Wikipedia chwiki https://ch.wikipedia.org/wiki/Fanhaluman MediaWiki 1.47.0-wmf.2 first-letter Media Espesiat Kombetsasion Muna'sesetbi Kombetsasion ni muna'sesetbi Wikipedia Kombetsasion nu Wikipedia Litratu Kombetsasion ni litratu MediaWiki MediaWiki talk Template Template talk Ayudo Kombetsasion ni ayudo Katigoria Kombetsasion ni katigoria TimedText TimedText talk Module Module talk Event Event talk Kombetsasion:Hypervisor 1 6064 24665 2026-05-18T12:12:18Z ~2026-29795-20 18745 Created page with "I Hypervisor, ni ma’ågang lokkue’ “Virtual-Machine-Monitor” (ginen i Ingles virtual machine monitor, pat VMM), ha’ na software pat firmware ni ha’ na establesi yan guinaha manejan makina birtuåt siha. I funsion-ña gi komputer siha gi tiempo på’go ha’ na mafa’na’gue un entorno birtuåt (rekurson hardware, espesiatmente CPU, memoria, espasio gi disku, yan periferales siha) ni siña ma’defini, ya este ha’ na sirbi kumo base para ma’inståla otr..." 24665 wikitext text/x-wiki I Hypervisor, ni ma’ågang lokkue’ “Virtual-Machine-Monitor” (ginen i Ingles virtual machine monitor, pat VMM), ha’ na software pat firmware ni ha’ na establesi yan guinaha manejan makina birtuåt siha. I funsion-ña gi komputer siha gi tiempo på’go ha’ na mafa’na’gue un entorno birtuåt (rekurson hardware, espesiatmente CPU, memoria, espasio gi disku, yan periferales siha) ni siña ma’defini, ya este ha’ na sirbi kumo base para ma’inståla otro na sistema operåtibu (gast system) maski håfa na hardware i tunay gaige. Este ma’cho’gue kumu ma’på’go un capa ni ha’ na abstrae entre i tunay na hardware (yan siña lokkue’ i sistema operåtibu ni gaige yan ma’inståla) yan otro na sistema operåtibu siha ni para ma’inståla. Manmafa’nå’gue gi otro siha na literatura, espesiatmente gi contexto-ñiha gi mikrokernel, na guaha diferensia entre Hypervisor yan Virtual-Machine-Monitor (VMM). Gi este na kaso, i dos na komponenti ha’ na forma i “virtualization stack” gi un sistema komputer espesífiku. I Hypervisor ha’ na referi gi funsion gi “kernel space”, ya i VMM ha’ na referi gi funsion gi “user space”. Espesiatmente gi este na contexto, i Hypervisor ha’ na mikrokernel ni ha’ na implementa infraestructura para virtualization ni nesesåriu na kumorre gi kernel, taiguini Intel VMX. I mikrokernel siha ni ha’ na implementa mekanismon virtualization ma’ågang lokkue’ “Microhypervisor”. Yanggen ma’aplika este na terminologia gi Linux, entonces i KVM ha’ na Hypervisor, ya i QEMU pat Cloud Hypervisor ha’ na VMM ni ma’usa i KVM kumu Hypervisor. Guinaha Propiedåt I Hypervisor siña ha’ na operå multiple na gast system siha gi un host system gi mismo na tiempo. I Hypervisor ha’ na maneha i distribusion rekurso para kada gast system. Ha’ na distribui i hardware resources para kada gast operating system guaha todo i rekurso ni manesesita, taiguini para hu hågo un sistema operåtibu ha’. Este siña ma’cho’gue pinaagi hardware emulation, hardware virtualization, pat paravirtualization. Kada gast system mafa’nå’gue kumu guaha propiu-ñiha kompletun komputer yan todu i hardware elements (processor, disku, RAM, etc.). I tunay na hardware environment ma’ågang “host system”. I sistema operåtibu ni siña ma’inståla guine ma’ågang “host operating system”. I birtuåt na environment yan i ma’instålå na gast operating system (sisemprena ma’ågang “virtual machine” pat “gast system”) siña ha’ na kumorre gi todu host system siha ni gaige i Hypervisor. Ti importånti para i gast system håfa na hardware i Hypervisor mismo ma’inståla guine, sa’ i Hypervisor ha’ na abstrae i tunay na hardware. I che’cho’-ñiha i Hypervisor para ha’ na distribui i hardware resources sigun i nesesidåt gi kada birtuåt na makina. Gi i artikulo “Formal Requirements for Virtualizable Third Generation Architectures” gi 1974, si Gerald J. Popek yan Robert P. Goldberg manmapega i formal na pundasion yan i prinsipåt na rekisitu para un arquitectura ni para supopta Hypervisor siha. I Hypervisor siha siña ha’ na ma’implementa totalmente gi software lamang, yanggen ma’kumple i hardware i nesesåriu siha taiguini ma’espesifika gi artikulo ni ma’mention antes. Este siginifica na ti nesesåriu na guaha espesyal na extension gi processor para virtualization. Lao sa’ guaha bentåha gi speed yan seguridåt pinaagi processor extensions, mega’e na processor architecture siha ha’ na oferesi instruksyon especial para virtualization. 