sex Tape]]"<br />(2018) }} '''"Dicke Lippen"''' on [[Saksamaa]] suhtlusmeediategelase [[Katja Krasavice]] teine singel, mis anti välja [[6. aprill]] [[2018]]. == Laulud CD-singlil == * '''ALLALAADITAV/CD-SINGEL''' # "Dicke Lippen" – 2:58 == Kohad edetabelites == {| class="wikitable" |+ !Riik !Edetabeli nimi (2018) !Koht |- |[[Austria]] |Ö3 Austria Top 75 |1 |- |[[Saksamaa]] |GfK Entertainment |4. |- |[[Šveits]] |Schweizer Hitparade |12. |} [[Kategooria:2018. aasta singlid]] [[Kategooria:Saksa muusika]] pj9rpfkuo78r62pzx5v6nienvz4ecu6 Monroe maakond (Illinois) 0 4171 18730 2022-01-29T14:22:01Z PIKANÄPUMEES 2561 Uus lehekülg: '{{Provints | nimi = Monroe maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Waterloo (Illinois)|Waterloo]] | asendikaardi_pilt = Map of Illinois highlighting Monroe County.svg }} '''Monroe maakond''' (''Monroe County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Waterloo (Illinois)|Waterloo]]. ==Ajalugu...' wikitext text/x-wiki {{Provints | nimi = Monroe maakond | nimi1_keel = | nimi1 = | lipp = | vapp = | pindala = | elanikke = | elanikke_seis = | keskuse_nimi = [[Waterloo (Illinois)|Waterloo]] | asendikaardi_pilt = Map of Illinois highlighting Monroe County.svg }} '''Monroe maakond''' (''Monroe County'') on [[Maakond (USA)|maakond]] [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[Illinois]]i osariigis. Maakonna [[halduskeskus]] on [[Waterloo (Illinois)|Waterloo]]. ==Ajalugu== Maakond moodustati 1816. aastal. ==Rahvastik== [[Elanike arv]] oli [[USA 2010. aasta rahvaloendus|2010. aasta rahvaloendus]]e järgi 32 957. Arvestuslik rahvaarvu muutus (1. juuli seisuga)<ref>[https://www.census.gov/data/tables/2017/demo/popest/counties-total.html County Population Totals and Components of Change: 2010-2017] United States Census Bureau (vaadatud 12. aprillil 2019)</ref>: {|class=wikitable !2010!!2011!!2012!!2013!!2014!!2015!!2016!!2017 |- |33 003||33 218||33 264||33 460||33 534||33 724||33 878||34 097 |} ==Viited== {{viited}} {{Illinoisi maakonnad}} [[Kategooria:Illinoisi maakonnad]] 0ecd46z9e8ci1x0g764lvjf8k7l6mw0 Geograafia:Kordamine eksamiks/Teenindus 0 4172 18769 2022-06-11T16:09:41Z Eionei 2613 Uus lehekülg: 'Teeniduse teema kordamiseks on sul vaja vaadata üle enamusvaldkonnad mis teeninduse alla kuuluvad alad.' wikitext text/x-wiki Teeniduse teema kordamiseks on sul vaja vaadata üle enamusvaldkonnad mis teeninduse alla kuuluvad alad. elkrwpq1t66kbegngqrw5o53hsgps43