3shwhzswomic7fyisvp1vfja78phdqc 24666 24665 2026-05-18T12:13:13Z Quinlan83 13032 Requesting deletion 24666 wikitext text/x-wiki {{delete|Test page}}I Hypervisor, ni ma’ågang lokkue’ “Virtual-Machine-Monitor” (ginen i Ingles virtual machine monitor, pat VMM), ha’ na software pat firmware ni ha’ na establesi yan guinaha manejan makina birtuåt siha. I funsion-ña gi komputer siha gi tiempo på’go ha’ na mafa’na’gue un entorno birtuåt (rekurson hardware, espesiatmente CPU, memoria, espasio gi disku, yan periferales siha) ni siña ma’defini, ya este ha’ na sirbi kumo base para ma’inståla otro na sistema operåtibu (gast system) maski håfa na hardware i tunay gaige. Este ma’cho’gue kumu ma’på’go un capa ni ha’ na abstrae entre i tunay na hardware (yan siña lokkue’ i sistema operåtibu ni gaige yan ma’inståla) yan otro na sistema operåtibu siha ni para ma’inståla. Manmafa’nå’gue gi otro siha na literatura, espesiatmente gi contexto-ñiha gi mikrokernel, na guaha diferensia entre Hypervisor yan Virtual-Machine-Monitor (VMM). Gi este na kaso, i dos na komponenti ha’ na forma i “virtualization stack” gi un sistema komputer espesífiku. I Hypervisor ha’ na referi gi funsion gi “kernel space”, ya i VMM ha’ na referi gi funsion gi “user space”. Espesiatmente gi este na contexto, i Hypervisor ha’ na mikrokernel ni ha’ na implementa infraestructura para virtualization ni nesesåriu na kumorre gi kernel, taiguini Intel VMX. I mikrokernel siha ni ha’ na implementa mekanismon virtualization ma’ågang lokkue’ “Microhypervisor”. Yanggen ma’aplika este na terminologia gi Linux, entonces i KVM ha’ na Hypervisor, ya i QEMU pat Cloud Hypervisor ha’ na VMM ni ma’usa i KVM kumu Hypervisor. Guinaha Propiedåt I Hypervisor siña ha’ na operå multiple na gast system siha gi un host system gi mismo na tiempo. I Hypervisor ha’ na maneha i distribusion rekurso para kada gast system. Ha’ na distribui i hardware resources para kada gast operating system guaha todo i rekurso ni manesesita, taiguini para hu hågo un sistema operåtibu ha’. Este siña ma’cho’gue pinaagi hardware emulation, hardware virtualization, pat paravirtualization. Kada gast system mafa’nå’gue kumu guaha propiu-ñiha kompletun komputer yan todu i hardware elements (processor, disku, RAM, etc.). I tunay na hardware environment ma’ågang “host system”. I sistema operåtibu ni siña ma’inståla guine ma’ågang “host operating system”. I birtuåt na environment yan i ma’instålå na gast operating system (sisemprena ma’ågang “virtual machine” pat “gast system”) siña ha’ na kumorre gi todu host system siha ni gaige i Hypervisor. Ti importånti para i gast system håfa na hardware i Hypervisor mismo ma’inståla guine, sa’ i Hypervisor ha’ na abstrae i tunay na hardware. I che’cho’-ñiha i Hypervisor para ha’ na distribui i hardware resources sigun i nesesidåt gi kada birtuåt na makina. Gi i artikulo “Formal Requirements for Virtualizable Third Generation Architectures” gi 1974, si Gerald J. Popek yan Robert P. Goldberg manmapega i formal na pundasion yan i prinsipåt na rekisitu para un arquitectura ni para supopta Hypervisor siha. I Hypervisor siha siña ha’ na ma’implementa totalmente gi software lamang, yanggen ma’kumple i hardware i nesesåriu siha taiguini ma’espesifika gi artikulo ni ma’mention antes. Este siginifica na ti nesesåriu na guaha espesyal na extension gi processor para virtualization. Lao sa’ guaha bentåha gi speed yan seguridåt pinaagi processor extensions, mega’e na processor architecture siha ha’ na oferesi instruksyon especial para virtualization. 0q1q5g0b0xwxa7ipagmswmmqqpfjaoi